LISA

PROJEKTIDOKUMENT

Vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni edendamine rahu ja julgeoleku tagamiseks

1.   TAUST

Hiljutised edusammud tehisintellekti valdkonnas on avanud uusi võimalusi rahu ja julgeoleku toetamiseks ja säilitamiseks, näiteks tehnoloogiliste täiustuste kaudu sellistes valdkondades nagu konfliktidealane varajane hoiatamine ning relvastus- ja ekspordikontrolli kontroll. Teisest küljest on need edusammud võimaldanud luua uusi vahendeid pingete, konfliktide ja ebakindluse tekitamiseks ja süvendamiseks riikide vahel ja sees. Tehisintellekti teatavatest rakendustest, näiteks autonoomsetest surmavatest relvasüsteemidest tulenevad ohud on osutunud relvastuskontrolli kogukonna jaoks suureks mureküsimuseks. Üks ohtu hõlmav suundumus, mis väärib suuremat tähelepanu ning millele reageerimisel võivad praegused relvastuskontrollialased ja diplomaatilised jõupingutused olla ebapiisavad, on tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate, sealhulgas pahatahtlike valitsusväliste osalejate poolt, näiteks vastandgeneratiivsete võrgustike (Generative Adversarial Networks ehk GAN) väärkasutamine süvavõltsingute loomiseks desinformatsioonikampaaniate jaoks.

Tehisintellekt on progressi võimaldav tehnoloogia, millel on suur üldkasutuspotentsiaal. Teatavad osalejad saaksid (suhteliselt kergesti) juurdepääsu tsiviilotstarbeliste rakenduste jaoks välja töötatud tehisintellekti valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile ning muuta nende kasutusotstarbe kahjulikuks või häirivaks, mis võib mõjutada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Tsiviilotstarbelise tehnoloogia kõrvalesuunamine ja väärkasutamine ei ole uus ega ka tehisintellektile ainuomane nähtus. Seotud robootikavaldkonnas on selle hiljutiseks näiteks meelelahutuslike droonide relvana kasutamine Süürias Daeshi/ISISe poolt. Kuid tehisintellekti puhul muudavad probleemi keeruliseks mitu tegurit: tehisintellekti algoritmide ja andmete immateriaalne ja kiiresti muutuv olemus, mis raskendab nende edastamise/levitamise kontrolli, erasektori juhtiv roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemis ning sellest tulenev vajadus kaitsta omandiõigusega kaitstud algoritme ning tehisintellektitehnoloogiate kasutusotstarbe muutmiseks sobivate inimteadmiste ja materiaalsete ressursside üleilmne kättesaadavus. Samas ei ole tsiviilsektoris tehisintellekti valdkonnas töötavad inimesed liiga sageli teadlikud võimalikest tagajärgedest, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule avaldada nende töö viljade kõrvalesuunamine ja väärkasutamine, või on nad kõhkleval seisukohal, kas osaleda käimasolevates aruteludes tehisintellektiga seotud ohtude üle relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ringkondades.

On vaja toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suuremat kaasamist nende rahu- ja julgeolekuohtude mõistmisse ja vähendamisse, mis on seotud tehisintellekti tsiviilotstarbelise tehnoloogia kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega vastutustundetute osalejate poolt. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) ja ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) arvates on seda võimalik saavutada vastutustundliku innovatsiooni suurema edendamisega ülemaailmses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnas. SIPRI ja UNODA varasem töö on näidanud, et vastutustundlik innovatsioon kui isevalitsemise mehhanism võib pakkuda ülemaailmsele tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnale praktilisi vahendeid ja meetodeid, et teha kindlaks ning aidata ennetada ja vähendada ohte, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine võib kaasa tuua rahu ja julgeoleku jaoks. SIPRI ja UNODA töös tehti kindlaks ka meetodid ja mitmed käimasolevad tsiviilkesksed algatused vastutustundliku tehisintellekti valdkonnas, millele võiks tugineda selleks, et teavitada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonda relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise küsimustest, ekspertide aruteludest ja riikide seisukohtadest tehisintellekti vastutustundliku arendamise, levitamise ja kasutamise kohta ning kaitsesektori vastutusalasest tööst saadud õppetundidest. (1) Kriitilise tähtsusega on sellest eelnevast tööst selgesti nähtunud asjaolu, et igasuguse vastutustundliku innovatsioonitegevuse keskmes on koostöö teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade õppijatega, kes tegelevad tehisintellektiga veel hariduslikus formaadis.

2.   EESMÄRGID

Nende projektide eesmärk on toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suuremat kaasamist nende ohtude vähendamisse, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt võib põhjustada rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nende eesmärk on esiteks luua parem arusaam sellest, kuidas tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad mõjutada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte ning luua omakorda ohte või võimalusi rahu ja julgeoleku jaoks, ning teiseks selliste vastutustundliku innovatsiooni protsesside, meetodite ja vahendite edendamine, mis võivad aidata tagada tsiviilotstarbelise innovatsiooni rahumeelse rakendamise ja tehisintellektialaste teadmiste vastutustundliku levitamise. Selleks toetavad nad suutlikkuse suurendamist, teadusuuringuid ja kaasamistegevust, mis i) suurendavad ülemaailmse tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suutlikkust hõlmata ja käsitleda vastutustundliku innovatsiooni protsesside kaudu neid ohte rahule ja julgeolekule, mida tekitab tsiviilotstarbelise intellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning ii) tugevdavad tsiviilvaldkonnas vastutustundliku tehisintellekti küsimuses võetavate ohumaandamise meetmete ning valitsustevahelisel tasandil desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kogukonnas juba tehtavate jõupingutuste vahelist seost. Oluline on, et nendega ei kavatseta kehtestada uusi standardeid, põhimõtteid või norme ega sekkuda muul viisil riikide pädevusse kuuluvatesse valdkondadesse. Selle asemel kavatsevatakse nendega arendada tsiviilvaldkonna vastutustundliku innovatsiooni alaseid jõupingutusi, et hõlmata neid ohte rahule ja julgeolekule, mida kujutab endast tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning pakkuda teadmisi olemasolevate asjakohaste valitsustevaheliste jõupingutuste kohta.

Et jõuda tõhusalt tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnani ja seda mõjutada, kasutatakse projektides kolmeosalist lähenemisviisi, mille eesmärk on:

a)

teha koostööd haridustöötajatega – töötada koos valitud haridustöötajate ja akadeemiliste õppekavade arendajatega, et arendada ja edendada õppematerjale, mida saab kasutada selleks, et integreerida tulevaste tehisintellekti praktikute koolitamisse (nt tehisintellekti eetika ja vastutustundliku innovatsiooni alastel kursustel) selliste rahule ja julgeolekule avalduvate ohtude käsitlemine, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt;

b)

teha koostööd üliõpilastega – tutvustada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade valitud ja kogu maailmast pärit õppijatele seda, kuidas teadus- ja innovatsiooniprotsessis või muude juhtimisprotsesside kaudu tuvastada, ennetada või vähendada neid ohte, mida põhjustab rahule ja julgeolekule tsiviilotstarbelise tehisintellekti arendamise kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning

c)

teha koostööd tehisintellektitööstusega – töötada koos kutseliitude ja standardiorganisatsioonidega, nagu Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE), et i) levitada tehniliste spetsialistide seas kohandatud õppematerjale ja kaasamismeetmeid; ii) toetada tehisintellekti positiivset kasutamist rahu ja julgeoleku tagamiseks ning iii) hõlbustada akadeemiliste ringkondade, erasektori ja valitsuse ekspertide dialoogi ja teabe jagamist selle kohta, kuidas saab vähendada ohtu, et tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringud ja innovatsioon suunatakse kõrvale ja neid väärkasutatakse vastutustundetute osalejate poolt.

Selline lähenemisviis võimaldab projektidel jõuda tehisintellekti kogukonnani kõigil tasanditel ning mitte ainult praeguste praktikuteni, vaid ka tulevaste põlvkondadeni. Samuti võimaldab see akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude rühmade koostööd ning toetab tulevaste jõupingutuste kestlikkust, luues neid piire ületavaid võrgustikke.

Projektide eesmärk on kasutada ka SIPRI ja UNODA ühendavat jõudu ja nende kogemusi, et mõjutada mitte ainult ELi sidusrühmi, vaid tehisintellekti kogukonda kogu maailmas. SIPRI ja UNODA on ainulaadsel positsioonil, et jõuda Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika tehisintellekti valdkonnas tegutsejateni ja hõlbustada nende koostööd. Mõlemal üksusel on ka kogemus muudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, mis seisavad silmitsi sarnaste kahesuguse kasutuse ja leviku probleemidega, sealhulgas biotehnoloogia valdkonnas. Projektide eesmärk on ka kasutada ära Euroopa Liidus valitsevaid tingimusi, näiteks a) vastutustundlikku tehisintellekti käsitlevate ja mitut sidusrühma hõlmavate kõrgetasemeliste protsesside olemasolu; b) kõrgetasemeline osalemine desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas ja nendealased eksperditeadmised ELis; c) ELi akadeemiliste, teadus- ja erasektori organisatsioonide mitmekesised sidemed teiste piirkondadega, eelkõige maailma lõunapoolsetes piirkondades, millest saab samuti üks koostöö peamiseid sihte, ning d) üliõpilaste, haridustöötajate ja inseneride rahvuste mitmekesisus ülikoolides, teadusasutustes ja erasektoris.

Kaasamine on projektide tegevuste läbiviimise üks põhikaalutlusi. Tehisintellekti kogukonna tõhusaks toetamiseks tunnistatakse projektides, et tehisintellekti kogukond koosneb erinevatest osalejatest, ning eelkõige seda, et:

a)	sugu on väga oluline tegur. Sel põhjusel integreeritakse sooline võrdõiguslikkus kooskõlas kogu ÜRO süsteemi hõlmavate soolõime ja soolise tasakaalu strateegiatega. Soodustatakse ja nõutakse naiste osalemist kõigis projekti tegevustes, ning

b)

kogu protsessi vältel toimub puuetega inimeste kaasamine ja mõistlike abinõude võtmine vajaduste rahuldamiseks. See hõlmab puuetega inimeste osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamist ning selle tagamist, et astutakse samme puuetega inimeste sisuliste seisukohtade ja kogemuste arvessevõtmiseks ja kajastamiseks.

3.   PROJEKTID

Allpool kirjeldatud kolm projekti, mille elemendid kestavad 36 kuud, peaksid üksteist täiendama ja vastastikku toetama.

3.1.   Projekt 1 – hariduslike ja suutlikkuse suurendamise materjalide koostamine tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna jaoks

3.1.1.   Projekti eesmärk

Projekt 1 keskendub teadmiste ja vahendite pakkumisele tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna osalistele, et nad saaksid hinnata ja vähendada ohte, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt. Selle projekti eesmärk on koostada hariduslikke ja suutlikkuse suurendamise materjale, mis annaksid intellektitehnika valdkonnas kõigi piirkondade, tasandite ja kõigi sektorite praktikutele (sealhulgas tehisintellektile keskendunud haridustöötajad, õppekavade koostajad, STEM erialadel õppijad ning tehisintellekti insenerid ja teadlased akadeemilistes ringkondades ja erasektoris) teavet ja vahendeid, mis on vajalikud, et:

a)

mõista, kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab kõrvale suunata ja väärkasutada viisil, mis võiks kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad suurendada või vähendada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu;

b)	mõista desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukonnas tsiviilotstarbeliste teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohu vähendamise eesmärgil juba tehtud jõupingutusi ning

c)	rakendada vastutustundlikku innovatsiooni viisil, mis vähendaks kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ja levitamisel.

3.1.2.   Projekti kirjeldus

Selle projekti raames koostatakse kolme eri tüüpi hariduslikke ja suutlikkuse suurendamise materjale.

a)

Käsiraamat (1) – käsiraamatusse koondatakse tehisintellekti valdkonnas osalejate põhiteadmised ja vahendid, mille abil teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis saab hinnata ja vähendada ohte, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellektipõhise tehnoloogia kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt. Käsiraamatus käsitletakse seda, miks ja kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad mõjutada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu ning omakorda põhjustada rahule ja julgeolekule ohte, aga ka võimalusi. Lisaks nii sõjaväelistes kui ka desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukondades arutusel olevatele ohutus- ja julgeolekukaalutlustele käsitletakse selles ka asjakohast rahvusvahelist õigust ja ekspordikontrolli kohustusi, samuti tuuakse näiteid vastutustundliku innovatsiooni rakendamise tavade protsessidest ja vahenditest, näiteks tehnoloogia mõju hindamise meetoditest ja riskihindamismallidest.

b)

Netisaatesari (~10) – netisaated on tehisintellekti valdkonna osalejate jaoks kättesaadav ja kaasav vahend teabe saamiseks selle kohta, miks ja kuidas vastutustundlikud tehisintellekti innovatsiooni protsessid saavad vastutustundetute osalejate põhjustatud kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtude vähendamise abil toetada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sarjas käsitletakse olulisi teemasid (näiteks kahesuguse kasutusega / üldkasutatavate teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamise ja väärkasutamise mustrid, humanitaaralased, strateegilised ja poliitilised väljakutsed seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni võimaliku väärkasutamisega, desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukondade ees seisvad väljakutsed seoses ohtude maandamiseks tehtavate jõupingutustega, vastutustundliku innovatsiooni tegemine riskihindamise kaudu, ekspordikontrolli nõuete täitmine, ohtude vähendamine kavandamise teel, vastutustundlik avaldamine, klientide tundmine ja lauaõppustest saadud kogemused) ning need teemad struktureeritakse vastavalt projektimeeskonna poolt asjaomaste kogukondade esindajatega korraldatud intervjuudele.

c)

Blogisari (9–10) – meeskond töötab välja kureeritud blogipostituste sarja, mille eesmärk on muuta nähtavamaks jõupingutused, millega püütakse ületada tsiviilvaldkonnale keskendunud nn vastutustundliku tehisintellekti kogukonna ning relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kogukonna vahel olevaid piire. Blogisari kujutab endast platvormi teadmiste, ideede ja lahenduste levitamiseks selle kohta, kuidas teha kindlaks ja käsitleda ohte seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega teadus- ja innovatsiooniprotsessis. Selles blogis püütakse kajastada tehisintellekti valdkonnas esinevate eri arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisust.

Neid materjale levitatakse avalikult rakendajate veebisaitide ja sotsiaalmeediakontode kaudu, samuti otsekontaktide kaudu asjaomaste akadeemiliste üksuste, tsiviilotstarbelise tehisintellekti kutseliitude ja muude asjakohaste rühmadega.

3.1.3.   Projekti oodatavad tulemused

Projekti eesmärk on uute materjalide koostamine, mille abil saaks suurendada tsiviilotstarbelise intellektitehnika praktikute teadlikkust selle kohta, a) kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab ümber suunata ja väärkasutada viisil, mis võib kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, b) kuidas desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukond selliste ohtudega tegeleb, ning c) kuidas intellektitehnika praktikud saaksid vastutustundlike innovatsiooniprotsesside kaudu aidata täiendavalt kaasa selliste ohtude vähendamisele.

See peaks eeldatavasti edendama tsiviilotstarbelise tehisintellekti sektori kaasamist selliste ohtude vähendamisse, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine; parandama tehnikute suutlikkust osaleda desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise valdkonna asjakohastes protsessides ning toetama selliste uute sihtrühmade osalemist, keda desarmeerimise ja leviku tõkestamise valdkonna haridusalastesse jõupingutustesse tavapäraselt ei kaasata.

Need materjalid peaksid toetama ka teiste projektide rakendamist ning olema aluseks projekti 2 hariduslikele ja suutlikkuse suurendamise tegevustele ning dialoogi- ja kaasamistegevustele projektis 3. Eeldatavasti aitavad kõnealused tegevused omakorda kaasa nende materjalide tootmisele ja täiustamisele. Selline iteratiivne lähenemisviis peaks aitama kaasa võimalike takistuste kõrvaldamisele nende edendamisel, levitamisel ja kasutamisel tehisintellekti kogukonnas, sealhulgas keele, sisu, konteksti ja kättesaadavusega seotud küsimustes, mis võiksid välistada nende mõju ülemaailmsel tasandil, eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides.

3.2.   Projekt 2 – hariduslikud ja suutlikkuse suurendamise tegevused tulevaste intellektitehnika praktikute jaoks

3.2.1.   Projekti eesmärk

Projekti 2 eesmärk on toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute vastutustundetute osalejate poolse kõrvalesuunamise ja väärkasutamise probleemi integreerimist intellektitehnika praktikute tulevaste põlvkondade haridusse. Pikas perspektiivis tagatakse sellega, et tehisintellekti tulevikku kujundavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade õppijad on teadlikud negatiivsest mõjust, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule avaldada nende töö kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning et nad on omandanud põhivahendid, mis on vajalikud sellise ohu kindlakstegemiseks ja vähendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis.

Selle projekti raames korraldatakse haridustöötajate ja õppijate haridusalaseid ja suutlikkuse suurendamise õpikodasid koostöös valitud rahvusvaheliste ülikoolidega ja tööstusharude osalejatega. Sellega püütakse kõnealuse projekti raames töötada välja suutlikkuse suurendamise tegevusi, mida haridustöötajad ja akadeemiliste õppekavade koostajad saaksid kasutada, selleks et integreerida kaalutlused, mis on seotud nende ohtudega, mida võib põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, tulevaste intellektitehnika praktikute koolitusse (nt intellektitehnikaga seotud eetika ja vastutustundliku innovatsiooni kursused) ning asetada need ohud laiemasse rahu ja julgeoleku konteksti. Nimetatud õpikodade kaudu püütakse projekti raames ka luua võrgustik huvitatud haridustöötajatest, õppekavade koostajatest ja õppijatest, kes toetaksid projekti hariduslike materjalide ja suutlikkuse suurendamise tegevuste levitamist ja propageerimist nii tehisintellektialase hariduse kogukonnas kui ka intellektitehnika praktikute kogukonnas. Sellise võrgustike loomise elemendiga püütakse tagada projektide jätkumine ka pärast nende esialgset kestvusaega ning võimaldada tugevamate sidemete loomist, et toetada tsiviilotstarbeliste tehniliste püüdluste kaasatust laiemate rahu, julgeoleku, desarmeerimise ja relvastuskontrolli eesmärkide saavutamiseks.

3.2.2.   Projekti kirjeldus

Selle projekti raames korraldatakse haridusalaseid ja suutlikkuse suurendamise õpikodasid, kus osalevad haridustöötajad ja õppijad väljavalitud ülikoolidest üle maailma. Õpikojad koosneksid nii loengutest kui ka interaktiivsest tegevusest, mille käigus haridustöötajad ja õppijad saaksid arutada, kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab ümber suunata ja väärkasutada viisil, mis võib kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning kuidas selliseid ohte saaks teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis või muudes juhtimisprotsessides kindlaks teha, ennetada ja vähendada. Sellised tegevused tugineksid UNODA varasemale ja väiksemale katsetööle, mille käigus katsetati eri meetodeid STEM erialade õppijate kaasamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks sellest, kui oluline on arvestada nende töö laiema mõjuga ning kaasata teiste erialade ekspertide teadmisi. Konkreetselt oleksid õpikojad järgmised:

a)

piirkondlikud suutlikkuse suurendamise õpikojad haridustöötajatele ja õppijatele (4) – piirkondlikes õpikodades viiakse ellu ja propageeritakse tegevusi, mida haridustöötajad saavad kasutada STEM erialade õppijate suutlikkuse suurendamiseks vastutustundliku tehisintellekti innovatsiooni valdkonnas, keskendudes eelkõige sellele, kuidas hinnata ja vähendada ohte, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellektipõhise tehnoloogia kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt. Iga õpikoda korraldatakse koostöös mõne ELis asuva ülikooli ja mõnes muus maailma piirkonnas asuva kõrgetasemelise ülikooliga, luues sel viisil iga kord ühendusi ELis asuvate ja väljaspool ELi asuvate mitmesuguste osalejate vahel. Õpikojad hõlmaksid Ladina-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda, Põhja-Ameerikat, Aafrikat ning Aasiat ja Vaikse ookeani piirkonda. Seega saavad osaleda õppijad (magistri- ja doktoriõppe tasemel) kogu maailmast, sealhulgas maailma lõunapoolsetest riikidest. Õpikojad toimuksid peamiselt inglise keeles, kuid teostatavuse korral pakutakse võimalusi osalejate kaasamiseks teistel keelerühmadel tuginevatesse tegevustesse, ning

b)

rahvusvaheline kestliku suutlikkuse suurendamise õpikoda (1) – selles õpikojas võetakse arvesse piirkondlikes õpikodades õpitut ning soodustatakse teabe ja kogemuste vahetamist projektis osalevate ülikoolide haridustöötajate ja valitud õppijate vahel. Õpikojas arutatakse seda, kuidas täiustada projekti käigus väljatöötatud tegevusi ja vahendeid ja kuidas neid levitada ka väljaspool osalevate ülikoolide rühma. Samuti arutatakse, kuidas toetada seda, et neid õppijaid saaks sellesse vastutustundliku tehisintellekti valdkonda, mis käsitleb rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavat kõrvalesuunamist ja väärkasutamist, kaasata ka pärast nende tööleasumist.

Vajaduse korral kasutatakse tegevuste eri aspektide hõlbustamiseks ja toetamiseks SIPRI ja UNODA võrgustikke ning nende kohalolekut Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

3.2.3.   Projekti oodatavad tulemused

See projekt peaks looma suutlikkuse suurendamise ja kaasamistegevuste mudeleid, mida haridustöötajad ja akadeemiliste õppekavade arendajad saaksid kasutada, selleks et suurendada tulevaste intellektitehnika praktikute teadlikkust probleemidest seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega vastutustundetute osalejate poolt ning teadvustada neile seda, kuidas nad saaksid vastutustundlike innovatsiooniprotsesside kaudu nende probleemide lahendamisele kaasa aidata. Pärast projekti tegevuste lõpuleviimist eeldatakse, et osalejad (nii haridustöötajad kui ka STEM erialade õppijad) suudavad kasutada ja propageerida vastutustundlikke innovatsioonivahendeid, meetodeid ja kontseptsioone, et tuvastada ja vähendada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ja propageerimisel.

Projektitegevuste käigus loodetakse luua ka haridustöötajate, õppekavade arendajate ja õppijate võrgustik, mis mitte ainult ei edendaks projektitegevust tehisintellektialases hariduses ja erialastes kogukondades (nt IEEE arvutiintellekti seltsi konverentsidel), vaid oleks ka valmis panustama tehnilise suutlikkusega riigi juhitud rahvusvahelistesse juhtimisprotsessidesse (nt teatavate tavarelvade konventsiooni protsess seoses kujunemisjärgus tehnoloogiaga autonoomsete surmavate relvasüsteemide valdkonnas).

Kõnealuste tegevuste lühi- ja pikaajaline väärtus selgub tegevuseelsete ja -järgsete uuringute abil.

3.3.   Projekt 3 – vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni pikemaajalise kestliku arengu, levitamise ja mõju hõlbustamine rahu ja julgeoleku tagamiseks

3.3.1.   Projekti eesmärk

Projekti nr 3 eesmärk on hõlbustada vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni pikemaajalist kestlikku arengut, levitamist ja mõju, et vähendada ohte, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine võib põhjustada rahule ja julgeolekule. Selle eesmärk on teha seda tehisintellektitööstusega peetavate ümarlaudade, mitme sidusrühma dialoogide, avaliku aruande koostamise ja sihipärase levitamistegevuse kaudu. Selle projekti eesmärk on tagada, et tehtud töö, eelkõige koolitus-, suutlikkuse suurendamise ja kaasamistegevus, jõuaks kogu tehisintellektikogukonnani ja avaldaks sellele mõju kõigil tasanditel (üliõpilastest inseneride ja muude tehisintellektispetsialistideni) ning üle geograafiliste, valdkondlike ja muude piiride. Selleks et suurendada ulatusliku ja sügava mõju saavutamise võimalust, on oluline teha koostööd selles valdkonnas tegutsevate kutseorganisatsioonidega, nagu IEEE, ning korraldada mitmemõõtmelisi tegevusi akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude valdkondade vahel. Sellised meetmed annavad erinevate tehisintellektikogukondade huvitatud esindajatele võimaluse võtta vastutus probleemi eest endale ja esitada oma seisukohad selle kohta, kuidas ohtude vähendamise meetmeid saab kestlikult ellu viia ja propageerida ülemaailmses tehisintellektikogukonnas ja selliste kogukondade vahel. Projekti pikaajalise väärtuse seisukohalt on riikidele, valitsustevahelistele organisatsioonidele ja teistele samuti oluline, et intellektitehnika praktikud saaksid õppida valitsuste ekspertidelt, kes tegelevad ohtude vähendamisega desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas, ning saaksid teha nendega koostööd. Samuti on kestlikkuse seisukohast äärmiselt oluline tagada, et kaasamistegevuse käigus saadud teadmisi analüüsitakse, konsolideeritakse ja levitatakse asjakohaselt.

3.3.2.   Projekti kirjeldus

Projekt koosneb järgmistest põhisuundadest.

a)

Mitme sidusrühma dialoogid teemal „Vastutustundlik tehisintellektialane innovatsioon rahu ja julgeoleku tagamiseks“ (kuni 9) – need virtuaalse dialoogi kohtumised tooksid kokku akadeemiliste ringkondade, teadlaste, erasektori ja traditsioonilise relvastuskontrolli eksperdid EList ja mujalt, et arutada: i. tehnoloogilisi suundumusi, mis võivad põhjustada rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule mõju avaldavat levikut, kõrvalesuunamist ja väärkasutamist; ii. kuidas tegeleda ohtude vähendamisega vastutustundlike innovatsiooniprotsesside, -meetodite ja -vahendite abil ning sidusrühmade, sealhulgas muudes sektorites, näiteks bio- ja keemiatööstuses tegutsevate kogukondade dialoogi ja teadmiste jagamise võimaluste ja väljakutsete kaudu, ning iii. eraldiseisva ekspertide võrgustiku ja dialoogide pidamise potentsiaalset väärtust, eesmärki ja vormi. Eksperdirühm kohtub mitu korda aastas ja teeb tööd kahe avaliku ürituse korraldamiseks laiemale kogukonnale.

Üheksast virtuaalsest koosolekust peaks kaks olema üldsusele avatud, et hõlbustada laiemat konsulteerimist.

b)

Erasektori ümarlauad (kuni 6) – nende virtuaalsete ümarlaudade raames algatatakse dialoog osalejatega, kes töötavad vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni protsessidega erasektoris (nt tehisintellektialane partnerlus), et selgitada välja, kuidas nad saavad aidata minimeerida ohtusid, mis tulenevad sellest, et vastutustundetud osalejad suunavad tsiviilotstarbelisi tehisintellektitehnoloogiaid kõrvale ja väärkasutavad neid, ning uurida võimalikke stiimuleid erasektori vastavaks arendamiseks. Teemad on järgmised: i. rahvusvahelise julgeoleku ja desarmeerimise konteksti asjakohasus erasektori jaoks; ii. õiguskeskkond, kus tehisintellekti arendatakse, võetakse kasutusele ja on kasutusel kogu maailmas; iii. kuidas tugineda riskihindamismehhanismidele ja muudele meetmetele, mis on osa vastutustundlikest innovatsiooniprotsessidest ja ettevõtete nõuetele vastavuse programmidest või mida võiks neisse integreerida, ning iv. muudest relvastuskontrolliga seotud tööstusharudest, protsessidest ja raamistikest (nt bio- ja keemiatööstus) saadud õppetunnid.

c)

Tehisintellekti ja relvastuskontrolli kogukondadele suunatud tehisintellektikogukonna seisukohti käsitlev aruanne relvastuskontrolli ja ohtude vähendamise kohta tehisintellekti valdkonnas (1) – aruande koostamisel võetakse arvesse projekti tulemusi ja soovitusi ning koondatakse need ühte viitedokumenti, mis on suunatud nii vastutustundliku tsiviilotstarbelise tehisintellekti kui ka relvastuskontrolli kogukondadele. Aruandes arutatakse, kuidas saab kindlaks teha, hinnata ja käsitleda rahvusvahelisi rahu ja julgeolekuga seotud ohtusid, mida põhjustab tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine.

d)

Teabe levitamise üritused, mis on suunatud tehisintellekti ja relvastuskontrolli kogukondadega konsulteerimisele ja koostööle (kinnitatakse hiljem) – projektimeeskond otsib võimalusi edastada teavet töö ning selle tulemuste ja soovituste kohta kogu projekti vältel. Ürituste formaati ja esitluste sisu kohandatakse, lähtudes sihtrühmade vajadustest. Nende hulgas võivad olla Euroopa tehisintellekti liidu assamblee CONOPi koosolekud, valitsusekspertide rühm, mis tegeleb autonoomsete surmavate relvasüsteemide valdkonna kujunemisjärgus tehnoloogiatega, asutustevaheline tehisintellekti töörühm (IAWG-AI), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu algatus „AI for Good“, UNIDIRi iga-aastane innovatsioonidialoog ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut. Samuti püüaks projektimeeskond teha kahepoolset koostööd asjaomaste valitsusse, akadeemilistesse ringkondadesse ja erasektorisse kuuluvate sidusrühmadega.

3.3.3.   Projekti oodatavad tulemused

See projekt peaks panema aluse tehisintellektiprotsesside vastutustundliku innovatsiooni kestlikule arengule, levitamisele ja mõjule, käsitledes leviku, kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte ning nende mõju rahule ja julgeolekule ka pärast nõukogu otsuse kehtivuse lõppu.

Mitme sidusrühma dialoog peaks olema eeskujuks ohtude vähendamise alasele teabevahetusele ja koostööle mitte ainult ülemaailmses tehisintellekti kogukonnas, vaid ka tsiviilotstarbelise vastutustundliku tehisintellekti kogukonna ning desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega tegelevate kogukondade vahel. Sellist mudelit võiks kasutada selleks, et tutvustada poliitikakujundajatele tehisintellekti vastutustundliku innovatsiooni seisukohast olulisi tehnoloogilisi ja teaduslikke edusamme ning tutvustada tehnikavaldkonna üldsusele keskkonda, milles poliitikakujundajad praegu tegutsevad. Projekt peaks edendama kestlikke suhteid ja koostööd huvitatud osalejate vahel nii nendes eri kogukondades kui ka nende vahel. Selline heterogeenne võrguefekt peaks võimaldama tehisintellektialase vastutustundliku innovatsiooni ulatuslikumat arengut ja laialdast propageerimist rahu ja julgeoleku tagamiseks ka pärast projekti lõppemist.

Erasektori dialoog peaks võimaldama tehisintellekti erasektoril rohkem ja sügavamalt osaleda selliste ohtude kindlakstegemisel, ennetamisel ja vähendamisel, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest. Projekt peaks aitama erasektori protsesside peamistel osalejatel paremini mõista probleeme, mida sellega püütakse lahendada, ja võtta vastutust nende eest. Lisaks on selle eesmärk hõlbustada vastutustundlike innovatsiooniprotsesside, -meetodite ja -vahendite (laiemat) vastuvõtmist ja rakendamist olemasolevates ettevõtte riskijuhtimismehhanismides ja -menetlustes.

Mitme sidusrühma dialoog ja erasektori ümarlaud peaksid andma teavet ka mitme olulise küsimuse kohta, sealhulgas selle kohta, a) kuidas vastutustundlikke innovatsioonimeetodeid ja -vahendeid saab veelgi täiustada ja kasutada, et teha kindlaks, ennetada ja vähendada ohtusid, mis tulenevad tsiviilotstarbeliste tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest; b) kuidas tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab kasutada positiivselt rahu ja julgeoleku eesmärkide toetamiseks (nt konfliktide varajase hoiatamise ja humanitaarabi rakendused), ning c) kuidas hõlbustada laialdasemat dialoogi ja teabe jagamist tsiviilotstarbelise vastutustundliku tehisintellekti kogukonnas võetud ohtude vähendamise meetmete (st mitmed IEEE juhitavad algatused) ning desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas valitsustevahelisel tasandil juba käimasolevate algatuste vahel.

Aruandlus- ja levitamistegevuses analüüsitakse, konsolideeritakse ja levitatakse projektide 1, 2 ja 3 raames saadud teadmisi ning seega toetatakse projektitegevuste tulemuste ja soovituste edendamist nii ülemaailmses tehisintellektikogukonnas kui ka poliitikakogukonnas. Samuti peaksid need aitama tagada mõju kestlikkuse ka pärast seda, kui projektid on lõppenud.

4.   KESTUS

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

---

(1)  Meetodite hulgas on näiteks Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) soovitatud tavad, millega hinnata autonoomsete ja arukate süsteemide mõju inimeste heaolule (IEEE Std 7010–2020), ning kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma usaldusväärse tehisintellekti hindamise kontrollnimekiri (ALTAI). Algatused on järgmised: IEEE ülemaailmne eetikaalgatus autonoomsete ja arukate süsteemide vallas; tehisintellektialane partnerlus; ülemaailmne tehisintellektialane partnerlus.

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

RELVADE JA LASKEMOONA HALDAMISE RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD VALIDEERIMISSÜSTEEMI (AAMVS) VÄLJATÖÖTAMINE RELVADE JA LASKEMOONA EBASEADUSLIKU LEVIKU ENNETAMISEKS

1.   Taust

Relvastuskontrolli kogukonnas ollakse üha enam üksmeelel selles, et kõrvalesuunamist ennetavate ekspordikontrolli meetmete tugevdamisel on kesksel kohal tõhus varude haldamine. Relvakaubanduslepingu osalisriikide seitsmendat konverentsi silmas pidades koostatud töödokumendis kutsub kõnealuse seitsmenda konverentsi eesistuja osalisriike üles „kaaluma kõiki varude haldamise aspekte – nii ekspordiloa väljastamise eel kui ka tarnimisjärgselt, kui toimub ohutu ja turvaline ladustamine“. Lisaks sellele, et ta kutsub üles jagama ebaseadusliku tegevuse kohta käivat teavet (relvakaubanduslepingu artikli 11 lõige 5 ja artikli 15 lõige 4), julgustab ta „importivaid ja eksportivaid riike tegema ladustamisrajatisi, esemete märgistamist ja lõppkasutajate kontrollimist käsitlevat konkreetset korda ja selle tagamist puudutavad kokkulepped enne ekspordiloa andmist“. Samuti teeb kõnealuse seitsmenda konverentsi eesistuja kooskõlas artikli 13 lõikega 2 ettepaneku, et osalisriigid võiksid anda teavet füüsilise julgeoleku ja varude haldamise tugevdamise eesmärgil võetud meetmete kohta, mida vaadeldakse kui kõrvalesuunamise ennetamise ja käsitlemise meetmeid (1).

Üks murekohti seoses kolmandates riikides praktiseeritavate varude haldamise tavadega on endiselt see, kuidas toimub kõnealuses töödokumendis kirjeldatud tagamine. Kõnealune valdkond on tehniline ja vastavat teavet peetakse väga tundlikuks. See raskendab teabevahetustegevust. Paljudes era- ja avaliku sektori osades kasutatakse toodete ja teenuste tõhususe, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vastavushindamist. Vastavushindamised on rahvusvaheliselt tunnustatud meetod, mille abil teha kindlaks, kas toode või teenus vastab tunnustatud normidele ja standarditele. Kuigi on olemas mitmesuguseid rahvusvahelisi varude haldamise ja nende turvalisuse tagamise standardeid, suuniseid ja häid tavasid, puudub praegu rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika, mis võimaldaks veenduda kolmanda riigi või lõppkasutaja võimes ennetada oma relv- ja laskemoonavarude kõrvalesuunamist (relvakaubanduslepingu artikli 11 lõige 1).

Seda arvesse võttes on Euroopa Liit (EL) alates 2020. aastast uurinud võimalust luua rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem relvade ja laskemoona poliitika ning tavade kinnitamiseks riigi ja lõppkasutaja tasandil. Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2020/979 (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/2075) vastuvõtmisega tegi EL relvade ja laskemoona ebaseadusliku leviku ja juhuslike plahvatuste ennetamise eesmärgil Genfi Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskuse laskemoona haldamise nõuanderühmale (AMAT) ülesandeks töötada välja relvade ja laskemoona haldamise rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimissüsteem (AAMVS). See oli mitmeaastane ettevõtmine, mis jagunes kindlateks etappideks, mis hõlmasid kindlaid eesmärke ja väljundeid.

Esimese etapi ((ÜVJP) 2020/979) eesmärk oli uurida, kas väike- ja kergrelvade ning laskemoona haldamise rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimissüsteemi loomine on teostatav. Selle süsteemi teostatavust hinnati seitsmes kategoorias ehk tehnilises, poliitilises, õiguslikus, majanduslikus, sõjalise julgeoleku, kogukonna turvalisuse ja julgeoleku ning õigeaegsuse kategoorias. Uuringus leiti, et kuigi puuduvad nn ohumärgid, mis takistaksid sellise süsteemi väljatöötamist, kajastaks selle lõplik ülesehitus seda, milline on sidusrühmade poliitiline tahe sellises süsteemis osaleda. Seetõttu ei saanud sidusrühmad kohustusi võtta enne, kui süsteemi lõplikku ülesehitust puudutavad küsimused on lahendatud.

Teise etapi ((ÜVJP) 2021/2075) eesmärk oli töötada välja hindamisvahend, mis oleks süsteemi aluseks, ja määrata kindlaks AAMVSi jaoks sobivad võimalused. Loodi enesehindamisvahend ja uuriti valideerimissüsteemi võimalikke variante. Projekti lõpuks esitati soovitatav lähenemisviis selleks, kuidas töötada välja toimiv AAMVS.

Mis on AAMVS?

Teave, mis puudutab relvade ja laskemoona haldamise tavade üldist olukorda, pakub huvi paljudele sidusrühmadele nii igas riigis endas kui ka välismaal. Näiteks võiksid ekspordikontrolliasutused tugevdada kõrvalesuunamise ohu hindamist (mida tehakse enne ekspordiloa andmist), parandades tarnejärgse ladustamise etapi analüüsimist, ning rahvusvaheline koostöö ja abiosutamine saavad paremini vastata nendele vajadustele, mis on selgunud praeguste võimete analüüsist.

AAMVS on loodud selleks, et hõlbustada teabevahetust lõppkasutajate suutlikkuse kohta ladustada varusid ohutult ja turvaliselt. Selleks hinnatakse lõppkasutajate juhtimissüsteemi struktuuri suutlikkust võrreldes rahvusvaheliselt tunnustatud parimate tavadega, mis on esitatud rahvusvahelistes laskemoonaalastes tehnilistes juhistes (IATG) ja väikerelvade kontrolli rakendamise moodulite kogumis (MOSAIC).

AAMVSi teljeks on nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/2075 rakendamise käigus välja töötatud vahendid. Standardiseeritud enesehindamine, mis on üks otsuse (ÜVJP) 2021/2075 rakendamise käigus välja töötatud peamisi väljundeid, on metoodika, mille abil analüüsitakse juhistes IATG 01.35 võimete eeltingimuseks olevate elementide all määratletud haldamise süsteemi raamistiku keerukust. Sellele enesehindamisele on lisatud juhenddokument tulemuste tõlgendamise kohta. Seda vahendit ennast võib kasutada kahepoolse teabevahetuse vahendina relvade üldise seisukorra ja laskemoona haldamise tavade kohta relvajõududes.

AAMVSist saab süsteem juhul, kui seda kasutatakse ühiste vajaduste rahuldamise vahendina ühiselt kogu organisatsioonis. Süsteemi loomisest saavad kasu eelkõige sellised organisatsioonid, mis koosnevad liikmesriikidest, kellel on ühised ekspordikontrolli nõuded, impordieeskirjad, suutlikkuse suurendamise eesmärgid või vahendite rakendamise järelevalve vajadused. Igal juhul hõlbustab ühine platvorm teabevahetust veelgi. Standardiseeritud hindamist võiks kasutada mitme sidusrühma vajaduste rahuldamiseks. Enesehindamine võiks olla kehtiv mitu aastat, võimaldades seega juba loa saanud analüüsi jagamist heakskiidetud sidusrühmadega. See võib vähendada lõppkasutaja aruandluskoormust ja ühtlasi parandada loa andmise eelses etapis ekspordikontrolliametnike juurdepääsu teabele võimaliku importiva lõppkasutaja tarnejärgsete ladustamistingimuste kohta.

AAMVSi süsteemi loomiseks on mitu võimalust. See võimaldab organisatsioonil kohandada süsteemi vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Teatavad organisatsioonid võivad saada kasu valideerimissüsteemi loomisest, kus volitatud kasutajad saavad jagada ühte standardiseeritud analüüsi. Teised organisatsioonid võivad leida, et valideerimine on problemaatiline, ja võivad seetõttu teha valiku vähem spetsiifiliste teabevahetusvõimaluste kasuks. Igale organisatsioonile sobivate erisuste kindlaksmääramine on AAMVSi süsteemide edasiarendamisel keskse tähtsusega.

Tuginedes eespool nimetatud väljunditele ja tulemustele, keskendutakse projekti III etapis AAMVSi edasiarendamise edendamisele. Valideerimissüsteemide edasiarendamiseks võetakse kasutusele piirkondlik lähenemisviis, mille puhul keskendutakse olemasolevate piirkondlike organisatsiooniliste struktuuride ja mehhanismide kindlakstegemisele ja edasiarendamisele ning kohandatud meetodite ja vahendite väljatöötamisele riikide relva- ja laskemoonahaldussüsteemide valideerimiseks (sealhulgas enesehindamisvahendi ja vastavate juhiste väljatöötamise kaudu hindamise tegemiseks ja hindamistulemuste tõlgendamiseks).

2.   Tehniline käsitusviis

Selle projekti eesmärk on arendada olemasolevate piirkondlike organisatsiooniliste struktuuride raames välja sõltumatud relvade ja laskemoona haldamise valideerimissüsteemid (AAMVS). Iga süsteem toimib sõltumatult ning tugineb nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/2075 rakendamisel välja töötatud vahenditele ja metoodilistele suunistele. Vahend hõlmab piirkonna kontekstile ja standarditele kohandatud standarditud enesehindamismetoodikat, kokkulepitud valideerimis- või hindamisprotsessi (mis võimaldab enesehindamise tulemuste analüüsimiseks kasutada piirkonnast pärit ekspertide teadmisi), teabejagamisplatvormi (mis hõlbustab teatava teabe edastamist volitatud taotluse esitanud asutustele) ning kompaktset juhtimisraamistikku süsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks.

Selle projekti rakendamise kaudu kavandaks, arendaks, katsetaks ja rakendaks EL esimese piirkondliku AAMVSi süsteemi. ELi AAMVS toimiks platvormina, mille kaudu liikmesriigid saavad jagada ja saada standardses vormis teavet relvade ja laskemoona haldamise tavade kohta, tuginedes kolmandates riikides asuvate lõppkasutajate enesehindamistele. EL aitaks aktiivselt kaasa süsteemi kõigi funktsioonide väljatöötamisele, kasutades süsteemi kujundamise juures kõigis küsimustes nõuandjana ELi ja ELi liikmesriikide ekspertide võrgustikku. Võrgustikuga peetavate arutelude hõlbustamise ja kujundamistulemuse rakendamise eest vastutab Genfi Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskus.

ELi AAMVS tugevdaks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvaekspordi töörühma (tavarelvastuse ekspordi alarühma), ELi liikmesriikide ekspordikontrolliasutuste ja Euroopa rahutagamisrahastu suutlikkust analüüsida lõppkasutaja kasutatavate relvade ja laskemoona haldamise süsteemidega seotud tarnejärgse kõrvalesuunamise ja juhuslike plahvatuste ohtu. See teave toetaks kõrvalesuunamise ohu hindamist, mis viiakse läbi enne ekspordiloa andmist. AAMVSi enesehindamine võiks samuti toetada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvaekspordi töörühma (massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alarühma) ning ELi liikmesriikide rahvusvahelise abi ja suutlikkuse suurendamise protsesse, võimaldades standardiseeritud hindamist, kas relvade ja laskemoona haldamise raamistik vastab rahvusvahelistele headele tavadele. See toetaks puuduste ja vajaduste kindlakstegemist, suunates suutlikkuse suurendamise jõupingutused sinna, kus ressursse kõige rohkem vajatakse.

Projektiga antakse AAMVSi ning relvade ja laskemoona haldamise tavasid käsitleva teabe hindamiseks ja jagamiseks mõeldud standardiseeritud lähenemisviisi väljatöötamisest saadavast kasust teada ka teistele allpiirkondadele. Sellise teavitamise eesmärk on julgustada teisi piirkondlikke organisatsioone kohandatud AAMVSi süsteeme välja töötama ja enesehindamisvahendi kasutamist toetama. Selle tegevusega jätkatakse teavitustegevust, nagu seda tehti ka nõukogu otsuste (ÜVJP) 2020/979 ja (ÜVJP) 2021/2075 rakendamisel. Kui mõni piirkondlik organisatsioon taotleb sellise teavitamise ajal toetust AAMVSi väljatöötamiseks, võiks projekt vahendeid ümber suunata, et seda ettevõtmist toetada.

3.   Üldised eesmärgid

Selle projekti peamine eesmärk on toetada väike- ja kergrelvade ning laskemoona ohutu ja turvalise haldamise tagamiseks tehtavaid jõupingutusi, parandades ekspordikontrolliga ning rahvusvahelise koostöö ja abiga tegelevate sidusrühmade otsustusprotsesse.

See eesmärk saavutatakse, suurendades kolmandates riikides lõppkasutajate poolt järgitavate väike- ja kergrelvade ning laskemoona haldamise tavade läbipaistvust. Tänu suuremale teadlikkusele nendest tavadest saavad sidusrühmad teha paremaid otsuseid seoses üleandmiste lubamise ja suutlikkuse suurendamise algatustega.

Mainitud tulemuse saavutamiseks on projektil järgmised peamised eesmärgid:

1)	toimiva AAMVSi loomine,

2)	piirkondlike organisatsioonide ja nende asukohaliikmesriikide jõupingutuste ergutamine omaenda AAMVSi väljatöötamiseks.

4.   Tegevuste kirjeldus

Eesmärk nr 1: toimiva AAMVSi loomine

1. aasta: AAMVSi süsteemi raamistiku konsolideerimine

TEGEVUSED		VÄLJUNDID
ELi nõuandevõrgustiku loomine, kuhu kuuluksid huvitatud sidusrühmad, kes saavad anda eksperdinõu ELi poliitika ja tegevustega seotud põhi- ja tegevussuuniste kohta. Nõustajatelt palutakse sisendeid ELi AAMVSi arendusetapis, et tagada süsteemi vastavus ELi eesmärkidele. Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskuse projektimeeskond vastutab oma nõuannete rakendamise eest. Tehakse jõupingutusi mitme füüsilise kohtumise korraldamiseks kogu aasta vältel. Nõuandevõrgustiku eesmärk on tagada, et ELi sidusrühmad võtaksid juhtrolli nende vajadustele ja tööprotsessidele vastava süsteemi väljatöötamisel. Nõustajad aitavad määratleda süsteemi järgmisi elemente: — AAMVSi käitamist ning süsteemi järelevalvet ja hooldust käsitleva korra kavandamine; — enesehindamisvahendite läbivaatamine, et teha kindlaks nende sobivus ja asjakohasus vajaduste rahuldamiseks; — asjakohaste üksuste määretlemine AAMVSi valideerimiseks ja rakendamise järelevalveks; — elektroonilisel platvormil ja kahepoolselt lubatud teabevahetuse liigi kindlaksmääramine.		ELi kriteeriumidele kohandatud ja ELi poolt valideeritud ELi vahendite rakendamine.
		ELi AAMVSi süsteemi raamdokumendi koostamine koos arengustrateegiaga.
Enesehindamise ja valideerimise analüüsi kinnitamine. ELi tehnilised eksperdid vaatavad läbi, kohandavad ja valideerivad nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/2075 rakendamise ajal välja töötatud üldised enesehindamisvahendid, et tagada nende vastavus ELi sidusrühmade nõuetele. Temaatiliste ekspertide heaks kiidetud enesehindamisvahendite (relvade ja laskemoona haldamine ja ekspordikontroll) tehniline valideerimine. Teabevahetusplatvormi loomise veebidisaini nõuete hindamine. ELi nõustajate soovituste põhjal määratakse hindamise käigus kindlaks programmitöö nõuded kavandatava veebiplatvormi loomiseks.		ELi nõuandevõrgustikuga suhtlemisel tehtud märkmete ja kirjavahetuse lisamine.
		Veebiplatvormi loomise kava koostamine, mis hõlmab selle väljatöötamist, arendamist, katsetamist ja viimistlemist.

2. aasta: vahendite ja süsteemide katsetamine

TEGEVUSED		VÄLJUNDID
Enesehindamisvahendite katsetamine kolmandates riikides. Katsetamine koosneb kolmest elemendist: — kolmandate riikide ja kõikide osalejate (vahendajad jne) toetamine, kes osalevad rahuldava enesehindamise läbiviimise jõupingutustes; — kõigi asjaosaliste poolt hindamise lõpuleviimisel kogetud rakendamisprobleemide ja teabevahetusega seotud murede hindamine; — hindamisaruande koostamine, milles tõstetakse esile probleemid ja saadud õppetunnid.		Enesehindamise katse hindamisaruanne.
ELi nõustamisvõrgustiku kirjeldustele vastava veebiplatvormi väljatöötamine, katsetamine ja valideerimine.		Eraldi koolitusmaterjalid enesehindamiseks ja valideerimiseks.
Koolitusmaterjalide ja töökorra koostamine, et toetada jõupingutusi enesehindamise lõpuleviimiseks, valideerimisprotsessi standardimiseks ja süsteemi järelevalvemehhanismi juhendamiseks.		Põhimõtete ja töökorra väljatöötamine valideerimise ja süsteemi järelevalvemehhanismi jaoks.
AAMVSi käitamist ning järelevalvet käsitleva korra kavandamine.		Veebiplatvorm AAMVSi teabe vahetamiseks.
ELi nõuandevõrgustikule ajakohastatud teabe andmine rakendamise seisu kohta ning tekkivate probleemide ja küsimuste arutamine.		Kommentaarid ELi nõustajatele.

Eesmärk nr 2: teiste organisatsioonide ergutamine nende enda piirkondlike AAMVSide väljatöötamiseks.

1. aasta: AAMVSi tutvustamine kahele piirkondlikule organisatsioonile; rahvusvaheliste vahenditega omatavate seoste uurimise jätkamine

TEGEVUSED		VÄLJUNDID
Kontaktide loomine kahe piirkondliku organisatsiooni ja nende liikmesriikidega, et propageerida piirkondlikku AAMVSi kontseptsiooni. See hõlmab kuni kolme visiiti asjaomasesse piirkonda. Esimene kohtumine piirkondliku organisatsiooniga on mõeldud piirkondliku AAMVSi väljatöötamise ergutamiseks ja soovi korral järgmiste sammude kavandamise alustamiseks. Teine kohtumine hõlmaks kõiki ELi liikmesriike ning see on mõeldud süsteemi ja sellest saadava kasu tutvustamiseks. Jätkukohtumised peaksid veelgi ergutama piirkondliku AAMVSi loomist ja selle kavandamist.		Piirkondlike organisatsioonide ja nende liikmesriikide teavitamine ELi AAMVSi süsteemist ja kasust, mida annab nende enda süsteemide loomine.
Osalemine piirkondlike ja rahvusvaheliste relvastuskontrolli vahendite teemalistel kohtumistel. See võiks hõlmata kõrvalürituste või muude ürituste korraldamist AAMVSi propageerimiseks ja ELi AAMVSi edasiarendamiseks.

2. ja 3. aasta: AAMVSi tutvustamine kahele piirkondlikule organisatsioonile aastas, rahvusvahelise propageerimise jätkamine

Märkus: 2. ja 3. aastal on projektikavas ette nähtud muudatus, mis sõltub AAMVSi piirkondliku propageerimise eelmise aasta jõupingutuste tulemusest. Esialgne plaan on korraldada kaks piirkondlikku tutvustusüritust aastas vastavalt 1. aasta kavas kirjeldatud formaadile. Kui aga piirkondlik organisatsioon kinnitab AAMVSi rakendamise soovi, taotleb AMAT ELilt luba osade vahendite ümbersuunamiseks AAMVSi arendamise jaoks süsteemi taotlevas piirkonnas. Selle tulemusena väheneks aastas kaasatavate piirkondlike organisatsioonide arv, kuid tõenäoliselt suureneks AAMVSi raamistikku kasutavate ja sellest kasu saavate riikide arv.

5.   Tehniline rakendusasutus

Projekti rakendamist juhib Genfi Rahvusvaheline Humanitaardemineerimise Keskus (GICHD) selle spetsialiseeritud asutuse AMATi kaudu). Konkreetsemalt juhib AMAT selle projekti kõigi tegevuste juhtimist ja rakendamist ning vastutab eelarve ja aruandluse eest. AMATi meeskond vastutas samamoodi varasemate nõukogu otsuste (ÜVJP) 2020/979 ja (ÜVJP) 2021/2075 raames võetud meetmete juhtimise ja rakendamise eest.

AMAT kavatseb kaasata ekspertkonsultante projekti eri aspektide toetamiseks. Projekti teatavate aspektide rakendamise toetamiseks värvatakse eelkõige veebiarenduse, vastavushindamise ning väike- ja kergrelvade haldamise valdkonna eksperte. Konsultandid valitakse heakskiidetud värbamisprotsessi korras.

6.   Asjakohasus

See projekt, sealhulgas selle eesmärgid, tegevused ja väljundid, on kooskõlas mitme Euroopa Liidu strateegia ja poliitilise kokkuleppega.

2018. aasta ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia („väike- ja kergrelvade strateegia“)

2018. aasta väike- ja kergrelvade strateegia eesmärk on „suunata integreeritud, ühiseid ja kooskõlastatud Euroopa meetmeid, et ennetada ja tõkestada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikku omandamist ..., ning propageerida seoses relvade seadusliku kaubandusega vastutustundlikku käitumist“  (2). 2018. aasta väike- ja kergrelvade strateegias nähakse ette relvavarude haldamise erimeetmed ning kohustatakse ELi toetama koostööd ja abi ÜRO tegevusprogrammi rakendamisel, sealhulgas relvavarude haldamisel, ning edendama ja rakendama standardeid ja häid tavasid väike- ja kergrelvade (ISACS [nüüd MOSAIC]) ja laskemoona (IATG) käitlemiseks.

ELi AAMVS toetaks ELi jõupingutusi 2018. aasta väike- ja kergrelvade strateegia rakendamiseks:

—	kõrvalesuunamise ennetamine ja vastutuse edendamine seaduslikus väike- ja kergrelvade kaubanduses on AAMVSi väljendatud eesmärk. ELi AAMVS saab toetada kõrvalesuunamise ohu hindamist, mis viiakse läbi enne ekspordiloa andmist;

—	ELi AAMVS saab toetada koostööd ja abi relvavarude haldamise valdkonnas, tehes kindlaks haldussüsteemi puudused ja toimides järelevalvevahendina, mille abil praktikas jälgida muutusi või parandusi;

—	enesehindamise metoodikaga edendatakse MOSAICi ja IATG rakendamist standarditena, mille alusel vastavushindamist mõõdetakse.

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025

Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastases ELi tegevuskavas 2020–2025, millega võideldakse ebaseadusliku kaubanduse vastu ELis ja Kagu-Euroopa partnerriikides (Lääne-Balkan, Moldova ja Ukraina), tunnistatakse vajadust suurendada relvavarude turvalisust Kagu-Euroopas ning toetatakse Lääne-Balkani piirkonda (3). Tegevuskavas on nähtud ette ka relvavarude haldamise turvalisuse suurendamine, normide edendamine ja nõuetekohase täitmise järelevalve (4). Lisaks nõuab meede 4.2 relvavarude paremat haldamist Saheli piirkonnas.

Kuigi ELi AAMVS ei keskendu piirkondlikule tasandile, võib see toetada jõupingutusi lõppkasutaja relvavarude haldamistavade struktuursete puuduste kindlakstegemiseks. Enesehindamise metoodika sobib eriti hästi turvalisusnormide puuduste tuvastamiseks.

ELi 2008. aasta ühine seisukoht relvaekspordi kohta (ELi ühine seisukoht) ja vabatahtlik ühise seisukoha kasutusjuhend  (5)

ELi ühine seisukoht sisaldab kaheksat kriteeriumi, milles tuuakse välja neli eri riski, mida liikmesriigid peavad käsitama ekspordilitsentsi andmisest keeldumise põhjustena, ning neli eri tegurit, mida riigid peavad ekspordilitsentsi taotluse hindamisel „arvesse võtma“. 7. kriteeriumis osutatakse „ohule, et sõjatehnoloogia või -varustus suunatakse ostjariigis kõrvale või reeksporditakse ebasoovitavatel tingimustel,“ mis kujutab endast ühte tegurit, mida eksportija peaks arvesse võtma. Ühises seisukohas on lisatud, et eksportija peaks kõrvalesuunamise ohu hindamisel võtma arvesse „vastuvõtjariigi suutlikkust rakendada tõhusat ekspordikontrolli“.

ELi ühise seisukoha kasutusjuhendis, mis sisaldab täiendavaid, kuid mittesiduvaid juhiseid kõnealuse dokumendi sätete rakendamiseks, palutakse eksportijatel kaaluda, kas vastuvõtjariigis a) on „varude haldamine ja julgeolek“ „nõuetekohane“ (sealhulgas MOSAIC ja IATG); ning b) kas „on teada varude kadumise juhtumeid“  (6).

Kasutusjuhendis osutatakse tõhusa julgeoleku ja varude haldamise tähtsusele mitte ainult seoses 7. kriteeriumi rakendamise ja kõrvalesuunamise ohu hindamisega, vaid ka seoses ELi ühise seisukoha 1. ja 2. kriteeriumi kohaldamisega, mis hõlmavad vastavalt rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist. Eelkõige käsitletakse kasutusjuhendis ÜRO tegevuskavas ette nähtud standardite, sealhulgas relvavarude haldamist käsitlevate standardite järgimist seoses selle hindamisega, kas vastuvõtjad täidavad rahvusvahelisi kohustusi vastavalt 1. kriteeriumile (7). Lisaks viidatakse juhendis „nõuetele vastava korra“ olemasolule seoses „varude, sealhulgas liigsete relvade ja laskemoona haldamise ja julgeolekuga“ ning probleemidele seoses „varude varguse ja nende kadumisega“ nimetatud lõppkasutaja riigis, kusjuures neile viidatakse elementidena, mida tuleb arvesse võtta seoses hindamisega, kas on olemas oht, et eksporditud relvi võidakse kasutada inimõigusi või rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes vastavalt 2. kriteeriumile (8).

ELi ühises seisukohas ja kasutusjuhendis on esitatud ka asjakohased suunised teabevahetuseks, mis on AAMVSi oluline osa. ELi ühise seisukoha artiklis 4 nõutakse, et liikmesriigid vahetaksid teavet ekspordilitsentsi andmisest keeldumiste kohta ning konsulteeriksid, kui nad kaaluvad sellise litsentsi heakskiitmist, mille väljaandmisest teine liikmesriik oli „olemuselt identse“ litsentsi puhul keeldunud. Seda sätet tugevdab veelgi ELi ühise seisukoha artikkel 7, milles nõutakse, et liikmesriigid „tugevdavad omavahelist koostööd ja soodustavad lähenemist“ relvaekspordi kontrolli valdkonnas „asjakohase teabe vahetamise“ kaudu mitte üksnes seoses keeldumiste, vaid ka seoses relvaekspordipoliitikaga. Kasutusjuhendis ergutatakse liikmesriike vahetama teavet nii massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvaekspordi töörühmas (COARM) kui ka COARMi veebipõhise süsteemi kaudu, või salastatuse kategooriasse „Restricted“ kuuluva teabe puhul sõnumite edastamisega COREU-võrgu kaudu. Teabevahetus peaks hõlmama ka teavet, mis võib olla kasulik teistele liikmesriikidele kõrvalesuunamise ohu vältimiseks (9).

ELi ühises seisukohas on ära toodud selged seosed kehtestatud poliitika ja AAMVSi vahel. See seos loodi nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/979 ja ELi AAMVS loodi spetsiaalselt selleks, et toetada ELi ühise seisukoha 7. kriteeriumi kohaldamist ekspordikontrolliasutuste poolt, toimides tehnilise vahendina, mis võimaldab analüüsida võimaliku importiva riigi rakendatud ohutus- ja julgeolekumeetmeid. Kasutatud metoodika on kooskõlas kasutusjuhendi juhendiga selle kohta, kuidas hinnata standardi vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud heale tavale. Ühise seisukoha artiklis 4 on sätestatud ka ELi AAMVSi teabevahetuskomponendi poliitiline põhjendus.

Nõukogu 15. jaanuari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/38, millega kehtestatakse ühine lähenemisviis väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ekspordiga seotud lõppkasutaja sertifikaatide elementide suhtes

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/38 kehtestatakse ühine lähenemisviis väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ekspordiga seotud lõppkasutaja sertifikaatide elementide suhtes (10). Otsus sisaldab kahte „valikulist elementi“, mida riigid peavad AAMVSi jaoks otseselt asjakohaseks: c) võimaldada eksportival riigil eksporditud kaupu pärast saatmist kohapeal kontrollida, d) anda kinnitusi, mis tõendavad lõppkasutaja suutlikkust relvi ja laskemoona ohutult ja turvaliselt hallata, sealhulgas tema suutlikkust hallata ohutult ja turvaliselt ladusid, kus kaupu ladustatakse.

AAMVS võib hõlmata tarnejärgse kontrolli metoodikat, et toetada enesehindamisel esitatud väidete kohapealset kontrollimist. See suurendaks kindlusastet veelgi.

7.   Kommunikatsiooni- ja nähtavusstrateegia

Kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatud 2018. aasta ELi välistegevuse teabevahetuse ja nähtavuse nõuetega võtab AMAT kõik asjakohased meetmed, et teha avalikuks asjaolu, et seda projekti rahastab liit. Euroopa Liidu toetusele osutatakse ka kutsetel ja muudes dokumentides, mida jagatakse eri üritustel osalejatele. AMAT tagab võimaluse korral, et EL on esindatud käesoleva otsuse alusel toetatavatel üritustel.

Konkreetselt tunnustatakse ELi kui projekti juhti kõigil piirkondlikel ja rahvusvahelistel üritustel, kus AAMVSi esitletakse. ELi AAMVS võiks toimida suurepärase stiimulina teistele piirkondlikele organisatsioonidele, seega ergutab ja toetab AMAT ELi jõupingutusi vahendi propageerimiseks erinevates relvastuskontrolliga seotud keskkondades. ELi esindajatel palutakse sõna võtta ning ELi logo kuvatakse esitlustel ja reklaamides.

---

(1)  Relvakaubanduslepingu osalisriikide seitsmenda konverentsi eesistuja töödokumendi projekt „Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse likvideerimise ning varude tõhusa haldamise tagamise eesmärgil tehtavate jõupingutuste tugevdamine“.

(2)  Euroopa Liidu Nõukogu, nõukogu järeldused ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia vastuvõtmise kohta, Brüssel, 19. november 2018, 13581/18. <https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13581-2018-INIT/et/pdf>.

(3)  Euroopa Komisjon, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025 (märkus 30).

(4)  Vt eesmärki 7 tegevuskavas, mis käsitleb Lääne-Balkani riikides 2024. aastaks kestliku lahenduse leidmist väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule valdamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole, London, 10. juuli 2018, <https://www.seesac.org/f/docs/publications-salw-control-roadmap/Regional-Roadmap-for-a-sustainable-solution-to-the.pdf>.

(5)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, (märkus 7).

(6)  Euroopa Liidu Nõukogu, „Nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhend (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560), lk 129.

(7)  Euroopa Liidu Nõukogu, „Nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhend (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560), lk 24.

(8)  Euroopa Liidu Nõukogu, „Nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhend (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560), lk 58.

(9)  Euroopa Liidu Nõukogu, „Nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhend (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560), lk 159.

(10)  Nõukogu 15. jaanuari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/38, millega kehtestatakse ühine lähenemisviis väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ekspordiga seotud lõppkasutaja sertifikaatide elementide suhtes ( Euroopa Liidu Teataja L 14, lk 4, 18.1.2021), <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021D0038&from=ET>.