LISA

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisa A osas („Isikud“) esitatud loetelust jäetakse välja järgmised kanded:

„8.	Emmanuel Ramazani SHADARY;

9.	Kalev MUTONDO.“

LISA

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ning ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika

A.   METOODIKA

1.

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmisel ja kasutamisel tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt: E = e i + e p + e td + e u – e ccs kus: E = kütuse kasutamisest tulenev koguheide (gCO2eq/MJ kütus) e i = e i elastic + e i rigid – e ex-use: sisendite tarnimisest tulenev heide (gCO2eq/MJ kütus) e i elastic = nõudlusega mõjutatavatest sisenditest tulenev heide (gCO2eq/MJ kütus) e i rigid = nõudlusega mõjutamatutest sisenditest tulenev heide (gCO2eq/MJ fuel) e ex-use = sisendite senisest kasutusest või keskkonnas käitumisest tulenev heide (gCO2eq/MJ kütus) e p = töötlemisel tekkiv heide (gCO2eq/MJ kütus) e td = transpordist ja jaotamisest tulenev heide (gCO2eq/MJ kütus) e u = kütuse lõppkasutuses põlemisel tekkiv heide (gCO2eq/MJ kütus) e ccs = CO2 kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (gCO2eq/MJ kütus) Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta. Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse kindlakstegemiseks jagatakse valemi muutujatega seotud protsesside koguheide protsessi käigus saadud kütuse üldkogusega ning seda väljendatakse CO2 ekvivalendi grammides kütuse MJ kohta (gCO2eq/MJ kütus). Kui tegemist on muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste, ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ja muude kütuste seguga, loetakse, et kõigil (kütuse)liikidel on sama heitemahukus. Erandiks on koostöötlemine, kus muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused asendavad protsessi tavapärast sisendit ainult osaliselt. Sellises olukorras eristatakse sisendite kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamisel nende energeetilise väärtuse alusel alljärgnevat proportsionaalselt: — tavapärasel sisendil põhinevat protsessi osa ning — muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatel ja gaasilistel transpordikütustel ning ringlussevõetud süsinikupõhistel kütustel põhinevat protsessi osa, kui protsessi osad on muidu ühesugused. Analoogselt eristatakse protsesse, milles muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ning ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid töödeldakse koos biomassiga. Kasvuhoonegaaside heite mahukust võib arvutada kuni ühe kalendrikuu jooksul toodetud kütuste keskmisena, kuid seda võib arvutada ka lühemate ajavahemike kohta. Kui direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud metoodika kohaselt täielikult taastuvenergiaks liigitatavat elektrit kasutatakse kütuse või vahetoodete kütteväärtust suurendava sisendina, peab ajavahemik olema kooskõlas ajalise korrelatsiooni suhtes kohaldatavate nõuetega. Asjakohasel juhul võib üksikute ajavahemike kohta arvutatud kasvuhoonegaaside heite mahukuse väärtusi kasutada seejärel keskmise kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamiseks kuni ühe kuu kohta, kui iga perioodi kohta arvutatud individuaalsed väärtused on kooskõlas 70 % vähenemise miinimumkünnisega.

2.

Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest või ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist arvutatakse järgmiselt: Vähenemine = (E F – E)/E F kus: E = muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedela ja gaasilise transpordikütuse või ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse kasutamisest tulenev koguheide E F = võrreldava fossiilkütuse koguheide Kõigi muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul on võrreldava fossiilkütuse koguheide 94 gCO2eq/MJ.

3.

Kui protsessi väljund ei kvalifitseeru täielikult muust kui bioloogilise päritoluga taastuvaks vedelaks või gaasiliseks transpordikütuseks või ringlussevõetud süsinikupõhiseks kütuseks, määratakse nende osakaal kogutoodangus järgmiselt: a) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste osa tehakse kindlaks, jagades protsessi kaasatud asjakohase taastuvenergia koguprotsessi asjakohase sisendenergiaga; b) ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse osa tehakse kindlaks, jagades protsessi jaoks ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmise allikaks kvalifitseeruva asjakohase energiasisendi kogu protsessi asjakohase energiasisendiga. Sisendmaterjali asjakohane energia on kütuse molekulaarstruktuuri mineva sisendmaterjali alumine kütteväärtus (1). Sisendelektri puhul, mida kasutatakse kütuse või vahesaaduste kütteväärtuse suurendamiseks, on asjakohane energia elektrienergia. Tööstuslike heitgaaside puhul on see heitgaasi energia, mis põhineb selle alumisel kütteväärtusel. Kui soojust kasutatakse kütuse või vahesaaduse kütteväärtuse suurendamiseks, on asjakohane energia kütuse sünteesimiseks kasutatava soojuse kasulik energia. Kasulik soojus on kogu soojusenergia, mis on korrutatud Carnot’ ringprotsessi kasuteguriga, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punkti 1 alapunktis b. Muid sisendeid võetakse arvesse üksnes kütuse heitemahukuse määramisel.

4.

Sisendite tarnimisel tekkivate heitkoguste määramisel eristatakse nõudlusega mõjutatavaid ja mõjutamatuid sisendeid. Nõudlusega mõjutamatud sisendid on need, mille pakkumist ei saa lisanõudluse rahuldamiseks suurendada. Seega on kõik ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmisel süsinikuallikaks kvalifitseeruvad sisendid nõudlusega mõjutamatud, nagu ka integreeritud protsessi (2) käigus fikseeritud suhtarvuga toodetud väljundid, mis moodustavad toodangu majanduslikust väärtusest alla 10 %. Kui väljund moodustab majanduslikust väärtusest vähemalt 10 %, käsitatakse seda nõudlusega mõjutatavana. Põhimõtteliselt on nõudlusega mõjutatavad sisendid need, mille pakkumist on võimalik lisanõudluse rahuldamiseks suurendada. Rafineerimistehaste naftasaadused kuuluvad sellesse kategooriasse, sest rafineerimistehased saavad oma toodete suhet muuta.

5.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõike 3 kohaselt täielikult taastuvenergiaks liigitatav elekter loetakse kasvuhoonegaaside heite vabaks.

6.

Et omistada kasvuhoonegaaside heite väärtused võrgust võetud elektrile, mis ei kvalifitseeru direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõike 3 kohaselt täielikult taastuvenergiaks ning mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse igal kalendriaastal ühte kolmest järgmisest alternatiivsest meetodist: a) kasvuhoonegaaside heite väärtused omistatakse vastavalt käesoleva lisa C osale. See ei piira riigiabi eeskirjade kohast hindamist; b) kasvuhoonegaaside heite väärtused omistatakse sõltuvalt muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid tootva käitise täiskoormuse tundide arvust. Kui täiskoormuse tundide arv on sama suur või väiksem kui tundide arv, mille jaoks taastuvelektrit tootvad käitised või tuumaelektrijaamad kehtestasid eelneval kalendriaastal, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed, kalleima elektrihinna, omistatakse võrguelektrile, mida kasutati muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmisel, kasvuhoonegaaside heite väärtus 0 g CO2eq/MJ. Kui see täiskoormustundide arv ületatakse, määratakse võrguelektrile, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmisel, kasvuhoonegaaside heite väärtus 183 g CO2eq/MJ, või c) pakkumispiirkonnas võib kasutada muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmise ajal elektrit kalleima hinnaga tootva üksuse kasvuhoonegaaside heite väärtust, kui riiklik põhivõrguettevõtja on selle teabe avalikult kättesaadavaks teinud. Kui kasutatakse punktis b sätestatud meetodit, kohaldatakse seda ka elektrienergia suhtes, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks ning mis direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõike 3 kohaselt kvalifitseerub täielikult taastuvaks.

7.

Integreeritud protsessi käigus saadud nõudlusega mõjutatavate sisendite kasvuhoonegaaside heide tehakse kindlaks nende tegeliku tootmisprotsessi andmete põhjal. Need hõlmavad kõiki heitkoguseid, mis tulenevad sisendite tootmisest kogu tarneahelas (sh heitkogused, mis tulenevad sisendi tootmiseks vajaliku primaarenergia kaevandamisest, sisendi töötlemisest ja sisendi transportimisest). Arvesse ei võeta põlemisel tekkivaid heitkoguseid, mis tulenevad sisendkütuse süsinikusisaldusest (3). Ent nõudlusega mõjutatavate sisendite kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole saadud integreeritud protsessist, määratakse käesoleva lisa B osas esitatud väärtuste põhjal. Kui sisendit ei ole loendisse lisatud, võib heitemahukuse teabe võtta JEC-WTW aruande viimasest versioonist, andmebaasist ECOINVENT, ametlikest allikatest, nagu valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, Rahvusvaheline Energiaagentuur või valitsus, muudest läbivaadatud allikatest, nagu E3 ja GEMIS andmebaas ning eelretsenseeritud väljaanded.

