1.   Fondi üldeesmärk on aidata saavutada sotsiaalselt õiglane kliimaneutraalsusele üleminek, leevendades sotsiaalset mõju, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse.

2.   Fondi erieesmärgid on toetada vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud mikroettevõtjaid ja vähekaitstud transpordikasutajaid ajutise otsese sissetulekutoetusega ning meetmete ja investeeringutega, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada hoonete kütmise ja jahutamise süsinikuheidet, sealhulgas taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimise teel, ning tagada parem juurdepääs heiteta ja vähese heitega liikuvusele ja transpordile.

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile oma kava. Kava peab sisaldama sidusaid kehtivaid või uusi riiklikke meetmeid ja investeeringuid, millega leevendatakse süsiniku hinnastamise mõju vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, et tagada taskukohane küte, jahutus ja liikuvus, täiendades samal ajal liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid ja kiirendades nende rakendamist.

2.   Iga liikmesriik tagab kooskõla oma kava ning määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikes 2 osutatud ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vahel.

3.   Kava võib sisaldada riiklikke meetmeid, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, et leevendada mõju, mida avaldab fossiilkütuste hinnatõus, mis tuleneb hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse.

4.   Kava sisaldab riiklikke ning asjakohasel juhul kohalikke ja piirkondlikke meetmeid ja investeeringuid vastavalt artiklile 8, et:

5.   Kui liikmesriigis on juba olemas riiklik hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteem või süsinikumaks, võib kavasse lisada juba olemasolevad sotsiaalsete mõjude ja probleemide leevendamiseks mõeldud riiklikud meetmed, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva määrusega.

1.   Liikmesriik esitab kava komisjonile pärast avalikku konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Liikmesriik korraldab konsultatsiooni kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 10 nõuetega ja vastavalt liikmesriigi õigusraamistikule.

2.   Liikmesriik lisab oma kavasse kokkuvõtte järgmisest:

3.   Artikli 16 lõike 3 kohaldamisel hindab komisjon, kas kava on välja töötatud sidusrühmadega konsulteerides vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

4.   Komisjon toetab liikmesriike, tuues näiteid kavade üle peetavate konsultatsioonide headest tavadest vastavalt artikli 6 lõikele 4.

1.   Kava peab sisaldama järgmisi elemente:

2.   Kava võib sisaldada tehnilise abi meetmeid, mis on vajalikud meetmete ja investeeringute tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks.

3.   Kava peab olema kooskõlas järgmistes liidu instrumentides sisalduva teabega ning nende alusel liikmesriigi poolt võetud kohustustega:

4.   Kava koostamise ajal korraldab komisjon heade tavade vahetamise, sealhulgas kavadesse lisatavate kulutõhusate meetmete ja investeeringute kohta. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist abi komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel 2009. aastal sõlmitud kokkuleppega loodud Euroopa kohaliku energia abivahendi (ELENA) raames või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (30) loodud tehnilise toe instrumendist.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti l kohaldamisel annab komisjon liikmesriikidele fondi kohaldamisalale kohandatud tehnilisi suuniseid selle kohta, kas meetmed ja investeeringud on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

6.   Selleks et aidata liikmesriikidel esitada käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud teavet, esitab komisjon ühise väärtuse, mida tuleb võtta hinnanguna arvesse süsinikuhinnas, mis tuleneb hoonetest, maanteetranspordist ja muudest sektoritest pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse.

7.   Liikmesriik kasutab kava koostamisel V lisas esitatud vormi.

1.   Fondist antakse liikmesriikidele rahalist toetust nende kavades esitatud meetmete ja investeeringute rahastamiseks.

2.   Rahalise toetuse maksmine igale liikmesriigile käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sõltub sellest, kas liikmesriik saavutab käesoleva määruse artikli 8 kohaste meetmete ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihtväärtused. Need vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peavad olema kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärgiga ning hõlmama eelkõige järgmist:

3.   Fondist toetatakse üksnes neid meetmeid ja investeeringuid, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

4.   Fondist toetatavate meetmete ja investeeringutega vähendatakse sõltuvust fossiilkütustest ning asjakohasel juhul aidatakse kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisele ning kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisele fondi meetmete ja investeeringutega hõlmatud valdkondades.

1.   Liikmesriigid võivad kava hinnangulise kogumaksumuse hulka arvata järgmised püsiva mõjuga meetmed ja investeeringud, tingimusel et need on peamiselt suunatud vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele ning nende eesmärk on:

2.   Liikmesriigid võivad kavade hinnanguliste kogumaksumuse hulka arvata kulud, mis on seotud meetmetega, millega antakse otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu mõju vähendamiseks. Selline sissetulekutoetus peab olema ajutine ja vähenema aja jooksul. Liikmesriigid võivad anda ajutist otsest sissetulekutoetust, kui nende kavad sisaldavad meetmeid või investeeringuid, mis on suunatud vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 1. Selline toetus peab piirduma otsese mõjuga, mille tingib hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. Meetmete kulud, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust, võivad moodustada kuni 37,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis j.

3.   Liikmesriigid võivad kavade hinnangulise kogumaksumuse hulka arvata tehnilise abi kulud, et katta fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku koolitus-, programmeerimis-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, näiteks kulusid, mis on seotud uuringute, infotehnoloogia (IT), sidusrühmadega avaliku konsulteerimise ning info- ja kommunikatsioonimeetmetega. Sellise tehnilise abi kulud võivad moodustada kuni 2,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis j.

1.   Liikmesriigid võivad kavade hulka arvata rahalise toetuse, mida antakse muude avaliku ja erasektori üksuste vahendusel kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad ja vähekaitstud transpordikasutajad tingimusel, et need üksused võtavad meetmeid ja teevad investeeringuid, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad või vähekaitstud transpordikasutajad.

2.   Liikmesriigid näevad ette vajalikud õiguslikud ja lepingulised kaitsemeetmed tagamaks, et kogu kasu kandub edasi vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele.

1.   Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032 tehakse fondi rakendamiseks kättesaadavaks maksimaalselt 65 000 000 000 eurot jooksevhindades vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 8b ja artikli 30d lõigetele 3 ja 4. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kuuenda lõigu kohaldamist, käsitatakse seda summat sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimumsumma piires fondile eraldatavad iga-aastased summad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 neljandas lõigus osutatud summasid.

Kui direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteem lükatakse kõnealuse direktiivi artikli 30k kohaselt edasi kuni 2028. aastani, on fondile kättesaadavaks tehtav maksimumsumma 54 600 000 000 eurot ja fondile eraldatavad iga-aastased summad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 viiendas lõigus osutatud vastavaid summasid.

2.   Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 22 lõikest 2 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, tehakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomast maksimumsummat hõlmavad kulukohustuste assigneeringud automaatselt kättesaadavaks iga eelarveaasta alguses alates 1. jaanuarist 2026 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus osutatud asjakohaste kohaldatavate iga-aastaste summade ulatuses.

3.   Lõikes 1 osutatud summad võivad katta ka fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, sealhulgas eelkõige kulutusi uuringutele, ekspertide kohtumistele, sidusrühmadega konsulteerimisele, info- ja kommunikatsioonimeetmetele, sealhulgas kaasavale teavitustegevusele, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, samuti kulutusi teabe töötlemiseks ja vahetamiseks vajalikele infotehnoloogiavõrkudele ning asutusesisestele infotehnoloogiavahenditele ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil fondi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulud, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning rahastamiskõlblike meetmete hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulud.

1.   Eelarve jagatud täitmisel liikmesriikidele eraldatud vahendeid võib nende taotlusel paigutada ümber fondi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohastes sätetes kindlaks määratud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. Neid vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides.

2.   Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud kavades taotleda nende maksimaalsest iga-aastasest rahaeraldisest kuni 15 % ümberpaigutamist määruse (EL) 2021/1060 kohastesse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse fondidesse. Ümberpaigutatud vahenditest rahastatakse käesoleva määruse artiklis 8 osutatud meetmeid ja investeeringuid ning neid rakendatakse kooskõlas nende fondide reeglitega, kuhu vahendid ümber paigutatakse. Liikmesriigid paigutavad vahendid ümber ühe või mitme programmi muutmise teel (välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alla kuuluvate programmide puhul) kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26a ning neid rakendatakse vastavalt kõnealuse määruse sätetele ja nende fondide reeglitele, kuhu vahendid ümber paigutatakse.

3.   Liikmesriigid võivad kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute elluviimise teha ülesandeks määruse (EL) 2021/1060 kohaste ühtekuuluvuspoliitika kavade korraldusasutustele, kui see on asjakohane, pidades silmas koostoimet kõnealuste ühtekuuluvuspoliitika kavadega, ja kooskõlas fondi eesmärkidega. Liikmesriigid teatavad oma vastavast kavatsusest oma kavades. Sellistel juhtudel loetakse olemasolevad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mille liikmesriigid on kehtestanud ja millest nad on komisjonile teatanud, käesoleva määruse nõuetele vastavaks.

