31.1.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/194,

30. jaanuar 2023,

millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Lisaks tuleks nende kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada lubatud kogupüük kooskõlas sellises kavas sätestatud eesmärkidega. Vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 1 tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks lubatud kogupüük kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega. Lubatud kogupüük tuleks samuti kehtestada asjaomaste mitmeaastaste kavade alusel.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuid lubatud on ka teatavad erandid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad konkreetsete kalavarude tagasiheitekavadena.

(5)

Selliste varudega seotud kalapüügivõimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal (mitte nõuandel põhineval lossimise või soovitud püügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks maha arvata kõnealusel nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast.

(6)

Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja selliste kalavarude kaaspüügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslik tagasiheide.

(7)	Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(8)

Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (2) ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (3) ning see jõustus 2019. aastal. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas kalastussuremuse väärtuste vahemikega(„FMSY-vahemik“), millega tagatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus, ja kõnealustes määrustes sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud kõnealustes määrustes.

(9)

Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artiklile 7 ja määruse (EL) 2019/472 artiklile 8, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtuse (Blim), (4) tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(10)	Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas reeglitega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1627 (5).

(11)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavaid või usaldusväärseid andmeid nende suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi tasemete määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud kalavarude majandamisel järgitavat ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(12)

Määrusega (EL) 2019/472 kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastase kava kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida kalastussuremust tasemel, mis vastab nimetatud määruse artikli 2 punktis 2 määratletud FMSY-vahemikele. Hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas ICESi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega ja FMSY väärtusega, võttes arvesse töönduslikku püüki, sh lossitud ja tagasiheidetud saaki, ja harrastuskalapüüki. FMSY väärtus on kalastussuremuse tase, mis tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Asjaomased liikmesriigid (Prantsusmaa ja Hispaania) peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

(13)

Võttes arvesse harrastuskalapüügi meetmete märkimisväärset mõju hariliku huntahvena varule, tuleks nende kohaldamist ICESi 8.a ja 8.b rajoonis jätkata. Kogusepiirang tuleks kooskõlas teadusliku nõuandega säilitada. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, loodaks nende harilikku huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldaksid need meetmed harrastuskaluritel tegeleda kalapüügiga, võttes arvesse selle mõju nendele kalavarudele.

(14)

ICES soovitas 4. novembril 2021, et 2022. aastal, kui kohaldatakse ettevaatusprintsiipi, peaks euroopa angerja (Anguilla anguilla) püük olema kõigis elupaikades ja eluetappides kogu looduslikus levilas null. See kohaldub nii harrastus- kui ka töönduslikule püügile ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki. ICES tunnistas ka seda, et kui saak, mis on püütud üksnes hilisema vette tagasilaskmise eesmärgil, parandab üldist ellujäämise tõenäosust, võib seda kohaldada ühe kaitsemeetmena. Komisjon konsulteeris nõuandekomisjonide ja piirkondlike liikmesriikide rühmadega selle üle, kuidas kõnealust ICESi nõuannet kõige paremini rakendada. Lisaks märkis ICES 30. mail 2022, et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest ei ole liidus tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 (6) artikli 2 lõikes 4 nõutud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist, ja et suremuse osas ei täheldatud konkreetseid suundumusi. Samuti soovitas ICES, et jõupingutuste puhul tuleks keskenduda kaitsemeetmetele, mille puhul on määratluse kohaselt suur tõenäosus suremust vähendada ja merre kudema jõudmist suurendada.

(15)

Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 45. aastakoosolekul 2022. aastal võttis GFCM vastu soovituse GFCM/45/2022/1, millega tugevdatakse GFCMi soovitusega GFCM/42/2018/1 eelnevalt kehtestatud euroopa angerja majandamise meetmeid Vahemerel (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Nimetatud meetmete hulka kuulub iga-aastane kuue kuu pikkune keeluaeg, mille iga osalisriik peab kindlaks määrama kooskõlas angerjavarude majandamise kava või kavadega ja angerja hooajalise rändega osalisriikides, ning harrastuskalapüügi keeld. Osalisriigid võivad otsustada kehtestada kuue järjestikuse kuu pikkuse keeluaja või kehtestada keeluaja 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja kolmeks täiendavaks kuuks ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. novembrini. Soovituse GFCM/45/2022/1 kohaselt tuleks tööndusliku püügi ja harrastuskalapüügi keeluaega kohaldada Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Kuna soovitust GFCM/45/2022/1 ei kohaldata Musta mere suhtes ning kuna Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik määruse (EÜ) nr 1100/2007 (7) tähenduses, ei tohiks angerjat käsitlevaid meetmeid kohaldada Musta mere suhtes (GFCMi geograafiline alapiirkond 29).

(16)

3. novembril 2022 kordas ICES 2023. aastaks oma soovitust angerja nullpüügi kohta kõigis elupaikades. Selle nõuande põhjal ja võttes arvesse sidusrühmadega konsulteerimisel saadud tagasisidet, on asjakohane pikendada Atlandi ookeani kirdeosa liidu vetes toimuva angerjapüügi keeluaega kuuele kuule. Kuuekuuline keeluaeg peaks kalavarusid paremini kaitsma kui praegused liidu ja riiklikud meetmed. Pikem keeluaeg ja taasasustamise meetmete jätkamine aitavad angerjavarul taastuda ning seeläbi saavutada nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2007 kehtestatud eesmärgi, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma vähemalt 40 % täiskasvanud angerja biomassist.

(17)

Kõigis asjaomastes vetes mõjutavad angerja rändeperioodi mitmesugused keskkonna- ja bioloogilised tegurid, mistõttu võib see varieeruda sõltuvalt angerja eluetapist ning sõltuvalt elupaigast ja geograafilisest piirkonnast, eelkõige väinadest. Seepärast võib olla asjakohane kehtestada erinevad keeluajad, eelkõige liikmesriigi erinevatele püügipiirkondadele ja erinevatele varudele nendes püügipiirkondades, et võtta arvesse nii nimetatud elemente kui ka angerja hooajalist ja geograafilist rännet vastavalt klaasangerja ja hõbeangerja eluetapis. Asjaomased liikmesriigid peaksid määrama nimetatud elementide põhjal kindlaks asjakohase keeluaja või -ajad.

(18)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt on klaasangerja taasasustamine kaitsemeede, mille teatavad liikmesriigid on oma angerjavarude majandamise kavades valinud. Selleks et võimaldada kõnealustel liikmesriikidel selle kaitsemeetme rakendamist jätkata, on vaja püüda klaasangerjat sobival aastaajal. Klaasangerja püügi majandusliku elujõulisuse tagamiseks on vaja lubada klaasangerja mõningast püüki ka muudel eesmärkidel. Võttes arvesse angerjavarude seisukorda, on asjakohane keelata angerja harrastuspüük.

(19)

Teadusliku nõuande kohaselt on varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük null, sest nende kaitsestaatus on halb. Lisaks tähendab kõrge ellujäämismäär seda, et tagasiheide, mitte saagi lossimine, toetaks nende varude kaitset, kuna ollakse seisukohal, et tagasiheide ei suurenda oluliselt varu kalastussuremust. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud.

(20)	Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(21)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobril 2017 Manilas, lisati mitu liiki kõnealuse konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes tegutsevate liidu kalalaevadega ja liidu vetes tegutsevate kolmandate riikide laevadega.

(22)	Kalapüügivõimaluste maksimeerimiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(23)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (8) kehtestati lubatud kogupüügi haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted (artiklid 3 ja 4). Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige nende bioloogilise seisundi. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 kehtestati ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(24)

Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kindlaks selle lubatud kogupüügi tase. Tuleks tagada, et lubatud kogupüügi taset kindlaks määrates järgib liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja õigusnorme.

(25)	On vaja kehtestada 2023. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga.

(26)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (9) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(27)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) kinnitas oma 2022. aasta koosolekul Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru (Sebastes mentella – madalvee pelaagilised ja süvamere pelaagilised) kaitsemeetmed, millega keelatakse nende varude sihtpüük, ja keelas sellega seotud mistahes abitegevuse. Lisaks keelas NEAFC kaaspüügi minimeerimiseks püügitegevuse piirkonnas, kuhu meriahvenad kogunevad. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. NEAFC ei võtnud vastu soovitusi meriahvena ja süvalesta kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Seepärast tuleks liidu kvoodid kindlaks määrata kooskõlas NEAFCis väljendatud liidu seisukohaga. Kuna aga arutelud liidu ja Norra poliitilise kokkuleppe rakendamise üle seoses püügiga ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas on käimas, on asjakohane, et liit kehtestab meriahvena lubatud kogupüügi ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes pärast 31. märtsi 2023, sest püük piirdub ajavahemikuga 1. juulist kuni 31. detsembrini 2023, ning et liit kehtestab süvalesta ajutise liidu kvoodi ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes 2023. aasta esimeseks kvartaliks 25 % ulatuses liidu 1711-tonnisest kogukvoodist, mis vastab 9,25 %-le lubatud kogupüügist, nagu EL pakkus välja NEAFCi aastakoosolekul (18 494 tonni).

(28)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2022. aasta koosolekul kokku, et 2023. aastal säilitatakse Vahemere ja Põhja-Atlandi mõõkkala (Xiphias gladius), Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), sinise marliini (Makaira nigricans), valge piikkoonu (Tetrapturus albidus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja sinihai (Prionace glauca) 2022. aastal kehtestatud lubatud kogupüük. Samuti kehtestas ICCAT 2023. aastaks hariliku tuuni (Thunnus thynnus) ja Lõuna-Atlandi mõõkkala lubatud kogupüügiks vastavalt 40 570 ja 10 000 tonni. ICCAT võttis vastu ka Vahemere pikkuim-tuuni kvoodid 2023. ja 2024. aastaks. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(29)

ICCAT võttis esimest korda vastu ka hariliku tuuni majandamise menetluse. Meetme eesmärk on tagada nii läänepoolsete kalavarude kui ka Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere kalavarude pikaajaline, säästev ja kasumlik püük. Majandamise menetlusega rakendatakse Ida- ja Lääne-Atlandi hariliku tuuni majandamise eesmärke, sealhulgas võetakse vastu kolmeaastased majandamistsüklid ja rakendamise ajakava kuni 2028. aastani. Majandamise menetluse kohane lubatud kogupüük aastatel 2023–2025 on Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere varude puhul 40 570 tonni aastas. Seepärast tuleks nimetatud meetmed rakendada liidu õiguses.

(30)

ICCAT võttis vastu 2023. aastal algava majandamiskava koos muude ICCATi kalavarudega püütava Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) jaoks, et viivitamata võidelda ülepüügi vastu ja saavutada järk-järgult maksimaalse jätkusuutliku saagikuse toetamiseks piisav biomassi tase. See kava võimaldab pardal hoida Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai kaaspüüki kokku 1 295 tonni ulatuses, mis annab liidu osaks 503 tonni. ICCATi soovituse kohaselt ei kujuta pardal hoidmise piiratud kvoot endast pikaajalist õigust ning see ei piira mis tahes tulevast kalapüügivõimaluste eraldamise protsessi. Seepärast tuleks nimetatud meedet rakendada liidu õiguses, kehtestades kaaspüügi lubatud kogupüügi ja vastava liidu kvoodi.

(31)	Selleks et vähendada suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade kalastussuremust, säilitas ICCAT 2023. aastal peibutuspüügivahendite piirmäärana 300 vahendit kalalaeva kohta ja 72 päeva pikkuse peibutuspüügivahendite kasutamise keeluaja. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

ICCAT võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu Vahemere pikkuim-tuuni 15-aastase taastamiskava aastateks 2022–2036. ICCAT kehtestas 2023. aastaks Vahemere pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 2 500 tonni. Lisaks kehtestas ICCAT püügikontrolli reegli alusel ajavahemikuks 2022–2023 Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 37 801 tonni, eesmärgiga võtta kõnealuse varu jaoks vastu pikaajalise majandamise menetlus. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(33)

Mitme ICCATi soovituse kohaselt võib liidu taotluse korral kahe aasta jooksul üle kanda teatava protsendi oma ICCATi kalavarude kasutamata kvootidest. Nimetatud soovitused tuleks nii kiiresti kui võimalik rakendada liidu õiguses, võttes aluseks komisjoni 21. aprilli 2022. aasta määruse ettepaneku, (10) et liikmesriigid saaksid kasutada ICCATi kalavarude liidu kvoote täies mahus, nagu ICCAT on 2023. aastaks ette näinud. Kuni nende soovituste rakendamiseni liidu õiguses tuleks kehtestada üksikutele liikmesriikidele teatavate kalavarude kvoodid liidu 2023. aasta kogukvoodi alusel, milles ICCAT on kokku leppinud enne liikmesriikide ülepüügi või alapüügi tõttu tehtud kohandusi. Üksikute liikmesriikide 2023. aasta kvootide kohandused, mis kajastavad ICCATi kohaldatavaid mahaarvamisi, tuleks teha määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 kohaseid mahaarvamisi käsitlevate liidu õigusnormide alusel ning võttes arvesse komisjoni teatist, (11) milles käsitletakse nimetatud määruse artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaste kvootide vähendamise suuniseid.

(34)	Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis oma 2022. aasta koosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(35)	India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) säilitas oma 2022. aasta koosolekul varasemalt vastu võetud, tema pädevusvaldkonnas kohaldatavad meetmed. Nimetatud meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada.

(36)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 6.–15. veebruaril 2023. SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, peaksid seega jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2023. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni.

(37)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) otsustas oma 2022. aasta koosolekul säilitada praegu konventsiooni alal kehtivad meetmed. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(38)	Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma 2022. aasta koosolekul ringhoovuse tuuni (Thunnus maccoyii) 2023. aasta lubatud kogupüügi, mis võeti vastu 2020. aasta koosolekul kolmeks aastaks (2021–2023). Kõnealune meede tuleks rakendada liidu õiguses.

(39)	Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma 2022. aasta koosolekul säilitada 2023. aastal enamiku oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide puhul 2022. aastaks kindlaks määratud lubatud kogupüügi kuni 2023. aastal koosolekuni.

(40)	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) otsustas oma 2022. aasta koosolekul säilitada praegu WCPFC konventsiooni alal kehtivad meetmed. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(41)	Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2022. aastal peetud 44. aastakoosolekul vastu teatavate kalavarude 2023. aasta püügivõimalused NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(42)	India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) 9. koosolekul 2022. aastal säilitati kõnealuse kokkuleppega hõlmatud kalavarude puhul varem vastu võetud püügivõimalused. Nimetatud meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada.

(43)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (12) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt peavad liit ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu lisas 35 loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui sellist lubatud kogupüüki ei lepita kokku 10. detsembriks, peavad pooled viivitamata jätkama konsultatsioone eesmärgiga leppida kokku lubatud kogupüük, nagu on nõutud kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikes 1.

(44)

2022. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle, mida leidub kõigi kolme osapoole jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas 2023. aasta püügivõimalustes. Need konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 20. oktoobril 2022 heaks kiidetud liidu seisukoha alusel 3. novembrist kuni 9. detsembrini 2022. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kokkulepitud protokollis, millele liidu, Ühendkuningriigi ja Norra delegatsioonide juhid kirjutasid alla 9. detsembril 2022. Seetõttu tuleks kehtestada asjaomased kalapüügivõimalused vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kokkulepitud protokolli sätetele.

(45)	Ühendkuningriigi ja Norraga Põhjamere tursa suhtes 2022. aastal ühiselt kokku lepitud parandusmeetmed säilitatakse, et võimaldada selle varu taastumist ja pikaajalist säästvat majandamist kooskõlas määruse (EL) 2018/973 artikliga 13.

(46)	Liit peab igal aastal Norraga kahepoolseid konsultatsioone kahe ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas, et leppida kokku nende kalavarude majandamises, sealhulgas järgmise aasta kalapüügivõimalustes, samuti kvootide vahetamises ja juurdepääsu korras.

(47)	Liit peab rannikuriikidega mitmepoolseid konsultatsioone suurte pelaagiliste liikide, sealhulgas hariliku makrelli, põhjaputassuu ja Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kehtestamise ning hariliku makrelli varu jagamise korra üle.

