ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 252
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
30. september 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 252 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1670,
29. september 2022,
millega muudetakse määrust (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (1) on määratud 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. |
|
(2) |
Määrusega (EL) 2022/109, mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2022/1091, (2) on kehtestatud euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) ajutine lubatud kogupüük (TAC) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes ajavahemikuks 1. juulist 2022 kuni 30. septembrini 2022, kuni avaldatakse ICESi teaduslik nõuanne ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023 kohta. Pärast selle nõuande avaldamist 17. juunil 2022, mis lubas jätkata kalapüüki, tuleks kehtestada lõplik TAC ajavahemikuks 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023. TAC tuleks kehtestada nõuandes osutatud koguses 15 777 tonni. |
|
(3) |
Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud eritingimus seoses stauriidide (Trachurus spp.) kvoodiga ICESi 9. alapiirkonnas. Määruses (EL) 2022/109 ei kehtestata protsendimäära, mille suhtes seda eritingimust kohaldatakse, enne kui saadakse ICESi ajakohastatud teaduslik nõuanne ICESi 9. alapiirkonna ja 8.c rajooni piirkondadevahelise paindlikkuse kohta. 18. augustil 2022 avaldas ICES oma 9. alapiirkonna ja 8.c rajooni piirkondadevahelise paindlikkuse kohta tehnilise teabe. On asjakohane, et liit kehtestab protsendimäära, mille suhtes kõnealust eritingimust kohaldatakse, kooskõlas nimetatud ICESi tehnilise teabega. |
|
(4) |
Määrust (EL) 2022/109 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(5) |
Euroopa anšoovise püügi piirnorme ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes tuleks kohaldada alates 1. juulist 2022. Eritingimust seoses stauriidide (Trachurus spp.) kvootidega ICESi 9. alapiirkonnas tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna euroopa anšoovise püügivõimalusi suurendatakse ja stauriidide püügivõimaluste suhtes kehtestatakse piirkondadevaheline paindlikkus. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2022/109 muutmine
Määrust (EL) 2022/109 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Stauriidi ICESi 9. alapiirkonnas käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Euroopa anšoovist ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. juulist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. SÍKELA
(1) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 31.1.2022, lk 1).
(2) Nõukogu 30. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1091, millega muudetakse määrust (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 176, 1.7.2022, lk 5).
LISA
Määruse (EL) 2022/109 IA lisa A osa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
teine tabel asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
kahekümne neljas tabel asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1671,
9. juuni 2022,
millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 85 lõike 2 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 on sätestatud, et kuni 18. juunini 2021 ei kohaldata kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil investeerimisriske, mis on otseselt seotud pensioniskeemide maksevõimega, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral. Kõnealune üleminekuperiood kehtestati selleks, et anda võimalus töötada välja elujõulised tehnilised lahendused pensioniskeemide poolt rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena ülekandmiseks ning hoida ära kõnealuste börsiväliste tuletislepingute keskse kliirimise kohustuse kohese kehtestamise kahjulikku mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõike 2 kolmanda lõiguga on komisjonile antud õigus pikendada määruse artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi kaks korda, iga kord ühe aasta võrra, kui komisjon jõuab järeldusele, et veel ei ole välja töötatud elujõulisi tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid pensioniskeemidel rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena üle kanda, ning et tuletislepingute keskse kliirimise kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele ei ole muutunud. Selleks peab komisjon määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kuni üleminekuperioodi viimase pikendamiseni koostama igal aastal aruande, milles hinnatakse, kas sellised elujõulised tehnilised lahendused on välja töötatud ja kas on vaja võtta meetmeid kõnealuste elujõuliste tehniliste lahenduste hõlbustamiseks. |
|
(3) |
Komisjon võttis vastu kaks aastaaruannet, ühe 23. septembril 2020 (2) ja teise 6. mail 2021 (3). Nendes aruannetes märgib komisjon, et turuosalised on teinud aastate jooksul jõupingutusi asjakohaste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, sealhulgas tagatise ümberkujundamiseks kliirivate liikmete poolt või kliiritavate repoturgude kaudu. Komisjon märgib samuti, et mõned pensioniskeemid on hakanud vabatahtlikult keskselt kliirima osa oma tuletisinstrumentide portfellist. Aruandes järeldatakse, et kõige suurem lahendamata probleem pensioniskeemide jaoks on juurdepääs variatsioonitagatise andmiseks vajalikele likviidsetele vahenditele, kui turutingimused halvenevad; see nõue suurendab nimelt järsult ja märkimisväärselt pensioniskeemi rahaeraldiste ammendamise riski. |
|
(4) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõike 2 teise lõigu punktiga a on ette nähtud, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitab koostöös Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile igal aastal aruande, milles hinnatakse seda, kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid jõupingutusi ja töötanud välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide osalemist keskses kliirimises, andes rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende potentsiaalset õiguslikku või muud mõju. |
|
(5) |
Komisjon on oma delegeeritud määrusega (EL) 2021/962 (4) määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi ühe korra pikendanud kuni 18. juunini 2022. |
|
(6) |
25. jaanuaril 2022 esitas ESMA oma kõige värskema aruande selle kohta, kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid jõupingutusi ja töötanud välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide osalemist keskses kliirimises, andes rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena. Selles aruandes kinnitab ESMA üldiselt järeldusi, mis ta on komisjonile esitanud oma varasemates aruannetes, kuid keskendudes pensioniskeemide tegevuslikule valmisolekule börsiväliste tuletislepingute kliirimiseks. ESMA aruandes järeldatakse, et kuigi üha rohkemad pensioniskeemid kliirivad börsiväliseid tuletislepinguid vabatahtlikult ja likviidsustingimused paranevad jätkuvalt, vajavad pensioniskeemid ja asjaomased turuosalised oma kliirimiskorra ja tagatise haldamise korra viimistlemiseks piisavalt aega. Seepärast on ESMA seisukohal, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi on vaja veel ühe aasta võrra pikendada. |
|
(7) |
Kõige värskemas hinnangus (5) pensioniskeemide valmisolekule oma tuletisinstrumentide portfelli keskselt kliirida jõudis komisjon ESMAga sarnasele järeldusele. Komisjoni analüüsi põhjal oli pensioniskeemide likviidsus endiselt hea, isegi hiljutise turutingimuste halvenemise ajal, ning peaks jätkuvalt paranema, kuna fondid võtavad kasutusele alternatiivsed mudelid juurdepääsuks repoturgudele. Positiivsed väljavaated seoses juurdepääsuga likviidsusetele vahenditele on toonud kaasa olukorra, kus üha rohkemad pensioniskeemid on hakanud vabatahtlikult kliirima vähemalt osa oma tuletisinstrumentide portfellist. Repoturul põhinevad alternatiivsed mudelid juurdepääsuks likviidsetele vahenditele vajavad siiski küpsemisaega ning pensioniskeemidel tuleb parandada oma likviidsuse ja tagatiste haldamise sisekorda. |
|
(8) |
Võttes arvesse ESMA aruannet, järeldab komisjon seega, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi on tõesti vaja veel ühe aasta võrra pikendada. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi pikendada. |
|
(10) |
Käesolev määrus peaks jõustuma kiiremas korras, et kehtivat üleminekuperioodi saaks pikendada enne selle kehtivusaja lõppu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud üleminekuperioodi pikendatakse kuni 18. juunini 2023.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) COM(2020) 574 final.
(3) COM(2021) 224 final.
(4) Komisjoni 6. mai 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/962, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi (ELT L 213, 16.6.2021, lk 1).
(5) COM(2022) 254.
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/7 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1672,
23. september 2022,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Bardejovský Med / Med z Bardejova“ (KPN)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Slovakkia taotlus registreerida nimetus „Bardejovský Med / Med z Bardejova“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Bardejovský Med / Med z Bardejova“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Bardejovský Med / Med z Bardejova“ (KPN) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.4 „muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. september 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 223, 8.6.2022, lk 63.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1673,
27. september 2022,
millega kehtestatakse Iirimaa lipu all sõitvatele laevadele pikkuim-tuuni püügi keeld Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (2) on kehtestatud kvoodid 2022. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on pikkuim-tuuni varu püük Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool Iirimaa lipu all sõitvate või Iirimaal registreeritud laevade puhul ammendanud 2022. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Iirimaale 2022. aastaks lisas osutatud pikkuim-tuuni varu püügiks Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Iirimaa lipu all sõitvatel või Iirimaal registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. september 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Virginijus SINKEVIČIUS
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 31.1.2022, lk 1).
LISA
|
Nr |
05/TQ109 |
|
Liikmesriik |
Iirimaa |
|
Kalavaru |
ALB/AN05N |
|
Liik |
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) |
|
Püügipiirikond |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust |
|
Püügikeelu kehtestamise kuupäev |
16.8.2022 |
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1674,
28. september 2022,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
|
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. |
|
(3) |
Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta. |
|
(4) |
Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Wolfgang BURTSCHER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.
(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).
LISA
„I LISA
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tüüpiline hind (eurot / 100 kg) |
Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg) |
Päritolu (1) |
|
0207 14 10 |
Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud |
238,3 |
19 |
TH |
(1) Riikide ja territooriumide nomenklatuur, mis on kehtestatud komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärusega (EL) 2020/1470, mis käsitleb nomenklatuuri Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika jaoks ja geograafilist jaotust muu ettevõtlusstatistika jaoks (ELT L 334, 13.10.2020, lk 2).“
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/14 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1675,
29. september 2022,
millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad, imporditollimaksud ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2022
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikleid 183 ja 193a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 951/2006 (2) on sätestatud, et kõneluse määruse artikliga 27 kindlaksmääratud standardkvaliteediga melassi CIF-impordihind loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. |
|
(2) |
Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 29 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 30 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata kõnealuse määruse artiklis 33 sätestatud meetodil. |
|
(3) |
Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 32 alusel. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 40 on sätestatud, et kui melassi kohta artikli 34 lõikes 2 osutatud tüüpiline hind ning CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva suhkruroomelassi või CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva suhkrupeedimelassi suhtes kohaldatav imporditollimaks ületavad kõnealuse toote puhul 8,21 eurot 100 kilogrammi kohta, peatatakse imporditollimaksud ja asendatakse komisjoni avastatud vahega. |
|
(5) |
Kui imporditollimaksud peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 40, tuleks nende tollimaksude konkreetsed summad kehtestada samal ajal kui tüüpilised hinnad. |
|
(6) |
Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 39. |
|
(7) |
CN-koodide 1703 10 00 and 1703 90 00 alla kuuluva melassi tüüpilised hinnad, imporditollimaksud ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklitele 34 ja 40. |
|
(8) |
Seepärast tuleks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1733 (3) tunnistada kehtetuks. |
|
(9) |
Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
CN-koodide 1703 10 00 ja 1703 90 00 alla kuuluva melassi tüüpilised hinnad, imporditollimaksud ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Rakendusmäärus (EL) 2016/1733 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. september 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Wolfgang BURTSCHER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).
(3) Komisjoni 28. septembri 2016 aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1733, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2016 (ELT L 262, 29.9.2016, lk 27).
