16.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 295/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2247,

15. november 2022,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 24. septembril 2021. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Brasiiliast (edaspidi koos „asjaomased riigid“) pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)	Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 13. augustil 2021 Euroopa Teraseühendus (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Kaebus esitati järgmiste liidu tootjate nimel: ArcelorMittal Atlantique et Lorraine (Prantsusmaa), ArcelorMittal Etxebarri S.A. (Hispaania) ja ThyssenKrupp Rasselstein GmbH (Saksamaa), kes moodustavad väidetavalt 100 % liidu tootmisharust. Uurimise käigus sai komisjonile teatavaks, et on olemas veel üks liidu tootja, kes toodab elektrolüütiliselt kroomitud terast, nimelt Acciaierie d’Italia. Kuna kaebuse esitajad moodustasid sellele vaatamata [85–95] % liidu tootmisharu tootmisest ja müügist, siis loeti kaebus kooskõlas alusmääruse artikli 5 lõikega 4 esitatuks liidu tootmisharu poolt.

1.2. Huvitatud isikud

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, HRV ja Brasiilia teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

1.3. Ajutised meetmed

(5)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 25. aprillil 2022 pooltele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamise kohta neli nädalat enne ajutiste tollimaksude kehtestamist (edaspidi „eelavalikustamise periood“). Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 29–34, järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohased registreerimisnõuded ei ole täidetud. Seetõttu ei ole asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes eelavalikustamise perioodil kehtestatud registreerimisnõuet.

(6)

Komisjon sai märkusi äriühingutelt Baoshan Iron & Steel Co., Ltd (edaspidi „Baosteel“), Handan Jintai Packing Materials Co., Ltd (edaspidi „Jintai“) ja CANPACK. Baosteeli esitatud andmete põhjal parandati arvutustes tehniline viga. Jintai märkused olid seotud alusmääruse artikli 7 lõikega 2a ega olnud seega seotud arvutuste täpsusega. Seetõttu kaaluti neid pärast ajutiste meetmete teatavakstegemist ja neid käsitletakse allpool punktis 3.1. Kuna CANPACKi märkused olid seotud liidu huvidega, on neid käsitletud allpool punktis 7.

(7)	23. mail 2022 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas rakendusmääruse (EL) 2022/802, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes (3) (edaspidi „ajutine määrus“).

1.4. Järgnenud menetlus

(8)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgne avalikustamine“) esitasid Eurofer (kaebuse esitaja), Eviosys (liidu kasutaja), CANPACK, kes esindab äriühinguid CANPACK Slovakia s.r.o., Can-Pack Food and Industrial Packaging Sp. z o.o. ja Tapon France S.A.S. (liidu kasutajad), Astir Vitogiannis Bros Single Member S.A. (edaspidi „Astir Vitogiannis“) (liidu kasutaja), Baosteel (Hiina eksportiv tootja), Jintai (Hiina eksportiv tootja), Companhia Siderurgica Nacional (edaspidi „CSN“) (Brasiilia eksportiv tootja), Hiina raua- ja teraseühendus (edaspidi „CISA“), Hiina RV valitsus ja Brasiilia valitsus esitasid ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(9)	Pooltele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Kuulati ära Baosteel, CISA ja Astir Vitogiannis.

(10)	Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(11)

31. augustil 2022. aastal teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõikidele pooltele anti aega, et esitada lõpliku avalikustamise kohta märkusi.

(12)	Pärast huvitatud isikute märkusi teavitas komisjon 16. septembril 2022 huvitatud isikuid lõpliku avalikustamisega seoses tehtud mõningatest selgitustest ja väikestest parandustest, mis aga ei mõjutanud lõplikke tollimakse. Pooltele anti aega selle kohta märkusi esitada. Märkusi esitas ainult CISA.

(13)	Samuti anti pooltele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Kuulati ära CISA, Baosteel, Eviosys ja Eurofer.

1.5. Algatamist käsitlevad märkused

(14)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 6 ja 7, esitas Hiina raua- ja teraseühendus (China Iron and Steel Association, edaspidi „CISA“) pärast menetluse algatamist märkused, milles väideti, et kaebuses tugineti liiga palju konfidentsiaalsele teabele ja et seetõttu ei olnud mittekonfidentsiaalne versioon piisav kaebuse aluseks olevate tõendite nõuetekohaseks mõistmiseks. CISA kordas seda väidet pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

(15)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjenduses 8 oma järeldust, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon, mis oli huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus kättesaadav, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsetest andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik nõuetekohaselt kasutada oma kaitseõigust, ja lükkas väite seetõttu tagasi.

1.6. Väljavõtteline uuring

(16)	Kuna liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 9–17.

1.7. Individuaalne kontrollimine

(17)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 18, taotles Hiina eksportiv tootja GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist ja esitas tähtaja jooksul küsimustiku. Seda taotlust korrati pärast lõplikku avalikustamist. Komisjon oli esialgu leidnud, et selle taotluse läbivaatamine oleks olnud põhjendamatult koormav ega oleks võimaldanud uurimist lõpule viia alusmääruses sätestatud ajavahemiku jooksul. Komisjon tuletas meelde, et tema valim piirdus kahe äriühinguga, kes esindasid suurimat Hiinast pärit impordi mahtu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Mõlemad äriühingud tegid täielikku koostööd, mis hõlmas mitme Hiinas ja liidus asuva seotud üksuse esitatud teabe uurimist ja kontrollimist (kaugmeetodil ristkontrolli teel), mis takistas komisjonil lisaks valimisse kaasatud äriühingutele eraldi uurida äriühingut GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd. See järeldus jäi kehtima ka lõppetapis. Seepärast kinnitas komisjon oma otsust mitte kontrollida kõnealust äriühingut individuaalselt.

1.8. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(18)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 19 ja 21, saatis komisjon küsimustikud kolmele liidu tootjale, kaebuse esitajale, ühele sõltumatule importijale ja teadaolevatele kasutajatele ning kolmele asjaomaste riikide eksportivale tootjale. Samuti saatis ta Hiina Rahvavabariigi valitsusele küsimustikud oluliste moonutuste olemasolu kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses ning uurimisaluse tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas.

(19)

Lisaks ajutise määruse põhjenduses 23 nimetatud kaugmeetodil ristkontrollile tegi komisjon kontrollkäigu järgmise liidu kasutaja juurde:

—	Eviosys, Pariis (Prantsusmaa)

1.9. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(20)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 24, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(21)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on mainitud ajutise määruse põhjenduses 25, on vaatlusalune toode rauast või legeerimata terasest lehtvaltstoode, mis on pinnatud või kaetud kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega ning mis on pärit HRVst ja Brasiiliast ning kuuluvad praegu CN-koodide 7210 50 00 ja 7212 50 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(22)

Elektrolüütiliselt kroomitud terasel on palju kasutusalasid, tavaliselt kasutatakse seda tarbijatele mõeldud ja tööstuslike pakendite puhul. Kõige sagedamini kasutatakse seda toiduainete pakendites, nt plekkpurkide kaaned ja põhjad, keeratavad kaaned ja korgid ning avamisrõngad jne. Teiste kasutusvaldkondade hulka kuuluvad kodumasinate välimised osad, fotofilmide ümbrised, optiliste kiudude kaitsematerjal või muud elektrilised ja elektroonilised osad.

2.2. Samasugune toode

(23)	Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27 ja 28 sisalduvad järeldused.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Hiina

(24)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon kirjalikud märkused kahelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, CISA-lt ja Hiina Rahvavabariigi valitsuselt (edaspidi „Hiina valitsus“) esialgsete järelduste kohta dumpingu suhtes.

3.1.1. Normaalväärtus

(25)	Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 42–109.

3.1.2. Oluliste moonutuste esinemine

(26)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid CISA ja Hiina valitsus märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta käesolevas uurimises. Lisaks toetas Baosteel CISA märkusi.

Aruandega seotud argumendid (4)

(27)

Hiina valitsus väitis, et aruanne on faktiliselt ja õiguslikult vigane ning sellel põhinevad otsused ei ole õiguspärased. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast eksitav, ühepoolne ega vasta tegelikkusele. Peale selle tekitab tõsiasi, et komisjon on avaldanud riigiaruanded mõne valitud riigi kohta, muret enamsoodustusrežiimi pärast. Lisaks ei ole komisjoni tuginemine aruandes esitatud tõenditele Hiina valitsuse arvates kooskõlas ausa ja õiglase õigusega, kuna see annab liidu tootmisharule ebaõiglasi eeliseid ja kujutab endast sisuliselt kohtuasja lahendamist enne kohtumenetlust.

(28)

Samamoodi väitis CISA, et komisjon tugines ülemääraselt aruandele, mis on tema arvates ühepoolne, mitteobjektiivne ja aegunud ning jätab tahtlikult välja faktilised asjaolud, et hõlbustada kaebuste esitamist alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Lisaks ei nõustunud CISA ajutise määruse punktis 3.1.3 esitatud komisjoni vastusega, milles komisjon väitis, et nii Hiina valitsusel kui ka teistel pooltel oli võimalus esitada teavet, mis lükkaks aruandes esitatud allikad ümber, täpsustades, et tõendamiskohustus lasub käesoleval juhul uurimisasutusel, mitte kolmandate riikide eksportijatel. Lisaks rõhutas CISA, et aruanne ei puuduta elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisharu, vaid see on lihtsalt kõigile sobiv dokument, mida komisjon kasutab mittediskrimineerivalt mitmesugustes uurimistes. Lisaks väitis CISA, et viisaastakukavad, millele komisjon viitab oma uurimises, et tõendada oluliste moonutuste olemasolu, on üksnes suunavad dokumendid, mis väljendavad poliitilisi seisukohti tuleviku kohta ning sarnanevad ka Euroopa Liidus avaldatud dokumentidele ega ole seega moonutavad. Lõpetuseks väitis CISA, et aruandes osutatud 13. viisaastakukava hõlmab üksnes ajavahemikku kuni 2020. aastani, mis tähendab, et see ei olnud uurimisperioodi teise poole puhul asjakohane.

(29)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Neid väiteid käsitleti suures osas juba ajutises määruses ja seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 68–70 esitatud järeldusi. Komisjon ei mõistnud, kuidas näiteks Hiina kehtivatele õigusaktidele viitamine ei ole tegelikkusega seotud. Samuti väitis CISA, et komisjon jätab välja faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused, mis oleksid vastuolus aruande eesmärgiga, märkimata, millised konkreetsed faktilised asjaolud või elemendid seaksid kahtluse alla oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Mis puudutab tõendamiskohustust, siis tähendasid nii aruanne kui ka muud esitatud tõendid seda, et komisjon oli täitnud oma tõendamiskohustuse ning ei CISA ega teised huvitatud isikud ei suutnud esitatud tõendeid ümber lükata. Lisaks rõhutas komisjon, et Hiina valitsuse avaldatud viisaastakukavad ei ole üksnes üldised suunised, vaid on õiguslikult siduvad. Sellega seoses viitas komisjon aruande 4. peatükis esitatud kavade üksikasjalikule analüüsile, mille üks alapunkt keskendub konkreetselt kavade siduvusele (punkt 4.3.1).

(30)

Seoses väitega, et 13. viisaastakukava ei olnud uurimisperioodi teisel poolel (1. jaanuar – 30. juuni 2021) asjakohane, kordas komisjon, nagu juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 69, et 14. viisaastakukava hakati avaldama alles 2021. aasta jooksul. Näiteks avaldati üldine 14. viisaastakukava 12. märtsil, 14. viisaastakukava terasejäätmete kohta 15. septembril ja 14. viisaastakukava toorainete arendamise kohta 21. detsembril 2021. Komisjon märkis, et 13. viisaastakukava kohaldamise kuupäeva ja 14. viisaastakukava avaldamise vahelisel ajal olid 13. viisaastakukava sätted endiselt kohaldatavad. Olenemata sellest, millal täpselt iga 14. viisaastakukava avaldati, näitab asjaolu, et 13. viisaastakukava oli uurimisperioodi esimesel poolel kohaldatav, igal juhul juba oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(31)	Pärast lõplikku avalikustamist esitas Hiina valitsus uuesti oma väited aruande kohta, lisamata oma argumentidele täiendavaid elemente. Seetõttu märkis komisjon, et neid väiteid on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 68–70 ning eespool põhjenduses 29.

(32)

Samuti kordas CISA pärast lõplikku avalikustamist oma kriitikat aruande kohta, korrates oma seisukohta, et aruanne ei vasta erapooletute ja objektiivsete tõendite standarditele. Lisaks tõstatas CISA uuesti 13. viisaastakukava küsimuse, märkides, et ühelt poolt ei tuleks kava pidada siduvaks õiguseks, vaid pigem üldiseks poliitikadokumendiks, mis on olemas ka ELis, ning teiselt poolt jääb pool uurimisperioodist 13. viisaastakukavaga hõlmatud ajavahemikust välja. Sellega seoses palus CISA komisjonil selgitada, kuidas saab 13. viisaastakukava sisu pidada tõendiks oluliste moonutuste kohta pärast selle kohaldamise lõppemist.

(33)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks, nagu eespool põhjenduses 29 juba märgitud, rakendab Hiina regulaarset viieaastast planeerimistsüklit. Selles tsüklis valmistatakse individuaalsed planeerimisdokumendid järgmise tsükli jaoks ette juba eelmise tsükli jooksul, samal ajal kui järgmise tsükli individuaalsed planeerimisdokumendid võidakse ametlikult välja anda teatava viivitusega pärast eelmise tsükli vastavate planeerimisdokumentide aegumist. Asjaolu, et 13. viisaastakukava ametlik lõppkuupäev võib langeda uurimisperioodi keskele või et asjaomased 14. viisaastakukavad avaldati teatava ajavahega pärast eelmise planeerimisperioodi lõppu, ei saa muuta Hiina planeerimissüsteemi olemust, milles ametiasutused ja ettevõtjad on alati planeerimistsükli osa. Komisjon ei nõustunud ka CISA väitega, et 13. viisaastakukava oli pelgalt üldine poliitikadokument riiklike investeerimisprioriteetide kohta. Esiteks ei esitanud CISA ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla aruande punktis 4.3.1 esitatud komisjoni analüüsi, nagu on osutatud eespool põhjenduses 29. Lisaks on CISA võrdlus komisjoni uue tööstusstrateegia ja 13. viisaastakuplaani vahel mitmel tasandil eksitav, kui vaadata näiteks dokumentide tüpoloogiat (komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja teistele ELi institutsioonidele võrreldes dokumendiga, mille Hiina kõrgeim seadusandlik organ on tegelikult vastu võtnud) ning nende olemust ja sisu (selgitav dokument, milles kirjeldatakse poliitilisi prioriteete, võrreldes normatiivsete suunistega, mida täiendavad tööstustoodangu sihttasemed ja sõnaselged rakendamiskohustused kõigi asjaomaste teemade puhul).

(34)	Sellest tulenevalt lükati Hiina valitsuse ja CISA väited tagasi ning komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 68–70 esitatud järeldused.

Argumendid, milles käsitletakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete kokkusobivust WTO lepinguga

(35)

Esiteks väitsid Hiina valitsus ja CISA, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga, eriti selle punktiga 2.2, milles on esitatud ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja „olulised moonutused“ nende hulka ei kuulu.

(36)

Teiseks on sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine Hiina valitsuse ja CISA sõnade kohaselt vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid. CISA arvates eiras komisjon apellatsioonikogu järeldust vaidluses „EL – dumpinguvastased meetmed Argentinast pärit biodiisli suhtes“ (edaspidi „DS473“), et ehkki ekspordiriigist väljaspool asuvast allikast pärit andmete kasutamine ei ole keelatud, ei tähenda see, „et uurimisasutus võib päritoluriigivälised kulud lihtsalt asendada päritoluriigi tootmiskuludega“. CISA tuletas lisaks meelde, et vaidluses DS473 tehtud apellatsioonikogu otsuse kohaselt peab uurimisasutus, kui ta tugineb mis tahes riigivälisele teabele, et määrata kindlaks „tootmiskulud päritoluriigis“ vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2, tagama, et sellist teavet kasutatakse selleks, et määrata kindlaks „tootmiskulud päritoluriigis“ ja selleks võib uurimisasutusel olla vaja seda teavet kohandada. CISA andmetel ei ole aga dokumenteeritud, et komisjon oleks teinud jõupingutusi sobiva võrdlusriigi andmete kohandamiseks, et määrata kindlaks tootmiskulud Hiinas. See näib CISA arvates olevat vastuolus dumpinguvastase lepingu punktist 2.2 tuleneva ELi kohustusega.

(37)

Kolmandaks väitsid Hiina valitsus ja CISA, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohased komisjoni uurimistavad ei ole kooskõlas WTO eeskirjadega, kuna komisjon jättis dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 rikkudes Hiina tootjate andmed tähelepanuta, tegemata kindlaks, kas need dokumendid on kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning kas need kajastavad mõistlikult tootmis- ja müügikulusid. CISA väitis sellega seoses, et komisjoni praktika oli juba vaidluse DS473 puhul WTOga vastuolus. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas vaidluse DS473 puhul ja vaekogu oma aruandes juhtumi „Euroopa Liit – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (edaspidi „DS494“) kohta, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja andmed vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et „nendes on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud“ ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(38)	Esimese väite kohta esitas CISA sama väite juba oma märkustes esimese teate kohta ja komisjon käsitles seda üksikasjalikult ajutise määruse põhjenduses 66. Seetõttu kinnitas komisjon oma selles põhjenduses esitatud järeldused.

(39)

Teise väite puhul korratakse suures osas väidet, mida on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 65 ja 66. Lisaks märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel peab ta kasutama moonutamata kulusid sobivas võrdlusriigis tagamaks, et moonutused ei mõjuta kohaldatavaid kulusid ja et need põhinevad kergesti kättesaadavatel andmetel. Kuna CISA ei esitanud konkreetset teavet, mis põhjendaks edasisi kohandusi, leiti, et võrdlusriigi moonutamata kulud, mis põhinevad kergesti kättesaadavatel andmetel, vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kriteeriumidele. Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 66 esitatud järeldused ja lükkas selle väite tagasi.

