30.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 338/6

EUROOPA LIIDU JA MAURITIUSE VABARIIGI VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL (2022–2026)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse lepingu artiklis 1 esitatud mõisteid. Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„leping“ – Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Mauritiuse Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, millele kirjutati alla 21. detsembril 2012;

„lubatud kogupüügi ülejääk“ – lubatud kogupüügi see osa, mida rannikuriik ei püüa ja mille tagajärjel jääb individuaalsete kalavarude üldine kasutamise tase alla sellise taseme, mis võimaldab varudel taastuda, ning mille puhul hoitakse püütavate liikide populatsioone üle parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhineva soovitava taseme;

3)	„saak“ – mereveeliigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

4)	„kaaspüük“ – sama tähendusega kui India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) kontekstis ja Mauritiuse põllumajandusliku turustamise (kontrollitavad tooted) 2013. aasta määrustes;

5)	„delegatsioon“ – liidu delegatsioon Mauritiusel;

6)	„tagasiheide“ – saak, mida pardale ei jäeta;

7)	„peibutuspüügivahend“ – kunstlik või looduslik objekt pinnal, mille alla kogunevad eri kalaliigid, mida see objekt ligi meelitab, suurendades seeläbi nende liikide püüdmise tõenäosust;

8)	„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

9)	„kalapüügiluba“ – Mauritiuse ametiasutuste poolt käitajale väljastatud ametlik luba, mis annab käitajale õiguse kalastada kindla ajavahemiku jooksul Mauritiuse vetes; see on samaväärne kalapüügiloaga, mis on määratletud liidu õigusaktides;

10)	„kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud teatavate liikide lubatud kogupüügina või püügikoormusena;

11)	„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud tuuni ja tuunilaadsete liikide ärieesmärgil kasutamiseks;

12)	„ühisettevõte“ – äriühing, mille on Mauritiusel lepinguosaliste kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või ettevõtted;

13)	„lossimine“ – sama tähendusega kui IOTC kontekstis;

14)	„vaatleja“ – isik, kes on vastavalt lisale volitatud riikliku asutuse poolt jälgima püügitegevuse suhtes kohaldatavate reeglite rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduslikel eesmärkidel;

15)	„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

16)	„protokoll“ – käesolev protokoll, millega rakendatakse lepingut,, selle lisa ja liited;

17)	„abilaev“ – kalalaeva abistav liidu laev, mis ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega ning mida ei tohi kasutada ümberlaadimiseks;

18)	„säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega ning

19)	„ümberlaadimine“ – sama tähendusega kui IOTC kontekstis.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingu sätteid. Selle lisa ja liited moodustavad käesoleva protokolli lahutamatu osa.

2. Käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ning sellega kooskõlas.

Artikkel 3

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 4

Põhimõtted

1. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (edaspidi „liidu laevad“) püüda kala Mauritiuse vetes üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisa II peatükile väljastatud kalapüügiluba.

2. Eesmärgiga jätkata vastutustundliku ja säästva kalapüügi arendamist lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritiuse vetes säästvat kalapüüki. Kooskõlas Mauritiuse vetes kala püüdvate laevastike mittediskrimineerimise põhimõttega kohaldatakse tehnilisi ja kaitsemeetmeid käsitlevaid Mauritiuse õigusakte kõigi selliste tööstusliku püügiga tegelevate laevade suhtes, millel on samad tehnilised näitajad ja mis püüavad samu liike.

4. Läbipaistvuse huvides ja võttes nõuetekohaselt arvesse muudes lepingutes sisalduvaid konfidentsiaalsussätteid, vahetavad Mauritius ja liit teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välisriikide laevadel nende vetes kala püüda, hõlmates väljastatud kalapüügilubade arvu, püügikoormust ja deklareeritud saake, ning avalikustavad selle teabe.

5. Liidu laevad püüavad lubatud kogupüügi ülejääki, mis on kindlaks määratud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning kehtestatud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste varude kogu püügikoormuse kohta kõigi Mauritiuse vetes tegutsevate laevastike poolt.

6. Lepinguosalised järgivad asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ning eelkõige IOTC poolt vastu võetud kohaldatavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke teaduslikke hinnanguid.

7. Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat protokolli kooskõlas ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (edaspidi „Cotonou leping“) artiklis 9 osutatud või sellele järgnevate lepingute samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega.

8. Lepinguosalised teevad koostööd, et aidata kaasa Mauritiuse kalanduspoliitika rakendamisele sihtotstarbelise toetuse kaudu, mis on ette nähtud vastavalt lepingu artiklile 7 ja käesoleva protokolli asjakohastele sätetele, ning peavad sel eesmärgil teineteisega korrapärast dialoogi.

9. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva protokolli alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

10. Liidu laevadel töötavate meremeeste tööd reguleeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ning muude asjakohaste konventsioonidega, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes.

11. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne iga otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada käesoleva protokolli rakendamist.

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused

1. Lepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused selliste pika rändega liikide suhtes, mis on loetletud UNCLOSi 1. lisas, on järgmised:

a)	40 seinnoodalaeva ja

b)	45 triivõngelaeva.

2. Mauritius annab liidu abilaevadele loa abistada selliste liidu laevade püügitoiminguid, millel on luba tegutseda Mauritiuse vetes abilaevade suhtes kohaldatavate IOTC resolutsioonide piires ja tingimustel.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 11 ja 12 kohaselt.

Artikkel 6

Rahaline toetus

1. Artiklis 3 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline kogutoetus 2 900 000 eurot. Lisaks maksavad rahalist hüvitist laevaomanikud vastavalt lisas sätestatule.

2. Nimetatud rahaline kogutoetus hõlmab järgmist:

a)	5 500 tonni suurusele võrdlusalusele vastav 275 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Mauritiuse vetele;

b)	275 000 euro suurune aastane eritoetus Mauritiuse kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks ning

c)	175 000 euro suurune täiendav summa aastas, et toetada merenduspoliitika ja ookeanimajanduse arendamist vastavalt käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele.

3. Lõiget 2 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 7, 11, 12 ja 13.

4. Liit maksab lõike 2 punktis a osutatud summa esimesel aastal hiljemalt 90 päeva jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust ja igal järgmisel aastal hiljemalt käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva aastapäeval.

5. Käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c osutatud toetus makstakse esimesel aastal välja pärast seda, kui lepinguga ettenähtud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) on artikli 7 lõikes 1 osutatud mitmeaastase programmi heaks kiitnud. Alates teisest aastast tehakse maksed ühiskomitee soovituste alusel sõltuvalt eelmise aasta programmi raames saavutatud tulemustest, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 4.

6. Kui liidu laevade aastane tuunipüük Mauritiuse vetes ületab lõike 2 punktis a osutatud aastase võrdluskoguse, on juurdepääsuõiguse eest makstav aastane rahaline toetus iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 50 eurot.

7. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevade poolt Mauritiuse vetes püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

8. Mauritiusel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

9. Rahaline toetus makstakse riigi kontole, mida haldab peaarvepidaja. Lõike 2 punktides b ja c osutatud rahaline toetus tehakse kättesaadavaks Mauritiuse asutusele, kes vastutab kalandus- ja merenduspoliitika elluviimise eest. Mauritiuse ametiasutus esitab kontonumbri ja kinnitab seda igal aastal.

10. Lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse kasutamist käsitlevad üksikasjalikud rakendussätted lepitakse kokku käesoleva protokolli alusel peetaval esimesel ühiskomitee koosolekul. Need rakendussätted sisaldavad artikli 7 lõikes 2 osutatud tegevuste määratlusi, vastutavaid osakondi, asjaomaseid ligikaudseid eelarvelisi hinnanguid, tasumise viise ja aruandlusmehhanisme.

Artikkel 7

Valdkondlik toetus

1. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepitakse ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja üksikasjalikes rakendussätetes, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

ühe ja mitme aasta lõikes seatud saavutamist vajavad eesmärgid, et arendada aja jooksul säästvat kalapüüki, võttes arvesse prioriteete, mis on väljendatud Mauritiuse riiklikus kalandus- ja merenduspoliitikas ning muudes poliitikasuundades, mis on seotud säästva kalapüügi edendamisega või mõjutavad seda ja muu hulgas ka järgmisi valdkondi:

—	kalanduse, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetus- ja majandamismeetmed;

—	kalandussektori sanitaar- ja kvaliteedijuhtimine ning sisekaubanduse ja ekspordisuutlikkuse toetamine;

—	kalapüügi seire, kontroll ja järelevalve ning võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vastu;

—	teadussuutlikkuse ja koostöö edendamine kalanduse valdkonnas, sealhulgas püügiandmete kogumine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;

—	taristu ja muude asjakohaste meetmete toetamine, et arendada riiklikku kalandussektorit.

ühe- ja mitmeaastane programm artikli 6 lõike 2 punktides b ja c osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamiseks;

Lisaks hõlmab mitmeaastane valdkondlik programm muu hulgas järgmist:

—	mehhanismid finantskomponendi ja -tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks ning aruandluse korraldamiseks;

—	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele;

—	mehhanismid ja meetmed valdkondliku toetuse kaudu rakendatavate meetmete tutvustamiseks ja nähtavuse suurendamiseks;

Seoses ookeanimajanduses tehtava koostööga lepinguosalised

—	kohustuvad arendama välja raamistiku ookeanimajanduse valdkonnas tehtava koostöö edendamiseks, hõlmates muu hulgas vesiviljelust, ookeanide säästvat arengut, mereruumi planeerimist, mereenergiat ja merekeskkonda;

—	teevad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks koostööd ühistegevuste arendamisel, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid koostöövahendeid ja -programme, ning

—	lepivad kokku meetmete algatamises kõnealuses valdkonnas kontaktasutuste loomise ning teabe ja eksperditeadmiste vahetuse teel.

2. Artikli 6 lõike 2 punktides b ja c osutatud rahalise toetuse kasutamisel lähtutakse ühiskomitee poolt kinnitatud ühe- ja mitmeaastasest programmist ning iga aastaprogrammi tulemustele antud hinnangust.

3. Ühe- või mitmeaastase valdkondliku programmi muudatused kiidab heaks ühiskomitee. Aasta valdkondliku programmi kiireloomulised muudatused võib ühiskomitee heaks kiita kirjavahetuse teel.

4. Ühiskomitee võib võtta vastu soovitusi, et hõlbustada Mauritiuse kalanduspoliitika saavutamisele kaasa aitava valdkondliku toetusprogrammi rakendamist ja aruandlust.

5. Igal aastal esitab Mauritius elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta aastaaruande. Ühiskomitee annab aruandele oma hinnangu. Aastaaruanne koosneb rahalise rakendamise aruandest ja kirjeldavast aruandest, milles kirjeldatakse elluviidud meetmeid ja nende mõju ning esinenud raskusi ja võetud parandusmeetmeid. Mauritius esitab protokolli kehtivusaja lõpus aruande valdkondliku toetuse üldise rakendamise kohta kogu selle kestuse jooksul.

6. Artikli 6 lõike 2 punktides b ja c osutatud rahalise toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse aastaste osamaksetena. Käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal makstakse osamakseid kokkulepitud programmide alusel. Järgmistel kohaldamisaastatel makstakse osamakseid vastavalt valdkondliku toetuse ja kokkulepitud programmi rakendamisel saavutatud tulemuste analüüsile.

7. Kui saavutatud tulemused või rahaline rakendamine ei ole programmiga kooskõlas, võib ühiskomitee hinnangu kohaselt artikli 6 lõike 2 punktides b ja c sätestatud eritoetuse maksmise edasi lükata või läbi vaadata. Kui tingimused on täidetud, jätkatakse rahalise toetuse maksmist pärast lepinguosaliste arutelu ühiskomitee kaudu.

8. Artikli 6 lõike 2 punktides b ja c sätestatud eritoetust ei maksta pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse perioodi lõppu. Vajaduse korral ja kui nõutav rahaline toetus on makstud, võivad lepinguosalised jätkata järelevalvet valdkondliku toetuse rakendamise üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu. Erakorralistel põhjustel võivad lepinguosalised vastastikku kokku leppida uues ajakavas.

9. Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete tutvustamise ja nähtavuse.

10. Liidu institutsioonid, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda, võivad lepingu ja käesoleva protokolli alusel korrapäraselt auditeerida seda, kuidas Mauritius valdkondlikku toetust kasutab.

Artikkel 8

Teaduskoostöö säästva kalapüügi valdkonnas

1. Käesoleva protokolli kohaldamise ajal jälgib Mauritius kalavarude seisundit Mauritiuse vetes ja edendab teaduskoostööd, et hinnata regulaarselt kalavarude olukorda Mauritiuse vetes koostöös piirkondlike ja allpiirkondlike teadusasutustega.

2. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ühise teadusliku töörühma kaudu, mille moodustab ühiskomitee, kes määrab kindlaks ka töörühma eesmärgid ja volitused. Töörühma ülesandeks on koguda, valideerida, analüüsida ja edastada teaduslikke andmeid. Töörühm annab vajaduse korral aru ühiskomiteele. Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet, mida võidakse nõuda mere bioloogiliste ressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

3. Ühise teadusliku töörühma tehtud töö põhjal võivad lepinguosalised leppida kokku liidu laevade tegevusega seotud lisameetmetes, võttes muu hulgas arvesse IOTC ja muude asjaomaste organite soovitusi ja resolutsioone, et aidata kaasa käesoleva protokolliga hõlmatud Mauritiuse kalavarude säästvale majandamisele.

Artikkel 9

Piirkondlik koostöö

1. Lepinguosalised püüavad teha korrapärast koostööd IOTC raames ja muudes asjaomastes piirkondlikes organisatsioonides, mille liikmed nad on, et omavahel konsulteerida ja võimaluse korral kooskõlastada oma seisukohti, sealhulgas võimalikke ühisettepanekuid kõnealustele organisatsioonidele.

2. Kõik lõikes 1 osutatud ettepanekud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioonidega.

Artikkel 10

Majanduskoostöö ja kalavarude kasutamine

1. Vastavalt lepingu artiklile 8 teevad lepinguosalised koostööd kalanduse ning sellega seotud sektorite majandus-, kaubandus-, teadus- ja tehnikaküsimustes. Selleks võivad nad leppida kokku, et luuakse käitajatega konsulteerimise süsteem, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning teha Mauritiuse riikliku valdkondliku arengustrateegia raames kindlaks koostöö- ja investeerimisvõimalused kalandussektoris. See konsulteerimise süsteem võiks toimida korrapäraste kohtumistena ning ettepanekuid ja soovitusi analüüsib ühiskomitee.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et Mauritiuse kalatöötlemissektori korrapärane varustamine on oluline, ning nõustuvad, et liidu laevade püütud saak ja kaaspüük peaks aitama kaasa Mauritiuse kalatöötlemissektori säästvale ja korrapärasele varustamisele.

3. Lepinguosalised julgustavad käitajaid või käitajate rühmi Mauritiuse vetes püütud kalavarusid täielikult või osaliselt kohapeal ümber laadima, lossima ja töötlema. Selleks teeb Mauritius järgmist:

a)	esitab liidule hinnangu selliste kalapüügitoodete koguste kohta, mille ümberlaadimine või lossimine on kohaliku kalatöötlemissektori jaoks soovitav, ning

b)	kehtestab käitajate huvides stimuleerimiskavad kooskõlas Mauritiuse õigusaktidega.

Lisaks tagavad käitajad Mauritiuse kalatöötlemissektori piisava varustamise tuuniga, sealhulgas tuuni kaaspüügiga liidu kalalaevadelt.

4. Kõik Mauritiusel kala lossivad liidu laevad kohustuvad lossima 100 % Mauritiuse vetes püütud ja lossimise ajal pardal hoitud kaaspüügist kooskõlas kohaldatavate sanitaaralaste ja muude asjakohaste õigusaktidega.

5. Käesolev protokoll aitab arendada lepinguosaliste vahelisi kaubandussuhteid ja selles on võetud arvesse majanduspartnerluslepinguga seotud arengusuundi. Selleks arutavad lepinguosalised korrapäraselt, kuidas hõlbustada Mauritiuselt pärit kalapüügitoodete pääsu liidu turule.

Artikkel 11

Uurimuslik kalapüük ja uued kalapüügivõimalused

1. Kui liit soovib hinnata uusi kalapüügivõimalusi muude kui artikliga 5 hõlmatud liikide puhul, võib ta kokku kutsuda ühiskomitee, et arutada ja teha kindlaks sellise uue püügitegevuse suhtes kohaldatavad tingimused, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja lähtudes uurimusliku kalapüügi kampaaniate tulemustest.

2. Ühiskomitee võib arutada Mauritiuse vetes uurimusliku kalapüügi kampaaniate korraldamist ja selle heaks kiita, et uurida püügi tehnilist teostatavust ja uute püügivõimaluste majanduslikku tasuvust. Selleks määrab ühiskomitee üksikjuhtumite kaupa kindlaks liigid, tingimused, sh Mauritiuse teadlaste osalemise sellistes kampaaniates, ja muud asjaomased näitajad. Uurimusliku kalapüügi load antakse kuueks kuuks ja neid võib mõlema lepinguosalise nõusolekul pikendada.