LISA
Melassi tüüpilised hinnad; imporditollimaksud ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 1. oktoobrist 2022
|
(eurodes) |
|||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta (1) |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
|
1703 10 00 (2) |
22,96 |
0 |
- |
|
1703 90 00 (2) |
14,30 |
0 |
- |
(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 40 asendatakse kõnealustele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr tabelis esitatud määraga.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 27 määratletud standardkvaliteedi puhul.
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1676,
29. september 2022,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
|
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
|
(5) |
Kanada teatas komisjonile neljast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Alberta provintsis, mida kinnitati 31. augustil 2022, 4. septembril 2022, 12. septembril 2022 ja 13. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(6) |
Peale selle teatas Kanada komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Kanadas Saskatchewani provintsis, mida kinnitati 9. septembril 2022 ja 12. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(7) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Walesis Pembrokeshire’i krahvkonnas Milford Haveni lähedal, mida kinnitati 9. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(8) |
Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Cheshire’i krahvkonnas Cheshire Easti haldusüksuses Crewe’i lähedal , mida kinnitati 16. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(9) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas West Suffolki haldusüksuses Bury St Edmundsi lähedal, mida kinnitati 17. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(10) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile veel ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Essexi krahvkonnas Tenderingi haldusüksuses Clacton on Sea lähedal, mida kinnitati 18. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(11) |
Lisaks teatas Ühendkuningriik komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Suffolki krahvkonnas Brecklandi haldusüksuses Attleborough` lähedal, mida kinnitati 19. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(12) |
Peale selle teatas Ühendkuningriik komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ühendkuningriigis Inglismaal Devoni krahvkonnas South Hamsi haldusüksuses Dartingtoni lähedal, mida kinnitati 20. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(13) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Morrisoni maakonnas, mida kinnitati 7. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(14) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Meekeri maakonnas, mida kinnitati 8. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(15) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 9. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Kalifornia osariigis Fresno maakonnas ja teine Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Beckeri maakonnas. |
|
(16) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile neljast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 13. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis Inghami maakonnas, kaks puhangukollet asuvad Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis (üks Browni maakonnas ja teine Stearnsi maakonnas) ja veel üks puhangukolle on Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas. |
|
(17) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 14. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Meekeri maakonnas ja teine Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Otter Taili maakonnas. |
|
(18) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 15. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Montana osariigis Tetoni maakonnas, teine Ameerika Ühendriikides Kalifornia osariigis Fresno maakonnas ja kolmas Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis Obioni maakonnas. |
|
(19) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kuuest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 20. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Kaks puhangukollet asuvad Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis (üks Browni maakonnas ja teine Stearnsi maakonnas), kaks Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis Clarki maakonnas, üks Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas ja üks Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis Washingtoni maakonnas. |
|
(20) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile viiest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mida kinnitati 21. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). Üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Idaho osariigis Goodingi maakonnas, kaks puhangukollet asuvad Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis (üks Otter Taili maakonnas ja teine Roseau maakonnas), üks puhangukolle on Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis Sanpete’i maakonnas ja üks Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis Weldi maakonnas. |
|
(21) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakota osariigis Wardi maakonnas, mida kinnitati 22. septembril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(22) |
Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
|
(23) |
Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
|
(24) |
Kanada on esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses 15 lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga kodulindude seas teatavates kodulinnukasvatusettevõtetes Kanadas Alberta (7), British Columbia (2), Ontario (3) ja Saskatchewani (3) provintsis, mida on kinnitatud ajavahemikus 26. märtsist 2022 kuni 18. maini 2022. |
|
(25) |
Peale selle on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kahe lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga Ühendkuningriigis Inglismaal Shropshire’i krahvkonnas Ludlow’ haldusüksuses Ludlow’ lähedal asuvates kodulinnukasvatusettevõtetes, mida kinnitati 1. juunil 2022 ja 7. juunil 2022, ning seoses veel ühe puhanguga Ühendkuningriigis Inglismaal East Sussexi krahvkonnas Rotheri haldusüksuses Bexhill-on-Sea lähedal, mida kinnitati 15. juunil 2022. |
|
(26) |
Lisaks on Ameerika Ühendriigid esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses nelja kõrge patogeensusega linnugripi puhanguga teatavates kodulinnukasvatusettevõtetes Ameerika Ühendriikides Minnesota (2), Utah’ ja Lõuna-Dakota osariigis, mida on kinnitatud ajavahemikus 6. aprillist 2022 kuni 21. maini 2022. |
|
(27) |
Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid ka teavet meetmete kohta, mida nad on võtnud kõnealuse taudi edasise leviku ärahoidmiseks. Eelkõige on Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid pärast kõnealuseid lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist ning on lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud kodulinnukasvatusettevõtetes. |
|
(28) |
Komisjon hindas Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli kõnealuste puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
|
(29) |
Seepärast tuleks muuta määruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. |
|
(30) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
|
(31) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 muudatused
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XIV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:
|
OTSUSED
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/64 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1677,
26. september 2022,
Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitlev leping (1) (edaspidi „leping“) sõlmiti nõukogu otsusega (EL) 2020/1832 (2) ja see jõustus 1. märtsil 2021. |
|
(2) |
Lepingu artikli 10 kohaselt määrab ühiskomitee kindlaks oma kodukorra. |
|
(3) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees selle kodukorra kohta võetav seisukoht, kuna kõnealune kodukord on liidule siduv. |
|
(4) |
Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks ühiskomitee kodukord vastu võtta. |
|
(5) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõul, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
Z. NEKULA
(1) ELT L 408I, 4.12.2020, lk 3.
(2) Nõukogu 23. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1832 Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 408I, 4.12.2020, lk 1).
EELNÕU
ÜHISKOMITEE OTSUS Nr …
kodukorra …
vastuvõtmise kohta
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitlevat lepingut (1), eelkõige selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitlev leping (edaspidi „leping“) sõlmiti nõukogu otsusega (EL) 2020/1832 (2) ja see jõustus 1. märtsil 2021. |
|
(2) |
Lepingu artikli 10 kohaselt määrab ühiskomitee kindlaks oma kodukorra. |
|
(3) |
Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks ühiskomitee kodukord vastu võtta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee kodukord otsuse lisas esitatud kujul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
…, …
Ühiskomitee nimel
kaasesimehed
(1) ELT L 408I, 4.12.2020, lk 3.
(2) Nõukogu 23. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1832 Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 408I, 4.12.2020, lk 1).
LISA
Ühiskomitee kodukord
Artikkel 1
Kohaldamisala ja kohustused
Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise geograafiliste tähiste alast koostööd ja nende tähiste kaitset käsitleva lepingu (edaspidi „leping“) artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitee täidab oma ülesandeid vastavalt lepingu artiklile 10. Tema ülesanded on eelkõige järgmised:
|
a) |
lepingu I lisa muutmine seoses viidetega lepinguosalistes riikides kohaldatavale õigusele ning lepingu muude lisade muutmine; |
|
b) |
teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste arengusuundumuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas; |
|
c) |
teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt lepingule. |
Artikkel 2
Koosseis ja esimees
1. Ühiskomitee koosneb ühelt poolt Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“) ja teiselt poolt Euroopa Liidu esindajatest.
2. Ühiskomiteed juhivad ühiselt Hiina ja Euroopa Liidu esindajad.
3. Kumbki kaasesimees võib delegeerida kõik kaasesimehe ülesanded või osa kaasesimehe ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited kaasesimehele samaväärselt ka määratud asetäitja kohta.
4. Kumbki kaasesimees määrab kontaktisiku kõikide ühiskomiteega seotud küsimuste jaoks. Need kontaktisikud vastutavad ühiselt ühiskomitee sekretariaadi tööülesannete täitmise eest.
Artikkel 3
Koosolekud
Vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 2 toimuvad ühiskomitee koosolekud vaheldumisi kummagi lepinguosalise riigis. Ühiskomitee tuleb kokku vaheldumisi Euroopa Liidus ja Hiina Rahvavabariigis vähemalt kord aastas lepinguosaliste vastastikku kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamisest.
Artikkel 4
Kirjavahetus
1. Ühiskomitee kaasesimeestele saadetud kirjad edastatakse kontaktpunktidele, kes saadavad need ühiskomitee liikmetele.
2. Ühiskomitee kaasesimeeste kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sh e-posti teel.
Artikkel 5
Koosolekute päevakord
1. Enne ühiskomitee iga koosolekut koostavad kontaktisikud esialgse päevakorra. See saadetakse hiljemalt 15 päeva enne koosolekut koos asjakohaste dokumentidega ühiskomitee liikmetele, sealhulgas kaasesimeestele. Esialgne päevakord võib sisaldada punkte, mis on hõlmatud lepingu artiklitega 10 ja 11.
2. Kumbki lepinguosaline võib hiljemalt 21 päeva enne koosolekut avaldada soovi lisada esialgsesse päevakorda lepingu artiklitega 10 ja 11 hõlmatud punkte. Need punktid lisatakse esialgsesse päevakorda.
3. Esialgse päevakorra lõppversioon saadetakse kaasesimeestele vähemalt viis päeva enne koosolekut.
4. Kaasesimehed võtavad päevakorra ühehäälselt vastu iga koosoleku alguses. Kaasesimeeste kokkuleppel võib päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.
Artikkel 6
Otsused
1. Lepingu artikli 10 lõike 2 kohaselt võtab ühiskomitee otsuseid vastu konsensuse alusel.
2. Ühiskomitee otsustele kirjutavad alla mõlemad kaasesimehed. Igas otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev.
3. Ühiskomitee vastu võetud otsustele on märgitud nende vastuvõtmise kuupäev ja nende sisu kirjeldus.
Artikkel 7
Kirjalik menetlus
1. Lepinguosaliste kokkuleppel võib ühiskomitee otsuse vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus hõlmab teadete vahetamist ühiskomitee kaasesimeeste vahel.
2. Kirjaliku menetluse kasutamiseks ettepaneku teinud lepinguosalise kaasesimees esitab otsuse eelnõu teise lepinguosalise kaasesimehele, kes annab teada, kas ta nõustub otsuse eelnõuga või mitte. Teise lepinguosalise kaasesimees võib esitada ka muudatusettepanekuid või paluda kaalumiseks lisaaega. Kui otsuse eelnõus on kokku lepitud, võetakse otsus vastu vastavalt artiklile 6.
Artikkel 8
Protokollid
1. Koosoleku korraldanud lepinguosalise kontaktpunkt koostab 21 päeva jooksul pärast koosolekut koosoleku protokolli kavandi. Protokolli kavandis märgitakse vastuvõetud soovitused ja otsused ning muud tehtud järeldused.
2. Kumbki lepinguosaline peab koosoleku protokolli 28 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist või muu lepinguosaliste poolt kokkulepitud tähtaja jooksul kirjalikult heaks kiitma. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastavad kaasesimehed kaks originaaleksemplari. Kumbki kaasesimees säilitab ühe originaaleksemplari.
Artikkel 9
Kulud
1. Kumbki lepinguosaline kannab ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud.
2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.
Artikkel 10
Avalikustamine ja konfidentsiaalsus
1. Kui kaasesimehed ei otsusta teisiti, ei ole ühiskomitee koosolekud avalikud.
2. Kui üks lepinguosaline esitab ühiskomiteele teabe, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, säilitab teine lepinguosaline sellise teabe konfidentsiaalsuse.
3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib kumbki lepinguosaline otsustada avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/70 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1678,
26. september 2022,
millega nimetatakse ametisse kaks Sloveenia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liiget
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),
võttes arvesse Sloveenia valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025. |
|
(3) |
Seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal Uroš BREŽAN ja Aleksander JEVŠEK liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud kaks liikmekohta. |
|
(4) |
Sloveenia valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 järgmised kohaliku organi esindajad, kellel on kohalikel valimistel saadud mandaat: Tine RADINJA, župan Škofje Loke (Škofja Loka linnapea), ja Tomaž ROŽEN, župan Raven na Koroškem (Ravne na Koroškemi linnapea), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 järgmised kohaliku organi esindajad, kellel on valimistel saadud mandaat:
|
— |
Tine RADINJA, župan Škofje Loke (Škofja Loka linnapea), |
|
— |
Tomaž ROŽEN, župan Raven na Koroškem (Ravne na Koroškemi linnapea). |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
Z. NEKULA
(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.
(2) Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2157, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 78).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/72 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1679,
26. september 2022,
millega nimetatakse ametisse Taani Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),
võttes arvesse Taani valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 18. juulil 2022 vastu otsuse (EL) 2022/1257, (2) millega nimetatakse ametisse viis Taani Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja seitse Taani Kuningriigi esitatud asendusliiget. |
|
(3) |
Seoses Peter Sønderby Westphal SØRENSENI tagasiastumisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht. |
|
(4) |
Taani valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 kohaliku organi esindaja Kasper Egede GLYNGØ, kellel on kohalikel valimistel saadud mandaat, Byrådsmedlem, Hedensted Kommune (linnavolikogu liige, Hedenstedi omavalitsus), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 kohaliku organi esindaja Kasper Egede GLYNGØ, kellel on valimistel saadud mandaat, Byrådsmedlem, Hedensted Kommune (linnavolikogu liige, Hedenstedi omavalitsus).
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
Z. NEKULA
(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.
(2) Nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1257, millega nimetatakse ametisse viis Taani Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja seitse Taani Kuningriigi esitatud asendusliiget (ELT L 191, 20.7.2022, lk 63).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/73 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1680,
26. september 2022,
millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),
võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025. |
|
(3) |
Seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal Alberto NÚÑEZ FEIJÓO liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht. |
|
(4) |
Hispaania valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 piirkondliku organi esindaja Alfonso RUEDA VALENZUELA, kellel on piirkondlikel valimistel saadud mandaat, Presidente de la Junta de Galicia (Galiitsia piirkonna valitsuse juht), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 piirkondliku organi esindaja Alfonso RUEDA VALENZUELA, kellel on (piirkondlikel)valimistel saadud mandaat, Presidente de la Junta de Galicia (Galiitsia piirkonna valitsuse juht).
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
Z. NEKULA
(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.
(2) Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2157, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 78).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/74 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/1681,
27. september 2022,
millega nimetatakse ametisse Vahemerel läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (EUNAVFOR MED IRINI) ELi vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/513 (EUNAVFOR MED IRINI/4/2022)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 31. märtsi 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/472 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI), (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 31. märtsil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/472, millega loodi ja käivitati Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI). |
|
(2) |
Otsuse (ÜVJP) 2020/472 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid EUNAVFOR MED IRINI ELi vägede juhataja nimetamise kohta. |
|
(3) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 29. märtsil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/513, (2) millega nimetati EUNAVFOR MED IRINI ELi vägede juhatajaks alates 1. aprillist 2022 kontradmiral Fabrizio RUTTERI. |
|
(4) |
Kreeka sõjaväevõimud tegid 26. juulil 2022 ettepaneku nimetada kontradmiral Fabrizio RUTTERI järglasena EUNAVFOR MED IRINI ELi vägede juhatajaks alates 1. oktoobrist 2022 kommodoor Stylianos DIMOPOULOS. Kõnealused sõjaväevõimud on teatanud, et kommodoor Stylianos DIMOPOULOSE nimetamisel ELi vägede juhatajaks edutatakse ta kontradmiraliks. |
|
(5) |
ELi sõjaline komitee toetas 14. septembril 2022 Kreeka sõjaväevõimude soovitust. |
|
(6) |
Tuleks vastu võtta otsus kontradmiral Stylianos DIMOPOULOSE ametisse nimetamise kohta. |
|
(7) |
Otsus (ÜVJP) 2022/513 tuleks kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vahemerel läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (EUNAVFOR MED IRINI) ELi vägede juhatajaks nimetatakse alates 1. oktoobrist 2022 kontradmiral Stylianos DIMOPOULOS.
Artikkel 2
Otsus (ÜVJP) 2022/513 (EUNAVFOR MED IRINI/2/2022) tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.
Brüssel, 27. september 2022
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
D. PRONK
(1) ELT L 101, 1.4.2020, lk 4.
(2) Poliitika- ja Julgeolekukomitee 29. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/513, millega nimetatakse ametisse Vahemerel läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (EUNAVFOR MED IRINI) ELi vägede juhataja ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2021/1748 (EUNAVFOR MED IRINI/2/2022) (ELT L 103, 31.3.2022, lk 12).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/76 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1682,
29. september 2022,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1465, mis käsitleb Euroopa Liidu meedet ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 18. septembril 2018 ÜRO Jeemeni kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi (UNVIM) taotlusel vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1249 (1) Euroopa Liidu meetme kohta UNVIMi toetamiseks. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 12. oktoobril 2020 UNVIMi taotlusel vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1465 (2) ning uuendas liidu toetust UNVIMile 12 kuu võrra. |
|
(3) |
UNVIMi uue taotluse alusel muutis nõukogu 15. novembril 2021 otsusega (ÜVJP) 2021/1991 (3) otsust (ÜVJP) 2020/1465, et uuendada liidu toetust UNVIMile veel 12 kuu võrra kuni 30. septembrini 2022. |
|
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2643 (2022) pikendati Al-Hudaydah’ kokkuleppe ÜRO toetusmissiooni volitusi, et toetada Jeemeni konflikti osaliste poolt 13. detsembril 2018 sõlmitud Stockholmi kokkuleppes esitatud Al-Hudaydah’ linna ning Al-Hudaydah’, Saleefi ja Ras Issa sadamaid käsitleva kokkuleppe rakendamist, mis on heaks kiidetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2451 (2018) ja kinnitatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2452 (2019). |
|
(5) |
UNVIM taotles liidult täiendavat toetust üheks aastaks. |
|
(6) |
Liit peaks uuendama oma toetust UNVIMile üheks aastaks selle volituste elluviimiseks. |
|
(7) |
Otsust (ÜVJP) 2020/1465 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2020/1465 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud projekti rakendamiseks on:
Nõukogu vaatab nimetatud lähtesumma läbi 1. märtsiks 2023, toetudes muu hulgas kasutamise määrale ning Euroopa välisteenistuse ja komisjoni läbi viidud vajaduste hindamisele.“ |
|
2) |
Artikli 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „See kaotab kehtivuse 30. septembril 2023.“ |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.
Brüssel, 29. september 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J. SÍKELA
(1) Nõukogu 18. septembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1249 Euroopa Liidu meetme kohta ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis (ELT L 235, 19.9.2018, lk 14).
(2) Nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1465, mis käsitleb Euroopa Liidu meedet ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis (ELT L 335, 13.10.2020, lk 13).
(3) Nõukogu 15. novembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1991, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1465, mis käsitleb Euroopa Liidu meedet ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismi toetamiseks Jeemenis (UNVIM) (ELT L 405, 16.11.2021, lk 12).
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/78 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1683,
28. september 2022,
keskseid vastaspooli käsitleva Colombia õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis. |
|
(2) |
Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske. |
|
(3) |
Selle hindamine, kas Colombia õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Colombias tegutsevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus Colombias tegevusloa saanud kesksed vastaspooled tegutsevad. Suurematel finantsturgudel tegutsevatel kõrgema riskitasemega kesksetel vastaspooltel peavad olema rangemad riskimaandamisnõuded kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel madalama riskitasemega kesksetel vastaspooltel. |
|
(4) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma kõnealuse määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(6) |
Colombias tegevusloa saanud keskseid vastaspooli käsitlevad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud 2005. aasta seaduses nr 964, millega reguleeritakse finantsinstrumentide kliirimist ja arveldamist („esmased õigusnormid“), samuti üldnormides, mis on sätestatud 2010. aasta dekreedi 2555 teise osa 13. köites ja finantsinspektsiooni (Superintendencia Financiera, SFC) välja antud ringkirjades („teisesed õigusnormid“). Nendes õigusnormides on sätestatud standardid ja nõuded, mida Colombias tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad pidevalt täitma. |
|
(7) |
Esmastes õigusnormides on muu hulgas sätestatud normid, mis käsitlevad juhtimiskorda, olulise osalusega aktsionäre ja liikmeid, tagatisfonde ja arveldamist, ning määratud kindlaks miinimumnõuded, millele kesksete vastaspoolte tegevuseeskirjad peavad vastama. Lisaks peavad tegevusloa saanud kesksed vastaspooled 2014. aasta ringkirja „Básica Jurídica“ nr 29 kohaselt kohaldama ja rakendama asjakohaseid kliiringu- ja arveldussüsteeme käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehnilise komitee välja antud finantsturutaristute põhimõtteid (2). |
|
(8) |
Tegevusloa saamiseks peab keskne vastaspool esitama SFCile oma tegevuseeskirjad ning uuringu iga tema hallatava süsteemi piisavuse kohta. Keskse vastaspoole tegevuseeskirjades tuleb üksikasjalikult ette näha, kuidas ta täidab esmastes õigusnormides ja finantsturutaristute põhimõtetes kehtestatud rangeid standardeid ja nõudeid. Tegevuseeskirjad peavad sisaldama sätteid osalemisnõuete, sidesüsteemide, kliiritavate finantsinstrumentide liigi, riskijuhtimisprotseduuride, õigeaegse arveldamise protseduuride, osalejate antavate tagatiste, osalejate kohustuste rikkumise korral võetavate meetmete, auditi- ja riskikomiteede korralduse ja toimimise ning tegevuse järjepidevuse kohta. Kui SFC on tegevuseeskirjad heaks kiitnud, kontrollib SFC keskse vastaspoole suutlikkust tegevust alustada, võttes arvesse vahendeid, kutsealaseid ja tehnoloogilisi ressursse, protseduure ja kontrolle. Kui keskne vastaspool on saanud tegevusloa, muutuvad tema tegevuseeskirjad tema jaoks õiguslikult siduvaks. Igasuguse tegevuseeskirjades tehtava muudatuse peab heaks kiitma SFC. |
|
(9) |
Seega on Colombias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb 2005. aasta seadusest nr 964 ning SFC välja antud üldnormidest ja ringkirjadest, milles on sätestatud ranged standardid ja nõuded, sealhulgas finantsturutaristute põhimõtted, mida tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad järgima, ja üksikasjad selle kohta, kuidas keskne vastaspool hakkab neid rangeid standardeid ja nõudeid täitma. Teine tase koosneb kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadest ja protseduuridest. |
|
(10) |
Colombia finantsturg on oluliselt väiksem turust, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Colombias kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide koguväärtus liidus kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide koguväärtusest alla 1 %. Seega kujutab osalemine Colombias tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. Esmased ja teisesed õigusnormid, mida kohaldatakse Colombias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes, ning siduvad tegevuseeskirjad, mis kõik koos rakendavad finantsturutaristute põhimõtteid, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks esineda võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga. |
|
(11) |
Komisjon leiab, et Colombia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(12) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(13) |
2005. aasta seaduse nr 964 artikli 6 kohaselt on SFC-l õigus teha järelevalvet kesksete vastaspoolte tegevuse üle Colombias, tagamaks, et esmaseid õigusnorme ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirju ja protseduure pidevalt järgitaks. SFC-l on ulatuslikud volitused tegevusloa saanud keskse vastaspoole kontrollimiseks ja karistamiseks, sealhulgas õigus nõuda teavet ja andmeid, teha kohapealseid ja kaugkontrolle ning nõuda tegevusloa saanud keskselt vastaspoolelt paranduste tegemist, samuti anda korraldusi ja juhiseid. Kooskõlas 2005. aasta seaduse nr 964 artikliga 53 võib SFC teha tegevusloa saanud keskse vastaspoole määratud juhtidele hoiatusi ja määrata neile trahve või nende tegevuse peatada või nad ametist tagandada. Samuti võib ta kohustusliku õigusliku nõude rikkumise korral keskse vastaspoole tegevuse peatada või keskse vastaspoole tegevusloa kehtetuks tunnistada. Lisaks peavad kesksed vastaspooled vähemalt iga kolme aasta järel ise hindama oma vastavust finantsturutaristute põhimõtetele ning esitama aruande, mille SFC kooskõlas oma järelevalvekavaga avaldab ja edaspidi korrapäraselt läbi vaatab. |
|
(14) |
Komisjon järeldab, et Colombias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(15) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(16) |
2022. aasta välisringkirja nr 019 kohaselt on Colombias „samaväärne kolmanda riigi keskne vastaspool“ selline keskne vastaspool, kes tegutseb jurisdiktsioonis, kus SFC jälgib finantsturutaristute põhimõtete sisulist järgimist, kelle üle tehakse tõhusat järelevalvet ning kelle puhul on olemas kolmanda riigi järelevalveasutuse ja SFC vaheline koostöökord. SFC poolt samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled on kirjas avalikus registris, mida hinnatakse, et kontrollida vastavust finantsturutaristute põhimõtetele. 2022. aasta välisringkirja nr 019 kohaselt kohaldatakse Colombia pankade riskipositsioonide suhtes samaväärsete kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes kapitali sooduskohtlemist, samas kui selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte riskipositsioonide suhtes, mida ei peeta samaväärseks, kohaldatakse penaliseerivat riskikaalu. Praktikas on mittesamaväärsete kolmandate riikide kesksete vastaspoolte nii suur riskikaal tõkestava iseloomuga ja väga vähestelt Colombia pankadelt (kui üldse) võib eeldada, et nad kliirivad mittesamaväärsete kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kaudu. Pealegi kui Colombia pangad otsustavad kliirida mittesamaväärse kolmanda riigi keskse vastaspoole kaudu, maandaks kõrge riskikaal kõiki tema riskipositsioonidega seotud riske. Pidades silmas kapitalikäsitlust, mida mittesamaväärsete kesksete vastaspoolte riskipositsioonide suhtes 2022. aasta välisringkirja nr 019 alusel kohaldatakse, võib leida, et Colombia kord tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(17) |
Komisjon järeldab, et Colombia õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(18) |
Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Colombia õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks nimetatud määruses sätestatud nõuetega. |
|
(19) |
Käesolev otsus põhineb selle otsuse vastuvõtmise ajal Colombias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon jälgib muu hulgas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6b kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA“) saadud teabe alusel korrapäraselt Colombias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olevate tingimuste täitmist. |
|
(20) |
Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(21) |
Tagamaks, et ESMA saab Colombias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tunnustamismenetlust viivitamata alustada, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti. |
|
(22) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel käsitatakse kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat Colombia Vabariigi õigus- ja järelevalvekorda, mis koosneb 2005. aasta seadusest nr 964, mida täiendavad finantsinspektsiooni (Superintendencia Financiera) välja antud üldnormid ja ringkirjad, samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 28. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Makse- ja arveldussüsteemide komitee, 16. aprilli 2012. aasta dokument nr 101.
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/82 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1684,
28. september 2022,
keskseid vastaspooli käsitleva Taiwani (*) õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 seoses finantsjärelevalve komisjoni järelevalve all olevate futuuride kliiringukodadega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis. |
|
(2) |
Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Taiwani õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et Taiwanis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske. |
|
(3) |
Käesolev otsus käsitleb üksnes futuuridega kauplemise seaduse (FTA) alusel tegevusloa saanud ja finantsjärelevalve komisjoni (FSC) järelevalve all olevate futuuride kliiringukodade õigus- ja järelevalvekorra samaväärsust, mitte teiste Taiwanis asutatud kesksete vastaspoolte õigus- või järelevalvekorda. |
|
(4) |
Enne kui kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saab pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 6 sätestatud kolm tingimust. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peab asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagama, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad järjepidevalt õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega. |
|
(6) |
Taiwanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad FTAst ning seda täiendavatest futuuride kliiringukodasid reguleerivatest eeskirjadest (edaspidi „eeskirjad“) ja futuuride kliiringukodade loomist reguleerivatest standarditest (edaspidi „standardid“). Taiwanis tegutsevate futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatakse täiendavaid norme, mis on sätestatud väärtpaberi- ja futuuriturgude teenindusettevõtete sisekontrollisüsteemide loomist reguleerivates eeskirjades, futuuribörse reguleerivates eeskirjades ja futuuride komisjoniplatvormide tegevust reguleerivates eeskirjades. |
|
(7) |
Futuuride kliiringukojad peavad enne asutamist saama FSC-lt heakskiidu ja tegevusloa. Käesolev otsus käsitleb üksnes korda, mida kohaldatakse futuuride kliiringukodade suhtes, mis osutavad heakskiidetud finantsteenust käitades futuuride kliiringukoja Taiwanis, nagu on sätestatud eeskirjade artiklis 2, ja mis on asutatud kooskõlas standarditega. |
|
(8) |
Kohaldatuna kooskõlas FTA artikliga 55 mutatis mutandis futuuride kliiringukodade suhtes on FTA artiklis 7 sätestatud, et futuuride arvelduskoda „luuakse avaliku huvi edendamiseks ja futuurituru tehinguõigluse säilitamiseks“. Lisaks on eeskirjade artiklis 2 sätestatud, et „futuuride kliiringukoja tegevus on kliiring ja arveldamine futuuridega kauplemisel ning futuurilepingu täitmise tagatise pakkumine“, mis hõlmab nii börsil kaubeldavaid kui ka börsiväliseid tuletisinstrumente. Futuuride kliiringukoda saab asutamiseks heakskiidu ja tegevusloa üksnes juhul, kui FSC on muu hulgas veendunud, et futuuride kliiringukoja pidajad on eraldanud asjakohase kapitali, et neil on nõuetekohane ja usaldusväärne äriplaan, mis sisaldab äritegevuse, sisemise töökorralduse, töötajate värbamise ja koolitamise põhimõtteid, finantsprognoose tegevuse alustamisaasta ja järgneva aasta kohta, kui kliiringukojal on olemas inimressursid, andmetöötlusseadmed ja muud füüsilised vahendid, mis on piisavad futuuride kliiringukoja äritegevuse jaoks. FSC võib otsustamisel, kas anda futuuride kliiringukojale heakskiit ja tegevusluba, kehtestada lisatingimusi ja nõuda täiendavaid dokumente. |
|
(9) |
FTAs on nõutud, et futuuride kliiringukojad võtaksid vastu tegevuseeskirjad, mis tagavad futuuride kliiringukodade kliiringu- ja arveldussüsteemide nõuetekohase reguleerimise kõigi nõuete, sealhulgas standardeeskirjade täitmise. Futuuride kliiringukojad peavad esitama need tegevuseeskirjad ja nende muudatused FSC-le enne nende rakendamist. FSC võib need tegevuseeskirjad tagasi lükata või nõuda nende muutmist. FTA artikli 47 lõike 2 kohaselt on futuuride kliiringukodade tegevuseeskirjad liikmete ja teiste osalejate suhtes õiguslikult siduvad ja täitmisele pööratavad pärast seda, kui FSC on need heaks kiitnud. |
|
(10) |
Seega on Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. FTA aluspõhimõtetega on sätestatud ranged nõuded, millele peavad futuuride kliiringukojad vastama, et saada tegevusluba kliirimisteenuste osutamiseks Taiwanis (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad Taiwani õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Et tõendada esmaste normide järgimist, peavad futuuride kliiringukojad kooskõlas FTA artikliga 47 koostama ja esitama oma tegevuseeskirjad FSC-le heakskiitmiseks enne nende rakendamist ning FSC võib need blokeerida, keelata või neid muuta. Kõnealused tegevuseeskirjad moodustavad nõuete teise taseme Taiwanis. |
|
(11) |
Hindamisel, kas Taiwanis futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille see kord tagab seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on sellistes futuuride kliiringukodades osalemise tõttu avatud. Selle riskimaandamise tulemus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub nii sellest kui suur on finantsturg, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riskimaandamisega saavutada samaväärne tulemus, on vaja kehtestada rangemad riskimaandamisnõuded kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel, kus riskitase on kõrgem, kui kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad väiksematel finantsturgudel, kus riskitase on madalam. |
|
(12) |
Finantsturud, kus Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukojad teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksemad kui need, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Seega, kui liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad osalevad Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukodades, on nende riskid oluliselt väiksemad kui liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes osalemise korral. |
|
(13) |
Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, kui see kord on asjakohane kõnealuse madalama riskitaseme maandamiseks. Nende futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad nende tegevuseeskirjad, maandavad Taiwanis olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruses (EL) nr 648/2012 taotletavaga. |
|
(14) |
Seepärast leiab komisjon, et Taiwani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud futuuride kliiringukojad täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(15) |
Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktile b peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse järjepidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid. |
|
(16) |
Kui futuuride arvelduskoda on heaks kiidetud ja tegevusloa saanud, kohaldatakse tema suhtes FTAs sätestatud nõudeid ja FSC järjepidevat järelevalvet, samuti teeb järelevalvet Taiwani keskpank panga pädevusse kuuluvates haldusküsimustes. FSC jälgib futuuride kliiringukodasid Taiwanis, et tagada vastavus kohaldatavale õigusraamistikule. FSC-l on FTA artiklite 100 ja 101 kohaselt laialdased volitused futuuride kliiringukodasid karistada, sealhulgas volitus võtta tagasi futuuride kliiringukoja heakskiit ja tegevusluba ning kehtestada sanktsioone. Igapäevast järelevalvet teeb FSC kooskõlas FTA artikliga 4. FTA annab FSC-le suured volitused oma õigusaktide ja normide rakendamiseks kooskõlas FTA artiklitega 95–120. FSC-l on õigus ellu viia uurimisi, kui ta kahtlustab oma normide rikkumist, ning tal on volitus korraldada kontrolle, nõuda juurdepääsu raamatupidamis- ja muudele dokumentidele või nõuda, et futuuride kliiringukojad muudaksid oma tegevuseeskirju. |
|
(17) |
Seepärast järeldab komisjon, et Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatakse järjepidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid. |
|
(18) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmandate riikide kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(19) |
Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida tuletisinstrumente Taiwanis, peavad taotlema kooskõlas standarditega FSC heakskiitu. FTA artikli 45 lõike 1 teise osa kohaselt võivad futuuride kliiringukoja käitamiseks heakskiidu ja tegevusloa saada ka „muud asutused“, sealhulgas väljaspool Taiwani asutatud kesksed vastaspooled. Selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid nõudeid, mida kohaldatakse Taiwanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes. Peale selle võib FSC tunnustada kolmandate riikide keskseid vastaspooli vastavalt välismaiste kesksete vastaspoolte tunnustamise reeglile ning kahe stsenaariumiga lähenemisviis tunnustamiseks on alljärgnev. Kui välisriigi keskse vastaspoole järelevalve-eeskirjad ja regulatiivne kord on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPMI) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) finantsturutaristu põhimõtete (PFMId) või muude FSC tunnustatud rahvusvaheliste standarditega ning kui kolmanda riigi pädevad asutused on tunnustanud välismaist keskset vastaspoolt nõuetele vastava keskse vastaspoolena, võib see keskne vastaspool osutada Taiwani finantseerimisasutustele börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimise teenuseid. Kui kolmanda riigi pädev asutus ei ole välismaist keskset vastaspoolt nõuetele vastava keskse vastaspoolena tunnustanud ja too kavatseb taotleda FSC-lt tunnustamist nõuetele vastava keskse vastaspoolena, esitab välisriigi keskne vastaspool FSC-le taotluse, milles tõendab, et ta kvalifitseerub nõuetele vastavaks keskseks vastaspooleks vastavalt Baseli pangajärelevalve komitee kapitalinõuetele kesksete vastaspoolte vastu olevate pankade nõuete puhul. See võimaldab Taiwani kliirivatel liikmetel kohaldada selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete suhtes madalamaid riskikaalusid. FTA artikli 6 kohaselt on FSC-l õigus „sõlmida koostöölepinguid välisriikide valitsusasutuste, institutsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, et hõlbustada teabevahetust, tehnilist koostööd ja uurimisabi“. |
|
(20) |
Seepärast järeldab komisjon, et Taiwani õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(21) |
Käesolev otsus põhineb Taiwanis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad futuuride kliiringukodasid. Komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jätkavad futuuride kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengu ning käesoleva otsuse aluseks olevate tingimuste täitmise korrapärast jälgimist. |
|
(22) |
Vähemalt iga kolme aasta järel peaks komisjon läbi vaatama põhjused, mille alusel peetakse Taiwani õigus- ja järelevalvekorda samaväärseks liidu õigus- ja järelevalvekorraga. Selline korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni õigust teha mis tahes ajal erikontrolli, kui asjakohaste muutuste tõttu on komisjonil vaja uuesti hinnata seda, kas kõnealune õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu õigus- ja järelevalvekorraga. Kõnealuse kontrolli tulemuste põhjal võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui regulatiivsed ja järelevalvealased muutused Taiwanis mõjutavad käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(23) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel tuleb Taiwani õigus- ja järelevalvekorda, mis koosneb futuuridega kauplemise seadusest, futuuride kliiringukodasid reguleerivatest eeskirjadest ja futuuride kliiringukodade loomist reguleerivatest standarditest, ning mida kohaldatakse Taiwanis tegevusloa saanud futuuride kliiringukodade suhtes, käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.
Artikkel 2
Hiljemalt 28. septembriks 2022 ja seejärel iga kolme aasta järel vaatab komisjon läbi artiklis 1 osutatud otsuse aluseks olnud põhjendused.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 28. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(*) Käesolevat otsust ei tohiks tõlgendada nii, nagu väljendaks see Euroopa Liidu ametlikku seisukohta Taiwani õigusliku seisundi suhtes.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
30.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/87 |
ELI-KOSOVO (*1)STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2022,
29. aprill 2022,
millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo (*1) vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut seoses selle III protokolli (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse kohta) asendamisega [2022/1685]
ELI-KOSOVO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo (*1) vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, (1) eriti selle III protokolli (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse kohta) artiklit 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo (*1) vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artiklis 46 on osutatud nimetatud lepingu III protokollile (edaspidi „III protokoll“), milles on kehtestatud päritolureeglid. |
|
(2) |
III protokolli artiklis 4 on sätestatud, et lepingu artikli 126 alusel moodustatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta III protokolli sätteid. |
|
(3) |
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (2) (edaspidi „konventsioon“) eesmärk on asendada mitmepoolse raamistikuga praegused päritolureeglite kahepoolsed süsteemid, mis on kehtestatud konventsiooniosaliste vahel sõlmitud kahepoolsete vabakaubanduslepingutega, ilma et see piiraks nendes kahepoolsetes lepingutes sätestatud põhimõtete kohaldamist. |
|
(4) |
Liit kirjutas konventsioonile alla 15. juunil 2011. |
|
(5) |
Liit andis oma konventsiooni heakskiitmiskirja konventsiooni hoiulevõtjale üle 26. märtsil 2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon liidu suhtes 1. mail 2012. |
|
(6) |
Liit ja Kosovo leppisid kokku kohaldada kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni muudetud konventsiooni sätetel põhinevaid alternatiivseid päritolureegleid, mida võib kahepoolselt kasutada alternatiivina konventsioonis ette nähtud päritolureeglitele. |
|
(7) |
III protokoll tuleks seetõttu asendada uue protokolliga, millega nähakse ette alternatiivsed päritolureeglid. Lisaks peaks uus protokoll sisaldama dünaamilist viidet konventsioonile, nii et viidataks alati konventsiooni viimasele kehtivale versioonile, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo (*1) vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu III protokoll (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse kohta) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse alates 15. oktoober 2022
Brüssel, 29. aprill 2022
Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
LISA
III protokoll,
milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust
Artikkel 1
Kohaldatavad päritolureeglid
1. Lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon“), nagu seda on viimati muudetud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.
2. Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena lepingule.
3. Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgi Vabariiki, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki, Gruusiat ja Ukrainat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.
Artikkel 2
Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid
1. Olenemata käesoleva protokolli artiklist 1 käsitatakse lepingu rakendamisel tooteid, mis on sooduskohtlemist võimaldava päritoluga vastavalt käesoleva protokolli A liites sätestatud alternatiivselt kohaldatavatele päritolureeglile („üleminekusätted“), samuti Euroopa Liidust või Kosovost (*1) pärinevate toodetena.
2. Üleminekueeskirju kohaldatakse kuni jõustub konventsiooni muudatus, millel üleminekueeskirjad põhinevad.
Artikkel 3
Vaidluste lahendamine
1. Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 või käesoleva protokolli A liite artiklis 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule.
2. Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.
Artikkel 4
Protokolli muutmine
Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu võib otsustada käesolevat protokolli muuta.
Artikkel 5
Konventsioonist väljaastumine
1. Kui Euroopa Liit või Kosovo (*1) teatab konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Kosovo kohe läbirääkimisi lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.
2. Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist väljaastumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Kosovo vahelist kahepoolset kumulatsiooni.
A liide
ALTERNATIIVSED KOHALDATAVAD PÄRITOLUREEGLID
Reeglid, mida Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalised kohaldavad vabatahtlikult kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni
(edaspidi „reeglid“ või „üleminekueeskirjad“)
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID
SISUKORD
EESMÄRGID
|
I JAOTIS |
ÜLDSÄTTED |
|
Artikkel 1 |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS |
|
Artikkel 2 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 3 |
Täielikult saadud tooted |
|
Artikkel 4 |
Piisav töö või töötlus |
|
Artikkel 5 |
Piirmäära reegel |
|
Artikkel 6 |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
Artikkel 7 |
Päritolu kumulatsioon |
|
Artikkel 8 |
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused |
|
Artikkel 9 |
Kvalifikatsiooniühik |
|
Artikkel 10 |
Komplektid |
|
Artikkel 11 |
Kõrvalised tegurid |
|
Artikkel 12 |
Arvestuslik eraldamine |
|
III JAOTIS |
TERRITORIAALSED NÕUDED |
|
Artikkel 13 |
Territoriaalsuspõhimõte |
|
Artikkel 14 |
Mittemuutmise reegel |
|
Artikkel 15 |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
|
Artikkel 16 |
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine |
|
V JAOTIS |
PÄRITOLUTÕEND |
|
Artikkel 17 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 18 |
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
Artikkel 19 |
Heakskiidetud eksportija |
|
Artikkel 20 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
|
Artikkel 21 |
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 |
|
Artikkel 22 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
|
Artikkel 23 |
Päritolutõendi kehtivus |
|
Artikkel 24 |
Vabatsoonid |
|
Artikkel 25 |
Impordinõuded |
|
Artikkel 26 |
Importimine osasaadetistena |
|
Artikkel 27 |
Päritolutõendi esitamisest vabastamine |
|
Artikkel 28 |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
Artikkel 29 |
Tarnija deklaratsioonid |
|
Artikkel 30 |
Eurodes väljendatud summad |
|
VI JAOTIS |
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID |
|
Artikkel 31 |
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine |
|
Artikkel 32 |
Vaidluste lahendamine |
|
VII JAOTIS |
HALDUSKOOSTÖÖ |
|
Artikkel 33 |
Teavitamine ja koostöö |
|
Artikkel 34 |
Päritolutõendite kontrollimine |
|
Artikkel 35 |
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine |
|
Artikkel 36 |
Karistused |
|
VIII JAOTIS |
A LIITE KOHALDAMINE |
|
Artikkel 37 |
Euroopa Majanduspiirkond |
|
Artikkel 38 |
Liechtenstein |
|
Artikkel 39 |
San Marino Vabariik |
|
Artikkel 40 |
Andorra Vürstiriik |
|
Artikkel 41 |
Ceuta ja Melilla |
Lisade loetelu
|
I LISA |
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta |
|
II LISA |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlusest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
III LISA |
Päritoludeklaratsiooni tekst |
|
IV LISA |
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
|
V LISA |
Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused |
|
VI LISA |
Tarnija deklaratsioon |
|
VII LISA |
Pikaajaline tarnija deklaratsioon |
EESMÄRGID
Käesolevad reeglid on vabatahtlikud. Need on mõeldud ajutiseks kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaliste poolt kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni. Käesolevaid reegleid kohaldatakse kahepoolselt nende konventsiooniosaliste vahelise kaubanduse suhtes, kes selles kokku lepivad ja kes viitavad neile reeglitele oma kahepoolsetes sooduskaubanduslepingutes või lisavad need reeglid kõnealustesse lepingutesse. Käesolevad reeglid on mõeldud kohaldamiseks alternatiivina konventsiooni reeglitele, mis kooskõlas konventsiooniga ei piira konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomastes lepingutes ja muudes seotud kahepoolsetes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist. Seega ei ole käesolevad reeglid kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. Ettevõtjad võivad neid kohaldada, kui soovivad konventsiooni reeglite asemel käesolevatest reeglitest tulenevast sooduskohtlemisest kasu saada.
Käesolevate reeglitega ei muudeta konventsiooni. Konventsioon jääb konventsiooniosaliste vahel täielikult kohaldatavaks. Käesolevad reeglid ei muuda konventsiooniosalistele konventsiooniga ettenähtud õigusi ja kohustusi.
