1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühised meetmed hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide minimaalseks tegelikuks maksustamiseks järgmises vormis:

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, mille kohaselt kõik nende jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad madalalt maksustatud üksused arvutavad ja tasuvad oma ülemääraselt kasumilt lisamaksu vastavalt käesolevale direktiivile.

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad liikmesriigis ja mille aastatulu, sealhulgas lõike 3 kohaselt välja jäetud üksuste tulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes 750 000 000 eurot või rohkem, vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast.

2.   Kui üks või mitu lõikes 1 osutatud neljast majandusaastast on pikemad või lühemad kui 12 kuud, korrigeeritakse kõnealuses lõikes osutatud tulukünnist proportsionaalselt iga kõnealuse majandusaasta kohta.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi „väljajäetud üksused“) suhtes:

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustada kooskõlas artikli 45 lõikega 1 mitte käsitada kõnealuse lõigu punktides b ja c osutatud üksust väljajäetud üksusena.

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratakse üksuse, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev üksus, asukohana kindlaks jurisdiktsioon, kus teda peetakse maksuresidendiks tema juhtimise koha või tema asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel.

Kui muu üksuse kui maksustamise mõttes läbipaistva üksuse asukohta ei ole esimese lõigu alusel võimalik kindlaks määrata, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

2.   Maksustamise mõttes läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit vastavalt artiklitele 5, 6, 7 ja 8, ning sellisel juhul käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

3.   Artikli 3 punkti 13 alapunktis a kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus ta on kohaldatava maksulepingu alusel maksukohustuslane.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis b kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta on oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustuslane.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana oma asukohajurisdiktsioonis.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis d kindlaks määratud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana.

4.   Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel on kohaldatav kehtiv maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt maksuresidendiks.

Kui kohaldatava maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse maksuresidentsuse kohta ja kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5.

Kui kohaldatav maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise leevendamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise maksuresident, kohaldatakse lõiget 5.

5.   Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel ei ole kohaldatavat maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus majandusaastal kohaldati suuremas summas hõlmatud makse.

Esimeses lõigus osutatud hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi kohaselt tasutud maksusummat.

Kui kahes jurisdiktsioonis tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema sisulistel põhjustel väljajäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt vastavalt artiklile 28, on suurem.

Kui sisulistel põhjustel väljajäetav tulu kahes jurisdiktsioonis on sama või null, loetakse kontserni kuuluv üksus riikkondsuseta üksuseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõpliku emaüksusega ja sel juhul käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

6.   Kui lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena asub emaüksus jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud.

7.   Kui kontserni kuuluv üksus muudab oma asukohta majandusaasta jooksul, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitati asuvana käesoleva artikli kohaselt kõnealuse majandusaasta alguses.

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat lõplikku emaüksust, mis on kontserni kuuluv üksus, maksustatakse lisamaksuga (edaspidi „tulu arvessevõtmise reegli lisamaks“) majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui kontserni kuuluv üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka kõiki samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat ja kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui teine vahepealne emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus tema suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit ning mis omab otseselt või kaudselt kontrollivat osalust lõigetes 1 ja 2 osutatud vahepealses emaüksuses.

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat osalises omandis olevat emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses tema kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui osalises omandis olev emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teisel osalises omandis oleval emaüksusel, mille suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, on kas otseselt või kaudselt täielik osalus kõnealuses osalises omandis olevas emaüksuses.

1.   Tulu arvessevõtmise reegli lisamaks, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 1, artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohaselt kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta tasuma, võrdub kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse vastavalt artiklile 27 arvutatud lisamaksuga, mis korrutatakse emaettevõtja jaotatava osaga sellisest lisamaksust majandusaasta kohta.

2.   Emaettevõtja jaotatav osa lisamaksust kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta peab olema proportsionaalne emaettevõtja osalusega kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastavas tulus. Proportsionaalne osalus on võrdne madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal, millest on lahutatud teiste omanike osalustele omistatav tulu, jagatuna kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal.

Madalalt maksustatud üksuse teiste omanike osalustele omistatav tingimustele vastava tulu summa on selline summa, mida käsitataks sellistele omanikele omistatavana vastavalt lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtetele, kui madalalt maksustatud üksuse netotulu oleks võrdne selle tingimustele vastava tuluga, ja:

3.   Lisaks emaettevõtjale käesoleva artikli lõike 1 alusel jaotatud summale lisatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksule, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt tasuma majandusaasta kohta, vastavalt artiklile 27 järgmine:

1.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu.

Kui liikmesriik, kus asuvad hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused, otsustab kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, maksustatakse selles liikmesriigis kõiki hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi kõnealuse riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta.

Tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel võidakse arvutada madalalt maksustatud üksuste riigisisene ülemäärane kasum, lähtudes pigem sellisest lubatud raamatupidamisstandardist või lubatud raamatupidamisstandardist, mille on heaks kiitnud volitatud raamatupidamisasutus ja mida on korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi, kui konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardist.

2.   Kui hargmaiste ettevõtete või suure riigisisese kontserni emaettevõtja asub liikmesriigis ja otseselt või kaudselt tema valduses olevaid samas liikmesriigis või teises jurisdiktsioonis asuvaid kontserni kuuluvaid üksusi maksustatakse kõnealustes jurisdiktsioonides tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta, vähendatakse vastavalt artiklile 27 arvutatud ja artiklite 5–8 kohaselt emaettevõtja poolt tasumisele kuuluva lisamaksu summat kuni nullini nende kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluva tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summa võrra.

Olenemata esimesest lõigust, ei arvutata selles liikmesriigis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste puhul majandusaasta kohta täiendavat lisamaksu vastavalt artiklile 27 juhul, kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastav riigisisene lisamaks on arvutatud vastavalt emaettevõtja tunnustatud raamatupidamisstandardile või rahvusvahelistele aruandlusstandarditele (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002). Käesoleva lõigu kohaldamine ei piira mis tahes täiendava lisamaksu arvutamist vastavalt artiklile 29 juhul, kui liikmesriik ei kohalda tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, et koguda mis tahes artiklist 29 tulenevat täiendavat lisamaksu.

3.   Kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summat ei ole selle sissenõutavaks muutumise majandusaastale järgnenud nelja majandusaasta jooksul tasutud, lisatakse maksmata jäetud riigisisese lisamaksu summa jurisdiktsiooni lisamaksule, mis arvutatakse vastavalt artikli 27 lõikele 3, ja seda ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse teinud liikmesriik sisse nõuda.

4.   Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, teatavad sellest komisjonile nelja kuu jooksul pärast tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kehtestavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist. Sellised otsused kehtivad ja neid ei või kolme aasta jooksul tagasi võtta. Iga kolme aasta järel uuendatakse otsuseid automaatselt, välja arvatud juhul, kui liikmesriik oma otsused tagasi võtab. Igast otsuse tagasivõtmisest teatatakse komisjonile hiljemalt neli kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu.

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, või kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14.

Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks.

2.   Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14.

Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14.

Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse tema enda ja selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste suhtes tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit.

2.   Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14.

Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

1.   Liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa arvutatakse, korrutades vastavalt lõikele 2 kindlaksmääratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsendiga, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 5.

2.   Alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma majandusaasta kohta võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate kõigi madalalt maksustatud üksuste lisamaksu summaga kõnealuse majandusaasta kohta vastavalt artiklile 27, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrigeerimisi.

3.   Kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaks võrdub nulliga, kui lõplikul emaüksusel on majandusaastal sellises madalalt maksustatud üksuses täielik osalus kas otseselt või kaudselt ühe või mitme emaettevõtja kaudu, kes peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta seoses kõnealuse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusega.

4.   Kui lõiget 3 ei kohaldata, vähendatakse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu vastavalt emaettevõtja jaotatavale osale sellise kontserni kuuluva üksuse lisamaksust, mida tuleb tasuda tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel.

5.   Liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsent arvutatakse iga majandusaasta ja iga hargmaiste ettevõtete kontserni kohta vastavalt järgmisele valemile:

kus

6.   Töötajate arv on kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste, sealhulgas sõltumatute töövõtjate töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel, tingimusel et nad osalevad kontserni kuuluva üksuse tavapärases põhitegevuses.

Materiaalne vara hõlmab kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalset vara, kuid ei hõlma raha või raha ekvivalente ega immateriaalseid või finantsvarasid.

7.   Töötajad, kelle palgakulusid kajastatakse artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile.

Materiaalne vara, mis on kajastatud artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning mida korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile.

Põhiüksuse jurisdiktsiooni töötajate arvu ja materiaalse vara hulka ei arvata püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile jaotatud töötajate arvu ja materiaalset vara.

Investeerimisettevõtte töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja.

Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja, välja arvatud juhul, kui need on määratud püsivale tegevuskohale või selle puudumisel kontserni kuuluvatele üksustele, mis asuvad jurisdiktsioonis, kus maksustamise mõttes läbipaistev üksus asutati.

