Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Artikkel 2

Liidu õiguste kasutamine

Artikkel 3

Komiteemenetlus

Artikkel 4

Teave

Artikkel 5

Seos muude liidu õiguse sätetega

Käesolevat määrust kohaldatakse olenemata muudest ELi toimimise lepingu alusel vastu võetud liidu õiguse sätetest, millel on sama reguleerimisese.

Kui komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastased aruanded kaubandus- ja koostöölepingu rakendamise ja kohaldamise kohta, sisaldab see ka ülevaadet kaebustest, mis on saadud seoses kaubandus- ja koostöölepinguga ning selliste kaebuste järelmeetmetest ja käesoleva määruse artikli 2 kohaselt vastu võetud meetmetest.

Artikkel 6

Läbivaatamine

Hiljemalt 12. aprilliks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades sellele, kui see on kohane, asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1

Käesolevaga antakse liidu nimel luba allkirjastada Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Mayotte’i vetele („leping“), eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (5).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingu liidu nimel allkirjastama.

Artikkel 3

Kuni lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast (6).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

a)	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et edendada kalavarude kaitse ja kestliku kasutamise eesmärgil liidu vetes kestlikku kalapüüki ning arendada Mayotte’i kalandussektorit;

b)	Seišellide kalalaevade juurdepääsu tingimusi liidu vetele vastavalt lisas esitatud määratlusele ning

c)

liidu vetes toimuva püügitegevuse majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, et tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste täitmine; kalavarude kaitse ja kestliku kasutamise ning püügitegevuse korraldamise meetmeid, et tagada nende tõhusus, ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva lepingu kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a)	„Seišellide ametiasutus“ – kalanduse eest vastutav ministeerium;

b)	„Seišellide laev“ – Seišellidel registreeritud ja Seišellide lipu all sõitev kalalaev;

c)	„liidu ametiasutus“ – Euroopa Komisjon;

d)	„liidu veed“ – liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvad Mayotte’i veed;

e)	„ühiskomitee“ – liidu ja Seišellide esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 8;

f)	„säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

g)	„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

h)	„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

i)	„kalapüügiluba“ – kehtiv õigus püüda kala vastavalt käesoleva lepingu kohaselt välja antud kalapüügiloa tingimustele;

j)	„abilaev“ – Seišellide laev, mis abistab kalalaeva;

k)	„ümberlaadimine“ – sama tähendusega kui India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) kontekstis.

Artikkel 3

Põhimõtted ja eesmärgid

Artikkel 4

Statistika- ja teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

Käesoleva lepingu kehtimisajal teevad liit ja Seišellid koostööd, et jälgida kalavarude seisundit liidu vetes ja toetada IOTC hindamistegevust.

Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet ning teevad koostööd asjakohaste teaduskohtumiste raames, mis võivad osutuda vajalikuks elusressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

Tuginedes IOTC parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral meetmeid kalavarude kestliku majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Seišellide laevade juurdepääs liidu vete kalavarudele

Liit kohustub eraldama Seišellide laevadele kalapüügivõimalused, et neil oleks juurdepääs liidu vetele ning nad saaksid tegeleda kalapüügiga vastavalt käesolevale lepingule ja selle lisale.

Liidu ametiasutus annab Seišellide laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt.

Seišellid tagavad, et nende laevad järgivad käesolevat lepingut, kalandust reguleerivaid liidu õigusakte ja asjakohaseid Prantsusmaa õigusakte.

Lepinguosalised tagavad kõnealuste tingimuste ja korra nõuetekohase täitmise asjaomaste pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 6

Kalapüügiload

Artikkel 7

Hõlmatud liigid

Kalapüügiluba antakse ainult pika rändega liikide (ÜRO mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetletud liigid) sihtpüügiks, v.a sugukondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad liigid ning järgmised liigid: Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharhinus falciformis, Carcharhinus longimanus.

Artikkel 8

Ühiskomitee

Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. See täidab järgmisi ülesandeid:

a)	käesoleva lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine;

b)	vajalike sidemete loomine, et arutada vastastikust huvi pakkuvaid kalandusküsimusi, sealhulgas analüüsida püügiandmete statistikat;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste ümberhindamine, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ja laevaomanike loatasude muutmine;

e)	vajaduse korral käesoleva lepingu ja selle lisa tehniliste sätete läbivaatamine;

f)	muude ülesannete täitmine, mille lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kindlaks määrata.

Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi liidus ja Seišellidel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Kiireloomuliste juhtude korral võib ühiskomitee teha otsuseid kirjavahetuse vormis.

Artikkel 9

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

Nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 8, võib ühiskomitee lisas osutatud kalapüügivõimalused ümber hinnata, kui IOTC soovitused ja resolutsioonid osutavad, et selline kohandamine aitab kaasa tuuni ja tuunilaadsete liikide kestlikule majandamisele India ookeanis.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu kohaldamise peatamine

Lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada,

a)	kui kalapüüki liidu vete kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole tingitud loodusnähtustest;

b)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva lepingu ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega tõsiseid ja lahendamata erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

c)	kui rikutakse käesoleva lepingu ja selle lisa sätteid;

d)	kui üks või teine lepinguosaline muudab oluliselt poliitilisi suunised, mis mõjutavad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid;

e)	kui tuvastatakse Cotonou lepingu artiklis 9 või asjakohases jätkulepingus sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumine.

Asjaomane lepinguosaline annab käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Pärast nimetatud teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda mõistliku aja jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist.

Artikkel 11

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada,

a)	kui olukord, mis ei ole tingitud loodusnähtustest ja väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistab kalapüüki liidu vetes;

b)	kui asjaomased varud on vähenenud, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad mõlemad pooled;

c)	kui Seišellide laevadele antud kalapüügivõimalusi kasutatakse vaid väheses ulatuses;

d)	kui kohustusi, mis on võetud seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu on tõsiselt rikutud;

e)	kui ilmneb muid asjaolusid, mis kujutavad endast käesoleva lepingu rikkumist ühe lepinguosalise poolt.

Lepinguosaline annab käesoleva lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel kõnealust tähtaega pikendada. Pärast sellist teatamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, et leida vaidlusele mõistliku aja jooksul rahumeelne lahendus.

Artikkel 12

Kohaldatav õigus

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

Artikkel 15

Vahekokkuvõte

Lepinguosalised võivad otsustada teha vahekokkuvõtte, et hinnata käesoleva lepingu toimimist ja tõhusust.

Artikkel 16

Kehtivuse lõppemise või lõpetamisega seotud kohustused

Käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel vastavalt artiklile 11 vastutavad Seišellide laevaomanikud jätkuvalt käesoleva lepingu sätete või liidu õigusaktide rikkumise eest, mis leidis aset enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist või lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 17

Kohaldamisperiood

Käesolevat lepingut kohaldatakse alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamisest teatatakse vastavalt artiklile 11.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele, (2) mis allkirjastati 20. mail 2014. aastal, tunnistatakse kehtetuks,

Artikkel 20

Jõustumine

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

SEIŠELLIDE LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED MAYOTTE’I VETES

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Üldised kohustused

Seišellide laevad, kellele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba, täidavad liidu ühise kalanduspoliitika sätetes määratletud kaitse- ja kontrollimeetmeid, muid liidu vetes kalastustegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva lepingu sätteid.

Kalapüügipiirkond

a)	Liidu ametiasutus edastab Seišellidele selle kalapüügipiirkonna geograafilised koordinaadid, kus Seišellide laevad võivad kalastada enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

b)

Seišellide laevadel on keelatud tuuni ja tuunilaadsete liikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 meremiili kaugusele Mayotte’i saare rannikust. Kalapüügipiirkonnas tuleb arvesse võtta, et kogu Mayotte’i majandusvöönd on merekaitseala, mille eesmärk on aidata kaasa Mayotte’i merekeskkonna elurikkuse säilimisele ja toetada kohaliku kalandussektori arengut kooskõlas merekaitseala loomist käsitlevate õigusaktidega (Décret 2010–71 du 18 janvier 2010 portant création du parc naturel marin de Mayotte) ja sellest tulenevate majandamismeetmetega.

c)	Igast kalapüügipiirkonnaga seotud muudatusest teatatakse Seišellide ametiasutusele enne selle jõustumist.

Töötingimused

Kalurite tööhõivet reguleeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsiooniga (muudetud 2022. aastal) ja asjakohaste ILO konventsioonidega, sealhulgas tuleb tagada ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine ning välistada tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimine ning sunniviisilise ja lapstööjõu kasutamine, samuti tuleb kalalaeva pardal tagada ohutu ja tervislik töökeskkond ning inimväärsed töö- ja elutingimused.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Käesoleva lepingu artikli 5 alusel antakse kalapüügivõimalused kaheksale tuunipüügiseinerile. Abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ja kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste resolutsioonidega.

Seišellide laevad püüavad liidu vetes kala üksnes juhul, kui neil on käesoleva lepingu artiklis 6 ja käesolevas lisas sätestatud tingimuste kohaselt välja antud kalapüügiluba.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. JAGU

Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

Kalapüügiluba kehtib ühe kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Esialgse loa kehtivusaja alguskuupäevaks määratakse kuupäev, mil alustatakse käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

Kalapüügiloa saamise tingimused

Seišellide laev saab taotleda käesoleva lepingu alusel kalapüügiluba, kui:

—	tal on Seišellide antud luba tegeleda käesoleva lepingu kohase kalapüügiga;

—	ta on kantud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja, mille on koostatud India Ookeani Tuunikomisjon;

—	ükski piirkondlik kalandusorganisatsioon ei ole teda kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

—	ta on täitnud oma varasemast tegevusest Mayotte’i majandusvööndis tulenevad kohustused ja tasunud kohaldatava ettemakse, nagu on ette nähtud käesolevas lisas.

Kalapüügiloa taotluse vorm

Kõiki kalapüügiluba taotlevaid Seišellide laevu esindab Mayotte’il asuv esindaja või sellise esindaja puudumisel, Seišellidel asuv esindaja. Kõnealuse esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud kalapüügiloa taotluses.

Seišellide ametiasutus esitab liidu ametiasutusele kalapüügiloa taotluse Seišellide iga laeva kohta, mis soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 45 kalendripäeva enne püügitegevuse eeldatavat alguskuupäeva.

Taotlusele lisatakse järgmine teave:

—	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

—	hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis; muu dokument või tõend, mida nõutakse käesoleva lepingu kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

Kõik maksed, mis on seotud kalapüügilubade ja saagiga, makstakse pangakontole liidus, mille andmed esitab liidu ametiasutus enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist. Pangaülekannetega seotud kulud kannab laevaomanik või tema esindaja.

Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud. Loatasud sisaldavad kõiki tegevusväliseid tasusid.

Kalapüügiloa väljaandmine

Seišellide laevade kalapüügiload antakse laevaomanikele või nende esindajatele välja 30 päeva jooksul pärast kõikide punktis 3 osutatud dokumentide esitamist liidu ametiasutusele. Liidu ametiasutus võtab vastu otsuse, mis sisaldab kalapüügiloaga laevade nimekirja ja saadab kalapüügilubade koopia Seišellide ametiasutusele.

Kalapüügiloaga Seišellide laeva pardal peab olema kalapüügiluba või esimeses lõigus nimetatud otsuse koopia.

Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele Seišellide laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Seišellide taotlusel võib Seišellide laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele Seišellide laevale täiendava loatasuta.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil liidu ametiasutus selle välja annab. Seišellide ametiasutust teavitatakse muudatusest ja talle saadetakse uue loa koopia.

2. JAGU

Abilaevad

Liidu ametiasutus lubab abilaevadel, kellel on vastav luba, abistada Seišellide laevu, kellel on kalapüügiluba. Abilaevad peavad sõitma Seišellide lipu all ega tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks.

Abilaevadega seotud aruandlusnõuded peavad vastama IOTC nõuetele ja muudele asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele.

Seišellide lipu all sõitvate abilaevade suhtes kohaldatakse kalapüügilubade taotlemise ja edasiandmise menetlust, mida on kirjeldatud 1. jaos, abilaevade suhtes kohaldatavates piires.

3. JAGU

Kalapüügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

Laevaomanike makstavate tasude arvutamisel lähtutakse baasmäärast 135 eurot püütud tonni eest.

Seišellide laevaomanikud tasuvad aastase loatasu ettemakse liidu ametiasutuse poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

Tuunipüügiseinerid

13 500 eurot laeva kohta, mis vastab 100 tonnile Mayotte’i kalapüügipiirkonnas püütud tuunile ja tuunilaadsete liikidele;

Abilaevad

5 000 eurot laeva kohta.

Tasude aastaaruanne

Seišellid esitavad liidu ametiasutustele püügiandmed Mayotte’i kalapüügipiirkonna kohta vastavalt IV peatüki 1. jao sätetele. Selle teabe põhjal koostab liidu ametiasutus eelmise kalendriaasta eest tasumisele kuuluvate tasude aruande.

Seišellide ametiasutuse esitatud püügiaruannete põhjal koostatud tasude arvestus saadetakse Seišellide ametiasutusele enne järgmise aasta 30. aprilli. Seišellide ametiasutus edastab vastava tasude arvestuse laevaomanikele tasumiseks, tasu arvestatakse saagi selle osa eest, mis ületab 100 tonni kala laeva kohta. Kui lõpparuande kohaselt on summa lõikes 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikele.

Kui liidu ja Seišellide ametiasutuse esitatud andmestike vahel on lahknevusi, on Seišellidel 60 päeva aega saadud andmed vaidlustada ja esitada liidu ametiasutusele alternatiivne püügiaruanne, millele on lisatud tõendavad dokumendid, nagu püügipäeviku andmed, inspekteerimisaruanded ja teadusandmed.

Liidu ametiasutus teatab kõikidest lahknevustest elektroonilise laevaettekannete süsteemi elektroonilises püügipäevikus esitatud andmete, laevade püügipäevikute ja vaatlusandmete või muu teabe vahel. Sellisel juhul uurib Seišellide ametiasutus lahknevusi ja ajakohastab vajaduse korral andmeid.

Lepinguosalised lahendavad lahkarvamused ühe kuu jooksul, et koostada lõplik tasude aruanne.

Laevaomanikud teevad vastavad maksed 30 päeva jooksul pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on tasude lõplikus arvestuses kokku leppinud, ning Seišellide ametiasutus saadab liidu ametiasutusele maksetõendi.

IV PEATÜKK

SEIRE

1. JAGU

Püügiaruanded

Kuni mõlemad lepinguosalised ei ole võtnud kasutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi, teatavad kõik Seišellide laevad, kellel on lubatud käesoleva lepingu alusel liidu vetes kala püüda, iga päev liidu ametiasutusele püütud kogustest järgmisel viisil:

Seišellide laevad, millel on lubatud liidu vetes kala püüda, täidavad iga liidu vetes tehtud püügireisi kohta iga päev IOTC resolutsioonidele vastava püügiaruande vormi. Liidu vetes viibides esitavad Seišellide laevad liidu ja Seišellide ametiasutustele nõutud teabe elektrooniliselt iga kolme päeva järel 4. liitega ette nähtud vormis. Kõik kõnealuse vormi muudatused kinnitab ühiskomitee.

Püügiaruanne tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm täidetakse loetavalt ja sellele kirjutab alla laeva kapten või tema esindaja ning püügiaruande vormil registreeritud ja edastatud andmete õigsuse eest vastutab kapten.

Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei täideta, võib liidu ametiasutus peatada asjaomase Seišellide laeva kalapüügiloa kuni puuduva püügiaruande saamiseni ja karistada laevaomanikku vastavalt asjakohastele kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele. Korduva rikkumise korral võib liidu ametiasutus keelduda kalapüügiloa uuendamisest. Liidu ametiasutus teavitab Seišellide ametiasutust viivitamata kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

Seišellid esitavad liidu ametiasutusele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Neid andmeid käsitatakse ajutistena.

Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem on täielikult töökorras, esitab Seišellide ametiasutus nõutavad andmed, kasutades XML-vormingus vormi ja järgides 3. liites esitatud suuniseid. Kuni elektroonilise laevaettekannete süsteemi paigaldamiseni kasutatakse 4. liites esitatud asjakohast vormi.

2. JAGU

Elektrooniline laevaettekannete süsteem

Kui mõlemad lepinguosalised on elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS – Electronic Reporting System) kasutusele võtnud, esitavad Seišellide laevad püügideklaratsioonid järgmiselt:

—	käesoleva lepingu raames kalapüügiga tegeleva Seišellide laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud ERSi;

—	Seišellide laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil Mayotte’i kalapüügipiirkonda siseneda.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Elektroonilist püügipäevikut peetakse kooskõlas IOTC asjaomaste resolutsioonidega.

Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise eluskaalu.

Kui Mayotte’i kalapüügipiirkonnas viibiv Seišellide laev kala ei püüa, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

Kapten tagab, et elektroonilise püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt Seišellide püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

—	kalalaeva pardatähis ja nimi;

—	iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

—	asjaomane geograafiline piirkond (laius- ja pikkuskraad), kus saak püüti;

—	püügi kuupäev ja kellaaeg;

—	sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

—	püügivahendi tüüp ning vajaduse korral tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

—	püütud hinnanguline kalakogus kilogrammides iga pardal hoitava liigi kaupa, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

—	vette tagasi lastud hinnanguline kalakogus kilogrammides liikide kaupa, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arvuna.

Seišellide ametiasutus tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab neid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt 36 kuu jooksul.

Seišellide, liidu ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutused tagavad, et neil on ERSi andmete automaatseks vahetamiseks vajalikud IT-seadmed ja tarkvara. ERSi andmete vahetamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardvormis vahetamiseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue kuu jooksul.

Liikmesriigi püügiseirekeskus, kes vastutab käesoleva lepinguga ette nähtud järelevalvetegevuse eest, on Prantsusmaa püügiseirekeskus.

Seišellide püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse Prantsusmaa püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva kalapüügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

Seišellide püügiseirekeskus edastab Prantsusmaa püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata Seišellide laevadelt saadud ajakriitilised ERSi teated (COE, COX, PNO).

Seišellide laevade igapäevased püügitegevuse aruanded tehakse Seišellide püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilist kiiredastuskanalit (DEH – Data Exchange Highway), mida haldab liidu ametiasutus.

Liidu ja Seišellide ametiasutused määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktpunktina. Nad edastavad üksteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed.

ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 3. liites.

Liidu ametiasutus töötleb iga Seišellide laeva püügiandmeid konfidentsiaalsel ja turvalisel viisil.

Tehniliste probleemide või ERSi rikete korral tuleb püügiaruanded esitada 1. jao kohaselt.

3. JAGU

Väljapüütud kogustest teatamine: liidu vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Seišellide laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

—	ajavahemik laeva liidu vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel

—	või ajavahemik liidu vetesse sisenemise ja Mayotte’i sadamasse sisenemise vahel.

Seišellide laevad teatavad liidu ametiasutusele vähemalt kuus tundi ette oma kavatsusest siseneda liidu vetesse või sealt lahkuda.

Sisenemisest või lahkumisest teatamisel edastavad Seišellide laevad ka oma asukoha (laius- ja pikkuskraad) teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi koguse ja liigid. Kõnealused teated edastatakse 4. liites esitatud vormi kohaselt, e-posti teel või ERSi kaudu kasutades liidu ametiasutuse esitatud kontaktandmeid.

Kui Seišellide laev püüab kala ilma liidu ametiasutust eelnevalt teavitamata, on tegemist õigusrikkumisega. Sellise Seišellide laeva suhtes kohaldatakse VIII peatükis osutatud karistusi.

4. JAGU

Ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse liidu õigusaktidega ettenähtud täitemeetmeid. Saaki võib ümber laadida üksnes Mayotte’i sadamas.

Kui ümberlaadimine toimub Mayotte’i sadamas, edastab Seišellide laevaomanik või tema esindaja Prantsusmaa pädevale asutusele ja samal ajal Mayotte’i sadama valdajale vähemalt 48 tundi ette järgmise teabe:

—	ümberlaadimissadam või ala, kus seda tehakse;

—	lossiva laeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

—	asjakohasel juhul vastuvõtva laeva või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

—	vajaduse korral hoidla andmed;

—	ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

—	võimaluse korral laeva järgmine sihtkoht;

—	ümberlaaditav kogus kilogrammides liikide kaupa;

—	toote esitusviis.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena liidu vetest, nagu on määratud kindlaks 3. jao punktis 1. Seišellide laevad peavad esitama oma püügiaruanded liidu ametiasutusele ja püügiaruannete koopiad Mayotte’i sadamakäitajale hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

5. JAGU

Laevaseiresüsteem (VMS)

Käesoleva lepingu alusel loa saanud Seišellide laevad varustatakse satelliitseireseadme ja/või laevaseireseadmega vastavalt liidu õigusaktidele ning nad kasutavad laevaseiresüsteemi vastavalt 5. liitele. Enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist võivad lepinguosalised kokku leppida, et edastavad laevaseiresüsteemi andmed FLUXi kaudu UN/CEFACTi vormingus.

