ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 143
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
66. aastakäik
2. juuni 2023
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 143 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1062,
1. juuni 2023,
millega muudetakse määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 (1) on määratud 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Määrusega (EL) 2023/194 kehtestatud lubatud kogupüüke ja nendega funktsionaalselt seotud meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide tulemusi. |
|
(2) |
Määrusega (EL) 2023/194 on kehtestatud ajutine liidu kvoot tursa (Gadus morhua) püügiks Svalbardi vetes ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023. Et võimaldada püügitegevuse jätkumist, on vaja asendada kõnealune ajutine liidu kvoot nimetatud kalavaru lõpliku liidu kvoodiga 2023. aastaks. Seetõttu peaks nõukogu kehtestama liidu kvoodi tursale Svalbardi vetes ja ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, tuginedes arktilise Norra tursa lubatud kogupüügile ja liidu varasematele püügiõigustele. Liidu lõplik tursakvoot Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes 2023. aastaks peaks olema 15 629 tonni, mis vastab protsendimäärale, millele on osutatud ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas toimuvat püüki käsitleva ELi ja Norra poliitilise kokkuleppe punkti 3 alapunktis a. Liidu tursakvoot Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ, (2) võttes arvesse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (3) 36. lisa tabelile E. |
|
(3) |
Määrusega (EL) 2023/194 on kehtestatud ajutine liidu kvoot süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023. Et võimaldada püügitegevuse jätkumist, on vaja asendada kõnealune ajutine liidu kvoot nimetatud kalavaru lõpliku liidu kvoodiga 2023. aastaks. Süvalesta liidu kvoodiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes 2023. aastaks tuleks kehtestada 1 711 tonni. Kõnealuse liidu kvoodi tase vastab 9,25 %-le Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) liidu poolt välja pakutud süvalesta lubatud kogupüügist 2023. aastal ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas, s.o 18 494 tonni kooskõlas ICESi nõuandega. |
|
(4) |
Määrusega (EL) 2023/194 ei ole kehtestatud meriahvenate (Sebastes spp.) püügivõimalusi 2023. aastaks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Selleks et kõnealuse kalavaru püük saaks alata asjaomase püügihooaja algusest 1. juulil 2023, tuleks liidu kvoot meriahvenate püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes kehtestada ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ajavahemikul 2013–2022 liidu kolme suurima aastase meriahvenasaagi keskmise põhjal. |
|
(5) |
Määrust (EL) 2023/194 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(6) |
Määruses (EL) 2023/194 sätestatud kalapüügivõimalusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023. Kalapüügivõimalusi käsitlevaid käesoleva määruse sätteid tuleks seetõttu samuti kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati või need ei ole veel ammendatud. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida püügitegevuse katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2023/194 muutmine
Määruse (EL) 2023/194 IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
A. CARLSON
(1) Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).
(2) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).
LISA
Määruse (EL) 2023/194 IB lisa muudetakse järgmiselt.
|
i) |
tabel, mis käsitleb turska (Gadus morhua) Svalbardi vetes ning 1. ja 2.b püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ii) |
tabel, mis käsitleb süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) 1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||
|
iii) |
tabel, mis käsitleb meriahvenaid (Sebastes spp.) 1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/4 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1063,
26. mai 2023,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Suruç Narı“ (KPN)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Türgi taotlus registreerida nimetus „Suruç Narı“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast põhjendatud vastuväidet, tuleks nimetus „Suruç Narı“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Suruç Narı“ (KPN) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. mai 2023
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 51, 10.2.2023, lk 19.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/5 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1064,
26. mai 2023,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Haricot de Soissons“ (KGT)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Haricot de Soissons“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Haricot de Soissons“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Haricot de Soissons“ (KGT) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. mai 2023
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 56, 15.2.2023, lk 23.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1065,
1. juuni 2023,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisa seoses toidule lisatud nikotiinamiidribosiidkloriidiga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 I ja II lisas on kehtestatud vitamiinide ja mineraaltoitainete loetelu ning igaühe puhul neist on esitatud ühendid, milles neid võib toidule lisada. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/16 (2) anti luba nikotiinamiidribosiidkloriidi turule laskmiseks uuendtoiduna, mida kasutatakse täiskasvanud elanikkonnale ette nähtud toidulisandites, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (3) artiklis 2. |
|
(3) |
Kuna selle aine esialgne uuendtoiduna kasutamise luba, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2020/16, puudutas ainult toidulisandeid, on see aine kantud komisjoni määrusega (EL) 2021/418 (4) direktiivi 2002/46/EÜ II lisas esitatud loetellu. Pärast taotlust laiendada uuendtoidu nikotiinamiidribosiidkloriidi kasutusala nii, et see hõlmaks ka selle kasutamist niatsiiniallikana, eelkõige toidukorra asendajates, palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2283 (5) arvamus sellise kasutusala laiendamise kohta ning hinnata määruse (EÜ) nr 1925/2006 kontekstis kõnealuse aine ohutust ja biosaadavust asjaomasele toidule lisamise puhul. 14. septembril 2021 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse uuendtoidu nikotiinamiidribosiidkloriidi kasutusala laiendamise kohta (6). |
|
(4) |
Sellest arvamusest järeldub, et nikotiinamiidribosiidkloriidi kasutamine toidus niatsiiniallikana ei ole ohtlik, kui teatavad tingimused on täidetud. Kõnealused tingimused on sätestatud aine kasutamise luba käsitlevas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1160 (7). |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 3 lõikele 1 võib toidule lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid kõnealuse õigusakti II lisas loetletud ühenditena. Toiduohutusameti heakskiitva arvamuse ja uuendtoiduna kasutamist lubava rakendusmääruse (EL) 2022/1160 alusel tuleks nikotiinamiidribosiidkloriid kanda määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisasse kui niatsiin. |
|
(6) |
Nõu peeti toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmaga ja rühma märkusi võeti arvesse. |
|
(7) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1925/2006 vastavalt muuta. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.
(2) Komisjoni 10. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/16, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule nikotiinamiidribosiidkloriidi ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 (ELT L 7, 13.1.2020, lk 6).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).
(4) Komisjoni 9. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/418, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandite valmistamisel kasutatavate nikotiinamiidribosiidkloriidi ja magneesiumtsitraadi/-malaadi osas ning vase puhul kasutatavate mõõtühikute osas (ELT L 83, 10.3.2021, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).
(6) EFSA Journal 2021;19(11):6843.
(7) Komisjoni 5. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1160, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470 seoses uuendtoidu nikotiinamiidribosiidkloriidi kasutustingimuste ja spetsifikatsiooniga (ELT L 179, 6.7.2022, lk 25).
LISA
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisa punktis 1 „Vitamiinide ühendid“ lisatakse pealkirja „NIATSIIN“ all kande „nikotiinamiid“ järele järgmine kanne:
„nikotiinamiidribosiidkloriid“.
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1066,
1. juuni 2023,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkulepete suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti b,
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),
olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus (EMÜ) nr 2821/71 annab komisjonile õiguse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3 määruse andmise teel teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille eesmärgiks on a) tooteid, tehnoloogiaid või protsesse käsitlev teadus- ja arendustegevus kuni tööstusliku rakendamise etapini ning b) selle tulemuste kasutamine, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevad sätted. |
|
(2) |
Alusepingu artikli 179 lõikes 2 kutsutakse Euroopa Liitu üles ergutama ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nende kõrgetasemelistes teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises ning toetama nende püüdlusi teha üksteisega koostööd. Ettevõtjate koostöö teadus- ja arendustegevuse valdkonnas võib aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe (3) eesmärkide saavutamisele. |
|
(3) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1217/2010 (4) on määratletud teadus- ja arenduskokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2023. Pidades silmas häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel ning arvestades määruse läbivaatamise tulemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus. |
|
(4) |
Käesoleva määruse eesmärk on soodustada teadus- ja arendustegevust ning kaitsta samal ajal tõhusalt konkurentsi. Määruse eesmärk on ka anda ettevõtjatele piisav õiguskindlus. Nende eesmärkide taotlemisel tuleks arvesse võtta vajadust lihtsustada võimalikult suures ulatuses haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. |
|
(5) |
Allpool teatavat turuvõimu taset võib aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepete positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile. |
|
(6) |
Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määrusega ei ole vaja kindlaks määrata neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitut tegurit, eriti asjaomase turu struktuuri. |
|
(7) |
Koostöö ühises või tasustatavas teadus- ja arendustegevuses ning tulemuste rakendamises soodustab üldjuhul tehnika ja majanduse arengut, kui pooled panustavad koostöösse oskusteabe, varade või tegevusega. |
|
(8) |
Üldjuhul võib eeldada, et tarbijad saavad teadus- ja arendustegevuse suurenenud mahust ja tulemuslikkusest kasu i) uute või täiustatud toodete, uue või täiustatud tehnoloogia või uute või täiustatud protsesside väljatöötamise või ii) selliste toodete, sellise tehnoloogia või selliste protsesside kiirema kasutuselevõtmise ja/või iii) hindade langemise näol uue või täiustatud tehnoloogia või uute või täiustatud toodete ja protsesside tulemusena. |
|
(9) |
Tulemuste ühine rakendamine võib toimuda eri vormis, nagu toodete valmistamine või turustamine või tehnoloogia ja protsesside kasutamine või sellise valmistamise või kasutamise jaoks vajalike intellektuaalomandiõiguste loovutamine või litsentsimine või oskusteabe edastamine, mis aitab oluliselt kaasa tehnilisele või majanduslikule arengule. |
|
(10) |
Et põhjendada käesoleva määrusega kehtestatud erandi õigustatust, peaks ühine rakendamine olema seotud toodete (sealhulgas kaubad ja teenused), tehnoloogia või protsessidega, mille puhul teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamine on otsustava tähtsusega. |
|
(11) |
Kõik pooled peavad teadus- ja arenduskokkuleppes nõustuma, et neil kõigil on täielik õigus kasutada ühise teadus- ja arendustegevuse lõpptulemusi, sealhulgas tekkivaid intellektuaalomandi õigusi ja oskusteavet edasiseks teadus- ja arendustegevuseks ning tulemuste rakendamiseks, niipea kui lõpptulemused kättesaadavaks tehakse. Tulemuste kasutamist edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ei tohiks üldjuhul piirata. Kui pooled kooskõlas käesoleva määrusega siiski rakendusõigusi piiravad, eriti kui nad tulemuste rakendamisel spetsialiseeruvad, võivad nad tulemuste rakendamise eesmärki samamoodi piirata. Kui teadus- ja arendustegevuses osalevad akadeemilised asutused, uurimisinstituudid või sellised ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt aktiivselt tulemuste rakendamisega tegeleksid, võivad nad kokku leppida kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. |
|
(12) |
Sõltuvalt suutlikkusest ja ärivajadustest võivad pooled panustada teadus- ja arenduskoostöösse eri määral. Selleks et kajastada ja tasandada erinevusi poolte panuse väärtuses või laadis, võidakse käesoleva määrusega sätestatud erandi alla kuuluvas teadus- ja arenduskokkuleppes ette näha, et üks pool maksab teisele poolele hüvitist tulemuste kasutamise eest edasise teadus- ja arendustegevuse või rakendamise eesmärgil. Hüvitis ei tohiks olla nii suur, et see kasutamist sisuliselt takistaks. |
|
(13) |
Kui teadus- ja arenduskokkuleppes ei ole tulemuste ühist rakendamist ette nähtud, tuleb kokkuleppe pooltel samuti kokku leppida, et nad tagavad üksteisele juurdepääsu kogu nende varasemale oskusteabele, kui see on teistele pooltele tulemuste rakendamiseks hädavajalik. Hüvitis (nt võetav litsentsitasu) ei tohiks olla nii suur, et see takistaks teisi pooli reaalselt oskusteabega tutvumast. |
|
(14) |
Käesoleva määruse alusel tehtav erand peaks piirduma teadus- ja arenduskokkulepetega, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete, tehnoloogia või protsesside olulises osas. Seepärast on grupierandist vaja välja jätta kokkulepped konkurentide vahel, kelle ühine turuosa teadus- ja arendustegevuse tulemustega täiustatavate, asendatavate või väljavahetatavate toodete või protsesside või täiustatava, asendatava või väljavahetatava tehnoloogia turul ületab kokkuleppe sõlmimise ajal teatava taseme. |
|
(15) |
Kui üks pool rahastab mitut teadus- ja arendusprojekti, mida teostavad konkurendid seoses samade toodete, protsesside või tehnoloogiaga, ei saa välistada, et võib tekkida konkurentsivastane turulepääsu piirav mõju, eelkõige juhul, kui see pool saab kolmandate isikute suhtes ainuõiguse tulemusi rakendada. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohane erand piirduma tasustatava teadus- ja arendustegevuse kokkulepete puhul selliste kokkulepetega, mille kohaselt kõikide omavahel seotud kokkulepete poolte, st rahastava poole ning teadus- ja arendustegevusega hõlmatud poolte turuosad kokku ei ületa teatavat taset. |
|
(16) |
Käesolevas määruses sätestatud erandi suhtes ei tohiks siiski turuosa künnist kohaldada, kui teadus- ja arenduskokkuleppe pooled ei ole konkureerivad ettevõtjad seoses toodete, tehnoloogia või protsessidega, mida saab täiustada või asendada kokkuleppest tulenevate toodete, tehnoloogia või protsessidega. See hõlmab näiteks kokkuleppeid, mis on seotud selliste toodete, sellise tehnoloogia või selliste protsesside arendamisega, mis tekitaksid täiesti uue nõudluse, või teadus- ja arendustegevusega, mis ei ole tihedalt seotud konkreetse toote, tehnoloogia või protsessiga või mis ei ole veel mõeldud konkreetse eesmärgi täitmiseks. |
|
(17) |
Juhul kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud turuosa künnis või kui ei ole täidetud muud käesolevas määruses sätestatud tingimused, ei saa eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepped kas kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Sellisel juhul tuleb hinnata teadus- ja arenduskokkulepet eraldi vastavalt aluslepingu artiklile 101. |
|
(18) |
Et tagada tõhusa konkurentsi püsimine ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise rakendamise kestel, tuleks ette näha, et grupierand lakkab kehtimast, kui poolte ühine turuosa teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete, tehnoloogia või protsesside turul ületab teatava taseme. Erandit tuleks teatava aja jooksul pärast ühise rakendamise algust poolte turuosast olenemata siiski jätkuvalt kohaldada, et oodata ära nende turuosa stabiliseerumine, eelkõige pärast täiesti uue toote kasutuselevõttu, ning garanteerida asjaomaste investeeringute minimaalne tasuvusperiood. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega kehtestatud erand ei peaks kohalduma kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe positiivse mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata poolte turuosast tuleks käesoleva määrusega kehtestatud erandist põhimõtteliselt välja jätta kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki tugevaid konkurentsipiiranguid, näiteks piiratakse poolte vabadust teha teadus- ja arendustööd kokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas, fikseeritakse hinnad kolmandate isikute jaoks, piiratakse tootmis- või müügimahtu või ühisest või tasustatavast teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete, tehnoloogia või protsesside passiivset müüki. Selles kontekstis ei kujuta kasutuspiirangud endast toodangu, müügi, territooriumi ega kliendiringi piiramist. |
|
(20) |
Turuosa künnised, erandite mittetegemine teatavate kokkulepete puhul ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad üldiselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda pooltel kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete, tehnoloogia või protsesside olulises osas. |
|
(21) |
Kokkulepped ettevõtjate vahel, kes ei ole teadus- ja arendustegevuse tulemuste põhjal täiustatavate või asendatavate toodete, tehnoloogia või protsesside konkureerivad pakkujad, ja mis vastavad käesoleva määruse nõuetele, kõrvaldavad tõhusa konkurentsi teadus- ja arendustegevuses üksnes erandjuhtudel. Seetõttu on kohane võimaldada selliste kokkulepete puhul olenemata turuosast saada kasu käesoleva määrusega kehtestatud erandist ning lahendada kõik erandjuhud käesoleva määruse kohase erandi tühistamisega. Käesoleva määruse kohane erand selliste kokkulepete suhtes ei piira selliste teadus- ja arenduskokkulepete konkurentsimõju hindamist, mis ei vasta käesoleva määruse tingimustele, või selliste kokkulepete hindamist, mille puhul käesolevast määruse kohane erand on tühistatud. |
|
(22) |
Käesolevas määruses tuleks osutada tüüpilistele olukordadele, mille puhul võib pidada asjakohaseks tühistada käesolevas määruses sätestatud erand vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (5) artiklile 29. |
|
(23) |
Et teadus- ja arenduskokkulepped on oma laadilt tihi pikaajalised, eriti kui koostöö laieneb ka tulemuste rakendamisele, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks määrata 12 aastat, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„teadus- ja arenduskokkulepe“ – kokkulepe, mis on sõlmitud kahe või enama poole vahel ja käsitleb tingimusi, mille alusel kõnealused pooled tegelevad ükskõik millisega järgnevast:
|
|
2) |
„kokkulepe“ – ettevõtjate kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus; |
|
3) |
„teadus- ja arendustegevus“ – tegevus toodete, tehnoloogia või protsessidega seotud oskusteabe omandamiseks ning teoreetilise analüüsi tegemine, süstemaatiline teadustöö või katsetamine, sealhulgas katseline ja näidistootmine, toodete või protsesside tehniline katsetamine, selleks näidistootmise mahtu arvestavate vajalike rajatiste loomine ja tulemuste suhtes intellektuaalomandiõiguste omandamine; |
|
4) |
„toode“ – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus; |
|
5) |
„lepingujärgne tehnoloogia“ – tehnoloogia või protsess, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- või arendustegevusest; |
|
6) |
„lepingujärgne toode“ – toode, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- või arendustegevusest või mis on valmistatud lepingujärgset tehnoloogiat kasutades; |
|
7) |
„tulemuste rakendamine“ – lepingujärgsete toodete valmistamine või turustamine või lepingujärgse tehnoloogia kasutamine või sellise valmistamise, turustamise või kasutamise jaoks vajalike intellektuaalomandiõiguste loovutamine või litsentsimine või oskusteabe edastamine; |
|
8) |
„intellektuaalomandi õigused“ hõlmavad tööstusomandi õigust, näiteks patente ja kaubamärke, aga ka autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi; |
|
9) |
„oskusteave“ – kogemustest ja katsetustest tuleneva praktilise teabe kogum, mis on
|
|
10) |
„ühine“ – tegevus, mis toimub teadus- ja arenduskokkuleppe raames ühiselt, kui sellega seotud töö
|
|
11) |
„spetsialiseerumine teadus- ja arendustegevuse raames“ – iga pool tegeleb teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud teadus- ja arendustegevusega ning pooled jagavad teadus- ja arendustööd omavahel kõige otstarbekamal viisil; see ei hõlma tasustatavat teadus- ja arendustegevust; |
|
12) |
„spetsialiseerumine rakendamise raames“ – pooled jaotavad omavahel üksikülesanded, nagu valmistamine või turustamine, või seavad vastastikku tulemuste rakendamise piiranguid, näiteks selliseid, mis on seotud territooriumide, klientide või kasutusvaldkondadega; see hõlmab olukorda, kus vaid üks pool toodab ja turustab lepingujärgseid tooteid või kasutab lepingukohast tehnoloogiat ainulitsentsi alusel, mille teised pooled on talle andnud; |
|
13) |
„tasustatav teadus- ja arendustegevus“ – teadus- ja arendustegevus, millega tegeleb üks pool ja mida rahastab teine pool (edaspidi „rahastav pool“); |
|
14) |
„rahastav pool“ – pool, kes rahastab tasustatavat teadus- ja arendustegevust, ent ise teadus- ja arendustegevusega ei tegele; |
|
15) |
„konkureeriv ettevõtja“ – tegelik või võimalik konkurent:
|
|
16) |
„asjaomane tooteturg“ – nende toodete asjaomane turg, mida lepingujärgne toode võib täiustada, asendada või välja vahetada; |
|
17) |
„asjaomane tehnoloogiaturg“ – sellise tehnoloogia või selliste protsesside asjaomane turg, mida lepingujärgne tehnoloogia võib täiustada, asendada või välja vahetada; |
|
18) |
„aktiivne müük“ – igasugune müük, mis ei ole passiivne müük; |
|
19) |
„passiivne müük“ – müük üksikklientide omaalgatuslike sooviavalduste alusel, sealhulgas kliendile kaupade või teenuste tarnimine või osutamine, algatamata müüki aktiivse tegevusega, mis on suunatud teatavale kliendile, kliendirühmale või territooriumile, sealhulgas riigihangetes osalemise või erasektori pakkumiskutsele vastamise tulemusel toimunud müük. |
2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja“ ja „pool“ vastavaid nendega seotud ettevõtjaid: „seotud ettevõtjad“ –
|
1) |
ettevõtjad, kelle ettevõttes on ühel teadus- ja arenduskokkuleppe poolel otse või kaudselt üks või mitu järgmistest õigustest või volitustest:
|
|
2) |
ettevõtjad, kellel on teadus- ja arenduskokkuleppe poole suhtes otse või kaudselt üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
3) |
ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis 2 osutatud ettevõtjal on otse või kaudselt üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
4) |
ettevõtjad, kelle suhtes teadus- ja arenduskokkuleppe poolel koos ühe või mitme punktis 1, 2 või 3 osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
5) |
ettevõtjad, kelle suhtes on üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust ühiselt
|
Artikkel 2
Erand
1. Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 teadus- ja arenduskokkulepete suhtes.
2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd teadus- ja arenduskokkulepped sisaldavad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid.
3. Lõikes 1 sätestatud erand kehtib ka teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandi õiguste litsentsimise või selliste õiguste loovutamise kohta ühele või enamale poolele või poolte loodavale üksusele, mis hakkab tegelema ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevusega või tulemuste ühise rakendamisega, tingimusel et kõnealused sätted on otseselt seotud selliste kokkulepete rakendamisega ja selleks vajalikud ega kujuta endast selliste kokkulepete põhieesmärki.
Artikkel 3
Juurdepääs lõpptulemustele
1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmise korral.
2. Teadus- ja arenduskokkuleppes tuleb sätestada, et igal poolel on edasise teadus- ja arendustegevuse ning rakendamise eesmärgil täielik juurdepääs ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele.
3. Lõikes 2 sätestatud juurdepääs:
|
a) |
hõlmab kõiki tekkivaid intellektuaalomandi õigusi ja oskusteavet ning |
|
b) |
antakse kohe, kui teadus- ja arendustegevuse lõpptulemused tehakse kättesaadavaks. |
4. Teadus- ja arenduskokkuleppes sätestatakse, et pooled maksavad teineteisele hüvitist tulemuste kasutamiseks teadus- või arendustöö või rakendamise eesmärgil; hüvitis ei tohi olla nii suur, et see sellist juurdepääsu sisuliselt takistaks.
5. Teadus- ja arendustegevuses osalevad akadeemilised asutused, teadusinstituudid ja sellised ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt selle tulemuste rakendamisega aktiivselt tegeleksid, võivad leppida kokku, et nad piirduvad tulemuste kasutamisega üksnes edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
6. Kui pooled kooskõlas käesoleva määrusega oma rakendamisõigusi piiravad, eriti juhul, kui nad rakendamise raames spetsialiseeruvad, võib juurdepääsu tulemustele nende rakendamise eesmärgil samamoodi piirata.
Artikkel 4
Juurdepääs olemasolevale oskusteabele
1. Kui teadus- ja arenduskokkulepe ei hõlma tulemuste ühist kasutamist, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.
2. Kokkuleppes tuleb kindlaks määrata, et igale kokkuleppepoolele tuleb anda juurdepääs teiste poolte olemasolevale oskusteabele, kui selline oskusteave on tulemuste kasutamiseks hädavajalik.
3. Kui kokkuleppega nähakse ette, et pooled maksavad teineteisele hüvitist kogu nende varem olemas olnud oskusteabe kasutamise eest, ei tohi hüvitis olla nii suur, et see kasutamist sisuliselt takistaks.
Artikkel 5
Ühine kasutamine
1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et mis tahes ühine kasutamine on seotud üksnes tulemustega, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:
|
a) |
tulemused on hädavajalikud lepingujärgsete toodete tootmiseks või lepingujärgse tehnoloogia rakendamiseks; |
|
b) |
tulemused on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või nende puhul on tegemist oskusteabega. |
2. Kui üks või mitu poolt vastutavad rakendamise raames spetsialiseerumise käigus lepingujärgsete toodete tootmise eest, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit tingimusel, et need pooled on kohustatud täitma teiste poolte lepingujärgsete toodete tarnenõudlust, välja arvatud juhul, kui kehtib üks järgmisest:
|
a) |
teadus- ja arenduskokkulepe näeb ette ka ühise turustamise kas ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtja või kolmanda isiku poolt või selle ühise volitamise kolmandale isikule; |
|
b) |
pooled on kokku leppinud, et turustamisega tegeleb üksnes lepingujärgseid tooteid valmistav pool. |
Artikkel 6
Turuosa künnised ja erandi kehtivusaeg
1. Kui kaks või enam poolt on konkureerivad ettevõtjad artikli 1 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit teadus- ja arendustegevuse kestuse ajal juhul, kui kokkuleppe sõlmimise ajal
|
a) |
ei ületa artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides a ja c osutatud teadus- ja arenduskokkulepete poolte ühine turuosa asjaomastel toote- ja tehnoloogiaturgudel 25 %; |
|
b) |
ei ületa artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides b ja d osutatud teadus- ja arenduskokkulepete poolte ja kõikide nende poolte turuosa, kellega rahastav pool on sõlminud samade lepingujärgsete toodete või sama lepingujärgse tehnoloogia kohta teadus- ja arenduskokkuleppe, 25 % asjaomase toote ja tehnoloogia turust. |
2. Kui pooled ei ole omavahel konkureerivad ettevõtjad artikli 1 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit teadus- ja arendustegevuse kestuse jooksul.
3. Nende teadus- ja arenduskokkulepete puhul, mille tulemusi ühiselt rakendatakse, jätkatakse artiklis 2 sätestatud erandi kohaldamist veel seitsme aasta jooksul pärast lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia esmakordset siseturule laskmist, kui artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunkti a või b kohase kokkuleppe jõustumise ajal on täidetud käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused. Selleks et erandi kohaldamist oleks võimalik jätkata artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides c ja d osutatud teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, peavad käesoleva artikli lõigetes 1 või 2 sätestatud tingimused olema täidetud artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides a või b osutatud eelneva kokkuleppe sõlmimise ajal.
4. Pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud seitsmeaastase perioodi lõppu kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit seni, kuni:
|
a) |
artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides a ja c osutatud teadus- ja arenduskokkulepete puhul ei ületa kokkuleppepoolte ühine turuosa asjaomastel toote- ja tehnoloogiaturgudel 25 %; |
|
b) |
artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides b ja d osutatud teadus- ja arenduskokkuleppe poolte ja kõikide nende poolte turuosa, kellega rahastav pool on sõlminud samade lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia kohta teadus- ja arenduskokkuleppe, ei ületa 25 % asjaomasest turust, kuhu lepingujärgsed tooted ja tehnoloogia kuuluvad. |
5. Kui asjaomaste poolte ühine turuosa ei ületa lõikes 3 osutatud seitsmeaastase perioodi lõpus lõikes 4 osutatud asjaomast künnist, kuid tõuseb seejärel sellest künnisest kõrgemale, jätkatakse artiklis 2 sätestatud erandi kohaldamist kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil asjaomane turuosa künnis esimest korda ületati.
Artikkel 7
Turuosa künniste kohaldamine
1. Artikli 6 lõigetes 1 ja 4 sätestatud turuosa künniste kohaldamisel järgitakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud eeskirju.
2. Turuosad arvutatakse turul saavutatud müügiväärtuse alusel või kui müügiväärtuse andmed ei ole kättesaadavad, siis müügimahtude põhjal. Kui andmed turul saavutatud müügimahu kohta ei ole kättesaadavad, võib asjaomaste poolte turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas teadus- ja arendustegevusele tehtavatel kulutustel või teadus- ja arendussuutlikkusel.
3. Turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal. Kui eelmine kalendriaasta ei kajasta poolte turuosa asjaomasel turul või asjaomastel turgudel, arvutatakse turuosa poolte kolme eelneva kalendriaasta keskmise turuosana.
4. Artikli 1 lõike 2 punktis 5 osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on üks või mitu artikli 1 lõike 2 punktis 1 loetletud õigust või volitust.
Artikkel 8
Põhilised piirangud
Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mille eesmärk on otse või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult üks järgmistest piirangutest:
|
a) |
piirata poolte vabadust teha iseseisvalt või koos kolmandate isikutega teadus- ja arendustööd
|
|
b) |
piirata tootmis- või müügimahtu, välja arvatud:
|
|
c) |
fikseerida hindu lepingujärgse toote müümisel või lepingujärgse tehnoloogia litsentsimisel kolmandatele isikutele, välja arvatud hindade fikseerimine vahetute klientide jaoks või litsentsitasude fikseerimine vahetute litsentsisaajate jaoks, kui tulemuste ühine kasutamine
|
|
d) |
seada piiranguid territooriumide või tarbijaringi suhtes, kellele pooled võivad lepingujärgseid tooteid passiivselt müüa või lepingujärgset tehnoloogiat litsentsida, välja arvatud nõue anda teadus- ja arendustegevuse tulemuste ainulitsents teisele poolele; |
|
e) |
seada piiranguid, et lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat ei müüdaks aktiivselt või müüdaks vaid piiratult sellistel territooriumidel või nendele tarbijatele, mis või kes ei ole rakendamise raames toimunud spetsialiseerumise käigus reserveeritud vaid ühele poolele; |
|
f) |
nõuda, et keeldutaks rahuldamast tarbijate nõudlust poolte vastavatel territooriumidel või selliste tarbijate nõudlust, kes on jaotatud poolte vahel rakendamise raames toimunud spetsialiseerumise käigus, kui sellised tarbijad turustaksid lepingujärgseid tooteid muudel siseturu piiresse jäävatel territooriumidel; |
|
g) |
raskendada kasutajatel ja edasimüüjatel lepingujärgsete toodete hankimist muudelt edasimüüjatelt siseturu piires. |
Artikkel 9
Välja jäetud piirangud
1. Artiklis 2 sätestatud erand ei kehti järgmiste teadus- ja arenduskokkulepetes sisalduvate kohustuste suhtes:
|
a) |
keeld vaidlustada
|
|
b) |
keeld anda kolmandatele isikutele litsentse lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgse tehnoloogia kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui ühel või mitmel poolel on lubatud rakendada ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi ja selline rakendamine toimub siseturul kolmandate isikute suhtes. |
2. Lõike 1 punkt a ei piira võimalust näha ette teadus- ja arenduskokkuleppe lõpetamine, kui üks pooltest vaidlustab lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud intellektuaalomandi õiguste kehtivuse.
3. Kui teadus- ja arenduskokkulepe sisaldab mõnda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud välja jäetud piirangut, jätkatakse artiklis 2 sätestatud erandi kohaldamist teadus- ja arenduskokkuleppe ülejäänud osa suhtes, tingimusel et välja jäetud piirangud on võimalik ülejäänud osast eraldada ja et muud käesoleva määruse tingimused on täidetud.
Artikkel 10
Erandi tühistamine üksikjuhtudel Euroopa Komisjoni poolt
1. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 alusel tühistada käesoleva määrusega kehtestatud erandi, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toob teadus- ja arenduskokkulepe, mille suhtes käesolevas määruses sätestatud erandit kohaldatakse, siiski kaasa aluslepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi.
2. Komisjon võib käesoleva määruse kohase erandi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 alusel tühistada, kui:
|
a) |
teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute võimalust tegeleda teadus- ja arendustegevusega lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia valdkonnas (valdkondades); |
|
b) |
teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute juurdepääsu asjaomasele lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia turule; |
|
c) |
pooled jätavad ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemused ilma objektiivse põhjuseta kolmandate isikute suhtes rakendamata; |
|
d) |
lepingujärgsetel toodetel või lepingujärgsel tehnoloogial puudub siseturul või selle olulises osas tõhus konkurents, või |
|
e) |
teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu piiraks oluliselt innovatsioonialast konkurentsi konkreetses valdkonnas. |
Artikkel 11
Tühistamine üksikjuhtudel liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt
Liikmesriigi konkurentsiasutus võib tühistada käesoleva määruse kohase erandi, kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 tingimused on täidetud.
Artikkel 12
Üleminekuperiood
Aluslepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ajavahemikus 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2025 nende kokkulepete suhtes, mis on 30. juunil 2023 juba jõus ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EL) nr 1217/2010 sätestatud erandi tingimustele.
Artikkel 13
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2023.
Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2035.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46.
(2) ELT C 120, 15.3.2022, lk 9.
(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)640 final).
(4) Komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1217/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 36).
(5) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1067,
1. juuni 2023,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavate spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti c,
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)
olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus (EMÜ) nr 2821/71 annab komisjonile õiguse kohaldada artikli 101 lõiget 3 määruse andmise teel teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille eesmärgiks on spetsialiseerumine, sealhulgas selle saavutamiseks vajalikud kokkulepped. |
|
(2) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1218/2010 (3) on määratletud teatavad spetsialiseerumiskokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2023. Pidades silmas häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel ning arvestades määruse läbivaatamise tulemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus. |
|
(3) |
Käesoleva määruse eesmärk on tagada konkurentsi tõhus kaitse ja anda ettevõtjatele piisav õiguskindlus. Nende eesmärkide taotlemisel tuleks arvesse võtta vajadust lihtsustada võimalikult suures ulatuses haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. |
|
(4) |
Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määrusega ei ole vaja kindlaks määrata neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitut tegurit, eriti asjaomase turu struktuuri. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega kehtestatud erandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Allpool teatavat turuvõimu taset võib aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et spetsialiseerumiskokkulepete positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile. |
|
(6) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kaupade valmistamise ja teenuste ettevalmistamise kohta käivate kokkulepete suhtes. Teenuste ettevalmistamine on tegevus, mis eelneb klientidele teenuste osutamisele (näiteks koostöö sellise platvormi loomisel või käitamisel, mille kaudu hakatakse teenust osutama). Klientidele teenuste osutamine jääb käesoleva määruse kohaldamisalast välja, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku spetsialiseerumiskokkuleppe alusel ettevalmistatud teenuste ühises osutamises. |
|
(7) |
Spetsialiseerumiskokkulepped aitavad kaupade valmistamise või teenuste ettevalmistamise ja nende turustamise edendamisele kõige paremini kaasa, kui pooled panustavad sellesse vastastikku oma spetsiaalsete oskuste, varade või tegevusega, sest sellisel juhul on neil võimalik keskenduda konkreetsete kaupade valmistamisele või konkreetsete teenuste ettevalmistamisele ning tegutseda seega tulemuslikumalt ja pakkuda tooteid odavamalt. On tõenäoline, et tõhusast konkurentsist saavad kasu ka tarbijad. |
|
(8) |
Selline kasu tuleneb esiteks kokkulepetest, mille alusel üks või mitu poolt loobub täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamisest või teatavate teenuste ettevalmistamisest teis(t)e pool(t)e kasuks („ühepoolne spetsialiseerumine“), teiseks kokkulepetest, mille alusel kaks või rohkem poolt loobub täielikult või osaliselt teatavate, ent erinevate toodete valmistamisest või teatavate, ent erinevate teenuste ettevalmistamisest teis(t)e pool(t)e kasuks („vastastikune spetsialiseerumine“), ja kolmandaks kokkulepetest, mille alusel kaks või enam poolt kohustuvad valmistama teatavaid tooteid või ette valmistama teatavaid teenuseid ühiselt („ühistootmine“). |
|
(9) |
Käesoleva määruse kohaldamist ühepoolsete ja vastastikuste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes tuleks piirata ühel ja samal tooteturul tegutsevate poolte kokkulepetega. Samas ei pea pooled tegutsema samal geograafilisel turul. Lisaks ei eeldaks ühepoolse ja vastastikuse spetsialiseerumise põhimõte poolelt tootmisvõimsuse vähendamist, kuna piisab tootmismahtude vähendamisest. |
|
(10) |
Tagamaks spetsialiseerumise eelised, ilma et üks pool seejuures tootmisjärgselt turult täielikult lahkuks, peaksid ühepoolsed ja vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse üksnes siis, kui nendega nähakse ette tarne- ja ostukohustused. Tarne- ja ostukohustused võivad, ent ei pruugi olla oma laadilt ainuõiguslikud. |
|
(11) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ühistootmise kokkulepete suhtes, mille on sõlminud pooled, kes juba tegutsevad samal tooteturul, või pooled, kes soovivad ühistootmise kokkuleppe teel tooteturule siseneda. Ühistootmise põhimõte ei eeldaks, et pooled peavad vähendama kaupade valmistamise või teenuste ettevalmistamisega seotud tegevust väljaspool kavandatavat ühistootmise kokkulepet. |
|
(12) |
Võib eeldada, et kui poolte turuosa nende toodete puhul, mis on hõlmatud käesolevas määruses määratletud spetsialiseerumiskokkuleppega, ei ületa asjaomasel turul teatavat taset, toob selline spetsialiseerumiskokkulepe üldjuhul majanduslikku kasu mastaabi- ja mitmekülgsussäästu või paremate tootmistehnoloogiate kujul, võimaldades ka tarbijatel sellest tulenevast kasust osa saada. |
|
(13) |
Kui spetsialiseerumiskokkuleppega hõlmatud toodete puhul on tegemist vahetoodetega, mida üks või mitu poolt kasutab kas täielikult või osaliselt sisendina oma tootmisahela järgmise etapi toodetes, mida kõnealused pooled turul müüvad, ei tohiks poolte turuosa käesoleva määruse kohase erandi tegemiseks tootmisahela järgmise etapi toodete turul samuti teatavat taset ületada. Kui võtta poolte turuosa arvesse ainult vahetoodete puhul, ei arvestataks konkurente ohustavat võimalikku turulepääsu piiramise riski või tootmisahela järgmise etapi tootmissisendite hinnatõusu. |
|
(14) |
Juhul kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud turuosa künnis või kui ei ole täidetud muud käesolevas määruses sätestatud tingimused, ei saa eeldada, et spetsialiseerumiskokkulepped kas kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Sellisel juhul tuleb hinnata spetsialiseerumiskokkulepet eraldi vastavalt aluslepingu artiklile 101. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega kehtestatud erand ei peaks kohalduma kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole spetsialiseerumiskokkulepete positiivse mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata poolte turuosast tuleks käesoleva määrusega kehtestatud erandist põhimõtteliselt välja jätta kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki tugevaid konkurentsipiiranguid, näiteks fikseeritakse nendega hinnad kolmandate isikute jaoks, piiratakse tootmis- või müügimahtu või jaotatakse turge või kliente. |
|
(16) |
Turuosa künnis, erandite mittetegemine teatavate kokkulepete puhul ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad üldiselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda pooltel kõrvaldada konkurentsi kõnealuste kaupade või teenuste olulises osas. |
|
(17) |
Käesolevas määruses tuleks osutada tüüpilistele olukordadele, mille puhul võib pidada asjakohaseks tühistada käesolevas määruses sätestatud erand vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (4) artiklile 29. |
|
(18) |
Et hõlbustada selliste spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimist, mis võivad avaldada mõju poolte struktuurile, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks määrata 12 aastat, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„spetsialiseerumiskokkulepe“ – ühepoolne spetsialiseerumiskokkulepe, vastastikune spetsialiseerumiskokkulepe või ühistootmiskokkulepe;
|
|
2) |
„kokkulepe“ – ettevõtjate kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus; |
|
3) |
„toode“ – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus, välja arvatud vahendus- ja renditeenused; |
|
4) |
„tootmine“ – kaupade valmistamine või teenuste ettevalmistamine, sealhulgas alltöövõtu alusel; |
|
5) |
„teenuste ettevalmistamine“ – tegevus, mis eelneb teenuste tarbijatele osutamisele; |
|
6) |
„spetsialiseerumistoode“ – toode, mis on toodetud spetsialiseerumiskokkuleppe alusel; |
|
7) |
„tootmisahela järgmise etapi toode“ – toode, mille puhul üks või mitu poolt kasutavad spetsialiseerumistoodet sisendina ning mida need pooled müüvad turul; |
|
8) |
„asjaomane turg“ – asjaomane toote- ja geograafiline turg, kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad; kui spetsialiseerumistoodete puhul on tegemist vahetoodetega, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult sisendina tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamisel, on asjaomased turud ka need toote- ja geograafilised turud, kuhu tootmisahela järgmise etapi toode kuulub; |
|
9) |
„konkureeriv ettevõtja“ – tegelik või võimalik konkurent:
|
|
10) |
„ainuõiguslik tarnekohustus“ – kohustus mitte tarnida spetsialiseerumiskokkuleppe esemeks olevaid spetsialiseerumistooteid muu(de)le konkureeriva(te)le ettevõtja(te)le peale kokkuleppe pool(t)e; |
|
11) |
„ainuõiguslik ostukohustus“ – kohustus osta spetsialiseerumiskokkuleppe esemeks olevaid spetsialiseerumistooteid üksnes kokkuleppe pool(t)elt; |
|
12) |
„ühine“ (turustamise kontekstis) – tegevus, mis toimub
|
|
13) |
„turustamine“ – spetsialiseerumistoodete müük ja tarnimine klientidele, sealhulgas nende toodete turustamine. |
2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja“ ja „pool“ vastavaid nendega seotud ettevõtjaid: „seotud ettevõtjad“ –
|
1) |
ettevõtjad, kelle ettevõttes on ühel spetsialiseerumiskokkuleppe poolel otse või kaudselt üks või mitu järgmistest õigustest või volitustest:
|
|
2) |
ettevõtjad, kellel on spetsialiseerumiskokkuleppe poole suhtes otse või kaudselt üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
3) |
ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis 2 osutatud ettevõtjal on otse või kaudselt üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
4) |
ettevõtjad, kelle suhtes spetsialiseerumiskokkuleppe poolel koos ühe või mitme punktis 1, 2 või 3 osutatud ettevõtjaga või kahel või rohkemal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
5) |
ettevõtjad, kelle suhtes on üks või mitu punktis 1 loetletud õigust või volitust ühiselt
|
Artikkel 2
Erand
1. Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 spetsialiseerumiskokkulepete suhtes.
2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd sellised kokkulepped sisaldavad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid.
3. Lõikes 1 sätestatud erand kehtib ka spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandi õiguste litsentsimise või selliste õiguste loovutamise kohta ühele või enamale poolele, tingimusel et kõnealused sätted on otseselt seotud selliste kokkulepete rakendamisega ja selleks vajalikud ega kujuta endast selliste kokkulepete põhieesmärki.
4. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse spetsialiseerumiskokkuleppele ka siis, kui
|
a) |
pooled võtavad endale ainuõigusliku ostu- või tarnekohustuse või |
|
b) |
pooled turustavad spetsialiseerumistooteid ühiselt. |
Artikkel 3
Turuosa künnis
1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et poolte ühine turuosa ei moodusta üle 20 % asjaomas(t)est turust (turgudest), kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad.
2. Kui spetsialiseerumistooted on vahetooted, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult sisendina selliste tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida nad ka müüvad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit üksnes juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
|
a) |
kokkuleppeosaliste turuosa kokku ei ületa 20 % asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad; |
|
b) |
kokkuleppeosaliste turuosa kokku ei ületa 20 % asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), kuhu tootmisahela järgmise etapi tooted kuuluvad. |
Artikkel 4
Turuosa künnise kohaldamine
Artiklis 3 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:
|
a) |
turuosade arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul; kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas müügimahul; |
|
b) |
turuosad arvutatakse eelmise kalendriaasta andmete põhjal, või kui eelmine kalendriaasta ei kajasta poolte turuosa asjaomas(t)el turul (turgudel), arvutatakse turuosad poolte kolme eelneva kalendriaasta keskmise turuosana; |
|
c) |
artikli 1 lõike 2 punktis 5 osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on üks või mitu artikli 1 lõike 2 punktis 1 loetletud õigust või volitust; |
|
d) |
kui artiklis 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 20 %, kuid tõuseb hiljem vähemalt ühel asjaomasel turul nimetatud piirist kõrgemale, kehtib artiklis 2 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 20 % künnis esimest korda ületati. |
Artikkel 5
Põhilised piirangud
Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otse või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult
|
a) |
fikseerida hindasid spetsialiseerumistoodete müümisel kolmandatele isikutele, välja arvatud hindade fikseerimine vahetute klientide jaoks ühisturustamise raames; |
|
b) |
piirata tootmis- või müügimahtu, välja arvatud:
|
|
c) |
jaotada turge või kliente. |
Artikkel 6
Erandi tühistamine üksikjuhtudel Euroopa Komisjoni poolt
1. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 alusel tühistada käesoleva määrusega kehtestatud erandi, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toob spetsialiseerumiskokkulepe, mille suhtes käesolevas määruses sätestatud erandit kohaldatakse, siiski kaasa aluslepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi.
2. Komisjon võib käesoleva määruse kohase erandi tühistada vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 1, eelkõige juhul, kui asjaomane turg on väga kontsentreeritud ja konkurents on juba nõrk, näiteks ühe või mitme järgmise asjaolu tõttu:
|
a) |
teiste turuosaliste turuseisund; |
|
b) |
teiste turuosaliste vahel sõlmitud paralleelsetest spetsialiseerumiskokkulepetest tulenevad seosed; |
|
c) |
poolte ja teiste turuosaliste vahelised seosed. |
Artikkel 7
Tühistamine üksikjuhtudel liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt
Liikmesriigi konkurentsiasutus võib tühistada käesoleva määruse kohase erandi, kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 tingimused on täidetud.
Artikkel 8
Üleminekuperiood
Aluslepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ajavahemikus 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2025 nende kokkulepete suhtes, mis on 30. juunil 2023 juba jõus ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EL) nr 1218/2010 sätestatud erandi tingimustele.
Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2023.
Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2035.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46.
(2) ELT C 120, 15.3.2022, lk 1.
(3) Komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1218/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 43).
(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1 4.1.2003, lk 1).
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/27 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1068,
1. juuni 2023,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate tsüantraniliprooli jääkide piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Tsüantraniliprooli jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas. |
|
(2) |
Seoses impordi puhul kohaldatavate jääkide piirnormidega on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõigete 2 ja 4 kohane taotlus tsüantraniliprooli kohta, mida kasutatakse Kanadas ja Ameerika Ühendriikides kartulite, troopiliste juur- ja mugulköögiviljade, mittesöödava koorega kõrvitsaliste, hiina lehtnaeri/paksoi, lehtkapsaste, aedsalati ja salatitaimede, spinatite ja samalaadsete lehtede (v.a spinat), peterselli ning väiksemate õliseemnete (linaseemned, unimagunaseemned, seesamiseemned, sinepiseemned, kõrvitsaseemned, saflooriseemned, kurgirohuseemned, põldtudra seemned, kanepiseemned ja riitsinusseemned) puhul. Taotleja esitas andmed, mis näitavad, et selle aine lubatud kasutamine Kanadas ja Ameerika Ühendriikides kõnealuste kultuuride puhul põhjustab jääkide esinemist tasemel, mis ületab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud piirnorme, ning seetõttu on vaja jääkide piirnorme suurendada, et hoida ära kaubandustõkete tekkimist nimetatud kultuuride importimisel ELi. Teine määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 kohane taotlus muuta kehtivaid jääkide piirnorme on esitatud seoses aprikoosidega. |
|
(3) |
Asjaomane liikmesriik hindas mõlemat taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 8 ja hindamisaruanded edastati komisjonile. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige riske tarbijatele ja vajaduse korral ka riske loomadele, ning esitas põhjendatud arvamuse (2) jääkide kavandatud piirnormide kohta. Toiduohutusamet edastas kõnealuse arvamuse taotlejatele, komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi selle üldsusele kättesaadavaks. |
|
(5) |
Seoses tsüantraniliprooliga aprikooside, kartulite, troopiliste juur- ja mugulköögiviljade, mittesöödava koorega kõrvitsaliste, hiina lehtnaeri/paksoi, lehtkapsaste, sileda endiiviasiguri/eskariooli, spinatite ja samalaadsete lehtede (v.a spinat) ning peterselli puhul jõudis toiduohutusamet järeldusele, et riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda, kuna teave tsüantraniliprooli lagunemissaaduste toksilisuse kohta töödeldud toodetes ei olnud kättesaadav. Kuna toiduohutusamet jõudis järeldusele, et tarbijate kokkupuude kõnealuste lagunemissaadustega on väike ja ohutusvaru on suur, on asjakohane teha ettepanek kehtestada tsüantraniliprooli jaoks toiduohutusameti määratud jääkide piirnormid kõigi nimetatud toodete puhul. |
|
(6) |
Toiduohutusamet jõudis seoses tsüantraniliprooliga aedsalati puhul järeldusele, et jääkide piirnormide määramiseks vajalike andmekogumite valikut tuleb riskijuhtijatel täiendavalt kaaluda. Toiduohutusameti esitatud teabe põhjal on asjakohane teha ettepanek kehtestada aedsalati puhul tsüantraniliprooli jääkide piirnormiks 15 mg/kg, võttes aluseks jääkide andmed avatud lehtedega salati puhul. |
|
(7) |
Seoses kõigi muude jääkide piirnormide muudatustega, mida taotlejad seoses tsüantraniliprooliga taotlesid, tegi toiduohutusamet järelduse, et kõik nõuded andmete täielikkuse osas on täidetud ja et taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad vastavalt hinnangule, mis põhineb Euroopa 27 spetsiifilise tarbijarühma kokkupuutel. Oma hinnangus võttis toiduohutusamet arvesse kõige uuemaid andmeid kõnealuse aine toksikoloogiliste omaduste kohta. Ilmneb, et ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuse ainega kõigi seda ainet sisaldada võivate toiduainete tarbimisel ega ka asjaomaste toodete suures koguses tarbimisega kaasneval lühiajalisel kokkupuutel ei teki riski ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi. |
|
(8) |
Kuna jääkide piirnormide kavandatud muudatuste puhul on lähtutud ameti põhjendatud arvamusest ja võetud arvesse määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikes 2 loetletud asjakohaseid tegureid, on need muudatused kooskõlas nimetatud artikli nõuetega. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) „Reasoned Opinion on the modification of the existing maximum residue level for apricots and setting of import tolerances for cyantraniliprole in various crops“ („Põhjendatud arvamus tsüantraniliprooli jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta aprikooside puhul ja impordil kohaldatavate jääkide piirnormide kehtestamise kohta eri kultuuride puhul“). EFSA Journal 2022; 20(3): 7219.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas asendatakse tsüantraniliprooli käsitlev veerg järgmisega:
" Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
Kood-number |
Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1) |
Tsüantraniliprool |
||
|
(1) |
(2) |
(3) |
||
|
0100000 |
VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID |
|
||
|
0110000 |
Tsitrusviljad |
0,9 |
||
|
0110010 |
Greibid |
|
||
|
0110020 |
Apelsinid |
|
||
|
0110030 |
Sidrunid |
|
||
|
0110040 |
Laimid |
|
||
|
0110050 |
Mandariinid |
|
||
|
0110990 |
Muud (2) |
|
||
|
0120000 |
Pähklid |
0,04 |
||
|
0120010 |
Mandlid |
|
||
|
0120020 |
Brasiilia pähklid |
|
||
|
0120030 |
Kašupähklid |
|
||
|
0120040 |
Kastanid |
|
||
|
0120050 |
Kookospähklid |
|
||
|
0120060 |
Sarapuupähklid |
|
||
|
0120070 |
Makadaamiapähklid |
|
||
|
0120080 |
Pekanipähklid |
|
||
|
0120090 |
Piiniapähklid |
|
||
|
0120100 |
Pistaatsiapähklid |
|
||
|
0120110 |
Kreeka pähklid |
|
||
|
0120990 |
Muud (2) |
|
||
|
0130000 |
Õunviljad |
0,8 |
||
|
0130010 |
Õunad |
|
||
|
0130020 |
Pirnid |
|
||
|
0130030 |
Küdooniad |
|
||
|
0130040 |
Astelpihlaka viljad |
|
||
|
0130050 |
Nisperod / jaapani villpöörise viljad |
|
||
|
0130990 |
Muud (2) |
|
||
|
0140000 |
Luuviljad |
|
||
|
0140010 |
Aprikoosid |
0,7 |
||
|
0140020 |
Maguskirsid |
6 |
||
|
0140030 |
Virsikud |
1,5 |
||
|
0140040 |
Ploomid |
0,7 |
||
|
0140990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0150000 |
Marjad ja väikesed puuviljad |
|
||
|
0151000 |
|
1,5 |
||
|
0151010 |
Lauaviinamarjad |
|
||
|
0151020 |
Veiniviinamarjad |
|
||
|
0152000 |
|
1,5 |
||
|
0153000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0153010 |
Pamplid |
|
||
|
0153020 |
Põldmurakad |
|
||
|
0153030 |
Vaarikad (punased ja kollased) |
|
||
|
0153990 |
Muud (2) |
|
||
|
0154000 |
|
|
||
|
0154010 |
Mustikad |
4 |
||
|
0154020 |
Jõhvikad |
0,08 |
||
|
0154030 |
Sõstrad (mustad, punased ja valged) |
4 |
||
|
0154040 |
Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased) |
4 |
||
|
0154050 |
Kibuvitsamarjad |
4 |
||
|
0154060 |
Mooruspuu marjad (mustad ja valged) |
0,01 ((*)) |
||
|
0154070 |
Õun-viirpuu marjad |
0,8 |
||
|
0154080 |
Musta leedri marjad |
0,01 ((*)) |
||
|
0154990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0160000 |
Mitmesugused puuviljad |
|
||
|
0161000 |
|
|
||
|
0161010 |
Datlid |
0,01 ((*)) |
||
|
0161020 |
Viigimarjad |
0,01 ((*)) |
||
|
0161030 |
Lauaoliivid |
3 |
||
|
0161040 |
Kinkanid |
0,01 ((*)) |
||
|
0161050 |
Tähtviljad |
0,01 ((*)) |
||
|
0161060 |
Hurmaad |
0,8 |
||
|
0161070 |
Jambolanid |
0,01 ((*)) |
||
|
0161990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0162000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0162010 |
Kiivid (rohelised, punased, kollased) |
|
||
|
0162020 |
Litšid |
|
||
|
0162030 |
Granadillid/marakujad |
|
||
|
0162040 |
Kaktusviljad |
|
||
|
0162050 |
Hariliku kuldlehiku viljad |
|
||
|
0162060 |
Virgiinia persimonid |
|
||
|
0162990 |
Muud (2) |
|
||
|
0163000 |
|
|
||
|
0163010 |
Avokaadod |
0,01 ((*)) |
||
|
0163020 |
Banaanid |
0,01 ((*)) |
||
|
0163030 |
Mangod |
0,7 |
||
|
0163040 |
Papaiad |
0,01 ((*)) |
||
|
0163050 |
Granaatõunad |
0,01 ((*)) |
||
|
0163060 |
Suhkurannoonad |
0,01 ((*)) |
||
|
0163070 |
Guajaavid |
0,01 ((*)) |
||
|
0163080 |
Ananassid |
0,01 ((*)) |
||
|
0163090 |
Hõlmise leivapuu viljad |
0,01 ((*)) |
||
|
0163100 |
Durianid |
0,01 ((*)) |
||
|
0163110 |
Oga-annoonad |
0,01 ((*)) |
||
|
0163990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0200000 |
VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI |
|
||
|
0210000 |
Juur- ja mugulköögivili |
|
||
|
0211000 |
|
0,15 |
||
|
0212000 |
|
0,15 |
||
|
0212010 |
Kassaava/jahumanioki juured |
|
||
|
0212020 |
Bataat |
|
||
|
0212030 |
Jamss |
|
||
|
0212040 |
Roogmaranta |
|
||
|
0212990 |
Muud (2) |
|
||
|
0213000 |
|
0,05 |
||
|
0213010 |
Söögipeet |
|
||
|
0213020 |
Porgand |
|
||
|
0213030 |
Juurseller |
|
||
|
0213040 |
Mädarõigas |
|
||
|
0213050 |
Maapirn |
|
||
|
0213060 |
Pastinaak |
|
||
|
0213070 |
Juurpetersell |
|
||
|
0213080 |
Redis |
|
||
|
0213090 |
Aed-piimjuur |
|
||
|
0213100 |
Kaalikas |
|
||
|
0213110 |
Naeris |
|
||
|
0213990 |
Muud (2) |
|
||
|
0220000 |
Sibulköögivili |
|
||
|
0220010 |
Küüslauk |
0,05 |
||
|
0220020 |
Sibul |
0,05 |
||
|
0220030 |
Pesasibul |
0,05 |
||
|
0220040 |
Roheline sibul ja talisibul |
8 |
||
|
0220990 |
Muud (2) |
0,05 |
||
|
0230000 |
Viliköögivili |
|
||
|
0231000 |
|
|
||
|
0231010 |
Tomat |
1 |
||
|
0231020 |
Harilik paprika |
1,5 |
||
|
0231030 |
Baklažaan |
1 |
||
|
0231040 |
Söödav muskushibisk |
1,5 |
||
|
0231990 |
Muud (2) |
1,5 |
||
|
0232000 |
|
0,4 |
||
|
0232010 |
Kurk |
|
||
|
0232020 |
Kornišon |
|
||
|
0232030 |
Kabatšokk |
|
||
|
0232990 |
Muud (2) |
|
||
|
0233000 |
|
0,4 |
||
|
0233010 |
Melon |
|
||
|
0233020 |
Suureviljaline kõrvits |
|
||
|
0233030 |
Arbuus |
|
||
|
0233990 |
Muud (2) |
|
||
|
0234000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0239000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0240000 |
Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid) |
|
||
|
0241000 |
|
2 |
||
|
0241010 |
Spargelkapsas |
|
||
|
0241020 |
Lillkapsas |
|
||
|
0241990 |
Muud (2) |
|
||
|
0242000 |
|
2 |
||
|
0242010 |
Rooskapsas |
|
||
|
0242020 |
Peakapsas |
|
||
|
0242990 |
Muud (2) |
|
||
|
0243000 |
|
|
||
|
0243010 |
Pekingi lehtnaeris / petsai |
30 |
||
|
0243020 |
Kähar lehtkapsas ja söödakapsas |
0,01 ((*)) |
||
|
0243990 |
Muud (2) |
30 |
||
|
0244000 |
|
2 |
||
|
0250000 |
Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied |
|
||
|
0251000 |
|
15 |
||
|
0251010 |
Põldkännak |
|
||
|
0251020 |
Aedsalat |
|
||
|
0251030 |
Sile endiiviasigur / eskariool |
|
||
|
0251040 |
Salatkress ning muud idandid ja võrsed |
|
||
|
0251050 |
Ameerika kollakas |
|
||
|
0251060 |
Põld-võõrkapsas/rukola |
|
||
|
0251070 |
Kapsas-lehtsinep |
|
||
|
0251080 |
Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid) |
|
||
|
0251990 |
Muud (2) |
|
||
|
0252000 |
|
|
||
|
0252010 |
Spinat |
0,01 ((*)) |
||
|
0252020 |
Harilik portulak |
20 |
||
|
0252030 |
Lehtpeet |
20 |
||
|
0252990 |
Muud (2) |
20 |
||
|
0253000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0254000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0255000 |
|
0,01 ((*)) |
||
|
0256000 |
|
|
||
|
0256010 |
Aed-harakputk |
0,02 ((*)) |
||
|
0256020 |
Murulauk |
0,02 ((*)) |
||
|
0256030 |
Lehtseller |
0,02 ((*)) |
||
|
0256040 |
Petersell |
20 |
||
|
0256050 |
Aedsalvei |
0,02 ((*)) |
||
|
0256060 |
Rosmariin |
0,02 ((*)) |
||
|
0256070 |
Aed-liivatee |
0,02 ((*)) |
||
|
0256080 |
Vürtsbasiilik ja söödavad õied |
0,02 ((*)) |
||
|
0256090 |
Loorberilehed |
0,02 ((*)) |
||
|
0256100 |
Estragon |
0,02 ((*)) |
||
|
0256990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
||
|
0260000 |
Kaunköögivili |
|
||
|
0260010 |
Oad (kaunadega) |
1,5 |
||
|
0260020 |
Oad (kaunadeta) |
0,3 |
||
|
0260030 |
Herned (kaunadega) |
2 |
||
|
0260040 |
Herned (kaunadeta) |
0,3 |
||
|
0260050 |
Läätsed |
0,01 ((*)) |
||
|
0260990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0270000 |
Varsköögivili |
|
||
|
0270010 |
Spargel |
0,01 ((*)) |
||
|
0270020 |
Kardi |
0,01 ((*)) |
||
|
0270030 |
Varsseller |
15 |
||
|
0270040 |
Salat-apteegitill |
0,01 ((*)) |
||
|
0270050 |
Harilik artišokk |
0,1 |
||
|
0270060 |
Porrulauk |
0,01 ((*)) |
||
|
0270070 |
Rabarber |
0,01 ((*)) |
||
|
0270080 |
Bambusevõrsed |
0,01 ((*)) |
||
|
0270090 |
Palmipungad |
0,01 ((*)) |
||
|
0270990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0280000 |
Seened, samblad ja samblikud |
0,01 ((*)) |
||
|
0280010 |
Kultuurseened |
|
||
|
0280020 |
Metsaseened |
|
||
|
0280990 |
Samblad ja samblikud |
|
||
|
0290000 |
Vetikad ja prokarüoodid |
0,01 ((*)) |
||
|
0300000 |
KAUNVILI |
|
||
|
0300010 |
Oad |
0,3 |
||
|
0300020 |
Läätsed |
0,01 ((*)) |
||
|
0300030 |
Herned |
0,01 ((*)) |
||
|
0300040 |
Lupiinid/lupiinioad |
0,01 ((*)) |
||
|
0300990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0400000 |
ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI |
|
||
|
0401000 |
Õliseemned |
|
||
|
0401010 |
Linaseemned |
1,5 |
||
|
0401020 |
Maapähklid |
0,01 ((*)) |
||
|
0401030 |
Unimagunaseemned |
1,5 |
||
|
0401040 |
Seesamiseemned |
1,5 |
||
|
0401050 |
Päevalilleseemned |
0,5 |
||
|
0401060 |
Rapsiseemned |
0,8 |
||
|
0401070 |
Sojaoad |
0,4 |
||
|
0401080 |
Sinepiseemned |
1,5 |
||
|
0401090 |
Puuvillaseemned |
1,5 |
||
|
0401100 |
Kõrvitsaseemned |
1,5 |
||
|
0401110 |
Värvisafloori seemned |
1,5 |
||
|
0401120 |
Hariliku kurgirohu seemned |
1,5 |
||
|
0401130 |
Põldtudra seemned |
1,5 |
||
|
0401140 |
Kanepiseemned |
1,5 |
||
|
0401150 |
Riitsinuseseemned |
1,5 |
||
|
0401990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0402000 |
Õlivili |
|
||
|
0402010 |
Oliivid õli tootmiseks |
3 |
||
|
0402020 |
Õlipalmi tuumad |
0,01 ((*)) |
||
|
0402030 |
Õlipalmi viljad |
0,01 ((*)) |
||
|
0402040 |
Hariliku kapokipuu viljad |
0,01 ((*)) |
||
|
0402990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
0500000 |
TERAVILI |
0,01 ((*)) |
||
|
0500010 |
Oder |
|
||
|
0500020 |
Tatar ja muu ebateravili |
|
||
|
0500030 |
Mais |
|
||
|
0500040 |
Harilik hirss |
|
||
|
0500050 |
Kaer |
|
||
|
0500060 |
Riis |
|
||
|
0500070 |
Rukis |
|
||
|
0500080 |
Harilik sorgo |
|
||
|
0500090 |
Nisu |
|
||
|
0500990 |
Muud (2) |
|
||
|
0600000 |
TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD |
|
||
|
0610000 |
Teed |
0,05 ((*)) |
||
|
0620000 |
Kohvioad |
0,05 |
||
|
0630000 |
Taimeteed |
|
||
|
0631000 |
|
0,05 ((*)) |
||
|
0631010 |
Kummel |
|
||
|
0631020 |
Hapu hibisk |
|
||
|
0631030 |
Roos |
|
||
|
0631040 |
Jasmiin |
|
||
|
0631050 |
Pärn |
|
||
|
0631990 |
Muud (2) |
|
||
|
0632000 |
|
0,05 ((*)) |
||
|
0632010 |
Maasikas |
|
||
|
0632020 |
Tee-punapõõsas |
|
||
|
0632030 |
Matepuu |
|
||
|
0632990 |
Muud (2) |
|
||
|
0633000 |
|
0,2 |
||
|
0633010 |
Palderjan |
|
||
|
0633020 |
Ženženn |
|
||
|
0633990 |
Muud (2) |
|
||
|
0639000 |
|
0,05 ((*)) |
||
|
0640000 |
Kakaooad |
0,05 ((*)) |
||
|
0650000 |
Jaanikaunad/jaanileivad |
0,05 ((*)) |
||
|
0700000 |
HUMAL |
0,05 ((*)) |
||
|
0800000 |
MAITSEAINED |
|
||
|
0810000 |
Seemned |
0,05 ((*)) |
||
|
0810010 |
Aniis |
|
||
|
0810020 |
Pärsia köömen |
|
||
|
0810030 |
Seller |
|
||
|
0810040 |
Koriander |
|
||
|
0810050 |
Harilik vürtsköömen |
|
||
|
0810060 |
Aedtill |
|
||
|
0810070 |
Harilik apteegitill |
|
||
|
0810080 |
Põld-lambalääts |
|
||
|
0810090 |
Muskaatpähkel |
|
||
|
0810990 |
Muud (2) |
|
||
|
0820000 |
Viljad |
0,05 ((*)) |
||
|
0820010 |
Piment |
|
||
|
0820020 |
Jaapani pipar |
|
||
|
0820030 |
Köömen |
|
||
|
0820040 |
Kardemon |
|
||
|
0820050 |
Kadakamarjad |
|
||
|
0820060 |
Pipar (must, roheline ja valge) |
|
||
|
0820070 |
Vanill |
|
||
|
0820080 |
Tamarind |
|
||
|
0820990 |
Muud (2) |
|
||
|
0830000 |
Puukoor |
0,05 ((*)) |
||
|
0830010 |
Kaneel |
|
||
|
0830990 |
Muud (2) |
|
||
|
0840000 |
Juured ja risoomid |
|
||
|
0840010 |
Lagritsa-magusjuur |
0,2 |
||
|
0840020 |
Harilik ingver |
|
||
|
0840030 |
Harilik kollajuur / kurkum |
0,2 |
||
|
0840040 |
Mädarõigas |
|
||
|
0840990 |
Muud (2) |
0,2 |
||
|
0850000 |
Pungad |
0,05 ((*)) |
||
|
0850010 |
Nelk |
|
||
|
0850020 |
Kappar |
|
||
|
0850990 |
Muud (2) |
|
||
|
0860000 |
Õie emakasuue |
0,05 ((*)) |
||
|
0860010 |
Safran |
|
||
|
0860990 |
Muud (2) |
|
||
|
0870000 |
Seemnerüü |
0,05 ((*)) |
||
|
0870010 |
Muskaatõis |
|
||
|
0870990 |
Muud (2) |
|
||
|
0900000 |
SUHKRUTAIMED |
|
||
|
0900010 |
Suhkrupeedi juured |
0,05 |
||
|
0900020 |
Harilik suhkruroog |
0,01 ((*)) |
||
|
0900030 |
Juursigur |
0,05 |
||
|
0900990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
||
|
1000000 |
LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD |
|
||
|
1010000 |
Koed |
|
||
|
1011000 |
|
|
||
|
1011010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1011020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1011030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1011040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1011050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1011990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1012000 |
|
|
||
|
1012010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1012020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1012030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1012040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1012050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1012990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1013000 |
|
|
||
|
1013010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1013020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1013030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1013040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1013050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1013990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1014000 |
|
|
||
|
1014010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1014020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1014030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1014040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1014050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1014990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1015000 |
|
|
||
|
1015010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1015020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1015030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1015040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1015050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1015990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1016000 |
|
|
||
|
1016010 |
Lihaskude |
0,02 |
||
|
1016020 |
Rasvkude |
0,04 |
||
|
1016030 |
Maks |
0,15 |
||
|
1016040 |
Neerud |
0,15 |
||
|
1016050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
0,15 |
||
|
1016990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1017000 |
|
|
||
|
1017010 |
Lihaskude |
0,2 |
||
|
1017020 |
Rasvkude |
0,5 |
||
|
1017030 |
Maks |
1,5 |
||
|
1017040 |
Neerud |
1,5 |
||
|
1017050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
1,5 |
||
|
1017990 |
Muud (2) |
0,01 |
||
|
1020000 |
Piim |
0,02 |
||
|
1020010 |
Veised |
|
||
|
1020020 |
Lambad |
|
||
|
1020030 |
Kitsed |
|
||
|
1020040 |
Hobused |
|
||
|
1020990 |
Muud (2) |
|
||
|
1030000 |
Linnumunad |
0,15 |
||
|
1030010 |
Kanad |
|
||
|
1030020 |
Pardid |
|
||
|
1030030 |
Haned |
|
||
|
1030040 |
Vutid |
|
||
|
1030990 |
Muud (2) |
|
||
|
1040000 |
Mesi ja muud mesindustooted |
0,05 ((*)) |
||
|
1050000 |
Kahepaiksed ja roomajad |
0,01 |
||
|
1060000 |
Selgrootud maismaaloomad |
0,01 |
||
|
1070000 |
Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed |
0,01 |
||
|
1100000 |
LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8) |
|
||
|
1200000 |
ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8) |
|
||
|
1300000 |
TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9) |
|
((*)) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas."
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/40 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1069,
1. juuni 2023,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate biksafeeni, tsüprodiniili, fenheksamiidi, fenpikoksamiidi, fenpüroksimaadi, flutianiili, isoksaflutooli, mandipropamiidi, metoksüfenosiidi ja spinetoraami jääkide piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Codex alimentarius’e komisjon võttis 13. detsembril 2022 vastu atseetamipriidi, biksafeeni, klorotaloniili, klofentesiini, klotianidiini, tsüprodiniili, difenokonasooli, etiprooli, fenheksamiidi, fenpikoksamiidi, fenpüroksimaadi, fluensulfooni, fluopüraami, flutianiili, imasaliili, isoprotiolaani, isoksaflutooli, mandipropamiidi, metkonasooli, metopreeni, metoksüfenosiidi, protiokonasooli, püdiflumetofeeni, pürasulfotooli, pürasiflumiidi, kinoksüfeeni, spinetoraami, spiropidooni, tebukonasooli, tiametoksaami, trifloksüstrobiini ja trineksapak-etüüli uued codex’i jääkide piirnormid (2). |
|
(2) |
Nende ainete jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisas, välja arvatud etiprooli, fluensulfooni ja püdiflumetofeeni puhul, mille jääkide konkreetseid piirnorme ei ole eraldi sätestatud ja mida ei ole kantud määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse, mistõttu kehtib artikli 18 lõike 1 punktis b sätestatud vaikeväärtus 0,01 mg/kg. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (3) artikli 5 lõike 3 kohaselt arvestatakse toidualaste õigusnormide väljatöötamisel või kohandamisel olemasolevaid või peatselt valmivaid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui need standardid või nende asjaomased osad oleksid ebatõhusad või sobimatud vahendid toidualaste õigusnormide õiguspäraste eesmärkide täitmiseks või kui arvestamata jätmine on teaduslikult põhjendatud või kui nende kasutamise tulemusena tekiks liidus sobivaks määratud tasemest erinev kaitsetase. Sama määruse artikli 13 punkti e kohaselt peab liit edendama rahvusvaheliste tehniliste standardite ja toidualaste õigusnormide kooskõla, tagades samas, et liidus ettenähtud kõrge kaitsetase ei langeks. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas riske tarbijatele ja esitas teadusliku aruande (4). Juhtudel, kui toiduohutusamet on tuvastanud võimaliku ohu tarbijate tervisele, esitas liit codex’i pestitsiidijääkide komiteele reservatsioonid (5) (6) kavandatud CXLide suhtes. See hõlmas järgmisi pestitsiidi ja toote kombinatsioone: atseetamipriid (kõik tooted), klorotaloniil (kõik tooted), klofentesiin (kõik tooted), klotianidiin (kõik tooted), difenokonasool (kõik tooted), etiprool (kõik tooted), fenpüroksimaat (sidrunid ja laimid, pomelid ja greibid), fluensulfoon (kõik tooted), imasaliil (kõik tooted), isoprotiolaan (kõik tooted), metkonasool (kõik tooted), metopreen (kõik tooted), protiokonasool (kõik tooted), püdiflumetofeen (kõik tooted), pürasulfotool (kõik tooted), pürasiflumiid (kõik tooted), kinoksüfeen (kõik tooted), spinetoraam (roheline ja must tee), spiropidoon (kõik tooted), tebukonasool (kõik tooted), tiametoksaam (kõik tooted), trifloksüstrobiin (kõik tooted) ja trineksapak-etüül (kõik tooted). |
|
(5) |
Neid CXL-e, mille kohta liit ei esitanud codex’i pestitsiidijääkide komiteele reservatsiooni, kuna amet ei tuvastanud riske liidu tarbijatele, võib seega pidada ohutuks. See kehtib teatavate CXLide kohta biksafeeni, tsüprodiniili, fenheksamiidi, fenpikoksaamiidi, fenpüroksimaadi, flutianiili, isoksaflutooli, mandipropamiidi, metoksüfenosiidi ja spinetoraami puhul. Seepärast tuleks kõnealused CXLid lisada määrusesse (EÜ) nr 396/2005, välja arvatud juhul, kui need on seotud toodetega, mis ei ole kantud kõnealuse määruse I lisasse, või juhul, kui need piirnormid on kehtivatest jääkide piirnormidest madalamad. Seega ei tohiks fluopüraami jääkide piirnorme muuta. |
|
(6) |
Tuginedes toiduohutusameti teaduslikule aruandele ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikes 2 loetletud asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide kavandatud muudatused kooskõlas nimetatud artikli nõuetega. |
|
(7) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) https://www.fao.org/fao-who-codexalimentarius/sh-proxy/en/?lnk=1&url=https%253A%252F%252Fworkspace.fao.org%252Fsites%252Fcodex%252FMeetings%252FCX-701-45%252FFinal%252520Report%252520CAC45%252FCompiled%2BREP22_CAC.pdf
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühine toidustandardite programm, codex alimentarius’e komisjon. III liide. 45. istung. Virtuaalne, 21.–25. november, 12–13. ja 19. detsember 2022 ning 6. veebruar 2023.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(4) „Scientific support for preparing an EU position for the 53rd Session of the Codex Committee on Pesticide Residues (CCPR)“ („Teadusalane abi ELi seisukoha ettevalmistamiseks codex’i pestitsiidijääkide komitee 53. istungi jaoks“). EFSA Journal 2022; 20(9): 7521.
(5) Euroopa Liidu märkused Codex CX/PR 22/53/5 kohta: https://www.fao.org/fao-who-codexalimentarius/sh-proxy/en/?lnk=1&url=https%253A%252F%252Fworkspace.fao.org%252Fsites%252Fcodex%252FMeetings%252FCX-718-53%252FCRDs%252Fpr53_crd13revx.pdf.
(6) Codex’i pestitsiidijääkide komitee 53. istungjärgu aruanne REP22/PR53: https://www.fao.org/fao-who-codexalimentarius/sh-proxy/en/?lnk=1&url=https%253A%252F%252Fworkspace.fao.org%252Fsites%252Fcodex%252FMeetings%252FCX-718-53%252FREPORT%252FFINAL%2BREPORT%252FREP22_PR53e.pdf.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas asendatakse biksafeeni, tsüprodiniili, fenheksamiidi, fenpikoksaamiidi, fenpüroksimaati, flutianiili, isoksaflutooli, mandipropamiidi, metoksüfenosiidi ja spinetoraami käsitlevad veerud järgmisega:
„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
Kood-number |
Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1) |
Biksafeen (R) (F) |
Tsüprodiniil (R) (F) |
Fenheksamiid (F) |
Fenpikoksamiid (R) (F) |
Fenpüroksimaat (R) (F) |
Flutianiil |
Isoksaflutool (isoksaflutooli ja selle diketonitriil-metaboliidi summa, väljendatud isoksaflutoolina) |
Mandipropamiid (kõik koostises esinevad isomeerid mis tahes vahekorras) |
Metoksüfenosiid (F) |
Spinetoraam (spinetoraam J ja spinetoraam L summa) (F) (A) |
||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
(8) |
(9) |
(10) |
(11) |
(12) |
||
|
0100000 |
VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
||
|
0110000 |
Tsitrusviljad |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,5 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
|
||
|
0110010 |
Greibid |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0110020 |
Apelsinid |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,4 |
|
0,07 |
||
|
0110030 |
Sidrunid |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,5 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0110040 |
Laimid |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,5 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0110050 |
Mandariinid |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,5 |
|
0,15 |
||
|
0110990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
(+) |
|
|
0,5 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0120000 |
Pähklid |
|
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,05 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,1 |
0,02 ((*)) |
||
|
0120010 |
Mandlid |
|
0,02 ((*))(+) |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120020 |
Brasiilia pähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120030 |
Kašupähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120040 |
Kastanid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120050 |
Kookospähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120060 |
Sarapuupähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120070 |
Makadaamiapähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120080 |
Pekanipähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120090 |
Piiniapähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120100 |
Pistaatsiapähklid |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120110 |
Kreeka pähklid |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
||
|
0120990 |
Muud (2) |
|
0,04 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0130000 |
Õunviljad |
|
2 |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,15 |
||
|
0130010 |
Õunad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,3 (+) |
0,15 |
|
|
0,01 ((*)) |
(+) |
||
|
0130020 |
Pirnid |
|
|
6 |
|
0,3 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
(+) |
||
|
0130030 |
Küdooniad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,2 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
(+) |
||
|
0130040 |
Astelpihlaka viljad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,2 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
(+) |
||
|
0130050 |
Nisperod / jaapani villpöörise viljad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,2 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
(+) |
||
|
0130990 |
Muud (2) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0140000 |
Luuviljad |
|
2 |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0140010 |
Aprikoosid |
|
|
10 |
|
0,3 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
0,2 (+) |
||
|
0140020 |
Maguskirsid |
|
|
7 |
|
2 (+) |
0,4 |
|
|
2 |
2 |
||
|
0140030 |
Virsikud |
|
|
10 |
|
0,3 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,3 |
||
|
0140040 |
Ploomid |
|
|
2 |
|
0,1 (+) |
0,01 ((*)) |
|
|
2 |
0,02 ((*)) |
||
|
0140990 |
Muud (2) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0150000 |
Marjad ja väikesed puuviljad |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
||
|
0151000 |
|
|
3 |
15 |
|
0,3 |
0,7 |
|
2 |
1 |
0,4 |
||
|
0151010 |
Lauaviinamarjad |
|
|
|
|
(+) |
|
|
|
|
(+) |
||
|
0151020 |
Veiniviinamarjad |
|
|
|
|
(+) |
|
|
|
|
(+) |
||
|
0152000 |
|
|
5 |
10 |
|
0,3 |
0,3 |
|
0,01 ((*)) |
2 |
0,2 |
||
|
0153000 |
|
|
|
15 |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
1 |
||
|
0153010 |
Pamplid |
|
3 |
|
|
0,7 (+) |
|
|
|
|
(+) |
||
|
0153020 |
Põldmurakad |
|
0,02 ((*)) |
|
|
0,5 (+) |
|
|
|
|
(+) |
||
|
0153030 |
Vaarikad (punased ja kollased) |
|
3 |
|
|
1,5 (+) |
|
|
|
|
|
||
|
0153990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
||
|
0154000 |
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0154010 |
Mustikad |
|
8 |
20 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
4 |
0,4 |
||
|
0154020 |
Jõhvikad |
|
8 |
20 |
|
0,5 (+) |
|
|
|
0,7 |
0,4 (+) |
||
|
0154030 |
Sõstrad (mustad, punased ja valged) |
|
8 |
20 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,5 |
||
|
0154040 |
Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased) |
|
8 |
20 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 (+) |
||
|
0154050 |
Kibuvitsamarjad |
|
3 |
5 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 (+) |
||
|
0154060 |
Mooruspuu marjad (mustad ja valged) |
|
3 |
5 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 (+) |
||
|
0154070 |
Õun-viirpuu marjad |
|
3 |
15 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 (+) |
||
|
0154080 |
Musta leedri marjad |
|
3 |
5 |
|
0,4 (+) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 (+) |
||
|
0154990 |
Muud (2) |
|
3 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,4 |
||
|
0160000 |
Mitmesugused puuviljad |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
||
|
0161000 |
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0161010 |
Datlid |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161020 |
Viigimarjad |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161030 |
Lauaoliivid |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,07 (+) |
||
|
0161040 |
Kinkanid |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,5 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161050 |
Tähtviljad |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161060 |
Hurmaad |
|
2 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161070 |
Jambolanid |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0161990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0162000 |
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0162010 |
Kiivid (rohelised, punased, kollased) |
|
|
15 |
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0162020 |
Litšid |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,015 |
||
|
0162030 |
Granadillid/marakujad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,4 |
||
|
0162040 |
Kaktusviljad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,5 |
||
|
0162050 |
Hariliku kuldlehiku viljad |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0162060 |
Virgiinia persimonid |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0162990 |
Muud (2) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0163000 |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0163010 |
Avokaadod |
|
1 |
|
0,01 ((*)) |
0,2 |
|
|
|
0,7 |
|
||
|
0163020 |
Banaanid |
|
0,02 ((*)) |
|
0,15 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163030 |
Mangod |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163040 |
Papaiad |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
1 |
|
||
|
0163050 |
Granaatõunad |
|
5 |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,6 |
|
||
|
0163060 |
Suhkurannoonad |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163070 |
Guajaavid |
|
1,5 |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163080 |
Ananassid |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163090 |
Hõlmise leivapuu viljad |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163100 |
Durianid |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163110 |
Oga-annoonad |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0163990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0200000 |
VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0210000 |
Juur- ja mugulköögivili |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0211000 |
|
0,06 |
0,02 ((*)) |
|
|
0,05 |
|
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0212000 |
|
0,06 |
0,02 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0212010 |
Kassaava/jahumanioki juured |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0212020 |
Bataat |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 |
|
||
|
0212030 |
Jamss |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0212040 |
Roogmaranta |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0212990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213000 |
|
0,09 |
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
||
|
0213010 |
Söögipeet |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213020 |
Porgand |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,5 |
|
||
|
0213030 |
Juurseller |
(+) |
0,3 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213040 |
Mädarõigas |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213050 |
Maapirn |
(+) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213060 |
Pastinaak |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213070 |
Juurpetersell |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213080 |
Redis |
(+) |
0,3 |
|
|
|
|
|
0,3 |
0,4 |
|
||
|
0213090 |
Aed-piimjuur |
(+) |
1,5 |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213100 |
Kaalikas |
(+) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213110 |
Naeris |
(+) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0213990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0220000 |
Sibulköögivili |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0220010 |
Küüslauk |
|
0,07 |
3 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0220020 |
Sibul |
|
0,3 |
3 |
|
|
|
|
0,1 (+) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0220030 |
Pesasibul |
|
0,07 |
3 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0220040 |
Roheline sibul ja talisibul |
|
0,8 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
7 (+) |
|
0,8 |
||
|
0220990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
3 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0230000 |
Viliköögivili |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
||
|
0231000 |
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
||
|
0231010 |
Tomat |
|
1,5 |
2 |
|
0,3 |
|
|
3 (+) |
0,6 |
0,06 |
||
|
0231020 |
Harilik paprika |
|
1,5 |
3 |
|
0,3 (+) |
|
|
1 |
2 |
0,4 |
||
|
0231030 |
Baklažaan |
|
1,5 |
2 |
|
0,3 |
|
|
3 |
0,6 (+) |
0,05 |
||
|
0231040 |
Söödav muskushibisk |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0231990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0232000 |
|
|
0,5 |
1 |
|
0,08 |
|
|
|
0,3 |
0,06 |
||
|
0232010 |
Kurk |
|
|
|
|
(+) |
0,03 |
|
0,2 |
|
|
||
|
0232020 |
Kornišon |
|
|
|
|
(+) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0232030 |
Kabatšokk |
|
|
|
|
(+) |
0,03 |
|
0,2 (+) |
|
|
||
|
0232990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0233000 |
|
|
0,6 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,03 |
||
|
0233010 |
Melon |
|
|
|
|
|
|
|
0,5 |
0,3 |
|
||
|
0233020 |
Suureviljaline kõrvits |
|
|
|
|
|
|
|
0,3 |
0,3 |
|
||
|
0233030 |
Arbuus |
|
|
|
|
|
|
|
0,3 |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0233990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
0,3 |
0,01 ((*)) |
|
||
|
0234000 |
|
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0239000 |
|
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0240000 |
Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0241000 |
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0241010 |
Spargelkapsas |
|
|
|
|
|
|
|
2 |
|
|
||
|
0241020 |
Lillkapsas |
|
|
|
|
|
|
|
0,3 |
|
|
||
|
0241990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0242000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0242010 |
Rooskapsas |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,2 |
|
|
||
|
0242020 |
Peakapsas |
|
0,7 |
|
|
|
|
|
3 |
|
|
||
|
0242990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0243000 |
|
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
25 |
|
|
||
|
0243010 |
Pekingi lehtnaeris / petsai |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0243020 |
Kähar lehtkapsas ja söödakapsas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0243990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0244000 |
|
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,1 |
|
|
||
|
0250000 |
Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0251000 |
|
0,01 ((*)) |
15 |
50 |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
25 |
|
|
||
|
0251010 |
Põldkännak |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251020 |
Aedsalat |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
1,5 |
||
|
0251030 |
Sile endiiviasigur / eskariool |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0251040 |
Salatkress ning muud idandid ja võrsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251050 |
Ameerika kollakas |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251060 |
Põld-võõrkapsas/rukola |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251070 |
Kapsas-lehtsinep |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251080 |
Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
4 |
||
|
0251990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0252000 |
|
0,01 ((*)) |
15 |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
25 |
4 |
|
||
|
0252010 |
Spinat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,9 |
||
|
0252020 |
Harilik portulak |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
||
|
0252030 |
Lehtpeet |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1,5 |
||
|
0252990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0253000 |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
25 |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0254000 |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
25 |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0255000 |
|
0,01 ((*)) |
0,06 |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,15 |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0256000 |
|
0,02 ((*)) |
40 |
50 |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,05 ((*)) |
30 |
|
4 |
||
|
0256010 |
Aed-harakputk |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256020 |
Murulauk |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256030 |
Lehtseller |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256040 |
Petersell |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256050 |
Aedsalvei |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256060 |
Rosmariin |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256070 |
Aed-liivatee |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256080 |
Vürtsbasiilik ja söödavad õied |
|
|
|
|
|
|
|
|
80 |
|
||
|
0256090 |
Loorberilehed |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256100 |
Estragon |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0256990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
||
|
0260000 |
Kaunköögivili |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
||
|
0260010 |
Oad (kaunadega) |
|
2 |
15 |
|
0,7 (+) |
|
|
1 |
2 |
0,05 |
||
|
0260020 |
Oad (kaunadeta) |
|
0,08 |
0,01 ((*)) |
|
0,05 |
|
|
0,01 ((*)) |
0,3 |
0,02 ((*)) |
||
|
0260030 |
Herned (kaunadega) |
|
2 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
2 |
0,02 ((*)) |
||
|
0260040 |
Herned (kaunadeta) |
|
0,08 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,3 |
0,3 |
0,02 ((*)) |
||
|
0260050 |
Läätsed |
|
2 |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0260990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0270000 |
Varsköögivili |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0270010 |
Spargel |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270020 |
Kardi |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270030 |
Varsseller |
|
30 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
20 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270040 |
Salat-apteegitill |
|
4 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270050 |
Harilik artišokk |
|
4 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,3 |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270060 |
Porrulauk |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,05 |
||
|
0270070 |
Rabarber |
|
2 |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270080 |
Bambusevõrsed |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270090 |
Palmipungad |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0270990 |
Muud (2) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0280000 |
Seened, samblad ja samblikud |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0280010 |
Kultuurseened |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0280020 |
Metsaseened |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0280990 |
Samblad ja samblikud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0290000 |
Vetikad ja prokarüoodid |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
0300000 |
KAUNVILI |
0,04 |
0,2 |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0300010 |
Oad |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,5 |
|
||
|
0300020 |
Läätsed |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0300030 |
Herned |
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
|
||
|
0300040 |
Lupiinid/lupiinioad |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0300990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0400000 |
ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI |
|
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
||
|
0401000 |
Õliseemned |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0401010 |
Linaseemned |
0,05 |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401020 |
Maapähklid |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,03 |
|
||
|
0401030 |
Unimagunaseemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401040 |
Seesamiseemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401050 |
Päevalilleseemned |
3 |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401060 |
Rapsiseemned |
0,08 |
0,02 |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401070 |
Sojaoad |
0,08 |
0,3 |
|
|
|
|
0,04 |
|
0,01 ((*)) |
(+) |
||
|
0401080 |
Sinepiseemned |
0,05 |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401090 |
Puuvillaseemned |
0,3 |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
7 |
(+) |
||
|
0401100 |
Kõrvitsaseemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401110 |
Värvisafloori seemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401120 |
Hariliku kurgirohu seemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401130 |
Põldtudra seemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401140 |
Kanepiseemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401150 |
Riitsinuseseemned |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0401990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0402000 |
Õlivili |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0402010 |
Oliivid õli tootmiseks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,06 (+) |
||
|
0402020 |
Õlipalmi tuumad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0402030 |
Õlipalmi viljad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0402040 |
Hariliku kapokipuu viljad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0402990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
0500000 |
TERAVILI |
|
|
0,01 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0500010 |
Oder |
1,5 |
4 |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500020 |
Tatar ja muu ebateravili |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500030 |
Mais |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
(+) |
||
|
0500040 |
Harilik hirss |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500050 |
Kaer |
0,4 |
4 |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500060 |
Riis |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
(+) |
||
|
0500070 |
Rukis |
0,05 |
0,5 |
|
0,6 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500080 |
Harilik sorgo |
2 |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500090 |
Nisu |
0,3 |
0,5 |
|
0,6 |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0500990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0600000 |
TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD |
|
|
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
|
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
0,1 ((*)) |
||
|
0610000 |
Teed |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
8 |
|
|
0,05 ((*)) |
80 |
|
||
|
0620000 |
Kohvioad |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
0,15 |
|
||
|
0630000 |
Taimeteed |
|
|
|
|
0,05 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
|
||
|
0631000 |
|
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631010 |
Kummel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631020 |
Hapu hibisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631030 |
Roos |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631040 |
Jasmiin |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631050 |
Pärn |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0631990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0632000 |
|
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0632010 |
Maasikas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0632020 |
Tee-punapõõsas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0632030 |
Matepuu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0632990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0633000 |
|
0,9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0633010 |
Palderjan |
(+) |
1,5 (+) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0633020 |
Ženženn |
(+) |
3 (+) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0633990 |
Muud (2) |
|
1,5 (+) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0639000 |
|
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0640000 |
Kakaooad |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
|
|
0,06 |
0,05 ((*)) |
|
||
|
0650000 |
Jaanikaunad/jaanileivad |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
|
|
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
|
||
|
0700000 |
HUMAL |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
15 (+) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
90 |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0800000 |
MAITSEAINED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810000 |
Seemned |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0810010 |
Aniis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810020 |
Pärsia köömen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810030 |
Seller |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810040 |
Koriander |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810050 |
Harilik vürtsköömen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810060 |
Aedtill |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810070 |
Harilik apteegitill |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810080 |
Põld-lambalääts |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810090 |
Muskaatpähkel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0810990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820000 |
Viljad |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0820010 |
Piment |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820020 |
Jaapani pipar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820030 |
Köömen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820040 |
Kardemon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820050 |
Kadakamarjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820060 |
Pipar (must, roheline ja valge) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820070 |
Vanill |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820080 |
Tamarind |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0820990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0830000 |
Puukoor |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0830010 |
Kaneel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0830990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0840000 |
Juured ja risoomid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0840010 |
Lagritsa-magusjuur |
0,05 ((*)) |
1,5 (+) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0840020 |
Harilik ingver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0840030 |
Harilik kollajuur / kurkum |
0,05 ((*)) |
1,5 (+) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0840040 |
Mädarõigas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0840990 |
Muud (2) |
0,05 ((*)) |
1,5 (+) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0850000 |
Pungad |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0850010 |
Nelk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0850020 |
Kappar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0850990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0860000 |
Õie emakasuue |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0860010 |
Safran |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0860990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0870000 |
Seemnerüü |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,1 ((*)) |
||
|
0870010 |
Muskaatõis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0870990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
0900000 |
SUHKRUTAIMED |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
||
|
0900010 |
Suhkrupeedi juured |
0,09 (+) |
|
|
|
|
|
|
|
0,3 |
|
||
|
0900020 |
Harilik suhkruroog |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
0,015 |
|
||
|
0900030 |
Juursigur |
0,09 (+) |
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
0900990 |
Muud (2) |
0,01 ((*)) |
|
|
|
|
|
|
|
0,01 ((*)) |
|
||
|
1000000 |
LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1010000 |
Koed |
|
(+) |
0,05 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
|
|
|
0,02 ((*)) |
||
|
1011000 |
|
|
0,02 ((*))(+) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1011010 |
Lihaskude |
0,8 |
(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1011020 |
Rasvkude |
2 |
(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 (+) |
|
||
|
1011030 |
Maks |
4 |
(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1011040 |
Neerud |
4 |
(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1011050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1011990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1012000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1012010 |
Lihaskude |
0,8 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1012020 |
Rasvkude |
2 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 (+) |
(+) |
||
|
1012030 |
Maks |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
(+) |
||
|
1012040 |
Neerud |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
(+) |
||
|
1012050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1012990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1013000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1013010 |
Lihaskude |
0,8 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1013020 |
Rasvkude |
2 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 (+) |
|
||
|
1013030 |
Maks |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1013040 |
Neerud |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1013050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1013990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1014000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1014010 |
Lihaskude |
0,8 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1014020 |
Rasvkude |
2 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 (+) |
|
||
|
1014030 |
Maks |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1014040 |
Neerud |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1014050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 (+) |
|
||
|
1014990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
|
||
|
1015000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1015010 |
Lihaskude |
0,8 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
1015020 |
Rasvkude |
2 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 |
(+) |
||
|
1015030 |
Maks |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
(+) |
||
|
1015040 |
Neerud |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
(+) |
||
|
1015050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
|
||
|
1015990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
1016000 |
|
|
0,02 ((*))(+) |
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
|
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
1016010 |
Lihaskude |
0,02 ((*)) |
(+) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
(+) |
|
||
|
1016020 |
Rasvkude |
0,05 |
(+) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
(+) |
(+) |
||
|
1016030 |
Maks |
0,05 |
(+) |
|
|
|
|
0,2 |
|
(+) |
(+) |
||
|
1016040 |
Neerud |
0,02 ((*)) |
|
|
|
|
|
0,2 |
|
|
|
||
|
1016050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
0,05 |
(+) |
|
|
|
|
0,2 |
|
|
|
||
|
1016990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
(+) |
|
|
|
|
0,02 ((*)) |
|
|
|
||
|
1017000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1017010 |
Lihaskude |
0,8 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,02 |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
1017020 |
Rasvkude |
2 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,015 |
0,2 |
|
0,02 ((*)) |
0,02 |
0,3 |
|
||
|
1017030 |
Maks |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
|
||
|
1017040 |
Neerud |
4 |
0,05 (+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
|
||
|
1017050 |
Söödav rups (v.a maks ja neerud) |
4 |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,8 |
|
0,1 |
0,01 ((*)) |
0,2 |
|
||
|
1017990 |
Muud (2) |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*))(+) |
|
0,02 |
0,01 ((*)) |
|
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
|
||
|
1020000 |
Piim |
0,2 |
0,02 ((*))(+) |
0,01 ((*)) |
0,015 |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,05 (+) |
0,02 ((*)) |
||
|
1020010 |
Veised |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1020020 |
Lambad |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1020030 |
Kitsed |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1020040 |
Hobused |
|
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1020990 |
Muud (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1030000 |
Linnumunad |
0,05 |
0,02 ((*))(+) |
0,05 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*))(+) |
0,02 ((*)) |
||
|
1030010 |
Kanad |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
(+) |
||
|
1030020 |
Pardid |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
(+) |
||
|
1030030 |
Haned |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
(+) |
||
|
1030040 |
Vutid |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
(+) |
||
|
1030990 |
Muud (2) |
|
(+) |
|
|
|
|
|
|
(+) |
|
||
|
1040000 |
Mesi ja muud mesindustooted |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,05 ((*)) |
||
|
1050000 |
Kahepaiksed ja roomajad |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
1060000 |
Selgrootud maismaaloomad |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
1070000 |
Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed |
0,02 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,05 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,01 ((*)) |
0,02 ((*)) |
||
|
1100000 |
LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1200000 |
ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
1300000 |
TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Biksafeen (R) (F) (R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: biksafeen – kood 1000000, välja arvatud 1040000: biksafeeni ja desmetüül-biksafeeni summa, väljendatud biksafeenina. (F) = rasvas lahustuv Külvikorrakultuuridest tuletatud jääkide piirnorm. 0213010 Söögipeet 0213020 Porgand 0213030 Juurseller 0213040 Mädarõigas 0213050 Maapirn 0213060 Pastinaak 0213070 Juurpetersell 0213080 Redis 0213090 Aed-piimjuur 0213100 Kaalikas 0213110 Naeris 0633010 Palderjan 0633020 Ženženn 0900010 Suhkrupeedi juured 0900030 Juursigur Tsüprodiniil (R) (F) (R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: tsüprodiniil – kood 1000000, välja arvatud koodid 1020000 ja 1040000: tsüprodiniil (tsüprodiniili ja CGA 304075 (vaba) summa, väljendatud tsüprodiniilina); tsüprodiniil – kood 1020000: tsüprodiniil (tsüprodiniili ja CGA 304075 (vaba ja konjugeeritud) summa, väljendatud tsüprodiniilina) (F) = rasvas lahustuv Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite ja/või kinnitavate meetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 14. märtsiks 2017, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0120010 Mandlid 0633000 c) juurtest 0633010 Palderjan 0633020 Ženženn 0633990 Muud (2) 0840010 Lagritsa-magusjuur 0840030 Kollajuur/kurkum 0840990 Muud (2) 1000000 LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD 1010000 Koed 1011000 a) Sead 1011010 Lihaskude 1011020 Rasvkude 1011030 Maks 1011040 Neerud 1011050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1011990 Muud (2) 1012000 b) Veised 1012010 Lihaskude 1012020 Rasvkude 1012030 Maks 1012040 Neerud 1012050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1012990 Muud (2) 1013000 c) Lambad 1013010 Lihaskude 1013020 Rasvkude 1013030 Maks 1013040 Neerud 1013050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1013990 Muud (2) 1014000 d) Kitsed 1014010 Lihaskude 1014020 Rasvkude 1014030 Maks 1014040 Neerud 1014050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1014990 Muud (2) 1015000 e) Hobuslased 1015010 Lihaskude 1015020 Rasvkude 1015030 Maks 1015040 Neerud 1015050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1015990 Muud (2) 1016000 f) Kodulinnud 1016010 Lihaskude 1016020 Rasvkude 1016030 Maks 1016050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1016990 Muud (2) 1017000 g) Muud põllumajanduslikud maismaaloomad 1017010 Lihaskude 1017020 Rasvkude 1017030 Maks 1017040 Neerud 1017050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1017990 Muud (2) 1020000 Piim 1020010 Veised 1020020 Lambad 1020030 Kitsed 1030000 Linnumunad 1030010 Kanad 1030020 Pardid 1030030 Haned 1030040 Vutid 1030990 Muud (2) Fenheksamiid (F) (F) = rasvas lahustuv Fenpikoksamiid (R) (F) (R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: fenpikoksamiid – kood 1000000, välja arvatud 1040000: X12326349, väljendatud fenpikoksamiidina. (F) = rasvas lahustuv Fenpüroksimaat (R) (F) (A) (R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: fenpüroksimaat – koodid 1012030, 1012040, 1013030, 1013040, 1014030, 1014040, 1015030, 1015040, 1017030, 1017040: fenpüroksimaat (metaboliit M-3, väljendatud fenpüroksimaadina (F)) (F) = rasvas lahustuv (A) (A) ELi referentlaborid tegid kindlaks, et metaboliidi M-3 võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust hiljemalt 7. aprilliks 2018, või kui võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist. Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete ja jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 7. aprilliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0110000 Tsitrusviljad 0110010 Greibid 0110020 Apelsinid 0110030 Sidrunid 0110040 Laimid 0110050 Mandariinid 0110990 Muud (2) 0130010 Õunad 0130020 Pirnid 0140010 Aprikoosid 0140020 Maguskirsid 0140040 Ploomid Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 7. aprilliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0130030 Küdooniad 0130040 Astelpihlaka viljad 0130050 Nisperod / jaapani villpöörise viljad 0140030 Virsikud 0151010 Lauaviinamarjad 0151020 Veiniviinamarjad Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave külvikorrakultuuride metabolismi ja jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 7. aprilliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0153010 Pamplid 0153030 Vaarikad (punased ja kollased) 0154010 Mustikad 0154030 Sõstrad (mustad, punased ja valged) 0154040 Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased) 0154050 Kibuvitsamarjad 0154060 Mooruspuu marjad (mustad ja valged) 0154070 Õun-viirpuu marjad 0154080 Musta leedri marjad 0260010 Oad (kaunadega) Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete, külvikorrakultuuride metabolismi ja jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 7. aprilliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0153020 Põldmurakad 0154020 Jõhvikad 0231020 Harilik paprika 0232010 Kurk 0232020 Kornišon 0232030 Kabatšokk Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metabolismi, analüüsimeetodite, külvikorrakultuuride metabolismi ja jääkide omaduste kohta töödeldud toodetes ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 7. aprilliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0700000 Humal Isoksaflutool (isoksaflutooli ja selle diketonitriil-metaboliidi summa, väljendatud isoksaflutoolina) (O) RPA 202248 on 2-tsüano-3-tsüklopropüül-1-(2-metüülsulfonüül-4-trifluorometüülfenüül) propaan-1,3-dioon. RPA 203328 on 2-metaansulfonüül-4-trifluorometüülbensoikhape. Mandipropamiid (kõik koostises esinevad isomeerid mis tahes vahekorras) Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliitide toksilisuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 11. juuliks 2021, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0220020 Sibul 0220040 Roheline sibul ja talisibul Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud hiljemalt 11. juuliks 2021, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0231010 Tomat 0232030 Kabatšokk Metoksüfenosiid (F) (F) = rasvas lahustuv Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 1. juuliks 2017, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0231030 Baklažaan Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 1. juuliks 2017, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 1011000 a) Sead 1011010 Lihaskude 1011020 Rasvkude 1011030 Maks 1011040 Neerud 1011050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1011990 Muud (2) 1012000 b) Veised 1012010 Lihaskude 1012020 Rasvkude 1012030 Maks 1012040 Neerud 1012050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1012990 Muud (2) 1013000 c) Lambad 1013010 Lihaskude 1013020 Rasvkude 1013030 Maks 1013040 Neerud 1013050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1013990 Muud (2) 1014000 d) Kitsed 1014010 Lihaskude 1014020 Rasvkude 1014030 Maks 1014040 Neerud 1014050 Söödav rups (v.a maks ja neerud) 1014990 Muud (2) 1016010 Lihaskude 1016020 Rasvkude 1016030 Maks 1020000 Piim 1020010 Veised 1020020 Lambad 1020030 Kitsed 1020040 Hobused 1020990 Muud (2) 1030000 Linnumunad 1030010 Kanad 1030020 Pardid 1030030 Haned 1030040 Vutid 1030990 Muud (2) Spinetoraam (spinetoraam J ja spinetoraam L summa) (F) (A) (F) = rasvas lahustuv (A) ELi referentlaborid tegid kindlaks, et spinetoraam J ja spinetoraam L võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jääkide piirnormide läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust hiljemalt 7. juuliks 2022, või kui võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist. Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 2. juuniks 2025, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0120010 Mandlid 0120020 Brasiilia pähklid 0120030 Kašupähklid 0120040 Kastanid 0120050 Kookospähklid 0120060 Sarapuupähklid 0120070 Makadaamiapähklid 0120080 Pekanipähklid 0120090 Piiniapähklid 0120100 Pistaatsiapähklid 0120110 Kreeka pähklid 0161030 Lauaoliivid 0401070 Sojaoad 0401090 Puuvillaseemned 0402010 Oliivid õli tootmiseks 0500030 Mais 0500060 Riis 1012020 Rasvkude 1012030 Maks 1012040 Neerud 1015020 Rasvkude 1015030 Maks 1015040 Neerud 1016020 Rasvkude 1016030 Maks 1030010 Kanad 1030020 Pardid 1030030 Haned 1030040 Vutid Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 2. juuniks 2025, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist. 0130010 Õunad 0130020 Pirnid 0130030 Küdooniad 0130040 Astelpihlaka viljad 0130050 Nisperod / jaapani villpöörise viljad 0140010 Aprikoosid 0151010 Lauaviinamarjad 0151020 Veiniviinamarjad 0153010 Pamplid 0153020 Põldmurakad 0154020 Jõhvikad 0154040 Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased) 0154050 Kibuvitsamarjad 0154060 Mooruspuu marjad (mustad ja valged) 0154070 Õun-viirpuu marjad 0154080 Musta leedri marjad“ |
|||||||||||||
((*)) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/65 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1070,
1. juuni 2023,
millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 punkti b, artiklit 17 ja artikli 50 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus, näiteks deklaratsioonid, taotlused või otsused, liikmesriikide tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste vahel ning kõnealuse teabe säilitamine, nagu on nõutud liidu tollialastes õigusaktides, peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (2) on kehtestatud tööprogramm, mille abil võetakse kasutusele elektroonilised süsteemid, mida on vaja tolliseadustiku kohaldamiseks ning mis töötatakse välja kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas loetletud projektide abil. |
|
(3) |
Tuleks täpsustada elektrooniliste süsteemide toimimiseks tähtsat tehnilist korda, mis hõlmab selliste süsteemide väljatöötamist, testimist, kasutuselevõtmist ja hooldamist ning süsteemidesse muudatuste tegemist. Lisaks tuleks kehtestada andmekaitse, andmete ajakohastamise, andmete töötlemise piiramise, süsteemide kuuluvuse kindlaksmääramise ja turvalisuse tagamise kord. |
|
(4) |
Selleks et kaitsta Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtjate õigusi ning huve, on vaja sätestada menetluseeskirjad ja näha ette alternatiivsed lahendused, mida tuleb rakendada elektrooniliste süsteemide ajutise tõrke korral. |
|
(5) |
Algselt liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) projekti ja eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud ELi tollialase kauplejaportaali eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtset pääsupunkti ning juurdepääsu igale nende seonduvate süsteemide jaoks välja töötatud kauplejate eriportaalile. |
|
(6) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteemi eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolliotsuste taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protsesse üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada sellise elektroonilise süsteemi eeskirjad. Süsteemi ulatus tuleks kindlaks määrata vastavalt tolliotsustele, mida tuleb selle süsteemi abil taotleda, vastu võtta ja hallata. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne tolliotsuste haldamise süsteem ja tarbijaviiteteenused) ja riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik tolliotsuste haldamise süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. |
|
(7) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu andmise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames välja arendatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil tuleks hallata ettevõtjate ning muude isikute autentimist ja juurdepääsu kontrollimist. Süsteemi ulatuse ja omaduste kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad ning selleks tuleb kindlaks määrata süsteemi komponendid (ühised ja riiklikud komponendid), nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. |
|
(8) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) süsteemi projekti raames uuendatud Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteemi eesmärk on viia STI otsuste taotlemine, tegemine ja haldamine kooskõlla tolliseadustikuga üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada kõnealuse süsteemi eeskirjad. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne EBTI süsteem ja STI kasutamise seire) ning riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik STI süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada STI kohustusliku kasutamise kontrollimist ning STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimist ja juhtimist. |
|
(9) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi uuendamise (EORI 2) projekti raames täiustatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI-süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning muid isikuid liidu tollialaste õigusaktide kohaldamise eesmärgil. Seepärast on vaja kehtestada süsteemi reguleerivad eeskirjad, määrates kindlaks EORI-süsteemi komponendid (keskne EORI-süsteem ja riiklikud EORI-süsteemid) ja kasutusviisid. |
|
(10) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti raames uuendatud AEO süsteemi eesmärk on parandada AEO staatuse taotlemise ja andmisega ning nende toimingute haldamisega seotud äriprotsesse. Süsteemi eesmärk on samuti võtta kasutusele elektrooniline vorm AEO staatust käsitlevate taotluste ja otsuste jaoks ning teha ettevõtjatele kättesaadavaks ELi tollialane kauplejaportaal, mille kaudu saab elektroonilistelt esitada AEO loa taotlusi ja vastu võtta AEO lubadega seotud otsuseid. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad süsteemi ühiste komponentide kohta. |
|
(11) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud impordikontrollisüsteemi 2 (ICS2) projekti raames välja töötatud ICS2 süsteemi eesmärk on tugevdada liitu sisenevate kaupade ohutust ja turvalisust. Süsteem toetab sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kogumist eri ettevõtjatelt ja muudelt isikutelt, kes tegutsevad rahvusvahelistes kaupade tarneahelates. Selle eesmärk on toetada kogu teabevahetust sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmise kohta liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel ühtse või riikliku rakendusena välja töötatud kauplejate ühtlustatud liidese kaudu. Samuti on selle eesmärk toetada ühise andmehoidla ja sellega seotud protsesside kaudu turvalisuse ja julgeolekuga seotud riskianalüüsi koostööpõhist reaalajas rakendamist esimeste sisenemistolliasutuste poolt ja riskianalüüsi tulemuste vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel enne kaupade väljumist kolmandatest riikidest ja/või enne nende saabumist liidu tolliterritooriumile. Süsteem toetab tollimeetmeid riskianalüüsi käigus tuvastatud julgeoleku- ja turvariskide käsitlemiseks, sealhulgas tollikontrollid ja kontrolli tulemuste vahetamine ning vajaduse korral ettevõtjate ja muude isikute teavitamine teatavatest meetmetest, mida nad peavad riskide maandamiseks võtma. Süsteem toetab komisjoni- ja liikmesriikide tolliasutuste poolset ühiste julgeoleku ja turvalisuse riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustikus osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise järelevalvet ja hindamist. |
|
(12) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi (AES) projekti raames uuendatud AESi eesmärk on uuendada olemasolevat ekspordikontrollisüsteemi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda kõiki vajalikke funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemidega, nimelt transiidi andmevahetuse süsteemi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemiga. Lisaks toetab AES ekspordifunktsioonide keskse tollivormistuse rakendamist. Kuna AES on detsentraliseeritud süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist. |
|
(13) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS) projekti raames uuendatud NCTSi eesmärk on uuendada olemasoleva NCTSi 4. etappi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda tolliseadustikus nimetatud uusi funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemide ja AESiga. Kuna NCTS on detsentraliseeritud süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist. |
|
(14) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud INF SP süsteemi eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem, et toetada ja ühtlustada INF-andmete haldamise protsesse ja INF-andmete elektroonilist käitlemist eriprotseduuride valdkonnas. Süsteemi komponentide ja kasutamise selgitamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(15) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteemi eesmärk on toetada riskiteabe vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahel eesmärgiga aidata kaasa ühise riskijuhtimise raamistiku rakendamisele. |
|
(16) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase keskse imporditollivormistuse (CCI) projekti raames välja töötatud CCI süsteemi eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele keskse tollivormistuse abil, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli seisukohast tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama kaasatud tolliasutused. Kuna CCI on detsentraliseeritud süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist. |
|
(17) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 68–93 osutatud registreeritud eksportijate süsteemi (REX) eesmärk on võimaldada eksportijatel, kes on registreeritud liidus või mõnes kolmandas riigis, kellega liidul on sooduskord, oma kaupade päritolu ise sertifitseerida. Süsteemi komponentide ja nende kasutamise täpsustamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. REX-süsteemis tuleb eksportijatele esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (4) artiklis 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artiklis 15 sätestatud teave registreeritud eksportijaks saamise taotlusele lisatud teatise kaudu ning teave selle kohta, et andmesubjektide õigusi, mis on seotud nende isikuandmete töötlemisega registreerimistaotluse menetlemisel, tuleb kasutada kooskõlas määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 III peatükiga. |
|
(18) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse tõendamise projekti raames välja töötatud liidu staatuse tõendamise (PoUS) süsteemi eesmärk on luua uus üleeuroopaline süsteem, mille abil säilitada, hallata ja otsida liidu staatuse tõendeid (T2L/T2LF ja tolli kaubamanifesti (CGM) dokumendid). |
|
(19) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku projektiga Surveillance 3 (SURV3) ajakohastatud järelevalvesüsteemi eesmärk on ajakohastada süsteemi Surveillance 2+, et tagada selle kooskõla liidu tolliseadustiku nõuetega, nagu standardne teabevahetus elektrooniliste andmetöötlusvahendite kaudu ning liikmesriikidelt järelevalve kohta saadud täieliku andmekogumi töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalike funktsioonide loomine. Komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadav järelevalvesüsteem hõlmab ka andmekaeve- ja aruandlusfunktsioone. |
|
(20) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/414 (6) on sätestatud tehniline kord selliste elektrooniliste süsteemide arendamiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks, mis on ette nähtud tolliseadustiku kohaseks teabevahetuseks ja sellise teabe säilitamiseks. Arvestades kõnealuses määruses tehtud arvukaid muudatusi, mis on vajalikud, sest REX, PoUS ja SURV3 juba toimivad või hakkavad toimima, tuleks selguse huvides tunnistada rakendusmäärus (EL) 2021/414 kehtetuks ja asendada uuega. |
|
(21) |
Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kui liidu tollialaste õigusaktide kohaldamiseks on vaja töödelda isikuandmeid elektroonilistes süsteemides, tuleb nende andmete töötlemisel järgida määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725. Ettevõtjate ja muude isikute isikuandmeid tuleb elektrooniliste süsteemide abil töödelda sellisete piiratud andmestike ulatuses, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (7) A lisa I jaotise 1. peatüki tabeli „Andmerühmad“ 3. rühmas (osalised), A lisa I jaotise 2. peatüki 3. rühmas (osalised), B lisa II jaotise 13. rühmas (osalised) ning lisas 12-01. |
|
(22) |
Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kesksete süsteemide suhtes, mis on välja töötatud või mida on uuendatud järgmiste rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas osutatud projektide kaudu:
|
a) |
tolliotsuste süsteem (CDS), mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames; |
|
b) |
ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja (UUM&DS) süsteem, mis on välja töötatud kauplejate jaoks Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu tagamise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames; |
|
c) |
Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteem, mida on uuendatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) projekti raames; |
|
d) |
ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteem, mida on ajakohastatud kooskõlas tolliseadustiku nõuetega EORI 2 projekti kaudu; |
|
e) |
volitatud ettevõtjate (AEO) süsteem, mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud AEO uuendamise projekti raames; |
|
f) |
impordikontrollisüsteem 2 (ICS2), mis on välja töötatud ICS2 projekti raames; |
|
g) |
eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku eriprotseduuride teabelehtede projekti raames; |
|
h) |
registreeritud eksportijate süsteem (REX-süsteem), mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku REX-projekti raames; |
|
i) |
liidu kauba staatuse tõendamise süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku PoUS projekti raames; |
|
j) |
järelevalvesüsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku projekti Surveillance 3 (SURV3) raames. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste detsentraliseeritud süsteemide suhtes, mis on välja töötatud või mida on uuendatud järgmiste rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas osutatud projektide kaudu:
|
a) |
automaatne ekspordisüsteem (AES), mis on tolliseadustiku nõuete kohaselt välja töötatud AESi projekti raames; |
|
b) |
transiidi andmevahetuse süsteem (NCTS), mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud NCTSi uuendamise projekti raames; |
|
c) |
keskse imporditollivormistuse (CCI) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku CCI projekti raames. |
3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka järgmiste kesksüsteemide suhtes:
|
a) |
Euroopa Liidu tollialane kauplejaportaal (EUCTP); |
|
b) |
rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteem (CRMS). |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„ühine komponent“ – liidu tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või mida komisjon käsitab tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse kaalutlustel ühisena; |
|
2) |
„riiklik komponent“ – liikmesriigi tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kättesaadav sellise komponendi loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile; |
|
3) |
„üleeuroopaline süsteem“ – selliste koostöösüsteemide kogum, mille ülesanded on jaotatud riikide haldusasutuste ja komisjoni vahel ning mis on välja töötatud koostöös komisjoniga; |
|
4) |
„kesk(ne)süsteem“ – liidu tasandil välja töötatud üleeuroopaline süsteem, mis koosneb ühistest komponentidest, mis on kättesaadavad kõigile liikmesriikidele ja mille puhul ei ole vaja luua riiklikku komponenti; |
|
5) |
„detsentraliseeritud süsteem“ – üleeuroopaline süsteem, mis koosneb ühistel tehnilistel kirjeldustel põhinevatest ühistest ja riiklikest komponentidest; |
|
6) |
„EU Login“ – komisjoni autentimisteenus, mis võimaldab volitatud kasutajatel turvaliselt juurde pääseda paljudele komisjoni veebiteenustele. |
Artikkel 3
Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid
Komisjon ja liikmesriigid määravad kindlaks iga artiklis 1 osutatud elektroonilise süsteemi kontaktpunktid, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine.
Nad edastavad nende kontaktpunktide andmed üksteisele ja teavitavad üksteist viivitamata selliste andmete muutumisest.
II PEATÜKK
ELi tollialane kauplejaportaal (EUCTP)
Artikkel 4
EUCTP eesmärk ja struktuur
EUCTP tagab ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtse sisenemiskoha, mille kaudu pääseb käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopaliste süsteemide kauplejate eriportaalidesse.
Artikkel 5
Autentimine ja juurdepääs EUCTP-le
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja EUCTP-le juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs EUCTP-le, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20. Volitusi ei registreerita käesoleva määruse artiklis 95 osutatud PoUSi jaoks mõeldud ELi kauplejate eriportaalile juurdepääsuks ega kauplejate ühisele ICS2 liidesele juurdepääsuks, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 45.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EUCTP-le juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja EUCTP-le juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 6
EUCTP kasutamine
1. EUCTP tagab juurdepääsu vastavalt käesoleva määruse artiklites 24, 38, 67, 82 ja 95 osutatud üleeuroopaliste EBTI, AEO, INF, REX ja PoUS süsteemide kauplejate eriportaalidele ning käesoleva määruse artiklis 45 osutatud ICS2 ühisele kauplejaliidesele.
2. EUCTPd kasutatakse teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel EBTI, AEO, INF, REX ja PoUS süsteemidega seotud nõuete, taotluste, lubade ja otsuste kohta.
3. EUCTPd võib kasutada liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel teabe vahetamiseks sisenemise ülddeklaratsioonide ja vajaduse korral nende muudatuste, väljastatud suunamiste ja kehtetuks tunnistamise kohta seoses ICS2ga.
III PEATÜKK
Tolliotsuste süsteem (CDS)
Artikkel 7
CDSi eesmärk ja struktuur
1. CDS võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaste taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks ning asjaomaste lubadega seotud otsuste haldamiseks, nimelt nende muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja peatamiseks.
2. CDS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ELi kauplejaportaal; |
|
b) |
keskne tolliotsuste haldamise süsteem („keskne haldussüsteem“); |
|
c) |
tarbijaviiteteenused. |
3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik tolliotsuste haldamise süsteem („riiklik haldussüsteem“). |
Artikkel 8
CDSi kasutamine
1. CDSi kasutatakse selleks, et edastada ja töödelda taotlusi, mis on esitatud järgmiste lubade saamiseks, ning ka selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks:
|
a) |
tolliseadustiku artiklis 73 osutatud toodete tolliväärtuse sisse arvestatavate summade määramise lihtsustamise luba; |
|
b) |
tolliseadustiku artiklis 95 osutatud üldtagatise kasutamise luba, sealhulgas üldtagatise vähendamise või üldtagatisest vabastamise luba; |
|
c) |
tolliseadustiku artiklis 110 osutatud tollimaksu tasumise edasilükkamise luba, kui see luba ei ole antud üheainsa toimingu jaoks; |
|
d) |
tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise koha pidamise luba; |
|
e) |
delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliini avamise luba; |
|
f) |
delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128 osutatud volitatud väljastaja luba; |
|
g) |
tolliseadustiku artikli 166 lõikes 2 osutatud lihtsustatud deklaratsiooni regulaarse kasutamise luba; |
|
h) |
tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse luba; |
|
i) |
tolliseadustiku artiklis 182 osutatud luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, sealhulgas ekspordiprotseduuri korral; |
|
j) |
tolliseadustiku artiklis 185 osutatud enesehindamise luba; |
|
k) |
delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 155 osutatud volitatud banaanikaaluja staatuse luba; |
|
l) |
tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisprotseduuri kasutamise luba; |
|
m) |
tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud välistöötlemisprotseduuri kasutamise luba; |
|
n) |
tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba; |
|
o) |
tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud ajutise impordi protseduuri kasutamise luba; |
|
p) |
tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud tolliladustamiseks kasutatava ladustamiskoha käitamise luba; |
|
q) |
tolliseadustiku artiklis 230 osutatud TIR-konventsiooni kohaldamisel volitatud kaubasaaja staatuse luba; |
|
r) |
tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba; |
|
s) |
tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba; |
|
t) |
tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis c osutatud eriliste tõkendite kasutamise luba; |
|
u) |
tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis d osutatud vähendatud andmenõuetega tollideklaratsiooni kasutamise luba; |
|
v) |
tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud elektroonilise veodokumendi tollideklaratsioonina kasutamise luba. |
2. CDSi ühiseid komponente kasutatakse seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühes liikmesriigis.
3. Liikmesriik võib otsustada, et CDSi ühiseid komponente tohib kasutada seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealuses liikmesriigis.
4. CDSi tohib kasutada üksnes lõikes 1 loetletud taotluste, lubade ja otsuste puhul.
Artikkel 9
Autentimine ja juurdepääs tolliotsuste süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs CDSi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 10
ELi kauplejaportaal
1. ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.
2. ELi kauplejaportaal on koostalitusvõimeline keskse CDMSiga ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.
3. ELi kauplejaportaali kasutatakse käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.
4. Liikmesriik võib otsustada, et ELi kauplejaportaali tohib kasutada käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.
Kui liikmesriik otsustab kasutada ELi kauplejaportaali seoses taotluste ja lubadega, mis mõjutavad üksnes kõnealust liikmesriiki, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 11
Keskne CDMS
1. Keskset CDMSi kasutavad liikmesriikide tolliasutused käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks, samuti selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.
2. Keskne CDMS on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaaliga, käesoleva määruse artiklis 13 osutatud tarbijaviiteteenustega ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.
Artikkel 12
Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine CDMSi kaudu
Liikmesriigi toll kasutab keskset CDMSi, kui tal on vaja konsulteerida teise liikmesriigi tolliga enne otsuse tegemist käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste või lubade kohta.
Artikkel 13
Tarbijaviiteteenused
1. Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud lube ja nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud muude elektrooniliste süsteemide kaudu selliste lubadega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.
2. Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse REX-süsteemist pärinevate käesoleva määruse artiklites 80 ja 87 osutatud registreeringutega seotud andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud muude elektrooniliste süsteemide kaudu selliste registreeringutega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida. Andorra, Norra, San Marino, Šveits ja Türgi kasutavad neid teenuseid oma riigi registreeritud ettevõtjate andmete säilitamiseks ning liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemist ja liiduga tolli sooduskorda omavate kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemist pärinevate andmetega tutvumiseks, nende kopeerimiseks ja valideerimiseks oma vastavate üldise soodustuste süsteemi kavade raames.
3. Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse EORI, EBTI ja AEO süsteemide andmete salvestamiseks ning need peavad võimaldama tolliseadustiku artikli 16 kohaldamiseks loodud muudel elektroonilistel süsteemidel nende andmetega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.
Artikkel 14
Riiklik kauplejaportaal
1. Kui on loodud riiklik kauplejaportaal, on see täiendav koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad CDSi.
2. Ettevõtjad ja muud isikud võivad kasutada kas riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, või ELi kauplejaportaali käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.
3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku CDMSiga, kui see on loodud.
4. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 15
Riiklik CDMS
1. Riiklikku CDMSi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks ning taotluste ja lubade kohta tehtud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.
2. Riiklik CDMS on koostalitlusvõimeline keskse CDMSiga ning selle kaudu toimub liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 12.
IV PEATÜKK
Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem
Artikkel 16
Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi eesmärk ja struktuur
1. Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem teeb võimalikuks komisjoni ning liikmesriikide käesoleva määruse artiklis 20 osutatud identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemide vahelise teabevahetuse, millega tagatakse komisjoni töötajatele, ettevõtjatele ja muudele isikutele turvaline volitatud juurdepääs elektroonilistele süsteemidele.
2. Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
juurdepääsuhaldussüsteem; |
|
b) |
juhtimishaldussüsteem. |
3. Liikmesriik loob identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, millest saab ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi riiklik komponent.
Artikkel 17
Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutamine
Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutatakse järgmiste kasutajate autentimiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks:
|
a) |
ettevõtjad ja muud isikud, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, AEO süsteemi, INF SP süsteemi, REX-süsteemi, PoUS süsteemi ja ICS2 ühistele komponentidele; |
|
b) |
komisjoni töötajad, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, EORI süsteemi, AEO süsteemi, ICS2, AESi, NCTSi, CRMSi, CCI, REX, PoUS ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele, samuti ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemile selle hooldamiseks ja juhtimiseks. |
Artikkel 18
Juurdepääsuhaldussüsteem
Komisjon loob pääsuhaldussüsteemi, millega valideeritakse ettevõtjate ja muude isikute juurdepääsutaotlusi ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis koostalitluses liikmesriikide käesoleva määruse artiklis 20 osutatud riiklike identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemidega.
Artikkel 19
Juhtimishaldussüsteem
Komisjon loob juhtimishaldussüsteemi, millega hallatakse autentimist ja volitamist käsitlevaid eeskirju, mille alusel valideeritakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks ettevõtjate ja muude isikute identimisandmeid.
Artikkel 20
Liikmesriikide identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemid
Liikmesriigid loovad identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemi, et tagada
|
a) |
ettevõtjate ja muude isikute identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine; |
|
b) |
ettevõtjate ja muude isikute allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine. |
V PEATÜKK
Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteem
Artikkel 21
EBTI süsteemi eesmärk ja struktuur
1. EBTI süsteemiga luuakse tolliseadustiku artiklite 33 ja 34 kohaselt tingimused järgmiseks:
|
a) |
komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vaheline suhtlus STI taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks; |
|
b) |
algset otsust mõjutada võivate hilisemate sündmuste haldamine; |
|
c) |
STI otsuste kohustusliku kasutamise kontrollimine; |
|
d) |
STI otsuste ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja haldamine; |
|
e) |
komisjoni järelevalve STI otsuste üle (sh nende otsuste taotlemise, vastuvõtmise ja haldamise protsessid), et tagada tollialaste õigusaktide ja muude liidu õigusaktide ühetaoline kohaldamine. |
2. EBTI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks; |
|
b) |
keskne EBTI süsteem; |
|
c) |
STI otsuste kasutamise kontrollimise vahendid. |
3. Liikmesriigid võivad riikliku komponendina luua riikliku siduva tariifiinformatsiooni süsteemi (edaspidi „riiklik STI süsteem“) koos riikliku kauplejaportaaliga.
Artikkel 22
EBTI süsteemi kasutamine
1. EBTI süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikes 1.
2. EBTI süsteemi kasutatakse selleks, et toetada liikmesriikide tolliasutuste teostatavat järelevalvet STIst tulenevate kohustuste täitmise üle vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikele 3.
3. Komisjon kasutab EBTI süsteemi selleks, et teavitada liikmesriike viivitamata vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 22 lõike 2 kolmandale lõigule pikendatud kasutamisaja jooksul tollivormistusele suunatava kauba koguse saavutamisest.
Artikkel 23
Autentimine ja juurdepääs EBTI süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs EBTI süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 24
ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks
1. EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad EBTI süsteemi.
2. EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse EBTI süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikesse kauplejaportaalidesse, kui liikmesriigid on loonud riiklikud STI süsteemid.
3. EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.
Artikkel 25
Keskne EBTI süsteem
1. Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.
2. Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5 osutatud andmete võrdlemiseks ja analüüsimiseks, teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks.
3. Keskne EBTI süsteem on koostalitlusvõimeline EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaaliga ja riiklike STI süsteemidega, kui need on loodud.
Artikkel 26
Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine keskse EBTI süsteemi kaudu
Liikmesriigi toll kasutab keskset EBTI süsteemi teise liikmesriigi tolliga konsulteerimiseks, et tagada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 1 järgimine.
Artikkel 27
STI otsuste kasutamise järelevalve
STI otsuste kasutamise järelevalve tegemise suutlikkust rakendatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel.
Artikkel 28
Riiklik kauplejaportaal
1. Kui liikmesriik on vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3 loonud riikliku STI süsteemi, on riiklik kauplejaportaal selle süsteemi peamine sisenemiskoht ettevõtjate ja muude isikute jaoks.
2. Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, seoses STId käsitlevate taotluste ja otsustega või mis tahes hilisema sündmusega, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.
3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku STI süsteemiga, kui see on loodud.
4. Riikliku kauplejaportaali abil hõlbustatakse protsesse, mis on samaväärsed EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali abil hõlbustatud protsessidega.
5. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon tagab, et riiklikku kauplejaportaali pääseb otse EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaalist.
Artikkel 29
Riiklik STI süsteem
1. Riiklikku STI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise või otsuse tegemise tingimused on täidetud.
2. Liikmesriigi toll kasutab oma riiklikku STI süsteemi konsulteerimise, teabe töötlemise, vahetamise ja säilitamise eesmärgil, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5, välja arvatud juhul, kui ta kasutab selleks keskset EBTI süsteemi.
3. Riiklik STI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaali ja keskse EBTI süsteemiga.
VI PEATÜKK
Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteem
Artikkel 30
EORI süsteemi eesmärk ja struktuur
EORI süsteem võimaldab ettevõtjate ja muude isikute ühest registreerimist ja identifitseerimist liidu tasandil.
EORI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
keskne EORI süsteem; |
|
b) |
riiklikud EORI süsteemid, kui liikmesriigid on need loonud. |
Artikkel 31
EORI süsteemi kasutamine
1. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad EORI süsteemi järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
liikmesriikide esitatud, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 12-01 osutatud ning ettevõtjate ja muude isikute registreerimiseks vajalike andmete vastuvõtmine; |
|
b) |
ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ja identimisega seotud EORI andmete keskne säilitamine; |
|
c) |
EORI andmete liikmesriikidele kättesaadavaks tegemine. |
2. EORI süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustele internetipõhist juurdepääsu kesksüsteemi tasandil säilitatavatele EORI andmetele.
3. EORI süsteem on koostalitlusvõimeline kõigi muude elektrooniliste süsteemidega, kus kasutatakse EORI-numbrit.
Artikkel 32
Autentimine ja juurdepääs EORI süsteemile
1. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
2. Komisjoni töötajate autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 33
Keskne EORI süsteem
1. Keskset EORI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 7 kohaldamisel.
2. Keskne EORI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku EORI süsteemiga, kui see on loodud.
Artikkel 34
Riiklik EORI süsteem
1. Riiklikku EORI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada EORI andmeid.
2. Riiklik EORI süsteem on koostalitlusvõimeline keskse EORI süsteemiga.
VII PEATÜKK
Volitatud ettevõtja (AEO) süsteem
Artikkel 35
AEO süsteemi eesmärk ja struktuur
1. AEO süsteem võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust AEO loa taotluste esitamiseks ja menetlemiseks ning volitatud ettevõtja lubade andmiseks, samuti mis tahes hilisema sündmuse haldamist, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1.
2. AEO süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal; |
|
b) |
keskne AEO süsteem. |
3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik volitatud ettevõtja (AEO) süsteem. |
Artikkel 36
AEO süsteemi kasutamine
1. AEO süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, vahetamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 4.
2. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad AEO süsteemi, et täita oma kohustusi, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 31 lõigetest 1 ja 4, ning pidada asjaomaste konsultatsioonide kohta arvestust.
Artikkel 37
Autentimine ja juurdepääs kesksele AEO süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs AEO süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 38
ELi kauplejate eriportaal AEO jaoks
1. AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad AEO süsteemi.
2. AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse AEO süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikusse kauplejaportaali, kui see on loodud.
3. AEOga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.
Artikkel 39
Keskne AEO süsteem
1. Keskset AEO süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused selleks, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.
2. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset AEO süsteemi rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 30 ja 31 osutatud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, konsulteerimiseks ja otsuste haldamiseks.
3. Keskne AEO süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaali ja riiklike AEO süsteemidega, kui need on loodud.
Artikkel 40
Riiklik kauplejaportaal
1. Riiklik kauplejaportaal, kui see on loodud, võimaldab vahetada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.
2. Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, et vahetada liikmesriikide tolliasutustega teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.
3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AEO süsteemiga.
Artikkel 41
Riiklik AEO süsteem
1. Riiklikku AEO süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.
2. Riiklik AEO süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga, kui see on loodud, ja keskse AEO süsteemiga.
VIII PEATÜKK
Impordikontrollisüsteem 2 (ICS2)
Artikkel 42
ICS2 eesmärgid ja struktuur
1. ICS2 toetab liikmesriikide tolliasutuste ja komisjoni vahelist teabevahetust, samuti teabevahetust ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste vahel järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmine; |
|
b) |
liikmesriikide tolliasutuste tehtav riskianalüüs peamiselt julgeoleku ja turvalisuse ning asjakohaste riskide maandamiseks mõeldud tollimeetmete, sealhulgas tollikontrolli eesmärgil; |
|
c) |
liikmesriikide tolliasutuste vaheline teabevahetus sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmiseks; |
|
d) |
tollialaste õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamine ja riskide minimeerimine, kasutades muu hulgas töötlemist, andmete võrdlemist, analüüsimist liikmesriikide ja komisjoni poolt, andmete rikastamist ja edastamist liikmesriikidele. |
2. ICS2 koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ühine kauplejaliides; |
|
b) |
ühine andmehoidla. |
3. Iga liikmesriik loob riikliku komponendina oma riikliku sisenemissüsteemi.
4. Liikmesriik võib luua riikliku komponendina oma riikliku kauplejaliidese.
Artikkel 43
ICS2 kasutamine
1. ICS2 kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
tolliseadustiku artiklites 127 ja 129 osutatud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamine, töötlemine ja säilitamine; |
|
b) |
tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine; |
|
c) |
tolliseadustiku artiklis 133 osutatud merelaeva või õhusõidukiga seotud saabumisteateid käsitleva teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine; |
|
d) |
tolliseadustiku artiklis 139 osutatud kaupade tollile esitamist käsitleva teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine; |
|
e) |
tolliseadustiku artikli 46 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 47 lõikes 2 osutatud riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine; |
|
f) |
rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis e, lõigetes 3–6 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 24 lõikes 2 osutatud teadete ja teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ettevõtjatele või muudele isikutele; |
|
g) |
sellise teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine ettevõtjate või muude isikute poolt, mida liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigete 3 ja 4 kohaselt nõuavad. |
2. ICS2 abil toetatakse komisjoni ja liikmesriikide järelevalvet julgeoleku ja turvalisuse ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustiku artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise üle ning nende hindamist.
3. Riskijuhtimisprotsesside edasiseks toetamiseks kasutatakse ICS2 lisaks lõikes 1 osutatud andmetele ka järgmiste teabeelementide kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks:
|
a) |
muu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave; |
|
b) |
tolliseadustiku artikli 46 lõike 5 kohaselt vahetatud riskiteave ja riskianalüüsi tulemused; |
|
c) |
tolliseadustiku artikli 47 lõike 2 kohaselt vahetatavad andmed; |
|
d) |
andmed, mida liikmesriigid või komisjon koguvad tolliseadustiku artikli 46 lõike 4 teise lõigu kohaselt riiklikest, liidu või rahvusvahelistest allikatest. |
Artikkel 44
Autentimine ja juurdepääs ICS2-le
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja ICS2 süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 45
Ühine kauplejaliides
1. Ühine kauplejaliides on ettevõtjate ja muude isikute jaoks ICS2 sisenemispunkt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1a tähenduses.
2. Ühine kauplejaliides on koostalitlusvõimeline käesoleva määruse artiklis 46 osutatud ICS2 ühise andmehoidlaga.
3. Ühist kauplejaliidest kasutatakse sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ning teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel.
Artikkel 46
ICS2 ühine andmehoidla
1. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste, kauba esitamist käsitleva teabe, riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste ning ettevõtjate ja muude isikutega vahetatud teabe töötlemiseks, säilitamiseks ja vahetamiseks.
2. Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat statistika ja hindamise eesmärgil ning sisenemise ülddeklaratsiooni teabe vahetamiseks liikmesriikide (ja komisjoni) vahel.
3. Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat täiendavate teabeelementide kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks koos sisenemise ülddeklaratsioonidega, et toetada ICS2 ohutus- ja julgeolekuanalüüsi funktsiooni kaudu käesoleva määruse artikli 43 lõikes 3 osutatud riskijuhtimisprotsesse.
4. ICS2 ühine andmehoidla on koostalitlusvõimeline ühise kauplejaliidesega, riiklike kauplejaliidestega, kui liikmesriigid on need loonud, ja riiklike sisenemissüsteemidega.
Artikkel 47
Teabevahetus liikmesriikide tolliasutuste vahel ICS2 ühise andmehoidla kaudu
Liikmesriigi toll kasutab ICS2 ühist andmehoidlat teabe vahetamiseks teise liikmesriigi tolliasutusega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktile a enne turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil tehtava riskianalüüsi lõpuleviimist.
Samuti kasutab liikmesriigi toll ICS2 ühist andmehoidlat, et vahetada teavet teise liikmesriigi tolliga soovitatud kontrollide, nende kohta tehtud otsuste ning tollikontrollide tulemuste üle kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigetega 7 ja 7a.
Artikkel 48
Riiklik kauplejaliides
1. Riiklik kauplejaliides, mille on loonud liikmesriigid, on ettevõtjate ja muude isikute jaoks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1a kohane sisenemispunkt süsteemi ICS2, kui esitatud andmed on adresseeritud riiklikku kauplejaliidest käitavale liikmesriigile.
2. Seoses sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete esitamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise, töötlemise ja säilitamisega ning tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelise teabevahetusega võivad ettevõtjad ja muud isikud otsustada kasutada kas riiklikku kauplejaliidest, kui see on loodud, või ühist kauplejaliidest.
3. Kui riiklik kauplejaliides on loodud, peab see olema koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.
4. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaliidese, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 49
Riiklik sisenemissüsteem
1. Asjaomase liikmesriigi tolliasutus kasutab riiklikku sisenemissüsteemi järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete vahetamine; |
|
b) |
merelaeva või õhusõiduki saabumist käsitleva teabe ja vastavate teadete vahetamine ICS2 ühise andmehoidlaga; |
|
c) |
kaupade esitamist puudutava teabe vahetamine; |
|
d) |
riskianalüüsi taotluste töötlemine, riskianalüüsi tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vahetamine ja töötlemine. |
Seda kasutatakse ka juhul, kui tolliasutus saab ettevõtjatelt ja teistelt isikutelt lisateavet.
2. Riiklik sisenemissüsteem on koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.
3. Lõikes 1 osutatud teabe saamiseks on riiklik sisenemissüsteem koostalitlusvõimeline riigi tasandil välja töötatud süsteemidega.
IX PEATÜKK
Automaatne ekspordisüsteem (AES)
Artikkel 50
AESi eesmärk ja struktuur
1. AES võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamiseks ja töötlemiseks, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja. AES võib võimaldada ka teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste vahel väljumise ülddeklaratsioonide andmete edastamiseks tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades.
2. AES koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ühine teabevõrk; |
|
b) |
kesksed teenused. |
3. Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik ekspordisüsteem (riiklik AES); |
|
c) |
ühine liides AESi ja NCTSi vahel riigi tasandil; |
|
d) |
ühine liides AESi ja aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi (EMCS) vahel riigi tasandil. |
Artikkel 51
AESi kasutamine
AESi kasutatakse järgmistel eesmärkidel, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või viiakse erikorraga maksuterritooriumidele või sealt välja:
|
a) |
tolliseadustikuga kindlaksmääratud formaalsuste täitmise tagamine ekspordi ja väljumise korral; |
|
b) |
ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamine ja töötlemine; |
|
c) |
sõnumivahetuse korraldamine eksporditolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel ning keskse eksporditollivormistuse korral järelevalve tolliasutuse ja selle tolliasutuse vahel, kuhu kaup esitatakse; |
|
d) |
sõnumivahetuse korraldamine esitamistolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades. |
Artikkel 52
Autentimine ja juurdepääs AESile
1. Ettevõtjatel ja muudel isikutel on riikliku kauplejaportaali kaudu juurdepääs ainult riiklikule AESile. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 53
AESi ühine teabevõrk
1. Ühine teabevõrk tagab elektroonilise side liikmesriikide riiklike AESide vahel.
2. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku käesoleva määruse artikli 51 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabevahetuseks.
Artikkel 54
Riiklik kauplejaportaal
1. Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate või muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike AESide vahel.
2. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AESiga.
Artikkel 55
Riiklik ekspordisüsteem
1. Riiklik AES on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus kasutab seda ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide töötlemiseks.
2. Liikmesriikide AESid suhtlevad omavahel ühise teabevõrgu kaudu elektrooniliselt ning töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud ekspordi- ja väljumisteavet.
3. Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja EMCSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklite 21 ja 25 kohaldamiseks (8).
4. Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja NCTSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 ning artikli 333 lõike 2 punktide b ja c kohaldamiseks.
Artikkel 56
IT-üleminek
1. Rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas kindlaks määratud AESi kasutuselevõtmise perioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua operatsioonikeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võiksid ajutiselt jätkuvalt olla koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.
2. Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.
3. Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.
4. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/341 (9) ja delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 kindlaks määratud teabevahetusnõuete kaardistamist ja koostalitlusvõimet.
X PEATÜKK
Transiidi andmevahetuse süsteem (NCTS)
Artikkel 57
NCTSi eesmärgid ja struktuur
1. NCTS võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel tollideklaratsiooni esitamise ja töötlemise eesmärgil, kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel.
2. NCTS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ühine teabevõrk; |
|
b) |
kesksed teenused. |
3. Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik transiidi andmevahetuse süsteem (riiklik NCTS); |
|
c) |
NCTSi ja AESi vaheline ühine liides riigi tasandil. |
Artikkel 58
NCTSi kasutamine
Kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel, kasutatakse NCTSi järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
tolliseadustikus kindlaks määratud transiidiformaalsuste täitmise tagamine; |
|
b) |
ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (10) formaalsuste täitmise tagamine; |
|
c) |
transiidideklaratsioonide esitamine ja töötlemine; |
|
d) |
sellise transiidideklaratsiooni esitamine, mis sisaldab turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüsi tegemiseks vajalikke üksikasju kooskõlas tolliseadustiku artikli 263 lõikega 4; |
|
e) |
sisenemise ülddeklaratsiooni asemel transiidideklaratsiooni esitamine, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 130 lõikes 1. |
Artikkel 59
Autentimine ja juurdepääs NCTSile
1. Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikule NCTSile riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.
2. Liikmesriikide ametnike autentimine ja NCTSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine komisjoni töötajate juurdepääsuks NCTSi ühistele komponentidele toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 60
NCTSi ühine teabevõrk
1. Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike NCTSide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliste vahel.
2. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku transiidiformaalsustega seotud teabe vahetamiseks.
Artikkel 61
Riiklik kauplejaportaal
1. Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike NCTSide vahel.
2. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku NCTSiga.
Artikkel 62
Riiklik transiidisüsteem
1. Riiklik NCTS on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus või ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriigi tolliasutus kasutab seda transiidideklaratsiooni esitamiseks ja töötlemiseks.
2. Riiklik NCTS vahetab teavet elektrooniliselt ühise teabevõrgu kaudu kõigi liikmesriikide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikide riiklike transiidirakendustega ning töötleb teistelt liikmesriikidelt ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikidelt saadud transiiditeavet.
3. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks tagavad liikmesriigid liidese oma riiklike NCTSi ja AESi süsteemide vahel ja hooldavad seda.
Artikkel 63
IT-üleminek
1. Rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas kindlaks määratud NCTSi üleminekuperioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua operatsioonikeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võiksid ajutiselt jätkuvalt olla koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.
2. Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.
3. Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.
4. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada delegeeritud määruses (EL) 2016/341 ja delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 kindlaks määratud teabevahetusnõuete kaardistamist ja koostalitlusvõimet.
XI PEATÜKK
Eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) süsteem
Artikkel 64
INF SP süsteemi eesmärk ja struktuur
1. INF SP süsteem võimaldab teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel INF-andmete väljastamiseks ja haldamiseks eriprotseduuride valdkonnas.
2. INF SP süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal; |
|
b) |
keskne INF SP süsteem. |
Artikkel 65
INF SP süsteemi kasutamine
1. INF SP süsteemi kasutavad ettevõtjad ja teised isikud INF-taotluste esitamiseks ja nende staatuse jälgimiseks ning liikmesriikide tolliasutused selliste taotluste menetlemiseks ja INF-teabelehtede haldamiseks.
2. INF SP süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustel luua INF-teabelehti ja vajaduse korral vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel.
3. INF SP süsteem võimaldab arvutada imporditollimaksude summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.
Artikkel 66
Autentimine ja juurdepääs kesksele INF SP süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs INF SP süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 67
ELi kauplejate eriportaal INFi jaoks
1. EUCTP pakub juurdepääsu INFiga seotud ELi kauplejate eriportaalile, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 6; ELi kauplejate eriportaal on ettevõtjate ja muude isikute jaoks sisenemiskoht INF SP süsteemi.
2. INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse INF SP süsteemiga.
Artikkel 68
Keskne INF SP süsteem
1. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset INF SP süsteemi selleks, et vahetada ja säilitada esitatud INF-teabelehtedega seotud teavet.
2. Keskne INF SP süsteem on koostalitlusvõimeline INFiga seotud ELi kauplejate eriportaaliga.
XII PEATÜKK
Tolliasutuste riskijuhtimissüsteem (CRMS)
Artikkel 69
CRMSi eesmärk ja struktuur
1. CRMS võimaldab riskiteabe edastamist, säilitamist ja vahetamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, et toetada ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamist.
2. Kui see on loodud, võidakse kasutada riiklike süsteemide veebiteenust, mis võimaldab vahetada veebiliidese kaudu andmeid riiklike süsteemidega. CRMS on koostalitlusvõimeline ICS2 ühiste komponentidega.
Artikkel 70
CRMSi kasutamine
1. CRMSi kasutatakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 46 lõigetega 3 ja 5 järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
riskiteabe vahetamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel vastavalt tolliseadustiku artikli 46 lõikele 5 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikele 1 ning sellise teabe säilitamine ja töötlemine; |
|
b) |
rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikes 2 osutatud ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamisega ning kriisiohjega seotud teabe edastamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel ning sellise teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine, sealhulgas seonduva riskiteabe vahetamine ja nende meetmete tulemuste analüüs; |
|
c) |
võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil elektrooniliselt leida süsteemist riskianalüüsi aruandeid olemasolevate riskide ja uute suundumuste kohta, et neid saaks kasutada ühtses riskijuhtimise raamistikus ja riiklikus riskijuhtimissüsteemis. |
2. Kui andmete edastamist CRMSi ja riiklikku süsteemi vahel saab automatiseerida, kohandatakse riiklikud süsteemid CRMSi veebiteenuse kasutamiseks.
Artikkel 71
Autentimine ja juurdepääs CRMSile
1. Liikmesriikide ametnike autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
2. Komisjoni töötajate autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 72
CRMSi ühine komponent
1. CRMS tagab, et riskiteabe vormid ja tagasiside vormid riskianalüüsi ja kontrolli tulemuste kohta täidetakse süsteemis veebis, töödeldakse aruandluseks ja säilitatakse süsteemis. Volitatud kasutajatel peab olema võimalik vormid kätte saada ja neid kasutada riiklikel riskijuhtimise ja kontrolli eesmärkidel.
2. CRMS tagab teabevahetusmehhanismid, mis võimaldavad kasutajatel (eraldi või organisatsioonilise üksuse osana) pakkuda ja vahetada riskiteavet, vastata teiste kasutajate konkreetsetele taotlustele ning esitada komisjonile fakte ja analüüsi oma tegevuse tulemuste kohta ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamise ning kriisiohje käigus.
3. CRMS tagab vahendid, mis võimaldavad süsteemides säilitatavatest riskiteabe vormidest saadud andmeid analüüsida ja koondada.
4. CRMS tagab platvormi, kus riskijuhtimise ja kontrolli seisukohast olulist teavet, sealhulgas juhendeid, tuvastamistehnoloogia teavet ja andmeid ning linke teistesse seotud andmebaasidesse, säilitatakse ning tehakse volitatud kasutajatele riskide juhtimise ja kontrolli eesmärgil kättesaadavaks.
XIII PEATÜKK
Keskne imporditollivormistus (CCI)
Artikkel 73
CCI eesmärk ja struktuur
1. CCI võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate vahel tollideklaratsioonide esitamise ja töötlemise eesmärgil sellise keskse imporditollivormistuse kontekstis, millega on seotud mitu liikmesriiki.
2. CCI koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ühine teabevõrk; |
|
b) |
kesksed teenused. |
3. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud CCI-süsteemid on CCI ühise teabevõrgu kaudu ühendatud liikmesriikide riiklike CCI-süsteemidega ja et see hõlmab järgmisi riiklikke komponente:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik CCI rakendus; |
|
c) |
EMCSi/aktsiisiandmete vahetamise süsteemi liides riigi tasandil. |
Artikkel 74
CCI kasutamine
CCI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
tolliseadustikus sätestatud keskse imporditollivormistuse formaalsuste täitmise tagamine, kui sellega on seotud rohkem kui üks liikmesriik; |
|
b) |
standardsete tollideklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames; |
|
c) |
lihtsustatud tollideklaratsioonide ja vastavate lisadeklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames; |
|
d) |
selliste vastavate tollideklaratsioonide ja esitamisteadete esitamine ja töötlemine, mis esitatakse keskse imporditollivormistuse raames deklarandi vormile kande tegemise loas. |
Artikkel 75
Autentimine ja juurdepääs CCI-le
1. Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikele CCI süsteemidele ainult liikmesriikide välja arendatud riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 76
CCI ühine teabevõrk
1. Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike CCI rakenduste vahel.
2. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad CCIga seotud impordiformaalsusi käsitleva teabe vahetamiseks ühist teabevõrku.
Artikkel 77
Riiklik kauplejaportaal
1. Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste riiklike CCI süsteemide vahel.
2. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riiklike CCI rakendustega.
Artikkel 78
Riiklik CCI süsteem
1. Riiklikku CCI süsteemi kasutab selle loonud liikmesriigi tolliasutus tollideklaratsioonide töötlemiseks CCIs.
2. Liikmesriikide riiklikud CCI süsteemid suhtlevad omavahel elektrooniliselt ühise domeeni kaudu ja töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud imporditeavet.
XIV PEATÜKK
Registreeritud eksportijate süsteem
Artikkel 79
Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi eesmärk ja struktuur
1. Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustel registreerida liidus asutatud ettevõtjaid, et deklareerida kauba sooduspäritolu, ning hallata neid registreeringuid (registreeringuid muuta, tühistada, tühistada nende tühistamisi ja registreeringutest teatada).
2. Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaal; |
|
b) |
liikmesriikide jaoks mõeldud keskne REX-süsteem. |
3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik registreeritud eksportijate süsteem (edaspidi „riiklik REX-süsteem“). |
Artikkel 80
Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi kasutamine
Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi kasutavad eksportijad ja liikmesriikide tolliasutused kooskõlas liidu kaubanduse sooduskorra sätetega.
Artikkel 81
Autentimine ja juurdepääs liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaalile juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
Tolliesindajate autentimiseks ja nende juurdepääsu tagamiseks liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaalile peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.
2. Liikmesriikide ametnike autentimine ja liikmesriikide jaoks mõeldud kesksele REX-süsteemile juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
3. Komisjoni personali autentimine ja liikmesriikide jaoks mõeldud kesksele REX-süsteemile juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 82
liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaal;
1. Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline EUCTPga, mis on koht, mille kaudu sisestatakse liikmesriikide jaoks mõeldud kesksesse REX-süsteemi ettevõtjate ja muude isikute taotlused.
2. Liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline liikmesriikide jaoks mõeldud keskse REX-süsteemiga ja suudab suunata kasutajaid ümber riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud.
3. Liikmesriikides, kus riiklikku kauplejaportaali ei looda, kasutatakse liikmesriikide jaoks mõeldud REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaali, et esitada ja vahetada teavet registreerimistaotluste ja registreerimisotsuste kohta ning mis tahes hilisemate sündmuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva määruse artiklis 79 osutatud algset taotlust või registreerimist.
Artikkel 83
Liikmesriikide jaoks mõeldud keskne REX-süsteem
1. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad liikmesriikide jaoks mõeldud keskset REX-süsteemi, et menetleda käesoleva määruse artiklis 82 osutatud registreerimistaotlusi, säilitada registreeringuid, menetleda kõiki hilisemaid sündmusi, mis võivad mõjutada algset taotlust või registreerimist, või teha registreeringute päringuid.
2. Liikmesriikide jaoks ette nähtud keskne REX-süsteem on koostalitlusvõimeline REX-süsteemi ELi kauplejate eriportaaliga, klientide viiteteenustega ja muude asjakohaste süsteemidega.
Artikkel 84
Riiklik kauplejaportaal
1. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, kasutavad ettevõtjad ja muud isikud seda portaali selleks, et esitada ja vahetada teavet registreerimistaotluste ja registreerimisotsuste kohta ning mis tahes hilisemate sündmuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva määruse artiklis 79 osutatud algset taotlust või registreerimist.
2. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.
3. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku REX-süsteemiga.
Artikkel 85
Riiklik REX-süsteem
1. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad riiklikku REX-süsteemi (kui see on loodud), et menetleda käesoleva määruse artiklis 84 osutatud registreerimistaotlusi, säilitada registreeringuid, menetleda kõiki hilisemaid sündmusi, mis võivad mõjutada algset taotlust või registreerimist, või teha registreeringute päringuid.
2. Riiklik REX-süsteem on koostalitlusvõimeline ja sünkroniseeritud liikmesriikide jaoks mõeldud keskse REX-süsteemiga.
Artikkel 86
Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemi eesmärk ja struktuur
1. REX-süsteem nende kolmandate riikide jaoks, kellega liit on sõlminud sooduskaubanduslepingu (kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteem), võimaldab nende riikide ettevõtjatel koostada registreeritud eksportijatena registreerimise taotlusi ning nende riikide pädevatel asutustel neid taotlusi menetleda ja registreeringuid hallata (registreeringuid muuta, tühistada, tühistada nende tühistamisi ja registreeringutest teatada).
2. Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
eeltaotlussüsteem; |
|
b) |
kolmandate riikide jaoks mõeldud keskne REX-süsteem. |
Artikkel 87
Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemi kasutamine
Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemi kohaldatakse teatavates kolmandates riikides kooskõlas liidu kaubanduse sooduskorraga.
Artikkel 88
Autentimine ja juurdepääs kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemile
1. Kolmandate riikide ametnike autentimine ja kolmandate riikide jaoks mõeldud kesksele REX-süsteemile juurdepääsu kontroll toimub EU Logini ja kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemi kasutajahaldussüsteemi (T-REX) abil.
2. Ettevõtjate ja muude isikute juurdepääs käesoleva määruse artikli 86 lõike 2 punktis a osutatud eeltaotlussüsteemile on anonüümne.
3. Komisjoni personali autentimine ja kolmandate riikide jaoks mõeldud kesksele REX-süsteemile juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
4. Kui liidu kaubanduse sooduskorda mõne kolmanda riigi suhtes enam ei kohaldata, säilitavad selle riigi pädevad asutused juurdepääsu kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemile nii kaua, kui see on vajalik, et kõnealused pädevad asutused saaks täita oma kohustused.
Artikkel 89
Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemiga seotud andmekaitse
Kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemis olevaid kolmandates riikides asutatud andmesubjektide isikuandmeid, mille on registreerinud kolmandate riikide pädevad asutused, töödeldakse liiduga sõlmitud asjaomase sooduskaubanduslepingu täitmiseks ja järelevalveks.
Artikkel 90
Keskne REX-süsteem selliste kolmandate riikide jaoks, kellega liidul on sooduskaubanduskord
1. Kolmandate riikide pädevad asutused kasutavad kolmandate riikide jaoks mõeldud REX-süsteemi, et menetleda registreerimistaotlusi, registreeringuid säilitada, menetleda hilisemaid sündmusi, mis võivad mõjutada algset taotlust või registreeringut, või teha registreeringute päringuid.
2. Kolmandate riikide jaoks ette nähtud keskne REX-süsteem on koostalitlusvõimeline eeltaotlussüsteemiga, klientide viiteteenustega ja muude asjakohaste süsteemidega.
Artikkel 91
Eeltaotlussüsteem REX-süsteemis selliste kolmandate riikide jaoks, kellega liidul on sooduskaubanduskord
1. Eeltaotlussüsteem on ettevõtjate ja muude isikute jaoks koht, kus nad saavad elektrooniliselt esitada registreeritud eksportijaks saamise taotluses nõutud andmed. Eeltaotlussüsteemi ei kasutata olemasolevate registreeringute muutmise või tühistamise taotluste esitamiseks.
2. Eeltaotlussüsteem on koostalitlusvõimeline keskse REX-süsteemiga kolmandate riikide jaoks, kellega liidul on kaubanduse sooduskord.
XV PEATÜKK
Liidu kauba staatuse tõendamise (PoUS) süsteem
Artikkel 92
PoUS-süsteemi eesmärk ja struktuur
1. PoUS-süsteem võimaldab teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel, et väljastada ja hallata liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks dokumente T2L/T2LF ja tolli kaubamanifeste (CGM).
2. PoUS-süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
|
a) |
ELi kauplejate eriportaal PoUSi jaoks; |
|
b) |
keskne PoUS-süsteem. |
3. Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:
|
a) |
riiklik kauplejaportaal; |
|
b) |
riiklik PoUS-süsteem. |
Artikkel 93
PoUS-süsteemi kasutamine
1. Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad PoUS-süsteemi, et esitada liidu staatust tõendava dokumendi T2L/T2LF ja tolli kaubamanifesti kinnitamise ja registreerimise või ilma kinnituseta registreerimise taotlused ning hallata kauba liidu staatust tõendava dokumendi kasutamist selle esitamisel.
2. PoUS-süsteem võimaldab ettevõtjate ja muude isikute taotluste kinnitamist ja registreerimist ning liidu staatust tõendavate dokumentide kasutamise haldamist.
Artikkel 94
Autentimine ja juurdepääs PoUS-süsteemile
1. Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja PoUS-süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.
2. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja PoUS-süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja riiklikule PoUS-süsteemile juurdepääsu kontroll toimub asjaomase liikmesriigi loodud identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemi kaudu.
3. Komisjoni töötajate autentimine ja PoUS-süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 95
ELi kauplejate eriportaal PoUSi jaoks
1. PoUSiga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad PoUS-süsteemi.
2. ELi kauplejate eriportaal PoUSi jaoks on koostalitlusvõimeline keskse PoUS-süsteemiga.
Artikkel 96
Keskne PoUS-süsteem
1. Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset PoUS-süsteemi, et vahetada ja säilitada teavet esitatud dokumentide T2L/T2LF ja tolli kaubamanifestide kohta.
2. Keskne PoUS-süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejate portaaliga PoUSi jaoks.
Artikkel 97
Riiklik kauplejaportaal
1. Kui liikmesriik on vastavalt käesoleva määruse artikli 92 lõike 3 punktile b loonud riikliku PoUS-süsteemi, on riiklik kauplejaportaal selle süsteemi peamine sisenemiskoht ettevõtjate ja muude isikute jaoks.
2. Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku PoUS-süsteemiga, kui see on loodud.
3. Riiklikul kauplejaportaalil on funktsioonid, mis on samaväärsed PoUSiga seotud ELi kauplejate eriportaali omadega.
4. Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.
Artikkel 98
Riiklik PoUS-süsteem
Riiklik PoUS-süsteem on koostalitlusvõimeline keskse PoUS-süsteemiga, et teha riiklikus PoUS-süsteemis loodud tõendid kesksüsteemis kättesaadavaks.
XVI PEATÜKK
Järelevalvesüsteem
Artikkel 99
Järelevalvesüsteemi eesmärk ja struktuur
1. Järelevalvesüsteem võimaldab kooskõlas tolliseadustiku artikli 56 lõikega 5 ja tema kasutamist sätestavate liidu õigusaktidega teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste ja komisjoni vahel tollijärelevalve eesmärgil ning tollideklaratsioonist saadud andmete kogumist kaupade vabasse ringlusse lubamiseks või ekspordiks.
2. Liikmesriigid esitavad tollideklaratsioonisüsteemidest küsitud teabe järelevalvesüsteemi automaatselt.
3. Järelevalvesüsteem on kesksüsteem, mis koosneb ühest ühisest komponendist.
Artikkel 100
Järelevalvesüsteemi kasutamine
Järelevalvesüsteemis olevaid andmeid kasutatakse vabasse ringlusse lubamise ja ekspordiprotseduuride järelevalveks, mis hõlmab:
|
a) |
komisjoni ja liikmesriikide tolliasutuste toetamist tollikontrolli ja tollialaste õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamisel; |
|
b) |
riskide minimeerimist, sealhulgas andmekaeve ja riskiteabe vahetamise kaudu, ning |
|
c) |
liidu muude sätetega ette nähtud erimeetmete rakendamist, mida liikmesriikide tolliasutused peavad piiril rakendama. |
Artikkel 101
Autentimine ja juurdepääs järelevalvesüsteemile
1. Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja järelevalvesüsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
2. Komisjoni töötajate autentimine ja järelevalvesüsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.
Artikkel 102
Keskne järelevalvesüsteem
Liikmesriigid ja komisjon kasutavad keskset järelevalvesüsteemi käesoleva määruse artiklis 100 osutatud andmete kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks.
XVII PEATÜKK
Elektrooniliste süsteemide toimimine ja nende kasutamise koolitus
Artikkel 103
Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, testimine, kasutuselevõtmine ja haldamine
1. Komisjon töötab ühised komponendid välja, testib neid, võtab need kasutusele ja haldab neid ning liikmesriigid võivad neid testida. Riiklikke komponente töötavad välja, testivad, võtavad kasutusele ja haldavad liikmesriigid.
2. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud komponendid on koostalitlusvõimelised ühiste komponentidega.
3. Tihedas koostöös liikmesriikidega koostab komisjon detsentraliseeritud süsteemide ühised tehnilised kirjeldused ja haldab neid.
4. Liikmesriigid töötavad välja, käitavad ja hooldavad liideseid, et tagada detsentraliseeritud süsteemide funktsionaalsus, mis on vajalik teabe vahetamiseks ettevõtjate ja muude isikutega riiklike komponentide ja liideste kaudu ning teiste liikmesriikidega ühiste komponentide kaudu.
Artikkel 104
Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja muutmine
1. Komisjon hooldab süsteemide ühiseid komponente ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke komponente.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad elektrooniliste süsteemide katkematu töö.
3. Komisjon võib elektrooniliste süsteemide ühiseid komponente muuta, et kõrvaldada häireid, lisada uusi funktsioone või muuta olemasolevaid.
4. Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes komponentides tehtud muudatustest ja ajakohastustest.
5. Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike komponentide muudatustest ja ajakohastustest, mis võivad mõjutada ühiste komponentide tööd.
6. Komisjon ja liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõigete 4 ja 5 kohastest muudatustest ja ajakohastustest elektroonilistes süsteemides.
Artikkel 105
Elektrooniliste süsteemide ajutine tõrge
1. Kui tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud elektroonilistes süsteemides ilmneb ajutine tõrge, esitavad ettevõtjad ja muud isikud asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe liikmesriikide kindlaksmääratud viisil, sealhulgas elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.
2. Liikmesriikide tolliasutused veenduvad, et lõike 1 kohaselt esitatud teave esitatakse asjaomastes elektroonilistes süsteemides seitsme päeva jooksul pärast asjaomaste elektrooniliste süsteemide taas kättesaadavaks muutumist.
3. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele, kui elektroonilised süsteemid ei ole ajutise tõrke tõttu kättesaadavad.
Komisjon ja liikmesriigid teavitavad teineteist ka sellest, kui ICS2ga seoses ei ole ettevõtjate süsteemid kättesaadavad.
4. Erandina lõikest 1 kohaldatakse ICS2, AESi, CRMSi või CCI ajutise rikke korral liikmesriikide ja komisjoni vahel kokku lepitud talitluspidevuse kava.
5. ICS2ga seoses otsustab talitluspidevuse kava kasutussevõtu üle iga liikmesriik ise, kui seda liikmesriiki mõjutab süsteemi ajutine rike või kui tolliseadustiku artikli 127 lõigetes 4 ja 6 osutatud ettevõtja, kes on kohustatud esitama sisenemise ülddeklaratsiooni või selle andmed, ei saa neid esitada.
6. Erandina lõikest 1 kohaldatakse NCTSi ajutise tõrke korral rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 72-04 osutatud talitluspidevuse protseduuri.
Artikkel 106
Ühiste komponentide kasutamise ja toimimise koolitusega seotud abi
Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste komponentide kasutamise ja toimimisega ning varustab neid asjakohaste koolitusmaterjalidega.
XVIII PEATÜKK
Andmekaitse ja -haldus ning elektrooniliste süsteemide kuuluvus ja turvalisus
Artikkel 107
Isikuandmete kaitse
1. Elektroonilistesse süsteemidesse sisestatud isikuandmeid töödeldakse tollialaste õigusaktide ja muude tolliseadustikus osutatud õigusaktide kohaldamiseks, järgides iga elektroonilise süsteemi konkreetseid eesmärke, nagu need on sätestatud vastavalt käesoleva määruse artiklis 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 16 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artiklis 30, artikli 35 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõikes 1, artikli 57 lõikes 1, artikli 64 lõikes 1, artikli 69 lõikes 1, artikli 73 lõikes 1, artikli 79 lõikes 1, artikli 86 lõikes 1, artikli 92 lõikes 1 ja artikli 99 lõikes 1.
2. Liikmesriikide isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 62 koostööd, et tagada elektroonilistes süsteemides registreeritud isikuandmete töötlemise kooskõlastatud järelevalve.
3. REX-süsteemis registreeritud andmesubjekti taotlus kasutada määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 III peatüki kohaseid õigusi esitatakse kõigepealt kolmanda riigi pädevatele asutustele või selle liikmesriigi tolliasutustele, kes isikuandmed registreeris.
Kui andmesubjekt on esitanud sellise taotluse komisjonile, ilma et ta oleks püüdnud nõuda oma õigusi kolmanda riigi pädevatelt asutustelt või isikuandmed registreerinud liikmesriigi tolliasutustelt, edastab komisjon selle taotluse vastavalt kas kolmanda riigi pädevatele asutustele või need andmed registreerinud liikmesriigi tolliasutustele.
Kui registreeritud eksportija ei saa oma õigust kolmanda riigi pädevatelt asutustelt või isikuandmed registreerinud liikmesriigi tolliasutustelt, esitab ta sellise taotluse komisjonile, kes tegutseb määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 8 määratletud vastutava töötlejana.
Artikkel 108
Andmete ajakohastamine elektroonilistes süsteemides
1. Liikmesriik tagab, et riiklikul tasandil säilitatavad andmed on vastavuses ühistes komponentides säilitatavate andmetega ja on ajakohased.
2. Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid ICS2 puhul, et järgmised andmed on ajakohased ja vastavad ICS2 ühises andmehoidlas olevatele andmetele:
|
a) |
riigi tasandil registreeritud ja riiklikust sisenemissüsteemist ICS2 ühisesse andmehoidlasse edastatud andmed; |
|
b) |
ICS2 ühisest andmehoidlast riiklikku sisenemissüsteemi saabunud andmed. |
Artikkel 109
Andmetele juurdepääsu ja andmetöötluse piiramine
1. Liikmesriigil on juurdepääs nendele andmetele, mida ta on sisestanud elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse, ja tal on õigus neid andmeid töödelda. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda teine liikmesriik, kes osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.
2. Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda liikmesriik, kes osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.
3. Ettevõtjal või muul isikul on juurdepääs ICS2 ühises komponendis olevatele andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud või registreerinud ühises kauplejaliideses.
4. Liikmesriigil on õigus töödelda neid andmeid, mille ta on sisestanud kesksesse EBTI süsteemi. Samuti võib neid andmeid töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises, sealhulgas artikli 26 kohase liikmesriikide tolliasutuste omavahelise konsulteerimise teel. Sellele võivad käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 kohaldamiseks juurde pääseda kõik liikmesriikide tolliasutused kooskõlas käesoleva määruse artikli 25 lõikega 2 ja komisjon.
5. Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs kesksesse EBTI süsteemi sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed süsteemi sisestanud. Sellele võivad käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 kohaldamiseks juurde pääseda kõik liikmesriikide tolliasutused kooskõlas käesoleva määruse artikli 25 lõikega 2 ja komisjon.
6. ICS2 ühistes komponentides olevate andmete suhtes kehtib järgmine:
|
a) |
andmetele, mille on liikmesriigile edastanud ettevõtja või muu isik ühise kauplejaliidese kaudu ICS2 ühisesse andmehoidlasse, on sellel liikmesriigil ICS2 ühises hoidlas juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda. Vajaduse korral võib see liikmesriik pääseda juurde ka sellele teabele, mis on registreeritud ühises kauplejaliideses; |
|
b) |
andmetele, mille liikmesriik on edastanud ICS2 ühisesse andmehoidlasse või on seal registreerinud, on sellel liikmesriigil juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda; |
|
c) |
andmetele, millele osutatakse nimetatud punktides a ja b, on juurdepääs ja töötlemisõigus ka teisel liikmesriigil, kui ta osaleb riskianalüüsis ja/või kontrolliprotsessis, millega andmed on seotud, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktidega a, b ja d, lõigetega 5, 7 ja 7a ning artikli 189 lõigetega 3 ja 4, välja arvatud andmed, mille on süsteemi sisestanud teiste liikmesriikide tolliasutused seoses teabega rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud julgeoleku- ja turvariskide kohta; |
|
d) |
andmeid võib komisjon töödelda koostöös liikmesriikidega käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkidel. Sellise töötlemise tulemustega võivad tutvuda komisjon ja liikmesriigid; |
|
e) |
liikmesriigid ja komisjon võivad neile juurdepääsu saada ja neid töödelda käesoleva määruse artikli 43 lõikes 3 osutatud eesmärkidel käesoleva määruse artiklis 112 osutatud tingimustel ning vastavalt konkreetsetele projektikokkulepetele, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmesriikide ja komisjoni vahelisi töötlemistoiminguid. |
7. Komisjon ja liikmesriigid saavad juurdepääsu ICS2 ühises komponendis olevatele andmetele, mille komisjon on ICS2 ühises andmehoidlas registreerinud, ja õiguse neid töödelda.
8. Komisjon ja liikmesriigid võivad järelevalvesüsteemi andmetele juurde pääseda ja neid töödelda.
9. Liikmesriikide tolliasutused ja komisjon võivad liidu kaubanduse sooduskorra rakendamise ja järelevalve eesmärgil pääseda juurde ELi liikmesriikide jaoks mõeldud keskses REX-süsteemis registreeritud andmetele.
10. Keskses REX-süsteemis selliste kolmandate riikide jaoks registreeritud andmetele, kellega liidul on sooduskaubanduskord, on juurdepääs:
|
a) |
selle kolmanda riigi pädevatel asutustel, kus andmed on registreeritud; |
|
b) |
liikmesriikide tolliasutustel tolliseadustiku artikli 188 kohaste tollideklaratsioonide kontrollimiseks või tolliseadustiku artikli 48 kohaseks vabastusjärgseks kontrolliks; |
|
c) |
komisjonil, et rakendada liidu sooduskaubanduse korda ja teha selle üle järelevalvet. |
11. Kui liikmesriigid teatavad intsidentidest ja probleemidest süsteemide teenuste osutamisel, kus komisjon tegutseb isikuandmete volitatud töötlejana, võib komisjonil olla juurdepääs andmetele üksnes registreeritud intsidendi või probleemi lahendamiseks. Komisjon tagab selliste andmete konfidentsiaalsuse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 12.
Artikkel 110
Süsteemi kuuluvus
1. Süsteemi ühiste komponentide omanik on komisjon.
2. Süsteemi vastavate riiklike komponentide omanikud on liikmesriigid.
Artikkel 111
Süsteemi turvalisus
1. Komisjon tagab ühiste komponentide turvalisuse. Liikmesriik tagab riikliku komponendi turvalisuse.
Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:
|
a) |
tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele; |
|
b) |
tõkestada selleks volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine; |
|
c) |
avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid. |
2. Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada elektrooniliste süsteemide turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.
3. Komisjon ja liikmesriigid koostavad kõigi süsteemide turvaplaanid.
Artikkel 112
Süsteemide vastutav töötleja ja volitatud töötleja
Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud süsteemide ja isikuandmete töötlemise puhul
|
a) |
tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana liikmesriigid, kes täidavad selles määruses sätestatud kohustusi; |
|
b) |
tegutseb määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 12 määratletud volitatud töötlejana komisjon, kes täidab selles määruses sätestatud kohustusi; |
|
c) |
tegutseb komisjon erandina punktist b ICS2s koos liikmesriikidega kaasvastutava töötlejana,
|
|
d) |
tegutseb komisjon erandina punktist b CRMSis koos liikmesriikidega ka kaasvastutava töötlejana; |
|
e) |
tegutseb komisjon erandina punktist b REX-süsteemis koos liikmesriikidega kaasvastutava töötlejana,
|
|
f) |
tegutseb komisjon erandina punktist b järelevalvesüsteemis koos liikmesriikidega kaasvastutava töötlejana. |
Artikkel 113
Andmete säilitamise tähtaeg
1. Liikmesriigid määravad kindlaks andmete säilitamise tähtaja süsteemide jaoks, mille puhul liikmesriigid on vastutavad töötlejad, nagu on määratletud käesoleva määruse artiklis 112, võttes arvesse tollialaste õigusaktide nõudeid, ning teatavad sellest tähtajast komisjonile.
2. Selliste süsteemide andmete säilitamise tähtaeg, mille puhul komisjon ja liikmesriigid on kaasvastutavad töötlejad, määratakse kindlaks järgmiselt:
|
a) |
ICS2: 10 aastat alates hetkest, mil andmeid kesksüsteemis esimest korda töödeldakse; |
|
b) |
REX: 10 aastat pärast registreeringu tühistamist; |
|
c) |
CRMS: 10 aastat alates hetkest, mil andmeid kesksüsteemis esimest korda töödeldakse; |
|
d) |
Järelevalve: 10 aastat alates hetkest, mil andmeid kesksüsteemis esimest korda töödeldakse. |
3. Andmete säilitamise tähtaega kohaldatakse kõigi elektroonilistes süsteemides olevate andmete suhtes.
4. Olenemata lõikest 2 säilitatakse elektroonilistes süsteemides olevaid andmeid siis, kui nendega seoses on esitatud kaebus või alustatud kohtumenetlust, kuni kaebuse menetlemise või kohtumenetluse lõpetamiseni.
XIX PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 114
Elektrooniliste süsteemide hindamine
Komisjon ja liikmesriigid korraldavad nende vastutusalasse kuuluvate komponentide hindamisi, eelkõige analüüsitakse süsteemi komponentide turvalisust ja puutumatust ning nendes töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.
Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused.
Artikkel 115
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusmäärus (EL) 2021/414 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 116
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).
(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(6) Komisjoni 8. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/414 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 kohase teabevahetuse ja sellise teabe säilitamise elektrooniliste süsteemide arendamise, hooldamise ja kasutamise tehnilise korra kohta (ELT L 81, 9.3.2021, lk 37).
(7) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).
(8) Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).
(9) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).
(10) Euroopa Majandusühenduse, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline ühist transiidiprotseduuri käsitlev konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/105 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1071,
1. juuni 2023,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/620 teatavaid lisasid teatavate liikmesriikide või nende tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse heakskiitmise või tühistamise osas seoses teatavate loetellu kantud taudidega ning teatavate loetellu kantud taudide likvideerimisprogrammide heakskiitmisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3, artikli 36 lõiget 4 ja artikli 42 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud taudispetsiifilised eeskirjad kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt loetellu kantud taudide suhtes ning on ette nähtud, kuidas neid eeskirju tuleb kohaldada loetellu kantud taudide eri kategooriate suhtes. Määrusega (EL) 2016/429 on ette nähtud, et liikmesriigid kehtestavad nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kantud taudide puhul kohustuslikud likvideerimisprogrammid ja määruse artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kantud taudide puhul vabatahtlikud likvideerimisprogrammid ning et sellised programmid kiidab heaks komisjon. Kõnealuse määrusega on ka ette nähtud, et komisjon kiidab heaks või tühistab liikmesriikide või tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse seoses nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud teatavate loetellu kantud taudidega. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/689 (2) on määrust (EL) 2016/429 täiendatud ja sätestatud liikmesriikidele või nende tsoonidele ja bioturvarühmikutele taudivaba staatuse andmise, selle säilitamise, peatamise ja tühistamise kriteeriumid ning liikmesriikide või nende tsoonide ja bioturvarühmikute kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide heakskiitmise nõuded. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/620 (3) on kehtestatud eeskirjad määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loetellu kantud taudide kohta teatavate liikmesriikide või nende tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse ja vaktsineerimisvaba staatuse osas ning likvideerimisprogrammide heakskiitmisega kõnealuste loetellu kantud taudide puhul. Täpsemalt on selle lisades loetletud taudivaba staatusega liikmesriigid või nende tsoonid ja bioturvarühmikud ning ka olemasolevad heakskiidetud kohustuslikud või vabatahtlikud likvideerimisprogrammid. Teatavate taudide epidemioloogilise olukorra muutumise tõttu on vaja muuta rakendusmääruse (EL) 2021/620 teatavaid lisasid, et kanda loetellu uued taudivabad liikmesriigid või nende tsoonid ning jätta loetelust välja tsoonid, kus taudipuhangud on kinnitust leidnud või kus taudivaba staatuse säilitamise tingimused ei ole enam täidetud, ning et kiita heaks teatavad kohustuslikud või vabatahtlikud likvideerimisprogrammid, mis on komisjonile edastatud. |
|
(4) |
Mitu liikmesriiki on hiljuti taotlenud komisjonilt taudivaba staatuse andmist või kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide heakskiitmist oma territooriumi teatavates tsoonides seoses Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkuse, Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (Mycobacterium bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkuse, marutaudiviiruse nakkuse, veiste enzootilise leukoosi, veiste infektsioosse rinotrahheiidi/nakkava pustuloosse vulvovaginiidi nakkuse, Aujeszky haiguse viiruse nakkuse, veiste viirusdiarröa ja lammaste katarraalse palaviku viiruse (serotüübid 1–24) nakkusega. Mitu liikmesriiki on teatanud ka marutaudiviiruse nakkuse ja lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse puhangutest, mida tuleb samuti kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/620 teatavates lisades. |
|
(5) |
Itaalia ja Portugal on komisjonile esitanud teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkusega veiste seas on vastavalt Basilicata piirkonnas asuvas Matera provintsis ning Santarémi ja Setúbali ringkonnas täidetud. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlused vastavad kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse andmiseks. Seepärast tuleks asjaomased tsoonid loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa I osa 1. peatükis veiste seas Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkusest vabade tsoonidena. |
|
(6) |
Prantsusmaa ja Itaalia on komisjonile esitanud teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkusega lammaste ja kitsede seas on vastavalt Prantsusmaa ülemerepiirkondades Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte ja Réunion ning Campania piirkonnas asuvas Napoli ja Salerno provintsis täidetud. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlused vastavad kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse andmiseks. Seepärast tuleks asjaomased tsoonid loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa I osa 2. peatükis lammaste ja kitsede seas Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkusest vabade tsoonidena. |
|
(7) |
Itaalia ja Hispaania on esitanud komisjonile teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega on Calabria piirkonna Catanzaro provintsis, Campania piirkonna Napoli provintsis ning Apuulia piirkonna Barletta-Andria-Trani, Brindisi ja Lecce provintsis, Sardiinia piirkonnas Kirde-Sardiinia provintsis ning Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas Burgose, Leóni ja Valladolidi provintsis täidetud. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlused vastavad kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse andmiseks seoses Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega. Seepärast tuleks asjaomased tsoonid loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 II lisa I osas kui tsoonid, millel on taudivaba staatus seoses Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkusega. |
|
(8) |
Portugal on komisjonile esitanud teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses veiste enzootilise leukoosiga on Porto ringkonnas täidetud. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlus vastab kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses veiste enzootilise leukoosiga. Seepärast tuleks asjaomane tsoon loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 IV lisa I osas tsoonina, millel on taudivaba staatus seoses veiste enzootilise leukoosiga. |
|
(9) |
Slovakkia on seoses veiste nakkava rinotrahheiidiga/nakkava pustuloosse vulvovaginiidiga esitanud komisjonile taotluse vabatahtliku likvideerimisprogrammi heakskiitmiseks tsoonis, mis hõlmab Bratislava, Košice, Prešovi, Trnava ja Žilina piirkonda. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlus vastab kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 2. peatükis seoses likvideerimisprogrammide heakskiitmisega veiste nakkava rinotrahheiidi/nakkava pustuloosse vulvovaginiidi puhul. Seepärast tuleks kõnealuse likvideerimisprogrammiga hõlmatud tsoon loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 V lisa II osas tsoonina, kus on olemas heakskiidetud likvideerimisprogramm veiste nakkava rinotrahheiidi/nakkava pustuloosse vulvovaginiidi jaoks. |
|
(10) |
Poola on esitanud komisjonile teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused Aujeszky haiguse viiruse nakkusest vaba staatuse tunnustamiseks on täidetud kõigis piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/620 VI lisa II osas heakskiidetud likvideerimisprogrammiga piirkondadena. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlus vastab kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse andmiseks seoses Aujeszky haiguse viiruse nakkusega. Seepärast tuleks asjaomased tsoonid loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 VI lisa I osas tsoonidena, millel on taudivaba staatus seoses Aujeszky haiguse viiruse nakkusega. |
|
(11) |
Saksamaa on komisjonile esitanud teabe, millega tõendati, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses veiste viirusdiarröaga on Baieri liidumaal Švaabimaa halduspiirkonnas asuvas Augsburgi ja Ostallgäu piirkonnas täidetud. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlus vastab kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse tunnustamiseks seoses veiste viirusdiarröaga. Seepärast tuleks asjaomased tsoonid loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 VII lisa I osas tsoonidena, millel on taudivaba staatus seoses veiste viirusdiarröaga. |
|
(12) |
Seoses veiste viirusdiarröaga on Saksamaa komisjonile teatanud, et tuleks ajakohastada Baieri liidumaal asuva Oberfrankeni, Oberpfalzi, Mittelfrankeni ja Unterfrankeni halduspiirkonna tsoonid, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/620 VII lisa I osas veiste viirusdiarröast vaba staatusega tsoonidena. Eespool nimetatud halduspiirkondade tsoonide kogu territoorium on veiste viirusdiarröast vaba, erinevalt Niederbayerni halduspiirkonnast, mille territooriumi mõnes osas esineb endiselt eespool nimetatud taudi. Seepärast ei ole vaja nimetada Oberfrankeni, Oberpfalzi, Mittelfrankeni ja Unterfrankeni haldusüksuse väiksemaid üksusi, nagu linnad ja maakonnad, mis tuleks loetelust välja jätta. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/620 VII lisa I osa vastavalt muuta. |
|
(13) |
Slovakkia on teatanud komisjonile mitmest marutaudiviiruse nakkuse puhangust Prešovský maakonnas asuvas Humenné, Medzilaborce, Snina, Stropkovi, Svidniku ja Vranov nad Topl’ou piirkonnas ning Košický maakonnas asuvas Michalovce, Sobrance ja Trebišovi piirkonnas. Kuna kogu Slovakkia territooriumil on taudivaba staatus seoses marutaudiviiruse nakkusega ja territoorium on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/620 III lisa I osas, tuleks kõnealuste piirkondade taudivaba staatus tühistada ning Slovakkiat käsitlevat kannet kõnealuses loetelus tuleks vastavalt muuta. |
|
(14) |
Seoses marutaudiviiruse nakkusega on Slovakkia esitanud komisjonile taotluse kohustusliku likvideerimisprogrammi heakskiitmiseks tsoonis, mis hõlmab Prešovský maakonnas asuvat Humenné, Medzilaborce, Snina, Stropkovi, Svidniku ja Vranov nad Topl’ou piirkonda ning Košický maakonnas asuvat Michalovce, Sobrance ja Trebišovi piirkonda. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlus vastab kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 2. peatükis seoses likvideerimisprogrammide heakskiitmisega marutaudiviiruse nakkuse puhul. Seepärast tuleks kõnealune tsoon loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/620 III lisa II osas tsoonina, kus on olemas heakskiidetud likvideerimisprogramm marutaudiviiruse nakkuse puhul. |
|
(15) |
Belgia ja Saksamaa on seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega esitanud komisjonile teabe, millega tõendati, et lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatuse tunnustamise tingimused on täidetud vastavalt kogu Belgia territooriumil ja Rheinland-Pfalzi liidumaal Bernkastel-Wittlichi, Eifelkreis Bitburg-Prümi, Trieri, Trier-Saarburgi ja Vulkaneifeli piirkonnas. Komisjoni tehtud hindamisest nähtub, et taotlused vastavad kriteeriumidele, mis on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 II osa 4. peatükis taudivaba staatuse andmiseks seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega. Seepärast tuleks Belgia loetleda lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vaba staatusega riigina ja rakendusmääruse (EL) 2021/620 VIII lisa I osas juba lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusest vabana loetletud Saksamaa territooriumile lisada asjaomane Rheinland-Pfalzi liidumaa tsoon. |
|
(16) |
Hispaania on teatanud komisjonile lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkuse (serotüüp 4) puhangutest Galicia autonoomse piirkonna Ourense ja Pontevedra provintsis, millest on tabandunud ka neid provintse ümbritseva Lugo provintsis asuvad Sarria, Chantada ja Terra de Lemos-Quiroga piirkond ning Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Zamora provintsis asuvad Alcañicese ja Puebla de Sanabria piirkond. Kuna nimetatud aladel on taudivaba staatus ning need on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/620 VIII lisa I osas, tuleks nende taudivaba staatus seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega tühistada ja vastavalt muuta Hispaaniat käsitlevat kannet asjaomases loetelus. |
|
(17) |
Seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkusega teatas Hispaania komisjonile ka, et ta on laiendanud rakendusmääruse (EL) 2021/620 VIII lisa II osas loetletud tsooni puhul juba heaks kiidetud vabatahtliku likvideerimisprogrammi territoriaalset kohaldamisala, lisades tsooni, mis hõlmab Ourense ja Pontevedra provintsi, mitut Galicia autonoomse piirkonna Lugo provintsi piirkonda, mitut Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna Toledo provintsi piirkonda, Salamanca provintsi, mitut Castilla y Leóni autonoomse piirkonna Ávila ja Zamora provintsi piirkonda ning mitut Madridi autonoomse piirkonna piirkonda. Seepärast tuleks kõnealune tsoon lisada rakendusmääruse (EL) 2021/620 VIII lisa II osas Hispaaniat käsitlevasse kandesse tsoonina, kus on olemas heakskiidetud likvideerimisprogramm seoses lammaste katarraalse palaviku nakkusega. |
|
(18) |
Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/620 I–VIII lisa vastavalt muuta. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/620 I–VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).
(3) Komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/620, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaldamiseks seoses teatavate liikmesriikide ning nende tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse ja vaktsineerimisvaba staatuse heakskiitmisega teatavate loetellu kantud taudide suhtes ning nende taudide likvideerimise programmide heakskiitmisega (ELT L 131, 16.4.2021, lk 78).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/620 I–VIII lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
IV lisa I osas asendatakse Portugali käsitlev kanne järgmisega:
|
|
5) |
V lisa II osas lisatakse Luksemburgi käsitleva kande järele järgmine kanne Slovakkia kohta:
|
|
6) |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
7) |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
8) |
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/116 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1072,
1. juuni 2023,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2023. kalendriaastaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eelkõige selle artikli 17 lõike 1 kolmandat lõiku,
olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste vormis sekkumiste ja kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis e osutatud erimeetmete kohandamise määr tuleb kindlaks määrata juhul, kui asjaomase eelarveaasta vastava vaheülemmäära raames rahastatavate sekkumiste ja meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele. |
|
(2) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 16 lõike 1 kohaselt määratakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul iga aasta alguses kindlaks liidu põllumajandusreserv. Kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 teise lõigu kohaselt võib juhul, kui olemasolevatest assigneeringutest ei piisa reservi täitmiseks nõutava summa piires, kasutada kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 17 viimase võimalusena finantsdistsipliini, et reservi täita. |
|
(3) |
Komisjoni 2024. aasta eelarveprojektis kindlaks määratud prognoosid otsetoetuste ja turuga seotud kulude kohta näitavad, et finantsdistsipliini järele ei ole praegu vajadust. Siiski valitseb suur ebakindlus seoses tulevaste vajadustega põllumajandusreservist eraldatava toetuse järele, pidades silmas tagajärgi, mida Venemaa sissetung Ukrainasse avaldab põllumajandus- ja toidutootmissektorile, ning erakordselt kõrge inflatsioonitaseme mõju turuga seotud kuludele. Peale selle on alates 2023. aastast kehtestatud otsetoetuste suhtes uued ja oluliselt paindlikumad finantsjuhtimise eeskirjad, mis suurendab ebakindlust 2024. majandusaasta eelarve täitmise taseme hindamise suhtes. |
|
(4) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt tuleb kohandamise määr määrata kindlaks selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse. Kõnealuse määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt võib kohandamise määra uue teabe alusel kohandada kuni sama kalendriaasta 1. detsembrini. Määra kohandamine uue teabe alusel on siiski võimalik ainult juhul, kui määr on 30. juuniks kindlaks määratud. |
|
(5) |
Võttes arvesse eelarveprognoosidega seotud ebakindlust ja selleks, et säilitada võimalus kohandada kohandamismäära kuni 1. detsembrini 2023, tagamaks põllumajandusreservi iga-aastaste ülemmäärade järgimine ja täiendav täitmine, peetakse asjakohaseks kehtestada 2023. kalendriaastaks kohandamismäär 0 %. |
|
(6) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et kohandamise määra kohaldatakse põllumajandustootjatele kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetustena sekkumiseks ning kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis e osutatud erimeetmete jaoks antavate selliste toetuste suhtes, mis ületavad 2 000 eurot vastaval kalendriaastal. |
|
(7) |
Üldjuhul makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise taotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Sellegipoolest võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust teatava tähtaja jooksul ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha järgneval eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamismäära kohaldada selliste maksete suhtes, mille kohta esitati toetusetaotlused muudel kalendriaastatel kui finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamismäära kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on toetusetaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal põllumajandustootjatele makse tehakse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Selleks et kehtestada kohandamismäär kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 17, vähendatakse põllumajandustootjatele kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetustena sekkumiseks ning kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis e osutatud erimeetmete jaoks antavaid selliseid toetusi, mis ületavad 2 000 eurot, 2023. kalendriaasta kohta esitatud toetustaotluse puhul kohandamismäära 0 % võrra.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/118 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1073,
1. juuni 2023,
millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile „Spray On wipes“ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 44 lõike 5 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
23. aprillil 2019 esitas Laboratorium Dr. Deppe GmbH Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 (2) artikli 4 kohase liidu loa taotluse nimetatud määruse artiklis 1 osutatud samade omadustega üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „Spray On wipes“, ja mis kuulub määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliikidesse 2 ja 4. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris (edaspidi „register“) registrinumbriga BC-VA051119-47. Taotluses esitati ka seotud võrdlustoote, biotsiidipere „Knieler & Team Propanol Family“ kohta esitatud taotluse number; kõnealune taotlus on registrisse kantud registrinumbriga BC-AQ050985-22. |
|
(2) |
Samade omadustega üksik biotsiid „Spray On wipes“ sisaldab toimeainetena propaan-1-ooli ja propaan-2-ooli, mis on tooteliikide 2 ja 4 puhul lisatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja. |
|
(3) |
8. detsembril 2021 esitas kemikaaliamet komisjonile arvamuse (3) ning biotsiidi „Spray On wipes“ omaduste kokkuvõtte kavandi vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 artiklile 6. |
|
(4) |
Arvamuses järeldatakse, et samade omadustega üksiku biotsiidi ja seotud võrdlustoote vahelised kavandatud erinevused piirduvad teabega, mis võib kuuluda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 354/2013 (4) kohase haldusliku muudatuse alla, ning et biotsiidipere „Knieler & Team Propanol Family“ kui seotud võrdlustoote hindamise põhjal ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab samade omadustega üksik biotsiid määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele. |
|
(5) |
20. oktoobril 2022 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4. |
|
(6) |
Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda samade omadustega üksikule biotsiidile „Spray On wipes“ liidu luba. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ettevõtjale Laboratorium Dr. Deppe GmbH antakse liidu luba (number EU-0027668-0000) samade omadustega üksiku biotsiidi „Spray On wipes“ turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks vastavalt lisas esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõttele.
Liidu luba kehtib alates 22. juunist 2023 kuni 31. juulini 2032.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 6. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 414/2013, millega määratakse kindlaks samade omadustega biotsiididele loa andmise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (ELT L 125, 7.5.2013, lk 4).
(3) ECHA arvamus toote „Spray On wipes“ kohta, 8. detsember 2021, https://echa.europa.eu/opinions-on-union-authorisation
(4) Komisjoni 18. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 354/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt loa saanud biotsiidide muudatuste kohta (ELT L 109, 19.4.2013, lk 4).
LISA
Biotsiidi omaduste kokkuvõte
Spray On wipes
Tooteliik 2. Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)
Tooteliik 4. Toidu- ja söödaruumid (desinfektsioonivahendid)
Loa number: EU-0027668-0000
R4BP registrinumber: EU-0027668-0000
1. HALDUSTEAVE
1.1. Toote kaubanduslik(ud) nimetus(ed)
|
Kaubanduslik nimetus |
Spray On wipes MyClean DS Tücher plus MyClean DS Flow Pack plus MyClean DS Tücher basic MyClean DS Flow Pack basic Medizid Rapid Pro Desinfektionstücher Medizid Rapid QF Pro Flowpack Medizid Rapid Next Desinfektionstücher Medizid Rapid QF Next Flowpack Bavicid Wipe FAVORIT Wet Wipes Pro FAVORIT Wet Wipes Classic FAVORIT Wet Wipes Viruguard FAVORIT Wet Wipes Pure FAVORIT Wet Wipes Soft FAVORIT Wet Wipes Premium FAVORIT Wet Wipes zero FAVORIT Wet Wipes Quick FAVORIT Wet Wipes Maxi FAVORIT Wet Wipes Protect FAVORIT Wet Wipes universal FAVORIT Wet Wipes Basic FAVORIT Wet Wipes Basic QF Immix Clean Pro Wipes FAVORIT Wet Wipes Xtra |
1.2. Loaomanik
|
Loaomaniku nimi ja aadress |
Nimi |
Laboratorium Dr. Deppe GmbH |
|
Aadress |
Hooghe Weg 35, 47906 Kempen Saksamaa |
|
|
Loa number |
EU-0027668-0000 |
|
|
R4BP registrinumber |
EU-0027668-0000 |
|
|
Loa andmise kuupäev |
22. juuni 2023 |
|
|
Loa kehtivusaja lõppkuupäev |
31.7.2032 |
|
1.3. Toote tootja(d)
|
Tootja nimi |
Laboratorium Dr. Deppe GmbH |
|
Tootja aadress |
Hooghe Weg 35, 47906 Kempen Saksamaa |
|
Tootmiskohtade asukoht |
Laboratorium Dr. Deppe GmbH, Hooghe Weg 35, 47906 Kempen Saksamaa |
1.4. Toimeaine(te) tootja(d)
|
Toimeaine |
Propaan-1-ool |
|
Tootja nimi |
OQ Chemicals GmbH (formerly Oxea GmbH) |
|
Tootja aadress |
Rheinpromenade 4a, 40789 Monheim am Rhein Saksamaa |
|
Tootmiskohtade asukoht |
OQ Chemicals Corperation (formerly Oxea Coperation), 2001 FM 3057 TX, 77414 Bay City Ühendriigid |
|
Toimeaine |
Propaan-1-ool |
|
Tootja nimi |
BASF SE |
|
Tootja aadress |
Carl-Bosch-Str. 38, 67056 Ludwigshafen Saksamaa |
|
Tootmiskohtade asukoht |
BASF SE, Carl-Bosch-Str. 38, 67056 Ludwigshafen Saksamaa |
|
Toimeaine |
Propaan-1-ool |
|
Tootja nimi |
SASOL Chemie GmbH & Co. KG |
|
Tootja aadress |
Secunda Chemical Operations, Sasol Place, 50 Katherine Street, 2090 Sandton Lõuna-Aafrika Vabariik |
|
Tootmiskohtade asukoht |
Secunda Chemical Operations, PDP Kruger Street, 2302 Secunda Lõuna-Aafrika Vabariik |
|
Toimeaine |
Propaan-2-ool |
|
Tootja nimi |
Stockmeier Chemie GmbH & Co. KG |
|
Tootja aadress |
Am Stadtholz 37, 33609 Bielefeld Saksamaa |
|
Tootmiskohtade asukoht |
INEOS Solvent Germany GmbH, Römerstrasse 733, 47443 Moers Saksamaa |
|
Toimeaine |
Propaan-2-ool |
|
Tootja nimi |
Brenntag GmbH |
|
Tootja aadress |
Stinnes-Platz 1, 45472 Mülheim an der Ruhr Saksamaa |
|
Tootmiskohtade asukoht |
Shell Nederland Raffinaderij B.V., 3196 KK Rotterdam-Pernis Holland Exxon Mobil, LA 70805 Baton Rouge Ühendriigid |
2. TOOTE KOOSTIS JA OLEK
2.1. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave toote koostise kohta
|
Tavanimetus |
IUPAC nimetus |
Funktsioon |
CAS number |
EÜ number |
Sisaldus (%) |
|
Propaan-1-ool |
|
Toimeaine |
71-23-8 |
200-746-9 |
14,925 |
|
Propaan-2-ool |
|
Toimeaine |
67-63-0 |
200-661-7 |
44,73 |
2.2. Oleku kirjeldus
AL - Muu vedelik
3. OHU- JA HOIATUSLAUSED
|
Ohulaused |
Väga tuleohtlik vedelik ja aur. Põhjustab raskeid silmakahjustusi. Võib põhjustada unisust või peapööritust. Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist. |
|
Hoiatuslaused |
Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. – Mitte suitsetada. Hoida pakend tihedalt suletuna. Vältida auru sissehingamist. Käidelda üksnes välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas. SISSEHINGAMISE KORRAL:Toimetada isik värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata. SILMA SATTUMISE KORRAL:Loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega.Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. Võtta viivitamata ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA või arstiga. Hoida hästi ventileeritavas kohas.Hoida jahedas. Hoida lukustatult. Sisu kõrvaldada ja mahuti kõrvaldada heakskiidetud jäätmekäitlusjaama. |
4. LUBATUD KASUTUSALA(D)
4.1. Kasutusala kirjeldus
Tabel 1. Kasutus # 1 – Kõvade mittepoorsete väikeste pindade desinfitseerimine, kasutusvalmis lapid
|
Tooteliik |
Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid) |
|
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Ei ole asjakohane. |
|
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: Andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: Andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: Andmed puuduvad Tavanimetus: Ümbrisega viirused Arengustaadium: Andmed puuduvad |
|
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Tervishoiuasutused ja farmaatsia- ja kosmeetikatööstus, nt patsientide läheduses olevad alad, tööalad/lauad, üldised seadmed (kaasa arvatud toiduga kokkupuutuvad pinnad): väikeste kõvade/mittepoorsete pindade desinfitseerimine. Ainult kutsealaseks kasutamiseks. |
|
Kasutusmeetod(id) |
Meetod: Käsitsi pealekandmine Üksikasjalik kirjeldus: Kasutusvalmis desinfitseerivad lapid toatemperatuuril (20 ± 2 °C). Desinfitseeritav pind pühitakse ja niisutatakse piisavas koguses tootega, tagades täieliku kaetuse. |
|
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kasutusmäär: Minimaalne kokkupuuteaeg: • bakterite, pärmseente ja ümbrisega viiruste eemaldamine: 60 s. Pind täiesti märjaks teha. Lahjendus (%): kasutusvalmis toode Kasutamise arv ja ajastus: Patsiendi ruumi mõistlik desinfitseerimissagedus on 1–2 korda päevas. Maksimaalne kasutamiskordade arv on 6 korda päevas. Pealekandmiskordade vahel ei ole vaja arvestada ohutusintervallidega. |
|
Kasutajarühm(ad) |
Tööstuslik Kutseline kasutaja |
|
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
PE-komposiitfooliumist keevispakend HDPE-st klappkattega, 80 tsellulooslappi; PE-komposiitfooliumist jaoturkott, 70 tsellulooslappi, mida kasutatakse koos jaoturkarbiga |
4.1.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Pinnad peavad alati enne desinfitseerimist olema nähtavalt puhtad. Maksimaalne kasutamiskordade arv on 6 korda päevas.
4.1.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.1.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.1.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.1.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.2. Kasutusala kirjeldus
Tabel 2. Kasutus # 2 – Kõvade mittepoorsete väikeste pindade desinfitseerimine, kasutusvalmis lapid
|
Tooteliik |
Tooteliik 04 - Toidu- ja söödaruumid (desinfektsioonivahendid) |
|
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Ei ole asjakohane. |
|
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: Andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: Andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad |
|
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Tervishoiuasutused ja toiduainetööstus, nt patsientide läheduses, toiduvalmistamine ja käitlemine köögis/restoranis: väikeste kõvade/mittepoorsete pindade desinfitseerimine. Ainult kutsealaseks kasutamiseks. |
|
Kasutusmeetod(id) |
Meetod: Käsitsi pealekandmine Üksikasjalik kirjeldus: Kasutusvalmis desinfitseerivad lapid toatemperatuuril (20 ± 2 °C). Desinfitseeritav pind niisutatakse pühkides piisavas koguses tootega, tagades täieliku kaetuse. |
|
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kasutusmäär: Minimaalne kokkupuuteaeg:• bakterite ja pärmseente eemaldamiseks temperatuuril 20 °C: 60 s; Pind täiesti märjaks teha. Lahjendus (%): kasutusvalmis toode Kasutamise arv ja ajastus: Toodet võib kasutada nii sageli kui vaja. Köökides on mõistlik sagedus 1–2 korda päevas. Pealekandmiskordade vahel ei ole vaja arvestada ohutusintervallidega. |
|
Kasutajarühm(ad) |
Tööstuslik Kutseline kasutaja |
|
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
PE-komposiitfooliumist keevispakend HDPE-st klappkattega, 80 tsellulooslappi; PE-komposiitfooliumist jaoturkott, 70 tsellulooslappi, mida kasutatakse koos jaoturkarbiga |
4.2.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Pinnad peavad alati enne desinfitseerimist olema nähtavalt puhtad.
4.2.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.2.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.2.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
4.2.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vaadata üldiseid kasutamisjuhiseid.
5. ÜLDISED KASUTAMISJUHISED (1)
5.1. Kasutusjuhendid
Ainult kutsealaseks kasutamiseks.
Sulgeda lappide pakend pärast avamist uuesti.
5.2. Riskivähendamismeetmed
Hoida lastele kättesaamatus kohas.
Vältida silma sattumist.
5.3. Tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras
Üldised esmaabimeetmed: Viia kannatanu saastunud kohast eemale. Halva enesetunde korral pöörduda arsti poole. Võimalusel näidata seda lehte.
SISSEHINGAMISE KORRAL: toimetada isik värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata. Võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.
NAHALE SATTUMISE KORRAL: viivitamata pesta nahka rohke veega. Seejärel võtta seljast kõik saastunud rõivad ja pesta enne korduskasutust. Jätkata naha pesemist veega 15 minutit. Võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.
SILMA SATTUMISE KORRAL: viivitamata loputada mitme minuti jooksul veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Jätkata loputamist vähemalt 15 minutit. Helistada 112 arstiabi saamiseks.
Teave meditsiinitöötajale/arstile: kui silmad on kokku puutunud leeliseliste kemikaalidega (pH> 11), amiinide ja hapetega nagu etaanhape (äädikhape), metaanhape (sipelghape) või propaanhape (propioonhape), tuleb silmade loputamist jätkata kuni haiglasse jõudmiseni.
ALLANEELAMISE KORRAL: viivitamata loputada suud. Anda kannatanule juua, kui kannatanu on võimeline neelama. MITTE kutsuda esile oksendamist. Helistada 112 arstiabi saamiseks.
Meetmed juhuslikul keskkonda sattumisel:
Peatada leke, kui seda on ohutu teha. Eemaldada süttimisallikad. Eriti ettevaatlik tuleb olla staatilise elektrilaengute vältimisel. Lahtised leegid on keelatud. Mitte suitsetada.
Vältida sattumist kanalisatsiooni või veekogudesse.
Pühkida kokku absorbeeriva materjaliga (nt riidelapiga). Imada mahavoolanud aine võimalikult kiiresti kokku inertsete tahkete ainete, nagu savi või diatomiidiga. Koguda mehaaniliselt kokku (pühkimine, kühveldamine). Kõrvaldada vastavalt kehtivatele kohalikele eeskirjadele.
5.4. Juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks
Kõrvaldamine peab toimuma vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Mitte valada kanalisatsiooni. Mitte visata olmejäätmete hulka. Sisu/mahuti kõrvaldada heakskiidetud jäätmekäitlusjaama. Enne kõrvaldamist tühjendada pakend täielikult. Kui pakend on täiesti tühi, võib selle ringlusse suunata nagu muu pakendigi.
5.5. Toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes
Säilivusaeg: 24 kuud
Hoida kuivas, jahedas, hästi ventileeritavas kohas. Hoida mahuti tihedalt suletuna. Kaitsta otsese päikesevalguse eest.
Soovituslik säilitustemperatuur: 0–30 °C
Mitte hoida temperatuuril alla 0 °C
Mitte hoida toiduainete, jookide ja loomasööda lähedal. Hoida eemal põlevast materjalist.
6. MUU TEAVE
(1) Käesolevas jaotises esitatud kasutusjuhised, riskivähendusmeetmed ja muud kasutamisjuhised kehtivad iga lubatud kasutuse puhul.
OTSUSED
|
2.6.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/127 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/1074,
25. mai 2023,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vahelise protokolli üle, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelist laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut seoses põllumajandustoodete ning toiduainete, veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitsega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping (1) (edaspidi „laiendatud partnerlus- ja koostööleping“) sõlmiti liidu nimel nõukogu otsusega (EL) 2020/244 (2) ja see jõustus täielikult 1. märtsil 2020. |
|
(2) |
Laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu III jaotist (Kaubandus ja äri), mis sisaldab geograafilisi tähiseid käsitlevaid sätteid, on ajutiselt kohaldatud alates 1. maist 2016. |
|
(3) |
Laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga kohustatakse lepinguosalisi alustama hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu III jaotise kohaldamise alguskuupäeva läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida leping, mis käsitleb geograafiliste tähiste kaitset nende territooriumil. |
|
(4) |
Seetõttu tuleks alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vahelise protokolli sõlmimise üle, millega muudetakse laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut seoses põllumajandustoodete ning toiduainete, veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitsega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Komisjonile antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vahelise protokolli üle, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelist laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut seoses põllumajandustoodete ning toiduainete, veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitsega.
2. Läbirääkimisi peetakse käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaselt.
Artikkel 2
Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse kaubanduspoliitika komiteega.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel, 25. mai 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
J. FORSSELL
(2) Nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/244 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 52, 25.2.2020, lk 1).