(1)

Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon gaasitarneid relvana kasutades ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerides põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust.

(2)

See nõuab liidult jõulist ja koordineeritud reageerimist, et kaitsta oma kodanikke ja majandust ülemäära kõrgete ja manipuleeritud turuhindade eest ning tagada, et gaasivood jõuaksid ka gaasinappuse korral üle piiri kõigi gaasi vajavate tarbijateni. Selleks et vähendada sõltuvust Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnetest ja alandada ülemääraseid hindu, on väga oluline paremini koordineerida gaasi ostmist välistarnijatelt.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib suuri raskusi teatavate toodetega varustamisel, eelkõige energeetikasektoris. Selliste suurte raskuste hulka kuulub nii oht, et Venemaa peatab täielikult oma gaasitarned, kui ka äärmuslik energiahinna tõus, mis mõlemad kahjustavad liidu majandust.

(4)

Komisjon andis 18. mai 2022. aasta teatises „REPowerEU kava“ kohta teada kavatsusest luua koos liikmesriikidega ELi energiaostuplatvorm gaasi, veeldatud maagaasi (edaspidi „LNG“) ja vesiniku ühisostudeks. Nimetatud teatis kiideti heaks 30. ja 31. mail 2022 toimunud Euroopa Ülemkogul. Komisjon tutvustas kava „REPowerEU“ raames ka ELi energiaalase välistegevuse strateegiat, milles selgitatakse, kuidas liit toetab üleilmset õiglast üleminekut puhtale energiale eesmärgiga tagada kestlik, kindel ning taskukohane energia muu hulgas liidu energiavarustuse mitmekesistamisega, pannes eelkõige rõhku olemasolevate või uute gaasitarnijatega peetavatele läbirääkimistele poliitiliste kohustuste üle, et suurendada gaasitarneid ja sellega asendada Venemaa gaasitarned Euroopasse.

(5)

ELi energiaostuplatvorm võib etendada keskset rolli vastastikku kasulike partnerluste otsimisel, et suurendada varustuskindlust ja tagada kolmandatest riikidest ostetud gaasi puhul madalamad impordihinnad, kasutades täiel määral ära liidu kollektiivset mõjuvõimu. Selleks on oluline tõhustada rahvusvahelist suhtlust nii gaasitarnijate (torujuhtmegaas ja LNG) kui ka tulevaste saastevaba vesiniku tarnijatega. Liidu kollektiivse mõjuvõimu suurema tulemuslikkuse tagaks eelkõige ELi energiaostuplatvormi kaudu toimuv parem koordineerimine liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel suhetes kolmandate riikidega.

(6)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu eraldi ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma.

(7)

Ühisostudega võib kaasneda soodsama kohtlemise või toetuse lubamine taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, näiteks biometaani ja vesiniku tarnimisele, kui neid on võimalik ohutult gaasisüsteemi sisestada, ning sellise gaasi tarnimisele, mis muidu oleks atmosfääri lastud või tõrvikpõletatud. Kui üheski asjaomases jurisdiktsioonis ei ole muud ametlikku nõuet, saavad käesoleva määruse kohaselt lepinguid sõlmivad ettevõtjad kasutada liitu suunduva tarneahela metaaniheite mõõtmisel, kontrollimisel ja asjaomaste aruannete koostamisel ÜRO nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP 2.0) aruandlusraamistikku.

(8)

Käesoleva määruse kohaselt välja töötatud uus mehhanism peaks koosnema kahest etapist. Esimeses etapis koondaksid liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutaja vahendusel oma gaasinõudluse. See võimaldaks gaasitarnijatel teha suurtel koondmahtudel põhinevaid pakkumisi, selle asemel, et teha arvukalt väiksemaid pakkumisi üksikostjatele. Teises etapis võivad liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad eraldi või teiste selliste ostjatega koordineeritult sõlmida gaasiostulepinguid maagaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad rahuldada koondatud nõudluse.

(9)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid nõudluse koondamine ja ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma. Esimene viide gaasi väga piiratud ühisostu võimalusele tasakaalustamise eesmärgil on juba tehtud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta. Kõnealune ettepanek pärineb aga ajast, mil Venemaa Föderatsioon ei olnud veel alustanud agressioonisõda Ukraina vastu; lisaks käsitleti kõnealuses ettepanekus ainult ülekandesüsteemi haldurite väga konkreetseid vajadusi tasakaalustamisenergia järele ja see ei sisaldanud üksikasjalikku kontseptsiooni. Kuna koordineeritud gaasiostude jaoks vajalike struktuuride puudumine vajab kiiret ja palju ulatuslikumat lahendust, on asjakohane pakkuda välja ajutine kiirlahendus.

(10)

Seega võiksid nõudluse koondamine ja ühisostud suurendada liidu solidaarsust gaasi ostmisel ja jaotamisel. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt peaks gaasi ühisostmine toetama eelkõige neid ettevõtjaid, kes varem ostsid gaasi ainult või peamiselt Venemaa tarnijatelt, sest nõudluse koondamine ja ühisostud aitaksid neil hankida varusid teistelt maagaasitarnijatelt või -pakkujatelt soodustingimustel.

(11)

Nõudluse koondamine ja ühisostud peaksid aitama täita gaasihoidlaid praeguses hädaolukorras, juhul kui enamik Euroopa gaasihoidlate varudest peaks eelseisva talve lõpuks olema ammendunud. Lisaks peaksid kõnealused meetmed aitama osta gaasi varasemast koordineeritumal viisil, lähtuvalt solidaarsuse põhimõttest.

(12)

Seetõttu on olemas tungiv vajadus korraldada kiiresti ja ajutiselt nõudluse koondamine ja ühisostud. See võimaldaks kiiresti kindlaks määrata teenuseosutaja, kes alustaks nõudluse koondamist. Komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutajal oleks vaid mõni põhifunktsioon ja tema korraldatud protsess sisaldaks vaid nõudluse koondamises osalemisega seotud kohustuslikke elemente ning ei hõlmaks veel lepingutingimuste kohustuslikku koordineerimist ega kohustust esitada siduvaid pakkumisi gaasi ostmiseks teenuseosutaja kaudu.

(13)

Maagaasiettevõtjatele või gaasi tarbivatele ettevõtjatele ei tohiks panna kohustust osta gaasi teenuseosutaja kaudu, sõlmides gaasitarnelepingud või vastastikuse mõistmise memorandumid gaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad koondatud nõudluse rahuldada. Maagaasiettevõtjaid või gaasi tarbivaid ettevõtjaid kutsutakse siiski tungivalt üles tutvuma koostöövormidega, mis on kooskõlas konkurentsiõigusega, ning kasutama teenuseosutajat, et saada ühisostudest täit kasu. Seetõttu võiks teenuseosutaja ja osalevate ettevõtjate vahel välja töötada mehhanismi, milles määratakse kindlaks peamised tingimused, mille alusel ühisostus osalevad ettevõtjad võtavad kohustuse osta koondatud nõudlusele vastavat gaasi.

(14)

On oluline, et komisjon ja liikmesriigid omaksid kõigist ELis kavandatud ja sõlmitud gaasitarnelepingutest selget ülevaadet, et hinnata varustuskindluse ja energiasolidaarsuse eesmärkide täitmist. Seepärast peaksid ettevõtjad või liikmesriikide asutused teavitama komisjoni ja liikmesriike, kus need ettevõtjad on asutatud, kavandatud gaasiostudest, mis on suuremad kui 5 TWh aastas. See peaks kehtima eelkõige uute või uuendatud lepingute põhiteabe kohta. Komisjonil peaks olema lubatud anda soovitusi asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatele või asutustele, eelkõige juhul, kui täiendav koordineerimine võiks parandada ühisostude toimimist või kui gaasi ostmiseks pakkumismenetluse algatamine või kavandatud gaasiostud võivad avaldada negatiivset mõju varustuskindlusele, siseturule või energiasolidaarsusele. Soovituse esitamine ei tohiks takistada asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatel või ametiasutustel samal ajal läbirääkimisi jätkamast.

(15)

Liikmesriigid peaksid aitama komisjonil hinnata, kas asjaomased gaasiostud suurendavad liidu varustuskindlust ja on kooskõlas energiasolidaarsuse põhimõttega. Seetõttu tuleks selle hindamise koordineerimise hõlbustamiseks luua ajutine juhtnõukogu, mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest.

(16)

Ühisostude eesmärgil korraldatavat nõudluse koondamise protsessi peaks läbi viima sobiv teenuseosutaja. Seepärast peaks komisjon sõlmima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) kohase hankemenetluse kaudu lepingu sellise teenuseosutajaga, kes suudab välja töötada asjakohase infotehnoloogia vahendi (edaspidi „IT-vahend“) ja korraldada nõudluse koondamise protsessi. Ühisostus osalejatelt võiks tegevuskulude kandmiseks koguda tasusid.

(17)

Nõudlust koondavate ettevõtjate vahel pakkumisele juurdepääsuõiguste jaotamisel peaks teenuseosutaja kohaldama meetodeid, mis ei diskrimineeriks nõudluse koondamise väiksemaid ja suuremaid osalejaid ning peaksid olema õiglased, olenemata üksikute ettevõtjate taotletud gaasikogustest. Näiteks peaks teenuseosutaja andma juurdepääsuõigused proportsionaalselt gaasikogustega, mida üksikud ettevõtjad on deklareerinud ostma konkreetse tarneaja ja -koha jaoks. See võib olla asjakohane juhul, kui pakkumine ei kata piisavalt nõudlust liidu turul.

(18)

Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on keerukad protsessid, milles tuleb arvesse võtta eri elemente, mis hõlmavad lisaks hindadele ka tarnete mahtu, tarnekohti ja muid näitajaid. Seetõttu peaks valitud teenuseosutajal olema asjakohane kogemus maagaasi või sellega seotud teenuste ostude haldamisel ja koondamisel liidu tasandil. Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on samuti tähtsal kohal liidus gaasivarustuskindluse tagamisel ja energiasolidaarsuse põhimõtte kaitsmisel.

(19)

Kui teave tehakse nõudluse koondamise eesmärgil kättesaadavaks komisjonile, ajutise juhtnõukogu liikmetele või nõudluse koondamise IT-vahendit loovale või haldavale teenuseosutajale, on äärmiselt oluline tagada tundliku äriteabe kaitse. Seepärast peaks komisjon rakendama tõhusaid vahendeid, et kaitsta kõnealust teavet volitamata juurdepääsu ja küberriskide vastu. Kõiki isikuandmeid, mida võidakse töödelda nõudluse koondamise ja ühisostude raames, tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (3).

(20)

Ühisoste võiks korraldada eri kujul. Selleks võiks kasutada pakkumismenetlust või enampakkumist, mille korraldab teenusepakkuja, kes IT-vahendi abil koondab maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate nõudluse ja võimaluse korral sobitab seda maagaasitarnijate või -tootjate pakkumistega.

(21)

Üks nõuete koondamise ja ühisostude korraldamise eesmärke on vähendada tarbetu hinnatõusu ohtu, mis võib tekkida siis, kui mitu ettevõtjat teevad pakkumisi ühe sama gaasikoguse kohta. See, kas kõik ühisostudega kaasnevad eelised jõuavad ka lõpptarbijani, sõltub lõppkokkuvõttes ettevõtjate endi otsustest. Suurettevõtjad peaksid seda arvesse võtma ka siis, kui neil on võimalik gaasi müüa kõrgema hinnaga. Ettevõtjad, kes saavad ühisostus osaledes madalamatest gaasihindadest kasu, peaksid selle kasu üle kandma tarbijatele. Madalamate hindade edasikandumine oleks ühisostude edukuse oluline näitaja, sest see on tarbijate jaoks väga tähtis.

(22)

Nõudluse koondamises ja ühisostudes peaksid saama osaleda liidus asutatud maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad. Eelkõige tööstustarbijad, kes tarbivad oma tootmisprotsessides intensiivselt gaasi, näiteks väetise-, terase-, keraamika- ja klaasitootjad, võivad samuti ühisostudest kasu saada, kuna ühisostud võimaldavad neil koondada oma nõudlust, sõlmida lepinguid gaasi ja LNG-lastide kohta ning struktureerida tarneid vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Ühisostu korraldamise protsessil peaksid olema läbipaistvad normid selle kohta, kuidas sellega ühineda ning need normid peaksid tagama ühisostu avatuse.

(23)

Liidu väljakuulutatud poliitiline eesmärk on nõudluse koondamise ja ühisostmise avamine ka Lääne-Balkani ja kolme assotsieerunud idapartnerlusriigi jaoks. Seepärast tuleks energiaühenduse osalisriikides asutatud ettevõtjatel lubada osaleda käesoleva määrusega kehtestatud nõudluse koondamises ja ühisostudes, tingimusel et kehtestatud on vajalik kord.

(24)

On vaja vähendada liidu sõltuvust gaasist, mida tarnitakse Venemaa Föderatsioonist. Seetõttu tuleks ühisostudest ja nende korraldamisest kõrvale jätta ettevõtjad, kes on Venemaa Föderatsiooni või mõne Venemaa füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, või ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu piiravaid meetmeid, ning ettevõtjad, kes on sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid.

(25)

Selleks et vältida olukorda, kus Venemaa Föderatsioonis asutatud Venemaa füüsiliste või juriidiliste isikute või ettevõtjate kontrollitavate ettevõtjate või muude asutuste osalemine nõudluse koondamises ja ühisostudes ohustaks Venemaa Föderatsioonist tarnitavast gaasist mitmekesistamise eesmärki, tuleks kõnealuste üksuste osalemine samuti välistada.

(26)

Lisaks ei tohiks ühisostudeks kasutada Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasi. Sel eesmärgil tuleks ühisostudest jätta välja maagaas, mis siseneb liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse konkreetsete sisenemiskohtade kaudu, sest tõenäoliselt siseneb nende sisenemiskohtade kaudu liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse Venemaa Föderatsioonist pärinev maagaas.

(27)

Gaasi ühisostus osalejad võivad vajada finantstagatisi, kui mõni ettevõtja ei suuda lepingujärgse lõppmahu eest tasuda. Liikmesriigid või muud sidusrühmad võivad anda ühisostus osalejatele rahalist toetust, sealhulgas tagatisi. Rahalist toetust andes tuleks järgida liidu riigiabi eeskirju, sealhulgas vajaduse korral komisjoni poolt 23. märtsil 2022 vastu võetud ajutist kriisiabiraamistikku, mida muudeti 28. oktoobril 2022.

(28)

Gaasihoidlate täitmine on liidu varustuskindluse tagamiseks hädavajalik. Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete vähenemise tõttu võib liikmesriikidel olla raske täita gaasihoidlad, et tagada gaasivarustuskindlus 2023.–2024. aasta talveks nii, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1032 (4). Võimalus osaleda teenuseosutaja pakutavas nõudluse koondamises võib aidata liikmesriikidel seda probleemi vähendada. Konkurentsiõiguse piires võiks see eelkõige aidata hoidlaid koordineeritult täita ja hallata, pidades silmas järgmist täitmishooaega, ning vältida ülemäära järske hinnatõuse, mille üheks põhjuseks on puudulik koordineerimine gaasihoidlate täitmisel.

(29)

Suurendamaks ühisostude rolli gaasihoidlate täitmisel kooskõlas määruses (EL) 2022/1032 sätestatud vahe-eesmärkidega, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad kasutaksid täituvuse sihttaseme saavutamise ühe võimaliku vahendina teenuseosutaja korraldatud protsessi.

(30)

Määruse (EL) 2022/1032 kohaselt peavad liikmesriigid täitma oma gaasihoidlad 2023. aasta 1. novembriks 90 % ulatuses. See eesmärk on 2022. aasta 1. novembriks kehtestatud täituvuse sihttasemest (80 %) suurem. Ühisostud võiksid aidata liikmesriikidel seda uut eesmärki saavutada. Seda tehes peaksid liikmesriigid nõudma, et kodumaised ettevõtjad kasutaksid teenuseosutajat piisavalt suure gaasinõudluse koondamiseks, mis vähendaks ohtu, et nende gaasihoidlaid ei suudeta täita. Liikmesriigid peaksid nõudma, et nende ettevõtjad lisaksid nõudluse koondamise protsessi mahud, mis moodustavad nende hoidlatele järgmiseks aastaks kehtestatud täituvuse sihttasemest vähemalt 15 %, mis moodustab kogu liidu peale kokku ligikaudu 13,5 miljardit kuupmeetrit. Liikmesriigid, kelle territooriumil puuduvad maa-alused gaasihoidlad, peaksid osalema nõudluse koondamise protsessis gaasimahuga, mis on samaväärne 15 protsendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (5) artikli 6c kohasest koormuse jagamise kohustusest.

