2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2343,

23. november 2022,

millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine viisil, mis aitaks saavutada pikaajalist keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kestlikkust.

(2)

Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni. Nõukogu otsusega 98/414/EÜ (5) on liit kiitnud heaks nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ning kord. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)	Nõukogu otsuse 95/399/EÜ (6) kohaselt on liit India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) moodustamise lepingu osaline.

(4)

IOTC võtab iga-aastased kaitse- ja majandamismeetmed vastu resolutsioonidega, mis on IOTC lepingu osalistele ja koostööd tegevatele konventsiooniga ühinemata riikidele, sealhulgas liidule, siduvad. Käesoleva määrusega rakendatakse aastatel 2000–2021 vastu võetud IOTC resolutsioone, välja arvatud meetmed, mis on juba liidu õiguse osa.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, inspektsiooni ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (7) liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi reeglite järgimine. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (8) on loodud ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Need määrused sisaldavad juba sätteid, mis hõlmavad mitut IOTC resolutsioonides sätestatud meedet. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (9) artikliga 4 peaks Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) komisjoni taotlusel abistama liitu ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks liit on. Liidu kohustuste täitmiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/473 artikliga 9 peaks EFCA komisjoni taotlusel koordineerima liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele, mis võivad hõlmata IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega rakendatavaid programme. Sel eesmärgil võib EFCA koostöös asjaomaste liikmesriikidega ühiskasutuskavasid koostades luua ühiseid inspekteerimis- ja järelevalveprogramme. Seetõttu on asjakohane võtta vastu sätted, mis hõlmavad (kui komisjon nii määrab) EFCAt kui komisjoni määratud organit, mis võtab liikmesriikidelt vastu ja edastab IOTC sekretariaadile kontrolli ja inspekteerimist käsitlevat teavet, näiteks merel koostatud inspekteerimisaruandeid ja kontrollvaatluskavasid käsitlevaid teateid.

(7)

Võttes arvesse kalavarude olukorda ning vajadust tagada tõhus kontroll ja võrdsed tingimused kõigi IOTC alal tegutsevate käitajate jaoks ning seda, et vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 28 ja 29 peab liidu tegevus rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, mille abil tuleb tagada kalavarude majandamine kooskõlas nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidega, ning seda, et liit peab tagama, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, sealhulgas püügitegevusega seotud kontrollil, edendades liidu ja kolmandate riikide käitajatele võrdseid võimalusi.

(8)

IOTC kodukorra järgi on selle ametlikud keeled inglise ja prantsuse keel. Selleks et võimaldada käitajatel tõhusalt teostada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat tegevust ja vältida takistusi suhtlemisel pädevate sadamavaldajatega, tuleks ümberlaadimisdeklaratsioon esitada ühes IOTC ametlikus keeles.

(9)	Kui liikmesriigid ja komisjon uurivad IOTC alal teatavaid liike, nagu pikkuim-hallhai, harilik rebashai ja sinihai, siis peaksid nad arvesse võtma ka kliimamuutuste mõju nende arvukusele.

(10)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud märkused 23. mail 2022. Käesoleva määruse raames töödeldavaid isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas sätetega, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (11) ning määruse (EL) 2018/1725 alusel. Käesoleva määruse tõhusa täitmise tagamiseks on vaja kõnealuseid andmeid säilitada kümme aastat. Juhul kui kõnealuseid isikuandmeid on vaja rikkumiste puhul võetavate järelmeetmete jaoks, inspekteerimiseks või kohtu- või haldusmenetluseks, peaks olema võimalik kõnealuseid andmeid säilitada kauem kui kümme aastat, kuid mitte üle 20 aasta.

(11)

Selleks et rakendada liidu õiguses kiiresti IOTC resolutsioonid, millega muudetakse või täiendatakse käesolevas määruses kehtestatud resolutsioone, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses nende sätete muutmisega, mis puudutavad takerdumiskindlate ja biolagunevate peibutuspüügivahendite kasutust, IOTC kodukorras määratud sadamaid, teavet iga laeva kohta tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja jaoks, väikesemahulise kalapüügi vaatlemise ja kohapealsete proovide võtmise protsenti, prahtimise tingimusi, sadamas lossimisel tehtavate kontrollide protsenti, aruandlustähtaegu ja IOTC püügiaruandluse nõudeid hõlmavaid käesoleva määruse 1.–10. lisa, lindudega seotud leevendusmeetmeid, andmete kogumist ja peibutuspüügivahendeid, prahtimisnõudeid, ümberlaadimisdeklaratsiooni ning teatavaid suursilm-tuuni statistikaprogrammi dokumente, samuti viiteid IOTC kaitse- ja majandamismeetmetele, mis on seotud järgmisega: takerdumise vähendamiseks mõeldud peibutuspüügivahendite konstruktsiooni ja kasutamise põhimõtted, aruandlus peibutuspüügivahenditega püügi kohta, laevade märgistamine ja identifitseerimine, ETR-kalapüügiga seotud aruandlusdokumendid, suursilm-tuuni statistikaprogrammi dokumendid, sadamariiki sisenemise teated, miinimumnormidele vastav sadamaliikmesriigi kontrollimenetlus, rikkumistest teatamise vormid ning saagi ja püügimeetmete aruandluse vormid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)	Kuna käesolev määrus sisaldab uusi ja terviklikke norme, tuleks nõukogu määrustes (EÜ) nr 1936/2001, (13) (EÜ) nr 1984/2003 (14) ja (EÜ) nr 520/2007 (15) sätestatud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlevad sätted välja jätta. Nimetatud määrusi tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega rakendatakse liidu õiguses India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) kehtestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mis on liidule siduvad.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	alal tegutsevad liidu kalalaevad;

b)	liidu kalalaevad IOTC liikide ümberlaadimise ja lossimise korral väljaspool ala ning

c)	kolmanda riigi kalalaevad, kes kasutavad liikmesriikide sadamaid ja mille pardal on IOTC liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„leping“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping;

2)	„ala“ – need India ookeani osad, mis on nimetatud lepingu II artiklis ja A lisas;

„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev mis tahes suurusega laev, mis on varustatud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks ette nähtud seadmetega, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

4)	„IOTC liigid“ – lepingu B lisas loetletud tuun, tuunilaadsed liigid ja haid ning nende liikidega koos püütavad muud liigid;

5)	„lepinguosalised ja koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid“ –lepinguosalised või koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid;

6)	„kaitse- ja majandamismeede“ – kohaldatav kaitse- ja majandamismeede, mille on lepingu V artikli lõike 2 punkti c ja IX artikli lõike 1 kohaselt vastu võtnud IOTC;

„inimtoiduks kõlbmatu“ – kala, mis on seinnoodas võrgusilma kinni jäänud või purustatud või mis on kahjustatud rüüstamise tõttu või on surnud ja riknenud võrgus, kui püügivahendite rike on takistanud nii võrgu kui ka saagi tavapärast väljavõtmist ning jõupingutusi kala elusana vabastamiseks, hõlmamata kala, mida peetakse suuruse, turustatavuse või liigilise koosseisu poolest ebasoovitavaks või kala, mis on rikutud või saastunud liidu kalalaeva meeskonna tegevuse või tegevusetuse tagajärjel;

8)	„peibutuspüügivahend“ –tehis- või looduslikust materjalist alalised, poolalalised või ajutised objektid, konstruktsioonid või seadmed, mida kasutatakse ja/või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike;

9)	„triiviv peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis ei ole ookeani põhja kinnitatud;

10)	„ankurdatud peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis on ookeani põhja kinnitatud;

11)	„mõõtepoid“ – triivivad või ankurdatud ujukid, mida valitsusorganisatsioonid või tunnustatud teadusorganisatsioonid või -üksused kasutavad keskkonnaandmete elektrooniliseks kogumiseks ja mõõtmiseks ning mitte püügitegevuse toetamiseks;

12)	„IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon“ – 7. lisas esitatud dokument;

13)	„IMO number“ – 7-kohaline number, mille määrab laevale Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);

14)

„prahtimine“ – leping või kokkulepe, mille kohaselt antakse lepinguosalise lipu all sõitev kalalaev kindlaksmääratud ajavahemikuks teise lepinguosalise käitajale ilma lippu vahetamata. „prahtiv lepinguosaline“ on lepinguosaline, kellele on eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused, ja „lepinguosaline lipuriik“ on lepinguosaline, kus prahitud laev on registreeritud;

15)	„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja IOTC liikide vastuvõtmisega teiselt laevalt;

16)	„sadamariigi meetmete e-rakendus“ või „PSMi e-rakendus“ – veebipõhine rakendus, mis on kavandatud ja arendatud eesmärgiga teha IOTC resolutsioonide rakendamine lepinguosalise jaoks hõlpsamaks ning teda nende rakendamisel abistada;

17)	„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ või „ETR-kalapüük“ – määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 lõigetes 1–4 määratletud püügitegevus.

II PEATÜKK

MAJANDAMINE JA KAITSE

1. JAGU

Troopikatuunid

Artikkel 4

Lossimiskohustus

1. Liidu seinnoodalaevad peavad hoidma pardal ja lossima kogu troopikatuunide (suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) saagi, välja arvatud juhul, kui laevakapten otsustab, et

a)	kalad on inimtoiduks kõlbmatud või

b)	püügireisi viimase püügikorraga püütud troopikatuuni ja mittesihtliikide mahutamiseks ei ole piisavalt ladustamisruumi.

2. Lõike 1 punktis b osutatud kalad võib vette tagasi lasta ainult siis, kui kapten ja meeskond üritavad troopikatuuni ja mittesihtliigid võimalikult kiiresti elusana vabaks lasta, võttes samal ajal arvesse meeskonna ohutust; pärast tagasiheitmist ei tohi püüdmist jätkata enne, kui laeva pardal olevad troopikatuunid ja mittesihtliigid on lossitud või ümber laaditud.

3. Liidu kalalaeva kapten märgib asjaomasesse püügipäevikusse üles lõike 1 punktides a ja b osutatud erandid, sealhulgas tagasiheidetud kalade hinnangulise kaalu tonnides ja liigilise koosseisu ning sellest püügikorrast pardale jäetud kalade hinnangulise kaalu tonnides ja liigilise koosseisu.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad mittesihtliigid ka tuuniliike, mida ei püüta sihtliigina, samuti ebaseriooli (Elagatis bipinnulata), harilikku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), ogaselglasi (Balistidae sugukond), purikalalasi (Xyphiidae ja Istiophoridae sugukonnad), vahuud (Acanthocybium solandri) ja harilikku noolhaugi (Sphyraenidae sugukond).

Artikkel 5

Mõõtepoide lähedal püüdmise keeld

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult püüda kala ühe meremiili ulatuses mõõtepoist ega mõjutada alal asuvat mõõtepoid, eelkõige järgmise tegevusega:

a)	poi ümbritsemine kalapüügivahenditega;

b)	laeva, kalapüügivahendite või laeva mis tahes osa sidumine või kinnitamine mõõtepoi külge või

c)	poi ankrunööri läbilõikamine.

2. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad tegutseda ühe meremiili ulatuses mõõtepoist, kui nad tegutsevad IOTC-le teada antud liikmesriikide teadusuuringute programmide raames ning nad ei mõjuta kõnealuseid mõõtepoisid.

3. Liidu kalalaevad ei tohi alal asuvat mõõtepoid pardale võtta, välja arvatud juhul, kui selle omanik, kes kõnealuse poi eest vastutab, on andnud neile selleks konkreetselt loa või palunud neil seda teha.

4. Alal tegutsevad liidu kalalaevad peavad olema valvel merel kinnitatud mõõtepoide suhtes ja võtma kõik mõistlikud meetmed, et vältida püügivahendite takerdumist mõõtepoide külge või nende mis tahes viisil otsest mõjutamist. Kui liidu kalalaeva püügivahendid takerduvad mõõtepoi külge, eemaldab ta mõõtepoi külge takerdunud kalapüügivahendid kahjustades mõõtepoid võimalikult vähe.

5. Liidu kalalaevad teatavad lipuliikmesriikidele kõikidest kahjustatud ja muul viisil mittetoimivatest mõõtepoidest, mida nad on märganud, samuti üksikasjalikud andmed vaatluse ja poi asukoha kohta ning seda tuvastada aitava teabe. Liidu kalalaevad saadavad sellised aruanded ja teabe nende mõõtepoide asukoha kohta, mille nad on kogu alal kasutusele võtnud, komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

2. JAGU

Purikalalased

Artikkel 6

Purikalalased

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi vöödilise odanina (Tetrapturus audax), musta marliini (Istiompax indica), sinise marliini (Makaira nigricans) ega purikala (Istiophorus platypterus) isendit, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 60 cm. Kui nad selliseid kalu püüavad, tuleb need kohe merre tagasi heita viisil, mis võimaldab neil vabastamise järel kõige suurema tõenäosusega ellu jääda ja ei kahjusta meeskonna ohutust.

2. Liidu kalalaevad, mis püüavad vöödilist odanina, musta marliini, sinist marliini või purikala, märgivad asjakohased püügiandmed ja püügikoormuse andmed üles vastavalt 1. lisale.

3. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogrammi, et tagada vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala püügiandmete täpne teatamine vastavalt artikli 51 lõikele 1.

4. Liikmesriigid teatavad kooskõlas artikli 51 lõikega 6 oma riiklikes teadusaruannetes vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala püügiseire tegemiseks ning säästva kasutamise ja kaitse eesmärgil võetud meetmetest.

3. JAGU

Sinihaid

Artikkel 7

Sinihaid

1. Liidu kalalaevade püütud sinihai (Prionace glauca) saak märgitakse püügipäevikus üles vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14.

2. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, et tagada parem aruandlus sinihai täpse saagi, püügikoormuse, suuruse ja tagasiheite kohta. Liikmesriigid esitavad andmed sinihaide püügi kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

3. Liikmesriigid lisavad rakendusaruandesse teabe sinihaide püügi seireks võetud meetmete kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

4. Liikmesriike julgustatakse tegema sinihaide kohta teaduslikke uuringuid, mis annaksid teavet peamiste bioloogiliste, ökoloogiliste ja käitumuslike omaduste, elukäigu, rände, vabastamisjärgse ellujäämuse kohta ning suuniseid ohutuks vette tagasi laskmiseks, noorkala kasvualade kindlakstegemiseks ja kalapüügitavade parandamiseks. Selline teave lisatakse aruannetele, mis saadetakse komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 6.

4. JAGU

Kalapüük õhusõiduki, peibutuspüügivahendite ja kunstliku valgustuse abil

Artikkel 8

Keeld kasutada kalapüügiks õhusõidukeid

1. Liidu kalalaevadel, sealhulgas abi- ja varustuslaevadel, on keelatud kasutada kalapüügi abivahendina õhusõidukeid või mehitamata õhusõidukeid. Igast püügitoimingust, mis on alal tehtud õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki abil, tuleb viivitamata teatada lipuliikmesriigile, komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus teavitab sellest viivitamata IOTC sekretariaati.

2. Õhusõidukit ja mehitamata õhusõidukeid võib kasutada teaduslikel, seire-, kontrolli- ja järelevalve eesmärkidel.

Artikkel 9

Peibutuspüügivahendid

1. Liidu kalalaevad märgivad triivivate ja ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud püügitegevuse üles eraldi, kasutades 2. lisas esitatud spetsiifilisi andmeid. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikliga 51.

2. Komisjonile edastatakse järgmine kõiki aktiivseid peibutuspüügivahendeid käsitlev teave: kuupäev, mõõtepoi identimisandmeid, ning asjaomane laev ja päevane asend, mis kogutakse kord kuus ja esitatakse mitte varem kui 60 päeva, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast peale asjakohase igakuise teabe kogumist. Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile.

3. Liikmesriigid koostavad igale oma seinnoodalaevale majandamiskavad triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Kõnealused majandamiskavad peavad:

a)	vastama vähemalt kaitse- ja majandamismeetme 19/02 II lisas esitatud juhistele;

b)	hõlmama algatusi või uuringuid, et uurida ja võimaluse korral minimeerida väikese suursilm- ja kulduim-tuuni ning mittesihtliikide peibutuspüügivahenditega seotud püüki, ning

c)	sisaldama suuniseid, mis aitaksid vältida peibutuspüügivahendite kaotamist ja mahajätmist, nii palju kui see on võimalik.

4. Hiljemalt 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut esitavad liikmesriigid kooskõlas artikli 51 lõikega 5 komisjonile aruande peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade edenemise kohta, sealhulgas algselt esitatud majandamiskavade ülevaated ja ülevaated kaitse- ja majandamismeetme 19/02 V lisa põhimõtete kohaldamisest. Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne IOTC aastakoosolekut.

Artikkel 10

Takerdumiskindlad ja biolagunevad peibutuspüügivahendid

1. Liidu kalalaevad kasutavad peibutuspüügivahendite konstruktsioonis takerdumiskindlaid lahendusi ja materjale, millega tagatakse, et peibutuspüügivahendi veepealne osa on kas katteta või on see kaetud ainult võrgusilmadeta materjaliga. Juhul, kui kasutatakse veealust komponenti, peab see olema valmistatud mitte võrgust, vaid võrgusilmadeta materjalist, nagu köied või purjeriie.

2. Liidu kalalaevad püüavad minna üle biolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamisele igas olukorras, välja arvatud mõõtepoide jaoks kasutatavad materjalid.

3. Käitajad püüavad teha katseid biolagunevate materjalidega, et hõlbustada oma laevastiku triivivate peibutuspüügivahendite konstruktsiooni puhul üleminekut üksnes biolaguneva materjali kasutamisele.

Artikkel 11

Keeld kasutada kalade ligimeelitamiseks kunstlikku valgustust

1. Liidu kalalaevad ei tohi tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks väljaspool territoriaalvesi kasutada, paigaldada ega käitada veepealset ega veealust kunstlikku valgustust.

2. Tulede kasutamine triivivatel peibutuspüügivahenditel on keelatud.

3. Kui liidu kalalaevad satuvad alal kunstliku valgustusega varustatud triivivatele peibutuspüügivahenditele, peavad nad need viivitamata eemaldama ja tagasi sadamasse tooma.

4. Liidu kalalaevad ei tohi alal püüda sellise laeva ega selliste triivivate peibutuspüügivahendite juures ega läheduses, mis on tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks varustatud kunstliku valgustusega.

5. Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti käigutulede ja ohutute töötingimuste tagamiseks vajalike tulede kohta.

5. JAGU

Ümberlaadimine sadamas

Artikkel 12

Ümberlaadimine

Kõik IOTC liikide ümberlaadimistoimingud tehakse sadamates, mis on määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5, või sadamates, mis on lepinguosalise poolt selleks määratud ja sellisena avalikustatud ning IOTC sekretariaadile teatavaks tehtud.

Artikkel 13

Ümberlaadimistoimingud

1. Ümberlaadimistoiminguid võib sadamas teha ainult järgmise korra kohaselt:

vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist edastab liidu kalalaeva kapten sadamariigi ametiasutustele järgmise teabe:

—	kalalaeva nimi ja selle number IOTC kalalaevade registris;

—	transpordilaeva nimi ja ümberlaaditav toode;

—	ümberlaaditav kogus tonnides toote kaupa;

—	ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

—	tuuni ja tuunilaadsete liikide ning haide peamised püügikohad;

b)	liidu kalalaeva kapten registreerib ümberlaadimisdeklaratsiooni elektrooniliselt ja edastab selle vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 22.

2. Hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase liidu kalalaeva kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ühes IOTC ametlikus keeles ja edastab selle oma lipuliikmesriigile koos laeva numbriga IOTC kalalaevade registris. Samuti täidab asjaomase liidu transpordilaeva kapten 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimist IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ühes IOTC ametlikus keeles ja edastab selle pädevatele sadamariigi ametiasutustele.

Artikkel 14

Ümberlaaditud saagi lossimine liidu transpordilaevade poolt

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega.

2. Liikmesriigid, kus ümberlaaditud saak lossitakse, võtavad asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuliikmesriigi, ümberlaadimiskoha sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega, et tagada lossitud saagi vastavus iga kalalaeva kohta teatatud püügikogusele. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häirib transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halvene.

3. Kolmandas riigis lossiva liidu transpordilaeva kapten esitab lisaks lõikes 1 osutatud eelteatisele vähemalt 48 tundi enne sadamasse sisenemist eelteatise vastavalt selle kolmanda riigi õigusaktidele, mille territooriumil asuvas sadamas kavatsetakse laevale ümberlaaditud saak lossida. Ka saadab kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni, mis on tehtud ühes IOTC ametlikest keeltest, selle riigi pädevatele asutustele, kus ümberlaaditud saak tuleb lossida, ega lossi enne, kui talle on selleks luba antud.

4. Kui lossimine toimub kolmandas riigis, teeb transpordilaeva kapten sadamariigi ametiasutustega koostööd.

5. Liidu kalalaevade lipuliikmesriigid lisavad andmed oma laevade tehtud ümberlaadimiste kohta oma aruannetesse vastavalt artikli 51 lõikele 5.

III PEATÜKK

TEATAVATE MERELIIKIDE KAITSE

1. JAGU

Varilõpusesed

Artikkel 15

Haide üldised kaitsemeetmed

1. Liidu kalalaevad võtavad kõik mõistlikud meetmed IOTC identifitseerimisjuhendite ja käitlemistavade kohaldamiseks.

2. Liidu kalalaevad vabastavad võimaluse korral viivitamata pardal olevad soovimatud elusana püütud vigastamata hailiigid, välja arvatud sinihaid. Selline püük, sealhulgas looma seisund vabastamisel (surnud või elus), pannakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikusse kirja.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed kogu püütud haide saagi kohta, sealhulgas kõik olemasolevad varasemad andmed, hinnangud ja looma seisund tagasiheitel või vabastamisel (surnud või elus) ning nende kalalaevade püütud haide suuruselised koosseisud vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 16

Pikkuim-hallhaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) osi või rümpasid.

2. Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove pikkuim-hallhaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et kõnealused proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3. Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ja komisjon korraldada uuringuid alal püütud pikkuim-hallhaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 17

Harilikud rebashaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda Alopiidae sugukonna liikide hulka kuuluva hariliku rebashai osi või rümpasid.

2. Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove harilikelt rebashaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et kõnealused proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3. Kõik harrastus- ja sportkalapüügil püütud harilikud rebashaid vabastatakse elusana. Neid ei tohi mitte mingil juhul pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda. Liikmesriigid tagavad, et harrastuskalastajad ja kalasportlased, kes tegelevad sellise kalapüügiga, mille puhul on oht püüda harilikke rebashaisid, oleksid varustatud vahenditega, mis sobivad loomade elusana vabastamiseks.

4. Liikmesriigid ja komisjon püüavad korraldada uuringuid alal püütud harilike rebashaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 18

Merisarviklased

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada püügivahendit ümber merisarviklase (Mobula perekonda kuuluvad liigid), kui seda looma on märgatud enne püügivahendi vettelaskmist.

2. Liidu kalalaevad ei tohi merisarviklase osi või rümpasid pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda.

3. Liidu kalalaevad vabastavad tahtmatult püütud merisarviklased võimaluse korral viivitamata ja neid vigastamata kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse, tehes seda viisil, millega tekitatakse püütud merisarviklastele võimalikult vähe kahju. Nad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kohaldada merisarviklaste käitlemise korda, võttes arvesse laevapere ohutust.

4. Olenemata lõikest 3 loovutab liidu seinnoodalaev, juhul kui ta püüab ja külmutab oma tegevuse käigus tahtmatult merisarviklase, terve merisarviklase vastutavatele valitsusasutustele või mõnele muule pädevale asutusele või viskab selle lossimiskohas ära. Kõnealusel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib riigisiseselt inimtoiduks annetada.

5. Liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merisarviklaste vabastamiseks vajalikke vahendeid.

Artikkel 19

Vaalhaid

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada alal seinnoota ümber vaalhai (Rhincodon typus), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2. Kui vaalhai püütakse tahtmatult kalapüügivahendisse või ta takerdub sellesse, teevad liidu kalalaevad järgmist:

a)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalhai ohutu vabastamine vastavalt kättesaadavatele IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevatele suunistele vaalhaide ohutu vabastamise ja käitlemise kohta, võttes arvesse laevapere ohutust;

teatama juhtumist laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

—	isendite arv;

—	juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

—	noota püüdmise koht;

—	ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

—	hinnang vaalhai seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas loom vabastati elusalt, aga suri hiljem.

2. JAGU

Muud liigid

Artikkel 20

Vaalalised

1. Liidu kalalaevad ei tohi tahtlikult asetada alal seinnoota ümber vaalalise, kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2. Kui vaalaline püütakse tahtmatult seinnoota või muud liiki kalapüügivahendiga, millega püütakse tuuni ja tuunilaadseid liike, kes liiguvad koos vaalalistega, teevad liidu kalalaevad järgmist:

a)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalalise ohutu vabastamine vastavalt IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevatele suunistele vaalaliste ohutu vabastamise ja käitlemise kohta, võttes arvesse laevapere ohutust;

teatavad juhtumist laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

—	liik (kui on teada);

—	isendite arv;

—	juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

—	noota püüdmise koht;

—	ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

—	hinnang looma seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas vaalaline vabastati elusalt, aga suri hiljem.

3. Liikmesriigid edastavad käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud teabe, sealhulgas looma seisundi vabastamisel (surnud või elus), vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikute kaudu või, kui pardal on vaatleja, siis vaatlusprogrammide kaudu, ja saadavad selle komisjonile vastavalt artikli 51 lõigetele 1 ja 5.

Artikkel 21

Merikilpkonnad

1. Liidu kalalaevad kohaldavad järgmisi leevendusmeetmeid:

õngejadalaevade pardal on õngeliinilõikurid ja konksuvabastid, et hõlbustada püütud või püügivahendisse takerdunud merikilpkonnade (Cheloniidae ja Dermochelyidae sugukondadesse kuuluvad liigid) nõuetekohast käitlemist ja viivitamatut vabastamist, ning nad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada ohutu vabastamine ja käitlemine kooskõlas IOTC käitlemissuunistega;

seinnoodalaevad teevad võimaluse korral järgmist:

—	väldivad merikilpkonnade seinnoota sattumist ning kui merikilpkonn on sattunud või takerdunud seinnoota, võtavad mõistlikke meetmeid merikilpkonna ohutuks vabastamiseks kooskõlas IOTC käitlemissuunistega;

—	vabastavad kõik merikilpkonnad, kes on takerdunud peibutuspüügivahenditesse või kalapüügivahenditesse;

—	kui merikilpkonn on võrku takerdunud, lõpetavad võrgu kerimise kohe, kui kilpkonn tõuseb veepinnale; enne võrgu kerimise jätkamist harutab käitleja merikilpkonna teda vigastamata võrgust lahti ja aitab tal enne vette tagasi laskmist toibuda, ning

—	omavad pardal kahvasid, mida kasutavad vajaduse korral merikilpkonnade käitlemiseks.

2. Liidu kalalaevad tõstavad kõik püütud elutud või passiivsed merikilpkonnad võimalikult kiiresti pardale ning aitavad neil, sealhulgas neid elustades, toibuda, enne kui lasevad nad ohutult vette tagasi.

3. Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja konksust vabastamise tehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merikilpkonnade vabastamiseks vajalikke vahendeid, võttes kõik mõistlikud meetmed kooskõlas lõike 1 punktis a nimetatud IOTC käitlemissuunistes esitatud IOTC merikilpkonnade identifitseerimise kaartides sätestatud käitlemissuunistega.

4. Liikmesriigid esitavad aruande selle kohta, kuidas on rakendatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) suuniseid, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust seoses püügitoimingutega.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile kõik andmed oma laevade ja merikilpkonnade kokkupuudete kohta vastavalt artikli 51 lõikele 1. Kõnealused andmed sisaldavad püügipäevikust või pardal olevalt vaatlejalt saadud teavet ning hinnangut kalapüügil juhuslikult püütud merikilpkonnade kogusuremuse kohta.

6. Liidu kalalaevad märgivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14 püügipäevikusse üles kõik püügitoimingute käigus merikilpkonnadega ette tulnud juhtumid, sealhulgas looma seisundi tema vabastamisel (surnud või elus). Nad teatavad sellistest juhtumitest oma lipuliikmesriikidele, esitades võimaluse korral teavet liigi, püügikoha, tingimuste, pardal võetud meetmete ja vabastamise koha kohta. Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

Artikkel 22

Merelinnud

1. Liidu kalalaevad kasutavad leevendusmeetmeid, et vähendada merelindude kaaspüüki kõigis püügipiirkondades, kõigil püügihooaegadel ja kogu püügitegevuses. Kõik õngejadalaevad, mis püüavad kala 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool asuval alal, kasutavad vähemalt kahte 4. lisas esitatud kolmest leevendusmeetmest ja järgivad nende meetmete miinimumnõudeid. Linnutõrjeliinide konstruktsioon ja kasutamine vastavad 5. lisas esitatud täiendavatele tehnilistele kirjeldustele.

2. Liidu kalalaevad märgivad üles andmed merelindude juhusliku kaaspüügi kohta liikide kaupa, eelkõige artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava kaudu, ja esitavad need andmed komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 1. Võimaluse korral pildistavad vaatlejad liidu kalalaevade püütud merelinde ja edastavad need fotod identifitseerimise kinnitamiseks riiklikele merelinnuekspertidele või IOTC sekretariaadile.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni või selle määratud asutust artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava rakendamisest vastavalt artikli 51 lõikele 5.

IV PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

1. JAGU

Üldtingimused

Artikkel 23

Liidu kalalaeva pardal hoitavad dokumendid

1. Liidu kalalaevad peavad kooskõlas käesoleva määrusega püügipäevikuid. Püügipäevikutes sisalduvaid esialgseid andmeid hoitakse kalalaeva pardal vähemalt 12 kuud.

2. Liidu kalalaevade pardal hoitakse lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kehtivaid dokumente, sealhulgas järgmist:

a)	kalapüügilitsents või kalapüügiluba ning püügilitsentsi või -loa tingimused;

b)	laeva nimi;

c)	sadam, kus laev on registreeritud, ja registreerimisnumber (-numbrid);

d)	rahvusvaheline kutsung;

e)	omaniku (omanike) ning, kui see on asjakohane, prahtija nimi ja aadress;

f)	kogupikkus ning

g)	vajaduse korral mootorivõimsus kilovattides või hobujõududes (kW/hj).

3. Liikmesriigid kontrollivad kalalaevade pardal olevate dokumentide kehtivust korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

4. Liikmesriigid tagavad, et kõik pardal hoitavad dokumendid ja nendes edaspidi tehtavad muudatused väljastab ja kinnitab pädev asutus ning et kalalaevad on märgistatud nii, et neid oleks võimalik hõlpsasti identifitseerida kooskõlas üldtunnustatud rahvusvaheliste standarditega, näiteks FAO kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise standardnõuetega.

2. JAGU

Laevaregister

Artikkel 24

Püügiluba omavate kalalaevade register

1. IOTC kalalaevade registris registreeritakse järgmised liidu kalalaevad:

a)	laevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit;

b)	alla 24-meetrise kogupikkusega laevad, mis püüavad kala väljaspool liikmesriigi majandusvööndit

2. Liidu kalalaevadel, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei ole lubatud IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ega toetada püügitegevust või seada alal üles triivivaid peibutuspüügivahendeid.

Käesolevat lõiget ei kohaldata nende laevade suhtes, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mis tegutsevad liikmesriigi majandusvööndis.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimekirja laevadest, mis vastavad lõike 1 nõuetele ja millel on luba alal tegutseda. Kõnealune nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	laeva(de) nimi (nimed), registreerimisnumber (-numbrid);

b)	IMO number;

c)	varasem(ad) nimi (nimed) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

d)	varasem(ad) lipp (lipud) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

e)	üksikasjad varasema kustutamise kohta muudest registritest (kui on olemas) või märge nende puudumise kohta;

f)	rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid) (kui see (need) on olemas) või märge selle (nende) puudumise kohta;

g)	registreerimissadam;

h)	laeva(de) tüüp, kogupikkus (m) ja kogumahutavus;

i)	kalatrümmi(de) kogumaht kuupmeetrites;

j)	omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

k)	tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress, kui see (need) on teada ja erineb (erinevad) laevaomanikust/käitajast, või märge selle (nende) puudumise kohta;

l)	laeva käitava äriühingu nimi, aadress ja registreerimisnumber (kui need on olemas);

m)	kasutatud püügivahendid;

n)	lubatud püügi- ja/või ümberlaadimisperiood(id);

värvifotod laevast:

—	paremparras ja vasakparras, kummalgi vaatel on näha kogu konstruktsioon;

—

vöör;

p)	vähemalt üks värvifoto, millel on selgelt näha vähemalt üks punktis a nimetatud pardatähistest.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata IOTC registrisse lisamisest, registrist kustutamisest või selles muudatuse tegemisest. Komisjon saadab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

5. Vajaduse korral esitab komisjon iga aasta jooksul IOTC sekretariaadile ajakohastatud teabe lõikes 1 osutatud IOTC registris registreeritud liidu kalalaevade kohta.

Artikkel 25

Teabe edastamine

Teave, mille liikmesriigid käesoleva määruse artikli 24 kohaselt komisjonile esitavad, edastatakse elektrooniliselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 (16) artikliga 39.

Artikkel 26

Kalalaevadele püügiloa andmine

1. Liikmesriigid väljastavad IOTC liikide püügi loa nende lipu all sõitvatele kalalaevadele kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikliga 21.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni kalapüügi ametliku loa ajakohastatud vormi ja vajaduse korral uuendavad vormil esitatud teavet. Komisjon saadab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Vorm sisaldab järgmist teavet:

a)	pädeva asutuse nimi;

b)	pädeva asutuse töötaja nimi ja kontaktandmed;

c)	pädeva asutuse töötaja allkiri ning

d)	pädeva asutuse ametlik tempel.

3. Kuna lõikes 2 osutatud vormi kasutatakse üksnes seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil. Kõnealuse vormi ja laeva pardal hoitava loa vahelist erinevust ei loeta rikkumiseks, kuid kontrolliv riik annab selle küsimuse kohta asjaomasele laeva lipuriigi määratud pädevale asutusele selgitused.

Artikkel 27

Kalapüügilube väljastavate liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid

a)	lubavad oma laevadel tegutseda alal ainult siis, kui laevad suudavad täita IOTC lepingust, käesolevast määrusest ning kaitse- ja majandamismeetmetest tulenevaid nõudeid ja kohustusi;

b)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende kalalaevad järgivad käesolevat määrust ning kaitse- ja majandamismeetmeid;

c)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende abikalalaevad hoiavad pardal laeva kehtivat registreerimistunnistust ning kehtivaid kalapüügi- või ümberlaadimislube;

tagavad, et nende püügiloa saanud kalalaevad ei ole varem tegelenud ETR-kalapüügiga või kui laeval on selline ajalugu, on uus omanik esitanud piisavad tõendid selle kohta, et

—	eelmistel omanikel ja käitajatel ei ole selle laeva suhtes õiguslikku, omandiosalusega seotud ega finantshuvi ega kontrolli laeva üle;

—	ETR-kalapüügi juhtumiga seotud osalised on asja ametlikult lahendanud ja sanktsioonid on täidetud ning

—	võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte, ei tegele nende abikalalaevad ETR-kalapüügiga ega ole sellega seotud;

e)	tagama riigisiseste õigusaktide kohaselt nii palju kui võimalik, et nende abikalalaevade omanikud ja käitajad ei tegeleks tuunipüügiga ega oleks seotud sellise tuunipüügiga, millega tegelevad artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris registreerimata laevad, ning

võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalikult suures ulatuses, et artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris registreeritud abikalalaevade omanikud oleksid lipuliikmesriigi kodanikud või juriidilised isikud, nii et vajaduse korral saab nende suhtes võtta kontrolli- või karistusmeetmeid.

2. Liikmesriigid teatavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt astutud sammude ja võetud meetmete läbivaatamise tulemustest komisjonile või selle määratud asutusele kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

3. Liikmesriigid, kes väljastavad püügilitsentse oma püügiloaga kalalaevadele, esitavad igal aastal komisjonile või selle määratud asutusele aruande kaitse- ja majandamismeetme 05/07 I lisa kohaselt võetud meetmetest, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 05/07 II lisas sätestatud vormi ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51.

Artikkel 28

Meetmed IOTC laevaregistris registreerimata laevade vastu

1. Liidu kalalaevad, mis ei ole registreeritud artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei tohi alal IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2. Selleks et tagada käesoleva määruse tõhusus seoses dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, teevad liikmesriigid järgmist:

a)	kinnitavad ainult IOTC registris registreeritud liidu laevade statistilisi dokumente;

b)	nõuavad, et lepinguosalise territooriumile importimisel pandaks statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidele, mille liidu kalalaevad on alal püüdnud, kaasa statistilised dokumendid, ning

c)	teevad statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikide importimisel koostööd neid liike püüdvate laevade lipuliikmesriikidega, tagamaks et statistilisi dokumente ei võltsitaks või et need ei sisaldaks väärinformatsiooni.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu faktilise teabe, mis annab alust kahtlustada, et IOTC registris registreerimata laevad tegelevad alal IOTC liikide püügi või ümberlaadimisega. Komisjon või selle määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 29

Tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade register

1. Liikmesriigid, kellel on alal tuuni ja mõõkkala püüdvaid kalalaevu, esitavad IOTC asjakohast aruandevormi kasutades komisjonile iga aasta 1. veebruariks nimekirja nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis tegelesid eelmisel aastal alal aktiivselt püügiga ja mis:

a)	on vähemalt 24-meetrise kogupikkusega või

b)	on alla 24-meetrise kogupikkusega, mis tegutsesid väljaspool asjaomase liikmesriigi majandusvööndit.

2. Liikmesriigid, kellel on kalalaevu, mis püüavad alal kulduim-tuuni, esitavad IOTC asjakohast aruandevormi kasutades komisjonile iga aasta 1. veebruariks nimekirja kõigist sellistest nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis püüdsid eelnenud aastal alal kulduim-tuuni.

3. Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe igal aastal enne 15. veebruari IOTC sekretariaadile.

4. Lõikes 1 osutatud laevade nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

a)	IOTC number;

b)	nimi ja registreerimisnumber;

c)	IMO number, kui see on olemas;

d)	varasem lipuriik (kui neid on);

e)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

f)	laeva tüüp, pikkus ja kogumahutavus;

g)	omaniku, prahtija või käitaja nimi ja aadress (kui on asjakohane);

h)	peamised sihtliigid ning

i)	loa kehtivusaeg.

3. JAGU

Piirkondlik vaatluskava

Artikkel 30

Piirkondlik vaatluskava

1. Selleks et täiustada teadusandmete kogumist, tagavad need liidu kalalaevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit, ning need alla 24 meetri pikkused kalalaevad, mis püüavad kala väljaspool mis tahes liikmesriigi majandusvööndit, et siis, kui nad alal kala püüavad, vaatlevad vähemalt 5 % iga püügivahendiga tehtavatest toimingutest või loomustest piirkondliku vaatluskava raames heaks kiidetud vaatlejad.

2. Kui seinnoodalaevade pardal on lõikes 1 osutatud vaatleja, jälgib see vaatleja saaki ka lossimisel, et teha kindlaks suursilm-tuuni püügi koosseisu.

3. Lõiget 2 ei kohaldata nende liikmesriikide suhtes, kellel on juba proovivõtukava, mille ulatus vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 31

Vaatlejate ülesanded

1. Liidu kalalaeva pardal viibivad vaatlejad

a)	märgivad üles laevade püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande ning kontrollivad laeva asukohti;

b)	vaatlevad ja hindavad püüki nii palju kui võimalik, et teha kindlaks püügi koosseis ning jälgida tagasiheidet, kaaspüüki ja suuruselist koosseisu;

c)	märgivad üles kapteni kasutatavate püügivahendite liigi, võrgusilma suuruse ja tarvikud;

d)	koguvad teavet, mis võimaldab ristkontrollida püügipäevikutesse tehtud kandeid (liigiline koosseis ja kogused, eluskaal ja töötlemisjärgne kaal ning asukoht, kui need on olemas), ning

e)	teevad IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

2. Vaatleja esitab 30 päeva jooksul pärast iga püügireisi lõppu lipuliikmesriigile aruande. Aruanne esitatakse ala kohta, mille suurus on 1 laiuskraad korda 1 pikkuskraad. Liikmesriigid saadavad iga aruande komisjonile või selle määratud asutusele 140 päeva jooksul alates selle kättesaamisest ning tagavad, et õngejadalaeval asuva vaatleja aruandeid saadetakse korrapäraselt kogu aasta vältel. Komisjon või selle määratud asutus edastab aruanded IOTC sekretariaadile kümne päeva jooksul alates nende kättesaamisest.

Artikkel 32

Kohapealsed proovivõtjad

1. Kohapealsed proovivõtjad jälgivad väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu laevade lossimiste arvu lossimiskohas. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevate laevade puhul peaksid proovivõtjad katma vähemalt 5 % selliste laevade püügireiside koguarvust või aktiivsete kalalaevade koguarvust.

2. Kohapealsed proovivõtjad koguvad kalalaevade tühjakslaadimise ajal kaldal teavet. Kohapealse proovivõtu programme saab kasutada püügi ja pardale jäetud kaaspüügi kvantifitseerimiseks ning tagastatud märgiste kogumiseks.

3. Proovivõtjad jälgivad lossimiskohas püüki, et hinnata saagi suurust laeva tüübi, püügivahendi ja liigi järgi või teha IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

Artikkel 33

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid värbavad oma lipu all sõitvate laevade pardale paigutamiseks kvalifitseeritud vaatlejad.

2. Liikmesriigid teevad järgmist:

a)	võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et vaatlejad saavad täita oma tööülesandeid pädevalt ja ohutult;

b)	tagavad, et vaatlejad on lähetustes erinevatel laevadel;

c)	tagavad, et laev, mille pardal vaatleja on, pakub vaatlejale sobivaid ööbimis- ja toitlustustingimusi, mis on pardal viibiva laeva juhtkonna omadega võimaluse korral samaväärsed;

d)	tagavad, et laevakapten teeb vaatlejatega koostööd, et nad saaksid täita oma tööülesandeid ohutult, sealhulgas tagab vajaduse korral juurdepääsu pardal hoitavale saagile ja saagile, mis kavatsetakse vette tagasi heita, ning

e)	kannavad vaatluskavaga seotud kulud.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 6 jälgitud laevade arvu ja vaatlemisel saavutatud katvuse püügivahendi liigi kaupa.