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„reegleid kohaldav konventsiooniosaline“ – konventsiooniosaline, kes lisab käesolevad reeglid mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse ning see hõlmab lepinguosalisi; |
|
b) |
„grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem“) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele; |
|
c) |
„klassifitseeritud“ – kauba klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki; |
|
d) |
„kaubasaadetis“ – tooted, mis
|
|
e) |
„lepinguosalise või reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus“ – tähendab Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutust; |
|
f) |
„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus; |
|
g) |
„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale. Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki lepinguosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel; |
|
h) |
„asendatav materjal“ või „asendatav toode“ – samalaadne ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjal või toode, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada; |
|
i) |
„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted; |
|
j) |
„tootmine“ – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine; |
|
k) |
„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud; |
|
l) |
„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus“ – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist; |
|
m) |
„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; |
|
n) |
„territoorium“ – lepinguosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed; |
|
o) |
„lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil; |
|
p) |
„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis. |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldised nõuded
Lepingu rakendamisel käsitatakse teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:
|
a) |
lepinguosalise territooriumil täielikult saadud tooted artikli 3 tähenduses; |
|
b) |
lepinguosalise territooriumil saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud, tingimusel et need on kõnealuselepinguosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses. |
Artikkel 3
Täielikult saadud tooted
1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel:
|
a) |
sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi; |
|
b) |
seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused; |
|
c) |
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; |
|
d) |
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted; |
|
e) |
seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted; |
|
f) |
seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused; |
|
g) |
akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud; |
|
h) |
tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused; |
|
i) |
tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted; |
|
j) |
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret; |
|
k) |
sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid; |
|
l) |
väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus; |
|
m) |
kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest. |
2. Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad“ ja „tema kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis
|
a) |
on registreeritud eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil; |
|
b) |
sõidavad eksportiva või importiva lepinguosalise lipu all; |
|
c) |
vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
3. Kui lõike 2 rakendamisel on eksportivaks või importivaks lepinguosaliseks Euroopa Liit, tähendab see mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.
4. Lõike 2 rakendamisel käsitatakse EFTA riike ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.
Artikkel 4
Piisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole lepinguosalise territooriumil täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on asjaomaste kaupade puhul täidetud.
2. Kui kooskõlas lõikega 1 lepinguosalise territooriumil päritolustaatuse saanud toodet kasutatakse materjalina muu toote tootmiseks, ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle tootmiseks kasutada.
3. Lõikes 1 osutatud nõuete täitmist kontrollitakse iga toote puhul.
Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad lepinguosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.
4. Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi samade müüdud toodete eest küsitud tehasehinna ja eelmisel majandusaastal samade toodete tootmiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse põhjal, kusjuures majandusaasta on eksportiva lepinguosalise majandusaasta ning kui terve majandusaasta kohta ei ole andmed saadaval, siis võetakse aluseks lühem periood, mis ei ole lühem kui kolm kuud.
5. Eksportijad, kes otsustavad teha arvutuse keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusperioodile järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui konkreetse majandusaasta või lühema võrdlusperioodi (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et sellise meetodi kasutamist õigustanud kulude või valuutakursi kõikumine on lakanud.
6. Lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõuet on järgitud.
Artikkel 5
Piirmäära reegel
1. Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:
|
a) |
15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted; |
|
b) |
15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, nagu on ette nähtud II lisa loendis esitatud reeglitega.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 tähenduses täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõnealustes sätetes osutatud piirmäärasid siiski toote suhtes, mille puhul II lisa loendis esitatud reegli kohaselt on nõutav, et toote tootmiseks kasutatud materjalid peavad olema täielikult saadud.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:
|
a) |
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel; |
|
b) |
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine; |
|
c) |
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine; |
|
d) |
tekstiili triikimine või pressimine; |
|
e) |
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; |
|
f) |
riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine; |
|
g) |
suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine; |
|
h) |
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine; |
|
i) |
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine; |
|
j) |
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine); |
|
k) |
tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine; |
|
l) |
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele; |
|
m) |
üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; |
|
n) |
suhkru segamine mis tahes muu ainega; |
|
o) |
lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine; |
|
p) |
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine; |
|
q) |
loomade tapmine; |
|
r) |
kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon. |
2. Kõiki konkreetse tootega eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui tehakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav.
Artikkel 7
Päritolu kumulatsioon
1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel, kui need on seal saadud, kasutades materjale, mis pärinevad mõne reegleid kohaldava konventsiooniosalise, v.a eksportiva lepinguosalise territooriumilt, tingimusel et eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Kui eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum, loetakse toode, mis on saadud, kasutades mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid materjale, eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kust pärinevate, eksportiva lepinguosalise territooriumil toote tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ning jättes välja gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, loetakse reegleid kohaldava konventsiooniosalise, mis ei ole eksportiv lepinguosaline, territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui saadud tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
4. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul ja üksnes lepinguosaliste vahelises kahepoolses kaubanduses importiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.
5. Lepinguosalised võivad ühepoolselt laiendada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Lepinguosaline, kes valib sellise laiendamise, teatab sellest teisele lepinguosalisele ning teavitab Euroopa Komisjoni vastavalt artikli 8 lõikele 2.
6. Käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud kumulatsiooni kohaldamisel loetakse päritolustaatusega tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt üksnes siis, kui seal tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
7. Tooted, mis pärinevad reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste territooriumilt, nagu on osutatud lõikes 1, ja mis ei läbi eksportiva lepinguosalise territooriumil tööd või töötlust, säilitavad mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel oma päritolustaatuse.
Artikkel 8
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused
1. Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui
|
a) |
reegleid kohaldavate, päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja reegleid kohaldava, sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning |
|
b) |
kaubad on saanud päritolustaatuse käesolevate reeglitega identsete päritolureeglite alusel. |
2. Teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning Kosovo (*2) ametlikus väljaandes vastavalt tema enda menetlustele.
Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.
Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile andmed teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega sõlmitud asjaomaste lepingute kohta, sealhulgas käesolevate reeglite jõustumise kuupäevad.
3. Päritolutõendile tuleks teha ingliskeelne märge „CUMULATION APPLIED WITH [asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed) inglise keeles]“, kui tooted said päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7.
Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
4. Kui lepinguosalisele eksporditakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse eksportiva lepinguosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7, võib ta loobuda päritolutõendile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud märke kandmise nõudmisest (2).
Lepinguosalised teatavad Euroopa Komisjonile loobumisest vastavalt artikli 8 lõikele 2.
Artikkel 9
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesolevate reeglite kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt:
|
a) |
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; |
|
b) |
kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesolevate reeglite kohaldamisel iga toodet arvesse. |
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
3. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavavarustuse osaks ja kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 10
Komplektid
Komplektid harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegli tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.
Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
|
a) |
energia ja kütus, |
|
b) |
sisseseade ja varustus, |
|
c) |
masinad ja tööriistad; |
|
d) |
muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu. |
Artikkel 12
Arvestuslik eraldamine
1. Kui tootega tehtava töö või töötluse käigus kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võivad ettevõtjad neid materjale hallata arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma materjalide varusid eraldi hoidmata.
2. Ettevõtjad võivad hallata rubriiki 1701 kuuluvaid omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooteid arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma toodete varusid eraldi hoidmata.
3. Lepinguosalised võivad nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks peab tolliasutus andma eelnevalt loa. Tolliasutus võib loa andmiseks esitada mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks, ning ta kontrollib loa kasutamist. Tolliasutus võib loa ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevates reeglites sätestatud tingimust.
Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.
Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodit kasutav isik koostab päritolutõendi või taotleb päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks toodeteks. Tolliasutuse nõudmisel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 13
Territoriaalsuspõhimõte
1. II jaotises esitatud tingimused peavad asjaomase lepinguosalise territooriumil olema täidetud katkematult.
2. Kui lepinguosalise territooriumilt mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
|
a) |
tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning |
|
b) |
need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks. |
3. Lepinguosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva lepinguosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:
|
a) |
kõnealused materjalid on täielikult saadud eksportiva lepinguosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning |
|
b) |
tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
|
4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötluse suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud reeglit, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või eksportiva lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem sätestatud protsendimäärast.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus“ kõiki väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artiklis 5 kindlaksmääratud üldisi piirmäärasid.
7. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi peab toimuma välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.
Artikkel 14
Mittemuutmise reegel
1. Lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist rakendatakse üksnes nende toodete suhtes, mis vastavad käesolevate reeglite nõuetele ja mis on lepinguosalise territooriumil deklareeritud impordina, tingimusel et need on samad tooted, mis eksporditi eksportiva lepinguosalise territooriumilt. Tooteid ei tohi enne lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, mille eesmärk on tagada importiva lepinguosalise siseriiklike nõuete täitmine ja mis toimub transiidi- või osadeks jagamise kolmanda riigi või kolmandate riikide tollijärelevalve all.
2. Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.
3. Ilma et see piiraks käesoleva liite V jaotise kohaldamist, on kaubasaadetiste osadeks jagamine lubatud, kui need jäävad osadeks jagamise riigis või riikides tollijärelevalve alla.
4. Kahtluse korral võib importiv lepinguosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:
|
a) |
lepingulised veodokumendid, nagu veokiri; |
|
b) |
faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel; |
|
c) |
transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või |
|
d) |
igasugused kaupadega seotud tõendid. |
Artikkel 15
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, millega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne lepinguosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomase lepingu sätteid, kui tolliasutusele tõendatakse, et:
|
a) |
eksportija on saatnud tooted lepinguosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud; |
|
b) |
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule; |
|
c) |
tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning |
|
d) |
pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks. |
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas käesoleva liite V jaotisega ja esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 16
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine
1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud lepinguosalise territooriumilt pärinevate ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt käesoleva liite V jaotisele, ei kohaldata eksportiva lepinguosalise territooriumil tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil.
2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida eksportiv lepinguosaline kohaldab tootmisel kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on mõeldud selle lepinguosalise territooriumil kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeld ei puuduta lepinguosaliste vahel vahetatavaid tooteid, mis on saanud päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artikli 7 lõikele 4 või 5.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 17
Üldised nõuded
1. Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingust tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
|
a) |
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas; |
|
b) |
artikli 18 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon“), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas. |
2. Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata kohaldatakse käesolevate reeglite tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 27 nimetatud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud päritolutõendeid.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad lepinguosalised kokku leppida, et nendevahelises sooduskaubanduses asendatakse lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendid päritolukinnitustega, mille koostavad lepinguosaliste õigusaktide kohaselt elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijad.
Kahe või enama reegleid kohaldava konventsiooniosalise vahel kokku lepitud elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega.
4. Lõike 1 kohaldamisel võivad lepinguosalised kokku leppida süsteemi loomises, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendeid välja anda ja/või esitada elektrooniliselt.
5. Artikli 7 kohaldamisel, kui kohaldub artikli 8 lõige 4, võtab reegleid kohaldavas konventsiooniosalises asutatud eksportija, kes annab välja päritolutõendi või taotleb päritolutõendit muu päritolutõendi alusel, mille puhul on loobutud kohustusest lisada muul juhul artikli 8 lõikega 3 nõutav märge, kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ning on valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid.
