ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 19

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

66. aastakäik
20. jaanuar 2023


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2023/136, 18. jaanuar 2023, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asuvatele õhusõiduki käitajatele üleilmse turupõhise meetme raames kohaldatavatest kompenseerimisnõuetest teatamisega ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/137, 10. oktoober 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ( 1 )

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/138, 21. detsember 2022, milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord ( 1 )

43

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/139, 18. jaanuar 2023, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi ( 1 )

76

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/140, 19. jaanuar 2023, millega muudetakse 332. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

92

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/141, 19. jaanuar 2023, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )

94

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2023/142, 17. jaanuar 2023, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitees seoses ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamise ning eksperdikomisjoni kodukorra vastuvõtmisega

134

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 1/2022, 21. detsember 2022, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ja ühiskomitee otsust nr 2/2019 [2023/143]

144

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

OTSUSED

20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/136,

18. jaanuar 2023,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asuvatele õhusõiduki käitajatele üleilmse turupõhise meetme raames kohaldatavatest kompenseerimisnõuetest teatamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA) on heitkoguste seireks, aruandluseks ja tõendamiseks kasutusel olnud alates 2019. aastast ning on mõeldud kohaldamiseks üleilmse turupõhise meetmena, mille eesmärk on alates 1. jaanuarist 2021 kompenseerida kindlaksmääratud heitetaset ületavad rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi heitkogused teatavate kompensatsiooniühikutega.

(2)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) (4) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe jõustus 2016. aasta novembris. Kokkuleppeosalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes tuntavalt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega piirduks üksnes 1,5 °C-ga. Kõnealust kohustust toetas 2021. aasta novembris Glasgow kliimapakti vastuvõtmine, milles osaliste konverents tunnistas, et kliimamuutuste mõju oleks palju väiksem juhul, kui temperatuur tõuseks 1,5 °C, mitte 2 °C, ning otsustas jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga.

(3)

Võttes arvesse erinevusi liidu õigusaktide ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 16. lisa IV köite esimese väljaande – rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem, millega luuakse CORSIA keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad – sätete vahel, millest ICAOd teavitati pärast nõukogu otsuse (EL) 2018/2027 (5) vastuvõtmist, ning seda, kuidas Euroopa Parlament ja nõukogu liidu õigusakte muudavad, kavatseb liit CORSIAt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (6) kaudu.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1603 (7) võeti vastu selleks, et nõuetekohaselt rakendada CORSIA reegleid lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise kohta. Kompenseerimisnõuded CORSIA rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade tähenduses arvutatakse välja kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt tõendatud CO2 heitkoguste alusel.

(5)

Kuna COVID-19 pandeemia tõttu vähenesid lennunduse heitkogused 2020. aastal märkimisväärselt, otsustas ICAO nõukogu oma 220. istungjärgul 2020. aasta juunis, et aastate 2021–2023 puhul tuleks õhusõiduki käitajate suhtes kohaldatavate kompenseerimisnõuete arvutamisel lähtetasemena kasutada 2019. aasta heitkoguseid. ICAO 41. assamblee kiitis kõnealuse otsuse 2022. aasta oktoobris heaks.

(6)

Lennunduse 2021. aasta heitkogused ei ületanud 2019. aasta koguheidet. 31. oktoobril 2022 tegi ICAO kindlaks, et sektori kasvutegur on 2021. aasta heitkoguste puhul null. Sektori kasvutegur on CORSIA metoodika parameeter, mida kasutatakse käitajatele igal aastal esitatavate kompenseerimisnõuete arvutamiseks. Seepärast peavad õhusõiduki käitajatele esitatavad täiendavad kompenseerimisnõuded 2021. aasta puhul võrduma nulliga.

(7)

Liikmesriigid peaksid CORSIAt rakendama, teatades õhusõiduki käitajatele, kellel on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat, ning õhusõiduki käitajatele, kes on registreeritud liikmesriigis, kõnealuste õhusõiduki käitajate 2021. aasta kompenseerimisnõuded 30. novembriks 2022.

(8)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

On oluline, et liikmesriikide ametiasutustele ja õhusõiduki käitajatele tagatakse CORSIA 2021. aasta kompenseerimisnõuete suhtes õiguskindlus võimalikult kiiresti 2022. aastal. Seega peaks käesolev otsus jõustuma viivitamata.

(10)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega) vastuvõtmist, on käesolev otsus üksnes ajutine meede, mida kohaldatakse vaid kuni kõnealuse direktiivi ülevõtmise perioodi lõpuni. Kui ülevõtmisperiood ei ole 30. novembriks 2023 lõppenud ja ICAO teeb kindlaks, et sektori kasvutegur on 2022. aasta heitkoguste puhul null, peaksid liikmesriigid teatama õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes 2022. aasta puhul kohaldatavad kompenseerimisnõuded võrduvad nulliga. Kui sektori kasvutegur ei ole 2022. aasta heitkoguste puhul null, peaks komisjonil olema võimalik kohasel juhul esitada uus ettepanek kõnealuste kompenseerimisnõuete arvutamiseks ja nendest teatamiseks.

(11)

Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/87/EÜ artiklisse 12 lisatakse järgmised lõiked:

„6.   Liikmesriigid teatavad 30. novembriks 2022 õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes kohaldatavate kompenseerimisnõuete suurus on rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi keskkonnakaitset käsitlevate ICAO rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade punkti 3.2.1. tähenduses 2021. aasta puhul null. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teate õhusõiduki käitajatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)

õhusõiduki käitajal on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning

b)

nad tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg ja mis teostavad käesoleva direktiivi I lisaga ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1603 (*1) artikli 2 lõikega 3 hõlmatud lende, välja arvatud lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, sealhulgas selle liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude CO2 heitkoguseid:

i)

riiklikud lennud;

ii)

humanitaarabilennud;

iii)

meditsiinilised lennud;

iv)

sõjalised lennud;

v)

tuletõrjelennud;

vi)

lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega pidi läbi viidama sellega seotud humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus või pidi õhusõiduk pärast kõnealuseid tegevusi ümber paigutatama järgmise tegevuse jaoks.

7.   Oodates seadusandliku akti vastuvõtmist, millega muudetakse käesolevat direktiivi seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega, ning kui sellise seadusandliku akti ülevõtmise periood ei ole 30. novembriks 2023 lõppenud ja ICAO avaldatav sektori kasvutegur on 2022. aasta heitkoguste puhul null, teatavad liikmesriigid 30. novembriks 2023 õhusõiduki käitajatele, et nende suhtes kohaldatavad kompenseerimisnõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi keskkonnakaitset käsitlevate ICAO rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade punkti 3.2.1. tähenduses võrduvad 2022. aasta puhul nulliga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 18. jaanuar 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL


(1)  ELT C 105, 4.3.2022, lk 140.

(2)  ELT C 301, 5.8.2022, lk 116.

(3)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. detsembri 2022. aasta otsus.

(4)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(5)  Nõukogu 29. novembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/2027 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis seoses rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi käsitleva rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade esimese väljaandega (ELT L 325, 20.12.2018, lk 25).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(7)  Komisjoni 18. juuli 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1603, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ meetmete osas, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on võtnud seoses lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega üleilmse turupõhise meetme rakendamise eesmärgil (ELT L 250, 30.9.2019, lk 10).


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/5


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/137,

10. oktoober 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturu toimimiseks on vaja statistikastandardeid, mida kohaldatakse siseriiklike ja liidu statistiliste andmete kogumise, edastamise ja avalikustamise suhtes, et ettevõtjatel, finantsasutustel, valitsustel ja kõikidel teistel siseturu osalistel oleks juurdepääs usaldusväärsetele ja võrreldavatele statistilistele andmetele. Selleks on äärmiselt oluline, et eri kategooriaid, mida kasutatakse liidus toimuvate tegevuste klassifitseerimisel, tõlgendataks kõikides liikmesriikides ühetaoliselt.

(2)

Usaldusväärsed ja võrreldavad statistilised andmed on vajalikud ettevõtjatele oma konkurentsivõime hindamiseks ja abiks liidu institutsioonidele konkurentsimoonutuste vältimisel.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestati Euroopa Ühenduses ühine majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator (edaspidi „NACE Rev. 2“), mis pidi täitma statistikaalaseid nõudeid selle vastuvõtmise ajal ning seni, kuni see jäi kooskõlla tehnoloogilise keskkonna ja majanduse struktuuriga ning asjakohaste rahvusvaheliste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1893/2006 volitatakse komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogilist või majanduslikku arengut või ühtlustada lisa teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.

(5)

Alates NACE Rev. 2 jõustumisest 1. jaanuaril 2008 on üleilmastumine ja digiteerimine paljudel majanduse tegevusaladel muutnud kaupade ja teenuste pakkumise viisi. Uued tegevusalad on muutunud üha olulisemaks, samal ajal kui teised on kaotanud maailmamajanduses oma tähtsuse. Kiired muutused on toimunud ka infotehnoloogiakeskkonnas. Lisaks on tänu suuremale teadlikkusele majanduse mõjust keskkonnale loodud spetsiaalseid tegevusalasid keskkonna kaitsmiseks.

(6)

Majandusstatistika rahvusvaheliseks võrdlemiseks peavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid kasutama sellist majanduse tegevusalade klassifikaatorit, mis on otseselt seotud rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (ISIC).

(7)

Pärast seda, kui ÜRO statistikakomisjon võttis vastu rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatori 5. versiooni (ISIC Rev. 5), tuleks NACE klassifikaatorit kohandada, et säilitada selle võrreldavus ja kooskõla standarditega, mida kasutatakse majandustegevusalade klassifitseerimiseks rahvusvahelisel tasandil.

(8)

Võttes arvesse majanduse uusi tegevusalasid, mis on saanud võimalikuks tänu hiljutistele struktuurimuutustele ning teaduse ja tehnoloogia arengule, peaks NACE klassifikaator kajastama paremini liidu majanduse praeguste tegevusalade tegelikku olukorda.

(9)

Ajakohastatud NACE klassifikaator on liidu statistika uuendamiseks tehtavate komisjoni jõupingutuste jaoks keskse tähtsusega. Ajakohastatud klassifikaator peaks paremini võrreldavate ja asjakohasemate andmete kaudu aitama majandust paremini juhtida nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(10)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1893/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse iga vaatlusperioodi andmete komisjonile (Eurostatile) edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2025.

2.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse käesolevat määrust andmete edastamise suhtes alates järgmistest kuupäevadest:

a)

seoses nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/1999 (2) järgmiselt:

iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes töötasude struktuuri ja jaotumist käsitleva statistika jaoks kohaldatakse määrust alates 1. jaanuarist 2026;

iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes tööjõukulude taset ja koosseisu käsitleva statistika jaoks kohaldatakse määrust alates 1. jaanuarist 2028;

b)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2150/2002 (3) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026;

c)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 450/2003 (4) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027;

d)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/2004 (5) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

e)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1552/2005 (6) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2030;

f)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 453/2008 (7) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026;

g)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1099/2008 (8) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027;

h)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2008 (9) järgmiselt:

II lisa valdkonna „Tervishoid“ teema „Tervishoiukulud ja rahastamine“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027;

IV lisa valdkonna „Tööõnnetused“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2027;

i)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 691/2011 (10) järgmiselt:

I lisa „ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMISE MOODUL“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

II lisa „KESKKONNAMAKSUDE MOODUL MAJANDUSTEGEVUSALADE LÕIKES“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

IV lisa „KESKKONNAKAITSEKULUTUSTE ARVEPIDAMISE MOODUL“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

V lisa „KESKKONNAKAUPADE- JA TEENUSTE SEKTORI ARVEPIDAMISE MOODUL“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

VI lisa „FÜÜSILISE ENERGIAVOO ARVEPIDAMISE MOODUL“ osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

j)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 70/2012 (11) kohaldatakse seda iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026;

k)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (12) kohaldatakse seda B lisa osas andmete edastamise suhtes alates septembrist 2029;

l)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (13) järgmiselt:

tööjõu valdkonnas ning sissetuleku ja elamistingimuste valdkonnas kohaldatakse määrust andmete edastamise suhtes iga vaatlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026;

hariduse ja koolituse valdkonnas kohaldatakse määrust iga andmekogumisperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2028;

tarbimise ja ajakasutuse valdkonnas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2030;

tervise valdkonnas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2031;

m)

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2152 (14) järgmiselt:

artikli 6 lõike 1 punkti a osas kohaldatakse määrust andmeedastuste suhtes uue baasaastaga 2025;

artikli 6 lõike 2 punktide c ja d osas kohaldatakse määrust iga vaatlusperioodi andmete edastamise suhtes alates 1. jaanuarist 2026.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 453/2008 ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta (ELT L 145, 4.6.2008, lk 234).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 70/2012 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (ELT L 32, 3.2.2012, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).


LISA

NACE REV. 2 ESIMENE AJAKOHASTAMINE (NACE REV. 2.1)

v.a – välja arvatud

Osa

Grupp

Klass

 

 

 

 

A JAGU. PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK

01

 

 

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

 

01.1

 

Üheaastaste põllukultuuride kasvatus

 

 

01.11

Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus

 

 

01.12

Riisikasvatus

 

 

01.13

Köögivilja- ja melonikasvatus, juurvilja- ja mugulviljakasvatus

 

 

01.14

Suhkrurookasvatus

 

 

01.15

Tubakakasvatus

 

 

01.16

Kiutaimekasvatus

 

 

01.19

Muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus

 

01.2

 

Mitmeaastaste taimede kasvatus

 

 

01.21

Viinamarjakasvatus

 

 

01.22

Troopiliste ja subtroopiliste viljade kasvatus

 

 

01.23

Tsitruseliste kasvatus

 

 

01.24

Õun- ja luuviljaliste puuviljade kasvatus

 

 

01.25

Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatus

 

 

01.26

Õlitaimekasvatus

 

 

01.27

Joogitaimekasvatus

 

 

01.28

Vürtsi-, maitse-, uimastavate taimede ja ravimtaimede kasvatus

 

 

01.29

Muude mitmeaastaste taimede kasvatus

 

01.3

 

Taimede paljundamine

 

 

01.30

Taimede paljundamine

 

01.4

 

Loomakasvatus

 

 

01.41

Piimakarjakasvatus

 

 

01.42

Muu veislaste ja pühvlikasvatus

 

 

01.43

Hobusekasvatus ja muude hobuslaste kasvatus

 

 

01.44

Kaamelikasvatus

 

 

01.45

Lamba- ja kitsekasvatus

 

 

01.46

Seakasvatus

 

 

01.47

Kodulinnukasvatus

 

 

01.48

Muu loomakasvatus

 

01.5

 

Segapõllumajandus

 

 

01.50

Segapõllumajandus

 

01.6

 

Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

 

 

01.61

Taimekasvatuse abitegevused

 

 

01.62

Loomakasvatuse abitegevused

 

 

01.63

Saagikoristusjärgsed tegevused ja seemnete töötlemine paljundamiseks

 

01.7

 

Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad

 

 

01.70

Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad

02

 

 

Metsamajandus ja metsavarumine

 

02.1

 

Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad

 

 

02.10

Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad

 

02.2

 

Metsavarumine

 

 

02.20

Metsavarumine

 

02.3

 

Looduslike materjalide kogumine, v.a puit

 

 

02.30

Looduslike materjalide kogumine, v.a puit

 

02.4

 

Metsamajandust abistavad tegevused

 

 

02.40

Metsamajandust abistavad tegevused

03

 

 

Kalapüük ja vesiviljelus

 

03.1

 

Kalapüük

 

 

03.11

Merekalapüük

 

 

03.12

Mageveekalapüük

 

03.2

 

Vesiviljelus

 

 

03.21

Mere-vesiviljelus

 

 

03.22

Magevee-vesiviljelus

 

03.3

 

Kalapüüki ja vesiviljelust abistavad tegevusalad

 

 

03.30

Kalapüüki ja vesiviljelust abistavad tegevusalad

 

 

 

B JAGU. MÄETÖÖSTUS

05

 

 

Kivi- ja pruunsöe kaevandamine

 

05.1

 

Kivisöe kaevandamine

 

 

05.10

Kivisöe kaevandamine

 

05.2

 

Pruunsöe kaevandamine

 

 

05.20

Pruunsöe kaevandamine

06

 

 

Toornafta ja maagaasi tootmine

 

06.1

 

Toornafta tootmine

 

 

06.10

Toornafta tootmine

 

06.2

 

Maagaasi tootmine

 

 

06.20

Maagaasi tootmine

07

 

 

Metallimaakide kaevandamine

 

07.1

 

Rauamaagi kaevandamine

 

 

07.10

Rauamaagi kaevandamine

 

07.2

 

Mitteraudmetallide maakide kaevandamine

 

 

07.21

Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine

 

 

07.29

Muude mitteraudmetallide maakide kaevandamine

08

 

 

Muu kaevandamine

 

08.1

 

Kivi, liiva ja savi kaevandamine

 

 

08.11

Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

 

 

08.12

Kruusa- ja liivakarjääride tegevus ning savi ja kaoliini kaevandamine

 

08.9

 

Mujal liigitamata kaevandamine

 

 

08.91

Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine

 

 

08.92

Turba tootmine

 

 

08.93

Soola kaevandamine

 

 

08.99

Muu mujal liigitamata kaevandamine

09

 

 

Kaevandamist abistavad tegevusalad

 

09.1

 

Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad

 

 

09.10

Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad

 

09.9

 

Muud kaevandamist abistavad tegevusalad

 

 

09.90

Muud kaevandamist abistavad tegevusalad

 

 

 

C JAGU. TÖÖTLEV TÖÖSTUS

10

 

 

Toiduainete tootmine

 

10.1

 

Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine

 

 

10.11

Liha, v.a linnuliha, töötlemine ja säilitamine

 

 

10.12

Linnuliha töötlemine ja säilitamine

 

 

10.13

Liha- ja linnulihatoodete tootmine

 

10.2

 

Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

 

 

10.20

Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

 

10.3

 

Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine

 

 

10.31

Kartuli töötlemine ja säilitamine

 

 

10.32

Puu- ja köögiviljamahla tootmine

 

 

10.39

Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine

 

10.4

 

Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine

 

 

10.41

Õli ja rasva tootmine

 

 

10.42

Margariini jms toidurasva tootmine

 

10.5

 

Piimatoodete ja toidujää tootmine

 

 

10.51

Piimatoodete tootmine

 

 

10.52

Jäätise ja muu toidujää tootmine

 

10.6

 

Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmine

 

 

10.61

Jahu ja tangainete tootmine

 

 

10.62

Tärklise ja tärklisetoodete tootmine

 

10.7

 

Pagari- ja makarontoodete tootmine

 

 

10.71

Leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine

 

 

10.72

Kuivikute, küpsiste ning säilitusainetega pagaritoodete ja kookide tootmine

 

 

10.73

Makarontoodete tootmine

 

10.8

 

Muude toiduainete tootmine

 

 

10.81

Suhkrutootmine

 

 

10.82

Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

 

 

10.83

Tee ja kohvi töötlemine

 

 

10.84

Maitseainete ja -kastmete tootmine

 

 

10.85

Valmistoitude tootmine

 

 

10.86

Homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine

 

 

10.89

Mujal liigitamata toiduainete tootmine

 

10.9

 

Valmis loomasööda tootmine

 

 

10.91

Valmissööda tootmine loomakasvatusele

 

 

10.92

Lemmikloomade valmistoidu tootmine

11

 

 

Joogitootmine

 

11.0

 

Joogitootmine

 

 

11.01

Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine

 

 

11.02

Viinamarjaveini tootmine

 

 

11.03

Siidri ja muude marjadest ja puuviljadest kääritatud jookide tootmine

 

 

11.04

Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine

 

 

11.05

Õlletootmine

 

 

11.06

Linnasetootmine

 

 

11.07

Alkoholivaba joogi ja villitud vee tootmine

12

 

 

Tubakatoodete tootmine

 

12.0

 

Tubakatoodete tootmine

 

 

12.00

Tubakatoodete tootmine

13

 

 

Tekstiilitootmine

 

13.1

 

Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

 

 

13.10

Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

 

13.2

 

Riidekudumine

 

 

13.20

Riidekudumine

 

13.3

 

Tekstiili viimistlemine

 

 

13.30

Tekstiili viimistlemine

 

13.9

 

Muu tekstiilitootmine

 

 

13.91

Silmkoe- ja heegelkanga (trikookanga) tootmine

 

 

13.92

Kodutekstiilide ja valmis sisustustarvete tootmine

 

 

13.93

Vaipade ja vaipkatete tootmine

 

 

13.94

Nööri, köie ja võrgulina tootmine

 

 

13.95

Lausriide ja lausriidest toodete tootmine

 

 

13.96

Tehnilise ja tööstusliku otstarbega tekstiilide tootmine

 

 

13.99

Mujal liigitamata tekstiilitootmine

14

 

 

Rõivatootmine

 

14.1

 

Silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine

 

 

14.10

Silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine

 

14.2

 

Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine

 

 

14.21

Pealisrõivaste tootmine

 

 

14.22

Alusrõivaste tootmine

 

 

14.23

Töörõivaste tootmine

 

 

14.24

Nahast ja karusnahast rõivaste tootmine

 

 

14.29

Muude mujal liigitamata rõivaste ja rõivalisandite tootmine

15

 

 

Nahatöötlemine ning nahktoodete ja muust materjalist toodete tootmine

 

15.1

 

Naha ja karusnaha parkimine, värvimine ja töötlemine; kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine

 

 

15.11

Naha ja karusnaha parkimine, töötlemine ja värvimine

 

 

15.12

Mis tahes materjalist kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine

 

15.2

 

Jalatsitootmine

 

 

15.20

Jalatsitootmine

16

 

 

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

 

16.1

 

Puidu saagimine ja hööveldamine; puidu töötlemine ja viimistlemine

 

 

16.11

Puidu saagimine ja hööveldamine

 

 

16.12

Puidu töötlemine ja viimistlemine

 

16.2

 

Puidust, korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

 

 

16.21

Spooni ja puitplaatide tootmine

 

 

16.22

Kilpparketi tootmine

 

 

16.23

Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine

 

 

16.24

Puittaara tootmine

 

 

16.25

Puituste ja -akende tootmine

 

 

16.26

Taimsest biomassist tahkekütuste tootmine

 

 

16.27

Puittoodete viimistlemine

 

 

16.28

Muude puittoodete ning korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

17

 

 

Paberi ja pabertoodete tootmine

 

17.1

 

Paberimassi, paberi ja papi tootmine

 

 

17.11

Paberimassi tootmine

 

 

17.12

Paberi- ja papitootmine

 

17.2

 

Paber- ja papptoodete tootmine

 

 

17.21

Lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine

 

 

17.22

Paberist kodu- ja hügieenitarvete ning tualettpaberi tootmine

 

 

17.23

Paberist kirjatarvete tootmine

 

 

17.24

Tapeeditootmine

 

 

17.25

Muude paber- ja papptoodete tootmine

18

 

 

Trükindus ja salvestiste paljundus

 

18.1

 

Trükindus ja selle sidusalad

 

 

18.11

Ajalehtede trükkimine

 

 

18.12

Muu trükkimine

 

 

18.13

Trükieelne tegevus

 

 

18.14

Köitmine ja selle sidusalad

 

18.2

 

Salvestiste paljundus

 

 

18.20

Salvestiste paljundus

19

 

 

Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

 

19.1

 

Koksitootmine

 

 

19.10

Koksitootmine

 

19.2

 

Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine

 

 

19.20

Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine

20

 

 

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

 

20.1

 

Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul

 

 

20.11

Tööstusgaaside tootmine

 

 

20.12

Värvainete ja pigmentide tootmine

 

 

20.13

Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine

 

 

20.14

Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine

 

 

20.15

Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine

 

 

20.16

Plasti tootmine algkujul

 

 

20.17

Sünteeskautšuki (toorkummi) tootmine algkujul

 

20.2

 

Taimekaitsevahendite, desinfektsioonivahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine

 

 

20.20

Taimekaitsevahendite, desinfektsioonivahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine

 

20.3

 

Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine

 

 

20.30

Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine

 

20.4

 

Pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine

 

 

20.41

Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine

 

 

20.42

Parfüümide ja tualetitarvete tootmine

 

20.5

 

Muude keemiatoodete tootmine

 

 

20.51

Vedelate biokütuste tootmine

 

 

20.59

Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine

 

20.6

 

Keemilise kiu tootmine

 

 

20.60

Keemilise kiu tootmine

21

 

 

Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

 

21.1

 

Põhifarmaatsiatoodete tootmine

 

 

21.10

Põhifarmaatsiatoodete tootmine

 

21.2

 

Ravimpreparaatide tootmine

 

 

21.20

Ravimpreparaatide tootmine

22

 

 

Kummi- ja plasttoodete tootmine

 

22.1

 

Kummitoodete tootmine

 

 

22.11

Kummirehvide tootmine, protekteerimine ja taastamine ning sisekummide tootmine

 

 

22.12

Muude kummitoodete tootmine

 

22.2

 

Plasttoodete tootmine

 

 

22.21

Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine

 

 

22.22

Plasttaara tootmine

 

 

22.23

Plastuste ja -akende tootmine

 

 

22.24

Plastist ehitustoodete tootmine

 

 

22.25

Plasttoodete töötlemine ja viimistlemine

 

 

22.26

Muude plasttoodete tootmine

23

 

 

Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

 

23.1

 

Klaasi ja klaastoodete tootmine

 

 

23.11

Lehtklaasi tootmine

 

 

23.12

Lehtklaasi vormimine ja töötlemine

 

 

23.13

Klaasanumate tootmine

 

 

23.14

Klaaskiutootmine

 

 

23.15

Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas

 

23.2

 

Tulekindlate toodete tootmine

 

 

23.20

Tulekindlate toodete tootmine

 

23.3

 

Savist ehitusmaterjalide tootmine

 

 

23.31

Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine

 

 

23.32

Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine

 

23.4

 

Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine

 

 

23.41

Kodu- ja ehiskeraamika tootmine

 

 

23.42

Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine

 

 

23.43

Keraamiliste isolaatorite ja isolatsioonielementide tootmine

 

 

23.44

Muu tehnilise keraamika tootmine

 

 

23.45

Muu keraamika tootmine

 

23.5

 

Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine

 

 

23.51

Tsemenditootmine

 

 

23.52

Lubja- ja kipsitootmine

 

23.6

 

Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine

 

 

23.61

Betoonist ehitustoodete tootmine

 

 

23.62

Kipsist ehitustoodete tootmine

 

 

23.63

Valmis betoonisegu tootmine

 

 

23.64

Mörditootmine

 

 

23.65

Kiudtsemendi tootmine

 

 

23.66

Muude betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine

 

23.7

 

Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus

 

 

23.70

Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus

 

23.9

 

Mujal liigitamata abrasiivtoodete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

 

 

23.91

Abrasiivtoodete tootmine

 

 

23.99

Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

24

 

 

Metallitootmine

 

24.1

 

Raua, terase ja ferrosulamite tootmine

 

 

24.10

Raua, terase ja ferrosulamite tootmine

 

24.2

 

Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine

 

 

24.20

Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine

 

24.3

 

Muude terase esmatöötlustoodete tootmine

 

 

24.31

Külmtõmbamine lattideks

 

 

24.32

Külmvaltsimine kitsasteks ribadeks

 

 

24.33

Külmvormimine ja -painutamine

 

 

24.34

Traadi külmtõmbamine

 

24.4

 

Vääris- ja muude mitteraudmetallide tootmine

 

 

24.41

Väärismetallitootmine

 

 

24.42

Alumiiniumitootmine

 

 

24.43

Plii-, tsingi- ja tinatootmine

 

 

24.44

Vasetootmine

 

 

24.45

Muude mitteraudmetallide tootmine

 

 

24.46

Tuumkütuse töötlemine

 

24.5

 

Metallivalu

 

 

24.51

Malmivalu

 

 

24.52

Terasevalu

 

 

24.53

Kergmetallide valu

 

 

24.54

Muude mitteraudmetallide valu

25

 

 

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

 

25.1

 

Metallkonstruktsioonide tootmine

 

 

25.11

Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine

 

 

25.12

Metalluste ja -akende tootmine

 

25.2

 

Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine

 

 

25.21

Keskkütteradiaatorite, aurukatelde ja kuumaveekatelde tootmine

 

 

25.22

Muude metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine

 

25.3

 

Relva- ja laskemoonatootmine

 

 

25.30

Relva- ja laskemoonatootmine

 

25.4

 

Metalli sepistamine ja vormimine ning pulbermetallurgia

 

 

25.40

Metalli sepistamine ja vormimine ning pulbermetallurgia

 

25.5

 

Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus

 

 

25.51

Metallpindade katmine

 

 

25.52

Metallide kuumtöötlemine

 

 

25.53

Mehaaniline metallitöötlus

 

25.6

 

Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine

 

 

25.61

Lõike- ja söögiriistade tootmine

 

 

25.62

Lukkude ja hingede tootmine

 

 

25.63

Tööriistade tootmine

 

25.9

 

Muude metalltoodete tootmine

 

 

25.91

Terasvaatide jms mahutite tootmine

 

 

25.92

Kergmetalltaara tootmine

 

 

25.93

Traaditoodete, kettide ja vedrude tootmine

 

 

25.94

Kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmine

 

 

25.99

Mujal liigitamata metalltoodete tootmine

26

 

 

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

 

26.1

 

Elektronkomponentide ja trükkplaatide tootmine

 

 

26.11

Elektronkomponentide tootmine

 

 

26.12

Trükkplaatide tootmine

 

26.2

 

Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine

 

 

26.20

Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine

 

26.3

 

Sideseadmete tootmine

 

 

26.30

Sideseadmete tootmine

 

26.4

 

Tarbeelektroonika tootmine

 

 

26.40

Tarbeelektroonika tootmine

 

26.5

 

Mõõte- ja katseseadmete ning ajanäitajate tootmine

 

 

26.51

Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine

 

 

26.52

Ajanäitajate tootmine

 

26.6

 

Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine

 

 

26.60

Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine

 

26.7

 

Optikainstrumentide, magnet- ja optiliste andmekandjate ning fotoseadmete tootmine

 

 

26.70

Optikainstrumentide, magnet- ja optiliste andmekandjate ning fotoseadmete tootmine

27

 

 

Elektriseadmete tootmine

 

27.1

 

Elektrimootorite, -generaatorite, trafode ja elektrijaotusseadmete ning juhtaparatuuri tootmine

 

 

27.11

Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine

 

 

27.12

Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine

 

27.2

 

Patareide ja akude tootmine

 

 

27.20

Patareide ja akude tootmine

 

27.3

 

Juhtmestiku ja selle tarvikute tootmine

 

 

27.31

Kiudoptilise kaabli tootmine

 

 

27.32

Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või -kaabli tootmine

 

 

27.33

Juhtmestiku tarvikute tootmine

 

27.4

 

Valgustusseadmete tootmine

 

 

27.40

Valgustusseadmete tootmine

 

27.5

 

Kodumasinate tootmine

 

 

27.51

Elektriliste kodumasinate tootmine

 

 

27.52

Mitteelektriliste kodumasinate tootmine

 

27.9

 

Muude elektriseadmete tootmine

 

 

27.90

Muude elektriseadmete tootmine

28

 

 

Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

 

28.1

 

Üldmasinate tootmine

 

 

28.11

Mootorite ja turbiinide tootmine, v.a õhusõidukite, mootorsõidukite ja mootorrataste mootorid

 

 

28.12

Hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine

 

 

28.13

Muude pumpade ja kompressorite tootmine

 

 

28.14

Muude kraanide ja ventiilide tootmine

 

 

28.15

Laagrite, ajamite, hammasülekannete ja ülekandeelementide tootmine

 

28.2

 

Muude üldmasinate tootmine

 

 

28.21

Ahjude, tööstusahjude ja kodumajapidamises kasutatavate püsikütteseadmete tootmine

 

 

28.22

Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine

 

 

28.23

Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed

 

 

28.24

Ajamiga käsi-tööriistade tootmine

 

 

28.25

Tööstuslike kliimaseadmete tootmine

 

 

28.29

Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine

 

28.3

 

Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine

 

 

28.30

Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine

 

28.4

 

Metallistantside ja muude tööpinkide tootmine

 

 

28.41

Metallistantside ja muude metallitööpinkide tootmine

 

 

28.42

Muude tööpinkide tootmine

 

28.9

 

Muude erimasinate tootmine

 

 

28.91

Metallurgiamasinate tootmine

 

 

28.92

Kaevandus-, karjääri- ja ehitusmasinate tootmine

 

 

28.93

Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine

 

 

28.94

Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine

 

 

28.95

Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine

 

 

28.96

Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine

 

 

28.97

Kihtlisandustootmise seadmete tootmine

 

 

28.99

Mujal liigitamata erimasinate tootmine

29

 

 

Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

 

29.1

 

Mootorsõidukite tootmine

 

 

29.10

Mootorsõidukite tootmine

 

29.2

 

Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine

 

 

29.20

Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine

 

29.3

 

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine

 

 

29.31

Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine

 

 

29.32

Mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine

30

 

 

Muude transpordivahendite tootmine

 

30.1

 

Laeva- ja paadiehitus

 

 

30.11

Tsiviillaevade ja -ujuvkonstruktsioonide ehitus

 

 

30.12

Lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus

 

 

30.13

Sõjalaevade ehitus

 

30.2

 

Raudteevedurite ja -veeremi tootmine

 

 

30.20

Raudteevedurite ja -veeremi tootmine

 

30.3

 

Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine

 

 

30.31

Tsiviilõhusõidukite ja -kosmosesõidukite jms tootmine

 

 

30.32

Militaarõhusõidukite ja -kosmosesõidukite jms tootmine

 

30.4

 

Militaarveokite tootmine

 

 

30.40

Militaarveokite tootmine

 

30.9

 

Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

 

 

30.91

Mootorrataste tootmine

 

 

30.92

Jalgrataste ja invasõidukite tootmine

 

 

30.99

Muude mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

31

 

 

Mööblitootmine

 

31.0

 

Mööblitootmine

 

 

31.00

Mööblitootmine

32

 

 

Muu tootmine

 

32.1

 

Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine

 

 

32.11

Müntide vermimine

 

 

32.12

Väärisesemete jms toodete tootmine

 

 

32.13

Juveeltoodete imitatsioonide jms tootmine

 

32.2

 

Muusikariistade tootmine

 

 

32.20

Muusikariistade tootmine

 

32.3

 

Sporditarvete tootmine

 

 

32.30

Sporditarvete tootmine

 

32.4

 

Mängude ja mänguasjade tootmine

 

 

32.40

Mängude ja mänguasjade tootmine

 

32.5

 

Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine

 

 

32.50

Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine

 

32.9

 

Mujal liigitamata tootmine

 

 

32.91

Harja-, pintsli- ja luuatootmine

 

 

32.99

Muu mujal liigitamata tootmine

33

 

 

Masinate ja seadmete remont, hooldus ja paigaldus

 

33.1

 

Metalltoodete ning masinate ja seadmete remont ja hooldus

 

 

33.11

Metalltoodete remont ja hooldus

 

 

33.12

Masinate remont ja hooldus

 

 

33.13

Elektroonika- ja optikaseadmete remont ja hooldus

 

 

33.14

Muude elektriseadmete remont ja hooldus

 

 

33.15

Tsiviillaevade ja paatide remont ja hooldus

 

 

33.16

Tsiviilõhusõidukite ja -kosmosesõidukite remont ja hooldus

 

 

33.17

Muude tsiviiltranspordivahendite remont ja hooldus

 

 

33.18

Militaarveokite, -laevade, -paatide, -õhusõidukite ja -kosmosesõidukite remont ja hooldus

 

 

33.19

Muude seadmete remont ja hooldus

 

33.2

 

Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus

 

 

33.20

Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus

 

 

 

D JAGU. ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE

35

 

 

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

 

35.1

 

Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus

 

 

35.11

Elektrienergia tootmine taastumatutest energiaallikatest

 

 

35.12

Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest

 

 

35.13

Elektrienergia ülekanne

 

 

35.14

Elektrienergia jaotus

 

 

35.15

Elektrienergia müük

 

 

35.16

Elektrienergia salvestamine

 

35.2

 

Gaasitootmine ja gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu

 

 

35.21

Gaasitootmine

 

 

35.22

Gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu

 

 

35.23

Gaasimüük magistraalvõrkude kaudu

 

 

35.24

Gaasi hoiustamine võrgutarneteenuse osana

 

35.3

 

Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

 

 

35.30

Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

 

35.4

 

Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus

 

 

35.40

Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus

 

 

 

E JAGU. VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

36

 

 

Veekogumine, -töötlus ja -varustus

 

36.0

 

Veekogumine, -töötlus ja -varustus

 

 

36.00

Veekogumine, -töötlus ja -varustus

37

 

 

Kanalisatsioon

 

37.0

 

Kanalisatsioon

 

 

37.00

Kanalisatsioon

38

 

 

Jäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine

 

38.1

 

Jäätmekogumine

 

 

38.11

Tavajäätmete kogumine

 

 

38.12

Ohtlike jäätmete kogumine

 

38.2

 

Jäätmete taaskasutamine

 

 

38.21

Materjalide taaskasutusele võtmine

 

 

38.22

Energia taaskasutamine

 

 

38.23

Muu jäätmete taaskasutamine

 

38.3

 

Jäätmete kõrvaldamine ilma taaskasutamiseta

 

 

38.31

Põletamine ilma energia taaskasutamiseta

 

 

38.32

Prügilasse ladestamine või püsiv ladustamine

 

 

38.33

Muu jäätmete kõrvaldamine

39

 

 

Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused

 

39.0

 

Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused

 

 

39.00

Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused

 

 

 

F JAGU. EHITUS

41

 

 

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus

 

41.0

 

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus

 

 

41.00

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus

42

 

 

Rajatiste ehitus

 

42.1

 

Teede ja raudteede ehitus

 

 

42.11

Teede ja kiirteede ehitus

 

 

42.12

Raudteede ja metroo ehitus

 

 

42.13

Silla- ja tunneliehitus

 

42.2

 

Tehnovõrgutrasside ehitus

 

 

42.21

Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

 

 

42.22

Elektri- ja sidevõrkude ehitus

 

42.9

 

Muude rajatiste ehitus

 

 

42.91

Vesiehitus

 

 

42.99

Mujal liigitamata rajatiste ehitus

43

 

 

Eriehitustööd

 

43.1

 

Lammutamine ja ehitusplatside ettevalmistus

 

 

43.11

Lammutamine

 

 

43.12

Ehitusplatside ettevalmistus

 

 

43.13

Kontrollpuurimine ja sondimine

 

43.2

 

Elektriinstallatsioon ja torustiku paigaldus jm ehituspaigaldustööd

 

 

43.21

Elektriinstallatsioon

 

 

43.22

Torustiku, kütte- ja kliimaseadmete paigaldus

 

 

43.23

Isolatsioonitööd

 

 

43.24

Muud ehituspaigaldustööd

 

43.3

 

Ehitiste viimistlus ja lõpetamine

 

 

43.31

Krohvimine

 

 

43.32

Ehituspuusepatoodete paigaldus

 

 

43.33

Põranda- ja seinakatete paigaldus

 

 

43.34

Värvimine ja klaasimine

 

 

43.35

Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine

 

43.4

 

Eriehitustööd hoonete ehitusel

 

 

43.41

Katusetööd

 

 

43.42

Muud eriehitustööd hoonete ehitusel

 

43.5

 

Eriehitustööd rajatiste ehitusel

 

 

43.50

Eriehitustööd rajatiste ehitusel

 

43.6

 

Eriehitustööde vahendustegevus

 

 

43.60

Eriehitustööde vahendustegevus

 

43.9

 

Muud eriehitustööd

 

 

43.91

Müüritööd

 

 

43.99

Muud mujal liigitamata eriehitustööd

 

 

 

G JAGU. HULGI- JA JAEKAUBANDUS

46

 

 

Hulgikaubandus

 

46.1

 

Hulgimüük vahendustasu või lepingute alusel

 

 

46.11

Põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete hulgimüügi vahendamine

 

 

46.12

Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide hulgimüügi vahendamine

 

 

46.13

Puidu ja ehitusmaterjalide hulgimüügi vahendamine

 

 

46.14

Masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite hulgimüügi vahendamine

 

 

46.15

Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade hulgimüügi vahendamine

 

 

46.16

Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete hulgimüügi vahendamine

 

 

46.17

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi vahendamine

 

 

46.18

Muude kindlate kaupade hulgimüügi vahendamine

 

 

46.19

Spetsialiseerimata hulgimüügi vahendamine

 

46.2

 

Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük

 

 

46.21

Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük

 

 

46.22

Lillede ja taimede hulgimüük

 

 

46.23

Elusloomade hulgimüük

 

 

46.24

Toor- ja parknaha hulgimüük

 

46.3

 

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük

 

 

46.31

Puu- ja köögivilja hulgimüük

 

 

46.32

Liha, lihatoodete, kala ja kalatoodete hulgimüük

 

 

46.33

Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük

 

 

46.34

Jookide hulgimüük

 

 

46.35

Tubakatoodete hulgimüük

 

 

46.36

Suhkru, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete hulgimüük

 

 

46.37

Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük

 

 

46.38

Muude toidukaupade hulgimüük

 

 

46.39

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük

 

46.4

 

Kodutarvete hulgimüük

 

 

46.41

Tekstiiltoodete hulgimüük

 

 

46.42

Rõivaste ja jalatsite hulgimüük

 

 

46.43

Elektriliste kodumasinate hulgimüük

 

 

46.44

Portselani ja klaastoodete ning puhastusvahendite hulgimüük

 

 

46.45

Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük

 

 

46.46

Ravimite ja meditsiinikaupade hulgimüük

 

 

46.47

Mööbli, vaipade ja valgustite hulgimüük

 

 

46.48

Kellade ja ehete hulgimüük

 

 

46.49

Muude kodutarvete hulgimüük

 

46.5

 

Info- ja sidetehnika hulgimüük

 

 

46.50

Info- ja sidetehnika hulgimüük

 

46.6

 

Muude masinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük

 

 

46.61

Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük

 

 

46.62

Tööpinkide hulgimüük

 

 

46.63

Kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük

 

 

46.64

Muude masinate ja seadmete hulgimüük

 

46.7

 

Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete hulgimüük

 

 

46.71

Mootorsõidukite hulgimüük

 

 

46.72

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük

 

 

46.73

Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete hulgimüük

 

46.8

 

Muu spetsialiseeritud hulgimüük

 

 

46.81

Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük

 

 

46.82

Metallide ja metallimaakide hulgimüük

 

 

46.83

Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük

 

 

46.84

Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük

 

 

46.85

Keemiatoodete hulgimüük

 

 

46.86

Muude vahetoodete hulgimüük

 

 

46.87

Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus

 

 

46.89

Muu mujal liigitamata spetsialiseeritud hulgimüük

 

46.9

 

Spetsialiseerimata hulgikaubandus

 

 

46.90

Spetsialiseerimata hulgikaubandus

47

 

 

Jaekaubandus

 

47.1

 

Spetsialiseerimata jaekaubandus

 

 

47.11

Peamiselt toidu, jookide või tubakatoodete spetsialiseerimata jaemüük

 

 

47.12

Muu spetsialiseerimata jaemüük

 

47.2

 

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük

 

 

47.21

Puu- ja köögivilja jaemüük

 

 

47.22

Liha ja lihatoodete jaemüük

 

 

47.23

Kala, vähilaadsete ja limuste jaemüük

 

 

47.24

Leivatoodete, kookide ja kondiitritoodete jaemüük

 

 

47.25

Jookide jaemüük

 

 

47.26

Tubakatoodete jaemüük

 

 

47.27

Muude toidukaupade jaemüük

 

47.3

 

Mootorkütuse jaemüük

 

 

47.30

Mootorkütuse jaemüük

 

47.4

 

Info- ja sidetehnika jaemüük

 

 

47.40

Info- ja sidetehnika jaemüük

 

47.5

 

Muude kodutarvete jaemüük

 

 

47.51

Tekstiilitoodete jaemüük

 

 

47.52

Rauakaupade, ehitusmaterjalide, värvide ja klaasi jaemüük

 

 

47.53

Vaipade, mattide, seina- ja põrandakatete jaemüük

 

 

47.54

Elektriliste kodumasinate jaemüük

 

 

47.55

Mööbli, valgustite, lauanõude ja muude kodutarvete jaemüük

 

47.6

 

Kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüük

 

 

47.61

Raamatute jaemüük

 

 

47.62

Ajalehtede ja muu perioodika ning kirjatarvete jaemüük

 

 

47.63

Sporditarvete jaemüük

 

 

47.64

Mängude ja mänguasjade jaemüük

 

 

47.69

Mujal liigitamata kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüük

 

47.7

 

Muude kaupade, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste, jaemüük

 

 

47.71

Rõivaste jaemüük

 

 

47.72

Jalatsite ja nahktoodete jaemüük

 

 

47.73

Ravimite jaemüük

 

 

47.74

Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük

 

 

47.75

Kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük

 

 

47.76

Lillede, taimede, väetiste, lemmikloomade ja lemmikloomatoidu jaemüük

 

 

47.77

Kellade ja ehete jaemüük

 

 

47.78

Muude uute kaupade jaemüük

 

 

47.79

Kasutatud kaupade jaemüük

 

47.8

 

Mootorsõidukite, mootorrataste ning nende osade ja lisaseadmete jaemüük

 

 

47.81

Mootorsõidukite jaemüük

 

 

47.82

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük

 

 

47.83

Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete jaemüük

 

47.9

 

Jaemüügiga seotud vahendustegevus

 

 

47.91

Spetsialiseerimata jaemüügi vahendustegevus

 

 

47.92

Spetsialiseeritud jaemüügi vahendustegevus

 

 

 

H JAGU. VEONDUS JA LAONDUS

49

 

 

Maismaaveondus ja torutransport

 

49.1

 

Sõitjate raudteevedu

 

 

49.11

Sõitjatevedu suurema kandevõimega raudteel

 

 

49.12

Sõitjate muu raudteevedu

 

49.2

 

Kauba raudteevedu

 

 

49.20

Kauba raudteevedu

 

49.3

 

Sõitjate muu maismaavedu

 

 

49.31

Sõitjate liinivedu maanteel

 

 

49.32

Sõitjate juhuvedu maanteel

 

 

49.33

Sõitjate tellimusvedu koos juhiga

 

 

49.34

Sõitjatevedu köisteedel ja suusatõstukitega

 

 

49.39

Sõitjate muu mujal liigitamata maismaavedu

 

49.4

 

Kaubavedu maanteel ja kolimisteenused

 

 

49.41

Kaubavedu maanteel

 

 

49.42

Kolimisteenused

 

49.5

 

Torutransport

 

 

49.50

Torutransport

50

 

 

Veetransport

 

50.1

 

Sõitjatevedu merel ja rannavetes

 

 

50.10

Sõitjatevedu merel ja rannavetes

 

50.2

 

Kaubavedu merel ja rannavetes

 

 

50.20

Kaubavedu merel ja rannavetes

 

50.3

 

Sõitjatevedu sisevetel

 

 

50.30

Sõitjatevedu sisevetel

 

50.4

 

Kaubavedu sisevetel

 

 

50.40

Kaubavedu sisevetel

51

 

 

Õhutransport

 

51.1

 

Sõitjate õhutransport

 

 

51.10

Sõitjate õhutransport

 

51.2

 

Kauba õhutransport ja kosmosetransport

 

 

51.21

Kauba õhutransport

 

 

51.22

Kosmosetransport

52

 

 

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

 

52.1

 

Laondus

 

 

52.10

Laondus

 

52.2

 

Veondust abistavad tegevusalad

 

 

52.21

Maismaaveondust teenindavad tegevusalad

 

 

52.22

Veetransporti teenindavad tegevusalad

 

 

52.23

Õhutransporti teenindavad tegevusalad

 

 

52.24

Laadungikäitlus

 

 

52.25

Logistikaalane tegevus

 

 

52.26

Muud veondust abistavad tegevusalad

 

52.3

 

Veondusega seotud vahendustegevus

 

 

52.31

Kaubaveoga seotud vahendustegevus

 

 

52.32

Sõitjateveoga seotud vahendustegevus

53

 

 

Posti- ja kullerteenused

 

53.1

 

Universaalne postiteenus

 

 

53.10

Universaalne postiteenus

 

53.2

 

Muud posti- ja kullerteenused

 

 

53.20

Muud posti- ja kullerteenused

 

53.3

 

Posti- ja kullerteenuste vahendustegevus

 

 

53.30

Posti- ja kullerteenuste vahendustegevus

 

 

 

I JAGU. MAJUTUS JA TOITLUSTUS

55

 

 

Majutus

 

55.1

 

Hotellid ja muu sarnane majutus

 

 

55.10

Hotellid ja muu sarnane majutus

 

55.2

 

Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus

 

 

55.20

Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus

 

55.3

 

Laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid

 

 

55.30

Laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid

 

55.4

 

Majutusega seotud vahendustegevus

 

 

55.40

Majutusega seotud vahendustegevus

 

55.9

 

Muu majutus

 

 

55.90

Muu majutus

56

 

 

Toidu ja joogi serveerimine

 

56.1

 

Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad

 

 

56.11

Restoranitegevus

 

 

56.12

Liikuvad toitlustuskohad

 

56.2

 

Toitlustamine üritustel, lepinguline toitlustusteenus jm toitlustamine

 

 

56.21

Toitlustamine üritustel

 

 

56.22

Lepinguline toitlustusteenus jm toitlustamine

 

56.3

 

Jookide serveerimine

 

 

56.30

Jookide serveerimine

 

56.4

 

Toidu ja joogi serveerimise vahendustegevus

 

 

56.40

Toidu ja joogi serveerimise vahendustegevus

 

 

 

J JAGU. KIRJASTAMINE, RINGHÄÄLING NING SISU TOOTMINE JA LEVITAMINE

58

 

 

Kirjastamine

 

58.1

 

Raamatute, ajalehtede jm kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine

 

 

58.11

Raamatute kirjastamine

 

 

58.12

Ajalehtede kirjastamine

 

 

58.13

Ajakirjade jm perioodika kirjastamine

 

 

58.19

Muu kirjastamine, v.a tarkvara kirjastamine

 

58.2

 

Tarkvara kirjastamine

 

 

58.21

Videomängude kirjastamine

 

 

58.29

Muu tarkvara kirjastamine

59

 

 

Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine

 

59.1

 

Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad

 

 

59.11

Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine

 

 

59.12

Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad

 

 

59.13

Kinofilmide ja videote levitamine

 

 

59.14

Kinofilmide linastamine

 

59.2

 

Helisalvestiste ja muusika kirjastamine

 

 

59.20

Helisalvestiste ja muusika kirjastamine

60

 

 

Meediateenused, ringhääling, uudisteagentuuride tegevus ja muu sisu levitamine

 

60.1

 

Raadioringhääling ja audiosisu levitamine

 

 

60.10

Raadioringhääling ja audiosisu levitamine

 

60.2

 

Televisiooniteenused ja videote levitamine

 

 

60.20

Televisiooniteenused ja videote levitamine

 

60.3

 

Uudisteagentuuride tegevus ja muu sisu levitamine

 

 

60.31

Uudisteagentuuride tegevus

 

 

60.39

Muu sisu levitamine

 

 

 

K JAGU. ELEKTROONILISE SIDE TEENUS, PROGRAMMEERIMINE, KONSULTATSIOONID, ANDMETÖÖTLUSTARISTU JA MUU INFOALANE TEGEVUS

61

 

 

Elektroonilise side teenus

 

61.1

 

Elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused

 

 

61.10

Elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused

 

61.2

 

Elektroonilise side edasimüük ja vahendus

 

 

61.20

Elektroonilise side edasimüük ja vahendus

 

61.9

 

Muu elektroonilise side teenus

 

 

61.90

Muu elektroonilise side teenus

62

 

 

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

 

62.1

 

Programmeerimine

 

 

62.10

Programmeerimine

 

62.2

 

Arvutialased konsultatsioonid ning arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus

 

 

62.20

Arvutialased konsultatsioonid ning arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus

 

62.9

 

Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused

 

 

62.90

Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused

63

 

 

Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus ja muu infoalane tegevus

 

63.1

 

Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus jms tegevus

 

 

63.10

Andmetöötlustaristu, andmetöötlus, -majutus jms tegevus

 

63.9

 

Veebiotsinguportaalide ja muu infoalane tegevus

 

 

63.91

Veebiotsinguportaalide tegevus

 

 

63.92

Muu infoalane tegevus

 

 

 

L JAGU. FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

64

 

 

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

 

64.1

 

Rahaloomega seotud finantsvahendus

 

 

64.11

Keskpanga tegevus

 

 

64.19

Muu rahaloomega seotud finantsvahendus

 

64.2

 

Valdusfirmade ja kontsernide finantsüksuste tegevus

 

 

64.21

Valdusfirmade tegevus

 

 

64.22

Kontsernide finantsüksuste tegevus

 

64.3

 

Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse

 

 

64.31

Rahaturufondide ja muude investeerimisfondide tegevus

 

 

64.32

Usaldusfondide, päranditompude ja vahenduskontodega seotud tegevus

 

64.9

 

Muude finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

 

 

64.91

Kapitalirent

 

 

64.92

Muu laenuandmine

 

 

64.99

Muud mujal liigitamata finantsteenused, v.a kindlustus ja pensionifondid

65

 

 

Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus

 

65.1

 

Kindlustus

 

 

65.11

Elukindlustus

 

 

65.12

Kahjukindlustus

 

65.2

 

Edasikindlustus

 

 

65.20

Edasikindlustus

 

65.3

 

Pensionifondid

 

 

65.30

Pensionifondid

66

 

 

Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad

 

66.1

 

Finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid

 

 

66.11

Finantsturgude haldamine

 

 

66.12

Väärtpaberi- ja kaubalepingute maaklerlus

 

 

66.19

Muud finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid

 

66.2

 

Kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad

 

 

66.21

Riskide ja kahju hindamine

 

 

66.22

Kindlustusagentide ja -vahendajate tegevus

 

 

66.29

Mujal liigitamata kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad

 

66.3

 

Fondide valitsemine

 

 

66.30

Fondide valitsemine

 

 

 

M JAGU. KINNISVARAALANE TEGEVUS

68

 

 

Kinnisvaraalane tegevus

 

68.1

 

Kinnisvaraalane tegevus ja kinnisvaraprojektide arendamine

 

 

68.11

Enda kinnisvara ost ja müük

 

 

68.12

Hoonestusprojektide arendus

 

68.2

 

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus

 

 

68.20

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus

 

68.3

 

Kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel

 

 

68.31

Kinnisvarateenuste vahendustegevus

 

 

68.32

Muu kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel

 

 

 

N JAGU. KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

69

 

 

Juriidilised toimingud ja arvepidamine

 

69.1

 

Juriidilised toimingud

 

 

69.10

Juriidilised toimingud

 

69.2

 

Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine

 

 

69.20

Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine

70

 

 

Peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine

 

70.1

 

Peakontorite tegevus

 

 

70.10

Peakontorite tegevus

 

70.2

 

Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine

 

 

70.20

Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine

71

 

 

Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

 

71.1

 

Arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine

 

 

71.11

Arhitektitegevused

 

 

71.12

Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine

 

71.2

 

Teimimine ja analüüs

 

 

71.20

Teimimine ja analüüs

72

 

 

Teadus- ja arendustegevus

 

72.1

 

Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas

 

 

72.10

Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas

 

72.2

 

Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas

 

 

72.20

Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas

73

 

 

Reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus

 

73.1

 

Reklaamindus

 

 

73.11

Reklaamiagentuuride tegevus

 

 

73.12

Reklaami vahendamine meedias

 

73.2

 

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

 

 

73.20

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

 

73.3

 

Suhtekorraldus ja teabevahetus

 

 

73.30

Suhtekorraldus ja teabevahetus

74

 

 

Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

 

74.1

 

Disainerite tegevus

 

 

74.11

Tööstustoote- ja moedisain

 

 

74.12

Graafiline disain ja visuaalne kommunikatsioon

 

 

74.13

Sisekujundus

 

 

74.14

Muu disainerite tegevus

 

74.2

 

Fotograafia

 

 

74.20

Fotograafia

 

74.3

 

Kirjalik ja suuline tõlge

 

 

74.30

Kirjalik ja suuline tõlge

 

74.9

 

Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

 

 

74.91

Patentide vahendamine ja turundus

 

 

74.99

Kogu muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

75

 

 

Veterinaaria

 

75.0

 

Veterinaaria

 

 

75.00

Veterinaaria

 

 

 

O JAGU. HALDUS- JA ABITEGEVUSED

77

 

 

Rentimine ja kasutusrent

 

77.1

 

Mootorsõidukite rentimine ja kasutusrent

 

 

77.11

Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent

 

 

77.12

Veokite rentimine ja kasutusrent

 

77.2

 

Tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent

 

 

77.21

Vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent

 

 

77.22

Muude tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent

 

77.3

 

Muude masinate, seadmete ja materiaalse vara rentimine ja kasutusrent

 

 

77.31

Põllumajandusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent

 

 

77.32

Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent

 

 

77.33

Kontorimasinate ja -seadmete ning arvutite rentimine ja kasutusrent

 

 

77.34

Veetranspordivahendite rentimine ja kasutusrent

 

 

77.35

Õhutranspordivahendite rentimine ja kasutusrent

 

 

77.39

Muude mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent

 

77.4

 

Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine

 

 

77.40

Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine

 

77.5

 

Materiaalse ja immateriaalse vara (v.a finantsvara) rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus

 

 

77.51

Autode, autoelamute ja haagiste rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus

 

 

77.52

Muu materiaalse ja immateriaalse vara (v.a finantsvara) rentimise ja kasutusrendi vahendustegevus

78

 

 

Tööhõive

 

78.1

 

Tööhõiveagentuuride tegevus

 

 

78.10

Tööhõiveagentuuride tegevus

 

78.2

 

Ajutise tööjõu rent ja muu inimressursiga varustamine

 

 

78.20

Ajutise tööjõu rent ja muu inimressursiga varustamine

79

 

 

Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus

 

79.1

 

Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus

 

 

79.11

Reisibüroode tegevus

 

 

79.12

Reisikorraldajate tegevus

 

79.9

 

Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus

 

 

79.90

Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus

80

 

 

Juurdlus ja turvatöö

 

80.0

 

Juurdlus ja turvatöö

 

 

80.01

Juurdlus ja turvatöö, v.a avalik korrakaitse

 

 

80.09

Mujal liigitamata turvatöö

81

 

 

Hoonete ja maastike hooldus

 

81.1

 

Hoonehalduse abitegevused

 

 

81.10

Hoonehalduse abitegevused

 

81.2

 

Puhastustegevus

 

 

81.21

Hoonete üldpuhastus

 

 

81.22

Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus

 

 

81.23

Muu puhastustegevus

 

81.3

 

Maastiku hooldus ja korrashoid

 

 

81.30

Maastiku hooldus ja korrashoid

82

 

 

Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused

 

82.1

 

Büroohaldus ja selle abitegevused

 

 

82.10

Büroohaldus ja selle abitegevused

 

82.2

 

Kõnekeskuste tegevus

 

 

82.20

Kõnekeskuste tegevus

 

82.3

 

Nõupidamiste ja messide korraldamine

 

 

82.30

Nõupidamiste ja messide korraldamine

 

82.4

 

Mujal liigitamata äritegevust abistavate tegevuste vahendamine

 

 

82.40

Mujal liigitamata äritegevust abistavate tegevuste vahendamine

 

82.9

 

Mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused

 

 

82.91

Inkassoteenus ja krediidiinfo

 

 

82.92

Pakendamine

 

 

82.99

Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused

 

 

 

P JAGU. AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK SOTSIAALKINDLUSTUS

84

 

 

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

 

84.1

 

Avalik haldus ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika juhtimine

 

 

84.11

Üldine avalik haldus

 

 

84.12

Tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja muude sotsiaalteenuste korraldamine

 

 

84.13

Majandustegevuse korraldamine ja tõhustamine

 

84.2

 

Ühiskonna kui terviku teenindamine

 

 

84.21

Välissuhted

 

 

84.22

Riigikaitse

 

 

84.23

Õiguskaitse ja kohtud

 

 

84.24

Avalik korrakaitse ja julgeolekuteenistused

 

 

84.25

Tuletõrje- ja päästeteenistus

 

84.3

 

Kohustuslik sotsiaalkindlustus

 

 

84.30

Kohustuslik sotsiaalkindlustus

 

 

 

Q JAGU. HARIDUS

85

 

 

Haridus

 

85.1

 

Eelharidus

 

 

85.10

Eelharidus

 

85.2

 

Esimese taseme haridus

 

 

85.20

Esimese taseme haridus

 

85.3

 

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil

 

 

85.31

Teise taseme üldharidus

 

 

85.32

Teise taseme kutseharidus

 

 

85.33

Kutsekeskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil

 

85.4

 

Kolmanda taseme haridus

 

 

85.40

Kolmanda taseme haridus

 

85.5

 

Muu koolitus

 

 

85.51

Spordi- ja vabaajakoolitus

 

 

85.52

Huvikoolitus

 

 

85.53

Sõiduõpe

 

 

85.59

Muu mujal liigitamata koolitus

 

85.6

 

Haridust abistavad tegevused

 

 

85.61

Kursuste ja juhendajate vahendamine

 

 

85.69

Mujal liigitamata haridust abistavad tegevused

 

 

 

R JAGU. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

86

 

 

Tervishoid

 

86.1

 

Haiglaravi

 

 

86.10

Haiglaravi

 

86.2

 

Arstiabi ja hambaravi

 

 

86.21

Üldarstiabi

 

 

86.22

Eriarstiabi

 

 

86.23

Hambaravi

 

86.9

 

Muud tervishoiualad

 

 

86.91

Piltdiagnostika teenused ja meditsiinilaborite tegevus

 

 

86.92

Patsiendivedu kiirabiautoga

 

 

86.93

Psühholoogide ja psühhoterapeutide (v.a arstid) tegevus

 

 

86.94

Õendus ja sünnitusabi

 

 

86.95

Füsioteraapia

 

 

86.96

Traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin

 

 

86.97

Ravi-, hambaravi- ja muude tervishoiuteenuste vahendamine

 

 

86.99

Muud mujal liigitamata tervishoiualad

87

 

 

Hoolekandeasutuste tegevus

 

87.1

 

Hooldusraviasutuste tegevus

 

 

87.10

Hooldusraviasutuste tegevus

 

87.2

 

Diagnoositud või diagnoosimata psüühikahäirega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus

 

 

87.20

Diagnoositud või diagnoosimata psüühikahäirega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus

 

87.3

 

Vanurite või füüsilise puudega inimeste hoolekandeasutuste tegevus

 

 

87.30

Vanurite või füüsilise puudega inimeste hoolekandeasutuste tegevus

 

87.9

 

Muude hoolekandeasutuste tegevus

 

 

87.91

Hoolekandeasutuste tegevuse vahendamine

 

 

87.99

Muude mujal liigitamata hoolekandeasutuste tegevus

88

 

 

Sotsiaalhoolekanne majutuseta

 

88.1

 

Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta

 

 

88.10

Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne majutuseta

 

88.9

 

Muu sotsiaalhoolekanne majutuseta

 

 

88.91

Lapsehoiuteenus

 

 

88.99

Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta

 

 

 

S JAGU. KUNST, SPORT JA VABA AEG

90

 

 

Kunstiloome ja lavakunst

 

90.1

 

Kunstiloome

 

 

90.11

Kirjandus- ja heliloome

 

 

90.12

Visuaalkunstiloome

 

 

90.13

Muu kunstiloome

 

90.2

 

Lavakunst

 

 

90.20

Lavakunst

 

90.3

 

Kunstiloome ja lavakunsti abistavad tegevused

 

 

90.31

Teatri-, kontserdi- jms hoonete ja objektide käitus

 

 

90.39

Muud kunsti ja lavakunsti abistavad tegevused

91

 

 

Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

 

91.1

 

Raamatukogude ja arhiivide tegevus

 

 

91.11

Raamatukogude tegevus

 

 

91.12

Arhiivide tegevus

 

91.2

 

Muuseumide, kogude ning ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus

 

 

91.21

Muuseumide ja kogudega seotud tegevus

 

 

91.22

Ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus

 

91.3

 

Kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muu abistav tegevus

 

 

91.30

Kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muu abistav tegevus

 

91.4

 

Botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus

 

 

91.41

Botaanika- ja loomaaedade tegevus

 

 

91.42

Looduskaitsealade tegevus

92

 

 

Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

 

92.0

 

Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

 

 

92.00

Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

93

 

 

Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused

 

93.1

 

Sporditegevus

 

 

93.11

Spordirajatiste käitus

 

 

93.12

Spordiklubide tegevus

 

 

93.13

Spordi- ja jõusaalide tegevus

 

 

93.19

Mujal liigitamata sporditegevus

 

93.2

 

Lõbustus- ja vaba aja tegevused

 

 

93.21

Lõbustusparkide ja temaatiliste lõbustusparkide tegevus

 

 

93.29

Mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused

 

 

 

T JAGU. MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED

94

 

 

Organisatsioonide tegevus

 

94.1

 

Ettevõtjate, tööandjate ja kutseorganisatsioonide tegevus

 

 

94.11

Ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus

 

 

94.12

Kutseorganisatsioonide tegevus

 

94.2

 

Ametiühingute tegevus

 

 

94.20

Ametiühingute tegevus

 

94.9

 

Muude organisatsioonide tegevus

 

 

94.91

Usuorganisatsioonide tegevus

 

 

94.92

Poliitiliste organisatsioonide tegevus

 

 

94.99

Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus

95

 

 

Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste parandus ja hooldus

 

95.1

 

Arvutite ja sideseadmete parandus ja hooldus

 

 

95.10

Arvutite ja sideseadmete parandus ja hooldus

 

95.2

 

Tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja hooldus

 

 

95.21

Olmeelektroonika parandus ja hooldus

 

 

95.22

Kodumasinate ning majapidamis- ja aiatööriistade parandus ja hooldus

 

 

95.23

Jalatsite ja nahktoodete parandus ja hooldus

 

 

95.24

Mööbli ja sisustusesemete parandus ja hooldus

 

 

95.25

Kellade ja ehete parandus ja hooldus

 

 

95.29

Mujal liigitamata tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja hooldus

 

95.3

 

Mootorsõidukite ja mootorrataste remont ja hooldus

 

 

95.31

Mootorsõidukite remont ja hooldus

 

 

95.32

Mootorrataste remont ja hooldus

 

95.4

 

Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste paranduse ja hoolduse vahendamine

 

 

95.40

Arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete ning mootorsõidukite ja mootorrataste paranduse ja hoolduse vahendamine

96

 

 

Teenindus

 

96.1

 

Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja puhastus

 

 

96.10

Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja puhastus

 

96.2

 

Juuksuri- ja iluteenindus, päevaspaade teenused jms tegevus

 

 

96.21

Juuksuriteenindus ja habemeajamine

 

 

96.22

Iluhooldus ja muud iluteenused

 

 

96.23

Päevaspaa, saunade ja aurusaunade tegevus

 

96.3

 

Matuseteenindus

 

 

96.30

Matuseteenindus

 

96.4

 

Teeninduse vahendamine

 

 

96.40

Teeninduse vahendamine

 

96.9

 

Muu teenindus

 

 

96.91

Koduteenindus

 

 

96.99

Muu mujal liigitamata teenindus

 

 

 

U JAGU. KODUMAJAPIDAMISTE KUI TÖÖANDJATE TEGEVUS NING KODUMAJAPIDAMISTE OMA TARBEKS MÕELDUD ERISTAMATA KAUPADE TOOTMINE JA TEENUSTE OSUTAMINE

97

 

 

Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana

 

97.0

 

Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana

 

 

97.00

Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana

98

 

 

Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

 

98.1

 

Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine

 

 

98.10

Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine

 

98.2

 

Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine

 

 

98.20

Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine

 

 

 

V JAGU. EKSTERRITORIAALSETE ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTE TEGEVUS

99

 

 

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

 

99.0

 

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

 

 

99.00

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus


20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/43


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/138,

21. detsember 2022,

milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivist (EL) 2019/1024 tuleneb, et kogu ELi hõlmav nimekiri andmestikest, millel on eriti suur potentsiaal luua sotsiaal-majanduslikke hüvesid, koos taaskasutamise ühtlustatud tingimustega on tähtis tegur piiriüleste rakenduste ja teenuste loomisel.

(2)

Väärtuslike andmestike nimekirja koostamise põhieesmärk on tagada suurima sotsiaal-majandusliku potentsiaaliga avaandmete taaskasutamine võimalikult väheste õiguslike ja tehniliste piirangutega ning tasuta.

(3)

Väärtuslike andmestike taaskasutamise tingimuste rakendamise ühtlustamine hõlmab tehnilist kirjeldust andmestike kättesaadavaks tegemise kohta masinloetavas vormingus ja rakendusliideste kaudu. Väärtuslike andmestike kättesaadavaks tegemine optimaalsetel tingimustel tugevdab avaandmete põhimõtteid liikmesriikides, tuginedes leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse põhimõtetele (FAIR-põhimõtted).

(4)

Direktiivi (EL) 2019/1024 I lisas on sätestatud väärtuslike andmestike teemad kuues temaatilises andmekategoorias: 1) georuumilised andmed; 2) Maa seire ja keskkond; 3) meteoroloogiateave; 4) statistika; 5) äriühingud ja äriühingu omandisuhted ning 6) liikuvus.

(5)

Pärast ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega ja arvestades käesoleva rakendusmääruse mõjuhinnangu tulemusi, tegi komisjon kõigis kuues andmekategoorias kindlaks mitu eriti väärtuslikku andmestikku ning nende avaldamise ja taaskasutamise korra. Edaspidigi kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õiguse sätteid, mis on käesolevas rakendusmääruses sätestatud miinimumnõuetest rangemad, eelkõige valdkondlike õigusaktide puhul.

(6)

Direktiivi (EL) 2019/1024 kohaselt ei kehti väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise nõue raamatukogudele, sealhulgas ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ega arhiividele. Liikmesriigid võivad vabastada teatavad avaliku sektori asutused kuni kaheks aastaks pärast käesoleva rakendusmääruse jõustumise kuupäeva nõudest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks; seda tehakse avaliku sektori asutuse taotlusel ja kooskõlas direktiivis sätestatud kriteeriumidega.

(7)

Direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõikes 3 on ette nähtud, et käesolevas rakendusmääruses tuleb sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei kohaldata teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi. Riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed aga ei kuulu käesoleva rakendusmääruse kohaldamisalasse.

(8)

Kui väärtuslike andmestike taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine hõlmab isikuandmete töötlemist, peaks selline töötlemine toimuma kooskõlas liidu õigusega üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, (2) sealhulgas siseriiklike õigusnormidega, milles täpsustatakse isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist. Liikmesriigid peaksid kasutama asjakohaseid meetodeid (nagu üldistamine, koondamine, andmesummutus, anonüümimine, diferentsiaalprivaatsus või juhuslikustamine), muutes nii võimalikult palju andmeid taaskasutamiseks kättesaadavaks.

(9)

Peale direktiivi (EL) 2019/1024 võib käesoleva rakendusmääruse kohaldamisalasse kuuluva avaliku sektori teabe taaskasutamisega olla seotud ka muid liidu õigusakte, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, (4) eriti kui nendes liidu õigusaktides on sätestatud ühised andmekvaliteedi ja koostalitlusvõime nõuded.

(10)

Liikmesriike innustatakse kehtestama käesolevas määruses sätestatud andmestike ulatuse ja taaskasutamise korra miinimumnõuetest rangemaid nõudeid kõikides temaatilistes kategooriates, eriti kategoorias „äriühingud ja äriühingu omandisuhted“.

(11)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada käesoleva määruse lisas loetletud andmestikke juba kättesaadava avaliku sektori teabega, kui sellised andmed on temaatiliselt seotud ja neid peetakse direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõikes 2 kirjeldatud kriteeriumide alusel väärtuslikuks. Kui see hõlmab teavet, mis kujutab endast isikuandmeid, peab sellise teabe lisamine andmestikesse olema vajalik, proportsionaalne ja tegelikult vastama üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele.

(12)

Direktiivi (EL) 2019/1024 eesmärk on soodustada veebis kättesaadavate avalike standardlitsentside kasutamist avaliku sektori teabe taaskasutamiseks. Komisjoni suunistes soovituslike standardlitsentside, andmekogumite ning dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta (5) tuuakse soovituslike avalike standardlitsentside näiteks Creative Commonsi (CC) litsentsid. CC litsentside väljatöötaja on mittetulundusühendus ja nendest litsentsidest on saanud maailmas levinuim lahendus avaliku sektori teabe, uurimistulemuste ja kultuurivaldkonna materjalide litsentsimiseks. Seepärast tuleb käesolevas rakendusmääruses viidata CC litsentsikomplekti uusimale versioonile CC 4.0. CC litsentsikomplektiga samaväärne litsents võib hõlmata täiendavaid aspekte, näiteks taaskasutaja kohustust esitada andmevaldaja võimaldatud ajakohastused ja märkida, millal andmeid viimati ajakohastati, kui need ei piira andmete taaskasutamise võimalusi.

(13)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 15. juulil 2022.

(14)

Käesolevas rakendusmääruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artiklis 16 sätestatud avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva rakendusmäärusega kehtestatakse nimekiri väärtuslikest andmestikest, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2019/1024 I lisas sätestatud temaatilistesse kategooriatesse ja mis on avaliku sektori asutuste valduses olevate nende dokumentide hulgas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust direktiivi.

2.   Käesolevas rakendusmääruses nähakse ka ette väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord, eelkõige kohaldatavad taaskasutamise tingimused ja miinimumnõuded andmete levitamiseks rakendusliideste kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas rakendusmääruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1024 artiklis 2 sätestatud mõisteid;

2)

kohaldatakse direktiivis 2007/2/EÜ georuumiliste andmete, Maa seire ja keskkonna ning meteoroloogiateabe kategooriate andmestike kohta sätestatud mõisteid;

3)

kohaldatakse direktiivis 2007/2/EÜ ja direktiivis 2005/44/EÜ liikuvuskategooria andmestike kohta sätestatud mõisteid;

4)

„põhiatribuut“ – andmestiku objekti või üksuse tunnus, näiteks riigisisene tunnuskood või nimi;

5)

„granulaarsus“ – andmestiku detailsuse tase;

6)

„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks;

7)

„hulgiallalaadimine“ – funktsioon, mis võimaldab alla laadida kogu andmestiku ühes või mitmes paketis.

Artikkel 3

Kõigile väärtuslike andmestike kategooriatele kehtiv avaldamise kord

1.   Avaliku sektori asutused, kes valdavad lisas loetletud väärtuslikke andmestikke, tagavad, et lisas kirjeldatud või viidatud andmestikud tehakse rakendusliideste kaudu kättesaadavaks masinloetavas vormingus, mis vastab taaskasutajate mõistlikele vajadustele. Kui lisas on nii märgitud, tehakse andmestikud kättesaadavaks ka hulgiallalaadimiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused kehtestavad ja avaldavad rakendusliidese kasutustingimused ning teenusekvaliteedi kriteeriumid selle toimivuse, võimsuse ja kättesaadavuse kohta. Kasutustingimused peavad olema kättesaadavad inim- ja masinloetavas vormingus. Nii kasutustingimused kui ka teenusekvaliteedi kriteeriumid peavad olema kooskõlas artiklis 4 sätestatud väärtuslike andmestike taaskasutamise korraga.

3.   Rakendusliidese kasutustingimustele lisatakse liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud, inim- ja masinloetavas vormingus rakendusliidese dokumentatsioon.

4.   Lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused määravad rakendusliidesega seotud küsimuste ja probleemide lahendamiseks kontaktpunkti, et tagada rakendusliidese kättesaadavus ja hooldus ning väärtuslike andmestike tõrgeteta ja tõhus avaldamine.

5.   Lisas loetletud väärtuslikke andmestikke valdavad avaliku sektori asutused tagavad, et andmestikud on nende metaandmete kirjelduses märgitud väärtuslike andmestikena.

Artikkel 4

Kõigile väärtuslike andmestike kategooriatele kehtiv taaskasutamise kord

1.   Liikmesriigi poolt direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõike 5 kohaselt tehtud erand avaldatakse veebis samal viisil nagu direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 6 lõikes 3 osutatud avaliku sektori asutuste nimekiri.

2.   Selleks et suurendada pikemaajaliseks korduskasutamiseks ette nähtud andmestike kättesaadavust, kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi ka olemasolevate masinloetavate väärtuslike andmestike suhtes, mis on loodud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

3.   Väärtuslikud andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks Creative Commons Public Domain Dedication (CC0) või Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel, nagu on sätestatud lisas, võimaldades piiramatut taaskasutamist. Lisaks võib litsentsiandja nõuda litsentsiandjale viitamist.

4.   Väärtuslikud andmestikud tehakse kättesaadavaks vastavalt lisas sätestatud avaldamise ja taaskasutamise korrale.

Artikkel 5

Aruandlus

1.   Kahe aasta jooksul pärast käesoleva rakendusmääruse jõustumist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud käesoleva rakendusmääruse rakendamiseks. Kui see on sobilik, võib lõikes 3 nimetatud teabe esitamiseks viidata asjakohastele metaandmetele.

2.   Iga liikmesriik esitab komisjoni taotluse korral aruande ajakohastatud versiooni, mis tuleks koostada iga kahe aasta järel.

3.   Aruandes tuleb esitada järgmine teave:

a)

konkreetsete andmestike nimekiri liikmesriigi (ja vajaduse korral piirkonna) tasandil, mis vastab iga väärtusliku andmestiku kirjeldusele käesoleva määruse lisas ja milles viidatakse nõudeid järgivatele metaandmetele veebis, näiteks ühtne register või avaandmete kataloog;

b)

iga punktis a osutatud andmestiku kohta püsilink litsentsitingimustele, mida kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud väärtuslike andmestike taaskasutamise suhtes;

c)

iga punktis a osutatud andmestiku kohta püsilink rakendusliidestele, mis tagavad juurdepääsu käesoleva määruse lisas loetletud väärtuslikele andmestikele;

d)

võimaluse korral liikmesriigi välja antud juhenddokumendid tema väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise kohta;

e)

võimaluse korral määruse (EL) 2016/679 artikli 35 kohaselt tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu olemasolu;

f)

direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 14 lõike 5 kohaselt nõude täitmisest vabastatud avaliku sektori asutuste arv.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama 16 kuud pärast selle jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.

(2)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(5)  ELT C 240, 24.7.2014, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


LISA

1.   GEORUUMILISED ANDMED

1.1.   Hõlmatud andmestikud

Georuumiliste andmete temaatiline kategooria hõlmab andmestikke, mis kuuluvad INSPIRE haldusüksuste, geograafiliste nimede, aadresside, ehitiste ja katastriüksuste andmevaldkondadesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (1) I ja III lisas. Lisaks hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 (3) ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktides (4) määratletud võrdlusmaatükke ja põlde. Nende granulaarsus, geograafiline ulatus ja põhiatribuudid on esitatud allolevas tabelis. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad allolevas tabelis näidatud mõõtkavas, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (5) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega.

Andmestikud

Haldusüksused

Geograafilised nimed

Aadressid

Ehitised

Katastriüksused

Võrdlusmaatükid

Põllud

Granulaarsus

Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 .

Omavalitsusüksustest riikideni; haldusüksuste merealad.

Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 .

Kõik üldistustasemed granulaarsusega kuni 1:5 000 .

Täpsus, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1:10 000 oleva kaardiga ja alates 2016. aastast mõõtkavas 1:5 000 oleva kaardiga, nagu on osutatud määruse (EL) 1306/2013 artikli 70 lõikes 1.

Täpsus, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1:10 000 oleva kaardiga ja alates 2016. aastast mõõtkavas 1:5 000 oleva kaardiga, nagu on osutatud määruse (EL) 1306/2013 artikli 70 lõikes 1.

Geograafiline ulatus

Üks või mitu andmestikku, mis kombineerituna hõlmavad kogu liikmesriiki.

Põhiatribuudid

Kordumatu tunnus; üksuse tüüp (haldusüksus või haldusüksuse mereala); geomeetria; (6) piiri staatus; riigisisene tunnuskood; kõrgema järgu haldusüksuse tunnuskood; ametlik nimi; riigikood; nimi mitmes keeles (ainult riigid, kus on rohkem kui üks ametlik keel), sealhulgas võimaluse korral ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kordumatu tunnus; geomeetria; nimi mitmes keeles (ainult riigid, kus on rohkem kui üks ametlik keel), sealhulgas võimaluse korral ladina tähestikku kasutavas keeles; tüüp.

Kordumatu tunnus; geomeetria; aadressi lokaator (nt maja number); läbikäik (tänav); nimi; haldusüksused (nt omavalitsusüksus, provints, riik); posti deskriptor (nt sihtnumber); viimase ajakohastamise kuupäev.

Kordumatu tunnus; geomeetria (ehitise katteala); korruste arv; kasutusviis.

Kordumatu tunnus; geomeetria (katastriüksuste või kinnisasjade piir (7)); katastriüksuse või kinnisasja kood; viide madalaima järgu haldusüksusele, kuhu katastriüksus või kinnisasi kuulub.

Kordumatu tunnus; geomeetria (piir ja pindala); maakate; (8) mahepõllumajandus; (9) säilitatavad maastikuelemendid (10) (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kiht); looduslike/eripiirangutega alad.

Kordumatu tunnus; geomeetria (iga põllu piir ja pindala); maakasutus (põllukultuurid või põllukultuuride rühmad); mahepõllumajandus; maastikuelement; püsirohumaa.

1.2.   Avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

avalikult dokumenteeritud, liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus;

rakendusliideste (11) ja hulgiallalaadimise kaudu;

nende kõige ajakohasemas versioonis.

b)

Metaandmed, mis kirjeldavad INSPIRE andmevaldkondadesse kuuluvaid andmestikke, peavad sisaldama vähemalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1205/2008 (12) sätestatud metaandmeelemente.

c)

Võrdlusmaatükkide ja põldude andmestike kasutuselevõtmisel arvestavad liikmesriigid direktiivi 2007/2/EÜ käimasolevat rakendamist ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 67 lõigetes 3 ja 5 sätestatud kohustust.

2.   MAA SEIRE JA KESKKOND

2.1.   Hõlmatud andmestikud

Maa seire ja keskkonna kategooria hõlmab Maa seiret, sealhulgas kosmosepõhiseid või kaugseireandmeid ning maapealseid või in situ-andmeid, keskkonna- ja kliimaandmestikke INSPIRE andmevaldkondades, mis on loetletud allpool esitatud esimeses tabelis ja määratletud direktiivi 2007/2/EÜ I–III lisas, ning andmestikke, mis on koostatud või loodud allpool esitatud teises tabelis loetletud õigusaktide alusel. Kaasatud on kõige ajakohasemad andmestikud ja kõigil üldistustasemetel masinloetavas vormingus saadaolevate andmestike varasemad versioonid kuni 1:5 000, kattes kombineerituna kogu liikmesriigi. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad selles mõõtkavas, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (13) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega.

Lisaks hõlmab Maa seire ja keskkonna temaatiline kategooria kooskõlas direktiivis 2003/4/EÜ määratletud asjakohaste juurdepääsurežiimidega ja ilma neid mõjutamata kogu keskkonnateavet, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (14) artiklis 2, ning direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 7 „Keskkonnateabe levitamine“ loetletud keskkonnateavet.

INSPIRE ANDMEVALDKONNAD (vastavalt direktiivi 2007/2/EÜ lisades esitatud määratlustele)

Hüdrograafia (I)

Kaitsealused kohad (I)

Kõrgused (II)

Geoloogia (II)

Maakate (II)

Ortokujutised (II)

Üldplaneering/piirangu-/reguleeritud tsoonid ja aruandlusüksused (III)

Bio-geograafilised piirkonnad (III)

Energiaressursid (III)

Keskkonnaseirerajatised (III)

Elupaigad ja biotoobid (III)

Maakasutus (III)

Maavarad (III)

Looduslikud ohutsoonid (III)

Okeanograafilis-geograafilised tunnusjooned (III)

Tootmis- ja tööstusrajatised (III)

Merepiirkonnad (III)

Pinnas (III)

Liikide jaotumine (III)


KESKKOND

Põhimuutujaid sätestavad õigusaktid

Õhk

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ (15) artiklid 6–14;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/107/EÜ (16) artikkel 7.

Kliima

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (17) artikli 18 lõige 1, artikkel 19, artikli 26 lõige 2 ja artikli 39 lõige 3;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (18) artikkel 26.

Heited

Direktiivi 2010/75/EL artiklid 24, 32, 55 ja 72;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (19) artikkel 21;

nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (20) artikkel 10;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (21) artikkel 7;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/852 (22) artikkel 18;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (23) artikkel 10.

Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (24) artiklid 4, 9 ja 12;

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (25) artiklid 4, 6, 16 ja 17;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1143/2014 (26) artikkel 24.

Andmed riiklikult määratud kaitsealade andmebaasi (CDDA), riikide biogeograafilised piirkonnad

Müra

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (27) artiklid 4, 5, 7 ja 10.

Jäätmed

Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (28) artikkel 15;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (29) artikkel 18;

nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ (30) artikkel 10;

nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (31) artiklid 15–17;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (32) artikkel 13;

komisjoni soovituse 2014/70/EL (33) artikkel 15.

Vesi

Direktiivi 91/271/EMÜ artiklid 15–17;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ (34) artikkel 13;

direktiivi 2000/60/EÜ artiklid 5, 8, 11, 13 ja 15;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (35) artiklid 3–6;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ (36) artikkel 5;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2020/2184/EL (37) artiklid 17 ja 18;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ (38) artiklid 3–8 ja 10;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (39) artiklid 6–11, 13, 14, 17–19, 26 ja 27.

Horisontaalsed õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ (40) artiklid 15 ja 18;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 8 (41).

2.2.   Avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

avalikult dokumenteeritud, liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus;

rakendusliideste (42) ja hulgiallalaadimise kaudu (andmestike varasemate versioonide puhul rakendusliidesed või hulgiallalaadimine, vastavalt sellele, mis on teostatav ja asjakohane).

b)

Metaandmed, mis kirjeldavad INSPIRE andmevaldkondadesse kuuluvaid andmestikke, peavad sisaldama vähemalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1205/2008 sätestatud metaandmeelemente.

c)

Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat.

d)

Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat.

3.   METEOROLOOGIATEAVE

3.1.   Hõlmatud andmestikud

Meteoroloogiateabe temaatilisse kategooriasse kuuluvad ilmajaamade mõõdetud vaatlusandmeid sisaldavad andmestikud, kinnitatud vaatlusandmed (kliimaandmed), ilmahoiatused, radariandmed ja arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed, mille granulaarsus ja põhiatribuudid on loetletud allpool esitatud tabelis.

Andmestikud

Ilmajaamade mõõdetud vaatlusandmed

Kliimaandmed: kinnitatud vaatlused

Ilmahoiatused

Radariandmed

Arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed

Granulaarsus

Ilmajaamade kaupa, ajaliselt täpne

Ilmajaamade kaupa, ajaliselt täpne

Hoiatused, 48 tundi või rohkem ette

Liikmesriigi radarijaamade kaupa ja riigi koondandmed

Vähemalt 48 tundi ette ühetunniste intervallidega, riiklik, 2,5 km / parim saadaolev võrk

Põhiatribuudid

Kõik mõõdetud vaatluse muutujad

Kõik kinnitatud mõõdetud vaatluse muutujad; päeva keskmine muutujate kaupa

 

Peegelduvus, tagasipeegeldus, polarisatsioon Sademed, tuul ja maksimaalne peegelduvus (echotops)

Deterministlikud ja/või komplektid, kui olemas, meteoroloogiliselt oluliste parameetrite ja tasemete jaoks

3.2.   Avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

allpool esitatud tabelis nimetatud vormingus või muus liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus;

rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu, välja arvatud andmestik „arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed“, mis tehakse kättesaadavaks ainult rakendusliideste kaudu;

vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud ajakohastuste sagedusele ja õigeaegsusele.

b)

Andmestikku kirjeldavad metaandmed peavad olema täielikud ja veebis kättesaadavad avatud ja laialdaselt kasutatavas masinloetavas vormingus.

c)

Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat (43).

Andmestikud

Ilmajaamade mõõdetud vaatlusandmed

Kliimaandmed: kinnitatud vaatlused

Ilmahoiatused

Radariandmed

Arvutuspõhise ilmaennustuse mudeli andmed

Vorming

BUFR, NetCDF, ASCII, CSV, JSON

NetCDF, JSON, CSV

XML (Cap või RSS / Atom), JSON

HDF5, BUFR

GRIB (või NetCDF)

Ajakohastuste sagedus ja aeg

Automaatjaamades iga 5–10 minuti järel reaalajas, kõigis jaamades kinnituseta iga tund viimase 24 tunni kohta

Igapäevased kinnitatud tunniandmed (parem ajaline täpsus) ja igapäevased keskmised vaatlusandmed; kõik digiteeritud varasemate perioodide andmed

Hoiatuse tegemise ajal või kord tunnis

Peaaegu reaalajas 5-minutise intervalliga (või lühima võimaliku intervalliga)

Iga 6 tunni järel või ajaliselt täpsemalt, viimase 24 tunni kohta

4.   STATISTIKA

4.1.   Hõlmatud andmestikud

Statistiliste andmete temaatiline kategooria hõlmab allpool esitatud tabelis loetletud õigusaktides määratletud statistilisi andmestikke, välja arvatud aruandekohustustega seotud mikroandmed.

Selleks et välja selgitada õigusaktides esitatud asjakohased õiguslikud viited, tuleb mõne andmestiku puhul viidata mitme sätte ja lisa mõistetele, nagu on esitatud allpool tabelites 1–18. Nende andmestike korral kehtivad allpool esitatud tabelis osutatud õigusaktidest pärit mõisted. Õigusaktid on kohaldatavad ka siis, kui nii on märgitud tabelite 1–18 joonealustes märkustes.

Aegrida algab hiljemalt allpool esitatud tabelis loetletud vastava õigusakti kohaldamise kuupäeval.

Andmestikud

Õigusaktid, milles on sätestatud hõlmatud andmestike põhimuutujad ja nende jaotus

Tööstustoodang

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152 (44)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 (45) lisa tabel 26

Tööstustootja hinnaindeksi jaotus tegevusalade kaupa

Rakendusmääruse (EL) 2020/1197 I lisa tabel 5

Müügimaht tegevusalade kaupa

Rakendusmääruse (EL) 2020/1197 I lisa tabel 7

ELi rahvusvahelise kaubavahetuse statistika – eksport ja import

jaotus samaaegselt partnerite, toodete ja kaubavoogude kaupa

Määrus (EL) 2019/2152

Turismivood Euroopas (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 1 ja 2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 (46) I lisa 2. jagu

 

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1681 (47) artikkel 1

Tarbijahindade harmoneeritud indeks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/792 (48) artikkel 3

Rahvamajanduse arvepidamine – SKP peamised koondnäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 6 ja 7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, (49) eelkõige B lisa

Rahvamajanduse arvepidamine – ettevõtete põhinäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 8)

Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa

Rahvamajanduse arvepidamine – kodumajapidamiste põhinäitajad (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 9)

Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa

Valitsemissektori kulud ja tulud (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 10)

Määrus (EL) nr 549/2013, eelkõige B lisa

Valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 11 ja 12)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (50) I peatükk

Määrus (EL) nr 549/2013

Keskkonnamajanduslik arvepidamine ja statistika

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 (51) I lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (52) I ja II lisa

Rahvastik, sündimus, suremus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013 (53)

 

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 205/2014 (54) II lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007 (55)

Komisjoni määrus (EL) nr 351/2010 (56)

Määrus (EL) nr 1260/2013

Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2020/851 (57)

Rahvastik (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 3)

Määrus (EL) nr 1260/2013

Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014

Määrus (EÜ) nr 862/2007

Määrus (EL) nr 351/2010

Sündimus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 4)

Määrus (EL) nr 1260/2013

Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014

Suremus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 5)

Määrus (EL) nr 1260/2013

Rakendusmäärus (EL) nr 205/2014

Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011 (58)

Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011 (59)

Nõukogu otsus 93/704/EÜ (60)

Tervishoiu jooksevkulud

Määruse (EÜ) nr 1338/2008 II lisa

Komisjoni määruse (EL) 2015/359 (61) II lisa

Vaesus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700 (62)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180 (63)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181 (64)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242 (65)

Ebavõrdsus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 14)

Määrus (EL) 2019/1700

Rakendusmäärus (EL) 2019/2180

Rakendusmäärus (EL) 2019/2181

Rakendusmäärus (EL) 2019/2242

Tööhõive (vt hõlmatud muutujad allpool tabelites 15 ja 16)

Määrus (EL) 2019/1700

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2240 (66)

Töötus (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 17)

Määrus (EL) 2019/1700

Rakendusmäärus (EL) 2019/2240

Potentsiaalne tööjõud (vt hõlmatud muutujad allpool tabelis 18)

Määrus (EL) 2019/1700

Rakendusmäärus (EL) 2019/2240


Tabel 1

Iga-aastase Euroopa turismivoogude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ●= nõutav liikmesriikides, kus valim on piisavalt suur, et võimaldada täpseid hinnanguid, nagu on sätestatud asjakohases määruses, = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.


Põhimuutujad

Jaotused

Majutusettevõtetes veedetud ööd

Turismis osalemine isiklikel eesmärkidel

ELi elanike tehtud turismireisid

ELi elanike ööbimised turismireisidel

ELi elanike turismiga seotud kulud

Pakkumisega seotud teave siseturismi ja sissetuleva turismi kohta

Nende isikute osakaal rahvastikus (15+), kes teevad konkreetsel vaatlusaastal isiklikul eesmärgil ööbimisega turismireise

Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljaminevate turismireiside kohta

Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljamineva turismi ööbimiste kohta

Nõudlusega seotud teave siseturismi ja väljamineva turismi kulude kohta

Päritoluriik

Resident

Mitteresident

 

 

 

 

 

Reisi kestus

Pikk

Lühike

 

 

 

 (67)

 (67)

 (67)

Sihtriik

Siseturism

Väljaminev turism

 

 

 

 (67)

 (67)

 (67)

Transpordivahend

7 kategooriat (68)

 

 

 

 

 (67)

 (67)

 (67)

Majutusviis

7 kategooriat (68)

 

 

 

 

 (67)

 (67)

 (67)

Broneerimisvõimalused  (69)

Erinevad atribuudid (68)

 

 

 

 

 (67) ;  (69)

 (67) ;  (69)

 (67) ;  (69)

Geograafia

NUTS 2 piirkond

 

 

 

 

 

 

NUTS 3 piirkond

 

 

 

 

 

 

Rannikualad/mitterannikualad

 

 

 

 

 

 

 

Linnastumise aste (3 kategooriat)

 

 

 

 

 

 

Linn (ainult valitud linnad)  (70)

 

 

 

 

 

 


Tabel 2

Igakuise Euroopa turismivoogude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutujad

Jaotused

Majutusettevõtetes veedetud ööd

Pakkumisega seotud teave siseturismi ja sissetuleva turismi kohta

Päritoluriik

Resident

Mitteresident

Geograafia

NUTS 2


Tabel 3

Iga-aastase rahvastiku väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ●= nõutav liikmesriikides, kes vastavad asjakohases määruses sätestatud tingimustele; ○ = vabatahtlik


Põhimuutujad

Jaotused

Rahvastik 1. jaanuaril

Mediaanvanus

Vanadussõltuvusmäär

 

 

Vähemalt 65aastaste inimeste osakaal 20–64aastaste kohta

Sugu

 

 

Vanus

 

 

 

Omandatud haridustase

ISCED 2011  (71)

 

 

 

 

 

 

Perekonnaseis

 

 

 

 

 

 

 

Kodakondsus

 

 

 

 

 

 

 

Sünniriik

 

 

 

 

 

 

 

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks tähendab sünniriigi ja kodakondsusriigi ümberrühmitamist

 

 

 

 

 

Piirkond

NUTS 3

 

 

 

 


Tabel 4

Iga-aastase sündimuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.


Põhimuutujad

Jaotused

Sündimuse üldkordaja

Sündimuse erikordaja ema vanuse järgi

Summaarne sündimuskordaja

Aasta jooksul toimunud elussündide arvu ja aastakeskmise rahvaarvu suhe.

Väärtus väljendatakse 1 000  elaniku kohta.

X-vanustele emadele elusalt sündinud laste arvu ja x-vanuses naiste keskmise arvu suhe.

Keskmine elussündinud laste arv oma viljakusaastad üle elanud naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad.

Vanus

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

NUTS 3

 


Tabel 5

Iga-aastase suremuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.


Põhimuutujad

Jaotused

Suremuse üldkordaja

Imikusuremuskordaja

Oodatav eluiga

Aasta jooksul aset leidnud surmajuhtude arvu ja aastakeskmise rahvaarvu suhe. Väärtus väljendatakse 1 000  elaniku kohta.

Alla aasta vanuste laste surmade aastase arvu ja samal aastal toimunud elussündide arvu suhe. Väärtus väljendatakse 1 000  elussünni kohta.

 

Vanus

 

 

 

Sugu

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

 

NUTS 3

 

 


Tabel 6

Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – SKP peamiste koondnäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, = NUTS 3 jaotused on esitatud, seega tuleb välja pakkuda ka NUTS 2 jaotused.


Põhimuutujad

Jaotused  (72)

Sisemajanduse koguprodukt turuhindades

Kogulisandväärtus

Kodumajapidamise lõpptarbimiskulutused

Kapitali kogumahutus põhivarasse

Hüvitised töötajatele

Tööhõive

Kogurahvatulu

Kogumajanduse netolaenuandmine/-võtmine

Muutuja B.1*g (73) ;  (74)

Muutuja B.1g (73) ;  (74)

Muutuja P.31_S.14 (73) ;  (74)

Muutuja P.51g (73) ;  (74)

Muutuja D.1 (73) ;  (74)

Muutuja EMP (73) ;  (74)

Muutuja B.5g_S.1 (73)

Muutuja B.9_S.1 (73)

Jooksevhind ja maht, tuletatud kasvumäär ja inimese kohta

Jooksevhind

Maht

Jooksevhind ja maht

Jooksevhind

Maht

Jooksevhind

Isikud

Töötunnid

Jooksevhind, tase ja inimese kohta

Tasakaalustav kirje

Tööstus

NACE Rev. 2

 

(Ei jaotata)

(Ei jaotata)

(Ei jaotata)

Vara liik

AN_F6

 

 

 

 

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

 (75)

 

 

 

 

 

 

 

NUTS 3

 (75)

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 7

Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise – SKP peamiste koondnäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.


Põhimuutujad

Jaotused  (72)

Sisemajanduse koguprodukt turuhindades

Kogulisandväärtus

Kodumajapidamise lõpptarbimiskulutused

Kapitali kogumahutus põhivarasse

Hüvitised töötajatele

Tööhõive

Muutuja B.1*g (73) ;  (74)

Muutuja B.1g (73) ;  (74)

Muutuja P.31_S.14 (73) ;  (74)

Muutuja P.51g (73) ;  (74)

Muutuja D.1 (73) ;  (74)

Muutuja EMP (73) ;  (74)

Jooksevhind ja maht, tuletatud kasvumäär

Jooksevhind ja maht

Jooksevhind ja maht

Jooksevhind ja maht

Jooksevhind

Isikud ja töötunnid

Tööstus

NACE Rev. 2 (76)

(Ei jaotata)

(Ei jaotata)

 

Vara liik

AN_F6

 

 

 


Tabel 8

Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – ettevõtete põhinäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutujad

Mittefinantsettevõtete põhivarasse tehtud kapitali kogumahutus

Mittefinantsettevõtete tegevuse koguülejääk ja segatulu

Finantssektori koguvara

Finantssektori kohustused kokku

Finants- ja mittefinantsettevõtete netolaenuandmine/-võtmine

Muutuja P.51g_S.11 (77)

Muutujad 9B.2g ja B3g)_S.11 (77)

Muutuja F.A_S.12 (77)

Muutuja F.L_S.12 (77)

Muutujad B.9_S.11 (77) ja B.9_S.12 (77)

Jooksevhind

Jooksevhind

Jooksevhind, konsolideerimata

Jooksevhind, konsolideerimata

Tasakaalustav kirje

Jaotused

(Selle väärtusliku andmestiku kohta jaotused puuduvad.)


Tabel 9

Iga-aastase rahvamajanduse arvepidamise – kodumajapidamiste põhinäitajate väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutujad

Jaotused

Kodumajapidamiste kasutada olev kogu- ja netotulu

Kodumajapidamiste kapitali kogumahutus põhivarasse

Kodumajapidamiste kogusäästud

Kodumajapidamiste sektori koguvara

Kodumajapidamiste sektori kohustused kokku

Kodumajapidamiste netolaenuandmine/-võtmine

Muutujad B.6g_S.14 (78) (bruto) ja B.6n_S.14 (78) (neto)

Muutuja P.51g_S.14 (78)

Muutuja B.8g_S.14 (78)

Muutuja F.A_S.14 (78)

Muutuja F.L_S14 (78)

Muutuja B.9_S.14 (78)

Jooksevhind, tuletatud inimese kohta ja reaalväärtuses inimese kohta

Jooksevhind

Jooksevhind

Jooksevhind, konsolideerimata

Jooksevhind, konsolideerimata

Tasakaalustav kirje Jooksevhind

Kasutada olev kogutulu

Kasutada olev netotulu

 

 

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

(Ei jaotata)

(Ei jaotata)


Tabel 10

Iga-aastase valitsemissektori kulude ja tulude väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutujad

Jaotused

Valitsemissektori kogutulud

Kulud kokku

Valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine (B.9)

Määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis, kus on esitatud kategooriate nimekiri

Määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis, kus on esitatud kategooriate nimekiri

Valitsemissektori tulude ja kulude tasakaalustav kirje

Mõõde

Kategooriad  (79)

Tulukategooria

Turutoodang

Toodang enda lõpptarbeks

Maksed turuvälise toodangu eest

Tootmis- ja impordimaksud

Muud tootmistoetused

Saadav omanditulu

Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne

Netosotsiaalmaksed

Muud jooksvad siirded ja kapitalisiirded

 

(Selle põhimuutuja kohta jaotused puuduvad.)

Kulukategooria

Vahetarbimine

Kapitali kogumahutus

Hüvitised töötajatele

Muud tootmismaksud

Subsiidiumid

Makstav omanditulu

Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang

Muud jooksvad siirded

Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks

Kapitalisiirded ning mittetoodetud mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahe

 


Tabel 11

Iga-aastase valitsemissektori konsolideeritud koguvõla väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutuja

Jaotus

Valitsemissektori koguvõlg

Valitsemissektori võlg on määratletud kui konsolideeritud koguvõlg nimiväärtuses järgmistes valitsemissektori kohustuste kategooriates (mis on määratletud ESA 2010s): sularaha ja hoiused (AF.2), võlaväärtpaberid (AF.3) ja laenud (AF.4).

Mõõde

Kategooriad  (80)

Valitsemissektori kohustuste kategooria

Sularaha ja hoiused (AF.2)

Võlaväärtpaberid (AF.3)

Laenud (AF.4)


Tabel 12

Kvartaalse valitsemissektori konsolideeritud koguvõla väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Põhimuutuja

Jaotus

Valitsemissektori koguvõlg

Valitsemissektori võlg on määratletud kui konsolideeritud koguvõlg nimiväärtuses järgmistes valitsemissektori kohustuste kategooriates (mis on määratletud ESA 2010s): sularaha ja hoiused (AF.2), võlaväärtpaberid (AF.3) ja laenud (AF.4).

Mõõde

Kategooriad  (80)

Valitsemissektori kohustuste kategooria

Sularaha ja hoiused (AF.2)

Võlaväärtpaberid (AF.3)

Laenud (AF.4)


Tabel 13

Iga-aastase vaesuse määra väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ○ = nõutav liikmesriikides, kes vastavad asjakohases määruses sätestatud tingimustele


Põhimuutujad

Jaotused

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga inimesed

Suhtelise vaesuse määr

Suure materiaalse ja sotsiaalse puuduse määr

Materiaalse ja sotsiaalse puuduse määr

Väga madala tööhõivega leibkonnas elavad inimesed

Nende inimeste osakaal, kes on vaesuse ohus või suures materiaalses ja sotsiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõivega leibkonnas.

Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille ekvivalentnetosissetulek on alla 60 % riigi keskmisest ekvivalentnetosissetulekust.

Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mis ei saa endale lubada vähemalt 7 asja 13st, mida peetakse soovitavaks või isegi vajalikuks inimväärseks eluks.

Nende inimeste osakaal, kes on vaesuse ohus või suures materiaalses ja sotsiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõivega leibkonnas.

Nende inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille tööealised liikmed töötasid eelmisel aastal vähem kui 20 % oma tööpotentsiaalist.

Sugu

 

Mees/naine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vanus

 

0–17 18–64 64+

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandatud haridustase

ISCED 2011

Madalam kui põhiharidus (tase 0)

Põhihariduse alumine ja ülemine aste (tasemed 1 ja 2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (tasemed 3 ja 4)

Kolmanda taseme haridus (tasemed 5–8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kodakondsus

 

Riiklik/EL/ELi-väline

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sünniriik

 

Riiklik/EL/ELi-väline

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõige sagedam hõiveseisund

 

Palgatöötajad

Töötajad

Muud töötajad

Mittetöötavad isikud

Töötud

Pensionärid

Muud mitteaktiivsed isikud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sissetulekukvintiil

 

1,2,3,4,5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NUTS 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 14

Iga-aastase ebavõrdsuse määra väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Jaotuste legend: ●= kohustuslik, ○ = nõutav liikmesriikides, kus see on võimalik vastavalt asjakohases määruses sätestatud tingimustele


Põhimuutujad

Jaotused

Sissetulekukvintiilide suhte kordaja S80/S20

Ekvivalentnetosissetuleku Gini koefitsient

Kõrgeimasse kvintiili (kõige suuremat sissetulekut saav 20 % elanikkonnast) kuuluvate isikute sissetuleku ja madalaimasse kvintiili (kõige väiksemat sissetulekut saav 20 % elanikkonnast) kuuluvate isikute sissetuleku suhe.

Muutujaga mõõdetakse, millisel määral erineb ekvivalentnetosissetuleku jaotus pärast sotsiaalseid siirdeid täiesti võrdsest jaotusest. See on kokkuvõtlik näitaja, millega mõõdetakse ekvivalentsissetuleku kumulatiivset osatähtsust, milles arvestatakse isikute arvu kumulatiivset protsenti. Selle väärtus on vahemikus 0 (täielik võrdsus) kuni 100 (täielik ebavõrdsus).

Sugu

Mees/naine

 

 

Vanus

Alla 65 / üle 65

 

(Selle põhimuutuja kohta jaotused puuduvad.)

Piirkond

NUTS 2

 

 


Tabel 15

Iga-aastase tööhõive väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.


Põhimuutujad

Jaotused

20–64aastaste inimeste tööhõive määr

20–64aastaste inimeste osaajatöö protsent

Sugu

 

Mees/naine

 

 

 

 

Vanus

 

20–24aastane, 25–29aastane, 30–34aastane, …, 55–64aastane

 

 

 

 

 

 

 

 

20–24aastane, 25–54aastane, 55–64aastane

 

 

 

 

 

 

 

Omandatud haridustase

ISCED 2011

Madalam kui põhiharidus (tase 0)

Põhihariduse alumine ja ülemine aste (tasemed 1 ja 2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (tasemed 3 ja 4)

Kolmanda taseme haridus (tasemed 5–8)

 

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 16

Kvartaalse tööhõive väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.


Põhimuutujad

Jaotused

20–64aastaste inimeste tööhõive määr

Sugu

 

Mees/naine

 

Vanus

 

20–24aastane, 25–29aastane, 30–34aastane, …, 55–64aastane

 

Omandatud haridustase

ISCED 2011

Madalam kui põhiharidus (tase 0)

Põhihariduse alumine ja ülemine aste (tasemed 1 ja 2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (tasemed 3 ja 4)

Kolmanda taseme haridus (tasemed 5–8)

 


Tabel 17

Iga-aastase töötuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.


Põhimuutujad

Jaotused

15–74aastaste inimeste töötuse määr

15–74aastaste inimeste pikaajalise töötuse määr

Sugu

 

Mees/naine

 

 

 

 

Vanus

 

15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane

 

 

 

 

Omandatud haridustase

ISCED 2011

Madalam kui põhiharidus (tase 0)

Põhihariduse alumine ja ülemine aste (tasemed 1 ja 2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (tasemed 3 ja 4)

Kolmanda taseme haridus (tasemed 5–8)

 

 

 

 

Piirkond

NUTS 2

 

 

 

 

 

 

 

Kvartaalse töötuse väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.

Põhimuutujad

Jaotused

15–74aastaste inimeste töötuse määr

15–74aastaste inimeste pikaajalise töötuse määr

Sugu

 

Mees/naine

 

 

Vanus

 

15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane

 

 

Omandatud haridustase  (81)

ISCED 2011

Madalam kui põhiharidus (tase 0)

Põhihariduse alumine ja ülemine aste (tasemed 1 ja 2)

Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (tasemed 3 ja 4)

Kolmanda taseme haridus (tasemed 5–8)

 

 


Tabel 18

Iga-aastase potentsiaalse tööjõu väärtusliku andmestiku spetsifikatsioon

Märkus. Veerus samaaegselt näidatud jaotused tuleks välja pakkuda kõigi hõlmatud muutujate esitamiseks risttabelis.


Põhimuutujad

Jaotused

Nende 15–74aastaste inimeste osakaal, kes otsivad tööd, kuid ei saa viivitamata tööle asuda

Nende 15–74aastaste inimeste osakaal, kes saavad viivitamata tööle asuda, kuid ei otsi tööd

Sugu

Mees/naine

Vanus

15–24aastane, 25–54aastane, 55–74aastane

4.2.   Avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

nii sageli, kui seda nõuavad punktis 4.1 nimetatud vastavad õigusaktid (nt kord kuus, kvartalis, aastas);

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

CSV, XML (SDMX), JSON vormingus või muus avalikult dokumenteeritud, liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus;

rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu.

b)

Andmestikku kirjeldavad metaandmed peavad olema kättesaadavad korralikult väljatöötatud struktureeritud failina, mis sisaldab vähemalt statistiliste andmete kirjeldust, statistilisi mõisteid, metoodikat ja teavet andmekvaliteedi kohta.

c)

Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat.

d)

Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat.

5.   ÄRIÜHINGUD JA ÄRIÜHINGU OMANDISUHTED

5.1.   Hõlmatud andmestikud

Äriühingute ja äriühingu omandisuhete temaatilisse kategooriasse kuuluvad andmestikud, mis sisaldavad äriühingu põhiteavet ning äriühingu dokumente ja äriühingu tasandi raamatupidamisaruandeid koos allpool esitatud tabelis loetletud põhiatribuutidega.

Andmestikud

Äriühingu põhiteave: põhiatribuudid

Äriühingu dokumendid ja raamatupidamisaruanded

Andmestike ja nende põhiatribuutide kirjeldusi tuleb mõista kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (82) artiklitega 4, 5, 9–19a, 24, 28–29a, 31, 35, 36, 39, 40, 43 ja 48c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (83) artiklitega 4–6.

 

Äriühingu nimi (täielik; ka alternatiivsed nimed, kui neid on);

äriühingu staatus (nt kas selle tegevus on lõpetatud, äriühing registrist kustutatud, likvideeritud (samuti nende sündmuste kuupäev), kas äriühing on majanduslikult aktiivne või mitteaktiivne, nagu on määratletud riiklikus õiguses);

registreerimise kuupäev;

registrijärgse asukoha aadress;

õiguslik vorm;

registreerimisnumber;

äriühingu registrijärgne liikmesriik;

äriühingu tegevusalad, näiteks NACE klassifikaator.

Raamatupidamisdokumendid, mille hulka kuuluvad:

finantsaruanded (sh osaluste, tütar- ja sidusettevõtjate loetelu, registrijärgse asukoha aadress ja märgitud kapital), auditiaruanded;

muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, haldusaruanded ja muud aruanded;

majandusaasta aruanded.

5.2.   Avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

põhjendamatute viivitusteta pärast viimast ajakohastamist;

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel, asjakohasel juhul koos lisatingimustega isikuandmete taaskasutamise kohta;

liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus (komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/815 (84) kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide korral XHTML; muud vormingud, kui on ette nähtud kohaldatavate liidu õigusaktidega) koos täielike metaandmetega (komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1437 (85) kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide puhul kõnealuses määruses täpsustatud metaandmed, kui asjakohane; muude dokumentide puhul kohaldatavate ELi õigusaktidega ette nähtud metaandmed, kui neid on); masinloetavus ei ole kohustuslik selliste andmete korral, mida säilitatakse vormingus, mis ei ole masinloetav (nt skannitud äriühingu dokumendid ja raamatupidamisaruanded), ega masinloetavates dokumentides olevate struktureerimata/mittemasinloetavate andmeväljade korral;

rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu;

konkreetse äriühingu tasandil.

b)

Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat.

c)

Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat, näiteks Core Business Vocabulary (86).

6.   LIIKUVUS

6.1.   Hõlmatud andmestikud

Liikuvuse temaatiline kategooria hõlmab andmestikke, mis kuuluvad direktiivi 2007/2/EÜ I lisas sätestatud INSPIRE andmevaldkonda „Transpordivõrgud“ ja mis on kättesaadavad kõigil üldistustasemetel kuni 1:5 000, kattes kombineerituna kogu liikmesriigi. Kui andmestikud ei ole kättesaadavad mõõtkavas 1:5 000, vaid suurema ruumilise lahutusvõimega, (87) esitatakse need olemasoleva ruumilise lahutusvõimega. Andmestike põhiatribuutide hulka kuuluvad riigisisene tunnuskood, geograafiline asukoht ja asjakohasel juhul ühendused piiriüleste võrkudega.

INSPIRE ANDMEVALDKONNAD (vastavalt direktiivi 2007/2/EÜ I lisale)

Transpordivõrgud

Nende liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ, (88) hõlmab see kategooria ka allolevas tabelis esitatud andmestikke; andmestike määratlus vastab direktiivi 2005/44/EÜ kirjeldusele.

Siseveeteede andmestikud

Andmete liik

Faarvaatri tunnused

Pikaajalised takistused faarvaatril ja usaldusväärsus

Veeteede infrastruktuuritasude määrad

Muud füüsilised piirangud veeteedel

Tavapärased lüüside ja sildade toimimisajad

Sadamate ja ümberlaadimispunktide asukohad ja tunnused

Navigatsiooniseadmete ja liiklusmärkide loetelu

Navigeerimiseeskirjad ja -soovitused

Staatilised andmed

Veesügavusjooned navigatsioonikanalis

Ajutised takistused faarvaatril

Jooksvad ja prognoositavad veetasemenäidud mõõturitel

Jõgede, kanalite, lüüside ja sildade olukord

Üleujutused ja jääoludest tingitud piirangud

Lühiajalised muutused lüüside ja sildade toimimisaegades

Lühiajalised muutused navigatsiooniseadmetes

Dünaamilised andmed

Laevatee telg kilomeetrites

Väliste xml-failide lingid koos piiravate struktuuride tööaegadega

Sadamate ja ümberlaadimispunktide asukohad

Navigatsiooni jaoks asjakohaste veetasememõõturite võrdlusandmed

Veetee kallas (vee keskmisel tasemel)

Kaldarajatis

Lüüside ja tammide äärejooned

Faarvaatri/navigatsioonikanali piirid

Isoleeritud veealused ja-pealsed ohud faarvaatris/navigatsioonikanalis

Ametlikud navigatsiooniseadmed (nt poid, paagid, tuled, ohutusmärgid)

Siseveelaevanduse elektroonilised navigatsioonikaardid (sisevete-ECDIS standardis Inland ENC)

6.2.   Transpordivõrgu andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Transpordivõrgu andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

kohe pärast viimast ajakohastust;

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus;

rakendusliideste (89) ja hulgiallalaadimise kaudu;

nende kõige ajakohasemas versioonis.

b)

Metaandmed, mis kirjeldavad transpordivõrgu andmestikke, peavad sisaldama vähemalt määruses (EÜ) nr 1205/2008 määratletud metaandmeelemente.

c)

Andmestikke kirjeldatakse täielikus ja veebis avalikult kättesaadavas dokumentatsioonis, milles käsitletakse vähemalt andmestruktuuri ja semantikat.

d)

Andmestikes kasutatakse võimaluse korral liidu või rahvusvaheliselt tunnustatud ja avalikult dokumenteeritud kontrollitud sõnavara ja taksonoomiat.

6.3.   Siseveeteede andmestike avaldamise ja taaskasutamise kord

a)

Siseveeteede andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks:

Creative Commons BY 4.0 litsentsi või samaväärse või vähem piirava avatud litsentsi tingimustel;

direktiivis 2005/44/EÜ määratletud vormingus;

rakendusliideste ja hulgiallalaadimise kaudu;

koos laevaettekannete rahvusvahelise standardi kohase asukohakoodi atribuudiga;

vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud ajakohastuste sagedusele ja õigeaegsusele;

allpool esitatud tabelis määratletud granulaarsusega.

b)

Siseveeteede andmestikke kirjeldavad metaandmed peavad olema täielikud ja veebis kättesaadavad liidus või rahvusvaheliselt tunnustatud avatud masinloetavas vormingus.

c)

Siseveeteede andmestike dokumentatsioon peab olema kooskõlas direktiiviga 2005/44/EÜ ning sellel põhinevate rakendusmeetmete ja standarditega.

Andmestikud

Staatilised andmed

Dünaamilised/kiireloomulised andmed

Elektrooniline navigatsioonikaart

Ajakohastuste sagedus ja aeg

Vajaduse korral

Iga päev või (peaaegu) reaalajas

Iga kolme kuu järel, kui andmestikus on muudatusi

Granulaarsus

Veetee kilomeetri või meremiili tasemel; asjakohasel juhul veetee hektomeetri tasemel

Riiklik veeteede võrk ja piiriülesed sõlmed


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(4)  Komisjoni 4. mai 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas, ning komisjoni 31. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta.

(5)  Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.

(6)  Käesolevas lisas viitab geomeetria vähemalt kahele mõõtmele.

(7)  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks kinnisasjade andmed, kui kordumatu katastritunnus antakse üksnes kinnisasjale, mitte katastriüksusele.

(8)  Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud põllumajandusmaa.

(9)  Näitab, kas üksuse haldamisel järgitakse mahepõllumajanduse tavu.

(10)  Põldude identifitseerimise süsteemis (LPIS) ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade referents-kaardikiht (määruse (EL) 1306/2013 artikkel 70).

(11)  Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.

(12)  Komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12).

(13)  Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

(20)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(25)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

(28)  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).

(30)  Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(31)  Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(33)  Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta soovitus, milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel (ELT L 39, 8.2.2014, lk 72).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).

(38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(42)  Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.

(43)  Näiteks INSPIRE atmosfääritingimuste ja meteoroloogiliste geograafiliste tunnuste andmekirjelduses (https://inspire.ec.europa.eu/documents/Data_Specifications/INSPIRE_DataSpecification_AC-MF_v2.0.pdf) pakutakse välja meteoroloogiliste andmestike esitamise ja dokumenteerimise lähenemisviise ja kasutusjuhtumeid.

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(45)  Komisjoni 30. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 271, 18.8.2020, lk 1).

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (ELT L 192, 22.7.2011, lk 17).

(47)  Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (ELT L 258, 9.10.2019, lk 1).

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 (ELT L 135, 24.5.2016, lk 11).

(49)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(50)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

(51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

(53)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).

(54)  Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega (ELT L 65, 5.3.2014, lk 10).

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(56)  Komisjoni 23. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 351/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriate määratlemise osas (ELT L 104, 24.4.2010, lk 37).

(57)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (ELT L 198, 22.6.2020, lk 1).

(58)  Komisjoni 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 328/2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 90, 6.4.2011, lk 22).

(59)  Komisjoni 11. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 349/2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 97, 12.4.2011, lk 3).

(60)  93/704/EÜ: nõukogu 30. novembri 1993. aasta otsus ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 63).

(61)  Komisjoni 4. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/359, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiu kulude ja rahastamise statistika osas (ELT L 62, 6.3.2015, lk 6).

(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).

(63)  Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2180, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (ELT L 330, 20.12.2019, lk 8).

(64)  Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2181, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (ELT L 330, 20.12.2019, lk 16).

(65)  Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2242, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 133).

(66)  Komisjoni 16. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2240, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 59).

(67)  Ühe- ja mitmemõõtmelist statistikat nõutakse ainult nende kombinatsioonide puhul, kus valim on piisavalt suur täpsete hinnangute esitamiseks.

(68)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 692/2011 (mis käsitleb Euroopa turismistatistikat) II lisa ning komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1681 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat), kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa).

(69)  Broneerimisvõimalused on iga kolme aasta tagant esitatav moodul – see jaotus on nõutav ainult iga kolme aasta järel (mitte igal aastal).

(70)  Linnapõhist statistikat nõutakse ainult konkreetsete linnade kohta.

(71)  Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus.

(72)  Jaotused on kohustuslikud määruse (EL) nr 549/2013 alusel.

(73)  Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.

(74)  Määrusega (EL) nr 549/2013 ette nähtud sagedus ja sesoonne korrigeerimine.

(75)  B.1*g puhul ei ole piirkondlikud jaotused nõutavad mahu või tuletatud kasvumäära kohta.

(76)  NACE A*10

(77)  Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.

(78)  Määruses (EL) nr 549/2013 määratletud mõiste/põhimõte, üksikasjalikkus, sagedus, õigeaegsus ja aegrida.

(79)  Nagu on määratletud määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.100 ja 20. peatükis.

(80)  Vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013.

(81)  ISCED 2011.

(82)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(83)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(84)  Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).

(85)  Komisjoni 19. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1437, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad korraldatud teabele juurdepääsu liidu tasandil (ELT L 234, 31.8.2016, lk 1).

(86)  https://joinup.ec.europa.eu/collection/registered-organization-vocabulary/solution/core-business-vocabulary/release/200

(87)  Ruumiline lahutusvõime, nagu on määratletud komisjoni 3. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses metaandmetega (ELT L 326, 4.12.2008, lk 12)) lisa B osa punktis 6.2.

(88)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(89)  Näiteks direktiivil 2007/2/EÜ põhinevad otsejuurdepääsuga allalaadimisteenused.


20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/76


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/139,

18. jaanuar 2023,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)

Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi.

(5)

Kanada teatas komisjonile üheksast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Briti Columbia (7), Quebeci (1) ja Ontario (1) provintsis, mida kinnitati ajavahemikul 29. novembrist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(6)

Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile 11 lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Cumbria (1), Norfolki (3), Põhja-Yorkshire’i (1), Suffolki (1) ja Yorkshire’i (1) krahvkonnas ning Ühendkuningriigis Šotimaal Anguse (1), Fife’i (1), Moray (1) ning Perthi ja Kinrossi (1) krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 14. detsembrist 2022 kuni 10. jaanuarini 2023 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(7)

Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile 17 lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides California (1), Colorado (2), Indiana (1), Minnesota (2), Missouri (1), Nebraska (1), Lõuna-Dakota (3), Tennessee (4) ja Washingtoni (2) osariigis, mida kinnitati ajavahemikul 8. detsembrist 2022 kuni 22. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(8)

Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutisi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber vähemalt 10 km raadiusega kontrolltsoonid ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(9)

Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada.

(10)

Peale selle on Kanada esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses 13 lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas teatavates linnukasvatusettevõtetes Kanadas Alberta (4), Briti Columbia (1), Manitoba (1), Ontario (6) ja Saskatchewani (1) provintsis, mida on kinnitatud ajavahemikus 10. aprillist 2022 kuni 6. oktoobrini 2022.

(11)

Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses viie lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes Ühendkuningriigis Inglismaal Devoni (4) ja Pembrokeshire’i (1) krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 6. augustist 2022 kuni 9. septembrini 2022.

(12)

Kanada ja Ühendkuningriik esitasid ka teavet meetmete kohta, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Kanada ja Ühendkuningriik pärast kõnealuseid taudipuhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes.

(13)

Komisjon hindas Kanada ja Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Kanada ja Ühendkuningriigi tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli eespool nimetatud puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu.

(14)

Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

(15)

Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisasse tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3)  Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. osa B osa muudetakse järgmiselt.

i)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.13 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.13

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

10.4.2022

13.10.2022“;

ii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.36 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.36

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

22.4.2022

16.11.2022“;

iii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.47 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.47

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

29.4.2022

13.1.2023“;

iv)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.56 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.56

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

4.5.2022

5.10.2022“;

v)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.59 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.59

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

5.5.2022

22.9.2022“;

vi)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsoone CA-2.83 kuni CA-2.85 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.83

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

12.9.2022

5.1.2023

CA-2.84

N, P1

 

12.9.2022

12.1.2023

CA-2.85

N, P1

 

12.9.2022

12.1.2023“;

vii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.91 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.91

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

17.9.2022

13.1.2023“;

viii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.99 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.99

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

23.9.2023

13.1.2023“;

ix)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.105 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.105

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

29.9.2022

15.1.2023“

x)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.113 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.113

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

27.9.2022

12.1.2023“;

xi)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.119 käsitlev rida järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.119

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

6.10.2022

15.1.2023“;

xii)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.160 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone CA-2.161 kuni CA-2.169 käsitlevad read:

CA

Kanada

CA-2.161

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

29.11.2022

 

CA-2.162

N, P1

 

1.12.2022

 

CA-2.163

N, P1

 

6.12.2022

 

CA-2.164

N, P1

 

6.12.2022

 

CA-2.165

N, P1

 

9.12.2022

 

CA-2.166

N, P1

 

13.12.2022

 

CA-2.167

N, P1

 

21.12.2022

 

CA-2.168

N, P1

 

23.12.2022

 

CA-2.169

N, P1

 

29.12.2022“;

 

xiii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsoone GB-2.130 kuni GB-2.132 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.130

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

6.8.2022

1.1.2023

GB-2.131

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

9.8.2022

1.1.2023

GB-2.132

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

10.8.2022

1.1.2023“;

xiv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.134 käsitlev rida järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.134

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1“

 

 

 

xv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.143 käsitlev rida järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.143

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

9.9.2022

30.12.2022“;

xvi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.276 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.277 kuni GB-2.287 käsitlevad read:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.277

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

14.12.2022

 

GB-2.278

N, P1

 

15.12.2022

 

GB-2.279

N, P1

 

15.12.2022

 

GB-2.280

N, P1

 

17.12.2022

 

GB-2.281

N, P1

 

20.12.2022

 

GB-2.282

N, P1

 

22.12.2022

 

GB-2.283

N, P1

 

29.12.2022

 

GB-2.284

N, P1

 

30.12.2022

 

GB-2.285

N, P1

 

4.1.2023

 

GB-2.286

N, P1

 

9.1.2023

 

GB-2.287

N, P1

 

10.1.2023“;

 

xvii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.380 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.381 kuni US-2.397 käsitlevad read:

USA

Ameerika Ühendriigid

US-2.381

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

8.12.2022

 

US-2.382

N, P1

 

9.12.2022

 

US-2.383

N, P1

 

12.12.2022

 

US-2.384

N, P1

 

13.12.2022

 

US-2.385

N, P1

 

14.12.2022

 

US-2.386

N, P1

 

14.12.2022

 

US-2.387

N, P1

 

14.12.2022

 

US-2.388

N, P1

 

14.12.2022

 

US-2.389

N, P1

 

14.12.2022

 

US-2.390

N, P1

 

16.12.2022

 

US-2.391

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

 

20.12.2022

 

US-2.392

N, P1

 

20.12.2022

 

US-2.393

N, P1

 

21.12.2022

 

US-2.394

N, P1

 

22.12.2022

 

US-2.395

N, P1

 

28.12.2022

 

US-2.396

N, P1

 

28.12.2022

 

US-2.397

N, P1

 

30.12.2022“;

 

b)

2. osa muudetakse järgmiselt:

i)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.160 kirjelduse järele järgmised tsoonide CA-2.161 kuni CA-2.169 kirjeldused:

„Kanada

CA-2.161

British Columbia - Latitude 49.03, Longitude -122.4

The municipalities involved are:

3km PZ: Abbotsford

10km SZ: Langley Township, Aberdeen, and Abbotsford

CA-2.162

British Columbia - Latitude 49.03, Longitude -122.38

The municipalities involved are:

3km PZ: Abbotsford

10km SZ: Aberdeen and Abbotsford

CA-2.163

Quebec - Latitude 45.87, Longitude -72.45

The municipalities involved are:

3km PZ: Drummondville.

10 km SZ: Drummondville, Saint-Cyrille-de-Wendover, Saint Germain-de-Grantham, Saint-Lucien, and Saint-Nicephore.

CA-2.164

British Columbia - Latitude 49.08, Longitude -122.5

The municipalities involved are:

3km PZ: Abbotsford

10km SZ: Aberdeen, Abbotsford, Langley, and Langley Township.

CA-2.165

British Columbia - Latitude 49.01, Longitude -122.53

The municipalities involved are:

3km PZ: Aldergrove.

10 km SZ: Aberdeen, Abbotsford, and Langley Township.

CA-2.166

British Columbia - Latitude 49.04, Longitude -122.5

The municipalities involved are:

3km PZ: Aldergrove.

10 km SZ: Aberdeen, Abbotsford, Langley and Langley Township

CA-2.167

Ontario - Latitude 43.06, Longitude -81.8

The municipalities involved are:

3km PZ: Arkona, Lambton Shores and Watford.

10 km SZ: Arkona, Kerwood, Lambton Shores, Parkhill, Strathroy, Thedford, and Watford.

CA-2.168

British Columbia - Latitude 49.09, Longitude -123.18

The municipalities involved are:

3km PZ: Delta and Richmond

10 km SZ: Delta, Ladner, Richmond, and Tsawwassen

CA-2.169

British Columbia - Latitude 49.6, Longitude -119.7

The municipalities involved are:

3km PZ: Summerland

10 km SZ: Naramata, Penticton and Summerland.“;

ii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.276 kirjelduse järele järgmised tsoonide GB-2.277 kuni GB-2.287 kirjeldused:

„Ühendkuningriik

GB-2.277

in Forres, Moray, Scotland, GB

The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates: N57.61 and W3.62

GB-2.278

near Hornsea, East Riding of Yorkshire, Yorkshire, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates: N53.86 and W0.24

GB-2.279

near Pickering, Ryedale, North Yorkshire, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates: N54.26 and W0.88

GB-2.280

near Crieff, Perth and Kinross, Scotland, GB

The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates: N56.37 and W3.79

GB-2.281

near Diss, South Suffolk, Suffolk, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates: N52.41 and E1.09

GB-2.282

near Ladybank, Fife, Scotland, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates: N56.30 and W3.10

GB-2.283

near Forfar, Angus, Scotland, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates: N56.57 and W2.89

GB-2.284

near Diss, South Norfolk, Norfolk, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.43 and E1.09

GB-2.285

near Fakenham, North Norfolk, Norfolk, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.83 and E0.93

GB-2.286

near Langwathby, Eden, Cumbria, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates Lat: Lat: N54.71 and Long: W2.66

GB-2.287

near Taverham, Broadland, Norfolk, England, GB

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates Lat: N52.72 and Long: E1.22“;

iii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.380 kirjelduse järele järgmised tsoonide US-2.381 kuni US-2.397 kirjeldused:

„Ameerika Ühendriigid

US-2.381

State of Minnesota - Dodge 02

Dodge County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 92.9020475°W 44.1056663°N)

US-2.382

State of Missouri - Osage 01

Osage County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 91.9239849°W 38.6719935°N)

US-2.383

State of Minnesota - Wadena 01

Wadena County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.0521341°W 46.8944292°N)

US-2.384

State of Indiana - Daviess 01

Daviess County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 86.9260508°W 38.5981395°N)

US-2.385

State of Nebraska - Knox 03

Knox County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.5051023°W 42.8335260°N)

US-2.386

State of South Dakota - Moody 01

Moody County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 96.5858742°W 44.2476740°N)

US-2.387

State of South Dakota - Spink 07

Spink County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.2225844°W 44.7543512°N)

US-2.388

State of Tennessee - Weakley 01

Weakley County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 88.6412853°W 36.4196249°N)

US-2.389

State of Washington - Franklin 01

Franklin County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 119.0737252°W 46.4848210°N)

US-2.390

State of Colorado - Weld 06

Weld County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 104.3905872°W 40.2270488°N)

US-2.391

State of Colorado - Weld 07

Weld County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 104.7029302°W 40.1701309°N)

US-2.392

State of South Dakota - Hanson 05

Hanson County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.8765851°W 43.7161653°N)

US-2.393

State of Tennessee - Weakley 02

Weakley County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 88.6513588°W 36.4101359°N)

US-2.394

State of California - Glenn 01

Glenn County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 122.1240297°W 39.6779329°N)

US-2.395

State of Tennessee - Weakley 03

Weakley County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 88.7184797°W 36.4195110°N)

US-2.396

State of Tennessee - Weakley 04

Weakley County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 88.6699217°W 36.4079674°N)

US-2.397

State of Washington - Snohomish 08

Snohomish County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 121.8881611°W 47.9640236°N)“

2)

XIV lisa 1. osa B osa muudetakse järgmiselt.

i)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.13 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.13

POU, RAT

N, P1

 

10.4.2022

13.10.2022

GBM

P1

 

10.4.2022

13.10.2022“;

ii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.36 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.36

POU, RAT

N, P1

 

22.4.2022

16.11.2022

GBM

P1

 

22.4.2022

16.11.2022“;

iii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.47 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.47

POU, RAT

N, P1

 

29.4.2022

13.1.2023

GBM

P1

 

29.4.2022

13.1.2023“;

iv)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.56 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.56

POU, RAT

N, P1

 

4.5.2022

5.10.2022

GBM

P1

 

4.5.2022

5.10.2022“;

v)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.59 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.59

POU, RAT

N, P1

 

5.5.2022

22.9.2022

GBM

P1

 

5.5.2022

22.9.2022“;

vi)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsoone CA-2.83 kuni CA-2.85 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.83

POU, RAT

N, P1

 

12.9.2022

5.1.2023

GBM

P1

 

12.9.2022

5.1.2023

CA-2.84

POU, RAT

N, P1

 

12.9.2022

12.1.2023

GBM

P1

 

12.9.2022

12.1.2023

CA-2.85

POU, RAT

N, P1

 

12.9.2022

12.1.2023

GBM

P1

 

12.9.2022

12.1.2023“;

vii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.91 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.91

POU, RAT

N, P1

 

17.9.2022

13.1.2023

GBM

P1

 

17.9.2022

13.1.2023“;

viii)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.99 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.99

POU, RAT

N, P1

 

23.9.2023

13.1.2023

GBM

P1

 

23.9.2023

13.1.2023“;

ix)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.105 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.105

POU, RAT

N, P1

 

29.9.2022

15.1.2023

GBM

P1

 

29.9.2022

15.1.2023“;

x)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.113 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.113

POU, RAT

N, P1

 

27.9.2022

12.1.2023

GBM

P1

 

27.9.2022

12.1.2023“;

xi)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.119 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.119

POU, RAT

N, P1

 

6.10.2022

15.1.2023

GBM

P1

 

6.10.2022

15.1.2023“;

xii)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.160 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone CA-2.161 kuni CA-2.169 käsitlevad read:

CA

Kanada

CA-2.161

POU, RAT

N, P1

 

29.11.2022

 

GBM

P1

 

29.11.2022

 

CA-2.162

POU, RAT

N, P1

 

1.12.2022

 

GBM

P1

 

1.12.2022

 

CA-2.163

POU, RAT

N, P1

 

6.12.2022

 

GBM

P1

 

6.12.2022

 

CA-2.164

POU, RAT

N, P1

 

6.12.2022

 

GBM

P1

 

6.12.2022

 

CA-2.165

POU, RAT

N, P1

 

9.12.2022

 

GBM

P1

 

9.12.2022

 

CA-2.166

POU, RAT

N, P1

 

13.12.2022

 

GBM

P1

 

13.12.2022

 

CA-2.167

POU, RAT

N, P1

 

21.12.2022

 

GBM

P1

 

21.12.2022

 

CA-2.168

POU, RAT

N, P1

 

23.12.2022

 

GBM

P1

 

23.12.2022

 

CA-2.169

POU, RAT

N, P1

 

29.12.2022

 

GBM

P1

 

29.12.2022“;

 

xiii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsoone GB-2.130 kuni GB-2.132 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.130

POU, RAT

N, P1

 

6.8.2022

1.1.2023

GBM

P1

 

6.8.2022

1.1.2023

GB-2.131

POU, RAT

N, P1

 

9.8.2022

1.1.2023

GBM

P1

 

9.8.2022

1.1.2023

GB-2.132

POU, RAT

N, P1

 

10.8.2022

1.1.2023

GBM

P1

 

10.8.2022

1.1.2023“;

xiv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.134 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.134

POU, RAT

N, P1

 

26.8.2022

1.1.2023

GBM

P1

 

26.8.2022

1.1.2023“;

xv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.143 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.143

POU, RAT

N, P1

 

9.9.2022

30.12.2022

GBM

P1

 

9.9.2022

30.12.2022“;

xvi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.276 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.277 kuni GB-2.287 käsitlevad read:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.277

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

GB-2.278

POU, RAT

N, P1

 

15.12.2022

 

GBM

P1

 

15.12.2022

 

GB-2.279

POU, RAT

N, P1

 

15.12.2022

 

GBM

P1

 

15.12.2022

 

GB-2.280

POU, RAT

N, P1

 

17.12.2022

 

GBM

P1

 

17.12.2022

 

GB-2.281

POU, RAT

N, P1

 

20.12.2022

 

GBM

P1

 

20.12.2022

 

GB-2.282

POU, RAT

N, P1

 

22.12.2022

 

GBM

P1

 

22.12.2022

 

GB-2.283

POU, RAT

N, P1

 

29.12.2022

 

GBM

P1

 

29.12.2022

 

GB-2.284

POU, RAT

N, P1

 

30.12.2022

 

GBM

P1

 

30.12.2022

 

GB-2.285

POU, RAT

N, P1

 

4.1.2023

 

GBM

P1

 

4.1.2023

 

GB-2.286

POU, RAT

N, P1

 

9.1.2023

 

GBM

P1

 

9.1.2023

 

GB-2.287

POU, RAT

N, P1

 

10.1.2023

 

GBM

P1

 

10.1.2023“;

 

xvii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.380 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.381 kuni US-2.397 käsitlevad read:

USA

Ameerika Ühendriigid

US-2.381

POU, RAT

N, P1

 

8.12.2022

 

GBM

P1

 

8.12.2022

 

US-2.382

POU, RAT

N, P1

 

9.12.2022

 

GBM

P1

 

9.12.2022

 

US-2.383

POU, RAT

N, P1

 

12.12.2022

 

GBM

P1

 

12.12.2022

 

US-2.384

POU, RAT

N, P1

 

13.12.2022

 

GBM

P1

 

13.12.2022

 

US-2.385

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

US-2.386

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

US-2.387

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

US-2.388

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

US-2.389

POU, RAT

N, P1

 

14.12.2022

 

GBM

P1

 

14.12.2022

 

US-2.390

POU, RAT

N, P1

 

16.12.2022

 

GBM

P1

 

16.12.2022

 

US-2.391

POU, RAT

N, P1

 

20.12.2022

 

GBM

P1

 

20.12.2022

 

US-2.392

POU, RAT

N, P1

 

20.12.2022

 

GBM

P1

 

20.12.2022

 

US-2.393

POU, RAT

N, P1

 

21.12.2022

 

GBM

P1

 

21.12.2022

 

US-2.394

POU, RAT

N, P1

 

22.12.2022

 

GBM

P1

 

22.12.2022

 

US-2.395

POU, RAT

N, P1

 

28.12.2022

 

GBM

P1

 

28.12.2022

 

US-2.396

POU, RAT

N, P1

 

28.12.2022

 

GBM

P1

 

28.12.2022

 

US-2.397

POU, RAT

N, P1

 

30.12.2022

 

GBM

P1

 

30.12.2022“.

 


20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/92


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/140,

19. jaanuar 2023,

millega muudetakse 332. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

16. jaanuaril 2023 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee, mis on moodustatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999), 1989 (2011) ja 2253 (2015) alusel, teha uue kande nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks see jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

presidendi eest

finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi

peadirektor


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas lisatakse pealkirja „Füüsilised isikud“ alla järgmine kanne:

„ABDUL REHMAN MAKKI (kontrollitud varjunimi: a) Abdur Rehman Makki; b) Abdur Rahman Makki; c) Abdul Rahman Makki; d) Hafiz Abdul Rahman Makki; e) Hafiz Abdul Rehman Makki; f) Hafiz Abdul Rehman). Sünniaeg: 10.12.1954. Sünnikoht: Bahawalpur, Pandžabi provints, Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Passi nr: a) CG9153881 (Pakistani pass, välja antud 2.11.2007); b) A5199819 (Pakistani pass). Riiklik isikukood: a) 6110111883885 (Pakistani); b) 34454009709 (Pakistani). Aadress: Tayyiba Markaz, Muridke, Pandžabi provints, Pakistan. Muu teave: LASHKAR-E-TAYYIBA (LET), teise nimega JAMAAT-UD-DAWA (JUD) emiiri/juhi asetäitja ja JUDi/LETi poliitikaosakonna juhataja. Olnud ka LETi välissuhete osakonna juhataja ja šuura (juhtorgani) liige. JUDi/LETi juhi Hafiz Muhammad Saeedi naise vend.Isa nimi: Hafiz Abdullah Bahwalpuri. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 16.1.2023.“


20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/94


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/141,

19. jaanuar 2023,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad on määratud kindlaks liidus valitseva sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra alusel. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2568 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Slovakkias. Pärast eespool nimetatud rakendusmääruse vastuvõtmise kuupäeva on selle taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates asjaomastes liikmesriikides muutunud.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral sellest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta selle taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2022/2568 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid uluksigade hulgas Poolas. Epidemioloogiline olukord Poola ja Slovakkia teatavates tsoonides, mis on loetletud III taseme piirangutsoonidena, on aga peetavate sigade ja uluksigade osas paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega.

(6)

2022. aasta detsembris täheldati üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Sileesia vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis ei ole praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis ei ole praegu loetletud kõnealuses lisas piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(7)

2022. aasta detsembris täheldati ka üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Opole vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(8)

Peale selle täheldati 2023. aasta jaanuaris üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane sigade Aafrika katku hiljutisest puhangust tabandunud piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina, ning samuti on vaja uuesti määratleda I taseme piirangutsooni praegused piirid, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(9)

Pärast selliseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid uluksigade hulgas Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist selles liikmesriigis uuesti hinnatud ja ajakohastatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklitega 5, 6 ja 7. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(10)

Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, (6) eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(11)

Võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate sigade ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd I taseme piirangutsoonidena.

(12)

Võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Slovakkias Banská Bystica, Prešovi, Sabinovi, Vranov nad Topľou ja Humenné piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(13)

Võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Slovakkias Zvoleni piirkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(14)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need I ja II taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord on liidus väga muutlik, on uute piirangutsoonide määratlemisel arvesse võetud epidemioloogilist olukorda ümbritsevatel aladel.

(15)

Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 21. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2568, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 330, 23.12.2022, lk 147).

(4)  Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ („Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid“), https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(5)  OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021, I ja II köide (ISBN 978-92-95115-40-8), https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/.

(6)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1.   Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

Gemeinde Althüttendorf,

Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

Gemeinde Britz,

Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

Gemeinde Breydin,

Gemeinde Melchow,

Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

Hohenfinow südlich der B167,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

Gemeinde Zichow,

Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

Gemeinde Tantow,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

Gemeinde Rauen,

Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

Gemeinde Guhrow,

Gemeinde Werben,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow nördl. der BAB 15, Gulben, Papitz, Babow, Eichow, Limberg und Milkersdorf,

Gemeinde Burg (Spreewald)

Kreisfreie Stadt Cottbus außer den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Lauchhammer,

Gemeinde Schwarzheide,

Gemeinde Schipkau,

Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

Gemeinde Luckaitztal,

Gemeinde Bronkow,

Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

Gemeinde Tettau,

Landkreis Elbe-Elster:

Gemeinde Großthiemig,

Gemeinde Hirschfeld,

Gemeinde Gröden,

Gemeinde Schraden,

Gemeinde Merzdorf,

Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Gülitz-Reetz,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

Gemeinde Triglitz,

Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

Gemeinde Meyenburg,

Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

Stadt Dresden:

Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Hirschstein,

Gemeinde Käbschütztal,

Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Lommatzsch,

Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Nossen,

Gemeinde Stadt Riesa,

Gemeinde Stadt Strehla,

Gemeinde Stauchitz,

Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Zeithain,

Landkreis Mittelsachsen:

Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

Gemeinde Reinsberg,

Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

Landkreis Nordsachsen:

Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Bannewitz,

Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

Gemeinde Kreischa,

Gemeinde Lohmen,

Gemeinde Müglitztal,

Gemeinde Stadt Dohna,

Gemeinde Stadt Freital,

Gemeinde Stadt Heidenau,

Gemeinde Stadt Hohnstein,

Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

Gemeinde Stadt Pirna,

Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

Gemeinde Stadt Stolpen,

Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Vorpommern Greifswald

Gemeinde Penkun,

Gemeinde Nadrensee,

Gemeinde Krackow,

Gemeinde Glasow,

Gemeinde Grambow,

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

2.   Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

Hiiu maakond.

3.   Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

in the regional unit of Drama:

the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

in the regional unit of Xanthi:

the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

in the regional unit of Rodopi:

the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

in the regional unit of Evros:

the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

in the regional unit of Serres:

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4.   Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

5.   Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

Kalvarijos savivaldybė,

Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos,

Palangos miesto savivaldybė,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

6.   Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7.   Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

powiat rypiński,

powiat brodnicki,

powiat grudziądzki,

powiat miejski Grudziądz,

powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat łomżyński,

powiat kolneński,

powiat zambrowski,

powiat miejski Łomża,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gmina Krempna w powiecie jasielskim,

część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie świętokrzyskim:

powiat buski,

powiat kazimierski,

powiat skarżyski,

część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

powiat staszowski,

gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, Słupia Konecka, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

powiat pińczowski,

powiat miejski Kielce,

powiat kielecki,

powiat jędrzejowski,

powiat włoszczowski,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

gmina Przedbórz w powiecie radomszczańskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

część powiatu kwidzyńskiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie lubuskim:

gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica, Szklarska Poręba w powiecie karkonoskim,

część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

gminy Bolków, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor, część gminy Męcinka położona na południe od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

powiat czarnkowsko-trzcianecki,

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

gmina Dobrzyca w powiecie pleszewskim,

gminy Odolanów, Przygodzice, Raszków, Sośnie, część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na zachód od miasta Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

gmina Kobyla Góra w powiecie ostrzeszowskim,

gminy Baranów, Bralin, Perzów, Rychtal, Trzcinica, Łęka Opatowska w powiecie kępińskim,

w województwie opolskim:

gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

gminy Praszka, Gorzów Śląski część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

gmina Grodków w powiecie brzeskim,

gminy Komprachcice, Łubniany, Murów, Niemodlin, Tułowice w powiecie opolskim,

powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

powiat brzeski,

powiat gorlicki,

powiat proszowicki,

część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

powiat miejski Nowy Sącz,

powiat tarnowski,

powiat miejski Tarnów,

powiat dąbrowski,

gminy Klucze, Bolesław, Bukowno w powiecie olkuskim,

w województwie śląskim:

gmina Sławków w powiecie będzińskim,

powiat miejski Jaworzno,

powiat miejski Mysłowice,

powiat miejski Katowice,

powiat miejski Siemianowice Śląskie,

powiat miejski Chorzów,

powiat miejski Piekary Śląskie,

powiat miejski Bytom,

gminy Kalety, Ożarowice, Świerklaniec, Miasteczko Śląskie, Radzionków w powiecie tarnogórskim,

gmina Woźniki w powiecie lublinieckim,

gminy Myszków i Koziegłowy w powiecie myszkowskim,

gminy Ogrodzieniec, Zawiercie, Włodowice w powiecie zawierciańskim.

8.   Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská, Kalná nad Hronom, Nový Tekov, Malé Kozmálovce, Veľké Kozmálovce, Tlmače, Rybník, Hronské Kosihy, Čajkov, Nová Dedina, Devičany,

in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

the whole district of Ružomberok,

in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly,

in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

in the district of Prievidza, the municipalities of Handlová, Cígeľ, Podhradie, Lehota pod Vtáčnikom, Kamenec pod Vtáčnikom, Bystričany, Čereňany, Oslany, Horná Ves, Radobica,

in the district of Partizánske, the municipalities of Veľké Uherce, Pažiť, Kolačno, Veľký Klíž, Ješkova Ves, Klátová Nová Ves,

in the district of Topoľčany, the municipalities of Krnča, Prázdnovce, Solčany, Nitrianska Streda, Čeľadince, Kovarce, Súlovce,

in the district of Zlaté Moravce, the municipalities of Zlatno, Mankovce, Velčice, Kostoľany pod Tríbečom, Ladice, Sľažany, Neverice, Beladice, Choča, Vieska nad Žitavou, Slepčany, Červený Hrádok, Nevidzany, Malé Vozokany,

the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

9.   Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the province of Alessandria, the municipalities Alessandria, of Casalnoceto, Oviglio, Tortona, Viguzzolo, Frugarolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Cerreto Grue, Carbonara Scrivia, Casasco, Carentino, Frascaro, Paderna, Montegioco, Spineto Scrivia, Villaromagnano, Pozzolo Formigaro, Momperone, Merana, Monleale, Terzo, Borgoratto Alessandrino, Casal Cermelli, Montemarzino, Bistagno, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Volpeglino, Alice Bel Colle, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Sarezzano,

in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Roccaverano, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Castel Rocchero, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Montabone, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Sessame, Monastero Bormida, Bubbio, Cassinasco, Serole, Loazzolo, Cessole, Vesime, San Giorgio Scarampi,

in the province of Cuneo, the municipalities of Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto,

Liguria Region:

in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Montebruno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi, Tribogna, Fascia, Uscio, Gorreto, Fontanigorda, Neirone, Rondanina, Lorsica, Propata,

in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego, Altare, Piana Crixia, Giusvalla, Albissola Marina, Savona,

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone, Zerba,

Lombardia Region:

in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

Lazio Region:

in the province of Rome,

North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara,

West: the municipality of Fiumicino,

South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio,

East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

Sardinia Region

in South Sardinia Province the Municipalities of Ballao, Barumini, Escalaplano, Escolca Isola Amministrativa, Genuri, Gergei, Gesico, Guamaggiore, Las Plassas, Mandas, Orroli, Pauli Arbarei, Selegas, Setzu, Siddi, Siurgus Donigala, Suelli, Tuili, Turri, Ussaramanna, Villanovafranca, Villaputzu,

in Nuoro Province the Municipalities of Arzana Isola Amministrativa, Birori, Borore, Bortigali a ovest della Strada Statale 131, Dualchi, Gairo Isola Amministrativa, Galtelli, Irgoli, Jerzu Isola Amministrativa, Lanusei Isola Amministrativa, Loceri Isola Amministrativa, Loculi, Macomer at ovest della Strada Statale 131, Noragugume, Onifai, Orosei, Ortueri, Osini Isola Amministrativa, Perdasdefogu, Posada, Sindia Isola Amministrativa, Siniscola, Tertenia Isola Amministrativa,

in Oristano Province the Municipalities of Aidomaggiore, Albagiara, Ardauli, Assolo, Asuni, Baradili, Baressa, Bidonì, Boroneddu, Busachi, Ghilarza, Gonnosnò, Mogorella, Neoneli, Nureci, Ruinas, Samugheo, Sedilo, Senis, Sini, Soddi, Sorradile Isola Amministrativa, Tadasuni, Ulà Tirso, Usellus, Villa Sant’antonio,

in Sassari Province the Municipalities of Ardara, Berchidda, Bonnanaro, Bonorva a ovest della Strada Statale 131, Borutta, Cheremule, Cossoine, Giave, Loiri Porto San Paolo, Monti, Mores a nord della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Olbia a sud della Strada Statale 127, Oschiri a nord della E 840, Ozieri a nord della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Semestene, Telti, Torralba, Tula.

10.   Tšehhi Vabariik

Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Region of Liberec:

Dolní Chrastava, Horní Chrastava, Chrastava I, Nová Ves u Chrastavy, Mlýnice, Albrechtice u Frýdlantu, Kristiánov, Heřmanice u Frýdlantu, Dětřichov u Frýdlantu, Mníšek u Liberce, Oldřichov na Hranicích, Machnín, Svárov u Liberce, Desná I, Krásná Studánka, Stráž nad Nisou, Fojtka, Radčice u Krásné Studánky, Kateřinky u Liberce, Staré Pavlovice, Nové Pavlovice, Růžodol I, Františkov u Liberce, Liberec, Ruprechtice, Rudolfov, Horní Růžodol, Rochlice u Liberce, Starý Harcov, Vratislavice nad Nisou, Kunratice u Liberce, Proseč nad Nisou, Lukášov, Rýnovice, Jablonec nad Nisou, Jablonecké Paseky, Jindřichov nad Nisou, Mšeno nad Nisou, Lučany nad Nisou, Smržovka, Tanvald, Jiřetín pod Bukovou, Dolní Maxov, Antonínov, Horní Maxov, Karlov u Josefova Dolu, Loučná nad Nisou, Hraničná nad Nisou, Janov nad Nisou, Bedřichov u Jablonce nad Nisou, Josefův Důl u Jablonce nad Nisou, Albrechtice v Jizerských horách, Desná III, Polubný, Harrachov, Jizerka, Hejnice, Bílý Potok pod Smrkem. in the district of Liberec, the municipalities of Hrádek nad Nisou, Oldřichov v Hájích, Grabštejn, Václavice u Hrádku nad Nisou, Horní Vítkov, Dolní Vítkov, Bílý Kostel nad Nisou,

II OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

the whole region of Haskovo,

the whole region of Yambol,

the whole region of Stara Zagora,

the whole region of Pernik,

the whole region of Kyustendil,

the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

the whole region of Smolyan,

the whole region of Dobrich,

the whole region of Sofia city,

the whole region of Sofia Province,

the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III,

the whole region of Razgrad,

the whole region of Kardzhali,

the whole region of Burgas,

the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

the whole region of Silistra,

the whole region of Ruse,

the whole region of Veliko Tarnovo,

the whole region of Pleven,

the whole region of Targovishte,

the whole region of Shumen,

the whole region of Sliven,

the whole region of Vidin,

the whole region of Gabrovo,

the whole region of Lovech,

the whole region of Montana,

the whole region of Vratza.

2.   Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Jacobsdorf

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern,

Gemeinde Guben,

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow südlich der BAB 15,

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Forst,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Spremberg,

Gemeinde Welzow,

Gemeinde Neuhausen/Spree,

Gemeinde Drebkau,

Kreisfreie Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB 15,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf,

Gemeinde Fichtenhöhe,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

Gemeinde Oderaue,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Neutrebbin,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Zechin,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

Gemeinde Parsteinsee,

Gemeinde Oderberg,

Gemeinde Liepe,

Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

Gemeinde Niederfinow,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Berge,

Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

Gemeinde Neu-Seeland,

Gemeinde Neupetershain,

Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

Gemeinde Hohenbocka,

Gemeinde Grünewald,

Gemeinde Hermsdorf,

Gemeinde Kroppen,

Gemeinde Ortrand,

Gemeinde Großkmehlen,

Gemeinde Lindenau,

Gemeinde Frauendorf,

Gemeinde Ruhland,

Gemeinde Guteborn

Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

Landkreis Görlitz,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

Gemeinde Ebersbach,

Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

Gemeinde Lampertswalde,

Gemeinde Moritzburg,

Gemeinde Niederau östlich der B101,

Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Priestewitz,

Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Stadt Coswig,

Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Stadt Großenhain,

Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

Gemeinde Stadt Radebeul,

Gemeinde Stadt Radeburg,

Gemeinde Thiendorf,

Gemeinde Weinböhla,

Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

3.   Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4.   Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

Aizkraukles novads,

Alūksnes novads,

Augšdaugavas novads,

Ādažu novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Cēsu novads,

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

Dobeles novads,

Gulbenes novads,

Jelgavas novads,

Jēkabpils novads,

Krāslavas novads,

Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

Ķekavas novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mārupes novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Preiļu novads,

Rēzeknes novads,

Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

Salaspils novads,

Saldus novads,

Saulkrastu novads,

Siguldas novads,

Smiltenes novads,

Talsu novads,

Tukuma novads,

Valkas novads,

Valmieras novads,

Varakļānu novads,

Ventspils novads,

Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5.   Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė,

Anykščių rajono savivaldybė,

Akmenės rajono savivaldybė,

Birštono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Joniškio rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė,

Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

Kėdainių rajono savivaldybė,

Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Kretingos rajono savivaldybė,

Lazdijų rajono savivaldybė,

Mažeikių rajono savivaldybė,

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Pakruojo rajono savivaldybė,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Panevėžio miesto savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė,

Rietavo savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė,

Plungės rajono savivaldybė,

Raseinių rajono savivaldybė,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Skuodo rajono savivaldybė,

Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

Šilutės rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

Šilalės rajono savivaldybė,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė,

Trakų rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

Utenos rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7.   Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

powiat olecki,

powiat giżycki,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

powiat lidzbarski,

gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Wielbark, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

powiat węgorzewski,

powiat olsztyński,

powiat miejski Olsztyn,

powiat nidzicki,

część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu nowomiejskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu iławskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu działdowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

powiat kozienicki,

powiat lipski,

powiat radomski

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

powiat garwoliński,

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

powiat łukowski,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

powiat lubartowski,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

powiat krasnostawski,

powiat chełmski,

powiat miejski Chełm,

powiat tomaszowski,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

powiat zamojski,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

powiat lubaczowski,

gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

część powiatu jarosławskiego niewymieniona w części I załącznika I,

gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4,

część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

powiat mielecki,

w województwie małopolskim:

gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gmina Prabuty w powiecie kwidzyńskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

powiat żarski,

powiat słubicki,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Gozdnica, Małomice Wymiarki, Żagań i miasto Żagań w powiecie żagańskim,

powiat krośnieński,

powiat zielonogórski

powiat miejski Zielona Góra,

powiat nowosolski,

powiat sulęciński,

powiat międzyrzecki,

powiat świebodziński,

powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

powiat zgorzelecki,

część powiatu polkowickiego niewymieniona w częsci III załącznika I,

część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

gmina Wądroże Wielkie, część gminy Męcinka położona na północ od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

powiat lubański,

powiat miejski Wrocław,

gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Bierutów, Dziadowa Kłoda, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

powiat bolesławiecki,

powiat milicki,

powiat górowski,

powiat głogowski,

gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

powiat lwówecki,

gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

powiat miejski Wałbrzych,

gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

powiat międzychodzki,

powiat nowotomyski,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, Murowana Goślina w powiecie poznańskim,

powiat rawicki,

część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I załącznika I,

część powiatu gostyńskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

w województwie opolskim:

gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów w powiecie opolskim,

powiat namysłowski,

w województwie śląskim:

powiat miejski Sosnowiec,

powiat miejski Dąbrowa Górnicza,

gminy Bobrowniki, Mierzęcice, Psary, Siewierz, miasto Będzin, miasto Czeladź, miasto Wojkowice w powiecie będzińskim,

gminy Łazy i Poręba w powiecie zawierciańskim.

8.   Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

the whole district of Gelnica,

the whole district of Poprad

the whole district of Spišská Nová Ves,

the whole district of Levoča,

the whole district of Kežmarok,

in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

the whole district of Košice-okolie,

the whole district of Rožnava,

the whole city of Košice,

in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš,

the whole district of Vranov nad Topľou,

the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

the whole district of Snina,

the whole district of Prešov,

the whole district of Sabinov,

the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III,

the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III,

the whole district of Bardejov,

the whole district of Stará Ľubovňa,

the whole district of Revúca,

the whole district of Rimavská Sobota,

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

the whole district of Lučenec,

the whole district of Poltár,

the whole district of Zvolen,

the whole district of Detva,

the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

the whole district of Banska Stiavnica,

the whole district of Žarnovica,

in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora,

the whole district of Banska Bystica,

the whole district of Brezno,

the whole district of Liptovsky Mikuláš,

the whole district of Trebišov’,

in the district of Zlaté Moravce, the whole municipalities not included in part I,

in the district of Levice the municipality of Kozárovce.

9.   Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the Province of Alessandria, the municipalities of Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D’orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant’Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D’orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D’orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d’Acqui, Castelletto d’Erro, Ponti, Denice, Pozzolo Formigaro,

in the province of Asti, the municipality of Mombaldone,

Liguria Region:

in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant’Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia,

in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia,

Lazio Region:

the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit „ASL RM1“,

Sardinia Region:

In South Sardinia Province the Municipalities of Escolca, Esterzili, Genoni, Gesturi, Isili, Nuragus, Nurallao, Nurri, Sadali, Serri, Seui, Seulo, Villanova Tulo,

In Nuoro Province the Municipalities of Atzara, Austis, Bari Sardo, Bitti, Bolotana, Bortigali a ovest della Strada Statale 131, Cardedu, Dorgali, Elini, Fonni, Gadoni, Gairo, Girasole, Ilbono, Jerzu, Lanusei, Lei, Loceri, Lodè, Lodine, Lotzorai, Lula, Macomer a ovest della Strada Statale 131, Meana Sardo, Nuoro, Oliena, Onani, Orune, Osidda, Osini, Ovodda, Silanus, Sorgono, Teti, Tiana, Torpè, Tortolì, Ulassai, Ussassai,

In Oristano Province the Municipalities of Laconi, Nughedu Santa Vittoria, Sorradile,

In Sassari Province the Municipalities of Alà dei Sardi, Anela, Benetutti, Bono, Bonorva East of SS 131, Bottidda, Buddusò, Budoni, Bultei, Burgos, Esporlatu, Illorai, Ittireddu, Mores a sud della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Nughedu di San Nicolò, Nule, Olbia Isola Amministrativa (Berchiddeddu), Oschiri a sud della E 840, Ozieri a sud della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Padru, Pattada, San Teodoro.

10.   Tšehhi Vabariik

Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Region of Liberec:

in the district of Liberec, the municipalities of Arnoltice u Bulovky, Hajniště pod Smrkem, Nové Město pod Smrkem, Dětřichovec, Bulovka, Horní Řasnice, Dolní Pertoltice, Krásný Les u Frýdlantu, Jindřichovice pod Smrkem, Horní Pertoltice, Dolní Řasnice, Raspenava, Dolní Oldřiš, Ludvíkov pod Smrkem, Lázně Libverda, Háj u Habartic, Habartice u Frýdlantu, Kunratice u Frýdlantu, Víska u Frýdlantu, Poustka u Frýdlantu, Višňová u Frýdlantu, Předlánce, Černousy, Boleslav, Ves, Andělka, Frýdlant, Srbská.

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

in Blagoevgrad region:

the whole municipality of Sandanski

the whole municipality of Strumyani

the whole municipality of Petrich,

the Pazardzhik region:

the whole municipality of Pazardzhik,

the whole municipality of Panagyurishte,

the whole municipality of Lesichevo,

the whole municipality of Septemvri,

the whole municipality of Strelcha,

in Plovdiv region

the whole municipality of Hisar,

the whole municipality of Suedinenie,

the whole municipality of Maritsa

the whole municipality of Rodopi,

the whole municipality of Plovdiv,

in Varna region:

the whole municipality of Byala,

the whole municipality of Dolni Chiflik.

2.   Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

Sardinia Region:

in Nuoro Province the Municipalities of Aritzo, Arzana, Baunei, Belvi, Desulo, Gavoi, Mamoiada, Ollolai, Olzai, Oniferi, Orani, Orgosolo, Orotelli, Ottana, Sarule, Talana, Tonara, Triei, Urzulei, Villagrande Strisaili.

3.   Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

4.   Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos.

Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

5.   Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Banie, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Rybno, część gminy Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Płośnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Burkat – Skurpie – Rutkowice – Płośnica – Turza Mała – Koty, część gminy Lidzbark położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

część gminy Grodziczno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 w powiecie nowomiejskim,

część gminy Lubawa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącą od wschodniej graniczy gminy do skrzyżowana z drogą nr 541, a następnie na wschód od liini wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 537 do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

gmina Dąbrówno, część gminy Grunwald położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącej od zachodniej granicy gminy do miejscowości Stębark, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Stębark do południowej granicy gminy i łączącej miejscowości Stębark – Łodwigowo w powiecie ostródzkim,

w województwie lubuskim:

gminy Niegosławice, Szprotawa w powiecie żagańskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

część gminy Gostyń położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie gostyńskim,

część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

w województwie dolnośląskim:

część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

część gminy Chocianów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Żabice, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Żabice – Trzebnice – Chocianowiec - Chocianów – Pasternik biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie polkowickim,

gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

powiat miejski Legnica,

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim.

6.   Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

Zona orașului București,

Județul Constanța,

Județul Satu Mare,

Județul Tulcea,

Județul Bacău,

Județul Bihor,

Județul Bistrița Năsăud,

Județul Brăila,

Județul Buzău,

Județul Călărași,

Județul Dâmbovița,

Județul Galați,

Județul Giurgiu,

Județul Ialomița,

Județul Ilfov,

Județul Prahova,

Județul Sălaj,

Județul Suceava

Județul Vaslui,

Județul Vrancea,

Județul Teleorman,

Judeţul Mehedinţi,

Județul Gorj,

Județul Argeș,

Judeţul Olt,

Judeţul Dolj,

Județul Arad,

Județul Timiș,

Județul Covasna,

Județul Brașov,

Județul Botoșani,

Județul Vâlcea,

Județul Iași,

Județul Hunedoara,

Județul Alba,

Județul Sibiu,

Județul Caraș-Severin,

Județul Neamț,

Județul Harghita,

Județul Mureș,

Județul Cluj,

Județul Maramureş.

7.   Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

In the district of Humenné: Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa,

In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany,

the whole district of Medzilaborce,

In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce,

In the district of Svidník: Pstruša,

The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II.


OTSUSED

20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/134


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/142,

17. jaanuar 2023,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitees seoses ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamise ning eksperdikomisjoni kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) nõukogu otsusega (EL) 2018/1907 (1) ja see jõustus 1. veebruaril 2019.

(2)

Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõike 4 punktile d koostab kaubanduse ja kestliku arengu komitee („komitee“) nimekirja vähemalt 10 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena 16. peatüki asjakohaste artiklite tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks kokku kutsutavas eksperdikomisjonis.

(3)

Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 2 võtab komitee vastu eksperdikomisjoni kodukorra.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel komitees võetav seisukoht, sest kõnealune otsus on liidu jaoks siduv.

(5)

Vastavalt lepingu artikli 22.3 lõikele 3 võib komitee otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse tulemusena,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitees seoses kõnealuse lepingu artiklis 16.18 osutatud ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamise ja eksperdikomisjoni kodukorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud komitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. jaanuar 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SVANTESSON


(1)  Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1).


EELNÕU:

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD KAUBANDUSE JA KESTLIKU ARENGU KOMITEE OTSUS nr .../2023,

…,

mis käsitleb ekspertidena tegutseda soovivate ja saavate isikute nimekirja koostamist ning eksperdikomisjoni kodukorra vastu võtmist

KAUBANDUSE JA KESTLIKU ARENGU KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut (edaspidi „ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping“), eriti selle artikli 16.18 lõiget 2 ja artikli 16.18 lõike 4 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõike 4 punktis d on sätestatud, et kaubanduse ja kestliku arengu komitee (edaspidi „komitee“) koostab nimekirja vähemalt 10 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena vastavalt kõnealusele artiklile.

(2)

ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõikes 2 on sätestatud, et komitee võtab vastu eksperdikomisjoni kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nimekiri isikutest, kes soovivad ja saavad tegutseda ekspertidena, on esitatud käesoleva otsuse 1. lisas.

Artikkel 2

Võetakse vastu eksperdikomisjoni kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse 2. lisas.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse 1. ja 2. lisas vastavalt ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu artikli 16.18 lõikele 2 ja lõike 4 punktile d esitatud isikute nimekiri ja eksperdikomisjoni kodukord kehtivad alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

…,

Kaubanduse ja

kestliku arengu komitee nimel

eesistuja


1. LISA

ELi-JAAPANI MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ARTIKLI 16.18 LÕIKE 4 PUNKTIS d OSUTATUD EKSPERTIDE NIMEKIRI

Euroopa Liidu osanimekiri

1.

Jorge CARDONA

2.

Karin LUKAS

3.

Laurence BOISSON DE CHAZOURNES

4.

Geert VAN CALSTER

Jaapani osanimekiri

1.

AGO Shin-ichi

2.

TAKAMURA Yukari

3.

TAMADA Dai

4.

YAGI Nobuyuki

Osanimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdikomisjoni eesistuja kohuseid

1.

Armand DE MESTRAL (Kanada)

2.

Jennifer A. HILLMAN (Ameerika Ühendriigid)

3.

Arthur Edmond APPLETON (Ameerika Ühendriigid)

4.

Nathalie BERNASCONI (Šveits)


2. LISA

EKSPERDIKOMISJONI KODUKORD

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu 16. peatüki („Kaubandus ja kestlik areng“) kohase eksperdikomisjoni menetluste suhtes kohaldatakse järgmisi norme:

I   Mõisted

1.

Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„haldustöötajad“ – eksperdi puhul tema juhtimise ja kontrolli all töötavad isikud, välja arvatud assistendid;

b)

„nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses eksperdikomisjoni menetlustoimingutega, välja arvatud kõnealuse lepinguosalise esindajad;

c)

„leping“ – Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

d)

„assistent“ – isik, kes eksperdi ametisse määramise tingimuste kohaselt teeb uurimistööd või abistab eksperti;

e)

„käitumisjuhend“ – vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30 ja mis on vastu võetud lepingu ühiskomitee 10. aprilli 2019. aasta otsusega nr 1/2019;

f)

„komitee“ – lepingu artikli 22.3 kohaselt moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu komitee;

g)

„päev“ – kalendripäev;

h)

„ekspert“ – eksperdikomisjoni liige;

i)

„eksperdikomisjon“ – lepingu artikli 16.18 lõike 1 kohaselt moodustatud eksperdikomisjon;

j)

„menetlus“ – eksperdikomisjoni menetlustoimingud;

k)

„esindaja“ – ametnik või isik, kelle on seoses lepinguosalisega ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus, ning muud töötajad, kelle lepinguosaline määrab enda esindajaks eksperdikomisjoni menetlustes;

l)

„taotluse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb eksperdikomisjoni kokkukutsumist lepingu artikli 16.18 lõike 1 alusel, ning

m)

„taotluse saanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes saab teiselt lepinguosaliselt taotluse eksperdikomisjoni kokkukutsumiseks vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 1.

II   Ekspertide ametisse määramine

2.

Lepingu artikli 16.18 lõike 4 punktis c osutatud loosimise korraldamise eest vastutab komitee kaaseesistuja, kelle on määranud taotluse esitanud lepinguosaline ning kes teatab taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistujale aegsasti loosimise kuupäeva, kellaaja ja koha. Taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistuja võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine viiakse igal juhul läbi lepinguosalise või -osalistega, kes on kohal.

3.

Lepinguosalised teavitavad iga lepingu artikli 16.18 kohaselt eksperdiks valitud isikut kirjalikult tema ametisse määramisest. Isik teatab oma valmisolekust ametisse astuda mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil teda teavitati ametisse määramisest.

III   Käitumisjuhend

4.

Käitumisjuhendit kohaldatakse mutatis mutandis eksperdikomisjonis töötavate ekspertide suhtes.

IV   Korralduslik kohtumine

5.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad eksperdikomisjoniga seitsme päeva jooksul alates eksperdikomisjoni moodustamise kuupäevast, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või eksperdikomisjon peavad asjakohaseks, sealhulgas:

a)

ekspertidele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) normide ja kriteeriumidega;

b)

kulud, mis on seotud assistentide või haldustöötajatega, keda ekspert võib otsustada palgata, kusjuures eksperdi assistendile või haldustöötajatele makstava tasu kogusumma ei ületa 50 % asjaomasele eksperdile makstavast tasust, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ning

c)

menetluse ajakava, mis määratakse kindlaks selle ajavööndi alusel, kus asub taotluse saanud lepinguosaline.

Korralduslikul kohtumisel võivad isiklikult või telefoni või videokonverentsi teel osaleda üksnes eksperdid ja lepinguosaliste esindajad, kes on ametnikud või ministeeriumi või valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse töötajad.

V   Teated

6.

Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille edastab:

a)

eksperdikomisjon, saadetakse samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b)

üks lepinguosaline eksperdikomisjonile, saadetakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele, ning

c)

üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele, saadetakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana eksperdikomisjonile.

7.

Punktis 6 osutatud dokumendid edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse dokumendi saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline dokument kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

8.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes eksperdikomisjoni menetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

9.

Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Jaapani või Euroopa Liidu ametlikule pühale või muule päevale, mil lepinguosalise valitsusasutused on ametlikult või force majeure'i tõttu suletud, loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval. Punktis 5 osutatud korralduslikul kohtumisel esitavad lepinguosalised nimekirja oma ametlike pühade ja muude päevade kohta, mil asutused on ametlikult suletud. Iga lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja eksperdikomisjoni menetluse ajal.

VI   Kirjalikud esildised

10.

Taotlust esitada sooviv lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist. Taotluse saanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast taotluse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamist.

VII   Teabe- ja nõuandetaotlused

11.

Vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 3 peaks eksperdikomisjon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahendite või mitmepoolsete keskkonnalepingutega seotud küsimustes küsima teavet ja nõu asjakohastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või organitelt, kui ta seda vajalikuks peab.

12.

Enne punktis 11 osutatud üksustelt teabe või nõuannete küsimist annab eksperdikomisjon lepinguosalistele võimaluse esitada üksuste loetelu ja neile esitatavate taotluste kohta märkusi.

13.

Eksperdikomisjon esitab punkti 11 kohaselt saadud teabe lepinguosalistele, kellel on võimalus lisada sellele oma märkused.

VIII   Eksperdikomisjoni töö

14.

Kõiki eksperdikomisjoni kohtumisi juhatab selle eesistuja. Eksperdikomisjon võib eesistujale delegeerida volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

15.

Kui lepingu artiklis 16.18 või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib eksperdikomisjon oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

16.

Kui tekib menetlusküsimus, mida ei hõlma lepingu artikkel 16.18, käesolev kodukord ega käitumisjuhend, võib eksperdikomisjon pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

17.

Eksperdikomisjon võib muuta kõiki ajavahemikke, välja arvatud lepingu artiklis 16.18 sätestatud ajavahemikke, ja teha pärast lepinguosalistega konsulteerimist muid menetluslikke või haldusmuudatusi. Lepinguosalistega konsulteerimisel teavitab eksperdikomisjon lepinguosalisi kavandatud muudatusest või kohandusest ja selle põhjusest kirjalikult.

IX   Istungid

18.

Eksperdikomisjoni eesistuja määrab istungi kuupäeva ja kellaaja vastavalt punkti 5 kohaselt kindlaks määratud ajakavale ja pärast konsulteerimist lepinguosaliste ja teiste ekspertidega.

19.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad istungid vaheldumisi mõlema lepinguosalise territooriumil ning esimene istung toimub taotluse saanud lepinguosalise territooriumil. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, järgmist:

a)

määrab kindlaks istungi toimumiskoha ja teatab sellest eksperdikomisjoni eesistujale ning

b)

vastutab istungi logistilise korralduse eest.

20.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 49, jagavad lepinguosalised omavahel istungi logistilisest korraldusest tulenevad kulud.

21.

Eksperdikomisjoni eesistuja teatab lepinguosalistele aegsasti ja kirjalikult istungi kuupäeva, kellaaja ja koha. Lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud.

22.

Reeglina peaks toimuma ainult üks istung. Kui vaidlus hõlmab erakordselt keerulisi küsimusi, võib eksperdikomisjon omal algatusel või ühe lepinguosalise taotlusel pärast lepinguosalistega konsulteerimist kokku kutsuda lisaistungi. Iga lisaistungi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punkte 18–21.

23.

Kõik eksperdikomisjoni istungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kokku leppinud teisiti või kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Avalikkus ei tohiks istungit ei heli- ega videosalvestada. Kinnisel istungil toimuvad kuulamised on konfidentsiaalsed vastavalt punktile 39.

24.

Kõik eksperdid peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

25.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võivad istungil osaleda järgmised isikud olenemata sellest, kas istung on avalik või kinnine:

a)

lepinguosaliste esindajad;

b)

nõustajad;

c)

assistendid ja haldustöötajad;

d)

eksperdikomisjoni tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e)

asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide või organite esindajad, nagu on otsustanud eksperdikomisjon vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 3.

26.

Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva eksperdikomisjonile nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

27.

Eksperdikomisjon korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et taotluse esitanud lepinguosalisele ja taotluse saanud lepinguosalisele antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks:

Väited

a)

taotluse esitanud lepinguosalise väide ning

b)

taotluse saanud lepinguosalise väide.

Vastuväited

a)

taotluse esitanud lepinguosalise repliik ning

b)

taotluse saanud lepinguosalise vasturepliik.

28.

Eksperdikomisjon võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi.

29.

Eksperdikomisjon tagab, et koostatakse istungi protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad esitada protokolli kohta märkusi ning eksperdikomisjon võib neid märkusi arvesse võtta.

30.

Iga lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

X   Nõupidamine

31.

Eksperdikomisjoni nõupidamistest võivad osa võtta üksnes eksperdid.

XI   Kirjalikud küsimused

32.

Eksperdikomisjon võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.

33.

Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest eksperdikomisjoni küsimustele. Lepinguosalisele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle koopia kättesaamist.

XII   Ekspertide asendamine

34.

Kui algse eksperdikomisjoni ekspert astub tagasi, tal ei ole võimalik selle töös osaleda või ta tuleb muul põhjusel eksperdikomisjoni lepingu artikli 16.18 kohases menetluses asendada, kohaldatakse lepingu artikli 16.18 lõiget 4 mutatis mutandis.

35.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid ja ta tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai piisavaid tõendeid selle kohta, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid.

36.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et ekspert (välja arvatud eksperdikomisjoni eesistuja) ei täida käitumisjuhendi nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 34 uue eksperdi.

Kui lepinguosalised ei jõua eksperdi asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks eksperdikomisjoni eesistuja, kelle otsus on lõplik.

Kui eksperdikomisjoni eesistuja jõuab kõnealuse taotluse põhjal järeldusele, et ekspert ei täida käitumisjuhendi nõudeid, valitakse vastavalt punktile 34 uus ekspert.

37.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et eesistuja ei täida käitumisjuhendi nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 34 uue eesistuja.

Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele eksperdile. Eksperdid otsustavad hiljemalt 10 päeva jooksul alates taotluse kättetoimetamise kuupäevast, kas eksperdikomisjoni eesistuja on vaja asendada. Ekspertide otsus eksperdikomisjoni eesistuja asendamise küsimuses on lõplik.

Kui eksperdid otsustavad, et eesistuja ei täida käitumisjuhendi nõudeid, valitakse vastavalt punktile 34 uus eesistuja.

38.

Eksperdikomisjoni menetlus peatatakse punktides 34–37 sätestatud toimingute teostamise ajaks.

XIII   Konfidentsiaalsus

39.

Eksperdikomisjon ja lepinguosalised käsitavad konfidentsiaalsena lepinguosalise poolt eksperdikomisjonile esitatud ja konfidentsiaalsena määratletud teavet. Kui lepinguosaline esitab eksperdikomisjonile oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotlusel 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille saab teha üldsusele kättesaadavaks. Miski käesolevas kodukorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, mis ei avalda teavet, mille teine lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud. Kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet, peab eksperdikomisjon kinnise istungi. Kui istung on kinnine, järgivad eksperdikomisjon ja lepinguosalised eksperdikomisjoni istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

XIV   Ühepoolsed kontaktid

40.

Eksperdikomisjon ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.

41.

Ekspert ei aruta menetluse eseme ühtegi aspekti kumbagi lepinguosalisega ei koos ega eraldi teiste ekspertide juuresolekuta.

XV   Amicus curiae esildised

42.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib eksperdikomisjon võtta vastu omaalgatuslikke kirjalikke esildisi lepinguosalise füüsilistelt isikutelt või tema territooriumil asuvatelt juriidilistelt isikutelt, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, tingimusel et esildised saadakse kätte 10 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamise kuupäeva.

43.

Esildised on kokkuvõtlikud, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ning otseselt asjakohased eksperdikomisjoni käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. Esildis sisaldab selle esitanud isikuga seotud teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

a)

füüsilise isiku puhul tema kodakondsus ning

b)

juriidilise isiku puhul tema asukoht, tegevuse laad, õiguslik seisund, üldeesmärgid ja rahastamisallikad.

Iga isik märgib oma esildises, mis laadi huvi on tal vahekohtumenetluse suhtes. Esildised koostatakse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 45 ja 46 lepinguosaliste valitud keeltes.

44.

Eksperdikomisjon loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt punktidele 42 ja 43. Eksperdikomisjon ei pea oma aruandes käsitlema nendes esildistes esitatud väiteid. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Eksperdikomisjon võtab arvesse lepinguosaliste märkusi, mis on eksperdikomisjonile esitatud 30 päeva jooksul.

XVI   Keel ja tõlge

45.

Lepingu artiklis 16.17 osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt punktis 5 osutatud korralduslikul kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku eksperdikomisjoni menetluse ühises töökeeles. Iga lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele hiljemalt 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksperdikomitee on käesoleva kodukorra kooskõlas lepingu artikli 16.18 lõikega 2 vastu võtnud, nimekirja keeltest, mida ta eelistab. Nimekiri sisaldab vähemalt ühte WTO töökeelt.

46.

Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab iga lepinguosaline oma esildised enda valitud keeles, tagades samal ajal vajaduse korral tõlkimise ühte WTO töökeeltest, mille teine lepinguosaline on punkti 45 kohaselt teatavaks teinud. Suulise istungi korraldamise eest vastutav lepinguosaline korraldab vajaduse korral suuliste esildiste tõlkimise samasse WTO töökeelde.

47.

Eksperdikomisjoni vahearuanne ja lõpparuanne esitatakse ühises töökeeles. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse eksperdikomisjoni vahearuanne ja lõpparuanne punktis 46 osutatud WTO töökeeltes.

48.

Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad lepinguosalised märkusi esitada.

49.

Kui lepinguosalise kirjalikud ja suulised esildised on vaja tõlkida asjakohasesse WTO töökeelde, kannab asjaomane lepinguosaline sellega seotud kulud.

XVII   Eksperdikomisjoni aruanne

50.

Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahe- ja lõpparuande vastavalt lepingu artikli 16.18 lõikele 5. Lõpparuanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Eksperdikomisjon ei tohiks oma aruannet avalikustada enne, kui lepinguosalised selle avaldavad.

XVIII   Muutmine

51.

Käesolevat kodukorda võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel.

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

20.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/144


ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2022,

21. detsember 2022,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ja ühiskomitee otsust nr 2/2019 [2023/143]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 21. juuni 1999. aasta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (1) (edaspidi „kokkulepe“), eriti selle artikli 52 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt kokkuleppe artikli 51 lõikele 2 tagab ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) järelevalve lepingu sätete täitmise üle ja nende kohaldamise ning rakendab kokkuleppe artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamis- ja läbivaatamisklausleid.

(2)

Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 kohaselt võtab ühiskomitee muu hulgas vastu otsused, millega vaadatakse läbi 1. lisa, et inkorporeerida sellesse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse kokkuleppe nõuetekohane toimimine.

(3)

Ühiskomitee muutis 13. detsembri 2019. aasta otsusega nr 2/2019 (2) ühelt poolt kokkuleppe 1. lisa, et inkorporeerida sellesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (4) sisulised sätted, ning teiselt poolt võttis vastu üleminekusätted Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse säilitamiseks. Otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 üleminekusätteid kohaldati esialgu kuni 31. detsembrini 2020. Ühiskomitee pikendas 11. detsembri 2020. aasta otsusega nr 2/2020 (5) üleminekusätete kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2021. Otsusega nr 2/2021 (6) pikendati üleminekusätete kehtivusaega 31. detsembrini 2022.

(4)

Tähtaega, mil kokkuleppe 1. lisas loetletud teatavad Šveitsi siseriiklikud eeskirjad, mis võivad olla vastuolus koostalitluse tehniliste kirjeldustega, peaksid olema läbi vaadatud, et otsustada, kas need välja jätta, neid muuta või kokkuleppesse sisse jätta, pikendati 17. detsembri 2021. aasta otsuse nr 2/2021 kohaselt 31. detsembrini 2022. Nende riiklike õigusnormide puhul, mida ei ole veel läbi vaadatud, peaks kõnealune kuupäev praegust olukorda arvesse võttes olema 31. detsember 2023.

(5)

Praeguseni kehtivat üleminekukorda asendavate lõppsätete vastuvõtmiseni on vaja pikendada otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2023, et säilitada sujuv raudteeliiklus Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ (7) laiendatakse ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. aasta Euroopa kokkuleppes (ADR), ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjades (RID) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppes (ADN) sisalduvaid ühtseid eeskirju riigisisestele vedudele. Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõigetega 2 ja 3 lubatakse liikmesriikidel taotleda erandeid ADRi ja RIDi lisadest ohtlike kaupade väikeste koguste veoks oma territooriumil või kohalikuks veoks. Šveits on koostanud selliste erandite loetelu. Need on loetletud lepingu 1. lisas. Neid erandeid pikendati 2016. aasta lõpus ja need aeguvad 1. jaanuaril 2023. 29. septembril 2022 taotles Šveits veel kord nende kehtivustähtaja pikendamist. Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 4 kohaselt võib neid erandeid pikendada maksimaalselt kuue aasta võrra. Seepärast on asjakohane pikendada kõnealuseid erandeid kuni 1. jaanuarini 2029. Samuti on vaja parandada kokkuleppe 1. lisas nende erandite siseriiklikke viiteid, mida on pärast viimast pikendamist muudetud,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Kokkuleppe 1. lisa 4. jagu muudetakse järgmiselt.

1)

Kuupäev „31. detsember 2022“, mil peaks olema läbi vaadatud järgmiste Šveitsi siseriiklike eeskirjade vastavus liidu vastavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, asendatakse kuupäevaga „31. detsember 2023“ järgmiste sätete puhul:

a)

komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (8):

CH-TSI LOC&PAS-009 (2015. aasta juuni versioon 1.0),

CH-TSI LOC&PAS-019 (2019. aasta juuni versioon 2.0),

CH-TSI LOC&PAS-020 (2019. aasta juuni versioon 2.0),

CH-TSI LOC&PAS-025 (2019. aasta juuni versioon 2.0),

CH-TSI LOC&PAS-027 (2019. aasta juuni versioon 2.0),

CH-TSI LOC&PAS-031 (2020. aasta novembri versioon 2.1),

CH-TSI LOC&PAS-035 (2020. aasta novembri versioon 2.1),

CH-TSI LOC&PAS-036 (2019. aasta juuni versioon 2.0);

b)

komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (9):

CH-TSI CCS-006 (2020. aasta novembri versioon 2.1),

CH-TSI CCS-019 (2020. aasta novembri versioon 3.0),

CH-TSI CCS-026 (2020. aasta novembri versioon 2.1),

CH-TSI CCS-032 (2020. aasta novembri versioon 2.1),

CH-TSI CCS-033 (2020. aasta novembri versioon 1.1),

CH-TSI CCS-038 (2020. aasta novembri versioon 1.1),

CH-CSM-RA-001 (2019. aasta juuni versioon 1.0).

2)

Viited järgmistele Šveitsi siseriiklikele eeskirjadele jäetakse välja järgmiselt:

a)

komisjoni määrusega (EL) nr 1302/2014 seotud Šveitsi siseriiklike eeskirjade puhul jäetakse välja järgmine eeskiri:

„ –

CH-TSI LOC ja PAS-037: (2019. aasta juuni versioon 1.0): sõidupidur (ETCS) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021)“;

b)

komisjoni määrusega (EL) 2016/919 seotud Šveitsi siseriiklike eeskirjade puhul jäetakse välja järgmised eeskirjad:

„ –

CH-TSI CCS-035 (2019. aasta juuni versioon 1.0): DMI ekraanil kuvatav teave (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2022);“

ja

„ –

CH-CSM-RA-002 (2019. aasta juuni versioon 1.0): nõuded, mida kohaldatakse sõidukiiruse puhul üle 200 km/h (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2022).“

2.   Ohtlike kaupade veo kokkuleppe 1. lisa 3. jao „Tehnilised standardid“ osa „Ohtlike kaupade vedu“ tekst asendatakse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsust nr 2/2019 muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   1. lisas on kindlaks määratud kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad ja erijuhtumid, mis võivad olla vastuolus ELi õigusega. Kui vastavust liidu õigusele ei ole 31. detsembriks 2023 kindlaks tehtud, ei või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ja erijuhtumeid enam kohaldada, kui ühiskomitee ei otsusta teisiti.“

2)

Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikleid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.“

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Bern, 21. detsember 2022

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

president

Peter FÜGLISTALER

Euroopa Liidu nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Kristian SCHMIDT


(1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91.

(2)  Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsus nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 13, 17.1.2020, lk 43).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(5)  Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 11. detsembri 2020. aasta otsus nr 2/2020, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning komitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 15, 18.1.2021, lk 34).

(6)  Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 17. detsembri 2021. aasta otsus nr 2/2021, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 46, 25.2.2022, lk 125).

(7)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

(8)  ELT L 356, 12.12.2014, lk 228.

(9)  ELT L 158, 15.6.2016, lk 1.


LISA

Ohtlike kaupade vedu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/1999 ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (kodifitseeritud tekst; ELT L 274, 24.10.2022, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 29. juuni 2022. aasta rakendusotsusega (EL) 2022/1095 (ELT L 176, 1.7.2022, lk 33).

Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

1.    Maanteetransport

Direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RO-a-CH-1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punktid 1.6.14.4, 4.8 ja 6.14 (SDR; RS 741.621).

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

RO-a-CH-2

Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata pakendite (välja arvatud ÜRO numbri 3509 alla kuuluvad pakendid) ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületa punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkti 8.1.2.1 alapunkt a (SDR; RS 741.621).

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

RO-a-CH-3

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamis- ja identifitseerimisnõudeid ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.6.6 (SDR; RS 741.621).

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RO-bi-CH-1

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.11 (SDR; RS 741.621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

RO-bi-CH-2

Teema: ilutulestike tagasivedu.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.12 (SDR; RS 741.621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

RO-bi-CH-3

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punkt 8.2.1

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 8.2.1 (SDR; RS 741.621).

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

2.    Raudteetransport

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RA-a-CH-1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse veoks on lubatud kasutada paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 31. oktoobri 2012. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa 2.1 (RSD; RS 742.412) ja 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punktid 1.6, 4.8 ja 6.14 (SDR; RS 741.621).

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

RA-a-CH-2

Teema: veodokument.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis võib kasutada üldmõistet kui kõnealusele veodokumendile on lisatud eespool esitatud viite kohaselt nõutavate andmete loetelu.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 31. oktoobri 2012. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa 2.1 (RSD; RS 742.412).

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2029.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).“