8.   Erandina lõikest 5 loetakse, et jurisdiktsiooni hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta on null, tingimusel et sellele jurisdiktsioonile eelneval majandusaastal jaotatud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusumma ei ole toonud kaasa selle jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatele üksustele täiendavat maksukulu, mis võrdub kokku sellele jurisdiktsioonile eelneva majandusaasta eest määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusummaga.

Üksuste töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus sellises hargmaiste ettevõtete kontsernis, mis asub jurisdiktsioonis, mille alamaksustatud maksete reegli protsent on majandusaasta kohta null, jäetakse välja sellest valemist, mille alusel määratakse hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma kõnealuse majandusaasta kohta.

9.   Lõiget 8 ei kohaldata majandusaasta suhtes, kui kõikides jurisdiktsioonides, kus majandusaasta kohta kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel, on hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

1.   Kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks tehakse artiklites 16–19 sätestatud korrigeerimised kontserni kuuluva üksuse majandusaasta finantsaruandluse netotulus või -kahjumis enne kontsernisiseste tehingute välistamiseks konsolideerimise eesmärgil tehtavat korrigeerimist, nagu on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardiga.

2.   Kui lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi või lubatud raamatupidamisstandardi alusel ei ole finantsaruandluse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramine mõistlikult teostatav, võib kontserni kuuluva üksuse majandusaasta netotulu või kahjumi kindlaks määrata, kasutades muud tunnustatud raamatupidamisstandardit või lubatud raamatupidamisstandardit, tingimusel et

3.   Kui lõplik emaüksus ei ole koostanud oma konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis c osutatud tunnustatud raamatupidamisstandardiga, korrigeeritakse oluliste konkurentsimoonutuste vältimiseks lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandeid.

4.   Kui lõplik emaüksus ei koosta artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktides a, b ja c osutatud konsolideeritud finantsaruandeid, on artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis d osutatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded need, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt oleks nõutud selliste konsolideeritud finantsaruannete koostamist kooskõlas

5.   Kui liikmesriik või kolmanda riigi jurisdiktsioon kohaldab tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, võib selles liikmesriigis või kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste finantsarvestuses netotulu või kahjumi kindlaks määrata tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtete või lubatud raamatupidamisstandardi alusel, mis erineb lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardist, tingimusel et sellist finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi.

6.   Kui konkreetse põhimõtte või protseduuri kohaldamine üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel toob kaasa olulise konkurentsimoonutuse, korrigeeritakse selle põhimõtte või protseduuri alla kuuluva mis tahes objekti või tehingu arvestuslikku käsitlust nii, et see vastaks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt ((IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002)) objekti või tehingu jaoks nõutavale käsitlusele.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks korrigeeritakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit järgmiste kirjete summaga:

3.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluv üksus asendada summa, mis on kantud tema finantskontodele sellise kontserni kuuluva üksuse kulu eest, mis maksti aktsiapõhise hüvitisega, oma asukohas maksustatava tulu arvutamisel mahaarvatava summaga.

Kui aktsiaoptsioonide kasutamise võimalust ei ole kasutatud, liidetakse aktsiapõhise hüvitise kulu, mis on maha arvatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulust või -kahjumist tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kõigi eelmiste majandusaastate kohta, hõlmatakse sellel majandusaastal, mil optsiooni kehtivusaeg lõppes.

Kui osa aktsiapõhise hüvitise kulust on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuses otsuse tegemise majandusaastale eelnevatel majandusaastatel, siis võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutustes selle majandusaasta kohta arvesse summat, mis võrdub vahega järgmiste summade vahel: aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis on maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta, ja aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis oleks olnud maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta juhul, kui see otsus oleks tehtud nendel eelnevatel majandusaastatel.

Otsus tehakse kooskõlas artikli 45 lõikega 1 ja seda kohaldatakse järjepidevalt kõigi samas jurisdiktsioonis asuvate üksuste suhtes otsuse tegemise aastal ja kõigil järgnevatel majandusaastatel.

Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse välja maksmata otsuse alusel maha arvatud aktsiapõhise hüvitise kulu, mis ületab tekkinud raamatupidamiskulu.

4.   Kõiki erinevates jurisdiktsioonides asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahelisi tehinguid, mis ei ole mõlema kontserni kuuluva üksuse finantsaruannetes kirjendatud samas summas või mis ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse nii, et need oleksid samas summas ja kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

Kahjumit, mis tuleneb vara müügist või muust üleandmisest samas jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahel, mida ei kirjendata järjepidevalt kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse reaalturuväärtuse põhimõtte alusel, kui seda kahjumit võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „reaalturuväärtuse põhimõte“ põhimõtet, mille kohaselt tuleb kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud kirjendada sellistel tingimusel, nagu need oleksid toimunud sõltumatute ettevõtjate vahel võrreldavates tehingutes ja võrreldavates tingimustes.

5.   Artikli 3 punktis 38 osutatud tingimustele vastavat tagastatavat maksukrediiti käsitatakse tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Tingimustele mittevastavat tagastatavat maksukrediiti ei käsitata tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

6.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kasumi ja kahjumi, mis on seotud varade ja kohustustega, mille suhtes kohaldatakse majandusaasta konsolideeritud finantsaruannetes õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevaid raamatupidamispõhimõtteid, kindlaks määrata tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kasutatava realiseerimispõhimõtte alusel.

Kasum või kahjum, mis tuleneb õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete kohaldamisest vara või kohustuse suhtes, jäetakse esimese lõigu alusel välja kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Vara või kohustuse bilansiline väärtus kasumi või kahjumi kindlaksmääramiseks esimese lõigu alusel on bilansiline väärtus vara omandamise või kohustuse tekkimise ajal või otsuse tegemise majandusaasta esimesel päeval, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate otsusega hõlmatud kontserni kuuluvate üksuste suhtes, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustab piirata valiku kontserni kuuluvate üksuste või investeerimisettevõtete materiaalse varaga.

Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, arvutatakse kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavat tulu või kahjumit nii, et lisatakse sellele kui õiglane väärtus on bilansilisest väärtusest suurem järgmiste summade vahe: vara või kohustuse õiglane väärtus ja bilansiline väärtus otsuse tühistamise majandusaasta esimesel päeval, mis määrati kindlaks otsuse alusel, või arvatakse see vahe maha (kui bilansiline väärtus on suurem kui õiglane väärtus).

7.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavat tulu või kahjumit, mis tuleneb majandusaastal selles jurisdiktsioonis asuva kohaliku materiaalse vara võõrandamisest kolmandatele isikutele, kes ei ole kontserni liikmed, selle üksuse poolt, korrigeerida vastavalt käesolevas lõikes sätestatule. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kohalik materiaalne vara“ kinnisasja, mis asub kontserni kuuluva üksusega samas jurisdiktsioonis.

Esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest saadav netokasum valiku tegemise majandusaastal tasaarvestatakse esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva kõnealuses jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse netokahjumiga otsuse tegemise majandusaastal ja sellele majandusaastale eelnenud neljal majandusaastal (edaspidi „viieaastane periood“). Netokasum tasaarvestatakse kõigepealt viieaastase perioodi varaseimal majandusaastal tekkinud puhaskahjumiga, kui see on olemas. Netokasumi jääk kantakse edasi ja tasaarvestatakse mis tahes puhaskahjumiga, mis on tekkinud viieaastase perioodi järgnevatel majandusaastatel.

Pärast teise lõigu kohaldamist järelejäänud netokasumi jääk jaotatakse võrdselt selles jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamise viieaastase perioodi peale, kes on saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal. Kontserni kuuluvale üksusele jaotatud netokasumi jääk on summa, mis on proportsionaalne selle üksuse netokasumiga jagatuna kõigi kontserni kuuluvate üksuste netokasumiga.

Kui ükski jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus ei ole saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal, jaotatakse kolmandas lõigus osutatud netokasumi jääk võrdselt igale selles jurisdiktsioonis asuvale kontserni kuuluvale üksusele ja jagatakse võrdselt viieaastase perioodi peale iga üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks.

Kõiki käesoleva lõike alusel tehtud korrigeerimisi otsuse tegemise majandusaastale eelnevate majandusaastate osas korrigeeritakse vastavalt artikli 29 lõikele 1. Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel.

8.   Mis tahes kulusid, mis on seotud rahastuga, millega üks või mitu kontserni kuuluvat üksust annab krediiti sama kontserni ühele või mitmele teisele üksusele või nendesse muul viisil investeerib (edaspidi „kontsernisisene rahastu“), ei võeta arvesse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel, kui esinevad järgmised tingimused:

9.   Lõplik emaüksus võib otsustada kohaldada konsolideeritud arvestuslikku käsitlust selliste tulude, kulude, kasumi ja kahjumi välistamiseks, mis tulenevad samas jurisdiktsioonis asuvate ja maksude konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest, nende üksuste tingimustele vastava netotulu või -kahjumi arvutamiseks.

Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Otsuse tegemise või tühistamise majandusaastal tehakse asjakohased korrigeerimised nii, et tingimustele vastavat tulu või kahjumit ei võeta arvesse rohkem kui üks kord või see jäetakse välja sellise otsuse tegemise või selle tühistamise tagajärjel.

10.   Kindlustusselts jätab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja kõik summad, mida kindlustusvõtjatelt nõutakse maksude eest, mida kindlustusselts maksab seoses tuluga kindlustusvõtjatele. Kindlustusselts võtab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse kindlustusvõtjale väljamakstud tulu, mis ei kajastu tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis sel määral, et kindlustusvõtjate ees oleva kohustuse vastav suurenemine või vähenemine kajastuks tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis.

11.   Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali vähenemisena, mis tuleneb eraldistest, mis makstakse välja või kuuluvad väljamaksmisele seoses instrumendiga, mille see üksus on emiteerinud vastavalt regulatiivsetele usaldatavusnõuetele (edaspidi „täiendavad esimese taseme omavahendid“), käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel kuluna.

Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali suurenemisena ja mis tuleneb sellele üksusele kuuluvatest täiendavatest esimese taseme omavahenditest saadud või saadavatest eraldistest, võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kontserni kuuluva üksuse rahvusvaheline laevandustulu ja tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu jäetakse selle üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja, tingimusel et üksus tõendab, et kõigi asjaomaste laevade strateegiline või äriline juhtimine toimub tegelikult kõnealuse üksuse asukohajurisdiktsiooni piires.

3.   Kui kontserni kuuluva üksuse rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu arvutamise tulemuseks on kahjum, jäetakse selline kahjum kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja.

4.   Kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud kogutulu ei tohi ületada 50 % nende kontserni kuuluvate üksuste rahvusvahelise laevanduse tulust.

5.   Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis on otseselt seotud tema lõike 1 punktis a loetletud rahvusvahelise laevandustegevuse ja lõike 1 punktis b loetletud tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega, eraldatakse sellistele tegevustele üksuse rahvusvahelise laevanduse netotulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud netotulu arvutamiseks.

Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis tulenevad kaudselt tema rahvusvahelisest laevandustegevusest ja vastavatest rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustest, arvatakse maha üksuse sellistest tegevustest saadud tulust selle rahvusvahelise laevanduse tulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud tulu arvutamiseks selliste tegevuste äritulu alusel proportsionaalselt kogutuluga.

6.   Tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel jäetakse välja kõik kontserni kuuluva üksuse otsesed ja kaudsed kulud, mis on arvatud tema rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu hulka vastavalt lõikele 5.

1.   Kui kontserni kuuluv üksus on artikli 3 punkti 13 alapunktides a, b või c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum püsiva tegevuskoha eraldi finantsarvestuses kajastatud netotulu või -kahjum.

Kui püsival tegevuskohal ei ole eraldi finantsarvestust, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum summa, mis oleks kajastatud eraldi finantsarvestuses, kui see oleks koostatud eraldi ja kooskõlas raamatupidamisstandardiga, mida kasutatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel.

2.   Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis a või b esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes talle omistatavaid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid vastavalt kohaldatavale maksulepingule või tema asukohajurisdiktsiooni siseriiklikule õigusele, olenemata maksustatava tulu summast ja mahaarvatavate kulude summast selles jurisdiktsioonis.

Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis c esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes neid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid, mis oleks talle omistatud muudetud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 7 kohaselt.

3.   Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis d esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, arvutatakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum tulusummade ja -artiklite põhjal, mis on põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksust vabastatud ja mis on seotud väljaspool seda jurisdiktsiooni tehtud tehingutega, ning kulusummade ja -artiklite põhjal, mida ei ole põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksustamise eesmärgil maha arvatud ja mis on seotud selliste tehingutega.

4.   Põhiüksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramisel ei võeta arvesse püsiva tegevuskoha finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.

5.   Püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat kahjumit käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel põhiüksuse kuluna niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kahjumit käsitatakse sellise põhiüksuse riigisisese maksustatava tulu arvutamisel kuluna ja seda ei arvata maha riigisisesest maksustatavast tulust, mida maksustatakse nii põhiüksuse kui ka püsiva tegevuskoha jurisdiktsiooni õigusaktide alusel.

Püsiva tegevuskoha hiljem teenitavat tingimustele vastavat tulu käsitatakse põhiüksuse tingimustele vastava tuluna sellises tingimustele vastava kahjumi summa ulatuses, mida varem käsitati põhiüksuse kuluna esimese lõigu alusel.

1.   Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summat vähendatakse summa võrra, mis jaotatakse üksuse omanikele, kes ei kuulu kontserni ja kellel on otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu osalus sellises maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses, välja arvatud juhul, kui

2.   Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit vähendatakse teisele kontserni kuuluvale üksusele jaotatava finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summa võrra.

3.   Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb äritegevusega täielikult või osaliselt püsiva tegevuskoha kaudu, jaotatakse pärast käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist järelejäänud finantsarvestuse netotulu või -kahjum sellele püsivale tegevuskohale kooskõlas artikliga 18.

4.   Kui läbipaistev majandusüksus ei ole lõplik emaüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum selle kontserni kuuluvatele omaniküksustele vastavalt nende osalusele maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses.

5.   Kui lõplikuks emaüksuseks või ümberpööratud hübriidüksuseks on maksustamise mõttes läbipaistev üksus või läbipaistev majandusüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum lõplikule emaüksusele või ümberpööratud hübriidüksusele.

6.   Lõikeid 3, 4 ja 5 rakendatakse eraldi iga osaluse suhtes maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses.

1.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka kuuluvad järgmised maksud:

2.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka ei kuulu järgmised maksud:

3.   Hõlmatud maksud, mis on seotud artikli 16 lõike 7 esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva netokasumi või -kahjumiga selles lõikes osutatud otsuse tegemise majandusaastal, jäetakse korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel välja.

1.   Kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud majandusaasta kohta määratakse kindlaks, korrigeerides tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis kogunenud jooksva maksukulu summat hõlmatud maksude suhtes sellel majandusaastal järgmiselt:

2.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksudele lisanduvate summade hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad:

3.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude vähenduste hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad:

4.   Kui hõlmatud maksu summat on lõigetes 1–3 kirjeldatud rohkem kui ühes punktis, võetakse seda korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel arvesse ainult üks kord.

5.   Kui majandusaastal ei teki jurisdiktsioonis tingimustele vastavat puhastulu ning korrigeeritud hõlmatud maksude summa on selles jurisdiktsioonis negatiivne ja väiksem kui summa, mis võrdub tingimustele vastava puhaskahjumiga, korrutatuna minimaalse maksumääraga (edaspidi „eeldatav korrigeeritud hõlmatud maks“), käsitatakse korrigeeritud hõlmatud maksude summa ja eeldatavate korrigeeritud hõlmatud maksude summa vahega võrdset summat kõnealuse majandusaasta täiendava lisamaksuna. Täiendava lisamaksu summa jaotatakse jurisdiktsiooni iga kontserni kuuluva üksuse vahel vastavalt artikli 29 lõikele 3.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on võrdne minimaalse maksumääraga või sellest madalam, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, tema finantskontodel seoses hõlmatud maksudega tekkinud edasilükkunud tulumaksu kulu, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt.

Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on minimaalsest maksumäärast kõrgem, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on tekkinud tema finantsaruandluses seoses hõlmatud maksudega, mis on korrigeeritud minimaalse maksumääraga, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt.

3.   Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat suurendatakse

4.   Kui majandusaastal ei kajastata finantsaruandluses edasilükkunud tulumaksu vara, sest kajastamiskriteeriumid ei ole täidetud, vähendatakse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat summa võrra, mis oleks vähendanud edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat, kui majandusaastal oleks tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara.

5.   Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma hulka ei kuulu järgmised summad:

6.   Kui edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavast kahjumist, on kirjendatud majandusaastal miinimummäärast madalama maksumääraga, võib selle sama majandusaasta minimaalse maksumääraga korrigeerida, tingimusel et maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile.

Kui edasilükkunud tulumaksu vara suurendatakse esimese lõigu kohaselt, vähendatakse vastavalt edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat.

7.   Edasilükkunud tulumaksu kohustus, mida ei ole viie järgneva majandusaasta jooksul tasutud või tühistatud, arvestatakse tagasi ulatuses, milles seda võeti arvesse kontserni kuuluva üksuse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas.

Jooksva majandusaasta kohta kindlaks määratud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse summat käsitatakse viienda jooksvale majandusaastale eelneva majandusaasta hõlmatud maksude vähendusena ning sellise majandusaasta tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse uuesti artikli 29 lõike 1 kohaselt. Jooksval majandusaastal tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus on edasilükkunud tulumaksu kohustuse kategooria suurenemise summa, mis sisaldub edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas jooksvale majandusaastale eelnenud viiendal majandusaastal, mida ei ole jooksva majandusaasta viimase päeva lõpuks tühistatud.