Artikkel 18
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:
|
a) |
heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või |
|
b) |
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. |
2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui tooteid võib käsitada reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva liite III lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 19 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist (edaspidi „tagantjärele välja antud päritoludeklaratsioon“), tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva lepinguosalise heakskiidetud eksportija.
Artikkel 19
Heakskiidetud eksportija
1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus võib kooskõlas siseriiklike nõuetega anda igale kõnealuse lepinguosalise territooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija“) loa koostada ise päritoludeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmise kontrollimiseks.
3. Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4. Tolliasutus kontrollib, kas luba kasutatakse õigesti. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui heakskiidetud eksportija ei kasuta seda õigesti, ja ta tunnistab loa kehtetuks siis, kui heakskiidetud eksportija ei paku enam lõikes 2 osutatud tagatisi.
Artikkel 20
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva liite IV lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 tuleb teha ingliskeelne märge „TRANSITIONAL RULES“.
4. Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
5. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada päritolustaatusega toodetena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6. Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
7. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse liikumissertifikaadi lahtrisse 11.
8. Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 21
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 20 lõikest 8 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
|
a) |
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu; |
|
b) |
tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel; |
|
c) |
asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud ekspordi ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3; |
|
d) |
liikumissertifikaat EUR.1 või EUR.MED anti välja kooskõlas konventsiooni reeglitega toodete jaoks, mis on päritolustaatusega ka käesolevate reeglite kohaselt; eksportija võtab kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud ja olla valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et toode on päritolustaatusega vastavalt käesolevatele reeglitele, või |
|
e) |
liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile. |
2. Lõike 1 rakendamisel märgib eksportija oma taotluses liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
3. Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele välja anda kahe aasta jooksul alates ekspordikuupäevast ning alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Lisaks artikli 20 lõike 3 nõudele tuleb tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED RETROSPECTIVELY“.
5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Artikkel 22
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Lisaks artikli 20 lõike 3 nõudele tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaselt väljaantud duplikaadile teha järgmine ingliskeelne märge: „DUPLICATE“.
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib kümme kuud alates eksportiva lepinguosalise territooriumil väljaandmise või koostamise kuupäevast ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 24
Vabatsoonid
1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, võib erandina lõikest 1 välja anda või koostada uue päritolutõendi, kui tehtud töö või töötlus on kooskõlas käesolevate reeglitega.
Artikkel 25
Impordinõuded
Päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele selle lepinguosalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, kui on deklareeritud, et need vastavad käesolevate reeglite nõuetele, ja kui ei teki kahtlust sellise deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
import on juhutine; |
|
b) |
import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks; |
|
c) |
toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil. |
3. Väikepakendite puhul ei tohi selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 28
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumente ei tohiks tagasi lükata päritolutõendi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 29
Tarnija deklaratsioonid
1. Kui lepinguosalise territooriumil antakse välja liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille tootmisel on kasutatud mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid kaupu, mis on läbinud seal töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust kooskõlas artikli 7 lõikega 3 või 4, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on läbinud reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille tootmisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikes 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni VI lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil läbitud töö või töötlus jääb eeldatavalt teatavaks ajavahemikuks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille alusel võib rakendada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni VII lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui tarnija pikaajaline deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud tarnija deklaratsioonid trükitakse või prinditakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise riigisisesele õigusele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad lepinguosalised artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 18 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5. Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu vaatab lepinguosalise taotluse korral eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI JAOTIS
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID
Artikkel 31
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine
1. Päritoludeklaratsiooni koostanud või liikumissertifikaati EUR.1 taotlenud eksportija säilitab kõnealuseid päritolutõendeid ja kõiki toote päritolustaatust tõendavaid täiendavaid dokumente paberkandjal või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates päritoludeklaratsiooni väljaandmise või koostamise kuupäevast.
2. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:
|
a) |
otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises; |
|
b) |
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega; |
|
c) |
dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase lepinguosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega; |
|
d) |
päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosaliste territooriumil kooskõlas käesolevate reeglitega; |
|
e) |
asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool lepinguosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist. |
4. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 20 lõikes 2 osutatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat.
5. Importiva lepinguosalise tolliasutus säilitab talle esitatud päritoludeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1 vähemalt kolm aastat.
6. Tarnija deklaratsiooni, millega tõendatakse kasutatud materjalidega töö või töötluse tegemist reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal koostatud, käsitatakse artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumendina, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada kõnealuse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 32
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega või käesoleva liite tõlgendamisega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule.
Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
VII JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 33
Teavitamine ja koostöö
1. Lepinguosaliste tolliasutused esitavad üksteisele nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks kasutatavad templijäljendid, heakskiidetud eksportijatele antavate lubade numbrite näidised ning nimetatud sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2. Et tagada käesolevate reeglite nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 34
Päritolutõendite kontrollimine
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesolevate reeglite nõuete täitmises.
2. Importiva lepinguosalise tolliasutus tagastab järelkontrollitaotluse tegemisel eksportiva lepinguosalise tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui importiva lepinguosalise tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada mõne lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena ja kas need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtlusega olukordades ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada asjaomase dokumendi ehtsuse üle või teha kindlaks toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 35
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle lepinguosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 osutatud lepinguosalise tolliasutus tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad asjaomase deklaratsiooniga hõlmatud kaupu, selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostati, põhjendades vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi.
Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teostab selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.
Artikkel 36
Karistused
Lepinguosalised näevad ette käesolevate reeglitega seotud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.
VIII JAOTIS
A LIITE KOHALDAMINE
Artikkel 37
Euroopa Majanduspiirkond
Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast („EMP lepingu osalised“) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast Kosovosse, tingimusel et Kosovo ning EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse käesolevatele reeglitele tuginevaid vabakaubanduslepinguid.
Artikkel 38
Liechtenstein
Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 39
San Marino Vabariik
San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 40
Andorra Vürstiriik
Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 41
Ceuta ja Melilla
1. Käesolevates reeglites kasutatud mõiste „Euroopa Liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Kosovost pärinevate toodete Ceutasse ja Melillasse importimisel kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste akti (3) protokolli nr 2 alusel. Kosovo kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate ning asjaomase lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärinevate toodete suhtes.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevaid reegleid mutatis mutandis vastavalt V lisas sätestatud eritingimustele.
I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA
Märkus 1 – üldine sissejuhatus
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:
|
a) |
töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust; |
|
b) |
töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki; |
|
c) |
teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming; |
|
d) |
töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud materjalidega. |
Märkus 2 – loendi struktuur
|
2.1. |
Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on kolmandas veerus nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex“, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes. |
|
2.2. |
Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki. |
|
2.3. |
Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastavate reeglitega. |
|
2.4. |
Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või“, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada. |
Märkus 3 – näited reeglite kohaldamise kohta
|
3.1. |
Käesoleva liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases. |
|
3.2. |
Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.
Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte. Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud. |
|
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest“, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.
Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest“ või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest“ tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus esitatud toote kirjelduse alla. |
|
3.4. |
Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea. |
|
3.5. |
Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. |
|
3.6. |
Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära. |
Märkus 4 – teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted
|
4.1. |
Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest. |
|
4.2. |
Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel. |
Märkus 5 – teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia
|
5.1. |
Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude. |
|
5.2. |
Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. |
|
5.3. |
Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks. |
|
5.4. |
Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid. |
|
5.5. |
Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid. |
|
5.6. |
Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
Märkus 6 – tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad
|
6.1. |
Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 6.3 ja 6.4.) |
|
6.2. |
Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
|
|
6.3. |
Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist“, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %. |
|
6.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust“, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 7 – teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad
|
7.1. |
Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi kolmandas veerus ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast. |
|
7.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. |
|
7.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 8 – teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja lihttoimingute määratlus
|
8.1. |
Rubriikides ex 2707 ja 2713 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
|
|
8.2. |
Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
|
|
8.3. |
Rubriikides ex 2707 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust. |
Märkus 9 – teatavate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja toimingute määratlus
|
9.1. |
Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud lepinguosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur“ tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi. |
|
9.2. |
Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud: 2905.43–2905.44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302.10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502.11–3502.19, 3502.20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809.10, 38.23, 3824.60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26) ning mis on saadud lepinguosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine“ on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid. |
|
9.3. |
Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud: 2905.43–2905.44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302.10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502.11–3502.19, 3502.20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809.10, 38.23, 3824.60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26).
|
II LISA
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLUSEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
|
Rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlus, mis annavad päritolustaatuse |
||||||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
||||||||
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 0511 91 |
Mittesöödav kalamari ja niisk |
Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 11 |
Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701 , 0714 , 2302 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 1302 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1504 –1506 |
Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1509 ja 1510 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
1511 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 1512 |
Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid: |
|
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|||||||||
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
|||||||||
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 1516 |
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
1520 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 –1108 , 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist |
|||||||||
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
ex grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex 1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1806 10 |
Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
||||||||
|
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|||||||||
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest |
||||||||
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2002 ja 2003 |
Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex 2008 |
Tooted, välja arvatud:
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2103 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|||||||||
|
2105 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2207 ja 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle või alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 2207 või 2208 kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad valmistised |
Tootmine, mille puhul:
|
||||||||
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist |
||||||||
|
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed |
Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex 2402 |
Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403 19 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
||||||||
|
ex 2403 |
Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2519 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
||||||||
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2707 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2901 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2902 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2905 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 31 |
Väetised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või |
||||||||
|
tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
ex 3824 99 ja ex 3826 00 |
Biodiislikütus |
Tootmine, mille puhul biodiislikütus saadakse ümberesterdamise ja/või esterdamise või vesiniktöötluse teel |
||||||||
|
Grupp 39 |
Plastid ja plasttooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 4012 |
Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
||||||||
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
4104 –4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 4302 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
||||||||
|
Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele |
|||||||||
|
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|||||||||
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
||||||||
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
||||||||
|
ex 4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
||||||||
|
ex 4410 – ex 4413 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
||||||||
|
ex 4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
||||||||
|
ex 4418 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
||||||||
|
Profileerimine |
|||||||||
|
ex 4421 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust |
||||||||
|
Grupp 45 |
Kork ja korktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 5003 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
||||||||
|
5004 – ex 5006 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5106 –5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5111 –5113 |
Kootud riie lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5204 –5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5208 –5212 |
Puuvillane riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5306 –5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5309 –5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5401 –5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5501 –5507 |
Keemilised staapelkiud |
Keemiliste kiudude ekstrusioon |
||||||||
|
5508 –5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5512 –5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega |
||||||||
|
5601 |
Tekstiilvatt ja tooted sellest; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega. Kuid:
milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega või muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|||||||||
|
5603 |
Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
|
||||||||
|
5603 11 – 5603 14 |
Keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine
millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
||||||||
|
5603 91 – 5603 94 |
Muudest kui keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine
millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
||||||||
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
||||||||
|
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|||||||||
|
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|||||||||
|
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mähkimisega või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või flokeerimine koos värvimisega |
||||||||
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||||||||
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5810 |
Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena |
Tikandid, mille puhul kõigi kasutatavate mis tahes rubriiki kuuluvate materjalide (v.a toote rubriiki kuuluv materjal) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega |
||||||||
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
||||||||
|
Kudumine |
|||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|||||||||
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Kudumine koos värvimise või pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||||||||
|
5905 |
Tekstiilseinakatted:
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega |
||||||||
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
|
||||||||
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega või lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte: |
|
||||||||
|
Tootmine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|||||||||
|
5909 –5911 |
Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või lõnga värvimine koos silmuskudumise või heegeldamisega või korrutamine ja tekstureerimine koos silmuskudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
||||||||
|
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna |
|||||||||
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex 6202 , ex 6204 , ex 6206 , ex 6209 ja ex 6211 |
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 6210 ja ex 6216 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 6212 |
Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
Silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad: |
|
||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
Tootmine:
|
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
6301 –6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
||||||||
|
Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
|
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
(5) Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
||||||||
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
||||||||
|
Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest |
||||||||
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 65 |
Peakatted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, tingimusel et lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 7102 , ex 7103 ja ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7106 , 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
||||||||
|
||||||||||
|
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|||||||||
|
ex 7107 , ex 7109 ja ex 7111 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
||||||||
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7208 –7212 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7213 –7216 |
Rauast või legeerimata terasest vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7217 |
Traat rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7218 91 ja 7218 99 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7219 –7222 |
Roostevabast terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7224 90 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7225 –7228 |
Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
ex grupp 73 |
Raud- ja terastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 7301 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7304 , 7305 ja 7306 |
Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 , 7212 , 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 7307 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada |
||||||||
|
ex 7315 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7408 |
Vasktraat |
Tootmine:
|
||||||||
|
Grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine:
|
||||||||
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine:
või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel |
||||||||
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 7616 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Tootmine:
|
||||||||
|
Grupp 78 |
Plii ja pliitooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 80 |
Tina ja tinatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikide 8202 –8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8425 –8430 |
Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad: Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed) Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8431 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8444 –8447 |
Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks: Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga valmistamiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed Kangakudumismasinad (kangasteljed): Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8448 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8456 –8465 |
Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid Metallitreipingid Tööpingid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8466 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8470 –8472 |
Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja seadmed nende andmete töötlemiseks Muud kontorimasinad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8473 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8501 –8502 |
Elektrimootorid ja -generaatorid Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8519 , 8521 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8525 –8528 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, videosalvestus- või -taasesitusseadmed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8535 –8537 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8542 31 – 8542 39 |
Monoliitsed integraallülitused |
Difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalisteks olevates riikides või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8544 –8548 |
Isoleeritud traat, kaablid (jm isoleeritud elektrijuhtmed, kiudoptilised kaablid) Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8708 |
Osad ja tarvikud rubriikide 8701 –8705 sõidukitele |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
9001 50 |
Muust materjalist kui klaasist prilliläätsed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest:
või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 91 |
Kellad ja nende osad |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
III LISA
PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST
Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Albaaniakeelne tekst
Eksportuesi i produkteve të mbuluara nga ky dokument (autorizim doganor Nr. … (8)) deklaron që përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjine preferenciale … (9) n në përputhje me Rregullat kalimtare të origjinës.
Araabiakeelne tekst
Bosniakeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (8)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi … (9) preferencijalnog porijekla u skladu sa prijelaznim pravilima porijekla.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение №… (8)), декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … (9) преференциален произход съгласно преходните правила за произход.
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (8)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (9) preferencijalnog podrijetla prema prijelaznim pravilima o podrijetlu.
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (8)) prohlašuje, že podle přechodných pravidel původu mají tyto výrobky kromě zřetelně označených preferenční původ v … (9).
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (8)) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (9) i henhold til overgangsreglerne for oprindelse.
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (8)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … (9) oorsprong zijn in overeenstemming met de overgangsregels van oorsprong.
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No… (8)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (9) preferential origin according to the transitional rules of origin.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (8)) deklareerib, et need tooted on päritolureeglite üleminekueeskirjade kohaselt … (9) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Fäärikeelne tekst
Útflytarin av vørunum, sum hetta skjal fevnir um (tollvaldsins loyvi nr. … (8)) váttar, át um ikki nakað annað er tilskilað, eru hesar vørur upprunavørur … (9) sambært skiftisreglunum um uppruna.
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (8)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja… (9) alkuperätuotteita siirtymäkauden alkuperäsääntöjen nojalla.
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (8)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (9) selon les règles d'origine transitoires.
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (8)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (9) Ursprungswaren gemäß den Übergangsregeln für den Ursprung sind.
Gruusiakeelne tekst
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (8)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (9) σύμφωνα με τους μεταβατικούς κανόνες καταγωγής.
Heebreakeelne tekst
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő termékek exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (8)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában a termékek az átmeneti származási szabályok szerint preferenciális … (9) származásúak.
Islandikeelne tekst
Útflytjandi framleiðsluvara sem skjal þetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr. … (8)), lýsir því yfir að vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getið, af … (9) uppruna samkvæmt upprunareglum á umbreytingartímabili.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (8)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (9) conformemente alle norme di origine transitorie.
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (8)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir… (9) preferenciāla izcelsme saskaņā ar pārejas noteikumiem par izcelsmi.
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente nurodytų produktų eksportuotojas (muitinės leidimo Nr. … (8)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai nenurodyta kitaip, šie produktai turi … (9) lengvatinės kilmės statusą pagal pereinamojo laikotarpio kilmės taisykles.
Makedooniakeelne tekst
Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. … (8)) изjавува дека, освен ако тоа не е jасно поинаку назначено, овие производи се со … (9) преференциjaлно потекло, во согласност со преодните правила за потекло.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti minn dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru… (8)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat mod ieħor b'mod ċar, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (9) skont ir-regoli ta' oriġini tranżitorji.
Montenegrokeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. … (8)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи … (9) преференцијалног пориjекла, у складу са транзиционим правилима поријекла.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br. … (8)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi … (9) preferencijalnog porijekla u skladu sa tranzicionim pravilima porijekla.
Norrakeelne tekst
Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjonsnr… (8)) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har … preferanseopprinnelse i henhold til overgangsreglene for opprinnelse (9).
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr… (8)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (9) preferencyjne pochodzenie zgodnie z przejściowymi regułami pochodzenia.
Portugalikeelne tekst
O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o… (8)) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (9) de acordo com as regras de origem transitórias.
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (autorizația vamală nr. … (8)) declară că, exceptând cazul în care se indică altfel în mod clar, aceste produse sunt de origine preferențială … (9) în conformitate cu regulile de origine tranzitorii.
Serbiakeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. … (8)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи … (9) преференцијалног порекла, у складу са прелазним правилима о пореклу.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br… (8)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito nаvedeno, ovi proizvodi … (9) preferencijalnog porekla, u skladu sa prelaznim pravilima o poreklu.
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (8)) vyhlasuje, že pokiaľ nie je zreteľne uvedené inak, tieto výrobky majú v súlade s prechodnými pravidlami pôvodu preferenčný pôvod v … (9).
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (8)), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (9) poreklo v skladu s prehodnimi pravili o poreklu.
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n.o… (8)) declara que, excepto donde se indique claramente lo contrario, estos productos son de origen preferencial… (9) con arreglo a las normas de origen transitorias.
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (8)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … (9) ursprung i enlighet med övergångsreglerna om ursprung.
Türgikeelne tekst
Bu belge kapsamındaki ürünlerin ihracatçısı (gümrük yetki No: … (8)), aksi açıkça belirtilmedikçe, bu ürünlerin geçiş menşe kurallarına göre … (9) tercihli menşeli olduğunu beyan eder.
Ukrainakeelne tekst
Експортер продукцiї, на яку поширюється цей документ (митний дозвiл № … (8)) заявляє, що, за винятком випадкiв, де це явно зазначено, ця продукцiя має … (9) преференцiйне походження згiдно з перехiдними правилами походження.
…
(Koht ja kuupäev) (10)
…
(Eksportija allkiri. Lisaks sellele tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) (11)
IV LISA
LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED
TRÜKKIMISJUHISED
|
1. |
Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud. |
|
2. |
Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida. |
LIIKUMISSERTIFIKAAT
|
EUR.1 |
Nr A |
000.000 |
|||||||
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
||||||||||
(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
||||||||||
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
(Allkiri) |
Pitser |
(Allkiri) |
||||||||
|
|
||||
|
|
Teostatud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat (14)
|
||||
|
Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust. |
|
||||
|
… (Koht ja kuupäev) Pitser … (Allkiri) |
… (Koht ja kuupäev) Pitser … (Allkiri) |
MÄRKUSED
|
1. |
Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Selliseid muudatusi tohib teha üksnes sertifikaadi täitnud isik ning need peab kinnitama väljaandjariigi või -territooriumi tolliasutus. |
|
2. |
Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi. |
|
3. |
Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. |
LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS
|
EUR.1 |
Nr A |
000.000 |
|||||||
|
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
|||||||||
|
|
(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
|||||||||
|
||||||||||
|
|
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
EKSPORTIJA DEKLARATSIOON
Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,
KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;
NIMETAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:
…
…
…
…
ESITAN järgmised täiendavad dokumendid (16):
…
…
…
…
KOHUSTUN esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik täiendavad tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba tootmisprotsesse;
TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.
…
(Koht ja kuupäev)
…
(Allkiri)
V LISA
CEUTAST JA MELILLAST PÄRIT TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD ERITINGIMUSED
Ainus artikkel
1. Tingimusel et need vastavad käesoleva liite artiklis 14 sätestatud mittemuutmise reeglile, loetakse:
|
1) |
Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:
|
|
2) |
Kosovost pärinevateks toodeteks:
|
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab eksportiva lepinguosalise nime ning „Ceuta ja Melilla“ kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.
4. Hispaania tolliasutus vastutab käesolevate reeglite kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VI LISA
TARNIJA DEKLARATSIOON
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
|
1. |
Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
||||||||||||||||||||
|
2. |
Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)]. |
|
3. |
Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva ] liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
VII LISA
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt [kellele] (22) … tarnitavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
|
1. |
Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
||||||||||||||||||||
|
2. |
Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)]. |
|
3. |
Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud kaupade kõikide edaspidiste saadetiste kohta alates …
kuni … (27)
Kohustun … (22) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
|
|
|
(Koht ja kuupäev) |
|
|
|
|
|
|
|
(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) |
(1) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.
(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(*2) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(2) Lepinguosalised lepivad kokku, et nad loobuvad kohustusest lisada päritolutõendile artikli 8 lõikes 3 osutatud märge.
(3) EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23.
(4) Eritöötlustoimingu(te) eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1–8.3.
(5) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.
(6) Vt sissejuhatav märkus 7.
(7) Vt sissejuhatav märkus 9.
(8) Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellessse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(9) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse, selgelt tähistama märkega „CM“.
(10) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(11) Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka alla kirjutanud isiku nimi.
(12) Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.
(13) Täidetakse üksnes juhul, kui eksportiva riigi või territooriumi õigusnormid seda nõuavad.
(14) Sobivasse lahtrisse märkida X.
(15) Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.
(16) Näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arved, tootja deklaratsioonid jms, mis viitavad tootmisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.
(17) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(18) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(19) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(20) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(21) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
(22) Kliendi nimi ja aadress.
(23) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(24) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(25) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(26) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
(27) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 24 kuud vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.