(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325u lõike 2 punkti a kohane eksootilisel alusvaral põhinevate instrumentide määratlus on piisavalt selge, et finantsinstitutsioonid saaksid kindlaks teha, mis on eksootiline alusvara artiklis 325u sätestatud jääkriskide omavahendite nõuete arvutamisel. Seepärast ei ole eksootilise alusvara tähendust vaja täpsustada.

(2)

Üleelamisrisk, ilm, looduskatastroofid ja tulevane realiseeritud volatiilsus vastavad eksootilise alusvara määratlusele kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) kindlaks määratud asjakohases rahvusvahelises raamistikus esitatud teabega.

(3)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325u lõike 2 punktis b sätestatud jääkriskidega instrumentide määratlus ei ole piisavalt selge, et finantsinstitutsioonid saaksid kindlaks teha teatavaid jääkriskidega instrumente. Seepärast tuleks kindlaks määrata jääkriskidega instrumentide mitteammendav loetelu, et tagada teatav ühtsus ja järjepidevus selliste riskidega instrumentide käsitlemisel kogu liidus. Sellise loetelu elementide valimisel tuleks arvesse võtta asjaomast Baseli pangajärelevalve komitee rahvusvahelist raamistikku. Muude instrumentide puhul, mille puhul eeldatakse jääkriskide olemasolu, peaksid finantsinstitutsioonid hindama, kas need instrumendid vastavad kõnealuse määruse artikli 325u lõike 2 punktis b sätestatud määratlusele.

(4)

Võttes arvesse paljude jääkriskidega instrumentide ebastandardset laadi, tuleks suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks määrata kindlaks ka mittetäielik loetelu riskidest, mis iseenesest ei tohiks kaasa tuua instrumendi kaasamist jääkriskidega instrumentide määratluse alla. Finantsinstitutsioonid peaksid siiski hindama, kas kõnealustele riskidele avatud instrumenti võiks ikkagi käsitada jääkriskidega instrumendina, kui instrument vastab mõnele muule määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325u lõikes 2 osutatud tingimusele.

(5)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(6)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

risk, mis tuleneb tehingutest, mille puhul ülekandekohustust saab täita mitmesuguste ülekantavate instrumentidega ja mille puhul vastaspoolel on võimalus kanda üle neist instrumentidest kõige vähem väärtuslikumad;

b)

valikulisusega instrumendi eeldatava volatiilsuse muutumise risk võrreldes muude sama alusvara ja tähtajaga, kuid erineva rahalisusega instrumentide eeldatava volatiilsusega;

c)

indeksioptsioonist tulenev korrelatsioonirisk, kui indeks vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325i lõikes 3 sätestatud tingimustele;

d)

korrelatsioonirisk, mis tuleneb optsioonist investeerimisfondis, mis järgib alusindeksit, kui järgimine vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325j lõikes 2 sätestatud tingimustele ja indeks vastab kõnealuse määruse artikli 325i lõikes 3 sätestatud tingimustele;

e)

dividendirisk, mis tuleneb tuletisinstrumendist, mille alusvara ei koosne üksnes dividendimaksetest.

(1)

Alates 21. aprillist 2021 kohaldatavas määruses (EL) 2016/429 on muu hulgas sätestatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomist käsitlevad loomatervisenõuded. Ühega nimetatud loomatervisenõuetest on ette nähtud, et nimetatud saadetised peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist, territooriumilt või nende tsoonist või bioturvarühmikust, mis on loetellu kantud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 230 lõikega 1.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) täiendati määrust (EL) 2016/429 seoses loomatervisenõuetega, milles käsitletakse teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetiste liitu toomist kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või bioturvarühmikutest. Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi lubatakse liitu tuua ainult siis, kui need on pärit kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on konkreetsesse liiki või kategooriasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste puhul loetellu kantud vastavalt kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud loomatervisenõuetele.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalaga hõlmatud liikidesse ja kategooriatesse kuuluvaid loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi. Loetelud ja teatavad loeteludega seotud üldeeskirjad on esitatud kõnealuse delegeeritud määruse I–XXII lisas.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 IV lisas on esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelu, millest on lubatud liitu tuua hobuslaste saadetisi.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 IV lisas loetletud Türgi on määratud sanitaarrühma E ja piirkondlikult jaotatud tsooniks TR-1, mis hõlmab teatavaid loodeprovintse. 2020. aasta detsembris taotles Türgi komisjonilt luba laiendada tsooni TR-1, mille provintsidest Bursa, Eskişehir ja Kocael on lubatud registreeritud hobuseid liitu tuua, ning esitas tagatised selle taotluse toetuseks.