8.

Iga sisendi tarnija (v.a need sisendid, millega seotud väärtused on võetud käesoleva lisa B osast) arvutab sisendi heitemahukuse (4) vastavalt käesolevas dokumendis esitatud korrale ning annab sellest väärtusest teada järgmise tootmisetapi tegijale või kütuse lõpptootjale. Sama kehtib ka tarneahelas eelmiste sisendite tarnijate suhtes.

9.

Nõudlusega mõjutamatutest sisenditest tulenev heide hõlmab heidet, mis tuleneb selliste sisendite varasemast või alternatiivsest kasutusest kütusetootmisse suunamisest. Nende heitkoguste puhul võetakse arvesse tootmata jäänud elektrit, soojust või tooteid ning heidet, mis on tingitud sisendi lisatöötlemisest ja veost. Kehtivad järgmised reeglid: a) nõudlusega mõjutamatute sisendite tarnimisega seotud heitkogused tehakse kindlaks, korrutades tootmata jäänud elektri, soojuse või muude toodete kogused vastava heitekoefitsiendiga. Tootmata jäänud elektri korral tuleb arvesse võtta selle riigi elektrivõrgu elektri tootmise heitekoefitsiente, kus kütusetootmisse suunamine toimus (need määratakse vastavalt punktides 5 või 6 sätestatud korrale). Mujale suunatud materjali puhul arvutatakse asendusmaterjalile omistatav heide nagu käesolevas metoodikas sisendmaterjalidel. Esimese 20 aasta jooksul pärast muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmise algust määratakse tootmata jäänud elektri, soojuse ja materjali kogus keskmise elektri- ja soojusenergia koguse põhjal, mis toodeti nõudlusega mõjutamatust sisendmaterjalist viimase kolme aasta jooksul enne muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmise algust. Pärast 20 aasta möödumist tootmise algusest tehakse tootmata jäänud elektri, soojuse või muude toodete kogus kindlaks asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) järeldustes eeldatud energiatõhususe miinimumnõuete alusel. Kui PVT-järeldused protsessi ei hõlma, hinnatakse tootmata jäänud koguseid võrreldava protsessi alusel, kus kasutatakse uusimat tehnoloogiat; b) tööstusprotsesside vahesaadusteks olevate nõudlusega mõjutamatute sisendite puhul (nt koksiahjugaas, terasetehase kõrgahjugaas või naftatöötlemistehase küttegaas), kui kütusetootmisse suunamise mõju ei ole võimalik otseselt mõõta, tehakse sisendite kütusetootmisse suunamisest tulenev heide kindlaks selliste simulatsioonide põhjal, mis on tehtud tehase käitamise kohta enne ja pärast selle ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks sobivaks muutmist. Kui tehase muutmise tõttu mõne toote tootmine vähenes, hõlmavad nõudlusega mõjutamatule sisendile omistatavad heitkogused tootmata jäänud toodete asendamisega seotud heidet; c) kui protsessis kasutatakse nõudlusega mõjutamatuid sisendeid, mis pärinevad uutest käitistest (nt uuest terasetehasest, mis kasutab oma kõrgahjugaasi ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste valmistamiseks), võetakse arvesse sisendi kõige ökonoomsemast alternatiivsest kasutusest mujale suunamise mõju. Seejärel arvutatakse heite mõju vastavalt asjakohastes PVT-järeldustes eeldatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui PVT-järeldused konkreetset tööstusprotsessi ei hõlma, arvutatakse säästetud heide sellise võrreldava protsessi põhjal, kus kasutatakse uusimat tehnoloogiat.

10.

Senisest kasutusest või keskkonnas käitumisest tulenev heide hõlmab kõiki sisendi senise kasutuse või keskkonnas käitumise puhul tekkivaid heitkoguseid, mida välditakse sisendi kasutamisel kütuse tootmiseks. Need heitkogused hõlmavad kütuse keemilises koostises sisalduva süsiniku CO2-ekvivalenti, mis muidu oleks CO2na atmosfääri paisatud. See hõlmab kogutud ja kütuses kasutatud CO2, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) CO2 on kogutud direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusest ja seda on arvesse võetud kehtivas CO2-heite maksustamise süsteemis tarneahela eelnevates lülides ning see lisatakse kütuse keemilisse koostisesse enne 2036. aastat. Seda tähtaega pikendatakse 2041. aastani siis, kui CO2 ei tulene elektrienergia tootmiseks kasutatavate kütuste põlemisest või b) CO2 on kogutud õhust või c) kogutud CO2 pärineb selliste biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmisest või põletamisest, mis vastavad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, ning CO2 kogumisele ei ole antud CO2 kogumisest ja asendamisest tuleneva heite vähendamise ühikuid, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 V ja VI lisas või d) kogutud CO2 pärineb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja artikli 28 lõikes 5 ning käesolevas määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavate ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste põlemisest või e) kogutud CO2 pärineb geoloogilisest CO2 allikast ja CO2 vabanes varem looduslikult kogutud CO2, mis pärineb kütusest, mida põletatakse teadlikult CO2 tootmiseks, ja CO2, mille kogumisel on saanud CO2 arvestusühikuid muude õigusaktide sätete alusel, ei ole hõlmatud. Sisenditele omistatud heite arvutamisel võetakse arvesse CO2 kogumisel kasutatavate sisenditega (nt elektri ja soojuse ning tarbitavate materjalidega) seotud heitkoguseid.

11.

Punkti 10 alapunktis a sätestatud kuupäevad vaadatakse läbi, võttes arvesse määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõike 3 kohaselt kehtestatud kogu ELi hõlmava 2040. aasta kliimaeesmärgi rakendamist direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud sektorites.

12.

Töötlemisel tekkiv heide hõlmab töötlemisest, jäätmekäitlusest ja leketest otseselt õhku eralduvaid saasteaineid.

13.

Kütuse põlemisel tekkiv heide tähendab kasutatava kütuse koguheidet põlemisel.

14.

Heitearvutustes arvesse võetavad kasvuhoonegaasid ja nende süsinikdioksiidi ekvivalendid peavad olema samad, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punktis 4.

15.

Kui protsessi käigus tekib mitu kaassaadust (nt kütused või kemikaalid), samuti energia kaassaadused (nt käitisest eksporditud soojus, elekter või mehaaniline energia), jaotatakse kasvuhoonegaaside heitkogused nende kaassaaduste puhul järgmiselt: a) jaotamine toimub kaassaadusi andva protsessi lõpus. Jaotatud heitkogused peavad hõlmama nii protsessi enda kui ka protsessi sisenditega seotud heidet; b) eraldatavad heitkogused on e i pluss kõik e p, e td ja e ccs fraktsioonid, mis tekivad kuni selle protsessi etapini (k.a), milles kaassaadused tekivad. Kui protsessi sisend ise on mõne muu protsessi kaassaadus, siis jaotakse heitkogused teise protsessi puhul kõigepealt, kui tehakse kindlaks sisendile omistatavad heitkogused; c) kui mõnes projekti piirides asuvas käitises töödeldakse ainult üht projekti kaassaadust, omistatakse selle käitise heitkogused täielikult sellele kaassaadusele; d) kui protsess võimaldab muuta tekkivate kaassaaduste suhet, toimub jaotamine füüsilise põhjusliku seose alusel, millest lähtuvalt tehakse kindlaks mõju protsessi heitkogustele, kui muudetakse vaid ühe kaassaaduse kogust, kui teiste väljundite kogused jäävad samaks; e) kui saaduste suhe on muutumatu ja kaassaadused on kõik kütused, elekter või soojus, jaotatakse heitkogused energiasisalduse alusel. Kui heitkoguste jaotamine hõlmab eksporditud soojust energiasisalduse alusel, võib arvesse võtta ainult soojuse kasulikku osa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osas punktis 16; f) kui saaduste suhe on muutumatu ja mõni kaassaadus on materjal, millel puudub energiasisaldus, jaotatakse heitkogused kaassaaduste majandusliku väärtuse alusel. Arvesse võetav majanduslik väärtus on saaduste viimase kolme aasta keskmine tehasehind. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, hinnatakse väärtust kaubahindade põhjal, millest on lahutatud transpordi- ja ladustamiskulud (5).

16.

Transpordist ja jaotamisest tulenev heide hõlmab heidet, mis on tekkinud valmiskütuste ladustamisel ja jaotamisel. Sisendile e i omistatav heide hõlmab heidet, mis tuleneb selle transpordist ja säilitamisest.

17.

Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste valmistamise protsess tekitab CO2-heidet, mis säilitatakse püsivalt (kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist), võib seda protsessi saaduste puhul arvesse võtta heitkoguste vähendamisena eccs all. Säilitamistoimingust (sh süsinikdioksiidi transportimisest) tulenevaid heitkoguseid tuleb samuti arvesse võtta e p all.

B.   NÕUDLUSEGA MÕJUTATAVATE SISENDITE KASVUHOONEGAASIDE HEITE MAHUKUSE STANDARDVÄÄRTUSED

Muude sisendite kui elektri kasvuhoonegaaside heite mahukus on esitatud järgmises tabelis:

	Koguheide gCO2eq/MJ	Tarneahela eelnevates lülides tekkivad heitkogused gCO2eq/MJ	Põlemisel tekkivad heitkogused gCO2eq/MJ
Maagaas	66,0	9,7	56,2
Diislikütus	95,1	21,9	73,2
Bensiin	93,3	19,9	73,4
Raske kütteõli	94,2	13,6	80,6
Metanool	97,1	28,2	68,9
Kivisüsi	112,3	16,2	96,1
Pruunsüsi	116,7	1,7	115,0

	gCO2eq/kg
Ammoniaak	2 351,3
Kaltsiumkloriid (CaCl2)	38,8
Tsükloheksaan	723,0
Vesinikkloriidhape (HCl)	1 061,1
Määrdeained	947,0
Magneesiumsulfaat (MgSO4)	191,8
Lämmastik	56,4
Fosforhape (H3PO4)	3 124,7
Kaaliumhüdroksiid (KOH)	419,1
Puhas CaO protsesside jaoks	1 193,2
Naatriumkarbonaat (Na2CO3)	1 245,1
Naatriumkloriid (NaCl)	13,3
Naatriumhüdroksiid (NaOH)	529,7
Naatriummetoksiid (Na(CH3O))	2 425,5
SO2	53,3
Väävelhape (H2SO4)	217,5
Uurea	1 846,6

C.   ELEKTRI KASVUHOONEGAASIDE HEITE MAHUKUS

Elektri kasvuhoonegaaside heitemahukus tehakse kindlaks riikide või pakkumispiirkondade tasandil. Elektri kasvuhoonegaaside heitemahukuse võib kindlaks teha ainult pakkumispiirkondade tasandil, kui nõutavad andmed on avalikult kättesaadavad. Elektri CO2-mahukuse (gCO2eq/kWh) arvutamisel võetakse arvesse kõiki elektrienergia tootmiseks võimalikke primaarenergia allikaid, elektrijaama tüüpi, muunduri kasutegurit ja jaama oma elektritarbimist.

Arvutamisel võetakse arvesse kogu CO2-ekvivalentheide, mis on seotud elektri tootmiseks kasutatavate kütuste põlemise ja tarnimisega. See oleneb elektritootmisrajatistes kasutatavate eri kütuste kogusest, kütuse põlemise heitekoefitsientidest ja kütuse tarneahela eelnevate lülide heitekoefitsientidest.

Muud kasvuhoonegaasid kui CO2 teisendatakse CO2eq-ks, korrutades nende koguse nende CO2-ga seotud 100-aastase globaalse soojendamise potentsiaaliga, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punktis 4. Biomasskütuste põlemisel tekkivaid CO2 heitkoguseid nende biogeense päritolu tõttu arvesse ei võeta, kuid arvesse võetakse CH4 ja N2O heidet.

Kütuste põlemisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma standardseid energeetikasektori paikse põletamise heitekoefitsiente (IPCC 2006). Tarneahela eelnevates lülides tekkivad heitkogused hõlmavad heidet kõigist protsessidest ja etappidest, mis on vajalikud selleks, et kütus oleks elektritootmiseks valmis; need tulenevad elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse maapõuest ammutamisest, rafineerimisest ja transportimisest.

Lisaks võetakse arvesse kogu biomassi kasvatamisest, koristamisest, kogumisest, töötlemisest ja transpordist tulenevad tarneahela eelnevates lülides tekkivad heitkogused. Turvast ja fossiilset päritolu jäätmematerjale käsitatakse fossiilkütusena.

Kütused, mida kasutatakse kogu elektrienergia tootmiseks ainult elektrit tootvates jaamades, määratakse elektritootmise ja elektrienergiaks muundamise tõhususe alusel. Soojus- ja elektrienergia koostootmise puhul arvestatakse soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste osa, tuginedes alternatiivsele soojustootmisele, mille keskmine üldkasutegur on 85 %, ning ülejäänu omistatakse elektritootmisele.

Tuumaelektrijaamade puhul eeldatakse, et tuumasoojuse muundamise efektiivsus on 33 %, või võetakse aluseks Eurostati või sarnase akrediteeritud allika esitatud andmed.

Ühtegi kütust ei seostata taastuvatest energiaallikatest (hüdro-, päikese-, tuule- ja geotermilisest energiast) toodetud elektriga. Elektritootmisrajatiste ehitamisel, sulgemisel ja jäätmekäitlusel tekkivaid heitkoguseid arvesse ei võeta. Seega loetakse taastuvelektri (tuule-, päikese-, hüdro- ja geotermilisest energiast) tootmisega seotud CO2-ekvivalentheide võrdseks nulliga.

Elektri kogutoodangu CO2-ekvivalentheide hõlmab tabelis 3 loetletud JEC WTW v5 (Prussi jt, 2020) tarneahela eelnevate lülide heitkoguseid ning riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistes (IPCC 2006) esitatud paikse põletamise heitekoefitsiente, mis on loetletud tabelites 1 ja 2. Tarneahela eelnevate lülide heitkogused kütuse tarnimisest arvutatakse on JEC WTW v5 tarneahela eelnevate lülide heitekoefitsientide alusel (Prussi jt, 2020).

Elektri CO2-mahukus arvutatakse järgmise valemi abil:

kus:	e gross_prod	=	CO2-ekvivalentheide
	=	tarneahela eelneva lüli CO2-ekvivalendi heitekoefitsiendid
	=	kütuste põlemisel tekkiva CO2-ekvivalendi heitekoefitsiendid
B i	=	kütusekulu elektri tootmisele
	=	elektri tootmiseks kasutatavad kütused

Elektri netotoodangu suurus määratakse elektrienergia kogutoodangu, elektrijaama enda elektritarbimise ja pumpjaama elektrikadude alusel.

kus:	E net	=	elektri netotoodang
E gross	=	elektri kogutoodang
E own	=	jaama oma elektritarbimine
E pump	=	pumpamiseks vajalik elekter

Toodetud netoelektri CO2-mahukus on kasvuhoonegaaside koguheide, mis tekib elektrienergia netotootmisel või kasutamisel:

kus: CI elektritootmisest tulenev CO2-ekvivalentheide

Andmed elektrienergia tootmise ja kütusekulu kohta

Andmed elektrienergia tootmise ja kütusekulu kohta saadakse Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetest ja statistikast energiabilansside ja eri kütuste abil toodetud elektrienergia kohta (nt IEA veebisaidilt, andmete ja statistika jaotisest („Energy Statistics Data Browser“) (6).

ELi liikmesriikide puhul on Eurostati andmed üksikasjalikumad ja võib hoopis neid kasutada. Kui kasvuhoonegaaside heitemahukus on kehtestatud pakkumispiirkondade tasandil, kasutatakse ametliku riikliku statistika andmeid, mis on sama detailsed kui IEA andmed. Kütusekulu andmed peavad sisaldama nii üksikasjalikku teavet kui riiklikust statistikast saab: tahked fossiilkütused, tööstuslikult toodetud gaasid, turvas ja turbatooted, põlevkivi ja õliliiv, nafta ja naftasaadused, maagaas, taastuvad energiaallikad ja biokütused, taastumatud jäätmed ja tuumaenergia. Taastuvad energiaallikad ja biokütused hõlmavad biokütuseid, taastuvaid olmejäätmeid, hüdro-, ookeani-, tuule-, päikese- ja geotermilist energiat ning soojuspumpasid.

