(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ (3) on sätestatud nõue, et tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused peavad võtma meetmeid ohtlike toodete vastu ja vahetama võetud meetmete kohta teavet liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX kaudu.

(2)

Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb uue tehnoloogia ja internetimüügi arengut silmas pidades läbi vaadata ja seda tuleb ajakohastada, et tagada kooskõla liidu ühtlustamis- ja standardimisõigusaktide arenguga, kindlustada paremini toimiv toodete tagasinõudmine ohutuse kaalutlusel ja selgem raamistik toiduga sarnanevate toodete jaoks, mida on seni reguleeritud nõukogu direktiiviga 87/357/EMÜ (4). Selguse huvides tuleks direktiivid 2001/95/EÜ ja 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada ning käesoleva määrusega asendada.

(3)

Määrus on sobiv õigusakt, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud normid ega anta liikmesriikidele võimalust neid eri viisil üle võtta. Direktiivi asemel määruse valimine võimaldab ka paremini saavutada eesmärki tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga selliste toodete puhul, mis kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, kui kohaldatav õigusakt on samuti määrus, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 (5). Lisaks aitab selline valik tooteohutusnormide järjepideva liiduülese kohaldamise kaudu regulatiivset koormust veelgi vähendada.

(4)

Käesoleva määruse eesmärk on aidata saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 169 osutatud eesmärgid. Eelkõige on selle eesmärk tagada tarbijate tervis ja kaitstus ning siseturu toimimine tarbijatele mõeldud toodete puhul.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kaitsta tarbijaid ja nende kaitstust, mis on üks liidu õigusraamistiku aluspõhimõte ja mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“). Ohtlikel toodetel võivad olla tarbijatele ja kodanikele väga negatiivsed tagajärjed. Kõigil tarbijatel, sealhulgas kõige haavatavamatel, nagu lastel, eakatel või puudega inimestel, on õigus ohututele toodetele. Tarbijate käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid kõnealuse õiguse maksma panemiseks ning liikmesriikide käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid ja meetmeid käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

(6)

Liidus on küll koostatud valdkondlikke ühtlustamisõigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate ohutusaspekte, kuid peaaegu võimatu on võtta vastu liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on juba olemas või mis võidakse veel välja töötada. Seetõttu on tarvis ulatuslikku horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks olemasolevad lüngad ja täiendaks olemasolevate või tulevaste valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide sätteid ning tagaks muul moel nende õigusaktidega tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja kaitstuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklites 114 ja 169.

(7)

Sätete kattumise vältimiseks ja selge õigusraamistiku tagamiseks tuleks samal ajal selgelt sätestada käesoleva määruse eri osade kohaldamisala nende toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu valdkondlikke ühtlustamisõigusakte.

(8)

Kuigi mõningaid käesoleva määruse sätteid, näiteks enamikku ettevõtjate kohustusi, ei tuleks kohaldada toodete suhtes, mis on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktidega, täiendavad käesoleva määruse teatavad muud sätted liidu ühtlustamisõigusakte ja seepärast tuleks neid selliste toodete suhtes kohaldada. Eelkõige tuleks üldist tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tarbijale mõeldud toodete suhtes juhul, kui neis liidu ühtlustamisõigusaktides ei käsitleta teatavat liiki riske. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate kohustusi, ettevõtjate kohustusi õnnetusjuhtumite korral, tarbijate õigust saada teavet ja hüvitist ning toodete tagasinõudmist ohutuse kaalutlusel, tuleks kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes niivõrd, kuivõrd sellistes liidu ühtlustamisõigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid. Samuti kasutatakse RAPEXit juba liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisel, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1020 artiklis 20, mistõttu tuleks käesoleva määruse sätteid, millega reguleeritakse kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja selle toimimist, kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes.

(9)

Käesolevat määrust tuleks samuti kohaldada eranditult kutsealaseks kasutamiseks kavandatud, kuid seejärel laiatarbeturule liikunud toodete suhtes, sest need võivad mõistlikult eeldatavates tingimustes kasutatuna endas hõlmata riske tarbijate tervisele ja kaitstusele.

(10)

Ravimitele tehakse turustuseelne hindamine, sealhulgas spetsiaalne riski ja kasulikkuse analüüs. Need tooted tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(11)

Toidu-, sööda- ja sarnaste valdkondade liidu õiguses on kehtestatud konkreetne süsteem reguleeritavate toodete ohutuse tagamiseks. Tõepoolest on toidule ja söödale kehtestatud eriomane õigusraamistik, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (6). Lisaks reguleeritakse toitu ja sööta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625, (7) millega tagatakse ühtlustatud lähenemisviis ametlikele kontrollidele, mille eesmärk on kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate õigusnormide täitmist. Seepärast tuleks toit ja sööt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, tehes siiski erandi toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemetele, sest nendega seoses võib esineda riske, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 (8) või mõne muu toidualase õigusaktiga, mis hõlmab üksnes keemilisi ja bioloogilisi toidule omaseid riske.

(12)

Elustaimedele kohaldatakse eriomast õigusraamistikku, mis on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/2031, (9) milles võetakse tarbijate kaitstuse tagamiseks arvesse kõnealuste toodete eripära.

(13)

Loomsed kõrvalsaadused on loomset päritolu materjalid, mida inimesed ei tarbi. Nendele toodetele, näiteks söödale kohaldatakse eriomast õigusraamistikku, mis on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (10).

(14)

Taimekaitsevahenditele, mida nimetatakse ka pestitsiidideks, kohaldatakse erisätteid nende lubamise kohta riiklikul tasandil, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 1107/2009, (11) ning seetõttu tuleks need samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (12) artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukitele kohaldatakse liikmesriikide regulatiivset kontrolli, võttes arvesse piiratud riski, mida need tsiviillennunduse ohutusele kujutavad. Need õhusõidukid tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud nõudeid tuleks kohaldada kasutatud toodete või parandatud, taastatud või ringlusse võetud toodete suhtes, mis viiakse kaubandustegevuse käigus uuesti tarneahelasse, välja arvatud tooted, mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastavad ajakohastele ohutusstandarditele, nagu tooted, mida sõnaselgelt esitletakse parandamist või taastamist vajavana või mis tehakse turul kättesaadavaks ajaloolise tähtsusega kogumisesemetena.

(17)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama teenuseid. Tarbijate tervise ja kaitstuse kaitsmiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisalaga aga siiski hõlmata tooted, mida tarnitakse või mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus vahetult kokku puutuvad. Määruse kohaldamisalast tuleks siiski välja jätta vahendid, millega tarbijad sõidavad või reisivad, kui teenuseosutaja neid vahendeid transporditeenuse osutamise käigus otseselt juhib, sest neid tuleb käsitleda osutatava teenuse ohutuse kontekstis.

(18)

Antiikesemed nagu kunstiteosed või kollektsiooniesemed on konkreetsed tootekategooriad, mille puhul ei saa eeldada, et need vastavad käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele, ning tuleks seetõttu määruse kohaldamisalast välja jätta. Selleks et vältida seda, et muid tooteid loetaks ekslikult nendesse kategooriatesse kuuluvateks, on vaja arvesse võtta, et kunstiteosed on tooted, mis on loodud üksnes kunstilistel eesmärkidel, et kollektsiooniesemed on piisavalt haruldased ja nende kogumise ja säilitamise õigustus on ajalooliselt või teaduslikult põhjendatud, ning antiikesemed, kui need ei ole juba kunstiteos või kollektsiooniese või mõlemad, on erakordselt vanad. Hinnates, kas tegemist on antiikesemega nagu kunstiteos või kollektsioonieseme, võiks arvesse võtta nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (13) IX lisa.

(19)

Maailma Terviseorganisatsioon määratleb tervist täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte üksnes haiguse või puude puudumisena.

(20)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks hõlmama ka kaug-, sealhulgas internetimüüki. Internetimüük on pidevalt ja kindlalt suurenenud ning toonud kaasa uued ärimudelid, uued tooteohutusega seotud probleemid ja turuosalised, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad.

(21)

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu tarbijatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu tarbijatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa saata, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli, maksevahendeid, liikmesriigi vääringu või mõnes liikmesriigis registreeritud domeeninime kasutamist. Internetimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja veebiliides on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on tarbija asu- või elukoht.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude kohaselt peaksid ettevõtjad olema kohustatud turule laskma ainult ohutuid tooteid. Selline kõrge ohutustase tuleks saavutada eelkõige toote kujunduse ja omaduste kaudu, võttes arvesse toote kavandatud ja eeldatavat kasutust ning kasutustingimusi. Ülejäänud riske, kui neid veel on, tuleks leevendada teatavate kaitsemeetmetega, näiteks hoiatuste ja juhistega.

(23)

Toote ohutuse hindamisel tuleks arvesse võtta toote kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige selle füüsilisi, mehaanilisi ja keemilisi omadusi ning esitusviisi, samuti erivajadusi ja -riske, mida toode kujutab endast toodet tõenäoliselt kasutavate teatavate tarbijakategooriate, eelkõige laste, eakate ja puudega inimeste jaoks. Need riskid võivad hõlmata ka keskkonnariske niivõrd, kuivõrd need kujutavad endast riske tarbijate tervisele ja kaitstusele. Hindamisel tuleks arvesse võtta digitaalselt ühendatud toodete põhjustatavaid terviseriske, sealhulgas vaimse tervise riske eelkõige haavatavate tarbijate, näiteks laste jaoks. Seetõttu peaksid tootjad selliste digitaalselt ühendatud toodete ohutuse hindamisel, mis võivad mõjutada lapsi, tagama, et nende poolt turul kättesaadavaks tehtavad tooted vastavad laste parimates huvides kõrgeimatele ohutus-, turbe- ja lõimprivaatsuse standarditele. Kui tooteohutuse tagamiseks teatavate isikute kategooria jaoks on lisaks tarvis eriteavet, tuleks tooteohutuse hindamisel arvesse võtta ka sellise teabe olemasolu ja kättesaadavust. Kõigi toodete ohutuse hindamisel tuleks silmas pidada vajadust tagada toote ohutus kogu kasutusea jooksul.

(24)

Esemed, mis on ühendatud teiste esemetega, või integreerimata esemed, mis mõjutavad muude esemete toimimist, võivad kujutada endast riski toote ohutusele. Seda aspekti tuleks võimaliku riskina igakülgselt arvesse võtta. Ühendused ja seosed, mis esemel võivad olla väliste esemetega, ei tohiks selle ohutust vähendada.

(25)

Uue tehnoloogiaga võivad kaasneda tarbijate tervisele ja kaitstusele uued riskid või siis muudab uus tehnoloogia olemasolevate ohtude avaldumise viisi, näiteks võidakse toodet välise sekkumisega häkkida või selle omadusi muuta. Uus tehnoloogia võib originaaltoodet oluliselt muuta, näiteks tarkvarauuenduste kaudu, mille suhtes tuleks teha uus riskihindamine, kui oluline muudatus peaks mõjutama toote ohutust.

(26)

Konkreetseid tarbijate ning protokollide ja sertifikaatide ohutust mõjutavaid küberturvalisuse riske saab käsitleda valdkondlikes õigusaktides. Juhul kui selliseid valdkondlikke õigusakte ei kohaldata, tuleks siiski tagada, et asjaomased ettevõtjad ja riiklikud ametiasutused võtaksid toodete projekteerimisel ja hindamisel arvesse uue tehnoloogia riske, kindlustamaks, et toodetes tehtavad muudatused ei vähenda nende ohutust.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude tulemusliku ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja riske. Euroopa standardid, mille viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid endiselt tagama vastavuse eelduse käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele. Komisjoni poolt direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt esitatud standardimistaotlused tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks. Juhul kui erinevad riskid või riskikategooriad on hõlmatud sama standardiga, annab toote vastavus asjaomast riski või riskikategooriat hõlmavale osale ka eelduse, et toode on seoses asjaomase riski- või riskikategooriaga ohutu.

(28)

Kui komisjon teeb kindlaks vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagatakse teatavate toodete vastavus käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (14) asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib nende ohutust eeldada.

(29)

Tooted võivad sugupooltele põhjustada erinevaid riske ning standardimistegevuses tuleks seda arvesse võtta, et vältida erinevusi ohutuses ja seega soolist kaitstuse lõhet. ÜRO Euroopa majanduskomisjoni soolist võrdõiguslikkust arvestavate standardite deklaratsioonis kirjeldatakse mitmeid meetmeid, mida riiklikud standardiasutused ja standardeid välja töötavad organisatsioonid peaksid lisama oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavasse sooteadlike standardite jaoks ja standardite väljatöötamise jaoks, et saavutada sooliselt tasakaalustatud, esinduslikud ja kaasavad standardid.

(30)

Paralleelselt määruse (EL) nr 1025/2012 kohandamisega tuleks kehtestada erimenetlus konkreetsete ohutusnõuete vastuvõtmiseks käesoleva määrusega ette nähtud erikomitee abiga.

(31)

Euroopa standardite puudumisel peaks toote turul kättesaadavaks tegemise liikmesriigi õigus, milles sätestatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuded, olema kooskõlas liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36.

(32)

Tarbijate tervise ja kaitstuse kõrge taseme tagamiseks peaks ettevõtjatel olema proportsionaalsed tooteohutuse tagamise kohustused vastavalt nende rollile turustusahelas, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise. Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega vastavuses olevaid tooteid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis. Näiteks seoses kontrollimisega, kas tootja ja kohasel juhul importija on oma kohustusi täitnud, tuleks turustajalt nõuda üksnes faktiliste kontrollide tegemist, mitte nende esitatud teabe hindamist. Ettevõtjad võiksid lisaks esitada digitaalsel kujul elektrooniliste lahenduste, näiteks ruut- või maatrikskoodi abil teabe toote ja ettevõtjate tuvastamise ning samuti juhiste ja ohutusteabe kohta.

(33)

Tootjad peaksid koostama turule lastavate toodete kohta tehnilise dokumentatsiooni, mis peaks sisaldama nende toodete ohutuse tõendamiseks vajalikku teavet. Tehniline dokumentatsioon peaks põhinema tootja tehtud sisemisel riskianalüüsil. Tehnilises dokumentatsioonis esitatava teabe hulk peaks olema proportsionaalne toote keerukuse ja tootja tuvastatud võimalike riskidega. Eelkõige peaksid tootjad esitama toote üldise kirjelduse ja selle ohutuse hindamiseks vajalikud elemendid. Keeruka või võimalikke riske kätkeva toote puhul võib vaja minna toote põhjalikumat kirjeldust. Sellistel juhtudel tuleks lisada ka kõnealuste riskide analüüs ning riskide maandamiseks või kõrvaldamiseks valitud tehniliste lahenduste kirjeldus. Kui toode vastab Euroopa standarditele või muudele tingimustele, mida kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks, tuleks esitada ka nende asjakohaste Euroopa standardite loetelu.

(34)

Iga füüsilist või juriidilist isikut, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet märkimisväärselt selliselt, et see võib mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(35)

Toote füüsilisel või digitaalsel muutmisel võib olla mõju toote laadile ja omadustele viisil, mida ei olnud toote esialgse riskihindamisega ette nähtud ja mis võib ohustada toote ohutust. Seepärast tuleks sellist muudatust käsitada olulise muudatusena ning kui seda ei tehta tarbija poolt või tema nimel, tuleks toodet käsitada teise tootja uue tootena. Selleks et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele, tuleks olulist muudatust tegevat isikut käsitada tootjana ja tema suhtes tuleks kohaldada samu kohustusi. Seda nõuet tuleks kohaldada ainult toote muudetud osa suhtes, tingimusel et muudatus ei mõjuta toodet tervikuna. Tarbetu ja ebaproportsionaalse koormuse vältimiseks ei tohiks olulist muudatust tegevalt isikult nõuda katsete kordamist ja uute dokumentide esitamist seoses toote aspektidega, mida muudatus ei mõjuta. Olulist muudatust tegev isik peaks tõendama, et muudatus ei mõjuta toodet tervikuna.

(36)

Ettevõtjad peaksid kehtestama ettevõttesisese vastavuskontrolli menetluse, millega tagada oma kohustuste tulemuslik ja kiire täitmine ning ohtliku toote tuvastamise korral sellele aegsasti reageerimise tingimused.

(37)

Selleks et vältida ohtlike toodete turule laskmist, peaks ettevõtjatel olema kohustus lisada oma tootmis- või turustamistegevusse sisemenetlused, millega tagatakse vastavus käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Sellised sisemenetlused peaksid kindlaks määrama ettevõtjad ise vastavalt nende rollile tarneahelas ja asjaomaste toodete liigile ning need võivad põhineda näiteks organisatsioonilistel menetlustel, suunistel, standarditel või ajutise juhi ametisse nimetamisel. Selliste sisemenetluste kehtestamine ja vorm peaks jääma asjaomaste ettevõtjate ainuvastutusse.

(38)

Oluline on kõigi ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate koostöö turujärelevalveasutustega, et kõrvaldada või leevendada riske seoses asjaomaste turul kättesaadavaks tehtud toodetega. Turujärelevalveasutuste poolt neile esitatavaid taotlusi tuleks siiski kohandada vastavalt nende rollile tarneahelas ja nende vastavatele õiguslikele kohustustele.

(39)

Turujärelevalveasutuste tööd ohtlike toodete leviku tõkestamiseks liidus takistab otsemüük, mida teevad veebikanalite kaudu väljaspool liitu asuvad ettevõtjad, sest paljudel juhtudel ei pruugi sellised ettevõtjad asuda liidus ning neil ei pruugi olla liidus esindajat. Seetõttu on vaja tagada turujärelevalveasutustele piisavad õigused ja vahendid ohtlike toodete internetimüügi edukaks tõkestamiseks. Käesoleva määruse tulemuslikuks jõustamiseks tuleks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustust laiendada ka toodetele, mis ei kuulu liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, et tagada liidus asutatud vastutava ettevõtja olemasolu, kellele usaldatakse selliste toodetega seotud ülesanded ning kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner ja täidab õigeaegselt konkreetseid ülesandeid, mis vajaduse korral hõlmavad tootega seotud võimalikke riske, et tagada tooteohutus. Need konkreetsed ülesanded peaksid hõlmama korrapäraseid kontrolle seoses tehnilise dokumentatsiooni, toote ja tootja teabe, juhiste ja ohutusteabe järgimisega.

(40)

Liidus asutatud, käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate toodete eest vastutava ettevõtja kontaktandmed tuleks esitada koos tootega, et lihtsustada kontrollimist kogu tarneahelas.

(41)

Selleks et ettevõtjad, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), sealhulgas mikroettevõtjad, tuleksid toime käesolevas määruses kehtestatud uute kohustustega, peaks komisjon andma neile praktilisi ja kohandatud suuniseid, näiteks tagama küsimuste korral otsesuhtlemise ekspertidega, võttes arvesse vajadust lihtsustada ja piirata halduskoormust.

(42)

Toodete identifitseerimise ning tootja ja teiste asjaomaste ettevõtjate kohta teabe esitamine kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid ja võtta kohasel juhul ohtlike toodete vastu mõjusaid ja proportsionaalseid parandusmeetmeid, nagu suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toodete identifitseerimine ning tootja ja teiste asjaomaste ettevõtjate kohta teabe esitamine, et tarbijad, sealhulgas puudega inimesed, ja turujärelevalveasutused saavad ohtlike toodete kohta täpse teabe, mis suurendab usaldust turu vastu ja hoiab ära tarbetuid kaubandushäireid. Toodetele tuleks seetõttu kanda teave, mis võimaldaks neid identifitseerida ning teha kindlaks nende tootja ja asjakohasel juhul importija ja muud asjaomased ettevõtjad. Teatavat liiki toodete puhul, mis võivad tõenäoliselt kätkeda tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, tuleks selliseid nõudeid karmimaks muuta andmekogumis- ja andmesalvestussüsteemi abil, mis võimaldab lisaks toodetele tuvastada ka toodete komponente või asjakohases tarneahelas osalevaid ettevõtjaid. See ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL (15) sätestatud kauba põhiomadustega seotud teavitamisnõuete kohaldamist kommunikatsioonivahendile ning kauba olemusele kohases ulatuses. Pilti tuleks käsitada foto, illustratsiooni või muu piktograafilise elemendina, mis võimaldab toodet või potentsiaalset toodet hõlpsasti identifitseerida.

(43)

Selle tagamine, et tootjad teatavad õnnetustest, mille on põhjustanud nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toode, parandab turujärelevalveasutustele kättesaadavat teavet ja võimaldab paremini kindlaks teha potentsiaalselt ohtlikud tootekategooriad. Defektsete toodete puhul kehtiva ettevõtja tootevastutuse õigusnormid on sätestatud eriomases liidu õiguses ning sellist teatamist ja andmete kogumist ei tohiks seetõttu käsitada defektse toote eest vastutuse võtmisena ega asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse kohase kinnitusena vastutuse kohta.

(44)

Selleks et oleks võimalik avastada varakult uusi riske ja muid tooteohutusega seotud turusuundumusi, tuleks kõiki huvitatud isikuid, sealhulgas tarbija- ja äriorganisatsioone, julgustada andma turujärelevalveasutustele ja komisjonile kättesaadavat teavet, et avastada ja uurida käesoleva määruse rikkumisi.

(45)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel on tarneahelas oluline roll, sest need võimaldavad ettevõtjatel jõuda suurema arvu tarbijateni, ning seega on neil oluline roll ka tooteohutuse süsteemis.

(46)

Internetimüügiga seotud uute keerukate ärimudelite puhul võib sama üksus osutada mitmesuguseid teenuseid. Olenevalt konkreetse toote jaoks osutatavate teenuste laadist võib sama üksus kuuluda käesoleva määruse kohaste ärimudelite eri kategooriate alla. Kui üksus pakub konkreetse toote jaoks ainult veebipõhiseid vahendusteenuseid, kvalifitseeruks ta üksnes selle toote internetipõhise kauplemiskoha pakkujaks. Kui sama üksus osutab konkreetse toote müümisel nii internetipõhise kauplemiskoha teenust kui ka tegutseb käesoleva määruse alusel ettevõtjana, kvalifitseeruks ta ka asjaomaseks ettevõtjaks. Sellisel juhul peaks asjaomane üksus seega täitma neid kohustusi, mis kohalduvad asjaomasele ettevõtjale. Näiteks kui internetipõhise kauplemiskoha pakkuja ka levitab toodet, käsitatakse seda levitatava toote müügi puhul turustajana. Samamoodi, kui kõnealune üksus müüb oma kaubamärgiga tooteid, tegutseks ta tootjana ja peaks seega täitma tootjatele kohaldatavaid nõudeid. Samuti võivad mõned üksused kvalifitseeruda ekspediitorteenuse osutajaks, kui nad pakuvad ekspediitorteenuseid. Selliseid juhtumeid on seega vaja hinnata iga kord eraldi.

(47)

Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate olulist rolli kauplejate ja tarbijate vaheliste müügitehingute vahendamisel, tuleks neile panna ohtlike toodete internetimüügi kontekstis suurem vastutus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (16) on ette nähtud üldine raamistik elektroonilise kaubanduse jaoks ja selles on sätestatud teatavad kohustused digiplatvormide jaoks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2065 (17) reguleeritakse internetipõhiste vahendusteenuste osutajate vastutust ja aruandekohustust seoses ebaseadusliku sisu, sealhulgas ohtlike toodetega. Kõnealuse määruse kohaldamine ei piira tarbijakaitset ega tooteohutust käsitleva liidu õiguse kohaldamist. Seega tuleks kõnealuses määruses sätestatud horisontaalsele õigusraamistikule tuginedes kehtestada konkreetsed nõuded, mis on vajalikud selleks, et tulemuslikult tõkestada ohtlike toodete internetimüüki, kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõike 4 punktiga f. Kuivõrd käesolevas määruses täpsustatakse tooteohutusega seotud nõudeid, mida internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peavad täitma, et tagada vastavus määruse (EL) 2022/2065 teatavatele sätetele, ei tohiks need nõuded mõjutada määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist, mida kohaldatakse jätkuvalt nende internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele.

(48)

Tooteohutuse deklaratsiooniga, millele esmakordselt kirjutati alla 2018. aastal ja millega on sellest saadik ühinenud hulk internetipõhiseid kauplemiskohti, on ette nähtud mitmesugused vabatahtlikud tooteohutusalased kohustused. Tooteohutuse deklaratsioon on täitnud oma otstarvet ja aidanud tugevdada tarbijate kaitset internetis müüdavate ohtlike toodete eest. Selleks et tugevdada tarbijate kaitset, vältides nende elu, tervise ja kaitstuse kahjustamist, ning tagada aus konkurents siseturul, julgustatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid võtma vabatahtlikke kohustusi, et vältida juba turult kõrvaldatud ohtlike toodete loeteludes uuesti ilmumist. Tehnoloogia ja digitaalsete protsesside kasutamine ning hoiatussüsteemide, eelkõige portaali „Safety Gate“ täiustamine võib võimaldada teatatud ohtlike toodete automaatset tuvastamist ja neist teavitamist ning teha portaalis „Safety Gate“ automaatseid pistelisi kontrolle.

(49)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erikohustustega rakendama oma veebiliideses hoitava tooteohutust puudutava sisu suhtes nõuetekohast hoolsust. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestada hoolsuskohustus kõigile internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele seoses nende internetipõhistes kasutajaliidestes hoitava sisuga, mis käsitleb tooteohutust.

(50)

Lisaks sellele peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tõhusa turujärelevalve eesmärgil registreeruma portaalis „Safety Gate“ ja sisestama sinna teabe oma ühtse kontaktpunkti kohta, et hõlbustada teabe edastamist tooteohutuse küsimustes. Komisjon peaks tagama, et registreerimine on lihtne ja kasutajasõbralik. Ühtne kontaktpunkt käesoleva määruse tähenduses võib olla sama kontaktpunkt, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2022/2065 artikli 11 alusel, ilma et see ohustaks eesmärki käsitleda tooteohutusega seotud küsimusi kiiresti ja sihipäraselt.

(51)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid määrama tarbijatele ühtse kontaktpunkti. Ühtne kontaktpunkt peaks toimima ühtse liidesena tarbijate teavitamiseks tooteohutuse küsimustes, mille saab seejärel suunata internetipõhise kauplemiskoha teenuseüksusesse. See ei tohiks takistada tarbijatele konkreetsete teenuste jaoks täiendavate kontaktpunktide kättesaadavaks tegemist. Käesoleva määruse kohane ühtne kontaktpunkt võib olla sama mis määruse (EL) 2022/2065 artikli 12 kohane kontaktpunkt.

(52)

Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust täita õigeaegselt ja tulemuslikult ametiasutuste korraldused, töödelda muude kolmandate isikute teateid ja teha turujärelevalveasutustega nende taotluse korral koostööd parandusmeetmete võtmiseks, peaks internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel olema sisemehhanism tooteohutusküsimuste käsitlemiseks.

(53)

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et kui tõsise riski kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, on turujärelevalveasutusel õigus nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikega 4 turujärelevalveasutustele antud õigusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse suhtes. Tõhusa turujärelevalve tagamiseks käesoleva määruse alusel ja selleks, et vältida ohtlike toodete sattumist liidu turule, tuleks eespool osutatud õigust kohaldada kõigil juhtudel, kui see on vajalik ja proportsionaalne, ning ka selliste toodete suhtes, millest lähtuv risk on tõsisest riskist väiksem. On oluline, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad täidaksid korraldusi võimalikult kiiresti. Seetõttu kehtestatakse käesoleva määrusega siduvad tähtajad. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 9.

(54)

Korraldustes, millega nõutakse ka, et internetipõhise kauplemiskoha pakkuja eemaldaks oma veebiliidesest kogu identse sisu, mis viitab korralduses täpsustatud ohtliku toote pakkumisele, tuleks kindlaks määrata tegurid, mille alusel identsed pakkumised tuvastatakse ja mis võimaldavad internetipõhise kauplemiskoha pakkujal need kauplejate esitatud teabe põhjal kõrvaldada, kui internetipõhise kauplemiskoha pakkujal ei ole kohustust läbi viia selle sisu sõltumatut hindamist.

(55)

Kui kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ sisalduv teave ei sisalda konkreetset ühtset ressursilokaatorit (URL) ega seal, kus vaja, täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid ohtlike toodete pakkumisele viitavat sisu kindlaks teha, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtma edastatud teavet, näiteks võimaluse korral tootetähiseid ja muud jälgitavat teavet siiski arvesse, kui nad võtavad omal algatusel meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, kõrvaldada või tõkestada juurdepääs oma veebiliideses tehtavatele ohtlike toodete pakkumistele, kui see on kohaldatav. Sellest hoolimata tuleks portaali „Safety Gate“ täiustada ja ajakohastada, et muuta internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate jaoks ohtlike toodete avastamine lihtsamaks, ning sel eesmärgil peaks olema võimalik rakendada käesoleva määruse sätteid ohtlikele toodetele viitava ebaseadusliku sisu eemaldamise suhtes veebiliidestest liidu teavitussüsteemi abil, mis on kavandatud ja välja töötatud portaalis „Safety Gate“.

(56)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei tohiks endast kujutada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt fakte või asjaolusid, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele, näiteks ohtlike toodete müügile internetis. Et kasutada direktiivi 2000/31/EÜ ja määruse (EL) 2022/2065 kohast veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastuse saamise võimalust, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad oma veebiliidestest kiiresti eemaldama ohtlike toodete pakkumisele viitava sisu, kui nad on saanud tegeliku teadmise või kahju hüvitamise nõuete korral teada ohtlike toodete pakkumisele viitavast sisust, eelkõige juhul, kui internetipõhise kauplemiskoha pakkujat on teavitatud faktidest või asjaoludest, mille alusel hoolikas ettevõtja oleks pidanud kõnealuse õigusvastasuse tuvastama. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid töötlema ohtlike toodete pakkumisele viitavat sisu, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16, käesolevas määruses sätestatud lisatähtaegade jooksul. Lisaks soovitatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel kontrollida tooteid portaalis „Safety Gate“ enne nende sisestamist oma liidesesse.

(57)

Määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 kohaldamisel ja internetis müüdavate toodete ohutust silmas pidades peaks digiteenuste koordinaator käsitama usaldusväärsete teavitajatena eelkõige tarbijaorganisatsioone ja tarbijate huve esindavaid ühendusi ning teisi asjaomaseid sidusrühmi nende enda taotluse korral, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

(58)

Ohtlike toodete ja parandusmeetmete tulemusliku turujärelevalve aluseks on toodete jälgitavus. Tarbijaid tuleks ohtlike toodete eest samal viisil kaitsta nii internetivälistes kui ka -põhistes müügikanalites, sealhulgas juhul, kui nad ostavad tooteid internetipõhistest kauplemiskohtadest. Tuginedes määruse (EL) 2022/2065 ettevõtjate tegevuse jälgitavust käsitlevatele sätetele, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad lubama avaldada oma platvormidel toodete loeteludes konkreetse toote pakkumist ainult juhul, kui kaupleja on esitanud kogu käesolevas määruses osutatud teabe toodete ohutuse ja jälgitavuse kohta. Selline teave tuleks esitada koos toodete loeteluga, et tarbijatel oleks võimalik tutvuda sama teabega nii internetis kui ka mujal. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ei peaks aga vastutama selle teabe täielikkuse, õigsuse ega täpsuse kontrollimise eest, sest toodete jälgitavuse tagamine on asjaomase kaupleja ülesanne.

(59)

On ka oluline, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad teeksid tooteohutuse asjus tihedat koostööd turujärelevalveasutuste, kauplejate ja asjaomaste ettevõtjatega. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 7 lõikega 2 kohustatakse infoühiskonna teenuse osutajaid tegema turujärelevalveasutustega koostööd kõnealuse määrusega hõlmatud toodete suhtes. Seega tuleks seda kohustust laiendada kõigile tarbijale mõeldud toodetele. Turujärelevalveasutused täiustavad näiteks pidevalt veebipõhiseks turujärelevalveks kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid, mida on tarvis internetis müüdavate ohtlike toodete tuvastamiseks. Selleks et need vahendid toimiksid, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võimaldama juurdepääsu oma liidestele. Lisaks peaks turujärelevalveasutustel põhjendatud taotluse korral olema võimalik teha tooteohutuse eesmärgil veebiliideses andmekaevet, kui internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad või internetimüüjad on loonud tehnilisi takistusi. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid tegema koostööd ka toodete tagasinõudmisel ja õnnetustest teatamisel.

(60)

Liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud ja määruses (EL) 2019/1020 sätestatud toodete turujärelevalve õigusraamistik ning käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve õigusraamistik peaksid olema võimalikult sidusad. Seepärast tuleb need kaks õigusakti ühtlustada turujärelevalvetegevuse, kohustuste, õiguste, meetmete ja turujärelevalveasutuste koostöö küsimuses. Sel eesmärgil tuleks määruse (EL) 2019/1020 artiklit 10, artikli 11 lõikeid 1–7, artikleid 12–15, artikli 16 lõikeid 1–5, artikleid 18 ja 19 ning artikleid 21–24 kohaldada ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes.

(61)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (18) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) suunatakse kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turul kättesaadavaks tegemiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks, vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile. Selle protseduuri eesmärk on täita kauba impordiga seotud formaalsused, sealhulgas tagada kohaldatavate liidu õiguse sätete täitmine, et kõnealust kaupa saaks liidu turul kättesaadavaks teha nagu mis tahes liidus valmistatud toodet. Tarbijate kaitstusega seoses peavad kõnealused tooted vastama käesolevale määrusele ja eelkõige käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele.

(62)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse juba vahetult määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki, millega on kehtestatud liidu turule tulevate toodete kontrollimise normid. Kontrollimise eest vastutavad ametiasutused peaksid tegema kontrolle määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 46 ja 47 osutatud riskianalüüsi, rakendusaktide ja vastavate suuniste alusel. Seepärast ei muudeta käesoleva määrusega mingil viisil määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki ega viisi, kuidas liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavad asutused organiseeruvad ja oma tegevust ellu viivad.

(63)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel võetud meetmete suhtes kohaldatakse tõhusaid õiguskaitsevahendeid kooskõlas harta artikliga 47.

(64)

Riikide ametiasutustel peaks olema võimalik täiendada tooteohutusele keskendunud tavapäraseid turujärelevalvetoiminguid selliste turujärelevalvetoimingutega, millega keskendutakse ettevõtetes tooteohutuse tagamiseks kehtestatud vastavuskontrolli menetlustele. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda tootjalt, et ta osutaks, milliste muude toodetega, mis toodeti samas tootmisprotsessis nagu riske kätkev protsess või mis sisaldavad samu riskialtiks peetavaid komponente või kuuluvad samasse tootepartiisse, kaasneb samasugune risk.

(65)

Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et turujärelevalveasutustel oleksid kõigi oma täitmise tagamise toimingute jaoks piisavad teadmised ja vahendid.

(66)

Liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks sisse seada käesoleva määruse kohaldamist käsitlev teabevahetus, võttes aluseks väljundnäitajad, mis võimaldavad mõõta liidu tooteohutusalaste õigusaktide tulemuslikkust.

(67)

Ohtlikke tooteid käsitlev teabevahetus peaks olema tulemuslik, kiire ja täpne, et tagada asjakohaste meetmete võtmine seoses selliste toodetega ning seeläbi kaitsta tarbijate tervist ja kaitstust.

(68)

RAPEXit tuleks täiustada, et see võimaldaks võtta kogu liidus tõhusamaid parandusmeetmeid selliste toodete puhul, millega kaasnevad riskid suuremal alal kui vaid ühe liikmesriigi territoorium. Lühendi RAPEX võiks suurema selguse huvides ja tarbijate paremaks teavitamiseks asendada nimetusega „Safety Gate“. Safety Gate hõlmab kolme elementi: esiteks, toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete jaoks mõeldud kiirhoiatussüsteem, mille kaudu saavad liikmesriikide ametiasutused ja komisjon selliste toodete kohta teavet vahetada (kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“); teiseks veebiportaal (portaal „Safety Gate“) üldsuse teavitamiseks ja kaebuste esitamiseks; ning kolmandaks veebiportaal, mis võimaldab ettevõtjatel täita oma kohustust teavitada ametiasutusi ja tarbijaid ohtlikest toodetest ja õnnetustest (portaal „Safety Business Gateway“). Safety Gate’i eri elementide vahel peaksid olema liidesed. Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ on sisesüsteem, mille kaudu ametiasutused ja komisjon vahetavad teavet ohtlike toodetega seotud meetmete kohta ning mis võib sisaldada konfidentsiaalset teavet. Hoiatusteadete väljavõte tuleks avaldada portaalis „Safety Gate“, et teavitada üldsust ohtlikest toodetest. Portaal „Safety Business Gateway“ on veebiportaal, mille kaudu ettevõtjad teavitavad liikmesriikide turujärelevalveasutusi ohtlikest toodetest ja õnnetustest. Komisjon peaks välja töötama tehnilise lahenduse, millega tagatakse, et teave, mille ettevõtjad on tarbijate hoiatamiseks portaali „Safety Business Gateway“ sisestanud, tehakse tarbijatele portaalis „Safety Gate“ põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Lisaks peaks komisjon välja töötama koostalitlusvõimelise liidese, mis võimaldab internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel lihtsal, kiirel ja usaldusväärsel viisil oma liidesed portaaliga „Safety Gate“ ühendada.

(69)

Liikmesriigid peaksid kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatama nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest parandusmeetmetest, mis takistavad ja piiravad toote võimalikku turustamist või millega kehtestatakse toote võimalikule turustamisele eritingimused tootega kaasneva tõsise riski tõttu tarbijate tervisele ja kaitstusele, või kui tegemist on määrusega (EL) 2019/1020 hõlmatud tootega, siis ka lõppkasutajate muudele asjakohastele avalikele huvidele.

(70)

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 kohaselt peavad liikmesriikide ametiasutused teatama kõnealuse määrusega hõlmatud, tõsisest riskist väiksemat riski kätkevate toodete suhtes võetud meetmetest kõnealuses artiklis osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu, ent käesoleva määrusega hõlmatud, tõsisest riskist väiksemat riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest võib ka teatada kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks teabe riskide kohta, mida tooted endast tarbijate tervisele ja kaitstusele kujutavad. Tarbijate ja ettevõtjate jaoks on kasulik, kui kogu teave tõsist riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmete kohta sisaldub kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“, võimaldades teha ohtlikke tooteid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks portaali „Safety Gate“ kaudu. Oluline on, et kogu see teave oleks kättesaadav tarbija elukoha liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning et see oleks esitatud selgel ja arusaadaval viisil. Seetõttu ärgitatakse liikmesriike sisestama kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kõik parandusmeetmed, mis võetakse toodete puhul, mis kätkevad riske tarbijate tervisele ja kaitstusele.

(71)

Juhul kui teave tuleb vastavalt määrusele (EL) 2019/1020 esitada info- ja teavitussüsteemis, on võimalik esitada sellised teated otse kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ või need luua turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 34. Selleks peaks komisjon hooldama ja edasi arendama info- ja teavitussüsteemi ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ vaheliseks teabeedastuseks loodud liidest, et vältida andmete kahekordset sisestamist ja hõlbustada nende edastamist.

(72)

Komisjon peaks hooldama ja edasi arendama portaali „Safety Business Gateway“, et ettevõtjatel oleks võimalik täita oma kohustust teavitada turujärelevalveasutusi ja tarbijaid ohtlikest toodetest, mille nad on turul kättesaadavaks teinud. See peaks võimaldama ettevõtjatel ja riikide ametiasutustel vahetada teavet kiiresti ja tõhusalt ning hõlbustama ettevõtjate jaoks tarbijate teavitamist.

(73)

Võib esineda juhtumeid, kus tõsise riskiga on tarvis tegeleda liidu tasandil, sest seda ei saa rahuldavalt maandada asjaomase liikmesriigi võetavate meetmete või mis tahes muus liidu õiguses olemasolevas menetluses. Eelkõige võib see olla vajalik uute riskide või haavatavaid tarbijaid mõjutavate riskide korral. Sel põhjusel peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid kas omal algatusel või liikmesriikide taotlusel. Sellised meetmed peaksid vastama olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele. Lisaks on vaja ette näha kohane mehhanism, mille raames komisjon saaks vastu võtta viivitamata kohaldatavaid ajutisi meetmeid.

(74)

Tootega kaasnev risk ja selle tase määratakse kindlaks asjaosaliste tehtud riskihindamise põhjal. Liikmesriigid võivad jõuda sellist riskihindamist tehes riski olemasolu või selle suuruse osas eri järeldusteni. See võib ohustada siseturu nõuetekohast toimimist ning seada ohtu võrdsed tingimused nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Seetõttu tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks komisjonil esitada vaidlusaluses küsimuses oma arvamuse.

(75)

Komisjon peaks koostama artikli 29 kohase mehhanismi kohaldamise kohta perioodilise aruande, mis tuleks esitada liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustikule (edaspidi „tarbijate kaitstuse võrgustik“). Aruandes tuleks kindlaks määrata peamised kriteeriumid, mida liikmesriigid kohaldavad riskihindamisel, ning nende mõju siseturule ning tarbijakaitse võrdsele tasemele, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada riskihindamise lähenemisviise ja kriteeriume.

(76)

Tarbijate kaitstuse võrgustik aitab tugevdada liikmesriikide tooteohutusealast koostööd. Eelkõige aitab see hõlbustada teabevahetust, ühiste turujärelevalvetoimingute korraldamist ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamist. Samuti peaks see aitama ühtlustada tooteohutust käsitlevate andmete kogumise meetodeid ning suurendada tooteohutust käsitlevate piirkondlike, valdkondlike, riiklike ja Euroopa infosüsteemide koostalitlusvõimet. Tarbijate kaitstuse võrgustik peaks olema nõuetekohaselt esindatud ja osalema määrusega (EL) 2019/1020 ette nähtud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku koordineerimis- ja koostöötegevuses alati, kui mõlema määruse kohaldamisalasse kuuluvat tegevust on vaja selle tulemuslikkuse tagamiseks koordineerida.

(77)

Et säilitada turujärelevalve õigusraamistiku sidusus ja tagada samal ajal tulemuslik koostöö tarbijate kaitstuse võrgustiku ning liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku vahel, mis on loodud määrusega (EL) 2019/1020 ja mille eesmärk on edendada struktureeritud kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni vahel, on vaja kaasata tarbijate kaitstuse võrgustik liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tegevusse määruse (EL) 2019/1020 artiklites 11, 12, 13 ja 21 osutatud juhtudel.

(78)

Turujärelevalveasutused peaksid tegutsema koos teiste, ettevõtjaid või tarbijaid esindavate asutuste või organisatsioonidega, et edendada toodete ohutust ja teha kindlaks ohtlikud tooted, muu hulgas internetis müügiks pakutavad tooted. Seda tehes peaksid turujärelevalveasutused ja vajaduse korral komisjon tagama, et toodete ja tootjate ning tegevuste valik ei tekita olukordi, mis võiksid moonutada konkurentsi või mõjutada poolte objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust. Turujärelevalveasutused peaksid ühistegevust käsitlevad kokkulepped võimalikult kiiresti üldsusele kättesaadavaks tegema, tingimusel et selline avaldamine ei ohusta võetavate meetmete tulemuslikkust.

(79)

Komisjon peaks korrapäraselt korraldama ühistegevust, mille käigus turujärelevalveasutused peaksid kontrollima tooteid, mis on soetatud variisikuna internetis või mujal, eelkõige neid tooteid, millest on Safety Gate’is kõige sagedamini teatatud.

(80)

Samaaegsed koordineeritud kontrollimeetmed (edaspidi „lauskontrollid“) on konkreetsed normide täitmise tagamise meetmed, mis võiksid aidata tooteohutust veelgi parandada, ja seetõttu tuleks neid võtta, et avastada käesoleva määruse rikkumisi internetis ja mujal. Lauskontrolle tuleks eelkõige teha juhul, kui turusuundumused, tarbijate kaebused või muud andmed viitavad sellele, et teatavad tooted või tootekategooriad kätkevad endas sageli tõsist riski.

(81)

Üldjuhul tuleks tagada üldsuse ligipääs ametiasutuste kasutuses olevale tooteohutust käsitlevale teabele. Üldsusele tooteohutuse kohta teavet andes tuleks siiski ELi toimimise lepingu artiklis 339 osutatud ametisaladust kaitsta viisil, mis on kooskõlas vajadusega tagada turujärelevalve ja kaitsemeetmete tulemuslikkus.

(82)

Kaebused on olulised, et suurendada riikide ametiasutuste teadlikkust ohtlike toodetega seotud järelevalve- ja kontrollimeetmete ohutusest ja tulemuslikkusest. Seepärast peaksid liikmesriigid andma tarbijatele ja teistele huvitatud isikutele, nagu tarbijaühendused ja ettevõtjad, võimaluse selliseid kaebusi esitada.

(83)

Kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ avalik liides ehk portaal „Safety Gate“ võimaldab teavitada üldsust, sealhulgas tarbijaid, ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid liidu turul olevate ohtlike toodete suhtes võetud parandusmeetmetest. Portaali „Safety Gate“ eraldi osas on tarbijatel võimalik teavitada komisjoni turul leiduvatest toodetest, mis kätkevad endas riski tarbijate tervisele ja kaitstusele. Kui asjaolud seda nõuavad, peaks komisjon võtma sobivaid järelmeetmeid, eelkõige edastama sellise teabe asjaomastele riigi ametiasutustele. Safety Gate’i andmebaas ja veebisait peaksid olema kergesti ligipääsetavad puudega inimestele.

(84)

Pärast tarbijatelt ja teistelt huvitatud isikutelt saadud teabe õigsuse kontrollimist peaks komisjon tagama asjakohased järelmeetmed. Eelkõige peaks komisjon edastama teabe asjaomastele liikmesriikidele, et pädev turujärelevalveasutus saaks toimida vastavalt vajadusele. On oluline, et tarbijaid ja teisi huvitatud isikuid teavitataks nõuetekohaselt komisjoni tegevusest.

(85)

Kui tarbijatele juba müüdud toode osutub ohtlikuks, võib olla tarvis see liidu tarbijate kaitseks tagasi nõuda. Tarbijad ei pruugi teada, et neil on tagasinõutav toode. Tulemuslikumaks tagasinõudmiseks on seetõttu oluline saada asjaomaste tarbijatega paremini ühendust. Kõige tulemuslikum viis tarbijatele toodete tagasinõudmise kohta teabe edastamiseks ja nende tegutsema õhutamiseks on otsekontakt. See on ka eelistatud suhtluskanal kõigi tarbijarühmade seas. Tarbijate kaitstuse tagamiseks on tähtis neid kiiresti ja usaldusväärselt teavitada. Seepärast peaksid ettevõtjad ja vajaduse korral internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kasutama nende käsutuses olevaid kliendiandmeid, et anda tarbijatele teavet nende ostetud toodete tagasinõudmise ja toodetega seotud ohutushoiatuste kohta. Seega on tarvis kehtestada juriidiline kohustus, mille alusel nõuda ettevõtjatelt ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatelt nende käsutuses olevate kliendiandmete kasutamist, et teavitada tarbijaid toodete tagasinõudmisest ja toodete kohta esitatud ohutushoiatustest. Sellega seoses peaksid ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tagama, et olemasolevatesse kliendilojaalsuse programmidesse ja toodete registreerimise süsteemidesse, mille kaudu palutakse klientidel pärast toote ostmist edastada vabatahtlikkuse alusel tootjale teatavad andmed, nagu oma nimi, kontaktandmed ja toote mudel või seerianumber, lisatakse võimalus võtta klientidega toote tagasinõudmise või kliente mõjutavate ohutushoiatuste korral otse ühendust. Pelgalt asjaolu, et tagasinõudmine on suunatud tarbijatele, ei tohiks takistada ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid teavitamast kõiki kliente toote tagasinõudmise teatest ega pakkumast õiguskaitsevahendeid teistele lõppkasutajatele. Ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid tuleks julgustada selliseid meetmeid võtma, eriti tarbijatena käituvate mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

(86)

Tarbijaid tuleks julgustada tooteid registreerima, et saada teavet tagasinõudmiste ja ohutushoiatuste kohta. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse, et teatavate konkreetsete toodete või tootekategooriate puhul peaks tarbijatel alati olema võimalus registreerida ostetud toode, et saada otse teavet selle toote tagasinõudmise või sellega seotud ohutushoiatuse kohta. Selle nõude alla kuuluvate konkreetsete toodete või tootekategooriate kindlaksmääramisel tuleks piisavalt arvesse võtta asjaomaste toodete või tootekategooriate olelusringi, samuti toodetega kaasnevaid riske, tagasinõudmiste sagedust ja kasutajate kategooriat, eelkõige haavatavaid tarbijaid.

(87)

Kolmandik tarbijatest kasutab ohtlikke tooteid edasi ka siis, kui neile on saadetud tagasinõudmise teade, eelkõige seetõttu, et tagasinõudmise teated on keerukalt koostatud või neis on võimalikke riske minimeeritud. Seetõttu peaks tagasinõudmise teade olema arusaadav ja läbipaistev ning selles peaks olema riske selgelt kirjeldatud, vältides igasuguseid mõisteid, väljendeid või muid elemente, mis võivad luua tarbijatele ettekujutuse tegelikust väiksemast riskist. Tarbijatel peaks olema ka võimalik saada vajaduse korral lisateavet tasuta telefoninumbril või mõne muu interaktiivse vahendi kaudu.