(31)

Nõudluse koondamise ja ühisostudega ei nähta ette gaasihoidlate, sealhulgas strateegiliste gaasihoidlate haldamist ning need ei piira määruste (EL) 2017/1938 ja (EL) 2022/1032 kohaldamist.

(32)

Selleks et ühisostmist tulemuslikult kasutada ja sõlmida gaasilepinguid teenuseosutajale pakkumise esitanud tarnijatega, peaks ettevõtjatel olema võimalik liidu õiguse piires kooskõlastada selliseid ostutingimusi nagu tarnete maht, gaasi hind ning tarnekohad ja -ajad. Gaasiostukonsortsiumis osalevad ettevõtjad peaksid siiski tagama, et otse või kaudselt vahetatav teave piirdub sellega, mis on rangelt vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 101. Lisaks tuleks käesoleva määruse kohaste läbipaistvust ja juhtimist käsitlevate sätetega tagada, et ostukonsortsiumi lepingud ei ohusta varustuskindlust ega energiasolidaarsust, eelkõige juhul, kui ostuprotsessis osalevad otseselt või kaudselt liikmesriigid.

(33)

Moodustada võib mitu gaasiostukonsortsiumi, kuid kõige tõhusam oleks luua üksainus gaasiostukonsortsium, kuhu kuuluks võimalikult palju ettevõtjaid, kes on koondanud oma nõudluse teenuseosutaja kaudu, ja mis oleks kavandatud kooskõlas liidu konkurentsiõiguse sätetega. Lisaks peaks jõudude ühendamine üheks gaasiostukonsortsiumiks tugevdama liidu läbirääkimispositsiooni turul ja tegema võimalikuks soodsad tingimused, mida väiksemate ettevõtjate või killustatud tegevusega vaevalt oleks võimalik saavutada.

(34)

Käesoleva määruse kohaste gaasiostukonsortsiumide loomine ja rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega, mille kohaldamisel võetakse arvesse praegust erandlikku turuolukorda. Komisjoni sõnul on ta valmis ettevõtjaid sellise gaasiostukonsortsiumi kavandamisel toetama ja tegema vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artiklile 10 otsuse, et ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ei kohaldata, tingimusel et lisatakse asjaomased kaitsemeetmed ja et neid ka järgitakse. Lisaks on komisjon teatanud oma valmisolekust anda mitteametlikke suuniseid, kui mõnes muus konsortsiumis osalevatel ettevõtjatel tekib küsimusi seoses nendevahelise ühisostukokkuleppe ühe või mitme elemendi hindamisega liidu konkurentsieeskirjade alusel.

(35)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe nõudluse koondamise ja ühisostmisega seotud meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks, kuna kõnealuseid meetmeid rakendatakse vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud piiratud erand, mis hõlmab kohustuslikku osalemist nõudluse koondamises gaasihoidlate täitmise eesmärgil, ning eraettevõtjad jäävad asjaomase ühisostu raames sõlmitud gaasitarnelepingute osalisteks.

(36)

Liidu LNG rajatiste vastuvõtuvõime ja gaasihoidlate kasutamise optimeerimiseks on vaja tõhusamat läbipaistvuskorda ning organiseeritud turgu, mis sarnanevad juba torujuhtmegaasi transportimiseks looduga ja mis hõlbustaksid järelkauplemist gaasihoidlate hoiustamisvõimsuse ja LNG rajatiste võimsusega. See on eriti oluline, arvestades hädaolukorda ja muutusi gaasivoogudes, st Venemaa Föderatsiooni torujuhtmegaasi asendamist LNG-ga. Asjakohased sätted sisalduvad komisjoni esitatud direktiivi ettepanekus, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju, ning määruse ettepanekus taastuvallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu kohta. Nende sätete võimalikult kiire rakendamine kriisile reageerimise raames on äärmiselt oluline, et tagada suurem tõhusus ning nõuetekohane läbipaistvus LNG rajatiste ja gaasihoidlate kasutamisel. Üleeuroopalise läbipaistvusplatvormi puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada olemasolevaid liidu läbipaistvusplatvorme LNG rajatise ja gaasihoidlate jaoks, et tagada käesoleva määruse kiire rakendamine. Järelturul müüdava võimsuse reserveerimisplatvormi puhul peaksid LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad saama kasutada oma olemasolevaid platvorme, täiendades neid vajalike funktsioonidega.

(37)

Gaasitranspordivõimsuse pikaajaliste reserveeringute puhul nähakse praegustes ülekoormusega tegelemise normides ette menetlused põhimõttel „kasuta või kaota“. Samas on tegemist pikaajaliste menetlustega, kuna mõju hakkab avalduma alles kuue kuu möödudes, ning nende puhul peavad riikide reguleerivad asutused järgima rangeid haldusmenetlusi. Seetõttu tuleks neid norme karmistada ja lihtsustada, et anda gaasisüsteemi halduritele vahendid kiireks reageerimiseks gaasivoomuutustele ja võimaliku ülekoormusega seotud probleemide lahendamiseks. Eelkõige võiksid uued normid kiirendada selliste pikaajaliste võimsuste turustamist, mis muidu jääksid kasutamata, pannes seeläbi torujuhtmed tõhusamalt tööle.

(38)

Ülekandesüsteemi haldurid peaksid analüüsima kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas kasutajad ülekandevõrku kasutavad, ja tegema kindlaks, kas esineb lepingulise kindla võimsuse alakasutamist. Sellist alakasutamist tuleks määratleda kui olukorda, kus võrgu kasutaja kasutas või pakkus viimase 30 päeva jooksul turul keskmiselt vähem kui 80 % reserveeritud kindlast võimsusest. Alakasutamise korral peaks ülekandesüsteemi haldur avaldama järgmise kuu enampakkumise jaoks andmed kasutatava võimsuse kohta ja seejärel kõnealuse võimsuse enampakkumisel maha müüma. Teise võimalusena peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik otsustada kasutada selle asemel kindla järgmise päeva „kasuta või kaota“ mehhanismi. Viimasel juhul tuleks mehhanismi kohaldada kõigi ühenduspunktide suhtes, olenemata sellest, kas need on ülekoormatud või mitte.

(39)

Ettevõtjad, kes ostavad gaasi või pakuvad gaasi tarnimist eelnevalt kindlaks määratud sihtkohtadesse ühisostude teel, peaksid tagama transpordivõimsuse gaasi tarnepunktidest sihtkohta. Kohaldatavate siseturu eeskirjade, sealhulgas gaasivõrgueeskirjade eesmärk on aidata tagada transpordivõimsust. Riiklikud reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad ning reserveerimisplatvormid peaksid uurima võimalusi, kuidas parandada taristu kasutamist taskukohasel viisil, uurides võimalust töötada välja uusi transpordivõimsustooteid, mis ühendavad ELi-siseseid ühenduspunkte, LNG rajatisi ja gaasihoidlaid, järgides samal ajal kohaldatavaid siseturu eeskirju, eelkõige komisjoni määrust (EL) 2017/459 (7).

(40)

Kuigi erakorralised kriisiolud toovad kaasa Euroopa gaasivõrkude voogude muutumise, mille tulemuseks on teatavates liidu ühenduspunktides erakordselt kõrged ülekoormustasud, on dialoogis mõjutatud liikmesriikide asjaomaste reguleerivate asutustega võimalik leida kehtivate normide alusel mõningane paindlikkus, vajaduse korral komisjoni kaasabil.

(41)

Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse on põhjustanud Euroopa maagaasiturgudel suurt ebakindlust ja häireid. Seetõttu on maagaasiturgudel viimastel kuudel kajastunud ebakindlus tarnete suhtes ning sellest ebakindlusest mõjutatud turuootused on toonud kaasa ülikõrged ja volatiilsed maagaasihinnad. See omakorda on avaldanud turuosalistele lisasurvet ja kahjustanud liidu energiaturgude sujuvat toimimist.

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (8) on sätestatud normid, millega tagatakse selliste kauplemiskohtade nõuetekohane toimimine, kus muu hulgas kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega. Vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele peavad liikmesriigid nõudma, et reguleeritud turul oleksid kehtestatud mehhanismid, millega tagatakse finantsturgude õiglane ja nõuetekohane toimimine. Kõnealuste mehhanismide eesmärk aga ei ole piirata päevasiseseid hinnamuutusi ning need ei ole suutnud ära hoida gaasi- ja elektrituletisinstrumentide turgudel täheldatud erakordset volatiilsust.

(43)

Võttes arvesse probleeme, millega turuosalised energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades silmitsi seisavad, ja kiireloomulist vajadust tagada, et energia tuletisinstrumentide turud täidaksid jätkuvalt oma rolli reaalmajanduse riskimaandusvajaduste rahuldamisel, on asjakohane nõuda, et kauplemiskohad, kus kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega, kehtestaksid ajutised päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid, mis aitaksid liigsetele hinnamuutustele tõhusamalt reageerida. Selleks et tagada kõnealuste mehhanismide kohaldamine kõige asjakohasemate lepingute suhtes, tuleks neid kohaldada energiaga seotud kuni 12-kuulise tähtajaga tuletisinstrumentide suhtes.

(44)

Kauplemiskohad, kus pakutakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumente, lubavad sageli osaleda eri energiaettevõtjatel kõigist liikmesriikidest. Sellised energiaettevõtted sõltuvad suurel määral tuletisinstrumentidest, millega sellistes kauplemiskohtades kaubeldakse, et tagada elutähtsad gaasi- ja elektritarned liidu eri paigus. Liigsed hinnamuutused energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades avaldavad seega mõju kogu liidu energiaettevõtete tegevusele ja mõjutavad lõppkokkuvõttes negatiivselt ka lõpptarbijaid. Seepärast tuleks liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus koordineerida päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kasutuselevõttu ja kohaldamist, mis võimaldaks kõikidel energiavarustuskindluse seisukohast olulistel ettevõtjatel igas liikmesriigis saada kasu kaitsemeetmetest, millega välditaks suuri hinnamuutusi, mis kahjustavad nende äritegevuse jätkamist ja selle kaudu ka lõpptarbijaid.

(45)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid peaksid tagama, et hinnad kauplemispäeva jooksul liigselt ei kõiguks. Nimetatud mehhanismid peaks põhinema turuhinnal, mida vaadeldakse korrapäraste ajavahemike järel. Võttes arvesse energiaturu tuletisinstrumentide suurt mitmekesisust ja selliste instrumentidega seotud kauplemiskohtade iseärasusi, tuleks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme kohandada vastavalt nende instrumentide ja turgude eripärale. Seepärast peaksid kauplemiskohad kehtestama hinnapiirid, võttes arvesse iga asjakohase energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(46)

Kauplemispäeva esimese võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatava avamishinna määramisel peaks kauplemiskoht tuginema meetodile, mida ta tavaliselt kohaldab, et määrata kindlaks hind, millega konkreetne energiaga seotud kaubatuletisinstrument kauplemispäeva alguses kõigepealt kaupleb. Avamishinna kindlaksmääramisel pärast kauplemispäeval tekkida võivat kauplemiskatkestust peaks kauplemiskoht kohaldama metoodikat, mida ta peab kõige asjakohasemaks, et tagada nõuetekohase kauplemise jätkumine.

(47)

Kauplemiskohad peaksid saama rakendada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kas integreerides selle oma olemasolevatesse direktiivi 2014/65/EL kohaselt juba loodud kauplemispiirangutesse või lisamehhanismina.

(48)

Tagamaks, et kauplemiskoha kasutatav päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism toimib läbipaistvalt, peaks kauplemiskoht põhjendamatu viivituseta avalikustama selle üldiste omaduste kirjelduse alati kui ta kohaldab mõnda muudatust. Õiglase ja nõuetekohase kauplemise tagamiseks ei tohiks kauplemiskohtadelt siiski nõuda kasutatava mehhanismi kõigi tehniliste parameetrite avaldamist.

(49)

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kogutud teabe põhjal, mis käsitleb volatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamist liidus asuvate energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevate kauplemiskohtade poolt, ilmneb et mehhanismi rakendamist on vaja rohkem ühtlustada, et tagada hindade ülemäärase volatiilsuse tõhusam juhtimine kogu liidus, peaks komisjonil olema võimalik määrata kindlaks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamise ühtsed tingimused, näiteks hinnapiiride uuendamise sageduse või meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui kauplemine liigub väljapoole neid hinnapiire. Komisjonil peaks olema võimalik võtta arvesse iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(50)

Selleks et anda kauplemiskohtadele piisavalt aega käesolevas määruses kirjeldatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi nõuetekohaseks rakendamiseks, tuleks kauplemiskohtadele anda kõnealuse mehhanismi loomiseks aega kuni 31. jaanuarini 2023. Tagamaks, et kauplemiskohad suudavad isegi enne selle mehhanismi loomist hindade liigse kõikumisega kiiresti toime tulla, peaks neil olema esialgne mehhanism, mis võimaldab üldjoontes saavutada sama eesmärgi nagu päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism.

(51)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismidega kauplemiskohtadele ja kauplejatele kehtestatavad kohustused ja piirangud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalikud, et võimaldada energiaettevõtjatel jätkata osalemist gaasi- ja elektriturgudel ning täita oma riskimaandusvajadusi, aidates seeläbi tagada lõpptarbijate energiavarustuskindluse.

(52)

Selleks et tagada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide tõhus kohaldamine, peaksid pädevad asutused tegema järelevalvet selle üle, kuidas kauplemiskohad mehhanisme rakendavad, ja esitama korrapäraselt ESMAle sellise rakendamise kohta aruande. Kindlustamaks, et päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme rakendatakse järjepidevalt, peaksid pädevad asutused tagama, et erinevused selles, kuidas kauplemiskohad kõnealuseid mehhanisme rakendavad, on nõuetekohaselt põhjendatud.

(53)

Selleks et tegeleda võimalike liikmesriikidevaheliste erinevustega päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide kohaldamises ning tuginedes pädevate asutuste esitatud aruannetele, peaks ESMA koordineerima liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja dokumenteerima kõik täheldatud erinevused selles, kuidas kauplemiskohad päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme liidu eri jurisdiktsioonides kohaldavad.

(54)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete enneolematut vähenemist ja jätkuvat ootamatute tarnehäirete ohtu, seisab liit silmitsi kiireloomulise vajadusega oma gaasivarustust mitmekesistada. Euroopa LNG-turg on aga alles tekkimas ja sellel turul valitsevate hindade korrektsust on raske hinnata. Selleks et saada täpne, objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (9) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) koguma kõiki LNG-turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind.

(55)

Hinnangulise hinna määramine peaks põhinema kõigil tehingutel, mis on seotud LNG-tarnetega liitu. ACERil peaks olema õigus koguda kõnealuseid turuandmeid kõigilt osalistelt, kes tegelevad LNG-tarnetega liitu. Kõik sellised osalised peaksid olema kohustatud esitama ACERile kõik LNG-turu andmed nii reaalajalähedaselt kui tehnoloogiliselt võimalik kas pärast tehingu sõlmimist või tehingu tegemiseks ostu- või müügipakkumise esitamist. ACERi tehtav hinnangulise hinna määramine peaks hõlmama kõige täielikumat andmekogumit ELi suunduvate LNG-tarnete kohta, sealhulgas tehingute hindu ning alates 31. märtsist 2023 ostu- ja müügihindu. Avaldades iga päev selle objektiivse hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldus turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust kehtestada LNG hinnanguline hind, tuleks see hind esimest korda avaldada hiljemalt 13. jaanuar 2023.

(56)

Praegused volitused, mis on ACERile antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (10) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 (11),(„energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrused“), ei ole piisavad, et luua täielik ja terviklik andmekogum, mis hõlmaks kõiki LNG-tarneid liitu. Selline terviklik ja täielik andmekogum igapäevaseks hinnangulise hinna määramiseks on aga vajalik selleks, et liit saaks solidaarsuse vaimus juhtida LNG rahvusvahelise impordiga seotud hankepoliitikat, eelkõige praeguses kriisiolukorras. Asjakohased andmed ja teave LNG-lepingute kohta on vajalikud ka selleks, et saaks jälgida hindade arengut, teha andmekvaliteedikontrolle ja tagada kvaliteet. See ajutine vahend peaks võimaldama ACERil koguda kõiki turuandmeid, mida on vaja, et koostada põhjalik ja representatiivne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta.