Erialakirjandusest pärit sisendandmed

Tabel 1

Paikse põletamise vaikimisi heitekoefitsiendid [g/MJ kütuse alumisel kütteväärtusel]

Kütus	CO2	CH4	N2O
Tahked fossiilkütused
Antratsiit	98,3	0,001	0,0015
Koksisüsi	94,6	0,001	0,0015
Muu bituminoosne kivisüsi	94,6	0,001	0,0015
Subbituminoosne kivisüsi	96,1	0,001	0,0015
Pruunsüsi	101	0,001	0,0015
Söebrikettkütus	97,5	0,001	0,0015
Koksiahjukoks	107	0,001	0,0015
Gaasikoks	107	0,001	0,0001
Kivisöetõrv	80,7	0,001	0,0015
Pruunsöebriketid	97,5	0,001	0,0015
Tööstuslikult toodetud gaasid
Gaasitehaste gaas	44,4	0,001	0,0001
Koksiahjugaas	44,4	0,001	0,0001
Kõrgahjugaas	260	0,001	0,0001
Muud kogutud gaasid	182	0,001	0,0001
Turvas ja turbatooted	106	0,001	0,0015
Põlevkivi ja õliliivad	73,3	0,003	0,0006
Nafta ja naftasaadused
Toornafta	73,3	0,003	0,0006
Veeldatud maagaas	64,2	0,003	0,0006
Rafineerimistehaste lähteained	73,3	0,003	0,0006
Lisandid ja oksügenaadid	73,3	0,003	0,0006
Muud süsivesinikud	73,3	0,003	0,0006
Rafineerimistehase küttegaas	57,6	0,001	0,0001
Etaan	61,6	0,001	0,0001
Veeldatud naftagaasid	63,1	0,001	0,0001
Mootoribensiin	69,3	0,003	0,0006
Lennukibensiin	70	0,003	0,0006
Bensiini tüüpi reaktiivkütus	70	0,003	0,0006
Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus	71,5	0,003	0,0006
Muu petrooleum	71,5	0,003	0,0006
Toorbensiin	73,3	0,003	0,0006
Gaasiõli ja diisliõli	74,1	0,003	0,0006
Kütteõli	77,4	0,003	0,0006
Lakibensiin ja tehniline piiritus	73,3	0,003	0,0006
Määrdeained	73,3	0,003	0,0006
Bituumen	80,7	0,003	0,0006
Naftakoks	97,5	0,003	0,0006
Parafiinid	73,3	0,003	0,0006
Muud naftasaadused	73,3	0,003	0,0006
Maagaas	56,1	0,001	0,0001
Jäätmed
Tööstusjäätmed (taastumatud)	143	0,03	0,004
Taastumatud olmejäätmed	91,7	0,03	0,004
Märkus: väärtused tuleb korrutada direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa C osa punktis 4 sätestatud globaalse soojendamise potentsiaali teguritega. Allikas: IPCC, 2006.

Tabel 2

Biomassist saadud kütuste paikse põletamise vaikimisi heitekoefitsiendid [g/MJ kütuse alumise kütteväärtuse juures]

Kütus	CO2	CH4	N2O
Tahked primaarsed biokütused	0	0,03	0,004
Puusüsi	0	0,2	0,004
Biogaasid	0	0,001	0,0001
Taastuvad olmejäätmed	0	0,03	0,004
Puhas biobensiin	0	0,003	0,0006
Biobensiini segu	0	0,003	0,0006
Puhtad biodiislikütused	0	0,003	0,0006
Segatud biodiislikütused	0	0,003	0,0006
Puhas bio-reaktiivpetrooleum	0	0,003	0,0006
Segatud bio-reaktiivpetrooleum	0	0,003	0,0006
Muud vedelad biokütused	0	0,003	0,0006
Allikas: IPCC, 2006.

Tabel 3

Kütuse tarneahela eelneva lüli heitekoefitsiendid [g CO2eq/MJ kütuse alumise kütteväärtuse juures]

Kütus	Heitekoefitsient
Kivisüsi	15,9
Pruunsüsi	1,7
Turvas	0
Kivisöegaasid	0
Naftasaadused	11,6
Maagaas	12,7
Tahked biokütused	0,7
Vedelad biokütused	46,8
Tööstusjäätmeid	0
Olmejäätmed	0
Biogaasid	13,7
Tuumaenergia	1,2
Allikas: JEC WTW v5.

Tabelis A on esitatud elektri kasvuhoonegaaside heitemahukuse väärtused Euroopa Liidus riigi tasandil. Kui elektri kasvuhoonegaaside heitemahukus määratakse riigi tasandil, kasutatakse neid väärtusi Euroopa Liidus hangitud elektrienergia puhul kuni uuemate andmete saamiseni elektrienergia heitemahukuse kindlakstegemiseks (7).

Tabel A

Elektrienergia heitemahukus Euroopa Liidus aastal 2020

Riik	Toodetud elektrienergia heitemahukus (g CO2eq/MJ)
Austria	39,7
Belgia	56,7
Bulgaaria	119,2
Küpros	206,6
Tšehhi	132,5
Saksamaa	99,3
Taani	27,1
Eesti	139,8
Kreeka	125,2
Hispaania	54,1
Soome	22,9
Prantsusmaa	19,6
Horvaatia	55,4
Ungari	72,9
Iirimaa	89,4
Itaalia	92,3
Läti	39,4
Leedu	57,7
Luksemburg	52,0
Malta	133,9
Madalmaad	99,9
Poola	196,5
Portugal	61,6
Rumeenia	86,1
Slovakkia	45,6
Sloveenia	70,1
Rootsi	4,1
Allikas: Teadusuuringute Ühiskeskus 2022.

---

(1)  Vett sisaldavate materjalide puhul on alumine kütteväärtus sisendmaterjali kuivosa alumine kütteväärtus (st ei võeta arvesse vee aurustamiseks vajalikku energiat). Arvesse ei võeta muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mida kasutatakse vahesaadustena tavakütuste tootmiseks.

(2)  Integreeritud protsessid on need, mis toimuvad samas tööstuskompleksis, annavad sisendi spetsiaalse tarnetaristu kaudu või annavad kõigist muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks vajalikest sisenditest üle poole.

(3)  Kui CO2-mahukus on võetud B osa tabelist, siis põlemisel tekkivaid heitkoguseid arvesse ei võeta. Seda seetõttu, et põlemisel tekkivad heitkogused arvestatakse töötlemisel või lõppkütuse põlemisel tekkivate heitkoguste hulka.

(4)  Kooskõlas punktiga 6 ei hõlma heitemahukus heitkoguseid, mis tulenevad tarnitud sisendi süsinikusisaldusest.

(5)  NB! Olulised on kaassaaduste suhtelised väärtused, nii et üldine inflatsioon ei ole probleem.

(6)  Näide: https://www.iea.org/data-and-statistics/data-tools/energy-statistics-data-browser?country=GERMANY&energy=Coal&year=202

(7)  Euroopa Komisjon teeb ajakohastatud andmed korrapäraselt kättesaadavaks.

LISA

Tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja tõhusa rakendamise toetamine

Kokkuvõte

Taustteave

2005. aasta rahvusvaheline tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon (ICSANT) on üks 19 rahvusvahelisest terrorismivastasest õigusaktist, mis on keskse tähtsusega rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamises. Alates 2023. aasta märtsist on ICSANTil 120 osalist, mis tähendab, et enam kui kolmandik maailmast ei ole veel konventsiooniga kaitstud. Et ICSANT saavutaks oma täieliku potentsiaali ning et vältida kurjategijate jaoks ohutuid paiku ja õiguslikke lünki, on põhieesmärgiks jätkuvalt selle ülemaailmne kohaldamine. Konventsiooniosaliseks saamine on aga ainult esimene vajalik samm ning ülimalt oluline on ka tõhus (õiguslik ja tehniline) rakendamine.

ICSANTiga ühinemiseks tuleb vastu võtta vajalikud riiklikud rakendusaktid, et tagada, et kõik konventsioonis sätestatud nõuded võetakse riiklikesse õigussüsteemidesse nõuetekohaselt üle. See annab tervikliku õigusliku kaitse tuuma- või muud radioaktiivset materjali hõlmavate kuritegude, sealhulgas terroriaktide eest ning mehhanismid sellise tegevuse ennetamiseks ja sellele reageerimiseks.

Esimene Euroopa Liidu ja ÜRO vaheline projekt, mis käsitleb tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja tõhusa rakendamise edendamist, sai alguse 2019. aastal ja viiakse lõpule 2023. aasta juunis. See kujutab endast olulist mitmepoolset julgeolekupartnerlust, mille eesmärk on tegeleda kestva ohuga, et valitsusvälised osalejad omandavad või kasutavad tuuma- või muid radioaktiivseid materjale terroristlikel või muudel kuritegelikel eesmärkidel. See on eriti tähtis ajal, mil poliitiline tähelepanu tuumajulgeoleku küsimusele on kogu maailmas suurenenud.

Projekti põhjendus

ICSANT on jätkuvalt väga oluline mitte ainult tuumamaterjali ja tuumaenergia programme omavate riikide, vaid ka kõigi teiste riikide jaoks, sest konventsioon hõlmab ka muid üldkasutatavaid radioaktiivseid materjale, mis on muu hulgas levinud meditsiinis, tööstuses ja põllumajanduses. Seetõttu on vaja jätkata konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja tõhusa rakendamise edendamist ja toetamist, näidates, millist kasu konventsiooniga ühinemine ning valitsusväliste osalejate tuuma- või muud radioaktiivset materjali hõlmava terroristliku ja muu kuritegevuse ennetamine ja keelamine kõigile riikidele toob. Sellega seoses teevad Euroopa Liit ja ÜRO taas koostööd uues projektis, mille raames käsitletakse tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja tõhusa rakendamise toetamist.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on tagada ICSANTi ülemaailmset kohaldamist ja tõhusat rakendamist toetades, et neile, kes panevad toime või üritavad toime panna tuuma- või muud radioaktiivset materjali hõlmavaid terroriakte või muid kuritegusid, ei leiduks ohutut paika.

