Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Äristrateegia ja -protsessid

a)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja e esitavad finantsinstitutsioonid selgituse selle kohta, kuidas on nende ärimudelisse, -strateegiasse ja -protsessidesse ning finantsplaneerimisse integreeritud keskkonnateguritest tulenevad riskid (st keskkonnariskid) ja kuidas need riskid võivad aja jooksul muutuda, arvestades muutuvat tehnoloogiat, poliitikaraamistikku, ärikeskkonda, sidusrühmade eelistusi ja muutusi füüsilises keskkonnas endas.

b)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a ja punktidega c–f määravad finantsinstitutsioonid kindaks keskkonnariskide hindamise ja juhtimise eesmärgid, sihttasemed ja piirangud. Finantsinstitutsioonid selgitavad, milliseid protsesse nad kasutavad nende eesmärkide, sihttasemete ja piirangute kehtestamiseks.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas need eesmärgid, sihttasemed ja piirangud on seotud kehtiva rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistikuga ning olemasolevate võrdlusalustega.

c)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma praeguste ja tulevaste (kavandatud) investeeringute kohta keskkonnakestlikku tegevusse ning määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutustega seotud eesmärkidega kooskõlalistesse tegevustesse ja sektoritesse.

Kui see teave oleneb finantsinstitutsiooni enda lähenemisviisist või põhineb finantsinstitutsiooni töökorral, lisavad finantsinstitutsioonid avalikustatavasse teabesse kõnealuste lähenemisviiside ja töökorra kirjelduse.

d)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe keskkonnateguritega seotud riskide leevendamiseks võetud meetmete kohta. Finantsinstitutsioonid peavad arvesse võtma vastaspoole suutlikkust juhtida keskkonnariske.

Juhtimine

e)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b ja artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma juhtorgani osaluse kohta keskkonnariskide järelevalves ja juhtimises. Finantsinstitutsioonid peavad arvesse võtma selliste keskkonnariskide (sealhulgas füüsiliste, ülemineku- ja vastutusriskide) võimalikke ülekandemehhanisme.

f)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nende juhtorgan integreerib keskkonnariskide lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised mõjud finantsinstitutsiooni organisatsioonilisse struktuuri riskijuhtimise eesmärgil. Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas kajastub selline juhtorgani tasandi tegevus nende tegevusvaldkondades ja sisekontrolli funktsioonides.

g)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma riskikomitee töökorralduse kohta ning ülesannete ja kohustuste jaotuse kohta riskijuhtimisraamistikus, et jälgida ja juhtida keskkonnariske, võttes arvesse füüsiliste, ülemineku- ja vastutusriskide ülekandemehhanisme.

h)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad lisavad keskkonnariskid oma asutusesisesesse aruandlusraamistikku ja -struktuuri, samuti teabe selliseid riske käsitleva asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse sageduse kohta.

i)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kas nad võtavad keskkonnariske oma tasustamispõhimõtetes arvesse ning milliseid kriteeriume ja näitajaid kasutatakse, et teha kindlaks keskkonnariskiga seotud kaalutluste mõju muutuvtasudele.

Riskijuhtimine

j)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe keskkonnategurite ja -riskide lühiajalise, keskmise pikkusega ja pikaajalise mõju integreerimise kohta riskitaluvusraamistikku. Finantsinstitutsioonid otsustavad asjakohase ajavahemiku vastavalt oma riskiprofiilile ja riskipositsioonidele.

k)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe meetodite, mõistete ja standardite kohta, mida kasutatakse keskkonnategurite ja -riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks, ning raamistiku kohta, millel need standardid, mõisted ja meetodid põhinevad.

Finantsinstitutsioonid selgitavad, kuidas sellised meetodid, mõisted ja standardid on seotud kohaldatava rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistiku ning olemasolevate võrdlusalustega.

l)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe:

Tegevused, riskipositsioonid ja varad, mis on keskkonnariskide suhtes tundlikud ja haavatavad, hõlmavad põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja energiasektoriga seotud tegevusi koos nende geograafilise asukohaga, sõltuvusega veest või muudest keskkonnateguritest ja -riskidest, mida võivad ohustada mitmesugused tegurid, sealhulgas üleujutused, põud, tulekahjud ja elurikkuse vähenemine. Need hõlmavad ka vastaspoole tegevuse koondumist ohustatud tsoonidesse ning neid käsitatakse vastaspoole kogu väärtusahelat hõlmavana.

Käesolevas punktis osutatud teabe avalikustamisel peavad finantsinstitutsioonid märkima olulisuse (sealhulgas kahepoolse olulisuse) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*10) artikli 98 lõikes 8 osutatud aruandes kasutatud mõistete tähenduses, ning see peab hõlmama riskipositsioonide kehtivusaega, sealhulgas laenude väljastamist koos vastaspoole krediidivõimelisuse hindamise ja järelevalvega.

Finantsinstitutsioonid selgitavad, mil määral selline hindamine hõlmab asjakohaseid ülekandemehhanisme, sealhulgas i) väiksemat kasumlikkust, ii) kinnisvara väärtuse vähenemist, kodumajapidamiste jõukuse vähenemist, iii) varade väiksemat tootlust, iv) nõuete täitmise kulude suurenemist ja v) õigusabikulude suurenemist.

