ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 270
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
18. oktoober 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 270 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1958,
13. oktoober 2022,
Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Põhja-Makedoonia Vabariigis käsitleva kokkuleppe liidu nimel allkirjastamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2019/1896 (1) artikli 73 lõike 3 kohaselt tuleb liidul olukorras, kus on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmade suunamine kolmandasse riiki, kus rühmaliikmed teostavad täitevvolitusi,sõlmida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 alusel asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe. |
|
(2) |
29. juulil 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama Põhja-Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Põhja-Makedoonia Vabariigis käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) üle. |
|
(3) |
Läbirääkimised viidi edukalt lõpule kokkuleppe parafeerimisega. |
|
(4) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (2) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
|
(5) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses. |
|
(6) |
Kokkulepe tuleks liidu nimel allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioon Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini kohta tuleks liidu nimel heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Põhja-Makedoonia Vabariigis käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) liidu nimel allakirjutamine kiidetakse käesolevaga heaks, eeldusel et nimetatud kokkulepe sõlmitakse (3).
Artikkel 2
Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioon.
Artikkel 3
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kokkuleppele liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 13. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
P. BLAŽEK
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
(2) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(3) Kokkuleppe tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.
DEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA KUNINGRIIGI, ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI JA LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI KOHTA
Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Põhja-Makedoonia Vabariigis käsitleva kokkuleppe pooled võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.
Kõnealuseid asjaolusid arvestades on soovitav, et ühelt poolt Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi ning teiselt poolt Põhja-Makedoonia Vabariigi asutused sõlmiksid viivitamata Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Põhja-Makedoonia Vabariigis käsitleva kokkuleppega sarnastel tingimustel kahepoolsed kokkulepped Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuse kohta Põhja-Makedoonia Vabariigis.
MÄÄRUSED
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1959,
13. juuli 2022,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega kehtestatakse likviidsuslepingute vorm VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitentide aktsiate jaoks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõike 13 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikega 12 on ette nähtud, et VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendid võivad sõlmida oma aktsiatega seoses likviidsuslepingu, kui selline leping vastab muu hulgas kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohastele turu tunnustatud tava kehtestamise tingimustele. Kõnealused tingimused tagavad, et likviidsuslepingud tagavad turujõudude toimimisele ning pakkumise ja nõudluse õigele vahekorrale kõrgel tasemel kaitse, avaldavad positiivset mõju turu likviidsusele ja tõhususele ega tekita riske seotud turgude usaldusväärsusele. Kõnealuse määrusega kehtestatud likviidsuslepingute vormis, mille eesmärk on tagada nende tingimuste täitmine, on sätestatud miinimumelemendid, mida likviidsusleping peaks sisaldama, sealhulgas seoses turu läbipaistvuse ja likviidsussätete toimimisega. Pooled võivad kooskõlas oma lepinguvabadusega lisada lisaklausleid, mis kajastavad konkreetse juhtumi eripära. |
|
(2) |
VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendi vahendid, mis on eraldatud selle emitendi aktsiatega seotud likviidsuslepingu täitmiseks, peaksid olema kohe tuvastatavad. Seepärast tuleks likviidsuslepinguga ette näha sihtotstarbelise likviidsuskonto avamine. Sellist sihtotstarbelist likviidsuskontot on vaja selleks, et jälgida likviidsuslepingu täitmist ja tagada, et likviidsuslepingu raames toimuv kauplemine on eraldatud likviidsuse pakkuja muust kauplemistegevusest, minimeerides seeläbi huvide konflikti riski. Sellisele likviidsuskontole tuleks eraldada rahalised ja aktsiates olevad vahendid, mis tuleks likviidsuslepingus kindlaks määrata. Selliseid vahendeid tuleks kasutada üksnes likviidsuslepingu täitmiseks. |
|
(3) |
Likviidsuslepingule eraldatud vahendid (edaspidi „vahendite piirangud“) peaksid olema proportsionaalsed määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega. Samal põhjusel tuleks likviidsuse pakkuja kauplemistegevuse suhtes kohaldada hinna- ja mahupiiranguid, mis koos vahendite piirangutega vähendaksid riski, et likviidsuse pakkumine toob kaasa aktsiahinna kunstlikud muutused, ja samal ajal edendaksid korrapärast kauplemist mittelikviidsete aktsiatega. |
|
(4) |
Likviidsuslepingute puhul varem tunnustatud turutavade alusel on pädevad asutused analüüsinud VKEde kasvuturgudel noteeritud aktsiate keskmist kauplemiskäivet. See analüüs näitas, et vahendite piirangud peaksid sõltuma asjaomaste aktsiate likviidsusprofiilist (likviidsed või mittelikviidsed) ja võtma arvesse asjaomasel turul toimuvat kauplemistegevust. Selle analüüsi põhjal on asjakohane, et likviidsuslepinguga nähakse ette vahendite piirangud protsendina asjaomase aktsia keskmisest päevakäibest, kusjuures seda protsenti kalibreeritakse aktsia likviidsusprofiili alusel ja sellele kehtestatakse piirmäär, et hoida ära likviidsuslepingu mis tahes negatiivset mõju turu usaldusväärsusele ja nõuetekohasele toimimisele. Selleks et tagada tulemuslik likviidsuse pakkumine, kui keskmine päevakäive on väike, tuleks likviidsuslepingu vahendite suhtes kohaldada ühtset künnist. |
|
(5) |
Hinnapiirangud peaksid tagama, et likviidsuse pakkuja kauplemistegevus likviidsuslepingu raames ei tooks kaasa aktsiahindade kunstlikke muutusi, kui on olemas sõltumatu kauplemishuvi. |
|
(6) |
Mahupiirangud peaksid tagama, et likviidsuse pakkuja tehingud ei ületaks maksimaalset protsenti mittelikviidsete ja likviidsete aktsiate keskmisest päevakäibest. On asjakohane, et sellise keskmise päevakäibe arvutamisel võetakse aluseks kauplemispäevale eelnenud 20 kauplemispäeva. Selline arvutus kajastab asjakohaselt asjaomase aktsiaga kauplemist, sest see annab ülevaate keskpikas perspektiivis, tasandades ühe või mõne kauplemisperioodi kauplemismahu tippude mõju. |
|
(7) |
Turu kuritarvitamise ohu vähendamiseks tuleks likviidsuslepinguga ette näha, et tavapärastes turutingimustes annab likviidsuse pakkuja kauplemiskorraldusi tellimusraamatu mõlemal poolel, välja arvatud erandjuhtudel, kui on turu normaalne toimimine on pärsitud. Samal põhjusel peaksid suuremahulised ja määratud vastaspoolega tehingud kuuluma likviidsuslepingu kohaldamisalasse, kui on täidetud teatavad selliste korralduste täitmisega seotud tingimused ja need tehingud toimuvad erakorralistel asjaoludel. Sellised erakorralised asjaolud võivad esineda juhul, kui teataval ajahetkel ei võimalda likviidsuse pakkujale kättesaadavate rahaliste ja aktsiates olevate vahendite osakaal tal lepingu alusel likviidsust pakkuda. |
|
(8) |
Likviidsuslepinguga tuleks ette näha, et likviidsuse pakkuja peab täitma likviidsuslepingut sõltumatult asjaomase aktsia emitendist ja likviidsuse pakkuja teiste selliste kauplemisüksuste, rühmade või üksuste kauplemisotsustest, kes kauplevad kõnealuse aktsia või finantsinstrumentidega, mille hind või väärtus sõltub asjaomase aktsia hinnast või väärtusest või mõjutab seda. Likviidsuse pakkuja selline sõltumatus on vajalik turu usaldusväärsust ohustavate riskide vältimiseks. |
|
(9) |
Selleks et vältida asjaomase VKEde kasvuturu usaldusväärsust ja nõuetekohast toimimist ohustavaid riske, peaks likviidsuse pakkuja muutuvtasu olema piiratud. Lisaks tuleks võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldada selliseid piiranguid järjepidevalt kõigi likviidsuslepingute suhtes, mille on sõlminud emitendid, kelle finantsinstrumendid on lubatud kauplemisele VKEde kasvuturul. Tasu muutuvosa piirmääraks tuleks siiski kehtestada mõistlik protsent kogutasust, et likviidsuse pakkujal oleks stiimul lepingut nõuetekohaselt täita, ilma et see oleks nii suur, et stimuleeriks käitumist, mis võib ohustada asjaomase turu usaldusväärsust ja nõuetekohast toimimist. |
|
(10) |
Likviidsuslepingute läbipaistvus tagab turu usaldusväärsuse ja investorite kaitse. Selleks et teised turuosalised saaksid teha teadliku otsuse likviidsuslepinguga hõlmatud aktsiate kohta, tuleks likviidsuslepinguga näha ette läbipaistvuskohustused, mis hõlmavad likviidsuse pakkumise eri etappe, nimelt enne likviidsuslepingu jõustumist, selle kestuse ajal ja pärast selle lõpetamist. Sellega seoses tuleb kindlaks määrata üks lepinguosaline, kes vastutab läbipaistvuskohustuste täitmise eest. Selleks et üldsusel oleks lihtsam koguda teavet asjaomaste aktsiate kohta, peaks see lepinguosaline olema emitent, kes peaks avaldama asjakohase teabe oma veebisaidil. |
|
(11) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
|
(12) |
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Likviidsuslepingu vorm
Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikes 12 osutatud likviidsuslepingu sõlmimiseks kasutavad ühel või mitmel VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendid käesoleva määruse lisas esitatud vormi.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
LISA
Likviidsuslepingu vorm
LIKVIIDSUSLEPING
Käesolev likviidsusleping (edaspidi „leping“) sõlmitakse [kuupäev]
järgmiste osaliste vahel:
[äriühingu nimi],
mille aktsiakapital on […] [euro/omavääring] ja mille registreeritud asukoht on [aadress] ja mis on kantud äriregistrisse [linn/riik] numbri all […] ja mida esindab […],
(edaspidi „emitent“)
ning
[äriühingu nimi], mille aktsiakapital on […] [euro/omavääring] ja mille registreeritud asukoht on [aadress] ja millele on andnud tegevusloa [riigi pädev asutus], viitenumber […] ja mis on kantud äriregistrisse [linn/riik] numbri all […] ja mida esindab […],
(edaspidi „likviidsuse pakkuja“)
(edaspidi ühiselt „lepinguosalised“).
Lepinguosalised lepivad kokku järgmises.
1. MÕISTED
Käesolevas lepingus [ja kõikides selle muudatustes] kasutatakse järgmisi sõnu ja väljendeid järgmises tähenduses:
|
a) |
„turg“ – VKEde kasvuturg, kus emitendi aktsiad on noteeritud ja lubatud kauplemisele ning kus lepingut täidetakse, st [VKEde kasvuturu(-turgude) nimi]; |
|
b) |
„aktsiad“ – emitendi aktsiakapital […] [eurot/omavääring], mis on noteeritud ja lubatud kauplemisele turul ning mis on jagatud […] aktsiaks nimiväärtusega […] ja millel on järgmine ISIN kood või järgmised ISIN koodid: […]; |
|
c) |
„likviidsuskonto“ – sihtotstarbeline konto [number …], mille likviidsuse pakkuja on emitendi nimel avanud; |
|
d) |
„keskmine päevakäive“ – asjaomaste aktsiate kogukäive jagatud 20-ga, kusjuures asjaomaste aktsiate kogukäibe arvutamisel liidetakse kokku tulemused, mis saadakse, korrutades iga eelneva 20 kauplemispäeva jooksul asjaomasel VKEde kasvuturul tehtud tehingu puhul ostjate ja müüjate vahel vahetatud aktsiate arvu sellise tehingu puhul kohaldatava ühikuhinnaga; |
|
e) |
„likviidsed aktsiad“ – aktsiad, millel on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/567 (1) artiklis 1 osutatud likviidne turg. |
|
f) |
„mittelikviidsed aktsiad“ – aktsiad, millel ei ole delegeeritud määruse (EL) 2017/567 artiklite 1 ja 5 kohaselt likviidset turgu. |
2. LIKVIIDSUSE PAKKUJA KOHUSTUSED
2.1. Tegevusluba
Likviidsuse pakkuja tõendab ja kinnitab emitendile, et tal on [riigi pädeva asutuse] nõuetekohane luba tegeleda [finantsteenusega] ning et ta on registreeritud turuliige. Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama pädeva asutuse antud tegevusloa ja turuliikme staatuse lepingu kogu kehtivusaja jooksul.
[Täiendavad kohustused]
2.2. Likviidsuse pakkuja sõltumatus
|
2.2.1. |
Likviidsuse pakkuja tegutseb käesolevat lepingut täites emitendist sõltumatult. |
|
2.2.2. |
Likviidsuse pakkuja on võtnud meetmed, millega ta tagab, et käesoleva lepinguga seotud kauplemisotsused jäävad sõltumatuks likviidsuse pakkuja teiste selliste kauplemisüksuste, rühmade või üksuste kauplemisotsustest, kes tegelevad selliste aktsiate või finantsinstrumentidega kauplemisega, mille hind või väärtus sõltub käesoleva lepingu raames likviidsuse pakkuja volitustega hõlmatud aktsiate hinnast või väärtusest või mõjutab seda, sealhulgas klientidelt saadud kauplemiskorraldused, portfellivalitsemine või enda arvel antud korraldused. |
|
2.2.3. |
Likviidsuse pakkuja säilitab asjakohase sisestruktuuri ja kontrollimeetmed, mis tagavad käesoleva lepingu alusel kauplemise eest vastutavate töötajate sõltumatuse teistest kauplemisüksustest, rühmadest või üksustest, kes osalevad likviidsuse pakkuja kauplemistegevuses. |
2.3. Huvide konfliktid
Likviidsuse pakkuja on võtnud asjakohased meetmed käesoleva lepingu täitmisest tulenevate huvide konfliktide ärahoidmiseks ja juhtimiseks.
2.4. Likviidsuskonto
|
2.4.1. |
Likviidsuse pakkuja avab likviidsuskonto rahaliste ja/või aktsiates olevate vahenditega, mille emitent on eraldanud likviidsuslepingu täitmiseks. |
|
2.4.2. |
Likviidsuse pakkuja kajastab kõik käesoleva lepingu alusel tehtud tehingud ja ainult need tehingud likviidsuskontol. |
|
2.4.3. |
Likviidsuse pakkuja kasutab likviidsuskontole eraldatud vahendeid üksnes käesolevast likviidsuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. |
|
2.4.4. |
Likviidsuse pakkuja ei kasuta likviidsuskontot üle limiidi ei raha ega aktsiate puhul ning tagab, et need vahendid on kooskõlas punkti 3.3 teises lõigus osutatud künnistega. |
|
2.4.5. |
Likviidsuse pakkuja sulgeb likviidsuskonto, kui leping on aegunud või lõpetatud, olles viivitamata üle kandnud likviidsuskontol hoitava raha või aktsiad emitendi määratud konto(de)le. |
2.5. Ostu- ja müügikorraldused
|
2.5.1. |
Likviidsuse pakkuja kohustub sisestama korraldusi aktsiate ostmiseks ja müümiseks turul ainsa eesmärgiga suurendada nende likviidsust ja parandada nende aktsiatega kauplemise korrapärasust või vältida hinnakõikumisi, mis praeguse turusuundumuse puhul ei ole põhjendatud. Likviidsuse pakkuja sisestab kauplemiskorraldused tellimusraamatu mõlemal poolel. |
|
2.5.2. |
Likviidsuse pakkuja kohustub mitte sisestama korraldusi, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada. |
|
2.5.3. |
Likviidsuse pakkuja kohustub mitte muutma hindu turul, kus on kauplemishuvi sõltumatutel kauplemisüksustel, rühmadel või üksustel, kes tegelevad likviidsuse pakkuja muu kauplemistegevusega, või sõltumatutel kolmandatel isikutel. Ostukorralduste puhul kohustub likviidsuse pakkuja sisestama aktsiatega seotud korraldusi hinnaga, mis ei ületa kõrgeima hinnaga sõltumatut ostukorraldust tellimusraamatus või viimast sõltumatut tehingut, olenevalt sellest, kumma hind on kõrgem. Müügikorralduste puhul kohustub likviidsuse pakkuja sisestama aktsiatega seotud korraldusi hinnaga, mis ei ole madalam kui madalaima hinnaga sõltumatu müügikorraldus tellimusraamatus või viimane sõltumatu tehing, olenevalt sellest, kumma hind on madalam. |
|
2.5.4. |
Kohustust sisestada kauplemiskorraldusi tellimusraamatu mõlemal poolel, millele on osutatud punktis 2.5.1, ei kohaldata ühelgi järgmisel juhul:
|
2.6. Päevane kauplemistegevus
|
2.6.1. |
Likviidsuse pakkuja ei tohi kauplemisel ületada järgmisi päevamahte:
Kui punktis a sätestatud maht ei võimalda likviidsuse pakkujal tulemuslikult likviidsust pakkuda, võib likviidsuse pakkuja kohaldada ühtset ranget künnist 20 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavat väärtust omavääringus, mis määratakse kindlaks Euroopa Keskpanga euro vahetuskursi alusel eelneva aasta 31. detsembri seisuga. |
|
2.6.2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2)
artikli 4 lõike 1 punktides b ja c ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (3)
artiklis 7 osutatud suuremahulised korraldused ja määratud vastaspoolega tehingud kuuluvad käesoleva likviidsuslepingu kohaldamisalasse, tingimusel et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
Punktides a, b ja c sätestatud tingimustel võib likviidsuse pakkuja ületada punktis 2.6.1 sätestatud piirmäärasid asjaomasel kauplemispäeval. |
2.7. Arvestuse pidamine
|
2.7.1. |
Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama nõuetekohaseid andmeid lepinguga seotud korralduste ja tehingute kohta viis aastat. |
|
2.7.2. |
Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama viis aastat dokumente, mis tõendavad, et korraldused on sisestatud eraldi ja individuaalselt ilma teiste klientide või oma arvel kauplemisega seotud korraldusi koondamata, ning kontrollima selliseid dokumente nõuetele vastavuse või muu sisekontrolli funktsiooni abil. |
2.8. Audit ja nõuetele vastavus
Likviidsuse pakkujal peavad olema nõuetele vastavuse ja auditeerimise vahendid, et jälgida ja tagada alati vastavus kohaldatavale õigusraamistikule ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.
