ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 141
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
66. aastakäik
31. mai 2023
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 141 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2023/1049, 30. mai 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate kalaõli, pendimetaliini, lambarasva ja spirotetramaadi jääkide piirnormidega ( 1 ) |
|
|
|
* |
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1049,
30. mai 2023,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate kalaõli, pendimetaliini, lambarasva ja spirotetramaadi jääkide piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Pendimetaliini ja spirotetramaadi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas. Kalaõli ja lambarasv on kantud kõnealuse määruse IV lisasse. |
|
(2) |
Toimeaine pendimetaliini kohta on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 kohane taotlus muuta kehtivaid jääkide piirnorme herneste (kaunadega), ubade (kaunadega) ja porrulaugu puhul. Toimeaine spirotetramaadi kohta on selline taotlus esitatud seoses maitsetaimede ja söödavate õitega. |
|
(3) |
Asjaomased liikmesriigid hindasid kõnealuseid taotlusi vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 8 ja hindamisaruanded edastati komisjonile. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, analüüsides eelkõige riske tarbijatele ja vajaduse korral ka riske loomadele, ning esitas jääkide kavandatud piirnormide kohta põhjendatud arvamused (2). Toiduohutusamet edastas need arvamused taotlejatele, komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks. |
|
(5) |
Seoses spirotetramaadiga ei soovitanud toiduohutusamet kehtestada muude maitsetaimede ja söödavate õite puhul konkreetset jääkide piirnormi. Toiduohutusamet märkis siiski, et riskijuhtijad võivad kaaluda kehtestada jääkide piirnorm 10 mg/kg kogu maitsetaimede ja söödavate õite rühma jaoks ning et see oleks tarbijatele ohutu. Seepärast on kooskõlas asjakohaste komisjoni tehniliste suunistega (3) asjakohane teha ettepanek kehtestada spirotetramaadijääkide piirnormiks muude maitsetaimede ja söödavate õite puhul 10 mg/kg. |
|
(6) |
Seoses pendimetaliini ja spirotetramaadiga jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõik terviklike andmete esitamise nõuded on täidetud ja taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad vastavalt hinnangule, mis põhineb Euroopa 27 konkreetse tarbijarühma kokkupuutel. Selle järelduse tegemisel võttis toiduohutusamet arvesse kõige uuemaid andmeid kõnealuste ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Ilmneb, et ei tarbijate pikaaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõigi selliseid aineid sisaldada võivate toiduainete tarbimisel ega ka asjaomaste toodete suures koguses tarbimisega kaasneval lühiajalisel kokkupuutel ei teki riski ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi. |
|
(7) |
Kuna jääkide piirnormide kavandatud muudatuste puhul on lähtutud toiduohutusameti põhjendatud arvamustest ja võetud arvesse määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikes 2 loetletud asjakohaseid tegureid, on asjakohane järeldada, et need muudatused on kooskõlas nimetatud artikli nõuetega. |
|
(8) |
Kalaõli ja lambarasv kanti ajutiselt määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse, kuni lõpeb nende hindamine kas nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (5) alusel ning nende toimeainete jääkide piirnormide läbivaatamine vastavalt määruse (EL) nr 396/2005 artiklile 12. Seoses taotlustega kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009 avaldas toiduohutusamet järeldused (6) kalaõli ja lambarasva pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitlevate vastastikuste eksperdiarvamuste kohta. Nimetatud järeldustest lähtuvalt ei ole kalaõli ja lambarasva puhul jääkide piirnormide kehtestamine vajalik. Seepärast on asjakohane, et kõnealused ained jääksid määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. mai 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) „Reasoned Opinion on the modification of the existing maximum residue levels for pendimethalin in peas (with pods), beans (with pods) and leeks“ („Põhjendatud arvamus pendimetaliinijääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta herneste (kaunadega), ubade (kaunadega) ja porrulaugu puhul“), EFSA Journal 2023; 21(3): 7663.
„Reasoned Opinion on the modification of the existing maximum residue levels for spirotetramat in herbs and edible flowers“ („Põhjendatud arvamus spirotetramaadijääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta maitsetaimede ja söödavate õite puhul“), EFSA Journal 2022; 20(12): 7668.
(3) Komisjoni tehnilised suunised andmenõuete kohta jääkide piirnormide kehtestamiseks, jäägikatsete võrreldavuse ning jääkide andmete ekstrapoleerimise kohta taimsete ja loomsete saaduste puhul (SANTE/2019/12752).
(4) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(6) „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance fish oil“ („Järeldused toimeaine kalaõli pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“), EFSA Journal 2022; 20(1): 7079.
„Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance sheep fat“ („Järeldused toimeaine lambarasva pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“), EFSA Journal 2022; 20(1): 7073.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
II lisas asendatakse pendimetaliini ja spirotetramaati käsitlevad veerud järgmisega: " Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/16 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1050,
30. mai 2023,
millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Valgevene Vabariigist pärit sarrusvarraste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Eelnev uurimine ja kehtivad meetmed
|
(1) |
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas määrusega (EL) 2017/1019 (2) teatavate Valgevene Vabariigist pärit betooni sarrusvarraste (edaspidi „sarrusvardad“) impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“) dumpinguvastased tollimaksud. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. |
|
(2) |
Valgevene Vabariigist (edaspidi „Valgevene“ või „asjaomane riik“) pärit impordi suhtes praegu kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr on 10,6 %. |
1.2. Aegumise läbivaatamise taotlus
|
(3) |
Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (3) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse. |
|
(4) |
Aegumise läbivaatamise taotluse (edaspidi „taotlus“) esitas 16. märtsil 2022 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) liidu sarrusvarraste tootmisharu nimel, mille toodang moodustab üle 25 % liidu kogutoodangust, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 5 lõikes 4. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise. |
1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine
|
(5) |
Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 15. juunil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Valgevenest pärit sarrusvarraste liitu importimise suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (4) (edaspidi „algatamisteade“). |
1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood
|
(6) |
Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
1.5. Huvitatud isikud
|
(7) |
Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Valgevene teadaolevale eksportivale tootjale ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning kutsus neid üles uurimises osalema. |
|
(8) |
Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. |
1.6. Võrdlusriik
|
(9) |
Kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (5) I lisas, tuleb normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. |
|
(10) |
Selleks et teha koostööd sobiva võrdlusriigi eksportivate tootjatega, võttis komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 ühendust võimalike sarrusvarraste tootjatega, kes asuvad Bosnias ja Hertsegoviinas, Lõuna-Koreas, Dominikaani Vabariigis, Šveitsis, Norras, Türgis, Ameerika Ühendriikides (USA) ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Talle vastas ainult üks USAs asuv tootja. |
|
(11) |
Kuna ükski muus potentsiaalses võrdlusriigis asuv tootja koostööd ei teinud, otsustas komisjon määrata normaalväärtuse kindlaks sellelt USA tootjalt saadud teabe põhjal. |
|
(12) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 teavitati huvitatud isikuid ja anti neile aega kümme päeva, et esitada märkusi USA valimise kohta sobivaks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud. |
1.7. Valikuuring
|
(13) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17. |
1.7.1. Liidu tootjate valikuuring
|
(14) |
Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes samal ajal arvesse geograafilist jaotust. See valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas üle 17 % samasuguse toote hinnangulisest liidu kogutoodangust ja kogumüügist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. |
1.7.2. Importijate valikuuring
|
(15) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda valimisse kaasamisega. |
1.7.3. Valgevene tootjate valikuuring
|
(16) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomastel Valgevene tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Valgevene Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(17) |
Endast andis teada ainult üks Valgevene sarrusvarraste tootja, Byelorussian Steel Works (edaspidi „BMZ“). Seega ei olnud valikuuring vajalik. |
1.8. Vastused küsimustikule
|
(18) |
Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotluse esitajale, BMZ-le ja koostööd teinud võrdlusriigi tootjale. Küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6). |
|
(19) |
Küsimustikule vastas kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, taotluse esitaja ja USA tootja. |
|
(20) |
BMZ ei vastanud küsimustikule ja seetõttu leiti, et ta ei teinud käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises komisjoniga koostööd. |
|
(21) |
Seega, kuna Valgevene tootja ei teinud koostööd, kohaldas komisjon alusmääruse artiklit 18 ja tegi aegumise läbivaatamisega seotud uurimise järeldused kättesaadavate faktide põhjal. |
1.9. Kontrollkäigud
|
(22) |
Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.
|
1.10. Järgnenud menetlus
|
(23) |
17. aprillil 2023 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. |
|
(24) |
Märkusi esitas üksnes taotluse esitaja ja need toetasid komisjoni tulemusi ja järeldusi. |
2. UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uurimisalune toode
|
(25) |
Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt teatavad Valgevenest pärit betooni sarrusvardad, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, valtsimisjärgselt väänatud või mitte, kuid edasi töötlemata, ning millel on süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7214 10 00, ex 7214 20 00, ex 7214 30 00, ex 7214 91 10, ex 7214 91 90, ex 7214 99 10 ja ex 7214 99 95 alla (edaspidi „uurimisalune toode“). Suure väsimustugevusega rauast või terasest betooni sarrusvardad jäetakse asjaomase toote määratlusest välja. Muud pikad tooted, nagu ümarlatid, jäetakse välja. |
2.2. Samasugune toode
|
(26) |
Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhilised kasutusalad:
|
|
(27) |
Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
|
(28) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa Valgevenest pärit dumpingu jätkumise või kordumise. |
3.1. Sissejuhatavad märkused
|
(29) |
Eurostati Comexti andmebaasi kohaselt oli Valgevenest pärit impordi kogumaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 206 200 tonni ja turuosa ligikaudu 1,9 %. Peamised importivad liikmesriigid olid Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Võrreldes esialgse uurimisega vähenesid import ja turuosa enam kui poole võrra (st 488 700 tonnilt ja 5,0 % suuruselt turuosalt). |
|
(30) |
Nagu on märgitud põhjenduses 20, ei teinud ainus teadaolev Valgevene tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Valgevene ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Valgevene kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust. |
|
(31) |
Seega põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta alusmääruse artikli 18 järgi kättesaadavatel faktidel, eelkõige Eurostati andmetel, alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt loodud andmebaasil (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ülemaailmsel andmebaasil Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja taotlusel. |
|
(32) |
Valgevenest pärit impordi maht ja hind tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist saadud teabe põhjal. |
3.2. Normaalväärtuse kindlaksmääramine alusmääruse artikli 2 lõike 7 alusel
|
(33) |
Nagu eespool punktis 1.6 märgitud, siis kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, tuleb normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. |
|
(34) |
Kuna komisjon sai vastuse ainult ühelt USAs asuvalt tootjalt, otsustas ta määrata normaalväärtuse kindlaks sellelt USA tootjalt saadud teabe põhjal, st selle koostööd teinud tootja tegelike hindade põhjal. |
3.3. Normaalväärtus
|
(35) |
Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd teinud tootja poolt USA sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. USA-sisese müügi kogumahtu võrreldi Valgevenest liitu suunatud impordi kogumahuga, nagu see oli esitatud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi USA turul tüüpilistes kogustes. |
|
(36) |
Seejärel uuris komisjon koostööd teinud USA tootja puhul seda, kas igat liiki samasuguse toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Müügitehingut peeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmismaksumusega võrdne või sellest kõrgem. Seega tehti kindlaks USA tootja iga tooteliigi tootmiskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
|
(37) |
Kuna arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- ning müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas üle 80 % omamaise müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks koostööd teinud USA tootja tegeliku omamaise hinna põhjal. |
3.4. Ekspordihind
|
(38) |
Nagu on märgitud põhjenduses 32, tehti Valgevene ekspordi hinnad kindlaks lähtuvalt artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatud impordiväärtustest, mis kohandati tehasest hankimise tasemele. Seejuures põhinesid mahaarvatud veokulud taotluse esitaja poolt taotluses esitatud teabel. |
3.5. Võrdlus
|
(39) |
Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihindu tehasehindade põhjal. |
3.6. Dumpingumarginaal
|
(40) |
Võrdlus näitas, et Valgevene ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina liidu tolliväärtusest, 41,1 %. |
4. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS
|
(41) |
Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus. Tuletatakse meelde, et Valgevene eksportiva tootja ja Valgevene valitsuse koostööst keeldumise tõttu põhines analüüs alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatel faktidel, eelkõige taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja statistilisel andmebaasil Global Trade Atlas (GTA). |
4.1. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes
|
(42) |
Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluses esitatud teabe põhjal. |
|
(43) |
Vastavalt taotluses esitatud andmetele, mida võrreldi avalike allikatega, oli Valgevene sarrusvarraste tootmisvõimsus 2021. aastal hinnangute järgi üle 2,6 miljoni tonni, mida on võimalik suurendada 300 000 lisatonni võrra ehk kokku 3 miljoni tonnini (7). Kättesaadavate andmete kohaselt oli Valgevene müük 1,7 miljonit tonni, millest 700 000 tarbiti Valgevenes ja ligikaudu 1 miljonit tonni eksporditi (8). Vaba tootmisvõimsus oli seega hinnangute järgi üle 900 000 tonni, mis moodustas üle 8 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Meetme aegumise korral võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote tootmiseks liitu eksportimise eesmärgil. |
4.2. Liidu turu atraktiivsus
|
(44) |
Taotluses esitatud teabe põhjal on Valgevene sarrusvarraste tootmisharu orienteeritud ekspordile, sest ligikaudu 85 % Valgevene terasetootmisvõimsusest on ette nähtud ekspordiks. GTA andmebaasi kohaselt oli liidu turg Valgevene peamine eksporditurg. Valgevenest kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad (551 eurot tonni kohta) olid keskmiselt 10 eurot tonni kohta madalamad kui liidu turule suunatud ekspordi keskmised müügihinnad ja 15 % madalamad kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul (651 eurot tonni kohta). Võttes arvesse neid hinnatasemeid, oleks liitu eksportimine Valgevene eksportijate jaoks potentsiaalselt atraktiivsem kui enamikule teistele turgudele eksportimine. Lisaks muutus suur hulk ekspordiriike (st USA, Kanada, Ühendkuningriik, Türgi, Ukraina, Malaisia, Mehhiko, Maroko, Pärsia lahe riigid, Egiptus ja muud riigid) Valgevenele üha enam kättesaamatuks omamaise ülepakkumise ja Valgevene impordi suhtes kehtestatud kaubandusmeetmete tõttu. |
|
(45) |
Liidu turg oli Valgevene tootja jaoks atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on ligikaudu 11 miljonit tonni. |
|
(46) |
Seega oli liidu turg oma suuruse, hindade ja läheduse poolest Valgevene eksportiva tootja jaoks teistest turgudest endiselt atraktiivsem. |
4.3. Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju
|
(47) |
Komisjon märkis, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu kehtestas liit Venemaa ja Valgevene suhtes järjestikused sanktsioonide paketid, mis samuti mõjutasid terasetooteid ja/või uurimisalust toodet tootvaid ning eksportivaid teraseettevõtteid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Pärast sanktsioonide kehtestamist 2022. aasta märtsis peatati import Valgevenest alates 2022. aasta juunist. Praegust olukorda ei saa siiski pidada püsivaks. Arvestades, et asjaomased sanktsioonid on seotud sõjalise agressiooni ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga, on nende ulatus, muudatused ja/või kestus prognoosimatud. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kestus viis aastat. Arvestades eespool nimetatud teadmatust ja asjaolu, et nõukogu võib sanktsioonide täpset ulatust ja kestust igal ajal täiendavalt muuta, leidis komisjon, et asjaomased sanktsioonid ei saa käesolevas uurimises tema järeldusi mõjutada. Komisjon leidis eelkõige, et hoolimata kehtivatest sanktsioonidest on meetmed siiski vajalikud alusmääruse artikli 11 lõigete 1 ja 2 tähenduses. |
4.4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta
|
(48) |
Uurimine näitas, et Valgevenest pärit import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. |
|
(49) |
Ka Valgevene vaba tootmisvõimsus oli märkimisväärne, võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks osutas liidu turu atraktiivsus oma suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et meetmete aegumise korral suunatakse Valgevene eksport liidu turule ning vaba tootmisvõimsust kasutatakse samuti tootmise ja liitu suunatud ekspordi suurendamiseks. |
|
(50) |
Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa uurimisaluse toote Valgevenest liitu suunduva dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise. |
|
(51) |
Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine. |
5. KAHJU
5.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
|
(52) |
Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet umbes 25 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
|
(53) |
Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli umbes 11 200 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks taotluse esitaja poolt makromajanduslikule küsimustikule esitatud vastuste põhjal. Nagu on viidatud põhjenduses 14, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 17 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. |
5.2. Liidu tarbimine
|
(54) |
Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu müügi kogumahu liidu turul ja koguimpordi liitu. Liidu tootmisharu müük liidu turul saadi taotluse esitajalt ja seda kohandati vajaduse korral vastavalt kontrollitud andmetele, mis olid esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Impordi puhul tugines komisjon artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile. |
|
(55) |
Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt. Tabel 1 Liidu tarbimine
|
||||||||||||||||||||||
|
(56) |
Liidu tarbimine suurenes 2018.–2019. aastal 5 %, vähenes 2020. aastal veidi ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Tarbimise kõikumised 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid tingitud COVID-19 puhangust, mis põhjustas ettevõtjate tegevuse vähenemist, millega kaasnes tarbimise vähenemine, millele järgnes majandustegevuse taastumine. |
|
(57) |
Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 8 %. |
5.3. Asjaomasest riigist pärit import
5.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
|
(58) |
Komisjon tegi impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Nagu on märgitud punktis 5.2, võeti impordi turuosa väljaselgitamisel aluseks impordi osa liidu kogutarbimisest. |
|
(59) |
Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt. Tabel 2 Impordi maht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(60) |
Uurimisaluse toote import Valgevenest suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui kaks korda: 72 000 – 80 000 tonnilt 2018. aastal 200 000 – 210 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Valgevenest pärit impordi turuosa muutus samamoodi kui impordimaht ja suurenes igal aastal märkimisväärselt: 0,6–0,8 %-lt 2018. aastal 1,8–2,1 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
5.3.2. Valgevenest pärit impordi keskmised hinnad
|
(61) |
Komisjon tegi impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. |
|
(62) |
Valgevenest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt. Tabel 3 Impordihind
|
||||||||||||||||||||||
|
(63) |
Keskmised impordihinnad langesid 2018. aasta 420–440 eurolt tonni kohta 2020. aastaks 345–365 euroni tonni kohta, kuid tõusid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 550–570 euroni tonni kohta. Kokkuvõttes tõusis hind 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 28 %, st 120–130 eurot tonni kohta. See üldine hinnatõus oli kooskõlas sarrusvarraste hinna üldise suundumusega liidu turul. |
|
(64) |
Valgevenest pärit impordi keskmine CIF-hind oli kogu vaatlusalusel perioodil siiski madalam kui liidu tootjate ühikukulud, nagu on kirjeldatud allpool punktis 5.5.3.1. |
5.3.3. Hinna allalöömine
|
(65) |
Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon kaalutud keskmist impordihinda, mis selgitati välja impordijärgsete kuludega (9) (sealhulgas dumpinguvastane tollimaks) kohandatud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmise müügihinnaga, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidus. |
|
(66) |
Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja see näitas, et Valgevenest pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla 2,5–3 %. Komisjon tegi kindlaks, et kui dumpinguvastane tollimaks välja arvata, oli hinna allalöömine 11,8–12 %. |
5.4. Muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit import
|
(67) |
Muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit sarrusvarraste import toimus peamiselt Norrast, Venemaalt ja Türgist. |
|
(68) |
Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit sarrusvarraste impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt. Tabel 4 Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(69) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit impordi turuosa 4,1 % liidu tarbimisest. Impordimaht vähenes 2020. aastal oluliselt ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid ei saavutanud 2019. aasta taset, mistõttu vähenes selle turuosa vaatlusalusel perioodil 3,2 protsendipunkti võrra. Keskmine impordihind tõusis vaatlusalusel perioodil 14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli muudest kolmandatest riikidest kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind (+ 2 %) ja kõrgem kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind (+ 17–20 %). |
5.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
5.5.1. Üldised märkused
|
(70) |
Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist. |
|
(71) |
Nagu põhjenduses 14 on märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut. |
|
(72) |
Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid liidu tootjate ühenduse esitatud makromajanduslike andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku kontrollitud vastustes esitatud andmete põhjal, mis olid seotud kõigi liidu tootjatega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmete põhjal. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks. |
|
(73) |
Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tarbimise suurenemine, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. |
|
(74) |
Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
5.5.2. Makromajanduslikud näitajad
5.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(75) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(76) |
Üldjoontes suurenes liidu tootmisharu toodangu maht vaatlusalusel perioodil 2 %. Tootmismaht suurenes 2018.–2019. aastal 7 %. COVID-19 pandeemia ajal 2020. aastal vähenes tootmine 2019. aastaga võrreldes 5 % ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samal tasemel. |
|
(77) |
Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 67 %-lt 2018. aastal 65 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
5.5.2.2. Müügimaht ja turuosa
|
(78) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 6 Müügimaht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(79) |
Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %. See suurenes 2018.–2019. aastal 8 % ja vähenes seejärel 2020. aastal 2 % ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 %. |
|
(80) |
Liidu tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil veidi (2 %). 2018.–2020. aastal suurenes see 5 %, kuid vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
5.5.2.3. Tarbimise suurenemine
|
(81) |
Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Liidu tootmisharu sai sellest tarbimise suurenemisest kasu ja isegi veidi suurendas (2 %) vaatlusalusel perioodil oma turuosa. |
5.5.2.4. Tööjõud ja tootlikkus
|
(82) |
Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Tööjõud ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(83) |
Töötajate arv kõikus vaatlusalusel perioodil. See suurenes 2018.–2019. aastal 12 % ning vähenes seejärel 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult, kuid oli siiski veidi suurem kui 2018. aastal. Tootlikkus vähenes 2018.–2020. aastal 7 % ja suurenes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 8 %. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootlikkus 1 %. |
5.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine
|
(84) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem, samal ajal kui Valgevenest pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,9 % liidu tarbimisest. |
5.5.3. Mikromajanduslikud näitajad
5.5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
|
(85) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Müügihinnad ja tootmiskulu liidus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(86) |
Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele langes 2018.–2020. aastal 17 %, kajastades ühiku tootmiskulu vähenemist. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusis hind võrreldes 2020. aastaga 45 %. Hinnatõus tulenes ühiku tootmiskulu ja nõudluse suurenemisest pärast COVID-19 pandeemiast taastumist. |
|
(87) |
Praegused dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootmisharul säilitada praeguse hinnataseme juures konkurentsivõime, sest nagu on selgitatud põhjenduses 64, olid liidu tootjate ühikukulud kogu vaatlusalusel perioodil suuremad kui Valgevenest pärit impordi keskmine hind. |
5.5.3.2. Tööjõukulud
|
(88) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Keskmised tööjõukulud töötaja kohta
|
||||||||||||||||||||||
|
(89) |
Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %, vähenedes 2020. aastal ajutiselt 3 % peamiselt COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakute tõttu. |
5.5.3.3. Laovarud
|
(90) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Laovarud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(91) |
Vaatlusalusel perioodil suurenesid laovarud 4 %. |
5.5.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
|
(92) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(93) |
Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2018.–2020. aastal 8,4 %-lt 4,9 %-ni, millele järgnes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel selle järsk suurenemine 15,3 %-ni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimaldas nõudluse suurenemine, mis oli seletatav COVID-19 järgse majanduse taastumisega, tootmisharul tõsta oma hindu tootmiskulude kasvust kiiremini, mis suurendas kasumlikkust. Kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootmisharul taastada stabiilse ettevõtlusolukorra. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus oli kogu vaatlusalusel perioodil suurem kui esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasum (4,8 %). |
|
(94) |
Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iseloomustasid erandlikud asjaolud, mis olid seotud COVID-19 pandeemia puhanguga, millele järgnes majanduse kiire taastumine. Eelkõige 2020. aastal esines liidu sarrusvarraste turul COVIDi tõttu suuri häireid ja erakordset volatiilsust. 2020. aasta esimesel poolel peatati tellimuste vähesuse tõttu ajutiselt tootmine. Hiljem, 2020. aasta teises pooles ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurenes liidu sarrusvarraste tootjate kasumlikkus, sest nõudlus taastus oodatust kiiremini. Sellega seoses oli liidu tootjate kasumlikkuse paranemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõenäoliselt ajutine, sest selle peamine põhjus oli nõudluse erakordselt kiire ja suur kasv, millega kaasnesid kõrgemad hinnad. |
|
(95) |
Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog suurenes kasumlikkuse toel 40 %, kuid väiksemas tempos, mis näitas taas dumpinguvastaste tollimaksude ja erandlike asjaolude positiivset mõju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 94. |
|
(96) |
Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %. |
|
(97) |
Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. 2018.–2020. aastal vähenes see 102 %-lt 51 %-ni ning suurenes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel järsult. Kokkuvõttes investeeringutasuvus enam kui kahekordistus vaatlusalusel perioodil. |
5.6. Järeldus kahju kohta
|
(98) |
Enamik kahjunäitajaid, nagu liidu müügimaht, turuosa, tööjõud, kasumlikkus ja rahavoog, arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt. Kuigi selliste näitajate nagu lõppvarude ja investeeringute suundumus oli sel perioodil negatiivne, on nende absoluuttasemed rahuldavad ega viita seega olulisele kahjule. |
|
(99) |
Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on varasemast kahjust taastunud ega kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
6. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
|
(100) |
Komisjon järeldas põhjenduses 99, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seetõttu uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas juhul kui meetmetel lastakse aeguda, oleks Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumine tõenäoline. |
|
(101) |
Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks analüüsis komisjon järgmist: i) tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes ning ii) Valgevenest pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastaks aeguda. |
6.1. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes
|
(102) |
Nagu on märgitud eespool põhjenduses 49, oli Valgevene vaba tootmisvõimsus hinnangute järgi üle 900 000 tonni, mis moodustas üle 8 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda vaba tootmisvõimsust võidakse kasutada liidu turu varustamiseks, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda. |
6.2. Liidu turu atraktiivsus, Valgevenest pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale meetmete aegumise korral
|
(103) |
Nagu on märgitud põhjendustes 44–46, oli liidu turg oma suuruse, hindade ja läheduse poolest Valgevene eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne. |
|
(104) |
Komisjon analüüsis liitu suunatud Valgevenest pärit impordi hinnataset. Valgevenest pärit impordi kaalutud keskmised hinnad olid ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad kogu vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Valgevenest pärit impordi hind (10) liidu tootmisharu hindadest 13–15 % madalam. Lisaks, nagu on selgitatud põhjendustes 64 ja 87, oli Valgevenest pärit impordi hinnatase isegi madalam kui liidu tootmiskulu. Järelikult kui meetmetel lastaks aeguda, muutuks liidu turg Valgevene jaoks tõenäoliselt veelgi atraktiivsemaks. |
|
(105) |
Selleks et hinnata tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, on kolmandatesse riikidesse suunatud Valgevene ekspordi hinnatasemed komisjoni arvates samuti mõistlik näitaja, mille alusel prognoosida tulevasi hinnatasemeid liidu turul. |
|
(106) |
Nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, analüüsis komisjon muudele kolmandatele turgudele suunatud Valgevene ekspordi hinnataset ja leidis, et need ekspordihinnad olid liidu tootmisharu hindadega võrreldes oluliselt madalamad (15 %). Seetõttu on liidu turg Valgevene tootjate jaoks hindade poolest endiselt väga atraktiivne. |
|
(107) |
Eelöeldut silmas pidades ja kui Valgevenest pärit madala hinnaga import suureneks, oleksid liidu tootjad sunnitud oma hindu alandama, et püüda säilitada müügimahtu ja turuosa. See mõjutaks tootmisharu üldist kasumlikkust, mis väheneks. |
|
(108) |
Kuid kui liidu tootmisharu jätaks oma hinnad praegusele tasemele, siis mõjuks see peaaegu kohe halvasti selle müügi- ja tootmismahtudele ning turuosale. Pealegi tähendaks tootmismahu vähenemine väiksema mastaabisäästu tõttu toote tootmiskulude suurenemist. See vähendaks liidu tootmisharu kasumlikkust veelgi. Kasumlikkuseta ei suudaks liidu tootmisharu teha vajalikke investeeringuid. Lõpuks viiks see ka töökohtade kadumiseni ja tootmisliinid satuks sulgemisohtu. |
|
(109) |
Uurimisalust toodet mõjutavad Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide paketid, kuid nagu on märgitud põhjenduses 47, ei saa praegust olukorda pidada püsivaks. Komisjon leidis, et need sanktsioonid ei saa mõjutada tema käesolevas uurimises tehtavaid järeldusi. |
6.3. Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta
|
(110) |
Selle põhjal järeldati, et meetmete puudumine tooks tõenäoliselt kaasa Valgevenest pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja olulise kahju kordumine oleks tõenäoline. |
7. LIIDU HUVID
|
(111) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. |
7.1. Liidu tootmisharu huvid
|
(112) |
Nagu on märgitud põhjenduses 99, on liidu tootmisharu varasema dumpingu tekitatud kahjust taastunud. Kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, seisaks liidu tootmisharu tõenäoliselt silmitsi Valgevene tootjate veelgi ebaõiglasema konkurentsiga, mis tõenäoliselt peataks liidu tootmisharu käimasoleva taastumise. |
|
(113) |
Komisjon järeldas seepärast, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides. |
7.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid
|
(114) |
Nagu põhjenduses 15 on märgitud, ei andnud endast pärast algatamisteate avaldamist ega uurimise ajal teada ükski importija. Ehkki ei saa välistada, et meetmete kehtestamisel oli nende tegevusele negatiivne mõju, ei sõltu importijad Valgevenest ja nad saaksid hankida uurimisalust toodet teistest riikidest, nagu Norra ja Türgi. Seetõttu järeldas komisjon, et importijate seisukohast puuduvad kaalukad põhjused kehtivaid meetmeid mitte pikendada. |
7.3. Kasutajate huvid
|
(115) |
Pärast algatamisteate avaldamist ega uurimise ajal ei andnud endast teada ükski kasutaja. Seetõttu ei osutanud miski sellele, et esialgse uurimise käigus tehtud järeldus (11) enam ei kehti ja et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju. |
7.4. Järeldus liidu huvide kohta
|
(116) |
Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast kaalukad põhjused, mis räägiksid Valgevenest pärit sarrusvarraste impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamise vastu. |
8. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(117) |
Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise või kordumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks Valgevenest pärit sarrusvarraste suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. |
|
(118) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (12) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr. |
|
(119) |
Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest pärit betooni sarrusvarraste suhtes, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, valtsimisjärgselt väänatud või mitte, kuid edasi töötlemata, ning millel on süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7214 10 00, ex 7214 20 00, ex 7214 30 00, ex 7214 91 10, ex 7214 91 90, ex 7214 99 10 ja ex 7214 99 95 (TARICi koodid 7214100010, 7214200020, 7214300010, 7214911010, 7214919010, 7214991010, 7214999510) alla. Suure väsimustugevusega rauast või terasest betooni sarrusvardad jäetakse asjaomase toote määratlusest välja. Muud pikad tooted, nagu ümarlatid, jäetakse välja.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 10,6 %.
3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. mai 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Komisjoni 16. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1019, millega kehtestatakse teatavate Valgevenest pärit betooni sarrusvarraste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 155, 17.6.2017, lk 6).
(3) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 372, 16.9.2021, lk 9).
(4) Teade Valgevene Vabariigist pärit sarrusvarraste suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 231, 15.6.2022, lk 21).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).
(6) https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2607
(7) Eksportiv tootja: https://eng.belsteel.com/about/rolling-production.php
(8) CRU kontserni andmebaas: https://www.crugroup.com/
(9) Esialgse uurimise käigus määrati impordijärgseteks kuludeks 2 %.
(10) Kui lisada 2 % suurused impordijärgsed kulud, oleks hinnaerinevus 11,8–12 %, nagu on märgitud põhjenduses 66.
(11) Kokkuvõttes puudusid kaalukad põhjused Valgevenest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes meetmeid mitte kehtestada.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
OTSUSED
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/34 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/1051,
22. mai 2023,
millega muudetakse otsust (EL) 2019/1754 Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev 31. oktoobri 1958. aasta Lissaboni kokkulepe (edaspidi „Lissaboni kokkulepe“) on leping, mida haldab Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO). Lissaboni kokkuleppega loodi tööstusomandi kaitse liidu raames eriliit (edaspidi „eriliit“). See on avatud 20. märtsil 1883 Pariisis allkirjastatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalistele. Kokkuleppeosalised peavad kaitsma oma territooriumil teiste kokkuleppeosaliste toodete päritolunimetusi, mida tunnustatakse ja kaitstakse päritolunimetustena päritoluriigis ning mis on registreeritud WIPO rahvusvahelises büroos, välja arvatud juhul, kui nad teatavad ühe aasta jooksul peale registreerimistaotluse esitamise kohta teate saamist, et nad ei saa kaitset tagada. |
|
(2) |
Lissaboni kokkuleppe osalised on seitse liikmesriiki: Bulgaaria, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Liit ise ei ole Lissaboni kokkuleppe osaline, kuna kokkuleppe kohaselt saavad sellega ühineda ainult riigid. |
|
(3) |
Pärast Lissaboni kokkuleppe läbivaatamist 20. mail 2015 võttis WIPO diplomaatiline konverents vastu päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni (1) (edaspidi „Genfi redaktsioon“). Genfi redaktsiooniga laiendatakse päritolunimetuste kaitset kõigile geograafilistele tähistele ja võimaldatakse valitsustevahelistel organisatsioonidel saada kokkuleppeosalisteks. |
|
(4) |
Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) leidis oma 25. oktoobri 2017. aasta otsuses, (2) et Genfi redaktsiooni üle läbirääkimiste pidamine kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikega 1 Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 207 lõikes 1 osutatud ühise kaubanduspoliitika valdkonnas liidule antud ainupädevusse. |
|
(5) |
Komisjon esitas 27. juulil 2018 nõukogu otsuse ettepaneku liidu ühinemise kohta Genfi redaktsiooniga ELi toimimise lepingu artikli 207 ja artikli 218 lõike 6 punkti a alusel. Võttes arvesse liidu ainupädevust Genfi redaktsiooni üle läbirääkimiste pidamisel, sätestati ettepanekus, et kõnealuse redaktsiooniga ühineb üksnes liit. |
|
(6) |
Nõukogu võttis 7. oktoobril 2019 ühehäälselt vastu otsuse (EL) 2019/1754 (3) liidu ühinemise kohta Genfi redaktsiooniga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. Otsuse (EL) 2019/1754 artiklis 3 on sätestatud, et liikmesriikidele, kes seda soovivad, antakse luba asjakohasel juhul koos liiduga Genfi redaktsioon liidu huvides ja liidu ainupädevust täielikult austades ratifitseerida või sellega ühineda. Otsuse (EL) 2019/1754 artiklis 4 on sätestatud, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 17 lõikele 1 esindab eriliidus liitu ning liikmesriike, kes Genfi redaktsiooni ratifitseerivad või sellega ühinevad, komisjon. Otsuse (EL) 2019/1754 artiklis 4 veel sätestatud, et liit vastutab selle tagamise eest, et liit ja need liikmesriigid, kes Genfi redaktsiooni ratifitseerivad või sellega ühinevad, kasutavad oma õigusi ja täidavad oma kohustusi. |
|
(7) |
Nõukogu istungi protokolli kantud avalduses otsuse (EL) 2019/1754 vastuvõtmise kohta oli komisjon vastu sellele, et kõigile liikmesriikidele, kes seda soovivad, antakse luba koos liiduga Genfi redaktsioon ratifitseerida või sellega ühineda. Ühtlasi märkis komisjon siiski, et ta oleks valmis nõustuma sellega, et seitsmele liikmesriigile, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osalised ja kellel on selle lepingu alusel registreeritud ulatuslikud intellektuaalomandi õigused, võib anda loa Genfi redaktsiooniga liidu huvides ühineda. |
|
(8) |
Genfi redaktsioon jõustus 26. veebruaril 2020 ehk kolm kuud pärast seda, kui liit oli oma ühinemiskirja hoiule andnud, viies osaliste arvu jõustumiseks vajaliku viieni. |
|
(9) |
Komisjon esitas 17. jaanuaril 2020 ELi toimimise lepingu artikli 263 alusel hagi otsuse (EL) 2019/1754 osaliseks tühistamiseks põhjendusel, et rikutud on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 6 ja artikli 293 lõiget 1, ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud volituste andmise põhimõtet, institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet ja komisjoni algatusõigust ning teise võimalusena ELi toimimise lepingu artikli 2 lõiget 1 ja artiklit 207 ning põhjendamiskohustust. |
|
(10) |
Komisjon palus Euroopa Kohtul tühistada otsus (EL) 2019/1754 selles osas, milles lubatakse kõigil liikmesriikidel Genfi redaktsiooniga ühineda. Samas palus komisjon samuti, et Euroopa Kohus säilitaks nimetatud otsuse tühistatud osade toime, eelkõige Genfi redaktsiooniga ühinemiseks antud loa igasugune kasutamine, mida rakendati enne otsuse tegemise kuupäeva seitsmes liikmesriigis, kes on juba Lissaboni kokkuleppe osalised. Komisjon osutas, et võib erandkorras nõustuda kompromissiga, millega seitse Lissaboni kokkuleppe osaliseks olevat liikmesriiki ühinevad Genfi redaktsiooniga, et vältida õiguste järjepidevusega seotud probleeme. |
|
(11) |
Oma 22. novembri 2022. aasta otsusega (4) tühistas Euroopa Kohus otsuse (EL) 2019/1754 artikli 3 ja artikli 4 sellises ulatuses, milles see sisaldab viiteid liikmesriikidele. |
|
(12) |
Oma 22. novembri 2022. aasta otsusega tunnistas Euroopa Kohus samuti vajadust säilitada Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud päritolunimetuste kaitse vanemus ja järjepidevus seitsmes liikmesriigis, kes olid juba selle kokkuleppe osalised, eelkõige vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõttele, et kaitsta asjaomastest riiklikest registreeringutest tulenevaid omandatud õigusi. Seega otsustas Euroopa Kohus, et nende liikmesriikide puhul, kes on juba kasutanud luba Genfi redaktsioon ratifitseerida või sellega ühineda, tuleks säilitada otsuse (EL) 2019/1754 tühistatud osade toime kuni ajani, mil mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud kohtuotsuse tegemisest, jõustub uus nõukogu otsus. |
|
(13) |
Võttes arvesse liidu ainupädevust ja liidu võimalust ühineda Genfi redaktsiooniga, võib liikmesriikidele anda loa ühineda koos liiduga üksnes teatud nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel, kui selline ühinemine on liidu huvides. |
|
(14) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 (5) artiklis 11 on ette nähtud üleminekusätted seoses Lissaboni kokkuleppe alusel juba registreeritud liikmesriikidest pärit päritolunimetustega. Need seitse liikmesriiki, kes on Lissaboni kokkuleppe osalised, teatasid nende sätete kohaselt komisjonile 14. novembriks 2022 oma otsusest taotleda Lissaboni kokkuleppe alusel juba registreeritud päritolunimetuste rahvusvahelist registreerimist Genfi redaktsiooni alusel. |
|
(15) |
Neid eriasjaolusid arvesse võttes on asjakohane muuta otsust (EL) 2019/1754, et lubada ka seitsmel liikmesriigil, kes olid enne Genfi redaktsiooni jõustumist Lissaboni kokkuleppe osalised, Genfi redaktsioon liidu ainupädevust täielikult austades ratifitseerida või sellega ühineda, rangelt sellises ulatuses, mis on vajalik, et liidu huvides säilitada nende liikmesriikide poolt Lissaboni kokkuleppe alusel juba registreeritud päritolunimetuste kaitse vanemus ja järjepidevus. |
|
(16) |
Otsust (EL) 2019/1754 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (EL) 2019/1754 muutmine
Otsust (EL) 2019/1754 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Liikmesriikidele, kes olid 26. veebruaril 2020 Lissaboni kokkuleppe osalised, nimelt Bulgaariale, Itaaliale, Portugalile, Prantsusmaale, Slovakkiale, Tšehhile ja Ungarile, antakse luba koos liiduga Genfi redaktsioon liidu ainupädevust täielikult austades ratifitseerida või sellega ühineda, rangelt sellises ulatuses, milles nende ühinemine on vajalik, et liidu huvides säilitada nende liikmesriikide poolt Lissaboni kokkuleppe alusel juba varem registreeritud päritolunimetuste kaitse vanemus ja järjepidevus ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1753 (*1) artiklis 11 sätestatud kohustusi. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1753 liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 1).“ " |
|
2) |
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1 esindab eriliidus liitu ning liikmesriike, kes on vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3 Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, komisjon. Liit vastutab käesoleva otsuse artikli 3 kohaste liidu õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise tagamise eest.“ |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 22. mai 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) ELT L 271, 24.10.2019, lk 15.
(2) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. oktoober 2017, komisjon vs. nõukogu, (Lissaboni kokkuleppe uuesti läbi vaadatud redaktsioon), C-389/15, ECLI:EU:C:2017:798.
(3) Nõukogu 7. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1754 Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 12).
(4) Euroopa Kohtu 22. novembri 2022. aasta otsus, komisjon vs. nõukogu, C-24/20, ECLI:EU:C:2022:911.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1753 liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L 271, 24.10.2019, lk 1).
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/38 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/1052,
22. mai 2023,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline tsiviillennundusohutust käsitlev leping (1) (edaspidi „leping“) kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2021/112 (2) ja see jõustus 30. juunil 2021. |
|
(2) |
Lepingu artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks moodustatakse lepinguosaliste ühiskomitee. |
|
(3) |
Lepingu artikli 11 lõikes 3 on sätestatud, et ühiskomitee töötab välja ja võtab vastu oma kodukorra. |
|
(4) |
Komisjon ja Jaapani välisministeerium on teinud kodukorra eelnõu koostamisel koostööd. |
|
(5) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, kuna kodukord on liidu jaoks siduv. |
|
(6) |
Liidu võetav seisukoht ühiskomitees peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitee esimesel koosolekul seoses kodukorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.
2. Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võib liidu esindaja ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 22. mai 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) ELT L 229, 16.7.2020, lk 4.
(2) Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta otsus (EL) 2021/112 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 36, 2.2.2021, lk 1).
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUST KÄSITLEVA LEPINGUGA MOODUSTATUD ELi-JAAPANI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/...,
…,
millega võetakse vastu ühiskomitee kodukord
ELi-JAAPANI ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist tsiviillennundusohutust käsitlevat lepingut, eriti selle artikli 11 lõiget 3,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu otsuse lisas esitatud ühiskomitee kodukord.
Artikkel 2
Käesolevat otsust hakatakse kohaldama selle vastuvõtmise päeval.
…,
Euroopa Liidu nimel
Jaapani nimel
LISA
EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUST KÄSITLEVA LEPINGU OSALISTE ÜHISKOMITEE
Kodukord
Artikkel 1
Mõisted
Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepingu artikli 11 lõike 3 kohases kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
— |
„lepinguosaline“ – Euroopa Liit või Jaapan, |
|
— |
„lepinguosalised“ – Euroopa Liit ja Jaapan. |
Artikkel 2
Eesistuja ja koosseis
1. Ühiskomitee eesistujaks on Euroopa Liidu esindaja ja Jaapani esindaja ühiselt (edaspidi „eesistujad“).
2. Euroopa Liitu esindab ühiskomitees Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ja Euroopa Liidu liikmesriikide lennuametid.
3. Jaapanit esindab ühiskomitees välisministeerium ja/või Jaapani esindus Euroopa Liidu juures ning teda abistab maa-, taristu-, transpordi- ja turismiministeerium.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Ühiskomitee tuleb ühe poole taotlusel kokku korrapäraste ajavahemike järel.
2. Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Brüsselis ja Tokyos. Alternatiivina võib korraldada arutelusid videokonverentsi teel. Videokonverentside käigus vastu võetud otsustel ja soovitustel on samasugune õigusjõud nagu füüsilistel koosolekutel vastu võetud otsustel ja soovitustel. Kui lepinguosalised on koosoleku kuupäeva ja toimumise koha kokku leppinud, kutsuvad koosoleku kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ning välisministeerium Jaapani nimel.
3. Ühiskomitee koosolekud ei ole üldsusele osalemiseks avatud, kui eesistujad ei ole kokku leppinud teisiti. Eesistujate vastastikusel kokkuleppel võib pärast koosolekuid avaldada pressiteate.
4. Koosolekuid peetakse ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kulud, mis on seotud suulise või kirjaliku tõlkega mõnda teise keelde, kannab seda taotlenud lepinguosaline.
Artikkel 4
Delegatsioonid
1. Enne iga koosolekut teatavad lepinguosalised teineteisele oma delegatsioonide kavandatava koosseisu ja kumbki nimetab oma eesistujad.
2. Eesistujad võivad vajaduse korral kutsuda ühiskomitee koosolekutele välisosalejaid, kes annavad teavet konkreetsete teemade kohta või osalevad vaatlejatena.
Artikkel 5
Sekretariaat
Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks välisministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.
Artikkel 6
Koosolekute päevakord
1. Eesistujad koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra ja kõik asjakohased koosolekudokumendid osalejatele hiljemalt viisteist tööpäeva enne koosoleku toimumist.
2. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei olnud.
3. Eesistuja võib kokkuleppe korral muuta lõikes 1 osutatud dokumentide, sealhulgas esialgse päevakorra edastamise tähtaega, et võtta arvesse lepinguosalise sisemenetluste nõudeid või konkreetse küsimuse kiireloomulisust.
Artikkel 7
Protokoll
1. Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse protokolli kavand. Protokolli kavandis kajastatakse vastuvõetud otsuseid ja soovitusi ning tehtud järeldusi.
2. Heakskiitmise korral kirjutavad eesistujad protokollile alla ning kumbki lepinguosaline saab endale ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia. Võimalik on elektrooniline allkirjastamine ja arhiveerimine.
Artikkel 8
Kirjalik menetlus
Vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel võib ühiskomitee võtta soovitused ning otsused vastu kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad eesistujad selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee arvamust ja mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Kumbki lepinguosaline võib ühtlasi taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.
Artikkel 9
Nõupidamised
1. Ühiskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.
2. Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ ja „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ning käsitletava teema kirjeldus.
3. Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistujad.
4. Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.
5. Lepingupooled avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Soovitusi või muid ühiskomitee vastuvõetud akte võib avaldada, kui lepinguosalised nii otsustavad. Kumbki lepinguosaline säilitab otsuste ja soovituste ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia.
Artikkel 10
Kulud
1. Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud ühiskomitee koosolekutel ja ühiskomitee otsuste ja soovitustega kooskõlas olevatel koosolekutel osalemisega, sealhulgas personali-, reisi- ja elamiskulud ning posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/44 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/1053,
30. mai 2023,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/588 rakenduseeskirjad seoses liidu turvalise ühenduse programmi alusel osutatavate riiklike teenuste operatiivnõuete ja teenuste portfelliga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrust (EL) 2023/588, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ning artikli 10 lõikeid 4 ja 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) 2023/588 kehtestatud liidu turvalise ühenduse programmi eesmärk on tagada valitsussektori kasutajatele turvaliste, autonoomsete, usaldusväärsete ja kulutõhusate riiklike satelliitsideteenuste osutamine ning neile ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajaline kättesaadavus, luues tsiviilkontrolli alla kuuluva turvalise ühenduse süsteemi. |
|
(2) |
Liidu turvalise ühenduse programmi operatiivnõuded tuleks sätestada selliste riiklike teenuste tehniliste kirjelduste ja rakenduskavade vormis, mis on eelkõige seotud kriisiohjega, seirega ja olulisima taristu haldamisega, sealhulgas diplomaatiliste ja kaitseotstarbeliste sidevõrkude haldamisega ning muude valitsussektori kasutajate vajadustega. |
|
(3) |
Tuleks välja töötada riiklike teenuste portfell, mis sisaldab teenuseid, mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ja mis põhinevad riiklikul taristul, ning teenuseid valitsussektori kasutajatele, mis põhinevad kommertstaristul, nagu tagatud ülemaailmne lühikese latentsusajaga teenus või ülemaailmne kitsasribateenus. Riiklike teenuste portfellis tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 (2) raames kehtestatud riikliku satelliitside (GOVSATCOM) teenuste portfelli. |
|
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 107 alusel loodud GOVSATCOMi koosseisus tegutseva programmikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu turvalise ühenduse programmi alusel osutatavate riiklike teenuste portfell
1. Liidu turvalise ühenduse programmi rakendamise süsteem kavandatakse nii, et see pakuks või võimaldaks järgmisi satelliitsideteenuseid:
|
a) |
järgmised valitsussektori kasutajatele pakutavad riiklikul taristul põhinevad teenused:
|
|
b) |
järgmised valitsussektori kasutajatele pakutavad kommertstaristul põhinevad teenused:
|
Esimeses lõigus osutatud teenused peavad vastama lisas nende teenuste jaoks eelnevalt kindlaks määratud profiilidele esitatavatele nõuetele.
2. Liidu turvalise ühenduse programmi rakendamise süsteemi teenuste portfelli kohandatakse iga teenuse jaoks ja see viiakse lõppkasutajateni kooskõlas järgmiste hankekavadega:
|
a) |
läbivteenuse kava, kui teenust osutatakse ruuterilt/kommutaatorilt ankurjaama poolel ruuterile/kommutaatorile kasutajaterminali poolel, sealhulgas võimalusega pakkuda välisvõrku ankurjaama poolel; |
|
b) |
hallatavate teenuste kava, mille puhul teenuse osutamine on tagatud ilma terminalita. |
Artikkel 2
Riiklike teenuste osutamise eeskirjad ja operatiivnõuded
Riiklike teenuste osutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju ja operatiivnõudeid.
|
1) |
Seoses vahendite ja osalejate osadega:
|
|
2) |
Seoses teenuste jaotamisega:
|
|
3) |
Seoses teenuseprofiilide, taotluste ja prioriseerimisega:
|
|
4) |
Seoses kasutuselevõtuloogikaga:
|
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 30. mai 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 79, 17.3.2023, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).
(3) Komisjoni 30. mai 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1055, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 artikli 66 lõikes 2 osutatud ülesande täitmiseks satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud reeglid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 57).
LISA
Liidu turvalise ühenduse programmi raames osutatavate riiklike teenuste eelnevalt kindlaks määratud profiilid
Tabel 1
Teenus nr 1: töökindel ülemaailmne lühikese latentsusajaga teenus
|
Omadus |
Tehniline kirjeldus |
||||||||
|
Sagedusala |
Ka-Gov; muud |
||||||||
|
Andmeedastuskiirus |
Pärisuunalise (FWD)/pöördlingi (RTN) läbilaskevõime teenusetasemed kasutaja kohta:
|
||||||||
|
Geograafiline katvus |
Ülemaailmne |
||||||||
|
Kättesaadavus (ühe aasta jooksul) |
99,5 % |
||||||||
|
Latentsusaeg |
|
||||||||
|
Kasutajaterminal |
Paikne/mobiilne/rändterminal |
||||||||
|
Stabiilsus ja turvaelemendid |
Stabiilne |
Tabel 2
Teenus nr 2: kosmoseandmete vahendusteenus
|
Omadus |
Tehniline kirjeldus |
||||||||
|
Sagedusala |
Optiline |
||||||||
|
Andmeedastuskiirus |
Sõltuvalt ühenduvusstsenaariumist (kasutaja- ja sihtüksuste kombinatsioon):
|
||||||||
|
Geograafiline katvus |
Ülemaailmne |
||||||||
|
Kasutajaüksus/sihtüksus |
|
||||||||
|
Stabiilsus ja turvaelemendid |
Stabiilne |
Tabel 3
Teenus nr 3: tagatud ülemaailmne lühikese latentsusajaga teenus
|
Omadus |
Tehniline kirjeldus |
||||||||
|
Andmeedastuskiirus |
Pärisuunalise (FWD)/pöördlingi (RTN) läbilaskevõime teenusetasemed kasutaja kohta:
|
||||||||
|
Geograafiline katvus |
Ülemaailmne |
||||||||
|
Kättesaadavus (ühe aasta jooksul) |
99,5 % |
||||||||
|
Latentsusaeg |
|
||||||||
|
Kasutajaterminal |
Paikne/mobiilne/rändterminal |
||||||||
|
Stabiilsus ja turvaelemendid |
Tagatud |
Tabel 4
Teenus nr 4: tagatud ülemaailmne kitsasribateenus
|
Omadus |
Tehniline kirjeldus |
|
Andmeedastuskiirus |
Pärisuunalise (FWD)/pöördlingi (RTN) läbilaskevõime kasutaja kohta: 2 kbit/s kuni 1 Mbit/s |
|
Geograafiline katvus |
Ülemaailmne |
|
Kättesaadavus (ühe aasta jooksul) |
98 % |
|
Kasutajaterminal |
Asjade internet (IOT) ja muud kitsasriba-kasutajaseadmed |
|
Stabiilsus ja turvaelemendid |
Tagatud |
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/49 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/1054,
30. mai 2023,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 rakenduseeskirjad seoses liidu kosmoseprogrammi raames loodud süsteemi kaudu osutatavate riikliku satelliitside teenuste portfelliga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, (1) eelkõige selle artikli 63 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikliga 62 koondatakse riikliku satelliitside (GOVSATCOM) komponendi raames satelliitside suutlikkus ja teenused ning luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused, mille suhtes kehtivad asjakohased turvalisusnõuded. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 63 lõikega 1 tuleb tagada GOVSATCOMi suutlikkus ja teenused vastavalt teenuste portfellis kindlaksmääratule. Teenuste portfell peaks põhinema riikliku satelliitside kasutajaskondade vajadustel, hõlmates paindlikke ja kasutaja poolt kohandatavaid GOVSATCOMi teenuseid. Seetõttu peaks see hõlmama läbivteenuseid, ankurdatud suutlikkuse teenuseid ja taristuta suutlikkuse teenuseid. |
|
(3) |
Teenuste portfell peaks hõlmama olemasolevat ja eeldatavat suutlikkust ning teenuseid, mis lisatakse liidu ühisesse reservi. Seetõttu tuleb teenuste portfelli lisada erinevad võimalused latentsusaja, sagedusalade, turvalisuse tasemete ja muude omaduste osas. |
|
(4) |
Teenuste osutamise tagamiseks on vaja kirjeldada GOVSATCOMi kasutajate poolt GOVSATCOMi keskusele esitatavate teenusetaotluste protsessi. GOVSATCOMi pädevad asutused peaksid tegutsema selles protsessis vahendajatena. |
|
(5) |
Et tagada GOVSATCOMi teenuste pakkumise ja nõudluse parim omavaheline vastavus, tuleb teenuste kättesaadavuse aluseks võtta ühiskasutusse antud ja jagatud satelliitide suutlikkuse ning hangitavate teenuste pakkumine ja nõudlus. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas GOVSATCOMi koosseisus tegutseva programmikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse komisjoni rakendusotsuse (EL) 2023/1055 (2) artiklis 2 esitatud mõisteid.
Artikkel 2
GOVSATCOMi teenuste portfell
1. GOVSATCOMi teenuste portfell koosneb järgmistest sideteenuste kategooriatest:
|
a) |
läbivteenused, mis võimaldavad kasutajal liituda võrguga, mis on võimeline teenuseid pakkuma; |
|
b) |
ankurdatud suutlikkuse teenused, mis võimaldavad kasutajal kasutada satelliitide suutlikkust ja sellega seotud ankurjaama liidest; |
|
c) |
taristuta suutlikkuse teenused, mis võimaldavad kasutajal kasutada satelliitide suutlikkust (ribalaius). |
2. Lõikes 1 osutatud teenused peavad vastama sideteenuste kategooriate põhi- ja teisestele atribuutidele, mis on sätestatud I lisas.
3. Teenusepakkuja võib kasutajale oma teenuse osana pakkuda kasutajaseadmeid.
4. Lõike 1 punktides a ja c osutatud teenuseid osutatakse GOVSATCOMi keskuse taristu kaudu selle algsete teenuste tegevuskonfiguratsioonis.
Artikkel 3
Teenuseprofiilid ja -taotlused
1. GOVSATCOMi teenuseprofiilid määratakse kindlaks nende II lisas sätestatud põhiatribuutide väärtuste alusel (edaspidi „eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiilid“).
2. Kasutajatel peab olema võimalik esitada eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiili taotlusi, mille puhul kasutaja saab sirvida eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiile, mis sisaldavad asjaomase teenusepakkuja esitatud teavet.
Samuti peab kasutajatel olema võimalik esitada kasutaja poolt kindlaks määratud profiili taotlusi koos konkreetsete teenuseatribuutide väärtustega, mille kasutaja on eelnevalt kindlaks määranud. Kasutaja poolt kindlaks määratud profiili kasutatakse selleks, et esitada GOVSATCOMi keskusele teenusetaotlus, mis vastab eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiilile.
Samuti peab kasutajatel olema võimalik esitada teenusetaotlusi kasutaja valitud atribuutide väärtustega, mille puhul atribuutide väärtusi kasutatakse selleks, et esitada GOVSATCOMi keskusele teenusetaotlus, mis vastab eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiilile.
3. GOVSATCOMi keskus vastab kasutajate taotlustele, esitades taotlustele vastavad kättesaadavad teenused. Kättesaadavate teenuste puhul teavitatakse kasutajat teenuste põhi- ja teisestest atribuutidest ning mis tahes teenusega seotud lisateabest ja üksikasjadest. Kasutajatel peab olema võimalik valida nende taotlusele vastavate kättesaadavate teenuste hulgast.
4. Pärast seda, kui kasutajad on teenuse valinud ja vastavalt rakendusotsuses (EL) 2023/1055 sätestatud reeglitele, jaotab GOVSATCOMi keskus teenuse osutamiseks vajalikud vahendid ning teavitab kasutajat teenuse broneerimisest ja aktiveerimisest.
5. Pärast teenuse aktiveerimist on asjaomastel kasutajatel juurdepääs sellele kas oma kasutajaseadmetega, kui need ühilduvad teenusega, või kasutajaseadmetega, mida teenusepakkuja pakub GOVSATCOMi kaudu.
Artikkel 4
Juurdepääs GOVSATCOMi teenuste portfellile ja teenustele
1. Määruse (EL) 2021/696 artikli 68 lõigete 4 ja 5 kohaselt loodud GOVSATCOMi pädevatel asutustel on juurdepääs teenuste portfellile ja teenuste valiku protsessile.
2. Teenuste valiku protsessi raames peab pädev asutus:
|
a) |
võtma vastu oma kasutajate teenusetaotlused, need prioriseerima, vajaduse korral anonüümima ja edastama GOVSATCOMi keskusele; |
|
b) |
võtma vastu GOVSATCOMi keskuse vastused taotlustele ja edastama need kasutajatele; |
|
c) |
võtma vastu oma kasutajate teenusevalikud, need vajaduse korral anonüümima ja edastama GOVSATCOMi keskusele. |
3. Seoses lõikes 2 osutatud anonüümimisega tegutseb pädev asutus kasutajatele teenuse osutamise ajal kasutaja volitatud esindajana mis tahes suhtluses GOVSATCOMi keskusega, muutes seeläbi kasutaja identiteedi anonüümseks. Vajaduse korral kasutatakse teabevahetuseks asjakohaseid salastatud sidekanaleid. Pädev asutus võib otsustada kasutajat mitte anonüümida. Sellisel juhul teeb GOVSATCOMi keskus kasutaja identiteedi teenusepakkujale kättesaadavaks, et toetada kasutajale osutatava teenuse valimist, loomist, haldamist, hoolduse tegemist ning rikete kõrvaldamist. Lisaks võib teenusepakkuja taotleda kasutaja tagasituvastust. Sellisel juhul edastab GOVSATCOMi keskus selle taotluse asjaomasele pädevale asutusele hindamiseks.
4. GOVSATCOMi keskus annab pädevatele asutustele teavet, mida on vaja teenuste valimiseks, broneerimiseks, loomiseks ja osutamiseks.
Artikkel 5
Teenuste prioriseerimine ja turvalisuse tasemed
1. Teenuste osutamise prioriseerimine toimub kooskõlas rakendusotsusega (EL) 2023/1055.
2. Kasutajatel on juurdepääs teenuste portfelli teenustele nende turvalisuse taseme alusel, nagu on sätestatud komisjoni 30. mai 2023. aasta rakendusotsuses C(2023) 3204 (3).
Artikkel 6
GOVSATCOMi ühiskasutus ja teenuste kättesaadavus
1. Ühiskasutusse antud satelliitside suutlikkus ja teenused tehakse kättesaadavaks teenuste portfelli kaudu koos nende atribuutide väärtustega.
2. Portfelli kuuluvate teenuste kättesaadavus sõltub ühiskasutusse antud ja jagatud satelliitide suutlikkuse pakkumisest ja nõudlusest ja määruse (EL) 2021/696 artiklis 64 osutatud üksustelt hangitud teenustest.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 30. mai 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 170, 12.5.2021, lk 69.
(2) Komisjoni 30. mai 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1055, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 artikli 66 lõikes 2 osutatud ülesande täitmiseks satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud reeglid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 57).
(3) Komisjoni 30. mai 2023. aasta rakendusotsus C(2023) 3204, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikes 2 osutatud GOVSATCOMi üldised turvalisusnõuded.
I LISA
Sideteenuste kategooriate atribuudid
Tabel 1
Läbivteenus
|
Põhiatribuudid |
|
|
[Maksimaalne] latentsusaeg |
Pendellevi edastamisaeg, ms (millisekundit) |
|
Läbilaskevõime* |
Suurim andmeedastuskiirus, Mbit/s (megabitti sekundis) |
|
Sümmeetriline teenus |
Jah/Ei Märkus: Sümmeetrilisel teenusel on samad atribuutide väärtused pärisuunalise ja pöördlingi kohta Märkus: eitava vastuse korral tuleb märkida pärisuunalise (FWD)/pöördlingi (RTN) läbilaskevõime. |
|
Katvuse liik |
Piirkondlik/ülemaailmne/kohalik |
|
Minimaalne kättesaadavus |
Teenuse minimaalne kättesaadavus (% ajast kuus) |
|
Turvalisuse tase (SL) |
Tõhustatud/stabiilne/tagatud |
|
Teisesed atribuudid |
|
|
Garanteeritud andmeedastuskiirus* |
Garanteeritud andmeedastuskiirus, Mbit/s |
|
Teeninduspiirkond |
Loetelu geograafilistest piirkondadest, kus teenust pakutakse, vt joonis 1 |
|
Teave teenuse kohta |
Loetelu teenusega seotud teabest, mis ei sisaldu muudes atribuutides (nt katteala, kiirgusvõimsus, G/T, teenusekvaliteet, kasutuselevõtu aeg, koolitus, tehniline tugi, paigaldusteenuste valikud, teenuse üldine latentsusaeg, polarisatsioon jne) |
|
Kasutajaseadmed |
Paikne/teisaldatav/mobiilne |
|
Kasutajaseadmete pakkumine |
Jah/Ei Märkus: Kasutajale esitatakse ühilduvate kasutajaseadmete loetelu koos tehnilise teabega (nt manuaalne/automaatne suunamine), et kasutaja saaks selle vastavalt vajadusele välja valida. |
|
Teenusekatkestuste maksimaalne kestus |
Tundides Märkus: Minutid väljendatakse tunni kümnendkohtadena. |
|
Ühenduse oleku teavitus |
Jah/Ei |
|
Ühendus maapealsete võrkudega |
Jah/Ei Märkus: Jaatava vastuse korral on loetletud maapealsed võrgud, millega ühenduvust pakutakse. |
Tabel 2
Ankurdatud suutlikkuse teenus
|
Põhiatribuudid |
|
|
Maksimaalne latentsusaeg |
Pendellevi edastamisaeg, ms |
|
Sagedusala* |
Võimsus MHz-des |
|
Sümmeetriline teenus |
Jah/Ei Märkus: Sümmeetrilisel teenusel on samad atribuutide väärtused pärisuunalise ja pöördlingi kohta Märkus: eitava vastuse korral tuleb märkida FWD/RTN läbilaskevõime. |
|
Katvuse liik |
Piirkondlik/ülemaailmne/kohalik |
|
Sagedusala |
HF-VHF-UHF/L/S/C/X/Ku/Ka/Ka Gov/V/Q |
|
Sagedusteenuse liik |
FSS/MSS/BSS |
|
Minimaalne kättesaadavus |
Teenuse minimaalne kättesaadavus (% ajast kuus) |
|
Turvalisuse tase (SL) |
Tõhustatud/stabiilne/tagatud |
|
Teisesed atribuudid |
|
|
Teeninduspiirkond |
Loetelu geograafilistest piirkondadest, kus teenust pakutakse, vt joonis 1 |
|
Ankurjaama liides |
Liidese kirjeldus, mida kasutatakse kasutaja seadmete ühendamiseks ankurjaamaga |
|
Täiendavad ankurdusvõimalused |
Jah/Ei Märkus: Jaatava vastuse korral on loetletud täiendavad ankurdusvõimalused (nt multiprotokoll-siltkommutatsioon, Etherneti ühendus jne). |
|
Teave teenuse kohta |
Loetelu teenusega seotud teabest, mis ei sisaldu muudes atribuutides (nt katteala, kiirgusvõimsus, G/T, teenusekvaliteet, kasutuselevõtu aeg, koolitus, tehniline tugi, paigaldusteenuste valikud, teenuse üldine latentsusaeg, polarisatsioon jne) |
|
Kasutajaseadmed |
Paikne/teisaldatav/mobiilne |
|
Kasutajaseadmete pakkumine |
Jah/Ei Märkus: Kasutajale esitatakse ühilduvate kasutajaseadmete loetelu koos tehnilise teabega (nt manuaalne/automaatne suunamine), et kasutaja saaks selle vastavalt vajadusele välja valida. |
|
Teenusekatkestuste maksimaalne kestus |
Tundides Märkus: Minutid väljendatakse tunni kümnendkohtadena. |
|
Ühenduse oleku teavitus |
Jah/Ei |
Tabel 3
Taristuta suutlikkuse teenus
|
Põhiatribuudid |
|
|
Maksimaalne latentsusaeg |
Pendellevi edastamisaeg, ms |
|
Sagedusala* |
Võimsus MHz-des |
|
Sümmeetriline teenus |
Jah/Ei Märkus: Sümmeetrilisel teenusel on samad atribuutide väärtused pärisuunalise ja pöördlingi kohta Märkus: eitava vastuse korral tuleb märkida FWD/RTN läbilaskevõime. |
|
Katvuse liik |
Piirkondlik/ülemaailmne/kohalik |
|
Sagedusala |
HF-VHF-UHF/L/S/C/X/Ku/Ka/Ka Gov/V/Q |
|
Sagedusteenuse liik |
FSS/MSS/BSS |
|
Minimaalne kättesaadavus |
Teenuse minimaalne kättesaadavus (% ajast kuus) |
|
Turvalisuse tase (SL) |
Tõhustatud/stabiilne/tagatud |
|
Teisesed atribuudid |
|
|
Teeninduspiirkond |
Loetelu geograafilistest piirkondadest, kus teenust pakutakse, vt joonis 1 |
|
Teave teenuse kohta |
Loetelu teenusega seotud teabest, mis ei sisaldu muudes atribuutides (nt katteala, kiirgusvõimsus, G/T, teenusekvaliteet, kasutuselevõtu aeg, koolitus, tehniline tugi, paigaldusteenuste valikud, teenuse üldine latentsusaeg, polarisatsioon jne) |
|
Kasutajaseadmed |
Paikne/teisaldatav/mobiilne |
|
Kasutajaseadmete pakkumine |
Jah/Ei Märkus: Kasutajale esitatakse ühilduvate kasutajaseadmete loetelu koos tehnilise teabega (nt manuaalne/automaatne suunamine), et kasutaja saaks selle vastavalt vajadusele välja valida. |
|
Teenusekatkestuste maksimaalne kestus |
Tundides Märkus: Minutid väljendatakse tunni kümnendkohtadena. |
|
Ühenduse oleku teavitus |
Jah/Ei |
|
*: |
Asümmeetrilise teenuse puhul aktsepteeritakse selle atribuudi puhul kahte väärtust; üks pärisuunalise (satelliidilt kasutajale) ja teine pöördlingi (kasutajalt satelliidile) kohta. |
Joonis 1
GOVSATCOMi teeninduspiirkonnad
II LISA
Eelnevalt kindlaks määratud teenuseprofiilid
|
Tõhustatud ühiskasutusse antud teenus |
|
|
Sideteenuse kategooria |
Läbivteenus |
|
Maksimaalne latentsusaeg |
600 ms |
|
Läbilaskevõime |
10 Mbps |
|
Katvus |
piirkondlik |
|
Minimaalne kättesaadavus |
99,5 % |
|
Turvalisuse tase |
Tõhustatud teenused, mis pakuvad väga kõrget kättesaadavuse ja vastupidavuse taset ja kõrget konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse taset. |
|
Stabiilturvaline ühiskasutusse antud teenus |
|
|
Sideteenuse kategooria |
Läbivteenus |
|
Maksimaalne latentsusaeg |
600 ms |
|
Läbilaskevõime |
10 Mbps |
|
Katvus |
piirkondlik |
|
Minimaalne kättesaadavus |
99,5 % |
|
Turvalisuse tase |
Stabiilsed teenused, mis pakuvad kõrget kättesaadavuse ja vastupidavuse taset ja kõrget konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse taset. |
|
Tagatud ühiskasutusse antud teenus |
|
|
Sideteenuse kategooria |
Läbivteenus |
|
Maksimaalne latentsusaeg |
600 ms |
|
Läbilaskevõime |
10 Mbps |
|
Katvus |
piirkondlik |
|
Minimaalne kättesaadavus |
98 % |
|
Turvalisuse tase |
Tagatud kvaliteediga teenused, mis pakuvad madalamat stabiilsuse ja vastupidavuse taset ning madalamat konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse taset. |
Turvalisuse tasemed on määratletud 30. mai 2023. aasta rakendusotsuses C(2023)3204.
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/57 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/1055,
30. mai 2023,
milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 artikli 66 lõikes 2 osutatud ülesande täitmiseks satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud reeglid
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, (1) eelkõige selle artikli 66 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2021/696 artiklis 62 on sätestatud, et riikliku satelliitside (GOVSATCOM) komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ning luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused, mille suhtes kehtivad asjakohased turvalisusnõuded. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 66 lõikega 2 peab komisjon rakendusaktidega vastu võtma satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud reeglid, võttes arvesse erinevate kasutusjuhtumitega seotud eeldatavat nõudlust ja kõnealuste GOVSATCOMi kasutusjuhtumite turvariskide analüüsi ning vajaduse korral kulutõhusust. |
|
(3) |
Jagamine ja prioriseerimine peaks tagama olemasolevate GOVSATCOMi ressursside õiglase ja optimaalse kasutamise, vastavalt iga osalise vajadustele. Et tagada GOVSATCOMi teenuste pakkumise ja nõudluse parim omavaheline vastavus, tuleb teenuste kättesaadavuse aluseks võtta panustatud ja jagatud satelliitide suutlikkuse ning hangitavate teenuste pakkumine ja nõudlus. |
|
(4) |
Ressursside pakkujate vahendid tuleks koondada liidu ühisesse reservi. Jagamine ja prioriseerimine peaksid tagama mehhanismid teenuste jaotamiseks osalistele vastavalt nende vajadustele GOVSATCOMi teenuste järele. Seepärast tuleks liidu ühine reserv jagada fikseeritud ja dünaamiliseks jaotamiseks. Teenuste osutamise tagamist toetatakse teenuste fikseeritud jaotamisega igale osalisele, samas kui ettenägematuid vajadusi toetatakse teenuste dünaamilise jaotamisega. Liidu ühisesse reservi tuleks kriisivaruna lisada teatav hulk vahendeid, et toetada kõigi osalejate ootamatute, kiireloomuliste ja esmatähtsate vajaduste rahuldamist. |
|
(5) |
Jagamisel ja prioriseerimisel peaks toetama osalejate GOVSATCOMi teenuste taotluste erinevaid prioriteete ja rakendama asjakohaseid mehhanisme nende töötlemiseks. Tuleks ette näha GOVSATCOMi teenuste hüvitusmehhanism, et hõlbustada ressursside tõhusat kasutamist ja vältida turumoonutusi. Selleks tuleks luua tokenite süsteem, mille hüvitamisväärtused põhinevad taotluste prioriteetsusel. Samuti tuleks ette näha võimalus osta täiendavaid tokeneid või annetada tokeneid teisele osalisele. |
|
(6) |
Olemasolevate tokenite koguarv, mis põhineb olemasoleval eelarvel, tuleks jagada liikmesriikide koguosaks, ELi institutsioonide osaks ja kriisivaruks. |
|
(7) |
Ühiskasutusse antud ressursid tuleks eraldada teenustele vastavalt osaliste teenusetaotlustele, mis on saadetud GOVSATCOMi keskusesse. Selleks peaks iga osaline määrama kindlaks oma kasutajate asjakohasuse ja taotluse kriitilisuse. |
|
(8) |
Teenusetaotluste sujuva menetlemise tagamiseks peaks GOVSATCOMi keskus viima teenusetaotluse vastavusse ühise reservi vahenditega. Juhuks kui teenusetaotlusi ei ole võimalik vastavusse viia reservi olemasolevate vahenditega, tuleks ette näha konfliktide lahendamise mehhanism. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 107 kohaselt loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevas otsuses sätestatakse GOVSATCOMi jagamise ja prioriseerimise reeglid ressursside lisamiseks liidu ühisesse reservi ja teenuste jagamiseks osaliste vahel.
2. Käesolevat otsust kohaldatakse GOVSATCOMi teenuste suhtes, nagu on määratletud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2023/1054 (2). Kasutajad suhtlevad GOVSATCOMi keskusega vastava GOVSATCOMi pädeva asutuse kaudu.
Artikkel 2
Mõisted
1) Jaotatud vahendid: vahendid, mis on teenusele eraldatud konkreetseks ajavahemikuks vastavalt asjakohasele teenusetaotlusele.
2) Olemasolevad vahendid: vahendid, mida ei ole konkreetseks ajavahemikuks teenusele eraldatud.
3) Liidu ühine reserv või reserv: vahendite reserv, mis on GOVSATCOMile ressursside pakkujatega sõlmitud lepingute või kokkulepete kaudu kättesaadavaks tehtud.
4) Hüvitis: tokenitel põhinev maksemehhanism.
5) GOVSATCOMi pädev asutus (pädev asutus): üksus, mille osaline on määranud kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 68 lõikega 4 täitma artikli 68 lõikes 5 osutatud ülesandeid.
6) Konflikt: olukord, kus teatava reservis oleva ressursi maht on väiksem kui konkreetseks ajavahemikuks teenusetaotluste jaoks vajalik kogumaht; seega konkureerivad teenusetaotlused samale ressursile.
7) Kriisivaru: reservi vahendid, mis jäävad kättesaadavaks dünaamiliseks jaotamiseks prioriteetsete taotluste korral, mille jaoks ei leita reservi teistes osades sobivaid ja kättesaadavaid vahendeid.
8) Dünaamiline jaotamine: teenuste ja vahendite jaotamine osalisele vastavalt selle kasutajate teenusetaotlustele, mis esitatakse reservi programmiperioodi (RPP) jooksul.
9) Fikseeritud jaotamine: teenuste ja vahendite jaotamine kogu RPP jaoks vastavalt iga osalise esitatud plaanile enne RPP alguskuupäeva.
10) GOVSATCOMi teenused või teenused: GOVSATCOMi teenuste portfelli kuuluvad teenused.
11) GOVSATCOMi keskuse teenused: teenused, mida osutab GOVSATCOMi keskus GOVSATCOMi süsteemi toimimise toetamiseks. GOVSATCOMi keskuse teenused toetavad GOVSATCOMi teenuste valimist, reserveerimist, loomist, osutamist, ressursside jaotamist ja vabastamist jne ning need ei kuulu GOVSATCOMi teenuste portfelli.
12) GOVSATCOMi süsteem: süsteem, mis hõlmab GOVSATCOMi keskust (keskusi), GOVSATCOMi turvaseiretaristut, GOVSATCOMi keskuse(te) ja GOVSATCOMi pädevate asutuste vahelisi liideseid, GOVSATCOMi keskuse(te) ja ressursipakkujate vahelisi liideseid ning mis tahes muud ELi omandis olevat taristut, mis on vajalik ressursside pakkujate poolt panustatud ja jagatud ning GOVSATCOMi kasutajatele kättesaadavaks tehtud satelliitide suutlikkuse ja teenuste pakkumiseks.
13) Osalise konto: osalise konto, kus hoitakse tema tokeneid.
14) Osalise osa: osa reservi ressurssidest, mis vastab GOVSATCOMi osalisele. Osa väljendatakse tokenites.
15) Reservi programmiperiood (RPP): kindlaksmääratud ajavahemik, mille kohta komisjon ja ressursipakkujad on sõlminud lepingud või kokkulepped nende ressursside lisamiseks liidu ühisesse reservi.
16) Blokeerimine: teenuse peatamine, katkestamine või madalamale tasemele viimine konflikti lahendamise tõttu.
17) Ressurss: satelliitside suutlikkus, teenus, vara ja kasutajaseadmed, mida kasutatakse teenuste portfelli rakendusaktides [viide] kindlaks määratud teenuste osutamiseks ja mis on eraldatud GOVSATCOMi osalistele teenuste vormis.
18) Ressursside pakkuja: määruse (EL) 2021/696 artiklis 64 osutatud üksus, kes annab vahendeid liiduga sõlmitud lepingute või kokkulepete kaudu liidu ühisesse reservi, kes omab ja/või käitab kosmosesüsteeme ning nendega seotud maapealset taristut ja võrke.
19) Ressursitaotlus: GOVSATCOMi keskuse poolt ressursside pakkujale esitatud taotlus, mille eesmärk on eraldada/vabastada ühiskasutusse antud ressursse.
20) Teenusetaotlus: pädeva asutuse poolt GOVSATCOMi keskusele esitatud taotlus, mille eesmärk on kinnitada ressursside kättesaadavust ja seejärel eraldada need teenuse osutamiseks.
21) Token: GOVSATCOMi teenuste eest maksmiseks (hüvitiseks) kasutatav ühik.
Artikkel 3
Liidu ühine reserv
1. GOVSATCOMi teenused tehakse osalistele kättesaadavaks ressursside pakkujate vahendite reservi kaasamise teel.
2. Reservi vahendid tehakse kättesaadavaks komisjoni ja ressursside pakkujate vahel ühe reservi programmiperioodi (RPP) jooksul reservi iga osa kohta sõlmitud lepingute või kokkulepete kaudu.
3. Reserv koosneb neljast (4) osast:
|
a) |
fikseeritult jaotatud osa, mis sisaldab vahendeid osalistele fikseeritult jaotatavate teenuste osutamiseks vastavalt artiklile 6; |
|
b) |
dünaamiliselt jaotatud ettemakstud osa, mis sisaldab vahendeid ettemakstud dünaamilise jaotusmehhanismi kaudu taotletud teenuste osutamiseks kooskõlas artiklitega 7 ja 8; |
|
c) |
dünaamiliselt jaotatud kasutuspõhine osa, mis sisaldab vahendeid kasutusel põhineva dünaamilise jaotusmehhanismi kaudu taotletud teenuste osutamiseks kooskõlas artiklitega 7 ja 8; |
|
d) |
kriisivaru osa, mis hõlmab vahendeid teenuste osutamiseks dünaamiliste ja prioriteetsete taotluste korral, kui reservi teiste osade vahendid ei ole piisavad, kooskõlas artikliga 7. |
4. Komisjon teavitab osalisi nende järgmise RPP osadest, kättesaadavatest teenustest ja nendega seotud atribuutidest ning nende väärtusest tokenites hiljemalt 30 nädalat enne RPP alguskuupäeva.
5. Esimene RPP algab GOVSATCOMi keskuse kasutuselevõtmisel ja selle kestus on kaks aastat. Kui üks RPP lõpeb, algab järgmine sama pikk RPP.
Artikkel 4
GOVSATCOMi teenuste hüvitamine, tokenid ja kontod
1. GOVSATCOMi teenuseid jagatakse ja prioriseeritakse kasutajate vahel, kasutades hüvitisena tokeneid.
2. Teenuse hüvitise baasväärtus on ressursside pakkujatele vastavas teenusetaotluses märgitud konkreetsete omaduste ja kestusega teenuse osutamiseks vajalike vahendite kättesaadavaks tegemiseks antavate hüvitiste summa. Teenuse hüvitisväärtus on a) 80 % hüvitise baasväärtusest väheprioriteetsete taotluste korral, b) 100 % hüvitise baasväärtusest keskmiselt prioriteetsete taotluste korral, c) 130 % hüvitise baasväärtusest, kui tegemist on kõige prioriteetsemate taotlustega.
3. Igal osalisel on oma konto, kus hoitakse tema tokeneid. Iga osalise konto jagatakse kaheks osaks: a) ettemakstud ja b) kasutamisel põhineva tasu osa, mida kasutatakse taotletud teenuste hüvitamiseks, kasutades vastavalt ettemakstud või kasutamisel põhineva dünaamilise jaotamise mehhanisme.
Osalise tokenite jaotuse konto igasse osasse määrab osaline enne RPP alguskuupäeva vastavalt artiklile 6 ning RPP ajal ei kanta tokeneid ühest osast teise üle.
Konto ettemakstud osa ülejäänud tokenid tasaarveldatakse RPP lõpus vastavalt lõikele 6.
Osaliste kontosid haldab GOVSATCOMi keskus.
4. RPP ajal võib osaline kasutada eurosid täiendavate tokenite ostmiseks komisjoni kaudu vastavalt tokenite eurodesse konverteerimise suhtele, mis on kõnealuse RPP jaoks kindlaks määratud.
Komisjon teavitab GOVSATCOMi keskust ja täiendavad tokenid lisatakse vastava osalise konto kasutuspõhisele osale.
5. Osaline võib oma kontolt teisele osalisele tokeneid annetada.
Annetava osalise pädev asutus taotleb GOVSATCOMi keskuselt tokenite ülekandmist ühe osalise kontolt teisele ja vastuvõtva osalise pädev asutus taotleb annetuse vastuvõtmist.
Tokenid kantakse annetava osalise konto samast osast (ettemakstud või kasutuspõhine) üle vastuvõtva osalise konto samale osale.
Osaline võib annetada tokeneid oma fikseeritult jaotatud teenuste osast vastavalt artiklile 6 teisele osalisele, teavitades sellest komisjoni.
6. Igale osalejale tema konto ettemakstud osas kasutada olevate tokenite arv tasaarveldatakse RPP lõpus ning kõigi osalejate kontode ettemakstud osas olevate tokenite arvuks määratakse null.
7. Igale ressursside pakkujale makstakse hüvitist eurodes iga tema ressursse kasutades edukalt osutatud teenuse eest vastavalt tema kokkuleppele või lepingule komisjoniga.
Artikkel 5
Osaliste osad
1. Komisjon määrab kindlaks järgmise RPP jaoks jaotatavate tokenite koguarvu vastavalt olemasolevale eelarvele ning artikli 3 lõikes 2 osutatud lepingute ja kokkulepete tingimustele. Need tokenid tehakse GOVSATCOMis osalistele kättesaadavaks vastavalt lõigetes 2–5 sätestatud eeskirjadele.
2. Tokenite koguarv jagatakse kolmeks osaks:
|
a) |
liikmesriikide koguosa, mis on 75 % tokenite koguarvust |
|
b) |
kriisivaru, mis on 10 % tokenite koguarvust |
|
c) |
ELi institutsioonide koguosa, mis on 15 % tokenite koguarvust. |
3. Liikmesriikide koguosa jagatakse omakorda liikmesriikide osadeks. Iga liikmesriik saab liikmesriikide koguosast protsendi (tokenites), mis on proportsionaalne tema häälte arvuga nõukogus. Iga liikmesriigi saadud tokenite arv on vastava liikmesriigi osa järgmise RPP ajal.
Kui liikmesriik ei ole vähemalt 32 nädalat enne RPP alguskuupäeva määranud oma GOVSATCOMi pädevat asutust, jaotatakse tema tokenid proportsionaalselt nende liikmesriikide vahel, kes on oma pädeva asutuse määranud.
4. ELi institutsioonide koguosa jagatakse omakorda ELi institutsioonide osadeks. Iga ELi institutsioon saab protsendi (tokenites) ELi institutsioonide koguosast vastavalt ELi institutsioonide jagamiskavale, mille komisjon määrab kindlaks iga RPP jaoks. Iga ELi institutsiooni saadud tokenite arv on vastava institutsiooni osa järgmise RPP ajal.
Kui ELi institutsioon ei ole vähemalt 32 nädalat enne RPP alguskuupäeva määranud oma GOVSATCOMi pädevat asutust, jaotatakse tema tokenid nende ELi institutsioonide vahel, kes on oma pädeva asutuse määranud proportsionaalselt nende osalusega ELi institutsioonide jagamiskavas.
5. Uue RPP iga osalise osa tokenid lisatakse tokenitele, mis võisid jääda asjaomase osalise konto kasutuspõhisesse osasse eelmise RPP lõpus. Enne seda lisamist konverteeritakse osaleja konto kasutuspõhises osas olevad ülejäänud tokenid uue RPP tokeniteks vastavalt uue RPP tokenite eurodesse ümberarvestamise suhtele.
Artikkel 6
Vahendid teenuste fikseeritud jaotamiseks
1. Iga osaleja valib teenused, mis talle fikseeritud jaotamise kaudu eraldatakse. Valitud teenuste koguväärtus ei tohi ületada tema kontol olevate tokenite arvu.
Selle alusel koostavad osalised kava, mis sisaldab järgmist:
|
a) |
valitud teenuste osutamise taotlused ja |
|
b) |
osalise ülejäänud tokenite jagamine tema konto ettemakstud ja kasutuspõhistele osadele. |
Osaline saadab kava GOVSATCOMi keskusele hiljemalt 20 nädalat enne RPP alguskuupäeva.
2. Lõikes 1 osutatud kavade kättesaamisel koondab GOVSATCOMi keskus taotletud teenuste jaoks vajalikud ressursid ja teatab sellest komisjonile hiljemalt 18 nädalat enne RPP alguskuupäeva.
Komisjon sõlmib ressursside pakkujatega asjaomased lepingud või kokkulepped teenuste fikseeritud jaotamiseks vajalike vahendite kohta.
Komisjon saadab ressursside pakkujatega sõlmitud lepingud ja kokkulepped GOVSATCOMi keskusele hiljemalt 10 nädalat enne RPP alguskuupäeva.
GOVSATCOMi keskus hindab teenuste fikseeritud jaotamiseks vajalike ressursside kättesaadavust ja juhul, kui mõnda taotletud teenust ei ole võimalik osutada, kuna ressursside pakkujatel puuduvad piisavad vahendid või mis tahes muul põhjusel, peatab GOVSATCOMi keskus vastava teenusetaotluse kooskõlas artikli 11 lõikega 4.
Peatatud teenusega seotud tokenid jäävad kasutamiseks asjaomase osalise konto dünaamilistele osadele.
3. GOVSATCOMi keskus teavitab osalisi teenustest, mis tehakse neile kättesaadavaks fikseeritud jaotamise teel ja vastavalt iga osalise plaanile, hiljemalt kuus nädalat enne RPP alguskuupäeva.
Iga osalise tokenite arvu vähendatakse sellele osalisele fikseeritud jaotusmehhanismi kaudu kättesaadavaks tehtud teenuste koguväärtuse võrra ning igale osalisele teatatakse tema kontole jäänud tokenite arv.
4. Pärast teenuste fikseeritud jaotamise lepingute või kokkulepete sõlmimist ja jõustumist lisatakse vastavad vahendid reservi vastavasse osasse.
Artikkel 7
Vahendid teenuste dünaamiliseks jaotamiseks ja kriisiohje osa
1. Osaline võib kasutada ülejäänud oma kontol olevaid tokeneid teenuste dünaamilise jaotamise taotluste esitamiseks. Iga osaline määrab kindlaks oma ülejäänud tokenite jaotuse konto ettemakstud ja kasutuspõhiste osade vahel hiljemalt neli nädalat enne RPP alguskuupäeva ning teavitab sellest GOVSATCOMi keskust.
2. Artikli 3 lõikes 2 osutatud ressursside pakkujatega sõlmitavad lepingud või kokkulepped hõlmavad vahendeid, mis tehakse liidu ühises reservis kättesaadavaks RPP jooksul ettemakstud dünaamilise jaotusmehhanismi kaudu.
3. Artikli 3 lõikes 2 osutatud ressursside pakkujatega sõlmitavad lepingud või kokkulepped hõlmavad ka reservi neid vahendeid, mis on reserveeritud kriisiolukorraks („kriisivaru“). Selliseid vahendeid kasutatakse üksnes artikli 9 kohaste prioriteetsete taotluste korral, mille jaoks ei leita reservi teistes osades sobivaid ja kättesaadavaid vahendeid.
4. Pärast teenuste dünaamilise jaotamise lepingute või kokkulepete sõlmimist ja kooskõlas lõikega 7 lisatakse vastavad vahendid reservi vastavatesse osadesse. Selliste lepingute või kokkulepete koguväärtus ei tohi ületada RPP jooksul kriisivaru ja ettemakstud teenuste dünaamilise jaotamise jaoks kättesaadavate tokenite koguarvu.
5. Komisjon võtab ettemakstud dünaamilise jaotamise ja kriisivaru reservi lisatavate vahendite valimisel arvesse teenuseid, mida osalejad on taotlenud fikseeritud jaotamiseks.
6. Komisjon sõlmib ressursside pakkujatega lepingud või kokkulepped, et kaasata vahendeid reservi dünaamilisesse kasutuspõhisesse osasse kasutuspõhise mehhanismi kaudu. Selliseid lepinguid või kokkuleppeid võib sõlmida ka RPP kestuse ajal.
7. Pärast lõigetes 2 ja 3 osutatud lepingute või kokkulepete sõlmimist lisatakse vahendid liidu ühise reservi dünaamilisesse ettemakstud osasse, dünaamilisesse kasutuspõhisesse osasse ja kriisivaru osasse pärast vastava lepingu või kokkuleppe jõustumist komisjoni ja asjaomase ressursside pakkuja vahel.
8. Vahendid võetakse liidu ühisest reservist välja vastava lepingu või kokkuleppe lõpetamisel.
Artikkel 8
Dünaamilise jaotuse teenuste aktiveerimine
1. RPP ajal võib iga pädev asutus taotleda teenuseid, kasutades dünaamilist jaotusmehhanismi.
2. Teenuste dünaamiline jaotamine toimub artiklite 9 ja 10 kohaste teenusetaotluste esitamise kaudu. Teenusetaotlused teenuste dünaamiliseks jaotamiseks esitatakse kas ettemakstud teenuse taotluse või kasutuspõhise teenuse taotluse kaudu.
3. Iga pädev asutus määrab kindlaks dünaamilisele jaotamisteenusele määratud tokenite ettemakstud ja kasutuspõhiste osade vahelise suhte enne iga RPP algust.
4. Teenusetaotlused esitab osalise pädev asutus GOVSATCOMi keskusele.
Artikkel 9
Teenusetaotlused
1. Iga osaline määrab kindlaks oma kasutajate asjakohasuse skaala alusel, mis on vahemikus 0 kuni 2.
2. Iga kasutaja määrab kindlaks oma taotluse kriitilisuse (3) skaala alusel, mis on vahemikus 0 kuni 2, ja teatab sellest pädevale asutusele.
3. Teenusetaotluse prioriteetsus määratakse kindlaks kasutaja asjakohasuse ja taotluse kriitilisuse põhjal. Prioriteetsusehinde määramiseks korrutatakse asjakohasus kriitilisusega vastavalt lisas määratletud reeglile.
4. Iga teenustaotlus, mille pädev asutus GOVSATCOMi keskusele esitab, peab sisaldama lõikes 3 osutatud prioriteetsusehinnet. Prioriteetsusehinde vahemik on null (0) kuni neli (4) ja see hõlmab kolme prioriteetsustaset: i) madal, kui prioriteetsusehinne on null, ii) keskmine, kui prioriteetsusehinne on suurem kui null ja väiksem kui neli, iii) kõrge, kui prioriteetsusehinne on neli.
Igas dünaamilise jaotamise teenusetaotluses märgitakse alamkategooria, kuhu see kuulub: i) ettemakstud või ii) kasutuspõhine.
Teenusetaotlus sisaldab ka vastava osalise identifikaatorit.
5. Selliste GOVSATCOMi kasutajate puhul, kes on loa saanud samalt osaliselt, määrab jagamise ja prioriseerimise korra ning reeglid kindlaks kõnealune osaline ja seda rakendab tema pädev asutus.
6. Prioriteetsed teenusetaotlused sisaldavad 30-päevast püsilikkusvõimalust. Prioriteetsete teenusetaotluste menetlemisel aktiveeritud püsilikkusvõimalusega järgitakse artikli 10 sätteid. Seni, kuni teenusetaotlusele ei ole veel vahendeid eraldatud ja teenuse püsilikkusvalik on aktiveeritud, kontrollib GOVSATCOMi keskus korrapäraselt teenusetaotluse vastavust reservis olemasolevate ressurssidega. Kui reservist leitakse uusi sobivaid ressursse, ajakohastab GOVSATCOMi keskus teenusepakkumist ja edastab selle vastava pädeva asutuse kaudu kasutajale.
7. Pädev asutus võib taotleda dünaamiliselt jaotatud teenuse tühistamist, esitades GOVSATCOMi keskusele teenuse tühistamise taotluse. Teenuse tühistamise taotlust menetletakse vastavalt artikli 10 lõikele 5.
Artikkel 10
Teenusetaotluse menetlemine
1. Teenusetaotluse saamisel hindab GOVSATCOMi keskus selle kehtivust ja täielikkust kooskõlas artikli 9 ja rakendusotsuse (EL) 2023/1054 sätetega. GOVSATCOMi keskus lükkab kehtetud või mittetäielikud taotlused tagasi ja sellest teatatakse taotluse esitajale.
2. GOVSATCOMi keskus kontrollib teenusetaotluse vastavust reservi ressurssidega. Dünaamilise jaotamise ettemakstud teenusetaotlused viiakse vastavusse reservi dünaamilise jaotamise ettemakstud osa ressurssidega. Dünaamilise jaotamise kasutamisel põhinevad teenusetaotlused viiakse vastavusse dünaamilise jaotamise kasutamisel põhineva osa ressurssidega ning ressursside pakkujad kinnitavad ressursside kättesaadavust alates teenuse aktiveerimise kuupäevast kuni teenuse lõpetamise kuupäevani. Vastavuse kontrollimise tulemuste põhjal tehakse kindlaks järgmised olukorrad:
|
a) |
reservist ei leitud sobivaid ressursse, teenusetaotlus lükatakse tagasi ja taotluse esitajat teavitatakse; |
|
b) |
sobitavad ja kättesaadavad ressursid leitakse reservist, GOVSATCOMi keskus edastab pädeva asutuse kaudu olemasolevad teenusevalikud, sealhulgas nende vastavad hüvitisväärtused tokenites, teenusepakkumisena kasutajale selle järjestamiseks; |
|
c) |
kõik reservi sobivad ressursid on eraldatud eelneva(te)le teenusetaotluse(te)le. Kui teenusetaotlus on väheprioriteetne või keskmiselt prioriteetne, teenusetaotlus peatatakse ja taotluse esitajat teavitatakse. Kõige prioriteetsema teenusetaotluse puhul aktiveeritakse konfliktide lahendamise mehhanism kooskõlas artikliga 11. Kui konfliktide lahendamise mehhanismi tulemusel leitakse sobivad vahendid, teavitatakse taotluse esitajat vastavalt punktile b; kui sobivaid vahendeid ei leita, teenusetaotlus peatatakse ja taotluse esitajat teavitatakse. |
3. Kasutaja järjestab teenusepakkumises esitatud teenusevalikud eelistuse järjekorras ja esitab need vastava pädeva asutuse kaudu GOVSATCOMi keskusele vastavate vahendite eraldamiseks.
Kehtetu valiku korral lükatakse teenusetaotlus tagasi ja taotluse esitajat teavitatakse.
4. Piisavate tokenite olemasolu korral osalise konto ettemakstud või kasutuspõhises osas vastavalt dünaamilise teenuse taotluse alamkategooriale esitab GOVSATCOMi keskus ressursitaotluse teenusepakkumises kõige paremaks hinnatud teenusevaliku ressursipakkujale vastavalt pädeva asutuse esitatud järjestusele.
Kui ressursipakkuja lükkab ressursitaotluse tagasi, esitab GOVSATCOMi keskus ressursitaotluse järgmisena eelistatud teenusevaliku ressursipakkujale. Ressursitaotluste esitamine jätkub seni, kuni üks ressursipakkuja kinnitab, et taotletud ressursid on jaotamiseks kättesaadavad, või kuni ressursipakkujad lükkavad kõik ressursitaotlused tagasi. Kui ressursipakkuja on kinnitanud, et ressursid on kättesaadavad, jaotab GOVSATCOMi keskus vahendid ja arvab vastava osalise kontol olevatest tokenitest maha teenuse väärtuse. Kui ressursipakkujad on kõik ressursitaotlused tagasi lükanud, siis teenusetaotlus peatatakse. Mõlemal juhul teavitab GOVSATCOMi keskus taotluse esitajat teenusetaotluse staatusest.
5. GOVSATCOMi keskus, kes on saanud pädevalt asutuselt teenuse tühistamise taotluse, vabastab teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ja teeb need reservile kättesaadavaks. Osaleja võib vahendite hüvitamiseks kasutatud tokenid tagasi saada vastavalt ressursside pakkujaga kokku lepitud tingimustele.
Artikkel 11
Konfliktide lahendamine
1. GOVSATCOMi keskus aktiveerib konfliktide lahendamise, et lahendada konflikte eri prioriteetsusehindega taotluste vahel, nagu on osutatud artikli 9 lõikes 2.
2. Kui prioriteetne teenusetaotlus on vastuolus ühe või mitme väheprioriteetse teenusetaotlusega ja tingimusel, et väheprioriteetsete teenusetaotluste blokeerimisel vabaneks piisavalt vahendeid, mis vastavad prioriteetsele teenusetaotlusele, märgitakse vastavad väheprioriteetsed teenusetaotlused blokeerituks ja asjaomased teenusevalikud lisatakse teenusepakkumisele.
Sõltuvalt teenusevalikute järjestusest ja tokenite kättesaadavusest peatatakse asjakohased väheprioriteetsed teenusetaotlused ja loobutakse nendega seotud aktiivse(te)st teenus(t)est.
Pädevaid asutusi, kelle teenustest loobutakse, teavitatakse sellest niipea kui võimalik pärast blokeerimise kohta otsuse tegemist. Blokeeritud teenuse väärtus selle aja eest, mil teenus ei ole peatamise tõttu kättesaadav, tagastatakse vastava osalise kontole ja osalist teavitatakse sellest.
3. Kui lõikes 2 sätestatud menetluse abil sobivaid ressursse ei leita, viib GOVSATCOMi keskus prioriteetse teenusetaotluse vastavusse reservi kriisivaru osa vahenditega. Kui leitakse sobivad ja kättesaadavad ressursid, lisatakse asjaomased teenusevalikud teenusepakkumisse.
4. Kui ressursside pakkujatel ei ole piisavalt ressursse artiklis 6 osutatud taotletud teenuste osutamiseks, põhineb konfliktide lahendamise mehhanism teenusetaotluste prioriteetsusel.
Kui omavahel on vastuolus sama prioriteediga teenusetaotlused, eelistatakse vajaduse korral teenusetaotlust, mis seisneb taotluse esitanud osalisele eelmise RPP lõpus juba osutatud teenuse jätkamises.
Kui omavahel on vastuolus sama prioriteediga teenusetaotlused ja ükski neist ei ole taotluse esitanud osalisele juba osutatud teenuse jätkuks, võrdleb GOVSATCOMi keskus omavahel vastuolus olevate teenuste väärtusi protsendina vastava osalise osast ja eelistab teenusetaotlust, mis vastab kõrgemale protsendimäärale.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 30. mai 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 170, 12.5.2021, lk 69.
(2) Komisjoni 30. mai 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1054, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/696 rakenduseeskirjad seoses liidu kosmoseprogrammi alusel loodud süsteemi osutatavate riikliku satelliitside teenuste portfelliga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).
(3) Komisjon teeb kättesaadavaks juhenddokumendi kasutajate asjakohasuse ja teenusetaotluste kriitilisuse hindamise kohta.
LISA
Tabel
Prioriteetsusehinne, mis saadakse kasutaja asjakohasuse ja teenusetaotluse kriitilisuse põhjal
|
|
Kasutaja asjakohasus |
|||
|
0 |
1 |
2 |
||
|
Teenusetaotluse kriitilisus |
0 |
0 (VÄIKE) |
0 (VÄIKE) |
0 (VÄIKE) |
|
1 |
0 (VÄIKE) |
1 (KESKMINE) |
2 (KESKMINE) |
|
|
2 |
0 (VÄIKE) |
2 (KESKMINE) |
4 (SUUR) |
|
Parandused
|
31.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/67 |
Nõukogu 16. mai 2023. aasta otsuse (EL) 2023/992 (millega nimetatakse ametisse 16 Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) haldusnõukogu liiget) parandus
Nõukogu otsus (EL) 2023/992 sõnastatakse järgmiselt:
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/992,
16. mai 2023,
millega nimetatakse ametisse 16 Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) haldusnõukogu liiget
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artiklit 79,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 79 sätestatakse, et nõukogu nimetab Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu“) liikmena ametisse ühe esindaja igast liikmesriigist. |
|
(2) |
Haldusnõukogu liikmed nimetatakse nende asjakohaste eksperdikogemuste ja -teadmiste alusel, mis neil on kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas, ning selle alusel, et haldusnõukogu liikmete hulgas oleks esindatud asjakohased eksperditeadmised üldistes, finants- ja õigusküsimustes. |
|
(3) |
Ametiaja pikkus on neli aastat ja seda võib üks kord pikendada. |
|
(4) |
Nõukogu nimetas oma 27. mai 2019. aasta (2) ja 6. mai 2021. aasta (3) otsustega ametisse vastavalt 15 ja 12 Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liiget. |
|
(5) |
Saksamaa, Küprose, Leedu, Malta, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Poola, Slovakkia, Portugali, Läti, Eesti, Belgia, Taani, Iirimaa ja Prantsusmaa esitatud haldusnõukogu liikmed nimetati ametisse ajavahemikuks, mis lõpeb 31. mail 2027. |
|
(6) |
Kõik asjaomased liikmesriigid on esitanud nõukogule oma kandidaadid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Haldusnõukogu liikmeteks nimetatakse alates 1. juunist 2023 kuni 31. maini 2027 kestvaks teiseks ametiajaks järgmised isikud:
|
— |
Ingrid BORG, Malta; |
|
— |
Claudia-Sorina DUMITRU, Rumeenia; |
|
— |
Tasoula KYPRIANIDOU – LEONTIDOU, Küpros; |
|
— |
Anna Katarzyna LEWANDOWSKA, Poola; |
|
— |
Donata PIPIRAITĖ-VALIŠKIENĖ, Leedu; |
|
— |
Teodora VALKOVA, Bulgaaria; |
|
— |
Axel Otto VORWERK, Saksamaa; |
|
— |
Sofia ZISI, Kreeka. |
Artikkel 2
Haldusnõukogu liikmeteks nimetatakse alates 1. juunist 2023 kuni 31. maini 2027 kestvaks esimeseks ametiajaks järgmised isikud:
|
— |
Catheline Irène DANTINNE, Belgia; |
|
— |
Kristīne KAZEROVSKA, Läti; |
|
— |
Agnès LEFRANC, Prantsusmaa; |
|
— |
Dília Maria LIMA JARDIM, Portugal; |
|
— |
Annemari LINNO, Eesti; |
|
— |
Yvonne Marie MULLOOLY, Iirimaa; |
|
— |
Charlotta Amalia WALLENSTEIN, Taani; |
|
— |
Katarína ZGALINOVIČOVÁ, Slovakkia. |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 16 mai 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. SVANTESSON
(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(2) Nõukogu 27. mai 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu 15 liiget (ELT C 185, 29.5.2019, lk 4).
(3) Nõukogu 6. mai 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse kaksteist Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liiget (ELT C 185, 12.5.2021, lk 4).