(48)

Kuna kahepoolseid konsultatsioone Norraga ei ole veel lõpule viidud, peaks nõukogu, austades täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), määrama kindlaks ajutised lubatud kogupüügid, mida võib püüda liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu kalalaevadele juurdepääsu oma vetele, ning teatama nendest Norrale. Kõnealused ajutised lubatud kogupüügid põhinevad nõukogu poolt 2022. aastaks vastu võetud lubatud kogupüügi säilitamisel, kohaldades kõnealuse 2022. aasta lubatud kogupüügi taseme suhtes 25 %-list suhtarvu, et katta 2023. aasta esimene kvartal.

(49)

Ajutise lubatud kogupüügi eesmärk on tagada õiguskindlus liidu ettevõtjatele ning säästva püügitegevuse jätkumine kuni nimetatud konsultatsioonide lõpuleviimiseni kooskõlas liidu õigusraamistikuga ja rahvusvaheliste kohustustega või, kui neid ei ole võimalik edukalt lõpule viia, siis enne, kui nõukogu kehtestab lõpliku ühepoolse liidu lubatud kogupüügi.

(50)

16. detsembril 2022 leppis liit Ühendkuningriigiga kokku mitme lubatud kogupüügi kehtestamises 2023. aastaks kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude puhul. Konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kirjalikus protokollis, mille nõukogu kinnitas 20. detsembril 2022 ning millele kirjutasid alla liidu nimel komisjoni esindaja ning Ühendkuningriigi delegatsiooni juht vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõikele 6 ja nõukogu otsusele (EL) 2021/1875 (13). Kirjalik protokoll on nende liidu ja Ühendkuningriigi konsultatsioonide tulemus, mida peeti kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetega 2, 4 ja 6 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 2, 3, 28 ja 33, läänepiirkonna vete ja Põhjamere mitmeaastaste kavade artiklites 4 ja 5 ning nõukogu otsuses (EL) 2021/1875 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Liidu seisukoht konsultatsioonidel tugines kõnealustel eesmärkidel ja põhimõtetel ning peamiselt ICESi antud parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 494 lõike 3 punktile c. Asjaomased kalapüügivõimalused tuleks kindlaks määrata kõnealuses kirjalikus protokollis kokkulepitud tasemel ning kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud muid meetmeid, mis on samuti kokku lepitud kõnealuses kirjalikus protokollis, tuleks rakendada liidu õiguses.

(51)

Ühendkuningriigiga majandatakse koos teatavaid ühiseid kalavarusid, mille kohta ICES esitas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust hinnates nullpüüki soovitava teadusliku nõuande. Kui selliste kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks sellises nõuandes esitatud tasemel, võib kogu liidu või Ühendkuningriigi vetes püütud saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kõnealuse segapüügi jätkumise vajaduse, võttes arvesse võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi kõnealuse püügi täieliku peatamise korral, ning kõnealuste kalavarude hea bioloogilise seisundi saavutamise vahel ning arvestades, et segapüügi puhul on raske püüda korraga kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku, et on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetsed kaaspüügi lubatud kogupüügid. Kõnealuse lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Kõnealuste varude püügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas kirjaliku protokolliga, et tagada liidu ettevõtjatele võrdsed võimalused ja kõnealuste varude biomassi märkimisväärne taastumine.

(52)

Võttes arvesse, et sinise molva varude biomass ICESi 1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (BLI/12INT-), sinise molva varude biomass Põhjameres (BLI/24-), sinise molva varude biomass Skagerrakis (BLI/03/A-), tursavarude biomass Iiri meres (COD/07A), tursavarude biomass Šotimaast lääne pool asuvates vetes (COD/5BE6A), tursavarude biomass Keldi meres (COD/7XAD34), heeringavarude biomass Keldi meres (HER/7G-K), läänepoolsete vete stauriidivarude biomass (JAX/2A-14) (14), mustlaik-besuugo 6,7 ja 8 varude biomass (SBR/678-) ja merlangivarude biomass Iiri meres (WHG/07A) on allpool biomassi piirväärtusi (Blim), leppisid liit ja Ühendkuningriik täiendava parandusmeetmena kokku, et selliste varude suhtes ei kohaldata paindlikku ühest aastast teise ülekandmist 2022. aastast 2023. aastasse ülekandmise suhtes, et 2023. aasta püük ei ületaks kõnealuste varude jaoks kehtestatud lubatud kogupüüki. Seetõttu on asjaomased liikmesriigid teinud avalduse, millega kohustuvad kõnealust paindlikkust nimetatud varude puhul mitte kasutama. Kõnealune avaldus hõlmab ka turska Kattegatis (COD/03AS.), kalju-tömppeakala Skagerrakis, Kattegatis ja Läänemeres (RNG/03-), harilikku süvameregarneeli Põhjameres (PRA/2AC4-C), harilikku merikeelt Šotimaast lääne pool asuvates vetes (SOL/56–14) ja lõunapoolsete vete stauriide (JAX/08C.), autonoomsed varusid, mille biomass jääb samuti alla Blim.

(53)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku, et võttes arvesse hariliku ogahai (Squalus acanthias) varude seisundi hindamise kohast paranemist, ei peaks see varu enam olema keelatud liik ning selleks, et kaitsta kõnealuse varu seda osa, mis on kalastussuremuse suhtes eriti haavatav, on asjakohane vältida suguküpsete emaskalade kogumite sihtpüüki. Selleks leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku, et hariliku ogahai püügil tuleks järgida maksimaalset suurust 100 cm. Selline meede on funktsionaalselt seotud varu lubatud kogupüügiga, sest ilma selle meetmeta ei tagaks üksnes lubatud kogupüügi tase piisavat kaitset poegivatele emaskaladele, kes moodustavad eriti haavatava osa populatsioonist. Kõnealuse maksimaalse suuruse kohaldamine tuleks lõpetada kuupäeval, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse vastavad meetmed ja reguleeritakse selliste varude üle 100 cm pikkuste isendite püügi käsitlemist.

(54)	Liit ja Ühendkuningriik leppisid 2023. aastaks kokku vastastikuses juurdepääsus, et püüda oma majandusvööndites esialgu kokku 280 tonni põhjapoolset pikkuim-tuuni. See välistab juurdepääsu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikega 3 hõlmatud piirkondadele.

(55)

Loetelu kalavarudest, mille lubatud kogupüügi säilitamisel kohaldatakse suuremat suhtarvu kui 25 %, põhineb analüüsil, mis käsitleb kvootide kasutamist liikmesriikide poolt nende viimase kolme aasta esimeses kvartalis, mille kohta on olemas andmed (2018–2021). See ajutise lubatud kogupüügi suurendamine on kooskõlas ICESi nõuande, kohaldatava liidu õigusraamistiku ning kaubandus- ja koostöölepinguga. Suurendamine võimaldab liidu kalalaevadel kasutada kalapüügivõimalusi, millele neil on õigus ja millest nad muidu ilma jääksid, kuna asjaomaste kalavarude püük on hooajaline.

(56)	Seda taset peetakse liidu kalalaevade jaoks piisavaks vähemalt 31. märtsini 2023.

(57)	Liit teavitab asjaomaseid kolmandaid riike ajutisest lubatud kogupüügist.

(58)	ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas lubatakse jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobiapüük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki.

(59)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis (15) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2023. aastaks kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa vetes. Liidu kalapüügivõimaluste tase Gröönimaa vetes 2023. aastal dokumenteeriti ühiskomitee 23.–24. novembril 2022 Brüsselis toimunud koosoleku protokollis. Seepärast tuleks asjaomased kalapüügivõimalused kindlaks määrata nimetatud protokollis esitatud tasemel, võttes arvesse eeldatavaid ülekandeid Norrale iga-aastase kalapüügivõimaluste vahetamise raames.

(60)

Nõukogu määruses (EL) 2022/109 on märgitud moiva (Mallotus villosus) püügivõimalused 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes püügiperioodil 15. oktoobrist 2022 kuni 15. aprillini 2023 märkega „kehtestatakse hiljem“. 5. oktoobril 2022 teatasid Gröönimaa ametiasutused liidule liidule säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli raames 2022.–2023. aasta püügihooajaks pakutud moivakvoodi taseme, mis vastab 7 760 tonnile. Vastavalt liidu ja Norra vaheliste 2022. aasta kalandusalaste konsultatsioonide kokkulepitud protokollile, mis allkirjastati 10. detsembril 2021, tuleks see kogus kanda üle Norrale 2022–2023. aasta püügihooajaks. Need kalapüügivõimalused tuleks seetõttu vastavalt kindlaks määrata.

(61)

Mis puudutab lumekrabide (Chionoecetes spp.) püügi võimalusi Svalbardi ümbruses, siis tagab 9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) leping (edaspidi „1920. aasta Pariisi leping“) kõigile lepinguosalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses lumekrabide püügi võimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, neist viimased 26. veebruaril 2021, 28. juunil 2021 ja 1. augustil 2022. Et tagada lumekrabide varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate majandamisnormidega, mille võib kehtestada Norra, kellel on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2023. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidus lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(62)

Tursa püügi võimaluste osas Teravmägede (Svalbardi) vetes tagatakse 1920. aasta Pariisi lepinguga kõigile selle osalistele Svalbardi ümbruses võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Seetõttu peaks nõukogu kehtestama liidu kvoodi tursale Svalbardi vetes ja ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, tuginedes arktilise Norra tursa lubatud kogupüügile ja liidu varasematele püügiõigustele. Kooskõlas liidu ja Norra 29. aprilli 2022. aasta poliitilise kokkuleppega, mis käsitleb kalapüüki ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas, peaks Norra kehtestama liidu laevadele Svalbardi vetes tursa kvoodiks 2,8274 % oma õigusaktides sätestatud lubatud kogupüügist, mis vastab ka 1920. aasta Pariisi lepingu kohastele liidu õigustele. Kuna arutelud liidu ja Norra poliitilise kokkuleppe rakendamise üle on käimas, on asjakohane, et liit kehtestab 2023. aasta esimeseks kvartaliks Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes liidu ajutise tursakvoodi. Kõnealuse ajutise liidu kvoodi tasemeks tuleks kehtestada 3 907 tonni, võttes arvesse liidu ajaloolist osa Svalbardi vete tursapüügis. Lisaks kavatseb Norra kehtestada oma õigusaktides liidule ajutise tursakvoodi Svalbardi vetes ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. Liikmesriikidele tuleks ajutisi kvoote eraldada vastavalt nõukogu otsusele 87/277/EMÜ, (16) tingimusel et tehakse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, ning tulenevalt liidu ajutise kvoodi taseme ja kõnealuse varu liidu osa suuruse suhtarvust.

(63)	Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (17) on vaja määrata kindlaks Venezuelale liidu vetes antavad riffahvena püügi võimalused.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et lubada konkreetsel liikmesriigil hallata talle eraldatud püügikoormust kilovatt-päevade süsteemi alusel, anda täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise eest ja teadusliku vaatlemise tõhustamiseks ning kehtestada tabelivormid, mida kasutatakse liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelise merepäevade ülekandmise kohta teabe kogumiseks ja edastamiseks. Komisjon peaks kõnealuseid volitusi teostama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18).

(65)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleks kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul eelmise aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub järgmiseks aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2024. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2024. aastaks. Lisaks tuleks selliseid sätteid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024, jätkuvalt kohaldada 2025. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks 2025. aasta kalapüügivõimalused.

(66)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2023, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2023, ning teatavad konkreetseid piirkondi käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(67)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2022. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2022, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Lisaks kestab kihvkalade (Dissostichus spp.) püügi hooaeg SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning kuna selle liigirühma lubatud kogupüük kehtestatakse 1. detsembril 2022 algavaks ajavahemikuks, tuleks lubatud kogupüüki kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna osalisriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal ja SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kala ilma loata. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas ICCATi reeglitega tagama, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne keeluaja algust, st alates 17. detsembrist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude, sealhulgas teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2023. aasta püügi piirnormid, ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2024. aasta püügi piirnormid;

b)	2023. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ja teatavate kalavarude püügi võimalused SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ajavahemikul alates 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalalaevade suhtes:

a)	liidu kalalaevad ning

b)	liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ning

b)	kaldalt toimuva tööndusliku püügi suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)	„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)	„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)	„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)	„võrgusilma suurus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (19) artikli 6 punktis 34 määratletud kalavõrgu silmasuurus;

h)	„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)	„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

j)	„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

k)	„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)	„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)	„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)	„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	53°30′ N 15°00′ W,

—	53°30′ N 11°00′ W,

—	51°30′ N 11°00′ W,

—	51°30′ N 13°00′ W,

—	51°00′ N 13°00′ W,

—	51°00′ N 15°00′ W;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°00′ N 9°00′ W,

—	43°00′ N 10°00′ W,

—	43°30′ N 10°00′ W,

—	43°30′ N 9°00′ W,

—	44°00′ N 9°00′ W,

—	44°00′ N 8°00′ W,

—	43°30′ N 8°00′ W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°00′ N 8°00′ W,

—	43°00′ N 10°00′ W,

—	42°00′ N 10°00′ W,

—	42°00′ N 8°00′ W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	42°00′ N 8°00′ W,

—	42°00′ N 10°00′ W,

—	38°30′ N 10°00′ W,

—	38°30′ N 9°00′ W,

—	40°00′ N 9°00′ W,

—	40°00′ N 8°00′ W;

h)	„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°30′ N 6°00′ W,

—	44°00′ N 6°00′ W,

—	44°00′ N 2°00′ W,

—	43°30′ N 2°00′ W;

j)	„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole;

k)	„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (21) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

l)	„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (22) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)	„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (Antigua konventsioon) (23) kindlaks määratud geograafiline ala;

n)	„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala;

o)	„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (25) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)	„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (26) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)	„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (27) kindlaks määratud geograafiline ala;

r)	„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (28) kindlaks määratud geograafiline ala;

s)	„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (29) kindlaks määratud geograafiline ala;

t)	„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (30) kindlaks määratud geograafiline ala;

u)	„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratud geograafiline ala:

—	150° läänepikkust,

—	130° läänepikkust,

—	4° lõunalaiust,

—	50° lõunalaiust;

w)	„GFCMi geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (31) I lisas määratletud alad.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. Liidu kalalaevadele võib anda loa kala püüda käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (32) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

3. Liidu kalalaevadele võib anda loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 ning määruses (EL) 2017/2403 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Teatavate I lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

2. Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja normidega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemusena kasutatakse varusid

i)	võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)	vastavalt kalavarude majandamise suhtes võetavale ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2023 järgmise teabe:

a)	kindlaksmääratud lubatud kogupüügid;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb;

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

4. Musta süsisaba (Aphanopus carbo) lubatud kogupüügi puhul CECAFi piirkonnas 34.1.2 esitab Portugal lõikes 3 osutatud teabe 2023. aasta lubatud kogupüügi kohta 15. märtsiks 2023 ja 2024. aasta lubatud kogupüügi kohta 15. märtsiks 2024.

Artikkel 7

Ajutise lubatud kogupüügi kohaldamine

1. Kui IA või IB lisas esitatud kalapüügivõimaluste tabelis on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse selles tabelis esitatud lubatud kogupüüki ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. Kõnealune ajutine lubatud kogupüük ei piira 2023. aastaks lõpliku lubatud kogupüügi kindlaksmääramist vastavalt rahvusvaheliste läbirääkimiste ja/või konsultatsioonide tulemustele, kooskõlas teadusliku nõuande ja määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldatavate sätetega ning asjaomaste mitmeaastaste kavadega.

2. Liidu kalalaevad võivad püüda kalavarusid, mille suhtes kohaldatakse esimeses lõigus osutatud ajutist lubatud kogupüüki, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu kalalaevadele juurdepääsu oma vetele.

Artikkel 8

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)	selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)	see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Mittesihtliikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 9

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral

1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustust ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa (Gadus morhua) lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2023. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 30. aprillini 2023.

3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 30. aprilli 2023 antakse kõik kasutamata kogused tagasi liikmesriikidele, kes algselt reservi panustasid.

4. Ima kvoodita liikmesriik valib vastu antavad kvoodid IA lisa C osas loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.

5. Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.

6. Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 10

Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike osas on II lisas esitatud õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest. Komisjon võtab sellise rakendusakti vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib kalalaev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud II lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b, 4.c ja 6.a rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed

1. Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas, või kõnealuses piirkonnas püütud hariliku huntahvena pardal hoidmine, ümber laadimine, ümber paigutamine ja lossimine.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kaldalt toimuval töönduslikul püügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Seda erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi lubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat.

3. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2023. aasta jaanuaris ja alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2023 ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)	põhjatraaliga (33) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)	noodaga (34) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)	õngekonksude ja -nööridega (35) püügi korral mitte rohkem kui 6,2 tonni kalalaeva kohta;

d)	vainakkevõrkudega (36) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,6 tonni kalalaeva kohta.

Esimese lõigu punktis c sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.

Esimese lõigu punktis d sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.

Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

4. Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt kalalaevalt teisele.

5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a ja 7.a–7.k rajoonis:

on 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2023:

i)	hariliku huntahvena puhul lubatud kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega;

ii)	nimetatud piirkonnas püütud harilikku huntahvenat keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida;

on jaanuaris ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2023:

i)	lubatud püüda ja endale jätta mitte üle kahe hariliku huntahvena kaluri kohta päevas;

ii)	pardal hoitava hariliku huntahvena alammõõt 42 cm;

iii)	keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

6. Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 12

Hariliku huntahvena püüki ICESi 8.a ja 8.b rajoonis käsitlevad meetmed

1. Prantsusmaa ja Hispaania tagavad vastavalt määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikele 3, et nende töönduslikust ja harrastuskalapüügist tulenev hariliku huntahvena varude kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/472 artikli 2 lõikes 5.

2. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis

a)	lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas;

b)	keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

3. Lõige 2 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 13

Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu vete, sealhulgas riimvete suhtes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, ning liidu kalalaevade suhtes GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1–27. Käesolevat artiklit ei kohaldata GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 suhtes.

2. Keelatud on euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduspüük kas sihtliigina või kaaspüügina kõigis eluetappides vähemalt kuue kuu jooksul. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik ühe või mitu keeluaega järgmistel tingimustel:

a)	vajaduse korral võivad keeluaeg või -ajad liikmesriigi erinevates püügipiirkondades erineda, et võtta arvesse angerja geograafilist ja hooajalist rännet selle erinevates eluetappides;

b)	keeluaeg või -ajad kestavad kuus järjestikust kuud või kokku kuus kuud kooskõlas lõikega 3 või 4; ning

c)	erandina punktist b, kui asjaomane liikmesriik teeb kindlaks, et keeluaeg GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1–27 algab 1. märtsil 2023 või pärast seda, kestab see ajavahemik kuus järjestikust kuud.

d)	keeluaeg või -ajad on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

3. GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1–27 kehtib keeluaeg 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. novembrini 2023.

4. ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonnas on keeluajad järgmised:

euroopa angerja puhul, mille üldpikkus on vähemalt 12 cm:

i)	ICESi 3. alapiirkonnas kehtib keeluaeg 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2023 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. augustini 2023;

ii)	ICESi 4., 6 ja 7. alapiirkonnas kehtib keeluaeg 1. septembrist kuni 30. novembrini 2023 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. juulini 2023 kuni detsembrini 2023;

iii)	ICESi 8. ja 9. alapiirkonnas kehtib keeluaeg 1. novembrist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2023;

euroopa angerja puhul, mille üldpikkus on väiksem 12 cm:

i)	keeluaeg kehtib 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2024 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2023;

ii)	erandina alapunktist i võib iga asjaomane liikmesriik lubada püüki ühe kuu jooksul keeluajal, mille ta on kõnealuse punkti kohaselt kindlaks määranud. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik täiendava ühekuulise keeluaja;

iii)	täiendava erandina alapunktist i võib iga asjaomane liikmesriik lubada püüki üksnes taasasustamiseks veel ühe kuu jooksul keeluajal, mille ta on kõnealuse punkti kohaselt kindlaks määranud. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik täiendava ühekuulise keeluaja;

iv)	alapunktide i–iii kohaldamine ei tohi põhjustada olukorda, kus asjaomane liikmesriik lubab ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023 püüki rohkem kui ühe kuu jooksul ja lisaks veel ühe kuu jooksul üksnes taasasustamiseks.

5. Iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teabe järgmise kohta:

lõigete 2–4 kohaselt kindlaks määratud keeluaeg või -ajad:

i)	1. märtsiks 2023 GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1–27;

ii)	1. märtsiks 2023 ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonnas;

b)	riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 2–4 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -aegadega: kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist.

6. Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud kõigis eluetappides.

Artikkel 14

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)	määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist;

f)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)	käesoleva määruse artiklite 20 ja 52 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 15

Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobiate (Ammodytes spp.) töönduslik püük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2023.

Artikkel 16

Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on esitatud IV lisas.

2. Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (37) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3.a.20 alarajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.

3. Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades tingimusel, et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; kalalaevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; Selle eelduse võib ümber lükata;

kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega; STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlblikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades;

laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	traali paun, mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

ii)	traali tõstetud põhjatross (0,6 m);

iii)	horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

laevade puhul, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks;

ii)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

iii)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

kalalaevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel; STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellistes hinnangutes leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata.

4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud kalalaevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 17

Kattegatis tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Liidu kalalaevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega, (38) mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks;

c)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)	reguleeritud ja väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend kalalaeva pardal.

2. Need liikmesriigi projektis osalevad liidu kalalaevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade loetelu komisjonile.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 18

Keelatud liigid

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 4. alapiirkonna ja 7.d rajooni Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 3.a rajooni liidu vetes;

b)	harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

c)	soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

d)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

e)	šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

f)	luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

g)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni ja 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

õngejadadega püütud merihai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 6.–8. alapiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

j)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

k)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

l)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; ICESi 10. alapiirkonna liidu vetes;

m)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

n)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

o)	oranž karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes;

I lisa D osas loetletud süvamerehaid ICESi 6.–9. alapiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes; ICESi 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; ICESi 10. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi piirkondade 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 liidu vetes; ICESi 12. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 19

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 20

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade (olemasolu korral) maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 21

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

2. Komisjon võib lõike 1 kohase teate alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon need piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kalapüügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

2. jagu

NEAFC konventsiooni ala

Artikkel 22

Meriahven Irmingeri meres

1. Kogu püügitegevus on keelatud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega piiratud alal:

Laiuskraad	Pikkuskraad
63 ° 00 ′	–30 ° 00 ′
61 ° 30 ′	–27 ° 35 ′
60 ° 45 ′	–28 ° 45 ′
62 ° 00 ′	–31 ° 35 ′
63 ° 00 ′	–30 ° 00 ′

2. Laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, liidu sadamates ja liidu kalalaevade puhul ka kolmandate riikide sadamates ümber laadida või lossida Irmingeri mere ja sellega külgnevate vete (ICESi 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. ja 2. alapiirkond) madalvee pelaagilist ja süvamere pelaagilist nokk-meriahvenat (Sebastes mentella).

3. Liidu kalalaevadel on keelatud osaleda lõikes 2 osutatud kalavarude ümberlaadimises.

3. jagu

ICCAT konventsiooni ala

Artikkel 23

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2. Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4. Selliste liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (39) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 24

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on esitatud ID lisas.

Artikkel 25

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

6. Atlandi ookeani põhjaosa lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

Artikkel 26

Peibutuspüügivahendid troopikatuunide jaoks

1. Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 1. jaanuarist kuni 13. märtsini 2023.

2. 15 päeva jooksul enne lõikes 1 osutatud ajavahemiku algust, alates 17. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022, tagavad liikmesriigid, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid. Ükski kalalaev ei tohi ICCATi konventsiooni alal ühelgi ajal kasutada rohkem kui 300 peibutuspüügivahendit toimivate poidega.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma seinnoodalaevade kohta varasemad peibutuspüügivahendeid käsitlevad andmed 30. juuniks 2023. Kui liikmesriik ei esita nimetatud kuupäevaks kõnealuseid andmeid, ei või tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada peibutuspüügivahendeid seni, kuni komisjon on need andmed nimetatud liikmesriigilt saanud, et edastada need ICCATile.

4. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 27

Kihvkalade uurimuslik püük

Liikmesriigid võivad 2023. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juunil 2023.

Artikkel 28

Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud

1. Kihvkalade püük on 2022.–2023. aasta püügihooajal piiratud VII lisa tabelis A sätestatud liikmesriikidega, alapiirkondadega ja kalalaevade arvuga ning kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.

2. Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3. Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisjaotises (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO alapiirkondades 48.6 ja 88.1 ning rajoonis 58.4.3.a on püük artikli 26 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 29

Tavalise hiilgevähi püük 2022.–2023. aasta püügihooajal

1. CCAMLRi konventsiooni alal 2022.–2023. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsevad liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest hiljemalt 1. mail 2023, kasutades käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. mail 2023.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise kalalaeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.

3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende kalalaevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal

a)	sõidab tema lipu all või

b)	sõidab CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidab eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all.

4. Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga kalalaeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale kalalaevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)	täielikud andmed asenduskalalaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave, ning

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda kalalaeval, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.

5. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 30

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 1.

2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad kalalaevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.

4. Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad kalalaevad on IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid kalalaevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piirides.

Artikkel 31

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).

4. Varustuslaevade maksimaalne arv on kolm varustuslaeva vähemalt kümne seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

Artikkel 32

Haid

1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud kalalaevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügitoiminguid üksnes lipuliikmesriigi majandusvööndis ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 33

Merisarviklased

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) rümpasid või nende osi, välja arvatud juhul, kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad (elatuskalapüük).

Siiski võib väikesemahulisel kalapüügil (muu kui pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, ridvata õnge- ja lantpüügipaatidega, ning õngejadapüük, mida teostavad IOTC püügiluba omavate laevade registrisse kantud laevad) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida kohalikuks tarbimiseks.

2. Kõik kalalaevad, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks nendele isenditele võimalikult vähe kahju.

6. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 34

Pelaagiline kalapüük

1. Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2023. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana kõnealusel alal kehtiva liidu kogumahutavuse taseme, st 78 600 GT.

3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud kalapüügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:

a)	SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri;

b)	igakuised püügiaruanded.

7. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 35

Seinnoodapüük

1. Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):

29. juulist 2023 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2023 (kell 24.00) või 9. novembrist 2023 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2024 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust,

—	40° põhjalaiust,

—	40° lõunalaiust;

9. oktoobrist 2023 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2023 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	96° läänepikkust,

—	110° läänepikkust,

—	4° põhjalaiust,

—	3° lõunalaiust.

2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kohta enne 1. aprilli 2023, millise lõike 1 punktis a osutatud keeluaja on kalalaev valinud.

3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu;

b)	reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 36

Triivivad peibutuspüügivahendid

1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 400 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2. 15 päeva jooksul enne käesoleva määruse artikli 34 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust peab seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal

a)	hoiduma peibutuspüügivahendite kasutamisest;

b)	korjama merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas.

Artikkel 37

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on esitatud IL lisas.

Artikkel 38

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2. Pikkuim-hallhaide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja kalalaeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3. Kalalaeva käitajad peavad registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on.

Liikmesriigid edastavad 2022. aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2023.

Artikkel 39

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa nimetatud alal püütud merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad viivitamata vette tagasi laskma, võimaluse korral elusana ja vigastamata.

8. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 40

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)	tont-musthai (Apristurus manis),

b)	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)	lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)	suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)	ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

f)	railased (Rajidae),

g)	harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)	Selachimorpha seltsi kuuluvad haid,

i)	harilik ogahai (Squalus acanthias).

9. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 41

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2023. aastal ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega püük IG lisa tabelis sätestatud piirnorme.

Artikkel 42

Peibutuspüügivahenditega püügi korraldamine

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2023 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2023 (kell 24.00).

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel kahe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2023 (kell 00.00) kuni 31. maini 2023 (kell 24.00) või 1. novembrist 2023 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2023 (kell 24.00).

3. Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millist lõikes 2 osutatud keeluaega kohaldatakse tema lipu all sõitvate seinnoodalaevade suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluajast hiljemalt 15. veebruariks 2023. Komisjon teatab WCPFC sekretariaadile liikmesriikide valitud keeluajad enne 1. märtsi 2023.

4. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult seinnoodalaeva pardal.

Artikkel 43

Mõõkkala püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 44

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2023. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle tulemusel ei kandu mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 45

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1. WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)	siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)	pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

10. jagu

Beringi meri

Artikkel 46

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

11. jagu

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 47

Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)	piiravad oma põhjalähedase püügi aastase taseme X lisas sätestatud tasemeni;

b)	ei kasuta põhjapüüki, välja arvatud põhjaõngejadasid;

c)	ei kalasta IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati ja Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud õngejadadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja.

Artikkel 48

Süvamerehaide sihtpüügi keeld

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis),

b)	luits-nokkhai (Deania calcea),

c)	kare astelhai (Centrophorus granulosus),

d)	šokolaadhai (Dalatias licha),

e)	Bachi nõlvahai (Bythaelurus bachi),

f)	tumesuu-meritont (Chimaera buccanigella),

g)	Falkor-meritont (Chimaera didierae),

h)	kantpea-meritont (Chimaera willwatchi),

i)	pikknina-süvahai (Centroscymnus crepidater),

j)	Plunketi süvahai (Centroscymnus plunketi),

k)	harilik samethai (Zameus squamulosus),

l)	valgejoon-tumehai (Etmopterus alphus),

m)	pisikõht-musthai (Apristurus indicus),

n)	ahaskoon-harriott (Harriota raleighana),

o)	kitsaspea-nõlvahai (Bythaelurus tenuicephalus),

p)	harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus),

q)	Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai),

r)	ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

s)	lõuna-polaarhai (Somniosus antarcticus),

t)	tonthai (Mitsukurina owstoni).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 49

Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad

Norra lipu all sõitvatele kalalaevadele ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 50

Ühendkuningriigi lipu all sõitvad, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevad

Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 51

Kvootide ülekandmine ja vahetamine Ühendkuningriigiga

1. Kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga kokku leppida kvootide ülekandmise või vahetamise piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

3. Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teate alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab Ühendkuningriiki ja liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud kogusele juurde või eraldatud kogusest maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

Artikkel 52

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.

Artikkel 53

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 54

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala käesoleva määruse artiklis 54 osutatud lubade alusel.

Artikkel 55

Keelatud liigid

1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 3.a ja 7.d rajooni liidu vetes ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 3., 4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

c)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna liidu vetes;

d)	šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), soomus-astelhai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes;

f)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

g)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemere liidu vetes;

i)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis liidu vetes;

j)	oranž karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi 3.–4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

k)	I lisa D osas loetletud süvamerehaid ICESi 6.–10. alapiirkonna liidu vetes ning CECAFi piirkondade 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 liidu vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Määruse (EL) 2022/109 muutmine

Määruse (EL) 2022/109 IB lisas asendatakse tabel, milles käsitletakse moiva (Mallotus villosus) püügi võimalusi 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes, järgmisega:

„Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Rootsi	0
Kõik liikmesriigid	0	(1)
Liit	0	(2)
Norra	7 760	(2)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood 15. oktoobrist 2022 kuni 15. aprillini 2023.“

Artikkel 57

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 58

Üleminekusätted

1. Artikleid 11–13, 15–17, artikli 18 lõike 1 punkte a–n, artikleid 22, 25, 32, 33, 38–40, 45, 46, 48 ja artikli 55 lõike 1 punkte a–i kohaldatakse mutatis mutandis ka 2024. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2024. aastaks.

2. Artikli 18 lõike 1 punkte o ja p ning artikli 55 lõike 1 punkte j ja k kohaldatakse mutatis mutandis jätkuvalt 2025. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2025. aastaks.

Artikkel 59

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023. Kuid:

a)	artikli 6 lõiget 4, artikli 18 lõike 1 punkte o ja p ning artikli 55 lõike 1 punkte j ja k kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024;

b)	artiklit 13 kohaldatakse GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1–27 keeluaja või -aegade suhtes alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonnas keeluaja või -aegade suhtes alates 1. märtsist 2023 kuni 31. märtsini 2024;

c)	artiklit 21 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024;

d)	artikleid 27, 28 ja 29 ning VII lisa kohaldatakse alates 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023;

e)	artikli 26 lõiget 2 kohaldatakse alates 17. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;

f)	artikli 35 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 19. jaanuarini 2024;

g)	artiklit 56 kohaldatakse alates 15. oktoobrist 2022 kuni 15. aprillini 2023;

h)	I lisa kohaldatakse ka 2024. aasta suhtes, juhul kui see on kindlaks määratud kõnealuses lisas;

i)	IK lisa kohaldatakse alates 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023, juhul kui see on kindlaks määratud kõnealuses lisas;

j)	II lisa kohaldatakse alates 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024;

hariliku ogahai varude (DGS/03A-C, DGS/2AC4-C ja DGS/15X14) kaitseks kehtestatud maksimumsuuruse kohaldamine lõpetatakse kuupäeval, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse vastavad meetmed ja reguleeritakse kõnealuste varude üle 100 cm suuruste isendite püügi käitlemist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

P. KULLGREN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(4) Blim on biomassi väärtus, millest madalamal võib esineda vähenenud paljunemisvõime.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(6) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(7) Vt komisjoni 4. aprilli 2008. aasta otsust milles sätestatakse, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 tähenduses, ELT L 98, 10.4.2008, lk 14.

(8) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(10) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2022/…, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava.

(11) Komisjoni teatis, milles käsitletakse suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt ning millega asendatakse teatis 2012/C/72/07 2022/C 369/03 (C/2022/6757) (ELT C 369, 27.9.2022, lk 3).

(12) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(13) Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6).

(14) See hõlmab ka lõunapoolsete vete stauriide (JAX/8C.).

(15) ELT L 175, 18.5.2021, lk 3.

(16) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).

(17) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(21) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(23) ELT L 224, 16.8.2006, lk 24. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(24) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(25) EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(27) EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(28) ELT L 196, 18.7.2006, lk 15. Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(29) ELT L 67, 6.3.2012, lk 3. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(30) ELT L 32, 4.2.2005, lk 3. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(33) Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(34) Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(35) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(36) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(37) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.

(38) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB.

(39) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus lubatud kogupüük on kehtestatud liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi 1.–10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	ICCATi konventsiooni ala
IE LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IF LISA:	Ringhoovuse tuun – levikualad
IG LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IH LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IJ LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IK LISA:	SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond
IL LISA:	IATTC konventsiooni ala
II LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis
III LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas
IV LISA:	Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud
V LISA:	Kalapüügiload
VI LISA:	ICCATi konventsiooni ala
VII LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VIII LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IX LISA:	WCPFC konventsiooni ala
X LISA:	SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse selguse huvides käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit. IA–IL lisa kuuluvad I lisa alla.

Käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabel

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Aphanopus carbo	BSF	Must süsisaba
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Chaceon spp.	GER	Kuldkrabid
Chionoecetes spp.	PCR	Lumekrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Harilik pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lepidorhombus spp.	LEZ	Kenakammeljad
Leucoraja fullonica	RJF	Šagrään-helerai
Leucoraja naevus	RJN	Kägu-helerai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Macrourus berglax	RHG	Põhja-pikksaba
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pagellus bogaraveo	SBR	Mustlaik-besuugo
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkalad
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Laineline rai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus maximus	TUR	Harilik kammeljas
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge piikkoon
Thunnus alalunga	ALB	Pikkuim-tuun
Thunnus maccoyii	SBF	Ringhoovuse tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1.–10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

A OSA

Liidu autonoomsed kalavarud

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiirkond:	8 (ANE/08.)
Hispaania		18 900	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		2 100	(1)
Liit		21 000	(1)

TAC		21 000	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023.

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		0	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		0	(1)
Liit		0	(1)

TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		60	(1)(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		1	(1)(2)
Rootsi		36	(1)(2)
Liit		97	(1)(2)

TAC		97	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Nendele kvootidele lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja elektroonilise kaugseire katsetustes osalevatele kalalaevadele täiendava püügiosa 30 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist. Iga elektroonilise kaugseire katsetustes osalev kalalaev ei tohi püüda rohkem kui 300 kg. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (COD/03AS_REM). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		2 880	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		144
Portugal		96
Liit		3 120

TAC		3 250

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411)
Hispaania		3 464	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		3
Portugal		689
Liit		4 156

TAC		4 335

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	8 (WHG/08.)
Hispaania		910	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 366
Liit		2 276

TAC		2 276

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411)
Hispaania		9 953	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		956
Portugal		4 645
Liit		15 554

TAC		15 925

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	3a (NEP/03A.)
Taani		6 248	Analüütiline TAC
Saksamaa		18
Rootsi		2 235
Liit		8 501

TAC		8 501

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8a, 8b, 8d ja 8e (NEP/8ABDE.)
Hispaania		278	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		4 353
Liit		4 631

TAC		4 631

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8c, funktsionaalne üksus 25 (NEP/8CU25)
Hispaania		0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		0
Liit		0

TAC		0

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8c, funktsionaalne üksus 31 (NEP/8CU31)
Hispaania		12	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0
Liit		12

TAC		17

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411)
Hispaania		75	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		223	(1)
Liit		298	(1)(2)

TAC		298	(1)(2)
(1)	Ei tohi püüda 9.a rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.
(2)	Nende kvootide raames ei või 9.a rajooni funktsionaalses üksuses (NEP/*9U30) 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 32.

Liik:	viburhännakud Penaeus spp.			Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
(1)	Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(2)	Kinnitatakse Prantsusmaa kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		942	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		11
Rootsi		106
Liit		1 059

TAC		1 981

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.b ja 7.c (PLE/7BC.)
Prantsusmaa		2	Ennetuslik TAC
Iirimaa		17
Liit		19

TAC		19

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411)
Hispaania		26	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		103
Portugal		26
Liit		155

TAC		155

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	8a, 8b, 8d ja 8e (POL/8ABDE.)
Hispaania		252	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 230
Liit		1 482

TAC		1 482

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	8c (POL/08C.)
Hispaania		149	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		17
Liit		166

TAC		166

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411)
Hispaania		196	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		7	(1)(2)
Liit		203	(1)

TAC		203	(2)
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8.c püügipiirkonnas (POL/*08C.).
(2)	Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P).

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	3a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24)
Taani		418		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		24	(1)
Madalmaad		40	(1)
Rootsi		16
Liit		498

TAC		504
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7b ja 7c (SOL/7BC.)
Prantsusmaa		2	Ennetuslik TAC
Iirimaa		17
Liit		19

TAC		19

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	8a ja 8b (SOL/8AB.)
Belgia		33	Analüütiline TAC
Hispaania		6
Prantsusmaa		2 406
Madalmaad		180
Liit		2 625

TAC		2 685

Liik:	merikeeled Solea spp.			Püügipiirkond:	8c, 8d, 8e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34)
Hispaania		245		Ennetuslik TAC
Portugal		407
Liit		652	(1)

TAC		652	(1)
(1)	Nende kvootide piires ei tohi püüda järgmisest kogusest suuremat hariliku merikeele (Solea solea) kogust (SOL/8CDE34): 320.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	9 (JAX/09.)
Hispaania		40 879	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Portugal		117 126	(1)
Liit		158 005

TAC		165 173
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 0 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	10; CECAFi liidu veed(1) (JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Assoori saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1) (JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Madeira ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1) (JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Kanaari saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Hispaania kvoodiga samaväärses koguses.

B OSA

Ühised kalavarud

Liik:	tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp.			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed(1)
Taani		0	(2)(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		0	(2)(3)
Rootsi		0	(2)(3)
Liit		0	(2)
Ühendkuningriik		0	(2)

TAC		0	(2)
(1)	Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures.
(2)	Majandamispiirkondades 1r ja 4 võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.
(3)	Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas kindlaks määratud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade Ühendkuningriigi ja liidu veed

	1r	2r	3r	4	5r	6	7r
	(SAN/234_1R) (1)	(SAN/234_2R) (1)	(SAN/234_3R )(1)	(SAN/234_4) (1)	(SAN/234_5R) (1)	(SAN/234_6) (1)	(SAN/234_7R) (1)
Taani	0	0	0	0	0	0	0
Saksamaa	0	0	0	0	0	0	0
Rootsi	0	0	0	0	0	0	0
Liit	0	0	0	0	0	0	0
Ühendkuningriik	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	0	0	0	0	0	0	0
(1)	Kuni 10 % sellest kvoodist võib üle kanda ja kasutada järgmisel aastal ainult selles majandamispiirkonnas.

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		16	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		5
Madalmaad		13
Liit		34
Ühendkuningriik		25

TAC		59

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C)
Taani		717	Ennetuslik TAC
Saksamaa		7
Prantsusmaa		5
Iirimaa		5
Madalmaad		34
Rootsi		28
Liit		796
Ühendkuningriik		13

TAC		809

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		619	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		13
Iirimaa		573
Madalmaad		6 465
Liit		7 670
Ühendkuningriik		454

TAC		8 124

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	1., 2. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)
Saksamaa		6	(1)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		6	(1)
Muud		3	(1)(2)
Liit		16	(1)
Ühendkuningriik		6	(1)

TAC		22
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS).

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (USK/04-C.)
Taani		62	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		19	(1)
Prantsusmaa		43	(1)
Rootsi		6	(1)
Muud		6	(2)
Liit		136	(1)
Ühendkuningriik		92	(1)

TAC		228
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (USK/*6AN58).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS).

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		59	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		207	(1)
Prantsusmaa		2 460	(1)
Iirimaa		237	(1)
Muud		59	(2)
Liit		3 022	(1)
Norra		0	(3)(4)(5)
Ühendkuningriik		1 272	(1)

TAC		4 294
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (USK/*04-C.).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS).
(3)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(3)		0
(4)	Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)	0
	Meriluts (USK/*5B67-)	0
(5)	Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
(5)		0

Liik:	hirvkalalased Caproidae		Püügipiirkond:	6, 7 ja 8 (BOR/678-)
Taani		5 592	Ennetuslik TAC
Iirimaa		15 749
Liit		21 341
Ühendkuningriik		1 450

TAC		22 791

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	6b ja 6aN; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed(1) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		119	(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		22	(2)
Iirimaa		161	(2)
Madalmaad		119	(2)
Liit		421	(2)
Ühendkuningriik		791	(2)

TAC		1 212
(1)	Viide heeringavarudele ICESi 6.a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.
(2)	Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuue meremiili laiune vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	6aS(1), 7b ja 7c (HER/6AS7BC)
Iirimaa		1 720	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad		172
Liit		1 892

TAC		1 892
(1)	Viide heeringavarudele 6.a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7a (1)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

439

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liit

439

Ühendkuningriik

6 870

TAC

7 309

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	7e ja 7f (HER/7EF.)
Prantsusmaa		279	Ennetuslik TAC
Liit		279
Ühendkuningriik		279

TAC		558

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.a 52°30' põhjalaiusest lõuna pool; 7.g (1) , 7.h (1) , 7.j (1) ja 7.k (1)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

(2)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

(2)

Iirimaa

750

(2)

Madalmaad

(2)

Liit

868

(2)

Ühendkuningriik

(3)

TAC

869

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(2)

Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

(3)

Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Ühendkuningriigi kalandusasutused peavad enne püügi lubamist teatama meremajandusorganisatsioonile laeva(de) nime(d).

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	6b; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed 12°00′ läänepikkusest lääne pool ning 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)
Belgia		0	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		1	(1)
Prantsusmaa		7	(1)
Iirimaa		14	(1)
Liit		22	(1)
Ühendkuningriik		52	(1)

TAC		74	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	6a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed 12°00′ läänepikkusest ida pool (COD/5BE6A)
Belgia		1	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		9	(1)
Prantsusmaa		99	(1)
Iirimaa		188	(1)
Liit		297	(1)
Ühendkuningriik		913	(1)

TAC		1 210	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7a (COD/07A.)
Belgia		2	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		6	(1)
Iirimaa		83	(1)
Madalmaad		1	(1)
Liit		92	(1)
Ühendkuningriik		73	(1)

TAC		165	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34)
Belgia		14	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		231	(1)
Iirimaa		336	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		581	(1)
Ühendkuningriik		63	(1)

TAC		644	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7d (COD/07D.)
Belgia		54	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		1 059	(1)
Madalmaad		31	(1)
Liit		1 144	(1)
Ühendkuningriik		117	(2)

TAC		1 261
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4X).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		8	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		7	(1)
Saksamaa		7	(1)
Prantsusmaa		45	(1)
Madalmaad		35	(1)
Liit		102	(1)
Ühendkuningriik		2 621	(1)

TAC		2 723
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LEZ/*6AN58).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14)
Hispaania		530	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 068	(1)
Iirimaa		605	(1)
Liit		3 203	(1)
Ühendkuningriik		2 296	(1)

TAC		5 499
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda: 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEZ/*2AC4C).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	7 (LEZ/07.)
Belgia		538	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Hispaania		5 976	(2)
Prantsusmaa		7 252	(2)
Iirimaa		3 297	(2)
Liit		17 063
Ühendkuningriik		4 285	(2)

TAC		21 348
(1)	10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks hariliku merikeele sihtpüügil.
(2)	35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	8a, 8b, 8d ja 8e (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		1 168	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		943
Liit		2 111

TAC		2 111

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		166	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Taani		366	(1)(2)
Saksamaa		178	(1)(2)
Prantsusmaa		34	(1)(2)
Madalmaad		125	(1)(2)
Rootsi		4	(1)(2)
Liit		873	(1)(2)
Ühendkuningriik		6 338	(1)(2)

TAC		7 211
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (ANF/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes lõuna pool 58°30’ N; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14)
Belgia		123	(1)	Ennetuslik TAC
Saksamaa		141	(1)
Hispaania		132	(1)
Prantsusmaa		1 520	(1)
Iirimaa		343	(1)
Madalmaad		119	(1)
Liit		2 378	(1)
Ühendkuningriik		1 704	(1)

TAC		4 082
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (ANF/*2AC4C).

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	7 (ANF/07.)
Belgia		4 003	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		446	(1)
Hispaania		1 591	(1)
Prantsusmaa		25 687	(1)
Iirimaa		3 283	(1)
Madalmaad		518	(1)
Liit		35 528	(1)
Ühendkuningriik		10 196	(1)

TAC		45 724
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	8a, 8b, 8d ja 8e (ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 866	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		10 386
Liit		12 252

TAC		12 252

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	6.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		8	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		8
Prantsusmaa		368
Iirimaa		264
Liit		648
Ühendkuningriik		3 430

TAC		4 078

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34)
Belgia		114	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		6 823
Iirimaa		2 275
Liit		9 212
Ühendkuningriik		2 142

TAC		11 901

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	7a (HAD/07A.)
Belgia		37	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		168
Iirimaa		1 003
Liit		1 208
Ühendkuningriik		1 440

TAC		2 648

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14)
Saksamaa		7	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		135	(1)
Iirimaa		802	(1)
Liit		944	(1)
Ühendkuningriik		1 692	(1)

TAC		2 636	(1)
(1)	Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	7a (WHG/07A.)
Belgia		2	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		21	(1)
Iirimaa		269	(1)
Madalmaad		1	(1)
Liit		293	(1)
Ühendkuningriik		428	(1)

TAC		721	(1)
(1)	Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k (WHG/7X7A-C)
Belgia		72	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		4 459
Iirimaa		3 877
Madalmaad		36
Liit		8 444
Ühendkuningriik		1 077

TAC		9 650

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	3a (HKE/03A.)
Taani		2 295	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Rootsi		195	(1)
Liit		2 490

TAC		2 490
(1)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		27	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		1 089	(1)(2)
Saksamaa		125	(1)(2)
Prantsusmaa		241	(1)(2)
Madalmaad		62	(1)(2)
Liit		1 544	(1)(2)
Ühendkuningriik		1 339	(1)(2)

TAC		2 883
(1)	3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 6 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HKE/*6AN58).

Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed;

12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

414

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Hispaania

13 282

(1)

Prantsusmaa

20 513

(1)

Iirimaa

2 485

(1)

Madalmaad

267

(1)

Liit

36 961

(1)

Ühendkuningriik

9 374

(1)

TAC

46 335

(1)

Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistesse vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga igal aastal tagasiulatuvalt teatada vastavalt liidule või Ühendkuningriigile. Liikmesriigid teavitavad sellisest ülekandmisest eelnevalt komisjoni.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

8a, 8b, 8d ja 8e (HKE/*8ABDE)

Belgia

Hispaania

2 203

Prantsusmaa

2 203

Iirimaa

275

Madalmaad

Liit

4 764

Ühendkuningriik

1 239

Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(HKE/8ABDE.)

Belgia

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Hispaania

9 668

Prantsusmaa

21 712

Madalmaad

(1)

Liit

31 422

TAC

31 422

(1)

Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (HKE/*57-14)

Belgia

Hispaania

2 801

Prantsusmaa

5 041

Madalmaad

Liit

7 853

Liik:	väikesuulest ja harilik pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (L/W/2AC4-C)
Belgia		153	Ennetuslik TAC
Taani		421
Saksamaa		54
Prantsusmaa		115
Madalmaad		350
Rootsi		5
Liit		1 098
Ühendkuningriik		2 042

TAC		3 140

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)
Saksamaa		109		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Eesti		16
Hispaania		342
Prantsusmaa		7 804
Iirimaa		30
Leedu		7
Poola		3
Muud		30	(1)
Liit		8 341
Norra		0	(2)
Fääri saared		0	(3)
Ühendkuningriik		2 611

TAC		10 952
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS).
(2)	Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).
(3)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-)
Eesti		0	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		73	(1)
Prantsusmaa		2	(1)
Leedu		1	(1)
Muud		0	(1)(2)
Liit		76	(1)
Ühendkuningriik		1	(1)

TAC		77	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS).

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLI/24-)
Taani		2		Ennetuslik TAC
Saksamaa		2
Iirimaa		2
Prantsusmaa		12
Muud		2	(1)
Liit		20
Ühendkuningriik		7

TAC		27
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS).

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (BLI/03A-)
Taani		1,5	Ennetuslik TAC
Saksamaa		1
Rootsi		1,5
Liit		4

TAC		4

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	1 ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		9		Ennetuslik TAC
Saksamaa		9
Prantsusmaa		9
Muud		3	(1)
Liit		30
Ühendkuningriik		8

TAC		38
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS).

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.)
Belgia		11	Ennetuslik TAC
Taani		79
Saksamaa		11
Rootsi		32
Liit		133
Ühendkuningriik		11

TAC		144

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LIN/04-C.)
Belgia		15	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Taani		230	(1)(2)
Saksamaa		143	(1)(2)
Prantsusmaa		128	(1)
Madalmaad		5	(1)
Rootsi		10	(1)(2)
Liit		531	(1)
Ühendkuningriik		2 046	(1)(2)

TAC		2 577
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LIN/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda: 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.)
Belgia		4	Ennetuslik TAC
Taani		4
Saksamaa		4
Prantsusmaa		4
Liit		16
Ühendkuningriik		4

TAC		20

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	6, 7, 8, 9 ja 10; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		44	(1)	Ennetuslik TAC
Taani		8	(1)
Saksamaa		160	(1)
Iirimaa		865	(1)
Hispaania		3 237	(1)
Prantsusmaa		3 451	(1)
Portugal		8	(1)
Liit		7 773	(1)
Norra		0	(2)(3)(4)
Fääri saared		0	(5)(6)
Ühendkuningriik		4 598	(1)

TAC		12 371
(1)	Eritingimus: sellest kuni 40 % võib püüda: 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LIN/*04-C.).
(2)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14.). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(2)	0
(3)	Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)	0
	Meriluts (USK/*5B67-)	0
(4)	Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
(4)	0
(5)	Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.a püügipiirkonnas 56°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 6.b püügipiirkonnas (LIN/*6BAN.).
(6)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 0

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		1 154	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		1 154
Saksamaa		17
Prantsusmaa		34
Madalmaad		594
Liit		2 953
Ühendkuningriik		19 120

TAC		22 073

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		27	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		108
Iirimaa		179
Liit		314
Ühendkuningriik		12 997

TAC		13 311

Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

(NEP/07.)

Hispaania

981

(1)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 974

(1)

Iirimaa

6 027

(1)

Liit

10 982

(1)

Ühendkuningriik

7 371

(1)

TAC

18 353

(1)

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

7.	alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16)

Hispaania

1 142

Prantsusmaa

715

Iirimaa

1 374

Liit

3 231

Ühendkuningriik

556

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (PRA/2AC4-C)
Taani		735	(1)	Ennetuslik TAC
Madalmaad		7	(1)
Rootsi		30	(1)
Liit		772	(1)
Ühendkuningriik		218	(1)

TAC		990	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Hariliku süvameregarneeli sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14)
Prantsusmaa		8	Ennetuslik TAC
Iirimaa		224
Liit		232
Ühendkuningriik		360

TAC		592

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7a (PLE/07A.)
Belgia		44	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		19
Iirimaa		767
Madalmaad		13
Liit		843
Ühendkuningriik		1 042

TAC		2 039

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (PLE/7DE.)
Belgia		889	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 963
Liit		3 852
Ühendkuningriik		2 020

TAC		6 775

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7f ja 7g (PLE/7FG.)
Belgia		44	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		79
Iirimaa		147
Liit		270
Ühendkuningriik		103

TAC		402

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügipiirkond:	7h, 7j ja 7k (PLE/7HJK.)
Belgia		8	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.
Prantsusmaa		16	(1)
Iirimaa		55	(1)
Madalmaad		31	(1)
Liit		110	(1)
Ühendkuningriik		22	(1)

TAC		132	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14)
Hispaania		2	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		59
Iirimaa		18
Liit		79
Ühendkuningriik		46

TAC		125

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	7 (POL/07.)
Belgia		185	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		11	(1)
Prantsusmaa		4 255	(1)
Iirimaa		453	(1)
Liit		4 904	(1)
Ühendkuningriik		1 506	(1)

TAC		6 410
(1)	Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411)
Belgia		3	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		751
Iirimaa		1 404
Liit		2 158
Ühendkuningriik		383

TAC		2 541

Liik:	harilik kammeljas ja sile kammeljas Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (T/B/2AC4-C)
Belgia		260	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		554
Saksamaa		142
Prantsusmaa		67
Madalmaad		1 966
Rootsi		4
Liit		2 993
Ühendkuningriik		715

TAC		3 747

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		268	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Taani		11	(1)(2)(3)
Saksamaa		13	(1)(2)(3)
Prantsusmaa		42	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		228	(1)(2)(3)(4)
Liit		562	(1)(3)
Ühendkuningriik		1 202	(1)(2)(3)(4)

TAC		1 764	(3)
(1)	Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Seda sätet ei kohaldata Ühendkuningriigi poolt kehtima jäetud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
(3)	Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 17 ja 56 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.)
Taani		37	(1)	Ennetuslik TAC
Rootsi		11	(1)
Liit		48	(1)

TAC		48
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		835	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Eesti		5	(1)(2)(3)(4)
Prantsusmaa		3 749	(1)(2)(3)(4)
Saksamaa		11	(1)(2)(3)(4)
Iirimaa		1 207	(1)(2)(3)(4)
Leedu		19	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		4	(1)(2)(3)(4)
Portugal		21	(1)(2)(3)(4)
Hispaania		1 009	(1)(2)(3)(4)
Liit		6 860	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		2 937	(1)(2)(3)(4)

TAC		9 797	(3)(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/07D.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 17 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük 7.e püügipiirkonnas tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest. Juhupüügi korral 6.a, 6.b, 7.a–c and 7.f–k püügipiirkonnas ei tohi kõnealust liiki kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealuse liigi kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealust liiki kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealuse liigi kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:

Liik:	peentäpp-rai Raja microocellata		Püügipiirkond:	7.f ja 7.g (RJE/7FG.)
Belgia		5	Ennetuslik TAC
Eesti		0
Prantsusmaa		24
Saksamaa		0
Iirimaa		8
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		6
Liit		43
Ühendkuningriik		43

TAC		86
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 17 ja 55 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	7d (SRX/07D.)
Belgia		137	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 153	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		7	(1)(2)(3)(4)
Liit		1 297	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		240	(1)(2)(3)(4)

TAC		1 537	(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.
(4)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest.

Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (RJU/7DE.)
Belgia	257	(1)	Analüütiline TAC
Eesti	1	(1)
Prantsusmaa	1 258	(1)
Saksamaa	3	(1)
Iirimaa	332	(1)
Leedu	5	(1)
Madalmaad	2	(1)
Portugal	6	(1)
Hispaania	277	(1)
Liit	2 141	(1)
Ühendkuningriik	1 051	(1)

TAC	3 192	(1)
(1)	Isendeid võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira liidu kalalaevade suhtes käesoleva määruse artiklites 17 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. See ei piira Ühendkuningriigi laevade suhtes Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis sätetes kindlaks määratud piirkondades.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.)
Belgia		11	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		2 093	(1)(2)
Portugal		1 696	(1)(2)
Hispaania		1 707	(1)(2)
Liit		5 507	(1)(2)
Ühendkuningriik		12	(1)(2)

TAC		5 519	(2)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda sihtliigina selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 17 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid:

Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügipiirkond:	8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.)
Belgia		0	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		13
Portugal		10
Hispaania		10
Liit		33
Ühendkuningriik		0

TAC		33

Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügipiirkond:	9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.)
Belgia		0	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		20
Portugal		15
Hispaania		15
Liit		50
Ühendkuningriik		0

TAC		50

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	6; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		29	Analüütiline TAC
Saksamaa		51
Eesti		29
Hispaania		29
Prantsusmaa		478
Iirimaa		29
Leedu		29
Poola		29
Liit		703
Norra		0
Ühendkuningriik		1 868

TAC		2 571

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SOL/24-C.)
Belgia		681		Analüütiline TAC
Taani		311
Saksamaa		545
Prantsusmaa		136
Madalmaad		6 146
Liit		7 829
Norra		10	(1 )
Ühendkuningriik		1 323

TAC		9 152
(1)	Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-EU).

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14)
Iirimaa		46	Ennetuslik TAC
Liit		46
Ühendkuningriik		11

TAC		57

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7a (SOL/07A.)
Belgia		270	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		3
Iirimaa		94
Madalmaad		86
Liit		453
Ühendkuningriik		140

TAC		605

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7d (SOL/07D.)
Belgia		457	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		915
Liit		1 372
Ühendkuningriik		347

TAC		1 747

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7e (SOL/07E.)
Belgia		46	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		487
Liit		533
Ühendkuningriik		861

TAC		1 394

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.f ja 7.g (SOL/7FG.)
Belgia		777	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		78
Iirimaa		39
Liit		894
Ühendkuningriik		421

TAC		1 338

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7h, 7j ja 7k (SOL/7HJK.)
Belgia		18	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		35
Iirimaa		96
Madalmaad		28
Liit		177
Ühendkuningriik		36

TAC		213

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (DGS/03A-C.)
Taani		337	(1)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		793	(1)
Liit		1 130	(1)

TAC		1 130	(1)
(1)	Tuleb pidada kinni kalavarude kaitseks kehtestatud maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (DGS/2AC4-C)
Belgia		58	(1)(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		332	(1)(2)
Saksamaa		60	(1)(2)
Prantsusmaa		106	(1)(2)
Madalmaad		91	(1)(2)
Rootsi		5	(1)(2)
Liit		652	(1)(2)
Ühendkuningriik		2 782	(1)(2)

TAC		3 434	(1)(2)
(1)	Ei tohi püüda Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi laevad liidu vetes, kuni asjaomane keeld (sealhulgas litsentsitingimused) on Ühendkuningriigi õiguses kõrvaldatud.
(2)	Liidu vetes peetakse kinni kalavaru kaitseks kehtestatud maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	6,7 ja 8; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 1., 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		696	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		149	(1)(2)
Hispaania		360	(1)(2)
Prantsusmaa		2 964	(1)(2)
Iirimaa		1 871	(1)(2)
Madalmaad		10	(1)(2)
Portugal		14	(1)(2)
Liit		6 064	(1)(2)
Ühendkuningriik		4 825	(1)(2)

TAC		10 889	(1)(2)
(1)	Ei tohi püüda Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi laevad liidu vetes, kuni asjaomane keeld (sealhulgas litsentsitingimused) on Ühendkuningriigi õiguses kõrvaldatud.
(2)	Liidu vetes peetakse kinni kalavaru kaitseks kehtestatud maksimaalsest suurusest 100 cm ning juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada seda suurust ületavaid isendeid ning need tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügipiirkond:	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (JAX/4BC7D)
Belgia		7	(1)	Ennetuslik TAC
Taani		3 080	(1)
Saksamaa		272	(1)(2)
Hispaania		57	(1)
Prantsusmaa		255	(1)(2)
Iirimaa		194	(1)
Madalmaad		1 854	(1)(2)
Portugal		7	(1)
Rootsi		75	(1)
Liit		5 801
Norra		0	(3)
Ühendkuningriik		3 074	(1)(2)

TAC		8 969
(1)	Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7a–c, e–k; 8a–b, d–e; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU).
(3)	Ei tohi püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes.

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügipiirkond:	2.a ja 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 6, 7a–c, e–k; 8a–b, d–e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)
Taani		1 236	(1)(3)(6)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		965	(1)(2)(3)(6)
Hispaania		1 316	(3)(5)(6)
Prantsusmaa		497	(1)(2)(3)(5)(6)
Iirimaa		3 213	(1)(3)(6)
Madalmaad		3 870	(1)(2)(3)(6)
Portugal		127	(3)(5)(6)
Rootsi		675	(1)(3)(6)
Liit		11 899	(3)(6)(6)
Fääri saared		0	(4)(6)
Ühendkuningriik		1 258	(1)(2)(3)(6)

TAC		13 157
(1)	Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes enne 30. juunit ära kasutatud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on ära kasutatud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi alusel (JAX/*2A4AC).
(2)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkalalaste ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/07D.).
(3)	Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(4)	Üksnes 4.a, 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.
(5)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkalalaste ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/08C2).
(6)	Üksnes kaaspüük. Stauriidi sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	8c (JAX/08C.)
Hispaania		1 899	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		33
Portugal		188	(1)
Liit		2 120	(2)

TAC		2 120	(2)
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).
(2)	Lubatud on üksnes kaaspüük, mitte sihtpüük.

Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii				Püügipiirkond:	3.a; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NOP/2A3A4.)
Aasta	2023		2024		Analüütiline TAC

Taani	46 929	(1)(3)	0	(1)(6)
Saksamaa	9	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Madalmaad	35	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Liit	46 973	(1)(3)	0	(1)(6)
Ühendkuningriik	11 439	(2)(3)	0	(2)(6)
Norra	0	(4)	0	(4)
Fääri saared	0	(5)	0	(5)

TAC	58 412		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.
(3)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023.
(4)	Kasutatakse sortimisvõret.
(5)	Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvatakse sellest kvoodist maha.
(6)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024.

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia		Kehtestatakse hiljem	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		Kehtestatakse hiljem
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem
Liit

TAC		Ei kohaldata

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	3a (HER/03A.)
Taani		9 771	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		156	(1)(2)(3)
Rootsi		10 221	(1)(2)(3)
Liit		20 148	(1)(2)(3)
Norra		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		23 250
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	559
	Saksamaa	7
	Rootsi	403
	Liit	969
	Norra	Kehtestatakse hiljem
(3)	Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (HER/04-UK) ning kuni 50% võib püüda 4.b püügipiirkonna liidu vetes (HER/4B-EU).

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna liidu, Ühendkuningriigi ja Norra veed põhja pool 53°30′ N (HER/4AB.)
Taani		55 491		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		37 409
Prantsusmaa		19 555
Madalmaad		49 163
Rootsi		3 753
Liit		165 371
Fääri saared		0
Norra		115 001	(2)
Ühendkuningriik		72 563

TAC		396 556
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) Ühendkuningriigi ja liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
			0

Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi liit Norra vetes lõuna pool 62° N püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*4N-S62)
Liit		kehtestatakse hiljem

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/4N-S62)
Rootsi		932	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		932

TAC		396 556
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	3a (HER/03A-BC)
Taani		5 692	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		51	(1)(2)(3)
Rootsi		916	(1)(2)(3)
Liit		6 659	(1)(2)(3)

TAC		6 659	(2)
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	559
	Saksamaa	7
	Rootsi	403
	Liit	969
(3)	Eritingimus: kuni 50 % sellest kvoodist võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4-EU-BC).

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus		Püügipiirkond:	4 ja 7d; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HER/2A47DX)
Belgia		38	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		7 388
Saksamaa		38
Prantsusmaa		38
Madalmaad		38
Rootsi		36
Liit		7 576
Ühendkuningriik		140

TAC		7 716
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	4.c ja 7.d(2) (HER/4CXB7D)
Belgia		8 518	(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		782	(3)
Saksamaa		527	(3)
Prantsusmaa		10 421	(3)
Madalmaad		18 211	(3)
Liit		38 459	(3)
Ühendkuningriik		5 162	(3)

TAC		396 556
(1)	Üksnes heeringakogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Välja arvatud Blackwateri kalavaru, st heeringavaru Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(3)	Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.).

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Skagerraki veed (COD/03AN.)
Belgia		8	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		2 476
Saksamaa		62
Madalmaad		16
Rootsi		433
Liit		2 995

TAC		3 095

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

542

(1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

3 118

Saksamaa

1 977

Prantsusmaa

670

(1)

Madalmaad

1 761

(1)

Rootsi

Liit

8 089

Norra

3 681

(2)

Ühendkuningriik

9 882

(1)

TAC

21 652

(1)

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (COD/*07D.).

(2)

Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:

püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-).

Liit

Kehtestatakse hiljem

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/4N-S62)
Rootsi		382	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		382

TAC		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia		Kehtestatakse hiljem	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		Kehtestatakse hiljem
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	3a (HAD/03A.)
Belgia		17	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		2 892
Saksamaa		184
Madalmaad		3
Rootsi		342
Liit		3 438

TAC		3 589

Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

363

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

2 495

(1)

Saksamaa

1 588

(1)

Prantsusmaa

2 767

(1)

Madalmaad

272

(1)

Rootsi

223

(1)

Liit

7 709

(1)

Norra

13 432

Ühendkuningriik

37 261

TAC

58 402

(1)

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HAD/*6AN58).

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:

4.	püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

Kehtestatakse hiljem

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/4N-S62)
Rootsi		707	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		707

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		8	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		8	(1)
Prantsusmaa		359	(1)
Iirimaa		887	(1)
Liit		1 262	(1)
Ühendkuningriik		5 245

TAC		6 507
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (HAD/*2AC4.).

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	3a (WHG/03A.)
Taani		164	Ennetuslik TAC Kohaldatakse artikli 6a lõiget 1.
Madalmaad		1
Rootsi		18
Liit		183

TAC		232

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WHG/2AC4.)
Belgia		600		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		2 596
Saksamaa		675
Prantsusmaa		3 900
Madalmaad		1 500
Rootsi		4
Liit		9 275
Norra		3 429	(1)
Ühendkuningriik		21 410

TAC		34 294
(1)	Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit		Kehtestatakse hiljem

Liik:	merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/4N-S62)
Rootsi		190	(1)	Ennetuslik TAC
Liit		190

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (HKE/04-N.)
Belgia		Kehtestatakse hiljem	Ennetuslik TAC
Taani		Kehtestatakse hiljem
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem
Rootsi		Ei kohaldata
Liit		Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.)
Taani		0	Analüütiline TAC
Liit		0

TAC		Ei kohaldata

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		61 646	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		23 969	(1)
Hispaania		52 262	(1)(2)
Prantsusmaa		42 901	(1)
Iirimaa		47 737	(1)
Madalmaad		75 168	(1)
Portugal		4 855	(1)(2)
Rootsi		15 249	(1)
Liit		323 787	(1)(3)
Norra		0
Fääri saared		0	0
Ühendkuningriik		84 829

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kasutatava 0 tonni suuruse juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05-F.) püüda järgmise protsendi: 0 %
(2)	Seda kvooti võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.
(3)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:
		Kehtestataksehiljem

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411)
Hispaania		41 910		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Portugal		10 477
Liit		52 387	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:
		Kehtestatakse hiljem

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed 56°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 7. püügipiirkond 12° läänepikkusest lääne pool (WHB/24A567)
Norra		0	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Fääri saared		0

TAC		Ei kohaldata
(1)	Arvatakse maha Norra kehtestatud kvoodist.
(2)	Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes.

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		Kehtestatakse hiljem	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		Kehtestatakse hiljem
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani		Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	3a (PRA/03A.)
Taani		469	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse artikli 6a lõiget 1.
Rootsi		252
Liit		721

TAC		1 350

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/4N-S62)
Taani		0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		123	(1)
Liit		123

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Skagerraki veed (PLE/03AN.)
Belgia		89	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Taani		11 616
Saksamaa		60
Madalmaad		2 234
Rootsi		622
Liit		14 621

TAC		17 783

Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

4 732

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

15 378

Saksamaa

4 436

Prantsusmaa

887

Madalmaad

29 572

Liit

55 005

Norra

9 305

Ühendkuningriik

35 184

TAC

132 922

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:

4.	püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

Kehtestatakse hiljem

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

(POK/2C3A4)

Belgia

(1)

Analüütiline TAC

Taani

2 016

(1)

Saksamaa

5 091

(1)

Prantsusmaa

11 981

(1)

Madalmaad

(1)

Rootsi

277

(1)

Liit

19 433

(1)

Norra

27 880

(2)

Ühendkuningriik

6 186

TAC

53 374

(1)

Eritingimus: sellest kuni 15 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (POK/*6AN58).

(2)

Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremaid koguseid:

4.	püügipiirkonna Norra veed (POK/*04N-)

Liit

Kehtestatakse hiljem

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (POK/56-14)
Saksamaa		249	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		2 476	(1)
Iirimaa		357	(1)
Liit		3 082	(1)
Norra		0
Ühendkuningriik		2 456

TAC		5 538
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (POK/*2AC4C).

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (POK/4N-S62)
Rootsi		880	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		880

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

3.a; 2.a, 3.b, 3.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.d ja 4

(MAC/2A34.)

Belgia

501

(1)(2)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Taani

17 187

(1)(2)

Saksamaa

523

(1)(2)

Prantsusmaa

1 579

(1)(2)

Madalmaad

1 589

(1)(2)

Rootsi

4 743

(1)(2)(3)

Liit

26 122

(1)(2)

Norra

Ei kohaldata

(4)

Ühendkuningriik

Ei kohaldata

(1)(2)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: sellest kuni 60 % võib püüda 2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2AX14).

(2)

Nende kvootide alusel ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Rootsi

Liit

(3)

Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):

266

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(4)

Arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	3a	3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed	4b	4c	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2AX14)
Belgia	0	0	0	0	301
Taani	0	4 130	0	0	10 312
Saksamaa	0	0	0	0	314
Prantsusmaa	0	490	0	0	947
Madalmaad	0	490	0	0	953
Rootsi	0	0	390	6	2 846
Liit	0	5 110	390	6	15 673
Ühendkuningriik	0	Ei kohaldata	0	0	Ei kohaldata
Norra	0	0	0	0	0

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa		15 716	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Hispaania		17	(1)
Eesti		131	(1)
Prantsusmaa		10 479	(1)
Iirimaa		52 385	(1)
Läti		97	(1)
Leedu		97	(1)
Madalmaad		22 919	(1)
Poola		1 107	(1)
Liit		102 948	(1)
Norra		0	(2)(3)
Fääri saared		0	(4)
Ühendkuningriik		Ei kohaldata	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal vahetada, et püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).
(2)	Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(3)	Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides 56°30′ põhjalaiusest põhja pool. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist.
	Kehtestatakse hiljem
(4)	See kogus arvatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N(MAC/6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a (59°põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonnas (MAC/24N59).
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades ja järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
	4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 14. veebruarini ja 1. augustist kuni 31. detsembrini			2.a püügipiirkonna Norra veed	Fääri saarte veed
	(MAC/*4A-UK)			(MAC/*2AN-)	(MAC/*FRO2)
Saksamaa	15 716			0	0
Hispaania	17			0	0
Eesti	131			0	0
Prantsusmaa	10 479			0	0
Iirimaa	52 385			0	0
Läti	97			0	0
Leedu	97			0	0
Madalmaad	22 919			0	0
Poola	1 107			0	0
Liit	102 948			0	0
Ühendkuningriik	Ei kohaldata			0	0

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411)
Hispaania		29 439	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		195	(1)
Portugal		6 085	(1)
Liit		35 719

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8.b (MAC/*08B.)
Hispaania			2 473
Prantsusmaa			16
Portugal			511

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N)
Taani		Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	3a (SPR/03A.)
Taani		0	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC
Saksamaa		0	(1)(2)(3)
Rootsi		0	(1)(2)(3)
Liit		0	(1)(2)(3)

TAC		0	(2)
(1)	Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024.
(3)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		0	(1)(2)	Analüütiline TAC
Taani		0	(1)(2)
Saksamaa		0	(1)(2)
Prantsusmaa		0	(1)(2)
Madalmaad		0	(1)(2)
Rootsi		0	(1)(2)(3)
Liit		0	(1)(2)
Norra		0	(1)
Fääri saared		0	(1)(4)
Ühendkuningriik		0	(1)

TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024.
(2)	Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3)	Sealhulgas tobiad.
(4)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

Liik:	kilu Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (SPR/7DE.)
Belgia		0	(1)	Analüütiline TAC
Taani		0	(1)
Saksamaa		0	(1)
Prantsusmaa		0	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		0	(1)
Ühendkuningriik		0	(1)

TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2024.

Liik:	tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
Rootsi		800	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Liit		800

TAC		800
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(2)	Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N.) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:
	400

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/67-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Kohaldatakse artikli 6a lõiget 1.
Norra		0	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Püütakse ainult õngejadaga.

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC
Taani		Kehtestatakse hiljem
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem
Rootsi		Ei kohaldata	(1)
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	4. ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/46AN-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Kohaldatakse artikli 6a lõiget 1
Norra		0	(1)(2 )
Fääri saared		0

TAC		Ei kohaldata
(1)	Üksnes 4. püügipiirkond (OTH/*4-EU).
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muu lubatud kogupüügiga.

C OSA

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral

Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.

Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3.b, 3.c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32; heeringas 4., 7.d püügipiirkonnas ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu vetes.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

D OSA

Süvamerehaid

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Apristurus spp.	API	Musthaid
Centrophorus spp.	CWO	Astelhaid
Centroscyllium fabricii	CFB	Must okishai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Centroscymnus crepidater	CYP	Pikknina-süvahai
Chlamydoselachus anguineus	HXC	Harilik mantelhai
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Luits-nokkhai
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus spinax	ETX	Harilik tumehai
Galeus murinus	GAM	Hiir-saaghai
Hexanchus griseus	SBL	Kammhai
Oxynotus paradoxus	OXN	Puriuim-vinkelhai
Scymnodon ringens	SYR	Harilik nugahammashai
Somniosus microcephalus	GSK	Atlandi polaarhai

E OSA

Liidu autonoomsed süvamere kalavarud

Liik:	must süsisaba Aphanopus carbo				Püügipiirkond:	CECAFi 34.1.2 liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/C3412-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Portugal	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)

TAC	Kehtestatakse hiljem	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
(1)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris				Püügipiirkond:	3. püügipiirkonna liidu veed (RNG/03-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani	1,892	(1)(2)	1,892	(1)(2)
Saksamaa	0,011	(1)(2)	0,011	(1)(2)
Rootsi	0,097	(1)(2)	0,097	(1)(2)
Liit	2,000	(1)(2)	2,000	(1)(2)

TAC	2,000	(1)(2)	2,000	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Põhja-pikksaba (Macrourus berglax) sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/03-) kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha ja ei tohi ületada 1 % kvoodist.

Liik:	mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo		Püügipiirkond:	9. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (SBR/09-)
Aasta	2023	2024	Ennetuslik TAC
Hispaania	88	88
Portugal	24	24
Liit	112	112

TAC	114	114

F OSA

Jagatud süvamere kalavarud

Liik:	must süsisaba Aphanopus carbo				Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BSF/56712-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Saksamaa	21		Kehtestatakse hiljem
Eesti	10		Kehtestatakse hiljem
Iirimaa	52		Kehtestatakse hiljem
Hispaania	103		Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	1 450		Kehtestatakse hiljem
Läti	67		Kehtestatakse hiljem
Leedu	1		Kehtestatakse hiljem
Poola	1		Kehtestatakse hiljem
Muud	5	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
Liit	1 710		Kehtestatakse hiljem
Ühendkuningriik	103		Kehtestatakse hiljem
TAC	1 813		Kehtestatakse hiljem
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BSF/56712_AMS).

Liik:	must süsisaba Aphanopus carbo		Püügipiirkond:	8., 9. ja 10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/8910-)
Aasta	2023	2024	Ennetuslik TAC
Hispaania	7	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	17	Kehtestatakse hiljem
Portugal	2 106	Kehtestatakse hiljem
Liit	2 130	Kehtestatakse hiljem
TAC	2 130	Kehtestatakse hiljem

Liik:	limapead Beryx spp.				Püügipiirkond:	3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (ALF/3X14-)
	2023		2024		Ennetuslik TAC
Iirimaa	5	(1)	5	(1)
Hispaania	40	(1)	40	(1)
Prantsusmaa	11	(1)	11	(1)
Portugal	118	(1)	118	(1)
Liit	174	(1)	174	(1)
Ühendkuningriik	5	(1)	5	(1)
TAC	179	(1)	179	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris				Püügipiirkond:	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (RNG/5B67-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Saksamaa	4	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Eesti	34	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Iirimaa	150	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Hispaania	37	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Prantsusmaa	1 910	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Leedu	44	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Poola	22	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Muud	4	(1)(2)(3)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)(3)
Liit	2 205	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Ühendkuningriik	112	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
TAC	2 317	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
(1)	Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (RNG/8X14- kalju-tömppeakala puhul; RHG/8X14- põhja-pikksaba kaaspüügi puhul).
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/5B67-) kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(3)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (RNG/5B67_AMS kalju-tömppeakala puhul; RHG/5B67_AMS põhja-pikksaba puhul).

Liik:	kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris				Püügipiirkond:	8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (RNG/8X14-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Saksamaa	10	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Iirimaa	2	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Hispaania	1 111	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Prantsusmaa	51	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Läti	18	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Leedu	2	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Poola	347	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Liit	1 541	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Ühendkuningriik	4	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
TAC	1 545	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
(1)	Maksimaalselt 10 % igast kvoodist võib püüda 6. ja 7. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (RNG/5B67- kalju-tömppeakala puhul; RHG/5B67- põhja-pikksaba kaaspüügi puhul).
(2)	Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/8X14-) kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.

Liik:	mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo				Püügipiirkond:	6, 7 ja 8 (SBR/678-)
Aasta	2023		2024		Ennetuslik TAC
Iirimaa	3	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
Hispaania	85	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
Prantsusmaa	4	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
Muud	3	(1)(2)	Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
Liit	95	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
Ühendkuningriik	11	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
TAC	105	(1)	Kehtestatakse hiljem	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SBR/678_AMS).

Liik:	mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo		Püügipiirkond:	10. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (SBR/10-)
Aasta	2023	2024	Ennetuslik TAC
Hispaania	5	5
Portugal	600	600
Liit	605	605
Ühendkuningriik	5	5

TAC	610	610

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-)
Belgia	10		Analüütiline TAC
Taani	10 220
Saksamaa	1 790
Hispaania	34
Prantsusmaa	441
Iirimaa	2 646
Madalmaad	3 657
Poola	517
Portugal	34
Soome	158
Rootsi	3 787
Liit	23 294
Ühendkuningriik	9 983
Fääri saared	0	(1)
Norra	0	(2)

TAC	511 171
(1)	Arvatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.
(2)	Arvatakse Norra püügi piirnormidest maha.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

Kehtestatakse hiljem

2., 5.b püügipiirkonnas põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

Taani

Saksamaa

Hispaania

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Poola

Portugal

Soome

Rootsi

Liik:	tursk Gadus morhua	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka	Kehtestatakse hiljem
Hispaania	Kehtestatakse hiljem
Iirimaa	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Portugal	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14)
Saksamaa	1 950	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 950	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Võib püüda ainult 1. märtsist kuni 31. maini Kleine Banki majandamispiirkonnas, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
	Punkt	Laiuskraad		Pikkuskraad
	1	65°00' N		38°00' W
	2	65°00' N		35°15' W
	3	64°00' N		35°15' W
	4	64°00' N		38°00' W

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Svalbardi veed; 1. ja 2.b püügipiirkonna rahvusvahelised veed (COD/1/2B.)
Saksamaa	773	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	2 000	(1)(2)
Prantsusmaa	330	(1)(2)
Poola	362	(1)(2)
Portugal	422	(1)(2)
Muud liikmesriigid	20	(1)(2)(3)
Liit	3 907	(1)(2)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(2)	Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.
(3)	Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola ja Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS).

Liik:	tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN)
Liit	60	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Ei kohaldata	(2)

(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
		0

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.)
Liit	45	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Ei kohaldata	(2)
(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
		0

Liik:	moiva Mallotus villosus	Püügipiirkond:	2b (CAP/02B.)
Liit	0	Analüütiline TAC

TAC	0

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Rootsi	0
Kõik liikmesriigid	0	(1)
Liit	0	(2)
Norra	0	(2)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood 15. oktoobrist 2023 kuni 15. aprillini 2024.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Madalmaad	0
Liit	0	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Põhjaputassuu püügiga koos võidakse vältimatu kaaspüügina püüda põhjaatlandi hõbekala.

Liik:	harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia		Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.)
Saksamaa	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0	(1)

TAC	0
(1)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F):
(1)	0

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani	1 439	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 438
Liit	2 877
Norra	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.)
Taani	1 300	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 300
Liit	2 600

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT)
Liit	0	Analüütiline TAC

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Madalmaad	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT)
Liit	428	(1)(2)	Ennetuslik TAC

TAC	Ei kohaldata
(1)	Kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023.
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1G-S68)
Saksamaa	1 700	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 700	(1)
Norra	0	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda lõuna pool 68° N.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/5-14GL)
Saksamaa	4 300		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	4 300	(1)
Norra	0

TAC	Ei kohaldata
(1)	Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

Liik:	meriahvenad Sebastes mantella	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (REB/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	Kehtestatakse hiljem
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem
Portugal	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT)
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1) (2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Kehtestatakse hiljem	(3)
(1)	Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel kalalaevadel meriahvenate sihtpüügi.
(2)	Kalalaevad piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogupüügist.
(3)	Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke. Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini.

Liik:	meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp.			Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P)
Saksamaa	0		(1) (2) (3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0		(1) (2) (3)
Liit	0		(1) (2) (3)

TAC	Ei kohaldata

(1)	Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.
(2)	Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
	Punkt	Laiuskraad				Pikkuskraad
	1	64°45' N				28°30' W
	2	62°50' N				25°45' W
	3	61°55' N				26°45' W
	4	61°00' N				26°30' W
	5	59°00' N				30°00' W
	6	59°00' N				34°00' W
	7	61°30' N				34°00' W
	8	62°50' N				36°00' W
	9	64°45' N				28°30' W
(3)	Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

Liik:	meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D)
Saksamaa	969	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	5	(1)
Liit	974	(1)
Norra	0	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	59°15' N	54°26' W
	2	59°15' N	44°00' W
	3	59°30' N	42°45' W
	4	60°00' N	42°00' W
	5	62°00' N	40°30' W
	6	62°00' N	40°00' W
	7	62°40' N	40°15' W
	8	63°09' N	39°40' W
	9	63°30' N	37°15' W
	10	64°20' N	35°00' W
	11	65°15' N	32°30' W
	12	65°15' N	29°50' W

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem	(1)
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	muud liigid(1)	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata
(1)	Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

Liik:	lestalised Pleuronectiformes	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	kaaspüük(1)	Püügipiirkond:	Gröönimaa veed (B-C/GRL)
Liit	600	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Ei kohaldata
(1)	Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (COD/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti	68	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	284	(1)
Läti	68	(1)
Leedu	68	(1)
Poola	231	(1)
Hispaania	873	(1)
Prantsusmaa	122	(1)
Portugal	1 196	(1)
Liit	2 910	(1)

TAC	6 100	(1)

(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikul 1. jaanuarist kell 00.00 UTC kuni 31. märtsini kell 24.00 UTC. Selle aja jooksul täidab kalalaeva kapten määruse (EL) 2019/833* artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud nõudeid ning tagab, et selle kalavaru pardal hoitav saak ning saak ühes loomuses ei ületa määruse (EL) 2019/833 artikli 7 lõike 3 punktis a sätestatud piirmäära.
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141, 28.5.2019, lk 1).

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	NAFO 3L (WIT/N3L.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus	Püügipiirkond:	NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
Eesti	58	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	57
Leedu	57
Liit	172

TAC	1 295

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3M (PLA/N3M.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	lühiuimkalmaar Illex illecebrosus		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti	128	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	128	(1)
Leedu	128	(1)
Poola	227	(1)
Muud liikmesriigid	29 467	(1)(2)
Liit	30 078	(1)(3)

TAC	34 000
(1)	Ükski kalalaev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC.
(2)	See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS).
(3)	Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Liik:	ruske soomuslest Limanda ferruginea		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	20 000
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, siis kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm järgmine: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (CAP/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (1)(2) (PRA/N3LNOX)
Eesti	0	(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	0	(3)
Leedu	0	(3)
Poola	0	(3)
Hispaania	0	(3)
Portugal	0	(3)
Liit	0	(3)

TAC	0	(3)
(1)	Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°20'00'' N	46°40'00'' W
	2	47°20'00'' N	46°30'00'' W
	3	46°00'00'' N	46°30'00'' W
	4	46°00'00'' N	46°40'00'' W
(2)	Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	46°00'00'' N	47°49'00'' W
	2	46°25'00'' N	47°27'00'' W
	3	46°42'00'' N	47°25'00'' W
	4	46°48'00'' N	47°25'50'' W
	5	47°16'50'' N	47°43'50'' W
(3)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3M(1) (PRA/*N3M.)
TAC	Ei kohaldata	(2)	Analüütiline TAC
(1)	Kalalaev võib seda varu püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°20'00'' N	46°40'00'' W
	2	47°20'00'' N	46°30'00'' W
	3	46°00'00'' N	46°30'00'' W
	4	46°00'00'' N	46°40'00'' W
	Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	47°55'00'' N	45°00'00'' W
	2	47°30'00'' N	44°15'00'' W
	3	46°55'00'' N	44°15'00'' W
	4	46°35'00'' N	44°30'00'' W
	5	46°35'00'' N	45°40'00'' W
	6	47°30'00'' N	45°40'00'' W
	7	47°55'00'' N	45°00'00'' W
(2)	Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.
	Liikmesriik	Püügipäevade maksimaalne arv
	Taani	0
	Eesti	0
	Hispaania	0
	Läti	0
	Leedu	0
	Poola	0
	Portugal	0

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides	Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti	304	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	311
Läti	43
Leedu	22
Hispaania	4 162
Portugal	1 740
Liit	6 582

TAC	11 227

Liik:	railased Rajidae	Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.)
Eesti	283	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	62
Hispaania	3 403
Portugal	660
Liit	4 408

TAC	7 000

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti	895	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	615
Läti	895
Leedu	895
Liit	3 300

TAC	18 100

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti	1 571	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	513	(1)
Läti	1 571	(1)
Leedu	1 571	(1)
Hispaania	233	(1)
Portugal	2 354	(1)
Liit	7 813	(1)

TAC	11 171	(1)
(1)	Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO osaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga:
(1)	5 586

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania	1 771	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	5 229
Liit	7 000

TAC	20 000

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	0	(1)
Liit	0	(1)

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania	255		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	333
Liit	588	(1)

TAC	1 000
(1)	Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad NAFO osalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:
	Hispaania	509
	Portugal	667
	Liit	1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust

(SAI/AE45W)

TAC

1 271

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45° läänepikkust

(SAI/AW45W)

TAC

1 030

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	sinine marliin Makaira nigricans		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
Hispaania		22,77	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		332,82
Portugal		46,21
Liit		401,80

TAC		1 670

Liik:	sinihai Prionace glauca		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (BSH/AN05N)
Iirimaa		0,96	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania		27 007,71
Prantsusmaa		151,55
Portugal		5 352,24
Liit		32 512,46

TAC		39 102

Liik:	sinihai Prionace glauca			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (BSH/AS05N)
TAC		28 923	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)	Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

Liik:	valge piikkoon Tetrapturus albidus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
Hispaania		30,50	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal		19,50
Liit		50,00

TAC		355

Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N)
Iirimaa		3 174,03		Analüütiline TAC
Hispaania		17 890,00
Prantsusmaa		5 626,69
Portugal		1 962,13
Liit		28 652,85	(1)(2)

TAC		37 801
(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv 1241.
(2)	Eritingimus: Selle kvoodi piires ei tohi Ühendkuningriigi vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud: 280,00.

Liik:	lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (ALB/AS05N)
Hispaania		870,10	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		286,00
Portugal		608,90
Liit		1 765,00

TAC		28 000

Liik:

Vahemere pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Vahemeri

(ALB/MED)

Kreeka

399,12

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

103,03

Prantsusmaa

14,97

Horvaatia

6,98

Itaalia

1 168,74

Küpros

430,99

Malta

41,10

Liit

2 164,93

TAC

2 500

(1)(2)(3)

(1)

Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi järgmistel perioodidel Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida:

—	Kreeka, Horvaatia, Itaalia ja Küpros: 1. oktoober –30. november ja 1.–31. märts;

—	Hispaania, Prantsusmaa ja Malta: 1. jaanuar –31. märts.

(2)

Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle kalalaevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda 2017. aastal. Liikmesriigid võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet.

(3)

Eritingimus: pikkuim-tuuni kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (ALB/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud pikkuim-tuunid arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (ALB/MED-SR).

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares			Püügipiirkond:	Atlandi ookean (YFT/ATLANT)
TAC		110 000	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)	Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/ATLLL) teatatakse eraldi.

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania		7 438,09	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 159,38	(1)
Portugal		2 823,84	(1)
Liit		13 421,31	(1)

TAC		62 000	(1)
(1)	Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/ATLLL) teatatakse eraldi. Alates juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste kalalaevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist.

Liik:	harilik tuun Thunnus thynnus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri (BFT/AE45WM)
Küpros		188,09	(4)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka		349,61
Hispaania		6 783,67	(2) (4)
Prantsusmaa		6 693,70	(2) (3) (4)
Horvaatia		1 057,97	(6)
Itaalia		5 283,00	(4) (5)
Malta		433,43	(4)
Portugal		637,88
Muud liikmesriigid		75,65	(1)
Liit		21 503,00	(2) (3) (4) (5)


TAC		40 570
(1)	Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS).
(2)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	1 027,76
	Prantsusmaa	477,45
	Liit	1 505,21
(3)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Prantsusmaa	100
	Liit	100
(4)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	135,70
	Prantsusmaa	133,89
	Itaalia	105,67
	Küpros	3,76
	Malta	8,67
	Liit	387,69
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Itaalia	105,67
	Liit	105,67
(6)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Horvaatia	952,31
	Liit	952,31

Liik:	lühiuim-makohai Isurus oxyrinchus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust ( SMA/AS05N)
Liit		503	(1) (2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC		1 295	(2)
(1)	Kõnealuse varu jaoks liidu lubatud pardal hoidmise rakendamiseks kehtestatud kvoot.
(2)	Üksnes kaaspüük.

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N)
Hispaania		5 558,59	(2)	Analüütiline TAC
Portugal		1 010,29	(2)
Muud liikmesriigid		108,45	(1)(2)
Liit		6 677,33

TAC		13 200
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS).
(2)	Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AS05N_AMS).

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N)
Hispaania		4 525,88	(1)	Analüütiline TAC
Portugal		298,12	(1)
Liit		4 824,00

TAC		10 000
(1)	Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Vahemeri (SWO/MED)
Horvaatia		13,74	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Küpros		50,67	(1)(2)
Hispaania		1 565,04	(1)(2)
Prantsusmaa		109,08	(1)(2)
Kreeka		1 036,02	(1)(2)
Itaalia		3 208,45	(1)(2)
Malta		380,64	(1)(2)
Liit		6 363,64	(1)(2)

TAC		9 016,71
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.
(2)	Eritingimus: Vahemere mõõkkala kaaspüük arvatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (SWO/MED-BC). Sport- ja harrastuskalapüügi käigus saadud surnud Vahemere mõõkkalad arvatakse sellest kvoodist maha, kuid neist teatatakse eraldi (SWO/MED-SR).

IE LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO osalistele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb SEAFO osalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:	limapead Beryx spp.			Püügipiirkond:	SEAFO (ALF/SEAFO)
TAC		200	(1)	Ennetuslik TAC
(1)	Alarajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1(1)

(GER/F47NAM)

TAC

162

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

261

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

Ennetuslik TAC

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1(1)

(ORY/F47NAM)

TAC

(2)

Ennetuslik TAC

(1)

Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala kindlaks määratud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

(2)

Välja arvatud lubatud kaaspüük neli tonni (ORY/*F47NA).

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

Ennetuslik TAC

Liik:

kultkalad

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

135

Ennetuslik TAC

IF LISA

RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD

Liik:	ringhoovuse tuun Thunnus maccoyii			Püügipiirkond:	kõik levikualad (SBF/F41-81)
Liit		11	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC		17 647
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust (BET/F7120S)
Portugal		2 000	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		2 000	(1)
Liit		4 000	(1)

TAC		Ei kohaldata	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust (SWO/F7120S)
Liit		3 170,36	Ennetuslik TAC

TAC		Ei kohaldata

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(TOT/SPR-RB)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmises uurimisjaotises:

—

50°30’ S, 136° E

—

50°30’ S, 140°30’ E

—	E-sakknurk

52°45’ S, 140°30’ E

—	E-tipunurk

52°45’ S, 145°30’ E

—

54°50’ S, 145°30’ E

—

54°50’ S, 136° E

Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi	Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Leedu	Kehtestatakse hiljem
Poola	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu kalalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares		Püügipiirkond:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC)
Prantsusmaa	27 736		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Itaalia	2 367
Hispaania	42 943
Portugal	100	(1)
Liit	73 146

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

IK LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.			Püügipiirkond:	Del Cano piirkond (1) (TOT/F517DC)
Liit		18,33	(2)	Ennetuslik TAC

TAC		55	(2)
(1)	FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on -44° ja -45° lõunalaiust ning idas ja läänes külgnevad majandusvööndid.
(2)	Püüda võivad üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema üksteisest vähemalt kolme meremiili kaugusel. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas.

Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.			Püügipiirkond:	Williams Ridge (1) (TOT/F574WR)
TAC		140	(2)	Ennetuslik TAC
(1)	FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	52°30'00" S	80°00'00" E
	2	55°00'00" S	80°00'00" E
	3	55°00'00" S	85°00'00" E
	4	52°30'00" S	85°00'00" E
(2)	Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal 1. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is.

Ajutised kaitsealad

Atlantis Bank

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	32°00'	57°00'
2	32°50'	57°00'
3	32°50'	58°00'
4	32°00'	58°00'

Coral

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	41°00'	42°00'
2	41°40'	42°00'
3	41°40'	44°00'
4	41°00'	44°00'

Fools Flat

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	31°30'	94°40'
2	31°40'	94°40'
3	31°40'	95°00'
4	31°30'	95°00'

Middle of What

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	37°54'	50°23'
2	37°56'30"	50°23'
3	37°56'30"	50°27'
4	37°54'	50°27'

Walter’s Shoal

Punkt	Lõunalaius (S)	Idapikkus (E)
1	33°00'	43°10'
2	33°20'	43°10'
3	33°20'	44°10'
4	33°00'	44°10'

IL LISA

IATTC KONVENTSIOONI ALA

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	IATTC konventsiooni ala (BET/IATTC)
Liit		500	(1)	Ennetuslik TAC

TAC		Ei kohaldata
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

II LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESI 7.e RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1. KOHALDAMISALA

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EL) 2019/472, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)	sellised kalalaevad püüdsid 2020. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised kalalaevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2023 ja 31. jaanuariks 2024 aruande selliste kalalaevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2023. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused kalalaevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja

ii)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)	„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)	„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;

d)	„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024.

3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. PÜÜGILOAGA KALALAEVAD

4.1

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale kalalaevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2018 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2

Siiski võib kalalaev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui kalalaevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval kalalaeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Kalalaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Belgia	176
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Prantsusmaa	188
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Belgia	176
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Prantsusmaa	191

6. KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.

Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada kalalaeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga kalalaeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	nende merepäevade arv, mis oleks igale kalalaevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja nende merepäevade arv, mille iga kalalaev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida kalalaeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (1) artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste kalalaevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud kalalaevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui kalalaev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2023 taotluse koosaruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud kalalaevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste kalalaevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendi rühmale.

7.5.

Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.6.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruar 2023 kuni 31. jaanuar 2024 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul kalalaev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on ette nähtud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9. ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. PÜÜGIPERIOODID

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul kalalaev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval kalalaeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et kalalaev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.

Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele oma lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale kalalaevale, tingimusel et kalalaeva poolt vastu võetud päevade arv ja kalalaeva mootori võimsus kilovattides (kilovatt-päevad) on võrdne doonorkalalaeva ülekantud päevade arvu ja doonorkalalaeva mootori võimsusega kilovattides või sellest väiksem. Kalalaevade mootori võimsus kilovattides vastab liidu kalalaevastiku registrisse kantud mõlema laeva mootori võimsusele.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt piirkonnas viibimise päevade ülekantud koguarvu ja doonorkalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis ei tohi olla suurem kui doonorkalalaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kalalaeva mootori võimsuse (kilovattides) korrutis.

11.3.

Punkti 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need kalalaevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI peatükk

Aruandekohustus

13. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14. ASJAKOHASTE ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad kalalaevad, ning püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad kalalaevad, ja nende kalalaevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15. ASJAKOHASTE ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2021. ja 2022. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II table

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperiood	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III table

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus kalalaev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)	Püügiperiood

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Teatatud püügivahend				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus kalalaev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6)

(4)	Püügiperioodi pikkus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul kalalaeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)	Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

III LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle liites:

Tobiavarude majandamise piirkond	ICESi statistilised ruudud
1r	31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5
2r	35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1
3r	41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0
4	38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0
5r	47–52 F1–F5
6	41–43 G0–G3; 44 G1
7r	47–52 E6–F0

Liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

IV LISA

KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD

Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):

Tähtajalised püügikeelud
Nr	Piirkonna nimetus	Koordinaadid	Ajavahemik	Lisamärkused
1	Stanhope ground	60°10' N - 01°45' E 60°10' N - 02°00' E 60°25' N - 01°45' E 60°25' N - 02°00' E	1. jaanuarist 30. aprillini
2	Long Hole	59°07,35' N - 0°31,04' W 59°03,60' N - 0°22,25' W 58°59,35' N - 0°17,85' W 58°56,00' N - 0°11,01' W 58°56,60' N - 0°08,85' W 58°59,86' N - 0°15,65' W 59°03,50' N - 0°20,00' W 59°08,15' N - 0°29,07' W	1. jaanuarist 31. märtsini
3	Coral edge	58°51,70' N - 03°26,70' E 58°40,66' N - 03°34,60' E 58°24,00' N - 03°12,40' E 58°24,00' N - 02°55,00' E 58°35,65' N - 02°56,30' E	1. jaanuarist 28. veebruarini
4	Papa Bank	59°56' N - 03°08' W 59°56' N - 02°45' W 59°35' N - 03°15' W 59°35' N - 03°35' W	1. jaanuarist 15. märtsini
5	Foula Deeps	60°17,50' N - 01°45' W 60°11,00' N - 01°45' W 60°11,00' N - 02°10' W 60°20,00' N - 02°00' W 60°20,00' N - 01°50' W	1. novembrist 31. detsembrini
6	Egersund Bank	58°07,40' N - 04°33,00' E 57°53,00' N - 05°12,00' E 57°40,00' N - 05°10,90' E 57°57,90' N - 04°31,90' E	1. jaanuarist 31. märtsini	(10 × 25 meremiili)
7	Fair Isle’ist idas	59°40' N - 01°23' W 59°40' N - 01°13' W 59°30' N - 01°20' W 59°10' N - 01°20' W 59°30' N - 01°28' W 59°10' N - 01°28' W	1. jaanuarist 15. märtsini
8	West Bank	57°15' N - 05°01' E 56°56' N - 05°00' E 56°56' N - 06°20' E 57°15' N - 06°20' E	1. veebruarist 15. märtsini	(18 × 4 meremiili)
9	Revet	57°28,43' N - 08°05,66' E 57°27,44' N - 08°07,20' E 57°51,77' N - 09°26,33' E 57°52,88' N - 09°25,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	(1,5 × 49 meremiili)
10	Rabarberen	57°47,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°09,00' E 57°47,00' N - 11°09,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	Skagenist idas (2,7 × 4 meremiili)

V LISA

KALAPÜÜGILOAD

A OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel		Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62°00' N	59	DK	25	51
			DE	5
			FR	1
			IE	8
			NL	9
			PL	1
			SE	10
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N	kehtestatakse hiljem	DE	16	kehtestatakse hiljem
			IE	1
			ES	20
			FR	18
			PT	9
			Jaotamata	2
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N	kehtestatakse hiljem	DK	450	141
Svalbardi veed; 1. ja 2.b (1) püügipiirkonna rahvusvahelised veed	Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega	kehtestatakse hiljem	EE	1	Ei kohaldata
			ES	1
			LV	11
			LT	4
			PL	3

B OSA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Venezuela (2) (3)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(2) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et kalapüügiluba taotleva kalalaevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt kalalaevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Kinnitatud lepingu koopia lisatakse kalapüügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

(3) Püügitegevus on lubatud aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma kalapüügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:

—	algatas kalapüügiloa uuendamise protsessi,

—	täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused.

See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus kalapüügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.

VI LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania	60
Prantsusmaa	55
Liit	115

Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Hispaania	364
Prantsusmaa	140 (2)
Itaalia	30
Küpros	20 (2)
Malta	54 (2)
Liit	684

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm

Horvaatia	18
Itaalia	12
Liit	28

Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A (11)

	Kalalaevade arv (3)
	Kreeka (4)	Hispaania	Prantsusmaa	Horvaatia	Itaalia	Küpros (5)	Malta (6)	Portugal
Seinnoodalaevad (7)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Söödaga õngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem (8)
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem (9)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Väikesemahulise püügi laevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (10)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik (12) on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Liikmesriik	Lõkspüüniste arv
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	2

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus (2)
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Kreeka	2	2 100
Hispaania	10	11 852
Horvaatia	7	7 880
Itaalia	13	12 600
Küpros	3	3 000
Malta	6	12 300
Portugal	2	500

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (14)
Kreeka	785
Hispaania	6 300
Horvaatia	2 947
Itaalia	3 764
Küpros	2 195
Malta	8 786
Portugal	350

Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Portugal	310

ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik	Seinnoodalaevade maksimaalne arv	Õngejadalaevade maksimaalne arv
Hispaania	23	190
Prantsusmaa	11
Portugal		79
Liit	34	269

(1) Käesoleva lisa punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kuni kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A

(3) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(4) Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(7) Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.

(8) Söödaga õngelaevad Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades.

(9) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(10) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

(11) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kehtestatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

(12) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

(13) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

(14) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

VII LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse aastatel 2022/2023 järgmiselt:

Tabel A

Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik	Alapiirkond	Laevade maksimaalne arv
Hispaania	48.6	1
Hispaania	88.1	1
Hispaania	88.2	1

Tabel B

Lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid

Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta (1)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde või uurimisjaotiste kohta
Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) või uurimisjaotised			Railised (Rajiformes)	Pikksabad (Macrourus spp.) (2)	Muud liigid
48.6	Kogu alapiirkond	1. detsember 2022 – 30. november 2023	48.6_2	123	485	6	19	19
			48.6_3	37		1	5	5
			48.6_4	157		7	25	25
			48.6_5	168		8	26	26
88.1	Kogu alapiirkond	1. detsember 2022 – 31. august 2023	A, B, C, G (3) („N70“)	664	3 495	33	106	33
			G, H, I, J, K (4) („S70“)	2 307		115	316	115
			Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon („SRZ“)	425		21	72	21
88.2	Kogu alapiirkond	1. detsember 2022 – 31. august 2023	A, B (3) (N70)	Sisaldub N70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.		Sisaldub N70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.
			A, B (4) (S70)	Sisaldub S70 jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1.		Sisaldub S70 jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1.
			SSRU_A osa SRZ-s	Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud püügi piirnormis alapiirkonnas 88.1		Sisaldub SRZ jaoks kehtestatud kaaspüügi piirnormides alapiirkonnas 88.1
			88.2_1	230		11	36	36
			88.2_2	268		13	42	42
			88.2_3	208		10	33	33
			88.2_4	185		9	29	29
		14. detsember 2022 – 31. august 2023	88.2_H	122		6	19	19

Liide

A osa

Uurimisjaotiste 48.6 koordinaadid

Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid

54°00' S 01°00' E

55°00' S 01°00' E

55°00' S 02°00' E

55°30' S 02°00' E

55°30' S 04°00' E

56°30' S 04°00' E

56°30' S 07°00' E

56°00' S 07°00' E

56°00' S 08°00' E

54°00' S 08°00' E

54°00' S 09°00' E

53°00' S 09°00' E

53°00' S 03°00' E

53°30' S 03°00' E

53°30' S 02°00' E

54°00' S 02°00' E

Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid

64°30' S 01°00' E

66°00' S 01°00' E

66°00' S 04°00' E

65°00' S 04°00' E

65°00' S 07°00' E

64°30' S 07°00' E

Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid

68°20' S 10°00' E

68°20' S 13°00' E

69°30' S 13°00' E

69°30' S 10°00' E

69°45' S 10°00' E

69°45' S 06°00' E

69°00' S 06°00' E

69°00' S 10°00' E

Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid

71°00' S 15°00' W

71°00' S 13°00' W

70°30' S 13°00' W

70°30' S 11°00' W

70°30' S 10°00' W

69°30' S 10°00' W

69°30' S 09°00' W

70°00' S 09°00' W

70°00' S 08°00' W

69°30' S 08°00' W

69°30' S 07°00' W

70°30' S 07°00' W

70°30' S 10°00' W

71°00' S 10°00' W

71°00' S 11°00' W

71°30' S 11°00' W

71°30' S 15°00' W

Uurimisjaotiste 88.2 koordinaadid

Uurimisjaotise 88.2_1 koordinaadid

73°48' S 108°00' W

73°48' S 105°00' W

75°00' S 105°00' W

75°00' S 108°00' W

Uurimisjaotise 88.2_2 koordinaadid

73°18' S 119°00' W

73°18' S 111°30' W

74°12' S 111°30' W

74°12' S 119°00' W

Uurimisjaotise 88.2_3 koordinaadid

72°12' S 122°00' W

70°50' S 115°00' W

71°42' S 115°00' W

73°12' S 122°00' W

Uurimisjaotise 88.2_4 koordinaadid

72°36' S 140°00' W

72°36' S 128°00' W

74°42' S 128°00' W

74°42' S 140°00' W

Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu

Piirkond	Väike uurimisjaotis (SSRU)	Piirjoon
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.
	G	Punktist 66° 40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.
	H	Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	I	Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
88.2	A	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	D	Punktist 70°50’ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50’ S.
	E	Punktist 70°50’ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50’ S.
	F	Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	G	Punktist 70°50’ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50’ S.
	H	Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50’ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
	I	Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B osa

Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) püügis osalemise kavatsuse teatis

Üldandmed

Liige: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.

Alapiirkond/rajoon	Tähistada vastav kastike
48.1	☐
48.2	☐
48.3	☐
48.4	☐
58.4.1	☐
58.4.2	☐

Püügitehnika:

Tähistada vastav kastike

☐	tavaline traalpüük

☐	pidevpüügisüsteem

☐	noodapärasse pumpamine

☐	muu meetod (täpsustage)

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik	Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (5)
Tervelt külmutatud
Keedetud
Jahvatatud
Õli
Muu toode (palun täpsustada)

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud	Võrk 1		Võrk 2		Muu võrk / muud võrgud
Võrgu ava (suue)
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m)
Suupindala (m2)
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm)	Välimine (8)	Sisemine (8)	Välimine (8)	Sisemine (8)	Välimine (8)	Sisemine (8)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) eelseisvale koosolekule. Võrgu joonis(ed) peab (peavad) sisaldama järgmisi andmeid.

1.	Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.	Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.	Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.	Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrkusattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
Tootja
Mudel
Muunduri sagedused (kHz)

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Avaldis (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Liik

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W × L × H × ρ × 1 000

W =	= mahuti laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

L =	= mahuti pikkus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

ρ =	= mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H =	= hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

Voomõõtur (9)

V × Fhiilgevähk × ρ

V =	= hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (9) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill =

hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (9) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

ρ =	mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (10)

(V × ρ)–M

V =	hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (9) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M =	= protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (9) sõltuv

Otsene vaatlus

ρ =	hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuja

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M × (1–F)

M =	hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (10) sõltuv

Otsene vaatlus

F =	vee osakaal proovis

Muutuja

Vookaalu massi parandustegur

Kogur

(M–Mkogur) × N

Mtray =

tühja koguri mass

Konstant

Otsene vaatlus enne püüki

M =	koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuja

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

N =	= kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

Jahu teisendamine

Mjahu × MCF

Mmeal =

toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

MCF =

jahu teisendamise tegur

Muutuja

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

Noodapära maht

W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000

W =	noodapära laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

H =	noodapära kõrgus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

ρ =	= mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L =	= noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

Muud

Täpsustage

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole täisnurkne, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (11)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (12)

Võtta voomõõturist proov ning:

—	mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega,

—	hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (12)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu)

Iga nädal (11)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist

Iga loomus (12)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (12)

Võtta vookaalust proov ning:

—	mõõta hiilgevähkide massi koos veega

—	hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu (11)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

(1) Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.

(2) Üksnes piirkonnas 88.1 ja piirkonna 88.2 SSRUdes A ja B : kui ühe laeva poolt mis tahes kahe 10-päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10-päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.

(3) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° lõunalaiust.

(4) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° lõunalaiust.

(5) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.

(6) Eeldatud töötingimustes.

(7) Välimine võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(8) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 (2019) meetodi alusel.

(9) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(11) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VIII LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	27	45 383
Portugal	5	1 627
Itaalia	1	2 137
Liit	55	110 511

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41 (1)	7 882
Portugal	15	6 925
Liit	83	26 397

Punktis 1 osutatud kalalaevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

Punktis 2 osutatud kalalaevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.

(1) See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud kalalaevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
Liit	14

Nende liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	4
Liit	4

X LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liidu kalalaevade aastane põhjapüügi koormus SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

Prantsusmaa	237 püügipäeva
Hispaania	2 laeva
Muud liikmesriigid	0

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 28

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 31. jaanuar 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2023/194, 30. jaanuar 2023, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused	1
	*	Nõukogu määrus (EL) 2023/195, 30. jaanuar 2023, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2022/110 Vahemere ja Musta mere kalavarude püügi võimaluste osas 2022. aastaks	220

Liikmesriik	Punane vääriskorall COL
Kreeka	12
Hispaania	0 (*2)
Prantsusmaa	32
Horvaatia	28
Itaalia	40

Liik:	Punane vääriskorall Corallium rubrum	Püügipiirkond:	Vahemere liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1–27 COL/GF 1–27
Kreeka	1,844	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	0 ((**))
Prantsusmaa	1,400
Horvaatia	1,226
Itaalia	1,378
Liit	5,848
TAC	Ei ole asjakohane/ei ole kokku lepitud

Liik:	Väikesed pelaagilised liigid (euroopa anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus		Püügipiirkond:	GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed (SP1/GF 17–18)
Itaalia	32 941	(*1)	Maksimaalne püügimaht Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Horvaatia	51 735	(*1)
TAC	Ei ole asjakohane

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	PS	249	77 145,52	18 537,72
Itaalia	PTM-OTM-PS	685	134 556,7	25 852
Sloveenia (*2)	PS	4	433,7	38,5

					Püügipäevad 2023
Püügivahendi liik	Geograafiline piirkond	Asjaomased kalavarud	Laevade üldpikkus	Püügikoormuse rühma kood	ITAALIA	HORVAATIA	SLOVEENIA
Traalid (OTB)	GFCMi alapiirkonnad 17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar	< 12 m	EFF/MED3_OTB_TR1	3 275	10 097	(*3)
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_OTB_TR2	73 599	23 524	(*3)
			≥ 24 m	EFF/MED3_OTB_TR3	6 449	2 112	(*3)
Piimtraalid (TBB)	GFCMi alapiirkond 17	Harilik merikeel	< 12 m	EFF/MED3_TBB_TR1	194	0	0
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_TBB_TR2	3 635	0	0
			≥ 24 m	EFF/MED3_TBB_TR3	3 614	0	0

Liik:	Harilik kammeljas Scophthalmus maximus		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C)
Bulgaaria	92,143		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	80,357
Liit	172,5	(*1)
TAC	857