4. JAGU

Seire ja järelevalve

Artikkel 34

Laevaseiresüsteem

1. Liikmesriigid edastavad laeva geograafilise asukoha IOTC sekretariaadile hiljemalt kaks tööpäeva pärast liidu kalalaeva pardal oleva seireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise avastamist või sellest teatamist või tagavad, et laeva kapten või omanik või nende esindaja edastavad need asukohad IOTC sekretariaadile.

2. Kui liikmesriik kahtlustab, et üks või mitu teise lipuliikmesriigi või muu lepinguosalise laeva pardal olevat seireseadet ei vasta nõutavatele töötingimustele või et seadet on muudetud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab teate IOTC sekretariaadile ja laeva lipuriigile.

Artikkel 35

Prahtimine

1. Prahtimise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

b)	prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kuni 12 kuud;

prahitavad kalalaevad registreeritakse vastutavas lepinguosalises riigis, kes on sõnaselgelt nõus järgima kaitse- ja majandamismeetmeid ning rakendama neid oma laevadel. Kõik lepinguosalised lipuriigid täidavad tõhusalt kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada kaitse- ja majandamismeetmete järgimine;

d)	prahitavad kalalaevad, mis on registreeritud artiklis 24 osutatud IOTC registris ja millel on luba alal kala püüda;

e)	kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval tegutseda avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest;

f)	prahitud laevad esitavad laevaseiresüsteemi ja püügiandmed nii prahtivale lepinguosalisele ja lepinguosalisele lipuriigile kui ka IOTC sekretariaadile, nagu on sätestatud 6. lisas sätestatud prahtimisest teavitamise süsteemis;

g)	kogu prahilepingu kohane püük, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Vaatleja viibimine selliste prahitud laevade pardal arvestatakse prahtiva lepinguosalise prahilepingu alusel toimuva kalapüügi kestel vaatlusmäärast maha;

h)	prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite ning muud andmed, mida IOTC nõuab;

i)	prahitud laevad on nõuetekohaselt varustatud laevaseiresüsteemiga ja kalapüügivahendid on tõhusaks kalavarude majandamiseks märgistatud;

j)	vaatlemine hõlmab vähemalt 5 % püügikoormusest;

k)	prahitud laeval on prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei ole kantud IOTC ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ega ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja;

l)	prahitud laevadel ei ole lubatud kasutada lepinguosalise lipuriigi kvooti ning mingil juhul ei ole laeval lubatud püüda kala korraga rohkem kui ühe prahilepingu alusel;

m)	lossimine toimub lepinguosalise sadamates või lepinguosalise otsese järelevalve all, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei kahjusta kaitse- ja majandamismeetmeid.

Artikkel 36

Prahtimisest teavitamise süsteem

1. Prahtiv liikmesriik teatab komisjonile viivitamata 15 päeva jooksul ja hiljemalt 72 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis identifitseeritakse vastavalt käesolevale artiklile prahitud laevana, esitades iga prahitud laeva kohta elektrooniliselt järgmise teabe:

a)	prahitud laeva nimi (nii algses registreerimiskeeles kui ka ladina tähestikus), prahitud laeva registreerimisnumber ning IMO number;

b)	laeva tegeliku kasusaava omaniku nimi ja kontaktaadress;

c)	laeva kirjeldus, sealhulgas kogupikkus, laeva tüüp ja prahilepingu alusel kasutatav(ad) püügiviis(id);

d)	koopia prahilepingust ja laevale väljastatud püügiloast või -litsentsist, sealhulgas laevale eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused ning prahilepingu kestus;

e)	prahtiva liikmesriigi nõusolek prahilepingu sõlmimiseks ning

f)	prahilepingu sätete rakendamiseks võetud meetmed.

2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata 17 päeva jooksul ja hiljemalt 96 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis identifitseeritakse vastavalt käesolevale artiklile prahitud laevana, esitades elektrooniliselt teabe iga lõikes 1 osutatud prahitud laeva kohta.

3. Kui komisjon saab liikmesriikidelt lõikes 1 või 2 sätestatud teabe, edastab ta IOTC sekretariaadile järgmise teabe:

a)	oma nõusolek prahilepingu sõlmimiseks;

b)	prahilepingu sätete rakendamiseks võetud meetmed ning

c)	oma nõusolek täita kaitse- ja majandamismeetmeid.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata prahilepingu kohase püügitoimingu algusest, peatamisest, jätkamisest ja lõpetamisest.

5. Kalalaevu prahtivad liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 10. veebruariks üksikasjad eelmisel kalendriaastal sõlmitud prahilepingute kohta, sealhulgas prahitud laevade püügi- ja püügikoormuse andmed ning vaatleja prahitud laevade pardal viibimise saavutatud määr, kooskõlas artikli 35 lõike 1 punktiga j. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 28. veebruariks.

Artikkel 37

Riikkondsuseta laevad

Kui liikmesriigi laev või õhusõiduk märkab kalalaevu, mille puhul kahtlustatakse riikkondsuse puudumist või riikkondsuse puudumine on kinnitatud ja mis arvatavalt püüavad kala ala avamere osas, teatab see liikmesriik tähelepanekust komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 38

Mugavuslipu all sõitvad kalalaevad

Mugavuslipu all sõitvate suuremahulise tuunipüügi õngejadalaevade puhul teevad liikmesriigid järgmist:

a)	keelduvad selliste mugavuslipu all sõitvate laevade lossimisest ja ümberlaadimisest, mis tegelevad püügitegevusega, mis vähendab käesolevas määruses sätestatud meetmete või IOTC vastuvõetud meetmete tõhusust;

b)	võtavad kõik võimalikud meetmed, et nõuda oma importijatelt, vedajatelt ja muudelt asjaomastelt käitlejatelt, et nad hoiduksid tehingutest mugavuslipu all kala püüdvate laevade püütud tuuni ja tuunisarnaste liikidega ning nende ümberlaadimisest;

c)	teavitavad oma üldsust mugavuslipu all sõitvate suuremahulise tuunipüügi õngejadalaevade püügitegevusest, mis vähendab IOTC kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, ning kutsuvad oma üldsust tungivalt üles mitte ostma sellistel laevadel püütud kala;

d)	nõuavad oma tootjatelt ja muudelt asjaomastelt ettevõtjatelt tungivalt, et nad takistaksid oma laevade ja vahendite või seadmete kasutamist õngejadaga püügitoimingutel mugavuslipu all, ning

e)	jälgivad mugavuslipu all sõitvate kalalaevade tegevust ja vahetavad sellekohast teavet, sealhulgas teavet IOTC sekretariaadi korraldatud proovivõtmiste kohta sadamates.

V PEATÜKK

PÜÜGIANDMED

Artikkel 39

Püügiandmete ja püügikoormuse andmete ülesmärkimine

1. Liidu kalalaevad peavad andmete ülesmärkimiseks elektroonilist püügipäevikut, mis sisaldab miinimumnõudena 1. lisas esitatud teavet ja andmeid.

2. Kalalaeva kapten täidab püügipäevikut ning esitab selle lipuliikmesriigile ning rannikuriigile, kelle majandusvööndis on liidu kalalaev kala püüdnud. Rannikuriigile antakse ainult see püügipäeviku osa, mis kajastab rannikuriigi majandusvööndis toimunud tegevust.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma aastaaruannetes kokkuvõtlikult kõik konkreetse aasta andmed vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 40

Suursilm-tuuni püügi sertifikaat

1. Kõigi liikmesriigi territooriumile imporditud suursilm-tuunidega on kaasas IOTC suursilm-tuuni statistiline dokument, nagu on ette nähtud 8. lisas, või IOTC suursilm-tuuni reekspordisertifikaat, mis vastab 9. lisas esitatud nõuetele.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata seda statistilise dokumendi nõuet seinnoodalaevadega või söödaga õngelaevadega püütud suursilm-tuunide suhtes, mis on peamiselt mõeldud edasiseks töötlemiseks ala konservitehastes.

3. Lõikes 1 osutatud dokumendid kinnitatakse kaitse- ja majandamismeetme 03/03 IV lisas sätestatud vormingu kohaselt ja kooskõlas järgmiste reeglitega:

a)	IOTC suursilm-tuuni statistilise dokumendi kinnitab tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriik või kui laev töötab prahilepingu alusel, siis tuuni eksportinud riik,

b)	IOTC suursilm-tuuni reekspordi sertifikaadi kinnitab tuuni reeksportinud riik;

c)	liidu laevade püütud suursilm-tuuni statistilised dokumendid võib kinnitada liikmesriik, kus tooted lossitakse, tingimusel et vastavad suursilm-tuuni kogused eksporditakse lossimisliikmesriikide territooriumilt liidust välja.

4. Iga aasta 15. märtsiks, eelnenud aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahelise ajavahemiku kohta ja iga aasta 15. septembriks, jooksva aasta 1. jaanuari ja 30. juuni vahelise ajavahemiku kohta esitavad suursilm-tuuni importivad liikmesriigid komisjonile suursilm-tuuni statistiliste dokumentide programmi raames kogutud andmed, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 03/03 III lisas esitatud vormi. Komisjon vaatab teabe läbi ja edastab selle IOTC sekretariaadile vastavalt 1. aprilliks ja 1. oktoobriks.

5. Suursilm-tuuni eksportivad liikmesriigid uurivad pärast käesoleva artikli lõikes 4 osutatud impordiandmete saamist ekspordiandmeid ja esitavad tulemused igal aastal komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

VI PEATÜKK

SADAMARIIGI MEETMED, INSPEKTEERIMINE, TÄITMISE TAGAMINE NING ETR-KALAPÜÜK

1. JAGU

Sadamariigi meetmed

Artikkel 41

Kontaktpunktid ja määratud sadamad

1. Liikmesriik, kes soovib anda kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on alal püütud IOTC liigid või IOTC liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, juurdepääsu oma sadamatele, teeb järgmist:

a)	määrab sadama, kuhu võidakse taotleda kolmanda riigi kalalaeva sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)	määrab kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)	määrab kontaktpunkti inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3.

2. Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile või selle määratud asutusele vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist.

Artikkel 42

Eelteatis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumise aega või vahetult pärast püügitoimingu lõppu, kui sadamasse saabumiseni jääv ajavahemik on lühem kui 24 tundi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on kolmandate riikide kalalaevade kaptenite või nende esindajate esitatav teave käesoleva määruse 10. lisa kohaselt nõutav teave, millele lisatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 III peatüki kohaselt kinnitatud püügisertifikaat, kui kõnealuste kolmandate riikide kalalaevade pardal on IOTC liikidest saadud kalandustooteid.

3. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 6 osutatud eelteatise ja käesoleva artikli lõikes 2 nõutud teabe võib edastada elektrooniliselt, PSMi e-rakenduse kaudu.

4. Sadamaliikmesriigid võivad küsida lisateavet, et kindlaks teha, kas lõikes 1 osutatud kalalaevad on tegelenud ETR-kalapüügiga või sellega seotud tegevusega.

Artikkel 43

Sadamasse sisenemise, lossimise ja ümberlaadimise luba

1. Pärast asjakohase teabe saamist artikli 42 kohaselt otsustab sadamaliikmesriik, kas lubada või keelata kolmanda riigi kalalaeval oma sadamatesse siseneda ja oma sadamaid kasutada. Kui kolmanda riigi kalalaeval on keelatud siseneda, teavitab sadamaliikmesriik laeva lipuriiki ja komisjoni või selle määratud asutust. Komisjon või selle määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Sadamaliikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda kalalaevadel, mis on kantud IOTC või muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja või ETR-kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja.

2. Kui eelteatis on saadud PSMi e-rakenduse kaudu, teatab sadamaliikmesriik oma otsuse sadamasse sisenemise lubamise või selle keelamise kohta sama rakenduse kaudu.

3. Transpordilaevade puhul on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutud IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon ning see esitatakse vähemalt 48 tundi enne kavandatud lossimisaega. Tagamaks, et lossitud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele, võtavad liikmesriigid, kus ümberlaaditud saaki hakatakse lossima, asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuriigi, saagi sadamas ümberlaadimisega seotud sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

4. Kui sadamaliikmesriik saab kalapüügilaevalt lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikele 1, võtavad sadamaliikmesriigid asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ja teevad koostööd lepinguosalise lipuriigiga, tagamaks et lossitud ja/või ümberlaaditud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele.

5. Iga sadamaliikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. juuniks nimekirja kalalaevadest, kes ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning kes on lossinud tema sadamates eelmisel kalendriaastal alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. Kõnealune teave lisatakse asjakohasesse IOTC aruandevormi ja selles esitatakse üksikasjalikud andmed püügi koosseisu kohta lossitud kaalu ja liikide kaupa. Komisjon kontrollib neid aruandeid ja edastab need IOTC sekretariaadile iga aasta 30. juuniks.

2. JAGU

Inspekteerimine

Artikkel 44

Inspekteerimine sadamas

1. Iga sadamaliikmesriik inspekteerib igal aastal oma määratud sadamates vähemalt 5 % kõikidest selliste kalalaevade IOTC liikidega seotud lossimistest või ümberlaadimistest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all.

2. Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja eelteatises osutatud iga liigi koguste ning tegelikult lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist. Kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollib inspektor pardale jäävaid kalakoguseid liikide kaupa ja märgib need üles.

Artikkel 45

Inspekteerimismenetlus

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

2. Sadamaliikmesriigi inspektorid on selleks volitatud, nõuetekohase kvalifikatsiooniga inspektorid ja neil on kehtiv isikut tõendav dokument, mille nad esitavad inspekteeritava laeva kaptenile.

3. Miinimumnõudena tagavad sadamaliikmesriigid, et nende inspektorid täidavad kaitse- ja majandamismeetme 16/11 II lisas sätestatud ülesandeid. Sadamaliikmesriigid nõuavad oma sadamates inspekteerimisel, et laeva kapten pakuks inspektoritele kogu vajalikku abi ja teavet ning esitaks vajalikud materjalid ja dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad.

4. Iga sadamaliikmesriik lisab iga inspekteerimise tulemuste kirjalikku aruandesse vähemalt kaitse- ja majandamismeetme 16/11 III lisas sätestatud teabe. Sadamaliikmesriik edastab kolme tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu inspekteerimisaruande koopia ja taotluse korral selle originaali või kinnitatud ärakirja inspekteeritud laeva kaptenile, lipuriigile, komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab aruande IOTC sekretariaadile.

5. Iga sadamaliikmesriik esitab iga aasta 15. juuniks komisjonile nimekirja kalalaevadest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning mis on lossinud tema sadamates eelmisel kalendriaastal IOTC alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. Kõnealune teave sisaldab üksikasjalikke andmeid püügi koosseisu kohta kaalu ja lossitud liikide kaupa. Komisjon edastab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 1. juuliks.

3. JAGU

Täitmise tagamine

Artikkel 46

Menetlus IOTC meetmete rikkumiste korral sadamas tehtavate inspekteerimiste ajal

1. Kui inspekteerimise käigus kogutud teave sisaldab tõendeid, et kalalaev on rikkunud IOTC meetmeid, kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 11 käesolevat artiklit.

2. Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile või selle määratud asutusele inspekteerimisaruande koopia nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle aruande viivitamata IOTC sekretariaadile ja lepinguosalise lipuriigi kontaktpunktile.

3. Sadamaliikmesriigid teatavad rikkumiste korral võetud meetmetest viivitamata lepinguosalise lipuriigi pädevale asutusele ja komisjonile või selle määratud asutusele. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe IOTC sekretariaadile.

Artikkel 47

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1. Liikmesriigid esitavad vähemalt 80 päeva enne IOTC aastakoosolekut komisjonile kaitse- ja majandamismeetme 18/03 I lisa aruandevormil dokumenteeritud teabe kahe viimase aasta võimalike juhtumite kohta, kus kalalaev ei ole alal täitnud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle asjakohasel juhul IOTC sekretariaadile vähemalt 70 päeva enne vastavuskomitee aastakoosolekut.

2. Lõikes 1 osutatud dokumenteeritud teabele lisatakse teave iga nimekirja kantud laevaga seotud ETR-kalapüügi kohta, sealhulgas järgmine:

a)	väidetav ETR-kalapüük seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmetega;

b)	kaubandusteave, mis on saadud asjakohase kaubandusstatistika, näiteks statistiliste dokumentide ja muu kontrollitava riikliku või rahvusvahelise statistika põhjal;

teave, mis on saadud muudest allikatest või mis on kogutud püügipiirkondadest, näiteks:

—	sadamas või merel tehtud inspekteerimise käigus kogutud teave;

—	rannikuriikidelt saadud teave, sealhulgas laevaseiresüsteemi transponderi või automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) andmed, satelliitidelt või õhu- või mererajatistelt saadud seireandmed;

—	IOTC programmid, välja arvatud juhul, kui selline programm näeb ette kogutud teabe konfidentsiaalsena hoidmise, või

—	kolmandate isikute kogutud teave ja luureteave.

Artikkel 48

Väidetavad rikkumised, millest on teatanud lepinguosaline ja IOTC sekretariaat

1. Kui komisjon saab lepinguosaliselt või IOTC sekretariaadilt teavet, mille kohaselt on liidu kalalaev väidetavalt tegelenud ETR-kalapüügiga, edastab ta selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile tema lipu all sõitvate kalalaevadega seotud väidetava nõuete rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed probleemi lahendamiseks vähemalt 45 päeva enne IOTC aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe IOTC-le vähemalt 15 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 49

IOTC esialgne ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri

1. Kui komisjon saab IOTC sekretariaadilt ametliku teate liidu kalalaeva lisamise kohta IOTC koostatud esialgsesse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, edastab ta selle teate, sealhulgas IOTC sekretariaadi esitatud kinnitavad tõendid ja muu dokumenteeritud teabe asjaomasele lipuliikmesriigile.

2. Asjaomane liikmesriik esitab märkused hiljemalt 30 päeva enne IOTC vastavuskomitee aastakoosolekut. Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne vastavuskomitee aastakoosolekut.

3. Pärast komisjonilt teate saamist teevad asjaomase lipuliikmesriigi ametiasutused järgmist:

a)	teatavad kalalaeva omanikule ja käitajatele laeva lisamisest IOTC koostatud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja ning võimalikest tagajärgedest, mis võivad tuleneda kõnealusesse nimekirja lisamise kinnitamisest, mille IOTC vastu võtab, ning

b)	jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, et määrata kindlaks oma tegevus ja teha kindlaks võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 50

IOTC ajutine ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri

1. Selleks et vältida artiklis 49 osutatud IOTC esialgsesse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud liidu kalalaeva kandmist IOTC koostatud ajutisse ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, esitab lipuliikmesriik komisjonile järgmise teabe, mis tõendab, et:

laev on igal asjaomasel ajal järginud oma loa tingimusi ja

—	laev on püüdnud kala kaitse- ja majandamismeetmetega kooskõlas oleval viisil,

—	laev on püüdnud kala rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes viisil, mis on kooskõlas selle rannikuriigi õigusaktide ja reeglitega, või et

—	laev on püüdnud üksnes neid liike, mida leping ei hõlma, või et

b)	vastuseks kõnealusele ETR-kalapüügile on võetud tõhusaid karistusmeetmeid, sealhulgas süüdistuse esitamine ja piisavalt rangete sanktsioonide kehtestamine, et tagada tõhus täitmine ja hoida ära edasised rikkumised.

2. Komisjon kontrollib lõikes 1 osutatud teavet ja edastab selle viivitamata IOTC sekretariaadile.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Andmete esitamine

1. Kasutades kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabelit, esitavad liikmesriigid hiljemalt iga aasta 15. juunil komisjonile eelnenud aastat puudutava teabe järgmise kohta:

hinnangud kogupüügi kohta liikide ja püügivahendite kaupa, võimaluse korral kvartali kaupa ja eraldi, pardale jäetud püügi kohta eluskaalus ja tagasiheite kohta eluskaalus või arvuliselt, kõigi IOTC mandaadi alla kuuluvate liikide, samuti kõige sagedamini püütud varilõpuseste liikide kohta vastavalt püügi- ja juhtumite andmetele;

b)	kogupüügi andmed vaalaliste, merikilpkonnade ja merelindude kohta, millele on osutatud vastavalt artiklites 20, 21 ja 22;

c)	seinnooda ning ridva ja õngenööriga kalapüügi puhul saagi ja püügikoormuse andmed jaotatuna püügiviisi järgi ning ekstrapoleerituna iga püügivahendi riiklikule kuusaagile; samuti esitatakse korrapäraselt ekstrapoleerimismenetlust kirjeldavad dokumendid;

d)	õngejadapüügi puhul püügiandmed liigi kohta arv- või kaalunäitajatena ning püügikoormus kasutatud konksude arvuna 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta; samuti esitatakse korrapäraselt ekstrapoleerimismenetlust kirjeldavad dokumendid;

e)	artikli 39 kohane kokkuvõte kulduim-tuuni viimastest püükidest;

f)	nullpüügist teatatakse, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabelit.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitavad liikmesriigid järgmised püügikoormuse andmed varustuslaevu ja peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevade kohta:

a)	nende seinnoodalaevade varustuslaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all, või nende seinnoodalaevade abilaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all või kellel on luba tegutseda nende majandusvööndis, ning mida on alal käitatud;

b)	seinnoodalaevade ja nende varustuslaevade arv ja merepäevade arv 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta; need andmed teatab varustuslaeva lipuliikmesriik;

c)	iga peibutuspüügivahendi asukoht, püügile asetamise kuupäev ja kellaaeg, tunnus ja tüüp ning konstruktsiooni omadused.

3. Lõikes 1 osutatud teave laevade tüübi ning esialgsete ja lõplike andmete kohta esitatakse komisjonile järgmistel kuupäevadel:

a)	eelmise aasta esialgsed andmed avamerel tegutsevate õngejadalaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juunil; lõplikud andmed esitatakse hiljemalt iga aasta 15. detsembriks;

b)	lõplikud andmed kõigi teiste laevade, sealhulgas varustuslaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juuniks.

4. Komisjon analüüsib teavet ja saadab selle IOTC sekretariaadile käesolevas määruses sätestatud kindlateks tähtaegadeks.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut eelmise kalendriaasta kohta teabe, mis sisaldab andmeid meetmete kohta, mis on võetud nende aruandekohustuse täitmiseks seoses kogu IOTC hallatava kalapüügiga, sealhulgas selle püügi käigus püütud hailiikidega, eelkõige nende otsese ja juhusliku püügi andmete kogumise parandamiseks võetud meetmete kohta. Komisjon koondab teabe liidu rakendusaruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

6. Lipuliikmesriigid saadavad komisjoni teatavaks tehtud kuupäeval komisjonile igal aastal hiljemalt 45 päeva enne IOTC teaduskomitee istungit riikliku teadusliku aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	üldine kalandusstatistika;

b)	aruanne komitee soovituste rakendamise kohta;

c)	artikli 15 lõikes 3, artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 5 sätestatud teadusuuringutega tehtud edusammud ning

d)	muu asjakohane teave, mis on seotud IOTC liikide püügiga, samuti haide, kõrvalsaaduste ja kaaspüügiliikidega.

7. Lõikes 6 osutatud aruanne koostatakse kooskõlas IOTC teaduskomitee ettenähtud vormiga. Komisjon saadab nõutava vormi lipuliikmesriikidele. Komisjon analüüsib aruandes sisalduvat teavet, koondab selle liidu aruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

Artikkel 52

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas konfidentsiaalsusnormidega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

2. Käesoleva määruse kohane andmete kogumine, edastamine, -säilitamine või muu andmete töötlemine tehakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

3. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel ei säilitata neid kauem kui kümme aastat, välja arvatud, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste või teadusuuringute võimaldamiseks. Kõnealustel juhtudel võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

Artikkel 53

Suunised

Komisjon annab liikmesriikidele, kellel on kalapüügivõimalused IOTC hallatavas püügipiirkonnas, kõik IOTC väljatöötatud suunised, eelkõige sellised, mis puudutavad järgmist:

a)	haide identifitseerimise juhendid ja käitlemise tavad;

b)	merisarviklaste käitlemise kord;

c)	IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevad suunised vaalhaide ohutu vabastamise ja käitlemise kohta;

d)	IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevad suunised vaalaliste ohutu vabastamise ja käitlemise kohta ning

e)	merikilpkonnade käitlemise suunised.

Asjaomased liikmesriigid tagavad kõnealuste suuniste edastamise asjaomastes püügipiirkondades kala püüdvate laevade kaptenitele. Kõnealused kaptenid võtavad kasutusele kõik mõistlikud meetmed kõnealuste suuniste kohaldamiseks.

Artikkel 54

Muudatuste tegemise kord

1. Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse IOTC resolutsioonidesse tehtud muudatusi või täiendusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale IOTC resolutsioonidest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta järgmist:

a)	artiklis 10 esitatud peibutuspüügivahendite kirjeldus;

b)	artiklis 12 sätestatud ümberlaadimiseks kasutatavad lepinguosalise sadamad;

c)	artikli 24 lõikes 3 sätestatud laeva käsitlev teave tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja kohta;

d)	artikli 30 lõikes 1 sätestatud vaatlemisprotsent;

e)	artikli 32 lõikes 1 sätestatud kohapealsete proovivõtjate pardalolek väikesemahulise kalapüügi puhul;

f)	artikli 35 lõikes 1 sätestatud prahtimistingimused;

g)	artikli 44 lõikes 1 sätestatud sadamas lossimise inspekteerimise protsent;

h)	artikli 29 lõigetes 1 ja 3, artikli 45 lõikes 5 ning artiklis 51 sätestatud aruannete tähtajad;

i)	1.–10. lisa;

j)	viited artikli 9 lõike 3 punktis a, artikli 9 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 40 lõigetes 3 ja 4, artikli 42 lõikes 3, artikli 45 lõigetes 3 ja 4, artikli 47 lõikes 1 ja artikli 51 lõikes 1 osutatud rahvusvahelistele õigusaktidele.

2. Kooskõlas lõikega 1 vastu võetavad muudatused piirduvad rangelt asjaomaste liidu jaoks siduvate IOTC resolutsioonide muudatuste ja täienduste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 55

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 54 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. detsembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 56

Määruste (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 muutmine

1. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 2 punkt b ning artiklid 20 – 21a jäetakse välja.

2. Määruse (EÜ) nr 1984/2003 artikli 1 punkt b, artikli 8 punkt b ning VII, XII, XIV ja XVIII lisa jäetakse välja.

3. Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 4 lõige 2 ning artiklid 18–20 jäetakse välja.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. november 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 341, 24.8.2021, lk 106.

(2) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. oktoobri 2022. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(6) Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(14) Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(15) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

1. LISA

Ühekordne märge püügile asetamise/ vettelaskmise/püügitoimingu kohta

NB! Kõikide käesolevas lisas nimetatud püügivahendite puhul tuleb kasutada järgmist kuupäeva ja kellaaja vormingut:

püügile asetamise/vettelaskmise/püügitoimingu kuupäev tuleb märkida üles kujul AAAA/KK/PP;

kellaaeg (0–24 tundi) kohaliku, Greenwichi või riigi aja järgi, täpsustades selgelt, millist aega on kasutatud.

PÜÜGITOIMING

Õngejada

Püügile asetamise kuupäev

Asukoha laius- ja pikkuskraad: kas asukoht keskpäeval või püügivahendi püügile asetamise alguses või püügitoimingu piirkonna kood (nt Seišellide majandusvöönd, avameri jne)

Püügivahendi püügile asetamise alguse ja võimaluse korral väljavõtmise kellaaeg

Konksude arv ujukite vahel: kui ühe püügile asetamise jooksul on ujukite vahel erinev arv konkse, siis märkida üles kõige esinduslikum (keskmine) arv

Püügile asetamisel kasutatud konksude koguarv

Püügile asetamisel kasutatud valguspulkade arv

Püügile asetamisel kasutatud sööda liik (nt kala, kalmaar jne).

Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X C)

Seinnoot

Püügile asetamise kuupäev

Tegevuse liik: püügile asetamine või uue peibutuspüügivahendi kasutuselevõtt

Tegevuse asukoha laius- ja pikkuskraad ning kellaaeg, või kui päeva jooksul ühtegi tegevust ei toimu, siis asukoht keskpäeval

Kui tegemist on püügile asetamisega: täpsustada, kas püügile asetamine õnnestus, püügile asetamise kestus, kasutatud lastiruum; kalaparve liik (vabalt ujuv parv või peibutuspüügivahendi abil püütud). Kui kasutati peibutuspüügivahendit, täpsustada liik (nt palk või muu looduslik ese, triiviv peibutuspüügivahend, ankurdatud peibutuspüügivahend jne). Vt kaitse- ja majandamismeede 18/08:

Peibutuspüügivahendite haldamise kavaga seotud menetlused, kaasa arvatud peibutuspüügivahendite arvu piiramine, peibutuspüügivahenditega püütud saagi registreerimise üksikasjalikumad andmed ja peibutuspüügivahendite parandatud mudelite väljatöötamine, et nendesse satuks vähem mittesihtliike (või muu seda asendav hilisem resolutsioon)

Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X C)

Nakkevõrk

Püügile asetamise kuupäev: märkida üles iga püügile asetamise kuupäev või merepäevad (päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud)

Võrgu kogupikkus (meetrites): iga püügile asetamise jaoks kasutatud ujukinööri pikkus meetrites

Püügiaja algus: märkida üles iga püügile asetamise alguse ja võimaluse korral püügivahendite väljavõtmise kellaaeg

Algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad: märkida algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad, mille vahele püügivahendid püügile asetati, või kui püügile asetamist ei toimunud, siis märkida laius- ja pikkuskraad keskpäeval nende päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud

Võrgu püügile asetamise sügavus (meetrites): nakkevõrgu püügile asetamise ligikaudne sügavus

Ridva ja õngenööriga kalapüük

Püügikoormuse teave tuleb märkida püügipäevikus üles päeva kaupa. Püügiteave tuleb märkida püügipäevikus üles püügireiside või võimaluse korral püügipäeva kaupa.

Püügitoimingu kuupäev: märkida üles päev või kuupäev

Asukoha laius- ja pikkuskraad keskpäeval

Asjaomasel päeval kasutatud ritvade arv

Püügiaja algus (märkida üles kellaaeg, millal söödapüük on just lõppenud ja laev suundub merele kala püüdma; mitme päeva puhul tuleks märkida üles kellaaeg, millal otsimine algab) ja püügiaja lõpp (märkida kellaaeg, millal püük viimasest kalaparvest on lõppenud; mitme päeva puhul tuleks märkida üles kellaaeg, millal lõpetati püük viimasest kalaparvest). Mitme päeva puhul tuleks märkida püügipäevade arv.

Kalaparve liik: peibutuspüügivahendi abil püütud ja/või vabalt ujuv kalaparv

SAAK

Saagi kaal (kg) või arv liikide kaupa püügile asetamise/vettelaskmise/püügitoimingu kohta iga liigi ja töötlemisviisi järgi vastavalt allpool toodud osale „Liigid“.

Õngejadaga kalapüük: arv ja kaal

Seinnoodaga kalapüük: kaal

Nakkevõrguga kalapüük: kaal

Ridva ja õngenööriga kalapüük: kaal või arv

LIIGID

Õngejadaga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)	SBF	Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)	SSP
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Sinihai (Prionace glauca)	BSH
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Makohaid (Isurus spp.)	MAK
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Harilik heeringahai (Lamna nasus)	POR
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Vasarhaid (Sphyrna spp.)	SPN
Mõõkkala (Xiphias gladius)	SWO	Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)	FAL
Vöödiline odanina (Tetrapturus audax)	MLS	Muud luukalad	MZZ
Sinine marliin (Makaira nigricans)	BUM	Muud haid	SKH
Must marliin (Istiompax indica)	BLM	Merelinnud (arv) (1)
Purikala (Istiophorus platypterus)	SFA	Mereimetajad (arv)	MAM
		Merikilpkonnad (arv)	TTX
		Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
		Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
		Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik
		Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)	TIG
		Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)	PSK
		Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)	WSH
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)	PLS
		Muud raid

Seinnoot

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Mereimetajad (arv)	MAM
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)	RHN
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
Muud IOTC liigid		Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
		Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)	FAL
		Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik	FAO kood
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Muud haid	SKH
		Muud raid
		Muud luukalad	MZZ

Nakkevõrguga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)	SSP
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Sinihai (Prionace glauca)	BSH
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Makohaid (Isurus spp.)	MAK
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Harilik heeringahai (Lamna nasus)	POR
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)	LOT	Vasarhaid (Sphyrna spp.)	SPN
Fregatt-makrelltuun (Auxis thazard)	FRI	Muud haid	SKH
Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)	BLT	Muud luukalad	MZZ
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)	KAW	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)	COM	Mereimetajad (arv)	MAM
India kuningmakrell (Scomberomorus guttatus)	GUT	Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)	RHN
Mõõkkala (Xiphias gladius)	SWO	Merelinnud (arv) (2)
Purikala (Istiophorus platypterus)	SFA	Harilikud rebashaid (Alopias spp.)	THR
Purikalalased (Tetrapturus spp, Makaira spp.)	BIL	Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)	OCS
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)	SBF	Liigid, mille ülesmärkimine on vabatahtlik
		Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)	TIG
		Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)	PSK
		Merisarviklased (Mobulidae)	MAN
		Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)	PLS
		Muud raid

Ridva ja õngenööriga kalapüük:

Peamised liigid	FAO kood	Muud liigid	FAO kood
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	ALB	Muud luukalad	MZZ
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)	BET	Haid	SKH
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	YFT	Raid
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)	SKJ	Merikilpkonnad (arv)	TTX
Fregatt-makrelltuun ja kuul-makrelltuun (Auxis spp.)	FRZ
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)	KAW
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)	LOT
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)	COM
Muud IOTC liigid

MÄRKUSED

Märkustes tuleb tuuni, tuunilaadsete liikide ja haide tagasiheide märkida üles liikide kaupa, märkides kaalu (kg) või arvu kõigi püügivahendite kohta.

Märkustes tuleks kirja panna kõik kokkupuuted vaalhaide (Rhincodon typus), mereimetajate ja merelindudega.

Märkustesse tuleks kirjutada ka muu teave.

NB! Püügipäevikutesse kantud liike peetakse miinimumnõudeks. Teise võimalusena tuleks lisada muud sageli püütud hai- ja/või kalaliigid, nagu on nõutud eri püügipiirkondades ja erineva püügi puhul.

(1) Kui lepinguosaline rakendab vaatlusprogrammi täielikult, on merelindude andmete esitamine vabatahtlik.

(2) Kui lepinguosaline rakendab vaatlusprogrammi täielikult, on merelindude andmete esitamine vabatahtlik.

2. LISA

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava koostamise juhised

Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala IOTC pädevusalasse kuuluval alal, peavad esitama komisjonile triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava, mis peaks sellega seotud kohustuste täitmise toetamiseks sisaldama järgmist.

Eesmärk

Kohaldamisala

Majandamiskava kohaldamise kirjeldus seoses järgmisega:

laevaliigid ning abi- ja saatelaevad

kasutusele võetavate triivivate peibutuspüügivahendite ja paakpoide numbrid

triivivate peibutuspüügivahendite kasutuselevõtuga seotud aruandluse kord

juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

vastastikune mõju muude püügivahenditega

kaotatud triivivate peibutuspüügivahendite jälgimise ja leidmise kavad

kinnitus peibutuspüügivahendi omaniku kohta või sellekohased põhimõtted

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade haldamist käsitlevad institutsioonilised korraldused:

institutsioonilised kohustused

triiviva peibutuspüügivahendi ja/või paakpoi kasutuselevõtu loa taotlemise protsess

reederite ja kaptenite kohustused seoses triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide kasutuselevõtu ja kasutamisega

triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide asendamise põhimõtted

aruandluskohustused

Triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni kirjeldus ja nõuded:

triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused (kirjeldus)

triiviva peibutuspüügivahendi (sh paakpoi) märgistus ja tunnused

valgustusele esitatavad nõuded

radarpeegeldid

nähtavus

raadiopoid (seerianumbrite nõue)

satelliittransiiverid (seerianumbrite nõue)

Asjaomased alad:

püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne.

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik.

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis.

Triivivate peibutuspüügivahendite päeviku vorm (3. lisas täpsustatud andmete kogumine).

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava koostamise juhised

Lepinguosalised, kelle laevad püüavad kala IOTC pädevusalasse kuuluval alal, peavad esitama IOTC sekretariaadile ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava, mis peaks sellega seotud kohustuste täitmise toetamiseks sisaldama järgmist.

Eesmärk

Kohaldamisala

Majandamiskava kohaldamise kirjeldus seoses järgmisega:

a)	laeva tüüp

b)	kasutusele võetavate ankurdatud peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide numbrid (ankurdatud peibutuspüügivahendi tüüpide kaupa)

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutuselevõtuga seotud aruandluse kord

d)	ankurdatud peibutuspüügivahendite kaugus üksteisest

e)	juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

f)	vastastikune mõju muude püügivahenditega

kasutusele võetud ankurdatud peibutuspüügivahendite nimekirja loomine, milles esitatakse ankurdatud peibutuspüügivahendite tunnuste, omaduste ja varustuse üksikasjad vastavalt käesoleva lisa punktis 4 sätestatule, samuti ankurdatud peibutuspüügivahendite kinnituskohtade koordinaadid ning nende püügile asetamise, kaotamise ja uuesti püügile asetamise kuupäev

h)	kaotatud ankurdatud peibutuspüügivahendite jälgimise ja leidmise kavad

i)	kinnitus ankurdatud peibutuspüügivahendi omaniku kohta või sellekohased põhimõtted

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade haldamist käsitlevad institutsioonilised korraldused:

a)	institutsioonilised kohustused

b)	ankurdatud peibutuspüügivahendite püügile asetamise ja kasutamise reeglid

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendite parandamine ning nende hooldamise ja asendamise kord

d)	andmete kogumise süsteem

e)	aruandluskohustused

Ankurdatud peibutuspüügivahendi konstruktsiooni kirjeldus ja nõuded:

a)	ankurdatud peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused (nii ujuva kui ka veealuse osa konstruktsiooni kirjeldus, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutatud võrgulinast materjalile)

b)	kinnitamiseks kasutatav ankrukoht

c)	ankurdatud peibutuspüügivahendi (sh paakpoi) märgistus ja tunnused

d)	valgustusele esitatavad nõuded

e)	radarpeegeldid

nähtavus

g)	raadiopoid (kui neid on) (seerianumbrite nõue)

h)	satelliittransiiverid (seerianumbrite nõue)

kajalood

Asjaomased alad:

a)	kinnituskohtade koordinaadid, kui see on asjakohane

b)	püügikeelualade üksikasjad, nt territoriaalveed, merekaitsealad jne.

Ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis.

Ankurdatud peibutuspüügivahendite päeviku vorm (IV lisas täpsustatud andmete kogumine).

3. LISA

Andmete kogumine triivivate ja ankurdatud peibutuspüügivahendite kohta

ANDMETE KOGUMINE TRIIVIVATE PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA

Kõik kala-, abi- ja varustuslaevad peavad esitama iga triiviva peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu kohta järgmise teabe, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või mitte:

i)	laev (kala-, abi- või varustuslaeva nimi ja registreerimisnumber);

ii)	asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);

iii)	kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);

iv)	triiviva peibutuspüügivahendi tunnus (triiviva peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus);

v)	triiviva peibutuspüügivahendi tüüp (triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

vi)	triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused; ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal;

vii)	toimingu liik (külastus, kasutus, haalamine, pardale tõstmine, kaotus, sekkumine elektrooniliste seadmete hooldamiseks).

Kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust, siis püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud. Lepinguosalised esitavad need andmed koondatuna laeva kohta 1*1 kraadi täpsusega (asjakohasel juhul) ja igal kuul sekretariaadile.

ANDMETE KOGUMINE ANKURDATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA

a)	Mis tahes tegevus ankurdatud peibutuspüügivahendi ümbruses.

Iga ankurdatud peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu (parandamine, sekkumine, tugevdamine jne) kohta, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või järgneb muu püügitegevus, järgmine teave:

i)	asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);

ii)	kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);

iii)	ankurdatud peibutuspüügivahendi tunnus (st ankurdatud peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku tuvastada).

c)	Kui peibutuspüügivahendi kasutamise järel võetakse loomust või sellele järgneb muu püügitegevus, siis püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud.

4. LISA

Merelindudega seotud leevendusmeetmed õngejadapüügil

Leevendusmeede

Kirjeldus

Tehniline kirjeldus

Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega

Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal.

Tekivalgustus on minimaalne.

Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta.

Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.

Linnutõrjeliinid

Linnutõrjeliine kasutatakse kogu õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde jadaõnge lipsudest eemale.

35 meetriste või pikemate laevade puhul:

—	kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutavad laevad lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samal ajal tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada;

—	linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses;

—	pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, et ulatuda tüüne mere korral veepinnani;

—	pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega.

Alla 35 meetriste laevade puhul:

—	kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini;

—	veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem;

—

tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemaid kui ühemeetriseid) peletuspaelu, mis on asetatud järgmiselt:

—	lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant;

—	pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul.

Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid on esitatud käesoleva määruse 5. lisas.

Õngejadade varustamine raskustega

Enne sisselaskmist pannakse jadaõnge lipsudele raskused.

Suurema kui 45 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või

suurema kui 60 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või

suurema kui 98 grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 4 meetri kaugusele konksust.

5. LISA

Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid

Sissejuhatus

Linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid on esitatud käesoleva määruse 4. lisas ja siin neid ei korrata. Need täiendavad juhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevu linnutõrjeliinide valmistamisel ja kasutamisel, pidades silmas vastavaid eeskirju. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt käesoleva määruse 4. lisas esitatud nõuetele täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust söötade kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini valmistamise ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvessevõtmiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide ülesehitust jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide ülesehitus (vt joonis 1)

Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et selle liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võivad linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva pöördtrumli abil, et vältida liini sassiminekut.

Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ja ei takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast 7 m kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealttuuleküljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamise võimalus. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

Kui kalurid kasutavad söödaheitemasinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, i) tagades, et söödaheitemasin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, ja ii) kui kasutatakse söödaheitemasinat (või mitut masinat), mis heidab sööta nii vasak- kui ka paremparda suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

Kui jadaõnge lipsud heidetakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud jadaõnge lipsud heidetakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

Õngejada (püügivahendite konfiguratsioon). Jadaõnge lipsu keskmine pikkus (meetrites): kaugus meetrites (sirgjoonena) haagi ja konksu vahel.

Tõlge:

Float – ujuk

Sea level – merepind

Sea-surface temperature – merepinna temperatuur

Float line length – ujukinööri pikkus

Main line material – pealiini materjal

Average length between branches – lipsude keskmine vahekaugus

Branch line length – jadaõnge lipsu pikkus

Light sticks – valguspulgad

Leader/trace type – juhiku/raskuse tüüp

Hook type – õngekonksu tüüp

Bait type – sööda liik

Hooks between floats (hooks per basket) – õngekonksud ujukite vahel (konksude arv kasti kohta)

6. LISA

Prahilepingu üldsätted

Prahileping sisaldab järgmisi tingimusi:

lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kuni 12 kuud.

Prahitavad kalalaevad peavad olema registreeritud riikides, kes on vastutavad lepinguosalised ja koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid ning kes on sõnaselgelt andnud nõusoleku rakendada IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid ning tagada nende täitmine oma laevadel. Kõik asjaomased lepinguosalised lipuriigid või koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid täidavad oma kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada IOTC kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.

Prahitavad kalalaevad peavad olema IOTC pädevusalasse kuuluval alal tegutsemise luba omavate laevade IOTC registris.

Ilma et see piiraks prahtiva lepinguosalise kohustusi, tagab lepinguosaline lipuriik, et prahitud laev täidab nii prahtiva lepinguosalise kui ka lepinguosalise lipuriigi eeskirju ning et prahitud laevad täidavad IOTC kehtestatud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid kooskõlas lepinguosalise lipuriigi rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste, kohustuste ja jurisdiktsiooniga. Kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval sõita ja püüda kala avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest. Prahitud laev edastab laevaseiresüsteemidesse ja püügiandmed nii lepinguosalistele (prahtiv ja lipuriik) kui ka IOTC sekretariaadile.

Kogu prahilepingu alusel saadud (varasem ja praegune/tulevane) püük, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Ka selliste laevade pardal olevate vaatlejate (varasem, praegune/tulevane) tegevus arvestatakse maha prahtiva lepinguosalise vaatlusmäärast selle aja jooksul, millal laev prahilepingu alusel kala püüab.

Prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite, ning muu IOTC nõutava teabe kaitse- ja majandamismeetme 19/07 IV osas kirjeldatud prahtimisest teavitamise süsteemi kohaselt.

Kalavarude tõhusaks majandamiseks kasutatakse laevaseiresüsteeme ja vajaduse korral püügipiirkondade eristamise vahendeid, näiteks kalamärgiseid või -märke, kooskõlas asjakohaste IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega.

Vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses peavad olema kohal vaatlejad.

Prahitud laeval peab olema prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei tohi olla kantud IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Prahilepingute alusel tegutsemisel ei anta – niivõrd kui võimalik – prahitud laevadele luba kasutada lepinguosaliste lipuriikide või koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikide kvoote (kui need on olemas) ega õigusi. Ühelgi juhul ei ole prahitud laevadel lubatud püüda kala ühel ja samal ajal rohkem kui ühe prahilepingu alusel.

Kooskõlas asjakohaste konkreetse riigi seaduste ja normidega laaditakse prahitud laevade saak maha ainult prahtiva lepinguosalise sadamates või tema otsese järelevalve alla, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei lähe vastuollu IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on selle kohta eraldi säte.

Prahitud laeva pardal peavad alati olema prahtimise dokumendid.

7. LISA

IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon

Transpordilaev

Kalalaev

Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp:

Lipuriigi litsentsi number:

Riikliku registri number, kui see on olemas: IOTC registrinumber, kui see on olemas:

Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipp:

Lipuriigi litsentsi number:

Riikliku registri number, kui see on olemas: IOTC registrinumber, kui see on olemas:

	Päev	Kuu	Kella-aeg	Aasta	Esindaja nimi:	Suuremahulise tuunipüügiga tegeleva laeva kapteni nimi:	Transpordilaeva kapteni nimi:
Lahkumine				kust
Naasmine				kuhu	Allkiri:	Allkiri:	Allkiri:
Ümberlaadimine

Näidata kaal kilogrammides ja kasutatud ühik (nt kast, korv) ja selles ühikus lossitud kaal kilogrammides: ________kilogrammi

ÜMBERLAADIMISKOHT

Liik	Sadam	Meri	Tooteliik
			Terve	Roogitud	Peata	Fileeritud

Merel toimunud ümberlaadimise korral IOTC vaatleja nimi ja allkiri:

8. LISA

Suursilm-tuuni käsitlev IOTC statistiline dokument

DOKUMENDI NUMBER

SUURSILM-TUUNI KÄSITLEV IOTC STATISTILINE DOKUMENT

EKSPORTI KÄSITLEV OSA

1.	LIPURIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

2.	LAEVA KIRJELDUS JA REGISTREERIMISNUMBER (kui on asjakohane) Laeva nimi … Registreerimisnumber… Kogupikkus (m)… IOTC registreerimisnumber (kui on asjakohane) …

3.	MÕRRAD (kui on asjakohane)

4.	EKSPORDI LÄHTEKOHT (linn, piirkond, riik/üksus/kalandusüksus)

5.	PÜÜGIPIIRKOND (märkida üks järgnevatest)

a)	India ookean;

b)	Vaikne ookean;

c)	Atlandi ookean

*	Kui märkisite b või c, jätke täitmata alltoodud punktid 6 ja 7.

6.	KALA KIRJELDUS

Tooteliik (*1)

Püüdmise aeg (kk/aa)

Püügivahendi kood (*2)

Netomass

(kg)

F/FR

D/GG/DR/FL/OT

*1	= F = värske; FR = külmutatud, RD = terve, GG = roogitud, DR = puhastatud, FL = fileeritud OT = muu (kirjeldage tooteliiki)

*2	= kui püügivahendi kood on OT, kirjeldage püügivahendi liiki.

7.	EKSPORTIJA KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi: … Äriühingu nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas):…

8.	VALITSUSASUTUSE KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Lasti kogukaal: ....... kg Nimi ja ametikoht: … Allkiri: … Kuupäev: … Valitsusasutuse tempel…

IMPORTI KÄSITLEV OSA:

IMPORTIJA KINNITUS Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige.

Importija (transiidiriik/üksus/kalandusüksus) kinnitus

Nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas):…

Importija (transiidiriik/üksus/kalandusüksus) kinnitus

Nimi: … Aadress: … Allkiri: … Kuupäev: … Litsentsi number (kui on olemas): …

Impordi lõpp-punkt

Linn: … Piirkond: … Riik/üksus/kalandusüksus):…

NB! Kui käesolev vorm täidetakse muus kui inglise või prantsuse keeles, palun lisage selle dokumendi ingliskeelne tõlge.

JUHISED:

DOKUMENDI NUMBER: sellele väljale peab väljastajariik märkima riigi koodiga dokumendinumbri.

LIPURIIK/ÜKSUSED/KALANDUSÜKSUSED: märkida, mis riik on suursilm-tuuni püüdnud laeva lipuriik ja mis riik on selle dokumendi väljastanud. Soovituse kohaselt võib selle dokumendi väljastada vaid riik, mille lipu all sõidab transporditavat suursilm-tuuni püüdnud laev, või eksportiv riik, kui kõnealune laev töötab prahilepingu alusel.

LAEVA KIRJELDUS (kui on asjakohane): märkida transporditava suursilm-tuuni püüdnud laeva nimi ja registreerimisnumber, laeva kogupikkus ja IOTC registri number.

MÕRRAD (kui on asjakohane): märkida mõrra nimetus, millega transporditav suursilm-tuun püüti.

EKSPORDIKOHT: märkida linn, piirkond ja riik, kust suursilm-tuun on eksporditud.

PÜÜGIPIIRKOND: märkida püügipiirkond. (Kui märkisite b või c, jätke täitmata alltoodud punktid 6 ja 7.)

KALA KIRJELDUS: eksportija peab võimalikult täpselt esitama järgmise teabe.

NB! Palume märkida iga tooteliigi eraldi reale.

Tooteliik: märkida, kas transporditav tooteliik on VÄRSKE või KÜLMUTATUD ning kas ta on TERVEL, ROOGITUD, PUHASTATUD, FILEERITUD või MUUL kujul. Kui märkisite MUU, kirjeldage transporditavat tooteliiki.

Püüdmise aeg: märkida transporditava suursilm-tuuni püüdmise aeg (kuu ja aasta)

Püügivahendi kood: märkida allpool esitatud nimekirja alusel püügivahendi liik, millega suursilm-tuun püüti. Kui märkisite liigiks MUU, kirjeldage püügivahendi liiki, sh kalakasvatuse puhul.

Toote netokaal (kg).

EKSPORTIJA KINNITUS: lastis olevat suursilm-tuuni eksportival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, äriühingu nimi, aadress, allkiri, lastis oleva saadetise eksportimise kuupäev ja edasimüüja litsentsi number (kui on asjakohane).

VALITSUSASUTUSE KINNITUS: märkige dokumendi allkirjastanud ametniku nimi ja täielik ametinimetus. Kõnealuse ametniku tööandja peab olema suursilm-tuuni püüdnud laeva lipuriigi (mis on esitatud dokumendil) pädev valitsusasutus või mõni teine lipuriigi poolt volitatud isik või asutus. Asjakohasel juhul sellest nõudest loobutakse, kui dokumendi kinnitab valitsusametnik või (juhul, kui kõnealune laev töötab prahilepingu alusel) valitsusametnik või mõni teine eksportiva riigi poolt volitatud isik või asutus. Sellel väljal tuleb täpsustada ka lasti kogukaal.

IMPORTIJA KINNITUS: suursilm-tuuni importival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, suursilm-tuuni importimise kuupäev, litsentsi number (kui on asjakohane) ja impordi lõpp-punkt. See hõlmab ka importi transiidiriikidesse/üksustesse/kalandusüksustesse. Värskete ja külmutatud toodete puhul võib importija allkirja asendada tollivormistusasutuse esindaja allkiri, kui importija on andnud nõuetekohaselt sellise allkirjastamise volituse.

PÜÜGIVAHENDI KOOD:

PÜÜGIVAHENDI KOOD	PÜÜGIVAHENDI LIIK,
BB	SÖÖDAGA ÕNGELAEV
GILL	NAKKEVÕRK
HAND	KÄSIÕNGELAEV
HARP	HARPUUN
LL	ÕNGEJADA
MWT	PELAAGILINE TRAAL
PS	SEINNOOT
RR	RIDVAGA KÄSIÕNG
SPHL	RIDVATA SPORDIÕNG
SPOR	KLASSIFITSEERIMATA HARRASTUSKALAPÜÜK
SURF	KLASSIFITSEERIMATA PINNALÄHEDANE PÜÜK
TL	ÕNGELIIN
TRAP	MÕRD
TROL	VEOÕNG
UNCL	TÄPSUSTAMATA MEETODID
OT	MUU LIIK

PALUN ESITAGE TÄIDETUD DOKUMENDI KOOPIA JÄRGMISELE ASUTUSELE: (lipuriigi pädeva asutuse esinduse nimetus)

9. LISA

IOTC tõend suursilm-tuuni reekspordi kohta

DOKUMENDI NUMBER

IOTC TÕEND SUURSILM-TUUNI REEKSPORDI KOHTA

REEKSPORTI KÄSITLEV OSA

1.	REEKSPORTIV RIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

2.	REEKSPORDI KOHT

3.	IMPORDITUD KALA KIRJELDUS

Tooteliik (*)

Netomass

(kg)

Lipuriik/üksus/kalandusüksus

Importimise kuupäev

F/FR

RD/GG/DR/FL/OT

4.	KALA KIRJELDUS REEKSPORDI JAOKS

Tooteliik (*)

Netomass

(kg)

F/FR

RD/GG/DR/FL/OT

*F	= VÄRSKE; FR = külmutatud, RD = terve, GG = roogitud, DR = puhastatud, FL = fileeritud OT = muu (kirjeldage tooteliiki)

5.	REEKSPORTIJA KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi/äriühingu nimi … Aadress … Allkiri … Kuupäev … Litsentsi number (kui on asjakohane)…

6.	VALITSUSASUTUSE KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige. Nimi ja ametinimetus … Allkiri … Kuupäev … Valitsusasutuse tempel…

IMPORTI KÄSITLEV OSA:

IMPORTIJA KINNITUS: Kinnitan, et eespool esitatud teave on minule teadaolevalt täielik, vastab tõele ja on õige.

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Importija (transiidiriik/-üksus/-kalandusüksus) kinnitus

Nimi:… Aadress:… Allkiri:… Kuupäev:… Litsentsi number (kui on olemas)…

Impordi lõpp-punkt

Linn: … Piirkond: … Riik/üksus/kalandusüksus:…

NB! Kui käesolev vorm täidetakse muus kui inglise või prantsuse keeles, palun lisage selle dokumendi ingliskeelne tõlge.

JUHISED

DOKUMENDI NUMBER: Sellele väljale tuleb väljastajariigil/-üksusel/-kalandusüksusel märkida riigi/üksuse/kalandusüksuse koodiga dokumendi number.

REEKSPORTIV RIIK/ÜKSUS/KALANDUSÜKSUS

Märkida, mis riik/üksus/kalandusüksus lastis olevat suursilm-tuuni reekspordib ja mis riik on selle kinnituse väljastanud. Soovituse kohaselt võib selle dokumendi väljastada vaid reeksportiv riik/üksus/kalandusüksus.

REEKSPORDI KOHT

Märkida linn, piirkond ja riik/üksus/kalandusüksus, kust suursilm-tuun reeksporditi.

IMPORDITUD KALA KIRJELDUS

Eksportija peab võimalikult täpselt esitama järgmise teabe. NB! Palume märkida iga tooteliigi eraldi reale. 1) Tooteliik: märkida, kas transporditav tooteliik on VÄRSKE või KÜLMUTATUD ning kas ta on TERVEL, ROOGITUD, PUHASTATUD, FILEERITUD või MUUL kujul. Kui märkisite MUU, kirjeldage transporditavat tooteliiki. 2) Netomass: Toote netokaal (kg). 3) Riik/üksus/kalandusüksus: lastis oleva suursilm-tuuni püüdnud laeva riigi/üksuse/kalandusüksuse nimi 4) Importimise kuupäev: millal importimine toimus.

KALA KIRJELDUS REEKSPORDI JAOKS

REEKSPORTIJA KINNITUS

Lastis olevat suursilm-tuuni reeksportival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, lastis oleva saadetise reeksportimise kuupäev ja reeksportija litsentsi number (kui on asjakohane).

VALITSUSASUTUSE KINNITUS

Märkige kinnituse allkirjastanud ametniku nimi ja täielik ametinimetus. Kõnealuse ametniku tööandja peab olema reeksportiva riigi/üksuse/kalandusüksuse (mis on esitatud kinnitusel) pädev valitsusasutus või mõni teine pädeva valitsusasutuse poolt volitatud isik või asutus, kellel on selliste dokumentide kinnitamise luba.

IMPORTIJA KINNITUS

Suursilm-tuuni importival isikul ja äriühingul tuleb esitada oma nimi, aadress, allkiri, suursilm-tuuni importimise kuupäev, litsentsi number (kui on asjakohane) ja reeksporditud impordi lõpp-punkt. See hõlmab ka importimist transiidiriikidesse/-üksustesse/-kalandusüksustesse. Värskete ja külmutatud toodete puhul võib importija allkirja asendada tollivormistusasutuse esindaja allkirjaga, kui importija on nõuetekohaselt andnud sellise allkirjastamise volituse.

TÄIDETUD KINNITUSE KOOPIA TULEB TAGASTADA: (reeksportiva riigi/üksuse/kalandusüksuse pädeva asutuse esinduse nimetus)

10. LISA

Teave, mida sadamasse pääsemist taotlevad laevad peavad eelnevalt esitama

1.	Kavandatav sihtsadam

2.	Sadamariik

3.	Eeldatav saabumise kuupäev ja kellaaeg

4.	Eesmärk/eesmärgid

5.	Viimase külastatud sadama nimi ja külastuse kuupäev

6.	Laeva nimi

Lipuriik

8.	Laeva tüüp

9.	Rahvusvaheline raadiokutsung

10.	Laeva kontaktteave

11.	Laeva omanik(ud)

12.	Laevaregistri tunnusnumber

13.	IMO laeva tunnusnumber (kui on olemas)

14.	Pardatähis (kui on olemas)

15.	IOTC tunnusnumber

16.	Laevaseiresüsteem

Jah: riiklik

Jah: piirkondlik(ud) kalandus-organisatsioon(id)

Tüüp:

17.	Laeva mõõdud

Pikkus

Laius

Süvis

18.	Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

19.	Kehtiv kalapüügiluba (kehtivad kalapüügiload)

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

Püügipiirkond (-piirkonnad)

Liik

Püügivahend

20.	Kehtiv ümberlaadimise luba (kehtivad ümberlaadimise load)

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

Tunnus

Väljastaja

Kehtivusaeg

21.	Ümberlaadimist käsitlev teave mahalaadiva laeva kohta

Kuupäev

Koht

Nimi

Lipuriik

Identifitseerimisnumber

Liik

Tooteliik

Püügipiirkond

Kogus

22.	Kogusaak pardal

23.	Mahalaaditav saak

Liik

Tooteliik

Püügipiirkond

Kogus

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/54

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2344,

29. november 2022,

2022. eelarveaastast üle kantud assigneeringute tagasimaksmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõikega 3

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eelkõige selle artikli 17 lõike 3 teist lõiku,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkti d kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (3) artikli 4 lõike 1 kohaste Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud meetmetega, üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Ülekandmine peab jääma 2 % piiresse Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidetud esialgsetest assigneeringutest ega tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (4) artiklile 8.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 3 teisele lõigule jäävad 2022. eelarveaastal määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkti d kohaselt üle kantud assigneeringud kasutamata ja tagasikandmisele kuuluv kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab EAGFi kulude iga-aastasest üldisest ülemmäärast üle 0,2 %.

(3)	Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõikele 4 kohaldatakse tagasimakset lõplikele toetusesaajatele üksnes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini (5).

(4)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/951 (6) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse finantsdistsipliini 2021. kalendriaasta otsetoetuste suhtes, et luua kriisireserv. Kriisireservi kasutati 2022. eelarveaastal komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/467 (7) osaliselt (350 miljoni euro ulatuses), kasutada on veel 147,3 miljonit eurot. Lähtudes andmetest assigneeringute kasutamise kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2021 kuni 15. oktoobrini 2022 EAGFi 2022. aasta eelarve selles osas, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, ning prognoosist eelarve otsese täitmise kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022, jääb EAGFi 2022. aasta eelarvesse täiendavaid kulukohustustega sidumata assigneeringuid.

(5)	Liikmesriikide kuludeklaratsioonidest, mis on esitatud 16. oktoobrist 2021 kuni 15. oktoobrini 2022 kestnud ajavahemiku kohta, selgub, et 2022. eelarveaastal kohaldasid liikmesriigid finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist 495,6 miljoni euro ulatuses.

(6)

2022. eelarveaastal kohaldatud finantsdistsipliini summast on kasutamata assigneeringuid 485,2 miljonit eurot, mis jääb 2 % piiresse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetega seotud esialgsetest assigneeringutest, ja mille võib kanda üle 2023. eelarveaastasse pärast seda, kui komisjon on teinud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 3 kohase otsuse.

(7)

Selle tagamiseks, et finantsdistsipliini kohaldamise tulemusena kasutamata jäänud assigneeringute tagasimaksmine lõplikele toetusesaajatele oleks proportsionaalne finantsdistsipliini kohandamise summaga, on asjakohane, et komisjon määrab kindlaks summad, mida liikmesriigid saavad tagasimakseteks kasutada.

(8)

Käesoleva määrusega kindlaks määratud summad on lõplikud ning neid kohaldatakse, ilma et see piiraks vähenduste kohaldamist määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel, mis tahes muude korrektsioonide suhtes, mida võetakse arvesse igakuist makset käsitlevas otsuses liikmesriikide makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks 2022. aasta oktoobri eest kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikega 3, ning kõnealuse määruse artikli 18 lõike 4 kohaste mahaarvamiste või lisamaksete või mis tahes otsuste suhtes, mis tehakse raamatupidamise aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus.

(9)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 sissejuhatava lause kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringuid kanda üle üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seepärast on asjakohane, et komisjon määrab määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 3 kohase tagasimaksmise puhul liikmesriikide kulude toetuskõlblikkuse kuupäevad, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklis 35 määratletud põllumajanduslikku eelarveaastat.

(10)	Määrust (EL) 2021/2116 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 106. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatakse assigneeringute summad, mis kantakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkti d ja artikli 12 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt üle 2022. eelarveaastast ning mis tehakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks liikmesriikidele, kes maksavad need tagasi lõplikele toetusesaajatele.

Ülekantavate summade kohta võtab komisjon vastu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 3 kohase ülekandmisotsuse.

Artikkel 2

Liikmesriikide kulud, mis on seotud ülekantud assigneeringute tagasimaksmisega, on liidu rahastamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui asjaomased summad on toetusesaajatele välja makstud enne 16. oktoobrit 2023.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Wolfgang BURTSCHER

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(5) Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikele 2 ei kohaldata finantsdistsipliini 2022. eelarveaastal Horvaatias.

(6) Komisjoni 11. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/951, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2021. kalendriaastaks (ELT L 209, 14.6.2021, lk 93).

(7) Komisjoni 23. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus (ELT L 96, 24.3.2022, lk 4).

LISA

Ülekantud assigneeringute tagasimaksmiseks kasutatavad summad

(summa eurodes)
Belgia	7 097 289
Bulgaaria	11 255 446
Tšehhi	12 925 229
Taani	11 696 658
Saksamaa	65 935 967
Eesti	2 749 659
Iirimaa	15 643 791
Kreeka	18 069 199
Hispaania	66 186 860
Prantsusmaa	99 836 686
Itaalia	42 101 124
Küpros	412 283
Läti	4 020 097
Leedu	6 763 226
Luksemburg	481 848
Ungari	17 623 016
Malta	42 930
Madalmaad	9 351 194
Austria	8 115 108
Poola	30 712 998
Portugal	9 178 262
Rumeenia	21 215 691
Sloveenia	1 049 202
Slovakkia	6 377 030
Soome	6 987 416
Rootsi	9 419 153

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/58

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2345,

1. detsember 2022,

millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2017/373 (millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011) rootsikeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 43 lõike 1 punkte a ja f,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 (2) rootsikeelses versioonis on IV lisa B alajao 4. jao punkti ATS.TR.400 alapunktis b viga seoses häireteenusega. See viga muudab sätte tähendust.

(2)	Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/373 rootsikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega, mis esitati 6. jaanuaril 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 8.3.2017, lk 1).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/60

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2346,

1. detsember 2022,

millega kehtestatakse ühtsed kirjeldused meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade kohta, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) XVI lisas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 2 koostoimes artikli 9 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2017/745 on kehtestatud inimestel kasutatavate meditsiiniseadmete ja selliste seadmete abiseadmete liidus turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtu normid. Peale selle peab komisjon määruse (EL) 2017/745 kohaselt võtma vastu ühtsed kirjeldused meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade kohta, mis on loetletud määruse XVI lisas; nendes ühtsetes kirjeldustes käsitletakse vähemalt riskijuhtimise kohaldamist vastavalt selle määruse I lisas sätestatud üldistele ohutus- ja toimivusnõuetele ning vajaduse korral ohutusega seotud kliinilist hindamist.

(2)	Alates ühtsete kirjelduste kohaldamise alguskuupäevast kohaldatakse määrust (EL) 2017/745 ka kõnealuste meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade suhtes.

(3)

Selleks et tootjad saaksid tõendada meditsiinilise sihtotstarbeta toodete vastavust seoses riskijuhtimise kohaldamisega, peaksid ühtsed kirjeldused hõlmama määruse (EL) 2017/745 I lisa punkti 1 teise lause ning punktidega 2–5, 8 ja 9 ette nähtud riskijuhtimise kohaldamist. Sellest tulenevalt eeldatakse kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikli 9 lõikega 2, et ühtsete kirjeldustega vastavuses olevad meditsiinilise sihtotstarbeta tooted on vastavuses nendes sätetes kehtestatud nõuetega.

(4)

Ühtsed kirjeldused tuleks põhimõtteliselt sätestada kõigi nende meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade suhtes, mis on loetletud määruse (EL) 2017/745 XVI lisas. Kuna aga määrusega (EL) 2017/745 reguleeritakse liidus turule laskmist, turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu, ei ole ühtseid kirjeldusi vaja selliste toodete puhul, mille kohta ei ole teavet, et neid liidus turustatakse. Näiteks ei ole teavet selle kohta, et liidus turustataks järgmisi tooteid: teatavaid vahendeid, näiteks antenni või mikrokiipi sisaldavad kontaktläätsed, aktiivse meditsiiniseadmena käsitatavad kontaktläätsed; kirurgiliselt invasiivse meetodiga täielikult või osaliselt inimese kehasse sisestamiseks ette nähtud aktiivsed siiratavad tooted kehaehituse muutmiseks või kehaosade kinnitamiseks, aktiivsed meditsiiniseadmed, mis on ette nähtud näo või muu nahapinna või limaskesta täitmiseks nahaaluse, limaskesta-aluse või nahasisese süstimise abil või muul moel sisestamise abil; rasvkoe vähendamiseks, kõrvaldamiseks või hävitamiseks ette nähtud aktiivsed siiratavad seadmed. Peale selle ei ole mõne toote kohta saadaval piisavalt teavet, et komisjon saaks koostada ühtsed kirjeldused, näiteks teatavate muude silma sisestamiseks või silma peale kandmiseks ette nähtud esemete puhul.

(5)	Solaariume ja seadmeid, mida kasutatakse nahaaluste kudede või kehaosade raviks keha või kehaosade infrapunakiirgusega soojendamise teel, ei tohiks käsitada nahahooldustoodetena määruse (EL) 2017/745 XVI lisa tähenduses. Sellest tulenevalt ei tohiks need käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluda.

(6)

Määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 6 osutatud tooterühm on ette nähtud aju stimuleerimiseks üksnes elektrivoolu või magnet- või elektromagnetvälja toimel, mis tungib koljusse. Aju stimuleerimiseks ette nähtud invasiivsed meditsiiniseadmed, näiteks täielikult või osaliselt inimese kehasse sisestamiseks ette nähtud elektroodid või andurid, ei tohiks kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(7)

Määruses (EL) 2017/745 on sätestatud, et meditsiinilise sihtotstarbeta tootega, mis on loetletud XVI lisas, ei tohi ettenähtud tingimustes ja otstarbel kasutamise korral kaasneda mingit riski või võib sellega kaasneda kõige rohkem selline toote kasutamisega seonduv maksimaalne vastuvõetav risk, mis on kooskõlas inimeste ohutuse ja tervise kaitse kõrge tasemega.

(8)

Määruse (EL) 2017/745 XVI lisas loetletud tooterühmades, millel puudub meditsiiniline sihtotstarve, on mitmesuguseid eri rakenduste ja sihtotsarvetega seadmeid. Selleks et eri rühmade seadmete tootjad järgiksid ühtlustatud lähenemisviisi ning et hõlbustada ühtsete kirjelduste järjekindlat rakendamist, tuleks välja töötada ühine riskijuhtimismetoodika.

(9)	Asjakohase riskijuhtimise tagamiseks tuleb määruse (EL) 2017/745 XVI lisas loetletud iga tooterühma puhul kindlaks teha konkreetsed analüüsitavad riskitegurid, vähendatavad riskid ning kindlad rakendatavad kontrollimeetmed.

(10)

Selleks et hõlbustada nende tootjate tehtavat riskijuhtimist, kes toodavad nii meditsiiniseadmeid kui ka meditsiinilise sihtotstarbeta tooteid, peaks kummagi tooterühma riskide juhtimine põhinema samadel ühtlustatud põhimõtetel ning nõuded peaksid olema kooskõlas. Seega peaksid riskijuhtimise kohaldamist käsitlevad normid olema kooskõlas valdkonnas väljakujunenud rahvusvaheliste suunistega, sealhulgas rahvusvahelise standardiga ISO 14971:2019 („Riskihalduse rakendamine meditsiiniseadmetele“).

(11)

Määruse (EL) 2017/745 kohaselt tuleb meditsiinilise sihtotstarbeta toodete kliinilisel hindamisel lähtuda asjaomastest toimivuse ja ohutusega seotud kliinilistest andmetest. Sellised andmed peavad omakorda sisaldama turustamisjärgsest järelevalvest, turustamisjärgsest kliinilisest järelkontrollist ja vajaduse korral konkreetsest kliinilisest uuringust saadud teavet. Kuna juhtudel, mil kõik kättesaadavad kliiniliste uuringute tulemused on seotud üksnes meditsiiniseadmetega, ei ole üldiselt võimalik tõendada meditsiiniseadme ja meditsiinilise sihtotstarbeta toote samaväärsust, tuleks meditsiinilise sihtotstarbeta toodete puhul teha kliinilised uuringud.

(12)	Kui kliinilisi uuringuid tehakse selleks, et tõendada vastavust asjaomastele üldistele ohutus- ja toimivusnõuetele, ei ole kuus kuud piisav aeg, et viia need kliinilised uuringud lõpule ja teha vastavushindamine. Sellisteks juhtudeks tuleks kehtestada üleminekukord.

(13)	Kui vastavushindamismenetluses peab osalema teavitatud asutus, ei piisa tootjale kuuest kuust, et vastavushindamine lõpule viia. Sellisteks juhtudeks tuleks kehtestada üleminekukord.

(14)

Samuti tuleks kehtestada üleminekusätted ka määruse (EL) 2017/745 XVI lisaga hõlmatud toodete jaoks, mille kohta teavitatud asutused on välja andnud sertifikaadi kooskõlas nõukogu direktiiviga 93/42/EMÜ (2). Ka nende toodete puhul ei ole tootjal võimalik kliinilisi uuringuid ja vastavushindamist kuue kuuga lõpule viia.

(15)

Selleks et tagada üleminekuperioodil tooteohutus, peaks olema lubatud tooted jätkuvalt turule lasta, neid turul kättesaadavaks teha või need kasutusele võtta tingimusel, et asjaomaseid tooteid turustati liidus seaduslikult juba enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, et need on endiselt vastavuses enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohaldatud siseriikliku ja liidu õiguse nõuetega ning et nende konstruktsioon ega sihtostarve ei ole oluliselt muutunud. Kuna üleminekukorra kehtestamise eesmärk on anda tootjatele piisavalt aega nõutavate kliiniliste uuringute ja vastavushindamismenetluste läbiviimiseks, peaks üleminekukorra kehtivus lõppema, kui tootja ei vii vastavalt vajadusele kliinilisi uuringuid või vastavushindamismenetlust läbi mõistliku ajavahemiku jooksul.

(16)	Konsulteeritud on meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga.

(17)	Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev tuleks edasi lükata, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2017/745.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas meditsiiniseadmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühtsed kirjeldused

1. Käesolevas määruses on sätestatud ühtsed kirjeldused meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade kohta, mis on loetletud määruse (EL) 2017/745 XVI lisas.

I lisas on sätestatud kõigi nende meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade ühtsed kirjeldused.

II lisas on sätestatud selle lisa punktis 1 osutatud kontaktläätsede ühtsed kirjeldused.

III lisas on sätestatud ühtsed kirjeldused selle lisa punktis 1 osutatud toodete kohta, mis on ette nähtud kirurgiliselt invasiivse meetodiga täielikult või osaliselt inimese kehasse sisestamiseks, et muuta kehaehitust, v.a tätoveerimis- ja iluaugustamistooted.

IV lisas on sätestatud ühtsed kirjeldused selle lisa punktis 1 osutatud ainete, ainete segude või esemete kohta, mis on ette nähtud näo või muu nahapinna või limaskesta täitmiseks nahaaluse, limaskesta-aluse või nahasisese süstimise abil või muul moel sisestamise abil, v.a tätoveerimisel kasutatavad ained, ainete segud või esemed.

V lisas on sätestatud ühtsed kirjeldused selle lisa punktis 1 osutatud seadmete kohta, mis on ette nähtud rasvkoe vähendamiseks, kõrvaldamiseks või hävitamiseks, näiteks rasvaimu-, lipolüüsi- või lipoplastikaseadmed.

VI lisas on sätestatud ühtsed kirjeldused selle lisa punktis 1 osutatud seadmete kohta, mis on ette nähtud inimese kehal kasutamiseks ja emiteerivad tugevat elektromagnetkiirgust (nt infrapunakiirgus, nähtav valgus ja ultraviolettkiirgus), sealhulgas monokroomsed ja laiaspektrilised koherentsed ja mittekoherentsed allikad, näiteks laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed naha värskendamiseks, tätoveeringute või karvade eemaldamiseks või muu nahahoolduse jaoks.

VII lisas on sätestatud ühtsed kirjeldused selle lisa punktis 1 osutatud seadmete kohta, mis on ette nähtud aju stimuleerimiseks ja tekitavad elektrivoolu või magnet- või elektromagnetvälja, mis tungib koljusse ja muudab neuronite aktiivsust ajus.

2. Käesolevas määruses sätestatud ühtsed kirjeldused sisaldavad määruse (EL) 2017/745 I lisa punkti 1 teises lauses ning punktides 2–5, 8 ja 9 esitatud nõudeid.

Artikkel 2

Üleminekusätted

1. Toodet, mille puhul tootja kavatseb teha kliinilise uuringu või juba teeb seda, et saada kliinilisi andmeid kliiniliseks hindamiseks, et kinnitada vastavust määruse (EL) 2017/745 I lisas esitatud asjaomastele üldistele ohutus- ja toimivusnõuetele ning käesolevas määruses sätestatud ühtsetele kirjeldustele, ning mille vastavushindamises osaleb kõnealuse määruse artikli 52 kohaselt teavitatud asutus, tohib turule lasta või kasutusele võtta kuni 22. juunini 2028, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	toodet turustati liidus seaduslikult juba enne 22. juunit 2023 ning see on endiselt vastavuses liidu ja siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetega, mis olid toote suhtes kohaldatavad enne 22. juunit 2023;

b)	seadme konstruktsioon ja sihtotstarve ei ole oluliselt muutunud.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust tohib alates 22. juunist 2024 kuni 22. detsembrini 2024 selles lõigus sätestatud tingimustele vastava toote turule lasta või kasutusele võtta üksnes juhul, kui sponsor on kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikli 70 lõikega 1 või 3 saanud asjaomaselt liikmesriigilt teate, millega kinnitatakse, et kliinilise uuringu taotlus on täielik ning et kliiniline uuring kuulub määruse (EL) 2017/745 kohaldamisalasse.

Erandina esimesest lõigust tohib alates 23. detsembrist 2024 kuni 22. juunini 2026 selles lõigus sätestatud tingimustele vastava toote turule lasta või kasutusele võtta üksnes juhul, kui sponsor on kliinilise uuringuga alustanud.

Erandina esimesest lõigust tohib alates 23. juunist 2026 kuni 22. juunini 2028 selles lõigus sätestatud tingimustele vastava toote turule lasta või kasutusele võtta üksnes juhul, kui teavitatud asutus ja tootja on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe vastavushindamistoimingute tegemise kohta.

2. Toote, mille puhul tootja ei kavatse kliinilist uuringut teha, kuid mille vastavushindamises peab kooskõlas selle määruse artikliga 52 osalema teavitatud asutus, tohib turule lasta või kasutusele võtta kuni 22. juunini 2025, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	toodet turustati liidus seaduslikult juba enne 22. juunit 2023 ning see on endiselt vastavuses liidu ja siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetega, mis olid toote suhtes kohaldatavad enne 22. juunit 2023;

b)	seadme konstruktsioon ja sihtotstarve ei ole oluliselt muutunud.

Erandina esimesest lõigust tohib alates 22. septembrist 2023 kuni 22. juunini 2025 selles lõigus sätestatud tingimustele vastavat toodet turule lasta või kasutusele võtta üksnes juhul, kui teavitatud asutus ja tootja on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe vastavushindamistoimingute tegemise kohta.

3. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat toodet, mis on hõlmatud teavitatud asutuse poolt direktiivi 93/42/EMÜ kohaselt välja antud sertifikaadiga, võib turule lasta või kasutusele võtta vastavalt lõike 1 esimeses lõigus või lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kuupäevadeni ja ka pärast sellise sertifikaadi kehtivusaja lõppu, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	toodet turustati liidus seaduslikult juba enne 22. juunit 2023 ja see vastab jätkuvalt direktiivi 93/42/EMÜ nõuetele, välja arvatud nõue, et see peab olema hõlmatud teavitatud asutuse väljastatud kehtiva sertifikaadiga, kui sertifikaat kaotab kehtivuse pärast 26. maid 2021;

b)	toote konstruktsioon ja sihtotstarve ei ole oluliselt muutunud;

Pärast kuupäeva, mil teavitatud asutuse poolt kooskõlas direktiiviga 93/42/EMÜ väljastatud sertifikaat kaotab kehtivuse, tagatakse asjakohane käesoleva lõike punktides a ja b osutatud tingimustele vastavuse järelevalve kirjaliku kokkuleppega, mille allkirjastavad direktiivi 93/42/EMÜ kohaselt sertifikaadi väljastanud teavitatud asutus või määruse (EL) 2017/745 kohaselt määratud teavitatud asutus ning tootja.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 22. juunist 2023. Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 22. detsembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

I LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi II–VII lisa alla kuuluvate seadmete suhtes.

Riskijuhtimine

2. Üldnõuded

2.1.

Tootjad kehtestavad ja dokumenteerivad vastutusalad, tegevusmeetodid ja kriteeriumid järgmiste riskijuhtimisprotsessi etappide elluviimiseks:

a)	riskijuhtimiskavade koostamine;

b)	ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs;

c)	riskihindamine;

d)	riskiohje ja jääkriskide hindamine;

e)	riskijuhtimise läbivaatamine;

f)	tootmisaegsed ja -järgsed toimingud.

2.2.

Tootja kõrgem juhtkond tagab, et riskijuhtimiseks eraldatakse piisavad ressursid ning määratakse pädevad töötajad. Kõrgem juhtkond määrab kindlaks ja dokumenteerib põhimõtted, mille alusel kehtestatakse riski vastuvõetavuse kriteeriumid. Sellistes põhimõtetes võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset ja huvitatud isikute tõstatatud teadaolevaid ohutusküsimusi ning nende hulka kuulub põhimõte, et riskid kõrvaldatakse või neid vähendatakse nii palju kui võimalik ohjemeetmete abil, ilma et seejuures suureneks üldine jääkrisk. Kõrgem juhtkond tagab riskijuhtimisprotsessi elluviimise ning vaatab planeeritud ajavahemike järel läbi selle tulemuslikkuse ja sobivuse.

2.3.

Riskijuhtimisülesandeid täitvatel töötajatel peab olema sobiv kvalifikatsioon. Kui see on ülesannete täitmiseks vajalik, peavad neil olema tõendatud ja dokumenteeritud teadmised ja kogemused, mis on seotud konkreetse seadme, samaväärsete meditsiinilise sihtotstarbeta seadmete või analoogsete meditsiinilise sihtotstarbega seadmete kasutamisega, samuti teadmised asjaomase tehnoloogia ja riskijuhtimismeetodite kohta. Töötajate kvalifikatsiooni ja pädevuse, näiteks hariduse, väljaõppe, oskuste ja kogemustega seotud tõendid dokumenteeritakse.

Analoogseks meditsiinilise sihtotstarbega seadmeks loetakse identset meditsiinilise sihtotstarbega seadet või meditsiiniseadet, mille puhul on tootja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (1) XIV lisa punktiga 3 tõendanud samaväärsust identse seadmega, millel on meditsiiniline sihtotstarve.

2.4.

Riskijuhtimistoimingute tulemused dokumenteeritakse, märkides seadme, toimingute tegijad ja nende tegemise kuupäevad. Iga kindlakstehtud ohu puhul peab olema tagatud jälgitavus, st kandeid peab olema võimalik kokku viia riskianalüüsi, -hindamise ja -ohje ning jääkriski hindamise tulemustega.

2.5.

Riskijuhtimisprotsessi tulemuste põhjal määravad tootjad kindlaks need kasutaja- ja tarbijakategooriad, mille puhul tuleb seadme kasutus välistada või rakendada kasutuse eritingimusi. Tarbijana käsitatakse füüsilist isikut, kellel kasutamiseks on meditsiinilise sihtotstarbeta toode ette nähtud.

2.6.

Tootja kehtestab seadme kogu olelusringiks korra, et tagada selle seadme riskijuhtimisprotsessi pidev süstemaatiline ajakohastamine.

3. Riskijuhtimiskavade koostamine

3.1.

Riskijuhtimiskavad sisaldavad järgmist teavet:

a)	viide seadmele ja seadme, sh selle osade ja komponentide kirjeldus;

b)	loetelu riskijuhtimisprotsessi igas etapis tehtavatest toimingutest, nende ulatusest ja meetmetest, millega tõendatakse, et riskiohjemeetmed on tulemuslikult ellu viidud;

c)	kirjeldus selle kohta, milliseid seadme olelusringi etappe iga kavas sisalduv toiming hõlmab;

d)	kirjeldus vastutusalade ja volituste kohta, mille alusel toimingud läbi viiakse, tulemused heaks kiidetakse ja riskijuhtimine läbi vaadatakse;

e)	punktis 2.2 osutatud põhimõtetele tuginevate riski vastuvõetavuse kriteeriumide kirjeldus;

f)	nende kriteeriumide kirjeldus, mille alusel kogutakse tootmisetapi ja tootmisjärgse etapiga seotud asjakohast teavet ning vaadatakse selle teabe põhjal läbi riskijuhtimise tulemused ja vajaduse korral ajakohastatakse neid.

3.2.

Riski vastuvõetavuse kriteeriumid sisaldavad üldise jääkriski vastuvõetavuse kriteeriumi kirjeldust. Kindlaks määratakse üldise jääkriski hindamise meetod ja see dokumenteeritakse.

3.3.

Riski vastuvõetavuse kriteeriumide kindlaksmääramisel kooskõlas punktis 2.2 osutatud põhimõtetega võtavad tootjad arvesse seda, et kõik riskid, kaasa arvatud kirurgilise sekkumisega seotud riskid, tuleb kõrvaldada või neid nii palju kui võimalik vähendada. Jääkriskid võib lugeda vastuvõetavaks juhul, kui soovimatud kõrvaltoimed on mööduvad ega vaja meditsiinilist ega kirurgilist sekkumist, et hoida ära eluohtliku haiguse või anatoomilise funktsiooni või struktuuri püsiva kahjustuse tekkimist. Kui üks või mitu käesolevas punktis esitatud tingimust ei ole täidetud, esitab tootja põhjenduse selle kohta, miks riske peetakse vastuvõetavaks.

4. Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs

4.1.

Ohtude kindlakstegemise ja riskianalüüsiga seotud dokumendid sisaldavad järgmist teavet:

a)	seadme, selle ettenähtud kasutuse ja mõistlikult eeldatava väärkasutamise kirjeldus;

b)	selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete omaduste loetelu, mis võivad mõjutada seadme ohutust;

c)	selliste teadaolevate ja prognoositavate ohtude loetelu, mis tulenevad seadmest, selle ettenähtud kasutusest, omadustest ja mõistlikult eeldatavast väärkasutusest, kui seadet kasutatakse nii tavapärastes kasutustingimustes kui ka rikke korral;

d)	ohuolukordade loetelu, mille koostamisel võetakse iga kindlakstehtud ohu puhul arvesse prognoositavaid sündmusi;

e)	kvalitatiivsed või kvantitatiivsed tingimused ja kirjeldused või liigitus kahju raskusastme ja kahju tekkimise tõenäosuse hindamiseks;

f)	iga ohuolukorra puhul loetelu kahjude hinnangulistest raskusastmetest ja nende tekkimise tõenäosusest ning selle põhjal määratud riskihinnang.

4.2.

Seadme ettenähtud kasutuse kirjeldus peab sisaldama teavet mõjutatava inimkehaosa või koetüübi, kasutaja- ja tarbijakategooriate, kasutuskeskkonna ja raviprotseduuri kohta.

4.3.

Riskianalüüsis võtavad tootjad arvesse ka eri kasutaja- ja tarbijarühmade eripära, sealhulgas seda, kas kasutaja on tervishoiutöötaja või tavakasutaja. Tavakasutajate puhul eristatakse isikut, kellel puudub seadme kasutamise kvalifikatsioon, ning isikut, kes kasutab seadet oma kutsetegevuses ning kellel on tõendatud kvalifikatsioon seadme kasutamiseks, vaatamata sellele, et ta ei ole tervishoiutöötaja. Tootja eeldab, et kõigil nendel kasutaja- ja tarbijarühmadel on juurdepääs seadmele, välja arvatud juhul, kui seadet müüakse üksnes otse tervishoiutöötajatele.

4.4.

Tootjad võtavad riskianalüüsis ning kahju tekkimise tõenäosuse ja kahju raskusastme hindamisel ühe teabeallikana arvesse kliinilisi andmeid.

4.5.

Kui seadme laadi tõttu või eetikaga seotud põhjustel ei ole võimalik koguda andmeid kahju tekkimise tõenäosuse kohta, prognoosivad tootjad riski vastavalt kahju olemusele ja kahju tekkimise hinnangulisele tõenäosusele kõige ebasoodsamas stsenaariumis. Tootjad esitavad tehnilises dokumentatsioonis tõendid, et põhjendada kahju tekkimise tõenäosuse andmete puudumist.

4.6.

Riskianalüüsi ulatuse kirjeldus dokumenteeritakse.

5. Riskihindamine

5.1.

Iga ohuolukorra puhul hindavad tootjad prognoositud riske ning teevad kindlaks, kas riskid on punkti 3.1 alapunktis e osutatud kriteeriumide põhjal vastuvõetavad.

5.2.

Kui risk ei ole vastuvõetav, on vajalik riskiohje.

5.3.

Kui risk on vastuvõetav, ei ole riskiohje vajalik ning prognoositud lõpprisk loetakse jääkriskiks.

6. Riskiohje ja jääkriskide hindamine

6.1.

Riskiohje ja jääkriskide hindamise dokumendid sisaldavad järgmist:

a)	loetelu võetud riskiohjemeetmetest ja nende tõhususe hinnang;

b)	loetelu jääkriskidest pärast riskiohjemeetmete võtmist;

c)	hinnang jääkriskide ja üldise jääkriski vastuvõetavuse kohta kooskõlas punkti 3.1 alapunktis e esitatud kriteeriumidega;

d)	tõendav kinnitus riskiohjemeetmete mõju kohta.

6.2.

Tootja rakendatavad riskiohjemeetmed valitakse järgmistest riskiohjevõimaluste kategooriatest:

a)	sisseprojekteeritud olemuslik ohutus;

b)	tootmisel tagatav olemuslik ohutus;

c)	kaitsemeetmed seadmes või tootmisprotsessis;

d)	ohutusteave ja vajaduse korral kasutajate väljaõpe.

Tootjad valivad riskiohjemeetmed punktides a–d osutatud tähtsuse järjekorras. Teatava riskiohjevõimaluse alla kuuluvad meetmed võetakse üksnes juhul, kui eelneva võimaluse alla kuuluvaid meetmeid ei ole võimalik võtta või kui need meetmed on võetud, kuid nendest tulenev risk ei ole vastuvõetav.

6.3.

Tootjad tagavad, et ohutusteavet ei esitata üksnes kasutusjuhendis ega märgistusel, vaid et see on kättesaadav ka muul viisil. Kaaluda tuleb võimalust lisada teave seadmesse endasse, nii et see ei jääks kasutajal märkamata, ning kasutajale hõlpsasti kättesaadava teabe avalikustamist. Kui see on asjakohane, kaalutakse kasutajate väljaõpet. Teabe esitamisel võetakse arvesse selle mõistetavust kasutajatele ja tarbijatele, nagu on osutatud punktis 9.

6.4.

Riskiohjemeetmeid võetakse isegi juhul, kui sellega halveneb seadme toimivus, tingimusel et säilib seadme põhifunktsioon.

6.5.

Riskiohjemeetmete üle otsustamisel kontrollivad tootjad, kas riskiohjemeetmed tekitavad uut kahju, ohte või ohuolukordi ning kas meetmed mõjutavad varem kindlaks tehtud ohuseisundite puhul prognoositud riske. Teatava riski vähendamine ei tohi suurendada üht või mitut teist riski, mille tõttu võiks suureneda üldine jääkrisk.

7. Riskijuhtimise läbivaatamine

7.1.

Riskijuhtimise läbivaatamise dokumentides käsitletakse enne seadme turustamiseks vabastamist tehtavat läbivaatust. Läbivaatamisel tagatakse, et:

a)	riskijuhtimisprotsess on toimunud kooskõlas punktis 3.1 osutatud riskijuhtimiskavadega;

b)	üldine jääkrisk on vastuvõetav ning riskid on kõrvaldatud või neid on vähendatud nii palju kui võimalik;

c)	rakendatud on tootmisetapis ja tootmisjärgses etapis seadme kohta teabe kogumise ja läbivaatamise korda.

8. Tootmisaegsed ja -järgsed toimingud

8.1.

Tootmisaegsete ja -järgsete toimingutega seotud dokumentides:

a)	osutatakse tootmisetapis ja tootmisjärgses etapis seadme kohta teabe kogumise ja läbivaatamise korrale;

b)	loetletakse avalikult kättesaadava teabe allikad seoses seadme, samaväärsete meditsiinilise sihtotstarbeta seadmete või analoogsete meditsiinilise sihtotstarbega seadmetega;

c)	osutatakse kriteeriumidele, mille alusel hinnatakse kogutud teabe mõju varasemate riskijuhtimistoimingute tulemustele, ning sellest tulenevalt seadme puhul võetavatele meetmetele.

Osana korrast, mille alusel kogutakse tootmisjärgsetes etappides seadme kohta teavet ja vaadatakse see läbi, võtavad tootjad arvesse turustamisjärgse järelevalve tulemusena saadud kliinilisi andmeid ning – kui see on asjakohane – kliinilisi andmeid, mis on esitatud määruse (EL) 2017/745 artikli 32 kohases ohutuse ja kliinilise toimivuse kokkuvõttes või kogutud selle määruse XIV lisa B osa kohase turustamisjärgse kliinilise järelkontrolli tulemusena.

8.2.

Kogutud teabe mõju hindamise kriteeriumide kirjeldamisel võtab tootja arvesse järgmist:

a)	ohud või ohuolukorrad, mida ei ole varem kindlaks tehtud;

b)	ohuolukorrad, mille puhul risk ei ole enam vastuvõetav;

c)	asjaolu, kui üldine jääkrisk ei ole enam vastuvõetav.

Kui kogutud teabel on mõju riskijuhtimisprotsessi tulemuslikkusele ja sobivusele, võtab kõrgem juhtkond seda arvesse punkti 2.2 kohasel läbivaatamisel.

8.3.

Varasemate riskijuhtimistoimingute tulemuste alusel võetud järelmeetmete kirjeldamisel kaaluvad tootjad, kas riskijuhtimistoimingute varasemaid tulemusi tuleks ajakohastada, et:

a)	lisada uusi ohte või ohuolukordi ja hinnata nendega seotud riske;

b)	hinnata uuesti selliseid ohuolukordi, jääkriske ja üldist jääkriski, mis ei ole enam vastuvõetavad;

c)	teha kindlaks, kas turul juba kättesaadavaks tehtud seadmete puhul on vaja võtta meetmeid.

8.4.

Tootjad võtavad arvesse uutest andmetest või seadme kasutuskeskkonna muutustest tulenevaid muudatusi kindlakstehtud riskides ning riskianalüüsis ja -hinnangutes.

Ohutusteave

Punkti 6.2 alapunktis d osutatud ohutusteabe ning punkti 11.2 alapunktis c ja punkti 12.1 alapunktis c osutatud teabe esitamisel seadme kasutamisega seotud riskide kohta võtavad tootjad arvesse järgmist:

a)	teabe erinev mõistetavus kasutajatele ja tarbijatele, eeskätt tavakasutajatele kasutamiseks ette nähtud seadmete puhul;

b)	seadme kasutamiseks ette nähtud töökeskkond, eriti juhul, kui seadet kasutatakse väljaspool meditsiinilist või muul viisil kontrollitud töökeskkonda.

10.

Kui tootja on seadme ette näinud kasutamiseks üksnes mittemeditsiinilisel sihtotstarbel, ei tohi koos seadmega esitatav teave sisaldada väiteid ega avaldusi kliinilise kasu kohta. Kui tootja on seadme ette näinud kasutamiseks meditsiinilisel ja mittemeditsiinilisel sihtotstarbel, ei tohi mittemeditsiinilise sihtotstarbe kohta esitatav teave sisaldada väiteid ega avaldusi kliinilise kasu kohta.

11. Märgistus

11.1.

Märgistusel peab olema esitatud märge „mittemeditsiiniline sihtotstarve:“, millele järgneb selle mittemeditsiinilise sihtotstarbe kirjeldus.

11.2.

Võimaluse korral esitavad tootjad märgistusel teabe järgmise kohta:

a)	punktis 2.5 osutatud kasutaja- ja tarbijakategooriad;

b)	seadme eeldatav toimivus;

c)	seadme kasutamisega kaasnevad riskid.

12. Kasutusjuhend

12.1.

Kasutusjuhend sisaldab järgmist:

a)	teave punktis 2.5 osutatud kasutaja- ja tarbijakategooriate kohta;

b)	seadme eeldatava toimivuse kirjeldus, mis on koostatud nii, et kasutajad ja tarbijad saavad aru, millist mittemeditsiinilist toimet võib seadme kasutamisest oodata;

c)	seadme jääkriskide, sealhulgas vastavate ohjemeetmete kirjeldus, mis on selge ja hõlpsasti mõistetav ning võimaldab seega tarbijal teha teadliku otsuse selle kohta, kas lasta seadet oma ravis kasutada, lasta see endale siirata või seda muul viisil kasutada;

d)	märge seadme eeldatava kasutusaja või eeldatava resorbeerumisaja ning vajaliku järelkontrolli kohta;

e)	viide kohaldatud harmoneeritud standarditele ja ühtsetele kirjeldustele.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

II LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 1 osutatud kontaktläätsede suhtes. Käesoleva lisa kohaldamisalasse ei kuulu teatavaid vahendeid, näiteks antenni või mikrokiipi sisaldavad kontaktläätsed, aktiivse meditsiiniseadmena käsitatavad kontaktläätsed ega muud silma sisestamiseks või silma peale kandmiseks ette nähtud esemed.

Riskijuhtimine

Käesoleva määruse I lisa kohase riskijuhtimisprotsessi elluviimisel võtavad tootjad seadmega seotud riskide analüüsis arvesse konkreetseid käesoleva lisa punktis 3 loetletud riske ning, kui see on seadme puhul asjakohane, võtavad vastu käesoleva lisa punktis 4 loetletud riskiohjemeetmed.

3. Konkreetsed riskid

3.1.

Tootjad analüüsivad järgmiste aspektidega seotud riske ning kõrvaldavad need riskid või vähendavad neid nii palju kui võimalik.

Kavandamine ja tootmine

a)	Seadme kuju, võttes eeskätt arvesse vajadust vältida servadest või teravatest kohtadest põhjustatud ärritust, seda, et lääts tuleb sarvkestalt lahti või liigub paigast, kortsumist või murdumist, paigaldusest tingitud muutuvat survet sarvkestale;

b)	toorainete valik läätse, pinnatöötluse ja vajaduse korral läätsede säilituslahuste puhul, arvestades bioohutust, bioloogilist kokkusobivust, keemiliste ja bioloogiliste saasteainete esinemist ning ka hapniku läbilaskvust ja läätsede säilituslahustega kokkusobivust;

lõpptoote bioohutus ning bioloogiline kokkusobivus pakendi ja säilituslahusega, võttes sealhulgas arvesse järgmisi aspekte: tsütotoksilisus, sensibiliseerimine, ärritus, äge süsteemne toksilisus, alaäge toksilisus, siirdamine, steriliseerimisjäägid ja laguproduktid, ekstraheeritavad ja leostuvad ained; kui kokkupuuteaeg on kokku üle 30 päeva, võetakse arvesse subkroonilist toksilisust, kroonilist toksilisust ja ka genotoksilisust;

d)	mikrobioloogilised omadused, sealhulgas biokoormus, lõppseadme mikrobioloogiline saastatus, bakteriaalsete endotoksiinide jäägid, steriilsus, kontaktläätse desinfitseerimine ja säilitamine;

e)	müügipakendi sobivus seoses sellega, kas see hoiab läätse steriilsena ja säilituslahusega pidevalt kaetuna ning aitab vältida toote seisundi halvenemist, näiteks ainete leostumise tõttu konteineri- või kattematerjalist või mikroobse saastumise tõttu;

f)	pikaajalise säilitamise ja säilitamistingimuste mõju läätse stabiilsusele ja omadustele.

Turustusahel

a)	Puuduvad andmed silmaarsti, optometristi, spetsialiseerunud optiku või kvalifitseeritud läätsespetsialisti läbiviidud kasutuseelsetest läätsekandmiskatsetest;

b)	väljaspool tavapärast, optikutest koosnevat turustusahelat tegutsevatel turustajatel puuduvad eriteadmised sobivate läätsede valiku ning nende kasutamise, säilitamise ja ohutu transpordi kohta;

c)	väljaspool tavapärast, optikutest koosnevat turustusahelat tegutsevatel turustajatel puuduvad eriteadmised selleks, et anda kasutajatele nõu toote ohutuse või käsitsemise kohta.

Kasutajatega seotud ohud/riskid

a)	Teatavat liiki kontaktläätsede kasutamisega seotud kogemuste ja väljaõppe puudumine;

b)	selliste vastunäidustuste kindlakstegemine, mille korral ei tohi kontaktläätsi kasutada;

c)	võimalus, et sarvkest ei saa piisavalt niisutust pisarakilest ega hapnikku;

d)	puudulik hügieen, nt kui kasutaja jätab enne läätsede paigaldamist, kasutamist ja eemaldamist käed pesemata ja kuivatamata, mis võib põhjustada silmainfektsiooni, tugevat silmapõletikku või muid silmahaigusi;

e)	võimalik nägemistakistus ja valgusläbivuse vähenemine;

f)	kõik võimalikud tegurid, mis võivad põhjustada nägemise halvenemist, näiteks asjaolu, et lääts on värvitud, ei sobi täpselt silma pinnale või ei korrigeeri nägemist;

g)	sellised mittemeditsiinilised asjaolud, mille korral ei tohi kontaktläätsi kasutada; arvesse võetakse maismaa-, õhu- või veesõiduki juhtimist, suurte masinatega töötamist ja kokkupuudet veega, näiteks duši all või vannis ja ujudes;

h)	suurem silmakahjustuse risk juhul, kui läätsi kantakse liiga palju (näiteks kaua aega või mitu korda järjest);

i)	suurem silmakahjustuse risk juhul, kui läätsi kantakse vaatamata silmade punetusele ja ärritusele;

j)	kasutusaja mõju eespool osutatud riskidele;

k)	müügipakendi võimalik väärkasutamine läätsede säilituskonteinerina kasutuskordade vahepeal;

l)	korduskasutatavate kontaktläätsede puhul riskid, mis tulenevad sellest, kui sama tarbija kasutab läätsi uuesti või kasutab neid uuesti ebakorrapäraselt;

m)	tarbijate vähene teadlikkus soovimatute kõrvaltoimete korral võetavatest hädaabimeetmetest.

4. Konkreetsed riskiohjemeetmed

a)	Lääts ei tohi piirata vaatevälja, sealhulgas mõistlikult eeldatava paigalt liikumise või ebatäpse paigaldamise korral. Lääts peab olema piisavalt valgust läbilaskev, et võimaldada küllaldast nähtavust kõigis kasutustingimustes.

b)	Kõik läätse ja selle müügipakendi sisemuse materjalid, sealhulgas säilituslahus, peavad olema bioloogiliselt kokkusobivad, mitteärritavad ja mittetoksilised. Samuti ei tohi kontaktläätsede värvimiseks või kontaktläätsedele trükkimiseks kasutatud ained ettenähtud kasutustingimustes leostuda.

c)	Läätsed ja nende müügipakendi sisemus, sealhulgas säilituslahus, peavad olema steriilsed ja mittepürogeensed. Säilitusvedelik ei tohi silmaga kokkupuutel vigastada sarvkesta, silma ega ümbritsevat kude.

d)	Läätsed on kavandatud nii, et need ei kahjusta sarvkesta, silma ega ümbritseva koe seisundit. Arvesse võetakse selliseid läätsedega seotud aspekte nagu vähene hapniku läbilaskvus, ebatäpne paigaldus, paigaltliikumine, teravad servad, hõõrdumine, mehaanilise surve ebavõrdne jaotumine.

Korduskasutatavate läätsede puhul tarnib tootja koos läätsedega tõhusad hooldusvedelikud ning puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, millest piisab kogu läätsede kasutusajaks, või osutab vajalikele hooldusvedelikele ning puhastus- ja desinfitseerimisvahenditele. Samuti tarnib tootja koos korduskasutatavate läätsedega kõik muud hooldus- ja puhastusvahendid või -tarvikud või osutab nendele vahenditele või tarvikutele.

f)	Korduskasutatavate läätsede puhul kinnitab tootja kasutuskordade maksimumarvu ja maksimaalse kasutusaja (nt mitu tundi päevas ja/või mitu päeva võib läätsi kanda).

g)	Tootjad kaaluvad, kas kuivuse leevendamiseks on vaja kasutada silmatilku. Kui silmatilku on vaja kasutada, määravad tootjad kindlaks kriteeriumid nende sobivuse tõendamiseks.

h)	Tootjad kehtestavad korra, mida järgides saavad kasutajad kindlaks teha soovimatud kõrvaltoimed ja võtta vajalikud meetmed, sealhulgas teatada sellistest soovimatutest kõrvaltoimetest tootjale.

i)	Kasutusjuhend ja märgistus kavandatakse ja koostatakse nii, et need on tavakasutajale arusaadavad ning võimaldavad tavakasutajal seadet ohutult kasutada.

Ohutusteave

5. Märgistus

5.1.

Välispakendil, mis kavatsetakse kasutajatele tarnida, esitatakse järgmine teave:

a)	ühekordselt kasutatavate seadmete puhul esitatakse lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud sümbolile märge „Mitte korduskasutada“ rasvases kirjas ja suurima märgistusel kasutatava kirjasuurusega;

b)	läätse mõõtmed (välisdiameeter ja kumerus);

c)	soovitus lugeda kasutusjuhendit.

6. Kasutusjuhend

6.1.

Kasutusjuhend sisaldab järgmist teavet:

a)	ühekordselt kasutatavate seadmete puhul esitatakse lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud sümbolile märge „Mitte korduskasutada“ rasvases kirjas ja suurima märgistusel kasutatava kirjasuurusega;

b)	hoiatus „Kasutatud läätsi ei tohi lasta kasutada teistel isikutel“;

c)	läätse mõõtmed (välisdiameeter ja kumerus);

d)	märge läätse materjalide kohta, sh pinnatöötlusained ja värvipigmendid;

e)	veesisalduse ja hapniku läbilaskvuse andmed;

f)	märge ebaõigete säilitamistingimuste võimaliku mõju kohta toote kvaliteedile ja maksimaalne säilitamisaeg;

g)	juhised selle kohta, mida teha juhul, kui lääts liigub paigast;

h)	hügieenimeetmed enne kasutamist (nt käte pesemine ja kuivatamine), kasutamise ajal ja pärast kasutamist;

i)	hoiatus „Läätsed ei tohi kokku puutuda jumestustoodete ega aerosoolidega.“;

j)	hoiatus „Ärge puhastage läätsi kraaniveega.“;

k)	korduskasutatavate läätsede puhul puhastamise ja desinfitseerimise üksikasjalik kirjeldus, sh konkreetsed vajaminevad vahendid, tarvikud ja lahused ning nende kirjeldus; nõutavate säilitamistingimuste kirjeldus;

l)	korduskasutatavate läätsede puhul kasutuskordade maksimumarv ja maksimaalne kasutusaeg (nt mitu tundi päevas ja/või mitu päeva võib läätsi kanda);

m)	kui soovitatav on kasutada silmatilku, siis sobivate silmatilkade andmed ja kirjeldus selle kohta, kuidas neid kasutada;

selliste vastunäidustuste loetelu, mille korral ei tohi kontaktläätsi kasutada, sh: Silmade kuivus (silmas ei teki piisavalt pisaravedelikku), silmaravimite kasutamine, allergia, silma või silmaümbruse põletik või punetus, silmade seisundit mõjutavad haigused, nagu külmetus ja gripp, varasemad protseduurid, millel võib olla kahjulik mõju seadme kasutamisele, mis tahes muud silmade seisundit mõjutavad süsteemsed haigused;

o)	hoiatus „Mitte kasutada liikluses viibides (nt autojuhtimisel, rattaga sõites), masinatega töötamisel ega veega kokku puutudes, näiteks duši all või vannis ja ujudes.“;

p)	hoiatus „Vältige tegevust, mille korral võib nägemistakistuse ja vähenenud valgusläbivuse tõttu tekkida risk.“;

q)	märge suurema silmakahjustuste riski kohta juhul, kui vaatamata silmade punetusele ja ärritusele kantakse läätsi edasi;

r)	hoiatus „Mitte kasutada pärast kõlblikkusaja lõppu.“;

s)	selge märge maksimaalse kandmisaja kohta;

t)	hoiatus „Ärge kandke läätsi maksimaalsest kandmisajast kauem.“;

u)	hoiatus „Ärge kandke läätsi magamise ajal.“;

v)	märge suurema silmakahjustuste riski kohta juhul, kui läätsi kasutatakse liiga palju (nt kasutatakse mitu korda uuesti);

w)	hoiatus „Ärge kasutage liiga kuivades või tolmustes tingimustes.“;

x)	hoiatus „Ärge kasutage müügipakendit säilituskonteinerina kasutuskordade vahepeal.“, kui tootja ei ole müügipakendit selleks ette näinud;

y)	hoiatus „Ärge kasutage säilituslahust uuesti.“;

z)	loetelu silmade tervisega seotud riskidest, mida läätsede kandmine võib põhjustada ja mis on kindlaks tehtud riskianalüüsi tulemusena, sealhulgas vajaduse korral sarvkesta niisutatuse ja hapnikuvarustuse (hapniku läbilaskvuse) vähenemine;

aa)	loetelu soovimatutest kõrvaltoimetest, nende esinemistõenäosus ja tundemärgid;

bb)	juhised selle kohta, kuidas tegutseda tüsistuste korral, sealhulgas hädaabimeetmed;

cc)

järgmine juhis: „Järgmiste sümptomite korral eemaldage lääts otsekohe:

—	silmaärritus või -valu, näiteks kipitus, põletustunne, sügelus, võõrkehatunne;

—	ebamugavustunne võrreldes samasuguse läätse varasema kandmisega;

—	ebaharilikud eritised või liigne pisaravool;

—	silma punetus;

—	tugev või püsiv kuivus;

—	halvenenud või hägustunud nägemine läätse kasutamise korral.

Kui mõni nendest sümptomitest jääb pärast läätse eemaldamist püsima, võtke ühendust kvalifitseeritud tervishoiutöötajaga, näiteks silmaarsti või optometristiga, kellel on siseriikliku õiguse alusel lubatud selliseid sümptomeid ravida. Kui need sümptomid ei kao, võib see olla märk tõsisemast terviseprobleemist.“;

dd)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest.

III LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 2 osutatud toodete suhtes, mis on ette nähtud kirurgiliselt invasiivse meetodiga täielikult või osaliselt inimese kehasse sisestamiseks, et muuta kehaehitust. Käesoleva lisa kohaldamisalasse ei kuulu tätoveerimistooted, iluaugustamistooted ega kirurgiliselt invasiivse meetodiga täielikult või osaliselt inimese kehasse sisestamiseks ette nähtud tooted kehaosade kinnitamiseks. Käesolevat lisa ei kohaldata aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete suhtes.

Riskijuhtimine

Riskianalüüs sisaldab jaotist riskide kohta, mis on seotud konkreetse mittemeditsiinilise sihtotstarbega – st seadme kirurgiliselt invasiivsel meetodil inimese kehasse sisestamine –, võttes arvesse seadme võimalike kasutajate ja tarbijate konkreetseid tunnusjooni.

3. Konkreetsed riskid

3.1.

Tootjad võtavad arvesse järgmisi aspekte ja nendega seotud riske:

a)	implantaadi füüsikalised ja keemilised omadused ning täielik koostis;

b)	toorainete valik bioohutuse, bioloogilise kokkusobivuse ning keemiliste ja bioloogiliste lisaainete või saasteainete sisalduse seisukohast;

c)	resorbeeruvate seadmete korral organismis resorbeerumise ja püsimise aeg, sh poolväärtusaeg ja lõpliku resorbeerumise aeg;

lõpptoote bioohutus ja bioloogiline kokkusobivus, võttes sealhulgas arvesse vähemalt järgmisi aspekte: tsütotoksilisus, sensibiliseerimine, ärritus, materjalidest tulenev pürogeensus, äge süsteemne toksilisus, alaäge toksilisus, subkrooniline toksilisus, krooniline toksilisus, genotoksilisus, kantserogeensus, siirdamine, steriliseerimisjäägid ja laguproduktid, ekstraheeritavad ja leostuvad ained;

e)	mikrobioloogilised omadused, sealhulgas biokoormus, lõppseadme mikrobioloogiline saastatus, bakteriaalsete endotoksiinide jäägid ja steriilsus;

f)	konkreetne anatoomiline piirkond, mille puhul on kliiniliste ja muude andmetega tõendatud seadme kasutust;

g)	tarbijatega seotud tegurid (nt varasemad õnnetusjuhtumid, eritingimused, vanusepiirangud);

h)	võimalik vastasmõju magnetväljaga (nt soojenemine magnetresonantstomograafia ajal);

i)	abiseadmete kasutamine (nt sisestamisinstrumendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud seadmega kasutamiseks implantaadi paigaldamisel) ning nende kokkusobivus implantaadiga;

j)	vajaduse korral implantaadi paigaldamiste vahele jääv aeg.

3.2.

Kui see on asjakohane, analüüsivad tootjad eeskätt järgmiste ohtude või kahjudega seotud riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	mikrobioloogiline saastumine;

b)	tootmisjäätmete esinemine;

c)	implantaadi paigaldamise protseduuriga seotud aspektid (sh kasutusvead);

d)	implantaadi defekt (nt purunemine, soovimatu lagunemine);

e)	implantaadi lahtitulek ja liikumine;

f)	asümmeetria;

g)	implantaadi nähtavus läbi naha;

h)	implantaadi tühjenemine ja kortsumine;

i)	geeli väljavalgumine ja leke;

j)	silikooni eritumine ja migratsioon;

k)	lokaalne põletik ja turse;

l)	kehapiirkonda haarav turse või lümfadenopaatia;

m)	kapseldumine ja kapsli kontraktuur;

n)	ebamugavustunne või valu;

hematoom;

p)	infektsioon ja põletik;

q)	pindmine haav;

r)	haava avanemine;

s)	implantaadi paljastumine ja haava paranemise peatumine;

t)	armistumine, armi hüperpigmentatsioon ja hüpertroofia;

u)	närvikahjustus;

seroom;

w)	probleemid lihaslooži rõhuga ja kompartmentsündroom;

x)	vähi diagnoosimisega seotud piirangud;

y)	liiga suured implantaadid;

z)	veresoonkonna kahjustused;

aa)	rinnaimplantaatidega seostatav anaplastiline suurrakklümfoom (BIA-ALCL);

bb)	granuloom, sh silikoonist moodustunud granuloom, kui see on asjakohane;

cc)

nekroos.

4. Konkreetsed riskiohjemeetmed

a)	Seadmed peavad olema steriilsed ja mittepürogeensed. Kui implantaadid tarnitakse mittesteriilsena ja need tuleb enne kasutamist steriliseerida, esitatakse nõuetekohased steriliseerimisjuhised.

b)	Seadme ohutu kasutus peab olema tõendatud asjaomase anatoomilise piirkonnaga seotud kliiniliste ja muude andmetega.

c)	Koguda tuleb pikaajalisi andmeid, et hinnata seadmest pärit mittelagunevate ainete esinemist.

d)	Määruse (EL) 2017/745 I lisa punkti 10.4.1 alapunktides a ja b osutatud ainete esinemist hinnatakse eraldiseisvalt nende kontsentratsioonist.

e)	Tootjad tagavad seadme paigaldamist ja ohutut kasutamist käsitleva väljaõppe. Väljaõpe peab olema kasutajatele kättesaadav.

Ohutusteave

5. Märgistus

5.1.

Märgistus sisaldab järgmist teavet:

a)	rasvases kirjas ja suurima märgistusel kasutatava kirjasuurusega: „Siirdamine peab toimuma sobivas meditsiinilises keskkonnas ja seda tohivad teha üksnes asjakohase väljaõppega arstid, kes on kvalifitseeritud või akrediteeritud kooskõlas siseriikliku õigusega.“;

b)	selge märge selle kohta, et seadmeid ei tohi kasutada alla 18-aastastel;

c)	toote üldine kvalitatiivne koostis.

6. Kasutusjuhend

6.1.

Kasutusjuhend sisaldab järgmist teavet:

kõige alguses osutatud teabe esitamisel seadme kasutamisega seotud riskide rasvases kirjas ja suurima kasutusjuhendis kasutatava kirjasuurusega tekst: „Siirdamine peab toimuma sobivas meditsiinilises keskkonnas ja seda tohivad teha üksnes asjakohase väljaõppega arstid, kes on kvalifitseeritud või akrediteeritud kooskõlas siseriikliku õigusega.“;

b)	selge märge selle kohta, et seadmeid ei tohi kasutada alla 18-aastastel;

c)	soovitus, et kasutaja võtaks arvesse tarbija varasemaid protseduure, õnnetusjuhtumeid, terviseprobleeme, ravimeid või samaaegset ravi, mis võivad protseduuri mõjutada (nt nahahaigused, traumad ja autoimmuunhaigused);

d)	soovitus, et kasutaja võtaks arvesse konkreetseid tarbija tegevusega (nt elukutse, sport või muu tegevus, millega tarbija korrapäraselt tegeleb) seotud riske;

e)	kõikehõlmav vastunäidustuste loetelu, sh armkasvajad;

f)	toote üldine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis;

g)	soovitus selle kohta, millal peaks kasutaja tegema siirdamisjärgse kontrolli, et teha kindlaks võimalikud soovimatud kõrvaltoimed;

h)	märge sobiva raviprotseduuride vahele jääva aja kohta, kui see on asjakohane;

i)	nõue, et kasutaja peab tarbijale enne seadmega tehtavat ravi esitama koopia punktiga 6.2 ette nähtud lisast.

6.2.

Kasutusjuhend sisaldab lisa, mis on koostatud tavakasutajatele arusaadavas keeles ja kõigile tarbijatele hõlpsasti edastatavas vormis. See lisa sisaldab järgmist teavet:

a)	I lisa punkti 12.1 alapunktides a–e loetletud teave;

b)	selge loetelu kõigist jääkriskidest ja võimalikest kõrvaltoimetest, sh kirurgilise ravi sagedased kõrvaltoimed, nt verejooks, võimalikud ravimite koostoimed ja anesteesiaga seotud riskid;

c)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest, teave seadme eemaldamise ja selle kohta, millal võtta ühendust tervishoiutöötajaga;

d)	seadme maht ja suurus;

e)	vajaduse korral lause „Kasutajad on saanud asjakohase väljaõppe seadme ohutu kasutamise osas.“

IV LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 3 osutatud ainete, ainete segude või esemete suhtes, mis on ette nähtud näo või muu nahapinna või limaskesta täitmiseks nahaaluse, limaskesta-aluse või nahasisese süstimise abil või muul moel sisestamise abil, v.a tätoveerimisel kasutatavad ained, ainete segud või esemed. Käesolevat lisa kohaldatakse üksnes selliste kehasse sisestamiseks ette nähtud vahendite suhtes, mis on eeltäidetud määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 3 osutatud ainete, ainete segude või muude esemetega, näiteks süstlad ja nõeltega nahamassaažirullikud. Käesolevat lisa ei kohaldata aktiivsete meditsiiniseadmete suhtes.

Riskijuhtimine

3. Konkreetsed riskid

3.1.

Tootjad võtavad arvesse järgmisi aspekte ja nendega seotud riske:

a)	seadme füüsikalised ja keemilised omadused;

b)	toorainete valik bioohutuse, bioloogilise kokkusobivuse ning keemiliste ja bioloogiliste lisaainete või saasteainete sisalduse seisukohast;

d)	organismis resorbeerumise ja püsimise aeg, sh poolväärtusaeg ja lõpliku resorbeerumise aeg, sh metaboliseerumise potentsiaal (nt täitematerjali ensümaatiline lagundamine, nt hüaluronidaasi toimel hüaluroonhapet sisaldavate täiteainete puhul);

e)	mikrobioloogilised omadused, biokoormus, lõppseadme mikrobioloogiline saastatus, bakteriaalsete endotoksiinide jäägid ja steriilsus;

f)	konkreetne süstimise või sisestamise anatoomiline piirkond;

g)	tarbijaga seotud tegurid (nt varasem ja pooleliolev (medikamentoosne ja kirurgiline) ravi, vanusepiirangud, rasedus, imetamine);

h)	kui see on asjakohane, lokaalanesteetikumi kasutamisega (koos tootega või eraldiseisvalt) seotud riskid;

i)	mitteresorbeeruvate seadmete puhul seadme eemaldamisega seotud risk;

seadme kasutamisega seotud aspektid, sh:

—	süstimistehnika;

—	süstevahend (nt rullik, kateeter või nõel);

—	maksimaalne süstekogus olenevalt piirkonnast ja kasutatavast tehnikast;

—	võimalikud kordussüstid;

—	toote manustamiseks rakendatav jõud;

—	toote temperatuur;

—	toote ümberpaigutamine (nt viaalist süstlasse).

3.2.

Kui see on asjakohane, analüüsivad tootjad järgmiste ohtude või kahjudega seotud riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	mikrobioloogiline saastumine;

b)	tootmisjäätmete esinemine;

c)	ohud, mis on seotud seadme süstimise või muul viisil sisestamise protseduuriga (sh kasutusvead);

d)	seadme liikumine;

e)	seadme nähtavus läbi naha;

f)	ootamatu lokaalne põletik ja turse;

g)	kehapiirkonda haarav turse või lümfadenopaatia;

h)	kapseldumine ja kapsli kontraktuur;

i)	ebamugavustunne või valu;

hematoom;

k)	infektsioon ja põletik;

l)	pindmine haav;

m)	haava paranemise peatumine;

n)	armistumine, armi hüperpigmentatsioon ja hüpertroofia;

o)	närvikahjustus;

seroom;

q)	probleemid lihaslooži rõhuga ja kompartmentsündroom;

r)	granuloom, sh silikoonist moodustunud granuloom, kui see on asjakohane;

ödeem;

t)	veresoonkonna kahjustused;

u)	rasked allergilised reaktsioonid;

v)	pimedaks jäämine;

nekroos.

4. Konkreetsed riskiohjemeetmed

a)	Seadmed peavad olema steriilsed, mittepürogeensed ja ühekordselt kasutatavad.

b)	Seadme ohutu kasutus peab olema tõendatud asjaomase anatoomilise piirkonnaga seotud kliiniliste ja muude andmetega.

c)	Koguda tuleb pikaajalisi andmeid, et hinnata seadmest pärinevate mittelagunevate ainete esinemist.

d)	Tootjad tagavad manustamist ja seadme ohutut kasutamist käsitleva väljaõppe. Väljaõpe peab olema kasutajatele kättesaadav.

e)	Määruse (EL) 2017/745 I lisa punkti 10.4.1 alapunktides a ja b osutatud ainete esinemist hinnatakse eraldiseisvalt nende kontsentratsioonist.

Ohutusteave

5. Märgistus

5.1.

Märgistus sisaldab järgmist teavet:

a)	rasvases kirjas ja suurima märgistusel kasutatava kirjasuurusega: „Manustada tohib üksnes asjakohase väljaõppega tervishoiutöötaja, kes on kvalifitseeritud või akrediteeritud kooskõlas siseriikliku õigusega.“;

b)	selge märge selle kohta, et seadmeid ei tohi kasutada alla 18-aastastel.

6. Kasutusjuhend

6.1.

Kasutusjuhend sisaldab järgmist teavet:

a)	kõige alguses rasvases kirjas ja suurima kasutusjuhendis kasutatava kirjasuurusega tekst: „Manustada tohib üksnes asjakohase väljaõppega tervishoiutöötaja, kes on kvalifitseeritud või akrediteeritud kooskõlas siseriikliku õigusega.“;

b)	selge märge selle kohta, et seadmeid ei tohi kasutada alla 18-aastastel;

c)	täpne ja üksikasjalik tehniline teave hea manustamistava tagamiseks;

d)	kirjeldus selle kohta, kuidas ravida kõige sagedamaid kõrvaltoimeid, nt üleannustamine, turse, kõvenemine, sõlmekesed ja immuunreaktsioonid, koos juhisega pidada vajaduse korral nõu meditsiinitöötajaga;

e)	kasutajatele suunatud juhised selle kohta, kuidas ja millal võib teha varasematel süstekohtadel uusi süste;

koostisosade loetelu, milles loetletakse:

—	kõik ettenähtud toimet tekitavad koostisosad ja nende kontsentratsioon ning, kui see on asjakohane, nende molekulmassi vahemik, osakeste suurus ja nende ristsidemete moodustumise määr koos määramismeetodiga;

—	muud koostisosad, nt ristsidemeid moodustavad ained, lahustid, anesteetikumid ja säilitusained, ning nende kontsentratsioon;

g)	soovitus, et kasutaja võtaks arvesse tarbija varasemaid protseduure, õnnetusjuhtumeid, terviseprobleeme, ravimeid või samaaegset ravi, mis võivad protseduuri mõjutada (nt nahahaigused, traumad ja autoimmuunhaigused);

h)	soovitus selle kohta, millal peaks kasutaja tegema manustamisjärgse kontrolli, et teha kindlaks võimalikud soovimatud kõrvaltoimed;

i)	nõue, et kasutaja peab tarbijale enne seadmega tehtavat ravi esitama koopia punktiga 6.2 ette nähtud lisast.

6.2.

Kasutusjuhend sisaldab lisa, mis on koostatud tavakasutajatele arusaadavas keeles ja kõigile tarbijatele hõlpsasti edastatavas vormis. See lisa sisaldab järgmist teavet:

a)	I lisa punkti 12.1 alapunktides a–e loetletud teave;

b)	kõik jääkriskid ja võimalikud soovimatud kõrvaltoimed, mis on loetletud selgelt ja mida on kirjeldatud tavakasutajatele arusaadavas keeles, sh selge märge määruse (EL) 2017/745 I lisa punktis 10.4.1 osutatud ainete, raskmetallide või muude saasteainete esinemise kohta;

c)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest;

d)	teave selle kohta, millal võtta ühendust tervishoiutöötajaga;

e)	protseduuri võimalikud vastunäidustused;

f)	vajaduse korral lause „Kasutajad on saanud asjakohase väljaõppe seadme ohutu kasutamise tingimuste osas.“

Peale selle sisaldab lisa eraldi osa, kus esitatakse teave süstekoha, süstide arvu ja süstitava koguse kohta iga tarbija puhul. Tootja soovitab, et selle konkreetse osa täidaks tervishoiutöötaja.

V LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 4 osutatud seadmete suhtes, mis on ette nähtud rasvkoe vähendamiseks, kõrvaldamiseks või hävitamiseks, näiteks rasvaimu-, lipolüüsi- või lipoplastikaseadmed. Käesolevat lisa ei kohaldata aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete suhtes.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„rasvaimu“ – nahaaluste lokaalsete rasvaladestuste kirurgiline eemaldamine aspiratsiooni teel;

2)	„rasvaimuseadmed“ – seadmed, mille tootja on ette näinud kasutamiseks rasvaimu otstarbel;

3)	„lipolüüs“ – rasvaladestuste lokaalne hävitamine;

4)	„lipolüüsiseadmed“ – seadmed, mille tootja on ette näinud kasutamiseks lipolüüsi otstarbel;

5)	„lipoplastika“ – kehakuju modifitseerimine üleliigse rasva eemaldamisega;

6)	„lipoplastikaseadmed“ – seadmed, mille tootja on ette näinud kasutamiseks lipoplastika otstarbel.

Riskijuhtimine

Käesoleva määruse I lisa kohase riskijuhtimisprotsessi elluviimisel võtavad tootjad seadmega seotud riskide analüüsis arvesse konkreetseid käesoleva lisa punktis 4 loetletud riske ning, kui see on seadme puhul asjakohane, võtavad vastu käesoleva lisa punktis 5 loetletud riskiohjemeetmed.

4. Konkreetsed riskid

4.1.

Kui see on asjaomase seadme puhul asjakohane, võtavad tootjad arvesse järgmisi aspekte ja nendega seotud riske:

a)	eemaldatava või – lipolüüsi korral – hävitatava rasvkoe kogus ja oodatav mõju ainevahetusele, sealhulgas koest eralduvate komponentide metaboliseerumine, võttes arvesse ravitava inimese võimalikke erinevaid karakteristikuid;

b)	minimaalne aeg järgmiste protseduurideni;

c)	anatoomiline piirkond, kus seadet kasutatakse;

d)	kanüüli tüüp, nt läbimõõt ja otsaku tüüp;

e)	rakendatav imumaht;

f)	rasvkoesse süstitava vedeliku kasutamine ja hilisem metaboliseerumine koos põhjendusega selle kohta, miks asjaomane vedelik valiti ja mida see sisaldab;

g)	rasvaimutehnika, millel seade põhineb, nt nn kuiv või märg rasvaimu, ja anesteetikumi tüüp;

h)	asjaolu, kas tegemist on lihtsa rasvaimuseadmega, nt tömbi otsaga kanüüliga seade, või kas see põhineb mõnel muul toimemehhanismil, nt laserienergia või ultraheli;

i)	nende inimeste vanuseline jaotus, sugu ja kehamassiindeks, kellel kliinilised või muudest allikatest pärit andmed põhinevad;

j)	energia vabanemise viisid.

4.2.

Kui see on asjaomase seadme puhul asjakohane, analüüsivad tootjad järgmiste ohtude või kahjudega seotud riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	operatsioonijärgne seroom;

b)	koekahjustus, elundi mulgustus ja verejooks;

c)	operatsioonijärgne ekhümoos ja ödeem;

d)	vastasmõju aktiivsete siiratud või aktiivsete kehal kantavate meditsiiniseadmetega või metalli sisaldavate passiivsete meditsiiniseadmete või muude kehal või kehas olevate metallesemetega;

e)	termiline kahjustus;

f)	mehaanilised vigastused, sh ettekavatsemata kavitatsioonist põhjustatud vigastused ja nendega seotud kõrvaltoimed;

põletik.

4.3.

Rasvaimuseadmete puhul analüüsivad tootjad punktis 4.2 loetletud riskide kõrval järgmisi riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik;

a)	verejooks;

b)	kõhuõõneelundite, rindkere või kõhukelme mulgustus;

c)	kopsuemboolia;

d)	bakteriaalsed infektsioonid, nt nekrotiseeriv fastsiit, gaasgangreen ja sepsis;

e)	hüpovoleemiline šokk;

f)	tromboflebiit;

g)	haigushood;

h)	lokaalanesteetikumi kasutamisega seotud riskid: lokaalse infiltratsioonanesteesiaga rasvaimu puhul tuleb kaaluda lidokaiinist põhjustatud kardiotoksilisuse riski või lidokaiini koostoimeid muude ravimitega.

4.4.

Lipolüüsiseadmete puhul analüüsivad tootjad punktis 4.2 osutatud riskide kõrval eeskätt järgmiste ohtude või kahjudega seotud riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	sisselõikekohtade ja kattekoe põletused;

b)	muu kahjulik mõju, mida põhjustab energia sisemine või välimine lokaalne vabanemine;

c)	ülemäärane kokkupuude;

d)	neurovaskulaarsed ja lokaalsed kudede kahjustused, sealhulgas naha tundenärvide talitluse halvenemine;

e)	kollageeni remodelleerumine, mis võib põhjustada uudismoodustisi;

f)	pärisnaha ümberkujundamine, osutades võrkkihile;

g)	meditsiinilist sekkumist vajav keha deformatsioon või sarnane ebasoodne esteetiline tulemus;

h)	kirurgiliselt invasiivsete lipolüüsiseadmete puhul sisselõike tüübi ja suurusega seotud ohud.

Selle punkti nõuete täitmisel võtab tootja arvesse koe omadusi ja vedelikusisaldust.

5. Konkreetsed riskiohjemeetmed

5.1.

Kõik kehaga kokkupuutuvad materjalid peavad kasutusjuhendiga kohase kasutamise korral olema bioloogiliselt kokkusobivad, mitteärritavad ja mittetoksilised.

5.2.

Seadmete invasiivsed osad peavad olema enne kasutamist steriilsed ja pürogeenivabad.

5.3.

Lipolüüsiseadmed peavad olema varustatud juhtseadistega kasutusaja, lainekuju, rakendatava energia ning saavutatava kehasisese või kehapinna temperatuuri määramiseks. Juhtseadiste hulgas on seadised, mis annavad teatava parameetri (nt temperatuur, energia- ja rõhutase ning kasutusaeg) või parameetrite kombinatsiooni kriitilise väärtuse saavutamisest automaatselt ja paralleelselt märku nähtava ja kuuldava häiresignaaliga.

5.4.

Kui see on asjakohane, tagavad tootjad, et seadmetel on järgmised funktsioonid: vaikimisi madal energiatase, ülemäärase kokkupuute korral hädaseiskamise funktsioon (nt hädaseiskamislüliti) või ülemäärase rasvaimu korral automaatse väljalülitumise funktsioon.

5.5.

Rasvaimu-, lipolüüsi- ja lipoplastikaseadmeid ei tohi kasutada tavakasutajad kodustes tingimustes.

5.6.

Tootjad tagavad kasutajatele seadme ohutu ja tõhusa kasutamise väljaõppe.

Ohutusteave

6. Kasutusjuhend

6.1.

Kasutusjuhend sisaldab tarbija vastunäidustuste täielikku loetelu; sh järgmised vastunäidustused:

a)	antikoagulantidega ravitavad vere hüübimishäired;

b)	ravimata hüpertensioon;

c)	melliitdiabeet;

d)	flebiit ja vaskuliit;

e)	vähk või kasvajad;

f)	äärmine rasvumus (kehamassiindeks üle 40);

rasedus;

h)	veresoonte haprus;

i)	hiljutine kirurgiline ravi (viimase kuue nädala jooksul);

j)	nahainfektsioonid ja lahtised lesioonid;

k)	veenilaiendid ravitavas piirkonnas;

l)	haigusseisundid, nagu südamehaigused, kopsuhaigused või vereringehaigused;

m)	vanus alla 18 eluaasta;

n)	suutmatus aru saada nende meditsiiniliste protseduuride tagajärgedest, mõjust ja riskidest, mille käigus seadmeid kasutatakse (nt rasvaimu, lipolüüs, lipoplastika);

o)	kõrgem kehatemperatuur (püreksia).

Esimeses lõigus loetletud vastunäidustuste kõrval sisaldab see loetelu raadiosageduslikku elektrivoolu või raadiosageduslikke elektromagnetvälju tekitavate lipolüüsi seadmete puhul järgmist:

a)	ükskõik milline metalli sisaldav passiivne meditsiiniseade või muu kehal või kehas olev metallese;

b)	ükskõik milline aktiivne siiratud või aktiivne kehal kantav meditsiiniseade.

6.2.

Kasutusjuhendis loetletakse kehaosad, millel seadet ei tohi kasutada.

6.3.

Kasutusjuhend sisaldab tarbija võimalike kõrvaltoimete täielikku loetelu, sh järgmised kõrvaltoimed:

a)	hüper- või hüpovoleemia;

b)	bradükardia;

c)	veeni tromboemboolia;

d)	rasvemboolia;

e)	infektsioon;

f)	vedeliku kogunemine;

g)	naha erüteem või rasvapadjandipõletik;

h)	kehakontuuri ebakorrapärasused.

6.4.

Kasutusjuhend sisaldab täielikku hoiatuste loetelu, sh järgmine hoiatus:

„Rasvaimu, lipolüüs ja lipoplastika ei ole ette nähtud kehakaalu vähendamiseks. Kaaluda tuleks kehalise aktiivsuse, toitumise ja ka eluviiside muutmist nii rasvaimu ja lipolüüsi alternatiivina kui ka selleks, et nende protseduuride võimalik rasvkude vähendav mõju jääks püsima. Seadmete puhul ei ole tõendatud kasutust kliiniliselt diagnoositud rasvumuse raviks ja seepärast ei tohi neid sel otstarbel kasutada.“

6.4.1.

Punktis 6.4 osutatud hoiatuse kõrval sisaldab rasvaimuseadmete kasutusjuhend järgmist hoiatust:

„Verekaotus ja kehasiseste vedelike kaotus võib avaldada kahjulikku mõju hemodünaamilisele stabiilsusele ja tarbija ohutusele protseduuri ajal ja/või pärast protseduuri. Tarbija ohutuse tagamiseks on oluline tagada piisav õigeaegne vedelikravi.“

6.4.2.

Punktis 6.4 ja 6.4.1 osutatud hoiatuste kõrval sisaldab lokaalse infiltratsiooni vedeliku kasutamise võimalusega rasvaimuseadmete kasutusjuhend järgmist hoiatust:

„Hoolikalt tuleb kaaluda bradükardiat või hüpotensiooni põhjustada võivate ravimite sobivust tarbijale, arvestades et need on teadaolevalt põhjustanud surmajuhtumeid paljude lokaalse infiltratsioonanesteesiaga rasvaimu patsientide seas. Kui tarbija kasutab selliseid ravimeid nagu β-adrenoretseptorite antagonistid, mittedihüdropüridiinsed kaltsiumikanali blokaatorid, südameglükosiidid ja tsentraalselt toimivad α-adrenoretseptorite agonistid, tuleb protseduuri hoolikalt kaaluda, sest teatatud on bradükardiast ja hüpotensioonist põhjustatud surmajuhtumitest. Protseduurile peab eelnema arsti konsultatsioon, mis tuleb dokumenteerida ja mille käigus tuleb kindlaks teha patsiendi kroonilised haigused ja tarvitatavad ravimid.“;

b)	„Tarbijaid hoiatatakse, et pärast protseduuri võib analgeetiline toime püsida kauem (nt 24 tundi või rohkem) ning see võib vähendada tundlikkust infiltratsioonipiirkondades; seega tuleb tarbijaid hoiatada, et nad oskaksid vältida vigastusi.“

6.4.3.

Punktis 6.4 osutatud hoiatuse kõrval sisaldab lipolüüsiseadmete kasutusjuhend järgmist hoiatust:

„Maksafunktsiooni või kardiovaskulaarsete häirete – nt glütserooli või vabade rasvhapete ajutise tekke – risk võib olla suurem.“

6.5.

Rasvaimu- ja lipolüüsiseadmete kasutusjuhend sisaldab järgmist hoiatust.

„Invasiivseks kasutuseks ette nähtud seadmeid kasutatakse üksnes meditsiinilises keskkonnas ja seda tohivad teha üksnes asjakohase väljaõppega arstid, kes on kvalifitseeritud või akrediteeritud kooskõlas siseriikliku õigusega. Protseduuri teostavat arsti peab assisteerima vähemalt veel üks arst või teine siseriikliku õiguse kohaselt kvalifitseeritud või akrediteeritud tervishoiutöötaja.

Kõigil protseduuril osalevatel töötajatel peab olema väljaõpe ja neil peavad olema ajakohased teadmised esmaste elustamisvõtete ning taaselustamisel kasutatavate seadmete ja hädaabiravimite kohta. Protseduuri teostavad arstid peavad olema läbinud ka spetsiaalsete elustamisvõtete väljaõppe.

Anesteesia eest vastutav arst või teine tervishoiutöötaja tagab tarbija asjakohase jälgimise nii protseduuri ajal kui ka pärast seda. Lokaalse infiltratsioonanesteesiaga rasvaimu korral peab olema ette nähtud protseduurijärgne jälgimine, sest andmete kohaselt võib lidokaiinisisaldus suureneda kuni 16 tunni jooksul pärast manustamist.“

6.6.

Kasutusjuhend sisaldab nõuet, et kasutaja peab tarbijale enne seadmega tehtavat ravi esitama koopia punktiga 6.7 ette nähtud lisast.

6.7.

Kasutusjuhend sisaldab lisa, mis on koostatud tavakasutajatele arusaadavas keeles ja kõigile tarbijatele hõlpsasti edastatavas vormis. See lisa sisaldab järgmist teavet:

a)	I lisa punkti 12.1 alapunktides a, b ja c loetletud teave;

b)	vajaduse korral lause „Kasutajad on saanud asjakohase väljaõppe seadme ohutu kasutamise tingimuste osas.“;

c)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest;

d)	soovitus pidada nõu arstiga, sealhulgas lasta teha ravitavate piirkondade diagnostilised uuringud.

VI LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 5 osutatud seadmete suhtes, mis on ette nähtud inimese kehal kasutamiseks ja emiteerivad tugevat elektromagnetkiirgust (nt infrapunakiirgus, nähtav valgus ja ultraviolettkiirgus), sealhulgas monokroomsed ja laiaspektrilised koherentsed ja mittekoherentsed allikad, näiteks laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed naha värskendamiseks, tätoveeringute või karvade eemaldamiseks või muu nahahoolduse jaoks.

Käesoleva lisa tähenduses käsitatakse naha värskendamisena muu hulgas naha noorendust.

Käesoleva lisa tähenduses käsitatakse tätoveeringute eemaldamisena muu hulgas püsimeigi eemaldamist.

Käesoleva lisa tähenduses kuulub muu nahahoolduse alla järgmiste seisundite mittemeditsiiniline ravi: leegitsevad neevused, hemangioomid, teleangiektaasia, pigmenteerunud nahapiirkonnad ja muul viisil kui vigastuste tagajärjel tekkinud armid, mis ei ole vigastused määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punkti 1 teise taande tähenduses. Näiteks on käesolev lisa kohaldatav aknearmide raviks ette nähtud seadmete suhtes, kuid mitte muuks akneraviks ette nähtud seadmete suhtes.

Käesolevat lisa ei kohaldata seadmete suhtes, millega soojendatakse keha või kehaosi infrapunakiirgusega.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kutseliseks kasutuseks ette nähtud seade“ – seade, mis on ette nähtud kasutamiseks tervishoiukeskkonnas või muul viisil kontrollitud töökeskkonnas spetsialistide poolt, kellel on tõendatud kvalifikatsioon seadme ohutu ja tõhusa kasutamise alal;

2)	„koduseks kasutuseks ette nähtud seade“ – seade, mis on ette nähtud kasutamiseks kodustes tingimustes (mitte kontrollitud töökeskkonnas) tavakasutajate poolt.

Riskijuhtimine

4. Konkreetsed riskid

4.1.

Tootjad võtavad arvesse järgmisi aspekte ja nendega seotud riske:

a)	eri nahatüübid ja naha päevitusastmed;

b)	naha anomaaliate (nt nahakühmud, ebaühtlane tekstuur või värvuse muutused) või nahka mõjutavate haiguste olemasolu;

c)	tarbijate vanus;

d)	võimalik samaaegne ravi või ravimite väärkasutus;

e)	valgustundlikkust põhjustavate ravimite või kosmeetikatoodete kasutamine;

f)	lokaal- või üldanesteesia tõttu vähenenud võime reageerida kahjustustele;

g)	kokkupuude muude valgusallikatega.

4.2.

Tootjad analüüsivad järgmisi riske, kõrvaldavad need riskid või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	põletused;

b)	armide ja armkasvajate teke;

c)	hüpo- ja hüperpigmentatsioon;

d)	naha kiirem vananemine;

e)	allergiline/keemiline nahareaktsioon (nt tätoveerimistintides või püsimeigis sisalduvate värvipigmentide suhtes);

f)	nahavähi teke;

g)	nahavähi, nahahaiguse või herpesviiruse kulu muutused, neevuste muutused, võimalus, et haigused (nt melanoom, endokriinhaigused) diagnoositakse hiljem;

h)	võimaliku ravimite manustamise või kosmeetikatoodete kasutamise korral tekkivad reaktsioonid;

i)	võimalikud reaktsioonid päikesevalgusele või solaariumi kasutamisele;

j)	võimalik fotodermatoos;

k)	laikpigmenditus;

l)	erüteem, enamasti mööduv ja aeg-ajalt püsiv;

m)	väikeste veresoonte veritsusest tulenev purpur;

n)	koorikute teke;

ödeem;

p)	villide teke;

q)	põletik, karvanääpsupõletik, nahainfektsioon;

r)	silmakahjustused, sh võrk- ja sarvkesta kahjustused;

s)	torkimis- või kuumatunne;

t)	nahakuivus või -sügelus raseerimise või raseerimise ja valgusravi kombinatsiooni tõttu;

u)	tugev valu;

v)	paradoksaalne hüpertrihhoos (suurenenud karvakasv pärast ravi);

w)	ülemäärane kokkupuude;

x)	mittekavandatud kiirgus;

y)	süttimine, plahvatus või aurude eraldumine.

5. Konkreetsed riskiohjemeetmed

5.1.

Tootjad rakendavad kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul järgmisi ohutusmeetmeid:

a)	vältivad loata juurdepääsu seadmetele või soovimatut seadmete kasutust (nt võtmega lüliti või koodi või energia vabanemise dubleeritud juhtimise abil);

b)	emiteeritava optilise kiirguse omaduste kuvamine, et võimaldada pidevat jälgimist, ja seadme kiirgusemissiooni andmete dokumenteerimine lisaks määruse (EL) 2017/745 I lisa punkti 16.2 nõuete täitmisele;

c)	pidevkontaktil toimivad juhtseadised ja blokeerimisseadised, mis tagavad, et seade töötab üksnes juhul, kui seadme kiirgusala on sobivas kontaktis nahaga;

d)	konkreetsete meetmete abil ülemäärase kokkupuute vältimine igal raviseansil;

e)	kui emiteeritava kiirguse lainepikkus on alla 1 200 nm, siis instrumendid või meetodid naha pigmentatsiooni hindamiseks, et tagada ravi jaoks nõuetekohased seaded;

f)	meetmed ülemäärase kokkupuute vältimiseks korduvate raviseansside või korduvate raviprotseduuride puhul;

g)	vaikimisi madal energiatase;

h)	impulsi energia ja kestuse (kudedega kokkupuute aeg) optimeeritud piirtase ja nende kahe parameetri määramine vastavalt lainepikkuste vahemikule;

i)	ravipiirkondade (ravitava koha suuruse) optimeeritud piiramine, võttes arvesse ka punktis h osutatud parameetreid;

j)	hajukiirguse vähendamine;

k)	juhusliku emissiooni riski vähendamine;

l)	hädaseiskamisfunktsioon (nt hädaseiskamislüliti);

m)	karvaeemaldusseadmete puhul: võimalikult väike ultraviolettkiirgus (nt sobivate kvaliteetsete sagedusala ääre filtrite kasutamisega).

n)	välimuse püsimuutmiseks ette nähtud seadmeid ei kasutata alla 18-aastastel;

o)	kasutajale akustiliste või optiliste vahenditega edastatav teave seadme õige toimimise ja parasjagu kasutusel oleva režiimi kohta, kui seade on ooterežiimis, töörežiimis ning kui protseduuri ajal kaob kontakt nahaga;

p)	kasutajale suunatud juhis kaitsta protseduuri ajal neevuseid või lesioone.

5.2.

Koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul peab kiirguse lainepikkus jääma vahemikku 400–1 200 nm. Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, on üle 1 200 nm lainepikkusel emiteeritud energia puhul lubatud kõikumine kuni 15 % kogu emiteeritud energiast.

5.3.

Koduseks kasutuseks ette nähtud seadmeid tohib kasutada ainult karvaeemalduseks.

5.4.

Koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete tootjad rakendavad punktis 5.1 loetletud riskiohjemeetmeid, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. Peale selle teevad koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete tootjad järgmist:

a)	näevad ette kokkupuute piirkestuse ja varustavad seadmed automaatse väljalülitumise funktsiooniga, et vältida ülemäärast kokkupuudet;

b)	varustavad seadmed pidevkontaktil toimivate juhtseadiste ja blokeerimisseadistega, mis tagavad, et seade töötab üksnes juhul, kui seadme kiirgusala on täielikult kontaktis nahaga, selle asemel et täita punkti 5.1 alapunktis c sätestatud nõudeid;

varustavad seadmed sisseehitatud nahatoonianduriga, mis analüüsib ravitavat nahapiirkonda või selle ümbrust ja võimaldab kiirgusemissiooni üksnes juhul, kui naha pigmentatsioon sobib raviks ning pärast nahatooni analüüsi on tagatud pidev täielik kontakt nahaga, selle asemel et täita punkti 5.1 alapunktis c sätestatud nõudeid.

Peale selle teevad koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete tootjad internetis kättesaadavaks seadme ohutu kasutamise videojuhendid.

5.5.

Tootjad tarnivad koos seadmega kasutajatele, tarbijatele ja muudele isikutele, kes võivad kokku puutuda kiirgusega peegeldumise või kiirgust emiteeriva seadme väärkasutuse või -käsitsemise tõttu, sobivad silmakaitsevahendid. Kasutaja silmakaitsevahendid peavad olema sellised, et need kaitsevad silmi tugeva pulseeriva valguse või laservalguse eest, ent seejuures on tagatud seadme õige ja ohutu kasutus.

5.6.

Kui silmakaitsevahendid on korduskasutatavad, tuleb seadme kogu kasutusaja jooksul tagada, et nende vahendite pakutav kaitse ei vähene nõutava puhastamise või desinfitseerimise tagajärjel. Esitatakse vajalikud puhastamis- ja desinfitseerimisjuhised.

5.7.

Tootjad tagavad kasutajatele kättesaadava väljaõppe. Selline väljaõpe hõlmab seadme ohutu ja tõhusa kasutamise tingimusi, seotud juhtumite korral tegutsemist ning teatamisele kuuluvate juhtumite kindlakstegemist ja nende käsitlemist. Koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul käsitatakse kasutajatele kättesaadava väljaõppena videojuhendeid.

Ohutusteave

6. Kasutusjuhend

6.1.

Kasutusjuhend sisaldab järgmist teavet:

a)	soovitud toime saavutamiseks vajalik minimaalne kiirguse intensiivsus ning kasutamise kestus ja sagedus;

b)	maksimaalne ja soovitatav kiirguse intensiivsus ning kasutamise kestus ja sagedus;

c)	minimaalne ajavahemik mitme kasutuskorra vahel sama koha puhul;

d)	ülemäärasest kasutamisest tingitud riskid;

e)	kiirguse intensiivsus, kestus ja sagedus, millega kaasneb oluliselt suurem risk (kui tekib);

f)	kiirguse intensiivsus, kestus ja sagedus, millest alates toimivus enam ei parane;

g)	impulsi energia, fluuens, lainepikkuste vahemik [nm], impulsi kestus [ms], impulsi profiil(id);

h)	ravitava koha maksimaalne lubatav suurus [cm2];

i)	ravitaval kohal kasutatava kiirguse minimaalse homogeensuse kirjeldus;

j)	ravitavate kohtade paiknemise suhtes kohaldatavate nõuete kirjeldus, võttes arvesse, et ravitavate piirkondade kattumine ei tohi põhjustada ülemäärast kokkupuudet;

k)	seadme ohutusfunktsioonid;

l)	seadme eeldatav kasutusaeg;

m)	eeldatav toimivuse püsivus;

n)	kosmeetikatooted ja ravimid, millel on või võib olla koostoime raviga;

o)	muud kiirgusallikad, mis võivad riske suurendada, näiteks pikaajaline kokkupuude päikesevalgusega või pikaajaline solaariumi kasutamine;

p)	kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul nõue, et kasutaja peab tarbijale enne seadmega tehtavat ravi esitama koopia punktiga 6.11 ette nähtud lisast.

6.2.

Tootja soovitab kasutajatel ja tarbijatel pidada nõu arstiga, sealhulgas lasta teha ravitavate nahapiirkondade diagnostilised uuringud, välja arvatud karvaeemaldusseadmete puhul, kui liigset karvakasvu ei seostata terviseprobleemiga. Tootjad annavad kasutajatele soovituse, et tarbijatel ei tohi raviprotseduuri teha enne sellise konsultatsiooni dokumentide saamist.

6.3.

Kasutusjuhendis kirjeldatakse selgelt nõudeid, mida tuleb järgida puhastamisel ja hooldamisel. Kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete kasutusjuhendis märgitakse, et vähemalt kord aastas tuleb mõõta valgusenergia tihedust ja võtta nõutavad ohutusmeetmed.

Samuti esitab tootja kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul juhised selle kohta, kuidas tagada pidev toimivus, ja soovitab teha vähemalt kord aastas kontrollida elektriohutust ja teha vastav hooldus.

6.4.

Kasutusjuhendis kirjeldatakse selgelt seadmete töökeskkonda ja nende ohutu kasutamise tingimusi. Kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete kasutusjuhend sisaldab ka järgmist teavet:

a)	sobivate abiseadmete kirjeldus või loend või nõuded muude protseduuril kasutatavate toodete kohta;

b)	rakendatavad ohutusabinõud, sh mittepeegeldavate instrumentide (kasutada ei tohi peegleid) kasutamine, kiirgust neelavate või hajutavate pindade või vahendite kasutamine, samuti kergesti süttivate toodete ja ainete vältimine ning, kui see on asjakohane, vajadus tagada ruumides piisav ventilatsioon;

c)	asjakohane hoiatusteade väljaspool protseduuriruumi.

6.5.

Kasutusjuhendis rõhutatakse, et:

a)	igal juhul tuleb vältida silmade kokkupuudet kiiratava valgusega;

kasutajad, tarbijad ja kõik muud isikud, kes võivad kokku puutuda kiirgusega peegeldumise või kiirgust emiteeriva seadme väärkasutuse või -käsitsemise tõttu, peavad tugeva pulseeriva valguse seadme või laserseadmega tehtava ravi ajal kandma sobivaid silmakaitsevahendeid, eelkõige juhul, kui neid seadmeid kasutatakse näo läheduses.

6.6.

Kasutusjuhendis märgitakse selgelt, milliste tarbijakategooriate, kehaosade, nahatüüpide ja nahahaiguste puhul ei tohi seadet kasutada.

6.7.

Kasutusjuhendis märgitakse selgelt, et seadet ei tohi kasutada sellistes nahapiirkondades, kus on suurem tõenäosus nahavähi tekkeks või lahtised haavad, lööve, turse, punetus, ärritus, infektsioon, põletik või nahakahjustus. Peale selle esitatakse kasutusjuhendis teave muude vastunäidustuste kohta, näiteks fotosensitiivne epilepsia, diabeet või rasedus, kui see on asjakohane.

6.8.

Välimuse püsimuutmiseks ette nähtud seadmete puhul märgitakse kasutusjuhendis, et neid ei tohi kasutada alla 18-aastastel.

6.9.

Kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete puhul tagab tootja, et tervishoiutöötajale või teenuseosutajale tehakse kättesaadavaks kogu asjakohane teave, mis võimaldab neil tagada, et kutselised kasutajad hindavad tarbijate sobivust. Sealhulgas tuleb hinnata seadmega tehtava ravi sobivust tarbijale ning anda tarbijale asjakohast ja piisavat nõu protseduuri riskide ja võimalike tulemuste kohta, võttes arvesse tarbija terviseandmeid ja võetavaid ravimeid.

6.10.

Koduseks kasutuseks ette nähtud seadmete kasutusjuhendis esitatakse internetiaadress, kus on kättesaadavad kooskõlas punktiga 5.4 avaldatud videojuhendid.

6.11.

Kutseliseks kasutuseks ette nähtud seadmete kasutusjuhend sisaldab lisa, mis on koostatud tavakasutajatele arusaadavas keeles ja kõigile tarbijatele hõlpsasti edastatavas vormis. See lisa sisaldab järgmist teavet:

a)	I lisa punkti 12.1 alapunktides a, b ja c loetletud teave;

b)	vajaduse korral lause „Kasutajad on saanud asjakohase väljaõppe seadme ohutu kasutamise tingimuste osas.“;

c)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest;

d)	soovitus pidada nõu arstiga, sealhulgas lasta teha ravitavate nahapiirkondade diagnostilised uuringud.

VII LISA

Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 6 osutatud seadmete suhtes, mis on ette nähtud aju stimuleerimiseks ja tekitavad elektrivoolu või magnet- või elektromagnetvälja, mis tungib koljusse ja muudab neuronite aktiivsust ajus. Selliste seadmete hulgas on seadmed, mis on ette nähtud transkraniaalseks stimulatsiooniks vahelduvvooluga, alalisvooluga, magnetväljaga ja valge müraga. Käesolevat lisa ei kohaldata invasiivsete seadmete suhtes.

Riskijuhtimine

Käesoleva määruse I lisa kohase riskijuhtimisprotsessi elluviimisel võtavad tootjad seadmega seotud riskide puhul arvesse konkreetseid käesoleva lisa punktis 3 loetletud riske ning, kui see on seadme puhul asjakohane, võtavad vastu käesoleva lisa punktis 4 loetletud riskiohjemeetmed.

3. Konkreetsed riskid

3.1.

Riskijuhtimisprotsessis pööratakse erilist tähelepanu elektroodide paigutusele ning elektrivoolu ja magnetvälja tugevusele, lainekujule, kestusele ja muudele parameetritele.

3.2.

Tootjad võtavad arvesse järgmisi aspekte ja nendega seotud riske.

a)	Elektroodide ja poolide vale paigutuse tõttu ei pruugi seade toimida, elektrivool koes võib tugevneda või võivad tekkida soovimatud närvisüsteemi reaktsioonid.

Aju stimuleerimisel võivad närvisüsteemi reaktsioonid olla väga erinevad ja seega võib see eri rühmadesse kuuluvatele isikutele avaldada soovimatut mõju. Eriti haavatavad võivad olla järgmised rühmad: alla 18-aastased, noored täiskasvanud, rasedad, psühhiaatrilised patsiendid, kesknärvisüsteemi haaravate psüühikahäirete või haigustega isikud, alkoholisõltlased, isikud, kes tarbivad sõltuvust tekitavaid aineid või muid selliseid aineid, mis võivad mõjutada loomulikku tajuvõimet.

c)	Aktiivsete siiratud või kehal kantavate meditsiiniseadmete ja/või metalli sisaldavate passiivsete meditsiiniseadmete või muude kehas või kehal olevate metallesemete olemasolu võib kaasa tuua elektrienergia ja magnetväljade tekkest tulenevad erilised riskid.

d)	Ülemäärane, sage ja kumulatiivne pikaajaline kasutus võib põhjustada ootamatut mõju närvisüsteemile ja seetõttu võivad mõnel juhul tekkida muutused aju struktuuris.

3.3.

Tootjad analüüsivad järgmiste ohtude või kahjudega seotud riske, kõrvaldavad need või vähendavad neid nii palju kui võimalik:

a)	psühholoogilised riskid;

b)	närvisüsteemiga seotud riskid ja neurotoksilisuse risk;

c)	lühiajalised, keskpika perioodi jooksul püsivad ja pikaajalised kognitiivsed kõrvaltoimed, näiteks kompensatoorsed reaktsioonid (nt nende ajupiirkondade talitluse halvenemine või alatalitlus, mida ei stimuleerita);

d)	kuulmisläve ajutine nihkumine või kõrvavile;

e)	pikaajalistest kõrvaltoimetest tulenevad muutused ajutalitluses;

f)	korduva stimulatsiooni pikaajalise mõjuga seotud ohud;

g)	ohud, mis on seotud seadme kasutamisega teatavates äärmiselt stimuleerivates või tähelepanu nõudvates keskkondades;

h)	ebatüüpiline või muu idiosünkraatiline toime;

i)	konkreetsed ohud, mis tulenevad elektroodide kokkupuutest nahaga;

elektromagnetilised häired või vigastused, mis tekivad vastasmõju tõttu aktiivsete implantaatide (nt südamerütmurid, siiratavad kardioverter-defibrillaatorid, sisekõrvaimplantaadid, närviimplantaadid), aktiivsete meditsiiniseadmete (nt närvistimulaatorid ja ravimiinfusiooniseadmed), metalli sisaldavate mitteaktiivsete implantaatide (nt metalli sisaldavad hambaimplantaadid) või kehal kantavate seadmetega (nt bioandurid);

k)	ohud, mis on seotud seadme kasutamisega pärast alkoholi ja/või nn pehmete uimastite ja/või kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete/ravimite tarvitamist;

l)	ohud, mis on seotud kombineeritud kasutuse (rohkem kui ühe seadme samaaegne kasutamine ühel isikul või rohkem kui ühel isikul) võimaliku toime tugevust suurendava mõju ja mõistlikult eeldatava väärkasutamisega.

4. Konkreetsed riskiohjemeetmed

4.1.

I lisa punkti 4.2 kohaldamisel jäetakse välja järgmised tarbijakategooriad, välja arvatud juhul, kui ohutu kasutus on konkreetselt tõendatud:

a)	isikud, kellel on varem esinenud epilepsiat;

b)	isikud, kes kasutavad kesknärvisüsteemi haiguste raviks ette nähtud ravimeid;

c)	isikud, kellel on pooleli terapeutiline ravi, mis tekitab muutusi kesknärvisüsteemi erutuvuses;

d)	isikud, kes kasutavad keelatud aineid või muid selliseid aineid, mis muudavad isiku loomulikku tajuvõimet, olenemata sellest, kas tegemist on üldmõistes ravimitega;

e)	kesknärvisüsteemi kasvajaga isikud;

f)	isikud, kellel on ajuveresoonte kahjustus või haigus, trauma või infektsiooni tagajärjel tekkinud või ainevahetushäiretest tingitud ajukahjustus või -haigus;

g)	unehäiretega isikud, uimasti- või alkoholisõltlased;

h)	alla 18-aastased;

i)	rasedad naised.

4.2.

Tootjad võtavad vajaduse korral järgmisi ohutusmeetmeid:

a)	väldivad loata juurdepääsu seadmele (nt võtmega lüliti või koodi abil) ja soovimatut seadme kasutust (nt energia vabanemise dubleeritud juhtimise abil);

b)	hajunud magnetväljade vältimine;

c)	juhusliku emissiooni riski vähendamine;

d)	hädaseiskamisfunktsioon (nt hädaseiskamislüliti);

e)	automaatne väljalülitumine maksimaalse lubatava väljundvõimsuse saavutamisel;

f)	automaatne väljalülitumine maksimaalse lubatava kokkupuuteaja saavutamisel;

g)	automaatne väljalülitumine väljundvõimsuse ja kokkupuuteaja kombinatsioonist tingitud ülemäärase kokkupuute korral;

h)	internetis kättesaadavaks tehtavad videojuhendid seadme ohutu kasutamise kohta;

i)	asjakohase väljaõppe pakkumine kasutajatele seadme ohutu ja tõhusa kasutamise alal;

j)	kasutajale akustiliste või optiliste vahenditega edastatav teave seadme õige toimimise ja parasjagu kasutusel oleva režiimi kohta, kui seade on ooterežiimis või töörežiimis ning kui protseduuri ajal kaob kontakt nahaga.

4.3.

Seadmetel on juhtseadised kasutusaja, lainekuju ja rakendatava energia reguleerimiseks. Nende hulgas on seadised, mis annavad automaatselt märku teatava parameetri (nt energiatase, kasutusaeg) või parameetrite kombinatsiooni kriitilise väärtuse saavutamisest. Kriitilised väärtused peavad olema maksimaalsetest vastuvõetavatest väärtustest väiksemad.

Ohutusteave

Kasutusjuhendis ja võimaluse korral märgistusel osutatakse toimivusele, mida tarbija võib seadmelt eeldada, ning ka seadme kasutamisega kaasnevatele riskidele. Ettenähtud toimivust kirjeldatakse nii, et tarbija saab aru, millist mittemeditsiinilist toimet võib seadme kasutamisest oodata (nt intelligentsuse või matemaatiliste oskuste paranemine).

Teave hoiatuste, ettevaatusabinõude ja kõrvaltoimete kohta sisaldab järgmist:

a)	konkreetsed riskid punktis 4.1 loetletud isikute puhul;

b)	riskid aktiivsete siiratud või aktiivsete kehal kantavate meditsiiniseadmega isikute puhul;

c)	riskid metalli sisaldavate passiivsete meditsiiniseadmetega isikute või isikute puhul, kelle kehal või kehas on muid metallesemeid;

d)	teave selle kohta, kuidas tegutseda juhul, kui kokkupuude energiaga on liiga suur;

e)	teave selle kohta, kuidas tulla toime vaimsete häiretega.

7. Kasutusjuhend

7.1.

Kasutusjuhendis näidatakse selgelt, kuidas elektroodid ja magnetpoolid pähe paigutatakse. Kui täpset paigutust ei ole võimalik näidata, on kasutusjuhendis sisalduv kirjeldus piisavalt üksikasjalik, et võimaldada õiget paigutust. Selgitatakse elektroodide ja poolide valest paigutusest tulenevaid riske, samuti võimalikku ebasoodsat mõju toimivusele.

7.2.

Kasutusjuhend sisaldab teavet järgmise kohta:

a)	stimulatsiooni kestus, tugevus ja sagedus ning kasutusest, sealhulgas ülemäärasest kasutusest tingitud riskid;

b)	vabanev energiahulk, stimuleeritav ajupiirkond, lainekujud ja impulsi omadused.

Kasutusjuhendis märgitakse selgelt, et seadet ei tohi kasutada punktis 4.1 loetletud kategooriatesse kuuluvatel tarbijatel või et need tarbijad ei tohi seadet kasutada, välja arvatud juhul, kui kooskõlas punktiga 4.1 on konkreetselt tõendatud ohutu kasutus.

7.3.

Samuti märgitakse kasutusjuhendis selgelt, et seadet ei tohi kasutada lahtiste haavade, lööbe, turse, punetuse, ärrituse, infektsiooni, põletiku või nahakahjustuste korral, kui seadme komponendid puutuvad kokku nende piirkondadega.

7.4.

Kasutusjuhendis loetletakse kõik võimalikud kasutajale ning aju stimulatsiooni protseduuril osalevale tarbijale avalduvad otsesed ja kaudsed riskid, mida põhjustab aju stimulatsiooni seadme tekitatava elektrivoolu, magnetvälja või elektromagnetvälja vastasmõju metalli sisaldavate passiivsete siiratud meditsiiniseadmete ning muude kehal või kehas olevate metallesemetega, samuti aktiivsete siiratud meditsiiniseadmete (nt südamerütmurid, siiratavad kardioverter-defibrillaatorid, sisekõrvaimplantaadid ja närviimplantaadid) ning aktiivsete kehal kantavate meditsiiniseadmetega (nt närvistimulaatorid ja ravimiinfusiooniseadmed). Muu hulgas esitatakse teave järgmise kohta: elektrivoolu juhtimine, sisemiste elektriväljade tugevnemine, metallimplantaatide, nt elektroodide, stentide, klambrite, nõelte, plaatide, kruvide või muude metallesemete, nt kildude või ehete soojenemine või paigastliikumine.

7.5.

Kui on ette nähtud või eeldatakse, et seadet kasutab tarbijal kutseline kasutaja, sisaldab kasutusjuhend nõuet, et kasutaja peab esitama tarbijale enne seadmega tehtavat ravi koopia punktis 7.7 osutatud lisast.

7.6.

Kasutusjuhendis esitatakse internetiaadress, kus on kättesaadavad kooskõlas punkti 4.2 alapunktiga h avaldatud videojuhendid.

7.7.

Kui on ette nähtud või eeldatakse, et seadet kasutab tarbijal kutseline kasutaja, sisaldab kasutusjuhend lisa, mis on koostatud tavakasutajatele arusaadavas keeles ja kõigile tarbijatele hõlpsasti edastatavas vormis. See lisa sisaldab järgmist teavet:

a)	I lisa punkti 12.1 alapunktides a, b ja c loetletud teave;

b)	vajaduse korral lause „Kasutajad on saanud asjakohase väljaõppe seadme ohutu kasutamise tingimuste osas.“;

c)	teave selle kohta, millal ja kuidas anda tootjale teada soovimatutest kõrvaltoimetest.

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/94

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2347,

1. detsember 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 rakenduseeskirjad seoses teatavate meditsiinilise sihtotstarbeta aktiivsete toodete rühmade ümberliigitamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2017/745 VIII lisa punktides 6.1 ja 6.2 esitatud aktiivsete seadmete 9. ja 10. liigitamisreeglis viidatakse meditsiinilise sihtotstarbele, vastavalt ravile ja diagnostikale, ning seega ei saa neid reegleid kohaldada kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meditsiinilise sihtotstarbeta aktiivsetele toodetele. Seepärast tuleb sellised tooted liigitada määruse (EL) 2017/745 VIII lisa punktis 6.5 esitatud 13. reegli järgi I klassi.

(2)

28. juuli 2022. aasta kirjas taotlesid teatavad liikmesriigid ühiselt mitme meditsiinilise sihtotstarbeta aktiivse toote ümberliigitamist erandina määruse (EL) 2017/745 VIII lisast, et tagada enne nende aktiivsete toodete turulelaskmist nende asjakohane vastavushindamine, mis on kooskõlas nende olemuslike riskidega.

(3)

Selliste olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt, mis käsitlevad määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 5 osutatud, tugevat elektromagnetkiirgust emiteerivaid seadmeid, mis on ette nähtud inimese kehal kasutamiseks, nagu näiteks laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed, võib selliste seadmete kasutamine põhjustada kõrvalnähte, näiteks pindmisi põletusi, põletikku, valu, pigmentatsioonimuutusi, erüteemi, hüpertroofilist armistumist ja ville. Kõrvalnähte nimetatakse sageli ajutisteks (näiteks põletikud), aga on teatatud on ka olulistest ja pikaajalistest mõjudest, näiteks naha pigmentatsiooni muutustest.

