|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 80 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
|
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
|
|
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
|
* |
||
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/612, 17. märts 2023, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 307/2012 seoses teatavate menetlustega, mida kasutatakse uuritava aine või ainete rühma ohutuse hindamiseks liidus ( 1 ) |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/606,
15. märts 2023,
millega muudetakse määrust (EL) 2015/760 seoses Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide investeerimispoliitika ja tegevustingimustega ning seoses kõlblike investeerimisvarade spektri, portfelli koosseisu ja hajutamise nõuete ning raha laenamise ja muude fonditingimustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 (3) vastuvõtmise järel on tegevusloa saanud vaid üksikud Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (edaspidi „ELTIFid“). Nende fondide netovarade hinnanguline kogumaht oli 2021. aastal ligikaudu 2 400 000 000 eurot. |
|
(2) |
Kättesaadavatest turuandmetest ilmneb, et hoolimata liidu keskendumisest pikaajalise rahastamise edendamisele liidus ei ole ELTIFite segmendi areng ootustele vastanud. |
|
(3) |
ELTIFite turu teatavad iseärasused – sealhulgas fondide väike arv, netovara väike maht, ELTIFite asukohajurisdiktsioonide väike arv ja teatavate kõlblike investeeringuliikide poole kaldu olev portfellide koosseis – näitavad, et see turg on nii geograafiliselt kui ka investeeringuliigiti kontsentreeritud. Lisaks on näha puudulikku teadlikkust ja finantskirjaoskust ning eelkõige vähest usaldust finantssektori vastu ja selle vähest usaldusväärsust, mis tuleb ületada, et muuta ELTIFid jaeinvestorite jaoks kättesaadavamaks ja populaarsemaks. Seepärast tuleb ELTIFite tegevust reguleeriva õigusraamistiku toimimine läbi vaadata, et kapitali vajavatesse ettevõtetesse ja pikaajalistesse investeerimisprojektidesse suunataks rohkem investeeringuid. |
|
(4) |
Praegu on määruse (EL) 2015/760 eesmärk suunata kapitali liidu reaalmajandusse tehtavatesse Euroopa pikaajalistesse investeeringutesse. Seepärast võib juhtuda, et suurem osa ELTIFite varadest ja investeeringutest asub liidus või peamise tulu teenimine sellistelt varadelt ja investeeringutelt toimub liidus. Samas aga võivad pikaajalised investeeringud kolmandate riikide projektidesse, ettevõtjatesse ja taristuprojektidesse koondada samuti ELTIFitesse kapitali ja olla liidu majandusele kasulikud. Selline kasu võib tekkida mitmel viisil, sealhulgas selliste investeeringute kaudu, millega edendatakse piirialade arengut, soodustatakse kaubandus-, finants- ja tehnoloogiaalast koostööd ning hõlbustatakse investeerimist keskkonnaprojektidesse ja säästva energia projektidesse. Teatavad pikaajalised varad ja investeeringud, mis toovad kasu liidu reaalmajandusele, asuvad paratamatult kolmandates riikides, näiteks kiudoptilised merekaablid, mis ühendavad Euroopat teiste mandritega, veeldatud maagaasi terminalide ja nendega seotud taristu ehitamine või piiriülesed investeeringud taastuvenergia käitistesse ja rajatistesse, mis aitavad kaasa elektrivõrgu vastupidavusele ja liidu energiajulgeolekule. Kuna investeeringud kolmanda riigi kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse ja kõlblikesse varadesse võivad tuua kasu investoritele ja ELTIFite valitsejatele ning selliste kolmandate riikide majandusele, taristule, kliima- ja keskkonnasäästlikkusele ja kodanikele, ei tohiks määrus (EL) 2015/760 takistada seda, et suurem osa ELTIFite varadest ja investeeringutest asub või peamise tulu teenimine sellistelt varadelt ja investeeringutelt toimub kolmandas riigis. |
|
(5) |
Sellest tulenevalt ja võttes arvesse ka ELTIFite potentsiaali soodustada pikaajalisi investeeringuid, muu hulgas energia-, transpordi- ja sotsiaaltaristusse, ja töökohtade loomist, ning aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, tuleks määrust (EL) 2015/760 muuta nii, et selle eesmärk oleks hõlbustada kapitali kaasamist ja suunamist reaalmajandusse tehtavatesse pikaajalistesse investeeringutesse, sealhulgas investeeringutesse, millega edendatakse Euroopa rohelist kokkulepet ja muid prioriteetseid valdkondi, ning tagada, et kapitalivood suunatakse projektidesse, mis viivad liidu majanduse aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu teele. |
|
(6) |
Vaja on suurendada varahaldurite paindlikkust reaalvara paljudesse eri kategooriatesse investeerimisel. Reaalvara tuleks seetõttu käsitada kõlbliku varaliigina, tingimusel et see vara omab oma olemusest tulenevalt väärtust. Selline reaalvara hõlmab kinnisvara, nagu side-, keskkonna-, energia- või transporditaristut, sotsiaaltaristut, sealhulgas hooldekodusid või haiglaid, samuti haridus-, tervishoiu- ja hoolekandetaristut või tööstusrajatisi, käitisi ja muud vara, kaasa arvatud intellektuaalomandit, laevu, seadmeid, masinaid, õhusõidukeid või veeremit. |
|
(7) |
Investeeringuid ärikinnisvarasse, haridus-, nõustamis-, teadus-, arendustegevuse rajatistesse või käitistesse, sh taristusse ja muusse varasse, mis toob majanduslikku või sotsiaalset kasu, spordirajatistesse või eluruumidesse, sealhulgas eakate hooldekodudesse või sotsiaaleluruumidesse, tuleks samuti käsitada kõlblike investeeringutena reaalvarasse, kuna selline vara aitab saavutada aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki. Selleks et võimaldada investeerimisstrateegiate kasutuselevõttu piirkondades, kus otseinvesteeringud reaalvarasse ei ole võimalikud või majanduslikult otstarbekad, peaksid kõlblikud investeeringud reaalvarasse hõlmama ka investeeringuid vee, metsa, ehituse ja mineraalidega seotud õigustesse. |
|
(8) |
Kõlbliku investeerimisvara all ei tuleks mõista kunstiteoseid, käsikirju, veinivarusid, juveele või muud vara, mis iseenesest ei kujuta endast pikaajalisi investeeringuid reaalmajandusse. |
|
(9) |
On vaja suurendada ELTIFite atraktiivsust varahaldurite jaoks ja laiendada ELTIFite valitsejatele kättesaadavate investeerimisstrateegiate valikut, et vältida ELTIFite kõlbliku vara ja investeerimistegevuse põhjendamatut piiramist. Reaalvara kõlblikkus ei tohiks sõltuda selle laadist ja eesmärkidest ega keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisküsimustest ja sellega seotud kestlikkusalase teabe avalikustamisest ja sarnastest tingimustest, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/2088 (4) ja (EL) 2020/852 (5). ELTIFite suhtes kohaldatakse aga ka edaspidi määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid kestlikkusalase teabe avalikustamise kohustusi. Eelkõige juhul, kui ELTIFid edendavad keskkonnaalaseid või sotsiaalseid aspekte või nende eesmärk on kestlik investeerimine, peavad nad täitma määruse (EL) 2019/2088 artiklis 8 või 9 sätestatud avalikustamisnõudeid, mis mõlemad sisaldavad üksikasjalikke läbipaistvusnõudeid lepingueelse teabe esitamise kohta. |
|
(10) |
Selleks et soodustada erakapitali liikumist keskkonnahoidlikesse investeeringutesse, tuleks täpsustada, et ELTIFid võivad investeerida ka rohevõlakirjadesse. Samal ajal tuleks ka tagada, et ELTIFite eesmärk on pikaajalised investeeringud ja et järgitakse määruse (EL) 2015/760 nõudeid kõlbliku investeerimisvara kohta. Seepärast tuleks rohevõlakirjad, mis vastavad kõnealustele kõlblikkusnõuetele ja mis on emiteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele Euroopa rohevõlakirjade kohta, sõnaselgelt lisada kõlblike investeerimisvarade loetellu. |
|
(11) |
Selleks et parandada investorite juurdepääsu ajakohasemale ja täielikumale teabele ELTIFite turu kohta, on vaja suurendada määruses (EL) 2015/760 sätestatud avaliku keskregistri detailsust ja ajakohasust. Seepärast peaks see register sisaldama selles juba oleva teabega võrreldes lisateavet, sealhulgas (ja kui see on kättesaadav) ELTIFi juriidilise isiku tunnust (LEI) ja riiklikku tunnuskoodi, ELTIFi valitseja nime, aadressi ja juriidilise isiku tunnust, ELTIFi ja iga eraldiseisva osakute või aktsiate liigi rahvusvahelisi väärtpaberite identifitseerimisnumbreid (ISIN kood), ELTIFi pädevat asutust ja kõnealuse ELTIFi päritoluliikmesriiki, liikmesriike, kus ELTIFit turustatakse, seda, kas ELTIFit võib turustada jaeinvestoritele või üksnes kutselistele investoritele, ELTIFi tegevusloa väljastamise kuupäeva ja kuupäeva, millal ELTIFit hakati turustama. |
|
(12) |
ELTIFid võivad investeeringuid teha vahendajate, sealhulgas eriotstarbeliste ettevõtjate ja väärtpaberistamise või vara valitsemise ettevõtjate või valdusettevõtjate kaudu. Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud nõue, et kvalifitseeruva portfelliettevõtja omakapitali- või kvaasikapitaliinstrumentidesse võib investeerida ainult juhul, kui see ettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, mis piirab oluliselt kõlbliku vara baasi ulatust. Seepärast peaks ELTIFitel olema üldjuhul võimalik teha investeeringute puhul vähemusosalusega kaasinvesteeringuid. See võimalus peaks andma ELTIFitele lisapaindlikkust oma investeerimisstrateegiate rakendamisel, meelitama ligi rohkem investeerimisprojektide edendajaid ja suurendama võimalike kõlblike sihtvarade valikut – kõik see on oluline kaudsete investeeringute strateegia rakendamiseks. |
|
(13) |
Kahtluse tõttu, et fondifondi strateegiad võivad lõppkokkuvõttes põhjustada investeeringuid varasse, mis ei ole kõlblik investeerimisvara, sisaldab määrus (EL) 2015/760 praegu muudesse fondidesse tehtavate investeeringute piiranguid, mis kehtivad kogu ELTIFi kestuse jooksul. Fondifondi strateegiad on siiski tavaline ja väga tõhus viis kiire riskipositsiooni saamiseks mittelikviidsete varade puhul, eelkõige seoses kinnisvaraga ja täielikult sissemakstud kapitalistruktuuride kontekstis. Seepärast tuleb anda ELTIFitele võimalus investeerida teistesse fondidesse, et võimaldada neil tagada kapitali kiirema kasutuselevõtu. ELTIFite tehtavate fondifondi investeeringute hõlbustamine võimaldaks ka reinvesteerida ülemäärast raha fondidesse, sest eri lõpptähtaegadega erinevad investeeringud võivad vähendada ELTIFi rahavajadust. Seepärast on vaja laiendada fondifondi strateegiate kõlblikkust ELTIFite valitsejate puhul muudele fondidele lisaks investeeringutele Euroopa riskikapitalifondidesse või Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse. Seega tuleks nende investeerimisfondide liike, millesse ELTIFid võivad investeerida, laiendada, et need hõlmaksid vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid) ja ka ELi alternatiivseid investeerimisfonde (ELi AIFid), mida valitsevad ELi AIFide valitsejad. Investorite tõhusa kaitse tagamiseks on aga vaja ka ette näha, et kui ELTIF investeerib teistesse ELTIFitesse, Euroopa riskikapitalifondidesse, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidesse, eurofondidesse või ELi AIFide valitsejate valitsetavatesse ELi AIFidesse, peaksid ka need investeerimisfondid tegema kõlblikke investeeringuid ega tohiks investeerida rohkem kui 10 % oma kapitalist muudesse investeerimisfondidesse. Selleks et vältida neist normidest kõrvalehoidmist ja tagada, et ELTIFid täidavad koondportfelli alusel määruse (EL) 2015/760 nõudeid, tuleks ELTIFite varad ja laenatud sularaha positsioon kombineerida nende investeerimisfondide omadega, millesse ELTIFid on investeerinud, et hinnata, kas ELTIFid järgivad portfelli koosseisu ja hajutamise nõudeid ning laenuvõtmise piirmäära. |
|
(14) |
Määrus (EL) 2015/760 sisaldab praegu nõuet, et kõlbliku investeerimisvara väärtus, kui tegemist on eraldiseisva reaalvaraga, peab olema vähemalt 10 000 000 eurot. Kinnisvaraportfellid koosnevad aga sageli mitmest eraldiseisvast reaalvarast, mille väärtus on tunduvalt väiksem kui 10 000 000 eurot. Seetõttu tuleks eraldiseisva reaalvara miinimumväärtuse nõue välja jätta. Eeldatavasti aitab selle tarbetu nõude kaotamine investeerimisportfelle hajutada ja ELTIFitel tõhusamalt investeerida reaalvarasse, võimaldades ühtlasi võtta arvesse ka pikaajaliste investeerimisinstrumentide eri arengutasemeid liikmesriikides. |
|
(15) |
Vaja on laiendada kõlbliku investeerimisvara spektrit ja edendada ELTIFite investeeringuid väärtpaberistatud varasse. Seepärast tuleks täpsustada, et kui alusvara koosneb pikaajalistest riskipositsioonidest, peaks kõlblik investeerimisvara hõlmama ka lihtsaid, läbipaistvaid ja standarditud väärtpaberistamisi, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (6) artiklis 18. Need pikaajalised riskipositsioonid hõlmavad elamukinnisvarale seatud ühe või mitme hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude väärtpaberistamisi (eluasemehüpoteekväärtpaberid), ärikinnisvarale seatud ühe või mitme hüpoteegiga tagatud kommertslaene, äriühingutele antavaid laene, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavaid laene, ning nõudeid klientide vastu või muid aluspositsioone, mis väärtpaberistamise tehingu algataja arvates kujutavad endast eraldi varaliiki, tingimusel et nende pikaajaliste nõuete või muude aluspositsioonide väärtpaberistamisest saadud tulu kasutatakse pikaajaliste investeeringute rahastamiseks või refinantseerimiseks. |
|
(16) |
Määrus (EL) 2015/760 ei võimalda praegu ELTIFitel investeerida krediidiasutustesse, investeerimisühingutesse, kindlustusandjatesse ja muudesse finantsettevõtjatesse. Hiljuti tegevusloa saanud uuenduslikud finantsettevõtjad, näiteks finantstehnoloogia ettevõtjad, võiksid aga etendada olulist rolli digitaalse innovatsiooni, liidu finantsturgude üldise tõhususe ja töökohtade loomise edendamisel ning liidu finantstaristu ja kapitaliturgude liidu vastupanuvõime ja stabiilsuse suurendamisel. Sellised finantsettevõtjad kavandavad, arendavad või pakuvad uuenduslikke tooteid või tehnoloogiaid, mille eesmärk on automatiseerida või parandada olemasolevaid või luua uusi ärimudeleid, protsesse, rakendusi ja tooteid ning millest saavad seega kasu liidu finantsturud, finantseerimisasutused ja finantsteenuste osutamine finantseerimisasutustele, ettevõtjatele või tarbijatele. Sellised finantsettevõtjad muudavad ka konkreetsed regulatiivsed või järelevalveprotsessid tõhusamaks ja tulemuslikumaks või ajakohastavad regulatiivsetele või järelevalvenõuetele vastavuse funktsioone kõigis finantseerimis- või mittefinantseerimisasutustes. Seepärast on soovitav määrust (EL) 2015/760 muuta, et võimaldada ELTIFitel investeerida hiljuti tegevusloa saanud uuenduslikesse finantsettevõtjatesse. Kuna antud valdkond on dünaamiline ja kiiresti arenev, tuleks ELTIFitel lubada investeerida finantsettevõtjatesse, kes ei ole finantsvaldusettevõtjad ega segavaldusettevõtjad ning kes on reguleeritud üksused, kellele on antud tegevusluba või kes on registreeritud hiljem kui viis aastat enne nendesse alginvesteeringu tegemise kuupäeva. |
|
(17) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu nõue, et kui kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, ei tohi nende turukapitalisatsioon ületada 500 000 000 eurot. Paljude väikese turukapitalisatsiooniga börsil noteeritud äriühingute puhul on likviidsus aga piiratud, mis ei lase ELTIFite valitsejatel võtta mõistliku aja jooksul sellistes äriühingutes piisavat positsiooni ning vähendab seega kõlblike investeerimisobjektide valikut. Selleks et parandada ELTIFite likviidsusprofiili, tuleks nende börsil noteeritud kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate turukapitalisatsiooni maksimumsummat, millesse ELTIFid võivad investeerida, suurendada 500 000 000 eurolt 1 500 000 000 eurole. Et vältida selliste investeeringute kõlblikkuse võimalikku muutumist valuutakursside kõikumise või muude tegurite tõttu, tuleks turukapitalisatsiooni ülempiir kindlaks määrata ainult alginvesteeringu tegemise ajal. |
|
(18) |
Selleks et tagada investorite, ELTIFite valitsejate ja pädevate asutuste jaoks kolmandates riikides asuvatesse varadesse tehtavate investeeringute läbipaistvus ja usaldusväärsus, tuleks kolmanda riigi kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse tehtavate investeeringutega seotud nõuded viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (7) sätestatud standarditega. Samuti tuleks need ühtlustada standarditega, mis on kehtestatud liikmesriikide poolt maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes võetud ühises meetmes, mis on kajastatud nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta. |
|
(19) |
Portfelliettevõtjas osalust omavad ELTIFite valitsejad võivad seada oma huvid ELTIFi investorite huvidest ettepoole. Selliste huvide konfliktide vältimiseks ja usaldusväärse ühingujuhtimise tagamiseks on määruses (EL) 2015/760 sätestatud nõue, et ELTIF investeerib ainult varadesse, mis ei ole seotud ELTIFi valitsejaga, välja arvatud juhul, kui ELTIF investeerib osakutesse või aktsiatesse, mis kuuluvad muudele investeerimisfondidele, mida valitseb ELTIFi valitseja. Siiski on väljakujunenud turutava selline, et varahalduri üks või mitu investeerimisvahendit kaasinvesteerivad koos teise fondiga, millel on sama eesmärk ja strateegia nagu kõnealusel ELTIFil. ELi AIFi valitseja ja muude samasse kontserni kuuluvate seotud üksuste sellised kaasinvesteeringud võimaldavad meelitada paigutama suuremahulistesse projektidesse suuremaid kapitalireserve. Selleks investeerivad varahaldurid tavaliselt paralleelselt ELTIFiga huvipakkuvasse üksusesse ja struktureerivad oma investeeringud kaasinvesteerimisvahendite kaudu. Varade valitsemise volituste raames nõutakse või eeldatakse tavaliselt, et portfellide valitsejad ja varahaldurite juhtivtöötajad kaasinvesteerivad samasse fondi, mida nad valitsevad. Seepärast on asjakohane ette näha, et huvide konflikte käsitlevad sätted ei tohiks takistada ELTIFi valitsejat või samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat kaasinvesteerimast sellesse ELTIFisse ega kaasinvesteerimast koos kõnealuse ELTIFiga samasse varasse. Tagamaks, et selliste kaasinvesteeringute korral on investorite kaitseks kehtestatud tõhusad meetmed, peaksid ELTIFite valitsejad kehtestama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL (8) sätestatud nõuetega organisatsioonilise ja halduskorra, mille eesmärk on huvide konflikte tuvastada, ennetada, juhtida ja jälgida ning tagada, et sellised huvide konfliktid asjakohaselt avalikustatakse. |
|
(20) |
Määruses (EL) 2015/760 ei lubata ELTIFi valitseja töötajatel ja ELTIFi valitsejaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajatel investeerida sellesse ELTIFisse või kaasinvesteerida koos ELTIFiga samasse varasse, et hoida ära huvide konflikte, vältida tehinguid, mis ei toimu kaubanduslikel tingimustel, ja tagada usaldusväärne ühingujuhtimine. Siiski on väljakujunenud turutava selline, et ELTIFi valitseja ja muude koos ELTIFi valitsejaga kaasinvesteerivate samasse kontserni kuuluvate seotud üksuste töötajatelt, sealhulgas portfellivalitsejatelt ja juhtivtöötajatelt, kes vastutavad ELTIFi valitseja peamiste finantsalaste ja tegevust puudutavate otsuste eest, nõutakse või eeldatakse varade valitsemise volituste laadi tõttu sageli kaasinvesteerimist samasse fondi või samasse varasse, et nende töötajate ja investorite finantsstiimulid oleksid kooskõlas. Seepärast on asjakohane ette näha, et huvide konflikte käsitlevad sätted ei tohiks takistada ELTIFi valitseja või sellesse kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajaid kaasinvesteerimast isiklikult sellesse ELTIFisse ega kaasinvesteerimast koos selle ELTIFiga samasse varasse. Tagamaks, et selliste töötajatepoolsete kaasinvesteeringute korral on investorite kaitseks kehtestatud tõhusad meetmed, peaksid ELTIFite valitsejad kehtestama organisatsioonilise ja halduskorra, mille eesmärk on huvide konflikte tuvastada, ennetada, juhtida ja jälgida ning tagada, et sellised huvide konfliktid asjakohaselt avalikustatakse. |
|
(21) |
ELTIFe käsitlevad õigusnormid, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamist, varade hajutamist ja portfellide koosseisu, riskide kontsentreerumise piirmäärasid ning kõlblike varade ja investeeringute piirmäärasid käsitlevad õigusnormid, on nii kutseliste kui ka jaeinvestorite puhul peaaegu identsed. Kutselistel ja jaeinvestoritel on siiski erinev ajaperspektiiv, riskitaluvus ja investeerimisvajadus ning erinev suutlikkus investeerimisvõimalusi analüüsida. Kutseliste investorite riskitaluvus on jaeinvestorite omast suurem, nad on võimelised investeerimisvõimalusi põhjalikult analüüsima ning tegema varade due diligence’i ja nende väärtust hindama ning nende laadi ja tegevuse tõttu võivad neil olla jaeinvestoritega võrreldes erinevad tulueesmärgid. Sellele vaatamata ja peaaegu identsete õigusnormide tõttu, mis põhjustavad kutselistele investoritele mõeldud ELTIFite puhul suure halduskoormuse ja seonduvad kulud, ei ole varahaldurid seni olnud varmad pakkuma kutselistele investoritele kohandatud tooteid. Seepärast on asjakohane sätestada üksnes kutselistele investoritele turustatavate ELTIFite jaoks erinormid, eelkõige seoses asjaomase portfelli hajutamise ja koosseisu, riskide kontsentreerumise piirmäärade ning raha laenuks võtmisega. |
|
(22) |
Määruses (EL) 2015/760 nõutakse praegu, et ELTIFid peavad investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikusse investeerimisvarasse. ELTIFite portfellidesse kuuluvate kõlblike investeerimisvarade puhul sellise kõrge investeerimise piirmäära algsel kehtestamisel peeti silmas ELTIFite keskendumist pikaajalistele investeeringutele ja panust, mille sellised investeeringud pidid eelduste kohaselt andma liidu kestliku majanduskasvu rahastamisse. Võttes aga arvesse ELTIFite portfellidesse kuuluvate teatavate kõlblike investeerimisvarade mittelikviidset ja spetsiifilist laadi, võib ELTIFite valitsejatel olla keeruline ja kulukas juhtida ELTIFite likviidsust, rahuldada osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeid, võtta laene ja täita ELTIFite investeerimisstrateegiate muid elemente, mis on seotud selliste kõlblike investeerimisvarade võõrandamise, hindamise ja pantimisega. Kõlblike investeerimisvarade piirmäära vähendamine võimaldaks seetõttu ELTIFite valitsejatel ELTIFite likviidsust paremini juhtida. Selleks et hinnata, kas ELTIFid järgivad kõlblikusse investeerimisvarasse tehtavate investeeringute piirmäära, tuleks omavahel kombineerida ELTIFite kõlblikud investeerimisvarad, välja arvatud investeerimisfondid, ja nende investeerimisfondide kõlblikud investeerimisvarad, millesse ELTIFid on investeerinud. |
|
(23) |
Määruse (EL) 2015/760 senised hajutamisnõuded kehtestati tagamaks, et ELTIFid suudaksid ebasoodsatele turutingimustele vastu pidada. Need sätted on aga osutunud liiga koormavaks, sest praktikas tähendab see, et ELTIFid peavad tegema keskmiselt kümme eraldiseisvat investeeringut. Mõnda projekti või suuremahulisse taristusse investeerimisel võib olla kümne investeeringu nõuet ELTIFi kohta keeruline täita ning see võib olla tehingukulude ja kapitalipaigutuse poolest kulukas. Selleks et vähendada ELTIFite ja lõppkokkuvõttes nende investorite tehingu- ja halduskulusid, peaks ELTIFitel olema võimalik järgida kontsentreeritumaid investeerimisstrateegiaid ja seega võtta positsioone väiksemas arvus kõlblikes varades. Seepärast on vaja ELTIFite riskipositsioonide hajutamise nõudeid ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja, ühe reaalvara, investeerimisfondide ja teatavate muude kõlblike investeerimisvarade, lepingute ja finantsinstrumentidega seoses kohandada. Selline lisapaindlikkus ELTIFi portfelli kujundamisel ja hajutamisnõuete leevendamine ei tohiks oluliselt mõjutada ELTIFite suutlikkust turu volatiilsusele vastu pidada, kuna ELTIFid investeerivad tavaliselt varasse, millel ei ole kergesti kättesaadavat turunoteeringut, mis võib olla väga mittelikviidne ja mis on sageli pika lõpptähtaja või pikema kestusega. |
|
(24) |
Erinevalt jaeinvestoritest on kutselistel investoritel teatavatel asjaoludel pikem ajaperspektiiv, erinev finantstulu eesmärk, rohkem oskusteavet, suurem riskitaluvus ebasoodsate turutingimuste korral ja suurem kahjumi katmise võime. Seepärast on vaja kehtestada selliste kutseliste investorite jaoks diferentseeritud investorikaitse meetmed ja jätta üksnes kutselistele investoritele turustatavate ELTIFite puhul hajutamisnõuded välja. |
|
(25) |
ELTIFite valitsejate oskusteabe paremaks kasutamiseks ja hajutamisest tuleneva kasu tõttu võib teatavatel juhtudel olla ELTIFite jaoks kasulik investeerida kõik või peaaegu kõik oma varad ühis-ELTIFi hajutatud portfelli. ELTIFitel peaks seetõttu olema lubatud koondada oma varasid ning kasutada investor- ja ühisfondi struktuuri, investeerides ühis-ELTIFitesse. |
|
(26) |
ELTIFi igapäevase tegevuse võimaldamiseks ja konkreetse investeerimisstrateegia elluviimiseks kasutatakse sageli finantsvõimendust. Mõõdukas koguses finantsvõimendus, kui seda asjakohaselt kontrollitakse, võib suurendada tootlust ilma, et tekiks ülemääraseid riske või et neid süvendataks. Lisaks võivad erinevad investeerimisfondid sageli kasutada finantsvõimendust tõhususe täiendavaks suurendamiseks või paremate tegevustulemuste saavutamiseks. Kuna raha laenuks võtmine on praegu määruse (EL) 2015/760 kohaselt piiratud 30 %-ga ELTIFi kapitali väärtusest, ei pruugi ELTIFite valitsejad olla võimelised teatavaid investeerimisstrateegiaid edukalt ellu viima, sealhulgas reaalvarasse tehtavate investeeringute puhul, kus suurema finantsvõimenduse kasutamine on sektoris tavaline või vajalik, et saavutada atraktiivne riskiga korrigeeritud tulu. Seepärast on asjakohane suurendada ELTIFite valitsejate paindlikkust täiendava kapitali kaasamisel ELTIFi kestuse jooksul. Samal ajal on soovitav tõhustada finantsvõimenduse haldamist ja edendada laenuvõtmispoliitika suhtes suuremat kooskõla direktiiviga 2011/61/EL, asendades kapitali vara netoväärtusega, mis on asjakohane võrdlusalus raha laenuks võtmise piirangu kindlaksmääramisel, millega peaks kaasnema korrigeerimispoliitika parandamine. Pidades silmas võimalikke riske, mis võivad finantsvõimendusega kaasneda, tuleks ELTIFitel, mida võib turustada jaeinvestoritele, lubada võtta laenuks raha kuni 50 % ulatuses ELTIFi vara netoväärtusest. 50 % piirmäär on asjakohane, võttes arvesse sarnase likviidsus- ja tagasivõtmisprofiiliga reaalvarasse investeerivate fondide puhul tavaliselt kehtestatud üldisi raha laenuks võtmise piiranguid. Kutselistele investoritele turustatavate ELTIFite puhul tuleks siiski lubada kõrgemat finantsvõimenduse piirmäära, sest kutseliste investorite riskitaluvus on suurem kui jaeinvestoritel. Seetõttu tuleks ainult kutselistele investoritele turustatavate ELTIFite puhul tõsta raha laenuks võtmise piirmäär samuti maksimaalselt 100 %ni ELTIFi vara netoväärtusest. Lisaks ei paku määrus (EL) 2015/760 seni ELTIFi valitsejale võimalust korrigeerida investeerimispositsiooni sobiva aja jooksul juhtudel, kui ELTIF rikub finantsvõimenduse piirmäära ja rikkumine ei ole ELTIFi valitseja kontrolli all. Võttes arvesse vara netoväärtuse kui kontrollväärtuse volatiilsust ja ELTIFi investorite huve, tuleks täpsustada, et määruse (EL) 2015/760 korrigeerimissätteid kohaldatakse ka laenuvõtmise piirmäärade suhtes. |
