ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 75 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/573,
10. märts 2023,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV ja XV lisa seoses Argentinat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude ja kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha ja lihatoodete saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema liitu toomisel pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade liike ja kategooriaid, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi. |
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV ja XV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua kodulindude ja kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha ja lihatoodete saadetisi. |
(5) |
Argentina teatas 3. märtsil 2023 komisjoni talitustele lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust. Puhangu kolle asub Argentinas Río Negro provintsis ning seda kinnitati 28. veebruaril 2023 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(6) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XIV lisa 1. osa B osas ja XV lisa 1. osa A osas sätestatud kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loeteludes on täpsustatud, et kodulindude ja uluklindude värske liha ja lihatoodete saadetiste liitu toomine Argentinast on lubatud. Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XV lisa 1. osa A osa kohaselt ei pea kõnealusest kolmandast riigist pärit kodulindude ja uluklindude lihatoodete saadetised liitu toomisel läbima riskide maandamiseks eritöötlust. |
(7) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi liitu jõudmise ohtu seoses Argentinast kodulindude ja uluklindude värske liha ja lihatoodete saadetiste liitu toomisega, ning seda, et puuduvad kõnealuse kolmanda riigi piirkondadeks jaotamist võimaldavad tagatised, ei tohiks selliste saadetiste liitu toomist enam lubada. Lisaks tuleks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/692 XXVI lisaga nõuda, et kõnealusest kolmandast riigist pärit kodulindude ja uluklindude lihatoodete saadetised peavad liitu toomisel läbima riskide maandamiseks eritöötluse D. |
(8) |
Seepärast tuleks Argentinat käsitlevaid kandeid rakendusmääruse (EL) 2021/404 XIV lisa 1. osa tabelites ja XV lisa 1. osa A osas esitatud kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loeteludes muuta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis. |
(9) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kaheksast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Florida (1), Illinois’ (1), Nebraska (1), Pennsylvania (4) ja Virginia (1) osariigis, mida kinnitati ajavahemikul 21. veebruarist 2023 kuni 28. veebruarini 2023 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(10) |
Pärast eespool nimetatud hiljutisi lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid kehtestasid Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber vähemalt 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
(11) |
Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet ja kirjeldasid meetmeid, mida on võetud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
(12) |
Lisaks on Ühendkuningriik esitanud oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta ajakohastatud teavet seoses ühe lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Leicestershire’i krahvkonnas asuvas linnukasvatusettevõttes, mida kinnitati 27. oktoobril 2022. |
(13) |
Ühendkuningriik esitas ka teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Ühendkuningriik pärast kõnealuseid taudipuhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning viinud oma territooriumil asuvas nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõttes pärast hädatapmist lõpule ka vajalikud puhastus- ja desinfitseerimistoimingud. |
(14) |
Komisjon hindas Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhang linnukasvatusettevõttes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Ühendkuningriigi tsoonist, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli eespool nimetatud puhangu tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
(15) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV ja XV lisa vastavalt muuta. |
(16) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Argentinas ja Ameerika Ühendriikides, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused ja parandused jõustuma kiiremas korras. |
(17) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV ja XV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V, XIV ja XV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
XIV lisa 1. osa B osa muudetakse järgmiselt.
|
3) |
XV lisa 1. osa A osas asendatakse Argentinat käsitlev kanne järgmisega:
|
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/7 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/574,
13. märts 2023,
milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lubamatute muude koostisainete kindlakstegemiseks taimekaitsevahendites vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et muu koostisaine kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud, kui on kindlaks tehtud, et selle jäägid, mis tulenevad hea taimekaitsetava kohasest kasutamisest, võttes arvesse realistlikke kasutustingimusi, avaldavad kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale, või selle hea taimekaitsetava kohane ja realistlike kasutustingimustega arvestav kasutamine avaldab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või lubamatut mõju taimedele, taimsetele saadustele või keskkonnale. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 lõike 2 kohaselt tuleb muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud, kanda määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse. Esimene loetelu koostisainetest, mille kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud, kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2021/383, (2) millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa, milles on loetletud muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendite koostises ei ole lubatud. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa võib olla vaja ajakohastada, et võtta arvesse uusi tehnilisi ja teaduslikke teadmisi. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 prognoositav ja ühetaoline rakendamine, on asjakohane sätestada täpsed eeskirjad lubamatute muude koostisainete kindlakstegemiseks nendes samades toodetes, mille võib seejärel kanda kõnealuse III lisa loetelu ajakohastatud versiooni. Selleks kehtestatakse käesoleva määrusega üksikasjalikud kriteeriumid, mis võimaldavad teha kindlaks, kas muu koostisaine võib avaldada kahjulikku või vastuvõetamatut mõju, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 lõikes 1, ning need kriteeriumid peaksid tagama, et muud koostisained vastavad inimeste tervist ja keskkonda kaitsvatele ohutusstandarditele. |
(4) |
Muud koostisained on keemilised ained, mida võib kasutada eri eesmärkidel, sealhulgas taimekaitsevahendites. Nende tootmist, turule laskmist ja kasutamist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) (3). Muud koostisained tuleb registreerida kõnealuse määruse alusel, sealhulgas juhul, kui need on ette nähtud kasutamiseks taimekaitsevahendites. Neid võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 59 määratleda väga ohtlike ainetena või nende suhtes võib kohaldada piiranguid vastavalt kõnealuse määruse VIII jaotisele. |