4.   Liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse hinnangulise kogumaksumuse osana maksed tehnilise lisatoe jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/240 artiklile 7 ja rahalise panuse liikmesriigi osa jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (31) asjakohastele sätetele. Need kulud ei tohi ületada 4 % kava jaoks ette nähtud maksimaalsest eraldisest ning kavas esitatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

1.   Fondist antav toetus täiendab muudest liidu fondidest, programmidest ja rahastamisvahenditest antavat toetust. Fondist toetatavad meetmed ja investeeringud võivad saada toetust muudest liidu fondidest, programmidest ja rahastamisvahenditest tingimusel, et selline toetus ei kata samu kulusid.

2.   Fondist antav toetus, sealhulgas artikli 4 lõikes 3 osutatud ajutine otsene sissetulekutoetus, on täiendav ega või asendada korduvaid riiklikke eelarvekulusid.

3.   Liikmesriikidele antava tehnilise abi puhul ei käsitata halduskulusid, mis on otseselt seotud kava rakendamisega, korduvate riiklike eelarvekuludena.

1.   Igale liikmesriigile võimaldatav maksimaalne rahaeraldis arvutatakse kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt I ja II lisale.

2.   Iga liikmesriik võib esitada oma kava rakendamiseks maksetaotluse talle ette nähtud maksimaalse rahaeraldise ulatuses.

1.   Komisjon hindab kava, ja kui see on asjakohane, siis artikli 18 kohaselt liikmesriigi poolt esitatud kava muudatust, et kontrollida vastavust käesolevale määrusele. Kava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada märkusi või küsida lisateavet kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik kava esitas. Liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral muuta, sealhulgas ka pärast kava esitamist. Liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra.

2.   Komisjon hindab seda, kas artikli 11 kohaselt taotletud ümberpaigutused vastavad käesoleva määruse eesmärkidele.

3.   Komisjon hindab kava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, võttes arvesse konkreetseid probleeme ja liikmesriigi rahaeraldist järgmiselt:

1.   Komisjon teeb artikli 16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal rakendusaktiga otsuse liikmesriigi kava kohta hiljemalt viie kuu jooksul alates kõnealuse kava esitamisest vastavalt artikli 4 lõikele 1.

2.   Kui komisjon annab kavale positiivse hinnangu, sätestatakse lõikes 1 osutatud rakendusaktis:

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud maksimaalne rahaeraldis määratakse kindlaks liikmesriigi esitatud ja artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide põhjal hinnatud kava hinnangulise kogumaksumuse alusel.

Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud maksimaalse rahaeraldise summa määratakse kindlaks järgmiselt:

4.   Kui komisjon annab kavale negatiivse hinnangu, esitatakse lõikes 1 osutatud otsuses negatiivse hinnangu põhjused. Liikmesriik esitab pärast komisjoni hinnangu arvessevõtmist kava uuesti.

1.   Kui objektiivsete asjaolude tõttu, sealhulgas eelkõige tegeliku otsese mõju tõttu, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ei ole liikmesriigil enam võimalik kava, sealhulgas selle asjaomaseid vahe-eesmärke ja sihtväärtusi, osaliselt või täielikult täita või kui seda on vaja oluliselt muuta, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud kava, et lisada kavasse vajalikud ja igakülgselt põhjendatud muudatused. Liikmesriik võib muudetud kava koostamiseks paluda tehnilist tuge vastavalt artikli 11 lõikele 4.

2.   Komisjon hindab muudetud kava kooskõlas artikliga 16.

3.   Kui komisjon annab muudetud kavale positiivse hinnangu, võtab ta kooskõlas artikli 17 lõikega 1 rakendusaktiga vastu otsuse, milles põhjendab oma positiivset hinnangut. Erandina artikli 17 lõikest 1 võtab komisjon käesoleva lõike kohase otsuse vastu kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik muudetud kava esitas.

4.   Kui komisjon annab muudetud kavale negatiivse hinnangu, lükkab ta muudetud kava tagasi lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates muudetud kava käsitleva komisjoni hinnangu teatavakstegemise kuupäevast.

5.   Iga liikmesriik hindab 15. märtsiks 2029 oma kava asjakohasust, pidades silmas tegelikku otsest mõju, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. Need hinnangud esitatakse komisjonile koos lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetega, mis esitatakse komisjonile iga kahe aasta tagant vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17.

6.   Kui kavas tehakse väiksemaid kohandusi, mis kujutavad endast kavas esitatud sihtväärtuse suurenemist või vähenemist vähem kui 5 % võrra, nagu kavas sätestatud meetmete ja investeeringute väikesemad ajakohastused või tehniliste vigade parandused, teatab liikmesriik sellistest muudatustest komisjonile.

1.   Kui komisjon on käesoleva määruse artiklis 17 osutatud positiivse otsuse vastu võtnud, sõlmib ta aegsasti asjaomase liikmesriigiga lepingu, millega võetakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses individuaalne juriidiline kohustus aastateks 2026–2032, ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 ning artiklite 30i ja 30k kohaldamist. Kõnealune leping sõlmitakse kõige varem üks aasta enne direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaste enampakkumiste algust või kaks aastat enne kõnealust aastat, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kolmandat lõiku.

2.   Eelarvelised kulukohustused võivad põhineda üldistel kulukohustustel ja asjakohasel juhul võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

1.   Rahaeraldisest tehakse käesoleva artikli alusel asjaomasele liikmesriigile maksed pärast artikli 17 kohaselt heaks kiidetud kavas esitatud asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist ning rahaliste vahendite olemasolu korral. Kui kõnealused vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud, esitab liikmesriik komisjonile rahaeraldisest makse saamiseks igakülgselt põhjendatud maksetaotluse. Liikmesriik esitab maksetaotlused komisjonile üks või kaks korda aastas 31. juuliks või 31. detsembriks.

2.   Liikmesriigilt maksetaotluse saamisel hindab komisjon, kas artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses sätestatud asjaomased vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud rahuldavalt. Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste rahuldava saavutamise korral eeldatakse, et liikmesriik ei ole varem rahuldavalt saavutatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega seotud meetmeid muutnud.

3.   Kui komisjon annab individuaalsele maksetaotlusele positiivse hinnangu, võtab ta vastu eraldi otsuse rahaeraldise väljamaksmise heakskiitmise kohta kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest ja tagades liikmesriikide võrdse kohtlemise. Komisjon võtab eraldi otsuse vastu mitte varem kui kaks kuud ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva artikli lõike 1 kohast asjaomast maksetaotluse esitamise tähtpäeva.

4.   Kui komisjon teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hindamise tulemusel kindlaks, et artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse saavutamata vahe-eesmärgile või sihtväärtusele proportsionaalse rahaeraldise osa väljamaksmine. Liikmesriik võib ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangu teatavakstegemisest esitada oma tähelepanekud.

Maksed taastatakse vaid juhul, kui vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on rahuldavalt saavutatud, nagu on sätestatud artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses.

5.   Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 116 lõikest 2 hakatakse maksetähtaega arvestama kuupäevast, mil liikmesriiki teavitatakse käesoleva artikli lõike 3 kohasest komisjoni otsusest rahaeraldise väljamaksmise lubamise kohta, või kuupäevast, mil teatatakse maksete taastamisest vastavalt käesoleva artikli lõike 4 teisele lõigule.

6.   Kui vahe-eesmärke ja sihtväärtusi ei ole rahuldavalt saavutatud üheksa kuu jooksul alates lõike 4 esimeses lõigus osutatud maksete peatamisest, vähendab komisjon rahaeraldise summat proportsionaalselt, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul pärast vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist käsitlevate komisjoni järelduste teatavakstegemist oma tähelepanekud.

7.   Kui liikmesriik ei ole 15 kuu jooksul alates artiklis 19 osutatud asjakohaste lepingute sõlmimise kuupäevast ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihtväärtuse saavutamisel reaalseid edusamme teinud, lõpetab komisjon kõnealused lepingud ning vabastab rahaeraldise summa kulukohustusest, ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Komisjon teeb otsuse nende lepingute lõpetamise kohta pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon on teinud liikmesriigile teatavaks oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta.

8.   Kõik maksed peavad olema tehtud 31. detsembriks 2033.

9.   Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 116 ja käesoleva artikli lõikest 5, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatavas maksetaotluste voorus ei ole direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kohaselt fondile eraldatud tulu piisav esitatud maksetaotluste katmiseks, maksab komisjon liikmesriikidele proportsionaalselt, mis määratakse kindlaks maksevõimaluste osana heakskiidetud maksete kogusummast. Järgmises maksetaotluste voorus seab komisjon prioriteediks need liikmesriigid, kelle maksed eelmisest maksetaotluste voorust hilinesid, ning alles seejärel rahuldama hiljuti esitatud maksetaotlused.