8.   Kui edasilükkunud tulumaksu kohustus on kogunenud tagasiarvestamise erand, siis erandina lõikest 7 ei võeta seda uuesti arvesse, isegi siis, kui seda ei ole viie järgneva aasta jooksul tühistatud ega tasutud. Kogunenud tagasiarvestamise erand on kogunenud maksukulu summa, mis tuleneb seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste muutustest seoses järgmiste kirjetega:

1.   Erandina artiklist 22 võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus teha jurisdiktsiooni kohta tingimustele vastava kahjumi otsuse, mille kohaselt määratakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kindlaks iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netokahjum. Sel eesmärgil peab tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara võrduma tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta majandusaastal, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

Tingimustele vastava kahjumi otsust ei tehta jurisdiktsiooni puhul, kus kehtib artikli 40 kohane kõlblik kasumijaotamismaksu süsteem.

2.   Lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kasutatakse mis tahes järgmisel majandusaastal, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netotulu summas, mis võrdub tingimustele vastava netotuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga või, kui see on väiksem, siis olemasoleva tingimustele vastava edasilükkunud tulumaksu vara summaga.

3.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastavat edasilükkunud tulumaksu vara vähendatakse majandusaastal kasutatava summa võrra ja jääk kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse.

4.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastava kahjumi otsuse tühistamise korral vähendatakse mis tahes järelejäänud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara nullini alates selle esimese majandusaasta esimesest päevast, mil tingimustele vastava kahjumi otsust enam ei kohaldata.

5.   Artiklis 44 osutatud tingimustele vastav kahjum esitatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni esimese lisamaksu deklaratsiooniga, mis hõlmab jurisdiktsiooni, mille kohta otsus tehakse.

6.   Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, teeb käesoleva artikli alusel tingimustele vastava kahjumi otsuse, arvutatakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara, võttes aluseks maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava kahjumi pärast vähendamist vastavalt artikli 38 lõikele 3.

1.   Püsivale tegevuskohale jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses ja mis on seotud püsiva tegevuskoha tingimustele vastava tulu või kahjumiga.

2.   Kontserni kuuluvale omaniküksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad läbipaistva majandusüksuse finantsaruandluses ja on seotud tingimustele vastava tulu või kahjumiga, mis on jaotatud kõnealusele kontserni kuuluvale omaniküksusele kooskõlas artikli 19 lõikega 4.

3.   Kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema otseste või kaudsete kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel vastavalt nende osale välismaise kontrollitava äriühingu tulus.

4.   Hübriidüksusena tegutsevale kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema kontserni kuuluva omaniküksuse finantsaruandluses ja mis on seotud hübriidüksuse tingimustele vastava tuluga.

„Hübriidüksus“ tähendab üksust, keda käsitatakse tulumaksu kohaldamise eesmärgil eraldi isikuna tema asukohajurisdiktsioonis, kuid maksustamise mõttes läbipaistvana tema omaniku asukohajurisdiktsioonis.

5.   Kontserni kuuluvale üksusele, mis majandusaasta jooksul maksis välja eraldise, jaotatakse tema otseste kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses nende eraldiste kohta kogunenud hõlmatud maksud.

6.   Kontserni kuuluv üksus, millele jaotati vastavalt lõigetele 3 ja 4 passiivse tuluga seotud hõlmatud maksud, lisab sellised hõlmatud maksud oma kohandatud hõlmatud maksudesse summas, mis võrdub sellise passiivse tuluga seoses jaotatud hõlmatud maksudega.

Erandina esimesest lõigust lisab esimeses lõigus osutatud kontserni kuuluv üksus oma kohandatud hõlmatud maksudesse summa, mis saadakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäära korrutamisel kontserni kuuluva üksuse passiivse tuluga, mis lisatakse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi või fiskaalläbipaistvuse eeskirja alusel, kui tulemus on väiksem kui esimeses lõigus kindlaksmääratud summa. Käesolevas lõigus määratakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär kindlaks, võtmata arvesse hõlmatud makse, mida kontserni kuuluv omaniküksus sellise passiivse tulu kohta on tasunud.

Kõiki kontserni kuuluva omaniküksuse hõlmatud makse, mis on tekkinud pärast käesoleva lõike kohaldamist järele jäänud passiivse tuluga seoses, ei jaotata lõigete 3 ja 4 alusel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „passiivne tulu“ järgmisi tingimustele vastavas tulus arvesse võetud tuluartikleid ulatuses, milles omanik-kontserni kuuluv üksus on maksustatud välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel, või seetõttu, et tal on järgmine osalus hübriidüksuses:

7.   Kui püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat tulu käsitatakse artikli 18 lõike 5 kohaselt põhiüksuse tingimustele vastava tuluna, käsitatakse püsiva tegevuskoha asukohajurisdiktsioonis tekkivaid ja sellise tuluga seotud hõlmatud makse põhiüksuse hõlmatud maksudena summas, mis ei ületa sellist tulu, korrutatuna põhiüksuse asukohajurisdiktsiooni tavapärase tulu kõrgeima maksumääraga.

1.   Kui kontserni kuuluv üksus kirjendab hõlmatud maksude korrigeerimise oma eelmise majandusaasta finantsaruannetes, käsitatakse sellist korrigeerimist hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse, välja arvatud juhul, kui korrigeerimine on seotud majandusaastaga, mil hõlmatud maksud jurisdiktsioonis vähenevad.

Kui kontserni kuuluva üksuse eelmise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes sisalduvad hõlmatud maksud vähenevad, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artikli 29 lõikele 1, vähendades korrigeeritud hõlmatud makse hõlmatud maksude vähenemise summa võrra. Majandusaasta ja mis tahes eelmiste majandusaastate tingimustele vastavat tulu korrigeeritakse vastavalt.

Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse iga-aastasel kooskõlas artikli 45 lõikega 2 tehtud otsusel võib hõlmatud maksude ebaolulist vähenemist käsitada hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse. Hõlmatud maksude ebaoluline vähenemine on jurisdiktsiooni jaoks majandusaasta kohta kindlaksmääratud korrigeeritud hõlmatud maksude koguvähenemine vähem kui 1 000 000 euro võrra.

2.   Kui kohaldatavat riigisisest maksumäära vähendatakse allapoole minimaalset maksumäära ja sellise vähendamise tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kulu, käsitatakse selle tulemusel edasilükkunud tulumaksu kulu summat kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida võetakse arvesse artikli 21 kohaselt eelneval majandusaastal.

3.   Kui edasilükkunud tulumaksu kulu võeti arvesse määraga, mis on madalam minimaalsest maksumäärast, ja kohaldatavat maksumäära hiljem suurendatakse, käsitatakse sellisest suurenemisest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kulu makse tegemisel kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida nõuti eelmisel majandusaastal vastavalt artiklile 21.

Esimese lõigu kohane korrigeerimine ei tohi ületada summat, mis võrdub minimaalse maksumääraga korrigeeritud edasilükkunud tulumaksu kuluga.

4.   Kui rohkem kui 1 000 000 eurot summast, mis kontserni kuuluvale üksusele on tekkinud jooksva maksukuluna ja mis sisaldub majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes, ei maksta kolme aasta jooksul pärast kõnealuse majandusaasta lõppu, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks selle majandusaasta kohta, mil tasumata summat nõuti hõlmatud maksuna, artikli 29 lõike 1 kohaselt ümber, jättes sellise tasumata summa korrigeeritud hõlmatud maksudest välja.

1.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta ja iga jurisdiktsiooni kohta, tingimusel et jurisdiktsioonis on olemas tingimustele vastav netotulu, järgmise valemiga:

kus kontserni kuuluvate üksuste IV peatüki kohaselt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksud on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksude summa.

2.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav netotulu või -kahjum majandusaastal määratakse kindlaks järgmise valemiga:

kus

3.   Investeerimisettevõtetena tegutsevate kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse lõike 1 kohasest tegeliku maksumäära arvutamisest ja lõike 2 kohasest tingimustele vastava netotulu arvutamisest välja.

4.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste tegelikust maksumäärast eraldi.

1.   Kui tegelik maksumäär kontserni kuuluvate üksuste asukohajurisdiktsioonis on majandusaasta minimaalsest maksumäärast madalam, arvutab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern lisamaksu eraldi iga oma kontserni kuuluva üksuse kohta, mille tingimustele vastavat tulu on arvesse võetud selle jurisdiktsiooni tingimustele vastava netotulu arvutamisel. Lisamaks arvutatakse jurisdiktsiooni alusel.

2.   Jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär majandusaasta kohta on positiivne erinevus protsendipunktides, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus tegelik maksumäär on artikli 26 alusel arvutatud määr.

3.   Jurisdiktsiooni lisamaks majandusaasta kohta on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus

4.   Jurisdiktsiooni ülemäärane kasum lõikes 3 osutatud majandusaastal on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus

5.   Kontserni kuuluva üksuse jooksva majandusaasta lisamaks arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus

6.   Kui jurisdiktsiooni lisamaks tuleneb artikli 29 lõike 1 kohasest ümberarvutamisest ja jurisdiktsioonis ei teki majandusaastal tingimustele vastavat netotulu, jaotatakse lisamaks igale kontserni kuuluvale üksusele käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud valemi järgi, võttes aluseks kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu majandusaastatel, mille kohta tehakse ümberarvutused vastavalt artikli 29 lõikele 1.

7.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse lisamaks arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste lisamaksust eraldi.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Lisamaksu arvutamiseks vähendatakse tingimustele vastavat netotulu jurisdiktsiooni kohta summa võrra, mis võrdub jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud palgakuludega seotud erandi ja käesoleva artikli lõikes 4 osutatud materiaalse varaga seotud erandi summaga, välja arvatud juhul, kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv aruande esitav üksus otsustab vastavalt artikli 45 lõikele 2 mitte kohaldada majandusaasta kohta tulu väljajätmist sisulistel põhjustel.

3.   Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse palgakuludega seotud erand on 5 % üksuse kõlblikest palgakuludest kõlblike töötajate kohta, kes tegutsevad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni heaks selles jurisdiktsioonis, välja arvatud kõlblikud palgakulud, mis on

4.   Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse materiaalse varaga seotud erand on võrdne 5 % jurisdiktsioonis asuva kõlbliku materiaalse vara bilansilisest väärtusest, välja arvatud

5.   Lõike 4 kohaldamisel on kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse keskmine majandusaasta alguses ja lõpus, nagu on kirjendatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil ja millest on lahutatud akumuleeritud kulum, amortisatsioon ja vähenemine ning millele on liidetud palgakulude kapitaliseerimisega seotud mis tahes summa.

6.   Lõigetes 3 ja 4 on püsivaks tegevuskohaks oleva kontserni kuuluva üksuse kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara need, mis on kajastatud selle eraldiseisvas finantsaruandluses vastavalt artikli 18 lõigetele 1 ja 2, tingimusel et kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad asuvad püsiva tegevuskohaga samas jurisdiktsioonis.

Põhiüksuse kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade hulka ei arvata püsiva tegevuskoha kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara.

Kui püsiva tegevuskoha tulu jäeti täielikult või osaliselt artikli 19 lõike 1 ja artikli 38 lõike 5 kohaselt välja, jäetakse käesoleva artikli alusel sellise püsiva tegevuskoha kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara samas ulatuses hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni arvutusest välja.

7.   Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse makstavad kõlblike töötajate kõlblikud palgakulud ja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõlblik materiaalne vara, mida ei jaotata lõike 6 alusel, jaotatakse järgmistele üksustele:

Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni sisulistel põhjustel väljajäetava tulu arvutustest jäetakse välja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõik muud kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad.

8.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse sisulistel põhjustel väljajäetav tulu arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi kontserni kuuluvate üksuste sisulistel põhjustel väljajäetavast tulust eraldi.

9.   Käesoleva artikli alusel arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu ei hõlma selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate investeerimisettevõtete palgakuludega seotud erandit ega materiaalse varaga seotud erandit.

1.   Kui artiklite 11 lõike 3, artikli 16 lõike 7, artikli 22 lõike 6, artikli 25 lõigete 1 ja 4 ning artikli 40 lõike 5 kohaselt toob hõlmatud maksude või tingimustele vastava tulu või kahjumi korrigeerimine kaasa hargmaiste ettevõtete kontserni eelmise majandusaasta tegeliku maksumäära ja lisamaksu ümberarvutamise, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artiklites 26–28 sätestatud eeskirjadele. Mis tahes lisanduvat lisamaksu summat, mis tuleneb sellisest ümberarvutamisest, käsitatakse artikli 27 lõike 3 kohaldamisel täiendava lisamaksuna majandusaasta kohta, mille jooksul ümberarvutamine toimub.

2.   Kui jurisdiktsioonis tuleb maksta täiendavat lisamaksu ja seal puudub tingimustele vastav netotulu majandusaasta koha, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellistele kontserni kuuluvatele üksustele artikli 27 lõigete 5 ja 6 kohaselt määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga.

3.   Kui artikli 21 lõike 5 kohaselt tuleb maksta täiendavat lisamaksu, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellisele kontserni kuuluvale üksusele määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga. Lisamaks jaotatakse proportsionaalselt igale kontserni kuuluvale üksusele järgmise valemi alusel:

Täiendav lisamaks määratakse üksnes kontserni kuuluvatele üksustele, mis kirjendavad korrigeeritud hõlmatud maksu summa, mis on väiksem kui null ja väiksem kui selliste kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

4.   Kui kontserni kuuluvale üksusele eraldatakse täiendav lisamaks vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 27 lõigetele 5 ja 6, käsitatakse sellist kontserni kuuluvat üksust II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusena.

1.   Erandina artiklitest 26–29 ja artiklist 31 on aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks majandusaasta kohta null, kui kõnealusel majandusaastal

Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel.

2.   Lõikes 1 osutatud keskmiseks tingimustele vastavaks ärituluks või keskmiseks tingimustele vastavaks tuluks või kahjumiks on jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi keskmine kõnealuse majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta.

Kui jurisdiktsioonis puuduvad esimese või teise eelneva majandusaasta või mõlema majandusaasta jooksul tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava kahjumiga kontserni kuuluvad üksused, jäetakse need majandusaastad selle jurisdiktsiooni keskmise tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest välja.

3.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav äritulu majandusaasta kohta on selles jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste äritulude summa, mida on vähendatud või suurendatud III peatüki kohaselt tehtud mis tahes korrigeerimiste võrra.

4.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum majandusaasta kohta on selle jurisdiktsiooni tingimustele vastav netotulu või -kahjum, mis on arvutatud artikli 26 lõike 2 alusel.

5.   Lõigetes 1–4 sätestatud miinimumtulu välistamist ei kohaldata riikkondsuseta kontserni kuuluvate üksuste ja investeerimisettevõtete suhtes. Selliste üksuste äritulu ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse miinimumtulu välistamise arvutustest välja.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära ja lisamaksu arvutamist vastavalt III–VII peatükile kohaldatakse vähemusosalusega allkontserni liikmete suhtes nii, nagu oleks iga vähemusosalusega allkontsern eraldi hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern.

Vähemusosalusega allkontserni liikmete korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust.

3.   Vähemusosalusega allkontserni mittekuuluva vähemusosalusega üksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse majandusüksuse põhiselt kooskõlas III–VII peatükiga.

Kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust.

Käesolevat lõiget ei kohaldata kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse suhtes, mis on investeerimisettevõte.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kui kaks või enam kontserni ühinevad üheks kontserniks kontrollitavale aastale vahetult eelneva mis tahes nelja järjestikuse majandusaasta jooksul, loetakse artiklis 2 osutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis mis tahes ühinemiseelsel aastal saavutatuks, kui igas selle majandusaasta konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem.

3.   Kui majandusüksus, mis ei ole kontserni (edaspidi „sihtüksus“) liige, ühineb koontrollitava majandusaasta jooksul üksuse või kontserniga (edaspidi „omandav üksus“) ning sihtüksusel ega omandaval üksusel ei ole konsolideeritud finantsaruandeid ühelgi kontrollitavale aastale vahetult eelnevast neljast järjestikusest majandusaastast, loetakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis kõnealuse aasta kohta saavutatuks, kui igas selle majandusaasta finantsaruandes või konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem.

4.   Kui käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv üks hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern jaguneb kaheks või enamaks kontserniks (edaspidi „jagunenud kontsernid“), loetakse konsolideeritud tulukünnis saavutatuks jagunenud kontserni puhul, kui

1.   Kui majandusüksus (edaspidi „sihtüksus“) saab hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaks üksuseks või lakkab olemast sellisesse kontserni kuuluv üksus sihtüksuses otsese või kaudse osaluse üleandmise tõttu või kui sihtüksusest saab uue kontserni lõplik emaüksus majandusaasta jooksul (edaspidi „omandamisaasta“), käsitatakse sihtüksust käesoleva direktiivi kohaldamisel hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmena, tingimusel et osa tema varadest, kohustustest, tuludest, kuludest ja rahavoogudest kajastatakse omandamisaastal ridade kaupa lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandes.

Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse lõigete 2–8 alusel.

2.   Omandamisaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse üksnes finantsraamatupidamise netotulu või -kahjumit ja sihtüksuse korrigeeritud hõlmatud makse, mis on lisatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandesse.

3.   Omandamisaastal ja igal järgneval majandusaastal põhinevad sihtüksuse tingimustele vastav tulu või kahjum ja korrigeeritud hõlmatud maksud tema varade ja kohustuste varasemal bilansilisel väärtusel.