3. Kui lepinguosalised leiavad, et uurimusliku kalapüügi kampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, võib Mauritius eraldada liidu laevadele uued püügivõimalused, sealhulgas artikliga 5 hõlmamata liikide jaoks, tingimustel, milles tuleb kokku leppida. Sellest tulenevalt kohandab ühiskomitee artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike suhtes kohaldatavaid lisas esitatud tasusid ja tingimusi.

Artikkel 12

Kalapüügivõimaluste kohandamine ja käesoleva protokolli läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata ja neid kohandada, kui IOTC resolutsioonid ja soovitused kinnitavad seda, et kõnealune kohandamine aitab tagada tuuni ja tuunilaadsete liikide säästva majandamise.

2. Lõikes 1 osutatud juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust ühiskomitee otsusega proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda. Käesolevas artiklis osutatud kalapüügivõimaluste kohandamine võib põhineda ka artikli 11 kohaselt toimunud uurimusliku kalapüügi tulemustel.

3. Kolm kuud enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algusele järgneva teise aasta lõppu ja tingimusel, et liidu laevade tegelik teatatud püük Mauritiuse vetes ületab võrdluskoguse, võivad lepinguosalised võrdluskoguse läbi vaadata ja seda kohandada. Sel juhul võib artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust kohandada ülejäänud rakendusperioodiks.

4. Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi käesoleva protokolli sätted, sealhulgas kalandustegevust reguleerivad ja valdkondliku toetuse rakendamise reeglid ning muud käesoleva protokolli ja selle lisa rakendamisega seotud reeglid, ning neid muuta. Kiireloomulistel juhtudel võib ühiskomitee teha sellised muudatused kirjavahetuse vormis.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Käesoleva protokolli rakendamise võib peatada mõlema lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a)	vahejuhtumid, loodusnähtused ja muud kui loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis väljuvad lepinguosaliste mõistliku kontrolli alt ja takistavad kalapüüki Mauritiuse vetes;

b)	lepinguosaliste vaheline vaidlus käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamise üle, mida ei suudeta lahendada;

üks lepinguosalistest ei suuda järgida käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid, eelkõige seoses Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumisega ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele või sellele tulevikus järgneva liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise lepingu samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega;

d)	liit ei tee artikli 6 lõike 2 punktis a sätestatud makseid õigel ajal käesoleva lõike punktis c nimetamata põhjustel.

2. Enne käesoleva protokolli rakendamise peatamise otsuse tegemist peavad lepinguosalised sisulisi konsultatsioone, et leida rahuldav lahendus.

3. Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest teisele lepinguosalisele kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumise kuupäeva. Pärast nimetatud teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda mõistliku aja jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

4. Kui peatamine jõustub,

a)	lahkuvad kõik liidu laevad 24 tunni jooksul Mauritiuse vetest ja

b)	ükski liidu laev ei püüa kala Mauritiuse vetes.

5. Artikli 6 lõike 2 punktis a sätestatud rahalise toetuse summat vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mille jooksul peatamine jõustub.

6. Kui käesoleva protokolli rakendamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et leida mõlemat osalist rahuldav lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 14

Kohaldatav õigus

1. Liidu laevade tegevust Mauritiuse vetes reguleeritakse Mauritiuse kohaldatava õigusega, kui lepingus või käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti, koos kohaldatavate IOTC resolutsioonide ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Mauritiuse ametiasutused teavitavad liidu ametiasutusi kõigist sellistest asjaomastest muudatustest oma õigus- ja haldusnormides, mis mõjutavad liidu laevade tegevust, vähemalt kolm kuud enne nende kohaldamist.

2. Liit võtab kõik võimalikud ja vajalikud meetmed, tagamaks et tema laevad järgivad käesolevat protokolli ja Mauritiuse õigusakte, millega reguleeritakse kalapüüki Mauritiuse vetes.

3. Liidu ametiasutused teavitavad viivitamata Mauritiuse ametiasutusi kõigist liidu õigusaktides tehtavatest muudatustest, millel võib olla mõju liidu laevade tegevusele käesoleva protokolli raames.

Artikkel 15

Andmekaitse

1. Mõlemad lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli raames vahetatud andmeid kasutatakse üksnes käesoleva protokolli rakendamiseks ning eelkõige kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2. Pooled kohustuvad tagama, et järgnevat käsitatakse konfidentsiaalsena :

—	kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud äriliselt tundlikke andmeid ja isikuandmeid, mis on saadud protokolli kohaldamise raames, ning

—	kõiki liidus kasutatavate teabevahetussüsteemidega seotud äriliselt tundlikke andmeid.

Lepinguosalised tagavad, et Mauritiuse vetes toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Sellega seoses ei või käesoleva protokolli alusel vahetatud isikuandmeid avalikustada ja neid kasutatakse üksnes seoses käesoleva protokolli rakendamisega. Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selleks, mille jaoks neid vahetati.

4. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 16

Elektrooniline teabevahetus

1. Lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide vahetamiseks kohustuvad Mauritius ja liit võtma kasutusele vajalikud elektroonilise teabevahetuse süsteemid. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberil oleva vormiga.

2. Püügiandmete, sisenemisel ja lahkumisel esitatavate püügiaruannete (elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kaudu) ja laeva asukohaandmete (VMS-süsteemi kaudu, VMS – Vessel Monitoring System) vahetamise ning kalapüügilubade taotlemise süsteemide rakendamise ja kasutamise kord on sätestatud lisas ja selle liidetes.

3. Mõlemad lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellisel juhul asendatakse lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid käesoleva protokolli lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega või edastatakse andmed muude sidevahendite kaudu.

Artikkel 17

Lõpetamine

1. Lepinguosaline võib käesoleva protokolli lõpetada vastavalt lepingu artiklile 12.

2. Kui lepinguosaline on saanud kahju käesoleva protokolli sätte väidetava rikkumise tõttu, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult kolme kuu jooksul pärast väidetavat rikkumist. Lepinguosalised annavad endast parima, et heas usus nõu pidada, leidmaks mõlemat osalist rahuldav lahendus.

3. Kui mõlemat osalist rahuldavat lahendust ei leita kolme kuu jooksul pärast teise lepinguosalise kirjalikku teavitamist väidetavast rikkumisest, võib lepinguosaline otsustada protokolli lõpetada ja teatab sellest teisele lepinguosalisele.

4. Käesoleva protokolli lõpetamise korral vähendatakse artiklis 6 osutatud rahalise toetuse summat protokolli lõpetamise aasta eest pro rata temporis põhimõttel.

5. Käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt lepingu artiklile 12 vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või käesoleva protokolli sätete või Mauritiuse kohaldatavate õigusaktide rikkumiste eest, mis toimusid enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemist või lõpetamist, või protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõikide tasumata maksete eest.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 20

Autentsed keeled

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на двадесет и първи декември две хиляди двадесет и втора година.

Hecho en Bruselas, el veintiuno de diciembre de dos mil veintidós.

V Bruselu dne dvacátého prvního prosince dva tisíce dvacet dva.

Udfærdiget i Bruxelles den enogtyvende december to tusind og toogtyve.

Geschehen zu Brüssel am einundzwanzigsten Dezember zweitausendzweiundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne teise aasta detsembrikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες είκοσι δύο.

Done at Brussels on the twenty first day of December in the year two thousand and twenty two.

Fait à Bruxelles, le vingt et un décembre deux mille vingt-deux.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an t-aonú lá is fiche de mhí na Nollag sa bhliain dhá mhíle fiche a dó.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset prvog prosinca godine dvije tisuće dvadeset druge.

Fatto a Bruxelles, addì ventuno dicembre duemilaventidue.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit otrā gada divdesmit pirmajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt antrų metų gruodžio dvidešimt pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonkettedik év december havának huszonegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-wieħed u għoxrin jum ta’ Diċembru fis-sena elfejn u tnejn u għoxrin.

Gedaan te Brussel, eenentwintig december tweeduizend tweeëntwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego pierwszego grudnia roku dwa tysiące dwudziestego drugiego.

Feito em Bruxelas, em vinte e um de dezembro de dois mil e vinte e dois.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și unu decembrie două mii douăzeci și doi.

V Bruseli dvadsiateho prvého decembra dvetisícdvadsaťdva.

V Bruslju, enaindvajsetega decembra dva tisoč dvaindvajset.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkaksi.

Som skedde i Bryssel den tjugoförsta december år tjugohundratjugotvå.