Seišellide laeva pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat satelliitside- ja/või seireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Kooskõlas 5. liitega teatavad Seišellide laevad oma asukoha automaatselt ja pidevalt vähemalt kord tunnis Seišellide püügiseirekeskusele.

Asukohateadete turvaline edastamine Seišellidelt

Seišellide püügiseirekeskus saadab asjaomaste Seišellide laevade asukohateated automaatselt Prantsusmaa püügiseirekeskusele HTTPS-ühenduse kaudu. Prantsusmaa ja Seišellide püügiseirekeskused vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis kõnealuste aadresside muutumisega.

Prantsusmaa püügiseirekeskus teavitab viivitamata Seišellide püügiseirekeskust kõikidest katkestustest kalapüügiloaga Seišellide laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mayotte’i kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

Teabevahetussüsteemi tõrked

Prantsusmaa püügiseirekeskus tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses Seišellide püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Seišellide püügiseirekeskust viivitamata kõikidest riketest asukohateate saatmisel ja vastuvõtmisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse.

Kui Prantsusmaa püügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte Seišellide, Prantsusmaa või liidu ametiasutuse järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Andmed, mida Prantsusmaa ei ole saanud, esitatakse niipea, kui probleem on lahendatud. Kuni probleemi lahendamiseni edastab Seišellide püügiseirekeskus iga 24 tunni järel Prantsusmaa püügiseirekeskusele e-posti teel saadud asukohateated ajavahemike kohta, mil tema laevad viibisid liidu vetes. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Seišellide ja Prantsusmaa püügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tavapärast püügitegevust. Eelkõige ei kohelda laeva selliste häirete tuvastamisel eeskirjade rikkujana.

Seišellide laeva asukoha määramise seadmes avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumise korral kohaldatakse karistusi, mis on ette nähtud liidu, Prantsusmaa ja Seišellide asjakohaste õigusaktidega.

Asukohateadete intervalli muutmine

Prantsusmaa püügiseirekeskus võib rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada Seišellide püügiseirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidu ja Seišellide ametiasutustele, ning millega palutakse vähendada Seišellide laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks 30 minutile. Prantsusmaa püügiseirekeskus saadab kõnealused tõendavad dokumendid Seišellide püügiseirekeskusele ning liidu ja Seišellide ametiasutustele. Seišellide püügiseirekeskus saadab Prantsusmaa püügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Kindlaksmääratud uurimisperioodi lõpus teavitab Prantsusmaa püügiseirekeskus Seišellide püügiseirekeskust ning liidu ja Seišellide ametiasutusi mis tahes vajalikest järelmeetmetest.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas IOTC resolutsioonis ning liidu ja Seišellide asjaomastes õigus- ja haldusnormides sätestatud kohustusi, sealhulgas kasutada elektroonilisi vaatlussüsteeme. Elektrooniliste vaatlussüsteemide kasutusele võtmisel tuleb siiski arvesse võtta tegelikku mõju laevastikele ja näha ette üleminekuks vajalik aeg.

Määratud laevad ja vaatlejad

Seišellide laevad, millel on lepingu alusel lubatud Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda, võtavad liidu ametiasutuse taotluse korral riikliku või piirkondliku vaatlusprogrammi raames allpool sätestatud tingimustel pardale ühe vaatleja. Lisavaatlejate pardale võtmist arutatakse iga juhtumi puhul eraldi.

Liidu ametiasutus koostab nimekirja Seišellide laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning nimekirja määratud vaatlejatest, võttes arvesse laevade tehnilisi võimalusi ja turvanõuetest tulenevaid võimalikke ruumipiiranguid. Nimekirja ajakohastatakse ja see edastatakse Seišellide ametiasutusele kohe pärast koostamist ning pärast iga ajakohastamist.

Liidu ametiasutus teatab määratud vaatleja nime Seišellide laeva omanikule või tema esindajale hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalevõtmise kavandatavat kuupäeva.

Pardalevõtmise tingimused

Liidu või liikmesriigi ametiasutus määrab kindlaks vaatleja pardaloleku aja, mis üldreeglina ei ole pikem, kui tema kohustuste täitmiseks vajalik aeg. Piirkondliku vaatlusprogrammi raames võib vaatleja jääda pardale pikemaks ajaks, kui selles on vastastikku kokku lepitud.

Liidu ametiasutus teavitab Seišellide laeva omanikku või esindajat vaatleja pardal viibimise ajast samal ajal, kui ta annab teada määratud vaatleja nime.

Pärast määratud vaatleja nime teatamist lepivad laevaomanik ja liidu või liikmesriigi ametiasutus kokku vaatleja pardalevõtmise tingimused.

Asjaomased Seišellide laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui Seišellide laev, mille pardal on liidu ametiasutuse määratud vaatleja, lahkub liidu vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire ja turvaline naasmine liitu laevaomaniku kulul, välja arvatud juhul, kui vaatleja jääb Seišellide laeva pardale oma ülesannete täitmiseks mõne muu lepingu või vaatlusprogrammi raames.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kuue tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse Seišellide laevaomanik vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Seišellide laevaomanik tagab omal kulul vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda.

Vaatlejate palga ja kohaldatavad maksud tasub Prantsusmaa pädev asutus.

Vaatleja ülesanded

Vaatleja jälgib laevade püügitegevust ja teeb teaduslikel eesmärkidel ülestähendusi, eelkõige järgmise kohta:

—	siht- ja kaaspüügina püütud kalade ning juhupüügina püütud mereimetajate, kilpkonnade ja merelindude liigid, kogus, suurus ja seisund;

—	meetodid, mille abil kala püütakse, ning püügipiirkonnad ja -sügavus;

—	püügitoimingutega tegelevate Seišellide laevade asukoht ja kasutatud püügivahendid;

—	püügipäevikusse kantud püügiandmed Seišellide kalapüügipiirkonna kohta, sealhulgas kaaspüügi protsent ja hinnanguline tagasiheide;

—	kalade töötlemine, transport, ümberlaadimine, pardal hoidmine või kõrvaldamine (vajaduse korral).

Vaatleja peab liidu või liikmesriigi ametiasutusega korrapärast teabevahetust, kasutades Seišellide laeva pardal olevaid sidevahendeid.

Lisaks võib vaatleja täita muid ülesandeid, näiteks:

—	võtta teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

—	jälgida püügitegevuse mõju kalavarudele ja keskkonnale;

—	koguda teavet mereimetajatega kokku puutudes (fotod, laeva asukoht, isendite arv ja käitumine jne).

Seišellide laeva kapten tagab vaatleja pardal viibimise jooksul tema ohutuse ja heaolu.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab vaatlejale juurdepääsu kõigile kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejal täita oma ülesandeid.

Vaatleja ülesanded

Pardal olles peab vaatleja:

—	võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks et tema Seišellide laeva pardale tulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks püügitoiminguid;

—	kandma hoolt pardal oleva varustuse ja seadmete eest;

—	tagama kõigi Seišellide laeva ja selle tegevusega seotud andmete ja dokumentide ning kogutud teabe konfidentsiaalsuse.

Pardal viibimise lõppedes ja enne Seišellide laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle liidu ametiasutusele ja saadab koopia 15 päeva jooksul Seišellide ametiasutusele. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Aruande üks koopia antakse enne Seišellide laevalt lahkumist kaptenile.

VI PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Kalapüügiluba omavate Seišellide laevade suhtes Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed on esitatud 2. liites olevas teabelehes.

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti järgivad Seišellide laevad kõiki IOTC resolutsioone ning liidu ja Prantsusmaa asjakohaste õigusaktide sätteid, ning tegutsevad kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Seišellide laevad püüavad kala ainult viisil, mis ei häiri kohalikku rannapüüki.

IOTC resolutsioonide kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöös, et vähendada kaitsealuste liikide, eelkõige merikilpkonnade, mereimetajate, merelindude ja korallriffidel elutsevate kalade juhupüüki. Sel eesmärgil kohaldavad Seišellide laevad tehnilisi meetmeid, mille abil parandada püügivahendite selektiivsust ja vähendada sihtgruppi mittekuuluvate liikide juhupüüki.

Haide, merikilpkonnade või muude sihtgruppi mittekuuluvate liikide kinnijäämise vähendamiseks on Seišellide laevade peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja materjal selline, mis aitab vältida neisse takerdumist. Selleks et vähendada peibutuspüügivahendite mõju ökosüsteemile ja sünteetiliste mereprügi kogust, kasutavad Seišellide laevad peibutuspüügivahendites looduslikke või biolagunevaid materjale ning võtavad need püügivahendid Mayotte’i vetest välja, kui nendest saavad mittetoimivad peibutuspüügivahendid.

Keskkonnajuhtimise toetamiseks maksavad laevaomanikud iga brutoregistertonni kohta tasu 2,25 eurot meetmete jaoks, mis aitavad kaitsta Mayotte’i vete elurikkust ning tagada mereökosüsteemide seire ja säilimise. Ühiskomiteele antakse korrapäraselt aru kõnealuste vahendite kasutamise kohta.

VII PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTEERIMINE

Kontroll ja inspekteerimine toimub kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, eelkõige nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1224/2009, (1) millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

Inspekteerimine merel ja sadamas

Kalapüügiluba omavaid Seišellide laevu inspekteerivad Mayotte’i vetes või Mayotte’i sadamas liidu või liikmesriikide ametiasutuste inspektorid, kelle õigus kalanduskontrolle teha on selgesti tuvastatav.

Liidu vetes kala püüdvate Seišellide laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalapüüki.

Kontrollimenetluse ohutuks toimimiseks peaks pardaleminek toimuma nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul oleks võimalik tuvastada, et tegemist on asjaomaste ülesannete täitmiseks volitatud ametiisikutega, ilma et see piiraks liidu õigusaktide sätete kohaldamist.