(5) |
Muu koostisaine kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei tohiks olla lubatud, kui see on klassifitseeritud või see tuleb klassifitseerida 1A või 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks. Selleks et kehtestada muude koostisainete ühtlustatud ohuklassifikatsioon, võivad liikmesriigid või tootjad, importijad või allkasutajad esitada ettepanekuid ühtlustatud klassifikatsiooni kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (4) artiklile 37. |
(6) |
Samuti ei tohiks lubada muu koostisaine kasutamist taimekaitsevahendi koostises, kui see koostisaine on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 määratletud väga ohtliku ainena muudel põhjustel kui klassifitseerimine 1A või 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks. |
(7) |
Seega, kui taimekaitsevahendites kasutatavate muude koostisainete omaduste puhul on oht, et nende ainete kasutamine taimekaitsevahendites võib avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele, peaksid liikmesriigid kõigepealt võtma sobivaid meetmeid kooskõlas nimetatud kahe määrusega, kuna sellised ohtlikud omadused on asjakohased ka asjaomaste ainete kõigi muude kasutusviiside puhul, ning seejärel tegema ettepaneku lisada need muud koostisained määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse. |
(8) |
Lisaks ei tohiks muu koostisaine kasutamist taimekaitsevahendi koostises lubada juhul, kui muu koostisaine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 (5) määratletud kui püsiv orgaaniline saasteaine. |
(9) |
Kui taimekaitsevahendis kasutatav muu koostisaine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (6) kohaselt määratletud kui aine, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, ning see ei ole heaks kiidetud kui toimeaine, mida kasutatakse konservandina toodete säilitamiseks, või selle suhtes on kooskõlas kõnealuse määrusega kohaldatud piiranguid, mis mõjutavad kasutamist taimekaitsevahendites, ei tohiks selle aine kasutamist neis lubada. |
(10) |
Seoses määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud eripiirangutega on tõhususe, järjepidevuse ja prognoositavuse huvides asjakohane tagada, et selliseid piiranguid kohaldataks kõigi ainete suhtes, mida võidakse kasutada või mida praegu kasutatakse taimekaitsevahendites muude koostisainetena. |
(11) |
Selleks et säiliks sidusus toimeainete, taimekaitseainete või sünergistide heakskiitmise kriteeriumidega, tuleks määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisas sätestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonnaga seotud toimeainete heakskiitmise kriteeriume kohaldada ka muude koostisainete suhtes, kui nende suhtes ei kohaldata juba muid kriteeriume, mille alusel neid ei ole lubatud kasutada. |
(12) |
On vajalik ja asjakohane kehtestada eeskirjad muude koostisainete määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse kandmise korra kohta. Tuleks täpsustada teave, mida liikmesriigid peavad sel eesmärgil esitama. Hindamise järjepidevuse tagamiseks peaks Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) tegema tehnilise hindamise, kui liikmesriik on esitanud sellekohase teate ja asjakohase aruande põhjuste kohta, miks muu koostisaine võib vastata käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, juhul kui teavitav liikmesriik ei ole algatanud või lõpule viinud meetmeid muude liidu õigusaktide alusel. Selguse huvides tuleks märkida, et toiduohutusametil peaks olema õigus nõuda teistelt liikmesriikidelt ja vajaduse korral Euroopa Kemikaaliametilt asjakohast teavet. |
(13) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 lõikele 3 võib komisjon muud koostisained igal ajal läbi vaadata. Läbivaatamisel võib ta arvesse võtta ka liikmesriikide esitatud asjakohast teavet. Seepärast peetakse vajalikuks kehtestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikidel teavitada komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas juba loetletud muudest koostisainetest, mida võib olla vaja kõnealusest lisast välja jätta, või kõnealuses lisas muude koostisainete suhtes kehtestatud mis tahes tingimustest, mida võib olla vaja muuta. |
(14) |
Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust ajutiselt keelata või piirata muu koostisaine kasutamist oma territooriumil määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 81 lõike 2 alusel, võttes arvesse kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi. |
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva rakendusmäärusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid, et teha kindlaks sellised muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud (edaspidi „lubamatud muud koostisained“).
Määrust kohaldatakse taimekaitsevahendite loataotluste suhtes, samuti nende muutmise või uuendamise taotluste suhtes, mis esitatakse 3. aprillil 2023 või pärast seda kuupäeva.
Artikkel 2
Lubamatute muude koostisainete kindlakstegemise kriteeriumid
Kriteeriumid selliste muude koostisainete kindlakstegemiseks, mida ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendite koostises, on sätestatud lisas.
Artikkel 3
Muude koostisainete hindamine ja nendest teatamine
1. Taimekaitsevahendite loataotluste hindamisel kontrollivad liikmesriigid, kas taimekaitsevahendites sisalduvaid muid koostisaineid võib lisas sätestatud kriteeriumide alusel pidada lubamatuks muuks koostisaineks.
2. Lõikes 1 sätestatud kontrolli eesmärgil viib liikmesriik läbi sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hindamise, võttes arvesse praeguseid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ning tuginedes teabele, mis on esitatud taimekaitsevahendi loataotluse toimikus vastavalt määrusele(EÜ) nr 1107/2009, ja kui see on asjakohane, teabele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 II jaotise kohaselt.
3. Pärast lõikes 1 sätestatud kontrollimist teavitab liikmesriik teisi liikmesriike, komisjoni ja toiduohutusametit, kui ta leiab, et:
a) |
muu koostisaine, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks taimekaitsevahendis, võib vastata ühele või mitmele käesoleva määruse lisas sätestatud kriteeriumile ja võib seega olla lubamatu muu koostisaine; |
b) |
uute teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tuleks muud koostisainet käsitlevat kannet määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas esitatud loetelus muuta või |
c) |
uute teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tuleks muud koostisainet käsitlev kanne määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas esitatud loetelust välja jätta. |
Artikkel 4
Muud koostisainet käsitleva aruande sisu
1. Artikli 3 lõike 3 kohasele teatele lisatakse muud koostisainet käsitlev aruanne.
2. Muud koostisainet käsitlev aruanne sisaldab järgmist:
a) |
muu koostisaine keemiline määratlus:
|
b) |
need lisas sätestatud kriteeriumid, mida teavitav liikmesriik peab täidetuks; |
c) |
vajaduse korral muu koostisaine kasutamise eritingimused, mis sätestatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas. |
3. Kui muu koostisaine vastab ühele või mitmele käesoleva määruse lisa punktides 1–3 sätestatud kriteeriumile ja on loetletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa asjaomasele kandele (st indeksinumber või CASi number).
