10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/543,

9. märts 2023,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained, mille heakskiitmine aegub ajavahemikul 31. jaanuarist 2029 kuni 1. oktoobrini 2035

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ (1) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 686/2012 (2) määratakse pikendamismenetluse eesmärgil toimeainete hindamiseks referentliikmesriik ja kaasreferentliikmesriik. Kuna nende toimeainete hindamiseks, mille heakskiit aegub ajavahemikul 31. jaanuarist 2029 kuni 1. oktoobrini 2035, ei ole veel referentliikmesriiki ega kaasreferentliikmesriiki määratud, siis on asjakohane need määrata.

(2)	Jaotamine peaks toimuma selliselt, et vastutus ja tööülesanded jaotuksid liikmesriikide vahel tasakaalustatud viisil.

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 26. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained (ELT L 200, 27.7.2012, lk 5).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisasse lisatakse E osa:

„E OSA

Ajavahemikul 31. jaanuarist 2029 kuni 1. oktoobrini 2035 aeguva heakskiiduga toimeainete hindamise jaotus

Toimeaine	Referentliikmesriik	Kaasreferentliikmesriik
1-metüültsüklopropeen	DE	EL
2,4-D	DE	EL
2,4-DB	EL	IE
ABE-IT 56	FR	PT
Atseetamipriid	DE	ES
Atsibensolaar-S-metüül	ES	BE
Ampelomyces quisqualis, tüvi AQ10	SE	NL
Bacillus amyloliquefaciens, tüvi FZB24	DE	AT
Bacillus subtilis, tüvi IAB/BS03	ES	AT
Beauveria bassiana, tüvi 203	DK	NL
Beauveria bassiana, tüvi IMI389521	SE	NL
Beauveria bassiana, tüvi PPRI 5339	SE	NL
Bensoehape	HU	CZ
Karfentrasoon-etüül	FR	DE
Karvoon	IT	NL
Tserevisaan	ES	DE
Clonostachys rosea, tüvi J1446	HU	AT
Coniothyrium minitans, tüvi CON/M/91–08	AT	EE
COS-OGA	FR	HR
Butüültsühalofop	CZ	BE
Tsüpermetriin	CZ	DE
Dimeteenamiid-P	BE	DE
Etofumesaat	AT	FI
Fenheksamiid	BE	CZ
Raud(III)fosfaat	PL	DK
Raud(III)pürofosfaat	CZ	FR
Flasasulfuroon	ES	PL
Florasulaam	CZ	FR
Bensüülflorpüroksüfeen	FR	IT
Flutianiil	DE	EL
Foraamsulfuroon	FR	SK
Forkloorfenuroon	ES	BE
Jodosulfuroon	BE	FR
Iprovalikarb	SE	LV
Isaria fumosorosea, tüvi Apopka 97	NL	AT
Isoksaflutool	SE	BE
Laminariin	EL	FR
Lavandulüül-3-metüül-2-butenaat	SE	NL
Maleiinhappe hüdrasiid	SI	IT
Mefentriflukonasool	ES	FR
Mesosulfuroon	PL	SE
Mesotrioon	NL	SK
Metalaksüül-M	DE	EL
Melon-maavitsa mosaiikviiruse nõrk isolaat VC 1	FR	DE
Melon-maavitsa mosaiikviiruse nõrk isolaat VX 1	FR	DE
Pasteuria nishizawae Pn1	NL	DK
Melon-maavitsa mosaiikviiruse tüve CH2 isolaat 1906	FI	BE
Petoksamiid	AT	FR
Phlebiopsis gigantea, tüvi FOC PG 410.3	EE	FI
Phlebiopsis gigantea, tüvi VRA 1835	EE	FI
Phlebiopsis gigantea, tüvi VRA 1984	EE	FI
Pikolinafeen	LT	IT
Propoksükarbasoon	SE	BE
Püraflufeenetüül	DE	FR
Püridaat	AT	DE
Püriproksüfeen	ES	BE
Saccharomyces cerevisiae, tüvi LAS02	EL	AT
Siltiofaam	NL	IE
Naatriumvesinikkarbonaat	AT	FR
Sulfosulfuroon	IE	SE
Tiabendasool	NO	ES
Metüültifensulfuroon	FR	DK
Metüültolklofoss	FI	SE
Tribenuroon	FR	SE
Trichoderma atroviride, tüvi SC1	SI	NL
Trifloksüstrobiin	HR	DE
Verticillium albo-atrum, tüviWCS850	NL	SE
Zoksamiid	BE	PL“

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/5

KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2023/544,

16. detsember 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ erandite osas, mis käsitlevad plii kasutamist alumiiniumisulamites, mis on ette nähtud masinaehituse jaoks, ning vasesulamites ja teatavates akudes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pärast 1. juulit 2003 turule viidud sõidukite materjalid ja osad ei sisalda pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ega kuuevalentset kroomi.

(2)	Direktiivi 2000/53/EÜ II lisas on loetletud sõidukite materjalid ja osad, mille puhul on tehtud erand kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud keelust.

(3)

Komisjon hindas tehnika ja teaduse arengut silmas pidades direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjes 2(c)(i) sätestatud erandit, mis käsitleb masinaehituses kasutatavaid alumiiniumisulameid. Hindamise põhjal jõuti järeldusele, et on olemas sobivad alternatiivid, kuid on vaja üleminekuperioodi, et asendada plii kasutamine kõigis kõnealuse erandiga hõlmatud materjalides ja osades. Plii kasutamine asjaomastes materjalides ja osades, sealhulgas survetöödeldud alumiiniumis, võidakse 2027. aasta lõpuks järk-järgult lõpetada. Seetõttu on asjakohane kehtestada selle erandi kehtivusaja lõpp.

(4)

Komisjon hindas direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjes 3 sätestatud erandit vasesulamite kohta, pidades silmas tehnika ja teaduse arengut. Hindamise põhjal jõuti järeldusele, et endiselt puuduvad sobivad alternatiivid plii kasutamisele kõnealuse erandiga hõlmatud materjalides ja osades. Võttes arvesse kõnealustes materjalides ja osades sisalduva plii asendajate väljatöötamisel tehtud edusamme, on asjakohane näha ette kõnealuse erandi uus läbivaatamise kuupäev.

(5)

Pidades silmas tehnika ja teaduse arengut, hindas komisjon direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjes 5(b) sätestatud erandit, mis käsitleb plii kasutamist akudes, mida ei ole nimetatud kõnealuse lisa kirjes 5(a), mis käsitleb kõrgepingesüsteemide akusid. Hindamise põhjal jõuti järeldusele, et plii kasutamist akudes, mis ei ole hõlmatud direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjega 5(a), on võimalik vältida mõnes rakenduses, kuid mitte 12 V rakendustes kasutatavates akudes. Selleks et kohaldada ühtset õigusraamistikku akude suhtes, sealhulgas akude suhtes, mis ei kuulu direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjes 5(a) sätestatud erandi alla ja mida ei kasutata 12 V rakendustes, on asjakohane ühe kirje 5(b) asemel ette näha kaks eraldi kirjet 5(b)(i) ja 5(b)(ii).

(6)

Kirjes 5(b)(i) tuleks ette näha erand plii kasutamiseks akudes, mida kasutatakse 12 V rakendustes ja plii kasutamiseks akudes, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artiklis 3 määratletud eriotstarbeliste sõidukite 24 V rakenduste akudes (2). Võttes arvesse kõnealustes akudes plii kasutamist asendavate ainete väljatöötamisel tehtud edusamme, on asjakohane ette näha kõnealuste erandite läbivaatamise kuupäev.

(7)

Kirjes 5(b)(ii) tuleks ette näha erand plii kasutamiseks muudes akurakendustes, mida ei ole nimetatud direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kirjetes 5(a) ega 5(b)(i). Hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et pliiakude kasutamist nimetatud rakendustes saab ära hoida, võttes arvesse edusamme, mida on tehtud, et välja töötada plii asendajad nendes rakendustes kasutatavate akude jaoks. Seepärast on asjakohane näha ette kõnealuse erandi kehtivusaja lõpp, mis võimaldab järk-järgult lõpetada plii kasutamise kõnealustes akudes.

(8)	Direktiivi 2000/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/53/EÜ II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

LISA

„II LISA

Materjalid ja osad, mille suhtes kehtib erand artikli 4 lõike 2 punktist a

Homogeenses materjalis võib plii, kuuevalentse kroomi ja elavhõbeda maksimumkontsentratsioon olla kuni 0,1 massiprotsenti ja kaadmiumi maksimumkontsentratsioon kuni 0,01 massiprotsenti.

Direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti a ei kohaldata pärast 1. juulit 2003 turule lastud selliste varuosade suhtes, mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule lastud sõidukites, v.a tasakaalustusvihid, elektrimootorite süsiharjad ja pidurite hõõrdkatted.

Materjalid ja osad

Erandi ulatus ja kehtivusaeg

Märgistada või tähistada vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktile iv

Plii legeeriva elemendina

1(a).

Masinaehitusteras ja partiikaupa kuumtsingitud terasosad pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti

1(b).

Pidevrežiimil tsingitud terasleht pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

2(a).

Masinaehitusalumiinium pliisisaldusega kuni 2 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005

2(b).

Alumiinium pliisisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

2(c)(i).

Masinaehituses kasutatavad alumiiniumisulamid pliisisaldusega kuni 0,4 massiprotsenti

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2028 ja nende sõidukite varuosad

2(c)(ii).

Alumiiniumisulamid, mis ei ole hõlmatud kirjega 2(c)(i) ja mille pliisisaldus on kuni 0,4 massiprotsenti (2)

(1)

3.	Vasesulamid pliisisaldusega kuni 4 massiprotsenti

(3)

4(a).

Laagriliuad ja puksid

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

4(b).

Laagriliuad ja puksid mootorites, jõuülekannetes ja õhukonditsioneeride kompressorites

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2011

Plii ja pliiühendid osades

5(a).

Plii kõrgepingesüsteemides (4) kasutatavates akudes, mida kasutatakse üksnes M1 ja N1 klassi sõidukites jõuallikana

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja nende sõidukite varuosad

5(b)(i).

Plii akudes,

1)	mida kasutatakse 12 V rakendustes;

2)	mida kasutatakse 24 V rakendustes eriotstarbelistes sõidukites, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (7) artiklis 3.

(3)

5(b)(ii).

Plii akudes, mida kasutatakse rakendustes, mida ei hõlma kirje 5(a) ega kirje 5(b)(i)

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2024 ja nende sõidukite varuosad

6.	Vibratsioonisummutid

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

7(a).

Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, ventilatsioonivoolikutes, elastomeer-/metallosade šassiirakendustes ja mootori montaažiosades olevad vulkaniseerivad ja elastomeere stabiliseerivad ained

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005

7(b).

Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, ventilatsioonivoolikutes, elastomeer-/metallosade šassiirakendustes ja mootori montaažiosades olevaid elastomeere vulkaniseerivad ja stabiliseerivad vahendid, mis sisaldavad kuni 0,5 massiprotsenti pliid

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2006

7(c).

Ülekandeseadmetes kasutatavaid elastomeere siduvad vahendid pliisisaldusega kuni 0,5 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2009

8(a).

Plii joodistes, millega kinnitatakse elektrilised ja elektroonilised osad elektroonikaplaatidele ning plii osade (välja arvatud alumiinium-elektrolüütkondensaatorid) lõpp-punktide, osade tihvtide ja elektroonikaplaatide viimistluses

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(b).

Plii elektriseadmete joodistes, välja arvatud pehmejoodis elektroonikaplaatidel või klaasil

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2011 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(c).

Plii alumiinium-elektrolüütkondensaatorite lõpp-punktide viimistluses

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2013 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(d).

Plii, mida kasutatakse pehmejoodisega jootmisel klaasile õhukuluandurites

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2015 ja selliste sõidukite varuosad

X (5)

8(e).

Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (nt pliisulamid, mis sisaldavad pliid vähemalt 85 % massist)

(1)

X (5)

8(f)(i).

Plii painduvate klemmidega süsteemides, mida kasutatakse otsikute ühendamiseks

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(f)(ii).

Plii painduvate klemmidega süsteemides, mida kasutatakse otsikute ühendamiseks, v.a sõiduki põhijuhtmestiku ühenduste kontaktpinnal

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2024 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(g)(i).

Plii selliste joodiste koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibiga (flip chip) kiibipakettides

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. oktoobrit 2022 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(g)(ii).

Plii selliste joodiste koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibiga (flip chip) kiibipakettides, kui elektriline ühendus sisaldab vähemalt üht järgmistest:

1)	pooljuhttehnoloogiline sõlm, mis on mõõduga vähemalt 90 nm;

2)	pooljuhttehnoloogiline sõlm, milles on üksik pooljuhtplaat pindalaga vähemalt 300 mm2;

3)	ühendatud pooljuhtkiipide pakett pooljuhtkiipide pindalaga vähemalt 300 mm2 või ränist ühendusdetailid pindalaga vähemalt 300 mm2.

(1)

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga alates 1. oktoobrist 2022 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(h).

Plii joodises, millega kinnitatakse soojuse hajutajad soojuseemaldile jõupooljuhtseadistes, mille kiibi projektsioonipindala suurus on vähemalt 1 cm2 ja nimivoolutihedus vähemalt 1 A ränikiibi pindala mm2 kohta

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(i).

Klaasil paiknevates elektrirakendustes kasutatavates joodistes sisalduv plii (välja arvatud pehmejoodis lamineeritud klaasil)

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(j).

Plii lamineeritud klaasi jootmiseks kasutatavates pehmejoodistes

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2020 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

8(k).

Kütteseadmete joodised, juhul kui kuumutusvool lamineeritud klaasi kuni 2,1 mm paksuse üksikkihi iga jooteõmbluse kohta on vähemalt 0,5 A. See erand ei hõlma polümeersesse vahekihti paigutatud kontaktide joodiseid.

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2024 ja nende sõidukite varuosad

X (5)

9.	Klapipesad

Varuosadena mootoritüüpidele, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2003

10(a).

Elektrilised ja elektroonilised osad, mis sisaldavad pliid klaasis või keraamilises materjalis, komposiitmaterjali klaas- või keraamilise maatriksi koostises, klaaskeraamilises materjalis või komposiitmaterjali klaaskeraamilise maatriksi koostises.

See erand ei hõlma plii kasutamist järgmistel juhtudel:

i)	pirnides ja süüteküünalde glasuuris kasutatav klaas;

ii)	punktides 10(b), 10(c) ja 10(d) loetletud dielektrilised keraamilised materjalid

X (6) (välja arvatud mootorite piesoelektrilised osad)

10(b).

Plii PZT-põhistes kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis on osa integraallülitustest või eraldiseisvatest pooljuhtidest

10(c).

Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mille nimipinge on väiksem kui 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

10(d).

Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis kompenseerivad ultrahelisonarites sensorite temperatuuri kõikumisi

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja nende sõidukite varuosad

11.	Pürotehnilised sütikud

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2006 ja nende sõidukite varuosad

12.	Pliid sisaldavad termoelektrilised materjalid sõidukite elektriseadmetes, et heitsoojuse tagastuse abil vähendada CO2 heidet

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja nende sõidukite varuosad

Kuuevalentne kroom

13(a).

Korrosioonivastased katted

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2007

13(b).

Korrosioonivastased katted polt-mutter-ühendustele šassiirakendustes

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

14.

Kuuevalentne kroom korrosioonitõrjevahendina absorptsioonkülmiku süsinikterasest jahutussüsteemi jahutuslahuses sisaldusega kuni 0,75 massiprotsenti,

a)	kui absorptsioonkülmik on ette nähtud töötamiseks täielikult või osaliselt elekterküttekehaga, mille kasutatav keskmine elektrisisendvõimsus on püsivatel töötingimustel < 75 W;

b)	kui absorptsioonkülmik on ette nähtud töötamiseks täielikult või osaliselt elekterküttekehaga, mille kasutatav keskmine elektrisisendvõimsus on püsivatel töötingimustel ≥ 75 W;

c)	kui absorptsioonkülmik on projekteeritud töötama täielikult mitteelektrilise kütteseadmega.

Punkti a puhul Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2020 ja nende sõidukite varuosad

Punkti b puhul Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2026 ja nende sõidukite varuosad

Elavhõbe

15(a).

Lahenduslambid esilaternates

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad

15(b).

Fluorestsentslambid armatuurlaua ekraanides

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad

Kaadmium

16.	Elektrisõidukite akud

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 31. detsembrit 2008

Märkused tabeli kohta

“

(1) See erand vaadatakse läbi 2024. aastal.

(2) Kehtib selliste alumiiniumisulamite kohta, millele pliid ei ole tahtlikult lisatud, vaid milles plii esineb tulenevalt ringlussevõetud alumiiniumi kasutamisest.

(3) See erand vaadatakse läbi 2025. aastal.

(4) Süsteemid pingega > 75 volti alalisvoolu puhul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklis 1 (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(5) Demonteerimine, juhul kui koos kirjega 10(a) ületatakse keskmiseks piirnormiks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

(6) Demonteerimine, juhul kui koos kirjetega 8(a)–8(k) ületatakse keskmiseks piirnormiks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/19

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2023/549,

6. märts 2023,

teatavatele TARGETi andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2010/9 (EKP/2023/3)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest ja neljandat taanet ning artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi suhtes kohaldatakse praegu suunist EKP/2012/27 (1). Alates 20. märtsist 2023 asendatakse TARGET2 TARGETiga – kolmanda põlvkonna euromaksesüsteemiga, kus arveldatakse keskpangarahas. TARGETi suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2022/912 uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (EKP/2022/8) (2) ning suunis EKP/2012/27 tunnistatakse kehtetuks alates 20. märtsist 2023. TARGETi osasüsteemid on vastavate TARGET2 osasüsteemide õigusjärglased.

(2)	Sarnaselt TARGET2-ga moodustavad TARGETi struktuuri mitmed reaalajalise brutoarvelduse süsteemid, millest igaüks on eurosüsteemi keskpanga käitatav TARGETi osasüsteem. Suunis (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) ühtlustab TARGETi osasüsteemide reegleid võimalikult suures ulatuses.

(3)

Eurosüsteemi keskpankade omandis olevad ja nende käitatavad TARGET2 osasüsteemid on ühiselt määratletud süsteemselt olulisteks maksesüsteemideks, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (3). Vastavad TARGETi osasüsteemid kuuluvad neid TARGET2 osasüsteeme asendavate maksesüsteemidena samuti määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) kohaldamisalasse ning peavad vastama nimetatud määruses sätestatud järelevaatamise nõuetele.

(4)	Suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikega 1 kehtestatakse igale keskpangale teatav konfidentsiaalsuskohustus, et hoida saladuses asjaomases keskpangas TARGETi kontosid omavate osalejate makseteavet.

(5)	Suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõige 3 võimaldab igal keskpangal teatavatel eesmärkidel avaldada asjaomase TARGETi osasüsteemi tegevuse käigus saadud osaleja makseteavet.

(6)

Kui TARGETi maksete koondandmete kasutamine ei ole keskpankadele TARGETi tõhusa toimimise tagamiseks piisav, peab keskpankadel olema juurdepääs kõikide TARGETi osasüsteemide osaliste TARGETist saadud tehingutasandi andmetele, sealhulgas adresseeritavate BICi omanike tehingutasandi andmetele. Kõikide keskpankade juurdepääs sellistele tehingutasandi andmetele on vajalik ka selleks, et täita eurosüsteemi kui TARGETi järelevaataja avalikke ülesandeid, kui TARGETi maksete koondandmete kasutamine ei ole piisav. Lisaks vajavad kõik keskpangad juurdepääsu tehingutasandi andmetele selleks, et teha analüüse makrotasandi usaldatavusjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantslõimumise, turuoperatsioonide, kriisilahenduse, rahapoliitika funktsioonide ning ühtse järelevalvemehhanismi toetamiseks kooskõlas lahususe põhimõttega.

(7)

Keskpankade juurdepääsu kõikide osalejate tehingutasandi andmetele tuleb piirata sellega, mis on vajalik võimaldamaks keskpankadel viia läbi osalejate vaheliste tehinguvoogude kvantitatiivseid analüüse või TARGETi arveldusprotsessi numbrilisi simulatsioone kooskõlas suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikega 3 ja selle rakendussätetega, ning selline juurdepääs ei või hõlmata teavet osalejate klientide kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomased kliendid on adresseeritavad BICi omanikud.

(8)

TARGETi käitajate pädevuses toimivate keskpankade poolt läbiviiduna teenivad kvantitatiivsed analüüsid ja numbrilised simulatsioonid eelkõige eesmärki tagada TARGETi ülesehituse tõhusus, toetada järelevaatamisalaste ootuste täitmist, analüüsida TARGETi talitlushäireid, analüüsida maksemustreid ja likviidsustasemeid, jälgida hinnakujundusmehhanismide mõju ning viia läbi lisavõimaluste ja -teenuste kulude-tulude analüüse. TARGETi järelevaatajate pädevuses toimivate keskpankade poolt läbiviiduna teenivad need eelkõige eesmärki analüüsida ja jälgida TARGETi riske ning toetada korralisi või ühekordseid järelevaatamistoiminguid kohaldatavatele standarditele vastavuse osas. Keskpanga muude põhifunktsioonide toetamiseks läbiviiduna teenivad need eelkõige eesmärki analüüsida rahaturu arenguid, hinnata euroala finantslõimumist ning jälgida keskpankade bilansse ja likviidsuse jaotust.

(9)

Äärmiselt tähtis on säilitada tehingutasandi andmete konfidentsiaalsus. Selleks peab juurdepääs tehingutasandi andmetele ning nende kasutamise õigus olema piiratud keskpankade määratud töötajate väikese rühmaga. Lisaks keskpankade töötajate suhtes kehtivatele ametialase tegevuse ja konfidentsiaalsuse eeskirjadele peab turuinfrastruktuuri nõukogu (MIB) kehtestama konkreetsed eeskirjad tehingutasandi andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta. Keskpangad peavad tagama, et nende määratud töötajad järgivad neid eeskirju, ning turuinfrastruktuuri nõukogu peab jälgima nende täitmist.

(10)	Turuinfrastruktuuri nõukogul peab olema õigus avaldada tehingutasandi andmete kasutamisest saadud teavet, tingimusel et see teave ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejaid ega osalejate kliente.

(11)	TARGETi analüüsikeskkond võimaldab eurosüsteemil viia läbi kvantitatiivseid analüüse ja numbrilisi simulatsioone, kasutades tehingutasandi andmeid.

(12)

Lisaks suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikele 3, mis hõlmab tehingutasandi andmeid, on suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikes 5 sätestatud, et keskpangad võivad kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avalike ülesannete täitmise käigus. Turuinfrastruktuuri nõukogu peaks keskpankade tegevust koordineerima, ilma et see piiraks nende võimalust sellist teavet käesoleva artikli alusel kasutada, avalikustada või avaldada.

(13)	Käesoleva otsuse sätted tuleks TARGETi ühendusega riigi keskpankade (RKPd) ja eurosüsteemi keskpankade vahelise lepinguga laiendada ka TARGETi ühendusega RKPdele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva otsusega reguleeritakse juurdepääsu teatavatele TARGETi andmetele ning nende kasutamist vastavalt artiklile 3 ja artiklis 3 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) artiklis 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Juurdepääs teatavatele TARGETi andmetele ja nende kasutamine

1. Kooskõlas suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikega 3 võivad keskpangad saada vajalikus ulatuses juurdepääsu ning kasutada kvantitatiivsete analüüside ja numbriliste simulatsioonide läbi viimiseks kõikide TARGETi osasüsteemide kõikidelt osalejatelt saadud TARGETi tehingutasandi andmeid järgmistel eesmärkidel:

a)	TARGETi tõhusa toimimise ja selle järelevaatamise tagamine;

b)	makrotasandi usaldatavusjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantslõimumise, turuoperatsioonide, kriisilahenduse ja rahapoliitika funktsioonide jaoks vajalike analüüside läbi viimine;

c)	ühtse järelevalvemehhanismi jaoks vajalike analüüside läbi viimine kooskõlas lahususe põhimõttega.

2. Juurdepääs lõikes 1 osutatud andmetele ja nende kasutamine on piiratud järgmiselt:

a)	TARGETi tõhusa toimimise ja järelevaatamise tagamisel viie TARGETi käitamisega tegeleva töötajaga ja viie TARGETi järelevaatamisega tegeleva töötajaga, kusjuures mõlemal rühmal on andmetele eraldi juurdepääs;

b)	lõike 1 punktides b ja c osutatud analüüside puhul kuni 15 töötajast koosneva rühmaga, mis tegeleb teadusuuringutega ja mida koordineerivad Euroopa Keskpankade Süsteemi teadusuuringute juhid.

3. Keskpangad määravad ametisse lõikes 2 osutatud töötajad. Kui lõike 2 kohaldamisel määratakse ametisse operatsioonide või teadusuuringutega tegelev töötaja, peab ametisse määramise heaks kiitma turuinfrastruktuuri nõukogu. Lõike 2 punkti a kohaldamisel järelevaatamisega tegelevate töötajate ametisse nimetamise peab heaks kiitma turuinfrastruktuuri ja maksete komitee (MIPC). Käesolevas artiklis osutatud korda kohaldatakse asjakohastel juhtudel ka töötajate asendamisel.

4. Turuinfrastruktuuri nõukogu koostab konkreetsed eeskirjad, mis tagavad tehingutasandi andmete konfidentsiaalsuse. Keskpangad tagavad nende eeskirjade järgimise kooskõlas lõigetega 2 ja 3 määratud töötajate poolt. Turuinfrastruktuuri nõukogu kehtestatud konkreetsete eeskirjade täitmata jätmise korral tagavad keskpangad, et lõike 3 kohaselt ametisse määratud töötajatel ei ole enam juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmetele või nad ei kasuta neid andmeid. Turuinfrastruktuuri nõukogu jälgib käesoleva lõike sätete järgimist.

5. EKP nõukogu võib anda juurdepääsu ka teistele kasutajatele ning sätestab sellise juurdepääsu täpsed eeskirjad. Sellistel juhtudel jälgib turuinfrastruktuuri nõukogu andmete kasutamist ning eelkõige andmete vastavust konfidentsiaalsuseeskirjadele, mille on kehtestanud turuinfrastruktuuri nõukogu ja mis on sätestatud suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artiklis 28.

Artikkel 4

TARGETi analüüsikeskkond

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud kvantitatiivsete analüüside ja numbriliste simulatsioonide läbiviimiseks luuakse TARGETi analüüsikeskkond. See hõlmab analüüsikeskkonda ja simulatsioonivahendit.

2. Analüüsikeskkonna töötab välja ja seda haldab EKP. Suomen Pankki töötab välja simulatsioonivahendi ja haldab seda. Analüüsikeskkond ja simulatsioonivahend hõlmavad vajalikku tehnilist taristut, andmete tuletamise vahendeid, simulatsioonivahendit ja analüütilist tarkvara.

3. EKP ja Suomen Pankki sõlmivad eurosüsteemi keskpankadega lepingu, millega reguleeritakse TARGETi analüüsikeskkonna teenuseid ja tehnilist kirjeldust. Leping hõlmab TARGETi ühendusega RKPsid.

Artikkel 5

Avaldamine ja avalikustamine

1. Turuinfrastruktuuri nõukogu võib avaldada tehingutasandi andmete kasutamisel saadut teavet tingimusel, et osalejaid ega osalejate kliente ei ole võimalik otseselt ega kaudselt tuvastada.

2. Turuinfrastruktuuri nõukogu koordineerib makseteabe avalikustamist ja avaldamist keskpankade poolt kooskõlas suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa I osa artikli 28 lõikega 5.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2010/9 tunnistatakse kehtetuks alates 20. märtsist 2023.

Artikkel 7

Jõustumine

1. Käesolev otsus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse alates 20. märtsist 2023.

Frankfurt Maini ääres, 6. märts 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2012. aasta suunis üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2012/27) (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(2) Euroopa Keskpanga 24. veebruari 2022. aasta suunis (EL) 2022/912 uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) (EKP/2022/8) (ELT L 163, 17.6.2022, lk 84).

(3) Euroopa Keskpanga 3. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/23

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2023/550,

8. märts 2023,

säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamise riiklike toetusprogrammide kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2023) 1524 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa rohelises kokkuleppes (1) on seatud eesmärgiks muuta ELi majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kokkuleppes kutsutakse üles vähendama transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 90 %. Säästva ja aruka liikuvuse strateegias (2) on esitatud selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad meetmed, sealhulgas säästva, aruka, ohutu ja tervisliku linnalise liikumiskeskkonna edendamise meetmed.

(2)

Uut ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistikku käsitlevas teatises (3) seatakse esikohale säästvamad transpordilahendused – ühistransport, jagatud liikuvus, kõndimine ja rattasõit – eesmärgiga suurendada nende kasutamist paremaks ja energiatõhusamaks uksest ukseni liikumiseks, aidates ühtlasi parandada kodanike tervist ja heaolu.

(3)

Säästva linnalise liikumiskeskkonnaga aidatakse kaasa mitmele Euroopa poliitikameetmele, mille eesmärk on edendada vähese heitega ja heiteta liikuvust, (4) parandada õhukvaliteeti ja liiklusohutust, tuues samal ajal kasu kodanike tervisele ja heaolule. Linnalise liikumiskeskkonna tõhusa kavandamisega on võimalik aidata edendada sellekohaseid Euroopa ja liikmesriikide poliitikameetmeid vahetult kohalikul tasandil. Nagu on rõhutatud teatises ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta (5) ja sellele lisatud ELi maaelu arengu tegevuskavas, on säästvate liikuvuslahenduste edendamiseks oluline linna-, linnalähedased ja maapiirkondade liikuvuslahendused omavahel paremini ühendada.

(4)

2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketiga (6) võeti kasutusele säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, mis kujutavad endast linnade jaoks kogu funktsionaalse linnapiirkonna liikumiskeskkonna poliitikaga seotud probleemide lahenduste kavandamise ja rakendamise raamistikku. Sellest ajast alates on komisjon soodustanud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kui Euroopa linnalise liikumiskeskkonna poliitika nurgakivi laialdast kasutuselevõttu. Kohalikud omavalitsused, planeerijad ja sidusrühmad on kontseptsiooni ja sellega seotud Euroopa säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suuniseid laialdaselt järginud. See on osutunud tõhusaks, tugevaks ja paindlikuks vahendiks, millele linnad saavad linnalise liikumiskeskkonna meetmete kavandamisel tugineda.

(5)

2020. aasta juunikuises eriaruandes ELi säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta (7) rõhutas Euroopa Kontrollikoda, et subsidiaarsuse põhimõttele tuginedes on linnalise liikumiskeskkonna poliitika juhtimine liikmesriikide ja nende linnade ülesanne. Kontrollikoda leidis, et kohalikud linnalise liikumiskeskkonna meetmed ei ole alati olnud kooskõlas säästva linnalise liikumiskeskkonna eesmärkidega. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riiklike toetusprogrammidega aidataks parandada säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooni ja kohalikke säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid omavahel pareminin siduda.

(6)

Läbivaadatud määruses üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (8) esitati ettepanek, et TEN-T linnatranspordisõlmed võtaksid säästva linnalise liikumiskeskkonna kava vastu vastavalt määruse V lisas esitatud nõuetele ning koguksid asjakohaseid andmeid linnalise liikumiskeskkonna kohta ja esitaksid need komisjonile. Andmete kogumise ja aruandlusnõuete osas esitatakse määrusele tuginevas rakendusaktis säästva linnalise liikumiskeskkonna näitajate loetelu ja nende arvutusmetoodika. Vastuvõtmise järel on need ELi tasandil ainsateks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavaga seotud siduvateks nõueteks. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riiklike toetusprogrammidega pakutakse TEN-T linnatranspordisõlmedele eksperditeadmisi, et aidata neil neid nõudeid täita.

(7)

Linnadel on probleeme säästva linnalise liikumiskeskkonna meetmete rakendamisel tehtud edusammude jälgimisega näitajate abil. Andmete kogumine nõuab haldus- ja rahalisi vahendeid ning linnadel on sageli raske ligi pääseda riigi ja piirkondade ametiasutuste ning muude organite käsutuses olevatele andmetele. Liikmesriigid peaksid andmete kogumist, jagamist ja kasutamist hõlbustama kesksete juurdepääsupunktide ja detsentraliseeritud andmeruumide kaudu. See aitab linnadel järgmistel aastatel oma järelevalvesüsteeme täiustada.

(8)

Ka ELi kaasrahastatavate projektide osana välja töötatud mittesiduvate säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade suuniste (9) ja viitematerjalide kogumik on kõigile linnadele kättesaadav, et toetada neid individuaalsete säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel ja rakendamisel. Linnu kutsutakse üles kasutama seda teabekogumit vastavalt oma vajadustele. Komisjoni linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm (10) peaks aitama säästva linnalise liikumiskeskkonna kava mittesiduvate suuniste kokkuvõtet täiendada ja ühtlustada.

(9)	Liikmesriigid peaksid linnu toetama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade ettevalmistamisel, et aidata neil parandada oma säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kvaliteeti ja viia see ELi raamistikuga paremini kooskõlla.

(10)	Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise ning neis sisalduvate meetmete rakendamise eest vastutavad kokkuvõttes linnad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Sissejuhatus

2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketiga võeti kasutusele säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsioon, (11) mis on linnadele ja piirkondadele mõeldud raamistiku põhivahend, mille abil lahendada linnalise liikumiskeskkonna poliitikaga seotud probleeme. Selleks et kontseptsioonis kajastuksid uued ELi strateegiad ja sellesse integreeritaks uued poliitilised prioriteedid, tuleb säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooni ajakohastada. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ajakohastatud kontseptsioon on esitatud käesoleva soovituse lisas.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsioonile tuginedes antakse suunistes linnadele nõu, kuidas säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ette valmistada ja rakendada.

Komisjon on seda kontseptsiooni edendanud viimase kümne aasta jooksul ning paljud linnad üle kogu ELi on seda vabatahtlikult ulatuslikult kasutanud, et kavandada üleminekut atraktiivsele, kaasavale ja säästvale linnalisele liikumiskeskkonnale.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooni kohaldavad linnad on leidnud, et see on tõhus, terviklik ja paindlik vahend, mis ulatub linna halduspiiridest kaugemale, hõlmates kogu „funktsionaalset linnapiirkonda“, võttes arvesse sisemaaühendusi ja pendelrändevooge ning linna- ja maapiirkondade ühendusi.

Komisjoni talituste töödokumendis ELi uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta (12) rõhutati, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kooskõlas pikaajalise planeerimisraamistikuga ja hõlmavad kõiki asjaosalisi. Kontseptsiooni vastupidavus sai tõendust eelkõige COVID-19 pandeemia ajal, mil paljud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavaga linnad suutsid oma liikuvuspoliitikat kiiresti ja tõhusalt kohandada. Seejärel suutsid nad oma liikuvussüsteeme muuta lihtsamini kui ilma võrreldavate kavadeta linnad. Paljudel juhtudel on hädaolukordade ja vastupanuvõimega seotud protseduure olemasolevates säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades juba kirjeldatud.

2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketi hindamisel leiti siiski, et peamine puudus on säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade ebaühtlane kasutuselevõtt liikmesriikides. Paljudel linnadel puudub säästva linnalise liikumiskeskkonna kava endiselt ja olemasolevate kavade kvaliteet on väga erinev. Liikmesriikide vahel on ka selge tasakaalustamatus säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega linnade osakaalu seisukohast.

Käesolev soovitus on seega adresseeritud liikmesriikidele.

1.2. Vajadus võtta meetmeid liikmesriikide tasandil

Tuginedes ulatuslikele kogemustele säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooni kasutamisel alates 2013. aastast, on 2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketi hindamisel selgunud, et endiselt on probleemiks suutlikkus ja asjatundlikkus, eriti väikestes ja keskmise suurusega linnades, samuti riikide vähene osalus ja toetus.

See osutab üldisele vajadusele tagada kooskõla säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooniga ning koordineerida linnade ja linnapiirkondade erinevaid ettevõtmisi liikuvuskava koostamisel, rakendamisel ja järelevalvel.

Nagu on märgitud ELi uues linnalise liikumiskeskkonna raamistikus, on vaja tugevdada riigi tasandi juhtimist ja isevastutust, loomaks toetusraamistikku, millega viia säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad paremini kooskõlla säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooniga, võttes subsidiaarsuse põhimõttele tuginedes arvesse kohalikke olusid, planeerimistavasid ja institutsioonilist ülesehitust.

1.3. Seos TEN-Tga

Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse ettepanek (13) hõlmab linnade kui säästva, ohutu, tõhusa ja mitmeliigilise transpordi asendamatute sõlmede rolli tugevdamist Euroopas ja kaugemal. TEN-T tõhusa toimimise võimaldamiseks tegi komisjon ettepaneku, et 31. detsembriks 2025 tagavad liikmesriigid, et TEN-T linnatranspordisõlmed võtavad vastu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja koguvad asjakohaseid andmeid linnalise liikumiskeskkonna kohta.

Linnatranspordisõlmede puhul tuleks arvesse võtta erinevate linnalise liikumiskeskkonna meetmete mõju nii reisijate- kui ka kaubaveovoogudele TEN-Ts. Meetmete eesmärk peaks olema tagada sujuv transiit läbi linnatranspordisõlmede, nendest möödasõit või sealsed ühendusvõimalused, sealhulgas heiteta sõidukite jaoks. Meetmed peaksid aitama vähendada ummikuid, suurendada ühistranspordi ja aktiivsete transpordiliikide osakaalu, suurendada liiklusohutust ja kõrvaldada TEN-T liiklusvooge mõjutavaid kitsaskohti.

Seepärast on käesoleva soovituse eesmärk anda liikmesriikidele ja linnadele täiendavat tuge ka selles, kuidas valmistuda linnatranspordisõlmede jaoks kavandatud nõuete täitmiseks.

Käesolev soovitus ei piira läbivaadatud TEN-T määruse tulevast vastuvõtmist eespool nimetatud ettepaneku põhjal ega selles sisalduvaid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega seotud võimalikke kohustusi.

1.4. Koordineerimine kohalikul tasandil, et saavutada koostoime valdkondlike ja ruumilise planeerimise lähenemisviiside vahel

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamine nõuab integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab kaht mõõdet: linnalise liikumiskeskkonna integreerimine transpordisüsteemi võrguplaneerimisse („võrgupõhine lähenemisviis“) ja integreerimine valdkondadevahelisse linnade säästva arengu strateegiasse („kohapõhine lähenemisviis“).

Transport on oluline osa sellest, kuidas linnaruumi/kohaliku omavalitsuse ruumi tõhusalt, tulemuslikult ja integreeritult planeerida. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad tuleks seetõttu koostada ning neid tuleks rakendada kooskõlas kohaliku ja piirkonna tasandi liikuvuskavade, ruumiplaneeringute ja asjakohaste valdkondlike kavadega. Lisaks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade paremale kooskõlastamisele valdkondlike poliitikaeesmärkidega vähendab see ka kohalike omavalitsuste halduskoormust.

Liikmesriigid peaksid valdkondlike poliitikaeesmärkide ja linnalise liikumiskeskkonna kavandamise ühilduvuse ja sidususe tagamiseks tegema järgmist:

—

toetama linnu Euroopa ja riiklike eesmärkide muutmisel kohalikuks linnapoliitikaks, strateegiateks ja planeerimisdokumentideks, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadeks, säästva linnalogistika kavadeks, säästvateks energia- ja kliimameetmete tegevuskavadeks, kliimalepinguteks ja rohelinnalepeteks;

—

käsitlemas linnade ja linnapiirkondade vajadusi ja eripära üldistes riiklikes või piirkondlikes strateegiates ja kavandamisdokumentides, näiteks riiklikes ja piirkondlikes transpordikavades, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu riiklikes poliitikaraamistikes, riiklikes energia- ja kliimakavades, rahvatervise strateegiates ning säästva linnaarengu strateegiates;

—	käsitlema linnade ja linnapiirkondade vajadusi ja eripära Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega seotud riiklikes meetmetes, näiteks Euroopa poolaasta ja TEN-T põhivõrgukoridori töökavades.

2. SÄÄSTVA LINNALISE LIIKUMISKESKKONNA KAVA RIIKLIK TOETUSPROGRAMM

2.1. Eesmärgid

Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riikliku toetusprogrammi, mille eesmärk on toetada linnu, tugevdada juhtimist ning kavasid üleriigiliselt koordineerida ja välja töötada, tagada säästva linnalise liikumiskeskkonna poliitika rakendamine ning tegevust piirkondade ja linnade ning linna- ja maapiirkondade vahel paremini koordineerida.

2.2. Programmi kohaldamisala

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riiklikud toetusprogrammid peaksid sisaldama meetmeid, mille eesmärk on:

—

välja töötada linnalise liikumiskeskkonna kavandamise riiklikud suunised, mis põhinevad komisjoni käesoleva soovituse lisas esitatud ajakohastatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsioonil ja milles võetakse arvesse säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suuniseid, (14) käsitledes reisijate liikuvust, kaubavedu ja logistikat integreeritult;

—	pakkuda tehnilist ja eksperdiabi;

—	töötada koostöös linnalähedaste ja linnu ümbritsevate maapiirkondadega välja riiklik lähenemisviis säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamiseks ja rakendamiseks kõigis linnades, hõlmates kogu funktsionaalset linnapiirkonda (linn ja selle pendelrändepiirkond);

—	elavdada piirkondade ja linnade riiklikku võrgustikku, mis hõlmaks ka ELi äärepoolseimaid piirkondi ja muid kaugeid alasid, saari, äärealasid ja hõredalt asustatud piirkondi, et edendada vastastikust õppimist ja jagada häid tavasid;

—	viia ellu linnadele mõeldud koolitusprogramm, sealhulgas suurendada suutlikkust;

—	anda linnadele rahalist toetust töötajate värbamiseks ja haldussuutlikkuse säilitamiseks ning ajutiste ekspertide appi palkamiseks;

—	korraldada ja koordineerida säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega seotud teavituskampaaniaid ja -tegevust;

—	suurendada teadlikkust Euroopa linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse portaalis avaldatud teabest ja suunistest; (15)

—	kontrollida vastavalt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsioonile säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kvaliteeti ja anda nõu selle parandamiseks; see hõlbustab säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist, kui see on avaliku või erasektori rahastamise eeltingimus;

—	vaadata läbi riigi õigusraamistik, et avastada linnades tõhusate säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist takistavad asjaolud;

—	aidata asjaomastel ametiasutustel parandada funktsionaalses linnapiirkonnas transporditaristu ja -teenuste osutamise koordineerimist;

—

aidata kohalikel omavalitsustel ühendada säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ruumilise planeerimisega ning neid omavahel paremini koordineerida, samuti parandada kooskõla ja koostoimet säästvate energia- ja kliimameetmete tegevuskavade, säästva linnalogistika kavade ja muude asjakohaste kavadega;

—	tugevdada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamise järelevalvet, kehtestades mehhanismid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade sihtide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks;

—	välja arvutada säästva linnalise liikumiskeskkonna näitajad, järgides komisjoni metoodikat, (16) koordineerida ja toetada andmete kogumist ning muuta linnalise liikumiskeskkonna näitajate arvutamiseks vajalikud riigi piirkonna või eraandmed lihtsamini kättesaadavaks, jagatavaks ja kasutatavaks;

—	jälgida edusamme valdkondlike poliitikaeesmärkide, sealhulgas CO2-heite vähendamise ja liiklusohutuse saavutamisel; toetada linnu (sealhulgas soo alusel) eristatud andmete kogumise mehhanismide väljatöötamisel;

—	ajakohastada korrapäraselt Euroopa linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse portaalis linnu ja riiklikke kavasid käsitlevaid jaotisi;

—	toetada kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni linnalise liikumiskeskkonna aspektide rakendamist.

Toetusprogrammi kohaldamisala tuleks kindlaks määrata koostöös linnade ja piirkondadega ning see tuleks vastavalt nende vajadustele ja neilt saadud tagasisidele korrapäraselt läbi vaadata.

2.3. Rahastamine ja kvaliteedi tagamine

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on tõhus raamistik avaliku või erasektori poolt linnalisse liikumiskeskkonda tehtavate investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks.

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et teavitada rahastamisvõimalustest ja neid toetada, parandada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kvaliteeti ja viia need paremini kooskõlla säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooniga.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava protsesside toetamiseks on olemas mitmesugused Euroopa, riiklikud ja piirkondlikud rahastamisvahendid, näiteks:

—	Euroopa ühendamise rahastu;

—	Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond, sealhulgas Interreg ja URBACT;

—	programm „Euroopa horisont“, sealhulgas missioonid ja CIVITASe meetmed;

—	Invest EU, taaste- ja vastupidavusrahastu ning RePowerEU;

—	programm „Digitaalne Euroopa“;

—	Õiglase Ülemineku Fond;

—	innovatsioonifond;

—	tehnilise toe rahastamisvahend, millega pakutakse ELi liikmesriikidele kohandatud tehnilist oskusteavet;

—	riiklikud kavad;

—	erasektoripoolne rahastamine (nt rohelised võlakirjad).

Lisaks toetab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi linnaliikuvuse teadmis- ja innovaatikakogukond liikmesriike, piirkondi ja linnu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamisel.

2.4. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava juhtimine riigi tasandil

Liikmesriigid peaksid linnade ja linnapiirkondadega seotud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega seotud küsimustes määrama kontaktisikuks säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riikliku juhtimise büroo. Sellised bürood tuleks luua koostöös riigi, piirkondade ja kohaliku omavalitsuse asutustega.

Büroodel peaksid olema asjakohased tehnilised teadmised ning õiguslikud, rahalised ja inimressursid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riikliku toetusprogrammi koostamiseks ja rakendamiseks.

Nad peaksid olema neutraalsed ja läbipaistvad ning kaasama oma töösse piirkondi, linnu ja maapiirkondi. Neid peaks nõustama asjaomaste ministeeriumide, piirkondade, linnade, maapiirkondade, akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste linnalise liikumiskeskkonna sidusrühmade esindajaid koondav eksperdirühm.

Sellisel eksperdirühmal võiks olla oluline roll säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riikliku toetusprogrammi koostamisel ja hindamisel, riiklike säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade juhenddokumentide kinnitamisel ja sõltumatu eksperdifoorumina, et aidata tagada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid käsitlevate Euroopa ja riiklike suuniste nõuetekohane rakendamine. Liikmesriigid peaksid tuginema olemasolevatele linnatoetuskavadele. Kavade juhtimise bürood peaksid koondama olemasolevad kohalikul ja piirkonna tasandil rakendatavad kavad, et tagada kooskõlastatud lähenemisviis, sealhulgas kaugete ja äärealade ning äärepoolseimate piirkondade eripiirangute osas.

Liikmesriigi halduskorraldusest sõltuvalt võivad bürood olla ministeeriumi, ameti või eriasutuse haldusalas. Piirkondlikud bürood võiksid täiendada riiklikke büroosid, eelkõige suuremates või föderaalliikmesriikides.

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks linnadele jääma lõplik vastutus säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise eest.

2.5. Riiklike kavade juhtimise büroode ja Euroopa Komisjoni vaheline suhtlus

Riiklike kavade juhtimise bürood peaksid tegutsema liikmesriigi ja komisjoni peamise kontaktpunktina säästva linnalise liikumiskeskkonna kava tugiteenuste teemalises suhtluses ja koordineerimises.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava rakendamise toetamine on üks linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühma peamisi ülesandeid. Rühm loodi pärast ELi uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku vastuvõtmist ja selles kohtuvad liikmesriikide, piirkondade, linnade ja muude sidusrühmade esindajad, et arutada ELi linnalise liikumiskeskkonna poliitikat, sealhulgas seoses säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega. Riiklike kavade juhtimise bürood peaksid seetõttu tegema tihedat koostööd oma liikmesriigi esindajatega eksperdirühmas ja andma rühma aktiivse panuse.

2.6. Euroopa Komisjoni teavitamine meetmetest

Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni igal aastal käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest. Teave tuleks esimest korda edastada üks aasta pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist.

Esitatav teave peaks sisaldama järgmist:

—	säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riiklik toetusprogramm;

—	säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riikliku juhtimise büroo kontaktandmed;

—	säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riikliku juhtimise büroo töökava;

—	kokkuvõte töökava rakendamist käsitlevatest aastaaruannetest (sealhulgas kvantifitseeritud edusammud seoses peamiste tulemusnäitajatega, peamised vahe-eesmärgid ja võimalikud avastatud probleemid ning kavandatud leevendusmeetmed) ja saadud kogemused.

3. ADRESSAADID

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina VĂLEAN

(1) COM(2019) 640 final.

(2) COM(2020) 789 final.

(3) COM(2021) 811 final.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116).

(5) COM(2021) 345 final.

(6) COM (2013) 913 final.

(7) Eriaruanne 06/2020: ELi säästev linnaline liikumiskeskkond: ilma liikmesriikide pühendumuseta ei ole võimalik olukorda oluliselt parandada

(8) COM(2021) 812 final.

(9) Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suuniste hulka kuuluvad säästva linnalise liikumiskeskkonna kava koostamise ja rakendamise suunised ning täiendavad viitematerjalid, mis on kättesaadavad ELTISe linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse portaalis; https://www.eltis.org/mobility-plans/topic-guides.

(10) Komisjoni 28. juuli 2022. aasta otsus C(2022)5320, millega luuakse komisjoni linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm; linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm.

(11) Vt komisjoni 17. detsembri 2013. aasta teatise „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“ (COM(2013) 913 final) lisa.

(12) COM(2021) 811 final.

(13) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, COM(2021) 812 final.

(14) Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suunised kavade koostamiseks ja rakendamiseks, kättesaadavad ELTISe linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse portaalis; https://www.eltis.org/mobility-plans/sump-guidelines.

(15) https://www.eltis.org/mobility-plans/topic-guides

(16) https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/clean-transport-urban-transport/sumi_en

LISA

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ajakohastatud kontseptsioon

1. SISSEJUHATUS

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava on strateegiakava, mille eesmärk on rahuldada inimeste ja ettevõtete liikuvusvajadusi linnades ja nende ümbruses, et saavutada parem elukvaliteet. See on ühtne raamistik kõigi linnalise liikumiskeskkonna ühiste probleemidega tegelemiseks kogu funktsionaalses linnapiirkonnas. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava esitab tervikliku, visioonipõhise, paindliku ja kestliku lähenemisviisi, mis pikaajalise kavana sisaldab meetmepakette lühiajaliste eesmärkide ja sihtide jaoks, mille täitmist on vajaduste muutudes võimalik kiirendada.

Alates 2013. aastast on komisjon soodustanud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kui linnalise liikumise poliitika alustala laialdast kasutuselevõttu. See näitab kõnealuse kava potentsiaali aidata linnadel ja piirkondadel lahendada ühiseid probleeme üleminekul säästvale linnalisele liikumiskeskkonnale ning tagada parem elukvaliteet. 2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketis (1) kutsuti kohalikke omavalitsusi üles seadma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad linnalise liikumiskeskkonna probleemide lahendamise keskmesse. Anti välja asjakohased ELi suunised, et kogu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamise protsessi vältel toetada kohalikke omavalitsusi.

Viimastel aastatel on koostöös linnalise liikumiskeskkonna kavandamise kogukonnaga välja töötatud suur hulk soovitusi ja suuniseid ning ELi linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse linnadele ja sidusrühmadele on tehtud kättesaadavaks täiendavad juhenddokumendid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega seotud konkreetsete aspektide kohta (2). Loodud on ka enesehindamise vahend, mis aitab linnadel endale selgeks teha oma säästva linnalise liikumiskeskkonna kava tugevaid ja nõrku külgi (3).

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava algne kontseptsioon (4) esitati 2013. aasta linnalise liikumiskeskkonna paketis ja see koosnes kaheksast peamisest põhimõttest. Samad põhimõtted kehtivad ka säästva linnalise liikumiskeskkonna kava praeguses kontseptsioonis, kuid vajadust mööda on neid ajakohastatud.

1.1. Taust

Uue Leipzigi harta (5) kohaselt peavad linnad koostama terviklikud ja kestlikud linnaarenduse strateegiad ning tagama nende rakendamise kogu linnas alates funktsionaalsetest piirkondadest kuni linnaosadeni.

Seepärast on linnades (sealhulgas linnatranspordisõlmedes) tõhusa ja kestliku liikuvuse saavutamiseks esmatähtis kavandada säästev linnaline liikumiskeskkond. See on oluline ka transpordivõrgu üldiseks toimimiseks ning ettenägematute olukordade lahendamise ja toimetulekuvõime tagamiseks suurte probleemide korral.

Tehtud on ettepanek viia linnatranspordisõlmed vastavusse säästva linnalise liikumiskeskkonna kava oluliste nõuetega, mis on esitatud komisjoni ettepaneku (läbivaadatud määruse kohta, mis käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist) (6) V lisas. Linnatranspordisõlmede puhul ei piira kõnealune kontseptsioon mingeid siduvaid kohustusi, mis on seotud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava vastuvõtmise ja sisuga, mis on sätestatud tulevases läbivaadatud määruses üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta. Kavandatud nõuetele tuginedes esitatakse kõnealuses kontseptsioonis täpsem kirjeldus ja soovitatakse säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamiseks vajalikke komponente olenemata sellest, kas linn on linnatranspordisõlm või ei ole.

1.2. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsiooni ajakohastamise põhjused

Võttes arvesse viimaste aastate suuri muutusi ja kontseptsiooni rakendamisel viimase kümne aasta jooksul saadud praktilisi kogemusi, on nüüd võimalik kontseptsiooni ajakohastada, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad saaksid tõhusamalt kaasa aidata ELi üha ambitsioonikamate transpordi-, kliima-, tervishoiu- ja ühiskondlike eesmärkide ja kohustuste täitmisele.

Praegused poliitikasuunad on esitatud eelkõige Euroopa rohelises kokkuleppes, (7) säästva ja aruka liikuvuse strateegias (8) ning ELi linnalise liikumiskeskkonna uues raamistikus (9). Paketis „Eesmärk 55“, (10) keskkonnahoidliku ja tõhusa liikuvuse paketis ning paketis „REPowerEU“ (11) esitas komisjon hiljuti asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Kõige olulisem on see, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kontseptsioon peab paremini lõimima kliima- ja energiaaspekte ning ühtlasi käsitlema ohutust, kaasamist ja ligipääsetavust, samuti kaubavedu ja kohaliku transpordi logistikaaspekte.

Täpsemalt öeldakse ELi linnalise liikumiskeskkonna uues raamistikus, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kava uuendatud kontseptsioonis tuleks selgitada, et eelistada on vaja eelkõige kestlikke lahendusi, sealhulgas ühistransporti ning aktiivset, kollektiivset ja jagatud liikuvust (ka ühenduste jaoks linna- ja maapiirkondade vahel), integreerides täielikult toimekindluse aspektid ja säästva linnalogistika kavad, mis põhinevad heiteta sõidukitel ja lahendustel. Seda tuleks veelgi täiendada, ennetades vajadust konkreetsete näitajate ja nõuete järele linnatranspordisõlmede säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade puhul (12).

Peale selle peavad liikuvus-, energia-, kestliku arengu ja maakasutuse valdkonna planeerimisvahendid üksteist rohkem täiendama. Sellise lähenemisega luuakse muudetud kontseptsioonis tihedamad seosed säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade ja muude linnaplaneerimise energia- ja kliimakavade vahel, eelkõige säästvate energia- ja kliimameetmete tegevuskavade vahel.

2. SÄÄSTVA LINNALISE LIIKUMISKESKKONNA KAVADE KONTSEPTSIOON

Selles kontseptsioonis esitatakse säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade soovitatav lähenemisviis linnapiirkondade jaoks nende suurusest olenemata. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.

2.1. Selged ja mõõdetavad sihid ja eesmärgid

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava peamine eesmärk on muuta funktsionaalne linnapiirkond (13) ligipääsetavamaks ning tagada kvaliteetne, ohutu ja kestlik vähese heitega liikuvus sellesse piirkonda, selle kaudu ja selles piirkonnas. Eelkõige peaks see toetama heiteta liikuvust ja sellise linnatranspordisüsteemi rakendamist, mis aitab parandada transpordivõrgu üldist toimimist, arendades eelkõige heiteta sõidukite ja mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide sujuvaks liikumiseks vajalikku taristut, et hõlbustada esimese ja viimase kilomeetri ühendusi, ning linnapiirkondi teenindavaid mitmeliigilise kaubaveo terminale.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava peaks seetõttu sisaldama konkreetseid sihte ja eesmärke, et toetada sellise linnatranspordisüsteemi arendamist, mis

—	on ohutu, ligipääsetav, taskukohane ja kaasav kõigile kasutajatele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele, ning milles võetakse arvesse soolist perspektiivi ja demograafilisi muutusi;

—

vastab kasutajate kõigile liikuvusvajadustele (sealhulgas jalgrattaga sõitmine ja jalgsi käimine, linnalogistika, kauba- ja reisijatevood üleeuroopalises pikamaa-transpordivõrgus ning ka linnalähedastest ja linnu ümbritsevatest maapiirkondadest), hõlmates kogu funktsionaalset linnapiirkonda (linna ja selle pendelrändepiirkonda);

—	vastab kestliku arengu, kliimakaitse ja toimekindluse nõuetele, tasakaalustades vajadust tagada majanduslik elujõulisus, sotsiaalne võrdsus ning tervise ja keskkonna kaitse;

—

optimeerib linnalise liikumiskeskkonna süsteemide tõhusust, võttes arvesse nii kulutasuvust kui ka transpordi välismõjusid, mis on seotud eelkõige liiklusummikute, õhu- ja mürasaaste, CO2 heite, liiklussurmade ja -vigastustega eri transpordiliikide puhul, ning nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

—	aitab kaasa linnakeskkonna atraktiivsemaks muutmisele, sealhulgas seeläbi, et avalikku ruumi kasutatakse ühiselt paremini;

—	parandab elukvaliteeti ja tuleb kasuks rahvastiku tervisele, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, (14) ning tagab linnatranspordi taristu ja teenuste ohutuse, turvalisuse ja mugavuse kõigile, sealhulgas haavatavatele elanikkonnarühmadele ja naistele;

—

suurendab liiklusohutust ja -turvalisust eelkõige liikluses aktiivselt osalejate ja vähekaitstud liiklejate jaoks (näiteks jalakäijad, jalgratturid, eakad, lapsed, puudega või piiratud liikumisvõimega inimesed), parandab teenuseid ja avalikku ruumi, püüdes linnades jõuda liiklusõnnetustes hukkumiste täieliku vältimiseni (15) kooskõlas Valetta deklaratsiooniga (16);

—

vähendab kõiki transpordi põhjustatava saaste allikaid (nagu õhk, müra, tahked osakesed ja mikroplast) ning transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, suurendab selle energiatõhusust, seades eesmärgiks heiteta linnalise liikumiskeskkonna kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide, säästva ja aruka liikuvuse strateegia, (17) nullsaaste tegevuskava (18) ja kliimamäärusega ning võttes arvesse riiklikke energia- ja kliimakavasid, õhukvaliteedi kavasid ning kohalikke säästvate energia- ja kliimameetmete tegevuskavasid;

—	aitab nii reisijate kui ka kaupade osas kaasa üleeuroopalise transpordivõrgu ja Euroopa transpordisüsteemi kui terviku paremale ühendatusele ja üldisele toimivusele.

2.2. Pikaajaline visioon ja selge rakenduskava

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavas esitatakse pikaajaline strateegia (või on kava seotud olemasoleva strateegiaga) funktsionaalse linnapiirkonna edasiseks arendamiseks ning seda arvestades transporditaristu ja mitmeliigilise liikuvuse teenuste edasiarendamiseks. See hõlmab ka strateegia rakendamise lühiajalist kava. See tuleks lõimida kestliku linnaarenduse terviklikku lähenemisviisi ning siduda asjakohase maakasutuse, ruumilise planeerimise ja valdkondliku poliitika kavandamisega (näiteks kliima- ja energiavaldkonnas).

Seepärast peaks säästva linnalise liikumiskeskkonna kava sisaldama järgmist:

—	ajakava ja eelarvekava koos vajalike rahastamisvahendite nõuetekohase kindlaksmääramisega; ideaalis peaks rakenduskava hõlmama 3–10 aastat;

—	selgelt kindlaksmääratud vastutusalad ja ressursid, sealhulgas vajalikud ressursid, mis iga osaleja jaoks on ette nähtud.

2.3. Praeguse ja tulevase toimivuse hindamine

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava peaks põhinema linnatranspordisüsteemi praeguse ja tulevase toimivuse hoolikal hindamisel ning seda peaks toetama tervikliku järelevalvesüsteemiga, mis hõlmab järgmist:

—	praeguse olukorra analüüs, lähte- ja lõppstsenaarium, alustades praeguse olukorra põhjalikust ülevaatest ja sellise lähteolukorra määramisest, mille alusel saab mõõta tulevasi edusamme; see peaks sisaldama ka kavandatavate meetmete mõju hindamist;

—

konkreetsed eesmärgid ja sihid: säästva linnalise liikumiskeskkonna kavas tuleks esitada konkreetsed ja realistlikud tulemuseesmärgid, mis on seotud olukorra analüüsiga ning mis säästva linnalise liikumiskeskkonna kava eesmärgi ja üldeesmärkide poolest on ambitsioonikad. Kui see on asjakohane, tuleks seada ka mõõdetavad eesmärgid, tuginedes lähteolukorra ja olemasolevate ressursside realistlikule hindamisele ja võttes arvesse konkreetseid eesmärke;

—	tulemusnäitajad, mis põhinevad eelkõige kestliku linnalise liikumiskeskkonna näitajatel, (19) et kirjeldada linnatranspordisüsteemi praegust seisu ja jälgida edusamme seatud eesmärkide saavutamisel.

2.4. Kõigi transpordiliikide integreeritud arendamine, seades prioriteediks kõige säästvamad transpordiliigid

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavaga tuleks edendada mitmeliigilist transporti, integreerides eri transpordiliike ja meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada sujuvat ja kestlikku liikuvust. See peaks hõlmama meetmeid, millega suurendatakse selliste säästvamate transpordivormide osakaalu nagu ühistransport, aktiivne liikuvus, jagatud liikuvus, (20) heiteta linnalogistika ning sisevee- ja meretransport, kui see on asjakohane.

Kõnealune kava peaks hõlmama ka meetmeid, millega edendatakse heiteta liikuvust (kasutades eelkõige linna sõidukipargi keskkonnahoidlikumaks muutmist), vähendatakse liiklusummikuid ja parandatakse eelkõige vähekaitstud liiklejate liiklusohutust.

Kavas esitatakse tehniliste, taristuga seotud, poliitikapõhiste ja mittesiduvate meetmete terviklik valik, mis on suunatud toimivuse ja kulutasuvuse suurendamisele vastavalt kindlaksmääratud üldistele ja konkreetsetele eesmärkidele.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava peaks seepärast sisaldama järgmist:

—	ühistransporditeenused ja ühiskasutusel põhinevad transporditeenused ning jagatud liikuvus koos spetsiaalse strateegiaga, mille eesmärk on parandada nende teenuste kvaliteeti, katvust, turvalisust, lõimitust ja kättesaadavust;

—	kergliiklus koos kavaga muuta jalgsi käimine, jalgrattaga sõitmine ja mikroliikuvus atraktiivsemaks, ohutumaks ja turvalisemaks eesmärgiga saavutada terviklik ja kvaliteetne transpordivõrk;

—	mitmeliigilisus, et nii reisijate kui ka kaupade puhul paremini integreerida eri transpordiliike;

—	liiklusohutus linnades eesmärgiga jõuda liiklusõnnetustes hukkumiste ja raskete vigastuste täieliku vältimiseni eelkõige vähekaitstud liiklejate, sealhulgas jalakäijate ja jalgratturite puhul;

—	liiklusummikute vähendamine ja parkimishalduse meetmetega seotud taristu kasutuse optimeerimine (sealhulgas laadimistaristu optimeerimine), tänava- ja linnaruumi ümberjaotamise võimaluste analüüsimine kergliikluse jaoks või kasutamiseks muul otstarbel kui transpordis;

—

linnalogistika, sealhulgas koju kohaletoimetamine ja tarbesõidukite (näiteks taksode) sõidukipargi haldamine koos kulutasuvuse suurendamise meetmetega, kui samal ajal vähendatakse selliseid välismõjusid nagu kasvuhoonegaaside heide, saasteained, müra ja liiklusummikud (säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja mis tahes konkreetne säästva linnalogistika kava tuleks omavahel tervenisti vastavusse viia);

—

liikuvuskorralduse kavad koos meetmetega, mille eesmärk on muuta pendelrändajate, lõpptarbijate ja üliõpilaste (sealhulgas linnalähedastest ja linnu ümbritsevatest maapiirkondadest tulijate) liikuvusmudeleid kestlikumaks sellistes sektorites nagu tööhõive, haridus, tervishoid, jaekaubandus ja turism või üritused;

—

üleminek digitehnoloogiale (sealhulgas intelligentsed transpordisüsteemid, näiteks mitmeliigilise liikuvuse digiteenused, mis kõigi transpordiliikide puhul hõlbustavad juurdepääsu andmetele, broneerimist, sõidu eest tasumist ja piletite väljaotsimist) ning andmete kogumine (näiteks eraettevõtjatelt, suurandmetest, tehisintellektilt, digiteisikult, esemevõrgust), et toetada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavas sisalduvate meetmete ettevalmistamist, rakendamist ja järelevalvet.

2.5. Terviklik lähenemine reisijate liikuvusele ning linnasisestele kaubavedudele ja logistikale

Linnalogistikat ja ühendusi pikamaa-kaubaveoga tuleks käsitleda tervikuna ja integreerida säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasse, et tagada süstemaatiline lähenemisviis kõigile liikuvuse aspektidele linnas ning saavutada heiteta linnalogistika ja lõppsihtkohta kättetoimetamise eesmärk. Konkreetseid linnalogistika küsimusi võiks käsitleda spetsiaalses vastavusse viidud säästva linnalogistika kavas.

Konkreetsete linnapiirkondade puhul tuleks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavas nõuetekohaselt arvesse võtta mitmesuguste linnakeskkonna meetmete mõju reisijate- ja kaubaveovoogudele ning üleeuroopalisele transpordivõrgule, et tagada sujuv transiit läbi linnatranspordisõlmede, nendest möödasõit või ühendused läbi linnatranspordisõlmede ja nende ümber (sealhulgas heiteta sõidukite puhul). Eelkõige peaks see sisaldama meetmeid, millega vähendatakse ummikuid, parandatakse liiklusohutust ja kõrvaldatakse kitsaskohti, millel on mõju üleeuroopalise transpordivõrgu liiklusvoogudele.

2.6. Kaasav lähenemine ja koordineerimine muude asjakohaste algatustega

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamine ja rakendamine peaks põhinema terviklikul ja kaasaval lähenemisviisil, mis tähendab tihedat koostööd, koordineerimist ja konsulteerimist eri valitsemistasandite ja asjaomaste ametiasutuste vahel. Kaasata tuleks ka üldsus, kodanikuühiskonna ja majandustegevuses osalejate esindajad.

Selleks peaksid kohalikud planeerimisasutused kasutusele võtma asjakohased struktuurid ja protseduurid.

See protsess peaks hõlmama eelkõige järgmist:

—	kava väljatöötamisse ja elluviimisse peaksid algusest peale ja kogu protsessi vältel olema nõuetekohaselt kaasatud funktsionaalses linnapiirkonnas tegutsejad, näiteks elanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja majandustegevuses osalejate esindajad, et tagada laialdane omaksvõtmine ja toetus;

—

talitustevaheline konsulteerimine ning koostöö kohalikul ja piirkonna tasandil, mis aitab tagada vastastikuse täiendavuse ja kooskõla kohaliku ja piirkonna tasandi tegevuspõhimõtete, strateegiate ja meetmetega (eelkõige nendega, mis on seotud maakasutuse ja ruumilise planeerimisega), linnaruumi haljastamise kavade, (21) energia, tervishoiu, hariduse, sotsiaalteenuste, õiguskaitse ja järelevalvega;

—	tihe teabevahetus asjaomaste ametiasutustega, kes vastutavad transporditaristu ja -teenuste eest funktsionaalses linnapiirkonnas (ümberkaudsed linnapiirkonnad, linnalähedased piirkonnad ja linnu ümbritsevad maapiirkonnad) ning eri haldus- ja valitsustasanditel.

2.7. Järelevalve, läbivaatamine, aruandlus ja kvaliteedi tagamine

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava peaks sisaldama vähemalt neid eesmärke, sihte ja näitajaid, mis toetavad linnatranspordisüsteemide praegust ja tulevast toimivust ning on seotud kasvuhoonegaaside heite, liiklusummikute, liiklussurmade ja raskete vigastustega, transpordiliikide osakaaluga ja liikuvusteenuste kättesaadavusega, samuti peaks see sisaldama andmeid õhu- ja mürasaaste kohta linnades. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava elluviimist tuleks jälgida neid tulemusnäitajaid kasutades.

Eelkõige peaksid kohalikud omavalitsused võtma kasutusele mehhanismid oma säästva linnalise liikumiskeskkonna kava eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude jälgimiseks ja vajaduse korral võtma õigeaegseid parandusmeetmeid. Liikmesriigid peaksid linnu selle ülesande täitmisel toetama ning tagama säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kvaliteedi ja vastavuse kõnealuse kava kontseptsiooni nõuetele, lähtudes komisjoni soovitusest säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade riiklike toetusprogrammide kohta.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava eesmärgi, konkreetsete eesmärkide ning kavas sisalduvate sihtide täitmisel tehtud edusamme tuleks valitud tulemusnäitajate (22) alusel regulaarselt hinnata. Kasutusele tuleks võtta vajalikud meetmed, et tagada õigeaegne juurdepääs asjakohastele andmetele ja statistikale. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava elluviimise läbivaatamise aluseks peaks olema järelevalvearuanne.

Järelevalve toetamiseks tuleks julgustada kasutama prognoose, et saaks ette arvesse võtta tulevasi vajadusi ja probleeme. Sellise prognoosi toetuseks saab kasutada digivahendeid, nagu kohalikud digiteisikud.

2.8. Euroopa tasandi suunised ja toetus

Euroopa Komisjon jätkab säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kohta teabe esitamist Euroopa liikuvuse vaatluskeskuse portaali ELTIS kaudu (23). See teave hõlmab säästva linnalise liikumiskeskkonna kava protsessiga seotud suuniseid ja viitematerjale kõnealuste kavade konkreetsete aspektide kohta (24).

Komisjoni linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm, (25) mis moodustati pärast ELi uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku vastuvõtmist, aitab seda materjali täiendada ja ühtlustada.

(1) COM(2013) 913 final.

(2) https://www.eltis.org/et/node/49104

(3) https://www.eltis.org/et/node/45282

(4) Komisjoni teatise Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas 1. lisa (https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar%3A82155e82-67ca-11e3-a7e4-01aa75ed71a1.0011.02/DOC_4&format=PDF).

(5) https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/brochure/new_leipzig_charter/new_leipzig_charter_en.pdf

(6) COM(2021) 812/2.

(7) COM(2019) 640 final.

(8) COM(2020) 789 final.

(9) COM(2020) 811 final.

(10) COM(2021) 550 final.

(11) COM(2022) 230 final.

(12) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta, COM(2021) 812 final.

(13) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Functional_urban_area#:~:text=Short%20definition%3A%20a%20functional%20urban,city%20(OECD%2C%202012)

(14) https://www.undp.org/sustainable-development-goals

(15) https://ec.europa.eu/transport/themes/strategies/news/2019-06-19-vision-zero_en

(16) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9994-2017-INIT/et/pdf

(17) COM(2020) 789 final.

(18) https://environment.ec.europa.eu/strategy/zero-pollution-action-plan_et

(19) https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/clean-transport-urban-transport/sumi_et.

(20) Käesolevas dokumendis tähendab jagatud liikuvus transpordiliikide jagatud kasutamist, näiteks üürisõidukid (jalgrattad, elektritõukerattad, autod jne), sõidujagamine/koossõit (st jagatud ruum sõidukis) ja nõudetransporditeenused (näiteks sõidutellimisteenused, nagu taksod).

(21) https://environment.ec.europa.eu/topics/urban-environment/urban-greening-platform_et.

(22) Näiteks kestliku linnalise liikumiskeskkonna näitajad, mis on kättesaadavad veebis: https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/clean-transport-urban-transport/sumi_et.

(23) https://www.eltis.org/et/mobility-plans.

(24) https://www.eltis.org/et/node/49272; https://www.eltis.org/et/node/49273.

(25) Rühm E03863 (https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=et&groupID=3863).

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/40

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr 2020/05

nende isikute kulude hüvitamise eeskirjade kohta, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on koosolekutele kutsutud eksperdina [2023/556]

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,

võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artikli 24 lõiget 1 ja artiklit 35,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu nende isikute kulude hüvitamise eeskirjad, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on koosolekutele kutsutud eksperdina.

Need eeskirjad on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Sarajevo, 29. juuli 2020

Piirkondliku juhtimiskomitee nimel

esimees

LISA

NENDE ISIKUTE KULUDE HÜVITAMISE EESKIRJAD, KES EI KUULU TRANSPORDIÜHENDUSE ALALISSE SEKRETARIAATI JA ON KOOSOLEKULE KUTSUTUD EKSPERDINA

Artikkel 1

1. Eeskirju kohaldatakse järgmiste isikute suhtes (edaspidi koos „väliseksperdid“):

a)	kõik transpordiühendusse mittekuuluvad isikud, kes on kutsutud esitama konkreetset erialast arvamust mõnes komitees või töörühmas, olenemata sellest, kus komitee või töörühma koosolek toimub;

b)	kõik isikud, kes vastutavad punkti a alla kuuluva puudega isiku saatmise eest.

2. Väliseksperdid võivad olla erasektori või valitsuse tasandi eksperdid:

a)	erasektori eksperdid on isikud, kes esindavad kodanikuühiskonda või töötavad mõne eraorganisatsiooni või ettevõtte heaks ning on kutsutud transpordiühenduse koosolekule esitama oma isiklikke teadmisi või esindama oma organisatsiooni konkreetses valdkonnas, kuid ei kaitse konkreetse riigi huve;

b)	valitsuse tasandi eksperdid on isikud, kes on kutsutud riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse esindajana mõnest ELi liikmesriigist või Kagu-Euroopa osalisriigist või kelle mõni eespool nimetud asutus on selleks volitanud.

Artikkel 2

Alaline sekretariaat ei vastuta materiaalse, mittemateriaalse või füüsilise kahju eest, mida välisekspert või puudega väliseksperti saatev isik reisil koosoleku toimumise kohta või seal viibimise ajal kannab, välja arvatud juhul, kui selline kahju on otseselt omistatav alalisele sekretariaadile.

Eelkõige ei vastuta transpordiühendus õnnetuste eest, millega on seotud väliseksperdid, kes kasutavad koosolekule sõitmiseks oma transpordivahendeid.

Artikkel 3

1. Kõigil välisekspertidel on õigus reisikulude hüvitamisele kutses märgitud kohast (töökoha või kodune aadress) koosoleku toimumise kohta, eeldusel et kasutatud on vahemaad silmas pidades kõige sobivamat transpordivahendit. Üldjuhul on selleks teise klassi rongireis vähem kui 400 km pikkuse vahemaa puhul (üks suund vastavalt ametlikule vahemaale raudteel) ja turistiklassi lennureis vähemalt 400 km pikkuse vahemaa puhul.

2. Alalise sekretariaadi direktor (edaspidi „direktor“) püüab eelkõige tagada, et koosolekud korraldatakse nii, et väliseksperdid saaksid kasutada kõige soodsamaid reisihindu. Direktor peab eriti hoolikalt kontrollima ebatavaliselt kalliste lendude hüvitamise taotlusi. Direktoril on õigus teha vajalikku kontrolli ja nõuda väliseksperdilt kontrolli jaoks vajalikke tõendeid. Samuti on direktoril põhjendatud juhtudel õigus vähendada hüvitist väliseksperdi töö- või elukohast koosoleku toimumise kohta toimuva tavapärase reisi maksumuseni.

3. Reisikulud hüvitatakse reisidokumentide originaalide esitamisel: nendeks on piletid ja arved või interneti teel tehtud broneeringute korral elektroonilise broneeringu väljatrükk ja pardakaardid lennu sihtkohta. Esitatud dokumentidel peab kajastuma kasutatud reisijaklass, reisi aeg ja makstud summa.

4. Isikliku sõidukiga reisimise kulud hüvitatakse samade määrade alusel nagu teise klassi rongipilet.

5. Kui marsruudil puudub raudteeühendus, hüvitatakse isikliku sõidukiga reisimine vastavalt määrale 0,22 eurot kilomeetri kohta.

6. Taksoarveid ei hüvitata.

Artikkel 4

1. Iga koosolekupäeva kohta makstakse kindlasummalist päevaraha, et katta kõik koosolekukohas tekkivad kulud, sealhulgas näiteks toidu- ja kohaliku transpordi (buss, tramm, metroo, takso, parkimine, kiirteemaksud jne) kulud ning reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

2. Päevaraha suurus on 92,00 eurot.

3. Kui kutses nimetatud reisi alguspunkt asub koosoleku toimumise kohast 100 km kaugusel või lähemal, vähendatakse päevaraha 50 %.

4. Välisekspertidel, kes peavad veetma ühe või mitu ööd koosoleku toimumise kohas, sest koosoleku ajad ei sobitu lennu- või rongiaegadega, (1) on õigus majutustoetusele. Majutustoetuse suurus on 100,00 eurot öö kohta. Ööde arv ei tohi ületada koosolekupäevade arvu + üks päev.

5. Erandkorras võib maksta täiendavat majutustoetust ja päevaraha, kui viibimisaja pikendamine võimaldab väliseksperdil saada seoses transpordiga hinnasoodustust, mis ületab nimetatud toetuse ja päevaraha summa.

6. Päevaraha ja/või majutustoetust võib direktori põhjendatud otsusega suurendada väga kõrgetasemeliste välisekspertide puhul 50 %.

Artikkel 5

Kui artiklis 4 sätestatud toetused on puudega väliseksperdi kõiki tema puudega või teda saatva isikuga seotud kulusid arvesse võttes selgelt ebapiisav, hüvitatakse need kulud direktori palvel tõendavate dokumentide esitamisel.

Artikkel 6

1. Kui koosolekukutses ja koosoleku korraldamise taotluses ei ole ette nähtud teisiti, on erasektori ekspertidel õigus saada päevaraha koosoleku iga päeva eest ja vajaduse korral majutustoetust tingimusel, et nad on esitanud kirjaliku kinnituse, et nad ei saa sama koosoleku külastuse eest samalaadset hüvitist või samalaadseid hüvitisi mõnelt teiselt institutsioonilt. Direktor tagab, et koosolekukutse ja koosoleku korraldamise taotluse sisu on kooskõlas.

2. Valitsuse tasandi eksperdid saavad päevaraha koosoleku iga päeva eest ja vajaduse korral majutustoetust tingimusel, et nii on ette nähtud asjaomase komitee või töörühma kodukorras ja nad on esitanud kirjaliku kinnituse, et nad ei saa sama koosoleku külastuse eest samalaadseid hüvitisi oma asutuse haldusosakonnalt.

3. Direktor võib põhjendatud otsuse alusel ja tõendavate dokumentide esitamise korral lubada hüvitada kulutused, mida välisekspert on pidanud tegema seoses talle kirjalikult esitatud erijuhistega.

4. Kõik reisikulude, päevarahade ja majutuskulude hüvitised makstakse iga väliseksperdi kohta ühele pangakontole.

5. Valitsuse tasandi ekspertide kuluhüvitised makstakse valitsuse, mõne ministeeriumi või avalik-õigusliku asutuse nimel olevale kontole, välja arvatud juhul kui valitsus, ministeerium või avalik-õiguslik asutus on teinud erandi.

Artikkel 7

1. Koosolekul osalevate välisekspertide maksimaalne arv, olenemata sellest, kas neil on õigus saada kuluhüvitisi või mitte, on üks ekspert Kagu-Euroopa osalisriigi ja üks ELi liikmesriigi kohta valitsuse tasandi ekspertide korral ning erasektori ekspertide arv peab olema võrdne valitsuse tasandi ekspertide arvuga.

2. Mitme komitee või töörühma ühiste koosolekute korral võib direktor põhjendatud otsusega lõikes 1 sätestatud eeskirjast kõrvale kalduda.

Artikkel 8

1. Maksekorralduse koostamisel on aluseks hüvitamistaotlus, mille välisekspert ning väliseksperdi kohalviibimise tõendamise eest vastutav koosoleku sekretär on nõuetekohaselt täitnud ja allkirjastanud.

2. Väliseksperdid esitavad koosoleku sekretärile kulude hüvitamiseks vajalikud dokumendid kirja, faksi või e-kirja teel, millel märgitud kuupäev ei ole hilisem kui 30 kalendripäeva viimasest koosoleku päevast.

3. Alaline sekretariaat hüvitab välisekspertide kulud 30 kalendripäeva jooksul.

4. Kui lõikes 2 sätestatud tingimusi ei täideta, ei ole transpordiühendus kohustatud reisikulusid hüvitama ega päevaraha või muid toetusi maksma, välja arvatud juhul, kui välisekspert esitab nõuetekohase põhjenduse, mille direktor on põhjendatud otsusega heaks kiitnud.

Artikkel 9

1. Reisikulud hüvitatakse eurodes võimaluse korral koosoleku päeval kehtiva vahetuskursi alusel.

2. Päevaraha ja vajaduse korral majutustoetus makstakse välja eurodes koosoleku päeval kehtiva kindla summa ulatuses.

Artikkel 10

Eeskirju kohaldatakse alates nende vastuvõtmisele järgnevast päevast.

(1) Üldjuhul ei saa välisekspertidelt nõuda,

—	et nad lahkuksid oma töö- või elukohast või koosoleku toimumise kohast enne kella 7.00 raudteejaama (või muu transpordivahendiga reisimise korral) või enne kella 8.00 lennujaama;

—	et nad saabuksid koosoleku toimumise kohta pärast kella 21.00 (lennujaama) või 22.00 (raudteejaama või muu transpordivahendiga).

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/48

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIKU JUHTIMISKOMITEE OTSUS nr 2021/2,

mis käsitleb kulude hüvitamise eeskirju nende isikute puhul, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on kutsutud osalema transpordiühenduse koosolekutel [2023/560]

TRANSPORDIÜHENDUSE PIIRKONDLIK JUHTIMISKOMITEE,

võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut, eriti selle artiklit 35,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu lisas esitatud kulude hüvitamise eeskirjad nende isikute puhul, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on kutsutud osalema transpordiühenduse koosolekutel.

Pärast eeskirjade vastuvõtmist avaldab transpordiühenduse alaline sekretariaat need transpordiühenduse veebisaidil.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Sarajevo, 7. juuni 2021

Piirkondliku juhtimiskomitee nimel

esimees

LISA

KULUDE HÜVITAMISE EESKIRJAD NENDE ISIKUTE PUHUL, KES EI KUULU TRANSPORDIÜHENDUSE ALALISSE SEKRETARIAATI JA ON KUTSUTUD OSALEMA TRANSPORDIÜHENDUSE KOOSOLEKUTEL

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolevaid eeskirju kohaldatakse isikute suhtes, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati (edaspidi „alaline sekretariaat“) ja on kutsutud osalema mõnele eeskirjas 1.2 loetletud transpordiühenduse koosolekule.

1.2.

Käesolevad eeskirjad hõlmavad koosolekuid, mida peetakse järgmistes koosseisudes, komiteedes ja muudel transpordiühenduse foorumitel:

a)	ministrite nõukogu, piirkondlik juhtimiskomitee, tehnilised komiteed, sotsiaalfoorum;

b)	eelarvekomitee;

c)	töökonnad, koordineerimisrühmad ja muud tööorganid, mis on loodud ministrite nõukogu ja piirkondliku juhtimiskomitee otsuste või järeldustega;

d)	alalise sekretariaadi korraldatavad konverentsid, seminarid ja muud foorumid, mis on seotud transpordiühenduse tööprogrammiga;

e)	muud kohtumised, mis korraldatakse transpordiühenduse asutamislepingu rakendamise raames (kõrgetasemelised arutelud, seminarid jne);

f)	transpordiühenduse avaldatud ametikohtade valikumenetlused (valikukomisjoni liikmed) ning

g)	transpordiühenduse avaldatud ametikohtade valikumenetlused (kandidaadid).

1.3.

Käesolevate eeskirjade alusel hüvitatakse kulud ainult ühele esindajale iga ministeeriumi, reguleeriva asutuse, ameti, üksuse või muu hüvitisesaaja kohta. Kui eeskirjas 1.2 loetletud koosolek korraldatakse ühiselt, võib alalise sekretariaadi direktor (edaspidi „direktor“) sellest eeskirjast siiski kõrvale kalduda, tehes põhjendatud otsuse.

1.4.

Käesolevate eeskirjade alusel hüvitatakse ainult reisi- ja majutuskulud. Osalejatel ei ole õigust lisasummadele, näiteks päevarahadele.

2. Reisikulud

2.1.

Kõigil osalejatel on õigus reisikulude hüvitamisele kutses märgitud kohast (töökoha või kodune aadress) koosoleku toimumise kohta, eeldusel et kasutatud on vahemaad silmas pidades kõige sobivamat transpordivahendit. Üldjuhul on selleks teise klassi rongireis vähem kui 400 km pikkuse vahemaa puhul (üks suund vastavalt ametlikule vahemaale raudteel) ja turistiklassi lennureis vähemalt 400 km pikkuse vahemaa puhul.

2.2.

Direktor püüab tagada, et koosolekud korraldatakse nii, et osalejad saaksid kasutada kõige soodsamaid reisihindu.

2.3.

Reisikulud hüvitatakse ainult reisidokumentide originaalide esitamisel.

2.4.

Kui lennu- või raudteetransporti ei ole võimalik kasutada või need ei ole kulutõhusad, võib sõita bussi või autoga.

2.5.

Isikliku autoga reisimine hüvitatakse vastavalt määrale 0,22 eurot kilomeetri kohta.

2.6.

Taksokulud hüvitatakse üksnes juhul, kui kohalik ühistransport ei ole kättesaadav.

2.7.

Reisikulud hüvitatakse kuni 700 EUR ulatuses.

3. Majutuskulud

3.1.

Osalejatel on õigus oma majutuskulude hüvitamisele. Majutuskulud on kulud, mis tekivad, kui on vaja ööbida koosoleku toimumise kohas, sest koosoleku ajad ei sobitu lennu- või rongiaegadega. Majutuskulud hüvitatakse kuni 120 EUR ulatuses öö kohta. Ööbimiste arv ei tohi ületada koosolekupäevade arvu + üks päev.

3.2.

Direktori eelneval heakskiidul võib osalejatel olla erandkorras õigus selliste majutuskulude hüvitamisele, mis on seotud koosoleku toimumise kohas lisaööbimisega juhul, kui viibimisaja pikendamine võimaldab osalejal saada seoses transpordiga hinnasoodustust, mis ületab lisaöö maksumuse.

3.3.

Osalejatel ei ole õigust muude hotellis viibimisega seotud kulude (internet, telefon, koopiate tegemine, minibaar, lisanduv hommikusöök jne) hüvitamisele.

4. Piletite ja majutuse ostmine

4.1.

Eeskirja 1.2 punktides a–e loetletud koosolekutele kutsutud osalejad broneerivad oma piletid ja majutuse üldjuhul ise. Broneeringud tuleb teha võimalikult varakult, et oleks võimalik saada kõige soodsam hind või tariif. Alaline sekretariaat broneerib osalejate nimel majutuse või reisipiletid või teeb kulude ettemakse üksnes erandjuhtudel ja eeskirjas 6 sätestatud tingimustel.

4.2.

Eeskirja 1.2 punktides f ja g loetletud koosolekutele kutsutud osalejate reisi- ja majutuskorraldusega tegeleb alaline sekretariaat.

5. Hüvitamise kord

5.1.

Reisi- ja majutuskulude hüvitamiseks esitavad osalejad kulude hüvitamise taotluse (edaspidi „hüvitistaotlus“). Hüvitistaotlus:

a)	tehakse 1. liites esitatud vormi kasutades;

b)	esitatakse alalisele sekretariaadile elektrooniliselt hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast asjaomase koosoleku toimumise kuupäeva ning

c)	sellele lisatakse kõikide tõendavate dokumentide originaalid, nagu piletid ja arved või elektroonilise broneeringu puhul väljatrükid ja pardakaardid lennu sihtkohta, mis tõendavad kantud kulusid ja millel on näha kasutatud reisiklass, reisi aeg ja makstud summa.

5.2.

Hüvitamisega seotud kirjad tuleb saata alalisele sekretariaadile aadressil finance@transport-community.org.

5.3.

Kulud hüvitatakse eurodes. Hüvitamisel kohaldatakse koosoleku kuupäeval kehtinud vahetuskurssi.

5.4.

Hüvitis kantakse osaleja nimetanud institutsiooni või organisatsiooni pangakontole, kasutades eeskirja 5.5 kohaselt esitatud pangakonto andmeid. Hüvitise võib siiski kanda ka osaleja isiklikule pangakontole, kui tema institutsioon või organisatsioon esitab selleks kirjaliku taotluse.

5.5.

Eeskirja 5.4 kohaldamiseks esitatavad pangakonto andmed sisaldavad hüvitisesaaja kohta järgmist teavet: kontoomaniku nimi ja aadress, panga nimi, pangakonto number (IBAN) ja SWIFT-kood (BIC).

6. Reisi- ja majutuskulude ettemaksed

6.1.

Erandjuhtudel võib osaleja nimetanud institutsioon või organisatsioon esitada alalisele sekretariaadile taotluse eeskirja 1.2 punktides a–e loetletud koosolekutele kutsutud osaleja reisi- või majutuskulude ettemakse tegemiseks. Selline menetlus hõlmab reisi ja majutuse broneerimist alalise sekretariaadi poolt.

6.2.

Ettemakse taotlused tehakse 2. liites esitatud vormi kasutades ja need saadetakse e-posti aadressil finance@transport-community.org vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

6.3.

Eeskirja 6.2 kohaselt esitatud taotluse võib rahuldada direktor. Kui taotlus esitatakse hilja, võib direktor selle tagasi lükata.

6.4.

Pärast eeskirja 6.3 alusel taotluse rahuldamist ja koosoleku päevakorra kavandit arvesse võttes broneerib alaline sekretariaat asjaomase osaleja reisi ja majutuse. Alaline sekretariaat saadab e-posti teel pileti ja majutuse broneeringute kinnitused osalejale.

6.5.

Reisikulude ettemakse taotluse esitamisega kohustub osaleja koosolekul osalema.

6.6.

Kui osaleja ei saa koosolekul osaleda põhjustel, mis ei ole otseselt seotud transpordiühendusega, hüvitab osaleja nimetanud institutsioon või organisatsioon alalisele sekretariaadile reisi korraldamisega seotud kulud (nt broneeritud piletitega seotud kulud, sealhulgas tühistamistasud).

7. Haldusnormid ja lõppsätted

7.1.

Käesolevate eeskirjade nõuetekohase rakendamise eest vastutab direktor.

7.2.

Alaline sekretariaat säilitab käesolevate eeskirjade alusel hüvitamisega seotud dokumente ja tõendeid, sealhulgas erikohtlemisega seotud dokumente, viis aastat.

1. liide

REISIKULUDE HÜVITAMISE TAOTLUS

1.	KOOSOLEKU ÜKSIKASJAD Koosoleku kirjeldus:

Koht:

Kuupäev:

Päevade arv:

OSALEJA

PEREKONNANIMI:

EESNIMI:

INSTITUTSIOON/ORGANISATSIOON:

AMET:

RIIK:

E-POSTI AADRESS:

TELEFON:

3.	PANGAKONTO ANDMED – palun esitage täielik IBAN ja SWIFT-kood (BIC)

KONTOOMANIKU (INSTITUTSIOONI) NIMI JA AADRESS: (palun märkige siia pangakonto omaniku / hüvitise saaja nimi)

PANGA NIMI

Konto number

IBAN

SWIFT (BIC)

MAJUTUS

Alates:

Kuni:

MAJUTUSE KUUPÄEVAD

Hotelliööde koguarv (maksimaalselt 120 eurot öö kohta)

Palun lisage hotelliarve koopia

5.	REISIKULUD

Lennuk, rong, kaugliinibuss, kohalik ühistransport jne.

LÄHTEKOHT

SIHTKOHT

KLASS

SUMMA

VÄÄRING

EURODES

Marsruut

Vajaduse korral jätkake eraldi lehel. Palun lisage olemasolevate kviitungite/arvete koopiad, sealhulgas lennu pardakaardid / rongi-/bussipiletid

SÕIDUAUTO

Lähtekoht:

Sihtkoht:

Sihtkoht (tagasisõit):

Lisatud tõend vahemaa kohta (marsruudi koopia rakendusest Google Maps või

veebisaitidelt ViaMichelin.com või Rome2Rio.com esitatakse PDF- või JPG-vormingus)

KM edasi-tagasi:

Eurot kokku:

TAKSO (kui kohalik ühistransport ei olnud kättesaadav) – nõutav kviitung; vajalik täiendav põhjendus

Summa

Vääring

Eurodes

TAOTLETAV SUMMA KOKKU EURODES:

Muud märkused:

Kinnitan, et käesolev reisikulude hüvitamise taotlus on õige tõend minu reisikulude kohta. Neid kulusid ei ole hüvitatud ja neid ei hüvitata mitte ühestki muust allikast ning ma ei ole lisanud kulusid, mis on makstud või mis makstakse otse muust allikast.

Kuupäev:

OSALEJA ALLKIRI:

2. liide

REISIKULUDE ETTEMAKSE TAOTLUS

1.	Reisija andmed – palun täitke KÕIK sümboliga {*} märgistatud väljad

Perekonnanimi*:

Eesnimi*:

Organisatsiooni/institutsiooni nimi*:

Amet:

Passi number* (nõutav broneerimiseks):

Kontakttelefon:

E-post:

Koosoleku nimetus ja toimumise koht:

Koosoleku kuupäevad:

Alates:

Kuni:

Reisiteekond:

Lähtekoht:

Sihtkoht:

2.	Broneerimistaotlus – palun tehke vastavasse kasti linnuke

REIS ☐ MAJUTUS ☐

OLULISED MÄRKUSED OSALEJATELE

—	Vorm on aluseks transpordiühenduse alalise sekretariaadi poolt reisija nimel korraldatud reisile. Reisija otsene ülemus peab selle eelnevalt heaks kiitma ja saatma skaneeritud kujul alalise sekretariaadi e-posti aadressile: finance@transport-community.org.

—	Reisija vastutab ainuisikuliselt esitatud andmete õigsuse eest ja kannab täielikku vastutust mittetäielike või vigaste andmete eest, mille tulemuseks võib olla tühistamine, reisimise võimatus, broneeringuandmete muutmine või sellega seotud lisatasud.

—	Ühtki lisakulu (minibaari kasutamine hotellis, parkimistasud, lisaööd jne) ei hüvitata.

—	Reisija on kohustatud säilitama kõik pardakaardid ja reisipiletid reisitõendina ning naasmisel palutakse tal saata skaneeritud koopiad eespool nimetatud e-posti aadressile.

—	Alaline sekretariaat korraldab reisi turul olemasolevate reisi- ja majutuspakkumiste raames, mis vastavad hüvitamiseeskirjade piirangutele ja määradele.

—

Allakirjutanu kinnitab, et on teadlik hüvitamiseeskirjade eeskirjas 6.6 sätestatud tagasimakseklauslist: kui osaleja ei saa koosolekul osaleda põhjustel, mis ei ole otseselt seotud transpordiühendusega, hüvitab osaleja nimetanud institutsioon või organisatsioon alalisele sekretariaadile reisi korraldamisega seotud kulud (nt broneeritud piletitega seotud kulud, sealhulgas tühistamistasud).

Allkiri: ________________

Kuupäev: _____________________

Osaleja nimetanud institutsiooni/organisatsiooni juhi heakskiit: _____________ Kuupäev: __________

3.	TRANSPORDIÜHENDUSE ALALISE SEKRETARIAADI SISEKASUTUSEKS

Hinnangulised kulud (eurodes)

Eelarvevahendite olemasolu

Lennupilet/rongi-/bussipilet/auto

JAH ☐ EI ☐

Finants- ja raamatupidamisametnik:

Majutus

KOKKU:

DIREKTORI HEAKSKIIT:

☐ Heaks kiidetud ☐ Mitte heaks kiidetud

Eelarvelise kulukohustuse nr:

10.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 73/58

ÜLDKOHTU KODUKORRA PRAKTILISTE RAKENDUSSÄTETE MUUDATUSED

ÜLDKOHUS,

arvestades oma kodukorra artiklit 224;

arvestades Üldkohtu kodukorra praktilisi rakendussätteid;

arvestades Üldkohtu 30. novembril 2022 vastu võetud kodukorra muudatusi; (1)

arvestades, et andmete üldsusele avaldamata jätmist, ühist kohtuistungit ja kohtuistungite pidamiseks videokonverentsi kasutamist reguleerivate uute normide tõttu tuleb praktiliste rakendussätete teatavaid punkte vastavalt täiendada ja kohandada;

arvestades, et poolte ja kohtu huvides tuleks lisaks parandada hagiavalduse ja lisade nimekirja ametlikku esitamist käsitlevate sätete loetavust, et vähendada nende juhtude hulka, mis nõuavad puuduste kõrvaldamist;

arvestades, et tuleks täpsustada, millisel viisil täidetakse teatavaid kohtukantseleile pandud ülesandeid, eelkõige seoses registri pidamise, toimiku pidamise ja toimikuga tutvumisega, võttes eriti arvesse tervisekriisi ajal sisse viidud muudatusi;

arvestades, et kohtumenetluse digiteerimisel ning 2022. aastal kohtuotsuste ja -määruste kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastamise kasutusele võtmisel on mitmesugused tagajärjed, mida tuleb arvesse võtta, eelkõige seoses kohtukantselei tasumäärade ja kohtulahendite originaalide arhiveerimise nõuetega;

VÕTAB VASTU JÄRGMISED ÜLDKOHTU KODUKORRA PRAKTILISTE RAKENDUSSÄTETE MUUDATUSED:

Artikkel 1

Üldkohtu kodukorra praktilisi rakendussätteid (2) muudetakse järgmiselt:

1)	Punktis 1 asendatakse sõnad „ning Üldkohtu pitsati hoidmise eest“ sõnadega „ning Üldkohtu pitsati hoidmise ja arhiivi eest“.

Punktis 10 asendatakse sõnad „Kanded tehakse kohtumenetluse keeles ja nendes märgitakse dokumendi tuvastamiseks vajalikud andmed, muu hulgas esitamise ja registrisse kandmise kuupäevad, kohtuasja number ja dokumendi liik“ sõnadega „Kanded tehakse kohtumenetluse keeles. Kannetes märgitakse muu hulgas esitamise ja registrisse kandmise kuupäevad, kohtuasja number ja dokumendi liik“.

Punkti 10 järele lisatakse punkt 10a:

„10a.

Punktis 10 viidatud esitamise kuupäev on olenevalt asjaoludest Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse artiklis 5 märgitud kuupäev, dokumendi kohtukantseleisse saabumise kuupäev, punktis 7 märgitud kuupäev või Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsuse artikli 3 teises taandes märgitud kuupäev. Põhikirja artikli 54 esimeses lõigus ette nähtud juhul on punktis 10 viidatud esitamise kuupäev menetlusdokumendi e-Curia kaudu Euroopa Kohtu kohtusekretärile esitamise kuupäev või kodukorra artikli 147 lõikes 6 ette nähtud esitamise korral dokumendi Euroopa Kohtu kohtusekretärile esitamise kuupäev.“

4)	Punktid 12, 13 ja 14 asendatakse sõnadega „[Kustutatud]“.

Punktis 20 asendatakse sõnad „Kohtuasjale, mille Euroopa Kohus saadab uueks arutamiseks pärast tühistamist või uuesti läbivaatamist, antakse sellele kohtuasjale varem Üldkohtus antud number“ sõnadega „Kohtuasjale, mille Euroopa Kohus saadab uueks arutamiseks pärast tühistamist, antakse sellele kohtuasjale varem Üldkohtus antud number“.

Punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21.

Kohtuasja järjekorranumber ja poolte nimed märgitakse ära menetlusdokumentides, kohtuasjaga seotud kirjavahetuses, Üldkohtu väljaannetes ning kohtuasjaga seotud dokumentides ja teabes, millele üldsusel on juurdepääs. Kui vastavalt kodukorra artiklitele 66 ja 66a jäetakse andmed üldsusele avaldamata, kohandatakse vastavalt poolte nimede märkimist.“

Punktid 22 ja 23 asendatakse järgmisega:

„22.

Kohtuasja toimik sisaldab menetlusdokumente ja kui on, siis nende lisasid, ning muid dokumente, mida kohtuasja lahendamisel arvesse võetakse, samuti kirjavahetust pooltega ja tõendeid kättetoimetamise kohta. Kohtuasja toimik sisaldab vajaduse korral ka väljavõtteid koja nõupidamiste protokollist, pooltega kohtumiste protokolli, kohtuistungi ettekannet, suuliste seisukohtade ärakuulamise ja menetlustoimingute teostamise istungi protokolli ning asjas kohtukantselei tehtud otsuseid ja kinnitatud asjaolusid.

23.	Toimikusse lisatud dokumentidel tuleb märkida punktis 10 viidatud registreerimisnumber ja järjekorranumber. Lisaks tuleb poolte esitatud menetlusdokumentidel ja vajaduse korral nende ärakirjadel märkida esitamise kuupäev ja registrisse kandmise kuupäev kohtumenetluse keeles.“

Punktis 28 asendatakse sõnad „Suletud toimikus on nimekiri kohtuasja toimikus sisalduvatest dokumentidest, millele märgitakse nende number, ja kaaneleht, millele märgitakse kohtuasja järjekorranumber, pooled ja kohtuasja lõpetamise kuupäev“ sõnadega „Suletud toimikus on nimekiri kohtuasja toimikus sisalduvatest dokumentidest ja kohtusekretäri kinnitus, et toimik on täielik“.

9)	Jaotise E.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „E.2. Kohtuasja toimikuga tutvumine ja kohtuasja toimiku ärakirjade saamine“.

10)

Punkt 30 asendatakse järgmisega:

„30.	Kohtuasja poolte esindajad võivad kohtukantseleis tutvuda kohtuasja toimikuga, sealhulgas Üldkohtule esitatud haldustoimikutega.“

11)

Punktid 32 ja 33 asendatakse järgmisega:

„32.

Liidetud kohtuasjades on kõigi poolte esindajatel õigus tutvuda kõigi liidetud kohtuasjade toimikutega, kui kodukorra artikli 68 lõikest 4 ei tulene teisiti. Sellist õigust tutvuda ei ole aga juhul, kui vastavalt kodukorra artiklile 106a korraldatakse ühine istung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks.

33.	Kodukorra artikli 147 alusel ilma advokaadi abita tasuta õigusabi taotluse esitanud isikul on õigus tutvuda tasuta õigusabi puudutava toimikuga. Kui isikut on määratud esindama advokaat, on ainult sellel esindajal õigus toimikuga tutvuda.“

12)

Punkti 36 järele lisatakse punktid 36a ja 36b:

„36a.

Poole taotlusel väljastab kohtusekretär ärakirja kohtuasja toimikus sisalduvatest dokumentidest – vajaduse korral mittekonfidentsiaalse versiooni – ning registri väljavõtetest.

36b.	Kolmanda isiku taotlusel väljastab kohtusekretär ärakirja kohtuotsustest või -määrustest ainult juhul, kui need ei ole juba avalikkusele kättesaadavaks tehtud ega sisalda konfidentsiaalseid andmeid, ning registri väljavõtetest.“

13)

Jaotise F punktid asendatakse järgmisega:

„37.

Üldkohtu kohtuotsuste ja -määruste originaalid allkirjastatakse kvalifitseeritud e-allkirjaga. Neid säilitatakse elektrooniliselt muutmist mittevõimaldaval kujul kronoloogilises järjestuses spetsiaalses pikaajaliseks arhiveerimiseks ette nähtud serveris. Kohtuotsuse või -määruse tõestatud versiooni elektrooniline koopia trükitakse välja ja lisatakse toimikusse.

38.	[Kustutatud]

39.	[Kustutatud]

40.

Kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud kohtumäärusi, millega parandatakse kohtuotsust või -määrust, kohtuotsuseid või -määrusi, millega tõlgendatakse kohtuotsust või -määrust, tagaseljaotsuse peale esitatud kaja suhtes tehtud kohtuotsuseid, kolmanda isiku poolt kohtuotsuse vaidlustamise või teistmisavalduse suhtes tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi säilitatakse spetsiaalses pikaajaliseks arhiveerimiseks ette nähtud serveris lahutamatult koos kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud asjaomase Üldkohtu kohtuotsuse või -määrusega ja koos selgitavaid märkusi sisaldava kohtusekretäri allkirjastatud dokumendiga.

40a.

Kui Üldkohtu kohtuotsus või -määrus on käsitsi allkirjastatud, märgitakse kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud Üldkohtu lahendid, mis käsitlevad parandamist, tõlgendamist või teistmist, ära asjaomase kohtuotsuse või -määruse serval. Kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud lahendi tõestatud versiooni ärakiri trükitakse välja ja lisatakse kohtuotsuse või -määruse originaalile paberkandjal.

40b.

Kui kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud Üldkohtu lahendi kohta on apellatsiooniastmes tehtud Euroopa Kohtu lahend, säilitatakse seda lahendit paberkandjal lahutamatult koos asjaomase Euroopa Kohtu kohtuotsuse või -määrusega versioonis, mis on Üldkohtu kantseleile esitatud, ja koos kohtusekretäri allkirjastatud selgitavate märkustega Üldkohtu lahendi serval.

40c.

Kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud Üldkohtu lahendeid, mille kohta on apellatsiooniastmes tehtud Euroopa Kohtu lahend, säilitatakse spetsiaalses pikaajaliseks arhiveerimiseks ette nähtud serveris lahutamatult koos asjaomase Euroopa Kohtu kohtuotsuse või -määrusega versioonis, mis on Üldkohtu kantseleile esitatud, ja koos selgitavaid märkusi sisaldava kohtusekretäri allkirjastatud dokumendiga.“

14)	Jaotise G pealkiri ja punkt 41 asendatakse sõnadega „[Kustutatud]“.

15)

Punktid 45–50 asendatakse järgmisega:

„45.	Kui registri väljavõte väljastatakse vastavalt kodukorra artiklile 37, tuleb kohtusekretärile selle eest maksta lõivu 15 eurot väljavõtte eest.

46.	Kui dokumendi ärakiri või kohtuasja toimiku väljavõte väljastatakse poolele tema taotlusel, mis esitati kodukorra artikli 38 lõike 1 alusel, tuleb kohtusekretärile selle eest maksta lõivu 40 eurot iga väljastatud dokumendi eest.

47.	Kui kohtuotsus või -määrus saadetakse täitmise eesmärgil poolele tema taotlusel, mis esitati kodukorra artikli 38 lõike 1 või artikli 170 alusel, tuleb kohtusekretärile maksta lõivu 50 eurot iga saatmise eest.

48.	Kui kolmandale isikule väljastatakse tema taotlusel kohtuotsuse või -määruse ärakiri vastavalt punktile 36b, tuleb kohtusekretärile maksta lõivu 40 eurot iga ärakirja eest.

49.	[Kustutatud]

50.	Kui pool või menetlusse astuja on korduvalt rikkunud kodukorra või käesolevate praktiliste rakendussätete norme, tuleb kohtusekretärile maksta vastavalt kodukorra artikli 139 punktile c selle eest lõivu, mis ei tohi ületada 7 000 eurot.“

16)	Punktis 51 asendatakse sõnad „nõuab kohtusekretär nende summade maksmist poolelt, kes need kulud peab katma“ sõnadega „nõuab kohtusekretär nende summade maksmist võlgnikult, kes need kulud peab katma“.

17)	Punktis 53 asendatakse sõnad „nõuab kohtusekretär selle tasumist poolelt või kolmandalt isikult, kes need kulud peab katma“ sõnadega „nõuab kohtusekretär selle tasumist võlgnikult, kes need kulud peab katma“.

18)

Jaotise C pealkiri ja punktid asendatakse järgmisega:

„C. Andmete üldsusele avaldamata jätmine

71.	[Kustutatud]

72.	Kodukorra artikli 66 või artikli 66a alusel esitatud avaldamata jätmise taotlus tuleb esitada eraldi dokumendina. Selles tuleb täpselt ära märkida taotluse esemeks olevad andmed. Andmete avaldamata jätmise taotlus, millele kodukorra artiklis 66a viidatakse, peab olema põhjendatud.

73.

Kodukorra artiklites 66 ja 66a osutatud andmete avaldamata jätmise tõhususe huvides peab andmete avaldamata jätmise taotlus olema esitatud koos menetlusdokumendiga, mis sisaldab asjasse puutuvaid andmeid. Nimelt seatakse ohtu andmete avaldamata jätmise soovitav toime, kui andmed on internetis juba avaldatud.“

19)	Jaotise D pealkiri ja punktid asendatakse sõnadega „[Kustutatud]“.

20)	Punktis 81 asendatakse sõnad „(d) iga lehekülg nummerdatult numbreid vahele jätmata kasvavas järjestuses“ sõnadega „(d) lehekülgede katkematus numeratsioonis (näiteks: leheküljed 1–50)“.

21)

Punkti 81 järele lisatakse punkt 81a:

„81a.

Joonealust märkust kasutatakse peamiselt menetlusdokumendis osundatud dokumentidele viitamiseks. Selle eesmärk ei ole siiski edasi arendada esitatud väiteid või argumente.“

22)	Punktis 82 asendatakse lause „Menetlusdokumendi lõpus peab olema lisade nimekiri.“ lausega „Menetlusdokumendi lõpus peab olema lisade nimekiri leheküljenumbritega või ilma.“

23)

Punkt 83 asendatakse järgmisega:

„83.

Lisade nimekirjas tuleb iga lisa kohta märkida:

a)	lisa number (kasutades tähte ja numbrit; näiteks hagiavalduse puhul lisa A.1, A.2 jne; kostja vastuse puhul lisa B.1, B.2 jne; repliigi lisade puhul lisa C.1, C.2 jne; vasturepliigi puhul lisa D.1, D.2 jne);

b)	lisa lühike kirjeldus (näiteks: „kiri“, selle kuupäev, autor ja saaja);

c)	lehekülje number, millel lisa algab ja lõpeb lisade lehekülgede katkematus numeratsioonis (näiteks: lisade leheküljed 43–49);

d)	lõigu number, milles lisale esimest korda viidati ja lisa esitamise vajadust põhjendati.“

24)

Punktid 85–87 asendatakse järgmisega:

„85.	Lisadena võib esitada vaid menetlusdokumendis nimetatud ja selle sisu tõendamiseks või näitlikustamiseks vajalikke lisade nimekirjas märgitud dokumente.

86.

Menetlusdokumendi lisad peavad olema esitatud viisil, mis hõlbustab Üldkohtul nendega elektrooniliselt tutvumist ja hoiab ära segaduse tekkimise võimaluse. Seetõttu peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)	iga lisa on nummerdatud vastavalt punkti 83 alapunktile a;

b)	soovitatav on lisa algust tähistada asjakohase tiitellehega;

c)	menetlusdokumendi lisade leheküljed nummerdatakse katkematult (näiteks: 1–152) esimese lisa (mitte lisade nimekirja) esimesest leheküljest alates, arvates lehekülgede hulka tiitellehed ja lisade võimalikud lisad;

d)	lisad peavad olema kergesti loetavad.

87.	Viidates esitatud lisale, tuleb märkida asjasse puutuva lisa number lisade nimekirjas ja menetlusdokument, millega koos lisa esitatakse (näiteks: hagiavalduse lisa A.1).“

25)

Punktid 92–94 asendatakse järgmisega:

„92.	Kohtusekretär keeldub registrisse kandmast ja kohtuasja toimikusse lisamast tervikuna või osaliselt menetlusdokumente või ka tõendeid, mida ei ole kodukorras ette nähtud. Kahtluse korral pöördub kohtusekretär otsustamiseks presidendi poole.

93.

Välja arvatud kodukorras otseselt sätestatud juhtudel ja ilma, et see piiraks kodukorra artikli 46 lõike 2 ja käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 100 kohaldamist, keeldub kohtusekretär registrisse kandmast ja kohtuasja toimikusse lisamast menetlusdokumente või tõendeid, mis on koostatud kohtumenetluse keelest erinevas keeles.

94.	Kui pool vaidlustab kohtusekretäri keeldumise menetlusdokument või tõend osaliselt või tervikuna registrisse kanda ja kohtuasja toimikusse lisada, esitab kohtusekretär küsimuse lahendamiseks presidendile, et otsustataks, kas asjasse puutuv dokument või tõend tuleb vastu võtta.“

26)	Punktid 98 ja 99 asendatakse sõnadega „[Kustutatud]“.

27)

Punktis 101 asendatakse lause „Kui puudusi ei kõrvaldata, võidakse hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6, artikli 177 lõikele 6 ja artikli 194 lõikele 5.“ lausega „Kui puudusi ei kõrvaldata, võidakse hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6 ja artikli 177 lõikele 6.“

28)

Punkti 104 järele lisatakse punkt 104a:

„104a.

Menetlusdokumendi lehekülgede maksimaalse arvu kindlaksmääramisel ei võeta arvesse lisade nimekirja ja sisukorda, kui see on olemas.“

29)	Jaotise pealkiri „A.1. Hagimenetlus“ asendatakse sõnadega „A.1. Hagimenetlus (muud kui intellektuaalomandivaidlusi puudutavad hagid)“.

30)	Jaotise pealkiri „B.1. Hagimenetlus“ asendatakse sõnadega „B.1. Hagimenetlus (muud kui intellektuaalomandivaidlusi puudutavad hagid)“.

31)	Punktis 116 asendatakse sõnad „tuleb esitada kodukorra artikli 51 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 78 nimetatud dokumendid“ sõnadega „tuleb vajaduse korral esitada kodukorra artikli 51 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 78 nimetatud dokumendid“.

32)	Punkt 117 asendatakse sõnadega „[Kustutatud]“.

33)

Punktis 119 asendatakse pärast viimast taanet sõnad „– olema esitatud e-kirja teel tekstitöötlusprogrammi abil koostatud lihtsa elektroonilise failina aadressile GC.Registry@curia.europa.eu, märkides ära kohtuasja, mille juurde see kuulub“ sõnadega „– olema esitatud e-Curia kaudu koos hagiavaldusega, märkides ära kohtuasja, mille kohta see käib“.

34)	Punkt 122 asendatakse järgmisega: „Hagiavalduse koostamisel selle vormistamise hõlbustamiseks palutakse poolte esindajatel tutvuda dokumendiga „Hagiavalduse meelespea“ ja hagiavalduse näidisvormiga, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.“

35)	Punktis 127 asendatakse sõnad „kohaldatakse punkte 116 ja 117“ sõnadega „kohaldatakse punkti 116“.

36)	Punktis 134 asendatakse sõnad „punktides 113–115, 117 ja 120–122“ sõnadega „punktides 113–115 ja 120–122“.

37)	Punktis 138 asendatakse sõnad „punkte 117, 125 ja 126“ sõnadega „punkte 125 ja 126“.

38)

Punkt 144 asendatakse järgmisega:

„144.

Kohtukantselei kutsub pooled kohtuistungile vähemalt üks kuu enne selle toimumist, ilma et see välistaks olukorrad, mille puhul on põhjendatud poolte istungile kutsumine esimesel võimalusel. Kui Üldkohus otsustab vastavalt kodukorra artiklile 106a korraldada mitmes kohtuasjas ühise kohtuistungi, täpsustatakse kohtukutses muu hulgas kohtuasjad, mis sellel kohtuistungil arutusele tulevad.“

39)

Punkti 147 järele lisatakse punkt 147a:

„147a.

Kui Üldkohus otsustab vastavalt kodukorra artiklile 106a korraldada mitmes kohtuasjas ühise kohtuistungi, toimetatakse iga asjasse puutuva kohtuasja menetluskeeles koostatud kohtuistungi lühiettekanne kätte kõigile teistele pooltele, kes on kohtuistungile kutsutud.“

40)

Punkti 152 järele lisatakse punkt 152a:

„152a.

Kui pool soovib taotleda kodukorra artikli 45 lõike 1 punkti c või d alusel erandit keeltekasutuse korrast, et kasutada kohtuistungil muud keelt kui kohtumenetluse keelt, peab ta taotluse esitama võimalikult kiiresti pärast kohtuistungile kutsumist.“

41)

Punktis 162 asendatakse sõnad „Kohtuasja poole esindajal palutakse piirduda 15-minutilise kohtukõnega ja menetlusse astuja esindajal 10-minutilise kõnega (liidetud kohtuasjades on kohtuasja poolel 15 minutit iga kohtuasja kohta ja menetlusse astujal 10 minutit iga kohtuasja kohta)“ sõnadega „Kohtuasja poole esindajal on kohtukõneks aega 15 minutit ja menetlusse astuja esindajal 10 minutit (kohtuistungil liidetud kohtuasjades või ühisel kohtuistungil on kohtuasja poolel aega 15 minutit iga kohtuasja kohta ja menetlusse astujal 10 minutit iga kohtuasja kohta)“.

42)

Punkt 165 asendatakse järgmisega:

„165.

Kui mitu poolt esitavad Üldkohtule sama väite (mis on võimalik menetlusse astumisel, kohtuasjade liitmisel või kohtuasjades, mille sarnasuse tõttu on põhjendatud ühise kohtuistungi korraldamine), on nende esindajatel soovitatav sõnavõtud enne kohtuistungit kooskõlastada, et vältida kohtukõnede mis tahes kordamist. Asjasse puutuvate poolte esindajad peavad siiski tagama, et nad esitavad seisukoha ainult nende esindatavate poolte nimel ja järgivad kodukorra artiklit 84, milles on sätestatud, millistel tingimustel võib Üldkohtus esitada menetluse käigus uue väite.“

43)

Punkt 167 asendatakse järgmisega:

„167.

Vastavalt kodukorra artikli 85 lõikele 3 võivad kohtuasja pooled erandkorras esitada tõendeid veel kohtuistungil. Sellisel juhul on soovitatav kaasa võtta piisav arv eksemplare (sealhulgas vajaduse korral mittekonfidentsiaalne versioon menetlusse astujatele). Teised pooled kuulatakse ära tõendite vastuvõetavuse ja sisu küsimuses.“

44)

Pärast punkti 167 lisatakse uus jaotis:

„Ca. Kohtuistungil osalemine videokonverentsi teel

Ca. 1. Taotlus videokonverentsi kasutamiseks

167a.

Kui poole esindajal ei ole võimalik füüsiliselt osaleda kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, tervisekaitse põhjustel (näiteks kui ta ei saa osaleda isiklikel tervislikel põhjustel või epideemiast tingitud liikumispiirangute tõttu), julgeoleku kaalutlustel või muul mõjuval põhjusel (näiteks streik lennutranspordi sektoris), esitab asjaomase poole esindaja eraldi dokumendina põhjendatud taotluse osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel.

167b.

Selleks, et Üldkohus saaks taotluse tulemuslikult läbi vaadata, peab see olema esitatud niipea, kui on teada takistuse põhjus, ja selles tuleb märkida:

—	täpselt ja dokumenteeritult takistuse laad, millele viidatakse;

—	kontaktisiku kontaktandmed, kellega koos võib enne kohtuistungit vajaduse korral läbi viia tehnilised ja suulise tõlke testid;

—	vajaduse korral selle kohtuasja number, milles esindaja viimati Üldkohtus või Euroopa Kohtus videokonverentsi teel kohtuistungil osales.

167c.

Taotlus videokonverentsi kasutamiseks toimetatakse kätte teistele kohtuasja pooltele.

167d.

Kohtukantselei teavitab poolt, kes esitas taotluse videokonverentsi kasutamiseks, ja teisi kohtuasja pooli taotluse kohta tehtud koja presidendi otsusest.

167e.

Kui tehakse otsus taotlus rahuldada, võtavad Euroopa Liidu Kohtu tehnilised teenistused ühendust kontaktisikuga, kelle kontaktandmed on esindaja oma taotluses eelnevalt esitanud, et korraldada nii kiiresti kui võimalik tehnilised ja suulise tõlke testid, mis esindaja peab tingimata läbima.

167f.

Kui testimine osutub tulemuslikuks, võib kohtuistung videokonverentsi teel reaalselt toimuda ja sellest teavitatakse pooli. Kui testimine ebaõnnestub, teavitatakse pooli kohtuistungi toimumise või edasilükkamise tagajärgedest.

Ca. 2. Tehnilised nõuded

167 g.

Videokonverentsi kasutamine kohtuistungil eeldab väga head heli- ja pildikvaliteeti ning väga stabiilset ühendust, mida hinnatakse enne kohtuistungi toimumist läbi viidud testimisel. Seetõttu peavad olema täidetud järgmised tehnilised eeltingimused:

—	lubatud on ainult sideprotokolle H.323 ja SIP kasutavad ühendused. H.323 ja SIP on protokollid, mida kasutatakse spetsiaalselt videokonverentsi kõnede korraldamiseks ja mis tagavad ühenduste optimaalse stabiilsuse ja turvalisuse;

—	lubatud ei ole kasutada ainult ühel IT-rakendusel põhinevat tarkvaraplatvormi või muud koosolekute süsteemi;

—	ühendused selliste mobiilseadmete nagu sülearvutite, tahvelarvutite või nutitelefonide kaudu ei ole lubatud.

167h.

Kui esindaja osaleb kohtuistungil videokonverentsi teel, tohib ta kasutada ainult seda keelt, milles tal on vastavalt kodukorrale õigus esineda, ning talle tagatakse tõlge üksnes sellesse keelde, ilma et see piiraks tulevast arengut.

Ca. 3. Praktilised soovitused videokonverentsi teel osalevatele esindajatele

167i.

Praktilised soovitused videokonverentsi teel osalevatele esindajatele on esitatud Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.“

45)	Punktis 168 asendatakse sõnad „e-postiga (interpret@curia.europa.eu)“ sõnadega „e-postiga (interpretation@curia.europa.eu)“.

46)

Punkti 172 järele lisatakse punkt 172a:

„172a.

Kui vastavalt kodukorra artiklile 106a korraldatakse mitmes kohtuasjas ühine kohtuistung, lisatakse kohtuistungi protokoll, millel on kõikides asjasse puutuvates kohtuasjades sama sisu, iga kohtuasja toimikusse kohtumenetluse keeles.“

47)

Punkti 184 järele lisatakse punkt 184a:

„184a.

Menetlusse astuja ei saa esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust teiste kohtuasja poolte suhtes.“

48)

Punkt 225 asendatakse järgmisega:

„225.

Taotluses akti kohaldamise peatamiseks või muude ajutiste meetmete võtmiseks tuleb esiteks märkida vaidluse ese ning selgelt ja kokkuvõtlikult need fakti- ja õigusväited, mis on põhikohtuasja aluseks ja millest esmapilgul ilmneb hagi põhjendatus (fumus boni iuris). Teiseks tuleb taotluses täpselt märkida taotletud meede või meetmed. Kolmandaks tuleb taotluses põhistatult ja dokumenteeritult märkida asja kiireloomulisust tõendavad asjaolud.“

49)

Punkti 225 järele lisatakse punkt 225a:

„225a.

Vastavalt kodukorra artikli 156 lõike 4 teisele lausele tuleb ajutiste meetmete taotlusele lisada ajutiste meetmete kohaldamise põhjendamiseks kõik kättesaadavad tõendid või taotlus nende kogumiseks. Seega peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul olema konkreetne ja täpne teave, mida kinnitavad üksikasjalikud ja vajaduse korral kinnitatud dokumentaalsed tõendid ning taotlused koguda tõendeid, mis näitavad ajutisi meetmeid taotleva poole olukorda ja võimaldavad hinnata tagajärgi, mis tõenäoliselt järgnevad, kui taotletud meetmeid ei määrata.“

50)

Punkt 227 asendatakse järgmisega:

„227.

Selleks, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse saaks kiiresti läbi vaadata, on selle maksimaalne lehekülgede arv 25, mida ei tohiks käsitletavat valdkonda ja kohtuasja asjaolusid arvestades üldjuhul ületada.“

51)

Lisa 1 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatuses asendatakse sõnad „vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6, artikli 177 lõikele 6 ja artikli 194 lõikele 5“ sõnadega „vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6 ja artikli 177 lõikele 6“;

b)	esimese veeru pealkiri „Hagimenetlus“ asendatakse pealkirjaga „Hagimenetlus (muud kui intellektuaalomandivaidlusi puudutavad hagid)“;

punktis a asendatakse esimene ja teine veerg järgmisega:

„a)	esitada dokument (mida on nimetatud kodukorra artikli 51 lõikes 2), välja arvatud juhul, kui see dokument on e-Curia kasutajakonto avamiseks juba esitatud (kodukorra artikli 51 lõige 2)“;

d)	punktis b asendatakse esimeses ja teises veerus sõnad „hiljutine tõend eraõigusliku juriidilise isiku olemasolu kohta“ sõnadega „tõend eraõigusliku juriidilise isiku olemasolu kohta“;

e)	punktis g asendatakse teises veerus sõnad „ning teavitamiseks esitatud aadressid“ sõnadega „ning teavitamiseks esitatud aadressid, kui asjaolud seda nõuavad“.

52)

Lisa 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse sõnad „(põhikirja artikli 21 esimene lõik, kodukorra artikli 76 punkt a, artikli 177 lõike 1 punkt a ja artikli 194 lõike 1 punkt a)“ sõnadega „(põhikirja artikli 21 esimene lõik, kodukorra artikli 76 punkt a ja artikli 177 lõike 1 punkt a)“;

b)	punktis b asendatakse sõnad „(kodukorra artikli 76 punkt b, artikli 177 lõike 1 punkt b ja artikli 194 lõike 1 punkt b)“ sõnadega „(kodukorra artikli 76 punkt b ja artikli 177 lõike 1 punkt b)“;

c)	punktis h asendatakse sõnad „(käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 86 alapunkt d)“ sõnadega „(käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 86 alapunkt c)“.

53)

Lisa 3 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt a asendatakse järgmisega: „esitada iga abistava advokaadi kohta kodukorra artikli 51 lõikes 2 nimetatud dokument, välja arvatud juhul, kui see dokument on e-Curia kasutajakonto avamiseks juba esitatud (kodukorra artikli 51 lõige 2)“;

b)	punktis c asendatakse sõnad „(kodukorra artikli 46 lõige 2; käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 99)“ sõnadega „(kodukorra artikli 46 lõige 2)“.

Artikkel 2

Käesolevad Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Need jõustuvad 1. aprillil 2023.

Luxembourg, 1. veebruar 2023

Kohtusekretär

E. COULON

President

M. VAN DER WOUDE

(1) ELT L 44, 14.2.2023, lk 8.

(2) ELT L 152, 18.6.2015, lk 1, muudetud (ELT L 217, 12.8.2016, lk 78; ELT L 294, 21.11.2018, lk 23).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 73

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 10. märts 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/543, 9. märts 2023, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained, mille heakskiitmine aegub ajavahemikul 31. jaanuarist 2029 kuni 1. oktoobrini 2035 ( 1 )	1
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/544, 16. detsember 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ erandite osas, mis käsitlevad plii kasutamist alumiiniumisulamites, mis on ette nähtud masinaehituse jaoks, ning vasesulamites ja teatavates akudes ( 1 )	5
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/545, 7. märts 2023, millega nimetatakse ametisse kolm Saksamaa Liitvabariigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja kaks Saksamaa Liitvabariigi esitatud asendusliiget	12
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/546, 7. märts 2023, millega nimetatakse ametisse üks Sloveenia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja kaks Sloveenia Vabariigi esitatud asendusliiget	14
	*	Nõukogu otsus (EL) 2023/547, 7. märts 2023, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	16
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/548, 6. märts 2023, millega jäetakse andmata liidu luba biotsiidipere UL Hydrogen Peroxide Family 1 jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (teatavaks tehtud numbri C(2023) 1372 all)	17
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2023/549, 6. märts 2023, teatavatele TARGETi andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2010/9 (EKP/2023/3)	19
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2023/550, 8. märts 2023, säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamise riiklike toetusprogrammide kohta (teatavaks tehtud numbri C(2023) 1524 all)	23
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2019/1, (pärast kirjalikku konsultatsiooni), millega võetakse vastu transpordiühenduse 2019. aasta eelarve [2023/551]	34
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2019/2, (pärast kirjalikku konsultatsiooni piirkondliku juhtimiskomitee liikmetega) transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktori kohta [2023/552]	36
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2019/3, (2023/553), 5. juuni 2019, milles käsitletakse järgmist:	37
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2020/2, (pärast konsulteerimist piirkondliku juhtimiskomitee liikmetega), transpordiühenduse alalise sekretariaadi direktori kohta [2023/554]	38
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2020/3, (pärast konsulteerimist piirkondliku juhtimiskomitee liikmetega) transpordiühenduse alalise sekretariaadi asedirektori kohta [2023/555]	39
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2020/05, nende isikute kulude hüvitamise eeskirjade kohta, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on koosolekutele kutsutud eksperdina [2023/556]	40
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2020/7, sõltumatu välisaudiitori määramise kohta 2019. eelarveaasta iga-aastase auditi tegemiseks [2023/557]	44
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2020/08, ohtlike kaupade veo tehnilise komitee loomise kohta [2023/558]	45
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 01/2021, (pärast kirjalikku konsultatsiooni), millega võetakse vastu transpordiühenduse 2021. aasta eelarve [2023/559]	46
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2021/2, mis käsitleb kulude hüvitamise eeskirju nende isikute puhul, kes ei kuulu transpordiühenduse alalisse sekretariaati ja on kutsutud osalema transpordiühenduse koosolekutel [2023/560]	48
	*	Transpordiühenduse piirkondliku juhtimiskomitee otsus nr 2021/3, mis käsitleb reisi- ja kolimiskulude hüvitamise eeskirju transpordiühenduse alalise sekretariaadi töötajate puhul teenistusse asumisel ja teenistuse lõpetamisel [2023/561]	54
	*	Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused	58

Eelarverida	Summa (eurodes)
Ametnike palgad	750 000
Sissemaksed ametnike tervise-/pensionikindlustussüsteemi	200 000
Sekretariaadi jooksvad kulud (sh püsikulud / tööreiside/koosolekute korraldamine)	330 000
Kontori IT-seadmed ja mööbel (mis ei ole peakorterilepinguga hõlmatud)	100 000
Värbamiskulud (avaldamiskulud ja kandidaatide kulude hüvitamine)	100 000
Kokku	1 480 000
Reserv (ligikaudu 10 %)	150 000
Kogusumma	1 630 000
sellest: ELi osalus (80 %) (*1)	1 304 000
Lääne-Balkani kuuiku (WB6) osalus (20 %: transpordiühenduse asutamise lepingu V lisas on esitatud jaotus riikide kaupa)	326 000

		Parandused
	*	Nõukogu 20. veebruari 2023. aasta otsuse (ÜVJP) 2023/387 (ebaseaduslikest tavarelvadest ja nende laskemoonast teavitamise ülemaailmse mehhanismi (iTrace V) toetamise kohta, et vähendada nende kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku üleandmise riski) parandus ( ELT L 53, 21.2.2023 )	67


	(1) EMPs kohaldatav tekst