Volitatud inspektorid jäävad Seišellide laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

Liidu või Prantsusmaa ametiasutused võivad Seišellide või nende määratud asutuse taotlusel lubada Seišellide inspektoritel osaleda Seišellide laevade tegevuse inspekteerimisel vaatlejatena või teha ühiskontrolle, sealhulgas ümberlaadimise ajal. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu, Prantsusmaa ja Seišellide õigusaktide sätteid kontrollide läbiviimise kohta.

Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja märkuste tegemiseks, kui neid on. Kapteni allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Seišellide laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Liidu ametiasutus teavitab Seišellide ametiasutust 24 tunni jooksul pärast inspekteerimise lõpetamist, annab teada avastatud rikkumisjuhtumistest ning saadab inspekteerimisaruande võimalikult kiiresti. Vajaduse korral saadetakse avastatud rikkumisjuhtumit käsitleva dokumendi koopia Seišellide ametiasutusele hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast volitatud inspektori naasmist sadamasse.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, on liidu ametiasutusel õigus peatada nõudeid rikkuva Seišellide laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Seišellide ametiasutust.

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad Seišellide laevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Mayotte’i vetes, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata liidu ametiasutusele.

Liidu või Prantsusmaa ametiasutused edastavad Seišellide ametiasutusele kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded Seišellide laevade kohta, mille tegevuses Mayotte’i vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VIII PEATÜKK

TÄITMISE TAGAMINE

Karistused

Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, mere elusressursside kaitse ja majandamise meetmete või liidu ja Prantsusmaa õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Seišellide laevade suhtes liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud sanktsioone.

Seišellide ametiasutusele teatatakse viivitamata igast sanktsioonist ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või tühistamine, võivad Seišellid peatatud või tühistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud teise Seišellide laevaomaniku laeva suhtes.

Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

ELi ametiasutus teatab Seišellide ametiasutusele viivitamata igast käesoleva lepingu alusel kala püüdva Seišellide laeva arestimisest või kinnipidamisest ning edastavad 48 tunni jooksul kontrolliaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

Arestimise või kinnipidamise korral järgitakse liidu ja Prantsusmaa õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Seišellide ametiasutuste nõupidamine.

Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

Arestimise või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Selline menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas liidu ja Prantsusmaa õigusaktidega.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse sanktsioonid kindlaks vastavalt liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud menetlustele. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

Seišellide laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtumenetluse lõppemist.

Seišellide ametiasutust teavitatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

---

(1)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Liited

1. liide

Kalapüügiloa taotlemisel nõutav teave

I —   TAOTLEJA

Taotleja nimi:

Omaniku nimi:

Omaniku aadress:

Tootjaorganisatsiooni nimi:

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress:

Laevaomaniku esindaja telefoninumber:

Laevaomaniku esindaja e-posti aadress:

Kapteni nimi:

Kapteni kodakondsus:

Kapteni e-posti aadress:

II —   LAEVA TUNNUSANDMED

1.

Laeva nimi:

2.

Lipuriik: Registreerimissadam: Raadiokutsung (IRCS): MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: IMO nr: IOTC nr:

3.

Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA): Varasem lipuriik (vajaduse korral):

4.

Ehituskoht: Kuupäev (PP/KK/AAAA):

5.

Raadiokutsungi sagedus (HF, VHF) Satelliittelefoni number:

III —   LAEVA TEHNILISED ANDMED

1. Laeva üldlaius (meetrites): … Kogumahutavus: …
2. Kerematerjal	Teras ☐	Puit ☐	Polüester ☐	Muu ☐
3. Mootori tüüp Mootori võimsus (HJ): Mootori tootja:
4. Maksimaalne meeskonnaliikmete arv:
5. Saagi säilitusviis laeva pardal:	Jää ☐	Jahutatud ☐	Segatüüpi ☐	Külmutatud ☐
6. Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides: Kalatrümmide arv: Kalatrümmide mahutavus (m3):
7. Laeva tüüp:	☐ Tuunipüügiseiner	☐ Abilaev (*)
8. Laevaseiresüsteemi tootja: Laevaseiresüsteemi mudel: Laevaseiresüsteemi seerianumber: Laevaseiresüsteemi tarkvara versioon: Laevaseiresüsteemi satelliidioperaator (MCSP):

IV —   PÜÜGITEGEVUS

1.

Lubatud püügivahendid:

2.

Sihtliigid: ______________________________________________________________________________________

3.

Kalapüügiluba taotletakse ajavahemikuks alates/kuni (PP/KK/AAAA): Kuupäev: Taotleja nimi ja allkiri: (*) Taotlusele tuleb lisada nimekiri kalalaevadest, mida käesolev abilaev toetab. Nimekirjas tuleks esitada nimi ja piirkondliku kalandusorganisatsiooni number (India Ookeani Tuunikomisjon).

2. liide

Teabeleht Mayotte’i vetes kalapüügiga tegelevatele Seišellide laevadele

Kalapüügipiirkond:
Kaugemal kui 24 meremiili lähtejoonest.
Lubatud kategooriad:
Tuunipüügiseinerid: 8 Abilaevad: kooskõlas IOTC nõuetega
Tasud ja tonnaažid:
Hind tonni kohta	135 eurot
Iga-aastane ettemakse	13 500  eurot, mis vastab 100 tonnile
Tasu püütud lisatonni eest	135 eurot
Abilaeva loatasu:	5 000  eurot laeva kohta aastas.
Keskkonnajuhtimise ja mere ökosüsteemide jälgimise toetus:	2,25 eurot brutoregistertonni kohta aastas

3. liide

Elektroonilise laevaettekannete süsteemi kasutusele võtmine

Üldsätted

Iga Seišellide laev peab olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (edaspidi „ERS“), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib kalapüügipiirkonnas, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa I peatüki punkti 2 kohaselt.

Kui Seišellide laev ei ole ERSiga varustatud või kui laeva pardal olev ERS ei tööta, ei ole laeval õigus püügitegevuseks liidu kalapüügipiirkonda siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele Seišellide püügiseirekeskusele, kes teeb nimetatud andmed automaatselt kättesaadavaks Prantsusmaa püügiseirekeskusele.

ERSi sõnumid

Liidu ning Seišellide ametiasutused määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna kõnealuste sätete rakendamisega seotud küsimustes. Liidu ja Seišellide ametiasutused edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

Seišellide laev edastab ERSi andmed Seišellidele, kes teeb need liidu ametiasutuse jaoks automaatselt kättesaadavaks.

Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

Seišellide püügiseirekeskus edastab Seišellide laeva kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Prantsusmaa püügiseirekeskusele.

Muud sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata kasutama vormingut UN/CEFACT; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata Prantsusmaa püügiseirekeskusele viimase nõudmisel ja samuti Seišellide püügiseirekeskusele.

Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

Prantsusmaa püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi kiirandmete kättesaamist automaatvastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Liidu taotluse alusel saadud andmete kättesaamise kohta ei esitata vastuvõtuteatist. Liit käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Elektroonilise edastussüsteemi rike

Seišellide ja Prantsusmaa püügiseirekeskused teavitavad üksteist viivitamata kõikidest sündmustest, mis võivad mõjutada ühe või mitme Seišelli laeva ERSi andmete edastamist, ning teavitavad sellest liidu ametiasutust.

Kui Prantsusmaa püügiseirekeskus ei saa Mayotte’i vetes viibivalt Seišellide laevalt edastatavaid andmeid, teatab ta sellest viivitamata Seišellide püügiseirekeskusele. Seišellide püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest Prantsusmaa püügiseirekeskust.

Kui rike on Seišellide laeva ja Seišellide püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab Seišellide püügiseirekeskus sellest viivitamata Seišellide laeva kaptenile või käitajale. Pärast sellise teate saamist edastab Seišellide laeva kapten puuduvad andmed asjakohaste sidevahendite abil Seišellide ametiasutustele iga päev hiljemalt kell 23.59.

Seišellide laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole Seišellide laeval enam lubatud Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda; ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Mayotte’i sadamasse. Seišellide laeval on lubatud pöörduda tagasi Mayotte’i kalapüügipiirkonda ainult pärast seda, kui Seišellide püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib taas nõuetekohaselt.

a)

Kui Prantsusmaa ametiasutus ei saa ERSi andmeid kätte Prantsusmaa või Seišellide ametiasutuste järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

b)

Seišellide püügiseirekeskus saadab Prantsusmaa püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille ta on laevalt pärast viimast edastamist saanud. Prantsusmaa püügiseirekeskuse taotluse korral võib sama protseduuri kasutada üle 24 tunni kestvate hooldustoimingute puhul, mis mõjutavad Seišellide ametiasutuse järelevalve all olevaid süsteeme. Sellisel juhul ei käsitata Seišellide laevu ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Seišellide püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse tema hallatavasse elektroonilisse andmebaasi, millele on osutatud IV peatüki 2. jao punktis 6.

Alternatiivsed sidevahendid

Prantsusmaa püügiseirekeskuse e-posti aadresse (cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr ja appd.dpma@agriculture.gouv.fr) kasutatakse ERSi/VMS-side rikke korral ja järgmistel juhtudel:

—	teated kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

—	teated ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

—	ERSi ja VMSi ajutised asendusteated rikete korral.

4. liide

Teabevahetuse aruandevorm

Sisenemisaruanne (COE (1))

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	COE
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tonni)
Muud (täpsustada)	(tonni)

Lahkumisaruanne (COX (2))

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	COX
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Väljumise koht	LT/LG
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tonni)
Muud (täpsustada)	(tonni)

Eelteade (PNO (3))

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	PNO
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sadama kood
Eeldatava saabumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tonni)
Muud (täpsustada)	(tonni)

Igapäevane püügiaruanne, kui laev viibib liidu kalapüügipiirkonnas (4)

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	FAR
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tonni)
Muud (täpsustada)	(tonni)
Püügikordade arv pärast eelmist aruannet

Aruanded edastatakse pädevale asutusele e-posti aadressil: cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr

appd.dpma@agriculture.gouv.fr

---

(1)  Saadetakse kuus (6) tundi enne liidu kalapüügipiirkonda sisenemist.

(2)  Saadetakse kuus tundi enne liidu kalapüügipiirkonnast lahkumist.

(3)  Saadetakse enne sadamasse saabumist.

(4)  Iga kolme päeva järel pärast liidu kalapüügipiirkonda sisenemist.

5. liide

Laevaseiresüsteem (VMS)

Laeva asukoha teated

Seišellide laeva esimene Mayotte’i kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mayotte’i kalapüügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI“.

Seišellide püügiseirekeskus tagab Seišellide laevade asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Seišellide püügiseirekeskus registreerib Seišellide laevade asukohateated turvaliselt ja säilitab neid kolm aastat.

Seišellide laeva andmete edastamine asukoha määramise seadme rikke korral.

Seišellide laeva kapten tagab, et laeva asukoha määramise seade on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt Seišellide püügiseirekeskusele.

Seišellide laeva asukoha määramise seadme rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja 30 päeva jooksul. Kui asukoha määramise seadet ei ole 30 päeva jooksul parandatud või asendatud, ei lubata Seišellide laeval enam Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Kui Mayotte’i püügipiirkonnas kala püüdva Seišellide laeva asukoha määramise seade on rikkis, peab laev edastama oma asukohateated Seišellide püügiseirekeskusele vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

VMSi sõnumite edastamine liidu ametiasutusele

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Andmed	Kood	Kohustuslik/vabatahtlik	Sisu
Teate algus	SR	M	Süsteemiandmed, mis märgivad teate algust
Saaja	AD	M	Teatega seotud andmed – saajariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	M	Teatega seotud andmed – saatjariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	M	Teatega seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Teate liik	TM	M	Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	M	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	M	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	M	Laeva andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides E/W DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	M	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	M	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Aeg	TI	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Kirje lõpp	ER	M	Süsteemiandmed, mis märgivad teate lõppu

NAF vormingus on andmeedastuse struktuur järgmine:

kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad teate algust.

iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest,

ühekordne kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 452/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (*1) artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud kolmanda riigi lennuettevõtjate jaoks, kes sooritavad ärilise lennutranspordi lende aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole, sh tingimused lubade väljaandmiseks, pikendamiseks, muutmiseks, peatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või neile piirangute kehtestamiseks ning lubade omanike õigused ja kohustused ning tingimused, mille korral tuleb ohutuse huvides lennutegevus keelata, seda piirata või seada sellele tingimused. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „lend“ – määratud lennuväljalt väljumine määratud sihtlennuvälja suunas; 2) „kolmanda riigi käitaja“ – ettevõtja, kelle puhul liikmesriik või amet ei täida käitajariigi funktsioone ja kohustusi. Artikkel 3 Load Kolmandate riikide käitajad võivad sooritada ärilise lennutranspordi lende aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole vaid juhul, kui nad täidavad käesoleva määruse 1. lisa nõudeid ja neil on ameti poolt käesoleva määruse 2. lisa kohaselt välja antud luba.“ (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1)."

2)	Määruse (EL) nr 452/2014 1. ja 2. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

1)

1. lisa muudetakse järgmiselt: a) I jagu muudetakse järgmiselt: i) punkt TCO.100 asendatakse järgmisega: „TCO.100 Kohaldamisala Käesoleva lisaga (edaspidi „TCO-osa“) kehtestatakse nõuded, mida peavad järgima kolmandate riikide käitajad, kes sooritavad ärilise lennutranspordi lende aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole.“; ii) punktid TCO.105 ja TCO.110 jäetakse välja; b) II jagu muudetakse järgmiselt: i) punkti TCO.200 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega: „a) Kolmanda riigi käitaja peab järgima: 1) rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades, eriti 1. lisas (Lennundusspetsialistide load), 2. lisas (Lennureeglid), 6. lisas (Õhusõidukite käitamine), vastavalt vajadusele, 8. lisas (Õhusõidukite lennukõlblikkus), 18. lisas (Ohtlikud kaubad) ja 19. lisas (Ohutusjuhtimine) sisalduvaid asjakohaseid standardeid; 2) ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 6 kohaselt esitatud kohaldatavaid ohutusettekirjutusi; 3) TCO-osa asjakohaseid nõudeid ning 4) määruse (EL) nr 923/2012 (*1) alusel kohaldatavaid nõudeid. b) Kolmanda riigi käitaja tagab, et aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole lendavat õhusõidukit käitatakse vastavalt: 1) ICAO 6. lisa kohasele kolmanda riigi käitaja lennuettevõtja sertifikaadile ja sellega seotud käitamistingimustele ning 2) käesoleva määruse kohaselt välja antud kolmanda riigi käitaja loale ning selles esitatud käitamistingimustes kindlaks määratud rakendusalale ja õigustele. c) Kolmanda riigi käitaja tagab, et aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole lendaval õhusõidukil on lennukõlblikkussertifikaat, mille on ICAO 8. lisa kohaselt välja andnud või kinnitanud: 1) registreerimisriik või 2) kolmanda riigi käitaja riik, tingimusel, et kolmanda riigi käitaja riik ja registreerimisriik on sõlminud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis kohase lepingu, millega kantakse üle vastutus õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise eest. (*1)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).“;" ii) punkti TCO.200 alapunkt e asendatakse järgmisega: „e) Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (*2) kohaldamist, peab kolmanda riigi käitaja ametit viivitamata teavitama ICAO 13. lisas esitatud määratlusele vastavast õnnetusest, milles osales asjaomase kolmanda riigi käitaja lennuettevõtja sertifikaadi alusel kasutatav õhusõiduk, kaasa arvatud sellised õhusõidukid, mis ei ole ette nähtud lendamiseks aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole. (*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).“;" iii) punkt TCO.205 asendatakse järgmisega: „TCO.205 Navigeerimis-, side- ja seireseadmed Kui kolmanda riigi käitaja õhusõidukid lendavad aluslepingute kohaldamisterritooriumi õhuruumis, peab kolmanda riigi käitaja õhusõiduk olema varustatud asjaomases õhuruumis nõutavate navigeerimis-, side- ja seireseadmetega ning neid seadmeid kasutama.“; iv) punkt TCO.215 asendatakse järgmisega: „TCO.215 Dokumentide, käsiraamatute ja andmete esitamine Ameti volitatud isiku või selle liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel, kus kolmanda riigi käitaja käitatav õhusõiduk on maandunud, esitab kõnealuse õhusõiduki kapten viivitamata kõik pardal olevad kohustuslikud dokumendid, käsiraamatud või andmed.“; c) III jagu muudetakse järgmiselt: i) punkt TCO.305 asendatakse järgmisega: „TCO.305 Lennud, mille kohta on esitatud ühekordne teade a) Erandina punkti TCO.300 alapunktist a võib kolmanda riigi käitaja ilma esmalt luba saamata teha aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole järgmisi lende: 1) lennud, mis tehakse avalikes huvides kiireloomulise vajaduse rahuldamiseks, näiteks humanitaarmissioonid ja katastroofiabi operatsioonid; 2) kiirabilennud, mis tehakse haigete või vigastatud patsientide transportimiseks tervishoiuasutuste vahel või patsiendile arstiabi osutamiseks. b) Alapunkti a sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui: 1) kolmanda riigi käitaja on teatanud ametile esimesest lennust enne selle kavandatud toimumiskuupäeva ameti kehtestatud vormis ja viisil; 2) kolmanda riigi käitaja suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohast tegevuskeeldu; 3) kolmanda riigi käitaja luba ei ole vastavalt 2. lisa punktile ART.235 peatatud ega kehtetuks tunnistatud; 4) kolmanda riigi käitaja loa taotlust ei ole vastavalt 2. lisa punkti ART.200 alapunkti e alapunktile 1 tagasi lükatud ning 5) kolmanda riigi käitaja taotleb punkti TCO.300 kohaselt luba 14 päeva jooksul pärast ameti teavitamist kooskõlas alapunkti b alapunktiga 1. c) Alapunktis a sätestatud teates kindlaks määratud lennu(d) võib teha kolmanda riigi käitaja nõutud aja jooksul, kuid maksimaalselt 12 järjestikuse nädala jooksul pärast teate esitamise kuupäeva või kuni amet on võtnud vastu ART-osa punkti ART.200 kohase otsuse taotluse kohta, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. d) Kolmanda riigi käitaja võib teate esitada ainult üks kord 24 kuu jooksul.“; ii) punkt TCO.310 asendatakse järgmisega: „TCO.310 Loaomaniku õigused Kolmanda riigi käitaja õigused on loetletud loal ja need ei ületa kolmanda riigi käitaja riigi antud õigusi.“; iii) punkt TCO.315 asendatakse järgmisega: „TCO.315 Muudatused a) Luba mõjutavaid mis tahes muudatusi, milles ei ole kokku lepitud 2. lisa punkti ART.210 alapunkti c alusel, saab teha pärast seda, kui amet on need eelnevalt heaks kiitnud. b) Kolmanda riigi käitaja peab esitama taotluse ametilt eelneva heakskiidu saamiseks vähemalt 30 päeva enne kavandatud muudatuse jõustumise kuupäeva. Kolmanda riigi käitaja esitab ametile punktis TCO.300 osutatud teabe sellises ulatuses, mis on asjaomase muudatuse puhul vajalik. Pärast muudatust käsitleva taotluse esitamist järgib kolmanda riigi käitaja ameti poolt 2. lisa punkti ART.225 alapunkti b kohaselt sätestatud tingimusi. c) Ametit teavitatakse enne muudatuse tegemist kõikidest muudatustest, mis 2. lisa punkti ART.210 alapunkti c kohaselt ei vaja eelnevat heakskiitu.“; iv) punkti TCO.320 alapunkti a alapunkt 6 asendatakse järgmisega: „6) kolmanda riigi käitaja suudab ameti nõudmisel põhjendada oma kavatsust jätkata kolmanda riigi käitaja loa alusel lennutegevust;“ v) punkti TCO.320 alapunktile a lisatakse alapunkt 7: „7) kolmanda riigi käitaja käitab oma kolmanda riigi käitaja loa alusel vähemalt üht õhusõidukit.“; vi) punkti TCO.320 alapunkt b asendatakse järgmisega: „b) Kui luba on kaotanud kehtivuse, hangib kolmanda riigi käitaja ametilt uue loa, enne kui ta alustab uuesti lennutegevust aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole. Kolmanda riigi käitaja taotleb uut luba ameti kehtestatud vormis ja viisil ning esitab kõik dokumendid, mis on vajalikud, et teha kindlaks, kas loa kehtetuks muutumise põhjused on kõrvaldatud ja kas kolmanda riigi käitaja järgib TCO-osa kohaseid loa hankimise nõudeid.“

2)

2. lisa muudetakse järgmiselt: a) I jagu muudetakse järgmiselt: 1) punkt ART.105 jäetakse välja; a) punkti ART.110 alapunkt b asendatakse järgmisega: „b) Amet teavitab liikmesriike viivitamata talle 1. lisa punkti TCO.305 kohaselt esitatud teadetest.“; b) punkti ART.115 alapunkti a alapunktid 5, 6 ja 7 asendatakse järgmisega: „5) rakendatud jõustamismeetmed, sh ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 kohaselt sisse nõutud trahvid; 6) ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 6 kohaselt kindlaks määratud parandusmeetmete rakendamine ning 7) paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 71.“; b) II jagu muudetakse järgmiselt: i) punkti ART.200 alapunkt b asendatakse järgmisega: „b) Amet viib esmase hindamise lõpule 30 päeva jooksul pärast kõigi 1. lisa punkti TCO.300 alapunktide c ja d kohaste vajalike dokumentide saamist. Kui esmase hindamise tulemusena on vajalik täiendav hindamine või auditeerimine, siis pikendatakse hindamisperioode vastavalt täiendava hindamise või auditeerimise kestuse võrra.“; ii) punkti ART.200 alapunkt d asendatakse järgmisega: „d) Kui kolmanda riigi käitaja ei esita 1. lisa punkti TCO.300 alapunktide c ja d kohast hindamiseks vajalikku teavet ameti kehtestatud aja jooksul, võib amet kuni asjaomase teabe esitamiseni peatada taotluse hindamise. Sel juhul teavitab amet oma otsusest kolmanda riigi käitajat.“; iii) punkti ART.200 alapunkti e alapunkt 1 asendatakse järgmisega: „1) lükkab taotluse tagasi, kui hindamise tulemus viitab sellele, et täiendava hindamise tulemusel ei saa luba välja anda, või“; iv) punktile ART.200 lisatakse alapunkt f: „f) Kui kolmanda riigi käitaja taotlus on varem tagasi lükatud või luba tühistatud, võib amet enne uue taotluse menetlemist otsustada oodata üheksa kuud alates tagasilükkamise või tühistamise kuupäevast.“;“. v) punkti ART.205 alapunkt a asendatakse järgmisega: „a) Määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt tegevuskeelu või tegevuspiirangu saanud kolmanda riigi käitajalt loataotluse saamisel võtab amet arvesse keelu ulatust, et määrata kindlaks asjakohane hindamismenetlus kooskõlas punktiga ART.200. Kui kolmanda riigi käitaja suhtes on kehtestatud kogu tema tegevust hõlmav keeld, sisaldab hindamine kolmanda riigi käitaja auditeerimist.“; vi) punkti ART.205 alapunkt c asendatakse järgmisega: „c) Amet teeb auditi järgmistel tingimustel: 1) kolmanda riigi käitaja on auditeerimisega nõus; 2) punktis ART.200 osutatud esmase hindamise menetluse tulemus näitab, et auditil võib olla positiivne tulemus ning 3) auditi saab teha kolmanda riigi käitaja valdustes ilma ameti töötajate ohutust ja turvalisust ohtu seadmata.“; vii) punkti ART.210 alapunktis a asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „a) Amet annab loa välja, kui:“; viii) punkti ART.210 alapunkti a alapunkt 4 asendatakse järgmisega: „4) ei ole tõendeid tõsistest puudustest kas kolmanda riigi käitaja riigi või registreerimisriigi võimekuses kohaldatavate ICAO standardite alusel kolmanda riigi käitajat ja/või õhusõidukit sertifitseerida ning kolmanda riigi käitaja ja/või õhusõiduki üle järelevalvet teostada;“ ix) punkti ART.210 alapunkti a alapunkt 5 asendatakse järgmisega: „5) taotleja suhtes ei ole kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohast tegevuskeeldu ning“; x) punkti ART.210 alapunktile a lisatakse alapunkt 6: „6) hindamise käigus kindlaks tehtud puudused on kõrvaldatud.“; xi) punkti ART.210 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega: „b) Luba antakse välja määramata ajaks. Amet määrab kindlaks õigused ja tegevuse ulatuse, mille jaoks kolmanda riigi käitajale on antud luba. c) Amet lepib kolmanda riigi käitajaga kokku kolmanda riigi käitaja kohustuste puhul tehtavate muudatuste ulatuse, mille korral ei ole eelnevat heakskiitu vaja, võttes arvesse tegevuse ulatust, liiki ja keerukust.“; xii) punkti ART.215 alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega: „2) ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 6 kohaselt kehtestatud parandusmeetmete rakendamist (kui see on asjakohane).“; xiii) punkti ART.215 alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega: „4) võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid otsuseid ja uurimisi või määruse (EÜ) nr 473/2006 kohaseid ühiskonsultatsioone;“ xiv) punkti ART.215 alapunkt d asendatakse järgmisega:, „d) Kui olemasoleva teabe põhjal tekib kahtlus, et kolmanda riigi käitaja ohutusnäitajad ja/või käitajariigi või registreerimisriigi järelevalvevõimekus on langenud tasemele, mis ei vasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud kohaldatavatele standarditele, suurendab amet asjaomase kolmanda riigi käitaja järelevalvet. Amet võtab vajalikud meetmed, et kolmanda riigi käitaja kavandatud tegevus oleks kooskõlas TCO-osa kohaldatavate nõuetega. Need meetmed võivad hõlmata järgmist: 1) kolmanda riigi käitaja audit vastavalt punkti ART.205 alapunktile d; 2) nõue, et kolmanda riigi käitaja esitaks ametile korrapäraste ajavahemike järel aruandeid või kohandatud tehnilist teavet; 3) lennutegevuse ajutine piiramine kolmanda riigi käitaja praeguse lennukipargiga ja/või aluslepingute sätete kohaldamisterritooriumile, kohaldamisterritooriumil või sealt väljapoole toimuva ärilise lennutranspordi ulatuse ajutine piiramine.“; xv) punktile ART.220 lisatakse alapunkt e: „e) Läbivaatamiste vahelise ajavahemiku määramisel võtab amet arvesse lennutegevuse ulatust, liiki ja keerukust, olemasolevat teavet TCO loa alusel sooritatud lendude arvu kohta ning punkti ART.200 alapunktis c osutatud asjakohaseid elemente.“; xvi) punkti ART.230 alapunktid b, c ja d asendatakse järgmisega: „b) Amet annab välja esimese astme puuduse teatise, kui leitakse määruse (EL) 2018/1139 ja TCO-osa kohaldatavate nõuete või loa tingimuste mis tahes oluline rikkumine, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust. Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist: 1) ametile ei võimaldata 1. lisa punkti TCO.115 alapunkti b kohast juurdepääsu kolmanda riigi käitaja territooriumile tavalisel tööajal ja pärast kirjaliku taotluse esitamist; 2) muudatusi, mis nõuavad eelnevat heakskiitu, rakendatakse ilma punktis ART.210 kindlaks määratud heakskiitu saamata; 3) luba on saadud või selle kehtivust on pikendatud dokumentide võltsimise teel; 4) on leitud tõendeid ebaseadusliku tegutsemise kohta või loa kasutamise kohta pettuse eesmärgil; 5) hindamise käigus on kindlaks tehtud mitu teise astme puudust, mis osutab süsteemsele nõrkusele, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust. c) Amet annab välja teise astme puuduse teatise juhul, kui leitakse määruse (EL) 2018/1139 ja TCO-osa nõuete või loa tingimuste rikkumine, mis võib vähendada ohutustaset või kahjustada lennuohutust. d) Kui järelevalve käigus leitakse puudus, teavitab amet puudusest kolmanda riigi käitajat kirjalikult ja nõuab parandusmeetmete võtmist algpõhjuse kõrvaldamiseks või leevendamiseks, et vältida rikkumis(t)e kordumist, ilma et see mõjutaks määruse (EL) 2018/1139 ja selle delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavaid meetmeid.“; xvii) punkti ART.230 alapunkti e alapunkt 2 asendatakse järgmisega: „2) hindab kolmanda riigi käitaja esitatud parandusmeetmete kava ja selle rakendamise korda. Kui hindamisel jõutakse järeldusele, et see sisaldab algpõhjus(t)e analüüsi ning tegevuskava(sid) algpõhjus(t)e tõhusaks kõrvaldamiseks või leevendamiseks, et vältida mittevastavus(t)e kordumist, võetakse parandusmeetmete kava ja selle rakendamise kord vastu. Kui kolmanda riigi käitaja ei suuda alapunkti e alapunktis 1 esitatud nõuetele vastavat parandusmeetmete kava esitada või parandusmeetmeid ameti kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul rakendada, tunnistatakse kõnealune puudus esimese astme puuduseks ning võetakse punkti ART.235 alapunktis a sätestatud meetmed.“; xviii) punkti ART.235 alapunktid b, c, d ja e asendatakse järgmisega: „b) Piirang või peatamine tühistatakse, kui amet on veendunud, et kolmanda riigi käitaja ja/või käitajariik või asjakohasel juhul registreerimisriik on edukalt võtnud parandusmeetme. c) Loa peatamise tühistamist kaaludes kaalub amet asjaomase kolmanda riigi käitaja auditeerimist, kui punkti ART.205 alapunkti c tingimused on täidetud. Kui luba on peatatud tõsiste puuduste tõttu käitajariigi või registreerimisriigi poolt taotleja üle teostatavas järelevalves, võib audit sisaldada hindamist eesmärgiga kontrollida, kas järelevalves esinenud puudused on kõrvaldatud. d) Amet võib loa tühistada, kui pärast loa peatamist ei ole kolmanda riigi käitaja ja/või käitajariik või registreerimisriik võtnud edukaid parandusmeetmeid maksimaalselt 12 kuu jooksul. e) Amet tühistab loa, kui kolmanda riigi käitaja suhtes on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohane tegevuskeeld.“; xix) lisatakse punkt ART.240: „ART.240 Loa kehtivus a) Kui kolmanda riigi käitaja loa omanik ei vasta enam 1. lisa punkti TCO.320 kohastele jätkuva kehtivuse nõuetele, teavitab amet kolmanda riigi käitajat ja liikmesriike, et kolmanda riigi käitaja luba on kaotanud kehtivuse. b) Kui amet saab pärast eelmise loa kehtetuks tunnistamist uue loa taotluse, viib ta vajaduse korral läbi hindamise eesmärgiga tagada, et kavandatav tegevus on kooskõlas TCO-osa kohaldatavate nõuetega.“; xx) lisatakse punkt ART.245: „ART.245 Lennud, mille kohta on esitatud ühekordne teade Kui amet on saanud kolmanda riigi käitajalt 1. lisa punkti TCO.305 kohase teatise, hindab amet viivitamata, kas 1. lisa punktis TCO.305 sätestatud tingimused on täidetud. Kui amet leiab, et 1. lisa punktis TCO.305 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitab amet sellest kolmanda riigi käitajat ja asjaomaseid liikmesriike.“

---

(*1)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).“;

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).“;“

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud järgmiste menetluste kohta:

a)	liidu nimekirja koostamine;

b)	liidu nimekirja ajakohastamine;

c)	liikmesriigi vastuvõetud erakorralised meetmed;

d)	lennuettevõtja kaitseõiguse kasutamine;

e)	liidu nimekirja jõustamine liikmesriikide poolt.

Artikkel 2

Liikmesriigi taotlus ajakohastada liidu nimekirja

Artikkel 3

Ühine konsulteerimine asjaomase lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate ametiasutustega

Artikkel 4

Lennuettevõtja kaitseõiguse kasutamine

Artikkel 5

Jõustamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest meetmetest, mis nad võtavad nende otsuste rakendamiseks, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 2 või artikli 5 alusel.

Artikkel 6

Liikmesriigi vastuvõetud erakorralised meetmed

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 473/2006 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 473/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

Teave, mis tuleb esitada liikmesriigil, kes esitab taotluse määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 2 alusel

Liikmesriik, kes taotleb liidu nimekirja ajakohastamist määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 2 alusel, esitab komisjonile järgmise teabe.

1.	Taotlust esitava liikmesriigi kohta: a) ametliku kontaktisiku nimi ja amet; b) ametliku kontaktisiku e-posti aadress või telefoninumber.

2.

Lennuettevõtja(te) ja õhusõiduki kohta: a) asjaomane lennuettevõtja/asjaomased lennuettevõtjad, sealhulgas juriidilise isiku nimi (mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis või samaväärses dokumendis), ärinimi (kui see on juriidilise isiku nimest erinev), lennuettevõtja sertifikaadi number (kui see on kättesaadav), Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number (kui see on teada) ja täielikud kontaktandmed; b) asjaomas(t)e lennuettevõtja(te) regulatiivse järelevalve eest vastutava ametiasutuse nimi/nimed ja täielikud kontaktandmed; c) andmed õhusõiduki liigi, selle registreerinud riigi ja registreerimisnumbri kohta ning kui see on kättesaadav, asjaomase õhusõiduki seerianumber.

3.

Taotletava otsuse kohta: a) taotletava otsuse liik: täpsustada, kas taotletakse tegevuskeelu kehtestamist, tegevuskeelu tühistamist või tegevuskeelu tingimuste muutmist; b) taotletava otsuse ulatus: märkida konkreetse järelevalveasutuse vastutusalas olev konkreetne lennuettevõtja või kõik lennuettevõtjad, konkreetne õhusõiduk või õhusõiduki(te) liik/liigid.

4.

Tegevuskeelu kehtestamise taotluse kohta: a) täieliku või osalise tegevuskeelu taotluse aluseks (vastavalt igale määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas esitatud asjakohasele ühisele kriteeriumile) oleva turvaohu üksikasjalik kirjeldus (nt kontrolli tulemused); b) üldine kirjeldus soovitatava(te)st tingimus(t)est, mille täitmisel tegevuskeelu ettepanek tühistatakse/võetakse tagasi ning mida kasutatakse parandusmeetmete kava koostamise alusena konsultatsioonide pidamisel asjaomase lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

5.

Tegevuskeelu tühistamise või asjakohaste tingimuste muutmise taotluse kohta: a) vajaduse korral parandusmeetmete kokkulepitud kava üksikasjad ja täitmise tähtaeg; b) vajaduse korral tõendid parandusmeetmete kokkulepitud kava täitmise kohta; c) asjaomase lennuettevõtja regulatiivse järelevalve eest vastutava ametiasutuse sõnaselge kirjalik kinnitus, et parandusmeetmete kava on ellu viidud.

6.	Avalikustamise kohta:   teave selle kohta, kas liikmesriik on oma taotluse avalikustanud.

II LISA

Liikmesriigi teade määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõike 1 alusel võetud erandlike meetmete kohta, millega tema territooriumil kehtestatakse tegevuskeeld

Liikmesriik, kes teatab, et tema territooriumil on lennuettevõtja suhtes kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõike 1 kohaselt tegevuskeeld, esitab komisjonile järgmise teabe.

1.	Teadet esitava liikmesriigi kohta: a) ametliku kontaktisiku nimi ja amet; b) ametliku kontaktisiku e-posti aadress või telefoninumber.

2.

Lennuettevõtja(te) ja õhusõiduki(te) kohta: a) asjaomane lennuettevõtja/asjaomased lennuettevõtjad, sealhulgas juriidilise isiku nimi (mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis või samaväärses dokumendis), ärinimi (kui see on juriidilise isiku nimest erinev), lennuettevõtja sertifikaadi number (kui see on kättesaadav), ICAO lennuettevõtja määramise number (kui see on teada) ja täielikud kontaktandmed; b) asjaomas(t)e lennuettevõtja(te) regulatiivse järelevalve eest vastutava ametiasutuse nimi/nimed ja täielikud kontaktandmed; c) andmed õhusõiduki liigi, selle registreerinud riigi ja registreerimisnumbri kohta ning kui see on kättesaadav, asjaomase õhusõiduki seerianumber.

3.

Otsuse kohta: a) otsuse vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg ning otsuse kehtivusaeg; b) tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumise, selle peatamise, tühistamise või sellele piirangute kehtestamise otsuse kirjeldus; c) otsuse ulatus: märkida konkreetse järelevalveasutuse vastutusalas olev konkreetne lennuettevõtja või kõik lennuettevõtjad, konkreetne õhusõiduk või õhusõiduki(te) liik/liigid; d) nende tingimuste kirjeldus, mille täitmisel liikmesriigi tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumisest, kõnealuste lubade peatamisest, tühistamisest või neile piirangute kehtestamisest loobutakse või need toimingud tühistatakse.

4.	Turvaohu kohta: täieliku või osalise tegevuskeelu taotluse aluseks (vastavalt igale määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas esitatud asjakohasele ühisele kriteeriumile) oleva turvaohu üksikasjalik kirjeldus (nt kontrolli tulemused).

5.	Avalikustamise kohta: teave selle kohta, kas liikmesriik on oma keelu avalikustanud.

III LISA

Liikmesriigi teade erandlike meetmete kohta, mis on võetud määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõike 2 alusel, et kehtestada või säilitada oma territooriumil tegevuskeeld, kui komisjon on otsustanud samasuguseid meetmeid liidu nimekirja mitte kanda

Liikmesriik, kes teatab, et tema territooriumil on määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõike 2 kohaselt lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeeld või et see keeld säilitatakse, esitab komisjonile järgmise teabe.

1.	Teadet esitava liikmesriigi kohta: a) ametliku kontaktisiku nimi ja amet; b) ametliku kontaktisiku e-posti aadress või telefoninumber.

2.

Lennuettevõtja(te) ja õhusõiduki kohta: asjaomane lennuettevõtja/asjaomased lennuettevõtjad, sealhulgas juriidilise isiku nimi (mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis või samaväärses dokumendis), ärinimi (kui see on juriidilise isiku nimest erinev), lennuettevõtja sertifikaadi number (kui see on kättesaadav) ja ICAO lennuettevõtja määramise number (kui see on teada).

3.	Komisjoni otsusele viitamise kohta: a) komisjoni asjakohaste dokumentide kuupäev ja viitenumber; b) komisjoni/lennuohutuskomitee otsuse vastuvõtmise kuupäev.

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

---

(1)  Euroopa programm, mis hõlmab selliste õhusõidukite kontrolli seisuplatsil, mida kasutavad kolmandate riikide käitajad (SAFA) või teise ELi liikmesriigi regulatiivse järelevalve (SACA) alla kuuluvad käitajad.

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2015/63 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 3 lisatakse punkt 30: „30) „tuletislepingutest tulenevad kohustused“ – tuletislepingust tulenevad individuaalsed kohustused või, kui see on asjakohane, määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute tasaarvestatavate tehingute kogumist tulenevad kohustused.“

2)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.   Käesoleva jao kohaldamisel hinnatakse määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingutest, sealhulgas bilansivälistest tuletislepingutest tulenevate lõikes 1 osutatud kohustuste aastast keskmist summat, mis arvutatakse kvartalipõhiselt, vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5a–5e. Tuletislepingutest tulenevatele kohustustele määratud väärtus ei või siiski olla alla 75 % samade kohustuste väärtusest, mis saadakse asjaomase finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavate raamatupidamissätete kohaldamisel finantsaruannete koostamise eesmärgil. Kui finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavate siseriiklike raamatupidamisstandardite alusel puudub teatavate tuletisinstrumentide puhul raamatupidamislik riskipositsiooni näitaja, sest neid tuletisinstrumente hoitakse bilansiväliselt, esitab finantsinstitutsioon kriisilahendusasutusele asenduskuluna kõnealuste tuletisinstrumentide õiglaste väärtuste summa, kui summa on negatiivne, ja lisab need tuletisinstrumendid bilansilisele raamatupidamislikule väärtusele.“

3)

Lisatakse artiklid 5a–5e: „Artikkel 5a Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus 1.   Finantsinstitutsioonid määravad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute, sealhulgas bilansiväliste tuletislepingute riskipositsiooni väärtused kindlaks vastavalt artiklis 5b sätestatud turuväärtuse meetodile. Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad finantsinstitutsioonid võtta kooskõlas artikliga 5d arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Finantsinstitutsioonid võivad siiski tasaarvestada määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud mis tahes tootekategooria piires, kui nende suhtes kohaldatakse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. 2.   Kui tuletislepingutega seotud tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kohustuste summat, tühistavad finantsinstitutsioonid selle vähenemise. 3.   Lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse sellest osast, mis vastab praegusele asenduskulule, maha arvata vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatise, niivõrd kuivõrd muutuvtagatist ei ole kohaldatava raamatupidamistava kohaselt juba riskipositsiooni väärtust vähendavana arvesse võetud ja kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) tehingute puhul, mida ei kliirita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, ei ole saajast vastaspoolele antud raha eraldatud; b) muutuvtagatist arvutatakse ja vahetatakse iga päev, võttes aluseks tuletisinstrumentide turuhinnas hinnatud positsioonid; c) rahaline muutuvtagatis on antud samas valuutas kui tuletislepingu arveldusvaluuta; d) vahetatud muutuvtagatise suuruseks on kogusumma, mis oleks vajalik tuletisinstrumendi turuhinnas hinnatud riskipositsiooni täielikuks kustutamiseks, pidades kinni künnisest ja minimaalsetest ülekandesummadest, mida finantsinstitutsiooni puhul kohaldatakse; e) tuletisleping ja muutuvtagatis finantsinstitutsiooni ja asjaomase lepingu vastaspoole vahel on kaetud üheainsa tasaarvestuslepinguga, mida finantsinstitutsioon võib artikli 5d kohaselt käsitada riski vähendavana. Juhul kui tuletisleping kuulub nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu alla, tähendab arveldusvaluuta esimese lõigu punkti c kohaldamisel mis tahes arveldusvaluutat, mis on kindlaks määratud tuletislepingus või seda reguleerivas nõuetele vastavas tasaarvestuse raamlepingus. Kui finantsinstitutsioon kajastab vastaspoolelt saadud rahalist muutuvtagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tasumisele kuuluva kohustusena, võib ta arvata selle kohustuse riskipositsiooni näitajast välja, tingimusel et täidetud on esimese lõigu punktides a–e sätestatud tingimused. 4.   Lõike 3 kohaldamisel kohaldatakse järgmist: a) makstud muutuvtagatise mahaarvamine on piiratud riskipositsiooni väärtuse selle osaga, mis vastab negatiivsele praegusele asenduskulule; b) finantsinstitutsioon ei kasuta makstud rahalist muutuvtagatist potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni summa vähendamiseks, sealhulgas artikli 5e lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamise eesmärgil. 5.   Erandina lõikest 1 võivad finantsinstitutsioonid kasutada määruse (EL) nr 575/2013 II lisa punktides 1 ja 2 loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 5c sätestatud lihtsustatud riskipositsiooni meetodit, tingimusel et kõnealuste finantsinstitutsioonide tuletisinstrumentidealase bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht vastab kõnealuse määruse artikli 273a lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kõnealust lihtsustatud riskipositsiooni meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise muutuvtagatise summa võrra. Artikkel 5b Turuväärtuse meetod 1.   Tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil tuletislepingutest tulenevate kohustuste praegune asenduskulu on nende lepingute netoturuväärtuse absoluutväärtus koos hoitava või antud tagatisega, kui netoturuväärtuse arvutamisel tasaarvestatakse positiivne ja negatiivne turuväärtus. Sel eesmärgil käsitavad finantsinstitutsioonid üksikut tuletistehingut oma tasaarvestatavate tehingute kogumina. 2.   Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni kindlaksmääramiseks korrutavad finantsinstitutsioonid asjakohasel juhul kas tinglikud väärtused või alusvara väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega, lähtudes sealjuures järgmisest: a) tuletislepinguid, mis ei kuulu ühtegi tabelis 1 esitatud viiest kategooriast, käsitletakse kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena; b) tuletislepingute puhul, milles on sätestatud põhisumma tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse protsendimäärad lepinguga ettenähtud selliste maksete arvuga, mis on veel tegemata; c) tuletislepingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasi maksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja mille puhul lepingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tuletislepingu turuväärtus null, võrdub järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga. Kõnealustele tingimustele vastavate intressimääralepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5 %. Tabel 1 Järelejäänud tähtaeg Intressimääralepingud Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Aktsiatega seotud lepingud Muude väärismetallidega kui kuld seotud lepingud Muude kaupadega kui väärismetallid seotud lepingud Üks aasta või vähem 0  % 1  % 6  % 7  % 10  % Üle ühe aasta, kuid mitte üle viie aasta 0,5  % 5  % 8  % 7  % 12  % Üle viie aasta 1,5  % 7,5  % 10  % 8  % 15  %             3.   Riskipositsiooni väärtus on praeguse asenduskulu ja potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni summa. Artikkel 5c Lihtsustatud riskipositsiooni meetod 1.   Lihtsustatud riskipositsiooni meetodi puhul korrutavad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks iga instrumendi tingliku väärtuse tabelis 2 esitatud protsendimääraga. Tabel 2 Algne tähtaeg Intressimääralepingud Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,5  % 2  % Üle ühe aasta, kuid mitte üle kahe aasta 1  % 5  % Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 1  % 3  % 2.   Finantsinstitutsioonid võivad intressimääralepingute riskipositsiooni väärtuse arvutamisel kasutada kas algset või järelejäänud tähtaega. Artikkel 5d Lepingulise tasaarvestuse aktsepteerimine riski vähendavana Finantsinstitutsioonid võivad kooskõlas artikliga 5e käsitleda riski vähendavana ainult järgmist liiki lepingulisi tasaarvestuskokkuleppeid, tingimusel et pädevad asutused on tasaarvestuskokkulepet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 296 kohaselt aktsepteerinud ning finantsinstitutsioon täidab kõnealuse määruse artiklis 297 sätestatud nõudeid: a) finantsinstitutsiooni ja tema vastaspoole vahelised kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et iga uuendamise tagajärjel fikseeritakse ühtne netosumma ja jõustub uus poolte jaoks siduv leping, mis asendab kõik varasemad lepingud ja kõik neist tulenevad poolte vahelised kohustused; b) muud kahepoolsed kokkulepped finantsinstitutsiooni ja tema vastaspoole vahel. Artikkel 5e Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana 1.   Finantsinstitutsioonid käsitlevad lepingulisi tasaarvestuskokkuleppeid järgmiselt. a) Uuenduslepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid kaaluda asjaomaste brutosummade asemel kõnealustes lepingutes fikseeritud üksikuid netosummasid. Artikli 5b kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid võtta uuenduslepingut arvesse järgmise kindlaksmääramisel: — artikli 5b lõikes 1 osutatud praegune asenduskulu; — artikli 5b lõikes 2 osutatud põhisumma tinglikud väärtused või alusvara väärtused. Lihtsustatud riskipositsiooni meetodi kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid artikli 5c lõikes 1 osutatud tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võtta põhisumma tingliku väärtuse arvutamisel arvesse uuenduslepingut. Sellistel juhtudel kohaldavad finantsinstitutsioonid tabelis 2 esitatud protsendimäärasid. b) Muude tasaarvestuskokkulepete puhul kohaldavad finantsinstitutsioonid artiklit 5b järgmiselt: i) artikli 5b lõikes 1 osutatud praeguse asenduskulu leidmiseks tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul võetakse arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku hüpoteetilist netoasenduskulu; kui tasaarvestusest tuleneb netoasenduskulu arvutava finantsinstitutsiooni jaoks netonõue, loetakse praeguseks asenduskuluks null; ii) artikli 5b lõikes 2 osutatud potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni väärtust vähendatakse kõigi tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul järgmise valemi kohaselt: PCEred = 0,4 • PCEgross + 0,6 • NGR • PCEgross kus: PCEred = kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni vähendatud väärtus; PCEgross = kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni väärtuste summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade tinglikud väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega; NGR = neto-bruto suhtarv, mis leitakse kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute netoasenduskulu (lugeja) ja kõigi kõnealuse vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute brutoasenduskulu (nimetaja) jagatisena. 2.   Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni arvutamisel lõike 1 punkti b alapunktis ii esitatud valemi kohaselt võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega. Artikli 5c lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega, kusjuures tinglikud põhisummad korrutatakse artikli 5c tabelis 2 esitatud protsendimääradega. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse täiesti sarnaste tuletislepingutena valuutaforvardeid või muid sarnaseid lepinguid, mille tinglik põhisumma võrdub rahavooga, kui rahavoog peab lepingujärgselt laekuma samal väärtuspäeval ja täielikult samas valuutas. 3.   Kõigi muude tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tuletislepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid vähendada kohaldatavaid protsendimäärasid, nagu on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Algne tähtaeg Intressimääralepingud Valuutalepingud Üks aasta või vähem 0,35  % 1,50  % Üle ühe aasta, kuid mitte üle kahe aasta 0,75  % 3,75  % Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 0,75  % 2,25  % 4.   Intressimääralepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid valida kas algse või järelejäänud tähtaja.“

4)

Artiklisse 20 lisatakse lõiked 6 ja 7: „6.   Erandina artikli 13 lõikest 1 teavitavad kriisilahendusasutused 2023. aasta osamakseperioodil igat artiklis 2 osutatud finantsinstitutsiooni oma otsustest, millega määratakse kindlaks iga finantsinstitutsiooni poolt tasumisele kuuluv aastane osamakse, 31. maiks 2023. 7.   Erandina artikli 14 lõikest 4 esitatakse kõnealuses lõikes osutatud teave, mis tuleb esitada kriisilahendusasutusele 2023. aastal, hiljemalt 28. veebruariks 2023.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankekomitees, on kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi (edaspidi „Põhja-Makedoonia“) ühinemine muudetud WTO riigihankelepinguga (edaspidi „muudetud riigihankeleping“) ja muuta pärast Põhja-Makedoonia ühinemist muudetud riigihankelepinguga Euroopa Liidu loendit vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

LISA

ELi LOENDI MUUDATUSED PÄRAST PÕHJA-MAKEDOONIA VABARIIGI ÜHINEMIST MUUDETUD WTO RIIGIHANKELEPINGUGA

Põhja-Makedoonia Vabariigi (edaspidi „Põhja-Makedoonia“) ühinemisel muudetud riigihankelepinguga sõnastatakse muudetud riigihankelepingu Euroopa Liitu käsitleva I liite 1. lisa 2. jao („ELi liikmesriikide keskvalitsuste tasandi hankijad“) punkt 1 järgmiselt:

Põhja-Makedoonia ühinemisel muudetud riigihankelepinguga sõnastatakse Euroopa Liitu käsitleva I liite 6. lisa 2. jagu järgmiselt:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 lubatakse Itaalial kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 85 000 eurot.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2020/647 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

“