ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 328

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
22. detsember 2022


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2524, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohase lepingu (milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel sõlmimise kohta

59

 

 

EUROOPA LIIDU JA UUS-MEREMAA VAHELINE 1994. AASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPPE (GATT) XXVIII ARTIKLI KOHANE LEPING, MILLES KÄSITLETAKSE KÕIGI ELi CLXXV LOENDIS SISALDUVATE TARIIFIKVOOTIDE KONTSESSIOONIDE MUUTMIST ÜHENDKUNINGRIIGI EUROOPA LIIDUST VÄLJAASTUMISE TÕTTU

61

 

*

Teade Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 10-A ja 10-B lisa muudatuse jõustumise kuupäeva kohta

63

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/2525, 21. detsember 2022, millega rakendatakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

64

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2526, 23. september 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/852 seoses vedelas olekus elavhõbedajäätmete ajutise ladustamisega ( 1 )

66

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2527, 17. oktoober 2022, millega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted

68

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2528, 17. oktoober 2022, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/891 ja tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrused (EL) nr 611/2014, (EL) 2015/1366 ja (EL) 2016/1149, mida kohaldatakse toetuskavade suhtes teatavates põllumajandussektorites

70

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2529, 17. oktoober 2022, millega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa

74

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2530, 1. detsember 2022, millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad

76

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2531, 1. detsember 2022, millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad

78

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2532, 1. detsember 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/892 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 738/2010 ning rakendusmäärused (EL) nr 615/2014, (EL) 2015/1368 ja (EL) 2016/1150, mida kohaldatakse toetuskavade suhtes teatavates põllumajandussektorites

80

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2533, 15. detsember 2022, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Miele della Lunigiana (KPN))

84

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2534, 21. detsember 2022, millega lubatakse lasta uuendtoiduna turule lehmapiima β-laktoglobuliin (beeta-laktoglobuliin) ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

85

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2535, 21. detsember 2022, millega lubatakse lasta uuendtoiduna turule Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

91

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2536, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist) sõlmimise kohta

94

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2537, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist) sõlmimise kohta

96

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/2538, 13. detsember 2022, millega nimetatakse ametisse Somaalias läbiviidava võimete tugevdamise Euroopa Liidu missiooni (EUCAP Somalia) juht (EUCAP Somalia/1/2022)

98

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/2539, 13. detsember 2022, millega nimetatakse ametisse Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/59 (BiH/34/2022)

99

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2540, 19. detsember 2022, millega nimetatakse ametisse Belgia Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

101

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2541, 19. detsember 2022, millega nimetatakse ametisse Saksamaa Liitvabariigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

103

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/2542, 19. detsember 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/1904, mille kohaselt lubatakse Madalmaadel kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285

105

 

*

Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2022/2543, 21. detsember 2022, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

107

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2544, 19. detsember 2022, millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord

109

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545, 19. detsember 2022, hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta

123

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/2546, 16. detsember 2022, millega muudetakse otsust EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2022/46)

136

 

 

SOOVITUSED

 

*

Nõukogu soovitus (EL) 2022/2547, 13. detsember 2022, millega muudetakse soovitust (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ( 1 )

138

 

*

Nõukogu soovitus (EL) 2022/2548, 13. detsember 2022, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi liitu reisimisele COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse nõukogu soovitus (EL) 2020/912

146

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud partnerlusnõukogu otsus nr 2/2022, 21. detsember 2022, millega pikendatakse teist ja viimast korda üleminekuperioodi, mille jooksul võib Ühendkuningriik teha erandi kohustusest kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende Ühendkuningriigist lahkumist [2022/2549]

153

 

*

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud partnerlusnõukogu otsus nr 3/2022, 21. detsember 2022, millega koostatakse nimekiri isikutest, kes on valmis ja pädevad tegutsema kaubandus- ja koostöölepinguga ettenähtud vahekohtu liikmetena [2022/2550]

154

 

*

ELi-Korea kaubanduskomitee otsus nr 4, 30. november 2022, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 10-A ja 10-B lisa [2022/2551]

157

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2400 (millega muudetakse määruse (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa) parandus ( ELT L 317, 9.12.2022 )

169

 

*

Nõukogu 1. detsembri 2022. aasta otsuse (EL) 2022/2353 (mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks) parandus ( ELT L 311, 2.12.2022 )

170

 

*

Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/687 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega) parandus ( ELT L 174, 3.6.2020 )

171

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1


NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/2523,

14. detsember 2022,

hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Viimastel aastatel on liit võtnud pöördelisi meetmeid, et tugevdada võitlust agressiivse maksuplaneerimise vastu siseturul. Maksustamise vältimise vastaste direktiividega on sätestatud eeskirjad maksubaasi kahanemise vastu siseturul ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Nende eeskirjadega muudeti liidu õiguseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitused maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase algatuse raames, et tagada hargmaiste ettevõtete kasumi maksustamine seal, kus toimub kasumit andev majandustegevus ja kus luuakse väärtus.

(2)

Jätkates jõupingutusi hargmaiste ettevõtete selliste maksutavade kõrvaldamiseks, mis võimaldavad neil kasumit ümber paigutada jurisdiktsioonidesse, kus seda ei maksustata või maksustatakse väga madalate maksudega, on OECD rahvusvahelisi maksueeskirju edasi arendanud, eesmärgiga tagada, et hargmaised ettevõtjad maksavad õiglase osa maksudest kõikjal, kus nad tegutsevad. Selle ulatusliku reformi eesmärk on ülemaailmse madalaima maksustamistaseme kehtestamisega piirata konkurentsi äriühingu tulumaksu määrade üle. Kaotades olulise osa eelistest, mis tulenevad kasumi ümberpaigutamisest jurisdiktsioonidesse, kus seda ei maksustata või maksustatakse väga madalate maksudega, loob ülemaailmne miinimummaksu reform ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu maailmas ja võimaldab jurisdiktsioonidel oma maksubaasi paremini kaitsta.

(3)

See poliitiline eesmärk on üle kantud teatisesse „Majanduse digitaliseerimisest tulenevad probleemid, üleilmsed maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad“ (teine sammas) (OECD näidiseeskirjad), mis 14. detsembril 2021 OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus heaks kiideti ja mida liikmesriigid on kohustunud täitma. Oma maksuküsimusi käsitlevas aruandes Euroopa Ülemkogule, mille nõukogu kiitis heaks 7. detsembril 2021. aastal, kinnitas nõukogu veel kord kindlat toetust ülemaailmsele miinimummaksu reformile ja on kohustunud seda reformi liidu õiguse abil kiirelt rakendama. Sellega seoses on oluline, et liikmesriigid täidavad tulemuslikult oma kohustust saavutada ülemaailmne madalaim maksustamistase.

(4)

Tihedalt integreeritud majandussektoriga liidus on oluline, et ülemaailmne miinimummaksu reform viidaks ellu piisavalt sidusalt ja koordineeritult. Võttes arvesse kõnealuste uute rahvusvaheliste maksueeskirjade ulatust, üksikasju ja tehnilisi aspekte, hoiaks ainult ühine liidu raamistik ära siseturu killustumise nende rakendamisel. Peale selle annaks ühine liidu raamistik, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga tagatud põhivabadustega, maksumaksjatele eeskirjade rakendamisel õiguskindluse.

(5)

Vaja on kehtestada õigusnormid, millega luua tõhus ja ühtne ülemaailmse madalaima maksustamistaseme raamistik liidu tasandil. Selle raamistikuga luuakse kahest omavahel seotud reeglist koosnev süsteem, mida koos nimetatakse üleilmseteks maksubaasi kahanemise vastasteks (GloBE) eeskirjadeks ja mille kaudu tuleks koguda täiendav maks („lisamaks“) iga kord, kui hargmaise ettevõtte tegelik maksumäär konkreetses jurisdiktsioonis on alla 15 %. Sellisel juhul tuleks jurisdiktsiooni pidada madalate maksudega riigiks. Need kaks omavahel seotud reeglit on tulu arvessevõtmise reegel ja alamaksustatud kasumi reegel. Kõnealuse süsteemi kohaselt peaks liikmesriigis asuval hargmaise ettevõtte emaüksusel olema kohustus kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit oma osa suhtes lisamaksust, mis on seotud kontserni mis tahes üksusega, mille suhtes kohaldatakse madalat maksumäära, olenemata sellest, kas see üksus asub liidus või väljaspool liitu. Alamaksustatud maksete reegel peaks toimima tulu arvessevõtmise reegli kaitsemeetmena, millega jaotatakse ümber lisamaksu kuitahes suur jääk juhul, kui emaettevõtjad ei saanud tulu arvessevõtmise reegli kohaldamise kaudu koguda madalalt maksustatud üksustega seotud lisamaksu kogusummat.

(6)

Liikmesriikide vahel kokku lepitud OECD näidiseeskirju tuleb rakendada nii, et see jääks ülemaailmsele kokkuleppele võimalikult sarnaseks, tagamaks, et käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriikides rakendatavad õigusnormid oleksid tingimustele vastavad OECD näidiseeskirjade tähenduses. Käesolevas direktiivis järgitakse hoolikalt OECD näidiseeskirjade sisu ja ülesehitust. Selleks et tagada kooskõla liidu esmaõigusega ja täpsemalt asutamisvabaduse põhimõttega, tuleks käesoleva direktiivi sätteid kohaldada nii liikmesriigi residendist üksuste kui ka selles liikmesriigis asuva emaüksuse mitteresidendist üksuste suhtes. Samuti tuleks käesolevat direktiivi kohaldada suurte puhtalt riigisiseste kontsernide suhtes. Sel viisil kujundataks õigusraamistik, millega välditakse mis tahes diskrimineerimist piiriüleste ja riigisiseste olukordade vahel. Kõiki üksusi, mis asuvad madalate maksudega liikmesriigis, sealhulgas tulu arvessevõtmise reeglit kohaldavat emaettevõtjat, maksustatakse lisamaksuga. Samuti tuleks maksustada lisamaksuga sama emaüksust kontserni kuuluvaid üksusi, mis asuvad teises liikmesriigis, kus on madalad maksud.

(7)

Kuigi on vaja vähendada maksustamise vältimise viise, tuleks vältida negatiivset mõju väiksematele hargmaistele ettevõtetele siseturul. Sel eesmärgil tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes liidus asuvate üksuste suhtes, mis kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernidesse või suurtesse riigisisestesse kontsernidesse, mis vastavad vähemalt 750 000 000 euro suurusele konsolideeritud tulu aastakünnisele. See künnis oleks kooskõlas kehtivates rahvusvahelistes maksueeskirjades sätestatud künnisega, näiteks nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (3) sätestatud riikidepõhist aruandlust käsitlevate eeskirjadega, mis on kehtestatud nõukogu direktiiviga (EL) 2016/881 (4). Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi nimetatakse kontserni kuuluvateks üksusteks. Teatavad üksused tuleks nende konkreetse eesmärgi ja tsiviilõigusliku seisundi tõttu käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Väljajäetud üksused oleksid need, mis üldjuhul ei tegele kaubandus- või äritegevusega ja tegutsevad üldistes huvides, nagu riiklik tervishoid ja haridus või avaliku taristu ehitamine, ning mida seetõttu tõenäoliselt ei maksustata liikmesriigis, kus nad asuvad. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast oleks vaja välja jätta valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid, pensionifondid ja mittetulundusühendused, sealhulgas rahvatervisega seotud organisatsioonid. Mittetulundusühenduste hulka kuuluvaks peaks olema võimalik pidada ka tervisekindlustuse andjad, kes ei taotle ega teeni muud kasumit kui riikliku tervishoiu huvides. Investeerimisfondid ja kinnisvarainvesteeringute vahendid tuleks samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kui need asuvad omanikeahela tipus, kuna nende üksuste teenitud tulu maksustatakse nende omanike tasandil.

(8)

Süsteemi keskmes on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, kui nimetatud emaüksusel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus hargmaiste ettevõtete kontserni üksustes või kõigis teistes suurde riigisisese kontserni kuuluvates üksustes. Kuna lõplik emaüksus on tavaliselt kohustatud konsolideerima hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kõigi üksuste finantsarvestuse või, kui see nii ei ole, oleks see nõutav tunnustatud raamatupidamisstandardi alusel, on tal oluline teave ja ta oleks kõige sobivam tagama, et kontserni maksustamistase jurisdiktsiooni kohta vastab kokkulepitud minimaalsele maksumäärale. Kui lõplik emaüksus asub Euroopa Liidus, peaks tal seega olema käesoleva direktiivi kohaselt esmane kohustus kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa suhtes lisamaksust, mis on seotud kontserni kõigi madalalt maksustatud üksustega, olenemata sellest, kas need asuvad liidus või väljaspool liitu. Suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus kohaldaks tulu arvessevõtmise reeglit oma madalalt maksustatud üksuste lisamaksu kogusumma suhtes.

(9)

Teatavatel asjaoludel peaks tulu arvessevõtmise reegli järgimise kohustus laienema teistele liidus asuvatele hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatele üksustele. Esiteks, kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus või asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, mis ei ole rakendanud OECD näidiseeskirju või samaväärseid eeskirju ning seal puudub seega tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, peaks omanikeahelas lõplikust emaüksusest allpool olevatel ja liidus asuvatel vahepealsetel emaüksustel olema direktiivist tulenev kohustus kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa ulatuses lisamaksust. Kui vahepealsel emaüksusel, mis peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit, on kontrolliv osalus teises vahepealses emaüksuses, peaks esimesena mainitud vahepealne emaüksus kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit.

(10)

Teiseks, olenemata sellest, kas lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus on kasutusel tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, peaks liidus asuval osalises omandis oleval emaüksusel, millest üle 20 % kuulub osanikule väljaspool kontserni, olema käesoleva direktiivi alusel kohustus kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa ulatuses lisamaksust. Selline osalises omandis olev emaüksus ei tohiks siiski kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit, kui ta kuulub täielikult teisele osalises omandis olevale emaüksusele, mis peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit. Kolmandaks, kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus või asub jurisdiktsioonis, kus puudub tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, peaksid kontserni kuuluvad üksused kohaldama alamaksustatud maksete reeglit lisamaksu kuitahes suure jäägi suhtes, mille suhtes ei ole kohaldatud tulu arvessevõtmise reeglit proportsionaalselt jaotusvalemiga, mis põhineb nende töötajate arvul ja materiaalsel varal. Neljandaks, kui lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus on tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, peaksid hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused kohaldama alamaksustatud maksete reeglit selles kolmandas riigis asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes juhul, kui kõnealune kolmanda riigi jurisdiktsioon on madalate maksudega riik, võttes aluseks kõigi selles jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste, sealhulgas lõpliku emaüksuse tegeliku maksumäära.

(11)

Kooskõlas ülemaailmse miinimummaksu reformi poliitikaeesmärkidega, mis käsitlevad õiglast maksukonkurentsi jurisdiktsioonide vahel, peaks tegeliku maksumäära arvutamine toimuma jurisdiktsiooni tasandil. Tegeliku maksumäära arvutamiseks tuleks käesoleva direktiiviga ette näha ühised erieeskirjad maksubaasi arvutamise kohta, mida nimetatakse tingimustele vastavaks tuluks või kahjumiks, ning makstud maksude kohta, mida nimetatakse hõlmatud maksudeks. Lähtepunktiks peaks olema konsolideerimiseks kasutatav finantsarvestus, mida tuleks seejärel korrigeerida, sealhulgas võetakse arvesse erinevusi ajas, et vältida mis tahes moonutusi jurisdiktsioonide vahel. Peale selle peaks teatavate üksuste tingimustele vastava tulu või kahjumi ja hõlmatud maksud jaotama hargmaiste ettevõtete kontserni teistele asjaomastele üksustele, eesmärgiga tagada neutraalsus sellise tingimustele vastava tulu või kahjumi maksustamislahenduse korral, mille alusel võidakse mitmes jurisdiktsioonis kohaldada hõlmatud makse üksuse olemuse tõttu (maksustamise mõttes läbipaistvad üksused, hübriidüksused või püsiv tegevuskoht) või tulu maksustamise erilahenduse tõttu (näiteks dividendimaksed või välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteem). Hõlmatud maksude osas tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada mis tahes OECD antud täiendavate suuniste valguses, mida liikmesriigid peaksid arvesse võtma, et tagada hõlmatud maksude ühetaoline kindlaksmääramine kõigis liikmesriikides ja kolmandate riikide jurisdiktsioonides.

(12)

Selleks et teha kindlaks, kas hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern peaks olema kohustatud tasuma lisamaksu ja seega peaks kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit või alamaksustatud maksete reeglit, tuleks hargmaiste ettevõtete kontserni tegelikku maksumäära igas jurisdiktsioonis, kus ta tegutseb, või suure riigisisese kontserni tegelikku maksumäära võrrelda kokkulepitud 15 %-lise minimaalse maksumääraga. OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokku lepitud 15 %-line minimaalne maksumäär kajastab tasakaalu äriühingu tulumaksu määrade vahel kogu maailmas. Juhul kui hargmaiste ettevõtete kontserni tegelik maksumäär langeb konkreetses jurisdiktsioonis alla minimaalse maksumäära, tuleks lisamaks määrata hargmaiste ettevõtete kontserni nendele üksustele, mis on kohustatud tasuma maksu kooskõlas tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli kohaldamisega, selleks et järgida ülemaailmselt kokkulepitud 15 %-list minimaalset tegelikku maksumäära. Juhul kui suure riigisisese kontserni tegelik maksumäär langeb allapoole minimaalset maksumäära, peaks suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus kohaldama oma madalalt maksustatud üksuste suhtes tulu arvessevõtmise reeglit, et tagada sellise kontserni kohustus tasuda maksu 15 %-lise tegeliku miinimummääraga.

(13)

Selleks et liikmesriigid saaksid kasu oma territooriumil asuvatelt madalalt maksustatud üksustelt kogutavast lisamaksutulust, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada kohaldada tingimustele vastava riigisisese lisamaksu süsteemi. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni, kui nad otsustavad kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, et anda teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide jurisdiktsioonide maksuhalduritele ning hargmaiste ettevõtete kontsernidele piisav kindlus selles osas, kas tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu kohaldatakse selle liikmesriigi kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste suhtes. Hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused, mis asuvad siseriiklikus maksusüsteemis sellise süsteemi rakendamise kasuks otsustanud liikmesriigis, peaksid tasuma sellele liikmesriigile lisamaksu. Selline süsteem peaks tagama, et kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu või kahjumi minimaalse tegeliku maksustamise arvutamine toimub samal viisil kui lisamaksu arvutamine vastavalt käesolevale direktiivile.

(14)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks peaks käesolev direktiiv arvesse võtma teatavaid konkreetseid olukordi, kus maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske vähendatakse. Seetõttu peaks käesolev direktiiv sisaldama sisulistel põhjustel väljajäetavat tulu, mis põhineb töötajatega seotud kuludel ja materiaalse vara väärtusel konkreetses jurisdiktsioonis. See väljajäetav tulu lahendaks teataval määral olukordi, kus hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern tegeleb majandustegevusega, mis nõuab olulist kohalolekut madalate maksudega riigis, kuna sellisel juhul ei oleks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tavad tõenäoliselt edukad. Samuti tuleks arvesse võtta erijuhtumit seoses nende rahvusvaheliste ettevõtete kontsernidega, mille rahvusvaheline tegevus on alles algetapis, et vältida selliste hargmaiste ettevõtete kontsernide piiriülese tegevuse pärssimist, kellele on kasulik madal maksustamine oma riigi jurisdiktsioonis, kus nad peamiselt tegutsevad. Seega tuleks selliste hargmaiste ettevõtete kontsernide madala maksumääraga riigisisene tegevus viieaastase üleminekuperioodi jooksul jätta eeskirjade kohaldamisalast välja, tingimusel et hargmaiste ettevõtete kontsernil ei ole üksusi rohkem kui kuues jurisdiktsioonis. Suurte riigisiseste kontsernide võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks selliste kontsernide tegevusest saadav tulu samuti viieaastase üleminekuperioodi jooksul välja jätta.

(15)

Lisaks, et käsitleda selliste liikmesriikide konkreetset olukorda, kus asub väga väheste kontsernide peakorter ja kus on nii väike arv kontserni kuuluvaid üksusi, oleks ebaproportsionaalne viivitamata nõuda nende liikmesriikide maksuhalduritelt tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli kohaldamist, ning võttes arvesse GloBE eeskirjade ühise lähenemisviisi staatust, oleks asjakohane lubada neil liikmesriikidel otsustada, et nad jätavad tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli piiratud aja jooksul kohaldamata. Sellise otsuse teinud liikmesriigid teatavad sellest komisjonile käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäevaks.

(16)

Liikmesriigid, kes otsustavad tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit ajutiselt mitte kohaldada, peaksid käesoleva direktiivi üle võtma sellisel viisil, et oleks tagatud hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme süsteemi nõuetekohane toimimine liidus. See puudutab eelkõige nendes liikmesriikides asuvatesse kontsernidesse kuuluvate üksuste kohustust anda teavet teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvatesse kontsernidesse kuuluvatele üksustele, nii et teised liikmesriigid ja kolmandad riigid saaksid alamaksustatud maksete reeglit kohaldada. Seda võimalust kasutanud liikmesriikide maksuhaldurite halduskoormus peaks olema võimalikult piiratud, säilitades samal ajal käesoleva direktiivi tõhusa kohaldamise kogu liidus. Seetõttu peaks neil liikmesriikidel samuti olema võimalus alustada arutelu komisjoniga, küsides temalt nõu ja abi, et jõuda ühisele arusaamisele käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise praktilise korra osas.

(17)

Laevandussektori väga muutliku laadi ja pika majandustsükli tõttu kohaldatakse liikmesriikides selle sektori suhtes tavapäraselt alternatiivseid või täiendavaid maksustamissüsteeme. Selleks et vältida selle poliitilise põhimõtte õõnestamist ja võimaldada liikmesriikidel jätkuvalt kohaldada laevandussektori suhtes maksualast erikohtlemist kooskõlas rahvusvahelise tava ja riigiabi käsitlevate õigusnormidega, tuleks laevandustulu süsteemist välja jätta.

(18)

Tasakaalu saavutamiseks ülemaailmse miinimummaksu reformi eesmärkide ning maksuhaldurite ja maksumaksjate halduskoormuse vahel tuleks käesoleva direktiiviga ette näha miinimumtulu välistamine hargmaiste ettevõtete kontsernide või suurte riigisiseste kontsernide puhul, mille keskmine äritulu on väiksem kui 10 000 000 eurot ja mille keskmine tingimustele vastav tulu või kahjum on väiksem kui 1 000 000 eurot jurisdiktsioonis. Sellised hargmaiste ettevõtete kontsernid või suured riigisisesed kontsernid ei peaks maksma lisamaksu isegi juhul, kui nende tegelik maksumäär on kõnealuses jurisdiktsioonis minimaalsest maksumäärast madalam.

(19)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine esimest korda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide suhtes võib põhjustada moonutusi, mis tulenevad maksuvähenduste olemasolust, sealhulgas eelnevatel majandusaastatel tekkinud kahjumist või erinevustest ajas, ning vajada selliste moonutuste kõrvaldamiseks üleminekusätteid. Uuele maksusüsteemile sujuva ülemineku võimaldamiseks tuleks kohaldada ka palgakulude ja materiaalse varaga seotud erandite järkjärgulist vähendamist kümne aasta jooksul.

(20)

Võttes arvesse, et hargmaiste ettevõtete kontsernid ja suured riigisisesed kontsernid peaksid tasuma maksu teatavas jurisdiktsioonis ja konkreetsel majandusaastal minimaalsel tasemel, peaks lisamaksu eesmärk olema üksnes tagada, et selliste kontsernide kasum maksustatakse minimaalse tegeliku maksumääraga konkreetsel majandusaastal. Sel põhjusel ei peaks lisamaksu käsitlevad eeskirjad käsitama seda üksuse tulu otseselt tasutava maksuna, vaid selle asemel tuleks ülemäärase kasumi suhtes kohaldada standardset maksubaasi ja konkreetset maksuarvutusmehhanismi, et teha kindlaks madala maksumääraga tulu asjaomastes kontsernides ja kehtestada lisamaks, mis viiks kontserni tegeliku tulumaksumäära kokkulepitud madalaima maksustamistasemeni. Tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli ülesehitus lisamaksudena ei takista siiski jurisdiktsioonil kohaldamast neid reegleid oma siseriiklikus õiguses sätestatud äriühingu tulumaksu süsteemi alusel.

(21)

Tulenevalt rahvusvahelisel tasandil saavutatud poliitilisest kokkuleppest tuleks võtta GloBE eeskirjades arvesse kasumijaotamismaksu süsteeme, mis kehtisid enne 2021. aasta 1. juulit või sellel kuupäeval, mil tehti OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus esimene avaldus pealkirjaga „Kahesambalist lahendust majanduse digiüleminekust tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks“, milles lepiti kokku kõlblike kasumijaotusmaksu süsteemide erikohtlemises. See ei tohiks takistada muudatuste tegemist olemasoleva ülesehitusega kooskõlas olevates jurisdiktsiooni kasumijaotamismaksu süsteemis.

(22)

Süsteemi tõhusaks kohaldamiseks on oluline koordineerida toiminguid kontserni tasandil. Kasutada tuleb süsteemi, mis tagab takistamatu teabevoo hargmaiste ettevõtete kontsernis ja maksuhalduritele, kelle haldusalas kontserni kuuluvad üksused asuvad. Esmane vastutus lisamaksu deklaratsiooni esitamise eest peaks lasuma kontserni kuuluval üksusel endal. Sellisest vastutusest tuleks siiski loobuda, kui hargmaiste ettevõtete kontsern on määranud lisamaksu deklaratsiooni esitamiseks teise üksuse. See võiks olla kas kohalik üksus või üksus mõnes teises jurisdiktsioonis, kellel on kontserni kuuluva üksuse liikmesriigiga pädevate asutuste kokkulepe. Teave, mis esitatakse lisamaksu deklaratsiooni osana, peaks võimaldama maksuhalduritel, kelle haldusalas kontserni kuuluvad üksused asuvad, hinnata kontserni kuuluva üksuse lisamaksu või asjakohasel juhul tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kohustuse õigsust, kohaldades siseriiklikke menetlusi, sealhulgas siseriiklike maksudeklaratsioonide esitamise korda. OECD GloBE rakendusraamistikus välja töötatavad täiendavad suunised on kasulikud kirjelduste ja tõlgenduste allikana, ning liikmesriigid võivad otsustada inkorporeerida selle sätted oma õigusesse. Võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel nõutavaid vastavuskorrigeerimisi, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele anda teabearuande esitamise nõuete täitmiseks 18 kuud.

(23)

Võttes arvesse läbipaistvuse eeliseid maksustamise valdkonnas, on tervitatav, et kõigi osalevate jurisdiktsioonide maksuhalduritele esitatakse suurel hulgal teavet. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid peaksid olema kohustatud andma põhjalikku ja üksikasjalikku teavet oma kasumi ja tegeliku maksumäära kohta igas jurisdiktsioonis, kus neil on kontserni kuuluvad üksused. Selline ulatuslik aruandlus peaks läbipaistvust suurendama.

(24)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid kasutama OECD näidiseeskirju ning kommentaaride selgitusi ja näiteid OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokku lepitud teatisest „Majanduse digitaliseerimisest tulenevad probleemid, GloBE näidiseeskirjad“(teine sammas) ning teise samba GloBE eeskirjade ning GloBE rakendusraamistiku, sealhulgas selle safe harbour-põhimõtte kohta kirjelduste ja tõlgenduste allikana, et tagada liikmesriikides kohaldamise järjepidevus niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas käesoleva direktiivi ja liidu õigusega. Sellised safe harbour-põhimõtted peaksid olema asjakohased nii hargmaiste ettevõtete kontsernide kui ka suurte riigisiseste kontsernide puhul.

(25)

Üleilmse miinimummaksu reformi mõjusus ja õiglus sõltub suurel määral selle rakendamisest kogu maailmas. Selleks et tagada käesoleva direktiivi normide nõuetekohane jõustamine, peaksid liikmesriigid kohaldama piisavaid karistusi, eelkõige üksuste suhtes, mis ei täida oma kohustust esitada lisamaksu deklaratsioon ja tasuda oma osa lisamaksust. Karistuste määramisel peaksid liikmesriigid võtma eelkõige arvesse vajadust käsitleda ohtu, et hargmaiste ettevõtete kontsern ei deklareeri alamaksustatud maksete reegli kohaldamiseks vajalikku teavet. Selle ohu käsitlemiseks peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad karistused.

(26)

Samuti on oluline, et kõik liidu peamised kaubanduspartnerid kohaldaksid kas tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või samaväärseid minimaalse maksustamise eeskirju. Mis puudutab küsimust, kas ülemaailmset kokkulepet järgiva kolmanda riigi jurisdiktsiooni poolt rakendatav tulu arvessevõtmise reegel on tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel ülemaailmse kokkuleppe tähenduses, siis on asjakohane viidata OECD tasandil tehtavale hindamisele. Peale selle ning ülemaailmse miinimummaksu eeskirjade õiguskindluse ja tõhususe toetamiseks on oluline täiendavalt piiritleda tingimused, mille alusel võib kolmandas riigis rakendatavaid norme, mis ei võta üle ülemaailmse kokkuleppe reegleid, tunnustada samaväärsena tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga. Samaväärsuse hindamise peamine eesmärk on selgitada ja piiritleda, kuidas liikmesriigid peaksid kohaldama käesolevat direktiivi, eelkõige alamaksustatud maksete reeglit. Sel eesmärgil tuleks käesoleva direktiiviga sätestada, et komisjon hindab pärast OECD hindamist teatavatel konkreetsetel parameetritel põhinevaid samaväärsuse kriteeriume. Nende kolmandate riikide jurisdiktsioonide kindlaksmääramine, kes kohaldavad tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga samaväärseks peetavaid õigusraamistikke, peaks tulenema otseselt käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetest kriteeriumidest ning peaks rangelt järgima OECD hindamist. Seetõttu on asjakohane näha sellisel konkreetsel juhul ette delegeeritud õigusakti vastuvõtmine. Eelkõige ei tuleks delegeeritud õigusakti kasutamist sellisel konkreetsel juhul käsitada pretsedendina muude seadusandlike aktide vastuvõtmiseks seadusandliku erimenetluse alusel, pidades silmas maksuküsimuste puhul asjakohast otsustamismenetlust.

(27)

Oluline oleks tagada käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide järjepidev kohaldamine mis tahes selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonide suhtes, kes ei võta üle ülemaailmse kokkuleppe eeskirju ja kelle siseriiklikke norme ei tunnustata samaväärsena tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga. Sellega seoses on vaja välja töötada ühine metoodika selliste summade jaotamiseks, mida ülemaailmse kokkuleppe eeskirjade kohaselt käsitataks hõlmatud maksudena, hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatele üksustele, mille suhtes kohaldataks lisamaksu vastavalt käesoleva direktiivi normidele. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama selliste hõlmatud maksude jaotamisel võrdlusalusena OECD GloBE rakendusraamistiku suuniseid.

(28)

Selleks et täiendada käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega määratakse pärast komisjoni hindamist kindlaks jurisdiktsioonid, kelle siseriiklikku õigusraamistikku võib pidada samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. (5)

(29)

Kuna käesolev direktiiv jõustub 2022. aastal ja liikmesriikide poolse ülevõtmise tähtpäev on hiljemalt 31. detsembril 2023, tegutseb liit kooskõlas OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 8. oktoobri 2021. aasta avalduses, mis käsitleb kahesambalist lahendust majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks (edaspidi „OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 2021. aasta oktoobri avaldus“), esitatud ajakavaga, mille kohaselt tuleks teine sammas võtta õigusesse üle 2022. aastal, et see jõustuks 2023. aastal, kusjuures alamaksustatud maksete reegel jõustub 2024. aastal.

(30)

Alamaksustatud maksete reegli rakendamiseks vajalikke käesoleva direktiivi õigusnorme tuleks kohaldada alates 2024. aastast, et võimaldada kolmandate riikide jurisdiktsioonidel kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit OECD näidiseeskirjade rakendamise esimeses etapis.

(31)

OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 2021. aasta oktoobri avalduses pakutakse välja kahesambaline lahendus. Lisas esitatud üksikasjalikus rakenduskavas kehtestatakse kummagi samba rakendamise ajakava. Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on teise samba rakendamine, samal ajal kui töö esimese sambaga alles ootab lõpule viimist, on vaja teha kindlaks, et ka esimene sammas rakendatakse. Selleks sisaldab käesolev direktiiv sätet, millega kohustatakse komisjoni koostama aruanne OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise raamistikus saavutatud edusammude kohta. Tunnistatakse, et komisjon võib, kui ta peab seda asjakohaseks, esitada liikmesriikidele kaalumiseks seadusandliku ettepaneku majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks.

(32)

Nõukogu peaks enne iga poolaasta algust alates 1. juulist 2022 hindama OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 2021. aasta oktoobri avalduse esimese samba rakendamise olukorda.

(33)

Käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt luua liidus OECD näidiseeskirjades sisalduva ühise lähenemisviisi alusel üldine madalaima maksustamistaseme ühine raamistik, ei suuda iga liikmesriik üksi tegutsedes piisavalt saavutada, kuna liikmesriikide sõltumatu tegutsemine võib lisaks kaasa tuua siseturu killustumise ning kuna on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturu kui terviku jaoks, küll aga saab seda eesmärki ülemaailmse miinimummaksu reformi ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud märkused 10. veebruaril 2022. Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleb järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (7) sätestatud õigust isikuandmete kaitsele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühised meetmed hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide minimaalseks tegelikuks maksustamiseks järgmises vormis:

a)

tulu arvessevõtmise reegel, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtja arvutab ja tasub oma jaotatava osa lisamaksust kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste kohta; ning

b)

alamaksustatud kasumi reegel, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluval üksusel on täiendav maksukulu, mis võrdub tema osaga lisamaksust, mida ei nõutud tulu arvessevõtmise reegli alusel kontserni kuuluvatelt madalalt maksustatud üksustelt.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, mille kohaselt kõik nende jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad madalalt maksustatud üksused arvutavad ja tasuvad oma ülemääraselt kasumilt lisamaksu vastavalt käesolevale direktiivile.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad liikmesriigis ja mille aastatulu, sealhulgas lõike 3 kohaselt välja jäetud üksuste tulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes 750 000 000 eurot või rohkem, vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast.

2.   Kui üks või mitu lõikes 1 osutatud neljast majandusaastast on pikemad või lühemad kui 12 kuud, korrigeeritakse kõnealuses lõikes osutatud tulukünnist proportsionaalselt iga kõnealuse majandusaasta kohta.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi „väljajäetud üksused“) suhtes:

a)

valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus, pensionifond, investeerimisfond, mis on lõplik emaüksus, või kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus;

b)

üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 95 % ühele või mitmele punktis a osutatud üksusele vahetult või ühe või mitme väljajäetud üksuse kaudu, välja arvatud pensioniteenuste üksused, ning mis

i)

tegutseb eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmiseks või rahaliste vahendite investeerimiseks punktis a osutatud üksuse või üksuste kasuks või

ii)

tegeleb eranditult punktis a osutatud üksuse või üksuste tegevusega seotud kõrvaltegevustega;

c)

üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 85 % ühele või mitmele punktis a osutatud üksusele vahetult või ühe või mitme väljajäetud üksuse kaudu, välja arvatud pensioniteenuste üksused, tingimusel et sisuliselt kogu tema tulu saadakse dividendidest või omakapitali kasumist või kahjumist, mis on artikli 16 lõike 2 punkti b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustada kooskõlas artikli 45 lõikega 1 mitte käsitada kõnealuse lõigu punktides b ja c osutatud üksust väljajäetud üksusena.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„üksus“ – mis tahes õiguslik moodustis, millel on eraldi finantsarvestus, või mis tahes juriidiline isik;

2)

„kontserni kuuluv üksus“ –

a)

mis tahes majandusüksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni osa ning

b)

põhiüksuse mis tahes püsiv tegevuskoht, mis kuulub punktis a osutatud hargmaiste ettevõtete kontserni;

3)

„kontsern“ –

a)

selliste majandusüksuste kogum, mis on seotud omandiõiguse või kontrolli kaudu, nagu on kindlaks määratud tunnustatud raamatupidamisstandardis, mille alusel koostatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded, sealhulgas mis tahes üksus, mis võidi lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetest välja jätta üksnes tema väiksuse, olulisuse või müügiks hoidmise alusel või

b)

majandusüksus, millel on üks või mitu püsivat tegevuskohta, tingimusel et see ei kuulu teise, punktis a määratletud kontserni;

4)

„hargmaiste ettevõtete kontsern“ – mis tahes kontsern vähemalt ühe üksuse või püsiva tegevuskohaga, mis ei asu lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis;

5)

„suur riigisisene kontsern“ – mis tahes kontsern, mille kõik kontserni kuuluvad üksused asuvad samas liikmesriigis;

6)

„konsolideeritud finantsaruanded“ –

a)

finantsaruanded, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ning milles on selle üksuse ja kõigi tema kontrolliva osalusega üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;

b)

punkti 3 alapunktis b määratletud kontserni puhul finantsaruanded, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile;

c)

lõpliku emaüksuse finantsaruanded, mis ei ole koostatud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ja mida on hiljem korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi; ning

d)

kui lõplik emaüksus ei koosta punktides a, b või c kirjeldatud finantsaruandeid, siis finantsaruanded, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt nõutaks selliste finantsaruannete koostamist kooskõlas

i)

tunnustatud raamatupidamisstandardiga või

ii)

muu raamatupidamisstandardiga ja tingimusel, et selliseid finantsaruandeid on korrigeeritud eesmärgiga vältida olulisi konkurentsimoonutusi;

7)

„majandusaasta“ – arvestusperiood, millest lähtuvalt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus koostab konsolideeritud finantsaruanded või, kui lõplik emaüksus ei koosta konsolideeritud finantsaruandeid, siis kalendriaasta;

8)

„aruande esitav kontserni kuuluv üksus“ – üksus, mis esitab lisamaksu deklaratsiooni vastavalt artiklile 44;

9)

„valitsusüksus“ – üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)

ta on osa valitsusest (sealhulgas selle poliitilisest allüksusest või kohalikust omavalitsusest) või valitsuse täisomandis;

b)

ta ei tegele kaubandus- ega äritegevusega ning tema peamine eesmärk on:

i)

valitsemisfunktsioonide täitmine või

ii)

kõnealuse valitsuse või jurisdiktsiooni varade haldamine või investeerimine investeeringute tegemise ja hoidmise, varade valitsemise ja seotud investeerimistegevuste kaudu valitsuse või jurisdiktsiooni varadega;

c)

ta annab valitsusele aru oma üldistest tulemustest ja esitab valitsusele igal aastal teabearuandeid ning

d)

tema varad lähevad likvideerimisel üle kõnealusele valitsusele ja kui ta jaotab netotulu, jaotatakse selline netotulu ainult sellele valitsusele, kusjuures ühtki osa tema netotulust ei kasutata eraisikute huvideks;

10)

„rahvusvaheline organisatsioon“ – valitsustevaheline organisatsioon, sealhulgas rahvusülene organisatsioon, või täielikult sellele kuuluv asutus või amet, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)

see koosneb peamiselt valitsustest;

b)

sellel on jurisdiktsiooniga, kus see on asutatud, kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping, näiteks kokkulepped, mis annavad organisatsiooni tööruumidele või tegevuskohale jurisdiktsioonis õiguse privileegidele ja immuniteetidele; ning

c)

seadus või organisatsiooni tegevust reguleerivad dokumendid takistavad tal eraisikute kasuks tulu teenimast;

11)

„mittetulundusühendus“ – üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)

ta on asutatud ja tegutseb oma asukohajurisdiktsioonis:

i)

eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul või muul sarnasel eesmärgil või

ii)

on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

b)

sisuliselt on kogu punktis a nimetatud tegevusest saadud tulu tema asukohajurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud;

c)

tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

d)

üksuse tulu või varasid ei või jaotada eraisikule või mitteheategevuslikule üksusele ega kasutada neid nende kasuks, välja arvatud:

i)

üksuse heategevusliku tegevuse korral;

ii)

mõistliku tasu maksmiseks osutatud teenuste eest või vara või kapitali kasutamise eest või

iii)

maksena, mis kajastab üksuse ostetud kinnisvara õiglast turuväärtust, ja

e)

üksuse likvideerimisel või lõpetamisel tuleb kõik selle varad jaotada või tagastada mittetulundusühendusele või üksuse asukohajurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele (sealhulgas mis tahes valitsusasutusele);

f)

juhul, kui ta ei tegele ühegi sellise kaubanduse või äritegevusega, mis ei ole otseselt seotud tema asutamiseesmärkidega;

12)

„maksustamise mõttes läbipaistev üksus“ – üksus, mis on maksustamise eesmärgil läbipaistev üksus selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes jurisdiktsioonis, kus see asutati, välja arvatud juhul kui ta ei ole teise jurisdiktsiooni maksuresident ja tema tulusid ega kasumit ei maksustata selles hõlmatud maksuga.

„Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks“ loetakse:

a)

läbipaistvat majandusüksust selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd ta on maksustamise eesmärgil läbipaistev selles jurisdiktsioonis, kus asub omanik;

b)

ümberpööratud hübriidüksust selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd ta ei ole maksustamise eesmärgil läbipaistev selles jurisdiktsioonis, kus asub omanik.

Käesolevas määratluses tähendab „maksustamise eesmärgil läbipaistev üksus“ majandusüksust, mille tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit käsitatakse jurisdiktsiooni seaduste kohaselt samal viisil, nagu need oleks saanud või kandnud selle üksuse otsene omanik proportsionaalselt oma osalusele selles üksuses.

Osalust üksuses või püsivas tegevuskohas, mis on kontserni kuuluv üksus, käsitatakse maksustamise seisukohast läbipaistva struktuuri kaudu hoitavana, kui seda osalust hoitakse kaudselt läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu.

Kontserni kuuluvat üksust, mis ei ole maksuresident ja mida ei maksustata hõlmatud maksuga või tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga, mis põhineb juhtkonna asukohal, asutamiskohal või sarnastel kriteeriumidel, käsitatakse maksustamise seisukohast läbipaistva üksusena ja läbipaistva majandusüksusena selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd

a)

selle omanikud asuvad jurisdiktsioonis, kus majandusüksust käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvana;

b)

selle tegevuskoht ei ole jurisdiktsioonis, kus see asutati, ning

c)

tulu, kulud, kasum või kahjum ei ole omistatav püsivale tegevuskohale;

13)

„püsiv tegevuskoht“ –

a)

tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mis asub jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse kehtiva kohaldatava maksulepingu kohaselt püsiva tegevuskohana, tingimusel et selline jurisdiktsioon maksustab tegevuskohale omistatavat tulu vastavalt muudetud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 7 sarnasele sättele;

b)

kui kehtiv kohaldatav maksuleping puudub, siis tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mis asub jurisdiktsioonis, kus maksustatakse sellisele tegevuskohale omistatavat tulu netoarvestuses samal viisil, nagu jurisdiktsioon maksustab oma maksuresidente;

c)

kui jurisdiktsioonis ei ole äriühingu tulumaksu süsteemi, siis sellises jurisdiktsioonis asuv tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mida käsitataks püsiva tegevuskohana vastavalt tulu ja kapitali käsitlevale OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni, tingimusel et sellisel jurisdiktsioonil oleks õigus maksustada tulu, mis oleks omistatav tegevuskohale vastavalt näidiskonventsiooni artiklile 7, või

d)

tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mida ei ole kirjeldatud punktides a–c, mille kaudu toimub tegevus väljaspool jurisdiktsiooni, kus asub üksus, juhul kui selline jurisdiktsioon annab selliste tehingutega seotud tulude kohta maksuvabastuse;

14)

„lõplik emaüksus“ –

a)

üksus, millel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus mis tahes muus üksuses ja mis ei kuulu otseselt ega kaudselt teisele üksusele, millel on kõnealuses üksuses kontrolliv osalus või

b)

punkti 3 alapunktis b määratletud kontserni põhiüksus;

15)

„minimaalne maksumäär“ – 15 protsenti (15 %);

16)

„lisamaks“ – jurisdiktsioonile või kontserni kuuluvale üksusele artikli 27 kohaselt arvutatud lisamaks;

17)

„välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteem“ – maksueeskirjade kogum, mis ei ole tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, mille alusel maksustatakse püsiva tegevuskoha põhiüksuse või välismaise kontserni kuuluva üksuse otsesele või kaudsele aktsionärile kuuluvat osa välismaise üksuse teenitud osast või kogu tulust, olenemata sellest, kas seda tulu jaotatakse aktsionärile;

18)

„tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel“ – eeskirjade kogum, mida rakendatakse jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi, ning

a)

on samaväärne käesoleva direktiivi sätetega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokku lepitud teatisega „Majanduse digitaliseerimisest tulenevad probleemid, GloBE näidiseeskirjad“ (teine sammas) („OECD näidiseeskirjad“), mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtja arvutab ja tasub oma jaotatava osa lisamaksust sellesse kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste eest;

b)

seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega;

19)

„kontserni kuuluv madalalt maksustatud üksus“ –

a)

hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, mis asub madalate maksudega riigis või

b)

kontserni kuuluv riikkondsuseta üksus, millel on tingimustele vastav tulu ja mille suhtes kohaldatav tegelik maksumäär majandusaasta kohta on madalam kui minimaalne maksumäär;

20)

„vahepealne emaüksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses ning mida ei loeta lõplikuks emaüksuseks, osalises omandis olevaks emaüksuseks, püsivaks tegevuskohaks ega investeerimisettevõtteks;

21)

„kontrolliv osalus“ – osalus majandusüksuses, mille puhul osanik peab või oleks pidanud konsolideerima üksuse varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood ridade kaupa kooskõlas tunnustatud raamatupidamisstandardiga; loetakse, et põhiüksusel on oma püsivates tegevuskohtades kontrolliv osalus;

22)

„osalises omandis olev emaüksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses ning mille puhul üle 20 % tema osalusest kasumis kuulub otseselt või kaudselt ühele või mitmele isikule, kes ei ole hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused, ning mida ei loeta lõplikuks emaüksuseks, püsivaks tegevuskohaks ega investeerimisettevõtteks;

23)

„osalus“ – mistahes osalus omakapitalis, millega kaasneb õigus majandusüksuse või püsiva tegevuskoha kasumile, kapitalile või reservile;

24)

„emaettevõtja“ – lõplik emaüksus, mis ei ole väljajäetud üksus, vahepealne emaüksus või osalises omandis olev emaüksus;

25)

„tunnustatud raamatupidamisstandard“ – rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (8)) ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide, Hiina Rahvavabariigi, Hongkongi (Hiina), India Vabariigi, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Mehhiko, Singapuri, Šveitsi, Uus-Meremaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted;

26)

„lubatud raamatupidamisstandard“ – majandusüksuse puhul üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kogum, mida on lubanud volitatud raamatupidamisasutus selle üksuse asukohajurisdiktsioonis. Käesolevas määratluses tähendab „volitatud raamatupidamisasutus“ asutust, millel on jurisdiktsioonis seaduslik volitus ette näha, kehtestada või tunnustada raamatupidamisstandardeid finantsaruandluse eesmärgil.