Finantsinstitutsioon, kes ei pea keskkonnariske oluliseks, selgitab ja põhjendab, miks see nii on, ning kirjeldab meetodeid, mida ta kasutas sellise järelduse tegemiseks.

m)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe tegevuste, kohustuste ja riskipositsioonide kohta, mille nad on kehtestanud keskkonnariskide maandamiseks.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad meetodid, mida nad kasutavad riskimaandamismeetmete ja -tegevuste kindlaksmääramiseks. Lisaks esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, mil määral võetakse nende tegevuste, kohustuste ja riskipositsioonide puhul arvesse asjakohaseid ülekandemehhanisme, sealhulgas i) väiksemat kasumlikkust, ii) kinnisvara väärtuse vähenemist, kodumajapidamiste jõukuse vähenemist, iii) varade väiksemat tootlust, iv) nõuete täitmise kulude suurenemist ja v) õigusabikulude suurenemist.

n)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja f esitavad finantsinstitutsioonid teabe rakendusvahendite kohta, mida nad kasutavad keskkonnariskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks. Selliste vahendite hulka kuuluvad stressitestimine, tundlikkusanalüüs või muud tulevikku suunatud näitajad, mida kohaldatakse riskipositsiooni, portfelli, vastaspoole või sektori tasandil, sõltuvalt riski olulisusest.

Avalikustatavas teabes märgitakse asjaomaste rakendusvahendite aluseks olevad eeldused ja meetodid. Finantsinstitutsioonid märgivad ka ajavahemiku, mida kasutatakse keskkonnariskide hindamiseks raamatupidamis- ja usaldatavusnäitajate alusel, st lühiajaline, keskmise pikkusega või pikaajaline perspektiiv.

o)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja f kirjeldavad finantsinstitutsioonid punkti 14 kohaselt kasutatud riskihindamisvahendite abil tehtud hindamise tulemusi.

Finantsinstitutsioonid esitavad sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raames teabe keskkonnariski, sealhulgas kliimamuutuse riski hinnangulise mõju kohta finantsinstitutsiooni maksevõimele, regulatiivsetele kapitalinõuetele ja likviidsusriski profiilile.

p)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe nende käsutuses olevate andmete ja teabe kohta, mis on vajalikud keskkonnariskide juhtimiseks, ning hetkel puuduvate põhiliste andmete ja teabe kohta ja meetmete kohta, mida nad võtavad andmete puudumisega tegelemiseks ning andmete kvaliteedi ja täpsuse parandamiseks.

q)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe piirangute kohta, mis nad on seadnud nende projektide või vastaspoolte rahastamisele, mis kahjustavad märkimisväärselt nende äristrateegiaga kooskõlas olevaid keskkonnaeesmärke.

Need piirangud hõlmavad piiranguid, mille finantsinstitutsioonid kehtestavad keskkonnariskide vältimiseks või maandamiseks nende tekkimise ja jälgimise ajal, ning piiranguid, mis näitavad, millal konkreetne riskipositsioon toob kaasa parandusmeetmete võtmise, edasise uurimise, sisemise eskaleerimise või portfellist väljajätmise.

r)

Finantsinstitutsioonid kirjeldavad, kuidas nad kaardistavad keskkonnariskide tekkimise ja kajastavad seda oma bilansis krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriski kaudu.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas nad hindavad ja juhivad vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele ülemineku mõju usaldatavusriskide kategooriatele, sealhulgas krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriskile.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Äristrateegia ja -protsessid

a)

Finantsinstitutsioonid kirjeldavad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja e, kuidas on nende ärimudelisse, -strateegiasse ja -protsessidesse ning finantsplaneerimisse integreeritud sotsiaalteguritest tulenevad riskid (st sotsiaalsed riskid) ja kuidas need riskid võivad aja jooksul muutuda, arvestades muutuvat tehnoloogiat, poliitikaraamistikku, ärikeskkonda ja sidusrühmade eelistusi.

b)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a ja punktidega c–f esitavad finantsinstitutsioonid oma sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise eesmärkide, sihttasemete ja piirangute ning nende eesmärkide, sihttasemete ja piirangute kehtestamiseks kasutatavate protsesside kirjelduse.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas need eesmärgid, sihttasemed ja piirangud on seotud kohaldatava rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistikuga ning olemasolevate võrdlusalustega.

Sotsiaalsete aspektide hulka kuuluvad inimõiguste rikkumine, tööõigused, sissetulekute ebavõrdsus, inimõiguste puudumine, tarbijate ohutus ja kaitse, eraelu puutumatus, vaesus ja diskrimineerimise keeld. Lisaks sellele on kliimamuutustel ja vähese CO2 heitega majandusele üleminekul sotsiaalne mõju, mis hõlmab muutusi tööturul. Nende hulka kuuluvad nõudluse vähenemine teatavate töökohtade ja oskuste järele, uute töökohtade ja oskuste tekkimine, tarbijate muutuvad eelistused, aktsionäride valmisolek integreerida kiiresti kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid muutusi oma ettevõtetes, nagu on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 8 alusel vastu võetud Euroopa Pangandusjärelevalve aruande punktis 78.

c)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nad võtavad meetmeid sotsiaalteguritest tulenevate riskide maandamiseks, sealhulgas mõistavad vastaspoolte suutlikkust juhtida sotsiaalseid riske ja astuvad nendega dialoogi sotsiaalsete riskide maandamiseks.

Juhtimine

d)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b ning lõike 2 punktidega a, b ja c kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nende juhtorgan osaleb sotsiaalsete riskide järelevalves ja juhtimises. See teave peab hõlmama juhtorgani valitud lähenemisviisi põhjendusi ja võtma arvesse mitut sotsiaaltegurit. Nende tegurite hulka kuuluvad finantsinstitutsiooni suhtumine kogukonda ja ühiskonda, suhted töötajatega ja töönormide järgimine, tarbijakaitse ja tootevastutus ning inimõigused.

e)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c kirjeldavad finantsinstitutsioonid oma riskikomitee töökorraldust ning ülesannete ja kohustuste jaotust riskijuhtimisraamistikus, et jälgida ja juhtida sotsiaalseid riske.

