ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 19 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
66. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
OTSUSED
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/136,
18. jaanuar 2023,
millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asuvatele õhusõiduki käitajatele üleilmse turupõhise meetme raames kohaldatavatest kompenseerimisnõuetest teatamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA) on heitkoguste seireks, aruandluseks ja tõendamiseks kasutusel olnud alates 2019. aastast ning on mõeldud kohaldamiseks üleilmse turupõhise meetmena, mille eesmärk on alates 1. jaanuarist 2021 kompenseerida kindlaksmääratud heitetaset ületavad rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi heitkogused teatavate kompensatsiooniühikutega. |
(2) |
2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) (4) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe jõustus 2016. aasta novembris. Kokkuleppeosalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes tuntavalt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega piirduks üksnes 1,5 °C-ga. Kõnealust kohustust toetas 2021. aasta novembris Glasgow kliimapakti vastuvõtmine, milles osaliste konverents tunnistas, et kliimamuutuste mõju oleks palju väiksem juhul, kui temperatuur tõuseks 1,5 °C, mitte 2 °C, ning otsustas jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga. |
(3) |
Võttes arvesse erinevusi liidu õigusaktide ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 16. lisa IV köite esimese väljaande – rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem, millega luuakse CORSIA keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad – sätete vahel, millest ICAOd teavitati pärast nõukogu otsuse (EL) 2018/2027 (5) vastuvõtmist, ning seda, kuidas Euroopa Parlament ja nõukogu liidu õigusakte muudavad, kavatseb liit CORSIAt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (6) kaudu. |
(4) |
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1603 (7) võeti vastu selleks, et nõuetekohaselt rakendada CORSIA reegleid lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise kohta. Kompenseerimisnõuded CORSIA rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade tähenduses arvutatakse välja kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt tõendatud CO2 heitkoguste alusel. |
(5) |
Kuna COVID-19 pandeemia tõttu vähenesid lennunduse heitkogused 2020. aastal märkimisväärselt, otsustas ICAO nõukogu oma 220. istungjärgul 2020. aasta juunis, et aastate 2021–2023 puhul tuleks õhusõiduki käitajate suhtes kohaldatavate kompenseerimisnõuete arvutamisel lähtetasemena kasutada 2019. aasta heitkoguseid. ICAO 41. assamblee kiitis kõnealuse otsuse 2022. aasta oktoobris heaks. |
(6) |
Lennunduse 2021. aasta heitkogused ei ületanud 2019. aasta koguheidet. 31. oktoobril 2022 tegi ICAO kindlaks, et sektori kasvutegur on 2021. aasta heitkoguste puhul null. Sektori kasvutegur on CORSIA metoodika parameeter, mida kasutatakse käitajatele igal aastal esitatavate kompenseerimisnõuete arvutamiseks. Seepärast peavad õhusõiduki käitajatele esitatavad täiendavad kompenseerimisnõuded 2021. aasta puhul võrduma nulliga. |
(7) |
Liikmesriigid peaksid CORSIAt rakendama, teatades õhusõiduki käitajatele, kellel on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat, ning õhusõiduki käitajatele, kes on registreeritud liikmesriigis, kõnealuste õhusõiduki käitajate 2021. aasta kompenseerimisnõuded 30. novembriks 2022. |
(8) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(9) |
On oluline, et liikmesriikide ametiasutustele ja õhusõiduki käitajatele tagatakse CORSIA 2021. aasta kompenseerimisnõuete suhtes õiguskindlus võimalikult kiiresti 2022. aastal. Seega peaks käesolev otsus jõustuma viivitamata. |
(10) |
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega) vastuvõtmist, on käesolev otsus üksnes ajutine meede, mida kohaldatakse vaid kuni kõnealuse direktiivi ülevõtmise perioodi lõpuni. Kui ülevõtmisperiood ei ole 30. novembriks 2023 lõppenud ja ICAO teeb kindlaks, et sektori kasvutegur on 2022. aasta heitkoguste puhul null, peaksid liikmesriigid teatama õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes 2022. aasta puhul kohaldatavad kompenseerimisnõuded võrduvad nulliga. Kui sektori kasvutegur ei ole 2022. aasta heitkoguste puhul null, peaks komisjonil olema võimalik kohasel juhul esitada uus ettepanek kõnealuste kompenseerimisnõuete arvutamiseks ja nendest teatamiseks. |
(11) |
Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2003/87/EÜ artiklisse 12 lisatakse järgmised lõiked:
„6. Liikmesriigid teatavad 30. novembriks 2022 õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes kohaldatavate kompenseerimisnõuete suurus on rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi keskkonnakaitset käsitlevate ICAO rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade punkti 3.2.1. tähenduses 2021. aasta puhul null. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teate õhusõiduki käitajatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:
a) |
õhusõiduki käitajal on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning |
b) |
nad tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg ja mis teostavad käesoleva direktiivi I lisaga ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1603 (*1) artikli 2 lõikega 3 hõlmatud lende, välja arvatud lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, sealhulgas selle liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad. |
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude CO2 heitkoguseid:
i) |
riiklikud lennud; |
ii) |
humanitaarabilennud; |
iii) |
meditsiinilised lennud; |
iv) |
sõjalised lennud; |
v) |
tuletõrjelennud; |
vi) |
lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega pidi läbi viidama sellega seotud humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus või pidi õhusõiduk pärast kõnealuseid tegevusi ümber paigutatama järgmise tegevuse jaoks. |
7. Oodates seadusandliku akti vastuvõtmist, millega muudetakse käesolevat direktiivi seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega, ning kui sellise seadusandliku akti ülevõtmise periood ei ole 30. novembriks 2023 lõppenud ja ICAO avaldatav sektori kasvutegur on 2022. aasta heitkoguste puhul null, teatavad liikmesriigid 30. novembriks 2023 õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes kohaldatavad kompenseerimisnõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi keskkonnakaitset käsitlevate ICAO rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade punkti 3.2.1. tähenduses võrduvad 2022. aasta puhul nulliga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Strasbourg, 18. jaanuar 2023
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ROSWALL
(1) ELT C 105, 4.3.2022, lk 140.
(2) ELT C 301, 5.8.2022, lk 116.
(3) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. detsembri 2022. aasta otsus.
(4) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
(5) Nõukogu 29. novembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/2027 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis seoses rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi käsitleva rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade esimese väljaandega (ELT L 325, 20.12.2018, lk 25).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(7) Komisjoni 18. juuli 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1603, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ meetmete osas, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on võtnud seoses lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega üleilmse turupõhise meetme rakendamise eesmärgil (ELT L 250, 30.9.2019, lk 10).
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/5 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/137,
10. oktoober 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siseturu toimimiseks on vaja statistikastandardeid, mida kohaldatakse siseriiklike ja liidu statistiliste andmete kogumise, edastamise ja avalikustamise suhtes, et ettevõtjatel, finantsasutustel, valitsustel ja kõikidel teistel siseturu osalistel oleks juurdepääs usaldusväärsetele ja võrreldavatele statistilistele andmetele. Selleks on äärmiselt oluline, et eri kategooriaid, mida kasutatakse liidus toimuvate tegevuste klassifitseerimisel, tõlgendataks kõikides liikmesriikides ühetaoliselt. |
(2) |
Usaldusväärsed ja võrreldavad statistilised andmed on vajalikud ettevõtjatele oma konkurentsivõime hindamiseks ja abiks liidu institutsioonidele konkurentsimoonutuste vältimisel. |
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestati Euroopa Ühenduses ühine majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator (edaspidi „NACE Rev. 2“), mis pidi täitma statistikaalaseid nõudeid selle vastuvõtmise ajal ning seni, kuni see jäi kooskõlla tehnoloogilise keskkonna ja majanduse struktuuriga ning asjakohaste rahvusvaheliste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega. |
(4) |
Määrusega (EÜ) nr 1893/2006 volitatakse komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogilist või majanduslikku arengut või ühtlustada lisa teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega. |
(5) |
Alates NACE Rev. 2 jõustumisest 1. jaanuaril 2008 on üleilmastumine ja digiteerimine paljudel majanduse tegevusaladel muutnud kaupade ja teenuste pakkumise viisi. Uued tegevusalad on muutunud üha olulisemaks, samal ajal kui teised on kaotanud maailmamajanduses oma tähtsuse. Kiired muutused on toimunud ka infotehnoloogiakeskkonnas. Lisaks on tänu suuremale teadlikkusele majanduse mõjust keskkonnale loodud spetsiaalseid tegevusalasid keskkonna kaitsmiseks. |
(6) |
Majandusstatistika rahvusvaheliseks võrdlemiseks peavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid kasutama sellist majanduse tegevusalade klassifikaatorit, mis on otseselt seotud rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (ISIC). |
(7) |
Pärast seda, kui ÜRO statistikakomisjon võttis vastu rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatori 5. versiooni (ISIC Rev. 5), tuleks NACE klassifikaatorit kohandada, et säilitada selle võrreldavus ja kooskõla standarditega, mida kasutatakse majandustegevusalade klassifitseerimiseks rahvusvahelisel tasandil. |
(8) |
Võttes arvesse majanduse uusi tegevusalasid, mis on saanud võimalikuks tänu hiljutistele struktuurimuutustele ning teaduse ja tehnoloogia arengule, peaks NACE klassifikaator kajastama paremini liidu majanduse praeguste tegevusalade tegelikku olukorda. |
(9) |
Ajakohastatud NACE klassifikaator on liidu statistika uuendamiseks tehtavate komisjoni jõupingutuste jaoks keskse tähtsusega. Ajakohastatud klassifikaator peaks paremini võrreldavate ja asjakohasemate andmete kaudu aitama majandust paremini juhtida nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil. |
(10) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1893/2006 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
1. Käesolevat määrust kohaldatakse iga vaatlusperioodi andmete komisjonile (Eurostatile) edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2025.
2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse käesolevat määrust andmete edastamise suhtes alates järgmistest kuupäevadest:
a) |
seoses nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/1999 (2) järgmiselt:
|
b) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2150/2002 (3) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026; |
c) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 450/2003 (4) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027; |
d) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/2004 (5) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028; |
e) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1552/2005 (6) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2030; |
f) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 453/2008 (7) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026; |
g) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1099/2008 (8) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027; |
h) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2008 (9) järgmiselt:
|
i) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 691/2011 (10) järgmiselt:
|
j) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 70/2012 (11) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026; |
k) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (12) kohaldatakse seda B lisa osas andmete edastamise suhtes alates septembrist 2029; |
l) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (13) järgmiselt:
|
m) |
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2152 (14) järgmiselt:
|
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 10. oktoober 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.
(2) Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 453/2008 ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta (ELT L 145, 4.6.2008, lk 234).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 70/2012 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (ELT L 32, 3.2.2012, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).
LISA
NACE REV. 2 ESIMENE AJAKOHASTAMINE (NACE REV. 2.1)
v.a – välja arvatud |
|||
Osa |
Grupp |
Klass |
|
|
|
|
A JAGU. PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK |
01 |
|
|
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
|
01.1 |
|
Üheaastaste põllukultuuride kasvatus |
|
|
01.11 |
Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus |
|
|
01.12 |
Riisikasvatus |
|
|
01.13 |
Köögivilja- ja melonikasvatus, juurvilja- ja mugulviljakasvatus |
|
|
01.14 |
Suhkrurookasvatus |
|
|
01.15 |
Tubakakasvatus |
|
|
01.16 |
Kiutaimekasvatus |
|
|
01.19 |
Muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus |
|
01.2 |
|
Mitmeaastaste taimede kasvatus |
|
|
01.21 |
Viinamarjakasvatus |
|
|
01.22 |
Troopiliste ja subtroopiliste viljade kasvatus |
|
|
01.23 |
Tsitruseliste kasvatus |
|
|
01.24 |
Õun- ja luuviljaliste puuviljade kasvatus |
|
|
01.25 |
Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatus |
|
|
01.26 |
Õlitaimekasvatus |
|
|
01.27 |
Joogitaimekasvatus |
|
|
01.28 |
Vürtsi-, maitse-, uimastavate taimede ja ravimtaimede kasvatus |
|
|
01.29 |
Muude mitmeaastaste taimede kasvatus |
|
01.3 |
|
Taimede paljundamine |
|
|
01.30 |
Taimede paljundamine |
|
01.4 |
|
Loomakasvatus |
|
|
01.41 |
Piimakarjakasvatus |
|
|
01.42 |
Muu veislaste ja pühvlikasvatus |
|
|
01.43 |
Hobusekasvatus ja muude hobuslaste kasvatus |
|
|
01.44 |
Kaamelikasvatus |
|
|
01.45 |
Lamba- ja kitsekasvatus |
|
|
01.46 |
Seakasvatus |
|
|
01.47 |
Kodulinnukasvatus |
|
|
01.48 |
Muu loomakasvatus |
|
01.5 |
|
Segapõllumajandus |
|
|
01.50 |
Segapõllumajandus |
|
01.6 |
|
Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused |
|
|
01.61 |
Taimekasvatuse abitegevused |
|
|
01.62 |
Loomakasvatuse abitegevused |
|
|
01.63 |
Saagikoristusjärgsed tegevused ja seemnete töötlemine paljundamiseks |
|
01.7 |
|
Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad |
|
|
01.70 |
Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad |
02 |
|
|
Metsamajandus ja metsavarumine |
|
02.1 |
|
Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad |
|
|
02.10 |
Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad |
|
02.2 |
|
Metsavarumine |
|
|
02.20 |
Metsavarumine |
|
02.3 |
|
Looduslike materjalide kogumine, v.a puit |
|
|
02.30 |
Looduslike materjalide kogumine, v.a puit |
|
02.4 |
|
Metsamajandust abistavad tegevused |
|
|
02.40 |
Metsamajandust abistavad tegevused |
03 |
|
|
Kalapüük ja vesiviljelus |
|
03.1 |
|
Kalapüük |
|
|
03.11 |
Merekalapüük |
|
|
03.12 |
Mageveekalapüük |
|
03.2 |
|
Vesiviljelus |
|
|
03.21 |
Mere-vesiviljelus |
|
|
03.22 |
Magevee-vesiviljelus |
|
03.3 |
|
Kalapüüki ja vesiviljelust abistavad tegevusalad |
|
|
03.30 |
Kalapüüki ja vesiviljelust abistavad tegevusalad |
|
|
|
B JAGU. MÄETÖÖSTUS |
05 |
|
|
Kivi- ja pruunsöe kaevandamine |
|
05.1 |
|
Kivisöe kaevandamine |
|
|
05.10 |
Kivisöe kaevandamine |
|
05.2 |
|
Pruunsöe kaevandamine |
|
|
05.20 |
Pruunsöe kaevandamine |
06 |
|
|
Toornafta ja maagaasi tootmine |
|
06.1 |
|
Toornafta tootmine |
|
|
06.10 |
Toornafta tootmine |
|
06.2 |
|
Maagaasi tootmine |
|
|
06.20 |
Maagaasi tootmine |
07 |
|
|
Metallimaakide kaevandamine |
|
07.1 |
|
Rauamaagi kaevandamine |
|
|
07.10 |
Rauamaagi kaevandamine |
|
07.2 |
|
Mitteraudmetallide maakide kaevandamine |
|
|
07.21 |
Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine |
|
|
07.29 |
Muude mitteraudmetallide maakide kaevandamine |
08 |
|
|
Muu kaevandamine |
|
08.1 |
|
Kivi, liiva ja savi kaevandamine |
|
|
08.11 |
Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine |
|
|
08.12 |
Kruusa- ja liivakarjääride tegevus ning savi ja kaoliini kaevandamine |
|
08.9 |
|
Mujal liigitamata kaevandamine |
|
|
08.91 |
Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine |
|
|
08.92 |
Turba tootmine |
|
|
08.93 |
Soola kaevandamine |
|
|
08.99 |
Muu mujal liigitamata kaevandamine |
09 |
|
|
Kaevandamist abistavad tegevusalad |
|
09.1 |
|
Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad |
|
|
09.10 |
Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad |
|
09.9 |
|
Muud kaevandamist abistavad tegevusalad |
|
|
09.90 |
Muud kaevandamist abistavad tegevusalad |
|
|
|
C JAGU. TÖÖTLEV TÖÖSTUS |
10 |
|
|
Toiduainete tootmine |
|
10.1 |
|
Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine |
|
|
10.11 |
Liha, v.a linnuliha, töötlemine ja säilitamine |
|
|
10.12 |
Linnuliha töötlemine ja säilitamine |
|
|
10.13 |
Liha- ja linnulihatoodete tootmine |
|
10.2 |
|
Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine |
|
|
10.20 |
Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine |
|
10.3 |
|
Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine |
|
|
10.31 |
Kartuli töötlemine ja säilitamine |
|
|
10.32 |
Puu- ja köögiviljamahla tootmine |
|
|
10.39 |
Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine |
|
10.4 |
|
Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine |
|
|
10.41 |
Õli ja rasva tootmine |
|
|
10.42 |
Margariini jms toidurasva tootmine |
|
10.5 |
|
Piimatoodete ja toidujää tootmine |
|
|
10.51 |
Piimatoodete tootmine |
|
|
10.52 |
Jäätise ja muu toidujää tootmine |
|
10.6 |
|
Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmine |
|
|
10.61 |
Jahu ja tangainete tootmine |
|
|
10.62 |
Tärklise ja tärklisetoodete tootmine |
|
10.7 |
|
Pagari- ja makarontoodete tootmine |
|
|
10.71 |
Leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine |
|
|
10.72 |
Kuivikute, küpsiste ning säilitusainetega pagaritoodete ja kookide tootmine |
|
|
10.73 |
Makarontoodete tootmine |
|
10.8 |
|
Muude toiduainete tootmine |
|
|
10.81 |
Suhkrutootmine |
|
|
10.82 |
Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine |
|
|
10.83 |
Tee ja kohvi töötlemine |
|
|
10.84 |
Maitseainete ja -kastmete tootmine |
|
|
10.85 |
Valmistoitude tootmine |
|
|
10.86 |
Homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine |
|
|
10.89 |
Mujal liigitamata toiduainete tootmine |
|
10.9 |
|
Valmis loomasööda tootmine |
|
|
10.91 |
Valmissööda tootmine loomakasvatusele |
|
|
10.92 |
Lemmikloomade valmistoidu tootmine |
11 |
|
|
Joogitootmine |
|
11.0 |
|
Joogitootmine |
|
|
11.01 |
Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine |
|
|
11.02 |
Viinamarjaveini tootmine |
|
|
11.03 |
Siidri ja muude marjadest ja puuviljadest kääritatud jookide tootmine |
|
|
11.04 |
Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine |
|
|
11.05 |
Õlletootmine |
|
|
11.06 |
Linnasetootmine |
|
|
11.07 |
Alkoholivaba joogi ja villitud vee tootmine |
12 |
|
|
Tubakatoodete tootmine |
|
12.0 |
|
Tubakatoodete tootmine |
|
|
12.00 |
Tubakatoodete tootmine |
13 |
|
|
Tekstiilitootmine |
|
13.1 |
|
Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine |
|
|
13.10 |
Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine |
|
13.2 |
|
Riidekudumine |
|
|
13.20 |
Riidekudumine |
|
13.3 |
|
Tekstiili viimistlemine |
|
|
13.30 |
Tekstiili viimistlemine |
|
13.9 |
|
Muu tekstiilitootmine |
|
|
13.91 |
Silmkoe- ja heegelkanga (trikookanga) tootmine |
|
|
13.92 |
Kodutekstiilide ja valmis sisustustarvete tootmine |
|
|
13.93 |
Vaipade ja vaipkatete tootmine |
|
|
13.94 |
Nööri, köie ja võrgulina tootmine |
|
|
13.95 |
Lausriide ja lausriidest toodete tootmine |
|
|
13.96 |
Tehnilise ja tööstusliku otstarbega tekstiilide tootmine |
|
|
13.99 |
Mujal liigitamata tekstiilitootmine |
14 |
|
|
Rõivatootmine |
|
14.1 |
|
Silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine |
|
|
14.10 |
Silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine |
|
14.2 |
|
Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine |
|
|
14.21 |
Pealisrõivaste tootmine |
|
|
14.22 |
Alusrõivaste tootmine |
|
|
14.23 |
Töörõivaste tootmine |
|
|
14.24 |
Nahast ja karusnahast rõivaste tootmine |
|
|
14.29 |
Muude mujal liigitamata rõivaste ja rõivalisandite tootmine |
15 |
|
|
Nahatöötlemine ning nahktoodete ja muust materjalist toodete tootmine |
|
15.1 |
|
Naha ja karusnaha parkimine, värvimine ja töötlemine; kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine |
|
|
15.11 |
Naha ja karusnaha parkimine, töötlemine ja värvimine |
|
|
15.12 |
Mis tahes materjalist kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine |
|
15.2 |
|
Jalatsitootmine |
|
|
15.20 |
Jalatsitootmine |
16 |
|
|
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine |
|
16.1 |
|
Puidu saagimine ja hööveldamine; puidu töötlemine ja viimistlemine |
|
|
16.11 |
Puidu saagimine ja hööveldamine |
|
|
16.12 |
Puidu töötlemine ja viimistlemine |
|
16.2 |
|
Puidust, korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine |
|
|
16.21 |
Spooni ja puitplaatide tootmine |
|
|
16.22 |
Kilpparketi tootmine |
|
|
16.23 |
Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine |
|
|
16.24 |
Puittaara tootmine |
|
|
16.25 |
Puituste ja -akende tootmine |
|
|
16.26 |
Taimsest biomassist tahkekütuste tootmine |
|
|
16.27 |
Puittoodete viimistlemine |
|
|
16.28 |
Muude puittoodete ning korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine |
17 |
|
|
Paberi ja pabertoodete tootmine |
|
17.1 |
|
Paberimassi, paberi ja papi tootmine |
|
|
17.11 |
Paberimassi tootmine |
|
|
17.12 |
Paberi- ja papitootmine |
|
17.2 |
|
Paber- ja papptoodete tootmine |
|
|
17.21 |
Lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine |
|
|
17.22 |
Paberist kodu- ja hügieenitarvete ning tualettpaberi tootmine |
|
|
17.23 |
Paberist kirjatarvete tootmine |
|
|
17.24 |
Tapeeditootmine |
|
|
17.25 |
Muude paber- ja papptoodete tootmine |
18 |
|
|
Trükindus ja salvestiste paljundus |
|
18.1 |
|
Trükindus ja selle sidusalad |
|
|
18.11 |
Ajalehtede trükkimine |
|
|
18.12 |
Muu trükkimine |
|
|
18.13 |
Trükieelne tegevus |
|
|
18.14 |
Köitmine ja selle sidusalad |
|
18.2 |
|
Salvestiste paljundus |
|
|
18.20 |
Salvestiste paljundus |
19 |
|
|
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine |
|
19.1 |
|
Koksitootmine |
|
|
19.10 |
Koksitootmine |
|
19.2 |
|
Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine |
|
|
19.20 |
Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine |
20 |
|
|
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
|
20.1 |
|
Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul |
|
|
20.11 |
Tööstusgaaside tootmine |
|
|
20.12 |
Värvainete ja pigmentide tootmine |
|
|
20.13 |
Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine |
|
|
20.14 |
Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine |
|
|
20.15 |
Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine |
|
|
20.16 |
Plasti tootmine algkujul |
|
|
20.17 |
Sünteeskautšuki (toorkummi) tootmine algkujul |
|
20.2 |
|
Taimekaitsevahendite, desinfektsioonivahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine |
|
|
20.20 |
Taimekaitsevahendite, desinfektsioonivahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine |
|
20.3 |
|
Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine |
|
|
20.30 |
Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine |
|
20.4 |
|
Pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine |
|
|
20.41 |
Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine |
|
|
20.42 |
Parfüümide ja tualetitarvete tootmine |
|
20.5 |
|
Muude keemiatoodete tootmine |
|
|
20.51 |
Vedelate biokütuste tootmine |
|
|
20.59 |
Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine |
|
20.6 |
|
Keemilise kiu tootmine |
|
|
20.60 |
Keemilise kiu tootmine |
21 |
|
|
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine |
|
21.1 |
|
Põhifarmaatsiatoodete tootmine |
|
|
21.10 |
Põhifarmaatsiatoodete tootmine |
|
21.2 |
|
Ravimpreparaatide tootmine |
|
|
21.20 |
Ravimpreparaatide tootmine |
22 |
|
|
Kummi- ja plasttoodete tootmine |
|
22.1 |
|
Kummitoodete tootmine |
|
|
22.11 |
Kummirehvide tootmine, protekteerimine ja taastamine ning sisekummide tootmine |
|
|
22.12 |
Muude kummitoodete tootmine |
|
22.2 |
|
Plasttoodete tootmine |
|
|
22.21 |
Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine |
|
|
22.22 |
Plasttaara tootmine |
|
|
22.23 |
Plastuste ja -akende tootmine |
|
|
22.24 |
Plastist ehitustoodete tootmine |
|
|
22.25 |
Plasttoodete töötlemine ja viimistlemine |
|
|
22.26 |
Muude plasttoodete tootmine |
23 |
|
|
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
|
23.1 |
|
Klaasi ja klaastoodete tootmine |
|
|
23.11 |
Lehtklaasi tootmine |
|
|
23.12 |
Lehtklaasi vormimine ja töötlemine |
|
|
23.13 |
Klaasanumate tootmine |
|
|
23.14 |
Klaaskiutootmine |
|
|
23.15 |
Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas |
|
23.2 |
|
Tulekindlate toodete tootmine |
|
|
23.20 |
Tulekindlate toodete tootmine |
|
23.3 |
|
Savist ehitusmaterjalide tootmine |
|
|
23.31 |
Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine |
|
|
23.32 |
Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine |
|
23.4 |
|
Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine |
|
|
23.41 |
Kodu- ja ehiskeraamika tootmine |
|
|
23.42 |
Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine |
|
|
23.43 |
Keraamiliste isolaatorite ja isolatsioonielementide tootmine |
|
|
23.44 |
Muu tehnilise keraamika tootmine |
|
|
23.45 |
Muu keraamika tootmine |
|
23.5 |
|
Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine |
|
|
23.51 |
Tsemenditootmine |
|
|
23.52 |
Lubja- ja kipsitootmine |
|
23.6 |
|
Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine |
|
|
23.61 |
Betoonist ehitustoodete tootmine |
|
|
23.62 |
Kipsist ehitustoodete tootmine |
|
|
23.63 |
Valmis betoonisegu tootmine |
|
|
23.64 |
Mörditootmine |
|
|
23.65 |
Kiudtsemendi tootmine |
|
|
23.66 |
Muude betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine |
|
23.7 |
|
Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus |
|
|
23.70 |
Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus |
|
23.9 |
|
Mujal liigitamata abrasiivtoodete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
|
|
23.91 |
Abrasiivtoodete tootmine |
|
|
23.99 |
Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
24 |
|
|
Metallitootmine |
|
24.1 |
|
Raua, terase ja ferrosulamite tootmine |
|
|
24.10 |
Raua, terase ja ferrosulamite tootmine |
|
24.2 |
|
Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine |
|
|
24.20 |
Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine |
|
24.3 |
|
Muude terase esmatöötlustoodete tootmine |
|
|
24.31 |
Külmtõmbamine lattideks |
|
|
24.32 |
Külmvaltsimine kitsasteks ribadeks |
|
|
24.33 |
Külmvormimine ja -painutamine |
|
|
24.34 |
Traadi külmtõmbamine |
|
24.4 |
|
Vääris- ja muude mitteraudmetallide tootmine |
|
|
24.41 |
Väärismetallitootmine |
|
|
24.42 |
Alumiiniumitootmine |
|
|
24.43 |
Plii-, tsingi- ja tinatootmine |
|
|
24.44 |
Vasetootmine |
|
|
24.45 |
Muude mitteraudmetallide tootmine |
|
|
24.46 |
Tuumkütuse töötlemine |
|
24.5 |
|
Metallivalu |
|
|
24.51 |
Malmivalu |
|
|
24.52 |
Terasevalu |
|
|
24.53 |
Kergmetallide valu |
|
|
24.54 |
Muude mitteraudmetallide valu |
25 |
|
|
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed |
|
25.1 |
|
Metallkonstruktsioonide tootmine |
|
|
25.11 |
Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine |
|
|
25.12 |
Metalluste ja -akende tootmine |
|
25.2 |
|
Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine |
|
|
25.21 |
Keskkütteradiaatorite, aurukatelde ja kuumaveekatelde tootmine |
|
|
25.22 |
Muude metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine |
|
25.3 |
|
Relva- ja laskemoonatootmine |
|
|
25.30 |
Relva- ja laskemoonatootmine |
|
25.4 |
|
Metalli sepistamine ja vormimine ning pulbermetallurgia |
|
|
25.40 |
Metalli sepistamine ja vormimine ning pulbermetallurgia |
|
25.5 |
|
Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus |
|
|
25.51 |
Metallpindade katmine |
|
|
25.52 |
Metallide kuumtöötlemine |
|
|
25.53 |
Mehaaniline metallitöötlus |
|
25.6 |
|
Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine |
|
|
25.61 |
Lõike- ja söögiriistade tootmine |
|
|
25.62 |
Lukkude ja hingede tootmine |
|
|
25.63 |
Tööriistade tootmine |
|
25.9 |
|
Muude metalltoodete tootmine |
|
|
25.91 |
Terasvaatide jms mahutite tootmine |
|
|
25.92 |
Kergmetalltaara tootmine |
|
|
25.93 |
Traaditoodete, kettide ja vedrude tootmine |
|
|
25.94 |
Kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmine |
|
|
25.99 |
Mujal liigitamata metalltoodete tootmine |
26 |
|
|
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
|
26.1 |
|
Elektronkomponentide ja trükkplaatide tootmine |
|
|
26.11 |
Elektronkomponentide tootmine |
|
|
26.12 |
Trükkplaatide tootmine |
|
26.2 |
|
Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine |
|
|
26.20 |
Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine |
|
26.3 |
|
Sideseadmete tootmine |
|
|
26.30 |
Sideseadmete tootmine |
|
26.4 |
|
Tarbeelektroonika tootmine |
|
|
26.40 |
Tarbeelektroonika tootmine |
|
26.5 |
|
Mõõte- ja katseseadmete ning ajanäitajate tootmine |
|
|
26.51 |
Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine |
|
|
26.52 |
Ajanäitajate tootmine |
|
26.6 |
|
Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine |
|
|
26.60 |
Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine |
|
26.7 |
|
Optikainstrumentide, magnet- ja optiliste andmekandjate ning fotoseadmete tootmine |
|
|
26.70 |
Optikainstrumentide, magnet- ja optiliste andmekandjate ning fotoseadmete tootmine |
27 |
|
|
Elektriseadmete tootmine |
|
27.1 |
|
Elektrimootorite, -generaatorite, trafode ja elektrijaotusseadmete ning juhtaparatuuri tootmine |
|
|
27.11 |
Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine |
|
|
27.12 |
Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine |
|
27.2 |
|
Patareide ja akude tootmine |
|
|
27.20 |
Patareide ja akude tootmine |
|
27.3 |
|
Juhtmestiku ja selle tarvikute tootmine |
|
|
27.31 |
Kiudoptilise kaabli tootmine |
|
|
27.32 |
Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või -kaabli tootmine |
|
|
27.33 |
Juhtmestiku tarvikute tootmine |
|
27.4 |
|
Valgustusseadmete tootmine |
|
|
27.40 |
Valgustusseadmete tootmine |
|
27.5 |
|
Kodumasinate tootmine |
|
|
27.51 |
Elektriliste kodumasinate tootmine |
|
|
27.52 |
Mitteelektriliste kodumasinate tootmine |
|
27.9 |
|
Muude elektriseadmete tootmine |
|
|
27.90 |
Muude elektriseadmete tootmine |
28 |
|
|
Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine |
|
28.1 |
|
Üldmasinate tootmine |
|
|
28.11 |
Mootorite ja turbiinide tootmine, v.a õhusõidukite, mootorsõidukite ja mootorrataste mootorid |
|
|
28.12 |
Hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine |
|
|
28.13 |
Muude pumpade ja kompressorite tootmine |
|
|
28.14 |
Muude kraanide ja ventiilide tootmine |
|
|
28.15 |
Laagrite, ajamite, hammasülekannete ja ülekandeelementide tootmine |
|
28.2 |
|
Muude üldmasinate tootmine |
|
|
28.21 |
Ahjude, tööstusahjude ja kodumajapidamises kasutatavate püsikütteseadmete tootmine |
|
|
28.22 |
Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine |
|
|
28.23 |
Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed |
|
|
28.24 |
Ajamiga käsi-tööriistade tootmine |
|
|
28.25 |
Tööstuslike kliimaseadmete tootmine |
|
|
28.29 |
Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine |
|
28.3 |
|
Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine |
|
|
28.30 |
Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine |
|
28.4 |
|
Metallistantside ja muude tööpinkide tootmine |
|
|
28.41 |
Metallistantside ja muude metallitööpinkide tootmine |
|
|
28.42 |
Muude tööpinkide tootmine |
|
28.9 |
|
Muude erimasinate tootmine |
|
|
28.91 |
Metallurgiamasinate tootmine |
|
|
28.92 |
Kaevandus-, karjääri- ja ehitusmasinate tootmine |
|
|
28.93 |
Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine |
|
|
28.94 |
Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine |
|
|
28.95 |
Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine |
|
|
28.96 |
Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine |
|
|
28.97 |
Kihtlisandustootmise seadmete tootmine |
|
|
28.99 |
Mujal liigitamata erimasinate tootmine |
29 |
|
|
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine |
|
29.1 |
|
Mootorsõidukite tootmine |
|
|
29.10 |
Mootorsõidukite tootmine |
|
29.2 |
|
Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine |
|
|
29.20 |
Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine |
|
29.3 |
|
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine |
|
|
29.31 |
Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine |
|
|
29.32 |
Mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine |
30 |
|
|
Muude transpordivahendite tootmine |
|
30.1 |
|
Laeva- ja paadiehitus |
|
|
30.11 |
Tsiviillaevade ja -ujuvkonstruktsioonide ehitus |
|
|
30.12 |
Lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus |
|
|
30.13 |
Sõjalaevade ehitus |
|
30.2 |
|
Raudteevedurite ja -veeremi tootmine |
|
|
30.20 |
Raudteevedurite ja -veeremi tootmine |
|
30.3 |
|
Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine |
|
|
30.31 |
Tsiviilõhusõidukite ja -kosmosesõidukite jms tootmine |
|
|
30.32 |
Militaarõhusõidukite ja -kosmosesõidukite jms tootmine |
|
30.4 |
|
Militaarveokite tootmine |
|
|
30.40 |
Militaarveokite tootmine |
|
30.9 |
|
Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine |
|
|
30.91 |
Mootorrataste tootmine |
|
|
30.92 |
Jalgrataste ja invasõidukite tootmine |
|
|
30.99 |
Muude mujal liigitamata transpordivahendite tootmine |
31 |
|
|
Mööblitootmine |
|
31.0 |
|
Mööblitootmine |
|
|
31.00 |
Mööblitootmine |
32 |
|
|
Muu tootmine |
|
32.1 |
|
Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine |
|
|
32.11 |
Müntide vermimine |
|
|
32.12 |
Väärisesemete jms toodete tootmine |
|
|
32.13 |
Juveeltoodete imitatsioonide jms tootmine |
|
32.2 |
|
Muusikariistade tootmine |
|
|
32.20 |
Muusikariistade tootmine |
|
32.3 |
|
Sporditarvete tootmine |
|
|
32.30 |
Sporditarvete tootmine |
|
32.4 |
|
Mängude ja mänguasjade tootmine |
|
|
32.40 |
Mängude ja mänguasjade tootmine |
|
32.5 |
|
Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine |
|
|
32.50 |
Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine |
|
32.9 |
|
Mujal liigitamata tootmine |
|
|
32.91 |
Harja-, pintsli- ja luuatootmine |
|
|
32.99 |
Muu mujal liigitamata tootmine |
33 |
|
|
Masinate ja seadmete remont, hooldus ja paigaldus |
|
33.1 |
|
Metalltoodete ning masinate ja seadmete remont ja hooldus |
|
|
33.11 |
Metalltoodete remont ja hooldus |
|
|
33.12 |
Masinate remont ja hooldus |
|
|
33.13 |
Elektroonika- ja optikaseadmete remont ja hooldus |
|
|
33.14 |
Muude elektriseadmete remont ja hooldus |
|
|
33.15 |
Tsiviillaevade ja paatide remont ja hooldus |
|
|
33.16 |
Tsiviilõhusõidukite ja -kosmosesõidukite remont ja hooldus |
|
|
33.17 |
Muude tsiviiltranspordivahendite remont ja hooldus |
|
|
33.18 |
Militaarveokite, -laevade, -paatide, -õhusõidukite ja -kosmosesõidukite remont ja hooldus |
|
|
33.19 |
Muude seadmete remont ja hooldus |
|
33.2 |
|
Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus |
|
|
33.20 |
Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus |
|
|
|
D JAGU. ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE |
35 |
|
|
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
|
35.1 |
|
Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus |
|
|
35.11 |
Elektrienergia tootmine taastumatutest energiaallikatest |
|
|
35.12 |
Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest |
|
|
35.13 |
Elektrienergia ülekanne |
|
|
35.14 |
Elektrienergia jaotus |
|
|
35.15 |
Elektrienergia müük |
|
|
35.16 |
Elektrienergia salvestamine |
|
35.2 |
|
Gaasitootmine ja gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu |
|
|
35.21 |
Gaasitootmine |
|
|
35.22 |
Gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu |
|
|
35.23 |
Gaasimüük magistraalvõrkude kaudu |
|
|
35.24 |
Gaasi hoiustamine võrgutarneteenuse osana |
|
35.3 |
|
Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
|
|
35.30 |
Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
|
35.4 |
|
Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus |
|
|
35.40 |
Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus |
|
|
|
E JAGU. VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS |
36 |
|
|
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
|
36.0 |
|
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
|
|
36.00 |
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
37 |
|
|
Kanalisatsioon |
|
37.0 |
|
Kanalisatsioon |
|
|
37.00 |
Kanalisatsioon |
38 |
|
|
Jäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine |
|
38.1 |
|
Jäätmekogumine |
|
|
38.11 |
Tavajäätmete kogumine |
|
|
38.12 |
Ohtlike jäätmete kogumine |
|
38.2 |
|
Jäätmete taaskasutamine |
|
|
38.21 |
Materjalide taaskasutusele võtmine |
|
|
38.22 |
Energia taaskasutamine |
|
|
38.23 |
Muu jäätmete taaskasutamine |
|
38.3 |
|
Jäätmete kõrvaldamine ilma taaskasutamiseta |
|
|
38.31 |
Põletamine ilma energia taaskasutamiseta |
|
|
38.32 |
Prügilasse ladestamine või püsiv ladustamine |
|
|
38.33 |
Muu jäätmete kõrvaldamine |
39 |
|
|
Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused |
|
39.0 |
|
Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused |
|
|
39.00 |
Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused |
|
|
|
F JAGU. EHITUS |
41 |
|
|
Elamute ja mitteeluhoonete ehitus |
|
41.0 |
|
Elamute ja mitteeluhoonete ehitus |
|
|
41.00 |
Elamute ja mitteeluhoonete ehitus |
42 |
|
|
Rajatiste ehitus |
|
42.1 |
|
Teede ja raudteede ehitus |
|
|
42.11 |
Teede ja kiirteede ehitus |
|
|
42.12 |
Raudteede ja metroo ehitus |
|
|
42.13 |
Silla- ja tunneliehitus |
|
42.2 |
|
Tehnovõrgutrasside ehitus |
|
|
42.21 |
Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus |
|
|
42.22 |
Elektri- ja sidevõrkude ehitus |
|
42.9 |
|
Muude rajatiste ehitus |
|
|
42.91 |
Vesiehitus |
|
|
42.99 |
Mujal liigitamata rajatiste ehitus |
43 |
|
|
Eriehitustööd |
|
43.1 |
|
Lammutamine ja ehitusplatside ettevalmistus |
|
|
43.11 |
Lammutamine |
|
|
43.12 |
Ehitusplatside ettevalmistus |
|
|
43.13 |
Kontrollpuurimine ja sondimine |
|
43.2 |
|
Elektriinstallatsioon ja torustiku paigaldus jm ehituspaigaldustööd |
|
|
43.21 |
Elektriinstallatsioon |
|
|
43.22 |
Torustiku, kütte- ja kliimaseadmete paigaldus |
|
|
43.23 |
Isolatsioonitööd |
|
|
43.24 |
Muud ehituspaigaldustööd |
|
43.3 |
|
Ehitiste viimistlus ja lõpetamine |
|
|
43.31 |
Krohvimine |
|
|
43.32 |
Ehituspuusepatoodete paigaldus |
|
|
43.33 |
Põranda- ja seinakatete paigaldus |
|
|
43.34 |
Värvimine ja klaasimine |
|
|
43.35 |
Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine |
|
43.4 |
|
Eriehitustööd hoonete ehitusel |
|
|
43.41 |
Katusetööd |
|
|
43.42 |
Muud eriehitustööd hoonete ehitusel |
|
43.5 |
|
Eriehitustööd rajatiste ehitusel |
|
|
43.50 |
Eriehitustööd rajatiste ehitusel |
|
43.6 |
|
Eriehitustööde vahendustegevus |
|
|
43.60 |
Eriehitustööde vahendustegevus |
|
43.9 |
|
Muud eriehitustööd |
|
|
43.91 |
Müüritööd |
|
|
43.99 |
Muud mujal liigitamata eriehitustööd |
|
|
|
G JAGU. HULGI- JA JAEKAUBANDUS |
46 |
|
|
Hulgikaubandus |
|
46.1 |
|
Hulgimüük vahendustasu või lepingute alusel |
|
|
46.11 |
Põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.12 |
Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.13 |
Puidu ja ehitusmaterjalide hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.14 |
Masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.15 |
Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.16 |
Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.17 |
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.18 |
Muude kindlate kaupade hulgimüügi vahendamine |
|
|
46.19 |
Spetsialiseerimata hulgimüügi vahendamine |
|
46.2 |
|
Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük |
|
|
46.21 |
Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük |
|
|
46.22 |
Lillede ja taimede hulgimüük |
|
|
46.23 |
Elusloomade hulgimüük |
|
|
46.24 |
Toor- ja parknaha hulgimüük |
|
46.3 |
|
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük |
|
|
46.31 |
Puu- ja köögivilja hulgimüük |
|
|
46.32 |
Liha, lihatoodete, kala ja kalatoodete hulgimüük |
|
|
46.33 |
Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük |
|
|
46.34 |
Jookide hulgimüük |
|
|
46.35 |
Tubakatoodete hulgimüük |
|
|
46.36 |
Suhkru, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete hulgimüük |
|
|
46.37 |
Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük |
|
|
46.38 |
Muude toidukaupade hulgimüük |
|
|
46.39 |
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük |
|
46.4 |
|
Kodutarvete hulgimüük |
|
|
46.41 |
Tekstiiltoodete hulgimüük |
|
|
46.42 |
Rõivaste ja jalatsite hulgimüük |
|
|
46.43 |
Elektriliste kodumasinate hulgimüük |
|
|
46.44 |
Portselani ja klaastoodete ning puhastusvahendite hulgimüük |
|
|
46.45 |
Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük |
|
|
46.46 |
Ravimite ja meditsiinikaupade hulgimüük |
|
|
46.47 |
Mööbli, vaipade ja valgustite hulgimüük |
|
|
46.48 |
Kellade ja ehete hulgimüük |
|
|
46.49 |
Muude kodutarvete hulgimüük |
|
46.5 |
|
Info- ja sidetehnika hulgimüük |
|
|
46.50 |
Info- ja sidetehnika hulgimüük |
|
46.6 |
|
Muude masinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük |
|
|
46.61 |
Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük |
|
|
46.62 |
Tööpinkide hulgimüük |
|
|
46.63 |
Kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük |
|
|
46.64 |
Muude masinate ja seadmete hulgimüük |
|
46.7 |
|
Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete hulgimüük |
|
|
46.71 |
Mootorsõidukite hulgimüük |
|
|
46.72 |
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük |
|
|
46.73 |
Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete hulgimüük |
|
46.8 |
|
Muu spetsialiseeritud hulgimüük |
|
|
46.81 |
Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük |
|
|
46.82 |
Metallide ja metallimaakide hulgimüük |
|
|
46.83 |
Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük |
|
|
46.84 |
Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük |
|
|
46.85 |
Keemiatoodete hulgimüük |
|
|
46.86 |
Muude vahetoodete hulgimüük |
|
|
46.87 |
Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus |
|
|
46.89 |
Muu mujal liigitamata spetsialiseeritud hulgimüük |
|
46.9 |
|
Spetsialiseerimata hulgikaubandus |
|
|
46.90 |
Spetsialiseerimata hulgikaubandus |
47 |
|
|
Jaekaubandus |
|
47.1 |
|
Spetsialiseerimata jaekaubandus |
|
|
47.11 |
Peamiselt toidu, jookide või tubakatoodete spetsialiseerimata jaemüük |
|
|
47.12 |
Muu spetsialiseerimata jaemüük |
|
47.2 |
|
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük |
|
|
47.21 |
Puu- ja köögivilja jaemüük |
|
|
47.22 |
Liha ja lihatoodete jaemüük |
|
|
47.23 |
Kala, vähilaadsete ja limuste jaemüük |
|
|
47.24 |
Leivatoodete, kookide ja kondiitritoodete jaemüük |
|
|
47.25 |
Jookide jaemüük |
|
|
47.26 |
Tubakatoodete jaemüük |
|
|
47.27 |
Muude toidukaupade jaemüük |
|
47.3 |
|
Mootorkütuse jaemüük |
|
|
47.30 |
Mootorkütuse jaemüük |
|
47.4 |
|
Info- ja sidetehnika jaemüük |
|
|
47.40 |
Info- ja sidetehnika jaemüük |
|
47.5 |
|
Muude kodutarvete jaemüük |
|
|
47.51 |
Tekstiilitoodete jaemüük |
|
|
47.52 |
Rauakaupade, ehitusmaterjalide, värvide ja klaasi jaemüük |
|
|
47.53 |
Vaipade, mattide, seina- ja põrandakatete jaemüük |
|
|
47.54 |
Elektriliste kodumasinate jaemüük |
|
|
47.55 |
Mööbli, valgustite, lauanõude ja muude kodutarvete jaemüük |
|
47.6 |
|
Kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüük |
|
|
47.61 |
Raamatute jaemüük |
|
|
47.62 |
Ajalehtede ja muu perioodika ning kirjatarvete jaemüük |
|
|
47.63 |
Sporditarvete jaemüük |
|
|
47.64 |
Mängude ja mänguasjade jaemüük |
|
|
47.69 |
Mujal liigitamata kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüük |
|
47.7 |
|
Muude kaupade, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste, jaemüük |
|
|
47.71 |
Rõivaste jaemüük |
|
|
47.72 |
Jalatsite ja nahktoodete jaemüük |
|
|
47.73 |
Ravimite jaemüük |
|
|
47.74 |
Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük |
|
|
47.75 |
Kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük |
|
|
47.76 |
Lillede, taimede, väetiste, lemmikloomade ja lemmikloomatoidu jaemüük |
|
|
47.77 |
Kellade ja ehete jaemüük |
|
|
47.78 |
Muude uute kaupade jaemüük |
|
|
47.79 |
Kasutatud kaupade jaemüük |
|
47.8 |
|
Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete jaemüük |
|
|
47.81 |
Mootorsõidukite jaemüük |
|
|
47.82 |
Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük |
|
|
47.83 |
Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete jaemüük |
|
47.9 |
|
Jaemüügiga seotud vahendustegevus |
|
|
47.91 |
Spetsialiseerimata jaemüügi vahendustegevus |
|
|
47.92 |
Spetsialiseeritud jaemüügi vahendustegevus |
|
|
|
H JAGU. VEONDUS JA LAONDUS |
49 |
|
|
Maismaaveondus ja torutransport |
|
49.1 |
|
Sõitjate raudteevedu |
|
|
49.11 |
Sõitjatevedu suurema kandevõimega raudteel |
|
|
49.12 |
Sõitjate muu raudteevedu |
|
49.2 |
|
Kauba raudteevedu |
|
|
49.20 |
Kauba raudteevedu |
|
49.3 |
|
Sõitjate muu maismaavedu |
|
|
49.31 |
Sõitjate liinivedu maanteel |
|
|
49.32 |
Sõitjate juhuvedu maanteel |
|
|
49.33 |
Sõitjate tellimusvedu koos juhiga |
|
|
49.34 |
Sõitjatevedu köisteedel ja suusatõstukitega |
|
|
49.39 |
Sõitjate muu mujal liigitamata maismaavedu |
|
49.4 |
|
Kaubavedu maanteel ja kolimisteenused |
|
|
49.41 |
Kaubavedu maanteel |
|
|
49.42 |
Kolimisteenused |
|
49.5 |
|
Torutransport |
|
|
49.50 |
Torutransport |
50 |
|
|
Veetransport |
|
50.1 |
|
Sõitjatevedu merel ja rannavetes |
|
|
50.10 |
Sõitjatevedu merel ja rannavetes |
|
50.2 |
|
Kaubavedu merel ja rannavetes |
|
|
50.20 |
Kaubavedu merel ja rannavetes |
|
50.3 |
|
Sõitjatevedu sisevetel |
|
|
50.30 |
Sõitjatevedu sisevetel |
|
50.4 |
|
Kaubavedu sisevetel |
|
|
50.40 |
Kaubavedu sisevetel |
51 |
|
|
Õhutransport |
|
51.1 |
|
Sõitjate õhutransport |
|
|
51.10 |
Sõitjate õhutransport |
|
51.2 |
|
Kauba õhutransport ja kosmosetransport |
|
|
51.21 |
Kauba õhutransport |
|
|
51.22 |
Kosmosetransport |
52 |
|
|
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad |
|
52.1 |
|
Laondus |
|
|
52.10 |
Laondus |
|
52.2 |
|
Veondust abistavad tegevusalad |
|
|
52.21 |
Maismaaveondust teenindavad tegevusalad |
|
|
52.22 |
Veetransporti teenindavad tegevusalad |
|
|
52.23 |
Õhutransporti teenindavad tegevusalad |
|
|
52.24 |
Laadungikäitlus |
|
|
52.25 |
Logistikaalane tegevus |
|
|
52.26 |
Muud veondust abistavad tegevusalad |
|
52.3 |
|
Veondusega seotud vahendustegevus |
|
|
52.31 |
Kaubaveoga seotud vahendustegevus |
|
|
52.32 |
Sõitjateveoga seotud vahendustegevus |
53 |
|
|
Posti- ja kullerteenused |
|
53.1 |
|
Universaalne postiteenus |
|
|
53.10 |
Universaalne postiteenus |
|
53.2 |
|
Muud posti- ja kullerteenused |
|
|
53.20 |
Muud posti- ja kullerteenused |
|
53.3 |
|
Posti- ja kullerteenuste vahendustegevus |
|
|
53.30 |
Posti- ja kullerteenuste vahendustegevus |
|
|
|
I JAGU. MAJUTUS JA TOITLUSTUS |
55 |
|
|
Majutus |
|
55.1 |
|
Hotellid ja muu sarnane majutus |
|
|
55.10 |
Hotellid ja muu sarnane majutus |
|
55.2 |
|
Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus |
|
|
55.20 |
Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus |
|
55.3 |
|
Laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid |
|
|
55.30 |
Laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid |
|
55.4 |
|
Majutusega seotud vahendustegevus |
|
|
55.40 |
Majutusega seotud vahendustegevus |
|
55.9 |
|
Muu majutus |
|
|
55.90 |
Muu majutus |
56 |
|
|
Toidu ja joogi serveerimine |
|
56.1 |
|
Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad |
|
|
56.11 |
Restoranitegevus |
|
|
56.12 |
Liikuvad toitlustuskohad |
|
56.2 |
|
Toitlustamine üritustel, lepinguline toitlustusteenus jm toitlustamine |
|
|
56.21 |
Toitlustamine üritustel |
|
|
56.22 |
Lepinguline toitlustusteenus jm toitlustamine |
|
56.3 |
|
Jookide serveerimine |
|
|
56.30 |
Jookide serveerimine |
|
56.4 |
|
Toidu ja joogi serveerimise vahendustegevus |
|
|
56.40 |
Toidu ja joogi serveerimise vahendustegevus |
|
|
|
J JAGU. KIRJASTAMINE, RINGHÄÄLING NING SISU TOOTMINE JA LEVITAMINE |
58 |
|
|
Kirjastamine |
|
58.1 |
|
Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine |
|
|
58.11 |
Raamatute kirjastamine |
|
|
58.12 |
Ajalehtede kirjastamine |
|
|
58.13 |
Ajakirjade jm perioodika kirjastamine |
|
|
58.19 |
Muu kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine |
|
58.2 |
|
Tarkvara kirjastamine |
|
|
58.21 |
Videomängude kirjastamine |
|
|
58.29 |
Muu tarkvara kirjastamine |
59 |
|
|
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine |
|
59.1 |
|
Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad |
|
|
59.11 |
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine |
|
|
59.12 |
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad |
|
|
59.13 |
Kinofilmide ja videote levitamine |
|
|
59.14 |
Kinofilmide linastamine |
|
59.2 |
|
Helisalvestiste ja muusika kirjastamine |
|
|
59.20 |
Helisalvestiste ja muusika kirjastamine |
60 |
|
|
Meediateenused, ringhääling, uudisteagentuuride tegevus ja muu sisu levitamine |
|
60.1 |
|
Raadioringhääling ja audiosisu levitamine |
|
|
60.10 |
Raadioringhääling ja audiosisu levitamine |
|
60.2 |
|
Televisiooniteenused ja videote levitamine |
|
|
60.20 |
Televisiooniteenused ja videote levitamine |
|
60.3 |
|
Uudisteagentuuride tegevus ja muu sisu levitamine |
|
|
60.31 |
Uudisteagentuuride tegevus |
|
|
60.39 |
Muu sisu levitamine |
|
|
|
K JAGU. ELEKTROONILISE SIDE TEENUS, PROGRAMMEERIMINE, KONSULTATSIOONID, ANDMETÖÖTLUSTARISTU JA MUU INFOALANE TEGEVUS |
61 |
|
|
Elektroonilise side teenus |
|
61.1 |
|
Elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused |
|
|
61.10 |
Elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused |
|
61.2 |
|
Elektroonilise side edasimüük ja vahendus |
|
|
61.20 |
Elektroonilise side edasimüük ja vahendus |
|
61.9 |
|
Muu elektroonilise side teenus |
|
|
61.90 |
Muu elektroonilise side teenus |
62 |
|
|
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused |
|
62.1 |
|
Programmeerimine |
|
|
62.10 |
Programmeerimine |
|
62.2 |
|
Arvutialased konsultatsioonid ning arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus |
|
|
62.20 |
Arvutialased konsultatsioonid ning arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus |
|
62.9 |
|
Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused |
|
|
62.90 |
Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused |
63 |
|
|
Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus ja muu infoalane tegevus |
|
63.1 |
|
Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus jms tegevus |
|
|
63.10 |
Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus jms tegevus |
|
63.9 |
|
Veebiotsinguportaalide ja muu infoalane tegevus |
|
|
63.91 |
Veebiotsinguportaalide tegevus |
|
|
63.92 |
Muu infoalane tegevus |
|
|
|
L JAGU. FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS |
64 |
|
|
Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid |
|
64.1 |
|
Rahaloomega seotud finantsvahendus |
|
|
64.11 |
Keskpanga tegevus |
|
|
64.19 |
Muu rahaloomega seotud finantsvahendus |
|
64.2 |
|
Valdusfirmade ja kontsernide finantsüksuste tegevus |
|
|
64.21 |
Valdusfirmade tegevus |
|
|
64.22 |
Kontsernide finantsüksuste tegevus |
|
64.3 |
|
Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse |
|
|
64.31 |
Rahaturufondide ja muude investeerimisfondide tegevus |
|
|
64.32 |
Usaldusfondide, päranditompude ja vahenduskontodega seotud tegevus |
|
64.9 |
|
Muude finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid |
|
|
64.91 |
Kapitalirent |
|
|
64.92 |
Muu laenuandmine |
|
|
64.99 |
Muud mujal liigitamata finantsteenused, v.a kindlustus ja pensionifondid |
65 |
|
|
Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
65.1 |
|
Kindlustus |
|
|
65.11 |
Elukindlustus |
|
|
65.12 |
Kahjukindlustus |
|
65.2 |
|
Edasikindlustus |
|
|
65.20 |
Edasikindlustus |
|
65.3 |
|
Pensionifondid |
|
|
65.30 |
Pensionifondid |
66 |
|
|
Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad |
|
66.1 |
|
Finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid |
|
|
66.11 |
Finantsturgude haldamine |
|
|
66.12 |
Väärtpaberi- ja kaubalepingute maaklerlus |
|
|
66.19 |
Muud finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid |
|
66.2 |
|
Kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad |
|
|
66.21 |
Riskide ja kahju hindamine |
|
|
66.22 |
Kindlustusagentide ja -vahendajate tegevus |
|
|
66.29 |
Mujal liigitamata kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad |
|
66.3 |
|
Fondide valitsemine |
|
|
66.30 |
Fondide valitsemine |
|
|
|
M JAGU. KINNISVARAALANE TEGEVUS |
68 |
|
|
Kinnisvaraalane tegevus |
|
68.1 |
|
Kinnisvaraalane tegevus ja kinnisvaraprojektide arendamine |
|
|
68.11 |
Enda kinnisvara ost ja müük |
|
|
68.12 |
Hoonestusprojektide arendus |
|
68.2 |
|
Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus |
|
|
68.20 |
Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus |
|
68.3 |
|
Kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel |
|
|
68.31 |
Kinnisvarateenuste vahendustegevus |
|
|
68.32 |
Muu kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel |
|
|
|
N JAGU. KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS |
69 |
|
|
Juriidilised toimingud ja arvepidamine |
|
69.1 |
|
Juriidilised toimingud |
|
|
69.10 |
Juriidilised toimingud |
|
69.2 |
|
Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine |
|
|
69.20 |
Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine |
70 |
|
|
Peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine |
|
70.1 |
|
Peakontorite tegevus |
|
|
70.10 |
Peakontorite tegevus |
|
70.2 |
|
Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine |
|
|
70.20 |
Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine |
71 |
|
|
Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs |
|
71.1 |
|
Arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine |
|
|
71.11 |
Arhitektitegevused |
|
|
71.12 |
Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine |
|
71.2 |
|
Teimimine ja analüüs |
|
|
71.20 |
Teimimine ja analüüs |
72 |
|
|
Teadus- ja arendustegevus |
|
72.1 |
|
Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas |
|
|
72.10 |
Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas |
|
72.2 |
|
Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas |
|
|
72.20 |
Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas |
73 |
|
|
Reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus |
|
73.1 |
|
Reklaamindus |
|
|
73.11 |
Reklaamiagentuuride tegevus |
|
|
73.12 |
Reklaami vahendamine meedias |
|
73.2 |
|
Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused |
|
|
73.20 |
Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused |
|
73.3 |
|
Suhtekorraldus ja teabevahetus |
|
|
73.30 |
Suhtekorraldus ja teabevahetus |
74 |
|
|
Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
|
74.1 |
|
Disainerite tegevus |
|
|
74.11 |
Tööstustoote- ja moedisain |
|
|
74.12 |
Graafiline disain ja visuaalne kommunikatsioon |
|
|
74.13 |
Sisekujundus |
|
|
74.14 |
Muu disainerite tegevus |
|
74.2 |
|
Fotograafia |
|
|
74.20 |
Fotograafia |
|
74.3 |
|
Kirjalik ja suuline tõlge |
|
|
74.30 |
Kirjalik ja suuline tõlge |
|
74.9 |
|
Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
|
|
74.91 |
Patentide vahendamine ja turundus |
|
|
74.99 |
Kogu muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
75 |
|
|
Veterinaaria |
|
75.0 |
|
Veterinaaria |
|
|
75.00 |
Veterinaaria |
|
|
|
O JAGU. HALDUS- JA ABITEGEVUSED |
77 |
|
|
Rentimine ja kasutusrent |
|
77.1 |
|
Mootorsõidukite rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.11 |
Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.12 |
Veokite rentimine ja kasutusrent |
|
77.2 |
|
Tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent |
|
|
77.21 |
Vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent |
|
|
77.22 |
Muude tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent |
|
77.3 |
|
Muude masinate, seadmete ja materiaalse vara rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.31 |
Põllumajandusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.32 |
Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.33 |
Kontorimasinate ja -seadmete ning arvutite rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.34 |
Veetranspordivahendite rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.35 |
Õhutranspordivahendite rentimine ja kasutusrent |
|
|
77.39 |
Muude mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent |
|
77.4 |
|
Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine |
|
|
77.40 |
Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine |
|
77.5 |
|
Materiaalse ja immateriaalse vara (v.a finantsvara) rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus |
|
|
77.51 |
Autode, autoelamute ja haagiste rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus |
|
|
77.52 |
Muu materiaalse ja immateriaalse vara (v.a finantsvara) rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus |
78 |
|
|
Tööhõive |
|
78.1 |
|
Tööhõiveagentuuride tegevus |
|
|
78.10 |
Tööhõiveagentuuride tegevus |
|
78.2 |
|
Ajutise tööjõu rent ja muu inimressursiga varustamine |
|
|
78.20 |
Ajutise tööjõu rent ja muu inimressursiga varustamine |
79 |
|
|
Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus |
|
79.1 |
|
Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus |
|
|
79.11 |
Reisibüroode tegevus |
|
|
79.12 |
Reisikorraldajate tegevus |
|
79.9 |
|
Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus |
|
|
79.90 |
Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus |
80 |
|
|
Juurdlus ja turvatöö |
|
80.0 |
|
Juurdlus ja turvatöö |
|
|
80.01 |
Juurdlus ja turvatöö, v.a avalik korrakaitse |
|
|
80.09 |
Mujal liigitamata turvatöö |
81 |
|
|
Hoonete ja maastike hooldus |
|
81.1 |
|
Hoonehalduse abitegevused |
|
|
81.10 |
Hoonehalduse abitegevused |
|
81.2 |
|
Puhastustegevus |
|
|
81.21 |
Hoonete üldpuhastus |
|
|
81.22 |
Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus |
|
|
81.23 |
Muu puhastustegevus |
|
81.3 |
|
Maastiku hooldus ja korrashoid |
|
|
81.30 |
Maastiku hooldus ja korrashoid |
82 |
|
|
Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused |
|
82.1 |
|
Büroohaldus ja selle abitegevused |
|
|
82.10 |
Büroohaldus ja selle abitegevused |
|
82.2 |
|
Kõnekeskuste tegevus |
|
|
82.20 |
Kõnekeskuste tegevus |
|
82.3 |
|
Nõupidamiste ja messide korraldamine |
|
|
82.30 |
Nõupidamiste ja messide korraldamine |
|
82.4 |
|
Mujal liigitamata äritegevust abistavate tegevuste vahendamine |
|
|
82.40 |
Mujal liigitamata äritegevust abistavate tegevuste vahendamine |
|
82.9 |
|
Mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused |
|
|
82.91 |
Inkassoteenus ja krediidiinfo |
|
|
82.92 |
Pakendamine |
|
|
82.99 |
Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused |
|
|
|
P JAGU. AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK SOTSIAALKINDLUSTUS |
84 |
|
|
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
84.1 |
|
Avalik haldus ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika juhtimine |
|
|
84.11 |
Üldine avalik haldus |
|
|
84.12 |
Tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja muude sotsiaalteenuste korraldamine |
|
|
84.13 |
Majandustegevuse korraldamine ja tõhustamine |
|
84.2 |
|
Ühiskonna kui terviku teenindamine |
|
|
84.21 |
Välissuhted |
|
|
84.22 |
Riigikaitse |
|
|
84.23 |
Õiguskaitse ja kohtud |
|
|
84.24 |
Avalik korrakaitse ja julgeolekuteenistused |
|
|
84.25 |
Tuletõrje- ja päästeteenistus |
|
84.3 |
|
Kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
|
84.30 |
Kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
|
|
Q JAGU. HARIDUS |
85 |
|
|
Haridus |
|
85.1 |
|
Eelharidus |
|
|
85.10 |
Eelharidus |
|
85.2 |
|
Esimese taseme haridus |
|
|
85.20 |
Esimese taseme haridus |
|
85.3 |
|
Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil |
|
|
85.31 |
Teise taseme üldharidus |
|
|
85.32 |
Teise taseme kutseharidus |
|
|
85.33 |
Kutsekeskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil |
|
85.4 |
|
Kolmanda taseme haridus |
|
|
85.40 |
Kolmanda taseme haridus |
|
85.5 |
|
Muu koolitus |
|
|
85.51 |
Spordi- ja vabaajakoolitus |
|
|
85.52 |
Huvikoolitus |
|
|
85.53 |
Sõiduõpe |
|
|
85.59 |
Muu mujal liigitamata koolitus |
|
85.6 |
|
Haridust abistavad tegevused |
|
|
85.61 |
Kursuste ja juhendajate vahendamine |
|
|
85.69 |
Mujal liigitamata haridust abistavad tegevused |
|
|
|
R JAGU. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE |
86 |
|
|
Tervishoid |
|
86.1 |
|
Haiglaravi |
|
|
86.10 |
Haiglaravi |
|
86.2 |
|
Arstiabi ja hambaravi |
|
|
86.21 |
Üldarstiabi |
|
|
86.22 |
Eriarstiabi |
|
|
86.23 |
Hambaravi |
|
86.9 |
|
Muud tervishoiualad |
|
|
86.91 |
Piltdiagnostika teenused ja meditsiinilaborite tegevus |
|
|
86.92 |
Patsiendivedu kiirabiautoga |
|
|
86.93 |
Psühholoogide ja psühhoterapeutide (v.a arstid) tegevus |
|
|
86.94 |
Õendus ja sünnitusabi |
|
|
86.95 |
Füsioteraapia |
|
|
86.96 |
Traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin |
|
|
86.97 |
Ravi-, hambaravi- ja muude tervishoiuteenuste vahendamine |
|
|
86.99 |
Muud mujal liigitamata tervishoiualad |
87 |
|
|
Hoolekandeasutuste tegevus |
|
87.1 |
|
Hooldusraviasutuste tegevus |
|
|
87.10 |
Hooldusraviasutuste tegevus |
|
87.2 |
|
Diagnoositud või diagnoosimata psüühikahäirega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus |
|
|
87.20 |
Diagnoositud või diagnoosimata psüühikahäirega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus |
|
87.3 |
|
Vanurite või füüsilise puudega inimeste hoolekandeasutuste tegevus |
|
|
87.30 |
Vanurite või füüsilise puudega inimeste hoolekandeasutuste tegevus |
|
87.9 |
|
Muude hoolekandeasutuste tegevus |
|
|
87.91 |
Hoolekandeasutuste tegevuse vahendamine |
|
|
87.99 |
Muude mujal liigitamata hoolekandeasutuste tegevus |
88 |
|
|
Sotsiaalhoolekanne majutuseta |
|
88.1 |
|
Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta |
|
|
88.10 |
Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta |
|
88.9 |
|
Muu sotsiaalhoolekanne majutuseta |
|
|
88.91 |
Lapsehoiuteenus |
|
|
88.99 |
Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta |
|
|
|
S JAGU. KUNST, SPORT JA VABA AEG |
90 |
|
|
Kunstiloome ja lavakunst |
|
90.1 |
|
Kunstiloome |
|
|
90.11 |
Kirjandus- ja heliloome |
|
|
90.12 |
Visuaalkunstiloome |
|
|
90.13 |
Muu kunstiloome |
|
90.2 |
|
Lavakunst |
|
|
90.20 |
Lavakunst |
|
90.3 |
|
Kunstiloome ja lavakunsti abistavad tegevused |
|
|
90.31 |
Teatri-, kontserdi- jms hoonete ja objektide käitus |
|
|
90.39 |
Muud kunsti ja lavakunsti abistavad tegevused |
91 |
|
|
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
|
91.1 |
|
Raamatukogude ja arhiivide tegevus |
|
|
91.11 |
Raamatukogude tegevus |
|
|
91.12 |
Arhiivide tegevus |
|
91.2 |
|
Muuseumide, kogude ning ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus |
|
|
91.21 |
Muuseumide ja kogudega seotud tegevus |
|
|
91.22 |
Ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus |
|
91.3 |
|
Kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muu abistav tegevus |
|
|
91.30 |
Kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muu abistav tegevus |
|
91.4 |
|
Botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus |
|
|
91.41 |
Botaanika- ja loomaaedade tegevus |
|
|
91.42 |
Looduskaitsealade tegevus |
92 |
|
|
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
|
92.0 |
|
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
|
|
92.00 |
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
93 |
|
|
Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused |
|
93.1 |
|
Sporditegevus |
|
|
93.11 |
Spordirajatiste käitus |
|
|
93.12 |
Spordiklubide tegevus |
|
|
93.13 |
Spordi- ja jõusaalide tegevus |
|
|
93.19 |
Mujal liigitamata sporditegevus |
|
93.2 |
|
Lõbustus- ja vaba aja tegevused |
|
|
93.21 |
Lõbustusparkide ja temaatiliste lõbustusparkide tegevus |
|
|
93.29 |
Mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused |
|
|
|
T JAGU. MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED |
94 |
|
|
Organisatsioonide tegevus |
|
94.1 |
|
Ettevõtjate, tööandjate ja kutseorganisatsioonide tegevus |
|
|
94.11 |
Ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus |
|
|
94.12 |
Kutseorganisatsioonide tegevus |
|
94.2 |
|
Ametiühingute tegevus |
|
|
94.20 |
Ametiühingute tegevus |
|
94.9 |
|
Muude organisatsioonide tegevus |
|
|
94.91 |
Usuorganisatsioonide tegevus |
|
|
94.92 |
Poliitiliste organisatsioonide tegevus |
|
|
94.99 |
Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus |
95 |
|
|
Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste parandus ja hooldus |
|
95.1 |
|
Arvutite ja sideseadmete parandus ja hooldus |
|
|
95.10 |
Arvutite ja sideseadmete parandus ja hooldus |
|
95.2 |
|
Tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja hooldus |
|
|
95.21 |
Olmeelektroonika parandus ja hooldus |
|
|
95.22 |
Kodumasinate ning majapidamis- ja aiatööriistade parandus ja hooldus |
|
|
95.23 |
Jalatsite ja nahktoodete parandus ja hooldus |
|
|
95.24 |
Mööbli ja sisustusesemete parandus ja hooldus |
|
|
95.25 |
Kellade ja ehete parandus ja hooldus |
|
|
95.29 |
Mujal liigitamata tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja hooldus |
|
95.3 |
|
Mootorsõidukite ja mootorrataste remont ja hooldus |
|
|
95.31 |
Mootorsõidukite remont ja hooldus |
|
|
95.32 |
Mootorrataste remont ja hooldus |
|
95.4 |
|
Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste paranduse ja hoolduse vahendamine |
|
|
95.40 |
Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste paranduse ja hoolduse vahendamine |
96 |
|
|
Teenindus |
|
96.1 |
|
Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja puhastus |
|
|
96.10 |
Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja puhastus |
|
96.2 |
|
Juuksuri- ja iluteenindus, päevaspaade teenused jms tegevus |
|
|
96.21 |
Juuksuriteenindus ja habemeajamine |
|
|
96.22 |
Iluhooldus ja muud iluteenused |
|
|
96.23 |
Päevaspaa, saunade ja aurusaunade tegevus |
|
96.3 |
|
Matuseteenindus |
|
|
96.30 |
Matuseteenindus |
|
96.4 |
|
Teeninduse vahendamine |
|
|
96.40 |
Teeninduse vahendamine |
|
96.9 |
|
Muu teenindus |
|
|
96.91 |
Koduteenindus |
|
|
96.99 |
Muu mujal liigitamata teenindus |
|
|
|
U JAGU. KODUMAJAPIDAMISTE KUI TÖÖANDJATE TEGEVUS NING KODUMAJAPIDAMISTE OMA TARBEKS MÕELDUD ERISTAMATA KAUPADE TOOTMINE JA TEENUSTE OSUTAMINE |
97 |
|
|
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana |
|
97.0 |
|
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana |
|
|
97.00 |
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana |
98 |
|
|
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
|
98.1 |
|
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine |
|
|
98.10 |
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine |
|
98.2 |
|
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine |
|
|
98.20 |
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine |
|
|
|
V JAGU. EKSTERRITORIAALSETE ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTE TEGEVUS |
99 |
|
|
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
|
99.0 |
|
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
|
|
99.00 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/43 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/138,
21. detsember 2022,
milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivist (EL) 2019/1024 tuleneb, et kogu ELi hõlmav nimekiri andmestikest, millel on eriti suur potentsiaal luua sotsiaal-majanduslikke hüvesid, koos taaskasutamise ühtlustatud tingimustega on tähtis tegur piiriüleste rakenduste ja teenuste loomisel. |
(2) |
Väärtuslike andmestike nimekirja koostamise põhieesmärk on tagada suurima sotsiaal-majandusliku potentsiaaliga avaandmete taaskasutamine võimalikult väheste õiguslike ja tehniliste piirangutega ning tasuta. |
(3) |
Väärtuslike andmestike taaskasutamise tingimuste rakendamise ühtlustamine hõlmab tehnilist kirjeldust andmestike kättesaadavaks tegemise kohta masinloetavas vormingus ja rakendusliideste kaudu. Väärtuslike andmestike kättesaadavaks tegemine optimaalsetel tingimustel tugevdab avaandmete põhimõtteid liikmesriikides, tuginedes leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse põhimõtetele (FAIR-põhimõtted). |
(4) |
Direktiivi (EL) 2019/1024 I lisas on sätestatud väärtuslike andmestike teemad kuues temaatilises andmekategoorias: 1) georuumilised andmed; 2) Maa seire ja keskkond; 3) meteoroloogiateave; 4) statistika; 5) äriühingud ja äriühingu omandisuhted ning 6) liikuvus. |
(5) |
Pärast ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega ja arvestades käesoleva rakendusmääruse mõjuhinnangu tulemusi, tegi komisjon kõigis kuues andmekategoorias kindlaks mitu eriti väärtuslikku andmestikku ning nende avaldamise ja taaskasutamise korra. Edaspidigi kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õiguse sätteid, mis on käesolevas rakendusmääruses sätestatud miinimumnõuetest rangemad, eelkõige valdkondlike õigusaktide puhul. |
(6) |
Direktiivi (EL) 2019/1024 kohaselt ei kehti väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise nõue raamatukogudele, sealhulgas ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ega arhiividele. Liikmesriigid võivad vabastada teatavad avaliku sektori asutused kuni kaheks aastaks pärast käesoleva rakendusmääruse jõustumise kuupäeva nõudest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks; seda tehakse avaliku sektori asutuse taotlusel ja kooskõlas direktiivis sätestatud kriteeriumidega. |
(7) |
Direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõikes 3 on ette nähtud, et käesolevas rakendusmääruses tuleb sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei kohaldata teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi. Riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed aga ei kuulu käesoleva rakendusmääruse kohaldamisalasse. |
(8) |
Kui väärtuslike andmestike taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine hõlmab isikuandmete töötlemist, peaks selline töötlemine toimuma kooskõlas liidu õigusega üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (2) sealhulgas siseriiklike õigusnormidega, milles täpsustatakse isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist. Liikmesriigid peaksid kasutama asjakohaseid meetodeid (nagu üldistamine, koondamine, andmesummutus, anonüümimine, diferentsiaalprivaatsus või juhuslikustamine), muutes nii võimalikult palju andmeid taaskasutamiseks kättesaadavaks. |
(9) |
Peale direktiivi (EL) 2019/1024 võib käesoleva rakendusmääruse kohaldamisalasse kuuluva avaliku sektori teabe taaskasutamisega olla seotud ka muid liidu õigusakte, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, (4) eriti kui nendes liidu õigusaktides on sätestatud ühised andmekvaliteedi ja koostalitlusvõime nõuded. |
(10) |
Liikmesriike innustatakse kehtestama käesolevas määruses sätestatud andmestike ulatuse ja taaskasutamise korra miinimumnõuetest rangemaid nõudeid kõikides temaatilistes kategooriates, eriti kategoorias „äriühingud ja äriühingu omandisuhted“. |
(11) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada käesoleva määruse lisas loetletud andmestikke juba kättesaadava avaliku sektori teabega, kui sellised andmed on temaatiliselt seotud ja neid peetakse direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõikes 2 kirjeldatud kriteeriumide alusel väärtuslikuks. Kui see hõlmab teavet, mis kujutab endast isikuandmeid, peab sellise teabe lisamine andmestikesse olema vajalik, proportsionaalne ja tegelikult vastama üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele. |
(12) |
Direktiivi (EL) 2019/1024 eesmärk on soodustada veebis kättesaadavate avalike standardlitsentside kasutamist avaliku sektori teabe taaskasutamiseks. Komisjoni suunistes soovituslike standardlitsentside, andmekogumite ning dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta (5) tuuakse soovituslike avalike standardlitsentside näiteks Creative Commonsi (CC) litsentsid. CC litsentside väljatöötaja on mittetulundusühendus ja nendest litsentsidest on saanud maailmas levinuim lahendus avaliku sektori teabe, uurimistulemuste ja kultuurivaldkonna materjalide litsentsimiseks. Seepärast tuleb käesolevas rakendusmääruses viidata CC litsentsikomplekti uusimale versioonile CC 4.0. CC litsentsikomplektiga samaväärne litsents võib hõlmata täiendavaid aspekte, näiteks taaskasutaja kohustust esitada andmevaldaja võimaldatud ajakohastused ja märkida, millal andmeid viimati ajakohastati, kui need ei piira andmete taaskasutamise võimalusi. |
(13) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 15. juulil 2022. |
(14) |
Käesolevas rakendusmääruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artiklis 16 sätestatud avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva rakendusmäärusega kehtestatakse nimekiri väärtuslikest andmestikest, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2019/1024 I lisas sätestatud temaatilistesse kategooriatesse ja mis on avaliku sektori asutuste valduses olevate nende dokumentide hulgas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust direktiivi.
2. Käesolevas rakendusmääruses nähakse ka ette väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord, eelkõige kohaldatavad taaskasutamise tingimused ja miinimumnõuded andmete levitamiseks rakendusliideste kaudu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas rakendusmääruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1024 artiklis 2 sätestatud mõisteid; |
2) |
kohaldatakse direktiivis 2007/2/EÜ georuumiliste andmete, Maa seire ja keskkonna ning meteoroloogiateabe kategooriate andmestike kohta sätestatud mõisteid; |
3) |
kohaldatakse direktiivis 2007/2/EÜ ja direktiivis 2005/44/EÜ liikuvuskategooria andmestike kohta sätestatud mõisteid; |
4) |
„põhiatribuut“ – andmestiku objekti või üksuse tunnus, näiteks riigisisene tunnuskood või nimi; |
5) |
„granulaarsus“ – andmestiku detailsuse tase; |
6) |
„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks; |
7) |
„hulgiallalaadimine“ – funktsioon, mis võimaldab alla laadida kogu andmestiku ühes või mitmes paketis. |
Artikkel 3
Kõigile väärtuslike andmestike kategooriatele kehtiv avaldamise kord
1. Avaliku sektori asutused, kes valdavad lisas loetletud väärtuslikke andmestikke, tagavad, et lisas kirjeldatud või viidatud andmestikud tehakse rakendusliideste kaudu kättesaadavaks masinloetavas vormingus, mis vastab taaskasutajate mõistlikele vajadustele. Kui lisas on nii märgitud, tehakse andmestikud kättesaadavaks ka hulgiallalaadimiseks.
2. Lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused kehtestavad ja avaldavad rakendusliidese kasutustingimused ning teenusekvaliteedi kriteeriumid selle toimivuse, võimsuse ja kättesaadavuse kohta. Kasutustingimused peavad olema kättesaadavad inim- ja masinloetavas vormingus. Nii kasutustingimused kui ka teenusekvaliteedi kriteeriumid peavad olema kooskõlas artiklis 4 sätestatud väärtuslike andmestike taaskasutamise korraga.
3. Rakendusliidese kasutustingimustele lisatakse liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud, inim- ja masinloetavas vormingus rakendusliidese dokumentatsioon.
4. Lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused määravad rakendusliidesega seotud küsimuste ja probleemide lahendamiseks kontaktpunkti, et tagada rakendusliidese kättesaadavus ja hooldus ning väärtuslike andmestike tõrgeteta ja tõhus avaldamine.
5. Lisas loetletud väärtuslikke andmestikke valdavad avaliku sektori asutused tagavad, et andmestikud on nende metaandmete kirjelduses märgitud väärtuslike andmestikena.
Artikkel 4
Kõigile väärtuslike andmestike kategooriatele kehtiv taaskasutamise kord
1. Liikmesriigi poolt direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõike 5 kohaselt tehtud erand avaldatakse veebis samal viisil nagu direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 6 lõikes 3 osutatud avaliku sektori asutuste nimekiri.
2. Selleks et suurendada pikemaajaliseks korduskasutamiseks ette nähtud andmestike kättesaadavust, kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi ka olemasolevate masinloetavate väärtuslike andmestike suhtes, mis on loodud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
3. Väärtuslikud andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks Creative Commons Public Domain Dedication (CC0) või Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel, nagu on sätestatud lisas, võimaldades piiramatut taaskasutamist. Lisaks võib litsentsiandja nõuda litsentsiandjale viitamist.
4. Väärtuslikud andmestikud tehakse kättesaadavaks vastavalt lisas sätestatud avaldamise ja taaskasutamise korrale.
Artikkel 5
Aruandlus
1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva rakendusmääruse jõustumist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud käesoleva rakendusmääruse rakendamiseks. Kui see on sobilik, võib lõikes 3 nimetatud teabe esitamiseks viidata asjakohastele metaandmetele.
2. Iga liikmesriik esitab komisjoni taotluse korral aruande ajakohastatud versiooni, mis tuleks koostada iga kahe aasta järel.
3. Aruandes tuleb esitada järgmine teave:
a) |
konkreetsete andmestike nimekiri liikmesriigi (ja vajaduse korral piirkonna) tasandil, mis vastab iga väärtusliku andmestiku kirjeldusele käesoleva määruse lisas ja milles viidatakse nõudeid järgivatele metaandmetele veebis, näiteks ühtne register või avaandmete kataloog; |
b) |
iga punktis a osutatud andmestiku kohta püsilink litsentsitingimustele, mida kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud väärtuslike andmestike taaskasutamise suhtes; |
c) |
iga punktis a osutatud andmestiku kohta püsilink rakendusliidestele, mis tagavad juurdepääsu käesoleva määruse lisas loetletud väärtuslikele andmestikele; |
d) |
võimaluse korral liikmesriigi välja antud juhenddokumendid tema väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise kohta; |
e) |
võimaluse korral määruse (EL) 2016/679 artikli 35 kohaselt tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu olemasolu; |
f) |
direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõike 5 kohaselt nõude täitmisest vabastatud avaliku sektori asutuste arv. |
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda hakatakse kohaldama 16 kuud pärast selle jõustumist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.
(2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).
(5) ELT C 240, 24.7.2014, lk 1.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
LISA
1. GEORUUMILISED ANDMED
1.1. Hõlmatud andmestikud
Georuumiliste andmete temaatiline kategooria hõlmab andmestikke, mis kuuluvad INSPIRE haldusüksuste, geograafiliste nimede, aadresside, ehitiste ja katastriüksuste andmevaldkondadesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (1) I ja III lisas. Lisaks hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 (3) ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktides (4) määratletud võrdlusmaatükke ja põlde. Nende granulaarsus, geograafiline ulatus ja põhiatribuudid on esitatud allolevas tabelis. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad allolevas tabelis näidatud mõõtkavas, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (5) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega.
Andmestikud |
Haldusüksused |
Geograafilised nimed |
Aadressid |
Ehitised |
Katastriüksused |
Võrdlusmaatükid |
Põllud |
Granulaarsus |
Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 . Omavalitsusüksustest riikideni; haldusüksuste merealad. |
– |
– |
Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 . |
Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 . |
Täpsus, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1:10 000 oleva kaardiga ja alates 2016. aastast mõõtkavas 1:5 000 oleva kaardiga, nagu on osutatud määruse (EL) 1306/2013 artikli 70 lõikes 1. |
Täpsus, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1:10 000 oleva kaardiga ja alates 2016. aastast mõõtkavas 1:5 000 oleva kaardiga, nagu on osutatud määruse (EL) 1306/2013 artikli 70 lõikes 1. |
Geograafiline ulatus |
Üks või mitu andmestikku, mis kombineerituna hõlmavad kogu liikmesriiki. |
||||||
Põhiatribuudid |
Kordumatu tunnus; üksuse tüüp (haldusüksus või haldusüksuse mereala); geomeetria; (6) piiri staatus; riigisisene tunnuskood; kõrgema järgu haldusüksuse tunnuskood; ametlik nimi; riigikood; nimi mitmes keeles (ainult riigid, kus on rohkem kui üks ametlik keel), sealhulgas võimaluse korral ladina tähestikku kasutavas keeles. |
Kordumatu tunnus; geomeetria; nimi mitmes keeles (ainult riigid, kus on rohkem kui üks ametlik keel), sealhulgas võimaluse korral ladina tähestikku kasutavas keeles; tüüp. |
Kordumatu tunnus; geomeetria; aadressi lokaator (nt maja number); läbikäik (tänav); nimi; haldusüksused (nt omavalitsusüksus, provints, riik); posti deskriptor (nt sihtnumber); viimase ajakohastamise kuupäev. |
Kordumatu tunnus; geomeetria (ehitise katteala); korruste arv; kasutusviis. |
Kordumatu tunnus; geomeetria (katastriüksuste või kinnisasjade piir (7)); katastriüksuse või kinnisasja kood; viide madalaima järgu haldusüksusele, kuhu katastriüksus või kinnisasi kuulub. |
Kordumatu tunnus; geomeetria (piir ja pindala); maakate; (8) mahepõllumajandus; (9) säilitatavad maastikuelemendid (10) (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kiht); looduslike/eripiirangutega alad. |
Kordumatu tunnus; geomeetria (iga põllu piir ja pindala); maakasutus (põllukultuurid või põllukultuuride rühmad); mahepõllumajandus; maastikuelement; püsirohumaa. |
1.2. Avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Metaandmed, mis kirjeldavad INSPIRE andmevaldkondadesse kuuluvaid andmestikke, peavad sisaldama vähemalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1205/2008 (12) sätestatud metaandmeelemente. |
c) |
Võrdlusmaatükkide ja põldude andmestike kasutuselevõtmisel arvestavad liikmesriigid direktiivi 2007/2/EÜ käimasolevat rakendamist ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 67 lõigetes 3 ja 5 sätestatud kohustust. |
2. MAA SEIRE JA KESKKOND
2.1. Hõlmatud andmestikud
Maa seire ja keskkonna kategooria hõlmab Maa seiret, sealhulgas kosmosepõhiseid või kaugseireandmeid ning maapealseid või in situ-andmeid, keskkonna- ja kliimaandmestikke INSPIRE andmevaldkondades, mis on loetletud allpool esitatud esimeses tabelis ja määratletud direktiivi 2007/2/EÜ I–III lisas, ning andmestikke, mis on koostatud või loodud allpool esitatud teises tabelis loetletud õigusaktide alusel. Kaasatud on kõige ajakohasemad andmestikud ja kõigil üldistustasemetel masinloetavas vormingus saadaolevate andmestike varasemad versioonid kuni 1:5 000, kattes kombineerituna kogu liikmesriigi. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad selles mõõtkavas, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (13) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega.
Lisaks hõlmab Maa seire ja keskkonna temaatiline kategooria kooskõlas direktiivis 2003/4/EÜ määratletud asjakohaste juurdepääsurežiimidega ja ilma neid mõjutamata kogu keskkonnateavet, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (14) artiklis 2, ning direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 7 „Keskkonnateabe levitamine“ loetletud keskkonnateavet.
INSPIRE ANDMEVALDKONNAD (vastavalt direktiivi 2007/2/EÜ lisades esitatud määratlustele) |
Hüdrograafia (I) |
Kaitsealused kohad (I) |
Kõrgused (II) |
Geoloogia (II) |
Maakate (II) |
Ortokujutised (II) |
Üldplaneering/piirangu-/reguleeritud tsoonid ja aruandlusüksused (III) |
Bio-geograafilised piirkonnad (III) |
Energiaressursid (III) |
Keskkonnaseirerajatised (III) |
Elupaigad ja biotoobid (III) |
Maakasutus (III) |
Maavarad (III) |
Looduslikud ohutsoonid (III) |
Okeanograafilis-geograafilised tunnusjooned (III) |
Tootmis- ja tööstusrajatised (III) |
Merepiirkonnad (III) |
Pinnas (III) |
Liikide jaotumine (III) |
KESKKOND |
Põhimuutujaid sätestavad õigusaktid |
Õhk |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ (15) artiklid 6–14; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/107/EÜ (16) artikkel 7. |
Kliima |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (17) artikli 18 lõige 1, artikkel 19, artikli 26 lõige 2 ja artikli 39 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (18) artikkel 26. |
Heited |
Direktiivi 2010/75/EL artiklid 24, 32, 55 ja 72; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (19) artikkel 21; nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (20) artikkel 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (21) artikkel 7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/852 (22) artikkel 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (23) artikkel 10. |
Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (24) artiklid 4, 9 ja 12; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (25) artiklid 4, 6, 16 ja 17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1143/2014 (26) artikkel 24. Andmed riiklikult määratud kaitsealade andmebaasi (CDDA), riikide biogeograafilised piirkonnad |
Müra |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (27) artiklid 4, 5, 7 ja 10. |
Jäätmed |
Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (28) artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (29) artikkel 18; nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ (30) artikkel 10; nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (31) artiklid 15–17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (32) artikkel 13; komisjoni soovituse 2014/70/EL (33) artikkel 15. |
Vesi |
Direktiivi 91/271/EMÜ artiklid 15–17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ (34) artikkel 13; direktiivi 2000/60/EÜ artiklid 5, 8, 11, 13 ja 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (35) artiklid 3–6; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ (36) artikkel 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2020/2184/EL (37) artiklid 17 ja 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ (38) artiklid 3–8 ja 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (39) artiklid 6–11, 13, 14, 17–19, 26 ja 27. |
Horisontaalsed õigusaktid |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ (40) artiklid 15 ja 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 8 (41). |
2.2. Avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Metaandmed, mis kirjeldavad INSPIRE andmevaldkondadesse kuuluvaid andmestikke, peavad sisaldama vähemalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1205/2008 sätestatud metaandmeelemente. |
c) |
Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat. |
d) |
Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat. |
3. METEOROLOOGIATEAVE
3.1. Hõlmatud andmestikud
Meteoroloogiateabe temaatilisse kategooriasse kuuluvad ilmajaamade mõõdetud vaatlusandmeid sisaldavad andmestikud, kinnitatud vaatlusandmed (kliimaandmed), ilmahoiatused, radariandmed ja arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed, mille granulaarsus ja põhiatribuudid on loetletud allpool esitatud tabelis.
Andmestikud |
Ilmajaamade mõõdetud vaatlusandmed |
Kliimaandmed: kinnitatud vaatlused |
Ilmahoiatused |
Radariandmed |
Arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed |
Granulaarsus |
Ilmajaamade kaupa, ajaliselt täpne |
Ilmajaamade kaupa, ajaliselt täpne |
Hoiatused, 48 tundi või rohkem ette |
Liikmesriigi radarijaamade kaupa ja riigi koondandmed |
Vähemalt 48 tundi ette ühetunniste intervallidega, riiklik, 2,5 km / parim saadaolev võrk |
Põhiatribuudid |
Kõik mõõdetud vaatluse muutujad |
Kõik kinnitatud mõõdetud vaatluse muutujad; päeva keskmine muutujate kaupa |
|
Peegelduvus, tagasipeegeldus, polarisatsioon Sademed, tuul ja maksimaalne peegelduvus (echotops) |
Deterministlikud ja/või komplektid, kui olemas, meteoroloogiliselt oluliste parameetrite ja tasemete jaoks |
3.2. Avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Andmestikku kirjeldavad metaandmed peavad olema täielikud ja veebis kättesaadavad avatud ja laialdaselt kasutatavas masinloetavas vormingus. |
c) |
Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat (43).
|
4. STATISTIKA
4.1. Hõlmatud andmestikud
Statistiliste andmete temaatiline kategooria hõlmab allpool esitatud tabelis loetletud õigusaktides määratletud statistilisi andmestikke, välja arvatud aruandekohustustega seotud mikroandmed.
Selleks et välja selgitada õigusaktides esitatud asjakohased õiguslikud viited, tuleb mõne andmestiku puhul viidata mitme sätte ja lisa mõistetele, nagu on esitatud allpool tabelites 1–18. Nende andmestike korral kehtivad allpool esitatud tabelis osutatud õigusaktidest pärit mõisted. Õigusaktid on kohaldatavad ka siis, kui nii on märgitud tabelite 1–18 joonealustes märkustes.
Aegrida algab hiljemalt allpool esitatud tabelis loetletud vastava õigusakti kohaldamise kuupäeval.
Andmestikud |
Õigusaktid, milles on sätestatud hõlmatud andmestike põhimuutujad ja nende jaotus |
Tööstustoodang |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152 (44) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 (45) lisa tabel 26 |
|
Tööstustootja hinnaindeksi jaotus tegevusalade kaupa |
Rakendusmääruse (EL) 2020/1197 I lisa tabel 5 |
Müügimaht tegevusalade kaupa |
Rakendusmääruse (EL) 2020/1197 I lisa tabel 7 |
ELi rahvusvahelise kaubavahetuse statistika – eksport ja import jaotus samaaegselt partnerite, toodete ja kaubavoogude kaupa |
Määrus (EL) 2019/2152 |
Turismivood Euroopas (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 1 ja 2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 (46) I lisa 2. jagu |
|
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1681 (47) artikkel 1 |
Tarbijahindade harmoneeritud indeks |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/792 (48) artikkel 3 |
Rahvamajanduse arvepidamine – SKP peamised koondnäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 6 ja 7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, (49) eelkõige B lisa |
Rahvamajanduse arvepidamine – ettevõtete põhinäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 8) |
Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa |
Rahvamajanduse arvepidamine – kodumajapidamiste põhinäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 9) |
Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa |
Valitsemissektori kulud ja tulud (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 10) |
Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa |
Valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 11 ja 12) |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (50) I peatükk |
Määrus (EL) nr 549/2013 |
|
Keskkonnamajanduslik arvepidamine ja statistika |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 (51) I lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (52) I ja II lisa |
Rahvastik, sündimus, suremus |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013 (53) |
|
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 205/2014 (54) II lisa |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007 (55) |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 351/2010 (56) |
|
Määrus (EL) nr 1260/2013 |
|
Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2020/851 (57) |
|
Rahvastik (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 3) |
Määrus (EL) nr 1260/2013 |
Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014 |
|
Määrus (EÜ) nr 862/2007 |
|
Määrus (EL) nr 351/2010 |
|
Sündimus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 4) |
Määrus (EL) nr 1260/2013 |
Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014 |
|
Suremus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 5) |
Määrus (EL) nr 1260/2013 |
Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011 (58) |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011 (59) |
|
Nõukogu otsus 93/704/EÜ (60) |
|
Tervishoiu jooksevkulud |
Määruse (EÜ) nr 1338/2008 II lisa |
Komisjoni määruse (EL) 2015/359 (61) II lisa |
|
Vaesus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 13) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700 (62) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180 (63) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181 (64) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242 (65) |
Ebavõrdsus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 14) |
Määrus (EL) 2019/1700 Rakendusmäärus (EL) 2019/2180 Rakendusmäärus (EL) 2019/2181 Rakendusmäärus (EL) 2019/2242 |
Tööhõive (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 15 ja 16) |
Määrus (EL) 2019/1700 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2240 (66) |
Töötus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 17) |
Määrus (EL) 2019/1700 Rakendusmäärus (EL) 2019/2240 |
Potentsiaalne tööjõud (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 18) |
Määrus (EL) 2019/1700 Rakendusmäärus (EL) 2019/2240 |
Tabel 1
Iga-aastase Euroopa turismivoogude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ●= nõutav liikmesriikides, kus valim on piisavalt suur, et võimaldada täpseid hinnanguid, nagu on sätestatud asjakohases määruses, ⇓ = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.
Põhimuutujad Jaotused |
Majutusettevõtetes veedetud ööd |
Turismis osalemine isiklikel eesmärkidel |
ELi elanike tehtud turismireisid |
ELi elanike ööbimised turismireisidel |
ELi elanike turismiga seotud kulud |
|||||||
Pakkumisega seotud teave siseturismi ja sissetuleva turismi kohta |
Nende isikute osakaal rahvastikus (15+), kes teevad konkreetsel vaatlusaastal isiklikul eesmärgil ööbimisega turismireise |
Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljaminevate turismireiside kohta |
Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljamineva turismi ööbimiste kohta |
Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljamineva turismi kulude kohta |
||||||||
Päritoluriik |
|
● |
● |
|
|
|
|
|
||||
Reisi kestus |
|
|
|
● |
|
● (67) |
● (67) |
● (67) |
||||
Sihtriik |
|
|
|
|
● |
● (67) |
● (67) |
● (67) |
||||
Transpordivahend |
7 kategooriat (68) |
|
|
|
|
● (67) |
● (67) |
● (67) |
||||
Majutusviis |
7 kategooriat (68) |
|
|
|
|
● (67) |
● (67) |
● (67) |
||||
Broneerimisvõimalused (69) |
Erinevad atribuudid (68) |
|
|
|
|
|||||||
Geograafia |
NUTS 2 piirkond |
⇓ |
● |
|
|
|
|
|
||||
|
NUTS 3 piirkond |
● |
|
|
|
|
|
|
||||
Rannikualad/mitterannikualad |
|
● |
|
|
|
|
|
|||||
|
Linnastumise aste (3 kategooriat) |
|
● |
|
|
|
|
|
||||
Linn (ainult valitud linnad) (70) |
● |
|
|
|
|
|
|
Tabel 2
Igakuise Euroopa turismivoogude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutujad Jaotused |
Majutusettevõtetes veedetud ööd |
|||||
Pakkumisega seotud teave siseturismi ja sissetuleva turismi kohta |
||||||
Päritoluriik |
|
● |
||||
Geograafia |
NUTS 2 |
● |
Tabel 3
Iga-aastase rahvastiku väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ●= nõutav liikmesriikides, kes vastavad asjakohases määruses sätestatud tingimustele; ○ = vabatahtlik
Põhimuutujad Jaotused |
Rahvastik 1. jaanuaril |
Mediaanvanus |
Vanadussõltuvusmäär |
|||||
|
|
Vähemalt 65aastaste inimeste osakaal 20–64aastaste kohta |
||||||
Sugu |
|
● |
● |
● |
● |
● |
● |
|
Vanus |
|
● |
● |
● |
● |
● |
|
|
Omandatud haridustase |
ISCED 2011 (71) |
|
|
|
|
○ |
|
|
Perekonnaseis |
|
|
|
|
○ |
|
|
|
Kodakondsus |
|
|
● |
|
|
|
|
|
Sünniriik |
|
|
|
● |
|
|
|
|
Inimarengu indeks |
Inimarengu indeks tähendab sünniriigi ja kodakondsusriigi ümberrühmitamist |
|
● |
● |
|
|
|
|
Piirkond |
NUTS 3 |
● |
|
|
|
|
● |
● |
Tabel 4
Iga-aastase sündimuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ⇓ = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.
Põhimuutujad Jaotused |
Sündimuse üldkordaja |
Sündimuse erikordaja ema vanuse järgi |
Summaarne sündimuskordaja |
|
Aasta jooksul toimunud elussündide arvu ja aastakeskmise rahvaarvu suhe. Väärtus väljendatakse 1 000 elaniku kohta. |
X-vanustele emadele elusalt sündinud laste arvu ja x-vanuses naiste keskmise arvu suhe. |
Keskmine elussündinud laste arv oma viljakusaastad üle elanud naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. |
||
Vanus |
|
|
● |
|
Piirkond |
NUTS 2 |
⇓ |
● |
⇓ |
NUTS 3 |
● |
|
● |
Tabel 5
Iga-aastase suremuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ⇓ = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.
Põhimuutujad Jaotused |
Suremuse üldkordaja |
Imikusuremuskordaja |
Oodatav eluiga |
|
Aasta jooksul aset leidnud surmajuhtude arvu ja aastakeskmise rahvaarvu suhe. Väärtus väljendatakse 1 000 elaniku kohta. |
Alla aasta vanuste laste surmade aastase arvu ja samal aastal toimunud elussündide arvu suhe. Väärtus väljendatakse 1 000 elussünni kohta. |
|
||
Vanus |
|
|
|
● |
Sugu |
|
|
|
● |
Piirkond |
NUTS 2 |
⇓ |
● |
● |
|
NUTS 3 |
● |
|
|
Tabel 6
Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – SKP peamiste koondnäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ⇓ = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.
Põhimuutujad Jaotused (72) |
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades |
Kogulisandväärtus |
Kodumajapidamise lõpptarbimiskulutused |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
Hüvitised töötajatele |
Tööhõive |
Kogurahvatulu |
Kogumajanduse netolaenuandmine/-võtmine |
|||||
Muutuja B.5g_S.1 (73) |
Muutuja B.9_S.1 (73) |
||||||||||||
Jooksevhind ja maht, tuletatud kasvumäär ja inimese kohta |
Jooksevhind |
Maht |
Jooksevhind ja maht |
Jooksevhind |
Maht |
Jooksevhind |
Isikud |
Töötunnid |
Jooksevhind, tase ja inimese kohta |
Tasakaalustav kirje |
|||
Tööstus |
NACE Rev. 2 |
|
● |
● |
(Ei jaotata) |
● |
● |
● |
● |
● |
● |
(Ei jaotata) |
(Ei jaotata) |
Vara liik |
AN_F6 |
|
|
|
|
● |
● |
|
|
|
|||
Piirkond |
NUTS 2 |
⇓ (75) |
⇓ |
|
|
● |
|
|
● |
⇓ |
● |
|
|
|
NUTS 3 |
● (75) |
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
Tabel 7
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise – SKP peamiste koondnäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused (72) |
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades |
Kogulisandväärtus |
Kodumajapidamise lõpptarbimiskulutused |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
Hüvitised töötajatele |
Tööhõive |
|
Jooksevhind ja maht, tuletatud kasvumäär |
Jooksevhind ja maht |
Jooksevhind ja maht |
Jooksevhind ja maht |
Jooksevhind |
Isikud ja töötunnid |
||
Tööstus |
NACE Rev. 2 (76) |
(Ei jaotata) |
● |
(Ei jaotata) |
|
● |
● |
Vara liik |
AN_F6 |
|
● |
|
|
Tabel 8
Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – ettevõtete põhinäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutujad |
Mittefinantsettevõtete põhivarasse tehtud kapitali kogumahutus |
Mittefinantsettevõtete tegevuse koguülejääk ja segatulu |
Finantssektori koguvara |
Finantssektori kohustused kokku |
Finants- ja mittefinantsettevõtete netolaenuandmine/-võtmine |
Muutuja P.51g_S.11 (77) |
Muutujad 9B.2g ja B3g)_S.11 (77) |
Muutuja F.A_S.12 (77) |
Muutuja F.L_S.12 (77) |
||
Jooksevhind |
Jooksevhind |
Jooksevhind, konsolideerimata |
Jooksevhind, konsolideerimata |
Tasakaalustav kirje |
|
Jaotused |
(Selle väärtusliku andmestiku kohta jaotused puuduvad.) |
Tabel 9
Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – kodumajapidamiste põhinäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutujad Jaotused |
Kodumajapidamiste kasutada olev kogu- ja netotulu |
Kodumajapidamiste kapitali kogumahutus põhivarasse |
Kodumajapidamiste kogusäästud |
Kodumajapidamiste sektori koguvara |
Kodumajapidamiste sektori kohustused kokku |
Kodumajapidamiste netolaenuandmine/-võtmine |
||
Muutuja P.51g_S.14 (78) |
Muutuja B.8g_S.14 (78) |
Muutuja F.A_S.14 (78) |
Muutuja F.L_S14 (78) |
Muutuja B.9_S.14 (78) |
||||
Jooksevhind, tuletatud inimese kohta ja reaalväärtuses inimese kohta |
Jooksevhind |
Jooksevhind |
Jooksevhind, konsolideerimata |
Jooksevhind, konsolideerimata |
Tasakaalustav kirje Jooksevhind |
|||
Kasutada olev kogutulu |
Kasutada olev netotulu |
|
|
|
|
|
||
Piirkond |
NUTS 2 |
(Ei jaotata) |
● |
(Ei jaotata) |
Tabel 10
Iga-aastase valitsemissektori kulude ja tulude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutujad Jaotused |
Valitsemissektori kogutulud |
Kulud kokku |
Valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine (B.9) |
||||||||||||||||||||||||
Määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis, kus on esitatud kategooriate nimekiri |
Määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis, kus on esitatud kategooriate nimekiri |
Valitsemissektori tulude ja kulude tasakaalustav kirje |
|||||||||||||||||||||||||
Mõõde |
Kategooriad (79) |
||||||||||||||||||||||||||
Tulukategooria |
|
● |
|
(Selle põhimuutuja kohta jaotused puuduvad.) |
|||||||||||||||||||||||
Kulukategooria |
|
|
● |
Tabel 11
Iga-aastase valitsemissektori konsolideeritud koguvõla väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutuja Jaotus |
Valitsemissektori koguvõlg |
|||||||
Valitsemissektori võlg on määratletud kui konsolideeritud koguvõlg nimiväärtuses järgmistes valitsemissektori kohustuste kategooriates (mis on määratletud ESA 2010s): sularaha ja hoiused (AF.2), võlaväärtpaberid (AF.3) ja laenud (AF.4). |
||||||||
Mõõde |
Kategooriad (80) |
|||||||
Valitsemissektori kohustuste kategooria |
|
● |
Tabel 12
Kvartaalse valitsemissektori konsolideeritud koguvõla väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Põhimuutuja Jaotus |
Valitsemissektori koguvõlg |
|||||||
Valitsemissektori võlg on määratletud kui konsolideeritud koguvõlg nimiväärtuses järgmistes valitsemissektori kohustuste kategooriates (mis on määratletud ESA 2010s): sularaha ja hoiused (AF.2), võlaväärtpaberid (AF.3) ja laenud (AF.4). |
||||||||
Mõõde |
Kategooriad (80) |
|||||||
Valitsemissektori kohustuste kategooria |
|
● |
Tabel 13
Iga-aastase vaesuse määra väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ○ = nõutav liikmesriikides, kes vastavad asjakohases määruses sätestatud tingimustele
Põhimuutujad Jaotused |
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga inimesed |
Suhtelise vaesuse määr |
Suure materiaalse ja sotsiaalse puuduse määr |
Materiaalse ja sotsiaalse puuduse määr |
Väga madala tööhõivega leibkonnas elavad inimesed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Nende inimeste osakaal, kes on vaesuse ohus või suures materiaalses ja sotsiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõivega leibkonnas. |
Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille ekvivalentnetosissetulek on alla 60 % riigi keskmisest ekvivalentnetosissetulekust. |
Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mis ei saa endale lubada vähemalt 7 asja 13st, mida peetakse soovitavaks või isegi vajalikuks inimväärseks eluks. |
Nende inimeste osakaal, kes on vaesuse ohus või suures materiaalses ja sotsiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõivega leibkonnas. |
Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille tööealised liikmed töötasid eelmisel aastal vähem kui 20 % oma tööpotentsiaalist. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sugu |
|
Mees/naine |
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
Vanus |
|
0–17 18–64 64+ |
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
Omandatud haridustase |
ISCED 2011 |
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
||||||||||||||
Kodakondsus |
|
Riiklik/EL/ELi-väline |
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
||||||||||||||
Sünniriik |
|
Riiklik/EL/ELi-väline |
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
||||||||||||||
Kõige sagedam hõiveseisund |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
||||||||||||||
Sissetulekukvintiil |
|
1,2,3,4,5 |
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
|
|
|
|
|
● |
|
||||||||||||||
NUTS 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
○ |
|
|
|
|
|
|
○ |
|
|
|
|
|
|
○ |
|
|
|
|
|
|
○ |
|
|
|
|
|
|
○ |
Tabel 14
Iga-aastase ebavõrdsuse määra väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ○ = nõutav liikmesriikides, kus see on võimalik vastavalt asjakohases määruses sätestatud tingimustele
Põhimuutujad Jaotused |
Sissetulekukvintiilide suhte kordaja S80/S20 |
Ekvivalentnetosissetuleku Gini koefitsient |
||
Kõrgeimasse kvintiili (kõige suuremat sissetulekut saav 20 % elanikkonnast) kuuluvate isikute sissetuleku ja madalaimasse kvintiili (kõige väiksemat sissetulekut saav 20 % elanikkonnast) kuuluvate isikute sissetuleku suhe. |
Muutujaga mõõdetakse, millisel määral erineb ekvivalentnetosissetuleku jaotus pärast sotsiaalseid siirdeid täiesti võrdsest jaotusest. See on kokkuvõtlik näitaja, millega mõõdetakse ekvivalentsissetuleku kumulatiivset osatähtsust, milles arvestatakse isikute arvu kumulatiivset protsenti. Selle väärtus on vahemikus 0 (täielik võrdsus) kuni 100 (täielik ebavõrdsus). |
|||
Sugu |
Mees/naine |
● |
|
|
Vanus |
Alla 65 / üle 65 |
● |
|
(Selle põhimuutuja kohta jaotused puuduvad.) |
Piirkond |
NUTS 2 |
|
○ |
|
Tabel 15
Iga-aastase tööhõive väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused |
20–64aastaste inimeste tööhõive määr |
20–64aastaste inimeste osaajatöö protsent |
|||||||||||||||||
Sugu |
|
Mees/naine |
● |
● |
|
● |
|
|
● |
● |
|
||||||||
Vanus |
|
20–24aastane, 25–29aastane, 30–34aastane, …, 55–64aastane |
● |
|
● |
|
● |
|
|
|
|
||||||||
|
|
20–24aastane, 25–54aastane, 55–64aastane |
|
|
|
|
|
|
● |
|
● |
||||||||
Omandatud haridustase |
ISCED 2011 |
|
|
● |
● |
|
|
● |
|
● |
● |
||||||||
Piirkond |
NUTS 2 |
|
|
|
|
● |
● |
● |
|
|
|
Tabel 16
Kvartaalse tööhõive väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused |
20–64aastaste inimeste tööhõive määr |
||||||||||||
Sugu |
|
Mees/naine |
● |
● |
|
||||||||
Vanus |
|
20–24aastane, 25–29aastane, 30–34aastane, …, 55–64aastane |
● |
|
● |
||||||||
Omandatud haridustase |
ISCED 2011 |
|
|
● |
● |
Tabel 17
Iga-aastase töötuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused |
15–74aastaste inimeste töötuse määr |
15–74aastaste inimeste pikaajalise töötuse määr |
|||||||||||||||||
Sugu |
|
Mees/naine |
● |
● |
|
● |
|
|
● |
● |
|
||||||||
Vanus |
|
15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane |
● |
|
● |
|
● |
|
● |
|
● |
||||||||
Omandatud haridustase |
ISCED 2011 |
|
|
● |
● |
|
|
● |
|
● |
● |
||||||||
Piirkond |
NUTS 2 |
|
|
|
|
● |
● |
● |
|
|
|
Kvartaalse töötuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused |
15–74aastaste inimeste töötuse määr |
15–74aastaste inimeste pikaajalise töötuse määr |
||||||||||||||
Sugu |
|
Mees/naine |
● |
● |
|
● |
● |
|
||||||||
Vanus |
|
15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane |
● |
|
● |
● |
|
● |
||||||||
Omandatud haridustase (81) |
ISCED 2011 |
|
|
● |
● |
|
● |
● |
Tabel 18
Iga-aastase potentsiaalse tööjõu väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon
Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.
Põhimuutujad Jaotused |
Nende 15–74aastaste inimeste osakaal, kes otsivad tööd, kuid ei saa viivitamata tööle asuda |
Nende 15–74aastaste inimeste osakaal, kes saavad viivitamata tööle asuda, kuid ei otsi tööd |
|
Sugu |
Mees/naine |
● |
● |
Vanus |
15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane |
● |
● |
4.2. Avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Andmestikku kirjeldavad metaandmed peavad olema kättesaadavad korralikult väljatöötatud struktureeritud failina, mis sisaldab vähemalt statistiliste andmete kirjeldust, statistilisi mõisteid, metoodikat ja teavet andmekvaliteedi kohta. |
c) |
Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat. |
d) |
Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat. |
5. ÄRIÜHINGUD JA ÄRIÜHINGU OMANDISUHTED
5.1. Hõlmatud andmestikud
Äriühingute ja äriühingu omandisuhete temaatilisse kategooriasse kuuluvad andmestikud, mis sisaldavad äriühingu põhiteavet ning äriühingu dokumente ja äriühingu tasandi raamatupidamisaruandeid koos allpool esitatud tabelis loetletud põhiatribuutidega.
Andmestikud |
Äriühingu põhiteave: põhiatribuudid |
Äriühingu dokumendid ja raamatupidamisaruanded Andmestike ja nende põhiatribuutide kirjeldusi tuleb mõista kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (82) artiklitega 4, 5, 9–19a, 24, 28–29a, 31, 35, 36, 39, 40, 43 ja 48c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (83) artiklitega 4–6. |
||||||||||||||||||||||
|
|
Raamatupidamisdokumendid, mille hulka kuuluvad:
|
5.2. Avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat. |
c) |
Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat, näiteks Core Business Vocabulary (86). |
6. LIIKUVUS
6.1. Hõlmatud andmestikud
Liikuvuse temaatiline kategooria hõlmab andmestikke, mis kuuluvad direktiivi 2007/2/EÜ I lisas sätestatud INSPIRE andmevaldkonda „Transpordivõrgud“ ja mis on kättesaadavad kõigil üldistustasemetel kuni 1:5 000, kattes kombineerituna kogu liikmesriigi. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad mõõtkavas 1:5 000, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (87) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega. Andmestike põhiatribuutide hulka kuuluvad riigisisene tunnuskood, geograafiline asukoht ja asjakohasel juhul ühendused piiriüleste võrkudega.
INSPIRE ANDMEVALDKONNAD (vastavalt direktiivi 2007/2/EÜ I lisale) |
Transpordivõrgud |
Nende liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ, (88) hõlmab see kategooria ka allolevas tabelis esitatud andmestikke; andmestike määratlus vastab direktiivi 2005/44/EÜ kirjeldusele.
Siseveeteede andmestikud |
Andmete liik |
||||||||||||||||||||
|
Staatilised andmed |
||||||||||||||||||||
|
Dünaamilised andmed |
||||||||||||||||||||
|
Siseveelaevanduse elektroonilised navigatsioonikaardid (sisevete-ECDIS standardis Inland ENC) |
6.2. Transpordivõrgu andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Transpordivõrgu andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Metaandmed, mis kirjeldavad transpordivõrgu andmestikke, peavad sisaldama vähemalt määruses (EÜ) nr 1205/2008 määratletud metaandmeelemente. |
c) |
Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat. |
d) |
Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat. |
6.3. Siseveeteede andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord
a) |
Siseveeteede andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:
|
b) |
Siseveeteede andmestikke kirjeldavad metaandmed peavad olema täielikud ja veebis kättesaadavad liidus või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus. |
c) |
Siseveeteede andmestike dokumentatsioon peab olema kooskõlas direktiiviga 2005/44/EÜ ning sellel põhinevate rakendusmeetmete ja standarditega. |
Andmestikud |
Staatilised andmed |
Dünaamilised/kiireloomulised andmed |
Elektrooniline navigatsioonikaart |
Ajakohastuste sagedus ja aeg |
Vajaduse korral |
Iga päev või (peaaegu) reaalajas |
Iga kolme kuu järel, kui andmestikus on muudatusi |
Granulaarsus |
Veetee kilomeetri või meremiili tasemel; asjakohasel juhul veetee hektomeetri tasemel |
Riiklik veeteede võrk ja piiriülesed sõlmed |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
(4) Komisjoni 4. mai 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas, ning komisjoni 31. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta.
(5) Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.
(6) Käesolevas lisas viitab geomeetria vähemalt kahele mõõtmele.
(7) Liikmesriigid teevad kättesaadavaks kinnisasjade andmed, kui kordumatu katastritunnus antakse üksnes kinnisasjale, mitte katastriüksusele.
(8) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud põllumajandusmaa.
(9) Näitab, kas üksuse haldamisel järgitakse mahepõllumajanduse tavu.
(10) Põldude identifitseerimise süsteemis (LPIS) ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade referents-kaardikiht (määruse (EL) 1306/2013 artikkel 70).
(11) Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.
(12) Komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12).
(13) Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
(20) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(25) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).
(28) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).
(30) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
(31) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(33) Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta soovitus, milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel (ELT L 39, 8.2.2014, lk 72).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(42) Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.
(43) Näiteks INSPIRE atmosfääritingimuste ja meteoroloogiliste geograafiliste tunnuste andmekirjelduses (https://inspire.ec.europa.eu/documents/Data_Specifications/INSPIRE_DataSpecification_AC-MF_v2.0.pdf) pakutakse välja meteoroloogiliste andmestike esitamise ja dokumenteerimise lähenemisviise ja kasutusjuhtumeid.
(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).
(45) Komisjoni 30. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 271, 18.8.2020, lk 1).
(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (ELT L 192, 22.7.2011, lk 17).
(47) Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (ELT L 258, 9.10.2019, lk 1).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 (ELT L 135, 24.5.2016, lk 11).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(50) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).
(54) Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega (ELT L 65, 5.3.2014, lk 10).
(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).
(56) Komisjoni 23. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 351/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriate määratlemise osas (ELT L 104, 24.4.2010, lk 37).
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (ELT L 198, 22.6.2020, lk 1).
(58) Komisjoni 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 328/2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 90, 6.4.2011, lk 22).
(59) Komisjoni 11. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 349/2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 97, 12.4.2011, lk 3).
(60) 93/704/EÜ: nõukogu 30. novembri 1993. aasta otsus ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 63).
(61) Komisjoni 4. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/359, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiu kulude ja rahastamise statistika osas (ELT L 62, 6.3.2015, lk 6).
(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).
(63) Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2180, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (ELT L 330, 20.12.2019, lk 8).
(64) Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2181, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (ELT L 330, 20.12.2019, lk 16).
(65) Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2242, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 133).
(66) Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2240, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 59).
(67) Ühe- ja mitmemõõtmelist statistikat nõutakse ainult nende kombinatsioonide puhul, kus valim on piisavalt suur täpsete hinnangute esitamiseks.
(68) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 692/2011 (mis käsitleb Euroopa turismistatistikat) II lisa ning komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1681 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat), kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa).
(69) Broneerimisvõimalused on iga kolme aasta tagant esitatav moodul – see jaotus on nõutav ainult iga kolme aasta järel (mitte igal aastal).
(70) Linnapõhist statistikat nõutakse ainult konkreetsete linnade kohta.
(71) Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus.
(72) Jaotused on kohustuslikud määruse (EL) nr 549/2013 alusel.
(73) Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.
(74) Määrusega (EL) nr 549/2013 ette nähtud sagedus ja sesoonne korrigeerimine.
(75) B.1*g puhul ei ole piirkondlikud jaotused nõutavad mahu või tuletatud kasvumäära kohta.
(76) NACE A*10
(77) Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.
(78) Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.
(79) Nagu on määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis.
(80) Vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013.
(81) ISCED 2011.
(82) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(83) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
(84) Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).
(85) Komisjoni 19. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1437, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad korraldatud teabele juurdepääsu liidu tasandil (ELT L 234, 31.8.2016, lk 1).
(86) https://joinup.ec.europa.eu/collection/registered-organization-vocabulary/solution/core-business-vocabulary/release/200
(87) Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.
(88) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).
(89) Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/76 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/139,
18. jaanuar 2023,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
(5) |
Kanada teatas komisjonile üheksast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Briti Columbia (7), Quebeci (1) ja Ontario (1) provintsis, mida kinnitati ajavahemikul 29. novembrist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(6) |
Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile 11 lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Cumbria (1), Norfolki (3), Põhja-Yorkshire’i (1), Suffolki (1) ja Yorkshire’i (1) krahvkonnas ning Ühendkuningriigis Šotimaal Anguse (1), Fife’i (1), Moray (1) ning Perthi ja Kinrossi (1) krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 14. detsembrist 2022 kuni 10. jaanuarini 2023 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(7) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile 17 lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides California (1), Colorado (2), Indiana (1), Minnesota (2), Missouri (1), Nebraska (1), Lõuna-Dakota (3), Tennessee (4) ja Washingtoni (2) osariigis, mida kinnitati ajavahemikul 8. detsembrist 2022 kuni 22. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(8) |
Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutisi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber vähemalt 10 km raadiusega kontrolltsoonid ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
(9) |
Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
(10) |
Peale selle on Kanada esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses 13 lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas teatavates linnukasvatusettevõtetes Kanadas Alberta (4), Briti Columbia (1), Manitoba (1), Ontario (6) ja Saskatchewani (1) provintsis, mida on kinnitatud ajavahemikus 10. aprillist 2022 kuni 6. oktoobrini 2022. |
(11) |
Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses viie lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes Ühendkuningriigis Inglismaal Devoni (4) ja Pembrokeshire’i (1) krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 6. augustist 2022 kuni 9. septembrini 2022. |
(12) |
Kanada ja Ühendkuningriik esitasid ka teavet meetmete kohta, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Kanada ja Ühendkuningriik pärast kõnealuseid taudipuhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes. |
(13) |
Komisjon hindas Kanada ja Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Kanada ja Ühendkuningriigi tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli eespool nimetatud puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
(14) |
Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. |
(15) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisasse tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
(16) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. jaanuar 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
XIV lisa 1. osa B osa muudetakse järgmiselt.
|
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/92 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/140,
19. jaanuar 2023,
millega muudetakse 332. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
(2) |
16. jaanuaril 2023 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee, mis on moodustatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999), 1989 (2011) ja 2253 (2015) alusel, teha uue kande nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. |
(3) |
Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks see jõustuma viivitamata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2023
Komisjoni nimel
presidendi eest
finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi
peadirektor
LISA
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas lisatakse pealkirja „Füüsilised isikud“ alla järgmine kanne:
„ABDUL REHMAN MAKKI (kontrollitud varjunimi: a) Abdur Rehman Makki; b) Abdur Rahman Makki; c) Abdul Rahman Makki; d) Hafiz Abdul Rahman Makki; e) Hafiz Abdul Rehman Makki; f) Hafiz Abdul Rehman). Sünniaeg: 10.12.1954. Sünnikoht: Bahawalpur, Pandžabi provints, Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Passi nr: a) CG9153881 (Pakistani pass, välja antud 2.11.2007); b) A5199819 (Pakistani pass). Riiklik isikukood: a) 6110111883885 (Pakistani); b) 34454009709 (Pakistani). Aadress: Tayyiba Markaz, Muridke, Pandžabi provints, Pakistan. Muu teave: LASHKAR-E-TAYYIBA (LET), teise nimega JAMAAT-UD-DAWA (JUD) emiiri/juhi asetäitja ja JUDi/LETi poliitikaosakonna juhataja. Olnud ka LETi välissuhete osakonna juhataja ja šuura (juhtorgani) liige. JUDi/LETi juhi Hafiz Muhammad Saeedi naise vend.Isa nimi: Hafiz Abdullah Bahwalpuri. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 16.1.2023.“
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/94 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/141,
19. jaanuar 2023,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. |
(2) |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides. |
(3) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad on määratud kindlaks liidus valitseva sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra alusel. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2568 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Slovakkias. Pärast eespool nimetatud rakendusmääruse vastuvõtmise kuupäeva on selle taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates asjaomastes liikmesriikides muutunud. |
(4) |
Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral sellest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta selle taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta. |
(5) |
Pärast rakendusmääruse (EL) 2022/2568 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid uluksigade hulgas Poolas. Epidemioloogiline olukord Poola ja Slovakkia teatavates tsoonides, mis on loetletud III taseme piirangutsoonidena, on aga peetavate sigade ja uluksigade osas paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega. |
(6) |
2022. aasta detsembris täheldati üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Sileesia vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis ei ole praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis ei ole praegu loetletud kõnealuses lisas piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut. |
(7) |
2022. aasta detsembris täheldati ka üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Opole vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut. |
(8) |
Peale selle täheldati 2023. aasta jaanuaris üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut. |
(9) |
Pärast selliseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid uluksigade hulgas Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist selles liikmesriigis uuesti hinnatud ja ajakohastatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklitega 5, 6 ja 7. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. |
(10) |
Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, (6) eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena. |
(11) |
Võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate sigade ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd I taseme piirangutsoonidena. |
(12) |
Võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Slovakkias Banská Bystica, Prešovi, Sabinovi, Vranov nad Topľou ja Humenné piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena. |
(13) |
Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Slovakkias Zvoleni piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena. |
(14) |
Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need I ja II taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord on liidus väga muutlik, on uute piirangutsoonide määratlemisel arvesse võetud epidemioloogilist olukorda ümbritsevatel aladel. |
(15) |
Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti. |
(16) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).
(3) Komisjoni 21. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2568, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 330, 23.12.2022, lk 147).
(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ („Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid“), https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.
(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021, I ja II köide (ISBN 978-92-95115-40-8), https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/.
(6) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:
„I LISA
PIIRANGUTSOONID
I OSA
1. Saksamaa
Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:
Bundesland Brandenburg:
|
Bundesland Sachsen:
|
Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:
|
2. Eesti
Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:
— |
Hiiu maakond. |
3. Kreeka
Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:
— |
in the regional unit of Drama:
|
— |
in the regional unit of Xanthi:
|
— |
in the regional unit of Rodopi:
|
— |
in the regional unit of Evros:
|
— |
in the regional unit of Serres:
|
4. Läti
Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta, |
— |
Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes. |
5. Leedu
Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
— |
Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos, |
— |
Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos, |
— |
Palangos miesto savivaldybė, |
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos. |
6. Ungari
Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:
— |
Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe, |
— |
Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, |
— |
406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
7. Poola
Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie kujawsko - pomorskim:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie opolskim:
|
w województwie zachodniopomorskim:
|
w województwie małopolskim:
|
w województwie śląskim:
|
8. Slovakkia
Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:
— |
in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy, |
— |
in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky, |
— |
in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská, Kalná nad Hronom, Nový Tekov, Malé Kozmálovce, Veľké Kozmálovce, Tlmače, Rybník, Hronské Kosihy, Čajkov, Nová Dedina, Devičany, |
— |
in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov, |
— |
the whole district of Ružomberok, |
— |
in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce, |
— |
in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly, |
— |
in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá, |
— |
in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec, |
— |
in the district of Prievidza, the municipalities of Handlová, Cígeľ, Podhradie, Lehota pod Vtáčnikom, Kamenec pod Vtáčnikom, Bystričany, Čereňany, Oslany, Horná Ves, Radobica, |
— |
in the district of Partizánske, the municipalities of Veľké Uherce, Pažiť, Kolačno, Veľký Klíž, Ješkova Ves, Klátová Nová Ves, |
— |
in the district of Topoľčany, the municipalities of Krnča, Prázdnovce, Solčany, Nitrianska Streda, Čeľadince, Kovarce, Súlovce, |
— |
in the district of Zlaté Moravce, the municipalities of Zlatno, Mankovce, Velčice, Kostoľany pod Tríbečom, Ladice, Sľažany, Neverice, Beladice, Choča, Vieska nad Žitavou, Slepčany, Červený Hrádok, Nevidzany, Malé Vozokany, |
— |
the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II. |
9. Itaalia
Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:
Piedmont Region:
|
Liguria Region:
|
Emilia-Romagna Region:
|
Lombardia Region:
|
Lazio Region:
|
Sardinia Region
|
10. Tšehhi Vabariik
Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:
Region of Liberec:
|
II OSA
1. Bulgaaria
Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:
— |
the whole region of Haskovo, |
— |
the whole region of Yambol, |
— |
the whole region of Stara Zagora, |
— |
the whole region of Pernik, |
— |
the whole region of Kyustendil, |
— |
the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Smolyan, |
— |
the whole region of Dobrich, |
— |
the whole region of Sofia city, |
— |
the whole region of Sofia Province, |
— |
the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Razgrad, |
— |
the whole region of Kardzhali, |
— |
the whole region of Burgas, |
— |
the whole region of Varna excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Silistra, |
— |
the whole region of Ruse, |
— |
the whole region of Veliko Tarnovo, |
— |
the whole region of Pleven, |
— |
the whole region of Targovishte, |
— |
the whole region of Shumen, |
— |
the whole region of Sliven, |
— |
the whole region of Vidin, |
— |
the whole region of Gabrovo, |
— |
the whole region of Lovech, |
— |
the whole region of Montana, |
— |
the whole region of Vratza. |
2. Saksamaa
Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:
Bundesland Brandenburg:
|
Bundesland Sachsen:
|
Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:
|
3. Eesti
Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
4. Läti
Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Aizkraukles novads, |
— |
Alūksnes novads, |
— |
Augšdaugavas novads, |
— |
Ādažu novads, |
— |
Balvu novads, |
— |
Bauskas novads, |
— |
Cēsu novads, |
— |
Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta, |
— |
Dobeles novads, |
— |
Gulbenes novads, |
— |
Jelgavas novads, |
— |
Jēkabpils novads, |
— |
Krāslavas novads, |
— |
Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta, |
— |
Ķekavas novads, |
— |
Limbažu novads, |
— |
Līvānu novads, |
— |
Ludzas novads, |
— |
Madonas novads, |
— |
Mārupes novads, |
— |
Ogres novads, |
— |
Olaines novads, |
— |
Preiļu novads, |
— |
Rēzeknes novads, |
— |
Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta, |
— |
Salaspils novads, |
— |
Saldus novads, |
— |
Saulkrastu novads, |
— |
Siguldas novads, |
— |
Smiltenes novads, |
— |
Talsu novads, |
— |
Tukuma novads, |
— |
Valkas novads, |
— |
Valmieras novads, |
— |
Varakļānu novads, |
— |
Ventspils novads, |
— |
Daugavpils valstspilsētas pašvaldība, |
— |
Jelgavas valstspilsētas pašvaldība, |
— |
Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība, |
— |
Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība. |
5. Leedu
Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
— |
Alytaus rajono savivaldybė, |
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
— |
Birštono savivaldybė, |
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
— |
Druskininkų savivaldybė, |
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
— |
Joniškio rajono savivaldybė, |
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos, |
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
— |
Kauno rajono savivaldybė, |
— |
Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija, |
— |
Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos, |
— |
Kėdainių rajono savivaldybė, |
— |
Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos, |
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
— |
Kretingos rajono savivaldybė, |
— |
Lazdijų rajono savivaldybė, |
— |
Mažeikių rajono savivaldybė, |
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos, |
— |
Pagėgių savivaldybė, |
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio miesto savivaldybė, |
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
— |
Radviliškio rajono savivaldybė, |
— |
Rietavo savivaldybė, |
— |
Prienų rajono savivaldybė, |
— |
Plungės rajono savivaldybė, |
— |
Raseinių rajono savivaldybė, |
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
— |
Skuodo rajono savivaldybė, |
— |
Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos, |
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
— |
Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos, |
— |
Šilutės rajono savivaldybė, |
— |
Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos, |
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
— |
Švenčionių rajono savivaldybė, |
— |
Tauragės rajono savivaldybė, |
— |
Telšių rajono savivaldybė, |
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
— |
Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos, |
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
— |
Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos, |
— |
Visagino savivaldybė, |
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
6. Ungari
Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:
— |
Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe. |
7. Poola
Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie lubelskim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie małopolskim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie zachodniopomorskim:
|
w województwie opolskim:
|
w województwie śląskim:
|
8. Slovakkia
Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:
— |
the whole district of Gelnica, |
— |
the whole district of Poprad |
— |
the whole district of Spišská Nová Ves, |
— |
the whole district of Levoča, |
— |
the whole district of Kežmarok, |
— |
in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III, |
— |
the whole district of Košice-okolie, |
— |
the whole district of Rožnava, |
— |
the whole city of Košice, |
— |
in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš, |
— |
the whole district of Vranov nad Topľou, |
— |
the whole district of Humenné except municipalities included in zone III, |
— |
the whole district of Snina, |
— |
the whole district of Prešov, |
— |
the whole district of Sabinov, |
— |
the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III, |
— |
the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III, |
— |
the whole district of Bardejov, |
— |
the whole district of Stará Ľubovňa, |
— |
the whole district of Revúca, |
— |
the whole district of Rimavská Sobota, |
— |
in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I, |
— |
the whole district of Lučenec, |
— |
the whole district of Poltár, |
— |
the whole district of Zvolen, |
— |
the whole district of Detva, |
— |
the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I, |
— |
the whole district of Banska Stiavnica, |
— |
the whole district of Žarnovica, |
— |
in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora, |
— |
the whole district of Banska Bystica, |
— |
the whole district of Brezno, |
— |
the whole district of Liptovsky Mikuláš, |
— |
the whole district of Trebišov’, |
— |
in the district of Zlaté Moravce, the whole municipalities not included in part I, |
— |
in the district of Levice the municipality of Kozárovce. |
9. Itaalia
Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:
Piedmont Region:
|
Liguria Region:
|
Lazio Region:
|
Sardinia Region:
|
10. Tšehhi Vabariik
Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:
Region of Liberec:
|
III OSA
1. Bulgaaria
Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:
— |
in Blagoevgrad region:
|
— |
the Pazardzhik region:
|
— |
in Plovdiv region
|
— |
in Varna region:
|
2. Itaalia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:
Sardinia Region:
|
3. Läti
Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, |
— |
Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta. |
4. Leedu
Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos, |
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos, |
— |
Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos, |
— |
Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos. |
— |
Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, |
— |
Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos, |
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos. |
— |
Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos, |
— |
Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos, |
— |
Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija, |
— |
Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija. |
5. Poola
Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie zachodniopomorskim:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
6. Rumeenia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:
— |
Zona orașului București, |
— |
Județul Constanța, |
— |
Județul Satu Mare, |
— |
Județul Tulcea, |
— |
Județul Bacău, |
— |
Județul Bihor, |
— |
Județul Bistrița Năsăud, |
— |
Județul Brăila, |
— |
Județul Buzău, |
— |
Județul Călărași, |
— |
Județul Dâmbovița, |
— |
Județul Galați, |
— |
Județul Giurgiu, |
— |
Județul Ialomița, |
— |
Județul Ilfov, |
— |
Județul Prahova, |
— |
Județul Sălaj, |
— |
Județul Suceava |
— |
Județul Vaslui, |
— |
Județul Vrancea, |
— |
Județul Teleorman, |
— |
Judeţul Mehedinţi, |
— |
Județul Gorj, |
— |
Județul Argeș, |
— |
Judeţul Olt, |
— |
Judeţul Dolj, |
— |
Județul Arad, |
— |
Județul Timiș, |
— |
Județul Covasna, |
— |
Județul Brașov, |
— |
Județul Botoșani, |
— |
Județul Vâlcea, |
— |
Județul Iași, |
— |
Județul Hunedoara, |
— |
Județul Alba, |
— |
Județul Sibiu, |
— |
Județul Caraș-Severin, |
— |
Județul Neamț, |
— |
Județul Harghita, |
— |
Județul Mureș, |
— |
Județul Cluj, |
— |
Județul Maramureş. |
7. Slovakkia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:
— |
In the district of Humenné: Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa, |
— |
In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany, |
— |
the whole district of Medzilaborce, |
— |
In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce, |
— |
In the district of Svidník: Pstruša, |
— |
The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II. |
OTSUSED
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/134 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/142,
17. jaanuar 2023,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitees seoses ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamise ning eksperdikomisjoni kodukorra vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit sõlmis Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) nõukogu otsusega (EL) 2018/1907 (1) ja see jõustus 1. veebruaril 2019. |
(2) |
Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõike 4 punktile d koostab kaubanduse ja kestliku arengu komitee („komitee“) nimekirja vähemalt 10 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena 16. peatüki asjakohaste artiklite tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks kokku kutsutavas eksperdikomisjonis. |
(3) |
Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 2 võtab komitee vastu eksperdikomisjoni kodukorra. |
(4) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel komitees võetav seisukoht, sest kõnealune otsus on liidu jaoks siduv. |
(5) |
Vastavalt lepingu artikli 22.3 lõikele 3 võib komitee otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse tulemusena, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitees seoses kõnealuse lepingu artiklis 16.18 osutatud ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamise ja eksperdikomisjoni kodukorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud komitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 17. jaanuar 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. SVANTESSON
(1) Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1).
EELNÕU:
EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD KAUBANDUSE JA KESTLIKU ARENGU KOMITEE OTSUS nr .../2023,
…,
mis käsitleb ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamist ning eksperdikomisjoni kodukorra vastu võtmist
KAUBANDUSE JA KESTLIKU ARENGU KOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut (edaspidi „ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping“), eriti selle artikli 16.18 lõiget 2 ja artikli 16.18 lõike 4 punkti d,
ning arvestades järgmist:
(1) |
ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõike 4 punktis d on sätestatud, et kaubanduse ja kestliku arengu komitee (edaspidi „komitee“) koostab nimekirja vähemalt 10 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena vastavalt kõnealusele artiklile. |
(2) |
ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõikes 2 on sätestatud, et komitee võtab vastu eksperdikomisjoni kodukorra, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Nimekiri isikutest, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena, on esitatud käesoleva otsuse 1. lisas.
Artikkel 2
Võetakse vastu eksperdikomisjoni kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse 2. lisas.
Artikkel 3
Käesoleva otsuse 1. ja 2. lisas vastavalt ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõikele 2 ja lõike 4 punktile d esitatud isikute nimekiri ja eksperdikomisjoni kodukord kehtivad alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
…,
Kaubanduse ja
kestliku arengu komitee nimel
eesistuja
1. LISA
ELi-JAAPANI MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ARTIKLI 16.18 LÕIKE 4 PUNKTIS d OSUTATUD EKSPERTIDE NIMEKIRI
Euroopa Liidu osanimekiri
1. |
Jorge CARDONA |
2. |
Karin LUKAS |
3. |
Laurence BOISSON DE CHAZOURNES |
4. |
Geert VAN CALSTER |
Jaapani osanimekiri
1. |
AGO Shin-ichi |
2. |
TAKAMURA Yukari |
3. |
TAMADA Dai |
4. |
YAGI Nobuyuki |
Osanimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdikomisjoni eesistuja kohuseid
1. |
Armand DE MESTRAL (Kanada) |
2. |
Jennifer A. HILLMAN (Ameerika Ühendriigid) |
3. |
Arthur Edmond APPLETON (Ameerika Ühendriigid) |
4. |
Nathalie BERNASCONI (Šveits) |
2. LISA
EKSPERDIKOMISJONI KODUKORD
Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu 16. peatüki („Kaubandus ja kestlik areng“) kohase eksperdikomisjoni menetluste suhtes kohaldatakse järgmisi norme:
I Mõisted
1. |
Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
II Ekspertide ametisse määramine
2. |
Lepingu artikli 16.18 lõike 4 punktis c osutatud loosimise korraldamise eest vastutab komitee kaaseesistuja, kelle on määranud taotluse esitanud lepinguosaline ning kes teatab taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistujale aegsasti loosimise kuupäeva, kellaaja ja koha. Taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistuja võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine viiakse igal juhul läbi lepinguosalise või -osalistega, kes on kohal. |
3. |
Lepinguosalised teavitavad iga lepingu artikli 16.18 kohaselt eksperdiks valitud isikut kirjalikult tema ametisse määramisest. Isik teatab oma valmisolekust ametisse astuda mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil teda teavitati ametisse määramisest. |
III Käitumisjuhend
4. |
Käitumisjuhendit kohaldatakse mutatis mutandis eksperdikomisjonis töötavate ekspertide suhtes. |
IV Korralduslik kohtumine
5. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad eksperdikomisjoniga seitsme päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamise kuupäevast, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või eksperdikomisjon peavad asjakohaseks, sealhulgas:
Korralduslikul kohtumisel võivad isiklikult või telefoni või videokonverentsi teel osaleda üksnes eksperdid ja lepinguosaliste esindajad, kes on ametnikud või ministeeriumi või valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse töötajad. |
V Teated
6. |
Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille edastab:
|
7. |
Punktis 6 osutatud dokumendid edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse dokumendi saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline dokument kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval. |
8. |
Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes eksperdikomisjoni menetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud. |
9. |
Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Jaapani või Euroopa Liidu ametlikule pühale või muule päevale, mil lepinguosalise valitsusasutused on ametlikult või force majeure'i tõttu suletud, loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval. Punktis 5 osutatud korralduslikul kohtumisel esitavad lepinguosalised nimekirja oma ametlike pühade ja muude päevade kohta, mil asutused on ametlikult suletud. Iga lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja eksperdikomisjoni menetluse ajal. |
VI Kirjalikud esildised
10. |
Taotlust esitada sooviv lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist. Taotluse saanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast taotluse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamist. |
VII Teabe- ja nõuandetaotlused
11. |
Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 3 peaks eksperdikomisjon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahendite või mitmepoolsete keskkonnalepingutega seotud küsimustes küsima teavet ja nõu asjakohastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või organitelt, kui ta seda vajalikuks peab. |
12. |
Enne punktis 11 osutatud üksustelt teabe või nõuannete küsimist annab eksperdikomisjon lepinguosalistele võimaluse esitada üksuste loetelu ja neile esitatavate taotluste kohta märkusi. |
13. |
Eksperdikomisjon esitab punkti 11 kohaselt saadud teabe lepinguosalistele, kellel on võimalus lisada sellele oma märkused. |
VIII Eksperdikomisjoni töö
14. |
Kõiki eksperdikomisjoni kohtumisi juhatab selle eesistuja. Eksperdikomisjon võib eesistujale delegeerida volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. |
15. |
Kui lepingu artiklis 16.18 või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib eksperdikomisjon oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet. |
16. |
Kui tekib menetlusküsimus, mida ei hõlma lepingu artikkel 16.18, käesolev kodukord ega käitumisjuhend, võib eksperdikomisjon pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega. |
17. |
Eksperdikomisjon võib muuta kõiki ajavahemikke, välja arvatud lepingu artiklis 16.18 sätestatud ajavahemikke, ja teha pärast lepinguosalistega konsulteerimist muid menetluslikke või haldusmuudatusi. Lepinguosalistega konsulteerimisel teavitab eksperdikomisjon lepinguosalisi kavandatud muudatusest või kohandusest ja selle põhjusest kirjalikult. |
IX Istungid
18. |
Eksperdikomisjoni eesistuja määrab istungi kuupäeva ja kellaaja vastavalt punkti 5 kohaselt kindlaks määratud ajakavale ja pärast konsulteerimist lepinguosaliste ja teiste ekspertidega. |
19. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad istungid vaheldumisi mõlema lepinguosalise territooriumil ning esimene istung toimub taotluse saanud lepinguosalise territooriumil. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, järgmist:
|
20. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 49, jagavad lepinguosalised omavahel istungi logistilisest korraldusest tulenevad kulud. |
21. |
Eksperdikomisjoni eesistuja teatab lepinguosalistele aegsasti ja kirjalikult istungi kuupäeva, kellaaja ja koha. Lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. |
22. |
Reeglina peaks toimuma ainult üks istung. Kui vaidlus hõlmab erakordselt keerulisi küsimusi, võib eksperdikomisjon omal algatusel või ühe lepinguosalise taotlusel pärast lepinguosalistega konsulteerimist kokku kutsuda lisaistungi. Iga lisaistungi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punkte 18–21. |
23. |
Kõik eksperdikomisjoni istungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kokku leppinud teisiti või kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Avalikkus ei tohiks istungit ei heli- ega videosalvestada. Kinnisel istungil toimuvad kuulamised on konfidentsiaalsed vastavalt punktile 39. |
24. |
Kõik eksperdid peavad kogu istungi ajal kohal viibima. |
25. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võivad istungil osaleda järgmised isikud olenemata sellest, kas istung on avalik või kinnine:
|
26. |
Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva eksperdikomisjonile nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest. |
27. |
Eksperdikomisjon korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et taotluse esitanud lepinguosalisele ja taotluse saanud lepinguosalisele antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks:
Väited
Vastuväited
|
28. |
Eksperdikomisjon võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi. |
29. |
Eksperdikomisjon tagab, et koostatakse istungi protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad esitada protokolli kohta märkusi ning eksperdikomisjon võib neid märkusi arvesse võtta. |
30. |
Iga lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. |
X Nõupidamine
31. |
Eksperdikomisjoni nõupidamistest võivad osa võtta üksnes eksperdid. |
XI Kirjalikud küsimused
32. |
Eksperdikomisjon võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele. |
33. |
Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest eksperdikomisjoni küsimustele. Lepinguosalisele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle koopia kättesaamist. |
XII Ekspertide asendamine
34. |
Kui algse eksperdikomisjoni ekspert astub tagasi, tal ei ole võimalik selle töös osaleda või ta tuleb muul põhjusel eksperdikomisjoni lepingu artikli 16.18 kohases menetluses asendada, kohaldatakse lepingu artikli 16.18 lõiget 4 mutatis mutandis. |
35. |
Kui lepinguosaline on arvamusel, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid ja ta tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai piisavaid tõendeid selle kohta, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid. |
36. |
Kui lepinguosaline on arvamusel, et ekspert (välja arvatud eksperdikomisjoni eesistuja) ei täida käitumisjuhendi nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 34 uue eksperdi.
Kui lepinguosalised ei jõua eksperdi asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks eksperdikomisjoni eesistuja, kelle otsus on lõplik. Kui eksperdikomisjoni eesistuja jõuab kõnealuse taotluse põhjal järeldusele, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid, valitakse vastavalt punktile 34 uus ekspert. |
37. |
Kui lepinguosaline on arvamusel, et eesistuja ei täida käitumisjuhendi nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 34 uue eesistuja.
Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele eksperdile. Eksperdid otsustavad hiljemalt 10 päeva jooksul alates taotluse kättetoimetamise kuupäevast, kas eksperdikomisjoni eesistuja on vaja asendada. Ekspertide otsus eksperdikomisjoni eesistuja asendamise küsimuses on lõplik. Kui eksperdid otsustavad, et eesistuja ei täida käitumisjuhendi nõudeid, valitakse vastavalt punktile 34 uus eesistuja. |
38. |
Eksperdikomisjoni menetlus peatatakse punktides 34–37 sätestatud toimingute teostamise ajaks. |
XIII Konfidentsiaalsus
39. |
Eksperdikomisjon ja lepinguosalised käsitavad konfidentsiaalsena lepinguosalise poolt eksperdikomisjonile esitatud ja konfidentsiaalsena määratletud teavet. Kui lepinguosaline esitab eksperdikomisjonile oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotlusel 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille saab teha üldsusele kättesaadavaks. Miski käesolevas kodukorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, mis ei avalda teavet, mille teine lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud. Kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet, peab eksperdikomisjon kinnise istungi. Kui istung on kinnine, järgivad eksperdikomisjon ja lepinguosalised eksperdikomisjoni istungite konfidentsiaalsuse nõuet. |
XIV Ühepoolsed kontaktid
40. |
Eksperdikomisjon ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal. |
41. |
Ekspert ei aruta menetluse eseme ühtegi aspekti kumbagi lepinguosalisega ei koos ega eraldi teiste ekspertide juuresolekuta. |
XV Amicus curiae esildised
42. |
Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib eksperdikomisjon võtta vastu omaalgatuslikke kirjalikke esildisi lepinguosalise füüsilistelt isikutelt või tema territooriumil asuvatelt juriidilistelt isikutelt, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, tingimusel et esildised saadakse kätte 10 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamise kuupäeva. |
43. |
Esildised on kokkuvõtlikud, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ning otseselt asjakohased eksperdikomisjoni käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. Esildis sisaldab selle esitanud isikuga seotud teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist:
Iga isik märgib oma esildises, mis laadi huvi on tal vahekohtumenetluse suhtes. Esildised koostatakse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 45 ja 46 lepinguosaliste valitud keeltes. |
44. |
Eksperdikomisjon loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt punktidele 42 ja 43. Eksperdikomisjon ei pea oma aruandes käsitlema nendes esildistes esitatud väiteid. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Eksperdikomisjon võtab arvesse lepinguosaliste märkusi, mis on eksperdikomisjonile esitatud 30 päeva jooksul. |
XVI Keel ja tõlge
45. |
Lepingu artiklis 16.17 osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt punktis 5 osutatud korralduslikul kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku eksperdikomisjoni menetluse ühises töökeeles. Iga lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele hiljemalt 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksperdikomitee on käesoleva kodukorra kooskõlas lepingu artikli 16.18 lõikega 2 vastu võtnud, nimekirja keeltest, mida ta eelistab. Nimekiri sisaldab vähemalt ühte WTO töökeelt. |
46. |
Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab iga lepinguosaline oma esildised enda valitud keeles, tagades samal ajal vajaduse korral tõlkimise ühte WTO töökeeltest, mille teine lepinguosaline on punkti 45 kohaselt teatavaks teinud. Suulise istungi korraldamise eest vastutav lepinguosaline korraldab vajaduse korral suuliste esildiste tõlkimise samasse WTO töökeelde. |
47. |
Eksperdikomisjoni vahearuanne ja lõpparuanne esitatakse ühises töökeeles. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse eksperdikomisjoni vahearuanne ja lõpparuanne punktis 46 osutatud WTO töökeeltes. |
48. |
Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad lepinguosalised märkusi esitada. |
49. |
Kui lepinguosalise kirjalikud ja suulised esildised on vaja tõlkida asjakohasesse WTO töökeelde, kannab asjaomane lepinguosaline sellega seotud kulud. |
XVII Eksperdikomisjoni aruanne
50. |
Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahe- ja lõpparuande vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 5. Lõpparuanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Eksperdikomisjon ei tohiks oma aruannet avalikustada enne, kui lepinguosalised selle avaldavad. |
XVIII Muutmine
51. |
Käesolevat kodukorda võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. |
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
20.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/144 |
ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2022,
21. detsember 2022,
millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ja ühiskomitee otsust nr 2/2019 [2023/143]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse 21. juuni 1999. aasta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe“), eriti selle artikli 52 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt kokkuleppe artikli 51 lõikele 2 tagab ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) järelevalve lepingu sätete täitmise üle ja nende kohaldamise ning rakendab kokkuleppe artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamis- ja läbivaatamisklausleid. |
(2) |
Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 kohaselt võtab ühiskomitee muu hulgas vastu otsused, millega vaadatakse läbi 1. lisa, et inkorporeerida sellesse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse kokkuleppe nõuetekohane toimimine. |
(3) |
Ühiskomitee muutis 13. detsembri 2019. aasta otsusega nr 2/2019 (2) ühelt poolt kokkuleppe 1. lisa, et inkorporeerida sellesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (4) sisulised sätted, ning teiselt poolt võttis vastu üleminekusätted Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse säilitamiseks. Otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 üleminekusätteid kohaldati esialgu kuni 31. detsembrini 2020. Ühiskomitee pikendas 11. detsembri 2020. aasta otsusega nr 2/2020 (5) üleminekusätete kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2021. Otsusega nr 2/2021 (6) pikendati üleminekusätete kehtivusaega 31. detsembrini 2022. |
(4) |
Tähtaega, mil kokkuleppe 1. lisas loetletud teatavad Šveitsi siseriiklikud eeskirjad, mis võivad olla vastuolus koostalitluse tehniliste kirjeldustega, peaksid olema läbi vaadatud, et otsustada, kas need välja jätta, neid muuta või kokkuleppesse sisse jätta, pikendati 17. detsembri 2021. aasta otsuse nr 2/2021 kohaselt 31. detsembrini 2022. Nende riiklike õigusnormide puhul, mida ei ole veel läbi vaadatud, peaks kõnealune kuupäev praegust olukorda arvesse võttes olema 31. detsember 2023. |
(5) |
Praeguseni kehtivat üleminekukorda asendavate lõppsätete vastuvõtmiseni on vaja pikendada otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2023, et säilitada sujuv raudteeliiklus Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel. |
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ (7) laiendatakse ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. aasta Euroopa kokkuleppes (ADR), ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjades (RID) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppes (ADN) sisalduvaid ühtseid eeskirju riigisisestele vedudele. Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõigetega 2 ja 3 lubatakse liikmesriikidel taotleda erandeid ADRi ja RIDi lisadest ohtlike kaupade väikeste koguste veoks oma territooriumil või kohalikuks veoks. Šveits on koostanud selliste erandite loetelu. Need on loetletud lepingu 1. lisas. Neid erandeid pikendati 2016. aasta lõpus ja need aeguvad 1. jaanuaril 2023. 29. septembril 2022 taotles Šveits veel kord nende kehtivustähtaja pikendamist. Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 4 kohaselt võib neid erandeid pikendada maksimaalselt kuue aasta võrra. Seepärast on asjakohane pikendada kõnealuseid erandeid kuni 1. jaanuarini 2029. Samuti on vaja parandada kokkuleppe 1. lisas nende erandite siseriiklikke viiteid, mida on pärast viimast pikendamist muudetud, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Kokkuleppe 1. lisa 4. jagu muudetakse järgmiselt.
1) |
Kuupäev „31. detsember 2022“, mil peaks olema läbi vaadatud järgmiste Šveitsi siseriiklike eeskirjade vastavus liidu vastavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, asendatakse kuupäevaga „31. detsember 2023“ järgmiste sätete puhul:
|
2) |
Viited järgmistele Šveitsi siseriiklikele eeskirjadele jäetakse välja järgmiselt:
|
2. Ohtlike kaupade veo kokkuleppe 1. lisa 3. jao „Tehnilised standardid“ osa „Ohtlike kaupade vedu“ tekst asendatakse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsust nr 2/2019 muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. 1. lisas on kindlaks määratud kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad ja erijuhtumid, mis võivad olla vastuolus ELi õigusega. Kui vastavust liidu õigusele ei ole 31. detsembriks 2023 kindlaks tehtud, ei või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ja erijuhtumeid enam kohaldada, kui ühiskomitee ei otsusta teisiti.“ |
2) |
Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.“ |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Bern, 21. detsember 2022
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
president
Peter FÜGLISTALER
Euroopa Liidu nimel
Euroopa Liidu delegatsiooni juht
Kristian SCHMIDT
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91.
(2) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsus nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 13, 17.1.2020, lk 43).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).
(5) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 11. detsembri 2020. aasta otsus nr 2/2020, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning komitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 15, 18.1.2021, lk 34).
(6) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 17. detsembri 2021. aasta otsus nr 2/2021, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 46, 25.2.2022, lk 125).
(7) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.
LISA
„Ohtlike kaupade vedu
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/1999 ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (kodifitseeritud tekst; ELT L 274, 24.10.2022, lk 1). |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 29. juuni 2022. aasta rakendusotsusega (EL) 2022/1095 (ELT L 176, 1.7.2022, lk 33). Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ: |
1.
Direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:
RO-a-CH-1
Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 6.8
Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.
Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punktid 1.6.14.4, 4.8 ja 6.14 (SDR; RS 741.621).
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
RO-a-CH-2
Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 5.4.1.
Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.
Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata pakendite (välja arvatud ÜRO numbri 3509 alla kuuluvad pakendid) ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületa punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkti 8.1.2.1 alapunkt a (SDR; RS 741.621).
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
RO-a-CH-3
Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.
Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.
Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamis- ja identifitseerimisnõudeid ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.6.6 (SDR; RS 741.621).
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:
RO-bi-CH-1
Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.
Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.
Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.11 (SDR; RS 741.621).
Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
RO-bi-CH-2
Teema: ilutulestike tagasivedu.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2.1.2, 5.4.
Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.
Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.12 (SDR; RS 741.621).
Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
RO-bi-CH-3
Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.
Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punkt 8.2.1
Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.
Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 8.2.1 (SDR; RS 741.621).
Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.
Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
2.
Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:
RA-a-CH-1
Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse vedu paakkonteinerites.
Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 6.8.
Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.
Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse veoks on lubatud kasutada paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 31. oktoobri 2012. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa 2.1 (RSD; RS 742.412) ja 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punktid 1.6, 4.8 ja 6.14 (SDR; RS 741.621).
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
RA-a-CH-2
Teema: veodokument.
Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 5.4.1.1.1.
Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.
Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis võib kasutada üldmõistet kui kõnealusele veodokumendile on lisatud eespool esitatud viite kohaselt nõutavate andmete loetelu.
Algviide siseriiklikule õigusaktile: 31. oktoobri 2012. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa 2.1 (RSD; RS 742.412).
Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).“ |