(1)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 6. aprillil 2022 vastu otsuse (EL) 2022/563, (2) millega antakse Moldova Vabariigile (edaspidi „Moldova“) keskmise tähtajaga laenude ja toetuste näol liidu makromajanduslikku finantsabi summas 150 000 000 eurot. Vastastikuse mõistmise memorandum, milles esitatakse liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjad, jõustus 18. juulil 2022 ja see abi on kättesaadav kahe ja poole aasta jooksul. Pärast seda, kui Moldova oli edukalt täitnud kõik vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokkulepitud poliitikameetmed, tehti 1. augustil 2022 esimene 50 000 000 euro suurune osamakse.

(2)

Otsus (EL) 2022/563 liidu makromajandusliku finantsabi andmise kohta võeti vastu paralleelselt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Moldovale suunatud 20. detsembri 2021. aasta programmiga laiendatud laenuvahendi/laiendatud rahastamisvahendi alusel summas 564 000 000 USA dollarit. Tulenevalt suurenenud rahastamisvajadustest, mida põhjustas suures osas Ukraina sõja mõju Moldova majandusele, võttis IMF 11. mail 2022 vastu otsuse suurendada programmi 267 000 000 USA dollari võrra. 9. jaanuaril 2023 teatas IMF, et Moldova läbis edukalt programmi teise läbivaatamise, ning maksis Moldovale programmi kohaselt viivitamatult välja veel 27 000 000 USA dollarit.

(3)

Moldovale Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist antava liidu toetuse soovituslik suurus ajavahemikus 2014–2020 oli 518 150 000 eurot ning see hõlmas eelarvetoetusi ja tehnilist abi. Ajavahemike 2014–2017 ja 2017–2020 ühtses toetusraamistikus määrati kindlaks Moldovaga tehtava koostöö prioriteetsed valdkonnad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames eelmise eelarveperioodi kohta. Ajavahemiku 2021–2027 prioriteedid on esitatud uues mitmeaastases sihtprogrammis, mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

(4)

Kuna Moldova 2023. aasta maksebilansis on endiselt märkimisväärne täiendava välisrahastamise puudujääk ka pärast IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on vajalik suurendada otsuse (EL) 2022/563 kohaselt Moldovale antavat liidu makromajanduslikku finantsabi. Praeguses erandlikus olukorras peetakse kõnealust suurendamist koostoimes IMFi programmiga asjakohaseks viisiks reageerida Moldova taotlusele toetada tema majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Moldova majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(5)

Liidu suurendatud makromajandusliku finantsabi summa kindlaksmääramisel võetakse aluseks ajakohastatud kvantitatiivne hinnang Moldova täiendava välisrahastamisvajaduse suuruse kohta ning arvestatakse riigi suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate, sealhulgas IMFi ja Maailmapanga eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Moldovas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(6)

Liidu makromajandusliku finantsabi suurendamise tingimus peaks olema majanduspoliitiliste lisatingimuste täitmine; need tingimused lisatakse kehtivale vastastikuse mõistmise memorandumile, mida tuleks sellest tulenevalt vastavalt muuta. Lisaks on vaja liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused kindlaks määrata komisjoni ja Moldova poolt 22. juunil 2022 alla kirjutatud laenulepingu ja toetuslepingu addendum’is.

(7)