2.9. Läbipaistvus
Likviidsuse pakkuja kohustub esitama emitendile kogu vajaliku teabe, mis võimaldab emitendil täita oma läbipaistvuskohustusi üldsuse ja [riigi pädeva asutuse] ees.
3. EMITENDI KOHUSTUSED
3.1. Likviidsuse pakkuja sõltumatus
Emitent ei tohi mõjutada likviidsuse pakkujat likviidsuslepingu täitmisel.
3.2. Läbipaistvus
|
3.2.1. |
Emitent esitab asjaomasele [riigi pädevale asutusele] tema taotluse korral viivitamata käesoleva lepingu koopia. |
|
3.2.2. |
Emitent kohustub avaldama oma veebisaidil kogu järgmise teabe ja seda korrapäraselt ajakohastama. [Teave avaldatakse ka likviidsuse pakkuja veebisaidil ja/või turu veebisaidil või muul viisil].
|
3.3. Lepingu täitmiseks eraldatud vahendite piirangud
Emitent eraldab likviidsuskontole rahalised või aktsiates olevad vahendid, mis on proportsionaalsed ja vastavuses likviidsuse edendamise eesmärgiga. See summa on [XXX ja XXX, vastavalt rahas ja aktsiates].
Emitent tagab, et selliste vahendite eraldamisel ei ületata järgmisi künniseid:
|
a) |
mittelikviidsete aktsiate puhul: 500 % aktsia keskmisest päevakäibest, ülempiiriga 1 miljon eurot; |
|
b) |
likviidsete aktsiate puhul: 200 % aktsia keskmisest päevakäibest, ülempiiriga 20 miljonit eurot. |
Kui punktis a sätestatud 500 % künnis ei võimalda likviidsuse pakkujal tulemuslikult likviidsust pakkuda, võib kohaldada ühtset künnist 500 000 eurot.
Emitentide puhul, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, määratakse kindlaks vastav väärtus omavääringus Euroopa Keskpanga euro vahetuskursi alusel käesoleva lepingu sõlmimisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga.
3.4. Likviidsuse pakkuja tasustamine
Tasuna käesoleva lepingu alusel osutatud teenuste eest kohustub emitent maksma likviidsuse pakkujale [märkida summa] ja [märkida protsent] [märkida tasu, muutuvtasu kindlaksmääramise kriteeriumid, kusjuures muutuvtasu ei tohi ületada 15 % kogutasust, samuti tasud ja maksesagedus].
4. KÄESOLEVA LEPINGU AJUTINE PEATAMINE VÕI PIIRAMINE
4.1. [olukord või tingimused, mille korral võib lepingu täitmise ajutiselt peatada või seda piirata]
5. MUUD LEPINGUTINGIMUSED
5.1. [Pooled võivad kooskõlas oma lepinguvabadusega lisada lepinguvormile lisaklausleid, et kajastada konkreetse juhtumi eripära (nt lepingut reguleeriv õigus, konfidentsiaalsus, kestus, lõpetamine, uuendamine, kohtualluvus ja muud lisasätted, et võtta arvesse konkreetse juhtumi eripära)]
6. LEPINGUPROJEKTI ESITAMINE
Emitent esitas käesoleva lepingu projekti [turukorraldajale], kes nõustus lepinguprojekti tingimustega. Käesolevaga kinnitab emitent, et käesolevas lepingus sisalduvad tingimused on identsed lepinguprojekti tingimustega, millega [turukorraldaja] nõustus.
Selle kinnituseks on käesolev leping sõlmitud [kuupäev] ja [aasta].
ALLA KIRJUTANUD
Emitent
[nimi]
järgmiste isiku(te) nimel:
[nimi]
Likviidsuse pakkuja
[nimi]
järgmiste isiku(te) nimel:
[nimi]
(1) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 90).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(3) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 387).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/12 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1960,
17. oktoober 2022,
millega määratakse 2023. ja 2024. aastaks kindlaks käivituskogused puu- ja köögivilja suhtes täiendavate imporditollimaksude võimalikuks kohaldamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 esimese lõigu punkti b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/892 (2) artiklis 39 on sätestatud, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu võib kohaldada eespool nimetatud rakendusmääruse VII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel. Kõnealust täiendavat imporditollimaksu tuleb kohaldada siis, kui mis tahes selliste toodete kogused, mis on lastud vabasse ringlusse kõnealuses lisas sätestatud kohaldamisperioodidel, ületavad kõnealuse toote impordi iga-aastast käivituskogust. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt liidu turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõike 1 kohaselt võrduvad impordi käivituskogused täiendavate imporditollimaksude võimalikuks kohaldamiseks teatavate puu- ja köögiviljade suhtes iga konkreetse toote 125 % keskmise impordimahuga kolme eelneva aasta pikkuse kohaldamisperioodi jooksul, sest siseriiklikku tarbimist ei arvestata. Liikmesriikidelt 2019., 2020. ja 2021. aasta kohta saadud andmete põhjal tuleks määrata kindlaks teatavate puu- ja köögiviljade käivituskogused 2023. ja 2024. aastaks. |
|
(3) |
Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) 2017/892 VII lisas esitatud võimalike täiendavate imporditollimaksude kohaldamise periood algab paljude toodete puhul 1. jaanuaril, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2023, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2017/892 VII lisas loetletud toodete puhul on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud käivituskogused 2023. ja 2024. aastaks esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2024.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 138, 25.5.2017, lk 57).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2017/892 VII lisas esitatud toodete käivituskogused ja perioodid täiendavate imporditollimaksude võimalikuks kohaldamiseks
Toote kirjelduse sõnastus on vaid soovituslik ega piira kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglite kohaldamist. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate imporditollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Kohaldamisperiood |
Käivituskogus (tonnides) |
|
|
2023 |
2024 |
||||
|
78.0020 |
0702 00 00 |
Tomatid |
1. juuni – 30. september |
|
105 518 |
|
78.0015 |
1. oktoober – |
31. mai |
689 880 |
||
|
78.0065 |
0707 00 05 |
Kurgid |
1. mai – 31. oktoober |
|
59 702 |
|
78.0075 |
1. november – |
30. aprill |
36 105 |
||
|
78.0085 |
0709 91 00 |
Artišokid |
1. november – |
30. juuni |
13 312 |
|
78.0100 |
0709 93 10 |
Kabatšokid |
1. jaanuar – 31. detsember |
|
77 645 |
|
78.0110 |
0805 10 22 0805 10 24 0805 10 28 |
Apelsinid |
1. detsember – |
31. mai |
359 707 |
|
78.0120 |
0805 22 00 |
Klementiinid |
1. november – |
veebruari lõpp |
85 252 |
|
78.0130 |
0805 21 0805 29 00 |
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid |
1. november – |
veebruari lõpp |
140 254 |
|
78.0160 |
0805 50 10 |
Sidrunid |
1. jaanuar – 31. mai |
|
59 771 |
|
78.0155 |
1. juuni – 31. detsember |
|
411 086 |
||
|
78.0170 |
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
16. juuli – 16. november |
|
81 284 |
|
78.0175 |
0808 10 80 |
Õunad |
1. jaanuar – 31. august |
|
323 981 |
|
78.0180 |
1. september – 31. detsember |
|
63 904 |
||
|
78.0220 |
0808 30 90 |
Pirnid |
1. jaanuar – 30. aprill |
|
135 993 |
|
78.0235 |
1. juuli – 31. detsember |
|
27 870 |
||
|
78.0250 |
0809 10 00 |
Aprikoosid |
1. juuni – 31. juuli |
|
11 842 |
|
78.0265 |
0809 29 00 |
Kirsid, v.a hapukirsid |
16. mai – 15. august |
|
47 293 |
|
78.0270 |
0809 30 |
Virsikud, k.a nektariinid |
16. juuni – 30. september |
|
18 937 |
|
78.0280 |
0809 40 05 |
Ploomid |
16. juuni – 30. september |
|
49 195 |
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/16 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1961,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
|
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
|
(5) |
Kanada teatas komisjonile üheksast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Alberta provintsis, mida kinnitati 15. septembril 2022 (2), 17. septembril 2022 (1), 19. septembril 2022 (1), 20. septembril 2022 (2), 21. septembril 2022 (1), 23. septembril 2022 (1) ja 26. septembril 2022 (1) laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(6) |
Peale selle teatas Kanada komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Briti Columbia provintsis, mida kinnitati 12. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(7) |
Lisaks teatas Kanada komisjonile neljast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Manitoba provintsis, mida kinnitati 15. septembril 2022 (1), 18. septembril 2022 (2) ja 22. septembril 2022 (1) laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(8) |
Peale selle teatas Kanada komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Ontario provintsis, mida kinnitati 18. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(9) |
Lisaks teatas Kanada komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Saskatchewani provintsis, mida kinnitati 19. septembril 2022 ja 26. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(10) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 22. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Lääne-Suffolki omavalitsusüksuses Honingtoni lähedal ja teine Ühendkuningriigis Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Hambletoni omavalitsusüksuses Easingwoldi lähedal. |
|
(11) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Norfolki krahvkonnas King’s Lynni ja Lääne-Norfolki omavalitsusüksuses Northwoldi lähedal, mida kinnitati 23. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(12) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile veel kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 24. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Babergh’ omavalitsusüksuses Hadleigh’ lähedal ja teine Ühendkuningriigis Inglismaal Lancashire’i krahvkonnas Wyre’i omavalitsusüksuses Poulton-le-Fylde’i lähedal. |
|
(13) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Norfolki krahvkonnas Brecklandi omavalitsusüksuses Attleborough’ lähedal, mida kinnitati 27. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(14) |
Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Selby omavalitsusüksuses Selby lähedal, mida kinnitati 28. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(15) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Ida-Suffolki omavalitsusüksuses Lowestofti lähedal, mida kinnitati 29. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(16) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile veel kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 1. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Lääne-Suffolki omavalitsusüksuses Bury St Edmundsi lähedal ja kaks puhangukollet on Ühendkuningriigis Inglismaal Norfolki krahvkonnas Brecklandi omavalitsusüksuses Attleborough’ lähedal. |
|
(17) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Staffordshire’i krahvkonnas Newcastle-under-Lyme’i omavalitsusüksuses Kidsgrove’i lähedal, mida kinnitati 3. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(18) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile veel kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 4. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Babergh’ omavalitsusüksuses Hadleigh’ lähedal, teine Ühendkuningriigis Inglismaal Oxfordshire’i krahvkonnas Vale of White Horse’i omavalitsusüksuses Faringdoni lähedal ja kolmas Ühendkuningriigis Inglismaal Brecklandi omavalitsusüksuses Attleborough’ lähedal. |
|
(19) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides New Hampshire’i osariigis Merrimacki maakonnas, mida kinnitati 23. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(20) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis McPhersoni maakonnas, mida kinnitati 24. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(21) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile veel kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 27. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakota osariigis Ransomi maakonnas ja kaks puhangukollet on Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas. |
|
(22) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile veel kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 28. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas ja teine Ameerika Ühendriikides Wisconsini osariigis Racine’i maakonnas. |
|
(23) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile neljast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 29. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis Yorki maakonnas, teine Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas ja kolmas Ameerika Ühendriikides Wisconsini osariigis Dunni maakonnas. |
|
(24) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 3. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Kalifornia osariigis Stanislausi maakonnas ja teine Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis Tuscola maakonnas. |
|
(25) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 4. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Kalifornia osariigis Del Norte maakonnas, teine Ameerika Ühendriikides Kalifornia osariigis Monterey maakonnas ja kolmas Ameerika Ühendriikides Nebraska osariigis Yorki maakonnas. |
|
(26) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Alaska osariigis Matanuska-Susitna maakonnas, mida kinnitati 5. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(27) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Arkansase osariigis Madisoni maakonnas, mida kinnitati 7. oktoobril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(28) |
Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
|
(29) |
Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
|
(30) |
Kanada on esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kuue lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas teatavates kodulinnukasvatusettevõtetes Kanadas Alberta (1), Ontario (4) ja Quebeci (1) provintsis, mida on kinnitatud ajavahemikus 28. märtsist 2022 kuni 21. aprillini 2022. |
|
(31) |
Kanada esitas ka teavet võetud meetmete kohta kõnealuse taudi edasise leviku ärahoidmiseks. Eelkõige on Kanada pärast kõnealuseid lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes. |
|
(32) |
Komisjon hindas Kanada esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Kanada tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli kõnealuste puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
|
(33) |
Seepärast tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. |
|
(34) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
|
(35) |
Komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2022/588 (4) ja (EL) 2022/914 (5) muudeti rakendusmääruse (EL) 2021/404 V lisa 2. osa, lisades vastavalt read US-2.51 ja US-2.210, milles kõnealuse V lisa Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes määratletakse kaks tabandunud piirkonda. Kuna on avastatud vigu, tuleks tsooni US-2.51 ja tsooni US-2.210 read vastavalt parandada. Kõnealuseid parandusi tuleks kohaldada alates rakendusmääruse (EL) 2022/588 kohaldamise kuupäevast tsooni US-2.51 suhtes ja alates rakendusmääruse (EL) 2022/914 kohaldamise kuupäevast tsooni US-2.210 suhtes. |
|
(36) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1618 (6) muudeti rakendusmääruse (EL) 2021/404 V lisa 1. osa ja XIV lisa 1. osa seoses ridadega Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.19 kohta. Kuna on leitud viga, tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V lisa 1. osas ja XIV lisa 1. osas vastavalt parandada read Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.19 kohta. Kõnealuseid parandusi tuleks kohaldada alates rakendusmääruse (EL) 2022/1618 kohaldamise kuupäevast. |
|
(37) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 muudatused
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 parandused
|
1. |
V lisa 2. osas asendatakse read Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.51 kohta järgmisega:
|
|
2. |
V lisa 2. osas asendatakse read Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.210 kohta järgmisega:
|
|
3. |
V lisa 1. osas asendatakse read Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.19 kohta järgmisega:
|
|
4. |
XIV lisa 1. osas asendatakse read Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes tsooni US-2.19 kohta järgmisega:
|
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõiget 1 kohaldatakse siiski alates 12. aprillist 2022, artikli 2 lõiget 2 alates 14. juunist 2022 ning artikli 2 lõikeid 3 ja 4 alates 21. septembrist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
(4) Komisjoni 8. aprilli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/588, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi (ELT L 112, 11.4.2022, lk 48).