(4)

Tugevat elektromagnetkiirgust emiteerivad, meditsiinilise sihtotstarbeta seadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks inimese kehal karvade eemaldamiseks, näiteks laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed, mis manustavad energiat inimese kehale või vahetavad inimese kehaga energiat või annavad energiat, mille inimese keha neelab, tuleks seetõttu liigitada IIa klassi. Selline liigitus vastab ka niisuguste analoogsete meditsiinilise sihtotstarbega aktiivsete seadmete liigitusele, mille toimimis- ja riskiprofiil on sarnane kõnealuse seadme omaga, millel meditsiinilist sihtotstarvet ei ole.

(5)

Tugevat elektromagnetkiirgust emiteerivad, meditsiinilise sihtotstarbeta seadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks inimese kehal nahahoolduse eesmärgil, näiteks naha värskendamiseks, armide või tätoveeringute eemaldamiseks või leegitsevate neevuste, hemangioomide, teleangiektaasia ja pigmenteerunud nahapiirkondade raviks kasutatavad laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed, mis manustavad energiat inimese kehale või vahetavad inimese kehaga energiat või annavad energiat, mille inimese keha neelab, ja võivad energia laadist, tihedusest ja kasutuskohast tulenevalt seda teha ohtlikul viisil, tuleks seetõttu liigitada IIb klassi. Selline liigitus vastab ka niisuguste analoogsete meditsiinilise sihtotstarbega aktiivsete seadmete liigitusele, mille toimimis- ja riskiprofiil on sarnane kõnealuse seadme omaga, millel meditsiinilist sihtotstarvet ei ole.

(6)

Selliste olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt, mis käsitlevad määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 4 osutatud, rasvkoe vähendamiseks, kõrvaldamiseks või hävitamiseks ette nähtud seadmeid, näiteks rasvaimu-, raadiosagedusliku lipolüüsi, ultrahelilipolüüsi-, krüolipolüüsi-, laserlipolüüsi, infrapuna- ja elektristimulatsiooni lipolüüsi-, lööklaineravi- või lipoplastikaseadmed, võib selliste toodete kasutamine põhjustada kõrvalnähte, näiteks lokaalset põletikku, erüteemi, verevalumeid ja turseid. Kõrvalnähte nimetatakse sageli ajutisteks, aga on teatatud on ka olulistest ja pikaajalistest mõjudest, näiteks krüolipolüüsi järgsest paradoksaalsest adipoossest hüperplaasiast. Seetõttu tuleks need tooted liigitada IIb klassi. Selline liigitus vastab ka niisuguste aktiivsete raviseadmete liigitusele, mille toimimis- ja riskiprofiil on sarnane kõnealuse seadme omale, millel meditsiinilist sihtotstarvet ei ole ja mis manustavad energiat inimese kehale või vahetavad inimese kehaga energiat või annavad energiat, mille inimese keha neelab, ja võivad energia laadist, tihedusest ja kasutuskohast tulenevalt seda teha ohtlikul viisil.

(7)

Selliste olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt, mis käsitlevad määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 6 osutatud, aju stimuleerimiseks ette nähtud seadmeid, mis tekitavad elektrivoolu või magnet- või elektromagnetvälja, mis tungib koljusse ja muudab neuronite aktiivsust ajus, nagu näiteks transkraniaalse magnetstimulatsiooni või transkraniaalse elekterstimulatsiooni seadmed, võib selliste toodete kasutamine põhjustada kõrvalnähte, näiteks aju ebatüüpilist arengut, ebatüüpilisi ajuaktiivsuse mustreid, metaboolse tarbimise suurenemist, väsimust, ärevust, ärrituvust, peavalu, lihastõmblusi, tikke, krampe, pearinglust ja elektroodi kinnituskohal nahaärritust. Kuigi sellised seadmed ei ole kirurgiliselt invasiivsed, tungib elektrivool või magnet- või elektromagnetväli koljusse ja muudab neuronite aktiivsust ajus. Sellistel muutustel võib olla pikaajaline mõju ja soovimatut mõju võib olla keeruline tagasi pöörata. Seetõttu tuleks sellised tooted liigitada III klassi.

(8)

Käesoleva määruse kohase ja määruse (EL) 2017/745 artikliga 52 kooskõlas oleva ümberliigitamise tulemusena tuleb asjaomaste toodete vastavushindamisse kaasata teavitatud asutus, et hinnata, kas tootel on asjaomaste üldiste ohutus- ja toimivusnõuete puhul ettenähtud toimivus ning kas tootest tulenevad riskid on kõrvaldatud või võimalikult suures ulatuses vähendatud, ning seda asjaolu kinnitada.

(9)	Konsulteeritud on meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas meditsiiniseadmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EL) 2017/745 VIII lisa punktist 6.5 liigitatakse järgmised kõnealuse määruse XVI lisas loetletud, meditsiinilise sihtotstarbeta aktiivsete toodete rühmad ümber järgmiselt:

määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 5 osutatud, tugevat elektromagnetkiirgust emiteerivad seadmed, mis on ette nähtud inimese kehal kasutamiseks nahahoolduse eesmärgil, liigitatakse ümber IIb klassi, kui need ei ole ette nähtud üksnes karvade eemaldamiseks, millisel juhul nad liigitatakse ümber IIa klassi;

b)	määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 4 osutatud, rasvkoe vähendamiseks, kõrvaldamiseks või hävitamiseks ette nähtud seadmed liigitatakse ümber IIb klassi;

c)	määruse (EL) 2017/745 XVI lisa punktis 6 osutatud, aju stimuleerimiseks ette nähtud seadmed, mis tekitavad elektrivoolu või magnet- või elektromagnetvälja, mis tungib koljusse ja muudab neuronite aktiivsust ajus, liigitatakse ümber III klassi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/97

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2348,

1. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad on määratletud liidus valitseva sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra alusel. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2204 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Saksamaal ja Leedus. Pärast kõnealuse rakendusmääruse vastuvõtmise kuupäeva on selle taudiga seotud epidemioloogiline olukord teatavates asjaomastes liikmesriikides muutunud.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2022/2204 vastuvõtmise kuupäeva on epidemioloogiline olukord Läti ja Slovakkia teatavates tsoonides, mis on loetletud III taseme piirangutsoonidena, peetavate sigade osas vahepeal paranenud tänu tauditõrjemeetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas liidu õigusaktidega.

(6)

Võttes arvesse rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje selliste meetmete tulemuslikkust, mida Lätis on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, (6) eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt WOAH maismaaloomade tervise koodeksis sätestatud sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, tuleks Lätis Ventspilsi, Balvi ja Rēzekne piirkonnas asuvad teatavad alad, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest kõnealustes III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kolme kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb kõnealust taudi endiselt uluksigade hulgas. Eespool nimetatud III taseme piirangutsoonid tuleks nüüd loetleda II taseme piirangutsoonidena, võttes arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(7)

Võttes arvesse rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud teatavates III taseme piirangutsoonides peetavate sigade suhtes võetud sigade Aafrika katku tõrje selliste meetmete tulemuslikkust, mida Slovakkias on kohaldatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687, eelkõige selle artiklitega 22, 25 ja 40, ning vastavalt WOAH maismaaloomade tervise koodeksis sätestatud sigade Aafrika katku korral võetavatele riskimaandamismeetmetele, tuleks Slovakkias Rimavská Sobota piirkonnas asuvad teatavad alad, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena, sest kõnealustes III taseme piirangutsoonides ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul esinenud sigade Aafrika katku puhanguid peetavate sigade hulgas, küll aga esineb kõnealust taudi endiselt uluksigade hulgas. Eespool nimetatud III taseme piirangutsoonid tuleks nüüd loetleda II taseme piirangutsoonidena, võttes arvesse praegust sigade Aafrika katku epidemioloogilist olukorda.

(8)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Lätis ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja loetleda need II taseme piirangutsoonidena rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade epidemioloogilist olukorda.

(9)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2204, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 293, 14.11.2022, lk 5).

(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en

(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021, I ja II köide (ISBN 978-92-95115-40-8), https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/

(6) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

Gemeinde Althüttendorf,

Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

Gemeinde Britz,

Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

Gemeinde Breydin,

Gemeinde Melchow,

Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

Hohenfinow südlich der B167,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

Gemeinde Zichow,

Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

Gemeinde Tantow,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

Gemeinde Rauen,

Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

Gemeinde Guhrow,

Gemeinde Werben,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow nördl. der BAB 15, Gulben, Papitz, Babow, Eichow, Limberg und Milkersdorf,

Gemeinde Burg (Spreewald)

Kreisfreie Stadt Cottbus außer den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Lauchhammer,

Gemeinde Schwarzheide,

Gemeinde Schipkau,

Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

Gemeinde Luckaitztal,

Gemeinde Bronkow,

Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

Gemeinde Tettau,

Landkreis Elbe-Elster:

Gemeinde Großthiemig,

Gemeinde Hirschfeld,

Gemeinde Gröden,

Gemeinde Schraden,

Gemeinde Merzdorf,

Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Gülitz-Reetz,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

Gemeinde Triglitz,

Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

Gemeinde Meyenburg,

Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

Stadt Dresden:

Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Hirschstein,

Gemeinde Käbschütztal,

Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Lommatzsch,

Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Nossen,

Gemeinde Stadt Riesa,

Gemeinde Stadt Strehla,

Gemeinde Stauchitz,

Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Zeithain,

Landkreis Mittelsachsen:

Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

Gemeinde Reinsberg,

Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

Landkreis Nordsachsen:

Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Bannewitz,

Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

Gemeinde Kreischa,

Gemeinde Lohmen,

Gemeinde Müglitztal,

Gemeinde Stadt Dohna,

Gemeinde Stadt Freital,

Gemeinde Stadt Heidenau,

Gemeinde Stadt Hohnstein,

Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

Gemeinde Stadt Pirna,

Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

Gemeinde Stadt Stolpen,

Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Vorpommern Greifswald

Gemeinde Penkun,

Gemeinde Nadrensee,

Gemeinde Krackow,

Gemeinde Glasow,

Gemeinde Grambow,

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

—	Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

5. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

6. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

powiat rypiński,

powiat brodnicki,

powiat grudziądzki,

powiat miejski Grudziądz,

powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gmina Krempna w powiecie jasielskim,

część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Nowy Korczyn, Solec–Zdrój, Wiślica, Stopnica, Tuczępy, Busko Zdrój w powiecie buskim,

powiat kazimierski,

powiat skarżyski,

część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Bogoria, Osiek, Staszów i część gminy Rytwiany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, Słupia Konecka, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Bodzentyn, Bieliny, Łagów, Morawica, Nowa Słupia, część gminy Raków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na południe od linii wyznaczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na północ od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

gminy Działoszyce, Michałów, Pińczów, Złota w powiecie pińczowskim,

gminy Imielno, Jędrzejów, Nagłowice, Sędziszów, Słupia, Sobków, Wodzisław w powiecie jędrzejowskim,

gminy Moskorzew, Radków, Secemin, część gminy Włoszczowa położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminy w powiecie włoszczowskim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

gmina Przedbórz w powiecie radomszczańskim, w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Dziadowa Kłoda, Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

miasto Świeradów - Zdrój w powiecie lubańskim,

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gmina Mirsk w powiecie lwóweckim,

gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica w powiecie karkonoskim,

część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

gminy Bolków, Męcinka, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor w powiecie jaworskim,

gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

powiat czarnkowsko-trzcianecki,

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

powiat pleszewski,

gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

powiat ostrowski,

powiat miejski Kalisz,

powiat kaliski,

powiat turecki,

gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, Rychwał w powiecie konińskim,

powiat kępiński,

powiat ostrzeszowski,

w województwie opolskim:

gminy Domaszowice, Pokój, część gminy Namysłów położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim,

gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

gminy Praszka, Gorzów Śląski część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

gmina Grodkóww powiecie brzeskim,

gminy Komprachcice, Łubniany, Murów, Niemodlin, Tułowice w powiecie opolskim,

powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

powiat brzeski,

powiat gorlicki,

powiat proszowicki,

część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

powiat miejski Nowy Sącz,

powiat tarnowski,

powiat miejski Tarnów,

część powiatu dąbrowskiego niewymieniona w części III załącznika I.

8. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská,

—	in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

—	the whole district of Ružomberok,

—	in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

—	in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly,

—	in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

—	in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

—	in the district of Žarnovica, the municipalities of Rudno nad Hronom, Voznica, Hodruša-Hámre,

—	the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

9. Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the province of Alessandria, the municipalities of Casalnoceto, Oviglio, Tortona, Viguzzolo, Frugarolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Cerreto Grue, Carbonara Scrivia, Casasco, Carentino, Frascaro, Paderna, Montegioco, Spineto Scrivia, Villaromagnano, Pozzolo Formigaro, Momperone, Merana, Monleale, Terzo, Borgoratto Alessandrino, Casal Cermelli, Montemarzino, Bistagno, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Volpeglino, Alice Bel Colle, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Sarezzano,

in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Roccaverano, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Castel Rocchero, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Montabone, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Sessame, Monastero Bormida, Bubbio, Cassinasco, Serole, Loazzolo, Cessole, Vesime, San Giorgio Scarampi,

in the province of Cuneo, the municipalities of Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto,

Liguria Region:

in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Montebruno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi, Tribogna, Fascia, Uscio, Gorreto, Fontanigorda, Neirone, Rondanina, Lorsica, Propata;

in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego, Altare, Piana Crixia, Giusvalla, Albissola Marina, Savona,

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone, Zerba,

Lombardia Region:

in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

Lazio Region:

in the province of Rome,

North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara;

West: the municipality of Fiumicino;

South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio;

East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas,

—	the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Vratza.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Jacobsdorf

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern,

Gemeinde Guben,

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow südlich der BAB 15,

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Forst,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Spremberg,

Gemeinde Welzow,

Gemeinde Neuhausen/Spree,

Gemeinde Drebkau,

Kreisfreie Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB 15,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf,

Gemeinde Fichtenhöhe,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

Gemeinde Oderaue,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Neutrebbin,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Zechin,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

Gemeinde Parsteinsee,

Gemeinde Oderberg,

Gemeinde Liepe,

Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

Gemeinde Niederfinow,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Berge,

Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

Gemeinde Neu-Seeland,

Gemeinde Neupetershain,

Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

Gemeinde Hohenbocka,

Gemeinde Grünewald,

Gemeinde Hermsdorf,

Gemeinde Kroppen,

Gemeinde Ortrand,

Gemeinde Großkmehlen,

Gemeinde Lindenau,

Gemeinde Frauendorf,

Gemeinde Ruhland,

Gemeinde Guteborn

Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

Landkreis Görlitz,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

Gemeinde Ebersbach,

Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

Gemeinde Lampertswalde,

Gemeinde Moritzburg,

Gemeinde Niederau östlich der B101,

Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Priestewitz,

Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Stadt Coswig,

Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Stadt Großenhain,

Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

Gemeinde Stadt Radebeul,

Gemeinde Stadt Radeburg,

Gemeinde Thiendorf,

Gemeinde Weinböhla,

Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizkraukles novads,

—	Alūksnes novads,

—	Augšdaugavas novads,

—	Ādažu novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Cēsu novads,

—

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

—	Dobeles novads,

—	Gulbenes novads,

—	Jelgavas novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Krāslavas novads,

—	Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

—	Ķekavas novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mārupes novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Preiļu novads,

—	Rēzeknes novads,

—	Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Talsu novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Valmieras novads,

—	Varakļānu novads,

—	Ventspils novads,

—	Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

—	Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

—	Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

—	Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

część powiatu gołdapskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

część powiatu oleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu giżyckiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

powiat lidzbarski,

gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

część powiatu węgorzewskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat olsztyński,

powiat miejski Olsztyn,

powiat nidzicki,

gminy Kisielice, Susz, Zalewo w powiecie iławskim,

część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Iłowo – Osada, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Płośnica położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Lidzbark położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Mały Płock i Stawiski w powiecie kolneńskim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

powiat kozienicki,

powiat lipski,

powiat radomski

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

powiat garwoliński,

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

powiat janowski,

powiat puławski,

powiat rycki,

powiat łukowski,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

powiat lubartowski,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

powiat krasnostawski,

powiat chełmski,

powiat miejski Chełm,

powiat tomaszowski,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

powiat zamojski,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

powiat lubaczowski,

gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat jarosławski,

gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4,

część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

część powiatu mieleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie małopolskim:

gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

powiat żarski,

powiat słubicki,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Gozdnica, Małomice Wymiarki, Żagań i miasto Żagań w powiecie żagańskim,

powiat krośnieński,

powiat zielonogórski

powiat miejski Zielona Góra,

powiat nowosolski,

powiat sulęciński,

powiat międzyrzecki,

powiat świebodziński,

powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

powiat zgorzelecki,

gminy Gaworzyce, Grębocice, Polkowice i Radwanice w powiecie polkowickim,

część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

gmina Wądroże Wielkie w powiecie jaworskim,

gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

gminy Leśna, Lubań i miasto Lubań, Olszyna, Platerówka, Siekierczyn w powiecie lubańskim,

powiat miejski Wrocław,

gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Bierutów, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gmina Cieszków, Krośnice, część gminy Milicz położona na wschód od linii łączącej miejscowości Poradów – Piotrkosice – Sulimierz – Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

część powiatu bolesławieckiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat głogowski,

gmina Niechlów w powiecie górowskim,

gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gmina Gryfów Śląski, Lubomierz, Lwówek Śląski, Wleń w powiecie lwóweckim,

gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

powiat miejski Wałbrzych,

gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

powiat międzychodzki,

powiat nowotomyski,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gminy

część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

gmina Pępowo w powiecie gostyńskim,

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

w województwie opolskim:

gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów w powiecie opolskim,

gminy Świerczów, Wilków, część gminy Namysłów położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Poprad

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok

—	in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Prešov except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Sabinov except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár,

—	the whole district of Zvolen, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Detva,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora,

—	the whole district of Banska Bystica, except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Brezno,

—	the whole district of Liptovsky Mikuláš,

—	the whole district of Trebišov’.

9. Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the Province of Alessandria, the municipalities of Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d'Acqui, Castelletto d'Erro, Ponti, Denice,

in the province of Asti, the municipality of Mombaldone,

Liguria Region:

in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia;

in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia,

Lazio Region:

the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit „ASL RM1“.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—

in Blagoevgrad region:

—	the whole municipality of Sandanski

—	the whole municipality of Strumyani

—	the whole municipality of Petrich,

—

the Pazardzhik region:

—	the whole municipality of Pazardzhik,

—	the whole municipality of Panagyurishte,

—	the whole municipality of Lesichevo,

—	the whole municipality of Septemvri,

—	the whole municipality of Strelcha,

—

in Plovdiv region

—	the whole municipality of Hisar,

—	the whole municipality of Suedinenie,

—	the whole municipality of Maritsa

—	the whole municipality of Rodopi,

—	the whole municipality of Plovdiv,

—

in Varna region:

—	the whole municipality of Byala,

—	the whole municipality of Dolni Chiflik.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

—	Sardinia Region: the whole territory.

3. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

4. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

—	Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

—	Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos.

—	Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

—	Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

—	Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

5. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Banie, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

w województwie warmińsko-mazurskim:

część powiatu działdowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu iławskiego niewymieniona w części II załącznika I,

powiat nowomiejski,

gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

gmina Banie Mazurskie, część gminy Gołdap położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę bignącą od zachodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Pietraszki – Grygieliszki – Łobody - Bałupiany - Piękne Łąki do skrzyżowania z drogą nr 65, następnie od tego skrzyżowania na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 650 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 65 do miejscowości Wronki Wielkie i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wronki Wielkie – Suczki – Pietrasze – Kamionki – Wilkasy biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie gołdapskim,

część gminy Pozdezdrze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Stręgiel – Gębałka – Kuty – Jakunówko – Jasieniec, część gminy Budry położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Skalisze – Budzewo – Budry – Brzozówko w powiecie węgorzewskim,

część gminy Kruklanki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Jasieniec – Jeziorowskie – Podleśne w powiecie giżyckim,

część gminy Kowale Oleckie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Wierzbiadnki – Czerwony Dwór – Mazury w powiecie oleckim,

w województwie podkarpackim:

gminy Borowa, Czermin, Radomyśl Wielki, Wadowice Górne w powiecie mieleckim,

w województwie lubuskim:

gminy Niegosławice, Szprotawa w powiecie żagańskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Gostyń, Krobia i Poniec w powiecie gostyńskim,

część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

powiat rawicki,

gmina Pniewy, część gminy Duszniki położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy, łączącą miejscowości Ceradz Kościelny – Grzebienisko – Wierzeja – Wilkowo, biegnącą do skrzyżowania z autostradą A2, część gminy Kaźmierz położona zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna, część gminy Ostroróg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 184 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 116 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 116 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 184 do zachodniej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna biegnącą od południowej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 184 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogęn r 184 biegnącą od przecięcia z rzeką Sarna do północnej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

w województwie dolnośląskim:

część powiatu górowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim

gmina Gromadka w powiecie bolesławieckim,

gminy Chocianów i Przemków w powiecie polkowickim,

gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

powiat miejski Legnica,

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim,

część gminy Milicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Poradów – Piotrkosice - Sulimierz-Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Gnojno, Pacanów w powiecie buskim,

gminy Łubnice, Oleśnica, Połaniec, część gminy Rytwiany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

gminy Chmielnik, Masłów, Miedziana Góra, Mniów, Łopuszno, Piekoszów, Pierzchnica, Sitkówka-Nowiny, Strawczyn, Zagnańsk, część gminy Raków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na północ od linii wyznczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

powiat miejski Kielce,

gminy Krasocin, część gminy Włoszczowa położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminyw powiecie włoszczowskim,

gmina Kije w powiecie pińczowskim,

gminy Małogoszcz, Oksa w powiecie jędrzejowskim,

w województwie małopolskim:

gminy Dąbrowa Tarnowska, Radgoszcz, Szczucin w powiecie dąbrowskim.

6. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

7. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	The whole district of Vranov and Topľou,

—

In the district of Humenné: Lieskovec, Myslina, Humenné, Jasenov, Brekov, Závadka, Topoľovka, Hudcovce, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Brestov, Gruzovce, Ohradzany, Slovenská Volová, Karná, Lackovce, Kochanovce, Hažín nad Cirochou, Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa,

—

In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany,

—	In the district of Gelnica: Hrišovce, Jaklovce, Kluknava, Margecany, Richnava,

—	In the district Of Sabinov: Daletice,

—

In the district of Prešov: Hrabkov, Krížovany, Žipov, Kvačany, Ondrašovce, Chminianske Jakubovany, Klenov, Bajerov, Bertotovce, Brežany, Bzenov, Fričovce, Hendrichovce, Hermanovce, Chmiňany, Chminianska Nová Ves, Janov, Jarovnice, Kojatice, Lažany, Mikušovce, Ovčie, Rokycany, Sedlice, Suchá Dolina, Svinia, Šindliar, Široké, Štefanovce, Víťaz, Župčany,

—	the whole district of Medzilaborce,

—	In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce,

—	In the district of Svidník: Pstruša,

—	In the district of Zvolen: Očová, Zvolen, Sliač, Veľká Lúka, Lukavica, Sielnica, Železná Breznica, Tŕnie, Turová, Kováčová, Budča, Hronská Breznica, Ostrá Lúka, Bacúrov, Breziny, Podzámčok, Michalková, Zvolenská Slatina, Lieskovec,

—	In the district of Banská Bystrica: Sebedín-Bečov, Čerín, Dúbravica, Oravce, Môlča, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Vlkanová, Hronsek, Badín, Horné Pršany, Malachov, Banská Bystrica,

—	The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II.

“

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/138

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2349,

21. november 2022,

millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

2021. aastal moodustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee aastateks 2022–2024 tehisintellekti komitee, mille ülesanne on algatada rahvusvaheline läbirääkimisprotsess, et töötada välja tehisintellekti arendamise, projekteerimise ja rakendamise õigusraamistik, mis põhineb Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel ning soodustab innovatsiooni.

(2)

Euroopa Nõukogu ministrite komitee tegi 30. juunil 2022 tehisintellekti komiteele ülesandeks töötada kooskõlas oma pädevusega kiiresti välja Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel põhinev tehisintellekti käsitlev õiguslikult siduv valdkonnaülene dokument konventsiooni või raamkonventsioonina, milles keskendutakse üldistele ühistele põhimõtetele, millega soodustatakse innovatsiooni ja milles võivad osaleda kolmandad riigid, võttes samal ajal arvesse muid asjakohaseid olemasolevaid või väljatöötatavaid rahvusvahelisi õigusraamistikke.

(3)

Seejärel tegi tehisintellekti komitee esimees ettepaneku tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni või raamkonventsiooni (edaspidi „konventsioon“) eelnõu esialgse teksti kohta. Kõnealuse eelnõu esialgne tekst sisaldab sätteid, mis käsitlevad eesmärki ja eset, kohaldamisala, määratlusi, aluspõhimõtteid, sealhulgas menetluslikke tagatisi ja õigusi, mida kohaldatakse kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, sõltumata nende riskitasemest, lisameetmeid tehisintellektisüsteemide jaoks avalikus sektoris ja tehisintellektisüsteemide jaoks, millega kaasneb „vastuvõetamatu“ ja „märkimisväärne“ riskitase, järelevalve- ja koostöömehhanismi; lõppsätteid, sealhulgas liidu võimalus konventsiooniga ühineda, ning koostamisel olev lisa tehisintellektisüsteemide riski- ja mõjuhindamise metoodika kohta.

(4)

Liit on vastu võtnud ühised õigusnormid, mida mõjutavad konventsioonis käsitletud elemendid. Kõnealused elemendid hõlmavad eelkõige terviklikku õigusnormide kogumit nende toodete (1) ja teenuste (2) ühtse turu valdkonnas, mille jaoks tehisintellektisüsteeme saab kasutada, ning liidu teiseseid õigusakte, (3) millega rakendatakse ELi põhiõiguste hartat, (4) võttes arvesse, et teatavate tehisintellektisüsteemide arendamine ja kasutamine võib neid õigusi teatavatel asjaoludel kahjustada.

(5)

Lisaks esitas komisjon 21. aprillil 2021 seadusandliku ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad. Konventsioon kattub oma kohaldamisalas suurel määral nimetatud seadusandliku ettepanekuga, kuna mõlema õigusakti eesmärk on kehtestada õigusnormid, mida kohaldatakse avaliku või erasektori asutuste pakutavate ja kasutatavate tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise suhtes.

(6)	Seega võib konventsiooni sõlmimine mõjutada olemasolevaid ja prognoositavaid liidu ühisnorme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(7)	Tuleks alustada läbirääkimisi konventsiooni üle liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes, et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise õiguse ja liidu õiguse normide jätkuv kooskõla.

(8)	On võimalik, et konventsiooniga kehtestatakse ranged rahvusvahelised standardid tehisintellekti reguleerimise vallas, mis mõjutavad inimõigusi, demokraatia toimimist ning õigusriigi põhimõtete järgimist, võttes eeskätt arvesse Euroopa Nõukogu poolt kõnealuses valdkonnas juba tehtud tööd.

(9)	Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liikmesriikide osalemist konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel, liikmesriikide edasisi otsuseid konventsiooni sõlmimise, allkirjastamise ja ratifitseerimise kohta ega liikmesriikide osalemist konventsiooniga ühinemise üle peetavatel läbirääkimistel.

(10)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikega 2 jääb riiklik julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutusse. Konventsiooni rakendamisel määravad liikmesriigid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 216 lõikega 2 ise kindlaks oma olulised julgeolekuhuvid ning võtavad vastu ajakohased meetmed oma sise- ja välisjulgeoleku tagamiseks, kusjuures liidu õigus ei muutu seejuures kohaldamatuks ega vabasta liikmesriike nende kohustusest liidu õigust järgida.

(11)

Kõik liikmesriigid on ka Euroopa Nõukogu liikmed. Pidades silmas seda erilist olukorda, peaksid konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel viibivad liikmesriigid kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud lojaalse koostöö põhimõttega abistama täielikus vastastikuses austuses liidu läbirääkijat aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.

(12)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 13. oktoobril 2022 (6),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Komisjonile antakse luba alustada liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes.

2. Läbirääkimisi peetakse käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste alusel, mida võib muuta ja edasi arendada, kui see on asjakohane läbirääkimiste arengu seisukohast.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmaga, mis on määratud erikomiteeks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses.

Komisjon annab esimeses lõigus osutatud erikomiteele korrapäraselt aru käesoleva otsuse alusel võetud sammudest ja konsulteerib erikomiteega korrapäraselt.

Iga kord, kui nõukogu seda taotleb, annab komisjon nõukogule läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta aru, sealhulgas kirjalikult.

Kui läbirääkimistel käsitletav küsimus kuulub osaliselt liidu ja osaliselt selle liikmesriikide pädevusse, teevad komisjon ja liikmesriigid läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, et tagada ühtsus liidu esindamisel välissuhetes.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel, 21. november 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA

(1) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

(3) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22); nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(4) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 20/2022, mis käsitleb järgmist soovitust: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/142

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2350,

21. november 2022,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)	Nõukogu võttis 20. jaanuaril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/102, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025.

(3)	Seoses Sebastiano MUSUMECI tagasiastumisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(4)	Itaalia valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks kuni 23. veebruarini 2024 piirkondliku organi esindaja Christian SOLINASE, kellel on piirkondlikel valimistel saadud mandaat, Presidente della Regione Sardegna (Sardiinia autonoomse piirkonna president),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse kuni 23. veebruarini 2024 piirkondliku organi esindaja Christian SOLINAS, kellel on valimistel saadud mandaat, Presidente della Regione Sardegna (Sardiinia autonoomse piirkonna president).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. november 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA

(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/102, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 20, 24.1.2020, lk 2).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/143

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/2351,

29. november 2022,

millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/657 (EUTM Mali/2/2022)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 5 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid EUTM Mali poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas võtma vastu otsuseid EUTM Mali järgmiste ELi missiooni vägede juhatajate ametisse nimetamise kohta.

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 12. aprillil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/657, (2) millega nimetati EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Radek HASALA.

(3)

ELi missiooni ülem tegi 17. oktoobril 2022 ettepaneku nimetada brigaadikindral Radek HASALA järglasena EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks kolonel Santiago FERNÁNDEZ ORTIZ-REPISO. Hispaania ametivõimud teatasid, et kolonel Santiago FERNÁNDEZ ORTIZ-REPISO edutatakse brigaadikindraliks enne tema nimetamist EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks.

(4)	ELi sõjaline komitee leppis 25. oktoobril 2022 kokku soovituses nimetada kolonel Santiago FERNÁNDEZ ORTIZ-REPISO ametisse brigaadikindral Radek HASALA järglasena alates 2022. aasta detsembri keskpaigast.

(5)	Sellest tulenevalt tuleks vastu võtta otsus, millega nimetatakse brigaadikindral Santiago FERNÁNDEZ ORTIZ-REPISO EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks alates 15. detsembrist 2022.

(6)	Otsus (ÜVJP) 2022/657 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhatajaks nimetatakse alates 15. detsembrist 2022 brigaadikindral Santiago FERNÁNDEZ ORTIZ-REPISO.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2022/657 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 15. detsembril 2022.

Brüssel, 29. november 2022

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

D. PRONK

(1) ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.

(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 12. aprilli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/657, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2021/2209 (EUTM Mali/1/2022) (ELT L 119, 21.4.2022, lk 108).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/145

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/2352,

1. detsember 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Gruusia kaitseväe toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige kasutatakse Euroopa rahutagamisrahastut vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõikele 2 selliste abimeetmete rahastamiseks nagu kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamise meetmed.

(2)

Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika 2016. aasta strateegia raames on sätestatud eesmärgid tugevdada julgeoleku ja kaitse valdkonda, panustada liidust idas asuvate riikide ja ühiskondade vastupanuvõimesse, töötada välja konfliktide ja kriiside puhul järgitav integreeritud lähenemisviis, edendada ja toetada piirkondlikke koostöökorraldusi ning tugevdada üleilmset juhtimist, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisel.

(3)	21. märtsil 2022 kiitis liit heaks strateegilise kompassi, eesmärgiga saada tugevamaks ja võimekamaks julgeoleku tagajaks, sealhulgas toetades partnerite kaitsevõimet Euroopa rahutagamisrahastu suurema kasutamise abil.

(4)

Liit on pühendunud tihedatele suhetele, et toetada tugevat, sõltumatut ja jõukat Gruusiat, tuginedes ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“), mis hõlmab ka põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, ning poliitilise lähenemise ja majandusintegratsiooni edendamisele, toetades samal ajal kindlalt Gruusia territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Assotsieerimislepingu artikli 5 kohaselt liit ja Gruusia tugevdavad dialoogi ja koostööd ning lähendavad järkjärguliselt seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP)) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme.

(5)	Liit tunnustab Gruusia olulist panust liidu ÜJKPsse, sealhulgas Gruusia jätkuvat panust liidu juhitavatesse ÜJKP kriisiohjemissioonidesse Kesk-Aafrika Vabariigis ja Mali Vabariigis.

(6)	Käesolev otsus põhineb nõukogu otsusel (ÜVJP) 2021/2134 (3) seoses liidu jätkuva pühendumusega toetada Gruusia kaitseväe suutlikkuse tugevdamist prioriteetsete vajadustega valdkondades.

(7)	13. mail 2022 sai liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) Gruusialt taotluse, milles paluti liidul toetada Gruusia kaitseväge, tugevdades sõjaliste meditsiini-, pioneeri-, liikuvus- ja küberkaitseteenistuste suutlikkust.

(8)	Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige järgitakse vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (4) ja Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korrale.

(9)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Gruusiat (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme üldeesmärk on aidata tugevdada Gruusia kaitseväe suutlikkust suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupidavust kaitsesektoris kooskõlas liidu Gruusia-poliitikaga. Tuginedes Euroopa rahutagamisrahastu varasemale toetusele, võimaldab abimeede Gruusia kaitseväel suurendada tegevuse tulemuslikkust, kiirendada vastavuse saavutamist liidu standarditega ja edendada koostalitlusvõimet ning seeläbi paremini kaitsta tsiviilelanikke kriisides ja hädaolukordades. Samuti tugevdab see toetusesaaja suutlikkust osaleda ELi ÜJKP sõjalistes missioonides ja operatsioonides ning muudes rahvusvahelistes operatsioonides. Abimeetme erieesmärk on tugevdada Gruusia kaitseväe sõjaliste meditsiini-, pioneeri-, liikuvus- ja küberkaitseüksuste suutlikkust.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest selle raames toetatavate Gruusia kaitseväe maavägede üksuste varustamist järgmise varustuse, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, varude ja teenustega, sealhulgas varustuse alase väljaõppega:

a)	sõjaline meditsiinivarustus;

b)	pioneerivarustus;

c)	liikumisvahendid;

d)	küberkaitsevahendid.

4. Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuste vahel esimese lepingu sõlmimise kuupäevast, vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktile a.

5. Abimeetme rakendamise lepingut ei sõlmita enne, kui rahastu komitee on vastu võtnud Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide muudatuse.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 20 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	abimeetmest toetatavad Gruusia kaitseväe üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)	kogu abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)	kogu abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)	abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on nimetatud kokkulepetes kindlaks määratud.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga, järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2. Artikli 1 lõikes 3 nimetatud tegevusi rakendab:

a)	artikli 1 lõike 3 punktide a, b ja c osas Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ); ning

b)	artikli 1 lõike 3 punkti d osas e-Riigi Akadeemia.

Artikkel 5

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja teostab järelevalvet toetusesaaja artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud järelevalvet kasutatakse selleks, et tõsta teadlikkust artiklis 3 kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aidata vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi abimeetmest toetatavate Gruusia kaitseväe üksuste poolt.

2. Varustuse ja varude tagamisele järgnev kontroll korraldatakse järgmiselt:

a)	tarne nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul lõppkasutaja relvajõud allkirjastavad tarnesertifikaadid omandiõiguse üleminekul;

b)	inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri kohta seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)	kohapealne kontroll, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealse kontrolli läbiviimiseks.

3. Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamisperioodil esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

(3) Nõukogu 2. detsembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2134, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Gruusia kaitseväe toetamiseks (ELT L 432, 3.12.2021, lk 55).

(4) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/149

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2353,

1. detsember 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks vastavalt aluslepingu artikli 21 lõike 2 punktile c. Eelkõige võib Euroopa rahutagamisrahastust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõikele 2 rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)	Liidu ja selle liikmesriikide juhid, konsulteerides Lääne-Balkani juhtidega, kutsusid 6. oktoobri 2021. aasta Brdo deklaratsioonis üles jätkama Lääne-Balkani partnerite võimete edasiarendamist Euroopa rahutagamisrahastu abil.

(3)	Poliitika- ja julgeolekukomitee 17. märtsi 2022. aasta järeldustes, mis käsitlevad Euroopa rahutagamisrahastu strateegilisi suuniseid 2022. aastaks, märgitakse, et selle perioodi peamine prioriteet on kahepoolselt toetav abimeede, mis on suunatud mõnele Lääne-Balkani riigile.

(4)	Nõukogu kiitis 21. märtsil 2022 heaks strateegilise kompassi, eesmärgiga muuta liit tugevamaks ja võimekamaks julgeoleku tagajaks, sealhulgas kasutades rohkem Euroopa rahutagamisrahastut partnerite kaitsevõime toetamiseks, muu hulgas ka Bosnias ja Hertsegoviinas.

(5)

Liit kinnitas korduvalt oma toetust Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa-väljavaatele, sealhulgas Euroopa Ülemkogu 2022. aasta märtsi ja juuni järeldustes, rõhutades, et riigi stabiilsus ja täielik toimimine on vajalik, et võimaldada riigil viia ellu kõiki peamised reformid, sealhulgas põhiseadus- ja valimisreformi, ning liikuda otsustavalt edasi Euroopa teekonnal.

(6)

Alates 2005. aastast, kui Bosnia ja Hertsegoviina relvajõud loodi, on neil selle riigi ühe edukama institutsioonina olnud ohutu ja turvalise keskkonna säilitamisel oluline stabiliseeriv roll. Kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas kordas oma 61. aruandes, mis ta esitas ÜRO peasekretärile, vajadust keskenduda kaitsesektori reformidele, mis võimaldavad riigil võtta juhtrolli rahu ja julgeoleku säilitamisel. See hõlmab Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude tugevdamist, eelkõige praegusel murdelisel ajal, mis on kantud poliitilistest pingetest ja lõhestavast kõnepruugist.

(7)

Käesoleva abimeetme eesmärk on suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkust, panustada tasakaalustatud viisil Bosnia ja Hertsegoviina omaluse tugevdamisse Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude protsessides ning suurendada võimet sõjaliseks koostegutsemiseks liiduga, et suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude osalemist tulevastel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (edaspidi „ÜJKP“) raames läbiviidavatel missioonidel ja operatsioonidel, ilma et see mõjutaks ühtki võimalikku muud, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või rahvusvaheliste partnerite rahastatavat toetust.

(8)

Antava varustusega suurendatakse Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude julgeoleku- ja siirmistingimusi ning ajakohastatakse mõningaid operatiivvõimeid, eelkõige keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (KBRT) võime ning kaitse- ja varajase hoiatamise võime valdkonnas. Suurendades taktikalise toetuse brigaadi suutlikkust, võimaldab abimeede ka tsiviilelanikkonna paremat kaitset ning NATO määratava pataljoni kiiret ja kestlikku siirmist kas liidu ÜJKP missiooni või operatsiooni osana või mõne teistsuguse, muu hulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), NATO või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) egiidi all esineva formaadi või sõjaväe väliõppuste osana.

(9)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) sai Bosnia Hertsegoviinalt 29. juunil 2022 taotluse, milles palutakse liidul jätkata Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude abistamist põhivarustuse hankimisel, et suurendada nende suutlikkust.

(10)	Kõnealuse abimeetme lõpetamisel hindab kõrge esindaja selle mõju ning antud varustuse haldamist ja kasutamist. Saadud teadmisi kasutatakse ära analüüsis, mille eesmärk on hinnata abimeetme tõhusust ning selle kooskõla liidu üldise strateegia ja poliitikameetmetega Bosnias ja Hertsegoviinas.

(11)	Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige järgitakse vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (2) ja Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

(12)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Bosnia ja Hertsegoviinat (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme eesmärk on suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkust, tõhustades ja ajakohastades nende taktikalise toetuse brigaadi varustust. Käesoleva abimeetmega asjakohast varustust andes aidatakse suurendada panust, mida Bosnia ja Hertsegoviina relvajõud annavad ÜJKP raames läbiviidavatesse missioonidesse ja operatsioonidesse, samuti ÜRO rahuvalveoperatsioonidesse, tugevdades samal ajal Euroopa-Atlandi koostööd ja paremini kaitstes tsiviilisikuid.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest järgmist liiki varustust, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks:

a)	välivarustus;

b)	oluline pioneerivarustus;

c)	KBRT valdkonna vahendid.

4. Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahel otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punkti a kohase lepingu sõlmimise kuupäevast.

5. Abimeetme rakendamise lepingut ei sõlmita enne, kui rahastu komitee on vastu võtnud Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide muudatuse.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 10 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetme raames toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	kõnealusest abimeetmest toetatavad Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)	kõiki kõnealuse abimeetme raames antud varasid kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks need anti;

c)	kõiki kõnealuse abimeetme raames antud varasid hooldatakse piisavalt, et tagada nende kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)	kõnealuse abimeetme raames antud varad ei lähe kaduma ning neid ei anta ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on asjaomastes kokkulepetes kindlaks määratud, nende olelusringi lõpus.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetme raames toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga ning järgides terviklikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamise ja kindlaksmääramise metoodikaraamistikku.

2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi rakendab projektijuhtimise keskasutus.

Artikkel 5

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja teostab järelevalvet toetusesaaja artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud järelevalvet kasutatakse selleks, et tõsta teadlikkust kooskõlas artikliga 3 kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aidata vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi abimeetmest toetatavate Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude üksuste poolt.

2. Varustuse ja varude tagamisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)	tarne nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul Euroopa rahutagamisrahastu abimeetme tarnesertifikaadid allkirjastavad lõppkasutaja relvajõud omandiõiguse üleminekul;

b)	tegevusaruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab abimeetme raames tagatud varustuse, varude ja teenuste abil läbiviidud tegevuste kohta igal aastal aruande seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)	kohapealne kontroll, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealse kontrolli läbiviimiseks.

3. Kõrge esindaja korraldab 12 kuud pärast varustuse tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast abimeetme lõpetamist, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63 iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/153

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/2354,

1. detsember 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Rwanda kaitsejõudude Mosambiiki siirmise toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) luuakse Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks kooskõlas aluslepingu artikli 21 lõike 2 punktiga c. Euroopa rahutagamisrahastut võib vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktile i kasutada eelkõige selliste abimeetmete rahastamiseks nagu meetmed kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Praegune kriis Põhja-Mosambiigis Cabo Delgado provintsis on mitmemõõtmeline ning on tõsine oht, et see kandub üle riigi teistesse provintsidesse ja naaberriikidesse. Mosambiigi valitsus ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu on pidanud Rwanda kaitsejõudude siirmist tervitatavaks, kuna see aitab kaasa rahu, julgeoleku ja stabiilsuse taastamisele Cabo Delgados.

(3)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) sai 6. detsembril 2021 taotluse, milles palutakse liidult toetust Rwanda kaitsejõudude siirmiseks Mosambiigi Cabo Delgado provintsi.

(4)	Nõukogu kiitis 27. juunil 2022 heaks kontseptsioonidokumendi, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet, millega toetatakse Rwanda kaitsejõudude siirmist Mosambiiki.

(5)	Abimeetmeid tuleb rakendada, võttes arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid, eelkõige vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP, (2) ja kooskõlas Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korraga.

(6)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Luuakse Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatav abimeede („abimeede“), millega toetatakse Rwanda Vabariiki („toetusesaaja“).

2. Abimeetme eesmärk on toetada Rwanda kaitsejõudude üksuste jätkuvat siirmist Põhja-Mosambiigis asuvasse Cabo Delgado provintsi, et laiendada, kaitsta ja säilitada nende poolt seni saavutatud territoriaalseid ja taktikalisi võite. See peaks tagama Mosambiigi põhjapoolsetes provintsides tsiviilelanikkonna julgeoleku ja kaitse ning hõlbustama õiguskaitseasutuste ja teiste elanikkonnale teenuseid osutavate vastutavate riigistruktuuride tagasipöördumist.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks aitab abimeede toetada nimetatud lõikes osutatud Rwanda kaitseväeüksuste siirmist. Abimeedet ei kasutata surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide tarnimiseks.

4. Abimeetme kestus on 20 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahel otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punkti a kohase lepingu sõlmimise kuupäevast.

5. Abimeetme rakendamise lepingut ei sõlmita enne, kui rahastu komitee on vastu võtnud Euroopa rahutagamisrahastu rakenduseeskirjade muudatuse.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 20 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	abimeetme raames antavaid rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes selleks, et toetada Rwanda kaitsejõudude siirmist Mosambiiki;

b)	abimeetme raames antud rahalisi vahendeid ei kasutata surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide omandamiseks ega Rwanda kaitsejõudude palkade või toetuste maksmiseks;

c)	kõnealuse abimeetme raames toetatavad Rwanda kaitsejõud austavad ja järgivad täielikult asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

d)	abisaaja teeb aktiivselt järelevalvet asjaomase rahvusvahelise õiguse, eelkõige rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste üle abimeetme raames toetatavate Rwanda kaitsejõudude poolt, võtab järelmeetmeid ja esitab rikkumiste eest süüdistusi;

e)	toetusesaaja esitab toetusperioodi jooksul korrapäraselt aruandeid Rwanda kaitsejõudude siirmise kohta Cabo Delgadosse;

f)	toetusesaaja nõustub kõnealuse korrapärase aruandluse alusel pidama Euroopa välisteenistusega kahepoolseid strateegilisi dialooge;

g)	vähemalt kolm kuud enne Rwanda kaitsejõudude Mosambiiki siirmise lõpuleviimist esitab toetusesaaja kõrgele esindajale heakskiitmiseks kokkuleppe ühisvarustuse Mosambiigi relvajõududele üleandmise kohta.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetme alusel toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

4. Kõrge esindaja annab lõike 2 punktis g nimetatud heakskiidu alles pärast seda, kui ta on kontrollinud, et üleantav ühisvarustus vastab käesoleva abimeetme raames ühisvarustusele kulutatud summale, võttes arvesse selle esialgset väärtust.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga, järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2. Artikli 1 lõikes 3 nimetatud tegevust viib ellu Rwanda Vabariigi rahandus- ja majandusplaneerimise ministeerium.

Artikkel 5

Seire, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja seirab seda, kuidas toetusesaaja täidab artiklis 3 sätestatud kohustusi. Sellist seiret kasutatakse teadlikkuse suurendamiseks artiklis 3 sätestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning selliste rikkumiste, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste toimepaneku vältimiseks abimeetmest toetust saavate Rwanda kaitsejõudude üksuste poolt.

2. Rakendamisperioodi lõpus viib kõrge esindaja läbi lõpphindamise, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. See võib hõlmata kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Asjakohasel ajal teavitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteed artikli 3 lõike 2 punkti g kohasest kokkuleppest. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/157

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/2355,

1. detsember 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Mauritaania Islamivabariigi relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige kasutatakse Euroopa rahutagamisrahastut vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõikele 2 selliste abimeetmete rahastamiseks nagu kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamise meetmed.

(2)

Mauritaanial on oluline roll võtmetähtsusega piirkondlikes, Euroopa ja rahvusvahelistes algatustes, mille eesmärk on tugevdada rahu ja arengut Sahelis, sealhulgas Sahelit käsitlevas Euroopa Liidu integreeritud strateegias, Saheli koalitsioonis ning Saheli piirkonna julgeoleku- ja stabiilsuspartnerluses, samuti Saheli alliansis. Mauritaania on üks suurimaid Aafrika panustajaid ÜRO mitmemõõtmelisse integreeritud stabiliseerimismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis. Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas liit, on hiljuti teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada Mauritaaniat tema terrorismivastases võitluses. Liit on pühendunud tihedatele suhetele, et toetada Mauritaaniat tema terrorismivastases võitluses.

(3)	Mauritaania on Saheli piirkonnas liidu jaoks võtmetähtsusega riik terrorismivastases võitluses. Liidul on Mauritaania Valitsusega tugev partnerlus, mille eesmärk on saavutada pikaajaline areng tervikliku ja integreeritud lähenemisviisi abil.

(4)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) sai 4. oktoobril 2022 taotluse, et liit abistaks Mauritaania relvajõude olulise varustuse hankimisel Rosso mereväe laskurpataljonile (Bataillon des fusiliers marins), õhuväe laskurpataljonile (Bataillon des fusiliers de l’air) ja sõjaväe meditsiinikeskustele sõjaväepiirkondades 2 ja 3.

(5)	Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige järgitakse vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (2) ja Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

(6)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Mauritaania Islamivabariiki (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme eesmärk on suurendada Rosso mereväe laskurpataljoni (Bataillon des fusiliers marins), õhuväe laskurpataljoni (Bataillon des fusiliers de l’air) ning sõjaväepiirkondades 2 ja 3 asuvate sõjaväe meditsiinikeskuste suutlikkust. Nende üksuste suutlikkuse suurendamisega aitab käesolev abimeede kaasa ka tsiviilelanikkonna paremale kaitsmisele.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest järgmist liiki varustust, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks: jõe- ja tehniline varustus mereväe laskurpataljoni jaoks; kaitsevarustuse komplektid, sealhulgas sõjaväe vormiriietus õhuväe laskurpataljoni jaoks; intensiivravi- ja kirurgiline varustus sõjaväepiirkondade 2 ja 3 meditsiinikeskuste jaoks.

4. Abimeetme kestus on 36 kuud alates kuupäevast, mil sõlmiti esimene leping, millele kirjutas alla eelarvevahendite käsutajana tegutsev abimeetme haldur kooskõlas artikli 32 lõike 2 punktiga a, sealhulgas kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 37 kohaste halduskokkulepete raames.

5. Abimeetme rakendamise lepingut ei sõlmita enne, kui rahastu komitee on vastu võtnud Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide muudatuse.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 12 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	abimeetmest toetatavad Mauritaania relvajõudude üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)	kogu kõnealuse abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)	kogu kõnealuse abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)	abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on nimetatud kokkulepetes kindlaks määratud.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetme raames toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga, järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2. Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi viib ellu abimeetme haldur, sealhulgas halduskokkulepete kaudu kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 37.

Artikkel 5

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja teostab järelevalvet toetusesaaja artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud järelevalvet kasutatakse selleks, et tõsta teadlikkust artiklis 3 kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aidata vältida selliste rikkumiste, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste toimepanemist abimeetmest toetatavate üksuste poolt.

2. Varustuse ja varude saatmisjärgne kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)	tarnete nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul Euroopa rahutagamisrahastu tarnesertifikaadid allkirjastavad lõppkasutaja relvajõud omandiõiguse üleminekul;

b)	inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri kohta seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea sellist aruandlust enam vajalikuks;

c)	kohapealsed kontrollid, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealsete kontrollide läbiviimiseks.

3. Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid sõltumatult antud teabe tulemuslikke vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63 iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta. Abimeetme haldur annab otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/161

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/2356,

1. detsember 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Liibanoni relvajõudude toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Liibanoni riiklik julgeolek ja stabiilsus on liidu ja rahvusvahelise üldsuse jaoks keskse tähtsusega. On tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada Liibanoni ja eelkõige Liibanoni relvajõude (LAF) selle küsimuse lahendamisel.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1701 on loodud ÜRO Liibanoni ajutised väed (UNIFIL), et toetada LAFi rahu ja stabiilsuse säilitamisel Lõuna-Liibanonis. Liit kinnitab taas oma toetust UNIFILile, millesse annavad olulise panuse mitu liidu liikmesriiki. Samuti kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu rahvusvahelist üldsust üles toetama LAFi, et tagada Liibanoni riiklik julgeolek ja stabiilsus.

(4)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) sai 25. oktoobril 2022 taotluse, et liit toetaks LAFi.

(5)	Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige järgitakse vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (2) ja Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

(6)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Liibanoni (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme eesmärk on suurendada Liibanoni relvajõudude (LAF) suutlikkust ja vastupanuvõimet, et tagada Liibanoni riiklik julgeolek ja stabiilsus, suurendades nende sõjalist meditsiinilist suutlikkust ja andes LAFi operatiivpersonalile varustust.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest järgmist liiki varustust, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks:

a)	tervishoiuvarustus sõjaväe meditsiiniteenistuste toetamiseks (kesk- ja piirkondlikud keskused);

b)	logistikabrigaadi individuaalne varustus.

4. Abimeetme kestus on 36 kuud alates kuupäevast, mil eelarvevahendite käsutajana tegutsev abimeetme haldur sõlmib esimese lepingu, kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktiga a, sealhulgas kooskõlas sama otsuse artikli 37 kohaste halduskokkulepete raames.

5. Abimeetme rakendamise lepingut ei sõlmita enne, kui rahastu komitee on vastu võtnud Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormide muudatuse.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 6 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	abimeetmest toetatavad LAFi üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)	kogu kõnealuse abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)	kogu kõnealuse abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)	abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on nimetatud kokkulepetes kindlaks määratud.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetme raames toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi viib ellu abimeetme haldur, sealhulgas halduskokkulepete kaudu kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 37.

Artikkel 5

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja teostab järelevalvet toetusesaaja artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmise üle.. Nimetatud järelevalve tõstab teadlikkust artiklis 3 kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliste rikkumiste, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste toimepanemist abimeetmest toetatavate LAFi üksuste poolt.

2. Varustuse ja varude tagamisele järgnev kontroll korraldatakse järgmiselt:

a)	tarne nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul tarnesertifikaadid allkirjastavad lõppkasutaja relvajõud omandiõiguse üleminekul;

b)	inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri kohta seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)	kohapealsed kontrollid, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealsete kontrollide läbiviimiseks.

3. Kõrge esindaja teostab pärast abimeetme lõpetamist lõpphindamise, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on artikli 1 lõikes 2 seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamisperioodil esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/165

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2357,

1. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/451 teekattehelkureid käsitleva harmoneeritud standardi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 305/2011 kohaselt peavad liikmesriigid harmoneeritud standarditega hõlmatud ehitustoodete toimivuse hindamisel lähtuma sellistes harmoneeritud standardites esitatud meetoditest ja kriteeriumitest, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon esitas 29. augusti 1996. aasta kirjas M/111 Euroopa Standardikomiteele (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) taotluse koostada nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ (2) toetavad harmoneeritud standardid (edaspidi „volitus“). Volitus võimaldab teha muudatusi selle alusel koostatud harmoneeritud standardites.

(3)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut ja määruse (EL) nr 305/2011 nõudeid, vaadati Euroopa Standardikomitees läbi teekattehelkureid käsitlev olemasolev harmoneeritud standard EN 1463-1:2009, mille viide on avaldatud komisjoni teatises (2018/C 092/06) (3). Selle tulemusena võeti vastu uus teekattehelkureid käsitlev harmoneeritud standard EN 1463–1:2021.

(4)

Läbivaadatud harmoneeritud standard EN 1463–1:2021 sisaldab täiustatud meetodeid asjaomaste ehitustoodete toimivuse hindamiseks. Lisaks tuleb parandada teatavate sätete sõnastust, et neid tõlgendataks nõuetekohaselt ja ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Lisaks tuleb standardi kohaldamisalast välja jätta ajutiselt paigaldatavad tooted, sest need ei ole ehitustooted määruse (EL) nr 305/2011 tähenduses. Läbivaadatud standard aitab seega oluliselt parandada liiklusohutust ja kõrvaldada tehnilisi kaubandustõkkeid.

(5)	Komisjon analüüsis, kas Euroopa Standardikomitee poolt läbi vaadatud harmoneeritud standard vastab asjakohasele volitusele ja määrusele (EL) nr 305/2011.

(6)	Euroopa Standardikomitee poolt läbi vaadatud harmoneeritud standard vastab asjakohasele volitusele ja määrusele (EL) nr 305/2011. Seepärast on asjakohane avaldada viide nimetatud standardile Euroopa Liidu Teatajas.

(7)	Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/451 (4) I lisas on loetletud viited määruse (EL) nr 305/2011 toetuseks koostatud harmoneeritud standarditele. Sellesse lisasse tuleks kanda viide harmoneeritud standardile EN 1463-1:2021.

(8)	Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 17 lõike 5 kohaselt tuleb osutada iga asendava harmoneeritud standardi ja asendatava harmoneeritud standardi kooseksisteerimise aeg.

(9)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/451 vastavalt muuta.

(10)	Käesolev otsus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et tootjad saaksid läbivaadatud harmoneeritud standardit hakata rakendama nii kiiresti kui võimalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2019/451 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

(2) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12).

(3) Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) (ELT C 92, 9.3.2018, lk 139).

(4) Komisjoni 19. märtsi 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/451 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 toetuseks koostatud ehitustoodete harmoneeritud standardite kohta (ELT L 77, 20.3.2019, lk 80).

LISA

Rakendusotsuse (EL) 2019/451 I lisasse tehakse järgmine kanne:

Viide standardile

Viide asendatud standardile

Kooseksisteerimise alguskuupäev (pp.kk.aaaa.)

Kooseksisteerimise lõppkuupäev (pp.kk.aaaa.)

„7.

EN 1463-1:2021

Teekattemärgised. Kattehelkurid. Osa 1: Esmased toimivusnõuded

EN 1463-1:2009

Teekattemärgised. Kattehelkurid. Osa 1: Esmased toimivusnõuded

2.12.2022

2.12.2023“

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/168

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2358,

1. detsember 2022,

Prantsusmaa meetme kohta, millega piiratakse liiklusõiguste kasutamist tõsiste keskkonnaprobleemide tõttu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 20

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 8694 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

pärast konsulteerimist määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 lõikes 1 osutatud komiteega

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	17. novembri 2021. aasta kirjas (2) teatas Prantsusmaa komisjonile määruse (EÜ) nr 1008/2008 (edaspidi „määrus“) artikli 20 lõike 2 kohaselt oma kavatsusest kehtestada tõsiste keskkonnaprobleemide tõttu teatavatel tingimustel ajutine piirang liiklusõiguste kasutamisele (edaspidi „algne meede“).

(2)

Prantsusmaa algselt esitatud teabes osutati järgmisele: 1) 22. augusti 2021. aasta seaduse nr 2021-1104 kliimamuutuste vastase võitluse ja nende mõju suhtes vastupanuvõime suurendamise kohta (edaspidi „Loi Climat et Résilience“ või „seadus“) (3) artikkel 145; 2) transpordiseadustiku artikli L. 6412-3 konsolideeritud versioon pärast seaduse nr 2021-1104 jõustumist; 3) dekreedi eelnõu, millega kehtestatakse keelu kohaldamise tingimused (edaspidi „dekreedi eelnõu“), ning 4) täiendav teave määruse artikli 20 lõike 2 kohase algse meetme konteksti, sisu ja põhjenduste kohta.

(3)	Komisjon sai kaks kaebust (ühe lennujaamadelt ja teise lennuettevõtjatelt), (4) milles väideti, et seaduse artikkel 145 ei ole kooskõlas määruse artikli 20 lõike 1 tingimustega ja on seega vastuolus ELi õigusega.

(4)

Kaebajad väidavad eelkõige, et seaduse artikkel 145 oleks ebatõhus ja taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, diskrimineeriks lennuettevõtjaid ja et selle kestus ei oleks ajaliselt piiratud. Kaebajad väidavad ka, et Prantsusmaa ametiasutuste tehtud mõjuhinnang ei ole piisavalt üksikasjalik, viidates sellega seoses Prantsusmaa riiginõukogu arvamusele (5) ja asjaolule, et lennutranspordisektori suhtes kohaldatakse juba muid sama eesmärki taotlevaid meetmeid, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS), ning et varsti jõustuvad uued seadusandlikud meetmed, nagu paketti „Eesmärk 55“ kuuluvad kavandatud meetmed (6). Lisaks täiendaks algne meede seaduse artiklis 147 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad kõik Prantsusmaal tegutsevad lennuettevõtjad kompenseerima oma siseriiklikest lendudest tulenevaid heitkoguseid.

(5)	Komisjon tegi 15. detsembril 2021 otsuse esialgse hinnangu alusel algset meedet täiendavalt uurida vastavalt määruse artikli 20 lõikele 2 (edaspidi „komisjoni 15. detsembri 2021. aasta otsus“). Samuti otsustas komisjon, et algset meedet ei või rakendada enne, kui komisjon on uurimise lõpetanud (7).

(6)	7. jaanuari 2022. aasta kirjas küsisid komisjoni talitused Prantsusmaa ametiasutustelt lisateavet, mis võimaldaks neil hinnata algse meetme kokkusobivust määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustega.

(7)

Prantsusmaa esitas 9. mai 2022. aasta kirjas täiendavat teavet määruse artikli 20 kohase algse meetme sisu ja põhjenduste kohta. Prantsusmaa esitas 21. juuni 2022. aasta kirjas ajakohastatud teabe muudetud dekreedi eelnõu kohta, mis ei sisaldanud erandeid (edaspidi „dekreedi lõplik eelnõu“) ning täiendavat teavet, mille eesmärk on võtta arvesse komisjoni ja tema talituste tõstatatud kahtlusi meetme kokkusobivuse kohta määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustega (edaspidi koos „meede“).

II. FAKTID

II.1. Meetme kirjeldus

(8)	Prantsusmaa võttis 22. augustil 2021 vastu seaduse nr 2021-1104 kliimamuutuste vastase võitluse ja nende mõju suhtes vastupanuvõime suurendamise kohta.

(9)	Seaduse artikli 145.I osa kohaselt on määruse artikli 20 alusel keelatud osutada avaliku reisijateveo regulaarlennuteenuseid lennuliinidel, mis asuvad sellises osas Prantsusmaa territooriumist, kus on mitu vähem kui kahe ja poole tunni pikkust raudtee otseühendust päevas.

(10)	Seaduse artiklite 145.II ja 145.IV kohaselt vaadatakse keelu kohaldamine üle kolme aasta möödumisel selle jõustumisest.

(11)

Seaduse artikli 145.I teine lõige näeb ette, et Prantsusmaa riiginõukogu (Conseil d’Etat’) arvamuse alusel võetakse vastu uus dekreet, milles täpsustatakse esimese lõigu kohaldamise tingimusi, „eelkõige nende asjaomaste raudteeühenduste iseärasusi, mis peavad tagama piisava teenindamise, ja tingimusi, mille alusel võib keelust kõrvale kalduda, kui lennuteenused seisnevad peamiselt ümberistuvate reisijate vedamises või kui neid teenuseid saab pidada CO2-vabaks lennutranspordiks. Samuti määratakse selles kindlaks CO2-heite tase reisija kohta, millele CO2-vabaks peetavad teenused peavad vastama.“

(12)	Dekreedi lõplikus eelnõus on sätestatud keelu kohaldamise tingimused.

(13)

Dekreedi lõpliku eelnõu artikli 1 kohaselt kohaldatakse keeldu nende avaliku reisijateveo regulaarlennuteenuste suhtes, mille puhul pakutakse kummaski suunas vähem kui kahe ja poole tunni pikkust raudteeühendust,

„1.	mis toimub asjaomaste lennujaamadega samu linnu teenindavate rongijaamade vahel. Kui kahest asjaomasest lennujaamast liiklusmahu poolest suuremat lennujaama teenindab kiirraudtee otseliin, loetakse seda raudteejaama kõnealust lennujaama teenindavaks jaamaks;

2.	mis ei nõua ümberistumist nende kahe raudteejaama vahel;

3.	mida pakutakse mitu korda päevas piisava sagedusega ja sobivatel aegadel;

4.	mis võimaldab viibida päeva jooksul lõppsihtkohas rohkem kui kaheksa tundi.“

(14)	Dekreedi lõplik eelnõu ei sisalda erandeid nende lennuliinide ja teenuste kohta, mida võib pidada vähese CO2 heitega ühendusteks ja teenusteks, millele on osutatud komisjoni 15. detsembri 2021. aasta otsuse põhjenduses 11.

(15)	Dekreedi lõpliku eelnõu artikli 2 kohaselt jõustub dekreet selle avaldamisele järgneval päeval ja kehtib kolm aastat.

(16)

Prantsusmaa ametiasutused on meetme kohta märkinud järgmist: (8)

„1.

Alternatiivse raudteeühenduse kestuse arvutamisel kasutatakse diferentseerimist, võttes täiel määral arvesse teatavate lennujaamade osakaalu mitmeliigilises transpordis:

—	kui liiklusmahu poolest suuremat lennujaama teenindab kiirraudtee otseliin, võetakse alternatiivse raudteeühenduse arvutamisel aluseks seda lennujaama teenindav raudteejaam;

—	kõigil muudel juhtudel võetakse alternatiivse raudteeühenduse arvutamisel aluseks asjaomase lennujaamaga sama linna teenindav raudteejaam.

Konkreetsemalt teenindab kiirraudtee otseliin kaheksa vaatluse all olnud lennuliini puhul otse ainult kahte lennujaama: Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam ja Lyoni Saint-Exupéry lennujaam.

Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam on jätkulendude arvu poolest viies lennujaam Euroopas (30 %, allikas: IATA 2019) ja olemas on kiirrongiga sellesse lennujaama jõudmiseks vajalik taristu. Prantsusmaa ametiasutused leiavad seega, et erinevalt Pariisi Orly lennujaamast, mis teenindab peamiselt otselende (7 % jätkulendusid, sama allikas), tuleb Bordeaux’st, Lyonist, Nantes’ist või Rennes’ist lähtuva alternatiivse raudteeühenduse analüüsimisel käsitada Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama eraldi sihtkohana, võttes arvesse selle osakaalu mitmeliigilises transpordis, mida toetab kiirraudteevõrguga ühendatud raudteeplatvormi olemasolu selles lennujaamas.

Sama loogika kohaselt tuleb Lyoni Saint-Exupéry lennujaamas asuvat kiirraudteevõrguga ühendatud raudteejaama pidada erinevate lennuliinide (eelkõige Marseille-Lyon) analüüsimisel eraldi sihtkohaks.

Prantsusmaa ametiasutused on samuti otsustanud veelgi täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et raudteeühendust saaks pidada rahuldavaks teenuseks: (9) see peab teenindama lennuliini piisava sagedusega ja sobivatel aegadel vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 (avaliku teenindamise kohustuste kohta) sõnastusele. Selle sõnastusega, mis kitsendab meedet mõistega „piisav teenus“, püütakse tagada kooskõla kõnealuse määruse artikliga 20.“

(17)

Lisaks täpsustavad Prantsusmaa ametiasutused, (10) et „Tegelikkuses […] on algses teatises osutatud kaheksa lennuliini olukord järgmine:

„—	Pariisi Orly lennujaama ning Bordeaux’, Nantes’i ja Lyoni vahelist kolme lennuliini ei tohi teenindada ükski lennuettevõtja;

—

Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama ning Bordeaux’ ja Nantes’i vahelised lennuliinid on meetme kohaldamisalast välja jäetud, kuna rongireis Bordeaux’st ja Nantes’ist Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama kestab üle kahe ja poole tunni (kiireim raudteeühendus on vastavalt kolm ja pool ning kolm tundi);

—

Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama ning Rennes’i ja Lyoni vahelised lennuliinid ning lennuliin Lyon-Marseille on praeguses raudteeliikluse olukorras meetme kohaldamisalast välja jäetud. Kuigi rongireisi kestus võib olla lühem kui kaks ja pool tundi, ei võimalda see jõuda Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama (või Lyon-Marseille lennuliini puhul Lyoni Saint Exupéry lennujaama) piisavalt vara hommikul või lahkuda sealt piisavalt hilja õhtul.

—	kui tulevikus on võimalik pakkuda paremaid raudteeühendusi piisava sagedusega ja sobivatel aegadel, eelkõige ümberistumisega lendude jaoks, võib nende lennuliinide käitamise keelata.“

Prantsusmaa ametiasutuste vastusel on ka lisa, milles on esitatud üksikasjad selle kohta, kuidas dekreedi lõpliku eelnõu kriteeriume kohaldatakse eespool nimetatud kaheksa lennuliini suhtes.

(18)

Prantsusmaa ametiasutused täpsustavad ka, et „Enne iga lennuhooaja algust (st lennugraafikute esitamise ajal) vaadatakse üle olukord seoses keelatud ja keelust potentsiaalselt mõjutatud lennuliinidega (eelkõige riigisiseste lennuliinidega, mis ühendavad Pariisi Charles de Gaulle’i, Pariisi Orly ja Lyoni Saint-Exupéry lennujaamu sihtkohtadega, millel on kiirraudteeühendus).“„Meetme kohaldamise vältel ajakohastab DGAC (La Direction générale de l’Aviation civile) üldsuse jaoks hetkel keelatud lennuliinide nimekirja, selgitades seost keeldude ja dekreedi kriteeriumide vahel.“

(19)

Peale selle kordavad ja täpsustavad Prantsusmaa ametiasutused komisjoni palvel võetud kohustust „viia läbi meetme hindamine ja edastada see Euroopa Komisjoni talitustele 24 kuud pärast meetme jõustumist. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse meetme mõju keskkonnale, sealhulgas kliimamuutustele, ja lennuteenuste siseturule.“

II.2. Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta otsus

(20)

Komisjon jõudis 15. detsembri 2021. aasta otsuses oma esialgse hinnangu põhjal järeldusele, et meetme algne versioon, millest Prantsusmaa teatas 17. novembril 2021, tekitab kahtlusi selle kokkusobivuses määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustega, mis puudutavad mittediskrimineerimist, konkurentsi moonutamist, põhjendatust ja proportsionaalsust.

(21)

Komisjon leidis, et kaks esimest algset erandit, millest said kasu lennuteenuste osutajad, kes teenindavad enamikku ümberistumisega lendude reisijatest, kätkesid endas võimalikku diskrimineerimise ja lennuettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamise ohtu ning et kolmandat erandit, millest saavad kasu maksimaalse heitkoguste piirmääraga kooskõlas tegutsevad lennuteenuste osutajad, tuleb täiendavalt analüüsida seoses selle võimaliku mõjuga konkurentsile ja lennuettevõtjate vahelise diskrimineerimisega.

(22)	Erandite ulatus tekitas ka küsimusi algse meetme tõhususe kohta võrreldes taotletava eesmärgiga, kuna kahe esimese erandi kohaldamine piiraks keskkonnaeesmärgi saavutamist.

III. MEETME HINDAMINE

(23)

Sissejuhatava märkusena märgib komisjon, et erandina määruse artiklist 15 ja ELi lennuettevõtjate õigusest osutada vabalt ELi-siseseid lennuteenuseid, tuleb määruse artiklit 20 tõlgendada nii, et selle ulatus on piiratud sellega, mis on rangelt vajalik nende huvide kaitseks, mille kaitsmist see liikmesriikidele võimaldab.

Kas esineb tõsiseid keskkonnaprobleeme

(24)

Komisjon toetab meetmeid, millega edendatakse vähese CO2-heitega transpordiliikide laialdasemat kasutamist, kui seejuures tagatakse siseturu nõuetekohane toimimine. Komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia (edaspidi „liikuvusstrateegia“) üks eesmärk on luua transpordiettevõtjatele tingimused, mis võimaldavad neil pakkuda oma klientidele 2030. aastaks ELis toimuvate alla 500 km pikkuste graafikujärgsete ühisreiside puhul CO2-neutraalseid valikuvõimalusi.

(25)	Komisjon tunnistas juba oma 15. detsembri 2021. aasta otsuses, et Prantsusmaa teatatud meetme kavandatud eesmärk on anda panus kliimamuutuste leevendamiseks, kasutades vähem CO2-mahukaid transpordiliike, kui on olemas sobivad alternatiivid.

(26)

Prantsusmaa ametiasutused märkisid oma 9. mai 2022. aasta vastuses, et „Prantsusmaa ametiasutuste teatatud meede põhineb kodanike kliimakonventsiooni tööl, mille tulemusel tehti ettepanek 149 meetme võtmiseks, et kiirendada kliimamuutuste vastast võitlust.“ Samuti selgitasid nad, et „lendude vähendamise peamine eesmärk on võidelda aktiivselt kliimamuutuste vastu kooskõlas erinevate muude meetmetega“, rõhutades et „meetmest tulenev lennuliikluse vähenemine toob positiivse teisese mõjuna automaatselt kaasa mürasaaste ja kohaliku saaste vähenemise.“

(27)

Oma ettepanekus võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (edaspidi „Euroopa kliimaseadus“), (11) tunnistab komisjon, et „kliimamuutuste vastu võitlemine on kiireloomuline ülesanne“ ning viitab valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandele, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest soojenemisest 1,5 °C võrra tööstusajastu eelse tasemega võrreldes ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumise suundumusi, mis kinnitab selgelt, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb kiiresti vähendada (12).

(28)

Euroopa rohelises kokkuleppes kutsutakse üles vähendama transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 90 % võrra ja muutma transpordisüsteemi tervikuna säästvaks. Liikuvusstrateegias rõhutatakse, et „selle süsteemse muutuse saavutamiseks peame 1) muutma kõik transpordiliigid säästvamaks, 2) tegema säästvad alternatiivid mitmeliigilises transpordisüsteemis laialdaselt kättesaadavaks ja 3) kehtestama asjakohased stiimulid süsteemi ümberkorraldamise suunamiseks. […] See tähendab, et ära tuleb kasutada kõik poliitilised hoovad“.

(29)	Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja arendada säästvaid transpordivalikuid, näiteks kiirraudteeliiklust. Nagu on rõhutatud liikuvusstrateegias, nõuab see sobivate (raudtee)teenuste olemasolu konkurentsivõimeliste hindade ning piisava sageduse ja mugavusega.

(30)

Sellega seoses leiab komisjon, et Prantsusmaal on õigus asuda seisukohale, et kõnealuses olukorras on tegemist tõsise keskkonnaprobleemiga, mis nõuab kasvuhoonegaaside heitkoguste kiiret vähendamist, ning et Prantsusmaa ametiasutuste kavandatud meede võib olla määruse artikli 20 lõike 1 alusel põhjendatud, kui see on mittediskrimineeriv, ei moonuta lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ega ole piiravam, kui probleemide lahendamiseks vajalik, ning see kehtib piiratud ajavahemikul, mis ei ületa kolme aastat, mille järel vaadatakse see üle.

Mittediskrimineerimine ja konkurentsi moonutamine

(31)

Mis puutub mittediskrimineerimisse ja konkurentsile avalduvasse mõjusse, siis nägi algne meede ette kaks erandit, millest said kasu lennuteenuste osutajad, kes teenindavad enamikku ümberistumisega lendude reisijatest, kuid see oleks komisjoni esialgse hinnangu (13) kohaselt võinud põhjustada diskrimineerimist ja lennuettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamise ohtu.

(32)

Prantsusmaa ametiasutuste esitatud täiendava teabe põhjal leiab komisjon, et olenemata ümberistumisega lendude reisijate osakaalust oleksid sellised erandid kujutanud endast de facto diskrimineerimist ja moonutanud konkurentsi olemasolevate või potentsiaalsete otselennuettevõtjate kahjuks, kelle ärimudel ei ole suunatud ümberistumisega lendude reisijatele.

(33)	Kuna Prantsusmaa need kaks erandit tühistas, lahenes nendega seotud mure lennuettevõtjate võimaliku diskrimineerimise ja konkurentsimoonutuste pärast.

(34)

Dekreedi lõplikus eelnõus ette nähtud keelu kehtestamise kriteeriumid põhinevad rongiühenduse pikkusel, sagedusel ja sobival sõiduplaanil ning on seega objektiivsed. Keeldu kohaldatakse kõigi avaliku reisijateveo regulaarlennuteenuste suhtes, mille puhul pakutakse kummaski suunas vähem kui kahe ja poole tunni pikkust raudteeühendust ja mis vastavad dekreedi lõpliku eelnõu artiklis 1 sätestatud tingimustele, nagu on osutatud põhjenduses 13. Kuna ükski lennuteenus ei ole keelust vabastatud, ei too meede kaasa diskrimineerimist lennuettevõtja kodakondsuse, identiteedi või ärimudeli alusel ega moonuta lennuettevõtjate vahelist konkurentsi.

Meede ei tohiks olla piiravam, kui probleemide lahendamiseks vajalik

(35)	Määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt ei tohi selline meede olla piiravam, kui probleemide lahendamiseks vajalik.

(36)

Nagu on märgitud põhjenduses 30, nõuab Prantsusmaa ametiasutuste tuvastatud probleem käesoleval juhul kasvuhoonegaaside heitkoguste kiiret vähendamist. Hinnates seda, ega meede ei ole piiravam, kui kõnealuse probleemi lahendamiseks vajalik, uurib komisjon, kas meetmega on võimalik saavutada eesmärk aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja kontrollib, et meede ei läheks kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik, võttes arvesse, kas teised transpordiliigid pakuvad vajaliku ühenduvuse tagamiseks asjakohast teenindust.

(37)	Sellega seoses tuleb liiklusõiguste mis tahes piiramise negatiivset mõju Euroopa kodanike ja ühenduvuse jaoks tasakaalustada taskukohaste, mugavate ja säästvamate alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavaks tegemisega.

(38)

Sissejuhatava märkusena nendib komisjon, et välja töötamisel on mitu erinevat seadusandlikku ja mitteseadusandlikku vahendit, et aidata lennutranspordisektoril oluliselt vähendada oma CO2-heidet ja muutuda säästvamaks ning ergutada sektorit selleks veelgi rohkem pingutama. Paketi „Eesmärk 55“ osana esitas komisjon ettepaneku vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS), (14) et tugevdada CO2-hinnasignaali, energia maksustamise direktiiv, (15) millega kaotatakse reaktiivkütuste kohustuslik maksuvabastus, ning uue seadusandliku ettepaneku „ReFuelEU Aviation“ (16). Algatuse eesmärk on vähendada lennundussektori CO2-heidet, muutes säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu kohustuslikuks ja tagades samal ajal hästi toimiva lennundusturu. Komisjoni ettepanekutel ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide ja lennuliikluse korraldamist käsitlevate eeskirjade ajakohastamiseks (17) on samuti suur moderniseerimise ja säästvuse potentsiaal, aidates vähendada lendude ebatõhususest ja õhuruumi killustatusest tingitud liigset kütusekulu ja CO2-heidet. Kõnealuseid seadusandlikke ettepanekuid arutavad praegu kaasseadusandjad ja need ei ole veel kohaldatavad. Kehtima hakates peaksid need aitama tõhusalt kaasa lennutranspordisektori CO2-heite vähendamisele sellises ulatuses, et kõnealust meedet ei ole enam vaja.

(39)

Komisjon märgib, et sellest hoolimata ja et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele lennutranspordisektoris, on Prantsusmaa otsustanud ajutiselt piirata liiklusõiguste kasutamist riigisisestel avalikel regulaarlennuliinidel, mille puhul on olemas mitu vähem kui kahe ja poole tunni pikkust igapäevast raudtee otseühendust, mis on piisava sagedusega ja sobivatel aegadel.

(40)

Mis puutub sellesse, kas teised transpordiliigid pakuvad vajalikul tasemel teenindust, märgib komisjon, et dekreedi lõpliku eelnõu artiklis 1 on üksikasjalikult sätestatud asjakohased ja objektiivsed nõuded, milles võetakse arvesse ühenduse kvaliteeti nii otselendude kui ka ümberistumisega lendude reisijate jaoks. Lisaks on Prantsusmaa pädevad asutused kohustunud enne iga lennuhooaja algust eelnevalt hindama, kas raudteeühendus pakub asjaomasel marsruudil sobivat teenindustaset (nagu on määratletud dekreedi lõpliku eelnõu artiklis 1), ning seejärel nõuetekohaselt teavitama potentsiaalselt huvitatud lennuettevõtjaid sellest, milliste lennuliinide teenindamine võib jätkuda. See tähendab ka, et keelatud lennuliini võib olla võimalik hakata uuesti teenindama, kui raudteeteenuse kvaliteet muutub ega vasta enam vajaliku tasemega teeninduse tingimustele, millega stimuleeritakse vajalikul tasemel teenindust pakkuvate kvaliteetsete raudteeteenuste osutamist. Komisjon leiab, et selline dünaamiline lähenemisviis, mis võtab arvesse raudteeteenuste edasist arengut, edendaks mitmeliigilist transporti kooskõlas liikuvusstrateegia eesmärkidega ning parandaks ühenduvust.

(41)	Meetme keskkonnakasu kohta sedastavad Prantsusmaa ametiasutused, et „kolme lennuliini (Orly-Bordeaux, Orly-Lyon ja Orly-Nantes) sulgemise tulemusena (18) vähenes lennutranspordi CO2-heide kokku 55 000 tonni võrra (19).“

(42)

Samuti selgitavad nad, et Air France’i pakutud lennupiletite koguarv marsruutidel Pariisi Charles de Gaulle (edaspidi „CDG“) – Bordeaux, CDG-Lyon ja CDG-Nantes on püsinud alates 2019. aastast stabiilsena (sõltuvalt marsruudist –1 % kuni + 3 %) ega ole toonud kaasa läbilaskevõime ülekandumist Pariisi Orly lennujaamast.

(43)

Prantsusmaa ametiasutused eeldavad, et inimesed hakkavad peamiselt kasutama kiirronge, mitte busse või autosid. Olemasolevad andmed (20) näivad viitavat sellele, et lennutransporti kasutavad inimesed kalduvad eelistama raudteeühendusi. Et hinnata, milline on ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku võimalik mõju heitkoguste vähenemisele, töötasid Prantsusmaa ametiasutused Orly-Bordeaux’ lennuliini puhul välja kaks äärmuslikku stsenaariumi: nende sõnul väheneks meetme kohaldamisel CO2-heide halvimal juhul (21) peaaegu 50 % (–48,2 %) ja parimal juhul (täielikult üleminek raudteetranspordile) 98,3 % võrra.

(44)

Lennuliinid CDG-Lyon, CDG-Rennes ja Lyon-Marseille ei kuulu praegu meetme kohaldamisalasse, kuna üks või mitu dekreedi lõpliku eelnõu artiklis 1 sätestatud tingimustest ei ole (veel) täidetud. Prantsusmaa ametiasutused märgivad siiski, et need kolm lennuliini võivad kuuluda keelu kohaldamisalasse niipea, kui raudtee-ettevõtja on parandanud oma teenuste tingimusi (peamiselt pakutavate sõiduplaanide osas). Prantsusmaa ametiasutuste hinnangul võib keelu kohaldamine nende kolme täiendava lennuliini suhtes vähendada CO2-heidet 54 900 tonni võrra. Seoses lennuliinidega CDG-Bordeaux ja CDG-Nantes selgitavad Prantsusmaa ametiasutused seevastu (vt põhjendus 17), et need ei kuulu ega hakka kuuluma meetme kohaldamisalasse, kui raudteeteenuste struktuuri ei parandata.

(45)

Prantsusmaa ametiasutused osutavad ka meetme võimalikule positiivsele mõjule, kuna selle tulemusel „lakkab otselennuühendus Pariisi piirkonna ja 60 % Prantsusmaa mandriosa 40 kõige suurema rahvaarvuga linna vahel“, kuna „Pariisist on võimalik rongiga jõuda 24 nendest linnadest vähem kui kahe ja poole tunniga“. Selle toetuseks viitavad nad lennuettevõtjate vabadusele tegutseda siseturul ja otselendude kasvudünaamikale pandeemiaeelsel ajal.

(46)

Oodates lennutranspordis CO2-heite vähendamiseks ette nähtud tõhusamate meetmete (mainitud põhjenduses 38) vastuvõtmist ja rakendamist, leiab komisjon, et kuigi ainuüksi meetme abil ei ole võimalik kõnealuseid tõsiseid probleeme lahendada, võib see siiski lühiajaliselt aidata kaasa heitkoguste vähendamisele lennutranspordisektoris ja kliimamuutuste vastasele võitlusele.