Finantsinstitutsioonid esitavad teabe nii oma sise- kui ka välisressursside kohta, mis on mõeldud sotsiaalsete riskide hindamiseks.

f)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nad lisavad sotsiaalsed riskid oma asutusesisesesse aruandlusraamistikku ja -struktuuri ning kehtestavad selliseid riske käsitleva asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse sageduse.

g)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kas nad võtavad sotsiaalseid riske arvesse oma tasustamispõhimõtetes ning milliseid kriteeriume ja näitajaid kasutatakse, et teha kindlaks sotsiaalse riskiga seotud kaalutluste mõju muutuvtasudele.

Riskijuhtimine

h)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, milliseid meetodeid, mõisteid ja standardeid nad kasutavad sotsiaalsete tegurite ja riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks, ning raamistiku kohta, millel need standardid, mõisted ja meetodid põhinevad.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas sellised meetodid, mõisted ja standardid on seotud kehtiva rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistiku ning olemasolevate võrdlusalustega.

i)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe protsessi kohta, mille abil nad teevad kindlaks ja jälgivad oma sotsiaalsete riskide suhtes tundlikke tegevusi ja riskipositsioone, muu hulgas oma vastaspoolte, investeerimis- või varahaldustegevuse kaudu, ning sealhulgas nende tegevuste ja riskipositsioonidega seotud mis tahes vallas- ja kinnisvara.

Finantsinstitutsioonid esitavad teabe protsessi kohta, mille abil nad teevad kindlaks ja jälgivad sotsiaalseid riske, mis on rahaliselt olulised või praegu mitteolulised, kuid võivad tulevikus oluliseks muutuda.

Sellised sotsiaalsete riskide suhtes tundlikud tegevused, riskipositsioonid ja varad võivad olla seotud vastaspooltega, kes rikuvad tööõigust, inimõigusi või muid sotsiaalvaldkonna seadusi või õigusi, mille tulemusel võidakse algatada kohtuvaidlus. Täpsemalt võivad suurema sotsiaalse riskiga sektorid olla need, kus kasutatakse võõrtööjõudu, palgad on väiksed, töönormid on nõrgad või töötingimused on halvad ja mis mõjutavad kogukondi negatiivselt ning kus on suurem tõenäosus sattuda avaliku ja poliitilise tähelepanu alla.

j)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe tegevuste, kohustuste ja varade kohta, mida nad kasutavad sotsiaalsete riskide maandamiseks.

k)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe rakendusvahendite kohta, mida nad kasutavad sotsiaalsete riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks. Selliste vahendite hulka kuulub stsenaariumianalüüs, mida kohaldatakse riskipositsiooni, portfelli, vastaspoole või sektori tasandil ning mis hõlmab selliseid tegureid nagu ränne, demograafilised suundumused, tööjõu ja tehnoloogilised muutused.

Sotsiaalsed riskid võivad hõlmata ka tarbijakäitumise muutumist, diskrimineerimise ja sotsiaalse kaasatuse küsimusi, ebavõrdsuse suurenemise stsenaariumianalüüsi, kliimamuutuste sotsiaalset mõju, kliimamuutustega kohanemist/nende leevendamist ja keskkonnaseisundi halvenemist.

Finantsinstitutsioonid esitavad teabe selliste stsenaariumianalüüside tegemiseks kasutatud eelduste ja meetodite kohta. Finantsinstitutsioonid märgivad ajavahemiku, mida kasutatakse sotsiaalse riski hindamiseks raamatupidamis- ja usaldatavusnäitajate alusel, st lühiajaline, keskmise pikkusega või pikaajaline perspektiiv.

l)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe piirangute kohta, mis nad on seadnud nende projektide või vastaspoolte rahastamisele, mis kahjustavad märkimisväärselt nende äristrateegia sotsiaalseid eesmärke.

Need piirangud hõlmavad piiranguid, mille finantsinstitutsioonid kehtestavad sotsiaalsete riskide vältimiseks või maandamiseks nende tekkimise ja jälgimise ajal, ning piiranguid, mis näitavad, millal konkreetne riskipositsioon toob kaasa edasise uurimise, sisemise eskaleerimise, parandusmeetmete võtmise või portfellist väljajätmise.

m)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad kaardistavad sotsiaalsete riskide tekkimise ja kajastavad seda oma bilansis krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriski kaudu.

Finantsinstitutsioonid peavad esitama teabe selle kohta, kuidas nad hindavad ja juhivad asjaomaste sotsiaalselt kahjulike sündmuste mõju eri liiki usaldatavusriskidele, sealhulgas krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriskile.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Juhtimine

a)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõikega 2 esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad integreerivad vastaspoole juhtimistegevuse oma juhtimiskorda.

Vastaspoole juhtimist puudutavad kaalutlused peavad hõlmama vastaspoole otsustus-, järelevalve- ja juhtimisprotsesside vajalikke etappe kõigil tasanditel, sealhulgas kõrgeima juhtorgani komiteesid ning majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna otsuste tegemise eest vastutavaid komiteesid.

b)

Finantsinstitutsioonid selgitavad, kuidas nad võtavad arvesse vastaspoole kõrgeima juhtorgani rolli muudes kui finantsaruannetes, sealhulgas seda, milline kõrgeim komitee või juhtival positsioonil töötaja vaatab ametlikult läbi ja kiidab heaks organisatsiooni kestlikkusaruande ning tagab, et kõik olulised teemad on käsitlust leidnud.

c)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõikega 2 esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad integreerivad oma vastaspoolte juhtimistegevuse enda juhtimiskorda.

Finantsinstitutsiooni vastaspoolte juhtimistegevusega seotud kaalutlused peavad hõlmama kõiki järgmisi aspekte:

Riskijuhtimine

d)

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõikega 1 esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad integreerivad oma riskijuhtimiskorda vastaspoolte juhtimistegevuse, võttes arvesse 3. real sätestatud aspekte.

Veerud

Juhised

a

Bilansiline brutojääkmaksumus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad või müügiks hoitavad varad.

b

Millest riskipositsioonid Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud äriühingute suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad nende vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, kes on välja jäetud Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõike 1 punktides d–g ja artikli 12 lõikes 2.

c

Millest keskkonnakestlikud (kliimamuutuste leevendamine)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid, mida peetakse keskkonnakestlikuks, kuna nende abil rahastatakse tegevusi, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi saavutamisele või võimaldavad seda kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklitega 10 ja 16, nagu on avalikustatud käesoleva määruse XXXIX lisa 7. vormil.

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama 2024. aastal, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 31. detsember 2023, nende riskipositsioonide puhul, mis arvatakse rohevarade suhtarvu lugejasse.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama 2025. aastal, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 31. detsember 2024, nende riskipositsioonide puhul, mis arvatakse pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu lugejasse, kuid mitte rohevarade suhtarvu lugejasse.

d

Millest 2. etapp

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 osutatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (*13) kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

e

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 määratletud viivisnõuded.

f

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktides 11, 69, 70, 71, 106 ja 110 nimetatud summad.

g

Millest 2. etapp

Finantsinstitutsioonid avalikustavad 2. etapi riskipositsioonide väärtuse akumuleeritud languse summa.

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

h

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud viivisnõuded.

i

Kasvuhoonegaasidest rahastatud heitkogused (vastaspoole 1., 2. ja 3. valdkonna heide) (CO2 ekvivalenttonnides)

Kui teave on kättesaadav, avalikustavad finantsinstitutsioonid veerus i oma 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite hinnangulise koguse CO2 ekvivalenttonnides. Avalikustamine hõlmab kõiki sektoreid ja allsektoreid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste tekkele, sealhulgas nafta-, gaasi-, kaevandus- ja transpordisektor, nagu on nimetatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 põhjenduses 6, ning teave esitatakse vormi ridadel 2–52.

Finantsinstitutsioonid tuginevad 3. valdkonna heite hindamisel oma vastaspooltelt kogutud teabele heite kohta ja teabele sektori keskmise heiteintensiivsuse kohta. Ettevõtete CO2 heite arvutamise meetodite hulka kuuluvad partnerluse „Partnership for Carbon Accounting Financials“ (*14) (PCAF, mis on eriti oluline finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma jaoks) poolt välja töötatud ülemaailmne kasvuhoonegaaside arvestuse ja aruandluse standard finantssektori jaoks või projekt „Carbon Disclosure Project“ (*15).

Finantsinstitutsioonid hindavad sektori 3. valdkonna heidet proportsionaalselt, võttes muu hulgas arvesse oma riskipositsioone (laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitali osalused) vastaspoole suhtes võrreldes vastaspoole kogukohustustega (raamatupidamiskohustused ja omakapital).

Vormile lisatavas selgituses kirjeldavad finantsinstitutsioonid üksikasjalikult andmeallikaid ja metoodikat, mida nad on kasutanud oma 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite hindamisel. Finantsinstitutsioonid selgitavad eelkõige, kas nad avalikustavad järgmised andmed:

Kui finantsinstitutsioonid veel ei prognoosi neid vastaspoole heitkoguseid, mis on seotud tema finantseerimistegevusega, sealhulgas laenu- ja investeerimistegevusega, avalikustavad nad teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada selle teabe prognoosimise ja avalikustamise meetodeid. Finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe vormi veergudes i, j ja k alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama varem, st alates 31. detsembrist 2022.

j

Millest rahastatud 3. valdkonna heited

Finantsinstitutsioonid avalikustavad oma vastaspoolte 3. valdkonna heited, mis on seotud finantsinstitutsioonide laenu- ja investeerimistegevusega. Kui finantsinstitutsioonid ei ole veel oma 3. valdkonna heiteid prognoosinud, jätavad nad veeru j tühjaks ja avalikustavad vormile lisatavas selgituses teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada meetodeid selle teabe prognoosimiseks ja avalikustamiseks.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad oma 3. valdkonna heited parimal võimalikul viisil, hõlmates kõige asjakohasemad sektorid kooskõlas PCAFi lähenemisviisiga ja delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artiklis 5 sätestatud 3. valdkonna heidete järkjärgulise arvessevõtmisega.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad vastaspoole 3. valdkonna heidete teabe kõigi vormiga hõlmatud sektorite kohta, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 30. juuni 2024.

Sektorite puhul, kus on probleeme andmete ja metoodikaga, järgivad finantsinstitutsioonid kasvuhoonegaaside protokolli ja selle 15 etappi nii väärtusahela algus- kui ka lõpuosas.

Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma suunistega näitajate ja eesmärkide kohta peavad finantsinstitutsioonid olema ausad sellise teabe kogumisega seotud probleemide suhtes ja vältima võimaluse korral topeltarvestust.

Finantsinstitutsioonid peavad hakkama avalikustama teavet vormi veerus j alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama varem, st alates 31. detsembrist 2022.

k

Kasvuhoonegaaside heitkogused (veerg i): ettevõttepõhisest aruandlusest tulenev portfelli bilansilise brutojääkmaksumuse osakaal

Finantsinstitutsioonid märgivad portfelli osakaalu (riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus), mille puhul nad on suutnud hinnata oma vastaspoolte 1., 2. ja 3. valdkonna heidet, mis on seotud finantsinstitutsioonide laenu- ja investeerimistegevusega, tuginedes teabele, mille vastaspooled on avalikustanud või finantsinstitutsioonile kahepoolselt edastanud.

l - p

<= 5 aastat > 5 aastat <= 10 aastat; > 10 aastat <= 20 aastat; > 20 aastat; kaalutud keskmine tähtaeg

Finantsinstitutsioonid jaotavad riskipositsioonid asjakohasesse tähtajaklassi sõltuvalt finantsinstrumendi järelejäänud tähtajast, võttes arvesse järgmist:

Veerg

Juhised

a

Bilansiline brutojääkmaksumus (koondandmed)

Mõistel „bilansiline brutojääkmaksumus“ on rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas osutatud tähendus. See hõlmab laene ja ettemakseid, võlaväärtpabereid ja omakapitaliinstrumente, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.

Finantsinstitutsioonid esitavad koondteabe riskipositsioonide kohta finantsinstitutsiooni kuni 20 vastaspoole suhtes, mis kuuluvad maailma 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte hulka.

b

Ettevõttega seotud bilansiline brutojääkmaksumus võrreldes bilansilise brutojääkmaksumuse kogusummaga (koondandmed)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad protsendimäära, mis tuleneb veerus a osutatud bilansilise brutojääkmaksumuse kogusummast, mis on jagatud finantsinstitutsioonide pangaportfellis olevate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumusega, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas, sealhulgas pangaportfellis olevad laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitaliinstrumendid, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellide alla vastavalt nimetatud rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.

c

Millest keskkonnakestlikud (kliimamuutuste leevendamine)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärki toetavate keskkonnakestlike riskipositsioonide summaarse bilansilise brutojääkmaksumuse. See summa põhineb rahastatava tegevuse eesmärgil, kui tegemist on eriotstarbeliste laenudega, või vastaspoole andmetel selle kohta, mil määral on tema majandustegevus kooskõlas määrusega (EL) 2020/852, kui tegemist on kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga (% käibest, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele).

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2023.

d

Keskmine tähtaeg

Finantsinstitutsioonid avalikustavad arvutamisel arvesse võetud riskipositsioonide keskmise tähtaja, mida on võrreldud riskipositsiooni bilansilise brutojääkmaksumusega.

e

20 kõige rohkem saastava ettevõtte hulka kuuluvate arvesse võetud ettevõtete arv

Finantsinstitutsioonid märgivad, mitut kõige rohkem saastavat ettevõtet on arvesse võetud summaarse bilansilise brutojääkmaksumuse arvutamisel.

Veerud

Juhised

a

Geograafiline piirkond, mida mõjutavad pikaajalised ja akuutsed kliimamuutustest tingitud sündmused

Finantsinstitutsioonid nimetavad geograafilised piirkonnad, mida mõjutavad ebasoodsalt kliimamuutustest tingitud sündmused. Nende geograafiliste piirkondade hulka kuuluvad riigid või muud geograafilised või halduspiirkonnad, kus toimub vastaspoole tegevus või asub tagatis ja mida mõjutavad pikaajalised ja akuutsed kliimamuutustest tingitud sündmused. Riskipositsioonide geograafilise ulatuse puhul kasutavad finantsinstitutsioonid vastavalt vajadusele ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (ehk NUTSis) osutatud jaotust.

b

Bilansiline brutojääkmaksumus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas määratletud finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt nimetatud rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.

c–o

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud kliimamuutustest tingitud füüsiliste sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustest tingitud füüsilistest sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse. Kliimamuutustest tingitud füüsilistest sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus võib olla võrdne käesoleva vormi veerus b esitatud täieliku riskipositsioonide summaga või olla osa sellest riskipositsioonide summast.

c–g

Jaotus tähtajaklasside kaupa

Finantsinstitutsioonid jaotavad riskipositsioonid asjakohastesse tähtajaklassidesse sõltuvalt finantsinstrumendi järelejäänud tähtajast, võttes arvesse järgmist:

h

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud pikaajaliste kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad ainult selliste riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on tundlikud pikaajaliste kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes, sealhulgas ohtude suhtes, mis on seotud ilmastiku ja kliima järkjärgulise muutumisega ja mis võivad mõjutada majandustoodangut ja tootlikkust.

i

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad ainult selliste riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on tundlikud akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes, sealhulgas ohtude suhtes, mis võivad tekitada ootamatut kahju varadele, tarneahelate katkemist ja varade väärtuse vähenemist.

j

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud nii pikaajaliste kui ka akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad veergudes h ja i osutatud pikaajalistest ja akuutsetest kliimamuutustest tingitud sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse.

k

Millest 2. etapp

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

l

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad nende määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud viivisnõuete bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on vastuvõtlikud kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes.

m, n, o

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktides 11, 69, 70, 71, 106 ja 110 osutatud summad.

n

Millest 2. etapi riskipositsioonid

Veerus m esitatakse 2. etapi riskipositsioonide väärtuse akumuleeritud languse summa.

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

o

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud väärtuse akumuleeritud languse, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja viivisnõuetest tulenevate eraldiste summa.

Veerud

Juhised

a

Bilansiline brutojääkmaksumus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

b

Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisas sätestatud taksonoomia kohaselt vastava keskkonnaeesmärgi jaoks asjakohaste sektorite (4. tasandi NACE koodid) suhtes olevate aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse (*22).

Finantsinstitutsioonid avalikustavad asjaomaste sektorite suhtes olevad riskipositsioonid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10.

c

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlike aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisale.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud riskipositsioonid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10.

Kui tulu kasutamine on teada (eriotstarbelised laenud, sealhulgas rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud laenud projektide rahastamiseks), avalikustavad finantsinstitutsioonid, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik. Selle avalikustamisel lähtutakse sellest, kuivõrd rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 10 või on toetav tegevus vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16 ning vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Kui tulu kasutamine ei ole teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8 vastaspoolelt saadud teavet selle kohta, kui suur osa käibest on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt keskkonnakestlikuks peetava majandustegevusega.