Projekti kestus

1. juuli 2023 – 30. juuni 2026 (36 kuud)

Projekti geograafiline ulatus

Ülemaailmne, piirkondlik, riiklik

Projekti lähenemisviis

Kõnealust projekti rakendavad ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo (UNODC) terrorismi tõkestamise osakond oma KBRT-terrorismi ennetamise programmi kaudu ning ÜRO terrorismivastase võitluse büroo (UNOCT) oma terrorismivastase võitluse keskuse (UNCCT) programmi kaudu, mis käsitleb massihävitusrelvade või keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaterrorismi ärahoidmist ja neile reageerimist, tehes tihedat koostööd asjaomaste kohapealsete büroode ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Liidu delegatsioonidega, Euroopa Liidu KBRT-ohu vähendamise tippkeskustega, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudiga (UNICRI), ÜRO desarmeerimisküsimuste bürooga (UNODA) ning resolutsiooni 1540 (2004) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee eksperdirühmaga.

Projekt jagatakse kaheks osaks, mida rakendavad vastavalt UNODC ja UNOCT/UNCCT kooskõlas oma volituste ja eksperditeadmistega. Selle tulemusena viib mõningaid väljundeid ja tegevusi ellu UNODC, teisi aga UNOCT/UNCCT. Mõnel juhul on kaasatud mõlemad.

Projekt, mis on loodud nõukogu 10. detsembri 2018. aasta otsuse (ÜVJP) 2018/1939 alusel, põhineb projekti käigus ellu viidud tegevustel ja välja töötatud vahenditel.

See viiakse läbi kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga, milles rõhutatakse kindlalt, et kõik terrorismivastase võitluse eesmärgil võetavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega. Projekti integreeritakse olemasolevad rahvusvahelised inimõigustealased normid ja standardid (mis sisalduvad lepingutes, tavaõiguses ja muudes õigusaktides).

Projekti rakendatakse sootundlikul viisil, kusjuures soolist perspektiivi võetakse arvesse kogu projekti ulatuses. Projektiga edendatakse soolist perspektiivi ja sooline mõõde lõimitakse selle metoodikasse. Nais- ja meesametnikele tagatakse võimalikult suures ulatuses võrdsed võimalused osaleda kõikidel projekti üritustel, rõhutades naisametnike riiklikesse asutustesse kaasamise eeliseid. Kogu seminaridele eelnevatest ja järgnevatest küsitlustest ja testidest kogutud tagasiside segregeeritakse soo alusel selle tagamiseks, et projektiga on võimalik välja selgitada ja edasi anda naisametnike vaatenurk. Projektinäitajate raames kogutakse ja esitatakse sooliselt segregeeritud andmeid.

UNODC ja UNOCT koordineerivad asjakohasel juhul oma vastavate tegevuste rakendamist.

Kui tegevuste rakendamiseks otsitakse väliseksperte, püüavad UNODC ja UNOCT kaasata neid Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Projekt hõlmab koostööd rahvusvahelise üldsuse ja riiklike ametiasutustega, sealhulgas parlamentide, justiitsministeeriumide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et edendada ICSANTi ülemaailmset kohaldamist, tuua rohkem nähtavale sellega ühinemise tähtsus ja suurendada suutlikkust selle tõhusaks rakendamiseks.

Projekti tulemused

Tulemus 1: suurem hulk riike, kes kaaluvad ICSANTiga ühinemist, algatavad ICSANTi osaliseks saamise protsessi või ühinevad ICSANTiga, ning kasusaajate (riikide poliitikakujundajad ja otsustajad, sealhulgas parlamendiliikmed) ja rahvusvaheliste foorumite suurem teadlikkus ja paremad teadmised ICSANTist. Vajaduse korral kasutatakse ära koostoimet muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega (tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsioon (CPPNM), selle muudatus (ACPPNM), ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540).

Tulemus 2: paremad riiklikud õigusaktid ning kasu saavate riikide kriminaalõiguse valdkonna ametnike ja muude asjaomaste riiklike sidusrühmade parem suutlikkus ICSANTi seisukohast olulisi juhtumeid uurida, nende eest süüdistusi esitada ja neid kohtulikult menetleda.

Tulemus 3: tõhustatud poliitika, tavad ja menetlused, et hoida ära ja avastada oht, et valitsusvälised osalejad, sealhulgas terroristid, omandavad, valdavad ja/või kasutavad tuumamaterjali või muud radioaktiivset materjali, ja sellele ohule reageerida, ning paremad teadmised ja arusaamine radioloogilise ja tuumaterrorismi ning muu kõnealust materjali hõlmava kuritegevuse ohust.

Tulemus 4: tõhustatud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas teabevahetus osalisriikides ja osalisriikide vahel, et töötada välja ja võtta vastu tõhusaid ja praktilisi meetmeid konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks.

Projekti väljundid ja tegevused

Tulemus 1: suurem hulk riike, kes kaaluvad ICSANTiga ühinemist, algatavad ICSANTi osaliseks saamise protsessi või ühinevad ICSANTiga, ning kasusaajate (riikide poliitikakujundajad ja otsustajad, sealhulgas parlamendiliikmed) ja rahvusvaheliste foorumite suurem teadlikkus ja paremad teadmised ICSANTist. Vajaduse korral kasutatakse ära koostoimet muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega (CPPNM, ACPPNM, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540).

Väljund 1.1.   Edendatakse ICSANTi ülemaailmse kohaldamise ja tõhusa rakendamise tähtsust nähtavuse, selgitustöö ja asjaomastesse üritustesse panustamise kaudu

Tegevus 1.1.1.   Projekti käivitamine ja varasemate tegevuste tulemuste tutvustamine (UNODC/UNOCT)

UNODC ja UNOCT/UNCCT korraldavad vastavalt Viinis ja New Yorgis projekti käivitamise avaürituse, kutsudes osalema liikmesriikide kohalikud alalised missioonid. Rakendajad püüavad kaasata ÜRO peamiste liikmesriikide, nii Euroopa Liidu kui ka sihtpiirkondade liikmesriikide esindajaid, et suurendada huvi selle järjekorras juba teise projekti vastu ja sellele hoogu anda ning hõlbustada rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Need üritused annavad ka võimaluse jagada eelmise projekti tulemusi ja selle käigus saadud õppetunde.

Tegevus 1.1.2.   Edendatakse uurimust, mis käsitleb ÜRO liikmesriikide põhjuseid ICSANTiga mitte ühinemiseks ja nende riikide probleeme seejuures ning ICSANTi tõhusa rakendamise vahendeid (UNOCT)

UNOCT/UNCCT korraldab kolm (3) istungit, et edendada ja tutvustada uurimust, mis käsitleb ÜRO liikmesriikide põhjuseid ICSANTiga mitte ühinemiseks ja nende riikide probleeme seejuures ning ICSANTi tõhusa rakendamise vahendeid. Uurimus tehti osana konventsiooniga seotud projektist, mis viiakse lõpule 2023. aasta juunis. Uurimus annab põhjalikuma arusaama, millised on ÜRO liikmesriikide põhjused ICSANTiga mitte ühinemiseks ja nende riikide asjakohased probleemid, ning selles on esitatud rida soovitusi selle kohta, kuidas tagada ulatuslikum konventsiooniga ühinemine ja selle tõhus rakendamine. Eelkõige võtab UNOCT/UNCCT järelmeetmeid koos peamiste liikmesriikidega, kes võiksid uurimuse tulemustest ja suunistest kasu saada.

Tegevus 1.1.3.   Nähtavus, selgitustöö ja panustamine ICSANTiga seotud üritustesse, mida korraldavad teised organisatsioonid (UNODC/UNOCT)

UNODC ja UNOCT/UNCCT jagavad oma vastavate volituste piires ja asjakohasel juhul oma eksperditeadmisi ning propageerivad ICSANTi ja tööd, mida nad teevad projekti raames asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks üritustel, mis on seotud järgmisega/mida korraldavad:

—	rahvusvaheline õigusraamistik, sealhulgas, kuid mitte ainult, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon ja selle muudatus, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540 (2004) ja tuumarelva leviku tõkestamise leping;

—

rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas, kuid mitte ainult, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (INTERPOL), ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut (UNICRI), ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituut (UNIDIR), ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA), ÜRO õigusküsimuste büroo (OLA);

—	kodanikuühiskond, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid;

—	rahvusvahelised algatused, sealhulgas, kuid mitte ainult, ELi KBRT-ohu vähendamise tippkeskused, massihävitusrelvade ja -materjalide leviku vastane ülemaailmne partnerlus, tuumaohuga võitlemise algatus ja ÜRO ülemaailmne terrorismivastase võitluse koordineerimise kokkulepe.

