(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt on kehtestatud kõigi selliste liikide püügi lossimise kohustus, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti d kohaselt kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2017. Mustal merel on üks neist liikidest harilik kammeljas.

(2)

20. oktoobril 2016 võttis komisjon vastu Mustal merel hariliku kammelja püügi puhul kehtestatud tagasiheitekava käsitleva komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/87, (2) millega nähti ette ellujäämismääral põhinev erand põhjanakkevõrkudega püütava hariliku kammelja puhul. Kõnealust määrust kohaldati alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019. 25. augustil 2021 võeti vastu komisjon delegeeritud määrus (EL) 2021/2065, (3) millega kehtestatakse tagasiheitekava hariliku kammelja püügi puhul Mustal merel, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

(3)

Bulgaarial ja Rumeenial on otsene majandamishuvi hariliku kammelja varu kasutamiseks Mustal merel. Kõnealused liikmesriigid esitasid 12. veebruaril 2021 komisjonile ühise soovituse, milles taotlesid tagasiheitekava ja ellujäämismääral põhineva erandi pikendamist põhjanakkevõrkudega püütud hariliku kammelja puhul Mustal merel. 15. juulil 2021 esitasid nimetatud liikmesriigid ajakohastatud ühise soovituse. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/2065 artikli 3 lõikega 3 esitasid kõnealused liikmesriigid 29. aprillil 2022 ja 10. mail 2022 täiendavad andmed Mustal merel põhjanakkevõrkudega püütava hariliku kammelja ellujäämishinnangute kohta.

(4)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (4) (STECF) hindas ajakohastatud ühist soovitust ja tervitas jõupingutusi, mida on tehtud Musta mere hariliku kammelja ellujäämismäära uurimiseks, mille käigus vaadeldi püütud isendite elujõulisust. STECF tunnistas ka, et esitatud andmetest on kasu hariliku kammelja ellujäämise hindamisel. Bulgaaria ja Rumeenia vetes tehtud uuringust ilmnes monokiuliste nakkevõrkudega püütud hariliku kammelja kõrge ellujäämismäär (üle 80 %). Sellega seoses jõudis STECF järeldusele, et ellujäämismäär on kõrge.

(5)

7. juulil 2022 esitasid Bulgaaria ja Rumeenia ajakohastatud ühise soovituse Mustal merel püütava hariliku kammelja lossimiskohustuse suhtes kõrgel ellujäämismääral põhineva erandi kahe aasta võrra pikendamise kohta.

(6)

Komisjon leiab, et osutatud uuringus tõendatud ellujäämismäär on piisavalt kõrge. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohast erandit pikendada. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2021/2065 vastavalt muuta.

(7)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Kooskõlas ühise soovitusega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates hilisemast kuupäevast,

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2066 (2) on ette nähtud teatavate Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude suhtes kohaldatava lossimiskohustuse rakendamine ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2024.

(2)

Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm PESCAMED“) esitasid 9. mail 2022 komisjonile ühise soovituse, milles võttes arvesse Vahemere nõuandekomisjoni seisukohti, tehti ettepanek pikendada Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi suhtes kohaldatavast lossimiskohustusest tehtavaid teatavaid erandeid.

(3)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas ühist soovitust ajavahemikul 16.–20. maini 2022 (3).

(4)

Kõrgetasemeline töörühm PESCAMED esitas 8. juulil 2022 ajakohastatud ühise soovituse, mida STECF samuti hindas.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (4) artikli 18 kohaselt on komisjon STECFi hinnangut silmas pidades analüüsinud 8. juuli 2022. aasta ajakohastatud ühist soovitust, et tagada selle kooskõla asjakohaste kaitsemeetmetega, sealhulgas lossimiskohustusega.

(6)

8. juuli 2022. aasta ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit, mis on kehtestatud mehhaniseeritud tragidega püütud karpide, nimelt veenuskarpide (Venus spp.), jakobi kammkarbi (Pecten jacobaeus) ja kukk-karplaste (Venerupis spp.) suhtes.

(7)

Veenuskarpide (Venus spp.) puhul jõudis STECF järeldusele, et täiendav teave annab usaldusväärseid hinnanguid kõrge ellujäämismäära kohta. Seepärast leiab komisjon, et erandit tuleks pikendada.

