15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 47/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/331,

14. veebruar 2023,

millega muudetakse piiravaid meetmeid käsitlevaid teatavaid nõukogu määrusi, et lisada neisse sätted humanitaarkaalutlustel tehtava erandi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit saab kehtestada piiravaid meetmeid, sealhulgas külmutada loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste rahalised vahendid ja majandusressursid. Neid meetmeid rakendatakse nõukogu määrustega.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 9. detsembril 2022 vastu resolutsiooni 2664 (2022). Kõnealuse resolutsiooni lõikega 1 on ette nähtud humanitaarabi ja muu inimeste põhivajadusi toetava tegevuse jaoks teatavate osalejate suhtes kohaldatav erand sanktsioonidest, mis seisnevad julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kehtestatud varade külmutamises. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab resolutsiooni 2664 (2022) lõige 1 „humanitaarkaalutlustel tehtavat erandit“.

(3)	14. veebruaril 2023 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2023/338, (1) et jõustada resolutsioon 2664 (2022) liidu õiguses.

(4)

Resolutsioonis 2664 (2022) on rõhutatud, et kui varade külmutamise meetmetest humanitaarkaalutlustel tehtav erand on vastuolus varasemate resolutsioonidega, asendab see need varasemad resolutsioonid sellise vastuolu osas. Resolutsioonis 2664 (2022) on siiski täpsustatud, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2615 (2021) lõige 1 jääb jõusse.

(5)

Resolutsioonis 2664 (2022) on nõutud, et humanitaarkaalutlustel tehtavale erandile tuginevad teenuseosutajad teeksid, muu hulgas riskijuhtimise ning nõuetekohase hoolsuse strateegiaid ja protsesse tugevdades, mõistlikke jõupingutusi, et minimeerida asjaomases määruses loetletud isikute või üksuste võimalused saada sanktsioonidega keelatud kasu, olenemata sellest, kas nad saavad seda otseselt või kaudselt või kõrvalesuunamise tulemusena.

(6)	Muudatused kuuluvad aluslepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid neid ühetaoliselt.

(7)	Nõukogu määruseid (EÜ) nr 1210/2003, (2) (EÜ) nr 305/2006, (3) (EL) nr 356/2010, (4) (EL) nr 224/2014, (5) (EL) nr 1352/2014 (6) ja (EL) 2022/2309 (7) tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.“

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda niisuguses tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artikli 4 lõigete 1–3 täitmisest või kaasa aitamine artiklites 2 ja 3 nimetatud tehingutele.

2. Igasugune teave selle kohta, et käesoleva määruse sätetest hoitakse kõrvale või on kõrvale hoitud, edastatakse liikmesriikide pädevatele asutustele, mis on loetletud V lisas, ning otse või kõnealuste pädevate asutuste kaudu komisjonile.“

Artikkel 2

Nõukogu määruse (EÜ) nr 305/2006 artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.“

Artikkel 3

Nõukogu määruse (EL) nr 356/2010 artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.

2. Lõikes 1 sätestatud erandist ei tulene mingit vastutust füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kes tegid rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks, juhul kui nad ei teadnud ja neil ei olnud mõjuvat põhjust arvata, et nende tegevuse suhtes nimetatud erand ei kehti.“

Artikkel 4

Nõukogu määrust (EL) nr 224/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ualtuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.“

2)	Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest.“

Artikkel 5

Nõukogu määrust (EL) nr 1352/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.“

Artikkel 3a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3a

1. Erandina artiklitest 1a ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa sellistel tingimustel, nagu nad peavad asjakohaseks, ja tingimusel, et sanktsioonide komitee on juhtumipõhiselt kindlaks teinud, et erand on vajalik ÜRO ja muude humanitaarabiorganisatsioonide töö hõlbustamiseks Jeemenis või muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 2140 (2014) ja 2216 (2015) eesmärkidega:

a)	tehnilise abi, rahastuse või rahalise abi andmiseks seoses artiklis 1a kirjeldatud tegevustega;

b)	teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks.

2. Lõike 1 punktiga b ei piirata artikli 2 lõike 3 kohaldamist.“

3)	Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artikli 2 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 osutatud meetmetest.“

Artikkel 6

Nõukogu määruse (EL) 2022/2309 artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Artikli 3 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse tagamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, pagulasküsimusega tegelemise kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA);

e)	punktides a–d nimetatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad, või

f)	muud asjakohased osalejad, kelle on kindlaks määranud sanktsioonide komitee.“

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SVANTESSON

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 50

(2) Nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96 (ELT L 169, 8.7.2003, lk 6)

(3) Nõukogu 21. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 305/2006, millega kehtestatakse eripiirangud teatavate Liibanoni endise peaministri Rafiq Hariri tapmisega seotuses kahtlustatavate isikute vastu (ELT L 51, 22.2.2006, lk 1).

(4) Nõukogu 26. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 356/2010, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias (ELT L 105, 27.4.2010, lk 1).

(5) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis (ELT L 70, 11.3.2014, lk 1).

(6) Nõukogu 18. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1352/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis (ELT L 365, 19.12.2014, lk 60).

(7) Nõukogu 25. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2309 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Haitis (ELT L 307, 28.11.2022, lk 17).

15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 47/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/332,

11. juuli 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/818 seoses selliste juhtumite kindlaksmääramisega, mil identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrust (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/818 ja (EL) 2019/817 (2) on loodud raamistik, millega tagatakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime piiride, viisade, politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas.

(2)

See raamistik hõlmab mitmeid koostalitluse komponente, sealhulgas mitme identiteedi detektorit. Mitme identiteedi detektoriga luuakse eri ELi infosüsteemides säilitatavate andmete vahel linke ja säilitatakse neid mitme identiteedi tuvastamiseks, täites nõnda heausksete reisijate isikusamasuse kontrollimise lihtsustamise ja identiteedipettuste vastu võitlemise eesmärke. Linkide loomine andmete vahel on hädavajalik selleks, et mitme identiteedi detektor saaks oma eesmärke täita.

(3)

Mitme identiteedi tuvastamise protsessi tulemusena luuakse automaatsed valged ja kollased lingid. Valge link näitab, et lingitud toimikute identiteediandmed on samad või sarnased, kollane link aga näitab, et lingitud toimikute identiteediandmeid ei saa pidada sarnaseks ning eri identiteete tuleks kontrollida käsitsi.

(4)	Võttes arvesse koormust, mis lasub nii isikutel, kelle andmed on registreeritud ELi infosüsteemides, kui ka riikide ja liidu ametitel, on väga oluline piirata selliste juhtumite arvu, mille puhul mitme identiteedi detektor loob kollase lingi ja mida tuleb käsitsi kontrollida.

(5)

Vastavalt määrusele (EL) 2019/818 peaks koostalitluse komponentide, sealhulgas mitme identiteedi detektori ettevalmistustööde, väljaarendamise ja operatiivjuhtimise eest vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (3) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA).

(6)	Enne mitme identiteedi detektori väljaarendamist on vaja kehtestada menetlused, millega määratakse kindlaks juhud, mil eri süsteemides säilitatavaid isiku identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena.

(7)

Võttes arvesse, et määrus (EL) 2019/818 põhineb Schengeni acquis’l, on Taani teatanud, lähtudes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklist 4, et rakendab määrust (EL) 2019/818 siseriiklikus õiguses. Seepärast on käesolev määrus Taani suhtes siduv.

(8)	Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale (4). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (nende kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(12)	Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul on käesolev määrus Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(13)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (11) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 27. aprillil 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„identiteediandmed“ – järgmised andmed:

a)	perekonnanimi, eesnimi või eesnimed, sünniaeg, kodakondsus(ed) ning sugu, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 (12) artikli 16 lõike 1 punktis a, artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1;

b)	perekonnanimi, eesnimi või eesnimed, sünnijärgne perekonnanimi, varjunimi või varjunimed, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja praegune kodakondsus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (13) artikli 17 lõikes 2;

c)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 (14) artikli 20 lõikes 2;

d)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 (15) artiklis 4;

e)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 (16) artikli 20 lõikes 3;

f)	perekonnanimi, eesnimed, sünnikuupäev, sünnikoht (linn ja riik), kodakondsus või kodakondsused, sugu ja asjakohasel juhul varasemad nimed, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/816 (17) artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis i;

g)	kuni viisainfosüsteemi töölerakendamiseni vastavalt määruse (EL) 2021/1134 (18) artiklile 11: perekonnanimi, eesnimed, sünnikuupäev, sugu, sünnikoht ja -riik, kodakondsused, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (19) artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja aa;

alates viisainfosüsteemi töölerakendamisest vastavalt määruse (EL) 2021/1134 artiklile 11: perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, sünnikoht ja -riik, sugu ja kodakondsus või kodakondsused, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja aa ning artikli 22a lõike 1 punktis d;

2)	„võrdne“ – kahest erinevast ELi infosüsteemist pärit andmete 100 %-line vastavus, sealhulgas vajaduse korral ümberarvestus- ja ühtlustamisfunktsiooni kasutamisel kõigi andmete vormingu ühtlustamiseks enne võrdlust;

3)	„transliteratsioon“ – teksti teisendamine ühelt kirjaviisilt teisele, mis hõlmab tähtede vahetamist eelnevalt kindlaksmääratud viisil.

Artikkel 2

Samad identiteediandmed

Menetlused, mille abil määrata kindlaks, kas identiteediandmeid tuleb käsitada samadena, on sätestatud I lisas.

Artikkel 3

Sarnased identiteediandmed

Menetlused, mille abil määrata kindlaks, kas identiteediandmeid tuleb käsitada sarnastena, on sätestatud II lisas.

Artikkel 4

Logid

1. Ühine isikuandmete hoidla peab andmete võrdlemise logisid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	võrdluse kuupäev ja kellaaeg;

b)	võrdluse tulemus, sealhulgas see, milliseid identiteediandmeid peeti samadeks või sarnasteks;

c)	lingi värv pärast automaatset võrdlust;

d)	lingi värv pärast kollase lingi loomisele järgnenud käsitsi töötlemist;

e)	linkide muudatused, sealhulgas juhul, kui identiteediandmeid peeti sarnasteks.

2. Logisid säilitatakse ühises isikuandmete hoidlas. Logisid ei säilitata kauem kui üks aasta pärast andmete võrdlemist. Pärast seda kustutatakse need automaatselt.

3. Ühine isikuandmete hoidla kasutab logisid automaatsete tegevusaruannete koostamiseks ning ELi infosüsteemide andmete võrdlemise täpsuse toetamiseks ja jälgimiseks.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 11. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 135, 22.5.2019, lk 85.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(4) See määrus jääb väljapoole nende meetmete kohaldamisala, mis on sätestatud nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1134, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi (ELT L 248, 13.7.2021, lk 11).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

I LISA

1. Andmed eri infosüsteemidest

	Andmekategooria	SIS	EES	ETIAS	ECRIS-TCN	VIS
1.	Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)	Perekonnanimed Varem kasutatud perekonnanimed Varjunimedest perekonnanimed Eesnimed Varem kasutatud eesnimed Varjunimedest eesnimed Sünnijärgsed nimed	Perekonnanimi Eesnimi Nimed Eesnimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed) Eesnimi (eesnimed) Eesnimi (eesnimed)	Perekonnanimi Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed Eesnimed Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed) Eesnimi (eesnimed)
2.	Sünniaeg	Sünnikuupäev Varjunimega seotud sünnikuupäev	Sünniaeg	Sünniaeg	Sünnikuupäev	Sünnikuupäev
3.	Sugu	Sugu Varjunimega seotud sugu	Sugu	Sugu	Sugu	Sugu
4.	Kodakondsus ja sünnikoht	Kodakondsused Varjunimega seotud kodakondsus Sünnikoht (sünniriik) Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)	Kodakondsus Kodakondsused	Praegune kodakondsus Sünnikoht	Kodakondsus Kodakondsused Sünnikoht (linn ja riik)	Praegune kodakondsus Kodakondsused Sünnijärgne kodakondsus Sünnikoht ja -riik

Schengeni infosüsteemi puhul võivad identiteediandmed iga tabelis esitatud andmekirje puhul kuuluda ühte järgmistest kategooriatest:

a)	„kindlaks tehtud identiteet“ – isiku identiteet on kindlaks tehtud ehtsate isikut tõendavate dokumentide põhjal, kas biomeetrilise võrdlemise või pädeva asutuse avalduse alusel;

b)	„kindlaks tegemata identiteet“ – isiku identiteedi kohta ei ole piisavalt tõendeid;

c)	„varjunimi“ – isik kasutab vale või omandatud identiteeti;

d)	„kuritarvitatud identiteet“ – isik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade, kasutab teise tegeliku isiku identiteeti, eelkõige kui dokumendi kasutamine kahjustab selle tegelikku omanikku.

Käesolevas tabelis viitavad varjunimede identiteediandmed kategooriatele b, c ja d, muude kui varjunimede andmed aga kategooriale a.

2. Samad identiteediandmed

Käesolevas lisas sätestatakse juhud, kus identiteediandmeid käsitatakse samadena. Et identiteediandmeid samadena käsitada, peaksid olema täidetud kõik 3. punkti tingimused.

3. Juhud, kus identiteediandmeid käsitatakse samadena andmekategooriate kaupa

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema täidetud kõik punktides 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4 sätestatud tingimused.

3.1. Nimed

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)

Perekonnanimed

Varem kasutatud perekonnanimed

Varjunimedest perekonnanimed

Eesnimed

Varem kasutatud eesnimed

Sünnijärgsed nimed

Varjunimedest eesnimed

Perekonnanimi

Eesnimi

Nimed

Eesnimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi

Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed)

Eesnimi (eesnimed)

Perekonnanimi

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Eesnimed

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed)

Eesnimi (eesnimed)

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema täidetud kõik järgmised tingimused:

vähemalt ühele järgmistest andmeväljadest sisestatud andmed on mõlemas süsteemis võrdsed:

i)	perekonnanimi (surname);

ii)	perekonnanimi (family name);

iii)	varem kasutatud perekonnanimed;

iv)	sünnijärgne perekonnanimi;

v)	muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed);

vi)	pseudonüümid;

vii)	varjunimedest perekonnanimed;

viii)

varasemad nimed;

ix)	endised perekonnanimed;

vähemalt ühele järgmistest andmeväljadest sisestatud andmed on mõlemas süsteemis võrdsed:

i)	eesnimi (first name);

ii)	eesnimi (forename);

iii)

nimi;

iv)	eesnimed (given names);

v)	varem kasutatud eesnimed;

vi)	muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed);

vii)	pseudonüümid;

viii)

varjunimedest eesnimed;

ix)	varasemad nimed.

3.2. Sünniaeg

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Varjunimega seotud sünnikuupäev

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema andmekategooria „sünniaeg/sünnikuupäev“ väärtused mõlemas süsteemis võrdsed.

3.3. Sugu

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sugu

Varjunimega seotud sugu

Sugu

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema andmekategooria „sugu“ väärtused mõlemas süsteemis võrdsed.

3.4. Kodakondsused ja sünnikoht

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Kodakondsused ja sünnikoht

Kodakondsused

Varjunimega seotud kodakondsus

Sünnikoht (sünniriik)

Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)

Kodakondsus

Kodakondsused

Praegune kodakondsus

Sünnikoht

Kodakondsus

Kodakondsused

Sünnikoht (linn ja riik)

Praegune kodakondsus

Kodakondsused

Sünnijärgne kodakondsus

Sünnikoht ja -riik

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peab juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema vähemalt üks andmekategooria „kodakondsused ja sünnikoht“ andmeväli, sh vähemalt üks kodakondsustest mõlemas süsteemis võrdne.

II LISA

1. Andmed eri infosüsteemidest

	Andmekategooria	SIS	EES	ETIAS	ECRIS-TCN	VIS
1.	Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)	Perekonnanimed Varem kasutatud perekonnanimed Varjunimedest perekonnanimed Eesnimed Varem kasutatud eesnimed Sünnijärgsed nimed Varjunimedest eesnimed	Perekonnanimi Eesnimi Nimed Eesnimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed) Eesnimi (eesnimed) Eesnimi (eesnimed)	Perekonnanimi Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed Eesnimed Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed) Eesnimi (eesnimed)
2.	Sünniaeg	Sünnikuupäev Varjunimega seotud sünnikuupäev	Sünniaeg	Sünniaeg	Sünnikuupäev	Sünnikuupäev
3.	Sugu	Sugu Varjunimega seotud sugu	Sugu	Sugu	Sugu	Sugu
4.	Kodakondsus ja sünnikoht	Kodakondsused Varjunimega seotud kodakondsus Sünnikoht (sünniriik) Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)	Kodakondsus Kodakondsused	Praegune kodakondsus Sünnikoht	Kodakondsus Kodakondsused Sünnikoht (linn ja riik)	Praegune kodakondsus Kodakondsused Sünnijärgne kodakondsus Sünnikoht ja -riik

Schengeni infosüsteemi puhul võivad identiteediandmed iga tabelis esitatud andmekirje puhul kuuluda ühte järgmistest kategooriatest:

a)	„kindlaks tehtud identiteet“ – isiku identiteet on kindlaks tehtud ehtsate isikut tõendavate dokumentide põhjal, kas biomeetrilise võrdlemise või pädeva asutuse avalduse alusel;

b)	„kindlaks tegemata identiteet“ – isiku identiteedi kohta ei ole piisavalt tõendeid;

c)	„varjunimi“ – isik kasutab vale või omandatud identiteeti;

d)	„kuritarvitatud identiteet“ – isik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade, kasutab teise tegeliku isiku identiteeti, eelkõige kui dokumendi kasutamine kahjustab selle tegelikku omanikku.

Käesolevas tabelis viitavad varjunimede identiteediandmed kategooriatele b, c ja d, muude kui varjunimede andmed aga kategooriale a.

2. Sarnased identiteediandmed

3. punktis on esitatud ammendav loetelu eeskirjadest, mille alusel käsitatakse identiteediandmeid sarnastena.

Eu-LISA, keda abistab ja nõustab koostalitlusvõime nõuanderühm, kohaldab neid eeskirju algoritmi abil, konsulteerides komisjoniga, keda abistab ja nõustab piirivalve ja julgeoleku infosüsteemide eksperdirühma koostalituse alarühm (edaspidi „eksperdirühm“).

Eu-LISA jälgib algoritmi kohaldamise mõju ja annab eksperdirühmale korrapäraselt aru.

Selleks et piirata selliste juhtumite arvu, mille puhul tuleb vastutavatel asutustel muuta mitme identiteedi detektori loodud kollased lingid valgeteks linkideks, palub komisjon, keda abistab ja nõustab eksperdirühm, eu-LISA-l kohandada algoritmi, et prioriseerida kollaseid linke, mis on loodud identiteediandmete vahel, mida peetakse 3. punktis sätestatud eeskirjade alusel kõige sarnasemaks.

Mitme identiteedi detektor kontrollib alati identiteediandmeid kõigi 3. punktis sätestatud eeskirjade alusel.

3. Juhtumid, kus identiteediandmeid käsitatakse sarnastena

3.1. Nimed

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)

Perekonnanimed

Varem kasutatud perekonnanimed

Varjunimedest perekonnanimed

Eesnimed

Varem kasutatud eesnimed

Sünnijärgsed nimed

Varjunimedest eesnimed

Perekonnanimi

Eesnimi

Nimed

Eesnimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi

Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed)

Eesnimi (eesnimed)

Perekonnanimi

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Eesnimed

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed)

Eesnimi (eesnimed)

Andmekategooria „nimed“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	teadaolev transliteratsioon nimedes;

järgmiste andmeliikide pöördjärjestus:

i)	perekonnanimi (surname); perekonnanimi (family name); varem kasutatud perekonnanimed; sünnijärgne perekonnanimi, sünnijärgne nimi; varjunimed, endised perekonnanimed;

ii)	eesnimi (first name); eesnimi (forename); nimi; eesnimed (given names); varem kasutatud eesnimed; varjunimedest eesnimed;

c)	juhud, kus eesnimi ja perekonnanimi on ühel andmeväljal ümber rühmitatud;

d)	juhud, kus kahe sõna järjekord on vahetatud, seda nii kõrvuti asetsevate kui ka mitte kõrvuti asetsevate sõnade puhul;

e)	juhud, kus kahe tähe järjekord on vahetatud, seda nii kõrvuti asetsevate kui ka mitte kõrvuti asetsevate tähtede puhul;

f)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga;

g)	juhud, kus leitakse sidekriipsude, komade või ülakomade kasutamisest tulenev erinevus;

h)	juhud, kus nimi on lühendatud.

3.2. Sünniaeg

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Varjunimega seotud sünnikuupäev

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Andmekategooria „sünniaeg/sünnikuupäev“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	juhud, kus kuu ja päeva väljad on vastavuses, kui need ümber vahetada;

b)	juhud, kus sünniaja/sünnikuupäeva erinevus tuleneb eri kalendrite teadaolevast ümberarvutamisest;

c)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga.

3.3. Sugu

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sugu

Varjunimega seotud sugu

Sugu

3.4. Kodakondsused ja sünnikoht

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Kodakondsused ja sünnikoht

Kodakondsused

Varjunimega seotud kodakondsus

Sünnikoht (sünniriik)

Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)

Kodakondsus

Kodakondsused

Praegune kodakondsus

Sünnikoht

Kodakondsus

Kodakondsused

Sünnikoht (linn ja riik)

Praegune kodakondsus

Kodakondsused

Sünnijärgne kodakondsus

Sünnikoht ja -riik

Andmekategooria „kodakondsused ja sünnikoht“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	teadaolev transliteratsioon kodakondsuste või sünnikoha puhul;

b)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga;

c)	teadaolevad juhud, kus kodakondsuste/riikide/linnade nimetused on muutunud.

15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 47/17

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/333,

11. juuli 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/817 seoses selliste juhtumite kindlaksmääramisega, mil identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrust (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (2) on loodud raamistik, millega tagatakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime piiride, viisade, politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas.

(2)

(3)

(4)	Võttes arvesse koormust, mis lasub nii isikutel, kelle andmed on registreeritud ELi infosüsteemides, kui ka riikide ja liidu ametitel, on väga oluline piirata selliste juhtumite arvu, mille puhul mitme identiteedi detektor loob kollase lingi ja mida tuleb käsitsi kontrollida.

(5)

Vastavalt määrusele (EL) 2019/817 peaks koostalitluse komponentide, sealhulgas mitme identiteedi detektori ettevalmistustööde, väljaarendamise ja operatiivjuhtimise eest vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (3) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA).

(6)	Enne mitme identiteedi detektori väljaarendamist on vaja kehtestada menetlused, millega määratakse kindlaks juhud, mil eri süsteemides säilitatavaid isiku identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena.

(7)

Võttes arvesse, et määrus (EL) 2019/817 põhineb Schengeni acquis’l, on Taani teatanud, lähtudes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklist 4, et rakendab määrust (EL) 2019/817 siseriiklikus õiguses. Seepärast on käesolev määrus Taani suhtes siduv.

(8)	Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale (4). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

(10)

(11)

(12)	Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul on käesolev määrus Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(13)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (11) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 27. aprillil 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„identiteediandmed“ – järgmised andmed:

a)	perekonnanimi, eesnimi või eesnimed, sünniaeg, kodakondsus(ed) ning sugu, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 (12) artikli 16 lõike 1 punktis a, artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1;

b)	perekonnanimi, eesnimi või eesnimed, sünnijärgne perekonnanimi, varjunimi või varjunimed, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja praegune kodakondsus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (13) artikli 17 lõikes 2;

c)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 (14) artikli 20 lõikes 2;

d)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 (15) artiklis 4;

e)	perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgsed nimed, varem kasutatud nimed ja varjunimed, sünnikoht, sünnikuupäev, sugu ja kodakondsus(ed), nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 (16) artikli 20 lõikes 3;

f)	perekonnanimi, eesnimed, sünnikuupäev, sünnikoht (linn ja riik), kodakondsus või kodakondsused, sugu ja asjakohasel juhul varasemad nimed, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/816 (17) artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis i;

kuni viisainfosüsteemi töölerakendamiseni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1134 (18) artiklile 11: perekonnanimi, eesnimed, sünnikuupäev, sugu, sünnikoht ja -riik ning kodakondsused, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (19) artikli 9 punkti 4 alapunktides a ja aa;

2)	„võrdne“ – kahest erinevast ELi infosüsteemist pärit andmete 100 %-line vastavus, sealhulgas vajaduse korral ümberarvestus- ja ühtlustamisfunktsiooni kasutamisel kõigi andmete vormingu ühtlustamiseks enne võrdlust;

3)	„transliteratsioon“ – teksti teisendamine ühelt kirjaviisilt teisele, mis hõlmab tähtede vahetamist eelnevalt kindlaksmääratud viisil.

Artikkel 2

Samad identiteediandmed

Menetlused, mille abil määrata kindlaks, kas identiteediandmeid tuleb käsitada samadena, on sätestatud I lisas.

Artikkel 3

Sarnased identiteediandmed

Menetlused, mille abil määrata kindlaks, kas identiteediandmeid tuleb käsitada sarnastena, on sätestatud II lisas.

Artikkel 4

Logid

1. Ühine isikuandmete hoidla peab andmete võrdlemise logisid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	võrdluse kuupäev ja kellaaeg;

b)	võrdluse tulemus, sealhulgas see, milliseid identiteediandmeid peeti samadeks või sarnasteks;

c)	lingi värv pärast automaatset võrdlust;

d)	lingi värv pärast kollase lingi loomisele järgnenud käsitsi töötlemist;

e)	linkide muudatused, sealhulgas juhul, kui identiteediandmeid peeti sarnasteks.

2. Logisid säilitatakse ühises isikuandmete hoidlas. Logisid ei säilitata kauem kui üks aasta pärast andmete võrdlemist. Pärast seda kustutatakse need automaatselt.

3. Ühine isikuandmete hoidla kasutab logisid automaatsete tegevusaruannete koostamiseks ning ELi infosüsteemide andmete võrdlemise täpsuse toetamiseks ja jälgimiseks.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 11. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 135, 22.5.2019, lk 27.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

I LISA

1. Andmed eri infosüsteemidest

	Andmekategooria	SIS	EES	ETIAS	ECRIS-TCN	VIS
1.	Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)	Perekonnanimed Varem kasutatud perekonnanimed Varjunimedest perekonnanimed Eesnimed Varem kasutatud eesnimed Varjunimedest eesnimed Sünnijärgsed nimed	Perekonnanimi Eesnimi Nimed Eesnimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed) Eesnimi (eesnimed) Eesnimi (eesnimed)	Perekonnanimi Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed Eesnimed Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed) Eesnimi (eesnimed)
2.	Sünniaeg	Sünnikuupäev Varjunimega seotud sünnikuupäev	Sünniaeg	Sünniaeg	Sünnikuupäev	Sünnikuupäev
3.	Sugu	Sugu Varjunimega seotud sugu	Sugu	Sugu	Sugu	Sugu
4.	Kodakondsus ja sünnikoht	Kodakondsused Varjunimega seotud kodakondsus Sünnikoht (sünniriik) Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)	Kodakondsus Kodakondsused	Praegune kodakondsus Sünnikoht	Kodakondsus Kodakondsused Sünnikoht (linn ja riik)	Praegune kodakondsus Kodakondsused Sünnijärgne kodakondsus Sünnikoht ja -riik

Schengeni infosüsteemi puhul võivad identiteediandmed iga tabelis esitatud andmekirje puhul kuuluda ühte järgmistest kategooriatest:

a)	„kindlaks tehtud identiteet“ – isiku identiteet on kindlaks tehtud ehtsate isikut tõendavate dokumentide põhjal, kas biomeetrilise võrdlemise või pädeva asutuse avalduse alusel;

b)	„kindlaks tegemata identiteet“ – isiku identiteedi kohta ei ole piisavalt tõendeid;

c)	„varjunimi“ – isik kasutab vale või omandatud identiteeti;

d)	„kuritarvitatud identiteet“ – isik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade, kasutab teise tegeliku isiku identiteeti, eelkõige kui dokumendi kasutamine kahjustab selle tegelikku omanikku.

Käesolevas tabelis viitavad varjunimede identiteediandmed kategooriatele b, c ja d, muude kui varjunimede andmed aga kategooriale a.

2. Samad identiteediandmed

Käesolevas lisas sätestatakse juhud, kus identiteediandmeid käsitatakse samadena. Et identiteediandmeid samadena käsitada, peaksid olema täidetud kõik 3. punkti tingimused.

3. Juhud, kus identiteediandmeid käsitatakse samadena andmekategooriate kaupa

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema täidetud kõik punktides 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4 sätestatud tingimused.

3.1. Nimed

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)

Perekonnanimed

Varem kasutatud perekonnanimed

Varjunimedest perekonnanimed

Eesnimed

Varem kasutatud eesnimed

Sünnijärgsed nimed

Varjunimedest eesnimed

Perekonnanimi

Eesnimi

Nimed

Eesnimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi

Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed)

Eesnimi (eesnimed)

Perekonnanimi

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Eesnimed

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed)

Eesnimi (eesnimed)

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema täidetud kõik järgmised tingimused:

vähemalt ühele järgmistest andmeväljadest sisestatud andmed on mõlemas süsteemis võrdsed:

i)	perekonnanimi (surname);

ii)	perekonnanimi (family name);

iii)	varem kasutatud perekonnanimed;

iv)	sünnijärgne perekonnanimi;

v)	muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed);

vi)	pseudonüümid;

vii)	varjunimedest perekonnanimed;

viii)

varasemad nimed;

ix)	endised perekonnanimed;

vähemalt ühele järgmistest andmeväljadest sisestatud andmed on mõlemas süsteemis võrdsed:

i)	eesnimi (first name);

ii)	eesnimi (forename);

iii)

nimi;

iv)	eesnimed (given names);

v)	varem kasutatud eesnimed;

vi)	muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed);

vii)	pseudonüümid;

viii)

varjunimedest eesnimed;

ix)	varasemad nimed.

3.2. Sünniaeg

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Varjunimega seotud sünnikuupäev

Sünniaeg

Sünnikuupäev

3.3. Sugu

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sugu

Varjunimega seotud sugu

Sugu

Et identiteediandmeid samadena käsitada, peavad juhul, kui luuakse link kahe ELi infosüsteemi andmete vahel, olema andmekategooria „sugu“ väärtused mõlemas süsteemis võrdsed.

3.4. Kodakondsused ja sünnikoht

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Kodakondsused ja sünnikoht

Kodakondsused

Varjunimega seotud kodakondsus

Sünnikoht (sünniriik)

Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)

Kodakondsus

Kodakondsused

Praegune kodakondsus

Sünnikoht

Kodakondsus

Kodakondsused

Sünnikoht (linn ja riik)

Praegune kodakondsus

Kodakondsused

Sünnijärgne kodakondsus

Sünnikoht ja -riik

II LISA

1. Andmed eri infosüsteemidest

	Andmekategooria	SIS	EES	ETIAS	ECRIS-TCN	VIS
1.	Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)	Perekonnanimed Varem kasutatud perekonnanimed Varjunimedest perekonnanimed Eesnimed Varem kasutatud eesnimed Sünnijärgsed nimed Varjunimedest eesnimed	Perekonnanimi Eesnimi Nimed Eesnimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed) Eesnimi (eesnimed) Eesnimi (eesnimed)	Perekonnanimi Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed Eesnimed Pseudonüümid Varjunimed Varasemad nimed	Perekonnanimi Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed) Eesnimi (eesnimed)
2.	Sünniaeg	Sünnikuupäev Varjunimega seotud sünnikuupäev	Sünniaeg	Sünniaeg	Sünnikuupäev	Sünnikuupäev
3.	Sugu	Sugu Varjunimega seotud sugu	Sugu	Sugu	Sugu	Sugu
4.	Kodakondsus ja sünnikoht	Kodakondsused Varjunimega seotud kodakondsus Sünnikoht (sünniriik) Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)	Kodakondsus Kodakondsused	Praegune kodakondsus Sünnikoht	Kodakondsus Kodakondsused Sünnikoht (linn ja riik)	Praegune kodakondsus Kodakondsused Sünnijärgne kodakondsus Sünnikoht ja -riik

Schengeni infosüsteemi puhul võivad identiteediandmed iga tabelis esitatud andmekirje puhul kuuluda ühte järgmistest kategooriatest:

a)	„kindlaks tehtud identiteet“ – isiku identiteet on kindlaks tehtud ehtsate isikut tõendavate dokumentide põhjal, kas biomeetrilise võrdlemise või pädeva asutuse avalduse alusel;

b)	„kindlaks tegemata identiteet“ – isiku identiteedi kohta ei ole piisavalt tõendeid;

c)	„varjunimi“ – isik kasutab vale või omandatud identiteeti;

d)	„kuritarvitatud identiteet“ – isik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade, kasutab teise tegeliku isiku identiteeti, eelkõige kui dokumendi kasutamine kahjustab selle tegelikku omanikku.

Käesolevas tabelis viitavad varjunimede identiteediandmed kategooriatele b, c ja d, muude kui varjunimede andmed aga kategooriale a.

2. Sarnased identiteediandmed

3. punktis on esitatud ammendav loetelu eeskirjadest, mille alusel käsitatakse identiteediandmeid sarnastena.

Eu-LISA jälgib algoritmi kohaldamise mõju ja annab eksperdirühmale korrapäraselt aru.

Mitme identiteedi detektor kontrollib alati identiteediandmeid kõigi 3. punktis sätestatud eeskirjade alusel.

3. Juhtumid, kus identiteediandmeid käsitatakse sarnastena

3.1. Nimed

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Nimed (sh ees- ja perekonnanimi)

Perekonnanimed

Varem kasutatud perekonnanimed

Varjunimedest perekonnanimed

Eesnimed

Varem kasutatud eesnimed

Sünnijärgsed nimed

Varjunimedest eesnimed

Perekonnanimi

Eesnimi

Nimed

Eesnimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi

Muud nimed (varjunimed, kunstnikunimed, tavaliselt kasutatavad nimed)

Eesnimi (eesnimed)

Perekonnanimi

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Eesnimed

Pseudonüümid

Varjunimed

Varasemad nimed

Perekonnanimi

Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed)

Eesnimi (eesnimed)

Andmekategooria „nimed“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	teadaolev transliteratsioon nimedes;

järgmiste andmeliikide pöördjärjestus:

i)	perekonnanimi (surname); perekonnanimi (family name); varem kasutatud perekonnanimed; sünnijärgne perekonnanimi, sünnijärgne nimi; varjunimed, endised perekonnanimed;

ii)	eesnimi (first name); eesnimi (forename); nimi; eesnimed (given names); varem kasutatud eesnimed; varjunimedest eesnimed;

c)	juhud, kus eesnimi ja perekonnanimi on ühel andmeväljal ümber rühmitatud;

d)	juhud, kus kahe sõna järjekord on vahetatud, seda nii kõrvuti asetsevate kui ka mitte kõrvuti asetsevate sõnade puhul;

e)	juhud, kus kahe tähe järjekord on vahetatud, seda nii kõrvuti asetsevate kui ka mitte kõrvuti asetsevate tähtede puhul;

f)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga;

g)	juhud, kus leitakse sidekriipsude, komade või ülakomade kasutamisest tulenev erinevus;

h)	juhud, kus nimi on lühendatud.

3.2. Sünniaeg

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Varjunimega seotud sünnikuupäev

Sünniaeg

Sünnikuupäev

Andmekategooria „sünniaeg/sünnikuupäev“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	juhud, kus kuu ja päeva väljad on vastavuses, kui need ümber vahetada;

b)	juhud, kus sünniaja/sünnikuupäeva erinevus tuleneb eri kalendrite teadaolevast ümberarvutamisest;

c)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga.

3.3. Sugu

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Sugu

Varjunimega seotud sugu

Sugu

3.4. Kodakondsused ja sünnikoht

Andmekategooria

SIS

EES

ETIAS

ECRIS-TCN

VIS

Kodakondsused ja sünnikoht

Kodakondsused

Varjunimega seotud kodakondsus

Sünnikoht (sünniriik)

Varjunimega seotud sünnikoht (sünniriik)

Kodakondsus

Kodakondsused

Praegune kodakondsus

Sünnikoht

Kodakondsus

Kodakondsused

Sünnikoht (linn ja riik)

Praegune kodakondsus

Kodakondsused

Sünnijärgne kodakondsus

Sünnikoht ja -riik

Andmekategooria „kodakondsused ja sünnikoht“ identiteediandmeid käsitatakse sarnastena, kui esinevad:

a)	teadaolev transliteratsioon kodakondsuste või sünnikoha puhul;

b)	juhud, kus on vaja muuta (sh sisestada, kustutada ja asendada) ühte tähemärki, et ühe ELi infosüsteemi andmekategooria oleks võrdne teise ELi infosüsteemi andmekategooriaga;

c)	teadaolevad juhud, kus kodakondsuste/riikide/linnade nimetused on muutunud.

15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 47/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/334,

2. veebruar 2023,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a, artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormid on kehtestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) vaatas need jääkide piirnormid läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (2) artikliga 12 ja esitas soovituslikud jääkide piirnormid, mis on tunnistatud tarbijatele ohutuks. Komisjoni määrusega (EL) 2016/156 (3) lisati need jääkide piirnormid määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisasse. Mõned neist jääkide piirnormidest põhinesid codex’i jääkide piirnormidel (CXLid) ja olid määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisasse juba varasemate muudatustega (4) lisatud.

(2)	11. juulil 2015 (5) võttis codex alimentarius’e komisjon (CAC) vastu klotianidiini ja tiametoksaami uued CXLid. Kuna toiduohutusamet leidis, et need on liidu tarbijatele ohutud, (6) lisati need komisjoni määrusega (EL) 2017/671 (7) määrusesse (EÜ) nr 396/2005.

(3)

Klotianidiin ja tiametoksaam kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (8) I lisasse vastavalt 1. augustil 2006 ja 1. veebruaril 2007, seega enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1107/2009 (9) jõustumist. Mesilaste kokkupuudet nende ainetega käsitlenud kõige uuemates riskihindamistes, (10) (11) mille toiduohutusamet on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt läbi viinud, leiti, et klotianidiini ja tiametoksaami olemuslike omaduste tõttu toob nende välitingimustes kasutamisest tulenev kokkupuude mesilastele kaasa lubamatu riski või selliseid riske ei saa olemasolevate andmete põhjal välistada. Seepärast piirati komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2018/784 (12) ja (EL) 2018/785 (13) klotianidiini ja tiametoksaami heakskiitmine üksnes kasutusega püsikasvuhoonetes ning nõuti, et saadud põllukultuurid jääksid püsikasvuhoonesse kogu oma elutsükli jooksul.

(4)	Pärast kõnealuste piirangute vastuvõtmist võeti tagasi kõik toimeainete klotianidiini ja tiametoksaami heakskiidu pikendamise taotlused. Seepärast aegus klotianidiini heakskiit 31. jaanuaril 2019 ja tiametoksaami heakskiit 30. aprillil 2019.

(5)

Võttes arvesse toiduohutusameti riskihindamist mesilaste kohta ja kogu kättesaadavat asjakohast teavet, ei ole praegu tõendeid, mis võimaldaksid pidada klotianidiini ja tiametoksaami kasutamist välitingimustes mesilaste jaoks ohutuks. Ainete tootjad võivad siiski vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 7 igal ajal esitada lisateavet, mis tõendab klotianidiini ja tiametoksaami ohutust mesilastele välitingimustes kasutamise korral. Kui kõnealune teave esitatakse, vaadatakse see läbi kõnealuses määruses sätestatud ajavahemiku jooksul. Seni ei ole sellist teavet esitatud.

(6)	Klotianidiini ja tiametoksaami kahjulik mõju mesilastele on otseselt seotud nende ainete olemuslike omadustega. Seetõttu ei piirdu nende ainete kasutamisel välitingimustes mesilastele avalduv risk tõenäoliselt ainult liiduga.

(7)

On hulgaliselt tõendeid selle kohta, et neonikotinoide sisaldavatel toimeainetel, nagu klotianidiin ja tiametoksaam, on oluline roll mesilaste ja muude tolmeldajate arvukuse vähenemises kogu maailmas. Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum jõudis oma 2016. aasta hindamisaruandes tolmeldajate, tolmeldamise ja toidutootmise kohta (14) järeldusele, et neonikotinoididel (nagu klotianidiin ja tiametoksaam) on kahjulik toime mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) süsteemsete pestitsiidide töörühm on alates 2012. aastast hinnanud neonikotinoidide mõju elusloodusele. Ülemaailmses integreeritud hinnangus süsteemsete pestitsiidide mõju kohta bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele (WIA) on uuritud 1 121 teaduslikku uuringut ja tulemused näitavad, et tolmeldajate populatsioonid on praeguse neonikotinoididega saastatuse taseme suhtes väga tundlikud ning sel on tõenäoliselt lai ja ulatuslik negatiivne bioloogiline ja ökoloogiline mõju (15). Seda järeldust kinnitas hiljutine olemasolevate teaduslike teadmiste läbivaatamine, mis näitab, et neonikotinoidide kasutamine põhjustab maailma eri piirkondades tolmeldajate arvukuse vähenemist (16).

(8)

Pärast klotianidiini ja tiametoksaami välitingimustes kasutamise keelamist liidus on mitmed väljaspool liitu asuvad riigid samuti piiranud klotianidiini ja tiametoksaami kasutamist, et kaitsta tolmeldajaid, sealhulgas mesilasi (17) (18) (19). Teised riigid hindavad praegu uuesti nende toimeainete heakskiitmist (20) (21) (22).

(9)

Määrusega (EÜ) nr 396/2005 on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 (23) sätestatud üldpõhimõtetega kehtestatud sätted taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta. Vastavalt viimati nimetatud määruse artikli 5 lõikele 1 taotletakse toidualaste õigusnormidega üht või mitut üldeesmärki, milleks on inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas õiglased tavad toidukaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ja keskkonna kaitset.

(10)

Kogu maailmas tuntakse üha enam muret, et tolmeldajate arvukuse vähenemine ohustab tõsiselt kogu maailma bioloogilist mitmekesisust, keskkonda ja jätkusuutlikku arengut ning põllumajanduse tootlikkuse ja toiduga kindlustatuse säilitamist. Vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tolmeldajate kaitset ja säästvat kasutamist käsitlevale rahvusvahelisele algatusele (24) on tolmeldamine üks olulisemaid mehhanisme bioloogilise mitmekesisuse ja üldisemalt Maa elu säilitamiseks ja edendamiseks. Paljud ökosüsteemid, sealhulgas agroökosüsteemid ja kaks kolmandikku peamistest toidukultuuridest sõltuvad kvaliteedi või saagikuse osas tolmeldajatest. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsub üles võtma meetmeid tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjustega tegelemiseks, et tagada kestlik ülemaailmne toidutootmine (25). Täielikult tolmeldamisest sõltuv toit, nagu puu- ja köögiviljad, pähklid ja seemned, on toitumisel peamised mikrotoitainete allikad, mis aitavad vältida inimeste teatavate mittenakkushaiguste riski (26) (27). Seetõttu on tolmeldajad olulised, et tagada toitumise mitmekesisus ja vähendada ohtu ülemaailmse keskkonna bioloogilisele mitmekesisusele.

(11)

Kuna tolmeldajate arvukuse vähenemine on rahvusvahelise tähtsusega küsimus, tuleb vastu võtta liidu meetmed, et kaitsta kogu maailma tolmeldajate populatsioone, sealhulgas mesilasi, selliste toimeainete nagu neonikotinoidide klotianidiini ja tiametoksaamiga seotud riskide eest. Tolmeldajate populatsiooni säilitamine üksnes liidus ei ole piisav, et pöörata ümber tolmeldajate populatsioonide ülemaailmne vähenemine ja selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele, põllumajandustootmisele ja toiduga kindlustatusele ka liidus.

(12)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 3 lõike 2 punktiga d põhinesid klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormid kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud headel põllumajandustavadel, milles võeti nimetatud aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise loa andmisel eelkõige arvesse taimekahjustajatega võitlemise tõhususe ning keskkonna ja rahvatervise kaitse kaalutlusi. Sellest tulenevalt leiti, et kõnealustest headest põllumajandustavadest tulenevad jääkide piirnormid on liidu tarbijate jaoks ohutud. Nüüd on asjakohane täiendada senist regulatsiooni ja lõimida sellesse paremini keskkonnakaalutlused, võttes praegustele teadmistele tuginedes eelkõige arvesse seda, kas varem jääkide piirnormide kehtestamiseks kasutatud head põllumajandustavad tagavad keskkonna piisava kaitse. Praeguste teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses ei ole klotianidiini ja tiametoksaami välitingimustes kasutamisega seotud head põllumajandustavad vastuvõetavad, kuna kahjustavad mesilasi. Tolmeldajate arvukuse vähenemise ülemaailmset iseloomu arvestades on vaja tagada, et ka liitu imporditud kaubad ei sisaldaks jääke, mis heade põllumajandustavade järgimisel tekivad klotianidiini ja/või tiametoksaami välitingimustes kasutamisest. Tuleb vältida olukorda, kus liidus toidu tootmisest tingitud kahjulik toime mesilastele kandub üle toidu tootmisele mujal maailmas ja see toit imporditakse seejärel liitu (28). Tuleb tagada, et ükski liidus toodetud või tarbitav toode ei sisalda klotianidiini ega tiametoksaami ning et tootmine ei ole seotud tolmeldajate suremusega. Seda arvesse võttes ei tuleks headel põllumajandustavadel põhinevaid CXLe, millega ei saavutata liidus asjakohast kaitsetaset, enam aluseks võtta jääkide piirnormide sätestamisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 396/2005.

(13)	Lisaks on kõik klotianidiini ja/või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load liidus tühistatud. Seepärast on asjakohane jätta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 17 koostoimes artikli 14 lõike 1 punktiga a kõnealuse määruse II lisast välja vastavad jääkide piirnormid.

(14)

Võttes arvesse kõiki käsitletava küsimusega seotud tegureid vastavalt artikli 14 lõikele 2 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 11, milles nõutakse, et „[liidu] poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist“, tuleks kõik praegused klotianidiini ja/või tiametoksaami jääkide piirnormid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 396/2005, alandada määramispiirini.

(15)	Komisjon konsulteeris Euroopa Liidu referentlaboritega igale tootele omaste analüütiliste määramispiiride osas. Need määramispiirid tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktile b esitada V lisas.

(16)	Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud.

(17)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(18)

Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete suhtes, mis on liidus toodetud või liitu imporditud enne piirnormide muutmist ning mille kohta on olemas teave, et selliste kehtivatele jääkide piirnormidele vastavate toodete puhul on tagatud tarbijate kaitse kõrge tase.

(19)

Muudetud piirnormide kohaldama hakkamisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul kolmandate riikide, eelkõige vähim arenenud ja arenevate riikide käitlejad ning toidukäitlejad jõuaksid piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. On mõistlik eeldada, et selline põllumajandustavade kohandamine saavutatakse pärast vähemalt kahte kasvuhooaega.

(20)

Rahvusvahelise kaubanduse vajaduste rahuldamiseks võib impordile kehtestatud klotianidiini või tiametoksaami jääkide piirnormide taotlusi esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 7 ning neis tuleks esitada asjakohane teave tõendamaks, et toimeainete konkreetset kasutust kohaldavad head põllumajandustavad on tolmeldajatele ohutud. Kui kõnealune teave esitatakse, hinnatakse seda igal üksikjuhul eraldi kõnealuses määruses sätestatud ajavahemiku jooksul. Kui impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotluse hindamisel esitab taotleja teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste neonikotinoidide kasutamine ei avalda tolmeldajatele kahjulikku toimet, võib komisjon määrata impordile kehtestatud jääkide piirnormi, kui kõik nõuded on täidetud.

(21)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne 7. märts 2026.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. märts 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2014, Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for clothianidin and thiamethoxam according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005 (Põhjendatud arvamus klotianidiini ja tiametoksaami jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12). EFSA Journal 2014;12(12):3918, 120 lk doi:10.2903/j.efsa.2014.3918.

(3) Komisjoni 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/156, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses boskaliidi-, klotianidiini-, tiametoksaami-, folpeedi- ja metüültolklofossijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal (ELT L 31, 6.2.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 24. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 441/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses bifenasaadi, bifentriini, boskaliidi, kadusafossi, kloorantraniliprooli, klorotaloniili, klotianidiini, tsüprokonasooli, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, dinokapi, etoksasooli, fenpüroksimaadi, flubeendiamiidi, fludioksoniili, glüfosaadi, metalaksüül-M-i, meptüüldinokapi, novalurooni, tiametoksaami ja triasofossi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal (ELT L 135, 25.5.2012, lk 4).

(5) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühine toidustandardite programm, codex alimentarius’e komisjon. III ja IV liide, 38. istung, Genf, Šveits, 6.–11. juuli 2015.

(6) Euroopa Toiduohutusamet, Scientific support for preparing an EU position in the 47th Session of the Codex Committee on Pesticide Residues (CCPR) (Teaduslik tugi ELi seisukoha ettevalmistamiseks codex’i pestitsiidijääkide komitee 47. istungil). EFSA Journal 2015;13(7):4208, 178 lk doi: 10.2903/j.efsa.2015.4208.

(7) Komisjoni 7. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/671, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal (ELT L 97, 8.4.2017, lk 9).

(8) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1)

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(10) Euroopa Toiduohutusamet, Peer review of the pesticide risk assessment for bees for the active substance clothianidin considering the uses as seed treatments and granules. (Eelretsensioon mesilastele mõju avaldavate pestitsiidide riskihinnangule seoses toimeaine klotianidiiniga, arvestades selle kasutamist seemnete töötlemisel ja graanulites) EFSA Journal 2018;16 (2):5177.

(11) Euroopa Toiduohutusamet, Peer review of the pesticide risk assessment for bees for the active substance thiamethoxam considering the uses as seed treatments and granules. (Eelretsensioon mesilastele mõju avaldavate pestitsiidide riskihinnangule seoses toimeaine tiametoksaamiga, arvestades selle kasutamist seemnete töötlemisel ja graanulites) EFSA Journal 2018;16 (2):5179.

(12) Komisjoni 29. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/784, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine klotianidiini heakskiitmise tingimustega (ELT L 132, 30.5.2018, lk 35).

(13) Komisjoni 29. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/785, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine tiametoksaami heakskiitmise tingimustega (ELT L 132, 30.5.2018, lk 40).

(14) IPBES (2016). The assessment report of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services on pollinators, pollination and food production. S.G. Potts, V.L. Imperatriz-Fonseca ja H.T. Ngo (toim). Bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva valitsustevahelise teadus- ja poliitikaplatvormi sekretariaat, Bonn, Saksamaa. 552 lk https://doi.org/10.5281/zenodo.3402856.

(15) IUCN SSC CEM süsteemsete pestitsiidide töörühm. Worldwide Integrated Assessment. Peer reviewed scientific journal articles compiled in Environmental Science and Pollution Research, volume 22, issue 1, jaanuar 2015.

(16) Neonic Insecticides and Invertebrate Species Endangerment, Pierre Mineau. Module in Earth Systems and Environmental Sciences. 2021.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780128211397001264.

(17) Health Canada’s Pest Management Regulatory Agency. Re-evaluation Decision RVD2019-05, Clothianidin and Its Associated End-use Products: Pollinator Re-evaluation. Pest Management Regulatory Agency, 11. aprill 2019, ISSN: 1925-0886.

(18) Health Canada’s Pest Management Regulatory Agency. Re-evaluation Decision RVD2019-04,. Thiamethoxam and Its Associated End-use Products: Pollinator Re-evaluation. Pest Management Regulatory Agency, 11. aprill 2019, ISSN: 1925-0886.

(19) Ministerio de Ganadería, Agricultura y PESCA de Paraguay. Resolución N° 503/019 DGSA Modificación de etiquetas para los Productos Fitosanitarios a base de los ingredientes activos Clotianidina, Imidacloprid, Tiametoxan y Clorpirifos, detsember 2019.

(20) Australian Pesticides and Veterinary Medicines Authority. Reconsideration of Neonicotinoid Approvals and Registrations. Commonwealth of Australia Gazette No. APVMA 23, november 2019. https://apvma.gov.au/sites/default/files/apvma_gazette_23_19_november_2019.pdf.

(21) New Zealand Environmental Protection Authority. Application to decide whether there are grounds for reassessment of the neonicotinoids clothianidin, thiamethoxam, imidacloprid, thiacloprid, and acetamiprid (APP203949), detsember 2019. https://www.epa.govt.nz/assets/FileAPI/hsno-ar/APP203949/APP203949_Final_Neonicotinoids_Decision_16-12-2019.pdf.

(22) United States Environmental Protection Agency. Proposed Interim Registration Review Decision Case Numbers 7620 and 7614. Docket Numbers EPA-HQ-OPP-2011-0865 and EPA-HQ-OPP-2011-0581, jaanuar 2020

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(24) https://www.cbd.int/doc/decisions/cop-14/cop-14-dec-06-en.pdf.

(25) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 2019. The State of the World’s Biodiversity for Food and Agriculture, J. Bélanger & D. Pilling (toim). FAO Commission on Genetic Resources for Food and Agriculture Assessments. Rooma. 572 lk https://www.fao.org/3/CA3129EN/CA3129EN.pdf.

(26) Effects of decreases of animal pollinators on human nutrition and global health: a modelling analysis. MR Smith, GM Singh, D Mozaffarian, SS Myers. The Lancet 386, Issue 10007; 2015. doi: 10.1016/S0140-6736(15)61085-6.

(27) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa vähktõvevastase võitluse kava COM (2021) 44. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=COM%3A2021%3A44%3AFIN.

(28) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“. COM (2020) 381. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0381.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa muudetakse järgmiselt:

1)	II lisas jäetakse klotianidiini ja tiametoksaami käsitlevad veerud välja;

V lisas lisatakse klotianidiini ja tiametoksaami käsitlevad veerud.

"Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Klotianidiin

Tiametoksaam

(1)

(2)

(3)

(4)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01 (*)

0110000

Tsitrusviljad

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud (2)

0120000

Pähklid

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud (2)

0130000

Õunviljad

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud (2)

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud (2)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0153000

c)	Koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud (2)

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud (2)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud (2)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud (2)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0163020

Banaanid

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud (2)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,01 (*)

0211000

Kartulid

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud (2)

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud (2)

0220000

Sibulköögivili

0,01 (*)

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud (2)

0230000

Viliköögivili

0,01 (*)

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud (2)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud (2)

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud (2)

0234000

d)	Suhkrumais

0239000

e)	Muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,01 (*)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud (2)

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud (2)

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud (2)

0244000

Nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0,01 (*)

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud (2)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,01 (*)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud (2)

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01 (*)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*)

0255000

e)	Salatsigur

0,01 (*)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0,02 (*)

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud (2)

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud (2)

0270000

Varsköögivili

0,01 (*)

0270010

Spargel

0270020

Kardi

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Harilik artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

0270090

Palmipungad

0270990

Muud (2)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01 (*)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*)

0300000

KAUNVILI

0,01 (*)

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud (2)

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01 (*)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0401020

Maapähklid

0401030

Unimagunaseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned

0401110

Värvisafloori seemned

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0401130

Põldtudra seemned

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuseseemned

0401990

Muud (2)

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0402990

Muud (2)

0500000

TERAVILI

0,01 (*)

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Harilik hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud (2)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0610000

Teed

0,05 (*)

0620000

Kohvioad

0,05 (*)

0630000

Taimeteed

0,05 (*)

0631000

Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud (2)

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud (2)

0633000

Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud (2)

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0,02 (*)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0,05 (*)

0700000

HUMAL

0,05 (*)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,05 (*)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud (2)

0820000

Viljad

0,05 (*)

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud (2)

0830000

Puukoor

0,05 (*)

0830010

Kaneel

0830990

Muud (2)

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05 (*)

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05 (*)

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud (2)

0,05 (*)

0850000

Pungad

0,05 (*)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud (2)

0860000

Õie emakasuue

0,05 (*)

0860010

Safran

0860990

Muud (2)

0870000

Seemnerüü

0,05 (*)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud (2)

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01 (*)

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud (2)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,02 (*)

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

1011040

Neerud

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud (2)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

1012040

Neerud

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud (2)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

1013040

Neerud

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud (2)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

1014040

Neerud

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud (2)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

1015040

Neerud

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud (2)

1016000

f)	Kodulinnud

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud (2)

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

1017040

Neerud

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud (2)

1020000

Piim

0,01 (*)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud (2)

1030000

Linnumunad

0,01 (*)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud (2)

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01 (*)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01 (*)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01 (*)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

(*) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas."

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 47

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 15. veebruar 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2023/331, 14. veebruar 2023, millega muudetakse piiravaid meetmeid käsitlevaid teatavaid nõukogu määrusi, et lisada neisse sätted humanitaarkaalutlustel tehtava erandi kohta	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/332, 11. juuli 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/818 seoses selliste juhtumite kindlaksmääramisega, mil identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena	6
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/333, 11. juuli 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/817 seoses selliste juhtumite kindlaksmääramisega, mil identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena	17
	*	Komisjoni määrus (EL) 2023/334, 2. veebruar 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses klotianidiini ja tiametoksaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/335, 1. veebruar 2023, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Robiola di Roccaverano (KPN))	46
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/336, 8. veebruar 2023, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Montefalco (KPN))	48
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/337, 8. veebruar 2023, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Terras do Navia (KGT)	49
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/338, 14. veebruar 2023, millega muudetakse piiravaid meetmeid käsitlevaid teatavaid nõukogu otsuseid ja ühiseid seisukohti, et lisada neisse sätted humanitaarkaalutlustel tehtava erandi kohta	50
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/339, 14. veebruar 2023, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes	55


	(1) EMPs kohaldatav tekst