Väljund 1.2.   Edendatakse ja suurendatakse ICSANTiga ühinemist ja koostoimet muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega

Tegevus 1.2.1.   Ühinemise edendamine riigikülastuste abil (UNODC)

Tuginedes oma ulatuslikule teavitustegevusele, mis on suunatud konventsiooni ülemaailmsele kohaldamisele, ja oma ulatuslikule kohapealsete büroode võrgustikule, korraldab UNODC kaheksa (8) riigikülastust riikidesse, mis ei ole veel ICSANTi osalised ning mis UNODC analüüsist ja varasematest kokkupuudetest lähtuvalt saaksid kõige rohkem kasu füüsilistest konsultatsioonidest pealinnas. UNODC kaasab riigikülastustesse asjaomaseid riiklikke sidusrühmi, sealhulgas asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi liikmeid.

Tegevus 1.2.2.   Ühinemise edendamine koostöö kaudu nende liikmesriikide parlamentidega, kes ei ole ICSANTi osalised (UNOCT)

UNOCT/UNCCT korraldab kolm (3) riiklikku üritust, et ühiselt pöörduda nende liikmesriikide parlamentide poole, kes ei ole veel konventsiooni osalised. Teabeüritusel osalema kutsutakse ka teisi asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas välisministeerium, justiitsministeerium, tuumavaldkonda reguleerivad asutused ja õiguskaitseasutused. Riiklikud üritused keskenduvad ICSANTi asjakohasusele tuumajulgeoleku suurendamisel, vastastikusele täiendavusele ja koostoimele muude rahvusvaheliste õigusaktidega, konventsiooniga ühinemisest tulenevale kasule ja mitteühinemisega kaasnevale ohule, rakendamise headele tavadele ning tuuma- ja radioaktiivset materjali hõlmava terrorismi ohule. UNOCT/UNCCT teeb terrorismi ennetamisel ja selle vastu võitlemisel tehtavat parlamentaarset koostööd käsitleva UNOCTi programmi (mille programmibüroo asub Dohas) raames tihedat koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike parlamentaarsete organisatsioonidega, et edendada konventsiooniga ühinemist.

Tegevus 1.2.3.   Ühinemise edendamine piirkondlike seminaride abil (UNODC)

UNODC korraldab esimese ELi ICSANTi-projekti raames tehtud ülemaailmsele kohaldamisele suunatud jõupingutuste kestlikkuse suurendamiseks neli (4) virtuaalset piirkondlikku, piirkondadevahelist ja allpiirkondlikku jätkuseminari ICSANTiga veel mitte ühinenud riikide poliitikakujundajatele ja otsustajatele (kolm (3) inglise keeles, üks (1) prantsuse keeles).

Kestlikkuse tagamiseks tuginevad virtuaalsed seminarid eelmise nõukogu otsuse alusel ellu viidud tegevustele. Enne seminare ja nende ajal, nagu asjakohane, kasutatakse projekti raames välja töötatud asjakohaseid materjale, nagu e-õpe ja koolitusjuhendid ning elektroonilised teadlikkuse suurendamise materjalid (mis on juba kättesaadavad kõigis kuues ÜRO ametlikus keeles). Lisaks ICSANTile keskendumisele käsitletakse seminaridel koostoimet tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatusega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540 (2004) ning asjakohasel juhul kaasatakse seminaridel osalema asjaomaseid sidusrühmi (nt IAEA). UNODC innustab riike lisama virtuaalsetel seminaridel osalejate hulka ka parlamendiliikmeid.

Tegevus 1.2.4.   IAEA ja UNODC teine ühisseminar ICSANTi ülemaailmse kohaldamise ja CPPNMi muudatuse edendamiseks (UNODC)

Tuginedes 11.–12. novembril 2021 toimunud edukale esimesele ühisüritusele, korraldab UNODC koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga veel teisegi sedalaadi ürituse. Üritus toimub Austrias Viinis.

Tegevus 1.2.5.   Ühinemise edendamine IAEA 2024. aasta rahvusvahelise tuumajulgeoleku-teemalise konverentsi raames toimuva kõrgetasemelise ürituse abil (UNODC)

Tuginedes edukale kõrvalüritusele, mille UNODC korraldas 2020. aastal IAEA rahvusvahelise tuumajulgeoleku-teemalise konverentsi raames, korraldab UNODC kõrgetasemelise ürituse ka järgmisel rahvusvahelisel tuumajulgeoleku konverentsil 2024. aastal Austrias Viinis. See konverents on oluline tuumajulgeoleku valdkonna kohtumine, mis hõlmab ministrite segmenti ning teadus- ja tehnikaprogrammi ning mille raames leiavad seega aset kõrgetasemelised poliitilised arutelud paralleelselt tehniliste istungitega. Viimasel, 2020. aasta konverentsil osales üle 57 ministri ja üle 2 000 eksperdi enam kui 130 riigist ja 35 rahvusvahelisest organisatsioonist.

Tegevus 1.2.6.   Ühinemise edendamine New Yorgi terrorismivastase võitluse nädala raames toimuva kõrgetasemelise ürituse abil (UNOCT)

UNOCT/UNCCT korraldab kõrgetasemelise ürituse New Yorgis ÜROs terrorismivastase võitluse nädala raames, mis on iga kahe aasta tagant toimuv liikmesriikide ja rahvusvaheliste terrorismivastase võitluse valdkonna partnerite kõrgetasemeline kohtumine.

Tegevus 1.2.7.   ICSANTi rakendamise inimõiguste mõõdet käsitlev kõrvalüritus (UNODC/UNOCT)

UNODC ja UNOCT korraldavad kõrvalürituse, mille teemaks on ICSANTi inimõigusi käsitlevad sätted. Kutsutud esinejate hulka kuuluvad terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse eriraportöör ning muude valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Üritusel keskendutakse muu hulgas UNODC terrorismivastase võitluse alase õiguskoolituse koolituskavale nr 4 „Inimõigused ja kriminaalõiguslik reageerimisviis terrorismile“ ning UNODC terrorismivastase võitluse alase õiguskoolituse koolituskavale nr 1 „Terrorismivastane võitlus rahvusvahelise õiguse kontekstis“.

Tulemus 2: paremad riiklikud õigusaktid ning kasu saavate riikide kriminaalõiguse valdkonna ametnike ja muude asjaomaste riiklike sidusrühmade parem suutlikkus ICSANTi seisukohast olulisi juhtumeid uurida, nende eest süüdistusi esitada ja neid kohtulikult menetleda.

Väljund 2.1.   Antakse seadusandlikku abi seda taotlevatele riikidele

Tegevus 2.1.1.   Asjakohane seadusandlik abi, et tagada ICSANTi sätete täitmine ja võimaldada eesliiniametnikel, õiguskaitseasutustel, prokuröridel ja kohtutel õigust kohaldada (UNODC)

UNODC annab riikidele taotluse korral ja asjakohasel juhul asjakohast seadusandlikku abi dokumendipõhiste ülevaatuste näol, tuginedes UNODC ja IAEA ühistele tuumaterrorismivastastele kriminaliseerimise näidissätetele, UNODC välja töötatud enesehindamisküsimustikule, mis asub UNODC ICSANTi veebisaidil, UNODC käsiraamatule vastastikuse õigusabi ja väljaandmise kohta ning UNODC vastastikuse õigusabi taotluse koostamise vahendile, UNODC ICSANTi artikli 2 rakendamise riiklike aktide kogumiku alusel kindlaks tehtud headele tavadele ning UNODC poolt väljundi 2.3 raames välja töötatavatele vahenditele. UNODC pakub kasusaajatele võimalust parlamendiliikmetele soovitatud seadusandlikud muudatused esitada.

Väljund 2.2.   Suurendatakse riiklike kriminaalõigussüsteemide suutlikkust ICSANTiga seotud kuritegusid ennetada, avastada, tõkestada, uurida, nende eest süüdistusi esitada ja neid kohtulikult menetleda

UNODC korraldab viis (5) riiklikku seminari õigusalast haridust ja koolitust pakkuvate keskuste vilistlastele ning kümme (10) veebiseminari, mis käsitlevad ICSANTi rakendamise eri aspekte. UNODC tugineb kõnealust teemat käsitlevale pikaajalisele tõendatud oskusteabele, mis on välja töötatud UNODC KBRT-terrorismi ennetamise programmi raames vastavalt ÜRO Peaassamblee poolt UNODC-le antud volitustele.