(57)

Kuigi LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse alaline kasutuselevõtt tuleks hilisemas etapis lisada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste põhjalikumasse läbivaatamisse, nõuab jätkuv kriisiolukord kiiret tegutsemist juba praegu, et ajutiselt lahendada praegune tõsiste tarneraskustega olukord ja tegeleda liitu suunduvate LNG-tarnete täpse hinnastamise küsimusega, kuni energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste muudatused saab vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

(58)

Selleks et kohe suurendada hindade läbipaistvust ja planeerimiskindlust LNG imporditurul, tuleks kindlaks määrata, et asjaomane andmekogum peaks sisaldama nii teavet lõpuleviidud LNG-tehingute hindade ja koguste kohta ning ELi suunduvate LNG-tarnetega seotud ostu- ja müügipakkumiste hindade ja koguste kohta kui ka hinnavalemit pikaajalises lepingus, millest hind tuletatakse, kui see on asjakohane.

(59)

LNG turuosalised, kelle suhtes kehtib aruandekohustus, tuleks määratleda kui turuosalised, kes osalevad liitu tarnimiseks mõeldud LNG-lasti ostus või müügis. Nende LNG-turu osaliste suhtes tuleks kohaldada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste kohaselt turuosaliste suhtes kehtivaid kohustusi ja keelde.

(60)

ACERil peaks koostöös komisjoniga olema laialdased volitused täpsustada nende turuandmete kvaliteeti ja sisu, mida ta kogub, et määrata liitu suunduvate LNG-tarnete päevane hinnanguline hind. Samuti peaks tal olema ulatuslik kaalutlusõigus oma eelistatud edastusprotokolli valikul. Selleks et esitatavate turuandmete kvaliteet oleks võimalikult kõrge, peaks ACERil olema õigus täpsustada talle esitatavate turuandmete kõiki parameetreid. Sellised parameetrid peaksid muu hulgas hõlmama võrdlusühikuid, mida kasutatakse hinnaandmete esitamisel, võrdlusühikuid, mida kasutatakse koguseandmete esitamisel, tehingute tähtaegu või tehingueelsete ostu- ja müügipakkumiste andmeid ning edastamisprotokolle, mida kasutatakse nõutud andmete edastamiseks ACERile.

(61)

ACER peaks samuti kehtestama metoodika, mida ta kasutab LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti selle metoodika korrapärase läbivaatamise protsessi.

(62)

Käesoleva määruse alusel avaldatav hinnanguline hind peaks tagama liikmesriikidele ja teistele turuosalistele suurema läbipaistvuse seoses valitseva hinnaga LNG Euroopasse importimisel. Hindade suurem läbipaistvus peaks omakorda võimaldama liikmesriikidel ja liidus asuvatel eraõiguslikel üksustel tegutseda teadlikumalt ja koordineeritumalt LNG ostmisel üleilmsetelt turgudelt, eelkõige kui nad kasutavad teenuseosutajat. Parem koordineerimine LNG ostmisel peaks võimaldama liikmesriikidel vältida üksteise ülepakkumist või ostuhindu, mis ei ole kooskõlas valitseva turuhinnaga. Seepärast on käesoleva määruse alusel avaldatavad hinnangulised hinnad ja võrdlusalused väga olulised, et suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust LNG piiratud varude hankimisel.

(63)

Turuosaliste kohustus esitada ACERile teavet LNG-tehingute kohta on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk võimaldada ACERil määrata kindlaks LNG võrdlusalus, eelkõige kuna see on kooskõlas turuosaliste kohustustega, mis tulenevad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrustest, ning ACER hoiab tundlikku äriteavet konfidentsiaalsena.

(64)

Lisaks kauplemispiirangule ja LNG võrdlusalusele on kättesaadavad ka muud sekkumised, sealhulgas ajutine dünaamiline hinnakoridor, nagu Euroopa Ülemkogu oma 20. ja 21. oktoobri 2022. aasta järeldustes nõudis, võttes arvesse järgmisi kaitsemeetmeid: seda tuleks kohaldada maagaasitehingutele gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) virtuaalses kauplemispunktis, mida haldab Gasunie Transport Services B.V.; liidu muud gaasi kauplemispunktid võib ajutise dünaamilise hinnakoridori kaudu siduda korrigeeritud TTF hetkehinnaga; see ei tohiks piirata börsiväliseid gaasitehinguid, ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust, peaks sõltuma gaasisäästu eesmärgi täitmisel tehtud edusammudest ega tohiks põhjustada gaasitarbimise üldist suurenemist, peaks olema kavandatud nii, et see ei takistaks turupõhiseid ELi-siseseid gaasivooge, ei mõjutaks energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist ning võtaks arvesse gaasi turuhindu erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus.

(65)

Määrusega (EL) 2017/1938 on liikmesriikidele juba ette nähtud võimalus seada hädaolukorras esikohale teatavate kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade varustamine gaasiga, arvestades nende tähtsust elektrivarustuskindluse tagamisel ja võrgu tasakaalustamatuse vältimisel. Kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad ja nende tarbitavad gaasikogused võivad oluliselt mõjutada hädaolukorras solidaarsusmeetme jaoks saadaval olevaid gaasikoguseid. Sellega seoses peaks liikmesriikidel, erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1, 3 ja 8, olema ajutiselt võimalik taotleda erakorralisi solidaarsusmeetmeid ka siis, kui nad ei suuda hankida kriitilise tähtsusega gaasikoguseid, mis on vajalikud selleks, et tagada elektritootmise jätkumine kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamades. Samal põhjusel peaks solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel olema õigus tagada, et solidaarsuse pakkumine teistele liikmesriikidele ei sea ohtu tarneid nende solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele ega muid esmaseid teenuseid, näiteks kaugküte, ning nende endi kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade tööd.

(66)

Igas liikmesriigis tuleks kehtestada elektrivarustuskindluse säilitamiseks vajalike kriitilise tähtsusega gaasikoguste ülemmäär, et vältida tarbetuid või kuritarvitavaid solidaarsustaotlusi või põhjendamatuid piiranguid abivajavale liikmesriigile solidaarsuse osutamisel. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguse kindlaksmääramise ja selliste piirangute kehtestamise aluseks on Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) talveprognoosis kasutatud metoodika. ENTSO-E arvutatud elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogused kajastavad üleeuroopalise elektriga varustatuse tagamiseks tingimata vajalikke gaasikoguseid, kasutades kõiki tururessursse, pidades gaasi alati tähtsuse järjekorras viimaseks. ENTSO-E metoodika põhineb halvimate võimalike kliima- ja sundkatkestuste stsenaariumide suurel valimil. Asjaolu, et ENTSO-E metoodikas ei võeta arvesse kogu soojus- ja elektrienergia koostootmist, ei takista liikmesriike käsitamast kaitstud tarbijate kaugkütterajatisi määruse (EL) 2017/1938 määratluse kohaselt kaitstutena. Liikmesriikide puhul, kus elektri tootmine sõltub üksnes LNG tarnetest ning kus ei ole märkimisväärset hoiustamisvõimsust, tuleks elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguseid vastavalt kohandada. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus võib olla väiksem kui elektri tootmiseks tarbitud gaasi varasem tase, sest elektri piisavust saab tagada muude vahenditega, sealhulgas liikmesriikidevaheliste tarnetega.

(67)

See ei välista siiski, et tegelikud minimaalsed gaasikogused, mida solidaarsust taotlev liikmesriik või solidaarsust pakkuv liikmesriik vajavad, võivad elektrikriisi vältimiseks olla suuremad kui ENTSO-E poolt modelleeritud väärtused. Sellistel juhtudel peaks solidaarsust taotleval liikmesriigil või solidaarsust pakkuval liikmesriigil olema võimalik ületada käesolevas määruses sätestatud maksimumväärtusi, kui ta suudab põhjendada, et kõnealune on elektrikriisi vältimiseks vajalik, näiteks juhul, kui on vaja kasutada sageduse taastamise reserve ja alternatiivkütuseid, või erandlike stsenaariumide korral, mida ENTSO-E talveprognoosis arvesse ei võetud, pidades eelkõige silmas veetasemeid või ootamatuid sündmusi. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus hõlmab määratluse kohaselt kogu gaasi, mida on vaja stabiilse elektrivarustuse tagamiseks, ning hõlmab seega gaasi tootmiseks ja transportimiseks vajalikku elektrit, samuti elutähtsa taristu olulisi sektoreid ja rajatisi, mis on olulised sõjaväe, riikliku julgeoleku ja humanitaarabi teenuste toimimiseks.

(68)

Turuosalistele kehtestatavad piirangud, mis nähakse ette solidaarsuskaitse laiendamisega kriitilise tähtsusega gaasikogustele, on vajalikud, et tagada gaasivarustuskindlus olukorras, kus gaasitarned on vähenenud ja nõudlus talveperioodil suurenenud. Need piirangud tuginevad olemasolevatele meetmetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EL) 2017/1938 ja nõukogu määruses (EL) 2022/1369 (12) ning mille eesmärk on muuta need meetmed praeguse olukorra jaoks tõhusamaks.

(69)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide vabadust võtta arvesse võimalikku pikaajalist kahju tööstuskäitistele, kui nad seavad esikohale nõudluse, mida tuleks vähendada või piirata, et olla suuteline pakkuma solidaarsust teisele liikmesriigile.

(70)

Teatavad tarbijad, sealhulgas kodumajapidamised ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on gaasitarnehäirete negatiivse mõju suhtes eriti tundlikud. Seepärast kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 liikmesriikide vahelise solidaarsuse mehhanism, mille abil leevendada tõsise hädaolukorra mõju liidus ning tagada, et gaas jõuaks solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijateni. Teatavatel juhtudel võidakse aga ka kaitstud tarbijate gaasitarbimist pidada mittehädavajalikuks. Sellise tarbimise vähendamine, mis on hädavajalikust selgelt suurem, ei kahjustaks määruses (EL) 2017/1938 sätestatud eesmärke, eelkõige kuna gaas, mida tarbitakse mittehädavajalikul eesmärgil, võib põhjustada tõsist kahju muudes era- või ärisektorites. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus säästa gaasi ka kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamisega konkreetsete tingimuste korral, kui selline vähendamine on füüsiliselt teostatav ilma, et see mõjutaks hädavajalikke kasutusviise. Liikmesriikide võetavad vähendamismeetmed peaksid siiski olema rangelt piiratud mittehädavajaliku tarbimisega ega tohiks mingil juhul vähendada kaitstud tarbijate põhitarbimist ega piirata nende suutlikkust oma kodu piisavalt kütta.

(71)

Liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel peaks olema vabadus määrata kindlaks kohaldatavad vähendamismeetmed ja toimingud, mida käsitatakse mittehädavajaliku tarbimisena, nagu välisküte, elamute ujumisbasseinide ja muude lisarajatiste kütmine. Kui liikmesriikidel on võimalus piirata mittehädavajalikku tarbimist, peaks neil olema võimalik tugevdada kaitsemeetmeid ja tagada gaasi tarnimine teiste oluliste sektorite, teenuste ja tööstusettevõtete jaoks, et nad saaksid jätkata oma tegevust kriisi ajal.

(72)

Kõik meetmed kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamiseks peaksid olema vajalikud ja proportsionaalsed ning neid tuleks kohaldada konkreetselt määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohases kriisiolukorras või määruse (EL) 2022/1369 kohases liidu häireolukorras. Vaatamata mittehädavajaliku tarbimise vähendamise meetmete kohaldamisele peaksid kaitstud tarbijad olema jätkuvalt kaitstud varustuse katkestuse eest. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et sellised meetmed ei piira kaitset, mida nõutakse vähekaitstud tarbijatele, kelle praegust tarbimist tuleks pidada hädavajalikuks, ilma et see mõjutaks tarnete katkemist tehnilistel põhjustel.

(73)

Liikmesriigid võivad ise otsustada, kas ja kuidas eristada kaitstud tarbijate hädavajalikku tarbimist ja mittehädavajalikku tarbimist. Solidaarsusmeetmeid taotlev liikmesriik, kes otsustab sellist eristamist mitte teha, ei peaks olema kohustatud tõendama, et mittehädavajalikku tarbimist on võimalik enne solidaarsustaotluse esitamist vähendada. Solidaarsust pakkuvalt liikmesriigilt ei tohiks nõuda, et solidaarsusmeetmete jaoks kättesaadava gaasikoguse kindlaksmääramiseks eristaks ta olulisi ja mitteolulisi tarbijaid.

(74)

Hädaolukorras peaksid nii liikmesriigid kui ka liit tagama gaasivood siseturul. See tähendab, et riiklikul tasandil võetavad meetmed ei tohiks tekitada probleeme varustuskindlusega teises liikmesriigis, samal ajal kui juurdepääs piiriülesele taristule peaks jääma igal ajal ohutuks ja tehniliselt võimalikuks. Praeguses õigusraamistikus ei ole ette nähtud protsessi, millega saaks tõhusalt lahendada kahe liikmesriigi vahelisi konflikte, mis on seotud piiriüleseid vooge negatiivselt mõjutavate meetmetega. Kuna liidu gaasi- ja elektrivõrgud on omavahel ühendatud, võib see lisaks tõsistele varustuskindluse probleemidele nõrgendada ka liidu ühtsust suhetes kolmandate riikidega. Erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõikest 6 tuleks seepärast komisjonile anda volitused hinnata võetud riiklikke meetmeid ja vajaduse korral lahendada konfliktid mõistliku aja jooksul. Selleks peaks komisjonil olema võimalik taotleda nimetatud riiklike meetmete muutmist, kui ta täheldab ohtu teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlusele. Arvestades praeguse energiakriisi erakordset iseloomu, peaks komisjoni otsuse täitmine toimuma viivitusteta, mis võivad takistada liidu gaasitarneid. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise ajaks lepitusmenetlused peatada, et tagada siseturu toimimine.

(75)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte (13) ja see kehtib kõigi liikmesriikide, mitte ainult naaberliikmesriikide suhtes. Lisaks on solidaarsusest lähtuvaks gaasivarustuskindluse tagamiseks oluline olemasoleva taristu, sealhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste ja LNG rajatiste tõhus kasutamine. Ajal, mil gaasitarnehäireid esineb liidu, piirkondlikul või riiklikul tasandil ning toimub märkimisväärne üleminek torujuhtmegaasilt LNG-le, peaksid tõsises kriisiolukorras olevad liikmesriigid saama kasutada mitte ainult naabruses asuvate torujuhtmete tarnevõimalusi, vaid ka tarneid riikidest, kus on LNG rajatis. Mõned liikmesriigid peaksid suutma pakkuda solidaarsust teistele liikmesriikidele isegi siis, kui nad ei ole nendega otse ühendatud gaasijuhtme või kolmanda riigi või muude liikmesriikide kaudu, eeldusel et solidaarsust taotlev liikmesriik on võtnud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavas sisalduvad turupõhised meetmed, sealhulgas LNG ostud maailmaturul. Seepärast on asjakohane laiendada solidaarsuskohustust liikmesriikidele, kellel on LNG rajatisi, kuid puudub torujuhtmeühendus, võttes halduritele kohustusi kehtestades arvesse erinevusi torugaasi ja LNG turgude ja taristu vahel, sealhulgas LNG laevad ja tankerid, ning võttes arvesse täitmise tagamise volituste puudumist seoses LNG varaga, nt LNG tankerid, ning hõlmates ka võimalusi kasutada vaheldumisi maagaasi ja LNGd, kui solidaarsust pakkuva liikmesriigi territooriumil ei ole gaasi veeldamise rajatisi.

(76)

LNG rajatisi omavat liikmesriiki, kes pakub solidaarsust teisele liikmesriigile, ei tohiks pidada vastutavaks kitsaskohtade või muude võimalike probleemide eest, mis võivad tekkida väljaspool tema territooriumi või mis tulenevad täitmise tagamise volituste puudumisest kolmanda riigi haldurile kuuluvate LNG laevade ja tankerite puhul, ning kui sellised kitsaskohad või muud võimalikud probleemid mõjutavad tegelikku gaasivoogu ja lõppkokkuvõttes takistavad vajaliku gaasikoguse jõudmist solidaarsust taotleva liikmesriigini. Kui solidaarsust pakkuval liikmesriigil ei ole jõustamisvolitusi, ei tohiks teda pidada vastutavaks LNG ja maagaasi vaheldumisi kasutamise puudumise eest.

(77)

Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamiseks kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 solidaarsusmehhanism, mille eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelist koostööd ja usaldust tõsise kriisi korral. Solidaarsusmehhanismi rakendamise hõlbustamiseks peavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikele 10 sõlmima kahepoolsed kokkulepped paljudes tehnilistes, õiguslikes ja rahalistes küsimustes.