Kui muu koostisaine ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa loetellu, kuid teavitav liikmesriik leiab, et see tuleks klassifitseerida käesoleva määruse lisa punktides 1–3 osutatud ohuklassidesse, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekule, mille liikmesriik või tootja, importija või allkasutaja on määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 37 kohaselt esitanud Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“).
4. Kui muu koostisaine vastab käesoleva määruse lisa punktis 4 sätestatud kriteeriumile, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet asjakohasele kandele määruse (EL) 2019/1021 I–V lisas.
5. Kui muu koostisaine vastab ühele või mitmele käesoleva määruse lisa punktis 5 sätestatud kriteeriumile ja on esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud loetelus, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet asjaomasele kandele selles loetelus.
Kui muu koostisaine ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud loetellu, kuid teavitav liikmesriik leiab, et see tuleks identifitseerida vastavalt käesoleva määruse lisa punktile 5, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa kohaselt esitatud toimikule.
6. Kui muu koostisaine vastab ühele või mitmele käesoleva määruse lisa punktides 6–8 sätestatud kriteeriumile, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 4 kohaselt vastuvõetud arvamusele.
7. Kui muu koostisaine on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse ja selle piirang on taimekaitsevahendites kasutamise seisukohast oluline, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet asjakohasele kandele määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas.
Kui muu koostisaine kasutamine ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse, kuid teavitav liikmesriik leiab, et aine kujutab endast inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis ei ole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõigetele 1 või 4, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne viidet määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisas osutatud toimikule, mis esitatakse kemikaaliametile vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 69.
8. Kui teavitav liikmesriik leiab, et teatatud aine vastab lisa punktis 10 sätestatud kriteeriumile, sisaldab muud koostisainet käsitlev aruanne artikli 3 lõike 2 kohaselt tehtud hindamise järeldusi.
9. Kui muud koostisainet käsitlev aruanne sisaldab teavet, mis on konfidentsiaalne vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 63 või lõigetes 2–8 osutatud määruste konfidentsiaalsust käsitlevatele sätetele, esitab teavitav liikmesriik muud koostisainet käsitleva aruande konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni.
Artikkel 5
Avaldamine
Komisjon teeb muud koostisainet käsitleva aruande põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
Artikkel 6
Teabenõue
1. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel nõuab toiduohutusamet, et kõik liikmesriigid teataksid, kas nad on andnud loa teatatud muud koostisainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks.
2. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel nõuab teavitav liikmesriik, keda vajaduse korral toetavad teised liikmesriigid, et teatatud muud koostisainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade hoidjad esitaksid toiduohutusametile kogu neile kättesaadava teabe ja uuringud teatatud muu koostisaine kohta.
Selliste lubade hoidjad esitavad kõnealuse teabe ja uuringud lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõpuks.
Esitatud teabe ja uuringute suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 63.
3. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel ja kui teatatud muu koostisaine on registreeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 II jaotisega, võib teavitav liikmesriik või vajaduse korral kemikaaliamet nõuda teavet nimetatud määruse artiklis 36 osutatud isikutelt.
4. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel lubab toiduohutusamet 120 päeva jooksul pärast muud koostisainet käsitleva aruande artikli 5 kohast avaldamist esitada selle aruande kohta märkusi või sellega seotud andmeid. Ta teeb saadud märkused või andmed põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks. Toiduohutusamet võib paluda kemikaaliametil osaleda andmepäringus.
Artikkel 7
Toiduohutusameti tehtav hindamine
1. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel viib toiduohutusamet pärast artikli 3 lõike 3 kohase teate saamist läbi sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hindamise, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, et kontrollida, kas teavitatud muu koostisaine kasutamist taimekaitsevahendi koostises tuleb pidada lubamatuks.
2. Toiduohutusamet avaldab lõike 1 kohaselt tehtud tehnilise hindamise tulemused ja ajakohastab muud koostisainet käsitlevat aruannet 12 kuu jooksul pärast artikli 6 lõikes 4 osutatud ajavahemiku lõppu.
Toiduohutusameti taotluse korral annab teavitav liikmesriik teaduslikku abi tehnilise hinnangu ja muud koostisainet käsitleva ajakohastatud aruande ettevalmistamisel.
3. Toiduohutusamet korraldab vajaduse korral konsultatsiooni ekspertidega, sealhulgas teavitava liikmesriigi ekspertidega ja vajaduse korral teiste liikmesriikide ekspertidega. Sellisel juhul pikendatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega ühe kuu võrra.
4. Toiduohutusamet konsulteerib liikmesriikide ja komisjoniga tehnilise hinnangu kavandi osas ning tegeleb saadud märkustega enne selle vastuvõtmist.
5. Toiduohutusamet kehtestab oma töö tulemusi kajastava dokumendi vormi, mis sisaldab hindamismenetlust ja asjaomase muu koostisaine omadusi käsitlevaid osi.
6. Vajaduse korral täpsustatakse toiduohutusameti töö tulemusi käsitlevas dokumendis, kas määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse kantud teatatud muu koostisaine kasutamisele tuleks kehtestada eritingimused.
Artikkel 8
Muu koostisaine kandmine määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse
1. Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu, artikli 4 lõike 4, artikli 4 lõike 5 esimese lõigu, artikli 4 lõike 6 või artikli 4 lõike 7 esimese lõigu kohaldamisel esitab komisjon määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele määruse eelnõu kuue kuu jooksul alates liikmesriigi esitatud teatest, võttes arvesse muu koostisaine aruannet.
2. Artikli 4 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel esitab komisjon määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele määruse eelnõu kuue kuu jooksul pärast kemikaaliameti riskihindamise komitee asjakohase arvamuse vastuvõtmist.
3. Artikli 4 lõike 5 teise lõigu kohaldamisel esitab komisjon määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele määruse eelnõu kuue kuu jooksul pärast teavitatud muud koostisaainet sisaldava ajakohastatud loetelu avaldamist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõike 10 kohaselt.
4. Artikli 4 lõike 7 teise lõigu kohaldamisel esitab komisjon määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele määruse eelnõu kuue kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudatuste jõustumist.
5. Artikli 4 lõike 8 kohaldamisel esitab komisjon määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 1 osutatud komiteele määruse eelnõu kuue kuu jooksul pärast seda, kui ta on toiduohutusametilt saanud toiduohutusameti töö tulemusi käsitleva dokumendi ja muud koostisainet käsitleva ajakohastatud aruande.
6. Komisjon võtab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 27 lõike 2 ja vajaduse korral artikli 78 lõike 2 alusel vastu määruse, milles sätestatakse, et:
a) |
muu koostisaine on kantud määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral tingimusi ja piiranguid; |
b) |
muu koostisaine ei ole kantud määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisasse või |
c) |
muud koostisainet käsitlevat kannet määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas on muudetud või |
d) |
muud koostisainet käsitlev kanne on määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisast välja jäetud. |
Artikkel 9
Lubamatute muude koostisainete riiklike loetelude muutmine
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 81 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, muudavad liikmesriigid, kes on siseriiklike sätete kaudu vastu võtnud taimekaitsevahendites sisalduvate lubamatute muude koostisainete loetelu, kõnealuseid loetelusid kooskõlas artikli 8 alusel vastu võetud määrusega.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/383, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa, milles on loetletud muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendite koostises ei ole lubatud (ELT L 74, 4.3.2021, lk 7).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
LISA
Lubamatu muu koostisaine kindlakstegemise kriteeriumid
(1)
Muu koostisaine on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1A või 1B kategooria mutageeniks.
(2)
Muu koostisaine on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeeniks.
(3)
Muu koostisaine on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks.
(4)
Muu koostisaine on loetletud määruse (EL) 2019/1021 I–V lisas.
(5)
Muu koostisaine on lisatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 1 osutatud loetelusse (kandidaatainete loetelu), kuna see on määratletud kui:
a) |
püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline vastavalt kõnealuse määruse artikli 57 punktile d; |
b) |
väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt kõnealuse määruse artikli 57 punktile e või |
c) |
väga ohtlik aine, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, vastavalt kõnealuse määruse artikli 57 punktile f. |
(6)
Muu koostisaine puhul on kindlaks tehtud endokriinseid häireid põhjustavad omadused vastavalt määrusele (EL) nr 528/2012.
(7)
Vastu on võetud otsus mitte kiita heaks muud koostisainet toimeainena tooteliiki 6 kuuluvas tootes vastavalt määrusele (EL) nr 528/2012.
(8)
Vastu on võetud otsus muu koostisaine heakskiitmise kohta toimeainena määruse (EL) nr 528/2012 alusel koos piirangutega selle kasutamisel muu koostisainena taimekaitsevahendites.
(9)
Aine kasutamine muu koostisainena taimekaitsevahendites on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse piiranguga, et seda võib kasutada vaid taimekaitsevahendites.
(10)
Muu koostisaine ei kuulu punktidest 1–9 ühegi alla, kuid võttes arvesse realistlikke kasutustingimusi ja head taimekaitsetava, ei vasta see taimekaitsevahendis muu koostisainena kasutamise korral ühele määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisas sätestatud toimeainete heakskiitmise kriteeriumidest.
OTSUSED
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/15 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/575,
9. märts 2023,
millega antakse Poolale luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni muudatus
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit on 10. detsembril 1982. aastal loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (2) osaline ning kõnealuse konventsiooniga kohustatakse rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere elusressursside kaitse ja majandamise valdkonnas. |
(2) |
Liit on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (3) osaline. |
(3) |
Liidul on ühise kalanduspoliitika kohaselt ainupädevus mere bioloogiliste ressursside kaitsel. Liidule liidusiseselt antud volitused hõlmavad ka liidu õigust teha koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames. |
(4) |
Poola on Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaline. Liit ei ole konventsiooni osaline. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 9 peab alates ühinemiskuupäevast ühinevate liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid haldama liit. Seetõttu peaks liit vastavalt oma õiguskorrale rakendama kõiki konventsiooni raames tehtud otsuseid. |
(5) |
Liidu huvides on tõhusalt osaleda konventsiooni rakendamisel. Selline tegevussuund edendab ka ühtset lähenemisviisi liidu kalavarude kaitse alases tegevuses kõigis ookeanides ning kinnitab pühendumist kalavarude pikaajalisele kaitsele ja kestlikule kasutamisele kogu maailmas. |
(6) |
Nõukogu lubas oma 11. aprilli 2016. aasta otsusega Poolal pidada liidu huvides läbirääkimisi, et teha konventsioonis muudatus, mis võimaldaks liidul olla konventsiooni täieõigusliku osaline. Selleks pidi Poola esitama ettepaneku muuta konventsiooni nii, et selles saaksid osaleda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid ja et liidul oleks võimalik saada konventsiooniosaliseks. |
(7) |
Poola esitas 2016. aasta oktoobris konventsiooni muudatusettepaneku konventsiooni hoiulevõtjale. |
(8) |
Seega tuleks anda Poolale luba konventsiooni muudatus ratifitseerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Poolale antakse luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni artikli XVI.4 muudatus, mille kohaselt võivad piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid saada nimetatud konventsiooni liikmeks.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.
Brüssel, 9. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
G. STRÖMMER
(1) 15. veebruari 2023. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
(3) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepe (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/17 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/576,
9. märts 2023,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja lepingu jätkamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit allkirjastas Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (1) (edaspidi „leping“) kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2022/1158 (2) ja seda on kohaldatud ajutiselt alates 29. juunist 2022. |
(2) |
Lepingu artikli 7 lõikega 1 moodustati ühiskomitee, kes jälgib ja kontrollib lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi. |
(3) |
Lepingu artikli 7 lõikes 6 on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Lepingu nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta ühiskomitee töökord. |
(4) |
Lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingut kuni 30. juunini 2023. Ühiskomitee kutsutakse aga kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust ja teha selle kohta otsus. |
(5) |
Selleks et nii liit kui ka Ukraina saaksid jätkuvalt kasu lepingu positiivsest mõjust, mis on seotud Ukraina ja liidu vahelise ja neid läbiva autokaubaveo hõlbustamisega ning hästitoimivate solidaarsuskoridoride tagamisega Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja kontekstis, tuleks lepingut pikendada kuni 30. juunini 2024. |
(6) |
Ühiskomiteel tuleb vastu võtta otsused, millega võetakse vastu ühiskomitee töökord ja milles käsitletakse vajadust jätkata lepingut, sealhulgas selle kestust. |
(7) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja lepingu jätkamisega, kuna ühiskomitee otsused on liidule siduvad. |
(8) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (edaspidi „leping“) artikli 7 alusel moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja lepingu jätkamisega, sealhulgas selle kestusega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.
Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuste eelnõudes võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma täiendava nõukogu otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 9. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
G. STRÖMMER
(1) ELT L 179, 6.7.2022, lk 4.
(2) Nõukogu 27. juuni 2022. aasta otsus (EL) 2022/1158 Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 179, 6.7.2022, lk 1).
EELNÕU
Euroopa Liidu ja Uraina vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/2023
…,
millega võetakse vastu ühiskomitee töökord
ÜHISKOMITEE,
Võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist autokaubaveo lepingut, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,
ning arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (edaspidi „leping“) artikli 7 lõikele 6 võtab ühiskomitee vastu oma töökorra. Seetõttu tuleks vastu võtta käesoleva otsuse lisas esitatud töökord,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Töökord
Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
…,
Ühiskomitee nimel
kaaseesistujad
LISA
ÜHISKOMITEE TÖÖKORD
Artikkel 1
Delegatsiooni juhid
1. Ühiskomiteesse kuuluvad lepingupoolte esindajad. Iga lepingupool nimetab oma delegatsiooni juhi ja vajaduse korral tema asetäitja. Delegatsiooni juhti võib asendada tema asetäitja või konkreetse koosoleku jaoks määratud isik.
2. Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja. Eesistujaks on asjaomase delegatsiooni juht või tema puudumisel juhi asetäitja või neid asendama määratud isik.
Artikkel 2
Koosolekud
1. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Kumbki lepingupool võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee kutsutakse samuti kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust ja teha selle kohta otsus vastavalt artikli 6 lõikele 2.
2. Ühiskomitee võib korraldada koosolekuid füüsilise kohalolekuga või muul viisil (nt konverentskõned või videokonverentsid).
3. Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Euroopa Liidu liikmesriigis ja Ukrainas, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4. Töökeel on inglise keel.
5. Kui lepingupooled on koosolekute kuupäeva ja koha kokku leppinud, kutsuvad koosolekud kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ning maanteetranspordi eest vastutav ministeerium Ukraina nimel.
6. Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vajaduse korral võib koosoleku lõpus vastastikusel kokkuleppel koostada pressiteate.
Artikkel 3
Delegatsioonid
1. Enne iga koosolekut teavitavad delegatsioonide juhid teineteist oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.
2. Maanteetranspordi valdkonna sidusrühmade esindajaid võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena, kui ühiskomitee selles konsensuslikult kokku lepib.
3. Ühiskomitee võib teatavates küsimustes teabe saamiseks kutsuda konsensuse alusel oma koosolekutest või koosoleku osadest osa võtma muid huvitatud isikuid või eksperte.
4. Vaatlejad ühiskomitee otsustusprotsessis ei osale.
Artikkel 4
Sekretariaat
Üks Euroopa Komisjoni talituste ametnik ja üks Ukraina maanteetranspordi eest vastutava ministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.
Artikkel 5
Koosolekute päevakord
1. Delegatsioonide juhid koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid saadavad selle esialgse päevakorra delegatsioonide liikmetele hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku kuupäeva.
2. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee päevakorra vastu. Esialgse päevakorra välised punktid võib päevakorda arvata ühiskomitee nõusolekul.
3. Delegatsioonide juhid võivad konkreetse juhtumi vajadusi või kiireloomulisust arvesse võttes käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega lühendada.
Artikkel 6
Protokoll
1. Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse selle esialgne protokoll. Protokolli märgitakse käsitletud teemad ja vastu võetud otsused.
2. Võõrustava delegatsiooni juht esitab ühe kuu jooksul pärast koosolekut teise delegatsiooni juhile ühiskomitee sekretäride kaudu esialgse protokolli heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel.
3. Heakskiitmise korral kirjutavad delegatsioonide juhid protokollile kahes eksemplaris alla ja kumbki lepingupool saab ühe originaaleksemplari. Delegatsioonide juhid võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamisega.
4. Ühiskomitee koosolekute protokollid on avalikud, kui üks lepingupool ei taotle vastupidist.
5. Delegatsioonide juhid võivad konkreetsel juhul ilmnevaid vajadusi või kiireloomulisust arvesse võttes lühendada lõikes 2 osutatud tähtaega ja leppida kokku lõikes 3 osutatud heakskiitmise kuupäevas.
Artikkel 7
Kirjalik menetlus
Kui see on vajalik ja igakülgselt põhjendatud, võib ühiskomitee otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad delegatsioonide juhid selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee otsust, mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Iga lepingupool võib ka taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.
Artikkel 8
Nõupidamised
1. Ühiskomitee võtab otsused vastu lepingupoolte konsensuse alusel.
2. Ühiskomitee otsuste pealkiri on „otsus“ , millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja käsitletava teema kirjeldus.
3. Ühiskomitee otsustele kirjutavad alla delegatsioonide juhid ja need lisatakse koosoleku protokollile.
4. Lepingupooled rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.
5. Lepingupooled avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Iga lepingupool säilitab otsuste ühe originaaleksemplari.
Artikkel 9
Töörühmad
1. Ühiskomitee võib moodustada töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel. Ühiskomitee kiidab töörühma pädevuse heaks vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 5 ja see lisatakse töörühma moodustava otsuse lisasse.
2. Töörühmad koosnevad mõlema lepingupoole esindajatest.
3. Töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Töörühmad ei võta vastu otsuseid, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.
4. Ühiskomitee võib igal ajal otsustada olemasoleva töörühma laiali saata, muuta selle pädevust või moodustada uusi töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel.
Artikkel 10
Kulud
1. Lepingupooled kannavad ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ja töörühmade koosolekutel. See hõlmab nii personali-, sõidu-, elamis-, posti- kui ka sidekulusid.
2. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepingupool.
Artikkel 11
Töökorra muutmine
Ühiskomitee võib käesolevat töökorda lepingu artikli 7 lõike 5 kohaselt tehtud otsusega igal ajal muuta.
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/23 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2023/577,
13. märts 2023,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1, artikli 41 lõiget 2, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 30 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut, mida toetab komisjon,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu leppis 12. detsembril 2022 kokku, et Euroopa rahutagamisrahastu (edaspidi „rahastu“) üldist rahalist ülemmäära tuleks aastateks 2024–2027 suurendada 2 000 miljoni euro võrra (2018. aasta hindades). Sellisel suurendamisel tuleb kinni pidada 2023. aastaks kokku lepitud maksete ülemmäärast. Lisaks tunnistas nõukogu, et rahvusvahelise julgeolekukeskkonna areng võib muuta vajalikuks rahastu 2027. aastani kehtestatud üldise rahalise ülemmäära täiendava suurendamise. Iga täiendava suurendamise otsustab nõukogu ühehäälselt ja see tuleb sätestada nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/509 (1) muudatuses. Rahastu rahalise ülemmäära üldine suurendamine 2027. aastani ei tohi ületada 5 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades). |
(2) |
Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 15. detsembri 2022. aasta järeldustes taas rahastu üleilmset mõõdet ja tervitas nõukogus 12. detsembril 2022 saavutatud kokkulepet rahastu rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. |
(3) |
Nõukogus 21. märtsil 2022 heaks kiidetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis kutsutakse üles hindama 2023. aastaks uuesti ühiste kulude ulatust ja määratlust, et suurendada solidaarsust ning ergutada sõjalistes missioonides ja operatsioonides osalemist, ning õppustega seotud kulusid, pidades samuti silmas ELi kiirsiirmisvõimega seotud ettepanekuid. ELi kriisiohje sõjalise õppuse 2023 (MILEX 2023) rahastamiskõlblike kulude rahastamine kuni 5 000 000 euro ulatuses ei piira tulevasi otsuseid ühiste kulude rahastamise kohta. |
(4) |
Pärast otsuse (ÜVJP) 2021/509 vastuvõtmist saadud kogemustest nähtub, et liikmesriikide rahaliste panuste kogumist ja kasutamist ning nende kasutamist rahastu poolt on vaja muuta paindlikumaks, eelkõige võimaldades koguda ja kasutada ettemakstud panuseid. Panused, mille liikmesriik otsustab ette maksta, ei mõjuta kõnealuse liikmesriigi ega teiste liikmesriikide poolt maksmisele kuuluvate panuste summat ega rahastu suutlikkust saavutada oma eesmärke. Selliseid ettemakstud panuseid ei saa määrata ühekski konkreetseks eesmärgiks. |
(5) |
Lisaks on vaja suurendada paindlikkust, laiendades eelrahastamise kasutamist abimeetmete puhul, mille jaoks on vaja rahastu komitee luba. Liikmesriigi panust eelrahastamisse ei kasutata selliste abimeetmete rahastamiseks, mille üle hääletamisest liikmesriik hoidub vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 5 lõikele 3. |
(6) |
Otsust (ÜVJP) 2021/509 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2021/509 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Rahastu rakendamise rahaline ülemmäär ajavahemikuks 2021–2027 on 7 979 000 000 eurot jooksevhindades.“ |
2) |
Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:
|
3) |
Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige: „3a. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib iga haldur esitada komiteele ettepaneku lisada tema vastutusalasse kuuluvatesse eelarvejaotistesse kindlaks aastaks ettenägematute rakendamisvajaduste katmiseks täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid seoses maksetega, mida rahastatakse ettemakstud panuste abil, nagu on osutatud artikli 29 lõikes 15. Eelarvesse lisatud täiendavad kulukohustuste assigneeringud arvatakse järgmistel aastatel iga-aastastest rahalistest ülemmääradest maha.“ |
4) |
Artikli 26 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Liikmesriikide panused ei ületa ühelgi aastal nende vastavat osa artikli 25 lõikes 2 osutatud maksete ülemmäärast. Seda piirangut ei kohaldata käesoleva artikli lõike 7 kohaste täiendavate panuste suhtes, mis tulenevad abimeetmete üle hääletamisest hoidumisest, ega artikli 29 lõikes 15 osutatud ettemakstud panuste suhtes.“ |
5) |
Artikkel 28 asendatakse järgmisega: „Artikkel 28 Eelrahastamine 1. Rahastul on minimaalsete hoiuste süsteem liidu kiirreageerimisoperatsioonide, artiklis 58 osutatud kiireloomuliste meetmete ja komitee eelneval loal üksikute abimeetmete varajaseks rahastamiseks, kui piisavad vahendid ei ole kättesaadavad ja tavapärane panuste kogumise menetlus ei võimalda neid vajadusi õigeks ajaks rahuldada. Minimaalseid hoiuseid haldab iga asjaomane haldur. 2. Minimaalsete hoiuste summa otsustab ja vajaduse korral muudab komitee halduri ettepanekul. 3. Minimaalsete hoiuste varajaseks rahastamiseks liikmesriigid kas:
|
6) |
Artikli 29 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Mis tahes kasutatud osa minimaalsetesse hoiustesse tehtavatest ettemakstud panustest täiendatakse asjaomaste liikmesriikide panuste suurendamisega järgmise tavapärase panuste tegemise kutse raames, välja arvatud juhul, kui nad on oma panust eelnevalt täiendanud. Kui on vaja kasutada minimaalset hoiust ja asjaomased liikmesriigid ei ole vahepeal oma panust täiendanud, maksavad nad vajaduse korral vajaliku summa kümne päeva jooksul vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile b.“ |
7) |
Artiklisse 29 lisatakse järgmine lõige: „15. Lisaks käesoleva artikli kohaselt saadetud panuste tegemise kutsega seoses tehtavatele maksetele võivad liikmesriigid vabatahtlikult ja vastutava halduriga kooskõlastatult teha konkreetsel eelarveaastal ettemakstud panuseid. Sellisel juhul osutab liikmesriik, kes ettemakstud panuse tegi, vastutava halduriga kooskõlastatult, millistel eelarveaastatel asjaomane summa liikmesriigi tulevastest panustest maha arvatakse.“ |
8) |
Artiklisse 73 lisatakse järgmine lõige: „9. ELi kriisiohje sõjalise õppuse 2023 (MILEX 23) ühiste kulude lähtesumma on 5 000 000 eurot. Lisaks ühistele kuludele, mis on rahastamiskõlblikud õppuste puhul artikli 45 alusel, on erandkorras nimetatud õppuse jaoks rahastamiskõlblikud ka järgmised lisakulud, mis tekivad seoses peakorterite ja õppusel osalevate vägede toetamisega:
|
9) |
I lisa asendatakse järgmisega: „I LISA IGA-AASTASED RAHALISED ÜLEMMÄÄRAD Iga-aastased assigneeringud kinnitatakse järgmiste summade piires, ilma et see piiraks artikli 17 lõigete 3 ja 3a kohaldamist ja kui artikli 73 lõikest 2 ei tulene teisiti: jooksevhindades (miljonites eurodes)
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
J. PEHRSON
(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
14.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/26 |
ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGUGA LOODUD MAANTEETRANSPORDI ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2022,
21. november 2022,
Ühendkuningriigi poolt siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamise tehniliste ja menetluslike nõuete kohta, Ühendkuningriigi osalemise kohta kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 kohases halduskoostöös ning Ühendkuningriigi poolt seoses IMI kasutamisega liidu üldeelarvesse antava rahalise panuse suuruse ja üksikasjade kotha [2023/578]
MAANTEETRANSPORDI ERIKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), (1) eriti selle 31. lisa A osa 2. jao artikli 7 lõikeid 5 ja 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punktile a peab teise poole territooriumil asutatud ettevõtja esitama lähetusdeklaratsiooni selle poole või liidu puhul selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu sõidukijuht lähetatakse, kasutades alates 2. veebruarist 2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (2) loodud siseturu infosüsteemiga (IMI) ühendatud avaliku liidese mitmekeelset standardvormi. Pädev asutus võib olla mis tahes organ, mis on asutatud riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil ja registreeritud IMI-s ning millel on konkreetsed ülesanded seoses teatavate õigusnormide kohaldamisega. |
(2) |
Nagu on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punkti c teises lõigus, võimaldab IMI esitada ka abitaotluse koostöölepingu poole puhul asukohariigi või liidu puhul asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, kui ettevõtja ei esita nõutud dokumente kaheksa nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. |
(3) |
Kolmandatel riikidel on võimalik IMI-t kasutada, kui määruse (EL) nr 1024/2012 artiklis 23 sätestatud tingimused on täidetud ja tingimusel, et IMI-le juurdepääsu saanud kolmas riik osaleb IMI tegevuskulude katmises. |
(4) |
Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 7 lõikele 5 kehtestab maanteetranspordi erikomitee Ühendkuningriigi poolt IMI kasutamise tehnilised ja menetluslikud nõuded. Need nõuded on vajalikud selleks, et võimaldada ettevõtjatel ja pädevatel asutustel luua IMI-ga ühendus ning seega võimaldada ettevõtjatel esitada oma lähetusdeklaratsioone ja pädevatel asutustel osaleda põhjendustes 1 ja 2 kirjeldatud halduskoostöös. Liit on neid nõudeid rakendanud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2179 (3). |
(5) |
Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 7 lõikele 6 osalevad mõlemad pooled IMI tegevuskulude katmises. Maanteetranspordi erikomitee määrab kindlaks kummagi poole kantavad kulud. Seepärast on vaja kindlaks määrata Ühendkuningriigi poolt liidu üldeelarvesse antava rahalise panuse suurus ja üksikasjad seoses kuludega, mis tulenevad Ühendkuningriigi poolt IMI kasutamisest. Rahaline panus koosneb kahest osast: iga-aastased hoolduskulud (iga-aastane osamakse) ja arenduskulud (ühekordne makse), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldfunktsioonid
1. Liit tagab, et IMI-ga ühendatud mitmekeelses avalikus liideses on Ühendkuningriigi ettevõtjatele tagatud eelkõige järgmised tehnilised funktsioonid:
a) |
konto loomine ettevõtja jaoks reserveeritud alale turvalise juurdepääsu saamiseks; |
b) |
kasutaja tegevusega seotud andmete nõuetekohase kogumise tagamine; |
c) |
ettevõtja, volitatud kasutajate, veokorraldaja ja lähetatud sõidukijuhtide andmete registreerimine kontol; |
d) |
lähetusdeklaratsioonide haldamine:
|
e) |
kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud dokumenditaotluste vastuvõtmine ja neile vastamine; |
f) |
juurdepääs asukohariigi pädevate asutuste esitatud dokumentidele ja nendega tutvumine; |
g) |
suhtlus lähetuse sihtriigi pädevate asutustega; |
h) |
teavitus selle kohta, et vastuvõtva riigi pädevad asutused on taotluse sulgenud. |
2. Liit tagab, et IMI-ga ühendatud mitmekeelsel avalikul liidesel on ka tehnilised funktsioonid, mis võimaldavad ühel või mitmel Ühendkuningriigi pädeval asutusel:
a) |
võtta vastu lähetusdeklaratsioone; |
b) |
taotleda kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud korra alusel dokumente; |
c) |
sisestada ettevõtja lähetamiseeskirjadele vastavuse hindamise lõpptulemus süsteemi ja sulgeda taotlus IMI kaudu. |
3. Ühendkuningriigi pädevad asutused on mis tahes organid, mis on asutatud riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil ja registreeritud IMI-s ning millel on konkreetsed ülesanded seoses kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao kohaldamisega. Ühendkuningriigi pädevad asutused registreerib IMI-s käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud Ühendkuningriigi IMI kontaktpunkt.
