30.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 92/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/699,

29. märts 2023,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada alates 1. aprillist 2023 Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta, (1) eriti selle artikli 12 viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 67 lõike 3 kohaselt koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet“) tulud liidu toetusest ning lõivudest, mida ettevõtjad kõnealusele ametile maksavad. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud selliste lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)	Kõnealused lõivud tuleks 2022. aasta inflatsioonimäärast lähtuvalt ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti (3) avaldatud andmeil oli liidu inflatsioonimäär 2022. aastal 10,4 %.

(3)	Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõivutasemed ümardada lähima 100 euroni.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(5)	Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nõuetekohaste taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2023.

(6)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2023. Seepärast on asjakohane, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates eespool nimetatud kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 297/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 313 200 eurot“ summaga „ 345 800 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „ 31 500 eurot“ summaga „ 34 800eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 121 500 eurot“ summaga „ 134 100 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „ 202 500 eurot“ summaga „ 223 600 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 12 100 eurot“ summaga „ 13 400 eurot“;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 94 000 eurot“ summaga „ 103 800 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „ 23 700 – 70 600 eurot“ vahemikuga „ 26 200 – 77 900 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „ 3 500 eurot“ asendatakse summaga „ 3 900 eurot“;

—	summa „ 7 800 eurot“ asendatakse summaga „ 8 600 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 94 000 eurot“ summaga „ 103 800 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „ 23 700 – 70 600 eurot“ vahemikuga „ 26 200 – 77 900 eurot“;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „15 400 eurot“ summaga „17 000 eurot“;

d)	lõike 4 esimeses lõigus asendatakse summa „23 700“ summaga „26 200 eurot“;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „7 800 eurot“ summaga „8 600 eurot“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „112 200 eurot“ summaga „123 900 eurot“;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „27 900 – 84 100 eurot“ vahemikuga „30 800 – 92 800 eurot“;

2)	artikli 4 esimeses lõigus asendatakse summa „77 900“ summaga „86 000 eurot“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 156 700 eurot“ summaga „ 173 000 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „ 15 400 eurot“ summaga „ 17 000 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

—

neljandat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „ 77 900 eurot“ asendatakse summaga „ 86 000 eurot“;

—	summa „ 7 800 eurot“ asendatakse summaga „ 8 600 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 77 900 eurot“ summaga „ 86 000 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „ 132 400 eurot“ summaga „ 146 200 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 15 400 eurot“ summaga „ 17 000 eurot“;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

—

viiendat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „ 39 200 eurot“ asendatakse summaga „ 43 300 eurot“;

—	summa „ 7 800 eurot“ asendatakse summaga „ 8 600 eurot“;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 39 200 eurot“ summaga „ 43 300 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „ 9 700 – 29 500 eurot“ vahemikuga „ 10 700 – 32 600 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „ 3 500 eurot“ asendatakse summaga „ 3 900 eurot“;

—	summa „ 7 800 eurot“ asendatakse summaga „ 8 600 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „ 46 900 eurot“ summaga „ 51 800 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „ 11 800 – 35 400 eurot“ vahemikuga „ 13 000 – 39 100 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „ 7 800 eurot“ summaga „ 8 600 eurot“;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „7 800 eurot“ summaga „8 600 eurot“;

d)	lõike 4 esimeses lõigus asendatakse summa „23 700“ summaga „26 200 eurot“;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „7 800 eurot“ summaga „8 600 eurot“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „37 600 eurot“ summaga „41 500 eurot“;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „9 200 – 27 900 eurot“ vahemikuga „10 200 – 30 800 eurot“;

4)	artikli 6 esimeses lõigus asendatakse summa „46 900“ summaga „51 800 eurot“;

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse summa „77 900 eurot“ summaga „86 000 eurot“;

b)	teises lõigus asendatakse summa „23 700 eurot“ summaga „26 200 eurot“;

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „94 000 eurot“ summaga „103 800 eurot“;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „46 900 eurot“ summaga „51 800 eurot“;

iii)	neljandas lõigus asendatakse vahemik „23 700 – 70 600 eurot“ vahemikuga „26 200 – 77 900 eurot“;

iv)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „11 800 – 35 400 eurot“ vahemikuga „13 000 – 39 100 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „313 200 eurot“ summaga „345 800 eurot“;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „156 700 eurot“ summaga „173 000 eurot“;

iii)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „3 500 – 269 900 eurot“ vahemikuga „3 900 – 298 000 eurot“;

iv)	kuuendas lõigus asendatakse vahemik „3 500 – 135 100 eurot“ vahemikuga „3 900 – 149 200 eurot“;

c)	lõike 3 esimeses lõigus asendatakse summa „7 800“ summaga „8 600 eurot“.

Artikkel 2

Käesolevat määrust ei kohaldata nõuetekohaste taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2023.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(3) https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/15725179/2-18012023-AP-EN.pdf/e301db8f-984c-27e2-1245-199a89f37bca

30.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 92/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/700,

29. märts 2023,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Plăcintă dobrogeană“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2 ja artikli 52 lõike 3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Rumeenia taotlus registreerida nimetus „Plăcintă dobrogeană“ kaitstud geograafilise tähisena (2).

(2)	27. aprillil 2021 sai komisjon Bulgaarialt vastulause. Komisjon edastas vastulause Rumeeniale 29. aprillil 2021. 23. juunil 2021 esitas Bulgaaria komisjonile põhjendatud vastuväite.

(3)	Pärast põhjendatud vastuväite läbivaatamist ja selle vastuvõetavaks tunnistamist kutsus komisjon 20. juuli 2021. aasta kirjaga määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 kohaselt Rumeeniat ja Bulgaariat üles alustama kokkuleppele jõudmiseks asjakohaseid konsultatsioone.

(4)	Rumeenia ja Bulgaaria vahelised konsultatsioonid lõppesid, ilma et kokkuleppele oleks jõutud. Seepärast peaks komisjon tegema otsuse registreerimise kohta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b sätestatud korras, võttes arvesse kõnealuste konsultatsioonide tulemusi.

(5)

Bulgaaria väitis määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktile c tuginedes, et nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena ohustaks toote „Dobrudzhanska banitsa“ olemasolu, mida on Bulgaarias sajandeid valmistatud traditsioonilise pagaritootena ning mis moodustab osa Bulgaaria gastronoomilisest ja kultuuripärandist.

Tegelikult tähendab „Dobrudzhanska banitsa“ bulgaaria keeles sama mis „Plăcintă dobrogeană“ rumeenia keeles. Lisaks väitis Bulgaaria, et selle nimetusega tähistatakse toodet, millel on sarnased koostisosad, valmistamisetapid ja lõpptoote omadused, ning seega võib nii „Dobrudzhanska banitsa“ kui ka „Plăcintă dobrogeană“ olulisi osi pidada identseks. Sellised sarnasused on ajalooliselt välja kujunenud, pidades silmas, et Dobrudža kui ajalooline ja geograafiline piirkond on jagatud kahe riigi vahel, nt Rumeenias asuv Põhja-Dobrudža ja Bulgaarias asuv Lõuna-Dobrudža. Seega on mõlemal piirkonnal, ehkki need asuvad kahes eri riigis, sarnased traditsioonid ja kulinaarsed tavad.

Seetõttu seadis Bulgaaria kahtluse alla toote ja geograafilise piirkonna vahelise seose.

(6)	Lõpetuseks juhtis Bulgaaria tähelepanu negatiivsele mõjule, mida toote „Plăcintă dobrogeană“ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena avaldaks Bulgaarias toote „Dobrudzhanska banitsa“ tootjate majandushuvidele, ning väitis, et see võib tarbijaid toote päritolu osas eksitada.

(7)	Komisjon on hinnanud Bulgaaria põhjendatud vastuväites esitatud argumente määruse (EL) nr 1151/2012 sätete alusel, võttes arvesse taotleja ja vastuväite esitaja vahel peetud asjakohaste konsultatsioonide tulemusi.