Tegevus 2.2.1.   Riiklikud seminarid õigusalast haridust ja koolitust pakkuvatele keskustele (UNODC)

UNODC korraldab viis seminari osalisriikides õigusalast haridust ja koolitust pakkuvatele keskustele, et suurendada nende suutlikkust ICSANTi tõhusalt rakendada ja suurendada konventsiooni alast teadlikkust. Seminaridel tutvustatakse muu hulgas ICSANTi kohaste kuritegudega seotud fiktiivseid juhtumeid käsitlevat käsiraamatut ja muid UNODC poolt välja töötatud materjale, sealhulgas neid, mis on koostatud väljundi 2.3 raames, ning kasutatakse kestlikkuse tagamiseks koolitajate koolitamise meetodit.

Tegevus 2.2.2.   Veebiseminaride sari (UNODC)

UNODC korraldab kümme (10) veebiseminari, millel käsitletakse ICSANTi erinevaid põhiaspekte, muu hulgas jurisdiktsiooni, väljaandmist, inimõigusi ja tõendite säilitamist. Veebiseminarid toimuvad mitmes keeles. Kutsutud on ka teised rahvusvahelised üksused, näiteks IAEA, INTERPOL, ELi KBRT-ohu vähendamise tippkeskused ja resolutsiooni 1540 komitee. Veebiseminari salvestised tehakse kestlikkuse tagamiseks veebis kättesaadavaks. Alalistele missioonidele saadetavate kutsetega innustatakse osalema asjaomaseid riiklikke sidusrühmi, sealhulgas parlamendiliikmeid.

Väljund 2.3.   Töötatakse välja, ajakohastatakse, laiendatakse ja/või spetsialiseeritakse tehnilise abi vahendeid

Tegevus 2.3.1.   ICSANTi veebisait (UNODC)

UNODC ICSANTi veebisaidist (unodc.org/icsant) on kujunenud kontaktpunkt kogu maailma praktikute jaoks, sest sinna on kogutud kõik konventsiooni käsitlevad olemasolevad ressursid, sealhulgas selle saamislugu, sellega ühinemise alane olukord, analüütilised artiklid, riiklike rakendusaktide kogum, suutlikkuse suurendamise vahendid ning asjaomane UNODC tehniline ja seadusandlik abi. Alates veebisaidi avamisest 2021. aasta septembris on seda külastanud üle 10 000 kasutaja. UNODC haldab veebisaiti, ajakohastab seda korrapäraselt ja täiendab seda kõikides ÜRO ametlikes keeltes (araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keel). Näiteks leiab veebisaidilt kõik väljatöötatud uued vahendid, ürituste aruanded ja ICSANTi artiklit 2 rakendavad täiendavad siseriiklikud õigusaktid.

Lisaks majutab veebisait ICSANTi määratud asutuste (vt väljund 4.1) andmebaasi.

Tegevus 2.3.2.   Spetsialiseeritud tehnilise abi vahendid (UNODC)

UNODC töötab välja ja avaldab nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt UNODC ICSANTi veebisaidil (unodc.org/icsant) ICSANTi käsitlevad täiendavad ja spetsialiseeritud tehnilise abi vahendid kõigis kuues ÜRO ametlikus keeles. Need materjalid hõlmavad järgmist:

—	töövahendid, mis puudutavad ICSANTi eri aspekte (nt jurisdiktsioon, inimõigused, regulatiivse kontrolliga hõlmamata materjalide arestimine ja kaitse ning rahvusvaheline koostöö)

—	töövahend, mis puudutab koostoimet tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (CPPNM) ja selle muudatusega

—	töövahend, mis puudutab koostoimet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540 (2004)

—	töövahend, mis puudutab IAEA ja UNODC poolt ühiselt välja töötatud kriminaalõiguslikke näidissätteid, mis hõlmavad ICSANTis ning CPPNMis ja selle muudatuses sätestatud kuritegusid

Tegevus 2.3.3.   Video ICSANTi saamisloost ja peamistest sätetest (UNODC)

UNODC teeb video, milles selgitatakse ICSANTi saamislugu ja peamisi sätteid. Video sisaldab mitme osalisriigi ja muude sidusrühmade esindajate mõtteavaldusi, mille puhul on tagatud geograafiline ja sooline tasakaal ning milles rõhutatakse ICSANTi tähtsust. Video on kättesaadav kõigis kuues ÜRO ametlikus keeles UNODC ICSANTi veebisaidil (unodc.org/icsant).

Tulemus 3: tõhustatud poliitika, tavad ja menetlused, et hoida ära ja avastada oht, et valitsusvälised osalejad, sealhulgas terroristid, omandavad, valdavad ja/või kasutavad tuumamaterjali või muud radioaktiivset materjali, ja sellele ohule reageerida, ning paremad teadmised ja arusaamine radioloogilise ja tuumaterrorismi ning muu kõnealust materjali hõlmava kuritegevuse ohust.

Väljund 3.1.   Tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust tuuma- või muu radioaktiivse materjali omandamise, valdamise ja/või kasutamise ärahoidmisel, avastamisel ja sellele reageerimisel

UNOCT/UNCCT korraldab neli (4) piirkondlikku seminari ja lauaõppust, et suurendada liikmesriikide suutlikkust võidelda tuumaterrorismi vastu Aafrikas, Kesk-Aasias ja Kaukaasias ning Kagu- ja Ida-Euroopas. Piirkondlikud seminarid ja lauaõppused suurendavad liikmesriikide suutlikkust radioloogilise ja tuumaterrorismi avastamisel, asjaomasel kohtuekspertiisil, kõnealusele terrorismile reageerimisel ja terrorismiohu leevendamisel, sealhulgas kohandatud metoodika kasutamine, et aidata riiklikel ametiasutustel ICSANTi tõhusalt rakendada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd, näidates, kui oluline on olla konventsiooniosaline. Seminaridega soodustatakse piirkondlike liidrite kindlakstegemist ja maailma lõunapoolsete riikide vahelist heade tavade vahetamist. Lisaks põhineb riikide valik muu hulgas UNOCTi/UNCCT ja INTERPOLi ühise valitsusvälistest osalejatest ja nende võimalikust KBRT-materjalide kasutamisest tuleneva ohu hindamise tulemustel ja järeldustel.

Tegevus 3.1.1.   Piirkondlikud seminarid ja lauaõppused, et suurendada liikmesriikide suutlikkust tuumaterrorismi vastases võitluses (UNOCT)

UNOCT/UNCCT korraldab neli (4) piirkondlikku seminari ja lauaõppust, millega suurendatakse suutlikkust järgmistes valdkondades.

Radioloogilise ja tuumaterrorismi vastane võitlus, mille keskmes on avastamine, et suurendada avastamise valdkonna suutlikkust, keskendudes radioloogilise/tuumamaterjali avastamise heade tavade kindlakstegemisele ja rakendamisele, kasutades selleks teavet ja vahendeid, mis aitavad kaasa suutlikkuse suurendamisele võitluses radioloogilise ja tuumaterrorismiga, niivõrd kui see on seotud piirijulgeoleku haldamisega.

Radioloogilise ja tuumaterrorismi vastane võitlus, mille keskmes on kohtuekspertiis, et suurendada tuvastamisega seotud kohtuekspertiisi valdkonna suutlikkust, keskendudes tuumavaldkonna kohtuekspertiisi olulisuse demonstreerimisele ja asutustevahelisele koordineerimisele, mis aitavad kaasa suutlikkuse suurendamisele võitluses radioloogilise ja tuumaterrorismiga.

Radioloogilise ja tuumaterrorismi vastane võitlus, mille keskmes on reageerimine ja leevendamine, et suurendada reageerimise ja leevendamise valdkonna suutlikkust, keskendudes võimele reageerida tuuma- või muud radioaktiivset materjali hõlmavatele terroriaktidele tõhusalt, õigeaegselt ja koordineeritult, mis on tuumajulgeolekualase raamistiku oluline osa.

Väljund 3.2.   Parandatakse liikmesriikide teadmisi ja arusaamist radioloogilise ja tuumaterrorismi ohust

UNOCT/UNCCT korraldab neli (4) füüsilist sihtkoolitust neljale (4) liikmesriigile, et suurendada suutlikkust võidelda radioloogilise ja tuumaterrorismiga. Need koolitused suurendavad liikmesriikide suutlikkust muu hulgas mõista asjaomast riski ja ohtu, töötada välja vastumeetmed, harjutada intsidentidele reageerimist ning teha kindlaks elutähtis taristu ja põhiressursid ning neid kaitsta. Nende tegevuste juures tulevad UNOCT-le/UNCCT-le kasuks ulatuslikud kogemused, mis on saadud massihävitusrelvade/keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaterrorismi ärahoidmise ja neile reageerimise ülemaailmse programmi raames välja töötatud ja ellu rakendatud koolitustest, mille on läbinud üle 1 500 ametniku.

