(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847 (4) on oluliselt muudetud (5). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Määrus (EL) 2015/847 võeti vastu selle tagamiseks, et rahapesuvastase töökonna (FATF) nõudeid elektroonilise ülekande teenuse osutajate suhtes, eeskätt makseteenuse pakkujate kohustust esitada rahaülekannetes teavet maksja ja makse saaja kohta, kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt. Viimati muudeti FATFi uusi tehnoloogiaid käsitlevaid standardeid 2019. aasta juunis eesmärgiga reguleerida virtuaalvara ja virtuaalvarateenuste osutajaid ning nende muudatustega kehtestati virtuaalvarateenuste osutajate suhtes uued ja samalaadsed kohustused, et hõlbustada virtuaalvaraülekannete jälgitavust. Nende muudatuste kohaselt peavad virtuaalvarateenuste osutajad esitama virtuaalvaraülekandes teabe kõnealuse ülekande algataja ja saaja kohta. Virtuaalvarateenuste osutajaid on samuti kohustatud seda teavet koguma ja hoidma ning virtuaalvaraülekande vastaspoolega jagama ning tegema selle taotluse korral pädevatele asutustele kättesaadavaks.

(3)

Arvestades, et praegu kohaldatakse määrust (EL) 2015/847 ainult raha, st pangatähtede ja müntide, elektroonsel kujul edastatava raha ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (6) artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha ülekannete suhtes, on asjakohane määruse (EL) 2015/847 kohaldamisala laiendada, nii et see hõlmaks ka virtuaalvaraülekandeid.

(4)

Raha- ja virtuaalvaraülekannete kaudu liikuvad ebaseadusliku raha vood võivad kahjustada finantssektori terviklikkust, stabiilsust ja mainet ning ohustada liidu siseturgu ja samuti rahvusvahelist arengut. Rahapesu, terrorismi rahastamine ja organiseeritud kuritegevus on endiselt tähelepanu väärivad probleemid, millega tuleks tegeleda liidu tasandil. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha raha- ja virtuaalvaraülekandeid, et rahastada kuritegevust või terrorismi, võivad tõsiselt ohustada raha- ja virtuaalvaraülekannete süsteemi usaldusväärsust, rikkumatust ja stabiilsust ning vähendada usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt.

(5)

Kui liidu tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, võivad rahapesuga tegelejad ja terrorismi rahastajad kasutada oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära liidu lõimitud finantsalaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. FATFi raamistikus tehtava rahvusvahelise koostöö ja FATFi soovituste ülemaailmse rakendamise eesmärk on tõkestada raha- ja virtuaalvaraülekannete teel toimuvat rahapesu ja terrorismi rahastamist.

(6)

Võetavate meetmete ulatuse tõttu peaks liit tagama, et 16. veebruaril 2012 FATFi vastu võetud ja seejärel 21. juunil 2019 muudetud rahvusvahelisi standardeid rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta (edaspidi „FATFi muudetud soovitused“) ning eriti FATFi soovitust 15 uute tehnoloogiate kohta, FATFi soovitust 16 elektrooniliste ülekannete kohta ja muudetud tõlgendavaid märkusi nende soovituste kohta kohaldataks ühetaoliselt kogu liidus ning et ei esineks eelkõige diskrimineerimist ega lahknevusi ühest küljest liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja virtuaalvaraülekannete ning teisest küljest liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete ja virtuaalvaraülekannete vahel. Liikmesriikide eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste raha- ja virtuaalvaraülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide ja virtuaalvarateenuste sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada finantsteenuste valdkonna siseturgu.

(7)

Selleks et edendada ühtset käsitust rahvusvahelisel tasandil ning tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust, tuleks edasiste liidu meetmete puhul võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut, eeskätt FATFi muudetud soovitusi.

(8)

Virtuaalvara ülemaailmse ulatuse, sellega tehingute tegemise potentsiaalse kiiruse ja virtuaalvaraülekannete võimaliku anonüümsuse tõttu on virtuaalvara altim kuritegelikule väärkasutamisele, sealhulgas piiriülestes olukordades. Selleks et tegeleda tulemuslikult riskidega, mis tulenevad virtuaalvara väärkasutamisest rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, peaks liit edendama käesoleva määrusega rakendatavate standardite kohaldamist ülemaailmsel tasandil ning virtuaalvaraülekannete õigus- ja järelevalveraamistiku rahvusvahelise ja jurisdiktsioonidevahelise mõõtme arendamist seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (7), tulenevalt selle muutmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 (8), võeti kasutusele virtuaalvääringu mõiste ning tunnustati nii virtuaalvääringute ja usaldusraha vahetamise teenuse pakkujaid kui ka rahakotiteenuse pakkujaid kui üksusi, kelle suhtes kehtivad liidu õiguse alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded. Hiljutised rahvusvahelised arengusuunad, eeskätt FATFi raamistikus, näitavad nüüd vajadust reguleerida täiendavaid, seni hõlmamata virtuaalvarateenuste osutajate kategooriaid ning laiendada virtuaalvääringu kehtivat määratlust.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 (9) kasutatud krüptovara määratlus vastab FATFi muudetud soovitustes esitatud virtuaalvara määratlusele ning nimetatud määruses käsitletud krüptovarateenuste ja krüptovarateenuse osutajate loetelu hõlmab ka isikuid, keda FATF peab virtuaalvarateenuse osutajateks ning kelle puhul peetakse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvate probleemide tekkimist tõenäoliseks. Liidu õiguse sidususe tagamiseks kõnealuses valdkonnas tuleks käesolevas määruses kasutada samu krüptovara, krüptovarateenuse ja krüptovarateenuse osutaja määratlusi nagu määruses (EL) 2023/1114.

(11)

Käesoleva määruse rakendamine ja täitmise tagamine on asjakohane ja tulemuslik viis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

(12)

Käesoleva määrusega ei soovita tekitada tarbetut koormust ega kulu makseteenuse pakkujatele, krüptovarateenuse osutajatele ega nende teenuseid kasutavatele isikutele. Seda arvestades peaks ennetav käsitus olema sihipärane, proportsionaalne ja täielikult kooskõlas kogu liidus tagatud kapitali vaba liikumise põhimõttega.

(13)

Liidu 17. juuli 2008. aasta terrorismi rahastamise vastase muudetud strateegia (edaspidi „muudetud strateegia“) kohaselt tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et tõkestada terrorismi rahastamist ning kontrollida terrorismis kahtlustatavate isikute rahaliste vahendite kasutamist. Selles tunnistatakse, et FATF püüab pidevalt oma soovitusi täiustada ja kujundada ühist arusaama sellest, kuidas neid tuleks rakendada. Muudetud strateegias märgitakse, et FATFi muudetud soovituste rakendamist kõikide FATFi liikmete ja FATFi-laadsete piirkondlike organite liikmete poolt hinnatakse korrapäraselt ning et seepärast on oluline liikmesriikide ühine arusaam rakendamisest.

(14)

Lisaks sellele määras komisjon oma 7. mai 2020. aasta teatises tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, kindlaks kuus prioriteetset valdkonda, milles tuleb kiiresti tegutseda, et parandada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda, sealhulgas selle korra jaoks liidus sidusa õigusraamistiku kehtestamist, et saavutada üksikasjalikumad ja ühtlustatud õigusnormid eeskätt selleks, et võtta arvesse tehniliste uuenduste ja rahvusvaheliste standardite arengu mõju ning hoiduda lahknevustest kehtivate normide rakendamisel. Rahvusvahelisel tasandil tehtud töö osutab vajadusele laiendada selle korra kohaldamisalasse kuuluvate sektorite ja üksuste ringi ning hinnata, kuidas seda tuleks kohaldada seni reguleerimata krüptovarateenuse osutajate suhtes.

(15)

Terrorismi rahastamise tõkestamiseks on võetud meetmeid eesmärgiga külmutada teatavate isikute, rühmituste ja üksuste raha ja majandusressursid, sealhulgas nõukogu määrused (EÜ) nr 2580/2001 (10), (EÜ) nr 881/2002 (11) ja (EL) nr 356/2010 (12). Samal eesmärgil on võetud ka meetmeid finantssüsteemi kaitsmiseks selle eest, et raha ja majandusressursse ei kasutataks terroristlikel eesmärkidel. Direktiiv (EL) 2015/849 sisaldab mitut sellist meedet. Need meetmed ei takista aga täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele rahaülekannete tegemiseks.

(16)

Raha- ja krüptovaraülekannete jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik viis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning piiravate meetmete, eelkõige määrustega (EÜ) nr 2580/2001, (EÜ) nr 881/2002 ja (EL) nr 356/2010 kehtestatud piiravate meetmete rakendamiseks. Et tagada teabe edastamine kogu makseahelas või krüptovaraülekandeahelas, on seepärast asjakohane kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad edastama rahaülekannetes teabe maksja ja makse saaja kohta ning krüptovarateenuse osutajad krüptovaraülekannetes teabe algataja ja saaja kohta.

(17)

Teatavate krüptovaraülekannetega, eelkõige nendega, mis on seotud anonüümsuse suurendamiseks kavandatud toodete, tehingute või tehnoloogiatega, sealhulgas privaatsust tagavad rahakotid, mikserid või segistid, kaasnevad spetsiifilised rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse suurele riskile osutavad tegurid. Selliste ülekannete jälgitavuse tagamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (13) loodud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) eelkõige selgitama, kuidas krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma direktiivi (EL) 2015/849 III lisas loetletud riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel liiduväliste üksustega, kes ei ole reguleeritud, registreeritud ega oma tegevusluba üheski kolmandas riigis, või isehallatavate aadressidega. Kui tehakse kindlaks suurema riskiga olukorrad, peaks EBA andma välja suunised, milles täpsustatakse, milliste tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist peaksid kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas selliste asjakohaste menetluste vastuvõtmine nagu hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamine, et teha kindlaks krüptovara päritolu või sihtkoht.

(18)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 215 põhinevate määrustega, näiteks määruste (EÜ) nr 2580/2001, (EÜ) nr 881/2002 ja (EL) nr 356/2010 ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/2012 (14), (EL) 2016/1686 (15) ja (EL) 2017/1509 (16) kehtestatud liikmesriikide piiravate meetmete ja liidu piiravate meetmete kohaldamist, millega võidakse ette näha, et maksjate ja makse saajate makseteenuse pakkujad, algatajate ja saajate krüptovarateenuse osutajad, makseteenuse vahendajad ning krüptovarateenuse vahendajad peavad võtma asjakohaseid meetmeid teatava raha ja krüptovara külmutamiseks või järgima teatavate raha- ja krüptovaraülekannete puhul eripiiranguid. Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad peaksid kehtestama ettevõttesisesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et tagada nende piiravate meetmete, sealhulgas liidu ja liikmesriikide loeteludesse kantud isikute suhtes kohaldatavate taustakontrollimeetmete rakendamine. EBA peaks välja andma suunised, milles neid ettevõttesiseseid põhimõtteid, protseduure ja kontrolle täpsustatakse. Käesoleva määruse nõuded piiravate meetmetega seotud ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollide kohta on kavas tunnistada lähitulevikus kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

(19)

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (17). Isikuandmete täiendav töötlemine ärilistel eesmärkidel peaks olema rangelt keelatud. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu peavad oluliseks avalikuks huviks kõik liikmesriigid. Käesoleva määruse kohaldamisel peab isikuandmete edastamine kolmandale riigile toimuma vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatükile. Oluline on, et makseteenuse pakkujaid ja krüptovarateenuse osutajaid, kes tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis nii, et neil on filiaalid või tütarettevõtjad väljaspool liitu, ei takistata edastamast teavet kahtlaste tehingute kohta sama organisatsiooni siseselt, tingimusel et nad kohaldavad piisavaid kaitsemeetmeid. Peale selle peaksid algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajatel, maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujatel ning makseteenuse ja krüptovarateenuse vahendajatel olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või neile juurdepääsu eest.

(20)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei peaks kuuluma isikud, kes üksnes teisendavad paberdokumente elektroonilisteks andmeteks ning tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, ega isikud, kes pakuvad makseteenuse pakkujatele vaid teavitus- või muid rahaülekanneteks vajalikke tugisüsteeme või kliiring- ja arveldussüsteeme.

(21)

Isikud, kes üksnes pakuvad sellist lisataristut, mis võimaldab teisel üksusel osutada krüptovaraülekande teenuseid, nagu interneti võrgu ja -taristuteenuse osutajad, pilveteenuse osutajad või tarkvaraarendajad, ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui nad teevad krüptovaraülekandeid.

(22)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada isikutevaheliste krüptovaraülekannete suhtes, mis tehakse krüptovarateenuse osutajat kaasamata või juhul, kui nii algataja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad krüptovaraülekande teenuste osutajad.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (18) artikli 3 punktides a–m ja punktis o osutatud teenustele vastavad rahaülekanded ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Asjakohane on jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja ka rahaülekanded ja määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha tokenite ülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike. Nii tuleks välja jätta maksekaardid, e-raha instrumendid, mobiiltelefonid ja muud digitaalsel või infotehnoloogial põhinevad samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstavad seadmed, kui neid kasutatakse üksnes kaupade või teenuste ostmiseks ning nende puhul edastatakse koos iga ülekandega kaardi, instrumendi või seadme number. Käesolevat määrust kohaldatakse aga juhul, kui maksekaarti, e-raha instrumenti või mobiiltelefoni või muud digitaalsel või infotehnoloogial põhinevat samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstavat seadet kasutatakse rahaülekande või e-raha tokenite ülekande tegemiseks füüsiliste isikute vahel, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil. Lisaks tuleks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja raha väljavõtmine sularahaautomaadist, maksude, trahvide ja lõivude tasumine, rahaülekanded, mis tehakse tšeki kujutise, sealhulgas elektroonilise tšeki esitamise alusel, või käskveksli alusel, ning rahaülekanded, mille puhul nii maksja kui ka makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

(24)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu krüptovara, mis on ainulaadne ega ole asendatav, välja arvatud juhul, kui see liigitatakse krüptovaraks või rahaks määruse (EL) 2023/1114 alusel.

(25)

Krüptovara pangaautomaadid (edaspidi „krüptoautomaadid“) võimaldavad kasutajatel teha krüptovara aadressile krüptovaraülekandeid sularaha sissemaksena, sageli ilma klientide isikusamasust ühelgi viisil tuvastamata ja kontrollimata. Krüptoautomaatide puhul on rahapesu ja terrorismi rahastamise risk eriti suur, sest nende võimaldatav anonüümsus ja võimalus teha tehinguid teadmata päritolu sularahaga muudab nad ideaalseks ebaseadusliku tegevuse vahendiks. Võttes arvesse krüptoautomaatide rolli krüptovaraülekannete pakkumisel või aktiivsel soodustamisel, peaksid ka nendega seotud krüptovaraülekanded kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(26)

Liikmesriikide maksesüsteemide iseärasuste arvessevõtmiseks, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani, peaks liikmesriikidel olema võimalus jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatavad väikesed riigisisesed rahaülekanded, sealhulgas elektroonilised žiiromaksed, mida kasutatakse kaupade või teenuste ostmiseks.