(8)

Seoses jakobi kammkarbi (Pecten jacobaeus) ja kukk-karplastega (Venerupis spp.) rõhutas STECF, et jakobi kammkarbi (Pecten jacobaeus) kohta on esitatud täiendavaid tõendeid. Komisjon tunnistab, et nende kahe liigi ja muude sarnaste karbiliikide kohta, mis on püütud mehhaniseeritud tragidega teistes merepiirkondades, on olemas teaduslikud uuringud ja publikatsioonid, mida STECF on varem hinnanud. Seoses sarnasustega Vahemere lääneosa jakobi kammkarbi (Pecten jacobaeus) ja kukk-karplastega (Venerupis spp.) tuleb kõnealuste liikide puhul arvesse võtta nende võimalikku kõrget ellujäämismäära, kuid nõuda liikmesriikidelt uuringute tegemist Vahemere lääneosas.

(9)

Kuna tõendid jakobi kammkarbi (Pecten jacobaeus) ja kukk-karplaste (Venerupis spp.) ellujäämismäära kohta ei ole veenvad ning STECF jõudis järeldusele, et nende karbiliikide ellujäämismäära kohta Vahemere lääneosas tuleb esitada täiendavaid teaduslikke tõendeid, leiab komisjon, et erandit tuleks pikendada vaid lühikeseks ajaks. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid esitama STECFile hindamiseks asjakohased teaduslikud tõendid.

(10)

Asjaomased liikmesriigid kinnitasid 8. juuli 2022. aasta ajakohastatud ühises soovituses uuesti oma kohustust kasutada rohkem erinevaid püügivahendeid (nagu nähakse ette praegustes uurimiskavades), et vähendada ja piirata soovimatut püüki ning eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite püüki.

(11)

Lisaks sellele kohustusid liikmesriigid 8. juuli 2022. aasta ajakohastatud ühises soovituses kindlaks määrama täiendavad püügikeelualad, et vähendada noorkalade suremust, kui on tõendeid noorkalade suure kontsentratsiooni kohta.

(12)

8. juuli 2022. aasta ajakohastatud ühises soovituses väljapakutud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktiga b, artikli 15 lõike 5 punktiga b ning artikli 18 lõikega 3. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2021/2066 vastavalt muuta.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks siiski kohaldada alates hilisemast kuupäevast,

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2014 (2) on sätestatud üksikasjad selle kohta, kuidas täita Põhjamerel teatava püügi suhtes kehtivat lossimiskohustust ajavahemikul 2021–2023.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 kohaselt kohaldatakse teatavaid lossimiskohustusest tehtavaid erandeid kuni 31. detsembrini 2022. Sellisel juhul peaksid otsese majandamishuviga liikmesriigid esitama erandi kehtestamist toetavad täiendavad teaduslikud tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) peaks andma esitatud tõenditele oma hinnangu 31. juuliks 2022.

(3)

Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga (NSAC) ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga (PELAC) konsulteerimist esitasid Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi (edaspidi „Scheveningeni rühm“) 2. mail 2022 komisjonile ühise soovituse.

(4)

STECF vaatas kõnealuse ühise soovituse läbi (3) ajavahemikus 16.–20. mai 2022. Komisjon esitas delegeeritud õigusakti eelnõu liikmesriikide esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 20. juulil 2022 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikliga 8 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ellujäämismääral põhinevat erandit hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) piimtraalidega (noodapäraga, mille võrgusilma suurus on 80 mm või suurem (TBB)) püügi suhtes Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 4. alapiirkonna liidu vetes.

(6)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(7)

STECF märkis, et nii püük kui ka tagasiheide on viimastel aastatel vähenenud. STECF tunnistas, et ICESi nõuande kohaselt on hariliku kammelja varu Põhjameres heas seisukorras ning erandi mõju kuni 31. detsembrini 2023 oleks väike, arvestades tagasiheite väikest mahtu ja eeldades, et ellujäämismäär jääb vahemikku 38–75 %. STECF nägi ka, et on käivitatud hariliku kammelja ellujäämismäära uuriv teadusprojekt, mille esialgsed, 2023. aastal kättesaadavad tulemused peaksid olema käesoleva erandi puhul asjakohased.

(8)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka selleks, et viia lõpule teadusprojekt, mille eesmärk on koguda rohkem teavet hariliku kammelja tagasiheite ja ellujäämismäära kohta. Liikmesriikidel palutakse esitada selle projekti tulemused STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikliga 10 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ellujäämismääral põhinevat erandit makrelli ja heeringa suhtes, mis on püütud seinnoodaga ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning 4. alapiirkonnas juhul, kui täidetud on teatavad tingimused (laeval ja püügivahendil on elektrooniline registreerimis- ja dokumenteerimissüsteem, püügivahendile on paigaldatud nõutav varustus, teatud tingimustel saak vabastatakse).

(10)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(11)

STECF märkis, et uue toetava teabe puudumisel jääb kehtima STECFi 14. veebruari täiskogu istungil esitatud makrelli ja heeringa hinnanguline ellujäämismäär (70 %). STECF märkis veel, et sarnaste erandite pikendamisel on asjakohane arvestada, et naabruses asuvate loodepiirkonna vete ja Põhjamere puhul kohaldatavad erandid oleksid ajaliselt sidusad. STECF rõhutas ka, et erandi kohaldamist kuni 31. detsembrini 2023 tuleks lossimiskohustuse ulatuslikuma, 2023. aastaks kavandatud läbivaatamise raames täiendavalt hinnata, et aru saada, kas ellujäämismäära hinnangud on endiselt kehtivad, milline on erandi mõju kalavarudele ja kuidas asjaomased laevastikud erandit kasutavad.

(12)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. Sellega tagatakse ka kooskõla ja järjepidevus Põhjamere ja loodepiirkonna vete puhul. Liikmesriikidel palutakse esitada STECFile hindamiseks täiendavad andmed makrelli ja heeringa ellujäämismäära kohta hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal toimuva lossimiskohustuse läbivaatamise käigus.

(13)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 10 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi teatava püütud koguse suhtes ICESi 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, kui tegemist on põhjalähedaste liikide segapüügiga ja kui püügiks kasutatakse põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm (TR2).

(14)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(15)

STECF märkis, et kuigi esitatud andmed viitavad palju laiemale alale kui ICESi 4.a ja 4.b rajoon, näib erand hõlmavat ainult osa soovimatust püügist ning seetõttu peaks selektiivsuse parandamine jääma prioriteediks. STECF tunnistas, et eri liikmesriikide poolt erinevates püügipiirkondades läbiviidavad uuringud selle kohta, kuidas kalad valgusele reageerivad, loovad uusi võimalusi selektiivsuse uurimiseks, aitavad vähendada soovimatut püüki ja toetavad uuringute jätkamist. Nende uuringute tulemusi tuleks võrrelda, et teha kindlaks kalandusvaldkonnad, kus sellist tehnoloogiat saaks kõige paremini kasutada.

(16)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka kalade valguskäitumisega seonduvate uuringute lõpuleviimiseks. Liikmesriikidel palutakse esitada nende uuringute tulemused STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(17)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 12 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi kombineeritud kogupüügi koguse suhtes, kui püügiks kasutatakse pelaagiliste traalidega varustatud pelaagilise püügi traalereid (OTM/PTM), mille kogupikkus on kuni 25 m ja mis on mõeldud makrelli, stauriidi ja heeringa püügiks ICESi 4.b ja 4.c rajoonis lõuna pool 54° põhjalaiust.

(18)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(19)

STECF tunnistas, et selektiivsuse edasine parandamine oleks keeruline ning saagi sorteerimine tooks asjaomaste liikide ja püügiviisi tõttu kaasa suuri kulusid. STECF märkis veel, et saagi koostis ja tagasiheite tase varieerub aastate lõikes, ning rõhutas, et kõnealuse erandi puhul on tagasiheite seire raskendatud, sest et laevad võivad sama püügireisi ajal kasutada erinevaid püügivahendeid.

(20)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada erandi kohaldamist kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega seire tõhustamiseks ja selleks, et koguda rohkem teavet saagi ja tagasiheite kohta laevadel kasutatud püügivahendi tüübi alusel. Liikmesriikidel palutakse esitada täiendav teave STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(21)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 13 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ICESi 3.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas vähese tähtsusega erandit kilu, tobia, norra tursiku ja põhjaputassuu kombineeritud koguse puhul, kui põhjalähedane segapüük toimub traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN), mille võrgusilma suurus on üle 80 mm, ning hariliku süvameregarneeli püügi puhul püügivahenditega, millel on kuni 19 mm sammuga sortimisvõre või samaväärne sortimisseade ja kaaspüügi eraldamise seade võrgusilma suurusega üle 35 mm ICESi 3.a rajoonis ja 32 mm ICESi 4. alapiirkonnas.

(22)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(23)

STECF märkis, et nende inimtarbimiseks mõeldud tööstuslike liikide kaaspüük on põhjalähedase püügi korral väga väike. STECF tunnistas ka kõnealuse püügi selektiivsuse parandamisega seotud raskusi.

(24)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(25)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 14 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku molva (Molva molva) püügi puhul, kui selline püük on toimunud merluusi põhjalähedasel püügil õngejadasid (LLS) kasutavate laevadega ICESi 4. alapiirkonnas.

(26)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(27)

STECF märkis, et esitatud teabe kohaselt on hariliku molva tagasiheide õngejadapüügil vähene, mis näitab, et tagasiheite mõju kalavarudele on väike. STECF tunnistas samuti, et raskused selektiivsuse edasisel parandamisel on usutavad, arvestades kalapüügi laadi ja erandiga hõlmatud üsna väikest tagasiheidet.

(28)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(29)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 15 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit stauriidi (Trachurus spp.) püügi puhul, kui põhjalähedaste liikide segapüük toimub ICESi 4.b ja 4.c rajoonis laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT, PTB), mille võrgusilma suurus on 80–99 mm (TR2).

(30)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(31)

STECF märkis, et tagasiheide nendes püügipiirkondades on suur ja see erand näib hõlmavat ainult osa soovimatust püügist, mistõttu peaks jätkuvalt prioriteediks jääma selektiivsuse edasine parandamine. STECF tunnistas samuti, et võttes aluseks keskmise tagasiheite ajavahemikul 2013–2016 on hariliku stauriidi soovimatu saagi lossimise hinnangulised kulud olnud märkimisväärsed.

(32)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka selleks, et katsetada püügivahendi selektiivsuse edasise parandamise võimalusi ja hinnata nende rakendamist segapüügiga tegelevatel laevadel. Liikmesriikidel palutakse teha uued selektiivsuskatsed ja esitada STECFile hindamiseks täiendavad asjakohased ja ajakohastatud andmed hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal toimuva lossimiskohustuse läbivaatamise käigus.

(33)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 16 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit hariliku makrelli (Scomber scombrus) püügi puhul, kui põhjalähedaste liikide segapüük toimub ICESi 4.b ja 4.c rajoonis laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT, PTB), mille võrgusilma suurus on 80–99 mm (TR2).

(34)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(35)

STECF märkis, et tagasiheide nendes püügipiirkondades on suur, mistõttu peaks jätkuvalt prioriteediks jääma selektiivsuse edasine parandamine. Siiski tunnistas STECF ka seda, et selektiivsust on raske parandada, põhjustamata sellise segapüügiga tegelevatele laevadele märkimisväärset kaubanduslikku kahju.

(36)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka selleks, et katsetada püügivahendi selektiivsuse edasise parandamise võimalusi ja hinnata nende rakendamist segapüügiga tegelevatel laevadel. Liikmesriikidel palutakse teha uued selektiivsuskatsed ja esitada STECFile hindamiseks täiendavad asjakohased ja ajakohastatud andmed hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal toimuva lossimiskohustuse läbivaatamise käigus.

(37)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 17 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) teatava püütud koguse suhtes, kui püük on toimunud ICESi 4. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga ja saak töödeldakse pardal surimiks.

(38)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(39)

STECF märkis, et põhjaputassuu soovimatu püük tööstusliku pelaagilise püügi puhul on suhteliselt väike ja ei mõjuta üldist kalavaru seisundit. STECF tunnistas ka, et selektiivsuse edasise parandamisega võib kaasneda olukord, kus suremust ei saa jälgida, sest vabadusse pääsenud põhjaputassuu tõenäoline ellujäämus on väike. Lisaks märkis STECF, et pardal oleva soovimatu saagi käitlemine on kulukas.

(40)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(41)

Ühises soovituses taotleti uut vähese tähtsusega erandit hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) jaoks, mis on püütud põhjalähedaste traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN), mille võrgusilma suurus on üle 70 mm (kui püütakse ICESi 3.a rajoonis) ja üle 80 mm (kui püütakse ICESi 4. alapiirkonnas) ning mis on varustatud sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärse sortimisseadega.

(42)

STECF märkis, et võttes arvesse tagasiheite madalat määra ja mahtu, on erandi mõju kalapüügi üldises kontekstis tõenäoliselt minimaalne. STECF tunnistas ka, et selektiivsuse edasist parandamist sellise väikese kaaspüügi vähendamiseks on praktikas raske saavutada.

(43)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni tagasiheitekava lõppemiseni 31. detsembril 2023.

(44)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2015 (2) on sätestatud üksikasjad selle kohta, kuidas rakendada lossimiskohustust teatava põhjalähedase püügi puhul läänepiirkonna vetes ajavahemikul 2021–2023.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 kohaselt kohaldatakse teatavaid lossimiskohustusest tehtavaid erandeid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2022. Sellistel juhtudel pidid otsese majandamishuviga liikmesriigid esitama erandit toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, ent hiljemalt 1. maiks 2022. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) pidi andma esitatud tõenditele oma hinnangu 31. juuliks 2022.

(3)

Loodepiirkonna vete liikmesriigid (Belgia, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Madalmaad) esitasid komisjonile ühise soovituse 3. mail 2022. Ühise soovituse muudetud versioon esitati 25. juulil 2022.

(4)

Ühises soovituses taotleti uut kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate merikeele isendite puhul, mis on püütud ICES rajoonis 7.e kuue meremiili piires rannikust, kuid väljaspool kindlaksmääratud noorkala kasvualasid, alla 12 m pikkuste laevadega, millel kasutatakse traallaudadega põhjatraale, mille pära võrgusilma suurus on üle 80 mm.

(5)

STECF võttis teadmiseks kõnealuse erandi toetuseks esitatud ulatusliku teabe ja selgitused ning tõdes, et tagasiheite maht püügipiirkonnas on väike.

(6)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(7)

Ühises soovituses taotleti ka uut vähese tähtsusega erandit hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % ulatuses kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICES rajoonides 7.j ja 7.k laevadega, millel kasutatakse piimtraale (TBB), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm ja mis on varustatud flaami paneeliga.

(8)

STECF võttis teadmiseks selektiivsemate püügivahendite kasutamisega saavutatud edusammud ja soovimatute alamõõduliste isendite püügi vähenemise. Praegune tagasiheite maht on minimaalne. Samuti võttis STECF teadmiseks, et rakendamisel on kavad, mille eesmärk on parandada teadmisi kalavaru kohta geneetiliste uuringute abil, mis võivad aidata paremini mõista varu piiranguid ja suurust. STECF leidis, et see aitab kindlaks määrata kalapüügi mõju ja selle põhjal täpsemalt suunata majandamismeetmete, näiteks taotletud erandite mõju lossimiskohustusele.

(9)

Võttes arvesse raskusi selektiivsuse edasisel suurendamisel ja STECFi poolt kindlaks tehtud minimaalset tagasiheite mahtu, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See võimaldab liikmesriikidel jätkata asjakohaseid uuringuid, mille tulemusel paranevad teadmised kalavaru kohta.

(10)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga a on lubatud kohaldada vähese tähtsusega erandit merlangi (Merlangius merlangus) suhtes, mille püütud kogus ulatub kuni 5 %-ni kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICES rajoonides 7.b–7.k laevadega, millel kasutatakse põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, pelaagilisi traale (OTM, PTM) ja piimtraale (BT2), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm.

(11)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023 ICES rajoonides 7.d ja 7.e.

(12)

STECF nentis, et kuna kõikide püügis osalevate liikmesriikide püügiandmed ei ole kättesaadavad, ei ole võimalik erandi mõju täielikult hinnata, kuid STECF tunnustab loodepiirkonna vete liikmesriikide jätkuvaid jõupingutusi selektiivsuse parandamiseks asjaomastes püügipiirkondades. STECF kordab siiski, et esmatähtis peaks olema Keldi mere merlangi kalastussuremuse vähendamine.

(13)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, ja eelkõige põhjusel, et muudetud erandi geograafiline ulatus on väike (ICES rajoonid 7.d ja 7.e) ning erinevalt kahest viimasest aastast ei hõlma see püügipiirkondi (ICES rajoonid 7.b, 7.c ja 7.f–7.k), kus püütakse Keldi mere merlangi, vaid piirdub piirkondadega, kus püütakse peamiselt Põhjamere merlangi, tuleks lubada, erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. Kõnealuse erandi kasutamise hoolika jälgimise eesmärgil palutakse liikmesriikidel tagada erandi üle range järelevalve ja koguda asjakohaseid tagasiheiteandmeid, mis tuleb komisjonile esitada enne 1. maid 2023.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga g on kuni 31. detsembrini 2022 lubatud kohaldada vähese tähtsusega erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate megrimi (Lepidorhombus spp.) isendite puhul kuni 4 % kõnealuse liigi aastase kogusaagi suhtes, kui saak on püütud ICES 7. alapiirkonnas laevadega, millel kasutatakse piimtraale, mille võrgusilma suurus on 80–119 mm (BT2), ning põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) järgmistel tingimustel:

(15)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(16)

STECF nentis, et kõnealuse erandi mõju on olnud väike ning et loodepiirkonna vete liikmesriikide esitatud täiendavad tõendid osutavad erandiga hõlmatud laevastike osa tagasiheite piiratud mahule.

(17)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega, et koguda lisateavet püügi ja tagasiheite kohta ka vähem dokumenteeritud laevastike puhul. Liikmesriikidel palutakse esitada kõnealune lisateave STECFile hindamiseks hiljemalt 1. maiks 2023.

(18)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga h on kuni 31. detsembrini 2022 lubatud kohaldada vähese tähtsusega erandit hariliku merikeele (Solea solea) s aastase kogusaagi 3 % suhtes, kui saak on püütud ICES rajoonis 7.a laevadega, millel kasutatakse 80–119 mm võrgusilmaga piimtraale (BT2), mille selektiivsust on parandatud (flaami paneel).

(19)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(20)

STECF nentis, et selektiivsemate püügivahendite kasutamise tulemusena on olukord paranenud ning oluliselt on vähenenud soovimatute alamõõduliste isendite püük ja ka tagasiheite maht, mis on praegu minimaalne.

(21)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(22)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga f on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud vähese tähtsusega erand hirvkala (Caprus aper) puhul, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega ICES rajoonides 7.b–7.c ja 7.f–7.k.

(23)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(24)

STECF tunnistas, et on keeruline katsetada püügivahendeid nii, et selektiivsus paraneks üksnes hirvkalade puhul. Seetõttu märkis STECF, et kõnealuse liigi puhul on selektiivsust raske parandada ja selle saavutamiseks peaksid asjaomased kalalaevastikud kandma ebaproportsionaalseid kulusid.

(25)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(26)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga d on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud vähese tähtsusega erand kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) aastase kogusaagi 5 % suhtes, mis on püütud:

(27)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(28)

STECF võttis teadmiseks nii loodepiirkonna vete liikmesriikide jätkuvad jõupingutused asjaomastes püügipiirkondades selektiivsuse parandamiseks kui ka selektiivsemate püügivahendite kasutuselevõtu Keldi meres. STECF tõdes ka, et selle liigi puhul on raske selektiivsust veelgi parandada.

(29)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. Kõnealuse erandi kasutamise hoolika jälgimise eesmärgil palutakse liikmesriikidel tagada erandi üle range järelevalve ja koguda asjakohaseid tagasiheiteandmeid, mis tuleb komisjonile esitada enne 1. maid 2023.

(30)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga i on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud vähese tähtsusega erand põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) puhul kuni 0,6 % ulatuses kõnealuse liigi kõigi püügivahenditega püütud aastasest kogusaagist, kui püük toimub ICES rajoonis 5.b (ELi veed) ja ICES 6. alapiirkonnas laevadega, millel kasutatakse vähemalt 100 mm võrgusilmaga (TR1) põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX).

(31)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(32)

STECF nentis, et teatatud tagasiheite väike maht näitab, et kõnealuse erandi mõju on tõenäoliselt väike. Lisaks on selektiivsuse suurendamise meetmeid raske parandada, ilma et asjaomased kalalaevastikud peaksid kandma ebaproportsionaalseid kulusid. STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(33)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga j on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud vähese tähtsusega erand stauriidide (Trachurus spp.) puhul kuni 3 % ulatuses kõnealuse liigi kaaspüügist tulenevast aastasest kogusaagist, mis on püütud ICES 6. alapiirkonnas ja ICES rajoonides 7.b–7.k põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX).

(34)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(35)

STECF märkis, et kättesaadava teabe vähesuse tõttu on erandi mõju keeruline hinnata, ning tõdes, et tuleks ergutada jõupingutusi selektiivsuse parandamiseks. STECF tunnistas ka, et stauriidide puhul on selektiivsust raske parandada, põhjustamata segapüügiga tegelevatele laevadele märkimisväärset kaubanduslikku kahju. Peale selle on edelapiirkonna vetes sama kalavaru suhtes tehtud samasugune erand kuni 31. detsembrini 2023.

(36)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab ka piisavalt aega, et katsetada püügivahendite selektiivsuse edasist parandamist ja hinnata nende rakendamist kõnealuse segapüügiga tegelevate laevastike poolt. Liikmesriikidel palutakse teha uued selektiivsuse katsed ning esitada asjakohane ja ajakohastatud lisateave STECFile hindamiseks hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal lossimiskohustuse läbivaatamisel.

(37)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga k on tehtud vähese tähtsusega erand hariliku makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 3 % ulatuses kõnealuse liigi kaaspüügist tulenevast aastasest kogusaagist, mis on püütud ICES 6. alapiirkonnas ja ICES rajoonides 7.b–7.k põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX).

(38)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(39)

STECF märkis, et kättesaadava teabe vähesuse tõttu on erandi mõju keeruline hinnata, ning tõdes, et tuleks ergutada jõupingutusi selektiivsuse parandamiseks. STECF tunnistas ka, et makrelli puhul on selektiivsust raske parandada, põhjustamata segapüügiga tegelevatele laevadele märkimisväärset kaubanduslikku kahju. Peale selle on edelapiirkonna vetes sama kalavaru suhtes tehtud samasugune erand kuni 31. detsembrini 2023.

(40)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab ka piisavalt aega, et katsetada püügivahendite selektiivsuse edasist parandamist ja hinnata nende rakendamist kõnealuse segapüügiga tegelevate laevastike poolt. Liikmesriikidel palutakse teha uued selektiivsuse katsed ning esitada asjakohane ja ajakohastatud lisateave STECFile hindamiseks hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal lossimiskohustuse läbivaatamisel.

(41)

Edelapiirkonna vete liikmesriigid (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Portugal) esitasid komisjonile ühise soovituse 2. mail 2022. Ühise soovituse muudetud versioon esitati 28. juulil 2022.

(42)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 10 lõike 4 punktidega a ja b on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud kõrgel ellujäämismääral põhinev erand ICES 8. ja 9. alapiirkonnas abaratega püütud kägurai ning ICES 8. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud kägurai puhul.

(43)

Ühises soovituses taotleti nende erandite pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(44)

STECF vaatas teadusliku teabe läbi ja jõudis järeldusele, et edelapiirkonna vete liikmesriigid peaksid püüdma parandada püügiandmeid ja kasutama oma ühist teadusvõimekust andmete süstemaatilisemaks kogumiseks.

(45)

Võttes arvesse edelapiirkonna vete liikmesriikide poolt varem esitatud tõendeid kägurai ellujäämismäärade kohta ja vajadust anda piisavalt aega teha uuringuid, mille eesmärk on suurendada teaduslikke teadmisi kägurai ellujäämuse kohta ja mille esimesi tulemusi oodatakse 2023. aastal, tuleks need erandid teha kuni 31. detsembrini 2023. Lisaks tagab nende erandite tegemine loodepiirkonna vetes ja edelapiirkonna vetes ühetaolised tingimused. Edelapiirkonna vete liikmesriigid peavad esitama kõnealuste uuringute tulemused STECFile hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal lossimiskohustuse läbivaatamisel.

(46)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 11 lõikega 1 on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud kõrgel ellujäämismääral põhinev erand besuugo (Pagellus bogaraveo) puhul, mis on püütud käsitööndusliku püügivahendiga voracera ICES rajoonis 9.a, ja besuugo puhul, mis on püütud õngekonksude ja -nööridega ICES 8. ja 10. alapiirkonnas ning ICES rajoonis 9.a.

(47)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(48)

STECF vaatas teadusliku teabe läbi ja jõudis järeldusele, et täiendavad ellujäämuse katsed peaksid andma usaldusväärseid hinnangulisi andmeid ellujäämismäärade kohta.

(49)

Võttes arvesse edelapiirkonna vete liikmesriikide poolt varem esitatud tõendeid ellujäämismäärade kohta ja seda, et täiendavad ellujäämuse katsed annavad tõenäoliselt usaldusväärseid hinnangulisi andmeid ellujäämuse kohta, tuleks seda erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2023, et võimaldada uuringute lõpuleviimist. Edelapiirkonna vete liikmesriigid peavad esitama kõnealuste uuringute tulemused STECFile hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal lossimiskohustuse läbivaatamisel.

(50)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 14 lõike 1 punktiga n on kuni 31. detsembrini 2022 tehtud vähese tähtsusega erand merlangi (Merlangius merlangus) puhul, mis on nakkevõrkudega püütud ICES 8. alapiirkonnas.

(51)

Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(52)

STECF jõudis järeldusele, et varasemad hindamised osutavad sellele, et merlangi saagid ja tagasiheide nakkevõrkudega püüdmisel on väikese mahuga ning erandi mõju merlangivarule on tõenäoliselt tühine.

(53)

Võttes arvesse edelapiirkonna vete liikmesriikide poolt varem esitatud tõendeid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalsete kulude kohta ja kavandatud uuringuid selektiivsuse kohta, tuleks kõnealust erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2023. Edelapiirkonna vete liikmesriigid peavad esitama kõnealuste uuringute tulemused STECFile hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal lossimiskohustuse läbivaatamisel.

(54)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2023,

(1)

Määrusega (EL) 2019/1021 rakendatakse liidu võetud kohustused, mis tulenevad püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonist (2) ja 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (3).

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1021 artikli 3 lõikele 1 on kõnealuse määruse I lisas loetletud ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine eraldi, segudes või toodetes keelatud, kui määruse artiklist 4 ei tulene teisiti.

(3)

Heksaklorobenseen on loetletud määruse (EL) 2019/1021 I lisas, ilma et selle suhtes kohaldataks tahtmatu jälgsaaste piirnormi.

(4)

Määruse (EL) 2019/1021 artikli 15 lõikega 1 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I lisa kannete muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

(5)

Komisjon on kindlaks teinud, et heksaklorobenseeni esineb lisandina mõnedes ainetes, segudes ja toodetes, sealhulgas pestitsiidides, klooritud lahustites, trükivärvides, pinnakattevahendites, värvides ja toonerites, puidukaitsevahendites, tekstiilides ja plastides.

(6)

Õigusliku selguse huvides ja täitmise tagamise lihtsustamiseks seoses tahtmatu jälgsaastena heksaklorobenseeni sisaldavate ainete, segude või toodete kasutamisega tuleks heksaklorobenseeni puhul kehtestada tahtmatu jälgsaaste piirnorm 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

(7)

Määrust (EL) 2019/1021 tuleks seetõttu vastavalt muuta,