27)

„oluline konkurentsimoonutus“ – konkreetse põhimõtte või protseduuri kohaldamise suhtes üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel sellist kohaldamist, mille tulemuseks on tulu või kulu koguerinevus rohkem kui 75 000 000 eurot majandusaastal võrreldes summaga, mis oleks olnud kindlaks määratud vastava põhimõtte või rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) kohase protseduuri kohaldamisel.

28)

„tingimustele vastav riigisisene lisamaks“ – lisamaks, mida rakendatakse jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi ning

a)

millega nähakse ette selles jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste ülemäärase kasumi kindlaksmääramine vastavalt käesoleva direktiivi sätetele või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadele ning minimaalse maksumäära kohaldamine kõnealuse jurisdiktsiooni ja kontserni kuuluvate üksuste ülemäärase kasumi suhtes vastavalt käesoleva direktiivi sätetele või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadele ning

b)

seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega;

29)

„materiaalse vara raamatupidamislik väärtus“ – finantsaruannetes kajastatud materiaalse vara väärtuse keskmist alguses ja lõpus pärast akumuleeritud kulumi, vähenemise ja väärtuse languse arvessevõtmist.

30)

„investeerimisettevõte“ –

a)

investeerimisfond või kinnisvarainvesteeringute vahend;

b)

üksus, mis vähemalt 95 % ulatuses kuulub punktis a osutatud üksusele otseselt või selliste üksuste ahela kaudu ning mille tegevuse eesmärk on eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmine või rahaliste vahendite investeerimine nende üksuste kasuks või

c)

üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 85 % punktis a osutatud üksusele, tingimusel et sisuliselt kogu tema tulu saadakse dividendidest või omakapitali kasumist või kahjumist, mis on käesoleva direktiivi mõistes tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud;

31)

„investeerimisfond“ – majandusüksus või moodustis, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

see on ette nähtud paljude investorite, sealhulgas mitteseotud investorite, finants- või mittefinantsvarade koondamiseks;

b)

see teeb investeeringuid vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale;

c)

see võimaldab investoritel vähendada tehingu-, uuringute ja analüüsikulusid või kollektiivselt hajutada riski;

d)

see on ette nähtud eelkõige investeerimistulu või -kasumi loomiseks või kaitseks konkreetse või üldise sündmuse või tulemuse eest;

e)

selle investoritel on oma sissemakse alusel õigus tulule fondi varadest või nendelt varadelt teenitud tulule;

f)

fondi või selle valitsemise suhtes kohaldatakse selle jurisdiktsiooni investeerimisfondide õiguskorda, sealhulgas asjakohaseid rahapesuvastaseid ja investorite kaitset käsitlevaid õigusakte, kus see on asutatud või kus seda valitsetakse, ning

g)

seda valitsevad investorite nimel investeerimisfondide valitsemise spetsialistid;

32)

„kinnisvarainvesteeringute vahend“ – laia osanike ringiga majandusüksus, millele kuulub eelkõige kinnisasi ja mille suhtes kohaldatakse ühtset maksustamistaset (kas tema või osanike suhtes), kusjuures edasilükkamine ei tohi kesta kauem kui üks aasta;

33)

„pensionifond“ –

a)

majandusüksus, mis on asutatud ja tegutseb jurisdiktsioonis eranditult või peaaegu eranditult eesmärgiga hallata või maksta üksikisikutele pensionihüvitisi ja lisa- või kõrvalhüvitisi, kusjuures

i)

seda üksust reguleeritakse sellisena selle jurisdiktsiooni või ühe selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või

ii)

need hüvitised on tagatud või muul viisil kaitstud siseriiklike õigusaktidega ning neid rahastatakse usaldusüksuse või usaldusfondi kaudu hoitava vara kogumist, et tagada vastavate pensionikohustuste täitmine hargmaiste ettevõttete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide maksejõuetuse korral;

b)

pensioniteenuste üksus;

34)

„pensioniteenuste üksus“ – majandusüksus, mis on asutatud ja mida juhitakse eranditult või peaaegu eranditult selleks, et investeerida vahendeid punkti 33 alapunktis a osutatud üksuste kasuks või viia ellu tegevusi, mis on punkti 33 alapunktis a osutatud tegevuste kõrvaltegevused, tingimusel et pensioniteenuste üksus kuulub samasse kontserni nagu neid tegevusi läbiviivad üksused;

35)

„madalate maksudega riik“ – hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni seisukohast selline liikmesriik või kolmas riik, kus mis tahes majandusaastal on hargmaiste ettevõtete kontsernil või suurel riigisisesel kontsernil tingimustele vastav tulu ja seda maksustatakse tegeliku maksumääraga, mis on madalam kui minimaalne maksumäär;

36)

„tingimustele vastav tulu või kahjum“ – kontserni kuuluva üksuse finantsraamatupidamise netotulu või -kahjum, mida on korrigeeritud vastavalt III, VI ja VII peatükis sätestatud nõuetele;

37)

„tingimustele mittevastav tagastatav dividendimaks“ – mis tahes maks, välja arvatud tingimustele vastav dividendimaks, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele või mille ta on tasunud ja mis

a)

tagastatakse sellise kontserni kuuluva üksuse jaotatud dividendi tegelikule tulusaajale või mille tegelik tulusaaja krediteerib muu maksukohustuse kui sellise dividendiga seotud maksukohustuse eest või

b)

tagastatakse dividende maksvale ettevõtjale dividendi jaotamisel aktsionärile.

Käesolevas määratluses tähendab „tingimustele vastav dividendimaks“ hõlmatud maksu, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele, sealhulgas püsivale tegevuskohale või mille ta on tasunud ja mis on tagastatav või krediteeritav kontserni kuuluva üksuse jaotatud dividendi tegelikule tulusaajale või kui hõlmatud maks on kogunenud püsivale tegevuskohale või mille ta on tasunud, siis põhiüksuse jaotatud dividendi saajale, tingimusel et tagasimakse tehakse või krediiti antakse

a)

jurisdiktsiooni poolt, kes ei ole hõlmatud maksusid kehtestanud jurisdiktsioon;

b)

dividendi tegelikule tulusaajale, kelle suhtes kohaldatakse nominaalset maksumäära, mis on võrdne või suurem kui saadud dividendi minimaalne maksumäär selle jurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel, kes on kehtestanud hõlmatud maksud kontserni kuuluvale üksusele;

c)

isikule, kes on dividendi tegelik tulusaaja ja maksuresident jurisdiktsioonis, kes on kehtestanud hõlmatud maksud kontserni kuuluvale üksusele, ja kelle suhtes kohaldatakse nominaalset maksumäära, mis on võrdne või suurem kui tavapärasele tulule kohaldatav harilik maksumäär, või

d)

valitsusüksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile, residendist mittetulundusühendusele, residendist pensionifondile, residendist investeerimisettevõttele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni, või residendist elukindlustusseltsile niivõrd, kui dividend saadakse seoses residendist pensionifondi tegevusega ja seda maksustatakse samamoodi nagu pensionifondilt saadud dividendi;

punkti d kohaldamisel lähtutakse järgmisest:

i)

mittetulundusühendus või pensionifond on jurisdiktsiooni resident, kui see on asutatud ja seda hallatakse selles jurisdiktsioonis;

ii)

investeerimisettevõte on jurisdiktsiooni resident, kui see on asutatud ja seda reguleeritakse selles jurisdiktsioonis;

iii)

elukindlustusselts on selle jurisdiktsiooni resident, kus ta asub;

38)

„tingimustele vastav tagastatav maksukrediit“ –

a)

tagastatav maksukrediit, mis on kavandatud nii, et see tuleb tasuda kas rahalise maksena või raha ekvivalendina kontserni kuuluvale üksusele nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil kontserni kuuluval üksusel on õigus maksukrediidi andnud jurisdiktsiooni seaduste alusel tagastatavale maksukrediidile, või

b)

kui maksukrediit on osaliselt tagastatav, siis tagastatava maksukrediidi osa, mis kuulub tasumisele rahalise maksena või raha ekvivalendina kontserni kuuluvale üksusele nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil kontserni kuuluval üksusel on õigus osalisele tagastatavale maksukrediidile;

Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit ei hõlma tingimustele vastava dividendimaksu ega tingimustele mittevastava tagastatava dividendimaksu alusel tagastatavat või krediteeritavat maksusummat.

39)

„tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit“ – maksukrediit, mis ei ole tingimustele vastav tagastatav maksukrediit, kuid mis on täielikult või osaliselt tagastatav.

40)

„põhiüksus“ – majandusüksus, mis kajastab oma püsiva tegevuskoha finantsaruandluse netotulu või -kahjumit finantsaruannetes;

41)

„kontserni kuuluv omaniküksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses;

42)

„kõlblik kasumijaotamismaksu süsteem“ – äriühingu tulumaksu süsteem,

a)

millega kehtestatakse tulumaks kasumile ainult siis, kui see kasum jaotatakse või loetakse aktsionäridele jaotatuks või kui ettevõtja kannab teatavaid kulusid, mis ei ole seotud ettevõtlusega;

b)

millega kehtestatakse maksumäär, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, ning

c)

mis kehtis 1. juulil 2021 või enne seda;

43)

„tingimustele vastav alamaksustatud kasumi reegel“ – jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses rakendatud normide kogum, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi ning

a)

mis on samaväärne käesolevas direktiivis või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjades sätestatud normidega, mille kohaselt jurisdiktsioon kogub oma jaotatava osa hargmaiste ettevõtete kontserni lisamaksust, mida ei nõutud tulu arvessevõtmise reegli alusel kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni madalalt maksustatud üksustelt;

b)

seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega;

44)

„määratud aruande esitav üksus“ – kontserni kuuluv üksus, mis ei ole lõplik emaüksus ja kelle hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern on määranud enda nimel täitma artikliga 44 ettenähtud aruande esitamise kohustusi.

Artikkel 4

Kontserni kuuluva üksuse asukoht

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratakse üksuse, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev üksus, asukohana kindlaks jurisdiktsioon, kus teda peetakse maksuresidendiks tema juhtimise koha või tema asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel.

Kui muu üksuse kui maksustamise mõttes läbipaistva üksuse asukohta ei ole esimese lõigu alusel võimalik kindlaks määrata, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

2.   Maksustamise mõttes läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit vastavalt artiklitele 5, 6, 7 ja 8, ning sellisel juhul käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

3.   Artikli 3 punkti 13 alapunktis a kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus ta on kohaldatava maksulepingu alusel maksukohustuslane.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis b kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta on oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustuslane.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana oma asukohajurisdiktsioonis.

Artikli 3 punkti 13 alapunktis d kindlaks määratud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana.

4.   Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel on kohaldatav kehtiv maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt maksuresidendiks.

Kui kohaldatava maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse maksuresidentsuse kohta ja kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5.

Kui kohaldatav maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise leevendamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise maksuresident, kohaldatakse lõiget 5.

5.   Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel ei ole kohaldatavat maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus majandusaastal kohaldati suuremas summas hõlmatud makse.

Esimeses lõigus osutatud hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi kohaselt tasutud maksusummat.

Kui kahes jurisdiktsioonis tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema sisulistel põhjustel väljajäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt vastavalt artiklile 28, on suurem.

Kui sisulistel põhjustel väljajäetav tulu kahes jurisdiktsioonis on sama või null, loetakse kontserni kuuluv üksus riikkondsuseta üksuseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõpliku emaüksusega ja sel juhul käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati.

6.   Kui lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena asub emaüksus jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud.

7.   Kui kontserni kuuluv üksus muudab oma asukohta majandusaasta jooksul, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitati asuvana käesoleva artikli kohaselt kõnealuse majandusaasta alguses.

II PEATÜKK

TULU ARVESSEVÕTMISE REEGEL JA ALAMAKSUSTATUD KASUMI REEGEL

Artikkel 5

Liidus asuv lõplik emaüksus

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat lõplikku emaüksust, mis on kontserni kuuluv üksus, maksustatakse lisamaksuga (edaspidi „tulu arvessevõtmise reegli lisamaks“) majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui kontserni kuuluv üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka kõiki samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

Artikkel 6

Liidus asuv vahepealne emaüksus

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat ja kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui

a)

lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või

b)

teine vahepealne emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus tema suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta ja tal on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus vahepealses emaüksuses.

Artikkel 7

Liidus asuv vahepealne emaüksus, mis on väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui teine vahepealne emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus tema suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit ning mis omab otseselt või kaudselt kontrollivat osalust lõigetes 1 ja 2 osutatud vahepealses emaüksuses.

Artikkel 8

Liidus asuv osalises omandis olev emaüksus

1.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat osalises omandis olevat emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses tema kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui osalises omandis olev emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teisel osalises omandis oleval emaüksusel, mille suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, on kas otseselt või kaudselt täielik osalus kõnealuses osalises omandis olevas emaüksuses.

Artikkel 9

Lisamaksu jaotamine tulu arvessevõtmise reegli alusel

1.   Tulu arvessevõtmise reegli lisamaks, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 1, artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohaselt kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta tasuma, võrdub kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse vastavalt artiklile 27 arvutatud lisamaksuga, mis korrutatakse emaettevõtja jaotatava osaga sellisest lisamaksust majandusaasta kohta.

2.   Emaettevõtja jaotatav osa lisamaksust kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta peab olema proportsionaalne emaettevõtja osalusega kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastavas tulus. Proportsionaalne osalus on võrdne madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal, millest on lahutatud teiste omanike osalustele omistatav tulu, jagatuna kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal.

Madalalt maksustatud üksuse teiste omanike osalustele omistatav tingimustele vastava tulu summa on selline summa, mida käsitataks sellistele omanikele omistatavana vastavalt lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtetele, kui madalalt maksustatud üksuse netotulu oleks võrdne selle tingimustele vastava tuluga, ja:

a)

emaettevõtja koostas konsolideeritud finantsaruanded vastavalt kõnealusele raamatupidamisstandardile (hüpoteetilised konsolideeritud finantsaruanded);

b)

emaettevõtjal oli kontserni kuuluvas madalalt maksustatud üksuses kontrolliv osalus, nii et kõik kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tulud ja kulud konsolideeriti ridade kaupa emaettevõtja tulude ja kuludega hüpoteetilistes konsolideeritud finantsaruannetes;

c)

kogu kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kvalifitseeruv tulu on omistatav tehingutele isikutega, kes ei kuulu kontserni ning

d)

kõik osalused, mis ei ole otseselt ega kaudselt emaettevõtja omandis, kuulusid isikutele, kes ei kuulu kontserni.

3.   Lisaks emaettevõtjale käesoleva artikli lõike 1 alusel jaotatud summale lisatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksule, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt tasuma majandusaasta kohta, vastavalt artiklile 27 järgmine:

a)

kõnealusele emaettevõtjale arvutatud lisamaksu kogusumma; ning

b)

lisamaksu summa, mis on arvutatud tema samas liikmesriigis asuvate madalalt maksustatud kontserni kuuluvatele üksustele, korrutatuna emaettevõtja jaotatava osaga sellises lisamaksus majandusaastal.

Artikkel 10

Tulu arvessevõtmise reegli kompensatsioonimehhanism

Kui liikmesriigis asuval emaüksusel on kaudne osalus kontserni kuuluvas madalalt maksustatud üksuses teise vahepealse emaüksuse või osalises omandis oleval emaüksuse kaudu, kus tema suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta, vähendatakse artiklite 5–8 kohaselt tasumisele kuuluvat lisamaksu summa võrra, mis on võrdne esimese nimetatud emaüksuse jaotatava osaga teise vahepealse emaüksuse või osalises omandis oleval emaüksuse tasumisele kuuluvast lisamaksust.

Artikkel 11

Otsus kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu

1.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu.

Kui liikmesriik, kus asuvad hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused, otsustab kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, maksustatakse selles liikmesriigis kõiki hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi kõnealuse riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta.

Tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel võidakse arvutada madalalt maksustatud üksuste riigisisene ülemäärane kasum, lähtudes pigem sellisest lubatud raamatupidamisstandardist või lubatud raamatupidamisstandardist, mille on heaks kiitnud volitatud raamatupidamisasutus ja mida on korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi, kui konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardist.

2.   Kui hargmaiste ettevõtete või suure riigisisese kontserni emaettevõtja asub liikmesriigis ja otseselt või kaudselt tema valduses olevaid samas liikmesriigis või teises jurisdiktsioonis asuvaid kontserni kuuluvaid üksusi maksustatakse kõnealustes jurisdiktsioonides tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta, vähendatakse vastavalt artiklile 27 arvutatud ja artiklite 5–8 kohaselt emaettevõtja poolt tasumisele kuuluva lisamaksu summat kuni nullini nende kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluva tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summa võrra.

Olenemata esimesest lõigust, ei arvutata selles liikmesriigis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste puhul majandusaasta kohta täiendavat lisamaksu vastavalt artiklile 27 juhul, kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastav riigisisene lisamaks on arvutatud vastavalt emaettevõtja tunnustatud raamatupidamisstandardile või rahvusvahelistele aruandlusstandarditele (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002). Käesoleva lõigu kohaldamine ei piira mis tahes täiendava lisamaksu arvutamist vastavalt artiklile 29 juhul, kui liikmesriik ei kohalda tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, et koguda mis tahes artiklist 29 tulenevat täiendavat lisamaksu.

3.   Kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summat ei ole selle sissenõutavaks muutumise majandusaastale järgnenud nelja majandusaasta jooksul tasutud, lisatakse maksmata jäetud riigisisese lisamaksu summa jurisdiktsiooni lisamaksule, mis arvutatakse vastavalt artikli 27 lõikele 3, ja seda ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse teinud liikmesriik sisse nõuda.

4.   Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, teatavad sellest komisjonile nelja kuu jooksul pärast tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kehtestavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist. Sellised otsused kehtivad ja neid ei või kolme aasta jooksul tagasi võtta. Iga kolme aasta järel uuendatakse otsuseid automaatselt, välja arvatud juhul, kui liikmesriik oma otsused tagasi võtab. Igast otsuse tagasivõtmisest teatatakse komisjonile hiljemalt neli kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu.

Artikkel 12

Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine kogu hargmaiste ettevõtete kontsernis

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, või kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14.

Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks.

2.   Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14.

Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

Artikkel 13

Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14.

Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse tema enda ja selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste suhtes tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit.

2.   Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14.

Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

Artikkel 14

Alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa arvutamine ja jaotamine

1.   Liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa arvutatakse, korrutades vastavalt lõikele 2 kindlaksmääratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsendiga, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 5.

2.   Alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma majandusaasta kohta võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate kõigi madalalt maksustatud üksuste lisamaksu summaga kõnealuse majandusaasta kohta vastavalt artiklile 27, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrigeerimisi.

3.   Kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaks võrdub nulliga, kui lõplikul emaüksusel on majandusaastal sellises madalalt maksustatud üksuses täielik osalus kas otseselt või kaudselt ühe või mitme emaettevõtja kaudu, kes peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta seoses kõnealuse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusega.

4.   Kui lõiget 3 ei kohaldata, vähendatakse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu vastavalt emaettevõtja jaotatavale osale sellise kontserni kuuluva üksuse lisamaksust, mida tuleb tasuda tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel.

5.   Liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsent arvutatakse iga majandusaasta ja iga hargmaiste ettevõtete kontserni kohta vastavalt järgmisele valemile:

Formula

kus

a)

töötajate arv liikmesriigis on töötajate koguarv kõigis selles liikmesriigis asuvates hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvates üksustes;

b)

töötajate arv kõigis jurisdiktsioonides, kus rakendatakse alamaksustatud maksete reeglit, on töötajate koguarv kõigis hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvates üksustes, mis asuvad sellises jurisdiktsioonis, kus majandusaasta kohta kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel;

c)

materiaalse vara koguväärtus liikmesriigis on kõigi selles liikmesriigis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa;

d)

materiaalse vara koguväärtus kõigis alamaksustatud maksete reegliga jurisdiktsioonides on kõigi sellises jurisdiktsioonis, kus kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel, asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa majandusaasta kohta.

6.   Töötajate arv on kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste, sealhulgas sõltumatute töövõtjate töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel, tingimusel et nad osalevad kontserni kuuluva üksuse tavapärases põhitegevuses.

Materiaalne vara hõlmab kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalset vara, kuid ei hõlma raha või raha ekvivalente ega immateriaalseid või finantsvarasid.

7.   Töötajad, kelle palgakulusid kajastatakse artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile.

Materiaalne vara, mis on kajastatud artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning mida korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile.

Põhiüksuse jurisdiktsiooni töötajate arvu ja materiaalse vara hulka ei arvata püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile jaotatud töötajate arvu ja materiaalset vara.

Investeerimisettevõtte töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja.

Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja, välja arvatud juhul, kui need on määratud püsivale tegevuskohale või selle puudumisel kontserni kuuluvatele üksustele, mis asuvad jurisdiktsioonis, kus maksustamise mõttes läbipaistev üksus asutati.

8.   Erandina lõikest 5 loetakse, et jurisdiktsiooni hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta on null, tingimusel et sellele jurisdiktsioonile eelneval majandusaastal jaotatud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusumma ei ole toonud kaasa selle jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatele üksustele täiendavat maksukulu, mis võrdub kokku sellele jurisdiktsioonile eelneva majandusaasta eest määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusummaga.

Üksuste töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus sellises hargmaiste ettevõtete kontsernis, mis asub jurisdiktsioonis, mille alamaksustatud maksete reegli protsent on majandusaasta kohta null, jäetakse välja sellest valemist, mille alusel määratakse hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma kõnealuse majandusaasta kohta.

9.   Lõiget 8 ei kohaldata majandusaasta suhtes, kui kõikides jurisdiktsioonides, kus majandusaasta kohta kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel, on hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

III PEATÜKK

TINGIMUSTELE VASTAVA TULU VÕI KAHJUMI ARVUTAMINE

Artikkel 15

Tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramine

1.   Kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks tehakse artiklites 16–19 sätestatud korrigeerimised kontserni kuuluva üksuse majandusaasta finantsaruandluse netotulus või -kahjumis enne kontsernisiseste tehingute välistamiseks konsolideerimise eesmärgil tehtavat korrigeerimist, nagu on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardiga.

2.   Kui lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi või lubatud raamatupidamisstandardi alusel ei ole finantsaruandluse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramine mõistlikult teostatav, võib kontserni kuuluva üksuse majandusaasta netotulu või kahjumi kindlaks määrata, kasutades muud tunnustatud raamatupidamisstandardit või lubatud raamatupidamisstandardit, tingimusel et

a)

kontserni kuuluva üksuse finantsarvestust hallatakse kõnealuse raamatupidamisstandardi alusel;

b)

finantsarvestuses sisalduv teave on usaldusväärne ning

c)

alalisi 1 000 000 eurot ületavaid erinevusi, mis tulenevad lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavast raamatupidamisstandardist erineva konkreetse põhimõtte või standardi kohaldamisest tulu- või kuluobjektide või tehingute suhtes, korrigeeritakse nii, et need vastaksid konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardi kohaselt selle objekti jaoks nõutavale käsitlusele.

3.   Kui lõplik emaüksus ei ole koostanud oma konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis c osutatud tunnustatud raamatupidamisstandardiga, korrigeeritakse oluliste konkurentsimoonutuste vältimiseks lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandeid.

4.   Kui lõplik emaüksus ei koosta artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktides a, b ja c osutatud konsolideeritud finantsaruandeid, on artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis d osutatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded need, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt oleks nõutud selliste konsolideeritud finantsaruannete koostamist kooskõlas

a)

tunnustatud raamatupidamisstandardiga või

b)

lubatud raamatupidamisstandardiga, tingimusel et selliseid konsolideeritud finantsaruandeid korrigeeritakse eesmärgiga vältida olulisi konkurentsimoonutusi.

5.   Kui liikmesriik või kolmanda riigi jurisdiktsioon kohaldab tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, võib selles liikmesriigis või kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste finantsarvestuses netotulu või kahjumi kindlaks määrata tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtete või lubatud raamatupidamisstandardi alusel, mis erineb lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardist, tingimusel et sellist finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi.

6.   Kui konkreetse põhimõtte või protseduuri kohaldamine üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel toob kaasa olulise konkurentsimoonutuse, korrigeeritakse selle põhimõtte või protseduuri alla kuuluva mis tahes objekti või tehingu arvestuslikku käsitlust nii, et see vastaks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt ((IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002)) objekti või tehingu jaoks nõutavale käsitlusele.

Artikkel 16

Tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks tehtavad korrigeerimised

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„maksu netokulu“ – järgmiste kirjete netosumma:

i)

kuluna kogunenud hõlmatud maksud ning kõik tasumisele kuuluvad ja edasilükatud hõlmatud maksud, mis on võetud arvesse tulumaksu kulus, sealhulgas hõlmatud tulumaksud, mis jäetakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja;

ii)

majandusaasta kahjumist tulenev edasilükkunud tulumaksu vara;

iii)

kuluna kogunenud tingimustele vastavad riigisisesed lisamaksud;

iv)

kuluna kogunenud käesoleva direktiivi sätetest või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadest tulenevad maksud ning

v)

kuluna kogunenud tingimustele mittevastavad tagastatavad dividendimaksud;

b)

„väljajäetud dividend“ – dividendid või muud eraldised, mis on saadud või kogunenud seoses osalusega, välja arvatud dividendid või muud eraldised, mis on saadud või kogunenud seoses

i)

osalusega,

mis kuulub kontsernile üksuses, mille õigused on alla 10 % selle üksuse kasumist, kapitalist või reservidest või hääleõigusest jaotamise või võõrandamise kuupäeval (edaspidi „portfelliosalus“) ning

mis kuulub majanduslikult kontserni kuuluvale üksusele, mis saab dividende või muid kasumieraldisi või millele need kogunevad vähem kui ühe aasta jooksul alates väljamaksmise kuupäevast;

ii)

osalusega investeerimisettevõttes, mille kohta tehakse otsus vastavalt artiklile 43;

c)

„väljajäetud omakapitali kasum või kahjum“ – kasum, tulu või kahjum, mis sisaldub kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulus või -kahjumis ja mis tuleneb

i)

kasumist ja kahjumist, mis tuleneb osaluse õiglase väärtuse muutustest, välja arvatud portfelliosalus;

ii)

kasumist või kahjumist seoses osalusega, mis kuulub omakapitali arvestusmeetodi alla, ning

iii)

osaluse võõrandamisest tulenevast kasumist ja kahjumist, välja arvatud portfelliosaluse võõrandamise korral;

d)

„hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum“ – majandusaasta seotud hõlmatud maksude võrra suurenenud või vähenenud netokasum või -kahjum, mis tuleneb sellise raamatupidamismeetodi või -tava kohaldamisest, mis kogu materiaalse põhivara puhul

i)

korrigeerib regulaarselt materiaalse põhivara vara bilansilist väärtust selle õiglase väärtuse järgi,

ii)

kirjendab väärtuse muutused muus koondkasumis ning

iii)

ei kajasta hiljem muus koondkasumis kogunenud kasumit ega kahjumit;

e)

„asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum“ – sellise üksuse välisvaluuta kasum või kahjum, mille arvestus- ja maksuarvestusvaluutad on erinevad ning mis:

i)

võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse maksustatava tulu või kahjumi arvutamisel ja mis on tingitud kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta ja maksu arvestusvaluuta vahelise vahetuskursi kõikumisest;

ii)

võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi arvutamisel ja mis on tingitud kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta ja maksu arvestusvaluuta vahelise vahetuskursi kõikumisest;

iii)

võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi arvutamisel, mis on tingitud kolmanda välisvaluuta ja kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta vahetuskursi kõikumisest ning

iv)

mis on tingitud välisvaluuta ja kontserni kuuluva üksuse maksu arvestusvaluuta vahetuskursi kõikumisest, olenemata sellest, kas sellist kolmanda välisvaluuta kasumit või -kahjumit võetakse maksustatavas tulus arvesse või mitte;

Maksu arvestusvaluuta on arvestusvaluuta, mida kasutatakse maksustatava kontserni kuuluva üksuse maksustatava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks hõlmatud maksu puhul selle asukohajurisdiktsioonis. Raamatupidamise arvestusvaluuta on arvestusvaluuta, mida kasutatakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramiseks. Kolmas välisvaluuta on vääring, mis ei ole kontserni kuuluva üksuse maksu arvestusvaluuta ega raamatupidamise arvestusvaluuta;

f)

„tagasilükatud poliitiline kulu“ –

i)

kontserni kuuluva üksuse kulu ebaseaduslike maksete, sealhulgas altkäemaksu ja katuseraha eest ning

ii)

kulu, mis kontserni kuuluval üksusel on tekkinud trahvide ja karistuste eest vähemalt 50 000 euro ulatuses või samaväärse summa ulatuses arvestusvaluutas, milles arvutatakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum;

g)

„eelmise perioodi vead või muutused arvestuspõhimõtetes“ – kontserni kuuluva üksuse omakapitali algsaldo muutus majandusaasta alguses, mis tuleneb

i)

eelmise majandusaasta finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramisel tehtud vea korrigeerimisest, mis mõjutas eelmise majandusaasta tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetavaid laekumisi või kulusid, välja arvatud juhul, kui sellise vea artikli 25 kohase korrigeerimise tulemusel vähenes oluliselt hõlmatud maksudega seotud kohustus, ning

ii)

arvestuspõhimõtete või -poliitika muudatus, mis mõjutas tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetud laekumisi või kulusid;

h)

„kogunenud pensionikulu“ – finantsarvestuse netotulu või -kahjumiga hõlmatud pensionikohustise kulusumma ja majandusaastal pensionifondi tehtud sissemakse vahe.

2.   Tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks korrigeeritakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit järgmiste kirjete summaga:

a)

maksu netokulu,

b)

väljajäetud dividendid,

c)

väljajäetud omakapitali kasum või kahjum,

d)

hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum,

e)

artikli 35 kohaselt väljajäetud varade ja kohustuste võõrandamisest tulenev kasum või kahjum,

f)

asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum,

g)

tagasilükatud poliitiline kulu,

h)

eelmise perioodi vead ja muutused arvestuspõhimõtetes ning

i)

kogunenud pensionikulud.

3.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluv üksus asendada summa, mis on kantud tema finantskontodele sellise kontserni kuuluva üksuse kulu eest, mis maksti aktsiapõhise hüvitisega, oma asukohas maksustatava tulu arvutamisel mahaarvatava summaga.

Kui aktsiaoptsioonide kasutamise võimalust ei ole kasutatud, liidetakse aktsiapõhise hüvitise kulu, mis on maha arvatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulust või -kahjumist tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kõigi eelmiste majandusaastate kohta, hõlmatakse sellel majandusaastal, mil optsiooni kehtivusaeg lõppes.

Kui osa aktsiapõhise hüvitise kulust on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuses otsuse tegemise majandusaastale eelnevatel majandusaastatel, siis võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutustes selle majandusaasta kohta arvesse summat, mis võrdub vahega järgmiste summade vahel: aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis on maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta, ja aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis oleks olnud maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta juhul, kui see otsus oleks tehtud nendel eelnevatel majandusaastatel.

Otsus tehakse kooskõlas artikli 45 lõikega 1 ja seda kohaldatakse järjepidevalt kõigi samas jurisdiktsioonis asuvate üksuste suhtes otsuse tegemise aastal ja kõigil järgnevatel majandusaastatel.

Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse välja maksmata otsuse alusel maha arvatud aktsiapõhise hüvitise kulu, mis ületab tekkinud raamatupidamiskulu.

4.   Kõiki erinevates jurisdiktsioonides asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahelisi tehinguid, mis ei ole mõlema kontserni kuuluva üksuse finantsaruannetes kirjendatud samas summas või mis ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse nii, et need oleksid samas summas ja kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

Kahjumit, mis tuleneb vara müügist või muust üleandmisest samas jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahel, mida ei kirjendata järjepidevalt kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse reaalturuväärtuse põhimõtte alusel, kui seda kahjumit võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „reaalturuväärtuse põhimõte“ põhimõtet, mille kohaselt tuleb kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud kirjendada sellistel tingimusel, nagu need oleksid toimunud sõltumatute ettevõtjate vahel võrreldavates tehingutes ja võrreldavates tingimustes.

5.   Artikli 3 punktis 38 osutatud tingimustele vastavat tagastatavat maksukrediiti käsitatakse tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Tingimustele mittevastavat tagastatavat maksukrediiti ei käsitata tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

6.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kasumi ja kahjumi, mis on seotud varade ja kohustustega, mille suhtes kohaldatakse majandusaasta konsolideeritud finantsaruannetes õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevaid raamatupidamispõhimõtteid, kindlaks määrata tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kasutatava realiseerimispõhimõtte alusel.

Kasum või kahjum, mis tuleneb õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete kohaldamisest vara või kohustuse suhtes, jäetakse esimese lõigu alusel välja kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Vara või kohustuse bilansiline väärtus kasumi või kahjumi kindlaksmääramiseks esimese lõigu alusel on bilansiline väärtus vara omandamise või kohustuse tekkimise ajal või otsuse tegemise majandusaasta esimesel päeval, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate otsusega hõlmatud kontserni kuuluvate üksuste suhtes, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustab piirata valiku kontserni kuuluvate üksuste või investeerimisettevõtete materiaalse varaga.

Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, arvutatakse kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavat tulu või kahjumit nii, et lisatakse sellele kui õiglane väärtus on bilansilisest väärtusest suurem järgmiste summade vahe: vara või kohustuse õiglane väärtus ja bilansiline väärtus otsuse tühistamise majandusaasta esimesel päeval, mis määrati kindlaks otsuse alusel, või arvatakse see vahe maha (kui bilansiline väärtus on suurem kui õiglane väärtus).

7.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavat tulu või kahjumit, mis tuleneb majandusaastal selles jurisdiktsioonis asuva kohaliku materiaalse vara võõrandamisest kolmandatele isikutele, kes ei ole kontserni liikmed, selle üksuse poolt, korrigeerida vastavalt käesolevas lõikes sätestatule. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kohalik materiaalne vara“ kinnisasja, mis asub kontserni kuuluva üksusega samas jurisdiktsioonis.

Esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest saadav netokasum valiku tegemise majandusaastal tasaarvestatakse esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva kõnealuses jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse netokahjumiga otsuse tegemise majandusaastal ja sellele majandusaastale eelnenud neljal majandusaastal (edaspidi „viieaastane periood“). Netokasum tasaarvestatakse kõigepealt viieaastase perioodi varaseimal majandusaastal tekkinud puhaskahjumiga, kui see on olemas. Netokasumi jääk kantakse edasi ja tasaarvestatakse mis tahes puhaskahjumiga, mis on tekkinud viieaastase perioodi järgnevatel majandusaastatel.

Pärast teise lõigu kohaldamist järelejäänud netokasumi jääk jaotatakse võrdselt selles jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamise viieaastase perioodi peale, kes on saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal. Kontserni kuuluvale üksusele jaotatud netokasumi jääk on summa, mis on proportsionaalne selle üksuse netokasumiga jagatuna kõigi kontserni kuuluvate üksuste netokasumiga.

Kui ükski jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus ei ole saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal, jaotatakse kolmandas lõigus osutatud netokasumi jääk võrdselt igale selles jurisdiktsioonis asuvale kontserni kuuluvale üksusele ja jagatakse võrdselt viieaastase perioodi peale iga üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks.

Kõiki käesoleva lõike alusel tehtud korrigeerimisi otsuse tegemise majandusaastale eelnevate majandusaastate osas korrigeeritakse vastavalt artikli 29 lõikele 1. Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel.

8.   Mis tahes kulusid, mis on seotud rahastuga, millega üks või mitu kontserni kuuluvat üksust annab krediiti sama kontserni ühele või mitmele teisele üksusele või nendesse muul viisil investeerib (edaspidi „kontsernisisene rahastu“), ei võeta arvesse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel, kui esinevad järgmised tingimused:

a)

kontserni kuuluv üksus asub madalate maksudega riigis või jurisdiktsioonis, mis oleks olnud madalate maksudega, kui kulu ei oleks tekkinud kontserni kuuluvale üksusele;

b)

võib põhjendatult prognoosida, et kontsernisisese rahastu eeldatava kestuse jooksul suurendab see kulude summat, mida tuleb arvesse võtta kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel, ilma et see tooks kaasa kontserni kuuluva krediiti andva üksuse (edaspidi „vastaspool“) maksustatava tulu proportsionaalset suurenemist;

c)

vastaspoole asukoht ei ole madalate maksudega jurisdiktsioonis ega jurisdiktsioonis, mis ei oleks olnud madalate maksudega, kui kuluga seotud tulu ei oleks tekkinud vastaspoolele;

9.   Lõplik emaüksus võib otsustada kohaldada konsolideeritud arvestuslikku käsitlust selliste tulude, kulude, kasumi ja kahjumi välistamiseks, mis tulenevad samas jurisdiktsioonis asuvate ja maksude konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest, nende üksuste tingimustele vastava netotulu või -kahjumi arvutamiseks.

Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Otsuse tegemise või tühistamise majandusaastal tehakse asjakohased korrigeerimised nii, et tingimustele vastavat tulu või kahjumit ei võeta arvesse rohkem kui üks kord või see jäetakse välja sellise otsuse tegemise või selle tühistamise tagajärjel.

10.   Kindlustusselts jätab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja kõik summad, mida kindlustusvõtjatelt nõutakse maksude eest, mida kindlustusselts maksab seoses tuluga kindlustusvõtjatele. Kindlustusselts võtab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse kindlustusvõtjale väljamakstud tulu, mis ei kajastu tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis sel määral, et kindlustusvõtjate ees oleva kohustuse vastav suurenemine või vähenemine kajastuks tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis.

11.   Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali vähenemisena, mis tuleneb eraldistest, mis makstakse välja või kuuluvad väljamaksmisele seoses instrumendiga, mille see üksus on emiteerinud vastavalt regulatiivsetele usaldatavusnõuetele (edaspidi „täiendavad esimese taseme omavahendid“), käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel kuluna.

Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali suurenemisena ja mis tuleneb sellele üksusele kuuluvatest täiendavatest esimese taseme omavahenditest saadud või saadavatest eraldistest, võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Artikkel 17

Rahvusvahelise laevandustulu väljajätmine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rahvusvaheline laevandustulu“ – netotulu, mida kontserni kuuluv üksus saab järgmistest tegevustest, tingimusel et vedu ei toimu samasse jurisdiktsiooni kuuluvate siseveeteede kaudu:

i)

reisijate või lasti vedu laevaga rahvusvahelises liikluses, olenemata sellest, kas laev on selle kontserni kuuluva üksuse omandis, renditud või muul viisil kasutatav;

ii)

reisijate või lasti vedu laevaga rahvusvahelises liikluses, osaprahingute korraldamise alusel;

iii)

rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatava täielikult seadistatud, mehitatud ja varustatud laeva rentimine prahilepingu alusel;

iv)

rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatava laeva rentimine laevapereta prahtimise lepingu alusel teisele kontserni kuuluvale üksusele;

v)

osalemine rahvusvahelises laevaliikluses reisijate või lasti veoga tegelevas puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises ettevõttes ning

vi)

rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatud laeva müük, tingimusel et laev on olnud kontserni kuuluva üksuse kasutuses vähemalt üks aasta;

b)

„tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu“ – netotulu, mida kontserni kuuluv üksus saab järgmistest tegevustest, tingimusel et need tegevused on peamiselt seotud rahvusvahelises laevaliikluses reisijate või lasti veoga:

i)

laeva rentimine laevapereta prahtimise lepingu alusel teisele laevandusettevõttele, mis ei ole kontserni kuuluv üksus, tingimusel et prahtimise kestus ei ületa kolme aastat;

ii)

teiste laevandusettevõtete väljastatud piletite müük rahvusvahelise merereisi riigisiseseks etapiks;

iii)

konteinerite rentimine ja lühiajaline ladustamine või üleseisutasu;

iv)

inseneride, hooldustöötajate, lastikäitlejate, toitlustustöötajate ja klienditeenindustöötajate teenuste osutamine teistele laevandusettevõtetele ning

v)

investeerimistulu, kui tulu teeniv investeering tehakse lahutamatu osana laevade kasutamisest rahvusvahelises liikluses.

2.   Kontserni kuuluva üksuse rahvusvaheline laevandustulu ja tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu jäetakse selle üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja, tingimusel et üksus tõendab, et kõigi asjaomaste laevade strateegiline või äriline juhtimine toimub tegelikult kõnealuse üksuse asukohajurisdiktsiooni piires.

3.   Kui kontserni kuuluva üksuse rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu arvutamise tulemuseks on kahjum, jäetakse selline kahjum kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja.

4.   Kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud kogutulu ei tohi ületada 50 % nende kontserni kuuluvate üksuste rahvusvahelise laevanduse tulust.

5.   Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis on otseselt seotud tema lõike 1 punktis a loetletud rahvusvahelise laevandustegevuse ja lõike 1 punktis b loetletud tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega, eraldatakse sellistele tegevustele üksuse rahvusvahelise laevanduse netotulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud netotulu arvutamiseks.

Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis tulenevad kaudselt tema rahvusvahelisest laevandustegevusest ja vastavatest rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustest, arvatakse maha üksuse sellistest tegevustest saadud tulust selle rahvusvahelise laevanduse tulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud tulu arvutamiseks selliste tegevuste äritulu alusel proportsionaalselt kogutuluga.

6.   Tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel jäetakse välja kõik kontserni kuuluva üksuse otsesed ja kaudsed kulud, mis on arvatud tema rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu hulka vastavalt lõikele 5.

Artikkel 18

Tingimustele vastava tulu või kahjumi jaotamine põhiüksuse ja püsiva tegevuskoha vahel

1.   Kui kontserni kuuluv üksus on artikli 3 punkti 13 alapunktides a, b või c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum püsiva tegevuskoha eraldi finantsarvestuses kajastatud netotulu või -kahjum.

Kui püsival tegevuskohal ei ole eraldi finantsarvestust, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum summa, mis oleks kajastatud eraldi finantsarvestuses, kui see oleks koostatud eraldi ja kooskõlas raamatupidamisstandardiga, mida kasutatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel.

2.   Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis a või b esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes talle omistatavaid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid vastavalt kohaldatavale maksulepingule või tema asukohajurisdiktsiooni siseriiklikule õigusele, olenemata maksustatava tulu summast ja mahaarvatavate kulude summast selles jurisdiktsioonis.

Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis c esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes neid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid, mis oleks talle omistatud muudetud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 7 kohaselt.

3.   Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis d esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, arvutatakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum tulusummade ja -artiklite põhjal, mis on põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksust vabastatud ja mis on seotud väljaspool seda jurisdiktsiooni tehtud tehingutega, ning kulusummade ja -artiklite põhjal, mida ei ole põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksustamise eesmärgil maha arvatud ja mis on seotud selliste tehingutega.

4.   Põhiüksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramisel ei võeta arvesse püsiva tegevuskoha finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.

5.   Püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat kahjumit käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel põhiüksuse kuluna niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kahjumit käsitatakse sellise põhiüksuse riigisisese maksustatava tulu arvutamisel kuluna ja seda ei arvata maha riigisisesest maksustatavast tulust, mida maksustatakse nii põhiüksuse kui ka püsiva tegevuskoha jurisdiktsiooni õigusaktide alusel.

Püsiva tegevuskoha hiljem teenitavat tingimustele vastavat tulu käsitatakse põhiüksuse tingimustele vastava tuluna sellises tingimustele vastava kahjumi summa ulatuses, mida varem käsitati põhiüksuse kuluna esimese lõigu alusel.

Artikkel 19

Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi jaotamine

1.   Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summat vähendatakse summa võrra, mis jaotatakse üksuse omanikele, kes ei kuulu kontserni ja kellel on otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu osalus sellises maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses, välja arvatud juhul, kui

a)

maksustamise mõttes läbipaistev üksus on lõplik emaüksus või

b)

maksustamise mõttes läbipaistev üksus kuulub otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu punktis a osutatud lõplikule emaüksusele.

2.   Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit vähendatakse teisele kontserni kuuluvale üksusele jaotatava finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summa võrra.

3.   Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb äritegevusega täielikult või osaliselt püsiva tegevuskoha kaudu, jaotatakse pärast käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist järelejäänud finantsarvestuse netotulu või -kahjum sellele püsivale tegevuskohale kooskõlas artikliga 18.

4.   Kui läbipaistev majandusüksus ei ole lõplik emaüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum selle kontserni kuuluvatele omaniküksustele vastavalt nende osalusele maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses.

5.   Kui lõplikuks emaüksuseks või ümberpööratud hübriidüksuseks on maksustamise mõttes läbipaistev üksus või läbipaistev majandusüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum lõplikule emaüksusele või ümberpööratud hübriidüksusele.

6.   Lõikeid 3, 4 ja 5 rakendatakse eraldi iga osaluse suhtes maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses.

IV PEATÜKK

KORRIGEERITUD HÕLMATUD MAKSUDE ARVUTAMINE

Artikkel 20

Hõlmatud maksud

1.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka kuuluvad järgmised maksud:

a)

maksud, mis on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses seoses tema tulu või kasumiga või tema osaga selle kontserni kuuluva üksuse tulust või kasumist, milles tal on osalus;

b)

kõlbliku kasumijaotamismaksu süsteemi alusel kehtestatud maksud kasumieraldistelt, kasumieraldistena käsitletavalt kasumiosalt ja muudelt kuludelt kui ettevõtlusega seotud kulud;

c)

üldiselt kohaldatava äriühingu tulumaksu asemel kehtestatud maksud ning

d)

jaotamata kasumi ja äriühingu omakapitaliga seotud maksud, sealhulgas tulul ja omakapitalil põhinevad mitme komponendi maksud.

2.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka ei kuulu järgmised maksud:

a)

lisamaks, mis on kogunenud emaettevõtjale tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel;

b)

lisamaks, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel;

c)

maksud, mis tulenevad korrigeerimisest, mille kontserni kuuluv üksus on teinud tingimustele vastava alamaksustatud maksete reegli rakendamise tulemusena;

d)

tingimustele mittevastav tagastatav dividendimaks ning

e)

maksud, mida kindlustusselts maksab seoses kindlustusvõtjale väljamakstud tuluga.

3.   Hõlmatud maksud, mis on seotud artikli 16 lõike 7 esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva netokasumi või -kahjumiga selles lõikes osutatud otsuse tegemise majandusaastal, jäetakse korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel välja.

Artikkel 21

Korrigeeritud hõlmatud maksud

1.   Kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud majandusaasta kohta määratakse kindlaks, korrigeerides tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis kogunenud jooksva maksukulu summat hõlmatud maksude suhtes sellel majandusaastal järgmiselt:

a)

lõigetes 2 ja 3 sätestatud majandusaasta hõlmatud maksudele lisanduvate ja vähendatud maksude netosumma võrra;

b)

artiklis 22 sätestatud edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma võrra ning

c)

omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud hõlmatud maksude suurendamise või vähendamise võrra, mis on seotud kohalike maksueeskirjade kohaselt maksustatava tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetud summadega.

2.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksudele lisanduvate summade hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad:

a)

finantskontodel kajastatud maksustamiseelses kasumiaruandes kuluna kogunenud hõlmatud maksude summa;

b)

tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara summa, mida on kasutatud vastavalt artikli 23 lõikele 2;

c)

majandusaasta kohta makstav hõlmatud maksude summa, mis on seotud lõike 3 punkti d alusel eelnevalt välja jäetud ebaselge maksusituatsiooniga ning

d)

jooksva maksukulu vähendamise tulemusena kogunenud tingimustele vastava tagastatava maksukrediidi või tagasimakse summa.

3.   Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude vähenduste hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad:

a)

jooksva maksukulu summa seoses tuluga, mis on III peatüki kohaselt välja jäetud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel;

b)

maksukulu vähendamise tulemusena kirjendamata tingimustele mittevastava tagastatava maksukrediidi või tagasimakse summa;

c)

kontserni kuuluvale üksusele tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksude summa, mida ei käsitatud finantsarvestuses jooksva maksukulu korrigeerimisena, välja arvatud juhul, kui see on seotud tingimustele vastava tagastatava maksukrediidiga;

d)

jooksva maksukulu summa, mis on seotud ebaselge maksusituatsiooniga ning

e)

jooksva maksukulu summa, mida eeldatavasti ei tasuta kolme aasta jooksul pärast majandusaasta lõppu.

4.   Kui hõlmatud maksu summat on lõigetes 1–3 kirjeldatud rohkem kui ühes punktis, võetakse seda korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel arvesse ainult üks kord.

5.   Kui majandusaastal ei teki jurisdiktsioonis tingimustele vastavat puhastulu ning korrigeeritud hõlmatud maksude summa on selles jurisdiktsioonis negatiivne ja väiksem kui summa, mis võrdub tingimustele vastava puhaskahjumiga, korrutatuna minimaalse maksumääraga (edaspidi „eeldatav korrigeeritud hõlmatud maks“), käsitatakse korrigeeritud hõlmatud maksude summa ja eeldatavate korrigeeritud hõlmatud maksude summa vahega võrdset summat kõnealuse majandusaasta täiendava lisamaksuna. Täiendava lisamaksu summa jaotatakse jurisdiktsiooni iga kontserni kuuluva üksuse vahel vastavalt artikli 29 lõikele 3.

Artikkel 22

Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tagasilükatud viitlaekumine“ –

i)

kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses kogunenud edasilükkunud tulumaksu kulu igasugune muutus, mis on seotud ebaselge maksusituatsiooniga;

ii)

kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses kogunenud edasilükkunud tulumaksu kulu muutus, mis on seotud kontserni kuuluvalt üksuselt saadavate eraldistega;

b)

„väljanõudmata viitlaekumine“ – kontserni kuuluva üksuse majandusaasta finantsaruannetes kirjendatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse igasugune suurenemine, mida eeldatavasti ei tasuta käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul ja mida aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustab kooskõlas artikli 45 lõikega 2 mitte arvestada selle majandusaasta edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas.

2.   Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on võrdne minimaalse maksumääraga või sellest madalam, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, tema finantskontodel seoses hõlmatud maksudega tekkinud edasilükkunud tulumaksu kulu, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt.

Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on minimaalsest maksumäärast kõrgem, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on tekkinud tema finantsaruandluses seoses hõlmatud maksudega, mis on korrigeeritud minimaalse maksumääraga, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt.

3.   Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat suurendatakse

a)

majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud viitlaekumiste või väljanõudmata viitlaekumiste summa võrra ning

b)

eelneval majandusaastal kindlaksmääratud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse summa võrra, mis on tasutud majandusaasta jooksul.

4.   Kui majandusaastal ei kajastata finantsaruandluses edasilükkunud tulumaksu vara, sest kajastamiskriteeriumid ei ole täidetud, vähendatakse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat summa võrra, mis oleks vähendanud edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat, kui majandusaastal oleks tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara.

5.   Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma hulka ei kuulu järgmised summad:

a)

edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses kirjetega, mis on III peatüki kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud;

b)

edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses tagasilükatud ja väljanõudmata viitlaekumisega;

c)

väärtuse korrigeerimise või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimise mõju edasilükkunud tulumaksu varale;

d)

edasilükkunud tulumaksu kulu summa, mis tuleneb kohaldatava riigisisese maksumäära muutuse ümberhindamisest, ning

e)

edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses maksukrediidi loomise ja kasutamisega.

6.   Kui edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavast kahjumist, on kirjendatud majandusaastal miinimummäärast madalama maksumääraga, võib selle sama majandusaasta minimaalse maksumääraga korrigeerida, tingimusel et maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile.

Kui edasilükkunud tulumaksu vara suurendatakse esimese lõigu kohaselt, vähendatakse vastavalt edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat.

7.   Edasilükkunud tulumaksu kohustus, mida ei ole viie järgneva majandusaasta jooksul tasutud või tühistatud, arvestatakse tagasi ulatuses, milles seda võeti arvesse kontserni kuuluva üksuse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas.

Jooksva majandusaasta kohta kindlaks määratud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse summat käsitatakse viienda jooksvale majandusaastale eelneva majandusaasta hõlmatud maksude vähendusena ning sellise majandusaasta tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse uuesti artikli 29 lõike 1 kohaselt. Jooksval majandusaastal tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus on edasilükkunud tulumaksu kohustuse kategooria suurenemise summa, mis sisaldub edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas jooksvale majandusaastale eelnenud viiendal majandusaastal, mida ei ole jooksva majandusaasta viimase päeva lõpuks tühistatud.

8.   Kui edasilükkunud tulumaksu kohustus on kogunenud tagasiarvestamise erand, siis erandina lõikest 7 ei võeta seda uuesti arvesse, isegi siis, kui seda ei ole viie järgneva aasta jooksul tühistatud ega tasutud. Kogunenud tagasiarvestamise erand on kogunenud maksukulu summa, mis tuleneb seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste muutustest seoses järgmiste kirjetega:

a)

materiaalse varaga seotud kulude katmise hüvitised;

b)

valitsuse litsentsist või sarnasest kokkuleppest tulenevad kulud kinnisasja kasutamiseks või loodusvarade kasutamiseks, millega kaasneb märkimisväärne investeering materiaalsesse varasse;

c)

teadus- ja arendustegevuse kulud;

d)

tegevuse lõpetamise ja parandamise kulud;

e)

realiseerimata netokasumi õiglase väärtuse arvestus;

f)

välisvaluuta vahetuskursi netokasum;

g)

kindlustuseraldised ja kindlustuspoliisi kapitaliseeritud sõlmimiskulutused;

h)

kontserni kuuluva üksusega samas jurisdiktsioonis asuva materiaalse vara müügist saadav kasum, mis reinvesteeritakse materiaalsesse varasse samas jurisdiktsioonis ning

i)

raamatupidamispõhimõtete muutustest tulenevad täiendavad summad seoses punktides a–h loetletud kirjetega.

Artikkel 23

Tingimustele vastava kahjumi otsus

1.   Erandina artiklist 22 võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus teha jurisdiktsiooni kohta tingimustele vastava kahjumi otsuse, mille kohaselt määratakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kindlaks iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netokahjum. Sel eesmärgil peab tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara võrduma tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta majandusaastal, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

Tingimustele vastava kahjumi otsust ei tehta jurisdiktsiooni puhul, kus kehtib artikli 40 kohane kõlblik kasumijaotamismaksu süsteem.

2.   Lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kasutatakse mis tahes järgmisel majandusaastal, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netotulu summas, mis võrdub tingimustele vastava netotuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga või, kui see on väiksem, siis olemasoleva tingimustele vastava edasilükkunud tulumaksu vara summaga.

3.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastavat edasilükkunud tulumaksu vara vähendatakse majandusaastal kasutatava summa võrra ja jääk kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse.

4.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastava kahjumi otsuse tühistamise korral vähendatakse mis tahes järelejäänud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara nullini alates selle esimese majandusaasta esimesest päevast, mil tingimustele vastava kahjumi otsust enam ei kohaldata.

5.   Artiklis 44 osutatud tingimustele vastav kahjum esitatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni esimese lisamaksu deklaratsiooniga, mis hõlmab jurisdiktsiooni, mille kohta otsus tehakse.

6.   Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, teeb käesoleva artikli alusel tingimustele vastava kahjumi otsuse, arvutatakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara, võttes aluseks maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava kahjumi pärast vähendamist vastavalt artikli 38 lõikele 3.

Artikkel 24

Kontserni kuuluvate teatavat tüüpi üksuste hõlmatud maksude konkreetne jaotamine

1.   Püsivale tegevuskohale jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses ja mis on seotud püsiva tegevuskoha tingimustele vastava tulu või kahjumiga.

2.   Kontserni kuuluvale omaniküksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad läbipaistva majandusüksuse finantsaruandluses ja on seotud tingimustele vastava tulu või kahjumiga, mis on jaotatud kõnealusele kontserni kuuluvale omaniküksusele kooskõlas artikli 19 lõikega 4.

3.   Kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema otseste või kaudsete kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel vastavalt nende osale välismaise kontrollitava äriühingu tulus.

4.   Hübriidüksusena tegutsevale kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema kontserni kuuluva omaniküksuse finantsaruandluses ja mis on seotud hübriidüksuse tingimustele vastava tuluga.

„Hübriidüksus“ tähendab üksust, keda käsitatakse tulumaksu kohaldamise eesmärgil eraldi isikuna tema asukohajurisdiktsioonis, kuid maksustamise mõttes läbipaistvana tema omaniku asukohajurisdiktsioonis.

5.   Kontserni kuuluvale üksusele, mis majandusaasta jooksul maksis välja eraldise, jaotatakse tema otseste kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses nende eraldiste kohta kogunenud hõlmatud maksud.

6.   Kontserni kuuluv üksus, millele jaotati vastavalt lõigetele 3 ja 4 passiivse tuluga seotud hõlmatud maksud, lisab sellised hõlmatud maksud oma kohandatud hõlmatud maksudesse summas, mis võrdub sellise passiivse tuluga seoses jaotatud hõlmatud maksudega.

Erandina esimesest lõigust lisab esimeses lõigus osutatud kontserni kuuluv üksus oma kohandatud hõlmatud maksudesse summa, mis saadakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäära korrutamisel kontserni kuuluva üksuse passiivse tuluga, mis lisatakse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi või fiskaalläbipaistvuse eeskirja alusel, kui tulemus on väiksem kui esimeses lõigus kindlaksmääratud summa. Käesolevas lõigus määratakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär kindlaks, võtmata arvesse hõlmatud makse, mida kontserni kuuluv omaniküksus sellise passiivse tulu kohta on tasunud.

Kõiki kontserni kuuluva omaniküksuse hõlmatud makse, mis on tekkinud pärast käesoleva lõike kohaldamist järele jäänud passiivse tuluga seoses, ei jaotata lõigete 3 ja 4 alusel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „passiivne tulu“ järgmisi tingimustele vastavas tulus arvesse võetud tuluartikleid ulatuses, milles omanik-kontserni kuuluv üksus on maksustatud välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel, või seetõttu, et tal on järgmine osalus hübriidüksuses:

a)

dividend või dividendiekvivalendid,

b)

intress või intressiekvivalendid,

c)

renditulu,

d)

litsentsitasu,

e)

annuiteet või

f)

netokasum varast, mis toodab punktides a–e kirjeldatud tulu.

7.   Kui püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat tulu käsitatakse artikli 18 lõike 5 kohaselt põhiüksuse tingimustele vastava tuluna, käsitatakse püsiva tegevuskoha asukohajurisdiktsioonis tekkivaid ja sellise tuluga seotud hõlmatud makse põhiüksuse hõlmatud maksudena summas, mis ei ületa sellist tulu, korrutatuna põhiüksuse asukohajurisdiktsiooni tavapärase tulu kõrgeima maksumääraga.

Artikkel 25

Aruande esitamise järgsed korrigeerimised ja maksumäärade muutused

1.   Kui kontserni kuuluv üksus kirjendab hõlmatud maksude korrigeerimise oma eelmise majandusaasta finantsaruannetes, käsitatakse sellist korrigeerimist hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse, välja arvatud juhul, kui korrigeerimine on seotud majandusaastaga, mil hõlmatud maksud jurisdiktsioonis vähenevad.

Kui kontserni kuuluva üksuse eelmise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes sisalduvad hõlmatud maksud vähenevad, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artikli 29 lõikele 1, vähendades korrigeeritud hõlmatud makse hõlmatud maksude vähenemise summa võrra. Majandusaasta ja mis tahes eelmiste majandusaastate tingimustele vastavat tulu korrigeeritakse vastavalt.

Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse iga-aastasel kooskõlas artikli 45 lõikega 2 tehtud otsusel võib hõlmatud maksude ebaolulist vähenemist käsitada hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse. Hõlmatud maksude ebaoluline vähenemine on jurisdiktsiooni jaoks majandusaasta kohta kindlaksmääratud korrigeeritud hõlmatud maksude koguvähenemine vähem kui 1 000 000 euro võrra.

2.   Kui kohaldatavat riigisisest maksumäära vähendatakse allapoole minimaalset maksumäära ja sellise vähendamise tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kulu, käsitatakse selle tulemusel edasilükkunud tulumaksu kulu summat kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida võetakse arvesse artikli 21 kohaselt eelneval majandusaastal.

3.   Kui edasilükkunud tulumaksu kulu võeti arvesse määraga, mis on madalam minimaalsest maksumäärast, ja kohaldatavat maksumäära hiljem suurendatakse, käsitatakse sellisest suurenemisest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kulu makse tegemisel kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida nõuti eelmisel majandusaastal vastavalt artiklile 21.

Esimese lõigu kohane korrigeerimine ei tohi ületada summat, mis võrdub minimaalse maksumääraga korrigeeritud edasilükkunud tulumaksu kuluga.

4.   Kui rohkem kui 1 000 000 eurot summast, mis kontserni kuuluvale üksusele on tekkinud jooksva maksukuluna ja mis sisaldub majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes, ei maksta kolme aasta jooksul pärast kõnealuse majandusaasta lõppu, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks selle majandusaasta kohta, mil tasumata summat nõuti hõlmatud maksuna, artikli 29 lõike 1 kohaselt ümber, jättes sellise tasumata summa korrigeeritud hõlmatud maksudest välja.

V PEATÜKK

TEGELIKU MAKSUMÄÄRA JA LISAMAKSU ARVUTAMINE

Artikkel 26

Tegeliku maksumäära kindlaksmääramine

1.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta ja iga jurisdiktsiooni kohta, tingimusel et jurisdiktsioonis on olemas tingimustele vastav netotulu, järgmise valemiga:

Formula

kus kontserni kuuluvate üksuste IV peatüki kohaselt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksud on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksude summa.

2.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav netotulu või -kahjum majandusaastal määratakse kindlaks järgmise valemiga:

Formula

kus

a)

kontserni kuuluvate üksuste III peatüki kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastav tulu on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu summa, kui see on olemas.

b)

kontserni kuuluvate üksuste III peatüki kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastavad kahjumid on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavate kahjumite summa.

3.   Investeerimisettevõtetena tegutsevate kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse lõike 1 kohasest tegeliku maksumäära arvutamisest ja lõike 2 kohasest tingimustele vastava netotulu arvutamisest välja.

4.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste tegelikust maksumäärast eraldi.

Artikkel 27

Lisamaksu arvutamine

1.   Kui tegelik maksumäär kontserni kuuluvate üksuste asukohajurisdiktsioonis on majandusaasta minimaalsest maksumäärast madalam, arvutab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern lisamaksu eraldi iga oma kontserni kuuluva üksuse kohta, mille tingimustele vastavat tulu on arvesse võetud selle jurisdiktsiooni tingimustele vastava netotulu arvutamisel. Lisamaks arvutatakse jurisdiktsiooni alusel.

2.   Jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär majandusaasta kohta on positiivne erinevus protsendipunktides, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

Formula

kus tegelik maksumäär on artikli 26 alusel arvutatud määr.

3.   Jurisdiktsiooni lisamaks majandusaasta kohta on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

Formula

kus

a)

täiendav lisamaks on artikli 29 alusel kindlaks määratud maksusumma majandusaasta kohta;

b)

riigisisene lisamaks on artikli 11 alusel või kolmanda riigi jurisdiktsioonis tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel kindlaks määratud maksusumma majandusaasta kohta.

4.   Jurisdiktsiooni ülemäärane kasum lõikes 3 osutatud majandusaastal on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

Formula

kus

a)

tingimustele vastav netotulu jurisdiktsioonis on artikli 26 lõike 2 alusel kindlaks määratud tulu;

b)

sisulistel põhjustel väljajäetav tulu jurisdiktsioonis on artikli 28 alusel kindlaks määratud summa.

5.   Kontserni kuuluva üksuse jooksva majandusaasta lisamaks arvutatakse järgmise valemi alusel:

Formula

Formula

kus

a)

kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu jurisdiktsioonis majandusaasta kohta on III peatüki alusel kindlaks määratud tulu;

b)

kontserni kuuluvate üksusete tingimustele vastav kogutulu jurisdiktsioonis majandusaasta kohta on kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavate tulude summa majandusaasta kohta.

6.   Kui jurisdiktsiooni lisamaks tuleneb artikli 29 lõike 1 kohasest ümberarvutamisest ja jurisdiktsioonis ei teki majandusaastal tingimustele vastavat netotulu, jaotatakse lisamaks igale kontserni kuuluvale üksusele käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud valemi järgi, võttes aluseks kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu majandusaastatel, mille kohta tehakse ümberarvutused vastavalt artikli 29 lõikele 1.

7.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse lisamaks arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste lisamaksust eraldi.

Artikkel 28

Sisulistel põhjustel väljajäetav tulu

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kõlblikud töötajad“ – kontserni kuuluva üksuse täis- või osalise tööajaga töötajad ja sõltumatud töövõtjad, kes osalevad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tavapärases tegevuses hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni juhtimise ja kontrolli all;

b)

„kõlblikud palgakulud“ – töötajate hüvitiste kulud, sealhulgas palgad ja muud kulud, mis annavad töötajale otsest ja eraldi isiklikku kasu, näiteks ravikindlustus- ja pensionimaksed, palga- ja tööhõivemaksud ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksed;

c)

„kõlblik materiaalne vara“ –

i)

selles jurisdiktsioonis asuv materiaalne põhivara;

ii)

selles jurisdiktsioonis asuvad loodusvarad;

iii)

rentniku õigus kasutada selles jurisdiktsioonis asuvat materiaalset vara ning

iv)

valitsuse litsents või sarnane kokkulepe kinnisasja kasutamiseks või loodusvarade kasutamiseks, millega kaasneb märkimisväärne investeering materiaalsesse varasse.

2.   Lisamaksu arvutamiseks vähendatakse tingimustele vastavat netotulu jurisdiktsiooni kohta summa võrra, mis võrdub jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud palgakuludega seotud erandi ja käesoleva artikli lõikes 4 osutatud materiaalse varaga seotud erandi summaga, välja arvatud juhul, kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv aruande esitav üksus otsustab vastavalt artikli 45 lõikele 2 mitte kohaldada majandusaasta kohta tulu väljajätmist sisulistel põhjustel.

3.   Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse palgakuludega seotud erand on 5 % üksuse kõlblikest palgakuludest kõlblike töötajate kohta, kes tegutsevad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni heaks selles jurisdiktsioonis, välja arvatud kõlblikud palgakulud, mis on

a)

kapitaliseeritud ja kaasatud kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse hulka;

b)

seostatavad tuluga, mis on artikli 17 alusel välistatud.

4.   Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse materiaalse varaga seotud erand on võrdne 5 % jurisdiktsioonis asuva kõlbliku materiaalse vara bilansilisest väärtusest, välja arvatud

a)

müügiks, rentimiseks või investeerimiseks hoitava kinnisvara, sealhulgas maa ja hoonete bilansilisest väärtusest;

b)

sellise materiaalse vara bilansilisest väärtusest, mida kasutatakse artikli 17 alusel välja jäetud tulu saamiseks.

5.   Lõike 4 kohaldamisel on kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse keskmine majandusaasta alguses ja lõpus, nagu on kirjendatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil ja millest on lahutatud akumuleeritud kulum, amortisatsioon ja vähenemine ning millele on liidetud palgakulude kapitaliseerimisega seotud mis tahes summa.

6.   Lõigetes 3 ja 4 on püsivaks tegevuskohaks oleva kontserni kuuluva üksuse kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara need, mis on kajastatud selle eraldiseisvas finantsaruandluses vastavalt artikli 18 lõigetele 1 ja 2, tingimusel et kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad asuvad püsiva tegevuskohaga samas jurisdiktsioonis.

Põhiüksuse kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade hulka ei arvata püsiva tegevuskoha kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara.

Kui püsiva tegevuskoha tulu jäeti täielikult või osaliselt artikli 19 lõike 1 ja artikli 38 lõike 5 kohaselt välja, jäetakse käesoleva artikli alusel sellise püsiva tegevuskoha kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara samas ulatuses hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni arvutusest välja.

7.   Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse makstavad kõlblike töötajate kõlblikud palgakulud ja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõlblik materiaalne vara, mida ei jaotata lõike 6 alusel, jaotatakse järgmistele üksustele:

a)

kontserni kuuluva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse omanikele proportsionaalselt neile artikli 19 lõike 4 kohaselt eraldatud summaga, tingimusel et kõlblikud töötajad ja kõlblik materiaalne vara asuvad kontserni kuuluvate omaniküksuste jurisdiktsioonis ning

b)

lõplikuks emaüksuseks olevale maksustamise mõttes läbipaistvale üksusele, proportsionaalselt vähendatuna tuluga, mis on välja jäetud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava tulu arvutamisel vastavalt artikli 38 lõigetele 1 ja 2, tingimusel et kõlblikud töötajad ja kõlblik materiaalne vara asuvad maksustamise mõttes läbipaistva üksuse jurisdiktsioonis.

Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni sisulistel põhjustel väljajäetava tulu arvutustest jäetakse välja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõik muud kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad.

8.   Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse sisulistel põhjustel väljajäetav tulu arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi kontserni kuuluvate üksuste sisulistel põhjustel väljajäetavast tulust eraldi.

9.   Käesoleva artikli alusel arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu ei hõlma selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate investeerimisettevõtete palgakuludega seotud erandit ega materiaalse varaga seotud erandit.

Artikkel 29

Täiendav lisamaks

1.   Kui artiklite 11 lõike 3, artikli 16 lõike 7, artikli 22 lõike 6, artikli 25 lõigete 1 ja 4 ning artikli 40 lõike 5 kohaselt toob hõlmatud maksude või tingimustele vastava tulu või kahjumi korrigeerimine kaasa hargmaiste ettevõtete kontserni eelmise majandusaasta tegeliku maksumäära ja lisamaksu ümberarvutamise, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artiklites 26–28 sätestatud eeskirjadele. Mis tahes lisanduvat lisamaksu summat, mis tuleneb sellisest ümberarvutamisest, käsitatakse artikli 27 lõike 3 kohaldamisel täiendava lisamaksuna majandusaasta kohta, mille jooksul ümberarvutamine toimub.

2.   Kui jurisdiktsioonis tuleb maksta täiendavat lisamaksu ja seal puudub tingimustele vastav netotulu majandusaasta koha, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellistele kontserni kuuluvatele üksustele artikli 27 lõigete 5 ja 6 kohaselt määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga.

3.   Kui artikli 21 lõike 5 kohaselt tuleb maksta täiendavat lisamaksu, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellisele kontserni kuuluvale üksusele määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga. Lisamaks jaotatakse proportsionaalselt igale kontserni kuuluvale üksusele järgmise valemi alusel:

Formula

Täiendav lisamaks määratakse üksnes kontserni kuuluvatele üksustele, mis kirjendavad korrigeeritud hõlmatud maksu summa, mis on väiksem kui null ja väiksem kui selliste kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

4.   Kui kontserni kuuluvale üksusele eraldatakse täiendav lisamaks vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 27 lõigetele 5 ja 6, käsitatakse sellist kontserni kuuluvat üksust II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusena.

Artikkel 30

Miinimumtulu välistamine

1.   Erandina artiklitest 26–29 ja artiklist 31 on aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks majandusaasta kohta null, kui kõnealusel majandusaastal

a)

kõnealuses jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste keskmine tingimustele vastav äritulu on väiksem kui 10 000 000 eurot ning

b)

kõigi kontserni kuuluvate üksuste keskmine tingimustele vastav tulu või kahjum kõnealuses jurisdiktsioonis on kahjum või väiksem tulu kui 1 000 000 eurot.

Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel.

2.   Lõikes 1 osutatud keskmiseks tingimustele vastavaks ärituluks või keskmiseks tingimustele vastavaks tuluks või kahjumiks on jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi keskmine kõnealuse majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta.

Kui jurisdiktsioonis puuduvad esimese või teise eelneva majandusaasta või mõlema majandusaasta jooksul tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava kahjumiga kontserni kuuluvad üksused, jäetakse need majandusaastad selle jurisdiktsiooni keskmise tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest välja.

3.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav äritulu majandusaasta kohta on selles jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste äritulude summa, mida on vähendatud või suurendatud III peatüki kohaselt tehtud mis tahes korrigeerimiste võrra.

4.   Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum majandusaasta kohta on selle jurisdiktsiooni tingimustele vastav netotulu või -kahjum, mis on arvutatud artikli 26 lõike 2 alusel.

5.   Lõigetes 1–4 sätestatud miinimumtulu välistamist ei kohaldata riikkondsuseta kontserni kuuluvate üksuste ja investeerimisettevõtete suhtes. Selliste üksuste äritulu ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse miinimumtulu välistamise arvutustest välja.

Artikkel 31

Kontserni kuuluvad vähemusosalusega üksused

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus“ – kontserni kuuluv üksus, milles lõpliku emaüksuse otsene või kaudne osalus on 30 % või vähem;

b)

„vähemusosalusega emaettevõtja“ – kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus, millel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus teises kontserni kuuluvas vähemusosalusega üksuses, välja arvatud juhul, kui esimesena nimetatud üksuses on kontrolliv osalus otseselt või kaudselt teisel kontserni kuuluval vähemusosalusega üksusel;

c)

„vähemusosalusega allkontsern“ – vähemusosalusega emaettevõtja ja selle vähemusosalusega tütarettevõtjad ning

d)

„vähemusosalusega tütarettevõtja“ – kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus, mille kontrolliv osalus kuulub otseselt või kaudselt vähemusosalusega emaettevõtjale.

2.   Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära ja lisamaksu arvutamist vastavalt III–VII peatükile kohaldatakse vähemusosalusega allkontserni liikmete suhtes nii, nagu oleks iga vähemusosalusega allkontsern eraldi hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern.

Vähemusosalusega allkontserni liikmete korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust.

3.   Vähemusosalusega allkontserni mittekuuluva vähemusosalusega üksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse majandusüksuse põhiselt kooskõlas III–VII peatükiga.

Kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust.

Käesolevat lõiget ei kohaldata kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse suhtes, mis on investeerimisettevõte.

Artikkel 32

Safe harbour-põhimõtted

Erandina artiklitest 26–31 tagavad liikmesriigid, et aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel loetakse, et jurisdiktsioonis kontserni tasumisele kuuluv lisamaks majandusaasta kohta on null, kui selles jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tegelik maksumäär vastab safe harbour-põhimõtteid käsitleva tingimustele vastava rahvusvahelise kokkuleppe tingimustele.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „safe harbour-põhimõtteid käsitlev tingimustele vastav rahvusvaheline kokkulepe“ rahvusvahelisi norme ja tingimusi, millega kõik liikmesriigid on nõustunud ja millega antakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele võimalus otsustada, kas nad kasutavad jurisdiktsioonis ühte või mitut safe harbour-põhimõtet.

VI PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE RESTRUKTUREERIMISE JA VALDUSÜHINGUTE ERISÄTTED

Artikkel 33

Konsolideeritud tulukünnise kohaldamine kontsernide ühinemise ja jagunemise suhtes

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühinemine“ – kokkulepe, mille puhul

i)

kõik või sisuliselt kõik kahte või enamasse eraldi kontserni kuuluvad üksused tuuakse ühise kontrolli alla nii, et need moodustavad ühendatud kontserni üksused, või

ii)

majandusüksus, mis ei ole ühegi kontserni liige, viiakse teise üksuse või kontserniga ühise kontrolli alla sellisel viisil, et need moodustavad ühendatud kontserni üksused;

b)

„jagunemine“ – mis tahes kokkulepe, mille puhul ühte kontserni kuuluvad üksused jaotatakse kahte või enamasse erinevasse kontserni, mida ei konsolideeri enam sama lõplik emaüksus.

2.   Kui kaks või enam kontserni ühinevad üheks kontserniks kontrollitavale aastale vahetult eelneva mis tahes nelja järjestikuse majandusaasta jooksul, loetakse artiklis 2 osutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis mis tahes ühinemiseelsel aastal saavutatuks, kui igas selle majandusaasta konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem.

3.   Kui majandusüksus, mis ei ole kontserni (edaspidi „sihtüksus“) liige, ühineb koontrollitava majandusaasta jooksul üksuse või kontserniga (edaspidi „omandav üksus“) ning sihtüksusel ega omandaval üksusel ei ole konsolideeritud finantsaruandeid ühelgi kontrollitavale aastale vahetult eelnevast neljast järjestikusest majandusaastast, loetakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis kõnealuse aasta kohta saavutatuks, kui igas selle majandusaasta finantsaruandes või konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem.

4.   Kui käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv üks hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern jaguneb kaheks või enamaks kontserniks (edaspidi „jagunenud kontsernid“), loetakse konsolideeritud tulukünnis saavutatuks jagunenud kontserni puhul, kui

a)

esimese kontrollitava majandusaasta puhul, mis lõpeb pärast jagunemist, on jagunenud kontserni aastatulu kõnealusel majandusaastal 750 000 000 eurot või rohkem;

b)

teise kuni neljanda kontrollitava majandusaasta puhul, mis lõpeb pärast jagunemist, on jagunenud kontserni aastatulu vähemalt kahel kõnealusel majandusaastal 750 000 000 eurot või rohkem.

Artikkel 34

Hargmaiste ettevõtete kontserniga või suure riigisisese kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused

1.   Kui majandusüksus (edaspidi „sihtüksus“) saab hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaks üksuseks või lakkab olemast sellisesse kontserni kuuluv üksus sihtüksuses otsese või kaudse osaluse üleandmise tõttu või kui sihtüksusest saab uue kontserni lõplik emaüksus majandusaasta jooksul (edaspidi „omandamisaasta“), käsitatakse sihtüksust käesoleva direktiivi kohaldamisel hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmena, tingimusel et osa tema varadest, kohustustest, tuludest, kuludest ja rahavoogudest kajastatakse omandamisaastal ridade kaupa lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandes.

Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse lõigete 2–8 alusel.

2.   Omandamisaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse üksnes finantsraamatupidamise netotulu või -kahjumit ja sihtüksuse korrigeeritud hõlmatud makse, mis on lisatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandesse.

3.   Omandamisaastal ja igal järgneval majandusaastal põhinevad sihtüksuse tingimustele vastav tulu või kahjum ja korrigeeritud hõlmatud maksud tema varade ja kohustuste varasemal bilansilisel väärtusel.

4.   Omandamisaastal võetakse vastavalt artikli 28 lõikele 3 sihtüksuse kõlblike palgakulude arvutamisel arvesse ainult kulusid, mis on kajastatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes.

5.   Sihtüksuse kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse arvutamist vastavalt artikli 28 lõikele 4 korrigeeritakse vajaduse korral proportsionaalselt ajavahemikuga, mil sihtüksus kuulus omandamisaastal hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni.

6.   Omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern võtab sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu vara (välja arvatud artiklis 23 osutatud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara) ja edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kantakse üle hargmaiste ettevõtete kontsernide või suurte riigisiseste kontsernide vahel, arvesse samal viisil ja samas ulatuses nagu siis, kui omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern oleks kontrollinud sihtüksust selliste varade ja kohustuste tekkimise ajal.

7.   Sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mida on varem arvesse võetud selle edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas, käsitatakse artikli 22 lõike 7 kohaldamisel nii, nagu need oleks tühistanud võõrandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern ja nagu need oleks saadud omandava hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni omandamisaastal, välja arvatud juhul, kui artikli 22 lõike 7 kohaselt hõlmatud maksude mis tahes edasine vähendamine avaldab mõju aastal, mil see summa tagasi arvestatakse.

8.   Kui sihtüksus on omandamisaasta vältel emaettevõtja ja kuulub kahte või enamasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, kohaldab ta eraldi tulu arvessevõtmise reeglit madalalt maksustatud üksuste lisamaksu jaotatavate osade suhtes, mis määratakse kindlaks iga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta.

9.   Erandina lõigetest 1–8 käsitatakse sihtüksuses kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisena, kui sihtüksuse asukohajurisdiktsioon või läbipaistva majandusüksuse puhul varade asukohajurisdiktsioon käsitab kõnealuse kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist samal või sarnasel viisil varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisega ning kehtestab müüjale hõlmatud maksu, mis põhineb maksubaasi ja kontrolliva osaluse eest makstud tasu või varade ja kohustuste õiglase väärtuse erinevusel.

Artikkel 35

Varade ja kohustuste ülekandmine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ümberkorraldamine“ – varade ja kohustuste ümberkujundamine või üleandmine, näiteks ühinemine, jagunemine, likvideerimine või muu sarnane tehing, mille puhul:

i)

tasu üleandmise eest on tervikuna või olulises osas omakapitali osalus, mille on emiteerinud kontserni kuuluv omandav üksus või omandava üksusega seotud isik, või likvideerimise korral sihtüksuse omakapitali osalus või, kui tasu puudub, siis ei ole omakapitali osalus majanduslikult oluline;

ii)

võõrandava kontserni kuuluva üksuse kasum või kahjum nendelt varadelt ei kuulu täielikult ega osaliselt maksustamisele ning

iii)

selle jurisdiktsiooni maksualastes õigusaktides, kus omandav kontserni kuuluv üksus asub, nõutakse, et omandav kontserni kuuluv üksus arvutaks maksustatava tulu pärast võõrandamist või omandamist, kasutades võõrandava kontserni kuuluva üksuse maksubaasi varades, mida on korrigeeritud võõrandamisest või omandamisest tuleneva tingimustele mittevastava kasumi või kahjumiga.

b)

„tingimustele mittevastav kasum või kahjum“ – väiksem järgnevast: võõrandava kontserni kuuluva üksuse kasum või kahjum, mis on saadud seoses maksustamisele kuuluva reorganiseerimisega võõrandava kontserni kuuluva üksuse asukohas, või kasum või kahjum, mis on saadud seoses reorganiseerimisega.

2.   Vara ja kohustusi võõrandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „võõrandav kontserni kuuluv üksus“) võtab sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi arvesse oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

Vara ja kohustusi omandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „omandav kontserni kuuluv üksus“) määrab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks omandatud vara ja kohustuste bilansilise väärtuse alusel, mis on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardi kohaselt.

3.   Kui vara ja kohustuste võõrandamine või omandamine toimub ümberkorraldamise käigus, siis erandina lõikest 2

a)

jätab võõrandav kontserni kuuluv üksus sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest välja ning

b)

omandav kontserni kuuluv üksus määrab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks võõrandamisel omandatud võõrandava kontserni kuuluva üksuse vara ja kohustuste bilansilise väärtuse alusel.

4.   Kui varade ja kohustuste võõrandamine toimub ümberkorraldamise käigus, mille tulemusena tekib võõrandavale kontserni kuuluvale üksusele tingimustele mittevastav kasum või kahjum, siis erandina lõigetest 2 ja 3

a)

kajastab võõrandav kontserni kuuluv üksus võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel tingimustele mittevastava kasumi või kahjumi ulatuses ning

b)

määrab omandav kontserni kuuluv üksus oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks pärast omandamist, kasutades võõrandava kontserni kuuluva üksuse omandatud varade ja kohususte bilansilist väärtust võõrandamisel, mida on korrigeeritud kooskõlas omandava kontserni kuuluva üksuse kohalike maksueeskirjadega, et võtta arvesse tingimustele mittevastavat kasumit või kahjumit.

5.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel, kui kontserni kuuluv üksus on kohustatud korrigeerima või kui tal on lubatud korrigeerida oma varade ja kohustuste baasi vastavalt õiglasele väärtusele maksustamise eesmärgil oma asukohajurisdiktsioonis, võib see üksus

a)

võtta tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse iga tema vara ja kohustusega seotud kasumi või kahjumi summat, mis

i)

võrdub vahega järgmiste väärtuste vahel: vara või kohustuse bilansiline väärtus finantsaruandluse eesmärgil vahetult enne maksu korrigeerimise põhjustanud sündmuse (edaspidi „vallandav sündmus“) kuupäeva ja vara või kohustuse õiglane väärtus vahetult pärast vallandavat sündmust ning

ii)

väheneb (või suureneb) vallandava sündmusega seoses tekkinud tingimustele mittevastava kasumi või kahjumi võrra, kui see on olemas;

b)

kasutada vara või kohustuse õiglast väärtust finantsaruandluse eesmärgil vahetult pärast vallandavat sündmust, et arvutada tingimustele vastav tulu või kahjum majandusaastatel, mis lõppevad pärast vallandavat sündmust; ning

c)

lisada punktis a kindlaks määratud summade kogusumma kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavale tulule või kahjumile ühel järgmistest viisidest:

i)

summade kogusumma lisatakse majandusaastal, mil vallandav sündmus aset leiab, või

ii)

summa, mis võrdub viiega jagatud summade kogusummaga, lisatakse sellel majandusaastal, mil vallandav sündmus aset leiab, ja igal vahetult järgneval majandusaastal, välja arvatud juhul, kui kontserni kuuluv üksus lahkub hargmaiste ettevõtete kontsernist või suurest riigisisesest kontsernist sellesse perioodi jääval majandusaastal, millisel juhul lisatakse ülejäänud summa täielikult kõnealusel majandusaastal.

Artikkel 36

Ühisettevõtted

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühisettevõte“ üksus, mille majandustulemusi kajastatakse kapitaliosaluse meetodil lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes, tingimusel et lõplikul emaüksusel on otseselt või kaudselt vähemalt 50 % osalusest.

Ühisettevõte ei hõlma järgmist:

i)

hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mis peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit;

ii)

artikli 2 lõikes 3 määratletud väljajäetud üksus;

iii)

üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni omandis otseselt artikli 2 lõikes 3 osutatud väljajäetud üksuse kaudu ja mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

see tegutseb eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmiseks või rahaliste vahendite investeerimiseks oma investorite kasuks;

see tegeleb väljajäetud üksuse kõrvaltegevustega või

sisuliselt kogu tema tulu jäetakse artikli 16 lõike 2 punktide b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja;

iv)

üksus, mis kuulub sellisele hargmaiste ettevõtete kontsernile või suurele riigisisesele kontsernile, mis koosneb eranditult väljajäetud üksustest, või

v)

ühisettevõtte seotud üksus.

b)

„ühisettevõtte seotud üksus“ tähendab järgmist:

i)

majandusüksus, mille varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood konsolideeritakse ühisettevõtte poolt vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile, või oleks konsolideeritud, kui ühisettevõttelt oleks nõutud selliste varade, kohustuste, tulude, kulude ja rahavoogude konsolideerimist tunnustatud raamatupidamisstandardi kohaselt, või

ii)

püsiv tegevuskoht, mille põhiüksus on ühisettevõte või punktis 1 osutatud ettevõte. Sellistel juhtudel käsitatakse püsivat tegevuskohta eraldi ühisettevõtte seotud üksusena.

2.   Emaettevõtja, kellel on otsene või kaudne osalus ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses, kohaldab tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa suhtes ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses iga liikme lisamaksust vastavalt artiklitele 5–10.

3.   Ühisettevõte ja selle seotud üksuste (edaspidi koos „ühisettevõtte kontsern“) lisamaks arvutatakse vastavalt III–VII peatükile nii, nagu nad oleksid eraldi hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused ja ühisettevõte oleks selle kontserni emaüksus.

4.   Ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluvat lisamaksu vähendatakse lõike 2 kohaselt iga emaettevõtja jaotatava osa võrra ühisettevõtte kontserni iga liikme lisamaksust, mida tuleb tasuda lõike 3 kohaselt. Kõik ülejäänud lisamaksusummad liidetakse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusummale vastavalt artikli 14 lõikele 2.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluv lisamaks“ emaettevõtja jaotatavat osa ühisettevõtte kontserni lisamaksust.

Artikkel 37

Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsernid

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern“ – kaks või enam kontserni, mille puhul nende lõplikud emaüksused sõlmivad paarisstruktuuri või kaasnoteeritud tehingu lepingu, mis hõlmab vähemalt ühte ühendatud kontserni muude üksuste suhtes teises jurisdiktsioonis asuvat ühendatud kontserni üksust või püsivat tegevuskohta;

b)

„paarisstruktuur“ – kahe või enama eri kontserni kuuluva lõpliku emaüksuse vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel

i)

50 % või rohkem osalusest eri kontsernide lõplikes emaüksustes, kui need on börsil noteeritud, on noteeritud ühtse hinnaga ning on omandiõiguse vormi, üleandmise piirangute või muude tingimuste tõttu omavahel ühendatud ja neid ei saa eraldi üle anda ega nendega eraldi tehinguid teha, ning

ii)

üks lõplik emaüksus koostab konsolideeritud finantsaruanded, milles kõigi asjaomaste kontsernide üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatakse nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega, ning millele tuleb õiguskorra kohaselt teha välisaudit;

c)

„kaasnoteeritud tehing“ – kahe või enama eri kontserni kuuluva lõpliku emaüksuse vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel

i)

lõplikud emaüksused lepivad kokku, et nad ühendavad oma ärid üksnes lepingu alusel;

ii)

vastavalt lepingulistele kokkulepetele teevad lõplikud emaüksused seoses dividendide ja likvideerimisega oma osanikele väljamakseid kindla koefitsiendi alusel;

iii)

lõplike emaüksuste tegevust juhitakse lepinguliste kokkulepete alusel ühe majandusüksusena, säilitades samas nende eraldiseisvad juriidilised isikud;

iv)

lepingu moodustavate lõplike emaüksuste osalused on eri kapitaliturgudel noteeritud ja nendega kaubeldakse või need kantakse üle sõltumatult ning

v)

lõplikud emaüksused koostavad konsolideeritud finantsaruanded, milles kõigi kontsernidesse kuuluvate üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatakse nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega, ning millele tuleb õiguskorra kohaselt teha välisaudit.

2.   Kui üksused ja kahte või enamasse kontserni kuuluvad üksused kuuluvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, käsitatakse neid üksusi ja iga kontserni üksusi mitme emaettevõtjaga ühe hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmetena.

Artikli 2 lõikes 3 osutatud üksust, mis ei ole väljajäetud üksus, käsitatakse kontserni kuuluva üksusena, kui seda konsolideerib ridade kaupa mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern või kui kontrolliv osalus selles üksuses kuulub mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni üksustele.

3.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud finantsaruanded on ühendatud konsolideeritud finantsaruanded, millele on osutatud lõikes 1 esitatud paarisstruktuuri või kaasnoteeritud tehingu määratlustes ja mis on koostatud tunnustatud raamatupidamisstandardi kohaselt, mida käsitatakse lõpliku emaüksuse raamatupidamisstandardina.

4.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni moodustavate eraldiseisvate kontsernide lõplikud emaüksused on mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni suhtes kasutatakse kõiki viiteid lõplikule emaüksusele vastavalt vajadusele nii, nagu oleks tegemist viidetega mitmele lõplikule emaüksusele.

5.   Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtjad, sealhulgas iga lõplik emaüksus, kohaldavad artiklite 5–10 kohast tulu arvessevõtmise reeglit seoses oma jaotatava osaga kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste lisamaksust.

6.   Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused kohaldavad alamaksustatud maksete reeglit kooskõlas artiklitega 12, 13 ja 14, võttes arvesse iga mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmeks oleva madalalt maksustatud üksuse lisamaksu.

7.   Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused on kohustatud esitama lisamaksu deklaratsiooni vastavalt artiklile 44, välja arvatud juhul, kui nad määravad artikli 44 lõike 3 punkti b tähenduses ühe määratud aruande esitava üksuse. See deklaratsioon sisaldab teavet iga kontserni kohta, mis moodustavad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni.

VII PEATÜKK

MAKSUALANE NEUTRAALSUS JA KASUMIJAOTAMISMAKSU SÜSTEEM

Artikkel 38

Lõplikuks emaüksuseks olev maksustamise mõttes läbipaistev üksus

1.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule (edaspidi „osaluse omanik“), tingimusel et

a)

osaluse omanik maksab maksustamisperioodil, mis lõpeb 12 kuu jooksul pärast selle majandusaasta lõppu, selliselt tulult maksu nominaalmääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, või

b)

võib põhjendatult eeldada, et lõpliku emaüksuse korrigeeritud hõlmatud maksude ja nende maksude kogusumma, mida osaluse omanik maksab selliselt tulult 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, on võrdne summaga, mis on võrdne kõnealuse tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, või ületab seda.

2.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse samuti majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis määratakse maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule, tingimusel et osaluse omanik on

a)

füüsiline isik, kes on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis ja kellele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varadest, või

b)

valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond, mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis, ning millele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varast.

3.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat kahjumit vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava kahjumi summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule.

Esimest lõiku ei kohaldata ulatuses, milles osaluse omanikul ei ole lubatud kasutada sellist kahjumit oma maksustatava tulu arvutamiseks.

4.   Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse hõlmatud makse vähendatakse samuti proportsionaalselt tingimustele vastava tulu summaga, mida on vähendatud vastavalt lõigetele 1 ja 2.

5.   Lõikeid 1– 4 kohaldatakse püsiva tegevuskoha suhtes, mille kaudu lõplikuks emaüksuseks olev maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb täielikult või osaliselt oma äritegevusega või mille kaudu toimub täielikult või osaliselt läbipaistva majandusüksuse äritegevus, tingimusel et osalus selles läbipaistvas majandusüksuses kuulub lõplikule emaüksusele otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu.

Artikkel 39

Lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„mahaarvatavate dividendide kord“ – maksusüsteem, millega kohaldatakse majandusüksuse omanike tulu suhtes ühtset maksustamistaset, lahutades või jättes üksuse tulust välja omanikele jaotatud kasumi või vabastades ühistu maksustamisest;

b)

„mahaarvatav dividend“ – kontserni kuuluva üksuse puhul, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda,

i)

kasumieraldis kontserni kuuluvas üksuses osaluse omanikule, mis arvatakse maha kontserni kuuluva üksuse maksustatavast tulust vastavalt üksuse asukohajurisdiktsiooni seadustele, või

ii)

ühistu liikmele makstav soosingdividend ning

c)

„ühistu“ – majandusüksus, mis ühiselt turustab või omandab kaupu või teenuseid oma liikmete nimel ning mille suhtes kohaldatakse selle asukohajurisdiktsioonis maksusüsteemi, millega tagatakse maksustamise neutraalsus seoses kaupade või teenustega, mida tema liikmed müüvad või omandavad ühistu kaudu.

2.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et

a)

dividendi saaja maksab maksustamisperioodil, mis lõpeb 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, dividendilt maksu nominaalmääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, või

b)

võib põhjendatult eeldada, et korrigeeritud hõlmatud maksude ja nende lõpliku emaüksuse maksude kogusumma, mida saaja maksab selliselt dividendilt, on võrdne kõnealuse tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, või ületab seda.

3.   Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et saaja on

a)

füüsiline isik ja saadud dividend on tarneühistu soosingdividend;

b)

füüsiline isik, kes on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis ja kellel on osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varadest, või

c)

valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond, mis ei ole pensioniteenuste üksus ja mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis.

4.   Lõpliku emaüksuse hõlmatud makse, välja arvatud maksud, mille puhul dividendide mahaarvamine oli lubatud, vähendatakse proportsionaalselt lõigete 2 ja 3 kohaselt vähendatud tingimustele vastava tulu summaga.

5.   Kui lõplikul emaüksusel on otseselt või ühe või kontserni kuuluvate üksuse ahela kaudu osalus teises kontserni kuuluvas üksuses, kohaldatakse iga kontserni kuuluva teise üksuse suhtes, mis asub lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis ja mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, lõikeid 2, 3 ja 4 ulatuses, milles lõplik emaüksus jaotab selle üksuse tingimustele vastava tulu edasi saajatele, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

6.   Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse tarneühistu jaotatud soosingdividende saajale maksustatavana, kui selline dividend vähendab mahaarvatavaid kulutusi või kulusid saaja maksustatava tulu või kahjumi arvutamisel.

Artikkel 40

Kõlblikud kasumijaotamismaksu süsteemid

1.   Aruande esitav kontserni kuuluv üksus võib otsustada, et tema või teise kontserni kuuluva üksuse puhul, mille suhtes kohaldatakse kõlblikku kasumijaotamismaksu süsteemi, lisatakse lõike 2 kohaselt arvestusliku kasumijaotamismaksuna kindlaksmääratud summa asjaomase üksuse majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude hulka.

Otsus tehakse kord aastas vastavalt artikli 45 lõikele 2 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes.

2.   Arvestusliku kasumijaotamismaksu summa on üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on väiksem:

a)

korrigeeritud hõlmatud maksude summa, mis on vajalik artikli 27 lõike 2 kohaselt arvutatud tegeliku maksumäära suurendamiseks minimaalse maksumäärani jurisdiktsioonis majandusaasta kohta, või

b)

maksusumma, mis oleks kuulunud tasumisele, kui jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused oleksid sellise majandusaasta jooksul jaotanud kogu oma tulu, mille suhtes kohaldatakse kõlblikku kasumijaotamismaksu süsteemi.

3.   Kui otsus tehakse lõike 1 alusel, tuleb iga majandusaasta kohta, mil selline otsus kehtib, koostada arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestus. Jurisdiktsioonis tasutud vastavalt lõikele 2 kindlaks määratud arvestusliku kasumijaotamismaksu summa lisatakse selle majandusaasta arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestusele, mil see koostati.

Iga järgneva majandusaasta lõpus vähendatakse eelnevate majandusaastate kohta koostatud arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki kronoloogilises järjestuses kuni nullini maksude võrra, mida kontserni kuuluvad üksused on majandusaasta jooksul maksnud seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga.

Arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast teise lõigu kohaldamist, vähendatakse kuni nullini summa võrra, mis võrdub tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta, korrutatuna minimaalse maksumääraga.

4.   Tingimustele vastava netokahjumi jääksumma korrutatuna minimaalse maksumääraga, mis jääb jurisdiktsioonile järele pärast lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamist, kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse ja selle võrra vähendatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast lõike 3 kohaldamist.

5.   Sellise arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki (kui see on olemas) tagasiarvestuse tegemisele järgneva neljanda majandusaasta viimase päeva seisuga, mil tagasiarvestus tehti, käsitatakse sellise majandusaasta jaoks eelnevalt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena. Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks tuleb vastavalt ümber arvutada artikli 29 lõike 1 alusel.

6.   Makse, mida tasutakse majandusaasta jooksul seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga, ei arvata korrigeeritud hõlmatud maksude hulka ulatuses, milles need vähendavad arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestust kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

7.   Kui kontserni kuuluv üksus, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast otsust, lahkub hargmaiste ettevõtete kontsernist või suurest riigisisesest kontsernist või sisuliselt kõik selle varad antakse üle isikule, kes ei ole samas jurisdiktsioonis asuvasse samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, käsitatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki eelmiste majandusaastate kohta, mil selline tagasiarvestus tehti, iga sellise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena vastavalt artikli 29 lõikele 1.

Mis tahes täiendav tasumisele kuuluv lisamaksusumma korrutatakse järgmise suhtarvuga, eesmärgiga määrata kindlaks täiendav lisamaks, mis kuulub jurisdiktsioonis tasumisele:

Formula

kus

a)

kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu määratakse kindlaks vastavalt III peatükile iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsiooni kohta eksisteerib arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääk, ning

b)

jurisdiktsiooni tingimustele vastav netotulu määratakse kindlaks vastavalt artikli 26 lõikele 2 iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsiooni kohta eksisteerib arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääk.

Artikkel 41

Investeerimisettevõtte tegeliku maksumäära ja lisamaksu kindlaksmääramine

1.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus on investeerimisettevõte, mis ei ole läbipaistev majandusüksus ega ole teinud artiklite 42 ja 43 kohast otsust, arvutatakse sellise investeerimisettevõtte tegelik maksumäär eraldi tema asukohajurisdiktsiooni tegelikust maksumäärast.

2.   Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte tegelik maksumäär võrdub tema korrigeeritud hõlmatud maksudega, jagatuna summaga, mis võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende korrigeeritud hõlmatud maksud ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

3.   Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud, millele on osutatud lõikes 1, on korrigeeritud hõlmatud maksud, mis on omistatavad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatavale osale investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, ja investeerimisettevõttele artikli 24 kohaselt jaotatud hõlmatud maksud. Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud ei sisalda investeerimisettevõtte kogunenud hõlmatud makse, mis on omistatavad tulule, mis ei ole osa investeerimisettevõtte tulust, mis jaotatakse hargmaiste ettevõtete kontsernile või suurele riigisisesele kontsernile.

4.   Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte lisamaks on summa, mis võrdub investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimääraga, korrutatuna summaga, mis on võrdne vahega järgmiste summade vahel: hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus ja investeerimisettevõtte kohta arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu.

Investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimäär on positiivne summa, mis võrdub sellise investeerimisettevõtte minimaalse maksumäära ja tegeliku maksumäära vahega.

Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende sisulistel põhjustel väljajäetava tulu summad ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis.

Investeerimisettevõtte sisulistel põhjustel väljajäetav tulu määratakse kindlaks artikli 28 lõigete 1–7 kohaselt. Sellise investeerimisettevõtte puhul arvesse võetud kõlblike töötajate kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara vähendatakse proportsionaalselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, jagatuna sellise investeerimisettevõtte tingimustele vastava kogutuluga.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis kindlaks artikli 9 kohaselt, võttes arvesse üksnes osalusi, mille suhtes ei kohaldata artikli 42 või 43 kohast otsust.

Artikkel 42

Otsus käsitada investeerimisettevõtet läbipaistva majandusüksusena

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kindlustusinvesteeringute ettevõte“ majandusüksust, mis vastaks artikli 3 punktis 31 sätestatud investeerimisfondi või artikli 3 punktis 32 sätestatud kinnisvarainvesteeringute vahendi määratlusele, kui ta ei oleks asutatud seoses kindlustus- või annuiteedilepingust tulenevate kohustustega ega kuuluks täielikult üksusele, mille suhtes kohaldatakse selle jurisdiktsiooni õigusnorme, kus ta kindlustusseltsina asub.

2.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluvat üksust, mis on investeerimisettevõte või kindlustusinvesteeringute ettevõte käsitada läbipaistva majandusüksusena, kui kontserni kuuluvat omaniküksust maksustatakse tema asukohajurisdiktsioonis õiglase turuväärtuse või sarnase korra alusel, mis põhineb selles üksuses olevate osaluste õiglase väärtuse iga-aastastel muutustel ja kontserni kuuluva omaniküksuse suhtes kohaldatav maksumäär selliselt tulult on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda.

3.   Kontserni kuuluvat üksust, millel on kaudne osalus investeerimisettevõttes või osalus kindlustusinvesteeringute ettevõttes teise investeerimisettevõtte või kindlustusinvesteeringute ettevõtte kaudu, käsitatakse maksustamisele kuuluvana õiglase turuväärtuse või muu sarnase korra alusel seoses tema kaudse osalusega esimesena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes, kui tema suhtes kohaldatakse õiglast turuväärtust või sarnast korda seoses tema otsese osalusega teisena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Kui otsus tühistatakse, määratakse investeerimisettevõttele või kindlustusinvesteeringute ettevõttele kuuluva vara või kohustuse võõrandamisest tulenev kasum või kahjum kindlaks vara või kohustuse õiglase turuväärtuse alusel, mis kehtis tühistamise aasta esimesel päeval.

Artikkel 43

Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit

1.   Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib investeerimisettevõtte kontserni kuuluv omaniküksus kohaldada oma osaluse suhtes investeerimisettevõttes maksustatava kasumi jaotamise meetodit, tingimusel et kontserni kuuluv omaniküksus ei ole investeerimisettevõte ja põhjendatult võib eeldada, et tema investeerimisettevõttelt saadavad eraldised maksustatakse maksumääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda.

2.   Maksustatava kasumi jaotamise meetodi puhul arvatakse investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu eraldised ja kasumieraldistena käsitletav kasumiosa eraldise saanud omaniküksuse tingimustele vastava tulu hulka, tingimusel et see ei ole investeerimisettevõte.

Investeerimisettevõtte hõlmatud maksude summa, mille võib lülitada kontserni kuuluva omaniküksuse investeerimisettevõttelt saadud eraldistest tuleneva maksukohustuse hulka, lisatakse eraldise saanud kontserni kuuluva omaniküksuse tingimustele vastava tulu ja korrigeeritud hõlmatud maksude hulka.

Lõikes 3 osutatud kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus, mis on tekkinud majandusaastale eelneva kolmanda aasta (edaspidi „kontrollitav aasta“) jooksul, käsitatakse selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta.

Investeerimisettevõtte tingimustele vastav majandusaasta tulu või kahjum ja sellisele tulule majandusaastal omistatavad korrigeeritud hõlmatud maksud jäetakse tegeliku maksumäära arvutamisel välja vastavalt V peatükile ja artikli 41 lõigetele 1–4, välja arvatud käesoleva lõike teises lõigus osutatud hõlmatud maksude summa.

3.   Investeerimisettevõtte tingimustele vastav jaotamata netotulu kontrollitava aasta kohta on selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu summa kontrollitaval aastal, vähendatuna kuni nullini

a)

investeerimisettevõtte hõlmatud maksude võrra;

b)

eraldiste ja kasumieraldistena käsitletava kasumiosa võrra aktsionäridele, kes ei ole investeerimisettevõtted, ajavahemikul majandusaastale eelneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni selle aruantava majandusaasta viimase päevani, mil osalust hoiti (edaspidi „kontrollimisperiood“);

c)

kontrollimisperioodi jooksul tekkinud tingimustele vastavate kahjumite võrra ning

d)

tingimustele vastava kahjumi jääk, millega ei ole veel vähendatud selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmise kontrollitava aasta kohta nimelt investeerimiskahjumi edasikandmine.

Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata eraldiste või kasumieraldistena käsitletava kasumiosa võrra, millega juba vähendati selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti b kohaldamisel.

Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata sellise tingimustele vastava kahjumite summa võrra, millega on juba vähendatud selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti c kohaldamisel.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel tekib kasumieraldisena käsitletav kasumiosa siis, kui otsene või kaudne osalus investeerimisettevõttes antakse üle üksusele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni, ja mis on võrdne sellise osalusega seotud tingimustele vastava jaotamata netotulu osaga sellise üleandmise kuupäeval, mis määratakse kindlaks, võtmata arvesse kasumieraldisena käsitletavat kasumiosa.

5.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

Kui otsus tühistatakse, käsitatakse kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus kontrollitava aasta kohta tühistamisele eelnenud majandusaasta lõpus investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta.

VIII PEATÜKK

HALDUSSÄTTED

Artikkel 44

Aruande esitamise kohustus

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„määratud kohalik üksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, mis asub liikmesriigis ja mille on samas liikmesriigis asuvad hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused määranud esitama nende nimel lisamaksu deklaratsiooni või käesoleva artikli kohased teatised;

b)

„tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe“ – kahe või enama pädeva asutuse vaheline kahe- või mitmepoolne leping või kokkulepe, millega nähakse ette iga-aastaste lisamaksu deklaratsioonide vahetamine.

2.   Liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus esitab lisamaksu deklaratsiooni oma maksuhaldurile vastavalt lõikele 5.

Deklaratsiooni võib esitada määratud kohalik üksus kontserni kuuluva üksuse nimel.

3.   Erandina lõikest 2 ei ole kontserni kuuluval üksusel lisamaksu deklaratsiooni esitamise kohustust oma maksuhaldurile, kui sellise deklaratsiooni on esitanud vastavalt lõikes 5 sätestatud nõuetele

a)

lõplik emaüksus, mis asub jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus kõnealune kontserni kuuluv üksus asub, või

b)

määratud aruande esitav üksus, mis asub jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus kõnealune kontserni kuuluv üksus asub.

4.   Lõike 3 kohaldamisel teatab liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus või tema nimel määratud kohalik üksus oma maksuhaldurile lisamaksu deklaratsiooni esitava üksuse andmed ja tema asukohajurisdiktsiooni.

5.   Lisamaksu deklaratsioon esitatakse standardvormil ja see peab hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta sisaldama järgmist teavet:

a)

andmed kontserni kuuluvate üksuste kohta, sealhulgas nende maksukohustuslasena registreerimise numbrid, kui need on olemas, nende asukohajurisdiktsioon ja nende tsiviilõiguslik seisund käesoleva direktiivi eeskirjade kohaselt;

b)

andmed hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni üldise struktuuri kohta, sealhulgas kontserni kuuluvate üksuste kontrolliva osaluse kohta teistes kontserni kuuluvates üksustes;

c)

andmed, mida on vaja järgmiste arvutuste tegemiseks:

i)

tegelik maksumäär iga jurisdiktsiooni kohta ja iga kontserni kuuluva üksuse lisamaks,

ii)

ühisettevõtja kontserni liikme lisamaks,

iii)

lisamaksu jaotamine tulu arvessevõtmise reegli alusel ja alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa jaotamine igale jurisdiktsioonile ning

d)

käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsuste protokoll.

6.   Kui kontserni kuuluv üksus asub liikmesriigis ja lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse eeskirju, mis on tunnistatud samaväärseks käesoleva direktiivi sätetega vastavalt artiklile 52, esitab kontserni kuuluv üksus või määratud kohalik üksus erandina lõikest 5 lisamaksu deklaratsiooni, milles on järgmine teave:

a)

kogu vajalik info artikli 8 kohaldamiseks, sealhulgas

i)

andmed kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, milles liikmesriigis asuval osalises omandis oleval emaüksusel on mis tahes ajal majandusaasta jooksul otsene või kaudne osalus, ja sellise osaluse struktuuri kohta;

ii)

kõik andmed, mida on vaja nende jurisdiktsioonide tegeliku maksumäära arvutamiseks, kus liikmesriigis asuval osalises omandis oleval emaüksusel on osalus punktis i nimetatud kontserni kuuluvates üksustes, ja tasumisele kuuluva lisamaksu arvutamiseks ning

iii)

kogu info, mis on sel eesmärgil asjakohane kooskõlas artiklitega 9, 10 või 11;

b)

kogu vajalik info artikli 13 kohaldamiseks, sealhulgas

i)

andmed kõigi lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste ja sellise osaluse struktuuri kohta,

ii)

kõik andmed, mida on vaja lõpliku emaüksuse jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära ja tasumisele kuuluva lisamaksu arvutamiseks, ning

iii)

kogu info, mida on vaja sellise lisamaksu määramiseks artiklis 14 sätestatud alamaksustatud maksete reegli jaotusvalemi alusel.

c)

kogu info, mis on vajalik tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kohaldamiseks mis tahes liikmesriigis, kes on otsustanud kohaldada sellist lisamaksu vastavalt artiklile 11.

7.   Lõigetes 5 ja 6 osutatud lisamaksu deklaratsioon ja kõik asjakohased teatised esitatakse selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus kontserni kuuluv üksus asub, hiljemalt 15 kuud pärast aruantava majandusaasta viimast päeva.

Artikkel 45

Otsuse tegemine

1.   Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6 ja 9, ning samuti artiklites 42 ja 43 osutatud otsused kehtivad viis aastat alates otsuse tegemise aastast. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse viieaastase perioodi lõpus. Otsuse tühistamine kehtib viis aastat alates otsuse tühistamise aasta lõpust.

2.   Artikli 16 lõikes 7, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1 ja artikli 40 lõikes 1 osutatud otsused kehtivad ühe aasta. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse aasta lõpus.

3.   Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6, 7 ja 9, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1, artikli 40 lõikes 1 ning artiklites 42 ja 43 osutatud tehtud otsuse kohta edastatakse info selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus aruande esitav kontserni kuuluv üksus asub.

Artikkel 46

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, sealhulgas need, mis on seotud kontserni kuuluva üksuse kohustusega esitada ja tasuda oma osa lisamaksust või omada täiendavat maksukulu, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 47

Edasilükkunud tulumaksu vara, edasilükkunud tulumaksu kohustused ja üleantud varade maksukäsitlus ülemineku ajal

1.   Käesolevas artiklis tähendab „üleminekuaasta“ jurisdiktsiooni jaoks esimest majandusaastat, mil hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern kuulub kõnealuses jurisdiktsioonis käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

2.   Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära kindlaksmääramiseks üleminekuaastal ja igal järgneval majandusaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern arvesse kogu edasilükkunud tulumaksu vara ja kõiki edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kajastuvad või mis avaldatakse jurisdiktsioonis asuvate kõikide kontserni kuuluvate üksuste üleminekuaasta finantsaruannetes.

Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi võetakse arvesse minimaalse maksumäära ja kohaldatava riigisisese maksumäära alusel, olenevalt sellest, kumb on madalam. Minimaalsest maksumäärast madalama maksumääraga edasilükkunud tulumaksu vara võib siiski kirjendada minimaalse maksumääraga, kui maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile.

Väärtuse korrigeerimise või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimise mõju edasilükkunud tulumaksu varale ei võeta arvesse.

3.   Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest kooskõlas III peatükiga välja jäetud artiklitest, jäetakse lõikes 2 osutatud arvutusest välja, kui sellised edasilükkunud tulumaksu varad tekivad pärast 30. novembrit 2021 toimuvas tehingus.

4.   Varade ülekandmisel kontserni kuuluvate üksuste vahel pärast 30. novembrit 2021 ja enne üleminekuaasta algust põhineb omandatud varade, v.a põhivarad, baas võõrandava kontserni kuuluva üksuse üleantud varade bilansilisel väärtusel võõrandamise hetkel, ning edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused määratakse kindlaks selle alusel.

Artikkel 48

Üleminekumeede tulu väljajätmiseks sisulistel põhjustel

1.   Artikli 28 lõike 3 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega:

2023

10 %

2024

9,8 %

2025

9,6 %

2026

9,4 %

2027

9,2 %

2028

9,0 %

2029

8,2 %

2030

7,4 %

2031

6,6 %

2032

5,8 %

2.   Artikli 28 lõike 4 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega:

2023

8 %

2024

7,8 %

2025

7,6 %

2026

7,4 %

2027

7,2 %

2028

7,0 %

2029

6,6 %

2030

6,2 %

2031

5,8 %

2032

5,4 %

Artikkel 49

Hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide tulu arvessevõtmise reeglist ja alamaksustatud maksete reeglist väljajätmise esialgne etapp

1.   Vastavalt artikli 5 lõikele 2 liikmesriigis asuva lõpliku emaüksuse või vastavalt artikli 7 lõikele 2 liikmesriigis asuva vahepealse emaüksuse tasumisele kuuluvat lisamaksu, kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, vähendatakse nullini:

a)

hargmaiste ettevõtete kontserni rahvusvahelise tegevuse esimese viie aasta jooksul, olenemata V peatükis sätestatud nõuetest;

b)

esimese viie aasta jooksul alates selle majandusaasta esimesest päevast, mil suur riigisisene kontsern kuulub esimest korda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

2.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, vähendatakse liikmesriigis asuva kontserni kuuluva üksuse poolt artikli 14 lõike 2 kohaselt tasumisele kuuluvat lisamaksu nullini kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni rahvusvahelise tegevuse esimese viie aasta jooksul, olenemata V peatükis sätestatud nõuetest.

3.   Hargmaiste ettevõtete kontserni käsitatakse rahvusvahelise tegevuse algetapis olevana, kui majandusaasta kohta kehtib järgmine:

a)

tema kontserni kuuluvad üksused ei asu rohkem kui kuues jurisdiktsioonis ning

b)

kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste, mis asuvad kõikides jurisdiktsioonides peale võrdlusjurisdiktsiooni, materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa ei ületa 50 000 000 eurot.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab „võrdlusjurisdiktsioon“ jurisdiktsiooni, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatel üksuste materiaalse vara netoväärtuse kogusumma on suurim majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Materiaalse vara koguväärtus jurisdiktsioonis on kõigi selles jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste kogu materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa.

4.   Lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud viie aasta pikkune periood algab selle majandusaasta algusest, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis a osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023.

Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõikes 2 osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2024.

Suurte riigisiseste kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis b osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023.

5.   Artiklis 44 osutatud määratud aruande esitav üksus teatab maksuhaldurile liikmesriigis, kus ta asub, et kontserni rahvusvahelise tegevuse esialgne etapp on alanud.

Artikkel 50

Otsus lükata tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli kohaldamine edasi

1.   Erandina artiklitest 5–14 võivad liikmesriigid, kus ei asu rohkem kui 12 käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kontsernide lõplikku emaüksust, otsustada mitte kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit kuue järjestikuse majandusaasta kohta, mis algab 31. detsembril 2023. Sellise otsuse teinud liikmesriigid teatavad sellest komisjonile 31. detsembriks 2023.

2.   Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub liikmesriigis, mis on teinud käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, tagavad muud liikmesriigid kui liikmesriik, kus on lõpliku emaüksuse asukoht, et kõnealuste hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summat, mis on sellele liikmesriigile eraldatud 31. detsembril 2023 algavateks majandusaastateks vastavalt artiklile 14.

Esimeses lõigus osutatud lõplik emaüksus määrab aruande esitava üksuse muus liikmesriigis kui see, kus asub lõplik emaüksus, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvat üksust, siis sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus lõplik emaüksus asub.

Sel juhul esitab määratud aruande esitav üksus kooskõlas artikli 44 lõikes 5 sätestatud nõuetega lisamaksu deklaratsiooni ning käesoleva artikli lõike 1 kohast võimalust kasutanud liikmesriigis asuvad kontserni kuuluvad üksused esitavad määratud aruande esitavale üksusele teabe, mis on vajalik artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks, ning nad vabastatakse artikli 44 lõikes 2 osutatud deklaratsiooni esitamise kohustusest.

3.   Lõike 1 kohaselt otsuse teinud liikmesriigile on alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

Artikkel 51

Üleminekumeede aruande esitamise kohustuse kohta

Olenemata artikli 44 lõikest 7 esitatakse lisamaksu deklaratsioon ja artiklis 44 osutatud teatised liikmesriigi maksuhaldurile hiljemalt 18 kuud pärast üleminekuaastaks oleva artiklis 47 osutatud aruantava majandusaasta viimast päeva.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Samaväärsuse hindamine

1.   Kolmanda riigi jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses rakendatavat õigusraamistikku käsitatakse samaväärsena II peatükis sätestatud tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning seda ei käsitata välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemina, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

sellega jõustatakse eeskirjad, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni emaüksus arvutab ja tasub hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste jaotatava lisamaksu osa;

b)

sellega kehtestatakse vähemalt 15 %-line minimaalne tegelik maksumäär, millest madalama määra korral loetakse kontserni kuuluv üksus madalalt maksustatud üksuseks;

c)

minimaalse tegeliku maksumäära arvutamiseks võimaldab see liita ainult samas jurisdiktsioonis asuvate üksuste tulu ning

d)

lisamaksu arvutamiseks samaväärse tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel nähakse sellega ette maksusoodustus mis tahes lisamaksu puhul, mis on tasutud liikmesriigis vastavalt tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reeglile, ning mis tahes tingimustele vastava riigisisese lisamaksu puhul, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 53 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nende kolmandate riikide jurisdiktsioonide loetelu, kes on oma siseriiklikus õiguses rakendanud õigusraamistiku, mida võib kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustega pidada samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning ajakohastada seda loetelu pärast kolmanda riigi jurisdiktsiooni poolt siseriiklikus õiguses rakendatud õigusraamistiku hilisemat hindamist.

Artikkel 53

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 52 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. detsembrist 2022.

3.   Nõukogu võib artiklis 52 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

6.   Artikli 52 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 54

Euroopa Parlamendi teavitamine

Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Artikkel 55

Kahepoolne kokkulepe lihtsustatud aruandekohustuste kohta

Liit võib sõlmida kokkulepped selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, kelle õigusraamistikku on hinnatud samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga vastavalt artiklile 52, et luua raamistik artikli 44 lõikes 6 sätestatud aruandluskorra lihtsustamiseks.

Artikkel 56

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2023. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme majandusaastate suhtes, mis algavad 31. detsembril 2023.

Nad kohaldavad artiklite 12, 13 ja 14 järgimiseks vajalikke sätteid (v.a artikli 50 lõikes 2 ette nähtud korra puhul) siiski majandusaastate suhtes, mis algavad 31. detsembril 2024.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 57

Esimese samba rakendamise hindamine komisjoni poolt

Komisjon esitab 30. juuniks 2023 nõukogule aruande, milles hinnatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus 8. oktoobril 2021. aastal heaks kiidetud avalduse, mis käsitleb kahesambalist lahendust majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, esimese samba rakendamise olukorda, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku nende maksuprobleemide lahendamiseks, kui esimese samba lahendust ei rakendata.

Artikkel 58

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 59

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT C 290, 29.7.2022, lk 52.

(2)  19. mai 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(4)  Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.9.2002, lk 1).


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/59


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2524,

12. detsember 2022,

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohase lepingu (milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 15. juunil 2018 komisjoni alustama komisjoni 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohaselt läbirääkimisi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamise üle Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu.

(2)

Läbirääkimised Uus-Meremaaga on lõpule viidud ning 20. detsembril 2021 parafeeriti Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXVIII kohane vaheline leping, milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (edaspidi „leping“).

(3)

20. juulil 2022. aastal kirjutati lepingule kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2022/781 (2) liidu nimel alla, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohane leping, milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 5 lõikes 1 sätestatud teate (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA


(1)  22. novembri 2022. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus (EL) 2022/781 Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohase lepingu (milles käsitletakse kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 140, 19.5.2022, lk 1).

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 61.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/61


EUROOPA LIIDU JA UUS-MEREMAA VAHELINE 1994. AASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPPE (GATT) XXVIII ARTIKLI KOHANE LEPING, MILLES KÄSITLETAKSE KÕIGI ELi CLXXV LOENDIS SISALDUVATE TARIIFIKVOOTIDE KONTSESSIOONIDE MUUTMIST ÜHENDKUNINGRIIGI EUROOPA LIIDUST VÄLJAASTUMISE TÕTTU

EUROOPA LIIT,

(edaspidi „liit“)

ja

UUS-MEREMAA,

(edaspidi „lepinguosalised“),

VÕTTES ARVESSE läbirääkimisi, mis peeti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli raames kõigi Euroopa Liidu CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide kavandatud muutmise üle Ühendkuningriigi Euroopa Liidust (EL) väljaastumise tõttu, nagu on teatatud WTO liikmetele dokumendis G/SECRET/42/Add.2,

 

MÄRKIDES, et käesoleval juhul kasutatud lähenemisviis kajastab Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest tulenevaid ainulaadseid asjaolusid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Ilma et see piiraks tulevasi läbirääkimisi GATT 1994 XXVIII artikli alusel ja üksnes Ühendkuningriigi EList väljaastumise eesmärgil, on käesoleva lepingu eesmärk muuta tariifikvootide kontsessioone ja nendest tulenevaid liidu koguselisi kohustusi, mis ei hõlma enam Ühendkuningriiki, nende tariifikvootide osas, mille suhtes Uus-Meremaal on GATT 1994 XXVIII artikli alusel läbirääkimis- või konsulteerimisõigus.

Artikkel 2

Tariifikvoodi mahu suhtes käesoleval juhul kohaldatav lähenemisviis

Liit ja Uus-Meremaa mõistavad, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ainulaadsetel asjaoludel on nende WTO tariifikvootide mahtude suhtes kasutatav lähenemisviis see, et liidu poolt kõnealuste WTO tariifikvootide kujul kavandatud koguselised kohustused koos vastavate WTO tariifikvootidega, mille Ühendkuningriik on võtnud pärast liidust lahkumist, ei ületa nende kvootide osas liidu (EL 28) tariifiloendis sätestatud mahtusid.

Artikkel 3

Liidu tariifikvoodid, mis ei hõlma enam Ühendkuningriiki

1.   Seoses allpool esitatud tariifikvootidega lepivad Uus-Meremaa ja liit kokku muuta kavandatud kohustusi järgmiselt:

a)

tariifikvoot 006 (kõrge kvaliteediga värske, jahutatud või külmutatud veiseliha): kõnealuse Uus-Meremaa riigipõhise kvoodi liidu mahtu kohandatakse 1 102 tonnile;

b)

tariifikvoot 020 (lambaliha): kõnealuse Uus-Meremaa riigipõhise kvoodi liidu mahtu kohandatakse 125 769 tonnile;

c)

tariifikvoot 030 (lõssipulber): kõnealuse erga omnes kvoodi liidu mahtu kohandatakse 62 917 tonnile.

2.   Et hõlbustada teatavate tariifikvootide kasutamist, lepivad Uus-Meremaa ja liit allpool esitatud tariifikvootidega seoses kokku muuta kavandatud kohustusi järgmiselt:

a)

tariifikvoot 011 (külmutatud veiseliha; külmutatud söödav veiserups): liit kohandab kvoodijärgse tollimaksu väärtuselist osa 20 %-lt 15 %-le;

b)

tariifikvoot 032 (või): liit tühistab selle tariifikvoodi alusel kohaldatud konkreetsed tootespetsifikatsioonid ja viib tootespetsifikatsioonid vastavusse või määratlusega kombineeritud nomenklatuuris ning laiendab toetuskõlblikkust kogu HS-koodi 0405 10 suhtes; liit tunnistab kehtetuks ka komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/761 artiklis 51 sätestatud kontrollikohustuse, mis praegu kehtib kõnealuse tariifikvoodi alusel imporditud toodete massi ja rasvasisalduse suhtes;

c)

tariifikvoot 040 (terve Cheddari juust): liit tühistab kõnealuse tariifikvoodi raames kohaldatud konkreetsed tootespetsifikatsioonid ja laiendab kõnealuse tariifikvoodi saamise õigust kogu CN-koodi 0406 90 21 suhtes.

3.   Muude tariifikvootide puhul, mille osas on Uus-Meremaal GATT 1994 XXVIII artikli alusel läbirääkimis- või konsulteerimisõigus, nõustub Uus-Meremaa dokumendis G/SECRET/42/Add.2 esitatud kavandatud tariifikvootide kohustustega, mille liit on võtnud pärast Ühendkuningriigi väljaastumist, võttes arvesse artikli 4 kohaseid kohandusi.

Artikkel 4

Liidu käimasolevad läbirääkimised GATT 1994 XXVIII artikli alusel

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu, millest on teavitatud WTO liikmeid, jätkab liit läbirääkimisi ja konsultatsioone teiste WTO liikmetega, kellel on GATT 1994 XXVIII artikli alusel läbirääkimis- või konsulteerimisõigus.

2.   Nende läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel võib liit kaaluda artiklis 3 või dokumendis G/SECRET/42/Add.2 sätestatud osade ja koguste või muude tingimuste muutmist. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi, mis tulenevad GATT 1994 artiklist XXVIII, konsulteerib liit Uus-Meremaaga juhul, kui muudetakse artiklis 3 osutatud liidu varasemat kohustust seoses tariifikvootidega, mille üle Uus-Meremaal on läbirääkimis- või konsultatsiooniõigus, et jõuda vastastikku rahuldava tulemuseni enne sellise muudatuse tegemist.

Artikkel 5

Lõppsätted

1.   Käesolev leping jõustub esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev kokkulepe on liidu ja Uus-Meremaa vaheline rahvusvaheline leping, sealhulgas GATT 1994 XXVIII artikli lõike 3 punktide a ja b tähenduses.

3.   Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/63


Teade Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 10-A ja 10-B lisa muudatuse jõustumise kuupäeva kohta

Brüsselis 6. oktoobril 2010 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (1) 10-A ja 10-B lisa muudatus jõustub 1. jaanuaril 2023.


(1)  ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.


MÄÄRUSED

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/64


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2525,

21. detsember 2022,

millega rakendatakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2016 vastu määruse (EL) 2016/44.

(2)

Pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-627/20 (2) tuleks jätta välja ühe üksuse kohta tehtud kanne.

(3)

Määruse (EL) 2016/44 III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/44 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT L 12, 19.1.2016, lk 1.

(2)  Üldkohtu 28. septembri 2022. aasta otsus kohtuasjas Libyan African Investment Company (Laico) vs. nõukogu, T-627/20.


LISA

Määruse (EL) 2016/44 III lisa („Artikli 6 lõikes 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetelu“) B osast („Üksused“) jäetakse välja järgmine kanne:

„1.

Liibüa Araabia-Aafrika investeerimisühing (Libyan Arab African Investment Company – LAAICO) (teise nimega LAICO)“.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/66


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2526,

23. september 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/852 seoses vedelas olekus elavhõbedajäätmete ajutise ladustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/852 (elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2017/852 artiklis 11 on sätestatud, et kõnealuses artiklis nimetatud neljast suurallikast pärit elavhõbedat ja elavhõbedaühendeid, nii puhtal kujul kui ka segudes, käsitatakse jäätmetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses (2) ja need on ette nähtud lõplikuks kõrvaldamiseks.

(2)

Määruse (EL) 2017/852 artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad elavhõbedajäätmed, sealhulgas nelja asjaomase suurallika tekitatud jäätmed, läbima enne nende lõplikku kõrvaldamist eritöötluse, st muundamise, või kui need on mõeldud alaliseks kõrvaldamiseks maapealsetes rajatistes, siis muundamise ja tahkestamise.

(3)

Määruse (EL) 2017/852 artikli 13 lõike 1 kohaselt võib erandina nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (3) artikli 5 lõike 3 punktist a vedelas olekus elavhõbedajäätmeid kuni nende muundamise ja tahkestamiseni ajutiselt ladustada selleks ette nähtud ja varustatud prügilates kuni 31. detsembrini 2022, kooskõlas direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega.

(4)

Liikmesriikide poolt 2022. aasta mais esitatud teabest nähtus, et liidus ladustatakse ajutiselt üle 2 000 tonni vedelaid elavhõbedajäätmeid ning et nende jäätmete muundamiseks ja tahkestamiseks on vaja rohkem aega. Selliseks ladustamiseks lubatud ajavahemiku pikendamist kuni 31. detsembrini 2025 peetakse vajalikuks, et ka edaspidi tagada ajutine ladustamine prügilates kooskõlas direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud kohaldatavate nõuetega.

(5)

Määrust (EL) 2017/852 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/852 artikli 13 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine lõpeb 1. jaanuaril 2026.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 137, 24.5.2017, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(3)  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/68


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2527,

17. oktoober 2022,

millega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3, artikli 14 lõiget 5, artikli 16 lõiget 5, artikli 19 lõiget 8, artikli 22 lõiget 3, artikli 28 lõikeid 10 ja 11, artikli 29 lõiget 6, artikli 30 lõiget 8, artikli 33 lõiget 4, artikli 34 lõiget 5, artikli 35 lõiget 10, artikli 36 lõiget 5, artikli 45 lõiget 6, artikli 47 lõiget 6 ja artiklit 89,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (2) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ÜPP eesmärkide saavutamist. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud maaelu arengusse sekkumise viisid. Seega tunnistatakse sellega määrus (EL) nr 1305/2013 alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste kavandamise kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (3). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 807/2014 (4) sätestatud õigusnormid.

(4)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014 alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks tunnistada. Samas kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 154 lõikega 1 tuleks seda jätkuvalt kohaldada kuni 31. detsembrini 2025 maaelu arengu programmide rakendamise suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 ning kulude suhtes, mis toetusesaajatel on tekkinud ja mis makseasutus on kuni 31. detsembrini 2025 maksnud kõnealuste maaelu arengu programmide raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Samas kohaldatakse seda jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2025 maaelu arengu programmide rakendamise suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 ning kulude suhtes, mis toetusesaajatel on tekkinud ja mis makseasutus on kuni 31. detsembrini 2025 maksnud kõnealuste maaelu arengu programmide raames.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/70


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2528,

17. oktoober 2022,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/891 ja tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrused (EL) nr 611/2014, (EL) 2015/1366 ja (EL) 2016/1149, mida kohaldatakse toetuskavade suhtes teatavates põllumajandussektorites

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 30, artikli 37 punkti a alapunkte i, ii, iii ja vi, punkte b, c ja d ning punkti e alapunkti i, artiklit 53, artikli 56 lõiget 1, artikli 223 lõiget 2 ning artikli 231 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 62 lõiget 1, artikli 63 lõiget 4, artikli 64 lõiget 6 ja artikli 106 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (3) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud kõik sekkumisviisid teatavates põllumajandussektorites, millele on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013. Sellest tulenevalt jäetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (4) välja määruses (EL) nr 1308/2013 esitatud oliiviõli- ja lauaoliivide sektori, puu- ja köögiviljasektori, veinisektori, mesindussektori ja humalasektori toetusi käsitlevad sätted alates 1. jaanuarist 2023.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste kavandamise kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (5). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni delegeeritud määrustes (EL) nr 611/2014, (6) (EL) 2015/1366, (7) (EL) 2016/1149 (8) ja (EL) 2017/891 (9) sätestatud õigusnormid.

(4)

Delegeeritud määrused (EL) 2015/1366, (EL) 2016/1149 ja (EL) 2017/891 sisaldavad teatavaid sätteid, mis on seotud puu- ja köögiviljasektoris, veinisektoris ja mesindussektoris antavaid toetusi puudutavate kontrollidega, karistustega või rakendusjuhu täpsustamisega ja mis võeti vastu määruse (EL) nr 1306/2013 alusel.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 (10) on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevad õigusnormid ning sellega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013. Vastavalt määrusega (EL) 2021/2115 kehtestatud lähenemisviisile liidu eesmärkide saavutamiseks tagab see määrus liikmesriikidele ka suurema paindlikkuse, eelkõige seoses nende tehtavate kontrollidega ja määratavate karistustega.

(6)

Seega tuleks delegeeritud määruse (EL) 2017/891 asjaomased artiklid ja lisad alates 1. jaanuarist 2023 välja jätta. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 4 ja lõike 6 punktiga c ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 punkti a alapunktidega ii ja iii tuleks neid siiski jätkuvalt kohaldada puu- ja köögiviljasektori toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes ning rakenduskavade suhtes, mis jätkuvad kuni nende lõpuni, sealhulgas rakenduskavade suhtes, mille liikmesriigid on 2022. aastal kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013 ja delegeeritud määrusega (EL) 2017/891 enne 1. jaanuari 2023 heaks kiitnud.

(7)

Delegeeritud määrused (EL) nr 611/2014 ja (EL) 2015/1366 tuleks tunnistada alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 4 tuleks neid siiski jätkuvalt kohaldada oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning mesindussektori toetuskavade raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 7 tuleks delegeeritud määrus (EL) 2016/1149 tunnistada alates 16. oktoobrist 2023 kehtetuks ning seda tuleks jätkuvalt kohaldada veinisektori toetuskavade raames enne 16. oktoobrit 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes ning vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 46 ja 50 enne 16. oktoobrit 2025 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes, tingimusel et määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 muudatused ja üleminekusätted

Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 2 punktid f–m, artiklid 22–54, artiklid 56, 57 ja 58, artikli 59 lõiked 7 ja 8, artiklid 60–67, artikkel 76, artikli 77 punkt a ning artiklid 78, 79 ja 80 ning kõnealuse määruse I, II, III, IV ja V lisa jäetakse alates 1. jaanuarist 2023 välja.

Neid väljajäetud artikleid ja lisasid kohaldatakse siiski jätkuvalt:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32–38 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes;

b)

rakenduskavade suhtes, mida jätkatakse kuni nende lõpuni tingimustel, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõike 6 punktiga c või mille liikmesriigid on määruse (EL) nr 1308/2013 ja delegeeritud määruse (EL) 2017/891 kohaselt heaks kiitnud enne 1. jaanuari 2023.

Artikkel 2

Delegeeritud määruste (EL) nr 611/2014, (EL) 2015/1366 ja (EL) 2016/1149 kehtetuks tunnistamine ning üleminekusätted

1.   Delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29, 30 ja 31 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

2.   Delegeeritud määrus (EL) 2015/1366 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 55, 56 ja 57 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

3.   Delegeeritud määrus (EL) 2016/1149 tunnistatakse alates 16. oktoobrist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames sama määruse kohaselt enne 16. oktoobrit 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 50 kohaselt enne 16. oktoobrit 2025 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes, tingimusel et sellised tegevused on osaliselt rakendatud 15. oktoobriks 2023 ja tekkinud kulud moodustavad vähemalt 30 % kavandatud kogukuludest ning need tegevused viiakse täielikult ellu 15. oktoobriks 2025.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(5)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(6)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate programmide osas (ELT L 168, 7.6.2014, lk 55).

(7)  Komisjoni 11. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1366, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses toetusega mesindussektorile (ELT L 211, 8.8.2015, lk 3).

(8)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1149, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 (ELT L 190, 15.7.2016, lk 1).

(9)  Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138, 25.5.2017, lk 4).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/74


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2529,

17. oktoober 2022,

millega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 35 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 36 lõiget 6, artikli 39 lõiget 3, artikli 43 lõiget 12, artikli 44 lõiget 5, artikli 45 lõikeid 5 ja 6, artikli 46 lõiget 9, artikli 50 lõiget 11, artikli 52 lõiget 9, artikli 57 lõiget 3, artikli 58 lõiget 5, artikli 59 lõiget 3 ning artikli 67 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (2) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud otsetoetustesse sekkumise viisid. Seega tunnistatakse sellega alates 1. jaanuarist 2023 määrus (EL) nr 1307/2013 kehtetuks.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste kavandamise kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (3). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 639/2014 (4) sätestatud õigusnormid.

(4)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014 alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks tunnistada. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 154 lõikega 2 tuleks siiski jätkata selle kohaldamist toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse taotlusaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse enne 1. jaanuari 2023 algavate taotlusaastate kohta.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/76


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2530,

1. detsember 2022,

millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 11, artikli 31 lõiget 2, artikli 34 lõiget 5, artikli 36 lõiget 4, artikli 39 lõiget 4, artikli 43 lõiget 13, artikli 45 lõiget 7, artikli 55 lõiget 2, artikli 57 lõiget 4 ja artikli 67 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (2) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud otsetoetustega sekkumise viisid. Seega tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste, muu hulgas otsetoetustega sekkumiste kavandamise kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (3). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 641/2014 (4) sätestatud õigusnormid.

(4)

Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 641/2014 alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks tunnistada. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 154 lõikega 2 tuleks siiski jätkata selle kohaldamist toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse taotlusaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2023.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 641/2014 kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Rakendusmäärus (EL) nr 641/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse enne 1. jaanuari 2023 algavate taotlusaastate kohta.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(4)  Komisjoni 16. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad (ELT L 181, 20.6.2014, lk 74).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/78


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2531,

1. detsember 2022,

millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3, artiklit 12, artikli 14 lõiget 6, artiklit 41, artikli 54 lõiget 4, artikli 66 lõiget 5, artiklit 67, artikli 75 lõiget 5 ja artikli 76 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (2) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud maaelu arengusse sekkumise viisid. Seega tunnistatakse määrus (EL) nr 1305/2013 (3) alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste kavandamise (muu hulgas maaelu arengu) kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (4). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 808/2014 (5) sätestatud õigusnormid.

(4)

Rakendusmäärus (EL) nr 808/2014 tuleks alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks tunnistada. Samas kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 154 lõikega 1 tuleks seda jätkuvalt kohaldada kuni 31. detsembrini 2025 maaelu arengu programmide rakendamise suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 ning kulude suhtes, mis toetusesaajatel on tekkinud ja mis makseasutus on kuni 31. detsembrini 2025 maksnud kõnealuste maaelu arengu programmide raames.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Rakendusmäärus (EL) nr 808/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Samas kohaldatakse seda jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2025 maaelu arengu programmide rakendamise suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 ning kulude suhtes, mis toetusesaajatel on tekkinud ja mis makseasutus on kuni 31. detsembrini 2025 maksnud kõnealuste maaelu arengu programmide raames.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (EÜT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(5)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 31.7.2014, lk 18).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/80


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2532,

1. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/892 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 738/2010 ning rakendusmäärused (EL) nr 615/2014, (EL) 2015/1368 ja (EL) 2016/1150, mida kohaldatakse toetuskavade suhtes teatavates põllumajandussektorites

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikleid 31, 38, 54, artikli 57 esimese lõigu punkte a ja c, artiklit 60, artikli 174 lõike 1 punkti d ning artikli 223 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 58 lõike 4 punkte a ja b, artikli 62 lõike 2 punkte a–d ja h, artikli 63 lõiget 5, artikli 64 lõiget 7, artikli 66 lõiget 4 ning artikli 106 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (3) on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(2)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud kõik sekkumisviisid teatavates põllumajandussektorites, millele on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013. Sellest tulenevalt jäetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (4) välja määruses (EL) nr 1308/2013 esitatud oliiviõli- ja lauaoliivide sektori, puu- ja köögiviljasektori, veinisektori, mesindussektori ja humalasektori toetusi käsitlevad sätted alates 1. jaanuarist 2023.

(3)

Sellega seoses on komisjon võtnud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt vastu täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades täpsustatavate sekkumiste kavandamise kohta, nimelt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (5). Kõnealuse delegeeritud määrusega asendatakse praegu komisjoni määruses (EL) nr 738/2010 (6) ning komisjoni rakendusmäärustes (EL) nr 615/2014, (7) (EL) 2015/1368, (8) (EL) 2016/1150 (9) ja (EL) 2017/892 (10) sätestatud õigusnormid.

(4)

Kõnealused määrused sisaldavad teatavaid määruse (EL) nr 1306/2013 alusel vastu võetud sätteid, mis on seotud oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris, puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris ja humalasektoris antava toetusega seotud kontrollide, karistuste ja tagatistega.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 (11) on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevad õigusnormid ning sellega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013. Vastavalt määrusega (EL) 2021/2115 kehtestatud lähenemisviisile liidu eesmärkide saavutamiseks tagab see määrus liikmesriikidele ka suurema paindlikkuse, eelkõige seoses nende tehtavate kontrollidega ja määratavate karistustega.

(6)

Seega tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/892 asjaomased artiklid ja lisad alates 1. jaanuarist 2023 välja jätta. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 4 ja lõike 6 punktiga c ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 punkti a alapunktidega ii ja iii tuleks neid siiski jätkuvalt kohaldada puu- ja köögiviljasektori toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes ning rakenduskavade suhtes, mis jätkuvad kuni nende lõpuni, sealhulgas rakenduskavade suhtes, mille liikmesriigid on 2022. aastal kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/891 (12) enne 1. jaanuari 2023 heaks kiitnud.

(7)

Rakendusmäärused (EL) nr 615/2014 ja (EL) 2015/1368 tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 4 tuleks neid siiski jätkuvalt kohaldada oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning mesindussektori toetuskavade raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 7 tuleks rakendusmäärus (EL) 2016/1150 tunnistada alates 16. oktoobrist 2023 kehtetuks ning seda tuleks jätkuvalt kohaldada veinisektori toetuskavade raames enne 16. oktoobrit 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes ning vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 46 ja 50 enne 16. oktoobrit 2025 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes, tingimusel et määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud.

(9)

Määrus (EL) nr 738/2010 tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõikega 5 tuleks seda siiski jätkuvalt kohaldada humalasektori toetuskavade raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 muudatused ja üleminekusätted

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 artiklid 2–21 ja 25–35 ning kõnealuse määruse I–VI lisa jäetakse alates 1. jaanuarist 2023 välja.

Neid väljajäetud artikleid ja lisasid kohaldatakse siiski jätkuvalt:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32–38 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes;

b)

rakenduskavade suhtes, mida jätkatakse kuni nende lõpuni tingimustel, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kooskõlas määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõike 6 punktiga c või mille liikmesriigid on määruse (EL) nr 1308/2013 ja määruse (EL) 2017/891 kohaselt heaks kiitnud enne 1. jaanuari 2023.

Artikkel 2

Rakendusmääruste (EL) nr 615/2014, (EL) 2015/1368, (EL) 2016/1150 ja määruse (EL) nr 738/2010 kehtetuks tunnistamine ning üleminekusätted

1.   Rakendusmäärus (EL) nr 615/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29, 30 ja 31 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

2.   Rakendusmäärus (EL) 2015/1368 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 55, 56 ja 57 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

3.   Rakendusmäärus (EL) 2016/1150 tunnistatakse kehtetuks alates 16. oktoobrist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames sama määruse kohaselt enne 16. oktoobrit 2023 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 50 kohaselt enne 16. oktoobrit 2025 rakendatud tegevuste puhul tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes, tingimusel et sellised tegevused on osaliselt rakendatud 15. oktoobriks 2023 ja tekkinud kulud moodustavad vähemalt 30 % kavandatud kogukuludest ning need tegevused viiakse täielikult ellu 15. oktoobriks 2025.

4.   Määrus (EL) nr 738/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 58, 59 ja 60 osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 tekkinud kulude ja tehtud maksete suhtes.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347 20.12.2013, lk 549.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(5)  Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).

(6)  Komisjoni 16. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 738/2010, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses Saksamaa tootjaorganisatsioonidele humalasektoris antavate toetustega (ELT L 216, 17.8.2010, lk 11).

(7)  Komisjoni 6. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 615/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakendussätted seoses oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammidega (ELT L 168, 7.6.2014, lk 95).

(8)  Komisjoni 6. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1368, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega mesindussektorile (ELT L 211, 8.8.2015, lk 9).

(9)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas (ELT L 190, 15.7.2016, lk 23).

(10)  Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 138, 25.5.2017, lk 57).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

(12)  Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138, 25.5.2017, lk 4).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/84


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2533,

15. detsember 2022,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Miele della Lunigiana“ (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1845/2004 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Miele della Lunigiana“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Miele della Lunigiana“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 22. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1845/2004, millega täiendatakse teatavate nimetuste kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kandmist käsitleva määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa (Tergeste, Lucca, Miele della Lunigiana ja Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας (Agios Mathaios Kerkyras)) (ELT L 322, 23.10.2004, lk 14).

(3)  ELT C 327, 30.8.2022, lk 20.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/85


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2534,

21. detsember 2022,

millega lubatakse lasta uuendtoiduna turule lehmapiima β-laktoglobuliin (beeta-laktoglobuliin) ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu uuendtoitude loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 8 kohaselt vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 (2) kehtestati liidu uuendtoitude loetelu.

(3)

Ettevõtja Arla Foods Ingredients Group P/S (edaspidi „taotleja“) esitas 22. juulil 2020 komisjonile taotluse saada kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikega 1 luba lasta liidus uuendtoiduna turule lehmapiima β-laktoglobuliini, mis eraldatakse lehmapiimavadakust happelises või neutraalses keskkonnas. Taotleja taotles luba kasutada lehmapiima β-laktoglobuliini karastusjookides, mida turustatakse füüsilise treeninguga seoses, vadakupulbris, piimapõhistes jookides ja samalaadsetes toodetes ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013, (3) kusjuures need tooted on ette nähtud üldelanikkonnale, välja arvatud alla kolmeaastased lapsed ning rasedad ja imetavad naised.

(4)

22. juulil 2020 esitas taotleja komisjonile lisaks taotluse kaitsta järgmisi konfidentsiaalseid teadusuuringute ja muid andmeid, mis olid esitatud taotluse toetuseks: bakterite pöördmutatsioonikatse, (4) inimese lümfotsüütidega tehtud mikrotuumade tekke in vitro uuring, (5) närilistega annusevahemiku leidmiseks läbi viidud 14-päevase suukaudse toksilisuse uuring (6) ja närilistega läbi viidud 90-päevase suukaudse subkroonilise toksilisuse uuring (7) ning 23 täiendava uuendtoidupartii ja 20 turustatava vadakuvalgu isolaadi partii koostise analüüsi tulemused ja asjaomased analüüsitõendid (8) ning uuendtoidu aeroobsete mikroobide üldsisalduse analüüside tulemused ja asjaomaseid analüüsitõendid (9).

(5)

5. novembril 2020 palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) hinnata uuendtoiduna lehmapiima β-laktoglobuliini.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 11 võttis toiduohutusamet 28. veebruaril 2022 vastu teadusliku arvamuse „Safety of beta-lactoglobulin as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (10) (Määruse (EL) 2015/2283 kohase uuendtoidu lehmapiima β-laktoglobuliini ohutus).

(7)

Oma teaduslikus arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et lehmapiima β-laktoglobuliin on kavandatud kasutustingimuste korral ohutu. Seega annab kõnealune teaduslik arvamus piisavalt alust kinnitada, et lehmapiima β-laktoglobuliin vastab määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikes 1 sätestatud turulelaskmise tingimustele, kui seda kasutatakse karastusjookides, mida turustatakse füüsilise treeninguga seoses, vadakupulbris, piimapõhistes jookides ja samalaadsetes toodetes ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013, kusjuures need tooted on ette nähtud üldelanikkonnale, välja arvatud alla kolmeaastased lapsed ning rasedad ja imetavad naised.

(8)

Oma teaduslikus arvamuses märkis toiduohutusamet ka seda, et tema järeldus uuendtoidu ohutuse kohta põhines taotleja toimikus olevatel teadusuuringutel ja andmetel, milleks on bakterite pöördmutatsioonikatse, inimese lümfotsüütidega tehtud mikrotuumade tekke in vitro uuring, närilistega annusevahemiku leidmiseks läbi viidud 14-päevase suukaudse toksilisuse uuring ja närilistega läbi viidud 90-päevase suukaudse subkroonilise toksilisuse uuring ning 23 täiendava uuendtoidupartii ja 20 turustatava vadakuvalgu isolaadi partii koostise analüüsi tulemused ja asjaomased analüüsitõendid ning uuendtoidu aeroobsete mikroobide üldsisalduse analüüside tulemused ja asjaomased analüüsitõendid, ning ilma nendeta ei oleks ta saanud uuendtoitu hinnata ega oma järeldusele jõuda.

(9)

Komisjon palus taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses nende teadusuuringute ja andmete konfidentsiaalsuse kaitsmisega, ning selgitada nende andmete kasutamise ainuõiguse taotlemist kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktiga b.

(10)

Taotleja teatas, et taotluse esitamise ajal olid tal bakterite pöördmutatsioonikatsest, inimese lümfotsüütidega tehtud mikrotuumade tekke in vitro uuringust, närilistega annusevahemiku leidmiseks läbi viidud 14-päevase suukaudse toksilisuse uuringust ja närilistega läbi viidud 90-päevase suukaudse subkroonilise toksilisuse uuringust ning 23 täiendava uuendtoidupartii ja 20 turustatava vadakuvalgu isolaadi partii koostise analüüsi tulemustest saadud (ja asjaomastel analüüsitõenditel esitatud) andmete ning uuendtoidu aeroobsete mikroobide üldsisalduse analüüside tulemustest saadud (ja asjaomastel analüüsitõenditel esitatud) andmete ja kõnealuste teadusuuringute omandiõigus ja neile viitamise ainuõigus ning et kolmandate isikute jaoks ei ole need andmed ja uuringud seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad ning nad ei tohi kõnealustele andmetele ega uuringutele viidata.

(11)

Komisjon on hinnanud kogu taotleja esitatud teavet ning leiab, et selle vastavus määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele on piisavalt tõendatud. Seepärast tuleks bakterite pöördmutatsioonikatsest, inimese lümfotsüütidega tehtud mikrotuumade tekke in vitro uuringust, närilistega annusevahemiku leidmiseks läbi viidud 14-päevase suukaudse toksilisuse uuringust ja närilistega läbi viidud 90-päevase suukaudse subkroonilise toksilisuse uuringust ning 23 täiendava uuendtoidupartii ja 20 turustatava vadakuvalgu isolaadi partii koostise analüüsi tulemustest ja asjaomastelt analüüsitõenditelt ning uuendtoidu aeroobsete mikroobide üldsisalduse analüüside tulemustest ja asjaomastest analüüsitõenditest saadud andmeid ja kõnealuseid teadusuuringuid kaitsta kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 27 lõikega 1. Seega tuleks lubada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest liidu turule lehmapiima β-laktoglobuliini lasta ainult taotlejal.

(12)

Lehmapiima β-laktoglobuliini jaoks antud loa ja taotleja toimikus sisalduvatele teadusuuringutele ja -andmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski järgmisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turule laskmiseks loataotlust, kui nende taotlus põhineb loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(13)

Kuna uuendtoidu allikat saadakse lehmapiimast, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (11) II lisas ühena paljudest allergiat või talumatust põhjustavatest ainetest või toodetest, tuleks β-laktoglobuliini sisaldav toit kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 21 sätestatud nõuetega asjakohaselt märgistada.

(14)

On asjakohane, et liidu uuendtoitude loetellu kantakse koos uuendtoidu lehmapiima β-laktoglobuliiniga ka määruse (EL) 2015/2283 artikli 9 lõikes 3 osutatud teave.

(15)

Lehmapiima β-laktoglobuliin tuleks kanda rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Liidus lubatakse turule lasta lehmapiima β-laktoglobuliini.

Lehmapiima β-laktoglobuliin kantakse rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu.

2.   Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Viie aasta jooksul alates 11. jaanuarist 2023 on artiklis 1 osutatud uuendtoitu lubatud liidus turule lasta ainult ettevõtjal Arla Foods Ingredients Group P/S, (12) välja arvatud juhul, kui mõni järgmine taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa ilma artikli 3 kohaselt kaitstud teadusandmetele osutamata või ettevõtja Arla Foods Ingredients Group P/S nõusolekul.

Artikkel 3

Taotlustoimikus sisalduvaid teadusandmeid, mis vastavad määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõikes 2 sätestatud tingimustele, ei kasutata viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ühegi järgmise taotleja huvides ilma ettevõtja Arla Foods Ingredients Group P/S nõusolekuta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).

(4)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2019a, avaldamata).

(5)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2019b, avaldamata).

(6)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2019c, avaldamata).

(7)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2019d, avaldamata).

(8)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2021 ja 2022, avaldamata).

(9)  Arla Foods Ingredients Group P/S (2022, avaldamata).

(10)  EFSA Journal 2022;20(4):7204.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(12)  Aadress: Sønderhøj 10 -12, 8260 Viby J, Taani.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

Lehmapiima β-laktoglobuliin (beeta-laktoglobuliin)

Määratud toidugrupp

Piirnorm (g uuendtoitu/100 g)

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „lehmapiima β-laktoglobuliin“ või „lehmapiima beeta-laktoglobuliin“.

 

Luba antud 11. jaanuaril 2023. Käesolev kanne põhineb määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja teadusandmetel.

Taotleja: Arla Foods Ingredients Group P/S, Sønderhøj 10 -12, 8260 Viby J, Taani. Andmekaitseperioodil võib uuendtoitu lehmapiima β-laktoglobuliini (beeta-laktoglobuliini) liidus turule lasta üksnes ettevõtja Arla Foods Ingredients Group P/S, välja arvatud juhul, kui mõni hilisem taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalseid teaduslikke tõendeid või teadusandmeid kasutamata või ettevõtja Arla Foods Ingredients Group P/S nõusolekul.

Andmekaitse aegumise kuupäev: 11. jaanuar 2028.“

Karastusjoogid, mida turustatakse seoses füüsilise treeninguga

25

Vadakupulber (kasutusvalmis)

8

Piimapõhised joogid ja samalaadsed tooted

12

Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013, üldelanikkonnale, välja arvatud alla 3-aastased lapsed ning rasedad ja imetavad naised

Vastavalt nende inimeste toitumuslikele erivajadustele, kellele tooted on ette nähtud

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse (inglise tähestiku järjekorras) järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Lehmapiima β-laktoglobuliin (beeta-laktoglobuliin)

Kirjeldus

Valk β-laktoglobuliin (beeta-laktoglobuliin) on valge või kreemikas pulber, mida saadakse lehmapiimavadakust mitmes järjestikuses etapis, mille hulgas on filtrimine, kontsentreerimine, kristallimine, taaslahustamine (vees), pH reguleerimine happeliseks kuni neutraalseks, uuesti kontsentreerimine ja kuivatamine.

CASi number: 9045-23–2

Molekulmass: 36,7 kDa (dimeer); 18,3 kDa (monomeer)

Omadused/koostis

pH (10 % lahus): 3,5–8,0

Valk (N × 6,38) (%): ≥ 86,0

β-laktoglobuliin (valgu%): ≥ 90,0

Laktoos (%): ≤ 1,0

Rasv (%): ≤ 1,0

Tuhk (%): ≤ 5,0

Niiskus (%): ≤ 5,5

Raskmetallid

Kaadmium (mg/kg): < 0,2

Plii (mg/kg): < 0,1

Elavhõbe (mg/kg): < 0,01

Saasteained

Aflatoksiin M1 (μg/kg): < 0,01

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Bakterite üldarv: ≤ 5 000 CFU/g

Pärm- ja hallitusseente üldarv: ≤ 10 CFU/g

Enterobakterid: ≤ 10 CFU/g

Salmonella spp.: 25 g ei leidu

Bacillus cereus: < 100 CFU/g

Listeria monocytogenes: 25 g ei leidu

Staphylococcus aureus: < 10 CFU/g

Sulfiteid redutseerivad klostriidid: < 10 CFU/g

CFU: kolooniat moodustav ühik; kDa: kilodalton“


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/91


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2535,

21. detsember 2022,

millega lubatakse lasta uuendtoiduna turule Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu uuendtoitude loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 8 kohaselt vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 (2) kehtestati liidu uuendtoitude loetelu.

(3)

5. novembril 2018 esitas ettevõtja Golden Biotechnology Corp (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber. Taotleja taotles luba kasutada Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbrit üldelanikkonnale ettenähtud toidulisandites, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (3) maksimumkoguses 990 mg päevas.

(4)

12. mail 2020 palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) hinnata uuendtoiduna Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbrit.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 11 võttis toiduohutusamet 18. mail 2022 vastu teadusliku arvamuse „Safety of freeze-dried mycelia of Antrodia camphorata as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (4) (Määruse (EL) 2015/2283 kohase uuendtoidu Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli ohutus).

(6)

Oma teaduslikus arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseel on täiskasvanutele ja üle 14-aastastele noorukitele ohutu, kui seda on lisatud toidulisanditesse arvestusega, et maksimaalne päevane tarbitav kogus on 990 mg. Toiduohutusamet ei ole kindlaks teinud, et alla 14-aastastele isikutele ette nähtud toidulisandites sisalduv uuendtoit oleks taotleja kavandatud 990 mg päevase tarbitava koguse korral ohutu, sest tarbitav kogus ületaks sel juhul toiduohutusameti kindlaks tehtud ohutut kogust (16,5 mg kehakaalu kg kohta päevas). Seega annab toiduohutusameti arvamus piisavalt alust kinnitada, et kui Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli kasutatakse vähemalt 14-aastastele isikutele ettenähtud toidulisandites nii, et maksimaalne päevane kogus on 990 mg, vastab see määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikes 1 sätestatud turulelaskmise tingimustele.

(7)

Toiduohutusamet leiab oma teaduslikus arvamuses, et kuigi puuduvad tõendid allergiaohu kohta, ei saa seda ohtu uuendtoidu valgusisalduse tõttu välistada. Taotleja tegi kirjandusandmete otsingu ega leidnud avaldatud tõendusmaterjali seoses Antrodia camphorata võimaliku allergeensusega ning puuduvad muud andmed, mida tavaliselt oleks vaja võimaliku allergiaohu kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Sellegipoolest leiab komisjon hetkel, et Antrodia camphorata mütseeli pulbri võimalik allergeensus reaalses olukorras ei ilmne ning seetõttu ei ole vaja liidu uuendtoitude loetellu kanda sellekohast märgistuse erinõuet.

(8)

Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbrit sisaldavate toidulisandite jaoks tuleks kehtestada selge uuendtoidu nimetus ja märgistusnõue tagamaks, et kõnealuseid toidulisandeid ei tarbiks lapsed ega alla 14-aastased noorukid.

(9)

On asjakohane, et liidu uuendtoitude loetellu kantakse koos uuendtoidu Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbriga ka määruse (EL) 2015/2283 artiklis 9 osutatud teave.

(10)

Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber tuleks kanda rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Liidus lubatakse turule lasta Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulbrit.

Antrodia camphorata külmkuivatatud mütseeli pulber kantakse rakendusmääruses (EL) 2017/2470 esitatud liidu uuendtoitude loetellu.

2.   Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(4)  EFSA Journal 2022; 20(6):7380.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Antrodia camphorata mütseeli pulber

Määratud toidugrupp

Piirnorm

1.

Uuendtoidu nimetus seda sisaldavate toidulisandite märgistusel on „Antrodia camphorata mütseeli pulber“.

2.

Antrodia camphorata mütseeli pulbrit sisaldavate toidulisandite märgistusel peab olema märge, et seda toidulisandit ei tohiks tarbida imikud ja alla 14-aastased lapsed.“

 

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikutele ja alla 14-aastastele lastele ettenähtud toidulisandid

990 mg päevas

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Antrodia camphorata mütseeli pulber

Kirjeldus/määratlus

Uuendtoit on seene Antrodia camphorata (tüvi BCRC 39106) külmkuivatatud mütseeli pulber, mis on kasvatatud tahkel substraadil. Pärast külmkuivatamist jahvatatakse mütseel pulbriks. Antrodia camphorata on Taiwanofungus camphoratus’e (perekond: Fomitopsidaceae) sünonüüm.

Omadused/koostis

Kadu kuivatamisel (niiskus): < 10 %

Süsivesikud: ≤ 80 g/100 g

Valk: ≤ 20 g/100 g

Tuhk: ≤ 6 g/100 g

Rasv: ≤ 6 g/100 g

Triterpenoide kokku: 1,0–10,0 g/100 g

Antrokinolool: 1,0–20,0 mg/g

Raskmetallid

Arseen: < 0,5 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Aeroobsete bakterite üldarv: ≤ 103 * CFU/g

Pärm- ja hallitusseente üldarv: ≤ 100 CFU/g

Escherichia coli: 10 g ei leidu

Salmonella spp.: 25 g ei leidu

Staphylococcus aureus: 10 g ei leidu

*CFU: kolooniat moodustav ühik“


OTSUSED

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/94


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2536,

12. detsember 2022,

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2019/1187 (2) allkirjastati 27. juunil 2019 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist (edaspidi „leping“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Kuna rahvusvaheline kuritegevus ulatub oma iseloomust tingituna ka üle liidu piiride, ei suuda liikmesriigid omapäi küllaldaselt parandada õiguskaitsealase teabe vahetamist, mille eesmärk on säilitada julgeolek liidus. Piiriülese õiguskaitsealase koostöö soodustamise seisukohast on äärmiselt oluline, et kõigil liikmesriikidel ja Šveitsi Konföderatsioonil oleks vastastikku juurdepääs üksteise riiklikele DNA-registritele, sõrmejälgede identifitseerimise süsteemidele ja sõidukite registreerimisandmetele.

(3)

Kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 3 on lepingu artikli 5 lõikeid 1 ja 2 kohaldatud ajutiselt alates lepingu allkirjastamise päevast.

(4)

Nõukogu otsus 2008/615/JSK, (3) nõukogu otsus 2008/616/JSK (4) ja selle lisa ning nõukogu raamotsus 2009/905/JSK (5) on Iirimaa jaoks siduvad ning seetõttu osaleb Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist, kiidetakse liidu nimel heaks (6).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud teate (7).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA


(1)  17. detsembri 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2019/1187 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ning selle teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (ELT L 187, 12.7.2019, lk 1).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(4)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(5)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/905/JSK laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta (ELT L 322, 9.12.2009, lk 14).

(6)  Lepingu tekst on avaldatud ELTs L 187, 12.7.2019, lk 3 koos allkirjastamise otsusega.

(7)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/96


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2537,

12. detsember 2022,

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2019/1172 (2) allkirjastati 27. juunil 2019 Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist (edaspidi „leping“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Kuna rahvusvaheline kuritegevus ulatub oma iseloomust tingituna ka üle liidu piiride, ei suuda liikmesriigid omapäi küllaldaselt parandada õiguskaitsealase teabe vahetamist, mille eesmärk on säilitada julgeolek liidus. Piiriülese õiguskaitsealase koostöö soodustamise seisukohast on äärmiselt oluline, et kõigil liikmesriikidel ja Liechtensteini Vürstiriigil oleks vastastikku juurdepääs üksteise riiklikele DNA-registritele, sõrmejälgede identifitseerimise süsteemidele ja sõidukite registreerimisandmetele.

(3)

Kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 3 on lepingu artikli 5 lõikeid 1 ja 2 kohaldatud ajutiselt alates lepingu allkirjastamise päevast.

(4)

Nõukogu otsus 2008/615/JSK, (3) nõukogu otsus 2008/616/JSK (4) ja selle lisa ning nõukogu raamotsus 2009/905/JSK (5) on Iirimaa jaoks siduvad ning seetõttu osaleb Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping, mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist, kiidetakse liidu nimel heaks (6).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud teate (7).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA


(1)  17. detsembri 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2019/1172 Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb nõukogu otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), nõukogu otsuse 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) ja selle lisa ning nõukogu raamotsuse 2009/905/JSK (laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta) teatavate sätete kohaldamist, Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ning selle teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (ELT L 184, 10.7.2019, lk 1).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(4)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(5)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/905/JSK laboritoiminguid tegevate kohtuekspertiisi teenuse pakkujate akrediteerimise kohta (ELT L 322, 9.12.2009, lk 14).

(6)  Lepingu tekst on avaldatud ELTs L 184, 10.7.2019, lk 3 koos allkirjastamise otsusega.

(7)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/98


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/2538,

13. detsember 2022,

millega nimetatakse ametisse Somaalias läbiviidava võimete tugevdamise Euroopa Liidu missiooni (EUCAP Somalia) juht (EUCAP Somalia/1/2022)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2012. aasta otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni võimete tugevdamiseks Somaalias (EUCAP Somalia), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt otsuse 2012/389/ÜVJP artikli 9 lõikele 1 on poliitika- ja julgeolekukomitee volitatud tegema kooskõlas aluslepingu artikli 38 kolmanda lõiguga Somaalias võimete tugevdamiseks läbiviidava Euroopa Liidu missiooni (EUCAP Somalia) poliitiliseks kontrolliks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas nimetama ametisse missiooni juhi.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 7. detsembril 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/2210, (2) millega pikendati Christopher REYNOLDSi volitusi EUCAP Somalia juhina alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

(3)

12. detsembril 2022 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2022/2445, (3) millega pikendatakse EUCAP Somalia volitusi kuni 31. detsembrini 2024.

(4)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 17. novembril 2022 ettepaneku nimetada EUCAP Somalia juhiks alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 Kauko AALTOMAA,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Somaalias läbiviidava võimete tugevdamise Euroopa Liidu missiooni (EUCAP Somalia) juhiks nimetatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 Kauko AALTOMAA.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Brüssel, 13. detsember 2022

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

D. PRONK


(1)  ELT L 187, 17.7.2012, lk 40.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 7. detsembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2210, millega pikendatakse Somaalias läbiviidava võimete tugevdamise Euroopa Liidu missiooni (EUCAP Somalia) juhi volitusi (EUCAP Somalia/1/2021) (ELT L 447, 14.12.2021, lk 3).

(3)  Nõukogu 12. detsembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/2445, millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni võimete tugevdamiseks Somaalias (EUCAP Somalia) (ELT L 319, 13.12.2022, lk 91).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/99


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/2539,

13. detsember 2022,

millega nimetatakse ametisse Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/59 (BiH/34/2022)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2004/570/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (operatsioon Althea) ELi vägede juhataja (edaspidi „ELi vägede juhataja“) nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 10. jaanuaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/59, (2) millega nimetati ELi vägede juhatajaks kindralmajor Anton WESSELY.

(3)

Austria sõjaväevõimud andsid 13. oktoobril 2022 soovituse nimetada alates 20. jaanuarist 2023 kindralmajor Anton WESSELY järglasena ELi vägede juhatajaks kindralmajor Helmut HABERMAYER.

(4)

Operatsiooni Althea operatsiooni ülem toetas Austria sõjaväevõimude soovitust.

(5)

ELi sõjaline komitee nõustus 24. novembril 2022 Austria sõjaväevõimude soovitusega.

(6)

Otsus (ÜVJP) 2022/59 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(7)

12. ja 13. detsembril 2002. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul võeti vastu deklaratsioon, milles märgitakse, et Berliin-pluss-kokkuleppeid ja nende rakendamist kohaldatakse üksnes nende liidu liikmesriikide suhtes, kes on NATO liikmed või kes osalevad programmis „Partnerlus rahu nimel“ ning on sellest tulenevalt sõlminud NATOga kahepoolseid julgeolekukokkuleppeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (operatsioon Althea) ELi vägede juhatajaks nimetatakse alates 20. jaanuarist 2023 kindralmajor Helmut HABERMAYER.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2022/59 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 20. jaanuaril 2023.

Brüssel, 13. detsember 2022

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

D. PRONK


(1)  ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 10. jaanuari 2022.aasta otsus (ÜVJP) 2022/59, millega nimetatakse ametisse Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2021/5 (BiH/32/2022) (ELT L 10, 17.1.2022, lk 77).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/101


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2540,

19. detsember 2022,

millega nimetatakse ametisse Belgia Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/853, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis (1),

võttes arvesse Belgia valitsuse ettepanekut,

pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi toimimise lepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt koosneb majandus- ja sotsiaalkomitee tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

(2)

Nõukogu võttis 2. oktoobril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/1392, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025.

(3)

Seoses Dominique MICHELI tagasiastumisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht.

(4)

Belgia valitsus tegi ettepaneku nimetada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2025 Olivier JORIS, Executive Manager du Centre de compétence Europe et International de la Fédération des Entreprises de Belgique (FEB) (Belgia ettevõtete föderatsiooni Euroopa asjade ja rahvusvaheliste suhete osakonna tegevjuht),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2025 Olivier JORIS, Executive Manager du Centre de compétence Europe et International de la Fédération des Entreprises de Belgique (FEB) (Belgia ettevõtete föderatsiooni Euroopa asjade ja rahvusvaheliste suhete osakonna tegevjuht).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA


(1)  ELT L 139, 27.5.2019, lk 15.

(2)  Nõukogu 2. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1392, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 ning tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 18. septembril 2020 vastuvõetud otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 (ELT L 322, 5.10.2020, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/103


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2541,

19. detsember 2022,

millega nimetatakse ametisse Saksamaa Liitvabariigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/853, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosseis (1),

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut,

pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi toimimise lepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt koosneb majandus- ja sotsiaalkomitee tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

(2)

Nõukogu võttis 2. oktoobril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/1392, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025.

(3)

Seoses Gabriele MÜLLER-LISTI tagasiastumisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht.

(4)

Saksamaa valitsus tegi ettepaneku nimetada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2025 Andreas KRUSE, Mitglied im Vorstand der Bundesarbeitsgemeinschaft der Seniorenorganisation e.V. (BAGSO) (Saksamaa seenioride organisatsioonide liidu (BAGSO) juhatuse liige),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2025 Andreas KRUSE, Mitglied im Vorstand der Bundesarbeitsgemeinschaft der Seniorenorganisation e.V. (BAGSO) (Saksamaa seenioride organisatsioonide liidu (BAGSO) juhatuse liige).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA


(1)  ELT L 139, 27.5.2019, lk 15.

(2)  Nõukogu 2. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1392, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 ning tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 18. septembril 2020 vastuvõetud otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025 (ELT L 322, 5.10.2020, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/105


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2542,

19. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/1904, mille kohaselt lubatakse Madalmaadel kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/1904 (2) lubati Madalmaadel kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285, nähes ette käibemaksuvabastuse neile maksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 25 000 eurot (edaspidi „erimeede“).

(2)

Rakendusotsus (EL) 2018/1904 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. 23. augusti 2022. aasta kirjas taotlesid Madalmaad luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024, mil liikmesriigid peavad üle võtma nõukogu direktiivi (EL) 2020/285 (3). Kõnealuse direktiiviga lubatakse liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2025 vabastada käibemaksust selliste maksukohustuslaste kaubatarned ja osutatud teenused, kelle aastakäive asjaomases liikmesriigis ei ületa 85 000 eurot või sellega võrdväärset summat liikmesriigi valuutas.

(3)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule edastas komisjon Madalmaade taotluse 25. augusti 2022. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele, välja arvatud Hispaaniale. 26. augusti kirjaga edastas komisjon kõnealuse taotluse Hispaaniale. Komisjon teatas 29. augusti 2022. aasta kirjaga Madalmaadele, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Erimeede on kooskõlas direktiiviga 2006/112/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2020/285), mille eesmärk on vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust ja vältida konkurentsimoonutusi siseturul.

(5)

Erimeede on maksukohustuslastele endiselt vabatahtlik, kuna neile jääb võimalus valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamine kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290.

(6)

Madalmaade esitatud teabe kohaselt on erimeetme mõju lõpptarbimisetapis kogutava maksutulu kogusummale tühine.

(7)

Pärast nõukogu määruse (EL, Euratom) 2021/769 (4) jõustumist ei arvuta Madalmaad käibemaksupõhiste omavahendite aruande alusel hüvitist alates 2022. eelarveaastast.

(8)

Võttes arvesse, et erimeede on avaldanud positiivset mõju käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamisele, kuna see on vähendanud väikeettevõtjate ja maksuhaldurite halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, ning võttes arvesse, et see ei avalda olulist mõju kogu käibemaksutulule, tuleks Madalmaadel lubada kohaldada rakendusotsusega (EL) 2018/1904 kehtestatud erimeedet.

(9)

Erimeetme kohaldamine peaks olema ajaliselt piiratud. Ajapiirang peaks olema piisav, et võimaldada komisjonil hinnata praeguse künnise tulemuslikkust ja sobivust. Lisaks peavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2020/285 artikli 3 lõike 1 kohaselt võtma vastu ja avaldama 31. detsembriks 2024 kõnealuse direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldama neid norme alates 1. jaanuarist 2025. Seetõttu on asjakohane lubada Madalmaadel kohaldada erimeedet kuni 31. detsembrini 2024.

(10)

Rakendusotsust (EL) 2018/1904 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2018/1904 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2024.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1904, mille kohaselt lubatakse Madalmaadel kehtestada erimeede, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 (ELT L 310, 6.12.2018, lk 25).

(3)  Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 2.3.2020, lk 13).

(4)  Nõukogu 30. aprilli 2021. aasta määrus (EL, Euratom) 2021/769, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (ELT L 165, 11.5.2021, lk 9).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/107


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2022/2543,

21. detsember 2022,

millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

Pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-627/20 (2) tuleks jätta välja ühe üksuse kohta tehtud kanne.

(3)

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(2)  Üldkohtu 28. septembri 2022. aasta otsus kohtuasjas Libyan African Investment Company (Laico) vs. nõukogu, T-627/20.


LISA

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 IV lisa (Artikli 9 lõikes 2 osutatud isikute ja üksuste loetelu) B osast (Üksused) jäetakse välja järgmine kanne:

„1.

Liibüa Araabia-Aafrika investeerimisühing (Libyan Arab African Investment Company – LAAICO) (teise nimega LAICO)“.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/109


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2022/2544,

19. detsember 2022,

millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012), (1) eriti selle artiklit 220a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2022/2434 (2) muudeti määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“), kehtestades komisjoni tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamisel kasutatava ühtse rahastamismeetodina hajutatud rahastamise strateegia. Finantsmääruse artiklit 220a kohaldatakse finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid jõustuvad 9. novembril 2022 või pärast seda. Hajutatud rahastamise strateegiat ei kohaldata kehtivate programmide suhtes, mille kohaselt tuleks kooskõlas finantsmääruse artikliga 220 jätkata laenutehingute tegemist traditsioonilise kompensatsioonimeetodi alusel. Kompensatsioonimeetodit võib erandkorras kohaldada ka uute finantsabiprogrammide suhtes ja seda kohaldatakse kõigi Euratomi programmide suhtes.

(2)

Vastavalt finantsmääruse artiklile 220a kehtestab komisjon hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku korra. See kord peaks hõlmama juhtimisraamistikku, riskijuhtimismenetlusi ja kulude jaotamise metoodikat, mis peaks tagama, et kõik liidu kantud kulud, mis on seotud finantsabiga, kannab finantsabi saav riik. Seepärast on vaja kehtestada kord, mida kohaldatakse laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute suhtes, mida komisjon teeb hajutatud rahastamise strateegia raames, ja nendega seotud laenuandmistehingute suhtes.

(3)

Komisjon kohaldas esimest korda hajutatud rahastamise strateegiat laenuvõtmistehingute suhtes taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „taasterahastu“) raames, mis on liidu ajutine rahastamisvahend majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetuseks. See on võimaldanud võtta edukalt kasutusele vahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (3) kohase tagastamatu toetuse ja laenude ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (4) artikli 2 lõikes 2 osutatud muude liidu programmide tarbeks.

(4)

Taasterahastu raames hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajalik juhtimismudel ja protsessid on kehtestatud kooskõlas komisjoni rakendusotsusega C(2021) 2502 (5). See kord hõlmab muu hulgas juhtimisraamistikku, riskijuhtimist ja vastavusmenetlusi. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1095 (6) töötati välja kulude jaotamise metoodika. Asjakohane on võtta finantsmääruse artikli 220a kohase hajutatud rahastamise strateegia rakendamise korra aluseks taasterahastu juhtimismudel.

(5)

Kuigi käesolevat otsust tuleks kohaldada peamiselt hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate tehingute suhtes, on asjakohane laiendada mõnda selles sätestatud korda tehingutele, mida tehakse kompensatsioonimeetodi alusel. Sellise lähenemisviisi kasutamine tagaks vajalikus ulatuses järjepidevuse eri programmide vahel. Samuti tagaks see, et kõigi tehingute suhtes kohaldatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kõige rangemaid norme. See peaks hõlmama ka riskijuhtimis- ja vastavusmenetlustega seotud korda.

(6)

Iga-aastases laenuotsuses tuleks esitada hajutatud rahastamise strateegia raames ühe aasta jooksul kavandatavate laenuvõtmistehingute elemendid. Eelkõige tuleks selles kindlaks määrata laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ulatus, et määrata kindlaks liidu eelarve suhtes avalduv ja laenusaajatega seotud üldine riskipositsioon. Selleks tuleks otsusega kehtestada kõiki kasutuseesmärke hõlmav pikaajalise rahastamise maksimaalsete emissioonisummade vahemik, lühiajalise rahastamise maksimaalne tagasimaksmata summa, liidu pikaajalise rahastamise maksimaalne keskmine maksetähtaeg, lõplik tagasimaksmata summa piirmäär emissiooni kohta ja vajaduse korral komisjoni emissioonide maksimaalne summa, mida saab hoida tema enda kontol ja mida saab kasutada täiendava rahastamisallikana või järelturu toetamiseks.

(7)

Selleks et tagada asjaomaste finantsabiprogrammide raames võetud kohustuste täitmiseks vajalike vahendite olemasolu maksetähtpäeval, tuleks laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid teha hajutatud rahastamise strateegia raames pooleaastaste rahastamiskavade alusel. Rahastamiskavades määratletaks need tehingud selle perioodi jooksul maksete alusel, mis tuleb teha seotud programmide rakendamiseks. Rahastamiskava koostamine peaks seega tagama otsese seose maksevajadustega, et täita vastavate alusaktide alusel võetud kulukohustusi. Rahastamiskava tuleks koostada iga-aastases laenuotsuses sätestatud piirmäärade alusel. Rahastamiskava on aluseks turuosaliste teavitamisele eeloleva perioodi esialgsetest rahastamiskavadest.

(8)

Määrates kindlaks esialgse maksimaalse laenusumma, mis katab reeglina kuuekuulist perioodi, ja kehtestades kavandatavatele tehingutele teatavad muud põhiparameetrid, tagaks rahastamiskava ka emissioonide parema prognoositavuse, säilitades samal ajal paindlikkuse ja tagades turgude läbipaistvuse. Sihtinvestorite baas vajab teavet tulevaste emissioonide ja ajakava kohta, et omalt poolt investeerimiskavasid ette valmistada.

(9)

Iga-aastane laenuotsus ja rahastamiskava peaksid olema aluseks komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt finantsmääruse artikli 220a lõikele 2 esitatavale teabele, samuti turgudele ja üldsusele esitatavale teabele. Lisaks peaks komisjon finantsmääruse artikli 220a lõike 2 kohaselt andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjalikult ja korrapäraselt aru oma laenuvõtmis- ja võlahaldusstrateegia kõigist aspektidest.

(10)

Täpsete ja mõtestatud rahastamiskavade kindlaksmääramine hajutatud rahastamise strateegia raames sõltub sellest, kas finantsabiprogrammide rakendamise eest vastutavad eelarvevahendite käsutajad edastavad korrapäraselt ja õigel ajal teavet eeldatavate maksete heakskiitmise tähtaegade ja summade kohta. See teave tuleks edastada komisjoni finantsprognooside koostamise vahendi kaudu eelarve peadirektoraadile, mis on rahastamiskavade koostamise ja rakendamise eest vastutav talitus.

(11)

Hajutatud rahastamise strateegia eesmärk peaks olema liidu jaoks kõige soodsamate finantstingimuste saavutamine tehingute usaldusväärse kavandamise ja sujuva teostamise kaudu valitsevates turutingimustes parimatel võimalikel tingimustel. Arvestades vajadust koguda rahalisi vahendeid, et võimaldada vastavatele programmidele väljamaksete tegemist, on komisjonil turutehingute ajastuse osas piiratud kaalutlusõigus. Hajutatud rahastamise strateegia annaks komisjoni käsutusse laiema valiku rahastamismeetodeid, sealhulgas lühiajaline rahastamine, võimaldades tal nii vähendada turu täitmisriski, kui see on vajalik rahaliste vahendite hankimiseks ebasoodsates turutingimustes.

(12)

Hajutatud rahastamise strateegia raamesse kuuluvad rahastamisvahendid peaksid muu hulgas hõlmama erinevaid võrdlusvõlakirju ja ELi lühiajalisi võlakirju. Hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavad laenuvõtmistehingud tuleks korraldada enampakkumiste, sündikaattehingute või suunatud pakkumistena, olenevalt sellest, milline neist on tehingute mahtu ja laadi arvestades kõige sobivam.

(13)

Hajutatud rahastamise strateegia peaks hõlmama suutlikkust emiteerida lühiajalisi instrumente ja hoida likviidsuspuhvrit, mis võimaldab komisjonil katta vajadusi, mis tulenevad sellest, et laenu võtmise ja väljamaksete tegemise ajakava ei ühti, ning täita ebasoodsate rahastamistingimuste korral väljamaksetaotlusi. Lühiajalised laenuvõtmistehingud ELi lühiajaliste võlakirjade kaudu tuleks paindlikkuse ja tõhususe tagamiseks ellu viia korrapäraste enampakkumiste kaudu. Need enampakkumised tuleks korraldada viisil, millega tagatakse liidu läbipaistev ja prognoositav emitendi staatus ning osalejate võrdne kohtlemine.

(14)

Hajutatud rahastamise strateegia raames teostatavad võlahaldustoimingud võimaldavad intressimäära ja muid finantsriske paremini hallata. Seepärast on asjakohane lubada selliste tuletisinstrumentide kasutamist nagu vahetustehingud, et maandada intressiriski või muid finantsriske, mis on seotud finantsabi saavatele riikidele antavate laenudega, järgides alati eelarve tasakaalu põhimõtet, või lubada sõlmida tagatud või tagamata rahaturutehinguid liikmesriikide võlahaldusasutuste, rahvusüleste institutsioonide, avaliku sektori asutuste, krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kellel on asjakohane krediidikvaliteet, või kesksete vastaspooltega. Sellega seoses peaks komisjonil olema ka õigus osta tagasi ja/või hoida oma võlakirju likviidsuse juhtimise eesmärgil ja likviidsuse toetamiseks ELi võlakirjade turul.

(15)

Laenuandmistehingud tuleks teha vastavalt asjakohasele alusaktile ja vastavatele laenulepingutele. On asjakohane sätestada laenude väljamaksmise miinimumtingimused. Samuti tuleks tagada, et finantsabi saavad riigid kannaksid kõik liidule seoses laenuga tekkinud kulud vastavalt metoodikale, mille komisjon sätestab eraldi otsuses, mida täiendavad selliste kulude arvutamist käsitlevad üksikasjalikud suunised.

(16)

Finantsabi saavatele riikidele tuleks anda võimalus taotleda komisjonilt laene, mis on tänu riskimaandusstrateegiatele fikseeritud intressimääraga. See eeldaks, et komisjon kasutaks fikseeritud intressimääraga laenude pakkumiseks selliseid finantsinstrumente nagu intressimäära vahetuslepingud. Tuletisinstrumentidega seotud riskide maandamise kulud peaks kandma finantsabi saav riik.

(17)

Kehtivate finantsabiprogrammide raames toimuvad laenuvõtmistehingud tehakse 2019. aastal loodud ja 2021. aastal ajakohastatud ELi ja EURATOMi võlakirjade emissiooniprogrammi raames (edaspidi „võlakirjade emissiooniprogramm“). See hõlmab muu hulgas prospekti, mis sisaldab kogu turgudele vajalikku teavet vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, ning tegevus- ja lepingulisi kokkuleppeid vastaspooltega, kellel on oluline roll laenuvõtmistoimingutes. Hajutatud rahastamise strateegia kohased laenuvõtmistehingud tuleks teha võlakirjade emissiooniprogrammi raames pärast olemasolevatesse dokumentidesse vajalike muudatuste sisseviimist.

(18)

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute hajutatud rahastamise strateegia raames rakendamiseks tuleks luua asjakohane tegevussuutlikkus, sealhulgas tehingute arveldamise suutlikkus, enampakkumisplatvorm ning võimalus kasutada repotehinguid ja vahetustehinguid.

(19)

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute tegemiseks hajutatud rahastamise strateegia raames peaks komisjon avama sihtotstarbelised kontod üksnes nende tehingute jaoks. Nende kontode suhtes tuleks kohaldada samu põhimõtteid kui taasterahastu tehingute kontode suhtes. Eelkõige tuleks nendest tehingutest tuleneva likviidsusriski maandamiseks luua maksete tegemiseks ettenähtud turvaline ja sihtotstarbeline usaldatavusnõuete kohane rahavaru. Sellise sihtotstarbelise usaldatavusnõuete kohase rahapuhvri omamise nõue on hajutatud rahastamise strateegia riskijuhtimist käsitleva lähenemisviisi lahutamatu ja asendamatu osa. Tagamaks, et usaldatavusnõuete kohase kriitilise tähtsusega rahavaru puhul ei esineks vastaspoole riski, mis tuleneb selle asutuse maksejõuetusest, kus neid reserve hoitakse, on hädavajalik, et neid usaldatavusnõuete kohaseid rahavarusid hoitaks keskpangas. Selliseid rahavarusid tuleks hoida spetsiaalsel kontol EKPs ja nende väärtus peaks olema madalaimal tasemel, mis on vajalik tulevaste maksete tegemiseks lühiajalise perioodi jooksul, kuid mille summa võib sõltuvalt emissiooni- ja väljamaksegraafikust erineda. EKPga tuleks sõlmida fiskaalasutuste teenuste leping, mis võimaldaks katta seonduvad kulud.

(20)

Lisaks peaks laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute riskijuhtimis- ja vastavusraamistik tagama liidu finantshuvide kaitse ning kõigi toimingute tegemise viisil, mis on kooskõlas usaldusväärsuse, aususe ning usaldusväärse finants- ja riskijuhtimise kõrgeimate standarditega. Sellega seoses tuleks varem komisjoni otsusega C(2021) 2502 loodud riskijuhi ülesandeid laiendada nii, et need hõlmaksid kõiki käesoleva otsusega käsitletud hajutatud rahastamise strateegia kohaseid toiminguid. Riskijuhti peaks oma ülesannete täitmisel toetama riski- ja vastavuskomitee.

(21)

Riskijuht peaks kooskõlas parimate tavade ja tunnustatud rahvusvaheliste standarditega koostama kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika, mis sisaldab toimingute täiesti sõltumatut rakendamist käsitlevaid riski- ja vastavussuuniseid.

(22)

Eelkõige peaks riskijuht tagama, et toimingud on kooskõlas kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitikaga ning et nende toimingutega seotud riskid tehakse kindlaks, neid mõistetakse, maandatakse ja neist teavitatakse riskijuhti. Nende ülesannete täitmisel peaks riskijuhti toetama vastavuskontrolli spetsialist, kes peaks andma eeskirjade ja menetluste järgimise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud küsimustes aru otse riskijuhile.

(23)

Kõigi hajutatud rahastamise strateegia kaudu rakendatavate toimingute suhtes kohaldatava korra ühtsuse tagamiseks on asjakohane tunnistada otsus C(2021) 2502 kehtetuks.

(24)

Tagamaks, et Ukraina toetamise rahastamisvahendi (7) raames tehtavate tulevaste laenuvõtmistehingute tarbeks on võimalik kasutada hajutatud rahastamise strateegiat, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvaid laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid ning nendega seotud laenuandmistehinguid hõlmava hajutatud rahastamise strateegia rakendamise kord.

2.   4. peatükki kohaldatakse ka kompensatsioonimeetodi alusel tehtavate laenutehingute suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„laenuvõtmistehingud“ – tehingud turgudel, eelkõige võlakirjade emiteerimine laenuvõtmiseks, sealhulgas laenude pikendamine;

2)

„võlahaldustoimingud“ – laenuvõtmistehingutest tuleneva võlaga seotud turutehingud, mille eesmärk on optimeerida tasumata võla struktuuri, maandada intressipositsiooni-, likviidsus- ja muid finantsriske, ning toimingud järelturu likviidsuse toetamiseks;

3)

„laenuandmistehingud“ – tehingud, mis on seotud finantsmääruse artiklile 220 vastavat finantsabi laenude ja krediidiliinide rakendamisega;

4)

„väljamakse“ – laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest saadud tulu ülekandmine, et rahastada toetusesaajale antavat tagasimakstavat või tagastamatut toetust;

5)

„programmi eelarvevahendite käsutaja“ – eelarvevahendite käsutaja, kes vastavalt komisjoni otsusega C(2018) 5120 (8) kehtestatud sise-eeskirjade I lisale vastutab finantsabiprogrammi ja määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 alusel rahastatava programmi eelarveridade täitmise eest, kui sellega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid;

6)

„vahetustehingud“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (9) III lisa 1. jao punktis 10 määratletud vahetustehing;

7)

„tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (10) artikli 2 lõikes 5 määratletud tuletisinstrument;

8)

„repotehing“ või „pöördrepotehing“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (11) artikli 3 lõikes 9 määratletud repotehing või pöördrepotehing;

9)

„ostu-tagasimüügi tehing“ või „müügi-tagasiostu tehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 8 määratletud ostu-tagasimüügi tehing ja müügi-tagasiostu tehing;

10)

„sündikaattehing“ – tehing, mille puhul laenuandjate rühm ehk sündikaat pakub ühele laenuvõtjale rahastamist;

11)

„enampakkumine“ – liidu ja Euratomi võlaväärtpaberite emiteerimise protsess, mis põhineb enampakkumisplatvormi kaudu tehtavatel konkureerivatel pakkumistel;

12)

„pikaajaline rahastamine“ – rahastamine laenuvõtmistehingute kaudu kestusega rohkem kui üks aasta, välja arvatud enda kontol hoitavad summad;

13)

„lühiajaline rahastamine“ – rahastamine laenuvõtmistehingute kaudu kestusega kuni üks aasta ning tagamata rahaturutehingute ja tagatud rahaturutehingute kasutamine enda kontol hoitavate väärtpaberite kaudu.

2. PEATÜKK

LAENUVÕTMISTEHINGUD, VÕLAHALDUSTOIMINGUD JA LAENUANDMISTEHINGUD

1. JAGU

Rahastamisstrateegia

Artikkel 3

Iga-aastane laenuotsus

1.   Komisjon võtab vastu laenuvõtmist käsitleva raamotsuse, millega kehtestatakse laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute maksimaalsed piirmäärad, mis hõlmavad ühe aasta pikkust perioodi (edaspidi „iga-aastane laenuotsus“).

2.   Iga-aastases laenuotsuses sätestatakse järgmised rahastamise parameetrid:

a)

pikaajalise rahastamise maksimaalne aastane summa, mis põhineb kavandatavate väljamaksete ja refinantseerimisvajaduste eeldataval mahul;

b)

lühiajalise rahastamise maksimaalne tagasimaksmata summa, sealhulgas ELi lühiajaliste võlakirjade emiteerimise kaudu, tagamata rahaturutehingute kasutamine, tuginedes likviidsuse juhtimise ja ajutise rahastamise eeldatavale vajadusele, ning vajaduse korral tagatud rahaturutehingute kasutamine, kasutades enda kontol hoitavaid enda emissioone, sealhulgas ELi võlakirjade järelturu toetamiseks;

c)

maksimaalne lõplik tagasimaksmata summa emissiooni kohta, mis kajastab kontsentratsiooniriski maksetähtajal;

d)

pikaajalise rahastamise maksimaalne keskmine maksetähtaeg;

e)

vajaduse korral oma emissioonide maksimaalne tagasimaksmata summa, mida saab hoida komisjoni enda kontol ja mida saab kasutada tagatud rahaturutehinguteks või ELi võlakirjade järelturu toetamiseks.

3.   Iga-aastase laenuotsuse ettevalmistamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a)

alusaktidest, eelkõige finantsmääruse artikli 220 lõikes 1 osutatud alusaktidest tulenevad nõuded;

b)

maksekohustused tasumata võla teenindamiseks ja põhisumma tagasimaksmiseks vastavalt iga-aastasele tööprogrammile ja finantsplaneeringut arvesse võttes;

c)

kooskõla otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 ja vajaduse korral määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (12) sätestatud piirmääradega ning aluseks olevas alusaktis sätestatud maksimaalse kestuse või maksimaalse keskmise maksetähtajaga. Taasterahastu puhul on nendeks piirmääradeks otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artiklis 6 täiendava omavahendite ülemmäära suhtes kehtestatud piirmäär, milleks on 0,6 protsendipunkti liikmesriikide kogurahvatulust, ning laenu liidu eelarvest kavandatava tagasimaksmise puhul kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud piirmäär;

d)

komisjoni ja finantsabi saava riigi vahel sõlmitud laenulepingutes sätestatud laenu tagasimaksetähtajad;

e)

muud laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute kindlaksmääramisel olulised tegurid.

4.   Iga-aastane laenuotsus võetakse vastu enne selle otsusega hõlmatud perioodi algust.

5.   Iga-aastast laenuotsust võib muuta eelkõige juhul, kui esineb tõsine oht, et maksimaalset keskmist maksetähtaega ei saa järgida pikaajalise rahastamisega seotud emissioonide alatäitmise tõttu või kui muutub üks või mitu lõikes 3 osutatud tegurit.

6.   Komisjon edastab iga-aastase laenuotsuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Rahastamiskava

1.   Rahastamiskavas, mis hõlmab reeglina kuuekuulist perioodi, määratakse kindlaks laenuvõtmistehingute kaudu kogutavate ja võlahaldustoimingute kaudu hallatavate vahendite soovituslik eesmärk.

2.   Rahastamiskavas esitatakse kavandatavad laenuvõtmistehingud ja vajaduse korral võlahaldustoimingud, mida tehakse hajutatud rahastamise strateegia alusel. Rahastamiskava sisaldab iga-aastases laenuotsuses sätestatud piirides ning artikli 3 lõikes 3 osutatud tegureid ja esmase ja järelturu finantstingimusi arvesse võttes muu hulgas järgmisi rahastamisparameetreid:

a)

lühi- ja pikaajalise rahastamise maksimaalne eeldatav summa kõnealusel perioodil;

b)

kavandatava pikaajalise rahastamise kaalutud keskmine maksetähtaeg;

c)

reservidena hoitava eeldatava keskmise likviidsuse ülempiir, et rahuldada maksevajadusi kavandataval perioodil;

d)

vajaduse korral enda emissioonide maksimaalne tagasimaksmata summa, mida saab hoida komisjoni enda kontol ja mida saab kasutada tagatud rahaturutehinguteks või järelturu toetamiseks.

Rahastamiskava koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riskijuhi arvamust, millele on osutatud artikli 18 lõike 2 punktis a.

3.   Rahastamiskava võetakse vastu enne sellega hõlmatud perioodi algust.

4.   Rahastamiskava võib muuta, kui üks või mitu artikli 3 lõikes 3 osutatud tegurit oluliselt muutuvad.

5.   Vastuvõetud rahastamiskava alusel teavitab komisjon sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 5

Kavandatavatest väljamaksevajadustest teavitamine rahastamiskava ettevalmistamise ja rakendamise eesmärgil

1.   Rahastamiskava koostatakse ajakohastatud teabe põhjal, mille programmi eelarvevahendite käsutajad kõnealuse kuuekuulise perioodi eeldatavate maksete ajakava kohta eelarve peadirektoraadile esitavad. Esitatav teave on võimalikult täpne ja usaldusväärne.

2.   Üks kuu enne rahastamiskava heakskiitmist esitavad programmi eelarvevahendite käsutajad vastavate programmide väljamaksevajaduste kohta üksikasjaliku prognoosi.

3.   Programmi eelarvevahendite käsutajad esitavad kavandatavate väljamaksete kohta võimalikult korrapäraseid, täpseid ja usaldusväärseid ajakohastatud andmeid, sealhulgas maksete heakskiitmise menetluste lõpuleviimise tähtaegade muutmise kohta.

4.   Programmi eelarvevahendite käsutajad kasutavad käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt nõutava teabe edastamiseks kavandatavate väljamaksevajaduste kohta teabe edastamise ja ajakohastamise elektroonilist süsteemi, mis on ette nähtud artikli 11 lõike 2 punktiga h.

Artikkel 6

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamine

1.   Individuaalsed laenuvõtmistehingud tehakse kooskõlas kõnealuse perioodi rahastamiskava viimase kehtiva ajakohastatud versiooniga.

Eelarve peadirektoraadi peadirektor annab programmi eelarvevahendite käsutajatelt saadavate, väljamaksete summasid ja eeldatavat heakskiitmise ajakava käsitlevate andmete artikli 5 lõikes 3 sätestatud korrapäraste ajakohastamiste alusel korrapäraseid juhiseid võlakirjade emiteerimise teel kogutavate summade kohta.

2.   Juhistele vastavad summad kogutakse artiklis 7 määratletud hajutatud rahastamise strateegiat kohaldades, järgides artikli 4 lõikes 2 sätestatud rahastamiskava rahastamisparameetreid.

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis hõlmab ülesannete ja kohustuste asjakohast lahusust, teavet ja aruandlusvooge, mille eesmärk on tagada sõltumatu järelevalve ja aruandekohustus ning kõigi tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Need toimingud tehakse vastavalt parimatele tavadele ja turutavasid järgides.

Artikkel 7

Hajutatud rahastamise strateegia

1.   Hajutatud rahastamise strateegia rakendamisel kohaldavad komisjoni talitused vajaduse korral järgmisi põhimõtteid, järgides täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, et laenata vajalikus ulatuses vahendeid ning kasutada neid õigel ajal asjaomaste programmide tagasimakstava ja tagastamatu toetuse vajaduste katmiseks ning hallata sellest tulenevat võlga võimalikult tõhusalt ja kiiresti, püüdes samal ajal saavutada liidu eelarve ja finantsabi saavate riikide suhtes kehtivates turutingimustes kõige soodsamad finantstingimused ning korrapärase esindatuse kapitaliturul:

a)

laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid võib teha esmasturul, järelturul ja rahaturgudel;

b)

laenuvõtmistehingud korraldatakse eri maksetähtaegadega individuaalsete laenude kogumina, mis hõlmavad nii lühiajalist kui pikaajalist rahastamist;

c)

laenuvõtmistehinguid võib korraldada sündikaattehingute ja enampakkumiste kombinatsioonina või suunatud pakkumiste vormis, tuginedes mõlemal juhul komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2021/625 (13) loodud esmasvahendajate võrgustikku kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute teenustele;

d)

sellest tulenevat võlga võib maksetähtaja haldamise eesmärgil pikendada;

e)

rahavoogude mittevastavust ja likviidsusriski juhitakse sihtotstarbelisel kontol hoitavate summade lühiajalise likviidsuse juhtimise meetmete abil, kasutades tagatud ja tagamata rahaturutehinguid.

2.   Komisjoni talitused võivad intressimäära ja muude hajutatud rahastamise strateegia rakendamisest tulenevate finantsriskide parema maandamise tagamiseks kasutada ka võlahaldustoiminguid, mis võivad seisneda selliste tuletisinstrumentide kasutamises nagu vahetustehingud intressiriski või muude finantsriskide maandamiseks, või mis võivad eeldada tagatud või tagamata rahaturutehingute tegemist liikmesriikide võlahaldusasutuste, rahvusüleste institutsioonide, avaliku sektori asutuste, krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kellel on asjakohane krediidikvaliteet, või kesksete vastaspooltega. Selleks võivad komisjoni talitused oma võlakirju tagasi osta ja hoida. Eelkõige võib vahetustehinguid kasutada ainult laenudest kasu saavate riikide kantavate intressiriskide maandamiseks. Tuletisinstrumentidega seotud riskide maandamise kulud kannab riskijuhtimistoimingust kasu saaja.

2. JAGU

Laenuandmistehingud

Artikkel 8

Laenuandmistehingud

Laenuandmistehinguid rakendatakse vastavalt asjaomases alusaktis sätestatud erieeskirjadele ning tingimustele, mis on sätestatud komisjoni ja finantsabi saava riigi vahel kooskõlas asjakohase alusaktiga sõlmitud laenulepingutes.

Artikkel 9

Laenu väljamaksmine ja laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine

Laenu osamaksete või osade väljamaksmine toimub sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust võimalikult tõhusalt ja kiiresti. Laenulepingud sisaldavad finantsabi saava riigi tingimusteta ja tühistamatut kohustust kanda kõik laenuvõtmisega seotud kulud, sealhulgas halduskulud, ning maksta tagasi põhisumma ja intressid ning laenulepingutega võidakse lubada tuletisinstrumentide, eelkõige vahetustehingute kasutamist.

Määruse (EL) 2021/241 kohased laenulepingud sisaldavad ennetähtaegse tagasimaksmise klauslit, mis annab komisjonile õiguse taotleda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist muu hulgas vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikele 5 ja artikli 24 lõikele 9 ning tasaarvestamata eelmaksete sissenõudmist.

Artikkel 10

Laenukulud

Kõik kulud, sealhulgas intressi- ja muude finantsriskide maandamisega seotud kulud, mis liidul seoses laenude andmiseks vajalike rahaliste vahendite laenuks võtmisega tekivad, kannavad kooskõlas finantsmääruse artikliga 220 ja asjakohaste alusaktidega finantsabi saavad riigid ning need arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusotsuses (EL, Euratom) 2022/2545 (14) sätestatud metoodikale, mida täiendavad konkreetsed suunised ning mille puhul järgitakse täielikult läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kõik tuletisinstrumentidega seotud kulud, mis liidule tekivad, kannab finantsabi saav riik.

Kulude kohta esitatakse finantsabi saavale riigile korrapäraselt arve.

3. JAGU

Rakendamine ja aruandlus

Artikkel 11

Tegevussuutlikkuse loomine

1.   Hajutatud rahastamise strateegia kohaste laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute rakendamine hõlmab tegevussuutlikkuse loomist ja haldamist, mille eesmärk on tagada, et loodud süsteemid toetavad usaldusväärset finantsjuhtimist ning nende suhtes kohaldatakse ranget riskijuhtimist ja protsesside ja otsuste dokumenteerimist.

2.   Kõnealune tegevussuutlikkus hõlmab eelkõige järgmist:

a)

tehingute arveldamiseks vajalike lepingute üle läbirääkimiste pidamine, lepingute läbivaatamine ja allkirjastamine avalik-õiguslike või eraõiguslike krediidiasutustega ning riiklike või rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumidega;

b)

laenudokumentide, sealhulgas võlakirjade emissiooniprogrammiga seotud dokumentide läbivaatamine, muutmine, ümbersõnastamine ja lõplik vormistamine;

c)

enampakkumiste korraldamise korra ja eeskirjade kehtestamine, sealhulgas lepingud süsteemidega seotud teenuseid pakkuvate väliste teenuseosutajatega ja pidev järelevalve enampakkumiste läbiviimise üle;

d)

individuaalsete laenuvõtmistehingute rakendamine sündikaattehingute, enampakkumiste ja suunatud pakkumiste kaudu;

e)

liidu eelarvest kaetavate ja laenuandmistehingu korral finantsabi saavate riikide kantavate tekkinud kulude arvutamine vastavalt metoodikale, mille komisjon sätestab konkreetsetes suunistes;

f)

sellise korra kehtestamine ning selliste lepingute, sealhulgas vastaspoolte ja kauplemissüsteemi pakkujatega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamine, lepingute läbivaatamine ja allkirjastamine, mis on vajalikud järgmiste tehingute ja instrumentide tegemiseks:

i)

repotehingud või pöördrepotehingud, ostu-tagasimüügi tehingud või müügi-tagasiostu tehingud ja muud kohustusi kaasa toovad tehingud;

ii)

tuletisinstrumendid, näiteks vahetustehingud, mis on mõeldud üksnes laenudega seotud riskide juhtimiseks ja maandamiseks.

g)

järelturul tehtavate tehingute, tagamata ja tagatud rahaturutehingute, sealhulgas eespool punkti f alapunktides i ja ii osutatud tehingute tegemine;

h)

artikli 5 lõikes 4 osutatud kavandatavate väljamaksetega seotud teabe edastamisel ja ajakohastamisel kasutatava elektroonilise süsteemi loomine ja haldamine.

Artikkel 12

Laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamist käsitlev aruandlus

Komisjon koostab kaks korda aastas aruande kõigi selliste laenuvõtmis- ja võlahaldusstrateegia aspektide kohta, nagu õiguslik alus, pikaajaliste ja lühiajaliste võlakirjade tasumata summad, maksetähtaeg, väljamakstud toetused ja laenud, väljamakstud laenude tagasimaksegraafik, rahastamiskulud ja summa, mille komisjon kavatseb järgmisel poolaastal emiteerida. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA PEAARVEPIDAJA

Artikkel 13

Tulude haldamise konto

1.   Laenuvõtmistehingutest, võlahaldustoimingutest ja laenuandmistehingutest saadavat tulu hallatakse komisjoni peaarvepidaja avatud konto kaudu. Peaarvepidaja delegeerib selle konto haldamise eelarve peadirektoraadi asjaomastele talitustele, kes haldavad seda kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud õigusnormide, põhimõtete ja menetlustega.

2.   Kontot hoitakse EKPs fiskaalasutuste teenuste lepingu alusel. Seda kasutatakse sihtotstarbeliste usaldatavusnõuete kohase rahavaru jaoks, mida kohandatakse tulevaste maksete summadega.

Artikkel 14

Laenuvõtmistehinguid, võlahaldustoiminguid ja laenuandmistehinguid käsitlev raamatupidamine

Peaarvepidaja vastutab kõigi laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute asjakohase raamatupidamise tagamise eest kooskõlas liidu raamatupidamiseeskirja ja finantsmääruse XIII jaotisega.

Artikkel 15

Finantsaruannete koostamine

1.   Peaarvepidaja vastutab laenuvõtmistehinguid, võlahaldustoiminguid ja laenuandmistehinguid käsitlevate iga-aastaste finantsaruannete koostamise eest kooskõlas liidu raamatupidamiseeskirjaga ja programmi eelarvevahendite käsutajate esitatud teabe alusel.

2.   Need finantsaruanded on osa liidu eelarve konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest.

4. PEATÜKK

RISKIJUHTIMINE JA NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 16

Riskijuhi ülesanded laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute tegemisel

1.   Laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute tegemiseks tuleb määrata riskijuht, kelle volitused ja ülesanded on sätestatud käesolevas otsuses.

2.   Riskijuhi ülesanne on tagada, et laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamiseks kasutatavad süsteemid ja protsessid töötatakse välja ja neid rakendatakse viisil, mis tagab liidu finantshuvide kaitse ning laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute usaldusväärse finantsjuhtimise võimalikult suures ulatuses.

3.   Riskijuhi ülesandeid täidetakse toimingute kavandamise, rakendamise, teostamise ja raamatupidamisega seotud funktsioonidest ja ülesannetest sõltumatult. Riskijuht on käesolevas peatükis kirjeldatud ülesannete ja kohustuste täitmisel sõltumatu ning talle antakse selleks vajalikud vahendid.

4.   Riskijuht annab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest aru otse eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele.

5.   Vastavuskontrolli spetsialisti ülesandeid täitev töötaja annab artikli 17 lõikes 4 sätestatud küsimustes aru otse riskijuhile.

Artikkel 17

Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika kehtestamine

1.   Riskijuht koostab kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika, milles määratakse kindlaks laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamisest tulenevad peamised riskid liidu finantshuvidele. Sellega seoses võtab riskijuht arvesse riskide tuvastamise ja hindamise põhimõtteid, mille kohaselt määratakse tõhusa sisekontrollisüsteemiga kindlaks peamised riskid ja hinnatakse neid pidevalt.

2.   Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames kehtestatakse strateegilised riskieesmärgid ning nähakse ette laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute suhtes kohaldatavate riskijuhtimissuuniste üldine raamistik.

3.   Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames määratakse kindlaks kõik laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamisest tulenevad seotud riskid, sealhulgas likviidsus-, turu-, rahastamis-, krediidi-, vastaspoole ja operatsiooniriskid. Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames kehtestatakse iga riski kohta kõrge riskivalmidus, üldised meetodid riskipositsiooni mõõtmiseks, seire- ja aruandlusnõuded ning eskalatsioonimehhanism, mida rakendatakse rikkumiste või mittevastavuste korral. Sellega kontrollitakse nende toimingute aususe, terviklikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalike menetluste usaldusväärsust ning piiratakse asjakohaselt kõiki finants- või operatsiooniriske.

4.   Kõrgetasemeline riski- ja vastavuspoliitika hõlmab järgmisi norme ja menetlusi:

a)

normid ja menetlused, mida peavad järgima hajutatud rahastamise strateegia praktikas rakendamise ja elluviimise eest vastutavad isikud, ning

b)

normid ja menetlused, millega hoitakse ära rahapesu, terrorismi rahastamine, laenuvõtmistehingud, võlahaldustoimingud ja laenuandmistehingud üksuste poolt, mis on asutatud või mis asuvad jurisdiktsioonides, mis on asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu, või mida peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) artikli 9 lõike 2 alusel suure riskiga riikideks või mis ei täida tulemuslikult liidu või rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardeid, mis käsitlevad läbipaistvust ja teabevahetust, sanktsioonirežiimide rikkumist ja muid asjakohaseid finantsrikkumisi.

5.   Kõrgetasemeline riski- ja vastavuspoliitika vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja vajaduse korral seda muudetakse.

6.   Riskijuht esitab kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika heakskiitmiseks eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele.

Artikkel 18

Riskijuhi ülesanded

1.   Riskijuht kontrollib, et kõrgetasemelist riski- ja vastavuspoliitikat rakendatakse terviklikul ja järjepideval viisil.

2.   Eelkõige täidab riskijuht järgmisi ülesandeid:

a)

esitab arvamuse rahastamiskava projekti kohta;

b)

kontrollib, et eelarve peadirektoraadi peadirektori poolt käesoleva otsuse rakendamiseks koostatud sise-eeskirjad ja juhenddokumendid on kooskõlas kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitikaga, vajaduse korral võib riskijuht taotleda nende dokumentide muutmist;

c)

kehtestab riskide tuvastamise, kvantifitseerimise ja seire usaldusväärsed protsessid ja tagab nende jätkuva järgimise;

d)

teeb kindlaks kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika või muude riskidega seotud suuniste, põhimõtete ja piirmäärade võimalikud rikkumised ning soovitab võimalikke meetmeid rikkumiste või mittevastavuste korral.

Artikkel 19

Riskijuhi esitatav aruandlus

1.   Riskijuht annab eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele, riski- ja vastavuskomiteele, eelarve peadirektoraadi peadirektorile ning peaarvepidajale oluliste riskide ning artikli 17 lõike 4 kohaselt kehtestatud normide ja menetluste järgimise kohta korrapäraselt aru. Riskijuht annab ka korrapäraselt teavet riskide ja piirmäärade kohta isikutele, kes vastutavad hajutatud rahastamise strateegia praktikas elluviimise eest.

Eelarve peadirektoraadi peadirektor võtab põhjendamatu viivituseta vajalikud meetmed nendele tähelepanekutele reageerimiseks ja annab riskijuhile võetud meetmete kohta selgitusi.

Eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele aru andes võib riskijuht vajaduse korral teavitada kõnealust liiget ka teises lõigus osutatud tähelepanekutest ning riski- ja vastavuskomitee aruteludest.

2.   Riskijuht esitab komisjonile kord aastas aruande kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika rakendamise kohta.

Artikkel 20

Riski- ja vastavuskomitee ülesanded

1.   Luuakse riski- ja vastavuskomitee, mille ülesanne on toetada riskijuhti tema kohustuste täitmisel.

2.   Riski- ja vastavuskomitee:

a)

tegutseb organina, kellega riskijuht peab nõu kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika küsimustes;

b)

toetab riskijuhti artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesannete täitmisel;

c)

osaleb kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika rakendamise ning laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute riskijuhtimisega seotud tavade hindamises, järelevalves ja heakskiitmises;

d)

toetab riskijuhti laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingutega seoses tekkivate riskipositsioonide hindamisel ning riskijuht teavitab komiteed riskide vähendamiseks kehtestatud piirmäärade ületamisest või kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika ning muude riskidega seotud suuniste, põhimõtete ja piirmäärade eiramisest.

Artikkel 21

Riski- ja vastavuskomitee liikmed ja ülesehitus

1.   Riski- ja vastavuskomitee liikmete hulka kuuluvad riskijuht, komisjoni peaarvepidaja, vastavuskontrolli spetsialist, kaks töötajat peadirektoraatidest, kelle tööülesanded eeldavad teadmisi riskijuhtimisest ja finantsturgude järelevalvest, ning kaks eelarve peadirektoraadi töötajat, kelle on määranud eelarve peadirektoraadi peadirektor.

2.   Riskijuht kutsub riski- ja vastavuskomitee koosolekutele kaks väliseksperti. Väliseksperdid esitavad arvamusi ja osalevad komiteele esitatud küsimusi käsitlevates aruteludes ilma hääleõiguseta.

3.   Riski- ja vastavuskomitee võtab võimaluse korral oma seisukohad vastu konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav riskijuhi hääl.

4.   Riski- ja vastavuskomitee võtab vastu oma töökorra.

5. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Otsus C(2021) 2502 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(5)  Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 alusel laenuvõtmistehingute haldamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 15 kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehinguteks vajalik kord.

(6)  Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1095, millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika (ELT L 236, 5.7.2021, lk 75).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse vahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi +) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).

(8)  Komisjoni 3. augusti 2018. aasta otsus C(2018) 5120 (final) Euroopa Liidu üldeelarve täitmise sise-eeskirjade kohta (komisjoni käsitlev jagu), mis on mõeldud komisjoni talitustele.

(9)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 229).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(12)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(13)  Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta otsus (EL, Euratom) 2021/625, esmasvahendajate võrgustiku loomise ning sündikaattehingute pea- ja kaaskorraldajate kõlblikkuskriteeriumide kindlaksmääramise kohta seoses komisjoni laenuvõtmistegevusega liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (ELT L 131, 16.4.2021, lk 170).

(14)  Komisjoni 19. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545 hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 123).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/123


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2022/2545,

19. detsember 2022,

hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012), (1) eriti selle artiklit 220a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2022/2434 (2) võetakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) raames komisjoni teostatavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamisel ühtse rahastamismeetodina kasutusele hajutatud rahastamise strateegia. Pärast määruse (EL, Euratom) 2022/2434 jõustumist kohaldatakse hajutatud rahastamise strateegiat finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid jõustuvad 9. novembril 2022 või pärast seda.

(2)

Komisjon peaks kehtestama hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku korra. Hajutatud rahastamise strateegia kohaldamiseks on vaja vastu võtta õigusnormid, millega määratakse kindlaks vastavate kulude jaotamine asjaomastele finantsabiprogrammidele, mis peaks tagama, et kõik liidule tekkinud finantsabi andmisega seotud kulud jäävad toetusesaaja kanda.

(3)

Taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) raames hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega seotud kulude jaotamise metoodika on kehtestatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1095 (3). On asjakohane laiendada seda korda hajutatud rahastamise strateegia alusel tehtavatele laenuvõtmistehingutele ja võlahaldustoimingutele vastavalt finantsmääruse artiklile 220a.

(4)

Tagasimaksekohustused peaksid jääma vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e ning usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvetasakaalu põhimõtetele finantstoetuse saajate kanda. Toetusesaajad peaksid ühtse kulude jaotamise metoodika alusel kandma kõik kulud, millega tagatakse kulude läbipaistva ja proportsionaalse jaotumise.

(5)

Kulude jaotamise metoodika peaks tagama, et eri toetusesaajate kategooriate kulusid omavahel ei ristsubsideerita. Ühelt poolt peaksid laenukulud täielikult kandma nende laenude saajad ja teiselt poolt tuleks tagastamatu toetusega kaasnevad kulud kanda ELi eelarvest, võttes aluseks vastava tuluosa kogumisel ja väljamaksmisel eri toetusesaajatele tekkinud tegelikud kulud. Metoodika peaks hõlmama kõiki kulusid, mida liit kannab seoses laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega, sealhulgas kõiki halduskulusid, ning tagama, et iga väljamakse puhul arvutatakse välja erinevad kulukategooriad.

(6)

Toetusesaajate õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks komisjon rakendama ühist ja ühtset kulude arvutamise metoodikat, mida kohaldatakse igat liiki väljamaksete (nii liidu eelarvest tagasi makstavate kui ka toetusesaajate poolt tagasi makstavate) suhtes, mille kohaselt kannavad toetusesaajad kulud saadud tulu osakaalu alusel.

(7)

Kulude arvutamise ja jaotamise metoodikas tuleks eristada kolme kulukategooriat: rahastamiskulud, likviidsuse juhtimise kulud ja halduskulud. Rahastamiskulud tulenevad intressimäärast ja muudest kuludest, mida komisjon peab maksma asjaomaste väljamaksete rahastamiseks emiteeritud eri vahenditelt. Likviidsuse juhtimise kulud tekivad seoses summadega, mis emiteeritakse ja hoitakse ajutiselt likviidsuskontodel reservidena tulevaste maksete tegemiseks. Need jooksvad tegevuskulud on hajutatud rahastamise strateegia lahutamatu osa ja need tuleks jagada õiglaselt kõigi toetusesaajate vahel. Kolmandaks kulukategooriaks on hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku tehnilise ja tegevussuutlikkuse loomisega kaasnevad halduskulud, mis on selgelt tingitud hajutatud rahastamise strateegia rakendamisest.

(8)

Kulude õiglane ja proportsionaalne määramine toimub väljamaksete ja nendega seotud rahastamisvahendite segmentideks jaotamise kaudu ajavahemikeks (edaspidi „ajasegmendid“). Finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide raames tehtavate väljamaksete lisamine ei mõjuta hajutatud rahastamise strateegia raames juba tehtud väljamakseid ja nendega seotud laenuvõtmistehinguid, mis on juba ajasegmentidesse määratud. Selliste laenuväljamaksete algusest alates arvutatakse ja määratakse kõikide hajutatud rahastamise strateegia raames rahastatud väljamaksete kulu ühtemoodi. Selle lähenemisviisi peamine eelis on see, et rahastamiskulud on kõigi samasse ajasegmenti määratud väljamaksete puhul ühesugused, tagades seega, et võetud laenud on väljamaksevajadustele vastavaks kohandatud.

(9)

Tuleks tagada, et see ei mõjutaks kulude määramist ühegi sellise programmi puhul, mille suhtes kohaldatakse kulude jaotamise metoodikat. Kulude jaotamise metoodikat kohaldataks alates selle vastuvõtmisest taasterahastu laenude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2463 (4) kohaste laenude suhtes, millel on sarnane kestus ja struktuur. Seetõttu on võimalik lisada need samadesse ajasegmentidesse. Kui luuakse uus finantsabiprogramm, millel on erinev kestus ja struktuur ning mis tõenäoliselt mõjutab kulusid, tuleks see metoodika vajaduse korral läbi vaadata.

(10)

Laenuvõtmistehingutest tulenevate rahastamiskulude arvutamisel tuleks lähtuda kuludest, mis tulenevad kõigist laenuvõtmistehingutest kuuekuulise ajavahemiku jooksul väljamakse kuupäeva paiku. Rahastamiskulude selline segmenteerimine on vajalik tagamaks, et väljamaksega seotud rahastamiskulud on otseselt seotud selle tegemise ajal kehtivate turumääradega. Selline lähenemisviis tähendab, et täpne rahastamiskulu määratakse kindlaks alles siis, kui kuuekuulise ajasegmendi lõppemisel on rahastamisvahendite kogum valmis, kuid laenusaajatel on enne lõplike kulude arvestamist võimalik soovituslike hindadega tutvuda. Laenusaajate või nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (5) artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu puhul peaks ELi eelarvest tasutav kulu olema samasugune. Nii välditakse meelevaldsust või juhuslikkust, mis iseloomustas traditsioonilist kompensatsioonimeetodit, mille puhul iga konkreetse toetusesaaja kulud sõltusid tingimustest, mida oli võimalik saavutada konkreetsel laenu võtmise päeval.

(11)

Iga ajasegment peaks olema aktiivne kuus kuud alates 1. jaanuarist või 1. juulist. Esimene ajasegment peaks siiski hõlmama ajavahemikku 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021, nagu on osutatud otsuse artiklis 4.

(12)

Kuigi rahastamiskulud võivad väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu kuuekuuliste ajasegmentide lõikes erineda, haldab komisjon laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid, et tagada iga ajasegmendi puhul võimalikult sarnane maksetähtaeg.

(13)

Komisjoni rahastamisstrateegia võimaldab intressiriski ja muid finantsriske paremini hallata. Kuigi laenusaajatelt nõutavad intressimäärad on stabiilsed, tuleb need rahastamisvahendite kogumi tähtaeguvate vahendite asendamisel perioodiliselt marginaalsel määral ümber arvutada. Vajaduse korral arendab komisjon oma suutlikkust kasutada tuletisinstrumente, näiteks vahetustehinguid, et hallata intressiga seotud jääkriske ja pakkuda toetusesaajatele fikseeritud intressimääraga laenu võtmise võimalust. Fikseeritud intressimäära võimaldava rahastuga seotud kulud peaksid täielikult ja eranditult kandma toetusesaajad, kes seda võimalust kasutavad.

(14)

Konkreetses ajasegmendis tehtud väljamaksete summa peaks olema võrdne sellesse ajasegmenti määratud pikaajaliste rahastamisvahendite summaga. Enamikul juhtudel makstakse tulud välja sama ajasegmendi jooksul ja määratakse samasse ajasegmenti kui tulude kogumiseks kasutatavate pikaajaliste rahastamisvahendite emiteerimine. Siiski võivad ettenägematud viivitused väljamakse tegemisel põhjustada olukordi, kus pikaajalisest rahastamisest saadud tulu on kogutud, kuid seda ei saa välja maksta, nagu algselt kavandatud. Selle stsenaariumi kohaselt võib väljamakse tegemine ühest ajasegmendist järgmisesse ajasegmenti edasi lükkuda. Kui aga konkreetsete rahastamisvajaduste jaoks ette nähtud vahendid on juba kogutud ja määratud eelmisesse ajasegmenti, ei saa neid enam kasutada selles ajasegmendis muude vajaduste katmiseks. Sellises olukorras peaks olema võimalik määrata väljamaksed samasse ajasegmenti, milles rahastamisvahendid määrati. Samuti peaks olema võimalik määrata järgmise ajasegmendi pikaajalised rahastamisvahendid eelmisesse ajasegmenti, kui kõnealuse ajasegmendi pikaajaliste rahastamisvahendite summa ei ole väljamaksete summa katmiseks piisav.

(15)

Samuti vajab komisjon vahendeid, et prognoosida eelmises ajasegmendis järgmise ajasegmendi alguses tekkivaid väljamaksete vajadusi. Selleks et selliseid olukordi arvesse võtta ja tagada, et komisjonil on soodsatel tingimustel kättesaadavad vahendid väljamakseteks, mida on vaja teha vahetult enne või pärast ühelt ajasegmendilt teisele üleminekut, peaks komisjonil olema võimalus määrata pikaajalised rahastamisvahendid järgmisesse ajasegmenti.

(16)

Suutlikkus juhtida rahastamistehingute likviidsust lühiajalise laenuvõtmise ja usaldatavusnõuete täitmiseks raha hoidmise kaudu on hajutatud rahastamise strateegia keskne ja määrav tunnus. Selline likviidsuse juhtimine võimaldab komisjonil täita kõik maksevajadused ja kohandada emiteerimist turutingimustele. Selle suutlikkusega kaasnevad kulud, mis tulenevad sellest, et tulu saadakse lühiajaliste väärtpaberite emiteerimise teel ja et osa tulu hoitakse ajutiselt likviidsuskontol, et tagada võime vajaduse korral kõik maksed tasuda. Hajutatud rahastamisstrateegia raames teostatavad võlahaldustoimingud võimaldavad intressimäära ja muid finantsriske paremini hallata. Need võivad hõlmata selliste tuletisinstrumentide kasutamist nagu vahetustehingud, et hallata intressiriske või muid finantsriske, mis on seotud toetusesaajatele antavate laenudega, või et sõlmida tagatud või tagamata rahaturutehinguid. Kulusid, mis on tekkinud seoses tagasiostu ja/või oma võlakirjade hoidmisega likviidsuse juhtimise eesmärgil, tuleks käsitada likviidsuse juhtimise kuludena. Käesoleva otsusega tuleks kehtestada alus, mille kohaselt arvutada likviidsuskulusid ning nõuda need ausatel ja õiglastel alustel sisse kõigilt kõnealuse aasta jooksul tulust osa saanud toetusesaajatelt.

(17)

Kui väljamaksete vajadused on suuremad kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite või intressimaksete summa, võib see põhjustada ajasegmendis likviidsete vahendite puudujäägi. Väiksemad väljamaksete vajadused kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite summa või lunastusmaksed, mille saab seoses sellesse ajasegmenti jaotatud, kuid veel tagasi maksmata väljamaksetega, võivad põhjustada likviidsete vahendite ülejäägi. Likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi kompenseerimine on hajutatud rahastamise strateegia rakendamise vältimatu tingimus. Neid kulusid ei tohiks kanda asjaomastest ajasegmentidest, vaid neid tuleks eristada ja hallata eraldi osana likviidsuse juhtimise üldkuludest. Käesoleva otsusega tuleks luua mehhanism likviidsete vahendite puudujäägist või ülejäägist tulenevate kulude muudest kuludest lahutamiseks, et neid saaks katta laiemast rahastamisprogrammist likviidsuse juhtimise kulude vormis. Komisjon peaks kasutama likviidsuse juhtimise segmenti ajasegmentide positiivsete või negatiivsete sularahasaldode väljamaksete kogusummadega vastavusse viimiseks.

(18)

Hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks tuleb luua uus suutlikkus, et saada kõige soodsam juurdepääs kapitaliturgudele ning tagada sellise taristu pidev ja tõhus haldamine. See hõlmab kulusid, mis on vajalikud likviidsuskontode haldamiseks, ELi lühiajaliste võlakirjade ja võlakirjade enampakkumiste korraldamiseks vajaliku suutlikkuse arendamiseks ning uue komisjonisisese andmetöötlussuutlikkuse rakendamiseks. Selliseid kulusid, mis on seotud otseselt laenuvõtmistehingute ja väljamaksete rakendamisega, tuleks käsitada üldkuludena, mille puhul eristatakse laenuvõtmis- ja maksetaristu loomise ja haldamisega seotud kulusid. Need kulud peaksid kajastuma üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes.

(19)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud hõlmavad kõiki hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega otseselt seotud halduskulusid. Sellised kulud tekivad kas loomiskuludena, mis on seotud tegevussuutlikkuse arendamise ühekordsete kuludega, või korduvkuludena, mis on vältimatud kulud, mis tekivad aja jooksul ja on otseselt seostatavad hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega. Kui korduvkulud on asjaomasel aastal tehtavate väljamaksetega seotud regulaarsed iga-aastased kulud, siis loomiskulusid tuleks arvestada ühekordsete kuludena.

(20)

Nende tegevuste loomise ja suutlikkuse suurendamisega seotud kulud on tekkinud alates 2021. aastast ning need on juba määratud taasterahastu finantsabiprogrammide raames toetuse saajatele konkreetsete loomiskuludega kaasnevate üldkuludena. Seetõttu ei peaks finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvatest muudest finantsabiprogrammidest toetusesaajad kandma selle varasema suutlikkuse suurendamisega seotud kulusid, vaid üksnes kõnealuse taristu hooldamisega seotud tulevasi kulusid. Finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide (v.a taasterahastu) halduskulude osakaal peaks seetõttu piirduma korduvkuludega ja neid programme tuleks käsitada nagu kõiki hajutatud rahastamise strateegia raames toetusesaajaid.

(21)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes sisalduvad halduskulud peaksid piirduma hajutatud rahastamise strateegiaga otseselt seotud abikõlblike kulude lõpliku loeteluga. Väliskonsultantide värbamise lepingulised tasud lisatakse abikõlblike halduskulude loetellu pärast 2023. aasta eelarve raames saavutatud kokkuleppeid. Abikõlblike halduskulude loetelu laiendamisest anti liikmesriikide ametiasutustele teada enne käesoleva otsuse vastuvõtmist. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude kogusumma moodustab hajutatud rahastamise strateegia toimingute kogukuludest väga väikese osa.

(22)

Tagantjärele arveldamise protsess on kavandatud nii, et tagada kulude sissenõudmine järgmisel aastal kuni ajani, mil hajutatud rahastamise strateegia kohastest laenuvõtmistehingutest, võlahaldustoimingutest ja maksehaldustoimingutest kulusid enam ei teki.

(23)

Erandkorras võib liit määruse (EL) 2022/2463 alusel Ukrainale antud finantsabi laenude puhul katta laenuvõtmise ja -andmisega seotud intressi- ja halduskulud vastavalt määruse (EL) 2022/2463 artiklile 17. Vajalikud vahendid eraldatakse määruse (EL) 2022/2463 artikli 5 lõike 1 kohastest liikmesriikide osamaksudest. Seetõttu tuleks nende kulude kohta arvete esitamine viia kooskõlla määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete kulude kohta arvete esitamisega ning rühmitada need kvartalite kaupa.

(24)

Komisjon peaks esitama kinnitusteate iga väljamakse kohta, sealhulgas tagastamatu toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, liikmesriikidele tagasi makstava toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses ning liikmesriigile või kolmandale riigile finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide raames antud laenude kohta.

(25)

Hajutatud rahastamise strateegia raames antud laene tuleb iga väljamakse puhul rakendada standardsetel finantstingimustel (tähtaegade ja tagasimaksete profiil). Tagastamatu toetuse puhul peaks kinnitusteade olema peamine toetav element, mis määrab kindlaks kõnealused finantstingimused ELi eelarve jaoks. Kinnitusteate eesmärk on väljamaksetaotlus selle finantstingimuste alusel kindlaks määrata. Need tingimused peaksid sisaldama väljamaksete kuupäeva, finantsabi summat, rahastamiskulude kuupäeva ja maksetähtaega. Kinnitusteade on ELi eelarve kavandamise, raharingluse ja tagastamatu toetuse arvestamise peamine alus.

(26)

Laenulepingutesse lisatakse asjakohased viited, mis selgitavad, et väljamaksetega seotud kulud määratakse kindlaks käesolevas otsuses sätestatud metoodika alusel.

(27)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada kõigi taasterahastu programmi raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja väljamaksete suhtes, sealhulgas nende suhtes, mis on tehtud enne otsuse jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA ÜLDNORMID

Artikkel 1

Reguleerimisese, kohaldamisala ja juhtpõhimõte

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide ning nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (6) artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse programmide (edaspidi „CAM-programmid“) raames tehtud laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest tulenevate kulude jaotamise ühtne metoodika.