Otsust (EL) 2022/563 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Türgi taotlus registreerida nimetus „Gemlik Zeytini“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Gemlik Zeytini“ registreerida,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite taotlemise nõuded ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus Trichoderma reesei CBS 146250 abil saadud 6-fütaasi preparaadi kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Trichoderma reesei CBS 146250 abil saadud 6-fütaasi preparaadi kasutamise lubamist kõigi kodulinnuliikide ja kõigi sigade söödalisandina ning selle klassifitseerimist kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 27. septembri 2022. aasta arvamuses (2) järeldusele, et tootva tüve Trichoderma reesei CBS 146250 geneetiline muundamine ei põhjusta ohutusprobleeme, et 6-fütaasi preparaat on kavandatud kasutustingimustel ohutu kõigile kodulinnuliikidele ja kõigile sigadele ning et selle kasutamine söödalisandina ei põhjusta probleeme tarbijate tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et preparaati käsitatakse toimeaine valgulise iseloomu tõttu hingamiselundite sensibilisaatorina, ning märkis, et andmete puudumisel ei saa teha järeldust söödalisandi võimaliku silmi või nahka ärritava toime kohta. Toiduohutusamet jõudis samuti järeldusele, et preparaat suurendab kavandatud kasutustingimustel fosfori omastamist. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Trichoderma reesei CBS 146250 abil saadud 6-fütaasi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seega tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks. Komisjon leiab, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/996 (2) anti luba karvakrooli, tümooli, D-karvooni, metüülsalitsülaadi ja L-mentooli preparaadi kasutamiseks broilerite, noorkanade ja vähemlevinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2020/996 lisas on esitatud ekslik funktsionaalrühma kirjeldus „muud zootehnilised lisandid (zootehniliste näitajate parandamine)“. Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) 15. mai 2019. aasta arvamuses (3) märgiti, et kõnealune söödalisand võib tõhusalt parandada broilerite, noorkanade ja vähemlevinud kodulinnuliikide munalindude kasvu. Mõiste „zootehniline“ on liiga üldine ja võib hõlmata erinevaid funktsioone, kuid ei väljenda söödalisandi konkreetset mõju. Selleks et olla kooskõlas toiduohutusameti arvamusega, peaks söödalisandi funktsionaalrühm sisaldama viidet jõudlusnäitajate paranemisele.

(3)

Seega tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/996 vastavalt parandada.

(4)

Arvestades, et funktsionaalrühm peaks olema nimetatud söödalisandi, eelsegude ja seda söödalisandit sisaldava segasööda märgistusel, on vaja ette näha üleminekuperiood, mis võimaldaks söödakäitlejatel teha märgistuses vajalikud kohandused.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõuded ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud loataotlus Trichoderma citrinoviride DSM 33578 abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,4-β-glükanaasi ja ksüloglükaanispetsiifilise endo-β-1,4-glükanaasi preparaadi kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse luba kasutada Trichoderma citrinoviride DSM 33578 abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,4-β-glükanaasi ja ksüloglükaanispetsiifilise endo-β-1,4-glükanaasi preparaati kõigi linnuliikide, dekoratiivlindude ja põrsaste söödalisandina ning selle liigitamist kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 23. novembri 2022. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Trichoderma citrinoviride DSM 33578 abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,4-β-glükanaasi ja ksüloglükaanispetsiifilise endo-β-1,4-glükanaasi preparaat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Samuti järeldas toiduohutusamet, et preparaati tuleks käsitada hingamiselundite sensibilisaatorina, kuid andmete puudumise tõttu ei saa teha järeldust selle kohta, kas preparaat võib nahka ärritada. Toiduohutusamet järeldas ka, et Trichoderma citrinoviride DSM 33578 abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,4-β-glükanaasi ja ksüloglükaanispetsiifilise endo-β-1,4-glükanaasi preparaat võib olla tõhus nuumlindude, munemiseks ja aretuseks kasvatatavate noorlindude ja dekoratiivlindude puhul. Kuna andmeid ei olnud piisavalt, ei saanud toiduohutusamet siiski teha järeldust preparaadi tõhususe kohta munakanade ja võõrdepõrsaste puhul. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodite kohta.

(5)

Trichoderma citrinoviride DSM 33578 abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,4-β-glükanaasi ja ksüloglükaanispetsiifilise endo-β-1,4-glükanaasi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on nuumlindude, munemiseks ja aretuseks kasvatatavate noorlindude ja dekoratiivlindude puhul täidetud. Seega tuleks anda luba kasutada kõnealust preparaati nende loomaliikide ja -kategooriate söödalisandina. Lisaks leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele.