(27)

Krüptovaraülekannete ja krüptovarateenuste osutamise piirideta laadi ja ülemaailmse ulatuse tõttu puuduvad objektiivsed põhjused eristada riigisiseste ülekannetega seonduva rahapesu ja terrorismi rahastamise riski käsitlemist piiriüleste ülekannetega seonduva riski käsitlemisest. Kõnealuse eripära arvessevõtmiseks ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisalast jätta välja väikeseid riigisiseseid krüptovaraülekandeid, kuna FATFi nõude kohaselt tuleks kõiki krüptovaraülekandeid käsitada piiriüleste ülekannetena.

(28)

Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad peaksid tagama, et teave maksja ja makse saaja või algataja ja saaja kohta ei puuduks ega oleks puudulik.

(29)

Selleks et mitte kahjustada maksesüsteemide tõhusust ja vähendada riski, et väikeste rahaülekannete põhjustatava potentsiaalse terrorismiohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kohustus kontrollida maksjat või makse saajat käsitleva teabe õigsust, kui rahaülekannete kontroll ei ole veel toimunud, kehtestada üksnes üle 1 000 euro suuruste raha üksikülekannete suhtes, välja arvatud juhul, kui ülekanne näib olevat seotud muude rahaülekannetega, mis kokku on suuremad kui 1 000 eurot, või kui raha on saadud või välja makstud sularahana või anonüümse e-rahana või kui esineb mõjuv põhjus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

(30)

Krüptovaraülekannete ülemaailmse ulatuse ja tehnoloogiliste omaduste tõttu saab neid võrreldes rahaülekannetega teha mitmes jurisdiktsioonis suuremas ulatuses ja kiiremini. Lisaks krüptovara näilisele anonüümsusele annavad krüptovaraülekannete need omadused kurjategijatele võimaluse teha väga kiiresti suuri ebaseaduslikke ülekandeid, hoides samal ajal kõrvale jälgitavuse tagamise kohustusest ja vältides avastamist, jagades suure tehingu väiksemateks summadeks, kasutades mitut näiliselt mitteseotud hajusraamatu tehnoloogia aadressi, sealhulgas ühekordseid hajusraamatu tehnoloogia aadresse, ja kasutades automatiseeritud protsesse. Enamik krüptovarasid on ka väga volatiilsed ja nende väärtus võib väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt kõikuda, mis suurendab seotud tehingute arvutamise ebakindlust. Nende erijoonte arvesse võtmiseks tuleks krüptovaraülekannete suhtes kohaldada samu nõudeid olenemata nende summast ja sellest, kas tegemist on riigisiseste või piiriüleste ülekannetega.

(31)

Kui rahaülekande või krüptovaraülekande puhul loetakse kontroll toimunuks, ei tuleks makseteenuse pakkujalt ja krüptovarateenuse osutajalt nõuda maksjat või makse saajat käsitleva teabe õigsuse kontrollimist iga rahaülekande puhul või algatajat ja saajat käsitleva teabe kontrollimist iga krüptovaraülekande puhul, tingimusel et direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud kohustused on täidetud.

(32)

Võttes arvesse makseteenuseid reguleerivaid liidu õigusakte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012 (19), direktiiv (EL) 2015/2366 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230 (20), peaks piisama nõudest, et liidusiseste rahaülekannete puhul edastatakse üksnes lihtsustatud teavet, nagu maksekonto number või kordumatu tehingutunnus.

(33)

Selleks et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavad kolmandate riikide ametiasutused saaksid teha kindlaks nendeks eesmärkideks kasutatud raha või krüptovara päritolu, tuleks liidust väljapoole tehtavate rahaülekannete või krüptovaraülekannetega seoses edastada rahaülekannete puhul täielik teave maksja ja makse saaja ning krüptovaraülekannete puhul algataja ja saaja kohta. Täielik teave maksja ja makse saaja kohta peaks sisaldama juriidilise isiku tunnust (LEI) või muud samaväärset ametlikku tunnust, kui maksja esitab selle tunnuse oma makseteenuse pakkujale, sest see võimaldaks rahaülekande osalisi paremini tuvastada ning sellise teabe saaks hõlpsalt lisada olemasolevatesse maksesõnumi vormingutesse, näiteks vormingusse, mille Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on kehtestanud finantseerimisasutuste vaheliseks elektrooniliseks andmevahetuseks. Kolmandates riikides rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavatele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjat ja makse saajat või asjakohasel juhul algatajat ja saajat käsitlevale täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

(34)

Krüptovara eksisteerib piirideta virtuaalreaalsuses ja seda saab üle kanda igale krüptovarateenuse osutajale, olenemata sellest, kas osutaja on mõnes jurisdiktsioonis registreeritud või mitte. Paljudes liiduvälistes jurisdiktsioonides on kehtestatud andmekaitset ja selle täitmise tagamist käsitlevad normid, mis erinevad liidus sätestatutest. Kui krüptovara kantakse kliendi nimel üle krüptovarateenuse osutajale, kes ei ole liidus registreeritud, peaks algataja krüptovarateenuse osutaja hindama saaja krüptovarateenuse osutaja suutlikkust võtta vastu ja säilitada käesoleva määruse alusel nõutavat teavet kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, kasutades asjakohasel juhul määruse (EL) 2016/679 V peatükis sätestatud võimalusi. Euroopa Andmekaitsenõukogu peaks pärast EBAga konsulteerimist välja andma suunised andmekaitsenõuete praktilise rakendamise kohta isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele krüptovaraülekannete kontekstis. Võib esineda olukordi, kus isikuandmeid ei saa saata, sest määruse (EL) 2016/679 nõudeid ei ole võimalik täita. EBA peaks välja andma suunised sobivate menetluste kohta, mille abil teha kindlaks, kas sellistel juhtudel tuleks krüptovaraülekanne teha, tagasi lükata või peatada.

(35)

Läbipaistvuse suurendamiseks ning teabe ja heade tavade vahetamise edasiseks parandamiseks peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused ning liikmesriikide ja liidu tasandi asjaomased õigus- ja õiguskaitseasutused tegema tihedamat koostööd omavahel ja asjaomaste kolmandate riikide asutustega, sealhulgas arenguriikide asutustega.

(36)

Algataja krüptovarateenuse osutaja peaks tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse algataja nimi, algataja hajusraamatu aadress, kui krüptovaraülekanne on registreeritud võrgus, mis kasutab hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat, algataja krüptovarakonto number, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse, algataja aadress, sealhulgas riigi nimi, ametliku isikut tõendava dokumendi number ja kliendinumber või teise võimalusena algataja sünniaeg ja -koht, ning algataja kehtiv LEI või selle puudumise korral muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases sõnumivormingus on olemas vajalik väli ja kui algataja on selle oma krüptovarateenuse osutajale esitanud. Teave tuleks esitada turvalisel viisil ja enne krüptovaraülekannet või sellega samal ajal või paralleelselt.

(37)

Algataja krüptovarateenuse osutaja peaks samuti tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja nimi, saaja hajusraamatu aadress, kui krüptovaraülekanne on registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus, saaja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse, ning saaja kehtiv LEI või selle puudumise korral muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases sõnumivormingus on olemas vajalik väli ja kui algataja on selle oma krüptovarateenuse osutajale esitanud. Teave tuleks esitada turvalisel viisil ja enne krüptovaraülekannet või sellega samal ajal või paralleelselt.

(38)

Krüptovaraülekannete puhul tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada kõigi ülekannete suhtes, sealhulgas selliste krüptovaraülekannete suhtes, mis tehakse isehallatavale aadressile või isehallatavalt aadressilt, tingimusel et nendes osaleb krüptovarateenuse osutaja.

(39)

Isehallatavale aadressile või isehallatavalt aadressilt tehtavate ülekannete puhul peaks krüptovarateenuse osutaja koguma, tavaliselt oma kliendilt, teavet nii algataja kui ka saaja kohta. Krüptovarateenuse osutajalt ei tohiks põhimõtteliselt nõuda isehallatava aadressi kasutajat käsitleva teabe kontrollimist. Sellest olenemata peaks krüptovarateenuse osutaja juhul, kui ülekande summa ületab 1 000 eurot ja see tehakse isehallatavale aadressile või isehallatavalt aadressilt krüptovarateenuse osutaja kliendi nimel, kontrollima, kas vastav isehallatav aadress kuulub tegelikult asjaomasele kliendile või on tema kontrolli all.

(40)

Ühelt maksjalt mitmele makse saajale maksejuhiste kogumina edastatavate rahaülekannete puhul, mis koosnevad liidust väljapoole liitu tehtavatest üksikülekannetest, tuleks näha ette, et selliste üksikülekannete puhul piisab ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tehingutunnusest ning täielikust teabest makse saaja kohta, tingimusel et täielik ja õigsuse osas kontrollitud teave maksja kohta ning täielikult jälgitav täielik teave makse saaja kohta on esitatud maksejuhiste kogumis.

(41)

Maksejuhiste kogumina edastatava krüptovaraülekande puhul peaks olema lubatud algatajat ja saajat puudutava teabe esitamine kogumina, kui see toimub viivitamata ja turvaliselt. Nõutavat teavet ei tohiks olla lubatud esitada pärast ülekannet, sest esitamine peab toimuma enne ülekannet või ülekande lõpuleviimise hetkel ning krüptovarateenuse osutajad või muud kohustatud isikud peaksid nõutava teabe esitama samal ajal maksejuhiste kogumina edastatava krüptovaraülekandega.

(42)

Rahaülekannetes maksja ja makse saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid makse saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid maksjat ja makse saajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul seiret nii ülekande ajal kui ka pärast seda. Pädevad asutused peaksid tagama, et makseteenuse pakkujad lisavad elektroonilisele ülekandele või seotud sõnumile nõutava teabe tehingu kohta kogu makseahelas.

(43)

Krüptovaraülekannete puhul peaks saaja krüptovarateenuse osutaja sisse seadma tõhusad protseduurid algatajat või saajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul seiret nii ülekande ajal kui ka pärast seda. Teabe lisamine vahetult krüptovaraülekandele ei peaks olema nõutav, eeldusel et see teave esitatakse enne krüptovaraülekannet või sellega samal ajal või paralleelselt ning et see on asjaomastele ametiasutustele taotluse korral kättesaadav.

(44)

Kuna anonüümsed rahaülekanded kujutavad endast potentsiaalset rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane nõuda, et makseteenuse pakkuja küsiks teavet maksja ja makse saaja kohta ning et krüptovarateenuse osutaja küsiks teavet algataja ja saaja kohta. Kooskõlas FATFi välja töötatud riskipõhise käsitusega on asjakohane määrata kindlaks suurema ja väiksema riskiga valdkonnad, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid paremini sihikule võtta. Seega peaksid saaja krüptovarateenuse osutajal, makse saaja makseteenuse pakkujal, makseteenuse vahendajal ja krüptovarateenuse vahendajal olema tõhusad riskipõhised protseduurid juhtudeks, kui rahaülekannetes ei edastata nõutavat teavet maksja või makse saaja kohta või kui krüptovaraülekannetes ei edastata nõutavat teavet algataja või saaja kohta, et teenuse osutaja saaks otsustada, kas teha konkreetne ülekanne või see tagasi lükata või peatada ning milliseid asjakohaseid järelmeetmeid võtta.

(45)

Krüptovarateenuse osutajad, nagu kõik kohustatud isikud, peaksid hindama ja jälgima oma klientide, toodete ja edastamiskanalitega seotud riske. Krüptovarateenuse osutajad peaksid hindama ka oma tehingutega seotud riski, sealhulgas siis, kui nad teevad ülekandeid isehallatavale aadressile või isehallatavalt aadressilt. Kui krüptovarateenuse osutaja on teadlik või saab teadlikuks asjaolust, et teave, mis puudutab algatajat või saajat, kelle kasutatav isehallatav aadress on ebatäpne, või kui krüptovarateenuse osutaja märkab ebatavalisi või kahtlasi tehingumustreid või suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga olukordi, mis on seotud ülekannetega, mis hõlmavad isehallatavaid aadresse, peaks krüptovarateenuse osutaja rakendama asjakohasel juhul tõhustatud hoolsusmeetmeid, et neid riske asjakohaselt juhtida ja maandada. Krüptovarateenuse osutaja peaks neid asjaolusid arvesse võtma selle hindamisel, kas krüptovaraülekanne või muu seotud ülekanne on ebatavaline ja kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt tuleb sellest rahapesu andmebüroole teatada.

(46)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata seoses järgmiste õigusaktide vastuvõtmisega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010, et tagada kooskõla asjakohaste sätetega.

(47)

Riskide hindamisel peaksid makse saaja makseteenuse pakkuja, makseteenuse vahendaja, saaja, krüptovarateenuse osutaja või krüptovarateenuse vahendaja olema eriti valvsad ja hindama riske, kui nad saavad teada, et teave maksja või makse saaja või asjakohasel juhul algataja või saaja kohta puudub või on puudulik, või kui krüptovaraülekannet tuleb käsitada kahtlasena tulenevalt asjaomase krüptovara päritolust või sihtkohast, ning teatama kahtlastest tehingutest pädevatele asutustele vastavalt direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud teatamiskohustusele.

(48)

Sarnaselt makseteenuse pakkujate vaheliste rahaülekannetega võivad krüptovaraülekanded, millesse on kaasatud krüptovarateenuste vahendajad, hõlbustada ülekannete tegemist, toimides krüptovaraülekannete ahela vaheelemendina. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid sarnaselt makseteenuse vahendajate suhtes kehtivate kohustustega kohaldada ka selliste vahendajate suhtes.

(49)

Sätteid raha- ja krüptovaraülekannete kohta, mille puhul teave maksja või makse saaja või algataja või saaja kohta puudub või on puudulik ning millega seoses tuleb krüptovaraülekandeid käsitada kahtlasena tulenevalt asjaomase krüptovara päritolust või sihtkohast, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate, makseteenuse vahendajate, krüptovarateenuse osutajate ja krüptovarateenuse vahendajate kohustust tagasi lükata või peatada rahaülekanded ja krüptovaraülekanded, mis rikuvad tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätteid.

(50)

Tehnoloogianeutraalsuse tagamiseks ei tohiks käesoleva määrusega kohustada krüptovarateenuse osutajaid kasutama tehinguteabe edastamiseks konkreetset tehnoloogiat. Selleks et tagada krüptovarateenuse osutajate suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete tõhus rakendamine, on krüptovarasektori osalusel või eestvedamisel tehtud standardeid kehtestavad algatused eriti olulised. Leitud lahenduste abil tuleks rahvusvaheliste või kogu liitu hõlmavate standardite kasutamisega tagada koostalitlusvõime, et võimaldada kiiret teabevahetust.

(51)

Selleks et aidata makseteenuse pakkujatel ja krüptovarateenuse osutajatel seada sisse tõhusad protseduurid nende juhtumite kindlaks tegemiseks, mil raha- või krüptovaraülekanded laekuvad puuduva või puuduliku teabega maksja, makse saaja, algataja või saaja kohta, ja selleks et võtta tõhusaid järelmeetmeid, peaks EBA andma välja suunised.

(52)

Selleks et võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamisega saaks kiiresti tegutseda, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama oma asukohaliikmesriigis ja krüptovarateenuse osutajad oma registrijärgse asukoha liikmesriigis asuvate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate ametiasutuste teabenõuetele maksja või makse saaja või algataja või saaja kohta.