(78)

Vaatamata juriidilisele kohustusele sõlmida kahepoolsed solidaarsuskokkulepped 1. detsembriks 2018, on lõplikult vormistatud vaid mõni selline kokkulepe ning see seab ohtu hädaolukorras solidaarsuse pakkumist puudutava juriidilise kohustuse täitmise. Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta sisaldas solidaarsuskokkuleppe vormi esimest mudelit. Kuna kõnealune vorm töötati aga välja enne Venemaa Föderatsiooni sissetungi Ukrainasse ning kui võtta arvesse praegust äärmuslikku gaasinappust ja plahvatuslikku hinnatõusu ning kiireloomulist vajadust kehtestada ajutised vaike-normid juba eelseisvaks talveks, on asjakohane luua erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1 ja 2 nõutavate solidaarsusmeetmete kohaldamiseks selliste vaike-normide ajutine raamistik, mis on mõjusad ja kiiresti rakendatavad, ei sõltu pikkadest kahepoolsetest läbirääkimistest ning on kohandatud praegusele olukorrale, kus valitsevad ülemäärased hinnad ja väga volatiilsed gaasihinnad. Eelkõige tuleks kehtestada selgemad vaike-normid tarnitava gaasi kulude hüvitamiseks ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus selliste võimalike lisakulude piiramiseks, mida solidaarsust pakkuv liikmesriik võib sisse nõuda. Määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohaseid solidaarsusmeetmeid käsitlevaid norme tuleks jätkuvalt kohaldada, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(79)

Solidaarsust tuleks põhimõtteliselt pakkuda õiglase hüvitise alusel, mida maksab otse solidaarsust taotlev liikmesriik või tema volitatud üksused. Hüvitis peaks katma gaasi hinna, kõik tegelikud või võimalikud hoiustamiskulud, piiriülese transpordi ja sellega seotud kulud. Hüvitis peaks olema õiglane nii solidaarsust taotleva liikmesriigi kui ka solidaarsust pakkuva liikmesriigi jaoks.

(80)

Praegune kriisiga kaasnevad hinnatasemed ja regulaarsed järsud hinnatõusud, mis kaugelt ületavad võimaliku tarnekriisi tingimusi, millest lähtuti määruse (EL) 2017/1938 vastuvõtmise ajal. Seetõttu tuleks solidaarsust pakkuvatele liikmesriikidele makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse praegusest gaasikriisist põhjustatud päevasisest hinnavolatiilsust gaasiturul. Lähtudes solidaarsuse põhimõttest ja selleks, et vältida hinna määramist äärmuslikel turutingimustel, oleks problemaatiline võtta solidaarsusmeetme vaikehinna aluseks kõikuv päevasisene turuhind. Gaasihind peaks kajastama solidaarsust pakkuvas liikmesriigis solidaarsustaotluse esitamisele eelneval päeval kehtinud järgmise päeva keskmist turuhinda. Seda arvesse võttes põhineb hüvitis endiselt turuhinnal, nagu on sätestatud komisjoni soovituses (EL) 2018/177 (14). Järgmise päeva keskmine turuhind on kriisiolukorras volatiilsusest ja väga kõrgetest hetkehindadest vähem sõltuv ning piirab seega mis tahes kahjulikke stiimuleid.

(81)

Nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2018/177, saab piiratud tarbimisega tööstusharude kahju hüvitada üksnes juhul, kui kahjuhüvitist ei ole arvestatud gaasihinnas, mida maksab solidaarsust taotlev liikmesriik ning solidaarsust taotlenud liikmesriik ei peaks maksma ühe ja sama kulu eest hüvitist kaks korda. Võttes arvesse erandlikku olukorda, kus gaasihinnad on jõudnud enneolematule tasemele, ei tohiks liikmesriik, kellele solidaarsust pakutakse, olla automaatselt kohustatud katma täies ulatuses muid kulusid, nagu kahjuhüvitis või kohtumenetluse kulud, mis tekivad solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui solidaarsuskokkuleppes on ette nähtud muu lahendus. Kogemuste põhjal võib öelda, et üheks peamiseks solidaarsuskokkulepete sõlmimise takistuseks on selle liikmesriigi, kellele solidaarsust pakutakse, kohustus kanda kõik otsesed või kaudsed hüvitamiskulud, mis võivad tuleneda solidaarsusmeetmete võtmisest. Seetõttu tuleks solidaarsuskokkulepete vaike-normides piiramatut vastutust vähendada, et võimaldada sõlmimisel olevate kokkulepete võimalikult kiiret sõlmimist, kuna need kokkulepped on määruse (EL) 2017/1938 nurgakivi, kajastades liidu energiasolidaarsuse põhimõtet. Kui kaudsete kulude hüvitamine ei ületa 100 % gaasi hinnast, kui see on õigustatud ja seda ei kaeta gaasihinnast, peaks need kulud katma vastuvõttev liikmesriik.

Kui aga taotletav kulu ületab 100 % gaasi hinnast, peaks komisjon pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist kehtestama õiglase kulude hüvitamise ja seega saama kontrollida, kas kulude hüvitamise piiramine on asjakohane. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik üksikjuhtumitel lubada määruses (EL) 2017/1938 sätestatust erinevat hüvitist, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas meetmeid gaasi kokku hoidmiseks ja gaasinõudluse vähendamiseks ja energiasolidaarsuse põhimõtet. Hindamisel peaks komisjon nõuetekohaselt arvesse võtma, et välditaks ülemääraseid kaudseid kulusid, mis tulenevad gaasitarbimise piiramisest või tarbijate lahtiühendamisest.

(82)

Käesoleva määruse sätted, mis on seotud liikmesriikidevaheliste solidaarsusmeetmete eest hüvitise maksmisega, ei piira liikmesriigi põhiseadusõiguses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete kohaldamist.

(83)

Solidaarsuskokkulepete sõlmimine naaberliikmesriikidega, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikes 10, on kõige sobivam vahend kõnealuse määruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohase solidaarsusmeetmete pakkumise kohustuse täitmiseks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud kalduda kõrvale käesolevas määruses sätestatud hüvitamise vaike-normidest, kui nad lepivad solidaarsuskokkuleppes kokku muudes eeskirjades. Eelkõige peaks liikmesriikidele eelkõige jääma võimalus leppida kahepoolselt kokku täiendavas hüvitises, et katta muud kulud, näiteks kõik kulud, mis on tekkinud seoses kohustusega maksta hüvitist solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, sealhulgas kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud. Kahepoolsetes solidaarsuskokkulepetes võib selliseid kulusid hüvitisele lisada, kui siseriiklikus õigusraamistikus on ette nähtud kohustus maksta kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud, sh lisaks gaasihinnale hüvitist majandusliku kahju eest.

(84)

Kuna solidaarsusmehhanism on viimane abinõu, peaks solidaarsust taotlev liikmesriik saama käivitada vaikimisi kohaldatava solidaarsuse üksnes juhul, kui turg ei suuda pakkuda vajalikke gaasikoguseid, sealhulgas LNGd ja gaasikoguseid, mida pakuvad kaitsmata tarbijad vabatahtlikult, et rahuldada solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate vajadust. Määruse (EL) 2017/1938 kohaselt peavad liikmesriigid olema ammendanud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad meetmed, sealhulgas kohustuslik tarbimise piiramine solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate tasemeni.

(85)

Solidaarsusmehhanismi võimaliku aktiveerimise kiireloomulisus ja tagajärjed peaksid viima tiheda koostööni asjaomaste liikmesriikide, komisjoni ja määruse (EL) 2017/1938 artikli 10 lõike 1 punkti g kohaselt liikmesriikide poolt määratud pädevate kriisijuhtide vahel. Seepärast tuleks taotlus edastada õigeaegselt kõigile osalistele ja see peaks sisaldama minimaalset teavet, mis võimaldab solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel viivitamata vastata. Solidaarsust pakkuvate liikmesriikide vastus peaks sisaldama teavet gaasikoguse kohta, mida saaks solidaarsust taotlevale liikmesriigile tarnida, sealhulgas ka neid koguseid, mille saaks vabastada, kui kohaldatakse mitteturupõhiseid meetmeid. Liikmesriigid võivad kokku leppida täiendavas tehnilises ja koordineerimiskorras, et hõlbustada õigeaegset reageerimist solidaarsustaotlusele. Kui liikmesriigid pakuvad solidaarsust, peaksid nemad ja nende pädevad asutused tagama võrgu kasutamise ohutuse ja usaldusväärsuse.

(86)

Solidaarsust taotleval liikmesriigil peaks olema võimalik võtta vastu solidaarsust mitmelt liikmesriigilt. Vaikimisi kohaldatavat solidaarsusmehhanismi peaks käivitama üksnes juhul, kui solidaarsust pakkuv liikmesriik ei ole solidaarsust taotleva liikmesriigiga kahepoolset kokkulepet sõlminud. Kui solidaarsust taotlev liikmesriik ja solidaarsust pakkuv liikmesriik on sõlminud omavahel kahepoolse kokkuleppe, peaks sellega ette nähtud kord olema ülimuslik ja nimetatud korda tuleks nende vahel rakendada.

(87)

Komisjonil peaks olema võimalik jälgida vaikimisi kohaldatava solidaarsusmehhanismi rakendamist ja vajaduse korral peaks tal olema võimalik hõlbustada solidaarsustaotluste sobitamist pakkumisega. Selleks peaks komisjon looma interaktiivse platvormi, mis peaks olema vormi kujul ja võimaldama solidaarsustaotluste pidevat reaalajas esitamist ja nende sidumist vastavate saadaval olevate kogustega.

(88)

Liikmesriigid ja energiaühenduse osalisriigid võivad samuti sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid solidaarsusmeetmete kohaldamiseks.

(89)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(90)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon, kasutades gaasitarneid relvana ja manipuleerides turuga gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu, põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust. Taastuvate energiaallikate kiire kasutuselevõtt aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata kaasa võitlusele olukorraga, kus Venemaa kasutab energiat relvana, kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu.

(2)

Viimastel kuudel on Venemaa tegevus turuolukorda veelgi halvendanud, eelkõige on suurenenud oht, et lähitulevikus Venemaa gaasitarned liitu peatuvad täielikult, ja see olukord on mõjutanud liidu varustuskindlust. See suurendas järsult energiahindade volatiilsust liidus ning tõstis gaasi- ja elektrihinnad suvel kõigi aegade kõrgeimale tasemele, tuues kaasa elektri jaehindade tõusu, mis peaks järk-järgult kajastuma enamikus tarbijalepingutes, koormates üha enam kodumajapidamisi ja ettevõtjaid. Halvenenud olukord energiaturgudel on oluliselt kiirendanud üldist inflatsiooni euroalal ja aeglustas majanduskasvu kogu liidus. Nimetatud oht püsib olenemata hulgihindade ajutisest alanemisest ja puudutab veelgi enam järgmist aastat, nagu on sedastatud komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta teatisele „Energiaalane hädaolukord: ühine ELi ettevalmistus ja kaitse ning ühisostud“ lisatud hädaolukorra ettepanekus. Euroopa energiaettevõtted võivad järgmisel aastal seista silmitsi suurte raskustega gaasihoidlate täitmisel, kuna on väga tõenäoline, et praeguse poliitilise olukorra tõttu jõuab liitu Venemaalt torugaasi varasemast vähem või ei jõua üldse. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/1032 (1) sätestatud eesmärk 2023. aastaks täita liidu gaasihoidlad 90 % ulatuses, võrreldes 80 %-ga sellel talvel. Samuti võivad ettearvamatud sündmused nagu torujuhtmete saboteerimine ja muud varustuskindluse häirete riskid tekitada gaasiturgudel lisapingeid. Lisaks on Euroopa taastuvenergiatehnoloogia tööstuse konkurentsivõime väljavaateid nõrgendanud muude maailma piirkondade hiljutine poliitika, mille eesmärk on toetada ja kiirendada kogu taastuvenergia tehnoloogia väärtusahelate laiendamist.

(3)

Sellega seoses ja selleks, et lahendada olukord, kus Euroopa tarbijad ja ettevõtjad seisavad silmitsi kõrgete ja volatiilsete hindadega, mis põhjustavad majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, leevendada energianõudluse vajalikku vähendamist, asendades maagaasitarned taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga ning suurendada varustuskindlust, peab liit võtma viivitamata täiendavaid ja ajutisi meetmeid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks, eelkõige selliste sihipäraste meetmete abil, millega suudetakse kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus lühikeses perspektiivis.

(4)

Kõnealuste kiireloomuliste meetmete valimisel on lähtutud nende olemusest ja potentsiaalist aidata kaasa energiaalase hädaolukorra lahendamisele lühikeses perspektiivis. Täpsemalt saavad liikmesriigid kiiresti rakendada mitmeid käesolevas määruses sätestatud meetmeid taastuvenergiaprojektide loamenetluse lihtsustamiseks, ilma et oleks vaja teha koormavaid muudatusi oma siseriiklikes menetlustes ja õigussüsteemides, ning tagada taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine lühikeses perspektiivis. Mõned nimetatud meetmetest on üldist laadi, nagu sellise ümberlükatava eelduse kehtestamine, mille kohaselt pakuvad taastuvenergiaprojektid asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide tähenduses ülekaalukat avalikku huvi, või täpsustuse lisamine teatavate keskkonnadirektiivide kohaldamisala kohta ning taastuvenergiajaamade ajakohastamise loaraamistiku lihtsustamine, keskendudes algprojektiga võrreldes tehtud muudatustest või laiendustest tulenevale mõjule. Muud meetmed on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele, nagu märkimisväärselt lühem ja kiirem loamenetlus olemasolevatele rajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks. On asjakohane rakendada nimetatud erakorralised meetmed võimalikult kiiresti ja kohandada neid vastavalt vajadusele, et praegused probleemid õigesti lahendada.

(5)

On vaja kehtestada täiendavad kiireloomulised ja sihipärased meetmed, mis on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele ja projektiliikidele, mis kõige tõenäolisemalt võimaldavad taastuvenergiat kiiresti kasutusele võtta ja avaldavad kohe mõju hindade volatiilsuse ja maagaasinõudluse vähendamise eesmärkidele, ilma et see piiraks üldist energianõudlust. Lisaks loamenetluse kiirendamisele on tehisrajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul asjakohane edendada ja kiirendada väikeste päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergiata tarbijate ja kollektiivsete oma tarbeks toodetud energia tarbijate jaoks nagu kohalikud energiakogukonnad, kuna need võimalused on kõige vähem kulukamad ning seega kõige kättesaadavamad ja nende keskkonnaalane või muud liiki mõju on uute taastuvenergiarajatiste kiire kasutuselevõtu seisukohast kõige väiksem. Lisaks toetavad nimetatud projektid otseselt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, kes seisavad silmitsi kõrgete energiahindadega, ning kaitsevad tarbijaid hinnavolatiilsuse eest. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine on võimalus suurendada taastuvenergia tootmist kiiresti nii, et selle mõju võrgutaristule ja keskkonnale oleks võimalikult väike, sealhulgas selliste taastuvenergia tootmise tehnoloogiate puhul nagu tuuleelektrienergia, mille loamenetlus on tavaliselt pikem. Soojuspumbad on otsene taastuvenergial põhinev alternatiiv maagaasikateldele ja neil on potentsiaal vähendada küttehooajal maagaasinõudlust märkimisväärselt.

(6)

Kiireloomulise ja erandliku energiaolukorra tõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid teatavatest liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud hindamiskohustustest taastuvenergiaprojektide ning energiasalvestusprojektide ja elektrivõrguprojektide puhul, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi. Nende erandite tegemiseks peaks olema täidetud kaks tingimust, nimelt et projekti viiakse ellu sihtotstarbelises taastuvenergia- või võrgupiirkonnas ning et sellise ala suhtes on eelnevalt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lisaks tuleks liikide kaitse tagamiseks võtta proportsionaalseid leevendusmeetmeid või, kui need ei ole kättesaadavad, kompensatsioonimeetmeid.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamisaega. Võttes arvesse käesoleva määruse eesmärki ning hädaolukorda ja määruse vastuvõtmise erandlikku konteksti, eelkõige asjaolu, et taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu lühiajaline kiirendamine liidus õigustab käesoleva määruse sätete kohaldamist pooleliolevate loamenetluste suhtes, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada käesolevat määrust või selle teatavaid sätteid pooleliolevate loamenetluste suhtes, mille kohta ei ole asjaomane asutus lõplikku otsust teinud, tingimusel et kõnealuste normide kohaldamisel austatakse nõuetekohaselt kolmandate isikute olemasolevaid õigusi ja nende õiguspäraseid ootusi. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et käesoleva määruse kohaldamine pooleliolevate loamenetluste suhtes on proportsionaalne ning kaitseb asjakohaselt kõigi huvitatud isikute õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(8)

Üks ajutistest meetmetest seisneb selles, et kehtestatakse ümberlükatav eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust asjakohaste keskkonnaalaste liidu õigusaktide tähenduses, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale suur kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega kompenseerida. Taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad ja tuuleenergia, on väga olulised selleks, et võidelda kliimamuutuste ja saaste vastu, alandada energiahindu, vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada liidu varustuskindlus. Eeldus, et taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad, pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust, võimaldaks vajaduse korral sellistel projektidel viivitamata kasu saada konkreetse erandiga asjakohastes keskkonnaalastes liidu õigusaktides ette nähtud lihtsustatud hindamisest. Liikmesriikidel peaks olema lubatud, võttes arvesse oma riigi eripära, piirduda selle eelduse kohaldamisel oma territooriumi teatavate osadega või teatavate tehnoloogiate või projektidega. Liikmesriikidel on võimalik kaaluda selle eelduse kohaldamist oma asjakohastes maastikukujundust käsitlevates siseriiklikes õigusaktides.

(9)

See kajastab taastuvenergia olulist rolli liidu energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, koheste lahenduste pakkumisel fossiilkütustel põhineva energia asendamiseks ja raske turuolukorra lahendamisel. Selleks et kõrvaldada kitsaskohad taastuvenergiajaamadele loamenetluses ja taastuvenergiajaamade käitamises, tuleks siis, kui üksikjuhtude puhul kaalutakse õiguslikke huve, planeerimis- ja loamenetluses eelistada taastuvenergiajaamade ehitamist ja käitamist ning sellega seotud võrgutaristu arendamist, vähemalt projektide puhul, mis on tunnistatud avalikku huvi pakkuvateks. Liikide kaitse puhul tuleks kõnealust eelistust kohaldada ainult siis ja niivõrd, kuivõrd võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.

(10)

Päikeseenergia on peamine taastuvenergia allikas, mis võimaldab lõpetada liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ning saavutada samal ajal ülemineku kliimaneutraalsele majandusele. Fotogalvaanilist energiat, mis on üks vähem kulukaimaid kättesaadavaid elektriallikaid, ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab pakkuda taastuvenergial põhinevat kütet madala hinnaga soojusühiku kohta, on võimalik kiiresti kasutusele võtta ning see võib tuua otsest kasu kodanikele ja ettevõtjatele. Sellega seoses ja kooskõlas komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisega „ELi päikeseenergia strateegia“ toetatakse liidus vastupidava tööstusliku päikeseenergia väärtusahela arendamist, sealhulgas päikeseenergiatööstuse liidu kaudu, mis käivitatakse 2022. aasta lõpus. Taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamine ja vastava menetluse täiustamine aitab suurendada liidu tootmisvõimsust puhta energia tehnoloogia valdkonnas. Praeguse olukorra ja eelkõige energiahindade väga suure volatiilsuse tõttu on vaja tegutseda kohe, et tagada oluliselt kiiremad loamenetlused, et märkimisväärselt kiiremini paigaldada päikeseenergiaseadmeid tehisrajatistele, mis on üldiselt vähem keerukam kui maapealne paigaldus ja mis võimaldab kiiresti leevendada praeguse energiakriisi mõju, tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. Seepärast peaksid loamenetlused olema kõnealuste paigaldamiste puhul kiiremad kui muude taastuvenergiaprojektide puhul.

(11)

Sellistes olemasolevates või tulevastes tehisrajatistes, mis on loodud muul otstarbel kui päikeseenergia tootmine, päikeseenergiaseadmete paigaldamise ning samas kohas asuvate salvestusvahendite ja võrguühenduste loamenetluse maksimaalne tähtaeg peaks olema kolm kuud. Samuti tuleks kehtestada kõnealuste paigaldamiste puhul konkreetne erand keskkonnamõju hindamise läbiviimise nõudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (2) alusel, kuna need seadmed ei tekita tõenäoliselt probleeme, mis on seotud ruumi konkureerivate kasutusviiside või keskkonnamõjuga. Investeerimine väikestesse detsentraliseeritud päikeseenergiaseadmetesse, et saada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks, on energiatarbijate jaoks üks tõhusamaid vahendeid oma energiaarvete ja hinnavolatiilsuse mõju vähendamiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud teatavad alad või struktuurid selle lühema tähtaja ja kõnealuse erandi kohaldamisalast teatavatel õigustatud põhjustel välja jätta.

(12)

Oma tarbeks energiat tootvad seadmed, sealhulgas seadmed kollektiivsetele oma tarbeks toodetud energia tarbijatele nagu kohalikud energiakogukonnad, aitavad samuti vähendada üldist maagaasinõudlust, suurendada süsteemi vastupidavust ja saavutada liidu taastuvenergia eesmärgid. Selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamine, mille võimsus on alla 50 kW, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks, ei avalda tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju keskkonnale ega võrgule ega tekita ohutusprobleeme. Lisaks ei nõua väikesed seadmed üldjuhul võimsuse suurendamist võrgu ühenduspunktis. Võttes arvesse sellist tüüpi seadmete vahetut positiivset mõju tarbijatele ja nende võimalikku piiratud keskkonnamõju, on asjakohane veelgi lihtsustada nende suhtes kohaldatavat loamenetlust, eeldusel et need ei ületa jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolevat võimsust, kehtestades asjaomastes loamenetlustes positiivse haldusvaikuse põhimõtte, et edendada ja kiirendada kõnealuste seadmete kasutuselevõttu ning saada neist lühikese ajaga kasu. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada madalamat künnist kui 50 kW oma sisemiste piirangute tõttu, tingimusel et künnis jääb üle 10,8 kW. Igal juhul võivad asjaomased asutused või üksused selliste seadmete kohta esitatud taotlused ühekuise loamenetluse käigus tagasi lükata võrgu ohutuse, stabiilsuse ja töökindlusega seotud põhjustel, andes igakülgselt põhjendatud vastuse.

(13)

Olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada ja seega gaasitarbimist vähendada. Ajakohastamine võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Tuuleelektrijaama ajakohastamine tõhusamate turbiinidega võimaldab olemasolevat võimsust säilitada või suurendada väiksema arvu suuremate ja tõhusamate turbiinidega. Ajakohastamise puhul on ka muid eelised nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja teadmised keskkonnamõju kohta.

(14)

2021.–2025. aastal lõppeb hinnanguliselt maismaa tuuleenergia 38 GW võimsusega rajatiste tavapärane 20-aastane tööiga. Kõnealuste võimsuste kasutuselt kõrvaldamine ajakohastamise asemel tooks kaasa praegu ülesseatud taastuvenergiavõimsuse olulise vähenemise, muutes olukorra energiaturul veelgi keerulisemaks. Ajakohastamise kohene lihtsustamine ja kiirem loamenetlus on liidu taastuvenergiavõimsuse säilitamiseks ja suurendamiseks väga olulised. Sel eesmärgil kehtestatakse käesoleva määrusega täiendavad meetmed taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes kohaldatava loamenetluse täiendavaks lihtsustamiseks. Eelkõige peaks taastuvenergiaprojektide ajakohastamise loamenetluse suhtes kohaldatav maksimaalne kuue kuu pikkune tähtaeg hõlmama kõiki asjakohaseid keskkonnamõju hindamisi. Lisaks tuleks alati, kui taastuvenergiajaama või taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajaliku võrgutaristu ajakohastamise suhtes kohaldatakse läbivaatamist või keskkonnamõju hindamist, piirduda selle hindamisega, milline on algprojektiga võrreldes tehtud muudatuse või laienduse võimalik oluline mõju.

(15)

Selleks et edendada ja kiirendada olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, tuleks võrguühenduste puhul kohe kehtestada lihtsustatud menetlus, kui ajakohastamise tulemusel suureneb koguvõimsus algprojektiga võrreldes piiratud määral.

(16)

Päikeseenergiaseadme ajakohastamisel on võimalik suurendada tõhusust ja võimsust ilma kasutatava ruumi suurendamiseta. Ajakohastatud seadmel ei oleks seega keskkonnale teistsugust mõju kui algsel seadmel, kui kasutatavat ruumi selle protsessi käigus ei suurendata ja järgitakse jätkuvalt algselt nõutud keskkonnaohu vähendamise meetmeid.

(17)

Soojuspumba tehnoloogia on oluline, et toota taastuvallikatel põhinevat kütet ja jahutust ümbritseva keskkonna energiast, sealhulgas reoveepuhastitest, ja geotermilisest energiast. Samuti võimaldavad soojuspumbad kasutada heitsoojust ja -jahutust. Selliste soojuspumpade kiire kasutuselevõtt, mis kasutavad vähekasutatud taastuvaid energiaallikaid nagu ümbritseva keskkonna energia, geotermiline energia ja heitsoojus tööstus- ja teenindussektorist, sealhulgas andmekeskustest, võimaldab asendada maagaasi ja muud fossiilkütustel põhinevad katlad taastuvenergial põhineva küttelahendusega ning suurendada samal ajal energiatõhusust. See kiirendab gaasi kasutamise vähendamist küttega varustamisel nii hoonetes kui ka tööstuses. Soojuspumpade paigaldamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks on asjakohane kehtestada selliste seadmete jaoks sihipärased lühemad loamenetlused, sealhulgas lihtsustatud menetlus väiksemate soojuspumpade elektrivõrku ühendamiseks, kui puuduvad ohutusega seotud probleemid, ei ole vaja teha täiendavaid töid seoses võrguühendustega, süsteemi osad ühilduvad tehniliselt ning kui sellist menetlust siseriiklike õigusaktidega ei nõuta. Tänu soojuspumpade kiiremale ja lihtsamale paigaldamisele aitab taastuvate energiaallikate suurem kasutamine küttesektoris, mis moodustab peaaegu poole liidu energiatarbimisest, parandada varustuskindlust ja aidata lahendada praegust keerulisemat turuolukorda.

(18)

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise, taastuvenergiajaamade ajakohastamise ja soojuspumpade kasutuselevõtu tähtaegade kohaldamisel ei tohiks nimetatud tähtaegade puhul sisse arvestada aega, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse jaamasid, nende võrguühendusi ja nendega seotud vajalikku võrgutaristut, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega. Lisaks ei peaks nende tähtaegade sisse arvestama võrgu stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamise seisukohast vajalikuks võrgu oluliseks ajakohastamiseks läbitud haldusetappidele kulunud aega.

(19)

Selleks et veelgi hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu, peaks liikmesriikidele jääma võimalus loamenetluse tähtaegu veelgi lühendada.

(20)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sätteid, mis käsitlevad keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes, eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses üldsuse kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavusega, kohaldatakse jätkuvalt.

(21)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, nagu on märkinud Euroopa Kohus oma 15. juuli 2021. aasta otsuses kohtuasjas C-848/19 P, (3) Saksamaa vs. Poola, ja see kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamisel võimaldab käesolev määrus taastuvenergiaprojektide kiirema kasutuselevõtu mõju piiriülest jaotamist. Käesolevas määruses sätestatud meetmed on suunatud kõigis liikmesriikides asuvatele taastuvenergiaseadmetele ja hõlmavad paljusid projekte, sealhulgas olemasolevatele rajatistele paigaldatavaid seadmeid, uusi päikeseenergiaseadmeid ja olemasolevate seadmete ajakohastamist. Võttes arvesse liidu energiaturgude integreerituse taset, peaks taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamine ühes liikmesriigis olema kasulik ka teistele liikmesriikidele varustuskindluse ja madalamate hindade seisukohast. See peaks aitama suunata taastuvelektri üle piiri sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning tagama odavalt toodetud taastuvelektri eksportimise liikmesriikidesse, kus elektritootmine on kallim. Lisaks hakkab liikmesriikides uus lisanduv ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus mõjutama gaasinõudluse üldist vähendamist kogu liidus.

(22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja Venemaa hiljutist tegevust, võib Venemaa gaasitarnete täieliku peatumise suur risk ja alternatiividega seotud ebakindel väljavaade kujutada märkimisväärset ohtu energiavarustuse häirete ja energiahindade edasise tõusu seisukohast ning avaldada survet liidu majandusele. Seetõttu on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid.

(23)

Võttes arvesse energiakriisi ulatust, selle sotsiaalset, majanduslikku ja rahalist mõju ning vajadust võimalikult kiiresti tegutseda, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kehtib 18 kuud ja sisaldab läbivaatamisklauslit, et komisjon saaks vajaduse korral teha ettepaneku selle kehtivuse pikendamiseks.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa“) provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa poolne gaasitarnete relvana kasutamine ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerimine põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu. Tarneteede muutumine, mis põhjustab Euroopa gaasitaristu ülekoormatust, vajadus leida alternatiivseid gaasitarneallikaid ning hinnakujundussüsteemid, mis ei ole tarnešoki olukorrale kohandatud, on hinnavolatiilsuse ja hinnatõusu olukorrale kaasa aidanud. Kõrgemad maagaasihinnad ohustavad liidu majandust, tingituna kõrgematest elektrihindadest tulenevast püsivalt kiirest inflatsioonist, mis vähendab tarbijate ostujõudu, ning tootmiskulude kasvust, eelkõige energiamahukates tööstusharudes, ning seavad tõsiselt ohtu varustuskindluse.

(2)

2022. aastal on maagaasihinnad olnud erakordselt volatiilsed ning mõned võrdlusalused saavutasid 2022. aasta augustis kõigi aegade kõrgeima taseme. 2022. aasta augustis registreeritud maagaasihindade ebaharilik tase oli tingitud mitmest tegurist, sealhulgas pingelisest pakkumise ja nõudluse vahekorrast, mis oli seotud gaasihoidlate taastäitmisega ja torujuhtmevoogude vähendamisega, hirmust Venemaa edasiste tarnehäirete ja turuga manipuleerimise ees ning hinnakujundusmehhanismist, mis ei olnud sellistele nõudluse ja pakkumise äärmuslikele muutustele kohandatud ning süvendas ülemäärast hinnatõusu. Eelmise kümne aasta hinnad jäid vahemikku 5–35 eurot/MWh, aga nüüd jõudsid Euroopa maagaasi hinnad tasemele, mis oli 1 000 % kõrgem kui liidu varasemad keskmised hinnad. Madalmaade gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) gaasifutuuridega (kolmekuised / kvartaalsed tooted), millega kaubeldakse ICE Endexi börsil, (2) kaubeldi tasemel veidi alla 350 euro/MWh ja Euroopa energiabörsil kaubeldav TTFi järgmise päeva gaasi turuhind oli 316 eurot/MWh. Kunagi varem ei ole gaasihinnad jõudnud 2022. aasta augustis täheldatud tasemele.

(3)

Pärast Nord Stream 1 torujuhtmele tekitatud kahju, mille põhjustas tõenäoliselt 2022. aasta septembris toimunud sabotaaž, ei ole tõenäoline, et Venemaa gaasitarned liitu jõuaksid lähitulevikus taas sõjaeelsele tasemele. Euroopa tarbijad ja ettevõtjad seisavad jätkuvalt silmitsi ilmse ohuga, et tulevikus võivad toimuda majanduslikult kahjulikud gaasihinna tõusud. Ettearvamatud sündmused, nagu õnnetused või torujuhtmete sabotaaž, mis katkestavad gaasitarneid Euroopasse või suurendavad järsult nõudlust, võivad ohustada varustuskindlust. Ootamatu nappuse kartusest tingitud turupinged püsivad tõenäoliselt ka pärast seda talve ja jätkuvad järgmisel aastal, kuna tarnešokkidega kohanemine ning uute tarnesuhete ja taristu loomine võtab eeldatavasti aega aasta või rohkemgi.

(4)

Kuigi on olemas muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumente, peetakse Madalmaade TTFi üldiselt Euroopa gaasiturgudel standardseks hinnakujunduse lähtealuseks. Põhjuseks on selle tavapäraselt suur likviidsus, mis on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas geograafilisest asukohast, mis võimaldas TTFil sõjaeelses keskkonnas saada maagaasi mitmest allikast, sealhulgas märkimisväärsetes kogustes Venemaalt. TTFi hinda kasutatakse laialdaselt võrdlushinnana gaasitarnelepingute hinnakujunduse valemites ning hinnaalusena riskimaandus- või tuletisinstrumentidega seotud tehingutes kogu liidus, sealhulgas kauplemispunktides, mis ei ole otseselt TTFiga seotud. Turuandmete kohaselt läbis TTFi kauplemispunkti 2022. aasta esimese kaheksa kuu jooksul kokku ligikaudu 80 % maagaasist, millega kaubeldi liidus ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (edaspidi „Ühendkuningriik“).

(5)

Liidu energiaturgudel alates 2022. aasta veebruarist toimunud häirivad muutused mõjutasid aga gaasi hulgimüügituru traditsiooniliste hinnakujundusmehhanismide toimimist ja tõhusust, eelkõige TTFi võrdlusaluse puhul. Kuigi TTF oli varem hea gaasihindade lähtealus teistes Euroopa piirkondades, on see alates 2022. aasta aprillist lahknenud hindadest teistes Euroopa kauplemispunktides ja -kohtades, samuti hinnangulistest hindadest, mida avaldavad hinnateabeagentuurid veeldatud maagaasi (LNG) impordi kohta. Selle peamine põhjus on asjaolu, et Loode-Euroopa gaasisüsteemil on konkreetsed taristuga seotud piirangud nii torujuhtme kaudu edastamise (lääne-ida suunal) kui ka LNG taasgaasistamise võimsuse osas. Need piirangud põhjustasid osaliselt gaasihindade üldise tõusu alates kriisi algusest Euroopas pärast seda, kui Venemaa asus energiat relvana kasutama. Tavatu hinnavahe TTFi ja muude piirkondlike kauplemispunktide vahel 2022. aasta augustis näitab, et praegustes konkreetsetes turutingimustes ei pruugi TTF olla hea lähtealus turuolukorra hindamiseks väljaspool Loode-Euroopat, kus turud seisavad silmitsi taristuga seotud piirangutega. Loode-Euroopa turul ajuti esineva nappuse ajal võivad muudel piirkondlikel turgudel väljaspool Loode-Euroopat olla soodsamad turutingimused ja seetõttu mõjutab TTFiga seotud lepingute indekseerimine neid põhjendamatult. Kuigi TTF täidab endiselt oma eesmärki tasakaalustada pakkumist ja nõudlust Loode-Euroopas, on vaja võtta meetmeid, et piirata mõju, mida TTFi ajuti esinevad ebaharilikult ja ülemääraselt kõrged hinnad avaldavad teistele liidu piirkondlikele turgudele. Vähemal määral võib hinnakujunduse puudusi esineda ka teiste kauplemispunktide puhul.

(6)

Praeguste hinnakujundusmehhanismidega seotud probleemide lahendamiseks on olemas eri meetmed. Üks võimalus hiljutistest turuhäiretest ja hinnakujundussüsteemi puudustest mõjutatud Euroopa äriühingutele on alustada uusi läbirääkimisi olemasolevate TTFil põhinevate lepingute üle. Kuna TTFi gaasifutuuridega seotud võrdlushinnad on varasemast erineva tähtsusega ega pruugi olla iseloomulikud gaasituru olukorrale väljaspool Loode-Euroopat, võivad teatavad ostjad püüda lahendada praegusi hinnakujunduse ja TTFi võrdlusalusega seotud küsimusi, pidades oma lepingupartneritega uusi läbirääkimisi kas olemasolevas lepingus sõnaselgelt sätestatud tingimustest või lepinguõiguse üldpõhimõtetest lähtudes.

(7)

Samamoodi võivad importivad äriühingud või nende nimel tegutsevad liikmesriigid teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et pidada uusi läbirääkimisi olemasolevate lepingute üle või leppida kokku uutes tarnelepingutes, kasutades asjakohasemaid hinnakujundusvalemeid, mis on kohandatud praegusele volatiilsuse olukorrale. Koordineeritud ostmine nõukogu määruse (EL) 2022/2576 (3) alusel loodud IT-vahendi kaudu võib pakkuda võimalusi imporditava energia hinna alandamiseks, mis omakorda vähendab turusekkumise vajadust.

(8)

Lisaks sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL (4) juba mõningaid kaitsemeetmeid ajuti esineva äärmusliku volatiilsuse piiramiseks; näiteks nõutakse selles, et kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turgudel oleksid lühiajalised kauplemispiirangud, mis piiravad äärmuslikku hinnatõusu teatavatel tundidel. Ajutine päevasisene vahend energiatuletisinstrumentide turgude ülemäärase volatiilsuse juhtimiseks, mis kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/2576, aitab piirata energiatuletisinstrumentide turgude hindade äärmuslikku volatiilsust ühe päeva jooksul. Sellised mehhanismid toimivad siiski ainult lühiajaliselt ning nende eesmärk ei ole takistada turuhindade ülemääraste tasemete saavutamist.

(9)

Nõudluse vähendamine on veel üks oluline element äärmuslike hinnatõusude probleemi lahendamisel. Gaasi- ja elektrinõudluse vähendamine võib alandada turuhindu ja seega aidata leevendada ebaharilikult kõrgete gaasihindadega seotud probleeme. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 20.-21. oktoobri 2022. aasta järeldustega tuleks käesoleva määrusega seetõttu tagada, et käesoleva määrusega loodud mehhanismi käivitamine ei põhjusta gaasitarbimise üldist suurenemist.

(10)

2022. aasta suvel aitasid hinna võrdlusaluste suurenemisele ja eelkõige TTFi hindade tõusule kaasa riiklikult subsideeritud üksuste jõupingutused osta gaasi hoiustamiseks, arvestamata seejuures kooskõlastamata ostmise mõju hindadele. Äärmuslike hinnatõusude vältimiseks tulevikus on seetõttu oluline tagada asjakohasel juhul parem koordineerimine liikmesriikide vahel, kes kasutavad riiklikult rahastatavaid üksusi, et osta gaasi maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks. Määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud ühisostude mehhanismi kasutamine võib sellega seoses täita olulist rolli ajuti esinevate ülemäära kõrgete gaasihindade piiramisel.

(11)

Kuigi on olemas meetmed selleks, et tegeleda mõningate gaasituru hinnakujunduse probleeme põhjustavate teguritega, ei taga kõnealused olemasolevad meetmed kiiret ja piisavalt kindlat lahendust praegustele probleemidele.

(12)

Seepärast on vaja viivitamata kehtestada ajutine turukorrektsioonimehhanism maagaasitehingute jaoks peamistel TTFi ja muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide turgudel, et vältida ajuti esinevaid ülemäära kõrgeid gaasihindu.

(13)

Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama kiiresti ettepanek ajutise dünaamilise hinnakoridori kehtestamiseks maagaasitehingutele, et viivitamata vähendada perioode, mil gaasihinnad on ülemäära kõrged, võttes arvesse kaitsemeetmeid, mis on sätestatud määrust (EL) 2022/2576 käsitleva komisjoni ettepaneku artikli 23 lõikes 2.

(14)

Järgmisi kaitsemeetmeid tuleks ühest küljest arvesse võtta turukorrektsioonimehhanismi kavandamisel ja teisest küljest tuleks neid kasutada selleks, et tagada turukorrektsioonimehhanismi võimaliku käivitamise lõpetamine, kui selle käivitamise tingimused ei ole enam täidetud või kui ilmnevad soovimatud turuhäired: seda mehhanismi tuleks kohaldada maagaasitehingute suhtes TTFi virtuaalses kauplemispunktis, mida haldab Gasunie Transport Services B.V.; liidu muud gaasi kauplemispunktid võib dünaamilise hinnakoridori kaudu siduda korrigeeritud TTF hetkehinnaga; see ei tohiks piirata börsiväliseid gaasitehinguid; ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust; ei peaks sõltuma gaasisäästu eesmärgi täitmisel tehtud edusammudest; ei tohiks põhjustada gaasitarbimise üldist suurenemist; peaks olema kavandatud nii, et see ei takistaks turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge; see mehhanism ei tohiks mõjutada energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist ning selle puhul tuleks võtta arvesse gaasi turuhindu erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus.

(15)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema kavandatud nii, et see vastaks kahele põhikriteeriumile, eelkõige peaks see toimima tõhusa vahendina ajuti esinevate erakordselt kõrgete gaasihindade vastu ning see tuleks käivitada üksnes juhul, kui hinnad jõuavad maailmaturgudega võrreldes erakordselt kõrgele tasemele, et vältida märkimisväärseid turuhäireid ja tarnelepingute häireid, mis võivad põhjustada tõsiseid varustuskindluse riske.

(16)

Turukorrektsioonimehhanismi kaudu sekkumine peaks piirduma kõige olulisemate puuduste kõrvaldamisega hinnakujunduses. TTFi ühekuulise tähtajaga tuletisinstrumentide arveldushind on gaasitarnelepingute puhul ülekaalukalt kõige laialdasemalt kasutatav võrdlusalus kogu liidus; sellele järgnevad kahekuulise ja aastase tähtajaga tuletisinstrumendid. Üleminek kauplemisele muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidega võib aga põhjustada moonutusi liidu energia- või finantsturgudel, näiteks turuosaliste arbitraaži tõttu korrigeeritud ja korrigeerimata tuletisinstrumentide vahel, ja tekitada tarbijatele kahju. Seepärast tuleks kõigi liidu virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumendid põhimõtteliselt kaasata turukorrektsioonimehhanismi. Turukorrektsioonimehhanismi kohaldamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega kui TTF seotud tuletisinstrumentide suhtes on aga keeruline ja nõuab täiendavat tehnilist ettevalmistust. Pidades silmas tungivat vajadust kehtestada turukorrektsioonimehhanism kõige olulisemate tuletisinstrumentide – TTFi tuletisinstrumentide – jaoks, tuleks komisjonile anda volitus määrata rakendusaktiga kindlaks tehnilised üksikasjad turukorrektsioonimehhanismi kohaldamiseks muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide suhtes ja selliste muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide valimiseks, mille võib eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel välja jätta.

(17)

Turukorrektsioonimehhanismi kehtestamine peaks saatma turule selge signaali, et liit ei aktsepteeri ülemäära kõrgeid gaasihindu, mis tulenevad ebatäiuslikust hinnakujundusest. Samuti peaks see andma turuosalistele kindluse seoses gaasiga kauplemise usaldusväärsete piirmääradega ning võib tagada olulise majandusliku kokkuhoiu nii äriühingutele kui ka kodumajapidamistele, keda seeläbi ajuti esinevad ülemäärased energiahinnad vähem mõjutavad.

(18)

Turukorrektsioonimehhanismiga tuleks kehtestada ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide hinna dünaamiline ohutuspiir. Dünaamiline ohutuspiir tuleks käivitada, kui tuletisinstrumentide hind jõuab eelnevalt kindlaksmääratud tasemele ja kui hinnatõus ei vasta sarnasele tõusule piirkondlikul või maailmaturul.

(19)

Dünaamiline ohutuspiir peaks seega tagama, et ei aktsepteerita tehingukorraldusi, mille hind ületab märkimisväärselt maailma teistes piirkondades kehtivaid LNG hindu. LNG ülemaailmseid hinnasuundumusi kajastava võrdlushinna kindlaksmääramiseks tuleks kasutada asjakohaseid võrdlusaluseid. Võrdlushind peaks põhinema LNG hinnangulistel hindadel, mis kajastavad Euroopa turutingimusi, ning võttes arvesse Ühendkuningriigi ja Aasia erilist tähtsust konkurentidena ülemaailmsel LNG-turul, ka asjakohasel võrdlusalusel Ühendkuningriigi ja Aasia piirkondade jaoks. Erinevalt torujuhtmegaasist kaubeldakse LNGga ülemaailmselt. Seetõttu kajastavad LNG hinnad paremini gaasihinna arengut ülemaailmsel tasandil ja neid saab kasutada võrdlusalusena, et hinnata, kas hinnatase sellistes Mandri-Euroopa kauplemispunktides erineb ebaharilikult rahvusvahelistest hindadest.

(20)

Arvesse võetav LNG hindade valim peaks olema piisavalt lai, et olla informatiivne isegi juhul, kui konkreetne LNG hind ei ole konkreetsel päeval kättesaadav. Pidades silmas Euroopa ja rahvusvaheliste hindade representatiivse kogumi loomist ning tagamaks, et hinnateavet esitavate üksuste suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu õigusnorme, peaksid hinnangulised hinnad välja valima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (5) loodud haldurite ja võrdlusaluste registris loetletud teabeagentuurid. Kuna õigeaegne teave on dünaamilise turukorrektsioonimehhanismi seisukohast väga oluline, tuleks arvesse võtta üksnes avaldamise päeva kohta teavet esitavate üksuste hinnateavet. Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (6) loodud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) saaks täita oma käesolevast määrusest tulenevaid turujärelevalvekohustusi ning arvutada õigel ajal võrdlushinna, on vaja kohustada hinnangulisi hindu avaldavaid teabeagentuure esitama ACERile hinnangud hiljemalt kell 21.00 Kesk-Euroopa aja järgi, tingimusel et need on kättesaadavad, et ACER saaks avaldada võrdlushinna enne päeva lõppu. Kuigi selline teabekohustus puudutab üksnes olemasolevaid andmeid ega tekita teabeagentuuridele märkimisväärset lisakoormust ning on sagedane energia- ja finantsturgude reguleerimisel, peaks ACER tagama saadud teabe konfidentsiaalse käsitlemise, kaitsma teabega seotud intellektuaalomandi õigusi ja kasutama seda teavet üksnes regulatiivsetel eesmärkidel. ACERil peaks olema võimalik anda välja suuniseid asjaomaste andmete esitamise vormi kohta.

(21)

Võttes arvesse Ühendkuningriigi kauplemispunktiga National Balancing Point (NBP) seotud lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide suurt likviidsust, tuleks hõlmata ka kõnealused tuletisinstrumendid. Igapäevase hinnangulise hinna määramine ACERi poolt määruse (EL) 2022/2576 kohaselt peaks olema LNG hinnanguliste hindade kogumi osa.

(22)

Kuigi võrdlushinna puhul arvesse võetud võrdlusalused on LNG ülemaailmsete hinnasuundumuste heaks näitajaks, ei saa need lihtsalt asendada tuletisinstrumentide hindu. Seda peamiselt seetõttu, et võrdlushind kajastab hindu TTFist erinevates asukohtades ja liidu muudes virtuaalsetes kauplemispunktides. Näiteks ei võta võrdlusalused arvesse kulusid, mis on seotud taristu võimaliku ülekoormusega, mis tekib gaasi viimisel LNG-terminalist TTFi kauplemispunkti. Seega on TTFi hinnad tavaliselt kõrgemad kui võrdlushinna puhul arvesse võetud hinnad. 2022. aasta juunist augustini oli erinevus keskmiselt ligikaudu 35 eurot/MWh. Lisaks on varustuskindluse seisukohast väga oluline, et TTFi tuletisinstrumentide korrigeeritud hind kehtestataks piisavalt kõrgel tasemel, et meelitada endiselt ligi LNG importi maailma teistest piirkondadest. Seetõttu tuleks TTFi tuletisinstrumentide korrigeeritud hinna arvutamisel lisada võrdlushinnale varustuskindluse tagamisega seotud lisatasu. Ohutuspiiri määramise valem peaks olema täielikult dünaamiline ning põhinema maailmaturu hindu kajastaval dünaamiliselt areneval hindade kogumil ja teataval ohutusvarul, tagamaks, et varustuskindlus ei satuks ohtu. Dünaamiline ohutuspiir võib iga päev muutuda vastavalt kogumisse kuuluvate maailmaturu hindade arengule.

(23)

Ohutuspiir ei tohiks olla staatiline. Ohutuspiiri tuleks dünaamiliselt ja iga päev kohandada. Päevase arveldushinna avaldamine võimaldab tagada, et ohutuspiir on kooskõlas LNG-turu arenguga, säilitada hinnakujunduse protsessi börsidel ning leevendada võimalikku mõju tuletisinstrumentide turgude nõuetekohasele toimimisele. Ohutuspiiri dünaamiline ülesehitus vähendab ka kesksete vastaspoolte riske ja mõju futuuriturgudel osalejatele, nagu kliirivad liikmed ja nende kliendid. Ohutuspiiriga ei tuleks korrigeerida turuhindu allpool teatavat piiri.

(24)

Vältimaks ohtu, et ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide hinna dünaamiline pakkumispiir toob kaasa ebaseadusliku kokkumängu maagaasitarnijate või -kauplejate vahel, peaksid finantsvaldkonna reguleerivad asutused, ACER ja konkurentsiasutused jälgima gaasi- ja energiatuletisinstrumentide turge turukorrektsioonimehhanismi käivitamise ajal eriti hoolikalt.

(25)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema oma olemuselt ajutine ja see tuleks käivitada üksnes selleks, et piirata ajuti esinevaid erakordselt kõrgeid maagaasihindu, mis ei ole seotud ka muude gaasibörside hindadega. Selleks peaksid turukorrektsioonimehhanismi toimimiseks olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust.