(6)

Taotleja oli nõus talle esitatud ettepanekuga esitada täiendavat teavet seoses toiduohutusameti arvamuses leitud puudujääkidega teabes preparaadi tõhususe kohta munakanade ja võõrdepõrsaste puhul.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (3) anti tähtajatu luba kasutada kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 preparaati piimalehmade ja nuumveiste söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti see preparaat seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 esitati loataotlus Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 preparaadi kasutamiseks piimalehmade ja nuumveiste söödalisandina. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati veel üks taotlus, millega taotleti luba kõnealuse preparaadi uueks kasutusviisiks vähemtähtsate mäletsejaliste liikide ja kaamellaste söödalisandina. Kõnealuste taotlustega sooviti kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühmadesse „seedimist soodustavad ained“ ja „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“ ning taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 4. juuli 2017. aasta (4) ja 29. juuni 2022. aasta (5) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 preparaat kahjulikku mõju ei loomade ega tarbijate tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et preparaat ei ole nahka ärritav ega sensibiliseeriv, kuid on silmi ärritav, ning et kokkupuude sissehingamise kaudu on ebatõenäoline. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune preparaat võib parandada nuumveiste lihajõudlust miinimumannuses ligikaudu 6 x 108 CFUd täissööda kg kohta, märkides seejuures, et kaks in vivo uuringut näitasid, et kui veistele söödeti seda söödalisandit miinimumannuses 5 x 108 CFUd täissööda kg kohta, avaldas see nende kasvule positiivset mõju. Ta laiendas seda järeldust liha tootmiseks kasvatatavatele vähemtähtsate mäletsejaliste liikidele ja kaamellastele. Toiduohutusamet ei saanud taotleja esitatud andmete põhjal teha järeldust kõnealuse söödalisandi tõhususe kohta piimalehmade puhul, kuid märkis, et kolm uuringut on näidanud preparaadi positiivset mõju piimalehmade tootlikkusele. Lisaks kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodite kohta.

(5)

Taotleja võttis 24. veebruaril 2023 tagasi taotluse, milles ta soovis preparaadi lubamist funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“ kuuluva söödalisandina ning selle kasutamist vähemtähtsate piimaandvate mäletsejaliste liikide ja piimaandvate kaamellaste puhul.

(6)

Võttes arvesse esitatud üldandmeid, söödalisandi juba tõendatud suutlikkust parandada teiste piimaandvate mäletsejaliste, täpsemalt piimakitsede ja piimalammaste tootlikkusparameetreid ning kõnealuse preparaadi pikaajalist turustamist ja kasutamist, leiab komisjon, et tõhususe tõendamise tingimused on täidetud lihatootmiseks kasvatatavate nuumveiste, vähemtähtsate mäletsejaliste liikide ja kaamellaste puhul, kui söödalisandit söödetakse miinimumannuses 5 x 108 CFUd täissööda kg kohta, ning piimalehmade puhul, kui söödalisandit söödetakse miinimumannuses 4 x 108 CFUd täissööda kg kohta.

(7)

Kõnealuse söödalisandi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seega tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks. Komisjon leiab, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ära hoida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele.

(8)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust, et asjaomase preparaadi kasutusloa tingimuste muudatusi tuleks piimalehmade ja nuumveiste puhul viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loast tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2018/982 (2) ja (EL) 2021/2097 (3) anti luba bensoehappest, kaltsiumformiaadist ja fumaarhappest preparaadi kasutamiseks broilerkanade, noorkanade, broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina kümne aasta jooksul.

(2)

Rakendusmääruste (EL) 2018/982 ja (EL) 2021/2097 lisade veerus „Muud sätted“ on sätestatud, et söödalisandit ei tohi kasutada koos muude bensoehappe või bensoaatide, kaltsiumformiaadi, formiaatide ja fumaarhappe allikatega. Selle eesmärk on vältida maksimumdoosi ületamist, kui kasutatakse muid söödalisandeid, mis sisaldavad nimetatud aineid või nende allikaid.

(3)

Kõnealune piirang on õigustatud bensoehappe ja bensoaatide puhul, kuna söödalisand sisaldab suures koguses bensoehapet, kuid see ei ole õigustatud muude ainete, kaltsiumformiaadi, formiaatide ja fumaarhappe puhul, kuna söödalisand sisaldab väga vähe kaltsiumformiaati ja fumaarhapet. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks teiste söödalisanditega kombineerimise keeldu kohaldada üksnes selliste muude söödalisandite suhtes, mis sisaldavad bensoehapet ja bensoaate. Kõnealuse söödalisandi kombineerimist selliste muude söödalisanditega, mis sisaldavad sipelghapet, formiaati, fumaarhapet ja fumaraate, tuleks lubada tingimusel, et broilerkanade, noorkanade, broilerkalkunite ja aretuskalkunite täissöödas ei ületata sipelghappe puhul kogust 10 000 mg/kg ja fumaarhappe puhul kogust 20 000 mg/kg. Neid piirnorme ei tohiks ületada ka siis, kui söödalisand sisaldab sipelg- ja fumaarhappe soolasid.