10.   Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 4 punktist c ja ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kuuenda lõigu kohaldamist, eraldab komisjon liikmesriikidele summad, mis vastavad mis tahes assigneeringutele, mis on 31. detsembriks 2033 kasutamata kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõikes 5 määratletud heitkoguse ühikute eraldamise normidega, et saavutada käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärgid.

1.   Kava rakendamisel võtavad liikmesriigid kui fondist toetuse saajad liidu finantshuvide kaitsmiseks ning selle tagamiseks, et fondist toetatavate meetmete ja investeeringutega (sealhulgas nendega, mida artikli 9 kohaselt võtavad ja teevad muud avaliku või erasektori üksused kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad või vähekaitstud transpordikasutajad) seotud rahaeraldisi kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, kõik asjakohased meetmed, mis puudutavad eelkõige pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmist, avastamist ja kõrvaldamist. Selleks tagavad liikmesriigid tõhusa ja tulemusliku sisekontrollisüsteemi, mis on kehtestatud III lisas, ning alusetult makstud või vääralt kasutatud summade tagasinõudmise. Liikmesriigid võivad tugineda oma tavapärastele riiklikele eelarve haldamise süsteemidele.

2.   Artiklis 19 osutatud lepingutes sätestatakse järgmised liikmesriikide kohustused:

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud teave on nõutav üksnes juhul, kui riigihanke maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (34) artiklis 4 sätestatud liidu piirmäärasid. Alltöövõtjate puhul nõutakse seda teavet üksnes:

3.   Liikmesriigid ja komisjon töötlevad käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud isikuandmeid seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, auditi- ja kontrollimenetlustega ning teavitamis-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmetega, mis on seotud artiklis 19 osutatud lepingute alusel rahaeraldiste kasutamisega, ning üksnes nende menetluste kestuse ajal. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 või määrusega (EL) 2018/1725, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 antakse fondi kohta aru määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 247 osutatud integreeritud finants- ja vastutusaruannetes ning eraldi iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes.

4.   Artiklis 19 osutatud lepingutes nähakse ka ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste olulise rikkumise korral on komisjonil õigus fondist antavat toetust proportsionaalselt vähendada ning nõuda sisse summad, mis tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta.

Tagasinõutava ja vähendatava summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Komisjon annab enne vähendamist liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

1.   Liikmesriigid teevad käesoleva määruse artikli 21 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii ja iv osutatud andmed ühel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hoiavad neid ajakohasena, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (35) artikli 5 lõikes 1 sätestatud avatud masinloetavat vormingut, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha, neid võrrelda ja taaskasutada. Käesoleva määruse artikli 21 lõike 2 punkti d alapunktides i ja ii osutatud teavet ei avaldata määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 38 lõikes 3 osutatud juhtudel või vähekaitstud leibkondadele makstava ajutise otsese sissetulekutoetuse korral.

2.   Fondist toetuse saajaid teavitatakse nende rahaliste vahendite päritolust, sealhulgas juhul, kui nad saavad neid rahalisi vahendeid vahendajate kaudu. Selleks tuleb meetme rakendamisega seotud dokumentidele ja materjalidele, mis on ette nähtud toetusesaajatele, lisada teave, mis sisaldab liidu logo ja asjakohast rahastamise päritolu käsitlevat märget järgmises sõnastuses: „Rahastatud Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondist“. Fondist toetuse saajad, välja arvatud füüsilistele isikutele ette nähtud toetuse puhul või, kui on oht, et avaldatakse tundlikku äriteavet, tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

3.   Komisjon rakendab fondi, käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid, sealhulgas, kui see on asjakohane ja selleks on liikmesriigi ametiasutuste nõusolek, ühise teavitustegevuse kaudu koos liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis.

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile iga kahe aasta järel aruande oma kava rakendamise kohta koos oma lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruandega vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 ja kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 28. Rakendamise seire peab olema sihipärane ja kava kohaselt elluviidava tegevusega proportsionaalne. Liikmesriigid lisavad oma lõimitud eduaruandesse käesoleva määruse IV lisas sätestatud näitajad.

2.   Komisjon seirab fondi rakendamist ja mõõdab selle eesmärkide saavutamist. Rakendamise seire peab olema sihipärane ja fondi raames elluviidava tegevusega proportsionaalne.

3.   Komisjoni tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse fondist toetuse saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4.   Komisjon kasutab IV lisas sätestatud ühiseid näitajaid edusammude kohta aru andmiseks ning fondi seireks ja hindamiseks seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

1.   Komisjon edastab liikmesriikide esitatud kavad ja komisjoni avalikustatud otsused põhjendamatu viivituseta samaaegselt ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   Teave, mille komisjon edastab seoses käesoleva määrusega või selle rakendamisega nõukogule, tehakse samal ajal kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda.

3.   Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad paluda Euroopa Komisjonil esitada teavet kavade komisjonipoolse hindamise seisu kohta.

1.   Et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid kutsuda Euroopa Komisjoni kaks korda aastas arutama järgmisi küsimusi:

2.   Komisjon võtab arvesse kõiki kliimameetmete sotsiaaldialoogi käigus, sealhulgas võimalikes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadest tulenevaid üksikasju.

1.   Kaks aastat pärast kavade rakendamise algust esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande fondi rakendamise ja toimimise kohta, võttes arvesse liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 24 esitatud esimeste aruannete tulemusi, ning esitab kohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamisaruandes hinnatakse eelkõige järgmist:

3.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2033 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu järelhindamise aruande. Järelhindamise aruandes antakse fondi kohta üldhinnang ja esitatakse teave fondi mõju kohta.

4.   Ilma et see piiraks pärast 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist ja juhul, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõikes 5 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavat tulu käsitatakse omavahenditena vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311 lõikele 3, esitab komisjon asjakohasel juhul vajalikud ettepanekud, et 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames tagada fondi, mida ajutiselt ja erandkorras rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast sihtotstarbelisest välistulust, rakendamise tulemuslikkus ja järjepidevus.

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse süsiniku piirimeede (edaspidi „SPIM“) I lisas loetletud kaupadega seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguse käsitlemiseks nende kaupade importimisel liidu tolliterritooriumile, et vähendada süsinikuheite ülekandumise riski, vähendades nii ülemaailmset süsinikuheidet ja toetades Pariisi kokkuleppe eesmärke ning ühtlasi luues stiimuleid, et kolmandates riikides tegutsevad käitajad oma heidet vähendaksid.

2.   SPIM täiendab direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), kohaldades samaväärseid reegleid käesoleva määruse artiklis 2 osutatud kaupade liidu tolliterritooriumile importimise suhtes.

3.   SPIM luuakse selleks, et asendada direktiivi 2003/87/EÜ alusel süsinikuheite ülekandumise riski vältimiseks loodud mehhanismid, kajastades seda, mil määral eraldatakse ELi HKSi tasuta ühikuid vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10a.

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud, kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, kui need kaubad või töödeldud tooted, mis on nendest kaupadest määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud, imporditakse liidu tolliterritooriumile.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse selle I lisas loetletud, kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, kui need kaubad või töödeldud tooted, mis on nendest kaupadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud, viiakse tehissaartele, paiksetele või ujuvatele rajatistele või muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või majandusvööndis, mis piirneb liidu tolliterritooriumiga.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sellistele kaupadele SPIMi kohaldamise üksikasjalikud tingimused, eelkõige mis puudutavad selliseid mõisteid nagu „samaväärsed liidu tolliterritooriumile importimisel ja vabasse ringlusse lubamisel“, selliste kaupade SPIMi deklaratsiooni esitamise menetlust ja tolliasutuste tehtavat kontrolli. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:

4.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust III lisa punktis 1 loetletud kolmandatest riikidest ega territooriumidelt pärit kaupade suhtes.

5.   Imporditud kaubad loetakse kolmandatest riikidest pärinevateks vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 59 osutatud mittesooduspäritolu reeglitele.

6.   Kolmandad riigid ja territooriumid loetletakse III lisa punktis 1, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

7.   Kui kolmandal riigil või territooriumil on elektrienergiaturg, mis on turgude liitmise teel integreeritud liidu elektrienergia siseturuga, ning kõnealusest kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt liidu tolliterritooriumile imporditava elektrienergia suhtes SPIMi kohaldamiseks puudub tehniline lahendus, vabastatakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt imporditav elektrienergia SPIMi kohaldamisest, kui komisjoni hinnangul on vastavalt lõikele 8 täidetud kõik järgmised tingimused:

8.   Kolmas riik või territoorium, mis vastab kõigile lõikes 7 sätestatud tingimustele, loetletakse III lisa punktis 2 ja ta esitab nende tingimuste täitmise kohta esimese aruande 1. juuliks 2025 ja teise 31. detsembriks 2027. Komisjon hindab 31. detsembriks 2025 ja 1. juuliks 2028 eelkõige lõike 7 punkti c kohase tegevuskava ning kolmandalt riigilt või territooriumilt saadud aruannete alusel, kas kõnealune kolmas riik või territoorium täidab jätkuvalt lõikes 7 sätestatud tingimusi.