|
(27) |
ELTIFitele avaramate investeerimisvõimaluste pakkumiseks peaks ELTIFitel olema võimalik võtta laenu valuutas, milles ELTIFi valitseja loodab vara omandada. Sellegipoolest on vaja maandada valuutade mittevastavuse riski ja seega piirata investeerimisportfellile tekkivat valuutariski. Seetõttu peaksid ELTIFid asjakohaselt maandama oma valuutariski. |
|
(28) |
ELTIFitel peaks olema võimalik laenuvõtmise strateegia elluviimiseks oma varasid koormata. Et veelgi suurendada ELTIFite paindlikkust oma laenuvõtmise strateegia elluviimisel, ei tohiks laenuvõtmiskokkuleppeid käsitada laenuvõtmisena, kui see laen on täielikult kaetud investorite kapitalikohustustega. |
|
(29) |
Võttes arvesse suuremaid piirmäärasid ELTIFite laenuvõtmisel ja teatavate välisvaluutas laenu võtmise suhtes kehtestatud piirangute kaotamist, peaks investoritel olema põhjalikum teave ELTIFite laenuvõtmise strateegiate ja piirangute kohta. Seepärast on asjakohane nõuda, et ELTIFite valitsejad avalikustaksid asjaomase ELTIFi prospektis sõnaselgelt laenuvõtmise piirmäärad. |
|
(30) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud, et ELTIFi investorid võivad taotleda selle ELTIFi likvideerimist, kui nende osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeid, mis on esitatud kooskõlas ELTIFi osakute ja aktsiate tagasivõtmise poliitikaga, ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil need esitati. Võttes arvesse ELTIFite pikaajalist suunitlust ning ELTIFite portfellide sageli spetsiifilist ja mittelikviidset varaprofiili, võib investori või investorite rühma õigus taotleda ELTIFi likvideerimist olla ebaproportsionaalne ning kahjustada nii ELTIFi investeerimisstrateegia edukat elluviimist kui ka teiste investorite või investorite rühmade huve. Seepärast on asjakohane jätta määrusest välja investorite võimalus nõuda ELTIFi likvideerimist, kui ELTIF ei suuda osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudeid rahuldada. |
|
(31) |
Määruses (EL) 2015/760 ei ole praegu täpsustatud kriteeriume, mille alusel hinnata osakute ja aktsiate tagasivõtmise protsenti teatava ajavahemiku jooksul, ega ka miinimumteavet, mis tuleb tagasivõtmise võimaluse kohta pädevatele asutustele esitada. Võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) keskset rolli määruse (EL) 2015/760 kohaldamisel ning tema oskusteavet väärtpaberite ja väärtpaberiturgude valdkonnas, on asjakohane teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ülesandeks koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse asjaolud, mille korral ELTIFi kestust peetakse ELTIFi iga üksiku vara kestusega kooskõlas olevaks; kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks minimaalne hoidmisaeg enne osakute või aktsiate tagasivõtmise võimalust; ELTIFi pädevale asutusele esitatav miinimumteave; nõuded, mida ELTIF peab täitma seoses oma osakute ja aktsiate tagasivõtmise poliitika ja likviidsuse juhtimise vahenditega, ning osakute ja aktsiate tagasivõtmise määra hindamise kriteeriumid. Tuleks märkida, et kui ELTIFi tingimustes või põhikirjas on ette nähtud osakute või aktsiate tagasivõtmise võimalus ELTIFi kestuse jooksul, kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL sätteid likviidsusriski juhtimise ja likviidsuse juhtimise vahendite kohta. |
|
(32) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud, et ELTIFi tingimused või põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele võtmist reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Hoolimata sellest võimalusest ei ole ELTIFite valitsejad, investorid ja turuosalised peaaegu üldse kasutanud järelturul kauplemise mehhanismi ELTIFite aktsiate või osakutega kauplemiseks. ELTIFite osakute või aktsiate järelturu edendamiseks on asjakohane lubada ELTIFite valitsejatel luua ELTIFite investoritele võimalus väljuda ennetähtaegselt ELTIFi kestuse jooksul. Et tagada sellise järelkauplemise mehhanismi tõhus toimimine, peaks ennetähtaegne väljumine olema võimalik ainult juhul, kui ELTIFi valitseja on kehtestanud potentsiaalsete investorite ja väljumistaotluste sobitamise põhimõtted. Nendes põhimõtetes tuleks muu hulgas kindlaks määrata osakute ja aktsiate võõrandamise protsess, ELTIFi valitseja ja fondihalduri roll, selle likviidse ajavahemiku perioodilisus ja kestus, mille jooksul ELTIFi osakuid või aktsiaid võib vahetada, reeglid, mille alusel määratakse kindlaks täitmishind, proportsionaalsuse tingimused, avalikustamisnõuded, tasud, kulud ja lõivud ning muud sellise likviidse ajavahemikuga seotud tingimused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis täpsustaks sobitamise kasutamise asjaolusid, sealhulgas teavet, mida ELTIFid on kohustatud avaldama investoritele. |
|
(33) |
Vältimaks, et jaeinvestorid mõistaksid järelturul kauplemise mehhanismi õiguslikku olemust ja sellega võimaldatavat likviidsust vääriti, peaks levitaja või ELTIFi osakute või aktsiate jaeinvestorile pakkumise korral ELTIFi valitseja väljastama jaeinvestorile selge kirjaliku hoiatuse, et sellise sobitamismehhanismi olemasolu ei taga sobitamist, ei anna jaeinvestorile õigust väljuda ELTIFist ega taga ELTIFi osakute või aktsiate tagasivõtmist. Selline kirjalik hoiatus peaks olema osa kirjalikust hoiatusest, millega teavitatakse jaeinvestoreid ka sellest, et ELTIFi toode ei pruugi sobida jaeinvestorile, kes ei saa ennast siduda sellise pikaajalise ja mittelikviidse tootega, kui jaeinvestorile pakutava ELTIFi kestus on pikem kui kümme aastat. Kui sellise sobitamismehhanismi olemasolu nimetatakse jaeinvestoritele suunatud reklaamteates, ei tohiks seda reklaamida vahendina, mis tagab taotluse korral likviidsuse. |
|
(34) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud nõue, et ELTIFid võtaksid vastu oma vara korralise võõrandamise üksikasjaliku ajakava, et võtta osakud või aktsiad investoritelt pärast ELTIFi kestuse lõppemist tagasi. Selle määrusega nõutakse ka, et ELTIFid avalikustaksid üksikasjaliku ajakava ELTIFi pädevale asutusele. Nende nõuetega pannakse ELTIFite valitsejatele märkimisväärne haldus- ja regulatiivne koormus, ilma et see suurendaks samal määral investorite kaitset. Selle koormuse leevendamiseks investorite kaitset vähendamata peaksid ELTIFid teavitama ELTIFi pädevat asutust oma varade korralisest võõrandamisest, et võtta osakud või aktsiad investoritelt tagasi pärast ELTIFi kestuse lõppemist, ning esitama ELTIFi pädevale asutusele üksikasjaliku ajakava ainult juhul, kui pädev asutus on neilt seda sõnaselgelt küsinud. |
|
(35) |
Investor-ELTIFi prospekt võib sisaldada investoritele väga olulist teavet, mis võimaldab neil investeeringu võimalikke riske ja sellest saadavat kasu paremini hinnata. Seepärast on asjakohane nõuda, et investor- ja ühisfondi struktuuri korral peaks investor-ELTIFi prospekt sisaldama teavet investor- ja ühisfondi struktuuri, investor-ELTIFi ja ühis-ELTIFi kohta ning kõigi selliste tasude või kuluhüvitiste kirjeldust, mida investor-ELTIF peab maksma. |
|
(36) |
ELTIFite kui potentsiaalsete investeerimisobjektide hindamisel investorite poolt on väga oluline, et tasud nõuetekohaselt avalikustataks. Selline avalikustamine on oluline ka juhul, kui ELTIFit turustatakse jaeinvestoritele investor- ja ühisfondi struktuuri korral. Seepärast on asjakohane nõuda, et ELTIFi valitseja lisaks investor-ELTIFi aastaaruandesse aruande investor-ELTIFi ja ühis-ELTIFi tasude kohta kokku. Selline nõue peaks aitama kaitsta investoreid põhjendamatute lisakulude eest, mis tulenevad märkimis- ja tagasivõtmistasudest, mida ühis-ELTIF võib investor-ELTIFilt nõuda. |
|
(37) |
Määruse (EL) 2015/760 kohaselt peavad ELTIFite valitsejad avalikustama ELTIFi prospektis teabe sellesse ELTIFisse investeerimisega seotud tasude kohta. Kuid tasude avalikustamist käsitlevaid nõudeid sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014 (9). Selleks et suurendada tasude struktuuri läbipaistvust, tuleks määruses (EL) 2015/760 sätestatud nõue viia kooskõlla määruses (EL) nr 1286/2014 sätestatud nõudega. |
|
(38) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud nõue, et ELTIFite valitsejad looksid kohaliku vahendi igas liikmesriigis, kus nad kavatsevad ELTIFeid turustada. Kuigi nõuded, mis sätestavad investorite ees teatavad ülesanded kõigis liikmesriikides, jäävad kehtima, on kohaliku vahendi loomise nõue eurofondide ja jaeinvestoritele turustatavate alternatiivsete investeerimisfondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1160 (10) siiski välja jäetud, kuna selline kohalik vahend tekitab lisakulusid ja pingeid ELTIFite piiriülesel turustamisel. Lisaks on investoritega suhtlemise eelistatud meetod muutunud, nii et kohalikus asutuses toimuvate füüsiliste kohtumiste asemel suhtlevad fondivalitsejad või levitajad ja investorid elektrooniliste vahendite abil otse. Selle nõude väljajätmine määrusest (EL) 2015/760 kõigi ELTIFite investorite puhul oleks seega kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1160 ja finantstoodete tänapäevaste turustamismeetoditega ning võib suurendada ELTIFite atraktiivsust varahaldurite jaoks, kes ei peaks enam kandma kohalike vahendite haldamise kulusid. Seetõttu tuleks see nõue välja jätta. |
|
(39) |
Kuna ELTIFite osakud ja aktsiad on finantsinstrumendid, kohaldatakse ELTIFite turustamisel koos investeerimisteenuste osutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (11) tootejuhtimise norme. ELTIFite osakuid või aktsiaid võib siiski osta ka ilma investeerimisteenuseid osutamata. Nende juhtude hõlmamiseks nõutakse praegu määruses (EL) 2015/760, et ELTIFite valitsejad töötaksid välja jaeinvestoritele turustatavate ELTIFite sisehindamise. Praegune kord on inspireeritud direktiivi 2014/65/EL tootejuhtimise normidest, kuid sisaldab mitmeid erinevusi, mis ei ole põhjendatud ja võivad vähendada investorite kaitset. Seepärast tuleks täpsustada, et kohaldatakse direktiivis 2014/65/EL sätestatud tootejuhtimise norme. Viiteid direktiivile 2014/65/EL tuleks mõista nii, et sellega kaasneb nimetatud direktiivi täiendavate delegeeritud õigusaktide kohaldamine. |
|
(40) |
Määruses (EL) 2015/760 on praegu sätestatud, et ELTIFite levitajad või valitsejad peavad jaeinvestorite puhul tegema sobivuse hindamise. See nõue on aga juba sätestatud direktiivi 2014/65/EL artiklis 25. Dubleeriv nõue tekitab täiendava halduskoormuse, mis toob jaeinvestoritele kaasa suuremad kulud ning pärsib oluliselt ELTIFite valitsejate motivatsiooni pakkuda jaeinvestoritele uusi ELTIFeid. Seepärast on vaja see dubleeriv nõue määrusest (EL) 2015/760 välja jätta. |
|
(41) |
Jaeinvestorite kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleks sobivust hinnata olenemata sellest, kas jaeinvestorid omandavad ELTIFite osakuid või aktsiaid ELTIFite levitajatelt või valitsejatelt või järelturu kaudu. Kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikega 2 peaks sobivuse hindamine hõlmama teavet investeeringu eeldatava kestuse ja eesmärgi ning jaeinvestori riskitaluvuse kohta, mis moodustab osa teabest jaeinvestorite investeerimiseesmärkide ja finantsseisundi, sealhulgas nende kahjumi katmise võime kohta. Hindamise tulemus tuleks edastada jaeinvestorile sobivuse kirjelduse vormis kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikega 6. |
|
(42) |
Kui sobivuse hindamise tulemusel selgub, et ELTIF ei sobi jaeinvestorile ja see investor soovib siiski tehingut jätkata, tuleks jaeinvestori sõnaselge nõusolek saada enne, kui ELTIFi levitaja või valitseja tehinguga edasi läheb. |
|
(43) |
Määruse (EL) 2015/760 kohaselt peavad ELTIFite valitsejad või levitajad ühtlasi pakkuma jaeinvestoritele ELTIFite turustamise korral asjakohast investeerimisnõu. Asjaolu, et määruses (EL) 2015/760 ei ole täpsustatud, mis on asjakohane investeerimisnõu, ning puudub ristviide direktiivis 2014/65/EL sätestatud investeerimisnõustamise määratlusele, on võtnud ELTIFite valitsejatelt ja levitajatelt õiguskindluse ja tekitanud nendes segadust. Lisaks eeldab investeerimisnõustamise kohustus, et välislevitajatel peab jaeinvestoritele ELTIFeid turustades olema direktiivi 2014/65/EL kohane tegevusluba. See tekitab nendele investoritele ELTIFite turustamisel tarbetuid takistusi ning allutab ELTIFid rangematele nõuetele kui need, mida kohaldatakse muude keerukate finantstoodete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 sätestatud väärtpaberistamiste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (12) sätestatud allutatud kõlblike kohustuste levitamise suhtes. Seetõttu ei ole nõue, et ELTIFite levitajad ja valitsejad pakuksid jaeinvestoritele sellist investeerimisnõustamist, vajalik. Võttes lisaks arvesse, kui oluline on tagada finantstoodetele võrdsed tingimused, kui selliseid tooteid turustatakse lõppinvestoritele, samuti see, et käesolev määrus sisaldaks muu hulgas mõjusaid investorite kaitse meetmeid, ei tohiks ELTIFitele tarbetut haldus- ja regulatiivset koormust panna. |
|
(44) |
Selleks et tagada tõhus järelevalve jaeinvestoritele ELTIFite turustamisega seotud nõuete kohaldamise üle, tuleks levitaja suhtes või ELTIFi osakute või aktsiate jaeinvestoritele pakkumise korral ELTIFi valitseja suhtes kohaldada direktiivi 2014/65/EL kohaseid andmete säilitamise reegleid. |
|
(45) |
Kui ELTIFeid turustatakse või pakutakse jaeinvestoritele levitaja kaudu, peaks levitaja täitma direktiivis 2014/65/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (13) sätestatud kohaldatavaid nõudeid. Õiguskindluse tagamiseks ja dubleerivate meetmete vältimiseks tuleks juhul, kui jaeinvestorile on antud direktiivi 2014/65/EL kohast investeerimisnõu, lugeda sobivuse hindamise nõue täidetuks. |
|
(46) |
Väljakujunenud turutava kohaselt nõutakse või eeldatakse, et ELTIFi valitseja portfelli valitsejad või juhtivtöötajad investeeriksid ELTIFitesse, mida valitseb sama ELTIFi valitseja. Eeldatakse, et sellised isikud on finantsvaldkonnas pädevad ja asjaomasest ELTIFist hästi informeeritud, mis tähendab, et oleks üleliigne nõuda, et nad läbiksid ELTIFi investeeringuteks sobivuse hindamise. Seepärast on asjakohane, et ELTIFite levitajatelt või valitsejatelt ei nõuta sobivuse hindamist selliste isikute puhul. |
|
(47) |
Praegu nõutakse määruses (EL) 2015/760 selliste potentsiaalsete jaeinvestorite puhul, kelle finantsinstrumentide portfell ei ületa 500 000 eurot, et ühte või mitmesse ELTIFisse investeeritav esialge miinimumsumma oleks 10 000 eurot, ning seda, et sellised investorid ei investeeriks ELTIFitesse kokku üle 10 % oma finantsinstrumentide portfellist. Kui 10 000 euro suurust minimaalset alginvesteeringut ja koguinvesteeringu 10 % piirangut kohaldatakse koos, tekitab see jaeinvestorile ELTIFitesse investeerimisel märkimisväärse takistuse, mis on vastuolus ELTIFite eesmärgiga luua jaeinvestorile mõeldud alternatiivse investeerimisfondi toode. Seetõttu on vaja 10 000 euro suuruse minimaalse alginvesteeringu nõue ja koguinvesteeringu 10 % piirang välja jätta. |
|
(48) |
Praegu on määruses (EL) 2015/760 sätestatud investorite võrdse kohtlemise nõue ning üksikinvestorite või investorite rühmade sooduskohtlemise või neile konkreetsete majanduslike eeliste andmise keeld. ELTIFitel võib siiski olla mitut liiki osakuid või aktsiaid, mille tasude, õigusliku struktuuri, turustamisreeglite ja muude nõuete tingimused veidi või oluliselt erinevad. Nende erinevuste arvessevõtmiseks tuleks neid nõudeid kohaldada ainult üksikinvestorite või investorite rühmade suhtes, kes investeerivad sama liiki ELTIFitesse. |
|
(49) |
Selleks et anda ELTIFite valitsejatele piisavalt aega kohaneda käesoleva määruse nõuetega, sealhulgas investoritele ELTIFite turustamise nõuetega, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama üheksa kuud pärast selle jõustumist. |
|
(50) |
Kuna kõlblikud varad ei pruugi olla likviidsed ja ELTIFid on pikaajalise suunitlusega, võivad ELTIFid kogeda raskusi fonditingimuste ja regulatiivsete nõuete selliste muudatuste järgimisel, mis kehtestatakse nende kestuse jooksul, mis mõjutaks ELTIFite investorite usaldust ja kindlustunnet. Seepärast on vaja ette näha üleminekureeglid nende ELTIFite jaoks, millele anti tegevusluba enne käesoleva määruse kohaldamise algust. Sellistel ELTIFitel peaks siiski olema võimalik valida, et käesolev määrus nende suhtes kohaldub, tingimusel et sellest antakse ELTIFi pädevale asutusele teada. |
|
(51) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhus õigusraamistik ELTIFite toimimiseks kogu liidus ja edendada pikaajalist rahastamist kapitali kaasamise ja suunamise kaudu reaalmajandusse tehtavatesse pikaajalistesse investeeringutesse kooskõlas liidu aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgiga, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(52) |
Määrust (EL) 2015/760 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2015/760 muutmine
Määrust (EL) 2015/760 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada kapitali kaasamist ja suunamist reaalmajandusse tehtavatesse pikaajalistesse investeeringutesse, sh investeeringutesse, mis edendavad Euroopa rohelist kokkulepet ja muid esmatähtsaid valdkondi, kooskõlas liidu aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgiga.“ |
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. ELTIFite pädevad asutused teavitavad kord kvartalis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet käesoleva määruse kohaselt välja antud või kehtetuks tunnistatud tegevuslubadest ja kõigist muudatustest ELTIFit käsitlevas teabes, mis on kantud teises lõigus osutatud avalikku keskregistrisse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab ajakohast avalikku keskregistrit, mis sisaldab iga käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFi kohta järgmist teavet:
Avalik keskregister tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul.“ |
|
4) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Kõlblik investeerimisvara 1. Artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud vara on ELTIFi jaoks investeerimiskõlblik ainult siis, kui see liigitub mõnda järgmisesse varaliiki:
Esimese lõigu punktis d sätestatud piirmäära ei kohaldata investor-ELTIFite suhtes. 2. Selleks et teha kindlaks vastavus artikli 13 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirmäärale, võetakse ELTIFite poolt ELTIFite, Euroopa riskikapitalifondide, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide, eurofondide ja ELi AIFide valitsejate valitsetavate ELi AIFide osakutesse või aktsiatesse tehtud investeeringuid arvesse üksnes nende ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate poolt käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a, b, c, e, f ja g osutatud kõlblikesse investeerimisvaradesse tehtud investeeringute summa osas. Artiklis 13 ja artikli 16 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirmäära ja muude piirmäärade järgimise kindlakstegemiseks kombineeritakse ELTIFi varad ja laenatud sularaha positsioon nende investeerimisfondide varade ja laenatud sularaha positsioonidega, millesse ELTIF on investeerinud. Artiklis 13 ja artikli 16 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirmäära ja muude piirmäärade järgimine tehakse kooskõlas käesoleva lõikega kindlaks teabe põhjal, mida ajakohastatakse vähemalt kord kvartalis, ja kui see teave ei ole kvartalipõhiselt kättesaadav, siis kõige uuema kättesaadava teabe põhjal. (*3) Komisjoni 28. mai 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1851, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 regulatiivsete tehniliste standarditega väärtpaberistamise aluspositsioonide homogeensuse kohta (ELT L 285, 6.11.2019, lk 1).“ " |
|
6) |
Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kvalifitseeruv portfelliettevõtja on ettevõtja, kes alginvesteeringu tegemise ajal vastab järgmistele nõuetele:
(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“ " |
|
7) |
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Huvide konflikt 1. ELTIF ei investeeri kõlblikku investeerimisvarasse, milles ELTIFi valitsejal on otsene või kaudne positsioon või kus ta niisuguse positsiooni võtab, välja arvatud juhul, kui tegemist on ELTIFi valitseja valitsetavate ELTIFite, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide, Euroopa riskikapitalifondide, eurofondide või ELi AIFide osakute või aktsiatega. 2. ELTIFit valitsev ELi AIFi valitseja ja ELi AIFi valitsejaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad ning nende töötajad võivad teha kaasinvesteeringu sellesse ELTIFisse ja koos ELTIFiga teha investeeringu samasse varasse, tingimusel et ELTIFi valitseja on kehtestanud organisatsioonilise ja halduskorra, mille eesmärk on huvide konflikte tuvastada, ennetada, ohjata ja jälgida, ning tingimusel, et sellised huvide konfliktid asjakohaselt avalikustatakse.“ |
|
8) |
Artiklid 13, 14, 15 ja 16 asendatakse järgmistega: „Artikkel 13 Portfelli koosseis ja hajutamine 1. ELTIF investeerib vähemalt 55 % oma kapitalist kõlblikusse investeerimisvarasse. 2. ELTIF ei investeeri rohkem kui
3. Lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % ELTIFi kapitali väärtusest. 4. ELTIFi kogu riskipositsioon, mis on seotud ELTIFi vastaspoolega ja mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest, repotehingutest või pöördrepotehingutest, ei tohi ületada 10 % ELTIFi kapitali väärtusest. 5. Erandina lõike 2 punktist d võib ELTIF tõsta selles osutatud 10 % piirmäära 25 %-ni, kui võlakirjad on emiteerinud krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja millele seadusega kohaldatakse eriomast avalikku järelevalvet, mille eesmärk on võlakirjaomanike kaitse. Selliste võlakirjade emissioonist laekuvad summad investeeritakse õiguses sätestatud korras eelkõige varasse, millega on kogu võlakirjade kehtivusaja vältel võimalik tagada võlakirjadega seotud nõudeid ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutatakse esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks. 6. Äriühinguid, mis kuuluvad ühte kontserni konsolideeritud aruannete koostamise eesmärgil direktiivi 2013/34/EL kohaselt või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele, käsitatakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe isikuna. 7. Lõigetes 2–4 sätestatud investeerimise piirmäärasid ei kohaldata, kui ELTIFeid turustatakse üksnes kutselistele investoritele. Lõike 2 punktis c sätestatud investeerimise piirmäärasid ei kohaldata, kui ELTIF on investor-ELTIF. Artikkel 14 Investeerimispositsioonide korrigeerimine Kui ELTIF rikub artiklis 13 sätestatud portfelli koosseisu või hajutamise nõudeid või artikli 16 lõike 1 punktis a sätestatud laenamise piirmäärasid ja ELTIFi valitsejal puudub kontroll õigusrikkumise üle, võtab ELTIFi valitseja sobiva aja jooksul meetmeid, mis on vajalikud positsiooni korrigeerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse ELTIFi investorite huve. Artikkel 15 Kontsentreerumise piirmäärad 1. ELTIF ei või omandada rohkem kui 30 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, eurofondi või ELi AIFi valitseja valitsetava ELi AIFi osakutest või aktsiatest. Seda piirmäära ei kohaldata, kui ELTIFeid turustatakse üksnes kutselistele investoritele, samuti ei kohaldata seda investor-ELTIFile, kes investeerib enda ühis-ELTIFisse. 2. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontsentreerumise piirmäärasid kohaldatakse käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud varasse investeerimise suhtes, välja arvatud juhul, kui ELTIFeid turustatakse üksnes kutselistele investoritele. Artikkel 16 Raha laenuks võtmine 1. ELTIF võib raha laenuks võtta tingimusel, et selline laen vastab kõigile järgmistele tingimustele:
Raha laenuks võtmisel võib ELTIF oma laenuvõtmisstrateegia rakendamiseks varasid koormata. Laenuvõtmiskokkuleppeid, mis on täielikult kaetud investorite kapitalikohustustega, ei käsitata käesoleva lõike kohaldamisel raha laenuks võtmisena. 2. ELTIFi valitseja täpsustab ELTIFi prospektis, kas ELTIF kavatseb oma investeerimisstrateegia raames raha laenuks võtta, ning kui ta kavatseb seda teha, siis täpsustab ta selles ka laenuvõtmise piirmäärad. 3. Lõikes 2 osutatud laenuvõtmise piirmäärad, mis prospektis täpsustatakse, on kohaldatavad üksnes alates ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevast. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui kolm aastat pärast ELTIFi turustamise alguskuupäeva. 4. Lõike 1 punktis a osutatud laenuvõtmise piirmäärad peatatakse ajutiselt, kui ELTIF kaasab lisakapitali või vähendab oma olemasolevat kapitali. Selline peatamine peab olema ajaliselt piiratud ajavahemikuga, mis on tingimata vajalik, võttes igati arvesse ELTIFi investorite huve, ning see ei tohi mingil juhul kesta kauem kui 12 kuud.“ |
|
9) |
Artikli 17 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Artiklis 13 sätestatud portfelli koosseisu ja hajutamise nõuded:
|
|
10) |
Artikkel 18 asendatakse järgmisega: „Artikkel 18 ELTIFite osakute või aktsiate tagasivõtmine 1. ELTIFi investoritel ei ole võimalik nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi kestuse lõppu. Tagasivõtmine on võimalik alates järgmisest päevast pärast ELTIFi kestuse lõppemise kuupäeva. ELTIFi tingimustes või põhikirjas märgitakse sõnaselgelt konkreetne kuupäev, mil ELTIFi kestus lõppeb, ning seal võib ka ette näha ELTIFi kestuse ajutise pikendamise õiguse ja selle kasutamise tingimused. ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele esitatavas teabes sätestatakse osakute ja aktsiate tagasivõtmise ja vara võõrandamise menetlused ning märgitakse sõnaselgelt, et investoritelt osakute ja aktsiate tagasivõtmine on võimalik alates järgmisest päevast pärast ELTIFi kestuse lõppemise kuupäeva. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib ELTIFi tingimustes või põhikirjas näha ette võimaluse võtta osakud ja aktsiad tagasi ELTIFi kestuse jooksul, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Esimese lõigu punktis a osutatud minimaalse hoidmisaja tingimust ei kohaldata investor-ELTIFite suhtes, kes investeerivad oma ühis-ELTIFitesse. 3. ELTIFi kestus peab olema kooskõlas ELTIFi pikaajalise olemusega ja vastavuses ELTIFi iga üksiku varapositsiooni kestusega, mida mõõdetakse vastavalt iga üksiku varapositsiooni mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärgiga. 4. Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas. 5. ELTIFi varast tehtavad mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada asjaolud, millisel juhul peetakse ELTIFi kestust vastavuses olevaks ELTIFi iga üksiku varapositsiooni kestusega, nagu on osutatud lõikes 3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab ka regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. jaanuariks 2024. Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“ |
