(1)

2020. aasta oktoobris kehtestati Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2020/1408 (2) lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes. Kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on HRVst pärit impordi puhul vahemikus 9,2–19 %, Taiwanist pärit impordi puhul vahemikus 4,1–7,5 % ning Indoneesiast pärit impordi puhul 17,3 %. Nende tollimaksude kehtestamise aluseks olnud uurimine (edaspidi „esialgne uurimine“) algatati 2019. aasta augustis (3).

(2)

17. juunil 2022 sai komisjon alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohase taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Türgi Vabariigist (edaspidi „Türgi“) lähetatud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte.

(3)

Taotluse esitas Euroopa teraseühendus EUROFER (edaspidi „taotluse esitaja“).

(4)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Indoneesiast ja Türgist liitu suunduva ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis on toimunud pärast kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide suhtes meetmete kehtestamist. Taotluses esitatud andmed näitasid kaubandusstruktuuri märkimisväärset muutust, sealhulgas seda, et oluliselt suurenes kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise peamise tooraine ehk roostevabast terasest slääbide eksport Indoneesiast Türgisse ning kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide eksport Türgist liitu. Muutus näis seisnevat selles, et kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid lähetati liitu Türgi kaudu pärast Türgis kokkupanemist või valmistamist. Tõenditest ilmnes, et sellist kokkupanemist või valmistamist alustati kehtivate tollimaksude kehtestamise aluseks olnud dumpinguvastase uurimise algatamise ajal ning et kõnealusel tegevusel ei olnud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamine.

(5)

Lisaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide väärtus moodustas vähemalt 60 % kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide osade koguväärtusest ning et kokkupanemise või valmistamise käigus osadele lisandunud väärtus oli alla 25 % tootmiskuludest.

(6)

Samuti sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomane tava, protsess või toiming ohustas nii koguste kui ka hindade tõttu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju. Selgus, et liidu turule on jõudnud suur kogus imporditud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Lisaks oli piisavalt tõendeid, mis näitasid üldiselt, et kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import toimus kahjustavate hindadega.

(7)

Taotlus sisaldas ka piisavalt tõendeid selle kohta, et kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle imporditi dumpinguhindadega, võrreldes kõnealuste toodete puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtusega.

(8)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on kuumvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), välja arvatud mitte rullides tooted laiusega vähemalt 600 mm ja paksusega üle 10 mm, mis rakendusmääruse (EL) 2020/1408 jõustumise kuupäeval kuulusid HS-koodide 7219 11, 7219 12, 7219 13, 7219 14, 7219 22, 7219 23, 7219 24, 7220 11 ja 7220 12 alla ning on pärit Indoneesiast (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes praegu kehtivaid meetmeid kohaldatakse.

(9)

Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis praegu kuulub HS-koodide 7219 11, 7219 12, 7219 13, 7219 14, 7219 22, 7219 23, 7219 24, 7220 11 ja 7220 12 alla, kuid on lähetatud Türgist, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (TARICi koodid 7219110010, 7219121010, 7219129010, 7219131010, 7219139010, 7219141010, 7219149010, 7219221010, 7219229010, 7219230010, 7219240010, 7220110010 ja 7220120010 (edaspidi „uurimisalune toode“).

(10)

Uurimisest nähtus, et Indoneesiast liitu eksporditud kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel ning Türgist lähetatud kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel, olenemata sellest, kas need on Türgist pärinevad või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugused kasutusalad ja seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(11)

Pärast teavitamist väitis Euroopa kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importija ja kasutaja Marcegaglia Specialties S.P.A. (edaspidi „Marcegaglia“), et kogu tema Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import, mis põhines Indoneesiast pärinevatel slääbidel, koosnes rullterasest kuumvaltsitud roostevabadest teraslehtedest ja -rullidest, mille jaoks liidus vaba turg peaaegu puudub. Kõnealune äriühing tegi vaatlusaluse toote puhul vahet valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel ning rullterasest kuumvaltsitud roostevabadel teraslehtedel ja -rullidel. Rullterasest kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle tuleb enne nende edasist töötlemist söövitada ja lõõmutada, mistõttu saavad neid kasutada üksnes ümbervaltsijad. Marcegaglia väitis, et ta on liidus ainus sõltumatu, vertikaalselt integreerimata ümbervaltsija. Seega, kuna Türgist imporditud toode piirdus rullterasest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega, siis liidu tootjate toodetud ja vabal turul müüdavate valgest lehtmaterjalist kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega konkurents puudus.

(12)

Komisjon tuletas meelde, et uurimise eesmärk on kindlaks teha, kas meetmetest kõrvalehoidmine toimus. Käesoleva uurimise kontekstis puudus õiguslik alus meetmete kohaldamisalasse kuuluvate toodete läbivaatamiseks. Tootevalik määrati kindlaks algses uurimises ning see hõlmas kõiki toote määratluse alla kuuluvaid kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Täpsemalt leiti esialgses uurimises, et rullterasel ja valgel lehtmaterjalil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused, et need on omavahel asendatavad ja kuuluvad toote määratluse alla (4). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(13)

Pärast teavitamist väitsid Türgi eksportiv tootja Çolakoğlu Metalurji A.Ş. (edaspidi „Çolakoğlu“) ja Türgi Vabariigi valitsus, et komisjon oleks pidanud uurimise ulatust laiendama nii, et see hõlmaks ka Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide töötlemist liidus kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks.

(14)

Nagu on selgitatud põhjenduses 31, tuletas komisjon meelde, et kuigi kõnealune tava ei kuulu käesoleva uurimise alla, võtab ta selle väite teadmiseks ja analüüsib täiendavalt, kas ta peaks võtma täiendavaid meetmeid, kui see tava leiab kinnitust.

(15)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2022/1310 (5) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise ning kehtestas Türgist lähetatud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordile registreerimisnõude, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte.

(16)

Çolakoğlu väitis, et piisavate tõendite puudumise tõttu ei olnud uurimise algatamine põhjendatud ja seetõttu tuleks uurimine viivitamata lõpetada.

(17)

Çolakoğlu väitis, et kaubandusstruktuur ei ole muutunud, sest kuna kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import Indoneesiast ei ole vähenenud, ei tõenda Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suurenemine, mis ei saa asendada Indoneesiast pärit importi, iseenesest kaubandusstruktuuri muutumist.

(18)

Samuti väitis ta, et Türgis toimuv tava, protsess või toiming ei kuulu ühessegi alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus kirjeldatud kategooriasse. Eelkõige puudusid positiivsed tõendid selle kohta, et Indoneesiast pärinevad kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid lähetati liitu Türgi kaudu, samuti ei olnud tõendeid müügistruktuuri ja -kanalite ümberkorraldamise kohta. Lisaks ei saanud seda tava, protsessi või toimingut liigitada toote mõningaseks muutmiseks, sest uurimisalune toode on tootmisahela järgmise etapi toode ning seega teistsugune toode kui selle sisendmaterjalid, ega kokkupanemiseks, eelkõige seetõttu, et uurimisalune toode ja roostevabast terasest slääbid ei kuulu ühte ja samasse tariifirubriiki.

(19)

Çolakoğlu väitis, et investeerimine roostevaba terase tootmisvõimsusesse on majanduslikult õigustatud, võttes arvesse nõudlust roostevabast terasest toodete järele Türgis.

(20)

Samuti väitis Çolakoğlu, et kahju ei ole tekitatud ja parandavat mõju ei ole ohustatud, sest i) 1 % turuosaga ei ole Türgist pärit import piisavalt oluline, et ohustada tollimaksu parandavat mõju, ja ii) tollimaksu parandava mõju ohustamise korral ei tuleneks see mitte Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordist, vaid pigem Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordist, mis jätkus pärast meetmete kehtestamist, ning sellest, et liidu tootjad töötlesid Indoneesiast imporditud terasslääbid kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks.

(21)

Lisaks väitis Çolakoğlu, et meetmete laiendamine Türgile oleks liidu huvidega vastuolus, sest see tooks kaasa edasise hinnatõusu, mis mõjutaks lõppkokkuvõttes negatiivselt lõppkasutajaid ja tarbijaid.

(22)

Çolakoğlu väitis ka, et liidu tootjad tegid samu toiminguid ehk töötlesid Indoneesiast pärinevad roostevabast terasest slääbid liidus kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, isegi suuremas ulatuses kui Türgis. Seetõttu taotles ta uurimise lõpetamist või teise võimalusena uurimise laiendamist, nii et see hõlmaks Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide töötlemist liidus kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks.

(23)

Sarnaseid märkusi saadi ka Marcegaglialt ja Türgi Vabariigi valitsuselt.

(24)

Lisaks sellele väitis Marcegaglia, et Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide import nende edasiseks töötlemiseks Türgis oli majanduslikult õigustatud toiming, mille eesmärk oli mitmekesistada tarneallikaid.

(25)

Komisjon leidis, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et pärast esialgse uurimise algatamist ja meetmete kehtestamist muutus Indoneesiast ja Türgist liitu suunduva ekspordiga seotud kaubandusstruktuur. Täpsemalt näitasid taotluses esitatud andmed kaubandusstruktuuri muutust selles mõttes, et oluliselt suurenes kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise peamise tooraine ehk roostevabast terasest slääbide eksport Indoneesiast Türgisse ning kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide eksport Türgist liitu.

(26)

Türgis teostatava tava, protsessi või toimingu kohta leidis komisjon, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid Türgis teostatud kokkupanemise/valmistamise toimingute kohta, mis on üks alusmääruse artikli 13 lõikes 2 konkreetselt nimetatud tavadest, ning et need toimingud põhinesid Indoneesiast pärineva peamise sisendmaterjali, st roostevabast terasest slääbide kasutamisel. Uurimisaluse toote ja selle peamiste sisendmaterjalide tariifne klassifikatsioon või selle muutumine ei ole asjakohane selle kindlakstegemisel, kas kokkupanemine/valmistamine kujutab endast kõrvalehoidmist või mitte.

(27)

Taotluses esitati ka piisavalt tõendeid selle kohta, et ilmselgelt puudus muu majanduslik õigustus peale tollimaksude kehtestamise, eelkõige kuna kõnealuste toimingute tagajärjel muutusid logistikatoimingute kulud ja teenustasud keerukamaks. Uurimise käigus analüüsiti Çolakoğlu ja Marcegaglia väiteid täiendavalt ja neid käsitletakse allpool punktis 2.4.

(28)

Komisjon leidis, et taotlus sisaldas ka piisavalt tõendeid selle kohta, et nende tavade tõttu oli kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete parandav mõju nii koguste kui ka hindade tõttu ohustatud. Eelkõige sisaldas taotlus piisavalt tõendeid, mis näitasid, et kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import toimus esialgse uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast madalamate hindadega. Uurimise käigus analüüsiti täiendavalt neid väiteid, sealhulgas väiteid Türgi impordi osakaalu kohta.

(29)

Seoses liidu huvi käsitlevate väidetega tuletas komisjon meelde, et liidu huvi ei võeta alusmääruse artikli 13 kohaste uurimiste algatamisel arvesse.

(30)

Eeltoodut silmas pidades lükkas komisjon tagasi väited, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, põhjendamaks uurimise algatamist.

(31)

Seoses Çolakoğlu märkustega, mis puudutavad seda, et Indoneesiast liitu imporditud slääbid võidakse töödelda liidus kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, märkis komisjon, et selline tava ei kuulu käesoleva uurimise alla. Algatamismääruses piirati uurimine tõepoolest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordiga Türgist liitu ja Türgis teostatavate töötlemistoimingutega. Komisjon võttis Çolakoğlu esitatud väite siiski teadmiseks ja analüüsib, kas roostevabast terasest slääbide import Indoneesiast liitu võiks olla eraldiseisva meetmetest kõrvalehoidmise osa. Komisjon hakkas Indoneesiast liitu saabuvat roostevabast terasest slääbide importi jälgima ja Eurostati andmetel lõpetati see import 2022. aasta oktoobris.

(32)

Pärast teavitamist väitis Çolakoğlu, et kuna komisjon jättis paljud uurimise käigus esitatud väited arvesse võtmata, rikkus ta Çolakoğlu kaitseõigust vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 7 ja ELi toimimise lepingu artiklile 296 ning õigust heale haldusele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 41. Eelkõige leidis Çolakoğlu, et tema õigust heale haldusele on rikutud seetõttu, et komisjon ei laiendanud uurimist Indoneesiast otse liitu imporditud roostevabast terasest slääbidele.

(33)

Komisjon tuletas meelde, et ta teavitas 30. jaanuaril 2023 huvitatud isikuid tema järelduste aluseks olnud olulistest faktidest ja kaalutlustest. Kõigile isikutele anti märkuste esitamiseks aega 15 päeva. Kõiki Çolakoğlu ja teiste huvitatud isikute esitatud väiteid kaaluti, kuid see ei tähenda, et kõiki esitatud väiteid tuleks teavitamisdokumendis sõnaselgelt käsitleda (6). Komisjon peab oma tähelepanekuid ja järeldusi nõuetekohaselt põhjendama ja üksikasjalikult selgitama, nagu ta seda teavitamisdokumendis tegi. Pärast teavitamist esitas Çolakoğlu märkusi ja talle võimaldati ärakuulamine. Nagu allpool täpsustatud, võttis komisjon kõiki esitatud märkusi nõuetekohaselt arvesse. Seoses Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide impordiga liitu tuletas komisjon meelde, et ta selgitas teavitamisel nõuetekohaselt (nagu on kajastatud eespool põhjenduses 31) neid põhjusi, miks see väidetav tava ei kuulu käesoleva uurimise alla. Erinevalt Çolakoğlu väitest ei kasutanud komisjon ka kaalutlusõigust, sest algatamismäärus võimaldas tal uurida üksnes muid võimalikke meetmetest kõrvalehoidmise tavasid, mis leiavad aset väljaspool liitu, eelkõige Türgis. Seetõttu leidis komisjon, et Çolakoğlu kaitseõigusi austati täielikult, ja lükkas väite tagasi.

(34)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2022 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperiood kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutumist pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 kestnud ajavahemiku kohta (edaspidi „aruandeperiood“), et uurida, kas import ohustas hindade ja/või koguste tõttu kehtivate meetmete parandavat mõju ning kas esines dumpingut.

(35)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Indoneesia ja Türgi ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning ELi-Türgi assotsiatsiooninõukogu presidendile.

(36)

Lisaks palus komisjon Türgi esindusel Euroopa Liidu juures esitada talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest lisaks taotluse esitaja poolt taotluses nimetatud Türgi eksportivatele tootjatele.

(37)

Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Türgi tootjatele/eksportijatele ning küsimustikud Indoneesia tootjatele/eksportijatele ja liidu importijatele.

(38)

Viis Türgis asutatud äriühingut esitasid vabastamistaotluse vormid. Need olid järgmised:

(39)

Lisaks vastas küsimustikule liidu importija ja kasutaja Marcegaglia.

(40)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmine või puuduliku, väära või eksitava teabe esitamine võib kaasa tuua alusmääruse artikli 18 kohaldamise ja järelduste tegemise kättesaadavate faktide alusel.

(41)

Ärakuulamine Marcegaglia osavõtul toimus 4. oktoobril 2022.

(42)

Pärast teavitamist 30. jaanuaril 2023 toimus 8. veebruaril 2023 ärakuulamine Marcegaglia osavõtul ja 10. veebruaril 2023 Çolakoğlu osavõtul.

(43)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 tuleks väidetava meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks analüüsida järgmist:

(44)

Taotluses väideti, et vaatlusalune toode lähetati Türgist liitu pärast Türgis toimunud kokkupanemist/valmistamist. Sellega seoses analüüsis komisjon täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja eelkõige

(45)

Nagu on märgitud põhjenduses 38, taotles viis Türgis asutatud äriühingut meetmetest vabastamist, kui neid laiendatakse Türgile.

(46)

Neist kolme – Saritas, UCAS ja AST – ei peetud eksportivateks tootjateks. Pärast nende äriühingute taotlustes esitatud teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et kuigi äriühingud on uurimisaluse toote ostmise ja edasimüügiga seotud, ei valmista ega tooda nad seda. Uurimisalune toode osteti teistelt üksustelt, kes olid tegelikud tootjad. Järelikult ei saanud neid äriühinguid tootjateks liigitada. Alusmääruse artikli 13 lõikes 4 on sätestatud, et ainult tootjad saavad taotleda vabastust dumpinguvastaste tollimaksude laiendamisest. Seda korrati algatamismääruse põhjenduses 27, milles on sõnaselgelt märgitud, et vabastust võib võimaldada ainult uurimisaluse toote tootjatele Türgis. Kuna leiti, et need äriühingud ei ole tootjad, ei olnud neil seega õigust vabastust taotleda.

(47)

Poyrazi puhul sai komisjon väga puuduliku vastuse, sest suurem osa vabastamistaotluse küsimustiku vormist puudus täielikult või oli mittetäielik. Pärast puudustele viitava kirja saamist esitas äriühing vastuse, kuid vajalik teave oli endiselt väga puudulik või puudus. Seepärast teatas komisjon äriühingule, et kavatseb kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1, et teha kindlaks, kas see äriühing on tootja alusmääruse artikli 13 lõike 4 tähenduses. Äriühing selgitas oma vastuses, miks ta ei esitanud täielikumat teavet, ning kutsus komisjoni üles koguma oma ruumides rohkem andmeid. Äriühing ei esitanud täiendavat teavet, mis parandaks või täiendaks küsimustiku puudulikult täidetud osi.

(48)

Kuigi vastuses esitatud teave ei olnud täielik, kinnitas see, et Poyraz ostis kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle peamiselt Indoneesiast ning seejärel müüs need edasi (võimalik, et tükeldatuna ja mõõtu lõigatuna) osaliselt liidu turul. Äriühing ei suutnud küll esitada komisjonile ümbertöötlemiskulusid (kui neid üldse oli) ega üksikasjalikku loetelu liitu suunatud müügi kohta, kuid vastusest nähtub selgelt, et Poyraz ostis vaatlusalust toodet ja müüs seda edasi. Sellega seoses ei saanud Poyrazi pidada tootjaks alusmääruse artikli 13 lõike 4 tähenduses ja seega ei saanud talle vabastust võimaldada. Vabastamistaotlus lükati seetõttu tagasi.

(49)

Çolakoğlu tegi kogu uurimise jooksul koostööd, esitades vabastamistaotluse ja vastates puudusi käsitlevatele kirjadele, mis talle saadeti. Selle tulemusena oli Türgi eksportivate tootjate üldine koostöötase suhteliselt kõrge, sest Çolakoğlu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide liitu suunduv eksport moodustas [88–93 %] Türgist pärit impordi kogumahust aruandeperioodil, nagu on näidatud Eurostati impordistatistikas.

(50)

Komisjon tegi vastavalt alusmääruse artiklile 16 kontrollkäigu Çolakoğlu valdustesse. Çolakoğlu importis Indoneesiast peaaegu kogu oma peamise sisendmaterjali (roostevabast terasest slääbid).

(51)

Liidu importija ja kasutaja Marcegaglia tegi samuti koostööd ning esitas teabe, mis käsitles Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide ostmist, nende edasist töötlemist Türgis ning kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importimist liitu. Marcegaglia taotles, et teda koheldaks eksportiva tootjana. Ta põhjendas seda taotlust oma toimingute laadiga, kuna ta ostis Indoneesiast slääbe, laskis need slääbid seejärel Çolakoğluga sõlmitud töötlemislepingu alusel Türgis kuumvaltsida ning importis kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid hiljem liitu. Seega oli Marcegaglia kogu tegevuse jooksul tooraine (slääbide) ja lõpptoote (kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide) omanik, mida uurimine kinnitas. Kuna aga tegelik tootmine/töötlemine toimus Çolakoğlu ruumides (7) Türgis, leidis komisjon, et Marcegagliat ei saa pidada eksportivaks tootjaks, kellel on õigus taotleda vabastust.

(52)

Allpool tabelis 1 on esitatud Indoneesiast ja Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi muutumine uurimisperioodil.

Tabel 1

Kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import liitu uurimisperioodil (tonnides)

(53)

Tabelist 1 nähtub, et Türgi pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import suurenes 1 611 tonnilt 2018. aastal 50 015 tonnile aruandeperioodil. Kõige märkimisväärsem impordimahu kasv toimus aastatel 2019–2020, kui see kasvas rohkem kui kümme korda, 2 137 tonnilt 2019. aastal 21 500 tonnile 2020. aastal. See langes ajaliselt kokku esialgse uurimise algatamisega 2019. aasta augustis ja lõplike meetmete kehtestamisega 2020. aasta oktoobris. Alates 2020. aastast suurenes Türgist pärit impordi maht jätkuvalt jõudsalt ja jõudis aruandeperioodil 50 015 tonnini. Türgist pärit impordi kogumaht suurenes uurimisperioodil rohkem kui 30 korda.

(54)

Samal ajal suurenes Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi maht 44 647 tonnilt 2018. aastal 128 191 tonnile aruandeperioodil. Impordimaht suurenes 2018.–2019. aastal 82 % võrra. Esialgse uurimise ajal 2018.–2020. aastal vähenes Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi maht märkimisväärselt. 2020. aastal vähenes impordimaht vähem kui ühe kahekümnendikuni 2019. aasta mahust. Alates 2021. aastast kuni aruandeperioodini taastus Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi maht ja hakkas 2019. aasta tasemega võrreldes taas kasvama (rohkem kui 50 % võrra). Kokkuvõttes suurenes Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import liitu uurimisperioodil peaaegu kolm korda, kuid see kasv oli suhtelises arvestuses palju väiksem kui Türgist pärit impordi kasv.

(55)

Allpool tabelis 2 on esitatud Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide impordi mahu muutumine vastavalt Türgi impordistatistikale, mis on võetud GTA andmebaasist (8).

Tabel 2

Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide import uurimisperioodil (tonnides)

(56)

Roostevabast terasest slääbid on kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise peamine sisendmaterjal. Seda sisendmaterjali töödeldakse edasi, st kuumvaltsitakse, et toota kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Komisjonile kättesaadavatest tõenditest nähtus, et Türgist liitu eksporditud kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid toodeti peamiselt roostevabast terasest slääbidest.

(57)

Tabelist 2 nähtub, et Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide import suurenes oluliselt, nimelt nullist 2018. aastal 40 513 tonnini aruandeperioodil. Ajavahemikus 2019. aastast kuni aruandeperioodini moodustas Indoneesiast pärit import igal aastal ligikaudu 99,9 % Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide impordi kogumahust. Lisaks selle langes Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide impordi märkimisväärne kasv ajaliselt kokku liidu kliendile (Marcegaglia) suunatud Çolakoğlu tarnete algusega 2019. aastal, mille tulemusena suurenes Türgis roostevabast terasest slääbide tarbimine, et toota kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et kogu Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide import jõudis Çolakoğlu valdustesse.

(58)

Indoneesiast Türgisse saabunud roostevabast terasest slääbide impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutas sellele, et selle sisendmaterjali nõudlus Türgis kasvas, mida võib suurel määral seletada Türgis kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise ja sealt pärit ekspordi suurenemisega aruandeperioodil. Seda kinnitas ka Çolakoğlu esitatud teave.

(59)

Pärast teavitamist väitis Çolakoğlu, et kaubandusstruktuur ei ole muutunud, võttes arvesse Indoneesiast pärit impordi suurenemist ja seda, et Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importi ei ole asendatud Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordiga. Samuti väitis ta, et impordi asendamise puudumise tõttu kaldus komisjon kõrvale oma tavapärasest tavast kaubandusstruktuuri muutuse tuvastamisel.

(60)

Komisjon märkis, et alusmääruse artiklis 13 ei nõuta kaubandusstruktuuri muutuse tuvastamiseks seda, et meetmete kohaldamisalasse kuuluvast riigist pärit import oleks täielikult asendatud muudest allikatest pärit impordiga. Samuti ei kaldunud komisjoni järeldus kaubandusstruktuuri muutuse kohta kõrvale komisjoni tavapärasest tavast, sest mõnel varasemal juhul tuvastati ka kaubandusstruktuuri muutus, hoolimata impordi suurenemisest riigist, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid (9).

(61)

Kuigi Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import ei asendanud Indoneesiast pärit importi, mis samuti suurenes, tehti uurimise käigus kindlaks, et märkimisväärne kogus Indoneesiast imporditud roostevabast terasest slääbe töödeldi Türgis edasi kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, et need hiljem liitu eksportida. Türgist liitu suunduva kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide ekspordi suurenemine (vt tabel 1) koos Indoneesiast Türgisse suunduva roostevabast terasest slääbide ekspordi märkimisväärse kasvuga uurimisperioodil (vt tabel 2) kujutas endast Indoneesia, Türgi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutust alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(62)

Uurimine näitas, et Marcegaglia ja Çolakoğlu vahel sõlmiti töötlemisleping, mille alusel Marcegaglia ostis Indoneesiast roostevabast terasest slääbid ja saatis need Türgisse, et Çolakoğlu saaks need edasi töödelda kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, mille Marcegaglia hiljem liitu impordib. Selle töötlemislepingu üle peeti läbirääkimisi 2018. aasta lõpus enne esialgse uurimise algatamist.

(63)

Tabelis 3 on näidatud Marcegagliaga sõlmitud töötlemislepinguga hõlmatud Çolakoğlu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide liitu suunatud ekspordi muutumine.

Tabel 3

Çolakoğlu kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide eksport liitu (tonnides)

(64)

Tabelist 3 nähtub, et Çolakoğlu eksport suurenes oluliselt, nimelt nullist 2018. aastal rohkem kui 40 000 tonnini aruandeperioodil.

(65)

Uurimine näitas ka, et peaaegu kogu Çolakoğlu eksport liitu toimus Marcegagliaga sõlmitud töötlemislepingu alusel. Samuti töötles Çolakoğlu peaaegu kõik Indoneesiast Türgisse imporditud slääbid kahe äriühingu vahel sõlmitud töötlemislepingu alusel ümber kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks.

(66)

Kuigi selle süsteemi loomiseks võisid olla muud põhjused kui kehtestatud meetmed, st tagada Marcegaglia varustuskindlus ja Türgi roostevaba terase turu varustamine, osutavad muud asjaolud kindlalt seosele tollimaksude kehtestamisega:

(67)

Komisjon märkis, et töötlemisleping sõlmiti eesmärgiga varustada liidu turgu, mitte Türgi siseturgu. Tegelikult müüs Çolakoğlu Türgi siseturul vähem kui 2 % neist kuumvaltsitud roostevabadest teraslehtedest ja -rullidest, mis olid valmistatud Indoneesiast imporditud slääbidest.

(68)

Komisjon analüüsis ka Marcegaglia väidet, et töötlemisleping sõlmiti varustuskindluse tagamiseks, sest nõudlus kasvas oluliselt ja liidu tootmisharu ei suutnud seda rahuldada. Sellega seoses tehti kindlaks, et Türgis algas kokkupanemine/valmistamine märkimisväärses mahus alles pärast seda, kui Indoneesia suhtes algatati esialgne uurimine. Leping ei käsitlenud pelgalt Türgist pärit tarnete tagamist, vaid see keskendus oma töötlemisele suunatud laadi tõttu konkreetselt sellele, et need tarned põhineksid Indoneesiast (kelle suhtes kohaldatakse meetmeid) pärinevatel roostevabast terasest slääbidel. Pealegi oli roostevabast terasest slääbide Indoneesia tootja ka kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tarnija. Vertikaalselt integreeritud tarnija ei liigu tavaliselt väärtusahelas varustuskindluse huvides kõrgemale tasemele. Välja arvatud muidugi juhul, kui sellega kõrvaldatakse asjaomase väärtusahela madalamat taset mõjutavate võimalike meetmete – käesoleval juhul Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu – oht.

(69)

Pärast teavitamist väitsid Marcegaglia ja Çolakoğlu, et nende ärisuhted ei sõltu sellest, kas Indoneesiast pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes on dumpinguvastane tollimaks kehtestatud või mitte. Mõlemad äriühingud väitsid, et Marcegaglia ja Çolakoğlu vahelise töötlemislepingu üle peeti läbirääkimisi enne esialgse uurimise algatamist ning et neil kahel äriühingul on pikaajaline ärisuhe, mis algas rohkem kui kümme aastat tagasi. Nendevaheline töötlemisleping oli osa laiemast kokkuleppest, mille alusel Çolakoğlu töötles nii roostevabast terasest tooteid kui ka süsinikterasest tooteid.

(70)

Komisjon märkis, et isegi kui võtta arvesse, et Marcegaglial ja Çolakoğlul oli ärisuhe rohkem kui kümme aastat ja nendevaheline töötlemisleping oli väidetavalt osa laiemast kokkuleppest, nagu on märgitud ka eespool põhjenduses 66, ei realiseerunud käesoleva uurimisega hõlmatud tava, st Indoneesiast pärinevate roostevabast terasest slääbide töötlemine Türgis kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, mida seejärel liitu eksporditi, täielikult enne esialgse uurimise algatamist. See tegevus suurenes oluliselt pärast esialgse uurimise algust ja täiendavalt märkimisväärses ulatuses pärast lõplike meetmete kehtestamist. Teisisõnu langes kõnealuse tava algus, hoolimata pikaajalisest suhtest, ajaliselt kokku esialgse uurimise algatamise ja hilisema meetmete kehtestamisega ega realiseerunud üheski varasemas etapis. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(71)

Çolakoğlu väitel on olemas majanduslik õigustus, mis on seotud sellega, et nii ELis kui ka Türgis on nõudlus Türgi kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide järele. See nõudlus õigustaks enne esialgse uurimise algatamist tehtud investeeringuid, mille eesmärk oli arendada kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmist Türgis.

(72)

Komisjon märkis kõigepealt, et see tava, mille puhul tehti kindlaks kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmine, ei olnud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmine Türgis. Kõrvalehoidmine tehti kindlaks sellise tava puhul, mis hõlmab roostevabast terasest slääbide importi Indoneesiast Türgisse, nende valtsimist kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks ning nende müümist liidu turul. Seega ei olnud komisjoni poolt kõrvalehoidmise kohta tehtud järelduste seisukohast oluline, kas investeeringud tootmisvõimsuse arendamisse olid majanduslikult õigustatud või mitte. Lisaks märkis komisjon, et kuigi Çolakoğlu suurendas Türgis omaenda roostevabast terasest slääbide tootmiseks tootmisvõimsust, oli see tootmine väga piiratud. Nagu on märgitud allpool põhjenduses 91, moodustasid Türgist pärinevad slääbid aruandeperioodil tegelikult vähem kui 0,5 % neist slääbidest, mida Çolakoğlu kasutas liitu eksporditavate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmiseks. Seega, olenemata sellest, kas Çolakoğlu investeeringutel roostevaba terase tootmisrajatistesse oli muid põhjuseid peale meetmetest kõrvalehoidmise, ei kasutatud kõnealuseid investeeringuid Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tarnimiseks liitu, kuna peaaegu kogu Çolakoğlu eksport põhines aruandeperioodil Indoneesiast pärinevatest slääbidest toodetud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide ekspordil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(73)

Pärast teavitamist väitis Marcegaglia, et majanduslik õigustus oli olemas tema ärimudelit arvesse võttes, mis põhines esiteks tarneallikate mitmekesistamisel ja teiseks paindlikkuse vajadusel, et tulla toime kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide kättesaadavusega turul, mis sõltus kõikuvast nõudlusest tootmisahela järgmise etapi toodete järele. Asjaolu, et rullterasest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide kättesaadavus liidu turul oli piiratud, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit impordi puhul, õigustas väidetavalt Marcegaglia strateegiat osta Indoneesiast roostevabast terasest slääbe, mis töödeldakse töötlemislepingute alusel rullterasest kuumvaltsitud roostevabaks teraslehtedeks ja -rullideks. Samuti väitis Marcegaglia, et komisjon ei käsitlenud asjaolu, et Indoneesial on maailma suurim roostevabast terasest slääbide tootmisvõimsus ning ta on erinevalt teistest riikidest valmis tarnima Marcegaglia jaoks vajaliku kvaliteediga ja vajalikus koguses slääbe. Väidetavalt keskenduvad teised riigid kuumvaltsitud roostevabadele teraslehtedele ja -rullidele või neil on tootmisahela järgmise etapi toodete puhul suur nõudlus kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide järele.

(74)

Komisjon märkis, et eespool kirjeldatud ärimudelit arvesse võttes ei muuda see väide põhjendustes 66–68 esitatud väiteid kehtetuks. Peale selle olid Indoneesiast pärinevad kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid liidu turul kättesaadavad pärast dumpinguvastaste tollimaksude tasumist, mida näitas Indoneesiast pärit impordi suurenemine. Lisaks puudusid tõendid selle kohta, et tootmisahela järgmise etapi toodete kättesaadavuse väidetavad kõikumised mõjutaksid üksnes kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide kättesaadavust, kuid mitte vahetult eelnevaid sisendeid, st roostevabast terasest slääbe, mille tulemuseks oleks Indoneesiast pärinevate slääbide rohkus ja Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide nappus. Ka ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud väidet, et kõik teised riigid peale Indoneesia ei suutnud või ei soovinud tarnida Marcegagliale piisavas koguses kvaliteetseid slääbe. Seepärast lükati see väide tagasi.

(75)

Pärast teavitamist väitis Marcegaglia, et tema hiljutised märkimisväärsed investeeringud kinnitasid Çolakoğluga sõlmitud töötlemislepingu majanduslikku õigustatust. Marcegaglia omandas 2023. aasta jaanuaris Ühendkuningriigis terasetehase. Marcegaglia väitis, et roostevabast terasest slääbide tootmiseks ettenähtud tehase omandamine oli tingitud vajadusest tagada usaldusväärne ja stabiilne kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tarneallikas. Kuna aga omandatud terasetehases toodetakse roostevabast terasest slääbe, kuid seal puuduvad kuumvaltsimisseadmed, väitis Marcegaglia, et tal on tulevikus vaja luua partnerlus mõne teise tehasega, et töödelda Ühendkuningriigis toodetud roostevabast terasest slääbid kas liidus või väljaspool liitu kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks. Sellega seoses on Çolakoğlu osutunud usaldusväärseks ja tõhusaks partneriks, keda oleks võimalik kasutada ka Ühendkuningriigis toodetud slääbide töötlemiseks kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks. Peale selle märkis Marcegaglia, et kuna ta suudab peagi rahuldada oma roostevabast terasest slääbide nõudluse slääbide tootmisega Ühendkuningriigis, ei ole tulevikus oodata edasist kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importi Indoneesiast.

(76)

Komisjon leidis, et see hiljutine arengusuundumus võib lähitulevikus kaasa tuua muutuse roostevabast terasest slääbide tarneallikates. Kõnealune omandamine toimus aga 2023. aasta jaanuaris, st pärast aruandeperioodi, ning sellega ei kaasnenud mingit garantiid selle kohta, kas või millal kindlakstehtud kõrvalehoidmine lõpeb.

(77)

Seoses asjaolude väidetava tulevase muutumisega märkis komisjon, et kui muutus on püsiv, võib Marcegaglia või Çolakoğlu ühe aasta möödumisel meetmete laiendamisest taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt meetmetest kõrvalehoidmise vastase meetme läbivaatamist. Selline muutus võib olla seotud Ühendkuningriigis toodetud roostevabast terasest slääbide ostmisega, asendades Indoneesiast ostetud roostevabast terasest slääbid, kui on võimalik tõendada, et selline muutus on püsiv.

(78)

Kõiki neid elemente arvesse võttes järeldas komisjon, et Çolakoğlu valmistamistoimingutel ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust ega majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Kaubandusstruktuuri muutumine tulenes asjaolust, et tegevus algas ja seejärel laienes oluliselt pärast esialgse uurimise algatamist.

(79)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti a kohaselt peab kokkupanemine või valmistamine algama või oluliselt laienema pärast dumpinguvastase uurimise algatamist või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad peavad pärinema peamiselt riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse.

(80)

Nagu on kirjeldatud punktis 2.4, suurendas Çolakoğlu uurimisperioodil oluliselt oma eksportmüüki ning peaaegu kõik peamised ostetavad sisendmaterjalid ehk roostevabast terasest slääbid imporditi Indoneesiast.

(81)

Seetõttu järeldas komisjon, et kokkupanemine või valmistamine laienes oluliselt pärast esialgse uurimise algatamist, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a.

(82)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seoses kokkupanemise või valmistamisega on meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks ka see, et neist riikidest pärinevate osade väärtus, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, moodustab vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest.

(83)

Pärast teavitamist esitas Çolakoğlu uuesti oma väite, et tava, protsess või toiming ei kuulu alusmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 alla, kuna uurimisalune toode (kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid) on muu toode kui sisendmaterjal (roostevabast terasest slääbid). Slääbid ning kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid klassifitseeritakse erinevatesse tariifirubriikidesse, sest töötlemistoimingud on olulised ja annavad kuumvaltsitud roostevabadele teraslehtedele ja -rullidele Türgi mittesooduspäritolu. Çolakoğlu väitis ka, et kuigi päritolureegleid reguleeritakse WTO tasandil, ei ole WTO tasandil jõutud meetmetest kõrvalehoidmise suhtes kokkuleppele. Seepärast kahjustaks otsus laiendada kehtivaid meetmeid Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordile liidu positsiooni ülemaailmse kaubanduse lähendamise juhtiva toetajana. Lisaks sellele viitas Çolakoğlu terastrosside (India) juhtumile, (10) milles komisjon leidis, et mittesooduspäritolu reeglid on asjakohased selle kindlakstegemisel, kas dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse või mitte.

(84)

Komisjon leidis, et uurimisaluse toote ja selle peamiste sisendmaterjalide tariifne klassifikatsioon ja pärinemine või nende muutumine ei ole asjakohased selle kindlakstegemisel, kas kokkupanemine/valmistamine kujutab endast kõrvalehoidmist või mitte. Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise õiguslik alus on alusmääruse artikkel 13, mitte päritolu käsitlevad tollialased õigusaktid. Euroopa Liidu Kohus on tõepoolest sedastanud, et dumpinguvastast tollimaksu laiendava määruse ainus eesmärk on tagada selle tollimaksu tõhusus ja vältida sellest kõrvalehoidmist (11). Põhjenduses 82 kirjeldatud võimaliku kõrvalehoidmise hindamiseks analüüsis komisjon seega, kas alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud. Eelkõige analüüsis ta seda, kas osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ja kas sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustas rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Samuti, kuigi WTO liikmed tunnistasid sõnaselgelt dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise probleemi, (12) puuduvad WTO tasandil ühtsed kõrvalehoidmise eeskirjad, mis muudaksid liidu sellekohased eeskirjad kokkusobimatuks. Çolakoğlu viidatud komisjoni otsus ei puudutanud mitte artikli 13 kui sellise kohaldamist, vaid pigem dumpinguvastaste tollimaksude kogumist hinnakohustuse tingimuste täitmata jätmise korral. Lisaks sellele on kohtupraktikas selgitatud, et alusmääruse artiklis 13 mõiste „päritolu“ asemel mõiste „pärinemine“ kasutamise tähendab seda, et „liidu seadusandja valis teadlikult tolliõiguse päritolureeglitest distantseerumise ning et järelikult on […] mõistel „pärinemine“ mõistest „päritolu“ tolliõiguse tähenduses autonoomne ja eraldiseisev sisu“ (13). Seepärast lükati see väide tagasi.

(85)

Roostevabast terasest slääbid on kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmise peamine sisendmaterjal. Peaaegu 100 % Çolakoğlu töödeldud roostevabast terasest slääbidest imporditi Indoneesiast. Kuumvaltsimise käigus, mis oli Türgis teostatav valmistamistoiming, töödeldi need roostevabast terasest slääbid edasi kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks. Vastavalt Çolakoğlu esitatud ja kontrollitud teabele moodustasid roostevabast terasest slääbid peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses.

(86)

Pärast teavitamist esitas Çolakoğlu uuesti oma väite, et roostevabast terasest slääbidest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmine ei kujuta endast osade kokkupanemist alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, kuna kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisel on ainult üks osa. Samuti väitis ta, et viidet valmistamisele alusmääruse artikli 13 lõikes 2 tuleks lugeda pärast kokkupanekut lisandunud väärtuse kontekstis. Seetõttu ja võttes arvesse, et Çolakoğlu teostatud toimingud ei kvalifitseeru kokkupanekuks, ei olnud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimused Çolakoğlu väitel täidetud.

(87)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Põhjenduses 82 kirjeldatud tava käsitati valmistamisena, mis kuulus alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt kokkupanemise mõiste alla, nagu on osutatud ka põhjenduses 44. Lisaks võeti arvesse muid elemente, mida selgitatakse allpool.

(88)

Alusmääruses ei ole mõisteid „kokkupanemine“ ja „valmistamine“ määratletud. Alusmääruse artikli 13 lõike 2 ülesehitus toetab siiski mõiste „kokkupanemine“ tõlgendamist nii, et vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktile b hõlmab see ka sõnaselgelt „valmistamist“. Sellest järeldub, et „kokkupanemine“ artikli 13 lõike 2 tähenduses ei hõlma mitte ainult toiminguid, mis seisnevad liittoote osade kokkupanekus, vaid võivad hõlmata ka edasist töötlemist, st toote viimistlemist.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 84, on alusmääruse artikli 13 kohaselt tehtavate uurimiste eesmärk tagada dumpinguvastaste tollimaksude tõhusus ja takistada nendest kõrvalehoidmist. Järelikult on alusmääruse artikli 13 lõike 2 eesmärk hõlmata tavad, protsessid või toimingud, mille puhul kasutatakse valdavalt sellest riigist pärinevaid osi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning mille puhul pannakse kokku või viimistletakse neid osi, lisades nendele osadele piiratud väärtust.

(90)

Pärast teavitamist väitis Çolakoğlu, et uurimine ei hõlmanud Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Seepärast peaks meetmete laiendamine olema seotud üksnes Indoneesiast pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega, mitte Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega. Çolakoğlu väitis ka, et pärinemist võivad kontrollida riiklikud tolliasutused, kuna on olemas usaldusväärne ja teostatav viis, et kontrollida toote pärinemist Türgist. Eelkõige peaks sooduspäritolu sertifikaadi EUR.1 saamine andma piisava tagatise, et sellega seotud kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid on valmistatud Türgist pärinevatest slääbidest.

(91)

Alusmääruse artikli 13 lõikega 1 on ette nähtud tollimaksude laiendamine kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote impordile, kui tingimused on täidetud. Artikli 13 lõike 4 kohaselt võib meetmete laiendamisest vabastada need vaatlusaluse toote tootjad, kelle puhul on leitud, et nad ei ole seotud meetmetest kõrvalehoidmisega. Komisjon pidi oma analüüsis arvesse võtma asjaomase eksportiva tootja kogu uurimisaluse toote müüki liitu, sealhulgas Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud toodete müüki, mitte ainult Indoneesiast pärinevatest slääbidest valmistatud toodete müüki. Sellega seoses kinnitas uurimine, et Çolakoğlu eksportis liitu peamiselt Indoneesiast pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Täpsemalt tehti uurimise käigus kindlaks, et aruandeperioodil olid Çolakoğlu poolt liitu eksporditud [40 000–50 000] tonnist kuumvaltsitud roostevabadest teraslehtedest ja -rullidest üksnes [20–200] tonni sellised kuumvaltsitud roostevabad teraslehed ja -rullid, mis olid toodetud Türgist pärinevatest slääbidest, moodustades maksimaalselt 0,5 % osadest. Seega moodustasid Indoneesiast imporditud osad (roostevabast terasest slääbid) aruandeperioodil rohkem kui 99,5 % kõikidest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide tootmisel kokku kasutatud osadest. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(92)

Pärast teavitamist väitis Çolakoğlu, et tema eelkõige alusmääruse artikli 6 lõikest 7 ja ELi toimimise lepingu artiklist 296 tulenevaid kaitseõigusi on rikutud, sest tema esialgne vabastamistaotlus ei puudutanud mitte ainult Indoneesiast pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle, vaid eraldi ka Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle. Çolakoğlu väitel seda elementi teavitamisel ei käsitletud.

(93)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 85, hõlmab laiendamine alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt samasuguse toote importi kolmandatest riikidest ning artikli 13 lõikega 4 võimaldatakse vabastust tootjatele, „kelle osas on leitud, et nad ei ole seotud […] meetmetest kõrvalehoidmisega“. Komisjon märkis teavitamisdokumendis, et ta võttis 60 % kriteeriumi hindamisel arvesse kõiki Çolakoğlu töödeldud slääbe ning et peaaegu 100 % tema töödeldud roostevabast terasest slääbidest imporditi Indoneesiast. Need slääbid moodustasid peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle hinnangu põhjal leiti, et Çolakoğlu on seotud meetmetest kõrvalehoidmisega alusmääruse artikli 13 lõike 4 tähenduses ja seega ei saan talle selle sätte alusel vabastust võimaldada. Lisaks sellele kinnitas komisjon pärast teavitamist, nagu on märgitud eespool põhjenduses 91, et Türgist pärinevatest slääbidest valmistatud kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle tuleb tema analüüsis arvesse võtta ja neid ei saa uurimisest välja jätta. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Çolakoğlu kaitseõigusi austati täielikult, ja lükkas väite tagasi.

(94)

Seetõttu järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium on täidetud.

(95)

Leiti, et kindlaks tehtud keskmine lisandunud väärtus aruandeperioodil oli alla 5 %, mis on alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 25 % künnisest oluliselt väiksem. Komisjon järeldas seega, et sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus oli alla 25 % tootmiskuludest, nagu on nõutud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b selleks, et neid toiminguid saaks käsitada meetmetest kõrvalehoidmisena.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 uuris komisjon, kas uurimisaluse toote import ohustas nii koguste kui ka hindade tõttu praegu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(97)

Çolakoğlu ja Marcegaglia esitatud ja kontrollitud andmete põhjal eksportis Çolakoğlu aruandeperioodil 40 000–50 000 tonni. Samal ajal oli taotluse esitaja hinnangul vabaturul toimuva müügi tarbimine liidus aruandeperioodil ligikaudu 1 200 000 tonni. Seega moodustas Türgist pärit impordi turuosa ligikaudu 4 % liidu vabaturu müügi tarbimisest aruandeperioodil ja üle 3 % liidu vabaturu müügi tarbimisest, mis tehti kindlaks esialgsel uurimisperioodil. Kuna komisjon tegi kindlaks märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse Çolakoğlu kuumvaltsimistehases, võib äriühing oma ekspordimahtu tulevikus oluliselt suurendada.

(98)

Hindade puhul võrdles komisjon esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis tehti kindlaks Eurostati statistika põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusjärgseid kulusid. Komisjon kasutas Eurostati statistikat, kuna Çolakoğlu ja Marcegaglia vahelised tehingud põhinesid töötlemislepingul, mis hõlmas seega teenustasu ega kajastanud turuhinda. Sellest hinnavõrdlusest nähtuvalt müüs Çolakoğlu liidu hindadest enam kui 13 % odavamalt.

(99)

Pärast teavitamist väitsid Marcegaglia, Çolakoğlu ja Türgi Vabariigi valitsus, et Indoneesiast pärit impordi kasvu arvesse võttes ei olnud Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmetel mingit parandavat mõju, mida absoluutarvudes märkimisväärselt väiksem Türgist pärit import võiks ohustada.

(100)

Çolakoğlu väitis ka, et kui mingi import peaks parandavat mõju ohustama, ei oleks see mitte kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import Türgist, vaid pigem selliste slääbide import, mida väidetavalt töödeldakse liidus kuumvaltsitud roostevabadeks teraslehtedeks ja -rullideks, võttes arvesse selle oluliselt suuremaid koguseid.

(101)

Komisjon tuletas meelde, et kuigi Indoneesiast liitu saabunud slääbide impordi maht oli Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi mahust tõepoolest suurem, ei muuda see siiski uurimise käigus tehtud järeldust, et Türgist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import ohustas meetmete parandavat mõju, nimelt et kõnealune import moodustas aruandeperioodil rohkem kui 4 % liidu kogutarbimisest ja neid tooteid müüdi liidu hindadest rohkem kui 13 % odavamalt. Pealegi ei tähendanud Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi jätkumine seda, et esialgsed meetmed olid ebatõhusad. Meetmete eesmärk ei olnud tõepoolest mitte impordi kaotamine, vaid võrdsete võimaluste loomine. Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import liitu jätkus ja isegi suurenes, kuid selle suhtes kohaldatakse tollimaksu, mille eesmärk on kõrvaldada kahjustava dumpingu mõju.

(102)

Mis puudutab Indoneesiast pärinevate slääbide importi liitu, siis märkis komisjon, et see, kas on muid tegureid, mis võiksid meetmete parandavat mõju ohustada, ei ole käesoleval juhul tehtud järelduste seisukohast asjakohane. Lisaks ei ole alusmääruse artikli 13 lõikes 1 nõutud, et komisjon analüüsiks muid tegureid, mis võiksid täiendavalt ohustada tollimaksu parandavat mõju.

(103)

Pärast teavitamist väitis Marcegaglia, et piiratud turgu arvesse võttes ei ohustanud Türgist pärit rullterasest kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide import Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes kehtestatud meetmete parandavat mõju.

(104)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, märkis komisjon, et esialgses uurimises leiti, et rullterasel ja valgel lehtmaterjalil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused, need konkureerivad omavahel ja kuuluvad toote määratluse alla. Seepärast lükati see väide tagasi.

(105)

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Türgist ohustas koguste ja hindade tõttu kehtivaid meetmeid.

(106)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ka seda, kas samasuguse toote puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtustega seoses on tõendeid dumpingu esinemise kohta.

(107)

Selleks võrdles komisjon Eurostati statistika põhjal Türgi keskmisi ekspordihindu esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud normaalväärtustega, mida kohandati kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide hinnatõusuga Indoneesias, nagu see kajastus avalikes andmebaasides (14). Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlus näitab, et aruandeperioodil eksporditi kuumvaltsitud roostevabasid teraslehti ja -rulle dumpinguhindadega.

(108)

Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiti Türgist Çolakoğlu poolt lähetatud uurimisaluse toote impordi kaudu kõrvale.

(109)

Võttes arvesse koostöö kõrget taset, kuna Çolakoğlu teatatud eksportmüük moodustas aruandeperioodil [88–93 %] Türgist liitu saabunud impordi kogumahust, ning seda, et ükski teine Türgi tootja alusmääruse artikli 13 lõike 4 tähenduses ei esitanud vabastamistaotlust, leidis komisjon, et Çolakoğlu suhtes tehtud järeldused meetmetest kõrvalehoidmise kohta olid tüüpilised kogu Türgist pärit impordile.

(110)

Seepärast tuleks Indoneesiast pärinevate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uurimisaluse toote impordile.

(111)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule peaks laiendatav meede olema rakendusmääruse (EL) 2020/1408 artikli 1 lõikega 2 „kõigi muude äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 17,3 %, mida kohaldatakse toote vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(112)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, kus on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uurimisaluse toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(113)

Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et Çolakoğlu on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saanud kõnealusele äriühingule alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohast vabastust võimaldada.

(114)

Nagu on märgitud punktis 2.2, leiti, et Saritas, UCAS ja AST ei ole eksportivad tootjad ning seetõttu ei ole neil õigust vabastust taotleda. Samuti ei suutnud komisjon puuduliku vastuse tõttu kindlaks teha, kas Poyraz oli tegelik tootja ja kas ta vastas seega vabastuse saamise tingimustele.

(115)

Eespool toodut arvesse võttes ei tohiks ühtki neist äriühingutest meetmete laiendamisest vabastada.

(116)

30. jaanuaril 2023 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil esitada oma märkused. Märkused saadi Çolakoğlult, Marcegaglialt ja Türgi Vabariigi valitsuselt ning neid võeti nõuetekohaselt arvesse.

(117)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,