(1)

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise leping (1) (edaspidi „leping“) jõustus 1. juunil 2007 paralleelselt Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepinguga (2).

(2)

Lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse viibida riigis 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva. Viisalihtsustuslepingu preambulis on toonitatud soovi edendada inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete püsiva arengu olulist tingimust.

(3)

Lepingu artikli 15 lõike 5 kohaselt võib kumbki lepinguosaline lepingu täitmise peatada täielikult või osaliselt avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides. Peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist.

(4)

Vastuseks Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikule anneksioonile 2014. aastal Venemaa Föderatsiooni poolt ja Venemaa jätkuvatele destabiliseerivatele sammudele Ida-Ukrainas on Euroopa Liit kehtestanud Minski kokkulepete mittetäieliku täitmisega seotud majandussanktsioonid Venemaa tegevuse vastu, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, sanktsioonid tegevuse vastu, mis õõnestab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, ning sanktsioonid vastuseks Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt.

(5)

Minski kokkulepetele allakirjutanuna on Venemaa Föderatsioonil olnud selge ja otsene kohustus püüda leida konfliktile kõnealuste põhimõtete alusel rahumeelne lahendus. Otsusega tunnustada Ida-Ukrainas valitsuse kontrolli alt väljas olevaid piirkondi sõltumatute üksustena on Venemaa Föderatsioon selgelt rikkunud Minski kokkuleppeid, mis näevad ette, et kontroll kõnealuste alade üle läheb täielikult tagasi Ukraina valitsusele.

(6)

Venemaa Föderatsiooni otsus tunnustada Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite väljaspool valitsuse kontrolli olevaid alasid sõltumatute üksustena ning sellele järgnenud otsus saata Venemaa väed Ukrainasse õõnestavad veelgi Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi rasket rikkumist.

(7)

Alates Venemaa provotseerimata ja õigustamatu Ukraina-vastase agressiooni algusest 24. veebruaril 2022 on olukord halvenenud ning Venemaa on oma täielikku või osalist okupatsiooni Ukraina ida- ja lõunapoolsetes piirkondades laiendanud. Ühtlasi kasutab Venemaa Ukraina suurimat tuumaelektrijaama Zaporižžjas sõjaväebaasina ning see tekitab ulatusliku tuumaintsidendi riski, mille mõju võib kanduda naaberriikidesse, sealhulgas liikmesriikidesse.

(8)

24. veebruaril 2022 mõistis Euroopa Ülemkogu koos oma rahvusvaheliste partneritega Venemaa provotseerimata ja õigustamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu kõige karmimalt hukka ning väljendas täielikku solidaarsust Ukraina ja selle rahvaga. Samuti märkis Euroopa Ülemkogu, et oma ebaseadusliku sõjalise tegevusega rikub Venemaa rängalt rahvusvahelist õigust ning õõnestab Euroopa ja kogu maailma julgeolekut ja stabiilsust. Seejärel võttis nõukogu 25. veebruaril muude piiravate meetmete hulgas vastu otsuse lepingu täitmise osalise peatamise kohta vastuseks Venemaa provotseerimata ja õigustamatule sõjalisele agressioonile (3).

(9)

Sõjaline agressioon, mis leiab aset Euroopa Liiduga piirnevas riigis, nagu see on toimunud Ukrainas, ja mille tõttu on kehtestatud mitmeid piiravad meetmed, õigustab meetmeid, et kaitsta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

(10)

Venemaa Föderatsioon on rikkunud ka Minski kokkuleppeid, õõnestades Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. See on vastuolus Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliste kohustustega.

(11)

Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukrainas on suurendanud ohtu liikmesriikide avalikule korrale, riiklikule julgeolekule ja rahvatervisele.

(12)

Seetõttu leiab nõukogu, et võttes arvesse halvenevat olukorda, mille on põhjustanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, tuleks lepingu nende sätete kohaldamine, millega nähakse ette viisade väljastamise lihtsustamine Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad lühiajalist viisat, täielikult peatada.

(13)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,