(5) Komisjoni 10. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/914, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi (ELT L 158, 13.6.2022, lk 27).
(6) Komisjoni 19. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1618, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi (ELT L 243, 20.9.2022, lk 90).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XIV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:
|
OTSUSED
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/62 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1962,
13. oktoober 2022,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees ja Reini laevaliikluse keskkomisjonis seoses siseveelaevu ja jõeteabeteenuseid käsitlevate standardite vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
17. oktoobri 1868. aasta Reini laevaliikluse muudetud konventsioon, mida on muudetud 20. novembril 1963 Strasbourgis allkirjastatud konventsiooniga, millega muudetakse Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), jõustus 14. aprillil 1967. |
|
(2) |
Vastavalt konventsioonile saab Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) vastu võtta siseveelaevade tehnilisi nõudeid konventsiooni artikli 22 alusel välja antud sertifikaatide kohta. |
|
(3) |
Konventsiooni kohaselt saab CCNR muuta oma jõeteabeteenuseid (RIS) käsitlevat õigusraamistikku, viidates siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI) vastu võetud standarditele ja muutes need standardid konventsiooni kohaldamise raames kohustuslikuks. |
|
(4) |
CESNI loodi 3. juunil 2015 CCNRi raames, et välja töötada siseveeteid käsitlevad tehnilised standardid eri valdkondade jaoks, eelkõige seoses laevade, infotehnoloogia ja meeskonnaga. |
|
(5) |
Liidu tegevus siseveelaevanduse sektoris peaks olema suunatud selle tagamisele, et ühetaoliselt välja töötada liidu siseveelaevade ning jõeteabeteenuste tehnilised nõuded ja tehniline kirjeldus. |
|
(6) |
Tõhusaks transpordiks ja ohutuks laevasõiduks siseveeteedel on oluline, et laevade suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded ning jõeteabeteenused ühilduksid omavahel ja oleksid Euroopa eri õigussüsteemides võimalikult ühtlustatud. Eelkõige peaksid CCNRi liikmetest liikmesriigid toetama otsuseid, millega ühtlustatakse CCNRi normid liidus kohaldatavate normidega. |
|
(7) |
Eeldatavalt võtab CESNI oma järgmisel kohtumisel 13. oktoobril 2022 vastu siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva Euroopa standardi 2023/1 (edaspidi „ES-TRIN 2023/1“) ja jõeteabeteenuste Euroopa standardi 2023/1 (edaspidi „ES-RIS 2023/1“). |
|
(8) |
Standardiga ES-TRIN 2023/1 kehtestatakse siseveelaevade ohutuse tagamiseks vajalikud ühetaolised tehnilised nõuded. See sisaldab sätteid siseveelaevade ehituse, seadistamise ja varustuse kohta, erisätteid konkreetsete laevakategooriate, nt reisilaevade, tõukekaravanide ja konteinerilaevade kohta, sätteid automaatse identifitseerimissüsteemi seadmete kohta, sätteid laevade tunnusandmete kohta ning sõidukõlblikkuse tunnistuste ja registri näidiseid, üleminekusätteid ja tehnilise standardi kohaldamise juhiseid. |
|
(9) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1629 (1) II lisas viidatakse laevade tehnilistele nõuetele kui standardis ES-TRIN 2021/1 sätestatutele. Komisjoni volitatakse ajakohastama nimetatud direktiivi II lisa kõnealust viidet standardi ES-TRIN kõige viimasele versioonile ja määrama kindlaks selle kohaldamise kuupäev. Seepärast mõjutab ES-TRIN 2023/1 direktiivi (EL) 2016/1629. |
|
(10) |
Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel CESNIs võetav seisukoht, sest ES-TRIN 2023/1 võib otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt direktiivi (EL) 2016/1629 oma. |
|
(11) |
Standardiga ES-RIS 2023/1 sätestatakse ühtsed tehnilised kirjeldused ja standardid, et toetada jõeteabeteenuseid ja tagada nende koostalitlusvõime. Standardiga ES-RIS 2023/1 sätestatud tehnilised kirjeldused ja standardid langevad kokku nendega, mis tuleb vastu võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/44/EÜ, (2) eelkõige järgmistes valdkondades: siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem; elektrooniline laevadest teatamine; teated kipritele; laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemid ning jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete ühilduvus. |
|
(12) |
Jõeteabeteenuste tehnilised kirjeldused põhinevad direktiivi 2005/44/EÜ II lisas esitatud tehnilistel põhimõtetel ja neis võetakse arvesse tööd, mida asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid on selles valdkonnas teinud. |
|
(13) |
Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel CESNIs võetav seisukoht, sest standard ES-RIS 2023/1 võib otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt direktiivi 2005/44/EÜ raames vastu võetud siduvaid tehnilisi kirjeldusi. |
|
(14) |
CCNR võtab järgmisel täiskogu istungil eeldatavalt vastu resolutsioonid, millega muudetakse CCNRi määrusi, et lisada viide standarditele ES-TRIN 2023/1 ja ES-RIS 2023/1. Seepärast on ka asjakohane määrata kindlaks CCNRis liidu nimel võetav seisukoht. |
|
(15) |
Liit ei ole ei CCNRi ega CESNI liige. Liidu seisukoha peaksid seetõttu esitama nende organite liikmeks olevad liikmesriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides. |
|
(16) |
Liidu kavandatav seisukoht on võtta vastu standardid ES-TRIN 2023/1 ja ES-RIS 2023/1, kuna nendega toetatakse kõrgeimat ohutustaset siseveelaevanduses, järgitakse tehnika arengut selles sektoris ja tagatakse laevadele esitatavate nõuete ning jõeteabeteenuste ühilduvus Euroopas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees (CESNI) seoses Euroopa standardite ES-TRIN 2023/1 ja ES-RIS 2023/1 vastuvõtmisega, on nõustuda nende vastuvõtmisega.
2. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Reini laevaliikluse keskkomisjonis (CCNR), on toetada kõiki ettepanekuid, millega viiakse CCNRi eeskirjad vastavusse standarditega ES-TRIN 2023/1 ja ES-RIS 2023/1.
Artikkel 2
1. Artikli 1 lõikes 1 esitatud seisukoha esitavad liikmesriigid, kes on CESNI liikmed, tegutsedes ühiselt liidu huvides.
2. Artikli 1 lõikes 2 esitatud seisukoha esitavad liikmesriigid, kes on CCNRi liikmed, tegutsedes ühiselt liidu huvides.
Artikkel 3
Artiklis 1 esitatud seisukohtade väiksemates tehnilistes muudatustes võidakse kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 13. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
P. BLAŽEK
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste (RIS) kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/65 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1963,
13. oktoober 2022,
millega nimetatakse ametisse Tšehhi Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),
võttes arvesse Tšehhi valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025. |
|
(3) |
Seoses Josef BERNARDI tagasiastumisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht. |
|
(4) |
Tšehhi Vabariigi valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks 25. jaanuarini 2025 piirkondliku organi esindaja Rudolf ŠPOTÁKI, kellel on piirkondlikel valimistel saadud mandaat (Zastupitel Plzeňského kraje – Plzeňi piirkondliku assamblee liige), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks 25. jaanuarini 2025 piirkondliku organi esindaja Rudolf ŠPOTÁK, kellel on valimistel saadud mandaat (Zastupitel Plzeňského kraje – Plzeňi piirkondliku assamblee liige).
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 13. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
P. BLAŽEK
(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.
(2) Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2157, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 78).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/66 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1964,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1515, millega luuakse Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 19. oktoobril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1515 (1). |
|
(2) |
Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 tuleks kehtestada uus lähtesumma. |
|
(3) |
Otsust (ÜVJP) 2020/1515 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (ÜVJP) 2020/1515 artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lähtesumma, mis on ette nähtud ESDC kulude katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023, on 2 417 423,89 eurot.
Lähtesumma ESDC kulude katmiseks järgnevateks ajavahemikeks otsustab nõukogu.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 19. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1515, millega luuakse Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2016/2382 (ELT L 348, 20.10.2020, lk 1).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/67 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1965,
17. oktoober 2022,
millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
20. juulil 2001 võtsid väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide vastu võitlemist käsitlenud ÜRO konverentsile kokku tulnud riigid vastu väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava (edaspidi „ÜRO tegevuskava“). 8. detsembril 2005 võttis ÜRO Peaassamblee vastu riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi (edaspidi „päritolu kindlakstegemist käsitlev rahvusvaheline vahend“). Mõlemas nimetatud rahvusvahelises dokumendis märgitakse, et riigid teevad vajaduse korral koostööd ÜROga, et toetada nende tulemuslikku rakendamist. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 12. juulil 2002 vastu ühismeetme 2002/589/ÜVJP, (1) mis käsitleb väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastast võitlust. |
|
(3) |
Euroopa Ülemkogu võttis 16. detsembril 2005 vastu väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastase võitluse ELi strateegia. Kõnealuses strateegias märgitakse, et ÜRO tegevuskava toetamine on esmatähis tegevus rahvusvahelisel tasandil, ning kutsutakse üles võtma vastu väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona päritolu kindlakstegemist ja märgistamist käsitlev õiguslikult siduv rahvusvaheline vahend. |
|
(4) |
Pärast päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi vastuvõtmist toetas liit selle täielikku rakendamist nõukogu ühismeetme 2008/113/ÜVJP (2) vastuvõtmise ja rakendamisega. Nõukogu andis ühismeetme rakendamisele positiivse hinnangu. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu otsuse 2011/428/ÜVJP, (3) millega toetati 2012. aastal peetud teist ÜRO konverentsi ÜRO tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks. |
|
(6) |
Kestliku arengu tegevuskavas 2030, mis algatati 25.–27. septembril 2015, kinnitatakse, et võitlus väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu on vajalik paljude kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas rahu, õigluse ja tugevate institutsioonide, vaesuse vähendamise, majanduskasvu, tervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ning turvaliste linnadega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seega on kõik riigid võtnud kestliku arengu eesmärgi nr 16.4 raames endale kohustuse oluliselt vähendada ebaseaduslikke raha- ja relvavooge. |
|
(7) |
Nõukogu võttis 3. aprillil 2017 vastu otsuse 2017/633/ÜVJP, (4) millega toetati 2018. aastal peetud kolmandat ÜRO konverentsi ÜRO tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks. 30. juunil 2018 võeti kolmandal läbivaatamiskonverentsil vastu lõppdokument, milles riigid uuendasid oma kohustust ennetada ja tõkestada väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamist. Riigid kinnitasid oma valmisolekut teha rahvusvahelist koostööd ja tugevdada piirkondlikku koostööd parema koordineerimise, konsulteerimise, teabevahetuse ja operatiivkoostöö kaudu, kaasates asjaomased piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid ning samuti õiguskaitse-, piirikontrolli- ning ekspordi- ja impordilitsentse väljastavad asutused. |
|
(8) |
ÜRO peasekretär kutsus 24. mail 2018 esitatud desarmeerimiskavas „Securing our Common Future“ („Meie ühise tuleviku kindlustamine“) üles tegelema tavarelvade liigse hankimise ja ebaseadusliku kaubanduse probleemiga ning toetama riigi tasandil võetud lähenemisviise väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona suhtes, mida peetakse peamiseks relvavägivalla ja -konfliktide võimaldajaks. |
|
(9) |
Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“), milles on esitatud suunised seoses liidu tegevusega väike- ja kergrelvade valdkonnas. ELi väike- ja kergrelvade strateegias nähakse ÜRO tegevuskava kui ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest tuleneva ohu vastu võitlemise ülemaailmset raamistikku ning toetatakse selle täielikku ja tulemuslikku rakendamist riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil. |
|
(10) |
17. detsembril 2018 võttis nõukogu vastu otsuse 2018/2011/ÜVJP (5). ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgitakse, et liit võtab relvavägivalla vastu võitlemisega ning üldiselt väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud uute projektide väljatöötamisel ning selles vallas heade tavade jagamisel süstemaatiliselt arvesse soolisi aspekte. |
|
(11) |
2022. aastal peetud riikide kaheksanda iga kahe aasta järel toimuva kohtumise, mille teemaks oli ÜRO tegevuskava rakendamine, lõpparuandes märgitakse järgmist:
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Pidades silmas ELi väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist, on käesoleva otsuse eesmärk toetada ÜRO tegevuskava ja päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi täielikku ja tulemuslikku rakendamist, tõhustada rahvusvahelist, piirkondlikku ja riiklikku julgeolekut, aidata kaasa inimeste julgeoleku tagamisele ning edendada väike- ja kergrelvade kontrolli kaudu kestlikku arengut.
2. Vastavalt lõikele 1 on käesoleva otsuse eesmärgid järgmised:
|
a) |
toetada tulevikku suunatud ülemaailmseid poliitilisi arenguid seoses 2024. aastal peetava neljanda ÜRO konverentsiga ÜRO tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks; |
|
b) |
tugevdada tegevuskava ja päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi tulemuslikku riiklikku ja piirkondlikku rakendamist; |
|
c) |
toetada soo aspekti arvestavaid väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikameetmeid ja programme. |
3. Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).
2. Artiklis 1 osutatud projekti tehnilise rakendamisega tegeleb ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA).
3. UNODA täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Selleks lepib kõrge esindaja UNODAga kokku vajaliku töökorra.
Artikkel 3
1. Liidu rahastatava projekti rakendamise lähtesumma on 4 524 465,05 EUR.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.
3. Lõikes 1 osutatud kulutuste nõuetekohase haldamise järele valvab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNODAga asjakohase rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et UNODA peab tagama liidu rahalise abi nähtavuse vastavalt selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esilekerkivatest probleemidest ning rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes UNODA koostatud korrapärastest kirjeldavatest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal teeb nõukogu hindamise.
2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast. Otsus kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, kui selle aja jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeede 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP (EÜT L 191, 19.7.2002, lk 1).
(2) Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/113/ÜVJP riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi toetamiseks ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 40, 14.2.2008, lk 16).
(3) Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/428/ÜVJP, millega toetatakse ÜRO desarmeerimisbüroo tegevusi, mille eesmärk on rakendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (ELT L 188, 19.7.2011, lk 37).
(4) Nõukogu 3. aprilli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/633, millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (ELT L 90, 4.4.2017, lk 12).
(5) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga (ELT L 322, 18.12.2018, lk 38).
ISA
PROJEKTIDOKUMENT, MILLEGA TOETATAKSE VÄIKE- JA KERGRELVADE EBASEADUSLIKU KAUBANDUSE KÕIGI ASPEKTIDE ENNETAMIST, TÕKESTAMIST JA LIKVIDEERIMIST KÄSITLEVAT ÜRO TEGEVUSKAVA
1. Taust
Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“) vastuvõtmine 2001. aastal oli pöördepunkt rahvusvahelistes jõupingutustes võitluseks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu. Sellest ajast alates on tehtud olulisi edusamme kõnealuse tegevuskava ning 2005. aasta rahvusvahelise vahendi, mis võimaldab riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist (edaspidi „rahvusvaheline vahend“), rakendamisel. Siiski on mõlema vahendi täieliku ja tõhusa rakendamise ees endiselt probleeme ja takistusi.
Väikerelvade leviku tõhus kontroll ei aita mitte üksnes tugevdada riikide ja inimeste julgeolekut, vaid edendab ka kestlikku arengut, nagu riigid on tunnistanud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, mis kujutab endast ülemaailmse poliitikakujundamise ja kavandamise raamistikku. Ebaseaduslikel relvavoogudel on keskne roll relvakonfliktide, laialt levinud vägivalla ning kuritegevuse ja terrorismi algatamisel, süvendamisel ja säilitamisel. Need relvavood mõjutavad negatiivselt humanitaar- ja rahuoperatsioonide personali tööd ning raskendavad rahulepingute sõlmimist, seda eelkõige konfliktiolukorras.
Tegevuskava ja rahvusvaheline vahend pakuvad väikerelvade probleemi lahendamiseks jätkuvalt üldist raamistikku, milles kõik ÜRO liikmesriigid on kokku leppinud, kohustudes parandama riiklikke väikerelvi käsitlevaid õigusakte ja poliitikameetmeid, impordi- ja ekspordikontrolli, varude haldamist, märgistamist ja päritolu kindlakstegemist ning osalema kootöös ja abi andmises. Siiski on viimastel aastakümnetel esile kerkinud uued väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud probleemid, sealhulgas väike- ja kergrelvade tootmise, tehnoloogia ja projekteerimise valdkonna arengusuunad, mis võivad kahjustada mõnede tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi sätete tõhusust.
