19.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 323/4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2481,

14. detsember 2022,

millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada (edaspidi „digikümnend“). Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust avatud viisil, põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia austamist, kaasamist, ligipääsetavust, võrdsust, kestlikkust, vastupanuvõimet, turvalisust, elukvaliteedi parandamist, teenuste kättesaadavust ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist. See peaks aitama kaasa dünaamilise, ressursitõhusa ning õiglase majanduse ja ühiskonna loomisele liidus.

(2)

Digipööre ei ole võimalik ilma tugeva toetuseta teadusuuringutele, teadus- ja arendustegevusele ning teadusringkondadele, mis on tehnoloogilise ja digirevolutsiooni tõukejõud. Lisaks kuna majanduse või ühiskonna digitaliseerimise tase on majandusliku ja ühiskondliku vastupanuvõime otsustava tähtsusega aluseks ning ka nende ülemaailmse mõju teguriks, on vajalik, et liidu rahvusvaheline tegevus struktureeriks laiaulatuslikku olemasolevat koostööd kooskõlas digikümnendi sammastega. Vajadus selliseks struktureerimiseks kajastub ka 1. detsembri 2021. aasta komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teatises „Global Gateway“, millega liit kavatseb aidata kaasa ülemaailmset investeeringute puudujäägi vähendamisele, tuginedes demokraatlikule, väärtusel põhinevale lähenemisviisile, millega edendatakse kõrgetasemelisi ja läbipaistvaid partnerlusi, et rahuldada ülemaailmseid taristu arendamise vajadusi.

(3)

Euroopa Ülemkogu liikmed tõdesid oma 25. märtsi 2021. aasta avalduses, et digikompassi teatis on samm järgmise kümnendi liidu digiarengu kujundamise suunas, ja kinnitasid digikompassi teatises esitatud nägemust, kaasa arvatud ideed poliitikaprogrammist, millel on tõhus juhtimisraamistik, mis aitaks rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte, mis on vajalikud, et toimuks liidu digipööre kriitilise tähtsusega valdkondades. Nad palusid komisjonil laiendada liidu poliitikavahendeid digipöördeks nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning kasutada kõiki kättesaadavaid tööstus-, kaubandus- ja konkurentsipoliitika, oskuste ja hariduse valdkonna, teadus- ja innovatsioonipoliitika instrumente ning pikaajalisi rahastamisvahendeid digipöörde hõlbustamiseks.

(4)

Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon digikümnendiks (edaspidi „Euroopa deklaratsioon“) seab inimesed digipöörde keskmesse, deklaratsiooni eesmärk on edendada digipöörde põhimõtteid kooskõlas jagatud Euroopa väärtuste ja õigusega ning see peaks aitama kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid koostööd tehes võtma arvesse Euroopa deklaratsioonis sätestatud digipõhimõtteid ja -õigusi käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

(5)

Nagu komisjoni 5. mai 2021. aasta teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ märgiti, peab liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemiseks ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see komisjoni 8. septembri 2021 aasta teatises „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ esitatud analüüsile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (3) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon innustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, muu hulgas et luua digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte.

See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide loomiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, näiteks komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatises „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ osutatud elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskus, tuleks luua digikompassi rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning aitama kaasa liidu digitaalse suveräänsuse tugevdamisele avatud viisil.

(6)

Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ rõhutas komisjon, et liit peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia ning uued meetodid ja protsessid on kriitilise tähtsusega võimaldid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (4) ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, 6G, plokiahel, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, peaksid kiirendama ja maksimeerima poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda, sealhulgas kestlike olelusringide abil. Samuti pakub digiteerimine koos satelliitnavigatsiooni ja lokaliseerimisega uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks ning energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Liit vajab digisektorit, mis seab kesksele kohale kestliku arengu, sealhulgas oma tarneahelas, vältides liigset sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest ning tagades, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks, taastuvamaks ning energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa kestlikule ringluspõhisele ja kliimaneutraalsele majandusele ja ühiskonnale kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.

(7)

Digitaristut käsitlevate poliitikameetmete ja investeeringute eesmärk peaks olema tagada kaasav ühenduvus, mis on kättesaadav kõigile ja kõikjal liidus koos kättesaadava internetiühendusega, et kaotada digitaalne lõhe kogu liidus, pöörates erilist tähelepanu lõhele erinevate geograafiliste alade vahel.

(8)

Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et võimendada komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitatud strateegias ette nähtud tegevusi, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (5) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (6) loodud tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/523, (7) (EL) 2021/690, (8) (EL) 2021/694, (9) (EL) 2021/695 (10) ja (EL) 2021/1153 (11) ning digipöörde jaoks määrusega (EL) 2021/241 ette nähtud rahalistele vahenditele. Käesoleva otsusega tuleks luua digikümnendi poliitikaprogramm 2030, et saavutada liidu majanduses ja ühiskonnas edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.

(9)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 Göteborgis, Rootsis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas tuletatakse meelde õigust omada juurdepääsu kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas digitaalsele kommunikatsioonile, ning õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele.

(10)

Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid liidu tasandil. Nimetatud digieesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles eeldatakse ühist edasiminekut liidus. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digipööre.

(11)	Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 165 ja 166 kohaldamist.

(12)

Selleks et kiirendada liidu tööstuse kohanemist struktuurimuutustega, on olulised nii põhi- ja kõrgema taseme digioskused kui ka muud oskused, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, insenerinduse ja matemaatika (STEM) valdkonnas. Eesmärgiks on, et digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud, sealhulgas puuetega kodanikud, kasutavad ära digikümnendi pakutavaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks keskenduda haridusele, tagamaks, et hariduskogukond, eelkõige õpetajad on piisavalt koolitatud, pädevad ja varustatud tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks oma õpetamismeetodites ning on võimelised õpetama digitehnoloogiat, et tagada õpilastele paremad võimalused tööturule sisenemiseks lühikeses ja pikemas perspektiivis. Digiharidus ja -koolitus peaksid ka suurendama liidu atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide jaoks, kes on omandanud kõrgema taseme digioskused, ning parandama nende kättesaadavust liidu tööturul.

Komisjoni 2021. aastal avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) märgitakse, et isegi enne COVID-19 pandeemiat oli liidu ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), raske leida piisavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialiste. Digikoolitus ja -haridus peaks seepärast toetama kõiki meetmeid, et tagada, et tööjõud on varustatud vajalike praeguste ja tuleviku oskustega, mis toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade mobiliseerimist ja stimuleerimist, et maksimeerida olemasolevate oskuste parandamisse (oskuste täiendamine) ja uute oskuste koolitusse (ümberõpe) ning aktiivse elanikkonna elukestvasse õppesse tehtavate investeeringute mõju, eesmärgiga tagada tööstuse ja teenuste digitaliseerimisest tulenevate võimaluste täielik ärakasutamine. Peale selle tuleks julgustada tööandjaid pakkuma mitteformaalset töö käigus antavat digiväljaõpet. Haridus ja koolitus pakuvad ka konkreetseid karjääristiimuleid, et vältida ja kaotada naiste ja meeste vahelisi võrdsete võimaluste ja kohtlemise erinevusi.

(13)

Kestlik digitaristu ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse jaoks on kriitilise tähtsusega võimaldi, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada liidu digivaldkonna juhtpositsioon. Kooskõlas komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatisega „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ on vaja usaldusväärset, kiiret ja turvalist ühenduvust kõigile ja kõikjal liidus, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades, näiteks saartel, mägipiirkondades ning hõredalt asustatud piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades. Ühiskond vajab aina rohkem ühtset üles- ja allalaadimisribalaiust. 2030. aastaks peaksid gigabiti kiirusega võrgud olema kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Kõigil liidu lõppkasutajatel peaks olema võimalik kasutada gigabiti kiirusega võrkude pakutavaid teenuseid kindlaksmääratud asukohas kuni võrgu lõpp-punktini. Lisaks peaksid kõik asustatud piirkonnad olema kaetud järgmise põlvkonna traadita kiire võrguga, mille jõudlus on vähemalt võrdväärne 5G-ga. Kõik digipöördest kasu saavad turuosalised peaksid täitma oma sotsiaalseid kohustusi ning andma õiglase ja proportsionaalse panuse avalikesse hüvedesse, teenustesse ja taristutesse, millest saavad kasu kõik kodanikud liidus.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (12) sätestatud tehnoloogianeutraalsus on põhimõte, mis peaks suunama liidu ja liikmesriikide hästi toimivat digitaalse ühenduvuse taristu poliitikat, toimekindlust, turvalisust ja kestlikkust, et saada kasu heaolust. Kõiki tehnoloogiaid ja ülekandesüsteeme, mis võivad aidata kaasa gigabitiühenduvuse saavutamisele, sealhulgas praegust ja edasist arengut kiudoptika, satelliitide, 5G või mis tahes muu tulevase ökosüsteemi ja järgmise põlvkonna WiFi valdkonnas tuleks kohelda samaväärse võrgujõudluse korral võrdselt.

(15)

Pooljuhid on enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate jaoks äärmiselt vajalikud ning ilmselt veelgi vajalikumad edaspidi kui praegu, eriti kõige uuenduslikumates valdkondades. Kuna pooljuhtidel on digimajanduses keskne roll, on pooljuhid ühtlasi kriitilise tähtsusega võimaldid kestlikule majandusele üleminekul, aidates niiviisi saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke. Väikese energiajalajäljega pooljuhtide kasutamine aitab kaasa ka liidu juhtpositsiooni saavutamisele kestlike digitehnoloogiate valdkonnas. Eesmärgiks peaks olema tugevdada pooljuhtide väärtusahela vastupanuvõimet ja pooljuhtide tootmisvõimsust (sealhulgas materjalide, seadmete, disaini, tootmise, töötlemise ja pakendamise puhul), luues selleks muu hulgas ulatusliku uuendusliku taristu, mis on kooskõlas keskkonna jätkusuutlikkust käsitleva liidu õigusega. Seega on näiteks kvantvõimsus ja väikese energiatarbega pooljuhid kriitilise tähtsusega võimaldid, mis aitavad saavutada kliimaneutraalseid üliturvalisi servasõlmi, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele, olenemata kasutaja asukohast.

(16)

Lisaks võimaldiks olemisele, saavad olemasolevad ja tuleviku tehnoloogiad olema kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel ja turvalisel jagamisel andmepõhises majanduses ja tagavad samal ajal tõhusalt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja laiaulatuslikult, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis on selles mõttes teistest maha jäänud. See ümberkujundamine on eriti tähtis VKEde jaoks, kellel on jätkuvalt probleeme digilahenduste kasutuselevõtmisega.

(17)	Liikmesriike innustatakse kohaldama oma haldusasutustes ühekordsuse põhimõtet, soodustades kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega andmete taaskasutamist ja vältides niiviisi lisakoormuse tekitamist kodanike ja ettevõtjate jaoks.

(18)

Demokraatlik ühiskond ja peamised avalikud teenused sõltuvad edaspidi samuti suurel määral digitehnoloogiatest. Igal kodanikul ja ettevõtjal peaks olema võimalik haldusasutustega digitaalselt suhelda. Mitmeid sellise suhtlemise parameetreid, sealhulgas kasutajakesksust ja läbipaistvust, peaks seirama digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) abil. Peamised avalikud teenused, sealhulgas digitaalsed terviselood, peaksid olema soovi korral täielikult kättesaadavad niisuguses kvaliteetses digikeskkonnas, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid, usaldusväärseid ja individuaalseid teenuseid ning vahendeid, mis vastavad kõrgetele turva- ja eraelu puutumatuse standarditele. Sellised peamised avalikud teenused peaksid hõlmama ka teenuseid, mis on seotud füüsiliste isikute jaoks oluliste elusündmustega, nagu näiteks töökoha kaotamine või uue töökoha leidmine, õpingud, auto omamine või auto juhtimine, ettevõtte asutamine, ning juriidiliste isikute puhul nende tööalane elutsükkel. Üleminekul digitaalsetele vahenditele tuleks siiski säilitada võrguühenduseta juurdepääs teenustele.

(19)

Digitehnoloogiad peaksid aitama kaasa laiemate ühiskondlike tulemuste saavutamisele, mis ei piirdu üksnes digivaldkonnaga, vaid avaldavad positiivset mõju kodanike igapäevaelule ja nende heaolule. Digipöörde edukaks elluviimiseks tuleks samal ajal täiustada demokraatiat, head valitsemistava, sotsiaalset kaasatust ning tõhustada avalikke teenuseid.

(20)

Komisjon peaks vaatama need digieesmärgid ja asjaomased määratlused läbi 2026. aasta juuniks, et hinnata, kas need vastavad endiselt digipöördega seotud ambitsioonikatele eesmärkidele. Komisjon peaks saama, kui ta peab seda vajalikuks, teha ettepanekuid muuta digieesmärke selleks, et tegeleda tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike arengutega, eelkõige andmepõhise majanduse, kestlikkuse ja küberturvalisuse valdkonnas.

(21)

Avaliku sektori vahendite kasutamise puhul on äärmiselt oluline, et see tooks ühiskonna ja ettevõtjate jaoks maksimaalset kasu. Avaliku sektori rahastamise eesmärk peaks seega olema tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs rahastatud projektide tulemustele, välja arvatud juhul, kui leitakse, et on põhjendatud ja proportsionaalne seda mitte teha.

(22)

Selleks et liit saaks teha edusamme harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, jõulist, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Liidu ja riikide tasandil tuleks asjakohase mehhanismiga tagada koordineeritud lähenemine, parimate tavade vahetamine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus ning selline mehhanism peaks stimuleerima ka liidu ja riiklike rahaliste vahendite ning liidu algatuste ja programmide vahel vajalikku koostoimet. Komisjon võiks sel eesmärgil anda liikmesriikidele suuniseid ja tuge, kuidas kõige sobivamat koostoimet kõige paremini ära kasutada. Selleks tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi. Selline mehhanism peaks võtma arvesse liikmesriikides ja nende vahel esinevaid erinevaid olukordi, see peaks olema proportsionaalne, eelkõige halduskoormuse seisukohast, ning peaks võimaldama liikmesriikidel olla ambitsioonikam oma riiklike eesmärkide kehtestamisel.

(23)

Seire- ja koostöömehhanism, millega rakendatakse digikompassi, peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, mis aitaks tuvastada liidu strateegilises digivõimekuses esinevaid lünki. Lisaks peaks see hõlmama mehhanismi, et anda aru muu hulgas käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude ning üldiselt käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkide täitmise kohta. Mehhanismiga tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, mis aitaks leida lahendusi puuduste kõrvaldamiseks ja pakuks sihipäraseid meetmeid tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

(24)

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) peaks olema digikümnendit käsitleva aruande (edaspidi „digikümnendit käsitlev aruanne“) üks osa ning seda tuleks kasutada selleks, et seirata edusamme digieesmärkide saavutamise suunas. Sellise seire raames tuleks analüüsida näitajaid, millega mõõdetakse liikmesriigi tasandil tehtud edusamme, riiklikku poliitikat ja algatusi, mille eesmärgiks on käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamine, ning peaks sisaldama horisontaalseid ja temaatilisi analüüse liidu riikide majanduses toimuva digipöörde kohta ja liikmesriikide edusammude edetabelit. Eelkõige tuleks DESI ulatus ja näitajad viia vastavusse käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkidega. Komisjoni rakendusaktidega tuleks ette näha iga digieesmärgi peamised tulemusnäitajad. Seire jätkuva tulemuslikkuse huvides ja selleks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, tuleks põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt vajadusele ajakohastada. Liikmesriikide andmekogumismehhanisme tuleks vajaduse korral tugevdada, et need annaksid põhjaliku ülevaate digieesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammudest ja sisaldaksid teavet asjakohaste poliitikasuundade, programmide ja algatuste kohta riigi tasandil, ning need peaksid, kui see on võimalik, sisaldama soopõhiselt ja piirkondlikult liigitatud andmeid, kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega.

Vastavalt komisjoni läbivaatamisele ja asjakohasusele peaks komisjon koostama pärast liikmesriikidega konsulteerimist edasiste andmekogumisvajaduste ajakava. DESI loomisel peaks komisjon lähtuma eelkõige ametlikust statistikast, mis on kogutud erinevate infoühiskonda käsitlevate liidu uuringute käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2019/1700 (13) ja (EL) 2019/2152 (14). Komisjon peaks kasutama ära eriuuringuid, et koguda andmeid niisuguste asjakohaste näitajate kohta, mida liidu uuringutega ei mõõdeta või mida ei koguta muude aruannete, näiteks komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatisega „ „Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ “ välja kuulutatud strateegia raames, sealhulgas selle iga-aastase VKEde tulemuslikkuse ülevaate raames. Käesoleva otsuse kohaste digieesmärkide määratlustega ei looda pretsedenti põhiliste tulemusnäitajate jaoks ning need ei takista mingil moel põhiliste tulemusnäitajate abil kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude eelseisvat hindamist.

(25)

Selleks, et teavitada kaasseadusandjaid digipöörde edusammudest liidus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas digikümnendi olukorda käsitleva aruande, mis sisaldab liidu digipöörde ülevaadet ja analüüsi ning hinnangut selle kohta, milliseid edusamme on tehtud seoses käesoleva otsuse üldeesmärkide ja 2030. aastani seatud digieesmärkide valdkonnas. Digikümnendi aruannet, eelkõige DESI-t tuleks kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides, kusjuures digikümnendi aruandes esitatud soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused peaksid täiendama riigipõhiseid soovitusi.

(26)

Alates 2019. aastast sisaldab DESI tulemustabelit „Naised digitaalmajanduses“, milles hinnatakse liikmesriikide tulemusi interneti kasutamise, internetikasutajate oskuste ning erioskuste ja tööhõive valdkonnas, tuginedes 12 näitajale. Tulemustabeli „Naised digitaalmajanduses“ lisamine digikümnendi aruandesse peaks aitama jälgida soolist digilõhet.

(27)

Komisjon peaks oma digitaalkümnendi aruandes käsitlema eelkõige seda, kui tulemuslikult on käesoleva otsuse üldeesmärke rakendatud poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes ning milliseid edusamme on tehtud digieesmärkide saavutamise suunas, märkides üksikasjalikult ära liidu edusammude ulatuse seoses kavandatud trajektooriga, iga eesmärgi täitmiseks, hinnates iga eesmärgi saavutamiseks vajalikke jõupingutusi, kaasa arvatud puudujääke seoses digivõimekusse ja innovatsiooni tehtavate investeeringutega, ning tõstes teadlikkust tegevustest, mida on vaja digitaalse suveräänsuse suurendamiseks avatud viisil. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamise kohta ning hinnangut liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmete kohta.

(28)

Komisjoni hinnangu põhjal peaks aruanne sisaldama konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, ühiselt võetud kohustusi, liikmesriikide poolt kindlaks määratud poliitikasuundi ja meetmeid ning varasemates aruannetes esitatud ja koostöömehhanismi raames käsitletud soovituste elluviimisel tehtud edusamme. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi erinevat potentsiaali digieesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel ning olemasolevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse nimetatud eesmärkide saavutamise jaoks otstarbekaks, isegi kui nende mõju ei ole veel avaldunud.

(29)

Käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamiseks ning tagamaks, et kõik liikmesriigid aitavad sellele reaalselt kaasa, peaks seire- ja koostöömehhanismi ülesehitus ja rakendamine võimaldama vahetada teavet ja parimaid tavasid liikmesriikide ja komisjoni vahelise konstruktiivse ja kaasava dialoogi kaudu. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamenti teavitatakse aegsasti dialoogi tulemustest.

(30)

Komisjon peaks koos liikmesriikidega looma kavandatud trajektoorid, et liit võiks saavutada käesolevas otsuses sätestatud digieesmärgid. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral muutma kõnealused kavandatud trajektoorid oma riiklikeks kavandatud trajektoorideks ning arvestama asjakohasel juhul piirkondlikku mõõdet. Riiklikes kavandatud trajektoorides tuleks arvesse võtta ja kajastada iga liikmesriigi erinevat potentsiaali ja liikmesriikide erinevaid lähtekohti digieesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel. Riiklikud kavandatud trajektoorid peaksid aitama hinnata aja jooksul tehtud edusamme nii liidu kui riikide tasandil.

(31)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad kuni 2030. aastani (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“), ning tegema võimaluse korral ja juhul, kui see on riigi tasandil mõõdetav, ettepanekud riiklike kavandatud trajektooride kohta, kirjeldades kõiki kavandatud, vastuvõetud või rakendatud meetmeid, mis aitavad kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil. Liikmesriigid peaksid saama lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse teavet poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta, mida tuleks võtta piirkondlikul tasandil. Riiklikud tegevuskavad tuleks koostada pärast konsulteerimist peamiste sidusrühmadega, nagu äriorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, sealhulgas eakad ja noored, kohalikud ja piirkondlikud esindajad, ning need kavad peaksid olema keskseks liikmesriikide poliitika koordineerimise vahendiks, et tagada turu prognoositavus. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi nii liidu kui riikide tasandil ning soodustama kooskõla nende algatustega. Liikmesriigi kohustus esitada riiklik tegevuskava, et aidata kaasa digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil ei takista samal liikmesriigil kavandada ja rakendada riiklikul või piirkondlikul tasandil strateegiaid või spetsialiseeruda teatavatele tööstus- või digivaldkondadele.

(32)

Liikmesriigid võivad komisjoni ja liikmesriikide vaheliste koostöötsüklite jooksul teha ettepanekuid oma tegevuskavade kohandamiseks, et võtta arvesse digipöörde kulgu nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning reageerida eelkõige komisjoni soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele. Selleks et edendada järjepidevat ja võrreldavat lähenemisviisi kõigis liikmesriikides ning hõlbustada nende riiklike tegevuskavade ettevalmistamist, peaks komisjon esitama suunised, milles sätestatakse üksikasjalikumalt riikliku tegevuskava struktuuri peamised elemendid ja eelkõige ühised elemendid, mida kõik riiklikud tegevuskavad peaksid sisaldama. Kõnealustes suunistes tuleks sätestada ka üldine lähenemisviis, mida liikmesriigid peavad oma riiklike kavandatud trajektooride väljatöötamisel järgima.

(33)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostöö- ja seiremehhanismi tuleks alustada riiklike tegevuskavade hindamisega ning need peaksid põhinema nii digikümnendi aruandes esitatud andmetel ja hinnangul kui ka asjaomastelt sidusrühmadelt, nagu ettevõtlusorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, samuti piirkondlikud ja kohalikud esindajad, saadud tagasisidel.

(34)	Koostöö ajakavas tuleks arvesse võtta, et seniste koostöötsüklite tulemusi ning poliitikasuundi, meetmeid, tegevusi ja riiklike tegevuskavade võimalikke kohandusi tuleks kajastada iga kahe aastat tagant.

(35)

Selleks et teha edusamme digieesmärkide saavutamise suunas kooskõlas kavandatud trajektooridega, peaksid need liikmesriigid, kelle konkreetse valdkonna edusamme peetakse aruandes ebapiisavaks, tegema ettepaneku poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohandamise kohta, mida nad kavatsevad ellu viia, et edendada edusamme selles kriitilise tähtsusega valdkonnas. Samuti peaksid komisjon ja liikmesriigid uurima, kuidas on liikmesriigid kollektiivselt ja individuaalselt käsitlenud eelmise aasta aruandes nimetatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Liikmesriik peaks saama taotleda, et algatataks vastastikuse hindamise protsess, et anda teistele liikmesriikidele võimalus esitada kommentaare ettepanekute kohta, mille ta kavatseb teha oma riiklikus tegevuskavas, ning eeskätt nende sobivuse kohta konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Komisjon peaks hõlbustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist vastastikuse hindamise protsessi abil.

(36)

Komisjonil ja ühel või mitmel liikmesriigil või vähemalt kahel liikmesriigil peaks olema võimalik võtta ühiseid kohustusi seoses koordineeritud meetmetega, mida nad tahaksid digieesmärkide saavutamiseks võtta, käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte ning leppida kokku muudes liidu ja riikliku tasandi poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, et teha edusamme kõnealuste eesmärkide saavutamise suunas kooskõlas kavandatud trajektooridega. Ühine kohustus on koostööalgatus, mille eesmärk on eelkõige aidata kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide ja sellest sätestatud digieesmärkide saavutamisele. Mitut riiki hõlmavates projektides ja Euroopa digitaalse taristu konsortsiumidel (EDICites) peaks osalema vähemalt kolm liikmesriiki.

(37)

Käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamise jälgimisel on komisjonil ja liikmesriikidel kohustus teha Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõike 3 kohaselt lojaalset koostööd. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid võtaksid komisjoni tehtud koostööüleskutsete suhtes asjakohaseid järelmeetmeid, eelkõige juhul, kui esineb märkimisväärne kõrvalekalle liikmesriigi riiklikust kavandatud trajektoorist või kui sellise kõrvalekaldega ei ole pika aja jooksul tegeletud.

(38)

Soovitatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste ning riiklike tegevuskavade ja nende kohanduste tulemuslik rakendamine on käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamise seisukohast ülimalt oluline. Struktureeritud dialoog üksikute liikmesriikidega on oluline, et suunata ja toetada neid asjakohaste meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel, et nad saaksid teha edusamme oma riiklike kavandatud trajektooride suunas, eelkõige juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks komisjoni soovitatud poliitikasuundade, meetmete või tegevuste alusel kohandada oma riiklikke tegevuskavasid. Komisjon peaks nõuetekohaselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu, eelkõige struktureeritud dialoogi protsessist ja tulemustest.

(39)

Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga ning avaliku ja erasektori osalejatega, näiteks haridus- ja koolitus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmadega konsulteerimisel peaks komisjon olema võimalikult kaasav ja kaasama ka neid asutusi, mis on olulised tütarlaste ja naiste digivaldkonna hariduses ja ametialases karjääris osalemise soodustamiseks, et edendada niivõrd kui võimalik sooliselt tasakaalustatud lähenemisviisi liikmesriikide riiklike tegevuskavade rakendamisel. Sidusrühmade kaasamine on oluline ka liikmesriikide tasandil, eelkõige siis, kui tegeletakse oma riikliku tegevuskava ja selle võimalike kohanduste vastuvõtmisega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil kaasama aegsasti ja proportsionaalselt olemasolevate vahendite suhtes ettevõtlusorganisatsioone, sealhulgas VKEde esindajaid, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda.

(40)

Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidust, liikmesriikidest ja vajaduse korral erasektori vahenditest koondamise kaudu. Kui see on vajalik digieesmärkide saavutamiseks, peaks liikmesriikidel olema võimalik kaasata kolmandaid riike, kes on ühinenud otsese eelarve täitmise alla kuuluva liidu programmiga, millega toetatakse liidu digipööret. Mitut riiki hõlmavaid projekte tuleks rakendada koordineeritult ning komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Komisjonil peaks olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise kiirendamisel selles osas, et käesoleva otsuse lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud kõige sobivamate olemasolevate rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega ning nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega. Vajaduse korral peaks komisjon andma suuniseid EDICi asutamiseks rakendusmehhanismina. Liikmesriigid võivad soovi korral teha koostööd või võtta koordineeritud meetmeid muudes kui käesolevas otsuses sätestatud valdkondades.

(41)

Avaliku sektori toetust mitut riiki hõlmavatele projektidele tuleks kasutada eeskätt turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et see ei muudaks tingimusi ebavõrdseks ega dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist. Mitut riiki hõlmavatel projektidel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ning neid tuleks rakendada kooskõlas kohaldatav liidu õigusega ja liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õigusega.

(42)

Mitut riiki hõlmavate projektidega peaks olema võimalik tõhusalt ligi meelitada ja kombineerida liidu ja liikmesriikide erinevaid rahastamisallikaid ning, kui see on asjakohane, siis rahalisi vahendeid kolmandatelt riikidelt, kes on seotud otsese eelarve täitmise alla kuuluva liidu programmiga, millega toetatakse liidu digipööret, leides võimaluse korral nendevahelisi koostoimeid. Eelkõige peaks keskselt hallatava liidu programmi vahendeid olema võimalik ühendada liikmesriikide eraldatud vahenditega, sealhulgas teatavatel tingimustel taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavate maksetega, nagu on selgitatud nende riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohta liikmesriikidele antud komisjoni suuniste 3. osas, ning Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate maksetega. Kui see on konkreetse mitut riiki hõlmava projekti olemusest tulenevalt põhjendatud, peaks olema lubatud ka muude üksuste kui liidu ja liikmesriikide panus, kaasa arvatud erasektori panus.

(43)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega ja mitut riiki hõlmavate projektide koordineerijana aitama liikmesriikidel kindlaks teha, millised on nende huvid seoses mitut riiki hõlmavate projektidega, andma mittesiduvat nõu optimaalsete rakendamismehhanismide valimiseks ning abistama projektide rakendamisel, et aidata saavutada võimalikult laialdast osalemist. Komisjon peaks andma sellist toetust, välja arvatud juhul, kui mitut riiki hõlmavas projektis osalevad liikmesriigid on selle vastu. Komisjon peaks tegutsema osalevate liikmesriikidega koostöös.

(44)	Liikmesriikide taotluse korral ja pärast nimetatud taotluse hindamist peaks komisjonil olema võimalik asutada EDIC konkreetse mitut riiki hõlmava projekti rakendamiseks.

(45)

Vastuvõttev liikmesriik peaks kindlaks tegema, kas EDIC vastab nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (15) artikli 143 punktis g ja artikli 151 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelise organisatsiooni tunnustamise nõuetele ning nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (16) artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelisele organisatsioonile.

(46)	Et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses varasemate põhiliste tulemusnäitajate ja EDICite asutamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(47)	Käesolevat otsust ei kohaldata liikmesriikide võetavate meetmete suhtes, mis käsitlevad riiklikku julgeolekut, avalikku julgeolekut või riigikaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva otsusega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 ning nähakse ette selle programmi seire- ja koostöömehhanism, mille eesmärk on:

a)	luua innovatsiooni ja investeeringuid soodustav keskkond, andes selge suuna liidu digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil 2030. aastaks mõõdetavate näitajate alusel;

b)	struktureerida ja stimuleerida koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide vahel;

c)	tugevdada liidupoolse seire ja aruandluse järjepidevust, võrreldavust, läbipaistvust ja täielikkust.

2. Käesoleva otsusega luuakse mitut riiki hõlmavate projektide raamistik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks“ ehk „DESI“ – analüüsi- ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mille põhjal komisjon teeb liidu ja liikmesriikide digivaldkonna üldiste tulemuste seiret mitmes eri poliitikavaldkonnas, sealhulgas seoses nende edusammudega artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise suunas;

2)	„mitut riiki hõlmavad projektid“ – suurprojektid, mis hõlbustavad artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist, sealhulgas liidu ja liikmesriikide poolne rahastamine kooskõlas artikliga 10;

3)	„statistika“ – statistika Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (18) artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

„vastastikune eksperdihinnang“ – läbivaatamismehhanism, mille kohaselt liikmesriigid artikli 8 kohaselt tehtava koostöö raames vahetavad parimaid tavasid seoses konkreetse liikmesriigi kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste spetsiifiliste aspektidega ning eelkõige seoses nende tõhususe ja sobivusega selleks, et saavutada mõni artiklis 4 sätestatud digieesmärk;

5)	„kavandatud trajektoor“ – iga digieesmärgi puhul kuni 2030. aastani kavandatav arengutee, mille eesmärk on saavutada artiklis 4 sätestatud digieesmärgid varasemate andmete alusel, kui need on olemas;

6)	„servasõlmed“ – võrku ühendatud hajus-andmetöötlusvõimsus, mis asub andmeid loova füüsilise lõpp-punkti lähedal (või sellises lõpp-punktis), mis pakub hajus-andmetöötlus- ja salvestusvõimalusi lühikese latentsusajaga andmetöötluseks;

7)	„digimahukus“ – ettevõtjale omistatud koondväärtus kasutatavate tehnoloogiate arvu alusel, võttes arvesse erinevate tehnoloogiate tulemustabelit ning lähtudes DESI-st;

8)	„olulised avalikud teenused“ – olulised teenused, mida osutavad avaliku sektori asutused füüsilistele isikutele nende elu jooksul ja juriidilistele isikutele nende ametialase elutsükli jooksul;

9)	„kõrgtasemel digioskused“ – oskused ja kutsealased pädevused, mis nõuavad teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud digitehnoloogiate, toodete ja teenuste mõistmiseks, projekteerimiseks või kavandamiseks, arendamiseks, haldamiseks, katsetamiseks, juurutamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks;

10)	„elementaarsed digioskused“ – võime teha digitaalsete vahendite abil vähemalt ühte tegevust, mis on seotud järgmiste valdkondadega: teavitamine, kommunikatsioon ja koostöö, sisuloome, ohutus ja isikuandmed ning probleemide lahendamine;

11)

„ükssarvik“ –

a)	ettevõtja, mis on asutatud pärast 31. detsembrit 1990. aastat ja mille esmase avaliku pakkumise või äritegevuse müügi hind on olnud üle 1 miljardi USA dollari, või

b)	ettevõtja, kelle väärtus oli tema viimases erakapitalil põhinevas rahastamisvoorus hinnatud suuremaks kui 1 miljard USA dollarit, sealhulgas juhul, kui hindamist ei ole teise tehinguga kinnitatud;

12)	„väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – mikroettevõtja või väike või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (19) lisa artiklis 2.

Artikkel 3

Digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 üldeesmärgid

1. Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et toetada liidu tasandil järgmisi üldeesmärke (edaspidi „üldeesmärgid“) ja need saavutada:

a)	edendada inimkeskset, põhiõigustel põhinevat, kaasavat, läbipaistvat ja avatud digikeskkonda, kus turvalised ja koostalitlusvõimelised digitehnoloogiad ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid, õigusi ja väärtusi ning on kõikjal liidus kõigile kättesaadavad;

kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupanuvõimet ja ületada digilõhe, saavutada sooline ja geograafiline tasakaal, edendades kõigile inimestele püsivaid võimalusi, arendada elementaarseid ja kõrgema taseme digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas kutsõppe ja kutsealase koolituse ning elukestva õppe kaudu ning hästi toimivate digivõimekuste jõulisema arendamise kaudu horisontaalsetes haridus- ja koolitussüsteemides;

tagada liidu digitaalne suveräänsus avatud viisil, eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digi- ja andmetaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude tõhusa säilitamise, edastamise ja töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut, toetades liidu tööstuse ja majanduse, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja kestlikkust ning liidu väärtusahelate vastupidavust, samuti edendades idufirmade ökosüsteemi ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste sujuvat toimimist;

edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, et vähendada geograafilist digilõhet ja anda avatud, kättesaadavatel ja õiglastel tingimustel juurdepääs digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt idufirmades ja VKEdes, digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;

arendada koostalitlusvõimeliste digitaristute terviklikku ja kestlikku ökosüsteemi, kus kõrgjõudlusega andmetöötlus, servtöötlus, pilvandmetöötlus, kvantandmetöötlus, tehisintellekt, andmehaldus ja võrguühenduvus toimivad ühtselt, et edendada nende kasutuselevõttu ettevõtjate poolt liidus, ning luua teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kaudu võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ning tagada, et liidul on konkurentsivõimeline, turvaline ja kestlik pilvandmetöötluse taristu, mis vastab rangetele turva- ja privaatsusnõuetele ning liidu andmekaitsenormidele;

f)	edendada liidu digitaalset regulatiivset keskkonda, et toetada liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde suutlikkust ülemaailmsetes väärtusahelates õiglaselt konkureerida;

tagada kõigi jaoks võimalus veebipõhiselt osaleda demokraatlikus elus ning samuti avalike teenuste, tervishoiu- ja hooldusteenuste kättesaadavus usaldusväärses ja turvalises veebikeskkonnas kõigile, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele ning maa- ja äärepoolseimates piirkondades, pakkudes kaasavaid, tõhusaid, koostalitlusvõimelisi ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele;

tagada, et digitaristu ja -tehnoloogiad, sealhulgas nende tarneahelad, muutuvad kestlikumaks, vastupidavamaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, minimeerides nende negatiivset mõju keskkonnale ja sotsiaalvaldkonnale, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, sealhulgas edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis sellele kaasa aitavad, ning töötades välja meetodid digikeskkonna energia- ja ressursitõhususe mõõtmiseks;

hõlbustada kasutajatele õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste loomist digipöörde ajal kogu liidus, tugevdades koostoimeid era- ja avaliku sektori investeeringute ning liidu ja riikide rahaliste vahendite kasutamise vahel ning arendades prognoositavaid õiguslikke ja toetavaid lähenemisviise, mis hõlmavad ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit;

j)	tagada, et kõiki poliitikasuundi ja programme, mis on olulised digieesmärkide saavutamiseks, võetakse koordineeritult ja sidusalt arvesse, et aidata igakülgselt kaasa rohe- ja digipöördele, vältides samal ajal kattumist ja minimeerides halduskoormust;

k)	parandada vastupanuvõimet küberrünnetele, aidata suurendada riskiteadlikkust ja teadmisi küberturvalisuse protsessidest, suurendades avaliku ja erasektori organisatsioonide jõupingutusi, et saavutada vähemalt küberturvalisuse baastase.

2. Tehes koostööd käesolevas artiklis sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse digipõhimõtteid ja -õigusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis.

Artikkel 4

Digieesmärgid

1. Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, eesmärgiga saavutada liidus 2030. aastaks järgmised digieesmärgid (edaspidi „digieesmärgid“):

digioskustega elanikkond ja hea kvalifikatsiooniga digispetsialistid eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, mille puhul:

a)	vähemalt 80 %-il 16–74aastastel on vähemalt elementaarsed digioskused;

b)	liidus on tööle võetud vähemalt 20 miljonit IKT spetsialisti, edendades samas naiste juurdepääsu sellele valdkonnale ning suurendades IKT-erialade õpingute lõpetajate arvu;

turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu, mille puhul:

a)	kõik kindlaksmääratud asukohas paiknevad lõppkasutajad on võrgu lõpp-punktini kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud piirkonnad on kaetud järgmise põlvkonna kiirete traadita võrkudega, mis toimivad vähemalt 5G-võrguga võrdväärselt, kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega;

b)	tipptasemel pooljuhtide tootmine liidus, kooskõlas liidu keskkonna jätkusuutlikkus käsitleva õigusega, on vähemalt 20 % maailma toodangu väärtusest;

c)	on liidus võetud kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (näiteks mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele;

d)	on liidul 2025. aastaks on esimene kvantkiirendusega arvuti, mis loob liidule võimalused jõuda 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile;

ettevõtete digiüleminek, mille puhul:

vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on oma äritegevusele vastavalt võtnud kasutusele vähemalt ühe järgmistest:

i)	pilvandmetöötlusteenused;

ii)	suurandmed;

iii)	tehisintellekti;

b)	üle 90 % liidu VKEdest saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse;

c)	liit hõlbustab oma uuenduslike kasvufirmade kasvu ja parandab nende juurdepääsu rahastamisele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub;

avalike teenuste digitaliseerimine, mille puhul:

a)	on olulised avalikud teenused 100 % interneti kaudu juurdepääsetavad ja kui see on asjakohane, on kodanikel ja ettevõtjatel liidus võimalik suhelda haldusasutustega veebis;

b)	on liidu kodanikel 100 % juurdepääs oma digitaalsele terviseloole;

c)	on liidu kodanikel 100 % juurdepääs kogu liidus tunnustatud turvalistele e-identimise vahenditele, mis tagab neile täieliku kontrolli oma identiteediga seotud toimingute ja jagatud isikuandmete üle.

2. Komisjon vaatab digieesmärgid ja asjakohased mõisted läbi hiljemalt 30. juuniks 2026, võttes eelkõige arvesse liikmesriikide poolt artikli 5 lõike 2 ja artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt esitatud teabe. Komisjon esitab läbivaatamise tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb seadusandliku ettepaneku muuta digieesmärke, kui ta peab seda vajalikuks, et võtta arvesse tehnika, majanduse ja ühiskonna arengut, et saavutada edukas liidu digipööre.

Artikkel 5

Edusammude seire

1. Komisjon seirab liidu edusamme üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamise suunas. Selleks kasutab komisjon DESI-t ning sätestab rakendusaktiga iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile õigel ajal statistika ja andmed, mis on vajalikud digipöörde ning digieesmärkide saavutamise ulatuse tulemuslikuks seireks. Kõnealused andmed on võimaluse korral ka soopõhiselt ja piirkondlikult liigitatud, kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. Kui liikmesriikide asjakohane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmekogumismeetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt, sealhulgas selleks, et tagada piirkondliku tasandi nõuetekohane dokumenteerimine. Selliste muude andmekogumismeetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL (20) sätestatud komisjoni (Eurostati) ülesandeid.

3. Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks. Need kavandatud trajektoorid võetakse aluseks nii lõikes 1 osutatud komisjoni seire kui ka liikmesriikide riiklike digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“). Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust seisukohast vajalikuks, ajakohastab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega üht või mitut kõnealust kavandatud trajektoori. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aegsasti aruande liidu tasandi kavandatud trajektooride ja nende ajakohastamise kohta.

Artikkel 6

Aruanne digikümnendi olukorra kohta

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal põhjaliku aruande digikümnendi olukorra kohta (edaspidi „digikümnendi aruanne“) ning tutvustab seda neile. Digikümnendi aruandes käsitletakse edusamme seoses liidu digipöörde ja DESI-ga.

Komisjon esitab oma esimese digikümnendi aruande 9. jaanuariks 2024.

2. Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu liidu digipöörde edusammude kohta digieesmärkide suunas ja üldeesmärkide järgimise kohta. Tehtud edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESI põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu tasandi kavandatud trajektooridega ning riiklike kavandatud trajektooridega, võttes asjakohasel juhul ja võimaluse korral arvesse piirkondliku mõõtme analüüsi. Tehtud edusammude hindamine põhineb asjakohasel juhul ka mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisel ja edenemisel.

3. Digikümnendi aruandes tuvastab komisjon märkimisväärsed lüngad ja puudujäägid ning soovitab poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamiseks ei ole tehtud piisavalt edusamme. Nimetatud soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused võivad käsitleda eeskätt järgmist:

a)	liikmesriikide kavandatud panuste ja algatuste ambitsioonikuse tase, et saavutada üldeesmärgid ja digieesmärgid;

b)	liikmesriikide tasandi, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondliku mõõtmega poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis võivad olla piiriülese tähtsusega;

c)	täiendavad poliitikasuunad, meetmed või tegevused, mis võivad osutuda vajalikuks, et kohandada riiklikke tegevuskavasid;

d)	olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste vastastikune mõju ja kooskõla.

4. Digikümnendi aruandes võetakse arvesse artikli 8 lõikes 4 osutatud ühiseid kohustusi ja nende täitmist.

5. Digikümnendi aruanne sisaldab teavet selle kohta, milliseid edusamme on tehtud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud soovitatud poliitikasuundade, meetmete või tegevuste ning artikli 8 lõike 7 kohaste vastastikku kokku lepitud järelduste ja nende rakendamise osas.

6. Digikümnendi aruandes antakse hinnang selle kohta, kas liidu tasandil võiks olla vajadus täiendavate poliitikasuundade, meetmete või tegevuste järele.

Artikkel 7

Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 9. oktoobriks 2023 oma riikliku tegevuskava. Riiklikud tegevuskavad on kooskõlas üldeesmärkidega ja digieesmärkidega ning aitavad kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Liikmesriigid võtavad arvesse asjakohaseid valdkondlikke algatusi ja edendavad kooskõla nendega.

2. Iga riiklik tegevuskava sisaldab järgmist:

a)	peamised kavandatud, vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis aitavad kaasa üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele;

b)	riiklikud kavandatud trajektoorid, mis aitavad kaasa asjakohaste riiklikul tasandil mõõdetavate digieesmärkide saavutamisele, samas kui piirkondlik mõõde kajastub võimaluse korral riiklikes tegevuskavades;

c)	punktis a osutatud kavandatud, vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste ajakava ning eeldatav mõju üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele;

3. Lõikes 2 osutatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused näitavad ühte või mitut järgmist asjaolu:

a)	vahetult kohaldatav asjakohane liidu või riigisisene õigus;

b)	üks või mitu kohustust võtta vastu nimetatud poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi;

c)	eraldatud on avaliku sektori rahalisi vahendeid;

d)	mobiliseeritud on inimressursid;

e)	üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamisega seotud muud kriitilise tähtsusega võimaldid, mida osutatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused endast kujutavad.

4. Liikmesriigid annavad oma riiklikus tegevuskavas hinnangu selle kohta, milliseid investeeringuid ja ressursse on vaja, et aidata kaasa üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele, ning kirjeldavad üldiselt nimetatud investeeringute (era- või avaliku sektori) allikaid, sealhulgas asjakohasel juhul seda, kuidas kavatsetakse kasutada liidu programme ja vahendeid. Riiklikud tegevuskavad võivad sisaldada ettepanekuid mitut riiki hõlmavate projektide kohta.

5. Liikmesriigid võivad koostada piirkondlikke tegevuskavasid. Liikmesriigid püüavad viia sellised piirkondlikud tegevuskavad vastavusse riiklike tegevuskavadega ja võivad need lõimida, et tagada üldeesmärkide ja digieesmärkide järgimine kogu nende territooriumidel.

6. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikus tegevuskavas võetakse arvesse Euroopa poolaasta raames antud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi. Riiklike tegevuskavade kohandamisel võetakse täiel määral arvesse artikli 6 lõike 3 kohaseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi.

7. Komisjon annab suuniseid ja toetab liikmesriike riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel, sealhulgas võimaluse korral seoses sellega, kuidas luua riigi tasandil, võttes arvesse võimaluse korral piirkondlikku mõõdet, asjakohased riiklikud kavandatud trajektoorid, mis aitaksid tulemuslikult kaasa liidu tasandi kavandatud trajektooride realiseerimisele.

Artikkel 8

Komisjoni ja liikmesriikide koostöömehhanismid

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad omavahel tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tegeleda puudujääkidega valdkondades, kus komisjon ja liikmesriigid ei pea edusamme ühe või mitme digieesmärgi saavutamiseks piisavaks või kus digikümnendi aruande tulemuste alusel on tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Nimetatud analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevaid liikmesriikide võimekusi, et aidata kaasa mõnede digieesmärkide saavutamisele, ning et viivitused mõningate nimetatud eesmärkide puhul võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.

2. Kahe kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist püüavad komisjon ja liikmesriigid arutada läbi liikmesriikide esialgsed tähelepanekud, eelkõige need, mis puudutavad poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida komisjon oma aruandes soovitas.

3. Viie kuu jooksul pärast teise digikümnendi aruande avaldamist ning edaspidi igal teisel aastal esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile oma riiklikus tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad kasutada, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohata, et toetada edusammude saavutamist üldeesmärkidega ja digieesmärkidega seotud valdkondades. Kui mõni liikmesriik leiab, et midagi ei ole vaja teha ja et tema riiklikku tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused komisjonile.

4. Vastavalt käesolevas artiklis osutatud koostöö mis tahes etapis võivad komisjon ja liikmesriigid või vähemalt kaks liikmesriiki võtta ühiseid kohustusi, konsulteerida teiste liikmesriikidega poliitikasuundade, meetmete või tegevuste osas või luua mitut riiki hõlmavaid projekte.- Sellised ühised kohustused võivad olla võetud komisjoni ning ühe või enama liikmesriigi poolt või vähemalt kahe liikmesriigi poolt. Sellistes mitut riiki hõlmavates projektides peab osalema vähemalt kolm liikmesriiki, kooskõlas artikliga 10. Liikmesriigid võivad samuti taotleda vastastikuse hindamise alustamist seoses oma poliitikasuundade, meetmete või tegevuste konkreetsete aspektidega, eelkõige nimetatud poliitikasuundade, meetmete või tegevuste sobivusega, et aidata kaasa konkreetse digitaalse eesmärgi saavutamisele ning täita käesolevas otsuses ette nähtud kohustusi ja viia ellu selles ette nähtud ülesandeid. Kui liikmesriik sellega nõustub, võib vastastikuse hindamise protsessi tulemused lisada järgmisesse digikümnendi aruandesse.

5. Komisjon annab liikmesriikidele teada, millised soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ta kavatseb lisada digikümnendi aruandesse, enne kui aruanne avaldatakse.

6. Komisjon ja liikmesriigid teevad omavahel tihedat koostööd käesolevas otsuses ette nähtud kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Selleks võib iga liikmesriik algatada komisjoniga või komisjoni ja teiste liikmesriikidega dialoogi mis tahes teemal, mis on seotud üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamisega. Komisjon pakub kõiki asjakohaseid tehnilise abi teenuseid ja eksperditeadmisi ning korraldab struktureeritud teabe- ja parimate tavade vahetuse ning hõlbustab koordineerimist.

7. Märkimisväärse või pideva riiklikest kavandatud trajektooridest kõrvalekaldumise korral võivad komisjon või asjaomane liikmesriik algatada üksteisega struktureeritud dialoogi.

Struktureeritud dialoog põhineb konkreetsel analüüsil selle kohta, kuidas selline kõrvalekaldumine võib mõjutada üldeesmärkide ja digieesmärkide ühist saavutamist, pidades silmas digikümnendi aruandes esitatud tõendeid ja andmeid. Struktureeritud dialoogi eesmärk on anda suuniseid ja toetada asjaomast liikmesriiki, et teha kindlaks asjakohased kohandused riiklikus tegevuskavas või muud vajalikud meetmed. Struktureeritud dialoogi tulemuseks on vastastikku kokku lepitud järeldused, mida võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi võetavates järelmeetmetes. Komisjon teavitab nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu struktureeritud dialoogi protsessist ja esitab neile vastastikku kokku lepitud järeldused.

Artikkel 9

Konsulteerimine sidusrühmadega

1. Komisjon konsulteerib aegsasti, läbipaistval viisil ja korrapäraselt era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, sealhulgas VKEde esindajate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et koguda teavet ja töötada välja soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused käesoleva otsuse rakendamiseks. Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt toimunud konsultatsioonide tulemuse.

2. Riiklike tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel konsulteerivad liikmesriigid aegsasti ja kooskõlas riigisisese õigusega era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, sealhulgas VKEde esindajate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike esindajatega.

Artikkel 10

Mitut riiki hõlmavad projektid

1. Mitut riiki hõlmavate projektide sihttulemus on hõlbustada üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamist.

2. Mitut riiki hõlmavate projektidega püütakse saavutada üks või mitu järgmist erieesmärki:

a)	parandada liidu ja liikmesriikide vahelist ning liikmesriikide vahelist koostööd üldeesmärkide saavutamisel;

kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset, juhtpositsiooni, uuenduslikkust ja liidu tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, üksteist täiendavate tehnoloogiate kombinatsioonide ning digitoodete, -taristute ja -teenuste vallas, mis on olulised majanduse taastumise ja kasvu ning inimeste turvalisuse ja ohutuse jaoks;

c)	vähendada liidu strateegilist haavatavust ja sõltuvust digitaalsetes tarneahelates, et suurendada nende vastupidavust;

d)	suurendada ohutute digilahenduste kättesaadavust ja edendada nende parimaid kasutamisvõimalusi avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris, järgides seejuures tehnoloogianeutraalsuse põhimõtteid;

e)	aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kaasavale ja kestlikule digipöördele, millest on kasu kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kogu liidus;

f)	edendada kodanike digioskusi hariduse, koolituse ja elukestva õppe abil, keskendudes hariduse ja karjäärivõimaluste puhul sooliselt tasakaalustatud osaluse soodustamisele.

Soovituslik loetelu võimalikest tegevusvaldkondadest, milles võiks käivitada mitut riiki hõlmavad projektid, mis on suunatud nende erieesmärkide saavutamisele, on esitatud lisas.

3. Mitut riiki hõlmavas projektis peab osalema vähemalt kolm liikmesriiki.

4. Asjakohasel juhul võib mitut riiki hõlmavas projektis osalev liikmesriik kooskõlas oma riikliku tegevuskavaga delegeerida oma projektiosa rakendamise piirkonnale.

5. Komisjon võib artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 4 kohaselt soovitada liikmesriikidel teha ettepanek mitut riiki hõlmava projekti kohta või osaleda mitut riiki hõlmavas projektis, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud nõuetele, võttes arvesse asjakohaste riiklike tegevuskavade rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon ja liikmesriigid võivad samuti võtta ühise kohustuse luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega ühineda.

Artikkel 11

Mitut riiki hõlmavate projektide valimine ja rakendamine

1. Võttes arvesse riiklikes tegevuskavades mitut riiki hõlmavate projektide kohta tehtud ettepanekuid ja ühiseid kohustusi, valmistab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ette ja avaldab digikümnendi aruande lisas mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise strateegilised põhimõtted ja prioriteedid ning eduaruande nende mitut riiki hõlmavate projektide kohta, mis olid digikümnendi aruande avaldamise ajal rakendamiseks välja valitud.

2. Mitut riiki hõlmavasse projekti võivad oma panuse anda kõik liidu programmid ja investeerimiskavad, kui see on lubatud nende alusaktidega.

3. Kolmas riik võib osaleda mitut riiki hõlmavas projektis, kui see riik on ühinenud otsese eelarve täitmise alla kuuluvate liidu programmiga, millega toetatakse liidu digipööret, ning kui selline osalemine on vajalik üldeesmärkide ja digieesmärkide saavutamise hõlbustamiseks liidule ja liikmesriikidele. Niisugune ühinenud kolmas riik, sealhulgas oma panuses, peab vastama mitut riiki hõlmavasse projekti panustavatest liidu programmidest ja investeerimiskavadest tulenevatele normidele.

4. Asjakohasel juhul võivad mitut riiki hõlmavatesse projektidesse oma panuse anda ka muud avaliku või erasektori üksused. Täiendavad erasektori panused aitavad saavutada artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sihttulemust ja eesmärke ning toetavad asjakohasel juhul avatud juurdepääsu tulemustele ja nende korduvkasutamist kodanike ja ettevõtjate huvides liidus.

5. Mitut riiki hõlmavaid projekte võib rakendada järgmiste mehhanismide abil:

a)	ühisettevõtted;

b)	Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumid;

c)	liidu ametid;

d)	asjaomased liikmesriigid võivad seda teha iseseisvalt;

e)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise edendamiseks;

f)	Euroopa digitaristu konsortsiumid vastavalt artiklitele 13–21;

g)	muud asjakohased rakendamismehhanismid.

Artikkel 12

Mitut riiki hõlmavate projektide kiirendaja

1. Komisjon koordineerib osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel ning kokkuleppel osalevate liikmesriikidega mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist kooskõlas lõigetega 2 – 5, tegutsedes mitut riiki hõlmavate projektide kiirendajana.

2. Koordineerimise esimese sammuna saadab komisjon kõigile liikmesriikidele osalemiskutse. Osalemiskutsega püütakse kindlaks teha, millised liikmesriigid kavatsevad mitut riiki hõlmavas projektis osaleda ning milline on nende kavandatud rahaline või mitterahaline panus.

3. Koordineerimise teise sammuna, kui mitut riiki hõlmava projekti vastu väljendab huvi vähemalt kolm liikmesriiki, kes teevad ettepaneku võtta rahalisi või mitterahalisi kohustusi projekti jaoks, annab komisjon pärast kõikide liikmesriikidega konsulteerimist suunised sobiva rakendamismehhanismi valiku, rahastamisallikate ja nende projekti raames kombineerimise ning selle projekti rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektide kohta

4. Komisjon võib anda liikmesriikidele Euroopa digitaristu konsortsiumide (EDICid) asutamist käsitlevad suunised vastavalt artiklile 14.

5. Komisjon toetab mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist, pakkudes vastavalt vajadusele artikli 8 lõikes 6 osutatud teenuseid ja vahendeid.

Artikkel 13

EDICite eesmärk ja staatus

1. Liikmesriigid võivad mitut riiki hõlmavat projekti rakendada EDICite kaudu.

2. Liikmesriiki võib esindada üks või mitu avaliku sektori üksust, sealhulgas piirkonnad või avalikke teenuseid osutavad erasektori üksused, seoses konkreetsete õiguste kasutamise ja konkreetsete kohustuste täitmisega EDICi liikmena.

