(1)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 2017/141 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 30,7–64,9 % ja Taiwanist pärit impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 5,1–12,1 %.

(2)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate meetmete eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon taotluse algatada alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine.

(3)

Läbivaatamistaotluse esitas 26. oktoobril 2021 Euroopa Liidu roostevabast terasest põkk-keevitusliitmike tööstuse kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate põkk-keevitatavate toruliitmike kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(4)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 26. jaanuaril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (4) (edaspidi „algatamisteade“).

(5)

Komisjon algatas 8. juunil 2022 vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 uurimise, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordile kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue (5).

(6)

Uurimisel jõuti järeldusele, et Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordile kehtivatest meetmetest hoiduti kõrvale. Meetmeid laiendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/453 (6) põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) Malaisiast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, HRV ametiasutusi, Taiwani ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(10)

Põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike eksportiv tootja Zhejiang Jndia Pipeline Industry Co. Ltd. (edaspidi „Zhejiang Jndia“) ning Hiina Metallide, Mineraalide ja Kemikaalide Importijate ja Eksportijate Kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters) (edaspidi „CCCMC“) esitasid läbivaatamistaotluse ja uurimise algatamise kohta märkusi.

(11)

Seoses üldiste väidetega selle kohta, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, märkis komisjon, et Zhejiang Jndia ja CCCMC viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) kohtupraktika on ebaoluline, sest selles ei käsitleta menetluse algatamiseks vajalikke tõendamisnõudeid (7). Taotluse esitaja esitas „piisavalt tõendeid“ uurimise algatamiseks alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, mis on sobiv õiguslik alus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(12)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine ei olnud taotluse puhul õigustatud ning et HRVs puudusid olulised moonutused. Neid väiteid on käsitletud põhjendustes 84–87.

(13)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid, et taotluse esitaja pakkus võrdlusriigiks Taid, kuid ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Tai vastab artikli 2 lõike 6a punkti a kriteeriumidele.

(14)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Aegumise läbivaatamise taotluses uuris taotluse esitaja võimalike võrdlusriikidena nelja riiki, mille majanduslik areng oli HRVga samal tasemel, nimelt Taid, Indoneesiat, Malaisiat ja Türgit (8). Kõigi nelja riigi puhul tehti kindlaks, et nende tootmisharu ekspordib vähemalt 500 tonni põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke aastas (9). Taotluse esitaja valis nelja riigi hulgast Tai, võttes aluseks asjakohaste avalike andmete kättesaadavuse (10). Tai valimist võrdlusriigiks toetasid piisavad tõendid, nt impordi- ja ekspordistatistika, moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad ning tõendid teadaolevate tootjate kohta, kelle finantsteave oli avalikult kättesaadav.

(15)

Veel väitsid Zhejiang Jndia ja CCCMC, et Tai ei ole sobiv valik. Täpsemalt väitsid nad, et gaasihind on Tais moonutatud, sest gaasitööstuses valitsevad ainult kaks turuosalist, ning et Tai äriühing, kelle taotluse esitaja valis müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks, toodab ka teisi tooteid, mistõttu tema esindavus vajab rohkem selgitamist.

(16)

Zhejiang Jndia ja CCCMC esitatud tõendid maagaasi kohta on pärit 2011. aastast, ehk kümme aastat enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (11). Samuti ei esitanud huvitatud isikud tõendeid moonutuste kohta Tais, vaid üksnes väitsid, et kuna turgu valitsevad kaks turuosalist, on see moonutatud. Lisaks võttis taotluse esitaja gaasi võrdlusnäitaja puhul aluseks Taisse suunatud impordi hinnad. Huvitatud isikud ei selgitanud, miks väidetav turgu valitsev seisund tooks kaasa moonutatud impordihinnad (12). Zhejiang Jndia ja CCCMC ei esitanud tõendeid taotluse esitaja valitud äriühingu tootevaliku või selle kohta, miks see ei oleks sobiv. Igal juhul esitati taotluses piisavalt tõendeid selle kohta, et äriühing, keda kasutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks, on põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike tootja, kelle kohta on olemas avalikult kättesaadav teave, (13) mis oli uurimise algatamise õigustamiseks piisav.

(17)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid lisaks, et taotluse esitaja ei arvutanud normaalväärtust õigesti, sest nagu taotluses näidati, puuduvad Tai puhul andmed pakendamise, muude otseste kulude, tootmisseadmete ja tootmise üldkulude kohta, mistõttu arvutas taotluse esitaja need välja liidu tootmisharu tootmiskulude alusel.

(18)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Tai puhul ei olnud pakendamise, muude otseste kulude, tootmisseadmete ja tootmise üldkulude andmed taotluse esitajale kergesti kättesaadavad. Esialgses uurimises tehti kindlaks, et liidus toodetud ja HRVst eksporditud põkk-keevitatavatel roostevabast terasest toruliitmikel on samad põhiomadused. Zhejiang Jndia ja CCCMC ei esitanud tõendeid, mis õigustaksid teistsuguse järelduse tegemist. Seetõttu kasutas taotluse esitaja normaalväärtuse kindlakstegemiseks ning Tai ja liidu majandusliku arengu vahelise erinevuse arvessevõtmiseks absoluutväärtuste asemel nende liidu tootmisharu tootmiskulude elementide osa, mida ta seejärel kohaldas moonutamata väärtuste suhtes, kasutades võrdlusriigina Taid.

(19)

Ühtlasi väitsid Zhejiang Jndia ja CCCMC, et taotluse esitaja ei esitanud taotluses positiivseid tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise korral kahju tõenäoliselt jätkuks või korduks. Seoses kahju jätkumisega väitsid asjaomased isikud, et taotluses esitatud tarbimine liidu turul, liidu tootmisharu toodang ja tootmisvõimsus ning liidu tootmisharu müügi suundumused olid kõik positiivsed ja et üldjoontes ei saanud tootmisharu enam kahju, viidates samal ajal COVID-19 pandeemiast tingitud erakordsetele raskustele turul. Lisaks juhtisid nad tähelepanu ühe suurema liidu tootja puhul avaldatud kasumlikkuse näitajatele COVID-19 pandeemiale eelnenud kolme aasta kohta, mis olid samas vahemikus nagu uurimises määratud sihtkasum, mis tingis meetmete võtmise. Selle põhjal väitsid nad, et liidu tootmisharu ei kandnud kahju. Seoses kahju tõenäolise kordumisega väitsid Zhejiang Jndia ja CCCMC, et taotlusest ilmnes, et kahju kordumine oli ebatõenäoline, sest liidu tootmisharu säilitas järjepidevalt suure turuosa, samas kui HRVst pärit impordi turuosa oli liiga väike, et liidu tootmisharu seisu mõjutada.

(20)

Komisjon tuletab sissejuhatava märkusena meelde, et olulist kahju tõendavate piisavate tõendite olemasolu kindlakstegemiseks tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, millele viidatakse alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5. See kehtib mutatis mutandis aegumise läbivaatamiste jätkumise või kordumise tõenäosust käsitleva analüüsi puhul, kus keskendutakse sellele, mis juhtuks siis, kui meetmed aeguvad.

(21)

Seoses Zhejiang Jndia ja CCCMC väidetega selle kohta, et liidu tootmisharu toodangu ja tootmisvõimsuse, müügimahtude ning kasumlikkuse suundumused olid positiivsed, märkis komisjon, et dumpinguvastastel meetmetel on sageli liidu tootmisharu seisule positiivne mõju – seda asjaolu võeti loomulikult enne uurimise algatamist komisjoni talituste analüüsis arvesse.

(22)

Taotluses esitatud ja komisjoni analüüsitud tõendite kohaselt suureneksid tõenäoliselt meetmete puudumisel liidu turule siseneva HRVst ja Taiwanist pärit uurimisaluse toote kogused, kuna asjaomastes riikides oleks kasutamata tootmisvõimsust. Taotlus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et selline impordi maht hindadega, mis tõenäoliselt lööksid jätkuvalt alla liidu tootmisharu hindu, tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(23)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid veel, et taotluse avatud versioon ei võimaldanud liidu tootmisharu toimimist täielikult mõista, sest mitu mikromajanduslikku näitajat, mis puudutasid kolme liidu tootjat, esitati konfidentsiaalsuse põhjustel ainult indekseeritud kujul.

(24)

Selle väite puhul leitakse, et huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud versioon taotlusest sisaldab kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, mis võimaldab huvitatud isikutel kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel.

(25)

Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikkel 19 ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu artikli 6 punkt 5 (14) võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus avalikustamine annaks konkurendile ulatuslikke konkurentsieeliseid või tekitaks märkimisväärset kahju seda teavet andvale isikule või isikule, kellelt see isik teavet sai. Konfidentsiaalsena esitatud teave kuulub nendesse kategooriatesse. Taotluse esitaja on teinud asjaomaste lisade sisust piisava kokkuvõtte, ilma et oleks avalikustanud tundlikke äriühingupõhiseid andmeid. Arvude indekseerimine juhul, kui liidus on üksnes väga väike tootjate arv, on igati õigustatud.

(26)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitas komisjon, et taotluse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist, ning et seega olid alusmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud. Seega vastas taotlus menetluse algatamise nõuetele.

(27)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(28)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud esialgse valimi kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust, millest liidu tootjad olid uurimise algatamisele eelnenud analüüsi käigus teatanud. Valim esindas [56–62 %] samasuguse toote hinnangulisest toodangust liidus. Komisjon teavitas huvitatud isikuid oma esialgsest valimist toimikusse lisatud teates 26. jaanuaril 2022. Selles teates kutsuti huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(29)

Ükski isik märkusi ei esitanud. Eespool osutatud teate toimikusse lisamisele järgnenud konsulteerimisel taotluse esitajaga ilmnes, et üks algselt valimisse kaasatud liidu tootja ei olnud liidu tootjate valimisse lisamiseks sobiv, sest äriühingupõhistel põhjustel ei olnud teda võimalik pidada esindavaks tootjaks kogu võrdlusperioodi vältel. Seepärast pidas komisjon vajalikuks valimi muutmist.

(30)

Huvitatud isikuid teavitati muudetud valimist toimikusse lisatud teates 18. veebruaril 2022 ja neil paluti esitada märkusi. Muudetud valimisse kuulusid kolm tootjat – Erne Fittings GmbH (Austria), OSTP Finland Oy ja OSTP Sweden AB, kelle toodang moodustas umbes [44–50 %] samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(31)

Ükski isik märkusi ei esitanud ja valim kinnitati toimikusse lisatud teatega 28. veebruaril 2022.

(32)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud. Seega otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(33)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV ja Taiwani teadaolevatel/eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel ja asjaomastel Taiwani ametiasutustel teha kindlaks muud/eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(34)

Ükski HRV tootja / eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda valimisse kaasamisega. Seega, kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, tehakse järeldused HRVst pärit impordi kohta kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(35)

Kuna ainult üks Taiwani eksportiv tootja esitas nõutud teabe ja nõustus enda kaasamisega valimisse, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei olnud Taiwani puhul vajalik.

(36)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(37)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja ühele koostööd tegevale Taiwani eksportivale tootjale. Samad küsimustikud ja sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (15). Komisjon saatis uurimise käigus taotluse esitajale küsimustiku, millega taotles liidu tootmisharu makromajanduslikke andmeid.

(38)

Küsimustikule vastasid üks Taiwani eksportiv tootja, kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotluse esitaja.

(39)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(40)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(41)

Ühtlasi ristkontrollis komisjon kaugmeetodil järgmiste äriühingute vastuseid küsimustikule:

(42)

Uurimisalune toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavad roostevabast austeniitterasest ilma äärikuta toruliitmikud (ka valmistoodetena), mis vastavad AISI kategooriatele 304, 304L, 316, 316L, 316Ti, 321 ja 321H või muudele samaväärsetele standarditele; toote välisdiameeter ei ületa 406,4 mm, seinapaksus on kuni 16 mm ja sisepinna keskmine karedus (Ra) on vähemalt 0,8 mikromeetrit ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90 (TARICi koodid 7307231050, 7307231055, 7307239050, 7307239055) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(43)

Uurimisaluseid tooteid valmistatakse peamiselt torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse roostevabast terasest torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga, näiteks põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud. Teatavaid põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke, nagu eespool määratletud, kasutatakse laialdaselt tarbivates tööstusharudes ja lõppkasutusaladel, näiteks naftakeemiatööstuses, joogi-, toiduaine- ja farmaatsiatööstuses, laevaehituses, energiatootmisel, elektrijaamades, ehituses ning tööstuskäitiste puhul.

(44)

3. märtsil 2022 toimunud ärakuulamisel märkis importijaid esindav ühendus Euranimi, et põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike turg on tavaliselt jaotatud kaheks spetsiifiliseks ja peaaegu mittekattuvaks segmendiks, milleks on Euroopa ja Aasia materjalid. Kontsern lisas, et teatavate kasutustingimuste puhul nõuavad lõppkasutajad tavaliselt Euroopa materjale. Teisalt kasutati Aasia materjale muu hulgas piiratud korrosiooni ja madala temperatuuriga keskkondades.

(45)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et märkusega ei olnud seotud ühtegi konkreetset toote väljajätmise taotlust. Vaatamata sellele selgitas komisjon, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamisega seotud uurimise raames ei ole niisuguseid toote väljajätmise taotlusi võimalik käsitleda.

(46)

23. augustil 2022 kordas Euranimi oma varasemaid märkusi ja lisas neile tehnilisi täpsustusi, näiteks et teatavad Aasia materjalid vajavad kuumtöötlemist, samas kui Euroopa omad seda ei vaja. Need märkused ei olnud piisavalt asjakohased, et muuta põhjenduses 45 esitatud järeldusi.

(47)

Nagu nähtus kehtivate meetmete kehtestamiseni viinud uurimisest, (16) on järgmistel toodetel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguse tootena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(48)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike import HRVst, kuigi väiksemas koguses kui esialgse uurimise uurimisperioodil. COMEXTi statistika (Eurostat) kohaselt moodustas põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 5,6 % liidu turust võrreldes 22,9 %ga esialgsel uurimisperioodil. HRVst pärit uurimisalust toodet imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 719 tonni võrreldes 3 238 tonniga esialgse uurimise ajal.

(49)

Nagu on märgitud põhjenduses 34, ei teinud ükski HRV teadaolev/eksportiv tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(50)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduvast teabest, Tai põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike tootjate avalikult kättesaadavast teabest, Tai riikliku statistikaameti andmetest, Tai provintsi veemajandusameti andmetest, Tai energiaministeeriumi andmetest ning Eurostati COMEXTi andmebaasi, ILO statistilise andmebaasi ja andmebaasi Global Trade Atlas (GTA) (17) andmetest.

(51)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(52)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ega esitanud märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(53)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et Hiina võimalik kolmandast riigist võrdlusriik praegusel juhul on Tai, kuid ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(54)

Komisjon avaldas 24. juunil 2022 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „allikaid käsitlev teade“).

(55)

Komisjon teavitas allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid sellest, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Seega kavatses komisjon kasutada aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet koos muude teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5, nagu on täpsustatud selles teates allpool.

(56)

Ühtlasi teatas komisjon allikaid käsitlevas teates huvitatud isikutele, et ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina Taid, ja teavitas neid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Taid.

(57)

Komisjon teavitas allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid sellest, et koostöö puudumise tõttu võtab ta muude otseste kulude ja tootmise üldkulude kindlakstegemisel aluseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud liidu tootmisharu käsitleva teabe ja esitab need protsendina.

(58)

Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kahe Tai tootja (Thai Benkan Co. Ltd. ja Thairungrueng Fitting & Value Co. Ltd.) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(59)

Lisaks palus komisjon allikaid käsitlevas teates, et huvitatud isikud esitaksid märkusi allikate ja selle kohta, kas Tai on sobiv võrdlusriik, ning et nad soovitaksid muid riike, eeldusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet. Komisjonile saatsid märkused taotluse esitaja, Zhejiang Jndia ja CCCMC. Taotluse esitaja nõustus allikaid käsitleva teatega. Zhejiang Jndia ja CCCMC märkusi on analüüsitud asjakohastes punktides allpool.

(60)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(61)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(62)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate / eksportivate tootjate koostöö puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(63)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (18) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(64)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (19). Eelkõige järeldas komisjon, et terasesektoris – teras on peamine tooraine, millest vaatlusalust toodet toodetakse – ei esine mitte ainult ulatuslikku Hiina valitsuse omanduses olemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (20) tähenduses, vaid Hiina valitsus on riigi ettevõtetes esindatuse näol positsioonil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (21). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (22). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (23). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (24) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (25).

(65)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (26) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate olemasolevate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(66)

Taotluses väideti, et Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi. Taotluses osutati sellega seoses mitte ainult moonutustele roostevaba terase turul (roostevaba teras moodustab umbes 50 % uurimisaluse toote tootmiskuludest), vaid ka väideti, et kõik muud tootmistegurid – maa, kapital, tööjõud – on samavõrra moonutatud. Sellest tulenevalt jõuti taotluses järeldusele, et mitte ainult roostevaba terase omamaised müügihinnad ei sobi kasutamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine.

(67)

Oma seisukoha toetamiseks viidati taotluses mitmele avalikult kättesaadavale teabeallikale, nagu näiteks aruanne, ELi kaubanduskoja Hiinas järeldused, (27) komisjoni hiljutised uurimised Hiina terasesektori kohta, (28) samuti Kanada ja Austraalia asjaomaste ametiasutuste korraldatud kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimised (29) või G20 terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi järeldused (30).

(68)

Sellest lähtuvalt rõhutatakse taotluses, et

(69)

Nagu on märgitud põhjenduses 52, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(70)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraettevõtete nominaalne jaotus on hinnanguliselt peaaegu võrdne, on maailma 10 suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (31). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (32). Hiina valitsus kordas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (33). Selline koondumine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (34). Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigile kuuluvate terasetootjate täpset suhtarvu välja selgitada. Ehkki konkreetne teave uuritava toote kohta ei pruugi olla kättesaadav, on see sektor terasetööstuse allsektor ja terasesektorit puudutavaid järeldusi peetakse seetõttu iseloomulikuks ka uurimisaluse toote puhul.

(71)

Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusliku vundamendi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (35) või 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke ning arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma (36). Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest sektori arengut jälgida ja suunata võib näha provintsi tasandil, näiteks Shandongis, kus on ette nähtud nii „terasetööstuse ökoloogia ülesehitamine […], tootmisparkide rajamine, tööstusahela pikendamine ja tööstusklastrite loomine“ kui ka soovitakse, et terasetööstus „oleks meie provintsis ja isegi kogu riigis ümberkujundamise ja ajakohastamise […] eeskujuks“ (37).

(72)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata isiklikke suhteid uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahel. Võttes arvesse seda, et uurimisalune toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave siiski asjakohane ka uurimisaluse toote puhul. Konkreetse näitena võib tuua asjaolu, et Baowu juhatuse esimees on ühtlasi parteikomitee sekretär ja peadirektor on parteikomitee asesekretär (38). Samamoodi on Baosteeli juhatuse esimees parteikomitee sekretär, samas kui tegevdirektor on parteikomitee asesekretär (39). Üldisemas plaanis, võttes arvesse äriühingutes HKP esindatust käsitleva õigusakti üldkohaldatavust, ei saa eeldada, et Hiina valitsuse võimalus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes oleks uurimisaluse toote puhul teistsugune kui terasesektoris üldiselt.

(73)

Torude või toruliitmike sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Eespool kirjeldatud suundumust, mis kajastab Hiina valitsuse järjest suuremat sekkumist uurimisaluse toote sektoris, illustreerivad järgmised näited. Toruliitmike tootjad rõhutavad oma äridokumentides parteitöö tegemist, näiteks Zhejiang Good Fittings Co., Ltd peab oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruandes Hiina Kommunistliku Partei tugevdamise tegevuse eesmärgiks äriühingu sotsiaalse kultuuri arendamist (40): HKP sekkumist võib täheldada ka piirkondlike tööstusliitude, näiteks Shanghai torutootjate ühingu (41) tasandil. Ühingu veebisaidil on 2019. aastal teatatud: „17. aprilli pärastlõunal […] külastasid ühingut Shanghai tööstus- ja majandusliidu parteikomitee asesekretär ja parteikomitee büroo asjakohased töötajad, et tutvuda ühingus tehtava parteitöö ja ühingu tegevusega […] Järgmiseks andis [ühingu] esimees [HKP] sekretärile […] ülevaate ühingu parteitööst. [Ühingu] esimees ütles, et ühingu parteitöös keskendutakse kahele tasandile. Ühelt poolt keskendutakse vertikaalsele tasandile ehk ühingu partei haru asutamisele. […]. Uute parteiliikmete arvu suurendamisel on saavutatud esialgsed tulemused. Teine on horisontaalne tasand, mis tähendab eduka parteitöö tegemist juhtkonna tasandil. Viimastel aastatel on ühingu esimehe büroo koos juhatusega korraldanud arvamuste vahetusi, et uurida keskvalitsuse vaimu [ja] anda edasi kohaliku parteikomitee parteitöö alaseid nõudeid (42).“ Ka ühingu hiljutises aruandes on märgitud, et: „2021. aastal on ühingu partei haru antud üle kohaliku omavalitsuse tööstus- ja majandusliidu parteikomiteele. Ühing peaks näitama initsiatiivi tööstus- ja majandusliidu juhtimise ja suuniste heakskiitmisel nii partei- kui ka valitsuse tasandi töö puhul. Pärast seda, kui [liidu] esimees külastas eelmisel aastal ühingut, et tutvuda tehtava tööga ja anda selle kohta suuniseid, süvendas ühing ühistööd ning kasutas seda liikmesüksuste tehnoloogilise progressi ja innovatiivse arengu juhtimiseks, et tuua mõlemapoolset kasu liikmetele ning ühingule (43).“

(74)

Pealegi on uurimisaluse toote sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi uurimise käigus ei tuvastatud poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt torude või toruliitmike tootmisharu arengut, saab ankrute tootmisharu valitsuselt juhiseid, kuna riik sekkub terasesektorisse ja uurimisalune toode esindab üht selle sektori allsektoritest.

(75)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (44). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks 2021. aasta märtsis vastu võetud 14. viisaastakukava raames (45). Samamoodi on toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavas, mida kohaldatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks keskse tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitu eesmärki ja töömeetodit, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogiline ajakohastamine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digiüleminek (46). Peale selle nimetatakse tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon) (47) terasesektorit soodustatud tootmisharuks. Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(76)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 64 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine torude või toruliitmike sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(77)

Torude või toruliitmike sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on viidatud eespool põhjenduses 64. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses nende sisendite kättesaadavusega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (48).

(78)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 64. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(79)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui torude või toruliitmike tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(80)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on ebausaldusväärsed kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(81)

Hiina valitsus ei ole esitanud ühtegi vastupidist tõendit ega väidet. 9. märtsil 2022 esitasid Zhejiang Jndia ja CCCMC uurimise algatamist käsitlevates avaldustes paralleelsed märkused, väites esiteks, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole WTO eeskirjadega kooskõlas, ja teiseks, et Hiina terasesektoris ei esine mingil juhul olulisi moonutusi. Mõlemad isikud kordasid oma vaateid 7. juulil 2022 esitatud märkustes, mille nad esitasid vastuseks allikaid käsitlevale teatele.

(82)

Mis puudutab konkreetselt esimest väidet, olid isikud seisukohal, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei tunnustata oluliste moonutuste mõistet ning et selle kohaselt on võimalik normaalväärtust kindlaks määrata ainult juhul, kui müük ei toimu tavapärastes kaubandustingimustes või toimub konkreetses turuolukorras. Isikud märkisid, et oluliste moonutuste mõiste ei kuulu kummagi kategooria alla, mis võimaldaks normaalväärtust kindlaks määrata. Seega kasutas EL isikute arvates kontseptsiooni, mida ei ole WTO õiguses olemas. Sellega seoses viitasid isikud ka WTO liikmete tõstatatud küsimusele, eelkõige juhtumile „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494). Sellest tulenevalt leidsid nad, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine ei ole WTO õigusega kooskõlas.

(83)

Teise väite puhul juhtisid isikud tähelepanu väidetavale tõendite puudumisele seoses oluliste moonutustega. Isikute arvates on aruanne, millele taotluse esitaja ja komisjon tuginesid, aegunud ega ole objektiivne. Lisaks leidsid isikud, et aruande põhjal oluliste moonutuste esinemise kohta järelduste tegemist mõjutas ringtõestus. Ühtlasi tõid isikud välja, et kõik sektori äriühingud ei kuulu riigi omandusse ja isegi need, keda valitsus teataval määral kontrollib, tegutsevad sellegipoolest vabaturul. Sellega seoses viitasid isikud Hiina Rahvavabariigi seadusele ettevõtete käes oleva riigi omandis vara kohta, mille artikliga 6 on ette nähtud valitsusorganite ja ettevõtete lahusus. Isikud vaidlustasid ka asjaolu, et käesoleva uurimise puhul võetakse arvesse Hiina pankroti- ja asjaõigust, väites samas maavarade 13. viisaastakuplaaniga seoses, et see on kõigest suunis, millel puudub siduv mõju.

(84)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Seoses esimese väitega leidis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Asjaolu, et „oluliste moonutuste“ mõistet ei ole WTO dumpinguvastases lepingus sõnaselgelt kasutatud, ei piira liidul seda mõistet kasutamast. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase kui ekspordiriigil). Seoses juhtumiga DS 494 tuletab komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsustega heaks kiitnud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb selle vaidluse piiridest välja.

(85)

Seoses teise väitega märkis komisjon, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ei Hiina valitsus ega muud isikud ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber aruandesse lisatud allikad. Lisaks märkis komisjon eelkõige, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sealhulgas asjakohased viisaastakukavad ja uurimisalusele tootele kohaldatavad õigusaktid, mis asendati järjest 14. viisaastaku vastavate dokumentidega, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjakohased.

(86)

Komisjon ei nõustunud väitega, et Hiina äriühingud, olgu need siis riigi omanduses või mitte, tegutsevad vabaturul. Komisjon märkis, et põhjendustes 63–64 ning 70–81 esitatud analüüsis kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned koos taotluse esitaja esitatud tõenditega näitavad, et olulised moonutused esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites olenemata sellest, kelle omandusse kõnealused äriühingud kuuluvad. Seetõttu on kohatu viidata huvitatud isikute väite toetamiseks Hiina Rahvavabariigi riigivarade seaduse (49) artiklile 6. Piisab, kui mainida, et valitsusorganite ja ettevõtete lahususe asemel on Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse (50) artiklis 7 sätestatud, et „riiklik majandus, nimelt kogu rahva omandis olev sotsialistlik majandus, on rahvamajanduse juhtiv jõud. Riik tagab riigi omandis oleva majanduse tugevdamise ja kasvu“, samas kui Hiina Rahvavabariigi riigivarade seaduse artikliga 7 antakse riigile volitused „võtta meetmeid, et edendada riigi osalusega kapitali tsentraliseerimist olulistes tootmisharudes ja esmatähtsates valdkondades, mis mõjutavad riigi majanduse elutähtsat osa ja riigi julgeolekut, optimeerivad riigi omanduses oleva majanduse ülesehitust ja struktuuri, edendavad riigi omanduses olevate äriühingute reformimist ja arendamist, parandavad riigi omanduses oleva majanduse üldist kvaliteeti ning tugevdavad riigi omanduses oleva majanduse kontrollijõudu ja mõju“. Koos Hiina Rahvavabariigi riigivarade seaduse artikliga 36, mille kohaselt „riigi osalusega ettevõte täidab investeerides riikliku tööstuspoliitika eesmärke“, loovad need ja muud (51) sätted õiguskeskkonna, milles valitsuse ja äriühingute eristamine on praktiliselt võimatu. Samuti ei mõistnud komisjon, kuidas pankroti- või asjaõigus, mis on üldkohaldatavad ja mis kehtivad seega ka huvitatud isikutele, ei saanud käesoleva uurimisega seotud olla. Ühtlasi ei olnud komisjon nõus, et maavarade 13. viisaastakukava võiks endast kujutada üksnes mittesiduvat suunist. Vastupidi, Hiina planeerimisvahenditega seatud eesmärgid on siduvad ja iga haldustasandi asutused teevad järelevalvet selle üle, kuidas vastava madalama tasandi valitsusasutused kavasid rakendavad, eraldades seega vahendeid pigem sektoritele, mille valitsus on nimetanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte aga kooskõlas turujõududega (52).

(87)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(88)

Pärast avalikustamist kordasid Zhejiang Jndia ja CCCMC oma varasemaid märkusi, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga, et põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike sektoris puuduvad olulised moonutused, et komisjoni riigiaruanne Hiina kohta on aegunud ja et Hiina poliitikadokumentidel ei ole turule siduvat mõju.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 62, järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine oli komisjonile kättesaadavaid tõendeid arvestades põhjendatud. Lisaks arvas komisjon, et artikli 2 lõike 6a sätted on kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Komisjoni seisukoht on, et kooskõlas apellatsioonikogu selgitustega juhtumi DS473 „EL – biodiisel (Argentina)“ puhul, et alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, näiteks artikli 2 lõike 5 teine lõik, võimaldavad kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud.

(90)

Mis puudutab väidet, et riigiaruanne on aegunud, siis seda on põhjalikult käsitletud põhjenduses 85. Lisaks tõi komisjon välja, et tema otsused seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega põhinevad kogu kättesaadaval teabel, millest aruanne moodustab kõigest ühe osa. Sellega seoses viitab komisjon konkreetselt põhjendustele 70–75, milles on kirjeldatud käesoleva uurimise puhul asjakohast lisatõendusmaterjali.

(91)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud sellise spetsiaalse valdkonnateabe või uurimisaluse toote turu teabe olemasoluga. Sellega seoses on komisjon käesolevas uurimises tuvastanud oluliste moonutuste olemasolu põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike sektoris ja sellega seotud sisendite sektorites (nagu on tõendatud põhjendustes 63–66 ja põhjendustes 77–80). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine normaalväärtuse arvutamisel lubatud üksnes juhul, kui uurimise käigus on kindlalt tuvastatud, et need ei ole moonutatud. Ent ühtegi kindlat tõendit konkreetsete eksportivate tootjate tootmistegurite moonutatuse puudumise kohta ei leitud.

(92)

Esiteks ei ole Hiina valitsuse avaldatud viisaastakukavad kõigest üldised suunised, vaid õiguslikult siduvad dokumendid. Sellega seoses viitas komisjon aruande 4. peatükis esitatud kavade üksikasjalikule analüüsile, mille üks alapunkt keskendub konkreetselt kavade siduvusele (punkt 4.3.1). 14. viisaastakukavas tuletatakse kõigile asutustele sõnaselgelt meelde, et kavasid tuleb hoolikalt rakendada: „Tõhustame kavandamise juhtimissüsteeme, näiteks kataloogide ja nimekirjade koostamist ja arhiveerimist ning ühtlustamist ja koordineerimist, koostame nimekirju ja katalooge, näiteks 14. viisaastaku riikliku tasandi erikavad, edendame kavade arhiveerimist, tuginedes riikliku planeerimise integreeritud juhtimise teabeplatvormile, ning toome mitmesugused kavad ühtse juhtimise alla. Kehtestame ja täiustame planeerimise ühtlustamis- ja koordineerimismehhanisme, kooskõlastame Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu heakskiidetud kavad ja piirkondlikud arengukavad selle kavaga enne heakskiidu saamiseks esitamist, tagame, et riigi tasandi ruumiline planeerimine, eriplaneerimine, piirkondlik planeerimine ja muud planeerimise tasandid on selle kavaga koordineeritud, arvestades põhieesmärke, arengusuundi, üldist ülesehitust, peamisi poliitikasuundi, suuremaid projekte ning riskide ennetamist ja juhtimist.“ (53) Lisaks on toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavas sätestatud, et „kõik kohad peavad end selle kava abil parandama ja lisama selles kavas sisalduva peamise sisu ning suuremad projektid oma peamistele kohalikele ülesannetele“, samas kui „terase- ja muud olulise tähtsusega sektorid peavad selle kava eesmärkide ning ülesannete põhjal sõnastama konkreetsed rakendusalased seisukohad“ (54).

(93)

Seega lükkas komisjon põhjendustes 89–92 esitatud tõendite alusel põhjenduses 88 märgitud väited tagasi.

(94)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(95)

Nagu selgitatud põhjenduses 54, andis komisjon välja teate allikate kohta, milles kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Taid, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(96)

Komisjon selgitas kasutatud allikaid käsitlevas teates, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valimisel lähtuti aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvast teabest koos teiste teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5, sh GTA andmebaas, Maailmapanga aruanne „Doing Business“, (57) Tai energiaministeerium, (58) Tai provintsi veemajandusamet (59) ja Tai riiklik statistikaamet (60).

(97)

Mis puudutab majanduse arengutaset, siis taotluse esitaja uuris aegumise läbivaatamise taotluses võimalike võrdlusriikidena nelja riiki, mille majanduslik areng oli HRVga samal tasemel. Uuritud riigid olid Tai, Indoneesia, Malaisia ja Türgi (61).

(98)

Seoses uurimisaluse toote tootmisega tehti kõigi nelja riigi puhul kindlaks, et nende tootmisharu ekspordib vähemalt 500 tonni põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke aastas (62).

(99)

Arvestades asjakohaste avalike andmete kättesaadavust võrdlusriigis, valis taotluse esitaja oma läbivaatamistaotluses asjakohaste avalike andmete, näiteks ametliku impordistatistika, energiahindade ja teadaolevate tootjate avalikult kättesaadavate finantsandmete alusel nelja riigi hulgast sobivana välja Tai. Taotluse esitaja tegi kindlaks neli Tai äriühingut, kes tootsid põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke (63).

(100)

Nagu on selgitatud allikaid käsitlevas teates, kandsid kaks äriühingut kahel läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud aastal kahjumit, mistõttu ei saanud neid kasutada põhjendatud kasumi kindlakstegemiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. Kahel teisel taotluses nimetatud äriühingul (Thai Benkan Co. Ltd. ja Thairungrueng Fitting & Value Co. Ltd.) olid andmed 2020. aasta kohta kohe kättesaadavad, mille kohaselt oli hinnanguline kasum 1,2 % ning müügi-, üld- ja halduskulude tase 32,6 %.

(101)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik ning et Malaisia oleks sobivam võrdlusriik.

(102)

Kõigepealt märkis komisjon, et Zhejiang Jndia ja CCCMC ei väitnud seda, et Tai ei ole sobiv valik. Nad väitsid kõigest, et Malaisia oleks sobivam valik. Samas ei esitanud ega soovitanud Zhejiang Jndia ega CCCMC ühtegi allikat või mingit avalikult kättesaadavat teavet Malaisia moonutamata väärtuste kohta seoses teates märgitud tootmisteguritega. Seetõttu on väide põhjendamatu.

(103)

Samuti on andmebaasi Global Trade Alert (64) andmetel kehtinud Ameerika Ühendriikides mitu aastat dumpinguvastased tollimaksud Malaisiast pärit uurimisaluse toote suhtes. Lisaks laiendas komisjon 3. märtsil 2023 Hiina suhtes kehtivat dumpinguvastast jääktollimaksu teatavatele Malaisia tootjatele, kelle puhul leiti, et nad hoiduvad uurimisalusele tootele rakendusmäärusega (EL) 2017/141 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvale. Ei olnud võimalik välistada, et need kaks tegurit võivad mõjutada seda, kas Malaisia sobib võrdlusriigiks, näiteks arvestades Malaisia turul tegutsevate äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nende võimalikku ebaõiglast kauplemist suurtel eksporditurgudel, nagu Ameerika Ühendriigid ja/või Euroopa Liit, ning üldisemalt Malaisia uurimisaluse toote ja võimalik, et ka selle sisendite turu nõuetekohast toimimist. Komisjoni arvates ei sobinud Malaisia nende tegurite tõttu võrdlusriigiks.

(104)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid veel, et komisjon ei olnud esitanud Tais toodetud koguste kohta andmeid.

(105)

Nagu on selgitatud põhjenduses 98, märkis komisjon, et aegumise läbivaatamise taotlus sisaldas ekspordistatistikat, mis näitas, et Tai (ja ülejäänud kolm võimalikku võrdlusriiki) eksportis uurimisalust toodet olulistes kogustes (65). Komisjon märkis lisaks, et asjaomased isikud ei esitanud ühtegi tõendit Tais tegelikult toodetud koguste kohta, rääkimata võrdlusest Malaisias või muudes võimalikes võrdlusriikides toodetud kogustega. Seetõttu peeti väidet põhjendamatuks ja asjakohatuks.

(106)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid veel, et Tai kasumi tase oli liiga madal, et seda saaks pidada mõistlikuks. Sellele väitele lisaks teatasid nad, et Malaisia oleks parem valik, ja nimetasid tootja, kelle kohta olid olemas avalikult kättesaadavad andmed, mis ühtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(107)

Uurimise käigus on saanud kättesaadavaks uuemad andmed Tai kasumlike äriühingute kohta. Seetõttu vaatas komisjon kõnealused andmed läbi. Ajakohastatud andmed 2021. aasta kui käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta näitasid kahe Tai äriühingu puhul, et kasumlikkuse tase oli 1,22 % ning müügi-, üld- ja halduskulude tase 19,64 %.

(108)

Komisjon tunnistas allikaid käsitlevas teates, et niisugust väikest kasumit ei saa lugeda mõistlikuks. Kuid aegumise läbivaatamise käigus ei ole vaja dumpingu täpset taset kindlaks määrata, sest uurimise käigus tuleb välja selgitada, kas dumpingu jätkumine või kordumine oleks tõenäoline, kui meetmeid ei pikendata. Seega võib komisjon kasutada kasumi madalat taset, kui dumping on selle põhjal juba kindlaks määratud. See kehtib ka Tai äriühinguid käsitlevate uuemate ja korrigeeritud andmete kohta. Nagu on näha punktis 3.1.2.4, määrati dumping uurimise käigus kindlaks Taid käsitlevate finantsandmete põhjal. Seepärast lükati see väide tagasi. Lisaks on huvitatud isikute soovitatud Malaisia äriühingu kasum Tai äriühingute kasumist suurem (66). Seega tooks väitega nõustumine ja Malaisia äriühingu andmete kasutamine kaasa üksnes normaalväärtuse suurenemise ja kõrgemad dumpingumarginaalid.

(109)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid, et muude otseste kulude arvutamine, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu tootmiskulude alusel, nagu on esitatud taotluses, oli põhjendamatu, sest Tais ja liidus kasutatakse erinevaid tootmisprotsesse.

(110)

Zhejiang Jndia ja CCCMC ei esitanud ühtegi tõendit Tai tootmisprotsessi kohta, mistõttu oli väide põhjendamatu, eriti arvestades, et Zhejiang Jndia ja CCCMC liikmed oleksid võinud koostöö tegemiseks esitada oma tootmiskulud ja oma tootmistegurite tarbimise HRVs, millele komisjon oleks saanud kohaldada võrdlusaluseid. Selle asemel otsustasid nad koostööd mitte teha, kuigi Zhejiang Jndia on eksportiv tootja, kes eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu olulises koguses põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke (67).

(111)

Seepärast tugines komisjon taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud teabele. Esialgses uurimises tehti kindlaks, et Hiinast eksporditud vaatlusalusel tootel ja liidus toodetud samasugusel tootel on samasugused füüsikalised, tehnilised ning keemilised põhiomadused. Puuduvad tõendid selle kohta, et uurimisaluse toote tootmisel järgitakse liidus, Hiinas ja sobivates kolmandates võrdlusriikides erinevat protsessi.

(112)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid, et Tai ei ole sobiv valik, sest Taisse suunatud õmblusteta torude impordi keskmine hind ei ole mõistlik. Huvitatud isikud väitsid, et hind on „ebaharilik“, kuna erinevatest tarnivatest riikidest Taisse suunatud impordi keskmised hinnad erinesid oluliselt. Nad väitsid, et keskmine hind on võrreldes teistesse põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmikke tootvatesse riikidesse või piirkondadesse, nagu Malaisiasse, Indiasse ja ELi suunatud impordi hinnaga põhjendamatult kõrge. Ühtlasi väitsid nad, et võrdlushind on kõrgem kui ELi liikmesriikide vahelised hinnad ja seda mitte ainult sisendmaterjali, vaid ka samasuguse valmistoote puhul. Huvitatud isikute sõnul peaks komisjon tuvastama põhjuse, miks teatavatest riikidest Taisse suunatud õmblusteta torude impordi hinnad on ebaharilikud, ning asjaomased ebaharilikud hinnad välja jätma või neid korrigeerima.

(113)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Põhjendustes 97–100 nimetatud põhjustel on Tai sobiv võrdlusriik. Huvitatud isikud ei suutnud tõendada, et komisjoni kasutatud andmed ei ole seotud „vastavate tootmiskuludega“ alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Nad üksnes väitsid, et hind on „ebaharilik“, viidates teistele allikatele, kuid ei esitanud ühtegi selgitust, tehes väidetava ebahariliku hinna põhjuse kindlakstegemise ülesandeks komisjonile. Samal ajal ei teinud ükski HRV tootja uurimises koostööd ja nagu on märgitud põhjenduses 34, tuli tootmistegurid kindlaks määrata kättesaadavate faktide alusel kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1. Arvestades asjaomase sisendmaterjali Taisse suunatud impordi mahtu ja toimikus olevaid andmeid, ei olnud komisjonil ühtegi tõendit, et kasutatud andmed on moonutatud või et need on seotud sisendmaterjalidega, mis ei vasta HRVs kantavatele kuludele. Lisaks ei muuda hinda põhjendamatuks pelgalt asjaolu, et allikates esineb hinnaerinevusi ja et keskmine hind on teiste allikatega võrreldes kõrge. Eespool esitatule tuginedes lükati see väide tagasi kui põhjendamatu väide. Kuigi Zhejiang Jndia ja CCCMC ei esitanud ühtegi alust või soovitust korrigeerimiseks või alternatiivina kasutamiseks, oli komisjon seisukohal, et isegi kui kasutada Taisse suunatud impordi kõige väiksemat väärtust (32,81 Hiina jüaani kilogrammi kohta, Indoneesiast), leiaks dumpingu olemasolu kinnitust.

(114)

Zhejiang Jndia ja CCCMC väitsid veel, et impordihinnast tuleks maha arvata meretransport ja kindlustus.

(115)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Võrdlusriikidesse suunatud sisendmaterjali impordihinda kasutatakse võrdlusriigi siseturu moonutamata hinna asendusena kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. See hind sisaldub GTA andmebaasis CIF-tasemel. Seega ei tuleks meretransporti ja kindlustust – kui see on kohaldatav – maha arvata, sest vastasel juhul ei kujutaks see sisendmaterjali siseturu hinna asendust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(116)

Arvestades eeltoodut ja kaalutlusõigust, mis komisjonil on sobiva võrdlusriigi valimisel, kinnitas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud kriteeriumidele enda valitud võrdlusriigina Tai.

(117)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ning pärast huvitatud isikute esitatud märkuste analüüsimist ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(118)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Tai alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(119)

Zhejiang Jndia ja CCCMC kordasid pärast avalikustamist märkusi, et Malaisia on sobivam kolmandast riigist võrdlusriik kui Tai. Nendele väidetele vastati eespool punktis 3.1.2.2.2. Tai vastas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud võrdlusriigi kriteeriumidele. Nagu on märgitud põhjenduses 107, kasutas komisjon Tai äriühingute puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta avalikult kättesaadavat teavet. Seoses huvitatud isikute märkustega õmblusteta torude impordi ning meretranspordi ja kindlustustasude mahaarvamise kohta viitab komisjon põhjendustes 113 ja 115 tehtud järeldustele.

(120)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi läbivaatamistaotlusest, ning pärast huvitatud isikutelt saadud märkuste analüüsimist tehti kindlaks järgmised tootmistegurid, nende allikad ja moonutamata väärtused, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Teatavate roostevabast terasest toruliitmike tootmistegurid

(121)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (68) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(122)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.1.2.2, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(123)

Nagu on selgitatud allikaid käsitlevas teates, jättis komisjon välja 2021. aasta esimese poole statistilise kõrvalekalde seoses Jaapanist Taisse suunatud impordiga HSi alamrubriigis 7306 11 (keevitatud torud). Huvitatud isikud selles küsimuses oma märkusi komisjonile ei esitanud.

(124)

Selleks, et teha kindlaks tootjate tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahu päritoluriigist. Komisjon lisas Tai riigisisese transpordi kulud vastavalt Maailmapanga aruandele „Doing Business“ (69).

(125)

Komisjon rühmitas tootmiskulude väikese tähtsusega elemendid, näiteks muud toorained, pakendamiskulud, kommunaalteenused ja kulumaterjalid, ning esitas need protsendina otsestest kuludest.

(126)

Vastavalt läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele saadakse põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike tootmisel ainult ühte kõrvalsaadust, nimelt jääke (vanametall). Nende moonutamata hinna kindlakstegemiseks lisas komisjon Taisse suunatud impordi keskmisele hinnale ka imporditollimaksud ja sisetranspordi kulud, kasutades sama metoodikat nagu tooraine puhul.

(127)

Tööjõuga seotud väärtuse arvutamiseks kasutas komisjon Tai riikliku statistikaameti ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) andmeid. Tai riiklik statistikaamet avaldab kord kvartalis üksikasjalikku teavet Tai palkade kohta tootmisharu, piirkonna ja valdkonna alusel. Ühtlasi kasutas komisjon ILO viimast kättesaadavat 2020. aasta statistikat, (70) et arvutada Tai puhul kuu ja nädala keskmine töötundide arv.

(128)

Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hinna (kWh) andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta, (71) mis oli avaldatud Maailmapanga 2020. aasta aruandes „Doing Business“ ja mille puhul oli tegemist värskeimate kättesaadavate andmetega.

(129)

Tais äriühingutele kohaldatava maagaasihinna andmeid kogub ja avaldab energiaministeeriumi energeetika, poliitika ja kavandamise osakond (72). Komisjon kasutas 2021. aasta andmeid, mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(130)

Tööstuses kasutatava vee tarbimise hind Tai kohta saadi Tai provintsi veemajandusametilt (73). Äriühingute puhul jääb vee hind konkreetsesse vahemikku vastavalt igakuisele tarbimisele. Komisjon valis veekulude arvutamiseks vahemikust keskmise näitaja.

(131)

Muude otseste kulude puhul võeti aluseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud liidu tootmisharu teave (vt põhjendused 57 ja 109–111).

(132)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(133)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna tootjad/eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seega tegi komisjon aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvatele taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna.

(134)

Müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlakstegemiseks kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodi finantsandmeid kahe Tai tootja kohta, nagu on kinnitatud põhjenduses 107.

(135)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(136)

Põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke saab valmistada keevitatud või õmblusteta torudest. Komisjon kasutas õmblusteta toruliitmike normaalväärtuse kindlakstegemiseks õmblusteta torude võrdlusalust ning keevitatud toruliitmike normaalväärtuse kindlakstegemiseks keevitatud torude võrdlusalust. Samuti tegi komisjon kindlaks kõigi toruliitmike normaalväärtuse, kasutades võrdlusalusena Taisse suunatud keevitatud ja õmblusteta torude kaalutud keskmist impordihinda. Järgmistes põhjendustes selgitatud metoodika on kõigil kolmel juhul sama ning ainus erinevus on peamise tootmisteguri moonutamata väärtus.

(137)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon läbivaatamistaotluses taotluse esitaja esitatud teabele iga teguri kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel.

(138)

Tootmiskulude väikese tähtsusega elemendid, näiteks muud toorained, pakendamiskulud, kommunaalteenused ja kulumaterjalid rühmitati ning esitati protsendina otsestest tootmiskuludest, tuginedes läbivaatamistaotluses esitatud teabele. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, nagu on kinnitatud põhjenduses 137.

(139)

Muud otsesed kulud tehti kindlaks samadel alustel. Nende protsenti otsestest kogukuludest vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele kohaldati moonutamata otseste kulude suhtes.

(140)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

(141)

Põhjendustes 137–140 kirjeldatud viisil arvutatud normaalväärtust vähendati kõrvalsaaduste moonutamata väärtuse võrra.

(142)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(143)

Kuna Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati kõigi imporditud põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike ekspordihinna kindlakstegemiseks Eurostatist saadud CIF-hindu, kohandatuna tehasest hankimise tasemele, millest lahutati meretranspordi, kindlustuse ja riigisisese transpordi kulud. Hiinast pärit impordi meretranspordi ja kindlustuse keskmise kulu puhul võeti aluseks läbivaatamistaotlus (74). Hiina riigisisese transpordi puhul võeti aluseks aruandes „Doing Business“ (75) sisalduv riigiaruanne Hiina kohta.

(144)

Koostöö puudumise tõttu ei ole komisjonil tootevaliku teavet ja Eurostati arvnäitajad hõlmavad kõiki põkk-keevitatavaid roostevabast terasest toruliitmikke ilma nende liike eristamata. Seepärast kasutas komisjon lisaks taotluses esitatud keevitatud ja õmblusteta toruliitmike ekspordihindu, kohandatuna tehasest hankimise tasemele samadel alustel nagu Eurostati CIF-hind.

(145)

Komisjon võrdles eespool esitatud Eurostati keskmist ekspordihinda tehasest hankimise tasandil kõigi toruliitmike normaalväärtusega. Sellest lähtuvalt oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, üle 100 %.

(146)

Ühtlasi võrdles komisjon õmblusteta ja keevitatud toruliitmike ekspordihindu, mis põhinesid läbivaatamistaotlusel ning olid kohandatud tehasest hankimise tasemele, õmblusteta ja keevitatud toruliitmike normaalväärtustega. Selle põhjal on dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, keevisliitmike puhul 63,3 % ja õmblusteta liitmike puhul 100 %. Asjaomane arvutuskäik on konservatiivne, sest komisjon kasutas taotluses esitatud kõrgeimaid ekspordihindu.

(147)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(148)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(149)

Koostöö puudumise tõttu lähtus komisjon HRV tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlakstegemisel aegumise läbivaatamise taotluses (76) esitatud teabest, kus toodanguks hinnati vähemalt 119 000 tonni aastas ja tootmisvõimsuseks vähemalt 170 000 tonni aastas. Seega on vaba tootmisvõimsus HRVs hinnanguliselt 51 000 tonni. See on peaaegu neli korda suurem kui ELi kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(150)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada uurimisaluse toote tootmiseks, mis muudab dumpinguhinnaga ekspordi suurenemise meetmete aegumise korral väga tõenäoliseks.

(151)

Liidu turu atraktiivsuse kindlaksmääramiseks võrdles komisjon esmalt Hiinast liitu suunatud ekspordi hindu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega.

(152)

Koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon GTA andmebaasi statistikat (77) Hiina ekspordi kohta HS-koodi rubriigis 7307 23 (roostevabast terasest põkk-keevisliitmikud) FOB-tasandil, et võrrelda Hiinast liitu suunatud ekspordi hindu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega, samuti liidu tootjate keskmise müügihinnaga liidu turul. Hiinast liitu suunatud ekspordi keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 12 % kõrgem kui muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad. Kui lisada läbivaatamistaotluse (78) alusel Hiinast pärit impordi meretranspordi ja kindlustuse keskmine kulu, et kohandada seda vastavalt CIF-hinnale liidu piiril, oli keskmine Hiinast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15,9 % madalam kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Seega said Hiina eksportijad tollimaksude puudumisel eksportida liitu hindadega, mis olid kõrgemad kui muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, kuid siiski liidu tootmisharu hindadest madalamad, mis muudab dumpinguhinnaga ekspordi suurenemise meetmete aegumise korral väga tõenäoliseks.

(153)

Liidu turg on atraktiivne ka suuruse poolest, sest siinne kogutarbimine on 12 819 tonni.

(154)

Vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele oli Hiinast pärit impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 5,6 % (vt põhjendus 48), mis on veel üks märk sellest, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 6, on komisjon tuvastanud, et meetmetest kõrvalehoidmiseks pannakse vaatlusalused tooted kokku Malaisias. Meetmetest kõrvalehoidmine näitab Hiina eksportivate tootjate huvi pääseda liidu turule piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordi jaoks.

(155)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kindlaks määratud põhjenduses 147, ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, nagu selgitatud põhjendustes 149–154, järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(156)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import Taiwanist jätkus, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015). Comexti (Eurostat) statistika kohaselt oli uurimisaluse toote import Taiwanist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 203 tonni võrreldes 1 102 tonniga esialgsel uurimisperioodil. Põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike import Taiwanist moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,6 % liidu turust võrreldes 7,8 % turuosaga esialgsel uurimisperioodil.

(157)

Ainult üks Taiwani äriühing (Ta Chen (79)) tegi läbivaatamisega seoses koostööd, esitades dumpinguvastase küsimustiku kohta täieliku vastuse. Ta Cheni toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 91 % Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike impordist liitu.

(158)

Uurimisaluse toote omamaise müügi puudumisel arvutati normaalväärtus Ta Cheni puhul kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, lisades asjaomaste tooteliikide tootmiskulule müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi.

(159)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga b vastavalt äriühingu sama üldise tootekategooria omamaisele müügile.

(160)

Pärast avalikustamist väitis Ta Chen, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendid, st need, mille puhul võeti aluseks äriühingu sama üldkategooria toodete omamaine müük, ei ole tüüpilised. Äriühing väitis, et asjaomane müük ei olnud mahult tüüpiline, hõlmas uurimisalusest tootest selgelt erinevaid tooteid ja sisaldas jääkide (vanametalli) müüki. Äriühing väitis, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks kasutada kolmandatesse riikidesse eksporditava uurimisaluse toote müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(161)

Tuleks tähele panna, et ainus õiguslik alus, mis võimaldab komisjonil kasutada normaalväärtuse arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, on alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkt c. Asjaomases artiklis nõutakse, et kasutatud kasumit võrreldaks niisuguse kasumi võrdlusalusega, „mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul“. Kuna teised Taiwani tootjad koostööd ei teinud, ei kogunud komisjon seda arvestades usaldusväärset teavet, eriti arvestades asjaolu, et Ta Chenilt koguti piisavalt andmeid, et arvutada normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b alusel.

(162)

Lisaks tuleb rõhutada, et arvutamisel aluseks võetud omamaine käive oli mahult tüüpiline (rohkem kui 25 % äriühingu sõltumatu müügi kogukäibest), puudutas peamiselt roostevabast terasest tooteid ja jääkide müük moodustas asjaomasest käibest kõigest väga väikese osa (80). Lõpetuseks ei muudaks väitega nõustumine dumpingu jätkumise kohta tehtud järeldusi.

(163)

Seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Koostööd tegeva eksportiva tootja eksportmüük liitu toimus otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele.

(165)

Seepärast määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 uurimisaluse toote ekspordiriigist liitu ekspordiks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(166)

Normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(167)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(168)

Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindade võrreldavust. Kohanduste koguväärtuse puhul võeti aluseks Ta Cheni teatatud ja kohapeal kontrollitud tegelikud väärtused. Tegemist on näitajatega, mille äriühing esitas asjaomaste kuluartiklite kohta, ning need avaldati konkreetsetes avalikustamisdokumentides.

(169)

Märgitakse, et komisjon jättis arvutuskäigus kõrvale Ta Cheni nõutud valuuta konverteerimisega seotud kohanduse. Äriühing palus komisjonil kasutada arve väljastamise kuupäeva seisuga kehtiva vahetuskursi asemel makse laekumise päeval kehtivat vahetuskurssi. Alusmäärusega on sätestatud, et tavaliselt kasutatakse vahetuskursi määratlemiseks arve väljastamise kuupäeva, kuid erandkorras võib kasutada ka varasemat kuupäeva (näiteks lepingu kuupäeva). Alusmääruses ei ole ette nähtud õiguslikku alust arve väljastamise kuupäevast hilisema kuupäeva kasutamiseks.

(170)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(171)

Sellest tulenevalt leiti, et kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist oli 39,67 % tasemel.

(172)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga ekspordi olemasolu, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Taiwanis ja liidu turu atraktiivsus.

(173)

Komisjon arvutas dumpingumarginaalid seoses Ta Cheni müügiga äriühingu kolmele peamisele kolmanda riigi eksporditurule, st Austraaliasse, Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse.

(174)

Normaalväärtus arvutati eespool põhjendustes 158 ja 159 kirjeldatud viisil.

(175)

Koostööd tegeva eksportiva tootja eksportmüük Austraaliasse ja Kanadasse toimus otse asjaomastes riikides asuvatele sõltumatutele klientidele. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 uurimisaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(176)

Kuna eksportmüük Ameerika Ühendriikidesse toimus seotud importija kaudu, arvutati ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 selle hinna alusel, millega toodet esimesele sõltumatule ostjale edasi müüakse.

(177)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja keskmisi ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasest hankimise tasandil.

(178)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(179)

Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindade võrreldavust.

(180)

Seoses müügiga Ameerika Ühendriikidesse tehti lisakohandusi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude ning kasumi põhjal.

(181)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(182)

Selle põhjal leiti, et Ta Cheni müük äriühingu peamistele kolmandate riikide turgudele toimus dumpinguhinnaga.

(183)

Arvestades asjaolu, et Taiwani tootjad tegid Taiwani tootmise ja tootmisvõimsuse osas piiratud koostööd, tehti Taiwani tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt ning ainsalt koostööd teinud Taiwani tootjalt saadud teabe alusel.

(184)

Selle teabe kohaselt on Taiwanis vähemalt üheksa põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike tootjat, kelle aastane tootmisvõimsus moodustab kokku üle 22 000 tonni ja hinnanguline vaba tootmisvõimsus 13 000 tonni, mis ületab kogu liidu tarbimist (81).

(185)

Uurimise käigus ilmnes, et Taiwani eksportiv tootja eksportis oma peamistele kolmandatele turgudele 25–45 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Samuti on need hinnad madalamad kui hinnad, millega Taiwani eksportiv tootja liitu ekspordib. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine eksportivate äriühingute jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine kõikidesse teistesse riikidesse.

(186)

Liidu turg on atraktiivne ka suuruse poolest, sest siinne kogutarbimine on 12 819 tonni.

(187)

Uurimine näitas, et Taiwani eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Impordimaht oli palju väiksem kui esialgsel uurimisperioodil, kuid see oli siiski piisav, et saada asjakohane ettekujutus tulevasest hinnakäitumisest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(188)

Lisaks näitas kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi analüüs, et dumpinguhinnaga müüdi ka kolmandate riikide turgudel.

(189)

Lisaks on vaba tootmisvõimsus Taiwanis väga suur ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületab see liidu kogutarbimist.

(190)

Kõigele lisaks osutab liidu turu eespool tõendatud atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et Taiwani eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, (ümber) liitu.

(191)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

(192)

Taotluses sisalduva teabe kohaselt tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet 14 liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(193)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 867 tonni. See näitaja arvutati kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt küsimustikule saadud vastuste põhjal ja taotluse esitajalt makromajanduslikule küsimustikule saadud vastuste põhjal.

(194)

Nagu mainitud põhjendustes 28–31, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju jätkumise uurimiseks väljavõttelist uuringut. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas umbes [44–50 %] samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(195)

Kuna kolmest kaks liidu tootjat on seotud, tuli kõik mikronäitajaid puudutavad andmed indekseerida, et kaitsta alusmääruse artikli 19 kohaselt konfidentsiaalsust.

(196)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) taotluse esitaja andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta, mida on osaliselt võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega, ning b) uurimisaluse toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Comexti andmebaasi (Eurostati) andmetele.

(197)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(198)

Läbivaatamine näitas, et liidu tarbimine on vaatlusalusel perioodil suurenenud 13 %. Liidu tarbimist mõjutas negatiivselt 2020. aasta COVID-19 puhang, kuid tarbimine taastus jõuliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(199)

Komisjon määras asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal, nagu on nõuetekohaselt selgitatud eespool põhjenduses 185. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi importi liidu tarbimisega, nagu on esitatud tabelis 2.

(200)

Import asjaomastest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(201)

Taiwanist pärit impordi maht ei hõlma 0 %-lise dumpingumarginaaliga importi äriühingult Kinga Lai (vt joonealune märkus 79).

(202)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, moodustades 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 1 000 tonni. Ent kui HRVst pärit impordi maht ja turuosa suurenesid, siis Taiwanist pärit import vähenes.

(203)

Komisjon tegi keskmised impordihinnad kindlaks Eurostati statistika ja Taiwani ainsa koostööd teinud eksportiva tootja (kelle eksport liitu moodustab valdava enamiku Taiwanist pärit impordist vaatlusalusel perioodil) poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste põhjal. Konfidentsiaalsuse põhjustel on Taiwanist pärit impordi väärtused ja asjaomaste riikide kumulatiivsed väärtused esitatud vahemikena.

(204)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(205)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 14 %, vastates üldisele kõrgemale hinnatasemele, mida võis täheldada eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(206)

Ükski Hiina tootja koostööd ei teinud, samas kui üks Taiwani eksportiv tootja tegi koostööd.

(207)

Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tegi komisjon hinna allalöömise kindlaks selliselt, et võrdles a) HRVst pärit impordi kaalutud keskmisi statistilisi hindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on selgitatud põhjenduses 136, mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida kohandati asjakohaselt kokkuleppelise tollimaksumäära, dumpinguvastase tollimaksu ja impordijärgsete kulude järgi, ning b) kolme liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul (kohandatud tehasehindade tasemele).

(208)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hinna allalöömist selle puhul ei täheldatud.

(209)

Kooskõlas põhjenduses 137 selgitatud dumpingu arvutamise meetodiga kasutas komisjon impordi kaalutud keskmiste statistiliste hindade puhul, kus ei eristata õmblusteta ja keevitatud toruliitmikke, alternatiivina ka taotluses esitatud õmblusteta ja keevitatud, põlvekujuliste toruliitmike ekspordihindu, mida on kohandatud CIF-hinnaga liidu piiril, ning mida kohandati asjakohaselt kokkuleppelise tollimaksumäära, dumpinguvastase tollimaksu ja impordijärgsete kulude järgi, et teha hindade allalöömise lisaarvutused, milles eristatakse neid kahte tooterühma. Asjaomaseid hindu kasutades ja neid vastava liidu tootmisharu toodetud toote kvaliteedi ja kuju keskmise hinnaga võrreldes selgus, et Hiinast pärit import ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.

(210)

Komisjon arvutas hinna allalöömise ka dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral. Dumpinguvastaseid tollimakse rakendamata on hindade allalöömise marginaal vastavalt 17,7 % ja 16,4 %.

(211)

Nagu on märgitud põhjenduses 150, moodustas koostööd tegeva eksportiva tootja Ta Cheni import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 91 % Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordist. Seega, et teha kindlaks Taiwanist pärit impordi põhjustatud hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon a) kaalutud keskmisi CIF-hindu liidu piiril imporditud tooteliigi kohta, millega Ta Cheni tooteid müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mida oli asjakohaselt kohandatud vastavalt impordijärgsetele kuludele, imporditollimaksudele ja dumpinguvastastele tollimaksudele (kui see on kohaldatav), ning b) valimisse kaasatud kolme liidu tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatute klientide jaoks sama tooteliigi kohta liidu turul.

(212)

Samal kaubandustasandil toimunud tehingute hindu võrreldi tooteliigiti, tehes vajaduse korral tegelike kulude põhjal nõuetekohaseid kohandusi, ning pärast valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud hinnavähendite ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(213)

Eelmainitu põhjal tuvastati, et Taiwanist pärit import oli liidu tootmisharu hindadest enam kui 60 % madalam.

(214)

Komisjon kasutas kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja hindade kindlakstegemiseks sama metoodikat nagu HRV ja Taiwani puhul (vt punkt 4.3.1).

(215)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(216)

Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul on olulised impordiallikad ka Malaisia ja Šveits. Import Malaisiast kasvas vaatlusalusel perioodil 45 %. Nagu on märgitud põhjenduses 5, teeb komisjon Malaisiast pärit impordile kehtestatud meetmetest kõrvalehoidumist käsitlevat uuringut.

(217)

Šveitsist pärit import, mis oli oluline impordiallikas ka esialgses uurimises, vähenes vaatlusalusel perioodil 36 %.

(218)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(219)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajalt küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete ja teabe põhjal ning võrdles neid nõuetekohaselt taotluses esitatud teabe ja valimisse kaasatud tootjate vastustega küsimustikule ning Eurostati statistikaga. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(220)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(221)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(222)

Põhjenduses 184 esitatud põhjustel on äriteabe konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate andmed vahemikena. Täpsete andmete esitamine võimaldaks kummalgi liidu tootjal arvutada teise tootja täpsed tootmisnäitajad ja esineks oht, et seda suudaksid teha ka teised turuandmeid omavad turuosalised.

(223)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(224)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu toodang 13 %, püsis ajavahemikul 2018–2020 stabiilsena ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu suurenenud tarbimise tõttu.

(225)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, jäädes 18 000 ja 19 000 tonni vahele.

(226)

Sellest järeldub, et tootmisvõimsuse rakendusaste jäi vaatlusalusel perioodil madalale tasemele, moodustades ligikaudu 50 %. Komisjon täheldas vaatlusalusel perioodil nelja protsendipunkti suurust tõusu, mis vastas täheldatud tootmismahtude suurenemisele.

(227)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(228)

Liidu tootmisharu müügimahud sõltumatutele klientidele suurenesid vaatlusalusel perioodil 19 %. Suurenemine oli eriti selge läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui liidu tootmisharu suurendas oma müügimahte võrreldes 2020. aastaga 1 521 tonni ehk 20 % võrra.

(229)

Liidu tootmisharu on üldjoontes säilitanud oma osakaalu liidu turul. 2019. aastal ootamatult vähenenud turuosa taastus järgnenud aastal ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu turuosa 68,5 %.

(230)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 13 %, samas kui liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidus suurenes 19 %. Sellest tulenevalt on liidu tootmisharu suurenenud nii turuosalt kui ka absoluutarvudes.

(231)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele ja ühiku tootmiskulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus ja tootmiskulu

(232)

Ühiku müügihinnad püsisid stabiilsena alates vaatlusaluse perioodi algusest kuni 2020. aastani. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusid hinnad suurenenud tarbimise tõttu võrreldes 2018. aasta tasemega 7 % võrra. Ent asjaomane hinnatõus ei kajastanud täielikult vaatlusalusel perioodil täheldatud tootmiskulude kasvu, sest need kasvasid alates 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 8 %.

(233)

Tööhõive, tootlikkus ja liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

(234)

Töötajate arv ja tööjõu tootlikkus püsisid vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena. Liidu tootmisharus töötas vaatlusalusel perioodil umbes 500 töötajat ning toodang töötaja kohta oli umbes 18 tonni.

(235)

Vaatlusaluse perioodi lõpus kasvasid keskmised tööjõukulud, kuid arvestades tööjõukulude 11 % kasvu 4 aasta lõikes, ei ole tegemist järsu kasvuga.

(236)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(237)

Vaatlusalusel perioodil on liidu tootmisharu hoidnud oma varude taseme absoluutarvudes umbes samal tasemel.

(238)

Tootmisega seoses hoitud varude tase vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmise suurenemise tõttu.

(239)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(240)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aasta taseme lähedal, kuid oli 2019. ja 2020. aastal oluliselt vähenenud. Liidu tootmisharu teenis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil korralikku, 10–15 % suurust kasumit.

(241)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoo areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne, sest liidu tootmisharu tegevusest tulenev rahavoog oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2018. aastaga 76 % suurem.

(242)

Liidu tootmisharu investeeringute tase liikus vaatlusalusel perioodil languse suunas. Nagu nähtub eespool tootmisvõimsuse rakendamise all, puudub liidu tootmisharul vahetu vajadus investeerida uue tootmisvõimsuse rakendamisse.

(243)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest ja see järgib sama suundumust nagu kasumlikkus.

(244)

Ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei teatanud seoses kapitali kaasamise võimega raskuste esinemisest.

(245)

Nagu on põhjendustes 148 ja 180 vastavalt HRV ja Taiwani kohta järeldatud, on mõlema asjaomase riigi puhul olemas selged tõendid dumpingu jätkumise kohta. Lisaks tegi komisjon kindlaks, et Hiina kasutab dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidumiseks ümberlaadimist Malaisias (82).

(246)

Eespool esitatud näitajad tõendavad siiski, et hoolimata jätkuvast dumpingust suutis liidu tootmisharu varasematest dumpingutavadest taastuda.

(247)

Liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Liidu tootjate eksporditegevus

(248)

Liidu tootmisharu ekspordimahud sõltumatutele klientidele vähenesid vaatlusalusel perioodil, eelkõige 2020. aastal, kui puhkes COVID-19 pandeemia. Liidu tootmisharu eksporditulemused on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taastunud peaaegu 2018. aasta tasemele.

(249)

Keskmised impordihinnad on olnud vaatlusalusel perioodil stabiilsed. Eksporditurul keskendub liidu tootmisharu karmi konkurentsi tõttu rohkem turu kõrgema hinnaklassiga osale.

(250)

Asjaomastest riikidest pärit import ei ole vaatlusalusel perioodil olnud tühine ning selle tõttu jätkus liidu tootmisharu keskmise müügihinna oluline allalöömine.

(251)

Ent enamik kahjunäitajaid, nagu tootmine, müük, tööhõive, kasumlikkus ja rahavoog, arenesid positiivses suunas ja/või olid rahuldaval tasemel. Seega nähtub uuritud näitajatest, et dumpinguvastased meetmed on saavutanud oma kavandatud eesmärgi kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju.

(252)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil varasemast kahjust taastunud ega kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(253)

Kuna komisjon järeldas, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, hindas ta kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas meetmete aegumise korral on tõenäoline HRVst ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumine.

(254)

Seoses sellega uuris komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust asjaomastes riikides, liidu turu atraktiivsust ja asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäolist mõju juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(255)

Nagu on järeldatud põhjendustes 142–143 ja 172–173, on vaba tootmisvõimsus HRVs ja Taiwanis märkimisväärne ning nende kahe riigi tootmisvõimsus kokku ületab liidu aastase tarbimise viiekordselt. Lisaks on põhjendustes 144–147 ja 174–175 järeldatud, et liidu turg on oma hindade ja suuruse poolest Hiina ja Taiwani tootjate jaoks atraktiivne turg. Selle põhjal on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suureneb nende riikide eksport liitu.

(256)

Sellise impordi suurenemise tõenäolise mõju analüüsimiseks uuris komisjon selle tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastakse aeguda. Sellega seoses leidis komisjon Hiina puhul, et impordihindade tasemed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilma dumpinguvastase tollimaksuta on mõistlikud näitajad, sest Hiinast pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 5,6 %. Selle põhjal ja nagu on selgitatud põhjenduses 199, tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV puhul kindlaks liidu tootmisharu hindade märkimisväärse allalöömise, mis oleks sõltuvalt meetodist kuni 17,7 % või 16,4 %, kui dumpinguvastaseid tollimakse ei oleks rakendatud. Seega on tõenäoline, et meetmete puudumisel toimub hindade allalöömine samas suurusjärgus.

(257)

Vastavalt lõplikele järeldustele väitsid Zhejiang Jndia ja CCCMC, et kahju ei korduks Hiinast pärit impordi tõttu, sest Hiinast liitu suunatud impordi turuosa oli üksnes 5,6 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 70 %. Ühtlasi juhtis Zhejiang Jndia tähelepanu Hiinast pärit impordi vähenemisele esialgse uurimisperioodi (3 238 tonni) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (719 tonni) vahelisel ajal.

(258)

See väide lükati tagasi. Komisjon oli järeldanud, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju (vt põhjendus 252). Komisjoni järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta põhines prognoosival hindamisel. Seega ei tuginetud järelduse tegemisel tegelikel impordimahtudel või turuosadel ning sellel, kuidas need erinesid esialgse uurimisega seotud uurimisperioodi näitajatest, vaid HRV olemasoleval vabal tootmisvõimsusel, liidu turu atraktiivsusel ja hinna allalöömisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui Hiina impordile ei oleks kohaldatud dumpinguvastast tollimaksu.

(259)

Taiwani puhul tegi koostööd ainult üks eksportiv tootja, ent kuna asjaomase isiku import moodustas vaatlusalusel perioodil rohkem kui 90 % Taiwanist pärit impordist, võttis komisjon hindade allalöömise arvutamisel aluseks asjaomase isiku kontrollitud ekspordihinnad. Taiwanist pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud perioodil siiski üldiselt väike, nimelt 1,6 % (samas kui Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa oli esialgse uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,8 %). Esialgse uurimise kohta esitatud kaebuses ja aegumise läbivaatamise taotluses oli taotluse esitaja kindlaks teinud kümme Taiwani eksportivat tootjat. See muudab Ta Chenilt saadud andmetel põhineva hinna allalöömise tulevikku suunatud analüüsi mõttetuks, sest suurema osa Taiwani eksportivate tootjate tõenäoline hinnastamiskäitumine, mida pärast meetmete kehtestamist liidu turul ei esinenud, ei oleks selles kajastunud, kuigi niisugune hinnastamiskäitumine oli enne meetmete kehtestamist turul laialt levinud.

(260)

Lisaks näitasid aegumise läbivaatamise käigus saadud andmed, et enamikku Taiwani eksportivate tootjate vabast tootmisvõimsusest esindavad need tootjad, kelle suhtes kohaldatakse suuremat dumpinguvastast jääktollimaksu, ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil neid liidu turul praktiliselt ei olnudki. See näitab, et kehtivad meetmed on dumpinguhinnaga impordi liidu turule jõudmise ärahoidmiseks tõhusad. Samal ajal näitab see selgelt, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis praegu dumpinguvastase jääktollimaksuga eemale hoitud eksport tõenäoliselt taastuks.

(261)

Liidu tootmisharu finantsolukord on vaatlusalusel perioodil olnud üldiselt kindel, sest enamik kahjunäitajaid näitas positiivset suundumust ja/või positiivseid väärtusi. Tuleks aga rõhutada, et sellel perioodil kaitsesid liidu turgu suures koguses dumpinguhinnaga impordi eest tõhusalt dumpinguvastased meetmed ja liidu tootmisharu sai sellest selgesti kasu. Kuid nagu eespool selgitatud, suurendaksid Hiina ja Taiwani tootjad meetmete puudumise korral tõenäoliselt kiiresti oma turuosa. Nad avaldaksid märkimisväärset hinnasurvet liidu tootmisharu müügihindadele ja suurendaksid samal ajal oma turuosa liidu tootmisharu arvelt. Liidu tootmisharu ei suudaks tõepoolest Hiina eksportijate hinnasurvele vastu panna, ja seega halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord kiiresti, mille tagajärjel tekiks oluline kahju.

(262)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst ja Taiwanist pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(263)

Vastavalt alusmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, nimelt liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(264)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(265)

Seda silmas pidades uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mis lubaks järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(266)

Nagu on järeldatud põhjenduses 241, ei kanna liidu tootmisharu enam olulist kahju. Kuid nagu on järeldatud põhjenduses 249, ei suudaks liidu tootmisharu meetmete kaotamise järel hakkama saada, sest selle tulemusena suureneks dumpinguhinnaga import tõenäoliselt märkimisväärselt. Meetmete kehtetuks tunnistamine seaks seega ohtu tootmisharu pikaajalise elujõulisuse. Seepärast on meetmete jätkamine liidu tootmisharu huvides.

(267)

Kõiki teadaolevaid sõltumatuid importijaid ja kasutajaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Sõltumatud importijad ja kasutajad ei teinud aga komisjoniga koostööd.

(268)

Vastavalt lõplikele järeldustele viitasid Zhejiang Jndia ja CCCMC teabele, mille Euranimi esitas 23. augustil 2022. Euranimi esindas mitut importijat ning Zhejiang Jndia ja CCCMC rõhutasid, et importijad olid seega oma arvamust avaldanud, kuigi seda tehti kollektiivselt. Zhejiang Jndia ja CCCMC märkisid, et asjaomases dokumendis oli Euranimi dumpinguvastaste meetmete jätkamise vastu, sest Hiinast pärit põkk-keevitatavatele roostevabast terasest toruliitmikele kohaldatavad väidetavalt „ülemäärased“ dumpinguvastase tollimaksu määrad kahjustaksid asjaomaseid tooteid kasutava Euroopa tootmisahela järgmise etapi tootmisharu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks oli Euranimi teatanud, et meetmete jätkumisel kahaneks äriühingute tegevus, kaoksid töökohad ja riiklikud maksuametid koguksid vähem maksutulu.

(269)

Komisjon märkis, et Euranimi väidete kinnitamiseks ei esitatud ühtegi tõendit. Kuna ükski sõltumatu importija või kasutaja ei vastanud uurimises koostöö tegemiseks küsimustikule, ei olnud võimalik Euranimi väiteid seoses asjaomaste isikute seisukohaga meetmete suhtes ja meetmete mõju suhtes nende konkurentsiolukorrale asjakohaste kontrollitud äriühingupõhiste äriandmetega võrrelda. Seega lükati need väited tagasi.

(270)

Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele ja/või importijatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(271)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks HRVst ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(272)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu jätkumise tõenäosuse, kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta tuleks säilitada Hiina Rahvavabariigist ning Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(273)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(274)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(275)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(276)

Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ning HRVst ja Taiwanist pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(277)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (83). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab teha kindlaks, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(278)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti kõikidele isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(279)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (84) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(280)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee esitas positiivse arvamuse,