9.   III lisa punktis 2 loetletud kolmas riik või territoorium jäetakse loetelust välja, kui on täidetud üks või enam järgmistest tingimustest:

10.   Käesoleva määruse täiendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades nõuded ja menetlused kolmandatele riikidele või territooriumidele, mis on III lisa punktis 2 esitatud loetelust välja jäetud, et tagada elektrienergia puhul käesoleva määruse kohaldamine nendele kolmandatele riikidele ja territooriumidele. Kui sellistel juhtudel ei ole turgude liitmine käesoleva määruse kohaldamisega kooskõlas, võib komisjon otsustada jätta kõnealused kolmandad riigid või territooriumid liidu turgude liitmisest välja ning nõuda võimsuse otsest jaotamist liidu ja kõnealuste kolmandate riikide või territooriumide piiril, et SPIMi saaks kohaldada.

11.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte III lisa punktides 1 ja 2 loetletud kolmandate riikide või territooriumide loetelude muutmiseks, lisades või välja jättes kolmanda riigi või territooriumi, sõltuvalt sellest, kas käesoleva artikli lõigetes 6, 7 või 9 sätestatud tingimused on kolmanda riigi või territooriumi puhul täidetud.

12.   Liit võib sõlmida kolmandate riikide ja territooriumidega lepinguid, et võtta artikli 9 kohaldamisel arvesse selliste riikide või territooriumide süsinikuheite hinnastamise viise.

1.   Enne kauba importi liidu tolliterritooriumile peab iga liikmesriigis asuv importija taotlema tegevusloaga SPIMi deklarandi staatust (edaspidi „tegevusloa taotlus“). Kui selline importija määrab kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 18 kaudse tolliesindaja ja kui kaudne tolliesindaja nõustub tegutsema tegevusloaga SPIMi deklarandina, esitab tegevusloa taotluse kaudne tolliesindaja.

2.   Kui importija ei asu liikmesriigis, esitab tegevusloa taotluse kaudne tolliesindaja.

3.   Tegevusloa taotlus esitatakse artikli 14 kohaselt loodud SPIMi registri kaudu.

4.   Erandina lõikest 1, kui elektrienergia impordiks mõeldud ülekandevõimsust jaotatakse võimsuse otsese jaotamise teel, käsitatakse isikut, kellele võimsus on impordiks jaotatud ja kes selle võimsuse impordiks registreerib, käesoleva määruse kohaldamisel tegevusloaga SPIMi deklarandina selles liikmesriigis, kus isik elektrienergia impordi tollideklaratsioonis deklareeris. Importi tuleb mõõta piiri kohta ajaühikus, mis ei ole pikem kui üks tund, ning ekspordi või transiidi mahaarvamine sama tunni jooksul ei ole võimalik.

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tollideklaratsioon esitati, registreerib isiku SPIMi registris.

5.   Tegevusloa taotlus peab taotleja kohta sisaldama järgmist teavet:

6.   Taotluse esitaja võib taotluse igal ajal tagasi võtta.

7.   Tegevusloaga SPIMi deklarant teavitab pädevat asutust SPIMi registri kaudu viivitamata kõigist käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teabe muudatustest, mis on toimunud pärast tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andmist käsitleva otsuse vastuvõtmist vastavalt artiklile 17 ning mis võivad mõjutada kõnealust otsust või selle kohaselt antud tegevusloa sisu.

8.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse taotleja, pädeva asutuse ja komisjoni vahelist suhtlust, tegevusloa taotluse standardvormi ning SPIMi registri kaudu taotluste esitamise menetlust, pädeva asutuse järgitavaid menetlusnorme ja tähtaegu, millest tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaste tegevusloa taotluste menetlemisel kinni pidada, samuti reeglid, et komisjon saaks tuvastada elektrienergia importimiseks tegevusloaga SPIMi deklarandid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Jooksva aasta 31. maiks, ning esimest korda 2027. aastal 2026. aasta kohta, esitab iga tegevusloaga SPIMi deklarant eelmise kalendriaasta kohta SPIMi deklaratsiooni, kasutades selleks artiklis 14 osutatud SPIMi registrit.

2.   SPIMi deklaratsioon sisaldab järgmisi andmeid:

3.   Kui imporditakse määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooteid, esitab tegevusloaga SPIMi deklarant SPIMi deklaratsioonis nende kaupadega seonduva heitkoguse, mis suunati seestöötlemisprotseduurile ja mille tulemusena saadud töödeldud tooted imporditi, isegi kui need töödeldud tooted ei ole käesoleva määruse I lisas loetletud kaubad. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooted on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 205 osutatud tagasitoodud kaup.

4.   Kui käesoleva määruse I lisas loetletud imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259 osutatud välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooted, esitab tegevusloaga SPIMi deklarant SPIMi deklaratsioonis üksnes väljaspool liidu tolliterritooriumi toimunud töötlemistoimingu heite.

5.   Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 203 osutatud tagasitoodud kaup, märgib tegevusloaga SPIMi deklarant SPIMi deklaratsioonis, et kogu kõnealuse kaubaga seonduv heitkogus on null.

6.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad SPIMi deklaratsiooni standardvormingut, sealhulgas iga käitise, päritoluriigi ja kaubaliigi kohta esitatavat üksikasjalikku teavet, mille abil tõendada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogunäitajaid, eelkõige seoses seonduva heitkoguse ja makstud süsinikuhinnaga, SPIMi deklaratsiooni SPIMi registri kaudu esitamise korda ja käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud SPIMi sertifikaatide tagastamise korda kooskõlas artikli 22 lõikega 1, eelkõige seoses protsessi ja tagastatavate sertifikaatide valikuga tegevusloaga SPIMi deklarandi poolt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kaubaga seonduv heitkogus arvutatakse IV lisas sätestatud meetodite kohaselt. II lisas loetletud kaupade puhul arvutatakse ja võetakse arvesse ainult otseheidet.

2.   Muude kaupade kui elektrienergiaga seonduv heitkogus tehakse kindlaks tegeliku heitkoguse põhjal IV lisa punktides 2 ja 3 esitatud meetodite kohaselt. Kui tegelikku heitkogust ei ole võimalik õigesti kindlaks teha, ning ka kaudse heite puhul määratakse seonduv heitkogus kindlaks vaikeväärtustena vastavalt IV lisa punktis 4.1 esitatud meetoditele.

3.   Imporditud elektrienergiaga seonduv heitkogus määratakse kindlaks vaikeväärtustena vastavalt IV lisa punktis 4.2 esitatud meetodile, välja arvatud juhul, kui tegevusloaga SPIMi deklarant tõendab, et IV lisa punktis 5 loetletud kriteeriumid seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks tegeliku heitkoguse põhjal on täidetud.

4.   Seonduv kaudne heitkogus arvutatakse vastavalt IV lisa punktis 4.3 esitatud ja käesoleva artikli lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktides täpsustatud meetodile, välja arvatud juhul, kui tegevusloaga SPIMi deklarant tõendab, et IV lisa punktis 6 loetletud kriteeriumid seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks tegeliku heitkoguse põhjal on täidetud.

5.   Tegevusloaga SPIMi deklarant peab arvestust andmete üle, mis on vajalikud seonduva heitkoguse arvutamiseks vastavalt V lisas sätestatud nõuetele. Need andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendajad saaksid tõendada seonduvat heitkogust vastavalt artiklile 8 ja VI lisale ning et komisjon ja pädev asutus saaks teha SPIMi deklaratsiooni järelkontrolli vastavalt artikli 19 lõikele 2.

6.   Tegevusloaga SPIMi deklarant säilitab lõikes 5 osutatud andmed, sealhulgas tõendaja aruande, kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil SPIMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada.

7.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse järgmist:

Kui see on objektiivselt põhjendatud, sätestatakse esimeses lõigus osutatud rakendusaktides, et vaikeväärtusi saab konkreetsete alade, piirkondade või riikide puhul kohandada, et võtta arvesse heidet mõjutavaid konkreetseid objektiivseid tegureid, nagu peamised energiaallikad või tööstusprotsessid. Need rakendusaktid peavad tuginema olemasolevatele õigusaktidele, mis käsitlevad direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste heite- ja tegevusandmete seiret ja tõendamist, eelkõige komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/2066 (24), rakendusmäärusele (EL) 2018/2067 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331 (25). Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Tegevusloaga SPIMi deklarant tagab, et artikli 6 kohaselt esitatud SPIMi deklaratsioonis deklareeritud seonduva heitkoguse kogunäitajat on tõendanud artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendaja, tuginedes VI lisas esitatud tõendamispõhimõtetele.

2.   Artikli 10 kohaselt registreeritud, kolmandas riigis asuvates käitistes toodetud kaubaga seonduva heitkoguse puhul võib tegevusloaga SPIMi deklarant käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks kasutada talle artikli 10 lõike 7 kohaselt avaldatud tõendatud teavet.

3.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte VI lisas esitatud tõendamispõhimõtete kohaldamiseks seoses järgmisega:

Kui komisjon võtab vastu esimeses lõigus osutatud rakendusakte, püüab ta saavutada samaväärsuse ja sidususe rakendusmääruses (EL) 2018/2067 sätestatud menetlustega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Tegevusloaga SPIMi deklarant võib oma SPIMi deklaratsioonis taotleda tagastatavate SPIMi sertifikaatide arvu vähendamist, et võtta arvesse päritoluriigis deklareeritud seonduva heitkoguse eest tasutud süsinikuhinda. Vähendamist võib taotleda ainult juhul, kui süsinikuhind on päritoluriigis tegelikult tasutud. Sellisel juhul võetakse arvesse kõiki selles riigis pakutavaid soodustusi või muus vormis hüvitisi, mis oleksid kaasa toonud kõnealuse süsinikuhinna vähendamise.

2.   Tegevusloaga SPIMi deklarant peab arvestust dokumentide üle, mis on vajalikud tõendamaks, et deklareeritud seonduva heitkoguse suhtes kohaldati süsinikuhinda kauba päritoluriigis ning see hind on tegelikult tasutud, nagu on osutatud lõikes 1. Tegevusloaga SPIMi deklarant säilitab eelkõige tõendid pakutavate soodustuste ja muus vormis hüvitiste kohta, eelkõige viited kõnealuse riigi asjakohastele õigusaktidele. Dokumentides sisalduvaid andmeid tõendab tegevusloaga SPIMi deklarandist ja päritoluriigi ametiasutustest sõltumatu isik. Dokumentidel peavad olema kõnealuse sõltumatu isiku nimi ja kontaktandmed. Tegevusloaga SPIMi deklarant säilitab ka tõendid süsinikuhinna tegeliku tasumise kohta.

3.   Tegevusloaga SPIMi deklarant säilitab lõikes 2 osutatud andmed kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil SPIMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada.

4.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt tegelikult makstud aasta keskmise süsinikuhinna ümberarvestamist tagastatavate SPIMi sertifikaatide arvu vastavaks vähendamiseks, sealhulgas välisvaluutas tegelikult makstud süsinikuhinna konverteerimist eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel, süsinikuhinna tegeliku maksmise kohta nõutavaid tõendeid, näited käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomaste soodustuste või muus vormis hüvitiste kohta, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sõltumatu isiku kvalifikatsiooni ja sõltumatuse kindlakstegemise tingimusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kolmandas riigis asuva käitise käitaja taotlusel registreerib komisjon teabe käitaja ja tema käitise kohta artiklis 14 osutatud SPIMi registris.

2.   Lõikes 1 osutatud registreerimistaotlus peab sisaldama järgmist registreerimisel SPIMi registrisse kantavat teavet:

3.   Komisjon teavitab käitajat SPIMi registris registreerimisest. Registreerimine kehtib viis aastat alates käitise käitaja teavitamise kuupäevast.

4.   Käitaja teavitab komisjoni viivitamata kõigist lõikes 2 osutatud teabes pärast registreerimist toimunud muutustest ning komisjon ajakohastab asjaomase teabe SPIMi registris.

5.   Käitaja

6.   Käesoleva artikli lõike 5 punktis c osutatud andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada seonduva heitkoguse tõendamist kooskõlas artikliga 8 ja VI lisaga ning võimaldada teha kooskõlas artikliga 19 SPIMi deklaratsiooni järelkontrolli, mille on esitanud tegevusloaga SPIMi deklarant, kellele asjaomane teave on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt avaldatud.

7.   Käitaja võib avaldada tegevusloaga SPIMi deklarandile teabe käesoleva artikli lõikes 5 osutatud seonduva heitkoguse tõendamise kohta. Tegevusloaga SPIMi deklarandil on õigus kasutada kõnealust avaldatud teavet artiklis 8 osutatud kohustuse täitmiseks.

8.   Käitaja võib igal ajal taotleda enda SPIMi registrist kustutamist. Sellise taotluse korral ja pärast pädevate asutuste teavitamist kustutab komisjon kõnealuse käitaja ja tema käitise kohta käiva teabe SPIMi registrist, tingimusel et kõnealune teave ei ole esitatud SPIMi deklaratsioonide järelkontrolliks vajalik. Pärast seda, kui komisjon on andnud asjaomasele käitajale võimaluse olla ära kuulatud ja on konsulteerinud asjaomaste pädevate asutustega, võib ta samuti teabe registrist kustutada, kui ta leiab, et teave selle käitaja kohta ei ole enam õige. Komisjon teavitab sellisest kustutamisest ka pädevaid asutusi.

1.   Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi, ja teavitab sellest komisjoni.

Komisjon teeb kõigi pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ning teeb selle teabe kättesaadavaks SPIMi registris.

2.   Pädevad asutused vahetavad teavet, mis on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks oluline või asjakohane.

1.   Kogu teabe suhtes, mida pädev asutus või komisjon oma ülesandeid täites saab ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädev asutus ega komisjon ei avalda sellist teavet ilma seda andnud isiku või asutuse otsese eelneva loata, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

2.   Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused ja komisjon siiski jagada sellist teavet üksteisega, tolliasutustega, haldus- või kriminaalkaristuste eest vastutavate asutustega ja Euroopa Prokuratuuriga, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine isikute poolt ja tollialaste õigusaktide kohaldamine. Sellise jagatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja seda ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

1.   Komisjon loob standardse elektroonilise andmebaasi kujul tegevusloaga SPIMi deklarantide registri, mis sisaldab andmeid kõnealuste tegevusloaga SPIMi deklarantide SPIMi sertifikaatide kohta. Komisjon teeb SPIMi registris sisalduva teabe tolliasutustele ja pädevatele asutustele automaatselt ja reaalajas kättesaadavaks.

2.   Lõikes 1 osutatud SPIMi register sisaldab kontosid, mis hõlmavad teavet iga tegevusloaga SPIMi deklarandi kohta ja eelkõige järgmist teavet:

3.   SPIMi register sisaldab registri eraldi osas teavet artikli 10 lõike 2 kohaselt registreeritud, kolmandates riikides asuvate käitajate ja käitiste kohta.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud SPIMi registris olev teave on konfidentsiaalne, välja arvatud käitajate nimed, aadressid ja kontaktandmed ning käitiste asukoht kolmandates riikides. Käitaja võib otsustada, et tema nime, aadressi ja kontaktandmeid ei tehta üldsusele kättesaadavaks. Komisjon teeb SPIMi registris sisalduva avaliku teabe koostalitlusvõimelises vormingus kättesaadavaks.

5.   Komisjon avaldab igal aastal iga I lisas loetletud kaubaliigi kohta imporditud kaubaga seonduvate heitkoguste kogusumma.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid SPIMi registri struktuuri ning sellega seotud konkreetsete protsesside ja menetluslike sammude kohta, sealhulgas artiklis 15 osutatud riskianalüüs, käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet sisaldavad elektroonilised andmebaasid, artiklis 16 osutatud SPIMi registri kontode andmed, artiklis 20 osutatud SPIMi sertifikaatide müüki, tagasiostmist ja tühistamist käsitleva teabe edastamine SPIMi registrisse ning artikli 25 lõikes 3 osutatud ristkontrollitud teave. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjon teeb artiklis 14 osutatud SPIMi registrisse kantud andmete ja tehingute riskipõhiseid kontrolle, selle tagamiseks, et SPIMi sertifikaatide ostmisel, hoidmisel, tagastamisel, tagasiostmisel ja tühistamisel ei esine õigusnormide rikkumisi.

2.   Kui komisjon avastab lõike 1 kohaselt tehtud kontrollide tulemusena õigusnormide rikkumise, teavitab ta lisauurimise läbiviimiseks asjaomaseid pädevaid asutusi, et tuvastatud õigusnormide rikkumine kõrvaldataks.

1.   Komisjon määrab igale tegevusloaga SPIMi deklarandile SPIMi registris kordumatu kontonumbri.

2.   Igale tegevusloaga SPIMi deklarandile antakse SPIMi registris kontole juurdepääs.

3.   Komisjon loob konto niipea, kui artikli 17 lõikes 1 osutatud tegevusluba on antud, ja teavitab sellest tegevusloaga SPIMi deklaranti.

4.   Kui tegevusloaga SPIMi deklarant on majandustegevuse lõpetanud või tema tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, sulgeb komisjon tegevusloaga SPIMi deklarandi konto, tingimusel et tegevusloaga SPIMi deklarant on kõik käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitnud.

1.   Kui artikli 5 kohaselt esitatakse taotlus tegevusloa saamiseks, annab taotleja asukohaliikmesriigi pädev asutus taotlejale tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse, kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Tegevusloaga SPIMi deklarandi staatust tunnustatakse kõigis liikmesriikides.

Enne tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andmist korraldab pädev asutus SPIMi registri kaudu tegevusloa taotluse kohta konsultatsioonimenetluse. Konsultatsioonimenetlusse kaasatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjon ning see ei tohi kesta kauem kui 15 tööpäeva.

2.   Taotlejale tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andmise kriteeriumid on järgmised:

3.   Kui pädev asutus leiab, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud kriteeriumid ei ole täidetud, või kui taotleja ei ole esitanud artikli 5 lõikes 5 loetletud teavet, keeldutakse taotlejale tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andmisest. Tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andmisest keeldumise otsuses esitatakse keeldumise põhjused ja teave edasikaebamise võimaluse kohta.

4.   Pädeva asutuse otsus, millega antakse tegevusloaga SPIMi deklarandi staatus, registreeritakse SPIMi registris ja see peab sisaldama järgmist teavet:

5.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumide täitmiseks nõuab pädev asutus tagatise esitamist, kui taotleja ei olnud artikli 5 lõike 1 kohase taotluse esitamise aastale eelnenud kahe majandusaasta jooksul asutatud.

Pädev asutus määrab sellise tagatise suuruseks summa, mis arvutatakse sellise arvu SPIMi sertifikaatide koguväärtusena, mille tegevusloaga SPIMi deklarant peaks artikli 22 kohaselt seoses artikli 5 lõike 5 punkti g kohaselt teatatud kaupade impordiga tagastama. Esitatav tagatis peab olema pangatagatis, mille peab nõudmisel välja maksma liidus tegutsev finantseerimisasutus, või muus vormis tagatis, mis annab samaväärse kindluse.

6.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei ole enam piisav, et tagada tegevusloaga SPIMi deklarandi finants- ja tegevussuutlikkuse vastavus käesoleva määruse nõuetele, nõuab ta tegevusloaga SPIMi deklarandilt lisatagatise esitamist või esialgse tagatise asendamist uue tagatisega kooskõlas lõikega 5.

7.   Pädev asutus vabastab tagatise viivitamata pärast 31. maid teisel aastal, mis järgneb aastale, mil tegevusloaga SPIMi deklarant SPIMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22 tagastas.

8.   Pädev asutus tunnistab tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse kehtetuks, kui:

Enne tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse kehtetuks tunnistamist annab pädev asutus tegevusloaga SPIMi deklarandile võimaluse esitada oma seisukohad ja korraldab kõnealuse staatuse võimaliku kehtetuks tunnistamise kohta konsultatsioonimenetluse. Konsultatsioonimenetlusse kaasatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjon ning see ei tohi kesta kauem kui 15 tööpäeva.

Kõik staatuse äravõtmise otsused peavad olema põhjendatud ja sisaldama teavet edasikaebamise õiguse kohta.

9.   Pädev asutus kannab SPIMi registrisse järgmise teabe:

10.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega tingimused järgmise kohta:

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Iga rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaselt tegevusalade rühma jaoks akrediteeritud isikut käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel akrediteeritud tõendajana. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks tegevusalade rühmad, viies akrediteeritud tõendaja kvalifikatsiooni, mis on vajalik käesoleva määruse kohaseks tõendamiseks, vastavusse rakendusmääruse (EL) 2018/2067 I lisas loetletud ja akrediteerimistunnistusel märgitud tegevusalade rühmaga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Riiklik akrediteerimisasutus võib taotluse korral akrediteerida isiku käesoleva määruse kohase tõendajana, kui ta on esitatud dokumentide alusel veendunud, et asjaomane isik suudab VI lisas osutatud tõendamispõhimõtteid artiklites 8 ja 10 sätestatud seonduva heitkoguse tõendamise kohustuste täitmiseks kohaldada.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 osutatud akrediteeringu andmise, akrediteeritud tõendajate kontrollimise ja järelevalve, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ning akrediteerimisasutuste vastastikuse tunnustamise ja hindamise tingimusi.

1.   Komisjonil on SPIMi deklaratsioonide järelkontrollis järelevalveroll.

2.   Komisjon võib järelkontrollistrateegiale tuginedes teha SPIMi deklaratsiooni, sealhulgas riskitegurite järelkontrolli ajavahemiku jooksul, mis lõpeb neljandal aastal pärast aastat, mil SPIMi deklaratsioon oleks tulnud esitada.

Järelkontroll võib seisneda SPIMi deklaratsioonis ja tõendamisaruandes esitatud teabe kontrollimises tolliasutuste poolt artikli 25 kohaselt edastatud teabe ja muude asjakohaste tõendite alusel ning vajalikuks peetava auditi alusel, mis võidakse muu hulgas teha tegevusloaga SPIMi deklarandi ruumides.

Komisjon teatab järelkontrolli algatamisest ja selle tulemustest SPIMi registri kaudu SPIMi deklarandi asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul võib teha SPIMi deklaratsiooni järelkontrolli ka selle liikmesriigi pädev asutus, kus on tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht. Pädev asutus teatab järelkontrolli algatamisest ja tulemustest SPIMi registri kaudu komisjonile.

3.   Komisjon toob korrapäraselt esile riskitegurid ja tähelepanu nõudvad aspektid, tuginedes SPIMi rakendamisega liidu tasandil seotud riskide analüüsile, võttes arvesse SPIMi registris sisalduvat teavet, tolliasutuste edastatud andmeid ja muid asjakohaseid teabeallikaid, sealhulgas artikli 15 lõike 2 ja artikli 25 kohaselt korraldatud kontrolle.

Komisjon hõlbustab ka teabevahetust pädevate asutustega kelmuste ja pettuste ning artikli 26 kohaselt määratud trahvide kohta.

4.   Kui tegevusloaga SPIMi deklarant jätab artikli 6 kohase SPIMi deklaratsiooni esitamata või kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 2 kohase järelkontrolli käigus, et SPIMi sertifikaatide deklareeritud arv on vale, hindab komisjon kõnealuse tegevusloaga SPIMi deklarandi käesoleva määruse kohaseid kohustusi tema käsutuses oleva teabe alusel. Komisjon teeb esialgse arvutuse, kui palju SPIMi sertifikaate oleks tulnud tagastada kas sellele aastale järgneva aasta 31. detsembriks, mil SPIMi deklaratsioon oleks tulnud esitada, või 31. detsembriks neli aastat pärast SPIMi ebaõiget deklareerimist. Komisjon esitab kõnealuse esialgse arvutuse pädevatele asutustele soovituslikel eesmärkidel ja ilma et see piiraks selle liikmesriigi pädeva asutuse lõplikku arvutust, kus on tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht.

5.   Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et tagastatavate SPIMi sertifikaatide deklareeritud arv on vale või et artikli 6 kohast SPIMi deklaratsiooni ei ole esitatud, teeb ta komisjoni antud teavet arvesse võttes kindlaks, kui palju SPIMi sertifikaate oleks tegevusloaga SPIMi deklarant pidanud tagastama.

Pädev asutus teatab tegevusloaga SPIMi deklarandile oma otsuse SPIMi sertifikaatide kindlaks tehtud arvu kohta ja nõuab, et tegevusloaga SPIMi deklarant tagastaks täiendavad SPIMi sertifikaadid ühe kuu jooksul.

Pädeva asutuse otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama teavet edasikaebamise õiguse kohta. Otsusest teatatakse ka SPIMi registri kaudu.

Kui pädev asutus otsustab pärast komisjonilt käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 kohase esialgse arvutuse saamist meetmeid mitte võtta, teavitab pädev asutus sellest SPIMi registri kaudu komisjoni.

6.   Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et tagastatud SPIMi sertifikaatide arv on sellest suurem, mis oleks tulnud tagastada, teatab pädev asutus sellest viivitamata komisjonile. Üleliigselt tagastatud SPIMi sertifikaadid ostetakse artiklis 23 sätestatud korras tagasi.

1.   Liikmesriigid müüvad SPIMi sertifikaate oma liikmesriigis asuvatele tegevusloaga SPIMi deklarantidele ühtsel keskplatvormil.

2.   Ühtse keskplatvormi loob pärast komisjoni ja liikmesriikide vahelist ühist hankemenetlust komisjon, kes seda platvormi ühtlasi haldab.

Ühtsel keskplatvormil olevale teabele on juurdepääs komisjonil ja pädevatel asutustel.

3.   Teave SPIMi sertifikaatide müügi, tagasiostmise ja tühistamise kohta ühtsel keskplatvormil edastatakse iga tööpäeva lõpus SPIMi registrisse.

4.   SPIMi sertifikaate müüakse tegevusloaga SPIMi deklarantidele hinnaga, mis on arvutatud vastavalt artiklile 21.

5.   Komisjon tagab, et igale SPIMi sertifikaadile antakse selle loomisel kordumatu tunnusnumber. Komisjon registreerib SPIMi sertifikaadi kordumatu tunnusnumbri ja hinna ning müügikuupäeva SPIMi registris sertifikaadi ostnud tegevusloaga SPIMi deklarandi kontol.

6.   Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, täpsustades SPIMi sertifikaatide müügi ja tagasiostmise korraldamisega seotud ajakava, haldamist ja muid aspekte, püüdes saavutada kooskõla komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010 (26) sätestatud menetlustega.

1.   Komisjon arvutab SPIMi sertifikaatide hinna kui ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmise enampakkumisplatvormil vastavalt määruses (EL) nr 1031/2010 sätestatud korrale iga kalendrinädala kohta.

Nendel kalendrinädalatel, mil enampakkumisi enampakkumisplatvormil kavandatud ei ole, on SPIMi sertifikaatide hind enampakkumisplatvormi enampakkumiste toimumise viimase nädala ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmine.

2.   Komisjon avaldab lõike 1 teises lõigus osutatud keskmise hinna oma veebisaidil või muul asjakohasel viisil järgmise kalendrinädala esimesel tööpäeval. Keskmist hinda kohaldatakse alates esimesest tööpäevast pärast selle avaldamist kuni järgmise kalendrinädala esimese tööpäevani.

3.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud meetodi kohaldamist SPIMi sertifikaatide keskmise hinna arvutamiseks ja hinna avaldamise praktilist korda. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Jooksva aasta 31. maiks ning esimest korda 2027. aastal 2026. aasta kohta, tagastab tegevusloaga SPIMi deklarant SPIMi registri kaudu sellise arvu SPIMi sertifikaate, mis vastab artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt tagastamisele eelnenud kalendriaasta eest deklareeritud ja artikli 8 kohaselt tõendatud seonduvale heitkogusele. Komisjon eemaldab tagastatud SPIMi sertifikaadid SPIMi registrist. Tegevusloaga SPIMi deklarant tagab, et SPIMi registris on tema kontol nõutav arv SPIMi sertifikaate.

2.   Tegevusloaga SPIMi deklarant tagab, et SPIMi registris on tema kontol iga kvartali lõpus selline arv SPIMi sertifikaate, mis vastab vähemalt 80 %-le kalendriaasta algusest imporditud kaubaga seonduvast heitkogusest, mis on omakorda vastavalt IV lisas sätestatud meetodile kindlaks määratud vaikeväärtustena.

3.   Kui komisjon jõuab järeldusele, et tegevusloaga SPIMi deklarandi kontol olevate SPIMi sertifikaatide arv ei vasta lõikes 2 sätestatud kohustustele, teavitab ta SPIMi registri kaudu selle liikmesriigi pädevat asutust, kus on tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht.

Pädev asutus annab tegevusloaga SPIMi deklarandile teada, et ta peab ühe kuu jooksul pärast teadaandmist tagama oma kontol piisava arvu SPIMi sertifikaate.

Pädev asutus registreerib tegevusloaga SPIMi deklarandile saadetava teate ja tegevusloaga SPIMi deklarandi vastuse SPIMi registris.

1.   Kui tegevusloaga SPIMi deklarant seda taotleb, ostab liikmesriik, kus on kõnealuse tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht, SPIMi registris deklarandi kontole pärast artikli 22 kohast tagastamist jäänud SPIMi sertifikaadid tagasi.

Komisjon ostab üle jäänud SPIMi sertifikaadid tagasi artiklis 20 osutatud ühtse keskplatvormi kaudu selle liikmesriigi nimel, kus on tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht. Tegevusloaga SPIMi deklarant peab tagasiostutaotluse esitama selle aasta 30. juuniks, mille jooksul SPIMi sertifikaadid tagastati.

2.   Lõikes 1 osutatud tagasiostmisele kuuluvate sertifikaatide arv võib olla kõige rohkem üks kolmandik tegevusloaga SPIMi deklarandi poolt eelmisel kalendriaastal ostetud SPIMi sertifikaatide koguarvust.

3.   Iga SPIMi sertifikaadi tagasiostuhind on hind, mille tegevusloaga SPIMi deklarant selle sertifikaadi eest ostmise ajal maksis.

1.   Tolliasutused lubavad kaupu importida ainult tegevusloaga SPIMi deklarandil.

2.   Tolliasutused edastavad komisjonile impordiks deklareeritud kauba kohta korrapäraselt ja automaatselt eraldi teavet, kasutades selleks eelkõige määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt loodud järelevalve korda. Teave sisaldab tegevusloaga SPIMi deklarandi EORI-numbrit ja SPIMi konto numbrit, kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust, päritoluriiki, tollideklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri.

3.   Komisjon edastab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tegevusloaga SPIMi deklarandi asukoht, ning kontrollib iga SPIMi deklarandi puhul, kas teave vastab artikli 14 kohases SPIMi registris olevatele andmetele.

4.   Tolliasutused võivad kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 edastada konfidentsiaalse teabe, mille nad on oma ülesannete täitmise käigus saanud või mis neile on konfidentsiaalselt esitatud, komisjonile ja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse andis.

5.   Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määrust (EÜ) nr 515/97.

6.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt edastava teabe sisu ning edastamise sagedus, aeg ja vahend. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Tegevusloaga SPIMi deklarant, kes jätab jooksva aasta 31. maiks tagastamata sellise arvu SPIMi sertifikaate, mis vastab eelnenud kalendriaastal imporditud kaubaga seonduvale heitkogusele, peab maksma trahvi. Trahv määratakse kauba importimise aasta eest, see peab olema identne trahviga, mis määratakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõike 3 kohaselt ülemäärase heitkoguse eest, ja seda suurendatakse vastavalt nimetatud direktiivi artikli 16 lõikele 4. Trahv määratakse iga SPIMi sertifikaadi eest, mille tegevusloaga SPIMi deklarant on tagastamata jätnud.

2.   Kui liidu tolliterritooriumile on kauba toonud ja seejuures käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitmata jätnud muu isik kui tegevusloaga SPIMi deklarant, peab trahvi maksma nimetatud isik. Trahv peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav ning selle summa peab olenevalt eelkõige sellest, kui kaua kohustused täitmata on jäetud, millise raskusastmega täitmatajätmine on, mida see hõlmab, kas see on olnud tahtlik ja korduv ning mil määral on isik teinud pädeva asutusega koostööd, olema kolm kuni viis korda suurem kui lõikes 1 osutatud trahv ning see määratakse kauba liitu toomise aasta eest iga SPIMi sertifikaadi kohta, mille isik on jätnud tagastamata.

3.   Trahvi tasumine ei vabasta tegevusloaga SPIMi deklaranti kohustusest järelejäänud arv SPIMi sertifikaate jooksval aastal tagastada.

4.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, võttes sealhulgas arvesse komisjoni poolt artikli 19 kohaselt tehtud esialgseid arvutusi, et tegevusloaga SPIMi deklarant on jätnud SPIMi sertifikaatide tagastamise kohustuse täitmata, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, või kui kauba liidu tolliterritooriumile toonud isik on jätnud käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitmata, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, määrab pädev asutus trahvi esimesel juhul kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ja teisel juhul kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2. Pädev asutus teatab tegevusloaga SPIMi deklarandile, ja kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis asjaomasele isikule järgmist:

5.   Kui trahv ei ole lõike 4 punktis d osutatud tähtpäevaks tasutud, tagab pädev asutus trahvi tasumise kõigi vahendite abil, mida tal on liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik kasutada.

6.   Liikmesriik teatab lõigetes 1 ja 2 osutatud trahviotsustest komisjonile ja kannab lõikes 5 osutatud lõpliku summa SPIMi registrisse.

1.   Komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal meetmeid, millega käesoleva määruse täitmisest kõrvale hoidmist vältida.

2.   Kõrvalehoidmisena käsitatakse kaubavahetuse korralduses tehtud muudatust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täielik või osaline vältimine. Selline tava, protsess või töö võib seisneda muu hulgas järgmises:

3.   Et tuvastada määruse täitmisest kõrvalehoidmise juhte, jälgib komisjon pidevalt liidu tasandil olukorda, tuginedes sealhulgas turuseirele või asjas tähtsust omavatele teabeallikatele, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide teadaannetele ja muule teabele.

4.   Liikmesriik või isik, kes on mõne lõikes 2 kirjeldatud olukorra tõttu kahju kannatanud või kes on saanud sellisest olukorrast kasu, võib komisjoni teavitada, kui ta puutub kõrvalehoidmisega kokku. Komisjonile võivad oma tähelepanekutest teada anda ka muud huvitatud isikud kui otseselt kahju kannatanud või kasu saanud isikud, näiteks keskkonnaorganisatsioonid ja vabaühendused, kellel on käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmise kohta tõendeid.

5.   Lõike 4 kohasel teavitamisel esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning andmed ja statistika, mis käesolevast määrusest kõrvale hoidmise kohta esitatud väidet tõendavad. Kui liikmesriik või kahju kannatanud, kasu saanud või muu huvitatud isik on komisjoni teavitanud, algatab komisjon väidetava kõrvalehoidmise osas uurimise, tingimusel et teavitus vastab käesolevas lõikes osutatud nõuetele, või kui komisjon jõuab ise järeldusele, et selline uurimine on vajalik. Komisjoni võivad uurimisel abistada pädevad asutused ja tolliasutused. Komisjon viib uurimise lõpule üheksa kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast. Kui komisjon on uurimise algatanud, annab ta sellest kõikidele pädevatele asutustele teada.

6.   Kui komisjonil on asjakohaseid andmeid, aruandeid ja statistikat, sealhulgas tolliasutuste esitatud andmeid, aruandeid ja statistikat arvesse võttes piisavalt alust arvata, et käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud asjaolud on ühes või mitmes liikmesriigis tavaks saanud, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et I lisas toodud kaupade loetelu muuta, lisades sellesse kõrvalehoidmise vältimiseks käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud asjaomased vähesel määral muudetud tooted.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 6 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. maist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 6 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

4.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

6.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.   Artikli 2 lõike 10, artikli 2 lõike 11, artikli 18 lõike 3, artikli 20 lõike 6 ja artikli 27 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab SPIMi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Komisjon kogub sidusrühmadega konsulteerides teavet, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamisala laiendamiseks, nagu on osutatud lõike 2 punktis a ja selle kohaselt, ja seonduva heitkoguse arvutamiseks kasutatavate, keskkonnajalajälje meetoditel põhinevate meetodite väljatöötamiseks.

2.   Enne artiklis 32 osutatud üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande.

Aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:

3.   Vähemalt üks aasta enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles nimetatakse I lisas loetletud kaupade väärtusahelas allpool olevad tooted, mille lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse soovitatakse kaaluda. Selleks töötab komisjon aegsasti välja meetodi, mis peaks põhinema sellel, kui suur on nende toodete osa kumuleeritud kasvuhoonegaaside heites ja süsinikuheite ülekandumise riskis.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannetele lisaks esitatakse üleminekuperioodi lõpuks asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek, mis sisaldab üksikasjalikku mõjuhinnangut ja mille peamine eesmärk on käesoleva määruse kohaldamisala aruannetes tehtud järelduste alusel laiendada.

5.   Pärast üleminekuperioodi lõppu annab komisjon iga kahe aasta järel aruandes, mille ta peab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 5 kohaselt igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama, hinnangu selle kohta, kui tõhus on SPIM selliste liidus toodetud kaupade puhul süsinikuheite ülekandumise riski vähendamisel, mis on mõeldud ekspordiks kolmandatasse riikidesse, milles ELi HKSi ega muid sarnaseid süsiniku hinnastamise viise ei kohaldata. Aruandes hinnatakse eelkõige, kuidas on liidu eksport SPIMiga hõlmatud sektorites muutunud ning millised muutused on üleilmsel turul toimunud nende kaupade voos ning nende kaupadega seonduvas heitkoguses. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et liidus toodetud kaupade puhul, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus ELi HKSi ega muid sarnaseid süsinikuheite hinnastamise viise ei kohaldata, on süsinikuheite ülekandumise risk olemas, esitab komisjon kohasel juhul seadusandliku ettepaneku, milles nähakse kõnealuse riski vähendamiseks ette lahendus, mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja milles võetakse arvesse liidu käitiste süsinikuheite vähendamist.

6.   Komisjon jälgib SPIMi toimimist, et hinnata selle mõju ja võimalikke kohandusi selle kohaldamisel.

Enne 1. jaanuari 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise ja SPIMi toimimise kohta aruande. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

7.   Kui toimub ettenägematu, erakorraline ja provotseerimata sündmus, mille üle ühel või mitmel SPIMi alla kuuluval kolmandal riigil kontroll puudub, kuid mis mõjub selliste riikide majandus- ja tööstustaristule laastavalt, hindab komisjon olukorda ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, sätestades erakorralistes oludes tegutsemiseks vajalikud ajutised meetmed.

8.   Pärast käesoleva määruse artiklis 32 osutatud üleminekuperioodi lõppu annab komisjon aruandes, mille ta peab määruse (EL) 2021/947 (27) artikli 41 kohaselt igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama, hinnangu selle kohta, kuidas on nimetatud määruse alusel eraldatud rahasummad aidanud vähim arenenud riikides kaasa töötleva tööstuse süsinikuheite vähendamisele, ja esitab selle kohta aruande.

1.   Käesoleva määruse artikli 22 kohaselt tagastatavaid SPIMi sertifikaate kohandatakse, et võtta arvesse seda, kui palju ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid käitistele, milles liidus käesoleva määruse I lisas loetletud kaupu toodetakse, eraldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt tasuta.

2.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohanduse arvutamiseks vajalikud üksikasjalikud reeglid. Reeglite väljatöötamisel lähtutakse põhimõtetest, mida kohaldatakse liidus I lisas loetletud kaupu tootvatele käitistele ELi HKSis lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamisel, ning võetakse arvesse eri võrdlusaluseid, mida ELi HKSis ühikute tasuta eraldamiseks kasutatakse, et need võrdlusalused ühendada ja töötada nende alusel asjaomaste kaupade jaoks välja vajalikud väärtused, ning asjakohaseid sisendmaterjale (lähteaineid). Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Tolliasutused teavitavad importijat või artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudset tolliesindajat hiljemalt kauba vabasse ringlusse lubamisel artiklis 35 osutatud aruandekohustusest.

2.   Tolliasutused edastavad imporditud kauba, sealhulgas välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete kohta komisjonile korrapäraselt ja automaatselt teavet, kasutades selleks eelkõige määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt loodud järelevalve korda või elektroonilist andmeedastusvahendit. Teave hõlmab tollideklarandi ja importija EORI-numbrit, kaheksakohalist CN-koodi, kogust, päritoluriiki, tollideklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri.

3.   Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe tollideklarandi, ja kui see on kohaldatav, importija asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele.

1.   Kui imporditakse määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooteid, tuleb käesoleva määruse artiklis 35 osutatud aruandekohustuse täitmisel esitada teave seestöötlemisprotseduurile suunatud kaupade ja selle tulemusena imporditud töödeldud toodete kohta ka siis, kui asjaomaseid töödeldud tooteid ei ole käesoleva määruse I lisas loetletud. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooted on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 205 osutatud tagasitoodud kaup.

2.   Käesoleva määruse artiklis 35 osutatud aruandekohustust ei kohaldata järgmiste toodete ega kaupade impordi suhtes:

1.   Importija või artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudne tolliesindaja, kes on kalendriaasta mingis kvartalis kaupu importinud, esitab asjaomase kvartali kohta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast selle kvartali lõppu komisjonile aruande (edaspidi „SPIMi aruanne“), mis sisaldab teavet selle kvartali jooksul imporditud kauba kohta.

2.   SPIMi aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

3.   Komisjon peab asjaomastele pädevatele asutustele korrapäraselt esitama nende liikmesriigis asuvate importijate või kaudsete tolliesindajate nimekirja, kelle puhul tal on alust arvata, et nad on jätnud lõike 1 kohase SPIMi aruande esitamise kohustuse täitmata, ning esitab koos nimekirjaga ka asjaomased põhjendused.

4.   Kui komisjon on seisukohal, et SPIMi aruanne on puudulik või ebakorrektne, teatab ta selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus importija või artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudne tolliesindaja asub, millist lisateavet ta peab aruande täiendamiseks või parandamiseks vajalikuks. See teave esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil ja see ei piira pädeva asutuse õigust teha deklaratsiooni heakskiitmise kohta lõplik otsus. Kõnealune pädev asutus algatab parandusmenetluse ja annab importijale või artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudsele tolliesindajale teada, millist lisateavet on asjaomase aruande parandamiseks vaja. Kohasel juhul esitab kõnealune importija või kaudne tolliesindaja asjaomasele pädevale asutusele ja komisjonile parandatud aruande.

5.   Kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud liikmesriigi pädev asutus algatab muu hulgas käesoleva artikli lõike 4 kohaselt saadud teavet arvesse võttes parandusmenetluse ja teeb kindlaks, et importija või, kui see on asjakohane, artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudne tolliesindaja ei ole SPIMi aruande parandamiseks vajalikke meetmeid võtnud, või kui asjaomane pädev asutus teeb muu hulgas käesoleva artikli lõike 3 kohaselt saadud teavet arvesse võttes kindlaks, et importija või, kui see on asjakohane, artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudne tolliesindaja on jätnud käesoleva artikli lõike 1 kohase SPIMi aruande esitamise kohustuse täitmata, määrab kõnealune pädev asutus importijale või, kui see on asjakohane, artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudsele tolliesindajale mõjusa, proportsionaalse ja hoiatava trahvi. Selleks annab pädev asutus importijale või, kui see on asjakohane, artikliga 32 hõlmatud olukordades kaudsele tolliesindajale teada ja teavitab komisjoni järgmisest: