21.4.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 107/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/839,

19. aprill 2023,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala, aruandlus- ja täitmisnõuete lihtsustamise ning liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärkide kehtestamise osas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Seda kohustust korrati 13. novembril 2021 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Glasgow’ kliimapaktis, milles ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents, mis toimib Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena, tunnistab, et kliimamuutuste mõju on palju väiksem juhul, kui temperatuur tõuseb 1,5 °C, mitte 2 °C, ning otsustab jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga.

(2)

Valitsustevaheline elurikkuse ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) esitas oma 2019. aasta elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes uusimad teaduslikud tõendid elurikkuse jätkuva vähenemise kohta kogu maailmas. Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (edaspidi „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“) andis liidu püüdlustele elurikkuse ja hästi toimivate ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise valdkonnas uue hoo. Metsad ja heas seisundis muld on äärmiselt olulised elurikkuse seisukohast, aga ka õhu ja vee puhastamiseks, süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning kestlikult hangitud pikaealiste puittoodete pakkumiseks. Metsade olemus ja funktsioonid on kogu liidus väga erinevad, kusjuures teatavat liiki metsad on kliimamuutustele altimad otseste mõjude tõttu nagu põud, temperatuurist tingitud metsade hävimine või muutused põuasuses. Raadamine ja metsade seisundi halvenemine soodustavad ülemaailmset kliimakriisi, suurendades kasvuhoonegaaside heidet, muu hulgas seonduvate metsatulekahjude tõttu, mistõttu süsiniku sidumise võimekus kaob püsivalt, nõrgeneb nende alade vastupanuvõime kliimamuutustele ja elurikkus väheneb märkimisväärselt.

Mulla orgaaniline süsinik ja surnud puidu süsiniku talletajad, millest suur osa toidab mulla süsiniku talletajat, on mitmes aruandluskategoorias samuti eriti olulised nii kliimameetmete kui ka elurikkuse kaitse seisukohast. Nii komisjoni 16. juuli 2021. aasta teatises ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030 (edaspidi „ELi uus metsastrateegia aastani 2030“) kui ka komisjoni 17. novembri 2021. aasta teatises „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (edaspidi „ELi mullastrateegias aastani 2030“) tunnistatakse vajadust kaitsta ja parandada metsade ja mulla ökosüsteemide kvaliteeti ning soodustada tugevamaid kestlikke majandamistavasid, mis võivad suurendada CO2 sidumist ning tugevdada metsade ja mulla vastupanuvõimet kliima- ja elurikkuse kriiside tingimustes. Turbaalades on maismaal suurim orgaanilise süsiniku varu ning turbaalade majandamise ja kaitse parandamine on oluline aspekt, mis aitab leevendada kliimamuutusi ning kaitsta elurikkust ja mulda erosiooni eest.

(3)

Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa rohelepe“) annab lähtepunkti, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk hiljemalt 2050. aastaks ning seejärel saavutada negatiivne heide vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (4) artikli 2 lõikele 1. Selles on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samal ajal on sellel üleminekul ka soolise võrdõiguslikkuse aspektid ning eriti suur mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja kaitsetutele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ning rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning et kedagi ei jäetaks kõrvale.

(4)

Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa roheleppes kesksel kohal. Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (5), et vajalik üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ning kuulutas oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (6) välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra. Tulenevalt COVID-19 pandeemia väga tõsisest mõjust liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule on Euroopa roheleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud.

(5)

On tähtis tagada, et käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võetud meetmeid rakendataks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes kohasel juhul arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, Pariisi kokkulepet ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (7) artikli 17 tähenduses.

(6)	17. detsembril 2020 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panusega on liit võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(7)

Määruse (EL) 2021/1119 vastuvõtmisega on liit sätestanud oma õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise vahel ning saavutada kohasel juhul pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega kehtestatakse samuti siduv eesmärk vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektor. Et tagada teistes sektorites piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani, on netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Vastavalt seatud sihile suurendada 2030. aastaks maakasutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (8) läbivaatamiseks.

(8)

Selleks et aidata saavutada ambitsioonikamat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, ning tagada, et maakasutuse ja metsanduse sektor annab kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad netosidumise suurendamise eesmärgid ajavahemikuks 2026–2030, mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse vahet liidu eesmärgi ning iga liikmesriigi 2020. aasta esildises esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahel, ning kajastada maakasutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja elurikkust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu. Kui liikmesriigid oma eesmärke ületaksid, aitaks see liidu kliimaeesmärke veelgi paremini saavutada.

(9)

Kasvuhoonegaaside netoheite ja sidumise ambitsioonikama eesmärgi saavutamiseks tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata siduvad eesmärgid lineaarse trajektoorina. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Et tagada liidu 2030. aasta eesmärgi ühine saavutamine, võttes samal ajal arvesse maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastatevahelist varieeruvust, on asjakohane kehtestada iga liikmesriigi jaoks lisaks 2030. aasta riiklikule eesmärgile kohustus saavutada aastatel 2026–2029 teatav kasvuhoonegaaside netoheite ja sidumise summa (edaspidi „2026.–2029. aasta eelarve“).

(10)

Määruse (EL) 2018/841 artiklites 6, 7, 8 ja 10 sätestatud arvestusreeglite eesmärk oli määrata kindlaks, mil määral võisid maakasutuse ja metsanduse sektori leevendusmeetmed aidata saavutada ELi 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 40 %, arvestades et see eesmärk ei hõlmanud maakasutuse ja metsanduse sektorit. Selle sektori õigusraamistiku lihtsustamiseks ei tuleks kehtivaid arvestusreegleid pärast 2025. aastat kohaldada ning liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmist tuleks kontrollida teatatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise alusel. Sellega tagataks metoodiline järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 (10) ning uue eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %, mis hõlmab maakasutuse ja metsanduse sektorit.

(11)

Nõukogu võttis 16. juunil 2022 vastu soovituse õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (11), milles ta rõhutas, et on vaja kaasnevaid meetmeid ning et tuleb pöörata erilist tähelepanu nende piirkondade, tööstusharude, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, töötajate, leibkondade ja tarbijate toetamisele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega. Soovituses julgustatakse liikmesriike kaaluma meetmete kogumit sellistes valdkondades nagu tööhõive, tööturustaatuste vaheline liikumine, töökohtade loomine ja ettevõtlus, töötervishoid ja tööohutus, riigihanked, maksustamine ja sotsiaalkaitsesüsteemid, esmatähtsad teenused ja eluase, ning muu hulgas selleks, et tugevdada soolist võrdõiguslikkust, haridust ja koolitust.

(12)

Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriikidel on vaja oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks tulemuslikkust suurendada, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.

(13)

Alternatiivsed sätted seoses selliste looduslike (abiootiliste ja biootiliste) häiringutega nagu tulekahjud, kahjuripuhangud, tormid ja äärmuslikud üleujutused, et tulla toime looduslikest protsessidest tingitud ebakindlusega maakasutuse ja metsanduse sektoris, peaksid 2032. aastal olema kättesaadavad liikmesriikidele, kes on teinud kõik endast oleneva, et võtta arvesse kõiki komisjoni arvamusi, mis on neile esitatud käesoleva muutmismäärusega lisatud parandusmeetmete raames, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud sobivad meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute poolt, ning et liidu maakasutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärk on saavutatud.

(14)

Lisaks tuleks arvesse võtta kliimamuutuste mõju, mis on hajus ja pikaajaline, samas kui looduslikud häiringud on oma olemuselt ajutisemad ja geograafiliselt kohalikumad. See peaks võimaldama arvesse võtta ka varasemate majandamismeetmete pärandit, mis on seotud majandataval maal asuvate turvasmuldade osakaaluga, mis liidu keskmisega võrreldes on mõnes liikmesriigis erakordselt suur. Selleks tuleks teha kättesaadavaks VII lisa alusel ajavahemikul 2021–2030 saadaolevad kasutamata kompenseeritavad kogused, tuginedes tõenditele, mille asjaomased liikmesriigid on komisjonile esitanud parimate kättesaadavate teaduslike teadmiste ning objektiivsete, mõõdetavate ja võrreldavate näitajate alusel, nagu kuivusindeks, mis on defineeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonis, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist suure põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas, (12) ning on määratletud keskmise aastase sademete hulga ja keskmise aastase evapotranspiratsiooni suhtena. Koguste jaotamine liikmesriikide vahel peaks nende esitatud tõendite alusel põhinema olemasoleva 50 miljoni CO2 ekvivalenttonni ja asjaomaste liikmesriikide taotletud kogu kompensatsiooni vahelisel suhtel.

(15)

Et tagada ühetaolised tingimused määruse (EL) 2018/841 nende sätete rakendamiseks, millega määratakse liikmesriikide jaoks ajavahemikuks 2026–2029 igaks aastaks kindlaks kasvuhoonegaaside aastane heide ja sidumine, tuginedes lineaarsele trajektoorile, mis lõpeb 2030. aasta eesmärgiga, ning selleks, et võtta vastu üksikasjalikud õigusnormid selliste kliimamuutuste pikaajalise mõju ning turvasmuldade erakordselt suure osakaalu mõju tõendamise metoodika kohta, mis ei ole liikmesriikide kontrolli all, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(16)

Juhtimisnõuded tuleks sätestada nii, et soodustada varajast tegutsemist, aitamaks saavutada liidu 2030. aasta kliima-alast vahe-eesmärki ja kogu liidu majandust hõlmavat kliimaneutraalsuse eesmärki, järgides käesoleva muutmismäärusega aastateks 2026–2029 kehtestatavat trajektoori. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures kordaja arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest liikmesriigi 2026.–2029. aasta eelarve ja vastava teatatud netosidumise vahel lisatakse asjaomase liikmesriigi poolt 2030. aasta kohta esitatud arvule. Lisaks tuleks arvesse võtta iga liikmesriigi 2030. aastaks kogunenud puudujääki, kui komisjon esitab ettepanekud 2030. aasta järgse perioodi kohta.

(17)

Liit ja selle liikmesriigid on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (14) (Århusi konventsioon) osalised. Avalik kontroll ja õiguskaitse kättesaadavus on liidu demokraatlike väärtuste olulised osad ja õigusriigi kaitsmise vahendid.

(18)

Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei tee oma 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks piisavaid edusamme, võttes arvesse trajektoori, 2026.–2029. aasta eelarvet ja käesoleva määruse kohast paindlikkust, tuleks kiirete ja tõhusate meetmete võtmiseks kohaldada parandusmeetmete mehhanismi, et aidata sellel liikmesriigil naasta 2030. aasta trajektoorile, tagades et võetakse lisameetmeid, mis suurendavad kasvuhoonegaaside netosidumist.

(19)

Kasvuhoonegaaside inventuurid paranevad tänu seiretehnoloogia laialdasemale kasutamisele ja parematele teadmistele. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta metoodika kohandamise mõiste. Näiteks võivad metoodika kohandamist tingida järgmised küsimused: muudatused aruandlusmeetodites, uued andmed või statistiliste vigade parandused, uute süsiniku talletajate või gaaside lisamine, uutel teaduslikel tõenditel põhinev varasemate hinnangute ümberarvutamine kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, uute aruandluselementide lisamine ja looduslike häiringute parem seire. Keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks tuleks asjaomase liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite inventuuri andmetele lisada metoodika kohandamine, et neutraliseerida mõju, mida muudatused metoodikas avaldavad liidu 2030. aasta eesmärgi ühise saavutamise hindamisele.

(20)

Euroopas kasutatakse riiklikke metsainventuure selleks, et anda teavet metsa ökosüsteemi teenuste hindamiseks. Metsainventuuride seiresüsteem on riigiti erinev, sest igal riigil on oma metoodikal põhinev metsainventuuri süsteem. Uues ELi metsastrateegias aastani 2030 rõhutati, et kõigis liikmesriikides on vaja strateegilist metsaplaneerimist, mis tugineks usaldusväärsele seirele ja teabele, läbipaistvale juhtimisele ja koordineeritud teabevahetusele liidu tasandil. Seetõttu on komisjon teatanud, et kavatseb esitada seadusandliku ettepaneku kogu liitu hõlmava integreeritud metsaseire raamistiku loomiseks.

(21)

Selleks et muuta ja täiendada määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/1999 mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EL) 2018/841 ja kehtestada määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris toimingute registreerimise ja tegemise normid ning et muuta määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa, ajakohastades kategooriate loetelu kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22)

Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist, esitati erinevaid viise ja võimalikke poliitilisi meetmeid liidu suurendatud 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks. Selles rõhutati, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks peab liit kõikides majandussektorites aktiivsemalt tegutsema. Süsiniku neeldajatel on oluline roll üleminekul kliimaneutraalsusele liidus ning sellega seoses võivad anda suure panuse eelkõige põllumajandus-, metsandus- ja maakasutussektorid. Kui komisjon hindab käesoleva muutmismäärusega kehtestatud läbivaatamise raames määruse (EL) 2018/841 toimimist ning koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, peaks see sisaldama ühelt poolt praeguseid suundumusi ja tulevasi prognoose põllumajandusliku kasvuhoonegaaside heite kohta ning teiselt poolt põllumaalt, rohumaalt ja märgaladelt pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta ning uurima regulatiivseid võimalusi tagamaks, et need on kooskõlas eesmärgiga saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaalaste vahe-eesmärkidega. Lisaks peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu metsa vanuselise struktuuri mõjule, sealhulgas juhul, kui see mõju on seotud konkreetsete sõjaaegsete või -järgsete asjaoludega, teaduslikult kindlal, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil ning selleks, et tagada metsade pikaajaline vastupanu- ja kohanemisvõime.

Võttes arvesse iga sektori õiglase panuse tähtsust ja asjaolu, et üleminek kliimaneutraalsusele nõuab muutusi kogu poliitikaspektris ning kõigi majandussektorite ja ühiskonna ühiseid jõupingutusi, nagu on rõhutatud Euroopa roheleppes, peaks komisjon esitama kohasel juhul seadusandlikud ettepanekud, et kehtestada 2030. aasta järgne raamistik.

(23)

Oodatavad inimtekkelised muutused, mis on seotud kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumisega mere- ja mageveekeskkonnas, võivad olla märkimisväärsed ning nende ulatus võib tulevikus varieeruda näiteks seetõttu, et muutub avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, et vesiviljelustoodete tootmine võib suureneda ja et paraneb looduskaitse tase, mida on vaja ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist peaks komisjonil olema võimalik kaaluda – käesoleva muutmismäärusega lisatud läbivaatamise käigus – aruannete esitamist edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele nende voogude kohta.

(24)

Et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk ja seejärel püüda saavutada negatiivsed heitkogused, on äärmiselt oluline, et kasvuhoonegaaside sidumine liidus pidevalt kasvaks ja et oleks tagatud selle püsivus. Võimalik et on vaja tehnilisi lahendusi, näiteks bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega, samuti looduspõhised lahendused CO2 heite kogumiseks ja säilitamiseks. Eelkõige on vaja julgustada üksikuid põllumajandustootjaid, maa- ja metsaomanikke ning metsamajandajaid säilitama oma maal ja metsades rohkem süsinikku, seades esikohale ökosüsteemipõhised lähenemisviisid ja elurikkust soodustavad tavad, nagu looduslähedased metsandustavad, tootmisest kõrvalejäetud maa, metsa süsinikuvarude taastamine, agrometsanduse ulatuse laiendamine, mulla süsiniku sidumine ja märgalade taastamine ning muud uuenduslikud lahendused. Sellised stiimulid aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja üldisele heitkoguste vähendamisele biomajanduse sektorites, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, täielikult järgides elurikkust ja ringmajandust edendavaid ökoloogilisi põhimõtteid. Käesoleva muutmismäärusega kehtestatava läbivaatamise raames peaks olema võimalik kaaluda menetluse algatamist, et lisada kestlikud süsinikku talletavad tooted määruse (EL) 2018/841 reguleerimisalasse, tagamaks kooskõla muude liidu keskkonnaeesmärkidega ja valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistega.

(25)

Arvestades kui tähtis on anda maa- ja metsaomanikele või -majandajatele rahalist toetust, et saavutada käesolevas muutmismääruses sätestatud eesmärgid, peaks komisjon – kui ta hindab määruse (EL) 2018/1999 kohaste viimati teatatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide kavandeid – tagama, et rahaline toetus, sealhulgas asjakohane osa tulust, mis on saadud ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ja mida kasutatakse maakasutuse ja metsanduse jaoks, on suunatud poliitikasuundadele ja meetmetele, mis on kohandatud käesolevas muutmismääruses sätestatud liikmesriikide eelarvete ja eesmärkide saavutamiseks. Hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside edendamisele ja vajadusele tagada, et kasvuhoonegaaside täiendav sidumine oleks püsiv, võttes arvesse kehtivaid õigusakte.

(26)

Liidu 2030. aasta eesmärgi püstitamisel lähtutakse liikmesriikide poolt 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta esitatud inventuuriandmetest. Esitatud inventuuriaruannete usaldusväärsus on väga oluline. Seepärast tuleks liikmesriikide kasutatavaid meetodeid kontrollida, kui netosidumine on 2016., 2017. ja 2018. aastal märkimisväärselt vähenenud. Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega ja selleks, et suurendada usaldust aruandluses tehtud edusammude vastu, tuleks kontrollide tulemused teha üldsusele kättesaadavaks. Nende kontrollide põhjal peaks komisjon kohasel juhul tegema ettepanekuid tagamaks, et liit püsib oma 310 miljoni tonni netosidumise eesmärgi saavutamisel graafikus.

(27)

Selleks et kehtestada liikmesriikide jaoks kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarne trajektoor ajavahemikuks 2026–2029, peaks komisjon inventuurid põhjalikult läbi vaatama, et kontrollida kasvuhoonegaaside inventuuri 2021., 2022. ja 2023. aasta andmeid. Selleks tuleks 2025. aastal inventuurid põhjalikult läbi vaadata lisaks põhjalikele läbivaatamistele, mida komisjon peab tegema 2027. ja 2032. aastal kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 38.

(28)	Määruse (EL) 2018/841 II lisas sätestatud puuvõrade liituse väärtused iga liikmesriigi kohta tuleks viia kooskõlla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames teatatud väärtustega või nende väärtuste prognoositavate ajakohastustega.

(29)

Kuna käesoleva muutmismääruse tulemusena võetakse kasutusele aruandluspõhised eesmärgid, on vaja kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse kõigis loetletud dokumentides, nimelt ELi elurikkuse strateegias aastani 2030, komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“, ELi uues metsastrateegias aastani 2030, ELi mullastrateegias aastani 2030, komisjoni 15. detsembri 2021. aasta teatises kestlike süsinikuringete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (16) ning komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatises „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust on vaja ajakohastada, kus see on kohaldatav, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat, ja ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid ning kohaldades rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.

(30)

Tuleks kehtestada kaardistamis- ja seirenõuded nii kohapealse kui ka kaugseire kohta, et liikmesriikidel oleks geograafiliselt selge teave, mille alusel teha kindlaks prioriteetsed alad, mis võivad aidata kaasa kliimameetmetele. Seire, aruandluse ja tõendamise üldise parandamise raames peaks töö keskenduma ka tegevus- ja heitekoefitsientide andmebaaside ühtlustamisele ja täiustamisele, et parandada kasvuhoonegaaside inventuure.

(31)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige eesmärki kohandada määrust (EL) 2021/1119, võttes arvesse liikmesriikide kohustusi maakasutuse ja metsanduse sektoris, millega aidatakse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk ajavahemikus 2021–2030, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)	Seepärast tuleks määrusi (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/841 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid, mille sisuks on:

a)	liikmesriikide sellised kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikul 2021–2025;

b)	maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestus ning selle kontrollimine, kas liikmesriigid täidavad ajavahemikul 2021–2025 punkti a kohaseid kohustusi;

c)	liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse ja metsanduse sektoris;

d)	liikmesriikide eesmärgid kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030.“

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (*1) artikli 26 lõikele 4 ning mis on toimunud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2021–2025 järgmistes maa-arvestuskategooriates:

a)	maakasutuseks on märgitud põllumaast, rohumaast, märgalast, asulast või muust maast metsamaaks muudetud maa (edaspidi „metsastatud maa“);

b)	maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulaks või muuks maaks (edaspidi „raadatud maa“);

maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav põllumaa“):

i)	põllumaaks jääv põllumaa;

ii)	põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asula või muu maa;

iii)	märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud põllumaa;

maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav rohumaa“):

i)	rohumaaks jääv rohumaa;

ii)	rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asula või muu maa;

iii)	märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud rohumaa;

e)	maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa (edaspidi „majandatav metsamaa“);

kui liikmesriik on teatanud komisjonile 31. detsembriks 2020 oma kavatsusest lisada majandatav märgala käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaste kohustuste kohaldamisalasse, siis maakasutus, milleks on märgitud üks järgmisest („majandatav märgala“):

—	märgalaks jääv märgala,

—	märgalaks muudetud asula või muu maa või

—	asulaks või muuks maaks muudetud märgala.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2026–2030 järgmistes maa-aruandluskategooriates või sektorites:

metsamaa;

põllumaa;

rohumaa;

märgalad;

asulad;

muu maa;

g)	puittooted;

muu;

i)	saasteainete sadestumine atmosfäärist;

j)	lämmastiku leostumine ja äravool.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).“"

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

„looduslikud häiringud“ – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad maakasutuse ja metsanduse sektoris märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist;“;

lisatakse järgmine punkt:

„11)	„kliimamuutus“ – selline muutus kliimas, mis tuleneb otseselt või kaudselt inimtegevusest, mis muudab Maa atmosfääri koostist, ning mis lisandub võrreldavatel ajavahemikel täheldatud kliima looduslikule varieerumisele.“

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kohustused ja eesmärgid

1. Ajavahemikul 2021–2025 tagab iga liikmesriik artiklites 12, 13 ja 13a sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa kasvuhoonegaaside sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate, artikli 2 lõikes 1 osutatud kõigi maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana.

2. Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on IIa lisa veerus D sätestatud liikmesriikide 2030. aasta kasvuhoonegaaside netoheite ja -sidumise väärtuste summa, ning see põhineb 2020. aastal esitatud liidu kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete keskmisel.

3. Liikmesriik tagab, et artiklites 12 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates niisuguste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa, mis on teatatud 2030. aasta kohta tema 2032. aastal esitatavas kasvuhoonegaaside inventuuris, aastal 2030 võrreldes tema kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete (mis esitatakse 2032. aastal) keskmisega asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisa veerus C sätestatud eesmärki.

4. Liikmesriik tagab, et alljärgnevate punktide vahede summa ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta ei ületa ajavahemikuks 2026–2029 ette nähtud eelarvet:

a)	liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide ja sidumine ning

b)	liikmesriigi poolt 2032. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmine väärtus.

2026.–2029. aasta eelarve määratletakse asjaomase liikmesriigi puhul ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta käivate niisuguste vahede summana, mis esinevad

a)	asjaomaste aastate kasvuhoonegaaside heite ja sidumise 2030. aasta eesmärgi saavutamise lineaarse trajektoori alusel kehtestatud iga-aastaste piirväärtuste ning

b)	2025. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmise väärtuse vahel.

Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal kasvuhoonegaaside 2021., 2022. ja 2023. aasta inventuuriandmete keskmise väärtuse juures ning selle lõpp-punkt 2030. aastal on väärtus, mis on saadud, liites IIa lisa veerus C asjaomasele liikmesriigile sätestatud väärtuse kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete keskmise väärtusega.

Ajavahemiku 2026–2029 eelarve määratakse kindlaks 2025. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal ja eelarve järgimist hinnatakse 2032. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased piirväärtused ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta CO2 ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel.

Need rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige uuemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

6. Kui liikmesriigid astuvad poliitilisi samme käesolevas artiklis osutatud kohustuste, eesmärkide ja eelarvete järgimiseks, kaaluvad nad vajadust tagada kõigile õiglane, sealhulgas sotsiaalselt õiglane üleminek. Komisjon võib sellega seoses anda suuniseid, et liikmesriike toetada.“

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määruse kohaselt esitatud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, avalikult kättesaadavad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).“

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, mis arvutatakse ajavahemiku 2021–2025 iga aasta koguheite ja kogusidumisena.

2. Erandina artikli 5 lõikest 3 ja hiljemalt 2025. aastal, võib liikmesriik juhul, kui põllumaa, rohumaa, märgala, asula või muu maa maakasutus on muudetud metsamaaks, liigitada 30 aastat pärast nimetatud muutmise kuupäeva kõnealuse maa maakasutuskategooriast „metsamaaks muudetud maa“ maakasutuskategooriasse „metsamaaks jääv metsamaa“, kui selline muudatus on valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suuniste kohaselt igakülgselt põhjendatud.“

Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik arvestab majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

2. Iga liikmesriik arvestab majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

3. Ajavahemikul 2021–2025 arvestab iga liikmesriik, kes võtab majandatavat märgala oma kohustuste täitmisel arvesse, majandatavast märgalast tulenevat heidet ja selle sidumist järgmiselt: selle ajavahemiku heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriik arvestab majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme.“ ;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2018 ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sealhulgas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme. Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja see avalikustatakse, muu hulgas internetis.“

;

lõiked 7–10 asendatakse järgmisega:

„7. Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile 31. detsembriks 2019 lõike 6 esimese lõigu kohaselt tehtud tehniliste hindamiste ja asjakohasel juhul lõike 6 teise lõigu kohaselt esitatud tehniliste soovituste põhjal oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed ajavahemiku 2021–2025 kohta. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed.

8. Liikmesriikide esitatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete, käesoleva artikli lõike 6 kohase tehnilise hindamise ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025.

9. Kui liikmesriik ei esita oma metsa heitkoguse võrdlustaset komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 ja kohasel juhul käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kuupäevadeks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustase, mida asjaomane liikmesriik peab kohaldama ajavahemikul 2021–2025, võttes aluseks kõik käesoleva artikli lõike 6 kohased tehnilised hindamised.

10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud delegeeritud õigusaktid ajavahemiku 2021–2025 kohta võetakse vastu hiljemalt 31. oktoobril 2020.“

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ajavahemiku 2021–2025 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“). Taustataset arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli ja VI lisaga.“

;

b)	lõike 2 punktis b asendatakse aastaarv „2030“ aastaarvuga „2025“.

10)

Artiklid 11, 12 ja 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Paindlikkusmeetmed ja juhtimine

1. Liikmesriik võib kasutada

a)	artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning

b)	artiklites 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid, et täita kooskõlas artikliga 4 kehtestatud kohustust, eesmärki ja eelarvet.

Soome võib lisaks esimeses lõigus osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohast lisakompensatsiooni.“

2. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) 2018/1999 artiklis 26 sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) asjaomasel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet. Komisjon võib anda sellele liikmesriigile ka tehnilist lisatuge.

Artikkel 12

Üldised paindlikkusmeetmed

1. Kui ajavahemikul 2021–2025 ületab koguheide liikmesriigis kogusidumist või kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomase liikmesriigi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve vahe positiivne ning asjaomane liikmesriik on otsustanud kasutada oma paindlikkusmeedet ja palunud määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutada, võetakse kustutatud heitkoguseid arvesse asjaomasele liikmesriigile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve täitmisel.

2. Liikmesriik võib ulatuses, milles ajavahemikul 2021–2025 kogusidumine liikmesriigis ületab koguheidet või milles ajavahemikul 2026–2030 on vahe liikmesriigi territooriumil kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomasele liikmesriigile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve vahel negatiivne, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse, kui hinnatakse, kas sidumiskoguse saanud liikmesriik on täitnud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustust, eesmärki või eelarvet.

3. Topeltarvestuse vältimiseks lahutatakse määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud netosidumiste kogus asjaomase liikmesriigi kogusest, mida tal on võimalik loovutada mõnele teisele liikmesriigile vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

4. Liikmesriigid peaksid kasutama lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu või sellega samaväärset rahalist väärtust kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest ja teevad selle teabe kergesti kättesaadaval kujul avalikuks.

5. Lõike 2 kohane loovutamine võib tuleneda kasvuhoonegaaside heite vähendamise projektist või programmist, mis viiakse läbi müüjaks olevas liikmesriigis ja mida rahastab vastuvõttev liikmesriik, tingimusel et välditakse topeltarvestust ja tagatakse jälgitavus.

Artikkel 13

Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

1. Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.

2. Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne arv, on asjaomasel liikmesriigil õigus selle arvutuse tulemusele vastav heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:

liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine, samuti teabe selliste meetmete mõju kohta asjaomastele keskkonnaeesmärkidele, sealhulgas, kuid mitte ainult, elurikkuse kaitsele ja kohanemisele looduslike häiringutega, ning

b)	koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates kas liit ületab koguheide kogusidumist viisil, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid ei kasutaks topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

3. Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, kui neid arvestatakse heitena võrrelduna asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustasemega, ning see ei tohi ajavahemikul 2021–2025 olla üle 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta ning meetmed, mida nad kavatsevad tulevikus samalaadse mõju vältimiseks või leevendamiseks võtta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, kui neid arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heitkoguse võrdlustasemega, maksimaalselt summas, mis on VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni kogusummast teiste liikmesriikide poolt kasutamata. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kasutamata kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks.“

11)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 13a

Lisakompensatsioon

1. Soome võib ajavahemikul 2021–2025 täiendavalt kompenseerida kuni 5 miljonit CO2 ekvivalenttonni arvestuslikku heidet maa-arvestuskategooriates „majandatav metsamaa“, „raadatud maa“, „majandatav põllumaa“ ja „majandatav rohumaa“, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine;

b)	koguheide liidus ei ületa ajavahemikul 2021–2025 kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklites 12 ja 13 ning määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

2. Lisakompensatsioon on piiratud järgmisega:

a)	summaga, mis ületab majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, mida Soome saab kasutada ajavahemikul 2021–2025 vastavalt artiklile 13;

b)	heitega, mis tuleneb metsamaa varasemast muuks maakasutuskategooriaks muutmisest, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;

c)	summaga, mis on vajalik artikli 4 nõuete täitmiseks.

3. Lisakompensatsiooni ei tohi loovutada vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 või määruse (EL) 2018/842 artiklile 7.

4. Lõikes 1 osutatud 5 miljoni CO2 ekvivalenttonni suurusest kogusest kasutamata lisakompensatsioon tühistatakse.

5. Põhihaldaja teeb käesoleva artikli lõike 2 punkti a ning lõigete 3 ja 4 täitmiseks vajalikud toimingud määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris (edaspidi „liidu register“).“

Artikkel 13b

Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

1. Liidu registris luuakse maakasutuse mehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2 ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Maakasutuse mehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 sätestatud paindlikkusmeetmetele.

2. Kui ajavahemikul 2026–2030 pärast seda, kui liikmesriik on teinud kõik endast oleneva, et võtta arvesse komisjoni artikli 13d kohast arvamust, on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi või asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et täita kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või järgida kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvet.

3. Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud ühe või mõlema arvutuse tulemus positiivne, on liikmesriigil õigus kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et kompenseerida netoheidet või netosidumist, või mõlemat, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgiga või asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 4 sätestatud eelarvega, või mõlemaga, kui on täidetud järgmised tingimused:

liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

b)	liikmesriik on ammendanud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 alusel saadaoleva paindlikkusmeetme;

liidus on aastal 2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu 310 miljoni CO2 ekvivalenttonni netosidumise eesmärgi vahe negatiivne.

Selle hindamisel, kas liidus on täidetud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tingimus, lisab komisjon kuni 30 % kasutamata ülejäägist, mis ei ületa 20 miljonit CO2 ekvivalenttonni, liikmesriikide artikli 4 lõike 1 kohastele kohustustele ajavahemikul 2021–2025, tingimusel et vähemalt üks liikmesriik esitab komisjonile tõendid looduslike häiringute mõju kohta käesoleva artikli lõike 5 kohaselt. Komisjon tagab, et liikmesriigid ei kasuta topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi ajavahemikul 2026–2030 olla üle 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni netoheidete või netosidumise (või mõlema) eest, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse see kasutamata kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.

6. Liikmesriikidel on õigus netoheide või netosidumine (või mõlemad), kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomaste liikmesriikide kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kompenseerida VII lisas ajavahemikuks 2021–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses, olles võtnud arvesse artikli 13 lõiget 4 ja käesoleva artikli lõiget 5, tingimusel et asjaomased liikmesriigid:

a)	on ammendanud artikli 12 lõike 1 ning käesoleva artikli lõigete 3 ja 5 kohased saadaolevad paindlikkusmeetmed ning

on esitanud komisjonile tõendid:

i)	pikaajalise mõju kohta, mida avaldavad kliimamuutused, mis põhjustavad ülemäärast heidet või neeldajate vähenemist ja mis ei ole nende kontrolli all, või

(ii)	mõju kohta, mida avaldab erakordselt suur turvasmuldade osakaal (võrreldes liidu keskmisega) nende majandataval maa-alal, põhjustades ülemäärast heidet, tingimusel et see mõju tuleneb enne otsuse nr 529/2013/EL jõustumist kasutusel olnud maamajandamistavadest;

on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakavasse spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute suhtes.

7. Lõikes 6 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi liidus tervikuna ületada 50 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaoleva kompensatsiooni maksimumsummat, jaotatakse saadaolev kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.

8. Lõike 6 punkti b alapunktis i osutatud tõendid hõlmavad netoheitele või netosidumisele avalduva mõju kvantitatiivset hindamist miljonites CO2 ekvivalenttonnides mõjutatud ala kohta ning põhinevad võrreldavatel ja usaldusväärsetel kvantitatiivsetel näitajatel, geograafiliselt täpsetel andmetel ja parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel. Need näitajad ja andmed ning tõendid põhinevad vähemalt ajavahemikku 2001–2025 hõlmavatel täheldatud muutustel ning ajavahemikku 2026–2030 käsitlevatel teaduslikult läbivaadatud prognoosidel ja tähelepanekutel. Need näitajad ja andmed ning tõendid kajastavad maakasutuse ja metsanduse sektori jaoks oluliste kliimaomaduste taustamuutusi keskpikas või pikas perspektiivis, nagu kuivus, keskmised temperatuurid, keskmine sademete hulk, miinuskraadidega päevad ning meteoroloogiliste või mullaniiskuse põudade kestus.

9. Lõike 6 punkti b alapunktis ii osutatud tõendid sisaldavad põhjendust selle kohta, et turvasmuldade osakaal asjaomase liikmesriigi majandataval maa-alal ületab liidu 2030. aasta keskmist osakaalu. Tõendid hõlmavad majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasemast mõjust tingitud heitkoguste kvantitatiivset analüüsi (miljonites CO2 ekvivalenttonnides), mis põhineb ajavahemiku 2026–2030 kohta läbi vaadatud vaatlustel, võrreldavatel ja usaldusväärsetel geograafiliselt täpsetel andmetel ning parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel, eelkõige asjaomase liikmesriigi sarnaste alade kohta. Tõenditele lisatakse ka praegu rakendatavate poliitikameetmete kirjeldus, millega minimeeritakse majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasema mõju negatiivset mõju.

10. Hiljemalt 12. maiks 2024 kehtestab komisjon rakendusaktidega käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud tõendite struktuuri, vormingu, tehnilised üksikasjad ja esitamise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 16a osutatud kontrollimenetlusega.

11. Komisjon teeb lõike 6 punktis b osutatud tõendid, mille liikmesriigid on esitanud, üldsusele kättesaadavaks ja võib nõuda liikmesriigilt täiendavate tõendite esitamist, kui ta leiab pärast asjaomaselt liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et teave on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne.

Artikkel 13c

Juhtimine

Kui komisjon leiab 2032. aastal liikmesriigis tehtava põhjaliku läbivaatamise tulemusena ning võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, et artikli 4 lõikes 4 osutatud ajavahemiku 2026–2029 eelarvet ei ole järgitud, lisatakse artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega kasvuhoonegaaside netoheite näitajale, mille liikmesriik 2030. aastal esitab, summa, mis võrdub kasvuhoonegaaside ülemäärase netoheitega CO2 ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.

Artikkel 13d

Parandusmeetmed

1. Kui komisjon leiab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase iga-aastase hindamise käigus, et liikmesriik ei tee piisavaid edusamme kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi saavutamiseks, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud trajektoori ja eelarvet ning käesoleva määruse kohaseid paindlikkusmeetmeid, esitab asjaomane liikmesriik kolme kuu jooksul komisjonile parandusmeetmete kava, mis sisaldab järgmist:

a)	üksikasjalik selgitus selle kohta, miks liikmesriik piisavaid edusamme ei tee;

b)	hinnang selle kohta, kuidas liidu rahalised vahendid on liikmesriigi pingutusi eesmärgi saavutamisel ja eelarve järgimisel toetanud ning kuidas liikmesriik kavatseb liidu rahalisi vahendeid kasutades selleks edusamme teha;

lisameetmed, mis täiendavad asjaomase liikmesriigi lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 või tugevdavad selle rakendamist, mida liikmesriik rakendab, et saavutada kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve riigisisese poliitika ja riigisiseste meetmete ning liidu meetmete rakendamise abil, millele on lisatud üksikasjalik hinnang, mida toetavad kvantitatiivsed andmed, kui need on kättesaadavad, kavandatud meetmetest tuleneva kasvuhoonegaaside netosidumise kohta;

d)	meetmete rakendamise range ajakava, mis võimaldab rakendamisel iga-aastaseid edusamme hinnata.

Kui liikmesriik on loonud kliimaalase nõuandekogu, võib ta sellelt nõu küsida, et teha kindlaks punktis c osutatud vajalikud meetmed.

2. Euroopa Keskkonnaamet abistab vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile komisjoni kõigi selliste parandusmeetmete kavade hindamisel.

3. Komisjon võib esitada arvamuse parandusmeetmete kava teostatavuse kohta, mis on esitatud vastavalt lõikele 1, ja peab sellisel juhul tegema seda nelja kuu jooksul alates kava kättesaamisest. Asjaomane liikmesriik võtab komisjoni arvamust võimalikult suurel määral arvesse ja võib oma parandusmeetmete kava vastavalt muuta. Kui liikmesriik ei võta arvamust või selle olulist osa arvesse, esitab ta komisjonile sellekohase põhjenduse.

4. Liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kava ja kõik lõikes 3 osutatud põhjendused üldsusele kättesaadavaks. Komisjon teeb lõikes 3 osutatud arvamuse avalikult kättesaadavaks.“

12)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis põhineb iga-aastastel andmestikel ja mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–f sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestusreegleid.

Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:

poliitikasuunad ja meetmed, mis on seotud võimalike kompromissidega, sealhulgas vähemalt muude liidu keskkonnaeesmärkide ja -strateegiatega, nagu need, mis on ette nähtud kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/591 (*2), ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatises „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“;

b)	kuidas liikmesriigid on arvesse võtnud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, kui nad võtavad vastu oma poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärk või järgida artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud eelarvet, kuivõrd see on asjakohane;

c)	kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime, sealhulgas poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliima suhtes;

d)	kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse koostoime.

Kohasel juhul antakse õigusaktide täitmise aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. Liikmesriigid teevad õigusaktide täitmise aruanded üldsusele kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 28.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).“;"

lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Komisjon võib liikmesriigi esitatud ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 kohaselt valideeritud kasvuhoonegaaside heitkoguse inventuuriandmeid metodoloogiliselt kohandada, kui liikmesriigid on kasutatavat metoodikat muutnud. Sellised metodoloogilised kohandamised ei tohi aga liidu 2030. aasta eesmärgi täitmise hindamise kontekstis mõjutada 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumise väärtust IIa lisa veerus D sätestatud liikmesriikide 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise väärtuste (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) summana, ega nimetatud lisa veerus C esitatud eesmärke.

1b. Liikmesriigid, kes teatavad kavatsusest kasutada artikli 13b lõikes 6 osutatud paindlikkusmeedet, kirjeldavad aruande eraldi osades artikli 13b lõike 6 punktis b nimetatud mõju leevendamiseks või tagasipööramiseks võetud meetmeid ning nende meetmete täheldatud ja eeldatavat mõju.

1c. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigusaktide täitmise aruanded põhjalikult läbi, et hinnata artikli 4 täitmist.

Põhjaliku läbivaatamisega samal ajal hindab komisjon, kuidas on lõike 1 punkti b kohaselt arvesse võetud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Sellega seoses annab komisjon enne esimest hindamist välja suunised „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamise kohta käesoleva määruse kohaldamisel.“

13)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada liidu registris järgmiste toimingute registreerimise ja tegemise normid:

a)	heite ja sidumise koguste registreerimine igas liikmesriigis iga maa-arvestus- ja -aruandluskategooria kohta;

b)	artikli 14 lõike 1a kohaste metodoloogiliste kohanduste tegemine;

c)	artiklites 12, 13, 13a ja 13b osutatud paindlikkusmeetmete kasutamine ning

d)	täitmise hindamine vastavalt artiklile 13c.“

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 lõike 3 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*3) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

15)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Läbivaatamine

1. Käesolev määrus vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes muu hulgas arvesse

a)	rahvusvahelisi arengusuundi,

b)	Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud pingutusi ning

c)	liidu õigust, sealhulgas looduse taastamiseks tehtud pingutusi.

Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohase hindamise tulemuste või määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 4a kohase kontrolli põhjal esitab komisjon kohasel juhul ettepanekud, et tagada kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 2 kehtestatud liidu kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta üldeesmärgi täielik täitmine ja eesmärgi panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud esimest ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Aruanne põhineb uusimatel kättesaadavatel andmetel, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määrusele (EL) 2018/1999, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (*4) artikli 4 lõikel 4. Pidades silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise vajalikku suurendamist liidus ning püüdlust sotsiaalselt õiglase ülemineku poole, ning pidades silmas vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, sisaldab aruanne kohasel juhul järgmist:

a)	hinnang artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõju kohta;

b)	hinnang käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisse;

c)	hinnang käesoleva määruse panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;

d)	hinnang käesolevas määruses sätestatud kohustuste sotsiaalse ja tööalase mõju kohta, kaasa arvatud mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töötingimustele liikmesriikides nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil artikliga 2 hõlmatud maakategooriates ja sektorites;

e)	hinnang Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõigetes 2 ja 4 sätestatud õigusnormide osas rahvusvahelisel tasandil tehtud edusammude kohta ning kohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et vältida topeltarvestust ja kohaldada vastavaid kohandusi;

hinnang praegustele suundumustele ja tulevastele prognoosidele seoses põllu- ja rohumaa ning märgalade kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega ning regulatiivsetele võimalustele, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega;

järgmiste aruandluskategooriate ja regulatiivsete võimalustega seotud praegused suundumused ja tulevased prognoosid kasvuhoonegaaside heite kohta, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega:

i)	soolesisene fermentatsioon;

ii)	sõnnikukäitlus;

iii)	riisikasvatus;

iv)	põllumajandusmaa;

v)	savannide tahtlik põletamine;

vi)	põllumajandusjääkide põletamine põllul;

vii)	lupjamine;

viii)

karbamiidi kasutamine;

ix)	muud süsinikku sisaldavad väetised;

muu.

Kui see on asjakohane, võetakse aruandes arvesse metsa vanuselise struktuuri mõju, sealhulgas juhul, kui see mõju on seotud konkreetsete sõjaaegsete või -järgsete asjaoludega, teaduslikult kindlal, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil ning selleks, et tagada metsade pikaajaline vastupanu- ja kohanemisvõime.

Aruandes võib ka pärast asjakohase teaduspõhise aruandlusmetoodika vastuvõtmist ning aruandluse edusammudele ja uusimale kättesaadavale teaduslikule teabele tuginedes hinnata analüüsi teostatavust ning muudest sektoritest, näiteks mere- ja mageveekeskkonnast pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aruandluse mõju, samuti asjakohaseid regulatiivseid võimalusi.

Pärast aruande esitamist ja võttes arvesse, kui oluline on, et iga sektor annaks õiglase panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruse (EL) 2021/1119 kohaste liidu kliimavaldkonna vahe-eesmärkide saavutamisse, esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. Eelkõige võidakse ettepanekutes sätestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite ja sidumise eesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi 2030. aastaks kogunenud puudujääki.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (*5) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid või esitada aruandeid käesoleva määruse kohaste liidu meetmete, kliimaeesmärkide, aastaste heite ja selle sidumise tasemete ning paindlikkusmeetmete kohta. Komisjon võtab teadusnõukogu nõuandeid ja aruandeid arvesse, eelkõige seoses tulevaste meetmetega, mille eesmärk on heitkoguste edasine vähendamine ja nende suurem sidumine käesoleva määrusega hõlmatud alasektorites.

3. 12 kuu jooksul pärast süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitlevat liidu õigusraamistikku käsitleva seadusandliku akti jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, millist kasu ja kompromisse võiks võimaldada see, kui lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse säästvalt hangitud pika elueaga süsinikku talletavaid tooteid, millel on CO2 sidumisele positiivne netomõju. Aruandes hinnatakse, kuidas võtta arvesse nende toodetega seotud otsest ja kaudset kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist, näiteks maakasutuse muutusest tulenevat heidet ja sellega seotud heite lekkeohtu, samuti võimalikku kasu ja kompromisse muude liidu keskkonnaeesmärkidega, eelkõige elurikkuse eesmärkidega. Kohasel juhul võib aruandes kaaluda kestlike süsinikku talletavate toodete käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise protsessi, mis on kooskõlas liidu muude keskkonnaeesmärkidega ning valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena toimival osaliste konverentsil. Komisjoni aruandele võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).“"

16)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva muutmismääruse I lisale.

17)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva muutmismääruse II lisale.

18)	III lisast jäetakse välja Ühendkuningriiki käsitlev kanne.

19)	käesoleva muutmismääruse III lisas esitatud tekst lisatakse IIa lisana.

20)	IV lisa C osast jäetakse välja Ühendkuningriiki käsitlev kanne.

21)	VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva muutmismääruse IV lisale.

22)	VII lisast jäetakse välja Ühendkuningriiki käsitlev kanne.

Artikkel 2

Määrust (EL) 2018/1999 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„63)	„geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, salvestama, analüüsima ja kuvama geograafiliste viidetega andmeid;

64)	„georuumiline taotlus“– elektrooniline taotlusvorm, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat IT-rakendust, mis võimaldab toetusesaajatel ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise põllud ja mittepõllumajanduslikud alad, mille puhul toetust taotletakse.“

Artikli 4 punkti a alapunkti 1 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2;“.

Artikli 9 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„e)

asjaomaste rahastamismeetmete järjepidevus, sealhulgas asjakohane osa tulust, mis on saadud direktiivi 2003/87/EÜ kohaste ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest, mida kasutatakse maakasutuse ja metsanduse jaoks, liidu toetuseks ning liidu vahendite, näiteks ühise põllumajanduspoliitika vahendite, poliitikasuundade ja meetmete kasutamiseks, pidades silmas liikmesriikide kohustuste, eesmärkide ja eelarvete täitmist, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) 2018/841 artikliga 4.“

Artikli 26 lõikesse 6 lisatakse järgmine punkt:

„c)	muuta V lisa 3. osa, et ajakohastada kategooriate loetelu kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega.“

Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõige:

„4a. Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 4 kohase esialgse kontrolli käigus määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikes 2 osutatud aasta keskmiste netosidumiste vahel, millest mõni liikmesriik on teatanud 2020. ja 2023. aastal, või hilisemates kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes vahe, mis on suurem kui 500 tuhat CO2 ekvivalenttonni, kontrollib komisjon järgmist:

a)	esitatud teabe läbipaistvust, täpsust, kooskõla, võrreldavust ja terviklikkust ning

b)	kas maakasutuse ja metsanduse aruandlus on koostatud viisil, mis vastab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumentidele või liidu õigusnormidele.

Komisjon teeb hindamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.“

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 26 lõike 4 kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed, et määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise iga-aastased eesmärgid vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikele 3 ning liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused vastavalt määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikele 3.“

;

b)	lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Lõigetes 1 ja 1a osutatud põhjalik läbivaatamine hõlmab järgmist:“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. „Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt toimunud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks asjakohaste aastate koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.“

7)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva muutmismääruse V lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. aprill 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL

(1) ELT C 152, 6.4.2022, lk 192.

(2) ELT C 301, 5.8.2022, lk 221.

(3) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. märtsi 2023. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(5) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.

(6) ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(11) Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 35).

(12) ELT L 83, 19.3.1998, lk 3.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14) ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(15) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

I LISA

Määruse (EL) 2018/841 I lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B.

Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:

biomass;

b)	metsavaris (1);

c)	surnud puit1;

d)	surnud orgaaniline aine (2);

e)	mineraalmullad;

f)	turvasmullad;

g)	puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.“

(1) Kohaldatakse ainult metsastatud maa ja majandatava metsamaa suhtes.

(2) Kohaldatakse ainult raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatavate märgalade suhtes.

II LISA

Määruse (EL) 2018/841 II lisa muudetakse järgmiselt:

Hispaaniat, Sloveeniat ja Soomet käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik	Pindala (ha)	Puuvõrade liitus (%)	Puude kõrgus (m)
Hispaania	1,0 .	20 Alates kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esitamisest 2028. aastal: 10	3
Sloveenia	0,25	10	5
Soome	0,25	10	5 “

2)	Ühendkuningriiki käsitlev kanne jäetakse välja.

III LISA

„IIa LISA

Liidu eesmärk (veerg D), keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (veerg B) ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid (veerg C), millele on osutatud artikli 4 lõikes 3 ja mis tuleb saavutada 2030. aastaks

A	B	C	D
Liikmesriik	Keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides), 2020. aasta esildis	Liikmesriikide eesmärgid aastaks 2030 (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides)	Kasvuhoonegaaside heite netovähendamine (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) 2030. aastal, 2020. aasta esildis (veerg B+C)
Belgia	-1 032	- 320	-1 352
Bulgaaria	-8 554	-1 163	-9 718
Tšehhi Vabariik	- 401	- 827	-1 228
Taani	5 779	- 441	5 338
Saksamaa	-27 089	-3 751	-30 840
Eesti	-2 112	- 434	-2 545
Iirimaa	4 354	- 626	3 728
Kreeka	-3 219	-1 154	-4 373
Hispaania	-38 326	-5 309	-43 635
Prantsusmaa	-27 353	-6 693	-34 046
Horvaatia	-4 933	- 593	-5 527
Itaalia	-32 599	-3 158	-35 758
Küpros	- 289	-63	- 352
Läti	-6	- 639	- 644
Leedu	-3 972	- 661	-4 633
Luksemburg	- 376	-27	- 403
Ungari	-4 791	- 934	-5 724
Malta	4	-2	2
Madalmaad	4 958	- 435	4 523
Austria	-4 771	- 879	-5 650
Poola	-34 820	-3 278	-38 098
Portugal	- 390	- 968	-1 358
Rumeenia	-23 285	-2 380	-25 665
Sloveenia	67	- 212	- 146
Slovakkia	-6 317	- 504	-6 821
Soome	-14 865	-2 889	-17 754
Rootsi	-43 366	-3 955	-47 321
EL-27/liit	- 267 704	-42 296	- 310 000

“

IV LISA

Määruse (EL) 2018/841 VI lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kõnealuste looduslike häiringute liikidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020, maa-arvestuskategooriate kaupa ajavahemikul 2021–2025 ja maa-aruandluskategooriate kaupa ajavahemikul 2026–2030;“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemikul 2021–2025 ühe konkreetse aasta heide metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 1, on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 % tõenäosuse tasemega.“;

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Artikli 10 kohaldamisel ei jäeta välja järgmist heidet:

a)	heide, mis tuleneb maa-alal pärast looduslikke häiringuid tehtud raiest ja sanitaarraiest;

b)	heide, mis tuleneb maa-alal ühel ajavahemiku 2021–2025 aastal toimunud maastiku kontrollitud põletamisest;

c)	heide, mis esineb maa-alal, kus toimus pärast looduslikke häiringuid raadamine.“;

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt a jäetakse välja;

ii)

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)	tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;

c)	kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud aastatel;“;

iii)	punktid d ja e jäetakse välja;

lisatakse järgmine punkt:

„6.

Artikli 10 lõike 2 ning artiklite 13 ja 13b kohased nõuded teabele hõlmavad järgmist:

a)	kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht ning looduslike häiringute esinemise ajavahemik ja liik;

b)	võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nende looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;

c)	võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nendest looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alade taastamiseks.“

V LISA

Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:

„3. osa

Seire- ja aruandlusmeetodid maakasutuse ja metsanduse sektoris

Maakasutuse ja metsanduse sektori seireks ja aruandluseks kasutavad liikmesriigid geograafiliselt täpseid andmeid maakasutuse muutuse kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Komisjon annab liikmesriikidele piisavat tuge ja abi, et tagada kogutud andmete järjepidevus ja läbipaistvus. Liikmesriike julgustatakse uurima koostoimet ja võimalusi aruandluse konsolideerimiseks muude asjakohaste poliitikavaldkondadega ning püüdma koostada selliseid kasvuhoonegaaside inventuure, mis võimaldavad koostalitlusvõimet asjakohaste elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas:

a)	direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;

seire süsteem selliste kaitsealuste maakasutusüksuste, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

—	suure elurikkusega maa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;

—	nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (*) artikli 4 kohaselt ühenduse jaoks oluliseks alaks kinnitatud alad ja erikaitsealaks määratud alad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

—	direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;

—

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ (**);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (***) artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;

—	muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;

—	maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (****) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;

—	looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ (*****);

—	liikmesriikide poolt kaitsealade eesmärkide saavutamiseks määratud kaitsealad;

selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

—	eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;

—	direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;

—

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja selle direktiivi II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;

—	alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist, või mille suhtes kohaldatakse meetmeid nende seisundi halvenemise vältimiseks;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;

—	maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;

—	alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 (******);

järgmiste suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:

—	alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõigete 5 ja 6 alusel kompensatsiooni;

—	direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;

—	liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid;

e)	mulla süsinikuvarude seire süsteem, mis kasutab muu hulgas iga-aastaseid maakasutuse statistilise raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.

Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel, et hõlbustada nende võrreldavust ja üldsuse juurdepääsu.

Ajavahemikuks 2021–2025 kasutavad liikmesriigid vähemalt 1. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, välja arvatud sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, mispuhul kasutatakse vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2028. aastal kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, kusjuures võimalikult varakult ja hiljemalt alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2030. aastal kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis a, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud punktides b ja c, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis d, 3. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Olenemata eelmisest lõigust, kui punktides a-d loetletud kategooria alla kuuluv ala moodustab vähem kui 1 % liikmesriigi teatatud majandatava maa pindalast, kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

(*) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(****) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(*****) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).

(******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).““

21.4.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 107/29

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/840,

25. november 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 14 kohaselt kasutatavat eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132, (1) eriti selle artikli 9 lõike 15 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida kesksed vastaspooled kasutavad hädaolukorras, tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse iga keskse vastaspoole individuaalseid tunnuseid.

(2)

Metoodika, mille alusel arvutatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida keskne vastaspool peab kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks seega võimaldama eristada keeruka riskiprofiiliga keskseid vastaspooli, kelle puhul peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma olema suurem, ning vähem keeruka riskiprofiiliga või konservatiivsema riskijuhtimisega keskseid vastaspooli, kelle puhul peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma olema väiksem.

(3)

Metoodika, mida kasutatakse selleks, et välja arvutada eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, millest keskne vastaspool peab lähtuma pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks hindamisraskuste ennetamiseks sisaldama piisavalt selgeid ja objektiivseid parameetreid ning võimaldama kõikidel kesksetel vastaspooltel seda järjepidevalt kohaldada. Need parameetrid peaksid samuti võimaldama kohandada eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummat olenevalt keskse vastaspoole struktuurist ja sisemisest korraldusest, tema tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning tema aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete ning kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuurist. Igale parameetrile tuleks määrata protsendipunktides väljendatud väärtus. Kõigi parameetrite summa peaks andma keskse vastaspoole riskipõhise kapitali protsendimäära, mida kasutatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummana, mida kesksed vastaspooled peavad kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit.

(4)

Selleks et võtta arvesse keskse vastaspoole struktuuri ja sisemist korraldust ning tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, peaks keskne vastaspool hindama kliiritavate varaklasside laadi ja keerukust, muude finantsturutaristute ja finantsasutuste suhtes olevate vastastikuste sõltuvuste arvu ja keerukust, oma sisemise korralduse tõhusust, riskijuhtimisraamistiku usaldusväärsust ning keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavate pooleliolevate oluliste parandusmeetmete arvu.

(5)

Selleks et võtta arvesse kesksete vastaspoolte aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete ning kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuuri, peaks keskne vastaspool hindama riske, mis on seotud tema otsese või kaudse omandi- ja kapitalistruktuuriga, keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna tasus sisalduvaid finantsstiimuleid, samuti seda kuivõrd osalevad kliirivad liikmed ja kliendid keskse vastaspoole riskijuhtimises.

(6)

Kesksed vastaspooled peaksid eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma korrapäraselt läbi vaatama, tagamaks, et see summa on jätkuvalt asjakohases suurusjärgus, sealhulgas pärast olulist muutust keskse vastaspoole riskipõhistes kapitalinõuetes, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (2) artikli 16 lõike 2 kohaselt.

(7)	Tarbetu koormuse vältimiseks ei tohiks keskselt vastaspoolelt nõuda metoodika konkreetsete parameetrite alusel arvutuste tegemist, kui ta otsustab vabatahtlikult kohaldada täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite maksimumsummat, mis on 25 %.

(8)

On oluline, et kohustuste mittetäitmise stsenaariumi korral jaotataks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma õiglaselt. Kesksed vastaspooled, kes on loonud kliiritavate finantsinstrumentide eri klasside jaoks rohkem kui ühe tagatisfondi, peaksid seetõttu jaotama eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma tagatisfondide vahel proportsionaalselt iga tagatisfondi suurusega. Muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumiga stsenaariumi korral peaks kahjumi katmiseks olema kättesaadav kogu eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma.

(9)

Sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida kesksed vastaspooled peavad kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks kajastama selliste erinevate parameetrite suhtelist tähtsust, mis kajastavad keskse vastaspoole sisemist korraldust, tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning tema sidusrühmade stiimulite struktuuri nõuetekohase riskijuhtimise stiimulite tugevdamise seisukohast. Seega, ilma et see piiraks miinimum- ja maksimumprotsente, mida kohaldatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kindlaksmääramiseks, peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kindlaksmääramiseks kohaldatav protsendimäär olema igale parameetrile määratud kõigi protsendipunktide kumulatiivne summa. Iga parameetri suhtes kohaldatav protsendimäär peaks olema asjaomaste kvantitatiivsete näitajate summa. Keskse vastaspoole riskide ja keerukuse hindamise kõige olulisematele parameetritele tuleks määrata lai kvantitatiivsete näitajate vahemik, seevastu parameetritele, mis käivad keskse vastaspoole konkreetse riskiaspekti kohta, tuleks määrata kitsam vahemik.

(10)

Täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite säilitamise metoodika peaks võimaldama kesksetel vastaspooltel leevendada selliste täiendavate vahendite nõude mõju, võimaldades neil investeerida neid lisavahendeid muudesse varadesse kui need, mida käsitletakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud kesksete vastaspoolte investeerimispoliitikas, tingimusel et kõnealused kesksed vastaspooled rakendavad finantsseisundi taastamise meetmete rakendamiseks asjakohaseid menetlusi, millega maandatakse riski, et sellised varad ei ole kohe kättesaadavad.

(11)

On vaja leevendada täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mõju kesksetele vastaspooltele. Seepärast tuleks kesksete vastaspoolte investeerimisvõimalused täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite säilitamisel viia osaliselt kooskõlla selliste varade loeteluga, mida kesksed vastaspooled aktsepteerivad kliirivate liikmete tagatisena. See lähenemisviis tagaks jätkuvalt, et kesksetel vastaspooltel on asjakohane raamistik ja kord, mis võimaldab juhtida riske, mis on seotud nende varadega ja nende stressiolukorras likvideerimisega. Mõned tagatisena aktsepteeritavad varad peaksid siiski jääma aktsepteeritavate investeeringute nimekirjast välja, sest neid ei saa pidada piisavalt likviidseks või need tekitaksid keskse vastaspoole omavahenditele ülemäärase krediidi- ja tururiski ning seetõttu ei saa neid käsitada keskse vastaspoole investeeringuks sobivana.

(12)

Kui eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mis on investeeritud muudesse kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud varadesse, ei ole kohe kättesaadav, peaksid kesksed vastaspooled pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit teavitama sellest oma pädevat asutust ja oma kliirivaid liikmeid. Sellisel juhul peaks kesksetel vastaspooltel olema õigus nõuda eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasumma katmiseks rahalist panust kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt. Sellised panused tuleks jaotada õiglaselt ja proportsionaalselt.

(13)

Kesksed vastaspooled peaksid hüvitama kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele rahalise panuse, mille need kliirivad liikmed tegid, et katta eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadav lisasumma. Selleks et piirata kesksete vastaspoolte kohustusi täitvate kliirivate liikmete riskipositsiooni ja tagada, et nad suudavad toime tulla mis tahes tulevaste rahaliste panuste tegemisega, peaks selline hüvitamine toimuma mõistliku aja jooksul rahas ja samas vääringus, milles rahaline panus anti. Tagasimaksed tuleks teha alles pärast seda, kui kesksed vastaspooled on täitnud muud maksekohustused. Kui tagasimakset ei tehta mõistliku aja jooksul, peaksid kesksed vastaspooled tasuma võlgnetavate summade korvamise stiimulina nendelt summadelt aastaintressi.

(14)

Liidu kesksete vastaspoolte rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks analüüsis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid norme ja nende tavasid, samuti rahvusvahelisi suundumusi seoses kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahendusega. Nende analüüside põhjal järeldas ESMA, et liidu kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummade arvutamiseks kavandatud metoodika ei peaks kahjustama rahvusvaheliselt tegutsevate liidu kesksete vastaspoolte konkurentsivõimet.

(15)	Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(16)

ESMA töötas tehniliste standardite eelnõu välja koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpankade Süsteemiga. ESMA on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikliga 10 korraldanud avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamine ja jaotamine

1. Kesksed vastaspooled korrutavad määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõikes 14 osutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamiseks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 (4) kohaselt arvutatud riskipõhised kapitalinõuded kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimääraga „P“, mis on kindlaks määratud artikli 2 kohaselt.

2. Kesksed vastaspooled vaatavad lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite protsendimäära ja lisasumma kindlaksmääramise läbi pärast iga olulist muudatust oma riskipõhistes kapitalinõuetes, mis on arvutatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaselt, ning vähemalt kord aastas.

3. Kesksed vastaspooled, kes otsustavad eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamiseks vabatahtlikult kohaldada määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõikes 14 osutatud maksimummäära, mis on 25 %, ei pea käesoleva määruse artiklis 2 osutatud protsendimäära kindlaks määrama.

4. Kesksed vastaspooled, kes on loonud kliiritavate finantsinstrumentide eri klasside jaoks rohkem kui ühe tagatisfondi, jaotavad lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma tagatisfondide vahel proportsionaalselt iga tagatisfondi suurusega. Kesksed vastaspooled esitavad jaotuse oma bilansis eraldi real. Kesksed vastaspooled kasutavad tagatisfondile määratud lisasummasid selliste kohustuste täitmata jätmiste korral, mis tekivad turusegmentides, mis on tagatisfondis märgitud. Muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral jaotavad kesksed vastaspooled lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma täies ulatuses kahjumile, mis on tulenenud muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumist.

Artikkel 2

Keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära kindlaksmääramine

Kesksed vastaspooled arvutavad artikli 1 lõikes 1 osutatud keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära lisas esitatud valemite järgi.

Artikkel 3

Kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma säilitamine

1. Kesksed vastaspooled annavad viivitamata oma pädevale asutusele kirjalikult sellest teada, kui eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma langeb allapoole artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud nõutavat lisasummat, ja kui seda lisasummat hiljem vähendatakse. Kõnealuses kirjalikus teates täpsustatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma jääkosa ja teavitatakse pädevat asutust sellest, kas teate esitamisele järgneva viie tööpäeva jooksul on oodata selle summa edasist vähenemist. Kirjalikus teates esitatakse ka põhjused, miks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma on langenud allapoole nõutavat lisasummat, ning esitatakse selle summa taastamiseks võetavate meetmete põhjalik kirjeldus ja ajakava.

2. Kesksed vastaspooled kasutavad määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõike 14 kohaldamisel ainult eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma jääki siis, kui üks või mitu kliirivat liiget jätab kohustused täitmata või esineb muu kui kohustuste mittetäitmise juhtum, aga asjaomane keskne vastaspool ei ole veel jõudnud artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite kogu lisasummat taastada.

3. Kesksed vastaspooled taastavad eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud esimesest kirjalikust teatest.

4. Kui artikli 2 kohaselt kindlaks määratud protsendimäär on suurem kui 10 %, võivad kesksed vastaspooled investeerida nõutud täiendavate eelrahastatud omavahendite ülejäänud osa kulda ja finantsinstrumentidesse, mida käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohaselt väga likviidse tagatisena, tingimusel et:

a)	sellised varad sisalduvad kesksete vastaspoolte tagatispoliitikas;

b)	sellised varad ei ole pangatagatised, tuletisinstrumendid ega aktsiad;

c)	asjaomased kesksed vastaspooled on kehtestanud käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud menetlused.

Artikkel 4

Finantsseisundi taastamise meetmete kohaldamise menetlused juhuks, kui lisasumma ei ole kohe kättesaadav

1. Kesksed vastaspooled teavitavad viivitamata oma pädevat asutust ja oma kliirivaid liikmeid asjaolust, et pärast mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit ei ole artikli 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kohe kättesaadav. Samuti esitavad nad oma pädevale asutusele ja kliirivatele liikmetele eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasumma üksikasjaliku kirjelduse ja mittekättesaadavuse põhjuse.

2. Kui kesksed vastaspooled koguvad pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit rahalisi vahendeid kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt, võrdub see summa eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasummaga ja asjaomased kesksed vastaspooled jaotavad selle summa kohustusi täitvate kliirivate liikmete vahel proportsionaalselt nende osamaksudega tagatisfondi.

Artikkel 5

Menetlus, mille alusel makstakse hüvitist kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele, kes andsid rahalise panuse juhul, kui lisasumma ei ole kohe kättesaadav

1. Kesksed vastaspooled võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha hüvitismakseid kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele, kes on kesksele vastaspoolele andnud rahalise panuse kooskõlas artikli 4 lõikega 2. Selleks muudavad nad artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma investeerimiseks kasutatud varad rahaks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast vahendite mittekättesaadavuse kohta artikli 4 lõikes 1 osutatud teate esitamist.

2. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, hakkavad kesksed vastaspooled kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele hüvitismakseid tegema mõistliku aja jooksul ja jätkavad seda kuni kõik summad on korvatud.

3. Kõik kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele võlgnetavad summad makstakse tagasi rahas ja samas vääringus, milles oli kohustusi täitvate kliirivate liikmete rahaline panus kesksele vastaspoolele.

4. Kesksed vastaspooled maksavad kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele võlgnetavad summad pärast seda, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tegevuskulud on teenindatud;

b)	kõik võlgnetavad ja tasumisele kuuluvad võlakohustused on tasutud;

c)	komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/450 (5) artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul makstavad hüvitised on makstud.

5. Kesksed vastaspooled maksavad võlgnetavatelt summadelt aastaintressi, kui täies ulatuses tagasimaksmiseks kulub rohkem kui 120 tööpäeva alates kuupäevast, mil algselt finantsseisundi taastamise meetmega nõuti kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt rahalist panust. Intressimääraks kehtestatakse viivisintressimäär, mis arvutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artikliga 99.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 22, 22.1.2021, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 152/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 37).

(5) Komisjoni 25. novembri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/450, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks, millises järjekorras peavad kesksed vastaspooled maksma määruse (EL) 2021/23 artikli 20 lõikes 1 osutatud hüvitist, maksimaalne aastate arv, mille jooksul kõnealused kesksed vastaspooled peavad kasutama osa oma aastakasumist kõnealuste maksete tegemiseks selliste instrumentide omanikele, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes, ning maksimaalne kasumiosa, mida kasutatakse kõnealuste maksete tegemiseks (EÜT L 67, 3.3.2023, lk 5).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

LISA

1. Üldised juhised

Keskne vastaspool arvutab keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära, millele on osutatud artikli 1 lõikes 1, järgmise valemi järgi:

kus:

„A“ = parameetrid A1–A5, mis keskne vastaspool arvutab kooskõlas käesoleva lisa punktidega 2–6;

„B“ = parameetrid B1–B3, mis keskne vastaspool arvutab kooskõlas käesoleva lisa punktidega 7–9.

Parameetrid A 1–A 5 kajastavad keskse vastaspoole struktuuri, sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning parameetrid B 1–B 3 kajastavad keskse vastaspoole aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete, sealhulgas kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuuri.

Lõplik protsendimäär („P“) ümardatakse lähima täisarvuni.

2. Kliiritud varaklasside laad ja keerukus

Parameeter A 1 tähistab kliiritud varaklasside laadi ja keerukust. Parameeter A 1 jääb vahemikku 1–7 %. Parameeter A 1 arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I assets kajastab keskse vastaspoole kliiritavate eri varaklasside arvu. I assets väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus N assets = keskse vastaspoole kliiritud eri varaklasside arv;

I FX kajastab keskse vastaspoole kliiritavate vääringute arvu. I FX väärtus on 1 %, kui keskne vastaspool kliirib varasid või pakub arveldust rohkem kui ühe vääringuga, ja muul juhul 0 %;

I settl kajastab tuletisinstrumentide arveldusviisi. I settl väärtus on 1 %, kui keskne vastaspool pakub tuletislepingute füüsilist arveldust, ja muul juhul 0 %.

3. Keskse vastaspoole suhted muude finantsturutaristute ja finantsasutustega ning vastastikused sõltuvused nende suhtes

Parameeter A 2 tähistab keskse vastaspoole suhteid muude finantsturutaristute ja finantsasutustega ning vastastikusi sõltuvusi nende suhtes. Parameeter A 2 jääb vahemikku 0–2 %. Parameeter A 2 arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I FMI kajastab vastastikuste sõltuvuste arvu. I FMI väärtus on 1 %, kui kesksel vastaspoolel on kauplemiskohtade, maksesüsteemide ja arveldussüsteemide suhtes rohkem kui viis vastastikust sõltuvust, ning muul juhul 0 %;

I CMs kajastab keskse vastaspoole kliirivate liikmete koondumist. I CMs väärtus on 1 %, kui keskse vastaspoole viis peamist kliirivat liiget esindavad kõigi teenuste ja tagatisfondide peale kokku rohkem kui 40 % keskse vastaspoole eelrahastatud vahenditest, ning muul juhul 0 %. Keskne vastaspool määrab viie peamise kliiriva liikme osakaalu kindlaks aasta keskmise põhjal.

4. Keskse vastaspoole sisemine korraldus

Parameeter A 3 tähistab keskse vastaspoole sisemise korralduse tõhusust. A 3 väärtus jääb vahemikku 0–5 %. Parameeter A 3 arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I Riskco kajastab juhtorgani ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 kohaselt moodustatud riskikomitee vahelist suhtlust. I RiskCo väärtus on 2 %, kui keskse vastaspoole juhtorgan on viimase kolme aasta jooksul teinud rohkem kui kolm otsust, milles riskikomitee soovitust või soovitatud seisukohta ei järgitud, ja muul juhul 0 %;

I reporting kajastab aruandlustaset mudeli valideerimisel. I reporting väärtus on 0 %, kui mudel valideeritakse mudeli väljatöötamisest struktuuriliselt sõltumatult, ja muul juhul 1 %;

I Riskstaff kajastab riskijuhtimise funktsiooni täitma määratud töötajate osakaalu. I Riskstaff väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus P risk = riskijuhtimise täistööaja ekvivalentide osakaal keskse vastaspoole täistööaja ekvivalendis, sealhulgas edasiantud funktsioonid. I Riskstaff väärtus on 2 %, kui P risk võrdub 0 %-ga, ja 0 %, kui P risk võrdub 20 %-ga.

5. Keskse vastaspoole riskijuhtimise raamistiku usaldusväärsus

Parameeter A 4 tähistab keskse vastaspoole riskijuhtimise raamistiku usaldusväärsust. A 4 väärtus jääb vahemikku 0–8 %. Parameeter A 4 arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I BT kajastab keskse vastaspoole tagatiste asjakohasust, mida on hinnatud tema järeltestidega. I BT väärtus jääb vahemikku 0–4 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus P BT = keskse vastaspoole kliirimiskontode protsent, mis arvutatakse kriteeriumile vastavate kliirimiskontode arvuna võrrelduna keskse vastaspoole selliste kliirimiskontode koguarvuga, mille puhul jäävad tagatise järeltestide tulemused viimase 12 kuu jooksul alla Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase miinimumnõude, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (1) artiklis 24. I BT väärtus on 4 %, kui P BT on 100 %;

I incident kajastab keskse vastaspoole tegelikku toimimist, mis põhineb kauplemiste arvul. I incident väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus N days = nende päevade arv, mil keskne vastaspool ei suutnud viimase 12 kuu jooksul kahe või enama tunni vältel uusi tehinguid töödelda. I incident väärtus on 2 %, kui N days = 10 päeva;

I payments kajastab keskse vastaspoole tegelikku toimimist, mis põhineb maksete arvul. I payments väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus N days = nende päevade arv, mil keskne vastaspool ei suutnud viimase 12 kuu jooksul kahe või enama tunni vältel makseid töödelda või saada. I payments väärtus on 2 %, kui N days = 10 päeva.

6. Keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavad pooleliolevad parandusmeetmed

Parameeter A 5 tähistab keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavate pooleliolevate oluliste parandusmeetmete arvu. A 5 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. A 5 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I reco kajastab usaldatavusnõuetega seotud pooleliolevaid meetmeid. I reco väärtus on 2 %, kui kesksel vastaspoolel on pädeva asutuse järelduste põhjal pooleli vähemalt üks oluline parandusmeede, mille puhul keskne vastaspool ületas paranduskavas pädeva asutuse seatud tähtaega, ning muul juhul 0 %.

Selle valemi kohaldamisel käsitatakse parandusmeedet olulisena, kui keskne vastaspool või asjaomane pädev asutus on määranud sellele parandusmeetmetele keskse vastaspoole sisemise olulisuse maatriksi või pädeva asutuse enda klassifikatsiooni alusel kõrgeima prioriteedi.

7. Keskse vastaspoole omandi- ja kapitalistruktuur ning kasumlikkus

Parameeter B 1 tähistab keskse vastaspoole omandi- ja kapitalistruktuuri. B 1 väärtus jääb vahemikku 0–4 %. B 1 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I majority kajastab keskse vastaspoole emaettevõtja laadi. I majority väärtus on 2 % juhul, kui kesksel vastaspoolel on emaettevõtja, v.a riigi omandis olevad grupid, reitinguta või investeerimisjärgu krediidireitingust madalama reitinguga, ja muul juhul 0 %. Reiting on üksuse ametliku reitinguagentuuri antud halvim reiting;

I support kajastab keskse vastaspoole emaettevõtja toetust. I support väärtus on 0 %, kui keskne vastaspool saab emaettevõtjalt kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi jaoks olulist finantstoetust, milles on lepinguliselt kokku lepitud, sealhulgas kokkulepitud liinid või kindlustuslepingud, ja muul juhul 2 %.

8. Kõrgema juhtkonna tasustamine

Parameeter B 2 tähistab seda, mil määral saab kõrgema juhtkonna tasu lepinguliselt mõjutada kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral. B 2 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. B 2 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I %amount kajastab kõrgema juhtkonna kogu muutuvtasu osakaalu, mille suhtes kohaldatakse tagastamisklausleid. I %amount väärtus jääb vahemikku 0–1 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus P amount = keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna aastase muutuvtasu protsent, mille suhtes kohaldatakse tagastamisklausleid kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral. I %amount väärtus on 1 %, kui P amount on 0 %;

I %staff kajastab nende kõrgema juhtkonna töötajate osakaalu, kelle suhtes kohaldatakse kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumist tuleneva kahjumi korral tagastamisklausleid. I %staff väärtus jääb vahemikku 0–1 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus P %staff = keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna protsent, väljendatuna protsendina aasta keskmisest täistööajale taandatud kõrgemast juhtkonnast, kelle suhtes kohaldatakse muutuvtasu tagastamisklauslit.

9. Kliirivate liikmete ja klientide osalemine keskse vastaspoole riskijuhtimises

Parameeter B 3 tähistab kliirivate liikmete ja klientide osalemist keskse vastaspoole riskijuhtimises. B 3 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. B 3 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

I investment kajastab kliirivate liikmete ja klientide osalemist investeerimisotsuste tegemises. I investment väärtus on 0 %, kui kliirivad liikmed osalevad investeerimisotsuses ja kannavad osa võimalikust kahjumist, ning muul juhul 1 %. I investment väärtuse näitaja kindlaksmääramisel käsitavad kesksed vastaspooled kliirivaid liikmeid investeerimisotsuses osalevana, kui nendega konsulteeritakse kas keskse vastaspoole investeerimispoliitika heakskiitmisel või iga üksiku investeerimisotsuse tegemisel;

I incentives kajastab kliirivate liikmete stiimuleid kohustuste täitmata jätmise haldamise menetluses. I incentives väärtus on 0 %, kui kliirivatel liikmetel on stiimuleid osaleda kohustuste täitmata jätmise haldamise menetluses, ja muul juhul 1 %

(1) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 41).

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/839, 19. aprill 2023, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala, aruandlus- ja täitmisnõuete lihtsustamise ning liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärkide kehtestamise osas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/840, 25. november 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 14 kohaselt kasutatavat eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodikat ( 1 )	29
	OTSUSED
*	Komisjoni otsus (EL) 2023/841, 19. aprill 2023, komisjoni esindajate Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti haldusnõukogusse ja eelarvekomiteesse ametisse nimetamise kohta	39

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 107

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 21. aprill 2023