(8)

Rumeenias nimetusega „Plăcintă dobrogeană“ tähistatud tootel on sarnaseid omadusi Bulgaarias õiguspäraselt kasutatava tootega, mida tähistatakse nimetusega „Dobrudzhanska banitsa“. Vaatamata Dobrogea/Dobrudža geograafilise ja ajaloolise piirkonnaga seotud ühistele traditsioonidele ning kulinaarsetele harjumustele arenesid need traditsioonid ja tavad Rumeenias ja Bulgaarias eri moel ning tekkisid erinevused toodete valmistamises, maines ja toodet tähistavate nimetuste kasutamises.

Esiteks on nimetusega „Plăcintă dobrogeană“ tähistatud tootel (võrreldes tootega „Dobrudzhanska banitsa“) konkreetsed eriomadused. Rumeenias lubatakse eespool nimetatud toote täidisena kasutada ainult juustu, jogurtit ja mune, samas kui Bulgaarias võib toote „Dobrudzhanska banitsa“ tootmisel kasutada ka liha ja/või köögivilja ning värsket piima. Täiendavad erinevused on seotud tootes kohupiima kasutamisega, mis on Rumeenias kohustuslik, kuid Bulgaarias vabatahtlik. Teine erinevus on seotud tainalehtedega, mida toote valmistamisel Rumeenias volditakse ja rullitakse, samas kui Bulgaarias on tainalehed kurrutatud nagu lõõtspill.

Rumeenia on ka tõendanud nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ väljakujunenud mainet, milles viidatakse koonddokumendis määratletud toote tootmispiirkonnana käsitatavale geograafilisele piirkonnale, mis hõlmab Tulcea ja Constanța maakonda ning moodustab ühtse piirkonna, mida nimetatakse ka Dobrudžaks. Seevastu ei ole Bulgaarias nimetuse „Dobrudzhanska banitsa“ mainet kinnitatud ega piisavalt tõendatud.

Kuid suurim erinevus võrreldes tootega „Plăcintă dobrogeană“ on asjaolu, et nimetusega „Dobrudzhanska banitsa“ tähistatud toodet valmistatakse peamiselt kodustes tingimustes.

(9)

Nimetust „Plăcintă dobrogeană“ seostatakse vaieldamatult kondiitritootega, mis on valmistatud tainalehtedest, mille vahel on soolatud pehme juustu (telemea) täidis, millesse on lisatud geograafilisest piirkonnast pärit kohupiima ja mune. Seepärast saab toote omadusi ja mainet seostada toote geograafilise päritoluga. Eespool toodut arvesse võttes ei saa nimetusega „Plăcintă dobrogeană“ tähistatud toote ja geograafilise piirkonna vahelist seost kahtluse alla seada.

(10)

Mõiste „Dobrudzhanska banitsa“ on nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ tõlge bulgaaria keeles. Kuna need kaks nimetust on tõlkes identsed, takistaks registreeritud nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ kaitse, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1151/2012 artikliga 13, Bulgaaria tootjatel kasutada nimetust „Dobrudzhanska banitsa“ sarnaste toodete turustamisel.

(11)

Nimetuse „Dobrudzhanska banitsa“ kasutamise eesmärk ei olnud nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ maine ärakasutamine oma huvides. Tarbijaid ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada. Tegelikult oli olukord kahel turul nende kahe toote puhul erinev. Nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ all mõeldakse toodet, mille maine põhineb geograafilise päritoluga seotud kvaliteedil ja omadustel. Nimetusega „Dobrudzhanska banitsa“ tähistatakse toodet, mida tarbitakse peamiselt kohaliku või koguni kodus valmistatud toiduna.

(12)

Toodet „Dobrudzhanska banitsa“ valmistatakse ja tarbitakse tavaliselt kohe samal päeval. Kuna seda toodet ei pakuta külmutatult, ei ole seda turustatud teises riigis, mistõttu tarbijaid ei ole toote tegeliku päritolu osas eksitatud ega ole saadudki seda teha. Eelkõige ei ole toode „Dobrudzhanska banitsa“ olnud ega ole ka praegu ekspordiks ette nähtud.

(13)

Nimetatud põhjustel ja kuna ilmnes, et nimetust „Dobrudzhanska banitsa“ on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne nimetuse „Plăcintă dobrogeană“ registreerimistaotluse komisjonile esitamist, tuleks õigluse ja tavapärase kasutuse huvides ning võttes arvesse taotleja ja vastuväite esitaja vahel saavutatud asjakohast kokkulepet, näha ette 10 aasta pikkune üleminekuperiood.

(14)	Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Plăcintă dobrogeană“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Plăcintă dobrogeană“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 2.3 „Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Nimetust „Dobrudzhanska banitsa“ („Добруджанска баница“) võib kümne aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest liidu territooriumil kasutada sellise pagaritoote tähistamiseks, mis ei vasta kaitstud geograafilise tähise „Plăcintă dobrogeană“ spetsifikaadile, tingimusel et järgitakse liidu õiguskorras kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 38, 3.2.2021, lk 4.

(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

30.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 92/10

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/702,

21. märts 2023,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga loodud ühiskomitees seoses kavandatava otsuse vastuvõtmise ning soovituste, ühis- ja ühepoolsete deklaratsioonide tegemisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit sõlmis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) nõukogu otsusega (EL) 2020/135 (1) ning see jõustus 1. veebruaril 2020.

(2)

Väljaastumislepingu artikli 164 lõike 5 punktiga d anti selle artikli 164 lõikega 1 loodud ühiskomiteele (edaspidi „ühiskomitee“) õigus võtta vastu otsuseid, millega muudetakse nimetatud lepingut, tingimusel et sellised muudatused on vajalikud selleks, et parandada vigu, kõrvaldada väljajätte ja muid puudusi või lahendada olukordi, mida lepingu allkirjastamise ajal ei osatud ette näha, välja arvatud esimese, neljanda ja kuuenda osa puhul, ja tingimusel et selliste otsustega ei muudeta kõnealuse lepingu olulisi osi.

(3)

Väljaastumislepingu artikli 166 lõikes 1 antakse ühiskomiteele õigus võtta vastu otsuseid kõikides küsimustes, mille puhul see on kõnealuse lepinguga nii ette nähtud, ning anda liidule ja Ühendkuningriigile asjakohaseid soovitusi. Vastavalt väljaastumislepingu artikli 166 lõikele 2 on ühiskomitee vastuvõetud otsused liidu ja Ühendkuningriigi suhtes siduvad ning liit ja Ühendkuningriik peavad neid otsuseid rakendama, kusjuures neil on samad õiguslikud tagajärjed kui väljaastumislepingul. Väljaastumislepingu artikli 166 lõikes 3 on sätestatud, et soovitused esitatakse vastastikusel kokkuleppel.

(4)	Väljaastumislepingu artikli 182 kohaselt on Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll (edaspidi „protokoll“) kõnealuse lepingu lahutamatu osa.

(5)

On asjakohane, et liit ja Ühendkuningriik teevad ühiskomitees ühisdeklaratsiooni selle kohta, et kui see on asjakohane nende suhetes väljaastumislepingu alusel, viitavad nad muudetud protokollile kooskõlas õiguskindluse nõuetega kui „Windsori raamistikule“ ning et nad võivad viidata muudetud protokollile samal viisil oma õigusaktides.

(6)

Arvestades konkreetseid olusid Põhja-Iirimaal, on vaja ette näha, et liit ja Ühendkuningriik peaksid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et Põhja-Iirimaa ja Ühendkuningriigi teiste osade vahelise kaubanduse lihtsustamine hõlmaks kaupade liikumise erikorda Ühendkuningriigi siseturul, kooskõlas asjaoluga, et Põhja-Iirimaa on kõnealuse protokolli kohaselt Ühendkuningriigi tolliterritooriumi osa, kui kaup on ette nähtud lõpptarbimiseks või lõppkasutuseks Põhja-Iirimaal ning kui on kehtestatud vajalikud kaitsemeetmed liidu siseturu ja tolliliidu terviklikkuse kaitsmiseks. Seetõttu tuleks seda protokolli vastavalt muuta.

(7)	Liit peaks võtma teadmiseks Ühendkuningriigi poolt ühiskomitees tehtud ühepoolse deklaratsiooni, milles esitatakse kord, mille Ühendkuningriik kavatseb kehtestada seoses kaupade liikumisega Põhja-Iirimaalt Ühendkuningriigi teistesse osadesse.

(8)	Liit peaks samuti võtma teadmiseks Ühendkuningriigi poolt ühiskomitees tehtud ühepoolse deklaratsiooni, milles esitatakse kord, mille Ühendkuningriik kavatseb kehtestada seoses turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamisega.

(9)

On vaja tagada tõhustatud koostöö Ühendkuningriigi ja liidu vahel ning asjakohasel juhul Ühendkuningriigi ja liikmesriikide ametiasutuste vahel, et toetada kavandatud erikorda tulemusliku turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamisega. Ühiskomitee peaks seepärast esitama soovituse, milles nähakse ette selline tõhustatud koostöö ja sätestatakse, et koostöö võiks hõlmata teadmiste jagamist, teabevahetust, koostööd ettevõtjatega ja ühistegevust.

(10)

Arvestades Põhja-Iirimaa konkreetseid olusid, sealhulgas asjaolu, et Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi siseturu lahutamatu osa, tuleks protokolli 3. lisas teha mõningaid muudatusi. Nimetatud muudatuste kohaldamise tulemusena ei tohiks tekkida maksudest kõrvalehoidmise ohtu ega võimalikke konkurentsimoonutusi. Kõnealuste muudatuste rakendamine Põhja-Iirimaal ja eriti kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi erikorra rakendamine ei tohiks põhjustada riske liidu siseturule ega Ühendkuningriigi siseturule, samuti ei tohiks see tekitada tarbetut koormust Põhja-Iirimaal tegutsevatele ettevõtjatele. Selleks et selgitada teatavate protokolli 3. lisas juba loetletud õigusaktide kohaldamisala Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga, tuleks kõnealusesse lisasse lisada kaks märkust. Selline võimalus tuleks ette näha selleks, et kõrvaldada täiendavad võimalikud puudused või ettenägematud asjaolud ning tagada, et kõnealusesse lisasse saaks igal ajal lisada muid märkusi, milles täpsustatakse, kuidas 3. lisas loetletud liidu õigusakte kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga.

(11)

Liit ja Ühendkuningriik peaksid tegema ühiskomitees ühisdeklaratsiooni selliste kaupade käibemaksukorra kohta, mis ei ohusta liidu siseturgu, ja käibemaksu piiriüleste tagasimaksete korra kohta. Selle deklaratsiooniga kohustuvad liit ja Ühendkuningriik uurima võimalust lisada protokolli 3. lisasse selles loetletud teatavate õigusaktide kohaldamisala täpsustavaid märkusi. Esimene märkus käsitleks nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (2) sätestatud maksumäärade kohaldamist ja sisaldaks loetelu kaupadest, mis oleksid oma laadi ja tarnetingimuste tõttu mõeldud lõpptarbimiseks Põhja-Iirimaal ning mille puhul ei avaldaks erinevate maksumäärade kohaldamine liidu siseturule maksudest kõrvalehoidmise ohu või võimalike konkurentsimoonutuste näol negatiivset mõju. Liit ja Ühendkuningriik peaksid samuti väljendama oma valmisolekut sellist loetelu korrapäraselt hinnata ja läbi vaadata. Teine märkus käsitleks kehtivat käibemaksu piiriüleste tagasimaksete korda vastavalt kohaldatavale liidu õigusele, millele on osutatud protokolli artiklis 8.

(12)

Protokolli artikli 8 tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liit ja Ühendkuningriik vahetama teavet ja arutama struktureeritult kõiki kõnealuse protokolli artikli 8 rakendamisest ja kohaldamisest tulenevaid küsimusi, sealhulgas olulisi muudatusi, mis on ette nähtud liidus ja Ühendkuningriigis kohaldatavas õigusraamistikus kaupadega seotud käibemaksu ja aktsiisimaksu valdkonnas. Seepärast on asjakohane, et ühiskomitee otsusega nähakse ette Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamise erikomitee (edaspidi „erikomitee“) erikoosolekud kui tõhustatud koordineerimismehhanism, mis võimaldab liidul ja Ühendkuningriigil teha kindlaks ja arutada kõiki protokolli toimimisega seotud küsimusi käibemaksu ja aktsiisi valdkonnas ning teha vajaduse korral ettepanekuid asjakohaste meetmete võtmiseks.

(13)

Selleks et veelgi täpsustada protokolli artikli 10 lõike 1 kohaldamisala, on asjakohane, et liit ja Ühendkuningriik määratleksid ühise seisukoha tingimuste kohta, mille puhul kuulub Ühendkuningriigi ametiasutuste antav riigiabi artikli 10 lõike 1 kohaldamisalasse, eelkõige mis puudutab tegelikku ja otsest seost Põhja-Iirimaaga. On asjakohane, et liit ja Ühendkuningriik teeksid ühiskomitees selle kohta ühisdeklaratsiooni.

(14)

Juhuks, kui peaks tekkima olukord, kus konkreetne liidu õigusakt, millega muudetakse protokollis osutatud õigusakti või asendatakse see, muudab oluliselt selle õigusakti sisu või kohaldamisala, nagu see oli kohaldatav enne selle muutmist või asendamist, ning kui selliselt muudetud või asendatud liidu õigusakti kohaldamine Põhja-Iirimaal avaldaks märkimisväärset ja tõenäoliselt püsivat mõju Põhja-Iirimaa kogukondade igapäevaelule, on vaja kehtestada hädapidurimehhanism, mis võimaldab 30 Põhja-Iirimaa assamblee liikmel (välja arvatud spiiker ja asespiiker), kes kuuluvad vähemalt kahte parteisse selline olukord lahendada juhul, kui täidetud on kõik tingimused, mis on sätestatud protokolli muutvale ühiskomitee kavandatavale otsusele lisatava Ühendkuningriigi valitsuse, Iirimaa valitsuse ja muude mitmepoolsete läbirääkimiste osaliste vahel 10. aprillil 1998. aastal sõlmitud suure reede (Belfasti) kokkulepet („1998. aasta kokkulepe“) käsitleva ühepoolse deklaratsiooni eelnõu lõikes 1. Kõnealused tingimused hõlmavad muu hulgas seda, et teate võib esitada väga erandlike asjaolude tõttu ja viimase abinõuna ning et assamblee liikmed on üritanud eelnevalt pidada sisulist arutelu Ühendkuningriigi valitsusega ja Põhja-Iirimaa valitsuses, et uurida kõiki liidu õigusaktiga seotud võimalusi. Kui Ühendkuningriik on esitanud liidule sellekohase teate, siis vastavalt protokolli artikli 13 lõikele 3 ei kohaldata liidu õigusakti selle muudetud või asendatud kujul Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga. Selle asemel tuleks liidu õigusakt selle muudetud või asendatud kujul lisada protokolli artikli 13 lõikes 4 sätestatud korras protokolli asjaomasesse lisasse. Protokolli tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15)

Kui Ühendkuningriik on esitanud liidule protokolli artikli 13 kavandatud lõike 3a esimeses lõigus osutatud teate, kuid vahekohus on otsustanud, et Ühendkuningriik ei ole täitnud kõnealuse lõike kolmandas lõigus sätestatud tingimusi sellise teate esitamiseks, tuleks vahekohtu otsust kiiresti täita. Ühiskomitee peaks seepärast esitama soovituse, milles nähakse ette vahekohtu otsuste kiire täitmine. See peaks põhinema ühisel arusaamal, et kiire täitmine tuleks saavutada samal viisil, kui Ühendkuningriik ei ole täitnud oma heas usus tegutsemise kohustusi, mis tulenevad väljaastumislepingu artiklist 5, esitades sellise teate, ilma et täidetud oleksid kõik tingimused, mis on sätestatud ühiskomitee otsusele nr 1/2023 lisatud 1998. aasta kokkuleppe institutsioonide kaasamist käsitleva Ühendkuningriigi ühepoolse deklaratsiooni lõikes 1.

(16)

Liit ja Ühendkuningriik peaksid tunnistama, et protokolli artikli 13 kavandatud lõike 3a kohane Ühendkuningriigi teade tuleb esitada nii, et oleksid täidetud kõik 1998. aasta kokkuleppe institutsioonide kaasamist käsitleva Ühendkuningriigi ühepoolse deklaratsiooni lõikes 1 sätestatud tingimused, et see oleks tehtud heas usus vastavalt väljaastumislepingu artiklile 5. Samuti on asjakohane ühisdeklaratsiooniga selgitada, et kui vahekohus on otsustanud, et Ühendkuningriik ei ole täitnud väljaastumislepingu artiklist 5 tulenevaid kohustusi seoses mehhanismi käivitava liidu teavitamisega, tuleks vahekohtu otsust kiiresti täita.

(17)

Liit ja Ühendkuningriik peaksid kasutama lepingu rakendamise järelevalveks täiel määral väljaastumislepingu alusel loodud ühisorganeid. Erikomitees saab vahetada arvamusi kõigi Ühendkuningriigi tulevaste õigusaktide üle, mis käsitlevad protokolli toimimise seisukohast olulisi kaupu. Selleks võib erikomitee tulla kokku erikoosseisus, nimelt kui kaupade eriorgan, et hinnata tulevaste õigusaktide võimalikku mõju Põhja-Iirimaale ning ennetada ja arutada võimalikke praktilisi probleeme. Liit ja Ühendkuningriik lahendavad kõik protokolli toimimisega seotud küsimused võimalikult kiiresti ja parimal viisil. On asjakohane, et liit ja Ühendkuningriik võtaksid ühiskomitees selle kohta vastu ühisdeklaratsiooni.

(18)	Liit peaks võtma teadmiseks Ühendkuningriigi ühepoolse deklaratsiooni ühiskomitees protokolli artiklis 18 sätestatud demokraatliku nõusoleku mehhanismi kohta, pidades meeles ühiskomitee ülesandeid, mis tulenevad väljaastumislepingu artiklist 164.

(19)

On osutunud vajalikuks laiendada nende kauplejate ringi, kellel on õigus vedada Ühendkuningriigi teistest osadest Põhja-Iirimaale liidu turule sattumise ohuta kaupa, millele on osutatud ühiskomitee otsuses nr 4/2020 (3). Eelkõige tuleks kehtestada uued tingimused selleks, et võtta arvesse, et kaupu ei töödelda kaubanduslikel eesmärkidel, sealhulgas suurendades ettevõtjate aastakäibe künnist selleks, et kaupade töötlemine nende ettevõtjate poolt ei kvalifitseeruks kaubanduslikuks töötlemiseks, olenemata nende tegevusvaldkonnast. Lisaks tuleks Ühendkuningriigi teistes osades asutatud ettevõtjatel lubada liituda usaldusväärsete kauplejate süsteemiga, mis on aluseks liidu turule sattumise ohuta kaupade veo korrale. Usaldusväärsetele kauplejatele loa andmise eritingimused tuleks sätestada üksikasjalikumalt ja tagada seeläbi, et kui usaldusväärsed kauplejad ja loa saanud vedajad veavad Ühendkuningriigi teistest osadest Põhja-Iirimaale kaupu, mille puhul ei ole liidu turule sattumise ohtu, ja sellise veo puhul on ette nähtud tollinõuete lihtsustamine, mis tuleb sätestada liidu asjakohaste õigusaktide sihipärastes muudatustes, siis kaasnevad nende lihtsustustega ka tugevamad kaitsemeetmed.

(20)

Lisaks tuleks sätestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt võib Ühendkuningriigi teistest osadest Põhja-Iirimaale postipakkidega saadetavaid kaupu pidada vabaks liidu turule sattumise ohust, kui need pakid toimetatakse Põhja-Iirimaal elavatele eraisikutele ja need tuuakse Põhja-Iirimaale loa saanud vedajate poolt.

(21)	Liit peaks arvesse võtma Ühendkuningriigi poolt ühiskomitees tehtud ühepoolset deklaratsiooni, milles esitatakse tavad, mida Ühendkuningriik kavatseb kehtestada selleks, et tugevdada nõuete täitmise tagamist seoses kaupade liikumisega postipakkides Ühendkuningriigi teistest osadest Põhja-Iirimaale.

(22)	On asjakohane määrata kindlaks ühiskomitees liidu nimel võetav seisukoht seoses otsuse vastuvõtmise ning soovituste, ühis- ja ühepoolsete deklaratsioonide tegemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel väljaastumislepingu artikli 164 alusel loodud ühiskomitees (edaspidi „ühiskomitee“) seoses ühiskomitees vastu võetava otsuse ja teatavate soovitustega, on esitatud käesoleva otsuse 1. lisale lisatud otsuse eelnõus ja soovituste eelnõudes.

Artikkel 2

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühiskomitees seoses teatavate liidu ja Ühendkuningriigi poolt ühiskomitees tehtavate ühisdeklaratsioonidega, on esitatud käesoleva otsuse 2. lisale lisatud ühisdeklaratsioonide eelnõudes.

Artikkel 3

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühiskomitees seoses teatavate Ühendkuningriigi poolt ühiskomitees tehtavate ühepoolsete deklaratsioonidega, mille eelnõud on lisatud käesoleva otsuse 3. lisale, on võtta need deklaratsioonid teadmiseks. Seoses Ühendkuningriigi ühepoolse deklaratsiooniga ühiskomitees protokolli artiklis 18 sätestatud demokraatliku nõusoleku mehhanismi kohta, peab liit meeles ühiskomitee ülesandeid, mis tulenevad väljaastumislepingu artiklist 164.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. märts 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL

(1) Nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 29, 31.1.2020, lk 1).

(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(3) Suurbritannia ja Põhja-iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust Ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga loodud ühiskomitee 17. detsembri 2020. aasta otsus nr 4/2020 sellise kauba kindlaksmääramise kohta, mille puhul puudub oht, et kaup liigub edaspidi liitu 2020/2248 (ELT L 443, 30.12.2020, lk 6).

30.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 92/19

KOMISJONI OTSUS (EL) 2023/705,

29. märts 2023,

millega muudetakse otsuseid (EL) 2017/175 ja (EL) 2018/680 energiatõhususe nõuete osas, mis on ELi ökomärgisega majutusettevõtetele ja ELi ökomärgisega siseruumide puhastusteenustele kehtestatud seoses teatavate energiamõjuga toodetega

(teatavaks tehtud numbri C(2023) 2067 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise võib anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul väike keskkonnamõju. Igale tooterühmale tuleb kehtestada konkreetsed ELi ökomärgise kriteeriumid.

(2)	Komisjoni otsusega (EL) 2017/175 (2) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded tooterühmale „majutusettevõte“.

(3)	Komisjoni otsusega (EL) 2018/680 (3) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded tooterühmale „puhastusteenused siseruumides“.

(4)	Mõlemad otsused (EL) 2017/175 ja (EL) 2018/680 sisaldavad konkreetsete energiamõjuga toodete energiatõhususe nõudeid, viidates õigusaktidele, mida tuleb ajakohastada.

(5)

Komisjon on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (4) artiklis 15 osutatud tööplaanile kehtestanud teatavate energiamõjuga toodete (edaspidi „muudetud klassifikatsiooniga tooted“) energiatõhususe märgised A–G. Kõnealustele muudetud klassifikatsiooniga toodetele on osutatud otsuse (EL) 2017/175 kriteeriumis 8 ja kriteeriumi 31 punktides a, c, d, e ja h ning otsuse (EL) 2018/680 kriteeriumi O10 punktis a ning need tooted on valgusallikad, jahutus-külmutusseadmed, kuvarid, kodumajapidamises kasutatavad pesu- ja nõudepesumasinad. Arvestades, et komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2019/2015, (5) (EL) 2019/2016, (6) (EL) 2019/2017, (7) (EL) 2019/2014 (8) ja (EL) 2019/2013 (9) on kehtetuks tunnistatud komisjoni delegeeritud määrused (EL) nr 874/2012, (10) (EL) nr 1060/2010, (11) (EL) nr 1059/2010, (12) (EL) nr 1061/2010 (13) ja (EL) nr 1062/2010, (14) tuleks kõnealuseid kriteeriume ajakohastada viidetega energianõuetele, mis on sätestatud delegeeritud määrustes (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016, (EL) 2019/2017, (EL) 2019/2014 ja (EL) 2019/2013. Lisaks viidetele tuleb neid kriteeriume ajakohastada selleks, et võtta arvesse energiatõhususe muudetud kõrgemaid klasse, nii et ELi ökomärgise kriteeriumid vastaksid jätkuvalt keskkonnatoime poolest parimatele 10–20 %-le liidu turul kättesaadavatest toodetest vastavalt määruse (EÜ) nr 66/2010 I lisa A osa punktile 2.

(6)

Otsustes (EL) 2017/175 ja (EL) 2018/680 tuleks säilitada viited delegeeritud määrustes (EL) nr 874/2012, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1061/2010 ja (EL) nr 1062/2010 sätestatud energianõuetele, et enne uute energiamärgistuse eeskirjade jõustumist ostetud tooteid saaks endiselt pidada ELi ökomärgise kriteeriumidele vastavaks.

(7)

Otsuses (EL) 2017/175 sätestatud kriteeriumi 31 punkt e sisaldab viiteid kontoriseadmete ELi Energy Stari programmile ning ELi ja USA vahelistele Energy Stari lepingutele, (15) (16) mis kaotasid kehtivuse 20. veebruaril 2018. Juhul, kui kontoriseadmetel puuduvad asjakohased energiamärgised või energiaklasse määratlevad määrused, välja arvatud kuvarite puhul, mille muudetud energiatõhususe klassid on kättesaadavad, tuleks ELi ökomärgise kriteeriumide hea keskkonnatoime tagamiseks nõuda muudetud nõuetega, et uued ostetavad kontoriseadmed vastaksid standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgisele (17).

(8)

Otsuses (EL) 2017/175 sätestatud kriteeriumi 31 punktis g ja otsuses (EL) 2018/680 sätestatud kriteeriumis O5 antakse ELi ökomärgise taotlejatele energiatõhusate tolmuimejate kasutamise eest hindepunkte ning neis sätetes on viide komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 665/2013 (18) ja sellega seotud energiatõhususe klassidele. Üldkohus on oma otsusega kohtuasjas T-544/13 RENV kõnealuse delegeeritud määruse tühistanud (19). Selleks et ELi ökomärgise taotlejatele saaks energiatõhusate tolmuimejate kasutamise eest jätkuvalt hindepunkte anda, tuleks viited tühistatud delegeeritud määrusele (EL) nr 665/2013 asendada viidetega komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 666/2013 (20) ning viited energiatõhususe klassidele tuleks asendada viidetega aastase energiatarbimise künnistele.

(9)	Otsuseid (EL) 2017/175 ja (EL) 2018/680 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2017/175 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse (EL) 2018/680 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) Komisjoni 25. jaanuari 2017. aasta otsus (EL) 2017/175, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid majutusettevõtetele (ELT L 28, 2.2.2017, lk 9).

(3) Komisjoni 2. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/680, millega kehtestatakse kriteeriumid ELi ökomärgisega puhastusteenuste kohta siseruumides (ELT L 114, 4.5.2018, lk 22).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(5) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 68).

(6) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 102).

(7) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 134).

(8) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29).

(9) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 1).

(10) Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega (ELT L 258, 26.9.2012, lk 1).

(11) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17).

(12) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1).

(13) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).

(14) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 64).

(15) Komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1402, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa kohaste arvutispetsifikaatide muutmist (ELT L 217, 18.8.2015, lk 9).

(16) Komisjoni 20. märtsi 2014. aasta otsus 2014/202/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist (ELT L 114, 16.4.2014, lk 68).

(17) ISO 14024:2018. Keskkonnamärgised ja -teatised. I tüüpi keskkonnamärgistamine. Põhimõtted ja protseduurid.

(18) Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 1).

(19) Kohtuotsus, Üldkohus, Dyson Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-544/13 RENV, ECLI:EU:T:2018:761.

(20) Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 24).

I LISA

Otsuse (EL) 2017/175 lisa muudetakse järgmiselt.

Kriteerium 8 asendatakse järgmisega:

„ Kriteerium 8. Energiatõhus valgustus

ELi ökomärgise litsentsi andmise kuupäeval:

kuulub vähemalt 40 % kõigist majutusettevõtte valgusallikatest vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 (*1) VI lisale, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või vähemalt klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 (*2) II lisale;

ii)

kuulub vähemalt 50 % valgusallikatest, mis asub sellises kohas, kus lambid tõenäoliselt lülitatakse sisse rohkem kui viieks tunniks ööpäevas, vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või vähemalt klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 II lisale.

Kõige rohkem kaks aastat pärast ELi ökomärgise litsentsi andmise kuupäeva:

kuulub vähemalt 80 % kõigist majutusettevõtte valgusallikatest vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või vähemalt klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 II lisale;

ii)

kuulub 100 % valgusallikatest, mis asub sellises kohas, kus lambid tõenäoliselt lülitatakse sisse rohkem kui viieks tunniks ööpäevas, vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või vähemalt klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 II lisale.

Märkus: protsendid kehtestatakse kõigi selliste valgustite suhtes, milles on võimalik kasutada energiasäästlikke lampe. Ülalnimetatud eesmärke ei kohaldata selliste valgustite suhtes, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kirjalikud aruanded, milles on näidatud energiasäästliku valgustuse jaoks sobivate lampide ja valgustite koguarv, nende tööaeg ning selliste energiasäästlike lampide ja valgustite arv, mis kuuluvad vähemalt energiatõhususe klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või selliste valgusallikate koguarv, mis kuuluvad vähemalt energiatõhususe klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 II lisale. Aruannetes tuleb ka selgitada, mis põhjusel ei ole võimalik asendada selliseid lampe ja valgusteid, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe ja valgusteid. Esitatakse kaks aruannet – esimene taotluse kuupäeval ning teine vähemalt kahe aasta jooksul pärast ökomärgise saamist.

Tehnilised omadused, mis võivad takistada energiasäästlike lampide kasutamist, võivad olla järgmised: dekoratiivne valgustus, mis nõuab erilampe ja valgusteid; hämardamisvõimalusega valgustus; olukorrad, kus energiasäästlik valgustus ei pruugi olla kättesaadav. Selliste olukordade puhul tuleb esitada tõendid, miks energiasäästlikke lampe ja valgusteid ei ole võimalik kasutada. Tõenditena võib esitada näiteks paigaldatud valgustite fotod.

(*1) Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega (ELT L 258, 26.9.2012, lk 1)."

(*2) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 68).“ "

Kriteerium 31 asendatakse järgmisega:

„ Kriteerium 31. Energiatõhusad kodumasinad ja valgustus (kuni 4 hindepunkti)

Majutusettevõttes on järgmistesse kategooriatesse kuuluvad energiatõhusad seadmed (0,5 või 1 hindepunkti iga järgmise kategooria puhul, maksimaalselt 4 hindepunkti):

kodumajapidamises kasutatavad jahutus-külmutusseadmed, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 (*3) IX lisas sätestatud liigitusele, nagu seda kohaldatakse alates 28. veebruarist 2021, või vähemalt energiatõhususe klassi D, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 (*4) II lisale;

b)	kodumajapidamises kasutatavad küpsetusahjud, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 65/2014 (*5) I lisas sätestatud liigitusele;

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 (*6) VI lisas sätestatud liigitusele, nagu seda kohaldatakse alates 28. veebruarist 2021, või vähemalt energiatõhususe klassi C, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2017 (*7) II lisale;

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (*8) VI lisas sätestatud liigitusele, nagu seda kohaldatakse alates 28. veebruarist 2021, või vähemalt energiatõhususe klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 (*9) II lisale;

kontoriseadmed, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) vastab järgmistele tingimustele:

enne 20. veebruari 2018 ostetud kontoriseadmed täidavad komisjoni otsustes (EL) 2015/1402 (*10) ja 2014/202/EL (*11) sätestatud lepingute kohased tingimused järgmiselt:

—	arvutid vastavad Energy Stari versiooni 6.1 nõuetele;

—	kuvarid vastavad Energy Stari versiooni 6.0 nõuetele;

—	pilditöötlusseadmed vastavad Energy Stari versiooni 2.0 nõuetele;

—	puhvertoiteallikad vastavad Energy Stari versiooni 1.0 nõuetele;

—	ettevõtteserverid vastavad Energy Stari versiooni 2.0 nõuetele;

ii)

pärast 20. veebruari 2018 ostetud kontoriseadmed täidavad tingimused järgmiselt:

—	muud kontoriseadmed kui kuvarid vastavad standardi EN ISO 14024 (*12) I tüüpi ökomärgisele;

—	kuvarid kuuluvad vähemalt energiatõhususklassi E vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2013 (*13);

f)	kodumajapidamises kasutatavad trummelkuivatid, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 392/2012 (*14) VI lisas sätestatud liigitusele;

g)	laiatarbetolmuimejad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud järgmise täisarvuni) on aastase energiatarbimisega (AE) alla 28 kWh aastas, vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 666/2013 (*15) II lisa punktis 3 sätestatud liigitusele;

elektrilambid ja valgustid, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisas sätestatud liigitusele, nagu seda kohaldatakse alates 31. augustist 2021, või vähemalt klassi C, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2015.

Märkus: seda kriteeriumi ei kohaldata seadmete ja valgustite suhtes, mis ei ole hõlmatud konkreetse kategooria puhul nimetatud määrusega (nt tööstuslikud seadmed).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõikide enne 20. veebruari 2018 ostetud kohaldatava kategooria seadmete energiaklassi (kategooria e puhul Energy Stari sertifikaadid).

Taotleja esitab koopia standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgise sertifikaadist kõigi asjaomaste seadmete kohta või dokumendid, mis tõendavad vastavust energiaklassi nõuetele (näiteks arved, tehnilised dokumendid ja tootja deklaratsioonid) kõikide pärast 20. veebruari 2018 ostetud seadmete kohta.

(*3) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17)."

(*4) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 102)."

(*5) Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega (ELT L 29, 31.1.2014, lk 1)."

(*6) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1)."

(*7) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 134)."

(*8) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47)."

(*9) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29)."

(*10) Komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1402, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa kohaste arvutispetsifikaatide muutmist (ELT L 217, 18.8.2015, lk 9)."

(*11) Komisjoni 20. märtsi 2014. aasta otsus 2014/202/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist (ELT L 114, 16.4.2014, lk 68)."

(*12) EN ISO 14024. Keskkonnamärgised ja -teatised. I tüüpi keskkonnamärgistamine. Põhimõtted ja protseduurid. Teine väljaanne 2018-02."

(*13) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 1)."

(*14) Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 392/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökomärgistamisega (ELT L 123, 9.5.2012, lk 1)."

(*15) Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 24).“ "

(*12) EN ISO 14024. Keskkonnamärgised ja -teatised. I tüüpi keskkonnamärgistamine. Põhimõtted ja protseduurid. Teine väljaanne 2018-02.

II LISA

Otsuse (EL) 2018/680 lisa muudetakse järgmiselt.

Kriteerium O5 asendatakse järgmisega:

„ Kriteerium O5 – tolmuimejate energiatõhusus (3 hindepunkti)

Selle kriteeriumiga on hõlmatud üksnes komisjoni määruse (EL) nr 666/2013 (*) kohaldamisalasse kuuluvad tolmuimejad. Selle määruse kohaldamisalasse ei kuulu pesur-tolmuimejad, vedelikku imavad tolmuimejad, robot-, tööstuslikud, kesk- ja akutolmuimejad ning põrandapoonlid ja õues kasutatavad tolmuimejad.

Vähemalt 40 % (ümardatud lähima täisarvuni) taotleja omanduses või renditud tolmuimejatest, mida kasutatakse ELi ökomärgisega puhastusteenuste osutamiseks siseruumides, on määruse (EL) nr 666/2013 II lisa punktis 3 sätestatud järgmise aastase energiatarbimisega (AE):

—	alla 28 kWh aastas enne 1. septembrit 2017 ostetud tolmuimejate puhul,

—	alla 22 kWh aastas pärast 1. septembrit 2017 ostetud tolmuimejate puhul.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab dokumendid, mis tõendavad vastavust aastase energiatarbimise nõuetele (nt tootja kinnitus), ning täieliku loetelu ELi ökomärgisega teenuste osutamisel kasutatavatest tolmuimejatest.“

Kriteeriumit O10 muudetakse järgmiselt:

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Allkriteeriumi O10 punkti a kohaldatakse üksnes selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul, mis on hõlmatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1061/2010 (**) ja komisjoni määrusega (EL) nr 1015/2010 (***), nagu neid kohaldatakse alates 28. veebruarist 2021, või komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/2014 (****).“

pealkirja „O10 a) Energiamärgis (kuni 2 hindepunkti)“ alla lisatakse järgmine tekst:

„või taotleja teenib hindepunkte selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate protsendi (ümardatud lähima täisarvuni) põhjal, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 kohasele ELi energiamärgise klassile B või A, järgmiselt:

—	vähemalt 50 % vähemalt klassi B masinaid: 1 hindepunkt;

—	vähemalt 90 % vähemalt klassi B masinaid: 2 punkti;

—	vähemalt 50 % klassi A masinaid: 2 punkti.“

pealkirja „Hindamine ja kontrollimine“ all asendatakse teine lõik järgmisega:

„Sellele nõudele vastavuse tõendamiseks võib kasutada tootekirjeldusi, mis on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (**) II lisaga, nagu seda kohaldatakse alates 28. veebruarist 2021, või delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 (****) III lisaga.“

(*) Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 24).

(**) Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).

(***) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 21).

(****) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29).

30.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 92/29

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 176, 27. juuni 2013 )

(Parandatud versioon Euroopa Liidu Teatajas L 321, 30. november 2013)

1)	Kogu määruse tekstis, välja arvatud pealkirjas ja viidatud õigusaktide pealkirjades, asendatakse sõnad „krediidiasutus ja investeerimisühing“ ning „krediidiasutus või investeerimisühing“ asjaomases käändes ja arvus sõnaga „finantsinstitutsioon“ sobivas käändes ja arvus.

2)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud“ asjaomases käändes sõnadega „väärtpaberitega finantseerimise tehingud“ sobivas käändes.

3)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõna „variatsioonitagatis“ asjaomases käändes ja arvus sõnaga „muutuvtagatis“ sobivas käändes ja arvus.

4)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“ asjaomases käändes ja arvus sõnadega „konsolideeritud järelevalvet tegev asutus“ sobivas käändes ja arvus.

5)	Leheküljel 7 põhjenduses 5

asendatakse

„(5)	Käesolev määrus ja direktiivi 2013/36/EL koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused, järelevalveraamistik ja usaldatavusnõuded. Seetõttu tuleks käesolevat määrust lugeda koos nimetatud direktiiviga.“

järgmisega:

„(5)

Käesolev määrus ja direktiiv 2013/36/EL koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute (edaspidi koos „finantsinstitutsioonid“) tegevuse alustamise tingimused, järelevalveraamistik ja usaldatavusnõuded. Seetõttu tuleks käesolevat määrust lugeda koos nimetatud direktiiviga.“

6)	Leheküljel 11 põhjenduse 45 teises lauses

asendatakse

„Liidu õigusesse tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamisele ja solveerimisele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

järgmisega:

„Liidu õigusesse tuleks finantsinstitutsioonide finantsseisundi taastamisele ja kriisilahendusele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

7)	Leheküljel 44 artikli 28 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus

asendatakse

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

järgmisega:

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

8)	Leheküljel 52 artikli 49 lõike 2 esimeses lõigus

asendatakse

„[...] eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja solveerimise kavandamiseks.“

järgmisega:

„[...] eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja kriisilahenduse kavandamiseks.“

9)	Leheküljel 76 artikli 105 lõikes 10

asendatakse

„10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad ametlikult järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidiriski marginaalid, sulgemiskulud [...]“

järgmisega:

„10. Finantsinstitutsioonid kaaluvad formaalselt järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidimarginaalid, sulgemiskulud [...]“.

10)	Leheküljel 113 artikli 169 lõikes 3

asendatakse

„3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab individuaalsete võlgnike või riskipositsioonide puhul riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala reitinguklassidesse jagatud hinnangutena.“

järgmisega:

„3. Kui finantsinstitutsioon kasutab üksikvõlgnike või riskipositsioonide puhul riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala reitinguklassidesse jagatud hinnangutena.“

11)	Leheküljel 115 artikli 172 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)

igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikute võlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;“

järgmisega:

„d)	igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes finantsinstitutsioonil on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Finantsinstitutsioonidel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikvõlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;“.

12)	Leheküljel 116 artikli 175 lõike 4 punktis a

asendatakse

„a)	andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikutele võlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;“

järgmisega:

„a)	andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikvõlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;“.

13)	Leheküljel 120 artikli 180 lõikes 1 punktis g

asendatakse

„g)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikute võlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;“

järgmisega:

„g)

kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikvõlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine finantsinstitutsiooni poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;“.

14)	Leheküljel 136 artikli 209 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)

riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid, üksiku laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks krediidiasutuse või investeerimisühingu üldmetoodikaga kontrollitavale. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on nõuete jaoks asjakohane pidev jälgimiskord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;“

järgmisega:

„b)

riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid konkreetse laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski finantsinstitutsiooni kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks finantsinstitutsiooni üldmetoodikaga kontrollitavale. Finantsinstitutsioonidel peab nõuete pidevaks jälgimiseks olema asjakohane kord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;“.

15)	Leheküljel 166 artikli 259 lõike 3 punkti j alapunktis ii

asendatakse

„ii)	piiravad liigset kontsentreerumist üksikute võlgnike või geograafiliste piirkondade lõikes;“

järgmisega:

„ii)	piiravad liigset kontsentreerumist üksikvõlgnike või geograafiliste piirkondade lõikes;“.

16)	Leheküljel 184 artikli 286 lõikes 5

asendatakse

„5. Krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta artikli 287 lõike 2 punkti b kohaselt koostatud igapäevased aruanded tuleb vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii üksikute krediidijuhtide või kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni vähendamiseks.“

järgmisega:

„5. Finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta artikli 287 lõike 2 punkti b kohaselt koostatud igapäevased aruanded tuleb vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete krediidijuhtide või kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni vähendamiseks.“

17)	Leheküljel 186 artikli 290 lõike 5 esimeses lauses

asendatakse

„5. Programmi raames peab olema ette nähtud vähemalt kord kuus tehtav peamistest tururiski teguritest, nagu intressimäärad, valuutad, aktsiad, krediidiriski marginaalid ja kaubahinnad, [...]“

järgmisega:

„5. Programmi raames peab olema ette nähtud vähemalt kord kuus tehtav peamistest tururiski teguritest, nagu intressimäärad, valuutad, aktsiad, krediidimarginaalid ja kaubahinnad, [...]“.

18)	Leheküljel 188 artikli 292 lõike 2 teises lõigus

asendatakse

„Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab krediidiasutus või investeerimisühing tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidiriski marginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.“

järgmisega:

„Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab finantsinstitutsioon tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidimarginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.“

19)	Leheküljel 188 artikli 292 lõikes 3

asendatakse

„3. Krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil vähemalt kord kvartalis, et käesoleva lõike kohase arvutuse jaoks kasutatav stressiperiood langeb kokku krediidiriski vahetustehingute suurenenud riskimarginaalide või suurenenud muude (näiteks laenude või äriühingu võlakirjade) krediidiriski marginaalide perioodiga tema selliste vastaspoolte esindusliku valimi puhul, kellel on kaubeldav krediidiriski marginaal. Olukordades, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole vastaspoole krediidiriski marginaalide kohta piisavaid andmeid, liigitab ta asjaomase vastaspoole spetsiifiliste krediidiriski marginaali andmete hulka lähtuvalt piirkonnast, sisereitingust ja majandustegevuse valdkonnast.“

järgmisega:

„3. Finantsinstitutsioon tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil vähemalt kord kvartalis, et käesoleva lõike kohase arvutuse jaoks kasutatav stressiperiood langeb kokku krediidiriski vahetustehingute või muu võlainstrumendi (näiteks laenude või äriühingu võlakirjade) suurenenud marginaali perioodiga tema selliste vastaspoolte esindusliku valimi puhul, kelle krediidimarginaalidega kaubeldakse. Olukordades, kus finantsinstitutsioonil ei ole vastaspoole krediidimarginaalide kohta piisavaid andmeid, seob ta asjaomase vastaspoole spetsiifiliste krediidimarginaali andmetega lähtuvalt piirkonnast, sisereitingust ja majandustegevuse valdkonnast.“

20)	Leheküljel 189 artikli 293 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii üksikute kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni vähendamiseks;“

järgmisega:

„d)

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni vähendamiseks;“.

21)	Leheküljel 223 artikli 368 lõike 1 punktis c

asendatakse

„c)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu üldist riskipositsiooni;“

järgmisega:

„c)

finantsinstitutsiooni juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii konkreetsete kauplejate võetud positsioone kui ka finantsinstitutsiooni üldist riskipositsiooni;“.

22)	Leheküljel 227 artikli 377 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)	krediidiriski marginaal, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõjud;“

järgmisega:

„b)	krediidimarginaali risk, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõju;“.

23)	Leheküljel 227 artikli 377 lõike 5 teises lauses

asendatakse

„Selliste stressistsenaariumite abil analüüsitakse stressi mõju makseviivituse määradele, sissenõudmise määradele, krediidiriski marginaalidele, alusriskile, korrelatsioonidele ning muudele korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli asjakohastele riskiteguritele.“

järgmisega:

„Selliste stressistsenaariumite abil analüüsitakse stressi mõju makseviivituse määradele, sissenõudmise määradele, krediidimarginaalidele, alusriskile, korrelatsioonidele ning muudele korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli asjakohastele riskiteguritele.“

24)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 1 esimeses ja teises lõigus

asendatakse

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on luba kasutada artikli 363 lõike 1 punkti d kohaselt võlainstrumentide spetsiifilise riski puhul sisemudelit, peavad kõigi tehingute puhul, mille jaoks neil on luba kasutada sisemudeli meetodit seotud vastaspoole krediidiriski positsiooni riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt artiklile 283, määrama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded modelleerides vastaspoolte krediidiriski marginaalide muudatuste mõju nende tehingute kõigi poolte krediidiväärtuse korrigeerimistele, võttes arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise riskide maandamist, mida aktsepteeritakse vastavalt artiklile 386.

Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma sisemudelit kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidega seotud spetsiifilise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks ning kohaldab 99 %-st usaldusvahemikku ja kümnepäevast hoidmisaega. Sisemudelit kasutatakse selliselt, et see simuleerib muutusi vastaspoolte krediidiriski marginaalides, kuid ei modelleeri krediidiväärtuse riski tundlikkust muude turutegurite muutuste suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi aluseks oleva vara, kauba, valuuta või intressimäära väärtuse muutuste suhtes.“

järgmisega:

„1. Finantsinstitutsioon, kellel on luba kasutada artikli 363 lõike 1 punkti d kohaselt võlainstrumentide spetsiifilise riski puhul sisemudelit, peavad kõigi tehingute puhul, mille jaoks neil on luba kasutada sisemudeli meetodit seotud vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt artiklile 283, määrama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded, modelleerides vastaspoolte krediidimarginaalide muudatuste mõju nende tehingute kõigi vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimistele, võttes arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise riskide maandamist, mida aktsepteeritakse vastavalt artiklile 386.

Finantsinstitutsioon kasutab oma sisemudelit kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidega seotud spetsiifilise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks ning kohaldab 99 %-st usaldusvahemikku ja kümnepäevast hoidmisaega. Sisemudelit kasutatakse selliselt, et see simuleerib muutusi vastaspoolte krediidimarginaalides, kuid ei modelleeri krediidiväärtuse korrigeerimise riski tundlikkust muude turutegurite muutuste suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi aluseks oleva vara, kauba, valuuta või intressimäära väärtuse muutuste suhtes.“

25)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 1 kolmandas lõigus

asendatakse

„[...] si = vastaspoole krediidiriski marginaal varade kehtivustähtajal ti, mida kasutatakse vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamiseks. [...]“

järgmisega:

„[...] si = vastaspoole krediidimarginaal varade kehtivustähtajal ti, mida kasutatakse vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamiseks. [...]“.

26)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	kui mudel põhineb konkreetsete kehtivusaegade krediidiriski marginaalide tundlikkusel, võtab krediidiasutus või investeerimisühing iga krediidiriski marginaali tundlikkuse (edaspidi „Regulatiivne CS01”) aluseks järgmise valemi: [...]“

järgmisega:

„b)	kui mudel põhineb konkreetsete kehtivusaegade krediidimarginaalide tundlikkusel, võtab finantsinstitutsioon iga krediidimarginaali tundlikkuse (edaspidi „Regulatory CS01”) aluseks järgmise valemi: [...]“.

27)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)	kui mudelis kasutatakse krediidiriski marginaali tundlikkusi krediidiriski marginaalide paralleelsete muutuste suhtes, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit: [...]“

järgmisega:

„c)	kui mudelis kasutatakse krediidimarginaali tundlikkusi krediidimarginaalide paralleelsete muutuste suhtes, kasutab finantsinstitutsioon järgmist valemit: [...]“.

28)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 2 punktis d

asendatakse

„d)	kui mudelis kasutatakse teise järgu tundlikkusi krediidiriski marginaalide muutuste suhtes (marginaali gamma), arvutatakse gammad lõikes 1 esitatud valemi alusel.“

järgmisega:

„d)	kui mudelis kasutatakse teise järgu tundlikkusi krediidimarginaalide muutuste suhtes (marginaali gamma), arvutatakse gammad lõikes 1 esitatud valemi alusel.“

29)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 5 punktis b

asendatakse

„b)

stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse vastaspoole tulevasi oodatava riskipositsiooni profiile, kohaldades artikli 292 lõike 2 teises lõigus sätestatud stressiolukorra kalibreerimist. Stressiperiood krediidiriski marginaali parameetrite puhul on kõige tõsisem üheaastane stressiperiood, mis sisaldub riskipositsiooni parameetrite puhul kasutatavas kolmeaastases stressiperioodis;“

järgmisega:

„b)

stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse vastaspoole tulevasi oodatava riskipositsiooni profiile, kohaldades artikli 292 lõike 2 teises lõigus sätestatud stressiolukorra kalibreerimist. Stressiperiood krediidimarginaali parameetrite puhul on kõige tõsisem üheaastane stressiperiood, mis sisaldub riskipositsiooni parameetrite puhul kasutatavas kolmeaastases stressiperioodis;“.

30)	Leheküljel 233 artikli 384 lõikes 2

asendatakse

„2. Kui vastaspool on hõlmatud indeksis, millel põhineb vastaspoole krediidiriski maandamiseks kasutatud krediidiriski vahetustehing, võib krediidiasutus või investeerimisühing lahutada kõnealuse vastaspoolega seotud tingliku summa vastavalt selle aluseks oleva üksuse kaalule indeksi krediidiriski vahetustehingu tinglikust summast ning käsitleda seda üksiku vastaspoole ühe alusvaraga riskimaandusena (Bi), mille tähtaeg põhineb indeksi tähtajal.“

järgmisega:

„2. Kui vastaspool on hõlmatud indeksis, millel põhineb vastaspoole krediidiriski maandamiseks kasutatud krediidiriski vahetustehing, võib finantsinstitutsioon lahutada kõnealuse vastaspoolega seotud tingliku summa vastavalt selle aluseks oleva üksuse kaalule indeksi krediidiriski vahetustehingu tinglikust summast ning käsitleda seda konkreetse vastaspoole ühe alusvaraga riskimaandusena (Bi), mille tähtaeg põhineb indeksi tähtajal.“

31)	Leheküljel 233 artikli 386 lõikes 1

asendatakse

„[...] b)

indeksipõhine krediidiriski vahetustehing, tingimusel et üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksi krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus on pädevaid asutusi rahuldaval viisil kajastatud VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses.

Punktis b esitatud nõuet, et VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses kajastatakse mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus, kohaldatakse ka juhul, kui vastaspoole riskimarginaali puhul kasutatakse asendajat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kõigi vastaspoolte puhul, mille jaoks kasutatakse asendajat, kasutama mõistlikku alusaegrida selliste sarnaste alusvarade esinduslikust rühmast, mille puhul on riskimarginaal kättesaadav.

Kui mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu riskimaanduste riskimarginaali vaheline erinevus ei ole kajastatud pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses ainult 50 % indeksi riskimaanduse tinglikust väärtusest. [...]“

järgmisega:

„[...] b)

indeksipõhine krediidiriski vahetustehing, tingimusel et konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksi krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus on pädevaid asutusi rahuldaval viisil kajastatud VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses.

Punktis b esitatud nõuet, et VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses kajastatakse konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus, kohaldatakse ka juhul, kui vastaspoole riskimarginaali puhul kasutatakse asendajat.

Finantsinstitutsioonid peavad kõigi vastaspoolte puhul, mille jaoks kasutatakse asendajat, kasutama mõistlikku alusaegrida selliste sarnaste alusvarade esinduslikust rühmast, mille puhul on riskimarginaal kättesaadav.

Kui konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu riskimaanduste riskimarginaali vaheline erinevus ei ole kajastatud pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kajastab finantsinstitutsioon VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses ainult 50 % indeksi riskimaanduse tinglikust väärtusest. [...]“.

32)	Leheküljel 263 artikli 440 lõike 1 punktis b

asendatakse

„b)	krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.“

järgmisega:

„b)	finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.“

33)	Leheküljel 303 III lisa punkti 6 alapunktis a

asendatakse

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“

järgmisega:

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“.

34)	Leheküljel 303 III lisa punktis 7

asendatakse

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“

järgmisega:

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 92

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 30. märts 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/699, 29. märts 2023, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada alates 1. aprillist 2023 Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/700, 29. märts 2023, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Plăcintă dobrogeană (KGT)	5
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/701, 21. märts 2023, Euroopa Liidu nimel vastuvõetud seisukoha kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga moodustatud ühises nõuandetöörühmas seoses selle töökorra muutmisega	8
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/702, 21. märts 2023, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga loodud ühiskomitees seoses kavandatava otsuse vastuvõtmise ning soovituste, ühis- ja ühepoolsete deklaratsioonide tegemisega	10
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/703, 28. märts 2023, millega nimetatakse ametisse üks Iirimaa esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige	15
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/704, 28. märts 2023, millega nimetatakse ametisse üks Belgia Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige ja üks Belgia Kuningriigi esitatud asendusliige	17
	*	Komisjoni otsus (EL) 2023/705, 29. märts 2023, millega muudetakse otsuseid (EL) 2017/175 ja (EL) 2018/680 energiatõhususe nõuete osas, mis on ELi ökomärgisega majutusettevõtetele ja ELi ökomärgisega siseruumide puhastusteenustele kehtestatud seoses teatavate energiamõjuga toodetega (teatavaks tehtud numbri C(2023) 2067 all) ( 1 )	19

	Parandused
*	Komisjoni 15. detsembri 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/2515 (millega antakse 2023. aastaks piiramatu tollimaksuvaba pääs liitu Norrast pärit teatavatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 510/2014 hõlmatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadele) parandus ( ELT L 326, 21.12.2022 )	27
*	Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiivi 2014/98/EL (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega) parandus ( ELT L 298, 16.10.2014 )	28
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) parandus ( ELT L 176, 27.6.2013 ) ( ELT L 321, 30.11.2013 )	29
*	Komisjoni 4. veebruari 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/251 (millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus ( ELT L 32 I, 4.2.2023 )	38


	(1) EMPs kohaldatav tekst