(88)

Et ärgitada tarbijaid tagasinõudmise teadetele reageerima, on ühtlasi oluline, et tarbijatelt nõutav tegevus oleks võimalikult lihtne ning pakutavad õiguskaitsevahendid oleksid tõhusad, tasuta ja õigeaegsed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/771 (19) on ette nähtud lepingulised õiguskaitsevahendid juhuks, kui füüsiline kaup ei vasta selle üleandmise ajal nõuetele ja kauba mittevastavus tuleb ilmsiks liikmesriikide poolt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 3 kohaselt kehtestatud müüja vastutuse tähtaja jooksul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/770 (20) artiklit 14 kohaldatakse ka füüsilise andmekandja suhtes, nagu DVDd, CDd, USB-mälupulgad ja mälukaardid, mida kasutatakse digisisu edastamiseks. Ohtlike toodete turult tagasinõudmise olukorrad õigustavad siiski eraldi reeglite kehtestamist, mida tuleks kohaldada, ilma et see piiraks lepinguliste õiguskaitsevahendite kohaldamist, kuna nende eesmärgid on erinevad. Kui lepinguliste õiguskaitsevahendite eesmärk on kõrvaldada kauba lepingutingimustele mittevastavus, siis tagasinõudmise korral pakutavate õiguskaitsevahendite eesmärk on tagada nii ohtlike toodete turult kõrvaldamine kui ka piisav õiguskaitsevahend tarbija jaoks. Seetõttu on kahe võimaliku õiguskaitsevahendi vahel suured erinevused: esiteks, kui toode käesoleva määruse alusel tagasi nõutakse, ei tohiks õiguskaitsevahendite kasutuselevõtmiseks olla ajalist piirangut; teiseks peaks tarbijal olema õigus taotleda õiguskaitsevahendeid asjaomaselt ettevõtjalt, mitte tingimata kauplejalt. Lisaks ei peaks tarbija tagasinõudmise korral tõendama, et toode on ohtlik.

(89)

Võttes arvesse ohtliku toote tagasinõudmise korral ette nähtud õiguskaitsevahendite ja kaupade lepingutingimustele mittevastavuse korral kohaldatavate õiguskaitsevahendite erinevaid eesmärke, peaksid tarbijad kasutama asjaomasele olukorrale vastavat süsteemi. Näiteks kui tarbija saab tagasinõudmise teate koos tarbijale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kirjeldusega, peaks tarbija tegutsema vastavalt tagasinõudmise teates esitatud juhistele. Siiski ei tohiks temalt võtta võimalust taotleda müüjalt õiguskaitsevahendit põhjendusel, et ohtlikud kaubad ei vasta lepingule.

(90)

Kui tarbija on tagasinõudmise tulemusena kasutanud mõnda õiguskaitsevahendit, ei saa tarbijal olla õigust kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral kohaldatavale õiguskaitsevahendile toote ohtlikkuse tõttu, kuna mittevastavust enam ei esine. Samuti ei ole tarbijal juhul, kui ta kasutab direktiivi (EL) 2019/770 või direktiivi (EL) 2019/771 kohast õigust õiguskaitsevahendile, õigust käesoleva määruse kohasele õiguskaitsevahendile sama ohutusprobleemi lahendamiseks. Kui aga muud sama kaubaga seotud vastavusnõuded ei ole täidetud, jääb müüja vastutavaks kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest isegi juhul, kui tarbija on pärast ohtliku toote tagasinõudmist kasutanud mõnda õiguskaitsevahendit.

(91)

Ettevõtjad, kes algatavad toote tagasinõudmise, peaksid pakkuma tarbijatele vähemalt kahte võimalust tagasinõutud toote parandamise, asendamise või piisava hüvitamise vahel, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või ebaproportsionaalne. Tarbijatele õiguskaitsevahendite vahel valikuvõimaluse pakkumine võib parandada tagasinõudmise tõhusust. Lisaks tuleks soodustada stiimuleid, et motiveerida tarbijaid tagasinõudmises osalema, näiteks allahindlusi või vautšereid, et suurendada tagasinõudmise tõhusust. Toote parandamist tuleks pidada võimalikuks õiguskaitsevahendiks üksnes juhul, kui on võimalik tagada parandatud toote ohutus. Hüvitamise summa peaks olema vähemalt võrdne tarbija tasutud hinnaga, ilma et see piiraks riigisiseste õigusaktidega ette nähtud lisakompensatsiooni kohaldamist. Kui tasutud hinda ei ole võimalik tõendada, tuleks tagasinõutud toote väärtus siiski piisaval määral hüvitada. Digisisu füüsilise andmekandja tagasinõudmise korral direktiivi (EL) 2019/770 artikli 2 punkti 1 tähenduses peaks hüvitamine hõlmama kõiki tarbija poolt lepingu alusel tasutud summasid, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikes 1. Ükski õiguskaitsevahend ei tohiks piirata tarbijate õigust kahju hüvitamisele vastavalt riigisisesele õigusele.

(92)

Juhul kui toode ohutuse kaalutlusel tagasi nõutakse, ei tohiks pakutavad õiguskaitsevahendid tarbijaid liigselt koormata ega neid ohtu seada. Kui õiguskaitsevahend hõlmab ka tagasinõutud toote kõrvaldamist, tuleks kõrvaldamisel nõuetekohaselt arvesse võtta liidu ja liikmesriikide tasandil kehtestatud keskkonna- ja kestliku arengu eesmärke. Lisaks tuleks toote parandamist tarbija poolt pidada võimalikuks õiguskaitsevahendiks üksnes juhul, kui tarbija saab seda teha lihtsalt ja ohutult, näiteks patarei või aku asendamise või lasteriietelt liiga pikkade paelte lühemaks lõikamise teel, kui see on tagasinõudmise teates ette nähtud. Lisaks ei tohiks toote parandamine tarbija poolt piirata tarbijate õigusi, mis tulenevad direktiividest (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771. Seepärast ei tohiks ettevõtjad sellistes olukordades kohustada tarbijaid ohtlikku toodet parandama.

(93)

Samuti peaks käesolev määrus julgustama ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid sõlmima vabatahtlikke vastastikuse mõistmise memorandumeid pädevate asutuste, komisjoni või tarbijaid või ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega, et võtta tooteohutusega seotud vabatahtlikke kohustusi, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud õiguslikest kohustustest.

(94)

Tarbijatel peaks olema õigus kasutada oma õigusi esindushagide kaudu seoses käesoleva määrusega ettevõtjatele või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele kehtestatud kohustustega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/1828 (21). Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada, et direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis käsitlevad käesoleva määruse rikkumisi, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Seetõttu tuleks kõnealuse direktiivi I lisa vastavalt muuta. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et see muudatus kajastuks nende ülevõtmismeetmetes, mis on vastu võetud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, kuigi asjaomaste riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine nende esindushagide suhtes. Kõnealuse direktiivi kohaldamine esindushagide suhtes, mis on esitatud ettevõtjate või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate poolsete käesoleva määruse sätete rikkumiste vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve, peaks algama alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Kuni selle kuupäevani peaks tarbijatel olema võimalik tugineda direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldamisele kooskõlas kõnealuse direktiivi I lisa punktiga 8.

(95)

Liidul peaks olema võimalik teha koostööd ja vahetada tooteohutust käsitlevat teavet kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud lepingute või komisjoni ja kolmandate riikide ametiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepete raames, et vältida ohtlike toodete ringlust turul. Sellises koostöös ja teabevahetuses tuleks kinni pidada liidu konfidentsiaalsus- ja isikuandmete kaitse normidest. Isikuandmeid tuleks edastada ainult sellises mahus, mis on vajalik tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks.

(96)

Süstemaatiline teabevahetus komisjoni ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tarbekaupade ohutuse ning ennetus-, piiravate ja parandusmeetmete kohta peaks põhinema vastastikkusel, mis hõlmab võrdväärset, kuid mitte tingimata samasugust teabevahetust vastastikuse kasu eesmärgil. Teabevahetus kolmanda riigiga, kus toodetakse liidu turule suunatud kaupu, võib seisneda selles, et komisjon saadab kiirhoiatussüsteemist „Safety Gate“ valitud teavet kõnealusest kolmandast riigist pärit toodete kohta. Vastutasuks võib see kolmas riik saata teavet saadud teadete põhjal võetud järelmeetmete kohta. Selline koostöö võib aidata kaasa eesmärgile peatada ohtlikud tooted nende tootmise kohas ja takistada nende jõudmist liidu turule.

(97)

Et karistustel oleks ettevõtjatele ja asjakohasel juhul internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele märkimisväärne hoiatav mõju, mis ennetaks ohtlike toodete turule laskmist, peaksid karistused olema piisavalt karmid ning sõltuma rikkumise liigist, ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja saadud võimalikust eelisest ja tarbijale tekitatud kahju liigist ja raskusastmest. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(98)

Karistusi määrates tuleks võtta igakülgselt arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Karistuste määramine peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike tagatistega ja hartas sätestatud põhimõtetega.

(99)

Tarbijate tervise ja kaitstuse kõrge taseme tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad selliste toodete tuvastamist ja jälgitavust, mis võivad kätkeda endas tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimist, eelkõige selleks, et võtta vastu tingimused ja kord, mis käsitlevad teabe vahetamist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatatud meetmete kohta, ning kriteeriumid riskitaseme hindamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(100)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks võtta vastu konkreetsed ohutusnõuded, määrata kindlaks väljundnäitajad, mille alusel liikmesriigid peavad edastama andmed käesoleva määruse rakendamise kohta; määrata kindlaks ühtsete riiklike kontaktpunktide ülesanded ja rollid; võtta meetmeid seoses liidu tegevusega endas tõsist riski kätkevate toodete vastu; määrata kindlaks korra, mille alusel saavad tarbijad portaali „Safety Gate“ teavet saata; täpsustada portaali „Safety Gate“ koostalitlusvõimelise liidese rakendamist; kehtestada nõuded toodete registreerimiseks nende ohutuse kaalutlusel tagasinõudmise eesmärgil ning võtta vastu tagasinõudmise teate vormi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23).

(101)

Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tarbijate tervise ja kaitstusega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(102)

Komisjon peaks hindama käesolevas määruses sätestatud karistuste rakendamisel saavutatavat mõjusust ja hoiatavat mõju ning vajaduse korral võtma vastu seadusandliku ettepaneku nende täitmise tagamise kohta.

(103)

Määruse (EL) nr 1025/2012 teatavaid sätteid tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määruse eripära ja eelkõige vajadust määrata enne Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse esitamist kindlaks käesoleva määruse kohased konkreetsed ohutusnõuded.

(104)

Direktiiv 87/357/EMÜ, mis hõlmab selliseid tarbijale mõeldud tooteid, mis ei ole toiduained, kuid mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse ekslikult toiduaineks pidada, nii et tarbijad, eriti lapsed, võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata, mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla perforatsioon või ummistus, on andnud alust vastuolulisteks tõlgendusteks. Lisaks võeti see direktiiv vastu ajal, mil tarbijale mõeldud toodete ohutuse õigusraamistiku kohaldamisala oli väga piiratud. Seepärast tuleks direktiiv 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega, eelkõige nende käesoleva määruse sätetega, millega tagatakse, et tooteid, mille suhu panemine, imemine või allaneelamine võib olla kahjulik, ning mida oma kuju, lõhna, värvuse, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu võidakse ekslikult pidada toiduaineteks, tuleks pärast riskihindamist pidada ohtlikuks. Hindamisel peaksid turujärelevalveasutused muu hulgas arvesse võtma asjaolu, et nagu Euroopa Liidu Kohus on leidnud, ei pea objektiivsete ja põhjendatud andmetega olema tõendatud, et toiduga sarnanevate toodete suhu panemine, imemine või allaneelamine võib kätkeda endas lämbumise, mürgistuse või seedekulgla perforatsiooni või ummistumise riski. Pädevad riiklikud asutused peaksid siiski igal üksikjuhul eraldi hindama, kas sellised tooted on ohtlikud, ja põhjendama sellist hindamist.

(105)

Selleks et anda ettevõtjatele ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele piisavalt aega käesoleva määruse nõuetega, sealhulgas teavitamisnõuetega kohanemiseks, on vaja ette näha piisav üleminekuperiood pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, mille jooksul võib direktiiviga 2001/95/EÜ hõlmatud tooteid, mis vastavad kõnealusele direktiivile, endiselt turule lasta. Seepärast ei tohiks liikmesriigid takistada selliste toodete, sealhulgas müügipakkumiste turul kättesaadavaks tegemist.

(106)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist, nähes samal ajal ette tarbijakaitse kõrge taseme, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kõikide liikmesriikide pädevad asutused peavad selleks tegema väga tihedat koostööd ja tegutsema sidusalt ning lisaks läheb selleks tarvis mehhanismi, mille abil vahetada kiiresti ja tõhusalt teavet liidus leiduvate ohtlike toodete kohta, küll aga saab seda eesmärki probleemi liiduülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(107)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Kõigi selle määruse kohaldamisel tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (24) ja (EL) 2018/1725 (25) ning direktiivi 2002/58/EÜ (26). Juhul kui tarbijad teatavad portaalis „Safety Gate“ mõnest tootest, tuleks salvestada ainult need isikuandmed, mis on vajalikud ohtlikust tootest teatamiseks, ning neid hoida kuni viis aastat pärast nende sisestamist. Tootjad ja importijad peaksid pidama tarbijate kaebuste registrit ainult seni, kuni see on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Füüsilisest isikust tootjad ja importijad peaksid avalikustama oma nime, et tarbija saaks toodet jälgitavuse eesmärgil tuvastada.

(108)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42,

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (2) on sätestatud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuded, sealhulgas toodete hooldusjärgse kasutuselevõtu eest vastutavate töötajate kvalifikatsioon ja load.

(2)

Mõiste „keerukas mootoriga õhusõiduk“ oli määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (3) artikli 3 punktis j ning see tunnistati kehtetuks määrusega (EL) 2018/1139. Määruse (EL) 2018/1139 artikli 140 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb määrust (EL) nr 1321/2014 kõnealuse mõiste määratluse osas kohandada määrusega (EL) 2018/1139.

(3)

Selleks et tõhustada lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmist ja asjaomast koolitussüsteemi, on vaja muuta määruse (EL) nr 1321/2014 III lisas (osa 66) ja IV lisas (osa 147) lennundustehniliste töötajate lubade ja asjaomaste koolitusorganisatsioonide suhtes kehtestatud nõudeid.

(4)

Eelkõige on vaja lihtsustada tüübipädevusmärke lisamist lennundustehnilise töötaja loale selliste õhusõidukite puhul, mille kohta ükski määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioon ei korralda tüübikoolituskursusi, säilitades sama ohutustaseme ja võrdsed tingimused. Samuti on vaja ajakohastada õhusõidukite hooldusega tegelevate volitatud lennundustehniliste töötajate baaskoolituskava, suurendada lennundustehnilise töötaja loa kategooria esimese tüübipädevusmärke puhul nõutava töökohakoolituse tõhusust ning võtta kõnealuses lisas esitatud eeskirjade korrapärase ajakohastamise raames kasutusele uued koolitusmeetodid ja -tehnoloogiad ning teha muid parandusi.

(5)

Määrust (EL) nr 1321/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Muudatused põhinevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti arvamusel nr 07/2022 (4) kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktiga b ja artikli 76 lõikega 1.

(7)

Selleks et tagada hooldustöötajate koolitusorganisatsioonide ja lube väljaandvate asutuste vastavus käesoleva määrusega kehtestatud uutele eeskirjadele ja menetlustele, tuleks ette näha piisav üleminekuperiood.

(8)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 (5) muudeti määrust (EL) nr 1321/2014, et lisada viited andmetele ja teabele, mida kasutatakse jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (6) uuele Ib lisale.

(9)

Rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 jäeti tahtmatult välja määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punkti M.A.302 alapunkti d alapunkt 3 ning Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.302 alapunkti c alapunktid 3–9, mis oleks tulnud sisse jätta. Rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 lisati määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punkti M.A.502 tahtmatult veel üks alapunkt e, selle asemel et see asendada.

(10)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 vastavalt parandada.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

III lisa (osa 66) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

4)

IV lisa (osa 147) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

1)

I lisa (osa M) parandatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

2)

Vb lisa (osa ML) parandatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.