(47)	Lisaks märgib komisjon, et meetmega piiratakse lennuteenuste osutamise vabadust vaid teataval määral. Meede hõlmab üksnes neid lennuliine, mille asemel saab kasutada säästvamat transpordiliiki, mis pakub sobival tasemel teenust, nagu on määratletud dekreedi lõpliku eelnõu artiklis 1.

(48)

Lisaks võtab komisjon teadmiseks põhjenduses 18 osutatud kohustuse, mille kohaselt Prantsusmaa vaatab enne iga lennuhooaja algust üle keelatud ja keelust potentsiaalselt mõjutatud lennuliinide olukorra ning põhjenduses 19 osutatud kohustuse, mille kohaselt Prantsusmaa viib läbi meetme hindamise ja edastab selle Euroopa Komisjoni talitustele 24 kuud pärast meetme jõustumist. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse meetme mõju keskkonnale, sealhulgas kliimamuutustele, ja lennuteenuste siseturule. See peaks võimaldama Prantsusmaa ametiasutustel tagada meetme nõuetekohast täitmist, et meede ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste tõsiste probleemide lahendamiseks, või vajaduse korral meede tühistada, kui seda ei peeta enam vajalikuks ja taotletava eesmärgiga proportsionaalseks.

(49)

Komisjon märgib ka, et meetme kohaldamise vältel ajakohastab DGAC üldsuse jaoks hetkel keelatud lennuliinide nimekirja, selgitades seost keeldude ja dekreedi kriteeriumide vahel. See tagab Euroopa kodanikele ja asjaomastele sidusrühmadele vajaliku läbipaistvuse ning võimaldab neil vajaduse korral meetme riiklikul tasandil vaidlustada.

(50)	Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et kuni lennutranspordis CO2-heite vähendamiseks ette nähtud tõhusamate meetmete (mainitud põhjenduses 38) vastuvõtmise ja rakendamiseni ei ole meede piiravam, kui probleemide lahendamiseks vajalik.

Piiratud kehtivusaeg

(51)	Kooskõlas määruse artikli 20 lõikega 1 kehtib meede piiratud ajavahemikul, mis ei ületa kolme aastat, mille järel vaadatakse see üle.

(52)	Nagu on märgitud põhjenduses 10, hinnatakse keelu kohaldamist kolme aasta möödumisel selle jõustumisest, mis on määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt lubatud maksimaalne aeg.

(53)

Pärast komisjoni väljendatud muret ja kooskõlas määruse artikli 20 lõikega 1 on dekreedi lõpliku eelnõu kehtivusaeg piiratud kolme aastaga (põhjendus 15). Lisaks on Prantsusmaa võtnud kohustuseks „viia läbi meetme hindamine ja edastada see Euroopa Komisjoni talitustele 24 kuud pärast meetme jõustumist. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse meetme mõju keskkonnale, sealhulgas kliimamuutustele, ja lennuteenuste siseturule.“ Kui selle analüüsi tulemusel kavandatakse määruse artikli 20 lõike 2 alusel uut meedet, teatab Prantsusmaa sellest komisjonile.

(54)	Seetõttu leiab komisjon, et meetmel on piiratud kehtivusaeg, mis on kolm aastat.

IV. JÄRELDUS

(55)	Teatise läbivaatamise põhjal ja eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et kavandatav meede vastab määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meede, millest Prantsusmaa teatas 17. novembril 2021 ja mida muudeti 21. juuni 2022. aasta kirjaga, on kooskõlas määruse artikli 20 lõikega 1.

Prantsusmaa vaatab meetme läbi 24 kuu möödumisel selle jõustumisest ja teatab komisjonile määruse artikli 20 lõike 2 kohaselt kõigist selle läbivaatamise tulemusena kavandatud uutest meetmetest.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 1. detsember 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina-Ioana VĂLEAN

(1) ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(2) Registreeritud viitenumbriga Ares (2021) 7093428.

(3) Autenditud elektrooniline Prantsuse Vabariigi Teataja nr 0196, 24. august 2021 https://www.legifrance.gouv.fr/download/pdf?id=x7Gc7Ys-Z3hzgxO5KgI0zSu1fmt64dDetDQxhvJZNMc=

(4) CHAP(2021)03705, 6. oktoober 2021 ja CHAP(2021)03855, 20. oktoober 2021.

(5) https://www.conseil-etat.fr/avis-consultatifs/derniers-avis-rendus/au-gouvernement/avis-sur-un-projet-de-loi-portant-lutte-contre-le-dereglement-climatique-et-ses-effets

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021) 550 final).

(7) Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta rakendusotsus C(2021) 9550.

(8) 9. mail 2022 esitatud lisateabes.

(9) 9. mail 2022 esitatud lisateabes olid Prantsusmaa ametiasutused ekslikult märkinud, et „Prantsusmaa ametiasutused on samuti otsustanud veelgi täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et raudteeühendust saaks pidada asendatavaks“. Kõnealust sõnastust parandati pärast seda, kui Prantsusmaa ametiasutused olid selle üle kontrollinud.

(10) 21. juunil 2022 esitatud lisateabes.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020) 80 final, 2020/0036 (COD)).

(12) Vt põhjendus 2. Lisatud ka Euroopa kliimamääruse põhjendusse 3 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(13) Vt põhjendus 21 eespool.

(14) COM(2021) 552 final, 14.7.2021.

(15) COM(2021) 563 final, 14.7.2021.

(16) COM(2021) 561 final, 14.7.2021.

(17) COM(2020) 577 final ja COM(2020) 579 final, 22.9.2020.

(18) Komisjon märgib, et Air France otsustas peatada oma tegevuse nendel kolmel liinil juba 2020. aastal, eelkõige seoses Prantsusmaa antud laenude ja riigigarantiiga. Nende lennuliinide keelustamine ei too niisiis kaasa heitkoguste tegelikku vähenemist. Sellegipoolest võib tekkida mõõdetamatu keskkonnakasu, kuna lennuettevõtjad, kes võivad olla huvitatud kõnealuste lennuliinide teenindamisest, ei saa seda teha.

(19) DGACi hinnang, mis põhineb 2019. aasta liiklusandmetel.

(20) Vt „High-speed rail: lessons for policy makers from experiences abroad“, D Albalate, G Bel – Public Administration Review (2012) (viidatud Prantsusmaa 17. novembri 2021. aasta kirjas).

(21) Põhineb eeldusel, et „lennureisijaid, kes lähevad üle raudtee- ja maanteetranspordile, on sama palju, kui on reisijaid, kes kasutasid alternatiivseid transpordiliike juba siis, kui lennuteenused olid veel kättesaadavad (eirates „muid“ motiive). Suhtarvud on võetud inimeste liikuvust käsitlevast 2019. aasta uuringust“. Nad lisavad siiski, et „täielik üleminek maanteetranspordile vähendaks lennuliinide käitamise lõpetamisest saadavat kasu poole võrra.“

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/176

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2022/2359,

22. november 2022,

millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide õiguste piiramise kohta seoses Euroopa Keskpanga sisemise toimimisega (EKP/2022/42)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 11.6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1), eelkõige selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpank (EKP) täidab oma ülesandeid kooskõlas aluslepingutega.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikele 3 on Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) (2) kehtestatud EKP suhtes määrust (EL) 2018/1725 rakendavad üldsätted. Eelkõige täiendatakse nimetatud otsusega sätteid EKP andmekaitseametniku ametisse nimetamise ja ametiseisundi kohta, sealhulgas andmekaitseametniku ülesannete, kohustuste ja pädevuse osas.

(3)	EKP-le antud ülesannete täitmisel tegutseb EKP ning eelkõige asjaomane EKP organisatsiooniline üksus vastutava töötlejana, määrates iseseisvalt või koostöös kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid.

(4)

Seoses EKP sisemise toimimisega on EKP erinevatele struktuuriüksustele (sh personali peadirektoraadile (DG/HR), vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talitusele (CGO), siseauditi direktoraadile (D/IA) ja õigusteenuste peadirektoraadile (DG/L)) usaldatud EKP tööhõive õigusraamistikust tulenevad ülesanded, mis hõlmavad ka isikuandmete töötlemist. Sellisteks ülesanneteks on näiteks ametikohustuse võimaliku rikkumise menetlemine (sh juurdlused seoses ebakohase käitumisega vastavalt EKP töökohas väärika kohtlemise raamistikule ning mis tahes kanali kaudu (sh EKP vihjeandmise vahendi kaudu) esitatud ebaseadusliku tegevuse või ametikohustuse rikkumise teate menetlemine; ülesanded, mis on seotud töötajate ametisse valimisega; personali peadirektoraadi ülesanded seoses EKP töö tulemuslikkuse juhtimise, ametialase edutamise ja otsemääramisega, personaliarendusega, sealhulgas struktuuriüksustesisese ja -vahelise talentide edendamisega, palgatõusu ja preemiatega ning otsustega ametialase liikuvuse ja puhkuse kohta; EKP töötajate esitatud asutusesiseste kaebuste läbivaatamine (sh asutusesiseselt halduskorras läbivaatamine, edasikaebamismenetlused, erivaidemenetlused või meditsiinilised komisjonid) ja menetlemine; vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituse nõustamisülesanded seoses EKP eetikaraamistikuga (sätestatud EKP ametieeskirjade osas 0) ning isiklike finantstehingute vastavusseire läbiviimisega (sh koostöö mis tahes välise teenuseosutajaga vastavalt EKP ametieeskirjade artiklile 0.4.3.3); siseauditi direktoraadi poolt haldusuurimisi käsitlevas haldusringkirjas 01/2006 (3) määratletud juurdlustoimingute ja haldusuurimiste raames läbi viidavad auditid ja ülesanded seoses EKP töötajate võimalike distsiplinaarmenetlustega (sh haldusuurimise läbiviija või uurimiskomisjoni liikmete ülesanded seoses tõendite kogumise ja faktiliste asjaolude tuvastamisega).

(5)

Vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2016/456 (EKP/2016/3) (4) peab EKP edastama Euroopa Pettustevastasele Ametile tema taotlusel või EKP omal algatusel EKP valduses oleva teabe seoses pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kahtlustega. Otsuse (EL) 2016/456 (EKP/2016/3) kohaselt teavitatakse huvitatud pooli sellistel juhtudel kiiresti, kuid mitte juurdlust kahjustaval viisil, ning igal juhul ei tohi teha lõplikku otsust, mis osutaks asjaomase isiku nimele, ilma et huvitatud pool oleks saanud väljendada oma arvamust teda puudutavate asjaolude osas, sealhulgas tema vastu esitatud mis tahes tõendite osas.

(6)	Otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artikli 4 punkti b kohaselt peab andmekaitseametnik omal algatusel või EKP taotlusel uurima andmekaitsega seotud küsimusi ja juhtumeid.

(7)	Halduse peadirektoraadi turvalisuse ja ohutuse osakond vastutab uurimiste läbiviimise eest, et tagada EKPs isikute, ruumide ja vara füüsiline julgeolek, koguda ohuteadmust ja koostada turvaintsidentide analüüse.

(8)

EKP on kohustatud tegema lojaalselt koostööd riikide ametiasutustega, sealhulgas kriminaalmenetlusi läbi viivate siseriiklike asutustega. Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2016/1162 (EKP/2016/19) (5) kohaselt võib EKP riigi kriminaaluurimisasutuselt taotluse saamisel esitada tema valduses olevat konfidentsiaalset teavet, mis on seotud EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 (6) pandud ülesannetega või muude EKPSi/eurosüsteemi ülesannetega, riiklikule pädevale asutusele või RKP-le avaldamiseks riigi kriminaaluurimisasutusele teatavatel tingimustel.

(9)	Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (7) kohaselt peab EKP viivitamatult teavitama Euroopa Prokuratuuri tema pädevusse kuuluva kuriteo kahtluse korral.

(10)

EKP peab tegema koostööd EKP tegevusega seotud järelevalve-, järelevaatamis- või auditeerimisülesandeid täitvate ELi organitega, nt Euroopa Andmekaitseinspektoriga, Euroopa Kontrollikojaga ja Euroopa Ombudsmaniga, nende vastavate ülesannete täitmisel. Sellega seoses on EKP-l õigus töödelda isikuandmeid, et vastata asjaomaste organite taotlustele, nendega konsulteerida ning anda neile teavet.

(11)

EKP sisevaidluste lahendamise raamistiku kohaselt võivad EKP töötajad mis tahes ajal ning mis tahes kanali kaudu võtta ühendust vahendajaga, et paluda abi tööga seotud vaidluse lahendamiseks või vältimiseks. Asjaomase raamistiku kohaselt on suhtlus vahendaga konfidentsiaalne. Vahendamise käigus vahetatavat mis tahes teavet käsitletakse usalduslikuna ning mõlemad vahenduse osapooled võivad asjaomast teavet kasutada ainult vahendusmenetluse otstarbel, ilma et see mõjutaks võimalikku kohtumenetlust. Erandina võib vahendaja teavet avaldada, kui see on vajalik selleks, et vältida otsest, tõsist ohtu isiku füüsilisele või vaimsele tervisele.

(12)

EKP eesmärk on tagada EKP personali tervist ja julgeolekut kaitsvad ning töötajaid väärikalt kohtlevad töötingimused, pakkudes tuge nõustamisteenuse näol. EKP töötajad võivad pöörduda sotsiaalnõustaja poole mis tahes küsimustes, sealhulgas tundmusi puudutavates, isiklikes ja tööga seotud küsimustes. Sotsiaalnõustajal puudub juurdepääs EKP töötajate isiklikele andmetele, kui teda ei ole selleks eraldi volitatud. Sotsiaalnõustajal on keelatud avaldada mis tahes teavet või seisukohti, mida isik on sotsiaalnõustajale usaldanud, välja arvatud juhul, kui isik on selleks andnud eraldi volituse või kui see on seadusest tulenevalt nõutav.

(13)

Oma sisemise toimimise raames töötleb EKP erinevat liiki andmeid, mis võivad olla seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga. Avatud loetelu isikuandmete liikidest, mida EKP seoses oma sisemise toimimisega töötleb, on esitatud käesoleva otsuse lisades. Samuti võib isikuandmete töötlemine olla vajalik hinnangu andmiseks, sealhulgas uurimisaluse küsimusega seotud hinnangu andmiseks vastutava struktuuriüksuse poolt (näiteks personali peadirektoraadi, õigusteenuste peadirektoraadi, siseauditi direktoraadi või distsiplinaarkomisjoni või uurimiskomisjoni hinnang ametikohustuse rikkumise kohta).

(14)	Põhjenduste 4 kuni 13 osas on asjakohane täpsustada, millistel alustel võib EKP andmesubjektide õigusi piirata.

(15)	EKP eesmärk oma ülesannete täitmisel on liidu avaliku huviga seotud oluliste eesmärkide saavutamine. Seetõttu tuleks asjaomaste ülesannete täitmine tagada vastavalt määrusele (EL) 2018/1725, eelkõige selle artikli 25 lõike 1 punktidele b, c, d, f, g ja h.

(16)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikele 1 tuleks artiklite 14–22, 35 ja 36 ning samuti artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, piirata aluslepingute alusel vastu võetud sise-eeskirjadega või õigusaktidega. Sellest tulenevalt peaks EKP kehtestama eeskirjad, mille alusel ta võib oma ülesannete täitmisel andmesubjektide õigusi piirata.

(17)

EKP peaks põhjendama, miks asjaomane andmesubjektide õiguste piiramine on demokraatlikus ühiskonnas paratamatult vajalik ja proportsionaalne EKP avaliku võimu teostamisel ja sellega seotud ülesannete täitmisel taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ning kuidas EKP võtab asjaomaste piirangute kehtestamisel arvesse põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

(18)

EKP on kohustatud võimalikult suurel määral austama andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige põhiõigusi, mis on seotud õigusega saada teavet, õigusega tutvuda andmetega, õigusega andmete parandamisele, õigusega andmete kustutamisele, õigusega töötlemise piiramisele, õigusega olla teavitatud andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, ning side andmete konfidentsiaalsusega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(19)

EKP-l võib siiski olla kohustus piirata andmesubjektidele antavat teavet ja muid andmesubjektide õigusi, et kaitsta oma ülesannete täitmist, eelkõige EKP juurdluste ja menetluste läbiviimist, muude avaliku võimu organite juurdluste ja menetluste läbiviimist ning EKP juurdlustesse või muudesse menetlustesse kaasatud muude isikute põhiõigusi ja -vabadusi.

(20)	EKP peaks kohaldatud piirangu lõpetama sellises ulatuses, milles see ei ole enam vajalik.

(21)	Andmekaitseametnik peaks piirangute kohaldamise läbi vaatama, et tagada käesoleva otsuse ja määruse (EL) 2018/1725 nõuete täitmine.

(22)

Käesoleva otsusega sätestatakse eeskirjad, mille alusel EKP võib piirata andmesubjektide õigusi isikuandmete töötlemisel seoses EKP sisemise toimimisega, kuid EKP juhatus on vastu võtnud ka eraldi otsuse, millega kehtestatakse sise-eeskirjad õiguste piiramise kohta seoses järelevalveülesannete täitmisega.

(23)	EKP-l võib olla määruse (EL) 2018/1725 kohaselt erandi tegemise õigus, millest tulenevalt puudub piirangu kehtestamise kaalumise vajadus, sealhulgas eelkõige nimetatud määruse artikli 15 lõikes 4, artikli 16 lõikes 5, artikli 19 lõikes 3 ja artikli 35 lõikes 3 sätestatud erandite osas.

(24)

Avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil on EKP-l õigus aluslepingute alusel vastu võetud sise-eeskirjade või õigusaktidega ette näha erandeid määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17, 18, 20, 21, 22 ja 23 osutatud andmesubjektide õigustest, kui määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 4 ette nähtud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud.

(25)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikega 2 ning ta on oma arvamuse esitanud 12. märtsil 2021.

(26)	Personalikomiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva otsusega sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad EKP poolt andmesubjektide õiguste piiramist keskregistrisse kantud isikuandmete töötlemise toimingute tegemisel seoses EKP sisemise toimimisega.

2. Andmesubjektide õigused, mida võib piirata, on sätestatud määruse (EL) 2018/1725 järgmistes artiklites:

a)	artikkel 14 (selge teave, teavitamine ja andmesubjekti õiguste teostamise kord);

b)	artikkel 15 (teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt);

c)	artikkel 16 (teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt);

d)	artikkel 17 (andmesubjekti õigus tutvuda andmetega);

e)	artikkel 18 (õigus andmete parandamisele);

f)	artikkel 19 (õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“));

g)	artikkel 20 (õigus isikuandmete töötlemise piiramisele);

h)	artikkel 21 (kohustus teatada isikuandmete parandamisest, kustutamisest või isikuandmete töötlemise piiramisest);

i)	artikkel 22 (andmete ülekandmise õigus);

j)	artikkel 35 (andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest);

k)	artikkel 36 (elektroonilise side konfidentsiaalsus);

l)	artikkel 4, kui selle sätted vastavad määruse (EL) 2018/1725 artiklites 14-22 sätestatud õigustele ja kohustustele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„töötlemine“ – isikuandmete töötlemine määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

2)	„isikuandmed“ – isikuandmed määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

„andmesubjekt“ – tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik; tuvastatav isik tähendab isikut, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige järgmiste tunnuste abil: nimi, isikukood, asukoha andmed, online tunnuskood või muud asjaolud, mis iseloomustavad füüsilise isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, mentaalset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset olemust;

4)	„keskregister“ – otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artiklis 9 osutatud andmekaitseametniku hallatav avalik andmehoidla, mis sisaldab kõiki EKPs teostatavaid isikuandmete töötlemise toiminguid;

5)	„vastutav töötleja“ – EKP, eelkõige EKP pädev organisatsiooniline üksus, kes iseseisvalt või koostöös määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, ning kes vastutab töötlemise toimingute eest;

6)	„liidu institutsioonid ja asutused“ – määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 10 määratletud liidu institutsioonid ja organid.

Artikkel 3

Piirangute kohaldamine

1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise toiminguteks võib vastutav töötleja piirata artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusi, et kaitsta määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 1 osutatud huve ja eesmärke, kui nende õiguste kasutamine ohustaks järgmist:

a)	ametikohustuste võimaliku rikkumise hindamine ja sellest teavitamine ning kohastel juhtudel sellele järgnev juurdlus ja menetlus, sealhulgas töökohustuste täitmise peatamine, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, f ja/või h;

töökohas väärika käitumisega seotud mitteametlikud ja/või ametlikud menetlused, sealhulgas selliste juhtumite menetlemine, mille tulemuseks võib olla EKP ametieeskirjade osas 0.5 sätestatud menetlus, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, f ja/või h;

EKP tööõiguse raamistikust tulenevate personali peadirektoraadi ülesannete nõuetekohane täitmine seoses EKP töö tulemuslikkuse juhtimise, ametialase edutamise või otsemääramisega, ametisse valimise ja personaliarendusega, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c ja/või h;

EKP töötajate esitatud asutusesiseste kaebuste läbivaatamine (sealhulgas asutusesiseselt halduskorras läbivaatamine, edasikaebamismenetlused, erivaidemenetlused või meditsiinilised komisjonid) ja menetlemine, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c ja/või h;

mis tahes ebaseaduslikust tegevusest või ametikohustuse rikkumisest teatamine EKP vihjeandmise vahendi kaudu või taotluste hindamine vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituses, et kaitsta vihjeandjaid ja tunnistajaid survestamise eest, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, f ja/või h;

vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituse ülesanded seoses EKP eetikaraamistikuga, mis on sätestatud EKP ametieeskirjade osas 0 ning ametisse valimise ja nimetamise eeskirjad, mis on sätestatud EKP ametieeskirjade osas 1A, samuti isiklike finantstehingute vastavusseire läbiviimine, sealhulgas nii EKP ametieeskirjade artikli 0.4.3.3 kohaselt valitud välise teenuseosutaja täidetavad ülesanded kui ka vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituse seire raames tuvastatud võimalike rikkumiste hindamine ja menetlemine, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, f ja/või h;

g)	siseauditi direktoraadi auditid, juurdlustoimingud ja sisemised haldusuurimised, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c ja/või h;

h)	EKP ülesannete täitmine vastavalt otsusele (EL) 2016/456 (EKP/2016/3), eelkõige EKP kohustus teatada mis tahes ebaseaduslikust tegevusest, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, g ja/või h;

i)	andmekaitseametniku läbiviidavad uurimised EKP töötlemistoimingute osas vastavalt otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artikli 4 punktile b, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b ja/või h;

j)	nii asutusesised kui välise toe abil EKPs läbiviidavad uurimised isikute, ruumide ja vara füüsilise julgeoleku tagamiseks, ohuteadmuse kogumiseks ja turvaintsidentide analüüside koostamiseks, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, d ja/või h;

k)	kohtumenetlus, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c ja/või h;

l)	EKP koostöö siseriiklike kriminaaluurimisasutustega, eelkõige EKP valduses oleva konfidentsiaalse teabe avaldamine siseriiklikele kriminaaluurimisasutustele nende taotlusel, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, d ja/või h;

m)	EKP koostöö Euroopa Prokuratuuriga vastavalt määrusele (EL) 2017/1939, eelkõige EKP kohustus teatada süütegudest, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, d ja/või h;

n)	koostöö EKP tegevusega seotud järelevalve-, järelevaatamis- või auditeerimisülesandeid täitvate ELi organitega, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, d, g ja/või h;

o)	vahendaja ülesannete täitmine vastavalt EKP sisevaidluste lahendamise raamistikule, eelkõige toe pakkumine tööga seotud vaidluse lahendamiseks või vältimiseks, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktiga h;

p)	sotsiaalnõustaja poolt nõustamisteenuse pakkumine EKP töötajatele, mille kaitsmine on tagatud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktiga h;

Isikuandmete liigid, mille suhtes võib kohaldada lõikes 1 osutatud piiranguid, on täpsustatud käesoleva otsuse I kuni XIV lisades.

2. Vastutav töötleja võib piirangut kohaldada vaid juhul, kui ta otsustab iga üksikjuhu hindamisel eraldi, et piirang:

a)	on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse ohtu andmesubjekti õigustele ja vabadustele; ja

b)	austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust demokraatlikus ühiskonnas.

3. Vastutav töötleja dokumenteerib oma hinnangu asutusesiseses hindamisteatises, mis sisaldab õiguslikku alust, piirangu kohaldamise põhjuseid, andmesubjektide õigusi, mida on piiratud, mõjutatud andmesubjekte, piirangu kohaldamise vajalikkust ja proportsionaalsust, ning piirangu tõenäolist kestust.

4. Vastutava töötleja langetatav otsus andmesubjekti õiguste piiramise kohta vastavalt lõikele 1 tehakse selle struktuuriüksuse, kus isikuandmetega seotud töötlemistoimingud läbi viiakse, juhi või tema asetäitja tasandil.

Artikkel 4

Piirangute kohta üldise teabe andmine

Vastutav töötleja esitab üldise teabe andmesubjekti õiguste võimaliku piiramise kohta järgmiselt:

a)	vastutav töötleja täpsustab, milliseid õigusi võib piirata, piirangu põhjuseid ja võimalikku kestust;

b)	vastutav töötleja lisab punktis a osutatud teabe oma isikuandmete kaitse teadetesse, isikuandmete kaitse põhimõtetesse ja töötlemistoimingute registrisse, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 31.

Artikkel 5

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda, õigus andmete parandamisele, õigus andmete kustutamisele ja õigus andmete töötlemise piiramisele

1. Kui vastutav töötleja piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17, artiklis 18, artikli 19 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud õigust andmetega tutvuda, õigust andmete parandamisele, õigust andmete kustutamisele või õigust andmete töötlemise piiramisele, teatab ta oma kirjalikus vastuses asjaomasele andmesubjektile otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artikli 11 lõikes 5 osutatud tähtaja jooksul kohaldatud piirangust, piirangu peamistest põhjustest, võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ja pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

2. Vastutav töötleja säilitab artikli 3 lõikes 3 osutatud asutusesisese hindamisteatise ning vajaduse korral faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid, ning teeb need taotluse korral kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

3. Vastutav töötleja võib lõikes 1 osutatud piirangu põhjustega seotud teabe esitamise edasi lükata, selle ära jätta või selle andmisest keelduda niikaua kui teabe esitamine võib kahjustada piirangu eesmärki. Kui vastutav töötleja on veendunud, et teabe esitamine ei kahjusta enam piirangu eesmärki, esitab vastutav töötleja selle teabe andmesubjektile.

Artikkel 6

Piirangute kestus

1. Vastutav töötleja kaotab piirangu kohe, kui piirangu aluseks olnud asjaolud enam ei kehti.

2. Kui vastutav töötleja kaotab piirangu vastavalt lõikele 1, teeb ta viivitamata järgmist:

a)	teavitab andmesubjekti piirangu kohaldamise peamistest põhjustest, kui ta ei ole seda veel teinud;

b)	teavitab andmesubjekti tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse;

c)	annab andmesubjektile tagasi õiguse, mille suhtes kaotatud piirangut kohaldati.

3. Vastutav töötleja hindab käesoleva otsuse alusel kohaldatud piirangu jätkuva kohaldamise vajadust iga kuue kuu järel ning dokumenteerib oma hinnangu asutusesiseses hindamisteatises.

Artikkel 7

Kaitsemeetmed

EKP kohaldab XV lisas sätestatud korralduslikke ja tehnilisi kaitsemeetmeid, et vältida andmete kuritarvitamist, ebaseaduslikku andmetega tutvumist ja nende edastamist.

Artikkel 8

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1. Kui vastutav töötleja piirab andmesubjekti õiguste kohaldamist, peab ta iga kord kaasama andmekaitseametniku. Eelkõige kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	vastutav töötleja konsulteerib andmekaitseametnikuga põhjendamatu viivituseta;

b)	andmekaitseametniku taotlusel võimaldab vastutav töötleja andmekaitseametnikul tutvuda kõikide faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavate dokumentidega, sealhulgas artikli 3 lõikes 3 osutatud asutusesisese hindamisteatisega;

c)	vastutav töötleja dokumenteerib andmekaitseametniku kaasamise, sealhulgas jagatud teabe, eelkõige punktis a osutatud esimese konsulteerimise kuupäeva;

d)	andmekaitseametnik võib nõuda vastutavalt töötlejalt piirangu läbivaatamist;

e)	vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku läbivaatamise tulemustest kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta ning igal juhul enne piirangute kohaldamist.

2. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirangut on uuesti hinnatud kooskõlas artikli 6 lõikega 3 või kui piirang on lõpetatud.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 22. november 2022

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) Euroopa Keskpanga 5. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/655, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga andmekaitse rakendussätted ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2007/1 (EKP/2020/28) (ELT L 152, 15.5.2020, lk 13).

(3) Haldusringkiri 01/2006 võeti vastu 21. märtsil 2006 ja see on avaldatud EKP veebilehel.

(4) Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/456 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt Euroopa Keskpangas seoses liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega läbiviidavate juurdluste tingimuste kohta (EKP/2016/3) (ELT L 79, 30.3.2016, lk 34).

(5) Euroopa Keskpanga 30. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/1162 konfidentsiaalse teabe avaldamise kohta kriminaaluurimise käigus (EKP/2016/19) (ELT L 192, 16.7.2016, lk 73).

(6) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(7) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

I LISA

Ametikohustuse võimaliku rikkumise hindamine, sellest teatamine ning kohastel juhtudel sellele järgnev juurdlus ja menetlus

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	asukohaandmed;

g)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

h)	andmed välise tegevuse kohta;

i)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

j)	mis tahes muud andmed, mis on seotud ametikohustuse võimaliku rikkumise hindamise, sellest teatamise ning kohastel juhtudel sellele järgneva juurdluse ja menetlusega.

II LISA

Töökohas väärika käitumisega seotud mitteametlikud ja/või ametlikud menetlused, sealhulgas selliste juhtumite menetlemine, mille raames võib algatada EKP ametieeskirjade osas 0.5 sätestatud menetluse

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	asukohaandmed;

g)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

h)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

i)	mis tahes muud andmed töökohas väärika käitumisega seotud mitteametlike ja/või ametlike menetluste kohta, sealhulgas selliste juhtumite menetlemise kohta, mille raames võib algatada EKP ametieeskirjade osas 0.5 sätestatud menetluse.

III LISA

EKP tööõiguse raamistikust tulenevate personali peadirektoraadi ülesannete täitmine

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	asukohaandmed;

g)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

h)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

i)	mis tahes muud andmed, mis on seotud konkreetsete juhtumite menetlemisega, eelkõige juhtumite puhul, mille tulemuseks võib olla otsus, mis kahjustab EKP töötajaid, ning EKP töötajate esitatud asutusesiseste kaebuste läbivaatamine ja menetlemine;

j)	mis tahes muud andmed seoses ametisse valimise menetlustega.

IV LISA

Asutusesiseste kaebuste läbivaatamine ja menetlemine

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	asukohaandmed;

g)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

h)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

i)	mis tahes muud andmed, mis on seotud konkreetsete juhtumite menetlemisega, eelkõige juhtumite puhul, mille tulemuseks võib olla otsus, mis kahjustab EKP töötajaid, ning EKP töötajate esitatud asutusesiseste kaebuste läbivaatamine ja menetlemine.

V LISA

Ebaseaduslikust tegevusest või ametikohustuse rikkumisest teatamine mis tahes kanali kaudu, sealhulgas EKP vihjeandmise vahendi kaudu, või vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituse hinnang vihjeandjate või tunnistajate kaitse taotlustele

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	asukohaandmed;

g)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

h)	andmed välise tegevuse kohta;

i)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

j)	mis tahes muud andmed, mis on seotud väidetava ebaseadusliku tegevuse või ametikohustuse rikkumisega või vihjeandja või tunnistaja kaitse taotlusega.

VI LISA

Vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talituse tegevus EKP ametieeskirjade alusel

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis f osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

h)	mis tahes muud andmed, mis on seotud vastavuskontrolli- ja üldjuhtimise talitusele teatatud või tema uurimise all oleva tegevusega.

VII LISA

Siseauditi peadirektoraadi läbiviidavad auditid, juurdlustoimingud ja haldusuurimised

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis g osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	asukohaandmed;

h)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

i)	andmed sotsiaalsete suhete ja käitumismustrite kohta ja muud liiki töötlemistoiminguga seotud andmed;

j)	teave haldusmenetluste või muude juurdluste kohta;

k)	elektroonilised liiklusandmed;

l)	videovalveseadmete andmed;

m)	helisalvestised;

n)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

o)	andmed kriminaalmenetluste, sanktsioonide või muude halduskaristuste kohta;

p)	mis tahes muud andmed, mis on seotud siseauditi peadirektoraadi läbiviidavate auditite, juurdlustoimingute ja haldusuurimistega.

VIII LISA

EKP ülesannete täitmine vastavalt otsusele (EL) 2016/456 (EKP/2016/3)

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis h osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	asukohaandmed;

h)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

i)	elektroonilised liiklusandmed;

j)	videovalveseadmete andmed;

k)	helisalvestised;

l)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

m)	mis tahes muud andmed, mis on seotud EKP ülesannete täitmisega vastavalt otsusele (EL) 2016/456 (EKP/2016/3).

IX LISA

Andmekaitseametniku läbiviidavad uurimised vastavalt otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artikli 4 punktile b

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis i osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	asukohaandmed;

h)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

i)	elektroonilised liiklusandmed;

j)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

k)	mis tahes muud andmed, mis on seotud andmekaitseametniku läbiviidavate uurimistega vastavalt otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) artikli 4 punktile b.

X LISA

Uurimised, mille eesmärk on tagada isikute, ruumide ja vara füüsiline turvalisus EKPs, koguda ohuteadmust ja koostada turvaintsidentide analüüse

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis j osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	asukohaandmed;

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	elektroonilised liiklusandmed;

g)	videovalveseadmete andmed;

h)	helisalvestised;

i)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

j)	andmed algatatud kriminaalasjade kohta või karistusregistri andmed;

k)	mis tahes muud andmed seoses uurimistega, mille eesmärk on tagada isikute, ruumide ja vara füüsiline turvalisus EKPs ning koguda ohuteadmust ja koostada turvaintsidentide analüüse.

XI LISA

Kohtumenetlus

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis k osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	asukohaandmed;

h)	elektroonilised liiklusandmed;

i)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

j)	mis tahes muud andmed, mis on seotud kohtumenetlustega.

XII LISA

EKP koostöö siseriiklike kriminaaluurimisasutustega, Euroopa Prokuratuuriga ning EKP tegevusega seotud järelevalve-, järelevaatamis- või auditeerimisülesandeid täitvate ELi organitega

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktides l kuni n osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	tuvastusandmed;

b)	kontaktandmed;

c)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

d)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

e)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

f)	andmed välise tegevuse kohta;

g)	asukohaandmed;

h)	andmed pakutavate kaupade või teenuste kohta;

i)	videovalveseadmete andmed;

j)	elektroonilised liiklusandmed;

k)	helisalvestised;

l)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

m)	teave haldusmenetluste või muude juurdluste kohta;

n)	andmed kriminaalmenetluste, sanktsioonide või muude halduskaristuste kohta;

o)	mis tahes muud andmed, mis on seotud EKP koostööga siseriiklike kriminaaluurimisasutustega, Euroopa Prokuratuuriga ning EKP tegevusega seotud järelevalve-, järelevaatamis- või auditeerimisülesandeid täitvate ELi organitega.

XIII LISA

Vahendaja ülesannete täitmine

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis o osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	kontaktandmed;

b)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

c)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

d)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

e)	andmed sotsiaalsete suhete ja käitumismustrite kohta ja muud liiki töötlemistoiminguga seotud andmed;

f)	teave haldusmenetluste või muude juurdluste kohta;

g)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

h)	mis tahes muud andmed, mis on seotud vahendaja ülesannete täitmisega.

XIV LISA

Nõustamisteenuste osutamine sotsiaalnõustaja poolt

Käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis p osutatud piirangut võib kohaldada asjaomases isikuandmete töötlemise registris osutatud andmeliikide suhtes, eelkõige järgmiste isikuandmete liikide suhtes:

a)	kontaktandmed;

b)	ametialased andmed, sealhulgas andmed hariduse, koolituse ja töökoha kohta;

c)	finantsandmed (nt andmed töötasu, hüvitiste või isiklike tehingute kohta);

d)	andmed perekonna, eluviisi ja sotsiaalsete olude kohta;

e)	andmed sotsiaalsete suhete ja käitumismustrite kohta ja muud liiki töötlemistoiminguga seotud andmed;

f)	teave haldusmenetluste või muude juurdluste kohta;

g)	andmed rassilise või etnilise päritolu kohta, poliitiliste vaadete kohta, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, ametiühingusse kuulumise kohta, geneetilised või biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta;

h)	mis tahes muud andmed, mis on seotud nõustamisteenuste osutamisega sotsiaalnõustaja poolt.

XV LISA

EKP korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed isikuandmete kuritarvitamise ja ebaseadusliku töötlemise vältimiseks hõlmavad järgmist:

seoses isikutega:

i)	kõik isikud, kellel on juurdepääs EKP mitteavalikule teabele, vastutavad EKP teabe haldamise ja konfidentsiaalsuse põhimõtete ja eeskirjade tundmise ja kohaldamise eest;

ii)	julgeolekukontrolli menetlus, millega tagatakse, et EKP ruumidele ja EKP mitteavalikule teabele pääsevad juurde üksnes kontrollitud ja volitatud isikud;

iii)	IT-, teabe- ja füüsilise julgeoleku alase teadlikkuse tõstmise meetmed ning EKP töötajate ja väliste teenuseosutajate korrapärane koolitamine;

iv)	EKP töötajate suhtes kohaldatakse rangeid ametisaladuse hoidmise eeskirju, mis on sätestatud EKP töölepingu tingimustes ja ametieeskirjades ning mille rikkumine on distsiplinaarkorras karistatav;

v)	lepingutes sätestatud eeskirjad ja kohustused, mis reguleerivad väliste teenuseosutajate või töövõtjate juurdepääsu EKP mitteavalikule teabele;

vi)	juurdepääsu reguleerimine, sealhulgas turvatsoonide kehtestamine, millega tagatakse, et isikute juurdepääs EKP mitteavalikule teabele on lubatud või piiratud vastavalt ärivajadustele ja turvanõuetele;

seoses protsessidega:

i)	protsessid EKP tegevust toetavate IT-rakenduste kontrollitud juurutamise, käitamise ja hooldamise tagamiseks;

ii)	EKP turvastandarditele vastavate IT-rakenduste kasutamine EKP tegevuses;

iii)	põhjalik füüsilise julgeoleku programm, mille raames hinnatakse pidevalt julgeolekuohte ja mis hõlmab füüsilise julgeoleku meetmeid piisava kaitsetaseme tagamiseks;

seoses tehnoloogiaga:

i)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse EKP turvastandarditele vastavates IT-rakendustes ning need on seega kaitstud loata juurdepääsu või muutmise eest;

ii)	IT-rakenduste juurutamine, käitamine ja hooldamine turvalisuse tasemel, mis vastab IT-rakenduste konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse vajadustele ning põhineb ärimõju analüüsil;

iii)	IT-rakenduste turvalisuse tase, mida korrapäraselt valideeritakse tehniliste ja mittetehniliste turvahinnangutega;

iv)	juurdepääs EKP mitteavalikule teabele antakse teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt ning eelisjuurdepääs on rangelt piiratud ja reguleeritud;

v)	kontrollmeetmed tegelike ja võimalike turvarikkumiste avastamiseks ja nende menetlemiseks.

2.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 311/199

Komisjoni 29. juuli 2022. aasta määruse (EL) 2022/2105 (milles sätestatakse eeskirjad oliiviõli turustusstandarditele vastavuse kontrollide ja oliiviõli omaduste analüüsimeetodite kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 284, 4. november 2022 )

III lisa tabeli 3 ridadel 3, 5 ja 8 leheküljel 36,

III lisa tabeli 4 ridadel 3, 5 ja 9 leheküljel 37,

III lisa tabeli 7 ridadel 2 ja 4 leheküljel 40,

III lisa tabeli 8 ridadel 2 ja 4 leheküljel 41 ja

III lisa tabeli 11 ridadel 3 ja 5 leheküljel 44

asendatakse:

„delegeeritud määruse (EL) …/… [20220707-034]“

järgmisega:

„delegeeritud määruse (EL) 2022/2104“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 311

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 2. detsember 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2343, 23. november 2022, millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2344, 29. november 2022, 2022. eelarveaastast üle kantud assigneeringute tagasimaksmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõikega 3	54
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2345, 1. detsember 2022, millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2017/373 (millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011) rootsikeelset versiooni ( 1 )	58
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2346, 1. detsember 2022, millega kehtestatakse ühtsed kirjeldused meditsiinilise sihtotstarbeta tooterühmade kohta, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) XVI lisas ( 1 )	60
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2347, 1. detsember 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 rakenduseeskirjad seoses teatavate meditsiinilise sihtotstarbeta aktiivsete toodete rühmade ümberliigitamisega ( 1 )	94
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2348, 1. detsember 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	97
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2349, 21. november 2022, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle	138
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2350, 21. november 2022, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	142
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/2351, 29. november 2022, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/657 (EUTM Mali/2/2022)	143
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2352, 1. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Gruusia kaitseväe toetamiseks	145
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2353, 1. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks	149
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2354, 1. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Rwanda kaitsejõudude Mosambiiki siirmise toetamiseks	153
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2355, 1. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Mauritaania Islamivabariigi relvajõudude suutlikkuse suurendamiseks	157
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2356, 1. detsember 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Liibanoni relvajõudude toetamiseks	161
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2357, 1. detsember 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/451 teekattehelkureid käsitleva harmoneeritud standardi osas ( 1 )	165
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2358, 1. detsember 2022, Prantsusmaa meetme kohta, millega piiratakse liiklusõiguste kasutamist tõsiste keskkonnaprobleemide tõttu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 20 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 8694 all) ( 1 )	168
*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/2359, 22. november 2022, millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide õiguste piiramise kohta seoses Euroopa Keskpanga sisemise toimimisega (EKP/2022/42)	176

		Parandused
	*	Komisjoni 29. juuli 2022. aasta määruse (EL) 2022/2105 (milles sätestatakse eeskirjad oliiviõli turustusstandarditele vastavuse kontrollide ja oliiviõli omaduste analüüsimeetodite kohta) parandus ( ELT L 284, 4.11.2022 )	199