|
11) |
Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
|
|
12) |
Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. ELTIF teavitab vähemalt aasta enne ELTIFi kestuse lõppemise kuupäeva ELTIFi pädevat asutust oma varade korralisest võõrandamisest, et võtta osakud või aktsiad investoritelt tagasi pärast ELTIFi kestuse lõppu. ELTIFi pädeva asutuse taotluse korral esitab ELTIF oma pädevale asutusele varade korralise võõrandamise üksikasjaliku ajakava.“ |
|
13) |
Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. ELTIF võib oma kestuse jooksul vara võõrandamise korral vähendada kapitali proportsionaalselt, kui ELTIFi valitseja on igakülgse kaalumise põhjal leidnud, et selline võõrandamine on investorite huvides.“ |
|
14) |
Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
|
|
15) |
Artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Prospektis esitatakse ELTIFi üldine kulusuhe.“ |
|
16) |
Artikkel 26 jäetakse välja. |
|
17) |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Niisuguste ELTIFite sisehindamine, mida võib turustada jaeinvestoritele Niisuguse ELTIFi valitseja suhtes, mille osakuid või aktsiaid võib turustada jaeinvestoritele, kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 3 teises kuni viiendas ja seitsmendas lõigus ning sama direktiivi artikli 24 lõikes 2 sätestatud nõudeid.“ |
|
18) |
Artikkel 28 jäetakse välja. |
|
19) |
Artiklisse 29 lisatakse järgmised lõiked: „6. Investor- ja ühisfondi struktuuri puhul esitab ühis-ELTIF investor-ELTIFile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida on vaja, et investor-ELTIF saaks täita käesoleva määruse nõudeid. Selleks sõlmib investor-ELTIF ühis-ELTIFiga kokkuleppe. Esimeses lõigus osutatud kokkulepe peab olema soovi korral tasuta kättesaadav kõikidele osakuomanikele ja aktsionäridele. Kui nii ühis-ELTIFit kui ka investor-ELTIFit valitseb sama ELTIFi valitseja, võib kokkuleppe asendada äritegevuse sise-eeskirjadega, millega tagatakse käesoleva lõike nõuete täitmine. 7. Kui ühis-ELTIF ja investor-ELTIF kasutavad eri depositooriume, sõlmivad need depositooriumid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema depositooriumi kohustuste täitmine. Investor-ELTIF ei investeeri ühis-ELTIFi osakutesse ega aktsiatesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud. Käesoleva lõike nõuete järgimisel ei riku ühis-ELTIFi ja investor-ELTIFi depositooriumid teabe avalikustamist piiravaid või andmekaitse nõudeid, kui sellised nõuded on sätestatud lepingus või õigus- või haldusnormides. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks depositooriumile või selle nimel tegutsevale isikule. Investor-ELTIF või asjakohasel juhul investor-ELTIFi valitseja vastutab selle eest, et investor-ELTIFi depositooriumile edastatakse ühis-ELTIFit käsitlev teave, mida on vaja investor-ELTIFi depositooriumi kohustuste täitmiseks. Ühis-ELTIFi depositoorium teatab viivitamata ühis-ELTIFi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ning investor-ELTIFi või asjakohasel juhul investor-ELTIFi valitseja ja depositooriumi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist rikkumistest, mis ta ühis-ELTIFi puhul tuvastab ning millel võib olla ebasoodne mõju investor-ELTIFile.“ |
|
20) |
Artikkel 30 asendatakse järgmisega: „Artikkel 30 ELTIFite jaeinvestoritele levitamise ja turustamise erinõuded 1. ELTIFi osakuid või aktsiaid võib jaeinvestorile turustada üksnes juhul, kui on tehtud sobivuse hindamine kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikega 2 ning kõnealusele jaeinvestorile on esitatud sobivuse kirjeldus vastavalt sama direktiivi artikli 25 lõike 6 teisele ja kolmandale lõigule. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud sobivuse hindamine tehakse olenemata sellest, kas jaeinvestor omandab ELTIFi osakud või aktsiad ELTIFi levitajalt või valitsejalt või järelturu kaudu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 19. Jaeinvestori sõnaselge nõusolek, mis näitab, et investor mõistab ELTIFisse investeerimise riske, tuleb saada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
ELTIFi levitaja või juhul, kui ELTIFi osakuid või aktsiaid pakutakse jaeinvestorile, ELTIFi valitseja seab sisse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 5 osutatud registri. 2. ELTIFi levitaja või juhul, kui ELTIFi osakuid või aktsiaid pakutakse jaeinvestorile, ELTIFi valitseja väljastab selge kirjaliku hoiatuse, milles teavitatakse jaeinvestorit järgmisest:
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui jaeinvestor on ELTIFi valitseja või ELTIFi valitseja sidusettevõtja juhtivtöötaja või portfelli valitseja, direktor, ametnik, agent või töötaja ning tal on ELTIFi kohta piisavad teadmised. 4. Investor-ELTIF avalikustab oma turundusteadetes, et ta investeerib püsivalt 85 % või rohkem oma varast ühis-ELTIFi osakutesse või aktsiatesse. 5. Sellise ELTIFi tingimustes või põhikirjas, mida turustatakse asjaomast liiki osakute või aktsiate jaeinvestoritele, nähakse ette, et kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning et sama liiki osakutesse või aktsiatesse investeerinud üksikinvestorite või investorite rühmade puhul ei kohelda kedagi soodsamalt ja kellelegi ei anta sel juhul konkreetseid majanduslikke eeliseid. 6. Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi õiguslik vorm ei tohi jaeinvestorile tuua kaasa lisavastutust ega panna jaeinvestorile täiendavaid kohustusi lisaks esmasele kapitali sissemakse kohustusele. 7. Jaeinvestorid saavad ELTIFi osakute või aktsiate märkimise ajal ja kahe nädala jooksul pärast ELTIFi osakute või aktsiatega seotud esialgse kohustuse või märkimislepingu allkirjastamist märkimise tühistada ning nad saavad oma raha tagasi ilma trahvita. 8. Jaeinvestoritele turustatava ELTIFi valitseja kehtestab jaeinvestorite kaebuste käsitlemiseks asjakohased menetlused ja korra, mis võimaldavad jaeinvestoritel esitada kaebusi liikmesriigi ametlikus keeles või ühes liikmesriigi ametlikest keeltest.“ |
|
21) |
Artikli 31 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
22) |
Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Direktiivi 2011/61/EL kohaseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kohaldamisel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (*6). (*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“ " |
|
23) |
Artikkel 37 asendatakse järgmisega: „Artikkel 37 Läbivaatamine 1. Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi ja analüüsib vähemalt järgmisi elemente:
2. Komisjon esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise alusel ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist hiljemalt 10. aprilliks 2030 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse ja ELTIFite panust kapitaliturgude liidu väljakujundamisse ning artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“ |
|
24) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 37a ELTIFite keskkonnahoidlikkuse aspektide läbivaatamine Hiljemalt 11. jaanuariks 2026 teeb komisjon hindamise ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek ning milles käsitletakse vähemalt järgmist:
(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1)." (*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“ " |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2024.
ELTIFeid, mis on saanud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) 2015/760 sätetega, mida kohaldatakse enne 10. jaanuari 2024, ja mis vastavad nendele sätetele, peetakse käesolevale määrusele vastavaks kuni 11. jaanuarini 2029. ELTIFeid, mis on saanud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) 2015/760 sätetega, mida kohaldatakse enne 10. jaanuari 2024, ja mis vastavad nendele sätetele ning mis ei kaasa lisakapitali, peetakse käesolevale määrusele vastavaks.
Kolmandast lõigust olenemata võib enne 10. jaanuari 2024 tegevusloa saanud ELTIF otsustada, et tema suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, eeldusel et ELTIF teavitab sellest oma pädevat asutust.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 15. märts 2023
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ROSWALL
(1) ELT C 290, 29.7.2022, lk 64.
(2) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. märtsi 2023. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/24 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/607,
15. märts 2023,
millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 teatavaid meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate üleminekusätete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2017/745 (3) ja (EL) 2017/746 (4) on kehtestatud uus õigusraamistik, et tagada meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete osas siseturu tõrgeteta toimimine, võttes aluseks patsientide ja kasutajate tervise kõrgetasemelise kaitse. Ühtlasi on määrustega (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 kehtestatud meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete suhtes ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Lisaks sellele täiendavad mõlemad määrused suurel määral nõukogu direktiivides 90/385/EMÜ (5) ja 93/42/EMÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/79/EÜ (7) sätestatud varasema õigusraamistiku põhielemente, nagu teavitatud asutuste järelevalve, riskiklass, vastavushindamismenetlus, kliiniliste tõendite nõuded, järelevalve ja turujärelevalve, ning lisavad sätted, mis tagavad meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul läbipaistvuse ja jälgitavuse. |
|
(2) |
COVID-19 pandeemia mõju tõttu lükati määruse (EL) 2017/745 kohaldamise kuupäev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/561 (8) ühe aasta võrra edasi 26. maile 2021, kuid üleminekuperioodi lõppkuupäevaks jäi 26. mai 2024, milleni võib seaduslikult turule lasta või kasutusele võtta teatavaid seadmeid, mis on endiselt direktiiviga 90/385/EMÜ või direktiiviga 93/42/EMÜ vastavuses. |
|
(3) |
Samuti pikendati COVID-19 pandeemia mõju tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/112 (9) juba määrusega (EL) 2017/746 ettenähtud üleminekuperioodi. |
|
(4) |
Kuigi määruse (EL) 2017/745 kohaselt määratud teavitatud asutuste arv on pidevalt kasvanud, ei ole teavitatud asutuste üldine suutlikkus ikka veel piisav, et tagada enne 26. maid 2024 suure hulga selliste seadmete vastavushindamine, mille sertifikaat on väljastatud kooskõlas direktiiviga 90/385/EMÜ või direktiiviga 93/42/EMÜ. Paistab, et paljud tootjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ei ole piisavalt valmistunud tõendama vastavust määruse (EL) 2017/745 nõuetele, eriti kui võtta arvesse nende uute nõuete keerukust. Seepärast on väga tõenäoline, et paljusid seadmeid, mida on määruse (EL) 2017/745 üleminekusätete alusel lubatud seaduslikult turule lasta, ei sertifitseerita kõnealuse määruse kohaselt enne üleminekuperioodi lõppu, mille tõttu tekib liidus meditsiiniseadmete nappuse risk. |
|
(5) |
Võttes arvesse tervishoiutöötajate teateid seadmete peatse nappuse riski kohta, on vaja kiiremas korras pikendada kooskõlas direktiividega 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ väljastatud sertifikaatide kehtivusaega ning pikendada üleminekuperioodi, mille vältel võib seaduslikult turule lasta kõnealustele direktiividele vastavaid seadmeid. Pikendus peaks olema piisavalt pikk, et teavitatud asutused jõuaksid teha nõutavaid vastavushindamisi. Pikendamise eesmärk on tagada rahvatervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas patsientide ohutus, ja vältida tervishoiuteenuste tõrgeteta toimimiseks vajalike meditsiiniseadmete nappust, vähendamata seejuures praegu kehtivaid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid. |
|
(6) |
Pikendamise jaoks tuleks kehtestada konkreetsed tingimused, mis tagavad, et lisaaega saab kasutada ainult selliste seadmete korral, mis on ohutud ning mille tootjad on astunud konkreetseid samme üleminekuks määruse (EL) 2017/745 nõuete täitmisele. |
|
(7) |
Määruse (EL) 2017/745 kohaldamisele järkjärgulise ülemineku tagamiseks peaks asjakohane järelevalve selliste seadmete üle, mille puhul saab kasutada üleminekuperioodi, lõpuks minema kooskõlas direktiiviga 90/385/EMÜ või direktiiviga 93/42/EMÜ sertifikaadi välja andnud teavitatud asutuselt üle määruse (EL) 2017/745 kohaselt määratud teavitatud asutusele. Õiguskindluse huvides tuleks sätestada, et määruse (EL) 2017/745 kohaselt määratud teavitatud asutus ei vastuta sertifikaadi välja andnud teavitatud asutuse tehtud vastavushindamise ja järelevalvetoimingute eest. |
|
(8) |
Selleks, et määrata seda ajavahemikku, mis on vajalik, et tootjad ja teavitatud asutused saaksid läbi viia kooskõlas direktiiviga 90/385/EMÜ või direktiiviga 93/42/EMÜ väljastatud seltifikaadi või vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud meditsiiniseadmete vastavushindamise määruse (EL) 2017/745 alusel, tuleks leida tasakaal teavitatud asutuste piiratud suutlikkuse ning patsiendi ohutuse ja rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamise vahel. Seepärast peaks üleminekuperioodi pikkus sõltuma konkreetsete meditsiiniseadmete riskiklassist, nii et kõrgema riskiklassiga seadmete puhul on see periood lühem ja madalama riskiklassiga seadmete puhul pikem. |
|
(9) |
Erinevalt direktiividest 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ tuleb määruse (EL) 2017/745 kohaselt III klassi siirdatavate tellimusmeditsiiniseadmete vastavushindamisse kaasata teavitatud asutus. Teavitatud asutuste ebapiisava suutlikkuse ja asjaolu tõttu, et tellimusmeditsiiniseadmete tootjad on sageli väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, kellel ei ole juurdepääsu direktiivide 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ kohasele teavitatud asutusele, tuleks sätestada üleminekuperiood, mille vältel võib III klassi siirdatavaid tellimusmeditsiiniseadmeid seaduslikult turule lasta või kasutusele võtta ilma teavitatud asutuse väljastatud sertifikaadita. |
|
(10) |
Määruse (EL) 2017/745 artikli 120 lõikega 4 ja määruse (EL) 2017/746 artikli 110 lõikega 4 on keelatud edaspidi turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta seadmeid, mis on turule lastud enne kohaldatava üleminekuperioodi lõppu ja mis on üleminekuperioodi lõpust ühe aasta möödumisel veel tarneahelas. Selleks et vältida veel tarneahelas olevate ohutute meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete tarbetut kõrvaldamist, mis suurendaks selliste seadmete peatse nappuse riski, ei tohiks selliste seadmete edasist turul kättesaadavaks tegemist ega kasutusele võtmist ajaliselt piirata. |
|
(11) |
Määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(12) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete nappuse riski leevendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatus ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(13) |
Käesolev määrus võetakse vastu erandlikel asjaoludel, mis tulenevad meditsiiniseadmete peatse nappuse riskist ja tervishoiukriisi riskist, mis on sellega seotud. Selleks et saavutada määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 muutmise kavandatud mõju ning tagada selliste seadmete kättesaadavus, mille sertifikaatide kehtivusaeg on juba lõppenud või lõpeb enne 26. maid 2024, tagada ettevõtjatele ja tervishoiuteenuste osutajatele õiguskindlus ning mõlema määruse muudatuste ühtsus, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Samadel põhjustel peetakse ka asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2017/745 muutmine
Määrust (EL) 2017/745 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 120 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikli 123 lõike 3 punkti d 24. taane asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 2
Määruse (EL) 2017/746 muutmine
Määrust (EL) 2017/746 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 110 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Seadmeid, mis on enne 26. maid 2022 vastavalt direktiivile 98/79/EÜ seaduslikult turule lastud, ja seadmeid, mis on alates 26. maist 2022 seaduslikult turule lastud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, võib endiselt turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta.“ |
|
2) |
Artikli 112 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva määruse artikli 110 lõigetes 3 ja 4 osutatud seadmete osas kehtib endiselt direktiiv 98/79/EÜ kõnealuste lõigete kohaldamiseks vajalikus ulatuses.“ |
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 15. märts 2023
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ROSWALL
(1) 24. jaanuari 2023. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. märtsi 2023. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(5) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).
(6) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/561, millega muudetakse meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust (EL) 2017/745 selle teatavate sätete kohaldamise kuupäevade osas (ELT L 130, 24.4.2020, lk 18).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/112, millega muudetakse määrust (EL) 2017/746 teatavaid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate üleminekusätete osas ja seoses asutusesiseselt valmistatud seadmeid käsitlevate tingimuste kohaldamise edasilükkamisega (ELT L 19, 28.1.2022, lk 3).
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/30 |
Teave Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitleva kokkuleppe jõustumise kohta
Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe jõustub 7. aprillil 2023 pärast kõnealuse kokkuleppe artikli 9 lõikes 1 sätestatud menetluse lõpuleviimist 7. märtsil 2023.
MÄÄRUSED
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/31 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/608,
17. märts 2023,
millega muudetakse rakendusmääruseid (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 teatavate tariifikvootide haldamise süsteemi osas pärast Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel sõlmitud lepingut Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 187 ja artikli 223 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/761 (2) on sätestatud impordi- ja eksporditariifikvootide haldamise eeskirjad impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi alusel hallatavate põllumajandustoodete puhul ning nähakse ette erieeskirjad. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1988 (3) on sätestatud imporditariifikvootide haldamise eeskirjad, mille kohaselt tariifikvoote hallatakse tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel (taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõte). |
|
(3) |
Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepinguga, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu ja mis sõlmiti nõukogu otsusega (EL) 2022/2524, (4) muudetakse tingimusi, mida kohaldatakse Uus-Meremaalt teatavate tariifikvootide alusel toimuva impordi suhtes. Eelkõige muudetakse määrusega järjekorranumbritega 09.0147, 09.2013, 09.2109, 09.2110 ja 09.4454 tähistatud tariifikvootide koguseid. Lisaks muudetakse sellega järjekorranumbritega 09.4182, 09.4195 ja 09.4514 tähistatud tariifikvootide tootekirjeldust ja CN-koode ning tunnistatakse kehtetuks Uus-Meremaalt pärit või massi ja rasvasisalduse kontrollimise eeskirjad. |
|
(4) |
Uued eeskirjad või massi ja rasvasisalduse seire kohta peaksid kajastuma rakendusmääruse (EL) 2020/761 XIV.5 lisa A osa A1–A6 osades ning eelkõige järjekorranumbritega 09.4182, 09.4195, 09.4514, 09.4515, 09.4521 ja 09.4522 tähistatud tariifikvootide IMA 1 sertifikaatide vormides. |
|
(5) |
Nimetatud lepinguga tehtud muudatused peaksid kajastuma rakendusmääruste (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 lisades. Rakendusmääruse (EL) 2020/761 muudatusi tuleks kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest. Tariifikvoodi 09.4454 alla kuuluva kõrgekvaliteedilise veiseliha lisakogus tuleks siiski teha kättesaadavaks alates 1. juulil 2023 algavast tariifikvoodi kehtivusperioodist. Lisaks tuleks tariifikvootide 09.4182, 09.4195 ja 09.4514 tootekirjelduse ja CN-koodide muudatusi kohaldada esimesel päeval pärast 90päevast ajavahemikku, mis järgneb käesoleva määruse avaldamisele. Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 muudatusi tuleks kohaldada alates 1. juulist 2023. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2020/761 muutmine
Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 50 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja. |
|
2) |
Artikkel 51 jäetakse välja. |
|
3) |
VIII, IX ja XIV.5 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 muutmine
Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Kuid:
|
a) |
I lisa punkti 1 kohaldatakse alates 1. juulist 2023; |
|
b) |
I lisa punkti 2 alapunkti a alapunkte i ja ii, punkti 2 alapunkti b ja punkti 3 kohaldatakse alates esimesest päevast pärast käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnevat 90päevast ajavahemikku; |
|
c) |
artiklit 2 kohaldatakse alates 1. juulist 2023. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/761, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad seoses tariifikvootide litsentside abil haldamise süsteemiga (ELT L 185, 12.6.2020, lk 24).
(3) Komisjoni 11. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1988, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad imporditariifikvootide haldamiseks lähtuvalt taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttest (ELT L 422, 14.12.2020, lk 4).
(4) Nõukogu 12. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2524 Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohase lepingu (milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 328, 22.12.2022, lk 59).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2020/761 VIII, IX ja XIV.5 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
VIII lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4454 tähistatud tariifikvooti käsitlevas tabelis rida „Kogus kilogrammides“ järgmisega:
|
|
2) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
XIV.5 lisa A osa A1–A6 osad asendatakse järgmisega: „A OSA. IMPORDIKVOODID KOOS IMA 1 SERTIFIKAATIDEGA A1 – IMA 1 SERTIFIKAADI VORM JÄRJEKORRANUMBRITEGA 09.4514, 09.4515, 09.4521 JA 09.4522 TÄHISTATUD TARIIFIKVOOTIDE PUHUL
A2 – IMA 1 SERTIFIKAADI VORM JÄRJEKORRANUMBRITEGA 09.4195 JA 09.4182 TÄHISTATUD TARIIFIKVOOTIDE PUHUL
A3 – JÄRJEKORRANUMBRITEGA 09.4182 JA 09.4195 TARIIFIKVOOTIDE JAOKS VÄLJA ANTUD IMA 1 SERTIFIKAATIDE TÄITMISE JA KONTROLLIMISE MÕISTED JA EESKIRJAD Mõisted XIV.5 lisa A osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
IMA 1 sertifikaadi täitmine ja kontrollimine IMA 1 sertifikaat hõlmab ühes ettevõttes ühe toote ostuspetsifikatsiooni alusel valmistatud võid. See võib hõlmata mitut ühes ettevõttes ühe toote ostuspetsifikatsiooni alusel valmistatud koodi. IMA 1 sertifikaati käsitatakse nõuetekohaselt täidetuna ja kinnitatuna A6 osas nimetatud väljaandva asutuse poolt üksnes juhul, kui see sisaldab kõiki järgmisi andmeid:
A4 – ASJAOLUD, MILLE KORRAL VÕIB IMA 1 SERTIFIKAATI VÕI SELLE OSA TÜHISTADA, MUUTA, ASENDADA VÕI PARANDADA IMA 1 sertifikaadi tühistamine juhul, kui kohaldatakse täielikku tollimaksu koostise kohta sätestatud nõuete rikkumise korral Kui partii puhul makstakse rasvasisalduse ülemmäära nõuete rikkumise tõttu täielikku tollimaksu, võib vastava IMA 1 sertifikaadi tühistada ning IMA 1 sertifikaadi välja andnud asutus võib asjaomased kogused lisada nendele kogustele, mille puhul antakse samal kvoodiaastal välja IMA 1 sertifikaadid. Hävinud või müügiks kõlbmatud tooted IMA 1 sertifikaate välja andvad asutused võivad sertifikaadi või selle osa tühistada selle koguse osas, mis on hävinud või müügiks kõlbmatuks muutunud eksportijast sõltumatutel põhjustel. Kui osa IMA 1-sertifikaadiga hõlmatud kogusest on hävinud või müügiks kõlbmatu, antakse ülejäänud koguse kohta välja asendussertifikaat. Asendussertifikaat kehtib sama kaua kui originaal. Sellisel juhul märgitakse IMA 1 asendussertifikaadi lahtrisse 17 sõnad „kehtib kuni 00.00.0000“.3] Kui eksportijast sõltumatutel põhjustel hävib või muutub müügikõlbmatuks kogu IMA 1 sertifikaadiga hõlmatud kogus või osa sellest, võib IMA 1 sertifikaate välja andev asutus lisada need kogused kogustele, mille puhul võib samal kvoodiaastal IMA 1 sertifikaate välja anda. Sihtliikmesriigi muutmine Kui eksportija on kohustatud muutma IMA 1 sertifikaadil märgitud sihtliikmesriiki enne vastava impordilitsentsi väljaandmist, võib IMA 1 sertifikaati välja andev asutus IMA 1 sertifikaadi originaali muuta. IMA 1 sertifikaadi muudetud originaali, mille on nõuetekohaselt kinnitanud ja identifitseerinud väljaandev asutus, võib esitada litsentse välja andvale asutusele ja tollile. Tehniline viga Kui IMA 1 sertifikaadil avastatakse enne impordilitsentsi väljaandmist tehnilised vead, võib väljaandev asutus sertifikaadi originaali parandada. Sellise parandatud IMA 1 sertifikaadi originaali võib esitada litsentse välja andvale asutusele ja tollile. Erandlikud asjaolud, kui vastaval aastal importimiseks ettenähtud toode ei ole kättesaadav Kui eksportijast sõltumatutel erandlikel asjaoludel ei ole vastaval aastal importimiseks ettenähtud toode kättesaadav ja kui päritoluriigi tavapäraseid veoaegu arvesse võttes on ainus kvoodi täitmise võimalus asendada see toode algselt järgmisel aastal importimiseks ettenähtud tootega, võib sertifikaate välja andev asutus anda asenduskoguse kohta välja uue IMA 1 sertifikaadi kuuendal kuni kümnendal kalendripäeval pärast seda, kui on komisjonile esitanud nõuetekohase teabe IMA 1 sertifikaadi või selle osa kohta, mis kõnealuse aasta puhul tühistatakse, või järgmise aasta esimese IMA 1 sertifikaadi või selle osa kohta, mis tühistatakse. Kui komisjon otsustab, et asjaomasel juhul seda sätet ei kohaldata, võib seitsme kalendripäeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid. Kui asendatav kogus on järgmiseks aastaks välja antud esimese IMA 1 sertifikaadiga hõlmatud kogusest suurem, võib nõutava koguse katmiseks järgmise IMA 1 sertifikaadi või selle osa vajaduse korral tühistada. Kõik kogused, mille puhul on IMA 1 sertifikaadid asjaomase aasta osas täielikult või osaliselt tühistatud, liidetakse nendele kogustele, mille puhul võib sellel kvoodiaastal IMA 1 sertifikaate välja anda. Järgmisest kvoodiaastast üle kantud kogused, mille puhul on IMA 1 sertifikaat või sertifikaadid tühistatud, lisatakse kogustele, mille kohta võib kõnealusel kvoodiaastal IMA 1 sertifikaate välja anda. A5 – IMA 1 SERTIFIKAATIDE TÄITMISE EESKIRI Lisaks IMA 1 sertifikaadi lahtritele 1, 2, 4, 5, 9, 17 ja 18 tuleb täita järgmised lahtrid.
A6 – IMA 1 SERTIFIKAATE VÄLJAANDVAD ASUTUSED
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Üksnes järjekorranumbriga 09.4521 tariifikvoodi jaoks.
(2) Mittevajalik läbi kriipsutada.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Jaotises pealkirjaga „Piimasektori tariifikvoodid“ asendatakse järjekorranumbriga 09.0147 tariifikvooti käsitlevas tabelis rida „Kogus“ järgmisega:
|
|
2) |
Jaotises pealkirjaga „Lamba- ja kitselihasektori tariifikvoodid“ asendatakse järjekorranumbritega 09.2109, 09.2110 ja 09.2013 tariifikvoote käsitlevas tabelis rida „Kogus“ järgmisega:
|
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/41 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/609,
17. märts 2023,
millega vastavalt Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-242/19 kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed
|
(1) |
Komisjon kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/73 (2) dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“). |
1.2. Euroopa Liidu Üldkohtu otsus
|
(2) |
Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. (edaspidi „Giant“ või „hageja“) esitas vaidlustatud määruse kohta hagi Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“). 27. aprillil 2022 tegi Üldkohus vaidlustatud määrust käsitleva otsuse (kohtuasi T-242/19) (3) (edaspidi „kohtuotsus“ või „otsus“). |
|
(3) |
Üldkohus leidis, et komisjon ei olnud kohustatud määrama hinna allalöömise marginaale ja et tal oli õigus kahju analüüsimisel ja seega ka põhjusliku seose kindlakstegemisel võtta aluseks muud dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõikes 3 loetletud hinnanähtused, nagu liidu tootmisharu hindade märkimisväärne langus või oluline hinnatõusu takistamine. Üldkohus leidis, et kuna komisjon võttis dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mille ta hageja puhul oli hindadest maha arvanud (või mida algseadmete valmistaja (4) müügi puhul ei esinenud, sest asjaomase toote (5) edasise turustamisega tegeles sõltumatu ostja), siis ei olnud komisjon hageja hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Üldkohus märkis, et selle metodoloogilise vea tagajärjel tuvastatud liidu tööstuse hindade allalöömise olemasolu ja olulisus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud. |
|
(4) |
Arvestades tähtsust, mille komisjon oli omistanud hinna allalöömise olemasolule kahju tuvastamisel ning järelduste tegemisel dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta, leidis Üldkohus, et hinna allalöömise arvutamisel tehtud viga oli piisav, et lükata ümber komisjoni analüüs vastav põhjusliku seose kohta, mille olemasolu on meetmete kehtestamisel olulise tähtsusega. |
|
(5) |
Üldkohus märkis, et isegi kui dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 tähenduses kahju olemasolu on kindlaks tehtud analoogia alusel vastavalt sama määruse artikli 2 lõikele 9, on nende sätete alusel teostatud komisjoni analüüs ikkagi kehtetu hagi teises osas osutatud ebaõiglase võrdluse tõttu (6). |
|
(6) |
Üldkohus märkis ka, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati võrdluse abil, mis hõlmas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordikulude ja tollimaksudega, nagu oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutamisel (7). Sellest tulenevalt leidis Üldkohus, et ei saa välistada, et kui hageja hindade allalöömise arvutuses ei oleks tehtud metodoloogilist viga, oleks liidu tootmisharu kahjumarginaal olnud vaidlustatud määruses kindlaks määratust isegi madalam ning veel madalam kui selles osutatud dumpingumarginaal. Sel juhul tuleks dumpinguvastase alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt vähendada dumpinguvastase tollimaksu summat määrani, millest piisab kõnealuse kahju kõrvaldamiseks (8). |
|
(7) |
Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse osas, mis puudutas Giantit. |
1.3. Üldkohtu otsuse rakendamine
|
(8) |
ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse (käesoleval juhul dumpinguvastase uurimise) käigus, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu määratletud õigusvastasus (9). |
|
(9) |
Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada punktist, kus õigusvastasus ilmnes (10). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Juhul kui tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (11) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis. |
|
(10) |
Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse ühel ainsal põhjusel – nimelt seepärast, et komisjon ei olnud märkimisväärse hinna allalöömise olemasolu kindlaksmääramisel teostanud hinna allalöömise analüüsis õiglast võrdlust samal kaubandustasandil. Üldkohtu arvates mõjutas see viga ka põhjusliku seose analüüsi ja võimalik, et ka hageja kahjumarginaali. |
|
(11) |
Vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad kehtima ja neid käesolev taasalustamine ei mõjuta (12). |
|
(12) |
Pärast Üldkohtu otsust avaldas komisjon 6. juulil 2022 teate (edaspidi „taasalustamisteade“), millega otsustas Gianti osas taasavada Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit elektrijalgrataste importi käsitleva algse uurimise, mille tulemusel vaidlustatud määrus oli vastu võetud, ja jätkata uurimist punktist, kus rikkumine aset leidis (13). |
|
(13) |
Taasalustatud uurimisel vaadeldakse ainult Üldkohtu otsuse rakendamist Gianti suhtes. |
|
(14) |
6. juulil 2022 kehtestas komisjon ka Hiina RVst pärit ja Gianti toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes registreerimiskohustuse ning palus riikide tolliasutustel mitte teha otsust tühistatud tollimaksude tagasimaksmise nõuete kohta otsust enne, kui läbivaatamise tulemused on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „registreerimismäärus“) (14). |
|
(15) |
Komisjon teavitas huvitatud isikuid menetluse taasalustamisest ning kutsus neid üles esitama oma seisukohad kirjalikult ja taotlema ärakuulamist taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
|
(16) |
Taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul palus ärakuulamist üks huvitatud isik – Giant –, kellele anti võimalus esitada oma seisukohad. |
|
(17) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid nii Giant kui ka Euroopa jalgrattatootjate ühendus (EBMA) enda ärakuulamist. Selle võimaluse nad said. |
|
(18) |
Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
1.4. Üldkohtu otsuse rakendamise menetluslikud etapid
|
(19) |
Pärast uurimise taasalustamist saatis komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele ja nendega seotud kaubandusühingutele teabepäringu. |
|
(20) |
Sellele vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad. |
|
(21) |
Komisjon tegi dumpinguvastase alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:
|
1.5. Uurimisperiood
|
(22) |
Uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
2. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED UURIMISE TAASALUSTAMISE KOHTA
|
(23) |
Giant ja importija Rad Power Bikes NL esitasid komisjonile uurimise taasalustamise kohta oma märkused. |
|
(24) |
Giant väitis, et vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikele 9 tuleks artikli 5 lõike 9 alusel algatatud menetlustes uurimine võimaluse korral lõpule viia ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 15 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 8 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 9 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Giant osutas ka sellele, et kui erijuhud välja arvata, tuleb WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“) artikli 5.10 kohaselt uurimine lõpetada hiljemalt ühe aasta ja mitte mingil juhul rohkem kui 18 kuu jooksul pärast uurimise algatamist. Gianti väitel on WTO apellatsioonikogu ja WTO vaekogud korduvalt kinnitanud, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.10 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine on absoluutselt kohustuslik, näiteks juhtumis „EC – Fasteners“, kus WTO apellatsioonikogu märkis, et artikli 5.10 kohaselt tuleb uurimine lõpetada 12 kuu jooksul ja erijuhtudel 18 kuu jooksul, (15) ja juhtumis „Morocco – Hot-Rolled Steel (Turkey)“, (16) kus vaekogu leidis, et artikliga 5.10 ei ole ette nähtud ühtegi erandit, mis võimaldaks selles artiklis sätestatud tähtaegadest mitte kinni pidada. Giant väitis veel, et taasalustamisteates on otsesõnu kinnitatud, et käesolev menetlus on algse uurimise jätk, ning kuna algne dumpinguvastane uurimine algatati 20. oktoobril 2017, oleks dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud kohustuslikust tähtajast kinnipidamiseks uurimine tulnud lõpule viia 20. jaanuariks 2019. Tema väitel tähendas algse uurimise taasalustamine 2022. aasta juulis seda, et uurimine kujunes dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikega 9 ettenähtud tähtajast pikemaks, ja seda, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.10 sätestatud tähtaegadest ei peetud kinni. |
|
(25) |
Komisjon märkis, et väljakujunenud kohtupraktika (17) kohaselt ei kohaldata dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud 15-kuulist tähtaega uurimise lõpetamiseks olukordades, kus menetlust alustatakse uuesti pärast kohtuotsust. Seega hõlmab artikli 6 lõige 9 üksnes algseid menetlusi, mitte aga menetlusi, mida on pärast kohtu otsusega tühistamist või kehtetuks tunnistamist uuesti alustatud. Tundub, et Gianti osutatud WTO kohtuasjad ei puutu asjasse, kuna need ei sea kahtluse alla seda, et WTO dumpinguvastase lepingu artikkel 5.10 kehtib vaid algsete uurimiste suhtes. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(26) |
Giant väitis ka, et komisjonil ei ole õigust Gianti osas algset dumpinguvastast uurimist taasalustada, kuna Üldkohtu tuvastatud sisuline viga ei mõjutanud mitte ainult Giantiga seotud uurimist, vaid üldse kogu kahju ja põhjusliku seose analüüsi, mis vähemalt osaliselt lähtus Gianti kohta tehtud järeldustest. Giant väitis veel, et kohtuasjas T-242/19 tehtud Üldkohtu otsuse täitmiseks ei oleks komisjon pidanud taasalustama algset uurimist, vaid oleks pidanud tühistama Gianti elektrijalgrataste suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed. Ka Rad Power Bikes NL väitis, et Üldkohtu järelduste kohaselt peaks komisjon oma meetmed tühistama. |
|
(27) |
Komisjon ei nõustunud väidetega, et uurimist, millega saaks kõrvaldada Euroopa kohtute osutatud õigusvastasus, ei olegi võimalik taasalustada. Tegelikult oli Üldkohus Jindali kohtuasjas (18) leidnud, et ka juhul, kui on tehtud sisuline või metodoloogiline viga, võib komisjon määruse kohaldamise ajal uurimist taasalustada, jätkata seda sealt, kus tekkis õigusvastasus, parandada rikkumine ja kehtestada vaidlusalused meetmed uuesti. Komisjon ei mõista, kuidas Gianti osutatud WTO lepingu sätted ja kohtuotsused toetavad tema väiteid, kuna neis ei käsitletagi pärast kohtumenetlust ilmnenud õigusrikkumiste kõrvaldamist. |
|
(28) |
Nagu on selgitatud 3. ja 4. jaos, parandas komisjon uurimist taasalustades metodoloogilise vea, nagu Üldkohus oli seda kohtuasjas T-242/19 tehtud otsusega nõudnud, ja vaatas Gianti hinna allalöömise arvutuse uuesti läbi. Komisjon arvutas uuesti ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, millega kõrvaldas sama metodoloogilise vea selles arvutuses. Ja kuna Üldkohus oli järeldanud, et sellest olenevad ka üldised järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, vaatas komisjon nii kahju kui ka põhjusliku seose analüüsi uuesti läbi, nagu on selgitatud 3. ja 4. jaos. Seetõttu leiab komisjon, et tema läbivaadatud järeldused on täielikult kooskõlas Üldkohtu otsusega kohtuasjas T-242/19. Kuna läbivaadatud järelduste kohaselt tollimaksu küll vähendati, kuid seda ei kaotatud, ei olnud Gianti osas elektrijalgrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid vaja kehtetuks tunnistada. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi. |
|
(29) |
Giant väitis ka, et kui komisjon peaks taasalustatud uurimist jätkama, peab ta parandama ka kõik muud vead, mille Giant Üldkohtus vaidlustas. Eelkõige väitis Giant, et komisjon peab parandama tema dumpingumarginaali arvutustes tehtud vead, sealhulgas tema turumajandusliku kohtlemise taotluse ja normaalväärtuse hindamisega seotud vead. Giant väitis, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohane õiglane võrdlus ei ole aset leidnud. |
|
(30) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kohtuasjas T-242/19 tehtud Üldkohtu otsuse punktis 125 esitatud järelduses oli Üldkohus leidnud, et määrus tuleb Gianti puudutavas osas tühistada, kuna hinna allalöömise arvutamisel on kasutatud vale meetodit ja seetõttu on komisjoni analüüs kahju ja põhjusliku seose kohta väär. See aga võib seada kahtluse alla vaidlustatud määruse õiguspärasuse. Üldkohus ei pidanud vajalikuks analüüsida ega hinnata hageja esitatud muude väidete põhjendatust. Nagu on märgitud põhjendustes 8 ja 11, peavad institutsioonid ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaselt võtma Üldkohtu otsuste täitmiseks vajalikke meetmeid, kuid vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad täielikult kehtima. Kuna taasalustatud uurimise käigus ei vaadata läbi kogu juhtumit, vaid kõrvaldatakse Üldkohtu leitud konkreetsed vead, ei pidanud komisjon Gianti dumpingumarginaali läbivaatamist vajalikuks. |
|
(31) |
Giant osutas ka sellele, et nii algses kui ka taasalustatud uurimises ei olnud komisjon avalikustanud kogu teavet, mille alusel saaks analüüsida, kas Gianti ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu on võrreldud õiglaselt. Seetõttu taotles Giant, et komisjon avalikustaks taasalustatud uurimise raames asjakohase teabe valimisse kaasatud liidu tootjate müügikanalite kohta. |
|
(32) |
Kuigi komisjon ei muutnud oma seisukohta liidu tootmisharu poolt liidu turul tehtud müügi andmete konfidentsiaalsuse küsimuses, pidas ta vajalikuks teha Giantile teatavaks järgmised andmed. Neli valimisse kaasatud liidu tootjat müüsid ligikaudu 46 % oma müügimahust seotud kauplejate kaudu. Lisaks valimisse kaasatud tootjate otsemüügile müüs sõltumatutele äriühingutele elektrijalgrattaid kokku kümme seotud kauplejat. Seega moodustas otsemüük ligikaudu 54 % liidu müügimahust. |
|
(33) |
Giant väitis, et vastupidiselt komisjoni poolt taasalustamise teates esitatule, peab komisjon teostama imporditud elektrijalgrataste hindade ja liidu tootjate poolt liidu turul müüdavate elektrijalgrataste hindade õiglase võrdluse. Ta väitis, et vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõigetele 2 ja 3 peab komisjon selleks, et teha kindlaks asjaomase impordi mõju hindadele, tegema kõnealuse hinnavõrdluse, milleks ta võib võrrelda imporditud elektrijalgrataste hindu ja liidu tootmisharu tegelikke hindu. Et võrdlus oleks õiglane, tuleks arvesse võtta ka seda, milline on asjaomaste müügihindade tegelik konkurentsipunkt. Samuti tuleks võrdluses arvesse võtta margitoodete ja algseadmete valmistaja tasandil toimunud müügi erinevusi. |
|
(34) |
Komisjon võttis Gianti väiteid ja Üldkohtu otsuses sisalduvaid märkusi arvesse hindade allalöömise, kahju, põhjusliku seose ja kahju kõrvaldamise läbivaadatud analüüsis ja järeldustes, mis on esitatud punktides 3 ja 4. |
|
(35) |
Giant juhtis tähelepanu ka sellele, et registreerimismääruses on sõnaselgelt tunnistatud, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude maksmise lõplik kohustus tuleneb taasalustatud uurimise järeldustest (19) ning väitis, et seetõttu saab lõplikke kohustusi kohaldada üksnes tulevase impordi suhtes, st toodetele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast selliste tollimaksude jõustumist. Gianti arvates toetavad seda seisukohta kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-458/98 (IPS) ning komisjoni enda varasemad seisukohad (20). Seetõttu väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksu saab kehtestada ainult elektrijalgrataste tulevasele impordile, st sellistele tema toodetud elektrijalgratastele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast tollimaksu uuesti kehtestamise määruste avaldamist. Lisaks väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksude uuesti kehtestamine varasema impordi suhtes oleks samuti vastuolus dumpinguvastaste tollimaksude olemusega, mis ei ole karistusmeetmed liidu tootmisharule varem tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid peavad aitama ära hoida tulevast kahju (21). |
|
(36) |
Euroopa Kohus on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et dumpinguvastase alusmääruse (22) artikli 10 lõige 1 ei välista võimalust kehtestada uuesti dumpinguvastased tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul (23). Niisiis, nagu on selgitatud registreerimismääruse põhjenduses 14, ei ole haldusmenetluse jätkamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (24). Seetõttu lükati tagasi Gianti väide, et tollimakse ei saa uuesti kehtestada impordi suhtes, mis on vabasse ringlusse lubatud enne (tulevase) komisjoni rakendusmääruse avaldamist. |
|
(37) |
Rad Power Bikes NL märkis, et ta importis teistelt Hiina eksportijatelt tooteid, mis olid sarnased Giantist imporditud toodetega, ning et selle impordi suhtes kohaldati tollimakse, mis arvutati ja kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel. Seetõttu väitis ta, et Gianti suhtes kohaldatavate tollimaksude ümberarvutamisel peab komisjon läbi vaatama ja vähendama ka tollimaksumäärasid, mis on kehtestatud teistele Hiina eksportijatele, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse – nii neile, kellele oli võimaldatud individuaalne tollimaksumäär, kui ka teistele, valimisse kaasamata koostööd tegevatele Hiina eksportijatele. |
|
(38) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 30, ei vaadata taasalustatud uurimise käigus uuesti läbi kõiki vaidlustatud määruse järeldusi, vaid ainult rakendatakse konkreetselt Gianti kohta tehtud Üldkohtu järeldused. Kuna Üldkohus ei tühistanud vaidlustatud määrust teiste eksportivate tootjate osas, ei pidanud komisjon ka vajalikuks muuta oma algseid järeldusi teiste Hiina eksportijate kohta, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(39) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadis Giant uuesti kahtluse alla läbivaadatud ja tema suhtes tagasiulatuvalt uuesti kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude seaduslikkuse, nagu selgitatud põhjenduses 35. Kuna ükski argument ei olnud uus, siis lükati Gianti väited uuesti tagasi. |
3. GIANTI HINNA ALLALÖÖMISE MARGINAALI JA KAHJU KOHTA TEHTUD JÄRELDUSTE LÄBIVAATAMINE
3.1. Gianti-poolse hinna allalöömise kindlakstegemine
|
(40) |
Nagu on märgitud põhjenduses 3, leidis Üldkohus, et kuna komisjon võttis dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mida ta Gianti hindade puhul ei olnud arvesse võtnud (või mida algseadmete valmistajate müügi puhul ei esinenud), siis ei olnud komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Seetõttu ei olnud sellise hinna allalöömise olemasolu ega olulisus nõuetekohaselt tõendatud. |
|
(41) |
Nagu on selgitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1012 (25) (edaspidi „ajutine määrus“) põhjenduses 155, võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise kindlakstegemiseks omavahel
|
|
(42) |
Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali ümber, kohandades põhjenduses 41 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu kahes aspektis. |
|
(43) |
Esiteks juhtudel, kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati igat liiki sõltumatute klientide makstud müügihinnast maha asjaomase kaupleja tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Ühe liidu tootja puhul tehti kindlaks eriline kord, mis sarnaneb töötlemislepinguga. Tema puhul ei arvatud maha seotud kaupleja kulusid, mis olid seotud tootmistegevusega. Selles arvutuses kasutati sama kasumitaset, mis oli määratud ajutise määruse (26) põhjenduses 109 dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes ja mis arvutati koostööd tegevate sõltumatute importijate põhjal. |
|
(44) |
Teiseks vähendati selleks, et võrrelda hindu algseadmete valmistaja tasandil, liidu tootmisharu asjaomaseid hindu veel 2,3 %, et võtta arvesse väljatöötamise ja turustamise ning teadus- ja arendustegevuse kulusid. See mahaarvamine arvutati vaidlustatud määruse põhjendustes 59–72 selgitatud korras. |
|
(45) |
Muud kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvat kohandamist ei peetud vajalikuks, sest uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud. |
|
(46) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Giant, et tema ja liidu tootmisharu ekspordihindade võrdlemisel tuleks vaadelda esimest müüki sõltumatule kliendile, ning mitte võtta arvesse kummagi poole müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Giant väitis, et just seda lähenemisviisi järgis komisjon Jindali kohtuasjas tehtud Üldkohtu otsuse rakendamisel, ning et just see meetod võimaldaks saada õiglase võrdluse. |
|
(47) |
Komisjon tuletas meelde, et Jindali juhtumis võrreldi eksportiva tootja ja liidu tootmisharu hindu sõltumatute klientide tasandil, kuna seda tingisid selle juhtumi konkreetsed asjaolud – turg oli geograafiliselt jagatud ja konkurents toimus pakkumuste tasandil. Iga juhtumit käsitletakse konkreetsete faktide ja asjaolude alusel, võttes arvesse konkreetset kohtuotsust. Giant ei ole selgitanud, miks tuleks käesoleva juhtumi asjaoludest lähtudes kasutada sama lähenemisviisi kui Jindali kohtuasja puhul, ja miks komisjoni lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Lisaks märkis komisjon, et vajalikel juhtudel kohandati algse uurimise ekspordihindu vastavalt seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning tinglikule kasumile kooskõlas komisjoni tavaga kasutada analoogilistel juhtudel alusmääruse artikli 2 lõikes 9 osutatud metoodikat. Seda lähenemisviisi kinnitas sõnaselgelt Euroopa Kohus Hansoli asjas tehtud kohtuotsuses, (27) milles rõhutati, et see tuleneb laiast kaalutlusõigusest, mis komisjonil on alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(48) |
Lisaks väitis Giant, et alternatiivina põhjenduses 46 kirjeldatud väitele peaks komisjon otse jaemüüjatele suunatud liidu tootmisharu müügi puhul tegema täiendavaid mahaarvamisi vastavalt liidu tootja müügi-, üld- ja halduskuludele ning sisemüügiosakondade kasumile. |
|
(49) |
Komisjon tuletas meelde, et põhjendustes 42–45 kirjeldatud lähenemisviis tagab õiglase võrdluse, kuna ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu kohandati samade müügikanalite puhul samal viisil ja sama metoodika kohaselt. Seega kui müük toimus seotud kauplejate kaudu, siis kohandati nii ekspordihindu kui ka liidu tootmisharu müügihindu vastavalt müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile, otsemüügi puhul aga kohandusi ei tehtud. Seega tekitaks Gianti välja pakutud liidu tootmisharu otsemüügi hindade kohandamine ebakõla võrreldes Gianti vastava müügi ekspordihindadega. See oleks kahjulik liidu tootmisharule, sest Gianti tehase otsemüügi puhul Hiinas selliseid mahaarvamisi ei tehtud. See ei oleks kooskõlas ka Üldkohtu otsusega, kuna Euroopa Kohus lähtus Gianti kasuks otsuse tegemisel samast ebakõlast. Lisaks märkis komisjon, et kohandusi on tehtud ka vastavalt projekteerimis- ja turundus- ning teadus- ja arendustegevuse kuludele ja samuti vastavalt kaubandustasandile, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 45. Need tagavad Gianti ja liidu tootmisharu olukordade täieliku sümmeetria vastavalt kohtuotsusele. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(50) |
Giant väitis ka, et tema kui algseadmete valmistaja toodete müüki tuleks võrrelda liidu tootmisharu müügihindadega, mille puhul on asjakohastel juhtudel tehtud mahaarvamisi seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. |
|
(51) |
Komisjon kinnitas, et just seda lähenemisviisi ta järgiski. |
|
(52) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis liidu tootmisharu, et liidu tootmisharu puhul arvutatud ja avalikustatud korrigeeritud hinnad ei olnud õiged, kuna kreeditarvete arvessevõtmise meetod oli vale. Liidu tootjad väitsid, et see mõjutas nii netohindade kui ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohanduste arvutusi. |
|
(53) |
Komisjon analüüsis, kas valimisse kaasatud liidu tootjate soovitatud metoodika kasutamine muudaks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. Selle tulemusel muutis komisjon oma arvutusi, kuid marginaalid ei muutunud kuigi palju. Läbivaadatud arvutused avalikustati valimisse kaasatud liidu tootjatele ning 10. veebruaril 2023 teatati arvutuste läbivaatamisest ka Giantile ja teistele huvitatud isikutele. Neile kõigile anti aega esitada märkusi. |
|
(54) |
Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes juhtis liidu tootmisharu tähelepanu sellele, et ühe liidu tootja kreeditarvete arvutustes on tehtud viga. Pärast selle vea parandamist saadi Gianti hinna allalöömise marginaaliks 11,5 %. 14. veebruaril 2023 tehti uued arvutused teatavaks kõigile huvitatud isikutele ja neile anti veel aega märkuste esitamiseks. Rohkem märkusi ei saadud. |
|
(55) |
Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes väitis liidu tootmisharu ka seda, et kreeditarvete käsitlemisel oleks komisjon pidanud arvutama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad üksnes iga müügitehingu väärtuse põhjal. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud arvutati iga elektrijalgratta kohta, kasumimarginaal aga arvele märgitud summa alusel, lükati see väide tagasi. |
|
(56) |
Liidu tootmisharu väitis ärakuulamisel, et iga sellise müügi puhul, mille puhul komisjon arvas seotud importija kasumi liidu tootmisharu müügihindadest maha, oli 9 % kasumimäär liiga kõrge, palju kõrgem kui algses uurimises kindlaks määratud sihtkasum (4,3 %). Lisaks väideti, et uurimistoimikus ei ole mingit teavet, mis õigustaks 9 % kasumimäära kasutamist. Giant esitas selle väite ümberlükkamiseks märkuse, et kasumimäära ei ole põhjust muuta, kuna puudub põhjus muuta algse uurimise käigus arvutatud tinglikku kasumimäära. |
|
(57) |
Algses uurimises määrati toimikus olevate andmete põhjal kindlaks nii sihtkasum kui ka seotud importija tinglik kasumimäär ning neid Üldkohus ei uurinud ega maininud ka kohtuotsuses, mille alusel uurimist taasalustati. Seetõttu ei ole komisjon kohustatud seda küsimust praeguses etapis uuesti uurima hakata. Lisaks on sihtkasum (kasum, mida liidu tootmisharu teenib tavapärastes konkurentsitingimustes omamaise müügi puhul) ja kaupleja kasum (tinglik kasumisumma, mille tavaliselt katab importija) erinevad mõisted ja neid reguleerivad erinevad alusmääruse sätted. Seega ei saa neid kahte mõistet otseselt omavahel võrrelda ja kummagi kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(58) |
Liidu tootmisharu väitis veel, et kuna kaks liidu tootjat ja nendega seotud kauplejad olid omavahel seotud, ei ole müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine põhjendatud. Tema arvates ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit teatavate kauplejate kaudu toimunud müügi hinnast maha arvata, kuna tootja tegutses töötlemislepingu alusel. Liidu tootmisharu esitas oma väite toetuseks asjaomaste tootmis- ja müügiettevõtjate vahelised lepingud. |
|
(59) |
Mis puudutab tootjat, keda on mainitud ka põhjenduses 43, siis tema suhtes kehtis töötlemislepingu sarnane erikord. Komisjon uuris selle kokkuleppe tingimusi põhjalikult ja jõudis järeldusele, et tegemist oli tootmis-, mitte töötlemislepinguga, ning et müügi-, üld- ja halduskulusid kandsid nii tootja kui ka seotud kaupleja. Kokkuleppe olemasolu annab tunnisust ka sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et selle tootja puhul ei saa seotud isikute kaudu toimunud müügi hindadest kõiki müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvamata jätta. Komisjon võttis arvesse müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tavaliselt tekivad seotud kauplejal, kuid mitte neid, mis tekivad tootjal. Asjaomasel tootjal tekkis ka otsemüügist tulenevaid müügi-, üld- ja halduskulusid. Kokkuvõttes järeldas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks seotud kaupleja müügihinnast maha arvata, ning lükkas selle väite tagasi. |
|
(60) |
Teise tootja kohta esitas liidu tootmisharu samuti selle tootja ja seotud kaupleja vahelise kokkuleppe, et kinnitada oma väidet, et komisjonil ei ole põhjust temaga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvata. Giant vaidlustas selle seisukoha, väites, et liidu tootmisharu puhul tuleks lähtuda samast lähenemisviisist kui Gianti puhul. |
|
(61) |
Seda küsimust uurides märkas komisjon, et selle teise tootja kokkulepe ei olnud töötlemisleping, vaid seotud isikute vaheline tootmisleping, milles määrati kindlaks tootja ja seotud kaupleja rollid ning muud tingimused, nagu siirdehindade arvutamise metoodika. Leping ei andnud kinnitust selle kohta, et algsel uurimisperioodil toodeti elektrijalgrattaid töötlemislepingu või muu kokkuleppe alusel, mis tähendaks, et sellisel juhul ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid seotud kauplejate müügihindadest maha arvata. Leping andis kinnitust sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seotud kaupleja tegutses samuti tootjana, kes müüs elektrijalgrattaid turul nii otse kui ka teiste seotud kauplejate kaudu. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(62) |
Liidu tootmisharu väitis veel, et ühe liidu tootja müüki tuleks suuremaks korrigeerida või jätta see hinnavõrdluses arvesse võtmata, sest tegemist oli müügiga supermarketikettidele ja veebiplatvormidele, mitte aga muud liiki jaetarbijaile. |
|
(63) |
Komisjoni arvates ei saa seda müüki välja jätta, sest algses uurimises moodustatud liidu tootjate valimit peeti liidu tootmisharu suhtes esinduslikuks. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 45, ei ole eri kliendiliikide puhul vaja teha muid hinnakohandusi peale nende, mis on juba tehtud. |
|
(64) |
Liidu tootmisharu väitis, et ilma hindade kohandamiseta ei saa tema müüki algseadmete valmistajana ja ekspordimüüki õiglaselt võrrelda. |
|
(65) |
Komisjon märkis, et liidu tootmisharu müügi maht algseadmete valmistajana oli väga väike ning kuna enamik neist toodetest ei olnud sama liiki kui imporditud tooted, siis ei võetud neid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel arvesse. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu müüki algseadmete valmistajana ei tuleks kohanduste tegemisel arvesse võtta, kuna see ei mõjuta hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. |
|
(66) |
Seega on kinnitust leidnud, et Gianti läbivaadatud hinna allalöömise marginaal algsel uurimisperioodil oli 11,5 %. |
3.2. Teiste Hiina eksportijate poolse hinna allalöömise kindlakstegemine
|
(67) |
Kohtuasjas T-242/19 märkis Üldkohus, et leitud metodoloogiline viga, mis tähendas, et komisjon ei teinud Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel õiglast võrdlust, mõjutab tõenäoliselt ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul arvutatud hinna allalöömise määra (28). |
|
(68) |
Selleks et võrdlus teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hindade ja liidu tootjate hindade vahel oleks õiglane, arvutas komisjon ümber ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid, võttes arvesse põhjendustes 41–44 osutatud asjaolusid. |
|
(69) |
Võrdluse tulemusel selgus, et valimisse kaasatud eksportijate (sealhulgas Gianti) impordi keskmine hinna allalöömise marginaal oli 17,1 %. Kuna Gianti hinna allalöömise marginaal muutus, nagu on selgitatud põhjenduses 53, siis lõplik näitaja on 17,0 %. |
3.3. Läbivaadatud järeldus kahju kohta
|
(70) |
Komisjon märgib, et pärast Üldkohtu poolt kohtuasjas T-242/19 (29) osutatud hindade allalöömise arvutamise metodoloogilise vea parandamist selgus, et Hiinast pärit import on liidu tootmisharu hindu alla löönud vähemal määral – keskmiselt 17,0 %, nagu on märgitud põhjenduses 69. Kuigi hindade allalöömise tase on madalam, on selge, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on hindu ikkagi märkimisväärselt alla löönud. |
|
(71) |
Komisjoni järeldused muude kahjunäitajate kohta, mida on nimetatud ajutise määruse põhjendustes 200–205 ja vaidlustatud määruse põhjendustes 141–156, jäävad kehtima. |
|
(72) |
Võttes arvesse põhjenduses 70 osutatud läbivaadatud hinna allalöömise marginaale, mis on märkimisväärsed, ning tõendeid selle kohta, et peaaegu kõigi ajutise määruse põhjendustes 200–205 ja vaidlustatud määruse põhjendustes 141–156 selgitatud kahjunäitajate suundumus on negatiivne, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
4. PÕHJUSLIK SEOS
|
(73) |
Komisjon uuris ühtlasi, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kahju vahel oleks põhjuslik seos ka siis, kui lähtutaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordi läbivaadatud hinna allalöömise marginaalidest. |
|
(74) |
Hoolimata kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportijate hinna allalöömise marginaali vähenemisest, lõi valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt pärit import liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla. Seega ei muutnud hinna allalöömise marginaalide muutumine algset järeldust, mille komisjon oli esitanud kõigepealt ajutise määruse põhjenduses 223 ja seejärel vaidlustatud määruse põhjenduses 168, nimelt et liidu tootjate kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos. |
|
(75) |
Läbivaadatud hinna allalöömise marginaalid ei muutnud ka ajutise määruse punktis 5.2 ja lõpliku määruse punktis 5.2 esitatud analüüsi ja järeldusi muude kahju põhjuste kohta. |
|
(76) |
Kuna täiendavaid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. |
5. KAHJUMARGINAALI UUESTI LÄBIVAATAMINE ÄRIÜHINGU GIANT OSAS
|
(77) |
Võttes arvesse Üldkohtu märkusi kohtuasjas T-242/19 tehtud otsuse punktis 123, arvutas komisjon uuesti välja ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme. |
|
(78) |
Algses uurimises selgitas komisjon uurimisperioodi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme välja, võrreldes
|
|
(79) |
Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme uuesti, kohandades põhjenduses 78 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi sihthindu. |
|
(80) |
Kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati sõltumatute klientide makstud hinnast maha kauplejate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Müügi-, üld- ja halduskulude summa oli iga kaupleja puhul erinev. Kui asjaomase seotud kaupleja kulud ei olnud seotud toodete turustamisega, vaid tootmistegevusega (nt tootmise kavandamine ja tooraine hankimine), siis neid kulusid maha ei arvatud, sest need ei olnud seotud tooteid liidu turul turustava seotud kaupleja tavapärase tegevusega. Selle arvutamisel kasutati algses uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate jaoks kindlaks määratud kasumitaset. |
|
(81) |
Margitoodete või algseadmete valmistaja taseme arvesse võtmiseks ei olnud muid kohandusi vaja teha, kuna see kohandus (2,3 %) oli juba tehtud. |
|
(82) |
Muud kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvat kohandamist ei peetud vajalikuks, sest uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud. |
|
(83) |
Väited, mida nii Giant kui ka liidu tootmisharu esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist oma märkustes punktis 3 esitatud hinna allalöömise arvutuse kohta, kehtivad ka käesolevas punktis esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide kohta. |
|
(84) |
Pärast huvitatud isikute esitatud märkuste arvessevõtmist leitakse, et Gianti turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal on 13,8 %. |
6. LÕPLIKUD MEETMED
|
(85) |
Vastavalt järeldustele, millele komisjon jõudis käesolevas taasalustatud dumpinguvastases uurimises, ja kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga tuleks asjaomase toote impordile uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. |
|
(86) |
Tuleb märkida, et paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi ka subsiidiumivastane uurimine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (30) artikli 24 lõikele 1 ning võttes arvesse seda, et rakendada tuleb väiksema tollimaksu reeglit, ja seda, et lõplikud subsiidiumimäärad on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peetakse asjakohaseks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimäärade tasemel ja seejärel kehtestada ka lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomasel kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel. |
|
(87) |
Eespool esitatud põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised. Lõplikud meetmed
|
|
(88) |
Muudetud dumpinguvastane tollimaks kehtib ilma ajalise katkestuseta alates ajutise määruse jõustumisest, st alates 19. juulist 2018 (31). Tolliasutustele antakse korraldus äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd impordilt asjakohased summad sisse nõuda ja seni kogutud üleliigsed summad (10,8 %) tagasi maksta vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele. |
|
(89) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit, eksportiva tootja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes. |
|
(90) |
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (32) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval. |
|
(91) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse alates 19. juulist 2018 lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla kuuluvate pedaalide ja elektrilise abimootoriga jalgrataste impordi suhtes, mille on tootnud Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd (TARICi lisakood C383) valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on 9,9 %.
Artikkel 2
Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd on maksnud vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/73 ja mis ületab artiklis 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, kuulub tagasimaksmisele või vähendamisele.
Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste tollialaste õigusaktidega. Kõik tollimaksutagastused, mis on tehtud pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-242/19 Giant, tuleb tagasimakse teinud asutustel tagasi nõuda ulatuses, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2.
Artikkel 3
Artikliga 1 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks nõutakse sisse ka impordilt, mis on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1162 (millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/72 (33)) artiklile 1.
Artikkel 4
Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2022/1162 artikli 1 lõike 1 kohase impordi registreerimise ja nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/73, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 16, 18.1.2019, lk 108).
(3) Kohtuasi T-242/19 Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259.
(4) Original Equipment Manufacturer (algseadmete valmistaja).
(5) Nagu see on määratletud vaidlustatud määruses.
(6) Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 126.
(7) Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 122.
(8) Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 123.
(9) Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86, Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, ECLI:EU:C:1988:199, punktid 27 ja 28, ning kohtuasi T-440/20 Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:318, punkt 115.
(10) Kohtuasi C-415/96, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1998:533, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2000:531, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01, Alitalia vs. komisjon, ECLI:EU:T:2008:262, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08, Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, ECLI:EU:T:2011:209, punkt 83.
(11) Kohtuasi C-415/96, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1998:533, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2000:531, punktid 80–85.
(12) Kohtuasi T-650/17, Jinan Meide Casting Co. Ltd, ECLI:EU:T:2019:644, punktid 333–342.
(13) Teade dumpingu- ja subsiidiumivastase uurimise taasalustamise kohta seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/73 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/72, millega kehtestatakse meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, pärast 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19 (ELT C 260, 6.7.2022, lk 5).
(14) Komisjoni 5. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1162, millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja rakendusmäärust (EL) 2019/72 (ELT L 179, 6.7.2022, lk 38).
(15) Apellatsioonikogu aruanne juhtumis „EC – Fasteners“, punkt 611. Vt ka apellatsioonikogu aruanne juhtumis „US – Hot-Rolled Steel“ (punkt 73), milles apellatsioonikogu märkis, et artiklis 5.10 sätestatud uurimiste lõpuleviimise tähtajad on dumpinguvastase lepingu alusel kohustuslikud ning vaekogu aruanne juhtumis „US – Softwood Lumber V“ (punkt 7.333), kus vaekogu nimetas neid tähtaegu „rangeks“. Vt ka vaekogu aruanded järgmiste juhtumite kohta: „Ukraine – Passenger Cars“, joonealune märkus 277; „EU – Footwear (China)“, punkt 7.832; „EC – Salmon (Norway)“, punkt 7.802; „US – 1916 Act (Japan)“, punkt 6.255.
(16) Vaekogu aruanne juhtumi „Morocco – Hot-Rolled Steel (Turkey)“ kohta, punktid 7.72 ja 7.74.
(17) Liidetud kohtuasjad C-283/14, Eurologistik ja C-284/14, GLS, ECLI:EU:C:2016:57, punkt 61.
(18) Kohtuasi T-300/16, Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon.
(19) Registreerimismäärus, põhjendus 22.
(20) Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 77.
(21) Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 76.
(22) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(23) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann, ECLI:EU:C:2018:187, punktid 77 ja 78, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16, C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 57.
(24) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ja 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16, C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 58.
(25) Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).
(26) Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).
(27) Kohtu 12. mai 2022. aasta otsus kohtuasjas C-260/20 P, Hansol, punkt 105.
(28) Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 113.
(29) Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 113.
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).
(31) Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(33) Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT L 16, 18.1.2019, lk 5).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/54 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/610,
17. märts 2023,
millega vastavalt Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-243/19 kehtestatakse uuesti lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 15 ja artikli 24 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed
|
(1) |
Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/72 (2) tasakaalustava tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“). |
1.2. Euroopa Liidu Üldkohtu otsus
|
(2) |
Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. (edaspidi „Giant“, „hageja“ või „GEV“) esitas vaidlustatud määruse kohta hagi Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“). 27. aprillil 2022 tegi Üldkohus vaidlustatud määrust käsitleva otsuse (kohtuasi T-243/19) (3) (edaspidi „kohtuotsus“ või „otsus“). |
|
(3) |
Üldkohus leidis, et komisjon ei olnud kohustatud määrama hinna allalöömise marginaale ja et tal oli õigus võtta kahju analüüsis ja seega ka põhjusliku seose tuvastamisel aluseks muud subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõikes 2 loetletud hinnanähtused, nagu liidu tootmisharu hindade märkimisväärne langus või hinnatõusu märkimisväärne takistamine. Üldkohus leidis, et kuna komisjon võttis artikli 8 lõike 2 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mille ta hageja puhul oli hindadest maha arvanud (või mida algseadmete valmistaja (4) müügi puhul ei esinenud, sest asjaomase toote (5) edasise turustamisega tegeles sõltumatu ostja), siis ei olnud komisjon hageja hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Üldkohus märkis, et selle metodoloogilise vea tagajärjel tuvastatud liidu tööstuse hindade allalöömise olemasolu ja olulisus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud. |
|
(4) |
Arvestades tähtsust, mille komisjon oli omistanud hinna allalöömise olemasolule kahju tuvastamisel ning järelduste tegemisel subsideeritud impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta, leidis Üldkohus, et hinna allalöömise arvutamisel tehtud viga oli piisav, et lükata ümber komisjoni analüüs vastava põhjusliku seose kohta, mille olemasolu on meetmete kehtestamisel oluline. |
|
(5) |
Üldkohus märkis, et isegi kui subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 tähenduses kahju olemasolu on kindlaks tehtud analoogia alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (6) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“) artikli 2 lõikele 9, on nende sätete alusel teostatud komisjoni analüüs ikkagi kehtetu hagi teises osas osutatud ebaõiglase võrdluse tõttu (7). |
|
(6) |
Üldkohus märkis ka, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati võrdluse abil, mis hõlmas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordikulude ja tollimaksudega, nagu oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutamisel (8). Sellest tulenevalt leidis Üldkohus, et ei saa välistada, et kui hageja hindade allalöömise arvutuses ei oleks tehtud metodoloogilist viga, oleks liidu tootmisharu kahjumarginaal olnud vaidlustatud määruses kindlaks määratust isegi madalam ning veel madalam kui selles osutatud tasakaalustatavate subsiidiumide ulatus. Sel juhul tuleks subsiidiumivastase alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt vähendada subsiidiumivastast tollimaksu määrani, millest piisab kõnealuse kahju kõrvaldamiseks (9). |
|
(7) |
Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse osas, mis puudutas Giantit. |
1.3. Üldkohtu otsuse rakendamine
|
(8) |
ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse (käesoleval juhul subsiidiumivastase uurimise) käigus, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu määratletud õigusvastasus (10). |
|
(9) |
Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada punktist, kus õigusvastasus ilmnes (11). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks subsiidiumivastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Juhul kui tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud tasakaalustusmeetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on subsiidiumivastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune subsiidiumivastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (12) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis. |
|
(10) |
Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse ühel ainsal põhjusel – nimelt seepärast, et komisjon ei olnud märkimisväärse hinna allalöömise olemasolu kindlaksmääramisel teostanud hinna allalöömise analüüsis õiglast võrdlust samal kaubandustasandil. Üldkohtu arvates mõjutas see viga ka põhjusliku seose analüüsi ja võimalik, et ka hageja kahjumarginaali. |
|
(11) |
Vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus läbi ei vaadanud, jäävad kehtima ja neid käesolev taasalustamine ei mõjuta (13). |
|
(12) |
Pärast Üldkohtu otsust avaldas komisjon 6. juulil 2022 teate (edaspidi „taasalustamisteade“), millega otsustas äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. osas taasavada Hiina RVst pärit elektrijalgrataste importi käsitleva algse uurimise, mille tulemusel vaidlustatud määrus oli vastu võetud, ja jätkata uurimist punktist, kus õigusnormide rikkumine aset leidis (14). |
|
(13) |
Taasalustatud uurimisel vaadeldakse ainult Üldkohtu otsuse rakendamist Gianti suhtes. |
|
(14) |
6. juulil 2022 kehtestas komisjon ka Hiina RVst pärit ja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd. toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes registreerimiskohustuse ning palus riikide tolliasutustel mitte teha otsust tühistatud tollimaksude tagasimaksmise nõuete kohta enne, kui läbivaatamise tulemused on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „registreerimismäärus“) (15). |
|
(15) |
Komisjon teavitas huvitatud isikuid menetluse taasalustamisest ning kutsus neid üles esitama oma seisukohad kirjalikult ja taotlema ärakuulamist taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
|
(16) |
Taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul palus ärakuulamist üks huvitatud isik – Giant –, kellele anti võimalus esitada oma seisukohad. |
|
(17) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid nii Giant kui ka Euroopa jalgrattatootjate ühendus (EBMA) enda ärakuulamist. Selle võimaluse nad said. |
|
(18) |
Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
1.4. Üldkohtu otsuse rakendamise menetluslikud etapid
|
(19) |
Pärast uurimise taasalustamist saatis komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele ja nendega seotud kaubandusühingutele teabepäringu. |
|
(20) |
Sellele vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad. |
|
(21) |
Komisjon tegi subsiidiumivastase alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:
|
1.5. Uurimisperiood
|
(22) |
Uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
2. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED UURIMISE TAASALUSTAMISE KOHTA
|
(23) |
Giant ja importija Rad Power Bikes NL esitasid komisjonile uurimise taasalustamise kohta märkused. |
|
(24) |
Giant väitis, et vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikele 9 tuleks artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetlustes uurimine võimaluse korral lõpule viia ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 15 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Giant osutas ka sellele, et kui erijuhud välja arvata, tuleb WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11.11 kohaselt uurimine lõpetada hiljemalt ühe aasta jooksul ja mitte mingil juhul rohkem kui 18 kuu jooksul pärast uurimise algatamist. |
|
(25) |
Ta väitis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt on tähtaegadest kinnipidamine kohustuslik (16). |
|
(26) |
Giant väitis veel, et taasalustamisteates on otsesõnu kinnitatud, et käesolev menetlus on algse uurimise jätk, ning kuna algne subsiidiumivastane uurimine algatati 21. detsembril 2017, oleks subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikes 9 sätestatud kohustuslikust tähtajast kinnipidamiseks uurimine tulnud lõpule viia 20. jaanuariks 2019. Tema väitel tähendab algse uurimise taasalustamine 2022. aasta juulis seda, et uurimine kujunes subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikega 9 ettenähtud tähtajast pikemaks, ja seda, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 11.11 sätestatud tähtaegadest ei peetud kinni. |
|
(27) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Dumpinguvastase alusmääruse analoogse sätet käsitleva väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldata uurimise lõpetamiseks ettenähtud tähtaega olukordades, kus menetlust alustatakse uuesti pärast kohtuotsust. Seega hõlmab artikli 11 lõige 9 üksnes algseid menetlusi, mitte aga menetlusi, mida on pärast kohtu otsusega tühistamist või kehtetuks tunnistamist uuesti alustatud. Tundub, et Gianti osutatud WTO kohtuasi ei puutu asjasse, kuna see ei sea kahtluse alla seda, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikkel 11.11 kehtib vaid algsete uurimiste suhtes. |
|
(28) |
Giant väitis ka, et komisjonil ei ole õigust Gianti osas algset subsiidiumivastast uurimist taasalustada, kuna Üldkohtu tuvastatud sisuline viga ei mõjutanud mitte ainult Giantiga seotud uurimist, vaid üldse kogu kahju ja põhjusliku seose analüüsi, mis vähemalt osaliselt lähtus Gianti kohta tehtud järeldustest. Giant väitis veel, et kohtuasjas T-243/19 tehtud Üldkohtu otsuse täitmiseks ei oleks komisjon pidanud taasalustama algset uurimist, vaid oleks pidanud tühistama Gianti elektrijalgrataste suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed. |
|
(29) |
Ka Rad Power Bikes NL väitis, et Üldkohtu järelduste kohaselt peaks komisjon oma meetmed tühistama. |
|
(30) |
Komisjon ei nõustunud väidetega, et Euroopa kohtute osutatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks ei olegi võimalik uurimist taasalustada. Tegelikult oli Üldkohus Jindali kohtuasjas (17) leidnud, et ka juhul, kui on tehtud sisuline või metodoloogiline viga, võib komisjon määruse kohaldamise ajal uurimist taasalustada, jätkata seda sealt, kus tekkis õigusvastasus, parandada rikkumine ja kehtestada meetmed uuesti. Komisjon ei mõista, kuidas Gianti osutatud WTO lepingu sätted ja kohtuotsused toetavad tema väiteid, kuna neis ei käsitletagi pärast kohtumenetlust ilmnenud õigusrikkumiste kõrvaldamist. |
|
(31) |
Nagu on selgitatud punktides 3 ja 4, parandas komisjon uurimist taasalustades metodoloogilise vea, nagu Üldkohus oli seda kohtuasjas T-243/19 tehtud otsusega nõudnud, ja vaatas Gianti hinna allalöömise arvutuse uuesti läbi. Komisjon arvutas uuesti ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, millega kõrvaldas sama metodoloogilise vea selles arvutuses. Kuna Üldkohus oli järeldanud, et sellest olenevad ka üldised järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, vaatas komisjon nii kahju kui ka põhjusliku seose analüüsi uuesti läbi, nagu on selgitatud punktides 3 ja 4. Seetõttu leiab komisjon, et tema läbivaadatud järeldused on täielikult kooskõlas Üldkohtu otsusega kohtuasjas T-243/19. Kuna läbivaadatud järelduste kohaselt tollimaksu küll vähendati, kuid seda ei kaotatud, ei olnud Gianti elektrijalgrataste suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmeid vaja kehtetuks tunnistada. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi. |
|
(32) |
Giant väitis ka, et kui komisjon peaks taasalustatud uurimist jätkama, peab ta parandama ka kõik muud vead, mille Giant Üldkohtus vaidlustas. Gianti arvates peaks komisjon taasalustatud subsiidiumivastase uurimise käigus kõrvaldama ka subsiidiumide analüüsis tehtud vead, mis on järgmised: i) järeldus, et Giantit subsideeriti mootorite ja akude ostmisel; ii) komisjon võttis subsiidiumi ulatuse arvutamisel ekslikult arvesse kasu, mis ei olnud seotud ELis vabasse ringlusse lubatud elektrijalgratastega; iii) järeldus, et pangaaktseptide kasutamine kujutab endast rahalist toetust subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses; iv) järeldus, et pangaaktseptide kasutamisest on saadud kasu; v) järeldus, et pangaaktseptidega saadud väidetav subsiidium on konkreetne, ja vi) järeldus, et Giant sai maakasutusõiguste omandamise kaudu kasu. |
|
(33) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kohtuasjas T-243/19 tehtud Üldkohtu otsuse punktis 117 esitatud järelduses oli Üldkohus leidnud, et määrus tuleb Gianti puudutavas osas tühistada, kuna hinna allalöömise arvutamisel on kasutatud vale meetodit ja seetõttu on komisjoni analüüs kahju ja põhjusliku seose kohta väär. See aga võib seada kahtluse alla vaidlustatud määruse õiguspärasuse. Üldkohus ei pidanud vajalikuks analüüsida ega hinnata hageja esitatud muude väidete põhjendatust. Nagu on märgitud põhjendustes 8 ja 11, peavad institutsioonid ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaselt võtma Üldkohtu otsuste täitmiseks vajalikke meetmeid, kuid vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad täielikult kehtima. Kuna taasalustatud uurimise käigus ei vaadata läbi kogu juhtumit, vaid kõrvaldatakse Üldkohtu leitud konkreetsed vead, ei pidanud komisjon seega Gianti subsiidiumimarginaali läbivaatamist vajalikuks. |