LISA

MAURITIUSE VETES LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) või Mauritiuse all järgmisi pädevaid asutusi:

a)	liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral delegatsiooni vahendusel;

b)	Mauritiuse puhul: kalanduse eest vastutav ministeerium.

2. Käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamine

Käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid kohaldatakse üksnes kaugemal kui 15 meremiili Mauritiuse lähtejoonest.

Liidule esitatakse teave, mis on seotud muude navigatsiooniks ja kalapüügiks suletud aladega, ning igast hilisemast muudatusest tuleb teatada vähemalt kaks kuud enne muudatuse jõustumist.

3. Pangakonto laevaomanike makseteks

Enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva edastab Mauritius liidule andmed Mauritiuse riigikassa pangakonto(de) kohta, millele lepingu raames liidu laevade eest makstavad tasud ja summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOA KEHTIVUSAEG, SELLE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks täiskalendriaasta ja neid võib pikendada. Kehtivusaja alguse ja lõpu kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana

a)	käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku jõustumise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)	käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemise kuupäevani.

Käesoleva protokolli esimesel ja viimasel aastal arvutatakse ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

Kalapüügiloa saamise tingimus – nõuetekohased laevad

2.	Käesoleva protokolli alusel võivad Mauritiuse vetes kala püüdmiseks saada kalapüügiloa üksnes liidu poolt nõuetekohaseks peetavad liidu laevad.

Selleks et liidu laev oleks nõuetekohane, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)	selle omanikul, kaptenil ega laeval endal ei ole keelatud Mauritiuse vetes kala püüda;

b)	selle omanik ja kapten järgivad Mauritiuse õigusakte ja laev vastab neile õigusaktidele ning nad on täitnud kõik varasemad lepingu kohaselt Mauritiuse vetes toimuvast kalapüügist tulenevad kohustused;

c)	laev on kantud IOTC laevaregistrisse ja seda ei ole kantud IOTC ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimistusse ning

d)	lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiluba antakse välja tingimusel, et laev on vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 nõuetele.

Kalapüügiloa taotlemine

Liit esitab Mauritiuse pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse liidu iga laeva kohta lepingu alusel vähemalt 21 kalendripäeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva. Kalapüügilubade taotlused võib elektrooniliselt edastada ja väljastada Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise kalapüügilubade haldamise süsteemi LICENCE abil.

Kalapüügiloa taotlus peab sisaldama 1. liites loetletud teavet ja järgmisi dokumente:

a)	tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse, mis on tagastamatu;

b)	hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on selgelt näha laeva nimi ja pardatähis;

c)	lipu registreerimise tunnistus.

6.	Ettemaksed kantakse riigi kontole, mida haldab Mauritiuse peaarvepidaja ja mille üksikasjad esitab Mauritius. Ettemaksed sisaldavad kõiki tegevusväliseid tasusid.

7.	Kui käesoleva protokolli raames pikendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, peab pikendamistaotlus sisaldama üksnes 1. liites sätestud teavet ja tõendit tasu maksmise kohta.

Kalapüügiloa väljastamine

Mauritiuse ametiasutused väljastavad kalapüügiload kõigile laevadele, kellel on õigus kala püüda, ja väljastavad laevaomanikule või tema agendile allkirjastatud loa originaalid 21 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui pädev asutus on saanud kätte punktis 5 osutatud täieliku taotluse. Kalapüügiloa väljastamise järel laadivad Mauritiuse ametiasutused allkirjastatud originaali koopia viivitamata LICENCE-süsteemi üles, kui süsteem on täielikult töökorras.

Kalapüügiloaga liidu laev hoiab pardal kalapüügiloa originaaleksemplari. Kalapüügiloa elektroonilist versiooni võib siiski kasutada maksimaalselt 60 kalendripäeva pärast kõnealuse kalapüügiloa väljastamise kuupäeva. Kõnealusel ajavahemikul käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena. Pärast nimetatud 60 päeva pikkust perioodi peab kalapüügiloa originaal asuma alati laeva pardal.

Kalapüügiloa edasiandmine

10.	Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral.

11.

Kui mõlemad lepinguosalised tunnistavad, et tegemist on vääramatu jõuga, võib liidu taotlusel kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale või sama püügikategooria asenduslaevale antud uue kalapüügiloaga, tegemata selle eest uut ettemakset. Sellisel juhul tuleb III peatüki punktis 21 osutatud liidu laevade kalapüügiloa tasude puhul võtta arvesse kahe laeva kogupüüki Mauritiuse vetes.

12.	Edasiandmise korral tagastab laevaomanik või tema agent Mauritiusel asendatava kalapüügiloa ja Mauritius koostab viivitamata asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja viivitamata pärast asendatava kalapüügiloa tagastamist.

13.

Asenduspüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Mauritiuse pädevale asutusele. Sellisel juhul ajakohastab Mauritius viivitamata kalapüügiloaga laevade nimekirja ja saadab selle liidule. Mauritiuse pädev asutus teavitab delegatsiooni viivitamata kalapüügiloa edasiandmisest.

LICENCE-süsteemi tõrked

14.	Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ja Mauritiuse vahelisse LICENCE-süsteemi tekivad raskused, vahetatakse kalapüügilubasid elektrooniliselt e-posti teel, kuni süsteem on jälle töökorras.

Abilaevad

15.	Mauritiuse ametiasutused lubavad abilaevadel, kellel on asjakohane luba, abistada kalapüügiluba omavaid liidu laevu. Abilaevad peavad sõitma liidu liikmesriigi lipu all ega tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks.

16.	Abistamine ei tohi hõlmata kütuse tankimist ega saagi ümberlaadimist.

17.	Liidu selliste abilaevade arv, kellel on asjakohane luba, peab vastama kalapüügiluba omavate liidu seinnoodalaevade arvule ning olema kooskõlas IOTC asjakohaste resolutsioonidega. Lisaks peavad aruandlusnõuded vastama IOTC nõuetele ja muudele asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele.

18.	Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate abilaevade suhtes kohaldatakse kalapüügilubade taotlemise ja edasiandmise menetlust, mida on kirjeldatud käesolevas peatükis, abilaevade suhtes kohaldatavas ulatuses.

Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

19.	Pärast kalapüügiloa taotluse saamist võib Mauritiuse pädev asutus koostada iga laevakategooria (sealhulgas abilaevade) kohta ajutise nimekirja luba taotlenud laevadest ning saata selle e-posti teel viivitamata liidule ja delegatsioonile.

20.	Liit edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu asutused on suletud, võib Mauritius saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada koopia delegatsioonile.

Dokumendid, mis peavad pardal olema

21.

Mauritiuse vetes või Mauritiuse sadamas olles peavad kalalaeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

a)	kalapüügiluba;

kalalaeva lipuriigi pädeva asutuse väljastatud dokumendid, milles on näidatud

—	laeva registreerimistunnistus, sealhulgas laeva registreerimisnumber;

—	kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised või kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

c)	kalalaeva lipuriigi pädeva asutuse kinnitatud tõend, milles kirjeldatakse muudatusi ja nende laadi, kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogumahutavuse, mootori võimsuse või lastiruumi mahutavusega, ning

d)	laeva merekõlblikkuse tunnistus.

Ettemakse

22.	Ettemakse summa kehtestatakse aastase määra alusel järgmiselt. Ettemakse peab sisaldama kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, randumislõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud, mida vajaduse korral nõutakse.

23.	Laevaomanike makstavate tasude arvutamisel võetakse aluseks 80 euro suurune määr iga püütud tonni kohta.

24.

Laevaomanikud tasuvad iga-aastase ettemakse Mauritiuse ametiasutuste poolt väljastatava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt.

a)	Tuunipüügiseinerid 9 360 eurot, mis vastab 117 tonnile Mauritiuse vetes püütud tuunile ja tuunilaadsetele liikidele;

b)	Õngejadalaevad (üle 100 GT) 4 560 eurot, mis vastab 57 tonnile Mauritiuse vetes püütud tuunile ja tuunilaadsetele liikidele;

c)	Õngejadalaevad (alla 100 GT) 2 400 eurot, mis vastab 30 tonnile Mauritiuse vetes püütud tuunile ja tuunilaadsetele liikidele.

Abilaevad

25.	Iga asjakohase loaga abilaeva suhtes kohaldatav loatasu on 5 000 eurot aastas.

III PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

ELEKTROONILINE PÜÜGIPÄEVIK – ELEKTROONILINE LAEVAETTEKANNETE SÜSTEEM (ERS)

Üldsätted

1.	Kapten annab laeva püügist aru, esitades Mauritiusele püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev Mauritiuse vetes viibis.

2.	Kui ERS on töökorras, peab käesoleva protokolli raames kalapüügiga tegeleva liidu laeva kapten elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud ERSi.

Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil Mauritiuse vetesse siseneda. Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei järgita, võib Mauritius peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduva püügiaruande esitamiseni ja võtta laevaomaniku suhtes meetmeid kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise korral võib Mauritius kalapüügiloa pikendamisest keelduda. Mauritius teavitab liitu viivitamata kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

4.	Registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevik peab vastama IOTC asjakohastele resolutsioonidele ja soovitustele ning see edastatakse vastavalt 3. liites osutatud UN/FLUXi standardile.

5.	Lipuriik ja Mauritius tagavad, et neil on vajalikud IT-seadmed ja tarkvara, mis on ERSi andmete automaatseks edastamiseks vajalik. Muul juhul edastatakse andmeid e-posti teel.

6.	Lipuriik tagab, et ERSi andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab neid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt 36 kuu jooksul alates püügireisi algusest.

7.	Lipuriigi kalapüügi seirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva Mauritiuse vetes viibimise ajal, isegi kui saak on null.

Elektrooniliste püügipäevikute andmed

8.	Kui ERS on töökorras, peab kapten registreerima viivitamata Mauritiuse vetesse sisenemise ja sealt lahkumise kuupäeva ja kellaaja.

Kapten registreerib iga päev iga püügitoimingu puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus registreeritakse olenemata selle kaalust. Kui laev viibib kõnealustes vetes, aga püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane koordineeritud maailmaaeg (UTC) asukoht.

10.

Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

a)	Rahvusvahelise Mereorganisatsioon (IMO) või ühtse laevastikuregistri (CFR) identifitseerimisnumbrid ja laeva nimi;

b)	püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

c)	iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

d)	asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

e)	püügi kuupäev ja kellaaeg;

f)	sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise ning Mauritiuse vetesse sisenemise ja sealt lahkumise kuupäev ja kellaaeg;

g)	püügivahendi liik ja tehnilised näitajad;

h)	iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus või vajaduse korral kalade arvuna, ning

i)	iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus või vajaduse korral kalade arvuna.

Tehniline rike või rike, mis mõjutab liidu laeva pardal salvestamist ja elektrooniliste aruannete edastamist

11.	Lipuriigi kalapüügi seirekeskus ja Mauritiuse kalapüügi seirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme liidu laeva ERSi andmete edastamist.

12.

Kui Mauritiuse kalapüügi seirekeskus ei saa andmeid, mille liidu laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ja teavitab uurimise tulemustest Mauritiuse kalapüügi seirekeskust.

13.

Kui rike on liidu laeva ja lipuriigi kalapüügi seirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi kalapüügi seirekeskus sellest viivitamata liidu laeva kaptenile või käitajale või tema esindajale. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed asjakohaste sidevahendite abil lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 23.59 UTC.

14.

Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole liidu laeval enam lubatud Mauritiuse vetes kala püüda ning ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Mauritiuse sadamasse. Liidu laeval ei ole lubatud sellest sadamast lahkuda või Mauritiuse vetesse tagasi pöörduda enne, kui tema lipuriigi kalapüügi seirekeskus on kindlaks teinud, et ERS toimib taas nõuetekohaselt.

15.	Kui Mauritius ei saa ERSi andmeid kätte liidu või Mauritiuse järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed, et probleem kiiresti lahendada. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

16.

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus saadab Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes olemasoleva elektroonilise sidevahendi abil kõik ERSi andmed, mis lipuriik on pärast viimast edastamist saanud. Sama protseduuri võib kasutada üle 24 tunni kestvate hooldustoimingute puhul, mis mõjutavad liidu järelevalve all olevaid süsteeme. Mauritius teavitab sellest oma pädevaid kontrolliasutusi, et viimased ei käsitaks liidu laevu ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse käesoleva peatüki punktis 6 nimetatud elektroonilisse andmebaasi.

17.	Lipuriik ja Mauritius määravad kumbki ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes, edastavad teineteisele oma ERSi korrespondentide kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

Korrapärane järelevalve püügi üle

18.	Liit esitab Mauritiusele enne iga kvartali lõppu püügiandmed iga kalapüügiloaga liidu laeva kohta ja muu asjakohase teabe eelmis(t)e kvartali(te) kohta.

19.	Mauritius esitab kord kvartalis püügipäevikutest saadud püügiandmed kalapüügiloaga liidu laevade kohta ja samuti muu asjakohase teabe.

20.

Lepinguosalised analüüsivad ühiselt andmekogumite kooskõla nii regulaarselt kui ka ühe lepinguosalise taotlusel. Eelkõige analüüsib Mauritius neid koondandmeid ja teatab kõigist olulistest vastuoludest seoses tema vetes toimunud püügiga, mis on registreeritud talle esitatud püügipäevikus. Lipuriigid uurivad teatatud vastuolusid ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid. Kui andmeallikate vahel esineb püsivaid vastuolusid, esitatakse need hindamiseks ühiskomiteele. Kõnealuseid koondandmeid käsitatakse esialgsena, kuni liit edastab punktis 21 osutatud lõpliku aastaaruande.

Tuunipüügilaevade ja triivõngelaevade lõplik tasude aruanne

21.	Hiljemalt iga aasta 30. aprilliks esitab liit koondandmed, mis näitavad eelmisel kalendriaastal Mauritiuse vetes püütud saagi koguseid liidu laeva kohta kuus ja liikide kaupa, ning nendega koos arvutatud tasud, mille iga liidu laev peab maksma.

22.

Mauritius teatab liidule, kui ta on tasude aruande kätte saanud, ning tal on 45 päeva aega saadud andmed tõendavate dokumentide alusel vaidlustada. Pärast seda on lepinguosalistel aega üks kuu, et andmetes kokkuleppele jõuda. Kui kokkuleppele ei jõuta, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega nii kiiresti kui võimalik kirja või videokonverentsi teel või vajaduse korral ühiskomitees. Kui Mauritius ei ole 45 kalendripäeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik aruanne vastuvõetuks.

23.

Liit edastab mõlema lepinguosalise kinnitatud arvestused viivitamata laevaomanikele, et nad teeksid vajalikud maksed. Kui lõpliku aruande summa on suurem kui II peatüki punktis 24 osutatud ettemakse, mis tasuti kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa asjakohasele pangakontole jooksva aasta 31. juuliks (või 30 päeva jooksul aruande kättesaamisest). Kui lõpliku aruande summa on väiksem kui kindlasummaline ettemakse, ei maksta ülejäävat summat laevaomanikule tagasi. Mauritius jälgib neid makseid ning teatab liidule kõikidest viivitustest ja mittetäielikest maksetest. Samal ajal püüab liit tagada, et maksed tehakse ettenähtud tähtaja jooksul.

24.	Kinnitatud aruannete põhjal arvutatakse välja summa, mille liit peab täiendavate püügikoguste eest maksma, kui ületatakse kogu aasta võrdluskogust, kooskõlas käesoleva protokolli artikli 6 lõikega 6.

IV PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1.	Ümberlaadimine merel on keelatud. Kõiki sadamas toimuvaid ümberlaadimisi jälgitakse Mauritiuse kalandusinspektorite juuresolekul.

Lossida või ümber laadida sooviva liidu laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Mauritiusele järgmised andmed:

a)	lossida või ümber laadida sooviva kalalaeva IMO või CFR identifitseerimisnumbrid ja nimi;

b)	lossimis- või ümberlaadimissadam;

c)	lossimise või ümberlaadimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

d)	iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna) ning

e)	ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS).

Vastuvõtva laeva puhul teatab vastuvõtva laeva kapten hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel Mauritiuse ametiasutustele tema laevale ümberlaaditava tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul Mauritiuse ametiasutusele.

4.	Ümberlaadimiseks peab olema eelnev luba, mille Mauritius on laeva kaptenile või tema agendile väljastanud 24 tunni jooksul pärast punktis 2 osutatud teatamist. Ümberlaadimine peab toimuma selleks ettenähtud Mauritiuse sadamas.

5.	Mauritiusel toimuvaks ümberlaadimiseks kindlaks määratud kalasadam on Port Louis.

6.	Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, kohaldatakse Mauritiuse kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

V PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTEERIMINE

Mauritiuse vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiloaga liidu laeva Mauritiuse vetesse sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Mauritiust teavitada 12 tunni jooksul enne sisenemist või lahkumist. Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige järgmised andmed:

a)	kuupäev, kellaaeg ja kavandatud piiriületuspunkt;

b)	iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja üldkogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ning

c)	toote esitusviis.

2.	Andmed edastatakse ERSi kaudu või selle puudumisel Mauritiuse teatatud e-posti aadressile saadetava e-kirjaga. Mauritius saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.

3.	Mauritius teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi või edastussageduse muudatustest.

4.	Iga Mauritiuse vetes püügitegevuselt tabatud liidu laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata kalalaevana.

5.	Sisenemisest või lahkumisest teatamisel edastavad liidu laevad ka oma asukoha (laius- ja pikkuskraad) teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi koguse ja liigid. Need andmed edastatakse ERSi kaudu, kasutades Mauritiuse pädeva asutuse esitatud kontaktandmeid.

Inspekteerimine sadamas või merel

6.	Liidu laevu inspekteerivad sadamas või merel Mauritiuse vetes Mauritiuse volitatud inspektorid ja laevad, kelle õigus kalanduskontrolle teha on selgesti tuvastatav.

7.	Enne pardale minekut teavitavad volitatud inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostab mõistlik arv volitatud kalandusinspektoreid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist tõendama oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni.

8.	Liidu laeva kapten lubab Mauritiuse inspektoritel pardale tulla ja teeb nendega inspekteerimise ajal koostööd.

9.	Volitatud inspektorid jäävad liidu laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad püüavad inspekteerimisel avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile või lossimisele ja ümberlaadimisele.

10.	Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on mõeldud üksnes kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavate asutuste jaoks. Neid ei või avalikustada, kui siseriiklikes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

11.	Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mauritiuse volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad inspektorid ja liidu laeva kapten.

12.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine liidu laeva kapteni poolt ei piira liidu laevaomaniku õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui liidu laeva kapten keeldub kõnealusele aruandele alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mauritiuse ametiasutus teavitab liidu ametiasutust inspekteerimisest 24 tunni jooksul pärast selle lõpetamist ja annab teada avastatud rikkumistest ning saadab inspekteerimisaruande hiljemalt seitsme päeva jooksul. Rikkumise korral saadetakse rikkumisteate koopia liidule seitsme päeva jooksul pärast volitatud inspektori naasmist sadamasse.

13.	Mauritiuse ametiasutus võib lubada liidu ametiasutusel osaleda inspekteerimistel vaatlejana.

14.

Riskihindamise põhjal võivad lepinguosalised kokku leppida liidu laevade ühisinspekteerimistes, eelkõige lossimise ja ümberlaadimise ajal, et tagada nii liidu kui ka Mauritiuse õigusaktide järgimine. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu ja Mauritiuse õigusraamistikus ette nähtud sätteid inspekteerimiste läbiviimise kohta. Lepinguosalised võivad oma lipu- ja rannikuriikide kohustuste raames otsustada teha koostööd järelmeetmete osas vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele. Lisaks võib Mauritiuse ametiasutus liidu taotlusel volitada liidu liikmesriikide kalandusinspektoreid inspekteerima nende lipu all sõitvaid liidu laevu nende siseriiklikust õigusest tuleneva pädevuse piires.

Koostöö ja osalusjärelevalve ETR-kalapüügi vastases võitluses

15.

Selleks et tõhustada ETR-kalapüügi vastast võitlust, teatavad liidu kalalaevade kaptenid iga sellise laeva viibimisest Mauritiuse vetes, keda kahtlustatakse ETR-kalapüügiga tegelemises, ning esitavad vaatluse käigus täheldatu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded tuleb saata viivitamata Mauritiuse ja vaatlust teostanud laeva lipuriigiks oleva liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe liidule või viimase määratud asutusele.

16.	Mauritius edastab liidule kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded liidu kalalaevade kohta, kelle tegevus Mauritiuse vetes võib kujutada endast ETR-kalapüüki.

VI PEATÜKK

SATELLIITSIDEL PÕHINEV LAEVASEIRESÜSTEEM (VMS)

Asukohateadete turvaline edastamine Mauritiusele

1.	Lipuriigi kalapüügi seirekeskus edastab asjaomaste laevade asukoha teated automaatselt Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus, Euroopa Komisjon ja Mauritius vahetavad omavahel e-posti kontaktaadresse ja teatavad viivitamata nende aadresside muutumisest.

Laevade asukoha teated

Käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiloaga liidu laevad peavad olema Mauritiuse vetes varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS-süsteem), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügi seirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	liidu laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkus- ja laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg UTCs ning

d)	laeva kiirus ja kurss.

Liidu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastamise. Liidu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus registreerib asukohateated turvaliselt ja säilitab neid turvaliselt elektroonilises andmebaasis vähemalt kolm aastat.

4.	Liidu laeva kapten peab tagama, et tema laeva pardale paigaldatud VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ning et punktis 1 osutatud andmed edastatakse tõesti tema lipuriigi kalapüügi seirekeskusele.

5.	VMS-süsteemil avastatud muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, vastutab kapten.

6.	VMS-süsteemi käsitlevate sätete täitmata jätmist käsitatakse rikkumisena ja selle suhtes kohaldatakse Mauritiuse õigusaktides ette nähtud karistusi.

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus edastab saadud asukohateated automaatselt ja viivitamata Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele. Kõik Mauritiuse vetes tegutsevad liidu laevad peavad olema VMS-süsteemis nähtavad alates laeva sisenemisest sellesse piirkonda ja kuni laeva tegeliku lahkumiseni sellest piirkonnast või kuni laeva saabumiseni Mauritiuse sadamasse.

8.	VMS-süsteemi andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiandmete standardiseeritud vahetamiseks.

9.	Esimene registreeritud asukoht Mauritiuse vetesse sisenemise järel varustatakse koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad varustatakse koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mauritiuse vetest lahkumist ja varustatakse koodiga „EXI“.

10.	Iga asukohateade tuleb esitada 2. liites esitatud vormingus või ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (CEFACT) standardil P 1000 põhinevas vormingus.

Teabe edastamine liidu laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

11.

Rikkis VMS-süsteemiga liidu laevadel ei ole lubatud Mauritiuse vetesse siseneda. Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Mauritiuse vetes juba kala püüdmas, parandatakse kõnealune süsteem püügireisi lõpus või asendatakse 15 kalendripäeva jooksul. Pärast seda ajavahemikku ei lubata laeval enam Mauritiuse vetes kala püüda.

12.

Laevad, mis püüavad Mauritiuse vetes kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukoha teated lipuriigi kalapüügi seirekeskusele e-posti teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kogu kohustusliku teabe. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus registreerib need käsitsi edastatud teated viivitamata punktis 3 osutatud elektroonilises andmebaasis ja edastab need Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele samade sätete kohaselt nagu automaatsed asukohad. See edastamine peab algama niipea, kui liidu laeva kapten avastab VMS-süsteemi rikke või teda teavitatakse sellest. Sellisel juhul kohaldatakse sätteid, mis käsitlevad vetesse sisenemise ja sealt lahkumise korda.

Teabevahetussüsteemi tõrked

13.

Mauritius peab tagama, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügi seirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest katkestustest või riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus. Nii lipuriigi kui ka Mauritiuse kalapüügi seirekeskus selgitavad välja sellise katkestuse või rikke põhjused. Tekkida võivaid erimeelsusi lahendab ühiskomitee.

14.

Kui Mauritius ei saa VMS-süsteemi andmeid kätte liidu või Mauritiuse järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, teatab asjaomane lepinguosaline sellest niipea kui võimalik teisele lepinguosalisele ja võtab viivitamata meetmed, et probleem kiiresti lahendada. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Andmed, mida Mauritiuse kalapüügi seirekeskus ei ole saanud, esitatakse niipea, kui probleem on lahendatud. Kui rike puudutab liidu kontrolli all olevaid elektroonilisi süsteeme, edastab lipuriigi kalapüügi seirekeskus Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele iga 24 tunni järel e-posti teel kõik saadud asukohateated.

15.	Mauritiuse ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrolliasutusi, et liidu laevu ei käsitataks laevadena, mis on rikkunud VMS-süsteemi andmete edastamata jätmisest tulenevaid kohustusi.

Asukohateadete intervalli muutmine

16.

Mauritius võib rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada liidu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidule ja millega palutakse vähendada laeva asukoha teadete saatmise intervalli kindlaksmääratud uurimisperioodiks 30 minutile. Mauritiuse kalapüügi seirekeskus peab saatma tõendavad dokumendid liidu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus saadab Mauritiusele viivitamata asukohateated, kasutades uut intervalli.

17.	Kindlaksmääratud uurimisperioodi lõpus teavitab Mauritiuse kalapüügi seirekeskus viivitamata liidu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust ja liitu inspektsiooni lõppemisest ja nõutavatest järelmeetmetest.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.	Käesoleva protokolli reeglite ja sätete, elusressursside kaitse- ja majandamismeetmete või Mauritiuse kalandusalaste õigusaktide mittetäitmist võib karistada trahvidega ning laeva kalapüügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamata jätmisega, nagu on ette nähtud Mauritiuse õigusaktidega.

Rikkumiste menetlemine

2.	Lepingu kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva poolt Mauritiuse vetes toime pandud rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

3.	Teade rikkumise ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes kohaldatavate karistuste kohta saadetakse vastavalt kohaldatavates Mauritiuse õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teate koopia saadetakse liidu laeva lipuriigile ja liidule 24 tunni jooksul.

Liidu laeva kinnipidamine

Vastavalt kohaldatavatele Mauritiuse kalandusalastele õigusaktidele ja kalapüügiloa tingimustele võivad Mauritiuse ametiasutused nõuda, et liidu laev, mille puhul on mõistlik alus kahtlustada, et ta on toime pannud rikkumise, peataks oma püügitegevuse, ja kui laev on merel, siis pöörduks tagasi Mauritiuse sadamasse.

5.	Mauritius teatab 24 tunni jooksul liidule ja lipuriigi ametiasutustele kalapüügiluba omava liidu laeva tegevuse katkestamisest või kinnipidamisest. Teates esitatakse põhjused ja teatele lisatakse laeva kinnipidamist tõendavad dokumendid, järgides kõiki konfidentsiaalsusnõudeid.

Mauritiuse ametiasutus määrab uurimisega tegeleva ametniku ja korraldab liidu taotlusel ühe kalendripäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist teabekoosoleku, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teabekoosolekul võib osaleda lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

7.	Kuritegelikku laadi rikkumise korral määratakse karistus kohaldatavate õigusaktide alusel pärast Mauritiuse kohtus süüdimõistmist või vastavalt Mauritiusel kehtivate õigusaktide sätetele.

Enne kohtumenetluse alustamist püüavad Mauritiuse ametiasutused ja liidu laev leida kokkuleppemenetluse teel mõlemat osalist rahuldava lahenduse, kui see on õiguslikult teostatav. Kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi pärast laeva kinnipidamisest teatamist. Kõik saavutatud kokkulepped on lõplikud ja asjaomaste poolte jaoks siduvad. Kui kokkuleppemenetlus, mis võib hõlmata kohtulikust vastutusest loobumist, ei ole edukas, võib küsimuse lahendamiseks pöörduda Mauritiuse kohtu poole.

Kohtumenetlus – pangatagatis

Sellise liidu laeva omanik, mille puhul on mõistlik alus kahtlustada, et ta on rikkunud käesoleva protokolli sätet või Mauritiuse kohaldatavat õigust, võib esitada Mauritiuse määratud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Mauritius, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulud, hinnangulise trahvi ja võimalikud hüvitused. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

10.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	sellise summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

11.	Mauritius teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kahe kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

12.

Kui liidu laev või selle meeskond on käesoleva protokolli sätte või kohaldatavate õigusaktide muude sätete väidetava rikkumise tõttu kinni peetud ja neid peetakse kinni kuni kohtulikust vastutusest loobumise või kriminaalmenetluse lõpuleviimiseni, lubatakse laeval ja selle meeskonnal sadamast lahkuda, kui kohtulikust vastutusest loobumine või kriminaalmenetlus on leidnud lahenduse.

VIII PEATÜKK

MEREMEESTE PARDALEVÕTT

Pardale võetavate meremeeste arv

Mauritiuse vetes tegutsemise ajal võtavad liidu seinnoodalaevad pardale 14 Mauritiuse kvalifitseeritud meremeest. Meremehed määrab laeva agent laevaomaniku nõusolekul nimekirjast, mis on koostatud 4. liites esitatud suuniste kohaselt, milles käsitletakse Mauritiuse meremeeste töölevõtmist liidu laevadele, ja mille Mauritiuse pädev asutus edastab liidule.

2.	Mauritiuse pädev asutus esitab laevaomanikele või nende agentidele igal aastal kvalifitseeritud meremeeste nimekirja.

3.	Kui Mauritiuse meremehi pardale ei võeta, teevad laevaomanikud ühekordse makse, mis vastab pardale võtmata meremehe töötasule kogu püügitegevuse jooksul Mauritiuse vetes. Kui püügitegevus kestab vähem kui ühe kuu, peavad laevaomanikud maksma välja meremehe ühe kuu töötasule vastava summa.

Meremeeste lepingud

Laevaomanikud peavad tegutsema kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning muude asjakohaste ILO konventsioonide põhimõtetega, sealhulgas ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning tööhõive ja kutsealaga ning töö- ja elutingimustega seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega kalalaeva pardal.

Mauritiuse meremeeste pardalevõtmisel sõlmitakse töölepingud laevaomaniku või laevaomaniku agendi ja meremeeste või nende esindajate vahel, konsulteerides Mauritiuse pädeva asutusega. Töölepingutes määratakse eelkõige kindlaks töölevõtmise kuupäev ja sadam. Need lepingud tagavad Mauritiuse meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse, pensioniõigused, puhkusehüvitise ja töölepingu lõppemisega seotud hüvitise ning käesoleva peatüki kohaselt makstava põhitöötasu. Lepingu koopia antakse allakirjutanutele ja Mauritiuse pädevale asutusele.

Meremeeste töötasu

6.	Mauritiuse meremeeste pardalevõtmisel maksavad nende töötasu laevaomanikud. Mauritiuse meremeestele makstava põhitöötasu tingimused kehtestatakse kas Mauritiuse õigusaktide või ILO poolt meremeeste jaoks kehtestatud miinimumstandardi alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem.

7.	Laevaomanik peab tagama, et Mauritiuse meremeestele antavad tervise- ja sotsiaalkindlustushüvitised on sarnased hüvitistele, mis on tagatud teistest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit meremeestele.

8.	Kui Mauritiuse meremehed ei maabu oma töölepingu lõppedes Mauritiuse sadamas või muus kokkulepitud sadamas, tagab laevaomanik omal kulul meremeeste ajutise majutuse ja võimalikult kiire tagasijõudmise Mauritiuse territooriumile.

Meremeeste kohustused

Meremees peab ilmuma lepingus sätestatud töölevõtmise kuupäevale eelneval päeval temale määratud liidu laeva kapteni juurde. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, loetakse meremehe tööleping kehtetuks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik mingit rahalist karistust ega pea tasuma mingit hüvitist.

IX PEATÜKK

VAATLEJAD

Püügitegevuse vaatlemine

1.	Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevates IOTC asjakohastes resolutsioonides ning Mauritiuse asjaomastes õigus- ja haldusnormides sätestatud kohustusi, sealhulgas kasutada elektroonilisi vaatlussüsteeme.

2.	Kalapüügiloaga liidu seinnoodalaevade suhtes kohaldatakse nende lepingu raames toimuva püügitegevuse suhtes vaatluskava ja nad tohivad Mauritiuse ametiasutuste taotluse korral võtta riikliku või piirkondliku vaatlusprogrammi raames käesolevas peatükis sätestatud tingimustel pardale ühe vaatleja.

3.	Kõnealune vaatluskava peab vastama IOTC vastuvõetud resolutsioonide sätetele.

4.	Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesoleva peatüki sätete järgimise nõudest vabastatud.

Määratud laevad ja vaatlejad

Mauritiuse ametiasutused koostavad nimekirja liidu laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ja pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse liidule kohe pärast koostamist ja ajakohastamist. Liidu laevad, mis on määratud vaatleja pardale võtma, on kohustatud vaatleja pardale võtma. Kõnealuste nimekirjade koostamisel võtab Mauritius arvesse piirkondliku vaatluskava alusel pardale võetud või võetava vaatleja kohaolekut. Mauritiuse vetes toimunud vaatlemistega seotud vaatlejate aruanded saadetakse Albion Fisheries Research Centre’ile.

6.	Mauritiuse ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatlejate nimed hiljemalt 15 kalendripäeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatleja töötasu

7.	Mauritiuse määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Mauritiuse ametiasutus.

Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Mauritiuse vastastikusel kokkuleppel. Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku. Piirkondlike vaatlejate programmi raames võib vaatleja jääda pardale pikemaks ajaks, kui selles on vastastikku kokku lepitud. Mauritiuse ametiasutus teavitab liidu laeva agenti vaatleja pikemast pardal viibimisest samal ajal, kui ta annab teada määratud vaatleja nime.

9.	Pärast määratud vaatleja nime teatamist lepivad laevaomanik ja Mauritiuse ametiasutus kokku vaatleja pardalevõtmise tingimused.

10.	Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

11.	Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Vaatleja ülesanded

12.