3. EDICid on juriidilised isikud alates artikli 14 lõike 3 punktis a osutatud komisjoni asjakohase otsuse jõustumise kuupäevast.

4. EDICitel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mida vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eeskätt võivad nad omandada, omada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning intellektuaalomandit, sõlmida lepinguid ning olla kohtus menetlusosaline.

5. EDICite põhikirjajärgne asukoht peab olema sellise liikmesriigi territooriumil, mis on artikli 15 lõikes 1 osutatud rahalist või mitterahalist panust pakkuv liige.

Artikkel 14

EDICi asutamine

1. Liikmesriigid, kes taotleva EDICi asutamist esitavad komisjonile kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	taotlus komisjonile EDICi asutamiseks;

b)	EDICi põhikirja kavand;

c)	EDICi rakendatava mitut riiki hõlmava projekti tehniline kirjeldus;

vastuvõtva liikmesriigi deklaratsioon selle kohta, kas ta tunnustab EDICit alates selle asutamise hetkest rahvusvahelise organisatsioonina, nagu on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punktis g ja artikli 151 lõike 1 punktis b, ning rahvusvahelise organisatsioonina, nagu on osutatud direktiivi 2008/118/EÜ artikli 12 lõike 1 punktis b.

Esimese lõigu punktis d osutatud sätetes esitatud erandite piirangud ja tingimused kehtestatakse EDICi liikmete vahel sõlmitava kokkuleppega.

2. Komisjon hindab taotlust käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel. Komisjon võtab arvesse üldeesmärke ja mitut riiki hõlmavate projektide eesmärke vastavalt artikli 10 lõigetele 1 ja 2 ning EDICi rakendatava mitut riiki hõlmava projekti rakendamisega seotud praktilisi kaalutlusi.

3. Võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise tulemusi võtab komisjon rakendusaktidega vastu ühe järgmistest:

a)	otsus asutada EDIC pärast seda, kui ta on jõudnud järeldusele, et artiklites 13–21 sätestatud nõuded on täidetud, või

b)	otsus lükata taotlus tagasi, kui ta jõuab järeldusele, et artiklites 13–21 sätestatud nõuded ei ole täidetud, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud deklaratsiooni puudumise korral.

Juhul kui otsustatakse vastavalt esimese lõigu punktile b lükata taotlus tagasi, võivad liikmesriigid moodustada konsortsiumi kokkuleppe alusel. Selline konsortsium ei ole EDIC ja see ei saa kasutada artiklites 13–21 sätestatud rakendamisstruktuuri.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega.

4. Taotlevat liikmesriiki teavitatakse lõike 3 punktides a või b osutatud otsusest. Kui taotlus lükatakse tagasi, selgitatakse sellise otsuse põhjusi selgelt ja täpselt.

5. Artikli 17 lõike 1 punktides c, d, e ja i osutatud EDICi põhikirja olulised elemendid lisab komisjon otsusele, millega asutatakse EDIC.

EDICi asutamist käsitlev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon loob üldsusele kättesaadava asutatud EDICite loetelu ja ajakohastab seda loetelu õigel ajal ja korrapäraselt.

Artikkel 15

EDICi liikmed

1. EDICi liikmete hulka peab kuuluma vähemalt kolm liikmesriiki.

Ainult liikmesriikidel, kes panustavad rahaliselt või mitterahaliselt, on õigus saada EDICi liikmeteks. Sellistel liikmesriikidel on hääleõigus.

2. Pärast seda, kui EDICi asutamist käsitlev otsus on vastu võetud, võivad teised liikmesriigid saada selle liikmeks igal ajal EDICi põhikirjas täpsustavatel õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3. Liikmesriigid, kes rahalist ega mitterahalist panust ei anna, võivad EDICiga liituda hääleõiguseta vaatlejatena, EDICit sellest teavitades. Sellistel liikmesriikidel ei ole hääleõigust.

4. EDICi liikmelisus võib olla avatud ka muudele üksustele kui liikmesriigid, mis võivad hõlmata artikli 11 lõikes 3 osutatud kolmandaid riike, üleeuroopalist huvi pakkuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ning avaliku või erasektori üksusi, nagu on täpsustatud EDICi põhikirjas. Juhul kui muud üksused kui liikmesriigid on EDICi liikmed, on liikmesriikidel ühiselt häälteenamus liikmete kogus olenemata sellest, kui suure panuse annavad muud üksused kui liikmesriigid.

Artikkel 16

EDICi juhtimine

1. EDICil peab olema vähemalt kaks järgmist organit:

a)	liikmete kogu, mille moodustavad liikmesriigid, artikli 15 lõikes 4 osutatud muud üksused ja komisjon ning millel on täielik otsustusõigus, kaasa arvatud õigus võtta vastu eelarve;

b)	liikmete kogu poolt ametisse nimetatud direktor, kes on täitevorgan ja EDICi juriidiline esindaja.

2. Komisjon osaleb liikmete kogu aruteludes ilma hääleõiguseta. Juhul, kui mitut riiki hõlmavasse projekti annab rahalise panuse keskselt juhitav liidu programm, on aga komisjonil vetoõigus üksnes selliste liikmete kogu otsuste suhtes, mis on seotud keskselt juhitavatest liidu programmidest rahastatavate meetmetega.

Liikmete kogu otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

3. EDICi põhikiri sisaldab konkreetseid juhtimist käsitlevad sätted, mis on kooskõlas lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 17

EDICi põhikiri

1. EDICi põhikiri sisaldab vähemalt järgmist:

a)	liikmete ja vaatlejate loetelu ning liikmeid ja esindamist puudutavate muudatuste tegemise menetlus, mis näeb ette mitteosalevate liikmesriikide õigust liituda mõne EDICiga;

b)	mitut riiki hõlmava projekti üksikasjalik kirjeldus, liikmete ülesanded, kui see on asjakohane, ja eeldatav ajakava;

c)	EDICi põhikirjajärgne asukoht ja nimi;

d)	EDICi kestus ja tegevuse lõpetamise menetlus kooskõlas artikliga 20;

e)	EDICi vastutust käsitlev kord kooskõlas artikliga 18;

f)	liikmete õigused ja kohustused, kaasa arvatud kohustus rahastada eelarvet;

g)	liikmete hääleõigused;

h)	reeglid, mis puudutavad taristu, intellektuaalomandi, kasumite ja muude varade omandiõigust, vastavalt asjaoludele;

i)	artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud vastuvõtva liikmesriigi deklaratsiooni käsitlev teave.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d, e ja i osutatud EDICi põhikirja oluliste osade muutmise suhtes kohaldatakse artiklis 14 osutatud menetlust.

3. EDIC esitab komisjonile põhikirja muud kui lõikes 2 viidatud muudatused 10 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

4. Komisjon võib 60 päeva jooksul pärast lõike 3 kohaste muudatuste esitamist esitada asjaomase muudatuste suhtes vastuväite. Komisjon põhjendab sellist vastuväidet ning selgitab miks muudatused ei vasta käesoleva otsuse tingimustele.

5. Muudatused ei jõustu enne seda, kui lõikes 4 osutatud tähtaeg on möödunud, komisjon on nimetatud tähtajast loobunud, või kui komisjon on vastuväite tagasi võtnud.

6. Muudatuse taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)	kavandatud või vastuvõetud muudatuse tekst, sealhulgas kuupäev, mil see jõustub või jõustus;

b)	EDIC põhikirja ajakohastatud konsolideeritud versioon.

Artikkel 18

EDICi vastutus

1. EDIC vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete rahaline vastutus EDICi võlgade eest piirdub nende panusega EDICisse. Liikmed võivad põhikirjas täpsustada, et nad võtavad kindlaksmääratud vastutuse, mis on nende panusest suurem, või piiramatu vastutuse.

3. Liit ei vastuta EDICi võlgade eest.

Artikkel 19

Kohaldatav õigus ja jurisdiktsioon

1. EDICi asutamise ja toimimise suhtes kohaldatakse:

a)	liidu õigust, eeskätt käesolevat otsust;

b)	selle liikmesriigi õigust, kus on EDICi põhikirjajärgne asukoht, juhul kui tegu on küsimustega, mida osutatud liidu õigusaktid, eelkõige käesolev otsus ei reguleeri või reguleerivad ainult osaliselt;

c)	põhikirja ja selle rakenduseeskirju.

2. Ilma et see piiraks juhtumeid, mis kuuluvad aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alla, määratakse EDICiga seoses liikmete vahel, liikmete ja EDICi vahel ning EDICi ja kolmandate isikute vahel tekkivate vaidluste lahendamiseks pädev kohus kindlaks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus on EDICi põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 20

EDICi tegevuse lõpetamine

1. EDICi põhikirjas määratakse kindlaks selle tegevuse lõpetamise menetlus, mis järgneb vastavasisulisele liikmete kogu otsusele. EDICi tegevuse lõpetamine võib kaasa tuua tegevuse üleviimise mõne teise õigussubjekti alla.

2. Kui EDIC ei suuda oma võlgu tasuda, kohaldatakse selle liikmesriigi maksejõuetusnorme, kus asub EDICi põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 21

EDICi aruandlus ja kontroll

1. EDIC koostab iga-aastase tegevusaruande, mis sisaldab tema tegevuste tehnilist kirjeldust ja finantsaruannet. Aruanded kiidab heaks liikmete kogu ja need edastatakse komisjonile. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. Komisjon võib anda suuniseid iga-aastases tegevusaruandes käsitletavate teemade kohta.

Artikkel 22

Liikmesriikide teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile tema taotlusel teabe, mis on vajalik, et komisjon saaks täita käesolevast otsusest tulenevaid ülesandeid, eeskätt seoses teabega, mis on vajalik artiklite 7 ja 8 rakendamiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema selle ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne. Kui esitatud teabes viidatakse andmetele, mille ettevõtjad on varem esitanud liikmesriigi taotluse alusel, teatatakse sellest nendele ettevõtjatele enne kui liikmesriigid esitavad teabe komisjonile.

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 14. detsember 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 194, 12.5.2022, lk 87.

(2) Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. detsembri 2022. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(13) Euroopa parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1).

(14) Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(15) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(16) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(19) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(20) Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

LISA

TEGEVUSVALDKONNAD

Mittetäielik tegevusvaldkondade loetelu:

a)	Euroopa ühine andmetaristu ja ühised andmeteenused;

b)	liidu varustamine järgmise põlvkonna väikese energiatarbega usaldusväärsete protsessoritega;

c)	5G-koridoride üleeuroopalise kasutuselevõtu edendamine;

d)	Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega seotud super- ja kvantarvutite soetamine (EuroHPC);

e)	üliturvalise kvant- ja kosmosepõhise sidetaristu arendamine ja kasutuselevõtmine;

f)	turbekeskuste võrgustiku kasutuselevõtt;

g)	ühendatud avalik haldus;

h)	Euroopa plokiahelateenuste taristu;

i)	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused;

j)	digioskuste kõrgtehnoloogiapartnerlused oskuste pakti kaudu (komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatisega „Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava“ algatatud algatus);

k)	küberjulgeolekuga seotud oskused ja koolitus;

l)	muud projektid, mis vastavad kõigile artiklis 11 sätestatud nõuetele ja mida on sotsiaalse, majandusliku või keskkonnaalase arengu tõttu digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 üldeesmärkide saavutamiseks vaja.

19.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 323/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2486,

16. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad on määratud kindlaks liidus valitseva sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra alusel. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2437 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Tšehhi Vabariigis. Pärast nimetatud rakendusmääruse vastuvõtmise kuupäeva on selle taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates asjaomastes liikmesriikides muutunud.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral sellest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta selle taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2022/2437 vastuvõtmise kuupäeva on Itaalias ja Poolas esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid uluksigade hulgas, samas kui epidemioloogiline olukord Itaalias ja Poolas teatavates I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud tsoonides on peetavate sigade ja uluksigade puhul paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida need liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega.

(6)

2022. aasta detsembris täheldati üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade seas Poolas Pomorze vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks asjaomane Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja kus hiljuti esines see sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina, ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(7)

Lisaks sellele esines 2022. aasta detsembris mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Poolas Suur-Poola, Opole ja Alam-Sileesia vojevoodkonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonidena ja mis asuvad praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. Seepärast tuleks muuta I ja II taseme piirangutsoonide kehtivaid piire, et võtta arvesse kõnealuseid hiljutisi puhanguid.

(8)

Lisaks täheldati 2022. aasta detsembris ühte sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Itaalias Piemonte maakonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. Seepärast tuleks muuta I ja II taseme piirangutsoonide kehtivaid piire, et võtta arvesse kõnealust hiljutist puhangut.

(9)

Pärast neid hiljutisi sigade Aafrika katku puhanguid uluksigade hulgas Itaalias ja Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklitele 5, 6 ja 7. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(10)

Võttes ka arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonis peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Podkarpacie, Alam-Sileesia, Warmia-Masuuria ja Suur-Poola vojevoodkonnas asuvad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(11)

Peale selle, võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonid tuleks praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda arvesse võttes loetleda nüüd II taseme piirangutsoonidena.

(12)

Lisaks võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Väike-Poola ja Święty Krzyżi vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid. III taseme piirangutsoonid tuleks nüüd loetleda I taseme piirangutsoonidena, võttes arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(13)

Peale selle, võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud II taseme piirangutsoonides uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Podlaasia vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis II taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid. II taseme piirangutsoonid tuleks nüüd loetleda I taseme piirangutsoonidena, võttes arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(14)

Poola pädeva asutuse esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud teatavates I taseme piirangutsoonides ja nimetatud I taseme piirangutsoonidega piirnevates piirangutsoonides uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Poolas on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 64, 65 ja 67, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonidena, nüüd kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta, sest neis I taseme piirangutsoonides ega nende I taseme piirangutsoonidega piirnevates tsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid.

(15)

Peale selle, Itaalia pädeva asutuse esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Itaalias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Itaalias Sardiinia maakonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb seda taudi endiselt uluksigade hulgas. III taseme piirangutsoonide kehtivaid piire tuleks muuta, et võtta arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(16)

Lisaks sellele, Itaalia pädeva asutuse esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse ka seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate ja uluksigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Itaalias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Itaalias Sardiinia maakonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena ja piirnevad nimetatud määruses loetletud, Itaalias Sardiinia piirkonnas asuvate II ja III taseme piirangutsoonidega, loetleda nüüd kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud peetavate ega uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhanguid ning põhjusel, et need tsoonid piirnevad kõnealuses määruses loetletud, Itaalias Sardiinia piirkonnas asuvate II ja III taseme piirangutsoonidega.

(17)

Nin lõpuks, Itaalia pädeva asutuse esitatud teabe ja põhjenduse alusel ning võttes arvesse seda, kui tõhusad on olnud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate ja ulukigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje meetmed, mida Itaalias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, mis on ette nähtud WOAH maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks Itaalias Sardiinia maakonnas asuvad teatavad tsoonid, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, nüüd kõnealuses lisas esitatud loetelust välja jätta, sest neis III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate ega uluksigade hulgas.

(18)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda selle taudi levikuga seotud riskide vastu ennetaval viisil, tuleks Itaalias ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja loetleda need I, II ja III taseme piirangutsoonidena rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas ning Itaalia ja Poola puhul loetletud I ja III taseme piirangutsoonide teatavad osad tuleks kõnealuses lisas esitatud loeteludest välja jätta. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade epidemioloogilist olukorda.

(19)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(20)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 9. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2437, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 319, 13.12.2022, lk 16).

(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en

(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021, I ja II köide (ISBN 978-92-95115-40-8), https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

Gemeinde Althüttendorf,

Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

Gemeinde Britz,

Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

Gemeinde Breydin,

Gemeinde Melchow,

Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

Hohenfinow südlich der B167,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

Gemeinde Zichow,

Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

Gemeinde Tantow,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

Gemeinde Rauen,

Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

Gemeinde Guhrow,

Gemeinde Werben,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow nördl. der BAB 15, Gulben, Papitz, Babow, Eichow, Limberg und Milkersdorf,

Gemeinde Burg (Spreewald)

Kreisfreie Stadt Cottbus außer den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Lauchhammer,

Gemeinde Schwarzheide,

Gemeinde Schipkau,

Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

Gemeinde Luckaitztal,

Gemeinde Bronkow,

Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

Gemeinde Tettau,

Landkreis Elbe-Elster:

Gemeinde Großthiemig,

Gemeinde Hirschfeld,

Gemeinde Gröden,

Gemeinde Schraden,

Gemeinde Merzdorf,

Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Gülitz-Reetz,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

Gemeinde Triglitz,

Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

Gemeinde Meyenburg,

Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

Stadt Dresden:

Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Hirschstein,

Gemeinde Käbschütztal,

Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Lommatzsch,

Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Nossen,

Gemeinde Stadt Riesa,

Gemeinde Stadt Strehla,

Gemeinde Stauchitz,

Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Zeithain,

Landkreis Mittelsachsen:

Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

Gemeinde Reinsberg,

Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

Landkreis Nordsachsen:

Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Bannewitz,

Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

Gemeinde Kreischa,

Gemeinde Lohmen,

Gemeinde Müglitztal,

Gemeinde Stadt Dohna,

Gemeinde Stadt Freital,

Gemeinde Stadt Heidenau,

Gemeinde Stadt Hohnstein,

Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

Gemeinde Stadt Pirna,

Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

Gemeinde Stadt Stolpen,

Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Vorpommern Greifswald

Gemeinde Penkun,

Gemeinde Nadrensee,

Gemeinde Krackow,

Gemeinde Glasow,

Gemeinde Grambow,

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

—	Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

5. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

6. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

powiat rypiński,

powiat brodnicki,

powiat grudziądzki,

powiat miejski Grudziądz,

powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat łomżyński,

powiat kolneński,

powiat zambrowski,

powiat miejski Łomża,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gmina Krempna w powiecie jasielskim,

część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie świętokrzyskim:

powiat buski,

powiat kazimierski,

powiat skarżyski,

część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

powiat staszowski,

gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, Słupia Konecka, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Bodzentyn, Bieliny, Chmielnik, Daleszyce, Łagów, Morawica, Nowa Słupia, Pierzchnica, Raków, część gminy Chęciny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na południe od linii wyznaczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

powiat pińczowski,

gminy Imielno, Jędrzejów, Nagłowice, Sędziszów, Słupia, Sobków, Wodzisław w powiecie jędrzejowskim,

gminy Moskorzew, Radków, Secemin, część gminy Włoszczowa położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminy w powiecie włoszczowskim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

gmina Przedbórz w powiecie radomszczańskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

część powiatu kwidzyńskiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie lubuskim:

gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica, Szklarska Poręba w powiecie karkonoskim,

część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

gminy Bolków, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor, część gminy Męcinka położona na południe od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

powiat czarnkowsko-trzcianecki,

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

gmina Dobrzyca w powiecie pleszewskim,

gminy Odolanów, Przygodzice, Raszków, Sośnice, część gminy wiejskiej Ostrów Wielkopolski położona na zachód od miasta Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

gmina Kobyla Góra w powiecie ostrzeszowskim,

gminy Baranów, Bralin, Perzów, Rychtal, Trzcinica, Łęka Opatowska w powiecie kępińskim,

w województwie opolskim:

gmina Pokój w powiecie namysłowskim,

gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

gminy Praszka, Gorzów Śląski część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

gmina Grodków w powiecie brzeskim,

gminy Komprachcice, Łubniany, Murów, Niemodlin, Tułowice w powiecie opolskim,

powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

powiat brzeski,

powiat gorlicki,

powiat proszowicki,

część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

powiat miejski Nowy Sącz,

powiat tarnowski,

powiat miejski Tarnów,

powiat dąbrowski.

8. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská,

—	in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

—	the whole district of Ružomberok,

—	in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

—	in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly,

—	in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

—	in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

—	in the district of Žarnovica, the municipalities of Rudno nad Hronom, Voznica, Hodruša-Hámre,

—	the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

9. Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the province of Alessandria, the municipalities Alessandria, of Casalnoceto, Oviglio, Tortona, Viguzzolo, Frugarolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Cerreto Grue, Carbonara Scrivia, Casasco, Carentino, Frascaro, Paderna, Montegioco, Spineto Scrivia, Villaromagnano, Pozzolo Formigaro, Momperone, Merana, Monleale, Terzo, Borgoratto Alessandrino, Casal Cermelli, Montemarzino, Bistagno, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Volpeglino, Alice Bel Colle, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Sarezzano,

in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Roccaverano, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Castel Rocchero, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Montabone, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Sessame, Monastero Bormida, Bubbio, Cassinasco, Serole, Loazzolo, Cessole, Vesime, San Giorgio Scarampi,

in the province of Cuneo, the municipalities of Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto,

Liguria Region:

in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Montebruno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi, Tribogna, Fascia, Uscio, Gorreto, Fontanigorda, Neirone, Rondanina, Lorsica, Propata,

in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego, Altare, Piana Crixia, Giusvalla, Albissola Marina, Savona,

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone, Zerba,

Lombardia Region:

in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

Lazio Region:

in the province of Rome,

North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara,

West: the municipality of Fiumicino,

South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio,

East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

Sardinia Region

in South Sardinia Province the Municipalities of Ballao, Barumini, Escalaplano, Escolca Isola Amministrativa, Genuri, Gergei, Gesico, Guamaggiore, Las Plassas, Mandas, Orroli, Pauli Arbarei, Selegas, Setzu, Siddi, Siurgus Donigala, Suelli, Tuili, Turri, Ussaramanna, Villanovafranca, Villaputzu,

in Nuoro Province the Municipalities of Arzana Isola Amministrativa, Birori, Borore, Bortigali a ovest della Strada Statale 131, Dualchi, Gairo Isola Amministrativa, Galtelli, Irgoli, Jerzu Isola Amministrativa, Lanusei Isola Amministrativa, Loceri Isola Amministrativa, Loculi, Macomer at ovest della Strada Statale 131, Noragugume, Onifai, Orosei, Ortueri, Osini Isola Amministrativa, Perdasdefogu, Posada, Sindia Isola Amministrativa, Siniscola, Tertenia Isola Amministrativa,

in Oristano Province the Municipalities of Aidomaggiore, Albagiara, Ardauli, Assolo, Asuni, Baradili, Baressa, Bidonì, Boroneddu, Busachi, Ghilarza, Gonnosnò, Mogorella, Neoneli, Nureci, Ruinas, Samugheo, Sedilo, Senis, Sini, Soddi, Sorradile Isola Amministrativa, Tadasuni, Ulà Tirso, Usellus, Villa Sant'antonio,

in Sassari Province the Municipalities of Ardara, Berchidda, Bonnanaro, Bonorva a ovest della Strada Statale 131, Borutta, Cheremule, Cossoine, Giave, Loiri Porto San Paolo, Monti, Mores a nord della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Olbia a sud della Strada Statale 127, Oschiri a nord della E 840, Ozieri a nord della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Semestene, Telti, Torralba, Tula.

10. Tšehhi Vabariik

Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Region of Liberec:

in the district of Liberec, the municipalities of Hrádek nad Nisou, Oldřichov v Hájích, Grabštejn, Václavice u Hrádku nad Nisou, Horní Vítkov, Dolní Vítkov, Bílý Kostel nad Nisou, Dolní Chrastava, Horní Chrastava, Chrastava I, Nová Ves u Chrastavy, Mlýnice, Albrechtice u Frýdlantu, Kristiánov, Heřmanice u Frýdlantu, Dětřichov u Frýdlantu, Mníšek u Liberce, Oldřichov na Hranicích, Machnín, Svárov u Liberce, Desná I, Krásná Studánka, Stráž nad Nisou, Fojtka, Radčice u Krásné Studánky, Kateřinky u Liberce, Staré Pavlovice, Nové Pavlovice, Růžodol I, Františkov u Liberce, Liberec, Ruprechtice, Rudolfov, Horní Růžodol, Rochlice u Liberce, Starý Harcov, Vratislavice nad Nisou, Kunratice u Liberce, Proseč nad Nisou, Lukášov, Rýnovice, Jablonec nad Nisou, Jablonecké Paseky, Jindřichov nad Nisou, Mšeno nad Nisou, Lučany nad Nisou, Smržovka, Tanvald, Jiřetín pod Bukovou, Dolní Maxov, Antonínov, Horní Maxov, Karlov u Josefova Dolu, Loučná nad Nisou, Hraničná nad Nisou, Janov nad Nisou, Bedřichov u Jablonce nad Nisou, Josefův Důl u Jablonce nad Nisou, Albrechtice v Jizerských horách, Desná III, Polubný, Harrachov, Jizerka, Hejnice, Bílý Potok pod Smrkem.

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas,

—	the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Vratza.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Jacobsdorf

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern,

Gemeinde Guben,

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow südlich der BAB 15,

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Forst,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Spremberg,

Gemeinde Welzow,

Gemeinde Neuhausen/Spree,

Gemeinde Drebkau,

Kreisfreie Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB 15,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf,

Gemeinde Fichtenhöhe,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

Gemeinde Oderaue,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Neutrebbin,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Zechin,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

Gemeinde Parsteinsee,

Gemeinde Oderberg,

Gemeinde Liepe,

Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

Gemeinde Niederfinow,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Berge,

Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

Gemeinde Neu-Seeland,

Gemeinde Neupetershain,

Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

Gemeinde Hohenbocka,

Gemeinde Grünewald,

Gemeinde Hermsdorf,

Gemeinde Kroppen,

Gemeinde Ortrand,

Gemeinde Großkmehlen,

Gemeinde Lindenau,

Gemeinde Frauendorf,

Gemeinde Ruhland,

Gemeinde Guteborn

Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

Landkreis Görlitz,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

Gemeinde Ebersbach,

Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

Gemeinde Lampertswalde,

Gemeinde Moritzburg,

Gemeinde Niederau östlich der B101,

Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Priestewitz,

Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Stadt Coswig,

Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Stadt Großenhain,

Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

Gemeinde Stadt Radebeul,

Gemeinde Stadt Radeburg,

Gemeinde Thiendorf,

Gemeinde Weinböhla,

Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizkraukles novads,

—	Alūksnes novads,

—	Augšdaugavas novads,

—	Ādažu novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Cēsu novads,

—

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

—	Dobeles novads,

—	Gulbenes novads,

—	Jelgavas novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Krāslavas novads,

—	Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

—	Ķekavas novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mārupes novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Preiļu novads,

—	Rēzeknes novads,

—	Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Talsu novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Valmieras novads,

—	Varakļānu novads,

—	Ventspils novads,

—	Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

—	Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

—	Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

—	Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

część powiatu gołdapskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

część powiatu oleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu giżyckiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

powiat lidzbarski,

gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

część powiatu węgorzewskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat olsztyński,

powiat miejski Olsztyn,

powiat nidzicki,

część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu nowomiejskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu iławskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu działdowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

powiat kozienicki,

powiat lipski,

powiat radomski

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

powiat garwoliński,

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

powiat łukowski,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

powiat lubartowski,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

powiat krasnostawski,

powiat chełmski,

powiat miejski Chełm,

powiat tomaszowski,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

powiat zamojski,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

powiat lubaczowski,

gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

część powiatu jarosławskiego niewymieniona w części I załącznika I,

gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4,

część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

powiat mielecki,

w województwie małopolskim:

gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gmina Prabuty w powiecie kwidzyńskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

powiat żarski,

powiat słubicki,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Gozdnica, Małomice Wymiarki, Żagań i miasto Żagań w powiecie żagańskim,

powiat krośnieński,

powiat zielonogórski

powiat miejski Zielona Góra,

powiat nowosolski,

powiat sulęciński,

powiat międzyrzecki,

powiat świebodziński,

powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

powiat zgorzelecki,

część powiatu polkowickiego niewymieniona w częsci III załącznika I,

część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

gmina Wądroże Wielkie, część gminy Męcinka położona na północ od drogi nr 363 w powiecie jaworskim,

gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

powiat lubański,

powiat miejski Wrocław,

gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Bierutów, Dziadowa Kłoda, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

powiat bolesławiecki,

powiat milicki,

powiat górowski,

powiat głogowski,

gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

powiat lwówecki,

gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

powiat miejski Wałbrzych,

gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

powiat międzychodzki,

powiat nowotomyski,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, Murowana Goślina w powiecie poznańskim,

powiat rawicki,

część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I załącznika I,

część powiatu gostyńskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

w województwie opolskim:

gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów w powiecie opolskim,

część powiatu namysłowskiego niewymieniona w części I załącznika I.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Poprad

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok

—	in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Prešov except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Sabinov except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár,

—	the whole district of Zvolen, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Detva,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora,

—	the whole district of Banska Bystica, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Brezno,

—	the whole district of Liptovsky Mikuláš,

—	the whole district of Trebišov’.

9. Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the Province of Alessandria, the municipalities of Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d'Acqui, Castelletto d'Erro, Ponti, Denice, Pozzolo Formigaro,

in the province of Asti, the municipality of Mombaldone,

Liguria Region:

in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia,

in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia,

Lazio Region:

the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit “ASL RM1”,

Sardinia Region:

In South Sardinia Province the Municipalities of Escolca, Esterzili, Genoni, Gesturi, Isili, Nuragus, Nurallao, Nurri, Sadali, Serri, Seui, Seulo, Villanova Tulo,

In Nuoro Province the Municipalities of Atzara, Austis, Bari Sardo, Bitti, Bolotana, Bortigali a ovest della Strada Statale 131, Cardedu, Dorgali, Elini, Fonni, Gadoni, Gairo, Girasole, Ilbono, Jerzu, Lanusei, Lei, Loceri, Lodè, Lodine, Lotzorai, Lula, Macomer a ovest della Strada Statale 131, Meana Sardo, Nuoro, Oliena, Onani, Orune, Osidda, Osini, Ovodda, Silanus, Sorgono, Teti, Tiana, Torpè, Tortolì, Ulassai, Ussassai,

In Oristano Province the Municipalities of Laconi, Nughedu Santa Vittoria, Sorradile,

In Sassari Province the Municipalities of Alà dei Sardi, Anela, Benetutti, Bono, Bonorva East of SS 131, Bottidda, Buddusò, Budoni, Bultei, Burgos, Esporlatu, Illorai, Ittireddu, Mores a sud della Strada Statale 128bis – Strada Provinciale 63, Nughedu di San Nicolò, Nule, Olbia Isola Amministrativa (Berchiddeddu), Oschiri a sud della E 840, Ozieri a sud della Strada Provinciale 63 – Strada Provinciale 1 – Strada Statale 199, Padru, Pattada, San Teodoro.

10. Tšehhi Vabariik

Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

Region of Liberec:

in the district of Liberec, the municipalities of Arnoltice u Bulovky, Hajniště pod Smrkem, Nové Město pod Smrkem, Dětřichovec, Bulovka, Horní Řasnice, Dolní Pertoltice, Krásný Les u Frýdlantu, Jindřichovice pod Smrkem, Horní Pertoltice, Dolní Řasnice, Raspenava, Dolní Oldřiš, Ludvíkov pod Smrkem, Lázně Libverda, Háj u Habartic, Habartice u Frýdlantu, Kunratice u Frýdlantu, Víska u Frýdlantu, Poustka u Frýdlantu, Višňová u Frýdlantu, Předlánce, Černousy, Boleslav, Ves, Andělka, Frýdlant, Srbská.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—

in Blagoevgrad region:

—	the whole municipality of Sandanski

—	the whole municipality of Strumyani

—	the whole municipality of Petrich,

—

the Pazardzhik region:

—	the whole municipality of Pazardzhik,

—	the whole municipality of Panagyurishte,

—	the whole municipality of Lesichevo,

—	the whole municipality of Septemvri,

—	the whole municipality of Strelcha,

—

in Plovdiv region

—	the whole municipality of Hisar,

—	the whole municipality of Suedinenie,

—	the whole municipality of Maritsa

—	the whole municipality of Rodopi,

—	the whole municipality of Plovdiv,

—

in Varna region:

—	the whole municipality of Byala,

—	the whole municipality of Dolni Chiflik.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

Sardinia Region:

in Nuoro Province the Municipalities of Aritzo, Arzana, Baunei, Belvi, Desulo, Gavoi, Mamoiada, Ollolai, Olzai, Oniferi, Orani, Orgosolo, Orotelli, Ottana, Sarule, Talana, Tonara, Triei, Urzulei, Villagrande Strisaili.

3. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

4. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos.

—	Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

5. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Banie, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Rybno, część gminy Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Płośnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Burkat – Skurpie – Rutkowice – Płośnica – Turza Mała – Koty, część gminy Lidzbark położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

część gminy Grodziczno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 w powiecie nowomiejskim,

część gminy Lubawa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącą od wschodniej graniczy gminy do skrzyżowana z drogą nr 541, a następnie na wschód od liini wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 537 do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

gmina Dąbrówno, część gminy Grunwald położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 537 biegnącej od zachodniej granicy gminy do miejscowości Stębark, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Stębark do południowej granicy gminy i łączącej miejscowości Stębark – Łodwigowo w powiecie ostródzkim,

gmina Banie Mazurskie, część gminy Gołdap położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę bignącą od zachodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Pietraszki – Grygieliszki – Łobody - Bałupiany - Piękne Łąki do skrzyżowania z drogą nr 65, następnie od tego skrzyżowania na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 650 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 65 do miejscowości Wronki Wielkie i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wronki Wielkie – Suczki – Pietrasze – Kamionki – Wilkasy biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie gołdapskim,

część gminy Pozdezdrze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Stręgiel – Gębałka – Kuty – Jakunówko – Jasieniec, część gminy Budry położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Skalisze – Budzewo – Budry – Brzozówko w powiecie węgorzewskim,

część gminy Kruklanki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Jasieniec – Jeziorowskie – Podleśne w powiecie giżyckim,

część gminy Kowale Oleckie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Wierzbianki – Czerwony Dwór – Mazury w powiecie oleckim,

w województwie lubuskim:

gminy Niegosławice, Szprotawa w powiecie żagańskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

część gminy Gostyń położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie gostyńskim,

część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

w województwie dolnośląskim:

część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

część gminy Chocianów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Żabice, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Żabice – Trzebnice – Chocianowiec - Chocianów – Pasternik biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie polkowickim,

gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

powiat miejski Legnica,

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Masłów, Miedziana Góra, Mniów, Łopuszno, Piekoszów, Sitkówka-Nowiny, Strawczyn, Zagnańsk, część gminy Chęciny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na północ od linii wyznczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

powiat miejski Kielce,

gminy Krasocin, część gminy Włoszczowa położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminyw powiecie włoszczowskim,

gminy Małogoszcz, Oksa w powiecie jędrzejowskim.

6. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

7. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	The whole district of Vranov and Topľou,

—

In the district of Humenné: Lieskovec, Myslina, Humenné, Jasenov, Brekov, Závadka, Topoľovka, Hudcovce, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Brestov, Gruzovce, Ohradzany, Slovenská Volová, Karná, Lackovce, Kochanovce, Hažín nad Cirochou, Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa,

—

In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany,

—	In the district of Gelnica: Hrišovce, Jaklovce, Kluknava, Margecany, Richnava,

—	In the district Of Sabinov: Daletice,

—

In the district of Prešov: Hrabkov, Krížovany, Žipov, Kvačany, Ondrašovce, Chminianske Jakubovany, Klenov, Bajerov, Bertotovce, Brežany, Bzenov, Fričovce, Hendrichovce, Hermanovce, Chmiňany, Chminianska Nová Ves, Janov, Jarovnice, Kojatice, Lažany, Mikušovce, Ovčie, Rokycany, Sedlice, Suchá Dolina, Svinia, Šindliar, Široké, Štefanovce, Víťaz, Župčany,

—	the whole district of Medzilaborce,

—	In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce,

—	In the district of Svidník: Pstruša,

—	In the district of Zvolen: Očová, Zvolen, Sliač, Veľká Lúka, Lukavica, Sielnica, Železná Breznica, Tŕnie, Turová, Kováčová, Budča, Hronská Breznica, Ostrá Lúka, Bacúrov, Breziny, Podzámčok, Michalková, Zvolenská Slatina, Lieskovec,

—	In the district of Banská Bystrica: Sebedín-Bečov, Čerín, Dúbravica, Oravce, Môlča, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Vlkanová, Hronsek, Badín, Horné Pršany, Malachov, Banská Bystrica,

—	The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II.

“

19.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 323/75

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2487,

16. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)	Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi.

(5)	Kanada teatas komisjonile seitsmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Alberta (1), Briti Columbia (4) ja Ontario (2) provintsis, mida kinnitati ajavahemikul 21. novembrist 2022 kuni 28. novembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(6)

Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile seitsmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Norfolki (1), Herefordshire’i (1), Suffolki (3) ning Ühendkuningriigis Šotimaal Aberdeenshire’i krahvkonnas (2), mida kinnitati ajavahemikul 29. novembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(7)

Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile 31 lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Colorado (1), Florida (1), Illinoisi (1), Iowa (7), Marylandi (1), Minnesota (1), Missouri (2), Nebraska (1), Lõuna-Dakota (15) ja Utah’ (1) osariigis, mida kinnitati ajavahemikul 16. novembrist 2022 kuni 12. detsembrini 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(8)

Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutisi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber vähemalt 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(9)

Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada.

(10)

Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kahe lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes Ühendkuningriigis Inglismaal Devoni krahvkonnas ja Ühendkuningriigis Walesis Gwyneddi krahvkonnas, mida kinnitati ajavahemikul 2. septembrist kuni 5. septembrini 2022.

(11)

Ühendkuningriik esitas ka teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Ühendkuningriik pärast kõnealuseid taudipuhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes.

(12)

Komisjon hindas Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Ühendkuningriigi tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli eespool nimetatud puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu.

(13)	Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

(14)

Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisasse tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras.

(15)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2361 (4) muudeti rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, lisades read GB-2.265 kuni GB-2.267, milles eespool nimetatud V ja XIV lisas Ühendkuningriiki käsitlevates kannetes määratleti kolm nakkusest tabandunud tsooni. Kuna V lisa asjaomaste puhangute kinnitamise kuupäevaga seoses on avastatud üks viga, tuleks V lisa tsoone GB-2.265 kuni GB-2.267 käsitlevad read vastavalt parandada. Kõnealust parandust tuleks kohaldada alates rakendusmääruse (EL) 2022/2361 kohaldamise kuupäevast.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 parandus

V lisa 1. osa B jaos asendatakse read Ühendkuningriiki käsitlevas kandes tsoonide GB-2.265 kuni GB-2.267 kohta järgmisega:

„GB

Ühendkuningriik

GB-2.265

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

20.11.2022

GB-2.266

N, P1

21.11.2022

GB-2.267

N, P1

22.11.2022“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 6. detsembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).

(4) Komisjoni 1. detsembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2361, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi (ELT L 312, 5.12.2022, lk 5).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.

V lisa muudetakse järgmiselt:

1. osa B osa muudetakse järgmiselt.

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.153 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone CA-2.154 kuni CA-2.160 käsitlevad read:

„CA Kanada	CA-2.154	BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20	N, P1	21.11.2022
	CA-2.155		N, P1	21.11.2022
	CA-2.156		N, P1	22.11.2022
	CA-2.157		N, P1	23.11.2022
	CA-2.158		N, P1	25.11.2022
	CA-2.159		N, P1	27.11.2022
	CA-2.160		N, P1	28.11.2022“

ii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.137 käsitlev rida järgmisega:

„GB

Ühendkuningriik

GB-2.137

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

2.9.2022

8.12.2022“

iii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.139 käsitlev rida järgmisega:

„GB

Ühendkuningriik

GB-2.139

BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20

N, P1

5.9.2022

8.12.2022“

iv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.269 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.270 kuni GB-2.276 käsitlevad read:

„GB Ühendkuningriik	GB-2.270	BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20	N, P1	27.11.2022
	GB-2.271		N, P1	28.11.2022
	GB-2.272		N, P1	29.11.2022
	GB-2.273		N, P1	7.12.2022
	GB-2.274		N, P1	8.12.2022
	GB-2.275		N, P1	11.12.2022
	GB-2.276		N, P1	13.12.2022“

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.349 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.350 kuni US-2.380 käsitlevad read:

„US Ameerika Ühendriigid	US-2.350	BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20	N, P1	16.11.2022
	US-2.351		N, P1	21.11.2022
	US-2.352		N, P1	22.11.2022
	US-2.353		N, P1	22.11.2022
	US-2.354		N, P1	23.11.2022
	US-2.355		N, P1	23.11.2022
	US-2.356		N, P1	25.11.2022
	US-2.357		N, P1	25.11.2022
	US-2.358		N, P1	25.11.2022
	US-2.359		N, P1	25.11.2022
	US-2.360	BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20	N, P1	28.11.2022
	US-2.361		N, P1	28.11.2022
	US-2.362		N, P1	29.11.2022
	US-2.363		N, P1	29.11.2022
	US-2.364		N, P1	29.11.2022
	US-2.365		N, P1	30.11.2022
	US-2.366		N, P1	30.11.2022
	US-2.367		N, P1	30.11.2022
	US-2.368		N, P1	1.12.2022
	US-2.369		N, P1	5.12.2022
	US-2.370		N, P1	5.12.2022
	US-2.371		N, P1	5.12.2022
	US-2.372	BPP, BPR, DOC, DOR, SP, SR, POU-LT20, HEP, HER, HE-LT20	N, P1	7.12.2022
	US-2.373		N, P1	7.12.2022
	US-2.374		N, P1	8.12.2022
	US-2.375		N, P1	9.12.2022
	US-2.376		N, P1	12.12.2022
	US-2.377		N, P1	12.12.2022
	US-2.378		N, P1	12.12.2022
	US-2.379		N, P1	12.12.2022
	US-2.380		N, P1	12.12.2022“

2. osa muudetakse järgmiselt:

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.153 kirjelduse järele järgmised tsoonide CA-2.154 kuni CA-2.160 kirjeldused:

„Kanada	CA-2.154	British Columbia - Latitude 49.03, Longitude -122.26 The municipalities involved are: 3km PZ: Abbotsford 10km SZ: Arnold and Kilgard
	CA-2.155	Ontario - Latitude 42.99, Longitude -81.63 The municipalities involved are: 3km PZ: Wrightmans Corners, Mullifarry, Adelaide and Crathie. 10km SZ: Sable, Bornish, Springbank, Keyser, Dejong, Fernhill, Hickory Corner, Napperton, Kerwood, Strathroy and Cairngorm.
	CA-2.156	British Columbia - Latitude 49.32, Longitude -121.68 The municipalities involved are: 3km PZ: Agassiz. 10km SZ: Harrison Hot Springs, Echo Island, Ruby Creek, Laidlaw, Cheam View and Agassiz.
	CA-2.157	Alberta - Latitude 51.68, Longitude -113.81 The municipalities involved are: 3km PZ: Neapolis 10km SZ: Neapolis
	CA-2.158	British Columbia - Latitude 49.01, Longitude -122.39 The municipalities involved are: 3km PZ: Abbotsford 10km SZ: Aberdeen and Abbotsford
	CA-2.159	Ontario - Latitude 43.1, Longitude -81.59 The municipalities involved are: 3km PZ: Ailsa Craig and Nairn. 10km SZ: Sable, Bornish, Ailsa Craig, Nairn, Bowood, Springbank, Keyser, Crathie, Fernhill, Duncrief, Lobo Township, Coldstream, Poplar Hill, Hickory Corner and Wrightmans Corners
	CA-2.160	British Columbia - Latitude 49.12, Longitude -121.86 The municipalities involved are: 3km PZ: Chilliwack 10km SZ: Rosedale, Chilliwack, South Sumas, Baker Trails, Siesse Park, Popkum and Bridal Falls.“

ii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.269 kirjelduse järele järgmised tsoonide GB-2.270 kuni GB-2.276 kirjeldused:

„Ühendkuningriik	GB-2.270	near Turiff, Aberdeenshire, Scotland, GB The area contained with a circle of a radius of 3km, centred on WGS84 dec, coordinates N57.57 and W2.49
	GB-2.271	near Mileham, Breckland, Norfolk, England, GB The area contained with a circle of a radius of 3km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.73 and E0.81
	GB-2.272	near Woodbridge, East Suffolk, Suffolk, England, GB The area contained with a circle of a radius of 3km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.13 and E1.28
	GB-2.273	near Banff, Aberdeenshire, Scotland, GB The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates Lat: N57.62 and W2.52
	GB-2.274	near Redgrave, Mid Suffolk, Suffolk, England, GB The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.37 and E0.98
	GB-2.275	near Redgrave, Mid Suffolk, Suffolk, England, GB The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates N52.36 and E0.98
	GB-2.276	near Much Marcle, North Herefordshire, Herefordshire, England, GB The area contained with a circle of a radius of 10 km, centred on WGS84 dec, coordinates N51.96 and W2.58“

iii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.349 kirjelduse järele järgmised tsoonide US-2.350 kuni US-2.380 kirjeldused:

„Ameerika Ühendriigid	US-2.350	State of Florida-Seminole 02 Seminole County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 81.2344890°W 28.7237894°N)
	US-2.351	State of South Dakota-Edmunds 05 Edmunds County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 99.0011969°W 45.4651880°N)
	US-2.352	State of Missouri - Webster 01 Webster County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 92.6908792°W 37.1991767°N)
	US-2.353	State of South Dakota-Beadle 06 Beadle County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.2049754°W 44.6550632°N)
	US-2.354	State of Minnesota - Todd 08 Todd County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 94.7038327°W 45.9752495°N)
	US-2.355	State of South Dakota-Faulk 02 Faulk County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 99.0490372°W 45.2130104°N)
	US-2.356	State of Nebraska - Dixon 02 Dixon County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 96.8388496°W 42.3800816°N)
	US-2.357	State of South Dakota - Beadle 07 Beadle County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.1435771°W 44.5768659°N)
	US-2.358	State of South Dakota - Beadle 08 Beadle County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.9602797°W 44.7087578°N)
	US-2.359	State of South Dakota - Spink 05 Spink County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.0528429°W 44.8284039°N)
	US-2.360	State of Missouri - Webster 02 Webster County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 92.6839607°W 37.1974064°N)
	US-2.361	State of Utah - Iron 01 Iron County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 113.7696852°W 37.8834630°N)
	US-2.362	State of Maryland - Washington 01 Washington County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 77.7342371°W 39.7938581°N)
	US-2.363	State of South Dakota - Hanson 03 Hanson County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.8822947°W 43.7635044°N)
	US-2.364	State of South Dakota - Spink 06 Spink County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.2900442°W 44.8883074°N)
	US-2.365	State of Illinois - Grundy 01 Grundy County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 88.5175523°W 41.4350778°N)
	US-2.366	State of South Dakota - Charles Mix 05 Charles Mix County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.6484723°W 43.2816733°N).
	US-2.367	State of South Dakota - Hamlin 03 Hamlin County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 96.9547919°W 44.8050121°N)
	US-2.368	State of South Dakota - Lake 02 Lake County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.0904603°W 43.9606440°N).
	US-2.369	State of Iowa - Buena Vista 05 Buena Vista County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 94.9970526°W 42.8230130°N)
	US-2.370	State of South Dakota - Charles Mix 06 Charles Mix County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 98.4674689°W 43.3093378°N).
	US-2.371	State of South Dakota - Clark 07 Lake County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.9110878°W 44.8586565°N).
	US-2.372	State of Iowa - Cherokee 02 Cherokee County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.4186501°W 42.7255481°N).
	US-2.373	State of Iowa - Sac 02 Sac County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.3168157°W 42.5598100°N).
	US-2.374	State of South Dakota - Hamlin 04 Hamlin County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 96.8990933°W 44.7313639°N)
	US-2.375	State of Colorado - Prowers 01 Prowers County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 102.6575442°W 38.3220891°N).
	US-2.376	State of Iowa - Buena Vista 06 Buena Vista County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.2854496°W 42.8532952°N).
	US-2.377	State of Iowa - Cherokee 03 Cherokee County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.4064019°W 42.8767556°N).
	US-2.378	State of Iowa - Ida 01 Ida County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.3998775°W 42.5065514°N).
	US-2.379	State of Iowa - Sac 03 Sac County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 95.2786538°W 42.6225787°N).
	US-2.380	State of South Dakota - Hanson 04 Hanson County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 97.8451306°W 43.6727866°N)“

XIV lisa 1. osa B osas muudetakse 1. osa järgmiselt.

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.153 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone CA-2.154 kuni CA-2.160 käsitlevad read:

„CA Kanada	CA-2.154	POU, RAT	N, P1	21.11.2022
	CA-2.154	GBM	P1,	21.11.2022
	CA-2.155	POU, RAT	N, P1	21.11.2022
	CA-2.155	GBM	P1,	21.11.2022
	CA-2.156	POU, RAT	N, P1	22.11.2022
	CA-2.156	GBM	P1,	22.11.2022
	CA-2.157	POU, RAT	N, P1	23.11.2022
	CA-2.157	GBM	P1,	23.11.2022
	CA-2.158	POU, RAT	N, P1	25.11.2022
	CA-2.158	GBM	P1,	25.11.2022
	CA-2.159	POU, RAT	N, P1	27.11.2022
	CA-2.159	GBM	P1,	27.11.2022
	CA-2.160	POU, RAT	N, P1	28.11.2022
	CA-2.160	GBM	P1,	28.11.2022“

ii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.137 käsitlevad read järgmisega:

„GB

Ühendkuningriik

GB-2.137

POU, RAT

N, P1

2.9.2022

8.12.2022

GBM

P1,

2.9.2022

8.12.2022“

iii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.139 käsitlevad read järgmisega:

„GB

Ühendkuningriik

GB-2.139

POU, RAT

N, P1

5.9.2022

8.12.2022

GBM

P1,

5.9.2022

8.12.2022“

iv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.269 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.270 kuni GB-2.276 käsitlevad read:

„GB Ühendkuningriik	GB-2.270	POU, RAT	N, P1	27.11.2022
	GB-2.270	GBM	P1,	27.11.2022
	GB-2.271	POU, RAT	N, P1	28.11.2022
	GB-2.271	GBM	P1,	28.11.2022
	GB-2.272	POU, RAT	N, P1	29.11.2022
	GB-2.272	GBM	P1,	29.11.2022
	GB-2.273	POU, RAT	N, P1	7.12.2022
	GB-2.273	GBM	P1,	7.12.2022
	GB-2.274	POU, RAT	N, P1	8.12.2022
	GB-2.274	GBM	P1,	8.12.2022
	GB-2.275	POU, RAT	N, P1	11.12.2022
	GB-2.275	GBM	P1,	11.12.2022
	GB-2.276	POU, RAT	N, P1	13.12.2022
	GB-2.276	GBM	P1,	13.12.2022“

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.349 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.350 kuni US-2.380 käsitlevad read:

„US Ameerika Ühendriigid	US-2.350	POU, RAT	N, P1	16.11.2022
	US-2.350	GBM	P1,	16.11.2022
	US-2.351	POU, RAT	N, P1	21.11.2022
	US-2.351	GBM	P1,	21.11.2022
	US-2.352	POU, RAT	N, P1	22.11.2022
	US-2.352	GBM	P1,	22.11.2022
	US-2.353	POU, RAT	N, P1	22.11.2022
	US-2.353	GBM	P1,	22.11.2022
	US-2.354	POU, RAT	N, P1	23.11.2022
	US-2.354	GBM	P1,	23.11.2022
	US-2.355	POU, RAT	N, P1	23.11.2022
	US-2.355	GBM	P1,	23.11.2022
	US-2.356	POU, RAT	N, P1	25.11.2022
	US-2.356	GBM	P1,	25.11.2022
	US-2.357	POU, RAT	N, P1	25.11.2022
	US-2.357	GBM	P1,	25.11.2022
	US-2.358	POU, RAT	N, P1	25.11.2022
	US-2.358	GBM	P1,	25.11.2022
	US-2.359	POU, RAT	N, P1	25.11.2022
	US-2.359	GBM	P1,	25.11.2022
	US-2.360	POU, RAT	N, P1	28.11.2022
	US-2.360	GBM	P1,	28.11.2022
	US-2.361	POU, RAT	N, P1	28.11.2022
	US-2.361	GBM	P1,	28.11.2022
	US-2.362	POU, RAT	N, P1	29.11.2022
	US-2.362	GBM	P1,	29.11.2022
	US-2.363	POU, RAT	N, P1	29.11.2022
	US-2.363	GBM	P1,	29.11.2022
	US-2.364	POU, RAT	N, P1	29.11.2022
	US-2.364	GBM	P1,	29.11.2022
	US-2.365	POU, RAT	N, P1	30.11.2022
	US-2.365	GBM	P1,	30.11.2022
	US-2.366	POU, RAT	N, P1	30.11.2022
	US-2.366	GBM	P1,	30.11.2022
	US-2.367	POU, RAT	N, P1	30.11.2022
	US-2.367	GBM	P1,	30.11.2022
	US-2.368	POU, RAT	N, P1	1.12.2022
	US-2.368	GBM	P1,	1.12.2022
	US-2.369	POU, RAT	N, P1	5.12.2022
	US-2.369	GBM	P1,	5.12.2022
	US-2.370	POU, RAT	N, P1	5.12.2022
	US-2.370	GBM	P1,	5.12.2022
	US-2.371	POU, RAT	N, P1	5.12.2022
	US-2.371	GBM	P1,	5.12.2022
	US-2.372	POU, RAT	N, P1	7.12.2022
	US-2.372	GBM	P1,	7.12.2022
	US-2.373	POU, RAT	N, P1	7.12.2022
	US-2.373	GBM	P1,	7.12.2022
	US-2.374	POU, RAT	N, P1	8.12.2022
	US-2.374	GBM	P1,	8.12.2022
	US-2.375	POU, RAT	N, P1	9.12.2022
	US-2.375	GBM	P1,	9.12.2022
	US-2.376	POU, RAT	N, P1	12.12.2022
	US-2.376	GBM	P1,	12.12.2022
	US-2.377	POU, RAT	N, P1	12.12.2022
	US-2.377	GBM	P1,	12.12.2022
	US-2.378	POU, RAT	N, P1	12.12.2022
	US-2.378	GBM	P1,	12.12.2022
	US-2.379	POU, RAT	N, P1	12.12.2022
	US-2.379	GBM	P1,	12.12.2022
	US-2.380	POU, RAT	N, P1	12.12.2022
	US-2.380	GBM	P1,	12.12.2022“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 323

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 19. detsember 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2480, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis käsitlevad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente ( 1 )	1
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/2481, 14. detsember 2022, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 ( 1 )	4

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2482, 12. detsember 2022, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Comtés Rhodaniens (KGT))	27
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2483, 12. detsember 2022, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Saumur (KPN))	29
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2484, 12. detsember 2022, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Rivierenland (KPN)	30
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2485, 12. detsember 2022, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Rosalia (KPN)	32
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2486, 16. detsember 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	33
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2487, 16. detsember 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi ( 1 )	75
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2488, 14. november 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses Saudi Araabia Kuningriigi ühinemisega 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga	88
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2489, 25. november 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni (Berni konventsioon) alalise komitee 42. istungil	90
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2490, 8. detsember 2022, millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu üle	92
*	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus (EL) 2022/2491, 8. detsember 2022, millega antakse Euroopa Komisjonile pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse	94
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2492, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli kohase lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel allkirjastamise kohta	96
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2493, 13. detsember 2022, millega nimetatakse ametisse kontrollikoja liige	98
*	Komisjoni otsus (EL) 2022/2494, 9. detsember 2022, millega kiidetakse heaks Leedu taotlus seoses kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide läbivaatamisega (teatavaks tehtud numbri C(2022) 8985 all) ( 1 )	99

	Parandused
*	Nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsuse (ÜVJP) 2021/1002 (millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes) parandus ( ELT L 219 I, 21.6.2021 )	106
*	Nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/997 (millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1) parandus ( ELT L 219 I, 21.6.2021 )	107

Leedu kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond	2022	2023	2024
Marsruudi läbivaadatud kavandatud kulutõhususeesmärgid, väljendatud marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnana (2017. aasta hindade reaalväärtuses)	48,87 eurot	46,90 eurot	45,96 eurot

Leedu	2022	2023	2024
Marsruudi läbilaskevõime kavandatud läbivaadatud eesmärgid, väljendatuna ATFM-hilinemise minutites lennu kohta	0,02	0,02	0,02


	(1) EMPs kohaldatav tekst