(40)

Mis puutub kolmandasse väitesse, siis peale selle, et korratakse seisukohta, mille CISA esitas juba oma märkustes esimese teate kohta, ja väidetakse, et komisjon väidetavalt kordab oma õiguslikke vigu, mis tuvastati juba vaidluse DS473 puhul, näib see argument olevat sama laadi kui see, mida on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 66 ja 67. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi ja kinnitas oma esialgsed järeldused.

(41)

Pärast lõplikku avalikustamist esitas Hiina valitsus uuesti oma väited alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivuse kohta WTO eeskirjadega ning alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste komisjoni uurimistavade kohta seoses Hiina tootjate andmete kasutamisega, lisamata oma argumentidele täiendavaid elemente. Seetõttu märkis komisjon, et neid väiteid on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 65–67 ning eespool põhjendustes 35–37. Seetõttu lükkas komisjon ka need väited tagasi ja kinnitas oma esialgsed järeldused.

Muud väited oluliste moonutuste kohta

(42)

Hiina valitsus väitis, et komisjon peaks olema järjekindel ja põhjalikult uurima, kas võrdlusriigis esineb niinimetatud turumoonutusi. Võrdlusriigi andmete kohene aktsepteerimine ilma sellist hindamist tegemata kujutab endast topeltstandardeid. Hiina valitsus märkis, et ELi õiguse kohaselt on komisjon kohustatud normaalväärtuse arvutamiseks kasutama moonutamata hindu. Seetõttu peaks komisjon Hiina valitsuse arvates võtma initsiatiivi, et uurida ja tõendada moonutuste olemasolu või puudumist võrdlusriikides, selle asemel et passiivselt oodata, et juhtumiga seotud pooled esitaksid tõendeid. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks uurima, kas ELi siseturul esineb turumoonutusi, muu hulgas seetõttu, et ELis on väidetavalt palju olukordi, mis peaksid tekitama muret potentsiaalsete turumoonutuste pärast.

(43)

Hiina valitsus esitas need väited uuesti ka pärast lõplikku teatavakstegemist, korrates oma seisukohta, et valitsuse vajalikku majandustegevuse reguleerimist ei tohiks pidada turgu moonutavaks ning seda ei tohiks käsitada imporditud toodete dumpingumarginaali kunstliku suurendamise alusena, hindamata sarnase käitumise mõju tootmiskuludele siseturul.

(44)	CISA märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tuleks olulisi moonutusi hinnata iga eksportija puhul eraldi, mida käesolevas uurimises ei tehtud.

(45)

Seoses Hiina valitsuse väidetega tuletas komisjon meelde, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutab ta normaalväärtuse muude valitud andmete alusel kui eksportiva riigi omamaised hinnad ja kulud üksnes juhul, kui ta teeb kindlaks, et sellised andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks asjakohased. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses ei oota komisjon kaugeltki passiivselt, vaid teeb oma analüüsi ja kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kavandatud allikate kohta uurimise varastes etappides, nimelt märkuste kaudu moonutamata allikate kohta, mida ta kavatseb kasutada ja mis avaldati menetluse varases etapis. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, võetakse kõiki poolte märkusi täielikult arvesse. Mis puudutab Hiina valitsuse soovi, et komisjon hindaks võimalikke moonutusi ELi siseturul, siis ei pidanud komisjon seda punkti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis asjakohaseks.

(46)

CISA väidet juba käsitleti ja see lükati tagasi ajutise määruse põhjendustes 71 ja 72. Komisjon märkis, et CISA näib olevat otsustanud lugeda üksnes ajutise määruse põhjenduse 72 esimest lauset. Seetõttu viitas komisjon selle põhjenduse teisele lausele ja ajutise määruse punktis 3.1.3 esitatud analüüsile. Kuna huvitatud isikud täiendavaid väiteid ei esitanud, kinnitas komisjon seega lõplikult ajutise määruse eespool nimetatud põhjendustes esitatud järeldused.

3.1.3. Võrdlusriik

(47)	Huvitatud isikutelt ei saadud märkusi, mis oleksid lükanud ümber Brasiilia sobivuse võrdlusriigina ja äriühingu CSN sobivuse võrdlusriigi tootjana. Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjenduses 87 esitatud järeldus.

3.1.4. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud võrdlusalused

(48)	Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid CISA ja Baosteel märkused mõne võrdlushinna kohta ja väitsid, et tuleks kasutada muid, tüüpilisemaid võrdlushindu.

(49)

Esiteks seadsid CISA ja Baosteel kahtluse alla Brasiilia omamaiste terasehindade kasutamise kuum- ja külmvaltsitud terase võrdlushindade kindlaksmääramiseks. Nende poolte sõnul olid Brasiilia omamaised terasehinnad märkimisväärselt kõrgemad kui teistes suurtes terast tootvates riikides, näiteks Türgis ja Indias. Nende arvates olid Brasiilia omamaised terasehinnad uurimisperioodil moonutatud ja seetõttu ei saanud neid pidada tüüpiliseks võrdlusaluseks.

(50)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et Brasiilia valiti sobivaks võrdlusriigiks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud objektiivsete kriteeriumidega. Komisjon leidis, et Metal Bulletinis avaldatud Brasiilia omamaised kuum- ja külmvaltsitud teraserullide hinnad olid sellega seoses asjakohased.

(51)

Eelkõige ei leidnud komisjon mingeid märke sellest, et need omamaised hinnad oleksid moonutatud ja võrdlusalusena kasutamiseks sobimatud. Komisjon ei leidnud, et Brasiilias oleks rakendatud meetmeid, mida võiks pidada teraserullide omamaiseid hindu sel määral moonutavateks, et neid ei tuleks arvesse võtta.

(52)

CISA ja Baosteel osutasid Brasiilia terasetootjate piiratud arvule ja sellest tulenevale madalale konkurentsitasemele. CISA ja Baosteel märkisid, et Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (ITC) aruande (5) kohaselt tootsid Brasiilias valdava osa külmvaltsitud terasest kolm äriühingut. CISA ja Baosteel juhtisid tähelepanu ka Brasiilia külmvaltsitud terase tööstuse hiljutistele suundumustele, mis on kokkuvõtlikult esitatud samas aruandes. Need suundumused hõlmasid kolme Brasiilia terasetootja tegevuse muutusi, näiteks tootmise peatamist ja sulgemist, ajutist tühikäigul töötamist ja laienemist aastatel 2015–2021. Lisaks vähenesid 2018.–2020. aastal Brasiilias kogutoodang ja kogutarbimine. Seda olukorda halvendas väidetavalt Brasiilia reaali odavnemine. Komisjon märkis siiski, et kõik need väited olid üldist laadi ega tõendanud, et omamaiseid hindu mõjutasid moonutused.

(53)

Sellega seoses märkis komisjon, et Brasiilias toodetakse märkimisväärsel hulgal terasetooteid ning see on üks kümnest maailma suurimast terasetootjast; riigis toodeti 2021. aastal 36,2 miljonit tonni toorterast ja 34,8 miljonit tonni terasetooteid (6). Brasiilias on 31 terasetehast, mida juhivad 12 kontserni (7). Turgu, mis koosneb kolmest suurest konkurendist, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud ITC aruandes, ja mitmest väiksemast turuosalisest ei saa pidada konkurentsivabaks turuks ilma konkreetsete tõenditeta selle kohta, et turg ei toimi nõuetekohaselt. Seetõttu ei saa nõustuda väitega, et Brasiilia hinnad olid suure kontsentratsiooni ja piiratud konkurentsi tõttu moonutatud. Igal juhul, isegi kui Brasiilia turustruktuuri käsitada kontsentreeritud turuna, nagu väidetud, ei saaks komisjon pidada väidetavat kontsentratsioonitaset turul iseenesest „moonutuseks“ artikli 2 lõike 6a tähenduses. Puudusid tõendid selle kohta, et omamaised hinnad oleksid tulenenud riigi suunamisest või sekkumisest tavapärastesse turujõududesse. Vastupidi – tõendid viitavad konkurentsivõimelisele turule ning põhjenduses 52 kirjeldatud Brasiilia külmvaltsitud terasetööstuse hiljutised suundumused ei ole selle järeldusega vastuolus. See muudab Brasiilia teraseturu ja selle hinnad tüüpiliseks ning vähemalt osaliselt kaitstuks valuutakursside kõikumise mõju eest.

(54)

CISA ja Baosteel nimetasid täiendava hinnamoonutusena ka kuum- ja külmvaltsitud teraserullide 12 % imporditariife. Komisjon leidis, et ainuüksi imporditariifide olemasolu iseenesest ei saa viia järelduseni, et omamaised hinnad olid moonutatud, ning enamik riike kohaldab teataval määral imporditariife. Lisaks liikusid Brasiilia hinnad, nagu on märgitud põhjenduses 55, suuremal osal aastast samas rütmis teiste arenevate turgude hindadega ning seega puudusid tõendid struktuuriliste või süsteemsete moonutuste kohta.

(55)

CISA ja Baosteel osutasid ka väidetavale tasakaalustamatusele Brasiilia lehtterase turul 2020. aastal, mis tõi kaasa hinnatõusu. Seda hinnatõusu täheldati aga kogu maailmas. OECD andmetel (8) olid lehtterase hinnad 2021. aasta jaanuaris 47 % kõrgemad kui aasta varem. CISA ja Baosteeli esitatud hinnaandmete kohaselt järgisid Brasiilia hinnad üldiselt teiste arengumaade hindu, välja arvatud uurimisperioodi kahel viimasel kuul; kuid nende kahe kuu jooksul tõusid hinnad sarnaselt Euroopa hindadega. Seega ei tundunud Brasiilia hindade areng olevat lahus ülemaailmsetest suundumustest, mistõttu need ei olnud ebatüüpilised ega moonutatud.

(56)

Seoses väitega, et Brasiilia hinnad olid oluliselt kõrgemad kui teistes peamistest terast tootvates riikides, näiteks Türgis ja Indias, märkis komisjon, et lihtsad hinnaerinevused eri võimalike võrdlusriikide vahel ei ole iseenesest piisav põhjendus hindade tagasilükkamiseks võrdlusriigis. Võimalike võrdlusriikide erinevate tootmistegurite vahel on alati teatavad hinnaerinevused ja kohalikud erinevused. Need objektiivsed hinnaerinevused iseenesest ei viita moonutustele valitud võrdlusriigis. Kui see nii oleks, viiks see kõigi võimalike võrdlusriikide madalaimate väärtuste süstemaatilise kasutamiseni. See ei oleks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete sõnastuse ja loogikaga. Selle asemel peab komisjon asjakohaseks kasutada võimalikult suures ulatuses (st kui puuduvad moonutused või anomaalsed olukorrad) omamaiseid hindu samas võrdlusriigis, mis valiti ühtsuse tagamiseks, kuna turutingimused on kõigi selle riigi sisendite puhul sarnased. Peale selle järgisid Brasiilia hinnad üldiselt teiste arenguriikide hindu, nagu on märgitud põhjenduses 55. Uurimisperioodi kahe viimase kuu jooksul toimunud tõus ei olnud vastuolus ülemaailmse hinnatõusu suundumusega sellel perioodil ning komisjon märkis, et igal juhul ei mõjutanud hinnatõus sel perioodil oluliselt dumpingumarginaali arvutamist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(57)	Baosteel vaidlustas ka GTA võrdlusaluse, mida kasutati kuumpressitud rauaploki puhul. Baosteel väitis, et CN-kood 7326 90 („muud raud- või terastraadist tooted“) sisaldab suurt hulka tooteid, millest enamik on kuumpressitud rauaplokist kallimad.

(58)

Komisjon märkis, et HS-koodi 7326 90 alla kuuluvate „muude raud- või terastraadist toodete“ GTA hinnad olid täiesti erinevas vahemikus võrreldes hindadega, mida on üldiselt täheldatud terase tootmisel konverteris sulatusetapis tegelikult kasutatavate rauaplokkide ja -jääkide puhul (korrutustegur on üle 30), ning et selle koodiga seotud väärtus ei olnud seega konkreetse tootmisteguri suhtes tüüpiline. Seetõttu nõustus ta, et esialgu kasutatud võrdlusalus ei ole asjakohane. Komisjon leidis, et kõige sarnasem toode kuumpressitud rauaplokkidele, mida kasutatakse terase valmistamiseks ja mille võrdlushind oli kättesaadav, oli kuum brikettraud. Metal Bulletini andmetel oli kuuma brikettraua hind koos veoga (9) uurimisperioodil keskmiselt 2 464 Hiina jüaani tonni kohta. Seetõttu otsustas komisjon kasutada seda lõpliku võrdlushinnana.

(59)	Kolmandaks vaidlustas Baosteel GTA võrdlusaluse, mida kasutati pressitud alumiiniumi puhul.

(60)

Pärast Baosteeli tegelikult kasutatud toote analüüsimist leidis ta, et konverteris ja rafineerimisprotsessis kasutatud tooraine oli alumiiniumijäätmed, mitte pressitud alumiinium. Seega otsustas komisjon asendada võrdlusaluse selle tooraine HS-koodi (7602 00) alla kuuluva alumiiniumijäätmete ja -jääkide GTA hinnaga. Alumiiniumijäätmete moonutamata võrdlushinnaks määrati 15 132 jüaani tonni kohta.

(61)

Viimasena vaidlustas Baosteel GTA võrdlusaluse kasutamise rauamaagipulbri puhul. Baosteeli sõnul imporditi suurem osa sellest toorainest turumajanduslikest riikidest (peamiselt Austraaliast ja Brasiiliast) ja USA dollarites. Sellest tulenevalt palus Baosteel komisjonil kasutada võrdlushinna asemel Baosteeli teatatud tegelikku impordihinda.

(62)

Sellega seoses märkis komisjon, et Baosteel ei importinud otse, vaid Hongkongis asutatud seotud äriühingu kaudu, ega olnud esitanud piisavalt asjakohaseid tõendeid, mis võimaldaksid komisjonil kindlalt järeldada, et seotud äriühingute vahelised suhted ja/või Hiinas valitsevad olulised moonutused ei mõjutanud Baosteeli lõplikku ostuhinda, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandas taandes. Seetõttu lükati väide tagasi.

(63)	Seepärast kasutas komisjon Baosteeli jaoks normaalväärtuse lõplikul kindlaksmääramisel ajutise määruse põhjendustes 93–102 sätestatud võrdlusaluseid, välja arvatud kahe tooraine puhul, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 58 ja 60.

(64)	Selle põhjal arvutas komisjon normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse arvutamise meetodit kirjeldati ajutise määruse põhjendustes 103–109 ning käesolevaga see kinnitatakse, kuna selle kohta pole märkusi esitatud.

3.1.5. Ekspordihind

(65)	Ekspordihinna üksikasjalik arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111. Kuna selle punkti kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.1.6. Võrdlus

(66)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 112 ja 113. Kuna selle punkti kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.1.7. Dumpingumarginaalid

(67)

Kuna tegeliku dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud meetodi kohta ei ole väiteid esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 114. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 116 ja 117, arvutas komisjon valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute puhul välja kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja dumpingumarginaalide kaalutud keskmise. Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Kuna käesoleval juhul oli koostöö tase madal, otsustas komisjon, et kõigi teiste äriühingute puhul on asjakohane kehtestada dumpingu jääkmarginaal kõrgeima dumpingumarginaali tasemel, mis tuvastati valimisse kaasatud koostööd tegeva kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja tüüpilistes kogustes müüdud tooteliikide puhul.

(68)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Baoshan Iron & Steel Co., Ltd.	30,7 %
Handan Jintai Packing Material Co., Ltd.	53,9 %
Koostööd tegevad äriühingud	34,6 %
Kõik teised äriühingud	77,9 %

3.2. Brasiilia

(69)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt CSNilt kirjalikud märkused esialgsete dumpingut käsitlevate järelduste kohta.

3.2.1. Normaalväärtus

(70)	Normaalväärtuse arvutamise metoodika üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 119–127. Kuna selle punkti kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.2.2. Ekspordihind

(71)	Ekspordihinna arvutuskäigu üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjenduses 128. Kuna selle punkti kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.2.3. Võrdlus

(72)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 129 ja 130.

(73)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis eksportiv tootja CSN, et ta oli oma küsimustiku vastuses rõhutanud, et komisjon peaks võtma arvesse kvaliteediküsimusi, et ta oli sellistele probleemidele viidanud oma omamaise ja eksportmüügi andmetes ning et ta oli sellega seoses esitanud kaugmeetodil ristkontrolli käigus täiendavaid tõendeid. Seetõttu palus CSN komisjonil võtta dumpinguarvutustes arvesse kvaliteedierinevusi, kuna sellised erinevused mõjutavad hindade võrreldavust.

(74)

Komisjon leidis, et kuigi CSN oli tõepoolest esitanud teavet uurimisaluse toote kvaliteedierinevuste kohta, ei esitanud ta küsimustiku vastuses ega kaugmeetodil ristkontrolli käigus selle põhjal kohandamise taotlust. Võttes aga arvesse pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud väidet, vaatas komisjon esitatud teabe kvaliteedierinevuste kohta uuesti läbi. Peale kvaliteedierinevuste arvessevõtmise taotluse ei esitanud CSN pärast esialgsete järelduste avalikustamist täiendavat teavet ega andmeid.

(75)

Vaatlusaluse toote, käesoleval juhul esimese ja teise kvaliteediklassi elektrolüütiliselt kroomitud terase kvaliteedi erinevus tuleneb toote füüsilistest omadustest. Teise kvaliteediklassi elektrolüütiliselt kroomitud terasel on teatavad vead või puudused, mis võivad takistada selle kasutamist eesmärgil, milleks see toodeti. Nagu CSN puuduste uurimise protsessi ja kaugmeetodil ristkontrolli käigus selgitas, müüb CSN sellist teise kvaliteediklassi elektrolüütiliselt kroomitud terast mahtlastina kolmandate riikide klientidele enampakkumisega sarnaneva menetluse kaudu, kus toode müüakse kõrgeima pakkumuse tegijale.

(76)	Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis a on sätestatud: „Kohandatakse vaatlusaluse toote füüsiliste omaduste erinevusi. Kohanduse ulatus vastab erinevuste turuväärtuse põhjendatud hinnangule.“

(77)

Komisjon leidis, et CSN ei esitanud põhjendatud hinnangut erinevuse turuväärtuse kohta. Vastuseks ühele komisjoni küsimusele puuduste uurimise protsessi ajal oli CSN märkinud, et teise kvaliteediklassi elektrolüütiliselt kroomitud terase hind on tavaliselt teatava protsendi võrra madalam kui esimese kvaliteediklassi terasel. Kui aga uurida äriühingu esitatud andmeid nii ekspordi kui ka omamaise müügi kohta tooteliigi kaupa, oli selge, et sellist üldist avaldust ei olnud hinnaerinevuse kohta võimalik teha.

(78)

Esiteks ei olnud teise kvaliteediklassi tooted alati esimesest odavamad. Hinnaerinevused esimese ja teise kvaliteediklassi vahel ulatusid uurimisperioodil miinusmärgiga kahekohalisest protsendist plussmärgiga kahekohalise protsendini. See kehtis kogu uurimisperioodi kohta, samas kui kuupõhiselt olid erinevused isegi suuremad.

(79)

Teiseks võib kahe kvaliteediklassi hinnaerinevus kuude vahel varieeruda. Näiteks ühe konkreetse tooteliigi puhul täheldas komisjon, et esimese kvaliteediklassi toode oli ühe kuu jooksul tõepoolest veidi kallim kui teise kvaliteediklassi toode, kuid ainult paar kuud varem oli see teise kvaliteediklassi tootest oluliselt odavam.

(80)

Analüüsist selgus, et hinnaerinevusi esines igas kuus, kusjuures hinnaerinevused esimese ja teise kvaliteediklassi elektrolüütiliselt kroomitud terase vahel võivad sõltuvalt kuust olla kas positiivsed või negatiivsed. Liidu müügi puhul oli see kõige tõenäolisemalt tingitud teise kvaliteediklassi toodete enampakkumisega sarnanevast müügist, mida on mainitud põhjenduses 75 ja mille puhul teise kvaliteediklassi hind ei sõltunud esimese kvaliteediklassi hinnast, vaid pigem pakkumisest ja nõudlusest konkreetse pakkumismenetluse ajal. Seda kinnitasid CSNi poolt kaugmeetodil ristkontrolli käigus tehtud avaldused.

(81)

Kuna i) hinnaerinevused esimese ja teise kvaliteediklassi vahel olid ebajärjekindlad ja ebakorrapärased, ii) need ei kajastanud üldist hinnaerinevust, mida CSN mainis oma puudusi käsitlevas kirjas, ning iii) CSN ei esitanud oma väite toetuseks uusi tõendeid, leidis komisjon, et erinevuse mõistlikku turuväärtust, mida on nõutud artikli 2 lõike 10 punktis a, ei ole tõendatud ega ole võimalik hinnata. Seetõttu lükkas komisjon tagasi CSNi taotluse teha kohandusi vastavalt kvaliteedierinevustele.

3.2.4. Dumpingumarginaalid

(82)	Kuna dumpingumarginaali arvutamise kohta ei ole vastuvõetud väiteid esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 133.

(83)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Companhia Siderúrgica Nacional	66,8 %
Kõik muud äriühingud	66,8 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(84)

Ajutise määruse põhjenduses 135 selgitas komisjon, et kuna kahju hindamiseks vajalikud andmed saadi peamiselt kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta esitatud andmete konfidentsiaalsust.

(85)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CISA, et majandusnäitajate esitamine vahemikena, eelkõige seoses liidu tarbimisega ja Eurostati andmetega väliseksportijate kohta, viidates ajutise määruse tabelitele 1 ja 4, ei võimaldanud tal neid näitajaid sisuliselt kommenteerida, ning palus komisjonil esitada täpsed andmed. Lisaks väitis CISA, et arvestades, et on neli liidu tootjat, kes esindavad kolme sõltumatut liidu tootjakontserni, ei ole ohtu, et huvitatud isikud saavad liidu tootjate andmeid oma huvides ära kasutada.

(86)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 31 ja 135, saadi kahju hindamisega seotud andmed peamiselt kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni. Seetõttu tuli kõik arvud esitada indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta esitatud andmete konfidentsiaalsust. Ehkki on neli liidu tootjat, kes esindavad kolme liidu tootjakontserni, on kaks kontserni omavahel seotud, sest äriühingul ArcelorMittal on osalus äriühingus Acciaierie d’Italia (10). Seetõttu leidis komisjon, et esitatud andmete konfidentsiaalsust on vaja kaitsta ja seega tuleb kasutada vahemikke.

(87)

Komisjoni hinnangul tuleb ka ajutise määruse tabelites 1 ja 4 sisalduvad andmed liidu tarbimise ning impordi ja turuosa kohta esitada vahemikena, sest absoluutarvud võimaldaksid arvutada liidu tootjate kogumüüki ja nende turuosa ning seega avalikustada konfidentsiaalset äriteavet üksikute liidu tootjate kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(88)	Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 134–139 ja 144–146.

4.2. Liidu tarbimine

(89)	Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137–139.

4.3. Import asjaomastest riikidest

4.3.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(90)	Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 140–143.

4.3.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(91)

Brasiilia valitsus väitis, et dumpinguvastase lepingu kohaselt on hinna allalöömise testi tegemise põhiparameetrid dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote hinnad importivas liikmesriigis tervikuna ning et dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ega selle lepingu üheski muus sättes ei ole sätestatud alust, mis võimaldaks jätta välja import äriühingutest, kes ei moodusta tootjate/eksportijate valimit, kuna seda käsitatakse dumpinguhinnaga impordina. Brasiilia valitsus väitis ka, et hindade allalöömise analüüsi puhul ei ole dumpinguvastases lepingus ühtki sätet, mis lubaks jätta importiva liikmesriigi samasuguse toote hinna arvutamisel välja seotud osapoolte vahelisi tehinguid või mis tahes muud liiki müüki, mida ei peeta tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Brasiilia valitsus viitas sellega seoses vaekogu otsustele „EÜ – kinnitusdetailid (Hiina)“ ja „Maroko – lõplikud dumpinguvastased meetmed vihikute suhtes (Tuneesia)“.

(92)

Lisaks väitis Brasiilia valitsus, et ajutise määruse põhjenduse 151 (11) sõnastus viitab sellele, et hindade allalöömise analüüs tehti Hiina ja Brasiilia puhul riigipõhiselt, kuigi vastavalt ajutise määruse põhjendusele 33 „otsustas komisjon seoses eespool põhjendustes kirjeldatud analüüsiga asjaomastest riikidest pärit impordi kumuleerida“. Brasiilia valitsus on seisukohal, et kui import on kahju analüüsimiseks kumuleeritud, tuleks sama menetlust järgida kõigi dumpinguvastase lepingu artiklis 3 nõutud uurimiste puhul, sealhulgas hinnamõjude puhul, ning viitas sellega seoses vaekogu otsusele „EÜ – toruliitmikud“.

(93)

Brasiilia valitsus palus komisjonil selgitada, kas tema arusaam uurimise asjaoludest vastab tõele, ning sel juhul teha arvutustes järgmine kohandus:

—	võtta arvesse liidu tootjate samasuguse toote kogumüügi, sealhulgas seotud osapoolte vaheliste tehingute hinda;

—	võtta arvesse kogu Hiinast ja Brasiiliast pärit uurimisaluse toote importi, olenemata dumpinguvastase lepingu punkti 6.10 kohasest tootjate/eksportijate valimist, ning

—	kumuleerida kogu uuritud päritolu (Hiinast ja Brasiiliast) import, kui hinnatakse dumpinguhinnaga impordi mõju samasuguste toodete hindadele siseturul.

(94)

Komisjon rõhutas, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 186 ja 194, surus nii Brasiiliast kui ka Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil tugevalt alla, mis tõi vaatlusalusel perioodil kaasa järjest suurema rahalise kahju. Seevastu Brasiilia valitsuse argumendid keskenduvad teisele hinnavõrdlusstandardile, st hinna allalöömisele (vt põhjendused 91 ja 92). Sellest tulenevalt väitis komisjon, et 2018. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni on hinnad liidu turul olnud allasurutud. Isegi kui Brasiilia valitsuse väited peaksid osutama hindade allasurumisele, puudub toimikus teave selle kohta, et valimisse kaasamata liidu tootjate hinnad erineksid oluliselt valimisse kaasatud tootjate hindadest ja et järeldused hindade allasurumise kohta oleksid seega erinevad. Tegelikult näitab juba ajutise määruse tabelites 5 ja 6 esitatud impordihindade ja liidu hindade võrdlus, et impordihinnad olid liidu hindadest madalamad (vt ajutise määruse põhjendus 149). Seega võttis komisjon hinnamõju analüüsi osana arvesse kogu impordi hinnamõju liidu tootmisharu kogumüügile. Igal juhul märkis komisjon, et valimi moodustamine on juhul, kui pooli on palju, sätestatud alusmääruses ja WTO dumpinguvastase lepingu vastavates sätetes ning seetõttu võib ka piisava arvu representatiivsete pooltega piirduv uurimine jõuda representatiivsetele järeldustele. Brasiilia valitsuse viidatud kohtupraktika ei toetanud väidet, et valimisse kaasatud äriühingute kohta tehtud representatiivseid järeldusi ei saa kasutada ülejäänud müügi ja impordi kohta järelduste tegemiseks. Seetõttu lükati need Brasiilia valitsuse väited tagasi.

(95)

Seoses väidetega hinna allalöömise ja liidu tootmisharu müügi suhtes tehtud valiku kohta, mida kasutati hinna allalöömise arvutustes, kinnitas komisjon, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate elektrolüütiliselt kroomitud terase importi võrreldi üksnes liidu tootmisharu sama liiki toote müügiga. Sellega seoses arvutas komisjon välja hinna allalöömise kogu asjaomastest riikidest pärit impordi puhul ja tegi ühise hinnamõju analüüsi. Tulemuseks oli hinna allalöömine vahemikus 1,9–21,8 %; mõlema riigi kaalutud keskmine on 11,2 %.

(96)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas Brasiilia valitsus oma väidet, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma seotud osapoolte vahelisi müügitehinguid. Brasiilia valitsus väitis ka, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste tegemisel oleks tulnud arvesse võtta ka valimisse kaasamata liidu ja eksportivate tootjate müüki. Brasiilia valitsus viitas vaekogu aruandele, milles vaekogu lükkas tagasi uurimisasutuse lähenemisviisi omamaise tootmisharu hindade arvutamiseks hindade allalöömise leidmise eesmärgil, sest leiti, et need hinnad ei ole kasumlikud (12). Komisjon ei mõistnud, kuidas see aruanne toetab Brasiilia valitsuse väidet, mille kohaselt oleks hinna allalöömise arvutamisel tulnud arvesse võtta ka seotud osapoolte vahelisi müügitehinguid. Igal juhul ei ole seda vaekogu aruannet vastu võetud. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 94, oli komisjonil õigus kohaldada väljavõttelist uuringut ja kasutada valimisse kaasatud äriühingute suhtes tehtud representatiivseid järeldusi selleks, et teha järeldusi ülejäänud müügi ja impordi kohta. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi. Igal juhul leidis komisjon, analüüsides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu hindadele, et hindade allasurumine, mis on kindlaks määratud ajutise määruse põhjendustes 186, 188, 193, 194 ja 208, on juba piisav näitaja. Järeldusi hindade allasurumise kohta makrotasandil kinnitasid ka järeldused märkimisväärse turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul uurimisperioodil. Nagu on märgitud põhjenduses 185, jäid turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid vahemikku 23,9–53,2 %; mõlema riigi kaalutud keskmine on 37,7 %. Nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 9, oli liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul uurimisperioodil [780–910] eurot tonni kohta, samas kui ühiku tootmiskulu oli [840–980] eurot tonni kohta. Hindade allasurumise tõttu müüs liidu tootmisharu seega tooteid hinnaga, mis isegi ei katnud tootmiskulusid, rääkimata tavapärasest kasumimarginaalist. Seetõttu kinnitati lõppetapis järeldused asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hindade allasurumise kohta.

(97)

Komisjon märkis, et need ühemõttelised järeldused hindade märkimisväärse allasurumise kohta on juba õiguslikult piisavad, et kinnitada, et dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellises olukorras ei ole õiguslikku nõuet hinna allalöömise kohta eraldi analüüsi ja järelduste tegemiseks, sest see on alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohaselt alternatiivne hinnamõju analüüsi standard. Hoolimata ajutises määruses hinna allalöömise kohta tehtud järeldustest ja võttes arvesse eespool esitatud järeldusi hindade allasurumise kohta, ei ole hinna allalöömise analüüs ja järeldused uurimise tulemuste jaoks seega vajalikud. Lisaks kinnitas Üldkohus oma hiljutistes otsustes, et komisjoni analüüs märkimisväärse hindade allasurumise kohta on hinnamõju hindamise vahend alusmääruse artikli 3 lõike 3 alusel (13). Seda silmas pidades on poolte märkused hindade allalöömise kohta samuti alusetud. Terviklikkuse huvides otsustas komisjon siiski vastata huvitatud isikute väidetele.

(98)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Brasiilia valitsus komisjoni avalduse, et järeldused hinna allalöömise kohta ei ole uurimise tulemuse seisukohast vajalikud, sest Brasiilia valitsuse väitel põhines kahjumarginaal hinna allalöömisel. Ent nagu on selgitatud allpool punktides 6.1 ja 6.2 ning vastupidiselt Brasiilia valitsuse väitele ei põhinenud kahjumarginaal tuvastatud hindade allalöömisel, vaid pigem iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks määratud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalil, v.a Jintai puhul, kelle kahjumarginaal võrdus tuvastatud dumpingumarginaaliga.

(99)

Seoses Brasiilia valitsuse väitega, et komisjon peaks arvesse võtma samasuguse toote kogumüügi hinda liidu turul, sealhulgas seotud osapoolte vahelisi tehinguid, märkis komisjon, et ta kogub oma uurimiste käigus kogu teabe, sealhulgas seotud osapoolte vahelised müügihinnad. Samuti palub komisjon sellega seoses liidu tootjatel selgitada seotud osapooltega tehtavate müügitehingute siirdehindade poliitikat. Kui isikutevaheline seotus mõjutab kõnealust müüki ja selle hinnad ei vasta turutingimustele, ei võeta seda hinna allalöömise analüüsis arvesse, sest see moonutaks arvutuste tulemusi. Seevastu juhul, kui seotud osapoolte vaheline müük toimub turutingimustel ja kajastab turutehingut, võib seda hinna allalöömise arvutamisel täielikult arvesse võtta (tingimusel, et kaubandustasandit ei korrigeerita). See lähenemisviis on täielikult kooskõlas algmääruse sätetega ja Brasiilia valitsuse viidatud WTO kohtupraktikaga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(100)

Baosteel tõstatas menetlusõiguse ja kaitseõiguse küsimuse seoses komisjoni avalikustamisdokumendiga, kus liidu tootmisharu ühiku müügihinnad ja sihtühikuhinnad, millele nendes arvutustes tugineti, on esitatud laias vahemikus ning samad vahemikud, olenemata erinevate kontrollnumbritega toodete hinnaerinevusest, mis takistas äriühingul esitada sisulisi märkusi. Kuna turuhinnast madalama hinnaga müügi summa arvutatakse eksportija CIF-väärtuse ja liidu tootmisharu sihthinna vahena, ilma et liidu tootmisharu sihthinda tegelikult avalikustataks, ei ole eksportijatel võimalik kontrollida komisjoni turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutuste täpsust. Jintai väljendas sarnast muret.

(101)

Sellega seoses märkis komisjon, et põhjenduses 86 juba selgitatud konfidentsiaalsusprobleemide tõttu on vaja esitada andmed vahemikena. Pärast Baosteeli väidet vaatas komisjon vahemikud läbi, võttes arvesse erinevate kontrollnumbritega toodete vahelisi hinnaerinevusi.

(102)

Lisaks palus Baosteel komisjonil selgitada, kas ta on võrrelnud hindu samal kaubandustasandil. Eelkõige väitis Baosteel, et kuna eksportija poolel on komisjon maha arvanud seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, peab ta tegema sama liidu tootja poolel, kui nad müüvad vaatlusalust toodet seotud kauplejate kaudu liidu turul.

(103)

Ka Jintai väitis, et komisjon ei ole hinna allalöömise marginaali arvutamisel võrrelnud hindu samal kaubandustasandil. Jintai on seisukohal, et tegemata kahju arvutamise eesmärgil läbi viidud hinnavõrdluse raames vahet valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele ostjatele suunatud otsemüügi hindade ja nende tootjatega seotud müügiüksuste poolt sellistelt ostjatelt küsitud hindade vahel, võttis komisjon selle toote puhul arvesse hinda, mis oli liialdatud ja seega Jintai jaoks ebasoodne. Teisisõnu ei teinud komisjon Jintai hinna allalöömise marginaali arvutamisel õiglast võrdlust, võttes valimisse kaasatud liidu tootjate hindade osas arvesse teatavaid elemente, mis puudutavad teist kaubandustasandit kui see, mida kasutati võrdluses (tehasehind). Jintai väitis, et kui õiget ja nõuetekohast võrdlust tehakse samal kaubandustasandil, oleks Jintai hinna allalöömise marginaal tõenäoliselt kaugelt alla 0 %. Seetõttu palus Jintai komisjonil teha nõuetekohane ja õiglane kaubandustasandite võrdlus, et teha kindlaks hinna õige „üleslöömismarginaal“ Jintai jaoks, ning viitas sellega seoses Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (14) ning Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon (15).

(104)

Kõigepealt märkis komisjon, et hinna allalöömise analüüsi täiendavad tema eraldi järeldused hindade allasurumise kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 185, 186 ja 194. Juba need järeldused hindade märkimisväärse allasurumise kohta on õiguslikult piisavad, et näidata negatiivset mõju liidu tootmisharu küsitavatele hindadele, nagu on selgitatud põhjenduses 97. Nagu on selgitatud nimetatud põhjenduses, käsitles komisjon siiski täielikkuse huvides hinna allalöömist käsitlevaid argumente.

(105)

Seoses Baosteeli väitega liidu tootjatega seotud kauplejate hinna kohandamise kohta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga kinnitas komisjon, et hinna allalöömise arvutustes ei olnud ta sellist kohandust teinud. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 150 ja 151, tegi komisjon mitu muud kohandust, et tagada õiglane võrdlus samal kaubandustasandil. Selle tulemusena tõsteti liidu tootmisharu hinnad tehasehindade tasemele ja eksportivate tootjate impordihinnad CIF-tasemele liidu piiril (16). Komisjon tegi siiski simulatsiooni, arvutades Baosteeli müügi suhtes hinna allalöömise nii analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamisel kui ka ilma selleta ning tegi kindlaks, et mõlemal juhul oli hinna allalöömine Baosteeli puhul märkimisväärne, miinimummääraga 7,5 %. Vastupidiselt Baosteeli väitele leiti seega siiski, et isegi kui Baosteeliga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit artikli 2 lõike 9 alusel maha ei arvata, oli hinna allalöömine märkimisväärne.

(106)

Jintai puhul märkis komisjon, et kuna see eksportiv tootja ei eksportinud uurimisalust toodet seotud müügiüksuste kaudu, ei kohandatud tema ekspordihinda analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamisega. Käesoleval juhul ei pidanud komisjon asjakohaseks kohandada liidu tootjate müüki. Komisjon märkis, et hinnavõrdluse sümmeetria tagamiseks peaksid vastavad hinnad sisaldama võimalikult suurel määral samu elemente ning kajastama nii palju kui võimalik sama kaubandustasandit. Esimese puhul kajastas Jintai ekspordihind Hiina juriidilise isiku otsemüüki sõltumatutele klientidele liidus. Liidus müüs üks valimisse kaasatud tootja otse lõpptarbijatele ja tema hind kajastas samu elemente nagu Jintai hind. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud liidu tootjat kuulusid ArcelorMittali kontserni. Kummalgi neist ei olnud otsemüüki tootvatelt üksustelt, vaid müük toimus seotud üksuste kaudu. Komisjon leidis, et tootmisüksustel ei olnud oma müügistruktuuri, vaid nad pidid müümiseks tuginema oma seotud müügiüksustele. Teisisõnu jagati vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud tootmisüksuste ja nendega seotud, muudes liikmesriikides asuvate müügiüksuste vahel: tootmisüksused kandsid ainult tootmiskulud ning müügiüksused kandsid müügi- ja turustuskulud. Tootmisüksus ei kandnud müügikulusid ja ArcelorMittali müügiosakond kuulus täielikult eraldiseisvate juriidiliste müügiüksuste alla. ArcelorMittali kontserni müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tekkisid seotud müügiüksustel liidu klientidele müümisel. Õiglase võrdluse tagamiseks võttis komisjon arvesse müügiüksuse hinda liidu klientidele müümisel, kuna see hind kajastas samu tootmis- ja turustuskulusid, mis kajastusid Jintai ekspordihinnas; Jintai, nagu ka teise valimisse kaasatud liidu tootja puhul toimus nii tootmine kui ka müük ühe üksuse kaudu. ArcelorMittali kontserni seotud müügiüksuse hinna arvestamata jätmine alahindaks tegelikku hinda, sest see ei kajastaks üksuse vajalikke müügikulusid müümisel sõltumatutele klientidele liidus. Liidu tootmisharu seotud müügiüksused ja Jintai täitsid sarnaseid müügifunktsioone, sest 1) nad mõlemad peavad leidma kliente liidus, 2) allkirjastama müügilepingud ning 3) tagama tarnete ja arvete tasumise jne. Seepärast kajastas see hinnavõrdlus kooskõlas kohtuotsustega Hansol, (17) CRIA ja CCCMC (18) ning Giant Electric Vehicles (19) vastavat tegelikku majanduslikku olukorda ja vastavaid rolle, mida asjaomased üksused etendasid nii ekspordi kui ka ELi poolel ning olukorras, kus mõlemad üksused konkureerivad liidu turul.

(107)

Isegi kui eeldada, et Jintai taotluse rahuldamise tulemusena (pidades silmas, et komisjon kohandas liidu tootmisharu müüki hinna allalöömise arvutamise eesmärgil, kohaldades analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9) selle eksportiva tootja puhul hinna allalöömist ei ilmneks, ei muudaks see komisjoni otsust hindade allalöömise kohta Hiina ja mõlema asjaomase riigi puhul tervikuna. Jintai eksport liitu moodustab tõesti vaid 6,3 % koguekspordist liitu ja ainult 11,6 % valimisse kuuluvast ekspordist. See tähendab, et isegi kui Jintai ekspordi puhul hindade allalöömist ei toimu, kinnitatakse hinna allalöömise järeldused teise valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja tõttu mõlema asjaomase riigi puhul. Samuti ei mõjutaks mis tahes järeldus Jintai hindade allalöömise taseme kohta komisjoni järeldusi hindade allasurumise kohta, nagu on juba märgitud põhjendustes 97 ja 104. Jintai hinnad olid tõepoolest turuhinnast märgatavalt madalamad (vt põhjendus 185).

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(108)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist küsis CISA, kas makromajanduslikke näitajaid käsitlevad andmed sisaldasid andmeid Acciaierie d’Italia kohta. Komisjon vastas jaatavalt.

(109)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 153–157.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

(110)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palus CISA komisjonil kinnitada, kas ta on taganud, et kõik tootjad, sealhulgas Acciaierie d’Italia, on tõepoolest kaasatud makromajanduslikke näitajaid käsitlevatesse asjakohastesse andmekogumitesse, ning märkis, et ainuüksi Acciaierie d’Italia arvele langeb [5–15] % vaatlusaluse toote kogutoodangust ja müügist liidus, mis ületab ebaolulist taset.

(111)

Sellega seoses kinnitas komisjon, et Acciaierie d’Italiat käsitlevaid andmeid on makromajanduslikes näitajates arvesse võetud.

4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(112)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 158–160.

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(113)

Kuna müügimahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 161 ja 162.

4.4.2.3. Tööhõive ja tootlikkus

(114)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 163 ja 164.

4.4.2.4. Kasv

(115)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 165–167.

4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(116)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Brasiilia valitsus, et dumpingumarginaali suuruse hindamisel kordas komisjon lihtsalt teiste uurimiste käigus juba tehtud järeldusi. Näiteks järeldust, et dumpingumarginaalid ületavad miinimumkünnist, on juba väljendatud ajutise määruse põhjenduses 141 seoses impordi kumuleerumise hindamisega, ning seda saab tuletada ajutiste meetmete kohaldamisest endast. Lisaks analüüsiti dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda dumpinguvastase lepingu punktide 3.1, 3.2 ja 3.5 alusel ning analüüsi tulemusi on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 144–152. Seetõttu ei tehtud konkreetset analüüsi dumpingumarginaali suuruse kohta. Seetõttu palus Brasiilia valitsus komisjonil analüüsida seda tegurit, mis täiendab muid dumpinguvastase lepingu artiklis 3 sisalduvaid näitajaid.

(117)

Sellega seoses märkis komisjon, et dumpingumarginaali suuruse kaalumisel tuleb uurida, kas dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvesse võttes ei saa mõju liidu tootmisharule pidada ebaoluliseks.

(118)

Komisjon tuletas meelde, et kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil ja uurimisperioodil märkimisväärne, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi hinnad on põhjustanud liidu tootmisharu hindade allalöömist ja allasurumist. Võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju seega pidada ebaoluliseks ning see oli isegi suur, nagu komisjon järeldas ajutise määruse põhjenduses 168.

(119)

Seepärast kinnitati ajutise määruse põhjendused 168 ja 169.

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(120)

Kuna hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 170–172.

4.4.3.2. Tööjõukulud

(121)

Kuna tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 173 ja 174.

4.4.3.3. Varud

(122)

Kuna varude kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 175 ja 176.

4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(123)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 177–182.

4.4.4. Järeldus kahju kohta

(124)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid CISA ja Eviosys, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju ja et liidu tootmisharu mis tahes negatiivne majanduslik mõju oli tegelikult tingitud muudest teguritest, näiteks COVID-19 pandeemia mõjust. Pärast lõplikku avalikustamist kordas CISA oma väiteid.

(125)

Esiteks juhtisid CISA ja Eviosys tähelepanu asjaolule, et liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil tegelikult suurenes, ehkki liidu tarbimine vähenes.

(126)

Teiseks märkis CISA makromajanduslike näitajate kohta, et ükski neist ei saa viia järelduseni, et liidu tootmisharule on tekitatud olulist kahju. Ta juhtis tähelepanu sellele, et tootmisvõimsuse ja omamaise müügi tase on tarbimise vähenemise taustal püsinud muutumatuna, mis selgitab turuosa selget suurenemist. Lisaks on liidu tootmisharu selgelt suutnud suurendada töötajate arvu, mis on samuti vastuolus järeldusega, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(127)

Kolmandaks märkis CISA seoses mikromajanduslike näitajatega, et liidu müügihind vaatlusaluse perioodi ja uurimisperioodi vahel ei langenud ning oli vahepealsel perioodil vaid veidi kõikunud. Ka Eviosys juhtis tähelepanu sellele, et liidu tootmisharu müügihinnad jäid üldiselt stabiilseks, ega nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharu „ei suutnud tõsta müügihindu, et katta suurenenud tootmiskulusid“, ning et see oli nii väidetavalt „impordi põhjustatud hinnasurve tõttu“. Sellega seoses väitis Eviosys, et vaatlusalusel perioodil vähenenud nõudlus koos COVID-19 pandeemia mõjuga takistas liidu tootmisharul oma müügihindu tõsta.

(128)

Neljandaks osutas CISA kasumlikkuse näitajate kõikumisele hoolimata asjaolust, et liidu tootmisharu turuosa oli suurenenud. Sellega seoses seadis CISA kahtluse alla liidu tootmisharu otsuse jätkata märkimisväärseid investeeringuid, hoolimata asjaolust, et liidu tarbimine ilmselgelt ei suurene, ning palus komisjonil selgitada täpseid õiguslikke nõudeid, mille alusel liidu tootmisharu peab investeeringuid tegema, ning tagada nende asjakohasus vaatlusaluse toote seisukohast. CISA märkis ka, et suurenenud tootmiskulud ei ole kuidagi seotud Hiinast pärit ekspordiga ning seetõttu peaks komisjon seda käsitama põhjusliku seose katkemise tegurina.

(129)

Lisaks väitis CISA, et vastupidiselt ajutises määruses esitatud kasumlikkuse tasemetele peetakse asjaomaseid turuväljavaateid üldiselt väga positiivseteks. CISA viitas teatavatele artiklitele (20) ja juhtis tähelepanu sellele, et kõigile kolmele valimisse kaasatud tootjale (kellest kaks kuuluvad ühte kontserni) on nendes artiklites sõnaselgelt viidatud; artiklid näitavad, et ArcelorMittal suurendas eelmisel aastal oma müüki 44 % ja ThyssenKrupp suurendas oma kvartalitulu 2021. aasta detsembris eelmise aastaga võrreldes 39 %.

(130)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas CISA oma väidet, et komisjon peaks hindama ArcelorMittali ja ThyssenKruppi väidetavat suurt kasumlikkust pärast uurimisperioodi. Lisaks väitsid CISA ja CANPACK, et Hiinast ja Brasiiliast pärit impordi hinnad on pärast uurimisperioodi märkimisväärselt tõusnud ning et komisjon peaks seda arvesse võtma.

(131)

Komisjon ei olnud nende väidetega nõus. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 183, halvenesid vaatlusalusel perioodil nii makro- kui ka mikrotasandi majandusnäitajad. Vaatamata asjaolule, et liidu tootmisharu müügimaht oli vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilne ja turuosa teataval määral suurenes, halvenes liidu tootmisharu finantsolukord peamiselt tootmiskulude suurenemise tõttu, mida ei suudetud katta tootmisharu vastavate müügihindade tõusust. Dumpinguhinnaga impordi poolt hindadele põhjustatud märkimisväärse langussurvega kaasnes alates 2019. aastast kahjum, mis suurenes uurimisperioodil veelgi. Kuigi töötajate arv vaatlusalusel perioodil suurenes, toimus see kasv peamiselt 2019. ja 2020. aastal. Uurimisperioodil koondas liidu tootmisharu töötajaid.

(132)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 187, halvenesid sellised majandusnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil oluliselt. See mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, teha vajalikke investeeringuid ja kaasata kapitali, takistades tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist.

(133)

Seoses õiguslike nõuete täitmiseks tehtud investeeringutega märkis komisjon, et need investeeringud on seotud keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kohustustega ega ole seotud tootmisvõimsuse suurendamisega.

(134)

Turuväljavaated, impordi hinnasuundumused ning CISA ja CANPACKi osutatud liidu tootjate väidetav kasumlikkus, mis saavutati pärast uurimisperioodi lõppu, ei ole liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud kahju hindamisel asjakohased.

(135)

Pärast lõplikku avalikustamist sidus CISA töötajate arvu suurenemise komisjoni selgitusega, et tehtud investeeringud olid seotud keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega, väites, et sellised investeeringud ei nõuaks töötajate arvu suurendamist. Lisaks palus ta komisjonil täpsustada tootmisharu poolt keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kohustuste täitmiseks tehtud investeeringute täpset ulatust ja summasid.

(136)

Komisjon ei sidunud tööhõive kasvu tehtud investeeringutega. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 131, suurenes tööhõive peamiselt 2019. ja 2020. aastal ning vähenes 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8,9 %. Samal ajal suurenesid investeeringud uurimisperioodil jätkuvalt. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et tal ei ole võimalik avalikustada valimisse kaasatud äriühingute tehtud investeeringute täpset ulatust ja summat, kuna see on konfidentsiaalne teave. Kuid nagu juba märgitud eespool põhjenduses 133, ei olnud need investeeringud seotud tootmisvõimsuse suurendamisega, vaid pigem juba olemasoleva tootmisvõimsuse kohandamise ja/või asendamisega.

(137)

Seega järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi huvitatud isikute väited olulise kahju puudumise kohta ja kinnitas ajutise määruse põhjendused 183–188.

(138)

Väiteid muude kahju põhjustavate tegurite kohta käsitletakse allpool punktis 5.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

5.1.1. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(139)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CISA, et asjaomaste riikide turuosasid, mis ei ületanud kunagi 18 % ja vähenesid seejärel uurimisperioodil, ei saa pidada liiga kõrgeks.

(140)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 192, suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 13,1 %-lt 2018. aastal 15,4 %-le uurimisperioodil. Komisjon leidis, et selline turuosa on märkimisväärne ja kindlaksmääratud hinnataset silmas pidades võib see liidu tootmisharu mõjutada alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendused 190–192.

5.1.2. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hind ja hinnamõjud

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Eviosys, et puuduvad tõendid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve kohta ning et liidu tootjate hinnad ei näi vastavat Hiina või Brasiilia hindadele, mis viitab sellele, et need hinnad neid ei mõjutanud.

(142)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 193, oli asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind märkimisväärselt madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul ning see import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 11,2 % (kaalutud keskmine) Märkimisväärsed madalate hindadega impordimahud surusid liidu tootmisharu hinnad alla ning see ei suutnud katta tootmiskulusid ning kandis seetõttu kahju.

(143)

Olenemata sellest, kas liidu tootmisharu hinnad on järginud Hiina ja Brasiilia hindu või mitte, on siiski selge, et asjaomastest riikidest pärit madalate hindadega import surus liidu tootmisharu hindu alla ja avaldas seega negatiivset mõju hindadele. Hindade allasurumise esinemine on alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohase hinnamõju analüüsi kontekstis piisav järeldamaks, et dumpinguhinnaga impordi hinnad avaldasid liidu hindadele märkimisväärset negatiivset mõju. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjendus 193.

5.1.3. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olulise kahju vaheline põhjuslik seos

(144)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Eviosys oma väidet, et asjaomastest riikidest pärit import ei oleks saanud kahju põhjustada, ning kordas, et liidu tootmisharu müüdavate toodete ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel on väga nõrk konkurentsisuhe selliste tegurite tõttu nagu madalam kvaliteet ja sobimatus teatavateks kasutusviisideks, pikemad täitmisajad ja suuremad transpordikulud ning piiratud klienditugi, mis selgitab ka erinevaid hindu ja asjaolu, et need on üldiselt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad.

(145)

Eviosys ei esitanud oma väidete põhjendamiseks siiski uusi tõendeid. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 194–197.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Import kolmandatest riikidest

(146)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Brasiilia valitsus, et esialgses otsuses arvutatud mittekahjustav hind on [850–990] eurot tonni kohta. Võttes arvesse, et see väärtus on kõrgem kui uurimisvälise päritoluga impordi hind (822 eurot tonni kohta) ja et uurimisvälise päritoluga impordi maht on suurem kui Brasiiliast ja Hiinast pärit impordi maht, peaks komisjon seda arvestama uurimisvälise päritoluga impordi hindamisel võimaliku muu kahjutegurina. Nende kahjulik mõju tuleb eraldada ja eristada väidetavast dumpinguhinnaga impordist tulenevast mõjust.

(147)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 199, vähenesid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil vastavalt 23 % ja 21 %, keskmine impordihind jäi liidu tootmisharu keskmise müügihinna lähedale ning oli märkimisväärselt kõrgem kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind. Oli selge, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju oli põhjustatud vaatlusaluse toote impordist, mis hoidis hinnatasemed madalal. Kuigi ei saa välistada, et muud impordiallikad võiksid pärast vaatlusaluse toote impordi suhtes tollimaksude kehtestamist liidu tootmisharule kahju põhjustada, oli selge, et need ei olnud põhjus, mis võiks nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja uurimisperioodil täheldatud olulise kahju vahel.

(148)

Lisaks arvutati keskmine mittekahjustav hind konkreetse tootevaliku alusel, mis põhines valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelikul ekspordil, ja mida võrreldi nende eksportivate tootjate impordi hinnaga mahalaadimisel. Sellisena ei olnud see otseselt võrreldav keskmiste CIF-impordihindadega.

(149)

Sellest tulenevalt lükati väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjendused 198–201.

5.2.2. COVID-19 pandeemia

(150)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid CISA, Eviosys ja CANPACK, et COVID-19 pandeemia ja selle majanduslikud tagajärjed kõrvaldavad põhjusliku seose impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel. CISA väitis, et COVID-19 pandeemia on peamiselt nõudlusega seotud kriis ega pole seotud tootmisharu kahjustava suurenenud impordiga; see tõi peamise tagajärjena kaasa tootmise peatamise ja sellest tuleneva majanduslanguse liidu turul.

(151)

Brasiilia valitsus viitas ajutise määruse põhjendustele 203–205 ja väitis, et komisjon näis minimeerivat COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharule, kuna liidu tootmisharu olukorra halvenemine olevat alanud juba enne pandeemiat ja jätkus pärast seda, kui liidu tootmisharu tootmine uurimisperioodil taastus. Brasiilia valitsus on seisukohal, et see väide ei ole piisav põhjus COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks, kuna eespool nimetatud pandeemia võis avaldada liidu tootmisharule negatiivset mõju samaaegselt väidetava dumpinguhinnaga impordiga.

(152)

Sellega seoses viitas komisjon ajutise määruse põhjendusele 203, milles ta oli tunnistanud, et COVID-19 pandeemial oli liidu tootmisharule negatiivne mõju, eriti 2020. aastal, kui liidu tootmisharu tootmiskohad tuli ajutiselt sulgeda, ning on võimalik, et COVID-19 pandeemia võis aidata kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju tekkimisele. Komisjon rõhutas siiski asjaolu, et liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemine algas juba enne pandeemiat ja jätkus COVID-19 järgsel taastumise perioodil, sealhulgas uurimisperioodil. Seetõttu ei saanud COVID-19 pandeemia negatiivset mõju pidada liidu tootmisharule tekitatud kahju peamiseks põhjuseks sel määral, et see oleks nõrgendanud põhjuslikku seost sellise kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

5.2.3. Tootmiskulude muutumine

(153)

Kuna tootmiskulude muutumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 206–209.

5.2.4. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(154)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtis CISA tähelepanu sellele, et liidu tootmisharu eksport oli märkimisväärne, moodustades uurimisperioodil 22 %. Lisaks viitas ta ajutise määruse tabelile 14, mis näitab, et liidu tootmisharu ekspordimaht vähenes 7 protsendipunkti ja ekspordihinnad langesid 6 protsendipunkti. CISA väitis, et eksportmüügiga seotud negatiivne areng mõjutas oluliselt liidu tootmisharu üldisi majandustulemusi.

(155)

CANPACK ei nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharu ekspordinäitajatest ei piisa põhjusliku seose nõrgendamiseks, sest ajutise määruse tabelis 14 on selgelt näidatud, et liidu tootjate müügihind väljaspool liitu asuvates riikides oli samal tasemel kui Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnad. CANPACK leidis, et liidu tootjate väide, et väljaspool liitu müümise põhjus oli see, et liidu tootmisharu ei ole võimeline müüma liidu turul, kuigi liidu kasutajate nõudlus elektrolüütiliselt kroomitud terase järele on suur, ei ole veenev.

(156)

Brasiilia valitsuse hinnangul ei saa liidu tootmisharu ekspordinäitajaid pidada kõrvaliseks teguriks, arvestades, et liidu tootmisharu ekspordimaht on suurem kui väidetav dumpinguhinnaga import.

(157)

Mis puutub liidu tootmisharu ekspordinäitajatesse, siis ekspordimaht kõigepealt suurenes 2019. ja 2020. aastal, enne kui see uurimisperioodil vähenes, samal ajal kui keskmised ekspordihinnad vähenesid alates 2020. aastast. See muutus vastas liidu tootmisharu liidu müügi mõningasele kasvule 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel. Seega näib, et liidu tootmisharu ekspordinäitajate väike langus ei avalda tugevat mõju liidu tootmisharu üldistele majandustulemustele, mis halvenesid samal ajavahemikul rohkem. Lisaks põhinevad ajutise määruse tabelis 12 esitatud negatiivsed kasumlikkuse näitajad üksnes ELi müügil ega ole seega tingitud võimalikust ekspordikahjumist. Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 213 esitatud järelduse, et kuigi eksporditegevuse vähenemine võis aidata kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule, ei ole see piisav selleks, et nõrgendada põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel, võttes arvesse liidu müügi suurt osakaalu võrreldes eksportmüügiga. Sellest tulenevalt lükkas komisjon huvitatud isikute sellekohased väited tagasi.

5.2.5. Aastaste lepingute mõju

(158)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei nõustunud CANPACK väitega, et liidu tarnijate ja nende liidu klientide vaheliste pikaajaliste (iga-aastaste) lepingute mõju liidu tootmisharule tekitatud kahjule on piiratud ega saa nõrgendada põhjuslikku seost. CANPACKi väitel põhineb liidu tootmisharu müük, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 214, iga-aastastel lepingutel, millega määratakse kindlaks järgmise aasta kogused ja hinnad ning mis jätavad liidu tootjatele minimaalse manööverdamisruumi, mis võimaldaks tõsta müügihindu seoses toorainehindade tõusuga iga-aastase lepingu kohaldamise ajal, või ei jäta seda üldse. Liidu tootjad tuginevad oma pakkumistes järgmise aasta hinnangulistele toorainehindadele ja tootmiskuludele, võttes arvesse muutuste ohtu (tegelikult peetakse järgmise aasta hindade üle läbirääkimisi eelmise aasta neljandas kvartalis).

(159)

Sellega seoses viitas komisjon ajutise määruse põhjendusele 208, milles märgiti, et liidu tootmisharu ei suutnud tõsta müügihindu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, mis hõlmab rohkemat kui kolme aastat. Kuna sellist mustrit täheldati pika aja jooksul, ei saanud seda selgitada vaid toorainekulude suurenemise ning aastaste lepingute ja fikseeritud hindade mõjuga.

(160)

Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendused 214 ja 215.

5.2.6. Tarbimine

(161)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid CISA ja Eviosys tähelepanu tarbimise vähenemisele kui asjakohasele tegurile põhjusliku seose kaalumisel. Pärast lõplikku avalikustamist kordas CISA oma väidet, väites, et tarbimise vähenemine võib kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud kahju vahelise põhjusliku seose. Siiski ei põhjendanud nad oma väiteid. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(162)

Brasiilia valitsus ei nõustunud ajutise määruse põhjenduses 218 esitatud komisjoni järeldusega, et turu nõudluse 3 % vähenemist ei saa pidada kahju põhjuseks, mis nõrgendas põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud kahju vahel. Brasiilia valitsuse sõnul võib turu vähenemine mõjutada ka omamaise tootmisharu tootmismahtu ja püsikulusid ning seda tuleks analüüsida koos muude teguritega, millel on sama mõju.

(163)

Sellega seoses järeldas komisjon ajutise määruse põhjenduses 217, et hoolimata turu 3 % vähenemisest jäid liidu müüginäitajad samaks, mis näitas, et liidu tootmisharu kantud kahju ei põhjustanud vähenevast nõudlusest tingitud mahtude kahanemine, vaid pigem asjaomastest riikidest pärit impordist tingitud hinna allasurumine. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendused 216–218.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(164)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja nende riikide turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil, samal ajal kui nende hinnad langesid. See langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Seepärast kinnitas komisjon, et kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on selge põhjuslik seos.

(165)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Brasiilia valitsus, et komisjon ei eraldanud ega eristanud nõuetekohaselt liidu tootmisharu ekspordinäitajate, liidu tarbimise vähenemise ja COVID-19 pandeemia mõju dumpinguhinnaga impordist tulenevast mõjust, ning viitas apellatsioonikogu otsusele kohtuasjas „USA – kuumvaltsitud teras“ (punkt 226).

(166)

Brasiilia valitsus palus komisjonil need kolm tegurit ümber hinnata, eelistatavalt kumulatiivselt, võttes arvesse nende tagajärgi liidu tootmisharu toodangule ja püsikuludele, ning eraldada ja eristada neid mõjusid väidetavast dumpinguhinnaga impordist tulenevast mõjust.

(167)

Eviosys väitis, et liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil oma müügihindu tõsta, kuigi tema tootmiskulud suurenesid nõudluse vähenemise ja COVID-19 pandeemia tõttu. Eviosys leidis, et komisjon peaks hoolikamalt hindama muude tegurite mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(168)

Ka CANPACK leidis, et komisjon on muude tegurite mõju alahinnanud. Eelkõige ei nõustunud nad sellega, et COVID-19 pandeemia mõju ja toormaterjali nappus liidu turul ei nõrgendanud piisavalt põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(169)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis ka CISA, et komisjon ei käsitlenud COVID-19 pandeemia põhjustatud mõju piisavalt, ehkki kogu uurimisperiood jäi aega, kui pandeemia majanduslik mõju oli kõige suurem. Lisaks väitis CISA, et juba ainuüksi valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringud selgitasid kasumlikkuse vähenemist ja liidu tootmisharu sellest tulenevat olukorda.

(170)

Sellega seoses kinnitas komisjon, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 220, et ta on eristanud ja eraldanud kõigi teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(171)

Investeeringutega seoses täheldas komisjon, et äriühingul, kelle investeeringud olid kõige suuremad, olid valimisse kaasatud äriühingute seas parimad tulemused. Seega puudus otsene seos liidu tootmisharu kasumlikkuse ja uurimisperioodil tehtud investeeringute vahel. Pigem olid investeeringud vajalikud ja seadusega nõutud ning dumpinguhinnaga impordi puudumisel oleks pidanud olema võimalik rahastada neid lisaks kogukuludele mõistliku kasumiga kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(172)

Komisjon hindas muude tegurite mõju, võttes arvesse huvitatud isikute märkusi, ja järeldas, et need tegurid ei nõrgendanud põhjuslikku seost. Tõepoolest võisid sellised tegurid nagu COVID-19 pandeemia või kogu aastaks fikseeritud hindadega iga-aastased müügilepingud koos elektrolüütiliselt kroomitud terase nõudluse vähenemisega vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tulemusi mõjutada. Need tegurid aga ei selgitanud liidu tootmisharu hindade allasurumist kogu vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil.

(173)

Liidu tootmisharu majandusolukorra halvenemine algas enne COVID-19 pandeemiat ja toorainetarnete katkemist. Lisaks peaks liidu tootmisharul tavapärases konkurentsikeskkonnas olema võimalik oma müügihindu pärast sisendmaterjalide hinna tõusu tõsta; seetõttu ei saanud iga-aastaste lepingute mõju selgitada asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tõsta müügihindu, et jääda kasumlikuks.

(174)

Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 219–221 esitatud järelduse.

6. MEETMETE TASE

6.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamine

(175)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis CISA, et tema arusaama kohaselt ei võetud tulevaste keskkonnakuludega seotud kohanduses arvesse olemasolevaid ega tulevasi hüvitisi liidu tootmisharule elektrihindade tõusu korvamiseks. Sellega seoses kinnitas komisjon, et selliseid hüvitisi ei ole tulevaste keskkonnakulude arvutamisel arvesse võetud.

(176)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CSN, et ajutise määruse põhjenduses 228 nimetatud tulevane lisakulu [10–20] eurot tonni kohta, mis lisatakse mittekahjustavale hinnale, on meelevaldne ja spekulatiivne ning moonutas liidu ja Brasiilia müügihindade võrreldavust. CSN rõhutas, et ELi-Mercosuri lepingu raames võttis Brasiilia kindlaid kohustusi seoses säästva arenguga, eelkõige seoses mitmepoolsete tööstandardite ja -lepingute, mitmepoolsete keskkonnalepingute ning kaubanduse ja kliimamuutustega. CSNi sõnul pakub komisjon liidu tootjatele kaitset suuremas ulatuses, kui on vaja kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks, ning palus komisjonil seoses Brasiiliaga tulevasi lisakulusid mitte lisada.

(177)

Brasiilia valitsus väitis enne ja pärast lõplikku avalikustamist, et muude rahvusvaheliste kokkulepete (nagu Pariisi kokkulepe ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni egiidi all allkirjastatud kokkulepped) täitmisega seotud kulud sisalduvad mittekahjustavas hinnas, kuigi need ei kajasta mingil viisil dumpinguhinnaga impordi mõju. Lisaks väitis Brasiilia valitsus, et kahjuanalüüsi perioodil ei saavutatud kunagi 6 % mittekahjustava hinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaali; kui komisjon kasutab mittekahjustava hinna arvutamiseks 6 % kasumimarginaali, teeb ta seega rohkem kui korvab väidetava dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju, kaldudes kõrvale GATT 1994 VI artikli lõikes 2 sätestatud eesmärgist. Seetõttu taotles Brasiilia valitsus, et komisjon kõrvaldaks mittekahjustavast hinnast lisakulud.

(178)

Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu sellele, et tulevasi kulusid võeti arvesse alusmääruse artikli 7 lõike 2d alusel, olenemata keskkonna- ja tööstandardite olukorrast ja rakendamisest kolmandas riigis ja/või kahe- ja/või mitmepoolsetest lepingutest, mille osalised vastavad riigid on. Komisjon kohaldas alusmäärust, mis keskendub üksnes liidu tootmisharu tootmiskuludele, sealhulgas kõnealuses sättes osutatud lepingutest ja konventsioonidest tulenevatele võimalikele tulevastele kuludele. Selle sättega ei nõuta, et need tulevased kulud kajastaksid dumpinguhinnaga impordi mõju. Taotlus hinnata sarnaste rahvusvaheliste lepingute või ELi-Mercosuri lepingu (mis ei ole veel jõustunud) rakendamist Brasiilia poolt ei ole selles kontekstis asjakohane. Seetõttu lükkas komisjon Brasiilia valitsuse väite tagasi.

(179)

Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 228–232.

(180)

Selleks et teha kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal ja vastata Baosteeli märkustele võimaliku asümmeetria kohta, kasutas komisjon Baosteeli jaoks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks määratud arvutuslikku ekspordihinda, mida kohaldati analoogia põhjal, ning võrdles seda liidu tootmisharu sihthinnaga, mis ei sisaldanud ArcelorMittali seotud müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid. Sel viisil kindlaks määratud sihthinda kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kõigi eksportivate tootjate puhul. Sellest tulenevalt ei võetud arvesse liidu tootjate seotud müügiüksuste kulusid ja seetõttu ei esinenud enam asümmeetriat. Lähenemisviisi, mille kohaselt ei võeta arvesse liidu tootjate seotud müügiüksuste kulusid, kinnitas hiljuti Üldkohus (21).

(181)

Kasutades sama lähenemist, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 234, määras komisjon seejärel kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, võrreldes asjaomaste riikide valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Teiste, valimist välja jäetud koostööd tegevate HRV äriühingute puhul kasutas komisjon kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmisi marginaale.

(182)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 7 kirjeldatud neljanädalasel eelavalikustamise perioodil toimus uurimisaluse impordi edasine oluline suurenemine, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramisel.

(183)

Andmebaasi „Surveillance 2“ andmete kohaselt oli asjaomastest riikidest pärit impordi maht eelavalikustamise perioodi jooksul 58 % suurem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et eelavalikustamise perioodil suurenes import märkimisväärselt.

(184)

Et analüüsida impordi kasvust põhjustatud täiendavat kahju, otsustas komisjon kohandada kahju kõrvaldamist võimaldavat taset vastavalt impordimahu kasvule, mida peetakse alusmääruse artikli 9 lõike 4 alusel asjakohaseks kaaluteguriks. Seepärast arvutas ta välja korrutusteguri, mille saamiseks liitis ta neljanädalase eelavalikustamise perioodi impordimahu (10 109 tonni) ja 52 nädala pikkuse uurimisperioodi impordimahu ning jagas saadud summa 56 nädalale laiendatud uurimisperioodi impordimahuga. Tulemuseks saadud 4,1 % kajastab impordi edasisest suurenemisest tingitud täiendavat kahju. Seega korrutati lõplikud kahjumarginaalid selle teguriga.

(185)

Seetõttu on koostööd tegevate eksportivate tootjate ja kõigi teiste äriühingute lõplik turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal järgmine:

Riik	Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal (%)	Lõplik turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal (%)
Hiina Rahvavabariik	Baoshan Iron & Steel Co., Ltd.	30,7	33,9
	Handan Jintai Packing Material Co., Ltd.	53,9	23,9
	Muud koostööd tegevad äriühingud: GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd.; Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd.	34,6	32,2
	Kõik teised äriühingud	77,9	77,9
Brasiilia	Companhia Siderúrgica Nacional	66,8	53,2
Brasiilia	Kõik teised äriühingud	66,8	53,2

6.2. Sellise marginaali uurimine, millest piisaks liidu tootmisharule seoses HRVga tekkinud kahju kõrvaldamiseks

(186)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Jintai märkusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise kohta. Ta vaidlustas moonutuse (käibemaksu tagastamise tühistamine) olemasolu, põhjusliku seose selle moonutuse ja Hiina turul kehtivate hindade vahel ning Brasiilia hindade sobivuse rahvusvaheliste võrdlusalustena.

(187)

Esiteks tuvastati moonutus seoses käibemaksu tagastamisest loobumisega kuumvaltsitud teraserullide (CN-kood 7208 27) puhul ning see moonutus leidis aset kogu uurimisperioodi jooksul. See teave on esitatud dokumendis „Hiina Rahvavabariigi impordi ja ekspordi tollitariifid“. Käibemaksu tagastamise vähendamine või tühistamine on üks alusmääruse artikli 7 lõikes 2a konkreetselt loetletud olukordadest, mis põhjustab tooraine moonutusi.

(188)

Teiseks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt piisab moonutuse (käesoleval juhul käibemaksu tagastamise tühistamine) tuvastamisest ning kindlaks tegemisest, et Hiina omamaised toorainehinnad on tüüpilistel rahvusvahelistel turgudel kehtivate hindadega võrreldes madalamad. See säte ei sisalda õiguslikku kohustust tõendada põhjuslikku seost selle moonutuse ja Hiina turu madalamate hindade vahel vastavalt kohaldatavale õigusraamistikule.

(189)

Kolmandaks täheldati uurimisperioodil kuumvaltsitud teraserullide puhul olulist hinnaerinevust Jintai ostuhindade ja nii Brasiilia kui ka Türgi omamaiste tehasehindade vahel (mõlemad hinnad on pärit Metal Bulletinist). Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 242, olid need hinnad Jintai tootmissisendi hindadest oluliselt kõrgemad – hinnavahe jäi vahemikku [10–30] % ja [30–50] %.

(190)

Lõpuks analüüsis komisjon, kas Türgi ja Brasiilia hinnad olid asjakohased rahvusvahelistele turgudele tüüpilised hinnad vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a. Komisjon märkis kõigepealt, et kuna alusmääruses puuduvad konkreetsed eeskirjad tegelike hindade kohta, on komisjonil vastavalt Euroopa kohtute asjakohasele kohtupraktikale ulatuslik kaalutlusõigus. Väite sisu kohta märkis komisjon, et suur arv võrdlushindu oli kättesaadav sellistest allikatest nagu Metal Bulletin ja et puudus sobivam keskmine, näiteks puudus piirkondade kaupa koondatud võrdlusalus, mida saaks uurimise eesmärgil kasutada. Võrreldes Türgi ja Brasiilia kuumvaltsitud teraserullide omamaiseid hindu teiste Metal Bulletinis kättesaadavate võimalike rahvusvaheliste võrdlusalustega, märkis komisjon, et mõned olid kõrgemad ja mõned madalamad, mis toetab järeldust Brasiilia ja Türgi hindade kui asjakohase rahvusvahelise võrdlusaluse tüüpilisuse kohta. Komisjon märkis ka, et Brasiilias kaubeldud kuumvaltsitud teraserullide kogused olid väga suured.

(191)

Jintai väitis ka, et COVID-19 pandeemia moonutas Brasiilia omamaiseid kuumvaltsitud teraserullide hindu. Seetõttu võrdles Jintai kuumvaltsitud teraserullide hindu Brasiilias ja Hiinas. Komisjon ei saanud seda võrdlust siiski arvesse võtta, sest nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 75 ja kinnitatud eespool põhjenduses 46, esines Hiina vaatlusaluse toote, sealhulgas kuumvaltsitud teraserullide tooraine hindades olulisi moonutusi. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 55, toimus Brasiilia omamaise turu hinnatõus ühel ajal lehtterastoodete hindade ülemaailmse tõusuga. Jintai kuumvaltsitud teraserullide hinnad olid samuti märkimisväärselt madalamad kui Türgi omamaised tehasehinnad (Metal Bulletini alusel).

(192)

Pärast lõplikku avalikustamist esitas Jintai täiendavaid märkusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise kohta. Ta väitis, et moonutuse olemasolu on vajalik, kuid mitte piisav tingimus. Pärast lõplikku avalikustamist esitas Hiina valitsus sarnase märkuse. Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 7 lõikes 2a on sätestatud, et moonutus eksisteerib, kui selles sättes kindlaks määratud mitme meetme tõttu on tooraine hind „oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel“ ning et see tooraine moodustab vähemalt 17 % tootmiskuludest. Need kaks tingimust tähendavad, et tuvastatud moonutus on tõsine moonutus, mis tõenäoliselt mõjutab Hiina tootmisharu konkurentsivõimet, põhjustades samal ajal liidu tootmisharule täiendavat kahju. Lisaks tuletas komisjon meelde, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b tehti enne alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaldamise üle otsustamist täiendav analüüs. Komisjonil on selles kontekstis asjakohase analüüsi tegemisel ulatuslik kaalutlusõigus (22). Seega ei ole alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine automaatne, nagu väidab Jintai, vaid pigem põhjaliku analüüsi tulemus.

(193)

Kokkuvõttes ei esitanud pooled veenvaid tõendeid selle kohta, et Brasiilia ja Türgi omamaised tehasehinnad ei olnud rahvusvaheliste turgude tüüpilised hinnad. Seepärast kinnitas komisjon oma esialgse järelduse käsitada neid hindu tüüpilistena ja rahvusvahelise võrdlusalusena alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(194)

Sellest tulenevalt lükati Jintai väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjendused 235–243.

(195)

Kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 239 uuris komisjon täiendavalt, kas muid võimalikke tooraineid, nagu külmvaltsitud teraserullid, saab pidada moonutusteks artikli 7 lõike 2a tähenduses. Komisjon leidis, et ühtki toorainet, mis moodustab rohkem kui 17 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest, ei saa uurimisperioodil pidada moonutatuks artikli 7 lõike 2a tähenduses. Lisaks kinnitas komisjon, et teise valimisse kaasatud eksportiva tootja Baosteeli puhul, kes ei ostnud kuumvaltsitud teraserulle Hiinast, muutus väiksema tollimaksu reegli muutmine ebaoluliseks, kuna dumpingumarginaal oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalist väiksem.

(196)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist viitas Hiina valitsus alusmääruse artikli 7 lõikele 2a, väites, et tooraine moonutamise hindamise eesmärk on uurida, kas dumpingumarginaalist madalam tollimaks oleks kahju kõrvaldamiseks piisav. Hiina valitsuse sõnul ei tähenda tooraine moonutuste olemasolu tingimata seda, et kahjumarginaali tuleks tõsta dumpingumarginaali tasemele. Hiina valitsus väitis, et komisjon ei hinnanud, kas turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli kahju kõrvaldamiseks piisav, ja kohaldas kohe dumpingumarginaali, mis on vastuolus ELi õiguse nõuete ja eesmärgiga.

(197)

Jintai viitas hiljutistele uurimistele, kus komisjon määras kahjumarginaali turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, ning väitis, et selline marginaal kõrvaldaks liidu tootmisharu kantud kahju. Isegi kui komisjon leidis, et Jintai turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal ei ole kahju kõrvaldamiseks piisav, ei tohiks kahjumarginaali kehtestada automaatselt dumpingumarginaali tasemel, vaid see tuleks kindlaks määrata mõne muu mõistliku meetodiga. Seetõttu palus Jintai komisjonil kasutada arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, et määrata kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase või arvutada Jintai jaoks muu mõistlik kahjumarginaal.

(198)

Sellega seoses märkis komisjon, et alusmääruse artikli 7 lõikes 2a on sätestatud: „Selle uurimisel, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisab kahju kõrvaldamiseks, võtab komisjon arvesse, kas asjaomase tootega seoses eksisteerib tooraine moonutusi“ ning artikli 7 lõikes 2b on sätestatud: „Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt järeldada, et liidu huvides on kehtestada ajutised tollimaksud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2a, siis käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata“. Kui komisjon teeb kindlaks tooraine moonutuste olemasolu seoses vaatlusaluse tootega ja järeldab, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine vastavalt dumpingu tasemele on liidu huvides, ei ole komisjon kohustatud või tal ei ole õigust arvutada „muud mõistlikku kahjumarginaali“ peale dumpingumarginaali, nagu Jintai soovis. Kõigil juhtudel, kui järeldatakse, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine on põhjendatud, nagu käesoleval juhul, võttes arvesse täiendavat kahju, mida liidu tootmisharu kandis tooraine moonutuste tõttu ekspordiriigis, peetakse asjakohaseks sellise täiendava kahju kõrvaldamiseks vajalikuks peetav tollimaksumäär kindlaks määrata dumpingumarginaali alusel. Seetõttu lükkas komisjon Hiina valitsuse ja Jintai väited tagasi ning kinnitas marginaali kohaldamist, et määrata Jintai puhul tollimaksu summa kindlaks dumpingu tasemel, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 277.

(199)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 275–280.

7. LIIDU HUVID

7.1. Liidu huvi alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohaselt

(200)

Esialgses etapis jõudis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a järeldusele, et tooraine moonutuste esinemise tõttu oli selgelt liidu huvides kehtestada Jintai suhtes tollimaksumäär tuvastatud dumpingumarginaali tasemel.

7.1.1. Vaba tootmisvõimsus ekspordiriigis

(201)

Kuna ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 245 ja 246.

7.1.2. Konkurents tooraine vallas

(202)

Sellega seotud Hiina kuumvaltsitud teraserullide omamaiste hindade küsimust käsitleti põhjendustes 186–194. Kuna konkreetsemaid märkusi konkurentsi kohta tooraine vallas ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 247 ja 248.

7.1.3. Mõju liidu äriühingutega seotud tarneahelatele

(203)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Eviosys, Astir Vitogiannis ja CANPACK täiendavad väited selle kohta, et liidu tootmisharu ei ole võimeline tarnima vajalikke elektrolüütiliselt kroomitud terase koguseid, mis sunnib neid tuginema Hiina impordile. Samuti väitsid nad, et import muudest kolmandatest riikidest ei ole alternatiiv pikkade ja keerukate valideerimisprotsesside, piisava hulga spetsifikatsioonide puudumise ja liidu kaitsemeetmete kohaste tariifikvootide tõttu.

(204)

Komisjon hindas sellega seoses hoolikalt kõiki liidu kasutajate ja liidu tootmisharu esitatud tõendeid.

(205)

Kuigi kõnealused kolm kasutajat sõltuvad väga erineval määral Hiinast pärit impordist, täheldas komisjon, et väga väike osa Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest osteti Jintailt ning et suurem osa kogustest osteti Baosteelilt, mida alusmääruse artikli 7 lõike 2a sätete kohaldamine Jintai suhtes ei mõjuta, või kahelt teise valimisse kaasamata koostööd tegevalt Hiina eksportivalt tootjalt.

(206)

Seepärast leidis komisjon, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine Jintai suhtes, mis mõjutab ka koostööd mittetegevate Hiina eksportijate tollimaksude taset, ei põhjustaks liidu kasutajatele väärtusahelas tõsiseid häireid. Tegelikult võisid nad tarnida elektrolüütiliselt kroomitud terast Baosteelilt ja ülejäänud kahelt koostööd tegevalt, kuid valimisse kaasamata Hiina äriühingult. Seda enam, et Baosteeli lõplikku dumpinguvastast tollimaksu on oluliselt vähendatud põhjendustes 57–60 selgitatud kohanduste tõttu, mis põhjustasid ka valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportijate tollimaksu vähendamist. Lisaks võivad kasutajad importida elektrolüütiliselt kroomitud terast ka muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata.

7.1.4. Järeldus alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohase liidu huvi kohta

(207)

Komisjon kinnitas oma ajutise määruse põhjendustes 252 ja 253 esitatud järeldust, et ajutise tollimaksu kindlaksmääramine Jintai suhtes kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a on liidu huvides.

7.2. Liidu huvi alusmääruse artikli 21 kohaselt

7.2.1. Liidu tootmisharu huvid

(208)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu huvide kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 255 ja 256.

7.2.2. Kasutajate, sõltumatute importijate ja kauplejate huvid

(209)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist olid kolm kasutajat – Eviosys, CANPACK ja Astir Vitogiannis – kindlalt vastu komisjoni esialgsele järeldusele liidu huvide kohta ja kordasid oma väidet, et seoses kasutajate tellimustega liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjatele esineb tõsiseid tarneprobleeme, mis toob kaasa puudujäägi liidu turul, ja et liidu tootjad ekspordivad märkimisväärse osa enda toodetud elektrolüütiliselt kroomitud terasest.

(210)

Kolm eespool nimetatud kasutajat esitasid teatavaid tõendeid selle kohta, et liidu tootjad keeldusid või ei suutnud tarnida nõutavaid elektrolüütiliselt kroomitud terase koguseid, samuti probleemide kohta, mis on seotud kokkulepitud koguste täieliku ja korrapärase tarnimisega.

(211)

Eviosys väljendas muret, et kaks liidu tootjat – ThyssenKrupp ja ArcelorMittal – kasutavad ära oma turuolukorda, kus nad on kaks olulist ettevõtjat, kellel on kahe peale väga suur turuosa ja kehtivate kaitsemeetmete tõttu juba märkimisväärne kaitse impordi eest, rakendades ülemäärase hinnatõusu poliitikat, eriti alates 2021. aastast.

(212)

Eviosys, CANPACK ja Astir Vitogiannis ei nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharul on piisav tootmisvõimsus nõudluse rahuldamiseks liidu turul. Nende sõnul on olukord selline, et isegi kui oleks tõsi, et liidu tootmisharul on piisav tootmisvõimsus ja ta võib teoreetiliselt olla võimeline liidu turgu teenindama, ei soovi liidu tootjad tarnida või ei suuda rahuldada oma klientide mahunõudlust, samal ajal kui nad ekspordivad üle 20 % oma kogutoodangust. Astir Vitogiannis leiab, et isegi liidu tootmisharu teoreetiline tootmisvõimsus, kui see toimiks 100 % rakendusega, ei ole kogu liidu nõudluse rahuldamiseks piisav. Liidu tootjate mis tahes häired või vääramatu jõud, mida on varem juba korduvalt juhtunud, mõjutavad tõsiselt nende elektrolüütiliselt kroomitud terase toodangut ja mõjutavad seetõttu järgmiste etappide tootmise elujõulisust, mis sõltub suurel määral sellest kontsentreeritud tarnijatega tööstusest. CANPACK kordas oma väidet pärast lõplikku avalikustamist.

(213)

Liidu tootmisharu seevastu rõhutas, et tal on piisav tootmisvõimsus, et katta nõudlus liidu turul, ning et ta saaks nõudluse rahuldamiseks suunata liidu turule eksportmüügi, mida ta on juba teinud. Samuti väitsid liidu tootjad, et varasemad tarneprobleemid tulenesid pigem hinnakaalutlustest kui puudujääkidest tootmises ja tarnes. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et nõudlus liidus on praegu vähenemas ja et seetõttu on neil võimalus tarnida täiendavaid koguseid.

(214)

CANPACK väitis nii esialgsete kui ka lõpliku avalikustamise järel, et uurimisperioodijärgne olukord ja turuolukord erinevad märkimisväärselt sellest olukorrast, mis oli liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjate jaoks uurimise algatamise aluseks ja mis eksisteeris uurimisperioodil. Praegu on Hiina tootjate pakutavad elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnad liidu turu hindadega võrreldavamad või neist isegi kõrgemad. CANPACK väitis, et komisjoni kehtestatud meetmete tase ei ole ilmselgelt piisav, sest ajutise tollimaksu tase ületas liidust ja Hiinast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase hindade erinevuse mitmekordselt. CANPACKi arvates tooksid meetmed kaasa liidu ja Hiina elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjate pakutavate hindade tohutu diferentseerimise, mis avab võimaluse, et liidu tootjad ja liidus asuva kahe suurema elektrolüütiliselt kroomitud terase tootja duopol võivad hindu täiendavalt tõsta. Seega põhjustaks meetmete kehtestamine rahalist kahju liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase kasutajatele, kes impordivad elektrolüütiliselt kroomitud terast Hiinast. Lisaks tuleks arvesse võtta asjaolu, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu on liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase kasutajate kasumimarginaal väiksem ja nad peavad (juba niigi kiire inflatsiooniga võitlevatele) tarbijatele üle kandma elektrolüütiliselt kroomitud terase mis tahes hinnatõusu või halvimal juhul isegi loobuma oma tegevusest.

(215)

Ka Astir Vitogiannis palus komisjonil võtta liidu huvide hindamisel arvesse uurimisperioodijärgseid suundumusi. Ta märkis, et kuigi alusmääruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et „[t]eavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse“, ilmneb liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktikast selgelt, et alusmääruse artikli 6 lõige 1 käsitleb üksnes dumpingu ja kahju, mitte liidu huvide hindamist. Sellega seoses viitas Astir Vitogiannis kohtuasjale Kazchrome, kus Üldkohus kinnitas, et algmääruse artikli 6 lõige 1 ei ole kohaldatav ühenduse huvi tuvastamise suhtes, „nagu on silmas peetud algmääruse artikli 21 lõikes 1, mis tähendab, et selle tuvastamise raames võib arvesse võtta uurimisperioodist hilisemat perioodi puudutavaid andmeid“ (23) ja CPME kohtuasja, kus Üldkohus leidis, et liidu huvide hindamine „eeldab prognoosi, mis rajaneb tulevikusündmusi puudutavatel hüpoteesidel ja hõlmab keeruliste majanduslike olukordade hindamist“ (24). Täpsemalt väitis Astir Vitogiannis, et uurimisperioodijärgsel perioodil oli liidu tootmisharu tõstnud müügihindu peaaegu 100 %, samal ajal kui kulud olid suurenenud palju vähemal määral, mille tulemuseks olid kaebuse esitajate endi esitatud viimaste finantstulemuste kohaselt head ja tugevad kasumimarginaalid.

(216)

Komisjon kaalus hoolikalt kõiki eespool nimetatud väiteid, sealhulgas neid, mis puudutavad uurimisperioodile järgnevaid suundumusi. Uurimisperioodijärgsete hinnatasemete kohta märkis komisjon, et hinnad tõepoolest tõusid, kuid tema käsutuses ei olnud tõendeid selle kohta, et selline hinnatõus oleks olnud struktuurne. Seoses asjaomastest riikidest pärit impordi hindadega tegi komisjon seevastu kindlaks, et pärast nende esialgset haripunkti uurimisperioodijärgsel perioodil ja eelkõige veebruaris hakkasid impordihinnad langema nii vahetult enne eelavalikustamise perioodi kui ka selle ajal (25) hoolimata sellest, et teatati eelseisvast ajutiste tollimaksude kehtestamisest. Mis puudutab väidetavaid tarneprobleeme liidu turul, ei olnud komisjon eri huvisid kaaludes veendunud, et need olid piisavalt tõsised ja ulatuslikud, et seada kahtluse alla meetmete kohaldamine või tase. Sellega seoses võttis komisjon teadmiseks liidu tootmisharu avalduse, et pakkumise ja nõudluse tasakaal nihkub elektrolüütiliselt kroomitud terase ostjate kasuks ning hinnad on juba langenud, nagu näitab asjaomastest riikidest pärit impordi hinnamuutus. Komisjon märkis ka, et liidu tootmisharu on katmata nõudluse rahuldamiseks valmis ümber suunama eksportmüügi liidu turule, mida ta on varem juba teinud. Võttes arvesse majanduse eeldatavat aeglustumist ülejäänud osal 2022. aastast ja 2023. aastal, (26) ei eeldata ei hindade ega nõudluse edasist kasvu. Samuti tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et erilist tähelepanu pööratakse „vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents“. Sellega seoses märkis komisjon, et kasutajad ei väitnud veenvalt, et kavandatud meetmete tase mõjutaks nende kasumlikkust ja toimimist nii tuntavalt, et see kaaluks üles vajaduse kehtestada meetmed vältimaks dumpinguhinnaga impordist liidu tootmisharule põhjustatud moonutavat mõju ja olulist kahju. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 265, selgus Eviosysi kui ainsa küsimustikule vastanud kasutaja andmetest, et ta suudab võimaliku kulude suurenemisega sammu pidada, arvestades oma praegust kasumlikkust, mis on seotud nende toodete müügiga, mille puhul on kasutatud elektrolüütiliselt kroomitud terast, ja asjaomastest riikidest pärit impordi osakaalu oma hankeportfellis. Seda järeldust ei ole pärast esialgsete järelduste avalikustamist kahtluse alla seatud. Seega ei leidnud komisjon, et uurimisperioodile järgnenud areng tingiks meetmete kehtestamise sobimatuse, võttes arvesse kõiki erinevaid kaalul olevaid huve.

(217)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis Eurofer, et Astir keeldus hiljuti tarnetest ega küsinud võimalike tulevaste tarnete kohta, samal ajal kui Eviosysi nõudlus 2022. aastal vähenes. Komisjon märkis, et enamiku tõenditest esitasid liidu tootjad, kuid väljavõtted asjaomaste kasutajatega peetud kirjavahetusest seda ei kinnitanud. Järelikult ei saanud komisjon esitatud täiendavaid tõendeid kontrollida, eriti arvestades nende hilinenud esitamist menetluse käigus.

(218)

Astir Vitogiannis ning samuti CISA ja CANPACK väljendasid pärast lõplikku avalikustamist muret ka selle pärast, et dumpinguvastased meetmed ajutise määrusega kehtestatud kujul ja tasemel kaitsevad ja tugevdavad ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt liidu tootjate duopoli, kahjustades väga tõsiselt sõltumatuid kasutajaid ja töötlejaid. Lisaks väitis ta, et liidu kasutajate kulude suurenemine vähendab oluliselt nende konkurentsivõimet võrreldes elektrolüütiliselt kroomitud terasel põhinevate toodete (metallpakendid, kroonkorgid) tarnijatega kolmandates riikides, kus dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata. Sellised meetmed toovad kasutajate ja töötlejate jaoks kaasa märkimisväärse kulude suurenemise nende kasumlikkuse arvelt, arvestades, et nad ei suuda sellist kulude suurenemist ise täielikult katta, kuna elektrolüütiliselt kroomitud teras moodustab olulise osa lõpptoodete (toidu- ja joogipakendid, kroonkorgid jne) maksumusest. Astir Vitogiannis väitis, et kulude suurenemise edasikandumine tarneahelas allapoole on lihtsalt ebarealistlik, ning põhjendas oma väidet toetavate tõenditega.

(219)

Lisaks on Astir Vitogiannis mures selle pärast, et nii kõrgel tasemel dumpinguvastased meetmed ja nende kohaldamine juba esialgses etapis seavad liidu kasutajad väga suurde ohtu seoses juba transiidis olevate toorainete ja tellimustega, kuna nad seisavad silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda importida materjali äärmusliku finantsmõju ja impordi tolliprotseduuril nõutavate tagatiste tõttu. Seetõttu palus Astir Vitogiannis komisjonil kaaluda neid konkreetseid asjaolusid ja tagada meetmete võtmine, et piirata ajutiste dumpinguvastaste meetmete mõju transiitkaupadele.

(220)

Nagu eespool põhjenduses 216 selgitatud, tuginesid need kasutajad suhteliselt üldistele väidetele ning ei kvantifitseerinud ega põhjendanud meetmete mõju oma kasumlikkusele ja elujõulisusele. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 265, ilmnes, et Eviosys – ainus kasutaja, kes esitas küsimustiku vastused ning andmed kulude ja kasumlikkuse kohta – suudaks võimaliku kulude kasvuga sammu pidada. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(221)

Eviosys väljendas muret ka kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste meetmete samaaegse kohaldamise pärast, mille koosmõju samadele imporditud toodetele suurendaks iga meetme negatiivset ülekanduvat mõju liidu kasutajatele ja tarbijatele. Eviosys viitas varasematele märkustele, milles ta selgitas, et kehtestatud kaitsemeetmed koos muu hiljutise arenguga Euroopa ja kogu maailma teraseturul on põhjustanud elektrolüütiliselt kroomitud terase märkimisväärse tarnepuudujäägi liidus, mis mõjutab nii Eviosysi kui ka teraspakenditööstust tervikuna. See ei puuduta mitte ainult importi Hiinast, vaid ka importi muudest kolmandatest riikidest, millest mõnele ei ole kaitsemeetmete raames isegi eraldatud riigipõhist kvooti. Eviosys ei nõustunud komisjoni väitega, mis oli esitatud ajutise määruse põhjenduses 250, et „[ü]htlasi võiksid liidu tootjad hankida uuritavat toodet muudest kolmandatest riikidest“. Eviosys väidab, et kui Hiina ja Brasiilia impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, halvendavad sellised meetmed veelgi piiratud tarneolukorda liidu turul, eriti arvestades komisjoni poolt ajutiselt kehtestatud tollimaksude äärmiselt kõrget taset.

(222)

Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse ainult juhul ja sel määral, kui vaatlusaluse toote impordi suhtes ei kohaldata kaitsemeetmeid. Määruse (EL) 2019/1382 (27) kohaselt ei kehti sama toote suhtes samal ajal topeltmeede. Seda põhimõtet kajastatakse ka käesolevas määruses, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 262 ja 263. Igal juhul ei suutnud pooled põhjendada, kuidas meetmete kombinatsioon neid tegelikult nii negatiivselt mõjutaks, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(223)

Nii esialgsete kui ka lõplike järelduste avalikustamise järel ei nõustunud CANPACK komisjoni järeldusega, et liidu elektrolüütiliselt kroomitud terase kasutajatel on alternatiiv kolmandatest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase tarnete kujul, kuna muudele kolmandatele riikidele antud kaitsetariifikvoodid on väiksemad kui Hiinale antud tariifikvoodid ning need tarbitakse seega ära palju kiiremini. CANPACK väitis, et vastupidiselt ajutises määruses esitatud komisjoni väitele ei olnud Jaapanist ja Lõuna-Koreast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnad uurimisperioodil oluliselt kõrgemad, vaid võrreldavad Hiinast pärit impordi keskmise impordihinnaga (Jaapan 776 eurot (+ 8,5 % võrreldes Hiina hindadega); Lõuna-Korea 763 eurot (+ 6,7 % võrreldes Hiina hindadega)), samas kui nende kahe riigi kulude tase on kõrgem kui Hiinas.

(224)

Astir Vitogiannis juhtis tähelepanu ka sellele, et väga kõrged dumpinguvastased tollimaksud keelustavad tegelikult enamiku Hiinast ja Brasiiliast pärit impordi, samal ajal kui puuduvad realistlikud ja piisavad alternatiivsed tarned muudest kolmandatest riikidest, ega nõustunud komisjoni väitega, et impordi vähenemine teistest, uurimise alla mittekuuluvatest riikidest on tingitud Brasiilia ja Hiina impordi väidetavast dumpinguhinnast ning et „[a]sjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel suureneks import muudest kolmandatest riikidest, sest müügihinnad liidu turul oleksid palju atraktiivsemad.“ Astir Vitogiannise väitel näitavad kättesaadavad Eurostati andmed, et uurimise alla mittekuuluvatest riikidest (nt Ühendkuningriik, Lõuna-Korea) pärit impordi hinnad on viimase aja jooksul (st pärast uurimisperioodi lõppu) märkimisväärselt tõusnud hoolimata Hiina ja Brasiilia väidetavatest dumpinguhindadest ning samuti asjaolust, et samal ajal vähenes impordimaht nendest uurimise alla mittekuuluvatest riikidest. See näitab veel, et muudest kolmandatest riikidest pärit importi ei saa Brasiiliast ja Hiinast pärit impordi kadumise puhul kasutada usaldusväärse ja tagatud varuna. Lõpuks väitis Astir Vitogiannis, et muudest kolmandatest riikidest pärit import nõuab selle ärivaldkonna olemuse tõttu pikka kvalifitseerimis- ja valideerimisprotsessi, mis võib võtta kuni aasta.

(225)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu ajutise määruse põhjenduses 250 juba selgitatud, leidis komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 23 %, samal ajal kui import asjaomastest riikidest suurenes. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel import muudest kolmandatest riikidest tõenäoliselt suureneks, kuna liidu turg oleks atraktiivsem ja küsida saaks kõrgemat hinda. Lisaks hakkasid liidu tootmisharu esitatud teabe kohaselt hinnad langema juba 2022. aasta mais, mida kinnitasid ka asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad, nagu on selgitatud põhjenduses 216; tasakaal nihkus ostjate kasuks ja igal juhul on nad valmis suunama osa eksportmüügist ümber, et tarnida ostjatele liidus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(226)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis CISA, et praegune inflatsioonisurve liidu majanduses koos survega tarneahelatele ning geopoliitilisest arengust tingitud vaatlusaluse toote ja selle toorainete piiratud kättesaadavusega ning ülemaailmse tarneahela tõsiste häiretega peaks ajendama komisjoni meetmetest loobuma või vähemalt need peatama. Lisaks väitsid CISA ja Hiina valitsus, et elektrolüütiliselt kroomitud terast kasutatakse peamiselt odavate konservide tootmises, millele tuginevad suuresti madalama sissetulekutasemega liidu tarbijad, kelle elukallidus on inflatsiooni tõttu juba tõusnud. CISA ja Hiina valitsus viitasid ka Eviosysi märkustele tarnepuudujäägi kohta liidu turul ning juhtisid lisaks tähelepanu liidu tootjate tugevale turujõule, mis kahjustab tarneahela järgmise etapi tootmisettevõtete läbirääkimispositsiooni. Sellega seoses viitasid nad komisjoni 11. juuni 2019. aasta otsusele, millega keelati Tata Steeli ja ThyssenKruppi ühisettevõte (28).

(227)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks märkis ta, et need CISA väited on üldised ning puuduvad konkreetsed selgitused või tõendid nimetatud tegurite mõju kohta kasutajate olukorrale. Pealegi ei toetanud Eviosys, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 266, oma väidet seoses võimaliku mõjuga toiduainete hindadele tõenditega, mis näitaksid, et elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatõusuga tõuseksid toiduainete pakendite hinnad ja lõppkokkuvõttes toiduainete hinnad või et selline võimalik tõus oleks proportsioonis elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatõusuga. Lisaks kasutatakse elektrolüütiliselt kroomitud terast ainult konservipurkide põhjaosas, samas kui hinnalisemat valgeplekki kasutatakse konservipurkide kereosas. Ainuüksi elektrolüütiliselt kroomitud terase hindade võimalik tõus toidupakendite hindu seega märkimisväärselt ei mõjuta. Seda järeldust ei ole pärast esialgsete järelduste avalikustamist kahtluse alla seatud. Seetõttu lükkas komisjon CISA ja Hiina valitsuse väited tagasi.

(228)

Kokkuvõttes märkis komisjon, et alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt põhineb otsus selle kohta, kas liidu huvid nõuavad sekkumist, kõigi erinevate huvide hindamisel tervikuna. Sellisel uurimisel pööratakse erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents.

(229)

Komisjon hindas hoolikalt kõiki liidu huvidega seotud väiteid ja tõendeid ning kontrollis, kas liidu tootmisharule meetmetega pakutav kaitse oleks kasutajate huvidega võrreldes selgelt ebaproportsionaalne, nagu on täpsustatud käesolevas punktis.

(230)

Selget dumpingu- ja kahjuolukorda silmas pidades järeldas komisjon, et lõplikud meetmed on põhjendatud, võimaldamaks liidu tootjatel naasta jätkusuutliku kasumi tasemele. Täpsemalt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kantud kahju ja vajadus kaitsta seda asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi eest olid kasutajate tõstatatud küsimustest kaalukamad. Võttes siiski arvesse kasutajate kirjeldatud probleeme ja turusuundumusi pärast uurimisperioodi, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 244, kaalus komisjon sellise tollimaksu vormi kohaldamist, mis oleks nende suundumustega paremini kooskõlas.

(231)

Seepärast kinnitas komisjon esialgse järelduse, et alusmääruse artikli 21 kohaselt ei ole liidu huvide seisukohast piisavalt kaalukaid põhjusi, mis takistaksid vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamist.

7.2.3. Järeldus liidu huvide kohta

(232)

Eespool esitatut silmas pidades kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 274 esitatud järeldust, et puuduvad kaalukad põhjused, mis osutaksid sellele, et asjaomastest riikidest pärit elektrolüütiliselt kroomitud terase impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

8.1. Lõplikud meetmed

(233)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(234)

Järgides sama lähenemisviisi, mida on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 278, põhines lõplik tollimaks teiste koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute puhul Hiina RV kahe valimisse kaasatud äriühingu kaalutud keskmisel dumpingumarginaalil, mis erinevalt esialgsest etapist oli väiksem kui kaalutud keskmine kahjumarginaal.

(235)

Pärast komisjoni poolt 16. septembril 2022 tehtud täpsustusi ja parandusi märkis CISA, et on endiselt ebaselge, kas teiste koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatav kindlasummaline tollimaks põhines nende äriühingute puhul tuvastatud dumpingu- või kahjumarginaalil. Lisaks kordas ta oma väidet, et komisjon ei teinud järeldusi koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute tooraine kohta. Seetõttu ei tuleks nende äriühingute suhtes kohaldada alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b.

(236)

Komisjon selgitas, et koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute kindlasummaline tollimaks põhines kaalutud keskmisel dumpingumarginaalil, mis oli väiksem kui tuvastatud kaalutud keskmine kahjumarginaal. Lisaks leidis komisjon, et Hiina RV eksportivate tootjate valim oli tüüpiline, ning nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 16, ei vaidlustanud ükski isik moodustatud valimit ega esitanud selle kohta isegi märkusi. Sellest tulenevalt peeti valimisse kaasatud äriühingute kohta tehtud järeldusi, sealhulgas Jintai kohta seoses alusmääruse artikli 7 lõigetega 2a ja 2b tehtud järeldusi, tüüpiliseks ka koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute puhul. Seega pidas komisjon asjakohaseks võtta neid järeldusi arvesse valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmiste kahju- ja dumpingumarginaalide arvutamisel kahe valimisse kaasatud äriühingu põhjal. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(237)

Arvestades Hiina RV tootjate vähest koostööd ja asjaolu, et Jintaile kohaldatav tollimaksumäär põhines vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a kindlaks tehtud dumpingumarginaalil, siis üleriigiline tollimaksumäär kehtestati Jintai poolt tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide puhul kindlaks tehtud suurimatel dumpingumarginaalidel, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 279 ja 280. Komisjonil ei olnud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud tooraine moonutuste kindlakstegemise tõttu vaja arvutada turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali või kahjumarginaali koostööst keeldunud äriühingute puhul.

(238)

Brasiilias oli koostöö tase kõrge ja selle tulemusena kehtestatakse jääktollimaks samal tasemel, mida kohaldatakse äriühingule Companhia Siderúrgica Nacional.

(239)

Esialgses etapis kehtestas komisjon väärtuselised tollimaksud. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palusid CSN, Eviosys, Baosteel ja Kreeka välisministeerium komisjonil kaaluda väärtuselise tollimaksu asemel minimaalse impordihinna kohaldamist. CSN väitis, et minimaalne impordihind võimaldaks liidu tootjatel toibuda väidetava kahjustava dumpingu mõjust, vältides samal ajal uurimisperioodijärgse põhjendamatu hinnatõusu kahjulikku mõju, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju kasutajate äritegevusele. Minimaalne impordihind lahendaks ka kasutajate mured seoses vaatlusaluse toote nappusega ja hoiaks ära tõsised häired liidu turu varustamisel.

(240)

Komisjon hindas neid väiteid ja leidis, et minimaalne impordihind ei ole sobiv tollimaksude vorm, kuna sellega kaasneb sageli hinna määramine fikseeritud tasemel, mis võib tähendada jõulisemat sekkumist turule. See võib olla eriti problemaatiline käesoleval juhul, kui turgu iseloomustab liidu tootjate väike arv. Lisaks ei ole minimaalne impordihind sageli sobiv tollimaksu vorm turgude jaoks, mis on volatiilsed (nt toorainehindade volatiilsus), nagu terasetoodete turg seda on. Seetõttu lükkas komisjon need taotlused tagasi.

(241)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid Eviosys ja Baosteel oma taotlust kaaluda minimaalse impordihinna kohaldamist. Seda taotlust toetas CANPACK. Lisaks tegi Eviosys ettepaneku, et minimaalset impordihinda koos väärtuselise tollimaksuga, mida hakatakse kohaldama siis, kui minimaalset impordihinda ei järgita, tuleks kohaldada meetmete kohaldamise esimesel kahel aastal, pärast mida toimuks minimaalse impordihinna automaatne asendumine kindlasummalise tollimaksuga. Eviosys põhjendas oma taotlust erandlike asjaoludega, mis on seotud vaatlusaluse toote tarnete kättesaadavusega liidu tootjate jaoks ning mis tema arvates leiaksid järgmise kahe aasta jooksul lahenduse. Lisaks viitas ta mitmele varasemale määrusele, (29) milles komisjon asendas tollimaksud minimaalse impordihinnaga, et kaitsta kasutajate huve ja vältida tarnepuudujääki. Lisaks viitas ta varasematele uurimistele, kus dumpinguvastaste meetmete kestus piirdus erandlike turutingimuste tõttu kahe aastaga (30).

(242)

Pärast lõplikku avalikustamist toetas Eurofer komisjoni järeldusi, et minimaalne impordihind ei ole käesolevas uurimises asjakohane dumpinguvastane tollimaks elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmiskulude hiljutise järsu suurenemise tõttu, mis mõjutab elektrolüütiliselt kroomitud terase müügihinda. Minimaalne impordihind ei tooks seega tööstusharule piisavat leevendust. Lisaks erines see juhtum oluliselt varasematest uurimistest, mille puhul kohaldati minimaalset impordihinda, ning minimaalsetest impordihindadest on lihtne kõrvale hoida või nendega toime tulla.

(243)

Komisjon märkis, et Eviosys ega Baosteel ei esitanud uut teavet ega tõendeid, mis toetaksid nende korduvaid taotlusi minimaalse impordihinna kehtestamiseks. Seetõttu jäid eespool põhjenduses 240 esitatud järeldused kehtima. Lisaks ei esitanud Eviosys tõendeid, mis toetaksid tema väidet, et minimaalne impordihind oleks komisjoni pakutud kindlasummalisest tollimaksust sobivam väidetava ajutise tarnepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks seati kahtluse alla ka see väidetav ajutine tarnepuudujääk, võttes arvesse liidu tootmisharu väiteid, et ta jätkab piisavas koguses vaatlusaluse toote müümist. Isegi kui väidetav tarnepuudujääk tõepoolest realiseeruks, ei viidanud toimikus miski sellele, et minimaalse impordihinna kehtestamise kaheaastane periood oleks selle probleemi lahendamiseks sobiv ja proportsionaalne vahend. Seoses Eviosysi viidatud varasemate määrustega minimaalse impordihinna kehtestamise kohta tuletas komisjon meelde, et minimaalse impordihinna kehtestamise asjakohasust hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja see sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Käesoleva juhtumi puhul leiti eespool põhjenduses 240 mainitud põhjustel, et minimaalne impordihind ei ole sobiv dumpinguvastaste meetmete liik, sest minimaalne impordihind pakub üksnes minimaalset kaitsetaset, mis ei ole käesoleval juhul piisav, võttes arvesse selgeid järeldusi dumpingu ja kahju kohta ning praeguseid keerulisi ja volatiilseid turutingimusi. Mis puudutab viiteid eelmistele määrustele, kus vastavate dumpinguvastaste meetmete kogukestus oli piiratud kahe aastaga, siis komisjon ei pidanud neid asjakohaseks, sest need puudutasid üksnes meetmete kogukestust, mitte nende vormi muutmist pärast mitut aastat kestnud kohaldamisaega, nagu Eviosys välja pakkus. Lisaks – nagu ka Eviosys ise märkis – oli meetmete kestuse piiramise põhjendus igas nimetatud määruses väga kitsalt seotud konkreetse uurimise faktidega ja need erinesid üksteisest oluliselt. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et viidatud määrused puudutasid käesolevast juhtumist erinevaid olukordi. Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon need taotlused tagasi.

(244)

Võttes arvesse elektrolüütiliselt kroomitud terase hindade kõikumist pärast uurimisperioodi lõppu, mil hind peaaegu kahekordistus, kaalus komisjon meetmete vormi puhul väärtuselise tollimaksu asemel kindlasummalise tollimaksu kohaldamist tonni kohta. Kindlasummaline tollimaks võimaldaks kaitsta liidu tootmisharu asjaomastest riikidest pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi eest, olles samal ajal hinnatõusu korral vähem piirav kui väärtuseline tollimaks, sest sellisel juhul väheneb selle kaal märkimisväärselt.

(245)

Kindlasummaline tollimaks põhineb uurimisperioodi vastaval mittekahjustaval või dumpinguvabal hinnal.

(246)

Kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad peaksid märkimisväärselt muutuma ning kui see muutus on püsiv ja selle tulemusena muutuvad dumpinguvastased meetmed vähem tõhusaks, tuletab komisjon pooltele meelde, et alusmääruse artikli 11 lõige 3 võimaldaks komisjonil neid püsivaid muutusi arvesse võtta, et kohandada meetmeid vastavalt uutele oludele, sealhulgas muutes nende vormi.

(247)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Eurofer kavandatud kindlasummalise tollimaksu, väites, et muutused uurimisperioodijärgsel perioodil õigustavad väärtuselise tollimaksu kohaldamist. Eelkõige väitis ta, et gaasi- ja elektrihinnad on liidus järsult tõusnud ja tõusevad lähitulevikus ilmselt veelgi. Lisaks ei järgi Brasiilia ja Hiina RV energiahinnad samasugust tõusutendentsi ning see võimaldaks kõnealustest riikidest pärit impordil liitu siseneda madalate hindadega. Sellest tulenevalt väitis Eurofer, et võttes arvesse elektrolüütiliselt kroomitud terase püsivalt kõrget hinnataset, on liidu tootmisharu piisava kaitse tagamiseks vaja väärtuselisi tollimakse. Eeldades, et elektrolüütiliselt kroomitud terase hinnatasemes ei esine muid järske tõuse, mis oleks väga ebatavaline, puudub oht, et väärtuselised tollimaksud on liiga takistavad.

(248)

Komisjon tunnistas, et energiahinnad on tõepoolest tõusnud. Siiski ei esitatud ühtegi väidet ega tõendeid selle kohta, et elektrolüütiliselt kroomitud terase tootjad ei saaks hindu tõsta ega oma suurenenud üldkulusid kasutajatele üle kanda, ega selle kohta, kuidas kindlasummaline tollimaks selles suhtes väärtuselisest erineks. Samuti ei esitatud tõendeid selle kohta, et uurimisperioodil tuvastatud dumpinguvaba või mittekahjustava hinna alusel arvutatud kindlaksmääratud tollimaksud takistaksid liidu tootmisharul taastuda uurimisperioodil kantud kahjust. Nagu Eurofer tunnistas, võisid hinnad küll jõuda haripunkti 2022. aasta veebruarist maini ja on sellest ajast alates langenud, kuid need jäid ka pärast seda perioodi uurimisperioodi hinnatasemest tunduvalt kõrgemaks. Neid asjaolusid arvesse võttes kinnitas komisjon eespool põhjenduses 244 esitatud järeldused, et kindlasummaline tollimaks tagab liidu tootmisharu kaitse asjaomastest riikidest pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi eest, samal ajal kui kasutajate mure kõrgete hindade pärast on võimalikult suures ulatuses lahendatud. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 246, võib meetmete taseme ja/või vormi uuesti läbi vaadata, kui asjaomastest riikidest pärit hinnad peaksid märkimisväärselt muutuma ning kui see muutus on püsiv ja selle tulemusena muutuvad dumpinguvastased meetmed vähem tõhusaks.

(249)

Pärast lõplikku avalikustamist pakkus Brasiilia eksportiv tootja CNS 13. septembril 2022 hinnakohustust. Kuna see pakkumine saadi tükk aega pärast alusmääruse artiklis 8 sätestatud tähtaega, lükkas komisjon pakkumise tagasi põhjusel, et see esitati hilinenult. Komisjon teavitas sellest kõiki huvitatud isikuid toimikusse lisatud teatega.

(250)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Riik	Äriühing	Dumpingumarginaal (%)	Kahjumarginaal (%)	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurot/tonn)
Hiina Rahvavabariik	Baoshan Iron & Steel Co., Ltd.	30,7	33,9	30,7	239,82
	Handan Jintai Packing Material Co., Ltd.	53,9	53,9	53,9	428,37
	Muud koostööd tegevad äriühingud: GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co.,Ltd. Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd.	34,6	37,6	34,6	271,01
	Kõik teised äriühingud	77,9	77,9	77,9	607,98
Brasiilia	Companhia Siderúrgica Nacional	66,8	53,2	53,2	348,39
Brasiilia	Kõik teised äriühingud	66,8	53,2	53,2	348,39

(251)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need nende äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(252)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (31). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(253)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(254)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja võivad (nagu ka kõigil muudel juhtudel) nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete paikapidavust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(255)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märatavalt, eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(256)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

8.2. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(257)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude alusel tagatud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesolevas määruses kehtestatud määradele.

9. PEATAMISTAOTLUSED

(258)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Astir Vitogiannis, Kreeka välisministeerium, Baosteel ja CISA, et meetmed tuleks alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt peatada. Pärast lõplikku avalikustamist esitasid CSN ja CISA samad väited. CISA viitas ka Saksamaa ja Euroopa Mehaanikatööstuse Assotsiatsiooni VDMA ning ELi tehnoloogiatööstust esindava liidu Orgalimi avalikele üleskutsetele, mis mõlemad kutsusid ELi üles peatama terasetoodete kaubanduse parandusmeetmete tollimaksud Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. Ükski viidatud artikkel ei puudutanud siiski konkreetselt elektrolüütiliselt kroomitud terast ega selle konkreetse nišitoote turuolukorda.

(259)

Baosteel ei selgitanud täiendavalt, miks peatamine on vajalik. CISA ja CSN osutasid uurimisperioodijärgsele hinnatõusule, survele tarneahelatele ning elektrolüütiliselt kroomitud terase ja selle toorainete piiratud kättesaadavusele hiljutise geopoliitilise arengu tõttu.

(260)

Astir Vitogiannis väitis, et elektrolüütiliselt kroomitud terase kättesaadavus on piiratud ja kahju enam ei teki, kuna liidu tootmisharu ei ole kahe liidu tootja üldiste positiivsete tulemuste põhjal järeldades väidetavalt enam kahjustatud. Kreeka välisministeerium viitas üksnes enneolematutele ja ajutistele muutustele turul seoses väga kõrgete hindadega uurimisperioodil.

(261)

Vastuseks tuletas komisjon meelde oma järeldusi, mis on juba esitatud liidu huvide hindamise kontekstis. Eelkõige, nagu on märgitud põhjendustes 216 ja 225, olid hinnad hakanud langema. Lisaks sellele ja võttes arvesse majanduse eeldatavat aeglustumist ülejäänud osal 2022. aastast ja 2023. aastal, ei eeldata ei hindade ega nõudluse edasist kasvu. Võttes arvesse järeldusi asjaomastest riikidest pärit impordi põhjustatud kahjustava dumpingu ulatuse kohta uurimisperioodil, puudusid tõendid ka selle kohta, et turutingimused oleksid ajutiselt muutunud sellisel määral, et asjaomastest riikidest pärit impordi kohene taastumine tähendaks, et liidu tootmisharu ei kannaks tõenäoliselt üheksa kuu jooksul kahju. Selle põhjal otsustas komisjon, et praegu ei ole asjakohane täiendavalt kaaluda väiteid meetmete peatamise kohta.

10. LÕPPSÄTTED

(262)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (32) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (33) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Vaatlusalune toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoodid on ületatud, tuleb samalt impordilt tasuda seega lisatollimaks ja ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni olukorda, kus vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu ja lisatollimaksu samal ajal.

(263)

See tähendab, et kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohase dumpinguvastase tollimaksu taset, nõutakse sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastase tollimaksu samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see on kehtestatud madalamal tasemel kui käesoleva määruse kohased dumpinguvastased tollimaksud, nõutakse lisaks rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksule sisse selle tollimaksu ja käesolevas määruses kehtestatud kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahe. Selle dumpinguvastase tollimaksu osa, mida ei ole sisse nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(264)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (34) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(265)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit ja praegu CN-koodide 7210 50 00 ja 7212 50 20 alla kuuluvate rauast või legeerimata terasest lehtvaltstoodete, mis on pinnatud või kaetud kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega ning mida nimetatakse ka elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodeteks, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Riik	Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurot/tonn)	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Baoshan Iron & Steel Co., Ltd.	239,82	C039
	Handan Jintai Packing Material Co., Ltd.	428,37	C862
	Muud koostööd tegevad äriühingud: GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd. Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd.	271,01	C137
	Kõik muud äriühingud	607,98	C999
Brasiilia	Companhia Siderúrgica Nacional	348,39	C212
Brasiilia	Kõik muud äriühingud	348,39	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomase toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seepärast jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramiseks vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (35) artikli 131 lõikele 2 osadeks, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osadeks jagamisele.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Summad, mis on tagatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2022/802, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes, tuleb lõplikult sisse nõuda. Tagatud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)	ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021) tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1,

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)	ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 4

1. Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu, nõutakse lisaks selle tollimaksu ja artikli 1 lõikega 2 ette nähtud kõrgema samaväärse väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu vahele sisse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks.

2. Lõike 1 alusel sisse nõudmata jäänud dumpinguvastase tollimaksu summa osa tühistatakse.

3. Lõikes 2 osutatud peatamine kehtib üksnes rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldamise ajal.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes (ELT C 387, 24.9.2021, lk 2).

(3) ELT L 143, 23.5.2022, lk 11.

(4) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 20. detsember 2017 (SWD(2017) 483 final/2.

(5) https://www.usitc.gov/investigations/701731/2021/cold_rolled_steel_flat_products_brazil_china_india/first_review_full.htm.

(6) Brasiilia teraseinstituut (https://acobrasil.org.br/).

(7) Samas.

(8) OECD, „Steel market developments, Q2 2021“ (teraseturu suundumused, 2021. aasta II kvartal), kättesaadav aadressil: https://www.oecd.org/industry/ind/steel-market-developments-Q2-2021.pdf.

(9) Kasutati Itaalia sadamate CFR-hinda. See oli ainus selle toote CFR-hind, mis oli Metal Bulletini andmebaasis kättesaadav.

(10) https://corporate.arcelormittal.com/media/press-releases/arcelormittal-completes-investment-agreement-with-invitalia, vaadatud 28. augustil 2022.

(11) Brasiilia valitsus viitas ekslikult ajutise määruse põhjendusele 158.

(12) WT/DS578/R, Maroko – Lõplikud dumpinguvastased meetmed Tuneesiast pärit koolivihikute suhtes, vaekogu 27. juuli 2021. aasta aruanne, punkt 7.207.

(13) Vt kohtuotsus, Üldkohus, 14. september 2022, Methanol Holdings (Trinidad) vs. komisjon, T-744/19, ECLI:EU:T:2022:558, punkt 100, ja 14. september 2022, Nevinnomysskiy Azot ja NAK „Azot“vs. komisjon, T-865/19, ECLI:EU:T:2022:559, punktid 195, 261–268.

(14) Kohtuotsus, Üldkohus, 10. aprill 2019, Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T-301/16, EU:T:2019:234, punkt 184.

(15) Kohtuotsus, Üldkohus, 27. aprill 2022, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, T-242/19, EU:T:2022:259, punktid 89 ja 90.

(16) Näiteks tollimaksud ja impordijärgsed kulud ning kohandamine allahindluste ja hinnaalandite arvessevõtmiseks.

(17) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 2022, komisjon vs. Hansol Paper, C-260/20 P, ECLI:EU:C:2022:370, punktid 95–114.

(18) Kohtuotsus, Üldkohus, 4. mai 2022, China Rubber Industry Association (CRIA) ja China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters (CCCMC) vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:266, punktid 139–140.

(19) Vt eespool joonealune märkus 15.

(20) Vt artiklid „ArcelorMittal earnings skyrocket, foresees supportive 2022 conditions“,10. veebruar 2022, kättesaadav aadressil https://www.kallanish.com/en/news/steel/market-reports/article-details/arcelormittal-sees-2022-market-conditions-supportive-0222/; „Thyssenkrupp cashes in on higher steel prices“,10. veebruar 2022, kättesaadav aadressil https://eurometal.net/thyssenkrupp-cashes-in-on-higher-steel-prices/; „EU mills lift HRC further amid cost escalation“,10. märts 2022, kättesaadav aadressil https://eurometal.net/eu-mills-lift-hrc-further-amid-cost-escalation/.

(21) Vt kohtuotsus, Üldkohus, 14. september 2022, Methanol Holdings (Trinidad) vs. komisjon, T-744/19, ECLI:EU:T:2022:558, punkt 103.

(22) Vt kohtuotsus, Üldkohus, 14. september 2022, Nevinnomysskiy Azot ja NAK „AZOT“vs. komisjon, T-865/19, ECLI:EU:T:2022:559, punkt 377.

(23) Vt kohtuasi T-192/08, Transnational Company „Kazchrome“ ja ENRC Marketing vs. nõukogu, EU:T:2011:619, punktid 221–225.

(24) Vt kohtuasi T-422/13, Committee of Polyethylene Terephthalate (PET) Manufacturers in Europe (CPME) jt vs. nõukogu, EU:T:2017:251, punkt 144, kus osutatakse kohtuasjale T-132/01, Euroalliages jt vs. komisjon, EU:T:2003:189, punkt 47.

(25) Eelavalikustamine toimus 25. aprillil 2022.

(26) Euroopa Komisjon, „2022. aasta suvine majandusprognoos: Venemaa sõja tõttu väljavaated halvenevad“, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_4511.

(27) Komisjoni 2. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1382, millega muudetakse teatavaid määrusi, millega kehtestatakse dumpingu- või subsiidiumivastased meetmed kaitsemeetmete kohaldamisalasse kuuluvate teatavate terasetoodete suhtes (ELT L 227, 3.9.2019, lk 1).

(28) Komisjoni 11. juuni 2019. aasta otsus seoses juhtumiga M.8713 – Tata steel/ThyssenKrupp/JV, punkt 444.

(29) Muu hulgas puudutasid need uurimised elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete importi Hiinast, Venemaalt, Koreast, Jaapanist ja USAst, kuumvaltsitud lehttooteid Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt, melamiini importi Hiinast ja solaarklaasi importi Hiinast. Täielik loetelu on esitatud Eviosysi 13. septembri 2022. aasta esildises, lk 4–5.

(30) Samas, vt lk 6–7.

(31) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Wetstraat 170 Rue de la Loi, 1040 Brussels, Belgium. E-post: TRADE-Defence-Complaints@ec.europa.eu.

(32) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(33) Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT L 225 I, 25.6.2021, lk 1).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(35) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 295

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 16. november 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2022/2246, 15. november 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII ja IX lisa seoses elushirvlaste kroonilise kurtumustõvega ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2247, 15. november 2022, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	7
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2248, 14. november 2022, millega nimetatakse ametisse üks kontrollikoja liige	47
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/2249, 9. november 2022, millega muudetakse otsust (EL) 2022/911 TARGET-ECB tingimuste kohta (EKP/2022/22) (EKP/2022/38)	48
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2022/2250, 9. november 2022, millega muudetakse suunist (EL) 2022/912 uue põlvkonna üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduse kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (EKP/2022/8) (EKP/2022/39)	50
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning Eli vahelise tollikoostöö komitee otsus nr 1/2022, 19. oktoober 2022, millega kehtestatakse automaatne erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistiku loomiseks sõlmitud vahelepingu protokollis nr 1, seoses artikli 44 lõikega 8 ette nähtud automaatse erandiga Euroopa Liitu imporditud konserveeritud tuunile ja tuuni seljafileele [2022/2251]	52


	(1) EMPs kohaldatav tekst