(4)

Formiaadid (sipelghappe soolad) on sipelghappe allikad ning fumaraadid (fumaarhappe soolad) on fumaarhappe allikad. Kehtivad load on vaja ühtlustada tagamaks, et kõnealuste hapete ja nende kõigi võimalike allikate (asjaomaste hapete soolad) piirnorme ei ületata. Rakendusmääruse (EL) 2018/982 veerus „Muud sätted“ esitatud piirangus osutatakse preparaadi kasutamisele koos muude söödalisanditega, mis sisaldavad kaltsiumformiaadi, formiaadi ja fumaarhappe allikaid. Kuna kaltsiumformiaat on juba hõlmatud mõistega „formiaat“ (sipelghappe soolad) ja võib olla ka muid formiaate, mis võivad olla sipelghappe allikaks, tuleks uut piirangut kohaldada formiaatide suhtes üldiselt. Lisaks tuleks piirangut kohaldada fumaarhappe ja fumaraatide suhtes, sest fumaraadid võivad olla ka fumaarhappe allikaks. Rakendusmääruse (EL) 2021/2097 veerus „Muud sätted“ esitatud piirangus osutatakse preparaadi kasutamisele koos muude söödalisanditega, mis sisaldavad kaltsiumformiaadi või sipelghappe ja fumaarhappe allikaid. Ühtsuse tagamiseks on vaja laiendada uut kavandatud piirangut formiaatidele ja fumaraatidele ning jätta välja viide kaltsiumformiaadile, kuna see aine on juba hõlmatud formiaatidega.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärusi (EL) 2018/982 ja (EL) 2021/2097 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise või selle andmisest keeldumise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud kord nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamiseks (2).

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1455/2004 (3) anti kümneks aastaks luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaatide kasutamiseks „koktsidiostaatikumide ja muude raviainete“ rühma. kuuluvate söödalisanditena broilerkanade ja munakanade söödas. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 esitati taotlus saada luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi kasutamiseks broilerkanade ja munakanade söödalisandina ning selle klassifitseerimiseks söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. Naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) preparaadi kohta loataotlust esitatud ei ole.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) märkis oma 16. mai 2017. aasta (4) ja 1. juuli 2020. aasta (5) arvamustes, et ta ei saa teha järeldusi naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi ohutuse ja tõhususe kohta broilerkanade ja munakanade puhul, märkides, et nende sihtliikide puhul ei ole võimalik söödale lisamise korral kindlaks määrata, milline on toimeaine naatriumlasalotsiid A ohutu kogus. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et väikseima kavandatud annuse puhul, milleks on 75 mg naatriumlasalotsiid A-d ühe kilogrammi täissööda kohta, ei ole preparaadi tõhusus koktsidiostaatikumina piisavalt tõendatud. Seega ei olnud kindlaks tehtud, et naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadil ei ole kavandatud kasutustingimustes kahjulikku mõju loomade tervisele ja et see mõjub sihtliikidele koktsidiostaatikumina. Seepärast peatati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/932 (6) naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi kasutamise luba.

(5)

Naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi kasutamise luba peatati, kuni taotleja esitab täiendavaid andmeid ning neid hinnatakse, kusjuures andmed tuleb esitada vastavalt ajakavale, milles on loetletud vajalikud uuringud, mis koosnevad broilerkanade ja munakanade taluvusuuringutest ja aedikutes tehtavatest uuringutest.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2021/932 kohaselt tuleb peatamismeede läbi vaadata 31. detsembriks 2023 ja igal juhul pärast seda, kui toiduohutusamet on võtnud vastu negatiivse arvamuse naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi ohutuse ja tõhususe kohta, kui seda kasutatakse broilerkanade ja munakanade söödalisandina.