(26)

Turukorrektsioonimehhanism tuleks käivitada üksnes juhul, kui TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide arveldushinnad jõuavad eelnevalt kindlaks määratud erakordselt kõrgele tasemele, tagamaks, et kõnealuse mehhanismiga korrigeeritakse turu puudusi ning ei sekkuta märkimisväärselt nõudlusse ja pakkumisse ega tavapärasesse hinnakujundusse. Kui ei kehtestata piisavalt kõrget ülempiiri, võib ohutuspiir takistada turuosalisi oma riske tõhusalt maandamast, sest see võib kahjustada tuletisinstrumentide turgude toimimist ja usaldusväärsete hindade kujunemist toodetele, mille tarnekuupäev on tulevikus. Kui turukorrektsioonimehhanismi rakendataks mitte turuhäirete korrigeerimiseks, vaid selleks, et hindu kunstlikult vähendada, kahjustaks see tugevasti turuosalisi, sealhulgas energiaettevõtteid, kellel võib tekkida lisatagatise nõuete ja likviidsuspiirangute täitmisel raskusi, mis võivad põhjustada makseviivitusi. Mõnede (eelkõige väiksemate) turuosaliste positsioonide riskide maandamisel võib tekkida takistusi, see süvendab veelgi volatiilsust hetketurgudel ja võib tuua kaasa suuremad hinnatõusud. Võttes arvesse märkimisväärseid kauplemismahtusid, kujutaks selline suundumus endast majandusele ilmset riski, mida tuleks turukorrektsioonimehhanismi ülesehitusega ära hoida. Selliste hinnatasemete kindlaks määramisel, mille puhul tuleks rakendada turukorrektsioonimehhanismi, tuleks seega juhinduda varasematest kogemustest, nagu 2022. aasta augustis ilmnenud erakorraline hinnatõus. Kättesaadavad andmed näitavad, et 2022. aasta augustis küündis TTFi tuletisinstrumentide lähima aegumiskuupäeva hinnatase üle 180 euro/MWh. Turukorrektsioonimehhanismi eesmärk peaks olema vältida ebaharilikke hindu 2022. aasta augustis saavutatud tasemel.

(27)

Lisaks tuleks turukorrektsioonimehhanism käivitada üksnes juhul, kui TTFi hinnad jõuavad ülemaailmseid turusuundumusi kajastavate LNG hindadega võrreldes märkimisväärselt ja ebaharilikult kõrgele tasemele. Kui hinnad maailmaturgudel tõusevad samas tempos ja samal tasemel kui TTFi hinnad, võib turukorrektsioonimehhanismi käivitamine takistada varude ostmist maailmaturult, mis võib põhjustada varustuskindluse riske. Seepärast tuleks turukorrektsioonimehhanismi rakendada ainult olukordades, kus TTFi hinnad on pikema aja jooksul märkimisväärselt kõrgemad kui maailmaturu hinnad. Samuti, kui erinevus TTFi hindadega peaks vähenema või kaduma, tuleks turukorrektsioonimehhanism seisata, et vältida ohtu varustuskindlusele.

(28)

Et täielikult järgida nõukogu määrust (EL) 2022/1369 (7) ja kõnealuses määruses sätestatud nõudluse vähendamise eesmärke, peaks komisjonil olema võimalik peatada turukorrektsioonimehhanismi käivitamine, kui see kahjustab määruse (EL) 2022/1369 kohase nõudluse vabatahtliku vähendamise eesmärgi täitmise edukust või kui see põhjustab gaasitarbimise üldise suurenemise 15 % võrra ühes kuus või 10 % võrra kahel järjestikusel kuul, võrreldes samade kuude keskmise tarbimisega eelmistel aastatel. Selleks et võtta arvesse hooajalisusest, ilmastikumuutustest ja muudest teguritest, nagu COVID-19 kriis, tingitud piirkondlikke või kogu liitu hõlmavaid erisusi, tuleks gaasitarbimist mõõta käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelneva viie aasta tarbimise alusel kooskõlas määruses (EL) 2022/1369 sätestatud lähenemisviisiga ning liikmesriikidelt kõnealuse määruse kohaselt saadud gaasi tarbimist ja nõudluse vähendamist käsitlevate andmete põhjal. Turukorrektsioonimehhanismi võimalik maagaasi hindasid alandav mõju ei tohiks viia maagaasi tarbimise kunstliku stimuleerimiseni liidus sel määral, et see kahjustaks vajalikke jõupingutusi maagaasinõudluse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks vähendamiseks vastavalt määrusele (EL) 2022/1369 ning nõukogu määruse (EL) 2022/1854 (8) kohastele nõudluse vähendamise eesmärkidele. Komisjon peaks tagama, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamine ei aeglusta liikmesriikide edusamme energiasäästu eesmärkide saavutamisel.

(29)

Sõltuvalt sekkumise tasemest võivad turukorrektsioonimehhanismiga kaasneda finants-, lepingulised ja varustuskindluse riskid. Riskitase sõltub sellest, kui sageli turukorrektsioonimehhanism käivitatakse ja võib seega häirida turu normaalset toimimist. Mida madalam on sekkumise künnis, seda sagedamini rakendatakse turukorrektsioonimehhanismi ja seetõttu on seda tõenäolisem, et risk realiseerub. Seega tuleks turukorrektsioonimehhanismi käivitamise tingimused kehtestada tasemel, mis on seotud TTFi järgmise kuu hinna ebahariliku ja erakordselt kõrge tasemega, ning samal ajal tagada, et see on tõhus viis hoida ära ajuti esinevaid ülemäära kõrgeid gaasihindu, mis ei kajasta rahvusvahelise turu suundumusi.

(30)

On oluline, et turukorrektsioonimehhanism oleks kavandatud nii, et see ei muudaks gaasitarnelepingute põhilist lepingulist tasakaalu, vaid tegeleks turu ebahariliku toimimise juhtumitega. Kui sekkumise käivitamise tingimused on kehtestatud sellisel tasemel, et need lahendavad praegused hinnakujunduse probleemid ja nende tingimustega ei soovita mõjutada nõudluse ja pakkumise tasakaalu, siis on võimalik minimeerida riski, et turukorrektsioonimehhanism või selle käivitamine muudab olemasolevate lepingute lepingulist tasakaalu.

(31)

Selleks et tagada turukorrektsioonimehhanismi kohene mõju, tuleks dünaamiline pakkumispiir käivitada viivitamata ja automaatselt, ilma et selleks oleks vaja ACERi või komisjoni täiendavat otsust.

(32)

Tagamaks, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamisest tulenevad võimalikud probleemid tuvastatakse varakult, peaks komisjon andma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (9) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ja ACERile volitused koostada aruanne mehhanismi võimaliku negatiivse mõju kohta finants- ja energiaturgudele ning varustuskindlusele.

(33)

ACER peaks pidevalt seirama, kas turukorrektsioonimehhanismi toimimise tingimused on täidetud. ACER on sellise seire tegemiseks sobivaim asutus, sest tal on kogu liitu hõlmav ülevaade gaasiturgudest ja vajalikud teadmised gaasiturgude toimimisest ning ta on liidu õiguse alusel juba volitatud seirama energia hulgimüügitoodetega kauplemist. ACER peaks seetõttu seirama TTFi lähima aegumiskuupäevaga instrumentide arveldushinna muutumist ning võrdlema seda võrdlushinnaga, mis määratakse kindlaks LNG Euroopa kauplemispunktidega seotud hinnanguliste hindade keskmise näitaja alusel, et kontrollida, kas turukorrektsioonimehhanismi käivitamist või seiskamist õigustavad tingimused on täidetud. Kui turukorrektsioonimehhanismi rakendamise tingimused on täidetud, peaks ACER viivitamata avaldama oma veebisaidil teate, teavitamaks asjaolust, et mehhanismi käivitamise tingimused on täidetud. Järgmisel päeval ei tohiks turukorraldajad aktsepteerida dünaamilist pakkumispiiri ületavaid tehingukorraldusi ning TTFi tuletisinstrumentide turu osalised ei tohiks selliseid korraldusi esitada. Turukorraldajad ja TTFi tuletisinstrumentide turu osalised peaksid jälgima ACERi veebisaiti, kus tuleks avaldada päevane võrdlushind. Sarnast dünaamilist pakkumispiiri tuleks kohaldada muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide suhtes tingimustel, mis on kindlaks määratud nende tuletisinstrumentide suhtes turukorrektsioonimehhanismi kohaldamist käsitlevas rakendusaktis.

(34)

Turukorrektsioonimehhanismi käivitamine võib avaldada majandusele soovimatut ja ettenägematut mõju, sealhulgas põhjustada riske varustuskindlusele ja finantsstabiilsusele. Et tagada kiire reageerimine soovimatute turuhäirete korral, tuleks lisada objektiivsetel kriteeriumidel põhinevad tõhusad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et turukorrektsioonimehhanismi saab igal ajal peatada. Kui soovimatute turuhäirete korral on ACERi seiretulemuste põhjal konkreetseid märke selle kohta, et turukorrektsioonisündmus on peatselt toimumas, peaks komisjonil olema võimalik küsida ESMA, ACERi ning asjakohasel juhul Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (10) alusel loodud gaasikoordineerimisrühma arvamust võimaliku turukorrektsioonisündmuse mõju kohta varustuskindlusele, liidusisestele gaasivoogudele ja finantsstabiilsusele, et komisjon saaks vajaduse korral rakendusotsusega kiiresti peatada ACERi poolt turukorrektsioonimehhanismi käivitamise.

(35)

Lisaks sellele, et iga päev kontrollitakse, kas dünaamilise pakkumispiiri kohaldamiseks vajalikud tingimused on endiselt täidetud, tuleks kehtestada täiendavad kaitsemeetmed, et vältida soovimatuid turuhäireid.

(36)

Dünaamiline pakkumispiir ei tohiks mõjutada börsiväliseid tehinguid, sest nende hõlmamine tekitaks tõsiseid seireprobleeme ja võib tekitada probleeme varustuskindlusega. Tuleks siiski kohaldada läbivaatamismehhanismi, et hinnata, kas börsiväliste tehingute väljajätmine võib tuua kaasa TTFi tuletisinstrumentidega kauplemise märkimisväärse ülemineku börsivälistele turgudele, seades seeläbi ohtu finants- või energiaturgude stabiilsuse.

(37)

Kui turukorrektsioonimehhanismi toimimine ei ole enam põhjendatud maagaasituru olukorraga, tuleks mehhanism automaatselt seisata. Kui turuhäireid ei esine, tuleks turukorrektsioonimehhanism seisata alles pärast teatavat ajavahemikku, et ära hoida selle sagedast käivitamist ja seiskamist. Seepärast tuleks turukorrektsioonimehhanism automaatselt seisata 20 päeva pärast, kui dünaamiline pakkumispiir on teatava ajavahemiku jooksul 180 eurot/MWh. Turukorrektsioonimehhanismi seiskamiseks ei tohiks olla vaja ACERi ega komisjoni hindamist, vaid see peaks toimuma automaatselt, kui vastavad tingimused on täidetud.

(38)

Kui gaasitarned peaksid märkimisväärselt vähenema ja kui gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, võib komisjon kuulutada määruse (EL) 2017/1938 kohaselt välja piirkondliku või liidu hädaolukorra ühe liikmesriigi taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, ning kuulutab välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, kui hädaolukorra on välja kuulutanud kaks või enam liikmesriiki. Vältimaks olukorda, kus jätkuvalt käivitatud turukorrektsioonimehhanism põhjustab varustuskindlusega seotud probleeme, tuleks mehhanism automaatselt seisata siis, kui komisjon on kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra.

(39)

On väga oluline, et turukorrektsioonimehhanismi raames oleks ette nähtud tõhus vahend, et mis tahes ajal viivitamatult peatada objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes dünaamilise ohutuspiiri kohaldamine, kui dünaamiline ohutuspiir põhjustaks tõsiseid turuhäireid, mis mõjutaksid varustuskindlust ja liidusiseseid gaasivooge.

(40)

Kuna on oluline põhjalikult hinnata kõiki kaitsemeetmeid, mida tuleb turukorrektsioonimehhanismi kohaldamise võimaliku peatamise hindamisel arvesse võtta, tuleks turukorrektsioonimehhanismi kohaldamine peatada komisjoni otsusega. Komisjon peaks tegema otsuse põhjendamatu viivituseta ja seejuures hindama seda, kas dünaamilise pakkumispiiri kohaldamine ohustab liidu varustuskindlust, kas sellega kaasnevad piisavad jõupingutused nõudluse vähendamiseks, kas sellega takistatakse turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge, kas see kahjustab energiatuletisinstrumentide turge, kas selle juures võetakse arvesse gaasi turuhindu eri korraldatud turgudel kogu liidus ning kas see võib kahjustada olemasolevaid gaasitarnelepinguid. Sellistel juhtudel peaks komisjon peatama turukorrektsioonimehhanism rakendusotsusega. Arvestades vajadust reageerida kiiresti, ei tohiks nõuda, et komisjon tegutseks komiteemenetluse kohaselt.

(41)

Turukorrektsioonimehhanism ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust sellega, et see piirab hinnasignaale, mis on tähtsad vajalike gaasitarnete stiimulitena ja liidusiseste gaasivoogude jaoks. Turukorrektsioonimehhanismi käivitamise korral võivad gaasitarnijad tegelikult tarned peatada ja müüa kasumi maksimeerimiseks vahetult pärast ohutuspiiri kohaldamise lõppu. Olukorras, kus turukorrektsioonimehhanism ohustaks liidu varustuskindlust, kuid piirkondlikku või liidu hädaolukorda ei ole välja kuulutatud, peaks komisjon turukorrektsioonimehhanismi viivitamata peatama. Elemendid, mida tuleb varustuskindluse riskide hindamisel arvesse võtta, peaksid hõlmama võrdlushinna ühe komponendi võimalikku märkimisväärset kõrvalekallet võrreldes varasema suundumusega ning LNG kvartaalse liitu importimise märkimisväärset vähenemist võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

(42)

Kuna piiranguteta liidusisesed gaasivood on liidu varustuskindluse seisukohast olulise tähtsusega, tuleks turukorrektsioonimehhanismi käivitamine peatada ka siis, kui see piirab põhjendamatult liidusiseseid gaasivooge, ohustades liidu varustuskindlust.

(43)

Turukorrektsioonimehhanism ei tohiks vähendada hinnasignaalide mõju liidu maagaasi siseturul ega takistada turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge, kuna on oluline, et maagaas liiguks jätkuvalt sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.

(44)

Turukorrektsioonimehhanismid ei tohiks põhjendamatult ohustada energiatuletisinstrumentide turgude jätkuvat korrapärast toimimist. Nendel turgudel on oluline osa selles, et turuosalised saavad maandada oma positsioonide riske, eelkõige seoses hindade volatiilsusega. Lisaks võivad turukorrektsioonimehhanismi kaudu tehtavad hinnasekkumised põhjustada tuletisinstrumentide turgudel turuosalistele märkimisväärset rahalist kahju. Arvestades liidu gaasituru suurust, võib selline kahju mõjutada mitte ainult tuletisinstrumentidele spetsialiseerunud turge, vaid sellel võib olla märkimisväärne järelmõju teistele finantsturgudele. Hinnasekkumised võivad ebakindluse tõttu kaasa tuua ka lisatagatise nõuete kahjuliku suurenemise. Lisatagatise nõuete oluline suurenemine võib põhjustada turuosalistele märkimisväärset finants- ja likviidsuskahju, mis toob kaasa kliiriva liikme või lõppkliendi kohustuste täitmatajätmise. Asjaomased turuosalised peaksid tegutsema heas usus ega tohiks põhjendamatult muuta riskijuhtimismenetlusi, mis toob kaasa lisatagatise nõuete suurenemise, eriti kui need ei ole kooskõlas tavapäraste turumenetlustega. Seepärast peaks komisjon turukorrektsioonimehhanismi viivitamata peatama, kui see ohustab tuletisinstrumentide turu nõuetekohast toimimist, näiteks juhul, kui see toob endaga kaasa TTFi tuletisinstrumentide tehingute arvu märkimisväärse vähenemise liidus või TTFi tuletisinstrumentide tehingute märkimisväärse ülemineku liidust väljaspool asuvatesse kauplemiskohtadesse. Sellega seoses on oluline, et komisjon võtaks arvesse asjaomaste liidu asutuste olemasolevaid eksperditeadmisi. ESMA on sõltumatu asutus, mis aitab kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust, eelkõige edendades stabiilseid ja korrakohaseid finantsturge, näiteks tuletisinstrumentide turge.

Seepärast peaks komisjon võtma arvesse ESMA aruandeid nende aspektide kohta. Lisaks peaks komisjon võtma arvesse kõiki Euroopa Keskpanga (EKP) nõuandeid finantssüsteemi stabiilsuse kohta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) (edaspidi „protokoll“) artikliga 25.1. Võttes arvesse finantsturgude volatiilsust ja nendel toimuvate turusekkumiste võimalikku suurt mõju, on oluline tagada, et komisjon saaks turukorrektsioonimehhanismi kiiresti peatada. Seepärast tuleks ESMA aruanne esitada hiljemalt 48 tunni jooksul või kiireloomulistel juhtudel samal päeval pärast komisjoni taotlust.