4. Liidul on õigus peatada Ühendkuningriigi juurdepääs IMI-le, kui Ühendkuningriik ei täida enam määruse (EL) nr 1024/2012 artikli 23 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusi.
Artikkel 2
Dokumenditaotlustega seotud funktsioonid
1. Avalik liides võimaldab lähetuse sihtriigi pädeval asutusel taotleda ettevõtjalt, et ta saadaks kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punkti c esimese lõigu kohased dokumendid, mis hõlmavad taotluse esitamisele eelnevat kuni 12 kuud. IMI-ga ühendatud avalik liides võimaldab ettevõtjal esitada nõutud dokumendid ühes või mitmes etapis.
2. Kui ettevõtjal palutakse esitada üks või mitu lisadokumenti, mida lõikes 1 osutatud taotluses ei nõutud, arvutab avalik liides dokumentide esitamiseks ettenähtud kaheksanädalase ajavahemiku alates lisadokumendi (-dokumentide) taotluse kuupäevast.
3. Avalik liides võimaldab ettevõtjat teavitada juhtudel, mil vastuvõttev riik palub asukohariigi abi.
4. Ettevõtja kontol on näha kõik dokumendid, mille asukohariigi pädev asutus on üles laadinud pärast vastuvõtva riigi pädeva asutuse abitaotlust vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõike 1 punkti c teisele lõigule.
5. Avalik liides võimaldab ettevõtjat teavitada dokumenditaotluse sulgemisest ja lõpptulemusest pärast nõutud dokumentide kontrollimist pädevate asutuse poolt.
6. Dokumenditaotlused, mida vastuvõtva riigi pädev asutus, kes need esitas, ei ole sulgenud, suletakse automaatselt 24 kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva.
Artikkel 3
Andmete säilitamisega seotud funktsioonid
1. IMI-ga ühendatud avalik liides võimaldab kustutada kõik liideses ja ettevõtjate kontodel salvestatud andmed pärast seda, kui neid ei ole enam vaja otstarbeks, milleks neid koguti või töödeldi. Avalik liides võimaldab saata ettevõtjale meeldetuletuse sõidukijuhi isikuandmed vajaduse korral läbi vaadata ja kustutada.
2. Avalik liides võimaldab automaatselt kustutada lähetusdeklaratsioonid, mis on liidese kaudu esitatud pärast kaubandus- ja koostöölepingu 31. lisa A osa 2. jao artikli 6 lõikes 5 osutatud 24-kuulist ajavahemikku.
3. Kui ettevõtja on dokumendid esitanud dokumenditaotluse osana, jäävad nõutud dokumendid kättesaadavaks vaid seni, kuni neid on vaja otstarbeks, milleks neid koguti, ja mitte kauemaks kui 12 kuud pärast taotluse sulgemist.
Artikkel 4
IMI kasutamine
1. Ühendkuningriik kasutab IMI määrusega loodud IMI-t teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamiseks pädevate asutustega.
2. Ühendkuningriik määrab IMI kontaktpunkti artiklis 2 sätestatud halduskoostöö eesmärgil ning teavitab sellest komisjoni ja maanteetranspordi erikomiteed.
Artikkel 5
Ühendkuningriigi rahalise panuse suurus ja üksikasjad
1. Ühendkuningriik osaleb igal aastal IMI tegevus- ja hoolduskulude katmises. Iga-aastast osamakset kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast. Esimesel aastal tehakse osamakse 20 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast. Järgmistel aastatel makstakse see eelnenud aasta 31. detsembriks. Osamakse suuruseks esimesel aastal määratakse 86 204 eurot ja see vaadatakse igal aastal läbi vastavalt Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi (ELTHI) arengule. Euroopa Komisjon teatab läbivaadatud summa Ühendkuningriigile kirjalikult.
2. Ühendkuningriik osaleb IMI-ga ühendatud avaliku liidese arendamise üldkulude katmises. See osamakse tehakse üks kord kindlaksmääratud summas 232 835 eurot. Ühekordsed arenduskulud kaetakse 20 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud osamaksed tehakse eurodes komisjoni eurodes nomineeritud pangakontole, mis on märgitud sissenõudekorraldusel.
4. Kui IMI üldkulud on tehnoloogiliste kohanduste tõttu või muudel põhjustel oluliselt muutunud, võtab maanteetranspordi erikomitee ühe komitee kaaseesistuja taotluse korral vastu uue otsuse Ühendkuningriigi rahalise panuse kohta.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
London, 21. november 2022
Maanteetranspordi erikomitee nimel
kaaseesistujad
Jean-Louis COLSON
Katherine MACDIVITT
(1) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).
(3) Komisjoni 9. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2179 autovedude sektoris tegutsevate sõidukijuhtide lähetamisega seotud siseturu infosüsteemiga ühendatud avaliku liidese funktsioonide kohta (ELT L 443, 10.12.2021, lk 68).