2.   Kulude jaotamise metoodika rakendamisel juhindutakse õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõttest ning tagatakse, et kulud jaotatakse vastavalt saadud toetuse suhtelisele osakaalule.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„toetusesaaja“ – liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM-programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline, või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse korral liidu eelarve osaline;

2)

„väljamakse“ – laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest saadud tulu ülekandmine, et rahastada toetusesaajale antavat tagasimakstavat või tagastamatut toetust;

3)

„rahastamisvahendid“ – võlakirjad, vekslid, kommertsväärtpaberid, ELi lühiajalised võlakirjad või muud asjakohased lühiajalised ja/või pikaajalised finantstehingud hajutatud rahastamise strateegia raames;

4)

„intressiperiood“ – 12 kuu pikkune periood või muu selline periood, mille võib kindlaks määrata kinnitusteates ja mis algab väljamakse kuupäeval või eelneval intressimakse kuupäeval;

5)

„likviidsuse juhtimine“ – rahastamisvahendite ja väljamaksetega seotud rahavoogude juhtimine;

6)

„laenuleping“ – komisjoni ja CAM-programmi raames toetuse saaja vahel sõlmitud leping;

7)

„laenuvõtmistehing“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 (7) artikli 2 punkti 1 osutatud tehingud;

8)

„võlahaldustoimingud“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 2 osutatud toimingud;

9)

„lühiajaline rahastamine“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 11 osutatud rahastamine;

10)

„pikaajaline rahastamine“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 10 osutatud rahastamine.

Artikkel 3

Kulude liigid

Määratakse kindlaks järgmised kulukategooriad:

a)

rahastamiskulud;

b)

likviidsuse juhtimise kulud;

c)

üldhalduskuludega seotud teeninduskulud.

2. PEATÜKK

RAHASTAMISKULUD JA LIKVIIDSUSE JUHTIMISE KULUD

1. JAGU

Segmendid

Artikkel 4

Ajasegmendid

1.   Ajasegment on aktiivne kuus kuud ning algab 1. jaanuaril või 1. juulil. Esimene ajasegment kestab 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

2.   Ajasegmenti kuuluvad selle aktiivse perioodi jooksul tehtavad väljamaksed ja nendega seotud rahastamisvahendid, mis on sellesse ajasegmenti jaotatud. Kõik väljamaksed määratakse sellesse ajasegmenti, mis on väljamakse kuupäeval aktiivne.

Erandina esimesest lõigust jaotatakse juhul, kui eelmisesse ajasegmenti määratud pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu ületab sellesse eelmisesse ajasegmenti esimese lõigu kohaselt määratud väljamaksete summat, väljamaksed jätkuvalt kõnealusesse ajasegmenti, kuni väljamaksete summa jõuab nendest pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu summani.

Väljamakse määratakse kuni kõigi tasumata summade tagasimaksmiseni ajasegmenti.

3.   Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, määratakse pikaajaliste rahastamisvahendite tulud ajasegmenti.

4.   Muud pikaajalised rahastamisvahendid kui need, millele on osutatud lõikes 5, määratakse ajasegmenti, mis on nende aluseks oleva laenuvõtmistehingu sõlmimise ajal aktiivne.

Erandina esimesest lõigust:

a)

võib rahastamisvahendid, mis on kaasatud eesmärgiga rahastada järgmises ajasegmendis tehtavat väljamakset, määrata sellesse ajasegmenti;

b)

määratakse juhul, kui aktiivse ajasegmendi lõpus tehtud väljamaksete summa ületab pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu, pärast selle ajasegmendi aktiivse perioodi lõppu laenuvõtmistehingutega seotud pikaajalised rahastamisvahendid sellesse ajasegmenti, kuni pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu jõuab kõnealuse ajasegmendi väljamaksete summani.

5.   Pikaajalised rahastamisvahendid, mis asendavad tähtaeguvaid pikaajalisi rahastamisvahendeid, määratakse samasse ajasegmenti. Artiklit 6 kohaldatakse juhul, kui tähtaeguva pikaajalise instrumendi lõpptähtaja ja seda asendava pikaajalise instrumendi laenuvõtmise kuupäeva vahel esineb ebakõla.

Artikkel 5

Likviidsuse juhtimise segment

1.   Likviidsuse juhtimise segment toimib seni, kuni CAM-programmidega lubatud laenuvõtmistehingud on täielikult tagasi makstud.

2.   Lühiajalised rahastamisvahendid, võlahaldustoimingud ja nendest tulenevad kulud määratakse likviidsuse juhtimise segmenti.

Artikkel 6

Likviidsussaldode tasakaalustamine

1.   Ajasegmendis hoitavate likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev sisse- ja väljavoolu vahena, nagu on sätestatud lisa punkti 1 3. etapis.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud positiivsed summad („likviidsete vahendite ülejääk“) jaotatakse iga päev ajasegmendist likviidsuse juhtimise segmenti vastavalt lisa punkti 1 4. etapile asjaomase ajasegmendi selle päeva rahastamiskulude alusel.

3.   Igasugune lõikes 1 osutatud negatiivsele summale vastav summa („likviidsete vahendite puudujääk“) määratakse likviidsuse juhtimise segmendist igapäevaselt ajasegmenti vastavalt lisa punkti 1 6. etapile likviidsuse juhtimise segmendi selle päeva rahastamiskulude alusel.

2. JAGU

Rahastamiskulude ja likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

Artikkel 7

Ajasegmendi rahastamiskulude arvutamine

1.   Rahastamiskulud arvutatakse iga päev.

2.   Rahastamisvahendi rahastamiskulud hõlmavad iga rahastamisvahendiga seotud igapäevast intressi ja võimalikku aažiot/disaažiot, mis põhineb emissiooni koguhinnal.

3.   Ajasegmendi päevane rahastamiskulu hõlmab ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevast rahastamiskulu pärast artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaldamise tulemusi.

Artikkel 8

Likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

1.   Likviidsuse juhtimise kulu kujutab endast vastavalt lisa punktis 2 sätestatule likviidsuse juhtimise segmendi tehingukulude summat.

2.   Tehingukulu on likviidsuse juhtimise segmendi asjaomasest rahastamisvahendist kogunenud intressi, artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi tasakaalustamisest tulenevate kulude ja tulude ning positsioonide investeeringutasuvuse vahe.

3.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse igapäevaselt.

Artikkel 9

Likviidsuse juhtimise kulude jaotamine

1.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse likviidsuse juhtimise päevaste kulude summana kvartali jooksul. Need kulud jaotatakse igale väljamaksele proportsionaalselt väljamakse suhtelise osa alusel kvartali lõpu seisuga tagasi maksmata väljamaksete kogusummast.

2.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse lisa punktis 2 sätestatud metoodika ja etappide alusel.

Artikkel 10

Rahastamiskulude väljamaksete määramine

1.   Sama ajasegmendi väljamaksed katavad sama keskmise päevase rahastamiskulu kuni nende tagasimaksmiseni.

2.   Iga tagasi maksmata väljamakse puhul arvutatakse päevane rahastamiskulu, korrutades segmendi rahastamise kogukulu pärast artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaldamist väljamakse summaga, mis on jagatud selle ajasegmendi, millesse väljamakse on määratud tagasi maksmata väljamaksete kogusummaga.

3. PEATÜKK

ÜLDHALDUSKULUDEGA SEOTUD TEENINDUSKULUD

Artikkel 11

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud koosnevad toetusesaajate korduvatest halduskuludest ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskuludest. Need arvutatakse vastavalt lisa punktile 3.

Artikkel 12

Korduvad halduskulud

1.   Korduvad halduskulud koosnevad kõigist komisjoni poolt laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute teostamisel kantud kuludest, milles sisalduvad järgmised kululiigid: õigusabikulud, näiteks juriidiliste arvamustega seotud kulud, kontohalduse korduvad kulud, välisauditi kulud, enampakkumisplatvormi hooldustasud, reitinguagentuuride tasud, tasud noteerimise eest, maksud, registreerimis-, avaldamis- ja arveldamistasud, infotehnoloogia tasud, turu-uuringutega seotud kulud ning hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega seotud lepinguliste töötajate tasud.

2.   Kui sellised kulud on muude finantsabiprogrammide raames rakendatavatel laenuvõtmistehingutel ühised, arvutatakse arvessevõetavad kulud vastavalt laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute proportsionaalsele osale asjaomasel kalendriaastal.

3.   Korduvad halduskulud arvutatakse iga laenulepingu alusel saadud iga väljamakse kohta proportsionaalselt väljamaksete kogusummaga kalendriaasta lõpus.

Artikkel 13

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud

1.   Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud hõlmavad kõiki kulusid, mida komisjon on kandnud taasterahastu laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja maksete haldamise tehingute tegemise suutlikkuse suurendamisel. Need hõlmavad kulusid, mis on seotud taasterahastu kontode, enampakkumisplatvormi ning investorite haldamise vahendi loomisega, muude infotehnoloogiakulude ning turu-uuringute ja konsultatsioonitasudega.

2.   Liikmesriigid, kes allkirjastavad taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingud, kannavad kõigist loomiskuludest 48 %.

3.   2021., 2022. ja 2023. aastal maksavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu allkirjastatud laenulepingu alusel antud laenusumma proportsionaalse osana kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3 alapunkti 2 alapunktides a ja b.

4.   30. juuniks 2024 jaotatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingutele alla kirjutanud liikmesriikidele jaotamata loomiskulud iga taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel allkirjastatud laenude summa proportsionaalse osana kuni 31. detsembrini 2023 kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3 alapunkti 2 alapunktis c.

5.   Pärast 2023. aasta lõppu ei tule laenuvõtmistehingute puhul tasuda täiendavaid loomiskulusid ega eraldada neid CAM-programmidele, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse.

4. PEATÜKK

ARVETE ESITAMINE

Artikkel 14

Kinnitusteade

1.   Iga väljamakse kohta koostatakse kinnitusteade, mis sisaldab tingimusi, mille alusel esitab komisjon väljamaksetaotluse.

2.   Kinnitusteates määratakse kindlaks tingimused, mille alusel rahastamiskulude tasumine ja põhisumma tagasimaksmine toimub liidu eelarvest otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu kohase tagastamatu toetuse korral, ja laenusaajate poolt.

3.   Kinnitusteade sisaldab järgmist:

a)

väljamakse summa,

b)

maksetähtaeg,

c)

tagasimaksegraafik,

d)

väljamakse määramine konkreetsesse ajasegmenti,

e)

intressiperiood koos maksmise tähtpäevaga.

4.   Laenude puhul sisaldab kinnitusteade ka laenulepingutes nimetatud lisaandmeid.

Artikkel 15

Arve esitamine rahastamiskulude eest

1.   Rahastamiskulud arvutatakse iga väljamakse kohta kinnitusteates kindlaksmääratud intressiperioodi lõpus.

2.   Arve esitamine toimub kinnitusteates kindlaksmääratud intressiperioodi lõpus. Seoses määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaste sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete ja makromajandusliku finantsabi+ rahastamisvahendi raames tehtavate väljamaksetega võib juhul, kui Ukraina taotleb seotud kulude subsideerimist, arved rühmitada kvartalite kaupa.

Artikkel 16

Arve esitamine likviidsuse juhtimise kulude eest

Arve likviidsuse juhtimise kulude eest esitatakse iga kalendriaasta alguses eelmisel kalendriaastal kantud kulude kohta.

Artikkel 17

Arve esitamine üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest

Laenusaajatele esitatakse iga kalendriaasta alguses arve eelmise kalendriaasta jooksul tekkinud üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest, võttes arvesse artikli 11 alusel jaotatud kogukulusid.

Toetusesaajate poolt teeninduskulude katmiseks tehtavad maksed kujutavad endast sihtotstarbelist sisetulu finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a tähenduses.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2021/1095 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1095, millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika (ELT L 236, 5.7.2021, lk 75).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).

(5)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(6)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(7)  Komisjoni 19. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2544, millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 109).


LISA

1.   Rahastamiskulude arvutamine

Rahastamiskulud (RK) arvutatakse järgmiste etappidena:

1. etapp. Ajasegmendis või likviidsuse juhtimise segmendis üksiku rahastamisvahendi päevase kogukulu arvutamine

Kogunenud intress päeva kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula

Iga rahastamisvahendi puhul jaotatakse aažio/disaažio lineaarselt rahastamisvahendi kehtivusaja peale:

aažio/disaažiopäevas = (100-emiteerimishind):(maksetähtpäev-emiteerimiskuupäev)

kus emiteerimishind = koguhind (sh pangatasud)

Iga rahastamisvahendi päevane kogukulu arvutatakse järgmiselt:

RKpäevas vahendi kohta = kogunenud intresspäevas+aažio/disaažiopäevas

2. etapp. Rahastamise päevase kogukulu arvutamine

Iga ajasegmendi (AS1–AS11) puhul on selle segmendi päevane kogukulu enne artiklis 5 osutatud tasakaalustamist võrdne kõigi sellesse ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevaste kogukulude summaga:

RKpäevas AS(x) enne tasakaalustamist =∑ RKpäevas AS(x)-i määratud vahendi kohta

Likviidsuse juhtimise segmendi (LJS) puhul on rahastamiskulud järgmised:

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist =∑ RKpäevas LJSi määratud vahendi kohta

3. etapp. Likviidsussaldode arvutamine ajasegmentides

Likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev järgmiselt:

likviidsusAS(x) = sissevool [emiteerimistulud + intresslaenud/toetused+ tagasimaksedlaenud/toetused] – väljavool [väljamaksed + kupongidvõlajääk + võlalunastused]

4. etapp. Likviidsuse ülejäägist mõjutatud rahastamisvahendite rahastamiskulu arvutamine

Selles etapis tehakse kindlaks likviidsete vahendite ülejäägiga ajasegmendi rahastamiskulu osa, mida saab määrata selles segmendis hoitavatele likviidsetele vahenditele.

Rahastamisvahenditega seotud rahastamiskulu arvutatakse järgmiselt:

RKlikviidsuse ülejääk As(ülejääk) =

RKpäevas AS(ülejääk) enne tasakaalustamist * likviidsus AS(ülejääk): AS(ülejääk)

RKpäevas AS(ülejääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas AS(ülejääk) enne tasakaalustamist - RK likviidsete vahendite ülejääk AS(ülejääk)

5. etapp. Likviidsuse juhtimise segmendi kulu arvutamine juhul, kui sellele määratakse rahastamiskulu likviidsete vahendite ülejäägiga ajasegmendist

Kui likviidsuse juhtimise segmenti kantakse üle ajasegmendi ülejääk, arvutatakse likviidsuse juhtimise segmendi kulu järgmiselt:

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist = RKpäevas LJS enne tasakaalustamist + ∑ RK likviidsete vahendite ülejääk AS(ülejääk)

6. etapp. Likviidsete vahendite puudujäägiga ajasegmendi rahastamiskulu arvutamine

Igasugune negatiivne tulemus (likviidsete vahendite puudujääk) tasakaalustatakse likviidsuse ülekandmisega likviidsuse juhtimise segmendist selle päevaste rahastamiskulude alusel (5. etapp).

Positiivse likviidsussaldoga ajasegmentide puhul tuleneb tasakaalustamise järgne rahastamiskulu juba eespool kirjeldatud 4. etapist.

RKlikviidsuse ülekanne LJSist = RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist * ülekantav summa: LJS

RKpäevas AS(puudujääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas AS(puudujääk) enne tasakaalustamist + RKlikviidsuse ülekanne LJSist

Kuigi rahastamiskulud võivad väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu kuuekuuliste ajasegmentide lõikes erineda, haldab komisjon laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid, et tagada iga ajasegmendi puhul võimalikult sarnane maksetähtaeg.

7. etapp. Väljamakse päevase rahastamiskulu arvutamine

Väljamakse rahastamise päevane kulu on väljamakse summa korrutatuna väljamakse suhtelise osaga sellest ajasegmendist, millesse see on määratud.

AS(x) kuuluva väljamakse RK =

RKpäevas AS(x) pärast tasakaalustamist * tagasimaksmata väljamakse: ∑ AS(x) tagasimaksmata väljamaksed

2.   Likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

Likviidsuse juhtimise kulud iga väljamakse kohta arvutatakse likviidsuse juhtimise segmendi positsiooni päevase kulu summana pärast ajasegmentide likviidsussaldode tasakaalustamist arvutusperioodi jooksul. Kõik tulud (või negatiivsete määrade korral kulud) arvatakse maha järgmiselt:

LJKkvartal = ∑ RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist kvartali jooksul – likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus (IT)kvartal

Iga LJK määratakse igale väljamaksele järgmiselt:

Väljamakse LJK =

LJKkvartal*

∑ tagasimaksmata väljamaksekvartali lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksedkvartali lõpus

3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude arvutamine

3.1.   Korduvate halduskulude arvutamine

Korduvad halduskulud arvutatakse järgmiselt:

Iga-aastased korduvad halduskulud kokku = ∑ korduvate halduskulude kirjed kalendriaastal

Korduvad halduskulud jaotatakse järgmiselt:

Iga-aastased korduvad halduskulud toetusesaaja kohta = iga-aastased korduvad halduskulud kokku *

∑ toetusesaaja tagasimaksmata väljamaksed aasta lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksed aasta lõpus

3.2.   Loomiskulude arvutamine ja jaotamine

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega seotud loomiskulud toetusesaaja kohta arvutatakse kahes etapis.

a)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud arvutatakse järgmiselt:

loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud = 48 %*∑ loomiskulude kirjed

b)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud määratakse 2021., 2022. ja 2023. aastaks igale taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu sõlminud liikmesriigile järgmiselt:

loomiskulud allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenu kohta = loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud*

sõlmitud laenulepingute summa liikmesriigi kohta aasta lõpus: taaste- ja vastupidavusrahastu laenude maksimaalne kogusumma

c)

Alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse määramata loomiskulud järgmiselt:

taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata loomiskulud = loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud – ∑ taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määratud loomiskulude kirjed aastatel 2021, 2022 ja 2023

Need määratakse täiendavate loomiskuludena liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel tehtavatele väljamaksetele järgmiselt:

täiendavad loomiskulud toetusesaaja kohta = taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata loomiskulud 2023. aasta lõpuks*

∑ sõlmitud laenulepingute summad toetusesaaja kohta 2023. aasta lõpuks: sõlmitud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusumma 2023. aasta lõpuks

3.3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude (TK) arvutamine toetusesaaja kohta

TKaastas= ∑ korduvate halduskulude kirjed + ∑ loomise halduskulu

4.   Kasutatud akronüümid

kogunenud intresspäevas

Kogunenud intressikulud päevade peale jaotatuna

Kogunenud intress päevas

Rahastamisvahendi kogunenud intress päeva kohta

aažio/disaažiopäevas

Aažio/disaažio päevade peale jaotatuna

Toetusesaaja

Liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse puhul liidu eelarve osaline

Üksiku väljamaksetaotluse rahastamiskulu (RK) ajasegmendis AS(x)

Ajasegmenti X määratud väljamaksetaotluse rahastamiskulu

RKpäevas vahendi kohta

RK päevas rahastamisvahendi kohta

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta enne tasakaalustamist

RKpäevas AS(puudujääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse puudujäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(ülejääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse ülejäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(x) enne tasakaalustamist

RK päeva kohta enne ajasegmendi X tasakaalustamist

RKlikviidsuse ülejääk AS(ülejääk)

RK päeva kohta seoses ajasegmendi likviidsuse ülejäägiga

RKlikviidsuse ülekanne LJSist

RK päeva kohta seoses LJSile ülekantud likviidsusega

TKaastas

Halduskuludega seotud teeninduskulude summa aasta jooksul

Kupongimäär

Võlakirja emitendi makstav intressimäär

LikviidsusAS(x)

Likviidsuse summa ajasegmendis X. Ülejääk või puudujääk on märgitud 3. etapi järel

LJS kuludkvartalis

Likviidsuse juhtimise kulud kvartali jooksul

Tinglik väärtus

Nimiväärtus

Likviidsuspositsioonide ITkvartal

Likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus kvartali jooksul

AS(x)

Ajasegmendi X väljamaksetaotluste ja likviidsuse kogusumma


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/136


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2022/2546,

16. detsember 2022,

millega muudetakse otsust EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2022/46)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuse (EL) 2022/1211 (1) artikli 1 kohaselt, koosmõjus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2, on Horvaatia täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ning 2012. aasta ühinemisakti (2) artiklis 5 osutatud erand Horvaatia suhtes tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

(2)

Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2010/29 (3) artikli 1 punkt d määratleb „pangatähtede jaotamise aluse“ ja osutab selle otsuse I lisale, mis määrab alates 1. veebruarist 2020 kohaldatava pangatähtede jaotamise aluse. Arvestades, et 1. jaanuaril 2023 võtab Horvaatia kasutusele euro ja et alates sellest kuupäevast kohaldatakse uusi kapitali märkimise osakaale, tuleb otsust EKP/2010/29 muuta selleks, et määrata kindlaks 1. jaanuarist 2023 kohaldatav pangatähtede jaotamise alus.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2010/29 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike d viimane lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva otsuse I lisa määratleb pangatähtede jaotamise aluse, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.“

2)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2023.

Frankfurt Maini ääres, 16. detsember 2022

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1211, mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023 (ELT L 187, 14.7.2022, lk 31).

(2)  Akt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta (ELT L 112, 24.4.2012, lk 21).

(3)  Euroopa Keskpanga 13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).


LISA

„I LISA

PANGATÄHTEDE JAOTAMISE ALUS ALATES 1. JAANUARIST 2023

%

Euroopa Keskpank

8,0000

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique

3,3250

Deutsche Bundesbank

24,0575

Eesti Pank

0,2570

Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland

1,5455

Bank of Greece

2,2575

Banco de España

10,8825

Banque de France

18,6390

Hrvatska narodna banka

0,7400

Banca d’Italia

15,5035

Central Bank of Cyprus

0,1965

Latvijas Banka

0,3555

Lietuvos bankas

0,5280

Banque centrale du Luxembourg

0,3005

Central Bank of Malta

0,0960

De Nederlandsche Bank

5,3480

Oesterreichische Nationalbank

2,6710

Banco de Portugal

2,1360

Banka Slovenije

0,4395

Národná banka Slovenska

1,0450

Suomen Pankki

1,6765

KOKKU

100,0000 .


SOOVITUSED

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/138


NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2022/2547,

13. detsember 2022,

millega muudetakse soovitust (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2, artikli 168 lõiget 6 ning artikli 292 esimest ja teist lauset,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

25. jaanuaril 2022 võttis nõukogu vastu soovituse (EL) 2022/107 (1). Soovituses (EL) 2022/107 järgitakse COVID-19 pandeemiaga seotud vaba liikumise piirangute puhul isikupõhist lähenemisviisi, nähes ette, et isiku suhtes, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 (2) alusel välja antud kehtiv tõend (edaspidi „ELi digitaalne COVID-tõend“), ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada täiendavaid piiranguid, nagu testid või karantiin, olenemata tema lähtekohast liidus. Isikutelt, kellel ei ole kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit, võidakse nõuda testi tegemist enne saabumist või mitte hiljem kui 24 tundi pärast saabumist. Soovituses (EL) 2022/107 kohandati ka metoodikat, mille alusel koostatakse nõukogu soovitusega (EL) 2020/1475 (3) kehtestatud ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt iga nädal avaldatav valgusfoorikaart, mis näitab kogu liidus piirkondlikul tasandil valitsevat epidemioloogilist olukorda.

(2)

25. novembril 2021, kui komisjon võttis vastu ettepaneku (4), millest sai soovitus (EL) 2022/107, oli COVID-19 pandeemiaga seotud epidemioloogiline olukord praegusest oluliselt erinev. Sel hetkel oli viiruse probleemne deltavariant liidus endiselt levinud. Enam kui kümme kuud hiljem on väga nakkav omikronvariant saanud eri alamvariantide kujul liidus domineerivaks variandiks.

(3)

Omikronvariant ei ole nii raskekujuline kui varem täheldatud deltavariant, mida võib vähemalt osaliselt seostada vaktsineerimise ja eelneva nakatumise kaitsva mõjuga (5). Selle tulemusena ning koos vaktsineerimisest ja eelnevast nakatumisest tuleneva kõrgema kaitsetasemega on surve tervishoiusüsteemidele praegu hallataval tasemel, seda isegi 2022. aasta suvel täheldatud omikron BA.4 ja BA.5 alamvariandi põhjustatud nakkuspuhangu tipu ajal.

(4)

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestatud vaba liikumise piirangud ei tohi minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik rahvatervise kaitseks. Vastavalt soovituse (EL) 2022/107 punktides 1 ja 2 märgitule tuleks kõik sellised piirangud kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kaotada kohe, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab. 2022. aasta augustiks olid kõik liikmesriigid kaotanud kõik isikute vaba liikumist liidus mõjutavad meetmed, sealhulgas nõude, et reisijatel peab olema ELi digitaalne COVID-tõend.

(5)

Seepärast tuleks soovituses (EL) 2022/107 esitatud lähenemisviisi kohandada. Eelkõige tuleks seda soovitust kohandada selliselt, et liikmesriigid ei tohiks põhimõtteliselt kehtestada isikute vabale liikumisele rahvatervise kaalutlustel pandeemiaga seotud piiranguid. 2022. aasta suvine puhang näitab, kuidas suur viiruse levik pärast uue murettekitava variandi tekkimist ei pruugi põhjustada märkimisväärset survet riikide tervishoiusüsteemidele. See kinnitab ettevaatliku lähenemisviisi tähtsust isikute vaba liikumise suhtes piirangute kehtestamise kaalumisel, võttes arvesse juhtumite arvu või uue variandi olemasolu.

(6)

Samal ajal ei ole üleilmne COVID-19 pandeemia veel lõppenud. Välistada ei saa uusi nakkuspuhanguid, mis võivad epidemioloogilist olukorda halvendada, sealhulgas uue murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimise tõttu. Seega on oluline jätkata valmisolekualaste jõupingutuste koordineerimist kõikjal liidus. Nende jõupingutuste osana pikendasid Euroopa Parlament ja nõukogu 29. juunil 2022 ELi digitaalset COVID-tõendit käsitleva määruse (EL) 2021/953 kohaldamisaega kuni 30. juunini 2023.

(7)

ELi digitaalse COVID-tõendi raamistiku laiendamisega tagatakse, et liidu kodanikel on jätkuvalt võimalik kasutada koostalitlusvõimelisi ja vastastikku tunnustatud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid olukordades, kus liikmesriigid võivad pidada vajalikuks taaskehtestada ajutiselt teatavad rahvatervisest tulenevad vaba liikumise piirangud. Samal ajal on oluline rõhutada, et määrus (EL) 2021/953 ei kohusta liikmesriike nõudma vaba liikumise õiguse kasutamise raames vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise staatuse tõendamist.

(8)

Kui liikmesriik leiab, et epidemioloogilise olukorra tõsise halvenemise tõttu on vaba liikumise piirangud rahvatervise kaitsmiseks siiski vajalikud ja proportsionaalsed, peaksid need piirangud piirduma nõudega, et reisijatel peab olema kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend. Eelkõige ei tohiks liidu piires reisivatelt isikutelt, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, nõuda sellistes olukordades karantiini või eneseisolatsiooni jäämist või täiendavat testimist. Selleks et teha kindlaks, kas olukorda tuleks käsitada epidemioloogilise olukorra tõsise halvenemisena, peaksid liikmesriigid võtma eeskätt arvesse COVID-19 tõttu oma tervishoiusüsteemile avalduvat survet, eelkõige haigla- ja intensiivravipatsientide arvu, ringlevate SARS-CoV-2 variantide kujutatava ohu taset ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse jagatud teavet epidemioloogilise olukorra muutumise kohta. Selles kontekstis avaldab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus epidemioloogilise olukorra arengu kohta asjakohaseid andmeid.

(9)

Liikmesriigid peaksid hindama ka seda, kas selliste piirangutega saavutatakse tõenäoliselt positiivne mõju epidemioloogilisele olukorrale, sealhulgas riiklikele tervishoiusüsteemidele avalduva surve märkimisväärne vähenemine, arvestades, et riigisisesed tegurid mõjutavad tavaliselt epidemioloogilist olukorda rohkem kui piiriülene reisimine. Sellistes olukordades võivad riigisisesed leevendusmeetmed, nagu maskide kandmine, ruumide ventileerimine ja füüsilise distantsi hoidmine, erinevalt reisipiirangutest COVID-19 levikut tõhusalt aeglustada, kui need võetakse tarvitusele varakult ja terviklikult ning ühiskond neid piisavalt rakendab (6).

(10)

Seoses võimaliku nõudega omada kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1034 (7) määruses (EL) 2021/953 tehtud muudatused kajastuma soovituses (EL) 2022/107. Esiteks tuleks mainida, et vaba liikumise piirangutest loobumiseks võivad teised liikmesriigid aktsepteerida COVID-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes osalevatele isikutele välja antud ELi digitaalseid COVID-tõendeid. Selleks et hõlbustada vaba liikumist liidu kodanike jaoks, kes on saanud WHO erakorralise kasutusloa menetluse läbinud COVID-19 vaktsiini, soovitatakse liikmesriikidel aktsepteerida ELi digitaalseid COVID-tõendeid, mis on välja antud pärast selliste vaktsiinide manustamist. Lisaks saab nüüd välja anda testimis- ja läbipõdemistõendeid laboratoorsete antigeenianalüüside alusel.

(11)

Arvestades nende konkreetset olukorda või olulist ülesannet, ei tohiks teatavatesse kategooriatesse kuuluvatelt reisijatelt nõuda, et neil oleks sellist olulist ülesannet täites ELi digitaalne COVID-tõend. Praegust julgeolekuolukorda silmas pidades on oluline, et vastavasse loetellu kuuluksid sõnaselgelt diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud isikud, sõjaväelased, humanitaarabitöötajad ja elanikkonnakaitsetöötajad. See loetelu peaks sisaldama ka nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (8) artikliga 2 hõlmatud isikuid ning olema kooskõlas nõukogu soovitusega (EL) 2022/2548 (9). Samal ajal ei tohiks see takistada liikmesriike pakkumast nendesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele vaktsineerimist ja testimist.

(12)

Uutele tekkivatele SARS-CoV-2 variantidele kiiresti reageerimiseks tuleks säilitada nn hädapidurimehhanism, st võimalus võtta lisaks ELi digitaalsele COVID-tõendile ka muid meetmeid. Seda hädapidurimehhanismi saaks kasutada uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimise korral, et aeglustada asjaomase variandi levikut reisipiirangute abil, saada lisaaega haiglate vastuvõtuvõimekuse suurendamiseks ning käivitada vaktsiinide väljatöötamine. Samuti saaks seda kasutada juhul, kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja tõsiselt sellisel viisil, mis osutab uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimisele.

(13)

Kui liikmesriik kehtestab kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi esitamise nõude või kui ta võtab lisameetmeid kooskõlas hädapidurimehhanismiga, peaks ta sellest viivitamata teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) võrgustiku kaudu ning esitama teabe kehtestatud reisipiirangute põhjuste, eeldatava mõju, jõustumise ja kestuse kohta. Sealhulgas tuleks esitada teave selle kohta, kuidas selliste reisipiirangute kehtestamine on kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, näiteks asjaomase liikmesriigi erilise geograafilise asukoha või tema tervishoiusüsteemi erilise haavatavuse tõttu. Sellega peaks olema tagatud ka kooskõla kolmandatest riikidest reisimist käsitlevate reeglitega. Kui liikmesriik käivitab hädapidurimehhanismi, peaks IPCRi võrgustik liidu tasandil tõhusa koordineerimise tagamiseks kutsuma kiiresti kokku koosoleku olukorra läbivaatamiseks.

(14)

SARS-CoV-2 murettekitavate või uurimisaluste variantide tekke ja leviku kohta õigeaegse, asjakohase ja representatiivse teabe saamiseks peaksid liikmesriigid hindama SARS-CoV-2 eri variantide levikut kogukonnas, valides järjendamiseks representatiivsed valimid, tegema geneetilise iseloomustamise ja teatama variantide tüpiseerimise tulemustest kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud järjendamissuunistega. (10)

(15)

Samuti on oluline tagada, et teave mis tahes uute meetmete kohta oleks võimalikult varakult avalikult kättesaadav. Nagu komisjon märkis oma 2. septembri 2022. aasta teatises (11), peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et potentsiaalsed reisijad oleksid hästi informeeritud võimalikest reisipiirangutest, millega nad võivad teise liikmesriiki sisenemisel kokku puutuda. ELi veebiplatvorm „Re-open EU“ on jätkuvalt peamine teabeallikas igaühele, kes reisib ELis.

(16)

Pärast soovituse (EL) 2020/1475 vastuvõtmist 2020. aasta oktoobris on asjakohane lõpetada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud valgusfoorikaardi kasutamine. Epidemioloogilisi muutusi silmas pidades kohandati kaardi koostamise metoodikat mitu korda. Selle viimases versioonis kasutati 14-päevast teatamise määra, mille kõrval võeti arvesse vaktsineerituse taset, ja see põhines deltavariandiga saadud kogemustel. Omikronvariandi põhjustatud nakatumiste suur arv tõi aga kaasa selle, et suur osa kaardist oli tähistatud tumepunasega, kuigi kõik liikmesriigid olid oma vaba liikumise piirangud kaotanud. Lisaks kohandasid liikmesriigid oma testimiskorda, mille tagajärjel tekkis mitu tumehalli piirkonda, kuna teatatud testimismäärad olid langenud allapoole soovituses (EL) 2022/107 kehtestatud künnist. Selline testimisstrateegiate nihkumine elanikkonda esindava valimi suunas lähitulevikus ei muutu. Selle tulemusena ei kujutanud valgusfoorikaart liidu muutunud epidemioloogilist olukorda enam piisava täpsusega. Pärast arutelusid liikmesriikide ja komisjoniga peatas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus juba 2022. aasta juulis ajutiselt kaardi avaldamise.

(17)

Sellest tulenevalt tuleks soovitusest (EL) 2022/107 koos valgusfoorikaardiga välja jätta viited konkreetsetele lisameetmetele, mida kohaldatakse tumepunasest piirkonnast reisivate isikute suhtes.

(18)

Vaba liikumise õiguse kasutamise lisatingimuseks on ka reisija asukoha vormide kohustuslik esitamine ELi-sisese reisimise kontekstis kontaktide jälgimise eesmärgil. Selline nõue on seega põhjendatud ainult siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Eelkõige ei tohiks liikmesriigid nõuda reisija asukoha vormi esitamist reisijatelt, kes kasutavad isiklikku transporti, ükskõik, kas nad liiguvad auto, jalgrattaga või jalgsi. Selle põhjuseks on asjaolu, et neil on kindlasti väiksem kokkupuuteoht kui ühistranspordi kasutajatel ja nad tunnevad tavaliselt oma reisikaaslasi.

(19)

Samal ajal, juhul kui liikmesriigid peaksid soovima aktiveerida piiriüleste reisijate kontaktide jälgimise, on olemas ühised vahendid, näiteks ELi digitaalne reisija asukoha vorm ja varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi selektiivse teabevahetuse moodul, mille abil vahetada reisijate andmeid nende kontaktide jälgimise suutlikkuse parandamiseks, piirates samal ajal reisijatele ja transpordiettevõtjatele põhjustatavat koormust. Reisija asukoha vormi esitamise vajaduse vältimiseks võiksid liikmesriigid võimaluse korral riigisisese õiguse alusel ja kooskõlas andmekaitsenormidega kaaluda kontaktide jälgimiseks ka olemasolevate reisijaandmete kasutamist.

(20)

Komisjon peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetusel jätkama soovituse (EL) 2022/107 korrapärast läbivaatamist ning edastama oma järeldused nõukogule arutamiseks koos ettepanekuga seda soovitust vajaduse korral muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Soovitust (EL) 2022/107 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 10 järel asendatakse pealkiri „Koordineeritud raamistik ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal“ järgmisega:

„Koordineeritud raamistik vaba liikumise kohta COVID-19 pandeemia ajal“;

2)

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

Liikmesriigid ei tohiks kehtestada isikute vabale liikumisele pandeemiaga seotud piiranguid rahvatervise kaalutlustel, välja arvatud punktides 11a ja 22 käsitletud olukorrad.“;

3)

lisatakse punktid 11a, 11b ja 11c:

„11a.

Ilma et see piiraks punktis 22 sätestatud hädapidurdusmehhanismi kohaldamist, peaks liikmesriik kehtestama pandeemiaga seotud piirangud isikute vabale liikumisele rahvatervise kaalutlustel üksnes kooskõlas punktides 1–10 sätestatud üldpõhimõtetega ja epidemioloogilise olukorra tõsise halvenemise korral.

Selleks et teha kindlaks, kas olukorda tuleks esimese lõigu kohaldamisel käsitada epidemioloogilise olukorra tõsise halvenemisena, peaksid liikmesriigid võtma eelkõige arvesse COVID-19 tõttu oma tervishoiusüsteemile avalduvat survet, eelkõige haigla- ja intensiivravipatsientide arvu, ringlevate SARS-CoV-2 variantide kujutatava ohu taset ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt korrapäraselt jagatud teavet epidemioloogilise olukorra arengu kohta.

Enne selliste piirangute kehtestamist peaks asjaomane liikmesriik hindama, kas nendega saavutatakse tõenäoliselt positiivne mõju epidemioloogilisele olukorrale, sealhulgas riiklikele tervishoiusüsteemidele avalduva surve märkimisväärne vähenemine.

11b.

Kui liikmesriik kehtestab punkti 11a kohased piirangud, tuleks reisijatelt nõuda üksnes sellise kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi olemasolu, mis on välja antud vastavalt määrusele (EL) 2021/953 ja vastab punktis 12 sätestatud tingimustele.

Selles kontekstis tuleks kohaldada järgmisi erandeid:

a)

punktis 16 sätestatud erandid nõudest omada kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit;

b)

vastavalt punktis 22 sätestatud hädapidurimehhanismile võetud lisameetmed, et aeglustada murettekitavate ja uurimisaluste SARS-CoV-2 variantide levikut.

11c.

Kui liikmesriik kehtestab punkti 11a kohased piirangud, peaks ta sellest kiiresti teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) võrgustiku kaudu. Sellisel juhul peaks liikmesriik esitama järgmise teabe:

a)

sellise nõude põhjused, sealhulgas selle vastavus vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele;

b)

hinnang sellise nõude eeldatava mõju kohta epidemioloogilisele olukorrale;

c)

sellise nõude jõustumise aeg, vajaduse korral läbivaatamise kuupäev ja kavandatud kestus.

Lisaks tuleks selliseid piiranguid arutada IPCRi võrgustikus, sealhulgas selleks, et tagada kooskõla soovitusega (EL) 2022/2548.“;

4)

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12.

Järgmiseid ELi digitaalseid COVID-tõendeid tuleks aktsepteerida, kui nende ehtsust, kehtivust ja terviklikkust on võimalik kontrollida:

a)

vaktsineerimistõend, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953 COVID-19 vaktsiini kohta, mis on hõlmatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 5 esimese lõiguga, või mis on välja antud COVID-19 vaktsiini kohta, mis on läbinud WHO erakorralise kasutusloa menetluse ja millest nähtub, et selle omanik on:

läbinud esmase vaktsineerimiskuuri ja viimasest doosist on möödunud vähemalt 14 päeva või

saanud ühe või enama tõhustusdoosi pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu,

tingimusel et määruses (EL) 2021/953 sätestatud aktsepteerimisaeg ei ole veel lõppenud.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida ka määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõike 5 teise lõiguga hõlmatud muude COVID-19 vaktsiinide kohta välja antud vaktsineerimistõendeid või määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõike 5 neljanda lõigu kohaselt välja antud vaktsineerimistõendeid.

Komisjon peaks alapunktis a sätestatud lähenemisviisi uute teaduslike tõendite põhjal korrapäraselt taashindama;

b)

määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud testimistõendid, milles on märgitud, et isik on saanud negatiivse testitulemuse:

molekulaarse nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) korral mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust või

terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühisesse COVID-19 antigeenitestide loetelusse (12) kantud antigeenitesti korral mitte varem kui 24 tundi enne reisi algust.

Vaba liikumise õiguse kasutamisel reisimiseks peaksid liikmesriigid aktsepteerima mõlemat liiki teste.

Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et testimistõendid antakse välja võimalikult kiiresti pärast testi jaoks proovi võtmist;

c)

määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud läbipõdemistõendid, tingimusel et selle määruse kohane kehtivusaeg ei ole veel lõppenud.“;

5)

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15.

Kui liikmesriik kehtestab nõude, mille kohaselt peab isikul olema kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, siis võidakse nõuda isikutelt, kellel seda ei ole, et nad teeksid enne saabumist või mitte hiljem kui 24 tundi pärast saabumist NAAT-testi või antigeenitesti, mis on kantud ELi ühisesse COVID-19 antigeenitestide loetellu. Seda nõuet ei kohaldata isikute suhtes, kes on punkti 16 kohaselt vabastatud ELi digitaalse COVID-tõendi omamise kohustusest.“;

6)

punkti 16 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

järgmised olulist ülesannet täitvad reisijad või vältimatu reisivajadusega reisijad:

transporditöötajad või transporditeenuse osutajad, sealhulgas selliste kaubaveokite juhid, millega veetakse kaupu liikmesriigi territooriumil kasutamiseks või millega tehakse üksnes transiitvedusid;

tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadlased ja eakate hoolekande töötajad;

isikud, kes reisivad mõjuvatel meditsiinilistel või perekondlikel põhjustel;

diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud isikud, sõjaväelased, humanitaarabitöötajad, elanikkonnakaitsetöötajad ja nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (13) artikliga 2 hõlmatud isikud;

transiitreisijad;

meremehed;

isikud, kelle töö on seotud elutähtsa või muu olulise taristuga.“;

7)

pärast punkti 16 jäetakse välja pealkiri „ELi valgusfoorikaart ning sellel põhinevad erandid ja lisameetmed“;

8)

punktid 17, 18 ja 19 jäetakse välja;

9)

punkti 20 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikide toetamiseks peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus jätkama SARS-CoV-2 murettekitavate ja uurimisaluste variantide kohta teabe ja andmete avaldamist.“;

10)

punktid 21, 22 ja 23 asendatakse järgmisega:

„21.

Liikmesriigid peaksid hindama SARS-CoV-2 eri variantide levikut kogukonnas, valides järjendamiseks representatiivsed valimid, tegema geneetilise iseloomustamise ja teatama variantide tüpiseerimise tulemustest kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud järjendamissuunistega.

22.

Kui liikmesriik nõuab seoses uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimisega reisijatelt, sealhulgas neilt, kellel on ELi digitaalse COVID-tõend, pärast oma territooriumile sisenemist karantiini või eneseisolatsiooni jäämist või testimist SARS-CoV-2 nakkuse suhtes või kui ta kehtestab selliste tõendite omanikele muid piiranguid, peaks ta sellest kiiresti teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike IPCRi võrgustiku kaudu ning esitama käesoleva soovituse punktis 11c ja määruse (EL) 2021/953 artikli 11 lõikes 2 osutatud teabe. Võimaluse korral tuleks see teave esitada 48 tundi enne uute piirangute kehtestamist. Võimaluse korral peaksid sellised meetmed piirduma piirkondliku tasandiga. Liikmesriigid peaksid eelistama testimist muudele meetmetele.

Seda tuleks kohaldada ka juhul, kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja tõsiselt sellisel viisil, mis osutab uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimisele.

23.

Kui liikmesriik käivitab hädapidurimehhanismi ning nõuab selle tulemusel transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt COVID-19 nakkuse testi tegemist, peaks kasutama antigeeni kiirtesti ja karantiini jäämist ei peaks nõudma, mis ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Et tagada roheliste transpordikoridoride toimimine, peaksid liikmesriigid transpordi- või tarneahela häirete korral sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotama või kehtetuks tunnistama. Lisaks ei tohiks muudelt punkti 16 alapunktide a ja b alla kuuluvatelt reisijatelt nõuda karantiini või eneseisolatsiooni jäämist.“;

11)

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriik kaalub uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkega seoses hädapidurimehhanismi käivitamist, tuleks järgneva 48 tunni jooksul kutsuda kokku IPCRi võrgustiku koosolek, et arutada, kas asjaomase uue variandi leviku aeglustamiseks on vaja rakendada koordineeritud meetmeid kogu ELis, tehes seejuures tihedat koostööd komisjoniga ja saades tuge Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt. Sellisel koordineerimiskoosolekul peaks asjaomane liikmesriik selgitama, miks ta hädapidurimehhanismi käivitamist kaalub. Kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid arutatud meetmeid rakendama koordineeritud viisil.

Tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse viirusevariante käsitleva uue teabe korrapärasele hindamisele, terviseohutuse komitees peetud asjakohastele rahvatervisealastele aruteludele ja SARS-CoV-2 variante uuriva Euroopa eksperdirühma esitatud analüüsile, võib komisjon teha ettepaneku arutada nõukogus ka uut SARS-CoV-2 murettekitavat või uurimisalust varianti.“;

12)

punkt 27 asendatakse järgmisega:

„27.

Kui liikmesriik nõuab punkti 11a või 22 kontekstis, et isikud, kes reisivad nende territooriumile ühistranspordiga, kus istekoht või kajut on eelnevalt määratud, esitaksid kooskõlas andmekaitsenõuetega kontakti tuvastamise eesmärgil reisija asukoha vormid, julgustatakse seda liikmesriiki kasutama ELi ühismeetmega „Healthy Gateways“ välja töötatud ühtset digitaalset reisija asukoha vormi (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (15) artikli 8 alusel loodud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi selektiivse teabevahetuse funktsiooni, sealhulgas igasugust piiriüleste kontaktide jälgimise jaoks asjakohast struktureeritud teavet. Liikmesriigid ei tohiks nõuda reisija asukoha vormi esitamist eratranspordiga reisimisel. Kui see on riigisisese õiguse alusel ja kooskõlas andmekaitsenormidega võimalik, võiksid liikmesriigid kaaluda kontaktide jälgimiseks ka olemasolevate reisijaandmete kasutamist.“;

13)

punktid 29 ja 30 asendatakse järgmisega:

„29.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 11 peaksid liikmesriigid andma asjaomastele sidusrühmadele ja üldsusele selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet kõigi vaba liikumise õigust mõjutavate meetmete ja kaasnevate nõuete kohta, näiteks vajaduse kohta esitada reisija asukoha vorm. See hõlmab teavet selliste nõuete kaotamise või puudumise kohta. Teave tuleks avaldada ka masinloetavas vormingus.

30.

Liikmesriigid peaksid seda teavet korrapäraselt ajakohastama ja tegema selle õigeaegselt kättesaadavaks ka veebiplatvormil „Re-open EU“. Liikmesriigid peaksid esitama veebiplatvormil „Re-open EU“ ka teabe ELi digitaalsete COVID-tõendite riigisisese kasutamise kohta.

Teave uute meetmete kohta tuleks avaldada võimalikult varakult ja üldjuhul vähemalt 24 tundi enne nende jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust.“;

14)

lisa jäetakse välja.

Brüssel, 13. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (ELT L 18, 27.1.2022, lk 110).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).

(3)  Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 337, 14.10.2020, lk 3).

(4)  Ettepanek nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (COM(2021) 749 final).

(5)  https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/clinical

(6)  Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „COVID-19 – ELi valmisoleku ja reageerimisvõime säilitamine: vaade tulevikku“ (COM(2022)190 final).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1034, millega muudetakse määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 173, 30.6.2022, lk 37).

(8)  Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1).

(9)  Nõukogu 13. detsembri 2022. aasta soovitus (EL) 2022/2548, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi liitu reisimisel COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse nõukogu soovitus (EL) 2020/912 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 146).

(10)  https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/methods-detection-and-characterisation-sars-cov-2-variants-second-update

(11)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi sammud võitluses COVID-19 vastu: valmistumine sügiseks ja 2023. aasta talveks“ (COM(2022) 452 final).

(12)  Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/coronavirus-response/public-health/high-quality-covid-19-testing_en

(13)  Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1).

(14)  https://www.euplf.eu/en/home/index.html

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/146


NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2022/2548,

13. detsember 2022,

mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi liitu reisimisele COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse nõukogu soovitus (EL) 2020/912

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e ning artikli 292 esimest ja teist lauset,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1).

(2)

Sellest ajast alates on epidemioloogiline olukord märkimisväärselt paranenud, kuna vaktsineerituse tase on kogu maailmas suurenenud, vaktsineeritakse vaktsiinidega, mis pakuvad tugevat kaitset raske haiguse ja surma vastu, ning kuna alates 2022. aasta juulist on maailmas domineerinud omikron BA.4 ja BA.5 tüved, mis üldiselt põhjustavad vähem tõsiseid tagajärgi kui varasemad delta variandid.

(3)

Praegust ja prognoositavat epidemioloogilist olukorda arvestades tundub seetõttu asjakohane soovitada liitu reisimise piirangud kaotada. Kõik liikmesriigid ja Schengeni acquis’ga hõlmatud riigid on need piirangud suve jooksul juba tühistanud.

(4)

Soovituse (EL) 2020/912 I lisa sisaldab muu hulgas loetelu nendest kolmandatest riikidest, erihalduspiirkondadest ning muudest üksustest ja territoriaalvalitsustest (edaspidi „kolmandad riigid või piirkonnad“), mis vastavad selles soovituses sätestatud epidemioloogilistele kriteeriumidele ja mille suhtes võib liitu mittehädavajaliku reisimise piirangu kaotada. Piirangute leevendamise tõttu pole seda loetelu enam tarvis ja seega tuleks see kehtetuks tunnistada.

(5)

SARS-CoV-2 viirus levib aga endiselt. Seepärast peaksid liikmesriigid olema valmis tegutsema koordineeritult ja proportsionaalselt, kui epidemioloogiline olukord märkimisväärselt halveneb, sealhulgas uue murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimise tõttu.

(6)

Liikmesriigid peaksid mittehädavajalikku reisimist vajaduse korral piirama eelkõige juhul, kui epidemioloogiline olukord mõnes kolmandas riigis või piirkonnas oluliselt halveneb, ent piirangutega ei tuleks hõlmata isikuid, kes on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud või on 72 tundi enne reisile asumist teinud nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) ja saanud negatiivse tulemuse. See ei tohiks takistada liikmesriikidel võtta reisijate saabumisel lisameetmeid, näiteks näha ette lisatestimine, eneseisolatsioon või karantiin.

(7)

Kui üks liikmesriik kehtestab vastavalt nõukogu soovitusele (EL) 2022/107 (2) COVID-19-ga seotud piirangud, peaksid liikmesriigid nõukogu struktuuride raames ning tihedas koostöös komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja terviseohutuse komiteega oma tegevust koordineerima, et otsustada, kas võtta kolmandatest riikidest liikmesriikidesse reisimise suhtes kasutusele sarnased piirangud. Teave uute meetmete kohta tuleks avaldada võimalikult varakult ja üldjuhul vähemalt 48 tundi enne nende jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust.

(8)

Selles kontekstis peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/953 (3) ja (EL) 2021/954 (4) loodud ELi digitaalne COVID-tõend jääma vaktsineerimise, läbipõdemise ja testimise tõendamise võrdlusaluseks. See peaks kehtima ka kolmandate riikide välja antud tõendite kohta, mille suhtes kehtib määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 10 või artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusotsus.

(9)

Kui kolmandas riigis või piirkonnas kerkib esile murettekitav või uurimisalune variant, peaks liikmesriikidel olema endiselt võimalik võtta koordineeritult kiireloomulisi, tähtajalisi ja paindlikke meetmeid, et sellise murettekitava või uurimisaluse variandi levikut edasi lükata ja selle ohjeldamiseks valmistuda.

(10)

Käesolevas soovituses tuleks ette näha ka vajalikud erandid kolmandatest riikidest liikmesriikidesse reisimise piirangutest. Inimestel, kelle reisimine on hädavajalik või kes täidavad olulist ülesannet, tuleks lubada reisida liikmesriikidesse ja teistesse Schengeni acquis’ga hõlmatud riikidesse ka siis, kui kohaldatakse hädapidurimehhanismi. Sel eesmärgil tuleks vältimatu reisivajadusega inimeste loetelu kohandada nii, et see piirduks isikutega, kes peavad saama reisida ka sellistes olukordades.

(11)

Samamoodi peaks liidu kodanikel ja liidus seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel olema alati võimalik naasta oma kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki, kuid nende saabumisel võidakse nende suhtes kohaldada meetmeid. Alla 12-aastastelt lastelt ei tohiks vaktsineerimis-, läbipõdemis- ega testimistõendit nõuda.

(12)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda soovitust.

(13)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (5). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(15)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(16)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(17)

Schengeni ala nõuetekohase toimimise huvides peaksid liitu mittehädavajaliku reisimise piirangute taaskehtestamise üle otsustama koordineeritult kõik liikmesriigid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Reisipiirangute kaotamine

1)

Alates 22. detsembrist 2022 tuleks liitu saabuvate reisijate suhtes tühistada kõik COVID-19-ga seotud piirangud.

Reisinõuded epidemioloogilise olukorra tõsise halvenemise korral

2)

Kui see on vajalik, et reageerida epidemioloogilise olukorra tõsisele halvenemisele kas liikmesriikides või kolmandates riikides, peaksid liikmesriigid nõukogus ja tihedas koostöös komisjoniga vajaduse korral koordineeritult otsustama uuesti kehtestada asjakohased reisijate suhtes enne nende väljasõitu kohaldatavad nõuded. Nende nõuete hulka võiks kuuluda üks või mitu järgmist nõuet:

a)

reisija peab olema saanud hiljemalt 14 päeva enne liitu sisenemist esmase vaktsineerimiskuuri viimase soovitatava doosi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (12) kohaselt liidus lubatud COVID-19 vaktsiini või WHO erakorralise kasutusloa saanud COVID-19 vaktsiini; kui reisija on 18-aastane või vanem, ei tohi esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavas vaktsineerimistõendis märgitud doosi manustamisest olla möödunud rohkem kui 270 päeva või reisija peab olema saanud 270-päevase perioodi järel pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppemist lisadoosi;

b)

reisija peab olema enne liikmesriikidesse reisimist COVID-19 läbi põdenud maksimaalselt 180 päeva jooksul pärast NAAT-testi esimese positiivse tulemuse saamise kuupäeva;

c)

reisija peab olema teinud maksimaalselt 72 tundi enne liikmesriikidesse suunduva reisi alustamist nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) ja saanud negatiivse tulemuse.

3)

Selleks et teha kindlaks, kas tegemist on olukorra tõsise halvenemisega punkti 2 tähenduses, peaksid liikmesriigid võtma eelkõige arvesse oma tervishoiusüsteemile COVID-19 tõttu avalduvat survet, eelkõige haigla- ja intensiivravipatsientide arvu, levivate SARS-CoV-2 variantide nakkuse sümptomite raskusastet ning samuti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt epidemioloogilise olukorra kohta korrapäraselt antavat teavet.

4)

Kui üks või mitu liikmesriiki kehtestavad uuesti nõukogu soovitusel (EL) 2022/107 (13) põhinevad liidus reisimist käsitlevad piirangud, peaksid liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 851/2004 (14) kohaselt loodud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega arutama, kas käesoleva soovituse alusel tuleks kehtestada sarnased piirangud kolmandatest riikidest liikmesriikidesse reisimise suhtes.

5)

Kui piirangud on vastavalt punktile 2 või 4 uuesti kehtestatud, peab reisijatel olema üks või mitu järgmistest dokumentidest:

a)

kehtiv vaktsineerimistõend, mis on välja antud määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt liidus lubatud COVID-19 vaktsiini kohta;

b)

kehtiv vaktsineerimistõend, mis on välja antud sellise COVID-19 vaktsiini kohta, mis on saanud WHO erakorralise kasutusloa, kuid ei ole kantud määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt liidus lubatud vaktsiinide loetellu;

c)

kehtiv läbipõdemistõend;

d)

kehtiv tõend maksimaalselt 72 tundi enne väljumist tehtud nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) negatiivse tulemuse kohta.

6)

Alla 12-aastaste laste suhtes ei tohiks enne nende reisile asumist kohaldada mingeid nõudeid.

7)

Liikmesriigid võiksid kohaldada vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele lisameetmeid ka reisijate saabumisel, näiteks näha ette lisatestimise, eneseisolatsiooni või karantiini kohustus.

8)

Ent:

a)

lisas osutatud reisijate, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, (15) suhtes ei tohiks saabumisel reisi eesmärgi saavutamist takistavaid meetmeid kohaldada;

b)

transporditöötajatelt, meremeestelt ja piirialatöötajatelt ei tohiks liikmesriigid mis tahes ELi liikmesriiki sisenemiseks nõuda rohkemat kui saabumisel antigeeni kiirtesti negatiivse tulemuse esitamist;

c)

lennumeeskondade liikmed peaksid olema igasugusest testimisest vabastatud, kui nad viibisid kolmandas riigis alla 12 tunni.

9)

Kui liikmesriigid kehtestavad saabumisel punkti 7 kohaseid lisameetmeid, peaksid nad reisijaid nendest asjakohasel ja hõlpsasti kättesaadaval viisil teavitama.

Vaktsineerimis-, läbipõdemis- ja testimistõendid

10)

Lisaks määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditele peaksid liikmesriigid aktsepteerima COVID-19 vaktsineerimis-, läbipõdemis- või testimistõendeid, mis on hõlmatud nimetatud määruse artikli 3 lõike 10 või artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga.

11)

Juhul kui sellist rakendusakti ei ole vastu võetud, võivad liikmesriigid otsustada käesoleva soovituse kohaldamiseks ja kooskõlas oma siseriikliku õigusega aktsepteerida punkti 5 kohase tõendina kolmandas riigis välja antud vaktsineerimis-, läbipõdemis- või testimistõendit, kui nad on suutelised kontrollima dokumendi ehtsust, kehtivust ja terviklust ning seda, kas see sisaldab kõiki määrusega (EL) 2021/953 ette nähtud asjakohaseid andmeid.

Murettekitavate või uurimisaluste variantidega seotud meetmed ja hädapidurimehhanism

12)

Kui kolmandas riigis või piirkonnas on tuvastatud murettekitav või uurimisalune variant, peaksid liikmesriigid võtma kiireloomulisi meetmeid (st kasutama hädapidurimehhanismi), et piirata selle variandi levimist liitu. Vastuseks sellise uue murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimisele kolmandas riigis või piirkonnas tuleks järgneva 48 tunni jooksul kutsuda nõukogu struktuuride raames kokku kohtumine, et arutada vajadust liitu reisimisega seotud koordineeritud meetmete järele, et aeglustada uue variandi levikut, tehes seda tihedas koostöös komisjoniga ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toetusel. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid tegema nõukogus koordineeritult otsuse asjakohaste nõuete kohta. Liikmesriigid võivad erandkorras kehtestada nõukogu struktuuride raames kiireloomulise, ühise ja ajutise piirangu, mis kehtib kolmandate riikide selliste kodanike kõikide reiside suhtes nende territooriumile, kes on viibinud kõnealuses kolmandas riigis või piirkonnas 14 päeva jooksul enne liikmesriikidesse reisimist. Seda tuleks teha ka juhul, kui epidemioloogiline olukord kiiresti ja tõsiselt halveneb ning selle põhjusena võib eeldada uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi teket.

13)

Liikmesriigid peaksid nõukogu struktuuride raames ja tihedas koostöös komisjoniga olukorra korrapäraselt ja koordineeritult üle vaatama.

14)

Sellised piirangud peaksid kaotama kehtivuse 21 kalendripäeva möödumisel, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad neid punktides 12 ja 13 sätestatud korda järgides lühendada või täiendavaks ajavahemikuks pikendada.

15)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks avaldama kaardi, mis kajastab murettekitavate variantide ja uurimisaluste variantidega seotud olukorda kolmandates riikides, ning seda kaarti korrapäraselt ajakohastama.

Erandid ajutistest reisipiirangutest

16)

Lisas osutatud reisijate, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, suhtes ei tohiks kohaldada punktides 2 ja 12 nimetatud reisipiiranguid.

17)

Punktide 2 ja 12 nimetatud reisipiiranguid võib kohaldada järgmiste isikute kategooriate suhtes, kuid neile peaks jääma võimalus liitu naasta:

a)

liidu kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus, ja nende pereliikmed (16);

b)

kolmanda riigi kodanikud, kes on pikaajalised elanikud nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (17) kohaselt, ja isikud, kelle õigus liikmesriigis elada tuleneb muudest liidu õigusaktidest või siseriiklikest õigusaktidest või kellel on liikmesriigi väljastatud pikaajaline viisa, ja nende pereliikmed.

Kui neil isikutel ei ole kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit, võidakse saabumisel nende suhtes kohaldada punktis 7 nimetatud lisameetmeid.

18)

Punktide 16 ja 17 alusel piirangutest vabastatud reisijate suhtes peaks aga olema võimalik kohaldada lisameetmeid, mida võib vastavalt punktile 7 kohaldada reisijate saabumisel.

Üldsuse teavitamine

19)

Teave punkti 5 kohaste uute meetmete kohta tuleks avaldada võimalikult varakult ja üldreeglina vähemalt 48 tundi enne nende jõustumist.

Lõppsätted

20)

Käesoleva soovituse kohaldamisel tuleks Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani / Püha Tooli elanikke käsitada punkti 17 alapunkti b kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanikena.

21)

Käesoleva soovitusega asendatakse soovitus (EL) 2020/912. Seda tuleks kohaldada alates 22. detsembrist 2022.

Brüssel, 13. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  Nõukogu 30. juuni 2020. aasta soovitus (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta(ELT L 208 I, 1.7.2020, lk 1).

(2)  Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (ELT L 18, 27.1.2022, lk 110).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(8)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(9)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(10)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(11)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(13)  Nõukogu soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(15)  Vt ka komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta suunised (COM(2020) 686 final, 28.10.2020).

(16)  Nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artiklites 2 ja 3 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(17)  Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).


LISA

Selliste isikute kategooriad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik:

i)

tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadlased ja eakate hoolekande töötajad;

ii)

piirialatöötajad;

iii)

transporditöötajad;

iv)

diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud töötajad, sõjaväelased ning humanitaarabi- ja elanikkonnakaitsetöötajad;

v)

transiitreisijad;

vi)

reisijad, kes reisivad mõjuvatel perekondlikel või meditsiinilistel põhjustel;

vii)

meremehed;

viii)

isikud, kelle töö on seotud elutähtsate või muude oluliste taristutega;

ix)

rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarpõhjustel reisivad isikud.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/153


ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGUGA LOODUD PARTNERLUSNÕUKOGU OTSUS nr 2/2022,

21. detsember 2022,

millega pikendatakse teist ja viimast korda üleminekuperioodi, mille jooksul võib Ühendkuningriik teha erandi kohustusest kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende Ühendkuningriigist lahkumist [2022/2549]

PARTNERLUSNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle artiklit 552,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üleminekuperioodi, mille jooksul Ühendkuningriik võib teha erandi kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 4 kohasest kohustusest kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende lahkumist Ühendkuningriigist, pikendatakse vastavalt selle lepingu artikli 552 lõikele 13 teist ja viimast korda kuni 31. detsembrini 2023.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel ja London, 21. detsember 2022

Partnerlusnõukogu nimel

kaaseesistujad

Maroš ŠEFČOVIČ

James CLEVERLY


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/154


ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGUGA LOODUD PARTNERLUSNÕUKOGU OTSUS nr 3/2022,

21. detsember 2022,

millega koostatakse nimekiri isikutest, kes on valmis ja pädevad tegutsema kaubandus- ja koostöölepinguga ettenähtud vahekohtu liikmetena [2022/2550]

PARTNERLUSNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (1) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle artikli 752 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 752 lõike 1 kohaselt peab partnerlusnõukogu koostama nimekirja isikutest, kes on valmis ja pädevad tegutsema vahekohtu liikmetena. Nimekirja kuulub vähemalt 15 isikut ja see koosneb kolmest alamnimekirjast: a) üks alamnimekiri koostatakse liidu ettepanekute alusel, b) teine alamnimekiri koostatakse Ühendkuningriigi ettepanekute alusel, c) kolmas alamnimekiri koostatakse isikutest, kes ei ole kummagi poole kodanikud ja kes täidavad vahekohtu eesistuja ülesandeid.

(2)

Igasse alamnimekirja kantakse vähemalt viis isikut.

(3)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 741 kohaselt saavad vahekohtunikuks olla isikud, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust, kellel on oma riigis kõige kõrgemasse kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Neil peavad olema tõendatud eriteadmised õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas, sealhulgas teise osa esimese rubriigi I–VII jaotisega, VIII jaotise 4. peatükiga ja IX–XII jaotisega või teise osa kuuenda rubriigiga hõlmatud konkreetsetes küsimustes, või õiguse valdkonnas ja kõigis muudes kaubandus- ja koostöölepingu või selle lisalepingutega hõlmatud valdkondades, ning eesistujal peab olema ka vaidluste lahendamise menetlustega seotud kogemus.

(4)

Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 752 lõikele 3 ei tohi sellesse nimekirja kuuluda isikud, kes on liidu institutsioonide, mõne liikmesriigi valitsuse või Ühendkuningriigi valitsuse liikmed, ametnikud või muud teenistujad.

(5)

Liidu ja Ühendkuningriigi ettepanekute alusel tuleb partnerlusnõukogul leppida kokku kahes kuuest isikust koosnevas alamnimekirjas vahekohtu liikme ametikohale ja kaheksast isikust koosnevas alamnimekirjas vahekohtu eesistuja ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on esitatud nimekiri isikutest, kes on valmis ja pädevad tegutsema ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga ettenähtud vahekohtunikena.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel ja London, 21. detsember 2022

Partnerlusnõukogu nimel

kaaseesistujad

Maroš ŠEFČOVIČ

James CLEVERLY


(1)  ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.


LISA

a)

Liidu ettepanekute alusel koostatud alamnimekiri:

 

Laurence BOISSON DE CHAZOURNES

 

Irina BUGA

 

Hélène RUIZ FABRI

 

Michael HAHN

 

Crenguta LEAUA

 

Peter Leo Henri VAN DEN BOSSCHE

b)

Ühendkuningriigi ettepanekute alusel koostatud alamnimekiri:

 

Lorand Alexander BARTELS

 

Lawrence COLLINS

 

Jean E. KALICKI

 

Surya P. SUBEDI

 

David UNTERHALTER

 

Janet M. WHITTAKER

c)

Alamnimekiri isikutest, kes täidaksid vahekohtu eesistuja ülesandeid:

 

Leora BLUMBERG

 

Thomas COTTIER

 

William J. DAVEY

 

Gavan GRIFFITH

 

Valerie HUGHES

 

Campbell MCLACHLAN

 

Penelope Jane RIDINGS

 

J.Christopher THOMAS


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/157


ELI-KOREA KAUBANDUSKOMITEE OTSUS nr 4,

30. november 2022,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu 10-A ja 10-B lisa [2022/2551]

KAUBANDUSKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut, eriti selle artikli 10.24 lõiget 1, artikli 10.25 lõiget 1, artikli 10.25 lõiget 3, artikli 15.1 lõike 4 punkti c ja artikli 15.5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 15.1 lõike 4 punkti c kohaselt võib kaubanduskomitee arutada lepingu muudatusi või muuta lepingu sätteid lepinguga konkreetselt ette nähtud juhtudel.

(2)

Lepingu artikli 15.5 lõike 2 kohaselt võivad lepinguosalised võtta oma vastavate kohaldatavate õiguslike nõuete ja menetluste kohaselt vastu kaubanduskomitee otsuse muuta lepingu lisasid, liiteid, protokolle ja märkusi.

(3)

Lepingu artikli 10.24 lõikega 1 lubatakse lepinguosalistel lisada kaitstavaid geograafilisi tähiseid 10-A ja 10-B lisasse artiklis 10.25 sätestatud korras.

(4)

Lepingu artikli 10.25 lõike 1 kohaselt võib geograafiliste tähiste töörühm (edaspidi „töörühm“) anda soovitusi ja võtta vastu otsuseid konsensuse alusel.

(5)

Lepingu artikli 10.25 lõike 3 kohaselt võib töörühm otsustada muuta 10-A ja 10-B lisa, et lisada ELi või Korea üksikuid geograafilisi tähiseid või jätta välja üksikud geograafilised tähised, mida lepinguosalises päritoluriigis enam ei kaitsta või mis ei vasta enam teise lepinguosalise riigis geograafilise tähise tingimustele. Samuti võib töörühm otsustada, et viiteid lepingule tuleks käsitada viidetena muudetud ja asendatud õigusaktile, mis kehtib teataval kuupäeval pärast lepingu jõustumist.

(6)

ELi-Korea geograafiliste tähiste töörühma 17. septembri 2019. aasta otsuse nr 1/2019, millega võetakse vastu töökord (edaspidi „töökord“), artikli 5 lõike 2 kohaselt võib töörühm konsensuse alusel otsustada soovitada geograafiliste tähiste lisamist või väljajätmist, et kaubanduskomitee saaks teha lõpliku otsuse vastavalt lepingu artikli 10.21 lõikele 4, artiklile 10.24 ja artiklile 10.25.

(7)

Vastavalt lepingu artikli 15.3 lõike 5 ja artikli 15.5 lõike 2 kohase töökorra artikli 5 lõikele 3 võib kaubanduskomitee täita geograafiliste tähiste töörühmale määratud ülesandeid ja otsustada muuta 10-A ja 10-B lisa ning lepinguosalised võivad vastu võtta otsuse oma vastavate kohaldatavate õiguslike nõuete ja menetluste kohaselt.

(8)

Lepingu artikli 10.25 lõike 3 punkti c kohaldamisel on lepinguosalised kinnitanud järgmised küsimused, mis on seotud lepingus sisalduvate viidetega õigusaktidele.

a)

17. aprillil 2019 tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89), (2) millele viidatakse lepingu C alajaos „Geograafilised tähised“, kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrusega (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (3). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet määrusele (EÜ) nr 110/2008 käsitada viitena määrusele (EL) 2019/787.

b)

21. novembril 2012 tunnistati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (4) millele viidatakse lepingu C alajaos „Geograafilised tähised“, kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (5). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet määrusele (EÜ) nr 510/2006 käsitada viitena määrusele (EL) nr 1151/2012.

c)

26. veebruaril 2014 tunnistati nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad, (6) millele viidatakse lepingu C alajaos „Geograafilised tähised“, kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrusega (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (7). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet määrusele (EMÜ) nr 1601/91 käsitada viitena määrusele (EL) nr 251/2014.

d)

29. aprillil 2008 tunnistati nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (8) millele viidatakse lepingu C alajaos „Geograafilised tähised“, kehtetuks nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999. Viimati nimetatud määrus tunnistati kehtetuks nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 491/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (9) ning selle sätted lõimiti nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusesse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (10). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet määrusele (EÜ) nr 1493/1999 käsitada viitena määrusele (EÜ) nr 491/2009.

e)

17. detsembril 2013 tunnistati määrus (EL) nr 1234/2007, millele viidatakse lepingu C alajaos „Geograafilised tähised“, kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (11). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet määrusele (EÜ) nr 1234/2007 käsitada viitena määrusele (EL) nr 1308/2013.

f)

Muudeti Korea põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitlevat seadust (seadus nr 9759, 9. juuni 2009), millele viidatakse C alajaos „Geograafilised tähised“. 21. detsembril 2021 jõustati põllumajandus- ja kalandustoodete kvaliteedikontrolli seadus (seadus nr 18599, 21. detsember 2021) (12). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitlevale seadusele (seadus nr 9759, 9. juuni 2009) käsitada viitena põllumajandus- ja kalandustoodete kvaliteedikontrolli seadusele (seadus nr 18599, 21. detsember 2021).

g)

Muudeti Korea alkohoolsete jookide maksustamise seadust (seadus nr 8852, 29. veebruar 2008), millele viidatakse C alajaos „Geograafilised tähised“. 1. jaanuaril 2021 lisati alkohoolsete jookide maksustamise seaduses sätestatud erisätted alkohoolsete jookide tootmise, müügi jms-ga seotud haldusmenetluste kohta alkohoolsete jookide litsentsi seadusesse (mitteametlik tõlge / seadus nr 17761, 29. detsember 2020) ja need jõustati (13). Alates 2022. aasta jaanuarist on jõustatud nii alkohoolsete jookide maksustamise seadus (seadus nr 18593, 21. detsember 2021) (14) kui ka alkohoolsete jookide litsentsi seadus (seadus nr 18723, 6. jaanuar 2022) (15). Seepärast tuleks lepingus sisalduvat viidet alkohoolsete jookide maksustamise seadusele (seadus nr 8852, 29. veebruar 2008) käsitada viitena alkohoolsete jookide maksustamise seadusele (seadus nr 18593, 21. detsember 2021) ja alkohoolsete jookide litsentsi seadusele (seadus nr 18723, 6. jaanuar 2022).

(9)

Lepinguosalised on leppinud kokku 44 ELi geograafilise tähise ja 41 Korea geograafilise tähise 10-A ja 10-B lisasse kandmises järgmise menetluse teel:

a)

6. novembril 2019 Soulis toimunud töörühma seitsmendal koosolekul arutasid lepinguosalised lepingu 10-A ja 10-B lisa muutmise üksikasju vastavalt artiklile 10.24 ja artikli 10.25 lõikele 3 ning leppisid kokku, et järgnevatel kuudel jätkatakse arutelusid eesmärgiga jõuda järgmisel töörühma koosolekul uute geograafiliste tähiste lisamise osas kokkuleppele.

b)

Lepinguosaliste taotlusel ning vastavalt lepingu artikli 10.18 lõigetele 3 ja 4 ning artiklitele 10.24 ja 10.25 on EL vastuväitemenetluse lõpule viinud ja Korea 41 geograafilist tähist üle vaadanud. Korea on vastuväitemenetluse lõpule viinud ja ELi 44 geograafilist tähist üle vaadanud.

(10)

Lepinguosalised on leppinud kokku ELi kolme geograafilise tähise ja Korea nelja geograafilise tähise 10-A ja 10-B lisast väljajätmises järgmise menetluse teel:

a)

25. oktoobril 2016 teatas EL Koreale Hispaania geograafilise tähise kaitse lõpetamisest ja taotles nimetuse „Pacharán“ väljajätmist lepingu 10-B lisast kooskõlas artikli 10.25 lõike 3 punktiga b, kuna see ei ole enam ELis kaitstud.

b)

Olles läbi vaadanud lepinguga kaitstud ELi geograafilised tähised ja võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/674, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (16) III lisa, taotles EL 2020. aasta novembris nimetuse „Polish Cherry“ väljajätmist lepingu 10-B lisast kooskõlas artikli 10.25 lõike 3 punktiga b, kuna see ei ole ELis enam kaitstud.

c)

15. märtsil 2021 taotles Korea geograafiliste tähiste „Muan White Lotus Tea (무안백련차)“ ja „Cheongyang Powdered Hot Pepper (청양고춧가루)“ väljajätmist lepingu 10-A lisa B osas esitatud Korea geograafiliste tähiste loetelust kooskõlas artikli 10.25 lõike 3 punktiga b, kuna need ei ole enam Koreas kaitstud, ja teavitas sellest.

d)

Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust alates 1. jaanuarist 2021 kinnitasid lepinguosalised 16. märtsil 2021 toimunud virtuaalsel tehnilisel koosolekul, et geograafiline tähis „Scotch Whisky“ tuleks lepingu 10-B lisas loetletud nimetuste hulgast välja jätta.

e)

8. detsembril 2021 toimunud töörühma üheksandal koosolekul taotles Korea geograafiliste tähiste „Seosan Garlic (서산마늘)“ ja „Yeoju Sweet Potato (여주고구마)“ väljajätmist lepingu 10-A lisa B osas esitatud Korea geograafiliste tähiste loetelust kooskõlas artikli 10.25 lõike 3 punktiga b, kuna need ei ole enam Koreas kaitstud, ja teavitas sellest.

(11)

Lepinguosalised on kokku leppinud, et lepingu 10-A lisas esitatud neli ELi geograafilist tähist, mille nimetust muudeti, asendatakse ajakohastatud vastavate geograafiliste tähistega järgmise menetluse teel.

a)

13. juulil 2017 teatas EL Koreale, et nelja lepinguga kaitstud geograafilise tähise nimetus on muutunud (17). EL tegi ettepaneku ajakohastada vastavaid nimetusi ja transkriptsioone praegu Koreas kaitstud ELi geograafiliste tähiste loetelus.

b)

Samas teates taotles EL, et geograafilist tähist „Originali lietuviška degtinė / vodka lituanienne originale“, mille kohta on tehtud ettepanek lisada see 10-B lisasse, muudetaks järgmiselt: „Originali lietuviška degtinė / Original Lithuanian vodka“ (transkriptsioon 오리지널 리투아니아 보드카).

(12)

Vastavalt ELi-Korea kaubanduskomitee otsus nr 1 (23. detsember 2011) (18) lisa artikli 12 lõikele 2 võib kaubanduskomitee võtta komitee koosolekute vahel mõlema lepinguosalise nõusolekul vastu otsuseid kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus toimub kaubanduskomitee eesistujate kirjavahetuse teel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viiteid ELi ja Korea õigusaktidele ELis avaldatud lepingu versiooni 10. peatüki B jao C alajao „Geograafilised tähised“ joonealustes märkustes 51, 53–55 või Koreas avaldatud lepingu versiooni (19) samades joonealustes märkustes, mille numbrid on 2, 4–6, käsitatakse viidetena kõnealustele õigusaktidele, mida on muudetud või asendatud vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Lepingu 10-A ja 10-B lisa muudetakse järgmiselt:

1)

käesoleva otsuse II lisas loetletud geograafilised tähised lisatakse lepingu 10-A lisa A osas esitatud vastava liikmesriigi geograafiliste tähiste loetellu;

2)

käesoleva otsuse III lisas loetletud geograafilised tähised lisatakse lepingu 10-A lisa B osas esitatud Korea geograafiliste tähiste loetellu;

3)

käesoleva otsuse IV lisas loetletud geograafilised tähised lisatakse lepingu 10-B lisa A osa 1. ja 2. jaos esitatud vastava liikmesriigi geograafiliste tähiste loetellu;

4)

käesoleva otsuse V lisas loetletud geograafilised tähised lisatakse lepingu 10-B lisa B osas esitatud Korea geograafiliste tähiste loetellu;

5)

geograafilised tähised „Pacharán“ (Hispaania), „Polska Wiśniówka / Polish Cherry“ (Poola) ja „Scotch Whisky“ (Ühendkuningriik) jäetakse lepingu 10-B lisa A osa 2. jaos esitatud geograafiliste tähiste loetelust välja;

6)

geograafilised tähised „Seosan Garlic (서산마늘)“, „Muan White Lotus Tea (무안백련차)“, „Cheongyang Powdered Hot Pepper (청양고춧가루)“ ja „Yeoju Sweet Potato (여주고구마)“ jäetakse lepingu 10-A lisa B osas esitatud Korea geograafiliste tähiste loetelust välja ning

7)

lepingu 10-A lisa A osas esitatud liikmesriigi geograafiliste tähiste loetelus muudetud nimetustega geograafilised tähised asendatakse käesoleva otsuse VI lisas loetletud vastavate geograafiliste tähiste nimetustega.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub sellele kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on vahetanud diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikud teated, milles kinnitatakse, et nad on oma vastavad käesoleva otsuse jõustumiseks vajalikud kohaldatavad õiguslikud nõuded täitnud ja menetlused lõpule viinud.


(1)  ELT L 127, 14.5.2011, lk 1.

(2)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(3)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(4)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(5)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(6)  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

(7)  ELT L 84, 20.3.2014, lk 14.

(8)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(9)  ELT L 154, 17.6.2009, lk 1.

(10)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(11)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(12)  대한민국정부 관보 제20151호 (ametlik väljaanne 20151), 21.12.2021, lk 47.

(13)  대한민국정부 관보 제19907호 (ametlik väljaanne 19907), 29.12.2020, lk 110.

(14)  대한민국정부 관보 제20151호 (ametlik väljaanne 20151), 21.12.2021, lk 39.

(15)  대한민국정부 관보 제20163호 별권1 (ametlik väljaanne 20163, eraldi köide 1), 1. 6. 2022, lk 4.

(16)  ELT L 114, 30.4.2019, lk 7.

(17)  Toode „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence“ sai nimetuseks „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence“ (transkriptsioon: 윌 에썽씨엘 드 라벙드 드 오뜨 프로방스 / 에썽스 드 라벙드 드 오뜨 프로방스 (오뜨 프로방스 라벙드 에센스 오일) – toode „Prosciutto di S. Daniele“ sai nimetuseks „Prosciutto di San Daniele“ (transkriptsioon jääb samaks) – toode „Jamon de Teruel“ sai nimetuseks „Jamón de Teruel / Paleta de Teruel“ (transkriptsioon: 하몬 데 떼루엘 / 빨레따 데 떼루엘) – toode „Jamón de Huelva“ sai nimetuseks „Jabugo“ (transkriptsioon: 하부고).

(18)  ELi-Korea kaubanduskomitee 23. detsembri 2011. aasta otsus nr 1 kaubanduskomitee töökorra vastuvõtmise kohta (ELT L 58, 1.3.2013, lk 9).

(19)  대한민국 관보 제17538호(그2) (ametlik väljaanne 17538, eraldi köide 2), 2011.6.28, lk 800.


I LISA

Viiteid ELi ja Korea õigusaktidele ELis avaldatud lepingu versiooni 10. peatüki B jao C alajao „Geograafilised tähised“ joonealustes märkustes 51, 53–55 või Koreas avaldatud lepingu versiooni samades joonealustes märkustes, mille numbrid on 2, 4–6, käsitatakse viidetena kõnealustele õigusaktidele, mida on muudetud või asendatud järgmiselt.

1)

Viited ELi õigusaktidele:

a)

viited „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89“ asendatakse viidetega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrusele (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008“;

b)

viited „nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta“ asendatakse viidetega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta“;

c)

viited „nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad“ asendatakse viidetega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrusele (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta“;

d)

viited „nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, mis tunnistati kehtetuks nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999“ asendatakse viidetega „nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 491/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)“, ning

e)

viited „nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)“ asendatakse viidetega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007“.

2)

Viited Korea õigusaktidele:

a)

viited põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitlevale seadusele (seadus nr 9759, 9. juuni 2009) asendatakse viidetega põllumajandus- ja kalandustoodete kvaliteedikontrolli seadusele (seadus nr 18599, 21. detsember 2021) ning

b)

viited alkohoolsete jookide maksustamise seadusele (seadus nr 8852, 29. veebruar 2008) asendatakse viidetega alkohoolsete jookide maksustamise seadusele (seadus nr 18593, 21. detsember 2021) ja alkohoolsete jookide litsentsi seadusele (seadus nr 18723, 6. jaanuar 2022).


II LISA

Riigikood

Kaitstav nimetus

Toode

Kirjapilt korea tähestikus

AT

Steirisches Kürbiskernöl

Kõrvitsaseemneõli

슈타이리쉐스 퀴르비스케른욀

CY

Λουκούμι Γεροσκήπου / Loukoumi Geroskipou

Suhkrukondiitritooted

루꾸미 게로스끼뿌

DE

Hopfen aus der Hallertau

Humal

할러타우 홉펜

DE

Lübecker Marzipan

Suhkrukondiitritooted

뤼베커 마르지판

DE

Nürnberger Lebkuchen

Suhkrukondiitritooted

뉘른베르거 렙쿠헨

DE

Schwarzwälder Schinken

Sink

슈바르츠벨더 쉰켄

DK

Danablu

Juust

다나블루

ES

Aceite de Terra Alta / Oli de Terra Alta

Oliiviõli

아쎄이떼 데 떼라 알따; 올리 데 떼라 알따

ES

Aceite Monterrubio

Oliiviõli

아쎄이떼 몬떼루비오

ES

Estepa

Oliiviõli

에스떼빠

ES

Les Garrigues

Oliiviõli

레스 가리게스

ES

Sierra de Cazorla

Oliiviõli

씨에라 데 까쏘를라

ES

Siurana

Oliiviõli

씨우라나

EL

Καλαμάτα / Kalamata (1)

Oliiviõli

칼라마타

EL

Σητεία Λασιθίου Κρήτης / Sitia Lasithiou Kritis

Oliiviõli

시티아 라시티우 크리티스

EL

Λακωνία / Lakonia

Oliiviõli

라코니아

EL

Γραβιέρα Κρήτης / Graviera Kritis

Juust

그라비에라 크리티스

EL

Κασέρι / Kasseri

Juust

카세리

IT

Aceto Balsamico di Modena

Äädikas

아체토 발사미코 디 모데나

IT

Bresaola della Valtellina

Sink

브레사올라 델라 발텔리나

IT

Kiwi Latina

Kiivid

키위 라티나

IT

Mela Alto Adige / Südtiroler Apfel

Õunad

멜라 알토 아디제; 수드티롤레르 아펠

IT

Toscano

Oliiviõli

토스카노

IT

Pecorino Toscano

Juust

페코리노 토스카노

IT

Salamini italiani alla cacciatora

Salaami

살라미니 이탈리아니 알라 카차토라

NL

Edam Holland

Juust

에담 홀란드

NL

Gouda Holland

Juust

고다 홀란드


(1)  Geograafilise tähise „Kalamata“ kaitse ei takista taimesordi nime kasutamist oliivide puhul Korea territooriumil. See sõnastus ei muuda ega vähenda lepinguga kaitstud geograafilisele tähisele „Elia Kalamatas“ juba antud kaitset.


III LISA

Kaitstav nimetus

Toode

Kirjapilt ladina tähestikus

천안배 (Cheonan Bae (Pear))

Pirnid

Cheonan Bae

나주배 (Naju Bae (Pear))

Pirnid

Naju Bae

안성배 (Anseong Bae (Pear))

Pirnid

Anseong Bae

고려흑삼제품 (Korean Black Ginseng Product)

Musta ženšenni tooted

Goryeo Heuksamjepum

예산사과 (Yesan Apple)

Õunad

Yesan Sagwa

안성쌀 (Anseong Ssal (Rice))

Riis

Anseong Ssal

영월고춧가루 (Yeongwol Red Pepper Powder)

Peenestatud punane pipar

Yeongwol Gochutgaru

고려흑삼 (Korean Black Ginseng)

Must ženšenn

Goryeo Heuksam

보성웅치올벼쌀 (Boseong Ungchi Olbyeossal)

Riis

Boseong Ungchi Olbyeossal

김포쌀 (Gimpo Ssal (Rice))

Riis

Gimpo Ssal

진도검정쌀 (Jindo Black Rice)

Riis

Jindo Geomjeong Ssal

군산쌀 (Gunsan Ssal (Rice))

Riis

Gunsan Ssal

영월고추 (Yeongwol Red Pepper)

Punane pipar

Yeongwol Gochu

영천포도 (Yeongcheon Grapes)

Viinamarjad

Yeongcheon Podo

무주사과 (Muju Apple)

Õunad

Muju Sagwa

삼척마늘 (Samcheok Garlic)

Küüslauk

Samcheok Maneul

김천자두 (Gimcheon Jadu (Plum))

Ploomid

Gimcheon Jadu

영동포도 (Yeongdong Grapes)

Viinamarjad

Yeongdong Podo

문경오미자 (Mungyeong Omija)

Hiina sidrunväändik

Mungyeong Omija

청도반시 (Cheongdo Seedless Flat Persimmon)

Hurmaad

Cheongdo Bansi

평창산양삼 (PyeongChang Wild-cultivated Ginseng)

Looduses kasvav ženšenn

PyeongChang Sanyangsam

보은대추 (Boeun Jujube)

Jujuubid

Boeun Daechu

충주밤 (Chungju Bam (Chestnut))

Kastanid

Chungju Bam

가평잣 (Gapyeong Korean Pine nuts)

Piiniapähklid

Gapyeong Jat

정선곤드레 (Jeongseon Gondre)

Gondre (Korea ohakas)

Jeongseon Gondre

영동곶감 (Yeongdong Persimmon Dried)

Hurmaad

Yeongdong Gotgam

부여표고 (Buyeo Pyogo (Oak mushroom))

Šiitake

Buyeo Pyogo

완도미역 (Wando Sea mustard)

Merevetikad

Wando Miyeok

완도다시마 (Wando Sea tangle)

Pruunvetikad

Wando Dasima

기장미역 (Gijang sea mustard)

Merevetikad

Gijang Miyeok

기장다시마 (Gijang sea tangle)

Pruunvetikad

Gijang Dasima

완도김 (Wando Laver)

Punavetikad

Wando Gim

장흥김 (Jangheung Laver)

Punavetikad

Jangheung Gim

여수굴 (Yeosu Gul (Yeosu Oyster))

Austrid

Yeosu Gul

고흥미역 (Goheung Dried Sea mustard)

Merevetikad

Goheung Miyeok

고흥다시마 (Goheung Dried Sea tangle)

Pruunvetikad

Goheung Dasima

신안김 (Sinan Gim (Laver))

Punavetikad

Sinan Gim

해남김 (Haenam Gim (Laver))

Punavetikad

Haenam Gim

고흥김 (Goheung Laver)

Punavetikad

Goheung Gim

고흥굴 (Goheung Gul (Oyster))

Austrid

Goheung Gul


IV LISA

1. JAGU

EUROOPA LIIDUST PÄRIT VEINID

Riigikood

Päritolunimetus

Kirjapilt korea tähestikus

CY

Κουμανδαρία (kirjapilt ladina tähestikus: Commandaria)

꼬만다리아

DE

Franken

프랑켄

ES

Utiel-Requena

우띠엘 레께나

FR

Pays d'Oc

패이 독 / 뻬이 독

FR

Romanée-Conti

로마네 콘티 / 로마네 꽁띠

FR

Pauillac

포이약 / 뽀이약

FR

Saint-Estèphe

세인트 에스테브 / 쎙 에스테프

IT

Prosecco

프로세코

RO

Cotnari

코트나리

SI

Vipavska dolina

비파브스카 돌리나

SK

Vinohradnícka oblasť Tokaj

비노흐라드니스카 오블라스트 토카이

2. JAGU

EUROOPA LIIDUST PÄRIT KANGED ALKOHOOLSED JOOGID

Riigikood

Päritolunimetus

Kirjapilt korea tähestikus

CY

Ζιβανία/Τζιβανία/Ζιβάνα/Zivania

지바니아

ES

Brandy del Penedés

브란디 델 뻬네데스

EL

Τσίπουρο/Tsipouro

치푸로

IE

Irish Cream

아이리쉬 크림

LT

Originali lietuviška degtinė / Original Lithuanian vodka

오리지널 리투아니아 보드카

BE+NL+FR+DE

Genièvre/Jenever/Genever

예네이버/제니버


V LISA

Kaitstav nimetus

Kirjapilt ladina tähestikus

무주머루와인 (Muju Wild Grape Wine)

Muju Meoru Wine


VI LISA

PRANTSUSMAA

Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence (1)

Lavendliõli

윌 에썽씨엘 드 라벙드 드 오뜨 프로방스 / 에썽스 드 라벙드 드 오뜨 프로방스 (오뜨 프로방스 라벙드 에센스 오일)

ITAALIA

Prosciutto di San Daniele (2)

Sink

프로슈토 디 산 다니엘레(생햄)

HISPAANIA

Jamón de Teruel / Paleta de Teruel (3)

Sink

하몬 데 떼루엘 / 빨레따 데 떼루엘

Jabugo (4)

Sink

하부고


(1)  Toode „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence“ sai nimetuseks „Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence“.

(2)  Toode „Prosciutto di S. Daniele“ sai nimetuseks „Prosciutto di San Daniele“.

(3)  Toode „Jamon de Teruel“ sai nimetuseks „Jamón de Teruel / Paleta de Teruel“.

(4)  Toode „Jamón de Huelva“ sai nimetuseks „Jabugo“.


Parandused

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/169


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2400 (millega muudetakse määruse (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 317, 9. detsember 2022 )

Leheküljel 29 lisa punkti 1 alapunkti c tabeli neljanda veeru punktis a

asendatakse

„a)

kuni 29. detsembrini 2027: 500 mg/kg;“

järgmisega:

„a)

kuni 29. detsembrini 2025: 500 mg/kg;“.

Leheküljel 29 lisa punkti 1 alapunkti c tabeli neljanda veeru punktis b

asendatakse

„b)

alates 30. detsembrist 2025 kuni 28. detsembrini 2027: 350 mg/kg või kui see on suurem, siis nende ainete summaarne sisaldus, kui need esinevad segudes või toodetes, nagu see on esitatud I lisa neljanda veeru punktis 2 ainete tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri jaoks.“

järgmisega:

„b)

alates 30. detsembrist 2025 kuni 29. detsembrini 2027: 350 mg/kg või kui see on suurem, siis nende ainete summaarne sisaldus, kui need esinevad segudes või toodetes, nagu see on esitatud I lisa neljanda veeru punktis 2 ainete tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri jaoks.“


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/170


Nõukogu 1. detsembri 2022. aasta otsuse (EL) 2022/2353 (mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 311, 2. detsember 2022 )

Sisukorras ja leheküljel 149 olevas pealkirjas

asendatakse

„Nõukogu otsus (EL) 2022/2353 …“

järgmisega:

„Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2353 …“.


22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/171


Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/687 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 174, 3. juuni 2020 )

Leheküljel 90 artikli 43 lõike 1 esimeses lõigus

asendatakse

„Erandina artiklist 42 võib pädev asutus lubada loomade ja toodete vedamist ainult artiklitega 44–52 hõlmatud juhtudel ning neis artiklites sätestatud eritingimustel ja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 7 sätestatud üldtingimustel.“

järgmisega:

„Erandina artiklist 42 võib pädev asutus lubada loomade ja toodete vedamist ainult artiklitega 44–52 hõlmatud juhtudel ning neis artiklites sätestatud eritingimustel ja käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimustel.“