(45)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema kavandatud nii, et see oleks suunatud üksnes erandlikule gaasihindade tõusule, mis on tingitud hinnakujundusmehhanismi puudustest, ning seega ei tohiks see mõjutada olemasolevate gaasitarnelepingute kehtivust. Kuid olukordades, kus ACER või komisjon täheldab, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamine kahjustab olemasolevaid gaasitarnelepinguid, peaks komisjon mehhanismi peatama.

(46)

Turukorrektsioonimehhanismi ülesehituse ja peatamise võimaluste juures tuleks arvesse võtta, et maagaasiga kauplejad võivad viia maagaasiga kauplemise liiduvälistesse piirkondadesse ja see vähendab mehhanismi tõhusust. Nii oleks see näiteks juhul, kui kauplejad hakkavad tegema börsiväliseid gaasitehinguid, mis on vähem läbipaistvad ja vähem regulatiivselt kontrollitud ning mille korral on suurem risk, et asjaomased pooled ei täida oma kohustusi. See oleks nii ka juhul, kui kauplejad, kelle riskimaandust turukorrektsioonimehhanism võib piirata, otsivad riskimaandust teistes jurisdiktsioonides, mille tulemusel peab kliiriv vastaspool tasakaalustama tuletisinstrumentide positsioonide aluseks olevat raha, et kajastada piiratud arveldushinda, ning see põhjustab lisatagatise nõude.

(47)

ACER, ESMA, ENTSOG ja gaasikoordineerimisrühm peaksid abistama komisjoni turukorrektsioonimehhanismi seires.

(48)

Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel peaks komisjonil olema ka võimalus konsulteerida EKPga ja küsida temalt nõu, kooskõlas EKP ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikest 5 tuleneva rolliga aidata kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele ning protokolli artiklist 25.1 tuleneva rolliga nõustada ja konsulteerida muu hulgas komisjoni küsimustes, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja rahandussüsteemi stabiilsust käsitlevate liidu õigusaktide ulatuse ja rakendamisega. Sellise konsulteerimise protsess tuleks korraldada viisil, mis võimaldab vajaduse korral turukorrektsioonimehhanismi kiiresti peatada.

(49)

Arvestades tungivat vajadust tegeleda probleemidega, mis on seotud eelkõige TTFi tuletisinstrumentide hinnakujundusega liidus, on turukorrektsioonimehhanismi kiire rakendamine äärmiselt oluline. ESMA ja ACER peaksid hindama turukorrektsioonimehhanismi mõju (edaspidi „mõjuhinnang“), et analüüsida, kas mehhanismi kiire rakendamine võib tuua kaasa soovimatuid negatiivseid tagajärgi finants- või energiaturgudele või varustuskindlusele. Mõjuhinnang tuleks komisjonile esitada 1. märtsiks 2023. Eelkõige tuleks analüüsida elemente, mis on vajalikud rakendusakti jaoks, mis käsitleb turukorrektsioonimehhanismi sellistele tuletisinstrumentidele laiendamise üksikasju, mis on seotud muude virtuaalsete kauplemispunktidega, ning kontrollida, kas turukorrektsioonimehhanismi põhielemendid on finants- ja energiaturu või varustuskindluse arengut silmas pidades endiselt asjakohased. ESMA ja ACER peaksid avaldama 23. jaanuariks 2023 turukorrektsioonimehhanismi kasutuselevõtu esialgseid andmeid käsitleva aruande. Võttes arvesse mõjuhinnangu tulemusi, peaks komisjon asjakohasel juhul tegema põhjendamatu viivituseta ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada turukorrektsioonimehhanismiga hõlmatud toodete valikut.

(50)

Komisjon võib teha ka muid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, tuginedes mõjuhinnangule või tulenevalt turukorrektsioonisündmusest või peatamisotsusest või võttes arvesse turu ja varustuskindluse arengut.

(51)

Selleks et säilitada tuletisinstrumentide turgude usaldusväärne toimimine, eelkõige kliiringu kesksete vastaspoolte riskijuhtimisprotsessid, ja minimeerida vajadust nõuda tagatisena lisavarusid, peaks pooltel olema lubatud soovi korral nõuetekohaselt tasaarvestada või vähendada positsioone TTFi tuletisinstrumentide turul. Seepärast ei tohiks dünaamilist pakkumispiiri kohaldada lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist, ega selliste tehingute suhtes, mis võimaldavad turuosalistel tasaarvestada või vähendada enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud TTFi tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid positsioone.

(52)

Kliiringu kesksetel vastaspooltel on keskne roll TTFi tuletisinstrumentide turgude nõuetekohase toimimise tagamisel vastaspoole riski maandamise kaudu. Seepärast on vaja, et turukorrektsioonimehhanism ei takistaks kliiringu kesksete vastaspoolte tegevust, eelkõige selliste positsioonide haldamisel, mille puhul ei täideta kohustusi. Selleks ei tohiks dünaamilist pakkumispiiri kohaldada tehingute suhtes, mis tehakse kliiringu keskse vastaspoole korraldatud kohustuste täitmata jätmise haldamise protsessi raames.

(53)

Turukorrektsioonimehhanism on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk korrigeerida ülemäära kõrgeid gaasihindu TTFi ja muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide puhul. Kõik liikmesriigid on mures hinnatõusude kaudsete tagajärgede pärast, nagu energiahindade tõus ja inflatsioon. Mis puudutab hinnakujundussüsteemi puudusi, siis neil puudustel on eri liikmesriikides erinev roll, kusjuures mõnes liikmesriigis (nt Kesk-Euroopa liikmesriikides) on hinnatõus selgemalt väljendunud kui teistes liikmesriikides (nt äärealadel asuvad või muude tarnevõimalustega liikmesriigid). Selleks et vältida killustunud tegevust, mis võib liidu integreeritud gaasiturgu lõhestada, on solidaarsuse vaimus vaja võtta ühiseid meetmeid. See on hädavajalik ka selleks, et tagada liidu varustuskindlus. Lisaks peaksid ühised kaitsemeetmed, mis võivad olla rohkem vajalikud muude tarnevõimalusteta liikmesriikides kui liikmesriikides, kus on rohkem muid võimalusi, tagama kooskõlastatud käsituse energiasolidaarsuse väljendusena. Kuigi finantsriskid ja -kasu on eri liikmesriikides väga erinevad, kujutab turukorrektsioonimehhanism endast solidaarset kompromissi, mille puhul kõik liikmesriigid nõustuvad aitama kaasa turu korrigeerimisele ja võtma vastu samad hinnakujunduse piirid, kuigi hinnakujundusmehhanismi häirete tase ja tuletisinstrumentide hindade finantsmõju majandusele on mõnedes liikmesriikides erinev. Turukorrektsioonimehhanism tugevdaks seega liidu solidaarsust ja hoiaks ära ülemäära kõrged gaasihinnad, mis on paljude liikmesriikide jaoks isegi lühiajaliselt jätkusuutmatud. Turukorrektsioonimehhanism aitab solidaarsuse vaimus tagada, et kõigi liikmesriikide gaasitarneettevõtjad saavad osta gaasi mõistliku hinnaga.

(54)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele turukorrektsioonimehhanismi kohaldamise tehnilised üksikasjad. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(55)

Eeloleva talvehooaja maagaasituru ebastabiilse ja ettearvamatu olukorra tõttu on oluline tagada, et turukorrektsioonimehhanismi saaks kohaldada niipea kui võimalik, kui selle käivitamist õigustavad tingimused on täidetud. Seega peaks käesolev määrus jõustuma 1. veebruaril 2023. Dünaamilist pakkumispiiri tuleks kohaldada alates 15. veebruarist 2023. ESMA ja ACERi kohustust esitada esialgseid andmeid käsitlev aruanne tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023, et saada nõutav teave võimalikult kiiresti,

(1)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 8a kohaselt peaksid investeerimisühingud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud tingimustele, taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Kõnealused ettevõtjad peaksid esitama pädevatele asutustele piisavalt teavet, et need saaksid tegevusluba taotlevaid krediidiasutusi põhjalikult hinnata.

(2)

Määruses tuleks kindlaks määrata loetelu teabest, mille peavad taotluses esitama direktiivi 2013/36/EL artiklis 8a osutatud tegevusluba taotlevad üksused. Selline teave peaks hõlmama tegevusluba taotleva krediidiasutuse identifitseerimisandmeid ja varasemat teavet, sealhulgas olemasolevaid lubasid, kavandatavat tegevust, praegust finantsolukorda, tegevuskava ja algkapitali.

(3)

Selleks et tagada tegevusluba taotlevate krediidiasutuste puhul nõutava teabe järjepidevus ja ühtsus, tuleks käesolevas määruses viidata komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2022/2580, (3) millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, nõuded, mida kohaldatakse olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes, ja takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist, ning käesoleva määruse eesmärk peaks olema laiendada delegeeritud määruse kohaldamisala krediidiasutusteks kvalifitseeruvatele investeerimisühingutele.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1 on määratletud selliste krediidiasutuste liik, kes võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ning annavad oma arvel laenu, ja teine krediidiasutuste liik, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse. Krediidiasutused, kelle tegevus hõlmab avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmist ning oma arvel laenu andmist, peaksid järgima delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 nõudeid.

(5)

Tegevusluba taotlevale krediidiasutusele käesoleva määruse kohaselt kehtestatud teabenõuete loetelus tuleks arvesse võtta investeerimisühingute ärimudeli eripära ja neile pädeva asutuse poolt varem antud lubasid.

(6)

Pädevatel asutustel võib olla vaja nõutavat teavet laiendada, et neil oleks võimalik tegevusluba taotlevat krediidiasutust põhjalikult hinnata, võttes arvesse erinevaid ärimudeleid ja õiguslikke vorme, mida taotluse esitanud asutused võivad kasutada. Käesolev määrus peaks võimaldama pädevatel asutustel nõuda krediidiasutuse tegevusloa taotluse hindamisel investeerimisühingult lisateavet.

(7)

Pädev asutus võib kaaluda teatavatest teabenõuetest loobumist, võttes arvesse tegevusluba taotleva krediidiasutuse suurust, laadi, ulatust ja keerukust ning proportsionaalsuse põhimõtet ja asutuste rakendamiskoormust. See ei tohiks siiski seada ohtu võimalust viia läbi krediidiasutuse taotluse põhjalik hindamine.

(8)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 alusel loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

(1)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatav teave peaks olema piisavalt üksikasjalik ja põhjalik, et pädev asutus saaks hinnata, kas taotluse esitanud krediidiasutus vastab kõnealuse direktiivi artiklites 10–14 ja siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetele.

(2)

Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatav teave peaks olema tõene, täpne, täielik ja ajakohane alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmiseni ja tegevuse alustamiseni. Selleks tuleks pädevaid asutusi teavitada kõigist esialgses taotluses esitatud teabe muutustest ning pädevatel asutustel peaks olema võimalik küsida, kas enne tegevuse alustamist on aset leidnud muutusi või ajakohastusi. Tagamaks, et pädevatel asutustel on täielik ülevaade taotluse esitanud krediidiasutusest, tuleks pädevatel asutustel lubada vajaduse korral nõuda krediidiasutuse tegevusloa taotluse kohta konkreetseid selgitusi või lisateavet.

(3)

Tõhususe tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik loobuda nõudest esitada mis tahes teavet, mis neil juba on, või esitada teavet tegevuste kohta, millega taotluse esitanud krediidiasutus tegevusloa saamise korral ei tegeleks.

(4)

Krediidiasutuse tegevusloa taotluses tuleks kirjeldada taotluse esitanud krediidiasutust ja see peaks sisaldama teavet taotluse esitanud krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate varasema äritegevuse kohta ning litsentside, tegevuslubade, registreeringute või muude lubade kohta, mis on olemas, ootavad heakskiitmist või mille andmisest on keeldutud või mis on tühistatud.

(5)

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peaks sisaldama tegevuskava, milles kirjeldatakse tegevusloa andmise korral tehtavaid tegevusi, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisa osutatud tegevusi.

(6)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata taotluse esitanud krediidiasutuse üldist riskiprofiili, kaitsta kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas eelkõige hoiustajaid, ning tagada stabiilsus finantsturgudel, kus taotluse esitanud krediidiasutus hakkab tegutsema, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama teavet taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusstruktuuri, äriliinide ja sihtturgude kohta, sealhulgas äritegevuse geograafilise jaotuse kohta. Lisaks peaksid taotluse esitanud krediidiasutused esitama taotluses teabe oma võimaliku liikmesuse kohta hoiuste tagamise skeemis, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (2) artikli 2 lõike 1 punktis 1.

(7)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata taotluse esitanud krediidiasutuste rahalist usaldusväärsust, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama taotluse esitanud krediidiasutuse kohta finantsteavet, sealhulgas vajaduse korral individuaalsel, konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil. Samal põhjusel peaks pädevatel asutustel olema võimalik teha kindlaks taotluse esitanud krediidiasutuse algkapitali kvaliteet, päritolu ja koosseis ning taotluse esitanud krediidiasutuse suutlikkus täita usaldatavusnõudeid. Seepärast peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama teavet emiteeritud või emiteeritava kapitali suuruse ja omavahendite koosseisu kohta ning vajaduse korral tõendeid selle kohta, et algkapital makstakse täielikult välja enne tegevuse alustamist. Et pädevad asutused saaksid hinnata, kas algkapitali tekitanud tegevus on õiguspärane, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama ka teavet algkapitali päritolu kohta.

(8)

Tuleb tagada, et taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimine oleks algusest peale kindel ja usaldusväärne vastavalt nõuetele, mida krediidiasutus peab pideva järelevalve raames täitma. Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teave peaks seega võimaldama pädevatel asutustel hinnata taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani iga liikme mainet, ausust, usaldusväärsust, sõltumatust ja ajalist pühendumust ning juhtorgani liikmete teadmisi, oskusi ja kogemusi nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teave peaks samuti võimaldama pädevatel asutustel konkreetsetel juhtudel hinnata sisekontrolli funktsioonide juhtide ja finantsjuhi mainet, ausust, usaldusväärsust, teadmisi, oskusi ja kogemusi, kui neid ei ole juba hinnatud juhtorgani liikmetena. See teave peaks võimaldama ka pädevatel asutustel hinnata direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3 osutatud oluliste krediidiasutuste sisekontrolli funktsiooni juhtide ja finantsjuhi sobivust, kui need isikud ei ole juhtorgani liikmed, kui kõnealused krediidiasutused ei kuulu gruppi, kuuluvad gruppi ja on konsolideerivad krediidiasutused või kuuluvad gruppi ja konsolideeriv krediidiasutus ei ole direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3 osutatud oluline krediidiasutus.

(9)

Tuleb tagada taotluse esitanud krediidiasutuse aktsiaosaluse struktuuri läbipaistvus ning vältida, et kurjategijad ja nende kaasosalised omavad olulist osalust krediidiasutuses või on krediidiasutuses olulise osaluse tegelikud tulusaajad. Seepärast peaksid krediidiasutuse tegevusloa taotlused sisaldama teavet isikute või üksuste kohta, kellel on või kellel taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral saab olema selles krediidiasutuses oluline osalus. Samal põhjusel ja juhul, kui ühelgi isikul või muul üksusel ei ole või ei saa taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral olema olulist osalust krediidiasutuses, peaksid krediidiasutuse tegevusloa taotlused sisaldama teavet isikute kohta, kes on või kes taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral saavad olema kakskümmend suurimat aktsionäri või liiget, ning iga isiku kohta, kellel on või saab tegevusloa andmise korral olema märkimisväärne seos krediidiasutusega.

(10)

Taotluse esitanud krediidiasutusega seotud varasemate sündmuste hindamiseks ning aktsionäride ja liikmete ning juhtorgani liikmete sobivuse hindamiseks peaks taotluse esitanud krediidiasutus esitama pädevatele asutustele kogu teabe taotluse esitanud krediidiasutuse, tema aktsionäride ja liikmete ning juhtorgani liikmete varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ja pooleliolevate kriminaaluurimiste, tsiviil- ja haldusasjade ning muude vahekohtumenetluste kohta.

(11)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik hinnata, kas on takistusi, mis võiksid häirida nende järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, asjaolusid või olukordi ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud geograafilist kohalolekut, konsolideerimisgrupi struktuuri ja järelevalvekorraga seotud asjaolusid.

(12)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(13)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

(14)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev – kuus kuud pärast jõustumist], et anda pädevatele asutustele ja taotluse esitanud krediidiasutustele piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks,