ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 38 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
8.2.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 38/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/262,
7. september 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist) II lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ, (1) eriti selle artiklit 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1233/2011 artiklis 1 on sätestatud, et suuniseid, mis sisalduvad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes (edaspidi „kokkulepe“), kohaldatakse liidus ja et kokkuleppe tekst on esitatud kõnealuse määruse II lisana. |
(2) |
Kokkuleppe osalised on leppinud kokku suures hulgas kokkuleppe muudatustes võrreldes kokkuleppe praegu kohaldatava versiooniga, mis on esitatud määruse (EL) nr 1233/2011 II lisas. |
(3) |
Peamised muudatused, mille osalised 2017. aasta veebruarist (mis on praegu kohaldatava versiooni vastuvõtmise aeg) 2022. aasta jaanuarini kokkuleppes ja selle erinevates sektorilepetes vastu on võtnud, on järgmised: osaliste nimekirja ajakohastamine, et lisada Türgi ja Ühendkuningriik; turuintressi viitemäärade läbivaatamine; kohalikke kulusid käsitlevate sätete muutmine, et võimaldada suurendada toetust kohalike kulude katmiseks, ning söeküttel töötavatele elektrijaamadele, millel puudub kasvuhoonegaase oluliselt vähendav tehnoloogia, ekspordikrediidi ja seotud abi andmise keeld. |
(4) |
10. jaanuaril 2022 avaldas OECD kokkuleppe muudetud versiooni, milles võetakse arvesse kõiki muudatusi, mille selle osalised on kuni 2021. aasta lõpuni vastu võtnud. Kõnealuste muudatuste inkorporeerimine liidu õigusesse on asjakohane ja vajalik. |
(5) |
Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1233/2011 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1233/2011 II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
„II LISA
I PEATÜKK
Üldsätted
1. EESMÄRK
1. |
Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele. |
2. |
Kokkuleppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi riiklikuks toetuseks, nagu on määratletud punkti 5 alapunktis a, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel. |
2. STAATUS
Kokkulepe, mis töötati välja OECD raames, jõustus algselt 1978. aasta aprillis ja selle kestus on määramata. Tegemist on suulise kokkuleppega osaliste vahel; see ei ole OECD õigusakt, (1) kuigi OECD sekretariaat (edaspidi „sekretariaat“) aitab seda hallata.
3. OSALEMINE
Kokkuleppe osalised on praegu: Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, Jaapan, Korea, Uus-Meremaa, Norra, Šveits, Türgi, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Olemasolevad osalised võivad osalisteks kutsuda teisi OECD liikmeid ja muid riike.
4. MITTEOSALISTELE KÄTTESAADAV TEAVE
a) |
Osalised kohustuvad jagama mitteosalistega teavet riiklikku toetust käsitlevate teadete kohta, nagu on sätestatud punkti 5 alapunktis a. |
b) |
Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele. |
5. KOHALDAMISALA
Kokkulepet kohaldatakse igasuguse avaliku halduse asutuse poolt või nimel kaupade ja/või teenuste väljaveoks antava riikliku toetuse, sealhulgas kapitalirendi suhtes, mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat.
a) |
Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis.
|
b) |
Kokkulepet kohaldatakse seotud abi suhtes; IV peatükis sätestatud korda kohaldatakse ka kaubandusega liituva sidumata abi suhtes. |
c) |
Kokkulepet ei kohaldata sõjalise varustuse ega põllumajandustoodete ekspordi suhtes. |
d) |
Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis, eelkõige soodsamate tagasimaksetingimuste saamise eesmärgil. |
6. KOKKULEPPE ALUSEL ANTAVA TOETUSEGA SEOTUD KEELUD
Osalised ei anna riiklikult toetatavat ekspordikrediiti ega seotud abi järgmise jaoks:
a) |
uute söeküttel töötavate elektrijaamade või nende osade ekspordiks, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks; olemasoleva jaamale uue söeküttel töötava elektritootmisüksuse lisamine loetakse uueks söepõhiseks elektrijaamaks; |
b) |
seadmete eksportimiseks olemasolevatesse söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse, välja arvatud juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
|
c) |
eespool alapunktides a ja b sätestatud keelud ei kehti söeküttel töötavate elektrijaamade suhtes, mis töötavad koos süsinikdioksiidi tõhusa kogumise, utiliseerimise ja säilitamise seadmega, ega olemasolevate söepõhiste elektrijaamade suhtes, mida moderniseeritakse süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise süsteemi paigaldamiseks, nagu on sätestatud IV lisa II liite projektiklassis A; |
d) |
osalised lepivad kokku, et vaatavad osalise esitatud taotluse korral läbi muul kui süsinikdioksiidi kogumisel, utiliseerimisel ja säilitamisel põhineva CO2 heite vähendamise tehnoloogiad, mida võidakse tulevikus välja töötada, et teha erandeid eespool olevatest alapunktidest a ja b. Võimalike tulevaste erandite lisamine põhineb osaliste konsensuslikul otsusel; |
e) |
käesolev artikkel vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembril 2022, et aidata kaasa kliimamuutustele reageerimise ühise eesmärgi saavutamisele, võttes arvesse järgmist:
|
7. SEKTORILEPPED
a) |
Kokkuleppe koosseisu kuuluvad järgmised sektorilepped:
|
b) |
I, II, IV või V lisas sätestatud sektorileppe osaline võib kohaldada leppe riiklikku toetust käsitlevaid sätteid kõnealuse sektorileppega hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes. Kui sektorilepe ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet, kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet. |
c) |
III lisaga hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes kohaldavad osalised, kes on ka sektorileppe osalised, sektorileppe sätteid. |
8. PROJEKTIDE FINANTSEERIMINE
a) |
Osalised võivad kohaldada VI lisas sätestatud tingimusi kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes nende tehingute puhul, mis vastavad VI lisa 1. liites sätestatud kriteeriumidele. |
b) |
Punkti a kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tuumaenergiajaamade ekspordikrediitide kohta, sektorilepe taastuvenergia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide kohta ning sektorilepe raudteetaristu ekspordikrediitide kohta. |
c) |
Punkti a ei kohaldata selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide kohta ja sektorilepe laevade ekspordikrediitide kohta. |
9. KOKKULEPPEST TAGANEMINE
Osaline võib kokkuleppest taganeda, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile välksidevahendite abil, nt kasutades sekretariaadi hallatavat elektronposti süsteemi, mis hõlbustab osaliste ja sekretariaadi vahelist sidepidamist. Taganemine jõustub 180 kalendripäeva pärast seda, kui sekretariaat on teate kätte saanud.
10. JÄRELEVALVE
Sekretariaat kontrollib kokkuleppe rakendamist.
II PEATÜKK
Ekspordikrediidi finantseerimise tingimused
Ekspordikrediidi finantseerimise tingimused hõlmavad kõiki käesolevas peatükis ettenähtud sätteid, mida tuleb tõlgendada nende omavahelises seoses. Kokkuleppes sätestatakse piirangud tingimuste suhtes, mille korral võib riiklikku toetust anda. Osalised nõustuvad, et teatavate kaubandus- või tööstussektorite suhtes kohaldatakse traditsiooniliselt rangemaid finantseerimistingimusi, kui kokkuleppes ette nähtud. Osalised järgivad ka edaspidi selliseid tavapäraseid finantseerimistingimusi, eelkõige põhimõtet, mille kohaselt tagasimaksetähtaeg ei ületa kaupade kasutusaega.
11. RIIKIDE LIIGITUS PIKIMA TAGASIMAKSETÄHTAJA JA KOHALIKE KULUDE TOETUSE MÄÄRAMISEKS
a) |
I kategooria riigid on suure sissetulekuga (2) OECD-riigid. Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse. |
b) |
Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:
|
c) |
Riigi kategooria muutub alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks. |
12. SISSEMAKSE, MAKSIMAALNE RIIKLIK TOETUS JA KOHALIKUD KULUD
a) |
Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sissemakseid vähemalt 15 % ulatuses ekspordilepingu väärtusest XIV lisas määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda. Sissemaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata. Lubatud on finantseerimine/kindlustus kuni 100 % ulatuses garantiipreemiast. Garantiipreemia võib arvata ekspordilepingu väärtuse hulka või mitte. Kõnealusteks sissemakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid. |
b) |
Selliseid sissemakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis. |
c) |
Välja arvatud alapunktides b ja d sätestatu, ei anna osalised riiklikku toetust rohkem kui 85 % ekspordilepingu väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarned, kuid välja arvatud kohalikud kulud. |
d) |
Osalised võivad anda riiklikku toetust kohalike kulude katteks järgmistel tingimustel:
|
13. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
Ilma et see piiraks punkti 14 kohaldamist, sõltub pikim tagasimaksetähtaeg punkti 11 kohasest sihtriigi liigitusest.
a) |
I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaheksa ja pool aastat; |
b) |
II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat. |
c) |
Lepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte sihtriiki, peaksid osalised püüdma jõuda punktides 56–61 sätestatud korras ühisseisukohale, et leppida kokku sobivates tingimustes. |
14. TAGASIMAKSETÄHTAEG MUUDE ELEKTRIJAAMADE PUHUL KUI TUUMAELEKTRIJAAMAD
a) |
Muude elektrijaamade puhul kui tuumaelektrijaamad on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat. Kui osaline kavatseb toetada pikemat kui punktis 13 ettenähtud tagasimaksetähtaega, teatab ta sellest ette punktis 46 sätestatud korras. |
b) |
Muud elektrijaamad kui tuumaelektrijaamad on täielikud elektrijaamad või nende osad, mis ei tööta tuumkütusel, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sh töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Sinna hulka ei kuulu kulud, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eelkõige kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, mis asuvad väljaspool elektrijaama krundi piire, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba), välja arvatud:
|
15. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
a) |
Tavaliselt makstakse ekspordikrediidi põhisumma tagasi võrdsete osamaksetena või asjakohasel juhul (nt kui toetust antakse liisingutehingutele või eraldiseisvate masinate või seadmete ekspordiks) võrdsete tagasimaksetena, mis koosnevad põhiosast ja intressist. |
b) |
Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. |
c) |
Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib ekspordikrediiti anda eespool alapunktides a ja b sätestatust erinevatel tingimustel. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
|
d) |
Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita. |
16. INTRESSIMÄÄRAD, GARANTIIPREEMIAMÄÄRAD JA MUUD TASUD
a) |
Intressid ei sisalda järgmist:
|
b) |
Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressimäära nimiväärtusele või võtta seda eraldi tasuna; kumbki tegur tuleb osalistele teatamisel eraldi välja tuua. |
17. EKSPORDIKREDIIDI KEHTIVUSE AEG
Üksiku ekspordikrediidi või -krediidiliini finantseerimise tingimused, välja arvatud XV lisas sätestatud turuintressi viitemäärade (Commercial Interest Reference Rate – CIRR) kehtivuse aeg, kehtestatakse enne lõpliku kulukohustuse võtmist kõige rohkem kuueks kuuks.
18. MEETMED KAHJUDE VÄLTIMISEKS VÕI PIIRAMISEKS
Kokkulepe ei takista ekspordikrediidiga tegelevatel asutustel või finantseerimisasutustel leppida kokku kokkuleppega ettenähtust vähem kitsendavates finantseerimistingimustes, kui seda tehakse pärast lepingu sõlmimist (kui ekspordikrediidileping ja seotud dokumendid on juba jõustunud) ja kui selle eesmärk on üksnes vältida või piirata kahjusid, mis tulenevad sündmustest, mis võivad põhjustada maksmatajätmist või nõuete tekkimist.
19. TINGIMUSTE KOHANDAMINE
Võttes arvesse osalise rahvusvahelisi kohustusi ja kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga, võib osaline punktis 43 sätestatud korras kohandada tingimusi osalise või mitteosalise pakutud finantseerimistingimustega. Käesoleva punktiga kooskõlas ettenähtud finantseerimistingimusi loetakse vastavaks I ja II peatüki ning vajaduse korral I, II, III, IV, V ja VI lisa sätetele.
20. FIKSEERITUD MIINIMUMINTRESSIMÄÄRAD RIIKLIKU FINANTSEERIMISTOETUSE PUHUL
a) |
Osalised, kes annavad riiklikku toetust fikseeritud intressimääraga laenudeks, kohaldavad miinimumintressimääradena asjakohaseid turuintressi viitemäärasid. Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:
|
b) |
Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast krediidiriski garantiipreemiat, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt punkti 22 sätetele. |
21. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE ARVUTAMINE JA KOHALDAMINE
Kokkuleppe ja selle kõikide lisade (välja arvatud tsiviilõhusõidukite ekspordikrediiti käsitlev sektorilepe (III lisa)) alusel antava riikliku finantseerimistoetuse turuintressi viitemäär määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt XV lisa sätetele.
22. GARANTIIPREEMIA KREDIIDIRISKI KATTEKS
Osalised nõuavad lisaks intressitasudele sisse garantiipreemia, et katta ekspordikrediidi tagasimaksmata jätmise riski. Osaliste kohaldatavad garantiipreemiamäärad on riskipõhised, ühtlustuvad ning piisavad, et katta pikaajalisi halduskulusid ja kahjusid.
23. GARANTIIPREEMIA ALAMMÄÄR KREDIIDIRISKI KATTEKS
Osalised nõuavad krediidiriski katteks sisse vähemalt kohaldatava garantiipreemia alammäära.
a) |
Kohaldatav garantiipreemia alammäär arvutatakse järgmiste tegurite järgi:
|
b) |
Garantiipreemia alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi esimesel väljavõtukuupäeval. Selgitus garantiipreemia alammäära arvutamise kohta koos matemaatiliste valemitega on esitatud VIII lisas. |
c) |
Olenemata sihtriigist määratakse juhtumipõhiselt kindlaks garantiipreemiate määrad, mida osalised kohaldavad turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul, milles osalevad 0 kategooria riikide, suure sissetulekuga OECD-riikide ja suure sissetulekuga euroalariikide (3) lõplikud võlgnikud/garandid (st krediidiriski üksused), või tehingute puhul, mis hõlmavad mitmepoolset või piirkondlikku institutsiooni, mis on osaliste kokkuleppe kohaselt üldiselt vabastatud selle asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevatest eeskirjadest (4). Tagamaks, et garantiipreemiate määrad, mida kohaldatakse selliste riikide võlgnikega (ja vajaduse korral garantidega) seotud tehingute suhtes, ei lööks alla hindasid eraturgudel, järgivad osalised asjaomaste võrdlushindade garantiipreemiaks ümberarvutamisel kokkulepitud tavadest lähtudes järgmist korda:
|
d) |
7. kategooriasse kuuluvate „suurima riskiga“ riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt selle kategooria suhtes kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; kõnealused garantiipreemiamäärad määrab riiklikku toetust andev osaline. |
e) |
Tehingu garantiipreemia alammäära arvutamisel kohaldatakse riigi laenuriskide puhul võlgniku riigi liigitust ja ostja riski liigituse puhul võlgniku liigitust, (11) välja arvatud juhul, kui tagatise muutumatu, tingimusteta, nõudmisel põhineva, õiguslikult kehtiva ja jõustatava garantii vormis võla täieliku tagasimakse kohustuse kohta krediidi kogu kehtivusajaks annab kolmas isik, kes on tagatud võla suurust arvestades krediidivõimeline. Kolmanda isiku garantii korral võib osaline kohaldada ka selle riigi laenuriskide liigitust, kus asub garant, ning garandi ostja riskide kategooriat (12). |
f) |
Kriteeriumid ja tingimused, millega reguleeritakse kolmanda isiku garantii kohaldamist vastavalt olukordadele, mida kirjeldatakse eespool alapunkti e esimeses ja teises taandes, on sätestatud X lisas. |
g) |
Garantiipreemia alammäära arvutamisel kasutatav riskiperioodi pikkus on pool väljamaksetähtajast pluss kogu tagasimaksetähtaeg ning eeldab korrapärast ekspordikrediidi tagasimakseprofiili, st tagasimaksmist kord poolaastas võrdsete põhisumma osamaksetena, millele kuue kuu möödumisel krediiditähtaja algusest lisandub kogunenud intress. Mittestandardse tagasimakseprofiiliga ekspordikrediidi puhul arvutatakse samaväärne tagasimakseperiood (mida väljendatakse kord poolaastas tehtavate võrdsete osamaksetena) järgmise valemi abil: samaväärne tagasimakseperiood = (tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus – 0,25)/0,5. |
h) |
Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub kolmandast isikust garandiga, kes ei asu võlgnikuga samas riigis, teatab sellest punkti 45 kohaselt ette. |
24. RIIGI LAENURISKIDE LIIGITAMINE
Riigid liigitatakse vastavalt tõenäosusele, kas nad maksavad oma välisvõlga (st riigi krediidirisk), välja arvatud suure sissetulekuga OECD-riigid ja suure sissetulekuga euroalariigid.
a) |
Riigi krediidiriski viis tegurit on järgmised:
|
b) |
Riigid on liigitatud ühte kaheksast riigi laenuriski kategooriast (0–7). Garantiipreemia alammäärad on kehtestatud 1.–7. kategooria kohta, kuid mitte 0 kategooria kohta, kuna riigi laenuriski taset loetakse sellesse kategooriasse kuuluvate riikide puhul tähtsusetuks. 0 kategooria riikide tehingutega seonduv krediidirisk on valdavalt seotud võlgniku/garandi riskiga. |
c) |
Riike liigitatakse (13) riigi laenuriskide liigitamise korra alusel, mis hõlmab järgmist:
|
d) |
Riigi laenuriskide liigitust jälgitakse pidevalt ja vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi laenuriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. Kui riik liigitatakse ümber riigi laenuriski madalamasse või kõrgemasse kategooriasse, kohaldavad osalised hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui sekretariaat on teatanud ümberliigitamisest, garantiipreemia määra, mis vastab riigi laenuriski uue kategooriaga seostatud garantiipreemia alammäärade tasemele või on sellest kõrgem. |
e) |
Sekretariaat avaldab kohaldatavad riigi laenuriskide liigitused. |
25. RIIGI MAKSEJÕUETUSRISKI HINDAMINE
a) |
Kõikide riikide puhul, mis on liigitatud riigi laenuriskide liigitamise korra kohaselt vastavalt punkti 24 alapunktile d, hinnatakse riigi maksejõuetusriski, et teha erandkorras kindlaks need riigid,
|
b) |
Eespool alapunktis a nimetatud kriteeriumidele vastavad riigid tehakse kindlaks riigi laenuriskide hindamise korra kohaselt, mille osalised on koostanud ja milles kokku leppinud. |
c) |
Eespool alapunktis a loetletud kriteeriumidele vastavate riikide loendit jälgitakse pidevalt, see vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi maksejõuetusriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. |
d) |
Alapunkti b kohaselt kindlaks tehtud riikide loendi avaldab sekretariaat. |
26. OSTJA RISKIDE LIIGITAMINE
Võlgnikud ja kohastel juhtudel garandid riikides, mis on liigitatud 1.–7. kategooriasse, liigitatakse ühte ostja riskide kategooriasse, mis on kehtestatud võlgniku/garandi riigi kohta (14). Ostja riskide kategooriate maatriks, kuhu liigitatakse võlgnikud ja garandid, on esitatud VIII lisas. Ostja riskide kategooriate kvalitatiivne kirjeldus on esitatud XI lisas.
a) |
Ostja riskide liigitus põhineb võlgniku/garandi kõrgema nõudeõiguse järguga tagatiseta laenude reitingul, mille on kindlaks määranud osaline. |
b) |
Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti a kohaldamist, võib tehinguid, mida toetatakse vastavalt VI lisas sätestatud tingimustele, ja tehinguid, mille krediidiväärtus on kuni 5 miljonit SDRi, liigitada tehingupõhiselt, st pärast seda, kui on kohaldatud ükskõik millist ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viisi, kuid selliste tehingute suhtes ei saa nende liigitusest olenemata teha ühtegi allahindlust ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kohaldamisel. |
c) |
Riiklikud võlgnikud ja garandid liigitatakse ostja riskide kategooriasse SOV/CC0. |
d) |
Järgmistel juhtudel võib mitteriiklikke võlgnikke ja garante erandkorras liigitada ostja riskide kategooriasse „parem kui riik“ (SOV+) (15):
|
e) |
Osaline teatab punkti 46 kohaselt ette tehingutest:
|
f) |
Konkreetse tehingu pärast konkureerimisel, kus konkureerivad osalised on liigitanud võlgniku/garandi eri ostja riskide kategooriatesse, püüavad konkureerivad osalised jõuda kokkuleppele ühises ostja riskide liigituses. Kui ühises liigituses kokkuleppele ei jõuta, ei keelata osalis(t)el, kes liigitas(id) võlgniku/garandi kõrgemasse ostja riskide liigitusse, kohaldada madalamat ostja riskide liigitust. |
27. RIIKLIKU EKSPORDIKREDIIDI PROTSENT JA KVALITEET
Garantiipreemia alammäärad diferentseeritakse, et võtta arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiikatte protsendi erinevust, nagu on sätestatud VIII lisas. Diferentseerimine põhineb eksportija seisukohal (s.o eksportijale/finantseerimisasutusele pakutavate toodete erinevast kvaliteedist tuleneva konkurentsi kõrvaldamiseks).
a) |
Ekspordikrediidi toote kvaliteet näitab, kas tegemist on kindlustus-, garantii- või otselaenu/-finantseerimistootega, ning kindlustustoodete puhul seda, kas intresside kate tagatakse nõuete ooteajal (s.o ajavahemik võlgniku suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle kuupäeva vahel, mil kindlustaja on kohustatud tegema eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse) ilma lisamakseta. |
b) |
Kõik osaliste pakutavad ekspordikrediidi tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:
|
28. RIIGI LAENURISKIDE MAANDAMISE MEETMED
a) |
Osalised võivad kasutada järgmisi riigi laenuriskide maandamise meetmeid, mille täpne kasutus on sätestatud XII lisas:
|
b) |
Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis näitab riigi laenuriski maandamise kasutamist, teatab sellest punkti 45 kohaselt ette. |
c) |
Turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul riigi laenuriskide maandamist ei kohaldata. |
29. OSTJA RISKI KREDIIDIKVALITEEDI PARANDAMINE
a) |
Osalised võivad kasutada järgmisi ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise, mis võimaldavad kohaldada krediidikvaliteedi parandamise tegurit, mis on suurem kui 0:
|
b) |
Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise ja maksimaalse krediidikvaliteedi parandamise teguri väärtusi käsitlevad määratlused nii 1.–7. kategooriasse kuuluvate võlgnike kui ka turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirju järgivate võlgnike puhul on esitatud XII lisas. |
c) |
Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise võib kasutada kas eraldi või koos järgmiste piirangutega:
|
d) |
Osalised teatavad eelnevalt kooskõlas punktiga 45 tehingutest mitteriikliku võlgniku/garandiga, juhul kui krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise tulemusel kohaldatakse 0st suuremat krediidikvaliteedi parandamise tegurit või kui krediidikvaliteedi parandamise viise kasutatakse turu võrdlusalusest lähtuvas tehingus, mille tulemusel on hind TCMB-mudeliga saadud vastavast garantiipreemia alammäärast väiksem. |
30. KREDIIDIRISKI GARANTIIPREEMIA ALAMMÄÄRADE KEHTIVUSE LÄBIVAATAMINE
a) |
Garantiipreemiate alammäärade piisavuse hindamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks kasutatakse rööpselt garantiipreemiaandmete allikaid (PFT, Premium Feedback Tool), et pidevalt jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid. |
b) |
Garantiipreemiaandmete allikate abil hinnatakse garantiipreemiate alammäärade piisavust nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelike kogemuste kui ka krediidiriski hindamisega seotud eraturu teabe mõistes. |
c) |
Kokkuleppe garantiipreemiaid käsitlevate eeskirjade kõik aspektid, eriti turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirjad, vaadatakse põhjalikult läbi hiljemalt 31. detsembriks 2019 (17). |
III PEATÜKK
Seotud abi käsitlevad sätted
31. ÜLDPÕHIMÕTTED
a) |
Osalised on kokku leppinud, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada. |
b) |
Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike organisatsioonide abistamisprogrammide kohta. |
c) |
Need põhimõtted ei piira OECD arenguabikomitee (DAC) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedi kohta. |
d) |
Osaline võib nõuda lisateavet mis tahes vormis abi seotuse kohta. Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub XIV lisas sätestatud seotud abi määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on XIV lisa määratluse kohaselt tegelikult „sidumata“. |
32. SEOTUD ABI VORMID
Seotud abi võib olla:
a) |
riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)“; |
b) |
riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)“, ning |
c) |
muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppe kohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või |
d) |
mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:
|
33. SIDUSFINANTSEERIMINE
a) |
Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, sh segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Neid kõiki iseloomustavad järgmised põhijooned:
|
b) |
Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:
|
c) |
Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:
|
34. RIIGI VASTAVUS SEOTUD ABI TINGIMUSTELE
a) |
Seotud abi ei saa riigid, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on Maailmapanga andmete kohaselt suurem madalama keskmise sissetulekuga riikide ülempiirist. Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti (18). Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui Maailmapanga poolt talle määratud kategooria on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks. |
b) |
Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:
|
35. PROJEKTI VASTAVUS TINGIMUSTELE
a) |
Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral. |
b) |
Sellise abi tingimustele vastavus sõltub järgmisest:
|
c) |
Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 49–51 kirjeldatud konsulteerimise käigus kujuneb aja jooksul eeldatavalt kogemustepagas, mille abil saab eelnevalt täpsemalt kindlaks teha piiri nende kahe projektiliigi vahel nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks. |
36. MIINIMUMSOODUSTUSTASE
Osalised ei anna seotud abi, mille soodustustase on alla 35 % või vähim arenenud riigist abisaaja puhul 50 %, välja arvatud allpool sätestatud juhtudel, mis on vabastatud ka punkti 47 alapunktis a ja punkti 48 alapunktis a sätestatud teatamismenetlustest:
a) |
tehniline abi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas alla 3 % tehingu koguväärtusest või alla ühe miljoni SDRi, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ning |
b) |
väikeprojektid: kapitalimahutuste projektid, mille väärtus on alla ühe miljoni SDRi ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest. |
37. ERANDID RIIGI VÕI PROJEKTI VASTAVUSEST SEOTUD ABI TINGIMUSTELE
a) |
Punktide 34 ja 35 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on vähemalt 80 %, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest. |
b) |
Punkti 35 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on alla kahe miljoni SDRi, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest. |
c) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähim arenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 34 ja 35 sätteid. |
d) |
Teised osalised suhtuvad pooldavalt seotud abi menetluste kiirendamisse kooskõlas konkreetsete asjaoludega:
|
e) |
Ilma et see piiraks punktide 34 ja 35 kohaldamist, võib osaline erandkorras anda toetust ühel järgmisel viisil:
|
38. SEOTUD ABI SOODUSTUSTASEME ARVUTAMINE
Seotud abi soodustustaseme arvutamisel kasutatakse sama meetodit, mida arenguabikomitee kasutab annetusosa puhul, ainult et järgmiste erinevustega.
a) |
Asjaomases vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see muutus arvutatakse järgmiselt:
|
b) |
Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on XIV lisas määratletud krediiditähtaja algus. |
c) |
Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:
Soodustustaseme arvutamisel võetakse arvesse krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud makseid, mida ei peeta sissemakseteks. |
d) |
Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel. |
e) |
Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik. |
f) |
Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga. |
g) |
Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset. |
h) |
Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teadet. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teates. |
i) |
Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti g kohaldamist, on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr. |
39. SEOTUD ABI KEHTIVUSE AEG
a) |
Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse kooskõlas punktiga 48; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse sõltuvalt asjaoludest kas punkti 47 või 48 kohaselt. |
b) |
Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastaseid laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja teatatud krediidiliinide kehtivuse aeg ühe aastaga, mis algab punkti 34 alapunkti b kohase võimaliku ümberliigitamise päevast. |
c) |
Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 34 ja 35 sätetega kooskõlas pärast:
Nendel asjaoludel võib olemasolevaid tingimusi kohaldada punktis 38 sätestatud diskontomäära muutumisest olenemata. |
40. TINGIMUSTE KOHANDAMINE
Võttes arvesse osalise rahvusvahelisi kohustusi ja kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga, võib osaline punktis 43 sätestatud korras kohandada tingimusi osalise või mitteosalise pakutud finantseerimistingimustega.
IV PEATÜKK
Menetlused
41. TEATED
Kokkuleppemenetlustega ettenähtud teated koostatakse vastavalt VII lisale, need hõlmavad selles lisas sisalduvat teavet ja nende ärakirjad saadetakse sekretariaadile.
42. TEAVE RIIKLIKU TOETUSE KOHTA
a) |
Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 45–48 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest kõikidele teistele osalistele ja märgib teate viitenumbri asjakohasele vormile. |
b) |
Punktide 53–55 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, mille korral ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet. |
43. TINGIMUSTE KOHANDAMISE KORD
a) |
Enne finantseerimistingimuste kohandamist, mida osaline või mitteosaline eeldatavalt pakub vastavalt punktidele 17 ja 40, teeb osaline kõik mõistlikud pingutused, kasutades vajaduse korral ka punktis 55 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, veendumaks, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult, ning täidab järgmised tingimused:
|
b) |
Osaline, kes kavatseb pakkuda identseid finantseerimistingimusi neile, keda on teavitatud vastavalt punktidele 45 ja 46, võib seda teha siis, kui siinkohal sätestatud ooteaeg on läbi saanud. Osaline teatab võimalikult varakult oma kavatsusest. |
44. ERIKONSULTATSIOONID
a) |
Osaline, kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (teatamise algatanud osalise) pakutavad finantseerimistingimused on kokkuleppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe kohe kättesaadavaks. |
b) |
Teatamise algatanud osaline selgitab oma pakkumise finantseerimistingimusi kahe tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt. |
c) |
Pärast teatamise algatanud osalise selgitust võib iga osaline taotleda sekretariaadilt selle küsimuse arutamiseks osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku korraldamist viie tööpäeva jooksul. |
d) |
Riikliku toetusega seotud finantseerimistingimused ei jõustu enne osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku tulemuste selgumist. |
45. EELTEATAMINE KOOS ARUTELUGA
a) |
Osaline teavitab kooskõlas VII lisaga kõiki teisi osalisi vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 2 miljoni SDRi, kui
|
b) |
Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva. |
c) |
Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist vastavalt punktile 64. Osalised säilitavad andmeid oma kogemuste kohta seoses garantiipreemiamääradega, millest on teatatud vastavalt eespool esitatud alapunktile a. |
46. EELTEATAMINE
a) |
Osaline teatab kooskõlas VII lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kohustusele, mille krediidiväärtus on üle 2 miljoni SDRi, kui ta kavatseb:
|
b) |
Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda kõnealuse tehinguga seoses toetust või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele. |
47. EELTEATAMINE
a) |
Osaline teatab vastavalt VII lisale eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada:
|
b) |
Eelteade edastatakse vähemalt 30 tööpäeva enne pakkumismenetluse tähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
c) |
Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele. |
d) |
Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse sellise seotud abi suhtes, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest. |
48. VIIVITAMATU TEATAMINE
a) |
Osaline teatab vastavalt VII lisale kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul, nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust seotud abi puhul, mille väärtus on kas
|
b) |
Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest. |
c) |
Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb finantseerimistingimusi kohandada tingimustega, millest on viivitamata teatatud. |
49. KONSULTEERIMISE EESMÄRK
a) |
Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud XIII lisas) esitamist. |
b) |
Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 50 kohast konsulteerimist teiste osalistega. Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 55 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse:
|
50. KONSULTEERIMISE ULATUS JA AEG
a) |
Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:
|
b) |
Pärast konsulteerimise lõpule jõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 48 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teate saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust. |
51. KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED
a) |
Doonorriik, kes soovib projekti viia ellu märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad. |
b) |
Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teate saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele. |
c) |
Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi. |
52. KONTAKTPUNKTID
Kogu teabevahetus toimub igas riigis olevate määratud kontaktasutuste vahel välksidevahendite (nt e-post) abil ja seda käsitatakse salajasena.
53. JÄRELEPÄRIMISTE ULATUS
a) |
Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi. |
b) |
Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma. |
c) |
Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad. |
d) |
Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri. |
54. VASTUSTE ULATUS
a) |
Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile. |
b) |
Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et
läkitatakse viivitamata uus vastus, millest saadetakse ärakiri kõikidele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile. |
55. SUULISED KONSULTATSIOONID
a) |
Osaline nõustub kümne tööpäeva jooksul suuliste konsultatsioonide taotlustega. |
b) |
Suuliste konsultatsioonide taotlus esitatakse osalistele ja mitteosalistele. Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik. |
c) |
Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed, nt ühisseisukoha. Sekretariaat teeb konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavaks. |
56. ÜHISSEISUKOHA MENETLEMINE JA VORM
a) |
Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OECD võrgukeskkonnas sekretariaadi hallataval elektroonilisel teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust. |
b) |
Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:
|
c) |
Punkti 34 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 34 alapunktis b sätestatust erineval viisil. |
d) |
Sekretariaat teeb kokkulepitud ühisseisukohad avalikkusele kättesaadavaks. |
57. ÜHISSEISUKOHA ETTEPANEKULE VASTAMINE
a) |
Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti. |
b) |
Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit, tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek. |
c) |
Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks. |
58. ÜHISSEISUKOHA HEAKSKIITMINE
a) |
20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks. |
b) |
Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline. |
c) |
Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega. |
d) |
Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 56 ja 57 sätestatud menetluste kohaselt. Sel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad. |
59. LAHKARVAMUS ÜHISSEISUKOHA PUHUL
Kui ettepaneku teinud osaline ja muudatus- või alternatiivettepaneku teinud osaline ei jõua kaheksa kalendripäeva pikkuse lisatähtaja jooksul ühisseisukoha suhtes kokkuleppele, võivad nad seda tähtaega omavahelise kokkuleppe alusel pikendada. Sekretariaat teatab sellistest pikendamistest kõikidele osalistele.
60. ÜHISSEISUKOHA JÕUSTUMINE
Sekretariaat teatab kõikidele osalistele kas ühisseisukoha jõustumisest või selle tagasilükkamisest; ühisseisukoht jõustub kolmandal kalendripäeval pärast sellist teadaannet. Sekretariaat teeb elektroonilisel teadetetahvlil kättesaadavaks pidevalt ajakohastatava loendi vastuvõetud või veel otsustamata ühisseisukohtadest.
61. ÜHISSEISUKOHA KEHTIVUS
a) |
Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. Punkti 34 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt vastuvõetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta. |
b) |
Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab elektroonilisel teadetetahvlil loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:
|
62. KOKKULEPPE KORRALINE LÄBIVAATAMINE
a) |
Osalised vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatamise ajal uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, diferentseeritud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi. |
b) |
See läbivaatamine põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatamiseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt 45 kalendripäeva enne läbivaatamise kuupäeva. |
63. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRADE LÄBIVAATAMINE
a) |
Osalised vaatavad korrapäraselt läbi turuintressi viitemäärade kindlaksmääramise süsteemi selle tagamiseks, et teatatud määrad kajastavad valitsevaid turutingimusi ja vastavad nende määrade kehtestamise aluseks olevatele eesmärkidele. Sellised läbivaatamised hõlmavad ka nende määrade kohaldamisel neile lisatavaid marginaale. |
b) |
Osaline võib esitada eesistujale põhjendatud taotluse erakorraliseks läbivaatuseks, kui ta leiab, et ühe või mitme vääringu turuintressi viitemäär ei kajasta enam valitsevaid turutingimusi. |
64. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE JA SEOTUD KÜSIMUSTE LÄBIVAATAMINE
Osalised vaatavad korrapäraselt täielikult läbi garantiipreemiaid käsitlevad eeskirjad ja menetlused. See hõlmab järgmist:
a) |
riigi laenuriskide liigitus ja riigi maksejõuetuse riskide hindamismudeli menetlused, et uurida kogemuste alusel mudeli sobivust; |
b) |
garantiipreemiate alammäärade tase veendumaks, et need on jätkuvalt täpsed krediidiriski näitajad, võttes arvesse nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelikke kogemusi kui ka eraturu teavet krediidiriski hindamise kohta; |
c) |
garantiipreemia alammäärade eristus, milles võetakse arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiiprotsendi erinevust, ning |
d) |
kogemused, mis on seotud riigi laenuriskide maandamise ja ostja riski krediidikvaliteedi parandamise kasutamisega, ning nende garantiipreemia alammääradele avaldatava konkreetse mõju jätkuv kehtivus ja asjakohasus. |
65. KOHALIKE KULUDE KATTEKS ANTAVA RIIKLIKU TOETUSE LÄBIVAATAMINE
Osalised vaatavad kohalike kulude toetamist käsitlevad sätted läbi hiljemalt 20. aprilliks 2024.
„I LISA
SEKTORILEPE LAEVADE EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA
I PEATÜKK
Sektorileppe kohaldamisala
1. OSALEMINE
Sektorileppe osalised on järgmised: Austraalia, Euroopa Liit, Jaapan, Korea, Norra ja Uus-Meremaa.
2. KOHALDAMISALA
Käesolevas kõnealust kokkulepet täiendavas sektorileppes sätestatakse konkreetsed suunised riiklikult toetatavate ekspordikrediitide määramiseks, mis on seotud järgmiste ekspordilepingutega.
a) |
Seoses kõikide uute 100-brutoregistertonniste ja suuremate merelaevadega, mida kasutatakse kauba või reisijate veoks, samuti muude eriotstarbeliste laevade ja ujuvvahenditega (näiteks kalapüügilaevad, kala töötlevad baaslaevad, jäämurdjad ning iseseisvalt liikuvad põhjasüvendajad, mis on varustatud statsionaarse käitusseadmega, juhtimissüsteemiga (rooliseadmega) ja avamerel vajalike navigatsiooniseadmetega), puksiirlaevadega võimsusega 365 kW ja üle selle ning laevade lõpetamata, ujuv- ja liikuvate korpustega. Sektorilepe ei hõlma sõjalaevu. Ujuvdokke ja merel paiknevaid liikuvüksuseid sektorilepe ei hõlma, kuid probleemide tekkimise korral seoses nimetatud üksustele ekspordikrediitide taotlemisega võivad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised“) pärast iga osalise põhjendatult esitatud taotluse läbivaatamist otsustada sellele oma toetuse andmise. |
b) |
Laevade ümberehitus. Laeva ümberehitus tähendab üle 1 000 tonnise kogumahutavusega merelaeva igasugust ümberehitamist tingimusel, et ümberehituse tulemusena muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva kere konstruktsiooni või käitusseadme süsteemi.
|
II PEATÜKK
Ekspordikrediiti ja seotud abi käsitlevad sätted
3. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
Pikim tagasimaksetähtaeg on riigi liigitusest olenemata 12 aastat pärast krediidi/abi saamist.
4. SULARAHAMAKSED
Osalised nõuavad krediidi/abi kättesaamisel sularahamakset suurusega vähemalt 20 % lepingujärgsest hinnast.
5. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
a) |
Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes regulaarsete ajavahemike järel, mis on tavaliselt kuus kuud ja kõige rohkem 12 kuud. |
b) |
Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. |
c) |
Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib alapunktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni. |
d) |
Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita. |
e) |
Käesoleva sektorileppe osaline, kes kavatseb toetada intressi maksmist teistsugustel tingimustel kui alapunktis b sätestatud, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas kokkuleppe VII lisaga. |
6. MINIMAALNE GARANTIIPREEMIA
Kokkuleppe üldsätteid garantiipreemia alammäära suhtes ei kohaldata seni, kuni käesoleva sektorileppe osalised on asjakohased üldsätted veel kord läbi vaadanud.
7. PROJEKTIDE FINANTSEERIMINE
Kokkuleppe punkti 8 ja VI lisa sätteid ei kohaldata seni, kuni käesoleva sektorileppe osalised on asjakohased sätted uuesti läbi vaadanud.
8. ABI
Iga abi osutada sooviv osaline peab lisaks kokkuleppe üldsätete täitmisele kinnitama, et kõnealune laev ei tööta tagasimakse tähtajani jääva aja jooksul registrisse kandmata, et sellele on tehtud vajalik kindlustus, et lõppomaniku elukoht asub laeva vastuvõtvas riigis, et laeva ei rakendata välismaiste huvide toetamiseks ning ei võeta ette laeva müüki ilma selle riigi valitsuse heakskiiduta.
III PEATÜKK
Menetlused
9. TEATAMINE
Läbipaistvuse eesmärgil esitab iga osaline lisaks käesoleva kokkuleppe ja Maailmapanga/Berni Liidu/OECD kreeditori aruandlussüsteemi üldsätete täitmise kohta iga-aastase teabe selle süsteemi riiklike toetuste sätete täitmise ja käesoleva sektorileppe rakendamise meetodite kohta, sealhulgas kehtivate skeemide kohta.
10. LÄBIVAATAMINE
a) |
Sektorilepet kontrollitakse igal aastal või ükskõik missuguse osalise taotlusel OECD laevaehituse töörühma raames ning kokkuleppeosalistele esitatakse selle kohta aruanne. |
b) |
Kokkuleppe ja käesoleva sektorileppe vahelise selguse ja järjepidevuse hõlbustamiseks ning võttes arvesse laevaehitustööstuse omapära, peavad käesoleva sektorileppe ja kokkuleppe osalised vastavalt vajadusele omavahel nõu ning koordineerivad vastavalt oma tegevust. |
c) |
Kui kokkuleppeosalised otsustavad kokkulepet muuta, vaatavad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised“) niisuguse otsuse läbi ja kaaluvad selle asjakohasust käesoleva sektorileppe suhtes. Käesolevas sektorileppes vaadeldavaid kokkuleppe muudatusi seni ei kohaldata. Kui osalised nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes nõustuvad, teatavad nad sellest kokkuleppeosalistele kirjalikult. Kui leppeosalised ei saa nõustuda nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes, kuna nende kohaldamine puudutab laevaehitust, siis teavitavad nad oma vastuväidetest kokkuleppeosalisi ning asuvad küsimusele lahenduse leidmiseks viimastega nõu pidama. Kui kahe rühma vahel ei suudeta saavutada ühtki kokkulepet, jäävad valdavateks osaliste seisukohad, mis puudutavad muudatuste kohaldamist laevaehituse suhtes. |
„Liide
Edaspidise tööga seotud kohustused
Lisaks kokkuleppe sätetele edaspidise töö suhtes nõustuvad käesoleva sektorileppe osalised:
a) |
välja arendama näidisloetelu laevatüüpidest, mida üldiselt peetakse kaubanduslikult ebatasuvaks, võttes arvesse kokkuleppes kindlaksmääratud valdkondi seotud abi kohta; |
b) |
vaatama läbi kokkuleppe sätted vähima garantiipreemia suhtes kavatsusega lisada need käesolevasse sektorileppesse; |
c) |
arutama vastavalt asjakohaste rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus toimunud arengutele mõne muu korra sisseviimist vähimate intressimäärade kohta, sealhulgas spetsiaalsete turuintressi viitemäärade (CIRR) ja kõikuvate intressimäärade kohta; |
d) |
vaatama läbi kokkuleppe sätete kohaldatavuse käesoleva sektorileppe suhtes seoses projektide rahastamisega; |
e) |
arutama seda, kas:
võib kasutada seoses tagasimakseprofiiliga, mida käsitletakse käesoleva sektorileppe punktis 5. |
„II LISA
SEKTORILEPE TUUMAELEKTRIJAAMA EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA
I PEATÜKK
Sektorileppe kohaldamisala
1. KOHALDAMISALA
a) |
Käesolevas sektorileppes esitatakse sätted, mida kohaldatakse riiklike ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud lepingutega:
|
b) |
Käesolevat sektorilepet ei kohaldata:
|
II PEATÜKK
Ekspordikrediiti ja abi käsitlevad sätted
2. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
a) |
Käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 sätestatud kaupade ja teenuste puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 18 aastat. |
b) |
Algse kütuselaadungi puhul on pikim tagasimaksetähtaeg neli aastat alates tarnimispäevast. Tuumkütuse hilisema uuestilaadimise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat alates tarnimispäevast. |
c) |
Kasutatud kütuse kõrvaldamise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat. |
d) |
Kasutatud kütuse rikastamise ja käitlemise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat. |
3. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
a) |
Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktis 1 või 2 sätestatud korda:
|
b) |
Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. |
c) |
Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib riiklikku toetust käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste jaoks anda muudel tingimustel, kui on sätestatud eespool punktides a ja b. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
|
d) |
Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita. |
4. RIIKLIK TOETUS TUUMKÜTUSE JA TUUMKÜTUSEGA SEOTUD TEENUSTE JAOKS
Ilma et see mõjutaks allpool esitatud punkti 5 sätteid, ei anna osalised ei tasuta tuumkütust ega osuta sellega seotud tasuta teenuseid.
5. ABI
Osalised ei anna abi.
III PEATÜKK
Menetlused
6. EELTEATAMINE
a) |
Kooskõlas kokkulepe punktiga 46 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega. |
b) |
Kui teate saatnud osaline kavatseb anda toetust tagasimaksetähtajaga, mis on pikem kui 15 aastat ja/või kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 3 alapunktiga c, peab ta ootama veel kümme kalendripäeva, juhul kui mõni teine osaline nõuab esialgse kümne kalendripäeva jooksul arutelu. |
c) |
Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist. |
IV PEATÜKK
Läbivaatamine
7. EDASINE TÖÖ
Osalised nõustuvad vaatama läbi järgmised küsimused:
a) |
madalaima ujuva intressimäära kord; |
b) |
riikliku toetuse maksimaalne summa kohalikeks kuludeks. |
8. LÄBIVAATAMINE JA JÄRELEVALVE
Osalised vaatavad sektorileppe sätted läbi korrapäraselt ja hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
„III LISA
SEKTORILEPE TSIVIILÕHUSÕIDUKITE EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA
1. OSA
ÜLDSÄTTED
1. EESMÄRK
a) |
Käesoleva sektorileppe eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja muude allpool punkti 4 alapunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Käesoleva sektorileppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi sellise ekspordikrediidi puhul, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel. |
b) |
Käesolevas sektorileppes sätestatakse soodsaimad tingimused, mille alusel võib anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. |
c) |
Selle saavutamiseks püütakse käesoleva sektorileppega saavutada tasakaal, mis kõikidel turgudel:
|
d) |
Käesoleva sektorileppe osalised (edaspidi „osalised“) on nõus sellega, et käesolevas sektorileppes sisalduvad sätted on välja töötatud ainult selle sektorileppe tarbeks ning need ei piira riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) teiste osade kohaldamist ja muutmist. |
2. STAATUS
Käesolev sektorilepe on suusõnaline kokkulepe selle osaliste vahel ja moodustab kokkuleppe III lisa; see on kokkuleppe lahutamatu osa ning järgneb 2007. aasta juulis jõustunud sektorileppele.
3. OSALEMINE
Osalised on praegu järgmised: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Korea, Norra, Šveits, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik. Mitteosaline võib saada osaliseks kooskõlas I liites sätestatud korraga.
4. KOHALDAMISALA
a) |
Käesolevat sektorilepet kohaldatakse igasuguse riikliku toetuse suhtes, mida annab valitsus või mida antakse valitsuse nimel ning mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat, et eksportida:
|
b) |
Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:
|
c) |
Käesolevat sektorilepet ei kohaldata riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud:
|
5. MITTEOSALISTELE KÄTTESAADAV TEAVE
Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele.
6. ABI
Osalised ei anna abi, välja arvatud humanitaareesmärkidel antav abi ühisseisukoha menetluse teel.
7. MEETMED KAHJU VÄLTIMISEKS VÕI MINIMEERIMISEKS
Käesolev sektorilepe ei takista osalistel leppida kokku sektorileppes ettenähtust vähem kitsendavates finantseerimistingimustes, kui seda tehakse pärast ekspordikrediidilepingu ja seotud dokumentide jõustumist ja kui selle eesmärk on üksnes vältida või minimeerida kahjusid, mis tulenevad sündmustest, mis võivad põhjustada maksmata jätmist või nõuete tekkimist. Osaline teavitab muudetud finantseerimistingimustest kõiki teisi osalisi ja OECD sekretariaati (edaspidi „sekretariaat“) 20 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ostja/laenuvõtjaga. Teade sisaldab teavet uute finantseerimistingimuste, sh põhjenduse kohta, ja see tuleb saata IV liites esitatud aruandlusvormil.
2. OSA
UUS ÕHUSÕIDUK
I PEATÜKK
Katvus
8. UUS ÕHUSÕIDUK
a) |
Käesoleva sektorileppe tähenduses on uus õhusõiduk:
|
b) |
Ilma et see piiraks eespool alapunktis a sätestatu kohaldamist, võib osaline anda toetust uute õhusõidukite jaoks asjakohastel tingimustel seoses tehingutega, mille puhul on kõnealuse osalise eelneval teadmisel kehtestatud ajutised kaubanduslikud finantskokkulepped, kuna riikliku toetuse andmine viibis; selline viivitus ei tohi olla pikem kui 18 kuud. Sel juhul on tagasimaksetähtaeg ja lõpliku tagasimaksmise kuupäev samad, nagu need oleksid olnud siis, kui õhusõiduki müügiks või liisinguks oleks saadud riiklikku toetust alates õhusõiduki tegeliku kohaletoimetamise kuupäevast. |
II PEATÜKK
Finantseerimistingimused
Ekspordikrediidi finantseerimise tingimused hõlmavad kõiki käesolevas peatükis ettenähtud sätteid, mida tuleb tõlgendada nende omavahelises seoses.
9. LUBATUD VÄÄRINGUD
Riiklikuks finantseerimistoetuseks lubatud vääringud on euro, Jaapani jeen, Ühendkuningriigi naelsterling, USA dollar ja teised täielikult konverteeritavad vääringud, mille kohta on olemas andmed minimaalsete intressimäärade arvutamiseks, mida käsitletakse III liites.
10. SISSEMAKSE JA MAKSIMAALNE RIIKLIK TOETUS
a) |
Tehingute korral 1. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:
|
b) |
Tehingute korral 2.–8. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:
|
c) |
Osaline, kes kohaldab punkti 8 alapunkti b, vähendab riikliku toetuse maksimaalset summat osamaksete põhisumma võrra, mis loetakse maksmisele kuuluvaks krediiditähtaja algusest, tagamaks, et väljamakse ajal oleks tasumata summa sama suur kui siis, kui selliste riiklikult toetatavat ekspordikrediidi oleks antud kohaletoimetamise ajal. Sellises olukorras peab osaline olema enne kättetoimetamist saanud riikliku toetuse taotluse. |
11. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRAD
a) |
Riiklikku toetust andvad osalised võtavad riiklikult toetatud krediidisummalt tasu vähemalt garantiipreemia alammäära ulatuses, mis on sätestatud kooskõlas II liitega. |
b) |
Vajaduse korral kasutavad osalised kokku lepitud garantiipreemia määra teisendamise mudelit, et teha teisendusi riikliku toetuse tasumata summalt arvutatud aastaste hinnavahede ja üksikute makstud garantiipreemiate määrade vahel, mis on arvutatud riikliku toetuse algselt summalt. |
12. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
a) |
Kõikide uute õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat. |
b) |
Erandjuhtudel ja eelneva etteteatamise korral on lubatud kuni 15aastane pikim tagasimaksetähtaeg. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 35 % lisamaksu. |
c) |
Riiklikult toetatava ekspordikrediidi puhul ei tohi tagasimaksetähtaega pikendada tagatise suhtes kehtivate õiguste jagamisega samadel alustel kui äriettevõtjatest laenuandjatega. |
13. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
a) |
Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktis 1 või 2 sätestatud korda (20).
|
b) |
Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist ja eelteatamise korral võib põhisumma tagasimaksmist liigendada selliselt, et see hõlmaks kõikide tasumata summade lõplikku maksmist kindlaksmääratud kuupäeval. Sel juhul liigendatakse põhisumma tagasimaksed enne lõplikku makset selliselt, nagu on sätestatud eespool alapunktis a, põhinedes amortisatsiooniperioodil, mis ei tohi olla pikem kui pikim tagasimaksetähtaeg, mis on lubatud toetatavate kaupade ja teenuste puhul. |
c) |
Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist, võib põhisumma tagasimaksmist liigendada võlgnikule vähem soodsatel tingimustel. |
d) |
Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita. |
14. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRAD
a) |
Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad kooskõlas III liite sätetega kas madalaimat ujuvat intressimäära või fikseeritud miinimumintressimäära. |
b) |
Selliste reaktiivlennukite soetamiseks, mille puhashind on vähemalt 35 miljonit USA dollarit, antakse riiklikku toetust turuintresside viitemäärade alusel vaid erandkorras. Osaline, kes kavatseb sellist toetust anda, teavitab sellest teisi osalisi vähemalt 20 kalendripäeva enne lõpliku kulukohustuse võtmist, näidates ära laenuvõtja isiku. |
c) |
Intressimäär ei hõlma ühtki makset, mis on tehtud eespool punktis 11 viidatud garantiipreemiana, ega allpool punktis 16 viidatud tasusid. |
15. INTRESSITOETUS
Intressitoetust andvad osalised täidavad käesoleva sektorileppe finantseerimistingimusi ning nõuavad igalt pangalt või muult finantseerimisasutuselt, kes on intressitoetusega tehingu pool, et ta osaleks tehingus ainult sellistel tingimustel, mis vastavad igas mõttes käesoleva sektorileppe finantseerimistingimustele.
16. TASUD
a) |
Vastavalt garantiipreemia hoidmise aja piirangutele võtavad osalised, kes annavad riiklikku toetust täiemahulise garantii kujul, garantiipreemia hoidmisajal riikliku toetuse väljavõtmata osa eest garantiipreemia hoidmistasu järgmiselt:
|
b) |
Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise vormis, võtavad järgmisi tasusid:
|
17. KAASRAHASTAMINE
Olenemata eespool esitatud punktidest 14 ja 16, kohaldab otsekrediiti andev osaline kaasrahastamise korral, kus riiklikku toetust antakse otsekrediidina ja täiemahulise garantiina ning mille puhul täiemahuline garantii moodustab vähemalt 35 % riikliku toetuse summast, samasuguseid finantseerimistingimusi, sh tasusid, mida pakuks finantseerimisasutus täiemahulise garantii all, et saavutada kõiki kulusid arvesse võttev samaväärsus täiemahulise garantii andja ja otsese laenuandja vahel. Sel juhul teatab sellist toetust andev osaline toetamise finantseerimistingimustest, sh tasudest kooskõlas IV liites esitatud aruandlusvormiga.
3. OSA
KASUTATUD ÕHUSÕIDUKID, VARUMOOTORID JA -OSAD, HOOLDUS- JA TEENINDUSLEPINGUD
I PEATÜKK
Katvus
18. KASUTATUD ÕHUSÕIDUKID NING MUUD KAUBAD JA TEENUSED
Sektorileppe käesolevat osa kohaldatakse kasutatud õhusõidukite, varumootorite ja -osade, ümberehitamise, ulatusliku modifitseerimise, uuendamise, hooldus- ja teeninduslepingute suhtes nii seoses uute ja kasutatud õhusõidukite kui ka mootorikomplektiga.
II PEATÜKK
Finantseerimistingimused
Kohaldatavad finantseerimistingimused, v.a pikim tagasimaksmistähtaeg, vastavad käesoleva sektorileppe 2. osas sätestatud tingimustele.
19. KASUTATUD ÕHUSÕIDUKITE MÜÜK
a) |
Kui alapunktist b ei tulene teisiti, kehtestatakse kasutatud õhusõidukite puhul pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt õhusõiduki vanusele järgmise tabeli kohaselt:
|
b) |
Ümberehitatud õhusõidukite puhul kehtestatakse pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt ümberehituse kuupäevast möödunud ajale ja õhusõiduki vanusele, tingimusel, et tehing vastab kõigile II liite punktis 19 sätestatud nõuetele ja et sellise ümberehitamise jaoks antud võimalikku riiklikku toetust ei antud kooskõlas punkti 21 alapunktiga a, järgmise tabeli kohaselt: Pikim tagasimaksetähtaeg varaga tagatud ümberehitatud õhusõidukite puhul (aastates)
|
20. VARUMOOTORID JA -OSAD
a) |
Kui varumootor ostetakse või tellitakse seoses uuele õhusõidukile paigaldatavate mootoritega, võib riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel. |
b) |
Kui varuosad ostetakse koos uue õhusõidukiga, võib nende jaoks riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel kuni 5 % uue õhusõiduki ja paigaldatud mootorite puhashinnast; varuosade jaoks antava 5 % piirmäära ületava riikliku toetuse suhtes kohaldatakse alapunkti d allpool. |
c) |
Kui varumootoreid ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg kaheksa aastat. Selliste varumootorite puhul, mille tükihind on vähemalt 10 miljonit USA dollarit, ja tingimusel, et tehing vastab kõikidele II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, võib tagasimaksetähtaega pikendada kümne aastani. |
d) |
Kui teisi varuosi ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg:
|
21. ÜMBEREHITAMISE, ULATUSLIKU MODIFITSEERIMISE JA UUENDAMISE LEPINGUD
a) |
Kui ümberehitamistehing:
|
b) |
Kui tehing hõlmab ulatuslikku modifitseerimist või uuendamist, võib osaline pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni:
|
22. HOOLDUS- JA TEENINDUSLEPINGUD
Osalised võivad pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni kolm aastat.
23. MOOTORIKOMPLEKTID
Osalised võivad pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni viis aastat.
4. OSA
LÄBIPAISTVUSMENETLUSED
Kogu teabevahetus toimub igas osalevas riigis määratud kontaktasutuste vahel välksidevahendite abil, nt kasutades sekretariaadi hallatavat elektronposti süsteemi, mis hõlbustab osaliste ja sekretariaadi vahelist sidepidamist. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitavad osalised sektorileppe selle osa alusel vahetatavat teavet konfidentsiaalsena.
24. TEAVE RIIKLIKU TOETUSE KOHTA
a) |
Ühe kuu jooksul pärast lõpliku kulukohustuse võtmise kuupäeva esitab osaline IV liites ette nähtud teabe kõikidele teistele osalistele ja ärakirja sekretariaadile. |
b) |
Selleks et määrata kindlaks võrdlusmarginaal kooskõlas III liite punkti 8 alapunktiga b, esitatakse sekretariaadile teave täiemahulise garantii määrade kohta vastavalt III liite punkti 8 alapunktides c ja d kirjeldatule hiljemalt viis päeva pärast iga kuu lõppu. |
25. TEABETAOTLUSED
a) |
Osaline võib küsida teiselt osaliselt teavet tema riiklikult toetatava ekspordikrediidi kasutamise kohta käesolevas sektorileppes käsitletud õhusõidukite müügiks või liisimiseks. |
b) |
Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma. |
c) |
Osaline, kellele selline järelepärimine saadetakse, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab omalt poolt nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. |
d) |
Igast järelepärimisest ja vastusest saadetakse ärakiri sekretariaadile. |
26. SUULISED KONSULTATSIOONID
a) |
Konkurentsiolukorras võib osaline nõuda suulisi konsultatsioone ühe või mitme osalisega. |
b) |
Iga osaline nõustub sellise palvega kümne tööpäeva jooksul. |
c) |
Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik. |
d) |
Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed. Sekretariaat teeb kõikidele osalistele konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavateks. |
27. ERIKONSULTATSIOONID
a) |
Osaline (algatanud osaline), kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (arupärimisele vastava osalise) pakutavad finantseerimistingimused on käesolevas sektorileppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe arupärimisele vastavale osalisele viivitamata kättesaadavaks. |
b) |
Arupärimisele vastav osaline selgitab kõnealuse riikliku toetuse finantseerimistingimusi viie tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt. |
c) |
Pärast arupärimisele vastava osalise selgitust võib algatanud osaline taotleda, et sekretariaat korraldaks viie tööpäeva jooksul erikonsultatsiooni, et koos arupärimisele vastava osalisega seda küsimust arutada. |
d) |
Enne tehinguga jätkamist ootab arupärimisele vastav osaline ära konsultatsiooni tulemused, mis võetakse kokku vastava konsultatsiooni toimumise päeval. |
28. ÜHISSEISUKOHA MENETLEMINE JA VORM
a) |
Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse ainult sekretariaadile. Ettepaneku tegijat OECD võrgukeskkonnas sekretariaadi hallataval elektroonilisel teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib osalise nõudmise korral avaldada algataja isiku suuliselt. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust. |
b) |
Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:
|
29. ÜHISSEISUKOHA ETTEPANEKULE VASTAMINE
a) |
Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti. |
b) |
Vastus võib olla heakskiit, tagasilükkamine, taotlus lisateabe saamiseks, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivne ühisseisukoha ettepanek. |
c) |
Osaline, kes ei vasta või teatab, et tal puudub seisukoht, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks. |
30. ÜHISSEISUKOHA HEAKSKIITMINE
a) |
20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks. |
b) |
Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline. |
c) |
Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. |
31. LAHKARVAMUS ÜHISSEISUKOHA PUHUL
a) |
Kui ettepaneku teinud osaline ja muudatus- või alternatiivettepaneku teinud osaline ei jõua punktis 30 viidatud kaheksa kalendripäeva pikkuse lisatähtaja jooksul ühisseisukoha suhtes kokkuleppele, võivad nad seda tähtaega omavahelisel kokkuleppel pikendada. Sekretariaat teatab sellistest pikendamistest kõikidele osalistele. |
b) |
Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda eespool punktides 28–30 sätestatud menetluste kohaselt. Sel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad. |
32. ÜHISSEISUKOHA JÕUSTUMINE
Sekretariaat teatab kõikidele osalistele kas ühisseisukoha jõustumisest või selle tagasilükkamisest; heakskiidetud ühisseisukoht jõustub kolmandal kalendripäeval pärast sellist teadaannet.
33. ÜHISSEISUKOHA KEHTIVUS
a) |
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib heakskiidetud ühisseisukoht kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja kõik osalised jagavad seda arvamust. |
b) |
Kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu ja lahkarvamusi ei esine, kehtib ühisseisukoht veel kaks aastat; järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. |
c) |
Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab elektroonilisel teadetetahvlil loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Niisiis avaldab sekretariaat muu hulgas kord kvartalis loendi ühisseisukohtadest, mille kehtivustähtaeg lõpeb järgmises kvartalis. |
d) |
Konkureerivaid õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral edastab sekretariaat kõnealusele mitteosalisele kõik kehtivad ühisseisukohad. |
34. TINGIMUSTE KOHANDAMINE
a) |
Võttes arvesse osalise rahvusvahelisi kohustusi, võib osaline kohandada mitteosalise pakutava riikliku toetuse finantseerimistingimusi. |
b) |
Mitteosalise pakutud mittevastavate tingimuste kohandamisel:
|
c) |
Kui tingimusi kohandav osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele. |
5. OSA
JÄRELEVALVE JA LÄBIVAATAMINE
35. JÄRELEVALVE
Sekretariaat teostab järelevalvet käesoleva sektorileppe rakendamise üle ja annab osalistele kord aastas aru.
36. LÄBIVAATAMINE
Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe sätted ja menetlused läbi allpool alapunktides a ja b kehtestatud tingimustel ja aegadel.
a) |
Osalised vaatavad sektorileppe läbi järgmiselt:
|
b) |
Eespool esitatud alapunkti a alapunktis 1 sätestatud läbivaatamise käigus arutatakse:
|
c) |
Läbivaatamise olulisusust tunnistades ja tagamaks, et käesoleva sektorileppe tingimused vastavad jätkuvalt osaliste vajadustele, jätab iga osaline endale õiguse käesolevast sektorileppest loobuda kooskõlas allpool esitatud punktiga 40. |
37. EDASINE TÖÖ
Tähelepanu pööratakse järgmisele:
a) |
osaliste tavade uurimine riikliku toetuse andmisel enne krediiditähtaja algust; |
b) |
kaudsete laenude suhtes kohaldatavad sätted; |
c) |
punkti 19 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine kasutatud õhusõidukite puhul, mida on enne müüki oluliselt uuendatud; |
d) |
punkti 21 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine suuremate lepinguliste väärtuste puhul; |
e) |
uuendamise (punkt 21) ja teenuste (punkt 22) suhtes kohaldatavad sätted; |
f) |
Kaplinna tingimustele vastavaks tunnistamine; |
g) |
huvitatud osalise määratlus. |
6. OSA
LÕPPSÄTTED
38. JÕUSTUMINE
Käesolev sektorilepe jõustub 1. veebruaril 2011.
39. KOKKULEPPEST TAGANEMINE
Osaline võib käesolevast sektorileppest taganeda, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile välksidevahendite abil, nt e-posti teel. Taganemine jõustub kuus kuud pärast seda, kui sekretariaat on teate kätte saanud. Taganemine ei mõjuta kokkuleppeid, mis on sõlmitud üksikute tehingute kohta enne taganemise jõustumist.
„I liide
Osalemine sektorileppes õhusõidukite kohta
1. |
Osalised julgustavad tsiviilõhusõidukite tootmisvõimsust arendavaid mitteosalisi kohaldama käesoleva sektorileppe korda. Selleks kutsuvad osalised mitteosalisi alustama endaga dialoogi õhusõidukite sektorileppega ühinemise tingimuste üle. |
2. |
Sekretariaat peaks tagama, et käesolevas sektorileppes osalemisest huvitatud mitteosalisele antakse täielikku teavet tingimuste kohta, mis on seotud käesoleva sektorileppe osaliseks saamisega. |
3. |
Seejärel kutsuvad osalised mitteosalisi võtma osa käesoleva sektorileppe täitmisega seotud tegevusest ja osalema vaatlejatena asjakohastel koosolekutel. Selline kutse kehtib kuni kaks aastat ning seda saab üks kord pikendada veel kaheks aastaks. Sellel ajavahemikul palutakse mitteosalistel esitada ülevaade oma ekspordikrediidi süsteemist, eriti seoses tsiviilõhusõidukite ekspordiga. |
4. |
Ajavahemiku lõpus teatab mitteosaline, kas ta tahab saada käesoleva sektorileppe osaliseks ja järgida selle korda; kui mitteosaline seda kinnitab, teeb ta kord aastas osamakse käesoleva sektorileppe rakendamisega kaasnevate kulude katteks. |
5. |
Huvitatud mitteosaline loetakse osaliseks 30 tööpäeva pärast käesoleva liite punktis 4 viidatud kinnitamist. |
„II liide
Garantiipreemiate alammäärad
Käesolevas liites sätestatakse menetlused, mida tuleb kasutada käesoleva sektorileppe alla kuuluva tehingu riikliku toetuse hinna kindlaksmääramisel. 1. jaos sätestatakse riskide liigitamise menetlused, 2. jaos sätestatakse garantiipreemiate alammäärad, mida tuleb võtta seoses uute ja kasutatud õhusõidukitega, ning 3. jaos sätestatakse garantiipreemiate alammäärad, mida tuleb võtta seoses varumootorite, varuosade, kaubalennukiks ümberehitamise/ulatuslike modifitseerimiste/uuendamiste, hooldus- ja teeninduslepingute ning mootorikomplektidega.
1. |
Osalised on leppinud kokku riskide liigituste loendis (edaspidi „loend“) ostjatele/laenuvõtjatele. Sellised riskide liigitused väljendavad ostjate/laenuvõtjate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuete krediidireitingut levinud reitinguskaala, näiteks mõne reitinguagentuuri skaala alusel. |
2. |
Riskide liigitused koostavad osaliste määratud eksperdid vastavalt käesoleva liite tabelis 1 esitatud riskikategooriatele. |
3. |
Loend on siduv tehingu igas etapis (näiteks kampaania ja tarnimine) kooskõlas käesoleva liite punkti 15 sätetega. |
I. RISKIDE LIIGITUSTE LOENDI KOOSTAMINE
4. |
Loendi koostavad ja kinnitavad osalised enne käesoleva sektorileppe jõustumist, seda haldab sekretariaat, kes teeb selle konfidentsiaalselt kättesaadavaks kõikidele osalistele. |
5. |
Õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral võib sekretariaat teavitada teda konfidentsiaalselt ostja/laenuvõtja riski liigitusest ja sel juhul teavitab sekretariaat vastavast taotlusest kõiki osalisi. Mitteosaline võib igal ajal teha sekretariaadile ettepanekuid loendi täiendamise kohta. Mitteosaline, kes teeb ettepaneku loendi täiendamiseks, võib osaleda riskide liigitamise menetluses huvitatud osalisega samadel alustel. |
II. RISKIDE LIIGITUSTE LOENDI AJAKOHASTAMINE
6. |
Käesoleva liite punkti 15 sätete kohaselt võib loendit erandkorras ajakohastada siis, kui osaline annab mis tahes vormis märku sellest, et ta kavatseb kohaldada loendist erinevat riskide liigitust või kui osaline vajab sellise ostja/laenuvõtja riski liigitust, kes ei ole veel loendisse kantud, (21) (22). |
7. |
Iga osaline saadab enne alternatiivse või uue riskiliigituse kasutamist sekretariaadile taotluse loendi ajakohastamiseks alternatiivse või uue riskiliigituse alusel. Sekretariaat saadab taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut. |
8. |
Huvitatud osalistele antakse kümme tööpäeva (23) kas loendi muutmise ettepanekuga nõustuda või see vaidlustada; kui osaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse ta ettepanekuga nõustunuks. Kui kümnepäevase perioodi lõpuks ei ole keegi ettepanekut vaidlustanud, on loendi muutmise ettepanek vastu võetud. Sekretariaat teeb loendisse vastava muudatuse ja saadab e-posti teel teate laiali viie tööpäeva jooksul. Läbivaadatud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast. |
III. LAHKARVAMUSTE LAHENDAMINE
9. |
Kui riski liigituse muutmise ettepanek vaidlustatakse, teevad huvitatud osalised ekspertide tasemel kõik selleks, et jõuda riskiliigituse suhtes kokkuleppele täiendava kümnepäevase ajavahemiku jooksul pärast lahkarvamusest teatamist. Lahkarvamuse lahendamiseks tuleks kasutada kõiki vajalikke vahendeid, vajaduse korral sekretariaadi abiga (näiteks konverentskõned, suulised konsultatsioonid). Kui huvitatud osalised jõuavad riskiliigituse suhtes kokkuleppele kõnealuse kümne tööpäeva jooksul, teavitavad nad tulemusest sekretariaati, mille järel sekretariaat ajakohastab vastavalt loendit ja saadab järgneva viie tööpäeva jooksul e-posti teel teate. Muudetud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast. |
10. |
Kui eksperdid ei lahenda lahkarvamust kümne tööpäeva jooksul, saadetakse küsimus osalistele, et nad teeksid otsuse asjakohase riskiliigituse kohta hiljemalt viie tööpäeva jooksul. |
11. |
Lõpliku kokkuleppe puudumise korral võib osaline pöörduda ostja/laenuvõtja riski liigituse kindlaksmääramiseks reitinguagentuuri poole. Sel juhul saadab osaliste eesistuja osaliste nimel ostjale/laenuvõtjale teatise kümne tööpäeva jooksul. Teatis sisaldab osaliste vahel kokku lepitud pädevust seoses riski hindamise alase konsulteerimisega. Selle tulemusel saadud riski liigitus kantakse loendisse ja see on siduv kohe pärast seda, kui sekretariaat on saatnud teate ajakohastamisemenetluse lõpuleviimise kohta viie tööpäeva jooksul. |
12. |
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kannab reitinguagentuuri poole pöördumisega seotud kulud huvitatud ostja/laenuvõtja. |
13. |
Käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetluste ajal kohaldatakse kehtivat riskide liigitust (kui see on loendisse kantud). |
IV. LIIGITUSTE KEHTIVUSE AEG
14. |
Kehtivad riskide liigitused on liigitused, nagu on loendisse kandnud sekretariaat; garantiipreemiate määrade kohta antakse teavet ja nõusolekuid ainult kooskõlas selliste riskiliigitustega. |
15. |
Riskide liigitused kehtivad maksimaalselt 12 kuud alates kuupäevast, kui sekretariaat kannab need loendisse selleks, et osalised saaksid anda garantiipreemiate määrade kohta teavet ja võtta lõplikud kulukohustused; konkreetse tehingu kehtivuse aega võib pikendada veel 18 kuu võrra, kui on võetud kohustus või lõplik kulukohustus ja võetakse garantiipreemia hoidmise tasu. Riskide liigitusi võib 12kuulise kehtivusaja jooksul läbi vaadata ostja/laenuvõtja riskiprofiili olulise muutumise korral, näiteks reitinguagentuuri esitatud reitingu muutmise korral. |
16. |
Kui ükski osaline ei taotle riskide liigituse ajakohastamist vähemalt 20 tööpäeva enne asjaomase liigituse kehtivusaja lõppu, eemaldab sekretariaat kõnealuse riskide liigituse järgmisest ajakohastatud loendist. Sekretariaat saadab ajakohastamise taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut, ja kohaldatakse käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetlusi. |
V. OSTJA/LAENUVÕTJA RISKIDE LIIGITAMISE TAOTLUS
17. |
Kui ostja/laenuvõtja küsib kampaania ajal teavet oma riskide liigituse kohta ja seda pole veel loendisse kantud, võib kõnealune ostja/laenuvõtja küsida oma kuludega reitinguagentuurilt näitlikku riskide liigitust. Sellist riskide liigitust ei kanta loendisse, osalised võivad seda kasutada oma riski hindamise alusena. |
I. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE KINDLAKSMÄÄRAMINE
18. |
Käesoleva liite punktides 19–60 sätestatakse garantiipreemiate alammäärad, mis vastavad ostja/laenuvõtja (või kui tegemist on mõne teise üksusega, tehingu peamise tagasimaksmise allika) riskide liigitusele. |
19. |
Osalised võivad anda riiklikku toetust garantiipreemiate alammäärade ulatuses või üle selle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
20. |
Käesoleva liite punkti 19 kohaldamisel:
|
21. |
Tehingute suhtes kohaldatavad garantiipreemia alammäärad võib kehtestada enne üleandmist kas kohustuse või lõpliku kulukohustuse võtmisel või kindlaksmääratud kestusega garantiipreemia hoidmise alguses. Tehingu suhtes kohaldatav lõplik garantiipreemia ettemakse, aastane riskimarginaal või nende kombinatsioon peab vastama kehtestatud garantiipreemia alammäärale ning kohustuslikele riskimaandusteguritele, mis on ette nähtud käesoleva liite punkti 19 alapunktis b, alates kuupäevast, mil garantiipreemiate alammäärad kehtestati. Selliseid tingimusi kohaldatakse garantiipreemia hoidmise koguajal ja need võib läbi vaadata üksnes pärast selle tähtaja möödumist, mil garantiipreemiate alammäärasid ja sel hetkel kehtiva ASUga ette nähtud riskimaandustegureid kohaldatakse, ja neid võib kehtestada hilisema garantiipreemia hoidmise aja jaoks. |
22. |
Käesoleva sektorileppe punkti 11 alusel koosnevad kohaldatavad garantiipreemia alammäärad väikseimatest riskipõhistest määradest, millele lisatakse turupõhine lisamaks kooskõlas allpool esitatud punktidega 23–35. |
23. |
Käesoleva sektorileppe jõustumisel on riskipõhised määrad järgmised:
Tabel 2 Riskipõhised määrad
|
24. |
Riskipõhised määrad kehtestatakse kord aastas Moody aastase makseviivitusest tingitud kahju määra (MTKM) nelja aasta jooksva keskmise alusel. Kehtestamise aluseks olev asjakohane makseviivitusest tingitud kahju määr põhineb eelisõigusega tagatud pangalaenudel ja see arvutatakse järgmiselt:
Tabel 3
|
25. |
Riskipõhise määra (RPM) kohandamistegur määratakse kindlaks järgmiselt:
Arvestatud MTKM = RPM kohandamistegur 19 % |
26. |
Riskipõhise määra kohandamistegur korrutatakse tabelis 2 esitatud makseviivitusest tingitud kahju määradega, et määrata kindlaks muudetud riskipõhised määrad. |
27. |
Allpool loetletud muutmiste tulemusel saadud riskipõhised määrad hakkavad kehtima alates iga järgmise aasta 15. aprillist. Kui iga-aastase muutmise tulemusel saadud riskipõhised määrad on kindlaks määratud, teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks. |
28. |
Igale riskikategooriale arvutatakse turupõhine lisamaks (MRS – Market Reflective Surgcharge) järgmise valemi alusel:
MRS = B*[(0,5*MCS)–RPM] kus
|
29. |
Kui riskikategooria hõlmab rohkem kui üht riskireitingut, arvutatakse keskmine riskimarginaal. 1. riskikategoorias kasutatakse BBB-riskimarginaali. |
30. |
Varalise tagatise arvutamiseks diskonteeritakse mediaansete krediidiriskide marginaale 50 %. Seejärel korrigeeritakse diskonteeritud mediaansete krediidiriskide marginaale muutuvteguriga, mis vastavalt allpool esitatud tabelile 4 jääb vahemikku 70–35 %, mida kohaldatakse mediaansete krediidiriskide marginaalide ja riskipõhise määra erinevuse suhtes. Muutuvteguri kohaldamise tulemusel saadud negatiivseid riskimarginaale maha ei arvata.
Tabel 4 Muutuvtegurid
|
31. |
Turupõhist lisamakset ajakohastatakse kord kvartalis ning saadud mediaanne krediidiriski marginaal hakkab kehtima vastavalt iga aasta 15. jaanuaril, 15. aprillil, 15. juulil ja 15. oktoobril. Pärast iga ajakohastamist teavitab sekretariaat kohaldatavast turupõhisest lisamaksest ja saadud miinimummääradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need osalistele kättesaadavaks enne määrade jõustumise kuupäeva. |
32. |
Turupõhise lisamakse ajakohastamisest tulenev garantiipreemia piirmäär on 10 % eelmise kvartali garantiipreemia alammäärast. Seetõttu on garantiipreemia alammäärade (mis saadakse riskipõhiste määrade ja turupõhise lisamakse lisamisel) piirmäär 200 % riskipõhistest määradest ja alammäär 100 % riskipõhistest määradest. |
33. |
Garantiipreemiamäärasid, mis tulenevad punkti 32 kohaldamisest 2.–8. riskikategooria suhtes, kohandatakse vajaduse korral, et ühegi riskikategooria garantiipreemiamäär ei oleks väiksem sellele vahetult eelneva riskikategooria garantiipreemiamäärast (st kategooria „x“ garantiipreemiamäära, mis on väiksem kategooria „x–1“ garantiipreemiamäärast, kohandatakse ülespoole kategooria „x–1“ garantiipreemiamäära tasemele). |
34. |
Garantiipreemiate alammäärade määramiseks
|
35. |
Kohaldatavad garantiipreemiate alammäärad avaldatakse OECD veebisaidil allpool tabelis 5 esitatud vormingus.
Tabel 5 Garantiipreemiate alammäärad (tagasimaksetähtaeg 12 aastat, varaga tagatud tehingud)
|
II. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRA VÄHENDAMINE
36. |
Käesoleva liite punkti 37 sätete alusel on kooskõlas eespool esitatud I alajaoga kehtestatud garantiipreemiate alammäärasid lubatud vähendada järgmistel juhtudel:
|
37. |
I alajao kohaselt kehtestatud garantiipreemiate alammäärasid tohib vähendada kuni 10 % kohaldatavatest garantiipreemiate alammääradest. |
38. |
Kaplinna loendisse kandmiseks peab riik:
|
39. |
Käesoleva liite punkti 36 alusel kvalifitseerumiseks peab territoriaalüksus:
|
40. |
Osalised esitavad sekretariaadile esialgse kokkulepitud Kaplinna loendi enne käesoleva sektorileppe jõustumist. Kaplinna loendit ajakohastatakse kooskõlas käesoleva liite punktidega 41–53. |
41. |
Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada sekretariaadile ettepaneku riigi lisamiseks Kaplinna loendisse. Selline ettepanek peab sisaldama asjaomase riigi kohta:
|
42. |
Sekretariaat saadab ettepanekut sisaldava teate e-posti teel laiali viie tööpäeva jooksul. |
43. |
Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada ettepaneku riigi kustutamiseks Kaplinna loendist, kui ta on seisukohal, et see riik on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas kohustustega, mis riik on võtnud Kaplinna konventsiooni alusel, või on jätnud sellised meetmed võtmata. Selleks lisab osaline või mitteosaline Kaplinna loendist kustutamise ettepanekusse täieliku kirjelduse asjaolude kohta, mis on kustutamisettepaneku aluseks, nagu riigi mis tahes tegevus, mis ei ole kooskõlas tema kohustustega Kaplinna konventsiooni alusel, või mis tahes suutmatus täita või jõustada õigusakte, mis on ette nähtud selle riigi Kaplinna konventsiooni alusel võetud kohustustega. Osaline või mitteosaline, kes teeb ettepaneku Kaplinna loendist kustutamiseks, esitab kõik olemasolevad lisadokumendid ja sekretariaat saadab sellist ettepanekut sisaldava teate e-posti teel laiali viie tööpäeva jooksul. |
44. |
Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada ettepaneku eelnevalt Kaplinna loendist kustutatud riigi loendisse ennistamiseks, kui selline ennistamine on järgnenud parandusmeetmete või sündmuste alusel õigustatud. Sellisele ettepanekule tuleb lisada asjaolude kirjeldus, mis olid aluseks riigi kustutamisele, ning aruanne ennistamist toetavate järgnenud parandusmeetmete kohta. Sekretariaat saadab sellist ettepanekut sisaldava teate e-posti teel laiali viie tööpäeva jooksul. |
45. |
Osalised võivad käesoleva liite punktides 41–44 kirjeldatud ettepanekuga kas nõustuda või selle vaidlustada 20 tööpäeva jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast (edaspidi „1. ajavahemik“). |
46. |
Kui 1. ajavahemiku lõpuks, ning käesoleva liite punkti 43 puhul, kui ettepaneku esitav osaline või mitteosaline on ettepaneku tagasi võtnud, ei ole keegi ettepanekut vaidlustanud, loetakse Kaplinna loendi muudatusettepanek kõikide osaliste poolt vastuvõetuks. Sekretariaat teeb Kaplinna loendisse vastava muudatuse ja saadab teate e-posti teel laiali viie tööpäeva jooksul. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval. |
47. |
Kaplinna loendi muudatusettepaneku vaidlustamise korral esitab vaidlustav osaline esimese ajavahemiku jooksul kirjaliku selgituse vaidlustamise aluse kohta. Pärast seda, kui OECD sekretariaat on saatnud kirjaliku vaidlustuse kõikidele osalistele, teevad osalised kõik selleks, et jõuda täiendava kümne tööpäeva jooksul kokkuleppele (edaspidi „2. ajavahemik“). |
48. |
Osalised teavitavad oma arutelude tulemustest sekretariaati. Kui kokkulepe saavutatakse 2. ajavahemiku jooksul, teeb sekretariaat vajaduse korral Kaplinna loendisse vastava muudatuse ja saadab teate e-posti teel laiali järgmise viie tööpäeva jooksul. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval. |
49. |
Kui 2. ajavahemiku jooksul kokkulepet ei saavutata, teeb käesoleva sektorileppe osaliste eesistuja (edaspidi „eesistuja“) kõik selleks, et saavutada kohe pärast 2. ajavahemikku osaliste vahel konsensus 20 tööpäeva jooksul (edaspidi „3. ajavahemik“). Kui 3. ajavahemiku lõpuks konsensust ei saavutata, tehakse lõppotsus järgmise menetluse teel:
|
50. |
Kui käesoleva liite punkti 41 alusel esitatud ettepaneku järel on osalised või eesistuja otsustanud, et riik on Kaplinna loendisse lisamiseks sobimatu, võib osaline või mitteosaline esitada uue ettepaneku ja nõuda, et osalised kaaluksid riigi sobivust uuesti. Ettepanekut esitav osaline või mitteosaline käsitleb põhjuseid, millega põhjendati algset otsust sobimatuse kohta. Samuti hangib ettepaneku esitav osaline või mitteosaline ajakohastatud Kaplinna konventsiooni küsimustiku ja esitab selle. Sellise uue ettepaneku suhtes kohaldatakse käesoleva liite punktides 45–51 sätestatud korda. |
51. |
Kui kvalifitseeruvate riikide loendis tehakse muudatus käesoleva liite punktis 49 sätestatud menetluse alusel, saadab sekretariaat muudetud Kaplinna loendit sisaldava teate e-posti teel laiali viie tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemisest. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval. |
52. |
Riigi Kaplinna loendisse lisamine, sealt kustutamine või sinna ennistamine pärast õhusõidukiga seotud väljamakset ei mõjuta garantiipreemiate alammäärasid, mis on sellise õhusõiduki kohta kehtestatud. |
53. |
Käesoleva liite punktides 41–51 käsitletud menetluse kontekstis ei avalikusta osalised mitte mingisugust teavet väljendatud arvamuste või seisukohtade kohta. |
54. |
Osalised jälgivad käesoleva liite punktide 41–53 rakendamist ja vaatavad selle läbi kord aastas või mis tahes osalise palvel. |
55. |
Uute ja kasutatud õhusõidukite puhul kohaldatavate garantiipreemiate alammäärasid võib korrigeerida järgmiselt:
|
III. VARAGA TAGAMATA TEHINGUD
56. |
Ilma et see piiraks käesoleva liite punkti 19 alapunkti a sätete kohaldamist, võivad osalised varaga tagamata tehinguteks anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
|
57. |
Käesoleva liite punktide 36–52 sätteid ei kohaldata riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suhtes, mida antakse käesoleva liite punkti 56 alusel. |
58. |
Riikliku toetuse andmisel selliste kaupade ja teenuste jaoks, mis ei ole seotud käesoleva sektorileppe 3. osas käsitletud kasutatud õhusõidukitega, kohaldatakse järgmisi garantiipreemiate alammäärasid:
|
59. |
Käesoleva liite punktide 36–52 sätteid kohaldatakse riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud kõnealuse sektorileppe artikli 20 punktidega a ja c hõlmatud varumootoritele, ning toetuse suhtes, mis on ette nähtud vastavalt kõnealuse sektorileppe punkti 21 alapunkti a alapunkti 1 esimesele taandele. |
60. |
Käesoleva liite punkti 55 kohaldatakse riikliku toetuse andmisel kõikide kaupade ja teenuste jaoks peale käesoleva sektorileppe 3. osas käsitletud kasutatud õhusõidukite. |
„1. LISA
KVALIFITSEERUMISDEKLARATSIOONID
1. |
Käesoleva sektorileppe II liite 2. jao kohaldamisel ja kõikide muude sellele viitamiste kontekstis tähendab mõiste „kvalifitseerumisdeklaratsioonid“ seda, et Kaplinna konventsiooni osalisriik (edaspidi „osalisriik“):
|
2. |
Käesoleva lisa punkti 1 alapunkti a tähenduses on deklaratsioonid järgmised:
|
3. |
Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b viidatud deklaratsioonid on järgmised:
|
4. |
Õhusõidukite protokolli XI artikliga seoses loetakse Euroopa Liidu liikmesriikide puhul käesoleva lisa punkti 2 alapunktis a sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioon käesoleva lisa tähenduses esitatuks, kui liikmesriigi õigust muudeti nii, et see väljendab õhusõidukite protokolli XI artikli kohase variandi A tingimusi (kuni 60 kalendripäeva pikkuse ooteajaga). Käesoleva lisa punkti 2 alapunktides c ja e sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioonid loetakse käesoleva sektorileppe tähenduses esitatuks, kui Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide õigused on sisuliselt sarnased käesoleva lisa punktides sätestatutele. Käesoleva lisa punkti 2 alapunkti c puhul on Euroopa Liidu õigusaktid (määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) loetud sisuliselt sarnaseks õhusõidukite protokolli VIII artikliga. |
„2. LISA
KAPLINNA KONVENTSIOONI KÜSIMUSTIK
I. ESIALGNE TEAVE
Esitage järgmine teave.
1. |
Küsimustikku täitva õigusbüroo nimi ja täielik aadress. |
2. |
Õigusbüroo asjakohane kogemus, mis võib hõlmata kogemust seadusandluse ja põhiseadusalases tegevuses, kui need on seotud rahvusvaheliste lepingute rakendamisega riigis, ning konkreetseid kogemusi Kaplinna konventsiooniga seotud küsimustes, sh igasuguseid kogemusi, mis on seotud kas valitsusasutuste nõustamisega Kaplinna konventsiooni rakendamisel ja täitmise tagamisel või erasektori nõustamisega või võlausaldajate õiguste täitmise tagamisega Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riigis. |
3. |
Kas õigusbüroo on seotud või tal on kavas tegeleda tehingutega, mille puhul oleks kasulik garantiipreemiate alammäärade vähendamine juhul, kui esitatud riik lisatakse Kaplinna loendisse (25). |
4. |
Käesoleva küsimustiku täitmise kuupäev. |
II. KÜSIMUSED
1. Kvalifitseerumisdeklaratsioonid
1.1. |
Kas riik (26) on esitanud kõik kvalifitseerumisdeklaratsioonid vastavalt tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi käsitleva sektorileppe (edaspidi „ASU“) II liite 1. lisas sätestatud nõuetele (eraldi käsitletuna „kvalifitseerumisdeklaratsioon“)? Eriti palume täpsustada, kas on esitatud üks deklaratsioon või mõlemad deklaratsioonid, mis hõlmavad abinõude võtmise meetodit [punkti 2 alapunkt d] ja õigeaegseid abinõusid [punkti 2 alapunkt e]. |
1.2. |
Palun kirjeldage, kas ja mille poolest erinevad esitatud deklaratsioonid küsimuses 1.1 viidatud nõuetest. |
1.3. |
Palun kinnitage, et riik ei ole esitanud ühtegi deklaratsiooni, mis on loetletud ASU II liite 1. lisa punktis 3. |
2. Ratifitseerimine
1.1. |
Kas riik on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli (edaspidi „konventsioon“) või ühinenud nendega? Palun esitage ratifitseerimis- või ühinemiskuupäev ja kirjeldage lühidalt, kuidas riik konventsiooniga ühines või selle ratifitseeris. |
1.2. |
Kas konventsioonil ja esitatud kvalifitseerumisdeklaratsioonidel on õigusjõud kogu riigi territooriumil ilma ühegi täiendava seaduse või rakendusaktita või ühegi täiendava seaduse või määruse vastuvõtmiseta? |
1.3. |
Kui jah, siis kirjeldage lühidalt protsessi, mis annab konventsioonile ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidele õigusjõu. |
3. Siseriikliku ja kohaliku õiguse mõju
1.1. |
Vajaduse korral kirjeldage rakendusakte ja määruseid, mis on seotud konventsiooni ja riigi iga esitatud kvalifitseerumisdeklaratsiooniga, ning loetlege need. |
1.2. |
Kas konventsioon ja esitatud kvalifitseerumisdeklaratsioonid on siseriiklikku õigusesse ülevõetuna (27) (edaspidi „konventsioon ja kvalifitseerumisdeklaratsioonid“) ülimuslikud või tähtsamad kui mis tahes nendega vastuolus olev siseriiklik seadus, määrus, kord, kohtupraktika või regulatiivmenetlus? Kui jah, siis kirjeldage, kuidas see toimub; (28) kui ei, siis esitage üksikasjad. |
1.3. |
Kas konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioonide rakendamisel esineb lünki? Kui jah, siis palun kirjeldage (29). |
4. Kohtu- ja haldusotsused
1.1. |
Palun kirjeldage kõiki asjaolusid, sh juriidilisi, regulatiivseid või haldustavasid, mille tõttu kohtud, ameti- või haldusasutused ei suuda konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioone täielikult kehtestada ja nende täitmist tagada, (30) (31). |
1.2. |
Kas teile teadaolevalt on võlausaldaja võtnud konventsiooni alusel kohtulikke või halduslikke sunnimeetmeid? Kui jah, siis kirjeldage meetmeid ja näidake, kas neist oli kasu. |
1.3. |
Kas teile teadaolevalt on kõnealuse riigi kohtud pärast ratifitseerimist/rakendamist keeldunud sundimast võlgnikku või garanti täitma oma laenukohustusi vastuolus konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidega? |
1.4. |
Kas teile on teada muid asjaolusid, mis võivad mõjutada seda, kas kohtud ja haldusasutused tegutsevad konventsioonile ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidele vastavalt? Kui jah, siis täpsustage. |
„III liide
Miinimumintressimäärad
Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast garantiipreemia määra, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt II liite sätetele.
1. MADALAIM UJUV INTRESSIMÄÄR
a) |
Madalaim ujuv intressimäär on valuuta asjakohane võrdlusintressimäär, mille on määranud valuuta võrdlusindeksi haldur (edaspidi „ujuv intressimäär“), (32) ja tagasimaksetähtaeg vastab riiklikult toetatava ekspordikrediidi intressimakse sagedusele, millele lisatakse käesoleva liite punkti 8 kohaselt arvutatud võrdlusmarginaal. |
b) |
Ujuva intressimäära kehtestamise viis oleneb valitud tagasimakseprofiilist järgmiselt:
|
c) |
Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenudeks, võivad ostjad/laenuvõtjad vahetada ujuva intressimäära fikseeritud intressimäära vastu, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
2. FIKSEERITUD MIINIMUMINTRESSIMÄÄR
Fikseeritud miinimumintressimäär on kas:
a) |
vahetustehingu intressimäär, mis on seotud riiklikult toetatava ekspordikrediidi asjaomase vääringuga ja tagasimaksetähtajaga, mis on võrdne kahe lähima võimaliku aastase perioodi interpoleeritud intressimääraga laenu kaalutud keskmise tähtaja jooksul. Intressimäär kehtestatakse kaks tööpäeva enne igat laenu väljavõtmise kuupäeva, või |
b) |
turuintressi viitemäär, mis on määratud käesoleva liite punktide 3–7 sätete alusel, |
millele lisatakse mõlemal juhul võrdlusmarginaal, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva liite punkti 8 alapunktiga f.
3. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRA ARVUTAMINE
a) |
Turuintressi viitemäär avaldatakse euro, Jaapani jeeni, Ühendkuningriigi naelsterlingi, USA dollari ja kuni huvitatud osalise taotluse esitamiseni mis tahes käesoleva sektorileppe punktis 9 sätestatud nõuetele vastava vääringu kohta ning selle arvutamiseks lisatakse 120 baaspunkti suurune kindel marginaal ühele järgmistest kolmest tootlusest (põhiintressimäärad):
|
b) |
Turuintressi viitemäär arvutatakse kord kuus eelmise kuu andmete alusel ja sellest teavitatakse sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast iga kuu lõppu. Seejärel teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavateks. Turuintressi viitemäär hakkab kehtima iga kuu 15. kuupäeval. |
c) |
Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosalise vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades käesoleva lisa punktides 28–33 sätestatud ühisseisukoha menetlust. |
4. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRA KEHTIVUS
a) |
Turuintressi viitemäära säilitamine: tehingu suhtes kohaldatavat turuintressi viitemäära ei säilitata kauem kui kuus kuud alates selle valimisest kuni krediidilepingu kuupäevani (ekspordilepingu kuupäev või sellele järgnev kohaldamiskuupäev). Kui krediidilepingut sellel ajavahemikul ei sõlmita ja turuintressi viitemäär määratakse uuesti veel kuueks kuuks, kehtestatakse uus turuintressi viitemäär uuesti määramise kuupäeval kehtinud viitemäära alusel. |
b) |
Pärast krediidilepingu kuupäeva kohaldatakse turuintressi viitemäära laenu väljavõtmisperioodide suhtes, mis ei ületa kuut kuud. Laenu kuuekuulise väljavõtmisperioodi lõppedes kehtestatakse uus turuintressi viitemäär järgmiseks kuueks kuuks; uus turuintressi viitemäär on see viitemäär, mis kehtis järgmise kuuekuulise perioodi esimesel päeval, ning see ei tohi olla väiksem kui algselt valitud turuintressi viitemäär (toimingut korratakse iga järgneva kuuekuulise väljavõtmisperioodi puhul). |
5. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRADE KOHALDAMINE
Krediidilepingu sätete raames ei ole laenuvõtjal lubatud laenuperioodi jooksul vahetada riiklikult toetatava ujuva intressimääraga finantseerimist eelnevalt valitud turuintressi viitemäärade alusel finantseerimise vastu ega vahetada eelnevalt valitud turuintressi viitemäära lühiajalise noteeritud turuintressimäära vastu ühelgi intressi maksmise kuupäeval.
6. FIKSEERITUD INTRESSIMÄÄRAGA LAENUDE ENNETÄHTAEGNE TAGASIMAKSMINE
Fikseeritud intressimääraga laenu, nagu see on kindlaks määratud käesoleva liite punktis 2, või selle mis tahes osa vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise või krediidilepingu alusel kohaldatava turuintressi viitemäära ujuvaks intressimääraks või vahetustehingu intressimääraks muutmise korral hüvitab laenuvõtja riiklikku finantseerimistoetust andnud asutusele kõik kulud ja kahjud, mis sellega kaasnevad, sealhulgas valitsusasutuse kulud, mis on tingitud fikseeritud määraga raha sissevoolu selle osa asendamisega, mis katkes ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu.
7. INTRESSIMÄÄRADE VIIVITAMATA MUUTMINE
Kui turusuundumuste tõttu on vaja teatada mõne turuintressi viitemäära muutmisest kuu keskel, jõustub muudetud määr kümme tööpäeva pärast seda, kui teade muudatuse kohta on jõudnud sekretariaati.
8. VÕRDLUSMARGINAAL
a) |
USA dollari võrdlusmarginaali kolme kuu ujuv intressimäär arvutatakse kord kuus kooskõlas alapunktiga b selliste andmete alusel, millest on sekretariaati teavitatud alapunkti c kohaselt, ja see jõustub iga kuu 15. kuupäeval. Sekretariaat teavitab arvutatud võrdlusmarginaalist kõiki osalisi ja teeb selle avalikult kättesaadavaks. |
b) |
USA dollari võrdlusmarginaali kolme kuu ujuv intressimäär on intressimäär, mis võrdub järgmisi näitajaid ületavate marginaalide madalaima 50 % keskmisega: i) USA dollari kolme kuu ujuv intressimäär, mida arvestatakse ujuva intressimääraga tehingutelt, ja ii) USA dollari kolme kuu ujuv intressimäär, mida on interpoleeritud, vahetades fikseeritud intressimääraga antud laenu sellise ujuva intressimääraga laenu vastu, mis on võrdne fikseeritud intressimääraga tehingutelt või kapitaliturupõhistelt emissioonidelt arvestatava intressimääraga. Mõlemal juhul peavad asjaomaste osaliste esitatud igakuistes võrdlusmarginaali aruannetes esitatud marginaalid olema eespool alapunktis a sätestatud jõustumiskuupäevale eelnenud kolme täiskalendrikuu marginaalid. Tehingud/laenud, mida kasutatakse võrdlusmarginaali arvutamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
|
c) |
Osalised teatavad marginaali siis, kui see saab teatavaks, ja kõnealune marginaal jääb osalise võrdlusmarginaali aruandesse kolmeks täiskalendrikuuks. Mitme hindamisega üksiktehingute puhul ei ole järgnevaid hindamisi vaja kohandada tehingujärgsete teatega. |
d) |
Osalised teatavad tehingutest selle kuupäeva seisuga, mil pikaajaline marginaal realiseeritakse. Panga volituse alusel tehtud tehingute (kaasa arvatud PEFCO) puhul on marginaali realiseerimise kuupäev kõige varasem võimalik järgmistest variantidest: i) lõpliku kulukohustuse võtmine osalise poolt, ii) kohustusejärgse marginaali kehtestamine, iii) laenu väljavõtmine ja iv) pikaajalise marginaali kehtestamine pärast laenu väljavõtmist. Kui sama panga volituse alusel võetakse laenu sama marginaali alusel välja mitu korda, esitatakse teade ainult esimese õhusõiduki kohta. Kapitaliturupõhiste emissioonidega finantseeritavate laenude puhul on marginaali realiseerimise kuupäev pikaajalise intressimäära kehtestamise kuupäev, mis on tavaliselt võlakirjade emiteerimise kuupäev. Kui sama võlakirja ja sama marginaali alusel võetakse laenu välja mitu korda, esitatakse teade ainult esimese õhusõiduki kohta. |
e) |
USA dollari võrdlusmarginaali kolme kuu ujuvat intressimäära kohaldatakse ujuva intressimääraga tehingu suhtes ja see määratakse kindlaks kõige varem lõpliku kulukohustuse võtmise ajal. |
f) |
Fikseeritud intressimääraga tehingute puhul määratakse tehingutele kohaldatav võrdlusmarginaal kindlaks, vahetades USA dollari võrdlusmarginaali kolme kuu ujuva intressimäära samaväärseks intressivaheks, mis ületab kohaldatavat fikseeritud intressimäära, nagu see on kindlaks määratud vastavalt käesoleva liite punktile 2. Võrdlusmarginaal määratakse kindlaks kõige varem lõpliku kulukohustuse võtmise kuupäeval ja sätestatakse kõige varem sellel kuupäeval. |
g) |
Osalised jälgivad võrdlusmarginaali ja vaatavad selle määramise korra läbi mõne osalise palvel. |
„IV liide
Aruandlusvorm
a) Põhiteave
1. |
Teavitav riik |
2. |
Teatamise kuupäev |
3. |
Teate esitava asutuse/ameti nimi |
4. |
Identifitseerimisnumber |
b) Ostja/laenuvõtja/garandi andmed
5. |
Ostja nimi ja riik |
6. |
Laenuvõtja nimi ja riik |
7. |
Garandi nimi ja riik |
8. |
Ostja/laenuvõtja/garandi staatus, näiteks riiklik, erapank, muu eraettevõte |
9. |
Ostja/laenuvõtja/garandi riski liigitus |
c) Finantseerimistingimused
10. |
Millises vormis riiklikku toetust antakse, näiteks täiemahuline garantii, riiklik finantseerimistoetus? |
11. |
Kui antakse riiklikku finantseerimistoetust, siis kas see on otsekrediit/refinantseerimine või intressitoetus? |
12. |
Toetatava tehingu kirjeldus, sh tootja, õhusõiduki mudel ja number |
13. |
Lõpliku kulukohustuse kuupäev |
14. |
Krediidi vääring |
15. |
Krediidisumma kooskõlas järgmise skaalaga miljonites USA dollarites: |
Kategooria |
Krediidisumma |
I |
0–200 |
II |
200–400 |
III |
400–600 |
IV |
600–900 |
V |
900–1 200 |
VI |
1 200 –1 500 |
VII |
1 500 –2 000 (*1) |
16. |
Riikliku toetuse osakaal |
17. |
Tagasimaksetähtaeg |
18. |
Tagasimakseprofiil ja sagedus, sh vajaduse korral kaalutud keskmine laenutähtaeg |
19. |
Krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg |
20. |
Intressimäärad:
|
21. |
Kogu preemia, mida võetakse kas:
|
22. |
Otsekrediteerimise/-finantseerimise korral tasud, mida võetakse:
|
23. |
Garantiipreemia hoidmise aeg |
24. |
Täiemahulise garantii korral garantiipreemia hoidmise tasud |
25. |
Tehingu struktureerimistingimused: riske maandavad vähendavad tegurid/kohaldatav garantiipreemia lisamaks |
26. |
Vajaduse korral märge Kaplinna konventsiooni mõju kohta kohaldatavale garantiipreemia määrale |
„V liide
Mõistete loetelu
Kõiki kulusid arvesse võttev samaväärsus |
: |
garantiipreemiamäärade, intressimäärakulude ja otsekrediteerimise korral otsekrediidi summalt protsendina võetud tasude nüüdispuhasväärtus on võrdne garantiipreemiate, intressimäärakulude ja täiemahulise garantii korral täiemahulise garantii alla kuuluvalt krediidisummalt protsendina võetud tasude summa nüüdispuhasväärtusega. |
Varaga tagatud |
: |
tehing, mis vastab II liite punkti 19 alapunktis a sätestatud tingimustele. |
Ostja/laenuvõtja |
: |
hõlmab äriühinguid, nagu lennuettevõtjad ja liisinguandjad, ning riiklike asutusi (või kui tegemist on mõne muu asutusega, tehingu tagasimaksmise peamist allikat), kuid ei piirdu nendega. |
Ostja hangitud seadmed |
: |
seadmed, mis hangib ostja ja mis paigaldatakse õhusõidukisse tootmise/uuendamise ajal kas kättetoimetamisel või enne seda tootja ostuakti alusel. |
Kaplinna konventsioon |
: |
viitab liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioonile ja selle juurde kuuluvale protokollile õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta. |
Kohustus/nõusolek |
: |
mis tahes vormis avaldus, millega teatatakse abi saavale riigile, ostjale, laenuvõtjale, eksportijale või finantseerimisasutusele tahtest või kavatsusest anda riiklikku toetust, sh ka sobivust kinnitavad kirjad, reklaamkirjad. |
Ühisseisukoht |
: |
osaliste kokkulepe teatava tehingu kohta või teatavate asjaolude puhul riikliku toetuse konkreetsete finantseerimistingimuste kohta. Selline ühisseisukoht asendab käesoleva sektorileppe asjakohaseid sätteid üksnes ühisseisukohas nimetatud tehingu või asjaolude puhul. |
Tingimuslik kindlustuskaitse |
: |
riiklik toetus, mis kindlaks määratud riskide tõttu tekkinud maksejõuetuse korral tagab soodustatud isikule hüvitise pärast kindlaksmääratud ooteperioodi. Ooteperioodi ajal ei ole soodustatud isikul õigust osalise maksetele. Maksed tingimusliku kindlustuskaitse alusel sõltuvad alusdokumentide ja alustehingu kehtivusest ja nendega seotud eranditest. |
Ümberehitamine |
: |
õhusõiduki tüübiprojekti ulatuslik muutmine selle ümberehitamisega eri liiki õhusõidukiks (kaasa arvatud reisilennuki ümberehitamine kustutuslennukiks, kaubalennukiks, pääste- või järelevalve õhusõidukiks või äriotstarbeliseks reaktiivlennukiks) mille suhtes kohaldatakse vastutava tsiviillennuameti sertifitseerimist. |
Riigi laenuriskide liigitus |
: |
riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe osaliste kehtiv riigi laenuriskide liigitus vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) veebisaidil avaldatud andmetele. |
Reitinguagentuur |
: |
rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuur või muu osalistele vastuvõetav reitinguagentuur. |
Mootorikomplekt |
: |
osade kogum, mis paigaldatakse töökindluse, vastupidavuse ja/või õhusõiduki jõudluse suurendamiseks tehnoloogia juurutamise abil. |
Ekspordikrediit |
: |
kindlustus, garantii või finantseerimisleping, mis võimaldab eksporditud kaupade ja/või teenuste välismaisel ostjal maksmist teatavaks ajaks edasi lükata; ekspordikrediit võib olla ka tarnija krediit, mida eksportija pikendab, või ostja krediit, kui eksportija pank või muu finantseerimisasutus annab ostjale (või tema pangale) laenu. |
Lõplik kulukohustus |
: |
lõplik kulukohustus tekkib siis, kui osaline nõustub kas vastastikuse kokkuleppe või ühepoolse akti alusel täpsete ja täielike finantseerimistingimustega. |
Kindel leping |
: |
leping tootja ja sellise isiku vahel, kes võtab õhusõiduki või mootori vastu kui ostja, või müügi-tagasiliisimise lepingu korral liisinguvõtja vähemalt viieaastase liisingulepingu alusel, milles on sätestatud siduv kohustus (v.a sel ajal kasutamata optsioonid), mille täitmata jätmisega kaasneb õiguslik vastutus |
Huvitatud osaline |
: |
osaline, kes i) annab riiklikku toetust õhusõidukite kerede või õhusõidukite mootorite jaoks, mis on täielikult või osaliselt toodetud tema territooriumil, ii) kellel on olemas oluline ärihuvi või kogemus asjaomase ostja/laenuvõtjaga seoses või iii) kellel tootja/eksportija on palunud anda riiklikku toetust kõnealusele ostjale/laenuvõtjale. |
Intressitoetus |
: |
võib olla kokkulepe, mille on sõlminud ühelt poolt valitsus või tema nimel või tema eest tegutsev asutus ja teiselt poolt pangad või muud finantseerimisasutused, mis võimaldab finantseerida eksporti fikseeritud intressimääraga, mis on sama suur või suurem kui asjaomane fikseeritud miinimumintressimäär. |
Ulatuslik modifitseerimine/uuendamine |
: |
reisi- või kaubalennuki ümberkujundamise või ajakohastamisega seotud tegevus. |
Puhashind |
: |
eseme hind, mille kohta selle tootja või tarnija esitab arve, olles arvestanud kõiki hinnaalandeid või muid rahalisi krediite, millest on maha arvatud kõik muud krediidid või kontsessioonid, mis on esemega seotud või sellele õiglaselt assigneeritavad, nii nagu selle on vastavalt olukorrale esitanud siduvas esildises iga õhusõiduki ja mootori tootja – mootoritootja esildis on nõutav vaid siis, kui see on ostulepingu vormi alusel asjakohane – või teenuse osutaja, ning mida kinnitavad dokumendid, mida riikliku toetuse andja nõuab sellise puhashinna kinnitamiseks. Puhashind ei sisalda impordi- ega muid makse (näiteks käibemaks). |
Uus õhusõiduk |
: |
vt käesoleva sektorileppe punkti 8 alapunkt a. |
Varaga tagamata |
: |
tehing, mis ei vasta II liite punkti 19 alapunktis a sätestatud tingimustele. |
Mitteriiklik tehing |
: |
tehing, mis ei vasta II liite punkti 57 alapunktis b sätestatud kirjeldusele. |
Garantiipreemia hoidmise aeg |
: |
II liite punkti 36 alapunkti b kohane ajavahemik (kohased ajavahemikud), mille jooksul säilitatakse tehingule pakutud garantiipreemia ja kohustuslike riske maandavate vähendavate tegurite määra; see ei tohi ületada 18 kuud alates selle kehtestamise kuupäevast kuni viimase väljamakseni. |
Garantiipreemiamäärade teisendamise mudel |
: |
osaliste vahel kokku lepitud ja neile kättesaadavaks tehtud mudel, mida käesoleva sektorileppe tähenduses kasutatakse selleks, et teisendada garantiipreemiate tehingutasusid riskimarginaalideks ja vastupidi, ning milles kasutatakse 4,6 % suurust intressi- ja diskontomäära; osalised vaatavad vastava määra korrapäraselt läbi. |
Eelteade |
: |
teade, mis esitatakse enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kasutades selleks IV lisas esitatud aruandlusvormi. |
Täiemahuline garantii |
: |
valitsuse poolt või nimel antav riiklik toetus üksnes ekspordikrediidi garantii või kindlustuse vormis, st mille juurde ei kuulu riiklik finantseerimistoetus. |
Tagasimaksetähtaeg |
: |
ajavahemik, mis algab krediiditähtaja algusega ja lõpeb lepingujärgsel põhisumma lõppmakse kuupäeval. |
Riiklik tehing |
: |
tehing, mis vastab II liite punkti 56 alapunktis b sätestatud kirjeldusele. |
Krediiditähtaja algus |
: |
õhusõidukite, sh helikopterite, varumootorite ja varuosade müügi puhul algab krediiditähtaeg hiljemalt tegelikul päeval, mil ostja võtab kauba tegelikult oma valdusse, või kaalutud keskmisel kuupäeval, mil ostja võtab kauba tegelikult oma valdusse. Teenuste puhul ei või krediiditähtaeg alata hiljem kui arvete kliendile esitamise või kliendi poolt teenuse vastuvõtmise kuupäeval. |
Vahetustehingu intressimäär |
: |
fikseeritud intressimäär, mis võrdub poolaasta intressimääraga, millega vahetatakse ujuva intressimääraga võlg fikseeritud intressimääraga võlaks (pakkumise pool), mille avaldab mõni sõltumatu turuindeksite koostaja, nagu Telerate, Bloomberg, Reuters, või samaväärne väärtus kell 11.00 New Yorgi aja järgi kaks tööpäeva enne laenu väljavõtmiskuupäeva. |
Kaalutud keskmine tähtaeg |
: |
aeg, mis kulub krediidi põhisummast poole tagasimaksmiseks. See arvutatakse krediiditähtaja alguse ja põhisumma iga tagasimakse vahele jääva summaarse aja (aastates) väärtusena, mida on kaalutud igal tagasimaksekuupäeval tagasi makstud osaga põhisummast. |
„IV LISA
SEKTORILEPE TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE, KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISE JA NENDEGA KOHANEMISE NING VEEPROJEKTIDE EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA
Käesoleva sektorileppe eesmärk on kehtestada asjakohased finantseerimistingimused projektidele valitud sektorites, mis on muu hulgas ka rahvusvaheliste algatuste raames selgitatud välja kui sektorid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste leevendamisele, hõlmates nii taastuvate energiaallikate, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, energiatõhususe kui ka kliimamuutustega kohanemise projekte ning veeprojekte. Käesoleva sektorileppe osalised on nõus sellega, et kokkulepet täiendava sektorileppe finantseerimistingimusi kohaldatakse viisil, mis on kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga.
I PEATÜKK
Sektorileppe kohaldamisala
1. KOHALDAMISALA SEOSES PROJEKTIDEGA TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE SEKTORITES, MIS ON TOETUSKÕLBLIKUD I LIITE KOHASELT
a) |
Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe I liites loetletud toetuskõlblike sektorite lepingutega:
|
b) |
Käesolevat sektorilepet ei kohaldata selliste väljaspool energiajaama krundi piire asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, täpsemalt veevarustus, mis ei ole energiatootmisjaamaga otseselt ühendatud; kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide ja jaotlatega, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba), välja arvatud:
|
2. KOHALDAMISALA SEOSES PROJEKTIDEGA KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISE SEKTORITES, MIS ON TOETUSKÕLBLIKUD II LIITE KOHASELT
a) |
Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe II liites nimetatud sektorilepetega. Sektorite loendit ja vajaduse korral vastavaid tehnoloogiaga mitteseotud tulemuslikkuse kriteeriume, mida on kasutatud projekti toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, võib aja möödudes muuta kooskõlas käesoleva sektorileppe punktis 10 esitatud läbivaatamist käsitlevate sätetega. |
b) |
Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti ehitamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:
|
3. KOHALDAMISALA SEOSES PROJEKTIDEGA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE SEKTORIS, MIS ON TOETUSKÕLBLIKUD III LIITE KOHASELT
a) |
Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud käesoleva sektorileppe III liite tingimustele vastavate projektide lepingutega. |
b) |
Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti teostamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:
|
c) |
Käesolevat sektorilepet kohaldatakse olemasolevate projektide moderniseerimiseks, et võtta arvesse kohandamisvajadusi juhtudel, kui projekti kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi. |
4. KOHALDAMISALA VEEPROJEKTIDE PUHUL
Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud inimkasutuseks ettenähtud veevarustust ja reoveepuhastusrajatisi hõlmavate täielike projektide või nende osade ekspordilepingutega:
a) |
taristu omavalitsusüksuste, sh kodumajapidamiste ja väikeettevõtete varustamiseks joogiveega, st vee puhastamine joogivee saamiseks ja jaotusvõrk (sealhulgas lekketõrje); |
b) |
reovee kogumise ja käitlemise rajatised, st kodumajapidamiste ja tööstuse reovee ja kanalisatsioonijääkide kogumine ja käitlemine, sealhulgas kõnealuse tegevusega seotud protsessid vee korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ning sette käitlemiseks; |
c) |
selliste rajatise moderniseerimine, kui jaama kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi. |
II PEATÜKK
Ekspordikrediite käsitlevad SÄTTED
5. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
a) |
I liites loetletud sektorite ja käesoleva sektorileppe punktis 4 määratletud veeprojektidega seotud lepingute puhul on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg 18 aastat. |
b) |
II liites loetletud projektiklassidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:
|
c) |
II liites loetletud projektiklassidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on alla 10 miljoni SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:
|
d) |
III liite kohaselt toetatavate projektidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg 15 aastat. |
6. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
a) |
Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktis 1 või 2 sätestatud korda:
|
b) |
Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. |
c) |
Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib riiklikku toetust anda muudel tingimustel, kui on sätestatud eespool punktides a ja b. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
|
d) |
Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita. |
III PEATÜKK
Menetlused
7. EELTEATAMINE
a) |
Osaline, kes kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas:
|
b) |
Käesoleva sektorileppe II liites loetletud projektiklassidesse kuuluvate projektide puhul sisaldab selline teade projekti põhjalikumat kirjeldust näitamaks, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunktis b. |
c) |
Kooskõlas käesoleva sektorileppe III liitega toetatavate projektide puhul sisaldab selline teade:
|
d) |
Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti a alapunkti 1 kohaldamist, kui teate saatnud osaline kavatseb anda toetust tagasimaksetähtajaga, mis on pikem kui 15 aastat ja/või kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 6 alapunktiga c, teatab ta sellest enne nõusoleku andmist kooskõlas kokkuleppe punktiga 45 vähemalt kümme kalendripäeva ette. |
e) |
Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist. |
IV PEATÜKK
Järelevalve ja läbivaatamine
8. EDASINE TÖÖ
Osalised nõustuvad vaatama läbi järgmised küsimused:
a) |
tähtajaga korrigeeritud riskipreemia; |
b) |
tingimused vähesaastavatele/suure energiatõhususega fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele, sh süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise valmiduse määratlus; |
c) |
netonullenergiahooned; |
d) |
kütuselemendiga seotud projektid. |
9. JÄRELEVALVE JA LÄBIVAATAMINE
a) |
Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamisest aru kord aastas. |
b) |
Osalised vaatavad korrapäraselt ning hiljemalt 2020. aasta lõpuks läbi käesoleva sektorileppe kohaldamisala ja sätted. |
c) |
Käesoleva sektorileppe II liide vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, sh osalise taotluse korral, et hinnata, kas kõnealusesse liitesse tuleks lisada või sellest eemaldada mõni projektiklass ja/või -liik või kas tuleks muuta mõnd künnist. Ettepanekuid uute projektiklasside ja/või -liikide kohta toetatakse teabega selle kohta, kuidas sellisesse klassi/liiki kuuluvad projektid peaksid täitma punkti 2 alapunktis b sätestatud tingimusi, ja need järgivad käesoleva sektorileppe IV liites sätestatud metoodikat. |
d) |
Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe III liite läbi 2020. aasta lõpuks, et hinnata kliimamuutustega kohanemise ja turutingimustega seotud rahvusvahelisi algatusi ning teavitamise protsessi tulemusena saadud kogemusi eesmärgiga määrata kindlaks, kas mõisteid ning projektidele kehtestatud kriteeriume ja tingimusi tuleks säilitada ja/või muuta. |
e) |
Pärast 31. detsembrit 2027 kaotavad III liites sätestatud tingimused kehtivuse, kui osalised ei lepi kokku teisiti. |
„I liide
Taastuvate energiaallikate sektorid
Käesolevas sektorileppes sätestatud finantseerimistingimustele vastavad järgmised taastuvate energiaallikate sektorid tingimusel, et nende mõju käsitletakse kooskõlas OECD nõukogu 2012. aasta soovitusega keskkonda ja riiklikult toetatavaid ekspordikrediite käsitlevate ühiste lähenemisviiside ning keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse kohta (33) (mida on hiljem muutnud OECD ekspordikrediidi ja krediiditagatiste töörühma (ECG) liikmed ning mille on vastu võtnud OECD nõukogu):
a) |
tuuleenergia (34); |
b) |
geotermiline energia; |
c) |
tõusu ja mõõna energia; |
d) |
lainete energia; |
e) |
osmootne energia; |
f) |
fotogalvaaniline päikeseenergia; |
g) |
päikese soojusenergia; |
h) |
ookeanide soojusenergia; |
i) |
bioenergia: kõik jätkusuutlikud prügilagaasil, reoveekäitlusrajatise gaasil, biogaasienergial või biomassist saadud kütusel põhinevad energiarajatised. Biomass – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon; |
j) |
hüdroenergia; |
k) |
energiatõhusus taastuvate energiaallikatega seotud projektides. |
„II liide
Kliimamuutusi leevendavad sektorid
PROJEKTIKLASS |
MÄÄRATLUS |
PÕHJENDUS |
KASUTATUD NORMID |
TAGASIMAKSETÄHTAJAD |
Projektiklass A: süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine |
||||
1. LIIK: fossiilkütust kasutavad elektrijaamad, kus kogutakse, utiliseeritakse ja säilitatakse süsinikdioksiidi |
Protsess, mis hõlmab CO2 voo eraldamist heitest, mida toodavad fossiilkütust kasutavad tootmisallikad, selle transport kogumiskohale keskkonnaohutuks ja püsivaks CO2 geoloogiliseks säilitamiseks või kasutamiseks sisendi või lähteainena toodete või teenuste loomiseks. |
Saavutada fossiilkütust kasutavate energiaallikate madal heitetase. |
Mahukuses jõutakse tasemeni, mis on iga GWh kohta võrdne või väiksem kui 350 tonni (meetermõõdustikus) atmosfääri paisatud CO2 (35). või kõikide projektide puhul kogumise ja säilitamise määrani, mis vähendaks jaama CO2 heidet vähemalt 65 % või kogumismäär peab olema vähemalt 85 % CO2 heitest, mis pärineb riikliku eksporditoetuse taotluses nimetatud seadmetest. See 85 % kehtib tavapäraste käitamistingimuste juures. |
18 aastat |
Projektiklass A: süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine |
||||
2. LIIK: süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise projektid ise |
Protsess, mis hõlmab CO2 eraldamist tööstuslikest või energiatootmisallikatest, selle transport kogumiskohale keskkonnaohutuks ja püsivaks CO2 geoloogiliseks säilitamiseks või kasutamiseks sisendi või lähteainena toodete või teenuste loomiseks. |
Vähendada olulisel määral CO2 heidet olemasolevatest allikatest. |
Kõikide projektide puhul kogumise ja säilitamise määr, mis vähendaks tööstusest või energiatootmisest pärinevaid süsinikuheiteid vähemalt 65 % või kogumismäär peab olema vähemalt 85 % CO2 heitest, mis pärineb riikliku eksporditoetuse taotluses nimetatud seadmetest. See 85 % kehtib tavapäraste käitamistingimuste juures. |
18 aastat |
PROJEKTIKLASS |
MÄÄRATLUS |
PÕHJENDUS |
KASUTATUD NORMID |
TAGASIMAKSETÄHTAJAD |
Projektiklass B: fossiilkütuse asendamine |
||||
1. LIIK: jäätmeenergia |
Üksus, mis on ette nähtud energia tootmiseks tahkete segajäätmete termilise töötlemise teel (sh gaasistamine). |
Kompenseerida tavaenergia kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, vähendades edaspidi kasvuhoonegaase nagu metaan, mis muidu jäätmetest eralduks. |
Aurutsükli korral katla (või aurugeneraatori) vähemalt 75 % energiamuundamise tõhusus alumise kütteväärtuse alusel (36). Gaasistamise korral gaasistaja tõhusus vähemalt 65 % alumisest kütteväärtusest (37). |
15 aastat |
Projektiklass B: fossiilkütuse asendamine |
||||
2. LIIK: hübriidelektrijaamad |
Elektrijaam, mis toodab elektrienergiat nii taastuvast energiaallikast kui ka fossiilkütuseallikast. |
Selleks et vastata jaama kasutatavusnõudele, on fossiilkütusest energia tootmise allikas nõutav sellel ajal, kui taastuvast energiaallikast ei saa energiat toota või sellest ei piisa. Fossiilkütuseallikas võimaldab kasutada hübriidelektrijaamas taastuvenergiat, millega saavutatakse standardse fossiilkütust kasutava jaamaga võrreldes märkimisväärne CO2 heite vähendamine. |
1. mudel: kaks eraldi tootmisallikat: üks taastuv energiaallikas ja üks fossiilkütuseallikas. Projekt tuleb kavandada nii, et vähemalt 50 % selle prognoositud aastasest energia kogutoodangust pärineb jaama taastuvast energiaallikast 2. mudel: üks tootmisallikas, mis kasutab nii taastuvat energiaallikat kui ka fossiilkütust. Projekt tuleb kavandada nii, et vähemalt 75 % kasulikust toodetud energiast saadakse taastuvast allikast. |
15 aastat |
PROJEKTIKLASS |
MÄÄRATLUS |
PÕHJENDUS |
KASUTATUD NORMID |
TAGASIMAKSETÄHTAJAD |
Projektiklass C: energiatõhusus |
||||
1. LIIK: soojuse ja elektri koostootmise projektid |
Mitme energialiigi (elektri-, mehhaanilise ja soojusenergia) samaaegne tootmine ühes integreeritud süsteemis. Koostootmisjaama toodang hõlmab elektri- või mehhaanilist energiat ning soojusenergiat äriliseks, tööstuses ja/või elamumajanduses kasutamiseks. |
Kuni kaks kolmandikku primaarenergiast, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks tavapärastes soojusenergiajaamades, läheb soojusena kaduma. Seega võib soojuse ja elektri koostootmine olla tõhus võimalus kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Soojuse ja elektri koostootmine on võimalik kõikide soojaseadmete ja kütustega (sh biomass ja päikesesoojus) alates mõnekilovatistest kuni 1 000 megavatiste aurukondensatsiooniga energiajaamadeni (38). |
Üldine tõhusus vähemalt 75 % vähese kütteväärtuse alusel (39). |
15 aastat |
Projektiklass C: energiatõhusus |
||||
2. LIIK: kaugküte ja/või kaugjahutus |
Jaotusvõrk soojusenergia viimiseks tootmisüksusest lõpptarbijani. |
Kaugkütte tõhususe parandamine, ehitades suure soojustõhususega auru ja/või sooja vee torujuhtmestikke, vähendades torustike ja muundurite kadusid ja suurendades heitsoojuse kasutamise hulka. Kaugjahutus on kombineeritud tehnoloogia CO2 heite ja õhusaaste vähendamiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks, näiteks üksikute kliimaseadmete asendamise teel. |
Kaugtorustike soojusjuhtivus peab olema alla 80 % asjaomasest Euroopa standardiga EN 253:2009 ettenähtud soojusjuhtivusest (vaadatakse läbi standardi ajakohastamise ajal). |
15 aastat |
PROJEKTIKLASS |
MÄÄRATLUS |
PÕHJENDUS |
KASUTATUD NORMID |
TAGASIMAKSETÄHTAJAD |
||||||||||||||
Projektiklass C: energiatõhusus |
||||||||||||||||||
3. LIIK: arukad võrgud |
Integreeritud kõrgtehnoloogiliste elektrivõrkude parem suutlikkus dünaamiliselt jälgida ja kontrollida kõigi nende koosseisu kuuluvate tehniliste komponentide (nt elektritootmine, võrguhalduslahendused, kõrgepinge alalisvoolu konverterid ja süsteemid, paindlikud vahelduvvoolu ülekande süsteemid, elektri erisüsteemid, ülekandmine, jaotamine, salvestamine, arukate võrkude jõuelektroonika lahendused, tarbimise vähendamine, mõõtmine, hajutatud energiaallikad) sisendeid ja väljundeid. IKT vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditele, nagu NIST-SGIP ja ETSI-CEN-Cenelec. |
Võrguettevõtjatel, ülekandesüsteemi halduritel ja jaotusvõrguettevõtjatel, võrgu kasutajatel, salvestite ja mõõtmissüsteemide käitajatel, teenuste ja rakenduste pakkujatel või elektribörsi platvormi haldajatel võimaldatakse rajada säästlikud, keskkonnasõbralikud, tasakaalustatud ja jätkusuutlikud elektrisüsteemid, millel on väiksemad ülekandekaod ja optimaalne varustuskvaliteet, kõrgem ohutustase ja stabiilsem vooluvõrk, mis kasutavad taastuvenergia vooluvõtuseadmeid ning mis on kulutõhusamad ja kindlamad. Selleks toetatakse tarnelepinguid, mis hõlmavad eelkõige uuenduslike tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste eksporti. |
Kohaldada tuleb standardeid 1, 2 (a või b) ja 3.
|
15 aastat |
„III liide
Nõuetele vastavuse kriteeriumid kliimamuutustega kohanemise projektide puhul
Projekt vastab käesolevas sektorileppes sätestatud finantseerimistingimustele, kui:
a) |
kliimamuutustega kohanemine on projekti põhieesmärk, mida kirjeldatakse ja selgitatakse projektiplaanis ja projekti dokumentatsioonis selgesõnaliselt kui projekti ülesehituse seisukohast põhilist elementi; |
b) |
projektitaotlus sisaldab kliimamuutustega seonduvate spetsiifiliste ja asjaomaste ohtude ja haavatavuse analüüsi ja kindlaksmääramist ning teavet, kuidas pakutud meetmed või tehnoloogialahendused neid ohte või selliseid haavatavusprobleeme otseselt lahendavad; |
c) |
sõltumatu kolmas isik vaatab projekti läbi kas eraldi või lahutamatu osana projektiplaanist ning läbivaatamise tulemused tehakse avalikuks näiteks riikliku asutuse veebisaidil. Läbivaatamises hinnatakse kliimamuutustega seonduvaid spetsiifilisi ja asjaomaseid ohtusid ja haavatavusprobleeme ja seda, kuidas projektis välja pakutud meetmed nendega otseselt tegelevad; |
d) |
projekti kasulik eluiga ületab 15 aastat. |
„IV liide
Käesoleva sektorileppe punktis 2 käsitletud sektorite rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks kasutatav metoodika
Kui osalised teevad ettepaneku projektiklassi või -liigi lisamiseks käesoleva sektorileppe II liitesse, esitavad nad sellise projektiklassi või -liigi üksikasjaliku kirjelduse ja teabe selle kohta, kuidas sellised projektid täidavad käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunktis b sätestatud tingimusi; selline teave hõlmab järgmist:
a) |
hinnang projektiklassi või -liigi otsese panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse, sh sektori tulemuste võrdlus, mille aluseks on mõõdetavad andmed CO2 heite või CO2 ekvivalendi ja/või suure energiatõhususe kohta, ning tavapärased ja kasutuses olevad uued tehnoloogilised lähenemisviisid; selline võrdlus peab alati põhinema kvantitatiivsetel näitajatel, nagu heite vähenemine ühe tooteühiku kohta; |
b) |
esitatud sektori projektiklassi või -liigi tehniliste ja heitenormide kirjeldus, sh teave kõikide asjakohaste olemasolevate parimate võimalike tehnikate kohta; vajaduse korral selgitatakse kirjelduses, kuidas tehnoloogia täiendab olemasolevat parimat võimalikku tehnikat; |
c) |
esitatud projektiklassi või -liigi rahaliste takistuste kirjeldus, sh kõik finantsvajadused ja turutingimused ning selliste käesoleva sektorileppe sätete väljatoomine, mille alusel oleks selliseid projekte võimalik teostada. |
„V liide
Mõistete loetelu
Võrgu kasutusala |
– |
süsteem, mis ühendab energia pakkujaid ja tarbijaid ülekande- ja jaotusliinide kaudu, mida käitavad üks või mitu kontrollkeskust. |
||||||
Parim võimalik tehnika |
– |
ELi direktiivi 96/61/EÜ (artikli 2 punkti 11) määratluse kohaselt on parim võimalik tehnika kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heite piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:
|
||||||
Kasvuhoonegaasid |
– |
kasvuhoonegaasidena on määratletud süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, fluorosüsivesinikud, perfluorosüsivesinikud ja väävelheksafluoriid. |
||||||
Ulatuslik hüdroenergiaprojekt |
– |
vastavalt rahvusvahelise suurte tammide komitee (ICOLD) määratlusele. ICOLD määratleb suure tammina tammi, mille kõrgus vundamendist on vähemalt 15 meetrit. Suurteks tammideks liigitatakse ka 5–15 meetri kõrgused tammid, mille reservuaari maht on üle 3 miljoni m3. |
„V LISA
SEKTORILEPE RAUDTEETARISTU EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA
Käesoleva sektorileppe osalised on nõus sellega, et kokkulepet täiendava sektorileppe finantseerimistingimusi kohaldatakse viisil, mis on kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga.
I PEATÜKK
Sektorileppe kohaldamisala
1. KOHALDAMISALA
a) |
Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud rongide käitamiseks vajalike raudteetaristu ja muude kindlaksmääratud rööbasteetaristu varadega, sealhulgas juhtimissüsteemidega (nt signaalseadmed ja muu IT), elektrivarustuse, rööbaste, õhuliinitraatide ja -kaablite, mastide, veeremi, köissõidukite, trollibusside ning nendega seotud ehitustöödega. |
b) |
Rööbasteetranspordi süsteemide eriliigid, mis on käesoleva lisa tingimuste kohaselt toetuskõlblikud, on järgmised:
|
II PEATÜKK
Ekspordikrediite käsitlevad sätted
2. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
a) |
Käesoleva sektorileppe kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:
|
b) |
Eespool alapunktis a sätestatud tagasimaksetähtaja nõuetele vastamiseks kohaldatakse järgmisi tingimusi:
|
c) |
Osaline võib taotleda loobumist eespool alapunkti b alapunktis 3 esitatud tingimustest ühisseisukoha kasutamise teel kooskõlas kokkuleppe punktidega 56– 61. Sel juhul esitab ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline kas ühisseisukoha ettepanekus või igas seejärel teatatud üksikus tehingus ammendava selgituse toetuse kohta, kaasa arvatud konkreetsed andmed hinna kohta ja eespool alapunkti b alapunktis 3 esitatud tingimustest loobumise põhjenduse. |
3. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
Põhisumma tagasimaksmine ja intressi maksmine toimub kooskõlas kokkuleppe punktiga 15, kuid kõnealuse punkti alapunkti d alapunkti 4 kohase tagasimakseperioodi pikim kaalutud keskmine kestus on
a) |
I kategooria riikides toimuvate tehingute puhul kuus ja veerand aastat ning |
b) |
II kategooria riikides toimuvate tehingute puhul seitse ja veerand aastat. |
III PEATÜKK
Menetlused
4. EELTEATAMINE
a) |
Kooskõlas kokkulepe punktiga 45 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust I kategooria riigis toimuva tehingu jaoks. Selline teade sisaldab ammendavat selgitust riikliku toetuse kohta, kaasa arvatud konkreetsed andmed hinna kohta. |
b) |
Kooskõlas kokkulepe punktiga 46 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust:
|
5. ÜHISSEISUKOHA KEHTIVUS
Ilma et see piiraks kokkuleppe punkti 61 alapunkti a sätete kohaldamist, kaotavad kõik kokkulepitud ühisseisukohad kehtivuse 31. detsembril 2023, kui osalised ei lepi kokku käesoleva sektorileppe pikendamises kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 6 alapunktiga d.
IV PEATÜKK
Järelevalve ja läbivaatamine
6. JÄRELEVALVE JA LÄBIVAATAMINE
a) |
Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamisest aru kord aastas. |
b) |
Pärast 31. detsembrit 2023 ja kui alapunktist c ei tulene teisiti, asendatakse käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunkti b alapunkti 3 esimese taande alapunktis ii sätestatud nõue vähem kui 50 % sündikaadinõudega maksimaalselt 35 % sündikaadist, kui osalised ei lepi kokku teisiti. |
c) |
Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe läbi 2023. aasta lõpuks, et hinnata turutingimusi ja muid tegureid, et määrata kindlaks, kas sätestatud tingimusi tuleks säilitada ja/või muuta. |
d) |
Pärast 31. detsembrit 2023 kaotavad käesolevas sektorileppes sätestatud tingimused kehtivuse, kui osalised ei lepi kokku teisiti. |
„VI LISA
PROJEKTIDE FINANTSEERIMISE TEHINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED
I PEATÜKK
Üldsätted
1. KOHALDAMISALA
a) |
Käesolevas lisas sätestatakse tingimused, mida osalised võivad toetada 1. liites sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavate projektide finantseerimise tehingute puhul. |
b) |
Kui käesolevas lisas puudub vastav säte, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi. |
II PEATÜKK
Finantseerimistingimused
2. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG
Pikim tagasimaksetähtaeg on 14 aastat, v.a juhul, kui osaliste antav riiklik ekspordikrediit moodustab rohkem kui 35 % sündikaadist suure sissetulekuga OECD-riigi projektis, mispuhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat.
3. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE JA INTRESSI MAKSMINE
Ekspordikrediidi põhisumma võib tagasi maksta ebavõrdsete osamaksetena ning põhisumma ja intressi võib maksta harvemate osamaksetena kui kord poolaastas, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) |
ükski põhisumma üksik tagasimakse või põhisumma tagasimaksete jada kuuekuulise perioodi jooksul ei tohi ületada 25 % krediidi põhisummast; |
b) |
põhisumma esimene tagasimakse tehakse hiljemalt 24 kuud pärast krediiditähtaja algust ja vähemalt 2 % krediidi põhisummast peab olema tagasi makstud 24 kuud pärast krediiditähtaja algust; |
c) |
intressi makstakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel ja esimene intressimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust; |
d) |
tagasimakseperioodi kaalutud keskmine kestus ei ole pikem kui seitse ja veerand aastat, v.a juhul, kui osaliste antav riiklik ekspordikrediit moodustab rohkem kui 35 % sündikaadist suure sissetulekuga OECD-riigi projektis, mispuhul on keskmine kaalutud tagasimakseperiood kuni viis ja veerand aastat. |
e) |
osaline teatab sellest ette kooskõlas käesoleva lisa punktiga 4. |
III PEATÜKK
Menetlused
4. EELTEATAMINE PROJEKTIDE FINANTSEERIMISE TEHINGUTE PUHUL
Osaline teatab kõikidele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist oma kavatsusest anda toetust vastavalt käesoleva lisa tingimustele. Teade esitatakse kokkuleppe VII lisa kohaselt. Kui mõni osaline taotleb selle perioodi ajal toetatavate tingimuste kohta selgitust, ootab teate esitav osaline enne nõusoleku andmist veel kümme kalendripäeva.
„1. liide
Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid projektide finantseerimise tehingute puhul
I. PÕHIKRITEERIUMID
Tehing on seotud järgmisega või seda iseloomustab järgmine:
a) |
teatava majandusüksuse finantseerimine nii, et laenuandja on nõus laenu tagasimaksmisega majandusüksuse rahavoogudest ja tuludest ning sellega, et laenu tagatiseks on majandusüksuse vara; |
b) |
teatavaks projektiks asutatud sõltumatu (õiguslikult ja majanduslikult) äriühinguga tehtavate eksporditehingute finantseerimine seoses investeerimisega projektidesse, mis toodavad ise tulu; |
c) |
asjakohane riskijagamine projekti osaliste, näiteks eraõiguslike või krediidikõlblike avalik-õiguslike osanike, eksportijate, võlausaldajate ja ostjate vahel, samuti piisava omakapitali olemasolu; |
d) |
projekti rahavoost piisab kogu tagasimaksetähtaja vältel tegevuskulude ja võõrvahenditest tulenevate võlateeninduskulude katmiseks; |
e) |
projekti tuludest arvatakse kõigepealt maha tegevus- ja võlateeninduskulud; |
f) |
mitteriiklik ostja/laenuvõtja, kellel puudub riiklik tagasimaksegarantii (välja arvatud täitmisgarantiid, nt ostukohustuskokkulepped); |
g) |
projekti tulul/varal on varadel põhinevad tagatised, nt loovutamiskohustused, pandid, tulukontod; |
h) |
pärast projekti lõpuleviimist ei saada toetust eraosanike/-aktsionäride sponsoritelt/projekti sponsoritelt või saadakse sellist toetust piiratud ulatuses. |
II. LISAKRITEERIUMID PROJEKTIDE FINANTSEERIMISE TEHINGUTE PUHUL SUURE SISSETULEKUGA OECD-RIIKIDES
Tehing on seotud järgmisega või seda iseloomustab järgmine:
a) |
osalemine laenusündikaadis eraõiguslike finantseerimisasutustega, kes ei saa riiklikku ekspordikrediidi toetust, milles:
|
b) |
Mis tahes riikliku toetuse garantiipreemiamäärad, mis ei löö alla saadaolevat eraturu finantseerimist ning on kooskõlas vastavate määradega, mida kohaldavad teised sündikaadis osalevad eraõiguslikud finantseerimisasutused. |
„VII LISA
TEADETES ESITATAV TEAVE
Allpool I jaos loetletud teave esitatakse kõigis kokkuleppe (sealhulgas selle lisade) kohaselt edastatavates teadetes. Lisaks esitatakse vajaduse korral konkreetsele teatetüübile vastavalt II jaos ette nähtud teave.
I. TEAVE, MIS TULEB ESITADA KÕIKIDE TEADETE PUHUL
a) Põhiteave
1. |
Teavitav riik |
2. |
Teate kuupäev |
3. |
Teavitav institutsioon/amet/asutus |
4. |
Ekspordikrediidi agentuur(id), kes pikendab (pikendavad) riiklikult toetatava ekspordikrediidi tähtaega
|
5. |
Teate number |
6. |
Tunnuskoodid (sisemine) |
7. |
Krediidiliini viitenumber (vajaduse korral) |
8. |
Staatus (nt algne, muutmine, asendamine) |
9. |
Muudetud versiooni number (vajaduse korral) |
10. |
Kokkuleppe punkt(id), mille alusel teade esitatakse |
11. |
Kohandatava teate viitenumber (vajaduse korral) |
12. |
Kohandatava toetuse kirjeldus (vajaduse korral) |
13. |
Sihtriik |
b) Ostja/laenuvõtja/garandi andmed
14. |
Ostja nimi |
15. |
Ostja riik |
16. |
Ostja asukoht (kui on teada) |
17. |
Ostja staatus |
18. |
Ostja liik |
19. |
Laenuvõtja nimi (kui laenuvõtja ei ole ostja) |
20. |
Laenuvõtja riik (kui laenuvõtja ei ole ostja) |
21. |
Laenuvõtja asukoht (kui laenuvõtja ei ole ostja) |
22. |
Laenuvõtja staatus (kui laenuvõtja ei ole ostja) |
23. |
Laenuvõtja liik (kui laenuvõtja ei ole ostja) |
24. |
Garandi nimi (vajaduse korral) |
25. |
Garandi riik (vajaduse korral) |
26. |
Garandi asukoht (vajaduse korral) |
27. |
Garandi staatus (vajaduse korral) |
28. |
Garandi liik (vajaduse korral) |
c) Teave eksporditavate kaupade ja/või teenuste ja projekti kohta
29. |
Eksporditavate toodete ja/või teenuste üksikasjalik kirjeldus |
30. |
Selle projekti (või sektori) üksikasjalik kirjeldus, mille jaoks eksporditakse |
31. |
Soovitusliku otstarbe kood |
32. |
Projekti asukoht (kui on teada) |
33. |
Pakkumismenetluse lõpptähtaeg (vajaduse korral) |
34. |
Krediidiliini aegumiskuupäev (vajaduse korral) |
35. |
Toetatava(te) lepingu(te) väärtus vastavalt järgmisele skaalale miljonites SDRides:
|
36. |
Toetatava(te) lepingu(te) väärtus, tegelik summa (lepingu vääringus) |
37. |
Lepingu(te) vääring |
d) Riikliku ekspordikrediidi toetuse finantseerimise tingimused
Järgmine teave tuleks esitada iga toetatava osa kohta tehingute puhul, mis hõlmavad mitut erinevate finantseerimistingimustega osa.
38. |
Krediidi väärtus, SDRi skaala |
39. |
Krediidi väärtus, tegelik summa (võib valida punkti 38 asemel) |
40. |
Krediidi vääring |
41. |
Sissemakse (% ekspordilepingu väärtusest) |
42. |
Kohalikud kulud (% ekspordilepingu väärtusest) |
43. |
Krediiditähtaja algus, mis on määratud kindlaks vastavalt (viide XIV lisa mõistele q) |
44. |
Tagasimakseperioodi kestus |
45. |
Tagasimakseperioodi ühikute kestus |
46. |
Intressimäära baas |
47. |
Baasist kõrgem intressimäär või marginaal |
48. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused I jaos esitatud teabe kohta |
II. LISATEAVE, MIS TULEB VAJADUSE KORRAL ESITADA SEOSES TEATEGA, MIS ON ESITATUD SEOSES ERISÄTETEGA
a) II peatüki punkti 12 alapunkti d alapunkt 3
Järgmine teave tuleks esitada iga toetatava osa kohta tehingute puhul, mis hõlmavad mitut erinevate finantseerimistingimustega osa.
49. |
Toetatavate kohalike kulude liik |
50. |
Toetatavate kohalike kulude laad: tootmisvahendid? |
51. |
Toetatavate kohalike kulude laad: tarned kohalikelt tütarettevõtjatelt ja/või sidusettevõtjatelt? |
52. |
Toetatavate kohalike kulude laad: kohalikud ehitus- või paigalduskulud? |
53. |
Toetatavate kohalike kulude laad: käibemaks, imporditollimaksud, muud maksud? |
54. |
Toetatavate kohalike kulude laad: muu? |
55. |
„Muude“ kohalike kulude kirjeldus |
56. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.a jaos esitatud teabe kohta |
b) II peatüki punkti 15 alapunkti c alapunkt 5, I lisa punkti 5 alapunkt e, II lisa punkti 6 alapunkt a, II lisa punkti 6 alapunkt b, IV lisa punkti 8 alapunkt d, VI lisa punkt 4
57. |
Tagasimaksegraafik |
58. |
Tagasimaksesagedus (põhisumma) |
59. |
Tagasimaksesagedus (intress) |
60. |
Põhisumma esimene tagasimakse pärast krediiditähtaja alguse kindlaksmääramist |
61. |
Põhisumma esimene tagasimakse pärast krediiditähtaja alguse ühikute kindlaksmääramist |
62. |
Enne krediiditähtaja algust kapitaliseeritud intressi määr |
63. |
Kapitaliseeritud intressi vääring |
64. |
Tagasimakseperioodi kaalutud keskmine kestus |
65. |
Krediidiperioodi keskpaigaks tagasimakstud põhisumma protsent |
66. |
Selgitus toetuse mitteandmise põhjuse kohta kooskõlas standardsete tagasimaksestruktuuridega |
67. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.b jaos esitatud teabe kohta |
c) Kõik teatamiskohustused, mis on sätestatud II peatüki punktides 23, 26, 28, 29, VI lisa punktis 4 (ainult suure sissetulekuga OECD-riikide projektide puhul) ja V lisa punkti 4 alapunktis a
68. |
Võlgniku riigi laenuriski liigitus |
69. |
Offshore-futuuride voostruktuuri rakendamine kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga? (ainult 1.–7. kategooria) |
70. |
Kohaldatavad riigi ja ostja riskikategooriad on seotud (ostja, laenuvõtja, garandi, projekti, tehinguga) |
71. |
Kohaldatav riigi laenuriski liigitus |
72. |
Kohaldatav ostja riskikategooria |
73. |
Kas punktis 70 märgitud üksusel on akrediteeritud reitinguagentuuri välisvaluutareiting? |
74. |
Kõige soodsam välisvaluutareiting, mille akrediteeritud reitinguagentuur on andnud punktis 70 märgitud üksusele |
75. |
Akrediteeritud reitinguagentuur, kes on andnud punktis 74 esitatud reitingu |
76. |
Kohaldatava garantiipreemia alammäära baas |
77. |
Tegeliku võetud garantiipreemia määra baas |
78. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused tegeliku võetud garantiipreemia määra baasi kohta |
79. |
Laenu väljavõtmise perioodi pikkus |
80. |
Laenu väljavõtmise perioodi ühikute kestus |
81. |
Riigi poliitilise (laenu)riski garantiimäär protsentides |
82. |
Äri-(ostja)riski garantiimäär protsentides |
83. |
Riikliku ekspordikrediidi toode |
84. |
Ooteajal kaetud intressid? |
85. |
Riigi laenuriskide maandamine või ostja riski krediidikvaliteedi parandamine seoses garantiipreemia alammääraga (põhineb punktil 76) |
86. |
Rahastamine kohalikus vääringus? (ainult 1.–7. kategooria garantiipreemiate alammäärad) |
87. |
Kohaldatud kohaliku vääringu tegur (LCF) |
88. |
Ostja riski krediidikvaliteedi parandamine? |
89. |
Kohaldatud üldine krediidikvaliteedi parandamise tegur (CEF) |
90. |
Kohaldatav garantiipreemia alammäär (põhineb punktil 76) pärast riigi laenuriskide maandamist või ostja riski krediidikvaliteedi parandamist |
91. |
Tegelik võetud garantiipreemia määr |
92. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.c jaos esitatud teabe kohta |
d) Kokkuleppe punkti 26 alapunkti e esimene taane
93. |
Võlgniku omaduste selgitus kokkuleppe XII lisas sätestatud ostja riskide kategooria CC0 kriteeriumide alusel |
e) Kokkuleppe punkti 26 alapunkti e teine taane
94. |
Põhjendus selle kohta, miks ostja riskide kategooria on parem kui akrediteeritud reitinguagentuuri reiting |
f) Kokkuleppe punkti 23 alapunkti c alapunkt 2
95. |
Garantiipreemia määramiseks kasutatud nimelise või seotud üksuse võlainstrumendi liik |
96. |
Võlainstrumendi üksuse nimi |
97. |
Võlainstrumendi üksikasjalik kirjeldus ja põhiomadused ning hinna määramiseks kasutatud metoodika, sealhulgas (kuid mitte ainult) teave instrumendi tähtaja, krediidiprofiili, likviidsuse ja vääringu kohta |
98. |
Tehingu võlgniku/garandi ja seotud üksuse vaheline seos |
99. |
Kas akrediteeritud reitinguagentuur on tehingu võlgnikule/garandile andnud samasuguse emitendi reitingu kui seotud üksusele? |
100. |
Kas seotud üksus vastab kõigile kokkuleppe XIV lisas (mõiste „o“) loetletud kriteeriumidele? |
101. |
Üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas on täidetud seotud üksuse määratlemise kriteeriumid |
g) Kokkuleppe punkti 46 alapunkti a alapunkt 7
102. |
Ostja riskide liigituse põhjendus |
103. |
Akrediteeritud reitinguagentuuri poolt võlgniku/garandi asukohariigile antud parim võimalik välisvaluutareiting (kui kohaldatav ostja riskikategooria on reitinguta võlgniku jaoks soodsam kui akrediteeritud reitinguagentuuri poolt võlgniku/garandi asukohariigile antud parim võimalik reiting) |
104. |
Akrediteeritud reitinguagentuur, kes on andnud punktis 103 esitatud reitingu |
h) Kokkuleppe punkti 23 alapunkti c alapunkt 1
105. |
Kas sündikaatlaenu pakett on struktureeritud kas varaga tagatud või projektide finantseerimise tehinguna? |
106. |
Kas sündikaadis on vähemalt 25 % kommertsturu laene/garantiisid ilma kahe- või mitmepoolse toetuseta? |
107. |
Kas kõigil finantseerimise osapooltel on samaväärsed finantseerimistingimused, sealhulgas tagatispakett? |
108. |
Kas tehingu finantseerimise tingimused vastavad täielikult kokkuleppele, mida on muudetud sätetega turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse kohta sündikaatlaenu/-garantii tehingutes? |
109. |
Punktis 91 esitatud garantiipreemia (või otsese laenu kogukulu) määramiseks kasutatud metoodika üksikasjalik kirjeldus |
110. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.d jaos esitatud teabe kohta |
i) Kokkuleppe punkti 23 alapunkt h
111. |
Kas garantii katab kogu võlaperioodi? |
112. |
Kas garantii on lõplik, tingimusteta ja saadaval nõudmise korral? |
113. |
Kas garantii on õiguslikult kehtiv ja garandi riigi jurisdiktsioonis jõustatav? |
114. |
Kas garant on garanteeritud võla suurust arvestades usaldusväärne? |
115. |
Kas garandi suhtes kohaldatakse tema asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevaid eeskirju? |
116. |
Protsent riski kogusummast (st põhisumma ja intress), mis on garantiiga kaetud |
117. |
Kas garandi ja võlgniku vahel on mingeid finantssidemeid? |
118. |
Sidemete liik |
119. |
Kas garant on õiguslikult ja rahaliselt sõltumatu ja suudab täita võlgniku maksekohustuse? |
120. |
Kas garanti mõjutaksid sündmused, eeskirjad või riiklikud sekkumised võlgniku riigis? |
121. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.e jaos esitatud teabe kohta |
j) Kokkuleppe punkti 28 alapunkt b
Offshore-futuuride voostruktuuri rakendamise puhul kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga:
122.–132. |
Kinnitus kõikide XIII lisas loetletud kriteeriumide täitmise kohta |
133. |
Teave arvesse võetud lisategurite kohta ja/või mis tahes muud märkused offshore-futuuride voostruktuuri rakendamise kohta kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga |
Kohalikus vääringus rahastamise puhul:
134.–139. |
Kinnitus kõikide XIII lisas loetletud kriteeriumide täitmise kohta |
140. |
Kasutatud kohalik vääring |
141. |
Teave arvesse võetud lisategurite kohta ja/või mis tahes muud märkused kohalikus vääringus rahastamise rakendamise kohta |
142. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.f jaos esitatud teabe kohta |
k) Kokkuleppe punkti 29 alapunkt d
143.–150. |
Spetsiifilised ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viisid ja vastavad kohaldatud krediidikvaliteedi parandamise tegurid |
151. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.g jaos esitatud teabe kohta |
l) V lisa punkt 4
152. |
Kas toetusega hõlmatud tagasimaksetähtaeg ületab rahastatavate rööbasteetaristu varade kasulikku eluiga? |
153. |
Märkused (punkti 152 kohta)
Kõigi I kategooria riikidega seotud tehingute puhul: |
154. |
Põhjalik selgitus riikliku toetuse andmise kohta |
155. |
Kas ühisseisukoha kasutamise teel on taotletud loobumist V lisa punkti 2 alapunkti b alapunktis 3 sätestatud tingimustest? |
156. |
Ühisseisukoha seisund |
157. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused mis tahes ühisseisukoha kohta |
m) VI lisa punkt 4
158. |
Selgitus projekti finantseerimise tingimuste esitamise kohta |
159. |
Lepingu väärtus „võtmed kätte“ lepingu, allhankelepingute osakaalu jms lõikes |
160. |
Enne krediiditähtaja algust antava garantii tüüp |
161. |
Poliitilise riskiga seotud garantii protsent enne krediiditähtaja algust |
162. |
Kommertsriskiga seotud garantii protsent enne krediiditähtaja algust |
163. |
Pärast krediiditähtaja algust antava garantii tüüp |
164. |
Poliitilise riskiga seotud garantii protsent pärast krediiditähtaja algust |
165. |
Kommertsriskiga seotud garantii protsent pärast krediiditähtaja algust |
166. |
Ehitusperioodi pikkus |
167. |
Ehitusperioodi ühikute kestus |
168.–183. |
Kinnitus (ja vajaduse korral selgitus) selle kohta, et tehing vastab VI lisa I liites loetletud kriteeriumidele |
n) VI lisa punkt 4 ja V lisa punkti 4 alapunkt a projektide kohta suure sissetulekuga OECD-riikides
184. |
Projekti võlasündikaadi kogusumma, mis hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke laenuandjaid |
185. |
Kogusumma võlasündikaadi vääringus |
186. |
Kokkuleppe osaliste antava võlasündikaadi protsent |
187. |
Eraõiguslike laenuandjate antava võlasündikaadi protsent |
188. |
Vähemuspartner laenusündikaadis? |
189. |
Märkused (punkti 195 kohta) |
190. |
Kas garantiipreemia määr vastab turu kriteeriumidele? |
191. |
Märkused (punkti 197 kohta) |
192. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.h jaos esitatud teabe kohta |
o) Kokkuleppe punktid 47 ja 48
193. |
Kaubandusega seotud abi kogusumma SDR-skaalal |
194. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: kokkuleppega kooskõlas oleva soodustuseta ekspordikrediidi osakaal |
195. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: muude turuintressimääradega või peaaegu turuintressimääradega rahaliste vahendite osakaal |
196. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: muude selliste avaliku sektori rahaliste vahendite osakaal, mille soodustustase on punktis 35 lubatud miinimumtasemest madalam, välja arvatud kohandamisjuhud |
197. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: ostja tehtud sissemakse osakaal |
198. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: nende krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud maksete osakaal, mida ei võeta arvesse |
199. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: toetuste osakaal |
200. |
Kaubandusega seotud abipaketi koosseis: sooduskrediidi osakaal |
201. |
Sooduskrediidi tingimused: ajapikendus |
202. |
Sooduskrediidi tingimused: tagasimakseperioodi kestus |
203. |
Sooduskrediidi tingimused: tagasimaksesagedus |
204. |
Sooduskrediidi tingimused: tagasimaksegraafik |
205. |
Sooduskrediidi tingimused: vääring |
206. |
Sooduskrediidi tingimused: intressimäär |
207. |
Sooduskrediidi tingimused: kohaldatav diferentseeritud diskontomäär |
208. |
Sooduskrediidi tingimused: soodustustase |
209. |
Kaubandusega seotud abipaketi üldine soodustustase |
210. |
Kommentaarid, märkused ja/või selgitused II.k jaos esitatud teabe kohta |
„VIII LISA
RIIGI LAENURISKI 1.–7. KATEGOORIASSE KUULUVATE TEHINGUTE GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE ARVUTAMINE
Garantiipreemia alammäära valem
Valem kohaldatava garantiipreemia alammäära (MPR) arvutamiseks ekspordikrediidi puhul, mis on seotud võlgniku/garandiga riigis, mis on liigitatud riigi laenuriski kategooriatesse 1–7, on järgmine:
MPR = {[(ai * HOR + bi) * max (PCC, PCP)/0,95] * (1-LCF) + [cin * PCC/0,95 * HOR * (1-CEF)]} * QPFi * PCFi * BTSF
kus
— |
ai |
= |
riigi laenuriski koefitsient riigi laenuriski kategoorias i (i = 1–7) |
— |
cin |
= |
ostja riski koefitsient ostja kategooriale n (n = SOV+, SOV/CCO, CC1-CC5) riigi laenuriski kategoorias i (i = 1–7) |
— |
bi |
= |
riigi kategooria riigi laenuriski kategooria i konstant (i = 1–7) |
— |
HOR |
= |
riskiperioodi pikkus |
— |
PCC |
= |
kommerts- (ostja) riski garantiimäär protsentides |
— |
PCP |
= |
riigi poliitilise (laenu)riski garantiimäär protsentides |
— |
CEF |
= |
krediidikvaliteedi parandamise tegur |
— |
QPFi |
= |
toote kvaliteedi tegur riigi laenuriski kategoorias i (i = 1–7) |
— |
PCFi |
= |
protsentuaalse garantiimäära tegur riigi laenuriski kategoorias i (i = 1–7) |
— |
BTSF |
= |
parem kui riigi tegur |
— |
LCF |
= |
kohaliku vääringu tegur |
Kohaldatav riigi laenuriski liigitus
Kohaldatav riigi laenuriski liigitus on määratud kindlaks kokkuleppe punkti 23 alapunkti e kohaselt, mis omakorda määrab ära riigi laenuriski koefitsiendi (ai) ja konstandi (bi), mis on võetud järgmisest tabelist:
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
a |
0,090 |
0,200 |
0,350 |
0,550 |
0,740 |
0,900 |
1,100 |
b |
0,350 |
0,350 |
0,350 |
0,350 |
0,750 |
1,200 |
1,800 |
Ostja riskide asjakohase kategooria valik
Asjakohane ostja riskide kategooria valitakse allpool esitatud tabelist, milles on kajastatud kehtestatud riigi laenuriski ja ostja riskide kategooriad ning kokkuleppeline vastavus ostja riskide kategooriate CC1–CC5 ja akrediteeritud reitinguagentuuride liigituste vahel. Iga ostja riskide kategooria (SOV+ kuni CC5) kvalitatiivsed kirjeldused on koostatud võlgnike (ja garantide) liigitamise lihtsustamiseks ja esitatud XII lisas.
Riigi laenuriski kategooria |
||||||
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
SOV+ |
SOV+ |
SOV+ |
SOV+ |
SOV+ |
SOV+ |
SOV+ |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
SOV/CC0 |
CC1 AAA kuni AA- |
CC1 A+ kuni A- |
CC1 BBB+ kuni BBB- |
CC1 BB+ kuni BB |
CC1 BB- |
CC1 B+ |
CC1 B |
CC2 A+ kuni A- |
CC2 BBB+ kuni BBB- |
CC2 BB+ kuni BB |
CC2 BB- |
CC2 B+ |
CC2 B |
CC2 B- või halvem |
CC3 BBB+ kuni BBB- |
CC3 BB+ kuni BB |
CC3 BB- |
CC3 B+ |
CC3 B |
CC3 B- või halvem |
|
CC4 BB+ kuni BB |
CC4 BB- |
CC4 B+ |
CC4 B |
CC4 B- või halvem |
|
|
CC5 BB- või halvem |
CC5 B+ või halvem |
CC5 B või halvem |
CC5 B- või halvem |
|
|
|
Ostja riskidele valitud kategooria koos kohaldatava riigi laenuriski kategooriaga määrab ära ostja riski koefitsiendi (cin), mis võetakse järgmisest tabelist:
Ostja riski kategooria |
Riigi laenuriski kategooria |
||||||
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
SOV+ |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
SOV/CC0 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
CC1 |
0,110 |
0,120 |
0,110 |
0,100 |
0,100 |
0,100 |
0,125 |
CC2 |
0,200 |
0,212 |
0,223 |
0,234 |
0,246 |
0,258 |
0,271 |
CC3 |
0,270 |
0,320 |
0,320 |
0,350 |
0,380 |
0,480 |
Ei kohaldata |
CC4 |
0,405 |
0,459 |
0,495 |
0,540 |
0,621 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
CC5 |
0,630 |
0,675 |
0,720 |
0,810 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Riskiperioodi pikkus (HOR)
Riskiperioodi pikkus (HOR) arvutatakse järgmiselt.
Standardsete tagasimaksegraafikute (st põhisumma võrdse suurusega tagasimaksed kaks korda aastas) puhul: HOR = (väljamaksetähtaja pikkus * 0,5) + tagasimaksetähtaja pikkus |
Mittestandardsete tagasimaksegraafikute puhul: HOR = (väljamaksetähtaja pikkus * 0,5) + (tagasimaksetähtaja kaalutud keskmine kestus – 0,25)/0,5 |
Eespool esitatud valemites on ajaühikuks aastad. |
(Ostja) kommertsriski garantiimäär (PCC) ja poliitilise (riigi laenu)riski garantiimäär (PCP) protsentides
MPRi valemis väljendatakse (PCC ja PCP) garantiimäära protsentides kümnendväärtusena (st 95 % väljendatakse kujul 0,95).
Ostja riski krediidikvaliteedi parandamine
Krediidikvaliteedi parandamise tegur (CEF) on 0 iga sellise tehingu puhul, kus ostja riski krediidikvaliteeti ei parandata. Krediidikvaliteedi parandamise tegur (CEF) selliste tehingute korral, mille puhul parandatakse ostja riski krediidikvaliteeti, määratakse kindlaks XII lisa kohaselt (kokkuleppe punkti 29 alapunktis c sätestatud piirangutest lähtudes ja see ei tohi olla suurem kui 0,35).
Toote kvaliteedi tegur (QPF)
Toote kvaliteedi tegur on võetud järgmisest tabelist:
Toote kvaliteet |
Riigi laenuriski kategooria |
||||||
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Standardtasemest madalam |
0,9965 |
0,9935 |
0,9850 |
0,9825 |
0,9825 |
0,9800 |
0,9800 |
Standard |
1,0000 |
1,0000 |
1,0000 |
1,0000 |
1,0000 |
1,0000 |
1,0000 |
Standardtasemest parem |
1,0035 |
1,0065 |
1,0150 |
1,0175 |
1,0175 |
1,0200 |
1,0200 |
Garantiimäär protsentides (PCF)
PCF määratakse kindlaks järgmiselt:
kui (max(PCC, PCP) ≤ 0,95, PCF = 1) |
kui (max(PCC, PCP) > 0,95, PCF = 1 + ((max(PCC, PCP) – 0,95)/0,05) * (garantiimäära koefitsiendi protsent) |
Garantiimäära koefitsiendi protsent on võetud järgmisest tabelist:
|
Riigi laenuriski kategooria |
||||||
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Garantiimäära koefitsiendi protsent |
0,00000 |
0,00337 |
0,00489 |
0,01639 |
0,03657 |
0,05878 |
0,08598 |
Parem kui riigi tegur (BTSF)
Kui võlgnik on liigitatud ostja riskide kategooriasse „parem kui riik“ (SOV+), on BTSF = 0,9, muudel juhtudel on BTSF = 1.
Kohaliku vääringu tegur (LCF)
Tehingute korral, kus kasutatakse kohaliku vääringu riigi laenuriski maandamist, ei tohi LCF olla suurem kui 0,2. Kõikide muude tehingute korral on LCFi väärtus 0.
„IX LISA
TURU VÕRDLUSALUSEST LÄHTUVATE TEHINGUTE GARANTIIPREEMIATE MÄÄRAD
Ekspordikrediitide tagatiseta osa või sündikaatlaenu osa, mida ekspordikrediidi agentuur ei taga
Hind, mida erapangad/-asutused näitavad kõnealuse ekspordikrediidi tagatiseta osa (või mõnikord sündikaatlaenu osa, mida ekspordikrediidi agentuur ei taga) kohta, võib väljendada parimat vastet ekspordikrediidi agentuuri tagatisele. Selliste tagatiseta osade või tagamata osade hinnakujundust tuleks kasutada ainult siis, kui need on esitatud kommertstingimustel (näiteks välistaks see rahvusvaheliste finantseerimisasutuste rahastatud osad).
Nimelised ettevõtete võlakirjad
Ettevõtete võlakirjad väljendavad nimega seotud krediidiriski. Ekspordikrediidi agentuuri lepingu tingimuste (näiteks lunastamistähtajad ja vääringu nimi) ning igasuguste krediidikvaliteedi viiside võrdlemisel tuleb olla ettevaatlik. Kui kasutatakse esimest korda emiteeritud ettevõtete võlakirju (st kogu tootlus emiteerimisel) või järelturul kaubeldavaid ettevõtete võlakirju (st optsiooniga korrigeeritud riskimarginaal asjakohase kõvera jooksul, mis on tavaliselt asjaomase vääringu vahetustehingu kõver), tuleks kõigepealt kasutada võlgniku võlakirju; kui need ei ole kättesaadavad, võib kasutada seotud üksuste esmakordselt emiteeritud või järelturul kaubeldavaid ettevõtete võlakirju.
Nimelised krediidiriski vahetustehingud
Krediidiriski vahetustehingud on üks viis kaitsta end maksekohustuste täitmatajätmise vastu. Krediidiriski vahetustehingu riskimarginaal on summa, mille krediidiriski vahetustehingute ostja maksab perioodi kohta protsendina põhisumma nimiväärtusest, ja seda väljendatakse enamasti baaspunktides. Krediidiriski vahetustehingute ostja ostab tõhusa kindlustuse maksekohustuste täitmata jätmise vastu, tehes krediidiriski vahetustehingute müüjale makseid vahetustehingu kestuse ajal või kuni krediidisündmuse toimumiseni. Kõigepealt tuleks kasutada krediidiriski vahetustehingu kõverat võlgniku puhul; kui see ei ole kättesaadav, võib kasutada seotud üksuste krediidiriski vahetustehingu kõverat.
Laenude võrdlusalused
Esmaste laenude võrdlusalused (st hind laenu andmisel) või edasilaenude võrdlusalused (st laenu pragune tootlus, mida eeldab finantseerimisasutus, kes ostab laenu teiselt finantseerimisasutuselt). Esmaste laenude võrdlusaluste puhul peavad olema teada kõik tasud, et saaks välja arvutada kogutootluse. Laenude võrdlusaluste kasutamise korral tuleks kõigepealt kasutada võlgniku omi; kui need ei ole kättesaadavad, võib kasutada sarnaste üksuste omi.
Turukõverate võrdlus
Võrreldavad turukõverad väljendavad kogu sektori või ostjate klassi krediidiriski. Selline turuteave võib olla asjakohane juhul, kui nimelised andmed ei ole kättesaadavad. Üldjoontes sõltub võrreldavaid turgusid iseloomustava teabe kvaliteet nende likviidsusest. Igal juhul tuleks vaadelda turuinstrumente, mis vastavad kõige paremini ekspordikrediidi agentuuri lepingu tingimustele, nagu tähtaeg, krediidireiting, lunastamistähtaeg ja vääringu nimetus.
„X LISA
KRITEERIUMID JA TINGIMUSED, MILLEGA REGULEERITAKSE KOLMANDA ISIKU TAGASIMAKSEGARANTII KOHALDAMIST, JA MITMEPOOLSETE VÕI PIIRKONDLIKE INSTITUTSIOONIDE HINDAMISE KRITEERIUMID
EESMÄRK
Käesolevas lisas sätestatakse kriteeriumid ja tingimused, millega reguleeritakse kolmanda isiku tagasimaksegarantiide kohaldamist kokkuleppe punkti 23 alapunkti e kohaselt. Samuti sätestatakse selles kriteeriumid mitmepoolsete või piirkondlike institutsioonide hindamiseks, kui on vaja otsustada, kas institutsiooni suhtes tuleks kohaldada kokkuleppe punkti 23 alapunktis c sätestatud turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute garantiipreemia eeskirju.
TAOTLUS
1. juhtum: garantii riski kogusumma katteks
Kui üksus annab tagatise tagasimaksegarantii vormis kogu riskisumma (st põhisumma ja intressi) katteks, võib kohaldada garandi riigi laenuriskide liigitust ja ostja riskide kategooriat, kui täidetud on järgmised tingimused.
— |
Garantii katab kogu krediidiperioodi. |
— |
Garantii on lõplik, tingimusteta ja saadaval nõudmise korral. |
— |
Garantii on õiguslikult kehtiv ja garandi riigi jurisdiktsioonis jõustatav. |
— |
Garant on garanteeritud võla suurust arvestades usaldusväärne. |
— |
Garandi suhtes kohaldatakse tema asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui garant on mitmepoolne institutsioon, mille puhul on osalised ühel meelel, et need on üldiselt sellistest kontrollidest ja piirangutest vabastatud. |
Kui garant on tagatud üksuse tütarettevõtja/emaettevõtja, määravad osalised iga juhtumi puhul kindlaks, kas: 1) tütarettevõtja/emaettevõtja omavahelist seost ja emaettevõtja juriidiliste kohustuste taset arvestades on tütarettevõtja/emaettevõtja juriidiliselt ja rahaliselt sõltumatu ning saaks oma maksekohustusi täita; 2) tütarettevõtjat/emaettevõtjat võivad mõjutada kohalikud sündmused/eeskirjad või riiklik sekkumine ja 3) peakontor loeks end kohustuste täitmata jätmise korral vastutavaks.
2. juhtum: rahaliselt piiratud garantii
Kui üksus annab tagatise tagasimaksegarantii vormis piiratud riskisumma (st põhisumma ja intressi) katteks, võib garantiiga kaetud laenuosa suhtes kohaldada garandi riigi laenuriskide liigitust ja ostja riskide kategooriat, kui on täidetud kõik teised 1. juhtumi all loetletud asjakohased kriteeriumid.
Garantiiga katmata osa suhtes kohaldatakse võlgniku riigi laenuriski liigitust ja ostja riskide kategooriat.
Mitmepoolsete või piirkondlike institutsioonide hindamise kriteeriumid
Osalised võivad kokku leppida, et mitmepoolse või piirkondliku institutsiooni suhtes kohaldatakse punkti 23 alapunktis c sätestatud turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute garantiipreemia eeskirju, kui institutsioon on üldiselt vabastatud tema asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevate eeskirjade täitmisest. Iga sellist institutsiooni hinnatakse selle olukorra põhjal eraldi, võttes arvesse, kas
— |
institutsioon on seadusjärgselt ja rahaliselt sõltumatu; |
— |
kõik institutsiooni varad on riigistamisest või konfiskeerimisest puutumatud; |
— |
institutsioonil on täielik vabadus vahendeid üle anda ja konverteerida; |
— |
institutsiooni suhtes ei kohaldata selle asukohariigis valitsuse sekkumist; |
— |
institutsioonil on maksupuutumatus ning |
— |
kõikidel selle liikmesmaadel on kohustus anda institutsiooni kohustuste täitmiseks lisakapitali. |
Hindamisel tuleb arvesse võtta ka varasemate perioodide makseandmeid seoses riigi laenuriskidega seotud kohustuste täitmata jätmisega kas institutsiooni asukohariigis või võlgniku riigis ja kõiki muid tegureid, mida võib hindamisprotsessis sobivaks pidada.
Selliste mitmepoolsete ja piirkondlike institutsioonide nimekiri ei ole suletud ning osaline võib vastavalt eespool loetletud kaalutlustele esitada institutsiooni läbivaatamiseks. Osalised avalikustavad nimekirja mitmepoolsetest ja piirkondlikest institutsioonidest, mille suhtes kohaldatakse kokkuleppe punkti 23 alapunktis c sätestatud turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute garantiipreemia eeskirju.
„XI LISA
OSTJA RISKIDE KATEGOORIATE KVALITATIIVSED KIRJELDUSED
Riigi omast parem (SOV+)
See on harva esinev liigitus. Sellise liigituse saavutanud üksus on erakordselt tugeva krediidiprofiiliga ja sellelt võib oodata oma maksekohustuste täitmist siis, kui riigil on raskusi võlgade maksmisega, või isegi maksejõuetuse korral. Rahvusvahelised reitinguagentuurid avaldavad pidevalt aruandeid, kus on loetletud ettevõtete ja tehingupartnerite reitingud, mis ületavad riigi välisvaluutareitingut. Välja arvatud juhul, kui riigi maksejõuetuse risk on riigi riskide hindamise metoodika alusel määratletud oluliselt suuremaks, kui on riigi laenurisk, peavad osalised, kes teevad ettepaneku üksuse liigitamiseks paremaks kui riik, viitama oma ettepanekus sellistele riigi reitingutest parematele reitingutele. Selleks et üksust saaks liigitada paremaks kui tema asukohariik, peaks üksust tavaliselt iseloomustama mitu või enamik järgmistest tunnustest või samaväärsetest omadustest:
— |
tugev krediidiprofiil; |
— |
olulised tulud välisvaluutas võrreldes olemasoleva võlakoormusega; |
— |
tootmisvõimalused ja raha juurdehankimise võimalus välismaistelt tütarettevõtjatelt või allüksustelt, eriti kõrge reitinguga riikides asuvatelt, st hargmaistelt ettevõtetelt; |
— |
välisomanik või strateegiline partner, kes võiks ametliku garantii puudumise korral olla finantseerimistoetuse allikas; |
— |
üksuse varasem sooduskohtlemine riigi poolt, sh vabastamine ülekande- ja vahetamispiirangutest ning ekspordituludega seotud nõuete järgimisest ning maksusoodustused; |
— |
eraldatud krediidiliinid kõrge reitinguga rahvusvahelistelt pankadelt, eriti krediidiliinid suurte kahjuliku mõjuga muutuste piiranguta, mis võimaldab pankadel eraldatud vahendid riigi kriisi või muu riskisündmuse ilmnemise korral tühistada, ning |
— |
välismaal hoitavad varad, eriti likviidsed varad, sageli eeskirjade tõttu, mis lubavad eksportijatel koguda ja hoida välismaal sularahavaru võla teenindamiseks. |
Tavaliselt ei kohaldata ostja riskide kategooriat SOV+ järgmiste isikute suhtes:
— |
avalik-õiguslikud üksused ja kommunaalettevõtted, riiklikud allüksused, nagu valdkondlikud ministeeriumid, piirkondlikud valitsused jne; |
— |
riigi jurisdiktsioonis asuvad finantseerimisasutused ning |
— |
üksused, kes müüvad peamiselt siseturul kohalikus vääringus. |
Riiklik (SOV)
Riiklikud võlgnikud/garandid on üksused, kellele on seadusega antud sõnaselged volitused võtta võlakohustus suveräänse riigi nimel, tavaliselt on selleks rahandusministeerium või keskpank (41). Riigi maksejõuetuse risk on selline risk, mille korral:
— |
võlgnik/garant on seaduslikult volitatud võtma riigi nimel võlakohustust ning annab seega riigi täieliku usalduse ja tagatise ning |
— |
riigi maksejõuetuse riski muutmise korral võetakse arvesse ka asjaomast võlga ja maksekohustusi, mis riigile muutmise tõttu tekivad. |
Riigiga samaväärne (CC0): erakordselt hea krediidikvaliteet
Kategooria „riigiga samaväärne“ hõlmab kahte põhilist võlgnike/garantide liiki:
— |
avalik-õiguslikud üksused, kui hoolsuskohustuse kontroll näitab, et ostjal on kas riigi täielik usaldus ja tagatis/toetus või et riigi likviidsuse ja maksevõime toetuse tõenäosus on väga suur nii võla sissenõudmise väljavaadete kui ka makseviivituse riski seisukohast. Riigiga samaväärsed mitteriiklikud avalik-õiguslikud üksused hõlmavad ka riigile kuuluvaid ettevõtteid, kel on sektori majandustegevuses monopoolne või peaaegu monopoolne seisund (näiteks elektrienergia-, nafta-, gaasiettevõtted); |
— |
erakordselt tugeva krediidiprofiiliga äriühingud nii makseviivituse kui ka võla sissenõudmise väljavaadete seisukohalt, mis näitab, et riski võib käsitada riigi maksejõuetuse riskiga samaväärsena. Kandidaatideks võivad olla äriühingud, kelle aktsia on väga kvaliteetne, või väga suured pangad, kelle puhul riigi likviidsuse ja maksevõime toetuse tõenäosus on väga suur. |
Erakordselt hea krediidikvaliteet tähendab seda, et maksete katkemise riski peetakse kaduvväikseks ning üksusel on erakordselt tugev tagasimaksevõime, mida ei mõjuta ettenägematud sündmused. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises üksuse äritegevuse ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
erakordselt hea või väga hea rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
erakordselt hea või väga hea likviidsustase; |
— |
erakordselt väike või väga väike finantsvõimendus; |
— |
suurepärane või väga kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud ja väga tugevad juhtimisvõimed. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise hea kvaliteet, v.a juhul, kui on suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC0 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus AAA (1. kategooria riik) ja B (7. kategooria riik).
Väga hea krediidikvaliteet (CC1)
Maksete katkemise riski peetakse väikseks või väga väikseks. Võlgnikul/garandil on väga tugev tagasimaksevõime, mida ettenägematud sündmused tõenäoliselt ei mõjuta. Võlgnik/garant on kas väga vähe või vähe vastuvõtlik olude ja majandustingimuste muutumise kahjulikele mõjudele. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises äritegevust ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
väga hea või hea rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
väga hea või hea likviidsustase; |
— |
väga väike või väike finantsvõimendus; |
— |
väga kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud juhtimisvõimed. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise hea kvaliteet, v.a juhul, kui on suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC1 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus AAA (1. kategooria riik) ja B (7. kategooria riik).
Hea või mõõdukalt hea krediidikvaliteet, üle keskmise (CC2)
Maksete katkemise riski peetakse väikseks. Võlgnikul/garandil on hea või mõõdukalt hea tagasimaksevõime, mida ettenägematud sündmused tõenäoliselt ei mõjuta. Võlgnik/garant on vähe vastuvõtlik olude ja majandustingimuste muutumise kahjulikele mõjudele. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises äritegevust ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
hea või mõõdukalt hea rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
hea või mõõdukalt hea likviidsustase; |
— |
väike või mõõdukalt väike finantsvõimendus; |
— |
mõõdukalt kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud juhtimisvõimed. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise hea kvaliteet, v.a juhul, kui on suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC2 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus A+ (1. kategooria riik) ja B- või halvem (7. kategooria riik).
Mõõdukas krediidikvaliteet, keskmine (CC3)
Maksete katkemise riski peetakse mõõdukaks või mõõdukalt väikseks. Võlgnikul/garandil on mõõdukas või mõõdukalt hea tagasimaksevõime. Krediidiriski tekkimise võimalus esineb juhul, kui võlgnikul/garandil tuleb puutuda kokku suure pideva määramatuse või ebasoodsate äriliste, finantsiliste või majandustingimustega, mille tagajärjel ei pruugi ta olla võimeline makseid tähtajaks tegema. Kuid samas võib leiduda ärilisi või rahalisi võimalusi, mis võimaldavad finantskohustusi täita. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises äritegevust ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
mõõdukalt hea või mõõdukas rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
mõõdukalt hea või mõõdukas likviidsustase; |
— |
mõõdukalt väike või mõõdukas finantsvõimendus; |
— |
mõõdukas äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud juhtimisvõimed. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise nõuetekohane kvaliteet, v.a juhul, kui on väga suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC3 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus BBB+ (1. kategooria riik) ja B- või halvem (6. kategooria riik).
Mõõdukalt nõrk krediidikvaliteet, alla keskmise (CC4)
Maksete katkemise riski peetakse mõõdukalt väikseks. Võlgnikul/garandil on mõõdukas või mõõdukalt nõrk tagasimaksevõime. Krediidiriski tekkimise võimalus esineb juhul, kui võlgnikul/garandil tuleb puutuda kokku suure pideva määramatuse või ebasoodsate äriliste, finantsiliste või majandustingimustega, mille tagajärjel ei pruugi ta olla võimeline makseid tähtajaks tegema. Kuid samas võib leiduda ärilisi või rahalisi võimalusi, mis võimaldavad finantskohustusi täita. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises äritegevust ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
mõõdukas või mõõdukalt nõrk rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
mõõdukas või mõõdukalt nõrk likviidsustase; |
— |
mõõdukas või mõõdukalt suur finantsvõimendus; |
— |
mõõdukalt nõrk äriprofiil, millele on iseloomulik juhtimisvõimete piiratus. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise nõuetekohane kvaliteet, v.a juhul, kui on väga suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC4 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus BB+ (1. kategooria riik) ja B- või halvem (5. kategooria riik).
Nõrk krediidikvaliteet (CC5)
Maksete katkemise riski peetakse suureks või väga suureks. Võlgnikul/garandil on mõõdukalt nõrk või nõrk tagasimaksevõime. Võlgnik/garant on hetkel võimeline tagasimaksekohustusi täitma, kuid kindlus ei ole piisav. Makseraskused võivad tekkida siis, kui pidev maksevõime sõltub soodsa äri- ja majanduskeskkonna püsimisest. Tõenäoliselt mõjutavad tagasimaksevõimet või -valmidust ebasoodsad ärilised, finants- või majandustingimused. Krediidikvaliteet väljendub tavaliselt mõnes järgmises äritegevust ja finantsseisundit iseloomustavas tunnuses (või nendes kõikides):
— |
mõõdukalt nõrk, nõrk või väga nõrk rahavoo ja tulude tekitamine; |
— |
mõõdukalt nõrk või nõrk likviidsustase; |
— |
mõõdukalt suur või suur finantsvõimendus; |
— |
nõrk äriprofiil, millele on iseloomulik juhtimisvõimete piiratus või puudumine. |
Peale selle iseloomustab sellist üksust finantsnäitajate ja omandilise kuuluvuse avalikustamise halb kvaliteet, v.a juhul, kui on väga suur tõenäosus saada toetust emaettevõtjalt (või riigilt), kelle ostja riskide liigitus on võrdne või parem kui sellele ostja riskide kategooriale vastav.
Sõltuvalt selle riigi liigitusest, kus võlgnik/garant asub, on tõenäoline, et ostja riskide kategooriasse CC5 liigitatud võlgnikule/garandile annavad akrediteeritud reitinguagentuurid reitingu vahemikus BB- (1. kategooria riik) ja B- või halvem (4. kategooria riik).
„XII LISA
KRITEERIUMID JA TINGIMUSED, MILLEGA REGULEERITAKSE RIIGI LAENURISKIDE MAANDAMISE MEETMETE JA OSTJA RISKI KREDIIDIKVALITEEDI PARANDAMISE VIISIDE KOHALDAMIST
EESMÄRK
Käesolevas lisas sätestatakse üksikasjad kokkuleppe punkti 28 alapunktis a loetletud riigi laenuriskide maandamise meetmete ja kokkuleppe punkti 29 alapunktis a loetletud ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise kohta. Need hõlmavad kriteeriume, tingimusi ja eriasjaolusid, mis kehtivad nii nende kasutamise kui ka garantiipreemiate alammääradele avaldatava mõju suhtes.
RIIGI LAENURISKIDE MAANDAMISE MEETMED
1. Offshore-futuuride voostruktuur kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga
Määratlus
Kirjalik dokument, näiteks leping või tagatise vabastamine või usaldusleping, pitseeritud ja toimetatud kolmanda isiku kätte, st isikule, kes ei ole kõnealuse instrumendi pool, mis jääb kuni teatavate tingimuste täitmiseni nimetatud kolmanda isiku kätte hoiule ning seejärel toimetatakse tema poolt jõustumiseks teisele poolele. Kui järgmised kriteeriumid on täidetud ning kaalutakse loetletud lisategureid, võib see meede maandada või kõrvaldada ülekanderiskid, peamiselt suurema riskiga riikide kategoorias.
Kriteeriumid
— |
Tinghoiukonto on seotud valuutakasumi teenimise projektiga ning tinghoiukontole laekuvad rahavood tulenevad projektist endast ja/või muudest ekspordilaekumistest. |
— |
Tinghoiukonto asub offshore-riigis, st paikneb väljaspool projekti riiki, kus ülekande- või muud riigi laenuriskid on väga piiratud (st suure sissetulekuga OECD-riigis või suure sissetulekuga euroalariigis). |
— |
Tinghoiukonto asub esimese järgu pangas, mida ei kontrolli ei otseselt ega kaudselt võlgniku või võlgniku riigi huvid. |
— |
Konto rahastamine kindlustatakse pikaajaliste või muude asjakohaste lepingutega. |
— |
Konto kaudu võlgnikule laekuvate tuluallikate kombinatsioon (st tulevad projektist endast ja/või teistest allikatest) on vabalt vahetatavas vääringus ja võib mõistlikult eeldada, et sellest kokku piisab võla teenindamiseks kogu krediidiperioodi vältel, ning see laekub ühelt või mitmelt krediidivõimeliselt väliskliendilt riikides, mille riigi riskitase on projekti riigiga võrreldes parem (st üldjuhul suure sissetulekuga OECD-riigid ja suure sissetulekuga euroalariigid). |
— |
Võlgnik annab välismaistele klientidele tagasivõtmatult juhtnöörid maksta otse kontole (st makseid ei edastata võlgniku kontrolli all oleva konto või tema riigi kaudu). |
— |
Rahalised vahendid, mida tuleb kontol hoida, on võrdsed vähemalt kuue kuu võlateeninduskuludega. Kui projekti finantseerimise raames kohaldatakse paindlikke tagasimaksetingimusi, tuleb kontol hoida summat, mis on samaväärne kuue kuu tegeliku võlateenindusega niisugustel paindlikel tingimustel; see summa võib sõltuvalt võlateeninduse profiilist aja jooksul kõikuda. |
— |
Võlgnikul on piiratud juurdepääs kontole (st alles pärast krediidile vastavate võlateeninduskulude tasumist). |
— |
Kontol hoiustatavad tulud eraldatakse laenuandjale kui otsesele kasusaajale kogu krediidiperioodiks. |
— |
Konto avamiseks on saadud kõik vajalikud seaduslikud load kohalikelt ja muudelt asjaomastelt ametiasutustelt. |
— |
Tinghoiukonto ja lepingusuhted ei või olla tingimuslikud ja/või tühistatavad ja/või piiratud kestusega. |
Lisategurid, millega tuleb arvestada
Meetme kohaldamisel võetakse konkreetsest juhtumist lähtuvalt arvesse eespool nimetatud parameetreid ning muu hulgas järgmist:
— |
riik, võlgnik (st avalik-õiguslik või eraõiguslik), sektor, haavatavus seoses asjaomaste kaupade või teenustega, sealhulgas nende kättesaadavusega kogu krediidiperioodi vältel, kliendid; |
— |
õigusstruktuurid: nt kas mehhanism on võlgniku või tema riigi mõju suhtes piisavalt immuunne; |
— |
mil määral kohaldatakse selle meetodi suhtes valitsuse sekkumist, pikendamist või tühistamist; |
— |
kas konto oleks piisavalt kaitstud projektiga seotud riskide eest; |
— |
kontole suunduvate rahavoogude suurus ja piisava rahavoo säilitamise mehhanism; |
— |
olukord seoses Pariisi klubiga (nt võimalik vabastus); |
— |
riigi laenuriskide, ülekanderisk välja arvatud, võimalik mõju; |
— |
kaitse riskide vastu konto asukohariigis; |
— |
lepingud klientidega, sealhulgas nende laad ja kestus ning |
— |
oodatava välistulu üldsumma võrreldes krediidi kogusummaga. |
Mõju garantiipreemia alammäärale
Kõnealuse riigi laenuriski maandamise meetme kohaldamise tulemusel võib tehingu suhtes kohaldatava riigi laenuriski liigitus ühe kategooria võrra tõusta, v.a tehingute korral, mis kuuluvad riigi laenuriski 1. kategooriasse.
2. Rahastamine kohalikus vääringus
Määratlus
Konverteeritavates ja kohalikes, välja arvatud vabalt vahetatavates, vääringutes sõlmitud leping ja kohalikul tasandil toimuv rahastamine, mis kõrvaldab või maandab ülekanderiski. Kahe esimese riigi laenuriski esinemine ei mõjutaks põhimõtteliselt esmast võlakohustust kohalikus vääringus.
Kriteeriumid
— |
Ekspordikrediidi agentuuri vastutust ja nõuete tasumist või tasumist otselaenuandjale väljendatakse ja see toimub läbivalt kohalikus vääringus. |
— |
Ülekanderisk üldjuhul ekspordikrediidi agentuuri ei ohusta. |
— |
Asjade normaalse käigu korral ei kehti nõue, mille kohaselt kohalikus vääringus hoiused tuleb konverteerida vabalt vahetatavasse vääringusse. |
— |
Laenuvõtja tagasimakse tema enda vääringus ja oma riigis on laenukohustuse nõuetekohane täitmine. |
— |
Kui laenuvõtja sissetulek on kohalikus vääringus, siis on laenuvõtja kaitstud ebasoodsate kursimuutuste eest. |
— |
Ülekande-eeskirjad laenuvõtja riigis ei tohiks mõjutada laenuvõtja tagasimaksekohustusi, mis jäävad kohalikku vääringusse. |
Lisategurid, millega tuleb arvestada
Meedet kohaldatakse selektiivselt konverteeritavate ja likviidsete vääringute suhtes, kui tegemist on stabiilse majandusega. Osalev ekspordikrediidi agentuur peaks olema võimeline täitma oma kohustust tasuda oma vääringus väljendatud nõuded juhul, kui kohalik vääring muutub pärast ekspordikrediidi agentuuri poolset kohustuse võtmist kas mitteüleantavaks või mittekonverteeritavaks. (Otselaenuandja on sellele riskile aga avatud.)
Mõju garantiipreemia alammäärale
Kõnealuse riski maandamise meetme kohaldamise tulemusel võib riigi krediidiski osakaal garantiipreemia alammääras väheneda kuni 20 % (st kohaliku vääringu tegurit [LCF] väärtusega mitte üle 0,2).
OSTJA RISKI KREDIIDIKVALITEEDI PARANDAMINE
Allpool tabelis on esitatud kohaldatavate ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside määratlused koos nende maksimaalse mõjuga kohaldatavatele garantiipreemiate alammääradele. Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse riigi laenuriski 1.–7. kategooria garantiipreemia alammäära, kehtestatakse maksimaalne krediidikvaliteedi parandamise tegur (CEF), mida kasutatakse garantiipreemiate alammäärade valemis; turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul kehtestatakse kohaldatavale turu võrdlusalusest lähtuvale garantiipreemiate alammäärale maksimaalne allahindlus (42).
Krediidikvaliteedi parandamine |
Määratlus |
Maksimaalne CEF (riigi laenuriski kategooria 1–7) |
Maksimaalne allahindlus (turu võrdlusalus) |
||||
Lepinguliste laekumiste või nõuete loovutamine |
Kui laenuvõtjal on lepingud kas tugevate offshore- või kohalike ostjatega, annab lepingu seaduse alusel jõustatav loovutamine õiguse pöörata laenuvõtja lepingud täitmisele ja/või teha suurte lepingute alusel laenuvõtja asemel otsuseid pärast laenukohustuste täitmata jätmist. Otsene kokkulepe tehingu kolmanda isikuga (kaevandamise või energiaga seotud tehingu korral kohalik valitsusasutus) võimaldab laenuandjatel pöörduda valitsuse poole õiguskaitsevahendite võtmiseks sundvõõrandamise või muude tehinguga seotud lepinguliste kohustuste rikkumise korral. Keerulistes turuoludes või sektoris tegutseval olemasoleval ettevõttel võib olla toodangu müügiga seotud nõudeid ettevõttele või ettevõtetele, mis paiknevad stabiilsemas keskkonnas. Nõuded võivad üldiselt olla vabalt vahetavas vääringus, kuid ei tohi olla seotud konkreetse lepingulise suhtega. Selliste nõuete loovutamine võib tagada varalise tagatise laenuvõtja raamatupidamisarvestuses, andes laenajale laenuvõtja rahavoogudes eeliskäsitlemise. |
0,10 |
Ei kohaldata |
||||
Varaline tagatis |
Kontroll vara üle, mida kinnitab:
Varaline tagatis on selline, mida saab suhteliselt lihtsalt uuesti soetada, näiteks vedur, meditsiini- või ehitusseadmed. Sellise tagatise väärtuse hindamisel peaks ekspordikrediidi agentuur võtma arvesse sissenõudmise juriidilist lihtsust. Teisisõnu, väärtus on suurem, kui tagatise määr varast on tagatud kehtiva õiguskorra alusel, ja väärtus on väiksem, kui seaduslik võimalus vara sisse nõuda on küsitav. Varalise tagatise täpse väärtuse määrab turg, kusjuures asjaomane turg on sügavam kui kohalik turg, sest vara võib viia teise jurisdiktsiooni. MÄRKUS: riigi laenuriski 1.–7. kategooria garantiipreemia alammääraga tehingute puhul kohaldatakse krediidikvaliteedi parandamist varalise tagatisega ostja riski suhtes, kui varalist tagatist hoitakse tehingu sooritamise riigi sees. |
0,25 |
15 % |
||||
Põhivaraline tagatis |
Põhivaraline tagatis on enamasti osadest koosnev seade, mis võib olla füüsiliselt kinnitatud, näiteks turbiin või koosteliini ühendatud tootmisseadmed. Põhivaralise tagatise eesmärk ja väärtus on anda maksejõuetuse korral ekspordikrediidi agentuurile rohkem mõjujõudu vara kasutamise üle kahjude korvamisel. Põhivaralise tagatise väärtus sõltub majanduslikest, õiguslikest, turuga seotud ja muudest teguritest. |
0,15 |
10 % |
||||
Tinghoiukonto |
Tinghoiukontodega kaasnevad võla teenindamise reservide kontod, mida hoitakse tagatisena laenuandjatele, või muud rahaliste nõuete kontode vormid, mida hoiab tagatisena laenuandjale pool, keda ei kontrolli ostja/võlgnik või kel ei ole ostja/võlgnikuga ühist omandit. Hoiustatav summa tuleb sisse maksta eelnevalt. Sellise tagatise väärtus on peaaegu alati 100 % sularahakonto nimisummast. See võimaldab paremini kontrollida raha kasutamist, tagab võla teenindamise enne muude kulutuste tegemist. MÄRKUS: riigi laenuriski 1.–7. kategooria garantiipreemia alammääraga tehingute puhul kohaldatakse krediidikvaliteedi parandamist tinghoiukontoga ostja riski suhtes, kui tinghoiukontot hoitakse tehingu sooritamise riigi sees. Rahaline tagatis vähendab oluliselt kohustuste täitmatajätmise riski tagatud osamaksete ulatuses. |
Hoiustatav summa % krediidist maksimaalselt kuni 0,10 |
Hoiustatav summa % krediidist maksimaalselt kuni 10 % |
„XIII LISA
ARENGUABI KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMID
ABIST RAHASTATAVATE PROJEKTIDE ARENGU KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMID
Arenguabikomitee on viimastel aastatel välja töötanud hulga hindamisaluseid tagamaks, et arengumaades teostatavad projektid, mida finantseeritakse täielikult või osaliselt riiklikust arenguabist, aitavad arengule kaasa. Põhiliselt sisalduvad need
— |
arenguabikomitee põhimõtetes projektide hindamiseks (DAC Principles for Project Appraisal, 1988); |
— |
arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (DAC Guiding Principles for Associated Financing and Tied and Partially Untied Official Development Assistance, 1987) ning |
— |
riikliku arenguabiga seotud heades hanketavades (Good Procurement Practices for Official Development Assistance, 1986). Arenguabikomitee põhimõtted projektide hindamiseks ja riikliku arenguabiga seotud head hanketavad avaldati koos arenguabikomitee koostatud mitme muu põhimõtte ja hea tavaga 1992. aastal arenguabikomitee tõhusa abi põhimõtteid käsitlevas arenguabi käsiraamatus „DAC Principles for Effective Aid“ (DAM). |
PROJEKTI KOKKUSOBIVUS ABI SAAVA RIIGI ÜLDISTE INVESTEERIMISEELISTUSTEGA (PROJEKTI VALIK)
Kas projekt sisaldub abi saava riigi rahandus- ja planeerimiskeskasutuste heakskiidetud programmides, mis käsitlevad investeerimist ja riiklikke kulutusi?
(Märkida poliitikadokument, milles projekti nimetatakse, näiteks abi saava riigi investeerimiskava.)
Kas projekti kaasfinantseerib mõni rahvusvaheline arenguabi finantseerimise asutus?
Kas on olemas tõendeid, et mõni rahvusvaheline arenguabi finantseerimise asutus või mõni muu arenguabikomitee liige on kaalunud projekti finantseerimist ja lükanud selle tagasi arenguaspekti ebaolulisuse tõttu?
Kas erasektori projekti puhul on abi saava riigi valitsus selle heaks kiitnud?
Kas projekt on hõlmatud sellise riikidevahelise kokkuleppega, mis võimaldab doonorriigil võtta abi saavas riigis laialdasemaid abimeetmeid?
PROJEKTIDE ETTEVALMISTAMINE JA HINDAMINE
Kas projekt on ette valmistatud, kavandatud ja hinnatud selliste normide ja kriteeriumide kohaselt, mis on kooskõlas arenguabikomitee DAMi punktides 91–162 sätestatud põhimõtetega projektide eelhindamiseks? Asjaomased põhimõtted on projektide hindamisel seotud järgmiste aspektidega:
a) |
majanduslikud aspektid (DAM, punktid 120–128); |
b) |
tehnilised aspektid (DAM, punkt 112); |
c) |
finantsaspektid (DAM, punktid 113–119). |
Kas tulutoovate projektide puhul, eriti kui toodang on suunatud konkurentsipõhisele turule, jõuavad abi finantseerimisel tehtud soodustused raha lõppkasutajani? (DAM, punkt 115).
a) |
Institutsiooniliste tegurite hinnang (DAM, punktid 130–134). |
b) |
Sotsiaalaspektide ning kulude ja tulude jagunemise analüüs (DAM, punktid 137–147). |
c) |
Keskkonnategurite hinnang (DAM, punktid 145–147). |
HANKEMENETLUSED
Millist hankemenetlust järgmistest kasutatakse? (Mõisted on määratletud riikliku arenguabiga seotud heade hanketavade põhimõtetes (DAM, punktid 409–429)).
a) |
Rahvusvaheline võistupakkumine (DAM, punktid 411 ja 419–429): tulemusliku rahvusvahelise võistupakkumise miinimumtingimused). |
b) |
Siseriiklik võistupakkumine (DAM, punkt 412). |
c) |
Mitteametlik võistlus või otseläbirääkimised (DAM, punktid 413–414). |
Kas on kavas kontrollida tarnete hinda ja kvaliteeti? (DAM, punkt 153)
„XIV LISA
MÕISTETE LOETELU
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.
a) Kohustus/nõusolek: mis tahes vormis avaldus, millega teatatakse abi saavale riigile, ostjale, laenuvõtjale, eksportijale või finantseerimisasutusele tahtest või kavatsusest anda riiklikku toetust.
b) Ühisseisukoht: osalistevaheline käsituslepe teatava tehingu kohta või teatavate asjaolude puhul riikliku toetuse konkreetsete finantseerimistingimuste kohta. Vastuvõetud ühisseisukohas sisalduvad eeskirjad asendavad kokkuleppe eeskirju üksnes ühisseisukohas nimetatud tehingu või asjaolude puhul.
c) Seotud abi soodustustase: annetuste puhul on soodustustase 100 %. Laenude puhul on soodustustase laenu nimiväärtuse ja laenuvõtja tehtavate tulevaste laenuteenindusmaksete nüüdisväärtusest maha arvatud summa vahe. See vahe väljendatakse protsentides laenu nimiväärtusest.
d) Tegevuse lõpetamine: tuumaelektrijaama sulgemine või demonteerimine.
e) Ekspordilepingu väärtus: eksporditavate kaupade ja/või teenuste eest ostja või ostja nimel makstav kogusumma, st välja arvatud edaspidi määratletud kohalikud kulud. Liisingu puhul on välja arvatud see osa liisingumaksest, mis võrdub intressiga.
f) Lõplik kulukohustus: ekspordikrediidi tehingu puhul (üksiktehingu või krediidiliini kujul) tekib lõplik kulukohustus siis, kui osaline nõustub kas vastastikuse kokkuleppe või ühepoolse aktiga täpsete ja täielike finantseerimistingimustega.
g) Algne kütuselaadung: algne kütuselaadung ei sisalda rohkem kui alguses paigaldatavat tuumareaktori südamikku ja kahte hilisemat uuesti laaditavat kogust, mis moodustavad kokku kõige rohkem kaks kolmandikku südamikust.
h) Intressitoetus: valitsuse ja pankade või muude finantseerimisasutuste omavaheline kokkulepe, mis võimaldab finantseerida eksporti turuintressi viitemäära tasemel oleva või sellest kõrgema fikseeritud intressimääraga.
i) Krediidiliin: ükskõik missugune ekspordikrediidi raamistik, mis hõlmab mitut tehingut, mis võivad olla, kuid ei pea olema seotud kindla projektiga.
j) Kohalikud kulud: kulutused sellistele kaupadele ja teenustele ostja riigis, mida on vaja kas ekspordilepingu täitmiseks või sellise projekti lõpuleviimiseks, mille osaks on ekspordileping. Nende hulka ei kuulu vahendustasu, mida makstakse eksportija esindajale ostja riigis.
k) Turu võrdlusalusest lähtuv tehing: tehing, mis on seotud 0 kategooria riikide, suure sissetulekuga OECD-riikide ja suure sissetulekuga euroalariikide võlgnikega/garantidega.
l) Kindlustusmatemaatilise garantiipreemia alammäär: aasta keskmine makseviivituse määr (mis tuleneb peamiste akrediteeritud reitinguagentuuride poolt avaldatavast kumulatiivsest makseviivituse määrast) konkreetse reitingu ja tähtaja kohta (kogu tehingu kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg), mida korrigeeritakse vastavalt eeldatavale makseviivitusest tingitud kahjumäärale ja kulude määrale, vastavalt osaliste poolt aktsepteeritud turustandarditele.
m) Nimeline võlakiri või krediidiriski vahetustehing: nimeline võlakiri või krediidiriski vahetustehing piirdub üksnes selliste turu võrdlusalusega seotud instrumentidega, mis kuuluvad täpselt samale võlgnikule/garandile, kes osaleb toetatavas tehingus.
n) Täiemahuline garantii: valitsuse poolt või nimel antav riiklik toetus üksnes ekspordikrediidi garantii või kindlustuse vormis, st mille juurde ei kuulu riiklik finantseerimistoetus.
o) Seotud üksus: seotud üksust puudutavad viitemäärad on seotud laenuvõtja võrdlushinnaga seotud instrumendid, mitte täpselt sellesama laenuvõtja võrdlushinnaga seotud instrumendid, kes osaleb toetatavas tehingus. Kui võlgnikul ei ole noteeritud võlakirju või krediidiriski vahetustehinguid või kui võlgniku organisatsioonilises struktuuris on emaettevõtja, tütarettevõtja või sõsarettevõtja, kellel on turul lunastamata nimelisi võlakirju või krediidiriski vahetustehinguid, siis võib neid nimelisi võlakirju või krediidiriski vahetustehinguid seoses punkti 23 alapunktiga c kasutada nii, nagu oleks need välja andnud võlgnik ise; seda juhul, kui
1) |
akrediteeritud reitinguagentuur on emaettevõtjale, tütarettevõtjale või sõsarettevõtjale andnud samasuguse emitendi reitingu kui võlgnikule/garandile või |
2) |
täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:
|
p) Tagasimaksetähtaeg: ajavahemik, mis algab käesolevas lisas määratletud krediiditähtaja algusega ja lõpeb lepingujärgsel põhisumma lõppmakse kuupäeval.
q)
Krediiditähtaja algus:
1) |
Osad või komponendid (vahetooted), sealhulgas seotud teenused: osade või komponentide puhul ei ole krediiditähtaja algus hilisem kui kaupade ostjapoolse vastuvõtmise tegelik kuupäev või kaupade (sealhulgas vajaduse korral teenuste) ostjapoolse vastuvõtmise kaalutud keskmine kuupäev või teenuste puhul arvete kliendile esitamise kuupäev või teenuste kliendipoolse vastuvõtmise kuupäev. |
2) |
Kvaasikapitalikaubad, sealhulgas seotud teenused – masinad või seadmed, üldjuhul võrdlemisi väikese ühikuväärtusega, mis on mõeldud kasutamiseks tööstusprotsessis või tootmise või kaubanduse otstarbel: kvaasikapitalikaupade puhul ei ole krediiditähtaja algus hilisem kui kaupade ostjapoolse vastuvõtmise tegelik kuupäev või kaupade ostjapoolse vastuvõtmise kaalutud keskmine kuupäev või kui eksportijal on kasutuselevõtmise kohustus, siis algab tähtaeg kasutuselevõtmisel, või teenuste puhul arvete kliendile esitamise kuupäev või teenuse kliendipoolse vastuvõtmise kuupäev. Teenuste osutamise lepingu puhul, mille kohaselt teenuse osutaja vastutab kasutuselevõtmise eest, algab krediiditähtaeg hiljemalt kasutuselevõtmise päeval. |
3) |
Tootmisvahendid ja projektiteenused – hinnalised masinad või sisseseade, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstusprotsessis või tootmis- või äriotstarbel:
|
4) |
Terviklikud vabrikud või tehased – hinnalised komplektsed tootmisüksused, mis nõuavad tootmisvahendite kasutamist:
|
r) Seotud abi: abi, mis on sisuliselt (õiguslikult või tegelikult) seotud doonorriigist ja/või piiratud hulgast riikidest kaupade ja/või teenuste hankimisega; selle hulka kuuluvad laenud, annetused või sidusfinantseerimine, mille soodustustase on suurem kui null protsenti.
See määratlus kehtib olenemata sellest, kas „sidumine“ toimub abi saava riigi ja doonorriigi vahelise ametliku lepingu või mis tahes vormis mitteametliku kokkuleppe alusel, või olenemata sellest, kas finantseerimine hõlmab kokkuleppe punktis 32 sätestatud vorme, mida ei saa vabalt ja täielikult kasutada abi saavast riigist, sisuliselt kõikidest muudest arengumaadest ja osaliste riikidest tehtud ostude finantseerimiseks, või meetmeid, mis on arenguabikomitee või osaliste arvates sellise sidumisega samaväärsed.
s) Sidumata abi: abi, mis hõlmab laenusid või toetusi, mille laekumised on täielikult ja vabalt saadaval finantshangeteks mis tahes riigist.
t) Tagasimakseperioodi kaalutud keskmine kestus: aeg, mis kulub krediidi põhisummast poole tagasimaksmiseks. See arvutatakse krediiditähtaja alguse ja põhisumma iga tagasimakse vahele jääva summaarse aja (aastates) väärtusena, mida on kaalutud igal tagasimaksekuupäeval tagasi makstud osaga põhisummast.
„XV LISA
TURUINTRESSI VIITEMÄÄRA KÄSITLEVAD SÄTTED
I PEATÜKK
Üldsätted
1. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE (CIRR) ARVUTAMINE
a) |
Alguses valib iga osaline, kes soovib kehtestada turuintressi viitemäära, oma riigi vääringu jaoks ühe kahest järgmisest põhiintressimäärade süsteemist:
Põhiintressimäärasüsteemi erandid lepitakse kokku osaliste vahel. |
b) |
Turuintressi viitemäär on iga osalise põhiintressimäärast 100 baaspunkti võrra suurem, kui osalised ei lepi kokku teisiti. |
c) |
Ülejäänud osalised rakendavad konkreetse vääringu suhtes kehtestatud turuintressi viitemäära juhul, kui nad otsustavad finantseerida nimetatud vääringus. |
d) |
Osaline võib vahetada oma põhiintressimäära süsteemi, teatades sellest kuus kuud ette ja olles eelnevalt konsulteerinud teiste osalistega. |
e) |
Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosalise vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades punktide 56–61 kohast ühisseisukoha menetlust. |
2. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE KEHTIVUS
Tehingu suhtes kohaldatav intressimäär kinnitatakse kõige rohkem 120 päevaks. Kui riikliku finantseerimistoetuse tingimused kinnitatakse enne lepingu sõlmimise päeva, suurendatakse asjaomast turuintressi viitemäära 20 baaspunkti võrra.
3. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE KOHALDAMINE
a) |
Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenude puhul, ei lubata pankadel ega muudel finantseerimisasutustel pakkuda laenu kehtivusajal võimalust kohaldada turuintressi viitemäära (esialgse lepingu sõlmimisel kehtiv) või lühiajalist turuintressimäära, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. |
b) |
Laenu või selle mis tahes osa vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitab laenuvõtja riiklikku finantseerimistoetust andnud valitsusasutusele kõik kulud ja kahjud, mis tulenevad kõnealusest ennetähtaegsest tagasimaksmisest, sealhulgas valitsusasutuse poolt fikseeritud määraga raha sissevoolu ennetähtaegsest tagasimaksmisest tingitud katkestusega seotud kulud. |
II PEATÜKK
Erisätted
4. KOKKULEPPE II ja IV LISA KOHASTE TEHINGUTE TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE ARVUTAMINE
a) |
Tuumaelektrijaamade ekspordikrediiti käsitleva sektorileppe (II lisa) ning taastuvenergia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide sektorileppe (IV lisa) sätete kohaselt antud riikliku finantseerimistoetuse suhtes kohaldatavad turuintressi viitemäärad arvutatakse järgmiste põhiintressimäärade ja marginaalide alusel:
|
b) |
Riiklikuks finantseerimistoetuseks on lubatud need vääringud, mis on täielikult konverteeritavad ja mille kohta on olemas andmed selliste miinimumintressimäärade arvutamiseks, mida nimetatakse eespool punkti 4 alapunktis a ja käesoleva XV lisa punktis 1 seoses tagasimaksetähtaegadega, mis on alla 11 aasta. |
5. KOKKULEPPE V ja VI LISA KOHASTE TEHINGUTE TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE ARVUTAMINE
Osaline, kes annab riiklikku finantseerimistoetust fikseeritud intressimääraga laenudeks kooskõlas sektorileppega raudteetaristu kohta (V lisa) või projektide finantseerimise tehingute suhtes kohaldatavate tingimustega (VI lisa), kohaldab järgmisi miinimumintressimäärasid:
a) |
tagasimaksetähtajal kuni 12 aastat (kaasa arvatud) asjakohast turuintressi viitemäära kooskõlas käesoleva XV lisa punktiga 1; |
b) |
pikema kui 12aastase tagasimaksetähtaja korral kohaldatakse kõigi vääringute puhul asjakohaseid turuintressi viitemäärasid, mis on arvutatud vastavalt käesoleva XV lisa punktile 1 ning mida suurendatakse iga vääringu puhul 20 baaspunkti võrra. |
III PEATÜKK
Miinimumintressimääradest teatamist käsitlevad rakendussätted
6. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRADEST TEATAMINE
a) |
Käesoleva XV lisa I peatüki sätete kohaselt kindlaks määratavatest vääringute turuintressi viitemääradest teatatakse välksidevahendite abil vähemalt kord kuus sekretariaadile, kes edastab need kõikidele osalistele. |
b) |
Selline teade peab jõudma sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast saadetava teabega hõlmatud kuu lõppu. Seejärel teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavateks. |
7. INTRESSIMÄÄRADE JÕUSTUMINE
Kõik turuintressi viitemäärade muudatused jõustuvad järgmise kuu viieteistkümnendal päeval.
8. INTRESSIMÄÄRADE VIIVITAMATA MUUTMINE
Kui turusuundumuste tõttu on vaja muuta mõnda turuintressi viitemäära kuu keskel, jõustub muudetud määr kümme päeva pärast seda, kui teade muudatuse kohta on jõudnud sekretariaati.
(1) Nagu on määratletud OECD konventsiooni punktis 5.
(2) Määrab kord aastas Maailmapank, võttes aluseks kogurahvatulu elaniku kohta.
(3) Riigi staatus vaadatakse igal aastal üle järgmiste tingimuste põhjal: 1) kas tegemist on suure sissetulekuga riigiga (nagu on määratlenud Maailmapank kord aastas kogurahvatulu alusel ühe inimese kohta); 2) kas riik on OECD liige ja 3) kas riik kuulub euroalasse. Riigi liigitamine suure sissetulekuga OECD-riigiks või suure sissetulekuga euroalariigiks vastavalt punkti 23 alapunktile c ning sellise liigituse muutmine jõustub alles pärast seda, kui riigi sissetuleku liigitus (suure sissetulekuga riik või mitte) on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks. Muudatus riigi liigituses suure sissetulekuga OECD-riigiks või suure sissetulekuga euroalariigiks, samuti sellise liigituse muutmine seoses OECD liikmesusega või euroalasse kuulumisega jõustub riikide staatuse iga-aastase läbivaatamise ajal koheselt.
(4) Hinnang selle kohta, kas mitmepoolne või piirkondlik institutsioon on oma asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevatest eeskirjadest üldiselt vabastatud, põhineb X lisas sätestatud kriteeriumidel. Osalised peavad nimekirja institutsioonidest, mida peetakse kriteeriumidele vastavaks, mistõttu kehtivad neile turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute garantiipreemiamäärad.
(5) Varaga tagatud tehingu puhul peab finantseeritaval varal olema eelisjärjekorras rahuldatav koormatis ning liisingu korral loovutamiskohustus ja/või eelisjärjekorras rahuldatav koormatis seoses liisingumaksetega.
(6) Projektide finantseerimise tehingu puhul peavad olema täidetud põhikriteeriumid, mis on sätestatud kokkuleppe VI lisa 1. liites.
(7) Olenemata kõnealusest künnisest kohaldatakse turu võrdlusalusele vastavate ning V lisas (raudteetaristu) või VI lisas (projektide finantseerimine) sätestatud tingimusi täitvate riikide tehingute suhtes kõnealuste lisade kohaseid asjakohaseid kommertslaenus osalemise miinimumnõudeid.
(8) 25 % kriteeriumi see osa võib olla täidetud, kui tehingu sularahata maksetega seotud osa, millega on seotud üks pank, kellel on ekspordikrediidi agentuuri tagatis, sisaldab vähemalt 25 %-list tagatiseta osa. Sellised tehingud peavad vastama kõikidele muudele alapunkti 1 tingimustele, sealhulgas käesolevas taandes esitatud samaväärsusnõuetele.
(9) Kui võlgnikku/garanti hindab mitu akrediteeritud reitinguagentuuri, kohaldatakse võlgniku (või garandi) suhtes parimat olemasolevat välisvaluutareitingut kõrgema nõudeõiguse järguga tagatiseta laenude põhjal. Selliste akrediteeritud reitinguagentuuride nimekirja koostab ja seda haldab sekretariaat.
(10) Kui asjaomast nimelist turupõhise hinnakujundusega seotud üksust ei hinda akrediteeritud reitinguagentuur, loetakse saadav turuhind vastavast TCMB-mudeliga saadud hinnast väiksemaks ja sellest tuleb punkti 46 kohaselt ette teatada.
(11) Garantiipreemiate määrade suhtes, mida kohaldatakse tehingutele, millel on kolmanda isiku garantii, mille on andnud 0 kategooria riigi, suure sissetulekuga OECD-riigi või suure sissetulekuga euroala riigi võlgnik või mitmepoolne või piirkondlik institutsioon, mida peetakse vastavaks X lisas sätestatud kriteeriumidele, kohaldatakse punkti 23 alapunktis c sätestatud nõudeid.
(12) Kolmanda isiku garantii korral peavad kohaldatav riigi laenuriskide liigitus ja ostja riskide kategooria olema seotud sama isikuga, st kas võlgniku või garandiga.
(13) Haldusotstarbel ei pruugita mõnda riiki, mida on võimalik liigitada ühte kaheksast riigi laenuriski kategooriast, liigitada juhul, kui need riigid üldiselt ei saa riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Selliste liigitamata riikide suhtes on osalistel õigus kohaldada sellist riigi laenuriskide liigitust, mida nad peavad sobivaks.
(14) Ostjate liigitamisega seotud eeskirju tuleks tõlgendada viisil, mis toetab kõige soodsamat kohaldatavat liigitust, näiteks võib riikliku ostja liigitada vähem soodsasse ostja riskide liigitusse.
(15) Garantiipreemiate alammäärad, mis seonduvad ostja riskide kategooriaga „parem kui riik“ (SOV+), on 10 % väiksemad kui garantiipreemiate alammäärad, mis seonduvad riikliku (CC0) ostja riskide kategooriaga.
(16) Kui mitteriiklikku laenuvõtjat hindab mitu akrediteeritud reitinguagentuuri, on eelteatamine nõutav vaid siis, kui ostja riskide reiting on soodsam kõige paremast akrediteeritud reitinguagentuuri reitingust.
(17) Läbivaatamine jätkub.
(18) Tuginedes Maailmapanga riikide klassifikatsiooni iga-aastasele läbivaatamisele, kasutatakse seotud abi nõuetele vastavuse hindamiseks kogurahvatulu künnist elaniku kohta. Selle künnise võib leida OECD veebisaidilt (https://www.oecd.org/trade/topics/export-credits/arrangement-and-sector-understandings/financing-terms-and-conditions/).
(19) Kui jaotla ja elektrijaama ostja on aga üks ja sama isik ning leping sõlmitakse seoses kõnealuse elektrijaama algse jaotlaga, ei ole algse jaotla tingimused soodsamad kui kõnealuse tuumaelektrijaama tingimused.
(20) Poolaasta tagasimakset käsitleva eelaruandluse nõue ei kehti väikelennukitega tehtud tehingute puhul, mille rahastamise kogusumma on alla 5 miljoni USA dollari (st vähese tähtsusega tehingud).
(21) Kui ostja/laenuvõtja riskireitingu ettepanek ületab asukohariigi maksejõuetuse riski reitingut, esitatakse põhjendus.
(22) Selliste tehingute korral, mille ekspordilepingu väärtus on alla 5 miljoni USA dollari, kohaldab osaline, kes ei soovi järgida käesoleva liite punktides 6–8 sätestatud riskide liigitamise menetlust, tehingu subjektiks oleva ostja/laenuvõtja suhtes riski liigitust „8“ ning teatab tehingust kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 24 alapunktiga a.
(23) Selliste tehingute suhtes, mille ekspordilepingu väärtus on väiksem kui 5 miljonit USA dollarit, kohaldatakse viie tööpäeva pikkust ajavahemikku.
(24) Koos teabega mis tahes seotuse kohta (esitatakse konfidentsiaalsuskohustusi järgides).
(25) Koos teabega mis tahes seotuse kohta (esitatakse konfidentsiaalsuskohustusi järgides).
(26) Selle küsimustiku tähenduses on „riik“ see riik, kes on esitatud Kaplinna konventsiooni loendisse kandmiseks ASU II liite 2. jao II osa alusel. Asjakohasel juhul tuleb nendele küsimustele vastata ka vastavalt õigustele selle riigi konkreetsel „territoriaalüksusel“, kus asub õhusõiduki asjaomane käitaja (või kus asub muu asjaomane II liite punkti 35 alapunktis b kirjeldatud asutus) ning „siseriikliku õiguse“ all mõistetakse asjakohast kohalikku õigust.
(27) Käesoleva küsimistiku tähenduses on „siseriiklik õigus“ riigi kõik siseriiklikud õigusaktid, mis hõlmavad muu hulgas põhiseadust ja selle parandusi, igasuguseid föderaalseid, riiklikke ja piirkondlikke seadusi ja määrusi.
(28) Näiteks kui i) lepingud on riigis X ülimuslikud muude seaduste ees põhiseaduse või muu sarnase raamseaduse alusel või ii) riigis X on vaja õigusakti ja selles on sõnaselgelt sätestatud Kaplinna konventsiooni ülimuslikkus ja/või see asendab muud sellised seadused või iii) Kaplinna konventsioon ja selle rakendusaktid on kas a) täpsemad kui muud sellised seadused (lex specialis derogat legi generali) ja/või b) hilisemad kui muud sellised seadused (lex posterior derogat legi priori) ning selle tulemusel on a) ja/või b) ülimuslik muude selliste seaduste ees.
(29) Näiteks kas on mingi põhjus, miks võlausaldajatele konventsiooni, sh kvalifitseerumisdeklaratsioonide alusel antud õigusi ja abinõusid a) ei peeta kas tõhusaks või b) iseenesest piisavaks, et riigis saaks selliseid õigusi ja abinõusid kehtivalt rakendada?
(30) Näide haldusmeetmest selle küsimuse tähenduses võiks olla riigi suutmatus kehtestada kord või leida vahendeid konventsiooni või kvalifitseerumisdeklaratsiooni sätte täitmise tagamiseks. Teine näide oleks riigi suutmatus kehtestada oma õhusõidukite registris asjakohane kord, et registreerida tühistamatuid registrist kustutamise ja eksportimise volitusi (IDERA, Irrevocable De-Registration and Export Request Authorization).
(31) Palun lisage oma analüüsi kõik asjaomased pretsedendid/otsused, mis on seotud võlausaldajate, sh ekspordikrediidi agentuuride õiguste tunnustamisega.
(32) Selline sõnastus jääb kehtima seni, kuni osalised lepivad kokku konkreetsete võrdlusaluste põhjaliku loendi ja hiljemalt 31. detsembrini 2022.
(*1) Märkige 300 miljoni USA dollari kordsete arv, kui see ületab 2 000 miljonit USA dollarit.
(33) 2012. aasta soovitust kohaldatakse samamoodi projektide puhul, mis ei vasta kõnealustele finantseerimistingimustele.
(34) Tuuleturbiinide paigaldamisel kasutatavate tõstukplatvormide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.
(35) Maagaasiküttel töötava jaama korral tuleks saavutada märkimisväärselt väiksem CO2-mahukus.
(36) Katla (või aurugeneraatori) energiamuundamise tõhusus = (auru eksporditud puhassoojus/soojus või kütteväärtus [alumine kütteväärtus], mida kütus annab) (× 100 %).
(37) Gaasistaja tõhusus = (gaasi kütteväärtus kasutatud kütusekilogrammi kohta/ühe kütusekilogrammi puhas kütteväärtus (alumine kütteväärtus)) (× 100 %).
(38) Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 4. hindamisaruanne: Climate Change 2007, http://www.ipcc.ch/publications_and_data/ar4/wg3/en/ch4s4-3–5.html
(39) Soojuse ja elektri koostootmissüsteemi kogutõhusus (ηo) on kogu kasulik netoenergiatoodang (WE) ja kasulik netosoojusenergiatoodang (ΣQTH) jagatuna kogu kütusesisendiga (QFUEL), nagu on näidatud allpool:
(40) Vaba aja tegevusega (nt suusatamisega) seotud köissõidukitranspordi süsteemid ei ole käesoleva lisa kohaselt toetuskõlblikud.
(*2) Märkida SDRi 40 miljoni kordsete arv, mis ületab 280 miljonit SDRi, nt 410 miljonit SDRi märgitakse kui kategooria XV + 3.
(41) Enamasti on selleks keskpanga või rahandusministeeriumi risk. Muude keskvalitsusasutuste puhul peale rahandusministeeriumi tehakse hoolsuskohustuse kontroll, et teha kindlaks, et asutus annab riigi täieliku usalduse ja tagatise.
(42) Turu võrdlusalusest lähtuva tehingu puhul ei tohi ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kohaldamisest tulenev garantiipreemia määr olla väiksem kui kohaldatav kindlustusmatemaatilise garantiipreemia alammäär.
(43) Uute tuumaelektrijaamade kohta käib II lisa punkti 1 alapunkti a alapunkt 1. IV lisa puhul hõlmab see uusi ulatuslikke hüdroenergiaprojekte, II liite projektiklassi A ja III liite kliimamuutustega kohanemise projekte.
(44) Uute tuumaelektrijaamade kohta käivad II lisa punkti 1 alapunkti a alapunktid 2–4. IV lisa puhul hõlmab see kõiki projekte, mida ei ole eespool joonealuses märkuses 1 nimetatud.