Iga riskipositsiooni võetakse arvesse ainult üks kord ja see esitatakse ainult ühe keskkonnaeesmärgi all. Kui riskipositsioonid on asjakohased rohkem kui ühe keskkonnaeesmärgi puhul, esitatakse see kõige asjakohasema eesmärgi all.

d

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8. Nende hulka kuuluvad riskipositsioonid, mis on keskkonnakestlikud kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10.

Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul selle, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele (projektipõhine teave) vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 10 või on artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Finantsinstitutsioonid esitavad läbipaistvat teavet selle kohta, millist majandustegevust rahastatakse eriotstarbeliste laenudega. Kui sama eriotstarbeline nõue on asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, esitavad finantsinstitutsioonid selle kõige asjakohasema eesmärgi all.

e

Millest üleminekutegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10.

f

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

g

Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisas sätestatud taksonoomia kohaselt vastava keskkonnaeesmärgi jaoks asjakohaste sektorite (4. tasandi NACE koodid) suhtes olevate aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad asjaomaste sektorite suhtes olevad riskipositsioonid kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11.

h

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlike aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisale.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud riskipositsioonid kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11.

Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 11 või on kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kui tulu kasutamine ei ole teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid selle, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8 vastaspoolelt saadud teavet selle kohta, kui suur osa käibest on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt keskkonnakestlikuks peetava majandustegevusega.

Iga riskipositsiooni võetakse arvesse ainult üks kord ja see esitatakse ainult ühe keskkonnaeesmärgi all. Kui riskipositsioonid on asjakohased rohkem kui ühe keskkonnaeesmärgi puhul, esitatakse need kõige asjakohasema eesmärgi all.

i

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud eriotstarbelised nõuded kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastaspoolelt saadud teavet.

Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele (projektipõhine teave) vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 11 või on kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab selle artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Finantsinstitutsioonid esitavad läbipaistvat teavet selle kohta, millist majandustegevust rahastatakse eriotstarbeliste laenudega. Kui sama eriotstarbeline nõue võib olla asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, esitatakse riskipositsioon selle kõige asjakohasema eesmärgi all.

j

Millest kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11. Need tegevused hõlmavad tegevusi, mis ei ole toetavad tegevused.

k

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

l

Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude b ja g summa.

m

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude c ja h summa.

n

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.

Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8.

Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude d ja i summa.

o

Millest ülemineku-/kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10 ja artikkel 11.

Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude e ja j summa.

p

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude f ja k summa.

Read

Juhised

Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad

Aktsepteeritavad riskipositsioonid on need, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaste avalikustamisnõuetega hõlmatud vastaspoolte ja varaklassidega.

1

Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas määratletud laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitaliinstrumendid, mis on liigitatud pangaportfellis, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.

2

Finantssektori äriühingud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides c ja d osutatud riskipositsioonid.

3

Krediidiasutused

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis c osutatud riskipositsioonid.

4, 9, 13, 17, 21, 34, 40

Laenud ja ettemaksed

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 32 osutatud laenud ja ettemaksed.

5, 10, 14, 18, 22, 37, 41

Võlaväärtpaberid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 31 osutatud võlaväärtpaberid.

6, 11, 15, 19, 23, 38, 42

Omakapitaliinstrumendid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud omakapitaliinstrumendid. Pangaportfellis sisalduvad omakapitaliinstrumendid hõlmavad investeeringuid sidusettevõtjatesse, ühisettevõtetesse ja tütarettevõtjatesse, mis ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud.

7

Muud finantssektori äriühingud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis d osutatud muude finantssektori äriühingute suhtes olevad riskipositsioonid.

8

Millest investeerimisühingud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute suhtes olevad riskipositsioonid.

12

Millest fondivalitsejad

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud fondivalitsejate suhtes olevad riskipositsioonid.

16

Millest kindlustusandjad

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud kindlustusandjate suhtes olevad riskipositsioonid.

20

Finantssektorivälised äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/95/EL avalikustamiskohustusi.

28

Millest ärikinnisvaralaenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a ja punktis 239ix osutatud riskipositsioonid.

24

Kodumajapidamised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis f osutatud laenud ja ettemaksed.

Finantsinstitutsioonid koguvad teavet kahepoolselt oma vastaspooltelt laenude väljastamise protsessi ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus.

25

Millest elamukinnisvaraga tagatud laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a osutatud elamukinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed.

Nende riskipositsioonide vastavust määrusele (EL) 2020/852 hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.

26

Millest laenud hoonete renoveerimiseks

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kodumajapidamistele kodu renoveerimiseks antud laenud.

Nende riskipositsioonide vastavust määrusele (EL) 2020/852 hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.

27

Millest mootorsõidukilaenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukilaenud ja muud mootorsõiduki soetamiseks antud laenud, mida hinnatakse lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt sõidukite rahastamise, rentimise ja liisimise tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktiga 6.5, lähtudes aluseks oleva sõiduki energiatõhususest.

28

Kohalike omavalitsuste rahastamine

Ridade 29 ja 30 summa.

29

Eluasemete rahastamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad laenud, mida nad on andnud kohalikele omavalitsustele eesmärgiga rahastada sotsiaaleluasemete soetamist.

30

Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine

Finantsinstitutsioonid avalikustavad laenud, mida nad on andnud kohalikele omavalitsustele eesmärgiga rahastada eriotstarbelisi nõudeid, mis ei tulene sotsiaaleluasemete soetamisest.

31

Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 341 osutatud valdusse võtmise teel saadud tagatised.

32

Rohevarade suhtarvu varad kokku

See rida peab võrduma vormi reaga 1.

Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)

33

ELi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad liidus ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

37

Kolmanda riigi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad väljaspool liitu ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu lugejasse (arvatakse nimetajasse)

41

Tuletisinstrumendid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 10 osutatud tuletisinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks.

42

Pankadevahelised nõudelaenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 3 osutatud „muud nõudmiseni hoiused“.

43

Raha ja rahaga seotud varad

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 1 osutatud „sularaha“.

44

Muud varad (nt firmaväärtus, kaubad jne)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad finantsinstitutsiooni bilansis olevad muud varad, mida ei hõlma käesoleva vormi read 41, 42 ja 43.

45

Nimetajasse arvatav koguvara (rohevarade suhtarv)

See rida on käesoleva vormi ridade 32, 33, 37 ja 41–44 summa.

Muud varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel ei lugejasse ega ka nimetajasse

46

Riiginõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 42 osutatud valitsemissektori, välja arvatud vormi ridadel 29 ja 30 esitatud riskipositsioonid.

47

Keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid.

48

Kauplemisportfell

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kauplemiseks hoitavad finantsvarad või kaubeldavad finantsvarad, nagu on määratletud kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes.

49

Kokku varad, mida ei arvata ei lugejasse ega ka nimetajasse

See rida on käesoleva vormi ridade 46, 47 ja 48 summa.

50

Varad kokku

See rida on käesoleva vormi ridade 45 ja 49 summa.

Veerud

Juhised

a

Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse määruses (EL) 2020/852 osutatud tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on määruses (EL) 2020/852 osutatud nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamiseks, nagu on osutatud vormi 7 veeru b juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on juhistes nimetatud hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, mis on määratletud vormi 7 veeru a juhistes.

b

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust (st kooskõlas olevad varad). See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on selliste aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust kliimamuutuste leevendamise eesmärgil, nagu on osutatud vormi 7 veeru c juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

c

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru d juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

d

Millest üleminekutegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate üleminekutegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru e juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

e

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate toetavate tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru f juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

f

Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid kliimamuutustega kohanemise eesmärgil, nagu on osutatud vormi 7 veeru g juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

g

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust (st kooskõlas olevad varad). See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamiseks, nagu on osutatud vormi 7 veeru h juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

h

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru i juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

i

Millest kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate kohandamistegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru j juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

j

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate toetavate tegevustega seotud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru k juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

k

Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgaga võrreldes nende varade osakaal, millega rahastatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavaid taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru l juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

l

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavaid keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust, nagu on osutatud vormi 7 veeru m juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

m

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja eriotstarbelisteks laenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru n juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

n

Millest ülemineku-/kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artiklid 10 ja 11.

Protsent vastab veergudes d ja i esitatud protsendile.

o

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Protsent vastab veergudes e ja j esitatud protsendile.

p

Hõlmatud koguvara osakaal

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rohevarade suhtarvuga hõlmatud koguvara osakaalu. See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru 1 juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on finantsinstitutsiooni bilansis olevate koguvarade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 rea 50 juhistes.

q

Taksonoomia kohaselt asjakohaste sektorite uute varade osakaal

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad), mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru b juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

r

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru c juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

s

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru d juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

t

Millest üleminekutegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud üleminekutegevustega, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru e juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

u

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud toetavate tegevustega, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru f juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

v

Taksonoomia kohaselt asjakohaste sektorite uute varade osakaal

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mille rahastamistegevus on hõlmatud määrusega (EL) 2020/852 ja mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru g juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

w

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru h juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

x

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru i juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

y

Millest kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud üleminekutegevustega kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru j juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

z

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud toetavate tegevustega kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru k juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

aa

Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mille rahastamistegevus on hõlmatud määruses (EL) 2020/852 sätestatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgiga. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru l juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

ab

Millest keskkonnakestlikud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru m juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

ac

Millest eriotstarbelised laenud

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru n juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.

ad

Millest ülemineku-/kohanemistegevused

Määruse (EL) 2020/852 artiklid 10 ja 11.

Protsent vastab veergudes t ja y esitatud protsendile.

ae

Millest toetavad tegevused

Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.

Protsent vastab veergudes u ja z esitatud protsendile.

af

Kõikide uute hõlmatud varade osakaal

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kõikide rohevarade suhtarvuga hõlmatud uute varade osakaalu. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist.

See väärtus väljendatakse protsentides.

Põhilise tulemusnäitaja lugeja on hõlmatud varade jooksva avalikustamisperioodi (t) ja eelmise avalikustamisperioodi (t–1) bilansilise brutojääkmaksumuse vahe, nagu on osutatud vormi 7 rea 1 juhistes.

Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on kõikide uute varade jooksva avalikustamisperioodi (t) ja eelmise avalikustamisperioodi (t–1) bilansilise brutojääkmaksumuse vahe, nagu on osutatud vormi 7 rea 53 juhistes.

Read

Juhised

1

Rohevarade suhtarv vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178.

2

Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 1.

3

Finantssektori äriühingud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 2.

4

Krediidiasutused

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 3.

5

Muud finantssektori äriühingud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 7.

6

Millest investeerimisühingud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 8.

7

Millest fondivalitsejad

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 12.

8

Millest kindlustusandjad

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 16.

9

Finantssektorivälised äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 20.

10

Kodumajapidamised

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 24.

11

Millest elamukinnisvaraga tagatud laenud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 25.

12

Millest hoonete renoveerimiseks antud laenud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 26.

13

Millest mootorsõidukilaenud

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 27.

14

Kohalike omavalitsuste rahastamine

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 28.

15

Eluasemete rahastamine

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 29.

16

Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 30.

17

Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara

Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 31.