(6)

Pärast Türgi esitatud dokumentide hindamist jõudis komisjon järeldusele, et Türgi pädeva keskasutuse esitatud tagatised on piisavad, et lubada Türgi laiendatud tsoonist TR-1 registreeritud hobuste liitu toomist ja vedu läbi liidu ning ajutise ekspordi järgset taassissetoomist.

(7)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 IV lisas loetletud Egiptus on määratud sanitaarrühma E ja piirkondlikult jaotatud tsooniks EG-1, mis hõlmab teatavaid põhjapoolseid kubernerkondi. 2021. aasta detsembris taotles Egiptus komisjonilt luba uuest tsoonist registreeritud hobuseid liitu tuua ning esitas komisjonile tagatised seoses hobuslaste haigustest vaba tsooni kehtestamisega politsei valve all olevas hobuslaste karantiinikeskuses (Police Veterinary Quarantine for Equines), mis asub Kairo idapoolses eeslinnas CAIRO/SWISS kõrbemaantee ääres ja on ühendatud Kairo rahvusvahelise lennujaamaga.

(8)

Pärast Egiptuse esitatud dokumentide hindamist jõudis komisjon järeldusele, et Egiptuse pädeva keskasutuse esitatud tagatised on piisavad, et lubada Egiptuse asjaomasest tsoonist registreeritud hobuste liitu toomist ja vedu läbi liidu.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 IV lisa vastavalt muuta.

(10)

Kuna rakendusmäärust (EL) 2021/404 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused ja parandused õiguskindluse huvides ja kaubanduse lihtsustamiseks jõustuma kiiremas korras.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

3. juunil 2016 esitas ettevõtja Christiansen SARL Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 kohase liidu loa taotluse üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „Christiansen LD Bednet“ ja mis kuulub kõnealuse määruse V lisas kirjeldatud tooteliiki 18, ning lisas kirjaliku kinnituse selle kohta, et Taani pädev asutus on nõustunud taotlust hindama. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris registrinumbriga BC-GK024706-40.

(2)

„Christiansen LD Bednet“ sisaldab toimeainena permetriini, mis on tooteliigi 18 osas kantud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja.

(3)

7. detsembril 2020 esitas hindav pädev asutus määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 1 kohaselt hindamisaruande ja oma hindamise järeldused kemikaaliametile.

(4)

5. juulil 2021 esitas kemikaaliamet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 3 kohaselt komisjonile arvamuse, (2) biotsiidi „Christiansen LD Bednet“ omaduste kokkuvõtte kavandi ning üksiku biotsiidi lõpliku hindamisaruande.

(5)

Arvamuses järeldatakse, et „Christiansen LD Bednet“ vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis r sätestatud üksiku biotsiidi määratlusele, et selle jaoks saab taotleda liidu luba kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 42 lõikega 1 ning et biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab biotsiid kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(6)

22. juulil 2021 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4.

(7)

Kemikaaliamet soovitab kasutada toodet ainult siseruumides, võttes kasutusele riskivähendamismeetmed, kuna on tehtud kindlaks ohud mageveele ja settekomponendile. Selliste meetmetega tagatakse, et toode ei mõjuta keskkonda.

(8)

Alaline biotsiidikomitee täiendas 12. oktoobril 2021 pädeva asutuse aruannet toimeaine permetriini osas, et lisada keskkonna töörühma tehtud järeldus nimetatud aine püsivuse kohta.

(9)

Kuna permetriini ei käsitleta kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõikega 5 asendamisele kuuluva ainena, ei ole vaja sama määruse artikli 23 kohast võrdlevat hindamist, ning tootele võib anda loa maksimaalselt kümneks aastaks. Täiendavaid riskivähendamismeetmeid ei peetud vajalikuks, kuna permetriin on osutunud püsivaks.

(10)

Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda biotsiidi „Christiansen LD Bednet“ jaoks liidu luba.

(11)

Kuna inimese tervise ja keskkonna seisukohast tehti kokkupuutehinnang, tuginedes biotsiidi maksimaalsele suurusele, siis komisjon on seisukohal, et loa tingimused peavad sisaldama nõuet, et biotsiidi ei tohi turul suuremate mõõtmetega tootena kättesaadavaks teha.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Komisjon võttis 28. septembril 2022 pärast Ühtse Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) täiskogu ärakuulamist vastu kriisilahendusnõukogu esimehe ja täisliikme kandidaatide nimekirjad ning esitas need Euroopa Parlamendile.

(2)

Euroopa Parlamendile esitatud nimekirjadest teavitati ka nõukogu.

(3)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 5 kohaselt on kriisilahendusnõukogu esimehe ja liikme ametiaeg viis aastat.

(4)

Komisjon võttis 12. oktoobril 2022 vastu ettepaneku nimetada Dominique LABOUREIX kriisilahendusnõukogu esimeheks ning Tuija TAOS kriisilahendusnõukogu täisliikmeks ning esitas kõnealuse ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks.

(5)

Euroopa Parlament kiitis ettepaneku heaks 10. novembril 2022,

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 29 on sätestatud, et nõukogu võib võtta vastu otsuseid, milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele, sealhulgas piiravatele meetmetele.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 215 võimaldab nõukogul võtta vastu piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes ning võtta ELi lepingu artikli 29 kohase otsuse alusel meetmeid ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud majandus- ja rahandussuhete osaliseks või täielikuks katkestamiseks või piiramiseks. Liikmesriikidel peaksid olema kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused liidu piiravaid meetmeid käsitlevate nõukogu määruste rikkumise puhuks.

(3)

Käesoleva otsus hõlmab üksnes neid liidu piiravaid meetmeid, mille liit on võtnud vastu ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel, nagu rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimise meetmed, rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelud ning liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise keelud, samuti valdkondlikud majandusmeetmed ja relvaembargod.

(4)

On vaja, et liikmesriikidel oleksid kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused liidu piiravate meetmete rikkumise puhuks. Samuti on vaja, et need karistused hõlmaksid ka liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.

(5)

Komisjon tagab, et liikmesriikide ja liidu ametite vahel koordineeritakse liidu piiravate meetmete jõustamist, mis on võetud vastu seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu, ning ta on hinnanud piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vastastikust mõju.

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1 ei näe praegu ette miinimumeeskirjade kehtestamist liidu piiravate meetmete rikkumise mõiste ja selle eest määratavate karistuste kohta, kuna nende meetmete rikkumine ei kuulu praegu selles artiklis loetletud kuriteoliikide hulka. Artikli 83 lõike 1 teises lõigus osutatud kuriteoliigid on hetkel terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Samas saab mõnel juhul liidu piiravate meetmete rikkumine olla seotud mõne loetletud kuriteoliigiga, näiteks terrorismi ja rahapesuga.

(7)

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kolmandas lõigus on ette nähtud erimenetlus, mille alusel nõukogu võib määratleda uue kuriteoliigi. Menetluse erandlikkust ilmestab asjaolu, et loetelu võib laiendada ainult pärast lepingus sätestatud kriteeriumide hoolikat hindamist. Kuriteod, mida on kaasa toonud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, kujutavad endast erandlikke asjaolusid.

(8)

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kriteeriumid, mis on seotud kuriteo piiriülese mõõtmega, nimelt kuriteo olemus või mõju või erivajadus võidelda nende vastu ühistel alustel, on omavahel seotud ja neid saa käsitleda eraldi.

(9)

Liidu piiravate meetmete rikkumine tuleks määratleda kuriteoliigina, et tagada liidu piiravate meetmete poliitika tulemuslik rakendamine. Enamik liikmesriike on liidu piiravate meetmete rikkumise juba kuriteoks liigitanud. Mõni liikmesriik, kes on liigitanud piiravate meetmete rikkumise kuriteoks, kasutab laia määratlust, nagu „ÜRO ja ELi sanktsioonide rikkumine“ ja „ELi õigusnormide rikkumine“, teistel on üksikasjalikumad sätted, näiteks on koostatud keelatud tegevuste loetelu. Kriteeriumid, mille alusel tegevus liigitub kriminaalõiguse kohaldamisalasse, on liikmesriigiti erinevad, kuid tavaliselt on need seotud õigusrikkumise raskusastmega (raske rikkumine) või on määratletud kvalitatiivselt (tahtlus, raske hooletus) või kvantitatiivselt (kahju).

(10)

Liidu piiravate meetmete rikkumine on eriti raske kuriteoliik, mille raskusaste sarnaneb ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 loetletud kuriteoliikide raskusastmega, kuna see võib seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset, ühiskondlikku ja keskkonnakahju. Selliste rikkumiste tõttu pääsevad üksikisikud ja üksused, kelle vara on arestitud või kelle tegevust on piiratud, jätkuvalt oma varale ligi ja saavad toetada režiime, mille vastu liidu piiravad meetmed on suunatud, või saavad jätkuvalt kasutada omastatud riigivara. Samuti võib raha, mis on teenitud, kasutades kaupu ja loodusvarasid, millega kauplemisel on rikutud liidu piiravaid meetmeid, võimaldada režiimidel, mille suhtes selliseid piiravaid meetmeid kohaldatakse, osta relvi, mille abil toime panna kuritegusid. Lisaks võib liidu kaubandusalaste piiravate meetmete rikkumine kaasa aidata loodusvarade ebaseaduslikule kasutamisele jurisdiktsioonis, mille suhtes neid piiravaid meetmeid kohaldatakse.

(11)

ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1196 (1998), kui tähtis on parandada relvaembargode tõhusust vahendina, millega vähendada relvakonfliktides kasutatavate relvade kättesaadavust. Samuti kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu riike üles kaaluma – täites oma kohustust järgida julgeolekunõukogu otsuseid relvaembargode kohta – selliste õigusaktide või muude õiguslike vahendite vastuvõtmist, millega julgeolekunõukogu kehtestatud relvaembargo rikkumine muudetakse kuriteoks.

(12)

Asjaolu, et liidu piiravate meetmete rikkumise mõiste ja selle eest määratavad karistused on liikmesriikide riigisiseses õiguses väga erinevad, toob kaasa karistuste jõustamise erineva taseme, sõltuvalt liikmesriigist, kus rikkumine toimus. See kahjustab liidu eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning liidu ühiseid väärtusi. Seepärast on eriti vajalik võtta liidu tasandil ühiseid meetmeid, et kohaldada liidu piiravate meetmete rikkumisele kriminaalõigust.

(13)

Liidu piiravate meetmete rikkumisel on selge ja mõnikord isegi lahutamatu piiriülene mõõde. Lisaks sellele, et neid rikkumisi panevad tavaliselt toime füüsilised isikud või sellesse on kaasatud juriidilised isikud, kes tegutsevad üleilmsel tasandil, on mõnel juhul liidu piiravate meetmetega, näiteks pangandusteenuste osutamise piirangutega, piiriülene tegevus lausa keelatud. Seega on nende meetmete rikkumine võrdsustatud piiriülese tegevusega, millele on vaja ühiselt liidu tasandil piiriüleselt reageerida.

(14)

Erinevused liikmesriikide riigisiseses õiguses sätestatud liidu piiravate meetmete rikkumise mõistes ja selle eest määratavates karistustes takistavad piiravaid meetmeid käsitleva liidu poliitika ühtset kohaldamist. Need võivad isegi kaasa tuua selle, et õigusrikkujad valivad endale meelepärase kohtualluvuse ja osutuvad karistamatuks, kuna nad võivad otsustada tegutseda liikmesriikides, kus liidu piiravate meetmete rikkumise eest on kehtestatud leebemad karistused. Liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavate karistuste ühtlustamine suurendaks selliste karistuste tõhusust, proportsionaalsust ja hoiatavat mõju.

(15)

Seepärast tuleks liidu piiravate meetmete rikkumine määratleda „kuriteoliigina“ ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 tähenduses, kuna see vastab kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriumidele.

(16)

Liidu tasandil võetavad ühised meetmed ei aitaks mitte ainult kaasa võrdsete võimaluste loomisele liikmesriikide vahel ning õiguskaitse- ja õigusalase koostöö tõhustamisele liidu piiravate meetmete rikkumise käsitlemisel, vaid aitaksid samuti kaasa võrdsete võimaluste loomisele õiguskaitse- ja õigusalase koostöö valdkonnas, mida tehakse liidu piiravate meetmete rikkumise korral kolmandate riikidega.

(17)

Käesoleva otsuse eesmärk, nimelt määratleda liidu piiravate meetmete rikkumine kuriteoliigina, mis vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 täpsustatud kriteeriumidele, tuleb saavutada liidu tasandil. Seepärast on see kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Esimese sammuna on vaja määratleda liidu piiravate meetmete rikkumine kuriteoliigina ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 tähenduses, et teise sammuna oleks võimalik vastu võtta teisesed materiaalõiguslikud õigusaktid, kehtestades muu hulgas miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude mõistete ja nende eest määratavate karistuste kohta.

(19)

Käesolev otsus ei mõjuta meetmeid, mis seejärel võetakse aluslepingus sätestatud seadusandlike menetluste kohaselt. Eelkõige ei määra ega piira see pärast käesoleva otsuse kohaldamist esitatavate teiseste õigusaktide kohaldamisala ega sisu.

(20)

On äärmiselt oluline, et mis tahes seadusandlik ettepanek selliste teiseste õigusaktide kohta koostatakse kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega.

(21)

Eelkõige on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta riiklike süsteemide mitmekesisust ja liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide põhiaspekte, sealhulgas seoses karistuste korraldusega. Samuti on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta põhiõiguste kaitsemeetmeid, kuritegude tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 49 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kriminaalõiguse täpsuse, selguse ja arusaadavuse nõudeid.

(22)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud 29. juuni 2022. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(24)

Selleks et võimaldada kiiremas korras vastu võtta teisesed õigusaktid, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumise kuriteo mõiste ja selle eest määratavate karistuste kohta, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

Lammaste ja kitsede rõuged on kitsi ja lambaid kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. Kõnealuse taudi puhangu korral kitsede ja lammaste hulgas on tõsine oht, et see võib levida teistesse kõnealuseid loomi pidavatesse ettevõtetesse.

(2)

Lammaste ja kitsede rõuged on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (2) määratletud A-kategooria taudina. Peale selle on komisjoni delegeeritud määrusega 2020/687 (3) täiendatud tauditõrje eeskirju, mida kohaldatakse selliste loetellu kantud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c, ning mis on rakendusmääruses (EL) 2018/1882 määratletud A-, B- ja C-kategooria taudidena. Eelkõige on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 21 ja 22 sätestatud piirangutsooni kehtestamine A-kategooria taudi, sealhulgas lammaste ja kitsede rõugete puhangu korral, ning teatavad piirangutsoonis kohaldatavad tauditõrjemeetmed. Lisaks on kõnealuse delegeeritud määruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud, et piirangutsoon peab koosnema kaitsetsoonist, järelevalvetsoonist ning vajaduse korral täiendavatest piirangutsoonidest kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või vahetus naabruses.

(3)

Määruse (EL) 2016/429 raames vastu võetud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/1913 (4) kehtestatakse teatavad erakorralised meetmed seoses lammaste ja kitsede rõugetega Hispaanias.

(4)

Täpsemalt on rakendusotsuses (EL) 2022/1913 sätestatud, et pärast lammaste ja kitsede rõugete puhanguid asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud rakendusotsuse lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud alasid.

(5)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2022/1913 vastuvõtmise kuupäeva teatas Hispaania komisjonile veel seitsmest lammaste ja kitsede rõugete puhangust lambaid ja/või kitsi pidavates ettevõtetes, mis asuvad Andaluusia ja Castilla–La Mancha piirkonnas. Seetõttu muudeti eespool nimetatud otsuse lisas Hispaania puhul kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud alasid komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2004 (5).

(6)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2022/2004 vastuvõtmise kuupäeva teatas Hispaania komisjonile veel kolmest lammaste ja kitsede rõugete puhangust lambaid ja/või kitsi pidavates ettevõtetes, mis asuvad Andaluusia piirkonnas. Kõik need puhangukolded asuvad Granada provintsis rakendusotsuse (EL) 2022/1913 kohaselt juba kehtestatud piirangutsoonides, v.a üks puhangukolle Almeria provintsis. Almeria provintsis on see esimene puhang ja selle kolle asub väljaspool olemasolevaid kaitse- ja järelevalvetsoone.

(7)

Hispaania on praeguseni teatanud kokku 19 lammaste ja kitsede rõugete puhangust, mis on jaotunud kahte eraldiseisvasse klastrisse – üks Andaluusia piirkonnas ja teine Castilla–La Mancha piirkonnas. Sama klastri enamik puhanguid on epidemioloogiliselt seotud ning neil on üks või mitu ühisjoont.

(8)

Hispaania pädev asutus on võtnud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt nõutavad tauditõrjemeetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nende puhangukollete ümber.

(9)

Hispaania saadab komisjonile regulaarselt uut teavet lammaste ja kitsede rõugete epidemioloogilise olukorra kohta. See ajakohastus hõlmab teavet Hispaania võetud tauditõrjemeetmete kohta, mida komisjon vaatab üle, et hinnata nende meetmete tulemuslikkust, arvestades taudi epidemioloogilist arengut.

(10)

Lisaks on Hispaania teatanud komisjonile ning alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele, et kuna delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas puuduvad konkreetselt lammaste ja kitsede rõugete puhul võetavad riskimaandamismeetmed ning kuni kõnealuse lisa muutmiseni kohaldab ta kõnealuses lisas esitatud nodulaarse dermatiidi puhul võetavaid riskimaandamismeetmeid sellistelt kitsedelt ja lammastelt saadud liha ja piima suhtes, kes on pärit kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonidest. Hispaania on teatanud, et peab rakendama selliseid riskimaandamismeetmeid, mille puhul võetakse arvesse lammaste ja kitsede rõugeviiruse ning nodulaarse dermatiidi viiruse (mõlemad kuuluvad sugukonda Poxviridae ja perekonda Capripoxviirus) sarnasust.

(11)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2022/1913 lisas Hispaania puhul kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud alasid ruumiliselt ja/või ajaliselt täiendavalt kohandada, ning tuleks kehtestada täiendavad piirangutsoonid, et hoida ära selle taudi edasine levik Hispaanias ja mujal liidus. Kõnealuses kohanduses tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi erinevat epidemioloogilist arengut Andaluusia ja Castilla–La Mancha piirkonnas.

(12)

Lisaks sellele tuleks kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud alad rühmitada ja kehtestada iga rühma puhul ühtne tsoonide kehtivuse kuupäev, võttes arvesse kuupäeva, mil viimane esialgne puhastamine ja desinfitseerimine on lõpetatud selliselt, et nii Andaluusia kui Castilla–La Mancha piirkonna kõigi ühe ja sama ala puhangukolletes on tehtud esialgne puhastamine ja desinfitseerimine.

(13)

Lisaks kaitse- ja järelevalvetsoonidele tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 punkti c kohaselt kehtestada täiendav piirangutsoon Andaluusia piirkonnas, kus taudi epidemioloogiline areng ei ole soodne. Hispaania peaks kohaldama teatavaid meetmeid seoses lammaste ja kitsede veoga sellest tsoonist, et hoida ära taudi levik mujale kõnealuse liikmesriigi territooriumile.

(14)

Võttes arvesse lammaste ja kitsede rõugete epidemioloogilise olukorra muutumist Hispaanias, ning selleks, et vältida tarbetuid häireid lammaste ja kitsede saadetiste liikumises liidu piires ning kolmandate riikide põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja liidu tasandil kiiresti jätkata selles liikmesriigis lammaste ja kitsede rõugete tõttu kehtestatavate piirangutsoonide kindlaks määramist. Piirangutsoonid peaksid selles liikmesriigis hõlmama kaitse- ja järelevalvetsoone ning täiendavat piirangutsooni. Seega tuleks käesoleva otsuse lisas esitada Hispaanias delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt kaitse- ja järelevalvetsoonidena ning täiendava piirangutsoonina kindlaksmääratud alade loetelu ning näha ette ajavahemik, mille jooksul kõnealuste tsoonide staatus on kehtiv. Lisaks tuleks rakendusotsus (EL) 2022/1913 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(15)

Võttes arvesse, et lammaste ja kitsede rõugete levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus nõuab kiiret tegutsemist, on oluline, et käesolevas otsuses sätestatud meetmeid hakatakse kohaldama võimalikult kiiresti.

(16)

Lisaks, võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus seoses lammaste ja kitsede rõugetega, tuleks käesolevat otsust kohaldada kuni 31. märtsini 2023.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

piirangutsoonid, mis hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoone ning ka täiendavat piirangutsooni, mille Hispaania kehtestab vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 21 seoses lammaste ja kitsede rõugete puhangu või puhangutega Hispaanias;

b)

selliste tauditõrjemeetmete kestus, mida kohaldatakse kaitsetsoonides vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 39, järelevalvetsoonides vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 55 ja täiendavas piirangutsoonis vastavalt kõnealuse delegeeritud määruse artiklile 21.

a)

kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kehtestab viivitamata kaitse- ja järelevalvetsoonidest ning täiendavast piirangutsoonist koosnevad piirangutsoonid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1 ja kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, ning vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 23 punktile a,

b)

punktis a osutatud kaitse- ja järelevalvetsoonid ning täiendav piirangutsoon hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisas loetletud alasid,

c)

igas piirangutsoonis kohaldatakse meetmeid vähemalt kuni käesoleva otsuse lisas loetletud kuupäevadeni.