4.   Omandamisaastal võetakse vastavalt artikli 28 lõikele 3 sihtüksuse kõlblike palgakulude arvutamisel arvesse ainult kulusid, mis on kajastatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes.

5.   Sihtüksuse kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse arvutamist vastavalt artikli 28 lõikele 4 korrigeeritakse vajaduse korral proportsionaalselt ajavahemikuga, mil sihtüksus kuulus omandamisaastal hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni.

6.   Omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern võtab sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu vara (välja arvatud artiklis 23 osutatud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara) ja edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kantakse üle hargmaiste ettevõtete kontsernide või suurte riigisiseste kontsernide vahel, arvesse samal viisil ja samas ulatuses nagu siis, kui omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern oleks kontrollinud sihtüksust selliste varade ja kohustuste tekkimise ajal.

7.   Sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mida on varem arvesse võetud selle edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas, käsitatakse artikli 22 lõike 7 kohaldamisel nii, nagu need oleks tühistanud võõrandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern ja nagu need oleks saadud omandava hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni omandamisaastal, välja arvatud juhul, kui artikli 22 lõike 7 kohaselt hõlmatud maksude mis tahes edasine vähendamine avaldab mõju aastal, mil see summa tagasi arvestatakse.

8.   Kui sihtüksus on omandamisaasta vältel emaettevõtja ja kuulub kahte või enamasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, kohaldab ta eraldi tulu arvessevõtmise reeglit madalalt maksustatud üksuste lisamaksu jaotatavate osade suhtes, mis määratakse kindlaks iga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta.

9.   Erandina lõigetest 1–8 käsitatakse sihtüksuses kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisena, kui sihtüksuse asukohajurisdiktsioon või läbipaistva majandusüksuse puhul varade asukohajurisdiktsioon käsitab kõnealuse kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist samal või sarnasel viisil varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisega ning kehtestab müüjale hõlmatud maksu, mis põhineb maksubaasi ja kontrolliva osaluse eest makstud tasu või varade ja kohustuste õiglase väärtuse erinevusel.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Vara ja kohustusi võõrandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „võõrandav kontserni kuuluv üksus“) võtab sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi arvesse oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Vara ja kohustusi omandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „omandav kontserni kuuluv üksus“) määrab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks omandatud vara ja kohustuste bilansilise väärtuse alusel, mis on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardi kohaselt.

3.   Kui vara ja kohustuste võõrandamine või omandamine toimub ümberkorraldamise käigus, siis erandina lõikest 2

4.   Kui varade ja kohustuste võõrandamine toimub ümberkorraldamise käigus, mille tulemusena tekib võõrandavale kontserni kuuluvale üksusele tingimustele mittevastav kasum või kahjum, siis erandina lõigetest 2 ja 3

5.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel, kui kontserni kuuluv üksus on kohustatud korrigeerima või kui tal on lubatud korrigeerida oma varade ja kohustuste baasi vastavalt õiglasele väärtusele maksustamise eesmärgil oma asukohajurisdiktsioonis, võib see üksus

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Emaettevõtja, kellel on otsene või kaudne osalus ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses, kohaldab tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa suhtes ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses iga liikme lisamaksust vastavalt artiklitele 5–10.

3.   Ühisettevõte ja selle seotud üksuste (edaspidi koos „ühisettevõtte kontsern“) lisamaks arvutatakse vastavalt III–VII peatükile nii, nagu nad oleksid eraldi hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused ja ühisettevõte oleks selle kontserni emaüksus.

4.   Ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluvat lisamaksu vähendatakse lõike 2 kohaselt iga emaettevõtja jaotatava osa võrra ühisettevõtte kontserni iga liikme lisamaksust, mida tuleb tasuda lõike 3 kohaselt. Kõik ülejäänud lisamaksusummad liidetakse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusummale vastavalt artikli 14 lõikele 2.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluv lisamaks“ emaettevõtja jaotatavat osa ühisettevõtte kontserni lisamaksust.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kui üksused ja kahte või enamasse kontserni kuuluvad üksused kuuluvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, käsitatakse neid üksusi ja iga kontserni üksusi mitme emaettevõtjaga ühe hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmetena.

Artikli 2 lõikes 3 osutatud üksust, mis ei ole väljajäetud üksus, käsitatakse kontserni kuuluva üksusena, kui seda konsolideerib ridade kaupa mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern või kui kontrolliv osalus selles üksuses kuulub mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni üksustele.

3.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud finantsaruanded on ühendatud konsolideeritud finantsaruanded, millele on osutatud lõikes 1 esitatud paarisstruktuuri või kaasnoteeritud tehingu määratlustes ja mis on koostatud tunnustatud raamatupidamisstandardi kohaselt, mida käsitatakse lõpliku emaüksuse raamatupidamisstandardina.

4.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni moodustavate eraldiseisvate kontsernide lõplikud emaüksused on mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni suhtes kasutatakse kõiki viiteid lõplikule emaüksusele vastavalt vajadusele nii, nagu oleks tegemist viidetega mitmele lõplikule emaüksusele.

5.   Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtjad, sealhulgas iga lõplik emaüksus, kohaldavad artiklite 5–10 kohast tulu arvessevõtmise reeglit seoses oma jaotatava osaga kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste lisamaksust.

6.   Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused kohaldavad alamaksustatud maksete reeglit kooskõlas artiklitega 12, 13 ja 14, võttes arvesse iga mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmeks oleva madalalt maksustatud üksuse lisamaksu.

7.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused on kohustatud esitama lisamaksu deklaratsiooni vastavalt artiklile 44, välja arvatud juhul, kui nad määravad artikli 44 lõike 3 punkti b tähenduses ühe määratud aruande esitava üksuse. See deklaratsioon sisaldab teavet iga kontserni kohta, mis moodustavad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni.

1.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule (edaspidi „osaluse omanik“), tingimusel et

2.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse samuti majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis määratakse maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule, tingimusel et osaluse omanik on

3.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat kahjumit vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava kahjumi summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule.

Esimest lõiku ei kohaldata ulatuses, milles osaluse omanikul ei ole lubatud kasutada sellist kahjumit oma maksustatava tulu arvutamiseks.

4.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse hõlmatud makse vähendatakse samuti proportsionaalselt tingimustele vastava tulu summaga, mida on vähendatud vastavalt lõigetele 1 ja 2.

5.   Lõikeid 1– 4 kohaldatakse püsiva tegevuskoha suhtes, mille kaudu lõplikuks emaüksuseks olev maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb täielikult või osaliselt oma äritegevusega või mille kaudu toimub täielikult või osaliselt läbipaistva majandusüksuse äritegevus, tingimusel et osalus selles läbipaistvas majandusüksuses kuulub lõplikule emaüksusele otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et

3.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et saaja on

4.   Lõpliku emaüksuse hõlmatud makse, välja arvatud maksud, mille puhul dividendide mahaarvamine oli lubatud, vähendatakse proportsionaalselt lõigete 2 ja 3 kohaselt vähendatud tingimustele vastava tulu summaga.

5.   Kui lõplikul emaüksusel on otseselt või ühe või kontserni kuuluvate üksuse ahela kaudu osalus teises kontserni kuuluvas üksuses, kohaldatakse iga kontserni kuuluva teise üksuse suhtes, mis asub lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis ja mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, lõikeid 2, 3 ja 4 ulatuses, milles lõplik emaüksus jaotab selle üksuse tingimustele vastava tulu edasi saajatele, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

6.   Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse tarneühistu jaotatud soosingdividende saajale maksustatavana, kui selline dividend vähendab mahaarvatavaid kulutusi või kulusid saaja maksustatava tulu või kahjumi arvutamisel.

1.   Aruande esitav kontserni kuuluv üksus võib otsustada, et tema või teise kontserni kuuluva üksuse puhul, mille suhtes kohaldatakse kõlblikku kasumijaotamismaksu süsteemi, lisatakse lõike 2 kohaselt arvestusliku kasumijaotamismaksuna kindlaksmääratud summa asjaomase üksuse majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude hulka.

Otsus tehakse kord aastas vastavalt artikli 45 lõikele 2 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes.

2.   Arvestusliku kasumijaotamismaksu summa on üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on väiksem:

3.   Kui otsus tehakse lõike 1 alusel, tuleb iga majandusaasta kohta, mil selline otsus kehtib, koostada arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestus. Jurisdiktsioonis tasutud vastavalt lõikele 2 kindlaks määratud arvestusliku kasumijaotamismaksu summa lisatakse selle majandusaasta arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestusele, mil see koostati.

Iga järgneva majandusaasta lõpus vähendatakse eelnevate majandusaastate kohta koostatud arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki kronoloogilises järjestuses kuni nullini maksude võrra, mida kontserni kuuluvad üksused on majandusaasta jooksul maksnud seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga.

Arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast teise lõigu kohaldamist, vähendatakse kuni nullini summa võrra, mis võrdub tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

4.   Tingimustele vastava netokahjumi jääksumma korrutatuna minimaalse maksumääraga, mis jääb jurisdiktsioonile järele pärast lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamist, kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse ja selle võrra vähendatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast lõike 3 kohaldamist.

5.   Sellise arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki (kui see on olemas) tagasiarvestuse tegemisele järgneva neljanda majandusaasta viimase päeva seisuga, mil tagasiarvestus tehti, käsitatakse sellise majandusaasta jaoks eelnevalt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena. Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks tuleb vastavalt ümber arvutada artikli 29 lõike 1 alusel.

6.   Makse, mida tasutakse majandusaasta jooksul seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga, ei arvata korrigeeritud hõlmatud maksude hulka ulatuses, milles need vähendavad arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestust kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

7.   Kui kontserni kuuluv üksus, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast otsust, lahkub hargmaiste ettevõtete kontsernist või suurest riigisisesest kontsernist või sisuliselt kõik selle varad antakse üle isikule, kes ei ole samas jurisdiktsioonis asuvasse samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, käsitatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki eelmiste majandusaastate kohta, mil selline tagasiarvestus tehti, iga sellise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena vastavalt artikli 29 lõikele 1.

Mis tahes täiendav tasumisele kuuluv lisamaksusumma korrutatakse järgmise suhtarvuga, eesmärgiga määrata kindlaks täiendav lisamaks, mis kuulub jurisdiktsioonis tasumisele:

kus

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus on investeerimisettevõte, mis ei ole läbipaistev majandusüksus ega ole teinud artiklite 42 ja 43 kohast otsust, arvutatakse sellise investeerimisettevõtte tegelik maksumäär eraldi tema asukohajurisdiktsiooni tegelikust maksumäärast.

2.   Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte tegelik maksumäär võrdub tema korrigeeritud hõlmatud maksudega, jagatuna summaga, mis võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende korrigeeritud hõlmatud maksud ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

3.   Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud, millele on osutatud lõikes 1, on korrigeeritud hõlmatud maksud, mis on omistatavad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatavale osale investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, ja investeerimisettevõttele artikli 24 kohaselt jaotatud hõlmatud maksud. Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud ei sisalda investeerimisettevõtte kogunenud hõlmatud makse, mis on omistatavad tulule, mis ei ole osa investeerimisettevõtte tulust, mis jaotatakse hargmaiste ettevõtete kontsernile või suurele riigisisesele kontsernile.

4.   Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte lisamaks on summa, mis võrdub investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimääraga, korrutatuna summaga, mis on võrdne vahega järgmiste summade vahel: hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus ja investeerimisettevõtte kohta arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu.

Investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimäär on positiivne summa, mis võrdub sellise investeerimisettevõtte minimaalse maksumäära ja tegeliku maksumäära vahega.

Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende sisulistel põhjustel väljajäetava tulu summad ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

Investeerimisettevõtte sisulistel põhjustel väljajäetav tulu määratakse kindlaks artikli 28 lõigete 1–7 kohaselt. Sellise investeerimisettevõtte puhul arvesse võetud kõlblike töötajate kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara vähendatakse proportsionaalselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, jagatuna sellise investeerimisettevõtte tingimustele vastava kogutuluga.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis kindlaks artikli 9 kohaselt, võttes arvesse üksnes osalusi, mille suhtes ei kohaldata artikli 42 või 43 kohast otsust.

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kindlustusinvesteeringute ettevõte“ majandusüksust, mis vastaks artikli 3 punktis 31 sätestatud investeerimisfondi või artikli 3 punktis 32 sätestatud kinnisvarainvesteeringute vahendi määratlusele, kui ta ei oleks asutatud seoses kindlustus- või annuiteedilepingust tulenevate kohustustega ega kuuluks täielikult üksusele, mille suhtes kohaldatakse selle jurisdiktsiooni õigusnorme, kus ta kindlustusseltsina asub.

2.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluvat üksust, mis on investeerimisettevõte või kindlustusinvesteeringute ettevõte käsitada läbipaistva majandusüksusena, kui kontserni kuuluvat omaniküksust maksustatakse tema asukohajurisdiktsioonis õiglase turuväärtuse või sarnase korra alusel, mis põhineb selles üksuses olevate osaluste õiglase väärtuse iga-aastastel muutustel ja kontserni kuuluva omaniküksuse suhtes kohaldatav maksumäär selliselt tulult on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda.

3.   Kontserni kuuluvat üksust, millel on kaudne osalus investeerimisettevõttes või osalus kindlustusinvesteeringute ettevõttes teise investeerimisettevõtte või kindlustusinvesteeringute ettevõtte kaudu, käsitatakse maksustamisele kuuluvana õiglase turuväärtuse või muu sarnase korra alusel seoses tema kaudse osalusega esimesena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes, kui tema suhtes kohaldatakse õiglast turuväärtust või sarnast korda seoses tema otsese osalusega teisena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Kui otsus tühistatakse, määratakse investeerimisettevõttele või kindlustusinvesteeringute ettevõttele kuuluva vara või kohustuse võõrandamisest tulenev kasum või kahjum kindlaks vara või kohustuse õiglase turuväärtuse alusel, mis kehtis tühistamise aasta esimesel päeval.

1.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib investeerimisettevõtte kontserni kuuluv omaniküksus kohaldada oma osaluse suhtes investeerimisettevõttes maksustatava kasumi jaotamise meetodit, tingimusel et kontserni kuuluv omaniküksus ei ole investeerimisettevõte ja põhjendatult võib eeldada, et tema investeerimisettevõttelt saadavad eraldised maksustatakse maksumääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda.

2.   Maksustatava kasumi jaotamise meetodi puhul arvatakse investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu eraldised ja kasumieraldistena käsitletav kasumiosa eraldise saanud omaniküksuse tingimustele vastava tulu hulka, tingimusel et see ei ole investeerimisettevõte.

Investeerimisettevõtte hõlmatud maksude summa, mille võib lülitada kontserni kuuluva omaniküksuse investeerimisettevõttelt saadud eraldistest tuleneva maksukohustuse hulka, lisatakse eraldise saanud kontserni kuuluva omaniküksuse tingimustele vastava tulu ja korrigeeritud hõlmatud maksude hulka.

Lõikes 3 osutatud kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus, mis on tekkinud majandusaastale eelneva kolmanda aasta (edaspidi „kontrollitav aasta“) jooksul, käsitatakse selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta.

Investeerimisettevõtte tingimustele vastav majandusaasta tulu või kahjum ja sellisele tulule majandusaastal omistatavad korrigeeritud hõlmatud maksud jäetakse tegeliku maksumäära arvutamisel välja vastavalt V peatükile ja artikli 41 lõigetele 1–4, välja arvatud käesoleva lõike teises lõigus osutatud hõlmatud maksude summa.

3.   Investeerimisettevõtte tingimustele vastav jaotamata netotulu kontrollitava aasta kohta on selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu summa kontrollitaval aastal, vähendatuna kuni nullini

Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata eraldiste või kasumieraldistena käsitletava kasumiosa võrra, millega juba vähendati selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti b kohaldamisel.

Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata sellise tingimustele vastava kahjumite summa võrra, millega on juba vähendatud selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti c kohaldamisel.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel tekib kasumieraldisena käsitletav kasumiosa siis, kui otsene või kaudne osalus investeerimisettevõttes antakse üle üksusele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni, ja mis on võrdne sellise osalusega seotud tingimustele vastava jaotamata netotulu osaga sellise üleandmise kuupäeval, mis määratakse kindlaks, võtmata arvesse kasumieraldisena käsitletavat kasumiosa.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Kui otsus tühistatakse, käsitatakse kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus kontrollitava aasta kohta tühistamisele eelnenud majandusaasta lõpus investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta.

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus esitab lisamaksu deklaratsiooni oma maksuhaldurile vastavalt lõikele 5.

Deklaratsiooni võib esitada määratud kohalik üksus kontserni kuuluva üksuse nimel.

3.   Erandina lõikest 2 ei ole kontserni kuuluval üksusel lisamaksu deklaratsiooni esitamise kohustust oma maksuhaldurile, kui sellise deklaratsiooni on esitanud vastavalt lõikes 5 sätestatud nõuetele

4.   Lõike 3 kohaldamisel teatab liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus või tema nimel määratud kohalik üksus oma maksuhaldurile lisamaksu deklaratsiooni esitava üksuse andmed ja tema asukohajurisdiktsiooni.

5.   Lisamaksu deklaratsioon esitatakse standardvormil ja see peab hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta sisaldama järgmist teavet:

6.   Kui kontserni kuuluv üksus asub liikmesriigis ja lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse eeskirju, mis on tunnistatud samaväärseks käesoleva direktiivi sätetega vastavalt artiklile 52, esitab kontserni kuuluv üksus või määratud kohalik üksus erandina lõikest 5 lisamaksu deklaratsiooni, milles on järgmine teave:

7.   Lõigetes 5 ja 6 osutatud lisamaksu deklaratsioon ja kõik asjakohased teatised esitatakse selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus kontserni kuuluv üksus asub, hiljemalt 15 kuud pärast aruantava majandusaasta viimast päeva.