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

—	kasutatavad püügivahendid;

—	laeva asukoht püügitoimingute ajal;

—	püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv ja suurus iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti juhupüügi ja kaaspüügina püütud kalade arv;

—	pardal hoitava saagi ja tagasiheite hindamine ning

—	vajaduse korral kalade töötlemine, ümberlaadimine, ladustamine või kõrvaldamine;

b)	võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

c)	jälgib püügitegevuse mõju kalavarudele ja keskkonnale ning

d)	edastab igal laeva Mauritiuse vetes viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused, ning täidab muid Mauritiuse kalapüügi seirekeskuse nõutud ülesandeid.

13.	Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel pardal olles füüsiline turvalisus ja üldine heaolu.

14.

Vaatlejatele peab olema tagatud juurdepääs kõikidele nende kohustuste täitmiseks vajalikele pardal olevatele vahenditele. Neil peab olema juurdepääs komandosillale, laeva sidevahenditele ja navigatsiooniseadmetele ning pardal olevatele dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

15.

Laeva kapten võimaldab vaatlejal igal ajal

a)	vastu võtta ja edastada sõnumeid ning pidada sidet maismaa ja teiste laevadega, kasutades selleks laeva sidevahendeid;

b)	võtta, mõõta, viia laevalt ära ja säilitada kaladelt võetud proove või terveid kalu;

c)	säilitada laeval proove ja terveid isendeid, sealhulgas laeva külmutusseadmetes hoitavaid proove ja terveid isendeid;

pildistada või salvestada püügitegevust, sealhulgas kalu, püügivahendeid, varustust, dokumente, jooniseid ja protokolle, ning võtta laevalt kaasa vaatleja poolt pardal tehtud või kasutatud fotosid või salvestusi. Sellist teavet kasutatakse üksnes teaduslikul eesmärgil, välja arvatud juhul, kui Mauritius taotleb konkreetselt nende andmete kasutamist käimasoleva kohtuliku uurimise jaoks.

Vaatluskava rahaline toetus

16.	Iga seinnoodalaev panustab peaarvepidaja hallatavasse erifondi, et rahastada vaatluskava eesmärgiga tugevdada inimressursse, tagamaks parem hõlmatus ja vaatlejate optimaalne kasutus.

17.	Selleks panustab iga seinnoodalaev 20 eurot ühe püügipäeva kohta Mauritiuse vetes.

Vaatleja aruanne

18.	Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja laeva kaptenile oma vaatluste kohta tegevusaruande. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

19.	Vaatleja esitab oma aruande Mauritiusele, kes edastab selle koopia ja punktis 12 osutatud teabe liidule 15 kalendripäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

Vaatleja ülesanded

20.

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)	võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks et tema liidu laeva pardale tulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks püügitoiminguid;

b)	kandma hoolt pardal oleva varustuse ja seadmete eest ning

c)	järgima kohaldatavaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid ning tagama kõigi liidu laeva ja selle tegevusega seotud andmete ja dokumentide ning kogutud teabe konfidentsiaalsuse.

Käesoleva lisa liited

1. liide – Kalapüügiloa taotluse jaoks vajalik teave

2. liide – Asukohateate vorming

3. liide — UN/FLUXi standardi ja EL/FLUXi võrgu kasutamine

4. liide – Suunised Mauritiuse meremeeste töölevõtmiseks liidu laevadel

1. liide

Kalapüügiloa taotluse jaoks vajalik teave

Kalapüügiloa taotlus peab sisaldama järgmist teavet.

1)	Taotleja nimi

2)	Taotleja aadress

3)	Mauritiuse agendi nimi

4)	Mauritiuse agendi aadress

5)	Laeva nimi

6)	Laeva tüüp

Lipuriik

8)	Registreerimissadam

9)	Registreerimisnumber

10)	Kalalaeva pardatähis

11)	Rahvusvaheline raadiokutsung

12)	Raadiosagedus

13)	Laeva satelliittelefoni umber

14)	Laeva e-posti aadress

15)	IMO number (kui on)

16)	Laeva üldpikkus

17)	Laeva laius

18)	Mootori mudel

19)	Mootori võimsus (kW)

20)	Kogumahutavus (GT)

21)	Minimaalne mehitatus

22)	Kapteni nimi

23)	Püügikategooria

24)	Sihtliigid

25)	Taotletava kehtivusaja alguskuupäev

26)	Taotletava kehtivusaja lõppkuupäev

2. liide

Asukohateate vorming

ASUKOHATEATE EDASTAMINE

Andmeelement	Kood	Kohustuslik (M) / valikuline (O)	Sisu
Kirje algus	SR	M	Süsteemi andmed – märgib kirje algust
Saaja	AD	M	Sõnumi andmed – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FR	M	Sõnumi andmed – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Lipuriik	FS	M	Sõnumi andmed – lipuriik
Teate tüüp	TM	M	Sõnumi andmed – sõnumi tüüp [ENT, POS, EXI]
Raadiokutsung	RC	M	Laeva andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	M	Laeva andmed – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood, millele järgneb number)
Kalalaeva pardanumber	XR	M	Laeva andmed – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	M	Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja minutites, N/S KKMM (WGS84)
Pikkuskraad	LG	M	Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja minutites, E/W KKKMM (WGS84)
Kurss	CO	M	Laeva kurss 360° skaalal
Kiirus	SP	M	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	M	Laeva asukoha andmed – (UTC) asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	M	Laeva asukoha andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Kirje lõpp	ER	M	Süsteemi andmed – märgib kirje lõppu
M = kohustuslik andmeelement O = valikuline andmeelement

3. liide

UN/FLUXi standardi ja EL/FLUXi võrgu kasutamine

Laeva asukoha ja elektroonilise püügipäeviku andmete vahetamiseks kasutatakse UN/FLUXi (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standardit ja EL/FLUXi teabevahetusvõrku, kui need on täielikult töökorras.

UN/FLUXi standardi muudatused tehakse ühiskomitee poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjoni esitatud tehniliste sätete alusel, vajaduse korral kirjavahetuse teel.

Eri elektrooniliste teabevahetuste rakendamise kord määratakse vajaduse korral kindlaks Euroopa Komisjoni koostatud rakendusdokumendis.

Senikaua, kuni iga komponendi puhul (asukohad, püügipäevik) on mindud üle UN/FLUXi standardile, võib kasutada üleminekumeetmeid. Mauritiuse ametiasutused määravad kindlaks üleminekuks vajaliku ajavahemiku, võttes arvesse kõiki võimalikke tehnilisi piiranguid. Nendega määratakse kindlaks katseperiood, mis on ette nähtud enne üleminekut UN/FLUXi standardi tegelikule kasutamisele. Pärast edukat katsetamist lepivad lepinguosalised ühiskomitees või kirjavahetuse teel võimalikult kiiresti kokku ülemineku tegeliku kuupäeva.

4. liide

Suunised Mauritiuse meremeeste töölevõtmiseks liidu laevadele

Mauritiuse ametiasutused tagavad, et liidu laevadele tööle võetavad Mauritiuse meremehed vastavad järgmistele nõuetele:

a)	meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

b)	meremeestel on kehtiv tervisetõend, mille on väljastanud nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel;

c)	meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

meremeestel on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) kohane kvalifikatsioon ning nad on läbinud ohutusalase baaskoolituse, mis hõlmab järgmist:

—	enesepäästevõtted ja isiklik ohutus;

—	tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine;

—	esmaabi baasõpe;

e)	meremeestel on seinnoodalaeval töötamiseks vajalikud oskused ja kogemused, mida kinnitab asjaomane Mauritiuse pädev asutus, eelkõige on meremehed teadlikud püügitoimingutega seotud ohtudest ja oskavad kasutada kalapüügivahendeid.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 338

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 30. detsember 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli (2022–2026) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kuupäeva kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/2584, 8. november 2022, mis käsitleb kalapüügivõimaluste eraldamist Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2022–2026) alusel	2
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2585, 8. november 2022, Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2022–2026) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	4
	*	EUROOPA LIIDU JA MAURITIUSE VABARIIGI VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL (2022–2026)	6
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/2586, 19. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 93, 107 ja 108 kohaldamist raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektorile antava riigiabi teatavate liikide suhtes ( 1 )	35
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2587, 18. august 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 teatavates Itaalia territoriaalvetes püütavate perekonda Venus spp. kuuluvate karpide varude kaitseks kehtestatud alammõõdu osas	40
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2588, 20. oktoober 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 seoses tehniliste meetmetega, mis käsitlevad teatavat põhjalähedast ja pelaagilist püüki Keldi meres, Iiri meres ja Šotimaa lääneranniku vetes	44


	(1) EMPs kohaldatav tekst