1

ROHEVARADE SUHTARVU VARAD KOKKU

Vastavalt vormi 7 real 32 avalikustatud teabele.

2

ELi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e määratletud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad liidus ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Kui vastaspoole suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohast avalikustamiskohustust, võivad finantsinstitutsioonid määruses (EL) 2020/852 osutatud taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaalu arvutamiseks koguda mõistlikke jõupingutusi tehes oma vastaspooltelt vabatahtlikkuse alusel ja kahepoolselt teavet laenude väljastamise ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus. Kui vastaspool ei ole suuteline asjaomaseid andmeid esitama või ei soovi neid esitada, kasutavad finantsinstitutsioonid sisehinnanguid ja asendusandmeid ning selgitavad vormile lisatavas selgituses, millises ulatuses on neid hinnanguid kasutatud ning milliseid hinnanguid on kasutatud. Kui finantsinstitutsioonid ei saa asjaomast teavet vabatahtlikkuse alusel ja kahepoolselt koguda või prognoosida või ei saa seda teha mõistlikul viisil, mis ei ole neile või nende vastaspooltele ülemäära koormav, selgitavad nad seda asjaolu vormile lisatavas selgituses, märkides selle põhjused ja mõjutatavad vastaspooled.

Kui avalikustatakse teavet äriühingute kohta, kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustusi, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), järgivad finantsinstitutsioonid üldotstarbeliste laenude/finantseerimise hindamisel, mille puhul ei ole teada, kuidas tulu kasutatakse, lihtsustatud lähenemisviisi ja keskenduvad oma hinnangus äriühingu peamisele majandustegevusele, st tema peamisele käibeallikale, et teha kindlaks riskipositsioonide üldine vastavus määrusele (EL) 2020/852. Eriotstarbeliste laenude puhul lähtutakse hinnangu andmisel sellest, kas konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele (projektipõhine teave).

4

Millest ärikinnisvaraga tagatud laenud

Rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a ja punktis 239ix osutatud riskipositsioonid.

Nende riskipositsioonide kooskõla taksonoomiaga, nagu on osutatud määruses (EL) 2020/852, hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.

5

Millest laenud hoonete renoveerimiseks

Laenud, mis on antud hoonete renoveerimiseks VKEdele ja muudele finantssektorivälistele äriühingutele, mille suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Nende riskipositsioonide kooskõla taksonoomiaga, nagu on osutatud määruses (EL) 2020/852, hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.

8

Kolmanda riigi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad väljaspool ELi ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Kui finantsinstitutsioonid esitavad selle teabe määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustatavas teabes vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 artikli 7 lõikele 7, avalikustavad nad siin sama teabe. Muul juhul koguvad finantsinstitutsioonid teavet oma vastaspooltelt kahepoolselt laenude väljastamise ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus või kasutavad ELi-väliste riskipositsioonide kohta teabe avaldamiseks parimal võimalikul viisil järgmisi asendusandmeid:

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama käesolevale vormile lisatavas selgituses, milliseid allikaid on kasutatud selle teabe avalikustamiseks. Kui finantsinstitutsioonid ei saa asjaomast teavet kahepoolselt koguda või prognoosida või ei saa seda teha mõistlikul viisil, mis ei ole neile või nende vastaspooltele ülemäära koormav, selgitavad nad seda asjaolu vormile lisatavas selgituses, märkides selle põhjused ja mõjutatavad vastaspooled.

Selliste vastaspoolte puhul järgivad finantsinstitutsioonid üldotstarbeliste laenude/finantseerimise hindamisel, mille puhul ei ole teada, kuidas tulu kasutatakse, lihtsustatud lähenemisviisi ja keskenduvad oma hinnangus äriühingu peamisele majandustegevusele, st tema peamisele käibeallikale, et teha kindlaks riskipositsioonide üldine vastavus määrusele (EL) 2020/852. Eriotstarbeliste laenude puhul lähtutakse hindamisel sellest, kas ja kuivõrd konkreetset rahastatavat projekti saab pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks (projektipõhine teave), ning kinnisvaraportfelli puhul hinnatakse seda kliimamuutuste leevendamise eesmärgi seisukohast, võttes aluseks tagatisvara energiatõhususe ja selle vastavuse määruses (EL) 2020/852 asjakohaste tegevuste kohta sätestatud kriteeriumidele.

Rida 12

PANGAPORTFELLI TAKSONOOMIAGA KOOSKÕLAS OLEVA SUHTARVU VARAD KOKKU

Ridade 1, 2 ja 8 summa

Read 13–19

Vt mõisted vormil 7 (read 41–50).

Veerud

Juhised

a

Finantsinstrumendi liik

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud finantsinstrumentide liigi.

b

Vastaspoole liik

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 42 osutatud vastaspoole liigi.

c

Bilansiline brutojääkmaksumus (miljonites eurodes)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 34 osutatud bilansilise brutojääkmaksumuse.

d

Leevendatava riski liik (kliimamuutustega seotud üleminekurisk)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, mis liiki riski selle meetmega leevendatakse: kliimamuutustega seotud üleminekurisk.

e

Leevendatava riski liik (kliimamuutustega seotud füüsiline risk)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad, mis liiki riski selle meetmega leevendatakse: kliimamuutustega seotud füüsiline risk.

f

Kvalitatiivne teave leevendusmeetmete olemuse kohta

Finantsinstitutsioonid kirjeldavad, milliseid meetmeid nad kavatsevad võtta kliimamuutuste leevendamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 10, ja kliimamuutustega kohanemiseks, nagu on osutatud nimetatud määruse artiklis 11, ning põhjendavad, miks riskipositsioone ei peeta rohevarade suhtarvuga seoses taksonoomiaga kooskõlas olevaks.