Kaheksas iga kahe aasta järel toimuv riikide kohtumine (BMS8), mis toimus 2022. aasta juunis, ja neljas läbivaatamiskonverents (RevCon4), mis on kavandatud 2024. aastaks, annavad riikidele võimaluse teha kokkuvõte allesjäänud puudustest, käsitleda uusi probleeme ning võtta strateegilisi ja operatiivseid parandusmeetmeid, võimaldades riikidel tugevdada ülemaailmset poliitilist tegevuskava ning suurendada tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi tõhusust.
Kohustustest tegudeni
Vaatamata ülemaailmsel poliitilisel tasandil tehtud kiiduväärt edusammudele on ülemaailmsete kohustuste täitmiseks ja riikide vahel kokku lepitud piirkondlike vahendite rakendamiseks endiselt vaja võtta jõulisi riiklikke ja piirkondlikke meetmeid. Kuna maailmas on ringluses hinnanguliselt miljard tulirelva, (1) on väike- ja kergrelvade kontroll endiselt kiireloomuline ja pakiline ülesanne.
Rahvusvahelise abi taotluste (2) arv on endiselt suur. Väike- ja kergrelvade nõudluse rahuldamiseks ning nende kontrolli ja reguleerimise tugevdamiseks on vaja tõhustatud, kestlikke ja prognoositavaid abimehhanisme. Selleks et paljud riigid saaksid täielikult täita väikerelvade kontrolliga seotud poliitilisi kohustusi, sealhulgas neid, mis on võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames, on vajalik rahvusvaheline abi.
Paljudes riikides puuduvad endiselt riiklikud koordineerimismehhanismid ja paljudes riikides, kus need on olemas, on need nõrgavõitu. Need mehhanismid on hädavajalikud riiklike poliitikameetmete ja programmide ühtlustamiseks ning väikerelvadega seotud probleemide lahendamiseks mõeldud terviklike riiklike poliitikameetmete, strateegiate ja programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks ja järelevalveks. Väike- ja kergrelvi käsitlevate riiklike tegevuskavade arv on endiselt väike ning seal, kus need on olemas, ei ole neile eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid ega integreeritud neid laiematesse riiklikesse arengu- ja julgeolekuraamistikesse. Paljudes riikides on andmete kogumine jätkuvalt suur probleem, mis kahjustab relvade päritolu kindlakstegemist ja rakendamispüüdluste kvantitatiivset seiret. Kui andmed on kättesaadavad, on riiklike andmete ühtlustamine ja liigitamine endiselt keeruline. Kuigi märgistamisel on tehtud suhteliselt suuri edusamme, saadakse varude haldamise, registreerimise, üleandmise kontrolli ja päritolu kindlakstegemisega seoses jätkuvalt palju abitaotlusi (3). Kuna päritolu kindlakstegemine on osa kestliku arengu eesmärkide raamistikust, kahjustab selle raamistikuga seotud madal edukuse määr eriti kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärkide saavutamist (4).
Pärast 2016. aastal peetud kuuendat iga kahe aasta järel toimuvat riikide kohtumist on väikerelvade kontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse vaheliste seoste tugevdamisel saavutatud ülemaailmselt märkimisväärset edu. Väikerelvade küsimuse ainulaadne, sügavalt ühiskondlik olemus nõuab soolise perspektiivi ulatuslikku arvessevõtmist kõikides väikerelvade leviku kontrolli mõõdetes. Märkimisväärseid edusamme soolist aspekti puudutavate sätete rakendamisel on märgata liikmesriikide poolt UNODA-le esitatud aruannetes, mis näitavad, et aastatel 2018–2022 suurenes hüppeliselt 40 %-lt 63 %-le nende riikide arv, kes võtavad nüüd väikerelvade kontrolli puhul arvesse soolisi kaalutlusi (5).
Nendes jõupingutustes on etendanud olulist rolli ELi nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga, millega rakendati tegevust Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. Selliste jõupingutuste põhjalikkus ja geograafiline rakendamine on siiski väga erinev ning teadaolevalt kogub ainult 24 % riikidest väikerelvadega seotud soo ja vanuse alusel (6). Ilma täpse, üksikasjaliku ja tõenditel põhineva teabeta, mis käsitleks erinevaid väikerelvadega seotud riske naiste, meeste, tütarlaste ja poiste jaoks ning nende konkreetseid julgeolekuvajadusi, jäävad väikerelvade kontrolliga seotud sekkumised tõenäoliselt soopimedateks, mis takistab tõhusat poliitilist ja programmilist arengut ning kestliku arengu eesmärgi nr 5 saavutamist. Edasised edusammud selles valdkonnas toovad kasu ka naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamisele, sest nimetatud tegevuskava uus järelevalveraamistik sisaldab näitajat „Riikide arv, kus võetakse väike- ja kergrelvade tegevuskava rakendamisel arvesse soolisi kaalutlusi“, mida käesoleva projektiga toetatakse.
Maailmas väga erineval viisil avalduv väikerelvade küsimus ning riikide tasandil ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ringlusega seoses ilmnevad probleemid kajastavad asjaolude ja kontekstide ainulaadseid kombinatsioone. Seega saavad rakendamisel tehtavad edusammud üksnes piiratud ulatuses tuleneda ülemaailmselt kooskõlastatud ja koordineeritud edusammudest ning peavad põhinema pigem riikliku ja piirkondliku tasandi isevastutusel ja prioriteetidel. Seetõttu leppisid riigid tegevuskava käsitlenud seitsmendal iga kahe aasta järel toimuval riikide kohtumisel kokku, et nad kaaluvad vabatahtlike riiklike ja piirkondlike eesmärkide seadmist kooskõlas tegevuskavaga, võttes arvesse riikide ja piirkondade erinevat konteksti, et tugevdada riikliku ja piirkondliku tasandi isevastutust ning rakendamisega seotud edusammude mõõdetavust (7). Sellised eesmärgid peaksid olema seotud väike- ja kergrelvi käsitlevates riiklikes tegevuskavades või strateegiates, sealhulgas piirkondlikes tegevuskavades ette nähtud meetmetega, need peaksid olema mõõdetavad ja kooskõlas tegevuskava ja rahvusvahelise vahendiga ning kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kokku lepitud eesmärkidega. Lisaks tuleb väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas tehtavad riiklikud jõupingutused ühtlustada muude julgeolekut, soolist võrdõiguslikkust ja arengut käsitlevate riiklike raamistikega, kui need on olemas.
Riigid ootavad ÜRO sekretariaadilt suuniseid ja abi selle uue eesmärgipõhise lähenemisviisi rakendamiseks, mis lõppkokkuvõttes annab ainulaadse võimaluse paremini kohandatud rahvusvahelise abi taotluste esitamiseks ja vahendite eraldamiseks (8). Hiljutised suundumused piirkondlike tegevuskavade ja programmide väljatöötamisel on suurepärane näide sellest, kuidas eesmärkide seadmine saab edendada rakendamist, tagades samal ajal, et nende jõupingutuste toetamiseks antakse koordineeritud abi.
Tuginemine varasematele projektidele ja edule, et sillutada teed tulevikku
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on viimastel aastatel andnud ÜRO desarmeerimisküsimuste büroole (UNODA) ja selle piirkondlikele keskustele tegevuskava toetuseks suure rahalise panuse, toetades tegevuskava raames toimuvate läbivaatamiskonverentside ettevalmistamist (9); rahastades selliseid tegevusaspekte nagu varude tõhusam haldamine Aafrikas (10); ning viimati toetades sooaspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga (11).
Nende projektide käegakatsutavate tulemuste hulka kuulus kolmandal läbivaatamiskonverentsil (12) tulevikku suunatud lõppdokumendi suhtes kokkuleppele jõudmine, mille tegid võimalikuks ekspertide arutelud, piirkondlikud konsultatsioonid ja sponsorlusprogramm, millega tagati riikide ja kodanikuühiskonna esindajate ulatuslikum ja võrdsem osalemine nimetatud konverentsil. Aafrikas suurendati operatiiv- ja tehnilist suutlikkust, mis konkreetselt tugevdas füüsilist julgeolekut ja varude haldamist Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias, Nigeris ja Nigeerias. Käimasoleva soolist aspekti ja väikerelvade kontrolli käsitleva projekti raames suurendati kogu maailmas riikide suutlikkust toetada sooteadlikku väikerelvade kontrolli, koolitati piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide esindajaid selles küsimuses ning suurendati märkimisväärselt koostoimet väikerelvade kontrolli alaste jõupingutuste ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava rakendamise vahel.
Käesolev projektiettepanek tugineb kõnealustele varasematele projektidele ja nende edule, võttes samal ajal kasutusele uue, kolmeosalise lähenemisviisi, et edendada tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi tõhusat rakendamist.
Uus projekt võimaldab UNODAl ja selle piirkondlikel keskustel tagada ülemaailmse poliitikakujundamise ning riikliku ja piirkondliku rakendamise kooskõlastamine ning piirkondadevahelise õppimise jätkumine.
2. Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused
Projekti peamine eesmärk on suurendada rahvusvahelist, piirkondlikku ja riiklikku julgeolekut, aidata tagada inimeste julgeolekut ning edendada kestlikku arengut väike- ja kergrelvade kontrolli abil.
See saavutatakse valdkondadevahelise lähenemisviisi abil, toetades tööd 1) tulevikku suunatud ülemaailmsete poliitiliste arengutega neljanda läbivaatamiskonverentsi raames; 2) tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi tõhusa rakendamise valdkonnas riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning pöörates erilist tähelepanu 3) sooteadlikule väikerelvade kontrolli poliitikameetmetele ja programmidele.
Samal ajal toetavad need kolm sammast tegevuskava ja rahvusvahelist vahendit kui universaalseid ja üldisi väikerelvade kontrolli raamistikke ning tagavad nende jätkuva asjakohasuse ja tõhususe.
Kõiki kolme sammast hõlmavad tulemused:
|
— |
Suurendatakse koostööd piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega, mis võimaldab poliitika ja rakendamispüüdluste ühtlustatumat käsitlusviisi allpiirkondlikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil. |
|
— |
Kõigil tasanditel tugevdatakse kodanikuühiskonna, eelkõige naisorganisatsioonide ja noorte kaasatust. |
3. Projektide sambastrateegiate kirjeldus
3.1 Ülemaailmsete poliitikameetmete ja kohustuste edendamine 2024. aastal toimuva väikerelvade tegevuskava käsitleva neljanda ÜRO läbivaatamiskonverentsi (RevCon4) raames.
3.1.1 Tulemused
|
— |
Tegevuskava / rahvusvahelise vahendi asjakohasus ja tõhusus on tagatud ning seda suurendatakse. |
|
— |
Tegevuskava käsitlev neljas läbivaatamiskonverents on hästi toetatud ja hõlmab paljusid sidusrühmi. |
|
— |
Tugevdatud on tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi kohast riiklikku aruandlust, sealhulgas andmekogumisraamistikuna kestliku arengu alaeesmärgi 16.4 (13) ja näitaja 16.4.2 (14) jaoks. |
3.1.2 Tegevused
Virtuaalsed ekspertide ümarlauaarutelud, et töötada neljanda läbivaatamiskonverentsi toetuseks välja väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud tegevuspõhised soovitused.
Virtuaalsel ekspertide ümarlaual arutatakse ja käsitletakse erinevaid teemasid, et tagada tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi asjakohasus ja tõhusus. Ümarlaudade teemad määratakse kindlaks BMS8 tulemuste põhjal (need valitakse BMS8 tulemusi kajastava dokumendi prioriteetsetest valdkondadest edasiseks tegevuseks ja kaalumiseks neljanda läbivaatamiskonverentsi raames). Neljanda läbivaatamiskonverentsi ametisse nimetatud eesistuja kutsutakse kõigile ekspertide ümarlaudadele. See tegevus viiakse ellu koostöös UNIDIRiga. Kõik ekspertide ümarlauakohtumised toimuvad virtuaalselt. Iga ümarlaua peamised tulemused ja soovitused esitatakse ja neid arutatakse kõigil piirkondlikel kohtumistel.
Neljanda läbivaatamiskonverentsi sisulised ja kaasavad ettevalmistused
Piirkondlikud kohtumised on osalevatele riikidele ja vastavatele piirkondlikele organisatsioonidele foorumiks, kus tehakse kindlaks piirkonnaspetsiifilised väike- ja kergrelvadega seotud probleemid ning arutatakse neljanda läbivaatamiskonverentsi piirkondlikke prioriteete. Neljanda läbivaatamiskonverentsi ametisse nimetatud eesistuja kutsutakse kõigile piirkondlikele kohtumistele.
Muud piirkonnad ja piirkondlikud organisatsioonid nagu Euroopa Liit, Araabia Riikide Liiga, Vaikse ookeani piirkond ja OSCE, korraldavad tavaliselt neljanda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistava kohtumise. Neid piirkondi ei ole vaja projekti kaasata. Taotluse korral võib UNODA kõigil neil piirkondlikel kohtumistel osaleda või olla neisse kaasatud, et tutvustada ekspertide ümarlauaarutelude tulemusi. UNODA ja selle piirkondlikud keskused rakendavad seda tegevust 2023. aasta lõpus / 2024. aasta alguses UNIDIRi sisulisel toetusel. Kõik tegevused toimuvad füüsilise kohalviibimisega.
Kavandatud on järgmised viis piirkondlikku kohtumist:
|
Allpiirkonna riigid |
Piirkondlikud organisatsioonid |
Piirkondlik keskus |
Toimumiskoht |
|
Lääne- ja Kesk-Aafrika |
AL, ECCAS, ECOWAS, RECSA, UEMOA, G5 Sahel |
UNREC |
Lomé, Togo |
|
Ida- ja Lõuna-Aafrika |
AL, EAC, SADC, IGAD, RECSA, SARCOM |
UNREC |
Lomé, Togo |
|
Kariibi piirkond |
CARICOM |
UNLIREC |
Virtuaalne kohtumine |
|
Ladina-Ameerika |
MERCOSUR, ARO, SICA |
UNLIREC |
Virtuaalne kohtumine |
|
ASEAN ja Lõuna-Aasia riigid |
ASEAN, SAARC |
UNRCPD |
Bangkok, Tai |
Arengumaade või enim mõjutatud riikide osalejatele mõeldud toetusprogramm neljandal läbivaatamiskonverentsil osalemiseks
Rahaliste vahendite puudumise tõttu on paljudel arengumaadel raske saata oma väikerelvade küsimustega tegelevaid pealinna võtmetähtsusega ametnikke tegevuskava läbivaatamiskonverentsile. Valitud enim mõjutatud riikidele mõeldud toetusprogramm võimaldaks neil osaleda, rikastades seeläbi neljanda läbivaatamiskonverentsi arutelusid. Samuti annab see suurepärase võimaluse võrgustike loomiseks ning võib luua sünergiaid kõrvalürituste ja muude tegevustega neljanda läbivaatamiskonverentsi raames.
Osalejad kiidab heaks Euroopa välisteenistus, lähtudes UNODA (sealhulgas selle piirkondlike keskuste) soovitustest. Põhimõtteliselt tuleks riigi ametiasutuste valitud ametnikud määrata tegevuskava riigi kontaktasutuseks. Muud valikukriteeriumid on soolised kaalutlused, riikliku aruande õigeaegne esitamine, aktiivne osalemine piirkondlikel koosolekutel ja/või ümarlauaaruteludel.
Meetmed kodanikuühiskonna osaluse suurendamiseks väikerelvade kontrollis
Tegevus hõlmab teadusuuringuid ja kaasamist, meediakampaaniaid, toetusprogramme ja seminare. Tegevusi viib ellu rahvusvaheline väikerelvade tegevusvõrgustik koostöös UNODA ja selle piirkondlike keskustega, et toetada kodanikuühiskonna kaasamist neljanda läbivaatamiskonverentsi raames.
3.1.3 Tulemused
— 2023. aastal korraldati neli virtuaalset ekspertide ümarlauda
Ümarlaudadel esitati konkreetsed soovitused, mille lisamist 2024. aasta neljanda läbivaatamiskonverentsi tulemusi kajastavasse dokumenti võiksid riigid kaaluda. Ümarlauaarutelude peamised järeldused ja soovitused koondati ühte lühidokumenti ja avaldati enne neljanda läbivaatamiskonverentsi toimumist. Dokument tehti kättesaadavaks inglise keeles ning tõlgiti araabia, prantsuse ja hispaania keelde.
