28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 90/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/685,

27. märts 2023,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on peetavaid ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad põhinevad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/506 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Saksamaal, Kreekas ja Itaalias. Pärast viimatinimetatud rakendusmääruse vastuvõtmist on kõnealuse taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates liikmesriikides muutunud.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2023/506 vastuvõtmise kuupäeva on Itaalias ja Poolas esinenud sigade Aafrika katku mitmeid puhanguid uluksigade hulgas, samas kui epidemioloogiline olukord Bulgaarias, Poolas ja Slovakkias teatavates I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud tsoonides on peetavate sigade ja uluksigade puhul paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida need liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega.

(6)

Märtsis 2023 esines kaks sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Poolas Podlaasia ja Lääne-Pomorze vojevoodkonna sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonidena. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks need Poola piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena ning kus hiljuti esinesid need sigade Aafrika katku puhangud, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonidena, ning I taseme piirangutsoonide praegused piirid on samuti vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi puhanguid.

(7)

Peale selle täheldati 2023. aasta märtsis mitut sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Pomorze vojevoodkonnas sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks asjaomane Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asub selle II taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid nimetatud sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi juhtumeid.

(8)

Peale selle täheldati 2023. aasta märtsis mitut sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Itaalias Piemonte maakonnas sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Itaalia piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asub selle II taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid nimetatud sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi juhtumeid.

(9)

Pärast neid hiljutisi sigade Aafrika katku puhanguid uluksigade hulgas Itaalias ja Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklitele 5, 6 ja 7. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(10)

Võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud II taseme piirangutsoonides uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, (6) eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Lubuszi, Masoovia ja Święty Krzyżi vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis II taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul peetavate sigade ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid esinenud. II taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd I taseme piirangutsoonidena.

(11)

Poola pädeva asutuse esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud teatavates I taseme piirangutsoonides ja nimetatud I taseme piirangutsoonidega piirnevates piirangutsoonides uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonidena, nüüd kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta, sest neis I taseme piirangutsoonides ega nende I taseme piirangutsoonidega piirnevates tsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul peetavate ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(12)

Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Slovakkias Medzilaborce, Humenné, Sropkovi, Michalovce ja Sobrance piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas esinenud, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(13)

Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Bulgaarias on kohaldatud kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Bulgaarias Varna, Blagoevgradi, Pazardzhiki ja Plovdidi piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas esinenud, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(14)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda selle taudi levikuga seotud riskide vastu ennetaval viisil, tuleks Bulgaarias, Itaalias, Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja loetleda need I ja II taseme piirangutsoonidena rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas ning Poola puhul loetletud I taseme piirangutsoonide teatavad osad tuleks kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade epidemioloogilist olukorda.

(15)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 6. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/506, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 70, 8.3.2023, lk 7).

(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021. I ja II köide ISBN 978-92-95115-40-8; https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/

(6) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

Gemeinde Althüttendorf,

Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

Gemeinde Britz,

Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

Gemeinde Breydin,

Gemeinde Melchow,

Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

Hohenfinow südlich der B167,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

Gemeinde Zichow,

Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

Gemeinde Tantow,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

Gemeinde Rauen,

Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Guhrow,

Gemeinde Werben,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Babow, Eichow und Milkersdorf,

Gemeinde Burg (Spreewald),

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Lauchhammer,

Gemeinde Schwarzheide,

Gemeinde Schipkau,

Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

Gemeinde Luckaitztal,

Gemeinde Bronkow,

Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

Gemeinde Tettau,

Landkreis Elbe-Elster:

Gemeinde Großthiemig,

Gemeinde Hirschfeld,

Gemeinde Gröden,

Gemeinde Schraden,

Gemeinde Merzdorf,

Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Gülitz-Reetz,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

Gemeinde Triglitz,

Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

Gemeinde Meyenburg,

Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

Stadt Dresden:

Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Hirschstein,

Gemeinde Käbschütztal,

Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Lommatzsch,

Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Nossen,

Gemeinde Stadt Riesa,

Gemeinde Stadt Strehla,

Gemeinde Stauchitz,

Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Zeithain,

Landkreis Mittelsachsen:

Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

Gemeinde Reinsberg,

Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

Landkreis Nordsachsen:

Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Bannewitz,

Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

Gemeinde Kreischa,

Gemeinde Lohmen,

Gemeinde Müglitztal,

Gemeinde Stadt Dohna,

Gemeinde Stadt Freital,

Gemeinde Stadt Heidenau,

Gemeinde Stadt Hohnstein,

Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

Gemeinde Stadt Pirna,

Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

Gemeinde Stadt Stolpen,

Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Vorpommern Greifswald

Gemeinde Penkun,

Gemeinde Nadrensee,

Gemeinde Krackow,

Gemeinde Glasow,

Gemeinde Grambow,

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

—	Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

4. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

5. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

6. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

powiat rypiński,

powiat brodnicki,

powiat grudziądzki,

powiat miejski Grudziądz,

powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat łomżyński,

gminy Turośl, Mały Płock w powiecie kolneńskim,

powiat zambrowski,

powiat miejski Łomża,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Dobre, Halinów, Jakubów, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińśk Mazowiecki, Kałuszyn, Mrozy, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat gostyniński,

gminy Gózd, Iłża, Skaryszew w powicie radomskim,

gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów, Sienno w powiecie lipskim,

gminy Kazanów, Policzna, Tczów, Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

w województwie podkarpackim:

część gminy Dębowiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Osiek Jasielski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Nowy Żmigród położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 993 w powiecie jasielskim,

część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Chorkówka, Dukla, Jaśliska w powiecie krośnieńskim,

gmina Komańcza w powiecie sanockim,

gmina Cisna w powiecie leskim,

gminy Lutowiska, Czarna, Ustrzyki Dolne w powiecie bieszczadzkim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat buski,

powiat skarżyski,

część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

powiat staszowski,

gminy Mirzec, Brody, część gminy Wąchock położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 w powiecie starachowckim,

powiat ostrowiecki,

gminy Gowarczów, Końskie, Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

gminy Cedry Wielkie, Suchy Dąb, Pszczółki, miasto Pruszcz Gdański, część gminy wiejskiej Pruszcz Gdański położona na wschód od lini wyznaczonej przez drogę A1 w powieciegdańskim,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

część powiatu kwidzyńskiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie lubuskim:

gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

powiat strzelecko – drezdenecki,

w województwie dolnośląskim:

gminy Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica, Szklarska Poręba w powiecie karkonoskim,

część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

gminy Bolków, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor, część gminy Męcinka położona na południe od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

powiat czarnkowsko-trzcianecki,

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

gmina Dobrzyca w powiecie pleszewskim,

gminy Odolanów, Przygodzice, Raszków, Sośnie, część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na zachód od miasta Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

gmina Kobyla Góra w powiecie ostrzeszowskim,

gminy Baranów, Bralin, Perzów, Rychtal, Trzcinica, Łęka Opatowska w powiecie kępińskim,

w województwie opolskim:

gmina Byczyna, część gminy Kluczbork położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowana z drogą nr 45, a następnie od tego skrzyżowania na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 do skrzyżowania z ulicą Fabryczną w miejscowości Kluczbork i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ulice Fabryczna -Dzierżonia – Strzelecka w miejscowości Kluczbork do wschodniej granicy gminy, część gminy Wołczyn położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 w powiecie kluczborskim,

gminy Praszka, Gorzów Śląski, Radłów, Olesno, Zębowice, część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

gmina Grodków w powiecie brzeskim,

gminy Chrząstowice, Ozimek, Komprachcice, Niemodlin, Tułowice, część gminy Łubniany położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Świerkle – Masów, ulicę Leśną w miejscowości Masów oraz na południe od ulicy Kolanowskiej biegnącej do wschodniej granicy gminy, część gminy Turawa położona na południe od linii wyznaczonej przez ulice Powstańców Śląskich -Kolanowską -Opolską – Kotorską w miejscowości Węgry i dalej na południe od drogi łączącej miejscowości Węgry- Kotórz Mały – Turawa – Rzędów – Kadłub Turawski – Zakrzów Turawski biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie opolskim,

powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, część gminy Myślibórz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 biegnącej od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 26, następnie na wschód od drogi nr 26 biegnącej od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 119 i dalej na wschód od drogi nr 119 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 26 do północnej granicy gminy, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

gminy Bielice, Lipiany, Przelewice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

gmina Biecz, Bobowa, Moszczenica, Lipinki, Łużna, Ropa, Gorlice, miasto Gorlice w powiecie gorlickim,

część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

powiat miejski Nowy Sącz,

gminy Skrzyszów, Lisia Góra, Radłów, Wietrzychowice, Żabno, część gminy wiejskiej Tarnów położona na wschód od miasta Tarnów w powiecie tarnowskim,

powiat dąbrowski,

gminy Klucze, Bolesław, Bukowno w powiecie olkuskim,

w województwie śląskim:

gmina Sławków w powiecie będzińskim,

powiat miejski Jaworzno,

powiat miejski Mysłowice,

powiat miejski Katowice,

powiat miejski Siemianowice Śląskie,

powiat miejski Chorzów,

powiat miejski Piekary Śląskie,

powiat miejski Bytom,

gminy Kalety, Ożarowice, Świerklaniec, Miasteczko Śląskie, Radzionków w powiecie tarnogórskim,

gmina Woźniki w powiecie lublinieckim,

gminy Myszków i Koziegłowy w powiecie myszkowskim,

gminy Ogrodzieniec, Zawiercie, Włodowice w powiecie zawierciańskim.

7. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská, Kalná nad Hronom, Nový Tekov, Malé Kozmálovce, Veľké Kozmálovce, Tlmače, Rybník, Hronské Kosihy, Čajkov, Nová Dedina, Devičany,

—	in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

—	the whole district of Ružomberok,

—	the whole district of Turčianske Teplice, except municipalities included in zone II,

—	in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly, Belá-Dulice, Ďanová, Karlová, Laskár, Rakovo, Príbovce, Košťany nad Turcom, Socovce, Turčiansky Ďur, Kláštor pod Znievom, Slovany, Ležiachov, Benice,

—	in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

—	in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

—	in the district of Prievidza, the municipalities of Handlová, Cígeľ, Podhradie, Lehota pod Vtáčnikom, Kamenec pod Vtáčnikom, Bystričany, Čereňany, Oslany, Horná Ves, Radobica, Ráztočno,

—	in the district of Partizánske, the municipalities of Veľké Uherce, Pažiť, Kolačno, Veľký Klíž, Ješkova Ves, Klátová Nová Ves,

—	in the district of Topoľčany, the municipalities of Krnča, Prázdnovce, Solčany, Nitrianska Streda, Čeľadince, Kovarce, Súlovce,

—	in the district of Zlaté Moravce, the municipalities of Zlatno, Mankovce, Velčice, Kostoľany pod Tríbečom, Ladice, Sľažany, Neverice, Beladice, Choča, Vieska nad Žitavou, Slepčany, Červený Hrádok, Nevidzany, Malé Vozokany,

—	the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

8. Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the province of Alessandria, the municipalities of Casalnoceto, Oviglio, Viguzzolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Cerreto Grue, Casasco, Carentino, Frascaro, Montegioco, Villaromagnano, Momperone, Merana, Monleale, Borgoratto Alessandrino, Montemarzino, Volpeglino, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Sarezzano, Pontecurone, Castelnuovo Scrivia, Alluvione Piovera, Sale, Bassignana, Pecetto di Valenza, Rivarone, Montecastello, Valenza, San Salvatore Monferrato, Castelletto Monferrato, Quargnento, Solero, Pietra Marazzi,

in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Bubbio, Cassinasco, Serole, Loazzolo, Cessole, Vesime, San Giorgio Scarampi, Canelli, San Marzano Oliveto,

in the province of Cuneo, the municipalities of Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto, Castino, Cossano Belbo, Rocchetta Belbo, Santo Stefano Belbo,

Liguria Region:

in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi (excluded Santa Brilla exclave), Tribogna, Uscio, Fontanigorda, Lorsica (excluded Barbagelata exclave), Rezzoaglio,

in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego (ovest SP29), Altare, Piana Crixia, Albissola Marina, Savona,

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Cerignale, Ottone (est fiume Trebbia),

Lombardia Region:

in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

Lazio Region:

in the province of Rome,

North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara,

West: the municipality of Fiumicino,

South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio,

East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

Sardinia Region

in South Sardinia Province the Municipalities of Ballao, Barumini, Escalaplano, Escolca Isola Amministrativa, Genuri, Gergei, Gesico, Guamaggiore, Las Plassas, Mandas, Orroli, Pauli Arbarei, Selegas, Setzu, Siddi, Siurgus Donigala, Suelli, Tuili, Turri, Ussaramanna, Villanovafranca, Villaputzu,

in Nuoro Province the Municipalities of Arzana Isola Amministrativa, Birori, Borore, Bortigali a ovest della Strada Statale 131, Dualchi, Gairo Isola Amministrativa, Galtelli, Irgoli, Jerzu Isola Amministrativa, Lanusei Isola Amministrativa, Loceri Isola Amministrativa, Loculi, Macomer at ovest della Strada Statale 131, Noragugume, Onifai, Orosei, Ortueri, Osini Isola Amministrativa, Perdasdefogu, Posada, Sindia Isola Amministrativa, Siniscola, Tertenia Isola Amministrativa,

in Oristano Province the Municipalities of Aidomaggiore, Albagiara, Ardauli, Assolo, Asuni, Baradili, Baressa, Bidonì, Boroneddu, Busachi, Ghilarza, Gonnosnò, Mogorella, Neoneli, Nureci, Ruinas, Samugheo, Sedilo, Senis, Sini, Soddi, Sorradile Isola Amministrativa, Tadasuni, Ulà Tirso, Usellus, Villa Sant'antonio,

in Sassari Province the Municipalities of Ardara, Berchidda, Bonnanaro, Bonorva a ovest della Strada Statale 131, Borutta, Cheremule, Cossoine, Giave, Loiri Porto San Paolo, Monti, Mores a nord della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Olbia a sud della Strada Statale 127, Oschiri a nord della E 840, Ozieri a nord della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Semestene, Telti, Torralba, Tula.

9. Tšehhi Vabariik

Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Liberecký kraj:

v okrese Liberec katastrální území obcí Hrádek nad Nisou, Oldřichov v Hájích, Grabštejn, Václavice u Hrádku nad Nisou, Horní Vítkov, Dolní Vítkov, Bílý Kostel nad Nisou, Dolní Chrastava, Horní Chrastava, Chrastava I, Nová Ves u Chrastavy, Mlýnice, Albrechtice u Frýdlantu, Kristiánov, Heřmanice u Frýdlantu, Dětřichov u Frýdlantu, Mníšek u Liberce, Oldřichov na Hranicích, Machnín, Svárov u Liberce, Desná I, Krásná Studánka, Stráž nad Nisou, Fojtka, Radčice u Krásné Studánky, Kateřinky u Liberce, Staré Pavlovice, Nové Pavlovice, Růžodol I, Františkov u Liberce, Liberec, Ruprechtice, Rudolfov, Horní Růžodol, Rochlice u Liberce, Starý Harcov, Vratislavice nad Nisou, Kunratice u Liberce, Proseč nad Nisou, Lukášov, Rýnovice, Jablonec nad Nisou, Jablonecké Paseky, Jindřichov nad Nisou, Mšeno nad Nisou, Lučany nad Nisou, Smržovka, Tanvald, Jiřetín pod Bukovou, Dolní Maxov, Antonínov, Horní Maxov, Karlov u Josefova Dolu, Loučná nad Nisou, Hraničná nad Nisou, Janov nad Nisou, Bedřichov u Jablonce nad Nisou, Josefův Důl u Jablonce nad Nisou, Albrechtice v Jizerských horách, Desná III, Polubný, Harrachov, Jizerka, Hejnice, Bílý Potok pod Smrkem.

10. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Prosotsani, Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Rodopoli, Gonimo, Megalochori, Sidirokastro, Vamvakophyto, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Chortero, Agkistro and part of the municipal departments of Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Ano Poroia, Kato Poroia, Kastanousi, Neo Petritsi, Akritochori, Vyroneia and Mandrakia (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Irakleia, Valterou, Koimiseos, Limnochoriou, Pontismenon and Chrisochorafon (in Irakleia municipality).

—

in the regional unit of Kilkis:

—	part of the municipal departments of Mouries, Agia Paraskevi, Stathmos Mourion and Myriophytou (in Kilkis municipality).

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Vratza.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Jacobsdorf

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern,

Gemeinde Guben,

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

Gemeinde Teichland,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Forst,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Wolkenberg, Stradow, Jessen, Pulsberg und Perpe,

Gemeinde Welzow,

Gemeinde Neuhausen/Spree mit der Gemarkung Gablenz,

Gemeinde Drebkau mit den Gemarkungen Greifenhain und Kausche,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf,

Gemeinde Fichtenhöhe,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

Gemeinde Oderaue,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Neutrebbin,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Zechin,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

Gemeinde Parsteinsee,

Gemeinde Oderberg,

Gemeinde Liepe,

Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

Gemeinde Niederfinow,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Berge,

Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

Gemeinde Neu-Seeland,

Gemeinde Neupetershain,

Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

Gemeinde Hohenbocka,

Gemeinde Grünewald,

Gemeinde Hermsdorf,

Gemeinde Kroppen,

Gemeinde Ortrand,

Gemeinde Großkmehlen,

Gemeinde Lindenau,

Gemeinde Frauendorf,

Gemeinde Ruhland,

Gemeinde Guteborn,

Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

Landkreis Görlitz,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

Gemeinde Ebersbach,

Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

Gemeinde Lampertswalde,

Gemeinde Moritzburg,

Gemeinde Niederau östlich der B101,

Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Priestewitz,

Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Stadt Coswig,

Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Stadt Großenhain,

Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

Gemeinde Stadt Radebeul,

Gemeinde Stadt Radeburg,

Gemeinde Thiendorf,

Gemeinde Weinböhla,

Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizkraukles novads,

—	Alūksnes novads,

—	Augšdaugavas novads,

—	Ādažu novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Cēsu novads,

—

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

—	Dobeles novads,

—	Gulbenes novads,

—	Jelgavas novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Krāslavas novads,

—	Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

—	Ķekavas novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mārupes novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Preiļu novads,

—	Rēzeknes novads,

—	Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Talsu novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Valmieras novads,

—	Varakļānu novads,

—	Ventspils novads,

—	Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

—	Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

—	Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

—	Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

powiat olecki,

powiat giżycki,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

powiat lidzbarski,

gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Wielbark, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

powiat węgorzewski,

powiat olsztyński,

powiat miejski Olsztyn,

powiat nidzicki,

część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu nowomiejskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu iławskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu działdowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

gminy Grabowo, Stawiski, Kolno z miastem Kolno w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

gmina Przyłęk w powiecie zwoleńskim,

powiat kozienicki,

gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

gminy Jastrzębia, Jedlińsk, Jedlnia – Letnisko, Kowala, Pionki z miastem Pionki, Przytyk, Wierzbica, Wolanów, Zakrzew w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

powiat garwoliński,

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

gminy Latowicz, Siennica, Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

powiat łukowski,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

powiat lubartowski,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

powiat krasnostawski,

powiat chełmski,

powiat miejski Chełm,

powiat tomaszowski,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

powiat zamojski,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

powiat lubaczowski,

gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

część powiatu jarosławskiego niewymieniona w części I załącznika I,

gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

powiat miejski Tarnobrzeg,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4,

część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

powiat mielecki,

gmina Krempna, część gminy Dębowiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Osiek Jasielski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 993, część gminy Nowy Żmigród położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 993,

w województwie małopolskim:

gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

gminy Sękowa, Uście Gorlickie w powiecie gorlickim,

w województwie pomorskim:

gminy Mikołajki Pomorskie, Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gmina Prabuty w powiecie kwidzyńskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

powiat żarski,

powiat słubicki,

powiat żagański,

powiat krośnieński,

powiat zielonogórski

powiat miejski Zielona Góra,

powiat nowosolski,

powiat sulęciński,

powiat międzyrzecki,

powiat świebodziński,

powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

powiat zgorzelecki,

część powiatu polkowickiego niewymieniona w częsci III załącznika I,

część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

gmina Wądroże Wielkie, część gminy Męcinka położona na północ od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

powiat lubański,

powiat miejski Wrocław,

gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Bierutów, Dziadowa Kłoda, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

powiat bolesławiecki,

powiat milicki,

powiat górowski,

powiat głogowski,

gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

powiat lwówecki,

gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

powiat miejski Wałbrzych,

gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

powiat międzychodzki,

powiat nowotomyski,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, Murowana Goślina w powiecie poznańskim,

powiat rawicki,

część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I załącznika I,

część powiatu gostyńskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice, część gminy Myślibórz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 biegnącej od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 26, następnie na zachód od drogi nr 26 biegnącej od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 119 i dalej na zachód od drogi nr 119 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 26 do północnej granicy gminy, część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Kozielice w powiecie pyrzyckim,

gminy Banie, Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, Chojna, Widuchowa, Trzcińsko-Zdrój w powiecie gryfińskim,

gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

w województwie opolskim:

gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów, Murów, część gminy Łubniany położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Świerkle – Masów, ulicę Leśną w miejscowości Masów oraz na północ od ulicy Kolanowskiej biegnącej do wschodniej granicy gminy, część gminy Turawa położona na północ od linii wyznaczonej przez ulice Powstańców Śląskich -Kolanowską -Opolską – Kotorską w miejscowości Węgry i dalej na północ od drogi łączącej miejscowości Węgry- Kotórz Mały – Turawa – Rzędów – Kadłub Turawski – Zakrzów Turawski biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie opolskim,

gmina Lasowice Wielkie, część gminy Kluczbork położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowana z drogą nr 45, a następnie od tego skrzyżowania na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 do skrzyżowania z ulicą Fabryczną w miejscowości Kluczbork i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ulice Fabryczna -Dzierżonia – Strzelecka w miejscowości Kluczbork do wschodniej granicy gminy, część gminy Wołczyn położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 w powiecie kluczborskim,

powiat namysłowski,

w województwie śląskim:

powiat miejski Sosnowiec,

powiat miejski Dąbrowa Górnicza,

gminy Bobrowniki, Mierzęcice, Psary, Siewierz, miasto Będzin, miasto Czeladź, miasto Wojkowice w powiecie będzińskim,

gminy Łazy i Poręba w powiecie zawierciańskim.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Medzilaborce

—	the whole district of Poprad

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok,

—	the whole district of Michalovce, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Medzilaborce

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	the whole district of Sobrance, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Prešov,

—	the whole district of Sabinov,

—	the whole district of Svidník,

—	the whole district of Stropkov,

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár,

—	the whole district of Zvolen,

—	the whole district of Detva,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	the whole district of Žarnovica,

—	in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora, Ihráč, Nevoľné, Kremnica, Kremnické Bane, Krahule,

—	the whole district of Banska Bystica,

—	the whole district of Brezno,

—	the whole district of Liptovsky Mikuláš,

—	the whole district of Trebišov’,

—	in the district of Zlaté Moravce, the whole municipalities not included in part I,

—	in the district of Levice the municipality of Kozárovce,

—	in the district of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce.

9. Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the Province of Alessandria, the municipalities of Alessandria, Tortona, Carbonara Scrivia, Frugarolo, Paderna, Spineto Scrivia, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Casal Cermelli, Alice Bel Colle, Terzo, Bistagno, Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d'Acqui, Castelletto d'Erro, Ponti, Denice, Pozzolo Formigaro,

in the province of Asti, the municipality of Mombaldone, Castel Rocchero, Montabone, Sessame, Monastero Bormida, Roccaverano,

Liguria Region:

in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia, Fascia, Gorreto, Propata, Rondanina, Neirone, Lorsica (only Barbagelata exclave), Montebruno, Moconesi (only Santa Brilla exclave),

in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia, Giusvalla, Dego (est SP 29)

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone (ovest fiume Trebbia), Zerba,

Lazio Region:

the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit “ASL RM1”,

Sardinia Region:

In South Sardinia Province the Municipalities of Escolca, Esterzili, Genoni, Gesturi, Isili, Nuragus, Nurallao, Nurri, Sadali, Serri, Seui, Seulo, Villanova Tulo,

In Nuoro Province the Municipalities of Atzara, Austis, Bari Sardo, Bitti, Bolotana, Bortigali a East della Strada Statale 131, Cardedu, Dorgali, Elini, Fonni, Gadoni, Gairo, Girasole, Ilbono, Jerzu, Lanusei, Lei, Loceri, Lodè, Lodine, Lotzorai, Lula, Macomer a East della Strada Statale 131, Meana Sardo, Oliena, Onani, Orune, Osidda, Osini, Ovodda, Silanus, Sorgono, Teti, Tiana, Torpè, Tortolì, Ulassai, Ussassai,

In Oristano Province the Municipalities of Laconi, Nughedu Santa Vittoria, Sorradile,

In Sassari Province the Municipalities of Alà dei Sardi, Anela, Benetutti, Bono, Bonorva East of SS 131, Bottidda, Buddusò, Budoni, Bultei, Burgos, Esporlatu, Illorai, Ittireddu, Mores a sud della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Nughedu di San Nicolò, Nule, Olbia Isola Amministrativa (Berchiddeddu), Oschiri a sud della E 840, Ozieri a sud della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Padru, Pattada, San Teodoro.

10. Tšehhi Vabariik

Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Liberecký kraj:

v okrese Liberec katastrální území obcí Arnoltice u Bulovky, Hajniště pod Smrkem, Nové Město pod Smrkem, Dětřichovec, Bulovka, Horní Řasnice, Dolní Pertoltice, Krásný Les u Frýdlantu, Jindřichovice pod Smrkem, Horní Pertoltice, Dolní Řasnice, Raspenava, Dolní Oldřiš, Ludvíkov pod Smrkem, Lázně Libverda, Háj u Habartic, Habartice u Frýdlantu, Kunratice u Frýdlantu, Víska u Frýdlantu, Poustka u Frýdlantu, Višňová u Frýdlantu, Předlánce, Černousy, Boleslav, Ves, Andělka, Frýdlant, Srbská.

11. Kreeka

Järgmised II taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Serres:

—	part of the municipal departments of Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Ano Poroia, Kato Poroia, Kastanousi, Neo Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Mandraki and Promahonas community department (in Sintiki Municipality,

—

in the regional unit of Kilkis:

—	part of the municipal departments of Mouries, Agia Paraskevi, Stathmos Mourion (in Kilkis municipality).

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

the Pazardzhik region:

in municipality of Pazardzhik the villages of Apriltsi, Sbor, Tsar Asen, Rosen, Ovtchepoltsi, Gelemenovo, Saraya, Yunatsite, Velitchkovo,

in municipality of Panagyurishte the villages of Popintsi, Levski, Elshitsa,

in municipality of Lesitchovo the villages of Pamidovo, Dinkata, Shtarkovo, Kalugerovo,

in municipality of Septemvri the village of Karabunar,

in municipality of Streltcha the village of Svoboda.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

Sardinia Region:

in Nuoro Province the Municipalities of Aritzo, Arzana, Baunei, Belvi, Desulo, Gavoi, Mamoiada, Nuoro, Ollolai, Olzai, Oniferi, Orani, Orgosolo, Orotelli, Ottana, Sarule, Talana, Tonara, Triei, Urzulei, Villagrande Strisaili.

3. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

4. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos.

—	Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

5. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Rybno, część gminy Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Płośnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Burkat – Skurpie – Rutkowice – Płośnica – Turza Mała – Koty, część gminy Lidzbark położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

część gminy Grodziczno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 w powiecie nowomiejskim,

część gminy Lubawa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącą od wschodniej graniczy gminy do skrzyżowana z drogą nr 541, a następnie na wschód od liini wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 537 do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

gmina Dąbrówno, część gminy Grunwald położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącej od zachodniej granicy gminy do miejscowości Stębark, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Stębark do południowej granicy gminy i łączącej miejscowości Stębark – Łodwigowo w powiecie ostródzkim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

część gminy Gostyń położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie gostyńskim,

część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

w województwie dolnośląskim:

część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

część gminy Chocianów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Żabice, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Żabice – Trzebnice – Chocianowiec - Chocianów – Pasternik biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie polkowickim,

gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

powiat miejski Legnica,

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim.

6. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

7. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	In the district of Michalovce: Iňačovce, Čečehov, Hažín, Hnojné, Lastomír, Lúčky, Michalovce, Palín, Pavlovce nad Uhom, Senné, Sliepkovce, Stretava, Stretavka, Vysoká nad Uhom, Zálužice, Závadka, Zemplínska Široká, Budkovce, Žbince, Jastrabie pri Michalovciach, Hatalov,

—	In the district of Sobrance: Blatné Remety, Blatné Revištia, Blatná Polianka, Bunkovce, Fekišovce, Ostrov, Porostov, Svätuš, Veľké Revištia, Bežovce, Tašuľa, Kristy, Nižná Rybnica.

8. Saksamaa

Järgmised III taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Kreisfreie Stadt Cottbus,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Hänchen, Klein Gaglow, Kolkwitz, Gulben, Papitz, Glinzig, Limberg und Krieschow,

Gemeinde Drebkau mit den Gemarkungen Jehserig, Domsdorf, Drebkau, Laubst, Leuthen, Siewisch, Casel und der Gemarkung Schorbus bis zur L521,

Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Groß Oßnig, Klein Döbbern, Groß Döbbern, Haasow, Kathlow, Frauendorf, Koppatz, Roggosen, Sergen, Komptendorf, Laubsdorf, Neuhausen, Drieschnitz, Kahsel und Bagenz,

Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Sellessen, Bühlow, Groß Buckow, Klein Buckow, Spremberg, Radeweise und Straußdorf.

“

28.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 90/46

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2023/688,

20. märts 2023,

tahkete osakeste arvu mõõtmise kohta survesüütemootoriga sõidukite korralisel tehnoülevaatusel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rahvatervise, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate sõidukite nõuetekohane hooldus ja ülevaatus, et kogu nende tööea jooksul säiliks tüübikinnitusega tagatud talitlus, ilma et see ülemääraselt halveneks.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/45/EL (1) nõutud ülevaatusmeetodid seoses mootorsõidukite heitgaasidega, eelkõige survesüütemootorite heitgaaside suitsususe katsetega, ei ole kohandatud uuematele, tahmafiltriga varustatud sõidukitele. Laborikatsetel on ilmnenud, et ka sõidukid, mille diiselmootori tahmafilter (DPF) on defektne või rikutud, suudavad läbida heitgaaside suitsuse katse, ilma et riket avastataks.

(3)

Defektse DPFiga sõidukite avastamiseks on mõni liikmesriik võtnud survesüütemootoriga sõidukite korralisel tehnoülevaatusel kasutusele või võtab peagi kasutusele tahkete osakeste arvu mõõtmise meetodid. Kuigi need meetodid on sarnased, erinevad need teatavates aspektides. Selle asemel et võtta liidus kasutusele erinevad mõõtmismeetodid, tuleks suuniste alusel kehtestada tahkete osakeste arvu mõõtmise ühised miinimumnõuded.

(4)	Selliste suuniste väljatöötamisel on nõuetekohaselt arvesse võetud mõnes liikmesriigis välja töötatud olemasolevaid meetodeid, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud laborikatsete tulemusi (2) ning tehnoülevaatuse eksperdirühmaga konsulteerimise tulemusi.

(5)

Kuna selliste suuniste kohaldatavust ei ole katsetatud sädesüütega mootoriga sõidukite puhul, peaks suuniste kohaldamisala piirduma survesüütemootoriga sõidukitega, mille tüübikinnitusel on märgitud tahkete osakeste arvu piirang. See tähendab diiselmootoriga kergsõidukeid, mis registreeriti esmakordselt alates 1. jaanuarist 2013 (Euro 5b ja uuemad), (3) ja diiselmootoriga raskesõidukeid, mis registreeriti esmakordselt alates 1. jaanuarist 2014 (Euro VI ja uuem) (4). Niipea kui sädesüütega mootoriga sõidukite suhtes kohaldatava tahkete osakeste arvu mõõtmise meetodi puhul saavutatakse sama usaldatavustase, tuleks koostada vastavad suunised.

(6)	Selleks et suunised oleksid tõhusad, peaksid need hõlmama mõõteseadmete, metroloogilise kontrolli, mõõtmiskorra, metroloogiliste ja tehniliste nõuete ning läbimise/mitteläbimise piiriga seotud nõudeid.

(7)	Käesolev soovitus on esimene samm liidus tehtava tehnoülevaatuse käigus tahkete osakeste arvu ühtlustatud mõõtmise suunas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid survesüütemootori ja tahmafiltriga varustatud sõidukite korralise tehnoülevaatuse käigus mõõtma tahkete osakeste arvu vastavalt lisas esitatud suunistele.

Brüssel, 20. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina-Ioana VĂLEAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

(2) Comparisons of Laboratory and On-Road Type-Approval Cycles with Idling Emissions. Implications for Periodical Technical Inspection (PTI) Sensors (Laboris ja teedel tehtud tüübikinnitustsüklite võrdlus tühikäiguheitega. Mõju tehnoülevaatuse anduritele), doi.org/10.3390/s20205790 ja Evaluation of Measurement Procedures for Solid Particle Number (SPN) Measurements during the Periodic Technical Inspection (PTI) of Vehicles (Tahkete osakeste arvu mõõteprotseduuride hindamine sõidukite tehnoülevaatusel), doi.org/10.3390/ijerph19137602.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(4) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

LISA

Sisukord

Kohaldamisala

Mõisted

Mõõtevahendi kirjeldus ja pealdis

3.1.

Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi kirjeldus

3.2.

Pealdis

3.3.

Kasutusjuhised

Metroloogilised nõuded

4.1.

Mõõtetulemuse näitamine

4.2.

Mõõtepiirkond

4.3.

Näidiku lahutusvõime (ainult digitaalsete näidikute puhul)

4.4.

Kosteaeg

4.5.

Soojenemisaeg

4.6.

Maksimaalselt lubatav mõõtehälve (MPE)

4.7.

Tõhususnõuded

4.8.

Lineaarsusnõuded

4.9.

Nulltase

4.10.

Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus

4.11.

Stabiilsus ajas või triiv

4.12.

Korduvus

4.13.

Mõjurid

4.14.

Häiringud

Tehnilised nõuded

5.1.

Ehitus

5.2.

Nõuded korrektse toimimise tagamiseks

Metroloogilise kontrolli mehhanismid

6.1.

Tüübihindamine

6.2.

Esmataatlus

6.3.

Korduvtaatlus

Mõõtmisprotseduur

Tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnorm

Allikate loetelu

Tahkete osakeste arvu mõõtmise suunised

1. KOHALDAMISALA

Käesolevas dokumendis esitatakse suunised tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni mõõtmise katseks tehnoülevaatuse käigus. Sellist mõõtmist võib kasutada kõigi M- ja N-kategooria sõidukite puhul, millel on survesüütemootor ja diislikütuse tahkete osakeste filter. Käesolevaid suuniseid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2013 esmakordselt registreeritud kergsõidukite (Euro 5b ja uuemad) ning alates 1. jaanuarist 2014 esmakordselt registreeritud raskesõidukite (Euro VI ja uuemad) suhtes.

2. MÕISTED

Mõõtesüsteemi justeerimine – mõõtesüsteemiga tehtud toimingud, et saada ettenähtud näidud, mis vastavad mõõtesuuruse väärtustele (VIM 3.11);

loendustõhusus – tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu mõõteriista näitude ja tõendatava kontrollmõõtevahendi või seadme näitude suhe;

parand – hinnangulise süstemaatilise mõju kompenseerimine (VIM 2.53);

häiring – mõju, mille suurus jääb käesolevates suunistes märgitud piiridesse, aga väljapoole mõõtevahendi nimitöötingimusi (OIML D 11);

laiendmääramatus – standardse mõõtemääramatuse korrutis, mis on saadud mõõtemudelisse sisestatud kogustega seotud individuaalsete standardsete mõõtemääramatuste ja ühest suurema teguri abil (VIM 2.35 ja VIM 2.31);

HEPA filter – seadis, mis eemaldab õhust osakesi efektiivsusega üle 99,95 % (st standardi EN 1822–1:2019 kohane klass H13 või kõrgem);

näit – mõõtevahendi või -süsteemi esitatud kogus (VIM 4.1);

mõjur – suurus, mis otsesel mõõtmisel ei mõjuta mõõtesuurust, vaid mõjutab näidu ja mõõtetulemuse vahelist seost (VIM 2.52);

õiguslikult oluline tarkvara – tarkvara osa (sh salvestatud parameetrid), mis mõjutavad arvutatud, kuvatavat, edastatud või salvestatud mõõtetulemust (OIML R 99);

hooldus – täpselt määratletud korraline hooldus ja justeerimine, et hoida mõõtevahend töökorras;

maksimaalselt lubatav mõõtehälve – konkreetse mõõtmise, mõõtevahendi või -süsteemi spetsifikatsioonides või eeskirjades lubatav mõõtehälbe maksimaalne väärtus suuruse mingi teadaoleva kontrollialuse suhtes (VIM 4.26);

mõõtehälve – mõõtesuuruse mõõdis miinus mõõtesuuruse kontrollväärtus (VIM 2.16);

mõõtetulemus – suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele (VIM 2.9);

mõõtepiirkond – kindlate mõõtetingimuste korral teatud mõõtevahendi või -süsteemiga ja sellele omistatud riistmääramatusega mõõdetav sama liiki suuruse väärtuste kogum (VIM 4.7);

riiklik metroloogiainstituut – liikmesriigis tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu mõõteriista tüübihindamise eest vastutav metroloogiainstituut;

osakeste andur – seade, mis näitab tahkete osakeste olemasolu, kui tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni läviväärtus on ületatud;

osake(sed) – sõiduki väljutatavad tahked (termiliselt stabiilsed) osakesed, mille suurus on 23 nm kuni vähemalt 200 nm ja mida mõõdetakse õhus käesolevates suunistes kirjeldatud meetodite kohaselt:

—	monodisperssed osakesed – osakesed, mille suurused jaotuvad väga kitsalt ühe suuruse ümber;

—	polüdisperssed osakesed – paljude eri suurustega osakesed;

osakeste suurus – elektrilise liikuvuse suurus, st sellise kera läbimõõt, mille liikumiskiirus püsivas elektriväljas on sama mis uuritaval osakesel;

tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend – seade, millega mõõdetakse tehnoülevaatusel tahkete osakeste arvulist kontsentratsiooni sõiduki sisepõlemismootori väljalasketorus olevas heitgaasis;

tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi tüüp – kõik sama tootja seadmed, millel on sama tööpõhimõte ning riist- ja tarkvara arvutus- ja korrektsioonialgoritmid;

nimitöötingimused – töötingimused, mis peavad olema mõõtmise ajal täidetud, et mõõtevahend või -süsteem toimiks ettenähtud viisil (VIM 4.9);

kontrolltöötingimused – töötingimused, mis on ette nähtud mõõtevahendi või -süsteemi toimivuse hindamiseks või mõõtetulemuste võrdlemiseks (VIM 4.11);

näidiku lahutusvõime – mõõtesuuruse väikseim muutus, mis põhjustab vastava näidu märgatava muutuse (VIM 4.15);

kosteaeg – ajavahemik hetkest, mil mõõtevahendi või -süsteemi sisendsuuruse väärtust on järsult muudetud ühelt konstantselt väärtuselt teisele, kuni hetkeni, millal vastav näit jõuab ettenähtud piiridesse püsiva lõppväärtuse ümbruses (VIM 4.23, vt OIML V 2–200 (2012) International Vocabulary of Metrology – Basic and General Concepts and Associated Terms suuniste lõpus olevas allikaloetelus);

proovi katseks ettevalmistamise seade – lenduvate osakeste lahjendamise ja/või eemaldamise seadis;

gaasisond – toru, mis juhitakse sõiduki väljalasketorusse gaasiproovide võtmiseks (OIML R 99);

oluline ekse – ekse, mille suurusjärk ületab esmataatlusel maksimaalselt lubatava mõõtehälbe (OIML R 99);

katse tulemus – punktis 7 kirjeldatud tahkete osakeste arvu mõõtmise korda järgides katsetatud sõiduki lõplik mõõtetulemus tehnoülevaatusel;

jälgitav – metroloogiline jälgitavus, st mõõtetulemuse omadus, mille abil saab seda tulemust seostada kontrollialusega dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusse (VIM 2.41);

taatlemine – mõõtesüsteemi või -vahendi kontrollimisel, märgistamisel ja/või taatlemistunnistuse väljastamisel objektiivsete tõendite esitamine selle kohta, et süsteem/vahend vastab kindlaksmääratud nõuetele (VIM 2.44);

soojenemisaeg – aeg, mis jääb mõõtevahendi toite ühendamise hetke ja selle hetke vahele, mil mõõtevahend suudab vastata metroloogilistele nõuetele (OIML R 99);

nullimisseadis või -protseduur – seadis või protseduur mõõtevahendi näidu nullimiseks (OIML R99).

3. MÕÕTEVAHENDI KIRJELDUS JA PEALDIS

3.1. Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi kirjeldus

Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi peamised komponendid on järgmised:

—	töötava sõiduki väljalasketorusse paigutatav gaasisond heitgaasiproovi võtmiseks;

—	proovivõtutoru proovi suunamiseks mõõtevahendisse (mittekohustuslik);

—	proovi katseks ettevalmistamise seade tahkete osakeste suure kontsentratsiooni lahjendamiseks konstantse lahjendusteguri alusel ja/või proovist lenduvate osakeste eemaldamiseks (mittekohustuslik);

—	andur(id) gaasiproovi tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni mõõtmiseks (gaasi võib katseks ette valmistada ka tahkete osakeste andur);

—	sead(m)e(d) gaaside edastamiseks läbi mõõtevahendi (kui osakesed läbivad filtri(d) enne andurit, peaksid käesolevate suuniste kohased loendamistõhususe kriteeriumid olema ikkagi täidetud);

—	sead(m)e(d) proovivõtutorus ja mõõtevahendis vee kondenseerumise vältimiseks (teise võimalusena võib seda saavutada ka kuumutamisega kõrgemal temperatuuril ja/või proovi lahjendamisega või (pool)lenduvate osakeste oksüdeerimisega);

—

filter/filtrid selliste osakeste eemaldamiseks, mis võivad põhjustada tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi erinevate tundlike osade saastumist (kui osakesed läbivad sellised filtri(d) enne andurit, peaksid käesolevate suuniste kohased loendamistõhususe kriteeriumid (vt punkt 4.7) olema ikkagi täidetud);

—	HEPA filter/filtrid, mis tagab/tagavad puhta õhu nulltaseme jaoks ja asjakohasel juhul nullimisprotseduurid (mõlemal juhul mittekohustuslik);

—	pordid kohapealseks taatlemiseks, et sisestada ümbritseva õhu proovid ja tahkete osakeste kontrollproovid, kui kasutatav tehnoloogia seda nõuab;

—	signaali töötlemise tarkvara, sealhulgas näidik mõõtetulemuse kuvamiseks ning logimisseade andmete hõivamiseks ja salvestamiseks;

—	juhtimisseadis mõõtevahendi töö algatamiseks ja kontrollimiseks ning (pool)automaatne justeerimisseade mõõtevahendi tööparameetrite seadmiseks ettenähtud piiridesse.

3.2. Pealdis

Nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL (1) I lisas, peaks tehnoülevaatusel kasutataval tahkete osakeste arvu mõõtevahendil olema üks või mitu alalist kergesti loetavat eemaldamatut märgist. Selline märgistus peab sisaldama järgmist teavet:

(1)	tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk,

(2)	tootmisaasta;

(3)	tüübihindamistõendi number;

(4)	tuvastusmärgis;

(5)

andmed elektrienergia kohta;

a)	vooluvõrgu toite korral: nõutav võrgu nimipinge, -sagedus ja -võimsus;

b)	maanteesõiduki aku energia kasutamise korral: aku nimipinge ja nõutav võimsus;

c)	sisemise eemaldatava patarei või aku puhul: patarei/aku tüüp ja nimipinge;

(6)	minimaalne ja (asjakohasel juhul) nominaalne voolukiirus;

(7)	mõõtepiirkond;

(8)	temperatuuri, rõhu ja niiskusega seotud tööpiirkond.

Kui mõõtevahendi mõõtmed ei võimalda kõiki pealdisi lisada, tuleks need panna selle käsiraamatusse. Samuti on soovitatav lisada säilitamistingimuste vahemik (temperatuur, rõhk, niiskus).

Lisamärgisel peaks olema tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi viimase taatlemise kuupäev.

Tarkvara abil juhitavate metroloogiliste funktsioonidega mõõtevahendi puhul tuleb õiguslikult olulise tarkvara andmed kas kanda märgisele või kuvada näidikul.

3.3. Kasutusjuhised

Tootja peaks esitama iga mõõtevahendi kasutusjuhendi selle riigi keel(t)es, kus seda kasutama hakatakse. Kasutusjuhend peaks sisaldama järgmist:

—	ühemõttelised juhised paigaldamiseks, hoolduseks, remondiks ja lubatud kohandamiseks;

—	maksimaalselt lubatava mõõtehälbe nõude täitmiseks järgitavad ajavahemikud ning hooldus-, justeerimis- ja taatlemisprotseduurid;

—	puhta õhu ja/või lekkekatse kirjeldus;

—	(asjakohasel juhul) nullimise kord;

—	ümbritseva õhu või tahkete osakeste suure arvulise kontsentratsiooni mõõtmise kord (mittekohustuslik);

—	maksimaalne ja minimaalne säilitustemperatuur;

—	nimitöötingimused (loetletud punktis 4.13) ning muud olulised mehaanilise ja elektromagnetilise keskkonna tingimused;

—	ümbritseva keskkonna temperatuurivahemik, kui see ületab nimitöötingimustes ettenähtud vahemikku (punkt 4.13);

—	(asjakohasel juhul) lisaseadmetega ühilduvuse andmed;

—	eritöötingimused (näiteks signaali levi või andmete mahu piiratus või ümbritseva õhu temperatuuri ja atmosfäärirõhu erivahemikud);

—	(asjakohasel juhul) patarei või aku spetsifikaadid;

—	veateadete loetelu koos selgitustega.

4. METROLOOGILISED NÕUDED

4.1. Mõõtetulemuse näitamine

Mõõtevahend peaks:

—	näitama tahkete osakeste arvu cm3 kohta;

—	kandma pealdist, mis viitab üheselt mõistetavalt näidu mõõtühikule (lubatud on „#/cm3“, „cm-3“, „particles/cm3“, „1/cm3“).

4.2. Mõõtepiirkond

Mõõtevahend peaks:

—	omama minimaalset mõõtepiirkonda (mis võib olla jagatud osadeks) vahemikus 5 000 1/cm3 (alumise mõõtepiirkonna maksimumväärtus) kuni tehnoülevaatuse jaoks mõeldud tahkete osakeste arvu topeltpiirnormini (ülemise mõõtepiirkonna miinimumväärtus);

—	näitama mõõtepiirkonna ületamist (nt hoiatussõnum või vilkuv arv);

—

omama mõõtepiirkonda, mille on deklareerinud selle tootja ja mis vastab käesolevas punktis määratletud miinimumile. Soovitatav on, et tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi näidiku piirkond oleks suurem kui mõõtepiirkond, ulatudes nullist kuni vähemalt viiekordse tahkete osakeste arvu piirnormini.

4.3. Näidiku lahutusvõime (ainult digitaalsete näidikute puhul)

Mõõtevahend peaks:

—	olema selline, et tahkete osakeste arvulised kontsentratsioonid ehk mõõtetulemused on loetavad, selged ja kasutajale koos nende ühikuga üheselt nähtavad;

—	diginumbrid on vähemalt 5 mm kõrgused;

—	näidiku lahutusvõime on vähemalt 1 000 1/cm3. Kui riiklik metroloogiainstituut seda nõuab, on tüübihindamise/esmataatlemise/korduvtaatlemise ajal võimalik minimaalne lahutusvõime 100 1/cm3 vahemikus 0...50 000 1/cm3.

4.4. Kosteaeg

Mõõtevahend peaks:

—	(koos proovivõtutoru ja võimaliku ettevalmistamise seadisega) näitama tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni mõõtmisel 15 sekundi jooksul pärast HEPA-filtriga puhastatud või ümbritsevalt õhult ümberlülitamist tahkete osakeste arvu kontrollproovi lõppväärtusest 95 %.

—	Soovi korral võib selle katse teha kahe erineva tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooniga.

—	Selle nõude kontrollimiseks võib tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi varustada logiseadmega.

4.5. Soojenemisaeg

Mõõtevahend peaks:

—	soojenemise ajal mõõdetud tahkete osakeste arvulist kontsentratsiooni mitte näitama;

—	vastama pärast soojenemist käesolevas punktis esitatud metroloogilistele nõuetele.

4.6. Maksimaalselt lubatav mõõtehälve (MPE)

Maksimaalselt lubatav mõõtehälve näitab erinevust tegelikust kontsentratsioonist (MPErel) või absoluutkontsentratsioonist (MPEabs) (olenevalt sellest, kumb on suurem).

—	Kontrolltöötingimused (vt punkt 4.13): MPErel on 25 % tegelikust kontsentratsioonist, kuid mitte alla MPEabs.

—	Nimitöötingimused (vt punkt 4.13): MPErel on 50 % tegelikust kontsentratsioonist, kuid mitte alla MPEabs.

—	Häiringud (vt punkt 4.14): MPErel on 50 % tegelikust kontsentratsioonist, kuid mitte alla MPEabs.

MPRabs peaks olema soovitatavalt kuni 25 000 1/cm3.

4.7. Tõhususnõuded

Loendamistõhususe nõuded on järgmised.

	Osakeste suurus või geomeetriline keskmine läbimõõt [nm]	Loendustõhusus [–]
Nõutav	23 ± 5 %	0,2 –0,6
Mittekohustuslik	30 ± 5 %	0,3 –1,2
Nõutav	50 ± 5 %	0,6 –1,3
Nõutav	70 või 80 ± 5 %	0,7 –1,3
Mittekohustuslik	100 ± 5 %	0,7 –1,3
Mittekohustuslik	200 ± 10 %	0,5 –3,0

—	Loendustõhusus määratakse monodisperssete osakestega, mille suurus on käesolevas punktis määratletud, või polüdisperssete osakestega, mille käesolevas punktis määratletud geomeetriline keskmine diameeter (GMD) ja geomeetriline standardhälve (GSD) ei ületa 1,6.

—

Tõhususkatsetes kasutatav minimaalne kontsentratsioon peaks olema suurem kui tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi mõõtepiirkonna väikseim väärtus, mis on jagatud käesolevas punktis iga osakesesuuruse jaoks kindlaks määratud väikseima loendamistõhususega (näiteks mõõtepiirkonna 5 000 1/cm3 madalaima väärtuse puhul (23 nm) peaks kontrollsüsteemiga mõõdetud tahkete osakeste kontsentratsioon olema vähemalt 25 000 1/cm3).

—

Loendamistõhususe katsed tehakse kontrolltöötingimustes (vt punkt 4.13) termiliselt stabiilsete tahmalaadsete osakestega. Vajaduse korral toimub osakeste neutraliseerimine ja/või kuivatamine enne kontroll- ja katsevahendit olevat jagajat. Monodisperssete osakestega katsetamisel ei ole mitmekordsete laetud osakeste parand üle 10 % (ja pannakse kirja).

—

Kontrollmõõtevahend on jälgitav Faraday puuris olev elektromeeter või jälgitav osakeste loendur, mille loendustõhusus 10 nm juures on > 0,5 (koos jälgitava lahjendiga, kui see on vajalik polüdisperssete osakeste puhul). Kontrollsüsteemi (koos võimaliku lahjendiga) laiendmääramatus on alla 12,5 %, kuid eelistatavalt väiksem kui üks kolmandik maksimaalselt lubatavast mõõtehälbest või sellega võrdne.

—	Kui tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend sisaldab sisemist justeerimistegurit, peaks see jääma samaks (fikseeritud) kõikide käesolevas punktis kirjeldatud katsete puhul.

—

Loendamistõhususe nõuetele peaks vastama tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend tervikuna (st gaasisond ja proovivõtutoru, kui see on olemas). Tootja soovil võib tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi loendustõhusust katsetada tüüpilistes tingimustes seadme eri osades. Sellisel juhul peab loendamistõhususe nõuetele vastama kogu mõõteriista tõhusus (st kõigi osade tõhususe korrutis).

4.8. Lineaarsusnõuded

Lineaarsuskatse peaks tagama, et:

—	kogu tahkete osakeste arvu mõõtevahendi lineaarsust katsetatakse termiliselt stabiilsete polüdisperssete tahmalaadsete osakestega, mille GMD on 70 ± 10 nm ja GSD mitte üle 1,6;

—

kontrollmõõtevahend on jälgitav osakeste loendur, mille loendustõhusus 10 nm juures on > 0,5. Suure kontsentratsiooni mõõtmiseks võib kontrollseadmega olla kaasas jälgitav lahjendi, kuid kogu kontrollsüsteemi (lahjendi + tahkete osakeste loendur) laiendmääramatus peab jääma alla 12,5 %, kuid eelistatavalt väiksemaks kui üks kolmandik maksimaalselt lubatavast mõõtehälbest või sellega võrdseks;

—	lineaarsuskatsed tehakse mõõtepiirkonnas vähemalt üheksa erineva kontsentratsiooniga ja järgitakse maksimaalselt lubatavat mõõtehälvet kontrolltöötingimustes (vt punkt 4.6).

—

Katsekontsentratsioonidena on soovitatav kasutada mõõtepiirkonna alumist väärtust, kohaldatavat tahkete osakeste arvu piirnormi (± 10 %), kahekordset tahkete osakeste arvu piirnormi (± 10 %) ja tahkete osakeste arvu piirnormi korrutatuna 0,2-ga. Vähemalt üks kontsentratsioon peaks olema tahkete osakeste arvu piirnormi ja mõõtepiirkonna suurima väärtuse vahel ning vähemalt kolm kontsentratsiooni peaks jagunema võrdselt maksimaalselt lubatava mõõtehälbe absoluutsest suhteliseks muutumise punkti ja tahkete osakeste arvu piirnormi vahel.

—	Kui seadet katsetatakse osadena, võib lineaarsuse kontroll piirduda osakeste anduriga, kuid vigade arvutamisel tuleks arvesse võtta ka ülejäänud osade tõhusust.

Lineaarsusnõuded on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

Kontrollimiskoht	Kontrollialus	Katse-kontsentratsioonide miinimumarv	Maksimaalselt lubatav mõõtehälve
Riiklik metroloogiainstituut	Jälgitava lahjendiga jälgitav tahkete osakeste loendur	9	Kontrolltöötingimused (vt punkt 4.6)

4.9. Nulltase

Nullpunkti katsetatakse HEPA filtriga. Nulltase on tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi keskmine signaal HEPA filtri kasutamisel sisselaskeava juures vähemalt 15 sekundi jooksul pärast vähemalt 15 sekundi pikkust stabiliseerimisperioodi. Maksimaalne lubatud nulltase on 5 000 1/cm3.

4.10. Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus

Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhususe katse peaks tagama, et süsteem saavutab > 95 % selliste tetrakontaani (C40H82) tahkete osakeste eemaldamise tõhususe, mille elektriline liikuvus on 30 nm ± 5 % ja mille kontsentratsioon on vahemikus 10 000...30 000 1/cm3. Vajaduse korral neutraliseeritakse tetrakontaaniosakesed enne kontroll- ja katseseade ette paigaldatud jagajat. Teise võimalusena võib kasutada polüdispersseid tetrakontaaniosakesi, mille GMD on vahemikus 30...35 nm ja mille üldkontsentratsioon on 50 000...150 000 1/cm3. Mõlemal juhul (monodisperssete või polüdisperssete tetrakontaaniosakestega) peab kontrollsüsteem vastama samadele nõuetele, mida on kirjeldatud punktis 4.8.

Lenduvate osakeste eemaldamise tõhususe katseid tetrakontaani osakestega, mis on suuremad (monodisperssed) või mille GMD on suurem (polüdisperssed), ja/või tetrakontaani kontsentratsiooniga, mis on suurem kui käesolevas punktis kirjeldatud, võib lubada ainult juhul, kui tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend läbib katse (> 95 % eemaldamistõhusus).

4.11. Stabiilsus ajas või triiv

Stabiilsuskatses kasutatakse tehnoülevaatusel kasutatavat tahkete osakeste arvu mõõtevahendit vastavalt tootja kasutusjuhendile. Mõõtevahendi stabiilsuskatse peab tagama, et tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendiga stabiilsetes keskkonnatingimustes tehtud mõõtmised jäävad kontrolltöötingimustes maksimaalselt lubatava mõõtehälbe piiresse (vt punkt 4.6). Tehnoülevaatusel kasutatavat tahkete osakeste arvu mõõtevahendit ei tohi stabiilsuskatse ajal justeerida.

Kui mõõtevahendil on triivi kompenseerimise võimalus (näiteks automaatne nullimine või automaatne sisemine justeerimine), ei ole sellise justeerimise tulemuseks näit, mida võiks segi ajada välise gaasi mõõtmisega. Stabiilsust mõõdetakse vähemalt 12 tundi (mitte tingimata pidevalt) nominaalse kontsentratsiooniga vähemalt 100 000 1/cm3. Kontrollmõõtevahendiga (samad nõuded kui punktis 4.8 kirjeldatud kontrollsüsteemi jaoks) võrreldakse vähemalt kord tunnis. Lubatud on teha kiirendatud ehk 3 h stabiilsuskatse nominaalse kontsentratsiooniga vähemalt 10 000 000 1/cm3. Sellisel juhul võrreldakse kontrollmõõtevahendiga kord igas tunnis, kuid kasutades nominaalset kontsentratsiooni 100 000 1/cm3.

4.12. Korduvus

Korduvuskatse peaks tagama, et 20 järjestikusel mõõtmisel, mille tegi sama isik sama mõõtevahendiga suhteliselt lühikeste ajavahemike tagant, ei ole 20 tulemuse standardhälve suurem kui 1/3 asjaomase proovi maksimaalselt lubatavast mõõtehälbest (kontrolltöötingimuste juures). Korduvuskatsel kasutatakse nominaalset kontsentratsiooni, mis on vähemalt 100 000 1/cm3. Iga kahe järjestikuse mõõtmise vahel juhitakse tehnoülevaatusel kasutatavasse tahkete osakeste arvu mõõtevahendisse HEPA filtri läbinud õhu vool või ümbritseva õhu vool.

4.13. Mõjurid

—

Kontrolltöötingimused on esitatud allpool. Kohaldub maksimaalselt lubatav mõõtehälve, mis on kindlaks määratud kontrolltöötingimuste jaoks (vt punkt 4.6).

Ümbritseva õhu temperatuur	20 °C ± 2 °C
Suhteline niiskus	50 % ± 20 %
Välisõhu rõhk	Stabiilne keskkond (± 10 hPa)
Võrgupinge	Nimipinge ± 5 %
Võrgusagedus	Nimisagedus ± 1 %
Vibratsioon	Puudub/väheoluline
Patarei/aku pinge	Patarei/aku nimipinge

—

Allpool on esitatud miinimumnõuded nimitöötingimustes katsetamiseks. Kohaldub maksimaalselt lubatav mõõtehälve, mis on kindlaks määratud nimitöötingimuste jaoks (vt punkt 4.6).

Ümbritseva õhu temperatuur (IEC 60068-2–1, IEC 60068-2–2, IEC 60068-3–1)	Alates +5 °C (katsetaseme indeks 2 vastavalt OIML D11-le) (või väiksem, kui tootja on nii ette näinud) kuni +40 °C (katsetaseme indeks 1 vastavalt OIML D11-le) (või suurem, kui tootja on nii ette näinud). Kui tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi kriitilised sisetemperatuurid jäävad väljapoole nõutud vahemikku, ei näita mõõtevahend mõõdetud väärtust ja annab hoiatuse.
Suhteline õhuniiskus (IEC 60068-2–78, IEC 60068-3–4, IEC 60068-2–30)	Kuni 85 %, kondenseerumata (katsetaseme indeks 1 vastavalt OIML D11-le) (kui seda kasutatakse siseruumis) Kuni 95 %, kondenseerumisega (kui seda kasutatakse väliskeskkonnas)
Välisõhu rõhk	860...1 060 hPa
Võrgupinge (IEC 61000–2–1, IEC 61000-4–1)	–15...+10 % nimipingest (katsetaseme indeks 1 OIML D11 järgi)
Võrgusagedus (IEC 61000–2–1, IEC 61000-2–2, IEC 61000-4–1)	±2 % nimisagedusest (katsetaseme indeks 1 vastavalt OIML D11-le)
Maanteesõiduki aku pinge (ISO 16750-2)	12 V aku: 9...16 V; 24 V aku: 16...32 V
Sisemise patarei/aku pinge	Tootja määratud madalpinge kuni konkreetset tüüpi uue või täielikult laetud patarei/aku pingeni

4.14. Häiringud

Olulisi rikkeid, mis on määratletud häiringutega seoses maksimaalselt lubatava mõõtehälbe jaoks (vt punkt 4.6), ei tohi esineda või need tuleb avastada ja neile kontrollifunktsioonidega reageerida, järgides järgmisi häiringutega seotud miinimumnõudeid.

Mehaaniline löök (IEC 60068-2–31)	Käeshoitav: 1 kukkumine 1 m kõrguselt kummalegi alumisele servale Ratastel: 1 kukkumine 25 mm kõrguselt kummalegi alumisele servale (katsetaseme indeks 1 vastavalt OIML D11-le)
Vibratsioon (ainult käeshoitavad mõõtevahendid) (IEC 60068-2–47, IEC 60068-2–64, IEC 60068-3–8)	10...150 Hz; 1,6 ms – 2, 0,05 m2s – 3, –3 dB/oktaav (katsetaseme indeks 1 OIML D11 järgi)
Vahelduvvooluvõrgu pingelohud, lühikesed katkestused ja langused (IEC 61000-4–11, IEC 61000-6–1, IEC 61000-6–2)	0,5 tsüklit – vähenemine 0 %-ni 1 tsükkel – vähenemine 0 %-ni 25/30() tsüklit – vähenemine 70 %-ni 250/300() tsüklit – vähenemine 0 %-ni (*) Sagedusel 50/60 Hz (katsetaseme indeks 1 vastavalt OIML D11-le)
Kiirelt mööduvad häiringud vahelduvvooluvõrgus (IEC 61000-4–4)	Amplituud 2 kV Kordumissagedus 5 kHz (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Kiirelt mööduvad häiringud signaal-, andme- ja juhtahelates (IEC 61000-4–4)	Amplituud 1 kV Kordumissagedus 5 kHz (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Pingemuhud vahelduvvooluvõrgu juhtmetes (IEC 61000-4–5)	Liinilt liinile 1,0 kV Liinilt maanduseni 2,0 kV (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Pingemuhud signaal-, andme- ja juhtahelates (IEC 61000-4–5)	Liinilt liinile 1,0 kV Liinilt maanduseni 2,0 kV (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Elektrostaatiline lahendus (IEC 61000-4–2)	6 kV kontaktlahendus 8 kV õhulahendus (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Radiatsiooni-, raadiosageduslikud, elektromagnetväljad (IEC 61000-4–3, IEC 61000-4–20)	80 (26) MHz kuni 6 GHz, 10 V/m (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le) Katsetatava seadme puhul on alumine sageduspiir 26 MHz, ilma juhtmestikuta.
Juhtivuslikud raadiosagedusväljad (IEC 61000-4–6)	0,15...80 MHz, 10 V (elektromagnetväli) (katsetaseme indeks 3 vastavalt OIML D11-le)
Magnetväljade tugevus (IEC 61000-4–8)	Pidev 100 A/m Lühike kestus 1 000 A/m 1 sekundi jooksul (katsetaseme indeks 5 vastavalt OIML D11-le)
Maanteesõiduki akuga käitatavate seadmete puhul:
Elektriliste kiirelt mööduvate häiringute liikumine toiteliinides	Impulsid 2a, 2b, 3a, 3b, katsetase IV (ISO 7637-2)
Elektriliste kiirelt mööduvate häiringute liikumine muudes kui toiteliinides	Impulsid a ja b, katsetase IV (ISO 7637-3)
Koormuse avariiline vähendamine	Katse B (ISO 16750-2)

5. TEHNILISED NÕUDED

5.1. Ehitus

Mõõtevahend peab vastama järgmistele spetsifikaatidele.

—	Kõik osad väljalasketorust kuni tahkete osakeste andurini, mis puutuvad kokku lahjendamata ja lahjendatud heitgaasiga, on valmistatud korrosioonikindlast materjalist ega mõjuta gaasiproovi koostist. Gaasisondi materjal peab vastu heitgaasi temperatuurile.

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend hõlmab häid tahkete osakeste proovi võtmise tavasid, millega minimeeritakse tahkete osakeste kadu.

—

Gaasisond on konstrueeritud nii, et seda saab sõiduki väljalasketorusse sisestada vähemalt 0,2 m ulatuses (põhjendatud erandite korral vähemalt 0,05 m ulatuses) ning kinnitusseadis hoiab seda kindlalt paigal olenemata sisestamissügavusest, väljalasketoru kujust, suurusest ja toru seina paksusest. Gaasisondi konstruktsioon hõlbustab proovide võtmist selle sisselaskeava juures nii, et see väljalasketoru seina vastu ei puutu.

—

Mõõtevahend kas sisaldab seadist, mis takistab vee kondenseerumist proovivõtu- ja mõõtekomponentides, või andurit, mis annab kondenseerumishäire ja keelab mõõtetulemuse näitamise. Mõni näide seadistest või tehnikatest, mis võivad ära hoida vee kondenseerumist, on proovivõtutoru kuumutamine või ümbritseva õhuga lahjendamine gaasisondi lähedal.

—	Kui mõõtetehnika tõttu on vaja justeerimise kontrollialust, on seadmel olemas lihtne võimalus sellise proovi saamiseks (näiteks proovivõtu-/justeerimis-/taatlemisport).

—	Kui tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend sisaldab lahjendusseadist, jääb lahjendustegur mõõtmise ajal konstantseks.

—

Heitgaasi edastav seadis on paigaldatud nii, et selle vibratsioon ei mõjuta mõõtmist. Kasutaja saab selle mõõtevahendi teistest komponentidest eraldi sisse ja välja lülitada. Ent kui see on välja lülitatud, ei saa mõõtmisi teha. Enne heitgaase edastava seadise väljalülitamist, tuleks gaasikäitlussüsteem ümbritseva õhuga automaatselt läbi puhuda.

—

Mõõtevahendil on seadis, mis näitab, millal gaasi voolukiirus on väiksem kui minimaalne nõutav voolukiirus ja tuvastamisel ületataks kas kosteaega või maksimaalselt lubatavat mõõtehälvet kontrolltöötingimustes (vt punkt 4.f). Peale selle on osakeste anduril vastavalt kasutatavale tehnoloogiale ka temperatuuri-, voolu-, pinge- või muud asjakohased andurid, mis jälgivad tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi tööks vajalikke kriitilisi parameetreid, et tulemus jääks käesolevates suunistes määratletud maksimaalselt lubatava mõõtehälbe piiresse.

—	Proovi katseks ettevalmistamise seadis (asjakohasel juhul) peab olema nii õhukindel, et lahjendusõhk ei mõjutaks mõõtetulemusi rohkem kui 5 000 1/cm3.

—

Mõõtevahendil võib olla liides, mis võimaldab ühendada mõne perifeerse või muu seadme, kui selline seade, muud ühendatud seadmed või liideses toimuvad häiringud ei mõjuta mõõtevahendi metroloogilisi funktsioone ega nende mõõtmisandmeid. Liidese kaudu täidetavad või algatatud funktsioonid vastavad asjakohastele nõuetele ja tingimustele. Kui seade on ühendatud andmeprinteri või välise andmesalvestusseadmega, siis toimub andmete edastamine seadmest printerisse nii, et tulemusi ei saa võltsida. Dokumenti ei ole võimalik välja printida või mõõtmisandmeid välisesse seadmesse salvestada (õiguslikel eesmärkidel), kui mõõtevahendi kontrollifunktsioonid tuvastavad oluline ekse või rikke. Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi liides vastab OIML D 11 ja OIML D 31 nõuetele.

—	Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi andmeesitussagedus on vähemalt 1 Hz.

—	Mõõtevahend on projekteeritud vastavalt heale inseneritavale, et kogu katse vältel oleks tagatud stabiilne osakeste loendamise tõhusus.

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend või seade koos asjakohase tarkvaraga võimaldab logida aega punktis 7 kirjeldatud mõõtmisprotseduuri kohaselt ning esitab selle kohaselt ka mõõtmisandmed ja katsetulemuse.

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend või seade koos vastava tarkvaraga suunab kasutajat läbima punktis 7 kirjeldatud mõõtmisetapid.

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend või seade koos asjaomase tarkvaraga võib ka loendada mõõtmisrežiimis läbitud töötundide arvu.

5.2. Nõuded korrektse toimimise tagamiseks

—	Kui ühe või mitme häiringu avastamiseks kasutatakse automaatseid enesekontrollifunktsioone, peaks olema võimalik kontrollida nende toimimise korrektsust.

—	Mõõtevahendit kontrollib automaatne kontrollifunktsioon, mis töötab nii, et enne mõõtmistulemuse kuvamist või printimist kontrollitakse kõigi justeerimiste ja kõigi muude kontrollifunktsiooni parameetrite väärtuste või oleku korrektsust (st kas need on lubatud piirides).

—

Mõõtevahend sisaldab järgmisi kontrolle:

(1)

tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend jälgib automaatselt ja pidevalt asjakohaseid parameetreid, millel on oluline mõju kasutatavale mõõtepõhimõttele (nt proovi maht, anduri temperatuur). Lubamatute kõrvalekallete korral ei kuvata mõõdetud väärtust. Kui tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend vajab töövedelikku, ei ole mõõtmine võimalik, kui selle tase ei ole piisav;

(2)	mälukatse, mille käigus kontrollitakse selgelt tarkvara ja kõige olulisemate koostude funktsioone (automaatselt pärast iga sisselülitamist, seejärel hiljemalt pärast iga uue päeva saabumist);

(3)	puhta õhu või lekkekatse konkreetse maksimaalse lekke tuvastamiseks (vähemalt iga enesekontrolli puhul, soovitatav enne igat mõõtmist). Kui mõõdetud väärtus on üle 5 000 1/cm3, ei võimalda mõõteriist kasutajal mõõtmist jätkata;

(4)	kui mõõtepõhimõte seda nõuab, nullimine HEPA filtriga tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi sisselaskeava juures (vähemalt igas enesekontrollis, soovitatav enne iga mõõtmist).

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend võib mõõta ümbritsevat õhku või tahkete osakeste suurt arvulist kontsentratsiooni enne puhta õhu või lekkekatset, milles mõõtevahend tuvastab rohkem osakesi kui eelnevalt kindlaks määratud tahkete osakeste arvuline kontsentratsioon.

—	(Pool)automaatse justeerimisfunktsiooniga mõõtevahend võimaldab kasutajal mõõta alles pärast korrektset justeerimist.

—	Poolautomaatse justeerimisfunktsiooniga mõõtevahend ei luba kasutajal mõõta, kui vaja on justeerida.

—	Nii automaatse kui ka poolautomaatse justeerimisfunktsiooni jaoks võib ette näha teavituse justeerimise vajalikkusest.

—

Mõõtevahendi kõigil sellistel osadel, mis ei ole muul viisil oluliselt kaitstud toimingute eest, mis võivad mõjutada mõõtevahendi täpsust või terviklust, on toimivad sulgurid. Eelkõige käib see järgmise kohta: a) justeerimisfunktsioon, b) tarkvara terviklus (vt ka OIML D 31 tavaline riskitase või WELMEC 7.2 riskiklassi C nõuded).

—	Õiguslikult olulise tarkvara nimi on selgelt arusaadav. See kuvatakse või trükitakse: a) käsu peale või b) töötamise ajal või c) käivitamisel, kui mõõtevahendit saab sisse ja välja lülitada. Kohaldatakse kõiki asjakohaseid OIML D 31 tavapärase riskitaseme või WELMEC 7.2 riskiklassi C sätteid.

—	Tarkvara on kaitstud selliselt, et on olemas tõendid kõigi sekkumiste kohta (nt tarkvarauuendused, parameetrite muutused). Kohaldatakse kõiki asjakohaseid OIML D 31 tavapärase riskitaseme või WELMEC 7.2 riskiklassi C sätteid.

—	Mõõtevahendi metroloogilisi omadusi ei tohi lubamatult mõjutada selle ühendamisega teise seadmega, mõne ühendatud seadme funktsiooniga või mõõtevahendiga suhtleva kaugseadmega (direktiivi 2014/32/EL I lisa).

—

Patarei- või akutoitega mõõtevahend töötab õigesti kindlaksmääratud tüüpi uu(t)e või täielikult laetud akuga/patareidega ning jätkab nõuetekohast toimimist ega näita väärtusi, kui pinge on tootja poolt kindlaksmääratud väärtusest madalam. Maanteesõidukite akude konkreetsed pingepiirid on ette nähtud nimitöötingimustes (vt punkt 4.13).

6. METROLOOGILISE KONTROLLI MEHHANISMID

Metroloogiliste nõuete täitmist kontrollitakse kolmes eri etapis:

—	tüübihindamisel

—	esmataatlusel

—	korduvtaatlusel

6.1. Tüübihindamine

Punktis 4 määratletud metroloogilistele nõuetele ja punktis 5 määratletud tehnilistele nõuetele vastavust kontrollitakse vähemalt ühel tehnoülevaatusel kasutataval tahkete osakeste arvu mõõtevahendil, mis on konkreetse mõõtevahendi tüübi esindaja. Katseid teeb riiklik metroloogiainstituut.

6.2. Esmataatlus

Iga tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi puhul teeb esmataatluse seadme tootja või tema valitud teavitatud asutus.

Esmataatlus hõlmab lineaarsuskatset polüdisperssete osakestega, mille suurusjaotus on monomodaalne, GMD 70 ± 20 nm ja GSD kuni 2,1. Lineaarsust kontrollitakse viie tahkete osakeste kontrollprooviga. Kohaldatakse maksimaalselt kontrolltöötingimustel lubatavat mõõtehälvet (vt punkt 4.6). Viie tahkete osakeste arvu kontrollproovi kontsentratsioon peab olema 1/5 tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnormist kuni kahekordse piirnormini (kaasa arvatud, ±10 %) ning sisaldama ka piirnormi (± 10 %).

Kontrollsüsteem peab koosnema jälgitavast osakeste loendurist, mille loendustõhusus 23 nm juures on 0,5 või suurem või mis vastab punkti 4.7 nõuetele. Tahkete osakeste loenduriga võib olla kaasas jälgitav lahjendi. Terve kontrollsüsteemi laiendmääramatus on alla 12,5 %, kuid eelistatavalt väiksem kui üks kolmandik maksimaalselt lubatavast mõõtehälbest või sellega võrdne.

Esmataatlusel kasutatav aine peab olema termiliselt stabiilne ja tahmalaadne. Kasutada võib ka muid aineid (nt soolaosakesi).

Kogu esmataatluseks kasutatavat varustust (tahkete osakeste generaator, tahkete osakeste arvu mõõtevahend ja kontrollsüsteem) kontrollib vastutav riiklik metroloogiainstituut (eelistatavalt tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi tüübihindamise ajal) ning määratakse kindlaks ka instituudi tüübihindamiskatse varustuse korrektsioonitegur. Varustuse korrektsiooniteguri puhul võetakse arvesse tüübihindamise ja esmataatluse katsete erinevusi, mis tulenevad näiteks osakeste laadist ja suuruse jaotusest ning kontrollmõõtevahendite erinevusest. Varustuse korrektsioonitegur peaks olema konstantne eespool nimetatud kontsentratsioonivahemikus (variatsioonikordaja alla 10 %) ja soovitatavalt vahemikus 0,65...1,5. Kui kontrollsüsteem või tahkete osakeste generaator muutub, teeb vastutav riiklik metroloogiainstituut esmataatluse uuesti.

Esmataatluse lineaarsusnõuded on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

Kontrollimiskoht	Kontrollmõõte-vahend	Katse-kontsentratsioonide miinimumarv	Maksimaalselt lubatav mõõtehälve
Tootja või tema valitud teavitatud asutus	Jälgitav osakeste loendur (soovi korral jälgitava lahjendiga)	5	Kontrolltöötingimused (vt punkt 4.6)

Esmataatluse käigus tehtavad lisakatsed:

—	visuaalne kontroll, et teha kindlaks vastavus kinnitatud mõõtevahendi tüübile;

—	toitepinge ja -sageduse kontroll kasutuskohas, et teha kindlaks vastavus mõõtevahendi märgisel esitatud spetsifikaatidele;

—	puhta õhu või lekkekatse (nagu kirjeldatud kasutusjuhendis);

—	nulltaseme katse (nagu kirjeldatud punktis 4.9), kui see erineb puhta õhu või lekkekontrollist;

—	väikese gaasivoolu kontroll, piirates gaasisondile suunatud gaasivoolu;

—	kosteaja kontroll.

Soovi korral võib teha suure tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni, loendamistõhususe ja korduvuse katsed.

6.3. Korduvtaatlus

Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi täpsust tuleks korduvtaadelda selle tootja ettenähtud sagedusega, aga mitte hiljem kui ühe aasta möödumisel viimasest taatlemisest. Korduvtaatlus on katse, mis tehakse kolmes erinevas kontsentratsioonis monomodaalse suurusjaotusega polüdisperssete osakestega, mille GMD on 70 ± 20 nm ja GSD kuni 2,1. Kohaldatakse nimitöötingimustel maksimaalselt lubatavat mõõtehälvet. Katses kasutatud kontsentratsioonid on üks viiendik tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnormist, piirnorm ja piirnormist kaks korda suurem kontsentratsioon (kontsentratsioonid 20 % piires).

Korduvtaatluse võib teha kas i) tootja või tema valitud teavitatud asutuse ruumides või ii) tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi kasutuskohas.

Kui korduvtaatlus tehakse tootja või tema valitud teavitatud asutuse ruumides, kasutades esmataatluseks sama heakskiidetud varustust, kohaldatakse sama varustuse korrektsioonitegurit.

Kui korduvtaatlus tehakse tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi kasutuskohas, koosneb kaasaskantav varustus kaasaskantavast tahkete osakeste generaatorist ja kaasaskantavast kontrollsüsteemist (jälgitav osakeste loendur ja soovi korral ka jälgitav lahjendi).

Kaasaskantava osakeste generaatori tekitatud osakeste suurusjaotus peab vastama punktis 6.2 määratletud GMD-le ja GSD-le kokku vähemalt kolme tunni jooksul kolmel eri päeval samadel tingimustel, mida kasutatakse kohapeal. Katset tuleb korrata vähemalt kord aastas.

Kaasaskantav kontrollsüsteem peab vastama samadele nõuetele kui kontrollsüsteemid, mida kasutatakse esmataatluse lineaarsuse katsetes (vt punkt 6.2), kuid selle laiendmääramatus peab jääma nimitöötingimustel alla 20 %, kuid eelistatavalt väiksemaks kui üks kolmandik maksimaalselt lubatavast mõõtehälbest või sellega võrdseks.

Kogu korduvtaatluseks kasutatavat kaasaskantavat varustust (tahkete osakeste generaator, tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend ja kontrollsüsteem) katsetab vastutav riiklik metroloogiainstituut, kus määratakse kindlaks ka seal tüübikatsetustel kasutatava varustuse korrektsioonitegur. Varustuse korrektsiooniteguri puhul võetakse arvesse tüübihindamise ja korduvtaatluse katsete erinevusi, mis tulenevad näiteks osakeste laadist ja suuruse jaotusest ning kontrollmõõtevahendite erinevusest. Varustuse korrektsioonitegur peaks olema konstantne korduvtaatluse kontsentratsioonivahemikus (variatsioonikordaja alla 10 %) ja soovitatavalt vahemikus 0,65...1,5. Kui kaasaskantav kontrollsüsteem või kaasaskantav osakeste generaator muutub, on nõutav uus riikliku metroloogiainstituudi tüübikinnitus.

Korduvtaatluse lineaarsusnõuded on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

Kontrollimiskoht	Kontrollmõõtevahend	Katse-kontsentratsioonide miinimumarv	Maksimaalselt lubatav mõõtehälve
Tootja või teavitatud asutuse rajatised või väli	Jälgitav osakeste loendur (soovi korral jälgitava lahjendiga)	3	Nimitöötingimused (vt punkt 4.6):

Korduvtaatluse käigus tehtavad lisakatsed:

—	visuaalne kontroll, et teha kindlaks eelmise taatluse kehtivus ning kõigi nõutavate templite, pitserite ja dokumentide olemasolu;

—	puhta õhu või lekkekatse (nagu kirjeldatud kasutusjuhendis);

—	nulltaseme katse (nagu kirjeldatud punktis 4.9), kui see erineb puhta õhu või lekkekontrollist;

—	väikese gaasivoolu kontroll, piirates gaasisondile suunatud gaasivoolu;

—	kosteaja kontroll;

—	suure tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni katse (mittekohustuslik).

7. MÕÕTMISPROTSEDUUR

Tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni katse tuleb teha punktis 1 kirjeldatud sõidukitega ja sellega määratakse kindlaks paigal seisva sõiduki tekitatavate tahkete osakeste arv kuupsentimeetri heitgaasi kohta, kui mootor töötab tühikäigul väikeste pööretega. Katset ei tehta sõiduki tahkete osakeste filtri regenereerimise ajal.

Sõiduki ettevalmistamine

Katse alguses peab sõiduk olema:

—	soe, st mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema > 60 °C, eelistatavalt > 70 °C;

—

ette valmistatud, töötades madalate pööretega tühikäigul ja/või paigal seistes või sõites kiirendades kuni 2 000 pöördeni minutis. Ettevalmistamine toimub selleks, et hiljutine regenereerimine ei mõjutaks diislikütuse tahkete osakeste filtri tõhusust. Ettevalmistamisaeg on ajavahemik, mil mootor on sisse lülitatud, sealhulgas katse-eelsed etapid (nt stabiliseerimisetapp). Soovitatav katseks ettevalmistamise aeg on kokku 300 s.

Kiirkatse on võimalik ka siis, kui mootori jahutusvedeliku temperatuur on < 60 °C. Kui sõiduk katset edukalt ei läbi, korratakse seda ning sõiduki mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja ettevalmistamise nõuded peavad olema täidetud.

Tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendi ettevalmistamine

—	Tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend peab olema sisse lülitatud olekus vähemalt tootja määratud soojendamisaja jooksul.

—	Punktis 5 määratletud mõõtevahendi enesekontrolliga jälgitakse seadme nõuetekohast toimimist töötamise ajal ja antakse rikke korral hoiatus või teade.

Enne iga katset kontrollitakse proovivõtusüsteemi seisundit, sealhulgas kontrollitakse, ega proovivõtuvoolik või gaasisond pole kahjustada saanud.

Katse käik

—

Enne mõõtmise algust registreeritakse järgmised andmed:

a)	sõiduki registreerimisnumber,

b)	sõiduki valmistajatehase tähis,

c)	tüübikinnitusega heitetase (Euro-heitgaasiklass).

—	Osakeste loenduri tarkvara juhib kasutajat katse käiku järgides automaatselt.

—	Gaasisond sisestatakse väljalaskesüsteemi väljalaskeavasse vähemalt 0,20 m sügavusele. Põhjendatud erandite korral, kui proovi võtmine sellises sügavuses ei ole võimalik, sisestatakse gaasisond vähemalt 0,05 m. Gaasisond ei tohi puudutada väljalasketoru seinu.

—

Kui väljalaskesüsteemil on rohkem kui üks väljalaskeava, tehakse katse kõigile neile ja kõigi katsete puhul järgitakse vastavat tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnormi. Sel juhul loetakse sõiduki tekitatavate tahkete osakeste arvuliseks kontsentratsiooniks selle ava tahkete osakeste arvulist kontsentratsiooni, kus see oli kõige suurem.

—

Sõiduk töötab tühikäigul väikestele pööretel. Kui sõiduki mootor ei ole paigal seistes sisse lülitatud, deaktiveerib katse käitaja käivitamis-seiskamissüsteemi. Hübriidsõidukite ja pistikhübriidide puhul peab soojamootor olema sisse lülitatud (nt hübriidi kliimaseadme sisselülitamisega või pistikhübriidi aku laadimisrežiimi valimisega).

—

Pärast gaasisondi sisestamist väljalasketorusse läbitakse tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu katses järgmised etapid.

a)	Vähemalt 15-minutiline stabiliseerimisperiood, mil mootor töötab tühikäigu pöörlemissagedusel. (Mittekohustuslik) enne stabiliseerumisperioodi tehakse 2–3 kiirendamist kuni 2 000 pöördeni minutis.

Pärast stabiliseerimisperioodi mõõdetakse tahkete osakeste arvulist kontsentratsiooni. Katse kestus on vähemalt 15 sekundit (mõõtmise kogukestus). Katsetulemuseks on mõõtmisaja keskmine tahkete osakeste arvuline kontsentratsioon. Kui mõõdetud tahkete osakeste arvuline kontsentratsioon on tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnormist üle kahe korra suurem, võib mõõtmise 15 sekundi pärast lõpetada ja katse tulemus esitatakse siis.

Pärast katse lõppu teatab (ja salvestab või prindib) tehnoülevaatusel kasutatav tahkete osakeste arvu mõõtevahend sõiduki keskmise tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni ja teate „PASS“ [edukalt läbitud] või „FAIL“ [läbikukkumine].

—	Kui katsetulemus on väiksem kui tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnorm või sellega võrdne, edastab mõõtevahend teate „PASS“ ja katse loetakse edukalt läbituks.

—	Kui katsetulemus on suurem kui tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirnorm, edastab mõõtevahend teate „FAIL“ ja sõiduk loetakse läbikukkunuks.

8. TEHNOÜLEVAATUSE TAHKETE OSAKESTE ARVU PIIRNORM

Sõidukid, mis peavad läbima punktis 1 kirjeldatud tahkete osakeste arvulise kontsentratsiooni katse, ei tohiks ületada osakeste arvu piirnormi 250 000 (1/cm3), kui neid on katsetatud käesolevates suunistes sätestatud nõuetele vastava tehnoülevaatusel kasutatava tahkete osakeste arvu mõõtevahendiga, järgides punktis 7 kirjeldatud mõõtmiskorda.

Käesolevaid suuniseid võib kohaldada ühe tehnoülevaatuse tahkete osakeste arvu piirmäära suhtes alates 250 000 (1/cm3) kuni 1 000 000 (1/cm3).

9. ALLIKATE LOETELU

ISO standardid

ISO 16750-2 Ed. 4.0 (2012). Road vehicles – Environmental conditions and testing for electrical and electronic equipment – Part 2: Electrical loads [Maanteesõidukid. Keskkonnatingimused ning elektri- ja elektroonikaseadmete katsetamine. Osa 2. Elektrilised koormused]

ISO 7637-2 (2011). Road vehicles – electrical disturbance from conducting and coupling – Part 2: Electrical transient conduction along supply lines only [Maanteesõidukid. Juhtimisest ja ühendustest tulenevad elektrilised häiringud. Osa 2. Kiirelt mööduv elektri juhtimise häiring vaid toiteliinides]

ISO 7637-3 (2007). Road vehicles – electrical disturbance from conducting and coupling – Part 3: Passenger cars and light commercial vehicles with nominal 12 V supply voltage and commercial vehicles with 24 V supply voltage – Electrical transient transmission by capacitive and inductive coupling via lines other than supply lines [Maanteesõidukid. Juhtimisest ja ühendustest tulenevad elektrilised häiringud. Osa 3. 12 V nimitoitepingega sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid ning 24 V toitepingega tarbesõidukid. Elektriliste kiirelt mööduvate häiringute ülekanne mahtuvusliku ja induktiivühenduse kaudu muudes kui toiteliinides]

IEC standardid

IEC 60068-2–1 Ed. 6.0 (2007-03). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 1: Test A: Cold [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 1. Katse A. Külm]

IEC 60068-2–2 Ed. 5.0 (2007-07). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 1: Test B: Dry heat [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 1. Katse B. Kuiv kuumus]

IEC 60068-3–1 Ed. 2.0 (2011-08). Environmental testing – Part 3: Supporting documentation and guidance – Section 1: Cold and dry heat tests [Keskkonnakatsed. Osa 3. Tõendavad dokumendid ja suunised. Jagu 1. Külma ja kuiva kuumuse katsed]

IEC 60068-2–78 Ed. 2.0 (2012-10). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 78: Test cab: Damp heat, steady state [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 78. Katsekabiin. Niiske soojus, statsionaarne olek]

IEC 60068-2–30 Ed. 3.0 (2005-08). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 30: Test Db: Damp heat, cyclic (12 + 12 hour cycle) [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 30. Katse Db. Niiske kuumus, tsükliline (12 + 12-tunnine tsükkel)]

IEC 60068-3–4 Ed. 1.0 (2001-08). Environmental testing – Part 3: Supporting documentation and guidance – Section 4: Damp heat tests [Keskkonnakatsed. Osa 3. Tõendavad dokumendid ja suunised. Jagu 4. Niiske kuumuse katsed]

IEC 61000-2–1 Ed. 1.0 (1990-05). Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment – Section 1: Description of the environment – Electromagnetic environment for low-frequency conducted disturbances and signalling in public power supply systems [Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 2. Keskkond. Jagu 1. Keskkonna kirjeldus. Elektromagnetiline keskkond juhtivuslike madalsageduslike häiringute jaoks ja signaalimine üldkasutatavates elektritoitesüsteemides]

IEC 61000-4–1 Ed. 3.0 (2006-10). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 1: Overview of IEC 61000-4 series [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 1. IEC 61000-4 seeria ülevaade]

IEC 61000-2–2 Ed. 1.0 (1990-05). Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment – Section 2: Compatibility levels for low-frequency conducted disturbances and signalling in public low-voltage power supply systems [Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 2. Keskkond. Jagu 2. Avalike madalpinge elektritoitesüsteemide madalsageduslike juhtivuslike häiringute ja signaalimisega seotud ühilduvuse tasemed]

IEC 60068-2–31 Ed. 2.0 (2008-05). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 31: Test Ec: Rough handling shocks, primarily for equipment-type specimens [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 31. Katse Ec. Hooletul ümberkäimisel tekkinud põrutused, peamiselt seadmete puhul]

IEC 60068-2–47 Ed. 3.0 (2005-4). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 47: Mounting of specimens for vibration, impact and similar dynamic tests [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 47. Katseesemete paigaldamine vibratsiooni-, löögi- ja muude sarnaste dünaamiliste katsete jaoks]

IEC 60068-2–64 Ed. 2.0 (2008-04). Environmental testing – Part 2: Test methods – Section 64: Test Fh: Vibration, broad-band random and guidance [Keskkonnakatsed. Osa 2. Katsemeetodid. Jagu 64. Katse Fh. Vibratsioon, suure amplituudiga juhuslik vibratsioon ja suunised]

IEC 60068-3–4 Ed. 1.0 (2003-08). Environmental testing – Part 3: Supporting documentation and guidance – Section 8: Selecting amongst vibration tests [Keskkonnakatsed. Osa 3. Tõendavad dokumendid ja suunised. Jagu 8. Vibratsioonikatsete hulgast valimine]

IEC 61000-4–11 Ed. 2.0 (2004-03). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 11: Voltage dips, short interruptions and voltage variations immunity tests [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 11. Pingelanguse, lühikeste katkestuste ja pingemuutustega seotud häiringukindluskatsed]

IEC 61000-6–1 Ed. 2.0 (2005-3). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 6: Generic standards – Section 1: Immunity for residential, commercial and light-industrial environments [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6. Üldnormid. Jagu 1. Häiringukindlus eluruumides, kaubandus- ja kergtööstuskeskkondades]

IEC 61000-6–2 Ed. 2.0 (2005-01). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 6: Generic standards – Section 2: Immunity for industrial environments [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6. Üldnormid. Jagu 2. Häiringukindlus tööstuskeskkondades]

IEC 61000-4–4 Ed. 3.0 (2012-04). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 4: Electrical fast transient/burst immunity test [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 4. Kiirelt mööduvate häiringute/impulssidega seotud häiringukindluse katse]

IEC 61000-4–5 Ed. 2.0 (2005-11) Correction 1 on Ed. 2.0 (2009-10). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 5: Surge immunity test [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 5. Pingmuhukindluse katse]

IEC 61000-4–2 Ed. 2.0 (2008-12). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 2: Electrostatic discharge immunity test [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 2. Elektrostaatilise lahenduse kindluse katse]

IEC 61000-4–3 Ed. 3.2 (2010-04). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 3: Radiated, radio-frequency, electromagnetic field immunity test [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 3. Kiirguvate, raadiosageduslike ja elektromagnetvälja häiringute kindluse katse]

IEC 61000-4–20 Ed. 2.0 (2010-08). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 20: Emission and immunity testing in transverse electromagnetic (TEM) waveguides [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 20. Häiringute tekitamise ja häiringukindluse katsed põiki elektromagnetiliste lainejuhtmete puhul]

IEC 61000-4–6 Ed. 4.0 (2013-10). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 6: Immunity to conducted disturbances, induced by radio-frequency fields [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 6. Raadiosagedusväljadest põhjustatud juhtivuslike häiringute kindlus]

IEC 61000-4–8 Ed. 2.0 (2009-09). Basic EMC publication - Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing measurement techniques – Section 8: Power frequency magnetic field immunity test [Elektromagnetilise ühilduvuse põhiväljaanne Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4. Mõõtmistehnikate katsetamine. Jagu 8. Võrgusageduse magnetvälja häiringukindluse katse]

Euroopa standardid

EN 1822-1:2019-10. Particulate air filters (EPA, HEPA and ULPA) – Part 1: Classification, performance testing, marking [Tahkete osakeste õhufiltrid (EPA, HEPA ja ULPA). Osa 1. Klassifitseerimine, toimivuse katsetamine, märgistamine]

OIMLi väljaanded

OIML R 99–1 & 2 (2008). Instruments for measuring vehicle exhaust emissions [Sõiduki heitgaaside mõõtmise seadmed]

OIML V 2–200 (2012). International Vocabulary of Metrology – Basic and General Concepts and Associated Terms (VIM) [Rahvusvaheline metroloogiasõnavara. Põhi- ja üldmõisted ning nendega seotud terminid (VIM)]

OIML D 11 (2013). General requirements for measuring instruments – Environmental conditions [Mõõtevahendite üldnõuded. Keskkonnatingimused]

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 90

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 28. märts 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/685, 27. märts 2023, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	1
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/686, 24. märts 2023, millega jäetakse andmata liidu luba üksiku biotsiidi Insecticide Textile Contact jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2023) 1853 all)	42
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/687, 24. märts 2023, milles käsitletakse biotsiidi Biobor JF turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks Madalmaade taristu- ja veemajandusministeeriumi poolt võetud meetme kehtivuse pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (teatavaks tehtud numbri C(2023) 1865 all)	44
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2023/688, 20. märts 2023, tahkete osakeste arvu mõõtmise kohta survesüütemootoriga sõidukite korralisel tehnoülevaatusel	46

	Parandused
*	Nõukogu 24. veebruari 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/419 (millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu) artiklit 8a) parandus ( ELT L 61, 27.2.2023 )	65
*	Nõukogu 24. veebruari 2023. aasta otsuse (ÜVJP) 2023/421 (millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu) parandus ( ELT L 61, 27.2.2023 )	66


	(1) EMPs kohaldatav tekst