(7)

Pärast toiduohutusameti 1. juuli 2020. aasta arvamuse vastuvõtmist esitas taotleja 29. juunil 2022 komisjonile täiendavad andmed, mis edastati toiduohutusametile.

(8)

Pärast taotleja esitatud täiendavate andmete hindamist võttis toiduohutusamet 23. novembril 2022 vastu arvamuse, (7) milles jõudis järeldusele, et naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaat on maksimum- ja miinimumdoosi puhul, milleks on 90 mg naatriumlasalotsiid A-d täissööda ühe kilogrammi kohta, broilerkanadele ohutu. Samas leidis toiduohutusamet, et broilerkanadel tehtud kõikide taluvusuuringute tulemuste ekstrapoleerimine munakanadele ei ole võimalik, arvestades seda, et kuigi zootehnilised näitajad näivad olevat naatriumlasalotsiid A taluvuse hindamisel kõige tundlikumad näitajad, täheldati negatiivset mõju väikese kasvukiirusega loomade jõudlusele ja võimalikku negatiivset mõju sigivusperioodil, kui naatriumlasalotsiid A-d söödeti aretuse eesmärgil kasvatatavatele kanadele. Seepärast ei saanud toiduohutusamet veel teha järeldust kõnealuse söödalisandi ohutuse kohta munakanade puhul.

(9)

Toiduohutusamet jõudis oma 16. mai 2017. aasta arvamuses ka järeldusele, et naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaat on kasutajale, keskkonnale ja tarbijale ohutu tingimusel, et jääkide piirnormide järgimiseks kohaldatakse kolmepäevast keeluaega. Toiduohutusamet märkis eeskätt, et tema varasemaid, s.o 7. aprilli 2010. aasta arvamuses (8) esitatud järeldusi, mille kohaselt söödalisandit käitlevale kasutajale tõenäoliselt ohtu ei ole, ei ole vaja uuesti läbi vaadata. Toiduohutusamet märkis lisaks, et naatriumlasalotsiid A samaaegset manustamist tiamuliini ja teatavate muude raviainetega tuleks vältida, ning soovitas teha turustamisjärgset järelevalvet, et kontrollida Eimeria spp. resistentsust naatriumlasalotsiid A suhtes.

(10)

Lisaks kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta, sealhulgas 23. jaanuaril 2023 koostatud addendum’i, millega soovitatakse segasöödas naatriumlasalotsiid A määramismeetodite hulka lisada uue mitme analüüdi koosmääramismeetodi, mis põhineb vedelikkromatograafia-(tandem)massispektromeetrial (LC-MS/MS).

(11)

Naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on broilerkanade puhul täidetud. Seega tuleks anda luba kõnealuse söödalisandi asjaomasel otstarbel kasutamiseks. On asjakohane näha ette turustamisjärgne järelevalve, et kontrollida Eimeria spp. resistentsust naatriumlasalotsiid A suhtes. Komisjoni määruses (EL) nr 37/2010 (9) naatriumlasalotsiid A kohta kehtestatud jääkide piirnormi tuleks kohaldada asjaomastes loomsetes toiduainetes leiduvate kõnealuse aine või selle metaboliitide jääkide suhtes, mis on pärit nende kasutamisest söödalisandina.

(12)

Toiduohutusameti 16. mai 2017. aasta, 1. juuli 2020. aasta ja 23. novembri 2022. aasta arvamustest nähtub siiski, et ei ole kindlaks tehtud, et naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaat ei avalda kahjulikku mõju loomatervisele, kui seda kasutatakse munakanade puhul. Kõnealuse söödalisandi hindamine näitab seega, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutusloa andmiseks ei ole munakanade puhul täidetud ning seega tuleks keelduda loa andmisest naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadi kasutamiseks munakanade söödas kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“ kuuluva söödalisandina

(13)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 5 on komisjonile pandud kohustus võtta vastu määrus, millega kõrvaldatakse turult söödalisandid, mille kohta ei ole enne kõnealuses sättes nimetatud tähtaega esitatud ühtegi kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 kohast taotlust. Seetõttu tuleb naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) preparaat turult kõrvaldada. Kuna määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikes 5 ei eristata tähtajalisi lubasid tähtajatutest lubadest, on selguse huvides asjakohane näha ette selliste söödalisandite turult kõrvaldamine, mille puhul direktiivi 70/524/EMÜ kohane loa piiratud kehtivusaeg on juba lõppenud.