|
(34) |
Giant osutas ka sellele, et nii algses kui ka taasalustatud uurimises ei olnud komisjon avalikustanud kogu teavet, mille alusel saaks analüüsida, kas Gianti ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu on võrreldud õiglaselt. Seetõttu taotles Giant, et komisjon avalikustaks taasalustatud uurimise raames asjakohase teabe valimisse kaasatud liidu tootjate müügikanalite kohta. |
|
(35) |
Kuigi komisjon ei muutnud oma seisukohta liidu tootmisharu poolt liidu turul tehtud müügi andmete konfidentsiaalsuse küsimuses, pidas ta vajalikuks teha Giantile teatavaks järgmised andmed. Neli valimisse kaasatud liidu tootjat müüsid ligikaudu 46 % oma müügimahust seotud kauplejate kaudu. Lisaks valimisse kaasatud tootjate otsemüügile müüs sõltumatutele äriühingutele elektrijalgrattaid kokku kümme seotud kauplejat. Seega moodustas otsemüük ligikaudu 54 % liidu müügimahust. |
|
(36) |
Giant väitis, et vastupidiselt komisjoni poolt taasalustamise teates esitatule, peab komisjon teostama imporditud elektrijalgrataste hindade ja liidu tootjate poolt liidu turul müüdavate elektrijalgrataste hindade õiglase võrdluse. Ta väitis, et vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõigetele 1 ja 2 peab komisjon selleks, et teha kindlaks asjaomase impordi mõju hindadele, tegema kõnealuse hinnavõrdluse, milleks ta võib võrrelda imporditud elektrijalgrataste hindu ja liidu tootmisharu tegelikke hindu. Et võrdlus oleks õiglane, tuleks arvesse võtta ka seda, milline on asjaomaste müügihindade tegelik konkurentsipunkt. Samuti tuleks võrdluses arvesse võtta margitoodete ja algseadmete valmistaja tasandil toimunud müügi erinevusi. |
|
(37) |
Komisjon võttis Gianti väiteid ja Üldkohtu otsuses sisalduvaid märkusi arvesse hindade allalöömise, kahju, põhjusliku seose ja kahju kõrvaldamise läbivaadatud analüüsis ja järeldustes, mis on esitatud punktides 3 ja 4. |
|
(38) |
Giant juhtis tähelepanu ka sellele, et registreerimismääruses on sõnaselgelt tunnistatud, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude maksmise lõplik kohustus tuleneb taasalustatud uurimise järeldustest (18) ning väitis, et seetõttu saab lõplikke kohustusi kohaldada üksnes tulevase impordi suhtes, st toodetele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast selliste tollimaksude jõustumist. Gianti arvates toetavad seda seisukohta kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-458/98 „IPS“ ning komisjoni enda varasemad seisukohad (19). Seetõttu väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksu saab kehtestada ainult elektrijalgrataste tulevasele impordile, st sellistele tema toodetud elektrijalgratastele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast tollimaksu uuesti kehtestamise määruste avaldamist. Lisaks väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksude uuesti kehtestamine varasema impordi suhtes oleks samuti vastuolus tasakaalustustavate tollimaksude olemusega, mis ei ole karistusmeetmed liidu tootmisharule varem tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid peavad aitama ära hoida tulevast kahju (20). |
|
(39) |
Euroopa Kohus on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõige 1 ei välista võimalust kehtestada uuesti dumpinguvastased tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul (21). Komisjon leiab, et neid järeldusi saab samuti kohaldada tasakaalustavatele tollimaksudele, sest ka kehtiva subsiidiumivastase algmääruse artikkel 16 ei välista, et aktidega kehtestatakse uuesti tasakaalustavad tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul. Niisiis ei ole haldusmenetluse jätkamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga, (22) nagu on selgitatud registreerimismääruse põhjenduses 14. Seetõttu lükati tagasi Gianti väide, et tollimakse ei saa uuesti kehtestada impordi suhtes, mis on vabasse ringlusse lubatud enne (tulevase) komisjoni rakendusmääruse avaldamist. |
|
(40) |
Rad Power Bikes NL märkis, et ta importis teistelt Hiina eksportijatelt tooteid, mis olid sarnased Giantilt imporditud toodetega, ning et selle impordi suhtes kohaldati tollimakse, mis arvutati ja kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel. Seetõttu väitis ta, et Gianti suhtes kohaldatavate tollimaksude ümberarvutamisel peab komisjon läbi vaatama ja vähendama ka tollimaksumäärasid, mis on kehtestatud teistele Hiina eksportijatele, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse – nii neile, kellele oli võimaldatud individuaalne tollimaksumäär, kui ka teistele, valimisse kaasamata koostööd tegevatele Hiina eksportijatele. |
|
(41) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 33, ei vaadata taasalustatud uurimise käigus uuesti läbi kõiki vaidlustatud määruse järeldusi, vaid ainult rakendatakse konkreetselt Gianti kohta tehtud Üldkohtu järeldusi. Kuna Üldkohus ei tühistanud vaidlustatud määrust teiste eksportivate tootjate osas, ei pidanud komisjon ka vajalikuks muuta oma algseid järeldusi teiste Hiina eksportijate kohta, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(42) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadis Giant uuesti kahtluse alla läbivaadatud ja tema suhtes tagasiulatuvalt uuesti kehtestatud tasakaalustavate tollimaksude seaduslikkuse, nagu selgitatud põhjenduses 38. Kuna ükski argument ei olnud uus, siis lükati Gianti väited uuesti tagasi. |
3. GIANTI HINNA ALLALÖÖMISE MARGINAALI JA KAHJU KOHTA TEHTUD JÄRELDUSTE LÄBIVAATAMINE
3.1. Gianti-poolse hinna allalöömise kindlakstegemine
|
(43) |
Nagu on märgitud põhjenduses 3, leidis Üldkohus, et kuna komisjon võttis subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõike 2 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mida ta Gianti hindade puhul ei olnud arvesse võtnud (või mida algseadmete valmistajate müügi puhul ei esinenud), siis ei olnud komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Seetõttu ei olnud sellise hinna allalöömise olemasolu ega olulisus nõuetekohaselt tõendatud. |
|
(44) |
Nagu on selgitatud vaidlustatud määruse põhjenduses 610, võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise kindlakstegemiseks omavahel
|
|
(45) |
Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali ümber, kohandades põhjenduses 44 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu kahes aspektis. |
|
(46) |
Esiteks juhtudel, kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati igat liiki sõltumatute klientide makstud müügihinnast maha kaupleja tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Ühe liidu tootja puhul tehti kindlaks eriline kord, mis sarnaneb töötlemislepinguga. Tema puhul ei arvatud maha seotud kaupleja kulusid, mis olid seotud tootmistegevusega. Selles arvutuses kasutati sama kasumitaset, mis oli kindlaks määratud dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes analoogia alusel, nagu on osutatud vaidlustatud määruse põhjendustes 616–618, ja mis arvutati koostööd tegevate sõltumatute importijate põhjal. |
|
(47) |
Teiseks vähendati selleks, et võrrelda hindu algseadmete valmistaja tasandil, liidu tootmisharu asjaomaseid hindu veel 2,3 %, et võtta arvesse väljatöötamise ja turustamise ning teadus- ja arendustegevuse kulusid. See mahaarvamine tehti vaidlustatud määruse põhjenduses 771 selgitatud korras. |
|
(48) |
Kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvate muude kohanduste tegemist ei peetud vajalikuks, kuna uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud. |
|
(49) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Giant, et tema ja liidu tootmisharu ekspordihindade võrdlemisel tuleks vaadelda esimest müüki sõltumatule kliendile, ning mitte võtta arvesse kummagi poole müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Giant väitis, et just seda lähenemisviisi järgis komisjon Jindali kohtuasjas tehtud Üldkohtu otsuse rakendamisel, ning et just see meetod võimaldaks saada õiglase võrdluse. |
|
(50) |
Komisjon tuletas meelde, et Jindali juhtumis võrreldi eksportiva tootja ja liidu tootmisharu hindu sõltumatute klientide tasandil, kuna seda tingisid selle juhtumi konkreetsed asjaolud – turg oli geograafiliselt jagatud ja konkurents toimus pakkumuste tasandil. Iga juhtumit käsitletakse konkreetsete faktide ja asjaolude alusel, võttes arvesse konkreetset kohtuotsust. Giant ei ole selgitanud, miks tuleks käesoleva juhtumi asjaoludest lähtudes kasutada sama lähenemisviisi kui Jindali kohtuasja puhul, ja miks komisjoni lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Lisaks märkis komisjon, et vajalikel juhtudel kohandati algse uurimise ekspordihindu vastavalt seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning tinglikule kasumile kooskõlas komisjoni tavaga kasutada analoogilistel juhtudel dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 9 osutatud metoodikat. Seda lähenemisviisi kinnitas sõnaselgelt Euroopa Kohus Hansoli asjas tehtud kohtuotsuses, (23) milles rõhutati, et see tuleneb laiast kaalutlusõigusest, mis komisjonil on dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(51) |
Lisaks väitis Giant, et alternatiivina põhjenduses 49 kirjeldatud väitele peaks komisjon otse jaemüüjatele suunatud liidu tootmisharu müügi puhul tegema täiendavaid mahaarvamisi vastavalt liidu tootja müügi-, üld- ja halduskuludele ning sisemüügiosakondade kasumile. |
|
(52) |
Komisjon tuletas meelde, et põhjendustes 46–48 kirjeldatud lähenemisviis tagab õiglase võrdluse, kuna ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu kohandati samade müügikanalite puhul samal viisil ja sama metoodika kohaselt. Seega kui müük toimus seotud kauplejate kaudu, siis kohandati nii ekspordihindu kui ka liidu tootmisharu müügihindu vastavalt müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile, otsemüügi puhul aga kohandusi ei tehtud. Seega tekitaks Gianti välja pakutud liidu tootmisharu otsemüügi hindade kohandamine ebakõla võrreldes Gianti vastava müügi ekspordihindadega. See oleks kahjulik liidu tootmisharule, sest Gianti tehase otsemüügi puhul Hiinas selliseid mahaarvamisi ei tehtud. See ei oleks kooskõlas ka Üldkohtu otsusega, kuna Euroopa Kohus lähtus Gianti kasuks otsuse tegemisel samast ebakõlast. Lisaks märkis komisjon, et kohandusi on tehtud ka vastavalt projekteerimis- ja turundus- ning teadus- ja arendustegevuse kuludele ja samuti vastavalt kaubandustasandile, nagu on selgitatud põhjendustes 47 ja 48. Need tagavad Gianti ja liidu tootmisharu olukordade täieliku sümmeetria vastavalt kohtuotsusele. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(53) |
Giant väitis ka, et tema kui algseadmete valmistaja toodete müüki tuleks võrrelda liidu tootmisharu müügihindadega, mille puhul on asjakohastel juhtudel tehtud mahaarvamisi seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. |
|
(54) |
Komisjon kinnitas, et just seda lähenemisviisi ta järgiski. |
|
(55) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis liidu tootmisharu, et liidu tootmisharu puhul arvutatud ja avalikustatud korrigeeritud hinnad ei olnud õiged, kuna kreeditarvete arvessevõtmise meetod oli vale. Liidu tootjad väitsid, et see mõjutas nii netohindade kui ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohanduste arvutusi. |
|
(56) |
Komisjon analüüsis, kas valimisse kaasatud liidu tootjate soovitatud metoodika kasutamine muudaks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. Selle tulemusel muutis komisjon oma arvutusi, kuid marginaalid ei muutunud kuigi palju. Läbivaadatud arvutused avalikustati valimisse kaasatud liidu tootjatele ning arvutuste läbivaatamisest teatati ka Giantile. Neile kõigile anti aega esitada märkusi. |
|
(57) |
Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes juhtis liidu tootmisharu tähelepanu sellele, et ühe liidu tootja kreeditarvete arvutustes on tehtud viga. Pärast selle vea parandamist saadi Gianti hinna allalöömise marginaaliks 11,5 %. 14. veebruaril 2023 tehti uued arvutused teatavaks kõigile huvitatud isikutele ja neile anti veel aega märkuste esitamiseks. Rohkem märkusi ei saadud. |
|
(58) |
Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes väitis liidu tootmisharu ka seda, et kreeditarvete käsitlemisel oleks komisjon pidanud arvutama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad üksnes iga müügitehingu väärtuse põhjal. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud arvutati iga elektrijalgratta kohta, kasumimarginaal aga arvele märgitud summa alusel, lükati see väide tagasi. |
|
(59) |
Liidu tootmisharu väitis ärakuulamisel, et iga sellise müügi puhul, mille puhul komisjon arvas seotud importija kasumi liidu tootmisharu müügihindadest maha, oli 9 % kasumimäär liiga kõrge, palju kõrgem kui algses uurimises kindlaks määratud sihtkasum (4,3 %). Lisaks väideti, et uurimistoimikus ei ole mingit teavet, mis õigustaks 9 % kasumimäära kasutamist. Giant esitas selle väite ümberlükkamiseks märkuse, et kasumimäära ei ole põhjust muuta, kuna puudub põhjus muuta algse uurimise käigus arvutatud tinglikku kasumimäära. |
|
(60) |
Algses uurimises määrati toimikus olevate andmete põhjal kindlaks nii sihtkasum kui ka seotud importija tinglik kasumimäär ning neid Üldkohus ei uurinud ega maininud ka kohtuotsuses, mille alusel uurimist taasalustati. Seetõttu ei ole komisjon kohustatud seda küsimust praeguses etapis uuesti uurima hakata. Lisaks on sihtkasum (kasum, mida liidu tootmisharu teenib tavapärastes konkurentsitingimustes omamaise müügi puhul) ja kaupleja kasum (tinglik kasumisumma, mille tavaliselt katab importija) erinevad mõisted ja neid reguleerivad erinevad alusmääruse sätted. Seega ei saa neid kahte mõistet otseselt omavahel võrrelda ja kummagi kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(61) |
Liidu tootmisharu väitis veel, et kuna kaks liidu tootjat ja nendega seotud kauplejad olid omavahel seotud, ei ole müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine põhjendatud. Tema arvates ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit teatavate kauplejate kaudu toimunud müügi hinnast maha arvata, kuna tootja tegutses töötlemislepingu alusel. Liidu tootmisharu esitas oma väite toetuseks asjaomaste tootmis- ja müügiettevõtjate vahelised lepingud. |
|
(62) |
Mis puudutab tootjat, keda on mainitud ka põhjenduses 61, siis tema suhtes kehtis töötlemislepingu sarnane erikord. Komisjon uuris selle kokkuleppe tingimusi põhjalikult ja jõudis järeldusele, et tegemist oli tootmis-, mitte töötlemislepinguga, ning et müügi-, üld- ja halduskulusid kandsid nii tootja kui ka seotud kaupleja. Kokkuleppe olemasolu annab tunnisust ka sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et selle tootja puhul ei saa seotud isikute kaudu toimunud müügi hindadest kõiki müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvamata jätta. Komisjon võttis arvesse müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tavaliselt tekivad seotud kauplejal, kuid mitte neid, mis tekivad tootjal. Asjaomasel tootjal tekkis ka otsemüügist tulenevaid müügi-, üld- ja halduskulusid. Kokkuvõttes järeldas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks seotud kaupleja müügihinnast maha arvata, ning lükkas selle väite tagasi. |
|
(63) |
Teise tootja kohta esitas liidu tootmisharu samuti selle tootja ja seotud kaupleja vahelise kokkuleppe, et kinnitada oma väidet, et komisjonil ei ole põhjust temaga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvata. Giant vaidlustas selle seisukoha, väites, et liidu tootmisharu puhul tuleks lähtuda samast lähenemisviisist kui Gianti puhul. |
|
(64) |
Seda küsimust uurides märkas komisjon, et selle teise tootja kokkulepe ei olnud töötlemisleping, vaid seotud isikute vaheline tootmisleping, milles määrati kindlaks tootja ja seotud kaupleja rollid ning muud tingimused, nagu siirdehindade arvutamise metoodika. Leping ei andnud kinnitust selle kohta, et algsel uurimisperioodil toodeti elektrijalgrattaid töötlemislepingu või muu kokkuleppe alusel, mis tähendaks, et sellisel juhul ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid seotud kauplejate müügihindadest maha arvata. Leping andis kinnitust sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seotud kaupleja tegutses samuti tootjana, kes müüs elektrijalgrattaid turul nii otse kui ka teiste seotud kauplejate kaudu. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(65) |
Liidu tootmisharu väitis veel, et ühe liidu tootja müüki tuleks suuremaks korrigeerida või jätta see hinnavõrdluses arvesse võtmata, sest tegemist oli müügiga supermarketikettidele ja veebiplatvormidele, mitte aga muud liiki jaetarbijaile. |
|
(66) |
Komisjoni arvates ei saa seda müüki välja jätta, sest algses uurimises moodustatud liidu tootjate valimit peeti liidu tootmisharu suhtes esinduslikuks. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 48, ei ole eri kliendiliikide puhul vaja teha muid hinnakohandusi peale nende, mis on juba tehtud. |
|
(67) |
Liidu tootmisharu väitis, et ilma hindade kohandamiseta ei saa tema müüki algseadmete valmistajana ja ekspordimüüki õiglaselt võrrelda. |
|
(68) |
Komisjon märkis, et liidu tootmisharu müügi maht algseadmete valmistajana oli väga väike ning kuna enamik neist toodetest ei olnud sama liiki kui imporditud tooted, siis ei võetud neid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel arvesse. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu müüki algseadmete valmistajana ei tuleks kohanduste tegemisel arvesse võtta, kuna see ei mõjuta hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. |
|
(69) |
Seega on kinnitust leidnud, et Gianti läbivaadatud hinna allalöömise marginaal algsel uurimisperioodil oli 11,5 %. |
3.2. Teiste Hiina eksportijate poolse hinna allalöömise kindlakstegemine
|
(70) |
Kohtuasjas T-243/19 märkis Üldkohus, et leitud metodoloogiline viga, mis tähendas, et komisjon ei teinud Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel õiglast võrdlust, mõjutab tõenäoliselt ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul arvutatud hinna allalöömise määra (24). |
|
(71) |
Selleks et võrdlus teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hindade ja liidu tootjate hindade vahel oleks õiglane, arvutas komisjon ümber ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid, võttes arvesse põhjendustes 44–47 osutatud asjaolusid. |
|
(72) |
Võrdluse tulemusel selgus, et valimisse kaasatud eksportijate (kelle hulka kuulub Giant) impordi keskmine hinna allalöömise marginaal oli 17,1 %. Kuna Gianti hinna allalöömise marginaal muutus, nagu on selgitatud põhjenduses 56, siis lõplik näitaja on 17,0 %. |
3.3. Läbivaadatud järeldus kahju kohta
|
(73) |
Komisjon märgib, et pärast Üldkohtu poolt kohtuasjas T-243/19 (25) osutatud hindade allalöömise arvutamise metoodikavea parandamist selgus, et Hiinast pärit import on liidu tootmisharu hindu alla löönud vähemal määral – keskmiselt 17,0 %, nagu on märgitud põhjenduses 72. Hindade allalöömise määra vähenemisest hoolimata on selge, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on hindu siiski märkimisväärselt alla löönud. |
|
(74) |
Komisjoni järeldused muude kahjunäitajate kohta, mida on nimetatud vaidlustatud määruse põhjendustes 681–693, jäävad kehtima. |
|
(75) |
Võttes arvesse põhjenduses 73 osutatud läbivaadatud hinna allalöömise marginaale, mis on märkimisväärsed, ning tõendeid selle kohta, et peaaegu kõigi vaidlustatud määruse põhjendustes 630–680 selgitatud kahjunäitajate suundumus on negatiivne, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses. |
4. PÕHJUSLIK SEOS
|
(76) |
Komisjon uuris ühtlasi, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kahju vahel oleks põhjuslik seos ka siis, kui lähtutaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordi läbivaadatud hinna allalöömise marginaalidest. |
|
(77) |
Hoolimata kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportijate hinna allalöömise marginaali vähenemisest, on valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt pärit import liidu tootmisharu müügihindu märkimisväärselt alla löönud. Seega ei muuda hinna allalöömise marginaalide muutumine algset järeldust, mille komisjon oli esitanud vaidlustatud määruse põhjenduses 718, nimelt et liidu tootjate kantud kahju ja Hiina RVst pärit subsideeritud impordi vahel on põhjuslik seos. |
|
(78) |
Läbivaadatud hinna allalöömise marginaalid ei muutnud ka vaidlustatud määruse punktis 5.2 esitatud analüüsi ja järeldusi muude kahju põhjuste kohta. |
|
(79) |
Kuna täiendavaid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja subsideeritud impordi vahel. |
5. KAHJUMARGINAALI LÄBIVAATAMINE ÄRIÜHINGU GIANT OSAS
|
(80) |
Võttes arvesse Üldkohtu märkusi kohtuasjas T-243/19 tehtud otsuse punktis 115, arvutas komisjon uuesti välja ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme. |
|
(81) |
Algses uurimises selgitas komisjon uurimisperioodi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme välja, võrreldes
|
|
(82) |
Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme uuesti, kohandades põhjenduses 81 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi sihthindu. |
|
(83) |
Kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati sõltumatute klientide makstud hinnast maha kauplejate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Müügi-, üld- ja halduskulude summa oli iga kaupleja puhul erinev. Kui asjaomase seotud kaupleja kulud ei olnud seotud toodete turustamisega, vaid tootmistegevusega (nt tootmise kavandamine ja tooraine hankimine), siis neid kulusid maha ei arvatud, sest need ei olnud seotud tooteid liidu turul turustava seotud kaupleja tavapärase tegevusega. Selle arvutamisel kasutati algses uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate jaoks kindlaks määratud kasumitaset. |
|
(84) |
Margitoodete või algseadmete valmistaja taseme arvesse võtmiseks ei olnud muid kohandusi vaja teha, kuna see kohandus (2,3 %) oli juba tehtud. |
|
(85) |
Kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvate muude kohanduste tegemist ei peetud vajalikuks, kuna uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud. |
|
(86) |
Väited, mida nii Giant kui ka liidu tootmisharu esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist oma märkustes punktis 3 esitatud hinna allalöömise arvutuse kohta, kehtivad ka käesolevas punktis esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide kohta. |
|
(87) |
Pärast huvitatud isikute esitatud märkuste arvessevõtmist leitakse, et Gianti turuhinnast madalama hinnaga müügi läbivaadatud marginaal on 13,8 %. |
6. LÕPLIKUD TASAKAALUSTUSMEETMED
6.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
|
(88) |
Tuginedes järeldustele subsideerimise, kahju ja põhjusliku seose kohta, mille komisjon tegi käesoleva taasalustatud subsiidiumivastase uurimise käigus, kehtestatakse Hiinast pärit ja Gianti toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes uuesti lõplik tasakaalustav tollimaks. |
|
(89) |
Kuna Gianti uus kahjumarginaal (13,8 %) on suurem kui subsideerimise ulatus (3,9 %), siis algses uurimises toodud reeglite kohaselt peaks tasakaalustav tollimaks olema sama suur kui oli olnud subsideerimine. Seega kehtestatakse Gianti suhtes järgmine tasakaalustava tollimaksu määr. Lõplik tasakaalustav tollimaks
|
|
(90) |
Käesolevast uurimisest tulenenud tasakaalustava tollimaksu määr on sama kui vaidlustatud määrusega kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra ja kehtib katkematult alates vaidlustatud määruse jõustumisest (st alates 19. jaanuarist 2019). Tolliasutustele antakse korraldus nõuda sisse asjakohased summad äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd impordilt. |
|
(91) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti uuesti kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina RVst pärit, eksportiva tootja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes. |
|
(92) |
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (26) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval. |
|
(93) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse alates 19. jaanaurist 2019 lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla kuuluvate pedaalide ja elektrilise abimootoriga jalgrataste impordi suhtes, mille on tootnud Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd.
2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd (TARICi lisakood C383) valmistatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on 3,9 %.
Artikkel 2
Artikliga 1 kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks nõutakse sisse ka impordilt, mis on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1162 (millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja rakendusmäärust (EL) 2019/72) artiklile 1.
Artikkel 3
Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2022/1162 artikli 1 lõike 1 kohase impordi registreerimise ja nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(2) Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT L 16, 18.1.2019, lk 5).
(3) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:260.
(4) Original Equipment Manufacturer (algseadmete valmistaja).
(5) Nagu on määratletud asjaomastes määrustes.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).
(7) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:260, punkt 118.
(8) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:260, punkt 114.
(9) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:260, punkt 115.
(10) Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86, Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, EKL 1988, lk 2181, punktid 27 ja 28, ning kohtuasi T-440/20 Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:318, punkt 115.
(11) Kohtuasi C-415/96 Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01 Alitalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1753, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08, Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, EKL 2011, lk II-0000, punkt 83.
(12) Kohtuasi C-415/96 Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.
(13) Kohtuasi T-650/17, Jinan Meide Casting Co. Ltd, ECLI:EU:T:2019:644, punktid 333–342.
(14) Teade dumpingu- ja subsiidiumivastase uurimise taasalustamise kohta seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/73 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/72, millega kehtestatakse meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, pärast 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19 (ELT C 260, 6.7.2022, lk 5).
(15) Komisjoni 5. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1162, millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja rakendusmäärust (EL) 2019/72 (ELT L 179, 6.7.2022, lk 38).
(16) Vaekogu aruanne „Mexico – Olive Oil“, punktid 7.121 ja 7.123.
(17) Kohtuasi T-300/16, Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon.
(18) Registreerimismäärus, põhjendus 22.
(19) Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 77.
(20) Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 76.
(21) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann, EU:C:2018:187, punktid 77 ja 78, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16, C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 57.
(22) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ja 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16 C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 58.
(23) Kohtu 12. mai 2022. aasta otsus kohtuasjas C-260/20 P, Hansol, punkt 105.
(24) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 113.
(25) Kohtuasi T-243/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 82.
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/67 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/611,
17. märts 2023,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 88/97 Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“),
võttes arvesse nõukogu 10. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 71/97, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattavaruosade impordile ning kehtestatakse laiendatud tollimaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 703/96 registreeritud impordi suhtes, (2) eelkõige selle artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 71/97 laiendamise tulemusel kehtib dumpinguvastane tollimaks („laiendatud tollimaks“) praegu Hiina Rahvavabariigist („HRV“) pärit oluliste jalgrattavaruosade impordile liitu. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 3 kohaselt tuleks kehtestada maksuvabastuskava, et anda luba vabastada tollimaksust nende oluliste jalgrattavaruosade import, mille puhul ei hoita kõrvale dumpinguvastasest tollimaksust („maksuvabastuskava“). Maksuvabastuskava reguleeritakse alusmääruse artikli 13 lõikega 4. Maksuvabastuskavaga vabastatakse tollimaksust koostajad, kelle puhul on leitud, et nad ei hoia kõrvale jalgrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastasest meetmest, et importida Hiina jalgrattavaruosi ilma dumpinguvastase tollimaksuta. |
|
(3) |
Maksuvabastuskava toimimise õiguslik raamistik nähti ette komisjoni määrusega (EÜ) nr 88/97 (3) („maksuvabastuse määrus“), mida on muudetud määrusega (EL) nr 512/2013, (4) rakendusmäärusega (EL) 2015/831 (5) ja rakendusmäärusega (EL) 2020/1296 (6). |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 71/97 põhjenduse 44 kohaselt vaatab komisjon maksuvabastuse süsteemi pidevalt läbi, et seda vajaduse korral kõnealuse süsteemi rakendamisel saadud kogemuste järgi kohandada. |
|
(5) |
Maksuvabastuse määrust muutva komisjoni rakendusmääruse eesmärk on maksuvabastuse määrust kohandada ja täiustada, võttes arvesse värskeimaid kogemusi ja kõige hiljutisemaid arengusuundumusi, mis on ilmnenud pärast rakendusmääruse (EL) 2020/1296 viimast muutmist. |
|
(6) |
Õiguskindluse ja läbipaistvuse parandamiseks tuleks lisada mõiste „koostaja“ ning teha muid formaalseid kohandusi, et lihtsustada maksuvabastuse määruse sõnastust ning ajakohastada viiteid, et need kajastaksid muude liidu õigusaktide uusimaid versioone, sealhulgas III lisas sätestatud TARICi struktuuri. |
|
(7) |
Lisaks tuleks ajakohastada I lisa, milles on loetletud uurimisalused isikud vastavalt maksuvabastuse määruse artiklile 6, ja II lisa, milles on loetletud maksust vabastatud isikud vastavalt maksuvabastuse määruse artiklile 7. Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal vaadatakse siiski uuesti läbi nende isikute maksuvabastuse load, kellele on määratud TARICi lisakoodid 8605, A576 ja C009. Selle läbivaatamise tulemuste kohta koostatakse eraldi õigusakt. |
|
(8) |
Maksuvabastuskava kohaselt, nagu on sätestatud maksuvabastuse määruse artikli 5 lõikes 2, võivad liikmesriikide pädevad asutused peatada laiendatud tollimaksu maksmise, mille suhtes on vaja esitada tagatis, et garanteerida laiendatud tollimaksu maksmine. See säte ei ole aga kohustuslik ning maksuvabastuskava rakendamisel saadud kogemuste põhjal märgib komisjon, et see võib põhjustada diskrimineerimisprobleeme ning lünki maksuvabastuse määruse sätete jõustamisel. |
|
(9) |
Selles kontekstis peab komisjon vajalikuks kehtestada võrdse kohtlemise ja nõuetekohase jõustamise tagamiseks säte kohustusliku tagatise kohta, juhuks kui tollimaksu maksmine peatatakse. |
|
(10) |
Veelgi enam, kui taotleja võtab maksust vabastamise taotluse (edaspidi „taotlus“) tagasi või kui taotlus tunnistatakse vastuvõetamatuks või lükatakse tagasi, ei pruugi peatatud tollimaksu olla võimalik sisse nõuda. Eelkõige ei reguleerita muudetud maksuvabastuse määrusega konkreetselt taotluse tagasivõtmise mõju. Komisjoni arvates peaks kohustusliku tagatise säte kindlustama laiendatud tollimaksu sissenõudmise ka juhtudel, kui taotlus tunnistatakse hiljem vastuvõetamatuks, lükatakse tagasi või võetakse tagasi. |
|
(11) |
Veelgi enam, komisjoni arvates on taotluse tagasivõtmise mõju selge reguleerimine asjakohane. Seega tuleks taotluse tagasivõtmise korral käsitada seda nõnda, nagu seda ei ole esitatud, ning laiendatud tollimaksu maksmise peatamine tuleks tühistada. See toimimisviis sarnaneks alusmääruse artikli 5 lõikega 8. |
|
(12) |
Siinjuures arvab komisjon veel, et on asjakohane rõhutada peatamise esialgset mõju võrreldes maksuvabastuse pikaajalisema mõjuga. Selleks tuleks viited maksuvabastusele vajaduse korral seostada või asendada viidetega peatamisele. |
|
(13) |
Komisjon on vaadanud läbi maksuvabastuskava rakendamisel saadud kogemused ning peab vajalikuks teatavaid muudatusi, et tagada selle nõuetekohane toimimine ja jõustamine. |
|
(14) |
Esiteks märgib komisjon, et maksuvabastuse määruses nähakse ette võimalus esitada maksuvabastuskava jaoks uus taotlus, kui taotluse tagasilükkamisest või maksuvabastuse tühistamisest on möödunud 12 kuud. See tähtaeg ei ole piisavalt pikk, et viia koostaja vastavusse maksuvabastuskava tingimustega, eeskätt artiklites 4, 5 ja 8 loetletud tingimustega. |
|
(15) |
Seega tuleks maksuvabastuse määruses näha ette vähemalt 36-kuune pikem tähtaeg, enne kui taotleja saab maksuvabastuse taotluse uuesti esitada. Peale selle peaks see 36-kuune piiranguperiood kehtima ka vastuvõetavuse hindamise etapis tagasi lükatud taotluste kohta. |
|
(16) |
Lisaks, nagu komisjon märgib, on väga oluline tagada võimalus kontrollida, et vabastatud isikud järgivad oluliste jalgrattavaruosade puhul kõrvalehoidmise vastaseid eeskirju. |
|
(17) |
Seega tuleks maksuvabastuse määrusega kohustada vabastatud isikuid või uurimisaluseid isikuid registreerima neile tarnitud olulisi jalgrattavaruosi ning nende varuosade kasutamist pikema aja jooksul kui praegu ettenähtud 3 aastat ehk siis vastavalt vähemalt 5 aasta jooksul. See tähtaeg hõlmaks kõrvalehoidmise vastaste uurimiste ja muudes erinevates poliitikavaldkondades toimuvate menetluste, näiteks tolli- või pettusevastaste menetluste kestust. |
|
(18) |
Jõustamise kohta märgib komisjon, et kui on algatatud vabastatud isikute kontrollimine, jääb maksuvabastus kontrollimenetluse ajaks kehtima. Kui maksuvabastus võetakse tagasi, ei saa kontrollimise ajal maksmata jäänud laiendatud tollimaksu sisse nõuda. |
|
(19) |
Seepärast tuleks maksuvabastuse määruses selgitada, et sellisel juhul tuleks uurimisaluste isikute oluliste jalgrattaosade import registreerida perioodil, mil toimub kontrollimine ja selguvad selle tulemused, tagamaks, et kui kontrollimise tulemusena maksuvabastus tühistatakse, võib sellise impordi suhtes kohaldada edaspidi meetmeid alates sellise registreerimise kuupäevast. |
|
(20) |
Komisjon märgib lisaks veel, et kui maksust vabastatud isiku puhul tuvastatakse Hiina päritolu toodete valesti deklareerimine, avaldab see otsest mõju maksust vabastatud isikute kohustuste, eeskätt maksuvabastuse määruse artikli 8 kohaste kohustuste täitmisele. |
|
(21) |
Seetõttu tuleks maksuvabastuskavas näha sellisteks puhkudeks ette, et kui vabastus on antud isikule, kelle puhul leitakse, et ta on imporditud jalgrattavaruosade Hiina päritolu valesti deklareerinud, tuleb algatada talle antud maksuvabastuse kontrollimine. |
|
(22) |
Lisaks peaks see, kui vabastatud isik deklareerib tollis korduvalt mis tahes jalgrattavaruosad valesti, tooma kaasa vabastuse tühistamise. |
|
(23) |
Samuti tuleks vabastus tühistada juhul, kui leitakse, et vabastatud isik osaleb laiendatud tollimaksust kõrvalehoidmises, muu hulgas siis, kui ta kahjustab tollimaksu parandavat mõju märkimisväärseid koguseid importides. Maksuvabastuse määruse artikli 14 punktist c tuleneb, et tollimaksu parandav mõju on ohustatud, kui isik deklareerib vabasse ringlusesse laskmiseks või talle tarnitakse kuus rohkem kui 300 ühikut oluliste jalgrattavaruosade liigi kohta. |
|
(24) |
Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks see piirkogus maksuvabastuse määruses sõnaselgelt sätestada. |
|
(25) |
Samuti peab komisjon asjakohaseks selgitada, kuidas tuleb tõlgendada artikli 14 punktis c sätestatud piirkogust. Sellega seoses peaks igakuine piirkogus, mis on väiksem kui 300 ühikut oluliste jalgrattavaruosade liigi kohta, viitama asjaomaste oluliste jalgrattavaruosade ühikute igakuisele keskmisele arvule 12 kuu jooksul alates asjaomase eesmärgipärase kasutamise loa jõustumise kuupäevast. Ühelgi juhul ei tohi ühe või mitme ajavahemiku kogukestus ületada asjaomase eesmärgipärase kasutamise loa kehtivusaega. |
|
(26) |
Seoses liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste antud eesmärgipärase kasutamise lubadega märgib komisjon, et vabastatud isik, kes ei küüni eespool mainitud maksuvabastuskava taotlemise piirkoguseni, saaks talle antud vabastusest siiski kasu, isegi kui ta ei vasta ühele taotluse vastuvõetavaks tunnistamise nõudele. |
|
(27) |
Seetõttu tuleks maksuvabastuse määrusega näha ette vabastuse tühistamine selliste isikute puhul, kelle import on alla maksuvabastuse määruse artikli 14 punktis c osutatud piirkoguse. |
|
(28) |
Veelgi enam, uurimisalune isik võib praeguste eeskirjade kohaselt taotleda ka eesmärgipärase kasutamise luba ning saada kasu mõlemast staatusest vaatamata asjaolule, et need kaks vahendit on teineteist välistavad. |
|
(29) |
Seetõttu tuleks eesmärgipärase kasutamise loa saamiseks sobivate isikute kategoorias välistada nii maksuvabastuskava alusel vabastatud isikud kui ka selle kohased uurimisalused isikud. |
|
(30) |
Samuti peab komisjon vajalikuks meelde tuletada, et põhjenduses (3) osutatud määruses (EL) nr 512/2013 on selgitatud, et abimootoriga jalgrataste koostamiseks kasutatavate jalgrattaosade suhtes ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu ega laiendatud dumpinguvastast tollimaksu ning seega ei kuulu selliste jalgrataste koostamine määruse (EÜ) nr 71/97 ja maksuvabastuse määruse reguleerimisalasse. |
|
(31) |
Õiguskindluse põhjustel ja kooskõlas rakendusakte reguleerivate menetlustega, sealhulgas kaubanduse kaitsemenetlustega, tuleks maksuvabastuse määruses deklareerida, et kontrollimisega seotud uurimise tulemusi kokku võttev otsus peaks olema komisjoni määrus, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (7) artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
(32) |
Hea valitsemistava põhimõtte kohaselt peavad käesoleva määrusega ettenähtud maksuvabastuse määruse muudatused hakkama uute ja käimasolevate uurimiste suhtes kehtima võimalikult kiiresti. |
|
(33) |
Määrust (EÜ) nr 88/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(34) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 88/97 muudetakse järgmiselt:
|
(1) |
artiklis 1 asendatakse mõisted „laiendatud tollimaks“, „koostamine“ ja „maksust vabastatud isik“ järgmiste mõistetega:
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).“;" |
|
(2) |
artiklile 1 lisatakse mõiste „koostaja“ järgmises sõnastuses:
|
|
(3) |
artiklile 1 lisatakse mõiste „meetmete parandav mõju“ järgmises sõnastuses:
|
|
(4) |
artikli 2 pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Impordi vabastamine laiendatud tollimaksust ja laiendatud tollimaksu peatamine“; |
|
(5) |
artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Laiendatud tollimaksu maksmine oluliste jalgrattavaruosade impordilt peatatakse, kui uurimisalune isik või tema nimel tegutsev pool deklareerib need vabasse ringlusesse laskmiseks.“ |
|
(6) |
artikli 3 lõikes 1 osutatud aadress asendatakse järgmisega:
|
|
(7) |
artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon teavitab taotluse kättesaamisel sellest viivitamata.“ |
|
(8) |
artikli 4 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
|
(9) |
artikli 4 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
|
|
(10) |
artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui taotlust peetakse vastuvõetamatuks, lükatakse see määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikes 4 sätestatud korras otsuse alusel tagasi.“ |
|
(11) |
artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Tollimaksude maksmise peatamine 1. Artikli 4 kohaselt vastuvõetavaks tunnistatud taotluse laekumise kuupäevast ja enne artiklite 6 ja 7 kohaselt sisulise otsuse tegemist peatatakse kooskõlas viitemääruse artikli 2 lõikega 1 tollivõla maksmine laiendatud tollimaksult oluliste jalgrattavaruosade impordi suhtes, mis uurimisalune isik on deklareerinud vabasse ringlusesse laskmiseks. Arvesse võetakse taotluse laekumisele eelnevat vähemalt kuue kuu pikkust perioodi artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele prima facie vastamise kindlakstegemiseks. 2. Liikmesriikide pädevad asutused peatavad laiendatud tollimaksu maksmise, mille suhtes on vaja esitada liidu tolliseadustiku (*2) III jaotise 2. peatüki kohane tagatis, juhuks kui taotlust peetakse seejärel artikli 4 lõike 4 kohaselt vastuvõetamatuks, see võetakse artikli 7 lõike 5 kohaselt tagasi või lükatakse artikli 7 lõike 3 või 4 kohaselt tagasi. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;" |
|
(12) |
artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Iga uurimisalune isik tagab igal ajal, et tema poolt vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud olulisi jalgrattavaruosi kasutatakse tema koostamistegevuses või muude toodete koostamiseks, need hävitatakse või reeksporditakse. Ta peab andmikku temale tarnitud oluliste jalgrattavaruosade ja nende kasutamise kohta. Seda andmikku säilitatakse 5 aastat alates peatamiskuupäevast. Kõnealune andmik ja kõik vajalikud täiendavad tõendid tuleb sellekohasel nõudmisel komisjonile edastada.“ |
|
(13) |
artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Otsus 1. Kui lõplikult kindlakstehtud faktid tõendavad, et taotleja koostamistegevus ei kuulu määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse, antakse luba taotleja vabastamiseks laiendatud tollimaksust määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikes 4 osutatud korras. 2. Sellel otsusel on tagasiulatuv mõju alates artikli 4 lõikes 1 osutatud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse laekumise kuupäevast. Taotleja tollivõlg vastavalt viitemääruse artikli 2 lõikele 1 tühistatakse sellest kuupäevast alates. 3. Kui tollimaksu kohaldamisest vabastamise kriteeriumid ei ole täidetud, lükatakse taotlus määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikes 4 osutatud korras tagasi ja tühistatakse artiklis 5 viidatud laiendatud tollimaksu maksmise peatamine. 4. Artikli 6 lõike 2 alusel kohustuste täitmata jätmist või otsusega seotud valeandmete esitamist võib käsitada kui taotluse tagasilükkamise põhjust. 5. Kui tollimaksu kohaldamisest vabastamise taotlus võetakse tagasi, loetakse, et seda ei ole esitatud, ning artiklis 5 osutatud laiendatud tollimaksu maksmise peatamine tühistatakse.“; |
|
(14) |
artikli 8 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
|
|
(15) |
artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Tollimaksust vabastatud isik peab andmikke temale tarnitud oluliste jalgrattavaruosade ja nende kasutamise kohta. Ta säilitab selliseid andmikke ja asjakohaseid toetavaid tõendeid vähemalt viis aastat. Kõnealused andmikud tuleb sellekohase nõudmise korral komisjonile kättesaadavaks teha.“ |
|
(16) |
artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Kontrollimine 1. Komisjon võib omal algatusel kontrollida tollimaksust vabastatud isiku olukorda, et veenduda, et ta järgib oma artikli 8 kohaseid kohustusi, sealhulgas kõnealuse artikliga seotud mis tahes küsimustes. 2. Kontrollimine hõlmab uurimist ajavahemikus, mis võib olla lühem kui kuus kuud. 3. Kontrollimine algatatakse komisjoni määrusega pärast liikmesriikide teavitamist. Alates kontrollimise alguskuupäevast registreeritakse uurimisaluse isiku import vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tagamaks, et kui kontrollimise tulemusena maksuvabastus tühistatakse, võib sellise impordi suhtes kohaldada edaspidi meetmeid alates sellise registreerimise kuupäevast. 4. Kui tollimaksust vabastatud isik deklareerib Hiina päritolu olulisi jalgrattavaruosi tollis valesti, alustab komisjon kontrollimist lõike 1 tähenduses. 5. Uurimised viib läbi komisjon. Komisjoni võivad aidata tolliasutused ning uurimine viiakse lõpule komisjoni määrusega kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõikes 3 osutatud läbivaatamismenetlusega.“; |
|
(17) |
artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Tollimaksust vabastamise tühistamine Tollimaksust vabastamine tühistatakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikes 4 osutatud korras pärast seda, kui vabastatud isikule on antud võimalus teha omapoolseid märkusi:
|
|
(18) |
artikkel 13 asendatakse järgmisega: „Artikkel 13 Menetlussätted Määruse (EL) 2016/1036 asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad
kohaldatakse läbivaatamiste suhtes käesoleva määruse alusel.“ |
|
(19) |
artikli 14 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui viitemääruse jõustumise kuupäevast alates deklareerib oluliste jalgrattavaruosade impordi vabasse ringlusesse laskmiseks teine isik kui vabastatud isik või artikli 5 kohaselt uurimisalune isik, vabastatakse need laiendatud tollimaksu kohaldamisest, kui need deklareeritakse vastavalt III lisas toodud TARICi struktuurile ja vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu tolliseadustiku artiklis 254, mida kohaldatakse mutatis mutandis, kui:“; |
|
(20) |
artikli 14 punkt b asendatakse järgmisega:
|
|
(21) |
artikli 14 punkti c esimene lause asendatakse järgmisega: „isik deklareerib vabasse ringlusesse laskmiseks või talle tarnitakse kuus keskmiselt vähem kui 300 ühikut oluliste jalgrattavaruosade liigi kohta. Kõnealuse keskmise arvutamiseks kasutatav ajavahemik ei tohi olla pikem kui 12 kuud, kusjuures esimene ajavahemik algab asjaomase eesmärgipärase kasutamise loa jõustumise kuupäevast ja ei tohi mingil juhul ületada selle kehtivusaega.“ |
|
(22) |
artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui lõikes 1 viidatud isikute puhul on tõestatud, et nad on deklareerinud olulisi jalgrattavaruosi vabasse ringlusesse laskmiseks või on vastu võtnud nende tarneid kogustes, mis ületavad artikli 14 punktis c sätestatud lubatud piirkogust, või ei tee läbivaatamisel koostööd, ei peeta neid enam määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvaks ning nendele isikutele antud maksuvabastuse luba tühistatakse tagasiulatuvalt. Pärast seda, kui asjaomasele isikule on antud võimalus märkuste esitamiseks, teatatakse nendest järeldustest liikmesriikide pädevatele asutustele.“ |
|
(23) |
artikli 15 lõikes 3 asendatakse sõnad „võib [---] välja nõuda“ sõnadega „nõutakse [---] välja“; |
|
(24) |
artiklis 18 asendatakse sõna „Ühenduste“ sõnaga „Liidu“; |
|
(25) |
I, II ja III lisa asendatakse käesoleva määruse I, II ja III lisaga; |
|
(26) |
IV lisa tunnistatakse kehtetuks. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
See kehtib kõigile vabastatud isikutele alates selle jõustumisest. Kahtluse vältimiseks kehtivad artikli 1 lõike 15 kohaselt kehtestatud kohustused üksnes varem vabastatud isikute peetavate andmike suhtes 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.
(3) Komisjoni 20. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 88/97 Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest (EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17).
(4) Komisjoni 4. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 512/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 88/97 Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest (ELT L 152, 5.6.2013, lk 1).
(5) Komisjoni 28. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/831, millega pärast komisjoni teatise 2014/C 299/08 alusel algatatud kontrollimist ajakohastatakse nende isikute loetelu, kes on määruse (EÜ) nr 88/97 alusel vabastatud Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust (ELT L 132, 29.5.2015, lk 32).
(6) Komisjoni 16. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1296, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 88/97 Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest (ELT L 303, 17.9.2020, lk 20).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
I LISA
Uurimisalused isikud
|
TARICi lisakood |
Nimetus |
Aadress |
Jõustumiskuupäev |
||
|
C557 |
Berria Bike SL |
|
30.3.2022 |
||
|
C720 |
Propain Bicycles GmbH |
|
1.7.2021 |
||
|
C860 |
Profil Bicycles CZ s.r.o. |
|
20.2.2022 |
||
|
C863 |
Decathlon Sp. Z.o.o. |
|
21.3.2022 |
II LISA
Tollimaksust vabastatud isikute ajakohastatud loetelu
|
TARICi lisakood |
Nimetus |
Aadress |
Jõustumiskuupäev |
|||
|
8005 |
Gruppo Bici S.p.A. |
|
27.2.1998 |
|||
|
8062 |
Nikos Maniatopoulos S.A. |
|
22.1.1997 |
|||
|
8065 |
Arcade Cycles |
|
27.1.1997 |
|||
|
8068 |
Cicli Esperia SpA |
|
30.1.1997 |
|||
|
8069 |
Orbea S. Coop Ltd. |
|
31.1.1997 |
|||
|
8071 |
Yakari S.p.A. |
|
6.2.1997 |
|||
|
8073 |
Van den Berghe N.V. |
|
11.2.1997 |
|||
|
8075 |
Alpina di Montevecchi Manolo & C. s.a.s. |
|
13.2.1997 |
|||
|
8078 |
Jan Janssen Fietsen B.V. |
|
19.2.1997 |
|||
|
8079 |
F.I.V. Edoardo Bianchi S.p.A. |
|
20.2.1997 |
|||
|
8080 |
Etablissements Savoye et Cie |
|
5.3.1997 |
|||
|
8081 |
Scout s.n.c |
|
6.3.1997 |
|||
|
8082 |
Órbita-Bicicletas Portuguesas Lda |
|
12.3.1997 |
|||
|
8083 |
Établissements René Valdenaire S.A. |
|
13.3.1997 |
|||
|
8084 |
Schiano S.r.l. |
|
14.3.1997 |
|||
|
8085 |
Decathlon Produzione Italia S.r.l. |
|
3.4.1997 |
|||
|
8088 |
Denver S.r.l. |
|
28.2.1997 |
|||
|
8091 |
Azor Bike B.V. |
|
30.6.1997 |
|||
|
8205 |
Cicli Frera S.n.c. di Antonio e Vittorio Fontana & C. |
|
18.2.1998 |
|||
|
8296 |
Inter bike - Importação e Exportação Lda |
|
17.6.1998 |
|||
|
8328 |
Giant Europe Manufacturing B.V. |
|
10.7.1997 |
|||
|
8330 |
NV Minerva |
|
9.7.1997 |
|||
|
8489 |
Cycle-Union GmbH |
|
6.1.1998 |
|||
|
8490 |
ZPG GmbH & Co. KG |
|
16.3.1998 |
|||
|
8491 |
Thompson |
|
22.4.1998 |
|||
|
8522 |
Flanders NV |
|
30.9.1997 |
|||
|
8523 |
Ghost-Bikes GmbH |
|
19.9.1997 |
|||
|
8524 |
Kurt Gudereit GmbH & Co. KG Fahrradfabrik |
|
22.9.1997 |
|||
|
8604 |
Giubilato Cicli S.r.l. |
|
27.11.2003 |
|||
|
8605 |
Cicli Elios S.r.l. (*) |
|
15.10.1998 |
|||
|
8609 |
Koninklijke Gazelle N.V. |
|
29.6.2005 |
|||
|
8612 |
Tecno Bike S.r.l. |
|
13.1.1999 |
|||
|
8624 |
Berg Toys B.V. |
|
12.3.1999 |
|||
|
8748 |
All Bike’s S.r.l. |
|
28.10.1997 |
|||
|
8749 |
Bikkel Bikes Group B.V. |
|
18.11.1997 |
|||
|
8750 |
Ludo N.V. |
|
24.11.1997 |
|||
|
8767 |
Planet’Fun S.A. |
|
12.2.1998 |
|||
|
8768 |
Cyclopodilatiki S.A. |
|
9.2.1998 |
|||
|
8973 |
Fahrradfabrik Schauff GmbH & Co. KG |
|
24.1.1997 |
|||
|
8979 |
W.S.B. Hi-Tech Bicycle Europe B.V. |
|
5.2.1997 |
|||
|
8981 |
Olmo Giuseppe S.p.A. |
|
6.7.1998 |
|||
|
8983 |
Mandelli s.r.l. |
|
12.2.1997 |
|||
|
A045 |
Simplon Fahrrad GmbH |
|
29.9.1999 |
|||
|
A087 |
Bottecchia Cicli S.r.l. |
|
10.8.2005 |
|||
|
A088 |
Cicli Adriatica S.r.l. Uninominale |
|
14.12.1999 |
|||
|
A090 |
Intersens Bikes & Parts B.V. |
|
10.12.1999 |
|||
|
A162 |
Fratelli Zanoni S.r.l. |
|
7.3.2000 |
|||
|
A163 |
Speedcross s.r.l. |
|
30.3.2000 |
|||
|
A167 |
Cicli Olympia S.r.l. |
|
30.5.2000 |
|||
|
A168 |
EGC s.r.l. |
|
19.5.2000 |
|||
|
A172 |
Lenardon Lida |
|
3.5.2000 |
|||
|
A201 |
Kokotis A. Bros S.A. |
|
3.7.2000 |
|||
|
A221 |
GTA My Bicycle s.a.a. |
|
5.12.2001 |
|||
|
A227 |
IKO Sportartikel Handels GmbH |
|
7.9.2000 |
|||
|
A231 |
Velomarche di Giunta Giancarlo & C. s.n.c. |
|
13.12.2000 |
|||
|
A232 |
Fabbrica Biciclette Trubbiani S.r.l. |
|
3.1.2001 |
|||
|
A233 |
VICINI di Vicini Ottavio e Figli s.n.c. |
|
1.1.2000 |
|||
|
A247 |
AT Zweirad GmbH |
|
15.1.2001 |
|||
|
A249 |
F.A.R.A.M. S.r.l. |
|
22.2.2001 |
|||
|
A271 |
Cicli Lombardo S.p.A. |
|
23.5.2001 |
|||
|
A288 |
Paul Lange & Co. OHG |
|
27.4.2000 |
|||
|
A320 |
RGVS Ibérica Unipessoal Lda |
|
22.5.2001 |
|||
|
A326 |
Cicli Casadei S.r.l. |
|
1.1.2002 |
|||
|
A327 |
Dino Bikes S.p.A. |
|
1.1.2002 |
|||
|
A346 |
Diamant Fahrradwerke GmbH |
|
1.9.2001 |
|||
|
A359 |
Biciclasse C.S. S.r.l. |
|
1.3.2002 |
|||
|
A360 |
G.F.M. Bike di Franco Ingarao |
|
18.3.2002 |
|||
|
A377 |
F.A.A.C. s.n.c. di Sbrissa F.lli & C. |
|
23.4.2002 |
|||
|
A384 |
Toim S.L. |
|
7.5.2002 |
|||
|
A402 |
Cicli Roveco di Veronese Paolo & C. s.a.s. |
|
12.1.2002 |
|||
|
A403 |
Telai Olagnero S.r.l. |
|
18.7.2002 |
|||
|
A407 |
Sangal - Indústria de Veículos Lda |
|
15.10.2001 |
|||
|
A412 |
Atala S.p.A. |
|
23.9.2002 |
|||
|
A413 |
Norta N.V. |
|
24.9.2002 |
|||
|
A415 |
Böttcher Fahrräder GmbH |
|
7.3.2001 |
|||
|
A432 |
Star Due S.r.l. |
|
31.1.2003 |
|||
|
A436 |
Motomur S.L. |
|
11.2.2003 |
|||
|
A445 |
Star Ciclo, Montagem Comercializaçaõ de Bicicletas Lda |
|
13.5.2003 |
|||
|
A469 |
Kettler Alu-Rad GmbH |
|
20.6.2003 |
|||
|
A485 |
SFM GmbH |
|
4.6.2003 |
|||
|
A487 |
IMACYCLES - Acessorios Para Bicicletas e Motociclos Lda |
|
25.9.2003 |
|||
|
A500 |
Bicicletas de Castilla y León S.L. |
|
9.10.2003 |
|||
|
A533 |
Special Bike Società Cooperativa |
|
22.1.2008 |
|||
|
A534 |
Accell Hunland Kft. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A535 |
BELVE, s.r.o. |
|
4.5.2004 |
|||
|
A536 |
Bike Fun International s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A537 |
BPS Bicycle Industrial s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A539 |
IB Sp. z o.o. Zakład Pracy Chronionej |
|
1.5.2004 |
|||
|
A540 |
Ideal Europe Sp. z.o.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A542 |
Biuro Ekonomiczno-Handlowe Jan Zasada Sp. z o.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A543 |
KROSS S.A. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A545 |
Neuzer Kerékpar Kereskedelmi és Szolgáltató Kft. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A546 |
OLPRAN Spol. s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A547 |
UAB Baltik Vairas |
|
1.5.2004 |
|||
|
A548 |
FHMM Sp. z o.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A551 |
Kellys Bicycles s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A552 |
Master Bike s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A553 |
Novus Bike s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A554 |
Olimpia Kerékpár Kft. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A555 |
Csepel Bicycle Manufacturing and Sales Company LTD |
|
1.5.2004 |
|||
|
A556 |
UNIBIKE K. Orłowska, P. Drobotowski Sp.J. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A557 |
KENZEL, s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A558 |
4EVER s.r.o. |
|
1.5.2004 |
|||
|
A565 |
Romet Sp. z o.o. |
|
1.6.2005 |
|||
|
A566 |
Zweirad Paulsen |
|
22.6.2004 |
|||
|
A571 |
Sprick Rowery Sp. z o.o. |
|
7.6.2004 |
|||
|
A576 |
N.V. Race Productions (*) |
|
15.9.2004 |
|||
|
A586 |
Tolin Przedsiebiorstwo Prywatne Jerzy Topolski |
|
10.9.2004 |
|||
|
A589 |
Bike Mate s.r.o. |
|
8.10.2004 |
|||
|
A605 |
Bohemia Bike a.s. |
|
8.11.2004 |
|||
|
A616 |
Koliken MAGYAR-CSEH és SZLOVÁK Kereskedelmi Korlátolt Felelősségű Társaság |
|
8.11.2004 |
|||
|
A630 |
CULT d.o.o. |
|
24.1.2005 |
|||
|
A662 |
CREDAT Holding a.s. |
|
10.2.2005 |
|||
|
A664 |
Maxbike s.r.o. |
|
3.1.2005 |
|||
|
A668 |
PFIFF Vertriebs GmbH |
|
6.4.2005 |
|||
|
A686 |
Cycling Sports Group Europe B.V. |
|
21.6.2005 |
|||
|
A697 |
Artur Nowak Firma Wielobranż Mexller |
|
22.9.2005 |
|||
|
A726 |
Unibike OEM Factory S.A. |
|
10.11.2005 |
|||
|
A730 |
Alubike - Bicicletas S.A. |
|
12.12.2005 |
|||
|
A732 |
Bonaventure BVBA |
|
19.1.2006 |
|||
|
A737 |
Prestige Rijwielen N.V. |
|
16.2.2006 |
|||
|
A745 |
Skeppshultcykeln AB |
|
29.3.2005 |
|||
|
A746 |
TRENGA DE Vertriebs GmbH |
|
10.5.2006 |
|||
|
A774 |
Stevens Vertriebs GmbH |
|
3.7.2006 |
|||
|
A776 |
Ing. Jaromír Březina |
|
20.7.2006 |
|||
|
A777 |
Goldbike - Industria de Bicicletas Lda |
|
9.8.2006 |
|||
|
A778 |
Puky GmbH & Co. KG |
|
21.8.2006 |
|||
|
A781 |
Look Cycle International S.A. |
|
14.9.2006 |
|||
|
A794 |
TG Supplies GmbH |
|
6.11.2006 |
|||
|
A810 |
CROSS Ltd |
|
1.1.2007 |
|||
|
A811 |
Balkanvelo AD |
|
1.1.2007 |
|||
|
A812 |
Maxcom |
|
1.1.2007 |
|||
|
A813 |
Leader-96 Ltd |
|
1.1.2007 |
|||
|
A814 |
Velomania Ltd |
|
1.1.2007 |
|||
|
A815 |
Robifir Bike Ltd. |
|
1.1.2007 |
|||
|
A817 |
Eurosport DHS SA |
|
1.1.2007 |
|||
|
A824 |
Fratelli Schiano S.r.l. |
|
31.1.2007 |
|||
|
A825 |
Helkama Velox Oy |
|
29.1.2007 |
|||
|
A826 |
Rijwielen en bromfietsen L’Avenir |
|
21.3.2007 |
|||
|
A838 |
KOVL spol. sro |
|
29.3.2007 |
|||
|
A849 |
Euro Bike Products |
|
6.8.2007 |
|||
|
A850 |
Radsportvertrieb Ditmar Bayer GmbH |
|
25.6.2007 |
|||
|
A856 |
Canyon Bicycles GmbH |
|
4.12.2007 |
|||
|
A894 |
Winora Staiger GmbH |
|
19.1.1997 |
|||
|
A896 |
S.C. Madirom Prod S.r.l. |
|
11.8.2008 |
|||
|
A897 |
ROSE Bikes GmbH |
|
16.9.2008 |
|||
|
A963 |
Wilier Triestina S.p.A. |
|
3.11.2009 |
|||
|
A966 |
Skilledbike Sp. z o.o. |
|
22.1.2010 |
|||
|
A967 |
Unicykel AB |
|
11.1.2010 |
|||
|
A968 |
JETLANE S.A.S. |
|
18.2.2010 |
|||
|
A970 |
Sintema Sport S.r.l. |
|
22.2.2010 |
|||
|
A979 |
New Metelli di Metelli Maria Rosa & C. s.a.s. |
|
13.4.2010 |
|||
|
A984 |
Blue Factory Team S.L. |
|
16.7.2010 |
|||
|
A991 |
Maxtec Ltd |
|
15.10.2010 |
|||
|
A993 |
Kwasny & Diekhöner GmbH |
|
5.7.2011 |
|||
|
B294 |
Etablissements Th. Brasseur S.A. |
|
29.5.2012 |
|||
|
B934 |
C2 g-engineering GmbH |
|
16.12.2013 |
|||
|
B935 |
Longway Poland Sp. z o.o. |
|
16.12.2013 |
|||
|
B936 |
BBF Bike GmbH |
|
14.1.2014 |
|||
|
B940 |
Solo International Oy |
|
26.7.2013 |
|||
|
B960 |
In Cycles - Montagem e Comércio de Bicicletas Lda |
|
2.5.2014 |
|||
|
B963 |
Panex Dinamic d.o.o. |
|
13.8.2014 |
|||
|
C001 |
Cicli Europa S.r.l. |
|
10.11.2014 |
|||
|
C002 |
OLYMPIQUE SARL |
|
28.10.2014 |
|||
|
C003 |
Interbike Spólka z o.o. |
|
18.12.2014 |
|||
|
C004 |
Accell Nederland B.V. |
|
20.4.1996 |
|||
|
C005 |
Cycles France Loire |
|
20.4.1996 |
|||
|
C006 |
Cycles Lapierre |
|
28.1.1997 |
|||
|
C007 |
Cycleurope Industries |
|
20.4.1996 |
|||
|
C008 |
Cycleurope Sverige AB (mentioned as Monrak Crescent) |
|
19.1.1997 |
|||
|
C009 |
Derby Cycle Werke GmbH (*) |
|
19.1.1997 |
|||
|
C010 |
Engelbert Meyer GmbH |
|
19.1.1997 |
|||
|
C011 |
Esmaltina - Auto ciclos S.A. |
|
27.1.1997 |
|||
|
C012 |
Fratelli Masciaghi S.p.A. |
|
29.1.1997 |
|||
|
C013 |
KTM Fahrrad GmbH |
|
30.1.1997 |
|||
|
C014 |
Manufacture Française Du Cycle |
|
20.4.1996 |
|||
|
C015 |
MBM S.r.l. |
|
29.1.1997 |
|||
|
C016 |
Montana S.r.l. |
|
30.1.1997 |
|||
|
C017 |
Panther International GmbH |
|
20.4.1996 |
|||
|
C018 |
Promiles |
|
20.4.1996 |
|||
|
C019 |
Prophete GmbH & Co. KG |
|
19.1.1997 |
|||
|
C020 |
TNT Cycles S.L. |
|
19.1.1997 |
|||
|
C021 |
Kuisle & Kuisle GmbH |
|
17.2.2015 |
|||
|
C053 |
Trans-Rower Roman Tylec |
|
1.7.2015 |
|||
|
C102 |
Uno Bike B.V. |
|
24.11.2015 |
|||
|
C128 |
Slavomir Sladek Velosprint S |
|
14.4.2016 |
|||
|
C202 |
Vanmoof B.V. |
|
1.1.2018 |
|||
|
C307 |
Merida Polska Sp. Z o.o. |
|
14.6.2017 |
|||
|
C311 |
Juan Luna Cabrera |
|
4.10.2017 |
|||
|
C481 |
FJ Bikes Europe Unipessoal, Lda |
|
8.5.2018 |
|||
|
C492 |
MOTOKIT Veiculos e Acessórios Lda |
|
25.9.2020 |
|||
|
C527 |
FIRMA ADAM Adam Ziętek |
|
29.8.2019 |
|||
|
C559 |
Northtec sp. z.o.o. |
|
27.7.2020 |
|||
|
C560 |
Giant Gyártó Hungary Kft. |
|
15.7.2020 |
III LISA
TARICi struktuur
|
8714 91 10 |
– – – Raamid: |
||||
|
|
– – – – Värvitud, anodeeritud, poleeritud ja/või lakitud: |
||||
|
|
– – – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714911021 |
– – – – – – Valmistatud süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911025 |
– – – – – – Raam, valmistatud alumiiniumist või alumiiniumist ning süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911029 |
– – – – – – Muud |
||||
|
|
|||||
|
8714911031 |
– – – – – – Valmistatud süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911035 |
– – – – – – Raam, valmistatud alumiiniumist või alumiiniumist ning süsinikkiududest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911039 |
– – – – – – Muud |
||||
|
|
– – – – Muud |
||||
|
8714911070 |
– – – – – Raam, valmistatud alumiiniumist või alumiiniumist ning süsinikkiududest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911075 |
– – – – – Valmistatud süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714911089 |
– – – – – Muud |
||||
|
8714 91 30 |
– – – Esikahvlid: |
||||
|
|
– – – – Värvitud, anodeeritud, poleeritud ja/või lakitud: |
||||
|
|
– – – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714913025 |
– – – – – – Esikahvlid, välja arvatud täielikult terasest valmistatud jäigad (mitte pikendatavad) esikahvlid, mida kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714913029 |
– – – – – – Muud |
||||
|
|
|||||
|
8714913035 |
– – – – – – Esikahvlid, välja arvatud täielikult terasest valmistatud jäigad (mitte pikendatavad) esikahvlid, mida kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714913039 |
– – – – – – Muud |
||||
|
|
– – – – Muud |
||||
|
8714913072 |
– – – – – Esikahvlid, välja arvatud täielikult terasest valmistatud jäigad (mitte pikendatavad) esikahvlid, mida kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714913089 |
– – – – – Muud |
||||
|
|
– – – Vabajooksuga ketirattad: |
||||
|
8714930011 |
– – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714930019 |
|||||
|
|
– – – – Muud pidurid: |
||||
|
8714942091 |
– – – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714942099 |
|||||
|
8714 94 90 |
– – – Varuosad: |
||||
|
|
– – – – Pidurilingid: |
||||
|
8714949011 |
– – – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714949019 |
|||||
|
8714949090 |
– – – – Muud |
||||
|
8714 96 30 |
– – – Väntmehhanism: |
||||
|
8714963010 |
– – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714963090 |
|||||
|
8714 99 10 |
– – – Juhtrauad: |
||||
|
|
– – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714991020 |
– – – – – Jalgratta juhtrauad,
|
||||
|
8714991029 |
– – – – – Muud |
||||
|
|
|||||
|
8714991089 |
– – – – – Jalgratta juhtrauad,
|
||||
|
8714991099 |
– – – – – Muud |
||||
|
8714 99 50 |
– – – Käiguvahetusmehhanismid: |
||||
|
|
– – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714995011 |
– – – – – Käiguvahetusmehhanismid, mis koosnevad järgmisest:
|
||||
|
8714995019 |
– – – – – Muud |
||||
|
|
|||||
|
8714995091 |
– – – – – Käiguvahetusmehhanismid, mis koosnevad järgmisest:
|
||||
|
8714995099 |
– – – – – Muud |
||||
|
8714 99 90 |
– – – Muud, osad: |
||||
|
|
– – – – Valmis rattad, kummiga või ilma kummita, rehvid ja ketid: |
||||
|
8714999011 |
– – – – – Pärit või tarnitud Hiinast: (1)
|
||||
|
8714999019 |
|||||
|
8714999030 |
– – – – Sadulahoidjad, mida kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714999040 |
– – – – Jalgratta juhtraua vars, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks |
||||
|
8714999089 |
– – – – Muud |
(1) Reegleid eesmärgipärase kasutamise kontrolliks (määruse nr 952/2013 artikkel 254) kohaldatakse mutatis mutandis.
(2) Maksust vabastatud isikud, kelle koostamistegevus ei sisalda kõrvalehoidmist, sest see ei kuulu määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse, on järgmised (vt II lisa).
(3) Isikud, keda uuritakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 2 kriteeriumide suhtes, mille puhul on komisjoni otsuseni peatatud dumpinguvastane tollimaks ja millelt liikmesriikide pädevad asutused peavad nõudma tagatist, on järgmised: (vt I lisa).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/89 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/612,
17. märts 2023,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 307/2012 seoses teatavate menetlustega, mida kasutatakse uuritava aine või ainete rühma ohutuse hindamiseks liidus
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1925/2006 ühtlustati vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatavate muude ainete toidule lisamist käsitlevad riiklikud normid. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 307/2012 (2) on eelkõige sätestatud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud menetluse kohaldamiseks seoses kõnealuse määruse III lisa C osas loetletud uurimisel/kontrollimisel olevate ainete ohutuse hindamisega Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) poolt. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisa C osas esitatud loetelus sisalduva konkreetse uuritava aine ohutuse tõendamiseks võivad toidukäitlejad ja muud huvitatud isikud esitada ametile 24 kuu jooksul alates aine kõnealuse lisa C osasse kandmise otsuse jõustumisest toimiku, mis sisaldab hindamiseks vajalikke teaduslikke andmeid. |
|
(4) |
Rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 artikli 6 lõike 1 kohaselt peab amet esitama oma arvamuse esitatud toimikute kohta üheksa kuu jooksul alates kehtiva toimiku kättesaamisest. Kui sama aine või ainete rühma hindamiseks esitatakse mitu toimikut ja kuna iga toimikut hinnatakse teistest toimikutest sõltumatult, siis ei pruugi toiduohutusametil olla võimalik võtta arvesse kõiki ohutust käsitlevaid andmeid, mis on esitatud uuritava aine või ainete rühma hindamiseks. Seega võib iga toimiku individuaalne hindamine viia mitme mittetäieliku ja võimalik et vastuolulise arvamuseni sama aine või ainete rühma kohta. Eespool toodut silmas pidades on vaja muuta rakendusmäärust (EL) nr 307/2012, et amet saaks algatada määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisa C osas loetletud aine või ainete rühma riskihindamise alles 24 kuu möödumisel selle otsuse jõustumisest, millega kõnealune aine või ainete rühm kantakse kõnealuse lisa C osasse, ning anda sama aine või ainete rühma kohta esitatud toimikute kohta ühtse arvamuse. |
|
(5) |
Rakendusmäärust (EL) nr 307/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 muudatused
Rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Ameti arvamus
1. Amet hindab iga käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatud toimiku kehtivust 30 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest.
2. Toimikute kohta, mille puhul amet vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 leiab, et need on kehtivad, esitab amet oma arvamuse üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud 24-kuulise ajavahemiku lõppemisest.
3. Kui käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatakse sama aine või ainete rühma kohta mitu toimikut, esitab amet nende toimikute kohta ühtse arvamuse.
4. Amet võib nõuda toidukäitlejalt või huvitatud isikult, et see esitaks 15 päeva jooksul alates ameti nõude kättesaamisest oma toimiku osas täiendavat teavet.
Kui amet nõuab täiendavat teavet, sealhulgas teavet asjaomase aine toidus või toidugrupis kasutamise tingimuste ja eesmärgi kohta, võib ta pikendada lõikes 2 osutatud tähtaega.
Tähtaega võib pikendada ainult üks kord kuni kolme kuu võrra. See tähtaeg hõlmab esimeses lõigus toidukäitlejale või huvitatud isikule kehtestatud tähtaega nõutud teabe esitamiseks.
5. Kui amet pikendab tähtaega vastavalt lõikele 4, teavitab ta sellest kõiki sama aine või ainete rühma kohta toimiku esitanud toidukäitlejaid või huvitatud isikuid ning komisjoni.
Amet teeb lisateabe komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks vastavalt lõikele 4.“
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.
(2) Komisjoni 11. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 307/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 8 rakenduseeskirjad (ELT L 102, 12.4.2012, lk 2).
OTSUSED
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/91 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2023/613,
14. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Malis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Mali) juht (EUCAP Sahel Mali/1/2023)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,
võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2014. aasta otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (1), eriti selle artikli 7 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsuse 2014/219/ÜVJP artikli 7 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee volitatud tegema kooskõlas aluslepingu artikli 38 kolmanda lõiguga Malis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni EUCAP Sahel Mali poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas nimetama ametisse missiooni juhi. |
|
(2) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 8. detsembril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/2199 (2), millega nimetati Hervé FLAHAUT missiooni EUCAP Sahel Mali juhiks alates 1. jaanuarist 2021. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 10. jaanuaril 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/96 (3), millega pikendatakse EUCAP Sahel Mali volitusi 31. jaanuarini 2025. |
|
(4) |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 20. veebruaril 2023 ettepaneku nimetada missiooni EUCAP Sahel Mali juhiks Peter KOLDING kuni 31. jaanuarini 2024, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Peter KOLDING nimetatakse Malis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Mali) juhiks ajavahemikuks 11. aprillist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 11. aprillist 2023.
Brüssel, 14. märts 2023
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
D. PRONK
(1) ELT L 113, 16.4.2014, lk 21.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 8. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/2199, millega nimetatakse ametisse Malis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Mali) juht (EUCAP Sahel Mali/2/2020) (ELT L 434, 23.12.2020, lk 54).
(3) Nõukogu 10. jaanuari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/96, millega muudetakse otsust 2014/219/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali) (ELT L 8, 11.1.2023, lk 2).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/93 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2023/614,
14. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise partnerlusmissiooni (EUMPM Niger) ELi missiooni vägede juhataja (EUMPM Niger/1/2023)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/2444, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist partnerlusmissiooni Nigeris (EUMPM Niger), (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsuse (ÜVJP) 2022/2444 artikli 5 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise partnerlusmissiooni (EUMPM Niger) ELi missiooni vägede juhataja (edaspidi „ELi missiooni vägede juhataja“) ametisse nimetamise kohta. |
|
(2) |
Itaalia sõjaväevõimud tegid 2. veebruaril 2023 ettepaneku nimetada esimeseks ELi missiooni vägede juhatajaks alates 1. märtsist 2023 kolonel Antonio D’AGOSTINO. |
|
(3) |
EUMPM Nigeri ülem toetas 7. veebruaril 2023 kõnealust nimetamist. |
|
(4) |
Euroopa Liidu sõjaline komitee nõustus 10. veebruaril 2023 soovitama, et poliitika- ja julgeolekukomitee nimetab kolonel Antonio D’AGOSTINO alates 1. märtsist 2023 ELi missiooni vägede juhatajaks. |
|
(5) |
Tuleks teha otsus kolonel Antonio D’AGOSTINO ametisse nimetamise kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise partnerlusmissiooni (EUMPM Niger) ELi missiooni vägede juhatajaks nimetatakse alates 1. märtsist 2023 kolonel Antonio D’AGOSTINO.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2023.
Brüssel, 14. märts 2023
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
D. PRONK
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/94 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2023/615,
14. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/170 (EUTM Somalia/1/2023)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2010. aasta otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta, (1) eriti selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt otsuse 2010/96/ÜVJP artikli 5 lõikele 1 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas otsuseid ELi missiooni vägede juhataja ametisse nimetamise kohta. |
|
(2) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 8. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/170, (2) millega nimetati EUTM Somalia ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Roberto VIGLIETTA. |
|
(3) |
Itaalia sõjaväevõimud tegid 29. novembril 2022 ettepaneku nimetada brigaadikindral Roberto VIGLIETTA järglasena EUTM Somalia ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Fulvio POLI. |
|
(4) |
Euroopa Liidu sõjaline komitee nõustus 9. detsembril 2022 soovitama, et poliitika- ja julgeolekukomitee nimetab brigaadikindral Fulvio POLI EUTM Somalia ELi missiooni vägede juhatajaks. |
|
(5) |
Tuleks teha otsus brigaadikindral Fulvio POLI ametisse nimetamise kohta ning otsus (ÜVJP) 2022/170 tuleks kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) ELi missiooni vägede juhatajaks nimetatakse alates 23. märtsist 2023 brigaadikindral Fulvio POLI.
Artikkel 2
Otsus (ÜVJP) 2022/170 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 23. märtsist 2023.
Brüssel, 14. märts 2023
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
D. PRONK
(1) ELT L 44, 19.2.2010, lk 16.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 8. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/170, millega nimetatakse ametisse Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2020/1072 (EUTM Somalia/1/2022) (ELT L 28, 9.2.2022, lk 17).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/96 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2023/616,
17. märts 2023,
millega muudetakse otsust 2005/37/EÜ Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse (ETTK) täidetavate ülesannete osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsust 2003/861/EÜ, (1) mis käsitleb võltsitud euromüntidega seotud analüüsimist ja koostööd, eriti selle artiklit 1,
võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsust 2003/862/EÜ, (2) millega kohaldatakse võltsitud euromüntidega seotud analüüsimist ja koostööd käsitlevat otsust 2003/861/EÜ ka nende liikmesriikide suhtes, kus ei ole eurot ühisrahana kasutusele võetud, eriti selle artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (edaspidi „ETTK“) on komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) juurde asutatud kooskõlas komisjoni otsuse 2005/37/EÜ (3) artikliga 1. |
|
(2) |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 (4) artikli 7 lõike 2 kohaselt teevad pädevad siseriiklikud asutused, komisjon ja Euroopa Keskpank koostööd euro kaitsmiseks võltsimise eest, milleks nad vahetavad teavet ja tagavad vastastikuse abi. |
|
(3) |
ETTK täidab oma ülesandeid Brüsselis. Mõned ülesanded täidab ta Prantsusmaa siseriiklikus mündianalüüsikeskuses, mis on asutatud Pessacis asuva Prantsusmaa rahapaja juurde. |
|
(4) |
Otsuse 2005/37/EÜ artikli 2 kohaselt koordineerib ETTK autentimismenetluste rakendamist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1210/2010 (5). |
|
(5) |
ETTK kasutab olemasolevaid tehnilisi seadmeid, et teha võltsitud euromüntide esialgseid mittepurustavaid analüüse. Need hõlmavad liikmesriikides konfiskeeritud võltsitud euromüntide mikroskoopilist, visuaalset ja tehnilist analüüsi, asjakohaste tehniliste dokumentide koostamist ja uurimistööd, milleks kasutatakse spetsiaalseid IT-andmebaase, et teha kindlaks, kas neil on juba klassifitseeritud võltsitud euromüntidega ühiseid tunnuseid. |
|
(6) |
On vaja, et ETTK teeks ka uudseid mittepurustavaid analüüse, et varakult tuvastada kvaliteetsed võltsitud euromündid, määratleda nende tehnilised omadused ja kiiresti hinnata nendega seotud ohu taset. Taolised uudsed mittepurustavad analüüsid võimaldaksid ETTK-l teha asjakohaseid, õigeaegseid ja mõjusaid poliitilisi otsuseid, et võltsimisvastase strateegia raames võidelda esilekerkivate ohtudega ja teavitada neist õiguskaitseasutusi. Selleks peaks ETTK-l olema võimalik hankida sobivad tehnilised seadmed selliste uudsete mittepurustavate analüüside tegemiseks. Kohaldatavate finantseeskirjade raames tuleks ETTK käsutusse antud tehniliste seadmete ja töötajatega seotud kulud kanda Euroopa Liidu üldeelarvest. |
|
(7) |
ETTK teeb Prantsusmaa rahapajas täiendavaid mittepurustavaid analüüse, et uut liiki võltsitud euromündid lõplikult klassifitseerida. Erakorraliselt teeb ETTK ka täiendavaid purustavaid analüüse, milleks ta kasutab Prantsuse rahapaja tehnilisi eriseadmeid. |
|
(8) |
Seepärast tuleks otsust 2005/37/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Muudatused
Otsust 2005/37/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
(1) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt e:
|
|
(2) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 1. Oma ülesannete täitmisel teeb ETTK esialgse tehnilise analüüsi Brüsselis ning võib teha täiendava analüüsi Prantsusmaa siseriiklikus mündianalüüsikeskuses, mis on asutatud Prantsusmaa rahapaja juurde. 2. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat teeb ETTK-le kättesaadavaks sobivad tehnilised seadmed, millega teha Brüsselis mittepurustav analüüs, et tuvastada kvaliteetsete võltsitud euromüntidega seotud tulevased ohud ja neile varakult reageerida. 3. Vajalike täiendavate analüüside tegemiseks kasutab ETTK Prantsusmaa rahapaja ruumides selle töötajaid ja seadmeid. Prantsusmaa ametiasutused annavad asjaomased töötajad ja seadmed eelisjärjekorras ETTK käsutusse. Prantsusmaa ametiasutused vastutavad Prantsusmaa rahapajas tehniliste seadmete hoolduse eest. 4. ETTK töötajate ja Brüsselis ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste seadmetega seotud kulud kaetakse liidu eelarvest. Kulud, mis on seotud ETTK töötajate lähetustega Pessacisse, ja mitmesugused väiksemad põhjendatud kulud, mis võivad tekkida Prantsusmaa rahapaja labori tehniliste seadmete kasutamisel, kaetakse liidu eelarvest. 5. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat võib koostöös Prantsusmaa rahapajaga määratleda Prantsusmaa rahapaja tehniliste seadmete kasutamisel ETTK suhtes kohaldatava halduskorra.“ |
|
(3) |
Artikli 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon kooskõlastab vajalikke meetmeid, et muu hulgas korrapäraste kohtumiste kaudu Europoli ja võltsitud müntide ekspertidega kaitsta euromünte võltsimise eest ning tagada euroalal autentimismenetluste tõhus ja ühetaoline rakendamine.“ |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 44.
(2) ELT L 325, 12.12.2003, lk 45.
(3) Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja nähakse ette tehniliste meetmete kooskõlastamine euromüntide kaitsmiseks võltsimise eest (ELT L 19, 21.1.2005, lk 73).
(4) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1210/2010 euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta (ELT L 339, 22.12.2010, lk 1).
|
20.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 80/99 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/617,
17. märts 2023,
millega lõpetatakse subsiidiumivastane menetlus Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1), eriti selle artikli 14 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Subsiidiumivastase menetluse algatamine
|
(1) |
31. märtsil 2022 sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1037 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 kohase kaebuse ebaausa rasvhappekaubanduse vastaselt ühenduselt (edaspidi „kaebuse esitaja“). |
|
(2) |
Komisjon konsulteeris 12. mail 2022 Indoneesia valitsusega ja algatas 13. mail 2022 subsiidiumivastase menetluse Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2). |
1.2. Dumpinguvastane menetlus
|
(3) |
30. novembril 2021 oli komisjon Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes algatanud dumpinguvastase menetluse, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3). |
|
(4) |
19. jaanuaril 2023 kehtestas komisjon määrusega (EL) 2023/111 (4) Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu, mille suurus jääb vahemikku 15,2–46,4 %. |
1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood
|
(5) |
Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
1.4. Huvitatud isikud
|
(6) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks temaga ühendust võtma. Komisjon teatas uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Indoneesia ametiasutustele, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, ning kutsus neid osalema. |
|
(7) |
Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda ärakuulamist komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult. |
2. UURITAV TOODE
|
(8) |
Uuritav toode on rasvhapped, mille süsinikuahelas on 6, 8, 10, 12, 14, 16 või 18 süsinikuaatomit, joodiarv on alla 105 g/100 g ning vabade rasvhapete ja triglütseriidide suhtarv on vähemalt 97 %, sealhulgas
|
3. KAEBUSE TAGASIVÕTMINE
|
(9) |
Kaebuse esitaja saatis 3. oktoobril 2022 komisjonile kirja, millega võttis oma kaebuse tagasi. |
|
(10) |
Subsiidiumivastase kaebuse tagasivõtmist reguleerib alusmääruse artikli 14 lõige 1, milles on sätestatud, et kui kaebus võetakse tagasi, võib menetluse lõpetada, kui see ei ole vastuolus liidu huvidega. Kohtuasjas „Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu“ (5) tehtud otsuses märkis Üldkohus, et liidu institutsioonidel on pärast tagasivõtmist ulatuslik kaalutlusõigus selle üle, kas uurimist jätkata või see lõpetada. |
|
(11) |
Uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega. |
4. JÄRELDUS JA TEATAVAKSTEGEMINE
|
(12) |
Komisjon leidis, et menetlus tuleks lõpetada. |
|
(13) |
Huvitatud isikuid teavitati sellest ja neile anti võimalus esitada märkusi. |
|
(14) |
Komisjonile ei laekunud ühtki märkust, mille alusel võiks järeldada, et lõpetamine ei ole liidu huvides. |
|
(15) |
Käesolev otsus on kooskõlas alusmääruse artikli 25 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Subsiidiumivastane menetlus Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes lõpetatakse.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 17. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(2) Teade Indoneesiast pärit rasvhappe importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (ELT C 195, 13.5.2022, lk 11).
(3) Teade Indoneesiast pärit rasvhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 482, 30.11.2021, lk 5).
(4) Komisjoni 18. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/111, millega kehtestatakse Indoneesiast pärit rasvhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 18, 19.1.2023, lk 1).
(5) Üldkohtu 11. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjas Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu (T-469/07, ECLI:EU:T:2013:370, punkt 87).