(53)

Maksjat käsitlevale teabenõudele vastamise päevade arvu määrab tööpäevade arv, mis on möödunud maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis.

(54)

Kuna kriminaaluurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või tehinguga seotud asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet või krüptovaraülekannet, on selleks, et uurimise käigus oleks võimalik pääseda ligi olulistele tõenditele, asjakohane nõuda, et makseteenuse pakkujad või krüptovarateenuse osutajad säilitaksid teatava perioodi jooksul teabe maksja ja makse saaja või algataja ja saaja kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Kõnealune periood ei tohiks olla pikem kui viis aastat, pärast mida tuleks kõik isikuandmed kustutada, kui riigisiseses õiguses ei ole teisiti ette nähtud. Kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, peaks liikmesriikidel pärast meetme vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamist olema võimalik lubada või nõuda andmete säilitamist veel kuni viieaastase perioodi jooksul, ilma et see piiraks tõendeid käsitlevaid riigisiseseid kriminaalõigusnorme, mida kohaldatakse käimasolevate kriminaaluurimiste ja kohtumenetluste suhtes, ning täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (21). Need meetmed võidakse läbi vaadata seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, vastuvõtmisega.

(55)

Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning kooskõlas komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“, tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi võtta järelevalvemeetmeid ja määrata karistusi. Tuleks näha ette halduskaristused ja -meetmed ning, võttes arvesse rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused ja meetmed, mis on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid peaksid teavitama nendest karistustest ja meetmetest komisjoni ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikes 7 osutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalist sisekomiteed.

(56)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22).

(57)

Mitmed liidust väljaspool asuvad riigid ja territooriumid moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja seal asuvad makseteenuse pakkujad, kes osalevad otse või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning territooriumide vaheliste rahaülekannete puhul käesoleva määruse rakendamisest tulenevat olulist negatiivset mõju nende riikide või territooriumide majandusele, on asjakohane näha ette võimalus käsitada selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

(58)

Võttes arvesse isehallatavate aadressidega seonduvaid potentsiaalselt suuri riske ning nendega kaasnevat tehnoloogilist ja regulatiivset keerukust, sealhulgas seoses omanditeabe kontrollimisega, peaks komisjon hiljemalt 1. juuliks 2026 hindama vajadust täiendavate erimeetmete järele, et maandada riske, mida kujutavad endast ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele või üksustelt, mis ei ole asutatud liidus, sealhulgas võimalike piirangute kehtestamist, ning peaksid hindama selliste mehhanismide mõjusust ja proportsionaalsust, mida kasutatakse isehallatava aadressi omanditeabe õigsuse kontrollimiseks.

(59)

Praegu kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 ainult kahele krüptovarateenuse osutajate kategooriale, nimelt rahakotiteenuse pakkujatele ning virtuaalvääringute ja usaldusraha vahetamise teenuse pakkujatele. Selleks et kõrvaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus esinevad lüngad ning viia liidu õigus kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, tuleks direktiivi (EL) 2015/849 muuta nii, et sellesse lisatakse kõik krüptovarateenuse osutajate kategooriad, nagu on määratletud määruses (EL) 2023/1114, mis hõlmab laiemat krüptovarateenuse osutajate ringi. Eelkõige selle tagamiseks, et krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatakse samu nõudeid ja järelevalve taset nagu krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes, on asjakohane ajakohastada kohustatud isikute loetelu, lisades direktiivi (EL) 2015/849 kohaldamisel finantseerimisasutuste kategooriasse krüptovarateenuse osutajad. Võttes lisaks arvesse, et traditsioonilised finantseerimisasutused kuuluvad selliseid teenuseid pakkudes ka krüptovarateenuse osutajate määratluse alla, võimaldab krüptovarateenuse osutajate määratlemine finantseerimisasutusteks kehtestada ühtsed järjepidevad normid, mida kohaldatakse nii traditsioonilisi finantsteenuseid kui ka krüptovarateenuseid osutavate üksuste suhtes. Direktiivi (EL) 2015/849 tuleks samuti muuta, et tagada krüptovarateenuse osutajate suutlikkus asjakohaselt maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, millega nad kokku puutuvad.

(60)

Krüptovarateenuse osutajate ja kolmandates riikides krüptovaraülekannete tegemiseks või sarnaste krüptovarateenuste osutamiseks asutatud üksustega sisse seatud suhted sarnanevad kolmanda riigi respondentasutusega sisse seatud korrespondentpangandussuhetega. Kuna need suhted on oma laadilt pidevad ja korduvad, tuleks neid käsitada korrespondentsuhte liigina ning nende suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tõhustatud hoolsusmeetmeid, mis on põhimõtteliselt sarnased pangandus- ja finantsteenuste kontekstis kohaldatavate meetmetega. Uute korrespondentsuhete sisseseadmisel respondent-üksusega peaksid krüptovarateenuse osutajad eelkõige kohaldama konkreetseid tõhustatud hoolsusmeetmeid selleks, et teha kindlaks asjaomase respondendi riskipositsioon ja hinnata seda tema maine, järelevalve kvaliteedi ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollide alusel. Kogutud teabe põhjal peaksid korrespondent-krüptovarateenuse osutajad rakendama riskimaandamismeetmeid, mille puhul tuleks eelkõige arvesse võtta registreerimata ja tegevusloata üksustega kaasnevat potentsiaalselt suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. See on eriti oluline seni, kuni krüptovaraga seonduvate rahapesuvastase töökonna standardite rakendamine püsib ülemaailmsel tasandil ebaühtlane, mis tekitab lisariske ja probleeme. EBA peaks andma suuniseid selle kohta, kuidas krüptovarateenuse osutajad peaksid rakendama tõhustatud hoolsuskohustust, ning peaks riskimaandamismeetmeid täpsustama, sealhulgas millised oleksid miinimummeetmed, mis tuleb võtta suhtlemisel registreerimata või tegevusloata üksustega, kes osutavad krüptovarateenust.

(61)

Määrusega (EL) 2023/1114 kehtestati krüptovarateenuse osutajate jaoks põhjalik õigusraamistik, millega ühtlustatakse krüptovarateenuse osutajatele tegevuslubade andmise ja nende tegevusega seotud normid kogu liidus. Nõuete dubleerimise vältimiseks tuleks direktiivi (EL) 2015/849 muuta, et jätta välja registreerimisnõuded nende krüptovarateenuse osutajate kategooriate puhul, kelle suhtes hakatakse kohaldama määruse (EL) 2023/1114 kohast ühtset tegevuslubade korda.

(62)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, muu hulgas rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Käesolevat määrust kohaldatakse, kui määrusest (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1725 (23) ei tulene teisiti. Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47) ning põhimõtet ne bis in idem.

(64)

Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) 2023/1114, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäevast. Kõnealuseks kuupäevaks peaksid liikmesriigid võtma üle ka direktiivi (EL) 2015/849 muudatused.

(65)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 22. septembril 2021 (24),

(1)

On oluline tagada, et finantsteenuseid käsitlevad liidu seadusandlikud aktid sobiksid digiajastusse ning aitaksid kaasa tulevikukindla ja inimeste hüvanguks toimiva majanduse loomisele, võimaldades muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kasutamist. Liidul on poliitiline huvi arendada ja edendada finantssektoris murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia (edaspidi ka „DLT“) kasutuselevõttu. Paljude hajusraamatu tehnoloogia rakendustega, sealhulgas plokiahela tehnoloogiaga, mis on siiani põhjalikult läbi uurimata, kaasnevad tõenäoliselt jätkuvalt uut liiki äritegevused ja ärimudelid, mis koos krüptovarasektori endaga toovad kaasa majanduskasvu ja loovad liidu kodanikele uusi töövõimalusi.

(2)

Üks peamisi hajusraamatu tehnoloogia rakendusi on krüptovara. Krüptovara on väärtuse või õiguste digitaalne esitus, mis võib tuua märkimisväärset kasu turuosalistele, sealhulgas krüptovara jaeklientidele. Väärtuse esitus hõlmab asjaomaste poolte või turuosaliste poolt krüptovarale omistatud välist, mittesisemist väärtust, mis tähendab, et väärtus on subjektiivne ning põhineb vaid krüptovara ostja huvil. Krüptovara pakkumised võimaldaksid kapitali kaasamise protsesside tõhustamise ja konkurentsi suurendamise kaudu kasutada uuenduslikku ja kaasavat rahastamist, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. Maksevahendina kasutamise korral võib krüptovara pakkuda – eelkõige piiriüleselt – võimalusi odavamate, kiiremate ja tõhusamate maksete tegemiseks, piirates vahendajate arvu.

(3)

Mõned krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL, (4) kuuluvad kehtivate finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse. Seetõttu kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba praegu kõiki liidu asjaomaseid reegleid.

(4)

Muud krüptovara liigid aga finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu. Praegu puuduvad, välja arvatud rahapesu tõkestamise osas, reeglid sellise reguleerimata krüptovaraga seotud teenuste pakkumise kohta, sealhulgas krüptovara kauplemisplatvormide korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks raha või muu krüptovara vastu ning krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Reeglite puudumine toob kõnealuse krüptovara omanikele kaasa riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitsenormid ei hõlma. Reeglite puudumine võib tuua kaasa ka olulisi riske turu terviklusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Nende riskide maandamiseks on mõned liikmesriigid kehtestanud erireeglid kõigile või osale krüptovara liikidele, mis finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu, ning on teisi liikmesriike, kes kaaluvad, kas võtta krüptovara valdkonnas vastu õigusakte.

(5)

Krüptovaraturge käsitleva üldise liidu raamistiku puudumine võib tuua kaasa kasutajate usalduse puudumise sellise vara vastu, mis omakorda võib märkimisväärselt takistada sellise vara turu arengut ja viia selleni, et liidu ettevõtjate jaoks jäävad kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused. Lisaks ei oleks krüptovara kasutavatel ettevõtjatel õiguskindlust selle suhtes, kuidas nende krüptovara eri liikmesriikides käsitletaks, mis kahjustaks nende püüdlusi kasutada krüptovara digitaalseks innovatsiooniks. Krüptovaraturge käsitleva üldise liidu raamistiku puudumine võib viia ka õigusliku killustatuseni, mis moonutaks konkurentsi siseturul, raskendaks krüptovarateenuse osutajatel oma tegevuse piiriülest laiendamist ja tekitaks õiguslikku arbitraaži. Krüptovaraturud on mahult endiselt tagasihoidlikud ega ohusta praegu finantsstabiilsust. Siiski on võimalik, et jaekliendid võivad hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast.

(6)

Seepärast on liidu tasandil vaja krüptovaraturgude jaoks sihtotstarbelist ja ühtlustatud raamistikku, et sätestada erinormid sellise krüptovara ning sellega seotud teenuste ja tegevuse jaoks, mis finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse veel ei kuulu. See raamistik peaks toetama innovatsiooni ja ausat konkurentsi, kuid tagama samal ajal jaeklientide kõrgetasemelise kaitse ja krüptovaraturgude tervikluse. Selge raamistik peaks võimaldama krüptovarateenuse osutajatel laiendada oma tegevust piiriüleselt ja hõlbustama nende juurdepääsu pangandusteenustele, et võimaldada neil oma tegevust tõrgeteta juhtida. Krüptovaraturge käsitlev liidu raamistik peaks tagama krüptovara emitentide ja krüptovarateenuse osutajate proportsionaalse kohtlemise, võimaldades seega võrdseid võimalusi seoses turule sisenemise ning krüptovaraturgude praeguse ja tulevase arenguga. Samuti peaks see edendama finantsstabiilsust ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ja maandama rahapoliitilisi riske, mis võivad tuleneda krüptovarast, mille hinda püütakse stabiliseerida konkreetse vara või varade kogumi suhtes. Korralik reguleerimine säilitab liikmesriikide konkurentsivõime rahvusvahelistel finants- ja tehnoloogiaturgudel ning annab klientidele märkimisväärsed eelised seoses juurdepääsuga odavamatele, kiirematele ja turvalisematele finantsteenustele ja varahaldusele. Krüptovaraturge käsitlev liidu raamistik ei tohiks reguleerida alustehnoloogiat. Liidu õigusaktidega tuleks vältida tarbetu ja ebaproportsionaalse regulatiivse koormuse tekitamist tehnoloogia kasutamise korral, kuna liit ja liikmesriigid püüavad säilitada konkurentsivõimet ülemaailmsel turul.

(7)

Krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavatel konsensusmehhanismidel võib olla peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju. Sellised konsensusmehhanismid peaksid seetõttu võtma kasutusele keskkonnahoidlikumad lahendused ja tagama, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad tuvastavad ja avalikustavad nõuetekohaselt mis tahes peamise kahjuliku mõju, mida need võivad kliimale avaldada, ja mis tahes muu keskkonnale avalduvat kahjuliku mõju. Selle kindlaksmääramisel, kas kahjulik mõju on peamine, tuleks arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning emiteeritud krüptovara suurust ja mahtu. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kliimale avalduvat kahjulikku mõju ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju käsitlevate kestlikkusnäitajatega seotud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi ning kirjeldada peamisi energianäitajaid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga tuleks tagada ka krüptovara emitentide ja krüptovarateenuse osutajate avalikustatud teabe sidusus. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel peaks ESMA võtma arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi. ESMA peaks võtma arvesse ka kehtivaid avalikustamisnõudeid, tagama vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse ning vältima äriühingute koormuse suurendamist.

(8)

Krüptovaraturud on ülemaailmsed ja seega oma olemuselt piiriülesed. Seetõttu peaks liit jätkuvalt toetama rahvusvahelisi jõupingutusi selleks, et edendada lähenemist krüptovara ja krüptovarateenuste käsitlemisel selliste rahvusvaheliste organisatsioonide või asutuste kaudu nagu finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee ja rahapesuvastane töökond.

(9)

Finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid peaksid juhinduma põhimõttest „sama tegevus, samad riskid, samad reeglid“ ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Seetõttu tuleks kehtivate finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse kuuluvat krüptovara reguleerida selle emiteerimiseks või ülekandmiseks kasutatavast tehnoloogiast olenemata endiselt kehtiva õigusraamistiku alusel, mitte käesoleva määruse alusel. Vastavalt sellele jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast sõnaselgelt välja krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentideks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/49/EL (7) määratletud hoiusteks, sealhulgas direktiivis 2014/65/EL määratletud investeerimishoiusteks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2366 (8) määratletud rahalisteks vahenditeks, välja arvatud siis, kui nad kvalifitseeruvad e-raha tokeniks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 (9) määratletud väärtpaberistamise positsioonideks, ja krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad kahju- või elukindlustuslepinguteks, pensionitoodeteks või -skeemideks ja sotsiaalkindlustussüsteemideks. Kuna e-raha ning e-raha eest saadud raha ei tuleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/110/EÜ (10) käsitada hoiustena, ei saa e-raha tokeneid käsitada hoiustena, mis on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara väärtus tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule. Samuti ei tuleks käesolevat määrust kohaldada krüptovara suhtes, mis esindab teenuseid või materiaalset vara, mis on ainulaadsed ja mitteasendatavad, nagu tootegarantiid või kinnisvara. Kuigi ainulaadse ja mitteasendatava krüptovaraga võib kauplemiskohas kaubelda ja seda võib akumuleerida spekulatiivselt, ei ole see kergesti asendatav ning ühe sellise krüptovara suhtelist väärtust teise krüptovaraga võrreldes ei ole võimalik kindlaks teha olemasoleva turu või samaväärse varaga võrdlemise teel, kuna igaüks neist on ainulaadne. Need omadused piiravad sellise krüptovara võimaliku rahalise kasutuse ulatust, piirates seega riske omanike ja finantssüsteemi jaoks ning põhjendades sellise vara väljajätmist käesoleva määruse kohaldamisalast.

(11)

Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara murdosi ei tohiks pidada ainulaadseteks ja mitteasendatavateks. Krüptovara emiteerimist mitteasendatava varana suurtes seeriates või kollektsioonina tuleks käsitada selle asendatavuse näitajana. Üksnes kordumatu tunnuskoodi omistamine krüptovarale ei ole iseenesest veel piisav selle liigitamiseks ainulaadseks ja mitteasendatavaks. Et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara väljajätmine käesoleva määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist finantsinstrumentideks. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka krüptovara suhtes, mis näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas asendatavaks või mitte ainulaadseks. Sellega seoses peaksid pädevad asutused eelistama krüptovara hindamisel ja liigitamisel vormilisele käsitlusele sisulist, mille puhul liigituse määravad kindlaks kõnealuse krüptovara omadused, mitte selle emitendipoolne määrang.

(12)

On asjakohane jätta teatavad kontsernisisesed tehingud ja mõned avaliku sektori asutused käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kuna need ei ohusta investorite kaitset, turu terviklust, finantsstabiilsust, maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist ega rahapoliitika iseseisvust. Kohaldamisalast jäetakse välja sellised rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

(13)

Krüptovaraturge käsitlevat liidu raamistikku ei tuleks kohaldada rahaasutustena tegutsevate keskpankade emiteeritud digitaalse vara, sealhulgas digitaalsel kujul keskpangaraha, ega muude avaliku sektori asutuste, sealhulgas kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste emiteeritud krüptovara suhtes. Samuti ei tuleks seda liidu raamistikku kohaldada selliste rahaasutustena tegutsevate keskpankade ega muude avaliku sektori asutuste osutatavate seonduvate teenuste suhtes.

(14)

Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt käesoleva määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt finantsinstrumentide vahel, tuleks ESMA-le anda volitus anda välja suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste kohta. Suunised peaksid samuti võimaldama paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga mitteasendatavaks. Selleks et edendada ühist lähenemisviisi krüptovara liigitamisele, peaksid EBA, ESMA ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) (edaspidi „Euroopa järelevalveasutused“) edendama arutelusid sellise liigitamise üle. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik taotleda Euroopa järelevalveasutuste arvamust krüptovara liigitamise, sealhulgas pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute välja pakutud liigituste kohta. Eelkõige pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud vastutavad krüptovara õige liigitamise eest, mille pädevad asutused võivad vaidlustada nii enne pakkumise avaldamise kuupäeva kui ka mis tahes ajal pärast seda. Kui krüptovara liigitus näib olevat käesoleva määruse või muude asjakohaste finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktidega vastuolus, peaksid Euroopa järelevalveasutused kasutama neile määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 antud volitusi, et tagada sellise liigituse suhtes järjepidev ja sidus lähenemisviis.

(15)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõike 2 neljanda taande kohaselt on üks Euroopa Keskpankade Süsteemi kaudu täidetavaid põhiülesandeid maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Euroopa Keskpank võib aluslepingutele lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artikli 22 kohaselt vastu võtta määrusi tõhusate ja usaldusväärsete kliiringu- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega. Selleks on Euroopa Keskpank võtnud vastu määrusi, mis käsitlevad süsteemselt oluliste maksesüsteemide suhtes kohaldatavaid nõudeid. Käesolev määrus ei piira Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade ülesannet tagada Euroopa Keskpankade Süsteemi raames tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidus ja kolmandate riikidega. Sellest tulenevalt ja selleks, et vältida võimalikku paralleelsete reeglistike loomist, peaksid EBA, ESMA ja Euroopa Keskpank tegema käesoleva määruse alusel asjaomaste tehniliste standardite eelnõude ettevalmistamisel tihedat koostööd. Lisaks on Euroopa Keskpank ja riikide keskpankade jaoks väga oluline, et neil oleks maksesüsteemide järelevaatamisega, sealhulgas maksete kliiringuga seotud ülesannete täitmisel juurdepääs teabele. Peale selle ei tohiks käesolev määrus piirata nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (12) kohaldamist ja seda tuleks tõlgendada nii, et see ei ole kõnealuse määrusega vastuolus.

(16)

Krüptovara valdkonnas vastu võetav seadusandlik akt peaks olema konkreetne ja tulevikukindel, suutma pidada sammu innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga ning rajanema stiimulipõhisel lähenemisviisil. Seega tuleks mõisted „krüptovara“ ja „hajusraamatu tehnoloogia“ määratleda võimalikult laialt, et hõlmata kõik krüptovara liigid, mis praegu finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu. Krüptovara valdkonnas vastu võetav seadusandlik akt peaks aitama kaasa ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasele võitlusele. Sel põhjusel peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid pakkuvad isikud järgima ka kohaldatavaid liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme, mis sisaldavad rahvusvahelisi standardeid.

(17)

Krüptovara määratluse alla ei kuulu digitaalne vara, mida ei saa teistele omanikele üle kanda. Seepärast tuleks digitaalne vara, mida aktsepteerib ainult emitent või pakkuja ning mida on tehniliselt võimatu otse teistele omanikele üle kanda, käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Selline digitaalne vara on näiteks püsikliendiprogrammid, mille puhul lojaalsuspunkte saab vahetada hüvede vastu ainult nende punktide emitendi või pakkuja juures.

(18)

Käesoleva määrusega liigitatakse krüptovara kolme kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest. Liigitus põhineb sellel, kas krüptovara püüab säilitada stabiilset väärtust, järgides muu vara väärtust. Esimesse kategooriasse kuulub krüptovara, mis järgib oma väärtuse stabiliseerimiseks ainult üht ametlikku vääringut. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks. Selline krüptovara tuleks käesolevas määruses määratleda e-raha tokenitena. Krüptovara teise kategooriasse kuuluvad varapõhised tokenid, mis järgivad oma väärtuse stabiliseerimiseks mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut. See teine kategooria hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokeneid, mille väärtus on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks. Kolmas kategooria koosneb krüptovarast, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token, ning hõlmab suurt hulka krüptovara, sealhulgas kasutustokeneid.

(19)

Sarnasustest hoolimata on e-raha ja ametlikku vääringut järgiv krüptovara praegu mõnes olulises aspektis erinevad. Direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha omanikel on alati nõudeõigus e-raha emitendi vastu ja neil on lepinguline õigus nõuda e-raha emitendilt igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava e-raha rahalise väärtuse lunastamist. Seevastu mõned ametlikku vääringut järgivad krüptovarad ei anna nende omanikele nõudeõigust sellise krüptovara emitendi vastu ja võivad jääda direktiivi 2009/110/EÜ kohaldamisalast välja. Teatavad teised ametlikku vääringut järgivad krüptovarad aga aluseks oleva vääringu vastu nimiväärtuses lunastamise õigust ei anna või piiravad lunastamisperioodi. Asjaolu, et sellise krüptovara omanikel ei ole nõudeõigust emitendi vastu või et selline õigus ei ole nimiväärtuses krüptovara aluseks oleva vääringu suhtes, võib õõnestada sellise krüptovara omanike usaldust. Seetõttu peaks selleks, et vältida direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud reeglitest kõrvalehoidmist, olema e-raha tokenite määratlus võimalikult lai ja hõlmama kõiki krüptovara liike, mis järgivad ühte ametlikku vääringut. Lisaks tuleks e-raha tokenite emiteerimisele kehtestada ranged tingimused, sealhulgas näha ette, et e-raha tokeneid võib emiteerida üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (13) alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa saanud e-raha asutus. Samal põhjusel peaksid e-raha tokenite emitendid tagama, et selliste tokenite omanikud saaksid kasutada oma õigust tokeneid tokeni aluseks oleva vääringu vastu igal ajal nimiväärtuses lunastada. Kuna e-raha tokenid on krüptovara ning võivad tekitada uusi krüptovarale ainuomaseid probleeme seoses jaeklientide kaitse ja turu terviklusega, tuleks ka nende suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud reegleid, et neid probleeme käsitleda.

(20)

Arvestades krüptovarast tulenevaid eri riske ja võimalusi, on vaja kehtestada reeglid muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujatele ja kauplemisele võtmist taotlevatele isikutele ning varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentidele. Krüptovara emitendid on isikud, kellel on kontroll krüptovara loomise üle.

(21)

Erinormid tuleb kehtestada üksustele, kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine, krüptovara vahetamine raha või muu krüptovara vastu, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad krüptovara pakkumise korraldamine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu andmine ning krüptovaraportfelli valitsemine. Iga isikut, kes osutab krüptovarateenuseid kooskõlas käesoleva määrusega kutsealaselt, tuleks käsitada krüptovarateenuse osutajana.

(22)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada füüsiliste ja juriidiliste isikute ja teatavate muude ettevõtjate suhtes ning krüptovarateenuste ja krüptovaraga seotud tegevuste suhtes, mida nad otseselt või kaudselt teostavad, osutavad või mille üle neil on kontroll, sealhulgas kui osa sellistest tegevustest või teenustest teostatakse detsentraliseeritult. Kui krüptovarateenuseid osutatakse täielikult detsentraliseeritult ilma vahendajata, ei peaks need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesolev määrus hõlmab krüptovara emitentide, pakkujate, krüptovara kauplemisele võtmist taotlevate isikute ning krüptovarateenuse osutajate õigusi ja kohustusi. Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma käesoleva määruse II, III ega IV jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud teenuseid, peaksid siiski olema käesoleva määrusega hõlmatud.

(23)

Tagamaks, et kõik muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite (millel võib olla rahaline kasutus) avalikud pakkumised ning kõik krüptovara kauplemisplatvormil kauplemisele võtmised (edaspidi „kauplemisele võtmine“) liidus on pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt jälgitavad ja kontrollitavad, peaksid kõik pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud olema juriidilised isikud.

(24)

Tulevaste krüptovara jaeklientide kaitse tagamiseks tuleks neid teavitada ostetava krüptovara omadustest, funktsioonidest ja riskidest. Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalikul pakkumisel või sellise krüptovara kauplemisele võtmise taotlemisel liidus peaksid pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud koostama kohustuslikult avalikustatavat teavet sisaldava teabedokumendi (krüptovara valge raamatu), tegema selle teatavaks oma pädevale asutusele ja avaldama selle. Krüptovara valge raamat peaks sisaldama üldteavet emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku, kaasatud kapitaliga teostatava projekti, krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta, krüptovaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta, sellise krüptovara puhul kasutatava tehnoloogia ja sellega seotud riskide kohta. Krüptovara valge raamat ei peaks siiski sisaldama selliste riskide kirjeldust, mis on ettenägematud ja mille realiseerumine on väga ebatõenäoline. Krüptovara valges raamatus ja asjakohastes reklaamteadetes, näiteks reklaamsõnumites ja turundusmaterjalides sisalduv, sealhulgas uute kanalite, näiteks sotsiaalmeedia platvormide kaudu levitatav teave peaks olema tõene, selge ja mitteeksitav. Reklaamsõnumid ja turundusmaterjalid peaksid olema kooskõlas krüptovara valges raamatus esitatud teabega.

(25)

Krüptovara valge raamat, sealhulgas selle kokkuvõte, ning krüptovara kauplemisplatvormide tegevusreeglid tuleks koostada vähemalt ühes päritoluliikmesriigi ja iga vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles. Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on rahvusvahelises rahanduses üldkasutatav keel inglise keel, kuid see võib tulevikus muutuda.

(26)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada sellise muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalike pakkumiste suhtes, mida pakutakse tasuta või mis luuakse automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest konsensusmehhanismi raames. Lisaks ei tuleks nõudeid kohaldada selliste kasutustokenite pakkumiste suhtes, mis annavad juurdepääsu olemasolevale kaubale või teenusele, võimaldavad omanikul kauba kätte saada või teenust kasutada või kui krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Sellised erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud, et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks. Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Nende erandite kohaldamine peaks lõppema, kui pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele.

(27)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks ei tuleks käesoleva määruse nõudeid krüptovara valge raamatu koostamise ja avaldamise kohta kohaldada sellise muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite suhtes, mida pakutakse vähem kui 150 isikule liikmesriigi kohta või mis on suunatud üksnes kutselistele investoritele, kui krüptovara võivad omada üksnes kutselised investorid. VKEdele ning idufirmadele ei tohiks tekitada ülemäärast ja ebaproportsionaalset halduskoormust. Seetõttu tuleks sellised liidus toimuvad muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalikud pakkumised, mille kogumaht ei ületa 12 kuu jooksul 1 000 000 eurot, vabastada samuti krüptovara valge raamatu koostamise kohustusest.

(28)

Üksnes kauplemisele võtmist ega ostu- ja müügipakkumiste hindade avaldamist ei tuleks iseenesest käsitada krüptovara avaliku pakkumisena. Selline kauplemisele võtmine või avaldamine peaks kujutama endast krüptovara avalikku pakkumist üksnes siis, kui sellele on lisatud teatis, mis kujutab endast käesoleva määruse kohast avalikku pakkumist.

(29)

Kuigi mõned muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkumised on mitmetest käesoleva määruse kohustustest vabastatud, kohaldatakse tarbijakaitset tagavaid liidu seadusandlikke akte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ (14) või nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, (15) sh nendes sisalduvaid teavitamiskohustusi, jätkuvalt krüptovara avalike pakkumiste suhtes, kui need puudutavad ettevõtja ja tarbija vahelisi suhteid.

(30)

Kui avalik pakkumine puudutab kasutustokeneid kaupade jaoks, mida ei ole veel olemas, või teenuste jaoks, mis ei ole veel kasutusel, ei tohiks krüptovara valges raamatus kirjeldatud avaliku pakkumise kestus ületada 12 kuud. See avaliku pakkumise kestuse piirang ei ole seotud hetkega, mil kaubad või teenused kuju võtavad või muutuvad pärast avaliku pakkumise lõppu kättesaadavaks ning kasutustokeni omanik saab neid kasutada.

(31)

Järelevalve võimaldamiseks peaksid muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud enne krüptovara avalikku pakkumist liidus või enne selle krüptovara kauplemisele võtmist tegema oma krüptovara valge raamatu ja pädeva asutuse taotluse korral oma reklaamteated teatavaks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on nende registrijärgne asukoht, või kui neil liidus registrijärgset asukohta ei ole, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus neil on filiaal. Pakkujad, kelle asukoht on kolmandas riigis, peaksid tegema oma krüptovara valge raamatu ja pädeva asutuse taotluse korral oma reklaamteated teatavaks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad kavatsevad krüptovara pakkuda.

(32)

Kauplemisplatvormi korraldaja peaks vastutama käesoleva määruse II jaotise nõuete täitmise eest, kui krüptovara on võetud kauplemisele tema omal algatusel ning krüptovara valget raamatut ei ole käesolevas määruses nõutud juhtudel veel avaldatud. Kauplemisplatvormi korraldaja peaks vastutama ka nende nõuete täitmise eest, kui ta on sõlminud kauplemisele võtmist taotleva isikuga sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kauplemisele võtmist taotlev isik peaks jääma vastutavaks juhul, kui ta kui ta esitab kauplemisplatvormi korraldajale eksitavat teavet. Kauplemisele võtmist taotlev isik peaks jääma vastutavaks ka küsimustes, mida ta ei ole kauplemisplatvormi korraldajale delegeerinud.

(33)

Põhjendamatu halduskoormuse vältimiseks ei tohiks pädevatelt asutustelt nõuda, et nad kiidaksid krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist heaks. Pädevatel asutustel peaks siiski olema õigus nõuda krüptovara valgesse raamatusse ja reklaamteadetesse muudatuste tegemist ning vajaduse korral nõuda krüptovara valgesse raamatusse täiendava teabe lisamist.

(34)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalik pakkumine või sellise krüptovara kauplemisele võtmine peatada või keelata, kui avalik pakkumine või kauplemisele võtmine ei vasta kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas kui krüptovara valge raamat või reklaamteated ei ole õiglased ja selged või kui nad on eksitavad. Pädevatel asutustel peaks samuti olema õigus avaldada oma veebisaidil või pressiteates hoiatus selle kohta, et pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik ei ole neid nõudeid täitnud.

(35)

Krüptovara valge raamat, mis on pädevale asutusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ja reklaamteated tuleks avaldada. Pärast avaldamist peaks muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujatel ja kauplemisele võtmist taotlevatel isikutel olema lubatud pakkuda seda krüptovara kõikjal liidus ja taotleda sellise krüptovara liidus kauplemisele võtmist.

(36)

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad peaksid kehtestama mõjusa korra avaliku pakkumise käigus saadud raha või muu krüptovara jälgimiseks ja kaitsmiseks. Kõnealune kord peaks samuti tagama, et omanikelt või tulevastelt omanikelt vastu võetud raha või muu krüptovara tagastatakse nõuetekohaselt niipea kui võimalik, kui avalik pakkumine mingil põhjusel tühistatakse. Pakkuja peaks tagama, et avaliku pakkumise käigus vastu võetud raha või muud krüptovara kaitseb kolmas isik.

(37)

Krüptovara jaeklientide kaitse täiendavaks tagamiseks tuleks jaeklientidele, kes ostavad muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid otse pakkujalt või krüptovarateenuse osutajalt, kes krüptovara pakkuja nimel suunatult pakub, anda 14 päevaks pärast krüptovara omandamist taganemisõigus. Selleks et tagada krüptovara tähtajalise avaliku pakkumise sujuv lõpuleviimine, ei tohiks jaekliendil olla võimalik kasutada taganemisõigust pärast märkimisperioodi lõppu. Lisaks ei tohiks taganemisõigust kohaldada juhul, kui muu krüptovara kui varapõhised tokenid või e-raha tokenid on võetud kauplemisele enne jaekliendi sooritatud ostu, kuna sellisel juhul sõltub sellise krüptovara hind krüptovaraturgude kõikumistest. Kui jaekliendil on taganemisõigus käesoleva määruse kohaselt, ei tohiks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ (16) kohast taganemisõigust.

(38)

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud peaksid tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, suhtlema krüptovara omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil ning tuvastama, vältima, juhtima ja avalikustama huvide konflikte ja neil peaks olema mõjus halduskord, et tagada oma süsteemide ja turvaprotokollide vastavus liidu standarditele. Selleks et abistada pädevaid asutusi järelevalveülesannete täitmisel, tuleks ESMA-le anda volitus anda tihedas koostöös EBAga välja suunised kõnealuste süsteemide ja turvaprotokollide kohta, et neid liidu standardeid täpsustada.

(39)

Krüptovara omanike täiendavaks kaitsmiseks tuleks pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute ja nende juhtorgani liikmete suhtes kohaldada tsiviilvastutuse norme seoses krüptovara valges raamatus üldsusele antava teabega.

(40)

Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu tervikluse seisukohast. Varapõhiste tokenite emitentide suhtes tuleks seetõttu kohaldada rangemaid nõudeid kui muu krüptovara emitentide suhtes.

(41)

Kui krüptovara kuulub varapõhise tokeni või e-raha tokeni määratluse alla, tuleks kohaldada käesoleva määruse III või IV jaotist, hoolimata sellest, millisena emitent kavatseb krüptovara, sealhulgas krüptovara stabiilse väärtuse säilitamise mehhanismi välja töötada. Sama kehtib ka nn algoritmilise stabiilse krüptovara suhtes, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus ametliku vääringu suhtes või ühe või mitme vara suhtes protokollide kaudu, millega nähakse ette sellise krüptovara pakkumise suurenemine või vähenemine vastusena nõudluse muutumisele. Sellise algoritmilise krüptovara pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud, mille puhul krüptovara väärtust ei püüta stabiliseerida ühe või mitme vara väärtuse järgimise teel, peaksid igal juhul täitma käesoleva määruse II jaotise nõudeid.

(42)

Selleks et tagada nõuetekohane järelevalve ja kontroll varapõhiste tokenite avaliku pakkumise üle, peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema registrijärgne asukoht liidus.

(43)

Varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud sellise krüptovara emitendile selleks loa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge raamatu. Tegevusloa nõuet ei tuleks aga kohaldada, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele investoritele või kui varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro. Sellistel juhtudel peaks varapõhiste tokenite emitent olema siiski kohustatud koostama krüptovara valge raamatu, et teavitada ostjaid varapõhiste tokenite omadustest ja riskidest, ning samuti peaks ta olema kohustatud tegema krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist teatavaks pädevale asutusele.

(44)

Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutustelt ei tuleks varapõhiste tokenite pakkumiseks või kauplemisele võtmise taotlemiseks nõuda käesoleva määruse alusel teist tegevusluba. Kohaldada tuleks kõnealuse direktiivi alusel kehtestatud riigisiseseid menetlusi, kuid neid tuleks täiendada nõudega teavitada käesoleva määruse alusel määratud päritoluliikmesriigi pädevat asutust elementidest, mis võimaldavad sellel asutusel kontrollida emitendi suutlikkust pakkuda varapõhiseid tokeneid või taotleda nende kauplemisele võtmist. Krediidiasutuste suhtes, kes pakuvad varapõhiseid tokeneid või taotlevad nende kauplemisele võtmist, tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida kohaldatakse varapõhiste tokenite emitentide suhtes, välja arvatud tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride heakskiitmise menetlust, kuna need küsimused on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013 (17). Sellise krediidiasutuse koostatud krüptovara valge raamatu peaks enne avaldamist heaks kiitma päritoluliikmesriigi pädev asutus. Krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete alusel ja kes pakuvad varapõhiseid tokeneid või taotlevad nende kauplemisele võtmist, tuleks kohaldada kõnealuse direktiivi ja ka käesoleva määruse kohaseid haldusvolitusi, sealhulgas krediidiasutuse äritegevuse keelamist või piiramist ning varapõhiste tokenite avaliku pakkumise peatamist või keelamist. Kui selliste krediidiasutuste suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavad kohustused kattuvad direktiivi 2013/36/EL alusel kehtivate nõuetega, peaks krediidiasutused täitma nõudeid, mis on detailsemad või rangemad, tagades nii mõlema reeglistiku järgimise. Käesoleva määruse kohaselt varapõhiseid tokeneid pakkuda või nende kauplemisele võtmist taotleda kavatsevatele krediidiasutustele ette nähtud teavitamiskord ei tohiks piirata nende direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete kohaldamist, millega sätestatakse menetlused krediidiasutustele kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teenuste osutamise loa andmiseks.

(45)

Pädev asutus peaks tegevusloa andmisest keelduma objektiivsetel ja tõendatavatel põhjustel, sealhulgas juhul, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Pädev asutus peaks enne tegevusloa andmist või selle andmisest keeldumist konsulteerima EBA, ESMA ja Euroopa Keskpangaga ning juhul, kui emitent on asutatud liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, selle liikmesriigi keskpangaga. EBA ja ESMA mittesiduvates arvamustes tuleks käsitleda krüptovara liigitust, samas kui Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi keskpank peaksid esitama pädevale asutusele arvamuse finantsstabiilsusele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduvate riskide kohta. Pädevad asutused peaksid keelduma tegevusloa andmisest juhtudel, kui Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduva riski tõttu negatiivse arvamuse. Taotlevale varapõhiste tokenite emitendile tegevusloa andmisel tuleks lugeda heakskiidetuks ka selle emitendi koostatud krüptovara valge raamat. Pädeva asutuse antud tegevusluba peaks kehtima kogu liidus ja võimaldama varapõhiste tokenite emitendil pakkuda seda krüptovara siseturul ning taotleda kauplemisele võtmist. Samuti peaks krüptovara valge raamat kehtima kogu liidus, ilma et liikmesriikidel oleks võimalik kehtestada lisanõudeid.

(46)

Mitmel juhul, kui Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse käesoleva määruse alusel, peaks tema arvamus olema siduv niivõrd, kuivõrd see kohustab pädevat asutust varapõhiste tokenite emitendile tegevusloa andmisest keelduma, selle loa kehtetuks tunnistama või seda piirama või kehtestama varapõhiste tokenite emitendi suhtes konkreetseid meetmeid. ELi toimimise lepingu artikli 263 esimeses lõigus on sätestatud, et Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) peaks kontrollima Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused. Tuleks aga meeles pidada, et Euroopa Kohtu ülesanne on tõlgendada seda sätet, võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamuse sisu ja tagajärgi.

(47)

Jaeklientide kaitse tagamiseks peaksid varapõhiste tokenite emitendid andma selliste tokenite omanikele alati täielikku, õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet. Varapõhiste tokenitega seotud krüptovara valge raamat peaks sisaldama teavet stabiliseerimismehhanismi, tagatisvara investeerimise poliitika, tagatisvara hoidmise korra ja omanikele antavate õiguste kohta.

(48)

Lisaks krüptovara valges raamatus esitatud teabele peaksid varapõhiste tokenite emitendid andma selliste tokenite omanikele teavet ka jooksvalt. Eelkõige peaksid nad avaldama oma veebisaidil ringluses olevate varapõhiste tokenite summa ning tagatisvara väärtuse ja koosseisu. Varapõhiste tokenite emitendid peaksid avalikustama ka kõik sündmused, millel on või tõenäoliselt on oluline mõju varapõhiste tokenite väärtusele või tagatisvarale, olenemata sellest, kas selline krüptovara on kauplemisele võetud.

(49)

Jaeklientide kaitse tagamiseks peaksid varapõhiste tokenite emitendid tegutsema alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning varapõhiste tokenite omanike parimates huvides. Samuti peaksid varapõhiste tokenite emitendid kehtestama selge menetluse varapõhiste tokenite omanikelt saadud kaebuste käsitlemiseks.

(50)

Varapõhiste tokenite emitendid peaksid kehtestama põhimõtted, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis võivad tuleneda nende suhetest oma aktsionäride või osakuomanikega või sellise aktsionäri või osakuomanikuga, kellel on emitendis oluline osalus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, või oma juhtorgani liikmetega, oma töötajatega, varapõhiste tokenite omanike või kolmandatest isikutest teenuseosutajatega.

(51)

Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema terviklik juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning tulemuslikke menetlusi tegelike ja võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks. Selliste emitentide juhtorgani liikmed peaksid olema sobivad ja nõuetele vastavad ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Sellistes emitentides olulist osalust omavatel aktsionäridel või osakuomanikel, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel peaks olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Varapõhiste tokenite emitentide käsutuses peaksid olema samuti ressursid, mis on proportsionaalsed nende tegevuse ulatusega, ning nad peaksid alati tagama oma tegevuse järjepidevuse ja korrapärasuse. Selleks peaksid varapõhiste tokenite emitendid kehtestama talitluspidevuse põhimõtted, mille eesmärk on tagada nende süsteemide ja protseduuride katkestuse korral varapõhiste tokenitega seotud põhitegevuse jätkumine. Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema ka tugeva sisekontrolli kord ja tulemuslikud riskijuhtimise protseduurid ning süsteem, millega tagatakse saadud teabe terviklus ja konfidentsiaalsus. Nende kohustuste eesmärk on tagada varapõhiste tokenite omanike, eelkõige jaeklientide kaitse, tekitamata seejuures tarbetuid tõkkeid.

(52)

Varapõhiste tokenite emitendid on tavaliselt sellise üksuste võrgustiku keskmes, mis tagavad sellise krüptovara emiteerimise ning omanikele üleandmise ja levitamise. Varapõhiste tokenite emitentidelt tuleks seetõttu nõuda, et nad sõlmiksid ja säilitaksid asjakohased lepingulised kokkulepped kolmandate isikutega, et tagada stabiliseerimismehhanism ja tokenite väärtust tagava tagatisvara investeerimine, sellise tagatisvara hoidmine ja asjakohasel juhul varapõhiste tokenite üldsuses levitamine.

(53)

Selleks et maandada laiema finantssüsteemi finantsstabiilsust ohustavaid riske, tuleks varapõhiste tokenite emitentide suhtes kohaldada omavahendite nõudeid. Need nõuded peaksid olema proportsionaalsed varapõhiste tokenite emissiooni mahuga ja seetõttu tuleks need arvutada protsendina varapõhiste tokenite väärtust tagava tagatisvara portfellist. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalik suurendada nõutavate omavahendite summat, mida nõutakse muu hulgas emitendi riskijuhtimise protsessi ja sisekontrollikorrale antud hinnangu, varapõhiste tokenite väärtust tagava tagatisvara kvaliteedi ja volatiilsuse või varapõhiste tokenitega arveldatud tehingute koguväärtuse ja -arvu alusel.

(54)

Selleks et katta oma kohustused varapõhiste tokenite omanike ees, peaksid varapõhiste tokenite emitendid moodustama tagatisvara portfelli, mis vastab sellistes kohustustes kajastatud riskidele, ning seda portfelli säilitama. Tagatisvara portfelli tuleks kasutada varapõhiste tokenite omanike hüvanguks juhul, kui emitent ei suuda täita oma kohustusi omanike vastu, näiteks maksejõuetuse korral. Tagatisvara portfell tuleks moodustada ja seda hallata nii, et turu- ja valuutarisk on kaetud. Varapõhiste tokenite emitendid peaksid tagama tagatisvara portfelli usaldusväärse haldamise ning peaksid eelkõige tagama, et portfelli väärtus on vähemalt võrdne ringluses olevate tokenite vastava väärtusega ning et portfelli osas toimuvaid muudatusi juhitakse asjakohaselt, et vältida negatiivset mõju tagatisvara turule. Seepärast peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema selged ja üksikasjalikud põhimõtted, milles kirjeldatakse muu hulgas tagatisvara portfelli koosseisu, selles sisalduva vara paigutamist, tagatisvaraga seotud riskide põhjalikku hindamist, varapõhiste tokenite emiteerimise ja lunastamise menetlust, tagatisvara suurendamise ja vähendamise menetlust ning tagatisvara investeerimise korral emitendi järgitavat investeerimispoliitikat. Nii liidus kui ka kolmandates riikides turustatavate varapõhiste tokenite emitendid peaksid tagama, et nende tagatisvara portfell katab liidus emitentide kohustused omanike vastu. Seetõttu tuleks nõuet hoida tagatisvara portfelli äriühingutes, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust, kohaldada proportsionaalselt nende varapõhiste tokenite osakaaluga, mida turustatakse eeldatavasti liidus.

(55)

Selleks et vältida varapõhiste tokenite kaotsimineku ohtu ja säilitada selle vara väärtus, peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema asjakohane tagatisvara hoidmise põhimõtted. Need põhimõtted peaksid tagama, et tagatisvara on alati täielikult eraldatud emitendi enda varast, et tagatisvara ei koormata ega pandita tagatisena ning et varapõhiste tokenite emitendil on tagatisvarale kiire juurdepääs. Tagatisvara peaks olenevalt selle liigist hoidma kas krüptovarateenuse osutaja, direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud investeerimisühing. See ei tohiks välistada võimalust, et materiaalse vara hoidmine delegeeritakse teisele üksusele. Tagatisvara hoidjana tegutsevad krüptovarateenuse osutajad, krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vastutama varapõhiste tokenite emitendi või omanike ees sellise tagatisvara kaotsimineku eest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et kaotsiminek on toimunud välise sündmuse tõttu, mille üle neil puudub mõistlik kontroll. Vältida tuleks tagatisvara hoidjate koondumist. Teatud olukordades ei pruugi see sobivate alternatiivide puudumise tõttu siiski võimalik olla. Sellistel juhtudel tuleks ajutist koondumist lugeda vastuvõetavaks.

(56)

Selleks et kaitsta varapõhiste tokenite omanikke tokenite väärtust tagava vara väärtuse vähenemise eest, peaksid varapõhiste tokenite emitendid investeerima tagatisvara üksnes turvalisse väikese riskiga varasse, mille turu-, kontsentratsiooni- ja krediidirisk on minimaalne. Kuna varapõhiseid tokeneid on võimalik kasutada vahetusvahendina, peaks kogu tagatisvara investeerimisest tulenev kasum või kahjum jääma varapõhiste tokenite emitendile.

(57)

Varapõhiste tokenite omanikel peaks olema alaline õigus nõuda tokenite lunastamist, nii et emitent on kohustatud varapõhised tokenid igal ajal lunastama, kui varapõhiste tokenite omanikud seda taotlevad. Varapõhiste tokenite emitent peaks tokenite lunastamisel maksma nende eest muus rahas kui e-raha sellise summa, mis on võrdne varapõhiste tokenite aluseks võetud vara turuväärtusega, või andma tokenite aluseks võetud vara üle. Varapõhiste tokenite emitent peaks pakkuma omanikule igal juhul võimalust lunastada varapõhised tokenid muu sellise raha vastu kui e-raha, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus, mida emitent aktsepteeris tokeneid müües. Emitent peaks andma piisavalt üksikasjalikku ja kergesti arusaadavat teavet tokenite lunastamise eri võimalike viiside kohta.

(58)

Vähendamaks riski, et varapõhiseid tokeneid kasutatakse väärtuse säilitamiseks, ei tohiks varapõhiste tokenite emitendid ega krüptovarateenuse osutajad varapõhiste tokenitega seotud krüptovarateenuste osutamisel maksta varapõhiste tokenite omanikele intressi, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul need varapõhised tokenid on selliste omanike omandis.

(59)

Varapõhiseid tokeneid ja e-raha tokeneid tuleks lugeda olulisteks, kui need vastavad või tõenäoliselt vastavad teatavatele kriteeriumidele, sealhulgas suur kliendibaas, suur turukapitalisatsioon või tehingute suur arv. Sellistena võib neid kasutada suur hulk omanikke ja nende kasutamine võib tekitada konkreetseid probleeme seoses finantsstabiilsuse, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega. Nende oluliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes tuleks seetõttu kohaldada rangemaid nõudeid kui selliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes, mida ei loeta olulisteks. Eelkõige tuleks oluliste varapõhiste tokenite emitentide suhtes kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid ja koostalitlusnõudeid ning nad peaksid kehtestama likviidsuse juhtimise põhimõtted. Varapõhise tokeni või e-raha tokeni oluliseks liigitamise künniste asjakohasuse peaks komisjon käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamise käigus uuesti läbi vaatama. Kui see on asjakohane, tuleks sellele läbivaatamisele lisada seadusandlik ettepanek.

(60)

Varapõhiste tokenite emitentide kogu ökosüsteemi põhjalik seire on oluline, et teha kindlaks selliste tokenite tegelik suurus ja mõju. Selleks et hõlmata kõik tehingud, mis tehakse seoses konkreetse varapõhise tokeniga, hõlmab selliste tokenite seire seetõttu kõigi arveldatud tehingute seiret, olenemata sellest, kas need arveldati hajusraamatus („ahelas“) või väljaspool hajusraamatut („ahelaväliselt“), ning hõlmab ka sama krüptovarateenuse osutaja klientide vahelisi tehinguid.

(61)

Eriti oluline on hinnata varapõhiste tokenite abil arveldatud tehinguid, mis on seotud nende kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal, eelkõige tehinguid, mis on seotud võlgade tasumisega, sealhulgas kaupmeestega tehtavate tehingute kontekstis. Need tehingud ei tohiks hõlmata investeerimisfunktsioonide ja -teenustega seotud tehinguid, näiteks vahetusvahendina raha või muu krüptovara vastu, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et varapõhist tokenit kasutatakse muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamiseks. Muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamine leiaks aset juhul, kui tehing, mis hõlmab krüptovara kahte poolt, mis on varapõhistest tokenitest erinevad, arveldatakse varapõhiste tokenitega. Lisaks tuleks nõuda, et kui varapõhiseid tokeneid kasutatakse ühisrahaalal laialdaselt vahetusvahendina, vähendaksid emitendid tegevusaktiivsust. Varapõhise tokeni kasutamist vahetusvahendina tuleks käsitada laialdasena, kui ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute keskmine päevane arv ja keskmine koguväärtus ületab vastavalt 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro künnise.

(62)

Kui varapõhised tokenid kujutavad endast tõsist ohtu maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele, peaks keskpankadel olema võimalik nõuda, et pädev asutus tunnistaks rahapõhiste tokenite emitentide tegevusloa kehtetuks. Kui varapõhised tokenid kujutavad endast ohtu maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele, peaks keskpankadel olema võimalik taotleda pädevalt asutuselt kõnealuste varapõhiste tokenite emissiooni mahu piiramist või nende minimaalse nimiväärtuse kehtestamist.

(63)

Käesolev määrus ei piira selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse kodumaise vääringu ja välisvaluuta kasutamist residentidevahelistes tehingutes ning mille euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid on vastu võtnud oma rahapoliitika iseseisvuse eesõiguse kasutamiseks.

(64)

Varapõhiste tokenite emitendid peaksid koostama finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mida emitent peab võtma, et taastada vastavus tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas juhtudel, kui lunastamistaotluste täitmine tekitab tagatisvara portfellis ajutise tasakaalustamatuse. Pädeval asutusel peaks olema õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust.

(65)

Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema tokenite korrapärase lunastamise kava, et tagada varapõhiste tokenite omanike õiguste kaitse juhul, kui emitendid ei suuda oma kohustusi täita, sealhulgas juhul, kui varapõhiste tokenite emiteerimine lõpetatakse. Kui varapõhiste tokenite emitent on krediidiasutus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (18) kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja, peaks pädev asutus konsulteerima vastutava kriisilahendusasutusega. Sellel kriisilahendusasutusel peaks olema lubatud lunastamiskava analüüsida, et teha kindlaks selle elemendid, millel võib olla ebasoodne mõju emitendi kriisilahenduskõlblikkusele, emitendi kriisilahendusstrateegiale või emitendi kriisilahenduskavas ette nähtud mis tahes meetmetele, ning esitada pädevale asutusele nendes küsimustes soovitusi. Seda tehes peaks kriisilahendusasutusel olema lubatud kaaluda ka seda, kas kriisilahenduskavas või -strateegias on vaja teha muudatusi kooskõlas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL või määruse (EL) nr 806/2014 (19) sätetega. Selline läbivaatamine kriisilahendusasutuse poolt ei tohiks mõjutada vastavalt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse või kriisilahendusasutuse õigust võtta kriisiennetus- või kriisiohjemeetmeid.

(66)

E-raha tokenite emitentidele tuleks anda tegevusluba kas krediidiasutusena direktiivi 2013/36/EL alusel või e-raha asutusena direktiivi 2009/110/EÜ alusel. E-raha tokeneid tuleks pidada e-rahaks, nagu see mõiste on määratletud direktiivis 2009/110/EÜ, ning nende emitendid peaksid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, täitma direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud asjakohaseid nõudeid e-raha asutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta ning nõudeid e-raha tokenite emiteerimise ja lunastamise kohta. E-raha tokenite emitendid peaksid koostama krüptovara valge raamatu ja tegema selle teatavaks oma pädevale asutusele. E-raha tokenite suhtes tuleks kohaldada ka erandeid, mis on seotud piiratud võrgustike, elektroonilise side võrkude pakkujate teatavate tehingute ja e-raha asutustega, kes emiteerivad e-raha ainult piiratud maksimumsummas, tuginedes direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud valikulistele eranditele. E-raha tokenite emitendid peaksid olema siiski kohustatud koostama krüptovara valge raamatu, et teavitada ostjaid varapõhiste tokenite omadustest ja riskidest, ning samuti peaksid nad olema kohustatud tegema krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist teatavaks pädevale asutusele.

(67)

E-raha tokenite omanikele tuleks anda õigus esitada e-raha tokenite emitendi vastu nõue. E-raha tokenite omanikel peaks alati olema õigus nõuda tokenite lunastamist nimiväärtuses e-raha tokeni aluseks olevas ametlikus vääringus nomineeritud raha vastu. Direktiivi 2009/110/EÜ sätted võimaluse kohta nõuda lunastamisega seoses tasu ei ole e-raha tokenite kontekstis asjakohased.

(68)

Vähendamaks riski, et e-raha tokeneid kasutatakse väärtuse säilitamiseks, ei tohiks e-raha tokenite emitendid ega krüptovarateenuse osutajad e-raha tokenitega seotud krüptovarateenuste osutamisel maksta e-raha tokenite omanikele intressi, sealhulgas intressi, mis ei ole seotud ajavahemikuga, mille jooksul need e-raha tokenid on selliste omanike omandis.

(69)

E-raha tokenite emitendi koostatud krüptovara valge raamat peaks sisaldama kogu teavet selle emitendi ja e-raha tokenite pakkumise või kauplemisele võtmise kohta, mida on vaja selleks, et tulevased ostjad saaksid teha teadliku ostuotsuse ja mõistaksid e-raha tokenite pakkumisega seotud riske. Krüptovara valges raamatus tuleks samuti selgesõnaliselt viidata e-raha tokenite omanike õigusele nõuda e-raha tokenite lunastamist igal ajal nimiväärtuses e-raha tokenite aluseks olevas ametlikus vääringus nomineeritud raha vastu.

(70)

Kui e-raha tokenite emitent investeerib e-raha tokenite eest saadud raha, tuleks raha investeerida varasse, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus nagu e-raha tokenite aluseks olev vääring, et vältida valuutariski.

(71)

Olulised e-raha tokenid võivad kujutada finantsstabiilsusele suuremat ohtu kui e-raha tokenid, mis ei ole olulised, ja traditsiooniline e-raha. Seepärast tuleks oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes, kes on e-raha asutused, kohaldada lisanõudeid. Eelkõige tuleks selliste oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid kui muude e-raha tokenite emitentide suhtes, ja koostalitlusnõudeid ning nad peaksid kehtestama likviidsuse juhtimise põhimõtted. Nad peaksid samuti täitma mõnesid samadest nõuetest, mida kohaldatakse varapõhiste tokenite emitentide suhtes seoses tagatisvara portfelliga, näiteks tagatisvara portfelli hoidmise ja investeerimise kohta. Oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes tuleks neid nõudeid kohaldada direktiivi 2009/110/EÜ artiklite 5 ja 7 asemel. Kuna neid direktiivi 2009/110/EÜ sätteid ei kohaldata krediidiasutuste suhtes e-raha emiteerimisel, ei tuleks nende suhtes kohaldada ka olulisi e-raha tokeneid käsitlevaid käesoleva määruse lisanõudeid.

(72)

E-raha tokenite emitentidel peaks olema finantsseisundi taastamise kava ja tokenite lunastamise kava tagamaks, et e-raha tokenite omanike õigused on kaitstud, kui emitendid ei suuda oma kohustusi täita.

(73)

Enamikus liikmesriikides ei ole krüptovarateenuste osutamine veel reguleeritud, hoolimata võimalikest riskidest, mida need kujutavad endast investorite kaitsele, turu terviklusele ja finantsstabiilsusele. Selliste riskidega tegelemiseks nähakse käesoleva määrusega ette krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatavad liidu tasandi tegevus-, organisatsioonilised ja usaldatavusnõuded.

(74)

Selleks et võimaldada tulemuslikku järelevalvet ja kõrvaldada võimalus järelevalvest kõrvale hoiduda või seda vältida, peaksid krüptovarateenuseid osutama üksnes juriidilised isikud, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kus nad tegelevad sisulise äritegevusega, sealhulgas osutavad krüptovarateenuseid. Teatavatel tingimustel tuleks lubada krüptovarateenuseid osutada ka ettevõtjatel, kes ei ole juriidilised isikud, näiteks äripartnerlustel. On oluline, et krüptovarateenuse osutajad juhiksid oma tegevust liidus tulemuslikult, et vältida tulemusliku usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kahjustamist ja tagada investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks ettenähtud käesoleva määruse nõuete täitmine. Sellise järelevalve olulise osa peaksid moodustama korrapärased tihedad otsekontaktid järelevalve tegijate vahel ja krüptovarateenuse osutajate vastutustundlik juhtimine. Seetõttu peaks krüptovarateenuse osutajate tegeliku juhtimise koht olema liidus ja vähemalt üks juhtidest peaks olema liidu resident. Tegeliku juhtimise koht on koht, kus võetakse vastu peamised juhtimis- ja ärilised otsused, mis on vajalikud äritegevuse läbiviimiseks.

(75)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidus asukohta omavate isikute võimalust saada omal algatusel krüptovarateenuseid kolmanda riigi äriühingult. Kui kolmanda riigi äriühing osutab krüptovarateenuseid liidus asukohta omava isiku omal algatusel, ei tuleks neid krüptovarateenuseid lugeda liidus osutatuks. Kui kolmanda riigi äriühing otsib liidus kliente või tulevasi kliente või edendab või reklaamib liidus krüptovarateenuseid või -tegevusi, ei tuleks tema teenuseid lugeda kliendi omal algatusel osutatud krüptovarateenusteks. Sellisel juhul peaks kolmanda riigi äriühingul olema krüptovarateenuse osutaja tegevusluba.

(76)

Võttes arvesse krüptovarateenuse osutajate tegevuse seni suhteliselt väikest ulatust, tuleks sellistele teenuseosutajatele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise volitused anda riikide pädevatele asutustele. Krüptovarateenuse osutaja tegevusloa peaks andma, jätma andmata või kehtetuks tunnistama selle liikmesriigi pädev asutus, kus on üksuse registrijärgne asukoht. Kui tegevusluba on antud, tuleks selles ära märkida krüptovarateenused, mille jaoks krüptovarateenuse osutajale on luba antud, ning see peaks kehtima kogu liidus.

(77)

Selleks et tagada liidu finantssüsteemi jätkuv kaitse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest, on vaja tagada, et krüptovarateenuse osutajad kontrolliksid põhjalikumalt finantstehinguid, mis on seotud selliste kolmandate riikide klientide ja finantsasutustega, mis on loetletud suure riskiga kolmandate riikidena, kuna tegemist on jurisdiktsioonidega, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile, nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (20).

(78)

Teatavatel äriühingutel, kelle suhtes kohaldatakse finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, peaks olema lubatud osutada kõiki või mõnesid krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama käesoleva määruse kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste esmakordset osutamist. Sellistel juhtudel tuleks neid äriühinguid lugeda krüptovarateenuse osutajateks ning nende suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused. Nende äriühingute suhtes tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida käesoleva määruse alusel kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes, välja arvatud tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ning olulist osalust omavate aktsionäride ja osakuomanike heakskiitmise menetlust, kuna need küsimused on hõlmatud liidu seadusandlike aktidega, mille alusel neile tegevusluba anti. Käesoleva määruse kohaselt krüptovarateenuseid osutada kavatsevatele krediidiasutustele ette nähtud teavitamiskord ei tohiks piirata nende direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete kohaldamist, millega sätestatakse krediidiasutustele kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teenuste osutamiseks tegevusloa andmise menetlus.

(79)

Tarbijakaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad tegutsema alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning oma klientide parimates huvides. Krüptovarateenused tuleks lugeda finantsteenusteks direktiivi 2002/65/EÜ tähenduses juhtudel, kui need vastavad kõnealuses direktiivis sätestatud kriteeriumidele. Kaugturustuse korral tuleks krüptovarateenuse osutajate ja tarbijate vaheliste lepingute suhtes kohaldada samuti direktiivi 2002/65/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas määruses on sõnaselgelt teisiti sätestatud. Krüptovarateenuse osutajad peaksid andma oma klientidele täielikku, õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet ning hoiatama neid krüptovaraga seotud riskide eest. Krüptovarateenuse osutajad peaksid avalikustama oma hinnapoliitika ja kehtestama kaebuste käsitlemise korra ning neil peaksid olema kindlad huvide konfliktide tuvastamise, vältimise, juhtimise ja avalikustamise põhimõtted.

(80)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad täitma teatavaid usaldatavusnõudeid. Need usaldatavusnõuded tuleks kehtestada kindlaksmääratud summana või proportsionaalselt krüptovarateenuse osutaja eelneva aasta püsivate üldkuludega, sõltuvalt osutatavate teenuste liikidest.

(81)

Krüptovarateenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada rangeid organisatsioonilisi nõudeid. Krüptovarateenuse osutajate juhtorgani liikmed peaksid olema sobivad ja nõuetele vastavad ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Krüptovarateenuse osutajates olulist osalust omavatel aktsionäridel või osakuomanikel, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, peaks olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Kui krüptovarateenuse osutajates olulist osalust omavate aktsionäride ja osakuomanike mõju kahjustab tõenäoliselt krüptovarateenuse osutaja kindlat ja usaldusväärset juhtimist, võttes muu hulgas arvesse nende varasemat tegevust, riski, et nad hakkavad tegelema ebaseadusliku tegevusega, või kolmanda riigi valitsuse mõju või kontrolli, peaks pädevatel asutustel olema lisaks volitused selliste riskide maandamiseks. Krüptovarateenuse osutajad peaksid palkama juhtkonna ja töötajad, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja erialane ettevalmistus, ning nad peaksid võtma kõik mõistlikud meetmed oma funktsioonide täitmiseks, muu hulgas koostama talitluspidevuse kava. Neil peaksid olema usaldusväärsed sisekontrolli- ja riskihindamismeetmed ning asjakohased süsteemid ja protseduurid, et tagada saadud teabe terviklus ja konfidentsiaalsus. Krüptovarateenuse osutajatel peaks olema asjakohane kord kõigi nende osutatavate krüptovarateenustega seotud tehingute, korralduste ja teenuste dokumenteerimiseks. Samuti peaksid neil olema süsteemid klientide poolt toime pandud võimalike turukuritarvituste avastamiseks.

(82)

Oma klientide kaitse tagamiseks peaks krüptovarateenuse osutajatel olema asjakohane kord klientide omandiõiguse kaitsmiseks seoses nende omatava krüptovaraga. Kui krüptovarateenuse osutajad peavad oma ärimudeli kohaselt hoidma direktiivis (EL) 2015/2366 määratletud rahalisi vahendeid pangatähtede, müntide, elektroonilisel kujul edastatava rahana või e-rahana, mis kuuluvad nende klientidele, peaksid nad paigutama sellised vahendid krediidiasutusse või keskpanka, kui neil on keskpangas olemas konto. Krüptovarateenuse osutajatel peaks olema lubatud teha nende poolt pakutavate krüptovarateenustega seotud maksetehinguid üksnes juhul, kui nad on saanud kõnealuse direktiivi alusel loa tegutsemiseks makseasutusena.

(83)

Sõltuvalt osutatavatest teenustest ja iga teenuseliigiga kaasnevatest konkreetsetest riskidest tuleks krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldada nendele teenustele vastavaid nõudeid. Krüptovarateenuse osutajad, kes pakuvad krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel, peaksid sõlmima oma klientidega lepingu, mis sisaldab teatud kohustuslikke sätteid, ning nad peaksid kehtestama varade hoidmise põhimõtted ja neid rakendama ning need põhimõtted tuleks klientidele nende taotluse korral elektroonilises vormis kättesaadavaks teha. Lepingus tuleks muu hulgas täpsustada osutatava teenuse laad, mis võib hõlmata klientidele kuuluva krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendite hoidmist, millisel juhul võib klient säilitada kontrolli hoiule antud krüptovara üle. Teise võimalusena võidakse krüptovara või sellele juurdepääsu vahendid anda krüptovarateenuse osutaja täieliku kontrolli alla. Krüptovarateenuse osutajad, kes hoiavad klientidele kuuluvat krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendeid, peaksid tagama, et seda krüptovara ei kasutata nende oma arvel. Krüptovarateenuse osutajad peaksid tagama, et kogu hoitav krüptovara on alati koormamata. Need krüptovarateenuse osutajad peaksid vastutama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud intsidendist, sh küberründest, vargusest või rikkest tingitud intsidendist tuleneva kahjumi eest. Väljaspool valitsemislepingut asuvate rahakottide riistvara või tarkvara pakkujad ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(84)

Krüptovaraturgude nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajatel, kes korraldavad krüptovara kauplemisplatvormi, olema üksikasjalikud tegevusreeglid, nad peaksid tagama, et nende süsteemid ja protseduurid on piisavalt vastupidavad, nende suhtes tuleks kohaldada krüptovaraturgudele kohandatud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid ning nad peaksid kehtestama objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused, mis reguleerivad juurdepääsu nende platvormidele. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldavatel krüptovarateenuse osutajatel peaks olema ka läbipaistev teenustasude struktuur, et vältida selliste korralduste andmist, mis võivad aidata kaasa turukuritarvitusele või nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldavatel krüptovarateenuse osutajatel peaks olema võimalus arveldada kauplemisplatvormidel tehtud tehinguid ahelas ja sellest väljaspool ning nad peaksid tagama õigeaegse arveldamise. Tehingute arveldamine tuleks algatada 24 tunni jooksul alates tehingu tegemisest kauplemisplatvormil. Ahelavälise arvelduse korral tuleks arveldus algatada samal tööpäeval, samas kui ahelas tehtava arvelduse korral võib arveldamine kesta kauem, kuna seda ei kontrolli kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja.

(85)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad, kes vahetavad krüptovara omakapitali kasutades raha või muu krüptovara vastu, kehtestama mittediskrimineerivad äripõhimõtted. Nad peaksid avaldama kas kindlad noteeringud või metoodika, mida nad kasutavad selle krüptovara hinna määramiseks, mida nad soovivad vahetada, ning nad peaksid avaldama kõik piirmäärad, mida nad soovivad kehtestada vahetatava summa osas. Nende suhtes tuleks kohaldada ka kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid.

(86)

Krüptovarateenuse osutajad, kes täidavad krüptovaraga seotud korraldusi klientide nimel, peaksid kehtestama korralduste täitmise põhimõtted ja püüdma alati saavutada oma klientide jaoks parima võimaliku tulemuse, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad kliendi vastaspoolena. Nad peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida klientide korraldustega seotud teabe väärkasutamist oma töötajate poolt. Krüptovarateenuse osutajad, kes võtavad vastu korraldusi ja edastavad need teistele krüptovarateenuse osutajatele, peaksid rakendama menetlusi nende korralduste kiireks ja nõuetekohaseks saatmiseks. Krüptovarateenuse osutajad ei tohiks saada rahalist ega mitterahalist kasu nende korralduste edastamise eest mis tahes konkreetsele krüptovara kauplemisplatvormile või mis tahes muule krüptovarateenuse osutajale. Nad peaksid jälgima oma korralduste täitmise korra ja põhimõtete mõjusust, hinnates, kas korralduste täitmise põhimõtetes nimetatud korralduste täitmise kohad näevad ette kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse või kas neil on vaja oma täitmiskorras muudatusi teha, ning peaksid teavitama kliente, kellega neil on kehtiv kliendisuhe, mis tahes olulistest muutustest oma korralduste täitmise korras või põhimõtetes.

(87)

Kui krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, on kliendi vastaspool, võib esineda sarnasusi krüptovara raha või muu krüptovara vastu vahetamise teenustega. Krüptovara raha või muu krüptovara vastu vahetamise puhul määrab sellise vahetamise hinna siiski vabalt kindlaks krüptovarateenuse osutaja, nagu valuutavahetuse korral. Krüptovaraga seotud korralduste täitmisel kliendi nimel peaks krüptovarateenuse osutaja siiski alati tagama, et ta saavutab oma kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, sealhulgas siis, kui ta tegutseb kliendi vastaspoolena, tehes seda kooskõlas korralduste parima täitmise põhimõtetega. Krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu, kui seda teeb emitent või pakkuja, ei tuleks lugeda krüptovarateenuseks.

(88)

Tulevastele omanikele krüptovara pakkumist korraldavad krüptovarateenuse osutajad peaksid enne lepingu sõlmimist edastama neile isikutele teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad oma teenust osutada. Oma klientide kaitse tagamiseks peaksid krüptovara pakkumise korraldamise tegevusluba omavatel krüptovarateenuse osutajatel olema kehtestatud konkreetsed ja asjakohased menetlused selliste huvide konfliktide vältimiseks, jälgimiseks, juhtimiseks ja avalikustamiseks, mis tulenevad krüptovara pakkumise korraldamisest omaenda klientidele ja kui krüptovara pakkumise korraldamisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud. Krüptovara pakkumise korraldamist pakkuja nimel ei tohiks lugeda eraldi pakkumiseks.

(89)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad, kes annavad krüptovara kohta nõu kas kliendi taotlusel või omal algatusel või osutavad krüptovaraportfelli valitsemise teenust, hindama, kas need krüptovarateenused või krüptovara on klientidele sobivad, võttes arvesse oma klientide kogemusi, teadmisi, eesmärke ja kahju kandmise võimet. Kui kliendid ei anna krüptovarateenuse osutajatele teavet oma kogemuste, teadmiste, eesmärkide ja kahju kandmise võime kohta või kui on selge, et krüptovara ei ole klientidele sobiv, ei tohiks krüptovarateenuse osutajad neile klientidele selliseid krüptovarateenuseid või krüptovara soovitada ega alustada krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamist. Krüptovara kohta nõu andmisel peaksid krüptovarateenuse osutajad esitama klientidele aruande, mis peaks sisaldama sobivuse hinnangut, milles täpsustatakse antud nõu ja seda, kuidas see vastab klientide eelistustele ja eesmärkidele. Krüptovaraportfelli valitsemise korral peaksid krüptovarateenuse osutajad esitama oma klientidele korrapäraselt aruandeid, mis peaksid sisaldama ülevaadet nende tegevuse ja portfelli tootluse kohta ning ajakohastatud ülevaadet sobivuse hindamise kohta.

(90)

Mõned krüptovarateenused, eelkõige krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel, krüptovara käsutusse andmine ja kliendi nimel krüptovara ülekandmisega seotud teenused võivad kattuda direktiivis (EL) 2015/2366 määratletud makseteenustega.

(91)

E-raha emitentide poolt oma klientidele e-raha tokeni haldamiseks pakutavad vahendid ei pruugi olla eristatavad käesoleva määrusega reguleeritud hoidmise ja haldamise teenustest. E-raha asutustel peaks seetõttu olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma käesoleva määruse kohase eelneva tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega.

(92)

Traditsiooniliste e-raha levitajate tegevus, nimelt e-raha levitamine emitentide nimel, kvalifitseerub käesoleva määruse kohaldamisel krüptovara pakkumise korraldamisena. Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel, peaks siiski olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad peaksid saama käesoleva määruse kohase eelneva tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks. Seetõttu peaksid sellised levitajad olema vabastatud kohustusest taotleda krüptovarateenuse osutaja tegevusluba selleks, et korraldada krüptovara pakkumist.

(93)

Krüptovaraülekande teenuste osutaja peaks olema ettevõtja, kes osutab krüptovara kliendi nimel ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise teenuseid. Selline ülekandeteenus ei tohiks hõlmata tehingu kinnitamise ja aluseks oleva hajusraamatu oleku ajakohastamise osaks olla võivaid valideerijaid, sõlmi ega kaevandajaid. Paljud krüptovarateenuse osutajad pakuvad ka mõnetist krüptovaraülekande teenust, näiteks krüptovara kliendi nimel hoidmise ja haldamise osana, krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu või krüptovaraga seotud korralduste täitmist kliendi nimel. Sõltuvalt e-raha tokenite ülekandmisega seotud teenuste täpsetest omadustest võivad sellised teenused kuuluda direktiivis (EL) 2015/2366 esitatud makseteenuste määratluse alla. Sellisel juhul peaks neid ülekandeid tegema ettevõtja, kellel on kõnealuse direktiivi kohaselt selliste makseteenuste osutamise tegevusluba.

(94)

Käesolevas määruses ei tuleks käsitleda krüptovara, sealhulgas e-raha tokenite laenuks andmist ja laenuks võtmist ning seega ei tohiks sellega piirata kohaldatavat riigisisest õigust. Sellise tegevuse reguleerimise teostatavust ja vajalikkust tuleks täiendavalt hinnata.

(95)

Oluline on tagada usaldus krüptovaraturgude vastu ja nende turgude terviklus. Seepärast on vaja kehtestada reeglid, et hoida kauplemisele võetud krüptovara puhul ära turukuritarvitusi. Kuna aga krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad on väga sageli VKEd, oleks ebaproportsionaalne kohaldada nende suhtes kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (21) sätteid. Seepärast on vaja kehtestada erinormid, millega keelatakse teatavad tegevused, mis tõenäoliselt õõnestavad kasutajate usaldust krüptovaraturgude vastu ja nende turgude terviklust, sealhulgas krüptovaraga seotud siseteabe alusel kauplemine, siseteabe ebaseaduslik avalikustamine ja turuga manipuleerimine. Nimetatud reegleid krüptovaraga seotud turukuritarvituse kohta tuleks kohaldada ka juhtudel, kui krüptovara on kauplemisele võetud.

(96)

Krüptovaraturu osaliste jaoks tuleks õiguskindlust suurendada, iseloomustades kaht siseteabe määratlemiseks olulist aspekti, nimelt selle teabe täpset olemust ja selle võimaliku mõju tähtsust krüptovara hinnale. Neid aspekte tuleks kaaluda ka turukuritarvituste ärahoidmise puhul krüptovaraturgude ja nende toimimise kontekstis, võttes arvesse näiteks sotsiaalmeedia kasutamist, nutilepingute kasutamist korralduste täitmiseks ja ühiskaevandamise kontsentratsiooni.

(97)

Tuletisinstrumentide suhtes, mis kvalifitseeruvad direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentideks ja mille alusvaraks on krüptovara, kohaldatakse määrust (EL) nr 596/2014, kui nendega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva krüptovara suhtes, mis on nende tuletisinstrumentide alusvara, tuleks kohaldada käesoleva määruse turukuritarvitusi käsitlevaid sätteid.

(98)

Pädevatele asutustele tuleks anda piisavad volitused, et teha järelevalvet krüptovara, sealhulgas varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emiteerimise, avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise üle, samuti järelevalvet krüptovarateenuse osutajate üle. Need volitused peaksid hõlmama õigust peatada või keelata krüptovara avalik pakkumine, kauplemisele võtmine või krüptovarateenuse osutamine ning uurida turukuritarvitusi käsitlevate õigusnormide rikkumisi. Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei tuleks kohaldada käesoleva määruse kohast järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele võtmist taotlev isik.

(99)

Pädevatel asutustel peaks samuti olema õigus kehtestada karistusi krüptovara, sh varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide, pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute ning krüptovarateenuse osutajate suhtes. Pädevad asutused peaksid võtma halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas rikkumise raskust ja kestust ning seda, kas see pandi toime tahtlikult.

(100)

Võttes arvesse krüptovaraturgude piiriülest laadi, peaksid pädevad asutused tegema koostööd, et avastada ja tõkestada käesoleva määruse rikkumisi.

(101)

Läbipaistvuse suurendamiseks seoses krüptovara ja krüptovarateenuse osutajatega peaks ESMA looma krüptovara valgete raamatute, varapõhiste tokenite emitentide e-raha tokenite emitentide ja krüptovarateenuse osutajate registri.

(102)

Olulisi varapõhiseid tokeneid võidakse kasutada vahetusvahendina ja suuremahuliste maksetehingute tegemiseks. Kuna sellised suured mahud võivad kujutada endast spetsiifilist riski rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise kanalitele ja rahapoliitika iseseisvusele, on asjakohane anda EBA-le ülesanne teha järelevalvet varapõhiste tokenite emitentide üle, kui sellised tokenid on liigitatud olulisteks. Selline ülesande andmine peaks olema seotud varapõhistest tokenitest tulenevate riskide väga spetsiifilise olemusega ega tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(103)

E-raha tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet direktiivi 2009/110/EÜ kohaselt järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Võttes aga arvesse oluliste e-raha tokenite võimalikku laialdast kasutamist maksevahendina ja riske, mida need võivad tekitada finantsstabiilsusele, on oluliste e-raha tokenite emitentide puhul vaja pädevate asutuste ja EBA topeltjärelevalvet. EBA peaks tegema järelevalvet selle üle, kas oluliste e-raha tokenite emitendid täidavad käesolevas määruses selliste tokenite kohta sätestatud eriomaseid lisanõudeid. Kuna konkreetseid lisanõudeid tuleks kohaldada ainult olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes, peaksid olulisi e-raha tokeneid emiteerivad krediidiasutused, kelle suhtes selliseid nõudeid ei kohaldata, jääma oma pädevate asutuste järelevalve alla. Topeltjärelevalve peaks olema seotud e-raha tokenitest tulenevate riskide väga spetsiifilise olemusega ega tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(104)

Olulised e-raha tokenid, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro ning mida kasutatakse vahetusvahendina ja suuremahuliste maksetehingute arveldamiseks, kuigi seda tõenäoliselt ette ei tule, võivad tekitada spetsiifilisi riske selle liikmesriigi rahapoliitika iseseisvusele, mille ametlikus vääringus nad on nomineeritud. Kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust on koondunud päritoluliikmesriiki, ei tuleks järelevalvekohustusi EBA-le üle anda.

(105)

EBA peaks looma iga oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitendi jaoks järelevalvekolleegiumi. Kuna oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitendid on tavaliselt selliste üksuste võrgustiku keskmes, kes tagavad sellise krüptovara emiteerimise, ülekandmise ja levitamise, peaksid iga emitendi järelevalvekolleegiumi liikmete hulka seetõttu kuuluma muu hulgas kõige asjakohasemate krüptovara kauplemisplatvormide pädevad asutused, juhul kui olulised varapõhised tokenid või olulised e-raha tokenid on kauplemisele võetud, ning selliste kõige asjakohasemate üksuste ja krüptovarateenuse osutajate pädevad asutused, kes tagavad oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite hoidmise ja haldamise omanike nimel. Oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalvekolleegium peaks hõlbustama oma liikmete vahelist koostööd ja teabevahetust ning avaldama mittesiduvaid arvamusi muu hulgas selliste emitentide tegevuslubade või järelevalvemeetmetega seotud muudatuste kohta.

(106)

Selleks et teha järelevalvet oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide üle, peaks EBA-l olema muu hulgas õigus teha kohapealseid kontrolle, võtta järelevalvemeetmeid ja määrata trahve.

(107)

EBA peaks oma kulude, sh üldkulude katteks võtma oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentidelt tasusid. Oluliste varapõhiste tokenite emitentide puhul peaks tasu olema proportsionaalne nende tagatisvara portfelli suurusega. Oluliste e-raha tokenite emitentide puhul peaks tasu olema proportsionaalne oluliste e-raha tokenite eest saadud rahaga.

(108)

Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslikkus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada täiendavalt käesolevas määruses sätestatud mõistete tehnilisi elemente nende kohandamiseks turu ja tehnoloogia arenguga, täpsustada täiendavalt teatavaid kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, kas varapõhine token või e-raha token tuleks liigitada oluliseks, määrata kindlaks, millal esineb märkimisväärne investorite kaitsega seotud probleem või oht krüptovaraturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, täpsustada täiendavalt EBA trahvide või sunniraha määramise õiguse kasutamise menetlusnorme, sh sätteid, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või sunniraha kogumist ning trahvide ja sunniraha määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegasid, ning täpsustada täiendavalt selliste tasude liik ja suurus, mida EBA võib võtta oluliste varapõhiste tokenite või oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalve eest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(109)

Selleks et edendada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist kogu liidus, sealhulgas krüptovara omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide piisavat kaitset, eelkõige juhul, kui nad on tarbijad, tuleks välja töötada tehnilised standardid. Komisjonile esitatava poliitikavalikuid mittehõlmavate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine on tõhus ja asjakohane usaldada põhjalike eriteadmistega EBA-le ja ESMA-le.

(110)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu EBA ja ESMA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamist kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju käsitleva teabe sisu, metoodikat ja esitamise viisi krüptovara valges raamatus; krediidiasutuste poolt varapõhiste tokenite emiteerimisel esitatud krüptovara valgete raamatute heakskiitmise menetlust; varapõhiste tokenite emitendi tegevusloa taotluses sisalduvat teavet; metoodikat, mille abil hinnata igal ühisrahaalal selliste tehingute keskmist arvu kvartalis ja keskmist koguväärtust päevas, mis on seotud varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring, kasutamisega vahetusvahendina; varapõhiste tokenite omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide kaebuste käsitlemise nõudeid, vorme ja korda; nõudeid põhimõtetele ja menetlustele, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada varapõhiste tokenite emitentide huvide konflikte, ning sellise avalikustamise sisu üksikasju ja metoodikat; menetlust ja ajakava, mille kohaselt peab varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitent täitma nõude omada suuremaid omavahendeid, kriteeriume, mille alusel suuremaid omavahendeid nõutakse, stressitestide programmide kavandamise miinimumnõudeid; tagatisvara portfelli likviidsusnõudeid; finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfelli võib investeerida; varapõhiste tokenite emitendis olulise osaluse kavandava omandamise hindamiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu, nõudeid oluliste varapõhiste tokenite emitentide lisakohustustele; teavet, mida krediidiasutused, väärtpaberite keskdepositooriumid, investeerimisühingud, turukorraldajad, e-raha asutused, eurofondide valitsejad ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes kavatsevad osutada krüptovarateenuseid, esitavad pädevatele asutustele; krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluses sisalduvat teavet; sellise teabe sisu, metoodikat ja esitamise viisi, mille krüptovarateenuse osutaja teeb üldsusele kättesaadavaks ja mis on seotud iga sellise krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamise kahjuliku mõjuga kliimale ja muu keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga, millega seoses ta teenuseid osutab; meetmeid, millega tagatakse krüptovarateenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus, ning kõigi krüptovarateenuste, korralduste ja tehingute kohta säilitatavaid andmeid; nõudeid põhimõtetele, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada krüptovarateenuse osutajate huvide konflikte, ning sellise avalikustamise sisu üksikasju ja metoodikat; viisi, kuidas kauplemisplatvormi korraldaja läbipaistvusandmeid tuleb esitada, ning kauplemisplatvormi puudutavate tellimusraamatu kannete sisu ja vormi; krüptovarateenuse osutajas olulise osaluse kavandava omandamise hindamiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu; nõuetekohast korda, süsteeme ja protseduure turukuritarvituste seireks ja tuvastamiseks, teate vormi turukuritarvituse kahtlusest teavitamiseks ning koordineerimismenetlusi, mida asjaomaste pädevate asutuste vahel turukuritarvituste tuvastamiseks kasutatakse; teavet, mida pädevad asutused peavad vahetama; liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vaheliste koostöökokkulepete näidisdokumenti; ESMA registris krüptovara valgete raamatute liigitamiseks vajalikke andmeid ja praktilist korda, millega tagatakse selliste andmete masinloetavus; tingimusi, mille korral teatavad oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalvekolleegiumi liikmed loetakse oma kategoorias kõige asjakohasemateks, ja tingimusi, mille korral loetakse, et selle kolleegiumi teatavate liikmete kvalifitseerumise mõttes on varapõhised tokenid või e-raha tokenid laialdaselt kasutuses, ning selle kolleegiumi töökorra üksikasju. Komisjon peaks võtma need regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 vastavate artiklitega 10–14.

(111)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu EBA ja ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad standardvormide, -vormingute ja -mallide väljatöötamist krüptovara valgete raamatute jaoks, standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist teabe edastamiseks varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring, emitendi tegevusloa taotlemise eesmärgil, standardvormide, -vormingute ja -mallide väljatöötamist teabe esitamiseks varapõhiste tokenite kohta, mille emissiooni väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot, standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist teabe jaoks, mida krediidiasutused, väärtpaberite keskdepositooriumid, investeerimisühingud, turukorraldajad, e-raha asutused, eurofondide valitsejad ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes kavatsevad osutada krüptovarateenuseid, esitavad pädevatele asutustele; standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotlemiseks; tehniliste vahendite kindlaksmääramist siseteabe avalikustamiseks ja siseteabe avalikustamisega viivitamiseks; standardvorme, -malle ja -menetlusi koostööks ja teabe vahetamiseks pädevate asutuste vahel ning pädevate asutuste, EBA ja ESMA vahel. Komisjon peaks võtma need rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(112)

Kuna käesoleva määruse eesmärke käsitleda krüptovara, välja arvatud varapõhised tokenid ja e-raha tokenid, pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute, varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentide ning krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku killustatuse probleemi ning tagada krüptovaraturgude nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal krüptovara omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide, eelkõige jaeklientide kaitse ning turu tervikluse ja finantsstabiilsuse kaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, luues raamistiku, mille alusel saaks välja arendada suurema piiriülese krüptovara- ja krüptovarateenuse osutajate turu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(113)

Selleks et vältida enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenitega seotud teenuseid ja tegevusi pakkuvate turuosaliste häirimist, tuleks sellise krüptovara emitendid vabastada kohustusest avaldada krüptovara valge raamat ja teatavatest muudest käesoleva määruse nõuetest. Teatavaid kohustusi tuleks siiski kohaldada, kui selline krüptovara võeti kauplemisele enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Selleks et vältida olemasolevate turuosaliste häirimist, on vaja üleminekusätteid selliste varapõhiste tokenite emitentide jaoks, mis olid käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba kasutusel.

(114)

Kuna enne käesoleva määruse jõustumist krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatavad riigisisesed õigusraamistikud on liikmesriigiti erinevad, on oluline, et neil liikmesriikidel, kus praegu ei ole kehtestatud rangeid usaldatavusnõudeid krüptovarateenuse osutajatele, kes praegu nende õigusraamistiku alusel tegutsevad, oleks võimalik nõuda, et selliste krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldataks rangemaid nõudeid kui on sätestatud riigisisestes õigusraamistikes. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud mitte kohaldada või lühendada 18-kuulist üleminekuperioodi, mis muidu võimaldaks krüptovarateenuse osutajatel osutada teenuseid nende kehtiva riigisisese õigusraamistiku alusel. Liikmesriikide selline võimalus ei tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(115)

Rikkumisest teatajatel peaks olema võimalik juhtida pädevate asutuste tähelepanu uuele teabele, mis aitab neil käesoleva määruse rikkumisi tuvastada ja karistusi määrata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab rikkumisest teatajatel teavitada pädevaid asutusi käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest ja kaitsta end kättemaksu eest. Selleks tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937, (23) et see oleks kohaldatav käesoleva määruse rikkumiste suhtes.

(116)

Arvestades, et EBA-le tuleks teha ülesandeks teha otsest järelevalvet oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide üle ning ESMA-le tuleks teha ülesandeks kasutada oma volitusi seoses oluliste krüptovarateenuse osutajatega, on vaja tagada, et EBA ja ESMA saaksid kasutada kõiki oma volitusi ja täita oma ülesandeid, et saavutada eesmärk kaitsta avalikku huvi, aidates liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides kaasa finantssüsteemi lühiajalisele, keskpikale ja pikaajalisele stabiilsusele ja tulemuslikkusele, ning tagada, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad on hõlmatud määrustega (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010. Nimetatud määrusi tuleks seepärast vastavalt muuta.

(117)

Krüptovara emiteerimine, pakkumine või kauplemisele võtmise taotlemine ja krüptovarateenuste osutamine võib hõlmata isikuandmete töötlemist. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas kohaldatava liidu õigusega isikuandmete kaitse kohta. Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1725 (25) tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(118)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 24. juunil 2021 (26).

(119)

Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva tuleks edasi lükata, et oleks võimalik vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid ja delegeeritud õigusaktid, mida on vaja käesoleva määruse teatavate elementide täiendavaks täpsustamiseks,