(14)

Tulenevalt eespool nimetatud läbivaatamisest ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) preparaadile loa andmisest kasutamiseks broilerkanade puhul ja loa andmisest keeldumisest munakanade puhul, ning naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) preparaadi turult kõrvaldamisest, tuleks määrus (EÜ) nr 1455/2004 ja rakendusmäärus (EL) 2021/932 kehtetuks tunnistada.

(15)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud eeskirjad nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 5 on komisjonile pandud kohustus võtta vastu määrus, millega kõrvaldatakse turult söödalisandid, mille kohta ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõigetega 2 ja 7 nõutud taotlust enne kõnealuste sätetega ette nähtud tähtpäeva või mille kohta on taotlus esitatud, kuid hiljem tagasi võetud.

(3)

Seepärast tuleks lisas loetletud söödalisandid turult kõrvaldada.

(4)

Selliste söödalisandite puhul, mille kohta esitatud taotlus hõlmab üksnes teatavaid loomaliike või -kategooriaid või on tagasi võetud üksnes teatavate loomaliikide või -kategooriate suhtes, peaks turult kõrvaldamine hõlmama üksnes neid loomaliike või -kategooriaid, mille kohta ei ole taotlust esitatud või mille suhtes on taotlus tagasi võetud.

(5)

Loetletud söödalisandite turult kõrvaldamisest tulenevalt on asjakohane tunnistada nende lubamist käsitlevad sätted kehtetuks. Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1810/2005 (3) vastavalt muuta ning komisjoni määrused (EÜ) nr 1453/2004, (4) (EÜ) nr 2148/2004 (5) ja (EÜ) nr 943/2005 (6) kehtetuks tunnistada.

(6)

On asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib asjaomased söödalisandid ning neid kasutades toodetud eelsegude, söödamaterjalide ja segasööda olemasolevad varud ära kasutada, et huvitatud isikud saaksid kõnealuste toodete turult kõrvaldamisega kohaneda.

(7)

Lisas loetletud toodete turult kõrvaldamine ei takista nende jaoks loa andmist või nende suhtes nende staatust käsitlevate meetmete kohaldamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

artikkel 3 jäetakse välja;

2)

III lisa jäetakse välja.

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2019 (2) on esialgse riskihindamise põhjal kehtestatud kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu.

(2)

Pärast esialgset hindamist esitati rakendusmääruses (EL) 2018/2019 kolmandatest riikidest pärit ja istutamiseks ettenähtud, kõrge riskiga taimede ajutine loetelu, mis sisaldas taimi 34 perekonnast ja ühest liigist. See loetelu sisaldab ka perekonda Crataegus L.

(3)

Ühendkuningriik (3) esitas 3. mail 2022 komisjonile taotluse eksportida liitu liiki Crataegus monogyna kuuluvaid istutamiseks ettenähtud, soikeseisundis, paljasjuurseid, lehtedeta taimi, mis on kuni 7 aastat vanad ja mille tüve alaosa suurim läbimõõt on 6,5 cm, ning liiki Crataegus monogyna kuuluvaid istutamiseks ettenähtud kasvusubstraadis taimi, mis on kuni 15 aastat vanad ja mille tüve alaosa suurim läbimõõt on 13 cm (edaspidi „asjaomased taimed“). Taotlusele oli lisatud ka vastav tehniline toimik.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) võttis 30. märtsil 2023 vastu teadusliku arvamuse Ühendkuningriigist pärit asjaomaste taimede riski hindamise kohta (4). Amet tegi kindlaks, et nende taimede kahjustaja on Erwinia amylovora.

(5)

Seoses taimekahjustajaga Erwinia amylovora hindas toiduohutusamet, kas on täidetud perekonna Crataegus L. taimede (v.a viljad ja seemned) kindlaksmääratud kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja seal vedamise erinõuded, mis on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (5) X lisa punktis 9.

(6)

Selle arvamuse põhjal leitakse, et fütosanitaarrisk, mis tuleneb asjaomaste taimede Ühendkuningriigist liidu territooriumile sissetoomisest, on vähendatud vastuvõetavale tasemele.

(7)

Kuni seitse aastat vanad ja paljasjuursed asjaomased taimed, mida on kirjeldatud Ühendkuningriigi esitatud toimikus, kujutavad endast tänu nende omadustele väiksemat fütosanitaarriski. Seega ei tuleks Ühendkuningriigist pärit asjaomast taime, mis on kuni 15 aastat vana ja mille tüve alaosa suurim läbimõõt on 13 cm, enam käsitada kõrge riskiga taimena.

(8)

Seepärast tuleks kõik Ühendkuningriigist pärit asjaomased taimed, mis on kuni 15 aastat vanad ja mille tüve alaosa suurim läbimõõt on 13 cm, jätta välja kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelust, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2018/2019 lisas.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/2019 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Lindude kõrge patogeensusega gripp on lindude nakkuslik viirushaigus, mis võib tõsiselt mõjutada kodulinnukasvatuse tulusust ning põhjustada sellega häireid liidusiseses kaubanduses ja ekspordis kolmandatesse riikidesse. Lindude kõrge patogeensusega gripi viirustega võivad nakatuda rändlinnud, kes kevad- ja sügisrände ajal võivad viirusi levitada pika vahemaa taha. Seepärast kaasneb lindude kõrge patogeensusega gripi viiruste metslindudel esinemisega pidev oht, et need viirused võivad otseselt või kaudselt sattuda ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde. Lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral on oht, et tauditekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde.

(2)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud uus loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Lindude kõrge patogeensusega gripp kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ning selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetamise ja -tõrje eeskirju. Lisaks täiendatakse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (2) määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega, sealhulgas tauditõrjemeetmetega lindude kõrge patogeensusega gripi korral.

(3)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/641 (3) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning sellega on kehtestatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega seotud erakorralised meetmed liidu tasandil.

(4)

Täpsemalt on rakendusotsuses (EL) 2021/641 sätestatud, et kaitse- ja järelevalvetsoonid ning täiendavad piirangutsoonid, mille asjaomased liikmesriigid pärast lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid on kehtestanud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud rakendusotsuse lisas kaitse- ja järelevalvetsoonidena ning täiendavate piirangutsoonidena loetletud piirkondi.

(5)

Rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa muudeti hiljuti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2023/1083, (4) sest Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas esines kodulindudel või tehistingimustes peetavatel lindudel lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid, mida oli vaja kõnealuses lisas kajastada.

(6)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2023/1083 vastuvõtmise kuupäeva on Prantsusmaa teatanud komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi uutest puhangutest kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude kasvatamisega tegelevates ettevõtetes Prantsusmaal Uus-Akvitaania ja Oksitaania piirkonnas.

(7)

Prantsusmaa pädev asutus on võtnud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt nõutavad tauditõrjemeetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid kõnealuste puhangukollete ümber.

(8)

Lisaks otsustas Prantsusmaa pädev asutus kehtestada selles liikmesriigis teatavate taudipuhangute tõttu kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonidele lisaks täiendavad piirangutsoonid.

(9)

Komisjon on Prantsusmaa võetud tauditõrjemeetmed koos kõnealuse liikmesriigiga läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt Prantsusmaal kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel ettevõttetest, kus lindude kõrge patogeensusega gripi puhangute esinemine on kinnitust leidnud.

(10)

Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Prantsusmaaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kõnealuse liikmesriigi poolt vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone ning täiendavaid piirangutsoone.

(11)

Seepärast tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisas Prantsusmaa puhul kaitse- ja järelevalvetsoonide ning täiendavate piirangutsoonidena loetletud piirkondi.

(12)

Sellest tulenevalt tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist, arvestamaks Prantsusmaa poolt vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 nõuetekohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone ning täiendavaid piirangutsoone, ning seal kohaldatavate meetmete kestust.

(13)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2021/641 vastavalt muuta.

(14)

Võttes arvesse, kui kiireloomuline on lindude kõrge patogeensusega gripi levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsusesse (EL) 2021/641 tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,