— Korraldati viis (5) kahepäevast piirkondlikku kohtumist, et toetada konkreetsete piirkondade valitsusi ja organisatsioone neljandaks läbivaatamiskonverentsiks valmistumisel.
Riiklikud aruanded lisati piirkondlike kohtumiste päevakorda ning abi anti delegatsioonidele, kes soovisid neil kohtumistel koostada ja/või esitada oma riiklikud aruanded. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna madala aruandlusmäära tõttu korraldati pärast piirkondlikku kohtumist spetsiaalne ühepäevane riiklik seminar, et suurendada neljandat läbivaatamiskonverentsi silmas pidades aruandlusmäära kõnealuses piirkonnas. Kohtumistel tutvustati ja arutati ekspertide ümarlaudade järeldusi ja soovitusi (tegevus 1.3.1).
— Neljandal läbivaatamiskonverentsil osales viisteist (15) toetatud osalejat
Kuni 15 osaleja sõidu neljandale läbivaatamiskonverentsile ja nende majutuse (v.a 2024. aasta alguses toimuvale ettevalmistuskomitee koosolekule) katsid sponsorid. Lisaks toetati igast piirkondlikust keskusest (UNREC, UNLIREC, UNRCPD) ühe osaleja sõitu New Yorgis toimuvale neljandale läbivaatamiskonverentsile.
3.1.4 Kodanikuühiskonna kaasamist tugevdati järgmiste meetmetega:
|
i. |
Koostati kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud BMS8 tulemusi käsitlev aruanne ja levitati seda; aruanne oli aluseks neljanda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamisele. |
|
ii. |
Relvavägivalla vastase võitluse ülemaailmse nädala kampaaniate jaoks kavandati kampaania, mille üheks teemaks oli neljas läbivaatamiskonverents, ning propageeriti seda. |
|
iii. |
Enne konverentsi töötati välja neljandat läbivaatamiskonverentsi käsitlev kodanikuühiskonna juhend, milles kirjeldatakse, kuidas kodanikuühiskond saaks anda oma panuse neljanda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistustesse ja konverentsi, ning levitati seda juhendit. |
|
iv. |
Kuni kümme (10) kodanikuühiskonna esindajat osales neljandal läbivaatamiskonverentsil ja võttis aktiivselt osa selle raames toetusprogrammi abil korraldatud üritustest. |
|
v. |
Osalevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele korraldati neljanda läbivaatamiskonverentsi teemal ettevalmistav seminar. See oli kahepäevane füüsilise kohalolekuga üritus, mis tõi konverentsile eelneval nädalavahetusel New Yorgis kokku rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) liikmed. |
|
vi. |
Koostati IANSA liikmetele kuni kolm (3) infodokumenti konkreetsetel tegevuskavas ja rahvusvahelises vahendis ebapiisavalt käsitletud teemadel ning levitati neid. Dokumendid tehti veebis kättesaadavaks inglise keeles ning tõlgiti prantsuse ja hispaania keelde. Paberkoopiad tehti kättesaadavaks neljandal läbivaatamiskonverentsil. |
3.2 Tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi täieliku ja tõhusa rakendamise tagamine, tuginedes riiklikele ja piirkondlikele prioriteetidele, eesmärkidele, strateegiatele ja tegevuskavadele
3.2.1 Tulemused
|
— |
Tugevdatakse tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi raames riikide poolt võetud kohustuste täielikku ja tõhusat rakendamist. |
|
— |
Katsetatakse riiklike ja piirkondlike eesmärkide seadmist, milles riigid leppisid kokku BMS7 raames. |
3.2.2 Tegevused
MOSAICi hindamisvahendi (veebipõhine ja paberversioon) ajakohastamine, et riigid saaksid tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamist ise hinnata
MOSAICi hindamisvahend võimaldab riikidel (endil) hinnata tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi ning muude väikerelvade kontrolli raamistike rakendamise taset riiklikul tasandil. See vahend aitab riikidel teha kindlaks lüngad oma riiklikes väikerelvade kontrolli süsteemides ning määrata kindlaks prioriteetsed valdkonnad, millega tuleb tegeleda, et tugevdada riiklikku suutlikkust ning tagada tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi täielik ja tõhus rakendamine.
Hindamiste tulemused võivad olla aluseks riiklike ja piirkondlike tegevuskavade, strateegiate, tegevuskavade ja/või eesmärkide väljatöötamisele ning tagada, et need põhineksid peamistes ülemaailmsetes väike- ja kergrelvade alastes lepingutes kokku lepitud sätetel. MOSAICi hindamisvahendit saab kasutada ka selleks, et toetada tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamist käsitlevatesse riiklikesse aruannetesse lisatava teabe kogumist ja koostamist ning hõlbustada projektiettepanekute väljatöötamist rahaliste vahendite kogumise eesmärgil.
MOSAICi hindamisvahend hõlbustab riikide väikerelvade kontrolli süsteemide kaalumist 2., 3., 4., 5. ja 6. seerias sisalduvate MOSAICi moodulitega hõlmatud valdkondades, hõlmates seega väikerelvade kogu olelusringi, sealhulgas sellistes valdkondadevahelistes küsimustes nagu sugu ja noored (15). Lisaks sellele, et kõnealust vahendit kasutavad riigi ametiasutused, on kavandatud, et sellist vahendit võivad kasutada ka laiemad sidusrühmad, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid ja kodanikuühiskond. See toob otsest kasu UNODA piirkondlike keskuste tööle ja seda saab kasutada rahastamisvahendi SALIENT (16) alla kuuluvatel analüüsimissioonidel. Et need üksused saaksid toetada riiklikke jõupingutusi MOSAIC hindamisvahendi kasutamisel, töötatakse välja ja tehakse kättesaadavaks kasutusjuhend.
Need tegevused viiakse ellu koostöös UNIDIRiga.
Riikide toetamine tegevuskava / rahvusvahelise vahendi rakendamisel tehtavate jõupingutuste tugevdamisel
Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas rakendab neid tegevusi UNLIREC (ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu keskus).
|
— |
Kesk-Ameerika riikide väike- ja kergrelvade tegevuskava (2022–2024) konsolideerimine, kaasates kõik huvitatud Kesk-Ameerika integratsioonisüsteemi (Sistema de la Integración Centroamericana – SICA) liikmesriigid (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama), et toetada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike väike- ja kergrelvade alaste instrumentide rakendamist ning vähendada relvade ja laskemoona ebaseaduslikku levikut allpiirkonnas (17). Tegevused hõlmavad allpiirkondlikke seminare, õpikodasid, töösessioone (dokumentide koostamine ja temaatilised koosolekud). Kesk-Ameerika riigid saavad anda poliitilist hoogu enne neljanda läbivaatamiskonverentsi toimumist, et edendada uut allpiirkondlikku algatust, millel on selged eesmärgid ja näitajad. Tegevuskava algatuse konsolideerimisprotsess viiakse läbi koostöös Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) riikliku julgeoleku osakonnaga ning see täiendab tegevusi, mis on esitatud ELi nõukogu 30. mai 2022. aasta otsuses (ÜVJP) 2022/847. UNLIRECil on võimalik juhtida protsessi koos OASiga ja kasutada ära Kariibi mere tulirelvade tegevuskava raames saadud eksperditeadmisi. Kõik tegevused kooskõlastatakse allpiirkondliku organisatsiooniga SICA. |
|
— |
Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides korraldatakse kursusi relvade ja laskemoona salakaubaveo vastase võitluse (CTAM) ning väike- ja kergrelvade, nende osade ning laskemoona tõkestamise (ISAAPC) teemal. |
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas rakendab neid tegevusi UNRCPD (ÜRO rahu ja desarmeerimise Aasia ja Vaikse ookeani piirkondlik keskus)
|
— |
Tegevuskava riigi kontaktasutuste loomise ja koolitamise toetamine. Praeguseks on ainult 17 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riiki määranud tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamise riigi kontaktasutuse ja sellest teatanud. Selle tegevuse raames toetab UNRCPD riigi kontaktasutuste loomist seal, kus neid ei ole, ning suurendab olemasolevate kontaktasutuste ja riiklike koordineerimismehhanismide suutlikkust spetsiaalse piirkondliku seminari kaudu. See tegevus viiakse ellu 2023. aastal, et tagada neljanda läbivaatamiskonverentsi jaoks riigi kontaktasutuste õigeaegne määramine. See tegevus viiakse läbi virtuaalselt. |
|
— |
MOSAICi hindamised valitud riikides, et teha kindlaks tõhusama rakendamise ning riiklike ja piirkondlike prioriteetide, eesmärkide ja tegevuskavade kehtestamise puudujäägid ja võimalused. See tegevus toimub füüsilise kohalviibimisega. |
|
— |
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide abistamine tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamisel. Abi võib anda väike- ja kergrelvade kontrolli eri aspektides, sealhulgas õiguslikes ja regulatiivsetes aspektides, väikerelvade kontrolli kavandamises ja haldamises ja/või operatiivtoes. See võib hõlmata ka allpiirkondlikke lähenemisviise (nt piirijulgeoleku valdkonnas). Kõik tegevused on sooteadlikud ja kaasavad. Need võivad hõlmata operatiivtuge, koolitusi, õpikodasid, kohtumisi, andmete kogumist või teadusuuringuid. Peamised abisaajad on riigi ametiasutused ja/või julgeolekuteenistused ja kaitsejõud. UNRCPD vastab riikide abitaotlustele projekti rakendamise ajal. Prioriteediks seatakse abitaotlused, mis tulenevad muudest selle projekti raames ellu viidud tegevustest, eelkõige MOSAICi hindamisest, või mis on edastatud riiklike aruannete kaudu. Abi võib anda füüsiliselt kohal viibides ja/või virtuaalselt. |
Aafrikas rakendab neid tegevusi UNREC (ÜRO Aafrika piirkonna rahu ja desarmeerimise keskus)
|
— |
MOSAICi hindamised valitud riikides, et teha kindlaks tõhusama rakendamise ning riiklike ja piirkondlike prioriteetide, eesmärkide ja tegevuskavade kehtestamise puudujäägid ja võimalused. See tegevus toimub füüsilise kohalviibimisega. |
|
— |
Aafrika riikide abistamine tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamisel. Abi võib anda väike- ja kergrelvade kontrolli eri aspektides, sealhulgas õiguslikes ja regulatiivsetes aspektides, väikerelvade kontrolli kavandamises ja haldamises ja/või operatiivtoes. See võib hõlmata ka allpiirkondlikke lähenemisviise (nt piirijulgeoleku valdkonnas). Kõik tegevused on sooteadlikud ja kaasavad. Need võivad hõlmata operatiivtuge, koolitusi, õpikodasid, kohtumisi, andmete kogumist või teadusuuringuid. Peamised abisaajad on riigi ametiasutused ja/või julgeolekuteenistused ja kaitsejõud. UNREC vastab riikide abitaotlustele projekti rakendamise ajal. Prioriteediks seatakse abitaotlused, mis tulenevad muudest selle projekti raames ellu viidud tegevustest, eelkõige MOSAICi hindamisest, või mis on edastatud riiklike aruannete kaudu. Abi võib anda füüsiliselt kohal viibides ja/või virtuaalselt. |
Meetmed, millega tugevdatakse kodanikuühiskonna osalemist väikerelvade kontrollis, sealhulgas:
|
— |
iga-aastased kampaaniad – IANSA ja selle liikmesorganisatsioonid korraldavad iga-aastaseid kampaaniaüritusi sellistel üritustel nagu relvavägivalla vastase võitluse ülemaailmne nädal, rahvusvaheline noortepäev, Aafrika amnestiakuu, rahvusvaheline rahupäev, Aafrika lapse päev, rahvusvaheline relvade hävitamise päev, oranži kandmise päev, rahvusvaheline naistepäev ning kampaania „16 päeva aktiivset võitlust soolise vägivalla vastu“; |
|
— |
kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas – töötada välja poliitilised materjalid ja pakkuda IANSA liikmetele õppimisvõimalusi, sealhulgas veebiseminare ja esitlusi, et hinnata ja parandada teadmisi tegevuskavast ja rahvusvahelisest vahendist ning muudest kodanikuühiskonnas kasutatavatest väike- ja kergrelvade kontrolli seisukohast olulistest rahvusvahelistest/piirkondlikest/allpiirkondlikest vahenditest, et võimaldada neil toetada ja edendada väikerelvade kontrolli; |
|
— |
kodanikuühiskonna kaasamine, teadlikkuse suurendamine ja teavitusprogramm riiklike ja piirkondlike eesmärkide seadmise ja tegevuskavade kohta – konsulteerides ja tehes koostööd UNODA ja selle piirkondlike keskustega toetab IANSA oma võrgustiku liikmeid ametnikega peetavatel aruteludel ning tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamiseks vajalike riiklike ja piirkondlike eesmärkide ja prioriteetide riigipoolse väljatöötamise edendamisel; |
|
— |
toetusprogramm valitud IANSA liikmete jätkusuutlikuks kaasamiseks – IANSA loob toetusprogrammi oma liikmetele, et võimaldada kohalikel organisatsioonidel teha programmilist tööd. IANSA kehtestab toetuseprogrammi hõlbustamiseks protsessi, mis põhineb selgelt määratletud valikukriteeriumidel, mille UNODA heaks kiidab; |
|
— |
riikliku aruandluse propageerimine – IANSA ja selle liikmed propageerivad UNODAga konsulteerides järjekindlalt tegevuskava ja rahvusvahelist vahendit käsitlevat korrapärast ja põhjalikku aruandlust konstruktiivse dialoogi kaudu riigi ametiasutuste ja parlamendiliikmetega. Kõnealuseid tegevusi viib ellu rahvusvaheline väikerelvade tegevusvõrgustik (IANSA) koostöös UNODA ja selle piirkondlike keskustega ning toetada kodanikuühiskonna kaasamist tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi täieliku ja tõhusa rakendamise raames. |
3.2.3 Tulemused
MOSAICi hindamisvahendit täiendati järgmiselt:
|
— |
MOSAICi hindamisvahendi väljatöötamine, mis tugevdas riiklikku väikerelvade kontrolli, toetas tegevuskava rakendamist ja teadlike eesmärkide seadmist, samuti tegevuskavasid ja nende edasiarendamist ning hõlbustas rahvusvahelise abi taotlemist. MOSAICi hindamisvahend põhineb ISACSi hindamisvahendi varem välja töötatud beetaversioonil, mille ulatus piirdus väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste standardite (ISACS) 5. seeriaga. |
|
— |
Hindamisvahendi paberversioon tehti kättesaadavaks araabia, inglise, prantsuse, portugali ja hispaania keeles. Samuti tehti kättesaadavaks ingliskeelne veebiversioon. |
|
— |
MOSAICi hindamisvahendi kasutusjuhendi koostamine ja avaldamine inglise keeles koos tõlgetega araabia, prantsuse, portugali ja hispaania keelde. |
|
— |
MOSAICi hindamisvahendi kombineeritud valideerimised/koolitused koos piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ja mehhanismidega viidi läbi piirkondlike kohtumiste raames, et valmistada ette neljandat läbivaatamiskonverentsi. |
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
|
— |
Kesk-Ameerika riikide väike- ja kergrelvade tegevuskava (2022–2024) konsolideerimise toetamiseks peeti füüsilise kohalviibimisega ja virtuaalselt kuni kaheksa (8) seminari/töösessiooni/kohtumist. Esimesel tegevusaastal konsolideeriti tegevuskava kavand, samas kui teisel aastal keskenduti riiklike strateegiate (riiklike tegevuskavade või sarnaste algatuste) väljatöötamise algatamisele ning allpiirkondlikus algatuses/tegevuskavas kindlaks määratud tegevuste elluviimisele. |
|
— |
UNLIREC korraldas valitud Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides kaks (2) väike- ja kergrelvade, nende osade ning laskemoona tõkestamise kursust ja neli (4) relvade ja laskemoona salakaubaveo vastase võitluse kursust. |
Aasias ja Vaikse ookeani piirkond
|
— |
Korraldati spetsiaalne piirkondlik seminar. Seminar keskendus riikliku kontaktasutuse rollile ja ülesannetele, milleks on eelkõige koordineerimine riiklike üksustega, riiklike aruannete esitamine ning suuniste andmine väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud poliitika ja programmitöö kohta. Seminar põhines MOSAICi moodulil 03.40 väike- ja kergrelvade kontrolli riiklike koordineerimismehhanismide kohta. |
|
— |
MOSAICi hindamised viidi läbi kohapeal kuni kahes (2) valitud riigis. |
|
— |
Kuni neli (4) Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riiki said abi tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamiseks. |
Aafrika
|
— |
MOSAICi hindamised viidi läbi kohapeal kuni kahes (2) valitud riigis. |
|
— |
Kuni neli (4) Aafrika riiki said abi tegevuskava ja rahvusvahelise vahendi rakendamiseks. |
3.2.4 Kodanikuühiskonna kaasamist tugevdati järgmiste meetmete kaudu:
|
i. |
Töötati välja kampaaniategevused ja -materjalid ning kohalikele ja riiklikele IANSA liikmesorganisatsioonidele eraldati väikesi toetusi nende kampaaniate käigus tegevuste läbiviimiseks. |
|
ii. |
Töötati välja poliitilised materjalid ja IANSA liikmetele pakuti koolitusvõimalusi. |
|
iii. |
Loodi kodanikuühiskonna kaasamise ja teadlikkuse suurendamise programm riiklike ja piirkondlike eesmärkide seadmise ja tegevuskavade kohta. |
|
iv. |
Loodi toetusprogramm valitud IANSA liikmete jätkusuutlikuks kaasamiseks. |
|
v. |
Riikide ametiasutuste ja parlamendisaadikute seas tehti selgitustööd riikliku aruandluse parandamiseks. |
3.3 Vastata nõudmisele tugevdada ja süvendada sooaspekti arvesse võtvat väikerelvade kontrolli poliitikat ja programme kooskõlas naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga
3.3.1 Tulemused
|
— |
Jätkuvalt suurendatakse ja süvendatakse paljude peamiste sidusrühmade kestlikku strateegilist ja tegevussuutlikkust võtta väikerelvade kontrolli puhul arvesse sooaspekti. |
|
— |
Veelgi tugevdatakse koostoimet ja võimalikke seoseid täiendavate poliitikaraamistike ja tegevuskavadega, eelkõige tegevuskavaga 2030, naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga, algatusega „Meie ühine tegevuskava“ ning naisi ja desarmeerimist käsitlevate peaassamblee resolutsioonidega. |
3.3.2 Tegevused
Kõik tegevused tuginevad varasema ELi rahastatud projekti tulemustele, milleks oli nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse sooaspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga.
Väikerelvade kontrolli komponendi tugevdamine naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavas
See tegevus hõlmab UNODA jätkuvat osalemist naiste, rahu ja julgeoleku teabekeskuste võrgustikus, et edendada väikerelvade kontrolli naiste, rahu ja julgeoleku riiklikes tegevuskavades, strateegiates ja rakendamispüüdlustes. Selline tegevus jätkub kogu projekti rakendamise vältel ning selleks kasutatakse füüsilisi kohtumisi ja/või virtuaalset osalemist.
Toetus riikidele sooteadliku väikerelvade kontrolli poliitika ja programmide tugevdamiseks
Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas rakendab neid tegevusi UNLIREC (ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu keskus)
|
— |
Väikerelvade kontrolli puhul sooaspekti arvesse võtmist käsitlev koolitus Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides – kursused on suunatud riigiasutustele, kes vastutavad väikerelvade kontrolli ja reguleerimise, kodanike julgeoleku ning naistevastase/soolise vägivalla ennetamise ja vähendamise eest. |
|
— |
Neljanda läbivaatamiskonverentsi eelsed veebiseminaride seeriad väike- ja kergrelvade kontrolli sooaspektide kohta – teemad on erinevad ja määratakse kindlaks koostöös Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidega ning kooskõlas neljanda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuste ja tulemustega. |
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas rakendab neid tegevusi UNRCPD (ÜRO rahu ja desarmeerimise Aasia ja Vaikse ookeani piirkondlik keskus)
|
— |
Omavahel seotud väikerelvade kontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade rakendamise ühtlustamine – selle raames kaasatakse Aasia ja Vaikse ookeani riigid, kellel on aegunud, kehtivad või kavandatavad riiklikud tegevuskavad naiste, rahu ja julgeoleku valdkonnas, et tõhustada seotud tegevuskavade rakendamist väikerelvade kontrolli algatustega. Algatuse raames uuritakse ka koostoimet teiste soolise võrdõiguslikkuse raamistikega, eelkõige algatusega „Spotlight“. |
|
— |
Piirkondlik seminar, millel käsitleti relvakaubanduslepingu üldist kohaldamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning selle sidumist naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga – 2013. aastal võtsid riigid vastu relvakaubanduslepingu, mis on mitmepoolne leping, millega reguleeritakse konkreetselt rahvusvahelist tavarelvadega kauplemist. Relvakaubandusleping on ka esimene õiguslikult siduv relvi käsitlev leping, milles tunnistatakse relvakaubanduse ja soolise vägivalla vahelist seost. Relvakaubanduslepingu rakendamine võimaldab riikidel täita ka 2001. aasta tegevuskavas ette nähtud relvaekspordialaseid kohustusi. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on relvakaubanduslepinguga ühinenud endiselt vähesed riigid, kuid Hiina ja Filipiinide hiljutine ühinemine on andnud piirkonnas soodsa poliitilise tõuke edendada lepingu üldist kohaldamist. Seminar tugineb kodanikuühiskonna ja parlamendiliikmete kaasamisele eelmise projekti raames, kus relvakaubandusleping määratleti ühe peamise prioriteetse valdkonnana. Seminar korraldatakse koostöös peamiste partneritega, sealhulgas ÜRO asutuste, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning kodanikuühiskonnaga. Seminar on virtuaalne. |
Aafrikas rakendab neid tegevusi UNREC (ÜRO Aafrika piirkonna rahu ja desarmeerimise keskus)
|
— |
Piirkondlikud seminarid sooaspekti arvesse võtmise kohta väikerelvade kontrolli valdkonnas, et vahetada teavet sooaspektiga seotud probleemide ja prioriteetide kohta – korraldatakse Lääne-, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkondlik seminar. Neid seminare korraldatakse koostöös piirkondlike organisatsioonide ja peamiste partneritega ning viiakse läbi füüsilise kohalviibimisega. |
|
— |
Väikerelvade kontrolli integreerimine laiematesse soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja julgeoleku alastesse jõupingutustesse, kasutades selleks veebiseminare soolist vägivalda, seksuaalset vägivalda konfliktiolukorras, noorte kaasamist, humanitaarküsimusi ning riigisiseste põgenike ja pagulaste abistamist käsitlevate ekspertide osalusel, et suurendada teadlikkust väikerelvade leviku, salakaubaveo ja väärkasutamise algpõhjustest ja mõjudest ning vajadusest siduda relvastuskontroll muude tegevuskavadega ja/või neisse integreerida. Nende veebiseminaride eesmärk on töötada välja mitmemõõtmeline lähenemisviis relvastatud vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks ning luua sel eesmärgil konkreetsed sidemed väikerelvade kontrolli eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja teiste sidusrühmade vahel. Veebiseminarid korraldatakse koostöös peamiste partneritega ja need viiakse läbi virtuaalselt. |
Meetmed kodanikuühiskonna osaluse suurendamiseks väikerelvade kontrollis, muu hulgas:
|
— |
Sooaspekti arvesse võtmist ning väike- ja kergrelvi käsitlev aruanne ELi rahastatud projekti (ÜVJP) 2018/2011 tulemuste ja saadud kogemuste kohta, sealhulgas ülevaade ja hinnang IANSA ja selle liikmete rakendatud tegevustele ning soovitused edasiseks tegevuseks. Aruandes antakse teavet projekti muude sooaspektiga seotud tegevuste kohta. |
|
— |
Kodanikuühiskonnale mõeldud virtuaalsed seminarid, koolitused ja üritused, mis käsitlevad väikerelvade kontrollis sooaspekti arvessevõtmist – koostöös UNODA ja selle piirkondlike keskustega korraldab IANSA kogu projekti rakendamisperioodi jooksul laiale üldsusele üle maailma virtuaalseid seminare, koolitusi ja üritusi, mis käsitlevad väikerelvade kontrolli ja selle sooaspekti. |
|
— |
Kodanikuühiskonna ettepanekud koostoime suurendamiseks naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga. Töötada välja töövahendid, mis koondavad IANSA liikmete ettepanekuid väikerelvade kontrolli tegevuskava ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava vahelise koostoime suurendamiseks ning keskenduvad teadlikkuse suurendamise tehnikatele, piirkondadevahelisele teavitamisele ja selliste poliitikameetmete rakendamisele, mida saab kohaldada paljudes piirkondades. Neid töövahendeid levitatakse laialdaselt, sealhulgas IANSA ja/või UNODA ja selle piirkondlike keskuste korraldatud tegevuste käigus. Eespool nimetatud tegevusi viib ellu IANSA koostöös UNODA ja selle piirkondlike keskustega, et toetada kodanikuühiskonna kaasamist sooaspekti arvesse võtvatesse väikerelvade kontrolli poliitikameetmetesse ja programmidesse kooskõlas naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga. |
3.3.3 Tulemused
Relvastuskontrolli ja desarmeerimist, sealhulgas väikerelvade teemat edendati ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku, sealhulgas konfliktidega seotud seksuaalvägivalla teemalises töös ja võrgustikes (18).
Riikide suutlikkust seoses sooteadliku väikerelvade kontrolli poliitikameetmete ja programmidega tugevdati järgmiste meetmete abil:
|
|
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
|
|
|
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
|
|
|
Aafrika
|
3.3.4 Kodanikuühiskonna osalemist väikerelvade kontrollis tugevdatakse järgmiste meetmete abil:
|
i. |
Koostati ELi rahastatud projekti (otsus (ÜVJP) 2018/2011) raames saavutatud tulemusi ja saadud kogemusi käsitlev aruanne ja levitati seda. |
|
ii. |
Korraldati väikerelvade kontrollis sooaspekti arvessevõtmist käsitlevaid virtuaalseid seminare, koolitusi ja üritusi kodanikuühiskonnale. |
|
iii. |
Töötati välja töövahendid, mis koondavad IANSA liikmete ettepanekuid, kuidas suurendada väikerelvade kontrolli tegevuskava ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava vahelist koostoimet, ning levitati neid. |
4. Teadlikkuse suurendamine, selgitustöö, teavitustegevus ja partnerlused
UNODA ja selle rakenduspartnerid saavutavad püsiva mõju tõhusa teadlikkuse suurendamise, selgitustöö, teavitustegevuse ja partnerluste abil.
UNODA toetab teabe ja kavandatud tegevuse tulemuste levitamist nii laiale publikule kui võimalik. Lisaks korraldatakse kõigi asjaomaste meetmete raames teavitustegevust meedia kaasamise, kõrvalürituste ja veebipõhiste vahendite kaudu. UNODA ja IANSA töötavad välja sotsiaalmeediakampaaniad ja osalevad nendes kogu aasta jooksul.
UNODA ja IANSA kasutavad võimalikult laia teabe edastamise vahendite valikut, sealhulgas veebilehte, kirjalikke pressiteateid, valitud sotsiaalmeediavahendeid, kõrvalüritusi ja mitteametlikke briifinguid. Kõigi meetmete rakendamist jälgitakse seire- ja hindamisvahendite, sealhulgas osalejate küsitluste ning asjaomase töörühma korrapäraste kohtumiste kaudu.
UNODA võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tegevusse antava liidu panuse asjakohane nähtavus. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule.
Kogu projekti rakendamise ajal tagatakse koordineerimine paljude erinevate partneritega, sealhulgas nendega, kelle puhul kohaldatakse teisi ELi nõukogu otsuseid.
UNODA jätkab aktiivset osalemist väike- ja kergrelvade sooaspekti mitteametlikus koordineerimismehhanismis, mis loodi käimasoleva projekti raames 2019. aastal.
5. Kestus
Projekti, sealhulgas kõigi selle kolme sambaga seotud tegevuste eeldatav kogukestus on 36 kuud.
6. Aruandlus
UNODA koostab läbi räägitud kokkuleppe kohaselt korrapäraselt aruandeid.
7. Kogukulud
ELilt II etapi rakendamiseks taotletavate rahaliste vahendite hinnanguline kogusumma on XXX eurot.
(1) https://www.smallarmssurvey.org/database/global-firearms-holdings
(2) https://smallarms.un-arm.org/international-assistance
(3) UNODA ettekanne seitsmendal iga kahe aasta järel toimuval riikide kohtumisel „Programme of Action on SALW. International Tracing Instrument. Trends, Challenges and Opportunities. Data from 2020 National Reports“ („Väike- ja kergrelvi käsitlev tegevuskava. Tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldav rahvusvaheline vahend. Suundumused, probleemid ja võimalused. 2020. aasta riiklike aruannete andmed“), https://documents.unoda.org/wp-content/uploads/2021/07/BMS7-UNODA-Trends-challenges-opportunities.pdf
(4) Kestliku arengu eesmärgi näitaja 16.4.2 on järgmine: „Selliste konfiskeeritud, leitud või loovutatud relvade osakaal, mille ebaseadusliku päritolu või konteksti on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega kindlaks teinud pädev asutus“.
(5) UNODA ettekanne seitsmendal iga kahe aasta järel toimuval riikide kohtumisel „Programme of Action on SALW. International Tracing Instrument. Trends, Challenges and Opportunities. Data from 2020 National Reports” („Väike- ja kergrelvi käsitlev tegevuskava. Tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldav rahvusvaheline vahend. Suundumused, probleemid ja võimalused. 2020. aasta riiklike aruannete andmed“).
(6) https://smallarms.un-arm.org/statistics
(7) https://undocs.org/A/CONF.192/BMS/2021/1, punkt 50. Vt samuti punktid 51, 52, 57 ja 58.
(8) https://www.undocs.org/A/74/187
(9) ELi nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/428/ÜVJP ja ELi nõukogu 3. aprilli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/633.
(10) ELi nõukogu 15. detsembri 2014. aasta otsus 2014/912/ÜVJP.
(11) ELi nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2011.
(12) https://meetings.unoda.org/section/poa-revcon3-2018_documents
(13) Kestliku arengu alaeesmärk 16.4: „Vähendada 2030. aastaks märkimisväärselt ebaseaduslikke raha- ja relvavoogusid, tugevdada varastatud varade tagasisaamist ja tagastamist ning võidelda organiseeritud kuritegevuse kõigi vormide vastu“.
(14) Kestliku arengu alaeesmärgi näitaja 16.4.2: „Selliste konfiskeeritud, leitud või loovutatud relvade osakaal, mille ebaseadusliku päritolu või konteksti on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega kindlaks teinud pädev asutus“.
(15) www.un.org/disarmament/mosaic
(16) www.un.org/disarmament/salient
(17) Tuleb märkida, et SICA riigid Belize ja Dominikaani Vabariik on mõlemad liitunud Kariibi mere tulirelvade tegevuskavaga, samas kui Nicaragua osalemine tuleb kinnitada.
(18) Osalemine, konfliktiennetus, kaitse ning abi andmine ja taastumine.
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/82 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1966,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 17. jaanuaril 2013 vastu otsuse 2013/34/ÜVJP, (1) mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali). |
|
(2) |
Nõukogu võttis 23. märtsil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/434, (2) millega kohandati ja pikendati EUTM Mali volitusi 18. maini 2024. |
|
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2640 (2022) muu hulgas julgustatakse Euroopa Liitu, eelkõige Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajat ning missioone EUTM Mali ja EUCAP Sahel Mali, jätkama oma volituste piires jõupingutusi Mali ametivõimude toetamiseks julgeolekusektori reformimises ning riigi võimu ja esindatuse taastamises kogu Mali territooriumil. |
|
(4) |
Pärast missioonide EUTM Mali ja EUCAP Sahel Mali terviklikku strateegilist läbivaatamist soovitas poliitika- ja julgeolekukomitee kohandada EUTM Mali 18. maini 2024 kestvaid volitusi Malis valitsevale poliitilisele ja julgeolekuolukorrale. |
|
(5) |
Otsust 2013/34/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2013/34/ÜVJP artiklit 1 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi saavutamiseks annab EUTM Mali Mali relvajõududele sõjalist nõu ja haridust, välja arvatud juhul, kui poliitika- ja julgeolekukomitee otsustab nimetatud tegevused peatada. Lisaks, kui poliitika- ja julgeolekukomitee otsustab, et asjakohased tingimused on täidetud, pakub EUTM Mali Mali relvajõududele väljaõpet, sealhulgas siirmiseelset väljaõpet, ja nõustamist taktikalise tasandini täitevvolitusteta juhendamise kaudu, et EUTM Mali saaks võtta Mali relvajõudude tegevusega seoses järelmeetmeid ning jälgida nende tulemuslikkust ja käitumist, sealhulgas seoses inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamisega.“ |
|
2) |
Lisatakse järgmised lõiked: „7. EUTM Mali jätkab kättesaadavate vahendite ja võimetega Malist lähtuvaid suunatud tegevusi Nigeris ja Burkina Fasos kehtivate volituste alusel, võttes täielikult arvesse poliitilist konteksti ja ametivõimude väljendatud vajadusi, kuni luuakse sihipärased lahendused operatsioonide järjepidevuse ja püsivuse tagamiseks. 8. EUTM Mali toetab strateegilise kommunikatsiooni alaseid jõupingutusi liidu väärtuste ja meetmete edendamiseks ning välisvägede poolt Malis toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste paljastamiseks.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsus 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali) (ELT L 14, 18.1.2013, lk 19).
(2) Nõukogu 23. märtsi 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/434, millega muudetakse otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali) (ELT L 89, 24.3.2020, lk 1).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/84 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1967,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/1693, mis käsitleb ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 20. septembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1693 (1). |
|
(2) |
Otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 2 lõikes 2 ning artikli 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse 31. oktoobrini 2022. Kõnealuse otsuse läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2023. |
|
(3) |
Otsust (ÜVJP) 2016/1693 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (ÜVJP) 2016/1693 artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artikli 2 lõikes 2 ning artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmeid kohaldatakse 31. oktoobrini 2023.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 20. septembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1693, mis käsitleb ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/402/ÜVJP (ELT L 255, 21.9.2016, lk 25).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/85 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1968,
17. oktoober 2022,
mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu mõistis oma 24. veebruari 2022. aasta järeldustes kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Euroopa Ülemkogu kordas taas, et toetab vankumatult Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. |
|
(2) |
Euroopa Ülemkogu nõudis oma 24. veebruari, 24.–25. märtsi ja 30.–31. mai 2022. aasta järeldustes, et Venemaa lõpetaks viivitamata sõjalise agressiooni Ukraina territooriumil, viiks viivitamata ja tingimusteta välja kõik väed ja kogu sõjalise varustuse kogu Ukraina territooriumilt ning austaks täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. |
|
(3) |
Lisaks teatas Euroopa Ülemkogu oma 23.–24. juuni 2022. aasta järeldustes, et liit on endiselt kindlalt pühendunud täiendava sõjalise toetuse andmisele, et aidata Ukrainal kasutada oma võõrandamatut õigust kaitsta end Venemaa agressiooni vastu ning kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Selleks kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles tegema kiiresti tööd, et veelgi suurendada sõjalist toetust. |
|
(4) |
Ukraina välisminister ja kaitseminister taotlesid ühiselt oma 30. septembri 2022. aasta kirjas liidult sõjalist toetust Ukrainale, kinnitasid, et Ukraina praeguste vajaduste hulka selles osas kuuluvad esmane ja kollektiivne sõjaline väljaõpe, samuti personali sõjaline eriväljaõpe meditsiini, logistika, kemo-, bio- ja kiirguskaitse, insenertehnilise abi, küberjulgeoleku ja küberkaitse valdkonnas ning kombineeritud relvaliikide instruktorite väljaõpe, ning tervitasid, et selleks luuakse kiires korras liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks. |
|
(5) |
Nõukogu kiitis 10. oktoobril 2022 heaks kriisiohjekontseptsiooni Ukrainat toetava võimaliku täitevvolitusteta ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjalise abi missiooni jaoks (EUMAM Ukraine), mille esialgne kestus on kaks aastat pärast selle käivitamist. |
|
(6) |
EUMAM Ukraine’i strateegiline eesmärk peaks olema aidata suurendada Ukraina relvajõudude sõjalist võimekust alustada ja tõhusalt läbi viia operatsioone, mis võimaldavad Ukrainal kaitsta oma territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kasutada tõhusalt oma suveräänsust ja kaitsta tsiviilelanikke Ukrainas. |
|
(7) |
EUMAM Ukraine on Ukraina toetamisel osa ELi integreeritud lähenemisviisist, mis hõlmab otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodud Euroopa rahutagamisrahastu raames võetavaid sõjalise abi meetmeid Ukraina relvajõududele sõjavarustuse andmiseks. EUMAM Ukraine teeb koostööd liidu delegatsiooniga Kiievis ja otsusega 2014/486/ÜVJP (2) loodud ÜJKP tsiviilmissiooniga EUAM Ukraine. |
|
(8) |
Ukraina palvele vastamiseks peaks EUMAM Ukraine pakkuma Ukraina relvajõududele individuaalset, kollektiivset ja eriväljaõpet, samuti väljaõpet Ukraina relvajõudude maakaitsejõududele, ning koordineerima ja sünkroniseerima liikmesriikide tegevust, mida viiakse läbi Ukraina relvajõududele pakutava väljaõppe toetuseks. |
|
(9) |
EUMAM Ukraine peaks olema skaleeritav, modulaarne ja paindlik, et selle tegevust saaks kiiresti kohandada Ukraina olukorraga ning Ukraina relvajõudude muutuvate ja pikaajaliste vajadustega. |
|
(10) |
Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid erandlikke asjaolusid arvesse võttes ja seni, kuni need asjaolud kestavad, peaks EUMAM Ukraine tegutsema liikmesriikide territooriumil ajutise meetmena, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 42 lõikega 1, seni kuni nõukogu otsustab teisiti. |
|
(11) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning liidu ühise julgeoleku-ja kaitsepoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastutusel teostama poliitilist kontrolli EUMAM Ukraine’i üle, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ning tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. |
|
(12) |
Liidu juhitavate üksuste ja EUMAM Ukraine’i isikkoosseisu suhtes, kes on siirdud liikmesriikide territooriumile, tuleks kohaldada liidu vägede staatuse lepingut (3). EUMAM Ukraine’i pakutava väljaõppe korraldamises osaleva või sellest kasu saava Ukraina relvajõudude isikkoosseisu staatus tuleks kindlaks määrata väljaõppe toimumiskohaks olevate liikmesriikide pädevate asutuste ja Ukraina pädevate asutuste vahel kehtestatud korras. EUMAM Ukraine võib samuti kehtestada korra Ukraina pädevate asutustega tingimuste kohta, mille alusel EUMAM Ukraine Ukraina relvajõudude isikkoosseisu vastu võtab. |
|
(13) |
EUMAM Ukraine peaks olema kutse alusel osalemiseks avatud sarnaste vaadetega kolmandatele riikidele, kui need kolmandad riigid on liiduga oma osalemise kohta kokkuleppe sõlminud ning kui poliitika- ja julgeolekukomitee on selleks nõusoleku andnud. |
|
(14) |
Liikmesriigid katavad käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud ELi lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509. |
|
(15) |
Võttes arvesse EUMAM Ukraine’i ainulaadseid vajadusi ja selle loomise eritingimusi, mis tulenevad pakutava väljaõppe ulatusest ja sellest, kui kiiresti seda Ukraina jaoks pakkuda tuleb, on vaja kindlaks määrata, et lisaks otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt ühisteks kuludeks loetavatele kuludele käsitatakse EUMAM Ukraine’i ühiste kuludena ka teatavaid lisakulusid. EUMAM Ukraine jaoks erakorraliste asjaolude tõttu võimaldab erakorralise meetmena ühine vajalike tarvikute rahastamine, et toetada Ukraina relvajõududesse kuuluvate väljaõppe saajaid ja väljaõppetegevust, liidul mobiliseerida vajalikud ressursid, et anda Ukrainale toetust vajaminevas ulatuses. |
|
(16) |
Arvestades teema kiireloomulisust, tuleks võimalikult kiiresti rahastada Euroopa rahutagamisrahastu sihtotstarbelise abimeetme kaudu surmava jõu kasutamiseks mõeldud laskemoona ja varustust ning platvorme, mis täiendab missiooni EUMAM Ukraine. Muu varustuse, sealhulgas isikliku väljaõppevarustuse pakkumine tuleks korraldada mõne muu abimeetme raames. Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatava abimeetmetega võiks pakkuda ka erivarustust ning Ukraina taotluse korral Euroopa rahutagamisrahastu raames Ukrainale annetatud sõjavarustuse hooldust ja remonti. |
|
(17) |
Ukraina vajaduste võimalikult tõhusaks rahuldamiseks peaks EUMAM Ukraine koordineerima oma tegevust teiste sarnaste vaadetega osalejatega, kes pakuvad Ukraina relvajõududele sõjalist toetust, eelkõige sõjaväelist väljaõpet, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Missioon
1. Liit korraldab sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine).
2. EUMAM Ukraine’i strateegiline eesmärk on aidata suurendada Ukraina relvajõudude sõjalist võimekust alustada ja tõhusalt läbi viia operatsioone, mis võimaldavad Ukrainal kaitsta oma territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kasutada tõhusalt oma suveräänsust ja kaitsta tsiviilelanikke Ukrainas.
3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks pakub EUMAM Ukraine järgmist:
|
a) |
individuaalne ja kollektiivne väljaõpe Ukraina relvajõudude isikkoosseisule esma-, jätku- ja eriväljaõppe tasemel: madalama astme juhi puhul alates jao ja rühma tasemest kuni kompanii, pataljoni ja brigaadi tasemeteni, sealhulgas lahinguväljaõpe ning kompaniide, pataljonide ja brigaadide ettevalmistamine kollektiivsete manöövrite ja kollektiivse taktika alal kuni brigaadi tasemeni, mis hõlmab nõustamist seoses lahinglaskmiste plaanimise, ettevalmistamise ja teostamisega; |
|
b) |
Ukraina relvajõudude isikkoosseisu eriväljaõpe; |
|
c) |
Ukraina relvajõudude maakaitsejõudude väljaõpe; |
|
d) |
liikmesriikide Ukraina relvajõududele väljaõppe toetuse andmist toetava tegevuse koordineerimine ja sünkroniseerimine. |
4. Rahvusvaheline humanitaarõigus, inimõigused, tsiviilelanike kaitse, sealhulgas kaitse soolise vägivalla eest, samuti naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava, relvakonfliktidest mõjutatud lapsi käsitlev tegevuskava ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõte integreeritakse täielikult EUMAM Ukraine’i operatiivsesse plaanimisse, väljaõppesse ja aruandlusse.
5. Kuni nõukogu ei otsusta teisiti ja ei muuda käesolevat otsust sellele vastavalt, tegutseb EUMAM Ukraine liikmesriikide territooriumil.
6. EUMAM Ukraine’i antav väljaõpe võib toimuda eri ajavahemikel mitmes kohas kogu liidus ning selleks on vajalik väljaõppe toimumiskohaks oleva liikmesriigi nõusolek. Seda kohandatakse vastavalt Ukraina relvajõudude muutuvatele ja pikaajalistele vajadustele.
7. EUMAM Ukraine’i volitused ei ole täitevvolitused.
Artikkel 2
Peakorteri määramine
1. Mis puudutab EUMAM Ukraine juhtimist ja kontrolli, siis on operatsioonide peakorteriks missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus, mis tagab EUMAM Ukraine raames ka üldise koordineerimise ja sünkroniseerimise strateegilisel tasandil.
2. Selle raames luuakse operatiivtasandil rahvusvaheline kombineeritud relvaliikide väljaõppe juhatus (CAT-C), mis põhineb naaberliikmesriigis olemas oleval ja juba täielikult toimival riiklikul juhtimis- ja kontrollistruktuuril, kus toimub väljaõppekomponentide integreerimine grupeeritud üksuste loomiseks.
3. Teine liikmesriik võimaldab kasutada rahvusvahelist eriväljaõppe juhatust, mis juhib väljaõpet tema territooriumil. Kõnealune rahvusvaheline eriväljaõppe juhatus luuakse olemasoleva riikliku juhtimis- ja kontrollistruktuuri alusel, et veelgi parandada väljaõppe pakkumis, mis koordineeritakse täielikult CAT-C-ga.
4. CAT-C ja rahvusvahelise eriväljaõppe juhatuse ülesandeid ning muid liidu liikmesriikides loodud väljaõppe alaseid juhatusi arendatakse edasi asjakohastes plaanimisdokumentides kooskõlas liidus kehtestatud sõjalise juhtimise ja kontrolli reeglitega.
Artikkel 3
ELi missiooni ülema ametisse nimetamine
EUTM Ukraine’i missiooni ülem on sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse direktor.
Artikkel 4
EUMAM Ukraine’i plaanimine ja käivitamine
Otsuse EUMAM Ukraine’i käivitamise kohta võtab vastu nõukogu pärast EUMAM Ukraine’i missiooni plaani, sealhulgas jõukasutusreeglite heakskiitmist.
Artikkel 5
Poliitiline kontroll ja strateegilised suunised
1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUMAM Ukraine’i poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas ELi lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi EUMAM Ukraine’i plaanimisdokumentidesse, sealhulgas missiooni plaani ja käsuliini. Kõnealuste volituste hulka kuulub samuti õigus võtta vastu ELi ülemate, nimelt kombineeritud relvaliikide väljaõppeülema, eriväljaõppe ülema ja teiste väljaõpete ülemate ametisse nimetamise otsuseid. EUMAM Ukraine’i eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.
2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.
3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab ELi sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid EUMAM Ukraine’i läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda ELi ülemad oma koosolekutele.
Artikkel 6
Sõjaline juhtimine
1. ELi sõjaline komitee seirab ELi missiooni ülema vastutusel läbiviidava EUMAM Ukraine’i nõuetekohast läbiviimist.
2. ELi sõjaline komitee saab ELi missiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda ELi ülemad oma koosolekutele.
3. ELi missiooni ülema peamine kontaktisik on ELi sõjaline komitee eesistuja.
Artikkel 7
Liidu tegevuse sidusus ja koordineerimine
1. Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla kogu liidu välistegevusega, sealhulgas Ukraina toetuseks võetavate liidu sõjalise abi meetmetega, mida rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastu raames.
2. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, teeb ELi missiooni ülem tihedat koostööd ja koordineerib oma tegevust Ukraina liidu delegatsiooni juhiga ja EUAM Ukraine’i missiooni juhiga. ELi missiooni ülem teeb artikli 2 lõikes 2 osutatud liidu juhtimis- ja kontrollistruktuuri toetusel asjakohastel tasanditel tihedat koostööd ja koordineerib oma tegevust Ukraina ametivõimudega.
3. EUMAM Ukraine koordineerib oma tegevust liikmesriikide kahepoolse tegevusega Ukraina toetuseks, samuti muude sarnaste vaadetega rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega (USA), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (Ühendkuningriik), Kanadaga ja rahvusvahelise rahastajate koordineerimisüksusega (IDCC) ja EUCOM Ukraina kontrollikeskusega.
Artikkel 8
Kolmandate riikide osalemine
1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja selle ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega, võib kolmandaid riike kutsuda osalema EUMAM Ukraine’is.
2. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta ELi missiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel.
3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 kohaselt ja vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele. Kui liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega luuakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjemissioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted EUMAM Ukraine’i kontekstis.
4. Kolmandatel riikidel, kes annavad EUMAM Ukraine’ile märkimisväärse sõjalise panuse, on EUMAM Ukraine’i igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui EUMAM Ukraine’is osalevatel liikmesriikidel.
5. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid märkimisväärselt sõjaliselt panustama.
Artikkel 9
Liidu juhitavate üksuste ja isikkoosseisu staatus
Liidu vägede staatuse lepingut kohaldatakse liidu juhitavate üksuste ja liikmesriikide territooriumile siirdud isikkoosseisu suhtes.
Artikkel 10
Ukraina isikkoosseisu staatus
EUMAM Ukraine’i pakutava väljaõppe korraldamises osaleva või sellest kasu saava Ukraina relvajõudude isikkoosseisu staatus määratakse kindlaks väljaõppe toimumiskohaks olevate liikmesriikide pädevate asutuste ja Ukraina pädevate asutuste vahel kehtestatud korras. EUMAM Ukraine’i ja Ukraina pädevad asutused võivad kehtestada korra tingimuste kohta, mille kohaselt EUMAM Ukraine Ukraina relvajõudude isikkoosseisu vastu võtab.
Artikkel 11
Rahastamiskord
1. EUMAM Ukraine’i ühiseid kulusid hallatakse otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt.
2. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 44 lõikega 6 kohaldatakse EUMAM Ukraine’i suhtes järgmisi erireegleid:
|
a) |
artikli 2 lõigetes 2 ja 3 osutatud liidu juhtimis- ja kontrollistruktuuri rahastatakse missiooni vägede peakorteri suhtes kohaldatavate reeglite kohaselt, olenemata asukohast; |
|
b) |
Euroopa rahutagamisrahastust rahastatakse ühiselt järgmisi lisakulusid:
|
3. Lõikes 2 osutatud isikliku väljaõppevarustuse kulusid ei käsitata enam ühistena, kui need on antud Euroopa rahutagamisrahastu abimeetme raames.
4. Lõikes 2 loetletud esemeid võib anda liikmesriik ning sellisel juhul tasub EUMAM Ukraine nende vahendite eest kõnealusele liikmesriigile vastavalt EUMAM Ukraine’i tarnijatele tehtavate maksete suhtes kohaldatavatele reeglitele. Teise võimalusena võib kõnealuseid esemeid hankida EUMAM Ukraine.
5. EUMAM Ukraine’i ühiste kulude lähtesumma kaheks aastaks pärast selle käivitamist on 106 700 000 eurot. Otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 51 lõikes 2 osutatud lähtesumma jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: 30 % kulukohustuste ja 30 % maksekohustuste jaoks.
Artikkel 12
Projektiüksus
1. EUMAM Ukraine’il võib olla projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. EUMAM Ukraine’i koordineerib ja toetab asjakohasel viisil oma volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel elluviidavaid projekte ja annab nende kohta nõu.
2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on ELi missiooni ülem volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist panust, et rakendada projekte, mille puhul on kindlaks määratud, et need täiendavad järjekindlal viisil EUMAM Ukraine’i teisi tegevusi. Sellisel juhul sõlmib ELi missiooni ülem kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega hõlmatakse eelkõige erikorda seoses kolmandate poolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis käsitlevad kahju, mida ELi missiooni ülem on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealustelt riikidelt saadud vahendite kasutamisel.
3. Ühelgi juhul ei saa panustavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks ELi missiooni ülema tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikidelt saadud vahendite kasutamisel.
4. Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.
Artikkel 13
Teabe edastamine
1. Kõrgel esindajal on volitused edastada kooskõlas otsusega 2013/488/EL (4) käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUMAM Ukraine’i vajadustele EUMAM Ukraine’i jaoks koostatud ELi salastatud teavet:
|
a) |
kuni tasemeni, mis on sätestatud liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kohaldatavas salastatud teabe kaitse lepingus, või |
|
b) |
muudel juhtudel kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“. |
2. Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada EUMAM Ukraine’i operatiivvajadusi arvestades ja kooskõlas otsusega 2013/488/EL Ukrainale, USA-le, Ühendkuningriigile, Kanadale ja IDCC-le EUMAM Ukraine’i jaoks koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“. Selleks kehtestatakse vajalik kord kõrge esindaja ning Ukraina pädevate asutuste ja IDCC vahel.
3. Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud EUMAM Ukraine’i käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (5) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus.
4. Kõrge esindaja võib lõigetes 1–3 osutatud volitusi, samuti volitust kehtestada lõikes 2 osutatud kord, delegeerida Euroopa välisteenistuse töötajatele või ELi ülematele.
Artikkel 14
Jõustumine ja lõpetamine
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Seda kohaldatakse kuni kaks aastat pärast EUMAM Ukraine’i käivitamist.
2. Poliitika- ja julgeolekukomitee viib kuus kuud pärast EUMAM Ukraine’i käivitamist läbi EUMAM Ukraine’i ja selle volituste strateegilise hindamise. Enne käesoleva otsuse kehtivuse lõppemist viiakse aegsasti läbi EUMAM Ukraine’i strateegiline läbivaatamine.
3. Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks alates artikli 2 lõigetes 2 ja 3 osutatud ELi juhtimis- ja kontrollistruktuuri sulgemise kuupäevast kooskõlas EUMAM Ukraine’i lõpetamiseks heakskiidetud kavadega ning ilma et see mõjutaks otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud EUMAM Ukraine’i auditeerimist ja raamatupidamisaruannete esitamist käsitlevaid menetlusi.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/509, 22. märts 2021, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).
(2) Nõukogu otsus 2014/486/ÜVJP, 22. juuli 2014, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 42).
(3) Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline leping ELi institutsioonidesse lähetatud sõjaväelise ja tsiviilkoosseisu staatuse ning selliste peakorterite ja jõudude staatuse kohta, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 nimetatud ülesannete (sh õppuste) ettevalmistamise ja täitmise jaoks, samuti liikmesriikide sellise sõjaväelise ja tsiviilkoosseisu staatuse kohta, mis võidakse sel puhul Euroopa Liidu kasutusse anda (ELi vägede staatuse leping) (ELT C 321, 31.12.2003, lk 6).
(4) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
(5) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/92 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1969,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/489, millega nimetatakse Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks ametisse Euroopa Liidu eriesindaja
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu leppis 2. aprillil 2020 kokku, et nimetatakse Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 2. aprillil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/489, (1) millega nimetati Miroslav LAJČÁK Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks. ELi eriesindaja volitusi on järjest pikendatud, viimati nõukogu otsusega (ÜVJP) 2022/1240, (2) ning need lõpevad 31. augustil 2024. |
|
(3) |
Seoses teatavate EULEX Kosovo ülesannete ajutise üleandmisega ELi eriesindajale Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks tuleks ELi eriesindajale eraldada lisavahendeid. Lähtesummat tuleks seega vastavalt kohandada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (ÜVJP) 2020/489 artikli 5 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2024 ette nähtud lähtesumma on 5 200 000 eurot.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 2. aprilli 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/489, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks (ELT L 105, 3.4.2020, lk 3).
(2) Nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1240, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/489, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks (ELT L 190, 19.7.2022, lk 131).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/93 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1970,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati nõukogu ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) loodud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia). |
|
(2) |
Nõukogu võttis 3. detsembril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1990, (3) millega pikendati EUMM Georgia volitusi 14. detsembrini 2022. |
|
(3) |
6. oktoobril 2022 Prahas toimunud Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel kinnitasid Armeenia Vabariik ja Aserbaidžaani Vabariik oma tahet pidada kinni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast ja Alma-Atas 21. detsembril 1991 kokku lepitud deklaratsioonist, millega kumbki riik tunnustab teise territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Lisaks nõustusid nimetatud kaks riiki põhimõtteliselt ELi ÜJKP tsiviilmissiooni lähetamisega nende vahelisele riigipiirile, et aidata taastada piirkonnas rahu ja turvalisus, suurendada usaldust ning määrata kindlaks kahe riigi vaheline piir. |
|
(4) |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sai 22. septembril 2022 kirja, milles Armeenia Vabariigi välisminister kutsus liitu lähetama neil eesmärkidel Armeeniasse ÜJKP tsiviilvaatlusmissiooni. |
|
(5) |
Kiire ELi vaatlejate ajutise lähetamise tagamiseks tuleks kõnealune ülesanne anda EUMM Georgiale. Ülesanne on ajutist laadi ja ei kesta põhimõtteliselt kauem kui kaks kuud. |
|
(6) |
Otsust 2010/452/ÜVJP tuleks vastavalt muuta. |
|
(7) |
EUMM Georgia viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsusesse 2010/452/ÜVJP lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 3a
1. EUMM Georgia jälgib ja analüüsib Armeenia Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise riigipiiri ümbruskonnas valitsevat olukorda ning annab selle kohta aru, et aidata taastada piirkonnas rahu ja turvalisus, suurendada usaldust ning määrata kindlaks kahe riigi vaheline piir.
2. Poliitika- ja julgeolekukomitee viib kuus nädalat pärast lähetamist läbi strateegilise hindamise, mis hõlmab kõnealuse ülesande võimalikku jätkamist, kohandamist või lõpetamist.
3. Kõnealuse ülesande täitmine lõpetatakse, kui nõukogu teeb sellekohase otsuse.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).
(2) Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeede 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26).
(3) Nõukogu 3. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1990, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 411, 7.12.2020, lk 1).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/95 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1971,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 28. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/338, (1) millega loodi abimeede lähtesummas 450 000 000 eurot, et rahastada Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmist. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 23. märtsil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/471, (2) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/338 ning suurendati lähtesummat 900 000 000 euroni. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 13. aprillil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/636, (3) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/338 ning suurendati lähtesummat 1 350 000 000 euroni. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 23. mail 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/809, (4) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/338 ning suurendati lähtesummat 1 840 000 000 euroni. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 21. juulil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1285, (5) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/338 ning suurendati lähtesummat 2 330 000 000 euroni. |
|
(6) |
Võttes arvesse käimasolevat Venemaa Föderatsiooni relvastatud agressiooni Ukraina vastu, tuleks seda lähtesummat täiendava 490 000 000 euro võrra suurendada. |
|
(7) |
Otsust (ÜVJP) 2022/338 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2022/338 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmist ning Ukraina taotlusel Euroopa rahutagamisrahastust annetatud surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide hooldust ja remonti, mida teostavad sõjaväelased militaarobjektidel, või tsiviil-sõjalise koostöö eri vormide raames või tehastes.“ |
|
2) |
Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 2 820 000 000 eurot.“ |
|
3) |
Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5 võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 2 820 000 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heaks kiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2022. aasta paranduseelarves ja järgnevate aastate eelarvetes.“ |
|
4) |
Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Abimeetme rakendamisega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2022 kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks nõukogu. Enne 11. märtsi 2022 tekkinud kulud on rahastamiskõlblikud maksimaalselt 450 000 000 euro ulatuses. 980 000 000 eurot on rahastamiskõlblik alates 21. juulist 2022. Hoolduse ja remondiga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 17. oktoobrist 2022.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 60, 28.2.2022, lk 1).
(2) Nõukogu 23. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/471, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 96, 24.3.2022, lk 43).
(3) Nõukogu 13. aprilli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/636, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 117, 19.4.2022, lk 34).
(4) Nõukogu 23. mai 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/809, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 145, 24.5.2022, lk 40).
(5) Nõukogu 21. juuli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1285, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 195, 22.7.2022, lk 93).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/97 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1972,
17. oktoober 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 28. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/339, (1) millega loodi abimeede lähtesummas 50 000 000 eurot, et rahastada mittesurmava jõu kasutamiseks mõeldud varustuse ja vahendite, näiteks isikukaitsevahendid, esmaabipakid ja kütus, andmist Ukraina relvajõududele. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 23. märtsil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/472, (2) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/339 ning suurendati lähtesummat 100 000 000 euroni. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 13. aprillil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/637, (3) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/339 ning suurendati lähtesummat 150 000 000 euroni. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 23. mail 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/810, (4) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/339 ning suurendati lähtesummat 160 000 000 euroni. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 21. juulil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1284, (5) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2022/339 ning suurendati lähtesummat 170 000 000 euroni. |
|
(6) |
Võttes arvesse käimasolevat Venemaa Föderatsiooni relvastatud agressiooni Ukraina vastu, tuleks seda lähtesummat täiendava 10 000 000 euro võrra suurendada, et rahastada mittesurmava jõu kasutamiseks mõeldud varustuse ja vahendite, näiteks isikukaitsevahendid, esmaabipakid ja kütus, andmist Ukraina relvajõududele. |
|
(7) |
Otsust (ÜVJP) 2022/339 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2022/339 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest mittesurmava jõu kasutamiseks mõeldud varustuse ja vahendite, näiteks isikukaitsevahendid, esmaabipakid ja kütus, andmist Ukraina relvajõududele ning Euroopa rahutagamisrahastust annetatud mittesurmava jõu kasutamiseks mõeldud varustuse ja vahendite hooldust ja remonti Ukraina taotlusel.“ |
|
2) |
Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 180 000 000 eurot.“ |
|
3) |
Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5 võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 180 000 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heaks kiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2022. aasta paranduseelarves ja järgnevate aastate eelarvetes.“ |
|
4) |
Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Abimeetme rakendamisega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2022 kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks nõukogu. Enne 11. märtsi 2022 tekkinud kulud on rahastamiskõlblikud maksimaalselt 50 000 000 euro ulatuses. 20 000 000 eurot on rahastamiskõlblik alates 21. juulist 2022. Hoolduse ja remondiga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates 17. oktoobrist 2022.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 17. oktoober 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 61, 28.2.2022, lk 1).
(2) Nõukogu 23. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/472, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 96, 24.3.2022, lk 45).
(3) Nõukogu 13. aprilli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/637, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 117, 19.4.2022, lk 36).
(4) Nõukogu 23. mai 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/810, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 145, 24.5.2022, lk 42).
(5) Nõukogu 21. juuli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1284, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 195, 22.7.2022, lk 91).
|
18.10.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 270/99 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1973,
11. oktoober 2022,
Ühendkuningriigi tunnustamise kohta seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemiga vastavalt direktiivile (EL) 2022/993
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 7109 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi (EL) 2022/993 artikli 20 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et tunnustavad kolmandate riikide poolt meremeestele välja antud asjakohaseid meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi, kinnitades need tingimusel, et komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi „STCW konventsioon“). |
|
(2) |
Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust tunnustavad liikmesriigid Ühendkuningriigi poolt meremeestele välja antud tunnistusi vastavalt direktiivi (EL) 2022/993 artiklis 20 sätestatud tingimustele. |
|
(3) |
Taani, Iirimaa, Malta ja Madalmaad taotlesid 1. jaanuari 2021. aasta kirjas, Saksamaa 4. jaanuari 2021. aasta kirjas, Norra 12. jaanuari 2021. aasta kirjas ning Bulgaaria ja Küpros 19. jaanuari 2021. aasta kirjas, et komisjon tunnustaks Ühendkuningriiki. Oma 26. märtsi 2021. aasta rakendusotsusega C(2021) 1553 (millega algatatakse Ühendkuningriigi meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemi hindamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ (2) kohase tunnustamise eesmärgil) algatas komisjon Ühendkuningriigi väljaõppe ja diplomeerimise süsteemi hindamise, et kontrollida, kas Ühendkuningriik vastab kõigile STCW konventsiooni nõuetele ning kas tunnistustega seotud pettuste vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. |
|
(4) |
Hindamine põhines Euroopa Meresõiduohutuse Ameti korraldatud faktide kontrollimise tulemustel. COVID-19 pandeemia tõttu algatati kontroll 1.–11. juunil 2021 kaugmeetodil ja see viidi lõpule 11.–15. oktoobril 2021 kohapeal tehtud tavapärase välitööga. Kontrolli käigus tuvastati mitu valdkonda, millega Ühendkuningriigi ametiasutused peavad tegelema, sealhulgas puudused, mis on seotud diplomeerimisnõuete, meresõidudiplomite pikendamise ja koolitusvõimalustega. 2022. aasta jaanuaris esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vabatahtliku parandusmeetmete kava. |
|
(5) |
Kontrolli tulemuste, Ühendkuningriigi esitatud vabatahtliku parandusmeetmete kava ja kogu kättesaadava teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriigi ametiasutused on võtnud meetmeid, et tagada Ühendkuningriigi meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemi vastavus STCW konventsiooni nõuetele. Samuti on komisjon jõudnud järeldusele, et on võetud asjakohased meetmed tunnistustega seotud pettuste vältimiseks. |
|
(6) |
Liikmesriikidele on esitatud aruanne hindamise tulemuste kohta. |
|
(7) |
Seepärast on asjakohane tunnustada Ühendkuningriiki direktiivi (EL) 2022/993 artikli 20 kohaldamisel. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi (EL) 2022/993 artikli 20 kohaldamisel tunnustatakse Ühendkuningriiki seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 11. oktoober 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Adina VĂLEAN
(1) ELT L 169, 27.6.2022, lk 45.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33).