Tegevus 3.2.1.   Radioloogilise ja tuumaterrorismi vastast võitlust käsitlev riiklik füüsiline koolitus (UNOCT)

UNOCT/UNCCT teeb koostööd liikmesriikidega, et määrata vastavalt nende prioriteetidele ja vajadustele kindlaks, millised järgmistest terrorismivastastest koolitustest on neile sobivad.

Riiklik koolitus – radioloogiliste ja tuumaohtude algkursus, mis võimaldab töötajatel radioloogilises ja tuumaolukorras tõhusalt reageerida ning mille raames antakse reageerijatele soovitused, et nad saaksid töötada keskkonnas, kus leidub potentsiaalselt ohtlikke radioloogilisi ja tuumamaterjale.

Riiklik koolitus – radioloogilisi ja tuumaohte käsitlev kesktaseme kursus, millesse on integreeritud radioloogiliste ja tuumaohtudega seotud asjakohased teemad. Selle koolituse käigus tehakse praktilisi demonstratsioone ja harjutusi ning see kulmineerub realistlike stsenaariumidega, mis hõlmavad radioloogilise materjali salakaubaveo avastamist ja tõkestamist, radioloogilise või tuumamaterjali kindlakstegemist kuriteopaigas ning radioloogiliste ja tuumaohtude ja asjaomaste tõendite tuvastamist.

Riiklik koolitus – radioloogilisi ja tuumaohte käsitlev edasijõudnute kursus, millel tutvustatakse radioloogilisi ja tuumaohte üksikasjalikumalt, pöörates erilist tähelepanu radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmetele ja isetehtud tuumaseadmetele.

Riiklik koolitus – radioloogiliste ja tuumaohtude vastaste meetmete kursus, millel tutvustatakse mitut asutust hõlmavat lähenemisviisi, milles keskmes on radioloogiliste ja tuumaohtude vastaste meetmete väljatöötamine ning ühine reageerimine radioloogilistele ja tuumaintsidentidele peamiste riiklike asutuste poolt, kelle hulka kuuluvad õiguskaitse-, tolli- ja julgeolekuasutused, esmareageerijad, luure-, rahvatervise- ja reguleerivad asutused, tööstus jne.

Riiklik koolitus – elutähtsa taristu kaitse kursus, milles keskendutakse sektoritele, mida võidakse otseselt rünnata, näiteks tuumaelektrijaamad, tuumauuringute reaktorid, raadioallikaid sisaldavad kohad ja transpordisõlmed, ning sektoritele, mille valitsusvälised osalejad võivad võtta sihtmärgiks, et omandada tundlikku ja kontrollitavat tehnoloogiat.

Tulemus 4: tõhustatud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas teabevahetus osalisriikides ja osalisriikide vahel, et töötada välja ja võtta vastu tõhusaid ja praktilisi meetmeid konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks.

Väljund 4.1.   Hõlbustatakse ICSANTiga nõutavat teabevahetust

ÜRO õigusküsimuste büroo (OLA), kes on kõnealuse konventsiooni puhul peasekretäri hoiulevõtja-ülesannete täitja, tegi UNODC-le, võttes arvesse tema ICSANTi-alaseid volitusi, rolli ja eksperditeadmisi, ametlikult ülesandeks võtta 3. oktoobrist 2022 vastu ja levitada osalisriikide poolt artikli 7 lõike 4 kohaselt tehtud teadaandeid asutuste määramise kohta. Kõik sellised teadaanded tuleb saata seega järgmisele e-posti aadressile: unodc-icsant@un.org. Laekunud teadaanded avaldatakse UNODC ICSANTi veebisaidil – ja tingimusel, et UNODC edastab need OLA-le – ÜRO lepingute kogu veebisaidil.

Tegevus 4.1.1.   Kampaania, millega innustatakse ICSANTi osalisriike määrama konventsiooni artikli 7 lõike 4 kohast pädevat asutust ja sidepunkti (UNODC)

UNODC viib läbi teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevusi, mille eesmärk on innustada juba ICSANTiga ühinenud riike täitma artikli 7 lõikes 4 sätestatud kohustust, mille kohaselt osalisriigid peavad teavitama ÜROd oma pädevatest asutustest ja sidepunktidest, mis vastutavad ICSANTiga seotud teabe saatmise ja vastuvõtmise eest. Need tegevused hõlmavad asjaomastele alalistele missioonidele kirjade saatmist, milles neil palutakse täita oma artikli 7 lõikest 4 tulenevat kohustust; kahepoolsete kohtumiste korraldamist ning teabelehtede ja muude teavitusmaterjalide koostamist kõigis kuues ÜRO ametlikus keeles.

Tegevus 4.1.2.   ICSANTi kohaste riiklike pädevate asutuste ja sidepunktide kohtumine (UNODC)

UNODC korraldab projekti kolmandal aastal Austrias Viinis selliste pädevate asutuste ja sidepunktide esimese kohtumise. Kohtumine hõlmab muu hulgas koordineerimise simulatsiooni ja koolitust, millel selgitatakse, kuidas olla tõhus artikli 7 lõike 4 kohane sidepunkt. Kohtumine on suunatud riiklikele sidepunktidele ja muudele asjaomastele riiklikele sidusrühmadele.

Tegevus 4.1.3.   ICSANTi virtuaalsed teabeüritused UNODC olemasolevatele õigus- ja julgeolekuvõrgustikele (UNODC)

Tuginedes pikaajalistele koostöövõrgustikele, mis koosnevad UNODC poolt maailma eri piirkondades (nt Saheli, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning India ookeani piirkonna jaoks) loodud julgeoleku- ja õigusalase teabe keskustest, korraldab UNODC veebipõhiseid tehnilisi teabeüritusi ja teeb nende võrgustikega virtuaalselt koostööd, kasutades koolitajate koolitamise meetodit. Nende pikaajaliste võrgustike teabekeskused teevad korrapäraselt koostööd, analüüsides operatiivprobleeme, jagades nende probleemide lahendamiseks häid tavasid ja arutades asjakohaseid juhtumeid.

Väljund 4.2.   ICSANTiga ühinemisel ja selle rakendamisel kindlaks tehtud parimaid tavasid ja õppetunde kasutavad sihtrühmad piirkondlikul tasandil, et parandada ICSANTi tõhusat rakendamist ja tuumajulgeolekut

Tegevus 4.2.1.   Praktikute kogukondade kohtumised (UNOCT)

UNOCT/UNCCT korraldab radioloogia ja tuumavaldkonna ning terrorismivastase võitluse valdkonna praktikute vahelise riikliku koostöö edendamiseks neli (4) kohtumist, et tõhustada teabe ja luureinfo jagamist ning asutustevahelist koordineerimist. Need kohtumised toovad kokku praktikute kogukonnad, kuhu kuuluvad terrorismivastase võitluse ametite, tolliasutuste, esmareageerijate, luure-, kohtu- ja õiguskaitseasutuste, poliitikat kujundavate/otsuseid tegevate asutuste, rahvatervise valdkonna ametnike, tuumavaldkonda reguleerivate asutuste jt esindajad. Kohtumised võimaldavad praktikute kogukondadel teha kindlaks lüngad, väljakutsed ja saadud õppetunnid ning jagada parimaid tavasid seoses teabevahetuse, luureteabe jagamise ja rahvusvahelise koostööga. Kõnealused kogukonnad edendavad ICSANTi tõhusa rakendamise ja tuumajulgeoleku seisukohast oluliste sidusrühmade vahelist koostööd ja koordineerimist ning saavad kasu UNOCT platvormist Connect & Learn. See 2021. aasta oktoobris käivitatud uuenduslik veebipõhine suutlikkuse suurendamise vahend toob kokku liikmesriigid, erasektori, akadeemilised ringkonnad, mõttekojad, uurimisinstituudid ja kodanikuühiskonna, et tugevdada tehnilise abi andmist kohapeal. Nimetatud platvorm on ainulaadne virtuaalne vahend, mis ületab sellised takistused nagu kulud, geograafiline vahemaa ja pandeemiapiirangud, muutes terrorismivastase võitluse ning vägivaldse äärmusluse ennetamise ja selle vastu võitlemise ressursid eri sidusrühmadele ja praktikutele kättesaadavaks igal ajal ja igal pool.

LISA

Otsuse 2010/788/ÜVJP II lisa A osas („Isikud“) esitatud loetelust jäetakse välja järgmised kanded: