ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 91
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
66. aastakäik
29. märts 2023
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 91 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/689,
20. märts 2023,
millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, malatiooni, mepanipüriimi, metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, püridabeeni, pürimetaniili, rimsulfurooni, spinosaadi, Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüvi T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/414/EMÜ (2) I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa A osas. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/378 (4) pikendatakse toimeainete Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, malatiooni, mepanipüriimi, metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, pürimetaniili, rimsulfurooni, spinosaadi, Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüvi T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaega 30. aprillini 2023. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1260 (5) pikendatakse toimeaine püridabeeni heakskiidu kehtivusaega 30. aprillini 2023. |
|
(4) |
Kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012, (6) mida kohaldatakse jätkuvalt asjaomaste toimeainete suhtes vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1740 (7) artiklile 17, esitati nende toimeainete heakskiidu kehtivusaja pikendamise taotlused ja täiendavad toimikud, ning vastav referentliikmesriik tunnistas need vastuvõetavaks. |
|
(5) |
Toimeainete Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), malatiooni ja püridabeeni puhul ei ole vastavad referentliikmesriigid veel lõpetanud rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 11 kohast riske käsitlevat hindamisaruannet. |
|
(6) |
Toimeainete Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüvi T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080) ja Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908) puhul palus toiduohutusamet täiendava teabe esitamist vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 13 lõikele 3. See esitati ettenähtud tähtajaks ehk 14. juuliks 2022 ning selle teabe hindamiseks ja sellega seotud järelduste tegemiseks riskihindajate poolt ning sellest tulenevaks riskijuhtimisotsuseks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklitele 13 ja 14 on vaja lisaaega. |
|
(7) |
Toimeaine rimsulfurooni puhul peab toiduohutusamet määruse (EÜ) nr 1107/2009 (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2018/605 (8)) II lisa punktides 3.6.5 ja 3.8.2 sätestatud heakskiitmise kriteeriumide täitmise hindamiseks ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõikega 1a tegema liikmesriikidega konsulteerides kindlaks, kas lisateave on vajalik. Toimeainete klodinafopi ja fenpüroksimaadi puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 (muudetud määrusega (EL) 2018/605) II lisa punktides 3.6.5 ja 3.8.2 sätestatud heakskiitmise kriteeriumide täitmise hindamiseks ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 13 lõikega 3a ettenähtud lisateabe esitamiseks määratud tähtajad vastavalt 17. november 2023 ja 4. mai 2024. Toimeainete tsüprodiniili, dikloroprop-P, fosetüüli, mepanipüriimi, metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, pürimetaniili, spinosaadi, triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami puhul esitasid taotlejad määruse (EÜ) nr 1107/2009 (muudetud määrusega (EL) 2018/605) II lisa punktides 3.6.5 ja 3.8.2 sätestatud heakskiitmise kriteeriumide täitmise hindamiseks ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 13 lõikega 3a ettenähtud lisateabe määratud tähtajaks. Siiski on vaja lisaaega selle teabe hindamiseks ja sellega seotud järelduste tegemiseks riskihindajate poolt ning sellest tulenevaks riskijuhtimisotsuseks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklitele 13 ja 14. |
|
(8) |
Toimeainete Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348) ning Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV) puhul esitas toiduohutusamet oma järelduse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 13 lõikele 1 ning komisjon esitas nimetatud toimeainete kohta vastavad pikendamisaruanded ning heakskiidu kehtivusaja pikendamise määruste eelnõud alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 14. Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole siiski veel esitanud oma arvamust ühegi määruse eelnõu kohta, millega pikendatakse eespool nimetatud toimeainete heakskiidu kehtivusaega. |
|
(9) |
Seetõttu on tõenäoline, et enne nende toimeainete heakskiidu kehtivusaja aegumist 30. aprillil 2023 ei saa teha otsust nende toimeainete heakskiidu kehtivusaja pikendamise kohta ning viivitused pikendamisel ei ole põhjustatud vastavate taotlejate poolt. |
|
(10) |
Arvestades, et pikendamismenetlustes esinevate viivituste põhjused ei sõltu asjaomastest taotlejatest, tuleks toimeainete heakskiidu kehtivusaega pikendada, et oleks võimalik viia lõpule nõutavad hindamised ning samuti viia lõpule vastavate heakskiidu pikendamise taotlustega seotud regulatiivsete otsuste tegemise menetlused. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta. |
|
(11) |
Juhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud, määrab komisjon asjaomase kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse jõustumist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhul, kui komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kohaldamise varaseima võimaliku alguskuupäeva. |
|
(12) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 20. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(3) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(4) Komisjoni 4. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/378, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete abamektiini, Bacillus subtilis’e ((Cohn 1872) tüvi QST 713), Bacillus thuringiensis subsp. aizawai (tüved ABTS-1857 ja GC-91), Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’e (serotüüp H-14, tüvi AM65-52), Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348), Beauveria bassiana (tüved ATCC 74040 ja GHA), klodinafopi, Cydia pomonella Granulovirus’e (CpGV), tsüprodiniili, dikloroprop-P, fenpüroksimaadi, fosetüüli, malatiooni, mepanipüriimi, metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA342), pürimetaniili, Pythium oligandrum M1, rimsulfurooni, spinosaadi, Trichoderma asperellum’i (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1), Trichoderma atroviride (varem „T. harzianum“, tüvi T11), Trichoderma gamsii (varem „T. viride“, tüvi ICC080), Trichoderma harzianum’i (tüved T-22 ja ITEM 908), triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 72, 7.3.2022, lk 2).
(5) Komisjoni 20. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1260, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete püridabeeni, kvinmeraagi ja tsinkfosfiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 238, 21.9.2018, lk 30).
(6) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(7) Komisjoni 20. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20).
(8) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).
LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse järgmiselt:
|
(1) |
74. reas asendatakse tsiraami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(2) |
90. reas asendatakse mepanipüriimi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(3) |
123. reas asendatakse klodinafoppi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. detsember 2025“; |
|
(4) |
124. reas asendatakse pirimikarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(5) |
125. reas asendatakse rimsulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2025“; |
|
(6) |
127. reas asendatakse tritikonasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(7) |
130. reas asendatakse tsüprodiniili käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(8) |
131. reas asendatakse fosetüüli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(9) |
132. reas asendatakse trineksapakki käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. detsember 2024“; |
|
(10) |
133. reas asendatakse dikloroprop-P-d käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(11) |
134. reas asendatakse metkonasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(12) |
135. reas asendatakse pürimetaniili käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(13) |
136. reas asendatakse triklopüüri käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. detsember 2024“; |
|
(14) |
137. reas asendatakse metrafenooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. detsember 2024“; |
|
(15) |
138. reas asendatakse Bacillus subtilis’t ((Cohn 1872) tüvi QST 713) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2024“; |
|
(16) |
139. reas asendatakse spinosaadi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. märts 2025“; |
|
(17) |
193. reas asendatakse Bacillus thuringiensis subsp. aizawai’d (tüved ABTS-1857 ja GC-91) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2024“; |
|
(18) |
194. reas asendatakse Bacillus thuringiensis subsp. israeliensis’t (serotüüp H-14, tüvi AM65-52) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2024“; |
|
(19) |
195. reas asendatakse Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki’t (tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA 12 ja EG 2348) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2024“; |
|
(20) |
197. reas asendatakse Beauveria bassiana’t (tüved ATCC 74040 ja GHA) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. september 2025“; |
|
(21) |
198. reas asendatakse Cydia pomonella Granulovirus't (CpGV) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. august 2024“; |
|
(22) |
204. reas asendatakse Trichoderma atroviride’t (varem „T. harzianum“, tüvi T11) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. aprill 2025“; |
|
(23) |
206. reas asendatakse Trichoderma harzianum’it (tüved T-22 ja ITEM 908) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. aprill 2025“; |
|
(24) |
207. reas asendatakse Trichoderma asperellum’it (varem „T. harzianum“, tüved ICC012, T25 ja TV1) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. aprill 2025“; |
|
(25) |
208. reas asendatakse Trichoderma gamsii’d (varem „T. viride“, tüvi ICC080) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. aprill 2025“; |
|
(26) |
213. reas asendatakse fenpüroksimaati käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „15. juuni 2026“; |
|
(27) |
300. reas asendatakse malatiooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2026“; |
|
(28) |
313. reas asendatakse püridabeeni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2026“. |
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/7 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/690,
22. märts 2023,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Kangra tea“ (KGT)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas India taotlus registreerida nimetus „Kangra tea“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Kangra tea“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Kangra tea“ (KGT) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.8 „Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. märts 2023
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 474, 14.12.2022, lk 55.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/691,
22. märts 2023,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Komiški rogač“ (KGT)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Horvaatia Vabariigi taotlus registreerida nimetus „Komiški rogač“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Komiški rogač“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Komiški rogač“ (KGT) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. märts 2023
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 444, 23.11.2022, lk 20.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
OTSUSED
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/9 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2023/692,
28. märts 2023,
millega muudetakse nõukogu otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati nõukogu ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) moodustatud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia). |
|
(2) |
Nõukogu võttis 17. oktoobril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1970, (3) et lähetada Armeeniasse kuni 19. detsembrini 2022 ELi vaatlejad EUMM Georgiast. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 25. novembril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/2318, (4) millega pikendati EUMM Georgia volitusi 14. detsembrini 2024. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 19. detsembril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/2507, (5) millega nähti ette, et EUMM Georgiast lähetatakse Armeeniasse rühm, et suurendada liidu teadlikkust julgeolekuolukorrast, eesmärgiga aidata kaasa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames võimaliku Armeeniasse lähetatava tsiviilmissiooni planeerimisele ja ettevalmistamisele. |
|
(5) |
Nõukogu lõi 23. jaanuari 2023. aasta otsusega (ÜVJP) 2023/162 (6) Euroopa Liidu missiooni Armeenias (EUMA), mis käivitati 20. veebruaril 2023 otsusega (ÜVJP) 2023/386 (7). |
|
(6) |
Seepärast ei ole enam vajalik EUMM Georgia meeskonna lähetamine Armeeniasse. Otsust 2010/452/ÜVJP tuleks vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2010/452/ÜVJP artikkel 3a jäetakse välja.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 20. veebruarist 2023.
Brüssel, 28. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).
(2) Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeede 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26).
(3) Nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1970, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 270, 18.10.2022, lk 93).
(4) Nõukogu 25. novembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/2318, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 307, 28.11.2022, lk 133).
(5) Nõukogu 19. detsembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/2507, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 325, 20.12.2022, lk 110).
(6) Nõukogu 23. jaanuari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/162, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni Armeenias (EUMA) (ELT L 22, 24.1.2023, lk 29).
(7) Nõukogu 20. veebruari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/386, millega käivitatakse Euroopa Liidu missioon Armeenias (EUMA) ja muudetakse otsust (ÜVJP) 2023/162 (ELT L 53, 21.2.2023, lk 17).
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/11 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2023/693,
27. märts 2023,
millega muudetakse otsuseid (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218, (EL) 2017/1219 ja (EL) 2018/680 ELi ökomärgise kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaja osas
(teatavaks tehtud numbri C(2023) 1886 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise võib anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul väike keskkonnamõju. Igale tooterühmale tuleb kehtestada konkreetsed ELi ökomärgise kriteeriumid. |
|
(2) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1214 (2) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „käsinõudepesuvahendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(3) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1215 (3) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „tööstuslikud ja asutustes nõudepesumasinas kasutatavad detergendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(4) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1216 (4) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „nõudepesumasinas kasutatavad detergendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(5) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1217 (5) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „kõvade pindade puhastamise vahendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(6) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1218 (6) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „pesumasinas kasutatavad detergendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(7) |
Komisjoni otsusega (EL) 2017/1219 (7) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „tööstuslikud ja asutustes kasutatavad pesupesemisvahendid“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 26. juunil 2023. |
|
(8) |
Komisjoni otsusega (EL) 2018/680 (8) kehtestati ELi ökomärgise kriteeriumid tooterühmale „puhastusteenused siseruumides“. Nende kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg lõpeb 3. mail 2023. |
|
(9) |
Kooskõlas ELi ökomärgise toimivuskontrolli 30. juunil 2017 avaldatud järeldustega (9) ja koos ELi ökomärgise komisjoni nõuannete ja abiga hindas ja kinnitas komisjon eespool nimetatud tooterühmade ELi ökomärgise kriteeriumide asjakohasust ning esitas lahendusi tooterühmade omavahelise koostoime suurendamiseks ja ELi ökomärgise laiemaks kasutuselevõtuks. See hõlmab omavahel tihedalt seotud tooterühmade käsitlemist ühtse kogumina, kui see on asjakohane, ja selle tagamist, et komisjon pöörab ELi ökomärgise kriteeriumide läbivaatamise käigus vajalikku tähelepanu liidu asjaomaste poliitikavaldkondade, õigusaktide ja teaduslike tõendite vahelisele sidususele. |
|
(10) |
Eespool nimetatud hindamisel ilmnes, et detergentide tooterühma kriteeriumid vajavad läbivaatamist, et tagada sidusus liidu muude poliitikavaldkondadega. Läbivaatamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 (10) käimasoleva läbivaatamise tulemusi. Tooterühma „puhastusteenused siseruumides“ kohta leiti, et kriteeriumid on endiselt ajakohased ja seda tõenäoliselt veel mitu aastat. Seetõttu võiks asjaomaste kriteeriumide läbivaatamine alata hilisemas etapis, et oleks võimalik osutada ka detergente käsitlevatele läbivaadatud kriteeriumidele. |
|
(11) |
Selleks et komisjon saaks asjaomased kriteeriumid läbi vaadata koostoimes tulevaste seadusandlike algatustega ja vajaduse korral käsitleda neid ühtse kogumina, on asjakohane pikendada otsustes (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218, (EL) 2017/1219 ja (EL) 2018/680 sätestatud ELi ökomärgise kriteeriumide kehtivust. |
|
(12) |
Selleks et anda piisavalt aega kriteeriumide läbivaatamiseks ja tagada litsentsiomanikele kriteeriumide kehtivate ja läbivaadatud versioonide vahel turu järjepidevus, tuleks praeguste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega käsinõudepesuvahendite, tööstuslike ja asutustes nõudepesumasinas kasutavate detergentide, nõudepesumasinates kasutatavate detergentide, kõvade pindade puhastamise vahendite, pesumasinas kasutatavate detergentide ning tööstuslike ja asutustes kasutatavate pesupesemisvahendite puhul pikendada kuni 31. detsembrini 2026. Tooterühma „puhastusteenused siseruumides“ puhul tuleks kehtivate kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega pikendada kuni 31. detsembrini 2027. |
|
(13) |
Seepärast tuleks otsuseid (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218, (EL) 2017/1219 ja (EL) 2018/680 vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (EL) 2017/1214 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1214 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „käsinõudepesuvahendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 2
Otsuse (EL) 2017/1215 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1215 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „tööstuslikud ja asutustes nõudepesumasinas kasutatavad detergendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 3
Otsuse (EL) 2017/1216 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1216 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „nõudepesumasinas kasutatavad detergendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 4
Otsuse (EL) 2017/1217 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1217 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „kõvade pindade puhastamise vahendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 5
Otsuse (EL) 2017/1218 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1218 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „pesumasinas kasutatavad detergendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 6
Otsuse (EL) 2017/1219 muutmine
Otsuse (EL) 2017/1219 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „tööstuslikud ja asutustes kasutatavad pesupesemisvahendid“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.“
Artikkel 7
Otsuse (EL) 2018/680 muutmine
Otsuse (EL) 2018/680 artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tooterühma „puhastusteenused siseruumides“ ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2027.“
Artikkel 8
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. märts 2023
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Virginijus SINKEVIČIUS
(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.
(2) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1214, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid käsinõudepesuvahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 1).
(3) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1215, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid tööstuslikele ja asutustes nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 16).
(4) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1216, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 31).
(5) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1217, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid kõvade pindade puhastamise vahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 45).
(6) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1218, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid pesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 63).
(7) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1219, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele pesupesemisvahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 79).
(8) Komisjoni 2. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/680, millega kehtestatakse kriteeriumid ELi ökomärgisega puhastusteenuste kohta siseruumides (ELT L 114, 4.5.2018, lk 22).
(9) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 66/2010 (ELi ökomärgise kohta) rakendamise läbivaatamise kohta (COM(2017) 355 final)).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/15 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/694,
22. märts 2023,
taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus „End The Horse Slaughter Age“ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/788
(teatavaks tehtud numbri C(2023) 1839 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
31. jaanuaril 2023 esitati komisjonile taotlus registreerida Euroopa kodanikualgatus „End The Horse Slaughter Age“ („Lõpetage hobuste tapmine“). |
|
(2) |
Algatuse korraldajad on sõnastanud selle eesmärgid järgmiselt: „Euroopa kodanikualgatuse „End The Horse Slaughter Age“ raames tehakse ettepanek võtta vastu õigusakt, millega keelataks hobuste tapmine, sealhulgas nende aretamine ja eksport karusnaha, naha ja liha tootmise või ravimite või muude ainete valmistamise eesmärgil. Euroopa kodanikualgatuses „End The Horse Slaughter Age“ nõutakse ka õigusakti vastuvõtmist, millega kogu Euroopas lõpetataks hobuste pikamaavedu tapamajja, ning määrust, millega kaitstaks hobuseid liigse töö tegemise või ränga treenimise eest.“ |
|
(3) |
Algatuse sisu, eesmärke ja tausta on üksikasjalikumalt kirjeldatud selle lisas. Korraldajad väidavad, et hobuste tapmine inimtoiduks on julm tava, mida ajendab nõudlus inimtoiduks ohtliku hobuseliha järele. Hobuste tapmise keeluga soovivad nad viia hobuseid käsitlevad õigusaktid kooskõlla koeri ja kasse käsitlevate õigusaktidega. |
|
(4) |
Korraldajate rühm on oma registreerimistaotluse raames esitanud ka täiendava dokumendi, mis sisaldab rohkem üksikasju kavandatud kodanikualgatuse eesmärkide kohta, ja õigusakti eelnõu, milles on esitatud algatuse peamised eesmärgid. |
|
(5) |
Komisjon on arvamusel, et ükski algatuse osa ei jää ilmselgelt väljapoole komisjoni pädevust esitada aluslepingute rakendamiseks liidu õigusaktide ettepanekuid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 annab komisjonile muu hulgas õiguse teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse miinimumnõuded põllumajanduslikel eesmärkidel peetavate loomade kaitseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 114 ja 207 antakse komisjonile õigus teha ettepanekuid õigusaktide kohta, millega keelatakse hobuste turule laskmine ja eksport karusnaha, naha ja liha tootmise või ravimite või muude ainete valmistamise eesmärgil. |
|
(6) |
See järeldus ei mõjuta hinnangut sellele, kas käesoleval juhul on täidetud konkreetsed sisulised tingimused, sealhulgas järgitud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ja põhiõigusi, et komisjon saaks selles küsimuses edasi tegutseda. |
|
(7) |
Korraldajate rühm on esitanud asjakohased tõendid selle kohta, et rühm vastab määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, ning on määranud kooskõlas määruse artikli 5 lõike 3 esimese lõiguga kindlaks kontaktisikud. |
|
(8) |
Kavandatav algatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu või pahatahtlik ega ka vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega. |
|
(9) |
Seepärast tuleks algatus „End The Horse Slaughter Age“ registreerida. |
|
(10) |
Järeldus, et määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 3 kohased registreerimistingimused on täidetud, ei tähenda, et komisjon oleks kontrollinud algatuse tekstis esitatud fakte; faktide õigsuse eest vastutab algatuse korraldajate rühm. Algatuse sisu väljendab üksnes korraldajate rühma seisukohti ning seda ei saa mingil juhul käsitada komisjoni seisukohana, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa kodanikualgatus „End The Horse Slaughter Age“ (Lõpetage hobuste tapmine) registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud kodanikualgatuse „End The Horse Slaughter Age“ korraldajate rühmale, keda esindavad kontaktisikutena Paola SGARBAZZINI ja Nora PAGLIONICO.
Brüssel, 22. märts 2023
Komisjoni nimel
Asepresident
Věra JOUROVÁ
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/17 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/695,
27. märts 2023,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) artiklis 12 osutatud metslinnuliikide seisundi ja trendide aruande vorm
(teatavaks tehtud numbri C(2023) 1889 all)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõike 1 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid edastama komisjonile iga kuue aasta järel aruande kõnealuse direktiivi alusel võetud meetmete rakendamise ja nende meetmete peamiste mõjude kohta. |
|
(2) |
Aruandes tuleb esitada eelkõige teave direktiiviga 2009/147/EÜ kaitstavate metslinnuliikide seisundi ja trendide, neile avalduvate ohtude ja survetegurite ja võetud kaitsemeetmete kohta ning selle kohta, kuidas on linnualade (erikaitsealade) võrgustik aidanud saavutada kõnealuse direktiivi artiklis 2 sätestatud eesmärke. |
|
(3) |
Aruande vorm tuleb viia kooskõlla nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (2) artikli 17 lõikes 1 osutatud aruande vormiga. |
|
(4) |
Täiendavad dokumendid, mis hõlbustavad aruandlusvormi järjepidevat kasutamist kogu liidus, sh koodiloendid, tehnilised suunised ja teabe edastamiseks ette nähtud andmefailide vormingud, on liikmesriikidele kättesaadavad Euroopa Keskkonnaameti hallatavas artikli 12 teemalises veebipõhises teabeportaalis. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikli 16 lõikega 1 asutatud teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud aruande vorm on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. märts 2023
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Virginijus SINKEVIČIUS
(1) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
LISA
DIREKTIIVI 2009/147/EÜ (LINNUDIREKTIIV) ARTIKLIS 12 OSUTATUD ARUANDE VORM
Artikli 12 kohane aruandevorm koosneb kahest põhiosast:
|
— |
A osa – üldine aruandevorm, milles antakse ülevaatlikku teavet direktiivi 2009/147/EÜ rakendamise ja direktiivi alusel võetud üldmeetmete kohta. |
|
— |
B osa – linnuliikide seisundit ja trende käsitlev aruandevorm, sh teave survetegurite, kaitsemeetmete ja linnualadega (erikaitsealad) hõlmatuse kohta. |
Aruandevorm täidetakse vastavalt selgitavates märkustes esitatud juhistele. Täiendavad suunised on esitatud artikli 12 teemalises veebipõhises teabeportaalis.
Artikli 12 kohase aruandevormi põhiosad
|
A osa – üldine aruandevorm |
See osa tuleb täita üks kord ja see hõlmab liikmesriiki tervikuna. |
|
|
||
|
||
|
||
|
||
|
B osa – linnuliikide seisundit ja trende käsitlev aruandevorm |
See osa tuleb täita liikmesriigi kõigi asjaomaste linnuliikide kohta vastavalt selgitavates märkustes esitatud juhistele ja artikli 12 teemalise veebipõhise teabeportaali asjakohastele kontrollnimekirjadele. |
|
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
A OSA – ÜLDINE ARUANDEVORM
|
Liikmesriik |
Kasutage teabeportaali loetelule vastavat koodi. |
|||||||
|
||||||||
|
Vabas vormis tekst
Kui liikmesriik soovib esitada muid dokumente lisaks neile, mida nõutakse käesolevas vormis, märkige sellised dokumendid lisadena koos failinimedega käesoleva vabateksti jao lõppu ning laadige asjaomased failid koos ülejäänud aruandega üles EEA aruandlusmehhanismi. Võimaluse korral esitage tõlge inglise keelde. |
||||||||
|
Kõige rohkem 2–3 lehekülge |
|||||||
|
|
|||||||
|
|
|||||||
|
|||
|
Esitage link riiklike teabeallikate internetiaadressi(de)le, kust otsitavat teavet leida, või selgitage, kuidas sellele teabele juurde pääseda. |
|||
|
URL/tekst |
||
|
URL/tekst |
||
|
URL/tekst |
||
|
URL/tekst |
||
|
URL/tekst |
||
|
|||
|
Loetlege allpool kõige uuemad tegevused. Täiendava asjakohase vabas vormis teabe seoses artikli 10 rakendamisega võib esitada punktis 1 (peamised saavutused). |
|||
|
|||
|
|
||
|
|
||
|
URL/tekst |
||
Korrake andmevälju 3.2.1 kuni 3.2.3, kui avaldatud on rohkem kui üks ülevaade |
|||
|
Hõlmatud liigid, peamised tulemused jne |
||
|
|
||
|
URL/tekst |
||
|
|||
|
|
||
|
|
||
|
URL/tekst |
||
Korrake andmevälju 3.4.1 kuni 3.4.3, kui neid on rohkem kui üks; kuni 10 väljaannet |
|||
|
Hõlmatud liigid, peamised tulemused jne |
||
|
|
||
|
URL/tekst |
||
|
|||
|
Teatage linnuliikidest, mida liikmesriikide Euroopa territooriumil looduses ei esine ja mis on aruandeperioodil sisse toodud. Vajaduse korral korrake andmevälju 4.1 kuni 4.5 iga teatatud liigi puhul. |
|||
|
|
||
|
Kui on asjakohane |
||
|
Vabas vormis tekst; siia saab lisada põhjenduse, isendite arvu ja lubade kehtivusaja |
||
|
Kuupäev |
||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 4.1 kuni 4.4 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
||
B OSA – LINNULIIKIDE SEISUNDIT JA TRENDE KÄSITLEV ARUANDEVORM
|
|||
|
Kasutage teabeportaali loetelule vastavat koodi. |
||
|
Valige kood teabeportaali linnuliikide kontrollnimekirjast |
||
|
Valige kood teabeportaali linnuliikide kontrollnimekirjast |
||
|
Valige liik teabeportaali linnuliikide kontrollnimekirjast |
||
|
Kui see on asjakohane, valige eristatav asurkond (vastavalt teabeportaali linnuliikide kontrollnimekirjale) |
||
Vabatahtlik |
Riigi tasandil kasutatav teaduslik nimetus, kui see erineb punktis 1.4 nimetatust |
||
|
Riigikeeles |
||
|
|||||||
|
Valige hooaeg, mille jooksul teie esitatud andmed koguti: pesitsemine/talv/läbiränne (nagu on määratletud linnuliikide kontrollnimekirjas) |
||||||
|
Märkige, kas see on selle liigi kohta esimene aruandlusvoor (v.a olukorrad, kus aruandeperioodide vahel on muudetud liiginimetust või -koodi)
|
||||||
|
Palun märkige esmakordse aruandluse laad. Kogu muu lisateave on vabatahtlik. |
||||||
|
||||||||||||||||
|
Aasta või ajavahemik, mille jooksul asurkonna suurus viimati kindlaks tehti |
|||||||||||||||
|
|
Pesitsevad paarid / üksikisendid / muu (vastavalt teabeportaali linnuliikide kontrollnimekirjale) |
||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Parim hinnang / mitme aasta keskmine / 95 % usaldusvahemik / miinimum |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
Kas aruandeperioodide vahel on toimunud muutusi? Kui jah, võib punktide b–f hulgast valida rohkem kui ühe variandi:
|
|||||||||||||||
|
Muutus on põhiliselt toimunud järgmisel põhjusel (valige üks järgmistest):
|
||||||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 3.1 kuni 3.6 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Jooksev 12aastane ajavahemik või sellele võimalikult lähedane ajavahemik, nt aruandlusperioodi 2019–2024 puhul on see ajavahemik 2013–2024 |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest:
|
|||||||||||||||
|
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. Vaba tekst. |
|||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Ajavahemik alates umbes 1980. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest:
|
|||||||||||||||
|
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 4.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
Vabatahtlik |
Muu asjakohane teave, mis täiendab punktides 4.1 kuni 4.2 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
|||||||||||
|
Esitatud ruumiandmed on seotud liigiga (või alamasurkonnaga), mida käsitatakse tundlikuna
|
||||||||||
|
Aasta või ajavahemik, mille jooksul pesitsusala viimati kindlaks tehti |
||||||||||
|
Esitage kaart koos asjakohaste metaandmetega, järgides selgitavates märkustes esitatud tehnilisi kirjeldusi. Liikide leviku standard on ETRS 89 ruutvõrgu 10 × 10 km suurused võrguruudud, LAEA (EPSG:3035) projektsioon. |
||||||||||
|
Pesitsusaegse leviku kogupindala (km2) |
||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
||||||||||
|
Liikmesriigid võivad esitada lisakaardi, mis erineb andmeväljal 5.3 nimetatud standardesitusest, ja/või levilakaardi |
||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. |
||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 5.1 kuni 5.7 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
||||||||||
|
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Jooksev 12aastane ajavahemik või sellele võimalikult lähedane ajavahemik, nt aruandlusperioodi 2019–2024 puhul on see ajavahemik 2013–2024 |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest:
|
|||||||||||||||
|
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.1.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Ajavahemik alates umbes 1980. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest:
|
|||||||||||||||
|
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c). |
|||||||||||||||
|
Protsentuaalne muutus andmeväljal 6.2.1 osutatud perioodi jooksul. Märkige kas vahemik (a, b) ja/või parim üksikväärtus (c) |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Esitage bibliograafilised viited, lingid veebisaitidele, ekspertide kontaktandmed jne. Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab punktides 6.1 ja 6.2 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
|||||||||||||
|
|||||||||||||
|
Nimetage kuni 20 survetegurit, kasutades teabeportaalis esitatud koodiloendit, ning täitke punktid b–g iga surveteguri kohta. |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
Märkige „kestab“ ja „kestab praegu ja ilmselt ka tulevikus“ puhul:
|
||||||||||||
|
Märkige „kestab“ ja „kestab praegu ja ilmselt ka tulevikus“ puhul:
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
Täitke, kui valisite surveteguri „liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik“. Valige asjakohaste liikide loetelust (vt artikli 12 teemaline teabeportaal). |
||||||||||||
Vabatahtlik |
Täitke, kui valisite surveteguri „muu invasiivne võõrliik – muu kui liidu jaoks probleemne liik“. Valige EASINi andmebaasist (vt artikli 12 teemaline teabeportaal). |
||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
||||||||||||
Vabatahtlik |
Esitage survetegurite olemasolu kinnitavad teabeallikad (URL, metaandmed), kui need on olemas |
||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljal 7.1 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
||||||||||||
|
|||||||||||||||
|
Kas meetmeid on vaja?
Kui JAH, märkige meetmete seis (valige ainult üks variant):
|
||||||||||||||
|
Täitke, kui valisite „c) osa kindlaksmääratud meetmetest on võetud“ või „d) enamik kindlaksmääratud meetmetest / kõik kindlaksmääratud meetmed on võetud“ (8.1). Need mõjutavad (valige ainult üks variant)
asurkonnast |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|||||||||||||||
|
Märkige koht, kus meetmeid võeti (märkige ainult üks variant):
|
||||||||||||||
(kui meetmed hakkavad survetegurit/-tegureid neutraliseerima ja avaldama positiivset mõju) |
Märkige meetmete mõju avaldumise ajaline raamistik (seoses andmeväljal 8.3 märgitud peamise eesmärgiga) – (valige ainult üks variant):
|
||||||||||||||
|
Nimetage kuni 20 meedet, kasutades artikli 12 teemalises teabeportaalis esitatud koodiloendit |
||||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 8.1 kuni 8.6 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Esitada kõigi direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liikide ja I lisas loetlemata liikide kohta, mis põhjustavad linnuala moodustamise (kasutada tuleks teabeportaalis olevat linnuliikide kontrollnimekirja) |
||||||||||||||||
(riigi tasandil, sh kõik alad, kus liik esineb) |
|
Kasutage sama üksust nagu andmeväljal 3.2.a |
||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Arv (tegelik, st ümardamata). Märkige kas vahemik (b, c) ja/või parim üksikväärtus (d). |
|||||||||||||||
|
Parim hinnang / mitme aasta keskmine / 95 % usaldusvahemik / miinimum |
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Asurkonna suuruse lühiajaline trend andmeväljal 4.1.1 märgitud ajavahemiku jooksul. Valige üks järgmistest:
|
|||||||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
|||||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 9.1 kuni 9.5 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
|||||||||||||||
|
|||||||||
|
Täitke liigi/alamliigi tasandil |
|||||||||
|
Liigi tegevuskava / kaitsekorralduskava / kasutamise lühijuhised (kasutada tuleks teabeportaali loetelu liikidest, millel on olemas liigi tegevuskava / kaitsekorralduskava / kasutamise lühijuhised) |
||||||||
|
|
||||||||
|
Märkige, kas liigi seisund riigis (arvukuse ja levila seisukohalt) (valige ainult üks variant):
|
||||||||
|
Märkige, kas liigi seisund riigis (arvukuse ja levila seisukohalt) (valige ainult üks variant):
|
||||||||
|
Veebilingid (nt riikliku kava jaoks), avaldatud aruanded jne. Vabas vormis tekst |
||||||||
|
|||||||||||||||||
|
Täitke liigi/alamliigi tasandil |
|||||||||||||||||
|
Kas liigile peetakse riigis jahti?
Kui jah, täitke andmeväljad 11.2 kuni 11.4 |
||||||||||||||||
|
Esitage jahisaagi riiklik statistika aruandeperioodi kohta |
||||||||||||||||
|
Üksikisendid |
||||||||||||||||
(vabatahtlik) |
Märkige, kas see teave on seotud talvituva või läbirändel oleva asurkonnaga (kui ei ole täidetud, eeldatakse, et talvituvat ja läbirändel olevat asurkonda ei eristata) |
||||||||||||||||
|
Esitage aruandlusperioodi statistika jahihooaegade või aastate (kui hooaega ei kasutata) lõikes. |
||||||||||||||||
|
|
Hooaeg / aasta 1 |
Hooaeg / aasta 2 |
Hooaeg / aasta 3 |
Hooaeg / aasta 4 |
Hooaeg / aasta 5 |
Hooaeg / aasta 6 |
|||||||||||
|
Miinimum (tegelik, st ümardamata) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Maksimum (tegelik, st ümardamata) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Teadmata |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Valige üks järgmistest meetoditest:
|
||||||||||||||||
|
Muu asjakohane teave, mis täiendab andmeväljadel 11.1 kuni 11.3 nõutud andmeid Vabas vormis tekst |
||||||||||||||||
Selgitavad märkused
direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) artiklis 12 osutatud aruande vormi juurde
SISUKORD
| Sissejuhatus | 33 |
|
A OSA |
ÜLDINE ARUANDEVORM | 34 |
| Liikmesriik | 34 |
|
1. |
Direktiiviga 2009/147/EÜ seotud peamised saavutused | 34 |
|
1.1. |
Tekst riigikeeles | 34 |
|
1.2. |
Tõlge inglise keelde (vabatahtlik) | 35 |
|
1.3. |
Edulugudes esitatud liigi/alamliigi nimetus, kood ja hooaeg | 35 |
|
2. |
Põhilised teabeallikad direktiivi 2009/147/EÜ rakendamise kohta | 35 |
|
2.1. |
Üldteave direktiivi 2009/147/EÜ kohta | 35 |
|
2.2. |
Teave Natura 2000 (linnualade) võrgustiku kohta | 35 |
|
2.3. |
Seirekavad (direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõige 1 ja artikkel 10) | 35 |
|
2.4. |
Liikide kaitse (direktiivi 2009/147/EÜ artiklid 5–8) | 35 |
|
2.5. |
Direktiivi ülevõtmine (õigustekstid) | 35 |
|
3. |
Linnuasurkondade kaitse, hoidmise ja säästva kasutamise aluseks vajalik uurimistöö ja muu töö (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 10) | 36 |
|
3.1. |
Riiklik linnuatlas | 36 |
|
3.2. |
Riiklik linnuseire ülevaade | 36 |
|
3.3. |
Riiklik lindude punane raamat | 36 |
|
3.4. |
Muud üleeuroopalist huvi pakkuvad väljaanded (nt riiklik ülevaade ohustatud liikidega seotud meetmetest) | 36 |
|
4. |
Looduslikult mitteesinevad linnuliigid (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 11) | 36 |
|
4.1. |
Liigi teaduslik nimetus | 36 |
|
4.2. |
Alamüksus | 36 |
|
4.3. |
Sissetoomiseks tehtud õigusliku otsuse põhisisu | 37 |
|
4.4. |
Konsulteerimine komisjoniga | 37 |
|
4.5. |
Lisateave (vabatahtlik) | 37 |
|
B OSA |
LINNULIIKIDE SEISUNDIT JA TRENDE KÄSITLEV ARUANDEVORM (DIREKTIIVI 2009/147/EÜ ARTIKKEL 12) | 37 |
| Aruandealused liigid | 37 |
| Selgitavad märkused linnuliikide seisundi ja trendide aruande vormi täitmiseks | 40 |
|
1. |
Teave liigi kohta | 42 |
|
1.1. |
Liikmesriik | 42 |
|
1.2. |
Liigi kood | 42 |
|
1.3. |
EURINGi kood | 42 |
|
1.4. |
Liigi teaduslik nimetus | 42 |
|
1.5. |
Alamasurkond | 43 |
|
1.6. |
Sünonüüm (vabatahtlik) | 43 |
|
1.7. |
Tavanimetus (vabatahtlik) | 43 |
|
2. |
Hooaeg | 43 |
|
2.1. |
Hooaeg | 43 |
|
2.2. |
Esmakordne aruandlus | 43 |
|
2.3. |
Lisateave | 43 |
|
3. |
Asurkonna suurus | 43 |
|
3.1. |
Aasta või periood | 43 |
|
3.2. |
Asurkonna suurus | 43 |
|
3.3. |
Hinnangu liik | 44 |
|
3.4. |
Kasutatud meetod | 45 |
|
3.5. |
Allikad | 45 |
|
3.6. |
Muutus ja selle põhjus (alates eelmisest aruandest) | 45 |
|
3.7. |
Lisateave (vabatahtlik) | 46 |
|
4. |
Asurkonna trend | 46 |
|
4.1. |
Lühiajaline trend (viimased 12 aastat) | 46 |
|
4.1.1. |
Lühiajalise trendi periood | 46 |
|
4.1.2. |
Lühiajalise trendi suund | 46 |
|
4.1.3. |
Lühiajalise trendi suurus | 47 |
|
4.1.4. |
Lühiajaline trend – kasutatud meetod | 48 |
|
4.1.5. |
Allikad | 48 |
|
4.2. |
Pikaajaline trend (alates umbes 1980. aastast) | 48 |
|
4.2.1. |
Pikaajalise trendi periood | 48 |
|
4.2.2. |
Pikaajalise trendi suund | 48 |
|
4.2.3. |
Pikaajalise trendi suurus | 49 |
|
4.2.4. |
Pikaajaline trend – kasutatud meetod | 49 |
|
4.2.5. |
Allikad | 49 |
|
4.3. |
Lisateave (vabatahtlik) | 49 |
|
5. |
Pesitsusaegne levikukaart ja levik | 49 |
|
5.1. |
Tundlikud liigid | 49 |
|
5.2. |
Aasta või periood | 49 |
|
5.3. |
Pesitsusaegse leviku kaart | 49 |
|
5.4. |
Pesitsusaegne levik | 50 |
|
5.5. |
Kasutatud meetod | 50 |
|
5.6. |
Lisakaardid (vabatahtlik) | 50 |
|
5.7. |
Allikad | 51 |
|
5.8. |
Lisateave (vabatahtlik) | 51 |
|
6. |
Pesitsusaegse leviku trend | 51 |
|
6.1. |
Lühiajaline trend (viimased 12 aastat) | 51 |
|
6.1.1. |
Lühiajalise trendi periood | 51 |
|
6.1.2. |
Lühiajalise trendi suund | 51 |
|
6.1.3. |
Lühiajalise trendi suurus | 51 |
|
6.1.4. |
Lühiajaline trend – kasutatud meetod | 52 |
|
6.1.5. |
Allikad | 52 |
|
6.2. |
Pikaajaline trend (alates umbes 1980. aastast) | 52 |
|
6.2.1. |
Pikaajalise trendi periood | 52 |
|
6.2.2. |
Pikaajalise trendi suund | 53 |
|
6.2.3. |
Pikaajalise trendi suurus | 53 |
|
6.2.4. |
Pikaajaline trend – kasutatud meetod | 53 |
|
6.2.5. |
Allikad | 53 |
|
6.3. |
Lisateave (vabatahtlik) | 53 |
|
7. |
Põhilised survetegurid ja ohud | 53 |
|
7.1. |
Survetegurite iseloomustus | 54 |
|
7.2. |
Kasutatud meetodid (vabatahtlik) | 55 |
|
7.3. |
Teabeallikad (vabatahtlik) | 56 |
|
7.4. |
Lisateave (vabatahtlik) | 56 |
|
8. |
Kaitsemeetmed | 56 |
|
8.1. |
Meetmete seis | 56 |
|
8.2. |
Võetud meetmete ulatus | 56 |
|
8.3. |
Võetud meetmete peamine eesmärk | 56 |
|
8.4. |
Meetmete võtmise koht | 57 |
|
8.5. |
Meetmete mõju avaldumine | 57 |
|
8.6. |
Peamiste kaitsemeetmete loetelu | 57 |
|
8.7. |
Lisateave (vabatahtlik) | 57 |
|
9. |
Natura 2000 (linnualade) võrgustikuga hõlmatus | 57 |
|
9.1. |
Asurkonna suurus Natura 2000 (linnualade) võrgustikus | 58 |
|
9.2. |
Hinnangu liik | 58 |
|
9.3. |
Asurkonna suurus võrgustikus – kasutatud meetod | 58 |
|
9.4. |
Asurkonna suuruse lühiajaline trend võrgustikus – suund | 58 |
|
9.5. |
Asurkonna suuruse lühiajaline trend võrgustikus – kasutatud meetod | 59 |
|
9.6. |
Lisateave (vabatahtlik) | 59 |
|
10. |
Edusammud rahvusvaheliste liigi tegevuskavade, kaitsekorralduskavade ja kasutamise lühijuhistega seotud töös | 59 |
|
10.1. |
Rahvusvahelise kava liik | 59 |
|
10.2. |
Kas on vastu võetud riiklik kava, mis on seotud rahvusvahelise liigi tegevuskavaga / kaitsekorralduskavaga / kasutamise lühijuhistega? | 60 |
|
10.3. |
Liigi tegevuskavade tõhususe hindamine ülemaailmselt ohustatud liikide puhul | 60 |
|
10.4. |
Kaitsekorralduskavade tõhususe hindamine ebasoodsa seisundiga jahitavate liikide puhul | 60 |
|
10.5. |
Lisateabe allikad | 61 |
|
11. |
Teave II lisa liikide kohta (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 7) | 61 |
|
11.1. |
Kas liigile peetakse riigis jahti? | 61 |
|
11.2. |
Jahisaak | 61 |
|
11.3. |
Jahisaak – kasutatud meetod | 61 |
|
11.4. |
Lisateave (vabatahtlik) | 61 |
| Viited | 61 |
Sissejuhatus
Direktiivi 2009/147/EÜ rakendamise ja edu keskne element on heal tasemel teave linnuliikide seisundi ja trendide kohta, nagu on nõutud selle direktiivi artiklis 12. Andmed ja teave peavad olema struktureeritud ja võrreldavas vormis, et komisjon saaks andmeid koguda ja analüüsida. Struktureeritud vormis andmete esitamise õiguslik alus on artikli 12 lõike 1 teine lõik.
Käesolevas dokumendis antakse teavet ja juhiseid selle kohta, kuidas täita artikli 12 kohase aruandevormi eri andmevälju (A osa ja B osa). See koosneb peamiselt igal väljal esitatava teabe kirjeldustest ja põhinõuetest, millele esitatav teave peab vastama.
Üksikasjalikumad kirjeldused esitatud teabe korral kasutatavate mõistete ja meetodite kohta on esitatud suunistes, mis ei ole käesoleva rakendusakti osa. Lisaks tehakse artikli 12 teemalise veebipõhise teabeportaali kaudu kättesaadavaks täiendavad dokumendid, mida tuleks kasutada aruandevormi nõuetekohaseks täitmiseks.
Artikli 12 teemaline teabeportaal
Teabeportaal sisaldab dokumente, mis on seotud direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohastes aruandevormides esitatud teabega.
See hõlmab järgmist:
|
— |
aruandevorm ning selgitavad märkused ja suunised; |
|
— |
viitematerjal, nt linnuliikide kontrollnimekirjad, survetegurite ja ohtude loetelu, kaitsemeetmete loetelu ja Euroopa ruutvõrgud (10×10 km ETRS), mida tuleks kasutada leviku kaardistamiseks; |
|
— |
suuniseid illustreerivad näited. |
A OSA
ÜLDINE ARUANDEVORM
Üldaruanne on lühike struktureeritud vorm, mille eesmärk on võtta kokku kõige olulisemad faktid ja arvud direktiivi 2009/147/EÜ üldise rakendamise kohta, sh lingid üksikasjalikumatele teabeallikatele.
Iga liikmesriik peab koostama ühe üldaruande, mis hõlmab liikmesriigi kogu Euroopa territooriumi.
Vabas vormis teksti väljadel võib kasutada ükskõik millist ELi ametlikku keelt. Siiski soovitatakse kasutada inglise keelt.
Kõik aruandeväljadele sisestatavad internetiaadressid peaksid olema esitatud täielikuna, sh alguses olev „http://“ või „https://“ sõltuvalt sellest, mida kasutatakse.
Liikmesriik
Liikmesriigid peaksid valima oma liikmesriigi kahetähelise koodi ISO 3166-st vastavalt artikli 12 teemalises teabeportaalis esitatud loetelule. Ärge esitage riigi tasandist madalama tasandi kohta eraldi üldaruandeid.
1. Direktiiviga 2009/147/EÜ seotud peamised saavutused
Selle osa eesmärk on anda teavet direktiiviga 2009/147/EÜ seotud peamiste saavutuste, sh linnualade võrgustiku kohta liikmesriigis aruandeperioodil. Teave tuleks eelkõige esitada riigikeeles (andmeväli 1.1), võimaluse korral tõlkega inglise keelde (vabatahtlik andmeväli 1.2).
1.1. Tekst riigikeeles
Peamised saavutused
Kirjeldage lühidalt linnudirektiiviga seotud peamisi saavutusi aruandeperioodil ning pöörake erilist tähelepanu linnualade võrgustikule. Siin võib kirjeldada näiteks:
|
— |
tõendatud kasu eri liikidele; |
|
— |
kogemusi uute või täiustatud kaitsekorralduse meetoditega; |
|
— |
positiivseid muutusi üldsuse heakskiidus bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele; |
|
— |
paremat koostööd ametiasutuste, looduskaitsetöötajate ja muude huvirühmade vahel; |
|
— |
peamisi nõuete täitmise tagamise juhtumeid; |
|
— |
algatusi Natura 2000 alade rajamise ja kohaliku majanduse ühendamiseks; |
|
— |
võõrliikide poolt pärismaistele linnuliikidele avaldatava mõju minimeerimiseks võetud meetmeid kooskõlas invasiivseid võõrliike (1) käsitleva määrusega (EL) nr 1143/2014; |
|
— |
teavet, mis täiendab punktis 3 esitatud teavet linnuasurkondade kaitse, hoidmise ja säästva kasutamise aluseks vajaliku uurimistöö ja muu töö kohta. See võib hõlmata ettepanekuid kiireloomuliseks uurimistööks, mis vajab ELi tasandil koordineerimist (nt programmi LIFE vahendite kaudu); |
|
— |
võetud meetmeid ja nende mõju (saavutused); |
|
— |
edutegureid, edasisi samme ja Natura 2000 rolli. |
Eduloo näide
Kui edulugu on olemas, annab selle esitamine liikmesriigile võimaluse näidata, kuidas direktiiv seal riigis toimib. Iga edulugu peaks põhinema mõnel taksonil, mille olukord aruandeperioodil tegelikult paranes, st mille arvukus on lühiajalises perspektiivis kasvanud (pesitsemine või talvitumine), olenemata pikaajalisest trendist, või mille arvukus on lühiajalises perspektiivis stabiilne/kõikuv, kui pikaajaline trend näitab kahanemist. Kirjeldatud edasiminekud peaksid põhinema kaitsemeetmetel ja käima jooksva aruandeperioodi kohta, kuid võivad hõlmata ka meetmeid, millega alustati varem.
Soovitatud ülesehitus
|
— |
Märkige liik/hooaeg |
|
— |
Taustteave liigi kohta, hiljutised trendid ja nende põhjused (survetegurid jne), kaitseprobleemid |
|
— |
Võetud meetmed ja nende mõju (saavutused) |
|
— |
Natura 2000 võrgustiku roll (vajaduse korral) |
|
— |
Edutegurid |
|
— |
Edasised sammud |
Tekst peaks olema maksimaalselt 2–3 lehekülge pikk. Kui liikmesriik soovib esitada muid dokumente lisaks neile, mida nõutakse, peaks ta sellised dokumendid märkima lisadena koos failinimedega käesoleva välja lõppu ning laadima asjaomased failid koos ülejäänud aruandega üles EEA aruandlusmehhanismi.
1.2. Tõlge inglise keelde (vabatahtlik)
See on vabatahtlik andmeväli, kus võib tõlkida andmeväljal 1.1 esitatud teabe inglise keelde (kui see esitati mõnes muus keeles).
1.3. Edulugudes esitatud liigi/alamliigi nimetus, kood ja hooaeg
See andmeväli tuleb täita, kui edulugu kasutatakse andmeväljal 1.1 kirjeldatud peamiste direktiiviga seotud saavutuste esiletõstmiseks. Valida võib mitu liiki.
Märkige:
|
(a) |
linnuliigi kood ja nimetus |
|
(b) |
hooaeg. |
2. Põhilised teabeallikad direktiivi 2009/147/EÜ rakendamise kohta
Selle punkti eesmärk on suunata huvitatud üldsust direktiiviga 2009/147/EÜ ja asjaomase liikmesriigi linnualade võrgustikuga seotud teabeallikate juurde. Üldiselt on vaja ainult linke internetiaadressidele. Kasutada võib aga ka vabas vormis teksti, kui on vaja selgitada, kuidas teabeallikale juurde pääseda, nt mitme teabeallika korral. Täita tuleb kõik järgmised väljad.
2.1. Üldteave direktiivi 2009/147/EÜ kohta
Esitage lingid direktiivi käsitlevale üldisele teabele (nt ELi loodusdirektiive tutvustav riiklik portaal).
2.2. Teave Natura 2000 (linnualade) võrgustiku kohta
Esitage lingid linnualade võrgustikku käsitlevale üldisele teabele (nt Natura 2000 alade veebipõhised andmebaasid, võrgustikku tutvustavad väljaanded).
2.3. Seirekavad (direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõige 1 ja artikkel 10)
Esitage lingid seiret käsitlevale üldteabele (nt riiklikke seirekavasid tutvustav portaal, seiresuunised).
2.4. Liikide kaitse (direktiivi 2009/147/EÜ artiklid 5–8)
Esitage lingid liikide kaitset käsitlevale üldisele teabele.
2.5. Direktiivi ülevõtmine (õigustekstid)
Esitage lingid direktiivi ülevõtmist käsitlevale üldisele teabele.
3. Linnuasurkondade kaitse, hoidmise ja säästva kasutamise aluseks vajalik uurimistöö ja muu töö (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 10)
See punkt on seotud direktiivi 2009/147/EÜ artikli 10 lõikest 2 tuleneva kohustusega, mille kohaselt liikmesriigid saadavad komisjonile kogu vajaliku teabe, mis võimaldab komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid linnuasurkondade kaitse, hoidmise ja säästva kasutamise aluseks vajaliku uurimistöö ja muu töö koordineerimiseks. Täiendava asjakohase vabas vormis teabe seoses direktiivi 2009/147/EÜ artikli 10 rakendamisega võib esitada punktis 1 (peamised saavutused). Nõutav teave piirdub järgmisega.
3.1. Riiklik linnuatlas
Märkige kõige uuema riikliku linnuatlase pealkiri (andmeväli 3.1.1) koos avaldamisaastaga (andmeväli 3.1.2) ja veebilink või bibliograafiline viide (andmeväli 3.1.3).
3.2. Riiklik linnuseire ülevaade
Märkige aruandlusperioodil avaldatud riiklike linnuseire ülevaadete pealkiri vms ja lühikirjeldus, sh hõlmatud liigid, peamised tulemused jne (andmeväli 3.2.1); kasutage kuni 500 tähemärki. Märkige avaldamisaasta (andmeväli 3.2.2) ja veebilink või bibliograafiline viide (andmeväli 3.2.3). Korrake andmevälju 3.2.1 kuni 3.2.3, kui avaldatud on rohkem kui üks ülevaade.
3.3. Riiklik lindude punane raamat
Märkige kõige uuema riikliku lindude punase raamatu pealkiri (andmeväli 3.3.1) koos avaldamisaastaga (andmeväli 3.3.2) ja veebilink või bibliograafiline viide (andmeväli 3.3.3).
3.4. Muud üleeuroopalist huvi pakkuvad väljaanded (nt riiklik ülevaade ohustatud liikidega seotud meetmetest)
Märkige muude aruandlusperioodil avaldatud või uusimate üleeuroopalist huvi pakkuvate väljaannete (nt riiklik ülevaade ohustatud liikidega seotud meetmetest) pealkirjad vms ja lühikirjeldus, sh hõlmatud liigid, peamised tulemused jne (andmeväli 3.4.1); kasutage kuni 500 tähemärki. Märkige avaldamisaasta (andmeväli 3.4.2) ja veebilink või bibliograafiline viide (andmeväli 3.4.3). Korrake andmevälju 3.4.1 kuni 3.4.3, kui avaldatud on rohkem kui üks ülevaade; esitage kuni kümme väljaannet.
Üldisemat teavet direktiivi 2009/147/EÜ artikli 10 rakendamise kohta saab esitada punkti 1 vabas vormis teksti väljal direktiiviga 2009/147/EÜ seotud peamiste saavutuste all.
4. Looduslikult mitteesinevad linnuliigid (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 11)
See punkt on seotud direktiivi 2009/147/EÜ artiklist 11 tuleneva kohustusega, mille kohaselt „[l]iikmesriigid tagavad, et liikmesriigi Euroopa territooriumil looduslikult mitteesinevate linnuliikide sissetoomine ei ohustaks kohalikku taimestikku ega loomastikku. Sellega seotud küsimustes konsulteerivad nad komisjoniga.“
Seda punkti ei tuleks täita, kui aruandeperioodil ei ole konsulteeritud artikli 11 kohase sissetoomise üle, ei ole tehtud selle kohta otsust ega ole viidud seda täide.
Igast liigist tuleb teatada järgmiselt.
4.1. Liigi teaduslik nimetus
Esitage liigi teaduslik nimetus.
4.2. Alamüksus
Kasutage alamasurkonna kirjeldust, kui see on asjakohane.
4.3. Sissetoomiseks tehtud õigusliku otsuse põhisisu
Esitage sissetoomiseks tehtud õigusliku otsuse põhisisu (vabas vormis tekst; kuni 250 tähemärki), sh põhjendus, isendite arv ja lubade kehtivusaeg.
4.4. Konsulteerimine komisjoniga
Märkige komisjoniga konsulteerimise kuupäev.
4.5. Lisateave (vabatahtlik)
Punktiga 4 seotud lisateabe võib esitada vabatahtlikul andmeväljal 4.5.
B OSA
LINNULIIKIDE SEISUNDIT JA TRENDE KÄSITLEV ARUANDEVORM (DIREKTIIVI 2009/147/EÜ ARTIKKEL 12)
Aruandealused liigid
Taksonoomia ja nomenklatuur
Taksonoomia ja nomenklatuur, mida tuleks kasutada artikli 12 kohases liikide kontrollnimekirjas (kättesaadav teabeportaalis), vastavad Euroopa Liidu lindude loetelus (edaspidi „ELi linnunimekiri“ (2)) kasutatud taksonoomiale ja nomenklatuurile. 2015. aasta augustis avaldatud ja 2018. aastal ajakohastatud ELi linnunimekirja versioon sisaldas del Hoyo ja Collari 2014. aasta väljaandes (3) esitatud taksonoomia ja nomenklatuuri muudatusettepanekuid ning del Hoyo ja Collari 2016. aasta väljaandes vastavalt sisse viidud muudatusi. Taksonoomilisi uuendusi rakendatakse selleks, et säilitada kooskõla IUCNi järgitavate taksonoomiliste viidetega.
Üldiselt nõutakse aruandlust peamiselt liigi tasandil, sellele taksonoomilisele üksusele viidatakse kogu direktiivi tekstis, samuti kasutati seda ELi lindude seisundi varasemateks põhjalikeks hindamisteks. Harvadel juhtudel nõutakse siiski aruandeid alamüksuste kohta, st alamliigi või eristatava asurkonna kohta, kelle seisund pakub erilist huvi ja/või omab valdkonnapoliitilist tähtsust (nt direktiivi lisades esitatud alamliigi tasandil loetelude kontekstis). Täielikke üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, millistest alamasurkondadest tuleks eraldi aru anda, saab tehnilistest suunistest mõistete ja määratluste kohta. Lihtsuse huvides kasutatakse enamikul allpool märgitud juhtudel mõistet „liik“, ka siis, kui see viitab alamüksusele.
Regulaarselt esinevad liigid
Liikmesriigid peaksid esitama aruande kõigi regulaarselt esinevate pesitsevate liikide kohta (isegi kui nende asurkonnad on väikesed või neid peetakse marginaalseteks), et saada kogu ELi hõlmav ülevaade nende asurkonna suurusest ja trendidest. Liiki võib pidada regulaarselt esinevaks näiteks siis, kui see on teataval alal pesitsenud kuueaastase aruandeperioodi neljal või enamal aastal. Sellest harvemini esinevatest liikidest tuleks samuti teatada, kui nende asurkond riigis võib esinemise aastatel moodustada olulise osa (nt > 1 %) kogu ELi asurkonnast või kui neid on varem esinenud regulaarsemalt (vt ka „Väljasurnud liigid“ allpool). Sarnaseid kriteeriume tuleks kohaldada asjakohaste (vt allpool) talvituvate ja läbirändavate liikide suhtes. Regulaarselt esinevad liigid märgitakse teabeportaalis olevasse artikli 12 kohasesse linnuliikide kontrollnimekirja esinemiskoodiga PRE.
Talvisel hooajal esinevad ja läbirändel olevad linnuliigid
Peamised talvituvad liigid
Lisaks peaksid liikmesriigid aru andma teatavate peamiste talvituvate liikide kohta, eelkõige rändveelindude kohta, nagu hanelised (pardid, haned/lagled ja luiged) ja kahlajad (kurvitsalised), keda on ELis tunduvalt arvukamalt talvel ja/või kelle asurkonna suurust ja trende on talvel parem jälgida (kui nad koonduvad hulgakaupa suhteliselt vähestesse kohtadesse). Nende liikide puhul võib nende ELi asurkonna seisundi hindamine põhineda peamiselt (või mõnel juhul täielikult) talviste asurkondade andmetel, nii et talvearuandeid küsitakse kõigilt liikmesriikidelt, kus nad regulaarselt talvituvad (vt ka „Regulaarselt esinevad liigid“ eespool). Täiendav teave põhjuste kohta, miks teatavate liikide alarühmade puhul on talvine aruandlus kohustuslik, on esitatud tehnilistes juhistes mõistete ja määratluste kohta.
Linnuala moodustamise põhjustavad liigid (sh I lisa liigid) ja direktiivi 2009/147/EÜ II lisa liigid, mis esinevad talvehooajal ja on läbirändel
Lisaks nõutakse talvearuandeid mitme muu regulaarselt talvituva liigi kohta, mis ei vasta eespool nimetatud kriteeriumidele, kuid mis on loetletud direktiivi I lisas või loetletud/määratletud liikmesriikide poolt liikidena, mis põhjustavad seoses riigis talvitumisega linnuala moodustamise. Kõigil sellistel juhtudel annavad talvearuanded tähtsat teavet direktiivi riikliku rakendamise kohta, isegi kui esitatud andmeid asurkonna suuruse ja trendide kohta ei saa alati kasutada ELi talvituva asurkonna üldiseks hindamiseks.
Üldiselt ei ole liikmesriigid kohustatud esitama aruandeid läbirändel olevate (st pesitsuskohta/pesitsuskohast ja talvitumiskohta/talvitumiskohast liikuvate) liikide asurkonna suuruse ja trendide kohta, sest riiklikke andmeid asurkonna suuruse ja trendide kohta on ELi tasandil raske koondada ilma üksikasjaliku lisateabeta, mis võimaldaks mis tahes dubleerivaks arvestuseks vajalikku tõlgendamist.
Sellest hoolimata nõutakse läbirändehooaja aruandeid teatavate peamiste rändliikide puhul, mille kohta muidu olulist teavet ei esitataks. Need liigid on järgmised:
|
— |
direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liigid; |
|
— |
muud rändliigid, mille läbirände põhjal moodustatakse linnualasid riiklikul tasandil (4) (nagu on märgitud teabeportaali liikide kontrollnimekirjas). |
Neil juhtudel annavad (lihtsustatud) läbirändearuanded tähtsat teavet näiteks selliste läbirändavate liikide asurkonna suuruse kohta, mis põhjustavad linnuala moodustamise, ning peamistele rändliikidele riigis avalduvate survetegurite ja ohtude kohta, mida muidu mujal ei registreeritaks.
Liikmesriigid peaksid aru andma II lisa talvituvate liikide kohta, v.a sessiilsete liikide kohta, kelle puhul on nõutav ainult pesitsusaruanne. Lihtsustatud läbirändearuandeid oodatakse ka nende II lisas loetletud läbirändavate liikide kohta, kes riigis ei talvitu ega pesitse.
Rohkem teavet selle konkreetse liikide rühma kohta aruandmisest leiab
tabelis 2 aruandevormi liike käsitlevatest punktidest, mis tuleb täita eri kategooriate linnuliikide pesitsus-, talvitumis- ja läbirändehooaja kohta.
Eksikülalised ja juhuslikud liigid
Eksikülalised on linnud, kes on eksinud väljapoole oma tavapärast pesitsus-, talvitumis- või rändeala. ELi linnunimekirja A kategooria eksikülaliste osas on üle 300 liigi ja mitu muud liiki esineb mõnes ELi osas regulaarse liigina, kuid teistes liikmesriikides vaid eksikülalisena. Kuna eksikülaliste esinemine on ettearvamatu ja kajastab tõenäoliselt suuresti väliseid tegureid (klimaatilised tingimused peamistel rändeperioodidel, trendid väljaspool ELi jne), ei ole neist artikli 12 kohastes aruannetes vaja teatada. Sama kehtib juhuslike liikide kohta, kes võivad olla lähemal oma tavapärasele levikulale, kuid kelle esinemine asjaomases liikmesriigis ja/või asjaomasel hooajal ei ole regulaarne või stabiilne (vt eespool „Regulaarselt esinevad liigid“).
Uustulnukad
Mõnel juhul ei pruugi liik veel regulaarselt pesitseda ega talvituda, kuid on tõenäoline (nt naaberriikide uusimate esinemismustrite või sarnaste trendide põhjal), et asustamine on käimas või et liik hakkab tavakülaliseks muutuma. Neil juhtudel julgustatakse liikmesriike kõnealuste liikide kohta aru andma, isegi kui ei ole võimalik esitada üksikasju kõigi allpool toodud punktide ja väljade kohta. Riiklikus kontrollnimekirjas märke „ARR“ (mis näitab, et nad on liikmesriigi asustanud lühiajalise trendi perioodil) all loetletud liikide puhul on kvaliteedi tagamise kontroll / kvaliteedikontroll teatavate väljade puhul (nt väli 4.2.1 „Pikaajalise trendi periood“) leebem. Kui liik ei ole juba kantud liikmesriigi liikide kontrollnimekirja, võib selle lisada riikliku aruande esitamise ajal aruandlusmehhanismi kaudu.
Vt ka andmevälja 4.1.3 „Lühiajalise trendi suurus“, et saada vastus konkreetsele küsimusele, kuidas teatada trendi suurusest alates hetkest, mil asurkonna suurus on null (st uustulnukate korral).
Väljasurnud liigid
Liikide kohta, mis surid riigis välja enne 1980. aastat (st direktiivi 2009/147/EÜ vastuvõtmise/jõustumise paiku), ei tuleks aru anda, v.a juhul, kui käimas on riiklik uuesti loodusesse laskmise projekt. Küll aga tuleb aru anda kõigi liikide kohta, mida varem regulaarselt esines, kuid mis on riigis alates 1980. aastast välja surnud (st need liigid, mille kohta on riiklikus kontrollnimekirjas esinemise all märge „EXBA“). See hõlmab liike, mille kohta registreeriti viimane kirje (isegi kui tegemist oli üksikisendiga) pärast kuupäeva, mil direktiiv liikmesriigis jõustus; varem esines neid liike liikmesriigis alaliselt/regulaarselt.
Konkreetselt endiste pesitsevate liikide korral, kes ei pesitse enam regulaarselt, kuid keda endiselt pesitsushooajal esineb (nt paariliseta isenditena), peaksid liikmesriigid jätkama nende käsitamist regulaarselt esinevate liikidena (5), eriti kui nende seisund (nt direktiivi 2009/147/EÜ I lisa loetelu ja/või üldine haruldus) tähendab, et väikese arvu isendite jätkuv esinemine võib siiski pakkuda laiemat huvi.
Liike, kes asusid elama väikeste kolooniatena, kuid ei jäänud püsima ja on seetõttu jälle riigis väljasurnud liigiks muutunud (kõik see on toimunud alates 1980. aastast), tuleks käsitada juhuslike liikidena ja nende kohta ei ole vaja aru anda.
Kuigi „EXBA“ all loetletud liikide puhul ei ole alati võimalik täita kõiki asjakohaseid punkte ja andmevälju, on tähtis fikseerida aasta, mil liik riigis välja suri (või lakkas regulaarselt esinemast, kui ei ole selgesti aru saada (6)), ning selle asurkonna umbkaudne suurus (ja pesitsusaegne levila, kui see on asjakohane) riigis 1980. aasta paiku, nii et selle vähenemise ulatust ja määra saaks arvesse võtta (üksikasjalikumaid juhiseid trendi suurust käsitleva teabe esitamiseks liikide kohta, mis trendi perioodil välja surid, vt ka andmeväljal 4.1.3 „Lühiajalise trendi suurus“).
Looduslikult mitteesinevad asurkonnad
Lisaks direktiivi artiklis 1 määratletud looduslikult esinevatele linnuliikidele nõutakse aruandlust ka direktiivi II lisas loetletud kolme laialt levinud sissetoodud liigi (Branta canadensis (7), Meleagris gallopavo ja Phasianus colchicus (8)) kõigi asurkondade kohta ning Columba livia metsikute asurkondade kohta. Muude looduslikult mitteesinevate (sh ELi linnunimekirja C kategooriasse kantud (9)) liikide kohta aru andmine on vabatahtlik, kuid seda soovitatakse juhul, kui liikmesriigis elab mujal ELis looduslikult esineva (ja seega ELi linnunimekirja A kategooriasse „pärismaine“ / „regulaarselt esinev“ kantud) liigi asurkond või kui liik kujutab endast ohtu pärismaistele asurkondadele/liikidele (st kuulub liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetellu (10): Oxyura jamaicensis, Alopochen aegyptiaca, Threskiornis aethiopicus, Corvus splendens, Pycnonotus cafer ja Acridotheres tristis).
Tabel 1
Kokkuvõte liikidest, mille kohta tuleks aru anda vastavalt artikli 12 kohase lindude kontrollnimekirja esinemiskategooriatele ja liigikoodidele
|
Esinemiskood/liigikood (artikli 12 kohasest kontrollnimekirjast teabeportaalis) |
Kirjeldus |
Aruandluskohustus |
|
PRE |
Regulaarselt esinev |
Tuleb aru anda |
|
ARR |
Uustulnukas |
Ei ole kohustuslik, kuid soovitatakse |
|
EXBA |
Pärast 1980. aastat välja surnud liik |
Tuleb aru anda |
|
ntA115-X |
X tähistab liigi looduslikult mitteesinevat alamasurkonda |
Ei ole kohustuslik, kuid soovitatakse Kohustuslik AINULT liikide A044-X Branta canadensis, A115-X Phasianus colchicus, A460-X Meleagris gallopavo (looduslikult mitteesinevad asurkonnad) ja A206-X Columba livia (metsikud asurkonnad) kohta. |
Selgitavad märkused linnuliikide seisundi ja trendide aruande vormi täitmiseks
Aruandevorm tuleks täita iga liigi ja iga hooaja kohta, mis vastab tabelis 2 esitatud kriteeriumidele. Aruandealused liigid on loetletud artikli 12 kohases kontrollnimekirjas.
Mõne liikmesriigi puhul tuleks ette näha eraldi aruandevorm eraldiseisvate riigi tasandist madalama tasandi üksuste kohta. See kehtib Assooride (Portugal), Madeira (Portugal) ja Kanaari saarte (Hispaania) puhul. Eelnevad ELi tasandi hindamised on näidanud, et paljudel Makaroneesia linnuasurkondadel on Ibeeria omadest väga erinev seisund ja trendid, seepärast on alates aruandeperioodist 2008–2012 rakendatud eraldi aruandlust riigi tasandist madalamate territooriumide puhul.
Linnuliikide seisundit ja trende käsitleva aruande vorm (edaspidi „liikide aruanne“) koosneb 11 järgnevast jaotisest.
Hooaja aruanne
|
(1) |
Teave liigi kohta |
|
(2) |
Hooaeg |
|
(3) |
Asurkonna suurus |
|
(4) |
Asurkonna trend |
|
(5) |
Pesitsusaegne levikukaart ja levik |
|
(6) |
Pesitsusaegse leviku trend |
|
(7) |
Põhilised survetegurid ja ohud |
|
(8) |
Kaitsemeetmed |
|
(9) |
Natura 2000 (linnualade) võrgustikuga hõlmatus |
Liigi/alamliigi tasandi aruanne
|
(10) |
Edusammud rahvusvaheliste liigi tegevuskavade, kaitsekorralduskavade ja kasutamise lühijuhistega seotud töös |
|
(11) |
Teave direktiivi 2009/147/EÜ II lisas osutatud liikide kohta
Tabel 2 Aruandevormi liike käsitlevad punktid, mis tuleb täita eri kategooriate linnuliikide (sh direktiivi 2009/147/EÜ I ja II lisa liigid ja muud rändliigid, mis põhjustavad linnuala moodustamise) pesitsus-, talvitumis- ja läbirändehooaja kohta
Tabelis 2 esitatud aruanded „Pesitsemine“, „Talvitumine“ ja „Läbiränne“ vastavad aruandevormi punktis 2 valitud hooajale. Täiendavaid selgitusi selle kohta, milliste liikide esinemisest tuleb aru anda, vaadake punktist „Aruandealused liigid“. Direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud sessiilsete liikide puhul nõutakse ainult üht aruannet, mis põhineb pesitsushooaja andmetel (pesitsusaruanne), kuid survetegurite ja ohtude ning kaitsemeetmete all (teatatakse punktides 7 ja 8) tuleks käsitleda kogu aastat, mitte ainult pesitsusajale omaseid survetegureid või meetmeid. I lisa liikide ja muude linnuala moodustamist põhjustavate direktiivi 2009/147/EÜ liikide puhul, kelle pesitsus-, talvitumis- ja/või läbirändeasurkonnad liikmesriigis on erinevad, tuleks esitada eraldi aruanded pesitsus-, talvitumis- ja valikuliselt läbirändehooaja liikide kohta, nagu on osutatud artikli 12 kontrollnimekirjas. II lisa sessiilsete liikide puhul on vaja esitada ainult pesitsushooaega käsitlev aruanne. Punkt 10 tuleks täita liikide puhul, mille kohta on olemas rahvusvahelised (11) liigi tegevuskavad, kaitsekorralduskavad või kasutamise lühijuhised (nagu on märgitud teabeportaali liikide kontrollnimekirjas). Kuigi kõiki aruandes kasutatud andmeid ei koguta aruandeperioodil, peaks aruanne andma aruandeperioodi kohta asjakohast teavet (nt 2019–2024). Veel tuleb märkida, et ehkki aruande kõiki punkte ei tule täita iga lisa ja hooaja kohta, on sellise teabe esitamine selle olemasolu korral vägagi soovitatav. Vabas vormis teave soovitatakse kirjutada inglise keeles, et hõlbustada selle kasutamist ELi analüüsi ajal ning võimaldada laiemat lugejaskonda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Teave liigi kohta
Punkt 1 tuleks täita kõigi regulaarselt esinevate liikide kohta, kes on loetletud teabeportaalis olevas artikli 12 kohases linnuliikide kontrollnimekirjas.
1.1. Liikmesriik
Liikmesriigid peaksid kasutama teabeportaali loetelus olevat asjaomast riigikoodi. Enamikul juhtudel on see lihtsalt teie liikmesriigi kahetäheline ISO 3166 kood. Mõne liikmesriigi puhul kohaldatakse eraldi aruandlust riigi tasandist madalama üksuse tasandil (viitega konkreetsete liikide või asurkondade seisundile geograafiliselt eraldatud piirkondades) ning Assooride (Portugal), Madeira (Portugal) ja Kanaari saarte (Hispaania) puhul tuleks kasutada teabeportaalis täpsustatud asjakohast neljatähelist piirkonnakoodi.
1.2. Liigi kood
Liikmesriigid peaksid kasutama teabeportaali liikide kontrollnimekirjas (ja koodiloendis) esitatud liigikoode. Vajaduse korral võib määrata uusi koode. Rohkem teavet liikide koodiloendi ja võimalike muudatuste kohta võib leida teabeportaalist.
1.3. EURINGi kood
Liikmesriigid peaksid kasutama teabeportaali liikide kontrollnimekirjas (ja koodiloendis) esitatud EURINGi koode. Kordumatu EURINGi kood on määratud peaaegu igale Euroopa pärismaisele linnuliigile (ja paljudele alamliikidele) Euroopa lindude rõngastamise koordineerimiseks ning neid koode kasutatakse laialdaselt (12).
1.4. Liigi teaduslik nimetus
Liikmesriigid peaksid kasutama teabeportaali liikide kontrollnimekirjas esitatud teaduslikke nimetusi, mis nüüd kajastavad suures osas Euroopa Liidu lindude loetelu (13) viimases versioonis vastu võetud nomenklatuuri ja taksonoomiat. Vähestel juhtudel sisaldab teadusliku nimetuse kirje ingliskeelset väljendit „all others“, märkimaks, et kõnealune taksonoomiline üksus hõlmab kõiki ülejäänud (pärismaiseid) alamliike, mida ei ole direktiivi lisades sõnaselgelt loetletud (nt „Accipiter gentilis all others“, vt direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud „Accipiter gentilis arrigonii“). Taksonoomilisi uuendusi rakendatakse selleks, et säilitada kooskõla IUCNi järgitavate taksonoomiliste viidetega.
1.5. Alamasurkond
Kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid kasutama teabeportaali liikide kontrollnimekirjas esitatud alamasurkonna kirjeldusi. Paljudel juhtudel on alamasurkondade nimed seotud lühikirjeldustega, mida kasutatakse AEWA liikide erinevate rändetee asurkondade kindlakstegemiseks. Teistel juhtudel selgitavad need kontrollnimekirjas kasutatud taksonoomilist või nomenklatuurset käsitlust või aitavad eristada mujal ELis pärismaiste liikide hulka kuuluvate sissetoodud liikide asurkondi.
1.6. Sünonüüm (vabatahtlik)
Kui andmeväljal 1.4 esitatud teaduslik nimetus erineb üldiselt riigisiseselt kasutatavast nimetusest, võivad liikmesriigid lisada siia sünonüümi.
1.7. Tavanimetus (vabatahtlik)
Siia võivad liikmesriigid soovi korral sisestada riigis kasutatava liigi (või alamliigi) tavanimetuse. See võib olla kasulik, kui aruande projekt saadetakse märkuste esitamiseks inimestele, kes ei pruugi teaduslikku nimetust teada, või aruande üldsusele edastamisel.
2. Hooaeg
2.1. Hooaeg
Valige variantide „Pesitsemine“, „Talvitumine“ ja „Läbiränne“ hulgast hooaeg, mille jooksul enamik esitatud andmetest koguti.
2.2. Esmakordne aruandlus
Kui liigist teatatakse liikmesriigis esimest korda, tuleks see siin ära märkida. Esmakordse aruandluse välja võib kasutada juhul, kui liigist teatati hiljuti või sellest teatati hooajal, mille kohta varem aruannet ei ole esitatud. Seda andmevälja ei kasutata neil juhtudel, mil on ajakohastatud liigi taksonoomilist nimetust. Mõned arvuandevormi väljad ei pruugi olla esmakordselt teatatud liikide puhul kohaldatavad, nt pärast viimast aruandlusperioodi toimunud muutuse ja selle põhjuse märkimiseks. Esimese teatamise korral võib siia andmeväljale märkida „Jah“.
2.3. Lisateave
See andmeväli võimaldab liikmesriikidel esitada vabas vormis igasugust teavet, mida nad peavad asjakohaseks. Kui liigist teatatakse esimest korda, selgitage palun, miks (st hiljuti registreeritud liik või muu). Kogu muu lisateave selles jaotises on vabatahtlik.
3. Asurkonna suurus
3.1. Aasta või periood
Sisestage aasta või periood, mille jooksul asurkonna suurus viimati kindlaks tehti: AAAA (aasta kohta) ja AAAA–AAAA (perioodi kohta, aasta–aasta).
Mitmed aruanded on perioodide kohta, sest paljude liikide asurkonna suurust hinnatakse tavaliselt riiklike atlaseprojektide käigus, mille hulka kuulub harilikult mitu aastat välitööd. Paljudel juhtudel ei jää välitöö jooksva aruandeperioodi ajalistesse piiridesse. Aruandealune aasta või periood peaks hõlmama tegelikku ajavahemikku, mille jooksul andmeid koguti.
Mõnel juhul hinnatakse asurkonna suurust kogu liigi loenduse või inventuuri põhjal, mis toimus varasemal aruandeperioodil, kuid mida on ajakohastatud korrapärase seire tulemustega või kasutades väliandmete kogumiseks ette nähtud internetipõhiste süsteemide andmeid. Aruandeaasta või -periood peaks olema see aasta või periood, mille kohta teatatud hinnanguline asurkonna suurus käib.
3.2. Asurkonna suurus
Liikmesriigid peaksid kasutama liikide kontrollnimekirjas iga liigi ja hooaja kombinatsiooni puhul kindlaks määratud asurkonnaüksusi (andmeväli 3.2.a „Üksus“) . Kogu ELi asurkonna suuruse arvutamiseks peaksid kõik liikmesriigid esitama oma riiklikud andmed üht ja sama asurkonnaüksust kasutades. Enamiku pesitsevate liikide puhul tuleks arvud esitada pesitsevate paaride ühikutes („p“), kuigi on teada, et paljude liikide, sh tavaliste ja laialt levinud liikide kohta antud hinnangud põhinevad tegelikkuses sageli pesitsemishooajal (nt laulvate isaslindude) hõivatud territooriumide arvul. Kui pesitsevate asurkondade suurus esitatakse pesitsevate paaridena, kuid arvud on saadud muid üksusi (nt ilmselt hõivatud pesad teatavate merelindude puhul) kasutades kogutud esmastest väliandmetest, võib selle teabe esitada andmeväljal 3.7 „Lisateave“.
Vähestel juhtudel, mil on tegemist ebatavalise/keeruka sigimisbioloogia või seletamatu käitumisega liikidega, on asurkonna suurusest teatamiseks asjakohasem kasutada muid üksusi kui paare – nt pesitsevaid emaslinde („bfemales“) või mängivaid isaslinde („cmales“). Selliste liikide hulka kuuluvad teatavad loorkullid, ruiklased, traplased ja rabapüüd. Selliste liikide asurkonna suurusest teatamiseks tuleks kasutada teabeportaali liikide kontrollnimekirjas märgitud üksusi.
Talvitumis- ja pesitsushooaja aruannetes tuleks asurkonna suurusest teatamiseks kasutada vajaduse korral üksust „üksikisend“ („i“).
Asurkonna suuruse väärtuste esitamiseks on kolm välja: „b) Miinimum“, „c) Maksimum“ ja „d) Parim üksikväärtus“. Kasutatavate väljade arv sõltub asjaomase liigi asurkonna suurust käsitleva teabe laadist (vt allpool), kuid järgida tuleks üht järgmistest loogilistest kombinatsioonidest: b ja c, ainult d või b, c ja d.
Kui asurkonna suurust ei ole täpselt hinnatud ja hinnangud on kättesaadavad ainult vahemikuna (st miinimum–maksimum), tuleks need kaks väärtust esitada andmeväljadel b ja c. Liikmesriike julgustatakse esitama usutavaid minimaalseid ja maksimaalseid asurkonna suurusi isegi vähetuntud liikide puhul, et vähendada ELi asurkonna üldise suuruse ja trendide hinnangusse (mille alla kuulub arvestus riigi asurkonna suuruse järgi) ülekanduvat määramatust, kuid kui see ei ole võimalik, võib andmeväljal 3.2.d ikkagi esitada madalama määramispiiri (soovitavalt koos täiendava märkusega andmeväljal 3.7, nt „Asurkonna maksimaalne suurus ei ole ilmselt rohkem kui 100 000 paari“), valides andmeväljal 3.3 „Hinnangu liik“ variandi „miinimum“.
Kui asurkonda seiratakse väga põhjalikult (ja see on tihti, kuid mitte alati, üsna väike), võib kättesaadav olla üks täpne väärtus ning selle võib sel juhul märkida andmeväljale d. Muudel juhtudel võib kättesaadav olla vahemik (miinimum–maksimum) ja keskmine või kõige tõenäolisem väärtus ning sel juhul võib kõik need esitada andmeväljadel b, c ja d.
Olukorras, kus teada on ainult asurkonna suuruse minimaalne (või maksimaalne) väärtus (nt eksperdiarvamuse kaudu), tuleks see sisestada andmeväljale d „Parim üksikväärtus“ ja MITTE andmeväljale b „Miinimum“ või c „Maksimum“. Seda võib selgitada andmeväljal 3.7 „Lisateave“.
Kui on olemas toorandmed ja/või täpsed hinnangud, tuleks need esitada liikmesriigi tasandil ümardamata; selline ümardamine toimub vajaduse korral hiljem ELi tasandil.
Kui liik on 1980. aastast algava aja jooksul riigis välja surnud (st selle esinemise kohta on riiklikus kontrollnimekirjas märgitud „EXBA“), tuleks andmeväljale d märkida „0“ ning väljale 3.7 tuleks ideaaljuhul märkida ka väljasuremise aeg (nt „Viimane registreeritud pesitsemine 1998. aastal.“). Kui ei ole selge, kas liik on riigis välja surnud või seda esineb veel väga vähesel määral, võib andmeväljadele b ja c sisestada vastavalt väärtuse „0“ ja „1“.
3.3. Hinnangu liik
Valige andmeväljal 3.2 esitatud asurkonna suuruse hinnangu liigi kõige sobivam kirjeldus. Kui väärtused on esitatud kõigil jaotise 3.2 andmeväljadel (b, c ja d), valige kategooria, mis andmeid kõige paremini kirjeldab (sageli „mitme aasta keskmine“ või „95 % usaldusvahemik“). Täiendavad üksikasjad valikute kohta on esitatud allpool:
|
— |
parim hinnang – parim kättesaadav üksiknäitaja (sealhulgas juhul, kui kättesaadav on ainult asurkonna suuruse maksimumväärtus) või vahemik, mis on tuletatud näiteks asurkonna loendusest, kohapeal saadud arvude kogumist, asurkonna tihedusel põhinevast hinnangust või eksperdiarvamusest, kuid mille puhul ei ole arvutatud 95 % usalduspiiri. Selle, kas parim hinnang pärineb seireandmetest, ekstrapoleerimisest või eksperdiarvamusest, võib märkida andmeväljale 3.4; |
|
— |
mitme aasta keskmine – keskmine väärtus (ja vahemik, st halvima ja parima aasta hinnangud), kui asurkonna suurust on hinnatud mitmel aruandeperioodi aastal (nagu näitab andmevälja 3.1 kanne); |
|
— |
95 % usaldusvahemik – hinnangud, mis põhinevad valikuuringutel või mudelil, mille puhul (nagu on märgitud andmeväljadel 3.2.b ja 3.2.c) oli võimalik arvutada 95 % usalduspiirid parima üksikväärtuse jaoks (märgitud andmeväljal 3.2.d); |
|
— |
miinimum – kui andmed on ebapiisavad isegi umbkaudse hinnangu andmiseks, kuid kui on teada, et asurkonna suurus ületab teatavat väärtust, või kui teatatud vahemikuhinnangud pärinevad valikuuringust või seireprojektist, mille puhul tõenäoliselt alahinnatakse tegelikku asurkonna suurust. |
Kui on esitatud nii vahemikud (andmeväljad 3.2.b „Miinimum“ ja 3.2.c „Maksimum“) kui ka üksikväärtused (andmeväli 3.2.d „Parim üksikväärtus“), peaks andmeväli 3.3 „Hinnangu liik“ vastama kõige täpsemale hinnangule. See tuleks märkida andmeväljale 3.7 „Lisateave“.
3.4. Kasutatud meetod
Seda andmevälja kasutatakse väljal 3.2 esitatud asurkonna suuruse hindamiseks kasutatud metoodika täpsustamiseks. Valige üks järgmistest kategooriatest:
|
a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang (nt teadaoleva peamise levila valikuuringute põhjal); |
|
b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (nt levila väikese osa valikuuringute põhjal, kasutades mudeleid, mis põhinevad tiheduse/arvukuse ja leviku andmetel, või olemasoleva hinnangu põhjal, mida on ajakohastatud trendiandmete alusel); |
|
c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel; |
|
d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Kui on esitatud nii vahemikud (andmeväljad 3.2.b „Miinimum“ ja 3.2.c „Maksimum“) kui ka üksikväärtused (andmeväli 3.2.d „Parim üksikväärtus“), peaks väli „Kasutatud meetod“ vastama täpsemale hinnangule. See tuleks märkida andmeväljale 3.7 „Lisateave“.
3.5. Allikad
Eespool andmeväljadel 3.1 kuni 3.4 esitatud andmete jaoks vajaliku kontrolljälje loomiseks sisestage nende väljade täitmiseks kasutatud peamiste viidete või muude teabeallikate üksikasjad. Selliste allikate hulka võivad kuuluda näiteks avaldatud dokumendid, andmebaasides olevad avaldamata andmed, veebisaidid ja ekspertide töörühmad. Soovitatav on esitada piisavalt teavet, nii et igaühel, kes aruannet läbi vaatab (või ajakohastab seda kuue või 12 aasta pärast), oleks võimalik aru saada esitatud andmete päritolust.
3.6. Muutus ja selle põhjus (alates eelmisest aruandest)
Seda andmevälja kasutatakse selleks, et näidata, kas teatatud asurkonna suurus on võrreldes eelmise aruandeperioodiga muutunud, ja kui see on nii, siis kirjeldada selle muutuse laadi.
Kui muutus on toimunud, märkige, milline variantidest b–f kehtib („jah“ on võimalik vastata rohkem kui ühele valikutest b–f) (14):
|
(a) |
ei, muutusi ei ole |
|
(b) |
jah, tegeliku muutuse tõttu |
|
(c) |
jah, tänu parematele teadmistele või täpsematele andmetele |
|
(d) |
jah, teistsuguse meetodi kasutamise tõttu (15) (sh taksonoomia muutmine) |
|
(e) |
jah, kuid muutuse laad ei ole teada |
|
(f) |
jah, muudel põhjustel. |
Lõpuks tuleks märkida, kas erinevus tuleneb peamiselt järgmisest (valida üks variant):
|
(a) |
tegelik muutus |
|
(b) |
paremad teadmised või täpsemad andmed |
|
(c) |
teistsuguse meetodi kasutamine |
|
(d) |
teadmata |
|
(e) |
muud põhjused. |
Kui liikmesriik soovib esitada lisateavet, võib ta seda teha andmeväljal 3.7 „Lisateave“. Kui märge on tehtud andmeväljale „jah, muudel põhjustel“, tuleb seda täpsustada lisateabe väljal. Kõnealust välja tuleks kasutada ainult väga vähestel juhtudel.
3.7. Lisateave (vabatahtlik)
Seda vabatahtlikku välja võib kasutada selleks, et esitada andmeväljadel 3.1 kuni 3.6 asurkonna suuruse hindamiseks esitatud andmetega seotud täiendavat vabas vormis teavet, nt üksikasjad mis tahes ümberarvestustegurite kohta, mida kasutatakse asurkonna suuruse kohapealsete hinnangute ümberarvestamisel pesitsevateks paarideks (vt andmevälja 3.2 tekst), või muud muutuse põhjused (andmeväli 3.6). Näiteks kui liikmesriik teatab meetodite muutmise tõttu sama asurkonna suuruse kui eelmises aruandes, kuigi on toimunud tegelik muutus, võib ka selle siia märkida.
4. Asurkonna trend
4.1. Lühiajaline trend (viimased 12 aastat)
Andmevälju 4.1.1 kuni 4.1.5 kasutatakse asurkonna suuruse lühiajalist trendi käsitleva teabe esitamiseks 12aastase ajavahemiku põhjal.
4.1.1. Lühiajalise trendi periood
Lühiajalise trendi periood on 12 aastat (vastab ligikaudu kahele aruandlustsüklile). 2019–2024 puhul on see ajavahemik 2013–2024 või sellele võimalikult lähedane ajavahemik. Teatav paindlikkus on lubatud, nii et kui ideaalne oleks esitada aruanne aastate 2013–2024 trendide kohta, on ka näiteks aastate 2010–2021 andmed lubatud, kui parimad kättesaadavad andmed on seotud nende aastate uuringutega või kui varasema ajalise lõpp-punkti kasutamine tähendab, et artikli 12 kohase riikliku aruande saab esitada viivitamata. Sellegipoolest tuleb tähele panna, et kuna kogu ELi tasandi trendi hindamiseks tuleb riigisiseseid trende kombineerida, ekstrapoleeritakse või vähendatakse vajaduse korral „ideaalsest“ trendi perioodist väljapoole jäävaid andmeid (lisateabe saamiseks vt tehnilised juhised mõistete ja määratluste kohta). Uute saabuvate liikide puhul peaks trendidest teatamise algusaasta ideaaljuhul olema aasta, mil liik esimest korda pesitses/esines; nt kui liiki märgati esmakordselt pesitsemas 2018. aastal, oleks aruandeperioodil 2019–2024 lühiajalise trendi periood 2018–2024.
4.1.2. Lühiajalise trendi suund
Märkige, kas asurkonna trend andmeväljal 4.1.1 esitatud perioodil oli (võib valida ainult ühe variandi):
|
(a) |
stabiilne |
|
(b) |
kõikuv |
|
(c) |
kasvav |
|
(d) |
kahanev |
|
(e) |
ebakindel |
|
(f) |
teadmata. |
Stabiilsete trendide eristamine veidi kasvavatest või kahanevatest trendidest sõltub asjaomase liigi kohta kättesaadava trende käsitleva teabe laadist. Kui statistiliselt usaldusväärsed seireandmed on kättesaadavad, peaks olema võimalik eristada (ja seega aruandes esitada) vaevumärgatavat, kuid statistiliselt olulist kasvu või kahanemist (nt kui muutuse 95 % usaldusvahemikud ei kattu nulliga). Kui aga trendi suuna kategooria määramine põhineb vähem usaldusväärsetel andmetel (või eksperdiarvamusel), tuleks kasutada konkreetset künnist (üldine muutus 10 % trendi perioodi jooksul), et eristada stabiilseid trende kasvavatest või kahanevatest trendidest. Mõlemal juhul julgustatakse liikmesriike esitama asjakohast selgitavat/täiendavat teavet andmeväljal 4.3 „Lisateave“ (nt „Lühiajaline trend perioodil 2013–2024 oli riikliku ühise linnuseirekava põhjal -0.4 % (95 % usaldusvahemikuga: = -1,1 % ja +0.4 % aastas), niisiis oli muutus kogu perioodi jooksul -4 % (95 % usaldusvahemikuga: -11 % ja +4 %), seega liigitati see stabiilseks.“). Täpsemate selgituste saamiseks vt tehnilisi juhiseid mõistete ja määratluste kohta.
„Kõikuv“ käib liikide kohta, mille asurkonna keskmine tase ei ole trendi perioodi jooksul märkimisväärselt muutunud, kuid mida iseloomustavad suured arvukuse kõikumised aastate lõikes, mõnikord ühe või kahe suurusjärgu ulatuses. Selline dünaamika on tüüpiline muu hulgas boreaalsete ja arktiliste pesitsevate liikide puhul, nt teatavad öökullid ja käbilinnud, kelle arvukus on tihedalt seotud sellise toiduga, mille kättesaadavus kõigub tsükliliselt, kuid seda kategooriat võib kohaldada ka liikide suhtes, keda halvad või muutuvad ilmastikutingimused eriti mõjutavad. Liikmesriikidel palutakse piirata selle kategooria kasutamist liikidega, kelle asurkonna kasvamine/kahanemine aastate lõikes on ≥ 50 %. Siia kuuluvad liigid, keda üldiselt liigitatakse regulaarselt (st tihti) pesitsevaks või talvituvaks, kuid ei pruugi siiski igal aastal esineda.
Kategooriat „ebakindel“ tuleks kasutada juhul, kui mõned seireandmed on kättesaadavad, kuid need andmed ei ole piisavad selleks, et teha usaldusväärselt vahet kahe või enama trendi suuna, nt kõikuva või kahaneva vahel. Seda võib olla vaja teha, kuna valimi suurus on väike ja/või seirekavad on kehtestatud võrdlemisi hiljuti. Täiendavad üksikasjad, nt kättesaadavad andmed ja/või eksperdiarvamuse tõenäoliselt realistliku trendi kohta, võib esitada andmeväljal 4.3 „Lisateave“. Riiklike ühiste linnuseirekavade trendidest, mille näiteks TRIM (16) on liigitanud ebakindlaks, tuleks teatada seda kategooriat (mitte kategooriat „kõikuv“) kasutades. Täpsemate selgituste saamiseks vt tehnilisi juhiseid mõistete ja määratluste kohta.
Trendi kategooriat „teadmata“ tuleks kasutada ainult juhul, kui liigi riikliku trendi kohta puudub nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne teave. Isegi sellistel juhtudel on riiklikel ekspertidel tihti aimdus, millised on tõenäolisemad trendide stsenaariumid – või vähemalt võimaliku kasvamise või kahanemise usutavad piirid, – ning mis tahes viide sellele (17) võib siiski olla väga kasulik ELi tasandil asurkonna seisundi hindamisel.
Asurkonna trendidega seotud täpsemad selgitused on esitatud tehnilistes juhistes mõistete ja määratluste kohta.
4.1.3. Lühiajalise trendi suurus
Kui andmeväljale 4.1.2 on märgitud „kasvav“, „kahanev“ või „ebakindel“, sisestage asurkonna suuruse üldine protsentuaalne muutus andmeväljal 4.1.1 märgitud trendi perioodi jooksul.
Valige järgmiste võimaluste hulgast:
|
(a) |
miinimum, |
|
(b) |
maksimum, |
|
(c) |
parim üksikväärtus.
|
Kui on tegemist konkreetse juhuga, mille puhul liik on trendi perioodi jooksul riigi koloniseerinud või seal kohandunud (nt need, kes on riiklikus liikide kontrollnimekirjas loetletud uustulnukatena („ARR“), tuleks asurkonna mis tahes kasvamise suurus arvutada algusaasta asurkonna suuruse põhjal (18). Näiteks aruandeperioodi 2019–2024 puhul tuleks juhul, kui liik (üks paar) pesitses esimest korda 2018. aastal, kuid pesitsev asurkond 2024. aastal on kaheksa paari, märkida andmeväljale 4.1.1 „2018–2024“, andmeväljal 4.1.2 tuleks valida „kasvav“ ning andmeväljale 4.1.3.c tuleks märkida „700“ (st protsentuaalne kasv ühelt kaheksale). Ideaaljuhul tuleks andmeväljal 4.3 „Lisateave“ esitada ka täiendav märkus koloniseerimisaasta ja esialgse asurkonna suuruse kohta (nt „Liik (üks paar) pesitses esimest korda 2018. aastal.“).
Seevastu liikide puhul, mis on trendi perioodi jooksul riigis välja surnud, ei anna lihtsalt 100 % kahanemisest teatamine kogu teavet, mida on vaja kahanemise suhtelise tähtsuse hindamiseks (asurkonna suuruse kahanemise puhul näiteks nii ühe kui ka 100 pealt nullile on kahanemine ikka 100 %). Näites liigi kohta, mille pesitsev populatsioon oli 2014. aastal 10 paari, kuid mis 2021. aastal pesitseva liigina välja suri, tuleks andmeväljale 4.1.1 märkida „2014–2021“, andmeväljal 4.1.2 tuleks valida „kahanev“, andmeväljale 4.1.3.c tuleks märkida „-100“ ja andmeväljale 4.3 „Lisateave“ tuleks lisada täiendav märkus asurkonna suuruse kohta 2014. aastal (nt „Liik kahanes 10 pesitsevalt paarilt 2014. aastal väljasurnud pesitsevaks liigiks 2021. aastal.“).
Kuigi trendide suurused ei ole stabiilsete või kõikuvate (19) trendide puhul kohustuslikud, võib ka neist teatada andmeväljal 4.1.3. Kogu muu asjakohase selgitava/täiendava lisateabe, nt stabiilsete trendide usaldusvahemikud või täiendavad üksikasjad kõikumiste kohta, võib esitada andmeväljal 4.3 „Lisateave“.
4.1.4. Lühiajaline trend – kasutatud meetod
Kasutage üht järgmistest kategooriatest:
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang (nt täielikul loendusel põhineva asurkonna suuruse kahe hinnangu võrdlus või hea statistilise võimsusega sihipärane asurkonna seire); |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (nt trendid, mis on tuletatud ainult suhteliselt väikesest asurkonna valimist kogutud andmetest või põhinevad ebapiisava suurusega valimil, või mis on ekstrapoleeritud mõne muu mõõtmise põhjal); |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel; |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Valida saab ainult ühe kategooria; kui andmed on kogutud eri allikatest, valige kõige olulisema andmeallika kategooria.
Andmeväli „Kasutatud meetod“ käib nii lühiajalise trendi suuna (andmeväli 4.1.2) kui ka trendi suuruse (andmeväli 4.1.3) kohta, sest need kaks välja on osa ühest hindamisest ja neid mõlemaid tuleks siin arvesse võtta.
4.1.5. Allikad
Eespool andmeväljadel 4.1.1 kuni 4.1.4 esitatud andmete jaoks vajaliku kontrolljälje loomiseks sisestage nende väljade täitmiseks kasutatud peamiste viidete või muude teabeallikate üksikasjad. Selliste allikate hulka võivad kuuluda näiteks avaldatud dokumendid, andmebaasides olevad avaldamata andmed, veebisaidid ja ekspertide töörühmad. Soovitatav on esitada piisavalt teavet, nii et igaühel, kes aruannet läbi vaatab (või ajakohastab seda kuue või 12 aasta pärast), oleks võimalik aru saada esitatud andmete päritolust.
4.2. Pikaajaline trend (alates umbes 1980. aastast)
4.2.1. Pikaajalise trendi periood
Ideaalne periood pikaajalistest trendist teatamiseks algab umbes 1980. aastast (kui direktiiv 2009/147/EÜ vastu võeti/jõustus) ja kestab kuni ligikaudu aruandeperioodi viimase aastani. Siin on siiski mõningast paindlikkust, nii et kui liikmesriik on korraldanud riiklikud loendused (näiteks) 1980., 1995., 2015. ja 2020. aastal, tuleks aruandlusperioodi 2019–2024 puhul teatada aastate 1980–2020 trendidest. Alates 1980. aastast koloniseerivate liikide puhul peaks trendidest teatamise algusaasta ideaaljuhul olema aasta, mil liik esimest korda pesitses/esines, nt kui liiki märgati esmakordselt pesitsemas 2000. aastal, algaks pikaajalise trendi periood 2000. aastast. Uustulnukate puhul jääks algusaeg kahte viimasesse aruandeperioodi (st aruandeperioodi 2019–2024 puhul oleks see 2013–2024, vt ka andmevälja 4.1.1 teksti).
Liikmesriike, kus asurkonna seirekava andmed enne 2000. aastat puuduvad, julgustatakse tutvuma muude võimalike trende käsitleva teabe allikatega, nt kahe „Birds in Europe“ (20) väljaandega, kus on esitatud riikide asurkonna trendide kogutud hinnangud (koos toetavate andmetega) enamiku liikide puhul aastate 1970–1990 ja 1990–2000 kohta.
4.2.2. Pikaajalise trendi suund
Vt lühiajalise trendi suuna andmevälja 4.1.2 eespool.
Kui trendi suuna kategooria määramine põhineb vähem usaldusväärsetel andmetel (või eksperdiarvamusel), tuleks kasutada konkreetset künnist (üldine muutus 20 % pikaajalise trendi perioodi jooksul), et eristada stabiilseid trende kasvavatest või kahanevatest trendidest (lühiajalise trendi väljal 4.1.2 kasutatakse 10 % künnist).
Asurkonna trendidega seotud täpsemad selgitused on esitatud tehnilistes juhistes mõistete ja määratluste kohta.
4.2.3. Pikaajalise trendi suurus
Vt lühiajalise trendi suuruse välja 4.1.3 eespool.
4.2.4. Pikaajaline trend – kasutatud meetod
Vt lühiajalise trendi puhul kasutatud meetodi välja 4.1.4 eespool.
4.2.5. Allikad
Vt andmevälja 4.1.5 eespool.
4.3. Lisateave (vabatahtlik)
Seda jaotist võib kasutada selleks, et esitada punktides 4.1 ja 4.2 asurkonna trendidega hindamiseks esitatud andmetega seotud täiendavat vabas vormis teavet (vt ettepanekuid eelmiste väljade tekstist).
5. Pesitsusaegne levikukaart ja levik
Enamikus ELi liikmesriikides on juba olemas riiklikud pesitsevate lindude atlased ja 2020. aastal avaldati uus Euroopa pesitsevate lindude atlas (EBBA2) (21). Vähesed riigid on seevastu avaldanud riiklikke talvituvate lindude atlaseid, ent paljud linnuliigid on talvel nagunii palju liikuvamad. Seega ei nõuta talviste levikuandmete esitamist.
5.1. Tundlikud liigid
Mõned liigid on eriti haavatavad vaenamise, salaküttimise või kollektsioneerimise suhtes ning seetõttu võivad nad seista silmitsi oluliselt suurema ohuga nende kaitsele või hoidmisele, kui üksikasjalik teave nende leviku kohta tehakse avalikult kättesaadavaks. Vähestel juhtudel võivad liikmesriigid pidada liiki ohustatuks, kui teave selle leviku kohta tehakse avalikult kättesaadavaks nõutaval 10 × 10 km standardruudustikul (vt punkt 5.3). Kui andmevälja 5.3 nõuete kohaselt esitatud teavet leviku kohta peetakse tundlikuks, võib selle tähistamiseks sisestada käesolevale väljale „Jah“.
Kui liik on märgitud tundlikuks, ei tee komisjon ega Euroopa Keskkonnaamet teavet selle leviku kohta avalikult kättesaadavaks (nt seda teavet avalikult kättesaadavas andmebaasis või internetisaidil avaldades).
5.2. Aasta või periood
Märkige aasta (nt 2021) või periood (nt 2019–2023), mil pesitsevate lindude levik viimati kindlaks tehti. Paljud aruanded on perioodide kohta, sest enamiku liikide levikut kaardistatakse tavaliselt riiklike atlaseprojektide käigus, mille hulka kuulub harilikult mitu aastat välitööd. Aruandealune aasta või periood peaks hõlmama tegelikku ajavahemikku, mille jooksul andmeid koguti.
Kui värsket atlaseteavet ei ole, soovitatakse liikmesriikidel esitada ajakohasem arvnäitaja, kaardistades riigisisese pesitsusaegse levik ümber, kasutades muid andmeid, nt aastaste seirekavade tulemusi, internetist kogutud andmeid ning riiklikke või piirkondlikke uuringuid. Sellistel juhtudel koostatakse levikukaart eelmise aruandeperioodi andmete põhjal või kasutatakse vanemaid levikuandmeid, mida on ajakohastatud korrapärase seire tulemustega või kasutades andmete kogumiseks ette nähtud internetipõhiste süsteemide andmeid. Aruandlusaasta või -periood peaks olema see aasta või periood, mille kohta teatatud levik käib.
5.3. Pesitsusaegse leviku kaart
Esitage pesitsusaegse leviku kaart koos asjakohaste metaandmetega (projektsioon, kuupäev, mõõtkava). Standard on ETRS 89 ruutvõrgu 10 × 10 km suurused võrguruudud LAEA (EPSG:3035) projektsioonis (22). Levikuandmestik koosneb 10 km võrguruutudest, kus pesitsemist on täheldatud või kus see on tõenäoline (vt allpool esitatud juhiseid liikide leviku kaardistamiseks); tunnusandmete kasutamine liigi olemasolu või puudumise märkimiseks võrguruudul ei ole lubatud. Ajavahemik, mille jooksul levikuandmeid koguti, tuleks lisada metaandmetesse vastavalt INSPIRE suunistele (23). Pesitsusaegse leviku kaartide tehnilised kirjeldused on esitatud teabeportaalis.
Liikmesriigid või väikesed territooriumid, nagu Kanaari saared, Madeira või Assoorid võivad kasutada kaarte, millel kasutatakse 1 × 1 km ruutudega võrke. Euroopa tasandil visualiseerimiseks koondatakse need10 × 10 kilomeetrile.
Üksikute liikmesriikide ruutvõrke saab alla laadida teabeportaalist.
Kaardi igas võrguruudus peaks olema näidatud liigi pesitsemine (st esineb või puudub). Üldiselt tuleks hõlmata ainult võrguruudud, kus pesitsemine on kinnitatud, tõenäoline või võimalik; pesitsuskategooriate ja -koodide määratlused on esitatud uue Euroopa pesitsevate lindude atlase (24) metoodikat käsitleva osa tabelis 2. Juhtudel, mil uuringu katvus ja andmete kättesaadavus on teadaolevalt halb, võib ekspertteadmisi või modelleerimist kasutades lisada ka ruudud, kus pesitsevate asurkondade (eriti levinud liikide) esinemist võib pidada tõenäoliseks. Neil juhtudel võib andmeväljal 5.8 „Lisateave“ esitada täiendavat teavet andmete usaldusväärsuse kohta.
5.4. Pesitsusaegne levik
Märkige siia praeguse pesitsusaegse leviku kogupindala liikmesriigis (km2). Enamikul juhtudel on see hõivatud 10 × 10 km ruutude arv korrutatud 100ga. Pesitsusaegse leviku pindala tuleks esitada ruutvõrkudega (10 × 10 km või 1 × 1 km), mis asuvad täielikult või osaliselt liikmesriigi sees (st liikmesriigi piiridega ristuvad võrgud tuleks täielikult arvesse võtta).
Väikese levialaga liikide puhul on pesitsusaegse leviku pindalast teatamisel võimalik kasutada väiksemat resolutsiooni; näiteks liikide puhul, mille esinemine piirdub ühe kohaga, on levila selle paikkonna ala, kus liik esineb, ning see võib olla mitu hektarit.
5.5. Kasutatud meetod
Sellel väljal täpsustatakse andmeväljal 5.4 esitatud pesitsusaegse leviku arvutamiseks kasutatud metoodikat. Valige üks järgmistest kategooriatest:
|
a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang |
|
b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel |
|
c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel |
|
d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Kui andmed on kogutud eri allikatest, kasutage kõige olulisema andmeallika kategooriat.
Kui pesitsusaegse leviku kaart, millel hinnanguline leviku pindala (mis on saadud põhjaliku kaardistamise, modelleerimise või ekstrapoleerimise või erandjuhul eksperttõlgenduse teel) põhineb, hõlmab vähem kui 75 % liigi eeldatavast tegelikust levikust ja leviku pindala hindamisel jäänud lünga täitmiseks ei ole kasutatud muid andmeid (st saadud kaart ei ole liikide eeldatava leviku osas täielik ja seega on selle pindala alahinnatud), tuleb kasutatud meetodiks märkida „d) ebapiisavad või puuduvad andmed“.
5.6. Lisakaardid (vabatahtlik)
See on juhtudeks, kui liikmesriik soovib esitada lisakaardi, mis erineb andmeväljal 5.3 esitatavast standardkaardist. Pange tähele, et tegemist on vabatahtliku väljaga ja sellega ei saa asendada andmeväljal 5.3 esitatavat kaarti.
Siin võib esitada kaardid, mille resolutsioon ei ole 10 × 10 km või mille ruutvõrk ei ole ETRS89 LAEA (EPSG:3035).
5.7. Allikad
Eespool andmeväljadel 5.1 kuni 5.6 esitatud andmete jaoks vajaliku kontrolljälje loomiseks sisestage nende väljade täitmiseks kasutatud peamiste viidete või muude teabeallikate üksikasjad. Selliste allikate hulka võivad kuuluda näiteks avaldatud dokumendid, andmebaasides olevad avaldamata andmed, veebisaidid ja ekspertide töörühmad. Soovitatav on esitada piisavalt teavet, nii et igaühel, kes aruannet läbi vaatab (või ajakohastab seda kuue või 12 aasta pärast), oleks võimalik aru saada esitatud andmete päritolust.
5.8. Lisateave (vabatahtlik)
Seda punkti võib kasutada selleks, et anda andmeväljadel 5.1 kuni 5.7 pesitsusaegse leviku hindamiseks esitatud andmetega seotud täiendavat vabas vormis teavet (kuni 500 tähemärki).
6. Pesitsusaegse leviku trend
6.1. Lühiajaline trend (viimased 12 aastat)
Andmevälju 6.1.1 kuni 6.1.5 kasutatakse pesitsusaegse leviku lühiajalisi trende käsitleva teabe esitamiseks 12aastase ajavahemiku põhjal. Üldiselt soovitatakse lühiajaliste trendide puhul juhul, kui andmed puuduvad või ei ole teada, kasutada eksperdiarvamust või muid andmeallikaid, nt kui uuemad liigipõhised uuringud annavad ülevaate hiljutistest trendidest; väga haruldaste/väikese levialaga pesitsejate puhul võivad teadmised varasematest/olemasolevatest pesitsuskohtadest võimaldada lihtsat võrdlemist (nt 2013. aastal oli pesitsemine teada kolmes kohas ja see toimus samas kolmes kohas ka 2024. aastal / 2024. aasta paiku, nii et lühiajaline pesitsemise trend on põhimõtteliselt stabiilne) ja trendi suunda võib hinnata seda teavet koos eksperdiarvamusega kasutades.
6.1.1. Lühiajalise trendi periood
Lühiajalise trendi periood on 12 aastat (kaks aruandlustsüklit). 2019–2024 puhul on see ajavahemik 2013–2024 või sellele võimalikult lähedane ajavahemik. Teatav paindlikkus on lubatud, nii et kui ideaalne oleks esitada aruanne aastate 2013–2024 trendide kohta, on lubatud ka muud erinevat, kuid võrreldavat ajavahemikku (nt 2009–2023) hõlmavad andmed, kui parimad kättesaadavad andmed on seotud nende aastate uuringutega. Uustulnukate puhul peaks trendidest teatamise algusaasta ideaaljuhul olema aasta, mil liik esimest korda pesitses, nt kui liiki märgati esmakordselt pesitsemas 2018. aastal, oleks aruandeperioodil 2019–2024 lühiajalise trendi periood 2018–2024. Märkige sellele väljale kasutatud periood.
6.1.2. Lühiajalise trendi suund
Märkige, kas pesitsusaegse leviku trend andmeväljal 6.1.1 esitatud perioodil oli (võib valida ainult ühe variandi):
|
(a) |
stabiilne |
|
(a) |
kõikuv |
|
(b) |
kasvav |
|
(c) |
kahanev |
|
(d) |
ebakindel |
|
(e) |
teadmata. |
Täpsemate selgituste saamiseks nende trendide suuna kategooriate tõlgendamise ja kasutamise kohta vt asurkonna lühiajalise trendi suunda käsitleva andmevälja 4.1.2 teksti. Kategooriat „kõikuv“ kohaldatakse tõenäoliselt vähemate pesitsusaegse leviku trendide suhtes kui asurkonna trendide suhtes, kuid see võib siiski olla asjakohane näiteks juhtudel, mil (regulaarselt esineva) liigi riigisisest levikut mõjutavad tugevalt hooajalised tingimused mujal (nt eelistatud märgalade kuivamine kaugemal lõunas).
6.1.3. Lühiajalise trendi suurus
Kui andmeväljale 6.1.2 on märgitud „kasvav“, „kahanev“ või „ebakindel“, sisestage pesitsusaegse leviku suuruse üldine protsentuaalne muutus andmeväljal 6.1.1 märgitud trendi perioodi jooksul.
Valige järgmiste võimaluste hulgast:
|
(a) |
miinimum, |
|
(b) |
maksimum, |
|
(c) |
parim üksikväärtus.
|
Kättesaadavuse korral võib trendide suuruse esitada ka stabiilsete või kõikuvate trendide puhul.
Selgituste saamiseks konkreetsete juhtumite kohta, mil liik riigi koloniseeris või riigis välja suri, vt asurkonna lühiajalise trendi suurust käsitleva andmevälja 4.1.3 seonduvat teksti.
6.1.4. Lühiajaline trend – kasutatud meetod
Sellel andmeväljal täpsustatakse lühiajalise trendi suuruse arvutamiseks kasutatud metoodikat. Valige üks järgmistest kategooriatest:
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang (nt kahe täpsetel pesitsusaegse leviku andmetel põhineva levikukaardi võrdlus või hea statistilise võimsusega sihipärane liigi seire); |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (nt trendid, mis on tuletatud muul otstarbel kogutud esinemisandmetest või andmetest, mis on kogutud ainult ühest elupaiga levila osast, või trendid, mis tulenevad muude elupaiga eelistust näitavate muutujate (näiteks muutused maakasutuses) hindamisest); |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel; |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
6.1.5. Allikad
Eespool andmeväljadel 6.1.1 kuni 6.1.4 esitatud andmete jaoks vajaliku kontrolljälje loomiseks sisestage nende väljade täitmiseks kasutatud peamiste viidete või muude teabeallikate üksikasjad. Selliste allikate hulka võivad kuuluda näiteks avaldatud dokumendid, andmebaasides olevad avaldamata andmed, veebisaidid ja ekspertide töörühmad. Soovitatav on esitada piisavalt teavet, nii et igaühel, kes aruannet läbi vaatab (või ajakohastab seda kuue või 12 aasta pärast), oleks võimalik aru saada esitatud andmete päritolust.
6.2. Pikaajaline trend (alates umbes 1980. aastast)
6.2.1. Pikaajalise trendi periood
Ideaalne periood pikaajalistest trendidest teatamiseks algab umbes 1980. aastast (kui linnudirektiiv vastu võeti / jõustus) ja kestab kuni umbes aruandeperioodi viimase aastani. Siin on siiski mõningast paindlikkust, nii et kui liikmesriik on teinud riiklikud atlaseuuringud (näiteks) 1980., 1995., 2015. ja 2020. aastal, tuleks aruandlusperioodi 2019–2024 puhul teatada aastate 1980–2020 trendidest.
Alates 1980. aastast riigi koloniseerinud liikide puhul peaks trendidest teatamise algusaasta ideaaljuhul olema aasta, mil liik esimest korda pesitses; nt kui liiki märgati esmakordselt pesitsemas 2000. aastal, algaks pikaajalise trendi periood 2000. aastast. Uustulnukate puhul jääks algusaeg kahte viimasesse aruandeperioodi (st aruandeperioodi 2019–2024 puhul oleks see 2013–2024, vt ka andmevälja 6.1.1 teksti).
Liikmesriigid, kellel puuduvad andmed pesitsusaegse leviku trendide kohta enne 2000. aastat, võiksid tutvuda algse EBCC atlase (25) või „Birds in Europe“ (26) väljaandega, kus on esitatud riikide levilatrendide kogutud hinnangud liikide kohta aastatel 1970–1990.
6.2.2. Pikaajalise trendi suund
Vt lühiajalise trendi suuna andmevälja 6.1.2 eespool.
6.2.3. Pikaajalise trendi suurus
Vt lühiajalise trendi suuruse välja 6.1.3.
6.2.4. Pikaajaline trend – kasutatud meetod
Vt lühiajalise trendi puhul kasutatud meetodi välja 6.1.4.
6.2.5. Allikad
Vt andmevälja 6.1.5.
6.3. Lisateave (vabatahtlik)
Seda jaotist võib kasutada selleks, et esitada punktides 6.1 ja 6.2 pesitsusaegse leviku trendi hindamiseks esitatud andmetega seotud täiendavat vabas vormis teavet (kuni 500 tähemärki). Näiteks võib liikmesriik soovida esitada teavet pesitsusaegse leviku geograafiliste muutuste kohta (pika- või lühiajalised) või selle killustatuse kohta, isegi kui ei ole teatatud muutustest pesitsusaegse leviku üldises suuruses.
7. Põhilised survetegurid ja ohud
Selle punkti eesmärk on koguda teavet peamiste tegurite kohta, mis põhjustavad üksikliikide vähenemist, piirates nende arvu ja levikut. See tuleks täita kõigi regulaarselt esinevate (artikli 12 kohases linnuliikide kontrollnimekirjas loetletud) liikide kohta järgmiste rühmade puhul:
|
— |
direktiivi 2009/147/EÜ I lisa liigid; |
|
— |
direktiivi 2009/147/EÜ II lisa pesitsevad ja talvituvad liigid; |
|
— |
mis tahes muud rändliigid, mis põhjustavad linnuala moodustamise riiklikul tasandil. |
Liikmesriikidel soovitatakse esitada see teave kõigi ülejäänud liikide kohta, mille kohta teave on kättesaadav.
Rohkem teavet, mis on seotud hooajapõhise aruandlusega direktiivi 2009/147/EÜ I lisa pesitsevate, talvituvate või läbirändavate liikide ja muude linnuala moodustamist põhjustavate liikide kohta, võib leida
tabelis 2 aruandevormi liike käsitlevatest punktidest, mis tuleb täita eri kategooriate linnuliikide pesitsus-, talvitumis- ja läbirändehooaja kohta.
Survetegurid on toiminud jooksval aruandeperioodil ja see mõjutab liigi või selle elupaiga(-paikade) pikaajalist elujõulisust; ohud on tulevased/eeldatavad mõjud (kahe järgmise aruandeperioodi jooksul), mis tõenäoliselt mõjutavad liigi ja/või selle elupaiga(-paikade) pikaajalist elujõulisust (vt tabel 3). Ohtudest eraldi ei teatata; eeldatakse, et kui teatakse survetegurist, mille ajaks on märgitud „kestab praegu ja ilmselt ka tulevikus“, on see nii survetegur kui ka oht, samas kui märke „ainult tulevikus“ puhul on tegu ainult ohuga. Ohtudena tuleks käsitada neid probleeme, mida peetakse mõistlikult tõenäoliseks (nt praeguste teatatud survetegurite või prognoositavate arendusprojektide põhjal). Survetegurid ja ohud on määratletud allpool tabelis 3.
Tabel 3
Surveteguri ja ohu määratlus (artikli 12 kohase aruandluse kontekstis)
|
|
Toimimis-/määratlemisperiood |
Ajavahemik |
|
Survetegur |
Toimib praegu ja/või jooksva aruandeperioodi jooksul (mis tahes osa või kogu aruandeperioodi jooksul). |
Jooksev kuueaastane aruandeperiood. |
|
Oht |
Tegurid toimivad ilmselt tulevikus pärast jooksvat aruandeperioodi. |
Kaks tulevast aruandeperioodi, st 12 aasta jooksul pärast jooksvat aruandeperioodi. |
7.1. Survetegurite iseloomustus
Esitage survetegurite loetelu: nimetage kuni 20 survetegurit. Survetegurite loetelu on kättesaadav teabeportaalis.
Iga linnutaksoni kohta:
|
(a) |
valige survetegurite jaoks kuni 20 kirjet, kasutades hierarhilise loendi teise tasandi koodi. Survetegurite ja ohtude loetelu on kättesaadav teabeportaalis; |
|
(b) |
iga surveteguri puhul märkige aeg, mis on ajavahemik, mille jooksul see toimib;
|
||||||||||
|
(c) |
märkige igaühe puhul survetegurist mõjutatud asurkonna osakaal (ulatus) – „kogu asurkond >90 %“, „enamus 50–90 %“ või „vähemus <50 %“;
|
||||||||
|
(d) |
märkige mõju liigi asurkonnale või elupaigale – „suur mõju“, „keskmine mõju“ või „väike mõju“. Mõju näitab, kuidas survetegur mõjutab liigi asurkonna või elupaiga vähenemist;
|
||||||||
|
(e) |
märkige koht, kus survetegur peamiselt toimib. Valida tuleks ainult üks variant.
|
||||||||||||
Surveteguri üldine mõju, mis on esitatud aja, ulatuse ja mõju väljal, peaks kajastama surveteguri mõju liigi trendidele.
Kui valitakse survetegur „liidu jaoks probleemne invasiivne võõrliik“, on kohustuslik esitada nende liikide nimed väljal f. Nende liikide jaoks saab kasutada rippmenüüd. Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu on esitatud artikli 12 teemalises teabeportaalis. Kui valitakse survetegur „muu invasiivne võõrliik (muu kui liidu jaoks probleemne liik)“, võib nende liikide nimed esitada väljal g. Valige EASINi andmebaasist (vt artikli 12 teemaline teabeportaal). Mõlemal juhul võib valida rohkem kui ühe liigi.
Kui liikmesriik soovib esitada täpsemat teavet teatava surveteguri laadi kohta, võib ta seda teha andmeväljal 7.4 „Lisateave“.
Täpsemad selgitused surveteguritest/ohtudest teatamiseks on esitatud suunistes ning teabeportaalist kättesaadava survetegurite ja ohtude loetelu märkustest.
7.2. Kasutatud meetodid (vabatahtlik)
Vabatahtlik väli „Kasutatud meetodid“ on ette nähtud selleks, et esitada üldist teavet surveteguritest teatamiseks, ja seda ei nõuta konkreetsete survetegurite puhul. Kui mõnd meetodit kasutatakse konkreetse surveteguri puhul, võib selle teabe esitada andmeväljal 7.4 „Lisateave“.
Valige üks järgmistest kategooriatest:
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Valida saab ainult ühe kategooria; kui andmed on kogutud eri allikatest, valige kõige olulisema andmeallika kategooria.
7.3. Teabeallikad (vabatahtlik)
Eespool andmeväljal 7.1 esitatud andmete jaoks vajaliku kontrolljälje loomiseks võivad liikmesriigid sisestada peamiste viidete või teatatud survetegurite tõendamist toetavate muude teabeallikate üksikasjad. Selliste allikate hulka võivad kuuluda näiteks avaldatud dokumendid, andmebaasides olevad avaldamata andmed, veebisaidid ja ekspertide töörühmad. Kui andmeväljal 7.2 osutati eksperdiarvamusele, võib seda siin väljal täpsemalt käsitleda. Soovitatav on esitada piisavalt teavet, nii et igaühel, kes aruannet läbi vaatab (või ajakohastab seda kuue või 12 aasta pärast), oleks võimalik aru saada esitatud teabe päritolust.
7.4. Lisateave (vabatahtlik)
Kui liikmesriik soovib esitada lisateavet teatavate survetegurite (nt hinnangud konkreetse surveteguri, nt salaküttimise põhjustatud aastase suremuse kohta) või meetodite kohta, võib seda teha käesoleval väljal.
8. Kaitsemeetmed
Liikmesriikidel palutakse kirjeldada kõige olulisemaid kaitsemeetmeid, mida on võetud liikide suhtes, kelle kohta seda teavet nõutakse (vt
tabel 2 „Aruandevormi liike käsitlevad punktid, mis tuleb täita eri kategooriate linnuliikide pesitsus-, talvitumis- ja läbirändehooaja kohta“). Samuti soovitatakse liikmesriikidel esitada see teave olemasolu korral ka kõigi ülejäänud liikide kohta.
8.1. Meetmete seis
Valige, kas meetmed on vajalikud või mitte. Kui vastus on „Jah“, siis valige edasi järgmiste variantide seast (valida saab ainult ühe variandi):
|
(a) |
meetmed on kindlaks määratud, kuid neid ei ole veel võetud; |
|
(b) |
meetmeid on vaja, kuid neid ei ole võimalik kindlaks määrata; |
|
(c) |
osa kindlaksmääratud meetmetest on võetud; |
|
(d) |
enamik kindlaksmääratud meetmetest / kõik kindlaksmääratud meetmed on võetud. |
8.2. Võetud meetmete ulatus
Kui võetud on osa kindlaksmääratud meetmetest (8.1.c) või enamik kindlaksmääratud meetmetest / kõik kindlaksmääratud meetmed (8.1.d), märkige nende meetmete ulatus, st kui suurt osa asurkonnast need mõjutavad:
|
(a) |
<50 % |
|
(b) |
50–90 % |
|
(c) |
>90 %. |
Hindamine peaks toimuma üldjoontes.
8.3. Võetud meetmete peamine eesmärk
|
A. |
Märkige võetud meetmete peamised eesmärgid. See osa tuleks täita üksnes juhul, kui kaitsemeetmed on võetud (andmeväljale 8.1.c „osa kindlaksmääratud meetmetest on võetud“ on märgitud „Jah“ või andmeväljale 8.1.d „enamik kindlaksmääratud meetmetest / kõik kindlaksmääratud meetmed on võetud“ on märgitud „Jah“). Kindlaks võib määrata mitu eesmärki:
|
|
B. |
Võetud meetmete peamise eesmärgi kindlaksmääramiseks märkige, kas see on ette nähtud (valida saab ainult ühe variandi):
|
Selle välja eesmärk ei ole kirjeldada meetmete mõju, vaid pigem kirjeldada rakendatud meetmete kavandatud eesmärki. Vastust on üksikasjalikumalt käsitletud allpool andmeväljal 8.5.
8.4. Meetmete võtmise koht
Märkige, kus meetmeid peamiselt rakendatakse. See osa tuleks täita üksnes juhul, kui kaitsemeetmed on võetud (andmeväljale 8.1.c „osa kindlaksmääratud meetmetest on võetud“ ja andmeväljale 8.1.d „enamik kindlaksmääratud meetmetest / kõik kindlaksmääratud meetmed on võetud“ on märgitud „Jah“) (valida saab ainult ühe variandi):
|
(a) |
ainult Natura 2000 sees; |
|
(b) |
nii Natura 2000 sees kui ka väljaspool seda; |
|
(c) |
ainult väljaspool Natura 2000. |
Selle välja eesmärk on saada teavet selle kohta, kuhu kaitsemeetmete põhitähelepanu on suunatud. Seepärast valige variant a, kui kõik kaitsemeetmed või suurem osa meetmetest piirduvad Natura 2000ga, variant b, kui neid rakendatakse enam-vähem võrdselt nii Natura 2000 sees kui ka väljaspool seda ning variant c, kui suurem osa meetmetest võetakse väljaspool Natura 2000.
8.5. Meetmete mõju avaldumine
Andke hinnang selle kohta, millal meetmed hakkavad või peaksid hakkama survetegurit neutraliseerima ja positiivset mõju avaldama (seoses andmeväljal 8.3 märgitud meetmete peamise eesmärgiga). Valige üks järgmistest võimalustest:
|
(a) |
lühikese aja jooksul (jooksval aruandeperioodil, st 2019–2024); |
|
(b) |
keskmise aja jooksul (kahel järgmisel aruandeperioodil, st 2025–2036); |
|
(c) |
pika aja jooksul (nt pärast 2036. aastat). |
8.6. Peamiste kaitsemeetmete loetelu
Loetlege kuni 20 kaitsemeedet. Liikmesriigid peaksid kasutama teabeportaalis olevaid koode.
Täpsemad selgitused kaitsemeetmete kasutamise kohta on esitatud tehnilistes juhistes mõistete ja määratluste kohta ning teabeportaalist kättesaadava kaitsemeetmete loetelu märkustest.
8.7. Lisateave (vabatahtlik)
Siin võib esitada lisateabe, mis aitab mõista kaitsemeetmete kohta esitatud teavet.
9. Natura 2000 (linnualade) võrgustikuga hõlmatus
See jaotis on ette nähtud teabe kogumiseks Natura 2000ga (linnualad) hõlmatuse kohta üksikliikide puhul. Direktiivi artikli 4 kohaselt on liikmesriigid kohustatud teatavatele liikidele kõige sobivamad territooriumid klassifitseerima linnualadena. Selleks et hinnata linnualade võrgustikuga hõlmatuse ulatust iga asjaomase liigi puhul ELi tasandil, palutakse liikmesriikidel teatada oma riiklikus linnualade võrgustikus esineva asurkonna suurus (ja lühiajaline trend).
Punkt tuleks täita ainult direktiivi 2009/147/EÜ I lisa liikide ja muude riiklikul tasandil linnuala moodustamist põhjustavate rändliikide kohta, mis on märgitud teabeportaali liikide kontrollnimekirjas.
Rohkem teavet, mis on seotud hooajapõhise aruandlusega direktiivi 2009/147/EÜ I lisa pesitsevate, talvituvate või läbirändavate liikide ja muude linnuala moodustamist põhjustavate liikide kohta, võib leida
tabelis 2 aruandevormi liike käsitlevatest punktidest, mis tuleb täita eri kategooriate linnuliikide pesitsus-, talvitumis- ja läbirändehooaja kohta.
Vt taustteavet tehnilistest juhistest mõistete ja määratluste kohta.
9.1. Asurkonna suurus Natura 2000 (linnualade) võrgustikus
Esitage hinnang kogu riiklike linnukaitsealade võrgustikku lülitatud asurkonna suuruse kohta samal aastal või samal ajavahemikul, mis on esitatud andmeväljal 3.1. Üksikasju selle kohta, kuidas täita andmevälju a, b, c ja/või d, vt eespool andmevälja 3.2 „Asurkonna suurus“ käsitlevast tekstist.
Ülepaisutatud arvude vältimiseks võib liikmesriikidel olla vaja kohandada Natura 2000 võrgustiku teatavate liikuvate talvituvate liikide asurkondade kogusuurust allapoole, et võimaldada arvesse võtta suure hulga isendite liikumist linnualade vahel, millega võib olla tegemist näiteks Loode-Euroopas talvituvate erinevate haneliikide puhul.
9.2. Hinnangu liik
Valige üks järgmistest variantidest:
|
— |
parim hinnang – parim kättesaadav üksiknäitaja (sealhulgas juhul, kui kättesaadav on ainult asurkonna suuruse maksimumväärtus) või vahemik, mis on tuletatud näiteks asurkonna loendusest, kohapeal saadud arvude kogumist, asurkonna tihedusel põhinevast hinnangust või eksperdiarvamusest, kuid mille puhul ei ole arvutatud 95 % usalduspiiri. Selle, kas parim hinnang pärineb seireandmetest, ekstrapoleerimisest või eksperdiarvamusest, võib märkida andmeväljale 9.3; |
|
— |
mitme aasta keskmine – keskmine väärtus (ja vahemik), kui asurkonna suurust on hinnatud mitmel aruandeperioodi aastal; |
|
— |
95 % usaldusvahemik – hinnangud, mis põhinevad valikuuringutel või mudelil, mille puhul oli võimalik arvutada 95 % usalduspiirid (mis on esitatud andmeväljadel 9.1.b ja 9.1.c); |
|
— |
miinimum – kui andmed on ebapiisavad asurkonna suurusele isegi umbkaudse hinnangu andmiseks, kuid kui on teada, et asurkonna suurus ületab teatavat väärtust, või kui teatatud vahemik pärineb valikuuringust või seireprojektist, mille puhul tõenäoliselt alahinnatakse asurkonna tegelikku suurust. |
Järgige asurkonna suuruse puhul samu juhiseid nagu andmeväljal 3.3 „Hinnangu liik“.
9.3. Asurkonna suurus võrgustikus – kasutatud meetod
Valige üks järgmistest variantidest (sarnaselt andmeväljale 3.4 „Kasutatud meetod“):
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Järgige asurkonna suuruse puhul samu juhiseid nagu andmeväljal 3.4 „Kasutatud meetod“.
9.4. Asurkonna suuruse lühiajaline trend võrgustikus – suund
Märkige nagu ka andmeväljal 4.1.2 „Lühiajalise trendi suund“, kas linnualade võrgustiku asurkonna trend lühiajalise trendi perioodil (mis on esitatud andmeväljal 4.1.1) oli (valida saab ainult ühe variandi):
|
(a) |
stabiilne |
|
(b) |
kõikuv |
|
(c) |
kasvav |
|
(d) |
kahanev |
|
(e) |
ebakindel |
|
(f) |
teadmata. |
Täpsemate selgituste saamiseks nende trendide suuna kategooriate tõlgendamise ja kasutamise kohta vt lühiajalise trendi suunda käsitleva andmevälja 4.1.2 teksti.
9.5. Asurkonna suuruse lühiajaline trend võrgustikus – kasutatud meetod
Valige, milline järgmistest variantidest kirjeldab kõige paremini meetodit, mida kasutati lühiajalise trendi suuna hindamiseks (nagu andmevälja 4.1.4 „Lühiajaline trend – kasutatud meetod“ puhul):
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
Valida saab ainult ühe kategooria; kui andmed on kogutud eri allikatest, valige kõige olulisema andmeallika kategooria.
Järgige samu juhiseid nagu andmeväljal 4.1.4 „Lühiajaline trend – kasutatud meetod“.
9.6. Lisateave (vabatahtlik)
Seda jaotist võib kasutada selleks, et esitada andmeväljadel 9.1 kuni 9.5 esitatud andmetega seotud täiendavat vabas vormis teavet (kuni 500 tähemärki).
Järgnev punkti 10 „Edusammud rahvusvaheliste liigi tegevuskavade, kaitsekorralduskavade ja kasutamise lühijuhistega seotud töös“ ja punkti 11 „Teave II lisa liikide kohta“ käsitlev teave tuleb esitada iga taksoni kohta kõigil asjaomastel hooaegadel.
10. Edusammud rahvusvaheliste liigi tegevuskavade, kaitsekorralduskavade ja kasutamise lühijuhistega seotud töös
See jaotis on ette nähtud selleks, et saada teavet liikmesriikide töö kohta seoses mõne ELi kõige ohustatuma linnuliigiga, mille jaoks on välja töötatud rahvusvahelised (või mitmepoolsed (27)) liigi tegevuskavad või kasutamise lühijuhised, samuti selliste jahitavate liikide kogumi kohta, mida peetakse ELis halvas seisundis olevaks ja mille jaoks on ette valmistatud kaitsekorralduskavad (28). Aruandlus hõlmab ka selliste kavade raames tehtud tööd, mille on vastu võtnud teised rahvusvahelised organisatsioonid, millega EL on ühinenud, nt Berni konventsioon (29), Aafrika ja Euraasia veelindude kaitse kokkulepe (AEWA) (30) ja rändliikide kaitse konventsioon (CMS) (31).
Alates 1990. aastatest on paljude nende liikide kaitseks kulutatud märkimisväärseid ELi vahendeid (nt LIFE projektide kaudu), nii et liikmesriikidel palutakse teha kokkuvõte sellest, mida nad on riiklikul tasandil teinud nende kavade rakendamiseks ja asjaomaste liikide seisundi parandamiseks. Asjaomaste taksonite loetelu koos viitega kava liigile on kättesaadav teabeportaalis. See punkt tuleb täita liigi/alamliigi tasandil.
10.1. Rahvusvahelise kava liik
Kasutage rahvusvahelise kava (liigi tegevuskava, kaitsekorralduskava või kasutamise lühijuhiste) liiki, mis on esitatud teabeportaalis kättesaadavas rahvusvaheliste/mitmepoolsete kavadega taksonite loetelus.
10.2. Kas on vastu võetud riiklik kava, mis on seotud rahvusvahelise liigi tegevuskavaga / kaitsekorralduskavaga / kasutamise lühijuhistega?
Valige „Jah“ või „Ei“. Kui vastasite „Jah“, esitage allpool andmeväljal 10.5 „Lisateabe allikad“ riikliku kava veebilink (ja/või bibliograafiline viide). Andmeväljad 10.3 ja 10.4 tuleb täita olenemata sellest, kas siin on valitud „Jah“ või „Ei“.
10.3. Liigi tegevuskavade tõhususe hindamine ülemaailmselt ohustatud liikide puhul
Seda välja kasutatakse selleks, et esitada teavet liigi seisundi kohta riigis (asurkonna suuruse ja levila/leviku seisukohalt) seoses liigi tegevuskavades / kasutamise lühijuhistes osutatud eesmärkidega. Loetelu liikidest, mille kohta on olemas liigi tegevuskavad / kasutamise lühijuhised ja mille puhul see väli tuleks täita, on esitatud teabeportaalis kättesaadavas rahvusvaheliste/mitmepoolsete kavadega taksonite loetelus (32). Põhjalikum loetelu koos eesmärkidega, mida tuleb iga liigi hindamisel arvesse võtta, on esitatud teabeportaalis.
Mõnes kavas on loetletud erinevad lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid. Näiteks Clanga clanga [=Aquila clanga] puhul on tegevuskavas loetletud järgmised eesmärgid, mis on seotud kas leviku või asurkonna suurusega:
|
(a) |
„lühiajalises perspektiivis peatada asurkonna vähenemine ja kaitsta kõiki olemasolevaid pesitsus-, puhke- ja talvitumispaiku“; |
|
(b) |
„pikaajalises perspektiivis kaitsta suur-konnakotka asurkonna levikut ja arvukust, taastades selle levila 1920. aasta tasemel“. |
Kui lühiajaline eesmärk (nt asurkonna suuruse stabiliseerumine) on saavutatud või eesmärgi suunas on edusamme tehtud, tuleks valida variant a „liigub kava eesmärgi (eesmärkide) suunas“.
Mõni kava sisaldab eesmärke, mis ei väljendu otseselt asurkonna või leviku kasvus/stabiliseerimises, vaid näiteks teatavast survetegurist tingitud suremuse vähenemises või teatavate oluliste alade kaitses/taastamises. Kava tulemuslikkust tuleks hinnata, võttes arvesse nende meetmete mõju asurkonna suurusele/levikule. Näiteks kui mitu liigi jaoks olulist ala on taastatud (lühiajaline eesmärk on saavutatud) ja pikaajaline eesmärk on stabiliseerida liigi asurkonna suurus, kuid asurkonna suurus on endiselt (muutumatul määral) vähenemas, tuleks valida variant b „on muutumatu“.
Valige üks järgmistest võimalustest:
|
(a) |
liigub kava eesmärgi (eesmärkide) suunas; |
|
(b) |
on muutumatu; |
|
(c) |
muutub võrreldes kava eesmärgiga (eesmärkidega) järjest halvemaks. |
10.4. Kaitsekorralduskavade tõhususe hindamine ebasoodsa seisundiga jahitavate liikide puhul
See andmeväli on spetsiaalselt ette nähtud ebasoodsa seisundiga jahitavate liikide jaoks. Siin esitatakse teavet liigi seisundi kohta riigis (asurkonna suuruse ja levila/leviku seisukohalt) seoses kaitsekorralduskavades osutatud eesmärkidega. Loetelu liikidest, mille kohta on olemas kaitsekorralduskavad ja mille puhul see väli tuleks täita, on esitatud teabeportaalis kättesaadavas rahvusvaheliste/mitmepoolsete kavadega taksonite loetelus (33). Põhjalikum loetelu koos eesmärkidega, mida tuleb iga liigi hindamisel arvesse võtta, on esitatud teabeportaalis.
Valige üks järgmistest võimalustest (järgige samu juhiseid nagu andmeväljal 10.3):
|
(a) |
paraneb; |
|
(b) |
on muutumatu; |
|
(c) |
muutub järjest halvemaks. |
10.5. Lisateabe allikad
Sellel väljal palutakse liikmesriikidel esitada lingid asjakohastele veebisaitidele, veebilingid ja/või bibliograafilised viited asjakohastele väljaannetele (nt riiklik kava), vastutavate organisatsioonide kontaktandmed jne.
11. Teave II lisa liikide kohta (direktiivi 2009/147/EÜ artikkel 7)
See punkt tuleb täita liigi/alamliigi tasandil.
11.1. Kas liigile peetakse riigis jahti?
Kõigis (asjaomastes) liikmesriikides ei kütita kõiki direktiivi 2009/147/EÜ II lisas loetletud liike. Märkige siia, kas kõnealust liiki teie riigis üldse kütitakse (34). Kui vastasite „Jah“, täitke andmeväljad 11.2 kuni 11.4 allpool.
See andmeväli näitab, kas liigile tegelikult riigis jahti peetakse. Näiteks kui liik ei ole siseriiklike/piirkondlike õigusaktide kohaselt jahitav (seega ei või seda jahtida) või kui (jahitavatele liikidele) on kehtestatud alaline jahikeeld, peaks vastus olema „Ei“. Rohkem teavet võib esitada andmeväljal 11.4 „Lisateave“.
11.2. Jahisaak
Esitage riiklik jahisaagi statistika (üksikisenditena) aasta/jahihooaja kohta aruandeperioodi kuue aasta jooksul: märkige andmeväljale 11.2.a ühik (üksikisendid) ja täitke vajaduse korral andmeväli 11.2.b (st jahihooaeg, vabatahtlik) ja 11.2.c teabega jahihooaja või aasta (kui jahihooaega ei kasutata) kohta. Aruandeperioodi 2019–2024 esimene jahihooaeg on 2018/2019 (alates 2018. aasta sügisest kuni 2019. aasta kevadeni). Kuues hooaeg on 2023/2024. Kui täpne väärtus on teada, esitage see nii väljal „miinimum“ kui ka väljal „maksimum“. Kui kättesaadavad on ainult miinimumarvud või ainult maksimumarvud, tuleks need esitada vastavalt väljal „miinimum“ või „maksimum“ Valida on võimalik ka variant „teadmata“.
Juhul kui jahisaagi statistika on kättesaadav ainult liikide rühma kohta ilma usaldusväärse liikide kaupa jaotuseta, peaks iga liigi osakaalu (nt 50–90 % domineerivate liikide ja 0–5 % muude liikide puhul) hinnata ja esitada andmevälja 11.2 miinimum- ja maksimumväärtustena. Asjakohane selgitus tuleks esitada andmeväljal 11.4 „Lisateave“ (nt „Jahisaagi statistika (miinimum-maksimum) saadi liikide [liik 1], [liik 2], [liik x] rühma kohta, kuid tõenäoliselt > 90 % käib käesolevas aruandes teatatud liikide kohta.“). Andmeväli 11.3 „Kasutatud meetod“ peaks kajastama asjaolu, et tegelikud esitatud arvud on ligikaudsed ja peaksid olema vastavalt b või c.
11.3. Jahisaak – kasutatud meetod
Valige, milline järgmistest variantidest kirjeldab kõige paremini meetodit, mida kasutati jahistatistika esitamiseks:
|
(a) |
täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang; |
|
(b) |
põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel; |
|
(c) |
põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel; |
|
(d) |
ebapiisavad või puuduvad andmed. |
11.4. Lisateave (vabatahtlik)
Esitage veebilingid või bibliograafilised viited punkti 11 väljade täitmiseks kasutatud peamistele teabeallikatele, sh riiklike aruannete või veebipõhiste andmebaaside üksikasjad. Samuti võib siin esitada mis tahes muu jahisaagi statistikaga seotud teabe, nt andmete kvaliteedi ja täpsuse valideerimiskontrolliga seotud teabe või selle, kas on kogutud täiendavaid demograafilisi andmeid (nt tiibade kogumine). Teatada võib ka kõigist hiljutistest uuringumeetodite või aruandlusvahendite muudatustest.
Viited
BirdLife International (2004) Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife International (BirdLife Conservation Series No. 12), Cambridge, Ühendkuningriik.
del Hoyo, J. ja Collar, N. J. (2014) HBW and BirdLife International Illustrated Checklist of the Birds of the World. Volume 1: Non-passerines. Lynx Edicions, Barcelona.
Hagemeijer, E. J. M. ja Blair, M., toimetajad (1997) The EBCC Atlas of European Breeding Birds: their distribution and abundance. T & A D Poyser, London.
Sokos, C. ja Birtsas, P. (2014) The last indigenous black-necked pheasant population in Europe. G@lliformed 8: lk 13–22.
Tucker, G. M. ja Heath, M. F. (1994) Birds in Europe: their conservation status. BirdLife International (BirdLife Conservation Series No. 3), Cambridge, Ühendkuningriik.
(1) http://ec.europa.eu/environment/nature/invasivealien/index_en.htm
(2) Vt http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/eu_species/index_en.htm.
(3) del Hoyo, J. ja Collar, N. J. (2014) HBW and BirdLife International Illustrated Checklist of the Birds of the World. Volume 1: Non-passerines. Lynx Edicions, Barcelona.
(4) Artikli 4 lõike 2 alusel.
(5) Andmeväljal 3.7 „Lisateave“ tuleks esitada ka täiendavad üksikasjad, nt „liigi pesitsemine ei ole leidnud kinnitust alates 2008. aastast, kuid pesitsushooajal on endiselt regulaarselt täheldatud üht või kaht paariliseta isendit“.
(6) Mitmetel riigis väljasuremise juhtudel on vaja teataval määral eksperdihinnangut/tõlgendust, kuna liigi puudumist on sageli raskem kinnitada kui selle olemasolu.
(7) Branta canadensis’e looduslikud isendid (Gröönimaalt või Põhja-Ameerikast) võivad ELis esineda ka väljapoole oma levilat sattunud liigina, kuid eespool keskendutakse sissetoodud asurkondadele.
(8) Kuigi mõned allikad viitavad sellele, et kõik Phasianus colchicus’e asurkonnad Kaukasusest läänes on sisse toodud (mõned võib-olla isegi juba 1300 eKr; Hagemeijer ja Blair, 1997), väidavad teised, et Kreeka säilinud asurkond ja Bulgaaria endine asurkond on/oli pärismaine (nt Sokos ja Birtsas, 2014).
(9) Vt http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/eu_species/index_en.htm.
(10) Vt https://ec.europa.eu/environment/nature/invasivealien/list/index_en.htm
(*1) * lisaks vabatahtlik II lisa läbirändeliikide puhul, mis ei põhjusta linnuala moodustamist.
(11) Või vähemalt mitmepoolsed (mõnede liigi tegevuskavade ja kasutamise lühijuhiste puhul on tegemist ainult ühes riigis endeemiliste taksonitega).
(12) https://euring.org/data-and-codes/euring-codes
(13) http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/eu_species/index_en.htm
(14) Haruldaste liikide puhul on suurendatud tähelepanu levinud nähtus. Selle tulemusena otsib ja leiab neid rohkem inimesi, mistõttu tuleb asurkonna suuruse hinnang läbi vaadata ja seda sageli oluliselt suurendada. Hoolimata sellest võib usaldusväärsete varasemate trendidega alade andmete analüüsile toetudes ikkagi olla selge, et liik tegelikult kahaneb. Sel juhul tuleks valida eespool toodud variandid „paremad teadmised / täpsemad andmed“. Andmeväli 3.7 „Lisateave“ võimaldab liikmesriigil esitada täiendavaid üksikasju selle kohta, miks asurkonna suuruse hinnang näitab suurenemist, kuigi punktis 3 on teatatud asurkonna vähenemisest.
(15) Alusandmete parem tõlgendus või tõlgenduse vigade parandus tuleks lisada variandi „teistsugune meetod“ alla.
(16) Trends and Indices for Monitoring data [vabavara programm]: seda kasutatakse paljudes ühistes linnuseirekavades, et analüüsida riiklikke uuringuandmeid (vt https://pecbms.info/methods/software/).
(17) Nt andmeväljale 4.3 „Lisateave“ tehtud märge: „Lühiajalist trendi käsitlev usaldusväärne teave puudub, kuid arvatakse, et see ei ole ideaalsel trendi perioodil kahanenud või kasvanud üle 30 %.“
(18) Selleks et vältida nulltasemest protsendimäära arvutamise probleemi.
(19) Kõiki selliseid trende peetakse ELi tasandi trendi hindamisel üldiselt muutumatuks.
(20) Tucker, G. M. ja Heath, M. F. (1994) Birds in Europe: their conservation status. BirdLife International (BirdLife Conservation Series No. 3), Cambridge, Ühendkuningriik.
BirdLife International (2004) Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife International (BirdLife Conservation Series No. 12), Cambridge, Ühendkuningriik.
(21) https://ebba2.info/
(22) Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 1989; Lamberti asimutaalne võrdpindne projektsioon järgmiste parameetritega: projektsiooni keskpunkt on 52° N, 10° E ning selles asuva koordinaatide alguspunkti ristkoordinaatide ordinaat (false northing) y0 = 3 210 000,0 m ja abstsiss (false easting) x0 = 4 321 000,0 m. Ruutvõrgu arvutamise aluseks on projektsioonitasandi punkt ristkoordinaatidega x0 = 0 m põhja suunas ja y0 = 0 m ida suunas (http://www.eionet.europa.eu/gis).
(23) Perioodi 2019–2024 kohta esitatakse täiendavad üksikasjad INSPIREga vastavusse viimiseks asjakohases ruumiandmete esitamise käsiraamatus.
(24) https://ebba2.info/about/methodology/
(25) Hagemeijer, E. J. M. ja Blair, M., toimetajad (1997) The EBCC Atlas of European Breeding Birds: their distribution and abundance. T & A D Poyser, London.
(26) Tucker, G. M. ja Heath, M. F. (1994) Birds in Europe: their conservation status. BirdLife International (BirdLife Conservation Series No. 3), Cambridge, Ühendkuningriik.
(27) Mõnel juhul on liigi tegevuskava / kasutamise lühijuhised seotud ühes riigis endeemiliste liikide või alamliikidega.
(28) http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/action_plans/index_en.htm liigi tegevuskavade ja kasutamise lühijuhiste kohta ning http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/hunting/managt_plans_en.htm kaitsekorralduskavade kohta.
(29) https://www.coe.int/en/web/bern-convention/
(30) https://www.unep-aewa.org/en
(31) https://www.cms.int
(32) Rahvusvaheliste või mitmepoolsete kavadega (sh kasutamise lühijuhised) taksonite loetelus ei peeta mõnd loetletud liiki (nt Falco naumanni) praegu ülemaailmselt ohustatuks, kuid kava koostamise ajal peeti neid ohustatuks või nende puhul esines koordineeritud tegevust vajavaid kaitseprobleeme.
(33) Mõne loetletud liigi seisund ELis on nüüd „soodne“ (nt Netta rufina), kuid varem peeti nende seisundit ELi tasandil või kava geograafilises ulatuses (nt AEWA lepinguosalised) ebasoodsaks või nende puhul esines koordineeritud tegevust vajavaid kaitseprobleeme.
(34) Või riigi tasandist madalam üksus, kui see on asjakohane.
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/63 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/696,
27. märts 2023,
millega kiidetakse heaks Itaalia Vabariigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 alusel esitatud taotlus jätta komisjoni määruse (EL) 2016/919 lisa punkt 7.4.2.1 kümnele ETR675 veeremiüksusele kuni 30. juunini 2024 kohaldamata
(teatavaks tehtud numbri C(2023) 1916 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
23. septembril 2022 esitas Itaalia komisjonile taotluse jätta kuni 30. juunini 2024 ajutiselt kohaldamata komisjoni määruse (EL) 2016/919 (2) lisa punkt 7.4.2.1, milles nõutakse, et hiljemalt 1. juuliks 2023 tuleb uued veeremiüksused varustada Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) arendusalusega 3. Taotlus puudutab ettevõtte Alstom Ferroviaria S.p.A tarnitud kümmet uut ETR675 veeremiüksust järjestikuste identifitseerimisnumbritega ETR675.17–ETR675.26. Kõnealuse kümne veeremiüksusega täiendatakse olemasolevat 26st ETR675 veeremiüksusest (omanik Italo-Nuovo Trasporto Viaggiatori S.p.A (Italo-NTV S.p.A)) koosnevat veeremiparki. |
|
(2) |
Itaalia ametiasutuste poolt taotluse toetuseks esitatud teave võimaldas komisjonil oma taotlust analüüsida. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2016/919 lisa punkti 7.4.2.1 kohaselt peavad pärast 16. juunit 2019 loa saanud uued veeremiüksused vastama kõnealuse määruse lisa A tabelis A2 osutatud tehniliste kirjelduste kogumikule nr 2 või 3 (ETCSi arendusalus 3) (3). |
|
(4) |
Määruse (EL) 2016/919 lisa punkti 7.4.2.3 eesmärk on hõlbustada üleminekut ETCSi arendusaluselt 2 ETCSi arendusalusele 3 pikendatud tähtaegadega. Kõnealuse punkti alapunkti 3 alapunkti b kohaselt võib teatavate ETCSi arendusalusega 2 varustatud veeremiüksuste puhul, millele on luba antud enne 31. detsembrit 2020 vastavalt veeremitüübi loale, mis on välja antud enne 1. jaanuari 2019, pikendada tähtaega kuni 1. juulini 2023, et täita ETCSi arendusalust 3. |
|
(5) |
Taotluses nimetatud kümme veeremiüksust telliti ostuoptsioonidena eri partiidena pärast seda, kui Italo-NTV S.p.A ja Alstom Ferroviaria S.p.A sõlmisid 28. oktoobril 2015 esialgse lepingu 26 veeremiüksuse ETR675 (tuntud ka kui Pendolino EVO) tarneks ja hoolduseks. |
|
(6) |
Kuus veeremiüksust ETR675.17–ETR675.22 telliti enne 16. juunit 2019 ja need olid varustatud ETCSi arendusalusega 2 ning lubatud turule lasta enne 31. detsembrit 2020. Vastavalt määruse (EL) 2016/919 lisa punktile 7.4.2.3 peavad kõnealused veeremiüksused 1. juuliks 2023 vastama ETCSi arendusalusele 3. |
|
(7) |
Kaks veeremiüksust ETR675.23–ETR675.24 telliti pärast 16. juunit 2020, 31. juulil 2020, ja need olid varustatud ETCSi arendusalusega 2 ning lubatud turule lasta enne 31. detsembrit 2020. Vastavalt määruse (EL) 2016/919 lisa punktile 7.4.2.3 peavad kõnealused veeremiüksused vastama 1. juuliks 2023 ETCSi arendusalusele 3. |
|
(8) |
31. juulil 2019 tellitud kaks veeremiüksust ETR675.25–ETR675.26 olid ette nähtud tarnimiseks pärast 31. detsembrit 2020. Seetõttu ei kuulunud need määruse (EL) 2016/919 lisa punkti 7.4.2.3 üleminekusätte kohaldamisalasse ja need oleksid pidanud olema vastavalt kõnealuse lisa punktile 7.4.2.1 varustatud ETCSi arendusalusega 3. Komisjoni otsusega C(2021) 3233 final (4) lubati ajutist kohaldamata jätmist kuni 30. juunini 2023. Selle tulemusena on kõik kümme taotluses osutatud veeremiüksust praegu varustatud ainult ETCSi arendusalusega 2. |
|
(9) |
Kümne käesoleva otsuse objektiks oleva veeremiüksuse üleminek ETCSi arendusaluselt 2 ETCSi arendusalusele 3 oli vastavalt määruse (EL) 2016/919 lisa punktis 7.4.2.3 sätestatud tähtajale kavandatud ajavahemikuks, mis lõpeb 1. juulil 2023. |
|
(10) |
Ohutu üleminek rongisiseselt ETCSi arendusaluselt 2 ETCSi arendusalusele 3 sõltub aga sellest, kas Milano-Bologna liinil on võimalik ajakohastus raudteeäärsele ETCSi arendusalusele 3 katseks, millega tagatakse rongisisese ja raudteeäärse ETCSi arendusaluse 3 ühilduvus. Raudteeäärse ETCSi arendusaluse 3 paigalduse hilinemise tõttu lükkus liini katseks kasutamine edasi. Katse saab võimalikuks alles 2023. aasta teises kvartalis, mis lükkab esimestele veeremiüksustele uute lubade andmise edasi 2023. aasta novembrini. |
|
(11) |
Määruse (EL) 2016/919 lisa punkti 7.4.2.1 ajutine kohaldamata jätmine veel ühe aasta jooksul kümne ERT675 veeremiüksuse suhtes, mis on varustatud ETCSi arendusalusega 2, kuni nende moderniseerimiseni ETCSi arendusalusele 3 korrapärase hoolduse käigus ajavahemikul 2023. aasta novembrist kuni 30. juunini 2024, võimaldaks jätkata teenuste osutamist, kui puuduvad alternatiivid majanduslikult ja käitamise seisukohast elujõulistes tingimustes. |
|
(12) |
Viivitus üleminekul ei mõjutaks koostalitlusvõimet, kuna kümme asjaomast veeremiüksust on juba varustatud ETCSi arendusalusega 2 ja raudteeäärne ala on samuti varustatud ETCSi arendusalusega 2 ja läheb Itaalia ERTMSi riikliku rakenduskava kohaselt järk-järgult üle ETCSi arendusalusele 3 kuni 2025. aastani, ilma et see mõjutaks koostalitlusvõimet ei ETCSi arendusalusega 2 ega ka ETCSi arendusalusega 3 varustatud veeremiüksustega. |
|
(13) |
Itaalia ametiasutuste esitatud teabe kohaselt on identifitseerimisnumbritega ETR675.17–ETR675.26 tähistatud veeremiüksuste tootja Alstom Ferroviaria S.p.A ja nende omanik Italo-NTV S.p.A võtnud endale kohustuse koostada insener-tehniline ja paigalduskava, et täiendada neid veeremiüksusi ja ülejäänud veeremiparki arendusalusele 3 vastavate rongisiseste ETCSi seadmetega. Selle kava kohaselt peaks täiendamine olema lõpule viidud 30. juuniks 2024. |
|
(14) |
Taotlus põhineb direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõike 1 punktil c, millega lubatakse jätta kohaldamata üks või mitu koostalitluse tehnilist kirjeldust (KTK), kui KTK kohaldamine ohustaks projekti majanduslikku elujõulisust ja/või asjaomaste liikmesriikide raudteesüsteemi ühilduvust. |
|
(15) |
Itaalia ametiasutuste esitatud teabest nähtub, et kui määruse (EL) 2016/919 lisa punkti 7.4.2.1 kohaldamata jätmise taotlust ei rahuldata, oleks käitaja kohustatud paigaldama ETCSi arendusaluse 3 kümnele veeremiüksusele, mistõttu tuleks need lisaks tavapärasele hooldusele ajutiselt kasutusest kõrvaldada. Sellel oleks märkimisväärne negatiivne majanduslik mõju ettevõtjale äriteenuse puudumise tõttu saamata jäänud tulu, tasumata arvete ja kümne veeremiüksuse parkimiskulude tõttu. Kohaldatav alternatiivne säte, nimelt ETCSi arendusaluse 2 jätkuv kasutamine kuni täiendamine ETCSi arendusalusega 3 on võimalik jätkusuutlikul viisil, on vastuvõetav, kuna see ei mõjutaks koostalitlusvõimet, ja tagaks teenuste osutamise jätkumise. |
|
(16) |
Neil põhjustel tuleks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud tingimused lugeda täidetuks ning kümne veeremiüksuse (identifitseerimisnumbriga ETR675.17–ETR675.26) üleminekuks ETCSi arendusaluselt 2 ETCSi arendusalusele 3 tuleks anda luba kuni 30. juunini 2024. |
|
(17) |
Seepärast tuleks heaks kiita Itaalia esitatud taotlus jätta kuni 30. juunini 2024 nende veeremiüksuste suhtes kohaldamata määruse (EL) 2016/919 lisa punkt 7.4.2.1. |
|
(18) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Itaalia Vabariigi taotlus jätta määruse (EL) 2016/919 lisa punkt 7.4.2.1 kuni 30. juunini 2024 kohaldamata kümnele ETR675 veeremiüksusele (järjestikuste identifitseerimisnumbritega ETR675.17–ETR675.26) kiidetakse heaks.
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse Itaalia raudteevõrgu geograafilistes piirides.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2024.
Brüssel, 27. märts 2023
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Adina-Ioana VĂLEAN
(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.
(2) Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1).
(3) Tehniliste kirjelduste kogumik nr 1 vastab järgmisele: ETCSi arendusalus 2, GSM-Ri arendusalus 1,
tehniliste kirjelduste kogumik nr 2 vastab järgmisele: ETCSi arendusalus 3, hooldusredaktsioon 1, GSM-Ri arendusalus 1,
tehniliste kirjelduste kogumik nr 3 vastab järgmisele: ETCSi arendusalus 3, redaktsioon 1, GSM-Ri arendusalus 1.
(4) Komisjoni 11. mai 2021. aasta rakendusotsus C(2021) 3233 final, millega kiidetakse heaks taotlus (jätta kohaldamata määruses (EL) 2016/919 sätestatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse osa), mille Itaalia Vabariik esitas komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõikele 4.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/66 |
TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr 2021/05
transpordiühenduse asutamise lepingu I lisa läbivaatamise kohta [2023/697]
TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,
võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artikli 20 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Transpordiühenduse asutamise lepingu (edaspidi „transpordiühenduse leping“) artikli 20 lõike 3 punkti a kohaselt võtab transpordiühenduse piirkondlik juhtimiskomitee uute õiguslikult siduvate Euroopa Liidu õigusaktide puhul muu hulgas vastu otsused transpordiühenduse lepingu I lisa läbivaatamise kohta, et integreerida need õigusaktid transpordiühenduse lepingusse. |
|
(2) |
Transpordiühenduse lepinguga hõlmatud valdkondades on alates selle allkirjastamisest 9. oktoobril 2017 vastu võetud märkimisväärne arv uusi Euroopa Liidu õigusakte ja samas on mõned teised õigusaktid kehtetuks tunnistatud. Seepärast tuleks I lisa nende muudatuste kajastamiseks läbi vaadata. |
|
(3) |
Õigusselguse ja lihtsustamise huvides on asjakohane asendada transpordiühenduse lepingu I.1. lisa (välja arvatud kaardid TEN-T kavandatava laiendamise kohta Lääne-Balkani riikidesse (üld- ja põhivõrk)) kuni I.7. lisa käesoleva otsuse lisaga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
I.1. lisa (välja arvatud kaardid TEN-T kavandatava laiendamise kohta Lääne-Balkani riikidesse (üld- ja põhivõrk)) kuni I.7. lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Sarajevo, 28. juuni 2021
Piirkondliku juhtimiskomitee nimel
esimees
Lisa
„I LISA
TRANSPORDISEKTORI JA SELLEGA SEOTUD KÜSIMUSTE SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
„I.1. LISA
KAGU-EUROOPA PÕHIVÕRGU MOODUSTAVA TRANSPORDITARISTU SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
TEN-T areng |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1). Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/758, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1315/2013 seoses III lisa kohandamisega (ELT L 126, 14.5.2016, lk 3). |
|
Alternatiivkütuste taristu |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1). |
„I.2. LISA
RAUDTEETRANSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Turulepääs |
Määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel (EÜT 52, 16.8.1960, lk 1121). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2370, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1). Komisjoni 4. septembri 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/2075, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) VII lisa (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69). Komisjoni 11. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 uute raudtee-reisijateveo teenuste kohta (ELT L 239, 12.8.2014, lk 1). Komisjoni 6. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/10, milles käsitletakse raudteetaristu läbilaskevõime taotlejate jaoks ette nähtud kriteeriume ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 870/2014 (ELT L 3, 7.1.2015, lk 34). Komisjoni 4. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/171, mis käsitleb raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade väljaandmise korra teatavaid aspekte (ELT L 29, 5.2.2015, lk 3). Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/429, millega kehtestatakse müraga seotud kulude puhul kasutustasude määramise kord (ELT L 70, 14.3.2015, lk 36). Komisjoni 12. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.6.2015, lk 17). Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1100 liikmesriikide aruandekohustuste kohta raudteeturu järelevalve raames (ELT L 181, 9.7.2015, lk 1). Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/545 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise raamkokkuleppeid käsitlevate menetluste ja kriteeriumide kohta (ELT L 94, 8.4.2016, lk 1). Komisjoni 22. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2177 teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta (ELT L 307, 23.11.2017, lk 1). Komisjoni 20. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1795, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohase majandusliku tasakaalu katse menetlus ja kriteeriumid (ELT L 294, 21.11.2018, lk 5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22). Komisjoni 22. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/500, milles käsitletakse Alpi – Lääne-Balkani raudtee-kaubaveokoridori loomise ettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 5 (ELT L 82, 26.3.2018, lk 13). Komisjoni 21. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/491, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere–Vahemere raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks esitatud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 5 (ELT L 81, 23.3.2018, lk 23). Komisjoni 11. jaanuari 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/300, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Atlandi raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks esitatud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 5 (ELT L 56, 28.2.2018, lk 60). Komisjoni 31. jaanuari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/178, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/1111, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere-Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks tehtud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) artikliga 5 (ELT L 28, 2.2.2017, lk 71). Komisjoni 31. jaanuari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/177, milles käsitletakse raudtee-kaubaveokoridori „Amber“ loomise ettepaneku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artiklile 5 (ELT L 28, 2.2.2017, lk 69). Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1111, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere-Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks tehtud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) artikliga 5 (ELT L 181, 9.7.2015, lk 82). |
|
Rongijuhiload |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51). Komisjoni 5. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/554, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) VI lisa (ELT L 97, 8.4.2019, lk 1). Komisjoni 3. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaati-de kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.1.2010, lk 1). Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta otsus 2010/17/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste vedurijuhilubade ja lisasertifikaatide registrite põhiliste parameetrite vastuvõtmise kohta (ELT L 8, 13.1.2010, lk 17). Komisjoni 22. novembri 2011. aasta otsus 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36). |
|
Koostalitlusvõime |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66). Komisjoni 8. juuni 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/1474, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 seoses koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise konkreetsete eesmärkidega (ELT L 210, 15.8.2017, lk 5). Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53). Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/965/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (ELT L 341, 22.12.2009, lk 1). Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1). Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 1). Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179). Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/868, millega muudetakse määrust (EL) nr 1301/2014 ja määrust (EL) nr 1302/2014 energiaarvestussüsteemi ja energiaandmete kogumise süsteemi osas (ELT L 149, 14.6.2018, lk 16). Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228). Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1303/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus“ (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394). Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/774, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2014 seoses allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisega olemasolevate kaubavagunite suhtes (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 89). Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 62/2006 (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438). Komisjoni 23. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/278, millega muudetakse määruse (EL) nr 1305/2014 lisa teadete struktuuri, andmete ja teadete mudeli ning vaguni ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaasi osas ning et vastu võtta ühise liidese sidekihi IT-standard (ELT L 54, 24.2.2018, lk 11). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/778, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 1305/2014 muudatuste juhtimise osas (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 356). Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 64, 8.10.2011, lk 32). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 312). Komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsus 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5). Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11). Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9). Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1). Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1). Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/776, millega muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1301/2014, (EL) nr 1302/2014, (EL) nr 1303/2014 ja (EL) 2016/919 ning komisjoni rakendusotsust 2011/665/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797 vastavusse viimise ja komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2017/1474 sätestatud konkreetsete eesmärkide rakendamise osas (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 108). Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6). Komisjoni 19. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/424, milles käsitletakse komisjonile teabe esitamist koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamata jätmise kohta kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 (ELT L 84, 20.3.2020, lk 20). |
|
Euroopa Liidu Raudteeamet |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1). Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/867, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Raudteeameti apellatsiooninõukogu(de) kodukord (ELT L 149, 14.6.2018, lk 3). Komisjoni 2. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 68). |
|
Raudteeohutus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102). Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 49). Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 360). Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11). Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26). Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13). Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8). Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 16). Komisjoni 5. juuni 2009. aasta otsus 2009/460/EÜ, milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6 (ELT L 150, 13.6.2009, lk 11). Komisjoni 16. mai 2019. aasta soovitus (EL) 2019/780 taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 390). |
|
Ohtlike kaupade sisevedu |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13). |
|
Transporditavad surveseadmed |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1). |
|
Sotsiaalvaldkond – Tööaeg/-tunnid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9). Nõukogu 18. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta – Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) vahel sõlmitud piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitlev kokkulepe (ELT L 195, 27.7.2005, lk 15). |
|
Reisijate õigused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14). |
|
Elektrooniline kaubaveoteave |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33). |
„I.3. LISA
MAANTEETRANSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Teemaksutaristu – iga-aastased sõidukimaksud |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42). |
|
Maanteeveo-ettevõtja tegevusalale lubamine |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009,lk 51). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17). (Jõustumise või kohaldamise kohta vt määruse (EL) 2020/1055 artikkel 4) |
|
Sotsiaalvaldkonna sätted – Sõidu- ja puhkeajad |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1). Komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 581/2010 salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta (ELT L 168, 2.7.2010, lk 16). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT L 249, 31.7.2020, lk 1). |
|
Sõidumeerik |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). Komisjoni 21. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/68 juhikaartide elektrooniliste registrite ühendamise ühiste menetluste ja tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 15, 22.1.2016, lk 51). Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1). Komisjoni 28. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/502, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/799, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 85, 28.3.2018, lk 1). Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8). (Vt määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 46). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT L 249, 31.7.2020, lk 1). |
|
Sotsiaalõigusnormide täitmise tagamine |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35), ning mida on muudetud järgmise õigusaktiga: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse määrust 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49). (Ülevõtmise kohta vt direktiivi (EL) 2020/1057 artikkel 9) |
|
Tegevust käsitleva tõendi vorm |
Komisjoni 12. aprilli 2007. aasta otsus 2007/230/EÜ vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 99, 14.4.2007, lk 14). |
|
Tööaeg |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35). |
|
Transporditavad surveseadmed |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1). |
|
Tehnoseisund |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51). |
|
Tehnokontroll |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134). |
|
Kiiruspiirikud |
Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27). |
|
Turvavööd |
Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26). |
|
Peeglid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 25). |
|
Registreerimisdokumendid |
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57). Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/103/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344). |
|
Juhtide koolitus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/645, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 29). |
|
Juhiluba |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18). Komisjoni 4. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 383/2012, millega kehtestatakse andmekandjaga (mikrokiibiga) juhilubade tehnilised nõuded (ELT L 120, 5.5.2012, lk 1). |
|
Piiriülene teabevahetus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9). |
|
Ohtlike kaupade sisevedu |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13). |
|
Ohtlike kaupade veo kontroll |
Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35). |
|
Tunnelid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39). |
|
Maanteedetaristu ohutuse juhtimine |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59). |
|
Sõidukite mõõtmed ja mass |
Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59). |
|
Reisijate õigused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1). |
|
Keskkonnasäästlikud sõidukid ja/või alternatiivkütuste taristu |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1). |
|
Intelligentsed transpordisüsteemid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1). Komisjoni 13. juuli 2011. aasta rakendusotsus 2011/453/EL, millega võetakse vastu liikmesriikide aruandlust käsitlevad suunised vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/40/EL (ELT L 193, 23.7.2011, lk 48). Komisjoni 12. veebruari 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/209 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) toetava standardimistaotluse kohta Euroopa standardiorganisatsioonile seoses linnaalade intelligentsete transpordisüsteemidega (ELT L 39, 16.2.2016, lk 48). Komisjoni 26. novembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 305/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtuga kogu ELis (ELT L 91, 3.4.2013, lk 1). Komisjoni 15. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013, millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega (ELT L 247, 18.9.2013, lk 1). Komisjoni 15. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra (ELT L 247, 18.9.2013, lk 6). Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/962, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas (ELT L 157, 23.6.2015, lk 21). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 585/2014/EL koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse kasutuselevõtu kohta (ELT L 164, 3.6.2014, lk 6). |
|
Maanteemaksusüsteemid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.3.2019, lk 45). Komisjoni 6. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/750/EÜ Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse määratluse ja selle tehniliste elementide kohta (ELT L 268, 13.10.2009, lk 11). |
|
Tüübikinnitus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52). |
|
Elektrooniline kaubaveoteave |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33). (Kuivõrd see puudutab käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvaid õigusakte) (1) |
„I.4. LISA
MERETRANSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Merenduspoliitika |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1). |
|
Turulepääs |
Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7). Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 19). Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4058/86 kooskõlastatud tegevuse kohta ookeanikaubanduses vaba juurdepääsu tagamiseks mereveostele (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 21). |
|
Rahvusvahelised suhted |
Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4057/86, ebaõiglase hinnakujunduse kohta meretranspordis (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 14). |
|
Rahvusvahelised lepingud |
Nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsus 2012/22/EL, milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni 2002. aasta protokolliga, välja arvatud selle artiklitega 10 ja 11 (ELT L 8, 12.1.2012, lk 1). Nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsus 2012/23/EL, milles käsitletakse Euroopa Liidu ühinemist reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni 2002. aasta protokolliga, välja arvatud selle artiklitega 10 ja 11 (ELT L 8, 12.1.2012, lk 13). |
|
Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevad organisatsioonid – Tunnustatud organisatsioonid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47). Komisjoni 16. juuni 2009. aasta otsus 2009/491/EÜ kriteeriumide kohta, mille põhjal otsustatakse, kas lipuriigi nimel tegutseva organisatsiooni tegevust võib käsitada meresõiduohutust ning keskkonda lubamatult ohustavana (ELT L 162, 25.6.2009, lk 6). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11). Komisjoni 18. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 788/2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7 (ELT L 214, 19.7.2014, lk 12). |
|
Lipuriik |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 132). |
|
Sadamariigi kontroll |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57). |
|
Laevaliikluse seire |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10). |
|
Meresõiduohutuse korraldamise rahvusvaheline koodeks |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 4.3.2006, lk 1). |
|
Teavitusformaalsused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1). |
|
Laevavarustus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146). |
|
Reisilaevad |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (ELT L 123, 17.5.2003, lk 22). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.5.2009, lk 24). Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ (ELT L 315, 30.11.2017, lk 61). |
|
Kalapüügilaevade ohutus |
Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1). |
|
Naftatankerid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.6.2012, lk 3). |
|
Puistlastilaevad |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (EÜT L 13, 16.1.2002, lk 9). |
|
Õnnetusjuhtumite uurimine |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131, 28.5.2009, lk 114). Komisjoni 5. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 651/2011, millega võetakse vastu liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 10 alusel kehtestatud alalise koostööraamistiku töökord (ELT L 177, 6.7.2011, lk 18). Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1286/2011, millega võetakse vastu laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühine metoodika, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 5 lõikele 4 (ELT L 328, 10.12.2011, lk 36). |
|
Kindlustus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral (ELT L 131, 28.5.2009, lk 128). |
|
Laevade põhjustatud reostus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11). |
|
Laevade tekitatud heide |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116). |
|
Tinaorgaanilised ühendid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevade puhul (ELT L 115, 9.5.2003, lk 1). |
|
Meresõidu turvalisus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28). Komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 324/2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord (ELT L 98, 10.4.2008, lk 5). |
|
Meremeeste väljaõpe |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1159, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist (ELT L 188, 12.7.2019, lk 94). |
|
Sotsiaalaspektid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, 10.12.2013, lk 1). Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel (EÜT L 14, 20.1.2000, lk 29). Nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30). Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19). |
|
Reisijate õigused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1). |
|
Transporditavad surveseadmed |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1). |
|
Euroopa Meresõiduohutuse Amet |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1). |
|
Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1). |
|
Sadamateenused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1). |
|
Merenduse ühtne kontaktpunkt |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64). |
|
Keskkonnaküsimused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58). Komisjoni 16. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/253, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad proovivõttu ja aruandlust vastavalt nõukogu direktiivile 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (ELT L 41, 17.2.2015, lk 55). |
„I.5. LISA
SISEVEETRANSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Turulepääs |
Nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1356/96 liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks (EÜT L 175, 13.7.1996, lk 7). Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 1). Nõukogu 29. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (EÜT L 90, 2.4.1999, lk 1). Nõukogu 19. novembri 1996. aasta direktiiv 96/75/EÜ, mis käsitleb riigisiseses ja rahvusvahelises siseveetranspordis prahtimise ja hinnakujunduse süsteeme ühenduses (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 12). Nõukogu 17. oktoobri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 2919/85, millega nähakse ette tingimused juurdepääsuks Reini laevaliikluse muudetud konventsioonil põhinevale Reini navigatsiooni kuuluvate laevadega seotud korrale (EÜT L 280, 22.10.1985, lk 4). |
|
Juurdepääs kutsealale |
Nõukogu 9. novembri 1987. aasta direktiiv 87/540/EMÜ juurdepääsu kohta veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale siseriiklikus ja rahvusvahelises veonduses ning selle tegevusala diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 322, 12.11.1987, lk 20). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53). Komisjoni 2. augusti 2019. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2020/12, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397 pädevuste ning vastavate teadmiste ja oskuste, praktiliste eksamite, valmendite heakskiitmise ja tervisenõuete osas (ELT L 6, 10.1.2020, lk 15). Komisjoni 20. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/473, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397 liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute andmebaaside nõuete osas (ELT L 100, 1.4.2020, lk 1). Komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/182 siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide valdkonna näidiste kohta (ELT L 38, 11.2.2020, lk 1). |
|
Laevajuhitunnistused |
Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29). Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 31). |
|
Ohutusnõuded/tehnilised nõuded |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118). Komisjoni 18. aprilli 2018. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2018/970, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1629 (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) II, III ja V lisa (ELT L 174, 10.7.2018, lk 15). Komisjoni 26. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1668, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (ELT L 256, 7.10.2019, lk 1). Komisjoni 20. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/474 Euroopa siseveelaevade andmebaasi kohta (ELT L 100, 1.4.2020, lk 12). Komisjoni 28. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1122 DNV GL ASi tunnustamise kohta siseveelaevade klassifikatsiooniühinguna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/1629 (ELT L 245, 30.7.2020, lk 15). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1). |
|
Ohtlike kaupade sisevedu |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13). |
|
Jõeteabeteenused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152). Komisjoni 10. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 909/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/44/EÜ osutatud sisevetelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevete-ECDIS) tehnilisi kirjeldusi (ELT L 258, 28.9.2013, lk 1). Komisjoni 22. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 416/2007, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) artiklis 5 osutatud kipritele edastatavate teadete tehnilisi kirjeldusi (ELT L 105, 23.4.2007, lk 88). Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 414/2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) artiklis 5 osutatud tehnilisi suuniseid jõeteabeteenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks (ELT L 105, 23.4.2007, lk 1). Komisjoni 20. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2032, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 416/2007 kipritele edastatavate teadete tehniliste kirjelduste osas (ELT L 332, 28.12.2018, lk 1). Komisjoni 7. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1973, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 909/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/44/EÜ osutatud siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevee-ECDIS) tehnilisi kirjeldusi (ELT L 324, 19.12.2018, lk 1). Komisjoni 20. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/838, milles käsitletakse laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 415/2007 (ELT L 138, 24.5.2019, lk 31). Komisjoni 17. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1744, millega määratletakse elektroonilise laevadest teatamise tehnilised kirjeldused siseveelaevanduses ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 164/2010 (ELT L 273, 25.10.2019, lk 1). |
|
Keskkond (õhukvaliteet) ja kliimamuutused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53). |
|
Reisijate õigused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1). |
|
Elektrooniline kaubaveoteave |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33). |
|
Tööaeg |
Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/112/EL, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (ELT L 367, 23.12.2014, lk 86). |
„I.6. LISA
TRANSPORDISEKTORI SUHTES KOHALDATAVAD KESKKONNAALASED ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Mõju hindamine |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, muudetud direktiiviga 2014/52/EL,(ELT L 26, 28.1.2012, lk 1). ja piiriülese keskkonnamõju hindamise 1991. aasta konventsioon (Espoo konventsioon). Kõikide lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ja keskkonnamõju hindamise direktiivi I lisas loetletud projektide keskkonnamõju hinnatakse vastavalt ELis kehtivatele keskkonnamõju hindamise normidele. Kõikide lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ja keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisas loetletud projektide keskkonnamõju hinnatakse vastavalt ELis kehtivatele keskkonnamõju hindamise normidele. Piiriüleseid küsimusi lahendatakse vastavalt Espoo konventsiooni nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30). ja Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll (SEA protokoll). Vastavalt vajadusele hinnatakse kõikide transpordivaldkonna kavade ja programmide keskkonnamõju kooskõlas keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi ja Espoo konventsiooni SEA protokolli sätetega. Kui kava või programmi rakendamisega kaasneb tõenäoliselt märkimisväärne piiriülene keskkonnamõju või kui sellest tõenäoliselt oluliselt mõjutatud osaline seda taotleb, tuleks piiriülesed konsultatsioonid korraldada vastavalt SEA protokolli (artikkel 10) ja/või keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi (artikkel 7) sätetele. |
|
Kaitse |
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Kui projekt mõjutab tõenäoliselt looduskaitsealasid, tehakse asjakohane looduskaitsealane hindamine, mis on võrdväärne direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6 ettenähtuga. Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1–18), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7). |
|
Kütused, õhukvaliteet ja kliimamuutused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58). |
|
Veepoliitika |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Kõik laevandusega seotud transpordiprojektid, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, tuleks koostada ja ellu rakendada vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 sätetele. Kõik laevandusega seotud transpordiprojektid, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, tuleks võimaluse korral teostada kooskõlas ühisavaldusega laevaliikluse ja keskkonnakaitse kohta Doonau jõgikonnas, mille on heaks kiitnud Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon, Doonau komisjon ja Sava komisjon. |
|
Müra |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – Komisjoni poolt lepituskomitees esitatud deklaratsioon keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivi kohta (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12). |
„I.7. LISA
TRANSPORDISEKTORI SUHTES KOHALDATAVAD RIIGIHANKEALASED ÕIGUSNORMID
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavaid sätteid kohaldatakse kooskõlas aluslepinguga ja horisontaalseid kohandusi käsitleva II lisaga, kui käesolevas lisas või I–VI protokollis ei ole ette nähtud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti konkreetsed kohandused sätestatud iga õigusakti järel.
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide puhul on viidatud nende viimasele muudetud versioonile.
|
Reguleeritav valdkond |
Õigusaktid |
|
Läbivaatamismenetlused |
Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33). Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14). |
|
Hankemenetlused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243). Komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1986, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 842/2011 (ELT L 296, 12.11.2015, lk 1). |
|
Avalikud teenused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2338, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas (ELT L 354, 23.12.2016, lk 22). |
(1) Kohaldamisala kohta vt määruse (EL) 2020/1056 artikkel 2. Käesolevas lisas ei ole loetletud direktiivi 92/106/EMÜ ega määrust (EÜ) nr 1072/2009. Nende õigusaktidega seotud aspekte hõlmav määruse (EL) 2020/1056 kohaldamisala on ebaoluline.
|
29.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 91/89 |
ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 1 PUNKTIGA P LOODUD ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2023,
10. märts 2023,
seoses sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamisega andmete edastamiseks asutuste või kontaktasutuste vahel [2023/698]
SOTSIAALKINDLUSTUSE KOORDINEERIMISE ERIKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (1) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSCI.4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kaubandus- ja koostöölepingu sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli (edaspidi „sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokoll“) artikli SSCI.71 lõike 4 kohaselt võib Ühendkuningriik kõnealuse protokolli rakendamiseks osaleda sotsiaalkindlustusteabe elektroonilises vahetamises ja kanda sellega seotud kulud. |
|
(2) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSCI.4 lõike 2 kohaselt võib andmete edastamine liikmesriikide ja Ühendkuningriigi asutuste või kontaktasutuste vahel toimuda sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise kaudu, eeldusel et sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee selle heaks kiidab. Kui vorme ja dokumente vahetatakse sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise kaudu, tuleb kinni pidada kõnealuse süsteemi suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. |
|
(3) |
Sotsiaalkindlustusteabe elektrooniline vahetamine sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli rakendamiseks oleks kasulik liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile, sotsiaalkindlustusasutustele ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel liikuvatele isikutele, kuna see tagaks sotsiaalkindlustusteabe kiirema, täpsema ja turvalisema vahetamise sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli alusel. Seetõttu peaks sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee võtma vastu otsuse, millega kiidetakse heaks andmete edastamine sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise kaudu. |
|
(4) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee märgib, et kuigi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (2) sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjad on õiguslikult eraldiseisvad nendest, mis on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingus, on esimesena nimetatud lepingu artikli 34 lõikes 2 sätestatud, et Ühendkuningriik peab osalema sotsiaalkindlustusteabe elektroonilises vahetamises (EESSI) ja kandma sellega seotud kulud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Andmete edastamine liikmesriikide ja Ühendkuningriigi asutuste või kontaktasutuste vahel toimub sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise kaudu. See ei hõlma erandlikke ja objektiivselt põhjendatud olukordi.
Artikkel 2
Ühendkuningriik kannab kulud, mis tulenevad tema osalemisest sotsiaalkindlustusteabe elektroonilises vahetamises vastavalt sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSCI.71 lõikele 4.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel ja London, 10. märts 2023
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee nimel
kaaseesistujad
Jordi CURELL GOTOR
Ronan O’CONNOR