1.   Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6 ja 9, ning samuti artiklites 42 ja 43 osutatud otsused kehtivad viis aastat alates otsuse tegemise aastast. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse viieaastase perioodi lõpus. Otsuse tühistamine kehtib viis aastat alates otsuse tühistamise aasta lõpust.

2.   Artikli 16 lõikes 7, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1 ja artikli 40 lõikes 1 osutatud otsused kehtivad ühe aasta. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse aasta lõpus.

3.   Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6, 7 ja 9, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1, artikli 40 lõikes 1 ning artiklites 42 ja 43 osutatud tehtud otsuse kohta edastatakse info selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus aruande esitav kontserni kuuluv üksus asub.

1.   Käesolevas artiklis tähendab „üleminekuaasta“ jurisdiktsiooni jaoks esimest majandusaastat, mil hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern kuulub kõnealuses jurisdiktsioonis käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

2.   Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära kindlaksmääramiseks üleminekuaastal ja igal järgneval majandusaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern arvesse kogu edasilükkunud tulumaksu vara ja kõiki edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kajastuvad või mis avaldatakse jurisdiktsioonis asuvate kõikide kontserni kuuluvate üksuste üleminekuaasta finantsaruannetes.

Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi võetakse arvesse minimaalse maksumäära ja kohaldatava riigisisese maksumäära alusel, olenevalt sellest, kumb on madalam. Minimaalsest maksumäärast madalama maksumääraga edasilükkunud tulumaksu vara võib siiski kirjendada minimaalse maksumääraga, kui maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile.

Väärtuse korrigeerimise või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimise mõju edasilükkunud tulumaksu varale ei võeta arvesse.

3.   Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest kooskõlas III peatükiga välja jäetud artiklitest, jäetakse lõikes 2 osutatud arvutusest välja, kui sellised edasilükkunud tulumaksu varad tekivad pärast 30. novembrit 2021 toimuvas tehingus.

4.   Varade ülekandmisel kontserni kuuluvate üksuste vahel pärast 30. novembrit 2021 ja enne üleminekuaasta algust põhineb omandatud varade, v.a põhivarad, baas võõrandava kontserni kuuluva üksuse üleantud varade bilansilisel väärtusel võõrandamise hetkel, ning edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused määratakse kindlaks selle alusel.

1.   Artikli 28 lõike 3 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega:

2.   Artikli 28 lõike 4 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega:

1.   Vastavalt artikli 5 lõikele 2 liikmesriigis asuva lõpliku emaüksuse või vastavalt artikli 7 lõikele 2 liikmesriigis asuva vahepealse emaüksuse tasumisele kuuluvat lisamaksu, kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, vähendatakse nullini:

2.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, vähendatakse liikmesriigis asuva kontserni kuuluva üksuse poolt artikli 14 lõike 2 kohaselt tasumisele kuuluvat lisamaksu nullini kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni rahvusvahelise tegevuse esimese viie aasta jooksul, olenemata V peatükis sätestatud nõuetest.

3.   Hargmaiste ettevõtete kontserni käsitatakse rahvusvahelise tegevuse algetapis olevana, kui majandusaasta kohta kehtib järgmine:

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab „võrdlusjurisdiktsioon“ jurisdiktsiooni, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatel üksuste materiaalse vara netoväärtuse kogusumma on suurim majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Materiaalse vara koguväärtus jurisdiktsioonis on kõigi selles jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste kogu materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa.

4.   Lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud viie aasta pikkune periood algab selle majandusaasta algusest, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis a osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023.

Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõikes 2 osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2024.

Suurte riigisiseste kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis b osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023.

5.   Artiklis 44 osutatud määratud aruande esitav üksus teatab maksuhaldurile liikmesriigis, kus ta asub, et kontserni rahvusvahelise tegevuse esialgne etapp on alanud.

1.   Erandina artiklitest 5–14 võivad liikmesriigid, kus ei asu rohkem kui 12 käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kontsernide lõplikku emaüksust, otsustada mitte kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit kuue järjestikuse majandusaasta kohta, mis algab 31. detsembril 2023. Sellise otsuse teinud liikmesriigid teatavad sellest komisjonile 31. detsembriks 2023.

2.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub liikmesriigis, mis on teinud käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, tagavad muud liikmesriigid kui liikmesriik, kus on lõpliku emaüksuse asukoht, et kõnealuste hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summat, mis on sellele liikmesriigile eraldatud 31. detsembril 2023 algavateks majandusaastateks vastavalt artiklile 14.

Esimeses lõigus osutatud lõplik emaüksus määrab aruande esitava üksuse muus liikmesriigis kui see, kus asub lõplik emaüksus, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvat üksust, siis sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus lõplik emaüksus asub.

Sel juhul esitab määratud aruande esitav üksus kooskõlas artikli 44 lõikes 5 sätestatud nõuetega lisamaksu deklaratsiooni ning käesoleva artikli lõike 1 kohast võimalust kasutanud liikmesriigis asuvad kontserni kuuluvad üksused esitavad määratud aruande esitavale üksusele teabe, mis on vajalik artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks, ning nad vabastatakse artikli 44 lõikes 2 osutatud deklaratsiooni esitamise kohustusest.

3.   Lõike 1 kohaselt otsuse teinud liikmesriigile on alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

1.   Kolmanda riigi jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses rakendatavat õigusraamistikku käsitatakse samaväärsena II peatükis sätestatud tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning seda ei käsitata välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemina, kui see vastab järgmistele tingimustele:

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 53 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nende kolmandate riikide jurisdiktsioonide loetelu, kes on oma siseriiklikus õiguses rakendanud õigusraamistiku, mida võib kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustega pidada samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning ajakohastada seda loetelu pärast kolmanda riigi jurisdiktsiooni poolt siseriiklikus õiguses rakendatud õigusraamistiku hilisemat hindamist.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 52 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. detsembrist 2022.

3.   Nõukogu võib artiklis 52 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

6.   Artikli 52 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Seoses allpool esitatud tariifikvootidega lepivad Uus-Meremaa ja liit kokku muuta kavandatud kohustusi järgmiselt:

2.   Et hõlbustada teatavate tariifikvootide kasutamist, lepivad Uus-Meremaa ja liit allpool esitatud tariifikvootidega seoses kokku muuta kavandatud kohustusi järgmiselt:

3.   Muude tariifikvootide puhul, mille osas on Uus-Meremaal GATT 1994 XXVIII artikli alusel läbirääkimis- või konsulteerimisõigus, nõustub Uus-Meremaa dokumendis G/SECRET/42/Add.2 esitatud kavandatud tariifikvootide kohustustega, mille liit on võtnud pärast Ühendkuningriigi väljaastumist, võttes arvesse artikli 4 kohaseid kohandusi.

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu, millest on teavitatud WTO liikmeid, jätkab liit läbirääkimisi ja konsultatsioone teiste WTO liikmetega, kellel on GATT 1994 XXVIII artikli alusel läbirääkimis- või konsulteerimisõigus.

2.   Nende läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel võib liit kaaluda artiklis 3 või dokumendis G/SECRET/42/Add.2 sätestatud osade ja koguste või muude tingimuste muutmist. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi, mis tulenevad GATT 1994 artiklist XXVIII, konsulteerib liit Uus-Meremaaga juhul, kui muudetakse artiklis 3 osutatud liidu varasemat kohustust seoses tariifikvootidega, mille üle Uus-Meremaal on läbirääkimis- või konsultatsiooniõigus, et jõuda vastastikku rahuldava tulemuseni enne sellise muudatuse tegemist.

1.   Käesolev leping jõustub esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev kokkulepe on liidu ja Uus-Meremaa vaheline rahvusvaheline leping, sealhulgas GATT 1994 XXVIII artikli lõike 3 punktide a ja b tähenduses.

3.   Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

„Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine lõpeb 1. jaanuaril 2026.“

1.   Delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29, 30 ja 31 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

2.   Delegeeritud määrus (EL) 2015/1366 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 55, 56 ja 57 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

3.   Delegeeritud määrus (EL) 2016/1149 tunnistatakse alates 16. oktoobrist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt:

1.   Rakendusmäärus (EL) nr 615/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29, 30 ja 31 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

2.   Rakendusmäärus (EL) 2015/1368 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 55, 56 ja 57 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

3.   Rakendusmäärus (EL) 2016/1150 tunnistatakse kehtetuks alates 16. oktoobrist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt:

4.   Määrus (EL) nr 738/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 58, 59 ja 60 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

1.   Liidus lubatakse turule lasta lehmapiima β-laktoglobuliini.

Lehmapiima β-laktoglobuliin kantakse rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu.

2.   Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

1.   Liidus lubatakse turule lasta Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbrit.

Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber kantakse rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu.

2.   Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.