1.   Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (edaspidi „konventsioon“) kiidetakse liidu nimel heaks (4) niivõrd, kuivõrd seda kohaldatakse liidu institutsioonide ja avaliku halduse suhtes.

2.   Liidu ühinemine konventsiooniga ei piira liikmesriikide pädevust ratifitseerida konventsioon nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

1.   Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (edaspidi „konventsioon“) kiidetakse liidu nimel heaks (4) seoses küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades ning varjupaika ja mittetagasisaatmist.

2.   Liidu ühinemine konventsiooniga ei piira liikmesriikide pädevust ratifitseerida konventsioon nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

1   Konventsiooni eesmärkideks on:

2   Konventsiooni sätete tõhusa elluviimise tagamiseks konventsiooniosaliste poolt sätestab konventsioon spetsiifilise järelevalvemehhanismi.

1   Konventsiooni kohaldatakse naistevastase vägivalla kõigi vormide, sealhulgas perevägivalla suhtes, mis mõjutab naisi ebaproportsionaalselt.

2   Konventsiooniosalisi julgustatakse kohaldama konventsiooni perevägivalla kõigi ohvrite suhtes. Konventsiooniosalised pööravad konventsiooni sätete elluviimisel erilist tähelepanu soolise vägivalla naisohvritele.

3   Konventsioon rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et edendada ja kaitsta kõigi inimeste, eriti naiste õigust elada vägivallavaba elu nii era- kui avalikus sfääris.

2   Konventsiooniosalised mõistavad hukka naiste diskrimineerimise kõik vormid ning võtavad viivitamatult vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid vägivalla ennetamiseks, eriti:

3   Konventsiooni sätete, eriti ohvri õiguste kaitse meetmete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks bioloogiline sugu, sotsiaalne sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekonnaseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus.

4   Erimeetmeid, mis on vajalikud soolise vägivalla ennetamiseks ja naiste soolise vägivalla eest kaitsmiseks, ei peeta käesolevas konventsioonis diskrimineerimiseks.

1   Konventsiooniosalised hoiduvad osalemast mis tahes naistevastase vägivalla aktis ning tagavad, et riigiasutused, ametnikud, organid, institutsioonid ning muud riigi nimel toimijad käituvad kooskõlas selle kohustusega.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid hoolsuskohustuse täitmiseks, et ennetada, uurida, karistada ja hüvitada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vägivallaakte, mis on toime pandud mitteriiklike toimijate poolt.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et võtta vastu ja viia ellu üleriiklikke tõhusaid, terviklikke ja koordineeritud poliitikaid, mis hõlmavad vajalikke meetmeid kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks ning pakuvad naistevastasele vägivallale terviklikke lahendusi.

2   Konventsiooniosalised tagavad, et lõikes 1 nimetatud poliitikad asetavad kõigi meetmete puhul tähelepanu keskmesse ohvri õigused ning et neid rakendatakse kõigi asutuste, institutsioonide ja organisatsioonide tõhusas koostöös.

3   Käesoleva artikli kohaselt rakendatavad meetmed kaasavad vajadusel kõiki asjassepuutuvaid toimijaid, nagu valitsusasutusi, üleriigilisi, piirkondlikke ja kohalikke parlamente ja ametiasutusi, riigi inimõigustega tegelevaid institutsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone.

1   Konventsiooniosalised määravad või asutavad ühe või mitu ametlikku organit, mis vastutavad kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ennetamise ja tõkestamise poliitikate ja meetmete koordineerimise, elluviimise, järelevalve ja hindamise eest. Nimetatud organid koordineerivad artiklis 11 viidatud andmekogumist, analüüsivad ja levitavad selle tulemusi.

2   Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva artikli kohaselt määratud või asutatud organid saavad üldist informatsiooni VIII peatüki kohaselt rakendatavate meetmete kohta.

3   Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva artikli kohaselt määratud või asutatud organid on suutelised teiste konventsiooniosaliste vastavate organitega otse suhtlema ning nendega sidemeid tugevdama.

1   Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad konventsiooniosalised:

2   Konventsiooniosalised püüavad korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi.

3   Konventsiooniosalised varustavad artiklis 66 viidatud ekspertgruppi käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsiooniga, et ergutada rahvusvahelist koostööd ning võimaldada rahvusvahelisi võrdlusuuringuid.

4   Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsioon oleks avalikkusele kättesaadav.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt määratud käitumisviisides, et juurida välja eelarvamused, kombed, traditsioonid ning tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et hoida ära kõik käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvad vägivalla vormid, mida võivad toime panna füüsilised või juriidilised isikud.

3   Kõik käesoleva peatüki kohaselt võetavad meetmed võtavad arvesse ning käsitlevad konkreetsete tingimuste tõttu haavatavasse seisundisse sattunud inimeste erivajadusi ning seavad esikohale kõigi ohvrite inimõigused.

4   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et julgustada ühiskonna liikmeid, eriti mehi ja poisse, aktiivselt osalema kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ärahoidmisel.

5   Konventsiooniosalised tagavad, et kultuuri, tavasid, usku, traditsioone või nn ”au kaitsmist” ei saaks käsitleda käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva mis tahes vägivallaakti õigustusena.

6   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid naiste jõustamisele suunatud programmide ja tegevuste edendamiseks.

1   Konventsiooniosalised edendavad või viivad korrapäraselt ning kõigil tasanditel läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid või programme, sealhulgas vajadusel koostöös riigi inimõiguste asutustega ning võrdõiguslikkuse organitega, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, eriti naisorganisatsioonidega, et suurendada avalikkuse teadlikkust kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ilmingutest, nende tagajärgedest lastele ning sellise vägivalla ärahoidmise vajadusest.

2   Konventsiooniosalised tagavad avalikkuse laialdase informeerimise käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallaaktide ärahoidmiseks võetavatest meetmetest.

1   Konventsiooniosalised astuvad, kui see on asjakohane, vajalikke samme, et lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide, vastastikuse austuse, inimestevahelistes suhetes mittevägivaldse konfliktilahenduse, naistevastase soolise vägivalla ning isikupuutumatuse õiguse küsimusi käsitlevad õppematerjalid, kohandatuna õpilase arengutasemele, ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel.

2   Konventsiooniosalised astuvad vajalikke samme, et edendada lõikes 1 viidatud põhimõtteid informaalsetes haridusprogrammides, samuti spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise programmides ja meedias.

1   Konventsiooniosalised pakuvad või teevad laialdasemalt kättesaadavaks käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivallaaktide ohvrite või vägivallatsejatega tegelevate spetsialistide koolitusi, kus käsitletakse niisuguse vägivalla ennetamist ja kindlakstegemist, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning ohvrite vajadusi ja õigusi, samuti teisese viktimiseerimise vältimist.

2   Konventsiooniosalised aitavad kaasa sellele, et lõikes 1 viidatud koolitus sisaldaks asutustevahelise koordineeritud koostöö alast koolitust, et käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallajuhtumitega igakülgselt tegelda ning õigete spetsialistide juurde suunata.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et töötada välja või toetada programme, mille eesmärgiks on õpetada perevägivalla toimepanijaid vägivallast loobuma, et vältida edasist vägivalda ning muuta vägivaldseid käitumisharjumusi.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et töötada välja või toetada teraapiaprogramme, mille eesmärgiks on takistada vägivallatsejail, eriti seksuaalkurjategijatel uute kuritegude sooritamist.

3   Lõikes 1 ja 2 nimetatud meetmete võtmisel tagavad konventsiooniosalised, et esmatähtsaks peetakse ohvrite turvalisust, toetamist ja inimõigusi ning et neid programme viiakse vajadusel ellu ohvritele spetsiaalseid tugiteenuseid pakkuvate asutuste koordineeritud koostöös.

1   Konventsiooniosalised julgustavad erasektorit, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit ning meediat sõnavabadust ning nende sõltumatust austades osalema poliitikate väljatöötamises ja elluviimises ning töötama välja juhiseid ja eneseregulatsioonil põhinevaid standardeid naistevastase vägivalla ärahoidmiseks ning naiste väärikuse austamiseks.

2   Konventsiooniosalised arendavad ja edendavad koostöös erasektoriga laste, lapsevanemate ja haridustöötajate oskusi tulla toime info- ja suhtluskeskkonnaga, mis pakub ligipääsu seksuaalse või vägivaldse iseloomuga sobimatule infosisule, millel võivad olla kahjustavad tagajärjed.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta kõiki ohvreid igasuguste edasiste vägivallaaktide eest.

2   Konventsiooniosalised võtavad kooskõlas rahvusvahelise õigusega vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et tagada vajalike mehhanismide olemasolu, mis kindlustaksid tõhusa koostöö kõigi asjassepuutuvate riigiasutuste, sealhulgas kohtunike, prokuröride, õiguskaitseorganite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjakohaste asutuste ja üksuste vahel ohvrite ja tunnistajate kaitsmisel kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide eest ning ohvrite ja tunnistajate toetamisel, sealhulgas nende suunamisel üldiste ja spetsiifiliste tugiteenuste juurde, mis on täpsustatud käesoleva konventsiooni artiklites 20 ja 22.

3   Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva peatükiga kooskõlas võetavad meetmed:

4   Teenuste osutamine ei sõltu ohvri valmisolekust süüdistust esitada või kurjategija vastu tunnistusi anda.

5   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid konsulaar- ja muu kaitse osutamiseks oma riigi kodanikele ja teistele ohvritele, kellel on õigus sellisele kaitsele kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel oleks juurdepääs teenustele, mis aitavad neil vägivallast toibuda. Need meetmed peaksid vajaduse korral hõlmama selliseid teenuseid nagu õigusalane ja psühholoogiline nõustamine, rahaline abi, eluase, haridus, koolitus ning abi töökoha leidmisel.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel oleks ligipääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ning et teenused oleks piisavalt rahastatud ja komplekteeritud ning et spetsialistid oleks välja õpetatud, et ohvritele abi osutada ning neid vajalike teenuste juurde suunata.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et osutada või võimaldada koheseid lühi- või pikaajalisi spetsiaalseid tugiteenuseid – tagades nende piisava kättesaadavuse kõigis piirkondades – kõigile ohvritele, kelle suhtes on toime pandud käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vägivallaakte.

2   Konventsiooniosalised osutavad või võimaldavad kõigile vägivalla ohvriks langenud naistele ja nende lastele spetsiaalseid naistele mõeldud tugiteenuseid.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvrite kaitsmisel ja tugiteenuste pakkumisel arvestatakse kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste õigusi ja vajadusi.

2   Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed sisaldavad kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste eakohast psühholoogilist nõustamist ning arvestavad lapse parimate huvidega.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et pakkuda ohvritele piisavaid tsiviilõiguslike kaitsevahendeid vägivallatseja vastu.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et pakkuda rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt ohvritele piisavaid tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid riigiasutuste vastu, kes pole suutnud oma pädevuse raames rakendada vajalikke ennetuslike ning kaitsemeetmeid.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel oleks õigus vägivallatsejalt mis tahes käesoleva konventsiooniga sätestatud õigusrikkumiste eest hüvitist nõuda.

2   Neile, kes kannatavad tõsiste kehavigastuste ja tervisekahjustuste all, määratakse ulatuses, mil kahju pole kaetud teistest allikatest – nagu näiteks vägivallatseja, kindlustuse või riigi rahastatud tervise- ja sotsiaalkaitse poolt – piisava suurusega riiklik hüvitis. See ei välista, et konventsiooniosalised ei saaks vägivallatsejalt määratud hüvitist tagasi nõuda, arvestades seejuures ohvri turvalisust.

3   Lõike 2 kohaselt võetavad meetmed tagavad hüvitise andmise mõistliku ajaperioodi jooksul.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et laste eestkoste- ja külastusõiguste kindlaksmääramisel arvestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva vägivalla juhtumitega.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri või laste õigusi ja turvalisust.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et alljärgnevad tahtlikud teod oleks kriminaliseeritavad:

2   Nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena hinnatuna kaasnevate asjaolude kontekstis.

3   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et lõikes 1 nimetatud sätted kehtiksid ka tegude suhtes, mis on toime pandud endiste või praeguste abikaasade või partnerite vastu, nii nagu seda tunnistab rahvusvaheline õigus.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et täiskasvanu või lapse tahtlik abielluma sundimine oleks kriminaliseeritav.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et täiskasvanu või lapse tahtlik meelitamine konventsiooniosalise territooriumile või riigi territooriumile, kus ta ei ela, nimetatud täiskasvanu või lapse abielluma sundimiseks oleks kriminaliseeritav.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kuriteona käsitletaks nende tahtliku toimepaneku korral käesoleva konventsiooni artiklites 33, 34, 35, 36, 37, 38.a ja 39 sätestatud kuritegudele õhutamist või neile kaasaaitamist.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kuriteona käsitletaks nende tahtliku toimepaneku korral käesoleva konventsiooni artiklites 35, 36, 37, 38.a ja 39 sätestatud kuritegude toimepaneku katseid.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kriminaalmenetlustes, mis on algatatud käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva mis tahes vägivallaakti toimepaneku järel, ei peetaks kultuuri, tava, usku, traditsiooni ega niinimetatud ”au” vägivallaakti õigustuseks. See hõlmab iseäranis väiteid, nagu oleks ohver üle astunud kultuurilistest, usulistest, sotsiaalsetest või traditsioonilistest normidest või sobiliku käitumise tavadest.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ükskõik millise isiku poolt lapse õhutamine lõikes 1 nimetatud akti sooritamisele ei vähendaks selle isiku kriminaalvastutust niisuguste tegude kordasaatmise eest.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kehtestada jurisdiktsioon mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud õigusrikkumise üle, kui kuritegu on toime pandud:

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid kehtestamaks jurisdiktsiooni mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud kuriteo üle, kui kuritegu pannakse toime nende riigi kodaniku vastu või isiku vastu, kelle alaline elukoht on nende territooriumil.

3   Konventsiooniosalised rakendavad käesoleva konventsiooni artiklitega 36, 37, 38 ja 39 sätestatud kuritegude eest vastutusele võtmiseks vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsioon ei oleks allutatud tingimusele, kus teod kriminaliseeritakse territooriumil, kus nad korda saadeti.

4   Konventsiooniosalised rakendavad käesoleva konventsiooni artiklitega 36, 37, 38 ja 39 sätestatud kuritegude eest vastutusele võtmiseks vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsioon punktide 1d ja e osas poleks allutatud tingimusele, mille kohaselt süüdistust saab esitada ainult pärast seda, kui ohver on kuriteost teatanud või riik, kus kuritegu toime pandi, on kaebuse esitanud.

5   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid kehtestamaks jurisdiktsiooni mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud kuriteo üle juhtudel, kui väidetav kurjategija on nende territooriumil ning nad ei anna teda teisele konventsiooniosalisele välja vaid tema rahvuse tõttu.

6   Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline nõuab jurisdiktsiooni käesolevas konventsioonis sätestatud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjassepuutuvad konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et teha kindlaks vastutuselevõtmise suhtes kõige sobivam jurisdiktsioon.

7   Rahvusvahelise õiguse üldreegleid kahjustamata ei välista käesolev konventsioon mis tahes kriminaaljurisdiktsiooni, mida konventsiooniosaline siseriikliku õiguse kohaselt teostab.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et käesolevas konventsioonis sätestatud kuriteod oleks karistatavad tõhusate, kuriteole vastavate ja hoiatuslike sanktsioonidega, arvestades kuritegude raskust. Nimetatud sanktsioonid hõlmavad vajaduse korral vabadusekaotust, mis võib viia väljaandmisele.

2   Konventsiooniosalised võivad vägivallatsejate suhtes rakendada teisi meetmeid, nagu

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide suhtes keelustatakse kohustuslik alternatiivne vaidluste lahendamine, sealhulgas vahendamine ja lepitus.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et trahvi määramisel arvestatakse kurjategija suutlikkust võtta rahalisi kohustusi ohvri ees.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud uurimised ja kohtumenetlused viiakse läbi liigse viivituseta, arvestades kriminaalmenetluse kõigil etappidel ohvri õigusi.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kooskõlas inimõigusi puudutavate õigusaktide aluspõhimõtete ning vägivalla kui soolistatud nähtuse mõistmisega tagada käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegude tõhus uurimine ja vastutuselevõtmine.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et vastutavad õiguskaitseorganid reageerivad kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide suhtes viivitamatult ning adekvaatselt, pakkudes ohvritele asjakohast ja kohest kaitset.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et vastutavad õiguskaitseorganid hakkavad viivitamatult ning asjakohaselt tegelema kõiki käesoleva konventsiooni kohaldamisala vägivalla vorme puudutava ennetustööga ning nende eest kaitse pakkumisega, sealhulgas rakendavad operatiivseid meetmeid ja koguvad tõendusmaterjali.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõik asjaomased asutused viivad riskide juhtimiseks ning vajadusel koordineeritud turva- ja tugimeetmete pakkumiseks läbi surmaohu, olukorra tõsiduse ning vägivalla kordumise ohu hindamised.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud hindamised võtavad uurimise ning kaitsemeetmete rakendamise kõikidel etappidel arvesse asjaolu, et käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallaaktide toimepanijail on relvad või nad omavad neile ligipääsu.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ohvritele tagatakse lähenemiskeelu kättesaadavus.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud lähenemiskeeld oleks:

3   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõike 1 kohaselt välja antud lähenemiskeelu rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi ja õiguslikke sanktsioone.

1   Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva konventsiooni artiklites 35, 36, 37, 38 ja 39 sätestatud kuritegude uurimine ja nende eest vastutusele võtmine ei sõltuks täielikult ohvri poolt kuriteost teavitamisest ega kaebuse esitamisest juhul, kui kuritegu pandi täielikult või osaliselt toime tema territooriumil ning et menetlus võib jätkuda isegi juhul, kui ohver võtab oma avalduse või kaebuse tagasi.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid kindlustamaks kooskõlas siseriikliku õigusega riiklikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele ja perevägivalla küsimustega tegelevatele nõustajatele võimaluse pakkuda ohvritele nende palvel käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegudega seotud kohtumenetluste ajal abi ja tuge.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta ohvrite õigusi ja huve, sealhulgas nende erivajadusi seoses tunnistajaks olemisega uurimise ja kohtumenetluse kõikidel etappidel, iseäranis:

2   Naistevastase vägivalla ja perevägivalla lapsohvrile ja -tunnistajale pakutakse vajaduse korral erilisi kaitsemeetmeid lapse parimaid huvisid arvestades.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritele, kelle elamisõiguslik staatus sõltub siseriikliku õiguse kohaselt abikaasa või partneri omast, antakse abielu või suhte lõppemisel eriti raskete asjaolude puhul ning selle taotlemise korral iseseisev elamisluba sõltumata abielu või suhte kestusest. Iseseisva elamisloa andmise ning selle kestuse tingimused sätestatakse siseriikliku õigusega.

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel lubatakse siseriikliku õiguse kohaselt abikaasast või partnerist sõltuva elamisõigusliku staatusega seoses algatatud väljasaatmismenetlus peatada, et võimaldada neil taotleda iseseisvat elamisluba.

3   Konventsiooniosalised väljastavad ohvritele pikendatava elamisloa ühes või mõlemas alljärgnevas olukorras:

4   Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et sundabielu ohvrid, kes on toodud teise riiki abiellumise eesmärgil ning kes on selle tagajärjel kaotanud elamisõigusliku staatuse riigis, kus nad alaliselt elasid, võivad selle staatuse saada.

1   Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et naistevastast soolist vägivalda saaks käsitleda 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 1, A (2) tähenduses tagakiusamise vormi ja tõsise kahju tekitamisena, mis annab aluse täiendavaks/subsidiaarseks kaitseks.

2   Konventsiooniosalised tagavad, et kõiki konventsioonis sätestatud põhjuseid tõlgendatakse sootundlikult ning et seal, kus on sätestatud, et kardetav tagakiusamine leiab aset ühel või mitmel nimetatud põhjusel, antakse põgenikule põgeniku staatus vastavalt kohaldatavatele meetmetele.

3   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et töötada varjupaigataotlejate jaoks välja sootundlikud vastuvõtuprotseduurid ning tugiteenused, samuti sootundlikud juhised, sealhulgas põgeniku staatuse kindlaksmääramise ning rahvusvahelise kaitse taotlemise osas.

1   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid mittetagasisaatmise põhimõtte austamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega võetud kohustustega.

2   Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et naistevastase vägivalla ohvreid, kes vajavad kaitset, ei saadeta sõltumata nende staatusest või elukohast ühelgi tingimusel tagasi mis tahes riiki, kus nende elu võib olla ohustatud või kus neid võidakse piinata või ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohelda või karistada.

1   Konventsiooniosalised teevad omavahel koostööd, järgides käesoleva konventsiooni sätteid ning rakendades tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava koostöö rahvusvahelisi ja piirkondlikke õigusakte ning ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja siseriikliku õiguse alusel sõlmitud kokkuleppeid võimalikult suures ulatuses, selleks et:

2   Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et inimesed, kes on langenud käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegude ohvriks, mis on toime pandud selle konventsiooniosalise territooriumil, kes ei ole ohvri elukohariigiks, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele organitele.

3   Kui konventsiooniosaline, kes teeb kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi, väljaandmise või teise konventsiooniosalise poolt kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud otsuste täitmise sõltuvaks lepingu olemasolust, saab selliseks õigusalaseks koostööks palve konventsiooniosaliselt, kellega ta pole sellist lepingut sõlminud, võib ta käsitleda käesolevat konventsiooni õigusliku alusena kriminaalasjades antavale vastastikusele õigusabile, väljaandmisele või teise konventsiooniosalise poolt kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud otsuste täitmisele käesoleva konventsiooniga sätestatud kuritegude osas.

4   Konventsiooniosalised püüavad seal, kus see on asjakohane, integreerida naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja sellega võitlemise kolmandatele riikidele antava arenguabi programmidesse, sealhulgas sõlmides kolmandate riikidega kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid ohvrite paremaks kaitsmiseks artikkel 18 lõike 5 kohaselt.

1   Taotluse saanud konventsiooniosaline informeerib taotluse esitanud konventsiooniosalist viivitamatult käesoleva peatüki kohaselt rakendatud meetmete lõpptulemusest. Taotluse saanud konventsiooniosaline informeerib samuti viivitamatult taotluse esitanud konventsiooniosalist mis tahes asjaoludest, mis muudavad vajaliku meetme rakendamise võimatuks või mille tõttu see võib tõenäoliselt viibida.

2   Konventsiooniosaline võib siseriikliku õiguse piires ilma eelneva taotluseta edastada teisele konventsiooniosalisele enda poolt läbi viidud uurimise raames saadud informatsiooni, kui ta leiab, et sellise informatsiooni avalikustamine aitab taotluse saanud konventsiooniosalisel ennetada käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegusid või algatada või läbi viia niisuguseid kriminaalkuritegusid puudutavaid uurimisi või menetlusi või et see võib viia käesoleva peatüki kohaselt selle konventsiooniosalise poolt koostöö taotlemiseni.

3   Konventsiooniosaline, kes saab lõike 2 kohaselt mis tahes informatsiooni, edastab sellise informatsiooni oma pädevatele organitele, et vajadusel oleks võimalik menetlusi algatada või et informatsiooni saaks kriminaal- ja haldusmenetlustes arvesse võtta.

1   Naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise ekspertgrupp (edaspidi NVPVEG) jälgib käesoleva konventsiooni rakendamist konventsiooniosaliste poolt.

2   NVPVEG koosneb minimaalselt 10st ning maksimaalselt 15st liikmest arvestades tasakaalustatud soolist ja geograafilist esindatust ning erinevate valdkondade ekspertteadmiste olemasolu. Liikmed valitakse konventsiooniosaliste komisjoni poolt konventsiooniosaliste nimetatud kandidaatide hulgast 4-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada üks kord; liikmed valitakse konventsiooniosaliste kodanike hulgast.

3   Esimesed 10 liiget valitakse ühe aasta jooksul käesoleva konventsiooni jõustumisest. Viis täiendavat liiget valitakse pärast 25ndat ratifitseerimist või ühinemist.

4   NVPVEG liikmed valitakse alljärgnevate põhimõtete kohaselt:

5   NVPVEG liikmete valimisprotseduur määratakse kindlaks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ning nendelt ühehäälse nõusoleku saamist kuue kuu jooksul käesoleva konventsiooni jõustumisest.

6   NVPVEG võtab vastu oma protseduurireeglid.

7   NVPVEG liikmed ning delegatsioonide liikmed, kes külastavad riike vastavalt artikli 68 lõigetes 9 ja 14 sätestatule, omavad käesoleva konventsiooni lisas sätestatud privileege ja immuniteete.

1   Konventsiooniosaliste komisjon koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

2   Konventsiooniosaliste komisjoni kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, et valida NVPVEG liikmed. Seejärel tuleb see kokku iga kord, kui seda nõuab üks kolmandik konventsiooniosalisi, konventsiooniosaliste komisjoni esimees või peasekretär.

1   Konventsiooniosalised esitavad Euroopa Nõukogu peasekretärile NVPVEG küsimustiku alusel koostatud aruande seadusandlike ja muude konventsiooni sätete rakendamiseks võetavate meetmete kohta NVPVEG-le läbivaatamiseks.

2   NVPVEG vaatab lõike 1 kohaselt esitatud aruande läbi vastava konventsiooniosalise esindajatega.

3   Järgnev hindamisprotseduur on jagatud voorudesse, mille pikkuse määrab kindlaks NVPVEG. Iga vooru alguses valib NVPVEG spetsiifilised sätted, mis võetakse hindamisprotseduuri aluseks ning saadab välja küsimustiku.

4   NVPVEG määrab kindlaks järelevalveprotseduuri teostamiseks vajalikud vahendid. Ta võib igaks hindamise vooruks valida küsimustiku, mille alusel hinnatakse konventsiooni elluviimist konventsiooniosaliste poolt. Küsimustik saadetakse kõigile konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalised vastavad küsimustikule, samuti mis tahes muudele NVPVEG poolt esitatud teabenõuetele.

5   NVPVEG võib saada informatsiooni konventsiooni elluviimise kohta valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja tsiviilühiskonnalt, samuti inimõiguste kaitsmisega tegelevatelt riigiasutustelt.

6   NVPVEG arvestab hoolikalt teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide ja asutuste kaudu saadavat informatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades.

7   Küsimustiku valimisel iga hindamisvooru jaoks arvestab NVPVEG hoolikalt konventsiooniosalise statistikakogumise ja uurimistööde praktikat, nagu sellele viidatakse konventsiooni artiklis 11

8   NVPVEG võib saada informatsiooni konventsiooni elluviimise kohta Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikult, Parlamentaarselt Assambleelt ning vastavatelt Euroopa Nõukogu spetsialiseeritud asutustelt, samuti teiste rahvusvaheliste õigusaktide alusel loodud asutustelt. Nimetatud asutustele esitatud kaebused ning nende tulemused tehakse NVPVEG-le kättesaadavaks.

9   Lisaks võib NVPVEG koostöös riigi ametiasutustega ning sõltumatute rahvuslike ekspertidega külastada riike, kui saadud informatsioon pole piisav või lõikes 14 sätestatud juhtudel. Visiitide ajal võivad NVPVEG-d abistada spetsiifiliste valdkondade spetsialistid.

10   NVPVEG koostab esialgse aruande, mis sisaldab hindamisele kuulunud sätete elluviimise analüüsi ning soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas konventsiooniosaline võiks väljaselgitatud probleemidega tegelda. Esialgne aruanne antakse hindamist läbivale konventsiooniosalisele kommenteerimiseks. NVPVEG arvestab tema kommentaare aruande vastuvõtmisel.

11   Saadud informatsiooni ning konventsiooniosaliste kommentaaride alusel võtab NVPVEG oma aruande vastu ning teeb otsused meetmete kohta, mida asjaomane konventsiooniosaline rakendab konventsiooni sätete elluviimiseks. Nimetatud aruanne ning otsused saadetakse asjaomasele konventsiooniosalisele ning konventsiooniosaliste komisjonile. NVPVEG aruanne ja otsused lähevad nende vastuvõtmisel avalikustamisele koos asjaomase konventsiooniosalise lõplike kommentaaridega.

12   Konventsiooniosaliste komisjon võib lõigete 1–8 protseduuri piiramata võtta aruande ja NVPVEG otsuste põhjal vastu sellele konventsiooniosalisele mõeldud soovitused (a) seoses meetmetega, mida tuleb NVPVEG otsuste täitmiseks rakendada, näidates vajadusel ära kuupäeva, mil nende elluviimise kohta informatsiooni esitada ning (b) seades eesmärgiks koostöö tegemise nimetatud konventsiooniosalisega konventsiooni nõuetekohaseks täitmiseks.

13   Kui NVPVEG saab usaldusväärset informatsiooni, mis osutab olukorrale, kus probleemid nõuavad viivitamatut tähelepanu konventsiooni tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks ning nende ulatuse ja arvu piiramiseks, võib ta nõuda spetsiaalse aruande viivitamatut esitamist meetmete kohta, mida on võetud tõsise, ulatusliku ning jätkuva naistevastase vägivalla tõkestamiseks.

14   Arvestades asjaomase konventsiooniosalise esitatud informatsiooni ning igasugust muud talle kättesaadavat usaldusväärset informatsiooni, võib NVPVEG määrata ühe või mitu liiget uurimise läbiviimiseks ning NVPVEG-le viivitamatuks aruandmiseks. Kui see on õigustatud ning kui konventsiooniosaline nõustub, võib uurimine sisaldada tema territooriumi külastamist.

15   Pärast lõikes 14 viidatud uurimise tulemustega tutvumist edastab NVPVEG nimetatud tulemused asjaomasele konventsiooniosalisele ning kui see on vajalik, konventsiooniosaliste komisjonile ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele koos kõigi kommentaaride ja soovitustega.

1   Riikide parlamente kutsutakse osalema käesoleva konventsiooni elluviimiseks võetavate meetmete järelevalves.

2   Konventsiooniosalised esitavad NVPVEG aruanded oma riigi parlamendile.

3   Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsutakse regulaarselt hindama käesoleva konventsiooni elluviimist.

1   Konventsioon ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest õigusaktidest, mille osalisteks käesoleva konventsiooni osalised praegu on või mille osaliseks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimuste kohta.

2   Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete rakendamisele.

1   Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ning kõikidele riikidele, keda on kutsutud käesolevale konventsioonile alla kirjutama vastavalt artiklile 75 ning kõikidele riikidele, keda kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema vastavalt artiklile 76.

2   Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d.

3   Ministrite Komitee poolt lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

4   Mis tahes muudatus, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 2, jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 1 kuu möödumisele päevast, mil kõik osalised on teatanud peasekretärile tema heakskiitmisest.

1.   Käesoleva konventsiooni sätete rakendamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva mis tahes vaidluse osapooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil või mis tahes muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.

2.   Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad peaksid nii kokku leppima.

1   Käesolevale konventsioonile võivad alla kirjutada Euroopa Nõukogu liikmesriigid, selle väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriigid ning Euroopa Liit.

2   Käesolev konventsioon ratifitseeritakse ja kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

3   Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 3 kuu möödumisele päevast, mil 10 allkirjastajat, kelle hulgas on vähemalt 8 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud vastavalt lõikele 2

4   Mis tahes lõikes 1 viidatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes väljendab hiljem nõusolekut olla konventsiooniga seotud, jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil ratifitseerimis- ja heakskiitmiskiri deponeeriti.

1   Konventsiooni jõustumise järel võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nendelt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda konventsiooniga ühinema mis tahes riigi, mis ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamises. Komitee teeb sellekohase otsuse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamuse alusel ning Ministrite Komitees osalevate konventsiooniosaliste esindajate ühehäälsel otsusel.

2   Konventsiooniga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

1   Iga riik või Euroopa Liit võib konventsioonile alla kirjutades või selle ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2   Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele sellise avalduse laekumisest peasekretärile.

3   Kahe eelmise lõike kohaselt tehtud avalduse võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.

1   Käesoleva konventsiooni sätete osas ei saa teha reservatsioone, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

2   Iga riik või Euroopa Liit võib käesolevale konventsioonile allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avalduses öelda, et ta jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel või tingimustel sätteid, mis on sõnastatud

3   Iga riik või Euroopa Liit võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avalduses väita, et ta jätab endale õiguse rakendada kriminaalkaristuste asemel mittekriminaalseid karistusi artiklites 33 ja 44 viidatud tegude suhtes.

4   Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta, informeerides sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri talle saadetud avalduses. Avaldus jõustub tema peasekretärile laekumise päeval.

1   Artikli 78 lõigetes 2 ja 3 mainitud reservatsioonid kehtivad asjaomase konventsiooniosalise suhtes viis aastat alates konventsiooni jõustumise kuupäevast. Niisuguseid reservatsioone on aga võimalik samaks perioodiks pikendada.

2   Kaheksateist kuud enne reservatsiooni kehtivusaja lõppu teatab Euroopa Nõukogu peasekretär asjaomasele konventsiooniosalisele kehtivusaja lõpust. Hiljemalt kolm kuud enne kehtivusaja lõppu teatab konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile oma otsusest reservatsiooni kohaldamist jätkata, seda muuta või see tagasi võtta. Asjaomase konventsiooniosalise teate puudumisel teatab Euroopa Nõukogu peasekretär konventsiooniosalisele, et vastav reservatsioon pikeneb automaatselt kuueks kuuks. Kui konventsiooniosaline ei teata enne selle perioodi lõppu oma kavatsusest reservatsiooni kohaldamist jätkata või seda muuta, siis loetakse reservatsioon lõppenuks.

3   Kui konventsiooniosaline teeb reservatsiooni vastavuses artikli 78 lõigetega 2 ja 3, esitab ta enne reservatsiooni pikendamist või juhul, kui seda nõutakse, NVPVEG-le selgituse põhjuste kohta, mis õigustavad selle edasist kohaldamist.

1   Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2   Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.