20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/4

KOMISJONI OTSUS (EL) 2022/1978,

25. juuli 2022,

abikava SA.54817 (2020/C) (ex 2019/N) kohta, mida Belgia kavatseb rakendada selleks, et toetada videomängude tootmist

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 5130 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklitele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1)	1. juuli 2019. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile abikavast, millega toetatakse videomängude tootmist. Komisjonile saadeti lisateavet 3. jaanuari ja 2. veebruari 2020. aasta kirjadega.

2)	30. aprilli 2020. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

4)	29. mai 2020. aasta kirjas esitas Belgia oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

5)	16. juulil 2020 sai komisjon ühelt huvitatud isikult mitu tähelepanekut asjaomase küsimuse kohta. Komisjon edastas märkused Belgiale, kellele anti võimalus vastata. Komisjon sai Belgialt märkused 30. novembri 2020. aasta kirjaga.

6)	29. mai 2020. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile, et kavatseb muuta abi aluseks olevaid õigusakte, ning 30. novembri 2021. aasta kirjaga teatati, et asjaomaseid muudatusi sisaldav eelnõu on esitatud Belgia Esindajatekojale (3).

7)	Belgia esitas lisateavet 10. juunil 2021 ja 8. detsembril 2021, samuti 10. veebruaril 2022 ja 29. märtsil 2022.

2. ABIKAVA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Abikava nimetus, õiguslik alus ja kestus

Tegemist on maksusoodustuste korraga, mille eesmärk on edendada videomängude tootmist. See on välja töötatud algse maksusoodustuste korra laiendusena; kõnealuse algse maksusoodustuste korraga toetati audiovisuaaltoodangut ning komisjon andis selleks loa 2003. aastal (4). Seda algset korda pikendati aastatel 2004, (5) 2007, (6) 2009, (7) 2013 (8) ja 2014 (9). 2014. aastal heaks kiidetud maksusoodustuskorda pikendati ilma muudatusteta 2020. aastal (10). Selle korra praegune versioon kehtib 31. detsembrini 2026.

Õiguslik alus on Belgia tulumaksuseadustik (Code des impôts sur les revenus/Wetboek van Inkomstenbelastingen), (11)29. märtsi 2019. aasta seadus, millega laiendati maksusoodustuste korda videomängude tööstusele ja mis avaldati Belgia ametlikus väljaandes (Moniteur belge/Belgisch Staatsblad) 16. aprillil 2019, (12) ning selle seaduse muudatus, mida Belgia Esindajatekoda praegu läbi vaatab (13). Eeldatavalt võetakse muudatus vastu pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

10)	Abimeetme kestust pikendatakse 31. detsembrini 2027 (14).

2.2. Eelarve

11)	Hinnanguline eelarve on 36 000 000 eurot (6 000 000 eurot aastas). Meedet rahastatakse Belgia föderaaleelarvest.

2.3. Abimeetme eesmärk ja abikõlblikud teosed

12)

Selle kava eesmärk on toetada ja edendada äriühingute investeeringuid videomängude tootmisse; sel eesmärgil antakse nendele äriühingutele maksusoodustusi. Kõnealuse abikava raames saavad maksusoodustust taotleda äriühingud, kes on Belgias kohustatud tasuma äriühingu tulumaksu ja vastavad nõutavatele kriteeriumidele.

13)

Selleks et saada kõnealuse korra alusel maksuvähendust, tuleb teha investeeringuid selliste äriühingute teostesse, kes toodavad videomänge, mille asjaomase kogukonna pädevad asutused on nimetanud Euroopa videomängudeks; see tähendab, et mängude tootmisel peavad olema osalenud Belgias või muus EMP riigis elavad autorid ja loovtöötajad või mängud peavad olema toodetud ühes või mitmes EMP riigis asuva ühe või mitme tootja ja kaastootja järelevalve ja tegeliku kontrolli all.

14)

Videomängude sellisel akrediteerimisel lähtutakse kultuurilistest kriteeriumidest, mille Flaami kogukond ja Vallooni piirkond on kehtestanud oma abikavade jaoks ning mille komisjon heaks kiitis (Flaami kogukonna puhul 2018. aastal, (15) kusjuures kriteeriume muudeti ja nende kehtivust pikendati 2022. aastal; (16) Vallooni piirkonna puhul 2020. aastal) (17). Kriteeriumidena kaalutakse seda, kas mängul on kultuurilised ja kunstilised omadused, kas tootmistegevusel ja asjaomastel pooltel on sidemed Flandria või Vallooni piirkonnaga ning kas mäng on uuenduslik ja loov. Sel eesmärgil on Belgia võtnud kohustuse tagada, et Belgia föderaalriik sõlmib Flaami kogukonna, prantsuskeelse kogukonna ja saksakeelse kogukonnaga koostöölepingu nende kogukondade ja föderaalriigi asjaomaste pädevusvaldkondade kohta maksusoodustuste korra puhul. Belgia juhib tähelepanu, et maksusoodustuste korra kehtivuse ajal võtavad kogukonnad videomängude heakskiitmisel arvesse samu kriteeriume, mida Flaami kogukond ja Vallooni piirkond kohaldavad omaenda abikavade suhtes seoses videomängudega.

2.4. Abi vorm, korraldus, abi osakaal ja kumuleerumine

15)

Praegu kehtiva maksusoodustuste korra alusel saab äriühing (edaspidi „investor“) anda konkreetse audiovisuaalteose tootjale rahalist toetust raamlepingu alusel. See investeering kompenseeritakse investorile maksusoodustuse tõendi kujul, mis võimaldab investoril saada maksusoodustust tänu sellele, et tema maksustatavat kasumit vähendatakse. Äriühingute kasumi maksustamisel lähtutakse aluspõhimõttest, et äriühingud maksavad makse kogukasumi pealt (Belgia tulumaksuseadustiku artikkel 185). Maksustatava väärtuse saamiseks arvatakse kasumist maha vastavad mahaarvamisele kuuluvad kulud (tulumaksuseadustiku artikkel 6). Üldjuhul saavad äriühingud kasumist maha arvata maksustamisperioodil tekkinud ettevõtluskulud (tulumaksuseadustiku artikkel 49). Mis puudutab investeeringute väärtust, siis sõltub mahaarvatav summa toetuse väärtusest (tulumaksuseadustiku artikli 61 teine lõik). Maksusoodustuste korra raames saab maksukohustuslasest äriühing tulult kohe maha arvata 421 % investeeritud summast, st suurema summa kui tema rahaline toetus. Olenevalt teatatud projekti olemusest kehtib see ka videomängude tootmiseks antavale toetusele.

16)

Belgia teatatud kava raames määrati maksusoodustuse tõendi kohaseks maksustamisväärtuseks 70 % EMPs tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest või, kui Belgias tekkinud tootmis- ja tegevuskulud moodustavad vähem kui 63 % kogueelarvest, siis Belgias tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest. Teose tootmisse tehtavaks investeeringuks antava abi suuruseks määratakse 48 % maksusoodustuse tõendi kohasest maksustamisväärtusest. See tähendab, et maksimaalse stsenaariumi korral, kus vähemalt 63 % eelarvest kulutatakse Belgias, võib abi osakaal olla 48 % 70 %-st, st 33,6 % tootmiseelarvest, ent kui Belgias tekkinud tootmiskulud moodustaksid vähem kui 63 % kogueelarvest, oleks abi osakaal väiksem. Kui sellist abi antaks muud liiki tootmisabi kõrval, piirduks abi osakaal 50 %-ga.

17)

Sellele vastavalt määrati maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtus kava algses versioonis kindlaks territoriaalsete kulutuste põhjal. Investeeringu summa (ja seega abi summa) sõltub territoriaalsete kulutuste osakaalust, mis omakorda tähendab, et see varieerub olenevalt sellest, kui suuri kulusid kavandatakse Belgias.

2.5. Toetusesaajate akrediteerimine

18)	Maksusoodustuste korra raames peavad toetust soovivad tootmisfirmad olema akrediteeritud, et osaleda. Belgia väite kohaselt on see nii sellepärast, et kui äriühing või üksikisik ei järgi seadust, saab selle akrediteeringu tühistada (18).

19)

Belgia selgitas, et akrediteering antakse kiiresti pärast asjaomaselt tootmisfirmalt taotluse saamist. Selle taotlusega esitatakse äriühingut tuvastavad andmed, dokument, mis tõendab, et taotlejal ei ole maksuvõlga riikliku sotsiaalkindlustusameti ees, ning kinnitus kohustuse kohta pidada kinni maksusoodustuste korra seadusest. Konkreetsemalt tähendab see seda, et tootmisfirma võtab kohustuse esitada seoses maksusoodustuse tõendiga pakkumine kooskõlas 11. juuli 2018. aasta seaduse (milles käsitletakse investeerimisvahendite avalikku pakkumist ning investeerimisvahendite suunamist kauplemiseks reguleeritud turgudel) (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (20) sätetega.

20)	Belgia selgitas, et akrediteerimismenetlusse ei kaasata tingimusi, mis on seotud sellega, et asjaomased äriühingud peavad akrediteerimistaotluse esitamise ajal olema asutatud Belgias.

2.6. Abi andmise põhjendus

21)	Belgia selgitas oma teates, et Belgias moodustas videomängude sektor 2018. aastal 0,08 % (100 000 000 eurot) maailmaturust (mille koguväärtus oli 2018. aastal ligikaudu 124 000 000 000 eurot).

22)

Hiljem ajakohastas Belgia neid arvandmeid. 2020. aastal oli videomängude sektori tulu üle maailma kokku 159 800 000 000 USA dollarit (21). Belgia andmete kohaselt moodustas Belgia turu kogutulu ülemaailmsest tulust vaid 0,05 %, st 82 000 000 eurot. Euroopa mandri turg moodustab 19 % maailmaturust (29 600 000 000 USA dollarit ehk enam kui 27 600 000 000 eurot). See omakorda tähendab, et 2020. aastal kuulus Belgia videomängude turule 0,3 % asjaomasest Euroopa mandri turust. 2019. aasta andmete kohaselt töötas Belgia sektoris 1 000 inimest (Euroopas kokku 87 628 inimest). Videomängude arendamisega tegeles Belgias 63 stuudiot (Euroopas kokku 4 913) (22). Need arvandmed annavad tunnistust sellest, et Belgia videomängude sektori käes on vaid väike osa Euroopa koguturust. Belgias on paljud videomängude sektoris tegutsevad äriühingud väikesed. Paljud neist on suhteliselt noored, st asutatud vähem kui kuus aastat tagasi. Arvestades selle sektori äriühingute suurust ja asjaolu, et nad on tegutsenud lühikest aega, esineb neil arendustöös probleeme. See takistab mitmekesisust suurendavate kultuurilise sisuga videomängude laiemat tootmist.

23)

Belgia esitas järgmised tähelepanekud. Kõnealuse sektori kasvust hoolimata puudub tööstusharul rahaline stiimul, mis on vajalik läbimurde saavutamiseks turul. Arvutile, mängukonsoolile, tahvelarvutile või nutitelefonile mõeldud mängu arendamine sarnaneb filmitegemisega – see võtab mitu kuud või isegi aastaid. Selleks on vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Nagu filmitööstuseski, muutub turukõlblik lõpptoode kättesaadavaks alles protsessi lõpus. Neid asjaolusid arvesse võttes on videomängude sektor suhteliselt riskantne. Peale selle on võimatu kindel olla, kas teatav mäng meelitab ligi piisavalt palju inimesi, et investeering tasuks end ära, nagu filmitööstuseski. Samuti seostatakse olulise hariva, kultuurilise ja kunstilise sisuga videomängude projekte suurema riskiga, sest ehkki nendega kaasnevad sama suured tootmiskulud nagu kogu maailmas populaarsete videomängude puhul, on nende turg piiratum.

24)

Märkimisväärse loomepotentsiaaliga, kuid sellele vastavalt ka suuremat eelarvet nõudvate suurprojektide käivitamisel on takistuseks rahalised piirangud. Seega keskendutakse videomängude tootmisel personaalarvutil mängitavatele mängudele, mida on võimalik toota väiksema eelarvega. Rahastamisprobleemid takistavad omakorda kultuurilise oskusteabe säilitamist ja arendamist kohalikul tasandil. On tõsiasi, et tootjatel on oma videomängude loomise asemel kasulikum teha alltöövõtu korras tööd välismaistele äriühingutele.

25)	Seetõttu on Belgia videomängutootjatel sageli väga raske saada rahastust uuteks projektideks. Samuti seisavad nad silmitsi suure rahvusvahelise konkurentsiga.

26)	Maksusoodustus aitab suurendada videomängude tootmise sektorisse tehtavate erainvesteeringute arvu, samamoodi nagu filmi- ja audiovisuaaltoodangu maksusoodustus.

2.7. Menetluse algatamise otsuse põhjuste kirjeldus

27)

Kava puhul (nagu sellest algselt komisjonile teatati) tekkisid kahtlused üldise seaduslikkuse suhtes. Maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtus määratakse kindlaks territoriaalsete kulutuste põhjal. Need territoriaalsusega seotud tingimused võisid olla vastuolus üldise seaduslikkuse põhimõtetega, eelkõige ELTLi nende põhimõtetega, millega on tagatud kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus (ELTLi artiklid 34 ja 56).

28)

Komisjon väljendas kahtlust, kas videomängude jaoks abi andmisel on seaduslik ja siseturuga kokkusobiv määrata investeeringu summa ja seega abi summa kindlaks osakaaluna territoriaalsetest kulutustest Belgias ning kas sellise abiga seotud territoriaalsed tingimused olid vajalikud ja proportsionaalsed.

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

29)

16. juuli 2020. aasta kirjaga esitas Flaami sõltumatute filmi- ja teleprodutsentide organisatsioon (Vlaamse Onafhankelijke Film & Televisie Producenten, edaspidi „VOFTP“) teatatud abikava kohta mitu märkust. VOFTP on arvamusel, et kava tekitab talle kahju ning et maksusoodustuste korra laiendamine videomängudele vähendab organisatsiooni liikmete audiovisuaaltoodangusse tehtavaid investeeringuid. VOFTP hinnangu kohaselt ei ole algse maksusoodustuste korra laiendamine kooskõlas siseturuga kokkusobivuse tingimustega ning seepärast ei tohiks komisjon seda heaks kiita.

30)

VOFTP rõhutas oma märkustes, et väga oluline on põhjalikult analüüsida, kas selle kava alusel abi saavatel videomängudel on ka tegelikult seos Belgiaga ning kas need aitavad saavutada eesmärki edendada kultuuri ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses ning suurendada kultuurilist mitmekesisust. VOFTP arvates ei ole kava puhul tagatud, et abi antakse ainult kultuurilise eesmärgiga videomängudele.

31)

VOFTP märkis, et videomängude abikava kriteeriumid, mille alusel hinnatakse mängude kultuurilist aspekti, peaksid võimaldama tagada, et kõigil abi saavatel mängudel on kultuuriline väärtus. Sellised kriteeriumid peaks kindlaks määrama vastutav kogukond või piirkond, kellel on videomängude sektori toetamiseks omad abikavad. Videomängu kultuurilise aspekti hindamise kriteeriumid määrab igal juhul kindlaks vastav Flaami kogukonna (Flaami audiovisuaalteoste sihtasutus) või Vallooni piirkonna organisatsioon. VOFTP ei ole kindel, kas nende kriteeriumide kohaldamine on tagatud. Belgia riik peaks sõlmima asjaomaste kogukondadega koostöölepingu, mida praegu tehtud ei ole.

4. BELGIA MÄRKUSED

32)	29. mai 2020. aasta kirjas juhtis Belgia tähelepanu, et menetluse algatamise otsuse kohaselt on täidetud tingimused, mis võimaldavad liigitada asjaomast abi kultuuri edendamiseks ette nähtud abina ning seega pidada seda siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

33)

Mis puudutab territoriaalsete kulutuste tingimusi ja nende üldist seaduslikkust (sealhulgas nende vajalikkust ja proportsionaalsust) ning eelkõige kooskõla ELTLi põhimõtetega, millega on tagatud kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus (ELTLi artiklid 34 ja 56), siis on Belgia hakanud uurima võimalust laiendada kulude abikõlblikkust kogu EMP territooriumile. 16. juulil 2021 tegi Belgia Esindajatekoja finants- ja eelarvekomitee ettepaneku muuta kohaldatavaid õigusakte ning asendada fraas „tootmis- ja tegevuskulud Belgias“ fraasiga „tootmis- ja tegevuskulud Euroopa Majanduspiirkonnas“. Muudatusettepanekus on maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtuseks määratud 70 % EMPs tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest või – kui tootmis- ja tegevuskulud, mida arvestatakse EMPs maksustamisele kuuluva kutsetegevusest saadud tuluna, moodustavad vähem kui 63 % kogueelarvest – EMPs maksustamisele kuuluva kutsetegevusest saadud tuluna arvestatavatest tootmis- ja tegevuskuludest. Esindajatekoda on valmis muudatuse vastu võtma kohe, kui komisjon esitab pooldava otsuse.

34)

Mis puudutab VOFTP märkusi potentsiaalselt abikõlblike videomängude kultuurilise olemuse ja asjaomaste kogukondade kultuuriliste kriteeriumide kohaldamist maksusoodustuse korra alla kuuluvate videomängude suhtes, siis on Belgia märkinud, et föderaalriigi ja kogukondade koostöölepingut audiovisuaaltoodangu puhul kehtiva maksusoodustuste korra kohta tuleks muuta, et lisada nõue kohaldada videomängude suhtes kogukondade või piirkondade kultuurilisi kriteeriume. Seda tehakse enne teatatud kava rakendamist ja kohe, kui Belgia Esindajatekoda võtab vastu seaduse muudatusettepaneku ja komisjon võtab vastu otsuse videomängude tootmise maksusoodustuste korra kohta. Belgia kinnitab, et kõnealuses koostöölepingus ei muudeta nende kriteeriumide sisu.

5. HINNANG KAVA KOHTA

5.1. Riigiabi olemasolu

35)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“

5.1.1. Riigi ressursid ja riigiga seostatavus

36)

Investorid saavad arvata vaatluse all oleva kava raames kasutatud vahendid maha oma maksustatavast kasumist. Selline seadusega ette nähtud mahaarvamine vähendab riigi kogutava maksu summat. Samuti on seadusega ette nähtud, et need vahendid jaotatakse äriühingutele, kelle riik on kõnealuse tegevuse jaoks heaks kiitnud, ning et nendega toetatakse konkreetset toodangut, mille puhul asjaomase kogukonna pädevad asutused on sõnaselgelt kinnitanud, et tegemist on Euroopa videomängudega. Sellest tulenevalt kasutatakse asjaomasteks investeeringuteks riigi ressursse ja need on seostatavad riigiga.

5.1.2. Eelis

37)	Kava eesmärk on vähendada videomängude tootjate kantavaid tootmiskulusid. Sellised kulud moodustavad osa kõigi videomängude tootjate tavakuludest. Teisisõnu on tegemist kuludega, mida abisaaja rahastab üldjuhul oma eelarvest.

38)	Tootjale antav abi seisneb rahalises toetuses, mida investor annab seepärast, et tal on võimalus teha selle arvelt mahaarvamine tulust. Seega märgib komisjon, et tulust tehtavast mahaarvamisest tulenev eelis kandub raamlepingu kaudu tegelikkuses üle tootjale.

39)	Sellest tulenevalt antakse kavaga tootjale eelis, mis talle tavapärastel turutingimustel kättesaadav ei oleks. Seega kujutab meede endast eelist, millega soodustatakse videomängude tootjaid.

5.1.3. Valikulisus

40)

Kava on valikuline, sest abi saavad ainult need, kelle projektid vastavad valikukriteeriumidele. Peale selle on kava suunatud ainult videomängude sektorile. Võimalus arvata tulust maha 421 % investeeringu väärtusest tähendab lisaks seda, et asjaomased investeeringud (ja seega abisaajad) on maksusüsteemi eesmärki silmas pidades soodsamas olukorras kui muud investeeringud, sest muid investeeringuid ei saa tulust maha arvata nende nominaalväärtust ületavas summas. See kehtib olenemata sellest, et need investeeringud on juriidiliselt ja faktiliselt võrreldavas olukorras, kui pidada silmas maksusüsteemi eesmärki, st seda, et äriühingute tulu maksustatakse pärast investeeringute mahaarvamist. Selline kohtlemine ei ole süsteemi olemust ja loogikat arvesse võttes põhjendatud. Äriühingu tulumaksu süsteemis ei saa tavaolukorras tulust mahaarvatav summa ületada investeeringu nominaalväärtust.

5.1.4. Konkurentsi moonutamine ja mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

41)	Kuna videomängud on osa rahvusvahelisest kaubandusest ja nende turg on konkurentsile avatud, võib abisaajatele antav rahaline eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

5.2. Abi seaduslikkus

42)	Sellega, et Belgia teatas kavast enne selle jõustumist, täitis ta oma kohustused ELTLi artikli 108 lõike 3 alusel.

5.3. Hindamise õiguslik alus

43)	Kava kokkusobivust siseturuga analüüsitakse ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel, võttes arvesse eesmärki edendada kultuuri kultuuriprojektide toetamisega.

44)

Täpsemalt analüüsitakse kava kokkusobivust siseturuga filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antavat riigiabi käsitleva komisjoni teatise (23) (edaspidi „kinoteatis“) punktist 24 lähtudes. Punktis 24, kus käsitletakse konkreetselt videomängude tootmiseks antavat riigiabi, on sätestatud, et kui kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab komisjon mutatis mutandis kinoteatise kohaseid abi osakaalu kriteeriumeid.

5.4. Abi kokkusobivus siseturuga

45)	Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et kava näib vastavat enamikule kriteeriumidele, mis võimaldavad seda liigitada kultuuri edendamiseks antava abina ja seega pidada seda siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

5.4.1. Üldine seaduslikkus

46)

Selleks et abikava oleks siseturuga kokkusobiv, peab see ennekõike vastama üldise seaduslikkuse kriteeriumile. Üldise seaduslikkuse põhimõte tugineb eeldusele, et abikõlblikkuse tingimuste ja abi andmise kriteeriumide hulgas ei ole abi andmisega lahutamatult seotud klausleid, mis on vastuolus ELTLi konkreetsete sätetega muudes valdkondades kui riigiabi (24).

47)	Kavaga ei kehtestata tingimusi, mis on seotud Belgia kodakondsusega, ega nõuet, et abi saava äriühingu peamine asukoht peab olema Belgia territooriumil. Abisaajad võivad asuda muus Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas.

48)

Tootmisfirmade ja vahendajate akrediteerimise menetlus kava üldist seaduslikkust ei mõjuta. Kehtiva maksusoodustuste korra alusel peab kava raames abi saavatel tootmisfirmadel olema abi väljamaksmise ajal tegevuskoht Belgias. Akrediteerimismenetluses ei kohaldata tingimusi seoses sellega, et asjaomaste ettevõtjate tegevus- või elukoht peab akrediteeringu taotlemise ajal olema Belgias.

49)

Mis puudutab abi osakaalu, siis on Belgia eelnõu vastuvõtmisega muutnud algselt teatatud abikava territoriaalseid piiranguid. Selle eelnõu alusel määratakse abisumma kindlaks Euroopa Majanduspiirkonnas tekkinud tootmis- ja tegevuskulude alusel. Sellest tulenevalt ei takistaks abikava enam kaupade vaba liikumist ega vabadust osutada teenuseid siseturul (ELTLi artiklid 34 ja 56).

5.4.2. Kultuuri edendamine ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel

50)	ELTLi artikli 107 lõike 3 punktis d on sätestatud, et abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

51)	Komisjon ei ole koostanud suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada seda sätet videomängudele antava abi suhtes. Kinoteatise punkti 24 kohaselt analüüsitakse videomängude toetamiseks ette nähtud abi igal üksikjuhul eraldi.

52)

Videomängudega seotud abi hindamisel ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel lähtutakse komisjoni praktikast, millele pandi alus Prantsusmaal videomängude toetamiseks ette nähtud maksuvähendust käsitleva otsusega, milles komisjon tunnistas, et teatavad videomängud saab liigitada kultuuritoodeteks (25).

53)

Flaami kogukond ja Vallooni piirkond on videomängude abikavade jaoks välja töötanud hulga kultuurilisi kriteeriumeid abikõlblike mängude kindlakstegemiseks; neid kriteeriume kohaldatakse ka maksusoodustuste kava suhtes (26). Projektide valimiseks on koostatud skaala – nii tagatakse, et toetust saavad mängud vastavad ka tegelikkuses tingimustele, mille alusel saab neid käsitada kultuuriteostena. Komisjon analüüsis neid kriteeriume (27) ning kiitis kõnealused kavad heaks.

54)

Vastupidiselt huvitatud isiku VOFPT esitatud väitele on Belgia võtnud kohustuse sõlmida föderaalriigi tasandil koostööleping kogukondadega, enne kui maksusoodustuste korda videomängude suhtes rakendama hakatakse (vt põhjendused 14 ja 34). Sedalaadi koostöö on juba paika pandud audiovisuaalteostele antava toetuse puhul.

55)	Kokkuvõttes toetatakse kavaga kultuuriprojekte ja aidatakse saavutada eesmärki edendada kultuuri ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

5.4.3. Abimeetme asjakohasus

56)

Meetme eesmärk on toetada kultuuriprojekte, mille jaoks on keeruline turul rahastust leida, võttes arvesse projekti olemust (kultuuriteosed) ja seotud riske (tootmiskulud tekivad igal juhul, kuid puudub garantii, et mängule leidub huvilisi). Seega aidatakse kavaga katta osa selliste videomängude tootmiskuludest, mis on välja valitud tänu kultuuri edendamisse antavale panusele. Kõnealune toetusmehhanism põhineb eeldusel, et videomängude tootmiseks annavad toetust erainvestorid. Belgia on selgitanud, et otsetoetuste süsteemiga kaasneks suuremad haldus- ja finantskulud kui maksusoodustuste meetmega. Peale selle tuleks otsetoetust maksta varem kui võimaldada (nii ajutist kui ka lõplikku) maksuvabastust. Kuna kultuuriküsimuste eest vastutavad Belgia kogukonnad, piirdub Belgia föderaaltasandi audiovisuaalpoliitika maksusoodustuste korra kehtestamisega Belgia sotsiaalmajanduspoliitika raames. Erainvestorite kaasamisega soovib Belgia soodustada kultuurisektori vastastikuseid kontakte rahastajatega ja juurdepääsu eri rahastamisallikatele.

57)	Seepärast on kava asjakohane vahend kavandatud eesmärgi saavutamiseks.

5.4.4. Abi vajalikkus

58)	Abi saavad videomängud on kultuuriteosed, millega edendatakse kohalikku ja Euroopa kultuuri. Nende rahvusvaheline turustuspotentsiaal võimaldab edendada kultuuri suuremas mastaabis.

59)

Videomängude projektideks on aga keeruline saada rahastust turutingimustel (vt põhjendused 22–24). Finantsriskid, mis videomängude projektidega lahutamatult kaasnevad (asjaolu, et tootmiskulud tekivad igal juhul, kuid kasum ei ole garanteeritud), takistavad erainvesteeringute tegemist. Seepärast on vaja riiklikku sekkumist, et suurendada elluviidavate projektide arvu ja mitmekesisust.

5.4.5. Abi proportsionaalsus

60)	Kinoteatise punktis 24 on sätestatud, et kui kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab komisjon analoogia põhjal samu abi osakaalu kriteeriume nagu on kehtestatud audiovisuaalteoste abikavade puhul.

61)

Kavaga antakse videomängude loomiseks toetust piiratud ulatuses. Abi ülemmäär on 33,6 % ja kui abi allikaid on enam kui üks, piirdub see 50 %-ga videomängu tootmiskuludest; see vastab kinoteatises kehtestatud 50 % künnisele. Nende abi ülemmäärade eesmärk on säilitada erasektori initsiatiiv, kohustades abisaajaid hankima riigi ressursside kõrval rahalisi vahendeid ka muudest allikatest.

62)	Kokkuvõttes on kava proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

5.4.6. Piiratud konkurentsimoonutused ja mõju kaubavahetusele

63)

2020. aastal oli ülemaailmse videomängude sektori tulu kokku 159 800 000 000 eurot. Euroopa mandri turg moodustab sellest turust 19 % ehk 29 600 000 000 USA dollarit (enam kui 27 600 000 000 eurot). 2020. aastal oli Belgia videomängude turu tulu kokku 82 000 000 eurot, mis moodustab 0,3 % Euroopa koguturust ja 0,05 % maailmaturust (28).

64)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on esiteks selge, et Belgia videomängude sektori toetamiseks ette nähtud kava eelarve on suhteliselt piiratud (vt põhjendus 11), kui võrrelda seda sektori kogukäibega Belgias. Teiseks, sellest abist tulenev võimalik moonutus on eeldatavalt väike, sest Belgia videomängude sektori turuosa on nii Euroopa kui ka maailmaturul piiratud.

65)

Komisjon järeldab, et kõnealuse abiga ei suureneks abisaavate äriühingute turujõud liigselt, kuid laieneks kultuuriliste omadustega mängude valik turul. Siseturu seisukohast on üldhinnang kõnealusele abile positiivne, sest sellest tulenev võimalik konkurentsimoonutus ja mõju kaubandusele on piiratud.

6. KOKKUVÕTE

66)

Seepärast järeldab komisjon, et kõnealuse abiga ei suureneks abisaavate äriühingute turujõud liigselt, vaid vastupidi – paraneks kultuuriliste omadustega mängude valik turul. Seega tuleks järeldada, et kavast tulenevad konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on piiratud ning et üldhinnang kultuuri edendamiseks ette nähtud abile on positiivne. Videomängude loomiseks ette nähtud maksusoodustuste kord on siseturuga kokkusobiv ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Belgia kavatseb anda selleks, et toetada videomängude tootmist videomängude tootmise maksusoodustuste korra kohaldamisega, on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

Seega võib seda anda.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 25. juuli 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) Komisjoni 30. aprilli 2020. aasta otsus C(2020) 2648 final (ELT C 206, 19.6.2020, lk 11).

(2) ELT C 206, 19.6.2020, lk 11.

(3) https://www.lachambre.be/FLWB/PDF/55/1590/55K1590001.pdf.

(4) N 410/02 (ex-CP 77/2002), Belgia – riigiabi Belgia filmi- ja audiovisuaaltoodangule – kinode maksusoodustuste kord, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/137343/137343_455458_39_2.pdf.

(5) N 224/04, Belgia – riigiabi Belgia filmi- ja audiovisuaaltoodangule – muudatused föderaaltasandil kohaldatavas kinode maksusoodustuste korras, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/140619/140619_503601_23_2.pdf.

(6) N 121/2007, Belgia – maksumeetmed audiovisuaaltoodangu toetamiseks – maksusoodustuste kord – abimeetme nr N 224/2004 pikendamine, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/219141/219141_703682_36_2.pdf.

(7) N 516/2009, Belgia – maksusoodustuste kord audiovisuaaltoodangu toetamiseks – abimeetme nr N 121/2007 pikendamine, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/233078/233078_1210789_29_2.pdf.

(8) SA.35643 (2012/N), Belgia – audiovisuaaltoodangu toetamiseks ette nähtud maksusoodustuste korra pikendamine, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/246468/246468_1451339_61_2.pdf, ja SA.36655 (2013/N), Belgia – audiovisuaaltoodangu toetamiseks ette nähtud maksusoodustuste korra muudatused, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/248603/248603_1525887_174_2.pdf.

(9) SA.38370 (2014/N), Belgia – audiovisuaaltoodangu toetamiseks ette nähtud maksusoodustuste korra muudatused, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/253328/253328_1646431_87_2.pdf.

(10) SA.59274 (2020/N), Belgia – audiovisuaaltoodangu toetamiseks ette nähtud maksusoodustuste korra (SA.38370 (2014/N)) pikendamine, https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/20215/289138_2239389_113_2.pdf.

(11) https://eservices.minfin.fgov.be/myminfin-web/pages/public/fisconet/document/6c0aa338-3dad-4e4b-960f-8e01564d20d0.

(12) http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/2019/03/29/2019040875/moniteur.

(13) Vt joonealune märkus nr 3.

(14) 1. juuli 2019. aasta teates tegi Belgia ettepaneku, et meetme kestust pikendataks 31. detsembrini 2025. Võttes aga arvesse selle teate esitamisest möödunud aega, otsustas Belgia, et soovib meetme kestust pikendada 31. detsembrini 2027.

(15) SA.49947, Belgia – abi videomängudele (VAF Gamefonds), https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_49947.

(16) SA.101526, Belgia – VAF Gamefonds, põhjendus 23, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_101526.

(17) SA.55046, Belgia – Soutien aux jeux vidéo culturels, artistiques et éducatifs (Wallimage), põhjendus 14, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_55046; Vallooni piirkond hõlmab saksakeelset piirkonda.

(18) Tulumaksuseadustiku artikli 194b lõike 1 punkti 2 kohaselt kehtestatakse akrediteerimistingimused kuningliku dekreediga.

(19) http://www.ejustice.just.fgov.be/mopdf/2018/07/20_2.pdf#Page18, lk 58312.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(21) Newzoo – „Global Games Market Report 2020“, allalaaditav aadressil newzoo.com.

(22) Euroopa mänguarendajate föderatsiooni 2019. aasta aruanne (koostatud koostöös Euroopa interaktiivse tarkvara föderatsiooniga). Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide ja paljude Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kohta kogutud andmed.

https://www.egdf.eu/wp-content/uploads/2021/08/EGDF_report2021.pdf.

(23) ELT C 332, 15.11.2013, lk 1.

(24) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. juuni 1993, Matra, C-225/91, ECLI:EU:C:1993:239, punkt 41.

(25) Komisjon pidas videomängude toetamist vajalikuks järgmistes otsustes:

C 47/2006 (ex N 648/2005), Prantsusmaa – maksuvähendus videomängude tootmiseks, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_20324;

SA 33943 (2011/N), Prantsusmaa – abikava C 47/2006 pikendamine – maksuvähendus videomängude tootmiseks, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_33943;

SA.36139 (2013/C), Ühendkuningriik – videomängude maksusoodustus, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_36139;

SA.39299 (2014/N), Prantsusmaa – maksuvähendus videomängude tootmiseks – muudatused, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_39299;

SA.47892 (2017/N), Prantsusmaa – maksuvähendus videomängude tootmiseks – muudatused ja pikendamine, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_47892;

SA.45735 (2017/N), Taani – kultuuriliste ja harivate digimängude arendamise, tootmise ja edendamise kava,

https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_45735;

SA.46572 (2017/N), Saksamaa – mängude toetusmeede (Baieri liidumaa), https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_46572;

SA.49947 (2017/N), Belgia – videomängudega seotud abi (VAF Gamefonds), https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_49947;

SA.50512 (2018/N), Prantsusmaa – videomängude abifond – stsenaariumi kirjutamine, intellektuaalomandi loomine ja ühismeetmed, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_50512;

SA.51820 (2018/N), Saksamaa – mängude toetusmeede (Nordrhein-Westfalen), https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_51820;

SA.101526, Belgia – VAF Gamefonds, https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_101526.

(26) SA.55046, Belgia – kultuuriliste, harivate ja kunstiliste videomängude toetus (Wallimage);

SA.101526, Belgia – VAF Gamefonds.

(27) Wallimage’i fondi käsitleva otsuse põhjendused 52–54 ning VAF Gamefondsi käsitleva otsuse põhjendused 38–39.

(28) Põhjendus 22.

20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/14

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1979,

31. august 2022,

millega kehtestatakse vorm ja luuakse andmebaasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud teabe esitamiseks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2014/895/EL

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 6124 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2012/18/EL artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile nende territooriumil toimunud suurõnnetustest, mis vastavad selle direktiivi VI lisa kriteeriumidele, ning kasutama selleks komisjoni otsuse 2009/10/EÜ (2) lisas esitatud vormi.

(2)	Direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile ka teatava teabe kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste kohta ning kasutama selleks komisjoni rakendusotsuse 2014/895/EL (3) lisas esitatud vormi.

(3)	Direktiivi 2012/18/EL artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud teabe esitamiseks peavad liikmesriigid kasutama kõnealuse direktiivi artikli 21 lõigetes 3 ja 4 osutatud, komisjoni loodavaid ja ajakohastatavaid andmebaase.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (4) artikli 2 kohaselt peab Euroopa Keskkonnaamet Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu (Eionet) raames koguma, töötlema ja analüüsima andmeid eelkõige keskkonna kvaliteedi ja keskkonnale avaldatava surve, aga ka keskkonnale ohtlike kemikaalide kohta. Selleks et suurendada koostoimet olemasolevate Euroopa Keskkonnaameti loodud andmebaasidega, koondada teavet nimetatud käitiste keskkonnamõju kohta, parandada üldsusele ja poliitikakujundajatele kättesaadavaks tehtava teabe kvaliteeti ning hõlbustada võimalike riskide (nt doominoefekti) kindlakstegemist, on asjakohane, et Euroopa Keskkonnaamet loob komisjoni nimel direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 4 osutatud andmebaasid ja ajakohastab neid. Liikmesriigid peaksid neid andmebaase kasutama direktiivi 2012/18/EL artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud teabe esitamiseks.

(5)

Direktiivi 2012/18/EL kohaselt kasutatavad aruandevormid ja andmebaasid peaksid võimaldama liikmesriikide esitatava ühtlustatud teabe edastamist ja kättesaadavust, et maksimeerida esitatud teabe täpsust, kasulikkust ja võrreldavust ning minimeerida liikmesriikide halduskoormust, järgides samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (5) sätestatud nõudeid.

(6)

Selleks et liikmesriikide esitatava teabe ja samalaadsete tööstuskäitiste kohta esitatavate aruannete sünergia oleks võimalikult suur, peaksid aruandevormid ja andmebaasid olema sarnased ja kooskõlas nende vormide ja andmebaasidega, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (7) kohaseks aruandluseks, mille raames esitatava teabe vorm, esitamise sagedus ja sisu on kehtestatud vastavalt komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1135 (8) ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1741 (9).

(7)

Nende eesmärkide saavutamiseks on asjakohane ajakohastada rakendusotsuses 2014/895/EL esitatud aruandevormi, mida liikmesriigid peavad kasutama direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõikes 3 osutatud ettevõtteid käsitleva teabe esitamisel. Seega tuleks rakendusotsus 2014/895/EL vastavalt kehtetuks tunnistada.

(8)	Euroopa Keskkonnaamet peaks viima direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõigetes 3 ja 4 osutatud kahe andmebaasi väljatöötamise lõpule 31. detsembriks 2025. Seepärast peaks kõnealuse direktiivi artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud teabe esitamine algama alles pärast seda kuupäeva.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/18/EL artikli 27 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Keskkonnaamet loob komisjoni nimel direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 4 osutatud elektroonilised andmebaasid ja ajakohastab neid.

2. Direktiivi 2012/18/EL artikli 18 lõike 1 ja artikli 21 lõike 3 kohaseks aruandluseks kasutavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmebaase.

3. Liikmesriigid kasutavad käesoleva otsuse lisas esitatud aruandevormi, et esitada direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõikes 3 osutatud teavet käitiste kohta.

4. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 2

Rakendusotsus 2014/895/EL tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2025.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 3

Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artikli 1 lõikeid 2–4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. august 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS

(1) ELT L 197, 24.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 2. detsembri 2008. aasta otsus 2009/10/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohane suurõnnetuste puhul kasutatav aruandevorm (ELT L 6, 10.1.2009, lk 64).

(3) Komisjoni 10. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/895/EL, millega kehtestatakse vorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) artikli 21 lõike 3 kohase teabe esitamiseks (ELT L 355, 12.12.2014, lk 51).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(8) Komisjoni 10. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1135, millega kehtestatakse sellise teabe tüüp, vorm ja esitamise sagedus, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) rakendamist käsitleva aruandluse jaoks (ELT L 205, 14.8.2018, lk 40).

(9) Komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1741, millega kehtestatakse selliste andmete vorm ja esitamise sagedus, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) kohase aruandluse jaoks (ELT L 267, 21.10.2019, lk 3).

LISA,

millega kehtestatakse aruandevorm andmete jaoks, mille liikmesriigid peavad tegema kättesaadavaks direktiivi 2012/18/EL artikli 21 lõike 3 kohase aruandluse raames

Märkus:

—	kõik tärniga märgitud väljad peavad olema täidetud;

—	tärniga märgistamata väljade võimsustik on INSPIRE raames 0–1 ja seetõttu ei ole need kohustuslikud;

—	konfidentsiaalne teave peab olema tähistatud vastava märkega ning iga andmeliigi puhul tuleb esitada teabenõude tagasilükkamise põhjused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (1) artiklile 4.

Taustteave

Tüüp

Vorm

1.1

Riigikood*

Selle riigi kood, kus asub käitis, mille kohta teave esitatakse.

1.2

Aruandeaasta*

Kalendriaasta, mille kohta aruanne on koostatud.

Teave selle pädeva asutuse kohta, kelle vastutusalasse käitis kuulub

Tüüp

Vorm

2.1

Pädeva asutuse nimi*

2.2

Pädeva asutuse aadress*

Postiaadress: hoone number, tänav, linn, postiindeks, riik.

2.3

Pädeva asutuse e-posti aadress*

2.4

Pädeva asutuse telefoninumber*

2.5

Märkused

Märkused, mida kasutaja võib soovida teavet esitava pädeva asutuse kohta lisada.

Teave olukorras, kus Seveso käitis on toimla (2) või selle osa

Tüüp

Vorm

3.1

InspireId*

Toimla kordumatu identifikaator, mis vastab direktiivi 2007/2/EÜ nõuetele.

3.2

ThematicId

Toimla temaatiline objekti identifikaator

3.3

Geomeetria*

Laius- ja pikkuskraad (toimla ligikaudse keskme koordinaadid) koordinaatide referentssüsteemi ETRS89 (2D)-EPSG:4258 järgi viie kümnendkoha täpsusega.

3.4

Toimla nimi*

Toimla ametlik nimetus, pärisnimi või üldkasutatav nimi.

Teave Seveso käitise kohta

Tüüp

Vorm

4.1

InspireId*

Käitise (3) kordumatu identifikaator, mis vastab direktiivi 2007/2/EÜ nõuetele.

4.2

ThematicId

Tootmisrajatise temaatiline objekti identifikaator

4.3

Seveso käitise tasand*

Märge selle kohta, kas direktiivi 2012/18/EL I lisa kohaselt on tegemist madalama või kõrgema tasandi käitisega.

4.4

Seisund*

Käitise tegevusseisund (toimiv, mittetoimiv, käitusest kõrvaldatud).

4.5

Käitise nimi*

Käitise ametlik nimetus, pärisnimi või üldkasutatav nimi.

4.6

Emaettevõtja nimi

Emaettevõtja on äriühing, mis omab või kontrollib käitist käitavat ettevõtjat (näiteks on tal rohkem kui 50 % ettevõtja aktsiakapitalist või selle aktsionäride või osanike häälteenamus) – vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL (4).

4.7

Käitise aadress*

Käitise postiaadress: hoone number, tänav, linn, postiindeks, riik.

4.8

Geomeetria*

Laius- ja pikkuskraad (käitise ligikaudse keskme koordinaadid) koordinaatide referentssüsteemi ETRS89 (2D)-EPSG:4258 järgi viie kümnendkoha täpsusega.

4.9

Tööstusharu* Eurostati NACE klassifikaatori kohaselt esitatuna.

(Kui käitaja on seotud rohkem kui ühe NACE koodiga, tuleb teha vahet põhitegevusalal ja kõrvaltegevusalal)

NACE kood: NACE on Euroopa majandusstandard, mis on seotud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatoriga, mis koosneb kuuekohalistest numberkoodidest. Kasutajalt eeldatakse Seveso käitise sidumist selle klassifikaatoriga, osutades SPIRSi koodide asemel või neile lisaks esimesele neljale numbrile.

4.10

Tööstusharu SPIRSi koodiga esitatuna.

Valida võib ka tööstuse teisese kategooria, millega täpsustatakse ohu laadi.

(Kui käitaja on seotud rohkem kui ühe SPIRSi koodiga, tuleb teha vahet põhitegevusalal ja kõrvaltegevusalal)

Kasutaja võib soovida esitada SPIRSi koodi.

Tööstusharu, mis esitatakse vastavalt SPIRSi koodidele:

1)	Põllumajandus

2)	Vabaaja- ja sporditegevus (nt jäähall)

3)	Kaevandamistegevus (rikastamisjäätmed ja füüsikalis-keemilised protsessid)

4)	Metallide töötlemine

5)	Mustmetallide töötlemine (valukojad, väljasulatus jne)

6)	Värviliste metallide töötlemine (valukojad, väljasulatus jne)

7)	Metallide töötlemine elektrolüütiliste või keemiliste protsesside abil

8)	Naftakeemiatööstus/naftatöötlemistehased

9)	Elektrienergia tootmine, tarnimine ja jaotamine

10)	Kütuse ladustamine (sealhulgas kütmine, jaemüük jne)

11)	Lõhkeaine tootmine, hävitamine ja ladustamine

12)	Pürotehnikatoodete tootmine ja ladustamine

13)	Veeldatud naftagaasi tootmine, balloonide täitmine ning hulgiturustus

14)	Veeldatud naftagaasi ladustamine

15)	Veeldatud maagaasi ladustamine ja turustamine

16)	Ladustamine ja turustamine hulgi- ja jaemüügi puhul (v.a veeldatud naftagaas)

17)	Pestitsiidide, biotsiidide, fungitsiidide tootmine ja ladustamine

18)	Väetiste tootmine ja ladustamine

19)	Farmaatsiatoodete tootmine

20)	Jäätmete ladustamine, käitlemine ja kõrvaldamine

21)	Vesi ja reovesi (kogumine, varustamine ja töötlemine)

22)	Keemiatehased

23)	Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine

24)	Plasti- ja kummitootmine

25)	Paberimassi ja paberi tootmine

26)	Puidutöötlus ja mööbel

27)	Tekstiili tootmine ja töötlemine

28)	Toiduainete ja jookide tootmine

29)	Üldine ehitus, tootmine ja montaaž

30)	Laevaehitus, laevade lammutamine, laevaremont

31)	Hooned ja ehitustööd

32)	Keraamika (tellised, savitooted, klaas, tsement jne)

33)	Klaasitootmine

34)	Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine

35)	Elektroonika ja elektrotehnika

36)	Käitlemis- ja transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, veoautoparklad, sorteerimisjaamad jne)

37)	Meditsiin, teadustegevus, haridus (sealhulgas haiglad, ülikoolid jne)

38)	Üldine kemikaalide tootmine (loetelus mujal nimetamata)

39)	Muu tegevus (loetelus mujal nimetamata)

Kõrvaltegevused:

40)	Biogaasi tootmine, ladustamine ja käitlemine

41)	Tehnilise gaasi tootmine, ladustamine ja käitlemine (võib loetleda kõige tavalisemad, nagu hapnik, kloor, ammoniaak, fosgeen, atsetüleen jne)

42)	Vesiniku tootmine, ladustamine ja käitlemine

43)	Naatriumi tootmine, ladustamine ja käitlemine

44)	Liitiumi tootmine, ladustamine ja käitlemine

45)	Kaaliumi tootmine, ladustamine ja käitlemine

4.11

Link veebisaidile, mis sisaldab elanikkonnale mõeldud teavet*

Veebisaidi aadress, kust on võimalik leida direktiivi 2012/18/EL artikliga 14 (üldsuse teavitamine) ette nähtud teavet.

4.12

Link üldisele veebisaidile

4.13

Viimase inspekteerimise (5) kuupäev

4.14

Link, kust leiab viimase inspekteerimise tulemused

4.15

Märkused

Käitises kasutatavad ained

Tüüp

Vorm

5.1

Aine(d)

Üldnimetus või ohuklass

5.2

CASi number

CASi registreerimisnumber on kordumatu numbriline tunnus, mis on antud ainult ühele keemilisele ainele, millel ei ole keemilist tähendust ja mille abil saab konkreetse keemilise aine kohta rohkesti teavet. CASi number võib koosneda kuni kümnest numbrist, mis on sidekriipsude abil kolme ossa jaotatud. (http://www.cas.org/content/chemical-substances)

5.3

Kogus(ed)

Iga ohtliku aine kogus tonnides, mis annab Seveso staatuse.

5.4

Füüsikalised omadused

Ladustamise tingimused seoses aine oleku (tahke, vedel, gaasiline), esinemisvormi (pulber, graanulid jms), rõhu, temperatuuriga jne.

5.5

Märkused ainete kohta

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(2) Toimla, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1253/2013 IV lisa punktis 8.2.4 (Konkreetses geograafilises asukohas olev kogu maa, kus tootmiskäitis oli, on või kuhu seda planeeritakse. Siia kuulub kogu taristu, kõik seadmed ja materjalid.), ja mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 166/2006 või direktiiviga 2012/18/EL.

(3) Käesolevas otsuse kohase aruandluse puhul on „käitis“ samaväärne „tootmisrajatisega“, mis on määratletud määruse (EL) nr 1089/2010 IV lisa punktis 8.2.1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(5) Nagu määratletud direktiivi 2012/18/EÜ artikli 3 punktis 19.

20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/22

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2022/1981,

10. oktoober 2022,

Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamise kohta pädevate asutuste poolt (EKP/2022/33)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ja artiklit 132,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 34,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpankade ülesannete täitmise kaudseks toetamiseks osutatakse neile EKPSi teenuseid. EKPSi teenuseid arendab, käitab ja hooldab üks või mitu keskpanka (edaspidi „teenust osutavad keskpangad“) ning neid juhib EKPSi komitee. EKPSi teenuseid rahastavad osalevad keskpangad (edaspidi „osalevad keskpangad“), kelle vastavad osamaksed on kindlaks määratud Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu poolt heaks kiidetud rahastamisskeemides. Osalevate keskpankade õigused ja kohustused on sätestatud EKP õigusaktides, näiteks EKPSi avaliku võtme infrastruktuuri (ESCB-PKI) puhul, ja/või osalevate keskpankade vahelistes lepingutes.

(2)

Ühtse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory Mechanism, SSM) sujuvaks, tõhusaks ja järjepidevaks toimimiseks on vaja, et EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtav praktiline koostöö hõlmaks EKPSi teenuste kasutamist riiklike pädevate asutuste poolt nende ülesannete täitmisel määruse (EL) nr 1024/2013 alusel.

(3)	Vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2022/1982 (EKP/2022/34) (2) võivad pädevad asutused kasutada EKPSi teenuseid, et teha koostööd EKPSiga ja üksteisega määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste ülesannete täitmiseks.

(4)

Pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtavad EKPSi teenused tuleb ammendavalt määratleda järgmistes loeteludes: a) EKPSi teenused, mida kõik pädevad asutused peavad ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmisel kasutama, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi toimimise tõhusus ja järjepidevus, ning b) EKPSi teenused, mida pädevad asutused võivad otsustada vabatahtlikult kasutada oma ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmiseks.

(5)

Pädevad asutused, kes kasutavad EKPSi teenuseid määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste ülesannete täitmisel, peavad järgima iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, võttes arvesse, et pädevad asutused ei ole EKPSi juhtimisraamistiku osa. Eelkõige peavad sellised pädevad asutused osalema asjaomaste EKPSi teenuste arendamise ja käitamise kulude katmises vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil. Pädevad asutused ei pea esitama osalemise deklaratsiooni nende EKPSi teenuste kohta, mida nad on kohustatud kasutama, kuid peavad järgima selliste teenuste suhtes kehtivaid nõudeid vastavalt käesolevas otsuses sätestatule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pädev asutus“ – riiklik pädev asutus või Euroopa Keskpank (EKP);

„riiklik pädev asutus“ – riiklik pädev asutus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, mis hõlmab käesoleva otsuse tähenduses järelevalveülesannete osas ka riigi keskpanka, kellele on riigisisese õigusega antud teatavad järelevalveülesanded, kuid keda ei ole määratud riiklikuks pädevaks asutuseks;

3)	„EKPSi teenused“ – käesoleva otsuse I ja II lisas loetletud elektroonilised rakendused, süsteemid, platvormid, andmebaasid ja teenused;

4)	„teenust osutav keskpank“ – keskpank, kes arendab, käitab ja hooldab EKPSi teenust.

Artikkel 2

EKPSi teenuste kasutamine pädevate asutuste poolt

1. Pädevad asutused peavad kasutama määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste ülesannete täitmiseks käesoleva otsuse I lisas loetletud EKPSi teenuseid.

2. Pädevad asutused võivad kasutada määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste ülesannete täitmiseks käesoleva otsuse II lisas loetletud EKPSi teenuseid.

3. Pädevad asutused, kes otsustavad kasutada käesoleva otsuse II lisas sätestatud EKPSi teenuseid, esitavad EKP nõukogule deklaratsiooni, millega nad kinnitavad oma osalemist ja nõustuvad sellega seotud kohustuste täitmisega, sealhulgas kohustusega maksta oma osamaksed otse teenust osutavale keskpangale kooskõlas artikliga 3.

4. EKPSi teenuseid kasutavad pädevad asutused järgivad iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, sealhulgas osalevate ja teenust osutavate keskpankade vahelisi kokkuleppeid. Pooltevaheliste kokkulepetega võidakse luua otsene lepinguline suhe teenust osutavate keskpankade ja pädevate asutuste vahel.

5. Pädevad asutused järgivad käesoleva otsuse I lisas loetletud teenuste kasutamisel käesoleva otsuse III lisas sätestatud nõudeid.

Artikkel 3

Rahastamise korraldus

EKPSi teenuseid kasutavad pädevad asutused osalevad vastava EKPSi teenuse arendamise ja käitamise kulude katmises vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil, nagu on täpsustatud vastavates rahastamisskeemides vastavalt kohaldatavatele rahastamiseeskirjadele.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 10. oktoober 2022

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) Euroopa Keskpanga 10. oktoobri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1982, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamist pädevate asutuste ja koostööd tegevate asutuste poolt ning millega muudetakse otsust EKP/2013/1 (EKP/2022/34) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29).

I LISA

EKPSi teenused, mida pädevad asutused peavad kasutama

—

CoreNet 3

—	Enterprise Service Bus (ESB)

—	Identity and Access Management Service (IAM)

II LISA

EKPSi teenused, mida pädevad asutused võivad kasutada

—	ESCB Teleconference System

—	Secure ESCB Email (SEE)

—	ESCB public key infrastructure (ESCB PKI)

—	ESCB Performing Survey Initiative LimeSurvey-based Solution (EPSILON)

—	ENTM Modelling tool and repository (ENTM)

III LISA

Nõuded EKPSi teenustele, mida pädevad asutused peavad kasutama

Pädevad asutused täidavad ülesandeid ja võtavad kohustusi vastavalt oma rollile EKPSi asjaomases teenuses.

Pädevad asutused seadistavad oma sisesüsteemid ja liidesed sellisel viisil, et need toimiksid sujuvalt koos EKPSi teenustega.

Pädevad asutused vastutavad mis tahes kahju eest, mis tuleneb tahtlikust või hooletust käitumisest ja/või tegevusetusest nende kohustuste täitmisel. Vastavalt kohaldatakse 2. tasandi – 3. tasandi kokkuleppes ette nähtud vastutuse piiranguid.

Pädevad asutused on kohustatud tõendama, et nad ei ole oma kohustuste täitmisel, sealhulgas tehniliste vahendite käitamisel, rikkunud mõistliku hoolsuse kohustust.

Kui pädev asutus kasutab allhanget, delegeerimist või alltöövõttu kolmandatelt isikutelt, ei piira see tema vastutust.

Seoses selliste ülesannetega, millel on või võib olla oluline mõju käesolevas lisas sätestatud nõuete täitmisele, võivad pädevad asutused kasutada allhanget, delegeerimist või alltöövõttu kolmandatelt isikutelt ainult ulatuses, milles nad on saanud eelneva kirjaliku nõusoleku (või tahteavalduse, mida loetakse nõusolekuks vastavalt punktile 6) vastavalt kas eurosüsteemi keskpankadelt või EKPSi keskpankadelt. Sellist nõusolekut ei ole vaja, kui kolmas isik on asjaomase pädeva asutuse ühine sidusettevõtja ning kui kõnealuse pädeva asutuse õigused ja kohustused jäävad olulisel määral samaks.

Pädevad asutused peavad mõistliku aja jooksul ette teatama igast punktis 5 osutatud kavandatavast allhankest, delegeerimisest või alltöövõtust ning esitama üksikasjad kavandatavate nõuete kohta, mida kohaldatakse sellise allhanke, delegeerimise või alltöövõtu suhtes.

Pädev EKPSi komitee peab vastama kõikidele lõike 5 alusel esitatud nõusolekutaotlustele kahe kuu jooksul alates kavandatud allhankest, delegeerimisest või alltöövõtust teatamisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema põhjendatud. Kui pädev asutus ei saa vastust kahekuulise tähtaja jooksul, võib ta oma taotluse EKPSi pädevale komiteele uuesti esitada. Vastavalt eurosüsteemi keskpankadel või EKPSi keskpankadel on teisele taotlusele vastamiseks aega üks kuu. Kui selle aja jooksul vastust ei saada, loetakse, et pädev asutus on saanud nõusoleku hakata kasutama allhanget, delegeerimist või alltöövõttu.

Pädevad asutused peavad hoidma konfidentsiaalsena kogu tundliku, salajase ja konfidentsiaalse teabe ja oskusteabe (olenemata sellest, kas tegemist on ärilise, finantsilise, regulatiivse, tehnilise või muud laadi teabega), mis on sellisena tähistatud ja kuulub teenust osutavale keskpangale ja/või muudele EKPSi/eurosüsteemi keskpankadele, ega tohi sellist teavet avaldada kolmandatele isikutele ilma asjaomase keskpanga (asjaomaste keskpankade) selgesõnalise, eelneva ja kirjaliku nõusolekuta.

Pädevad asutused võivad anda juurdepääsu lõikes 7 osutatud teabele ja oskusteabele ainult oma asjaomasele tehnilisele personalile, ning seda üksnes ilmse tööalase vajaduste korral.

Pädevad asutused peavad kehtestama asjakohased meetmed, et takistada juurdepääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele ja oskusteabele muude isikute kui asjaomase tehnilise personali poolt.

10)

Erandjuhul, kui EKPSi teenuse kasutamine hõlmab isikuandmete töötlemist pädeva asutuse poolt, peab pädev asutus järgima kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte. Vastavalt eurosüsteemi keskpangad või EKPSi keskpangad peavad kindlaks määrama isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Seoses isikuandmete töötlemisega peaksid pädev asutus ja vastavalt eurosüsteemi keskpangad või EKPSi keskpangad sõlmima lepingu, milles selgitatakse vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelise suhte asjakohaseid aspekte.

Pädev asutus peab teatama pädevatele andmekaitseasutustele isikuandmete töötlemisest asjaomase EKPSi teenuse raames, kui seda nõuavad andmekaitsealased õigusaktid, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisele tema poolt.

11)

Juurdepääsu isikuandmetele võib anda ainult isikutele, kellele see on vajalik oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses asjaomase EKPSi teenusega.

20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/29

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2022/1982,

10. oktoober 2022,

mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamist pädevate asutuste ja koostööd tegevate asutuste poolt ning millega muudetakse otsust EKP/2013/1 (EKP/2022/34)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 127 ja artikli 132 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 12.1 koosmõjus artiklitega 3.1, 12.3 ja 34,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpankade ülesannete täitmise kaudseks toetamiseks osutatakse neile EKPSi teenuseid. EKPSi teenuseid arendab, käitab ja hooldab üks või mitu keskpanka (edaspidi „teenust osutavad keskpangad“) ning neid juhib EKPSi komitee (edaspidi „süsteemiomanike komitee“). EKPSi teenuseid rahastavad EKPSis osalevad keskpangad (edaspidi „osalevad keskpangad“), kelle vastavad osamaksed on kindlaks määratud Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu poolt heaks kiidetud rahastamisskeemides. Osalevate keskpankade õigused ja kohustused on sätestatud EKP õigusaktides, näiteks EKPSi avaliku võtme infrastruktuuri (ESCB-PKI) puhul, ja/või osalevate keskpankade vahelistes lepingutes.

(2)	Teatavate EKPSi teenuste osutamise õigusraamistikud ei näe praegu ette nende kasutamist isikute poolt, kes ei ole EKPSi keskpangad.

(3)	EKP nõukogu peab asjakohaseks lubada pädevatel asutustel kasutada neid teenuseid koostöö tegemiseks EKPSiga ja üksteisega, et täita oma ülesandeid ühtses järelevalvemehhanismis, mis on loodud nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (1) aluslepingu artikli 127 lõike 6 alusel.

(4)

Pädevad asutused, kes kasutavad neil eesmärkidel EKPSi teenuseid, peavad järgima iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, võttes arvesse, et pädevad asutused ei ole EKPSi juhtimisraamistiku osa. Eelkõige peavad sellised pädevad asutused osalema teenuste arendamise ja käitamise kulude katmises vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil.

(5)	Samuti peab EKP nõukogu asjakohaseks lubada koostööd tegevatel asutustel kasutada neid teenuseid, et teha oma ülesannete, sealhulgas määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste EKP ülesannete täitmisel koostööd EKPSi või ühtse järelevalvemehhanismiga.

(6)

Koostööd tegevad asutused, kes otsustavad neid teenuseid kasutada, peavad järgima iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, võttes arvesse, et koostööd tegevad asutused ei ole EKPSi juhtimisraamistiku osa. Asjakohastel juhtudel peavad koostööd tegevad asutused osalema teenuste arendamise ja käitamise kulude katmises vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil.

(7)	Seepärast tuleb pädevatele asutustele ja koostööd tegevatele asutustele kättesaadavaks tehtavad EKPSi teenused määratleda nende EKPSi teenuste ammendavas loetelus, mida pädevad asutused peavad kasutama ja mida nad võivad kasutada.

(8)	Lisaks tuleb muuta Euroopa Keskpanga otsust EKP/2013/1, (2) et võimaldada koostööd tegevatel asutustel kasutada ESCB-PKI teenuseid EKPSi teenustele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pädev asutus“ – riiklik pädev asutus või Euroopa Keskpank (EKP);

3)	„osalev pädev asutus“ – pädev asutus, kes kasutab EKPSi teenuseid koostöö tegemiseks EKPSi ja teiste pädevate asutustega, et täita oma ülesandeid ühtses järelevalvemehhanismis, mis on loodud nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013;

4)	„koostööd tegev asutus“ – avaliku sektori asutus, kes ei ole EKPSi keskpank ega pädev asutus, ning kellega EKPS või ühtne järelevalvemehhanism teeb koostööd EKPSile ja EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannete täitmisel;

5)	„EKPSi teenused“– I lisas loetletud elektroonilised rakendused, süsteemid, platvormid, andmebaasid ja teenused;

6)	„teenust osutav keskpank“ – keskpank, kes arendab, käitab ja hooldab EKPSi teenust;

7)	„süsteemiomanike komitee“ – EKPSi komitee, kes juhib EKPSi teenust.

Artikkel 2

EKPSi teenuste kasutamine pädevate asutuste poolt

1. Pädevad asutused võivad kasutada EKPSi teenuseid, et teha koostööd EKPSiga või üksteisega määruse (EL) nr 1024/2013 kohaste ülesannete täitmisel.

2. EKPSi teenuseid kasutavad pädevad asutused järgivad II lisas sätestatud nõudeid. Nad esitavad EKP nõukogule deklaratsiooni, millega nad kinnitavad oma osalemist ja nõustuvad sellega seotud kohustuste täitmisega, sealhulgas kohustusega maksta oma osalustasu otse teenust osutavale keskpangale kooskõlas artikliga 4. Asjaomast deklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui pädevate asutuste suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud nõudeid EKP nõukogu otsuse alusel, mille kohaselt peavad pädevad asutused kasutama EKPSi teenuseid.

3. EKPSi teenuseid kasutavad pädevad asutused järgivad iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, sealhulgas osalevate ja teenust osutavate keskpankade vahelisi kokkuleppeid. Pooltevaheliste kokkulepetega võidakse luua otsene lepinguline suhe teenust osutavate keskpankade ja pädevate asutuste vahel.

4. EKPSi teenuseid kasutavad riiklikud pädevad asutused võivad osaleda asjaomase süsteemiomanike komitee menetlustes nõuandva pädevusega vaatlejatena. Süsteemiomanike komitee tagab, et riiklike pädevate asutuste seisukohti võetakse otsuste tegemisel piisavalt arvesse.

Artikkel 3

EKPSi teenuste kasutamine koostööd tegevate asutuste poolt

1. EKP nõukogu heakskiidul võib koostööd tegev asutus kasutada EKPSi teenuseid, et teha EKPSi või ühtse järelevalvemehhanismiga koostööd EKPSi ja EKP ülesannete täitmisel vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013.

2. Koostööd tegevad asutused, kes otsustavad kasutada EKPSi teenuseid, esitavad EKP nõukogule deklaratsiooni, millega nad kinnitavad oma osalemist ja nõustuvad sellega seotud kohustuste täitmisega, mis on sätestatud II lisas, sealhulgas kohustusega maksta oma osalustasu otse teenust osutavale keskpangale kooskõlas artikliga 4.

3. Koostööd tegevad asutused, kes otsustavad kasutada EKPSi teenuseid, järgivad iga EKPSi teenuse suhtes kehtivat õigusraamistikku, sealhulgas osalevate ja teenust osutavate keskpankade vahelisi kokkuleppeid. Pooltevaheliste kokkulepetega võidakse luua otsene lepinguline suhe teenust osutavate keskpankade ja koostööd tegevate asutuste vahel. Koostööd tegevad asutused ei osale asjaomase süsteemiomanike komitee menetlustes.

Artikkel 4

Rahastamise korraldus

Osalevad keskpangad ja osalevad pädevad asutused kannavad vastava EKPSi teenuse arendamise ja käitamise kulud vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil, nagu on täpsustatud vastavates rahastamisskeemides vastavalt kohaldatavatele rahastamiseeskirjadele. Asjakohastel juhtudel osalevad koostööd tegevad asutused vastava EKPSi teenuse kulude katmises kooskõlas eraldi rahastamisraamistikuga.

Artikkel 5

Otsuse EKP/2013/1 muutmine

Otsust EKP/2013/1 muudetakse järgmiselt:

artiklis 1 lisatakse järgmised mõisted:

„19.	„pädev asutus“ – riiklik pädev asutus või Euroopa Keskpank (EKP);

20.

„riiklik pädev asutus“ – riiklik pädev asutus määruse (EL) nr 1024/2013 (*1) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, mis hõlmab käesoleva otsuse tähenduses järelevalveülesannete osas ka riigi keskpanka, kellele on riigisisese õigusega antud teatavad järelevalveülesanded, kuid keda ei ole määratud riiklikuks pädevaks asutuseks;

21.	„koostööd tegev asutus“ – avaliku sektori asutus, kes ei ole EKPSi keskpank ega pädev asutus, ning kellega EKPS või ühtne järelevalvemehhanism teeb koostööd EKPSile või EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannete täitmisel;

22.	„osalev pädev asutus“ – pädev asutus, kes kasutab EKPSi teenuseid koostöö tegemiseks EKPSi ja teiste pädevate asutustega, et täita oma ülesandeid ühtses järelevalvemehhanismis, mis on loodud nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013.

(*1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“;"

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

ESCB-PKI teenuste kasutamine koostööd tegevate asutuste poolt

1. EKP nõukogu heakskiidul võib koostööd tegev asutus kasutada ESCB-PKI teenuseid EKPSi ja eurosüsteemi elektroonilistele rakendustele, süsteemidele, platvormidele, andmebaasidele ja teenustele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks EKPSi või ühtse järelevalvemehhanismiga koostöö tegemise eesmärgil ning tegutseda sellel eesmärgil oma sisekasutajate registreerimisasutusena.

2. Koostööd tegevad asutused, kes otsustavad kasutada ESCB-PKI teenuseid, esitavad EKP nõukogule deklaratsiooni, millega nad kinnitavad teenuste kasutamist ja nõustuvad sellega seotud kohustuste täitmisega.

3. Koostööd tegevad asutused, kes otsustavad ESCB-PKI teenuseid kasutada, järgivad kohaldatavat õigusraamistikku, sealhulgas 2. tasandi – 3. tasandi lepingut.“;

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Rahastamise korraldus

Osalevad keskpangad ja osalevad pädevad asutused kannavad ESCB-PKI teenuste arendamise ja käitamise kulud vastavalt kindlaksmääratud rahastamisraamistikule, mis põhineb kulujaotuse valemil, nagu on täpsustatud ESCB-PKI rahastamisskeemides vastavalt kohaldatavatele rahastamiseeskirjadele. Koostööd tegevad asutused osalevad kulude katmises kooskõlas eraldi rahastamisraamistikuga.“

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 10. oktoober 2022

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(2) Euroopa Keskpanga 11. jaanuari 2013. aasta otsus EKP/2013/1, millega kehtestatakse avaliku võtme infrastruktuuri raamistik Euroopa Keskpankade Süsteemi jaoks (ELT L 74, 16.3.2013, lk 30).

I LISA

EKPSi teenused, mis tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele ja koostööd tegevatele asutustele

—

CoreNet3

—	Enterprise Service Bus (ESB)

—	ESCB Public Key Infrastructure (ESCB PKI)

—	Identity and Access Management Service (IAM)

—	Secure ESCB Email (SEE)

—	ESCB Teleconference System

—	ESCB Performing Survey Initiative LimeSurvey-based Solution (EPSILON)

—	ENTM modelling tool and repository (ENTM)

II LISA

EKPSi teenuste kasutamise nõuded, mida pädevad asutused peavad täitma

1)	Pädevad asutused täidavad ülesandeid ja võtavad kohustusi vastavalt oma rollile EKPSi asjaomases teenuses.

2)	Pädevad asutused seadistavad oma sisesüsteemid ja liidesed sellisel viisil, et need toimiksid sujuvalt koos EKPSi teenustega.

3)	Pädevad asutused vastutavad mis tahes kahju eest, mis tuleneb tahtlikust või hooletust käitumisest ja/või tegevusetusest nende kohustuste täitmisel. Vastavalt kohaldatakse 2. tasandi – 3. tasandi kokkuleppes ette nähtud vastutuse piiranguid.

4)	Pädevad asutused on kohustatud tõendama, et nad ei ole oma kohustuste täitmisel, sealhulgas tehniliste vahendite käitamisel, rikkunud mõistliku hoolsuse kohustust.

Kui pädev asutus kasutab allhanget, delegeerimist või alltöövõttu kolmandatelt isikutelt, ei piira see tema vastutust.

8)	Pädevad asutused võivad anda juurdepääsu lõikes 7 osutatud teabele ja oskusteabele ainult oma asjaomasele tehnilisele personalile, ning seda üksnes ilmse tööalase vajaduse korral.

9)	Pädevad asutused peavad kehtestama asjakohased meetmed, et takistada juurdepääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele ja oskusteabele muude isikute kui asjaomase tehnilise personali poolt.

10)

11)	Juurdepääsu isikuandmetele võib anda ainult isikutele, kellele see on vajalik oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses asjaomase EKPSi teenusega.

20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/36

ELi-CTC ühiskomitee OTSUS nr 3/2022,

29. september 2022,

millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni [2022/1983]

ELi-CTC ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ukraina väljendas oma soovi ühineda ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga (1) (edaspidi „konventsioon“) ning teda kutsuti ühinema ELi-CTC ühiskomitee 25. augusti 2022. aasta otsuse nr 2/2022 alusel.

(2)	Ukraina ühinemine nõuab tagatisdokumentide vastavat kohandamist ja teatavate ukrainakeelsete tehniliste terminite lisamist.

(3)	Selleks et oleks võimalik kasutada tagatisvorme, mis on trükitud vastavalt kriteeriumidele, mis kehtisid enne Ukraina konventsiooniga ühinemise kuupäeva, tuleks kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul neid trükitud vorme võib vastavaid kohandusi tehes jätkuvalt kasutada.

(4)	Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev peaks olema seotud kuupäevaga, mil jõustub Ukraina konventsiooniga ühinemine.

(5)	Konventsiooni tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühistransiidiprotseduuri 20. mai 1987. aasta konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) III liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

1. Käesolev otsus jõustub päeval, mil Ukrainast saab konventsiooni osaline.

2. Vorme, mis põhinevad konventsiooni III liite C1–C6 lisades esitatud näidisvormidel, mis on esitatud redaktsioonis, mis on kohaldatav käesoleva otsuse jõustumisele eelneval päeval, võib vajalike geograafiliste kohanduste ja ametlikku asukohta või volitatud esindajat käsitlevate kohanduste tegemise korral edasi kasutada kuni 1. aprillini 2024.

Brüssel, 29. september 2022

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Matthias PETSCHKE

(1) EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.

LISA

Ühistransiidiprotseduuri 20. mai 1987. aasta konventsiooni III liidet muudetakse järgmiselt.

1)	B1 lisa lahtrisse 51 lisatakse Türgi ja Põhja-Iirimaa vahele järgmine taane: „UA Ukraina“.

B6 lisa III jaotist muudetakse järgmiselt:

2.1.

tabeli „Piiratud kehtivus – 99200“ esimeses osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Дiя обмежена“,

2.2.

tabeli „Loobutud – 99201“ teises osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Звiльнення“,

2.3.

tabeli „Alternatiivsed tõendid – 99202“ kolmandas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Альтернативне пiдтвердження“,

2.4.

tabeli „Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati … (nimi ja riik) – 99203“ neljandas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Розбiжностi: митниця, де товари були пред’явленi … (назва i країна)“,

2.5.

tabeli „Väljumine … on aluseks piirangutele ja/või maksudele vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr … – 99204“ viiendas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Вибуття iз … з урахуванням обмежень та зi сплатою зборiв вiдповiдно до Регламенту/Директиви/Рiшення № …“,

2.6.

tabeli „Volitatud kaubasaatja – 99206“ seitsmendas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Авторизований вантажовiдправник“,

2.7.

tabeli „Allkirjanõudest loobutud – 99207“ kaheksandas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Звiльнено вiд пiдпису“,

2.8.

tabeli „ÜLDTAGATISE KASUTAMINE KEELATUD – 99208“ üheksandas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA ЗАГАЛЬНА ГАРАНТIЯ ЗАБОРОНЕНА“,

2.9.

tabeli „PIIRAMATU KASUTAMINE – 99209“ kümnendas osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA ВИКОРИСТАННЯ БЕЗ ОБМЕЖЕНЬ“,

2.10.

tabeli „Välja antud tagasiulatuvalt – 99210“ 11. osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Видано згодом“,

2.11.

tabeli „Erinevad – 99211“ 12. osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Рiзне“,

2.12.

tabeli „Mahtkaup – 99212“ 13. osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Навалювальний вантаж“,

2.13.

tabeli „Saatja – 99213“ 14. osas lisatakse pärast TRi järgmine taane:

„–	UA Вантажовiдправник“.

C1 lisa asendatakse järgmisega:

„C1 LISA

KÄENDAJA KOHUSTUS – ÜKSIKTAGATIS

Käendaja kohustus

Allakirjutanu (1) …

…

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (2)

…

tagab käesolevaga solidaarselt kui tagatistolliasutuse ees kuni

…

suuruse summa ulatuses

…

Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Ukraina, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, (3) (4) Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (5) kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (6):

…

võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest (7) tulenevate võlgadega, mida kohaldatakse allpool kirjeldatud kauba suhtes, mis on hõlmatud järgmiste tollitoimingutega (8):

…

Kauba kirjeldus:

…

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride ja ajutise ladustamise protseduuri puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.

Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga.

Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud tollitoimingutest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (9) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik	Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht … Kuupäev …

…

(Allkiri) (10)

II.

Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus …

…

Käendaja kohustus, mis hõlmab … (kuupäev) tollideklaratsiooni / ajutise ladustamise deklaratsiooni

nr … alusel toimuvat tollitoimingut, aktsepteeriti … (kuupäev).

… (11)

(Tempel ja allkiri)

“

C2 lisa asendatakse järgmisega:

„C2 LISA

KÄENDAJA KOHUSTUS – MAKSEKVIITUNGINA ESITATAV ÜKSIKTAGATIS

Käendaja kohustus

Allakirjutanu (12)

…

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (13)

…

tagab käesolevaga solidaarselt

…

kui tagatistolliasutuse ees Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Ukraina, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, (14) Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (15) kasuks mis tahes summa, mille eest protseduuri pidaja võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tuleneva võlaga, mida kohaldatakse liidu transiidiprotseduurile või ühistransiidiprotseduurile suunatud kauba suhtes ning mille puhul allakirjutanu on kohustunud välja andma üksiktagatise maksekviitungeid kuni 10 000 euro väärtuses maksekviitungi kohta.

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni 10 000 euro ulatuses maksekviitungi kohta, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõpetamise kohta.

Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud liidu transiitveost/ühistransiitveost, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (16) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik	Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht …

Kuupäev …

…

(Allkiri) (17)

II.

Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus:

…

Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti (kuupäev) …

…

(Tempel ja allkiri)

“.

C4 lisa asendatakse järgmisega:

„C4 LISA

KÄENDUSDOKUMENT – ÜLDTAGATIS

Käendaja kohustus

Allakirjutanu (18)

…

kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (19)

…

tagab käesolevaga solidaarselt

…

kui tagatistolliasutuse ees kuni … suuruse summa ulatuses

Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik), Islandi Vabariigi, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Ukraina, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, (20) (21) Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (22) kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (23)

…

võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tekkinud või tekkida võivate võlgadega, (24) mida kohaldatakse punktides 1a ja/või 1b osutatud tollitoimingutega hõlmatud kauba suhtes.

Tagatise maksimumsumma on:

…

a)	100/50/30 % (25) tollivõla limiidist, mis vastab tekkida võivale tollivõlale ja muudele maksudele ning mis on võrdne punktis 1a loetletud summade kogusummaga, ning …

b)	100/30 % (25) tollivõla limiidist, mis vastab tekkinud tollivõlale ja muudele maksudele ning mis on võrdne punktis 1b loetletud summade kogusummaga.

1a.

Tollivõla limiit, mis vastab tekkida võivale tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele, on iga allpool loetletud toimingu (26) puhul järgmine:

a)	ajutine ladustamine – …;

b)	liidu transiidiprotseduur / ühistransiidiprotseduur – …;

c)	tolliladustamisprotseduur – …;

d)	ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust – …;

e)	seestöötlemisprotseduur – …;

f)	lõppkasutusprotseduur – …;

g)	muul juhul märkida muu toimingu liik – ….

1b.

Tollivõla limiit, mis vastab tekkinud tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele, on iga allpool loetletud toimingu (26) puhul järgmine:

a)	vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta – …;

b)	vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega – …;

c)	vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 166 – …;

d)	vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 182 – …;

e)	ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust – …;

f)	lõppkasutusprotseduur – … (27);

g)	muul juhul märkida muu toimingu liik – ….

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni eespool nimetatud maksimumsumma ulatuses, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.

Seda summat ei tohi vähendada käesoleva kohustuse alusel juba makstud summade võrra, välja arvatud juhul, kui allakirjutanult nõutakse sellise võla tasumist, mis tuleneb tollitoimingust, mida alustati enne eelneva maksenõude kättesaamist või 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (28) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik	Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht …

Kuupäev …

…

(Allkiri) (29)

II.

Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus:

…

Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti (kuupäev)

…

(Tempel ja allkiri)

“

6)	C5 lisa lahtris 7 lisatakse sõnade „TÜRGI“ ja „ÜHENDKUNINGRIIK“ vahele sõna „UKRAINA“.

7)	C6 lisa lahtrisse 6 lisatakse sõnade „TÜRGI“ ja „ÜHENDKUNINGRIIK“ vahele sõna „UKRAINA“.

(1) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(2) Täielik aadress.

(3) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollile käsitatakse Põhja-Iirimaad kõnealuse tagatise kohaldamisel Euroopa Liidu osana. Seetõttu märgib Euroopa Liidu tolliterritooriumil asuv käendaja ametliku asukoha või määrab esindaja Põhja-Iirimaal, kui tagatist võib seal kasutada. Kui ühistransiidi kontekstis antakse tagatis Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis, võib üksainus ametlik asukoht või määratud esindaja Ühendkuningriigis hõlmata kõiki Ühendkuningriigi osi, sealhulgas Põhja-Iirimaad.

(4) Läbi kriipsutada selle riigi nimi / nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.

(5) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(6) Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.

(7) Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis.

(8) Märkida üks järgmistest tollitoimingutest:

a)	ajutine ladustamine,

b)	liidu transiidiprotseduur / ühistransiidiprotseduur,

c)	tolliladustamisprotseduur,

d)	ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust,

e)	seestöötlemisprotseduur,

f)	lõppkasutusprotseduur,

g)	vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta,

h)	vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega,

i)	vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 166,

j)	vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 182,

k)	ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust,

l)	muul juhul märkida toimingu liik.

(9) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale asjaomases riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht.

(10) Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.

(11) Täidab tolliasutus, kes suunas kauba tolliprotseduurile või ajutisele ladustamisele.“

(12) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(13) Täielik aadress.

(14) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollile käsitatakse Põhja-Iirimaad kõnealuse tagatise kohaldamisel Euroopa Liidu osana. Seetõttu märgib Euroopa Liidu tolliterritooriumil asuv käendaja ametliku asukoha või määrab esindaja Põhja-Iirimaal, kui tagatist võib seal kasutada. Kui ühistransiidi kontekstis antakse tagatis Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis, võib üksainus ametlik asukoht või määratud esindaja Ühendkuningriigis hõlmata kõiki Ühendkuningriigi osi, sealhulgas Põhja-Iirimaad.

(15) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(16) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või tema esindajate ametlik asukoht.

(17) Allakirjutanu peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Kehtiv maksekviitung

(18) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(19) Täielik aadress.

(20) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollile käsitatakse Põhja-Iirimaad kõnealuse tagatise kohaldamisel Euroopa Liidu osana. Seetõttu märgib Euroopa Liidu tolliterritooriumil asuv käendaja ametliku asukoha või määrab esindaja Põhja-Iirimaal, kui tagatist võib seal kasutada. Kui ühistransiidi kontekstis antakse tagatis Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis, võib üksainus ametlik asukoht või määratud esindaja Ühendkuningriigis hõlmata kõiki Ühendkuningriigi osi, sealhulgas Põhja-Iirimaad.

(21) Läbi kriipsutada selle riigi nimi / nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.

(22) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.

(23) Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.

(24) Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis või konventsiooni osalisriigis.

(25) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(26) Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes liidus.

(27) Nende summade puhul, mis deklareeriti tollideklaratsioonis lõppkasutusprotseduuriga seoses.

(28) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.

(29) Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.

20.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 272/47

EFTA JÄRELEVALVEAMETI DELEGEERITUD OTSUS nr 049/22/COL,

9. veebruar 2022,

millega tehakse kolm erandit, mida Liechtensteini Vürstiriik taotles Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a alusel seoses Liechtensteini ohtlike kaupade autovedu käsitleva 3. märtsi 1998. aasta määruse artikliga 30, artikli 36 lõikega 2 ja 5. lisa peatüki 1.1 punkti 3.6.3 alapunktiga b [2022/1984]

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse EMP lepingu XIII lisa I peatüki punktis 13c osutatud õigusakti –

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (edaspidi „direktiiv“)

ja selle muudatusi, mida on EMP lepinguga kohandatud EMP lepingu protokolli nr 1 punkti 4 alapunktiga d, samuti järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1 artikli 1 lõike 1 punkti c, artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 3, eriti aga direktiivi artikleid 6 ja 9,

võttes arvesse alalise komitee otsuseid nr 3/12/SC ja 4/12/SC

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

Liechtensteini valitsus taotles 20. detsembril 2013 järelevalveametile saadetud kirjas (1) luba neljale erandile direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a alusel. Liechtenstein taotleb erandeid, mis on sätestatud tema ohtlike kaupade autovedu käsitleva 3. märtsi 1998. aasta määruse (2) (LR 741.621, koos uusimate muudatustega) (edaspidi „määrus“) artiklites 29, 30 ja 36 ning 5. lisas.

Taotluse hindamise vajadustest lähtuvalt tegi järelevalveamet ettevõtjale DNV GL AS (edaspidi „DNV“) ülesandeks analüüsida, kas taotletavad erandid on kooskõlas direktiivi artikli 6 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustega, keskendudes eranditest tulenevatele võimalikele ja tegelikele riskidele, sellele, kas need tagaksid väiksema, suurema või võrdse ohutuse, ning vajaduse korral osutada, milliseid leevendusmeetmeid tuleks võtta (3).

Olles Liechtensteini erandite taotluse läbi vaadanud, järeldas järelevalveamet, et direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a tähenduses erandiks saab pidada määruse artiklite 30 ja 36 ning 5. lisa sätteid, kuid mitte määruse artiklit 29, milles käsitletakse lõhkeaineid juba avatud veopakendites.

Pärast konsulteerimist EFTA transpordikomiteega võttis järelevalveameti kolleegium vastu otsuse 30/15/COL, millega anti luba nendele kolmele sättele, mis kujutavad endast erandit. Erandile anti luba kuueks aastaks alates 27. jaanuarist 2015.

Liechtensteini valitsus taotles 8. märtsi 2021. aasta kirjaga (4) erandi luba määruse artikli 30, artikli 36 lõike 2 ja 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunkti b sätetele, mis on samad kui järelevalveameti kolleegiumi otsusega 30/15/COL lubatud erandid. Erandid puudutavad lõhkeainete vedu, paakide kontrollimisega tegelevaid ettevõtjaid, juhtide eriväljaõpet ja ehitusplatside paake.

Direktiivi artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et kui EMP EFTA riik taotleb lubatud erandi pikendamist, vaatab järelevalveamet taotluse läbi. Kui I lisa jaotises I.1, II lisa jaotises II.1 ega III lisa jaotises III.1 ei ole tehtud muudatusi, mis mõjutavad erandit sisuliselt, pikendab järelevalveamet artikli 9 lõikes 2 osutatud korras luba ajavahemikuks, mis ei ületa kuut aastat alates loa andmise kuupäevast. Ajavahemik määratakse kindlaks loa andmise otsuses.

Kuna Liechtenstein esitas oma taotluse pärast kolleegiumi otsuses 30/15/COL osutatud kehtivusaja lõppu, ei kohaldata artikli 6 lõiget 4 hoolimata sellest, et taotlus on sisu poolest sama kui taotlus, mille järelevalveamet on kõnealuse otsusega heaks kiitnud. Seetõttu tuleb taotlust hinnata direktiivi artikli 6 lõikes 2 nimetatud korras. Hindamiseks saab kasutada kolleegiumi otsusega 30/15/COL seotud teavet, näiteks DNV tehtud riskianalüüsi.

2. HINNANG

Direktiivi artikli 6 lõike 2 punktis a on sätestatud, et „[t]ingimusel, et see ei kahjusta ohutust, võivad liikmesriigid taotleda oma territooriumil teatavate ohtlike kaupade väikeste koguste veoks erandeid I lisa jaotisest I.1, II lisa jaotisest II.1 ja III lisa jaotisest III.1, välja arvatud keskmise või kõrge radioaktiivsusega ainete puhul, tingimusel et kõnealuse veo tingimused ei ole kõnealustes lisades sätestatud tingimustest rangemad.“

Direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt kehtivad erandid kuni kuus aastat alates loa andmise kuupäevast; kõnealune ajavahemik sätestatakse loa andmise otsuses.

Vastavalt direktiivi artiklile 9 ning alalise komitee otsustele nr 3/2012/SC ja 4/2012/SC esitab järelevalveamet otsuse eelnõu EFTA transpordikomiteele. EFTA transpordikomitee esitab vastavalt alalise komitee otsuse nr 3/2012/SC artiklile 3 eelnõu kohta arvamuse.

Direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt antakse ohtlike kaupade autoveo luba, kui on täidetud I lisa jaotises I.1, II lisa jaotises II.1 ja III lisa jaotises III.1 sätestatud tingimused.

Direktiivi I lisa jaotis I.1 sisaldab sätteid ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (5) (ADR) A ja B lisa kohaldatavuse kohta.

A lisa jaguneb seitsmeks osaks. 1. osa sisaldab üldsätteid, 2. osa ohtlike veoste klassifikatsiooni ja 3. osa ohtlike veoste nimekirja. 4. osas on sätestatud nõuded teisaldatavate paakide pakkimisele ja kasutamisele, 5. osas on sätestatud kaubasaatmise juhised, 6. osas nõuded pakendite ehitusele ja katsetamisele ning 7. osas veo, laadimise, mahalaadimise ja käitlemise tingimusi puudutavad sätted.

B lisa 8. osas on sätestatud nõuded sõiduki meeskonnale, varustusele, tööle ja dokumentatsioonile. 9. osas on sõidukite ehitust ja kasutusluba puudutavad nõuded.

Taotletud erandid on samasugused kui erandid, mille järelevalveamet kiitis heaks 2015. aastal. Ka Liechtensteini rakendatud leevendusmeetmed kehtivad endiselt. Sellest teeb järelevalveamet järelduse, et kolleegiumi otsusega 30/15/COL seoses esitatud teabe, sealhulgas DNV tehtud riskianalüüsi põhjal saab anda erandi tegemiseks vajaliku hinnangu.

2.1. VTGGSi artikkel 30

Liechtensteini valitsuse 8. märtsi 2021. aasta kirjas on erandit kirjeldatud järgmiselt:

VTGGSi artikli 30 lõike 1 punkt b lubab kõrvalekaldeid veoki märgistusest. Veoki ees- ja tagaosas olevad oranžid tähised peavad vastama ADRi punktile 5.3.2.1.1, kuid ei pea sisaldama ohu identifitseerimisnumbrit.

VTGGSi artikli 30 lõike 1 punkti c kohaselt ei kehti juhi suhtes ADRi jaotisega 8.2 ette nähtud koolituse erinõuded, kuid juht peab olema läbinud paakide kontrollimiseks vajaliku koolituse. Koolitust korraldab Šveitsi veekaitse ja paakide ohutuse ühendus CITEC. See koosneb kolmenädalasest kursusest ja iga viie aasta järel toimuvast värskenduskursusest, kus juhtidele õpetatakse kõike vajalikku paakide puhastamise, kontrollimise ja parandamisega seotud ohutus- ja keskkonnanõuete kohta. Koolituse läbinutele antakse Šveitsi Konföderatsiooni paagiohutusspetsialisti tunnistus (6).

VTGGSi artikli 30 lõikes 2 on ka sätestatud, et paak ja veok on vabastatud ADRi jaotistes 4.3, 4.4, 6.8, 6.9 ja 9.1 sätestatud ehitust, varustust ja kontrollimist puudutavate nõuete täitmisest.

DNV aruandes on analüüsitud avalikel teedel toimuvatest õnnetustest – kokkupõrgetest, teelt väljasõidust ja veose nihkumisest – tulenevate riskide suurenemise ohtu. DNV järeldas, et kui kasutada CITECi koolitusega juhte, siis neis olukordades risk ei suurene.

2.2. VTGGSi artikli 36 lõige 2

Liechtensteini valitsuse 8. märtsi 2021. aasta kirjas on erandit kirjeldatud järgmiselt:

Selle sätte kohaselt on lubatud vedada ADRi klassi 1 kuuluvaid ohtlikke kaupu (lõhkeaineid ja lõhkeainet sisaldavaid tooteid) koguses, mis ületab ADRi jaos 1.1.3.6 ette nähtud kogust, mille puhul meetmeid ei rakendata. See on aga lubatud üksnes juhul, kui juhil on lõhkeainete käitlemise tunnistus („Sprengausweis“), st ta on läbinud lõhkeainete erikursuse. Koolitus, mis annab isikule õiguse see luba saada, on lõhkeaineid käitlevatele isikutele mõeldud erikursus, mis on põhjalikum kui tavaline ohtlike kaupade veo kursus, tagades kõrge ohutustaseme. Isik tohib vedada ainut selliseid lõhkeaineid ja pürotehnilisi tooteid, milleks tal on õigus vastavalt eespool nimetatud loale.

Seega ei ohusta VTGGSi artikli 36 lõikes 2 sätestatud erand ohutust ja Liechtenstein soovib taotleda erandit vastavalt direktiivi artiklile 6.

DNV jõudis oma aruandes järeldusele, et kui kutseharidus- ja tehnoloogiaameti (BBT) tunnistus on samaväärne ADRi juhtide koolitusega, siis kehtiv erand ei suurenda riske.

2.3. VTGGSi 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b

Liechtensteini valitsuse 8. märtsi 2021. aasta kirjas on erandit kirjeldatud järgmiselt:

See säte, mida kohaldatakse koostoimes jaotisega 6.14, käsitleb mõistet, mida ADR ei tunne – ehitusplatsipaak („Baustellentanks“).

Tegemist on ajutiselt ehitusplatsil oleva mahutiga, mida kasutatakse platsil olevate masinate tankimiseks. See koosneb sisepaagist ja välisest kinnisest lekkemahutist (vt VTGGSi 5. lisa punkt 6.14.1.1). Neid peetakse oma ülesande jaoks kõige turvalisemaks lahenduseks.

Ehitusplatsipaagi suurus on kuni 1 210 liitrit ja mahutavus kuni 1 150 liitrit, mis ei tarvitse vastata kõikidele ADRi normidele, kuid neid võib kasutada ainult ÜRO tunnusnumbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteõli hoidmiseks ja veoks. Paak peab vastama ADRi jaotise 6.8 sätteile, välja arvatud punktid 6.8.2.1.3, 6.8.2.1.4 ja 6.8.2.1.15–6.8.2.1.23. Selliste paakide ehitus- ja katsetamisnõuded on esitatud VTGGSi 5. lisa jaotistes 6.14.2 ja 6.14.3. Ehitusplatsipaake standardib ja katsetab sama asutus, kes vastutab ka ADRi kohase katsetamise eest – Eidgenössisches Gefahrgutinspektorat (Šveitsi ohtlike ainete inspektsioon). Inspektsioon tagab, et järgitakse kõiki asjakohaseid ohutusnõudeid, mis tagavad ADRi normidega võrreldava ohutustaseme.

Seega ei vähenda VTGGSi 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunktis b ja sama lisa peatükis 6.14 ette nähtud erand ohutust.

DNV aruandes on analüüsitud kokkupõrgetest, teelt väljasõidust ja veose nihkumisest tulenevate riskide suurenemise ohtu. DNV järelduste kohaselt erand küll suurendab riski, kuid osutas ka kahele ennetusmeetmele – i) ehitusplatsipaakide ADRi kohane kontroll ja katsetamine ning ii) ehitusplatsil kasutatakse topeltseintega paake.

Nagu Liechtensteini taotluses märgitud, koosnevad ehitusplatsipaagid sisepaagist ja välisest kinnisest lekkemahutist, mis tagavad ohutuse. Liechtenstein märkis ka seda, et alates 2027. aastast ei ole enam vaja teha erandit 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunktist b ja peatükist 6.14, kuna mõlemad sätted tunnistatakse kehtetuks.

3. JÄRELDUS

Järelevalveamet on seisukohal, et kõnealuste erandite lubamine ei kahjusta ohutust ning et kolm kõnealust eranditaotlust vastavad direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a tingimustele. Seega tuleks määruse artiklis 30, artikli 36 lõikes 2 ja 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunktis b esitatud erandid heaks kiita.

17. detsembril 2021 esitas järelevalveamet oma delegeeritud otsusega nr 298/21/COL (dokument nr 1228844) EFTA transpordikomitee otsuse eelnõu meetmete võtmise kohta vastavalt direktiivi artiklile 9. 14. jaanuaril 2022 jättis EFTA transpordikomitee otsuse eelnõu kohta arvamuse esitamata.

EFTA riikide alalise komitee otsuse nr 3/2012/SC artikli 3 lõike 4 kohaselt võib järelevalveamet kavandatava meetme vastu võtta, välja arvatud juhul, kui alusaktis on sätestatud, et esitatud meedet ei või vastu võtta, kui arvamust ei esitata. Kuna praeguse menetluse puhul seda sätestatud ei ole, võib järelevalveamet meetme vastu võtta.

Seepärast kiidab järelevalveamet taotletud erandid direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a alusel heaks. Erand kehtib kuus aastat, nagu on sätestatud direktiivi artikli 6 lõikes 3. Järelevalveamet võib kooskõlas direktiivi artikli 6 lõikega 4 oma luba ka pikendada.

Transpordi eest vastutavale kolleegiumi liikmele on antud volitus meede järelevalveameti nimel ja vastutusel heaks kiita, kui vastuvõtmiseks esitatud meetmete eelnõu on kooskõlas EFTA transpordikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lubatakse teha erandid, mida Liechtensteini valitsus taotles seoses Liechtensteini ohtlike kaupade autovedu käsitleva 3. märtsi 1998. aasta määruse artikliga 30, artikli 36 lõikega 2 ja 5. lisa punkti 1.1.3.6.3 alapunktiga b.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse artiklis 1 kehtestatud erandid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes vastavalt EMP lepingu protokolli nr 1 punktile 6.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artiklis 1 kehtestatud erandid kehtivad kuus aastat.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Liechtensteini Vürstiriigile ja jõustub päeval, millal nimetatud riiki otsusest teavitatakse.

Artikkel 5

Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 9. veebruar 2022

EFTA järelevalveameti nimel delegeeritud otsuse nr 103/13/COL alusel

Árni Páll ÁRNASON

vastutav kolleegiumi liige

Melpo-Menie JOSÉPHIDÈS

kirjutab alla õigus- ja täitevasjade osakonna direktorina

(1) Dokument nr 694300.

(2) Verordnung über den Transport gefährlicher Güter auf der Strasse (VTGGS, ohtlike kaupade autovedude määrus).

(3) Dokument nr 709161.

(4) Dokument nr 1185764.

(5) Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe, sõlmitud 30. septembril 1957 Genfis, koos muudatustega.

(6) Spezialistin für Tanksicherheit mit eidgenössischem Fachausweis.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 272

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 20. oktoober 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teade ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu jõustumise kohta	1
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1977, 17. oktoober 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta kaubanduskoosseisus kokku tulnud ELi-Ukraina assotsieerimiskomitees, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga seoses kõnealuse lepingu XV lisa (Tollialaste õigusaktide ühtlustamine) muutmisega	2
	*	Komisjoni otsus (EL) 2022/1978, 25. juuli 2022, abikava SA.54817 (2020/C) (ex 2019/N) kohta, mida Belgia kavatseb rakendada selleks, et toetada videomängude tootmist (teatavaks tehtud numbri C(2022) 5130 all) ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1979, 31. august 2022, millega kehtestatakse vorm ja luuakse andmebaasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) artikli 18 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud teabe esitamiseks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2014/895/EL (teatavaks tehtud numbri C(2022) 6124 all) ( 1 )	14
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1980, 19. oktoober 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/626, millega luuakse InvestEU portaal ja nähakse ette selle tehniline kirjeldus ( 1 )	21
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/1981, 10. oktoober 2022, Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamise kohta pädevate asutuste poolt (EKP/2022/33)	22
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/1982, 10. oktoober 2022, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamist pädevate asutuste ja koostööd tegevate asutuste poolt ning millega muudetakse otsust EKP/2013/1 (EKP/2022/34)	29
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi-CTC ühiskomitee otsus nr 3/2022, 29. september 2022, millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni [2022/1983]	36

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti delegeeritud otsus nr 049/22/COL, 9. veebruar 2022, millega tehakse kolm erandit, mida Liechtensteini Vürstiriik taotles Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a alusel seoses Liechtensteini ohtlike kaupade autovedu käsitleva 3. märtsi 1998. aasta määruse artikliga 30, artikli 36 lõikega 2 ja 5. lisa peatüki 1.1 punkti 3.6.3 alapunktiga b [2022/1984]	47

	Parandused
*	Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/389 (milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 kohaldamiseks seoses pädevate asutuste avalikustatava teabe vormingu, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamise kuupäevaga) parandus ( ELT L 79, 9.3.2022 )	52
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2022. aasta määruse (EL) 2022/1032 (millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega) parandus ( ELT L 173, 30.6.2022 )	54