ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 205

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
5. august 2022


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/1356, 4. august 2022, millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1357, 25. mai 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 La Manche’i väina suurte kammkarpide (Pecten maximus) osas

4

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1358, 2. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1359, 27. juuli 2022, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses

99

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1360, 28. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes

115

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1361, 28. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete ning nõuete täitmise tagamise ülesannete osas, et rakendada lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite projekteerimise ja tootmisega tegelevate organisatsioonide suhtes kohaldatavaid eeskirju

127

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362, 1. august 2022, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveohaagiste näitajate mõjuga mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, energiatarbele ja heiteta sõiduulatusele ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/683 ( 1 )

145

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2022/1363, 3. august 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses 2,4-D, asoksüstrobiini, butüültsühalofopi, tsümoksaniili, fenheksamiidi, flasasulfurooni, florasulaami, fluroksüpüüri, iprovalikarbi ja siltiofaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )

207

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2022/1364, 4. august 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses teatavates toiduainetes esineva vesiniktsüaniidhappe piirnormidega ( 1 )

227

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1365, 4. august 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470 seoses uuendtoidu mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutustingimustega ( 1 )

230

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1366, 4. august 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )

234

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1367, 4. august 2022, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

276

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2022/1368, 3. august 2022, millega luuakse ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimustega tegelevad kodanikuühiskonna dialoogirühmad ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/767/EL

278

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1356,

4. august 2022,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias, (1) eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011.

(2)

Määruse läbivaatamine nõukogus näitas, et ühte isikut puudutav kanne ja teave, mis käsitleb tema kaitseõigust ja õigust tõhusale õiguskaitsele, tuleks välja jätta.

(3)

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

A jaos (Artiklis 2 osutatud isikute ja üksuste loetelu) jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

„45.

Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF“;

2)

B jaos (Õigus kaitsele ja õigus tõhusale õiguskaitsele Tuneesia õiguse alusel:) jäetakse välja järgmine kanne:

„45.

Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF

Avaliku sektori vahendite või varade omastamist käsitlev uurimine või kohtumenetlus on veel pooleli. Teave nõukogu toimikus näitab, et kohtumenetluses, millele nõukogu tugines, austati õigust kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsele. Seda tõendab eelkõige asjaolu, et eeluurimiskohtunik kuulas 2011. ja 2013. aastal Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEFi ära teda esindavate juristide juuresolekul.“


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/4


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1357,

25. mai 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 La Manche’i väina suurte kammkarpide (Pecten maximus) osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2019/1241 VI lisaga on kehtestatud erisätted, mis käsitlevad loodepiirkonna vete jaoks piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilisi meetmeid.

(2)

Belgial, Iirimaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Hispaanial (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) on otsene huvi kalavarude majandamiseks La Manche’i väinas. Kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 3 esitasid asjaomased liikmesriigid 30. aprillil 2021 komisjonile ühise soovituse delegeeritud õigusakti kohta. Asjaomased liikmesriigid saatsid ühise soovituse konsulteerimiseks loodepiirkonna vete nõuandekomisjonile (NWWAC).

(3)

Asjaomaste liikmesriikide esitatud ühises soovituses suurte kammkarpide (Pecten maximus) kohta La Manche’i väinas soovitati kehtestada ICESi 7.d rajooni liidu vetes 49°42′ põhjalaiusest lõuna pool kuni Prantsusmaa territoriaalveteni arude taastamise piirkond ning samuti kehtestada ICESi 7.d ja 7.e rajooni liidu vetes püügikeeluaeg.

(4)

2021. aasta suvel pidasid liit ja Ühendkuningriik arutelusid, et saavutada ajutine kokkulepe suurte kammkarpide hooajalise püügikeelu kohta 2021. aastal. Need hooajalised püügikeelud põhinesid meetmetel, mida käsitleti asjaomaste liikmesriikide poolt 30. aprillil 2021 esitatud ühises soovituses. Tulemusena lepiti kokku vastastikku rahuldav lähenemisviis, mille kohaselt järgisid liit ja Ühendkuningriik 2021. aasta augustist oktoobrini La Manche’i väinas konkreetseid kammkarpide hooajalisi püügikeelde.

(5)

Võttes arvesse, et ühises soovituses tehakse ettepanek muuta määruse (EL) 2019/1241 VI lisa, on käesoleva delegeeritud määruse eesmärk koondada asjaomaste liikmesriikide taotletud sätted ühte õigusakti.

(6)

Käesolevas määruses sisalduvaid meetmeid on hinnatud vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artiklile 15. Asjaomased liikmesriigid esitasid tõendid selle kohta, et ettepanekud on kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.

(7)

Kalanduse ja vesiviljeluse eksperdirühmaga konsulteeriti kirjaliku menetluse teel.

(8)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) analüüsis asjaomaste liikmesriikide esitatud tõendeid ja andis neile positiivse hinnangu. Hinnangus kinnitati, (2) et suurte kammkarpide püügi keelamine kõikidele laevastikele teatava ajavahemiku jooksul on suur samm edasi ning see vastab STECFi (3) järeldustele. STECF jõudis ka järeldusele, et varude biomassi seisukohast on tõenäoliselt kasulik pikendada püügikeeluaega La Manche’i väina idaosas 49°42′ põhjalaiusest lõuna pool, et see kestaks 15. maist kuni 15. oktoobrini. Lisaks märkis STECF, et kuigi püügikeeld ICESi 7.d ja 7.e rajooni ülejäänud piirkonnas kestab 15. maist kuni 30. septembrini ja on veidi lühem kui Baie de Seine’i püügipiirkonnas, on see meede tõenäoliselt kasulik, kuna seda kohaldatakse kõigi laevastike suhtes. Kavandatud meede tuleks seega lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Käesolevas määruses esitatud liidu vetele kohaldatavate meetmete eesmärk on saavutada ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (edaspidi „koostööleping“) artikli 494 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärgid, ja pidada silmas kõnealuse koostöölepingu artikli 494 lõikes 3 osutatud põhimõtteid. Need ei piira Ühendkuningriigi vetes kohaldatavaid meetmeid.

(10)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade püügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/1241 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.

(2)  Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF) Evaluation of Joint Recommendations on the Landing Obligation and on the Technical Measures Regulation (STECF-21–05) (STECF hinnang ühistele soovitustele lossimiskohustuse ja tehniliste meetmete määruse kohta). EUR 28359 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, ISBN 978–92-76-40593-1, doi:10.2760/83668, JRC126128.

(3)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee 52. täiskogu istungi aruanne (PLEN-16–02). Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg. EUR 28106 ET doi:10.2788/6958.


LISA

Määruse (EL) 2019/1241 VI lisa C-osas lisatakse järgmine punkt:

„11.

Suurte kammkarpide (Pecten maximus) varude kaitsemeetmed ICESi 7.d ja 7.e rajoonis.

11.1.

Suurte kammkarpide varude taastamise piirkond ICESi 7.d rajooni liidu vetes La Manche’i idaosas 49°42′ põhjalaiusest lõuna pool kuni Prantsusmaa territoriaalveteni:

a)

igal aastal 15. maist kuni 15. oktoobrini on keelatud suurte kammkarpide püük tragidega.

11.2.

Püügikeeluaeg suurte kammkarpide püügil ICESi 7.d ja 7.e rajooni liidu vetes:

a)

igal aastal 15. maist kuni 30. septembrini on keelatud suurte kammkarpide püük tragidega ICESi 7d rajooni liidu vetes (La Manche’i idaosa), mis ei ole hõlmatud punktis 11.1 osutatud varude taastamise piirkonnaga;

b)

igal aastal on 15. maist kuni 30. septembrini keelatud suurte kammkarpide püük tragidega ICESi 7.e rajooni liidu vetes (La Manche’i lääneosa) Põhja Finistère’i piirkonna piires ja ühe meremiili kaugusel sellise piirkonna põhjapiirist, mis asub järgmiste üleilmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

 

48°54′23″ N, 5°00′00″ W

 

49°22′34,576″ N, 4°02′45,078″ W

 

49°22′54,465″ N, 3°49′14,415″ W

 

49°22′20″ N, 3°44′18,999″ W

 

49°23′51″ N, 3°36′54″ W

 

49°06′32,121″ N, 3°13′01,174″ W

 

49°06′03,993″ N, 3°23′27,255″ W

 

49°04′52,068″ N, 3°37′04,22″ W

 

48°59′49,782″ N, 3°57′07,907″ W

 

49°01′13,191″ N, 3°57′47,006″ W

 

48°43′55,255″ N, 4°20′24,785″ W

 

48°42′16,586″ N, 4°31′04,325″ W

 

48°39′34″ N, 4°36′25,999″ W

 

48°39′26,901″ N, 4°44′39,883″ W

 

48°36′17″ N, 4°49′32″ W

 

48°52′36″ N, 4°52′45″ W

 

48°49′07″ N, 4°59′26″ W“.


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1358,

2. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1 ja artikli 62 lõiget 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (2) on sätestatud nõuded tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ning seadmete, näiteks mootorite, propellerite ja õhusõidukitele paigaldatavate osade lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise kohta.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 140 lõikele 3 tuleb lennuspordiks ja harrastuslendudeks ette nähtud õhusõidukite suhtes kohaldada lihtsaid ja proportsionaalseid eeskirju, et vältida tarbetu haldus- ja finantskoormuse tekitamist selliste õhusõidukite projekteerimise ja tootmisega tegelevatele organisatsioonidele. Need eeskirjad peavad olema proportsionaalsed, kulutõhusad ja paindlikud ning samas tagama vajaliku ohutustaseme.

(3)

Lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate teatavate tootekategooriate projekteerimise ning tootmisega tegelevatel organisatsioonidel tuleks võimaldada projekteerimistingimustele vastavuse sertifitseerimise asemel esitada deklaratsioon selle kohta, et õhusõiduki konstruktsioon ning selle mootori ja propelleri projekt (vajaduse korral) vastavad lennundussektori asjakohastele standarditele, kui seda peetakse vastuvõetavat ohutustaset tagavaks meetmeks.

(4)

Ka lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate toodete projekteerimise ning tootmisega tegelevatele organisatsioonidele tuleks anda võimalus kasutada selliste toodete sertifitseerimiseks proportsionaalsemat protsessi.

(5)

Lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate toodete projekteerimise ning tootmisega tegelevatele organisatsioonidele tuleks anda võimalus organisatsiooni heakskiidu taotlemise asemel deklareerida oma pädevust projekteerida ja toota tooteid ning osi. Kõnealustel organisatsioonidel peaks olema võimalik kasutada olemasolevaid heakskiite, et tõendada oma pädevust tegeleda projekteerimise ja tootmisega.

(6)

Lisaks tuleks kehtestada keskkonnanõuded selliste toodete suhtes, mille projekteerimisel tuleb esitada deklaratsioon projekteerimistingimustele vastavuse kohta. Sellised keskkonnakaitsenõuded peaksid põhinema rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (3) 16. lisa I, II ja III köite nõuetel, et tagada keskkonnakaitse ühtlane tase olenemata sellest, kas toote suhtes kohaldatakse tüübisertifitseerimist või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 vastavalt muuta.

(8)

Organisatsioonidele, kes tegelevad peamiselt lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite projekteerimise ning tootmisega, tuleks ette näha piisav üleminekuperiood, et nad saaksid end uute eeskirjade ja menetlustega vastavusse viia.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 05/2021, (4) mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 1 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 748/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 748/2012,

3. august 2012,

millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise või deklareerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide pädevusnõuetega seotud rakenduseeskirjad

(uuesti sõnastatud)“.

2)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesoleva määrusega nähakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artiklitega 19 ja 62 ette ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused lennundustoodete ning nende osade ja seadmete lennukõlblikkuse ning keskkonnaohutuse sertifitseerimise kohta ja täpsustatakse järgmist:

a)

tüübisertifikaatide, piiratud tüübisertifikaatide, täiendavate tüübisertifikaatide ja tüübisertifikaatide muudatuste väljaandmine;

b)

lennukõlblikkussertifikaatide, piiratud lennukõlblikkussertifikaatide, lennulubade ning käitamissertifikaatide väljaandmine;

c)

kinnitatud remondiprojektide väljaandmine;

d)

keskkonnakaitse nõuetele vastavuse näitamine;

e)

mürasertifikaatide ja piiratud mürasertifikaatide väljaandmine;

f)

toodete, osade ja seadmete kindlakstegemine;

g)

teatavate osade ja seadmete sertifitseerimine;

h)

projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimine;

i)

lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste väljaandmine;

j)

projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonide koostamine ja nende deklaratsioonide muutmine;

k)

projekteerimis- ja tootmispädevuse deklaratsioonide koostamine.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„JAA“ – Ühinenud Lennuametid (Joint Aviation Authorities);

b)

„JAR“ – ühtsed lennundusnõuded (Joint Aviation Requirements);

c)

„osa 21“ – õhusõidukite ning nendega seotud toodete, osade ja seadmete ning käesoleva määruse I lisas (osa 21) sätestatud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise nõuded ja menetlused;

d)

„osa 21 Light“ – käesoleva määruse Ib lisas (osa 21 Light) sätestatud nõuded ja menetlused, milles käsitletakse peamiselt lennuspordiks ja harrastuslendudeks ette nähtud õhusõidukite ning nendega seotud toodete ja osade sertifitseerimist või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni ning organisatsioonide projekteerimis- ja tootmispädevuse deklaratsiooni;

e)

„peamine tegevuskoht“ – ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse kontrollimine;

f)

„artikkel“ – tsiviilõhusõidukis kasutatavad osad ja seadmed;

g)

„ETSO“ – Euroopa tehnilised normatiivid. Euroopa tehnilised normatiivid on üksikasjalik lennukõlblikkusspetsifikaat, mille Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) on välja andnud, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele, ja mis on konkreetsete artiklite jaoks minimaalne tehniline standard;

h)

„EPA“ – osade Euroopa nõuetele vastavuse kinnitus. Artikli osade Euroopa nõuetele vastavuse kinnitus tähendab seda, et artikkel on valmistatud kooskõlas heakskiidetud projekteerimisandmetega, mis ei kuulu asjaomase toote tüübisertifikaadi omanikule, välja arvatud ETSO nõuetele vastavad artiklid;

i)

„ELA1 õhusõiduk“ – kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

i)

lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mida ei liigitata keerukaks mootorõhusõidukiks;

ii)

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg;

iii)

õhupall, mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuumaõhu-õhupallide puhul, 1 050 m3 gaasiga täidetud õhupallide puhul ning 300 m3 ankurdatud ja gaasiga täidetud õhupallide puhul;

iv)

õhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale sõitjale ning mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuuma õhuga täidetud õhulaevade puhul ja 1 000 m3 gaasiga täidetud õhulaevade puhul;

j)

„ELA2 õhusõiduk“ – kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

i)

lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg, mida ei liigitata keerukaks mootorõhusõidukiks;

ii)

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg;

iii)

õhupall;

iv)

kuumaõhu-õhulaev;

v)

gaasiga täidetud õhulaevad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

staatiline raskus muutub maksimaalselt 3 %;

tõukejõu vektor ei ole muudetav (v.a tõukejõu ümberpööramine);

tavapärase ja lihtsa konstruktsiooniga struktuur, juhtimissüsteem ja ballonetisüsteem;

võimenduseta juhtimisseadmed;

vi)

tiivikõhusõiduk maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 600 kg, mis on lihtsa konstruktsiooniga ja ette nähtud kuni kahele sõitjale ning millel ei ole turbiin- ja/või rakettmootorit; lubatud kasutada ainult päevastel VFR-lendudel;

k)

„käitussobivuse andmed“ – andmed, mis on õhusõiduki tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi osa ning mis sisaldavad kõike järgnevat:

i)

piloodi tüübipädevuskoolituse miinimumõppekava, sh tüübipädevuse kindlaksmääramine;

ii)

lennuimitaatorite objektiivset kvalifitseerimist toetavate õhusõiduki valideerimise lähteandmete ulatuse kindlaksmääramine või nende ajutiseks kvalifitseerimiseks vajalikud täiendavad andmed;

iii)

piloodi tüübipädevuse koolituse miinimumõppekava, sh tüübipädevuse kindlaksmääramine;

iv)

tüübi või variandi kindlaksmääramine salongitöötajate jaoks ja tüübikohased andmed salongitöötajate koolitamiseks;

v)

minimaalvarustuse põhiloetelu.“

3)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Toodete, osade ja seadmete sertifitseerimine

1.   Toodetele, osadele ja seadmetele antakse välja I lisas (osa 21) nimetatud sertifikaadid.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib allpool loetletud toodete kohta välja anda ka Ib lisas (osa 21 Light) nimetatud sertifikaate:

a)

lennuk maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg, mille suurim lubatud istekohtade arv on neli;

b)

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg;

c)

õhupall;

d)

kuumaõhu-õhulaev;

e)

gaasiga täidetud reisiõhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele;

f)

tiivikõhusõiduk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mille suurim lubatud istekohtade arv on neli;

g)

kolbmootor või fikseeritud sammuga propeller, mis on ette nähtud paigaldamiseks alapunktides a–f osutatud õhusõidukile või

h)

autožiiro.

3.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib allpool loetletud toodete kohta esitada ka Ib lisa (osa 21 Light) kohase projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni:

a)

lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, millel ei ole reaktiivmootorit ja mille suurim lubatud istekohtade arv on kaks;

b)

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg;

c)

õhupall, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele;

d)

kuumaõhu-õhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele.

4.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–3 ei kohaldata I lisa (osa 21) ning Ib lisa (osa 21 Light) alajagude H ja I sätteid sellise õhusõiduki, sealhulgas sellesse paigaldatud toodete, osade ja seadmete suhtes, mis ei ole registreeritud mõnes liikmesriigis. Samuti ei kohaldata nende suhtes I lisa (osa 21) A jao P alajao ja Ib lisa (osa 21 Light) A jao P alajao sätteid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on ette näinud õhusõiduki identifitseerimismärgid.“

4)

Lisatakse artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Üleminekukord, mida kohaldatakse varem I lisa (osa 21) alusel välja antud sertifikaatide suhtes

1.   Sellise kehtiva tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi omanik, mille amet on I lisa (osa 21) alusel välja andnud või mis loetakse ameti poolt I lisa (osa 21) alusel välja antuks, võib kuni 25. augustini 2025 esitada ametile taotluse jätta alates kõnealusest kuupäevast kehtima Ib lisa (osa 21 Light) kohase sertifikaadi alusel heakskiidetud tüübiprojekti, tingimusel et kõnealuse sertifikaadiga hõlmatud toode kuulub artikli 2 lõike 2 kohaldamisalasse.

2.   Lõike 1 kohase taotluse esitamise korral kohaldatakse asjaomase tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi suhtes alates lõikes 1 osutatud kuupäevast Ib lisa (osa 21 Light) sätteid, milles käsitletakse tüübisertifikaate või täiendavaid tüübisertifikaate. Amet muudab vastavalt tüübisertifikaadi andmelehte või täiendava tüübisertifikaadi andmelehte.“

5)

Artikli 3 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Toodete puhul, mille tüübisertifitseerimise menetlus toimus JAA või liikmesriigi kaudu 28. septembril 2003, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

kui toodet sertifitseerib mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)

I lisa (osa 21) punkti 21.A.15 alapunkte a, b ja c ei kohaldata;

c)

erandina I lisa (osa 21) punktist 21.B.80 on tüübisertifitseerimisalusteks JAA või vajaduse korral liikmesriigi tüübisertifitseerimisalused, mis kehtivad sertifikaadi taotlemise kuupäeval;

d)

I lisa (osa 21) punkti 21.A.20 alapunktide a ja d täitmisel loetakse, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt avastatud nõuetele vastavusega seotud puudused on kindlaks teinud amet.

4.   Toodete puhul, millel on riigisisene tüübisertifikaat või sellega samaväärne sertifikaat ja millega seotud muudatuse sertifitseerimismenetlust ei olnud liikmesriik käesolevale määrusele vastava tüübisertifikaadi määramise ajaks lõpetanud, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

kui sertifitseerimismenetlust teostas mitu liikmesriiki, võetakse aluseks kõige edenenumas arengujärgus olev menetlus;

b)

I lisa (osa 21) punkti 21.A.93 ei kohaldata;

c)

kohaldatava tüübisertifitseerimise alus on JAA või vajaduse korral liikmesriigi tüübisertifitseerimise alus, mis kehtib muudatuse heakskiitmise taotluse kuupäeval;

d)

I lisa (osa 21) punkti 21.B.107 täitmisel loetakse, et JAA või liikmesriigi menetluste kohaselt avastatud vastavusalased puudused on kindlaks teinud amet.“

6)

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab selliste toodete projekteerimise eest ja kelle peamine tegevuskoht on liikmesriigis ning kes taotleb või omab sertifikaati toodete projekteerimiseks või muutmiseks või remontimiseks, tõendada oma pädevust ka vastavalt Ib lisale (osa 21 Light) kooskõlas artikli 2 lõikega 2.

3.   Füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad selliste õhusõidukite projekteerimisega, mille kohta tuleb esitada artikli 2 lõikes 3 osutatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, ei pea tõendama oma pädevust.“

7)

Artiklisse 8 lisatakse lõige 5:

„5.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib organisatsioon, mille peamine tegevuskoht on ELi mittekuuluvas riigis, tõendada oma pädevust sertifikaadiga, mille kõnealune riik on asjaomase toote, osa või seadme kohta välja andnud vastavalt I lisale (osa 21), tingimusel et:

a)

kõnealune riik on projekteerimisriik;

b)

amet on kindlaks määranud, et kõnealuse riigi süsteem hõlmab samasugust nõuetele vastavuse kontrollimise sõltumatut taset, nagu on ette nähtud käesolevas määruses, kas samaväärse organisatsioonide sertifitseerimise süsteemi või kõnealuse riigi pädeva asutuse otsese osalemise kaudu.“

8)

Artikli 9 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib füüsiline või juriidiline isik, kelle peamine tegevuskoht on liikmesriigis ja kes vastutab toodete ning nende osade ja seadmete tootmise eest, tõendada oma pädevust ka vastavalt Ib lisale (osa 21 Light) kooskõlas artikli 2 lõikega 2.

3.   Pädevuse tõendamist vastavalt lõigetele 1 või 2 ei nõuta, kui tootjaorganisatsioon või füüsiline või juriidiline isik teostab järgmist tootmistegevust:

a)

selliste osade või seadmete tootmine, mille tohib kooskõlas I lisaga (osa 21) paigaldada tüübisertifikaadiga hõlmatud tootesse, ilma et nendega peaks kaasas olema käitamissertifikaat (st EASA vorm 1);

b)

selliste osade tootmine, mille tohib kooskõlas Ib lisaga (osa 21 Light) paigaldada õhusõidukisse, mille kohta on esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, ilma et nendega peaks kaasas olema käitamissertifikaat (st EASA vorm 1);

c)

selliste õhusõidukite tootmine, mille kohta on esitatud artikli 2 lõikes 3 osutatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, ja sellisele õhusõidukile paigaldada lubatud osade tootmine. Sel juhul toimub asjaomane tootmistegevus kooskõlas Ib lisa (osa 21 Light) A jao R alajaoga.“

9)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Ameti võetavad meetmed

1.   Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse I lisa (osa 21) ja Ib lisa (osa 21 Light) sätete järgimise tõendamiseks.

2.   Nõuete täitmise vastuvõetavate viisidega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse I lisa (osa 21) ja Ib lisa (osa 21 Light) nõudeid.“

10)

I lisa (osa 21) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

11)

Lisatakse Ib lisa (osa 21 Light), mis on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. augustist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(3)  Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“).

(4)  Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 22. oktoobri 2021. aasta arvamus 05/2021 (Osa 21 Light – Lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite ning nendega seotud toodete ja osade projekteerimistingimustele vastavuse sertifitseerimine ja deklareerimine ning organisatsioonide projekteerimis- ja tootmispädevuse deklareerimine), https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions/opinion-052021


I LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt:

1)

jao A alajagu G muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21.A.133 asendatakse järgmisega:

„21.A.133   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesolevale alajaole vastavat heakskiitu võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi „organisatsioon“). Taotleja peab

a)

põhjendama, et esitatud töövaldkonna puhul sobib käesolevale alajaole vastav heakskiit konkreetsele projektile vastavuse tõendamiseks, ja

b)

omama või taotlema selle konkreetse projekti kinnitust või

c)

olema esitanud või kavatsema esitada Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohase deklaratsiooni konkreetse projekti projekteerimistingimustele vastavuse kohta või

d)

olema tootmise ja projekteerimise nõuetekohaseks koordineerimiseks sõlminud asjakohase kokkuleppe

(1)

selle konkreetse projekti kohta käesoleva määruse kohaselt välja antud kinnituse taotleja või omanikuga,, või

(2)

füüsilise või juriidilise isikuga, kes on konkreetse projekti kohta esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohase deklaratsiooni.“;

b)

punkti 21.A.139 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Tootjaorganisatsioon peab tootmisjuhtimissüsteemi kvaliteedijuhtimise raames tegema järgmist:

1.

tagama, et iga toode, osa või seade, mille on tootnud organisatsioon või selle partnerid või mis on tarnitud või allhanke korras saadud kolmandatelt isikutelt, vastab ettenähtud projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks, mistõttu organisatsioon saab kasutada punktis 21.A.163 nimetatud õigusi;

2.

heakskiitmise raames vastavalt vajadusele kehtestama, rakendama ja haldama kontrollimenetlusi järgmistel juhtudel:

i)

dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine;

ii)

auditid ja kontrollid müüjate ja alltöövõtjate hindamiseks;

iii)

kontrollimine, et vastuvõetavad tooted, osad, materjalid ja seadmed, sealhulgas toodete ostjate tarnitavad uued või kasutatud artiklid, vastavad kohaldatavatele projekteerimisandmetele;

iv)

identifitseerimine ja jälgitavus;

v)

tootmisprotsessid;

vi)

ülevaatus ja katsetamine, sealhulgas tootmisega seotud katselennud;

vii)

töövahendite, rakiste ja katseseadmete kalibreerimine;

viii)

nõuetele mittevastavate artiklite kindlakstegemine;

ix)

lennukõlblikkuse kooskõlastamine järgmiste organisatsioonidega:

A)

projekti kinnituse taotleja või omanik;

B)

füüsiline või juriidiline isik, kes on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohase projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni;

x)

andmete kogumine ja säilitamine;

xi)

personali pädevus ja kvalifikatsioon;

xii)

lennukõlblikkust tõendavate käitamisdokumentide väljaandmine;

xiii)

käitlemine, ladustamine ja pakendamine;

xiv)

kvaliteedialased siseauditid ja nendest tulenevad parandusmeetmed;

xv)

heakskiidu tingimuste kohaselt tehtud töö mõnes muus kui heakskiidetud kohas;

xvi)

pärast toodangu valmimist, kuid enne üleandmist tehtud töö, mille eesmärk on hoida õhusõiduk seisukorras, mis on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

xvii)

lennuloa väljaandmine ja sellega seotud lennutingimuste kinnitamine.

3.

lisama konkreetsed nõuded kõigi kriitiliste osade kontrollimenetluse kohta.“;

c)

punkti 21.A.145 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kõigi lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitsega seotud vajalike andmete kohta:

1.

tootjaorganisatsioon saab kohaldatavatele projekteerimisandmetele vastavuse kindlakstegemiseks andmed (sealhulgas keskkonnakaitsenõuete suhtes tehtud erandid) ametilt ja käesoleva määruse kohaselt välja antud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi või projekti kinnituse omanikult või taotlejalt või siis füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohase deklaratsiooni projekteerimistingimustele vastavuse kohta;

2.

tootjaorganisatsioon on kehtestanud korra, et tagada lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitse andmete nõuetekohane lisamine tema tootmisandmetele;

3.

neid andmeid ajakohastatakse ja need tehakse kättesaadavaks kõigile töötajatele, kes oma ülesannete täitmiseks vajavad nendele juurdepääsu.“;

d)

punkt 21.A.163 asendatakse järgmisega:

21.A.163   Õigused

Punkti 21.A.135 alusel välja antud sertifikaadi tingimuste kohaselt võib tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik

a)

teostada käesoleva lisa või Ib lisa (osa 21 Light) kohast tootmistegevust;

b)

saada tüübisertifikaadiga tervikõhusõidukite kohta ilma täiendava tõendamiseta õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat ja mürasertifikaat, kui esitatakse käesoleva lisa punktide 21.A.174 ja 21.A.204 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.143 alapunkti c ja punkti 21L.A.163 alusel välja antud nõuetele vastavuse deklaratsioon (EASA vorm 52);

c)

anda muude toodete, osade või seadmete kohta ilma täiendava tõendamiseta käesoleva lisa (osa 21) või Ib lisa (osa 21 Light) alusel välja käitamissertifikaate (EASA vorm 1);

d)

saada sellise õhusõiduki kohta, mille jaoks on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.43 kohane projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, ilma täiendava tõendamiseta õhusõiduki piiratud lennukõlblikkussertifikaat ja piiratud mürasertifikaat, kui esitatakse Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.143 alapunkti d ja punkti 21L.A.163 alusel välja antud nõuetele vastavuse deklaratsioon (EASA vorm 52B);

e)

anda selliste toodete või osade kohta, mis paigaldatakse õhusõidukile, mille jaoks on Ib lisa (osa 21) punkti 21L.A.43 kohaselt esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, Ib lisa (osa 21 Light) alusel ilma täiendava tõendamiseta välja käitamissertifikaate (EASA vorm 1);

f)

teha enda toodetud uue õhusõiduki hooldust ja anda selle kohta välja hooldustõend (EASA vorm 53);

g)

anda pädeva asutusega tootmise kohta kokkulepitud korras tootjaorganisatsiooni toodetud õhusõidukile punkti 21.A.711 alapunkti c alusel välja lennuluba ja kinnitada vastavalt punkti 21.A.710 alapunktile b lennutingimusi, kui tootjaorganisatsioon kontrollib oma tootjaorganisatsiooni sertifikaadi alusel ise õhusõiduki konfiguratsiooni ja tõendab vastavust lennukõlblikkust kinnitavatele projekteerimistingimustele.“;

e)

punkt 21.A.165 asendatakse järgmisega:

21.A.165   Omaniku kohustused

Punkti 21.A.135 alusel välja antud sertifikaadi tingimuste kohaselt peab tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik

a)

tagama, et organisatsioonis töötades kasutatakse alusdokumentidena punkti 21.A.143 järgi koostatud tootjaorganisatsiooni käsiraamatut ja selles osutatud dokumente;

b)

hoidma tootjaorganisatsiooni vastavuses tootjaorganisatsiooni sertifikaadil ettenähtud andmete ja korraga;

c)

1.

tegema enne pädevale asutusele nõuetele vastavuse deklaratsioonide esitamist kindlaks, et iga tervikõhusõiduk vastab tüübiprojektile ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks, või

2.

tegema enne EASA vormi 1 väljaandmist kindlaks, et muud tooted, osad või seadmed on komplektsed ja vastavad heakskiidetud projekteerimisandmetele või deklareeritud projekteerimisandmetele ning on kõlblikud ohutuks kasutamiseks, et tõendada vastavust heakskiidetud või deklareeritud projekteerimisandmetele ja kõlblikkust ohutuks kasutamiseks;

3.

keskkonnanõuete puhul kindlaks tegema ka selle, et

i)

tervikmootor vastab mootori tootmise kuupäeval kohaldatavatele heitenõuetele ning

ii)

terviklennuk vastab esmase lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise kuupäeval kohaldatavatele CO2 heite nõuetele;

4.

enne EASA vormi 1 vastavussertifikaadina väljaandmist kindlaks tegema, et muud tooted, osad või seadmed vastavad ettenähtud andmetele;

d)

toodetud toodete, osade või seadmete puhul abistama jätkuva lennukõlblikkuse tagamise meetmete võtmisel tüübisertifikaadi või muu projekti kinnituse omanikku või füüsilist või juriidilist isikut, kes on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohase projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni;

e)

kui sertifikaadi omanik kavatseb sertifikaadi tingimuste kohaselt välja anda hooldustõendi, peab ta enne sertifikaadi väljaandmist kindlaks tegema, et iga tervikõhusõiduki vajalikud hooldustööd on tehtud ja et see on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

f)

vajaduse korral määrama punkti 21.A.163 alapunktiga e antud õiguse alusel kindlaks lennuloa väljaandmise tingimused;

g)

vajaduse korral tegema enne õhusõidukile lennuloa andmist punkti 21.A.163 alapunktiga e antud õiguse alusel kindlaks vastavuse punkti 21.A.711 alapunktidele c ja e;

h)

vastama käesoleva jao alajao A nõuetele.“;

2)

jao A alajagu H muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21.A.171 asendatakse järgmisega:

21.A.171   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks lennukõlblikkussertifikaatide väljaandmise kord õhusõidukitele, mis vastavad käesoleva lisa alusel välja antud tüübisertifikaadile.“;

b)

punkti 21.A.174 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Iga lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

1.

taotletava lennukõlblikkussertifikaadi klass;

2.

uue õhusõiduki puhul

i)

nõuetele vastavuse deklaratsioon:

mis on välja antud vastavalt punkti 21.A.163 alapunktile b või

mis on välja antud vastavalt punktile 21.A.130 ja mille pädev asutus on kinnitanud või

imporditud õhusõiduki puhul punkti 21.A.163 alapunkti b alusel välja antud nõuetele vastavuse deklaratsioon või käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt imporditud õhusõiduki puhul eksportiva asutuse allkirjastatud kinnitus, et õhusõiduk vastab ameti kinnitatud projektile;

ii)

kaalumis- ja tsentreerimistunnistus ja lastimisplaan ning

iii)

lennukäsiraamat, kui see on ette nähtud konkreetse õhusõiduki suhtes kohaldatavate sertifitseerimistingimustega;

3.

kasutatud õhusõiduki puhul, mis on pärit

i)

liikmesriigist, esitatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (1) I lisa (osa M) või Vb lisa (osa ML) alusel välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat;

ii)

muust riigist kui liikmesriigist, esitatakse

selle riigi, kus õhusõiduk on või oli registreeritud, pädeva asutuse kinnitus, milles on näidatud registris oleva õhusõiduki lennukõlblikkus ülekandmise ajal;

kaalumis- ja tsentreerimistunnistus ning lastimisplaan;

lennukäsiraamat, kui see on ette nähtud õhusõiduki kohta kehtivate lennukõlblikkusnõuetega;

varasemad andmed, mida on vaja õhusõiduki tootmise, muutmise ja hoolduse standardi kehtestamiseks, sealhulgas kõik punkti 21.B.327 alusel välja antud piiratud lennukõlblikkussertifikaadiga seotud piirangud;

soovitus anda välja lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat vastavalt määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) või Vb lisa (osa ML) kohasele lennukõlblikkuse kontrollile;

esmase lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise kuupäev ja CO2 andmed meetermõõdustikus, kui kohaldatakse asjakohaseid rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 16. lisa III köite standardeid.“;

3)

jao A alajagu I muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21.A.201 asendatakse järgmisega:

21.A.201   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks mürasertifikaatide väljaandmise kord õhusõidukitele, mis vastavad käesoleva lisa alusel välja antud tüübisertifikaadile.“;

b)

punkti 21.A.204 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Iga taotlus peab sisaldama järgmist:

1.

uue õhusõiduki puhul

i)

nõuetele vastavuse deklaratsioon:

mis on välja antud vastavalt punkti 21.A.163 alapunktile b või

mis on välja antud vastavalt punktile 21.A.130 ja mille pädev asutus on kinnitanud või

imporditud õhusõiduki puhul punkti 21.A.163 alapunkti b alusel välja antud nõuetele vastavuse deklaratsioon või käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt imporditud õhusõiduki puhul eksportiva asutuse allkirjastatud kinnitus, et õhusõiduk vastab ameti kinnitatud projektile; ning

ii)

kohaldatavate müranõuete kohaselt määratud mürateave;

2.

kasutatud õhusõiduki puhul

i)

kohaldatavate müranõuete kohaselt määratud mürateave ning

ii)

varasemad andmed, mida on vaja õhusõiduki tootmise, muutmise ja hoolduse standardi kehtestamiseks.“;

4)

jao A alajagu J muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 21.A.233 asendatakse järgmisega:

21.A.233   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesolevale alajaole vastavat heakskiitu võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi „organisatsioon“):

a)

et tõendada vastavust käesoleva lisa punktidele 21.A.14, 21.A.112B, 21.A.432B või 21.A.602B või

b)

et tõendada vastavust Ib lisa (osa 21 Light) punktidele 21L.A.23, 21L.A.83 või 21L.A.204 või

c)

punkti 21.A.263 kohaste õiguste saamiseks, et kinnitada väheolulisi muudatusi või väheoluliste remonditööde projekte või anda väheoluliste muudatuste või väheoluliste remonditööde projektide kohta välja selliste õhusõidukite nõuetele vastavuse deklaratsioone, mille projekteerimistingimustele vastavuse kohta on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohane deklaratsioon.“;

b)

punkti 21.A.239 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Projekteerimisorganisatsioon peab projekteerimise juhtimissüsteemi kvaliteedi tagamise raames tegema järgmist:

1.

kehtestama sertifikaadi tingimustega hõlmatud toodete, osade ja seadmete projekti, konstruktsiooni muudatuste ja remonditööde kontrollimise ja järelevalve süsteemi ning seda rakendama ja haldama. See süsteem peab

i)

sisaldama lennukõlblikkuse meedet, millega tagatakse, et toodete, osade ja seadmete projekt või projekti muudatused ja remonditööd vastavad rakendatavale tüübisertifitseerimise alusele, deklaratsioonide koostamise tehnilistele kirjeldustele, kohaldatavale käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

ii)

võimaldama nõuetekohaselt täita käesolevas lisas ja punkti 21.A.251 alusel välja antud sertifikaadi tingimustes ettenähtud kohustusi;

2.

kehtestama nõuetele vastavuse tõendamiseks sõltumatu kontrollimeetme, mille alusel organisatsioon kinnitab vastavust lennukõlblikkuse ja käitussobivuse jaoks ette nähtud andmetele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, ning seda rakendama ja haldama ning

3.

määrama kindlaks viisi, kuidas projekti kvaliteedi tagamise süsteem võtab arvesse partnerite või alltöövõtjate projekteeritud osade või seadmete või täidetavate ülesannete nõuetelevastavust, järgides kirjaliku korra aluseks olevaid meetodeid.“;

c)

punkt 21.A.263 asendatakse järgmisega:

21.A.263   Õigused

a)

(Reserveeritud)

b)

(Reserveeritud)

c)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanikul on ameti poolt punkti 21.A.251 alusel välja antud sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud piires ja projektijuhtimissüsteemi asjakohaste menetluste kohaselt õigus:

1.

liigitada tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi ja remondiprojekti muudatused olulisteks või väheolulisteks;

2.

kinnitada käesoleva lisa (osa 21) või Ib lisa (osa 21 Light) kohased tüübisertifikaadis või täiendavas tüübisertifikaadis tehtavad väheolulised muudatused ja väheoluliste remonditööde projektid;

3.

deklareerida sellise õhusõidukikonstruktsiooni väheoluline muudatus või väheoluline remonditöö, mille projekteerimistingimustele vastavuse kohta deklarant on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C punkti 21L.A.43 kohase deklaratsiooni;

4.

deklareerida õhusõiduki muudetud projekti vastavust projekteerimistingimustele Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.43 kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik, kes esitas Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.43 kohase algse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni selle õhusõiduki kohta, enam ei tegutse või ei vasta konstruktsioonimuudatuste nõuetele vastavuse deklaratsiooni taotlusele;

5.

kinnitada teatavad käesoleva lisa alajao M kohased toodete või abijõuseadmete oluliste remonditööde projektid;

6.

kinnitada kooskõlas punkti 21.A.710 alapunkti a alapunktiga 2 teatavate õhusõidukite lennutingimused, mille alusel saab välja anda lennuloa, kui välja arvata sellised lennuload, mis antakse välja punkti 21.A.701 alapunkti a alapunktis 15 nimetatud eesmärgil;

7.

anda kooskõlas punkti 21.A.711 alapunktiga b välja lennuluba õhusõidukile, mille ta on projekteerinud, mida ta on muutnud või mille puhul ta on punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 6 kohaselt kinnitanud lennutingimused, mille alusel saab välja anda lennuloa, juhul kui projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanik ise

i)

kontrollib õhusõiduki konfiguratsiooni ja

ii)

tõendab vastavust lennukõlblikkust kinnitavatele projekteerimistingimustele;

8.

kinnitada teatavad olulised muudatused tüübisertifikaadis vastavalt käesoleva lisa alajaole D või Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajaole D ning

9.

anda käesoleva lisa alajao E või Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao E kohaselt välja teatavaid täiendavaid tüübisertifikaate ning kinnitada nende sertifikaatide teatavad olulised muudatused.“;

d)

punkti 21.A.265 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

teeb kindlaks, et toodete projekt või selle muudatused või remonditööd vastavad rakendatavale tüübisertifitseerimise alusele, deklaratsioonide koostamise tehnilistele kirjeldustele, kohaldatavale käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele ning et need ei sisalda ebaturvalisi elemente;“;

5)

jao A alajao K punkti 21.A.307 alapunktile b lisatakse alapunkt 7:

„7.

osa või seade, mille on tootnud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud isik või organisatsioon;“;

6)

I liites asendatakse pealkirjale „EASA vormi 1 täitmise juhendid“ järgnev tekst järgmisega:

„Juhendid käsitlevad üksnes EASA vormi 1 kasutamist tootmise puhul. Tähelepanu juhitakse määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) II liitele, mis hõlmab EASA vormi 1 kasutamist hoolduse puhul.

1.   EESMÄRK JA KASUTUSALA

1.1.

Sertifikaadi peamine eesmärk on tõendada uute lennundustoodete, osade ja seadmete („artikkel/artiklid“) lennukõlblikkust.

1.2.

Sertifikaat ja artikkel (artiklid) peavad olema vastavuses. Sertifikaadi täitja peab sertifikaadi säilitama viisil, mis võimaldab kontrollida originaalandmeid.

1.3.

Sertifikaati aktsepteerivad paljud lennukõlblikkuse järelevalveasutused, kuid selle sobivus võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või lennukõlblikkuse järelevalveasutuse põhimõtetest.

1.4.

Sertifikaat ei ole saateleht ega lastikiri.

1.5.

Sertifikaadi olemasolu ei tähenda, et õhusõiduki võib kasutusele võtta.

1.6.

Sertifikaat ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkust.

1.7.

Ühele sertifikaadile on lubatud märkida kas ainult tootmisest tulnud artikleid või ainult hooldusest tulnud artikleid.

1.8.

Ühele sertifikaadile on lubatud märkida kas ainult heakskiidetud andmete kohaselt sertifitseeritud artikleid või ainult heakskiitmata andmete kohaselt sertifitseeritud artikleid.

2.   ÜLDINE VORMING

2.1.

Sertifikaat peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib sõltuda taotleja vajadusest, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.

2.2.

Sertifikaat peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral tuleb konsulteerida pädeva asutusega.

2.3.

Ei ole oluline, kummale vormi küljele paigutatakse selgitused käitaja või paigaldaja kohustuste kohta.

2.4.

Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsalt loetav.

2.5.

Sertifikaat võib olla nii valmis trükitud kui ka arvutis koostatud, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama ettenähtud vormingule.

2.6.

Sertifikaat peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.

2.7.

Sertifikaadile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga või arvutiga või käsitsi suurtähtedega, nii et neid saab hõlpsalt lugeda.

2.8.

Selguse huvides võib kasutada vaid piiratud hulka lühendeid.

2.9.

Sertifikaadi täitja võib sertifikaadi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, mille hulka ei kuulu aga sertifitseerimiskinnitus. Sertifikaadi tagakülje kasutamisele tuleb viidata sertifikaadi esikülje vastavas lahtris.

3.   KOOPIAD

3.1.

Kliendile saadetavate või sertifikaadi täitja säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.

4.   SERTIFIKAADI VEAD

4.1.

Kui lõppkasutaja leiab sertifikaadil vea(d), peab ta sellest (nendest) sertifikaadi täitjale kirjalikult teatama. Sertifikaadi täitja võib välja anda uue sertifikaadi, kui vigu on võimalik kontrollida ja parandada.

4.2.

Uuel sertifikaadil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.

4.3.

Taotluse korral võib välja anda uue sertifikaadi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus sertifikaat ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleb lisada järgmine viide eelmisele sertifikaadile: „Käesoleva sertifikaadiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud sertifikaadi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist.“ Mõlemad sertifikaadid tuleb esmase sertifikaadi säilitusaja vältel alles hoida.

5.   SERTIFIKAADI TÄITMINE

Lahter 1

Sertifitseerinud pädev asutus/riik

Märkida sertifikaadi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja riik. Kui pädev asutus on amet, tuleb lahtrisse märkida „EASA“.

Lahter 2

EASA vormi 1 päis

„KÄITAMISSERTIFIKAAT EASA VORM 1“

Lahter 3

Vormi kontrollnumber

Märkida lahtris 4 osutatud organisatsiooni numeratsioonisüsteemi/-menetluse abil määratud kordumatu number, mis võib sisaldada tähti ja numbreid.

Lahter 4

Organisatsiooni nimi ja aadress

Märkida selle tootjaorganisatsiooni täielik nimi ja aadress (vt EASA vorm 55, leht A) või füüsilise või juriidilise isiku täielik nimi ja aadress, kes lasevad käesoleva sertifikaadiga hõlmatud artikli(d) käibele. Organisatsiooni logod jms on lubatud, kui need mahuvad lahtrisse.

Lahter 5

Tellimus/leping/arve

Artikli(te) kliendipoolse jälgitavuse hõlbustamiseks märkida tellimuse number, lepingu number, arve number või muu samalaadne viitenumber.

Lahter 6

Artikkel

Märkida artiklite numbrid, kui artikleid on rohkem kui üks. Sellest lahtrist saab kergesti teha ristviite lahtrile 12 „Märkused“.

Lahter 7

Kirjeldus

Märkida artikli nimetus või kirjeldus. Eelistada tuleks termineid, mida on kasutatud jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites või tehnilistes normdokumentides (näiteks osade illustreeritud kataloog, õhusõiduki hoolduskäsiraamat, hooldusteatmik, komponentide hoolduskäsiraamat).

Lahter 8

Osa number

Märkida osa number, nagu see on esitatud artiklil või sildil/pakendil. Mootori või propelleri puhul võib kasutada tüübitähist.

Lahter 9

Kogus

Märkida artiklite kogus.

Lahter 10

Seerianumber

Kui konkreetse artikli puhul on määrusega ette nähtud märkida seerianumber, tuleb see kirjutada siia. Märkida võib ka mis tahes muu seerianumbri, isegi kui määrusega seda ei nõuta. Kui mõnel artiklil ei ole seerianumbrit, siis märkida „Ei kohaldata“ („N/A“).

Lahter 11

Seisund/töö

Märkida kas „PROTOTÜÜP“ või „UUS“.

„PROTOTÜÜP“ kirjutatakse järgmistel juhtudel:

i)

uue artikli tootmine heakskiitmata projekteerimisandmete alusel;

ii)

uue artikli tootmine selliste projekteerimisandmete alusel, mille kohta deklarant ei ole Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohast deklaratsiooni veel esitanud;

iii)

lahtris 4 nimetatud organisatsiooni poolt välja antud eelmise sertifikaadi uuesti sertifitseerimine, kui mõnda artiklit on enne kasutuselevõttu muudetud või parandatud (näiteks pärast konstruktsiooni muutmist, defekti kõrvaldamist, ülevaatust või katset või ladustamisaja pikendamist). Andmed algse kasutuselevõtmise ja muutmise või parandustööde kohta tuleb märkida lahtrisse 12.

„UUS“ kirjutatakse järgmistel juhtudel:

i)

uue artikli tootmine heakskiidetud projekteerimisandmete alusel;

ii)

uue artikli tootmine selliste projekteerimisandmete alusel, mille kohta deklarant on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohase deklaratsiooni;

iii)

lahtris 4 nimetatud organisatsiooni poolt välja antud eelmise sertifikaadi uuesti sertifitseerimine, kui mõnda artiklit on enne kasutuselevõttu muudetud või parandatud (näiteks pärast konstruktsiooni muutmist, defekti kõrvaldamist, ülevaatust või katset või ladustamisaja pikendamist). Andmed algse kasutuselevõtmise ja muutmise või parandustööde kohta tuleb märkida lahtrisse 12;

iv)

uuesti sertifitseerimine, kui toote tootja või lahtris 4 nimetatud organisatsiooni väljaantud eelmisel sertifikaadil olnud artikli seisund „prototüüp“ (vastab vaid heakskiitmata andmetele) asendatakse seisundiga „uus“ (vastab heakskiidetud andmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks), juhul kui kohaldatavad projekteerimisandmed on heaks kiidetud ja tingimusel et projekteerimisandmeid ei ole muudetud.

Sertifitseeritud toodete puhul tuleb lahtrisse 12 teha järgmine märge:

„ARTIKKEL ON UUESTI SERTIFITSEERITUD, „PROTOTÜÜP“ ON ASENDATUD „UUEGA“. KÄESOLEV DOKUMENT TÕENDAB, ET SELLE ARTIKLI (NENDE ARTIKLITE) TOOTMISE ALUSEKS OLNUD PROJEKTEERIMISANDMED [LISADA TÜÜBISERTIFIKAADI/TÄIENDAVA TÜÜBISERTIFIKAADI NUMBER, VERSIOON] ON HEAKS KIIDETUD … [LISADA KUUPÄEV, KUI SEE ON VAJALIK VERSIOONI KINDLAKSTEGEMISEKS].“

Lahtris 13a tuleb teha märge märkeruutu „heakskiidetud projekteerimisandmetega ja kõlblik ohutuks kasutamiseks“.

Õhusõidukite puhul, mille kohta on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C kohane projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, tuleb lahtrisse 12 teha järgmine märge:

„ARTIKKEL ON UUESTI SERTIFITSEERITUD, „PROTOTÜÜP“ ON ASENDATUD „UUEGA“. KÄESOLEV DOKUMENT TÕENDAB, ET SELLE ARTIKLI (NENDE ARTIKLITE) TOOTMISE ALUSEKS OLNUD PROJEKTEERIMISANDMED [LISADA DEKLARATSIOONI VIIDE, VERSIOON] ON DEKLAREERITUD … [LISADA KUUPÄEV, KUI SEE ON VAJALIK VERSIOONI KINDLAKSTEGEMISEKS].“;

v)

varem käibele lastud uue artikli kontrollimine enne käibele laskmist, et see vastab konkreetse kliendi standardile või tehnilise kirjeldusele (mille andmed ja algse käibele laskmise andmed tuleb märkida lahtrisse 12) või et teha kindlaks lennukõlblikkus (selgitus käibele laskmise aluse kohta ja algse käibele laskmise andmed tuleb märkida lahtrisse 12).

Lahter 12.

Märkused

Kirjeldada lahtris 11 nimetatud tööd kas otseselt või viidates tõendavatele dokumentidele, et käitaja või paigaldaja saaks sertifitseeritava töö korral kindlaks teha artikli(te)ga seotud lennukõlblikkuse. Vajaduse korral võib kasutada eraldi lehte ja EASA vormil 1 sellele viidata. Igast märkest peab selguma, millis(t)e lahtris 6 esitatud artikli(te)ga see on seotud. Kui märkeid ei ole, siis kirjutada „ei ole“.

Märkida põhjendused lahtris 12 nimetatud heakskiitmata projekteerimisandmete alusel käibelelaskmise kohta (näiteks tüübisertifikaat on väljaandmisel, ainult katsetamiseks, kuni ei ole heakskiidetud andmeid).

Kui artikkel on toodetud selliste projekteerimisandmete alusel, mille kohta deklarant ei ole Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohast deklaratsiooni veel esitanud, tuleb lahtrisse 12 teha järgmine märge:

„Ib lisa (osa 21 Light) jao A ALAJAO C, F VÕI N KOHANE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON ON VÄLJAANDMISEL“.

Kui artikkel on toodetud selliste projekteerimisandmete alusel, mille kohta deklarant on esitanud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohase deklaratsiooni, tuleb lahtrisse 12 teha järgmine märge:

„TOODETUD Ib lisa (osa 21 Light) jao A ALAJAO C, F VÕI N KOHASES PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONIS ESITATUD PROJEKTEERIMISANDMETE ALUSEL“.

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, tuleks sellesse lahtrisse märkida andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse kanda.

Lahter 13a

Valida ainult üks kahest võimalusest.

1.

Teha märge märkeruutu „heakskiidetud projekteerimisandmetega ja kõlblik ohutuks kasutamiseks“, kui artikkel (artiklid) on toodetud heakskiidetud projekteerimisandmete alusel ja nende kasutamine on tunnistatud ohutuks.

2.

Teha märge märkeruutu „lahtris 12 nimetatud heakskiitmata projekteerimisandmetega“, kui artikkel (artiklid) on toodetud heakskiitmata projekteerimisandmete alusel.

Sellesse märkeruutu tehakse märge ka siis, kui artikkel on toodetud selliste projekteerimisandmete alusel, mille kohta on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohane deklaratsioon.

Täpsustada lahtris 12 nimetatud andmete (näiteks tüübisertifikaat on väljaandmisel, ainult katsetamiseks, kuni ei ole heakskiidetud andmeid) vastavust projekteerimisandmetele, mis on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohases projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonis.

Ühele sertifikaadile on lubatud märkida kas ainult heakskiidetud või ainult heakskiitmata projekteerimisandmete alusel käibele lastud artikleid.

Lahter 13b

Volitatud isiku allkiri

Sellesse lahtrisse märkida volitatud isiku allkiri. Lahtri tohib allkirjastada üksnes isik, kes on selleks pädeva asutuse eeskirjade ja tegevuskorra alusel volitatud. Identifitseerimise hõlbustamiseks võib lisada volitatud isiku kordumatu numbri.

Lahter 13c

Sertifikaadi/loa number

Märkida sertifikaadi/loa number või viide. Selle numbri või viite annab pädev asutus sertifitseeritud või deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonidele (Ib lisa (osa 21 Light) alusel toodetud osade puhul). Kui organisatsioon on tootnud osa, mis vastab deklarandi projekteerimisandmetele, mis on esitatud Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao C, F või N kohases deklaratsioonis, kuid organisatsioon ei ole sertifitseeritud ega deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon, peab ta lisama järgmise märke:

„TOODETUD Ib lisa (osa 21 Light) jao A ALAJAO R KOHASELT“.

Lahter 13d

Nimi

Märkida loetavalt lahtri 13b allkirjastanud isiku nimi.

Lahter 13e

Kuupäev

Märkida lahtri 13b allkirjastamise kuupäev vormingus pp = kuupäev kahekohalisena, kkk = kuu kolm esimest tähte, aaaa = aasta neljakohalisena.

Lahtrid 14a–14e

Üldnõuded lahtrite 14a–14e kohta

Ei kasutata tootmissertifikaadi korral. Varjutada, tumedaks värvida või muul viisil ära märkida, et vältida tahtmatut või lubamatut kasutust.

Käitaja/paigaldaja kohustused

Lisada sertifikaadile järgmine märge lõppkasutajate teavitamiseks sellest, et vorm ei vabasta neid artikli paigaldamise ja kasutamisega seotud kohustustest:

„KÄESOLEV SERTIFIKAAT EI ANNA AUTOMAATSELT ÕIGUST PAIGALDADA.

KUI KÄITAJA/PAIGALDAJA TÖÖTAB KOOSKÕLAS LAHTRIS 1 TÄPSUSTATUD LENNUNDUSASUTUSEST ERINEVA LENNUNDUSASUTUSE NÕUETEGA, ON OLULINE, ET KÄITAJA/PAIGALDAJA TAGAB, ET TEMA LENNUNDUSASUTUS AKTSEPTEERIB LAHTRIS 1 NIMETATUD LENNUNDUSASUTUSE ARTIKLEID.

LAHTRID 13A JA 14A EI OLE PAIGALDAMISE HOOLDUSTÕENDID. ÕHUSÕIDUKIL EI OLE KUNAGI LUBATUD LENNATA ENNE, KUI ÕHUSÕIDUKI HOOLDUSTÖÖDE KIRJETESSE ON LISATUD PAIGALDAMISE HOOLDUSTÕEND, MIS ON VÄLJA ANTUD KOOSKÕLAS KÄITAJA/PAIGALDAJA SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDEGA.““


(1)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).


II LISA

Lisatakse Ib lisa (osa 21 Light):

„Sisukord

21L.1

Kohaldamisala

21L.2

Pädev asutus

JAGU A —

TEHNILISED NÕUDED

ALAJAGU A —

ÜLDSÄTTED

21L.A.1

Kohaldamisala

21L.A.2

Kohustused ja meetmed, mida võtab muu isik kui sertifikaadi taotleja või omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja

21L.A.3

Teatamissüsteem

21L.A.4

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

21L.A.5

Projekteerija ja tootja koostöö

21L.A.6

Märgistamine

21L.A.7

Andmete registreerimine

21L.A.8

Käsiraamatud

21L.A.9

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

21L.A.10

Juurdepääs ja kontrollimine

21L.A.11

Puudused ja tähelepanekud

21L.A.12

Nõuete täitmise meetodid

ALAJAGU B —

TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.A.21

Kohaldamisala

21L.A.22

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.23

Projekteerimispädevuse tõendamine

21L.A.24

Tüübisertifikaadi taotlemine

21L.A.25

Nõuetele vastavuse tõendamine

21L.A.26

Tüübiprojekt

21L.A.27

Tüübisertifikaadi väljaandmise nõuded

21L.A.28

Tüübisertifikaadi omaniku kohustused

21L.A.29

Tüübisertifikaadi ülekandmine

21L.A.30

Tüübisertifikaadi kehtivuse jätkumine

ALAJAGU C —

ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

21L.A.41

Kohaldamisala

21L.A.42

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.43

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon

21L.A.44

Vastavustoimingud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamiseks

21L.A.45

Üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja keskkonnakaitsenõuded, mida kohaldatakse selliste õhusõidukite suhtes, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon

21L.A.46

Õhusõiduki projekteerimisandmed

21L.A.47

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

21L.A.48

Õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni mitteülekantavus

ALAJAGU D —

TÜÜBISERTIFIKAATIDE MUUDATUSED

21L.A.61

Kohaldamisala

21L.A.62

Standardmuudatused

21L.A.63

Tüübisertifikaadi muudatuste liigitus

21L.A.64

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.65

Tüübisertifikaadi muudatuse taotlemine

21L.A.66

Nõuetele vastavuse tõendamine

21L.A.67

Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnitamise nõuded

21L.A.68

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnitamise nõuded

21L.A.69

Tüübisertifikaadi muudatuse kinnitamine õiguse alusel

21L.A.70

Kohustused tüübisertifikaadi väheoluliste muudatuste korral

ALAJAGU E —

TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.A.81

Kohaldamisala

21L.A.82

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.83

Projekteerimispädevuse tõendamine

21L.A.84

Täiendava tüübisertifikaadi taotlemine

21L.A.85

Nõuetele vastavuse tõendamine

21L.A.86

Täiendava tüübisertifikaadi kinnitamise nõuded

21L.A.87

Täiendava tüübisertifikaadi kinnitamine õiguse alusel

21L.A.88

Täiendava tüübisertifikaadi omaniku kohustused

21L.A.89

Täiendava tüübisertifikaadi ülekandmine

21L.A.90

Täiendava tüübisertifikaadi kehtivuse jätkumine

21L.A.91

Muudatused toote selles osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb

ALAJAGU F —

MUUDATUSED ÕHUSÕIDUKITES, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.A.101

Kohaldamisala

21L.A.102

Standardmuudatused

21L.A.103

Konstruktsioonimuudatuste liigitus sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

21L.A.104

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.105

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon väheolulise muudatuse korral

21L.A.106

Väheolulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

21L.A.107

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon olulise muudatuse korral

21L.A.108

Vastavustoimingud olulise muudatuse nõuetele vastavuse deklareerimiseks

ALAJAGU G —

DEKLARATSIOONI ESITANUD TOOTJAORGANISATSIOONID

21L.A.121

Kohaldamisala

21L.A.122

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.123

Tootmispädevuse deklaratsioon

21L.A.124

Tootmisjuhtimissüsteem

21L.A.125

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsiooni ressursid

21L.A.126

Töövaldkond

21L.A.127

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsiooni kohustused

21L.A.128

Muudatustest ja tegevuse lõpetamisest teatamine

ALAJAGU H —

LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21L.A.141

Kohaldamisala

21L.A.142

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.143

Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotlemine

21L.A.144

Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotleja kohustused

21L.A.145

Lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21L.A.146

Lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse jätkumine

ALAJAGU I —

MÜRASERTIFIKAADID JA PIIRATUD MÜRASERTIFIKAADID

21L.A.161

Kohaldamisala

21L.A.162

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.163

Taotlemine

21L.A.164

Mürasertifikaatide ja piiratud mürasertifikaatide ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21L.A.165

Mürasertifikaadi ja piiratud mürasertifikaadi kehtivuse jätkumine

ALAJAGU J —

DEKLARATSIOONI ESITANUD PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONID

21L.A.171

Kohaldamisala

21L.A.172

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.173

Projekteerimispädevuse deklaratsioon

21L.A.174

Projekteerimise juhtimissüsteem

21L.A.175

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni ressursid

21L.A.176

Töövaldkond

21L.A.177

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni kohustused

21L.A.178

Muudatustest ja tegevuse lõpetamisest teatamine

ALAJAGU K —

OSAD

21L.A.191

Kohaldamisala

21L.A.192

Nõuetele vastavuse tõendamine

21L.A.193

Osade ja seadmete käibele laskmine paigaldamiseks

ALAJAGU M —

TÜÜBISERTIFIKAADIGA TOODETE REMONDITÖÖDE PROJEKT

21L.A.201

Kohaldamisala

21L.A.202

Standardremonditööd

21L.A.203

Tüübisertifikaadiga toote remondiprojektide liigitus

21L.A.204

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.205

Tüübisertifikaadiga toote remondiprojekti kinnituse taotlemine

21L.A.206

Nõuetele vastavuse tõendamine

21L.A.207

Väheoluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded

21L.A.208

Oluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded

21L.A.209

Remondiprojekti kinnitamine õiguse alusel

21L.A.210

Remondiprojekti kinnituse omaniku kohustused

21L.A.211

Parandamata kahjustused

ALAJAGU N —

REMONDITÖÖDE PROJEKT SELLISTE ÕHUSÕIDUKITE PUHUL, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.A.221

Kohaldamisala

21L.A.222

Standardremonditööd

21L.A.223

Remondiprojektide liigitus sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

21L.A.224

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.225

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon väheoluliste remonditööde projekti korral

21L.A.226

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon oluliste remonditööde projekti korral

21L.A.227

Vastavustoimingud oluliste remonditööde projekti nõuetele vastavuse deklareerimiseks

21L.A.228

Remondiprojekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

21L.A.229

Parandamata kahjustused

ALAJAGU O —

EUROOPA TEHNILISED NORMATIIVID

ALAJAGU P —

LENNULUBA

21L.A.241

Lennuluba ja lennutingimused

ALAJAGU Q —

TOODETE JA OSADE IDENTIFITSEERIMINE

21L.A.251

Kohaldamisala

21L.A.252

Märgistuse kujundus

21L.A.253

Toodete identifitseerimine

21L.A.254

Identifitseerimisandmete käsitlemine

21L.A.255

Osade identifitseerimine

ALAJAGU R —

ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON NING PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONILE VASTAVATE MOOTORITE JA PROPELLERITE VÕI NENDE OSADE KÄITAMISSERTIFIKAAT (EASA VORM 1)

21L.A.271

Kohaldamisala

21L.A.272

Kõlblikkuskriteeriumid

21L.A.273

Tootmiskontrollisüsteem

21L.A.274

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) väljaandmine

21L.A.275

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaati (EASA vorm 1) väljaandva füüsilise või juriidilise isiku kohustused

JAGU B —

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

ALAJAGU A —

ÜLDSÄTTED

21L.B.11

Järelevalvedokumendid

21L.B.12

Teabevahetus

21L.B.13

Ameti teavitamine

21L.B.14

Kolmandatelt riikidelt saadud lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

21L.B.15

Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

21L.B.16

Juhtimissüsteem

21L.B.17

Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

21L.B.18

Juhtimissüsteemi muudatused

21L.B.19

Vaidluste lahendamine

21L.B.20

Andmete registreerimine

21L.B.21

Puudused ja tähelepanekud

21L.B.22

Täitemeetmed

21L.B.23

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

21L.B.24

Nõuete täitmise meetodid

ALAJAGU B —

TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.B.41

Sertifitseerimistingimused

21L.B.42

Esialgne kontrollimine

21L.B.43

Tüübisertifikaadi tüübisertifitseerimise alus

21L.B.44

Eritingimused

21L.B.45

Kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadi väljaandmiseks

21L.B.46

Kontrollimine

21L.B.47

Tüübisertifikaadi väljaandmine

21L.B.48

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste toodete puhul, mille kohta on välja antud tüübisertifikaat

21L.B.49

Tüübisertifikaadi ülekandmine

ALAJAGU C —

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

21L.B.61

Üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded toote projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamise korral

21L.B.62

Esialgne järelevalvekontroll

21L.B.63

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni registreerimine

21L.B.64

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste õhusõidukite puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

ALAJAGU D —

TÜÜBISERTIFIKAATIDE MUUDATUSED

21L.B.81

Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadi olulise muudatuse korral

21L.B.82

Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kontrollimine ja muudatuse kinnituse väljaandmine

21L.B.83

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kontrollimine

21L.B.84

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnituse väljaandmine

21L.B.85

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve sellise muudetud toodete puhul, mille kohta on välja antud tüübisertifikaat

ALAJAGU E —

TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.B.101

Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded täiendava tüübisertifikaadi korral

21L.B.102

Kontrollimine

21L.B.103

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine

21L.B.104

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve toodete puhul, mille kohta on välja antud täiendav tüübisertifikaat

ALAJAGU F —

MUUDATUSED ÕHUSÕIDUKITES, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.B.121

Õhusõiduki konstruktsiooni olulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esialgne järelevalvekontroll sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

21L.B.122

Õhusõiduki projekti olulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni registreerimine

21L.B.123

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste muudetud õhusõidukite puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

ALAJAGU G —

DEKLARATSIOONI ESITANUD TOOTJAORGANISATSIOONID

21L.B.141

Esialgne järelevalvekontroll

21L.B.142

Tootmispädevuse deklaratsiooni registreerimine

21L.B.143

Järelevalve

21L.B.144

Järelevalveprogramm

21L.B.145

Järelevalvetegevus

21L.B.146

Deklaratsiooni muutmine

ALAJAGU H —

LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21L.B.161

Kontrollimine

21L.B.162

Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine või muutmine

21L.B.163

Järelevalve

ALAJAGU I —

MÜRASERTIFIKAADID

21L.B.171

Kontrollimine

21L.B.172

Mürasertifikaatide väljaandmine või muutmine

21L.B.173

Järelevalve

ALAJAGU J —

DEKLARATSIOONI ESITANUD PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONID

21L.B.181

Esialgne järelevalvekontroll

21L.B.182

Projekteerimispädevuse deklaratsiooni registreerimine

21L.B.183

Järelevalve

21L.B.184

Järelevalveprogramm

21L.B.185

Järelevalvetegevus

21L.B.186

Deklaratsiooni muutmine

ALAJAGU K —

OSAD

ALAJAGU M —

TÜÜBISERTIFIKAADIGA TOODETE REMONDITÖÖDE PROJEKT

21L.B.201

Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded remondiprojekti kinnitamiseks

21L.B.202

Väheoluliste remonditööde projekti kontrollimine ja kinnituse väljaandmine

21L.B.203

Oluliste remonditööde projekti kinnitamise taotluse kontrollimine

21L.B.204

Oluliste remonditööde projekti kinnituse väljaandmine

21L.B.205

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste toodete puhul, mille remondiprojekt on kinnitatud

21L.B.206

Parandamata kahjustused

ALAJAGU N —

REMONDITÖÖDE PROJEKT SELLISTE ÕHUSÕIDUKITE PUHUL, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.B.221

Oluliste remonditööde projekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esialgne järelevalvekontroll sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

21L.B.222

Oluliste remonditööde projekti deklaratsiooni registreerimine sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

21L.B.223

Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve sellise remondiprojekti puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

ALAJAGU O —

EUROOPA TEHNILISED NORMATIIVID

ALAJAGU P —

LENNULUBA

21L.B.241

Kontrollimine enne lennuloa väljaandmist

21L.B.242

Kontrollimine enne lennutingimuste väljaandmist

ALAJAGU Q —

TOODETE JA OSADE IDENTIFITSEERIMINE

ALAJAGU R —

ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON NING PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONILE VASTAVATE MOOTORITE JA PROPELLERITE VÕI NENDE OSADE KÄITAMISSERTIFIKAAT (EASA VORM 1)

21L.B.251

Järelevalve

21L.B.252 J

ärelevalveprogramm

21L.B.253

Järelevalvetegevus

IB LISA LIITED

21L.1   Kohaldamisala

(reserveeritud)

21L.2   Pädev asutus

(reserveeritud)

JAGU A

TEHNILISED NÕUDED

ALAJAGU A —   ÜLDSÄTTED

21L.A.1   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks järgmiste isikute üldised õigused ja kohustused:

a)

kõigi käesoleva lisa kohaselt välja antud või välja antavate sertifikaatide taotlejad ja omanikud,

b)

kõik projekteerimis- või tootmispädevuse või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajad ning

c)

kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes annavad välja õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni või toodetud mootori, propelleri või osa käitamissertifikaadi (EASA vorm 1).

21L.A.2   Kohustused ja meetmed, mida võtab muu isik kui sertifikaadi taotleja või omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja

Meetmeid ja kohustusi, mida peab võtma isik, kes taotleb toote või osa kohta sertifikaati või on sellise sertifikaadi omanik või on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni vastavalt käesolevale jaole, võib tema nimel võtta iga muu füüsiline või juriidiline isik, tingimusel et taotleja, omaniku või deklarandi kohustused on täidetud ja et neid täidetakse nõuetekohaselt.

21L.A.3   Teatamissüsteem

a)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (1) ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab füüsiline või juriidiline isik, kellel on tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, oluliste remonditööde projekti kinnitus või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetav asjakohane sertifikaat või kes on seda taotlenud või on käesoleva lisa alusel esitanud deklaratsiooni õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse või konstruktsiooni muudatuste või remonditööde projekti kohta, tegema järgmist:

1.

sisse seadma lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta ettekannete kogumise, kontrollimise ja analüüsimise süsteemi ning seda haldama, et teha kindlaks kahjulikud suundumused või kõrvaldada puudused ning teha kindlaks juhtumid, millest teatamine on alapunkti 3 kohaselt kohustuslik, ja juhtumid, millest teatamine on vabatahtlik. Kõnealune teatamissüsteem hõlmab järgmist:

i)

teated ja teave selliste rikete, tõrgete, defektide või muude sündmuste kohta, millel on või võib olla negatiivne mõju sellise toote või osa jätkuva lennukõlblikkuse tagamisele, mille kohta on esitatud tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, oluliste remonditööde projekti kinnitus või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetav asjakohane sertifikaat või käesoleva lisa kohaselt välja antud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon;

ii)

teated selliste vigade, ohuolukordade ja ohtude kohta, mis ei kuulu alapunkti i alla;

2.

tegema toote või selle osa teadaolevatele käitajatele ja taotluse korral kõigile asjaomaste rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide alusel volitatud isikutele kättesaadavaks teabe alapunkti a alapunkti 1 kohaselt sisseseatud süsteemi kohta ning selle kohta, kuidas esitada teateid ja teavet alapunkti a alapunkti 1 alapunktis i osutatud rikete, tõrgete, defektide või muude sündmuste kohta;

3.

teatama ametile igast rikkest, tõrkest, defektist või muust sündmusest, millest ta on teada saanud sellise toote või osa puhul, mille kohta on esitatud tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, oluliste remonditööde projekti kinnitus või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetav asjakohane sertifikaat või käesoleva lisa kohaselt välja antud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, ning mis on põhjustanud või võib põhjustada ohuolukorra.

b)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab füüsiline või juriidiline isik, kes on käesoleva lisa alajao G alusel esitanud tootmispädevuse deklaratsiooni või kes toodab käesoleva lisa alajao R kohast toodet või osa, tegema järgmist:

1.

sisse seadma ettekannete kogumise ja hindamise süsteemi organisatsioonisiseste lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta (sealhulgas teated organisatsioonisiseste vigade, ohuolukordade ja ohtude kohta) ning seda süsteemi haldama, et teha kindlaks kahjulikud suundumused või kõrvaldada puudused ning teha kindlaks juhtumid, millest teatamine on punktide 2 ja 3 kohaselt kohustuslik, ja juhtumid, millest teatamine on vabatahtlik;

2.

teatama projekti kinnituse vastutavale omanikule või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajale iga kord, kui ta on toote või osa käibele lasknud ja seejärel kindlaks teinud, et sellel võib esineda kõrvalekaldeid kohaldatavatest projekteerimisandmetest, ning tegema projekti kinnituse omaniku või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajaga koostööd, et teha kindlaks kõrvalekalded, mis võivad põhjustada ohuolukorra;

3.

teatama punkti 21L.2 kohaselt ametile ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele võimalikest kõrvalekalletest, mis tehakse kindlaks kooskõlas punkti 21L.A.3 alapunkti b alapunktiga 2 ja mis võivad põhjustada ohuolukorra;

4.

teise tootjaorganisatsiooni tarnijana teatama ka sellele organisatsioonile iga kord, kui ta on sellele organisatsioonile tarninud tooteid või osi ja seejärel kindlaks teinud, et nendel võib esineda kõrvalekaldeid kohaldatavatest projekteerimisandmetest.

I lisa punkti 21.A.3A alapunkti b kohane teatamiskohustus tähendab, et füüsiline ja juriidiline isik, kellel on tootjaorganisatsiooni sertifikaat või kes on seda taotlenud, peab lennuohutust mõjutavaid juhtumeid arvesse võtma ka selliste toodete ja osade puhul, mis on toodetud käesoleva lisa kohaselt heaks kiidetud või deklareeritud projekteerimisandmete alusel, ning juhul, kui on esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, on ta kohustatud esitama aruande projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajale.

c)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab iga alapunktides a ja b osutatud füüsiline või juriidiline isik alapunkti a alapunkti 3 ja alapunkti b alapunktide 2, 3 ja 4 kohase teatamise korral nõuetekohaselt tagama juhtumist teatanud isiku ning teates nimetatud isikute konfidentsiaalsuse.

d)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab iga alapunktides a ja b osutatud füüsiline või juriidiline isik koostama alapunkti a alapunktis 3 ja alapunkti b alapunktis 3 nimetatud teated pädeva asutuse kindlaksmääratud vormis ja viisil võimalikult kiiresti ning igal juhul (kui seda ei takista erandlikud asjaolud) edastama need hiljemalt 72 tunni jooksul pärast seda, kui alapunktides a ja b osutatud füüsiline või juriidiline isik on kindlaks teinud võimaliku ohuolukorra.

e)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab alapunkti a alapunkti 3 või alapunkti b alapunkti 3 kohaselt teatatud projekteerimis- või tootmisveast tuleneva lennuohutust mõjutava juhtumi korral tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetava asjakohase sertifikaadi omanik, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või alapunktis b osutatud tootjaorganisatsioon vastavalt vajadusele kontrollima puuduse põhjust ja punkti 21L.2 kohaselt teatama ametile ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele kontrollimise tulemustest ja kõigist meetmetest, mida ta võimaliku puuduse kõrvaldamiseks võtab või võtta kavatseb.

f)

Kui pädev asutus leiab, et puuduse kõrvaldamiseks on vaja võtta meetmeid, siis esitab tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetava asjakohase sertifikaadi omanik, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või alapunktis b osutatud tootjaorganisatsioon taotluse korral pädevale asutusele asjakohased andmed.

21L.A.4   Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

Kui ametil on kooskõlas punktiga 21L.B.23 vaja välja anda lennukõlblikkust käsitlev ettekirjutus, et kõrvaldada ohuolukord või nõuda ülevaatuse tegemist, siis peavad nii tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse või mis tahes muu käesoleva lisa kohaselt väljaantuks loetava asjakohase sertifikaadi omanik kui ka projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja tegema järgmist:

a)

tegema ettepaneku sobivate parandusmeetmete või vajalike ülevaatuste või mõlema kohta ja esitama nende ettepanekute üksikasjad ametile heakskiitmiseks;

b)

kui amet on alapunktis a osutatud ettepanekud heaks kiitnud, tegema asjakohased kirjeldavad andmed ja kasutusjuhised kättesaadavaks kõigile toote või osa teadaolevatele käitajatele või omanikele ning taotluse korral kõigile isikutele, kes peavad järgima lennukõlblikkust käsitlevat ettekirjutust.

21L.A.5   Projekteerija ja tootja koostöö

Tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, tüübisertifikaadi muudatuse kinnituse või remondiprojekti kinnituse omanik, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja ning organisatsioon või füüsiline või juriidiline isik, kes toodab tooteid või selle osi, teevad koostööd, et tagada toote või selle osa vastavus konkreetsele projektile ning asjaomase toote või osa jätkuva lennukõlblikkuse tagamine.

21L.A.6   Märgistamine

a)

Tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, tüübisertifikaadi muudatuse kinnituse või remondiprojekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja määrab toodete või osade märgistuse kindlaks vastavalt käesoleva lisa alajaole Q.

b)

Tooteid või osi tootev organisatsioon või füüsiline või juriidiline isik märgistab need tooted ja osad vastavalt käesoleva lisa alajaole Q.

21L.A.7   Andmete registreerimine

Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellel on tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, remonditööde projekti kinnitus või lennuluba või kes on neid taotlenud või kes on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, projekteerimis- või tootmispädevuse deklaratsiooni või toodavad tooteid või osi kooskõlas käesoleva määrusega, peavad tegema järgmist:

a)

toote või osa või selle muudatuste või remonditööde projekteerimise puhul sisse seadma andmete registreerimise süsteemi, mis hõlmab partneritele ja alltöövõtjatele kehtestatud nõudeid, ning säilitama ja ametile vajaliku teabe andmiseks kättesaadavana hoidma asjakohaseid projekteerimisandmeid ning teavet, et tagada toodete jätkuv lennukõlblikkus ja vastavus kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

b)

toote või osa tootmise puhul sisse seadma andmete registreerimise süsteemi ja dokumenteerima toodete või osade nõuetelevastavuse seisukohast oluliste tööde üksikasjad ning partneritele ja tarnijatele kehtestatud nõuded ning hoidma neid pädevale asutusele kättesaadavana, et anda toote ja selle osa jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks vajalikku teavet;

c)

lennulubade puhul registreerima lisaks I lisa punkti 21.A.5 alapunktis c ettenähtud registreerimisnõuetele kõik dokumendid, mis on koostatud punkti 21L.A.241 alapunktiga b kindlaks määratud täiendavate nõuete täitmise tõendamiseks, ning hoidma neid ametile ja pädevale asutusele kättesaadavana;

d)

hoidma alles projekteerimise või tootmise ning nõuete täitmise sõltumatu järelevalve ülesandega töötajate pädevust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui see on ette nähtud punkti 21L.A.125 alapunktiga c, punkti 21L.A.175 alapunktiga b või punkti 21L.A.175 alapunktiga e.

21L.A.8   Käsiraamatud

Tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja koostab, säilitab ja ajakohastab kõigi selliste käsiraamatute originaale või variante, mis on ette nähtud toote või osa puhul kohaldatavas tüübisertifitseerimise aluses, kasutatavates üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes ja kohaldatavates keskkonnakaitsenõuetes, ning taotluse korral esitab ametile nende koopiad.

21L.A.9   Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

a)

Tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, konstruktsiooni muudatuse või remonditööde projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja teeb kindlaks teabe, mida on vaja, et kogu kasutuskestuse vältel tagada lennukõlblikkuse säilimine õhusõiduki tüübi ja iga sellega seotud projektikohase osa puhul.

b)

Tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, konstruktsiooni muudatuse või remonditööde projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja esitab alapunktis a kindlakstehtud teabe enne konkreetse projekti kasutuselevõtmist.

c)

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendite esitamise kord on järgmine:

1.

tüübisertifikaadi omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja esitab juhendid ühe või mitme toote teadaolevale omanikule toote üleandmisel või asjaomase õhusõiduki esmase lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisel olenevalt sellest, kumb toimub hiljem;

2.

tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi või väheolulise muudatuse kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja esitab konstruktsiooni muudatuse kohta juhendid kõigile teadaolevatele käitajatele, keda toote muudatus mõjutab, muudetud toote käibelelaskmisel;

3.

remondiprojekti kinnituse omanik või remondiprojekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja esitab juhendid kõigile teadaolevatele käitajatele, keda toote remonditööd mõjutavad, selle toote käibelelaskmisel, mida remondiprojekt hõlmab. Piiratud kasutusajaks ja kokkuleppel ametiga võib remonditud toote või osa kasutusele võtta ka enne, kui selle kohta saavad valmis jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid.

Pärast seda teevad asjaomased sertifikaadiomanikud või deklarandid asjakohase teabe taotluse korral kättesaadavaks kõigile teistele isikutele, kes peavad neid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendeid järgima.

d)

Erandina alapunktist b võib tüübisertifikaadi omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendi selle osa, milles sisalduvaid kasutusjuhiseid tuleb graafiku alusel täita pika aja vältel, kättesaadavaks teha pärast toote või muudetud toote kasutuselevõtmist, kuid ta peab tegema need juhised kättesaadavaks enne, kui asjaomaseid andmeid tuleb toote või muudetud toote suhtes rakendada.

e)

Projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja, kes on alapunkti b kohaselt kohustatud esitama jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid, peab ka kõik juhendi muudatused tegema kättesaadavaks kõigile teadaolevatele käitajatele, keda toote muudatus mõjutab, ja taotluse korral kõigile teistele isikutele, kes peavad neid muudatusi järgima.

21L.A.10   Juurdepääs ja kontrollimine

Iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, oluliste remonditööde projekti kinnitus, lennuluba, lennukõlblikkussertifikaat, piiratud lennukõlblikkussertifikaat, mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat või kes on neid taotlenud või kes on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, oma projekteerimis- või tootmispädevuse deklaratsiooni või kes kooskõlas käesoleva lisa alajaoga R toodab õhusõidukeid, mootoreid, propellereid või osi, peab tegema järgmist:

a)

tagama pädevale asutusele juurdepääsu mis tahes rajatisele, tootele, osale, dokumendile, registrile, andmetele, protsessile, menetlusele ja mis tahes muule materjalile ning võimaldama läbi vaadata mis tahes aruande, teha mis tahes ülevaatusi ja teha või jälgida katseid, mida on vaja käesoleva jao asjakohastele nõuetele vastavuse ja jätkuva vastavuse kontrollimiseks;

b)

leppima partnerite, tarnijate või alltöövõtjatega (kui füüsiline või juriidiline isik neid kasutab) kokku, et pädevale asutusele on tagatud ka nende juures alapunkti a kohane juurdepääs ja võimalus neid kontrollida.

21L.A.11   Puudused ja tähelepanekud

a)

Pärast puudusi käsitleva teate kättesaamist peab füüsiline või juriidiline isik, kellel on tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, oluliste remonditööde projekti kinnitus, lennuluba, lennukõlblikkussertifikaat, piiratud lennukõlblikkussertifikaat, mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat või kes on neid taotlenud või kes on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, oma projekteerimis- või tootmispädevuse deklaratsiooni või kes kooskõlas käesoleva lisa alajaoga R toodab õhusõidukeid, mootoreid, propellereid või osi, pädeva asutuse poolt punkti 21L.B.21 alapunkti d või e kohaselt määratud ajavahemiku jooksul võtma järgmisi meetmeid:

1.

tegema kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjuse(d) ja nõuetele mittevastavust soodustava(d) teguri(d),

2.

koostama parandusmeetmete kava ja esitama selle pädevale asutusele,

3.

tõendama parandusmeetme(te) rakendamist pädevat asutust rahuldaval viisil.

b)

Pädeva asutuse poolt punkti 21L.B.21 alapunkti f kohaselt teatatud tähelepanekut tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta. Füüsiline või juriidiline isik peab nende tähelepanekute kohta tehtud otsuse dokumenteerima.

21L.A.12   Nõuete täitmise meetodid

a)

Juriidiline või füüsiline isik võib käesoleva määruse täitmise tõendamiseks kasutada lisaks nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui füüsiline või juriidiline isik soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, peab ta enne selle kasutamist esitama pädevale asutusele asjaomase meetodi täieliku kirjelduse, mis sisaldab kõiki asjakohaseid muudatusi käsiraamatutes või tegevuskorras ja selgitust, kuidas saavutatakse vastavus käesoleva määruse nõuetele.

c)

Füüsiline või juriidiline isik võib neid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kasutada alles siis, kui pädev asutus on need heaks kiitnud.

ALAJAGU B —   TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.A.21   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks toodetele tüübisertifikaatide taotlemise kord ning kõnealuste sertifikaatide taotlejate ja omanike õigused ja kohustused, kui toode on üks järgmistest:

a)

lennuk, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja suurim lubatud istekohtade arv on neli;

b)

purilennuk või mootorpurilennuk, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg;

c)

õhupall;

d)

kuumaõhu-õhulaev;

e)

gaasiga täidetud reisiõhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele;

f)

tiivikõhusõiduk, mille maksimaalne stardimass on kuni 1 200 kg ja suurim lubatud istekohtade arv on neli;

g)

kolbmootor ja püsisammuga propeller, mis on ette nähtud paigaldamiseks alapunktides a kuni f osutatud õhusõidukitele. Sel juhul märgitakse tüübisertifikaadi andmelehele nõuetekohaselt, et lubatud on üksnes mootori või propelleri paigaldamine sellisele õhusõidukile;

h)

autožiiro.

21L.A.22   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib tüübisertifikaati taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on tõendanud või tõendab punkti 21L.A.23 kohaselt oma projekteerimispädevust.

21L.A.23   Projekteerimispädevuse tõendamine

Tüübisertifikaadi taotleja tõendab oma projekteerimispädevust järgmiselt:

a)

projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadiga, mille tingimused hõlmavad toote vastavat kategooriat ja mille amet on välja andnud kooskõlas I lisa (osa 21) jao A alajaoga J, või

b)

kinnitades projekteerimistööde liigile ja tootekategooriale vastavat projekteerimispädevust kooskõlas käesoleva lisa alajaoga J.

21L.A.24   Tüübisertifikaadi taotlemine

a)

Tüübisertifikaadi taotlus esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Tüübisertifikaadi taotlus sisaldab vähemalt järgmist:

1.

selgitus selle kohta, et taotlus kuulub punktis 21L.A.21 kindlaks määratud kohaldamisalasse;

2.

toote esialgsed kirjeldavad andmed ning teave toote ettenähtud kasutuse ja sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe kohta;

3.

tüübisertifitseerimise alust ja kohaldatavaid keskkonnakaitsenõudeid käsitlev ettepanek, mis on koostatud vastavalt punktides 21L.B.43 ja 21L.B.45 kindlaks määratud nõuetele ja variantidele;

4.

nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuete täitmise vahendeid ja meetodeid, mida taotleja ajakohastab, kui sertifitseerimisprojektis on tehtud muudatusi, mis mõjutavad alapunktides 1 kuni 3 nimetatut, või kui on muudetud nõuete täitmise vahendeid ja meetodeid.

c)

Tüübisertifikaadi taotlus kehtib kolm aastat. Kui selle aja jooksul ei ole tüübisertifikaati välja antud, esitatakse uus taotlus vastavalt alapunktidele a ja b.

21L.A.25   Nõuetele vastavuse tõendamine

a)

Kui amet on nõuetele vastavuse tõendamise kava heaks kiitnud, teeb tüübisertifikaadi taotleja kooskõlas selle kavaga järgmist:

1.

tõendab vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele, mille amet on punkti 21L.B.43 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud;

2.

tõendab vastavust kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.45 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning

3.

esitab ametile sellise nõuetele vastavuse tõendamise meetodid.

b)

Nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt esitab tüübisertifikaadi taotleja ametile nõuete täitmist tõendavate dokumentide hulgas dokumenteeritud põhjenduse nõuete täitmise meetodite kohta.

c)

Enne kui taotleja teeb alapunkti a kohaselt nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid ja ülevaatusi, peab ta olema kontrollinud (ja sellise kontrollimise dokumenteerinud), et

1.

iga katsekeha puhul

i)

materjalid ja menetlused vastavad kavandatava tüübiprojekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

ii)

toote koostisosad vastavad kavandatava tüübiprojekti joonistele piisaval määral;

iii)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad kavandatavas tüübiprojektis kirjeldatutele piisaval määral ning

2.

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud.

d)

Tüübisertifikaadi saamiseks tehakse katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud. Tüübisertifikaadi taotleja teeb kõik katselennud, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks vastavus kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele. Katselennud õhusõiduki lõppkonfiguratsioonis peavad olema piisava kestusega, tagamaks et õhusõiduki esmane kasutuselevõtt ei põhjusta ohutusprobleeme.

e)

Tüübisertifikaadi taotleja võimaldab ametil

1.

vaadata läbi nõuetele vastavuse tõendamisega seotud mis tahes andmed ja teabe;

2.

jälgida või teha nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid või ülevaatusi;

3.

teha füüsiline kontroll toote lõppkonfiguratsioonis esimesele artiklile, et kontrollida projekti vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, ning teha mis tahes muu punktiga 21L.B.46 kindlaks määratud kontrollimine.

f)

Pärast nõuetele vastavuse tõendamise lõpetamist kinnitab taotleja ametile, et

1.

ta on kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga tõendanud vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punktide 21L.B.43 ja 21L.B.45 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning

2.

ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

21L.A.26   Tüübiprojekt

Tüübisertifikaadi taotleja koostab toote tüübiprojekti, mis võimaldab toote kordumatut ja üheselt mõistetavat identifitseerimist ning sisaldab järgmist:

a)

joonised ja tehnilised kirjeldused ning selliste jooniste ja tehniliste kirjelduste loetelu, mis on vajalikud toote konfiguratsiooni ja konstruktsiooniomaduste kindlaksmääramiseks;

b)

teave kasutatud materjalide ja menetluste kohta;

c)

teave tootmis- ja monteerimismeetodite kohta;

d)

lennukõlblikkuse mis tahes piirangud;

e)

keskkonnahoidlikkusnõuded ning

f)

mis tahes muud andmed, mis võimaldavad võrdluse põhjal kindlaks teha hilisemate sama tüüpi toodete lennukõlblikkuse ja, kui see on asjakohane, keskkonnahoidlikkuse.

21L.A.27   Tüübisertifikaadi väljaandmise nõuded

Tüübisertifikaadi saamiseks teeb taotleja järgmist:

a)

tõendab punkti 21L.A.23 kohaselt oma projekteerimispädevust;

b)

tõendab punkti 21L.A.25 kohaselt projekteerimistingimustele vastavust;

c)

tõendab õhusõiduki tüübisertifikaadi puhul, et kui õhusõidukile on paigaldatud mootor või propeller või mõlemad, on nende jaoks olemas kas

1.

tüübisertifikaat, mis on välja antud või kindlaks määratud I lisa (osa 21) kohaselt või välja antud käesoleva lisa kohaselt, või

2.

õhusõiduki tüübisertifikaadi taotlus ning taotleja on punkti 21L.A.25 kohase nõuetele vastavuse tõendamise ajal taganud mootori ja propelleri vastavuse nõuetele;

d)

tõendab, et pärast füüsilise kontrolli tegemist kõnealuse toote lõppkonfiguratsioonis esimesele artiklile või pärast ameti tehtud mis tahes muud punkti 21L.B.46 alapunktide c ja d kohast kontrollimist ei jäänud lahendamata probleeme.

21L.A.28   Tüübisertifikaadi omaniku kohustused

Tüübisertifikaadi omanik võtab endale käesoleva lisa alajao A kohased tüübisertifikaadi omaniku kohustused ja täidab jätkuvalt punktis 21L.A.22 esitatud kõlblikkuskriteeriumit.

21L.A.29   Tüübisertifikaadi ülekandmine

Tüübisertifikaadi võib uuele omanikule üle kanda tingimusel, et amet on punkti 21L.B.49 kohaselt kontrollinud, et füüsiline või juriidiline isik, kellele tüübisertifikaat kavatsetakse üle kanda, võib punkti 21L.A.22 kohaselt olla tüübisertifikaadi omanik ja saab punkti 21L.A.28 kohaselt võtta endale tüübisertifikaadi omaniku kohustused. Tüübisertifikaadi omanik või füüsiline või juriidiline isik, kes soovib sertifikaadi vastu võtta, taotleb ametilt nende tingimuste täitmise kontrollimist ameti kehtestatud vormis ja viisil.

21L.A.30   Tüübisertifikaadi kehtivuse jätkumine

a)

Tüübisertifikaat kehtib seni, kuni

1.

omanik ei ole tüübisertifikaadist loobunud;

2.

tüübisertifikaadi omanik täidab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse punktis 21L.B.21 nimetatud puuduste käsitlemisega seotud tingimusi;

3.

amet ei tühista tüübisertifikaati vastavalt punktile 21L.B.22.

b)

Tüübisertifikaadist loobumise või selle kehtetuks tunnistamise korral tuleb see tagastada ametile.

ALAJAGU C —   ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

21L.A.41   Kohaldamisala

a)

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks õhusõidukite projekteerimistingimustele vastavuse deklareerimise kord ning selliseid deklaratsioone esitavate isikute õigused ja kohustused.

b)

Käesolevat alajagu kohaldatakse järgmiste õhusõidukikategooriate suhtes, tingimusel et õhusõidukil ei ole uudseid või ebatavalisi konstruktsiooniomadusi:

1.

lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mis ei ole reaktiivmootoriga ja mille suurim lubatud istekohtade arv on kaks;

2.

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg;

3.

õhupall, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele;

4.

kuumaõhu-õhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale inimesele.

c)

Käesoleva alajao tähenduses loetakse projektilahendus uudseks või ebatavaliseks, kui projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni koostamise ajal ei hõlma seda projektilahendust üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, mille amet on vastavalt punktile 21L.B.61 kehtestanud ja kättesaadavaks teinud.

21L.A.42   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavust deklareerida iga füüsiline või juriidiline isik.

21L.A.43   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon

a)

Enne õhusõiduki tootmist või tootjaorganisatsiooniga õhusõiduki tootmise kokkuleppimist deklareerib seda õhusõidukit konstrueeriv füüsiline või juriidiline isik, et õhusõiduki projekt vastab punktis 21L.A.45 osutatud kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

b)

Deklaratsioon esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil ning see sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1.

deklaratsiooni esitava isiku nimi ja aadress/tegevuskoht;

2.

kordumatu viide õhusõiduki identifitseerimiseks;

3.

märge punktis 21L.A.45 osutatud kohaldatavate üksikasjalike tehniliste kirjelduste ja kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kohta, millele vastavust deklarant kinnitab;

4.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et õhusõiduki ja, kui see on asjakohane, mootori või propelleri konstruktsioon vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja alapunktis 3 osutatud kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele kooskõlas alapunkti c alapunktis 3 osutatud nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

5.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et kõnealune isik ei ole tuvastanud ühtegi omadust ega näitajat, mis võiks muuta õhusõiduki kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

6.

allkirjastatud kinnitus selle kohta, et deklaratsiooni esitaja võtab endale punktis 21L.A.47 osutatud kohustused;

7.

kui deklaratsiooniga hõlmatud õhusõiduki projekt sisaldab mootorit või propellerit:

i)

viide mootori või propelleri tüübisertifikaadile, mis on välja antud või kindlaks määratud I lisa (osa 21) kohaselt või välja antud käesoleva lisa kohaselt, või

ii)

kolbmootori ja püsisammuga propelleri puhul kinnitus selle kohta, et õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon hõlmab mootori või propelleri vastavust rakendatavale mootori või propelleri tehnilisele kirjeldusele;

8.

jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid;

9.

käitamispiirangud;

10.

lennukõlblikkust ja, kui see on asjakohane, heidet käsitlev andmeleht;

11.

müra käsitlev andmeleht, kui see on asjakohane;

12.

õhusõiduki ja, kui see on asjakohane, mootori või propelleri kohta ette nähtud muud tingimused või piirangud kohaldatavas üksikasjalikus tehnilises kirjelduses ja kohaldatavates keskkonnakaitsenõuetes, millele vastavust deklarant kinnitab.

c)

Deklarant esitab ametile alapunktis b osutatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni. Koos kõnealuse deklaratsiooniga esitab deklarant ametile järgmised dokumendid:

1.

õhusõiduki joonis;

2.

õhusõiduki projekti üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõik deklaratsiooniga hõlmatud konfiguratsioonid, käitamiskarakteristikud, konstruktsiooniomadused ja kõik piirangud;

3.

nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse meetodeid, millega vastavuse tõendamise käigus on tõendatud vastavust kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

4.

dokumenteeritud põhjendused nõuetele vastavuse kohta, mis tulenevad nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt tehtud vastavustoimingutest;

5.

kui nõuetele vastavust tõendatakse katsetega, siis dokumenteeritud põhjendus katseartiklite ja -seadmete vastavuse kohta, näidates et

i)

katsekeha puhul

A)

materjalid ja menetlused vastavad projekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

B)

toote koostisosad vastavad projektis esitatud joonistele piisaval määral ning

C)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad projektis kirjeldatutele piisaval määral;

ii)

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud;

6.

aruanded, ülevaatuste või katsete tulemused, mida deklarant pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas õhusõiduk ja, kui see on asjakohane, mootor või propeller vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

21L.A.44   Vastavustoimingud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamiseks

Enne punkti 21L.A.43 kohase projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamist teeb kõnealuse õhusõiduki konstruktsiooni eest vastutav deklarant konkreetse õhusõiduki projekti puhul järgmist:

a)

koostab nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuetele vastavuse tõendamise meetodeid. Seda dokumenti ajakohastatakse vastavalt vajadusele;

b)

dokumenteerib nõuetele vastavuse põhjenduse nõuete täitmist tõendavates dokumentides kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

c)

teeb vajaduse korral katsed ja ülevaatused kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

d)

tagab ja dokumenteerib katseartiklite ja -seadmete nõuetele vastavuse ning tagab, et katsekeha vastab projektis esitatud tehnilistele kirjeldustele, joonistele, tootmisprotsessidele, konstruktsiooni- ja koostemeetoditele;

e)

tagab, et katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katsetamiseks piisavad ning nõuetekohaselt kalibreeritud;

f)

võimaldab ametil teha lõplikus või piisavas valmimisjärgus olevas projekteerimis- ja tootmiskonfiguratsioonis õhusõiduki puhul mis tahes ülevaatusi või katseid või neis osaleda, et teha kindlaks, et ükski asjaomase toote näitaja ega omadus ei muuda õhusõidukit kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

g)

teeb katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude lendude jaoks kindlaks määranud, et välja selgitada, kas õhusõiduk vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele. Katselennud õhusõiduki lõppkonfiguratsioonis peavad olema piisava kestusega, tagamaks et õhusõiduki esmane kasutuselevõtt ei põhjusta ohutusprobleeme.

21L.A.45   Üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja keskkonnakaitsenõuded, mida kohaldatakse selliste õhusõidukite suhtes, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon

Deklarant tõendab õhusõiduki projekti vastavust punktis 21L.B.61 osutatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mida kohaldatakse kõnealuse õhusõiduki suhtes ja mis kehtivad kuupäeval, mil ametile esitatakse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon.

21L.A.46   Õhusõiduki projekteerimisandmed

a)

Deklarant kirjeldab selgelt õhusõiduki projekti, et võimaldada selle kordumatut ja üheselt mõistetavat identifitseerimist.

b)

Õhusõiduki projekteerimisandmed, mida deklarant kasutab õhusõiduki projekti kordumatuks kirjeldamiseks, peavad sisaldama järgmist:

1.

joonised ja tehnilised kirjeldused ning selliste jooniste ja tehniliste kirjelduste loetelu, mis on vajalikud toote konfiguratsiooni ja konstruktsiooniomaduste kindlaksmääramiseks;

2.

teave kasutatud materjalide ja menetluste kohta;

3.

teave tootmis- ja monteerimismeetodite kohta;

4.

lennukõlblikkuse mis tahes piirangud;

5.

kõik keskkonnahoidlikkusnõuded ning

6.

mis tahes muud andmed, mis võimaldavad võrdlemise põhjal kindlaks teha hilisemate sama tüüpi toodete lennukõlblikkuse ja, kui see on asjakohane, keskkonnahoidlikkuse.

21L.A.47   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

Deklarant, kes esitas ametile punkti 21L.A.43 kohaselt õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, teeb järgmist:

a)

deklaratsiooni esitamisel võimaldab ametil teha kõnealuse õhusõiduki, mis on lõplikus või piisavas valmimisjärgus olevas projekteerimis- ja tootmiskonfiguratsioonis, esimese artikli füüsilise kontrolli ja lennukatsed, et tagada õhusõiduki aktsepteeritava ohutustaseme ja keskkonnahoidlikkuse saavutamine;

b)

säilitab kõik projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile lisatud dokumendid ja teeb need taotluse korral ametile kättesaadavaks;

c)

täidab kõiki muid projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustusi, mis on esitatud käesoleva lisa alajaos A.

21L.A.48   Õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni mitteülekantavus

a)

Õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni ei saa üle kanda.

b)

Füüsiline või juriidiline isik, kes võtab üle sellise õhusõiduki konstrueerimise, mille projekteerimistingimustele vastavus on eelnevalt deklareeritud, teeb järgmist:

1.

esitab kooskõlas käesoleva alajaoga uue deklaratsiooni õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse kohta;

2.

tõendab, et deklarant, kes on varem esitanud deklaratsiooni õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse kohta, enam ei tegutse või on nõustunud õhusõiduki projekteerimisandmete ülekandmisega;

3.

kohustub täitma kõiki kohustusi, mida kohaldatakse selliste isikute suhtes, kes esitavad punkti 21L.A.47 kohaselt õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, mis on ette nähtud käesolevas alajaos.

ALAJAGU D —   TÜÜBISERTIFIKAATIDE MUUDATUSED

21L.A.61   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

a)

käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud toodete tüübisertifikaatide muudatuste kinnituse taotlemise kord, tingimusel et muudetud toode kuulub endiselt punkti 21L.A.21 kohaldamisalasse;

b)

alapunktis a osutatud kinnituse taotlejate ja omanike õigused ja kohustused;

c)

tingimused standardmuudatuste kohta, mille jaoks ei ole vaja kinnitust.

21L.A.62   Standardmuudatused

a)

Standardmuudatused on käesoleva lisa jao B alajao B kohaselt kinnitatud toote tüübisertifikaadi muudatused, mis

1.

järgivad ameti välja antud sertifitseerimistingimustes sisalduvaid projekteerimisandmeid, mis sisaldavad standardmuudatuste tegemiseks ja kindlakstegemiseks vastuvõetavaid meetodeid, tehnikaid ja tavasid, sealhulgas asjaomaseid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendeid, ning

2.

ei ole vastuolus asjaomase tüübisertifikaadi omaniku andmetega.

b)

Punkte 21L.A.63 kuni 21L.A.70 ei kohaldata standardmuudatuste suhtes.

21L.A.63   Tüübisertifikaadi muudatuste liigitus

a)

Tüübisertifikaadi muudatused liigitatakse väheolulisteks või olulisteks.

b)

Väheoluline muudatus on muudatus, millel ei ole märgatavat mõju toote massile, tasakaalule, konstruktsiooni tugevusele, töökindlusele, sertifitseeritud müratasemele või heitkogusele, kasutusomadustele või muudele näitajatele, mis mõjutavad toote lennukõlblikkust või keskkonnahoidlikkust.

c)

Kõik muud muudatused on olulised muudatused, välja arvatud juhul, kui projektis, võimsuses, telgsurvejõus või massis tehtav muudatus on nii ulatuslik, et tuleb teha kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele vastavuse täieulatuslik uurimine, ning sel juhul tuleb projekt sertifitseerida vastavalt käesoleva lisa alajaole B.

d)

Väheoluliste muudatuste kinnitamise nõuded on esitatud punktis 21L.A.67.

e)

Oluliste muudatuste kinnitamise nõuded on esitatud punktis 21L.A.68.

21L.A.64   Kõlblikkuskriteeriumid

a)

Käesoleva alajao alusel võib tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnitamist taotleda ainult tüübisertifikaadi omanik, kõik teised tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotlejad esitavad taotluse käesoleva lisa alajao E alusel.

b)

Käesoleva alajao alusel võib tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnitamist taotleda iga füüsiline või juriidiline isik.

21L.A.65   Tüübisertifikaadi muudatuse taotlemine

a)

Tüübisertifikaadi muudatuse kinnitamise taotlus esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse korral lisab taotleja punkti 21L.A.66 kohaselt taotlusele nõuetele vastavuse tõendamise kava koos ettepanekuga tüübisertifitseerimise aluse ja kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kohta, mis on koostatud vastavalt punktis 21L.B.81 kindlaks määratud nõuetele ja variantidele.

21L.A.66   Nõuetele vastavuse tõendamine

a)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotleja tõendab vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.81 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning esitab ametile sellise nõuetele vastavuse tõendamise meetodid.

b)

Nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt esitab tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotleja ametile dokumenteeritud põhjenduse nõuete täitmise meetodite kohta.

c)

Enne kui taotleja teeb alapunkti a kohaselt nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid ja ülevaatusi, peab ta olema kontrollinud (ja sellise kontrollimise dokumenteerinud), et

1.

katsekeha puhul

i)

materjalid ja menetlused vastavad kavandatava muudetud tüübiprojekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

ii)

toote koostisosad vastavad kavandatava muudetud tüübiprojekti joonistele piisaval määral;

iii)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad kavandatavas muudetud tüübiprojektis kirjeldatutele piisaval määral ning

2.

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud.

d)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnitamiseks tehakse katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud. Tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotleja teeb kõik katselennud, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks vastavus kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

e)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotleja võimaldab ametil

1.

vaadata läbi nõuetele vastavuse tõendamisega seotud mis tahes andmed ja teabe;

2.

jälgida või teha nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid või ülevaatusi ning

3.

kui seda peetakse vajalikuks, teha kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimesele artiklile füüsiline kontroll, et kontrollida projekti vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

f)

Pärast nõuetele vastavuse tõendamise lõpetamist kinnitab taotleja ametile, et

1.

ta on kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga tõendanud vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.81 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning

2.

ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda muudetud toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

21L.A.67   Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnitamise nõuded

Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnituse saamiseks teeb taotleja järgmist:

a)

tõendab, et muudatus ja sellest mõjutatud osad vastavad

1.

tüübisertifikaadile viitena lisatud tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või

2.

taotleja valikul sertifitseerimistingimustele, mida kohaldatakse toote suhtes muutmistaotluse esitamise kuupäeval;

b)

kinnitab vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja alapunkti a alapunkti 1 kohaselt kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või alapunkti a alapunkti 2 kohaselt valitud sertifitseerimistingimustele, dokumenteerib nõuete täitmist tõendavates dokumentides nõuetele vastavuse põhjendused ning märgib, et ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda muudetud toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks;

c)

esitab ametile muudatuse kohta nõuetele vastavuse põhjenduse ja nõuetele vastavuse deklaratsiooni.

21L.A.68   Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnitamise nõuded

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnituse saamiseks teeb taotleja järgmist:

a)

tõendab, et muudatus ja sellest mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.81 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud;

b)

tõendab nõuetele vastavust punkti 21L.A.66 kohaselt;

c)

tõendab, et pärast kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilist kontrolli, mille amet tegi punkti 21L.A.66 alapunkti e alapunkti 3 kohaselt, ei jäänud lahendamata probleeme.

21L.A.69   Tüübisertifikaadi muudatuse kinnitamine õiguse alusel

a)

Ameti asemel võib sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon kinnitada enda projekteeritud tüübisertifikaadi muudatuse ilma punkti 21L.A.65 kohase taotluseta I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunktides 2 ja 8 kehtestatud õiguste piires, mis on kindlaks määratud sertifikaadi tingimustes.

b)

Tüübisertifikaadi muudatuse kinnituse väljaandmisel alapunkti a kohaselt teeb projekteerimisorganisatsioon järgmist:

1.

tagab, et kõik tõendavad andmed ja põhjendused on kättesaadavad;

2.

tagab, et punkti 21L.A.66 kohaselt on tõendatud ja kinnitatud muudatuse vastavus tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele kooskõlas punkti 21L.A.67 alapunkti a alapunktiga 1 või punkti 21L.A.68 alapunktiga a;

3.

kinnitab, et ta ei ole tuvastanud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või valitud sertifitseerimistingimustele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võiks muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

4.

piirdub tüübisertifikaadi muudatuse kinnitamisel tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.A.70   Kohustused tüübisertifikaadi väheoluliste muudatuste korral

Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnituse omanik kinnitab, et võtab endale käesoleva lisa alajaos A väheoluliste muudatuste kinnituse omaniku kohustused.

ALAJAGU E —   TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.A.81   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks kord füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei ole kõnealuse tüübisertifikaadi omanikud, I lisa (osa 21) või käesoleva lisa alusel välja antud tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnituse taotlemiseks punkti 21L.A.21 kohaldamisalasse kuuluva toote puhul, tingimusel et muudetud toode kuulub endiselt kõnealuse punkti kohaldamisalasse, ning kehtestatakse asjaomase sertifikaadi taotlejate ja omanike õigused ja kohustused.

21L.A.82   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib täiendavat tüübisertifikaati taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on tõendanud või tõendab või on deklareerinud punkti 21L.A.83 kohaselt oma projekteerimispädevust.

21L.A.83   Projekteerimispädevuse tõendamine

Täiendava tüübisertifikaadi taotleja tõendab oma projekteerimispädevust järgmiselt:

a)

projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadiga, mille tingimused hõlmavad toote vastavat kategooriat ja mille amet on välja andnud kooskõlas I lisa (osa 21) jao A alajaoga J, või

b)

deklareerides käesoleva lisa alajao J kohaselt oma projekteerimispädevust vastavalt tootevalikule.

21L.A.84   Täiendava tüübisertifikaadi taotlemine

a)

Täiendava tüübisertifikaadi taotlus esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Täiendava tüübisertifikaadi taotlemisel teeb taotleja järgmist:

1.

lisab taotlusele punkti 21L.A.65 alapunktis b ette nähtud teabe;

2.

täpsustab, kas sertifitseerimisandmed valmistab täies mahus ette või on täies mahus ette valmistanud taotleja ise või seda tehakse tüübisertifitseerimisandmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel.

21L.A.85   Nõuetele vastavuse tõendamine

a)

Täiendava tüübisertifikaadi taotleja tõendab vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.101 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning esitab ametile sellise nõuetele vastavuse tõendamise meetodid.

b)

Nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt esitab täiendava tüübisertifikaadi taotleja ametile nõuete täitmist tõendavate dokumentide hulgas dokumenteeritud põhjenduse nõuete täitmise meetodite kohta.

c)

Enne kui taotleja teeb alapunkti a kohaselt nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid ja ülevaatusi, peab ta olema kontrollinud (ja sellise kontrollimise dokumenteerinud), et

1.

katsekeha puhul

i)

materjalid ja menetlused vastavad kavandatava muudetud tüübiprojekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

ii)

toote koostisosad vastavad kavandatava muudetud tüübiprojekti joonistele piisaval määral;

iii)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad kavandatavas muudetud tüübiprojektis kirjeldatutele piisaval määral ning

2.

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud.

d)

Täiendava tüübisertifikaadi saamiseks tehakse katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud. Täiendava tüübisertifikaadi taotleja teeb kõik katselennud, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks vastavus kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele.

e)

Täiendava tüübisertifikaadi taotleja võimaldab ametil

1.

vaadata läbi nõuetele vastavuse tõendamisega seotud mis tahes andmed ja teabe;

2.

jälgida või teha nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid või ülevaatusi ning

3.

teha kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimesele artiklile füüsiline kontroll, et kontrollida projekti vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

f)

Pärast nõuetele vastavuse tõendamise lõpetamist kinnitab täiendava tüübisertifikaadi taotleja ametile, et

1.

ta on kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga tõendanud vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.101 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning

2.

ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda muudetud toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

21L.A.86   Täiendava tüübisertifikaadi kinnitamise nõuded

a)

Täiendava tüübisertifikaadi saamiseks teeb taotleja järgmist:

1.

tõendab punkti 21L.A.83 kohaselt oma projekteerimispädevust;

2.

tõendab, et tüübisertifikaadi muudatus ja sellest mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.101 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud;

3.

tõendab nõuetele vastavust punkti 21L.A.85 kohaselt;

4.

tõendab, juhul kui taotleja on täpsustanud, et ta esitas punkti 21L.A.84 alapunkti b kohaselt sertifitseerimisandmed tüübisertifitseerimisandmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, et tüübisertifikaadi omanik

i)

ei esita tehnilisi vastuväiteid punkti 21L.A.65 kohaselt esitatud teabele ning

ii)

on nõustunud tegema taotlejaga koostööd, et täita kõik kohustused muudetud toote jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, järgides punktide 21L.A.28 ja 21L.A.88 nõudeid;

5.

tõendab, et pärast kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilist kontrolli, mille amet tegi punkti 21L.A.85 alapunkti e alapunkti 3 kohaselt, ei jäänud lahendamata probleeme.

b)

Täiendava tüübisertifikaadi puhul piirdutakse tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega oluline muudatus on seotud.

21L.A.87   Täiendava tüübisertifikaadi kinnitamine õiguse alusel

a)

Ameti asemel võib sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon kinnitada täiendava tüübisertifikaadi enda projekteeritud olulise muudatuse kohta ilma punkti 21L.A.84 kohase taotluseta I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunktis 9 kehtestatud õiguste piires, mis on kindlaks määratud sertifikaadi tingimustes.

b)

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmisel alapunkti a kohaselt teeb projekteerimisorganisatsioon järgmist:

1.

tagab, et kõik tõendavad andmed ja põhjendused on kättesaadavad;

2.

tagab, et muudatuse vastavus tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele on tõendatud ja kinnitatud;

3.

kinnitab, et ta ei ole tuvastanud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või valitud sertifitseerimistingimustele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võiks muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

4.

piirdub täiendava tüübisertifikaadi kinnitamisel tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.A.88   Täiendava tüübisertifikaadi omaniku kohustused

Täiendava tüübisertifikaadi iga omanik võtab endale tüübisertifikaadi omaniku kohustused, mis on ette nähtud käesoleva lisa alajaos A, ja täidab jätkuvalt punktis 21L.A.82 esitatud kõlblikkuskriteeriumit.

21L.A.89   Täiendava tüübisertifikaadi ülekandmine

Täiendava tüübisertifikaadi võib uuele omanikule üle kanda tingimusel, et amet on kontrollinud, et füüsiline või juriidiline isik, kellele sertifikaat kavatsetakse üle kanda, võib punkti 21L.A.83 kohaselt olla täiendava tüübisertifikaadi omanik ja saab võtta endale punkti 21L.A.88 kohaselt täiendava tüübisertifikaadi omaniku kohustused.

21L.A.90   Täiendava tüübisertifikaadi kehtivuse jätkumine

a)

Täiendav tüübisertifikaat kehtib seni, kuni

1.

omanik ei ole täiendavast tüübisertifikaadist loobunud;

2.

täiendava tüübisertifikaadi omanik täidab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse punktis 21L.B.21 esitatud puuduste käsitlemisega seotud tingimusi;

3.

amet ei tühista täiendavat tüübisertifikaati vastavalt punktile 21L.B.22.

b)

Tüübisertifikaadist loobumise või selle kehtetuks tunnistamise korral tuleb see tagastada ametile.

21L.A.91   Muudatused toote selles osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb

a)

Väheoluline muudatus toote selles osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb, kinnitatakse käesoleva lisa alajao D kohaselt.

b)

Oluline muudatus toote selles osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb, kinnitatakse käesoleva alajao kohaselt eraldi täiendava tüübisertifikaadina.

c)

Erandina alapunktist b võib punktide 21L.A.63 kuni 21L.A.69 kohaselt olulise muudatuse toote selles osas, mida täiendava tüübisertifikaadi omaniku esitatud täiendav tüübisertifikaat käsitleb, kinnitada olemasoleva täiendava tüübisertifikaadi muudatusena.

ALAJAGU F —   MUUDATUSED ÕHUSÕIDUKITES, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.A.101   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

a)

sellise õhusõidukikonstruktsiooni muudatuse nõuetele vastavuse deklareerimise kord, mille kohta on esitatud käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon,

b)

alapunktis a osutatud muudatuse nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitaja õigused ja kohustused ning

c)

tingimused standardmuudatuste kohta, mille jaoks ei nõuta projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni.

21L.A.102   Standardmuudatused

a)

Standardmuudatused on õhusõiduki konstruktsiooni muudatused, mille kohta on esitatud käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon ja

1.

milles järgitakse ameti välja antud sertifitseerimistingimustes sisalduvaid projekteerimisandmeid, mis sisaldavad standardmuudatuste tegemiseks ja kindlakstegemiseks vastuvõetavaid meetodeid, tehnikaid ja tavasid, sealhulgas asjaomaseid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendeid, ning

2.

mis ei ole vastuolus käesoleva lisa alajao C kohaselt koostatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooniga hõlmatud projekteerimisandmetega.

b)

Punkte 21L.A.103 kuni 21L.A.108 ei kohaldata standardmuudatuste suhtes.

21L.A.103   Konstruktsiooni muudatuste liigitus sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

a)

Konstruktsiooni muudatused õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon, liigitatakse punkti 21L.A.63 alapunktides b ja c esitatud kriteeriumide alusel väheolulisteks või olulisteks.

b)

Väheolulise muudatuse vastavust projekteerimistingimustele deklareeritakse punkti 21L.A.105 kohaselt.

c)

Olulise muudatuse vastavust projekteerimistingimustele deklareeritakse punkti 21L.A.107 kohaselt.

21L.A.104   Kõlblikkuskriteeriumid

a)

Deklarant, kes on käesoleva lisa alajao C kohaselt esitanud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel deklareerida, et kõnealuse õhusõiduki konstruktsiooni väheoluline muudatus vastab nõuetele. Peale selle võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel sellise nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitada ka I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 3 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon.

b)

Üksnes deklarant, kes on käesoleva lisa alajao C kohaselt esitanud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel deklareerida sellise õhusõiduki konstruktsiooni olulise muudatuse nõuetele vastavust, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C kohaselt.

c)

Erandina punkti 21.L.A.104 alapunktist b võib juhul, kui käesoleva lisa alajao C kohaselt õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja enam ei tegutse või ei vasta konstruktsioonimuudatuste taotlustele, käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareerida muudetud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse ka I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 4 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon oma sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud õiguste piires või mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik, kes saab võtta endale kõnealuse muudetud õhusõiduki suhtes punktis 21L.A.47 ettenähtud kohustused.

21L.A.105   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon väheolulise muudatuse korral

a)

Enne sellisele õhusõidukile, mille projekteerimistingimustele vastavus on käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareeritud, väheolulise konstruktsioonimuudatuse järgi töö tegemist või selle tegemiseks tootjaorganisatsiooniga kokkuleppimist kinnitab kõnealuse väheolulise muudatuse projekteerinud organisatsioon, et väheoluline konstruktsioonimuudatus vastab

1.

kas õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile viitena lisatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud juhul, kui need üksikasjalikud tehnilised kirjeldused või nende osad ei ole punkti 21L.B.61 kohaselt enam rakendatavad, sest amet on kindlaks teinud, et muude samalaadsete toodete või samalaadsete konstruktsiooniomadustega toodete kasutamisel saadud kogemused on näidanud, et võib tekkida ohuolukord, ning üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, millele õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonis viidati, ei käsitle seda ohuolukorda, või

2.

punkti 21L.B.61 kohase deklaratsiooni esitamise kuupäeval kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, kui deklarant on selle valinud, ning

3.

punktis 21L.B.61 osutatud keskkonnakaitsenõuetele, mida kohaldatakse deklaratsiooni esitamise kuupäeval.

b)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklarant või väheolulise muudatuse projekteerinud organisatsioon peab registrit sellise õhusõiduki, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, väheoluliste konstruktsioonimuudatuste kohta, ning teeb kõik alapunkti a kohaselt esitatud deklaratsioonid taotluse korral ametile kättesaadavaks.

21L.A.106   Väheolulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

Iga isik, kes on punkti 21L.A.105 kohaselt esitanud deklaratsiooni õhusõiduki projekti väheolulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse kohta, teeb järgmist:

a)

peab selliste deklaratsioonide kohta registrit ja teeb need deklaratsioonid taotluse korral ametile kättesaadavaks;

b)

säilitab kõik projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile lisatud dokumendid ja teeb need taotluse korral ametile kättesaadavaks;

c)

võtab endale kõik muud käesoleva lisa alajaos A ettenähtud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused.

21L.A.107   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon olulise muudatuse korral

a)

Enne sellisele õhusõidukile, mille projekteerimistingimustele vastavus on käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareeritud, olulise konstruktsioonimuudatuse järgi töö tegemist või selle tegemiseks tootjaorganisatsiooniga kokkuleppimist kinnitab kõnealuse olulise muudatuse projekteerinud organisatsioon, et olulise konstruktsioonimuudatuse ja sellest mõjutatud osad vastavad

1.

kas õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile viitena lisatud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud juhul, kui need üksikasjalikud tehnilised kirjeldused või nende osad ei ole punkti 21L.B.61 kohaselt enam rakendatavad, sest amet on kindlaks teinud, et muude samalaadsete toodete või samalaadsete konstruktsiooniomadustega toodete kasutamisel saadud kogemused on näidanud, et võib tekkida ohuolukord, ning üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, millele õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonis viidati, ei käsitle seda ohuolukorda, või

2.

punkti 21L.B.61 kohase deklaratsiooni esitamise kuupäeval kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele, kui deklarant on need valinud, ning

3.

punktis 21L.B.61 osutatud keskkonnakaitsenõuetele, mida kohaldatakse deklaratsiooni esitamise kuupäeval.

b)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1.

deklaratsiooni esitava isiku nimi ja aadress/tegevuskoht;

2.

selle õhusõiduki deklaratsiooni viitenumber, millega oluline muudatus on seotud;

3.

kordumatu viide olulise muudatuse identifitseerimiseks;

4.

märge üksikasjalike tehniliste kirjelduste ja kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kohta, millele vastavust deklarant kinnitab;

5.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et olulise muudatuse projekt vastab üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja alapunktis 4 osutatud kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele kooskõlas alapunkti d alapunktis 3 osutatud nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

6.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et kõnealune isik ei ole tuvastanud ühtegi omadust ega näitajat, mis võiks muuta õhusõiduki kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

7.

allkirjastatud kinnitus selle kohta, et deklaratsiooni esitaja võtab endale seoses õhusõiduki muudetud konstruktsiooniga punktis 21L.A.47 osutatud kohustused;

8.

jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid;

9.

käitamispiirangud, kui neid muudetakse;

10.

lennukõlblikkuse andmeleht ja, kui see on asjakohane, andmed heitenõuetele vastavuse kohta;

11.

müra käsitlev andmeleht, kui see on asjakohane;

12.

õhusõidukile ettenähtud muud tingimused või piirangud kohaldatavas üksikasjalikus tehnilises kirjelduses ja kohaldatavates keskkonnakaitsenõuetes, millele vastavust deklarant kinnitab.

d)

Alapunktis c osutatud deklaratsiooni esitab ametile deklarant, kes projekteerib olulise muudatuse. Koos kõnealuse deklaratsiooniga esitab deklarant ametile järgmised dokumendid:

1.

olulise muudatuse kirjeldus;

2.

põhiandmed olulise muudatuse kohta, sealhulgas käitamiskarakteristikud, konstruktsiooniomadused ja kõik piirangud;

3.

nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuetele vastavuse tõendamise meetodeid;

4.

vastavusandmetes dokumenteeritud põhjendused nõuetele vastavuse kohta, mis tulenevad nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt tehtud vastavustoimingutest;

5.

meetodid, mille abil on tõendatud vastavust punktis 21L.B.61 ette nähtud kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

6.

kui nõuetele vastavust tõendatakse katsetega, siis dokumenteeritud põhjendus katseartiklite ja -seadmete vastavuse kohta, näidates et

i)

katsekeha puhul

A)

materjalid ja menetlused vastavad projekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

B)

toote koostisosad vastavad projektis esitatud joonistele piisaval määral ning

C)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad projektis kirjeldatutele piisaval määral;

ii)

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud;

7.

aruanded, ülevaatuste või katsete tulemused, mida deklarant pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas õhusõiduk vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

e)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamisel olulise muudatuse korral piirdutakse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.A.108   Vastavustoimingud olulise muudatuse nõuetele vastavuse deklareerimiseks

Enne punkti 21L.A.107 kohase nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitamist teeb deklarant konkreetse projekti puhul järgmist:

a)

koostab nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuetele vastavuse tõendamise meetodeid. Seda dokumenti ajakohastatakse vastavalt vajadusele;

b)

dokumenteerib nõuetele vastavuse põhjenduse nõuete täitmist tõendavates dokumentides kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

c)

teeb vajaduse korral katsed ja ülevaatused kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

d)

tagab ja dokumenteerib katseartiklite ja -seadmete nõuetele vastavuse ning tagab, et katsekeha vastab projektis esitatud tehnilistele kirjeldustele, joonistele, tootmisprotsessidele, konstruktsiooni- ja koostemeetoditele;

e)

tagab, et katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katsetamiseks piisavad ning nõuetekohaselt kalibreeritud;

f)

võimaldab ametil teha lõplikus või piisavas valmimisjärgus olevas projekteerimis- ja tootmiskonfiguratsioonis õhusõiduki puhul mis tahes ülevaatusi või katseid või neis osaleda, et teha kindlaks, et ükski muudetud toote näitaja ega omadus ei muuda õhusõidukit kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

g)

teeb vajalikud katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud, et välja selgitada, kas õhusõiduk vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

ALAJAGU G —   DEKLARATSIOONI ESITANUD TOOTJAORGANISATSIOONID

21L.A.121   Kohaldamisala

a)

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

1.

selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute tootmispädevuse deklareerimise kord, kes tõendavad toodete ja osade vastavust kohaldatavatele projekteerimisandmetele;

2.

alapunktis 1 osutatud tootmispädevuse deklaratsiooni esitavate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigused ja kohustused.

b)

Organisatsioonid, kes on esitanud käesoleva alajao kohase tootmispädevuse deklaratsiooni, võivad toota tooteid ja osi järgmistes kategooriates:

1.

tooted ja osad, mille konstruktsioon on sertifitseeritud vastavalt käesolevale lisale;

2.

õhusõidukid, mille konstruktsiooni kohta on olemas käesoleva lisa kohane deklaratsioon, ning nende mootorid, propellerid ja osad.

21L.A.122   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajao kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi „organisatsioon“) deklareerida oma tootmispädevust, kui see isik

a)

on taotlenud või kavatseb taotleda toote või osa konstruktsiooni kinnitamist käesoleva lisa kohaselt või

b)

on deklareerinud või kavatseb deklareerida õhusõiduki konstruktsiooni vastavust projekteerimistingimustele käesoleva lisa kohaselt või

c)

teeb koostööd isikuga, kes taotleb tooteprojektile käesoleva lisa kohast kinnitust või on sellise kinnituse omanik, või organisatsiooniga, kes on deklareerinud või kavatseb käesoleva lisa kohaselt deklareerida selle õhusõiduki konstruktsiooni vastavust projekteerimistingimustele, eesmärgiga tagada valmistatud toote või osa vastavus nendele projekteerimistingimustele ning jätkuvalt tagada toote või osa lennukõlblikkus.

21L.A.123   Tootmispädevuse deklaratsioon

a)

Enne toodete või osade tootmist deklareerib organisatsioon, kes kavatseb tõendada nende toodete või osade vastavust kohaldatavatele projekteerimisandmetele, oma tootmispädevuse.

b)

Deklaratsioon ja kõik selle hilisemad muudatused tehakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklaratsioon sisaldab teavet, mida pädev asutus vajab organisatsiooni ja kavandatud töövaldkonnaga tutvumiseks, vähemalt järgmist:

1.

organisatsiooni registreeritud nimi;

2.

organisatsiooni peamise tegevuskoha registreeritud aadress ning, kui see on asjakohane, organisatsiooni käitamiskohad ja kontaktandmed;

3.

punkti 21L.A.125 alapunkti c alapunkti 1 kohaselt nimetatud organisatsiooni vastutava juhi nimi ja kontaktandmed;

4.

kavandatud töövaldkond;

5.

tootmise kavandatud alguskuupäev;

6.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon:

i)

omab punkti 21L.A.124 alapunkti a kohast tootmise juhtimissüsteemi ja

ii)

haldab tootmisjuhtimissüsteemi kooskõlas käesoleva alajaoga;

7.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon järgib punkti 21L.A.124 alapunkti d kohaselt kehtestatud protsesse ja menetlusi;

8.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon nõustub punkti 21L.A.127 kohaselt võtma endale deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsiooni kohustused.

d)

Tootmispädevuse deklaratsioon esitatakse pädevale asutusele.

21L.A.124   Tootmisjuhtimissüsteem

a)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon kehtestab, rakendab ja haldab tootmisjuhtimissüsteemi, millega on kogu organisatsioonis kindlaks määratud selged aruandekohustused ja vastutusalad ning mis

1.

vastab organisatsiooni tegevuse laadile ja keerukusele ning organisatsiooni suurusele ning võtab arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohtusid ja seotud riske;

2.

on kehtestatud punkti 21L.A.125 alapunkti c alapunkti 1 kohaselt ametisse nimetatud vastutava juhi vastutusel.

b)

Tootmisjuhtimissüsteem hõlmab kvaliteedisüsteemi, mis kvaliteedijuhtimise meetodite abil

1.

tagab, et iga toode või osa, mille on tootnud deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon või tema partnerid või mida tarnitakse kolmandatelt isikutelt või saadakse neilt allhanke korras, vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

2.

kehtestab, rakendab ja vajaduse korral haldab tootjaorganisatsiooni tegevuse piires kontrollimenetluse, mis on seotud järgmisega:

i)

dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine;

ii)

müüjate ja alltöövõtjate hindamine, auditeerimine ja kontrollimine;

iii)

kontrollimine, et vastuvõetavad tooted, osad, materjalid ja seadmed, sealhulgas toodete ostjate tarnitud uued või kasutatud artiklid, vastavad kohaldatavatele projekteerimisandmetele;

iv)

identifitseerimine ja jälgitavus;

v)

tootmisprotsessid;

vi)

ülevaatus ja katsetamine, sealhulgas tootmisega seotud katselennud;

vii)

töövahendite, rakiste ja katseseadmete kalibreerimine;

viii)

nõuetele mittevastavate artiklite kindlakstegemine;

ix)

koostöö isikuga, kes taotleb projekti kinnitust või on sellise kinnituse omanik või on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni;

x)

andmete kogumine ja säilitamine;

xi)

töötajate pädevuse ja kvalifikatsiooni tagamine;

xii)

lennukõlblikkust tõendavate käitamisdokumentide väljaandmine;

xiii)

käitlemine, ladustamine ja pakendamine;

xiv)

kvaliteedialased siseauditid ja nendest tulenevad parandusmeetmed;

xv)

töö, mida tehakse muus kohas kui deklaratsioonis nimetatud käitamiskoht;

xvi)

pärast toodangu valmimist, kuid enne selle üleandmist tehtud töö, mille eesmärk on hoida õhusõiduk kõlblikuna ohutuks kasutamiseks;

xvii)

lennulubade väljaandmise taotlemine ja lennulubadega seotud lennutingimuste kinnitamine;

3.

sisaldab kriitiliste osade kontrollimenetlust käsitlevaid konkreetseid nõudeid.

c)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon kehtestab oma tootmisjuhtimissüsteemi osana järelevalve sõltumatu meetme, et kontrollida organisatsiooni vastavust asjakohastele nõuetele, tootmisjuhtimissüsteemi järgimist ja selle süsteemi piisavust. Järelevalve hõlmab punkti 21L.A.125 alapunkti c alapunktides 1 ja 2 osutatud isikule või isikute rühmale tagasiside andmise süsteemi, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

d)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon kehtestab, haldab ja ajakohastab tootmisjuhtimissüsteemi raames protsesse ja menetlusi, mis tagavad toodetud toodete vastavuse kohaldatavatele projekteerimisandmetele. Nõudmise korral teeb deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon pädevale asutusele kättesaadavaks dokumendid nende protsesside ja menetluste kohta.

e)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon kehtestab korra, millega tagatakse, et äsja toodetud õhusõidukeid hooldatakse kooskõlas rakendatava hooldusjuhendiga ja et neid hoitakse lennukõlblikus seisukorras ning, kui see on asjakohane, siis antakse välja hooldustõend kõigi tehtud hooldustööde kohta.

f)

Kui deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alusel välja antud organisatsiooni muu sertifikaat (muud sertifikaadid), võib tootjaorganisatsioon integreerida tootmisjuhtimissüsteemi selle muu sertifikaadi (muude sertifikaatide) väljaandmiseks ette nähtud juhtimissüsteemiga.

21L.A.125   Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsiooni ressursid

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon tagab, et

a)

rajatised, töötingimused, seadmed ja töövahendid, protsessid ja nendega seotud materjalid, töötajate arv ja pädevus ning üldine korraldus on punktis 21L.A.127 nimetatud kohustuste täitmiseks piisavad;

b)

kõigi lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitse jaoks vajalike andmete seisukohast:

1.

tootjaorganisatsioon saab ametilt ja projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajalt või tüübisertifikaadi või projekti kinnituse omanikult või taotlejalt andmeid, mida on vaja kohaldatavatele projekteerimisandmetele vastavuse kindlakstegemiseks;

2.

tootjaorganisatsioon on kehtestanud korra, et tagada lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse andmete nõuetekohane lisamine tema tootmisandmetele;

3.

tootjaorganisatsioon ajakohastab selliseid andmeid ja teeb need kättesaadavaks kõigile töötajatele, kes vajavad oma ülesannete täitmiseks juurdepääsu sellistele andmetele;

c)

juhtkonna ja personali seisukohast:

1.

deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon on määranud vastutava juhi, kes on volitatud tagama, et kogu tootmine organisatsioonis toimub nõutud standardite kohaselt, ning et deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon vastab jätkuvalt punkti 21L.A.124 alapunktis a osutatud tootmisjuhtimissüsteemi nõuetele ning punkti 21L.A.124 alapunktis d kindlaks määratud protsessidele ja menetlustele;

2.

vastutav juht on nimetanud isiku või isikute rühma, kes tagab organisatsiooni vastavuse käesoleva alajao nõuetele, ning on määranud nende volituste ulatuse. See isik või isikute rühm on vastutava juhi alluvuses ja omab talle otsest juurdepääsu. Neil on oma kohustuste täitmiseks asjakohased teadmised, taust ja kogemused;

3.

iga tasandi töötajatele on antud asjakohased volitused neile pandud kohustuste täitmiseks ning deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonis kooskõlastatakse täielikult ja tulemuslikult lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse andmetega seotud küsimusi;

4.

organisatsioon dokumenteerib ja ajakohastab organisatsioonistruktuuri milles on nimetatud töötajad, kes vastutavad selle eest, et organisatsioon täidab käesoleva alajao nõudeid;

d)

selliste volitatud lennundustehniliste töötajate seisukohast, kelle deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon on volitanud allkirjastama punkti 21.A.126 kohaselt väljaantud dokumente deklareeritud tootmistegevuse raames:

1.

volitatud lennundustehniliste töötajate teadmised, taust (sealhulgas muud ülesanded organisatsioonis) ja kogemused on asjakohased neile pandud kohustuste täitmiseks;

2.

volitatud lennundustehnilistele töötajatele antakse tõendid nende volituste ulatuse kohta. Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon peab volitatud lennundustehniliste töötajate nimekirja.

21L.A.126   Töövaldkond

a)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on õigus tõendada, et käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvad tooted ja osad, mis on toodetud deklareeritud töövaldkonnas, vastavad kohaldatavatele projekteerimisandmetele.

b)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on tervikõhusõiduki puhul pärast õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) esitamist õigus taotleda

1.

lennukõlblikkussertifikaati ja mürasertifikaati õhusõidukile, mis vastab käesoleva lisa jao B alajao B kohaselt kinnitatud tüübiprojektile;

2.

piiratud lennukõlblikkussertifikaati ja piiratud mürasertifikaati õhusõidukile, mis vastab projektile, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C kohaselt.

c)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on õigus anda välja käitamissertifikaate (EASA vorm 1) mootorite, propellerite ja osade kohta, mis vastavad kas

1.

heakskiidetud projekteerimisandmetele, mis on välja antud käesoleva lisa jao B alajao B, D, E või M kohaselt;

2.

deklareeritud projekteerimisandmetele, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C, F või N kohaselt;

3.

tootmisandmetele, mis põhinevad kõigil remondiprojekti kinnituse omaniku esitatud vajalikel heakskiidetud projekteerimisandmetel.

d)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on õigus enda toodetud õhusõidukile, mille vastavust kohaldatavatele projekteerimisandmetele ta on tõendanud, soovitada tingimusi, mille alusel pädev asutus võib I lisa (osa 21) alajao P kohaselt anda välja lennuloa.

e)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on õigus teha enda toodetud uue õhusõiduki hooldust, et hoida seda lennukõlblikuna, kui määrusega (EL) nr 1321/2014 ei nõuta hooldustööde tegemist selle kohaselt, ning anda välja sellekohane hooldustõend (EASA vorm 53B).

21L.A.127   Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsiooni kohustused

a)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon töötab vastavalt selgelt kindlaksmääratud menetlustele, tavadele ja korrale.

b)

Kui deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon kavatseb teha katselende, koostab ta lennutegevuskäsiraamatu, mis sisaldab organisatsiooni katselendude tegevuskorra ja protsesside kirjeldust, ning säilitab ja ajakohastab seda. Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon teeb selle käsiraamatu taotluse korral pädevale asutusele kättesaadavaks.

c)

Tervikõhusõidukite puhul tagab deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon enne õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) esitamist pädevale asutusele, et õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks ja vastab

1.

käesoleva lisa jao B alajao B kohaselt välja antud tüübisertifikaadiga toote kinnitatud tüübiprojektile või

2.

sellise õhusõiduki projekteerimisandmetele, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C kohaselt.

d)

Toodete (välja arvatud tervikõhusõidukid) ja osade puhul tagab deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon enne käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) väljaandmist, et toode või osa on kõlblik ohutuks kasutamiseks ja vastab käesoleva lisa jao B alajao B, D, E või M kohaselt välja antud tüübisertifikaadiga toote kinnitatud tüübiprojektile või sellise õhusõiduki projekteerimisandmetele, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C, F või M kohaselt.

e)

Mootorite puhul tagab deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon, et tervikmootor vastab mootori tootmise kuupäeval kohaldatavatele heitenõuetele.

f)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon lisab igale enda väljaantavale käitamissertifikaadile (EASA vorm 1) viitenumbri, mille pädev asutus on punkti 21L.B.142 kohaselt kõnealusele deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonile väljastanud.

g)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon tagab, et organisatsioon registreerib iga lõpetatud töö üksikasjad.

h)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon tagab projekti omanikule või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajale kõigi enda toodetud toodete või osade jätkuva lennukõlblikkuse toetamise.

i)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonil on arhiveerimissüsteem, milles registreeritakse teistele organisatsioonidele, näiteks tarnijatele ja alltöövõtjatele kehtestatud nõuded. Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon teeb arhiveeritud andmed jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eesmärgil pädevale asutusele kättesaadavaks.

j)

Uute õhusõidukite tootmiseks tagab deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon, et õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna ja et enne õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) väljaandmist tehakse kooskõlas kohaldatavate projekteerimisandmetega kõik vajalikud remonditööd.

k)

Kui deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon annab pärast selliseid hooldustöid välja hooldustõendi, teeb ta enne kõnealuse tõendi väljaandmist kindlaks, et iga tervikõhusõiduki vajalikud hooldustööd on tehtud ja et see on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

l)

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon vastab käesoleva lisa alajao A nõuetele, mida kohaldatakse deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioonide suhtes.

21L.A.128   Muudatustest ja tegevuse lõpetamisest teatamine

Deklaratsiooni esitanud tootjaorganisatsioon annab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta teada:

a)

mis tahes muudatusest teabes, mis on deklareeritud punkti 21L.A.123 alapunkti c kohaselt;

b)

tootmisjuhtimissüsteemi mis tahes muudatusest, mis on oluline toote või selle osa nõuetele vastavuse tõendamise või lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse näitajate seisukohast;

c)

deklaratsiooniga hõlmatud mõne tegevuse või kõigi tegevuste lõpetamisest.

ALAJAGU H —   LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21L.A.141   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotlemise kord sellise õhusõiduki jaoks, mille projekt on sertifitseeritud või deklareeritud vastavalt käesolevale lisale, ning kõnealuste sertifikaatide taotlejate ja omanike õigused ning kohustused.

21L.A.142   Kõlblikkuskriteeriumid

Iga füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele õhusõiduk on liikmesriigis registreeritud või registreeritakse (edaspidi „registreerimisliikmesriik“), võib taotleda selle õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaati või piiratud lennukõlblikkussertifikaati käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel.

21L.A.143   Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotlemine

a)

Füüsiline või juriidiline isik taotleb lennukõlblikkussertifikaati või piiratud lennukõlblikkussertifikaati registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Füüsiline või juriidiline isik võib taotleda järgmist:

1.

lennukõlblikkussertifikaat õhusõidukile, mis vastab tüübisertifikaadile, mille amet on välja andnud vastavalt käesoleva lisa jao B alajaole B, või

2.

piiratud lennukõlblikkussertifikaat õhusõidukile, mis taotluse esitamise ajal vastab käesoleva lisa alajao C kohasele projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile, mille amet on punkti 21L.B.63 kohaselt registreerinud.

c)

Ameti väljaantud tüübisertifikaadile vastava uue õhusõiduki puhul peab taotlus sisaldama järgmist:

1.

õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon (EASA vorm 52 või EASA vorm 52B), mille on välja andnud või allkirjastanud

i)

tootjaorganisatsioon, kes on deklareerinud oma tootmispädevust vastavalt käesoleva lisa alajaole G ja kelle pädev asutus on punkti 21L.B.142 kohaselt registreerinud, või

ii)

tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik I lisa (osa 21) punkti 21.A.163 alapunktis b kindlaks määratud õiguste alusel;

2.

kaalumis- ja tsentreerimistunnistus ning lastimisplaan;

3.

lennukäsiraamat, kui see on ette nähtud kohaldatava tüübisertifitseerimise alusega.

d)

Ameti registreeritud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile vastava uue õhusõiduki puhul peab taotlus sisaldama järgmist:

1.

õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon (EASA vorm 52B), mille on välja andnud või allkirjastanud:

i)

füüsiline või juriidiline isik kooskõlas käesoleva lisa alajaoga R;

ii)

tootjaorganisatsioon, kes on deklareerinud oma tootmispädevust vastavalt käesoleva lisa alajaole G ja kelle pädev asutus on punkti 21L.B.142 kohaselt registreerinud, või

iii)

tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik I lisa (osa 21) punkti 21.A.163 alapunktis d kindlaks määratud õiguste alusel;

2.

kaalumis- ja tsentreerimistunnistus ning lastimisplaan;

3.

lennukäsiraamat, kui see on ette nähtud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni suhtes kohaldatavate üksikasjalike tehniliste kirjeldustega.

e)

Liikmesriigist pärit kasutatud õhusõiduki puhul lisab taotleja taotlusele määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) või Vb lisa (osa ML) kohaselt välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi.

f)

Muust riigist kui liikmesriigist pärit kasutatud õhusõiduki puhul peab taotlus sisaldama järgmist:

1.

selle riigi, kus õhusõiduk on või oli registreeritud, pädeva asutuse kinnitus, milles on näidatud õhusõiduki lennukõlblikkus ülekandmise ajal;

2.

varasemad andmed, mida on vaja õhusõiduki tootmise, muutmise ja hoolduse standardi kehtestamiseks;

3.

kaalumis- ja tsentreerimistunnistus ning lastimisplaan;

4.

lennukäsiraamat;

5.

soovitus anda välja lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat ja määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) kohasele lennukõlblikkuse kontrollile vastav lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat või määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML) kohane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

g)

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, antakse alapunkti c alapunktis 1, alapunkti d alapunktis 1 ja alapunkti f alapunktis 1 osutatud kinnitused välja hiljemalt 60 päeva enne õhusõiduki esitamist registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele.

21L.A.144   Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotleja kohustused

Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotleja peab

a)

esitama kohaldatava tüübisertifitseerimise alusega või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonide rakendatavate üksikasjalike tehniliste kirjeldustega ette nähtud käsiraamatud, plakatid, loetelud ja mõõteriistamärgised ning muu vajaliku teabe ühes või mitmes Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis on registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele vastuvõetav;

b)

tõendama, et õhusõiduk on identifitseeritud käesoleva lisa alajao Q kohaselt;

c)

võimaldama registreerimisliikmesriigi pädeval asutusel kontrollida, kas õhusõidukil on nõuetele mittevastavusi, mis võivad mõjutada õhusõiduki ohutust.

21L.A.145   Lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

Õhusõiduki omandiõiguse muutumise korral:

a)

kui õhusõiduk jääb samasse registrisse, siis käesoleva lisa jao B alajao H kohaselt välja antud lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat kantakse üle koos õhusõidukiga;

b)

kui õhusõiduk on kavas registreerida teises liikmesriigis, taotleb füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele õhusõiduk registreeritakse, uue registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt uue lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi ja lisab taotlusele käesoleva lisa jao B alajao H kohaselt välja antud varasema lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi ning määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) või Vb lisa (osa ML) kohaselt välja antud kehtiva lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi.

21L.A.146   Lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse jätkumine

a)

Lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat kehtib seni, kuni:

1.

õhusõiduk jääb samasse registrisse;

2.

omanik ei ole sertifikaadist loobunud;

3.

õhusõiduk vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohastele nõuetele ning sellise õhusõiduki kohaldatavale tüübiprojektile või kohaldatavatele projekteerimisandmetele, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, ning jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele, võttes arvesse punktis 21L.B.21 kindlaks määratud nõudeid puuduste käsitlemise kohta;

4.

registreerimisliikmesriigi pädev asutus ei ole sertifikaati punkti 21L.B.22 kohaselt kehtetuks tunnistanud.

b)

Sertifikaadist loobumise või selle kehtetuks tunnistamise korral tuleb see tagastada registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele.

ALAJAGU I —   MÜRASERTIFIKAADID JA PIIRATUD MÜRASERTIFIKAADID

21L.A.16   1 Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi taotlemise kord sellise õhusõiduki jaoks, mille projekt on sertifitseeritud või deklareeritud vastavalt käesolevale lisale, ning kõnealuste sertifikaatide taotlejate ja omanike õigused ja kohustused.

21L.A.162   Kõlblikkuskriteeriumid

Iga füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele õhusõiduk on liikmesriigis registreeritud või registreeritakse, võib taotleda selle õhusõiduki mürasertifikaati või piiratud mürasertifikaati käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel.

21L.A.163   Taotlemine

a)

Füüsiline või juriidiline isik taotleb mürasertifikaati või piiratud mürasertifikaati registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Füüsiline või juriidiline isik võib taotleda järgmist:

1.

mürasertifikaat õhusõidukile, mis vastab tüübisertifikaadile, mille amet on välja andnud vastavalt käesoleva lisa jao B alajaole B, või

2.

piiratud mürasertifikaat õhusõidukile, mis taotluse esitamise ajal vastab käesoleva lisa alajao C kohasele projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonile, mille amet on punkti 21L.B.63 kohaselt registreerinud.

c)

Taotlus peab sisaldama järgmist:

1.

uue õhusõiduki puhul

i)

õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon (EASA vorm 52 või EASA vorm 52B), mille on välja andnud või allkirjastanud

A)

füüsiline või juriidiline isik kooskõlas käesoleva lisa alajaoga R;

B)

tootjaorganisatsioon, kes on deklareerinud oma tootmispädevust vastavalt käesoleva lisa alajaole G ja kelle pädev asutus on punkti 21L.B.142 kohaselt registreerinud, või

C)

tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik I lisa (osa 21) punkti 21.A.163 alapunktis b kindlaks määratud õiguste alusel;

ii)

viide kohaldatavate müranõuete kohaselt määratud mürateavet kajastavale müraprotokollile ameti müratasemete andmebaasis;

2.

kasutatud õhusõiduki puhul

i)

viide kohaldatavate müranõuete kohaselt määratud mürateavet kajastavale müraprotokollile ameti müratasemete andmebaasis ja

ii)

varasemad andmed, mida on vaja õhusõiduki tootmise, muutmise ja hoolduse standardi kehtestamiseks.

d)

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, antakse alapunkti c alapunkti 1 alapunktis i osutatud kinnitused välja hiljemalt 60 päeva enne õhusõiduki esitamist registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele.

21L.A.164   Mürasertifikaatide ja piiratud mürasertifikaatide ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

Õhusõiduki omandiõiguse muutumise korral:

a)

kui õhusõiduk jääb samasse registrisse, siis käesoleva lisa jao B alajao I kohaselt välja antud mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat kantakse üle koos õhusõidukiga;

b)

kui õhusõiduk on kavas registreerida teises liikmesriigis, taotleb füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele õhusõiduk registreeritakse, uue registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt uue mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi ning lisab taotlusele käesoleva lisa jao B alajao I kohaselt välja antud varasema mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi.

21L.A.165   Mürasertifikaadi ja piiratud mürasertifikaadi kehtivuse jätkumine

a)

Mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat kehtib seni, kuni

1.

õhusõiduk jääb samasse registrisse;

2.

omanik ei ole sertifikaadist loobunud;

3.

õhusõiduk vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide keskkonnakaitsenõuetele ning sellise õhusõiduki suhtes kohaldatavale tüübiprojektile või kohaldatavatele projekteerimisandmetele, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, võttes arvesse punktis 21L.B.21 kindlaks määratud nõudeid puuduste käsitlemise kohta;

4.

registreerimisliikmesriigi pädev asutus ei ole sertifikaati punkti 21L.B.22 kohaselt kehtetuks tunnistanud.

b)

Sertifikaadist loobumise või selle kehtetuks tunnistamise korral tuleb see tagastada registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele.

ALAJAGU J —   DEKLARATSIOONI ESITANUD PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONID

21L.A.171   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

a)

käesoleva alajao alusel tooteid projekteerivate füüsiliste ja juriidiliste isikute projekteerimispädevuse deklareerimise kord ja

b)

alapunktis a osutatud projekteerimispädevuse deklaratsioone esitavate isikute õigused ja kohustused.

21L.A.172   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib oma pädevust deklareerida iga füüsiline või juriidiline isik (käesolevas alajaos edaspidi „organisatsioon“), kes peab oma projekteerimispädevust tõendama punkti 21L.A.22, 21L.A.82 või 21L.A.204 kohaselt.

21L.A.173   Projekteerimispädevuse deklaratsioon

a)

Organisatsioon esitab ametile projekteerimispädevuse deklaratsiooni enne või koos käesoleva jao nõuete kohase projekti kinnitamise taotlusega või enne organisatsiooni projekteeritud toote I lisa (osa 21) punkti 21.A.710 kohase lennutingimuste kinnitamise taotluse esitamist olenevalt sellest, kumb on varasem.

b)

Deklaratsioon ja kõik selle hilisemad muudatused esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklaratsioon sisaldab teavet, mida amet vajab organisatsiooni ja kavandatud töövaldkonnaga tutvumiseks, ning vähemalt järgmist:

1.

organisatsiooni registreeritud nimi;

2.

organisatsiooni peamise tegevuskoha registreeritud aadress ja vajaduse korral organisatsiooni käitamiskohtade kontaktandmed;

3.

projekteerimisorganisatsiooni juhi nimi ja kontaktandmed;

4.

kavandatud töövaldkond;

5.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon

i)

omab punkti 21L.A.174 alapunkti a kohast projekteerimise juhtimissüsteemi ja

ii)

haldab projekteerimise juhtimissüsteemi kooskõlas käesoleva alajaoga;

6.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon järgib punkti 21L.A.174 alapunkti d kohaselt kehtestatud protsesse ja menetlusi;

7.

kinnitus selle kohta, et organisatsioon nõustub punkti 21L.A.177 kohaselt võtma endale deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni kohustused.

d)

Projekteerimispädevuse deklaratsioon esitatakse ametile.

21L.A.174   Projekteerimise juhtimissüsteem

a)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon peab kehtestama projekteerimise juhtimissüsteemi, millega on kogu organisatsioonis kindlaks määratud selge aruandekohustus ja vastutusalad ning mis

1.

vastab organisatsiooni tegevuse laadile, keerukusele ja organisatsiooni suurusele ning võtab arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohtusid ja seotud riske;

2.

on kehtestatud punkti 21L.A.175 alapunkti a kohaselt ametisse nimetatud projekteerimisorganisatsiooni ühe juhi vastutusel, ning seda süsteemi rakendama ja haldama.

b)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni projekteerimise juhtimissüsteemi peavad kuuluma meetodid, millega tagada projekti kvaliteet, kehtestades, rakendades ja hallates toodete projekteerimise, konstruktsiooni muudatuste ning remontimise kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. See süsteem peab

1.

sisaldama lennukõlblikkuse meedet, mis tagaks, et toodete konstruktsioon ning muudatuste ja remonditööde projektid vastavad kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

2.

kehtestama sõltumatu meetme ja seda rakendama ning haldama, et kontrollida nõuetele vastavuse tõendamist, mille alusel organisatsioon kinnitab vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

3.

määrama kindlaks viisi, kuidas projekti kvaliteedi tagamise süsteem võtab arvesse partnerite või alltöövõtjate projekteeritud osade või seadmete või täidetavate ülesannete nõuetele vastavust, järgides kirjaliku korra aluseks olevaid meetodeid.

c)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon kehtestab oma projekteerimise juhtimissüsteemi osana sõltumatu meetme, et kontrollida organisatsiooni vastavust asjakohastele nõuetele, projekteerimise juhtimissüsteemi järgimist ja selle süsteemi piisavust. Järelevalve hõlmab punkti 21L.A.175 alapunktis b osutatud isikule või isikute rühmale ning punkti 21L.A.175 alapunktis a osutatud vastutavale juhile tagasiside andmise süsteemi, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

d)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon kehtestab protsessid ja menetlused, millega tagatakse toodete projekteerimistingimustele vastavus kohaldatavate tüübisertifitseerimise aluste, üksikasjalike tehniliste kirjelduste ja kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kohaselt, ning haldab ja ajakohastab neid protsesse ja menetlusi. Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon teeb taotluse korral ametile kättesaadavaks neid protsesse ja menetlusi tõendavad dokumendid.

e)

Kui toote mis tahes muudatuse või mis tahes osa projekteerija on partnerorganisatsioon või alltöövõtja, peab alapunktis d osutatud protsessides ja menetlustes olema kirjeldus selle kohta, kuidas projekteerimisorganisatsioon suudab kõigi osade puhul tagada alapunkti b alapunktiga 2 ette nähtud nõuetele vastavuse, ning otse või ristviidete kaudu kirjeldus ja teave nende partnerite või alltöövõtjate projekteerimistegevuse ja -korralduse kohta.

f)

Kui deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioonil on määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alusel välja antud muu(d) organisatsiooni sertifikaat(sertifikaadid), võib deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon integreerida projekteerimise juhtimissüsteemi muu(de) sertifikaadi(sertifikaatide) väljaandmiseks ettenähtud juhtimissüsteemiga.

21L.A.175   Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni ressursid

a)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon nimetab koos pädeva asutusega projekteerimisorganisatsiooni juhi, kes tagab, et kõik projekteerimistoimingud organisatsioonis vastavad ettenähtud standarditele, ning et deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon vastab jätkuvalt punkti 21L.A.174 alapunktides a kuni c osutatud projekteerimise juhtimissüsteemi nõuetele ning punkti 21L.A.174 alapunktis d osutatud protsessidele ja menetlustele.

b)

Projekteerimisorganisatsiooni juht nimetab ja määrab kindlaks organisatsiooni peamised töötajad, kelle vastutusalasse kuulub järgmine:

1.

tagada, et toodete konstruktsioon ning muudatuste ja remonditööde projektid vastavad kohaldatavatele tüübisertifitseerimise alustele, kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

2.

teha nõuetele vastavuse ja piisavuse meetmete sõltumatut järelevalvet ning

3.

kaasata organisatsiooni suurusest olenevalt mis tahes muu isik või isikute rühm, keda on vaja, et tagada organisatsiooni vastavus käesoleva jao nõuetele.

c)

Alapunktis b nimetatud isik või isikute rühm

1.

on projekteerimisorganisatsiooni juhi alluvuses ja omab talle otsest juurdepääsu;

2.

on määratud kohustuste täitmiseks vajalike teadmiste, tausta ja kogemustega.

d)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon tagab, et

1.

kõikide tehniliste osakondade töötajaskond on neile määratud kohustuste täitmiseks piisavalt suur ja küllaldase kogemusega ning töötajatele on antud asjakohased volitused neile pandud kohustuste täitmiseks ja need volitused, samuti tööruumid, rajatised ja seadmed võimaldavad töötajatel tagada projekteeritud toodete lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse;

2.

deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkusega seotud tegevus on täielikult ja tõhusalt kooskõlastatud.

e)

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon dokumenteerib, ajakohastab ja teeb taotluse korral ametile kättesaadavaks oma organisatsioonistruktuuri, milles on nimetatud võtmetöötajad, kes vastutavad selle eest, et organisatsioon vastab käesoleva alajao nõuetele.

21L.A.176   Töövaldkond

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon määrab kindlaks projekteerimistööde liigid, projekteerimistoimingutega hõlmatud tootekategooriad ning ülesanded ja kohustused, mis organisatsioonil on seoses toodete lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkusega.

21L.A.177   Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni kohustused

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon

a)

järgib oma töös selgelt kindlaksmääratud menetlusi, tavasid ja protsesse;

b)

peab katselendude kavatsuse korral pidama ja ajakohastama lennutegevuskäsiraamatut, milles kirjeldatakse organisatsiooni tegevuskorda ja protsesse seoses katselendudega, ning tegema selle lennutegevuskäsiraamatu taotluse korral ametile kättesaadavaks;

c)

teeb kindlaks, et toodete konstruktsioon, sealhulgas muudatused ja remondiprojektid ei sisalda ebaturvalisi elemente ning et need vastavad kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, ning esitab ametile seda tõendavad kinnitused või dokumendid;

d)

annab ametile teavet või juhiseid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise meetmete kohta;

e)

vastab käesoleva lisa alajao A nõuetele, mida kohaldatakse deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioonide suhtes.

21L.A.178   Muutustest ja tegevuse lõpetamisest teatamine

Deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioon teatab ametile põhjendamatu viivituseta järgmisest:

a)

mis tahes muudatus teabes, mis on deklareeritud punkti 21L.A.173 alapunkti c kohaselt;

b)

projekteerimise juhtimissüsteemi muudatus, mis on oluline projekteerimisorganisatsiooni projekteeritud toote nõuetele vastavuse tõendamiseks;

c)

mõne või kogu deklareeritud tegevuse lõpetamine.

ALAJAGU K —   OSAD

21L.A.191   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos määratakse kindlaks, kuidas tuleb tõendada osade vastavust lennukõlblikkusnõuetele.

21L.A.192   Nõuetele vastavuse tõendamine

a)

Kui osa paigaldatakse tootele, millel on tüübisertifikaat, või sellisele õhusõidukile, mille vastavus projekteerimistingimustele on deklareeritud, tuleb selle osa lennukõlblikkusnõuetele vastavust tõendada

1.

käesoleva lisa alajao B, D või E kohase tüübisertifitseerimismenetlusega toote puhul, millesse see osa paigaldatakse, või

2.

käesoleva lisa alajao C või F kohase projekteerimistingimustele vastavuse deklareerimise menetlusega toote puhul, millesse see osa paigaldatakse, või

3.

I lisa (osa 21) jao A alajaos O kindlaks määratud ETSO loa andmise korra kohaselt või

4.

standardosade puhul ametlikult tunnustatud standardite kohaselt.

b)

Kõigil juhtudel, kui osa heakskiitmine on sõnaselgelt ette nähtud liidu õiguse või ameti meetmetega, peab osa vastama kohaldatavatele ETSO standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mida amet konkreetsel juhul samaväärseks tunnistab.

21L.A.193   Osade ja seadmete käibele laskmine paigaldamiseks

a)

Osa või toote võib tootele paigaldada üksnes juhul, kui tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, konstruktsiooni muudatuse, remonditööde projekti kinnituse või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni omanik on kindlaks teinud, et see sobib paigaldamiseks, ja

1.

on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

2.

on märgistatud käesoleva lisa alajao Q nõuete kohaselt ning

3.

sellel on käitamissertifikaat (EASA vorm 1), mis tõendab, et artikkel on toodetud kohaldatavate projekteerimisandmete kohaselt.

b)

Kui osa paigaldatakse tootele, millel on tüübisertifikaat, või sellisele õhusõidukile, mille vastavus projekteerimistingimustele on deklareeritud, ei rakendata erandina alapunkti a alapunktis 3 esitatud käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) nõuet, tingimusel et alapunkti c nõuded on täidetud, järgmiste osade puhul:

1.

standardosa;

2.

osa, mis

i)

ei ole piiratud kasutuskestusega ega ole esmase konstruktsiooni ega õhusõiduki juhtimisseadmete osa;

ii)

on sobiv paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, nagu on kindlaks teinud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, konstruktsiooni muudatuse, remonditööde projekti kinnituse või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni omanik;

iii)

paigaldatakse õhusõidukile, mille omanik on tõendanud vastavust alapunktides i ja ii esitatud tingimustele ning on kohustunud järgima kõnealuseid nõudeid;

3.

osa, mille puhul heakskiidetud projekteerimisandmetele või deklareeritud projekteerimisandmetele mittevastavuse tagajärjed ei avalda toote ohutusele olulist mõju ja mille projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja on jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendis sellisena märgistanud. Selleks et kindlaks teha nõuetele mittevastava osa mõju ohutusele, võib projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kehtestada jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendis konkreetsed kontrollitoimingud, mida sellise osa tootele paigaldaja peab tegema;

4.

punkti 21L.A.102 kohase standardmuudatuse või punkti 21L.A.202 kohase standardremonditöö korral osa, mille puhul projekteerimisandmetele mittevastavuse tagajärjed ei avalda ohutusele olulist mõju, ja mis on sellisena märgistatud I lisa (osa 21) punkti 21.B.70 kohaselt välja antud standardmuudatuste ja standardremonditööde sertifitseerimistingimustes. Selleks et teha kindlaks nõuetele mittevastava osa mõju ohutusele, võib nendes sertifitseerimistingimustes kindlaks määrata kontrollitoimingud, mida sellise osa tootele paigaldaja peab tegema;

5.

osa, mis on komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt lennukõlblikkuse tõendamise nõudest vabastatud, (2) ning

6.

osa, mis on alapunkti b alapunktides 1 kuni 5 nimetatud suurema koostu osa.

c)

Alapunktis b loetletud osad on kõlblikud paigaldamiseks tootele, millel on tüübisertifikaat, või sellisele õhusõidukile, mille vastavus projekteerimistingimustele on deklareeritud ilma käitamissertifikaadita (EASA vorm 1), tingimusel et paigaldajal on osa valmistanud isiku või organisatsiooni väljaantud dokument, milles on märgitud osa nimi, osa number, osa vastavus projekteerimisandmetele ja väljaandmise kuupäev.

ALAJAGU M —   TÜÜBISERTIFIKAADIGA TOODETE REMONDITÖÖDE PROJEKT

21L.A.201   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

a)

tüübisertifikaadiga toodete remondiprojekti kinnituse taotlemise kord;

b)

alapunktis a osutatud kinnituse taotlejate ja omanike õigused ning kohustused;

c)

tingimused standardremonditööde kohta, mille jaoks ei ole vaja kinnitust.

21L.A.202   Standardremonditööd

a)

Standardremonditööd on käesoleva lisa jao B alajao B kohaselt kinnitatud tüübisertifikaadiga toote remondiprojektid,

1.

milles järgitakse ameti väljaantud sertifitseerimistingimustes sisalduvaid projekteerimisandmeid, mis hõlmavad standardremonditööde tegemiseks ja kindlakstegemiseks sobivaid meetodeid, tehnikat ning tavasid, sealhulgas asjaomaseid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhiseid, ning

2.

mis ei ole vastuolus asjaomase tüübisertifikaadi omaniku andmetega.

b)

Punkte 21L.A.203 kuni 21L.A.211 ei kohaldata standardremonditööde suhtes.

21L.A.203   Tüübisertifikaadiga toote remondiprojektide liigitus

a)

Tüübisertifikaadiga toote remondiprojektid liigitatakse väheoluliste või oluliste remonditööde projektideks.

b)

Väheoluliste remonditööde projekt on selliste remonditööde projekt, millel ei ole märgatavat mõju toote massile, tasakaalule, konstruktsiooni tugevusele, töökindlusele, sertifitseeritud müratasemele või heitkogusele, kasutusomadustele või muudele näitajatele, mis mõjutavad toote lennukõlblikkust või keskkonnahoidlikkust.

c)

Kõik muud remondiprojektid on oluliste remonditööde projektid.

d)

Väheoluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded on esitatud punktis 21L.A.207.

e)

Oluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded on esitatud punktis 21L.A.208.

21L.A.204   Kõlblikkuskriteeriumid

a)

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib tüübisertifikaadiga toote oluliste remonditööde projekti kinnitust taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on tõendanud või tõendab oma projekteerimispädevust punkti 21L.A.23 kohaselt.

b)

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib tüübisertifikaadiga toote väheoluliste remonditööde projekti kinnitust taotleda iga füüsiline või juriidiline isik.

21L.A.205   Tüübisertifikaadiga toote remondiprojekti kinnituse taotlemine

a)

Tüübisertifikaadiga toote remondiprojekti kinnituse taotlus esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

b)

Oluliste remonditööde projekti kinnitamiseks lisab taotleja taotlusele või esitab pärast esmast taotlemist nõuetele vastavuse tõendamise kava, mis sisaldab järgmist:

1.

kahjustuse kirjeldus ja remondiprojekt, milles on kindlaks määratud selle tüübiprojekti konfiguratsioon, mille alusel tehakse remonditööde projekt;

2.

loetelu tüübiprojekti kõikidest osadest ja heakskiidetud käsiraamatutest, mida remondiprojekt muudab või mõjutab;

3.

loetelu kõikidest korduskontrollidest, mida on vaja, et tõendada remondiprojekti ja remondiprojektist mõjutatud osade vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mis on vajaduse korral viitena lisatud tüübisertifikaadile või täiendavale tüübisertifikaadile;

4.

loetelu kõikidest tüübisertifitseerimise aluse kavandatud muudatustest, mis on vajaduse korral viitena lisatud tüübisertifikaadile või täiendavale tüübisertifikaadile;

5.

täpsustus selle kohta, kas sertifitseerimisandmed koostas või koostab täielikult taotleja või seda tehakse tüübisertifitseerimisandmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel.

21L.A.206   Nõuetele vastavuse tõendamine

a)

Oluliste remonditööde projekti kinnituse taotleja tõendab vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.201 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning esitab ametile sellise nõuetele vastavuse tõendamise meetodid.

b)

Nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt esitab oluliste remonditööde projekti kinnituse taotleja ametile nõuete täitmist tõendavate dokumentide hulgas dokumenteeritud põhjenduse nõuete täitmise meetodite kohta.

c)

Enne kui taotleja teeb alapunkti a kohaselt nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid ja ülevaatusi, peab ta olema kontrollinud (ja sellise kontrollimise dokumenteerinud), et

1.

katsekeha puhul

i)

materjalid ja menetlused vastavad kavandatava tüübiprojekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

ii)

toote koostisosad vastavad kavandatava tüübiprojekti joonistele piisaval määral;

iii)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad kavandatavas tüübiprojektis kirjeldatutele piisaval määral ning

2.

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud.

d)

Oluliste remonditööde projekti kinnitamiseks tehakse katselennud meetodite kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud. Taotleja teeb kõik katselennud, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks vastavus kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

e)

Oluliste remonditööde projekti kinnituse taotleja võimaldab ametil

1.

vaadata läbi nõuetele vastavuse tõendamisega seotud mis tahes andmed ja teabe;

2.

jälgida või teha nõuetele vastavuse tõendamiseks mis tahes katseid või ülevaatusi ning

3.

kui seda peetakse vajalikuks, teha remonditud toote füüsiline kontroll, et kontrollida projekti vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

f)

Pärast nõuetele vastavuse tõendamise lõpetamist kinnitab taotleja ametile, et

1.

ta on kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga tõendanud vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.201 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud, ning

2.

ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda remondiprojektiga seotud toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

21L.A.207   Väheoluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded

Tüübisertifikaadiga toote väheoluliste remonditööde projekti kinnituse saamiseks peab taotleja

a)

tõendama, et remondiprojekt ja remondiprojektist mõjutatud osad vastavad

1.

tüübisertifikaadile viitena lisatud tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või

2.

taotleja valikul sertifitseerimistingimustele, mida kohaldatakse toote suhtes remondiprojekti kinnitamise taotluse esitamise kuupäeval;

b)

kinnitama vastavust tüübisertifitseerimise alusele ja alapunkti a alapunkti 1 kohaselt kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või alapunkti a alapunkti 2 kohaselt valitud sertifitseerimistingimustele, dokumenteerima nõuete täitmist tõendavates dokumentides nõuetele vastavuse põhjendused ning märkima, et ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda muudetud toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

c)

esitama ametile remonditööde nõuetele vastavuse põhjenduse ja nõuetele vastavuse deklaratsiooni.

21L.A.208   Oluliste remonditööde projekti kinnitamise nõuded

Tüübisertifikaadiga toote oluliste remonditööde projekti kinnituse saamiseks peab taotleja

a)

tõendama, et remondiprojekt ja remondiprojektist mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.201 kohaselt kehtestanud ja taotlejale teatavaks teinud;

b)

tõendama nõuetele vastavust punkti 21L.A.206 kohaselt;

c)

tõendama, juhul kui taotleja on täpsustanud, et ta esitas punkti 21L.A.205 alapunkti b alapunkti 5 kohaselt sertifitseerimisandmed tüübisertifitseerimisandmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, et tüübisertifikaadi omanik

1.

ei esita tehnilisi vastuväiteid punkti 21L.A.205 kohaselt esitatud teabele ning

2.

on nõustunud tegema taotlejaga koostööd, et täita kõik kohustused remonditud toote jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, järgides punktide 21L.A.28 ja 21L.A.88 nõudeid;

d)

tõendab, et pärast kõnealuse toote remondiprojekti muudetud lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilist kontrolli, mille amet tegi punkti 21L.A.206 alapunkti e alapunkti 3 kohaselt, ei jäänud lahendamata probleeme.

21L.A.209   Remondiprojekti kinnitamine õiguse alusel

a)

Ameti asemel võib sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon kinnitada enda projekteeritud remondiprojekti ilma punkti 21L.A.205 kohase taotluseta I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunktides 2 ja 5 kehtestatud õiguste piires, mis on kindlaks määratud sertifikaadi tingimustes.

b)

Alapunkti a kohase remonditööde kinnituse väljaandmisel teeb projekteerimisorganisatsioon järgmist:

1.

tagab, et kõik tõendavad andmed ja põhjendused on kättesaadavad;

2.

tagab, et punkti 21L.A.206 kohaselt on tõendatud ja kinnitatud muudatuse vastavus tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele kooskõlas punkti 21L.A.207 alapunktiga a või punkti 21L.A.208 alapunktiga a;

3.

kinnitab, et ta ei ole tuvastanud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või valitud sertifitseerimistingimustele;

ii)

remonditöö mis tahes näitajat või omadust, mis võiks muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

4.

piirdub remonditööde kinnitamisel tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega remonditööd on seotud.

21L.A.210   Remondiprojekti kinnituse omaniku kohustused

Remondiprojekti kinnituse omanik peab tegema järgmist:

a)

kui ta ei ole tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi omanik ja sertifitseerimisandmed on esitatud punkti 21L.A.205 alapunkti b alapunkti 5 kohaselt, sõlmima asjaomase omanikuga kokkuleppe;

b)

andma remonditöid tegevale organisatsioonile kõik vajalikud juhised remonditööde projektikohaseks tegemiseks;

c)

toetama kõiki tootjaorganisatsioone, kes toodavad osi remondiprojekti jaoks, ning tagama, et nende osade tootmisel kasutatakse tootmisandmeid, mis põhinevad remondiprojekti kinnituse omaniku esitatud projekteerimisandmetel;

d)

tagama, et remondiprojekt sisaldab kõiki vajalikke juhiseid ja piiranguid, kui remonditööde projekt kinnitatakse piirangutega. Remondiprojekti kinnituse omanik edastab need juhendid ja piirangud käitajale ametiga kokkulepitud korras;

e)

võtma endale käesoleva lisa alajaos A nimetatud remondiprojekti kinnituse omaniku kohustused.

21L.A.211   Parandamata kahjustused

Sellise toote kahjustuse korral, mille projekt on kinnitatud jao B kohaselt, ei pea nõudma remondiprojekti, kui see on põhjendatud lennukõlblikkust mõjutavate tagajärgede hindamise tulemustega. Sellise hindamise peab tegema kas amet või I lisa (osa 21) jao A alajao J kohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon ameti heakskiidetud korras. Kui hindamisel jõutakse järeldusele, et parandamata kahjustuse korral on vaja rakendada piiranguid, käsitletakse neid punkti 21L.A.210 alapunkti d kohaselt.

ALAJAGU N —   REMONDITÖÖDE PROJEKT SELLISTE ÕHUSÕIDUKITE PUHUL, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.A.221   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks

a)

sellise õhusõiduki remondiprojekti nõuetele vastavuse deklareerimise kord, mille kohta on esitatud käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon;

b)

alapunktis a osutatud muudatuse nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitaja õigused ja kohustused;

c)

tingimused standardremonditööde kohta, mille jaoks ei nõuta projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni.

21L.A.222   Standardremonditööd

a)

Standardremonditööd on sellise õhusõiduki remondiprojektid, mille kohta on esitatud käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon ja

1.

milles järgitakse ameti väljaantud sertifitseerimistingimustes sisalduvaid projekteerimisandmeid, mis hõlmavad standardremonditööde tegemiseks ja kindlakstegemiseks sobivaid meetodeid, tehnikaid ja tavasid, sealhulgas asjaomaseid jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhiseid, ning

2.

mis ei ole vastuolus käesoleva lisa alajao C kohaselt koostatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooniga hõlmatud projekteerimisandmetega.

b)

Punkte 21L.A.223 kuni 21L.A.229 ei kohaldata standardremonditööde suhtes.

21L.A.223   Remondiprojektide liigitus sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

a)

Remondiprojektid õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada käesoleva lisa alajao C kohane deklaratsioon, liigitatakse punkti 21L.A.203 alapunktides b ja c esitatud kriteeriumide alusel väheolulisteks või olulisteks.

b)

Väheoluliste remonditööde projekti vastavust projekteerimistingimustele deklareeritakse punkti 21L.A.225 kohaselt.

c)

Oluliste remonditööde projekti vastavust projekteerimistingimustele deklareeritakse punkti 21L.A.226 kohaselt.

21L.A.224   Kõlblikkuskriteeriumid

a)

Deklarant, kes on käesoleva lisa alajao C kohaselt esitanud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel deklareerida, et kõnealuse õhusõiduki väheoluliste remonditööde projekt vastab nõuetele. Peale selle võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel sellise nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitada ka I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 3 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon.

b)

Üksnes deklarant, kes on käesoleva lisa alajao C kohaselt esitanud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, võib käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel deklareerida sellise õhusõiduki oluliste remonditööde projekti nõuetele vastavust, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud käesoleva lisa alajao C kohaselt.

c)

Erandina alapunktist b võib juhul, kui käesoleva lisa alajao C kohaselt õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja enam ei tegutse või ei vasta remonditööde projekti taotlustele, käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareerida muudetud õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse ka I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 2 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon oma sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud õiguste piires või mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik, kes saab võtta endale kõnealuse muudetud õhusõiduki suhtes punktis 21L.A.47 ettenähtud kohustused.

21L.A.225   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon väheoluliste remonditööde projekti korral

a)

Enne sellisele õhusõidukile, mille projekteerimistingimustele vastavus on käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareeritud, väheoluliste remonditööde projekti järgi töö tegemist või selle tegemiseks tootjaorganisatsiooniga kokkuleppimist kinnitab väheoluliste remonditööde projekti koostanud deklarant või organisatsioon, et väheoluliste remonditööde projekt vastab punkti 21L.A.43 kohaselt deklareeritud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

b)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklarant või väheoluliste remonditööde projekti koostanud organisatsioon peab registrit sellise õhusõiduki, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, väheoluliste remonditööde projektide kohta ning teeb kõik alapunkti a kohaselt esitatud deklaratsioonid taotluse korral ametile kättesaadavaks.

21L.A.226   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon oluliste remonditööde projekti korral

a)

Enne sellisele õhusõidukile, mille projekteerimistingimustele vastavus on käesoleva lisa alajao C kohaselt deklareeritud, oluliste remonditööde projekti järgi töö tegemist või selle tegemiseks tootjaorganisatsiooniga kokkuleppimist kinnitab deklarant, et oluliste remonditööde projekt vastab punkti 21L.A.43 kohaselt deklareeritud üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

b)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.

c)

Deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1.

deklaratsiooni esitava isiku nimi ja aadress/tegevuskoht;

2.

selle õhusõiduki deklaratsiooni viitenumber, millega oluliste remonditööde projekt on seotud;

3.

kordumatu viide oluliste remonditööde identifitseerimiseks;

4.

märge üksikasjalike tehniliste kirjelduste ja kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kohta, millele deklarant on õhusõiduki vastavust punkti 21L.A.43 kohaselt deklareerinud;

5.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et oluliste remonditööde projekt vastab üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja alapunktis 4 osutatud kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele kooskõlas alapunkti d alapunktis 3 osutatud nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

6.

deklaratsiooni esitava isiku ainuvastutusel koostatud allkirjastatud kinnitus selle kohta, et kõnealune isik ei ole tuvastanud ühtegi omadust ega näitajat, mis võiks muuta õhusõiduki kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

7.

kahju kirjeldus ja remondiprojekt, kus on kindlaks määratud tüübiprojekti konfiguratsioon, milles parandus tehakse;

8.

loetelu tüübiprojekti kõikidest osadest ja heakskiidetud käsiraamatutest, mida remondiprojekt muudab või mõjutab.

d)

Alapunktis c osutatud deklaratsiooni esitab ametile deklarant, kes projekteerib olulised remonditööd. Koos kõnealuse deklaratsiooniga esitab deklarant ametile järgmised dokumendid:

1.

olulise remonditöö kirjeldus;

2.

põhiandmed olulise remonditöö kohta, sealhulgas käitamiskarakteristikud, konstruktsiooniomadused ja kõik piirangud;

3.

nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuetele vastavuse tõendamise meetodeid;

4.

vastavusandmetes dokumenteeritud põhjendused nõuetele vastavuse kohta, mis tulenevad nõuetele vastavuse tõendamise kava kohaselt tehtud vastavustoimingutest;

5.

meetodid, mille abil deklarant tõendab punkti 21L.A.43 kohaselt deklareeritud õhusõiduki vastavust üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

6.

kui nõuetele vastavust tõendatakse katsetega, siis dokumenteeritud põhjendus katseartiklite ja -seadmete vastavuse kohta, näidates et

i)

katsekeha puhul

A)

materjalid ja menetlused vastavad projekti tehnilistele kirjeldustele piisaval määral;

B)

toote koostisosad vastavad projektis esitatud joonistele piisaval määral ning

C)

tootmisprotsessid, konstruktsioon ja montaaž vastavad projektis kirjeldatutele piisaval määral;

ii)

katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katse jaoks piisavad ja nõuetekohaselt kalibreeritud;

7.

aruanded, ülevaatuste või katsete tulemused, mida deklarant pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas õhusõiduk vastab üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

e)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamisel olulise remonditöö korral piirdutakse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.A.227   Vastavustoimingud oluliste remonditööde projekti nõuetele vastavuse deklareerimiseks

Enne punkti 21L.A.226 kohase nõuetele vastavuse deklaratsiooni esitamist teeb deklarant konkreetse projekti puhul järgmist:

a)

koostab nõuetele vastavuse tõendamise kava, milles üksikasjalikult kirjeldatakse nõuetele vastavuse tõendamise meetodeid. Seda dokumenti ajakohastatakse vastavalt vajadusele;

b)

dokumenteerib nõuetele vastavuse põhjenduse nõuete täitmist tõendavates dokumentides kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

c)

teeb vajaduse korral katsed ja ülevaatused kooskõlas nõuetele vastavuse tõendamise kavaga;

d)

tagab ja dokumenteerib katseartiklite ja -seadmete nõuetele vastavuse ning tagab, et katsekeha vastab projektis esitatud tehnilistele kirjeldustele, joonistele, tootmisprotsessidele, konstruktsiooni- ja koostemeetoditele;

e)

tagab, et katsetamisel kasutatavad katse- ja mõõteseadmed on katsetamiseks piisavad ning nõuetekohaselt kalibreeritud;

f)

võimaldab ametil teha lõplikus või piisavas valmimisjärgus olevas projekteerimis- ja tootmiskonfiguratsioonis õhusõiduki puhul mis tahes ülevaatusi või katseid või neis osaleda, et teha kindlaks, et ükski remondiprojektiga seotud toote näitaja ega omadus ei muuda õhusõidukit kavandatud kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks;

g)

teeb vajalikud katselennud lennutingimuste kohaselt, mille amet on selliste katselendude jaoks kindlaks määranud, et välja selgitada, kas õhusõiduk vastab kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele.

21L.A.228   Remondiprojekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja peab

a)

väheoluliste remonditööde projektide puhul pidama selliste deklaratsioonide kohta registrit ja tegema need deklaratsioonid taotluse korral ametile kättesaadavaks;

b)

andma remonditöid tegevale organisatsioonile kõik vajalikud juhised remonditööde projektikohaseks tegemiseks;

c)

toetama kõiki tootjaorganisatsioone, kes toodavad osi remondiprojekti jaoks, ning tagama, et nende osade tootmisel kasutatakse tootmisandmeid, mis põhinevad deklarandi esitatud projekteerimisandmetel;

d)

kui remondiprojekti suhtes rakendatakse piiranguid, edastama need piirangud käitajale, kasutades dokumenteeritud menetlust, mis tehakse taotluse korral ametile kättesaadavaks;

e)

võtma endale käesoleva lisa alajaos A nimetatud remondiprojekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja kohustused.

21L.A.229   Parandamata kahjustused

Deklarant, kes esitab õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni käesoleva lisa alajao C kohaselt, või sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioon I lisa (osa 21) punkti 21.A.263 alapunkti c alapunkti 3 kohaste õiguste piires ja kinnituse asjakohastes piires, peab hindama õhusõiduki mis tahes sellise kahjustuse mõju lennukõlblikkusele ja keskkonnahoidlikkusele, mis on jäänud parandamata ja mida ei hõlma varem deklareeritud andmed. Kõiki vajalikke piiranguid käsitletakse punkti 21L.A.228 alapunkti d kohaselt.

ALAJAGU O —   EUROOPA TEHNILISED NORMATIIVID

(Reserveeritud)

ALAJAGU P —   LENNULUBA

21L.A.241   Lennuluba ja lennutingimused

a)

Käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluv õhusõiduki lennulubade ja lennulubadega seotud lennutingimuste taotlemise kord on kindlaks määratud I lisa (osa 21) jao A alajaos P ja punkti 21L.A.241 alapunktides b ja c.

b)

Lennuloa taotlemiseks I lisa (osa 21) punkti 21.A.707 kohaselt võimaldab taotleja pädeval asutusel kontrollida õhusõiduki nõuetelevastavust, kui lennuloa taotlus on seotud

1.

punkti 21L.A.25 kohase nõuetele vastavuse tõendamisega õhusõiduki puhul, millel on tüübisertifikaat või seda kavatsetakse taotleda;

2.

punkti 21L.A.44 kohase nõuetele vastavuse tõendamisega sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud või seda kavatsetakse deklareerida.

c)

Lennutingimuste taotlemiseks I lisa (osa 21) punkti 21.A.709 kohaselt võimaldab taotleja pädeval asutusel

1.

õhusõidukit füüsiliselt kontrollida ja hinnata, kui lennutingimused on seotud nõuetele vastavuse tõendamisega, mis toetab punkti 21L.A.44 kohast projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, ning kui amet seda nõuab punkti 21L.B.121 alapunktis b ja punkti 21L.B.203 alapunktis c osutatud nõuetele vastavuse tõendamise ajal või

2.

õhusõidukit füüsiliselt kontrollida ja hinnata ning projekti kriitiliselt läbi vaadata, kui lennutingimused on seotud nõuetele vastavuse tõendamisega punktis 21L.A.25 kindlaks määratud projekti sertifitseerimisega, ning kui amet seda nõuab punkti 21L.B.83, 21L.B.102 ja 21L.B.203 kohaselt.

ALAJAGU Q —   TOODETE JA OSADE IDENTIFITSEERIMINE

21L.A.251   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks käesoleva lisa alusel konstrueeritud ja toodetud toodete ning osade identifitseerimise nõuded.

21L.A.252   Märgistuse kujundus

a)

Tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, tüübisertifikaadi muudatuse kinnituse või remondiprojekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja täpsustab projekteerimisandmetes käesoleva lisa kohaselt konstrueeritud toodete ja osade märgistuse.

b)

Märgistuse tehnilised kirjeldused sisaldavad järgmist teavet:

1.

toodete puhul

i)

tootjaorganisatsiooni nimi;

ii)

toote nimetus;

iii)

toote seerianumber;

iv)

muu teave, mis on vajalik toote identifitseerimiseks;

2.

osade puhul

i)

tootjaorganisatsiooni identifitseeriv nimi, kaubamärk või sümbol;

ii)

osa number;

iii)

seerianumber, kui tootele paigaldatav osa on märgistatud kriitilise osana.

c)

Alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii kohane osade tehniline kirjeldus sisaldab osa numbri lõpus tähte R, kui

1.

kõnealune osa on osa projektist, mille kohta tuleb esitada käesoleva lisa alajao C kohane projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon,

2.

kõnealuse osa kohta on punkti 21L.A.193 alapunkti a kohaselt välja antud käitamissertifikaat (EASA vorm 1) ja

3.

kõnealune osa on toodetud kooskõlas käesoleva lisa alajaoga R.

21L.A.253   Toodete identifitseerimine

a)

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab I lisa (osa 21) jao A alajao G või käesoleva lisa alajao G või R kohaseid tooteid, mille konstruktsioon on käesoleva lisa kohaselt kinnitatud või deklareeritud, identifitseerib selle toote tulekindlal plaadil oleva tulekindla märgistusega vastavalt punktis 21L.A.252 nimetatud teabele.

b)

Tunnusmärk tuleb kinnitada nii, et see on juurdepääsetav ja loetav ning seda ei ole tavakasutuse käigus tõenäoliselt võimalik rikkuda ega eemaldada või õnnetusjuhtumi tagajärjel kaotada või hävitada, ning propelleri, propellerilaba või propellerirummu puhul asetatakse see artikli mittekriitilisele pinnale.

c)

Mehitatud õhupallide puhul kinnitatakse tunnusmärk õhupalli kesta külge ja asetatakse võimaluse korral kohta, kus käitaja seda täidetud õhupalli puhul lugeda saab. Lisaks sellele märgistatakse korv, raam ja kõik kuumutusseadmed püsivalt ja loetavalt tootjaorganisatsiooni nime, osa numbri või samaväärse numbri ja seerianumbri või samaväärse numbriga.

21L.A.254   Identifitseerimisandmete käsitlemine

a)

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes teeb hooldustöid kooskõlas määrusega (EL) nr 1321/2014, võib ameti kehtestatud meetodite, tehnikate ja tavade kohaselt

1.

eemaldada, muuta või paigaldada punktis 21L.A.253 osutatud identifitseerimisteavet või

2.

eemaldada või paigaldada punktis 21L.A.253 osutatud tunnusmärgi, kui see on hooldustööde käigus vajalik.

b)

Mitte keegi ei tohi eemaldada, muuta ega paigaldada punkti 21L.A.253 alapunktis a osutatud identifitseerimisteavet, välja arvatud punkti 21L.A.254 alapunktis a nimetatud eesmärgil.

c)

Mitte keegi ei tohi eemaldada ega paigaldada ühtegi punkti 21L.A.253 alapunktis a osutatud tunnusmärki, välja arvatud punkti 21L.A.254 alapunktis a nimetatud eesmärgil.

d)

Mitte keegi ei tohi paigaldada alapunkti a alapunkti 2 kohaselt eemaldatud tunnusmärki ühelegi muule õhusõidukile, mootorile, propellerile, propellerilabale või propellerirummule peale selle, millelt kõnealune tunnusmärk eemaldati.

21L.A.255   Osade identifitseerimine

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab I lisa (osa 21) jao A alajaole G või käesoleva lisa alajaole G või R vastavaid osi tootele, mille konstruktsioon on käesoleva lisa kohaselt kinnitatud või deklareeritud, märgistab selle osa vastavalt punktile 21L.A.252 püsivalt ja loetavalt.

ALAJAGU R —   ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON NING PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONILE VASTAVATE MOOTORITE JA PROPELLERITE VÕI NENDE OSADE KÄITAMISSERTIFIKAAT (EASA VORM 1)

21L.A.271   Kohaldamisala

Käesoleva alajaoga määratakse kindlaks kord, mille alusel antakse välja nõuetele vastavuse deklaratsioone (EASA vorm 52B) õhusõidukite kohta ning käitamissertifikaate (EASA vorm 1) mootorite ja propellerite või nende osade kohta, mis on toodetud kooskõlas projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonis esitatud projekteerimisandmetega, ning deklarandi õigused ja kohustused.

21L.A.272   Kõlblikkuskriteeriumid

Käesoleva alajaoga kindlaks määratud tingimustel võib iga füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud juurdepääs kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja kes saab võtta endale punktis 21L.A.275 ettenähtud kohustused, anda välja õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või mootori või propelleri või selle osa käitamissertifikaadi (EASA vorm 1).

21L.A.273   Tootmiskontrollisüsteem

Füüsiline või juriidiline isik, kes annab välja õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) koos enda toodetud õhusõiduki, mootori või propelleri või selle osa suhtes kohaldatavate deklareeritud projekteerimisandmetega, kehtestab tootmise kontrollisüsteemi, mis

a)

hõlmab protsesse ja menetlusi, millega tagatakse, et õhusõiduk, mootor või propeller ja kõik nende osad vastavad kohaldatavatele deklareeritud projekteerimisandmetele, ning rakendab ja haldab seda süsteemi;

b)

tagab, et igale õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioonile (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadile (EASA vorm 1) kirjutavad alla ainult volitatud isikud;

c)

hõlmab protsesse kõigi katselendude ohutuks tegemiseks, kui katselennud on tootmise raames vajalikud;

d)

tagab, et füüsiline või juriidiline isik saab kõik vajalikud andmed lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse kohta nõuetele vastavuse määramiseks;

e)

kehtestab korra, et tagada lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkuse andmete nõuetekohane lisamine tootmisandmetesse, nende ajakohastamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile töötajatele, kes vajavad oma ülesannete täitmiseks juurdepääsu sellistele andmetele;

f)

hõlmab järelevalvesüsteemi, millega tagatakse, et iga õhusõiduk, mootor või propeller ja nende osa, mille on tootnud füüsiline või juriidiline isik koos oma partneritega või mida tarnitakse kolmandatelt isikutelt või saadakse neilt allhanke korras, vastab kohaldatavatele deklareeritud projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

g)

hõlmab arhiveerimissüsteemi, mis registreerib teistele organisatsioonidele, näiteks tarnijatele ja alltöövõtjatele kehtestatud nõudeid. Arhiveeritud andmed tehakse jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eesmärgil pädevale asutusele kättesaadavaks;

h)

tagab, et äsja toodetud õhusõidukit hooldatakse kooskõlas rakendatava hooldusjuhendiga ja õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna ning, kui see on asjakohane, antakse kõigi tehtud hooldustööde kohta välja hooldustõend;

i)

hõlmab ohutuse tagamiseks organisatsioonisisestest juhtumitest teatamise süsteemi, et võimaldada punkti 21L.A.3 kohaselt koguda ja hinnata lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevaid aruandeid kahjulike suundumuste kindlakstegemiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning koguda teatamisele kuuluvaid juhtumeid. Süsteem hõlmab lennuohutust mõjutavate juhtumitega seotud asjaomase teabe hindamist ja seonduva teabe levitamist.

21L.A.274   Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) väljaandmine

a)

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) väljaandmisel lisab füüsiline või juriidiline isik sellele kõik järgmised kinnitused:

1.

kinnitus selle kohta, et õhusõiduk, mootor või propeller või nende mis tahes osa vastab kohaldatavatele deklareeritud projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

2.

iga õhusõiduki puhul kinnitus selle kohta, et õhusõidukit on katsetatud nii maapinnal kui ka õhus;

3.

iga mootori või muudetava sammuga propelleri kohta kinnitus selle kohta, et mootorile või muudetava sammuga propellerile on tehtud lõplik toimivuskatse;

4.

kui see on asjakohane, siis kinnitus selle kohta, et tervikmootor vastab mootori tootmise kuupäeval kehtivatele heitenõuetele.

b)

Füüsiline või juriidiline isik annab välja nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1) järgmistel juhtudel:

1.

õhusõiduki, mootori või propelleri või nende osade omandiõiguse esialgsel üleandmisel või

2.

õhusõiduki puhul õhusõiduki piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise taotlemisel.

21L.A.275   Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaati (EASA vorm 1) väljaandva füüsilise või juriidilise isiku kohustused

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaati (EASA vorm 1) väljaandev füüsiline või juriidiline isik

a)

annab pädevale asutusele teada, et ta kavatseb toota õhusõidukit, mootorit või propellerit või nende osa kooskõlas projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonis esitatud projekteerimisandmetega ning et ta annab käesoleva alajao kohaselt välja nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaadi (EASA vorm 1);

b)

tagab, et iga lõpetatud töö üksikasjad registreeritakse;

c)

säilitab tootmiskohas tehnilised andmed ja joonised, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks, kas õhusõiduk, mootor või propeller või nende osa vastab kohaldatavatele deklareeritud projekteerimisandmetele;

d)

tagab projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja jaoks enda toodetud õhusõidukite, mootorite või propellerite või nende osade jätkuva lennukõlblikkuse toetamise;

e)

tagab enda toodetud uute õhusõidukite puhul, et õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna ja sellele tehakse hooldustööd, kui määrusega (EL) nr 1321/2014 ei nõuta hooldustööde tegemist selle kohaselt, sealhulgas mis tahes vajalikud remonditööd vastavalt kohaldatavatele projekteerimisandmetele, enne õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) väljaandmist;

f)

teeb hooldustõendi väljaandmisel pärast sellist hooldust kindlaks, et enne tõendi väljaandmist on igale tervikõhusõidukile tehtud vajalikud hooldustööd ja et see on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

g)

võtab endale käesoleva lisa alajaos A esitatud nõuetele vastavuse deklaratsioone (EASA vorm 52B) või käitamissertifikaate (EASA vorm 1) väljaandva füüsilise või juriidilise isiku kohustused;

h)

annab pädevale asutusele teada käesoleva alajao kohase tegevuse lõpetamisest.

JAGU B

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

ALAJAGU A —   ÜLDSÄTTED

(reserveeritud)

ALAJAGU B —   TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.B.41   Sertifitseerimistingimused

Amet annab määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 3 kohaselt välja sertifitseerimistingimused ja muud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, sealhulgas lennukõlblikkuse ja keskkonnahoidlikkusega seotud sertifitseerimistingimused, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada selleks, et tõendada toodete ja osade vastavust kõnealuse määruse II, IV ja V lisas kehtestatud asjakohastele olulistele nõuetele ning selle määruse artikli 9 lõikes 2 ja III lisas kehtestatud keskkonnakaitsenõuetele. Need tingimused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja konkreetsed, et selgitada taotlejatele, missugustel tingimustel sertifikaate välja antakse, muudetakse või täiendatakse.

21L.B.42   Esialgne kontrollimine

a)

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadi taotluse saamisel kontrollib amet, kas toode kuulub punktis 21L.A.21 kindlaks määratud kohaldamisalasse ja kas taotleja vastab punkti 21L.A.22 kohaselt toote tüübisertifikaadi taotlemise tingimustele.

b)

Kui alapunkti a tingimused ei ole täidetud, lükkab amet taotluse tagasi.

21L.B.43   Tüübisertifikaadi tüübisertifitseerimise alus

a)

Amet kehtestab tüübisertifitseerimise aluse ja annab taotlejale sellest teada. Tüübisertifitseerimise alus koosneb järgmisest:

1.

lennukõlblikkuse sertifitseerimistingimused, mille amet on kindlaks määranud asjaomase toote suhtes sertifikaadi taotlemise kuupäeval kohaldatavate tingimuste hulgast, välja arvatud juhul, kui

i)

taotleja soovib täita sertifitseerimistingimusi, mida hakati kohaldama pärast taotluse esitamise kuupäeva; kui taotleja soovib täita sertifitseerimistingimusi, mida hakati kohaldama pärast taotluse esitamise kuupäeva, lisab amet tüübisertifitseerimise alusele ka kõik muud asjaomase tüübisertifitseerimise alusega otseselt seotud sertifitseerimistingimused, või

ii)

kui kindlaksmääratud sertifitseerimistingimusi ei ole võimalik täita, aktsepteerib amet ka muid sertifitseerimistingimusi, mille puhul on kindlaks tehtud kompenseerivad tegurid, mis tagavad samaväärse ohutustaseme, või

iii)

amet kiidab heaks või näeb ette muud viisid, mis tõendavad vastavust määruse (EL) 2018/1139 II lisa olulistele nõuetele;

2.

mis tahes eritingimused, mille amet on punkti 21L.B.44 alapunkti a kohaselt kindlaks määranud.

b)

Amet võib tüübisertifitseerimise alust muuta mis tahes hetkel enne tüübisertifikaadi väljaandmist, kui ta on kindlaks teinud, et muude samalaadsete toodete või samalaadsete konstruktsiooniomadustega toodete kasutamisel saadud kogemused on näidanud, et võib tekkida ohuolukord, ning kehtestatud ja taotlejale teatavaks tehtud tüübisertifitseerimise alus ei käsitle seda ohuolukorda.

21L.B.44   Eritingimused

a)

Amet näeb tootele ette konkreetsed üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ehk eritingimused, kui asjakohased sertifitseerimistingimused ei sisalda toote jaoks piisavaid või nõuetele vastavaid ohutusstandardeid järgmistel põhjustel:

1.

tootel on uudsed või ebatavalised konstruktsiooniomadused võrreldes projekteerimistavadega, millel rajanevad kohaldatavad sertifitseerimistingimused,

2.

toote ettenähtud kasutus on ebatavaline või

3.

muude samalaadsete toodete või samalaadsete konstruktsiooniomadustega toodete kasutamisel saadud kogemused või hiljuti väljaselgitatud ohud on näidanud, et võib tekkida ohuolukord.

b)

Eritingimused sisaldavad ohutusstandardeid, mida amet peab vajalikuks sellise ohutustaseme kehtestamiseks, mis on samaväärne rakendatavate sertifitseerimistingimuste suhtes kohaldatava ohutustasemega.

21L.B.45   Kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadi väljaandmiseks

Amet määrab I lisa (osa 21) punkti 21.B.85 kohaselt kindlaks kohaldatavad keskkonnanõuded ja teeb need õhusõiduki või mootori tüübisertifikaadi taotlejale teatavaks.

21L.B.46   Kontrollimine

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadi taotluse saamisel teeb amet järgmist:

a)

vaatab läbi esialgse nõuetele vastavuse tõendamise kava ja taotleja esitatud mis tahes hilisema ajakohastuse, et teha kindlaks kava täielikkus ning punkti 21L.B.43 kohaselt kehtestatud tüübisertifitseerimise alusele ja punkti 21L.B.45 kohaselt kindlaks määratud kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele vastavuse tõendamiseks kavandatud vahendite ja meetodite asjakohasus; kui nõuetele vastavuse tõendamise kava ei ole täielik või kui kõnealused vahendid ja meetodid ei ole nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohased, annab amet taotlejale sellest teada ja nõuab kava muutmist;

b)

kui amet on veendunud, et esitatud kava on nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohane, kinnitab ta nõuetele vastavuse tõendamise kava ja selle mis tahes hilisema ajakohastuse;

c)

teeb pärast punkti 21L.A.25 alapunkti f kohase nõuetele vastavuse deklaratsiooni saamist kõnealuse toote lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilise kontrolli ja hindamise, võttes arvesse punkti 21L.B.242 alapunkti a kohast projekti kriitilist läbivaatamist, et kontrollida toote vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele; amet kontrollib toote vastavust nõuetele, võttes arvesse tüübisertifitseerimise aluse või kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlakstegemata eiramise tõenäosust ja sellise eiramise võimalikku mõju toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele;

d)

kui amet teeb tüübisertifitseerimise aluse kehtestamise, kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlaksmääramise või nõuetele vastavuse tõendamise kava läbivaatamise käigus kindlaks, et toote projekt sisaldab elemente, mille puhul kindlakstegemata mittevastavus tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele võib avaldada negatiivset mõju toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele, määrab amet kindlaks, millised kontrollimised on lisaks alapunktis c kirjeldatutele vajalikud selleks, et kontrollida nõuetele vastavuse tõendatust; amet annab taotlejale teada mis tahes täiendavatest kontrollimistest ja sellest, milliseid konstruktsioonielemente kontrollitakse.

21L.B.47   Tüübisertifikaadi väljaandmine

a)

Amet annab põhjendamatu viivituseta välja õhusõiduki, mootori või propelleri tüübisertifikaadi järgmistel tingimustel:

1.

taotleja on täitnud punkti 21L.A.27 nõuded;

2.

amet ei ole punkti 21L.B.46 kohase kontrollimise käigus tuvastanud ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

3.

pärast kõnealuse toote lõppkonfiguratsiooni kontrollimist punkti 21L.B.46 alapunkti c kohaselt ei jäänud lahendamata probleeme;

4.

ükski kindlakstehtud näitaja ega omadus ei muuda toodet sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

b)

Tüübisertifikaat sisaldab järgmist:

1.

tüübiprojekt,

2.

käitamispiirangud;

3.

jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid;

4.

tüübisertifikaadi lennukõlblikkuse andmeleht ja, kui see on asjakohane, andmed heitenõuetele vastavuse kohta;

5.

kohaldatav tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded, millele vastavust amet jäädvustab;

6.

tüübisertifikaadi müraandmeleht, kui see on asjakohane, ning

7.

mis tahes muud kohaldatavas tüübisertifitseerimise aluses ja kohaldatavates keskkonnakaitsenõuetes tootele ette nähtud tingimused või piirangud.

21L.B.48   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste toodete puhul, mille kohta on välja antud tüübisertifikaat

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks mittevastavuse tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

21L.B.49   Tüübisertifikaadi ülekandmine

a)

Kui amet saab taotluse kontrollida, kas tüübisertifikaadi omanik saab selle punkti 21L.A.29 kohaselt üle kanda, või kui amet kaalub tüübisertifikaadi vastuvõtmise taotlust kooskõlas punktiga 21L.A.29, kontrollib amet vastavalt punktidele 21L.B.42 ja 21L.B.46, kas tüübisertifikaadi omandaja võib punkti 21L.A.22 kohaselt olla tüübisertifikaadi omanik ja kas ta saab punkti 21L.A.28 kohaselt võtta endale tüübisertifikaadi omaniku kohustused.

b)

Kui amet jõuab järeldusele, et tüübisertifikaadi omandaja täidab alapunktis a osutatud tingimusi, teatab ta tüübisertifikaadi omanikule või tüübisertifikaadi vastuvõtmist taotlevale füüsilisele või juriidilisele isikule, et amet aktsepteerib tüübisertifikaadi ülekandmist kõnealusele füüsilisele või juriidilisele isikule.

ALAJAGU C —   PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

21L.B.61   Üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded toote projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitamise korral

a)

Amet koostab ja teeb määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, mida füüsiline või juriidiline isik saab kasutada, et tõendada vastavust kõnealuse määruse II lisas kehtestatud asjakohastele olulistele nõuetele, kui ta deklareerib käesoleva lisa jao A alajao C kohaselt õhusõiduki vastavust projekteerimistingimustele.

b)

Alapunktis a osutatud üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes esitatakse punkti 21L.A.41 kohaldamisalasse kuuluvate õhusõidukite projekteerimisstandardid, mis kajastavad tehnika taset ja häid projekteerimistavasid ning tuginevad parimatele olemasolevatele kogemustele ning teaduse ja tehnika arengule ning parimatele kättesaadavatele tõenditele ja õhusõiduki konstruktsiooni analüüsile. Need üksikasjalikud tehnilised kirjeldused võivad sisaldada järgmist või viidata järgmisele:

1.

sertifitseerimistingimused, mille amet on I lisa (osa 21) punkti 21.B.70 kohaselt kehtestanud õhusõiduki konstruktsiooni lennukõlblikkuse kohta;

2.

eritingimused, mille amet on ette näinud I lisa (osa 21) punkti 21.B.75 või punkti 21L.B.44 kohaselt muudele õhusõidukitele ja mis on üldist laadi;

3.

standardiorganisatsioonide ja muude lennundusorganisatsioonide välja töötatud üksikasjalikud tehnilised standardid.

c)

Projekti keskkonnahoidlikkuse tagamise eesmärgil amet kehtestab ja teeb kättesaadavaks keskkonnakaitsenõuded, mida kasutatakse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni alusena ning mis hõlmavad järgmist:

1.

rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 16. lisa I–III köites sisalduvate asjaomaste tootekategooriate keskkonnakaitsenõuded määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikes 2 osutatud muudatuste tasandil; sel eesmärgil

i)

käsitatakse kõnealustes köidetes sisalduvat tüübisertifikaadi taotlemise kuupäeva viitena kuupäevale, mil deklarant esitab projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, ning

ii)

käsitatakse kõnealustes köidetes sisalduvaid sertifitseerimisnõudeid projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni nõuetena.

2.

[reserveeritud]

21L.B.62   Esialgne järelevalvekontroll

a)

Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni saamisel kontrollib amet, et õhusõiduk kuulub käesoleva lisa jao A alajao C kohaldamisalasse ja et deklaratsioon sisaldab kogu punktis 21L.A.43 nimetatud teavet. Amet kinnitab deklaratsiooni kättesaamist, sealhulgas asjaolu, et deklarandile on õhusõiduki konkreetse konfiguratsiooni kohta määratud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni individuaalne viitenumber.

b)

Amet teeb kõnealuse õhusõiduki lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilise kontrolli ja hindamise, võttes arvesse punkti 21L.B.242 alapunkti a alapunkti 2 kohast ohutusülevaatust. Kui amet leiab deklaratsioonis või esimese lause kohaselt tehtud füüsilise kontrolli ja hindamise käigus tõendeid selle kohta, et õhusõidukiga ei pruugi olla ohutu lennata või et õhusõiduk võib kasutamise ajal olla keskkonnanõuetega vastuolus, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse.

21L.B.63   Projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni registreerimine

Amet registreerib õhusõiduki projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, tingimusel et

a)

deklarant on esitanud punkti 21L.A.43 alapunkti a kohase vastavusdeklaratsiooni;

b)

deklarant on esitanud ametile punkti 21L.A.43 alapunkti c kohaselt ette nähtud dokumendid;

c)

deklarant on kinnitanud, et võtab endale punkti 21L.A.47 kohased kohustused;

d)

pärast punkti 21L.B.62 alapunkti b kohaselt tehtud õhusõiduki lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsilist kontrolli ja hindamist ei jäänud lahendamata puudusi.

21L.B.64   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste õhusõidukite puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks mittevastavuse kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

ALAJAGU D —   TÜÜBISERTIFIKAATIDE MUUDATUSED

21L.B.81   Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadi olulise muudatuse korral

a)

Amet kehtestab tüübisertifikaadi olulise muudatuse tüübisertifitseerimise aluse ja annab sellest taotlejale teada.

b)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse ja sellest mõjutatud osade tüübisertifitseerimise alus koosneb tüübisertifikaadile viitena lisatud sertifitseerimistingimustest, välja arvatud juhul, kui

1.

amet leiab, et tüübisertifikaadis osutatud sertifitseerimistingimustega ei kehtestata kavandatava muudatuse jaoks piisavaid standardeid, mistõttu muudatus ja sellest mõjutatud osad peavad vastama ka eritingimustele ja eritingimuste muudatustele, mille amet on punkti 21L.B.44 kohaselt ette näinud sellise ohutustaseme tagamiseks, mis on samaväärne muudatuse taotlemise kuupäeval kohaldatavate sertifitseerimistingimustega kehtestatud ohutustasemega;

2.

taotleja soovib täita sellist muudetud sertifitseerimistingimustes esitatud sertifitseerimistingimust, mida kohaldatakse muudatuse tegemise kuupäeval.

c)

Amet määrab I lisa (osa 21) punkti 21.B.85 kohaselt kindlaks tüübisertifikaadi olulise muudatuse suhtes kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded ja teeb need taotlejale teatavaks.

21L.B.82   Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kontrollimine ja muudatuse kinnituse väljaandmine

a)

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnitamise taotluse saamisel kinnitab amet väheolulise muudatuse, kui

1.

taotleja on esitanud tõendavad andmed ja põhjendused ning tõendanud ja kinnitanud muudatuse vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või punkti 21L.A.67 kohaselt valitud sertifitseerimistingimustele;

2.

võttes arvesse konstruktsiooniomadusi, projekti või tehnoloogia keerukust ja üldist olulisust ning projekteerimistegevusse puutuvat varasemat kogemust taotlejaga, ei ole amet nõuetele vastavuse tõendamise kontrollimise käigus kindlaks teinud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele või valitud sertifitseerimistingimustele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võib muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

b)

Tüübisertifikaadi väheolulise muudatuse kinnitus piirdub tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.B.83   Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kontrollimine

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadi olulise muudatuse taotluse saamisel teeb amet järgmist:

a)

vaatab läbi esialgse nõuetele vastavuse tõendamise kava ja taotleja esitatud mis tahes hilisema ajakohastuse, et teha kindlaks kava täielikkus ning punkti 21L.B.81 kohaselt kehtestatud ja kindlaks määratud tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele vastavuse tõendamiseks kavandatud vahendite ja meetodite asjakohasus; kui nõuetele vastavuse tõendamise kava ei ole täielik või kui vahendid ja meetodid ei ole nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohased, annab amet taotlejale sellest teada ja nõuab kava muutmist;

b)

kui amet on veendunud, et esitatud nõuetele vastavuse tõendamise kava on nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohane, kinnitab ta nõuetele vastavuse tõendamise kava ja samuti selle mis tahes hilisema ajakohastuse;

c)

määrab olulise muudatuse puhul kindlaks tüübisertifitseerimise aluse või kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlakstegemata eiramise tõenäosuse ja sellise eiramise võimaliku mõju toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele ning teeb selle põhjal kindlaks, kas kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsiline kontroll ja hindamine on vajalik, et kontrollida toote vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, võttes arvesse projekti kriitilist läbivaatamist, kui see on tehtud punkti 21L.B.242 alapunkti a alapunkti 3 kohaselt; amet annab enne kõnealust ülevaatust ja hindamist taotlejale sellest teada;

d)

kui amet teeb tüübisertifitseerimise aluse kehtestamise, kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlaksmääramise või nõuetele vastavuse tõendamise kava läbivaatamise käigus kindlaks, et olulise muudatuse projekt sisaldab elemente, mille puhul kindlakstegemata mittevastavus tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele võib avaldada negatiivset mõju muudetud toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele, määrab amet kindlaks, millised kontrollimised on lisaks alapunktis c kirjeldatutele vajalikud selleks, et kontrollida nõuetele vastavuse tõendatust; amet annab taotlejale teada täiendavatest kontrollimistest ja sellest, milliseid konstruktsioonielemente kontrollitakse.

21L.B.84   Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnituse väljaandmine

a)

Amet kinnitab olulise muudatuse, kui

1.

taotleja on tõendanud, et muudatus ja sellest mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.81 kohaselt kehtestanud ja kindlaks määranud;

2.

taotleja on tõendanud ja deklareerinud nõuetele vastavust punkti 21L.A.66 alapunkti f kohaselt;

3.

amet ei ole nõuetele vastavuse tõendamise kontrollimise käigus kindlaks teinud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võib muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

b)

Tüübisertifikaadi olulise muudatuse kinnitus piirdub tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.B.85   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste muudetud toodete puhul, mille kohta on välja antud tüübisertifikaat

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks, et toode, mille tüübisertifikaadi muudatus on kinnitatud, ei vasta tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

ALAJAGU E —   TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21L.B.101   Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded täiendava tüübisertifikaadi korral

a)

Amet kehtestab täiendava tüübisertifikaadi tüübisertifitseerimise aluse ja annab sellest taotlejale teada.

b)

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmisega tehtavate tüübisertifikaadi oluliste muudatuste korral koosneb muudatusest mõjutatud osade tüübisertifitseerimise alus sellest, mis on tüübisertifikaadile viitena lisatud, välja arvatud juhul, kui

1.

amet leiab, et tüübisertifikaadis osutatud sertifitseerimistingimustega ei kehtestata kavandatava muudatuse jaoks piisavaid standardeid, mistõttu muudatus ja sellest mõjutatud osad peavad vastama ka eritingimustele ja eritingimuste muudatustele, mille amet on punkti 21L.B.44 kohaselt ette näinud sellise ohutustaseme tagamiseks, mis on samaväärne muudatuse taotlemise kuupäeval kohaldatavate sertifitseerimistingimustega kehtestatud ohutustasemega;

2.

taotleja soovib täita sellist muudetud sertifitseerimistingimustes esitatud sertifitseerimistingimust, mida kohaldatakse muudatuse tegemise kuupäeval.

c)

Amet määrab I lisa (osa 21) punkti 21.A.85 kohaselt kindlaks tüübisertifikaadi olulise muudatuse suhtes kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded ja teeb need taotlejale teatavaks.

21L.B.102   Kontrollimine

Käesoleva lisa kohase täiendava tüübisertifikaadi taotluse saamisel teeb amet järgmist:

a)

vaatab läbi esialgse nõuetele vastavuse tõendamise kava ja taotleja esitatud mis tahes hilisema ajakohastuse, et teha kindlaks kava täielikkus ning punkti 21L.B.101 kohaselt kehtestatud ja kindlaks määratud tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele vastavuse tõendamiseks kavandatud vahendite ja meetodite asjakohasus; kui nõuetele vastavuse tõendamise kava ei ole täielik või kui vahendid ja meetodid ei ole nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohased, annab amet taotlejale sellest teada ja nõuab kava muutmist;

b)

kui amet on veendunud, et esitatud kava on nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohane, kinnitab ta nõuetele vastavuse tõendamise kava ja selle mis tahes hilisema ajakohastuse;

c)

määrab olulise muudatuse puhul kindlaks tüübisertifitseerimise aluse või kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlakstegemata eiramise tõenäosuse ja sellise eiramise võimaliku mõju toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele ning teeb selle põhjal kindlaks, kas kõnealuse toote muudetud lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsiline kontroll ja hindamine on vajalik, et kontrollida toote vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, võttes arvesse projekti kriitilist läbivaatamist, kui see on tehtud punkti 21L.B.242 alapunkti a kohaselt; amet annab enne kõnealust ülevaatust ja hindamist taotlejale sellest teada;

d)

kui amet teeb tüübisertifitseerimise aluse kehtestamise, kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlaksmääramise või nõuetele vastavuse tõendamise kava läbivaatamise käigus kindlaks, et oluline konstruktsioonimuudatus sisaldab elemente, mille puhul kindlakstegemata mittevastavus tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele võib avaldada negatiivset mõju muudetud toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele, määrab amet kindlaks, millised kontrollimised on lisaks alapunktis c kirjeldatutele vajalikud selleks, et kontrollida nõuetele vastavuse tõendatust; amet annab taotlejale teada täiendavatest kontrollimistest ja sellest, milliseid konstruktsioonielemente kontrollitakse.

21L.B.103   Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine

a)

Käesoleva lisa kohase täiendava tüübisertifikaadi taotluse saamisel annab amet välja täiendava tüübisertifikaadi, kui

1.

taotleja on tõendanud, et muudatus ja sellest mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.101 kohaselt kehtestanud ja kindlaks määranud;

2.

taotleja on tõendanud ja deklareerinud nõuetele vastavust punkti 21L.A.85 alapunkti f kohaselt;

3.

tüübisertifikaadi andmete omanik, juhul kui taotleja on punkti 21L.A.84 alapunkti b alapunkti 2 kohaselt täpsustanud, et sertifitseerimisandmed on esitatud tüübisertifikaadi andmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel,

i)

ei esita tehnilisi vastuväiteid punkti 21L.B.103 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt esitatud teabele ning

ii)

on nõustunud tegema remondiprojekti kinnituse omanikuga koostööd, et tagada kõigi kohustuste täitmine toote jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, järgides punkti 21L.A.88 nõudeid;

4.

amet ei ole nõuetele vastavuse tõendamise kontrollimise käigus kindlaks teinud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võib muudetud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks või keskkonnanõuetega vastuolus olevaks.

b)

Täiendava tüübisertifikaadi puhul piirdutakse tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega oluline muudatus on seotud.

21L.B.104   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste toodete puhul, mille kohta on välja antud täiendav tüübisertifikaat

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks, et toode, mille kohta on välja antud täiendav tüübisertifikaat, ei vasta tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

ALAJAGU F —   MUUDATUSED ÕHUSÕIDUKITES, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.B.121   Olulise konstruktsioonimuudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esialgne järelevalvekontroll sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

a)

Olulise konstruktsioonimuudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni saamisel sellise õhusõiduki kohta, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, kontrollib amet, et muudatus kuulub punkti 21L.A.101 kohaldamisalasse ja et deklaratsioon sisaldab kogu punktis 21L.A.107 nimetatud teavet. Amet kinnitab deklaratsiooni kättesaamist, sealhulgas seda, et deklarandile on määratud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni individuaalne viitenumber.

b)

Selle alusel, kas nõuetele mittevastavus põhjustab ohu, et projekt ei taga ohutut lendamist või on keskkonnanõuetega vastuolus, hindab amet, kas on vaja teha muudetud toote füüsiline kontroll ja hindamine, ning teavitab seejärel deklaranti, kui see on nii. Riski hindamisel võetakse arvesse järgmist:

1.

olulise muudatuse keerukus ja üldine mõju õhusõiduki konstruktsioonile, lennuomadustele ja süsteemidele;

2.

varasem kogemus õhusõidukite ja deklarandi projekteeritud oluliste muudatuste füüsilisel kontrollimisel;

3.

deklarandi reageerimine mis tahes varasematele puudustele, mis on tuvastatud seoses deklarandi projekteeritud konkreetse õhusõiduki või sarnase õhusõiduki nõuetele mittevastavusega, mille kohta on samuti esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon.

c)

Kui amet leiab deklaratsioonis või punkti 21L.B.121 alapunkti b kohaselt tehtud füüsilise kontrolli ja hindamise käigus tõendeid selle kohta, et muudetud õhusõidukiga ei pruugi olla ohutu lennata või et õhusõiduk võib olla kasutamise ajal keskkonnanõuetega vastuolus, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse.

21L.B.122   Õhusõiduki projekti olulise muudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni registreerimine

a)

Amet registreerib olulise konstruktsioonimuudatuse projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, tingimusel et

1.

deklarant on esitanud punkti 21L.A.107 alapunkti a kohase vastavusdeklaratsiooni;

2.

deklarant on esitanud ametile punkti 21L.A.107 alapunkti d kohaselt ette nähtud dokumendid;

3.

deklarant on kinnitanud, et võtab endale punkti 21L.A.47 kohased kohustused ka õhusõiduki muudetud konstruktsiooni suhtes;

4.

punkti 21L.B.121 alapunkti b kohase füüsilise kontrolli käigus ei ole jäänud lahendamata probleeme.

b)

Amet registreerib olulise konstruktsioonimuudatuse deklaratsiooni sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, ainult siis, kui see piirdub registreeritud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega muudatus on seotud.

21L.B.123   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste muudetud õhusõidukite puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks, et muudatus, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, ei vasta kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tegutseb amet punkti 21L.B.64 kohaselt.

ALAJAGU G —   DEKLARATSIOONI ESITANUD TOOTJAORGANISATSIOONID

(reserveeritud)

ALAJAGU H —   LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

(reserveeritud)

ALAJAGU I —   MÜRASERTIFIKAADID

(reserveeritud)

ALAJAGU J —   DEKLARATSIOONI ESITANUD PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONID

21L.B.181   Esialgne järelevalvekontroll

a)

Kui amet saab organisatsioonilt projekteerimispädevuse deklaratsiooni, kontrollib amet, et

1.

deklarandil oleks õigus deklareerida oma projekteerimispädevus kooskõlas punktiga 21L.A.172;

2.

deklaratsioon sisaldab kogu punkti 21L.A.173 alapunktis c nimetatud teavet ning

3.

deklaratsioonis ei ole teavet, mis viitab mittevastavusele käesoleva lisa jao A alajao J nõuetega.

b)

Amet kinnitab deklaratsiooni kättesaamist, sealhulgas seda, et deklarandile on määratud deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni individuaalne viitenumber.

21L.B.182   Projekteerimispädevuse deklaratsiooni registreerimine

Amet registreerib projekteerimispädevuse deklaratsiooni sobivas andmebaasis, sealhulgas deklareeritud töövaldkonnas, tingimusel et

a)

deklarant on deklareerinud oma pädevust punkti 21L.A.173 kohaselt;

b)

deklarant on kinnitanud, et võtab endale punkti 21L.A.177 kohased kohustused;

c)

punkti 21L.B.181 kohaseid lahendamata probleeme ei ole.

21L.B.183   Järelevalve

a)

Amet teeb deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni järelevalvet, et kontrollida organisatsiooni jätkuvat vastavust A jao rakendatavatele nõuetele.

b)

Järelevalve hõlmab toote projekti kriitilist läbivaatamist või füüsilist kontrollimist ning deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni iga uue projekti esimese artikli ülevaatust.

21L.B.184   Järelevalveprogramm

a)

Amet kehtestab järelevalveprogrammi ja haldab seda, et tagada vastavus punktile 21L.B.183. Järelevalveprogrammis võetakse arvesse organisatsiooni eripära, tema tegevuse keerukust ning varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning see põhineb seotud riskide hindamisel. Programm sisaldab järelevalve iga planeerimistsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

tooteauditid organisatsiooni töövaldkonda kuuluvate toodete ja osade projektide ja sertifikaatide asjakohase valimi alusel;

iii)

tehtud tööst valimi koostamine;

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

projekteerimisorganisatsiooni juhi ja ameti koosolekud, et tagada mõlema pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

b)

Järelevalveprogramm sisaldab hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste ettenähtud kuupäevi ning tulemuslikult toimunud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

c)

Rakendatakse kuni 24-kuulist järelevalve planeerimistsüklit.

d)

Olenemata punktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada 36 kuuni, kui amet on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul

1.

organisatsioon on näidanud, et suudab tõhusalt kindlaks teha lennundusohutusega seotud ohtusid ja hallata nendega seotud riske;

2.

organisatsioon on pidevalt tõendanud vastavust punktile 21L.A.178 ja tal on täielik kontroll kõigi projekteerimise juhtimissüsteemi muudatuste üle;

3.

ei ole tuvastatud esimese astme puudusi;

4.

kõik parandusmeetmed on rakendatud ajavahemiku jooksul, mille amet on punkti 21L.B.21 kohaselt heaks kiitnud või pikendanud.

e)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada maksimaalselt 48 kuuni, kui organisatsioon on täiendavalt punktis d kindlaks määratud tingimustele kehtestanud tõhusa süsteemi, mille amet on heaks kiitnud, ametile organisatsiooni ohutusalasest suutlikkusest ja õigusnormidele vastavusest pidevaks aruandmiseks.

f)

Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on halvenenud.

g)

Järelevalve iga planeerimistsükli lõpetamisel annab amet järelevalve tulemuste põhjal välja soovitus-aruande deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni tegevuse jätkamise kohta projekteerimispädevuse deklaratsiooni alusel.

21L.B.185   Järelevalvetegevus

a)

Kontrollides deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni nõuetelevastavust punkti 21L.B.183 kohaselt ning kehtestatud järelevalveprogrammi punkti 21L.B.184 kohaselt, teeb amet järgmist:

1.

annab järelevalve eest vastutavatele töötajatele juhiseid nende ülesannete täitmiseks;

2.

teeb hindamisi, auditeid, ülevaatusi ja vajaduse korral etteteatamata ülevaatusi;

3.

kogub vajalikke tõendeid, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punktides 21L.B.21 ja 21L.B.22 kindlaks määratud meetmeid;

4.

teavitab deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni järelevalvetegevuse tulemustest.

b)

Amet kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalvetegevuses vajalikuks.

c)

Kui amet tuvastab deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsiooni mittevastavuse jao A rakendatavatele nõuetele, jaos A ette nähtud korrale või käsiraamatule, või esitatud deklaratsioonile, tegutseb amet punktide 21L.B.21 ja 21L.B.22 kohaselt.

21L.B.186   Deklaratsiooni muutmine

a)

Kui amet saab punkti 21L.A.178 kohase teate muudatuste kohta, kontrollib ta teatise täielikkust punkti 21L.B.181 kohaselt.

b)

Amet ajakohastab punkti 21L.B.184 kohaselt kehtestatud järelevalveprogrammi ja kontrollib, kas on vaja kehtestada tingimused, mille alusel organisatsioon võib muudatuse ajal tegutseda.

c)

Kui muudatus mõjutab punkti 21L.B.182 kohaselt registreeritud deklaratsiooni mis tahes aspekti, ajakohastab amet registrit.

d)

Kui alapunktides a kuni c ette nähtud toimingud on tehtud, kinnitab amet deklaratsiooni esitanud projekteerimisorganisatsioonile teate kättesaamist.

ALAJAGU K —   OSAD

(Reserveeritud)

ALAJAGU M —   TÜÜBISERTIFIKAADIGA TOODETE REMONDITÖÖDE PROJEKT

21L.B.201   Tüübisertifitseerimise alus ja kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded remondiprojekti kinnitamiseks

Amet määrab kindlaks kõik tüübisertifitseerimise aluse ja kohaldatavate keskkonnanõuete muudatused, mis vajaduse korral sisalduvad viitena kas tüübisertifikaadis või täiendavas tüübisertifikaadis, mida amet peab vajalikuks, et säilitada ohutuse ja keskkonnahoidlikkuse tase, mis on võrdne eelnevalt kindlaks määratud tasemega, ning teatab nendest remondiprojekti kinnituse taotlejale.

21L.B.202   Väheoluliste remonditööde projekti kontrollimine ja kinnituse väljaandmine

a)

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadiga toote väheoluliste remonditööde projekti kinnitamise taotluse saamisel kinnitab amet väheoluliste remonditööde projekti, kui

1.

taotleja on esitanud tõendavad andmed ja põhjendused ning tõendanud ja kinnitanud remondiprojekti vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mis on kehtestatud punkti 21L.B.201 kohaselt;

2.

võttes arvesse remondiprojekti konstruktsiooniomadusi, remonditööde projekti keerukust ja üldist olulisust ning taotleja varasemat projekteerimistegevuse kogemust, ei ole amet nõuetele vastavuse tõendamise kontrollimise käigus kindlaks teinud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

ii)

remondiprojekti mis tahes näitajat või omadust, mis võib remondiprojektiga seotud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks.

b)

Väheoluliste remonditööde projekti kinnitus piirdub tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega remondiprojekt on seotud.

21L.B.203   Oluliste remonditööde projekti kinnitamise taotluse kontrollimine

Käesoleva lisa kohase oluliste remonditööde projekti kinnitamise taotluse saamisel teeb amet järgmist:

a)

vaatab läbi esialgse nõuetele vastavuse tõendamise kava ja taotleja esitatud mis tahes hilisema ajakohastuse, et teha kindlaks kava täielikkus ning punkti 21L.B.201 kohaselt kehtestatud ja kindlaks määratud tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele vastavuse tõendamiseks kavandatud vahendite ja meetodite asjakohasus; kui nõuetele vastavuse tõendamise kava ei ole täielik või kui vahendid ja meetodid ei ole nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohased, annab amet taotlejale sellest teada ja nõuab kava muutmist;

b)

kui amet on veendunud, et esitatud kava on nõuetele vastavuse tõendamiseks asjakohane, kinnitab ta nõuetele vastavuse tõendamise kava ja selle mis tahes hilisema ajakohastuse;

c)

määrab oluliste remonditööde projekti puhul kindlaks tüübisertifitseerimise aluse või kohaldatavate keskkonnakaitsenõuete kindlakstegemata eiramise tõenäosuse ja sellise eiramise võimaliku mõju toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele ning teeb selle põhjal kindlaks, kas kõnealuse toote remondiprojekti lõppkonfiguratsioonis esimese artikli füüsiline kontroll ja hindamine on vajalik, et kontrollida toote vastavust kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele; amet annab enne kõnealust ülevaatust ja hindamist taotlejale sellest teada;

d)

kui amet teeb nõuetele vastavuse tõendamise kava läbivaatamise käigus kindlaks, et oluliste remonditööde projekt sisaldab mis tahes elemente, mille puhul kindlakstegemata mittevastavus tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele võib avaldada negatiivset mõju muudetud toote ohutusele või keskkonnahoidlikkusele, määrab amet kindlaks, millised kontrollimised on lisaks alapunktis c kirjeldatutele vajalikud selleks, et kontrollida nõuetele vastavuse tõendatust; amet annab taotlejale teada täiendavatest kontrollimistest ja sellest, milliseid konstruktsioonielemente kontrollitakse.

21L.B.204   Oluliste remonditööde projekti kinnituse väljaandmine

a)

Käesoleva lisa kohase tüübisertifikaadiga toote oluliste remonditööde projekti kinnitamise taotluse saamisel kinnitab amet oluliste remonditööde projekti, kui

1.

taotleja on tõendanud, et remondiprojekt ja remondiprojektist mõjutatud osad vastavad tüübisertifitseerimise alusele ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, mille amet on punkti 21L.B.201 kohaselt kehtestanud, ning

2.

taotleja on tõendanud ja deklareerinud nõuetele vastavust punkti 21L.A.208 kohaselt;

3.

tüübisertifikaadi andmete omanik, juhul kui taotleja on punkti 21L.A.205 alapunkti b alapunkti 5 kohaselt täpsustanud, et ta esitas sertifitseerimisandmed tüübisertifikaadi andmete omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel

i)

ei esita tehnilisi vastuväiteid punkti 21L.B.204 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt esitatud teabele ning

ii)

on nõustunud tegema remondiprojekti kinnituse omanikuga koostööd, et tagada kõigi kohustuste täitmine toote jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, järgides punkti 21L.A.210 nõudeid;

4.

amet ei ole nõuetele vastavuse tõendamise kontrollimise käigus kindlaks teinud

i)

ühtegi mittevastavust tüübisertifitseerimise alusele või, kui see on asjakohane, kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele;

ii)

muudatuse mis tahes näitajat või omadust, mis võib remondiprojektiga seotud toote muuta sertifitseerimisele kuuluva kasutusotstarbe piires ohtlikuks.

b)

Oluliste remonditööde projekti kinnitus piirdub tüübisertifikaadi konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega remondiprojekt on seotud.

21L.B.205   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve selliste toodete puhul, mille remondiprojekt on kinnitatud

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks, et toode, mille remondiprojekt on kinnitatud, ei vasta tüübisertifitseerimise alusele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

21L.B.206   Parandamata kahjustused

Kui kahjustatud toode on jäetud parandamata ja seda ei hõlma varem heakskiidetud andmed, hindab amet tagajärgede mõju lennukõlblikkusele, kui see on punktis 21L.A.211 ette nähtud. Amet kehtestab kõik vajalikud piirangud, et kahjustatud toote puhul tagada ohutu lendamine.

ALAJAGU N —   REMONDITÖÖDE PROJEKT SELLISTE ÕHUSÕIDUKITE PUHUL, MILLE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUS ON DEKLAREERITUD

21L.B.221   Oluliste remonditööde projekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esialgne järelevalvekontroll sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

a)

Oluliste remonditööde projekti projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni saamisel sellise õhusõiduki kohta, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, kontrollib amet, et remondiprojekt kuulub punkti 21L.A.221 kohaldamisalasse ja et deklaratsioon sisaldab kogu punktis 21L.A.226 nimetatud teavet. Amet kinnitab deklaratsiooni kättesaamist, sealhulgas seda, et deklarandile on määratud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni individuaalne viitenumber.

b)

Selle alusel, kas nõuetele mittevastavus põhjustab ohu, et projekt ei taga ohutut lendamist või on keskkonnanõuetega vastuolus, hindab amet, kas on vaja teha oluliste remonditööde projektiga seotud õhusõiduki füüsiline kontroll ja hindamine, ning teavitab seejärel deklaranti, kui see on nii. Riski hindamisel võetakse arvesse järgmist:

1.

oluliste remonditööde projekti keerukus ning üldine mõju õhusõiduki konstruktsioonile, lennuomadustele ja süsteemidele;

2.

varasem kogemus õhusõidukite ja deklarandi projekteeritud oluliste remonditööde projektide ja muudatuste füüsilisel kontrollimisel;

3.

deklarandi reageerimine mis tahes varasematele puudustele, mis on tuvastatud seoses nõuetele mittevastavusega sellise konkreetse õhusõiduki või asjaomasele õhusõidukile sarnaneva õhusõiduki puhul, mille deklarant on projekteerinud ja mille kohta on samuti esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon.

c)

Kui amet leiab deklaratsioonis või punkti 21L.B.221 alapunkti b kohaselt tehtud füüsilise kontrolli ja hindamise käigus tõendeid selle kohta, et oluliste remonditööde projektiga seotud õhusõidukiga ei pruugi olla ohutu lennata või et õhusõiduk võib olla kasutamise ajal keskkonnanõuetega vastuolus, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse.

21L.B.222   Oluliste remonditööde projekti deklaratsiooni registreerimine sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

a)

Amet registreerib oluliste remonditööde projekti deklaratsiooni sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, tingimusel et

1.

deklarant on esitanud punkti 21L.A.226 alapunkti a kohase vastavusdeklaratsiooni;

2.

deklarant on esitanud ametile punkti 21L.A.226 alapunkti d kohaselt ette nähtud dokumendid;

3.

deklarant on kinnitanud, et võtab endale punkti 21L.A.228 kohased kohustused;

4.

punkti 21L.B.221 alapunkti b kohase füüsilise kontrolli käigus ei ole jäänud lahendamata probleeme.

b)

Amet registreerib oluliste remonditööde projekti deklaratsiooni sellise õhusõiduki puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud, ainult siis, kui see piirdub registreeritud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni konkreetse(te) konfiguratsiooni(de)ga, millega oluliste remonditööde projekt on seotud.

21L.B.223   Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve sellise remondiprojekti puhul, mille projekteerimistingimustele vastavus on deklareeritud

Kui amet teeb jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve käigus, sealhulgas punkti 21L.A.3 kohaselt saadud aruannete kaudu või mis tahes muul viisil kindlaks, et remondiprojekt, mille projekteerimistingimustele vastavus on kinnitatud, ei vasta kohaldatavatele üksikasjalikele tehnilistele kirjeldustele või kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele, tuvastab amet punkti 21L.B.21 kohaselt puuduse või annab punkti 21L.B.23 tingimuste kohaselt välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse.

ALAJAGU O —   EUROOPA TEHNILISED NORMATIIVID

(Reserveeritud)

ALAJAGU P —   LENNULUBA

(reserveeritud)

ALAJAGU Q —   TOODETE JA OSADE IDENTIFITSEERIMINE

ALAJAGU R —   ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON NING PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONILE VASTAVATE MOOTORITE JA PROPELLERITE VÕI NENDE OSADE KÄITAMISSERTIFIKAAT (EASA VORM 1)

Ib LISA (osa 21 Light) LIITED

EASA VORMID

Kui käesoleva lisa vormid antakse välja mõnes muus keeles kui inglise keeles, tuleb neile lisada tõlge inglise keelde.

Käesoleva osa liidetes osutatud Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) vormidel peavad olema järgmised kohustuslikud tunnused. Liikmesriigid tagavad, et nende väljaantud EASA vormid on äratuntavad, ja vastutavad nende vormide trükkimise eest.

I liide

EASA vorm 24B – Piiratud lennukõlblikkussertifikaat

II liide

EASA vorm 45B – Piiratud mürasertifikaat

III liide

EASA vorm 52B – Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon

IV liide

EASA vorm 53B – Hooldustõend

I liide

Piiratud lennukõlblikkussertifikaat – EASA vorm 24B

Pädeva asutuse logo

PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAAT (DEKLAREERITUD)

 (4)

[Registreerimisliikmesriik]

[LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS]

4

1.

Riikkondsus ja registreerimistunnused

2.

Tootja ja õhusõiduki tootjamärgistus

3.

Õhusõiduki seerianumber

4.

Kategooriad

5.

Käesolev piiratud lennukõlblikkussertifikaat on välja antud määruse (EL) 2018/1139 artikli 18 lõike 2 punkti a kohaselt eespool nimetatud õhusõiduki kohta, mida peetakse lennukõlblikuks, kui seda hooldatakse ja käitatakse eespool nimetatud ja asjakohaste käitamispiirangute kohaselt.

Lisaks eespool nimetatule rakendatakse järgmist piirangut.

Käesolev piiratud lennukõlblikkussertifikaat on välja antud määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt koostatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni alusel ning see kehtib ja seda tunnustatakse kõigis ELi liikmesriikides ilma täiendavate nõuete või hindamiseta. Käesolev sertifikaat ei vasta kõigile rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisas kindlaks määratud rakendatavatele standarditele, mistõttu see ei tarvitse kehtida rahvusvahelise lennuliikluse jaoks kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui konkreetne riik (riigid) on selle heaks kiitnud.

Väljaandmise kuupäev:

Allkiri:

6.

Käesolev piiratud lennukõlblikkussertifikaat kehtib, kuni registreerimisliikmesriigi pädev asutus selle kehtetuks tunnistab.

Käesoleva sertifikaadi juurde kuulub kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

EASA vorm 24B –versioon 1

Käesolev sertifikaat peab kõigi lendude ajal olema õhusõidukis.

II liide

Piiratud mürasertifikaat –.EASA vorm 45B

Täidab registreerimisliikmesriik.

1.

Registreerimisliikmesriik

3.

Dokumendi number:

2.

PIIRATUD MÜRASERTIFIKAAT (DEKLAREERITUD)

4.

Registreerimistunnused:

5.

Tootja ja õhusõiduki märgistus:

6.

Õhusõiduki seerianumber:

7.

Mootori märgistus:

8.

Propelleri märgistus:

9.

Maksimaalne stardimass (kg)

 

10.

Täiendavad muudatused, mis on seotud kohaldatavate müra sertifitseerimise standarditele täitmisega:

11.

Müra sertifitseerimise standard:

12.

Stardimüra tase:

 

Märkused

13.

Käesolev piiratud mürasertifikaat on välja antud määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 kohaselt eespool nimetatud õhusõiduki kohta, mis määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) kohaselt esitatud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni järgi vastab osutatud mürastandardile, kui seda hooldatakse ja käitatakse asjakohaste nõuete ja käitamispiirangute kohaselt.

14.

Väljaandmise kuupäev …15.Allkiri …

EASA vorm 45B –versioon 1

III liide

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon – EASA vorm 52B

ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

1.

Tootmisriik

2.

[LIIKMESRIIK] Euroopa Liidu liikmesriik

3.

Deklaratsiooni viitenumber:

4.

Organisatsioon

5.

Õhusõiduki tüüp

6.

Tüübisertifikaadi või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni viide:

7.

Õhusõiduki registreerimistunnus või -tähis

8.

Tootjaorganisatsiooni identifitseerimisnumber

9.

Mootori/propelleri andmed (5)

10.

Muudatused ja/või hooldusteatmikud1

11.

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

12.

Kontsessioonid

13.

Vabastused, erandid või mööndused1

14.

Märkused

15.

Piiratud lennukõlblikkussertifikaat või lennukõlblikkussertifikaat

16.

Täiendavad nõuded

17.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

Käesolevaga kinnitatakse, et see õhusõiduk vastab täielikult

tüübisertifikaadiga projektile või

deklareeritud projekteerimisandmetele

ja ülal lahtrites 9, 10, 11, 12 ja 13 esitatud andmetele.

Õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Õhusõidukiga on tehtud piisavalt katselende.

18.

Allkiri

19.

Nimi

20.

Kuupäev (p/k/a)

21.

Deklaratsiooni esitanud või sertifitseeritud tootjaorganisatsiooni viide (vajaduse korral)

EASA vorm 52B – versioon 1

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) täitmise juhend

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1.

Ib lisa (osa 21 Light) jao A alajao G või R või I lisa (osa 21) jao A alajao G kohaselt välja antud õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) eesmärk on võimaldada tootjaorganisatsioonil taotleda registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt konkreetse õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaati või piiratud lennukõlblikkussertifikaati.

2.   ÜLDOSA

2.1.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab vastama näidisvormile, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski konkreetsest taotlusest olenevalt erineda, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks nõuetele vastavuse deklaratsiooni ära tunda. Kahtluse korral tuleb konsulteerida pädeva asutusega.

2.2.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon võib olla nii valmis trükitud kui ka arvutis koostatud, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ning loetavad. Lisatud näidisele vastav valmistrükitud tekst on lubatud, kuid muud sertifitseerimiskinnitused ei ole lubatud.

2.3.

Deklaratsiooni võib täita kirjutusmasinal, arvutiga või käsitsi, kasutades lugemise hõlbustamiseks trükitähti. Aktsepteeritakse inglise keelt ja vajaduse korral üht või mitut väljaandva liikmesriigi ametlikku keelt.

2.4.

Sertifitseeritud tootjaorganisatsioon peab säilitama koopia deklaratsioonist ja kõikidest lisadest, millele on viidatud.

3.   NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONI TÄITMINE

3.1.

Dokument kehtib ainult siis, kui igas lahtris on andmed.

3.2.

Registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele võib nõuetele vastavuse deklaratsiooni välja anda üksnes juhul, kui õhusõiduki konstruktsioon ja õhusõidukisse paigaldatud tooted on heaks kiidetud või kui amet on registreerinud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni.

3.3.

Lahtritesse 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 märgitava teabe võib esitada viitena tootjaorganisatsiooni valduses olevatele eraldi identifitseeritud dokumentidele, kui pädev asutus ei ole otsustanud teisiti.

3.4.

Käesolev nõuetele vastavuse deklaratsioon ei pea hõlmama kõiki neid artikleid, mille paigaldamine võib olla kohaldatavate kasutuseeskirjade täitmiseks vajalikuks osutuda. Siiski võib mõne nendest artiklitest märkida lahtrisse 10 või kinnitatud tüübiprojekti või õhusõiduki deklareeritud projekti. Seepärast meenutatakse käitajatele nende kohustust tagada vastavus nende endi konkreetse lennutegevuse suhtes kohaldatavatele kasutuseeskirjadele.

Lahter 1

Märkida tootmisriigi nimi.

Lahter 2

Pädev asutus, kes oma pädevuse piires annab välja nõuetele vastavuse deklaratsiooni.

Lahter 3

Selles lahtris peaks deklaratsiooni kontrollimiseks ja jälgimiseks olema valmistrükitud kordumatu seerianumber. Arvutipõhise dokumendi puhul kohaldatakse erandina järgmist: number ei pea olema valmistrükitud, kui arvuti on programmeeritud selle numbri andma ja trükkima.

Lahter 4

Deklaratsiooni välja andva organisatsiooni täielik nimi ja aadress. See lahter võib olla valmis trükitud. Logo vms on lubatud, kui see mahub lahtrisse.

Lahter 5

Õhusõiduki tüübi kõik andmed, nagu on kindlaks määratud tüübisertifikaadis ja sellega seotud andmelehel, või õhusõiduki deklareeritud projektis, mille amet on registreerinud.

Lahter 6

Tüübisertifikaadi viitenumbrid ja väljaandmine kõnealusele õhusõidukile või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni registreerimisnumber.

Lahter 7

Kui õhusõiduk on registreeritud, märgitakse siia registreerimistunnus. Kui õhusõiduk ei ole registreeritud, märgitakse siia viide, mida aktsepteerib liikmesriigi pädev asutus ja vajaduse korral kolmanda riigi pädev asutus.

Lahter 8

Identifitseerimisnumber, mille tootjaorganisatsioon on omistanud kontrollimise, jälgitavuse ja tootetoe eesmärgil. Seda nimetatakse mõnikord „tootjaorganisatsiooni seerianumbriks“ või „tootjanumbriks“.

Lahter 9

Mootori tüübi ja propelleri tüübi (tüüpide) kõik andmed, nagu on kindlaks määratud asjaomases tüübisertifikaadis ja sellega seotud andmelehel või projekteerimistingimustele vastavuse registreeritud deklaratsioonis. Märkida tuleb ka tootjaorganisatsiooni identifitseerimisnumber või viitenumber ja sellega seotud aadress.

Lahter 10

Heakskiidetud või deklareeritud konstruktsiooni muudatused õhusõiduki määratluses.

Lahter 11

Kõikide rakendatavate lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste (või samaväärsete dokumentide) loetelu ja nõuetele vastavuse deklaratsioon, samuti kõnealust õhusõidukit, sealhulgas tooteid ja paigaldatud osi, seadmeid ja varustust käsitlevate nõuete täitmise viisi kirjeldus. Märkida tuleb ka võimalikud tulevased tähtajad nõuete täitmiseks.

Lahter 12

Heakskiidetud või deklareeritud tahtmatud kõrvalekalded kinnitatud tüübiprojektist või deklareeritud projektist, mida vahel nimetatakse kontsessioonideks, erinevusteks või mittevastavusteks.

Lahter 13

Sellesse lahtrisse võib märkida üksnes kokkulepitud või deklareeritud vabastused, erandid või mööndused.

Lahter 14

Märkused. Igasugune teave ja kõik selgitused, eriandmed või piirangud, mis võivad asjaomase õhusõiduki lennukõlblikkust mõjutada. Kui selline teave või sellised andmed puuduvad, märkida „EI OLE“.

Lahter 15

Taotletava lennukõlblikkussertifikaadina märkida „Lennukõlblikkussertifikaat“ või „Piiratud lennukõlblikkussertifikaat“.

Lahter 16

Sellesse lahtrisse tuleb märkida lisanõuded, näiteks impordiriigi nõuded.

Lahter 17

Nõuetele vastavuse deklaratsioon kehtib ainult siis, kui kõik vormi lahtrid on täidetud. Tootjaorganisatsioon peaks säilitama katselennu aruande koopia ning andmed dokumenteeritud defektide ja nende kõrvaldamise kohta. Asjaomased sertifitseerivad töötajad ja mõni lennumeeskonna liige, nt katselendur või katselennuinsener, peaksid aruande vastuvõetavaks tunnistamiseks sellele alla kirjutama..

Teostatud katselennud kuuluvad tootmissüsteemi kvaliteedijuhtimise haru kontrolli alla vastavalt

1.

punkti 21L.A.124 alapunktile b või

2.

punkti 21L.A.273 alapunktile f,

tagamaks et õhusõiduk vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Tootjaorganisatsioon peab säilitama nimekirja artiklitest, mis on esitatud (või kättesaadavaks tehtud) käesoleva deklaratsiooni nende aspektide täitmiseks, mis on seotud õhusõiduki ohutu käitamisega.

Lahter 18

Nõuetele vastavuse deklaratsioonile võib alla kirjutada isik, keda on selleks vastavalt punkti 21L.A.125 alapunktile d või punkti 21L.A.273 alapunktile b volitanud tootjaorganisatsioon. Templi abil tehtud allkirja ei tohi kasutada.

Lahter 19

Deklaratsiooni allkirjastanud isiku nimi tuleb trükkida kirjutusmasinal või arvutiga või kirjutada loetaval viisil käsitsi.

Lahter 20

Tuleb märkida nõuetele vastavuse deklaratsiooni allkirjastamise kuupäev.

Lahter 21

Tuleb viidata pädeva asutuse kinnitusele.

IV liide

Hooldustõend – EASA vorm 53B

HOOLDUSTÕEND

[TOOTJAORGANISATSIOONI NIMI]

Tootjaorganisatsiooni viide:

Määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.126 alapunktile e või punkti 21L.A.273 alapunktile 8 (mittevajalik maha tõmmata) vastav hooldustõend.

Õhusõiduk: … Tüüp: … Tootjanumber või õhusõiduki registreerimistunnus: …

on hooldatud vastavalt töökäsule: …

Tehtud tööde lühikirjeldus:

Tõendab, et nimetatud töö tehti vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.126 alapunktile e või punkti 21L.A.273 alapunktile 8 (mittevajalik maha tõmmata) ja selle tööga seoses loetakse, et õhusõiduki hooldus on tehtud ja õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Volitatud lennundustehnilised töötajad (nimi):

(allkiri):

Asukoht:

Kuupäev:. . -. . -. .. . (päev, kuu, aasta)

EASA vorm 53B – versioon 1

TÄITMISE JUHENDID

EASA VORMI 53B lahtisse TEHTUD TÖÖDE LÜHIKIRJELDUS tuleb märkida viide tööde tegemiseks kasutatud heakskiidetud andmete kohta.

EASA VORMI 53B lahter ASUKOHT viitab kohale, kus tehakse hooldus, mitte organisatsiooni rajatiste asukohale (kui need on erinevad).


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(4)  Täidab registreerimisliikmesriik.

(5)  Mittevajalik maha tõmmata.


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/99


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1359,

27. juuli 2022,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 3 ja artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 II lisas on loetletud Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi osalised ja nende vastavad pädevad asutused.

(2)

Kimberley protsessi 17. plenaaristungil, mis toimus Venemaa Föderatsioonis Moskvas 2021. aasta novembris, leppisid osalejad kokku Katari, Kõrgõzstani ja Mosambiigi vastuvõtmises Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklis 19 on sätestatud, et komisjon peab määruse III lisas esitatud ühenduse asutuste nimekirja.

(4)

Mitme Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi osalise pädeva asutuse aadressi II lisas ja ühenduse asutuste aadresse III lisas on vaja ajakohastada.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 II ja III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklis 22 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2368/2002 muudetakse järgmiselt:

(1)

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

(2)

III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuli 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

asepresident

Josep BORRELL FONTELLES


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 28.


I LISA

„II LISA

Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi osaliste ja nende vastavate pädevate asutuste nimekiri, millele on osutatud artiklites 2, 3, 8, 9, 12, 17, 18, 19 ja 20

ANGOLA

Ministry of Mineral Resources and Petroleum and Gas

Av. 4 de Fevereiro no 105

1279 Luanda

Angola

Ekspordiasutus:

Ministry of Industry and Trade

Largo 4 de Fevereiro #3

Edifício Palacio de vidro

1242 Luanda

Angola

ARMEENIA

Department of Gemstones and Jewellery

Ministry of Economy

M. Mkrtchyan 5

Yerevan

Armenia

AUSTRAALIA

Department of Foreign Affairs and Trade

Investment and Business Engagement Division

R.G. Casey Building

John McEwen Crescent

Barton ACT 0221

Austraalia impordi- ja ekspordiasutus:

Department of Home Affairs

Customs and Trade Policy Branch

Australian Border Force

3 Molonglo Drive

Brindabella Business Park

Canberra ACT 2609

Australia

Department of Industry, Science, Energy and Resources

GPO Box 2013

Canberra ACT 2601

Australia

BANGLADESH

Export Promotion Bureau

TCB Bhaban

1, Karwan Bazaar

Dhaka

Bangladesh

VALGEVENE

Ministry of Finance

Department for Precious Metals and Precious Stones

Sovetskaja Str, 7

220010 Minsk

Republic of Belarus

BOTSWANA

Ministry of Minerals, Green Technology and Energy Security (MMGE)

Fairgrounds Office Park, Plot No. 50676 Block C

P/Bag 0018

Gaborone

Botswana

Impordi- ja ekspordiasutus:

Diamond Hub

Diamond Technology Park

Plot 67782, Block 8 Industrial

Gaborone

Botswana

BRASIILIA

Ministry of Mines and Energy

Esplanada dos Ministérios, Bloco‘U’, 4o andar

70065, 900 Brasilia, DF

Brazil

KAMBODŽA

Ministry of Commerce

Lot 19–61, MOC Road (113 Road), Phum Teuk Thla, Sangkat Teuk Thla

Khan Sen Sok, Phnom Penh

Cambodia

KAMERUN

National Permanent Secretariat for the Kimberley Process

Ministry of Mines, Industry and Technological Development

Intek Building, 6th floor,

Navik Street

BP 35601 Yaounde

Cameroon

KANADA

Rahvusvaheline:

Global Affairs Canada Natural Resources and Governance Division (MES) 125 Sussex Drive Ottawa, Ontario K1A 0G2

Canada

Üldinfo: Natural Resources Canada:

Kimberley Process Office

Lands and Minerals Sector Natural Resources Canada (NRCan)

580 Booth Street, 10th floor

Ottawa, Ontario

Canada K1A 0E4

KESK-AAFRIKA VABARIIK

Secrétariat permanent du processus de Kimberley

BP: 26 Bangui

Central African Republic

HIINA RAHVAVABARIIK

Department of Duty Collection

General Administration of China Customs (GACC)

No 6 Jianguomen Nie Rev.

Dongcheng District, Beijing 100730

People’s Republic of China

HIINA RAHVAVABARIIGI HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND

Department of Trade and Industry

Hongkong Special Administrative Region

People’s Republic of China

Room 703, Trade and Industry Tower

700 Nathan Road

Kowloon

Hongkong

China

HIINA RAHVAVABARIIGI MACAU ERIHALDUSPIIRKOND

Macao Economic Bureau

Government of the Macao Special Administrative Region

Rua Dr Pedro José Lobo, no. 1–3, 25th Floor

Macao

KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK

Centre d’Expertise, d’Évaluation et de Certification des Substances Minérales Précieuses et Semi-précieuses (CEEC)

3989, avenue des Cliniques

Kinshasa/Gombe

Democratic Republic of Congo

KONGO VABARIIK

Bureau d’Expertise, d’Évaluation et de Certification des Substances Minérales Précieuses (BEEC)

BP 2787

Brazzaville

Republic of Congo

CÔTE D’IVOIRE

Ministère des Mines et de la Géologie

Secrétariat Permanent de la Représentation en Côte d’Ivoire du Processus de Kimberley (SPRPK-CI)

B.P 65 Abidjan

Côte d’Ivoire

ESWATINI

Office for the Commissioner of Mines

Minerals and Mines Departments, Third Floor Lilunga Building (West Wing),

Somhlolo Road,

Mbabane

Eswatini

EUROOPA LIIT

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments

Office EEAS

B-1049 Bruxelles/Brussel

Belgium

GABON

Centre Permanent du Processus de Kimberley (CPPK)

Ministry of Equipment, Infrastructure, and Mines

Immeuble de la Géologie, 261 rue Germain Mba

B.P. 284/576

Libreville

Gabon

GHANA

Ministry of Lands and Natural Resources

Accra P.O. Box M 212

Ghana

Impordi- ja ekspordiasutus:

Precious Minerals Marketing Company Ltd (PMMC)

Diamond House

PO Box M.108

Accra

Ghana

GUINEA

Ministry of Mines and Geology

Boulevard du Commerce – BP 295

Quartier Almamya/Commune de Kaloum

Conakry

Guinea

GUYANA

Geology and Mines Commission

P O Box 1028

Upper Brickdam

Stabroek

Georgetown

Guyana

INDIA

Government of India, Ministry of Commerce & Industry

Udyog Bhawan

New Delhi 110 011

India

Impordi- ja ekspordiasutus:

The Gem & Jewellery Export Promotion Council

KP Exporting/Importing Authority

Tower A, AW-1010, Baharat Diamond Bourse

Opp NABARD Bank, Bandra Kurla Complex

Bandra (E), Mumbai – 400 051

India

INDONEESIA

Directorate of Export and Import Facility, Ministry of Trade M. I. Ridwan Rais Road, No. 5 Blok I Iantai 4

Jakarta Pusat Kotak Pos. 10110

Jakarta

Indonesia

IISRAEL

Ministry of Economy and Industry Office of the Diamond Controller

3 Jabotinsky Road

Ramat Gan 52520

Israel

JAAPAN

Agency for Natural Resources and Energy

Mineral and Natural Resources Division

Ministry of Economy, Trade and Industry

1–3-1 Kasumigaseki, Chiyoda-ku

100-8901 Tokyo

Japan

KASAHSTAN

Ministry of Industry and Infrastructural Development of the Republic of Kazakhstan

Industrial Development Committee

32/1 Kabanbai Batyr Ave. Nur-Sultan

Republic of Kazakhstan

KOREA VABARIIK

Ministry of Foreign Affairs

United Nations Division 60 Sajik-ro 8-gil

Jongno-gu

Seoul 03172

Korea

KÕRGÕZSTAN

Ministry of and Finance of the Kyrgyz Republic

Department of Precious Metals

Samanchina street 6

Bishkek 720020

Kyrgyz Republic

LAOSE DEMOKRAATLIK RAHVAVABARIIK

Department of Import and Export

Ministry of Industry and Commerce

Phonxay road, Saisettha District

Vientiane, Lao PDR

P.O Box: 4107

Laos

LIIBANON

Ministry of Economy and Trade

Lazariah Building

Down Town

Beirut

Lebanon

LESOTHO

Department of Mines

Ministry of Mining

Corner Constitution and Parliament Road

P.O. Box 750

Maseru 100

Lesotho

LIBEERIA

Government Diamond Office

Ministry of Mines and Energy

Capitol Hill

P.O. Box 10-9024

1000 Monrovia 10

Liberia

MALAISIA

Ministry of International Trade and Industry

MITI Tower,

No.7, Jalan Sultan Haji Ahmad Shah

50480 Kuala Lumpur

Malaysia

Impordi- ja ekspordiasutus:

Royal Malaysian Customs Department

Jabatan Kastam Diraja Malaysia,

Kompleks Kementerian Kewangan No. 3,

Persiaran Perdana,

Presint 2, 62596 Putrajaya,

Malaysia.

MALI

Ministère des Mines

Bureau d’Expertise d’Évaluation et de Certification des Diamants Bruts

Cité administrative, P.O. BOX: 1909

Bamako

République du Mali

MAURITIUS

Import Division

Ministry of Industry, Commerce & Consumer Protection

2nd Floor, SICOM Tower

Wall Street

Ebene

Mauritius

MEHHIKO

Ministry of Economy

Directorate-General for Market Access of Goods SE.

189 Pachuca Street, Condesa, 17th Floor

Mexico City, 06140

Mexico

Impordi- ja ekspordiasutus:

Directorate-General for Trade Facilitation and Foreign Trade

SE. Undersecretary of Industry and Trade

1940 South Insurgentes Avenue, PH floor

Mexico City, 01030

Mexico

SHCP-AGA. Strategic Planning and Coordination

Customs Administration „2“

160 Lucas Alaman Street, Obrera

Mexico City, 06800

Mexico

MOSAMBIIK

Ministry Mineral Resources and Energy

Av. Fernão de Magalhães №.34, 1° andar

Maputo

Mozambique

Impordi- ja ekspordiasutus:

UGPK

Praca 25 de Junho, №.380 3° andar

Maputo

Mozambique

Department of Licencing and Exchange Control (DLC)

Av. 25 de Setembro, n° 1695, caixa postal n° 423

Maputo

Mozambique

NAMIIBIA

The Government of Republic of Namibia Ministry of Mines and Energy

Directorate of Diamond Affairs Private Bag 13297

1st Aviation Road (Eros Airport)

Windhoek

Namibia

UUS-MEREMAA

Middle East and Africa Division

Ministry of Foreign Affairs and Trade

Private Bag 18 901

Wellington

New Zealand

Impordi- ja ekspordiasutus:

New Zealand Customs Service

1 Hinemoa Street

PO box 2218

Wellington 6140

New Zealand

NORRA

Ministry of Foreign Affairs

Department for Regional Affairs

The budget and coordination unit

Box 8114 Dep

0032 Oslo, Norway

Impordi- ja ekspordiasutus:

The Directorate of Norwegian Customs

Postboks 2103 Vika

N-0125 Oslo, Norway

PANAMA

National Customs Authority

Panama City, Curundu, Dulcidio Gonzalez Avenue, building # 1009

Republic of Panama

KATAR

Qatar Free Zones Authority - Business and Innovation Park (QFZA/BIP)

Building No 1

Zone 49

Street 504

Qatar

VENEMAA FÖDERATSIOON

Rahvusvaheline:

Ministry of Finance

9, Ilyinka Street

109097 Moscow

Russian Federation

Impordi- ja ekspordiasutus:

Gokhran of Russia

14, 1812 Goda St.

121170 Moscow

Russian Federation

SIERRA LEONE

Ministry of Mines and Mineral Resources

Youyi Building

Brookfields

Freetown

Sierra Leone

Impordi- ja ekspordiasutus:

National Minerals Agency

New England Ville

Freetown

Sierra Leone

SINGAPUR

Ministry of Trade and Industry

100 High Street

#09–01, The Treasury

Singapore 179434

Impordi- ja ekspordiasutus:

Singapore Customs

55 Newton Road

#06–02 Revenue House

Singapore 307987

LÕUNA-AAFRIKA

South African Diamond and Precious Metals Regulator

251 Fox Street

Doornfontein 2028

Johannesburg

South Africa

SRI LANKA

National Gem and Jewellery Authority

25, Galle Face Terrace

Post Code 00300

Colombo 03

Sri Lanka

ŠVEITS

State Secretariat for Economic Affairs (SECO)

Sanctions Unit

Holzikofenweg 36

CH-3003 Berne/Switzerland

TAIWANI, PENGHU, KINMENI JA MATSU OMAETTE TOLLITERRITOORIUM

Export/Import Administration Division

Bureau of Foreign Trade

Ministry of Economic Affairs

1, Hu Kou Street

Taipei, 100

Taiwan

TANSAANIA

Mining Commission

Ministry of Energy and Minerals

P.O BOX 2292

40744 Dodoma

Tanzania

TAI

Department of Foreign Trade

Ministry of Commerce

563 Nonthaburi Road

Muang District, Nonthaburi 11000

Thailand

TOGO

The Ministry of Mines and Energy

Head Office of Mines and Geology

216, Avenue Sarakawa

B.P. 356

Lomé

Togo

TÜRGI

Foreign Exchange Department

Ministry of Treasury and Finance

T.C. Bașbakanlık Hazine

Müsteșarlığı İnönü Bulvarı No 36

06510 Emek, Ankara

Turkey

Impordi- ja ekspordiasutus:

Istanbul Gold Exchange/Borsa Istanbul Precious Metals and Diamond

Market (BIST)

Borsa İstanbul, Resitpasa Mahallesi,

Borsa İstanbul Caddesi No 4

Sariyer, 34467, Istanbul

Turkey

UKRAINA

Ministry of Finance

State Gemological Centre of Ukraine

38–44, Degtyarivska St.

Kyiv 04119

Ukraine

ARAABIA ÜHENDEMIRAADID

U.A.E. Kimberley Process Office

Dubai Multi Commodities Centre

Dubai Airport Free Zone

Emirates Security Building

Block B, 2nd Floor, Office # 20

P.O. Box 48800

Dubai

United Arab Emirates

ÜHENDKUNINGRIIK (1)

Government Diamond Office

Conflict Department

Room WH1.214

Foreign, Commonwealth & Development Office

King Charles Street

London

SW1A 2AH

United Kingdom

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

United States Kimberley Process Authority

U.S. Department of State

Bureau of Economic and Business Affairs

2201 C Street, NW

Washington DC 20520

United States of America

Impordi- ja ekspordiasutus:

U.S. Customs and Border Protection

Office of Trade

1400 L Street, NW

Washington, DC 20229

United States of America

U.S. Census Bureau

4600 Silver Hill Road

Room 5K167

Washington, DC 20233

United States of America

VENEZUELA

Central Bank of Venezuela

36 Av. Urdaneta, Caracas, Capital District

Caracas

ZIP Code 1010

Venezuela

VIETNAM

Ministry of Industry and Trade

Agency of Foreign Trade 54 Hai Ba Trung

Hoan Kiem

Hanoi

Vietnam

ZIMBABWE

Principal Minerals Development Office

Ministry of Mines and Mining Development

6th Floor, ZIMRE Centre

Cnr L.Takawira St/K. Nkrumah Ave.

Harare

Zimbabwe

Impordi- ja ekspordiasutus:

Zimbabwe Revenue Authority

Block E 5th Floor, Mhlahlandlela Complex

Cnr Basch Street/10th Avenue

Bulawayo

Zimbabwe

Minerals Marketing Corporation of Zimbabwe

90 Mutare road,

Msasa

PO Box 2628

Harare

Zimbabwe


(1)  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2368/2002 kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga, vastavalt väljaastumislepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes 2. lisa punktiga 47 alates 1. jaanuarist 2021 (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).


II LISA

„III LISA

Loetelu liikmesriikide pädevatest asutustest ja nende ülesannetest, millele on osutatud artiklites 2 ja 19

BELGIA

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand en Energie, Algemene Directie Economische Analyses en Internationale Economie, Dienst Vergunningen

Service Public Fédéral Économie, PME, Classes moyennes et Énergie, Direction générale des Analyses économiques et de l’Économie internationale, Service Licences

(Föderaalne majandusasjade, VKEde, füüsilisest isikust ettevõtjate ja energeetika teenistus, majandusanalüüside ja rahvusvahelise majanduse peadirektoraat)

Entrepotplaats 1 – box 5

B-2000 Antwerpen

Belgium

Telefon: +32 22775459

Faks +32 22775461 või +32 22779870

E-post: kpcs-belgiumdiamonds@economie.fgov.be

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Belgias ainult järgmine asutus:

The Diamond Office

Hoveniersstraat 22

B-2018 Antwerpen

Belgium

TŠEHHI

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Tšehhis ainult järgmine asutus:

Generální ředitelství cel

Budějovická 7

140 96 Praha 4

Česká republika

Telefon: +420 261333841, +420 261333859. Mobiiltelefon: +420 737213793

Faks +420 261333870

E-post: diamond@cs.mfcr.cz

Alaline teenus määratud tolliasutuses – Praha Ruzyně

Telefon: +420 220113788 (esmaspäevast reedeni 7.30–15.30)

Telefon: +420 220119678 (laupäeval ja pühapäeval ning töövälisel ajal kell 15.30–7.30)

SAKSAMAA

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh ühenduse sertifikaatide väljastamine) teostab Saksamaal ainult järgmine asutus:

Hauptzollamt Koblenz

Zollamt Idar-Oberstein

Zertifizierungsstelle für Rohdiamanten

Saarstraße 2

D-55743 Idar-Oberstein

Germany

Telefon: +49 261-98376-9400

Faks +49 261-98376-9419

E-post: poststelle.za-idar-oberstein@zoll.bund.de

Käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artiklite 6, 9, 10, artikli 14 lõike 3 ning artiklite 15 ja 17 kohaldamisel, eelkõige seoses komisjonile aruandmise kohustusega, tegutseb Saksamaa pädeva asutusena järgmine asutus:

Generalzolldirektion

– Direktion VI –

Recht des grenzüberschreitenden Warenverkehrs/Besonderes Zollrecht

Krelingstraβe 50

D-90408 Nürnberg

Germany

Telefon: +49 228 303-49874

Faks +49 228 303-99106

E-post: DVIA3.gzd@zoll.bund.de

IIRIMAA

The Kimberley Process and Responsible Minerals Authority

Exploration and Mining Division

Department of Communications, Climate Action and Environment

29–31 Adelaide Road

Dublin

D02 X285

Ireland

Telefon: +353 1 678 2000

E-post: KPRMA@DCCAE.gov.ie

ITAALIA

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh ühenduse sertifikaatide väljastamine) teostab Itaalias ainult järgmine asutus:

Laboratorio chimico di Torino – Ufficio antifrode –Direzione Interregionale Liguria, Piemonte e Valle d’Aosta

(Torino keemialabor – Pettustevastane Amet – Liguuria, Piemonte ja Valle d’Aosta maakondadevaheline direktoraat)

Corso Sebastopoli, 3

10134 Torino

Telefon: +39 011 3166341 – 0369206

E-post: dir.liguria-piemonte-valledaosta.lab.torino@adm.gov.it

Käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artiklite 6, 9, 10, artikli 14 lõike 3 ning artiklite 15 ja 17 kohaldamisel, eelkõige seoses komisjonile aruandmise kohustusega, tegutseb Itaalia pädeva asutusena järgmine asutus:

Ufficio Laboratori – Direzione Antifrode

Via Mario Carucci, 71

00143 Roma

Italy

Telefon: +39 06 50246049

E-post: dir.antifrode.laboratori@adm.gov.it

PORTUGAL

Autoridade Tributária e Aduaneira

Direção de Serviços de Licenciamento

R. da Alfândega, 5

1149-006 Lisboa

Portugal

Telefon: + 351 218 813 843/8

Faks + 351 218 813 986

E-post: dsl@at.gov.pt

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh ühenduse sertifikaatide väljastamine) teostab Portugalis ainult järgmine asutus:

Alfândega do Aeroporto de Lisboa

Aeroporto de Lisboa,

Terminal de Carga, Edifício 134

1750-364 Lisboa

Portugal

Telefon: +351 210030080

E-post: aalisboa-kimberley@at.gov.pt

RUMEENIA

Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor

(Riiklik tarbijakaitseamet)

1 Bd. Aviatorilor Nr. 72, sectorul 1 București, România

(72 Aviatorilor Bvd., sektor 1, Bukarest, Rumeenia)

Cod postal (sihtnumber) 011865

Telefon: +40 213184635/+40 213129890/+40 213121275

Faks +40 213184635/+40 213143462

www.anpc.ro


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/115


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1360,

28. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1 ning artikli 62 lõikeid 14 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (2) on sätestatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud nõuded, sealhulgas õhusõidukile/õhusõidukisse komponentide paigaldamise nõuded.

(2)

Selleks et tagada proportsionaalsemate nõuete rakendamine lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes, lisati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1358 (3) komisjoni määrusesse (EL) nr 748/2012 (4) uus Ib lisa (osa 21 Light).

(3)

Teatavad andmed ja teabe, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1321/2014 kohasteks jätkuva lennukõlblikkusega seotud toiminguteks, peab esitama projekteerimise eest vastutav üksus kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012. Seepärast tuleb määrust (EL) nr 1321/2014 muuta, et lisada ka viited sellistele andmetele ja teabele, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 uue Ib lisaga.

(4)

Määruses (EL) nr 1321/2014 viidatakse konkreetselt projekteerimise eest vastutavatele üksustele, kes on asutatud vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisale. Kõnealuse määruse uues Ib lisas on esitatud uus üksuste kategooria, kes võivad vastutada projekteerimise eest ja seepeaks kajastuma ka määruses (EL) nr 1321/2014.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punkti b ja artikli 76 lõike 1 kohase Euroopa Lennundusohutusameti arvamusega nr 05/2021 (5).

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa (osa M) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)

II lisa (osa 145) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

3)

III lisa (osa 66) muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

4)

Vb lisa (osa ML) muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;

5)

Vc lisa (osa CAMO) muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. augustist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. juuni 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1358, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes (ELT L 205, 5.8.2022, lk 7).

(4)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 22. oktoobri 2021. aasta arvamus nr 05/2021 (Osa 21 Light – Lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite ning nendega seotud toodete ja osade projekteerimistingimustele vastavuse sertifitseerimine ja deklareerimine ning organisatsioonide projekteerimis- ja tootmisvõimekuse deklareerimine), https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions/opinion-052021.


I LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) muudetakse järgmiselt:

1)

punkti M.A.302 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

(1)

pädeva asutuse välja antud juhenditele;

(2)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhenditele,

i)

mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse või ETSO loa omanikud, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) alusel välja antud muu loa omanikud;

ii)

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud sertifitseerimistingimustele (kui see on kohaldatav);

iii)

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.62, 21L.A.102, 21L.A.202 või 21L.A.222 osutatud sertifitseerimistingimustele (kui see on kohaldatav);“

ii)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ja vajaduse korral tehakse selles asjakohaseid muudatusi. Läbivaatamised peavad tagama, et õhusõiduki hooldusprogramm on käitamise käigus saadud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt ajakohane ja põhjendatud, võttes arvesse ka uusi või muudetud hooldusjuhendeid, mille on andnud välja tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja ja mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) alusel.“;

2)

punkt M.A.304 asendatakse järgmisega:

„M.A.304 Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon

Õhusõidukit või komponenti remontiv isik või organisatsioon hindab võimalikke kahjustusi. Muudatus- ja remonditööde tegemisel lähtutakse vastavalt vajadusele järgmistest tehnilistest normdokumentidest:

a)

dokumendid, mille on heaks kiitnud amet;

b)

dokumendid, mille on heaks kiitnud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohane projekteerimisorganisatsioon;

c)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud nõuetes;

d)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.62, 21L.A.102, 21L.A.202 või 21L.A.222 osutatud nõuetes;

e)

dokumendid, mille on esitanud projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) nõuetele.“;

3)

punkti M.A.305 alapunkti e alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

teatavaid komponente käsitlevad andmed:

i)

iga kapitaalremontide vahelise ressursiga osa kasutusajalugu käsitlevad andmed, mille alusel määratakse kindlaks lennukõlblikkuse piirangutele vastavuse hetkeseis;

ii)

hooldustõend ja hooldustööde üksikasjalikud kirjed kõigi kapitaalremontide vahelise ressursiga osade ja ajaliselt piiratud kasutusega osade viimase korralise hoolduse ja võimaliku hilisema plaanivälise hoolduse teostamise kohta, seni, kuni kõnealusele korralisele hooldusele järgneb teine, töömahu ja põhjalikkuse poolest samaväärne korraline hooldus; asjaomased andmed peavad hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku;

iii)

hooldustõend ja omaniku kinnitus sellise komponendi vastuvõtmise kohta, mis on ELA2 õhusõidukile paigaldatud ilma EASA vormi 1 esitamata vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktile 2; asjaomased andmed peavad hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku;

iv)

hooldustõend ja omaniku kinnitus sellise komponendi vastuvõtmise kohta, mis on õhusõidukile paigaldatud ilma EASA vormi 1 esitamata vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktile 2; asjaomased andmed peavad hõlmama vähemalt 36-kuulist ajavahemikku.“;

4)

punkti M.A.401 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Käesoleva lisa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1)

kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

2)

kohaldatavad lennukõlblikkusdirektiivid;

3)

kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised ja muud hooldusjuhised, mille on välja andnud tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi omanik, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või mis tahes muu organisatsioon, kes avaldab sellist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisaga (osa 21 Light);

4)

komponentide puhul, mille paigalduse on heaks kiitnud projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja, kohaldatavad hooldusjuhendid, mille on avaldanud komponentide tootjad ja mis on vastuvõetavad projekti kinnituse omanikule või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajale;

5)

punkti 145.A.45 alapunkti d kohaselt välja antud kohaldatavad tehnilised normdokumendid.“;

5)

punkti M.A.501 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärne dokument ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga või, kui see on kohaldatav, Ib lisaga (osa 21 Light), kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.307 või Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.193 või käesolevas lisas (osa M) või Vd lisas (osa CAO) ei ole kindlaks määratud teisiti;“

6)

punkti M.A.502 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Muid kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 2–6 või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktides 2–6 osutatud komponente hooldavad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO) (vastavalt vajadusele).“;

ii)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktis 2 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktis 2 osutatud komponente, mis on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks ajutiselt eemaldatud, hooldavad õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud käesoleva lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt (vastavalt vajadusele), punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud omanik-piloot. Käesoleva alapunkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.“;

iii)

lisatakse punkt e:

„e)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 3–6 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktides 3–6 osutatud komponente hooldavad alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioonid või mis tahes muud isikud või organisatsioonid ning need antakse kasutusse hooldustööde lõpetamise deklaratsiooniga, mille annab välja hooldustööd teinud isik või organisatsioon. Hooldustööde lõpetamise deklaratsioon sisaldab vähemalt tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, hooldustööde lõpuleviimise kuupäeva ning deklaratsiooni välja andnud organisatsiooni või isiku andmeid. Seda käsitletakse hooldatud komponendi hooldustööde kirjena ning samaväärsena EASA vormiga 1.“;

7)

punkti M.A.901 alapunkti k alapunkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

kui see on nõutav, on õhusõidukil määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) A jao I alajao kohane mürasertifikaat, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile.“;

8)

punkti M.A.903 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„M.A.903 Õhusõiduki registrikannete üleviimine liidu piires“;

ii)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

(1)

teatab endisele liikmesriigile liikmesriigi, mille registrisse õhusõiduk kantakse; ning seejärel

(2)

esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega.“;

9)

punkti M.A.904 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„M.A.904 Liitu imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine“;

ii)

punkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

esitab registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega;“

iii)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Registreerijaliikmesriigi pädev asutus annab lennukõlblikkussertifikaadi välja, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetele.“;

10)

I liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 5.1 alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega enne nende muudatuste tegemist.

Õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, peab ta korraldama enne muudatuste tegemist nende vastavusdeklaratsiooni vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) A jao F alajaole;

4.

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega enne nende tööde tegemist.

Õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, peab ta korraldama enne remonditööde tegemist nende vastavusdeklaratsiooni vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) A jao N alajaole.“


II LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 145.A.42 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

Rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärne dokument ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) A jao Q alajaoga, kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.307 või Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.193, I lisa (osa M) punktis M.A.502, III lisa (osa ML) punktis ML.A.502 või käesolevas lisas (osa 145) ei ole kindlaks määratud teisiti.“;

ii)

alapunkti b alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktis 2 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktis 2 osutatud komponente võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omaniku arvates on need tema enda õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud.“;

2)

punkti 145.A.60 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Organisatsioon peab teatama oma pädevale asutusele ning õhusõiduki või komponendi projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile:

i)

igast organisatsiooni poolt avastatud ohutusega seotud sündmusest või tingimusest, mis ohustab, või kui seda ei parandata või sellega ei tegeleta, siis võib ohustada õhusõidukit, selles viibijaid või mis tahes muid isikuid, ning

ii)

eelkõige igast lennuõnnetusest või tõsisest intsidendist.“


III LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 66.A.45 alapunkti h alapunkti ii alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

kui taotleja on tõendanud vaid üheaastase kogemuse olemasolu vastavalt punkti 66.A.30 alapunkti a alapunkti 2b alapunktis ii kindlaksmääratud erandile, märgitakse loale järgmised piirangud:

„I lisa (osa M) VII liite kohased keerukad hooldustööd, määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.90B ning Ib lisa (osa 21 Light) punktide 21L.A.62 ja 21L.A.102 kohased standardmuudatused ning määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.431B ja Ib lisa (osa 21 Light) punktide 21L.A.202 või 21L.A.222 kohased standardsed remonditööd.“

B1.2-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul, kellel on grupi 3 pädevusmärge, või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul, kellel on kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg hõlmav pädevusmärge, loetakse L1- ja L2-alamkategooria ning nendega seotud täieliku grupipädevuse saamiseks vajalikud nõuded täidetuks ja nende suhtes kohaldatakse samu piiranguid, mis asjaomase B1.2-alamkategooria või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa puhul.“;

2)

punkti 66.B.130 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Gruppi 1 kuuluvate õhulaevade tüübikoolituse korral peab pädev asutus koolituse kõikidel juhtudel otseselt heaks kiitma. Pädeval asutus kehtestab korra, millega tagatakse, et õhulaeva tüübikoolituse õppekava hõlmab kõiki elemente, mis sisalduvad projekti kinnituse omanikult või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajalt saadud tehnilistes normdokumentides.“


IV LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML) muudetakse järgmiselt:

1)

punkti ML.A.302 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Õhusõiduki hooldusprogrammi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(1)

hooldusprogrammis tuleb selgelt kindlaks määrata õhusõiduki omanik ja õhusõiduk, mille kohta hooldusprogramm on koostatud, sealhulgas kõik õhusõidukile paigaldatud mootorid ja propellerid (vastavalt vajadusele);

(2)

hooldusprogrammis tuleb esitada kas

a)

alapunktis d osutatud kohaldatavas minimaalses ülevaatusprogrammis sisalduvad ülesanded või ülevaatused või

b)

konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised või

c)

projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja välja antud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised;“

2)

punkt ML.A.304 asendatakse järgmisega:

„ML.A.304 Muudatus- ja remonditööde tehnilised normdokumendid

Õhusõidukit või komponenti remontiv isik või organisatsioon hindab kõiki kahjustusi. Muudatus- ja remonditööde tegemisel lähtutakse kohaldatavatest tehnilistest normdokumentidest (vastavalt vajadusele):

a)

dokumendid, mille on heaks kiitnud amet;

b)

dokumendid, mille on heaks kiitnud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohane projekteerimisorganisatsioon;

c)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.90B või punktis 21.A.431B osutatud nõuetes;

d)

dokumendid, mis sisalduvad määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.62, 21L.A.102, 21L.A.202 või 21L.A.222 osutatud nõuetes;

e)

dokumendid, mille on esitanud deklaratsiooni esitaja, täites määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light).“;

3)

punkti ML.A.401 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Käesoleva lisa tähenduses on „kohaldatavad tehnilised normdokumendid“ järgmised:

1.

kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

2.

kohaldatavad lennukõlblikkusdirektiivid;

3.

kohaldatavad jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised ja muud hooldusjuhised, mille on välja andnud tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi omanik, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või mis tahes muu organisatsioon, kes avaldab sellist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisaga (osa 21 Light);

4.

komponentide puhul, mille paigalduse on heaks kiitnud projekti kinnituse omanik või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja, kohaldatavad hooldusjuhendid, mille on avaldanud komponentide tootjad ja mis on vastuvõetavad projekti kinnituse omanikule või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitajale;

5.

punkti 145.A.45 alapunkti d kohaselt välja antud kohaldatavad tehnilised normdokumendid.“;

4)

punkti ML.A.501 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui käesoleva määruse I lisa (osa M) F alajaos, II lisas (osa 145) ja Vd lisas (osa CAO) ning määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21.A.307 või Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.193 ei ole sätestatud teisiti, võib komponendi paigaldada ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)

see on rahuldavas seisukorras;

ii)

selle kohta on välja antud nõuetekohane hooldustõend I lisa (osa M) II liites esitatud EASA vormil 1 või muu samaväärne hooldustõend;

iii)

see on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga või Ib lisa (osa 21 Light) A jao Q alajaoga.“;

5)

punkti ML.A.502 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Komponente, mille kasutamisega omanik on nõustunud vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktile 2 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktile 2, võib hooldada iga isik või organisatsioon tingimusel, et omanik kordab nõustumist I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunkti 2 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunkti 2 tingimuste kohaselt. Sellise hoolduse puhul ei anta välja I lisa (osa M) II liites esitatud EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise nõudeid.“;

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 3–6 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktides 3–6 osutatud komponente võib hooldada iga isik või organisatsioon. Komponendid, millele on tehtud sellised hooldustööd, antakse erandina alapunktist b kasutusse hooldustööde lõpetamise deklaratsiooniga, mille annab välja hooldustööd teinud isik või organisatsioon. Hooldustööde lõpetamise deklaratsioon sisaldab vähemalt tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, hooldustööde lõpuleviimise kuupäeva ning deklaratsiooni välja andnud organisatsiooni või isiku andmeid. Seda käsitletakse hooldatud komponendi hooldustööde kirjena ning samaväärsena EASA vormiga 1.“;

6)

punkti ML.A.902 alapunkti b alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)

mõni õhusõiduki või sellele paigaldatud komponendi muudatus- või remonditöö ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisaga (osa 21 Light).“;

7)

punkti ML.A.903 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„(6)

kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning vastavuses määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega;“

ii)

punkti a alapunkt 11 asendatakse järgmisega:

„(11)

kui see on nõutav, on õhusõidukil määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) A jao I alajao kohane mürasertifikaat, mis vastab õhusõiduki konfiguratsioonile.“;

8)

punkti ML.A.905 alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„(2)

ning seejärel esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega.“;

9)

punkti ML.A.906 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

esitab registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega;“

ii)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Registreerijaliikmesriigi pädev asutus annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi, kui õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetele.“;

10)

I liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti e alapunkti I alapunktid iii ja iv asendatakse järgmistega:

„iii)

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega enne muudatuste tegemist.

Õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, peab ta korraldama enne muudatuste tegemist nende vastavusdeklaratsiooni vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisale (osa 21 Light);

iv)

ta peab korraldama õhusõiduki kõikide remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) nõuetega enne nende elluviimist.

Õhusõiduki puhul, mille kohta tuleb esitada projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, peab ta korraldama enne remonditööde tegemist nende vastavusdeklaratsiooni vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisale (osa 21 Light).“


V LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vc lisa (osa CAMO) muudetakse järgmiselt:

punkti CAMO.A.160 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, tagab organisatsioon, et pädevale asutusele ja õhusõiduki projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile teatatakse igast intsidendist, rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piirangute ületamisest ja lennuohutust mõjutavast juhtumist, mis võib osutada määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) kohaste andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõiduki ohutut käitamist, kuid millega ei kaasnenud õnnetust või tõsist intsidenti.“


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/127


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1361,

28. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete ning nõuete täitmise tagamise ülesannete osas, et rakendada lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite projekteerimise ja tootmisega tegelevate organisatsioonide suhtes kohaldatavaid eeskirju

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 62 lõikeid 14 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (2) on sätestatud nõuded tsiviilõhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete ning neile paigaldatavate mootorite, propellerite ja osade lennukõlblikkuse ning keskkonnaohutuse sertifitseerimise kohta, sealhulgas nõuded projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise kohta.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1358 (3) on sätestatud lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes kohaldatavad lihtsad ja proportsionaalsed eeskirjad, mis on kulutõhusad ning aitavad selliste õhusõidukite projekteerimise ja tootmisega tegelevate organisatsioonide puhul vähendada tarbetut haldus- ning finantskoormust, säilitades samal ajal vajaliku ohutustaseme.

(3)

Seepärast tuleks kehtestada asjakohased eeskirjad ka pädevate asutuste sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete ning nõuete täitmise tagamise ülesannete kohta, et ühetaoliselt rakendada delegeeritud määrusega (EL) 2022/1358 kehtestatud lihtsaid ja proportsionaalseid eeskirju, mida kohaldatakse peamiselt lennuspordiks ja harrastuslendudeks ette nähtud õhusõidukite suhtes.

(4)

Selliste õhusõidukite projekteerimise ja tootmisega tegelevatele organisatsioonide jaoks on delegeeritud määrusega (EL) 2022/1358 ette nähtud piisav üleminekuperiood, et nad saaksid end kõnealuse määrusega kehtestatud uute eeskirjade ja menetlustega vastavusse viia. Pädevate asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade suhtes tuleks kohaldada samasugust üleminekuperioodi.

(5)

Määrust (EL) nr 748/2012 tuleks seepärast muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 05/2021, (4) mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 1 alusel.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. augustist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. juuni 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1358, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes (ELT L 205, 5.8.2022, lk 7).

(4)  Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 22. oktoobri 2021. aasta arvamus 05/2021 (Osa 21 Light – Lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite ning nendega seotud toodete ja osade projekteerimistingimustele vastavuse sertifitseerimine ja deklareerimine ning organisatsioonide projekteerimis- ja tootmisvõimekuse deklareerimine), https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions/opinion-052021


LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) muudetakse järgmiselt:

1)

lisatakse punktid 21L.1 ja 21L.2:

„21L.1   Reguleerimisala

a)

Käesoleva lisa (osa 21 Light) jaos A sätestatakse normid, millega reguleeritakse selliste järgmiste isikute õigusi ja kohustusi, kelle peamine tegevuskoht on liikmesriigis:

1.

käesoleva lisa kohaselt välja antud või antavate sertifikaatide taotleja ja omanik;

2.

füüsilised ja juriidilised isikud, kes esitavad või kavatsevad esitada käesoleva lisa kohaselt projekteerimistingimustele vastavuse, projekteerimis- või tootmissuutlikkuse deklaratsioone;

3.

õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioonile või käesoleva lisaga kooskõlas toodetud mootori, propelleri või osa hooldustõendile (EASA vorm 1) allkirja andja.

b)

Käesoleva lisa jaos B on kehtestatud normid, millega tagatakse ameti ja riiklike pädevate asutuste poolne käesolevale lisale vastav sertifitseerimine, järelevalve ja nõuete täitmise tagamine, ning nõuded nende ülesannete täitmisega seotud haldus- ja juhtimissüsteemidele.

21L.2   Pädev asutus

Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus:

a)

jao A alajaos A:

1.

projekteerimisorganisatsioonide puhul amet;

2.

tootjaorganisatsiooni puhul selle liikmesriigi määratud asutus, kus on organisatsiooni peamine tegevuskoht, või amet, kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 või 65 kohaselt ümber jaotatud ametile;

b)

jao A alajagudes B, C, D, E, F, J, K, M, N ja Q amet;

c)

jao A alajagudes G, H, I ja R selle liikmesriigi määratud asutus, kus on organisatsiooni peamine tegevuskoht, või amet, kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 või 65 kohaselt ümber jaotatud ametile;

d)

jao A alajaos P:

1.

liikmesriigis registreeritud õhusõiduki puhul registreerimisliikmesriigi määratud asutus;

2.

registreerimata õhusõiduki puhul identifitseerimismärgid ette näinud liikmesriigi määratud asutus;

3.

konstruktsiooni ohutusega seotud lennutingimuste kinnitamise korral amet.“;

2)

jagu B muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse alajagu A:

„ALAJAGU A – ÜLDSÄTTED

21L.B.11   Järelevalvedokumendid

Pädev asutus esitab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ning nendega seotud dokumendid.

21L.B.12   Teabevahetus

a)

Liikmesriigi pädev asutus ja amet jagavad nende tehtava uurimise ja käesoleva jao kohaselt tehtava järelevalve kaudu neile saadaolevat teavet, mis on teisele poolele käesoleva jao kohaste sertifitseerimis-, järelevalve- või nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmisel vajalik.

b)

Liikmesriigi pädev asutus ja amet koordineerivad käesoleva lisa kohaste toodete ja osade projekteerimise ja tootmise tootepõhist uurimist ja järelevalvet, tehes sealhulgas vajaduse korral ühiseid kontrollkäike.

21L.B.13   Ameti teavitamine

a)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisega seotud olulistest probleemidest 30 päeva jooksul alates probleemide ilmnemisest.

b)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, esitab liikmesriigi pädev asutus ametile võimalikult kiiresti ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõikes 6 nimetatud riiklikus andmebaasis talletatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.

21L.B.14   ELi-välistelt riikidelt saadud lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

Kui liikmesriigi pädev asutus saab ELi-välise riigi pädevalt asutuselt lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse, edastatakse see ettekirjutus ametile.

21L.B.15   Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

a)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab liikmesriigi pädev asutus ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks vajalikku süsteemi.

b)

Amet rakendab süsteemi talle saabunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks ning edastab viivitamata liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovituste ja võetavate parandusmeetmetega seotud teabe, mida neil on vaja selleks, et aegsasti reageerida määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega hõlmatud toodete, osade, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele.

c)

Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab liikmesriigi pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d)

Punkti 21L.B.15 alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele neid täitma peavad. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.

21L.B.16   Juhtimissüsteem

a)

Pädev asutus kehtestab ja hoiab käigus juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:

1.

dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi tegevust, vahendeid ja meetodeid, et saavutada kooskõla määrustega (EL) 2018/1139 ja (EL) nr 376/2014 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Menetlused peavad olema ajakohased ja neid tuleb pädevas asutuses kasutada alusdokumentidena kõikide asjaomaste ülesannete täitmiseks;

2.

piisav arv töötajaid asutuse ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

3.

töötajad, kes on neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud ning kes omavad vajalikke teadmisi ja kogemusi, on saanud esmaõppe ning jätkuva pädevuse tagamiseks läbinud korduvkoolituse;

4.

nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

5.

funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja menetluste asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimise funktsioon peab hõlmama ka süsteemi auditi tulemusi käsitleva tagasiside andmiseks pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

6.

isik või isikute rühm, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

b)

Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust asjaomase ülesande või asjaomaste ülesannete juhtimise eest.

c)

Pädev asutus kehtestab menetlused, et osaleda koos kõigi teiste kas sama liikmesriigi või teiste liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises ja anda neile abi. Teave peaks hõlmama muu hulgas järgmist:

1.

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud kõik asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed;

2.

teave, mis pärineb kohustuslikest ja vabatahtlikest lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest, mis on esitatud punkti 21L.A.3 nõuete kohaselt.

d)

Ametile tehakse kättesaadavaks koopia liikmesriigi pädeva asutuse juhtimissüsteemiga seotud menetlusi ja nendes menetlustes tehtud muudatusi kajastavast dokumendist, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.

21L.B.17   Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

a)

Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele ülesandeid, mis on seotud määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja osade ning füüsiliste ja juriidiliste isikute esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et ta on teinud järgmist:

1.

võtnud kasutusele süsteemi, mille abil antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisale „Kvalifitseeritud üksustele esitatavad olulised nõuded“. See süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

2.

ta on sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on sätestatud järgmine:

i)

täidetavad ülesanded;

ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja muud dokumendid;

iii)

asjaomaste ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)

täidetavate ülesannetega seotud vastutus;

v)

ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.

b)

Pädev asutus tagab, et punkti 21L.B.16 alapunkti a alapunktiga 5 ette nähtud siseauditi kord ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmavad kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid sertifitseerimis- ja pideva järelevalve ülesandeid.

21L.B.18   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määrustes (EL) 2018/1139 ja (EL) nr 376/2014 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal astuda vajalikke samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b)

Oma juhtimissüsteemi tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus seda õigeaegselt vastavalt määruste (EL) 2018/1139 ja (EL) nr 376/2014 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määrustes (EL) 2018/1139 ja (EL) nr 376/2014 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi.

21L.B.19   Vaidluste lahendamine

Liikmesriigi pädev asutus näeb ette vaidluste lahendamise korra oma dokumenteeritud menetluste abil.

21L.B.20   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus võtab kasutusele dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida järgmist:

1.

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused;

2.

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

3.

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktiga 21L.B.17 nõutavaid aspekte, ning määratud ülesannete üksikasjad;

4.

sertifitseerimismenetlused ning sertifitseeritud ja deklareeritud organisatsioonide pidev järelevalve, sealhulgas:

i)

sertifikaadi taotlused;

ii)

suutlikkuse deklaratsioonid;

iii)

projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioonid;

iv)

pädeva asutuse pideva järelevalve programm koos kõikide hindamis-, auditi- ja ülevaatusdokumentidega;

v)

väljastatud sertifikaadid ja nende võimalikud muudatused;

vi)

koopia järelevalveprogrammist koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

vii)

kogu ametliku kirjavahetuse koopiad;

viii)

soovitused sertifikaadi väljaandmiseks või selle kehtivuse pikendamiseks või deklaratsiooni registreerimise pikendamiseks, puuduste üksikasjad ja organisatsioonide poolt nende kõrvaldamiseks võetud meetmed, sealhulgas iga punkti lõpetamise kuupäev, täitemeetmed ja tähelepanekud;

ix)

hindamis-, auditi- või ülevaatusaruanded, mille on välja andnud mõni muu pädev asutus;

x)

organisatsiooni kõikide juhendmaterjalide, menetluste ja protsesside või käsiraamatute ja nende muudatuste koopiad;

xi)

koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse heakskiidetud dokumentidest;

5.

tema poolt käesoleva lisa alajao R kohaselt üle vaadatud õhusõidukite nõuetele vastavuse deklaratsioonid (EASA vorm 52B) või selliste mootorite, propellerite või osade hooldustõendid (EASA vorm 1).

b)

Liikmesriigi pädev asutus lisab dokumentide säilitamise süsteemi järgmise:

1.

organisatsioonide väljapakutud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja ametile teatamine ning pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine;

2.

ohutusteave ja järelmeetmed kooskõlas punktiga 21L.B.13;

3.

määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 lõike 1 ja artikli 76 lõike 4 kohaste kaitse- ja paindlikkussätete kasutamine.

c)

Pädev asutus haldab nimekirja kõikidest tema väljaantud sertifikaatidest ja tema registreeritud deklaratsioonidest.

d)

Kõiki alapunktides a, b ja c osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui kohaldatavatest andmekaitsealastest õigusaktidest ei tulene teisiti.

e)

Kõik alapunktides a, b ja c osutatud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks teise liikmesriigi pädevatele asutustele või ametile.

21L.B.21   Puudused ja tähelepanekud

a)

Kui pädev asutus avastab uurimise või järelevalve käigus või muul viisil määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega nõutud menetluse või käsiraamatu või nende õigusaktide kohaselt väljastatud sertifikaadi või deklaratsiooni mittevastavuse nende õigusaktide kehtivatele nõuetele, tunnistab ta selle puuduseks, ilma et see piiraks nende õigusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist.

b)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste ohutusalase tähtsuse analüüsimiseks.

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust või võib projekteerimisorganisatsioonide puhul tuua kaasa kontrollimatu mittevastavuse ja punkti 21L.B.23 kohase võimaliku ohuolukorra. Esimese astme puuduste hulka kuuluvad muu hulgas järgmised:

1.

pädevale asutusele ei anta pärast kaht kirjalikku taotlust punktis 21L.A.10 määratletud organisatsiooni või füüsilise või juriidilise isiku tegevusruumidele tavalisel tööajal juurdepääsu;

2.

esitatakse valeteavet või võltsitakse dokumentaalseid tõendeid;

3.

on tõendeid eeskirjade eiramise või käesoleva lisa kohaselt välja antud sertifikaadi, deklaratsiooni või kinnituse pettuse eesmärgil kasutamise kohta;

4.

projekteerimisorganisatsioonil ei ole vastutavat juhti või juhatajat.

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse esimese astme puuduseks mitteklassifitseeritav mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, nende õigusaktide kohaselt nõutavale menetlusele või käsiraamatule või nende õigusaktide kohaselt välja antud deklaratsioonile.

c)

Pädev asutus teatab puudusest kirjalikult organisatsioonile või füüsilisele või juriidilisele isikule ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist.

d)

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohased meetmed kooskõlas punktiga 21L.B.22, välja arvatud juhul, kui puudus on seotud projekteerimisorganisatsiooniga, mis on deklareerinud oma projekteerimissuutlikkuse, millisel juhul annab amet organisatsioonile parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile ning ei tohi igal juhul ületada 21 tööpäeva. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

e)

Teise astme puuduste korral annab pädev asutus organisatsioonile või füüsilisele või juriidilisele isikule parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile või füüsilisele või juriidilisele isikule teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Selle ajavahemiku lõppedes võib pädev asutus sõltuvalt puuduse laadist tähtaega pikendada, tingimusel et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava.

Pädev asutus hindab organisatsiooni või füüsilise või juriidilise isiku pakutud parandusmeetmeid ja nende rakendamise kava ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomas(t)e mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks piisavad.

Kui organisatsioon või füüsiline või juriidiline isik ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmed vastavalt alapunkti d sätetele.

f)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid järgmise kohta:

1.

mis tahes artikkel, mille tulemuslikkus on hinnatud ebatõhusaks;

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust või

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse kirjalikult organisatsioonile või füüsilisele või juriidilisele isikule ja need registreerib pädev asutus.

21L.B.22   Täitemeetmed

a)

Pädev asutus:

1.

peatab sertifikaadi, kui pädev asutus leiab, et on alust uskuda, et selline meede on vajalik õhusõiduki ohutusele tõenäoliselt avalduva ohu ärahoidmiseks;

2.

annab punkti 21L.B.23 tingimustel välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse;

3.

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud, kui need meetmed on vajalikud vastavalt punkti 21L.B.21 alapunktile d;

4.

peatab lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui on täidetud punkti 21L.B.163 alapunktis b täpsustatud tingimused;

5.

peatab mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui on täidetud punkti 21L.B.173 alapunktis b täpsustatud tingimused;

6.

võtab viivitamata vajalikke asjakohaseid meetmeid organisatsiooni või füüsilise või juriidilise isiku tegevuse piiramiseks või keelamiseks, kui pädev asutus leiab, et on piisavalt alust arvata, et selline meede on vajalik õhusõiduki ohutusele tõenäoliselt avalduva ohu ärahoidmiseks;

7.

piirab sellise organisatsiooni või füüsilise või juriidilise isiku tegevust, kes on deklareerinud oma suutlikkuse projekteerida või toota tooteid või osi kooskõlas jaoga A või kes annab välja nõuetele vastavuse deklaratsioone (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendeid (EASA vorm 1) vastavalt käesoleva lisa jao A alajaole R kooskõlas punkti 21L.B.21 alapunktiga d, või keelab selle;

8.

ei registreeri projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni, kui ei ole kõrvaldatud kõiki esialgse järelevalvealase uurimise käigus avastatud puudusi;

9.

kustutab registrist ajutiselt või püsivalt projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni või suutlikkuse deklaratsiooni kooskõlas punkti 21L.B.21 alapunktiga d;

10.

võtab edasised vajalikud täitemeetmed, et kõrvaldada määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud oluliste nõuete ja käesoleva lisaga seotud rikkumine ning vajaduse korral kõrvaldada selle tagajärjed.

b)

Punkti a kohase täitemeetme võtmisel teatab pädev asutus sellest adressaadile, esitab selle põhjused ja teavitab adressaati tema kaebeõigusest.

21L.B.23   Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

a)

Lennukõlblikkust käsitlev ettekirjutus on ameti väljaantud või vastuvõetud dokument, milles määratakse meetmed, mida rakendada õhusõiduki vastuvõetava ohutustaseme taastamiseks, kui tõendid näitavad, et kõnealuse õhusõiduki ohutustase võib vastasel juhul väheneda.

b)

Amet annab välja lennukõlblikkust käsitleva ettekirjutuse, kui:

1.

amet on teinud kindlaks, et õhusõidukis on ohuolukord, mille on põhjustanud õhusõiduki või sellesse paigaldatud mootori, propelleri või osa viga, ning

2.

see olukord võib tõenäoliselt esineda või tekkida mõnes muus õhusõidukis.

c)

Lennukõlblikkust käsitlev ettekirjutus peab sisaldama teavet, milles on määratletud vähemalt järgmine:

1.

ohuolukord;

2.

mõjutatud õhusõiduk;

3.

vajalikud meetmed;

4.

vajalike meetmete rakendamise tähtaeg;

5.

jõustumise kuupäev.

21L.B.24   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist nende järelevalve all olevate füüsiliste või juriidiliste isikute poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest.“;

b)

lisatakse alajaod G, H ja I:

„ALAJAGU G – DEKLAREERITUD TOOTJAORGANISATSIOONID

21L.B.141   Esialgne järelevalvealane uurimine

a)

Kui pädev asutus saab tootmisvõimekust deklareerivalt organisatsioonilt deklaratsiooni, kontrollib pädev asutus, et:

1.

deklarandil oleks õigus deklareerida oma tootmisvõimekus kooskõlas punktiga 21L.A.122;

2.

deklaratsioon sisaldaks punkti 21L.A.123 alapunktis c täpsustatud kogu teavet, ning

3.

deklaratsioonis ei oleks teavet, mis viitab käesoleva lisa jao A alajao G nõuete rikkumisele.

b)

Pädev asutus kinnitab deklaratsiooni kättesaamise, sealhulgas deklarandile individuaalse deklareeritud tootjaorganisatsiooni viitenumbri määramise.

21L.B.142   Tootmisvõimekuse deklaratsiooni registreerimine

Pädev asutus registreerib asjakohases andmebaasis tootmisvõimekuse deklaratsiooni, sealhulgas deklareeritud töö ulatuse, tingimusel et:

a)

deklarant on deklareerinud oma tootmisvõimekuse punkti 21L.A.123 kohaselt;

b)

deklarant on võtnud kohustuse täita punkti 21L.A.127 järgsed kohustused;

c)

puuduvad punkti 21L.B.141 kohased lahendamata küsimused.

21L.B.143   Järelevalve

a)

Pädev asutus teeb deklareeritud tootjaorganisatsiooni üle järelevalvet, et veenduda deklareeritud tootjaorganisatsiooni järjepidevas vastavuses jao A kohaldatavatele nõuetele ning punkti 21L.B.15 alapunktide c ja d kohaselt määratud ohutusmeetmete rakendamises.

b)

Järelevalve hõlmab deklareeritud tootjaorganisatsiooni iga uue ja esmakordselt toodetud õhusõiduki, mootori, propelleri või osa projekti esmakontrolli ning punkti 21L.B.144 kohaselt järelevalveprogrammis määratud edaspidi toodetud õhusõidukite, mootorite, propellerite ja osade ülevaatust.

21L.B.144   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab punkti 21L.B.143 järgimise tagamiseks järelevalveprogrammi ja haldab seda. Selles järelevalveprogrammis võetakse arvesse organisatsiooni konkreetset laadi, tegevuse keerukust, varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning seonduvate riskide hindamist. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

organisatsiooni pädevusse kuuluvate toodete ja osade asjakohase valimi tooteauditid;

iii)

tehtud tööst valimi moodustamine ning

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

vastutava juhi ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

b)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ning tulemuslikult toimunud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

c)

Kohaldatakse järelevalve planeerimistsüklit, mille pikkus ei ületa 24 kuud.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

1.

on organisatsioon teinud tõhusalt kindlaks lennuohutusega seotud ohud ja juhtinud nendega seotud riske;

2.

on organisatsioon järjepidevalt tõendanud punkti 21L.A.128 täitmist ja tal on täielik kontroll kõikide tootmisjuhtimissüsteemis tehtavate muudatuste üle;

3.

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4.

on rakendatud kõiki parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punktile 21L.B.21.

e)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks alapunktis d loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele organisatsiooni ohutustasemest ja vastavuskontrollist pidevaks aruandmiseks.

f)

Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutustase on alanenud.

g)

Iga järelevalve planeerimistsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitusaruande deklareeritud tootjaorganisatsiooni tegevuse jätkamise kohta selle tootmisvõimekuse deklaratsiooni alusel, lähtudes järelevalve tulemustest.

21L.B.145   Järelevalvetegevus

a)

Selleks et kontrollida punkti 21L.B.143 kohaselt ja punktis 21L.B.144 käsitletud järelevalveprogrammi kohaselt deklareeritud tootjaorganisatsiooni vastavust, teeb pädev asutus järgmist:

1.

annab järelevalve eest vastutavatele töötajatele juhised oma ülesannete täitmiseks;

2.

viib ellu hindamised, auditid, ülevaatused ja vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

3.

kogub tõendeid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punktide 21L.B.21 ja 21L.B.22 kohaseid meetmeid;

4.

teavitab deklareeritud tootjaorganisatsiooni järelevalvetegevuse tulemustest.

b)

Kui deklareeritud tootjaorganisatsiooni tegevusruumid asuvad mitmes riigis, võib punktis 21L.2 määratletud pädev asutus leppida kokku järelevalveülesannete täitmises nende liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kus teised tegevusruumid asuvad, või ELi-välises riigis asuvate tegevusruumide korral ameti poolt. Sellise kokkuleppega hõlmatud deklareeritud tootjaorganisatsiooni teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja reguleerimisalast.

c)

Muus liikmesriigis kui organisatsiooni peamiseks tegevuskohaks olevas liikmesriigis asuvates tegevusruumides pädeva asutuse tehtava järelevalve korral teavitab pädev asutus enne kohapealset auditit või tegevusruumide ülevaatust sellest kõnealuse liikmesriigi pädevat asutust.

d)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve tegemiseks vajalikuks.

e)

Kui pädev asutus avastab deklareeritud tootjaorganisatsiooni puhul rikkumise seoses jao A kohaldatavate nõuete ning punkti 21L.B.15 alapunktide c ja d kohaselt määratud ohutusmeetmete rakendamisega, tegutseb pädev asutus kooskõlas punktidega 21L.B.21 ja 21L.B.22.

21L.B.146   Deklaratsiooni muutmine

a)

Kui pädev asutus saab punkti 21L.A.128 kohase muutmisteate, kontrollib ta teate täielikkust vastavalt punktile 21L.B.141.

b)

Pädev asutus ajakohastab punkti 21L.B.144 kohaselt kehtestatud järelevalveprogrammi ja uurib, kas tuleb kehtestada tingimused, mille alusel organisatsioon võib muutuste ajal tegutseda.

c)

Pädev asutus ajakohastab registrit, kui muudatus mõjutab punkti 21L.B.142 kohaselt registreeritud deklaratsiooni mis tahes aspekti.

d)

Alapunktides a–c nõutud toimingute järel esitab pädev asutus deklareeritud tootjaorganisatsioonile kinnituse teate saamise kohta.

ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21L.B.161   Uurimine

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus valmistab ette uurimismenetlused, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

1.

taotleja kõlblikkuse hindamine;

2.

taotluse tingimuste hindamine;

3.

lennukõlblikkussertifikaatide liigitus;

4.

koos taotlusega saadud dokumentide hindamine;

5.

õhusõidukite ülevaatused;

6.

sertifikaadi vajalike tingimuste ja piirangute kindlaksmääramine.

b)

Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse saamisel kontrollib registreerimisliikmesriigi pädev asutus, kas õhusõiduk kuulub punktiga 21L.A.141 kehtestatud reguleerimisalasse.

c)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus peab tegema piisavad uurimistoimingud, et põhjendada lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmist, pikendamist, muutmist, peatamist või kehtetuks tunnistamist. Uue õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisega seotud uurimisi tehes peab registreerimisliikmesriigi pädev asutus hindama vajadust teostada õhusõiduki füüsiline ülevaatus, et tagada enne lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmist õhusõiduki vastavus ja lennuohutus. Hindamisel tuleb arvesse võtta järgmist:

1.

kõnealuse esmakordselt toodetud ja lõpliku konfiguratsiooniga toote sellise füüsilise ülevaatuse tulemused, mille on kooskõlas punkti 21L.B.143 alapunktiga b või punkti 21L.B.251 alapunktiga b teostanud registreerimisliikmesriigi pädev asutus või õhusõiduki tootnud organisatsiooni või füüsilise või juriidilise isiku üle järelevalvet tegev pädev asutus, kui need on erinevad;

2.

organisatsiooni toodetud õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädeva asutuse või selle õhusõiduki tootnud füüsilise või juriidilise isiku tehtud viimasest füüsilisest ülevaatusest möödunud aeg;

3.

käesoleva lisa alajao G või I lisa (osa 21) jao B alajao G alusel õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni välja andnud organisatsiooni järelevalve tulemused või käesoleva lisa jao A alajao R alusel sama allkirja andja väljastatud muude nõuetele vastavuse deklaratsioonide (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendite (EASA vorm 1) kontrolli tulemused;

4.

käesoleva lisa alajao G või I lisa (osa 21) jao B alajao G kohasest organisatsiooni viimasest kontrollkäigust möödunud aeg või käesoleva lisa jao A alajao R alusel sama allkirja andja väljastatud nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendi (EASA vorm 1) kontrollist möödunud aeg.

21L.B.162   Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine või muutmine

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab välja lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 25, vt I lisa (osa 21) VI liide) või muudab seda põhjendamatute viivitusteta, kui taotleja on esitanud punktis 21L.A.143 nõutud dokumentatsiooni ja täidab punkti 21L.A.144 kohustusi ning pädev asutus on veendunud, et:

1.

uue õhusõiduki puhul vastab õhusõiduk ja asjakohasel juhul selle mootor ja propeller käesoleva lisa alajao B kohaselt heakskiidetud projektile ning on seisukorras, mis võimaldab seda ohutult käitada;

2.

kasutatud õhusõiduki puhul:

i)

õhusõiduk ja asjakohasel juhul selle mootor ja propeller vastavad käesoleva lisa alajao B kohaselt heakskiidetud tüübiprojektile ja käesoleva lisa alajao D, E või M kohaselt heakskiidetud täiendavale tüübisertifikaadile, muudatusele või remonditööle;

ii)

kohaldatavad lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused on täidetud ning

iii)

õhusõiduk ja asjakohasel juhul selle mootor ja propeller on üle vaadatud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) või Vb lisaga (osa ML).

b)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab välja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EASA vorm 24B, vt I liide) või muudab seda põhjendamatute viivitusteta, kui taotleja on esitanud punktis 21L.A.143 nõutud dokumentatsiooni ja täidab punkti 21L.A.144 kohustusi ning pädev asutus on veendunud, et:

1.

uue õhusõiduki puhul vastab õhusõiduk ja asjakohasel juhul selle mootor ja propeller õhusõiduki projektile, mille vastavus nõuetele on deklareeritud kooskõlas käesoleva lisa jao A alajaoga C ja mille amet registreeris taotlemise ajal vastavalt punktile 21L.B.63, ning mis on seisukorras, mis võimaldab seda ohutult käitada;

2.

kasutatud õhusõiduki puhul:

i)

õhusõiduk ja asjakohasel juhul selle mootor ja propeller vastavad õhusõiduki projektile, mille vastavus nõuetele on deklareeritud kooskõlas käesoleva lisa jao A alajaoga C ja mille amet registreeris taotlemise ajal vastavalt punktile 21L.B.63 ning mille projektimuudatuste või remondiprojekti muudatuste vastavus nõuetele on deklareeritud kooskõlas käesoleva lisa jao A alajaoga F või N, mille on registreerinud amet kooskõlas punktiga 21L.B.122 või 21L.B.222 või deklarant kooskõlas punkti 21L.A.105 alapunktiga c;

ii)

kohaldatavad lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused on täidetud ning

iii)

õhusõiduk on üle vaadatud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) või Vb lisaga (osa ML).

c)

Erandina punkti 21L.B.162 alapunktidest a ja b annab teisest liikmesriigist pärit kasutatud õhusõiduki puhul uue registreerimisliikmesriigi pädev asutus välja lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi, kui taotleja on esitanud punkti 21L.A.145 alapunktis b nõutud dokumentatsiooni ja pädev asutus on veendunud, et taotleja vastab punkti 21L.A.144 alapunktile a.

d)

Lisaks alapunktis a või b osutatud asjakohastele lennukõlblikkussertifikaatidele annab registreerimisliikmesriigi pädev asutus ELi-välisest riigist pärit uutele ja kasutatud õhusõidukitele välja:

1.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15a, II liide) õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M);

2.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) uutele õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML);

3.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) ELi-välisest riigist pärit kasutatud õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML), kui pädev asutus on nende lennukõlblikkust kontrollinud.

e)

Lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat antakse välja määramata ajaks. Seda võib muuta ainult registreerimisliikmesriigi pädev asutus.

21L.B.163   Järelevalve

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab punkti 21L.B.21 kohaselt välja puuduse teatise, kui on tõendeid lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise mis tahes tingimuse rikkumise kohta või kui sertifikaadi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 ega selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohaseid nõudeid või kui õhusõiduk, mille nõuetele vastavus on deklareeritud, ei vasta kohaldatavale tüübiprojektile või kohaldatava projekti andmetele või jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

b)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus võtab punkti 21L.B.22 kohaselt meetmed, kui tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat välja anti, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse muul viisil vastavalt punktile 21L.A.30 või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, mille alusel piiratud lennukõlblikkussertifikaat välja anti, ei ole enam punkti 21L.B.63 kohaselt registreeritud.

ALAJAGU I – MÜRASERTIFIKAADID

21L.B.171   Uurimine

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus valmistab ette uurimismenetlused, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

1.

taotleja kõlblikkuse hindamine;

2.

taotluse tingimuste hindamine;

3.

koos taotlusega saadud dokumentide hindamine;

4.

õhusõidukite ülevaatused.

b)

Mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi taotluse saamisel kontrollib registreerimisliikmesriigi pädev asutus, kas õhusõiduk kuulub punktiga 21L.A.161 kehtestatud reguleerimisalasse.

c)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus peab mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi taotleja või omaniku suhtes viima ellu piisavad kontrollid, et põhjendada sertifikaadi väljaandmist, pikendamist, muutmist, peatamist või kehtetuks tunnistamist.

21L.B.172   Mürasertifikaatide väljaandmine või muutmine

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab välja mürasertifikaate (EASA vorm 45, vt I lisa (osa 21) VII liide) ja piiratud mürasertifikaate (EASA vorm 45B, vt II liide) või muudab neid põhjendamatute viivitusteta, kui taotleja on esitanud punktis 21L.A.163 nõutud dokumentatsiooni ning pädev asutus on veendunud, et õhusõiduk vastab kohaldatavate müranõuetega kooskõlas olevatele kehtivatele müraandmetele.

b)

Teisest liikmesriigist pärit kasutatud õhusõiduki puhul tuleb mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat välja anda ameti andmebaasist müratasemete kohta saadud vastavate andmete alusel.

c)

Mürasertifikaat või piiratud mürasertifikaat antakse välja määramata ajaks. Seda võib muuta ainult registreerimisliikmesriigi pädev asutus.

21L.B.173   Järelevalve

a)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab punkti 21L.B.21 kohaselt välja puuduse teatise, kui on tõendeid mürasertifikaadi või piiratud mürasertifikaadi väljaandmise mis tahes tingimuse rikkumise kohta või kui sertifikaadi omanik ei täida määruse (EL) 2018/1139 ega selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide asjakohaseid nõudeid või kui õhusõiduk, mille nõuetele vastavus on deklareeritud, ei vasta kohaldatavale tüübiprojektile või kohaldatava projekti andmetele.

b)

Registreerimisliikmesriigi pädev asutus võtab punkti 21L.B.22 kohaselt meetmed, kui tüübisertifikaat, mille alusel mürasertifikaat välja anti, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse muul viisil vastavalt punktile 21L.A.30 või projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, mille alusel piiratud mürasertifikaat välja anti, ei ole enam punkti 21L.B.63 kohaselt registreeritud.“;

c)

lisatakse alajagu P:

„ALAJAGU P – LENNULUBA

21L.B.241   Lennuloa väljaandmisele eelnev uurimine

a)

Ilma et see piiraks I lisa (osa 21) jao B alajao P kohaldamist, teeb liikmesriigi pädev asutus käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluva õhusõiduki lennuloa taotluse uurimisel õhusõiduki füüsilise ülevaatuse ja veendub, et õhusõiduk vastab enne lendu selle I lisa (osa 21) punktis 21.A.708 määratletud projektile, kui lennuloa taotlus on seotud järgmisega:

1.

punktis 21L.A.25 käsitletud vastavuse tagamise tegevuse tõendid õhusõiduki kohta, millel on või peaks olema tüübisertifikaat;

2.

punktis 21L.A.44 käsitletud vastavuse tagamise tegevuse tõendid õhusõiduki kohta, millel on või peaks olema projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon.

b)

Kõigi muude käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste ja õhusõidukite lennuloa taotluste korral hindab pädev asutus kooskõlas I lisa (osa 21) punktiga 21.B.520 füüsilise ülevaatuse vajadust.

c)

Kui pädev asutus leiab tõendeid, mis viitavad sellele, et õhusõiduk ei vasta I lisa (osa 21) punktis 21.A.708 määratletud projektile, esitab ta punkti 21L.B.21 kohase puuduse teate.

21L.B.242   Lennutingimuste väljaandmisele eelnev uurimine

a)

Ilma et see piiraks I lisa (osa 21) jao B alajao P kohaldamist, teeb amet käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluva õhusõiduki lennutingimuste heakskiitmise taotluse uurimisel järgmist:

1.

kui lennutingimuste taotlus on seotud punktis 21L.A.25 nimetatud vastavuse tagamise tegevuse tõendamisega õhusõiduki kohta, millel on või peaks olema tüübisertifikaat, vaatab kriitiliselt läbi õhusõiduki projekti ja teeb õhusõiduki füüsilise ülevaatuse ja hindamise, et tagada, et õhusõiduk suudab ohutult lennata ja et lennukatseid saab teha ohutult;

2.

kui lennutingimuste taotlus on seotud punktis 21L.A.44 nimetatud vastavuse tagamise tegevuse tõendamisega õhusõiduki kohta, millel on või peaks olema projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsioon, teeb õhusõiduki füüsilise ülevaatuse ja hindamise, et tagada, et õhusõiduk suudab ohutult lennata ja et lennukatseid saab teha ohutult;

3.

kui lennutingimuste taotlus on seotud vastavuse tagamise tegevuse tõendamisega punktis 21L.A.66 nimetatud suure muudatuse, punktis 21L.A.85 nimetatud täiendava tüübisertifikaadi või punktis 21L.A.206 nimetatud suure remondi korral, teeb punktide 21L.B.83, 21L.B.102 ja 21L.B.203 kohaselt tehtud hindamise alusel kindlaks õhusõiduki füüsilise ülevaatuse, hindamise ja projekti kriitilise läbivaatamise vajalikkuse, et tagada, et õhusõiduk suudab ohutult lennata ja et lennukatseid saab teha ohutult;

4.

kui lennutingimuste taotlus on seotud vastavuse tagamise tegevuse tõendamisega punktis 21L.A.108 nimetatud suure muudatuse või punktis 21L.A.227 nimetatud suure remondi korral, teeb punktide 21L.B.121 ja 21L.B.221 kohaselt tehtud hindamise alusel kindlaks õhusõiduki füüsilise ülevaatuse ja hindamise vajalikkuse, et tagada, et õhusõiduk suudab ohutult lennata ja et lennukatseid saab teha ohutult.

b)

Kui amet leiab tõendeid, mis viitavad, et õhusõiduk ei pruugi suuta ohutult lennata, esitab ta punkti 21L.B.21 kohase puuduse teate.“;

d)

lisatakse alajagu R:

„ALAJAGU R – ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON NING MOOTORITE, PROPELLERITE JA NENDE OSADE HOOLDUSTÕENDID (EASA VORM 1), MIS ON KOOSKÕLAS PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONIGA

21L.B.251   Järelevalve

a)

Pädev asutus teeb järelevalvet käesoleva lisa jao A alajao R alusel nõuetele vastavuse deklaratsioone (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendeid (EASA vorm 1) välja andva füüsilise või juriidilise isiku üle, et veenduda füüsilise või juriidilise isiku järjepidevas vastavuses jao A kohaldatavatele nõuetele ning punkti 21L.B.15 alapunktide c ja d kohaselt määratud ohutusmeetmete rakendamises.

b)

Järelevalve hõlmab iga sellise uue ja esmakordselt toodetud õhusõiduki, mootori, propelleri või osa esmakontrolli, mille kohta füüsiline või juriidiline isik on välja andnud nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendid (EASA vorm 1), ning punkti 21L.B.252 kohases järelevalveprogrammis määratud edaspidi toodetavate õhusõidukite, mootorite, propellerite ja osade ülevaatusi.

21L.B.252   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab punkti 21L.B.251 järgimise tagamiseks järelevalveprogrammi ja haldab seda. Selles järelevalveprogrammis võetakse arvesse füüsilise või juriidilise isiku konkreetset laadi, tema tegevuse keerukust, varasema järelevalvetegevuse tulemusi ning seonduvate riskide hindamist. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

tootmiskontrollisüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

füüsilise või juriidilise isiku pädevusse kuuluvate toodete ja osade asjakohase valimi tooteauditid;

iii)

tehtud tööst valimi moodustamine ning

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

b)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ning tulemuslikult toimunud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

c)

Kohaldatakse järelevalve planeerimistsüklit, mille pikkus ei ületa 24 kuud.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

1.

on füüsiline või juriidiline isik teinud tõhusalt kindlaks lennuohutusega seotud ohud ja juhtinud nendega seotud riske;

2.

on füüsiline või juriidiline isik pidevalt tõendanud vastavust punktile 21L.A.273 ja tal on täielik kontroll kõikide projektijuhtimissüsteemis tehtavate muudatuste üle;

3.

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4.

on rakendatud kõiki parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punktile 21L.B.21.

e)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui füüsiline või juriidiline isik on lisaks alapunktis d loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele pidevaks aruandmiseks füüsilise või juriidilise isiku ohutustaseme ja vastavuskontrolli kohta.

f)

Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on tõendeid selle koha, et füüsilise või juriidilise isiku ohutustase on alanenud.

g)

Iga järelevalve planeerimistsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitusaruande füüsilise või juriidilise isiku tegevuse jätkamise kohta, lähtudes järelevalve tulemustest.

21L.B.253   Järelevalvetegevus

a)

Selleks et kontrollida punkti 21L.B.251 kohaselt ja punktis 21L.B.252 käsitletud järelevalveprogrammi kohaselt füüsilise või juriidilise isiku vastavust, teeb pädev asutus järgmist:

1.

annab järelevalve eest vastutavatele töötajatele juhised oma ülesannete täitmiseks;

2.

viib ellu hindamised, auditid, ülevaatused ja vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

3.

kogub tõendeid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punktide 21L.B.21 ja 21L.B.22 kohaseid meetmeid;

4.

teavitab füüsilist või juriidilist isikut järelevalvetegevuse tulemustest.

b)

Kui füüsilise või juriidilise isiku tegevusruumid asuvad mitmes riigis, võib punktis 21L.2 määratletud pädev asutus kokku leppida järelevalveülesannete täitmises nende liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kus teised tegevusruumid asuvad, või ELi-välises riigis asuvate tegevusruumide korral ameti poolt. Sellise kokkuleppega hõlmatud füüsilist või juriidilist isikut teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja reguleerimisalast.

c)

Muus liikmesriigis kui füüsilise või juriidilise isiku peamiseks tegevuskohaks olevas liikmesriigis asuvates tegevusruumides pädeva asutuse tehtava järelevalve korral teavitab pädev asutus enne kohapealset auditit või tegevusruumide ülevaatust sellest kõnealuse liikmesriigi pädevat asutust.

d)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve tegemiseks vajalikuks.

e)

Kui pädev asutus avastab nõuetele vastavuse deklaratsioone (EASA vorm 52B) või komponentide hooldustõendeid (EASA vorm 1) välja andva füüsilise või juriidilise isiku mittevastavuse jao A kohaldatavatele nõuetele ning punkti 21L.B.15 alapunktide c ja d kohaselt määratud ohutusmeetmete rakendamises, tegutseb pädev asutus kooskõlas punktidega 21L.B.21 ja 21L.B.22.“


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/145


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1362,

1. august 2022,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveohaagiste näitajate mõjuga mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, energiatarbele ja heiteta sõiduulatusele ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/683

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, (1) eriti selle artikli 5c punkti a esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, (2) eriti selle artikli 24 lõiget 4, artikli 36 lõiget 4, artikli 44 lõiget 5 ja artikli 45 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

O3- ja O4-kategooria sõidukite näitajad võivad mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, elektritarbele ja heiteta sõiduulatusele avalduva mõju seisukohast erineda olenevalt nende sõidukite tehnilistest parameetritest. Tõhusamatel haagistel on väiksem takistusjõud, mistõttu on veduki energiatõhusus suurem. Sarnaste tehniliste parameetritega haagiste mõju veduki CO2 heitele ja kütusekulule on sarnane. Haagisesektori mitmekesisuse arvesse võtmiseks tuleks haagised jagada sõidukirühmadesse sarnase sõidukitüübi, telgede konfiguratsiooni, suurima lubatud teljekoormuse ja šassii konfiguratsiooni alusel.

(2)

Komisjoni määruses (EL) 2017/2400 (3) on esitatud sertimiskohustused ning raskeveokite CO2 heite ja kütusekulu kindlakstegemise reeglid. Kütusekulu kindlakstegemiseks kasutatakse arvutisimulatsiooni, mille jaoks on komisjon nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti a järgides välja töötanud modelleerimisvahendi VECTO. Kuna VECTO puhul ei saa arvesse võtta eri haagiste mõju ja turul ei ole ka tarkvara, mille abil saaks hinnata haagiste mõju vedukite energiatarbele, arendas komisjon välja ka spetsiaalse haagiste modelleerimisvahendi.

(3)

Üks jõude, mille sõiduk peab sõitmise ajal ületama, on õhutakistus. Teaduslikult on tõestatud, et sobivate aerodünaamiliste seadiste kasutamisega haagisel saab märgatavalt vähendada autorongi õhutakistust ja seeläbi ka energiatarvet. Seetõttu tuleks sertida ka selliste seadiste õhutakistust vähendav mõju.

(4)

Sõiduki õhutakistust saab kindlaks teha voolisedünaamika (CFD) arvutisimulatsiooniga, mis on odavam kui füüsiline katse. Sellist simulatsiooni saab kasutada aerodünaamilise seadise sertimiseks ainult siis, kui kõik selliste seadiste tootjad kasutavad vähendava mõju kindlakstegemiseks samasugust sõiduki geneerilist 3D-mudelit. Kuna selliseid sobivaid geneerilisi 3D-mudeleid ei ole, on komisjon need ise välja töötanud ja teeb need spetsiaalse platvormi kaudu tasuta kättesaadavaks.

(5)

Sõidukitootjad peaksid enne seda, kui lasevad oma sõidukid liidu turule, hindama komisjoni antud modelleerimisvahendiga nende keskkonnatoimet. Et tagada keskkonnatoime korrektne modelleerimine, peaksid tüübikinnitusasutused hindama ja jälgima modelleerimiseks kasutatavate andmetega ümberkäimist ja modelleerimisvahendi kasutamise korrektsust. Pärast sellist hindamist peaks tüübikinnitusasutus andma asjaomasele sõidukitootjale modelleerimisvahendi kasutamise loa.

(6)

Haagise keskkonnatoime infot saab kasutada tee- ja muude maksudega seoses ning seetõttu peaks see olema nähtav tootja andmefailis ja kliendiinfo failis. Võltsimise vältimiseks peaksid sõidukitootjad looma komisjoni antud modelleerimisvahendiga krüptograafilise räsi, mis peaks olema vastavustunnistusel või üksiksõiduki kinnitustunnistusel. Sellise krüptograafilise räsiga saab avastada asjaomase sõiduki eri dokumentides esinevaid lahknevusi. Samadel põhjustel tuleks samasugust räsimispõhimõtet kasutada ka komponentide ja nende sertimise puhul.

(7)

Sõidukitootjate tarbetu halduskoormuse ärahoidmiseks ja tüübikinnitusasutuste aastas tehtavate hindamiste arvu vähendamiseks peaks tehnilistel teenistustel olema lubatud kasutada üksiksõiduki kinnitust vajavate sõidukite keskkonnatoime kindlakstegemiseks komisjoni antud modelleerimisvahendit. Niisiis peaksid üksiksõiduki kinnituse omanikud saama paluda tüübikinnitusasutusel suunata neid tehnilisse teenistusse, kus hinnatakse nende sõidukite keskkonnatoimet.

(8)

On komponente, mis mõjutavad sõiduki veeretakistusmomenti oma disainist olenevalt väga teistmoodi. Selliste komponentide tootjad peaksid saama need sertida, selgitades selleks ühesuguste meetodite abil välja nende komponentide energiatõhusust mõjutavad omadused. Sõidukitootjad peaksid kasutama neid serditud väärtusi sõiduki keskkonnatoime hindamisel modelleerimisvahendi sisendandmetena. Kui komponent ei ole serditud, peaks sõidukitootja kasutama serditud väärtuste asemel standardseid väärtusi.

(9)

Komponentide sertimise kulude piiramiseks peaksid komponenditootjad saama rühmitada komponendid tüüpkondadesse. Igast komponenditüüpkonnast tuleks katseid teha komponendi paigaldamiseks ettenähtud sõiduki keskkonnatoime seisukohalt kõige ebasoodsamate omadustega komponendiga, mille tulemusi kohaldataks kogu tüüpkonnale.

(10)

Käesoleva määruse sätted moodustavad osa direktiiviga (EL) 2018/858 kehtestatud raamistikust ning täiendavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (4) sätteid vastavustunnistuse ja üksiksõiduki kinnitustunnistuse väljaandmise kohta. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/683 vastavaid lisasid muuta, et lisada tüübikinnitusmenetlusse vajalikud muudatused.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artiklis 83 osutatud mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse muude O3- ja O4-kategooria sõidukite suhtes kui:

(a)

koormakerega, v.a furgoonkerega sõidukid (määratlus artikli 2 punktis 2);

(b)

sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on alla 8 000 kg;

(c)

sõidukid, millel on üle kolme telje;

(d)

vahetäishaagised ja vahepoolhaagised;

(e)

eelikud;

(f)

sõidukid, mille maksimaalsed lubatud mõõtmed ületavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/535 (5) XIII lisa E jaos sätestatut;

(g)

veoteljega sõidukid.

Artikkel 2

Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„modelleerimisvahend“ – komisjoni loodud elektrooniline tööriist, millega hinnata O3- ja O4-kategooria sõidukite näitajaid mootorsõidukite CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast;

(2)

„furgoonkere“ – suletud pealisehitis, mis on sõiduki raami osa, kaitseb veetavaid kaupu ning millele kerekoodide täienduseks III lisa tabeli 3 kohaselt määratud numbrid on 03, 04, 05, 06 või 32;

(3)

„räsimistööriist“ – komisjoni loodud elektrooniline tööriist, mis tekitab üheselt mõistetava seose serditud komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi ja selle sertimisdokumendi vahel või sõiduki ning tootja andmefaili ja kliendiinfo faili vahel;

(4)

„tootja“ – isik või organ, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees sertimise kõigi aspektide eest ning komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste nõuetele vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas see isik või organ osaleb vahetult kõigis serditava komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi konstrueerimise etappides;

(5)

„sõidukitootja“ – organ või isik, kes vastutab artikli 8 kohaste tootja andmefaili ja kliendiinfo faili eest;

(6)

„CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused“ – komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi omadused, mis määravad ära selle mõju sõiduki CO2 heitele ja kütusekulule;

(7)

„aerodünaamiline seadis“ – seadis, seade või nende konkreetse konfiguratsiooniga kombinatsioon, mis on mõeldud vähendama vähemalt mootorsõidukist ja haagisest või poolhaagisest koosnevate autorongide õhutakistust;

(8)

„geneeriline geomeetria“ – komisjoni loodud kolmemõõtmeline mudel voolisedünaamika arvutisimulatsiooni jaoks;

(9)

„tootja andmefail“ – modelleerimisvahendiga saadud IV lisa I osa kohane fail, milles on tootjaga seotud andmed, sisendandmete dokumendid, modelleerimisvahendi sisendteave ning sõiduki näitajad mootorsõiduki CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast;

(10)

„kliendiinfo fail“ – modelleerimisvahendiga saadud IV lisa II osas esitatud vormi kohane fail, milles on sõidukiga seotud andmed ning selle näitajad mootorsõiduki CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast;

(11)

„sisendandmed“ – andmed komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste kohta, mida modelleerimisvahend kasutab sõiduki CO2 heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks;

(12)

„sisendteave“ – sõiduki omadustega seotud teave, mida modelleerimisvahend kasutab sõiduki CO2 heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks ning mis ei ole sisendandmed;

(13)

„volitatud üksus“ – riigi ametiasutus, mida liikmesriik on volitanud nõudma tootjatelt ja sõidukitootjatelt asjakohast teavet vastavalt konkreetse komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste kohta või uute sõidukite CO2 heite ja kütusekulu kohta.

II PEATÜKK

SÕIDUKIRÜHMAD, ELEKTROONILISED TÖÖRIISTAD JA SÕIDUKITE GENEERILISED GEOMEETRIAD

Artikkel 3

Sõidukirühmad

Sõidukitootjad jaotavad oma sõidukid rühmadesse, järgides I lisa punkti 2.

Artikkel 4

Elektroonilised tööriistad

1.   Sõidukitootjad kasutavad järgmisi elektroonilisi tööriistu, mille komisjon teeb neile allalaaditava tarkvarana tasuta kättesaadavaks:

(a)

modelleerimisvahend;

(b)

räsimistööriist.

Komisjon hooldab elektroonilisi tööriistu ning pakub neile modifikatsioone ja uuendeid.

2.   Komisjon teeb lõikes 1 osutatud elektroonilised tööriistad kättesaadavaks spetsiaalse avaliku elektroonilise jaotusplatvormi kaudu.

III PEATÜKK

LUBA KASUTADA MODELLEERIMISVAHENDIT TÜÜBIKINNITUSE OTSTARBEL

Artikkel 5

Modelleerimisvahendi kasutamise loa taotlemine, et hinnata uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast

1.   Sõidukitootjad taotlevad tüübikinnitusasutuselt modelleerimisvahendi kasutamise loa, et hinnata uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast.

2.   Sõidukitootja esitab modelleerimisvahendi kasutamise taotlusetüübikinnitusasutusele II lisa 1. liites esitatud vormi kasutades.

Modelleerimisvahendi kasutamise loa taotlusega peab kaasas olema kõik alljärgnev:

(a)

II lisa punktis 1 nimetatud protsesside üksikasjalik kirjeldus;

(b)

II lisa punktis 2 nimetatud hinnang.

3.   Sõidukitootjad esitavad modelleerimisvahendi kasutamise loa taotluse hiljemalt koos asjaomasele sõidukile tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse saamise taotlusega.

Artikkel 6

Modelleerimisvahendi kasutamise loa andmisele kohaldatavad haldussätted

1.   Tüübikinnitusasutus annab modelleerimisvahendi kasutamise loa juhul, kui asjaomane sõidukitootja esitab artikli 5 kohase taotluse ja tõendab, et kõik protsessid on sisse seatud II lisa punktis 1 sätestatud nõudeid järgides.

2.   Luba väljastatakse II lisa 2. liites esitatud vormi kujul.

Artikkel 7

Hilisemad muudatused protsessides, mis on sisse seatud uute sõidukite näitajate hindamiseks CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast

1.   Kui sõidukitootja on saanud modelleerimisvahendi kasutamise loa ja teeb muudatusi selle alla kuuluvates protsessides, mille ta seadis sisse, et hinnata uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast, ning need muudatused võivad mõjutada mainitud protsesside täpsust, usaldusväärsust või stabiilsust, teavitab ta neist viivitamata tüübikinnitusasutust.

2.   Lõikes 1 osutatud teatise saamisel teatab tüübikinnitusasutus asjaomasele sõidukitootjale, kas muudetud protsesside kohta jääb artikli 6 kohaselt antud luba kehtima või mitte.

3.   Kui modelleerimisvahendi kasutamise luba lõikes 1 nimetatud muudatustele ei kohaldu, taotleb sõidukitootja ühe kuu jooksul lõikes 2 osutatud teabe saamisest artikli 5 kohaselt uut luba. Kui sõidukitootja uut luba ei taotle või uue loa taotlus jäetakse rahuldamata, võtab tüübikinnitusasutus loa tagasi.

IV PEATÜKK

MODELLEERIMISVAHENDI KASUTAMINE

Artikkel 8

Kohustus hinnata uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast

1.   Sõidukitootja teeb kindlaks iga liidus müüdava, registreeritava või kasutusele võetava uue sõiduki näitajad CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast, kasutades modelleerimisvahendi uusimat versiooni.

2.   Sõidukitootja kannab modelleerimisvahendiga tehtud modelleerimise tulemused tootja andmefaili.

Tootja faili muutmine on keelatud (v.a artikli 21 lõike 2 teises lõigus ja artikli 23 lõikes 3 nimetatud juhtudel).

3.   Sõidukitootja loob räsimistööriistaga tootja andmefaili ja kliendiinfo faili jaoks krüptograafilise räsi.

4.   Igal registreeritaval, müüdaval või kasutusele võetaval sõidukil peab olema kaasas kliendiinfo fail.

Iga kliendiinfo fail peab sisaldama tootja andmefaili krüptograafilise räsi jäljendit.

5.   Igal müüdaval, registreeritaval või kasutusele võetaval sõidukil peab olema vastavustunnistus või, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse direktiivi 2018/858 artikli 44 või 45 alusel, üksiksõiduki kinnitustunnistus koos tootja andmefaili ja kliendiinfo faili krüptograafilise räsi jäljendiga.

6.   Erandina lõigetest 1–5 võivad sõidukitootjad, kes taotlevad üksiksõiduki kinnitust asjaomastesse sõidukirühmadesse kuuluvatele sõidukitele, paluda tüübikinnitusasutuselt hiljemalt koos üksiksõiduki kinnituse saamise taotlusega, et selleks määratud tehniline teenistus hindaks nende sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast. Selline taotlus peab sisaldama III lisa 1. liites sätestatud sisendandmeid ja -teavet. Sõidukitootja esitab määratud tehnilisele teenistusele artikli 11 lõike 1 kohaselt serditavatele komponentide sisendandmed ja -teabe XML-failides.

7.   Erandina lõigetest 1–5 võivad sõidukitootjad, kellel on tüübikinnitus olemas ja kes toodavad aastas alla 30 asjaomastesse sõidukirühmadesse kuuluva sõiduki, paluda, et tehniline teenistus teeks modelleerimise, et hinnata nende sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast. Iga sõiduki kohta käiv taotlus peab sisaldama III lisa 1. liites sätestatud sisendandmeid ja -teavet. Sõidukitootja esitab määratud tehnilisele teenistusele artikli 11 lõike 1 kohaselt serditavate komponentide sisendandmed ja -teabe XML-failides.

8.   Lõigete 6 ja 7 kohaldamiseks määrab tüübikinnitusasutus tehnilise teenistuse, kes kasutab modelleerimisvahendit ning koostab tootja andmefaili ja kliendiinfo faili.

Artikkel 9

Modelleerimisvahendi ja räsimistööriista muudatused, uuendid ja tõrked

1.   Modelleerimisvahendi muutmise või uuendamise korral peab sõidukitootja hakkama kasutama muudetud või uuendatud modelleerimisvahendit hiljemalt kolme kuu jooksul pärast muudatuste või uuendite spetsiaalsel elektroonilisel jaotusplatvormil kättesaadavaks tegemist.

2.   Kui uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast ei saa kindlaks teha modelleerimisvahendi tõrke tõttu, teatab sõidukitootja sellest spetsiaalse elektroonilise jaotusplatvormi kaudu viivitamatult komisjonile.

3.   Kui uute sõidukite näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast ei saa kindlaks teha modelleerimisvahendi tõrke tõttu, modelleerib sõidukitootja nende sõidukite puhul selle mõju kuni seitsme kalendripäeva jooksul pärast muudatuste või uuendite kättesaadavaks tegemist selleks ettenähtud elektroonilisel jaotusplatvormil. Kuni muudatuste või uuendite kättesaadavaks tegemiseni loetakse artiklis 8 sätestatud kohustused peatunuks nende sõidukite puhul, mille näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast ei ole võimalik kindlaks teha.

Artikkel 10

Modelleerimisvahendi sisendite ja väljundteabe kättesaadavus

1.   Sõidukitootjad või kui modelleerimist teeb tehniline teenistus, siis liikmesriigi määratud vastutavad organid säilitavad tootja andmefaili ning tunnistused komponentide, süsteemide ja eraldi tehniliste moodulite CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste kohta vähemalt 10 aasta jooksul pärast sõiduki tootmist või tüübikinnitust.

2.   Liikmesriigi volitatud üksuse või komisjoni nõudmisel esitab sõidukitootja või lõikes 1 nimetatud vastutav organ kõnealusele üksusele või komisjonile 15 tööpäeva jooksul tootja andmefaili ning tunnistused komponentide, süsteemide ja eraldi tehniliste moodulite CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste kohta.

3.   Tüübikinnitusasutus, mis on andnud artikli 6 kohase modelleerimisvahendi kasutamise loa või sertinud artikli 17 kohaselt komponendi, eraldi tehnilise mooduli või süsteemi CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused, esitab liikmesriigi volitatud üksuse või komisjoni nõudmisel talle 15 tööpäeva jooksul artikli 5 lõikes 2 nimetatud modelleerimisvahendi kasutamise loa taotluse või artikli 16 lõikes 2 nimetatud sertimistaotluse CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste kohta.

V PEATÜKK

CO2 HEIDET JA KÜTUSEKULU MÕJUTAVAD AERODÜNAAMILISTE SEADISTE JA REHVIDE OMADUSED

Artikkel 11

Komponendid, eraldi tehnilised moodulid ja süsteemid, mis on olulised uute sõidukite näitajate hindamisel CO2 heitele ja kütusekulule avaldatava mõju seisukohast

1.   Modelleerimisvahendi sisendandmed peavad sisaldama järgmiste komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavaid omadusi:

(a)

aerodünaamilised seadised;

(b)

rehvid.

2.   Sõidukitootjad võtavad aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste puhul aluseks selliste seadiste tüüpkonna kohta artikli 13 kohaselt kindlaks määratud väärtused ja lasevad need omadused artikli 17 kohaselt sertida. Kui kindlaks määratud väärtused puuduvad ja sertimist ei ole tehtud, võtavad sõidukitootjad aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste puhul aluseks artikli 12 kohaselt kindlaks määratud standardväärtused.

3.   Sõidukitootjad võtavad rehvide CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste puhul aluseks määruse (EL) 2017/2400 artikli 12 või 13 kohaselt kindlaks määratud serditud või standardväärtused.

4.   Kui sõiduk on kavas registreerida, müüa või kasutusele võtta talverehvide ja standardrehvide täiskomplektiga, võib sõidukitootja valida, milliste rehvide puhul ta hindab uue sõiduki näitajaid CO2 heitele ja kütusekulule avalduva mõju seisukohast.

Artikkel 12

Standardväärtused

Aerodünaamiliste seadiste standardväärtused määrab modelleerimisvahend automaatselt, kasutades selleks V lisa 6. liites sätestatud parameetreid.

Artikkel 13

Serditud väärtused

Aerodünaamiliste seadiste serditud väärtused määratakse kindlaks vastavalt V lisa punktile 3.

Artikkel 14

Sõidukite geneerilised geomeetriad

1.   V lisas nimetatud aerodünaamiliste seadiste andmete kindlakstegemiseks peavad selliste seadiste tootjad kasutama järgmisi geneerilisi geomeetriaid:

(a)

4×2 sadulveduki geneeriline geomeetria;

(b)

4×2 sadulveduki geneeriline geomeetria mahupõhiste poolhaagiste jaoks;

(c)

jäiga kerega 4×2 veoauto geneeriline geomeetria;

(d)

jäiga kerega 6×2 veoauto geneeriline geomeetria;

(e)

poolhaagise geneeriline geomeetria;

(f)

mahupõhise poolhaagise geneeriline geomeetria;

(g)

täishaagise geneeriline geomeetria;

(h)

mahupõhise täishaagise geneeriline geomeetria;

(i)

kesktelghaagise geneeriline geomeetria;

(j)

mahupõhise kesktelghaagise geneeriline geomeetria;

(k)

tagatiiva geneeriline geomeetria;

(l)

poolhaagise külgkatete geneeriline geomeetria.

2.   Komisjon teeb lõikes 1 osutatud geneerilised geomeetriad .igs-, .step- ja .stl-failivormingus tasuta kättesaadavaks spetsiaalse avaliku elektroonilise jaotusplatvormi kaudu.

Artikkel 15

Aerodünaamiliste seadiste tüüpkonnad serditud väärtuste korral

1.   Aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna esindaja puhul kindlaksmääratud serditud väärtused kehtivad V lisa 4. liites sätestatud tüüpkonnakriteeriumide kohaselt kõigi selle tüüpkonna liikmete kohta.

2.   Tüüpkonda esindava seadise CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused ei tohi olla paremad kui mis tahes teise sama tüüpkonna liikme omadused.

3.   Aerodünaamiliste seadiste tootjad esitavad tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et tüüpkonda esindav seadis esindab täielikult oma tüüpkonda.

4.   Aerodünaamilise seadise tootja taotlusel ning kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib seadise (mitte tüüpkonda esindava seadise) CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused märkida aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna tunnistusele.

Esimeses lõigus nimetatud CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused määratakse kindlaks V lisa punkti 3 kohaselt.

5.   Kui teatava aerodünaamilise seadise CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused, mis on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 4, annavad tulemuseks suurema CO2 heite ja kütusekulu kui tüüpkonda esindava seadise puhul, jätavad nende seadiste tootjad selle aerodünaamilise seadise asjaomasest tüüpkonnast välja või taotlevad artikli 18 kohaselt tunnistuse laiendamist.

Artikkel 16

Aerodünaamiliste seadiste ja nende tüüpkondade CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste sertimise taotlus

1.   Aerodünaamiliste seadiste tootjad esitavad tüübikinnitusasutusele seadiste või nende tüüpkondade CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste sertimise taotluse.

2.   Lõikes 1 nimetatud sertimistaotlus tuleb esitada V lisa 2. liites esitatud vormi kujul.

Taotlusega koos esitatakse ka kõik alljärgnev:

(a)

selgitus aerodünaamilise seadise tehnilise lahenduse nende osade kohta, mis mõjutavad CO2 heidet, kütusekulu ja energiatarvet märkimisväärselt;

(b)

V lisa punkti 3 kohane valideerimisaruanne;

(c)

V lisa punkti 3 kohane tehniline aruanne (sh arvutisimulatsiooni tulemused);

(d)

aerodünaamilise seadise korrektse paigaldamise dokumentatsioon;

(e)

määruse (EL) 2018/858 IV lisa punkti 2 kohaselt välja antud vastavusavaldus.

3.   Kui aerodünaamilist seadist pärast sertimist muudetakse, ei muutu tunnistus kehtetuks, kui seadise algseid omadusi või tehnilisi parameetreid ei muudeta nii, et muutub seadise mõju CO2 heitele ja kütusekulule.

Artikkel 17

Aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste sertimine

1.   Kui artiklis 13 sätestatud nõue on täidetud, serdivad tüübikinnitusasutused aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omadustega seotud väärtused ja väljastavad tunnistuse V lisa 1. liite kohase vormi kujul.

2.   Tüübikinnitusasutused määravad sertimisnumbri kooskõlas V lisa 3. liites sätestatud nummerdamissüsteemiga.

Tüübikinnitusasutused ei anna sama sertimisnumbrit ühelegi teisele aerodünaamiliste seadiste tüüpkonnale. Sertimisnumber on tehnilise aruande tunnuskood.

3.   Tüübikinnitusasutused koostavad räsimistööriistaga sertimisnumbrist ja artikli 16 lõike 2 punktis c nimetatud arvutimodelleerimistulemusi sisaldavast failist krüptograafilise räsi. See räsi tuleb teha vahetult pärast arvutimodelleerimistulemuste saamist. Tüübikinnitusasutused kannavad krüptograafilise räsi jäljendi koos sertimisnumbriga CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste tunnistusele.

Artikkel 18

Laiendus, millega lisatakse aerodünaamiline seadis aerodünaamiliste seadiste tüüpkonda

1.   Aerodünaamiliste seadiste tootja soovil ja asjaomase tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib aerodünaamiliste seadiste tüüpkonda lisada uue aerodünaamilie seadise, kui see vastab V lisa 4. liites esitatud kriteeriumidele, sel juhul annab tüübikinnitusasutus välja muudetud tunnistuse, millel on laiendusnumber.

Asjaomase aerodünaamilise seadise tootjad muudavad artikli 16 lõikes 2 nimetatud teabedokumenti vastavalt ja esitavad selle tüübikinnitusasutusele.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud aerodünaamilise seadise CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused on halvemad kui tüüpkonna esindaja omadused, saab see uus aerodünaamiline seadis ise aerodünaamilise seadise tüüpkonna uueks esindajaks.

Artikkel 19

Aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste sertimise seisukohalt olulised muudatused

1.   Aerodünaamiliste seadiste tootjad teavitavad oma tüübikinnitusasutust kõigist seadise tehnilises lahenduses või tootmises tehtud muudatustest, mis on leidnud aset pärast artiklis 17 nimetatud sertimist ning millel on märkimisväärne mõju nendega varustatud sõidukite CO2 heitele ja kütusekulule.

2.   Lõikes 1 osutatud teatise saamisel annab asjaomane tüübikinnitusasutus asjaomasele tootjale teada, kas tunnistus kehtib ka muudatustest mõjutatud seadiste kohta või on vaja artikli 13 kohast arvutimodellatsiooni.

3.   Kui muudatustest mõjutatud aerodünaamilised seadised ei ole hõlmatud artikli 17 lõikes 1 nimetatud tunnistusega , taotleb asjaomane tootja sellest teada saades ühe kuu jooksul tüübikinnitusasutuselt uut tunnistust või artikli 18 lõike 1 kohast tunnistuse laiendamist.

Kui aerodünaamilise seadise tootja ei taotle nimetatud tähtaja jooksul uut tunnistust või tunnistuse laiendamist või kui taotlus jäetakse rahuldamata, võtab tüübikinnitusasutus tunnistuse tagasi.

VI PEATÜKK

MODELLEERIMISVAHENDI KASUTAMISE NING SISENDTEABE JA -ANDMETE NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 20

Sõidukitootja, tüübikinnitusasutuse ja komisjoni kohustused seoses modelleerimisvahendi kasutamise nõuetelevastavusega

1.   Sõidukitootja teeb kõik, mida on vaja selleks, et kõigi artikli 6 kohaselt antud loaga hõlmatud mootorsõidukite CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate näitajate kindlakstegemiseks kehtestatud protsessid on alati selleks otstarbeks piisavad.

2.   Tüübikinnitusasutused teevad II lisa punktis 2 nimetatud hindamist igal aastal, et veenduda, kas protsessid, mille sõidukitootja on sisse seadnud mootorsõidukite CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate näitajate hindamiseks, on endiselt piisavad, ning kontrollida sisendteabe ja -andmete valikut ja seda, kas sõidukitootja simulatsioone kordab.

Tüübikinnitusasutused võivad hinnata ka sagedamini kui korra aastas, kui nad peavad sellist hindamist põhjendatuks, aga mitte sagedamini kui neli korda aastas.

Artikkel 21

Modelleerimisvahendi kasutamise nõuetelevastavusega seotud parandusmeetmed

1.   Kui tüübikinnitusasutused leiavad artikli 20 lõiget 2 kohaldades, et protsessid, mis sõidukitootja on kehtestanud mootorsõidukite näitajate hindamiseks CO2 heitele ja kütusekulule avaldatava mõju seiskohast, ei ole kooskõlas loaga või võivad viia asjaomaste sõidukite näitajate ebakorrektse hindamiseni, nõuavad nad sõidukitootjalt parandusmeetmete kava esitamist hiljemalt ühe kuu jooksul alates tüübikinnitusasutuselt taotluse saamisest. Kui sõidukitootja tõendab, et parandusmeetmete kava esitamiseks on vaja rohkem aega, võivad tüübikinnitusasutused anda ajapikendust kuni ühe kuu.

2.   Tüübikinnitusasutused kiidavad lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kava heaks või lükkavad selle tagasi ühe kuu jooksul pärast selle saamist. Tüübikinnitusasutused teavitavad oma otsusest asjaomast sõidukitootjat ja kõiki teisti liikmesriike.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda, et sõidukitootja väljastaks uue tootjaandmefaili, kliendiinfo faili, üksiksõiduki kinnitustunnistuse ja vastavustunnistuse, võttes aluseks sõiduki näitajate mõju uue hindamise CO2 heite ja kütusekulu seisukohast, mis kajastavad lõike 1 kohase heakskiidetud parandusmeetmete kava kohaselt rakendatud muudatusi.

3.   Sõidukitootja vastutab lõikes 1 mainitud heakskiidetud parandusmeetmete kava järgimise eest.

4.   Kui tüübikinnitusasutus lõikes 1 nimetatud parandusmeetmete kava heaks ei kiida või on teinud kindlaks, et parandusmeetmeid ei rakendata korrektselt, võtab ta vajalikud meetmed, et tagada modelleerimisvahendi kasutamise nõuetelevastavus, või võtab loa tagasi.

Artikkel 22

Tootja ja tüübikinnitusasutuse kohustused seoses aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste nõuetelevastavusega

Aerodünaamiliste seadiste tootjad võtavad määruse (EL) 2018/858 IV lisa punkti 3 kohaselt meetmeid, mida on vaja selleks, et artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused, mis on artikli 17 kohaselt serditud, ei kaldu serditud väärtustest kõrvale.

Artikkel 23

Aerodünaamiliste seadiste CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste nõuetele vastavuse tagamiseks mõeldud parandusmeetmed

1.   Kui tüübikinnitusasutused leiavad artiklite 20 ja 21 kohaldamisel, et tootja võetud meetmed, mille eesmärk on tagada artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud ja artikli 17 kohaselt serditud aerodünaamiliste seadiste nõuetele vastavus, ei ole piisavad, nõuavad nad nende aerodünamiliste seadiste tootjalt parandusmeetmete kava esitamist ühe kuu jooksul alates sellest, mil asjaomane tootja saab taotluse. Kui aerodünaamiliste seadiste tootja tõendab, et parandusmeetmete kava esitamiseks on vaja rohkem aega, võivad tüübikinnitusasutused anda ajapikendust kuni ühe kuu.

2.   Parandusmeetmete kava kohaldatakse kõigile aerodünaamilistele seadistele (või asjakohasel juhul nende tüüpkondadele), mida tüübikinnitusasutus on oma taotluses nimetanud.

3.   Tüübikinnitusasutused otsustavad, kas kiita parandusmeetmete kava heaks või lükata see tagasi, ühe kuu jooksul pärast selle saamist. Tüübikinnitusasutused teatavad aerodünaamiliste seadiste tootjale ja kõigile teistele liikmesriikidele oma otsusest parandusmeetmete kava heaks kiita või tagasi lükata.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda, et sõidukitootjad, kes on asjaomased seadised oma sõidukitele paigaldanud, väljastaksid uue tootjaandmefaili, kliendiinfo faili, üksiksõiduki tüübikinnituse ja vastavustunnistuse, mille aluseks on asjaomaste aerodünaamiliste seadiste puhul artikli 22 kohasete meetmetega väljaselgitatud CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavad omadused.

4.   Asjaomaste aerodünaamiliste seadiste tootjad vastutavad heakskiidetud parandusmeetmete kava järgimise eest.

5.   Asjaomaste aerodünaamiliste seadiste tootjad peavad arvestust kõigi tagasi kutsutud ja remonditud või muudetud aerodünaamiliste seadiste kohta ning selle kohta, milline töökoda neid remontis. Tüübikinnitusasutused peavad taotluse korral saama juurdepääsu sellele teabele parandusmeetmete kava täitmise ajal ja viie aasta jooksul pärast selle kava rakendamise lõppu.

6.   Kui tüübikinnitusasutus ei ole parandusmeetmete kavale heakskiitu andnud või on teinud kindlaks, et parandusmeetmeid ei rakendata korrektselt, võtab ta vajalikud meetmed, et tagada asjaomaste aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste nõuetelevastavus, või võtab nende omaduste tunnistuse tagasi.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Üleminekusätted

Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 3 kohaldamist, keelavad liikmesriigid juhul, kui artiklis 8 osutatud kohustused ei ole täidetud, alates 1. juulist 2024 selliste sõidukirühmade registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, mille kaks esimest numbrit on 11, 12, 13, 42, 43, 61, 62 ja 63.

Artikkel 25

Rakendusmääruse (EL) 2020/683 muudatused

Rakendusmääruse (EL) 2020/683 I, II, III ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale.

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 8 lõiget 4 hakatakse siiski kohaldama alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(2)  ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.

(3)  Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).

(4)  Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).

(5)  Komisjoni 31. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/535, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad sõidukite ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ühtsete menetluste ja tehniliste kirjelduste kohta seoses nende ehituse üldandmete ja ohutusega (ELT L 117, 6.4.2021, lk 1).


I LISA

SÕIDUKITE KLASSIFITSEERIMINE SÕIDUKIRÜHMADESSE

1.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„pehmete seintega furgoonkere“ – karbikujuline koormakere, millel on vähemalt kaks külge kas täielikult või külgluugi ülemisest äärest pealisehitise katuseni kaetud presendiga ning mille kerekoode täiendavad numbrid on 32 või 06;

(2)

„jäikade seintega furgoonkere“ – karbikujuline koormakere, mille kerekoode täiendavad numbrid 03 või 05;

(3)

„jahutusega furgoonkere“ – karbikujuline koormakere, mille kerekoode täiendab 04;

(4)

„koormakerekere sisekõrgus“ – koormakere siseruumi kõrgus ilma seesmisi eendeid (rattakoopad, ribid ja konksud) arvesse võtmata, nagu on määratletud ISO standardi 612:1978 punktis 6.15; kui furgooni sein on kumer, võetakse mõõde rõhttasandite vahel, mis on puutepindadeks kõverpindadele, tehes mõõtmised kere sees;

(5)

„koormakere sisepikkus“ – koormakere siseruumi pikkus sisemisi eendeid (rattakoopad, ribid ja konksud) arvesse võtmata, nagu on määratletud ISO standardi 612:1978 punktis 6.15; kui furgooni esimene või tagumine sein on kumer, võetakse mõõde rõhttasandite vahel, mis on puutepindadeks kõverpindadele, tehes mõõtmised kere sees;

(6)

„mahupõhine“ – haagis on mõeldud peamiselt mahtveose jaoks ja selle siseruumi kõrgus on vähemalt 2,9 meetrit:

(a)

poolhaagiste puhul mõõdetuna telikust veoseruumi lõpuni;

(b)

täis- ja kesktelghaagiste puhul mõõdetuna kogu veoseruumi pikkuses.

2.   Sõidukite klassifitseerimine sõidukirühmadesse

Tabel 1

Poolhaagiste sõidukirühmad

Klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

TPMLM (*2)teljekomplekti kohta (t)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*1))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*1))

Asulasisene vedu

DA-poolhaagised

1

Pehmete seintega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

111

5RD

 

5RD

 

5RD

Jah

111V

5RD

 

5RD

 

5RD

Jäikade seintega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

112

5RD

 

5RD

 

5RD

Jah

112V

5RD

 

5RD

 

5RD

Jahutusega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

113

5RD

 

5RD

 

5RD

2

Pehmete seintega furgoonkere

≥ 8,0 t ja ≤ 18 t

Ei

121

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

121V

5LH

 

5LH

 

5LH

> 18 t

Ei

122

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

122V

5LH

 

5LH

 

5LH

Jäikade seintega furgoonkere

≥ 8,0 t ja ≤ 18 t

Ei

123

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

123V

5LH

 

5LH

 

5LH

> 18 t

Ei

124

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

124V

5LH

 

5LH

 

5LH

Jahutusega furgoonkere

≥ 8,0 t ja ≤ 18 t

Ei

125

5LH

 

5LH

 

5LH

> 18 t

Ei

126

5LH

 

5LH

 

5LH

3

Pehmete seintega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

131

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

131V

5LH

 

5LH

 

5LH

Jäikade seintega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

132

5LH

 

5LH

 

5LH

Jah

132V

5LH

 

5LH

 

5LH

Jahutusega furgoonkere

≥ 8,0 t

Ei

133

5LH

 

5LH

 

5LH

4

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

(141)

 

---

Jah

(141V)

 

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

(142)

 

---

Jah

(142V)

 

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

(143)

 

RD

=

piirkondlik vedu

LH

=

pikamaavedu


Tabel 2

Vahepoolhaagiste sõidukirühmad

Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

TPMLM (*4) teljekomplekti kohta (t)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*3))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*3))

Asulasisene vedu

Vahepoolhaagised

2

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

(221)

 

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

(222)

 

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

(223)

 

3

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

(231)

 

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

(232)

 

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

(233)

 


Tabel 3

Eelikute sõidukirühmad

Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

Suurim tehniliselt lubatud täismass teljekomplekti kohta (t) (*6)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*6))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*5))

Asulasisene vedu

SJ eelikud

2

Eelik

---

Ei

(321)

 

Jah

(321V)

 


Tabel 4

Täishaagiste sõidukirühmad

Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

TPMLM (*8) teljekomplekti kohta (t)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*7))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*7))

Asulasisene vedu

DB-täishaagised

2

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

421

9LH

 

9LH

 

9LH

Jah

421V

9LH

 

9LH

 

9LH

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

422

9LH

 

9LH

 

9LH

 

Jah

422V

9LH

 

9LH

 

9LH

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

423

9LH

 

9LH

 

9LH

3

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

431

4LH

 

4LH

 

4LH

Jah

431V

4LH

 

4LH

 

4LH

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

432

4LH

 

4LH

 

4LH

 

Jah

432V

4LH

 

4LH

 

4LH

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

433

4LH

 

4LH

 

4LH

4

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

(441)

 

Jah

(441V)

 

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

(442)

 

 

Jah

(442V)

 

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

(443)

 

LH

=

Pikamaavedu


Tabel 5

Vahehaagiste sõidukirühmad

Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

TPMLM (*10) teljekomplekti kohta (t)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*9))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*9))

Asulasisene vedu

Vahetäishaagis

4

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

(541)

 

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

(542)

 

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

(543)

 


Tabel 6

Kesktelghaagiste sõidukirühmad

Sõidukirühmadesse klassifitseerimise seisukohast oluliste elementide kirjeldus

Sõidukirühm

Kasutusotstarbe ja sõiduki konfiguratsiooni määramine

Telgede arv

Keretüüp

Suurim tehniliselt lubatud täismass teljekomplekti kohta (t) (*12)

Mahupõhine

Pikamaavedu

Pikamaavedu (EMS (*11))

Piirkondlik vedu

Piirkondlik vedu (EMS (*11))

Asulasisene vedu

DC-kesktelghaagised

1

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

611

2RD

 

2RD

 

2RD

---

Jah

611V

2RD

 

2RD

 

2RD

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

612

2RD

 

2RD

 

2RD

---

Jah

612V

2RD

 

2RD

 

2RD

2

Pehmete seintega furgoonkere

≤ 13,5 t

Ei

621

2RD

 

2RD

 

2RD

Jah

621V

2RD

 

2RD

 

2RD

> 13,5 t

Ei

622

9LH

 

9LH

 

9LH

Jah

622V

9LH

 

9LH

 

9LH

Jäikade seintega furgoonkere

≤ 13,5 t

Ei

623

2RD

 

2RD

 

2RD

Jah

623V

2RD

 

2RD

 

2RD

> 13,5 t

Ei

624

9LH

 

9LH

 

9LH

Jah

624V

9LH

 

9LH

 

9LH

Jahutusega furgoonkere

> 13,5 t

Ei

625

9LH

 

9LH

 

9LH

3

Pehmete seintega furgoonkere

---

Ei

631

4LH

 

4LH

 

4LH

---

Jah

631V

4LH

 

4LH

 

4LH

Jäikade seintega furgoonkere

---

Ei

632

4LH

 

4LH

 

4LH

---

Jah

632V

4LH

 

4LH

 

4LH

Jahutusega furgoonkere

---

Ei

633

4LH

 

4LH

 

4LH

RD

=

Piirkondlik vedu

LH

=

Pikamaavedu


(*1)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*2)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass

(*3)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*4)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass.

(*5)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*6)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass.

(*7)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*8)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass.

(*9)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*10)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass.

(*11)  EMS – Euroopa moodulsüsteem.

(*12)  TPMLM – suurim tehniliselt lubatud täismass.


II LISA

MODELLEERIMISVAHENDI KASUTAMISEGA SEOTUD NÕUDED JA PROTSESSID

1.   

Sõidukitootja kehtestab protsessid modelleerimisvahendi kasutamiseks

1.1.   

Sõidukitootja kehtestab järgmised protsessid:

1.1.1.   

Andmehaldussüsteem, mis hõlmab modelleerimisvahendi jaoks sisendteabe ja -andmete hankimist, salvestamist, töötlemist ja väljavõtmist ning komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide tüüpkondade CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste tunnistuste haldamist. Süsteem peab:

(a)

tagama korrektse(te) sisendteabe ja -andmete kasutamise konkreetsete sõiduki konfiguratsioonide puhul;

(b)

tagama standardväärtuste õige arvutamise ja kasutamise;

(c)

kontrollima krüptograafiliste räside võrdlemisega, kas komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide tüüpkondade sisendfailid, mida modelleerimisel kasutatakse, vastavad nende komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide tüüpkondade sisendandmetele, mille jaoks on tunnistus väljastatud;

(d)

sisaldama kaitstud andmebaasi, kus hoida komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide tüüpkondadega seotud sisendandmeid ning vastavaid CO2 heidet ja kütusekulu mõjutavate omaduste tunnistusi;

(e)

tagama komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide spetsifikatsioonide muudatuste ja uuenduste korrektse haldamise;

(f)

võimaldama komponentide, eraldi tehniliste moodulite ja süsteemide päritolu kindlakstegemist pärast sõiduki tootmist.

1.1.2.   

Andmehaldussüsteem, mis hõlmab sisendteabe ja sisendandmete ning arvutuste otsimist modelleerimisvahendi abil ning väljundandmete säilitamist. Süsteem peab:

(a)

tagama krüptograafiliste räside õige kasutamise;

(b)

sisaldama kaitstud andmebaasi väljundandmete säilitamiseks.

1.1.3.   

Artikli 4 lõikes 2 ning artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud spetsiaalse elektroonilise jaotusplatvormi kasutamise protsess ning modelleerimisvahendi uusimate versioonide allalaadimine ja paigaldamine.

1.1.4.   

Modelleerimisvahendiga töötava personali nõuetekohane koolitamine.

2.   

Tüübikinnitusasutuse poolne hindamine

2.1.   

Tüübikinnitusasutus hindab, kas modelleerimisvahendi kasutamiseks on punktis 1 ettenähtud protsessid kehtestatud.

Selline hindamine peab hõlmama alljärgneva kontrollimist:

(a)

punktides 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 ette nähtud protsesside toimimine ning punktis 1.1.4 esitatud nõude järgimine;

(b)

kas tõendamisel kasutatud protsesse järgitakse sõidukitootja kõigis tootmisrajatistes samamoodi;

(c)

kas andmeid ning protsesse, mis on seotud uute sõidukite näitajate hindamisega CO2 heitele ja kütusekulule avaldatava mõju seisukohast, on kirjeldatud täielikult.

Punkti 2.1 alapunkti a kohaldamisel peab hindamine hõlmama näitajate kindlakstegemist CO2 heitele ja kütusekulule avaldatava mõju seisukohast vähemalt ühe sellise sõiduki puhul, mille kohta on esitatud loataotlus.


1. liide

VORM: TEABEDOKUMENT MODELLEERIMISVAHENDI KASUTAMISE KOHTA UUTE SÕIDUKITE CO2 HEITELE JA KÜTUSEKULULE AVALDATAVA MÕJU HINDAMISEL

I JAGU

1.

Sõidukitootja nimi ja aadress:

2.

Koostetehased, mille jaoks on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 2022/1362 II lisa punktis 1 osutatud protsessid modelleerimisvahendi kasutamiseks:

3.

Hõlmatud sõidukirühmad:

4.

Tootja esindaja olemasolu korral tema nimi ja aadress:

II JAGU

1.

Lisateave

1.1.

Andmete ja protsesside haldamise kirjeldus

1.2.

Kvaliteedijuhtimise protsessi kirjeldus

1.3.

Täiendavad kvaliteedijuhtimise tunnistused (kui olemas)

1.4.

Modelleerimisvahendi andmete hankimise, töötlemise ja salvestamise kirjeldus

1.5.

Lisadokumendid (kui on)

2.

Kuupäev: …

3.

Allkiri: …

2. liide

VORM: LUBA KASUTADA MODELLEERIMISVAHENDIT UUTE SÕIDUKITE CO2 HEITELE JA KÜTUSEKULULE AVALDATAVA MÕJU HINDAMISEKS

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

LUBA KASUTADA MODELLEERIMISVAHENDIT UUTE SÕIDUKITE CO2 HEITELE JA KÜTUSEKULULE AVALDATAVA MÕJU HINDAMISEKS

Teatis modelleerimisvahendi kasutamise loa:

andmise (1)

laiendamise (1)

andmisest keeldumise (1)

kehtetuks tunnistamise (2)

 

Tempel

 

kohta seoses määrusega (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) 2022/1362.

Loa number:

Laiendamise põhjus: ...

I JAGU

0.1.

Tootja nimi ja aadress:

0.2.

Koostetehased, mille jaoks on kehtestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 II lisa punktis 1 osutatud protsessid modelleerimisvahendi kasutamiseks:

0.3.

Hõlmatud sõidukirühmad:

II JAGU

1.

Lisateave

1.1.

Tüübikinnitusasutuse koostatud hindamisaruanne

1.2.

Andmete ja protsesside haldamise kirjeldus

1.3.

Kvaliteedijuhtimise protsessi kirjeldus

1.4.

Täiendavad kvaliteedijuhtimise tunnistused (kui olemas)

1.5.

Modelleerimisvahendi andmete hankimise, töötlemise ja salvestamise kirjeldus

1.6.

Lisadokumendid (kui on)

2.

Hindamise eest vastutav tüübikinnitusasutus

3.

Hindamisaruande kuupäev

4.

Hindamisaruande number

5.

Märkused (kui on):

6.

Koht

7.

Kuupäev

8.

Allkiri

(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada

(2)  Mittevajalik läbi kriipsutada


III LISA

SÕIDUKI OMADUSEGA SEONDUV SISENDTEAVE

1.   Sissejuhatus

Käesolevas III lisas on esitatud loetelu parameetritest, mille sõidukitootja peab esitama modelleerimisvahendi sisendina. Kohaldatav XML-skeem ja näidisandmed on saadaval spetsiaalsel elektroonilisel jagamisplatvormil.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„parameetritunnus“ – modelleerimisvahendis kasutatav konkreetse sisendparameetri või sisendandmete kogumi kohta kasutatav kordumatu tunnus;

(2)

„tüüp“ – parameetri andmeliik

string …

märgijada ISO8859-1 kodeeringus

sõne …

tühikuteta märgijada ISO8859-1 kodeeringus

kuupäev …

kuupäev ja kellaaeg UTC-ajas, vormingus AAAA-KK-PPTHH:MM:SSZ

täisarv …

täisarvu andmetüübiga väärtus ilma eesnullideta

paar, X …

murdarv, millel on pärast kümnendkohtade eraldusmärki (,) täpselt X kohta ega ole eesnulle

Boole’i väärtus …

sobilikud väärtused on „tõene“ või „väär“ aga ka „1“ (tõene) või „0“ (väär)

(3)

„ühik“ …

parameetri füüsiline ühik;

(4)

„kõrge haakepunkt“ – vedukil on haakehargi tüüpi veolatt koos lõughaagitsa ja automaatselt sulguva lukustuspoldiga, mis käib läbi haagise veorõnga, ning haakepunkt asub maapinnast teistega võrreldes kõrgemal (tavaliselt mõeldud DB- ja DC-tüüpi haagiste jaoks);

(5)

„madal haakepunkt“ – vedukil on haakehargi tüüpi veolatt koos lõughaagitsa ja automaatselt sulguva lukustuspoldiga, mis käib läbi haagise veorõnga, ning haakepunkt asub maapinnast teistega võrreldes madalamal (tavaliselt mõeldud DC-tüüpi haagiste jaoks);

(6)

„koormakere maksimaalsed välismõõtmed“ –

(a)

„koormakere välispikkus“ – koormakere väline pikkus väliseid eendeid (aerodünaamilised seadised ja seadmed) arvesse võtmata;

(b)

„koormakere välislaius“ – koormakere väline laius väliseid eendeid (aerodünaamilised seadised ja seadmed) arvesse võtmata;

(c)

„koormakere väliskõrgus“ – koormakere väline kõrgus väliseid eendeid (aerodünaamilised seadised ja seadmed) arvesse võtmata;

(7)

„haagise kogukõrgus“ – (koormamata) toetuspinna ja haagise kõige kõrgemat osa puudutava rõhttasandi vahekaugus, nagu on määratletud ISO standardi 612:1978 punktis 6.3;

(8)

„veoseruumi maht“ – koormakere sisemaht, mille saab täita kaubaga;

(9)

„teljetõstuk” – mehhanism, mille määratlus on esitatud rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa A jao punktis 1.33;

(10)

„tõstetav telg“ – rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa A jao punktis 1.34 määratletud telg;

(11)

„juhttelg“ – haagiste puhul üks alljärgnevast:

(a)

telg, millel on süsteem, mis on mõeldud muutma rataste pöördenurka, kui sellele mõjuvad rehvi ja tee vahelise kontakti kaudu mingid jõud;

(b)

telg, millel on süsteem, milles juhtimisjõud, millega juhitavate rataste liikumissuunda muuta, tekib veduki suunamuutusest ning mille puhul juhitavate haagiserataste liikumine on seotud veduki ja haagise pikitelgede vahelise nurgaga;

(c)

telg, millel on süsteem, mis tekitab juhtimisjõude sarnaselt sidestamata süsteemiga kas algoritmi abil või käsitsi;

(12)

„luukidega presentkere“ – kere, millel on hingedega külgluugid ja tagaluuk ning presentkate, mille kogupikkus on presentkülgedega furgoonkerega sarnane.

Kere pikkuse, laiuse ja kõrguse ning maksimaalsete välismõõtmete määramisel ei võeta arvesse rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa F jaos osutatud seadmeid ega varustust.

3.   Sisendparameetrite kogum

Tabelites 1 ja 2 on esitatud sõiduki omadustega seotud sisendparameetrite kogum.

Tabel 1

Sisendparameetrid „sõiduk/üldist“

Parameetri nimi

Parameetri tunnus

Tüüp

Ühik

Kirjeldus/viide

Tootja

T001

Sõne

[-]

 

Tootja aadress

T002

Sõne

[-]

 

Mudel/kaubanimi

T003

Sõne

[-]

 

VIN-kood

T004

Sõne

[-]

 

Kuupäev

T005

Kuupäev ja kellaaeg

[-]

Sisendteabe ja -andmete loomise kuupäev ja kellaaeg

Juriidiline kategooria

T006

String

[-]

Lubatud väärtused: O3, O4

Telgede arv

T007

Täisarv

[-]

Lubatud väärtused: 1, 2, 3

Haagise tüüp

T008

String

[-]

Lubatud väärtused: DA, DB, DC

Keretüüp

T009

String

[-]

Lubatud väärtused: kuivfurgoon, külmik, jahutusega, presentkülgedega, luukidega presentkere

Mahupõhine

T010

Boole’i väärtus

[-]

Kooskõlas käesoleva määruse I lisa punktiga 7

Töökorras sõiduki korrigeeritud mass

T011

Täisarv

[kg]

Kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa A jao punkti 1.3 alapunktiga b.

04-tüüpi kerega haagistel, millel ei ole sisetemperatuuri hoidmise seadmeid, lisatakse geneeriline mass X (kg) = (850 kg / 85 m3) × veoseruumi maht (m3).

Haagise suurim tehniliselt lubatud täismass

T012

Täisarv

[kg]

Kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa A jao punktiga 1.6.

Suurim tehniliselt lubatud täismass teljekomplekti kohta

T013

Täisarv

[kg]

Kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/535 XIII lisa 2. osa A jao punktiga 1.13.

DB-tüüpi haagise puhul sisendit ei anta.

Kere välispikkus

T014

Paar, 3

[m]

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunkti 6 punktiga a.

Kere välislaius

T015

Paar, 3

[m]

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunkti 6 punktiga b.

Kere väliskõrgus

T016

Paar, 3

[m]

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunkti 6 punktiga c.

Haagise kogukõrgus

T017

Paar, 3

[m]

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunktiga 7.

Haagise pikkus esiotsast esimese telje keskpaigani

T018

Paar, 3

[m]

Kaugus haagise esiotsast esimese telje keskpaigani.

Kolmeteljelise DB-haagise korral: kaugus haagise esiotsast esimese teljekomplekti viimase telje keskpaigani.

Teljekeskmete vahekaugus

T019

Paar, 3

[m]

Esimese ja viimase telje keskkohtade vahekaugus.

Kolmeteljelise DB-haagise korral: kaugus haagise esimese teljepaari viimase telje keskpaigast viimase teljekomplekti esimese telje keskpaigani.

Haakepunkt

T020

String

[-]

Lubatud väärtused: kõrge, madal.

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunktidega 4 ja 5.

See sisend on asjakohane ainult DC-tüüpi haagiste korral.

Veoseruumi maht

T021

Paar, 3

[m3]

Kooskõlas käesoleva määruse III lisa punkti 2 alapunktiga 8.

Standardsed aerodünaamilised seadised

T022

String

[-]

Lubatud väärtused: lühike külgkate, pikk külgkate, lühike tagatiib, pikk tagatiib.

Lubatud mitu kirjet.

Sisendid tuleb esitada kooskõlas V lisa 5. liitega.

Sisendeid standardsete aerodünaamiliste seadiste kohta ei panda kokku sisenditega serditud aerodünaamiliste seadiste kohta.

Aerodünaamilise seadise sertimisnumber

T023

Sõne

[-]

 


Tabel 2

Sisendparameetrid „sõiduk/teljekonfiguratsioon“ telje kohta

Parameetri nimi

Parameetri tunnus

Tüüp

Ühik

Kirjeldus/viide

Rehvide sertimisnumber

T024

Sõne

[-]

 

Paarisrehvid

T025

Boole’i väärtus

[-]

 

Juhitav

T026

Boole’i väärtus

[-]

 

Tõstetav

T027

Boole’i väärtus

[-]

 

4.   Keretüübid

Sõidukitootja esitab modelleerimisvahendile antavas sisendis keretüübi, järgides tabelit 3.

Tabel 3

Keretüübid

Sisendina esitatavad keretüübid

Kerekood vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa 2. liitele.

Kuiv furgoon

03

Külmik

04

Jahutusega

05

Presentkülgedega

06

Luukidega presentkere

32 koos presentkere kõrgusega (määratlus III lisa punkti 2 alapunktis 12).

1. liide

VORM: SISENDANDMETE JA -TEABE DOKUMENT UUTE SÕIDUKITE NÄITAJATE HINDAMISEKS SÕIDUKITE CO2 HEITELE JA KÜTUSEKULULE AVALDATAVA MÕJU SEISUKOHAST

1.   Sõiduki põhiandmed

1.1.

Sõiduki tootja nimi ...

1.2.

Sõidukitootja aadress ...

1.3.

Mudel/kaubanimi ...

1.4.

Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood) …

1.5.

Juriidiline kategooria (O3, O4) ...

1.6.

Telgede arv ...

1.7.

Haagise tüüp (DA, DB, DC) ...

1.8.

Kere kood (03, 04, 05, 06, 32) ...

1.9.

Haakepunkt – ainult DC puhul (kõrge, madal) ...

1.10.

Mahupõhine (jah/ei)

1.11.

Töökorras sõiduki korrigeeritud mass (kg) ...

1.12.

Haagise suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

1.13.

Teljekomplekti suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

2.   Sõiduki mõõtmed

2.1.

Kere välispikkus (m) ...

2.2.

Kere välislaius (m) ...

2.3.

Kere väliskõrgus (m) ...

2.4.

Haagise kogukõrgus (m) ...

2.5.

Veoseruumi maht (m3)...

2.6.

Haagise pikkus esiotsast esimese telje keskpaigani (m) ...

2.7.

Teljekeskmete vahekaugus (m) ...

2.8.

Haakepunkt (kõrge/madal)

3.   Aerodünaamiline seadis

3.1.

Aerodünaamilise seadise sertimisnumber ...

3.2.

Standardsed aerodünaamilise seadise osad (puuduvad, lühikesed külgkatted ...) …

4.   Telje ja rehvi omadused

4.1.

Telg 1

4.1.1.

Rehvi sertimisnumber …

4.1.2.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

4.1.3.

Juhttelg (jah/ei) ...

4.1.4.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

4.2.

Telg 2

4.2.1.

Rehvi sertimisnumber …

4.2.2.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

4.2.3.

Juhttelg (jah/ei) ...

4.2.4.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

4.3.

Telg 3

4.3.1.

Rehvi sertimisnumber …

4.3.2.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

4.3.3.

Juhttelg (jah/ei) ...

4.3.4.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

IV LISA

VORM: TOOTJA ANDMEFAILI JA KLIENDIINFO FAIL

I OSA

Tootja andmefail

Tootja andmefaili koostab modelleerimisvahend ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1.   Andmed sõiduki, komponendi, eraldi tehnilise mooduli ja süsteemide kohta

1.1.   Sõiduki põhiandmed

1.1.1.

Tootja nimi ja aadress …

1.1.2.

Mudel/kaubanimi ...

1.1.3.

Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood) ...

1.1.4.

Juriidiline kategooria (O3, O4) ...

1.1.5.

Telgede arv ...

1.1.6.

Haagise tüüp (DA, DB, DC) ...

1.1.7.

Keretüüp (nt kuiv furgoon, külmik) ...

1.1.8.

Haakepunkt – ainult DC puhul (kõrge, madal) ...

1.1.9.

Mahupõhine (jah/ei)

1.1.10.

Töökorras sõiduki korrigeeritud mass (kg) ...

1.1.11.

Haagise suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

1.1.12.

Teljekomplekti suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

1.1.13.

Sõiduki rühm vastavalt I lisa tabelile 1 …

1.1.14.

Sõiduki rühm vastavalt modelleerimisvahendi dokumentatsioonile …

1.2.   Sõiduki mõõtmed

1.2.1.

Kere välispikkus (m) ...

1.2.2.

Kere välislaius (m) ...

1.2.3.

Kere väliskõrgus (m) ...

1.2.4.

Haagise kogukõrgus (m) ...

1.2.5.

Veoseruumi maht (m3)...

1.2.6.

Haagise pikkus esiotsast esimese telje keskpaigani (m) ...

1.2.7.

Teljekeskmete vahekaugus (m) ...

1.3.   Aerodünaamiline seadis

1.3.1.

Aerodünaamilise seadise sertimisnumber ...

1.3.2.

Kasutatud aerodünaamiliste seadiste standardväärtused (puuduvad, lühikesed külgkatted...) ...

1.3.3.

Õhutakistuse vähendused

1.3.3.1.

Delta CD × A lengerdus 0° (%)...

1.3.3.2.

Delta CD × A lengerdus 3° (%)...

1.3.3.3.

Delta CD × A lengerdus 6° (%)...

1.3.3.4.

Delta CD × A lengerdus 9° (%)...

1.3.4.

Aerodünaamilise seadise sisendandmete ja -teabe räsi

1.4.   Telje ja rehvi omadused

1.4.1.

Telg 1

1.4.1.1.

Rehvi mudel ...

1.4.1.2.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.1.3.

Rehvisuuruse tähis ...

1.4.1.4.

Konkreetne veeretakistuskordaja (N/N) ...

1.4.1.5.

Kütusesäästlikkuse klass (nt A, B ...) ...

1.4.1.6.

Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi …

1.4.1.7.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.1.8.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.1.9.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

1.4.2.

Telg 2

1.4.2.1.

Rehvi mudel ...

1.4.2.2.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.2.3.

Rehvisuuruse tähis ...

1.4.2.4.

Konkreetne veeretakistuskordaja (N/N) ...

1.4.2.5.

Kütusesäästlikkuse klass (nt A, B ...) ...

1.4.2.6.

Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi …

1.4.2.7.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.2.8.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.2.9.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

1.4.3.

Telg 3

1.4.3.1.

Rehvi mudel ...

1.4.3.2.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.3.3.

Rehvisuuruse tähis ...

1.4.3.4.

Konkreetne veeretakistuskordaja (N/N) ...

1.4.3.5.

Kütusesäästlikkuse klass (nt A, B ...) ...

1.4.3.6.

Rehvi sisendandmete ja -teabe räsi …

1.4.3.7.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.3.8.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.3.9.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

2.   Kasutusotstarbest ja kandevõimest olenevad väärtused

2.1.

Peamised modelleerimisparameetrid

2.1.1.

Veduki geneeriline konfiguratsioon ...

2.1.2.

Kasutusotstarve (nt pikamaavedu, piirkondlik vedu) ...

2.1.3.

Kandevõime (kg) …

2.2.

Tulemused

2.2.1.

Modelleerimisel saadud sõiduki kogumass (kg) …

2.2.2.

CD × A väärtused

2.2.2.1.

CD × A väärtus, kui lengerdus on 0° (m2)...

2.2.2.2.

CD × A väärtus, kui lengerdus on 3° (m2)...

2.2.2.3.

CD × A väärtus, kui lengerdus on 6° (m2)...

2.2.2.4.

CD × A väärtus, kui lengerdus on 9° (m2)...

2.2.3.

Keskmine kiirus (km/h)

2.2.4.

Kütusekulu

2.2.4.1.

Kütusekulu (g/km) …

2.2.4.2.

Kütusekulu (g/t-km) …

2.2.4.3.

Kütusekulu (g/m3-km) …

2.2.4.4.

Kütusekulu (l/100km) …

2.2.4.5.

Kütusekulu (l/t-km) …

2.2.4.6.

Kütusekulu (l/m3-km) …

2.2.5.

CO2 heide

2.2.5.1.

CO2 heide (g/km) ...

2.2.5.2.

CO2 heide (g/t-km) ...

2.2.5.3.

CO2 heide (g/m3-km)...

2.2.6.

Tõhusussuhted

2.2.6.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

2.2.6.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

2.2.6.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

3.   Kaalutud tulemused

3.1.

Kandevõime (kg) …

3.2.

Kütusekulu

3.2.1.

Kütusekulu (g/km) …

3.2.2.

Kütusekulu (g/t-km) …

3.2.3.

Kütusekulu (g/m3-km) …

3.2.4.

Kütusekulu (l/100km) …

3.2.5.

Kütusekulu (l/t-km) …

3.2.6.

Kütusekulu (l/m3-km) …

3.3.

CO2 heide

3.3.1.

CO2 heide (g/km) ...

3.3.2.

CO2 heide (g/t-km) ...

3.3.3.

CO2 heide (g/m3-km)...

3.4.

Tõhusussuhted

3.4.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

3.4.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

3.4.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

4.   Sõiduki sisendandmete ja -teabe genereerimine

4.1.

Kuupäev ja kellaaeg ...

4.2.

Krüptograafiline räsi ...

5.   Tarkvarateave

5.1.

Modelleerimisvahendi versioon (X.X.X) …

5.2.

Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg

II OSA

Kliendiinfo fail

1.   Andmed sõiduki, komponendi, eraldi tehnilise mooduli ja süsteemide kohta

1.1.   Sõiduki põhiandmed

1.1.1.

Tootja nimi ja aadress …

1.1.2.

Mudel/kaubanimi ...

1.1.3.

Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood) ...

1.1.4.

Juriidiline kategooria (O3, O4) ...

1.1.5.

Telgede arv ...

1.1.6.

Haagise tüüp (DA, DB, DC) ...

1.1.7.

Keretüüp ...

1.1.8.

Haakepunkt (kõrge, madal) ...

1.1.9.

Mahupõhine (jah/ei)

1.1.10.

Töökorras sõiduki korrigeeritud mass (kg) ...

1.1.11.

Haagise suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

1.1.12.

Teljekomplekti suurim tehniliselt lubatud täismass (kg) ...

1.1.13.

Sõiduki rühm vastavalt I lisa tabelile 1 …

1.1.14.

Sõiduki rühm vastavalt modelleerimisvahendi dokumentatsioonile …

1.2.   Sõiduki mõõtmed

1.2.1.

Kere välispikkus (m) ...

1.2.2.

Kere välislaius (m) ...

1.2.3.

Kere väliskõrgus (m) ...

1.2.4.

Haagise kogukõrgus (m) ...

1.2.5.

Veoseruumi maht (m3)...

1.3.   Aerodünaamiline seadis

1.3.1.

Standardse aerodünaamilise seadise osad (puuduvad, lühikesed külgkatted ...) ...

1.3.2.

Aerodünaamilise seadise sertimisnumber ...

1.3.3.

Õhutakistuse vähendused

1.3.3.1.

Delta CD × A lengerdus 0° (%)...

1.3.3.2.

Delta CD × A lengerdus 3° (%)...

1.3.3.3.

Delta CD × A lengerdus 6° (%)...

1.3.3.4.

Delta CD × A lengerdus 9° (%)...

1.4.   Telje ja rehvi omadused

1.4.1.

Telg 1

1.4.1.1.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.1.2.

Rehvi mõõtmed …

1.4.1.3.

Kütusesäästlikkuse klass vastavalt määrusele (EL) 2020/740 ...

1.4.1.4.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.1.5.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.1.6.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

1.4.2.

Telg 2

1.4.2.1.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.2.2.

Rehvi mõõtmed …

1.4.2.3.

Kütusesäästlikkuse klass vastavalt määrusele (EL) 2020/740 ...

1.4.2.4.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.2.5.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.2.6.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

1.4.3.

Telg 3

1.4.3.1.

Rehvi sertimisnumber …

1.4.3.2.

Rehvi mõõtmed …

1.4.3.3.

Kütusesäästlikkuse klass vastavalt määrusele (EL) 2020/740 ...

1.4.3.4.

Paarisrehvid (jah/ei) ...

1.4.3.5.

Juhttelg (jah/ei) ...

1.4.3.6.

Tõstetav telg (jah/ei) ...

2.   Kasutusotstarbest ja kandevõimest olenevad väärtused

2.1.

Peamised modelleerimisparameetrid

2.1.1.

Veduki geneeriline konfiguratsioon ...

2.1.2.

Kasutusotstarve (nt pikamaavedu, piirkondlik vedu) ...

2.1.3.

Kandevõime (kg) …

2.2.   Tulemused

2.2.1.

Modelleerimisel saadud sõiduki kogumass (kg) …

2.2.2.

Keskmine kiirus (km/h)

2.2.3.

Kütusekulu

2.2.3.1.

Kütusekulu (g/km) …

2.2.3.2.

Kütusekulu (g/t-km) …

2.2.3.3.

Kütusekulu (g/m3-km) …

2.2.3.4.

Kütusekulu (l/100km) …

2.2.3.5.

Kütusekulu (l/t-km) …

2.2.3.6.

Kütusekulu (l/m3-km) …

2.2.4.

CO2 heide

2.2.4.1.

CO2 heide (g/km) ...

2.2.4.2.

CO2 heide (g/t-km) ...

2.2.4.3.

CO2 heide (g/m3-km)...

2.2.5.

Tõhusussuhted

2.2.5.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

2.2.5.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

2.2.5.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

2.2.6.

Võrdlussuhe

2.2.6.1.

Kilomeetripõhine võrdlussuhe (–) ...

3.   Kaalutud tulemused

3.1.

Kandevõime (kg) …

3.2.

Kütusekulu

3.2.1.

Kütusekulu (g/km) …

3.2.2.

Kütusekulu (g/t-km) …

3.2.3.

Kütusekulu (g/m3-km) …

3.2.3.1.

Kütusekulu (l/100km) …

3.2.3.2.

Kütusekulu (l/t-km) …

3.2.3.3.

Kütusekulu (l/m3-km) …

3.3.

CO2 heide

3.3.1.

CO2 heide (g/km) ...

3.3.2.

CO2 heide (g/t-km) ...

3.3.3.

CO2 heide (g/m3-km)...

3.4.

Tõhusussuhted

3.4.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

3.4.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

3.4.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe (–) ...

4.   Tarkvarateave

4.1.

Modelleerimisvahendi versioon (X.X.X) ...

4.2.

Modelleerimise kuupäev ja kellaaeg

4.3.

Tootja andmefaili krüptograafiline räsi …

4.4.

Kliendiinfo faili krüptograafiline räsi ...

V LISA

SÕIDUKI ÕHUTAKISTUSE ANDMED

Aerodünaamilise seadise andmete kindlakstegemine

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas on esitatud aerodünaamilise seadise andmete kindlakstegemise kord.

2.   MÕISTED

(1)

Standardsed aerodünaamilised seadised on sellised, mille puhul saab sõiduki sertimisel kasutada standardväärtusi. Standardne aerodünaamiline seadis võib koosneda alljärgnevast:

(a)

„tagatiivad“ – sõiduki tagaosas paiknevast kahest või enamast tiibjast voolundist koosnev aerodünaamiline seadis, mille eesmärk on vähendada sõiduki keerisjälge;

(b)

„lühikesed tagatiivad“ – tagatiivad, mille külgmised voolundid on vähemalt kahe meetri pikkused, aga lühemad kui kere kogukõrgus;

(c)

„pikad tagatiivad“ – tagatiivad, mille külgmised voolundid on sama pikad kui kere kogukõrgus (±3%);

(d)

„külgkatted“ – sõiduki alaosas külgedel asuvad voolundid, mille eesmärk on vähendada külgtuule mõju ja/või rataste tekitatava turbulentsi mõju õhutakistusele;

(e)

„lühikesed külgkatted“ – külgkatted, mis ei kata rattaid; poolhaagistel ulatuvad need ainult telikust esimese ratta alguseni;

(f)

„pikad külgkatted“ – külgkatted, mis ulatuvad poolhaagise telikust sõiduki lõpuni;

(2)

„CFD“ – voolisedünaamika arvutisimulatsioon, millega analüüsitakse keerulisi voolisega seotud nähtusi.

3.   ÕHUTAKISTUSE VÄHENDUSE KINDLAKSTEGEMINE VOOLISEDÜNAAMIKA ARVUTISIMULATSIOONI SISALDAVATE VIRTUAALKATSETEGA

3.1.   CFD-meetodi valideerimine

Määruse (EL) 2018/858 VIII lisa 3. liites sätestatud valideerimise kohaselt on vaja aerodünaamilise seadise voolisedünaamika arvutisimulatsiooni alusel sertimiseks CFD-meetodi valideerimist, võrreldes seda meetodit kontrollmeetodiga, järgides joonist 1.

Valideeritavat CFD-meetodit kasutatakse teatavate geneeriliste geomeetriate puhul.

Joonis 1

CFD-meetodi valideerimisprotsess

Image 1

Arvutisimulatsiooni tulemuste võrreldavus peab olema tõendatud. Aerodünaamilise seadise tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

Kõigist CFD-meetodis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes võib nõuda uut valideerimist.

Pärast meetodi valideerimist kasutatakse seda aerodünaamilise seadise sertimiseks.

3.2.   CFD-meetodi valideerimise nõuded

Valideerimisel modelleeritakse järgmist kolme erinevat komplekti:

(a)

baaskomplekt (BASE):

geneeriline 4 × 2 sadulveduk

geneeriline ST1 poolhaagis

(b)

pikkade tagatiibadega komplekt (TRF):

geneeriline 4 × 2 sadulveduk

geneeriline ST1 poolhaagis

geneerilised pikad tagatiivad

(c)

lühikeste küljekatetega komplekt (LSC):

geneeriline 4 × 2 sadulveduk

geneeriline ST1 poolhaagis

geneerilised pikad külgkatted

Igat komplekti modelleeritakse lengerdusega (β) = 0,0, 3,0 ja 6,0 kraadi, et võtta arvesse sõidukist vasakult tuleva külgtuule mõju, nagu kujutatud joonisel 2.

Joonis 2

Lengerdusnurk (β)

Image 2

Soojusvahetite rõhulangust mudeldatakse vastavalt võrrandile [1]:

Formula
[1]

kus iga soojusvaheti koefitsiendid on tabelis 1 esitatud.

Tabel 1

Poorse materjali takistuskoefitsiendid

Koefitsient

Kondensaator

Õhu vahejahuti

Radiaator

Inertstakistus (Pi) (kg/m4)

140,00

60,00

120,00

Viskoostakistus (Pv)

(kg/m3s)

450,00

300,00

450,00

Voolisedünaamika arvutisimulatsioon peab vastama tabelis 2 esitatud nõuetele. Voolisedünaamika arvutisimulatsiooni miinimumnõuetele vastavust tuleb tüübikinnitusasutusele tõendada.

Tabel 2

Voolisedünaamika arvutisimulatsiooni miinimumnõuded

Andmeväli

Väärtus

Märkused

Sõiduki kiirus

25,00 m/s

Kasutada takistuskoefitsiendi võrdluskiirusena.

Sõiduki lauppind

10,047 m2

Kasutada takistuskoefitsiendi võrdluspinnana.

Sadulveduki esiratas

Vertikaalne kaugus pöörleva telje ja maapinna vahel

527,00 mm

 

Poolhaagise tagaratas

Vertikaalne kaugus pöörleva telje ja maapinna vahel

514,64 mm

 

Modelleerimisala pikkus

Pikkus ≥ 145,00 m

 

Modelleerimisala laius

Laius ≥ 75,00 m

 

Modelleerimisala kõrgus

Kõrgus ≥ 25,00 m

 

Sõiduki asend

Kaugus õhu sisselaskeava ja sõiduki lauppinna vahel

≥ 25,00 m

 

Sõiduki asend

Kaugus õhu väljalaskeava ja sõiduki tagaosa vahel

≥ 100,00 m

 

Ala eristamine. Võrgusilmade arv

≥ 60 miljonit

Võrku on tihendatud, et aerodünaamika seisukohalt olulised alad oleks korrektselt hõlmatud

Voolisedünaamika arvutisimulatsioon peab täitma Δ(CD × A) mõõtetäpsuse nõuet kõigi kuue võrdluse valideerimisel (lubatud vahemikud on esitatud tabelis 3).

Tabel 3

Kontrollväärtuste vahemikud valideerimise jaoks

Modelleerimiskomplekt

Lengerdusnurk – β (kraadi)

0,0°

3,0°

6,0°

Pikkade tagatiibadega

–8,6% < CD < –1,6%

–9,0% < CD < –2,0%

–10,3% < CD < –3,3%

Lühikeste küljekatetega

–8,8% < CD < –1,8%

–8,0% < CD < –1,0%

–8,1% < CD < –1,1%

Valideerimisaruandes peab olema CD × A (m2) väärtus kõigi üheksa CFD-modelleerimise kohta, nagu näha tabelis 4.

Valideerimisaruanne peab sisaldama kõike alljärgnevat:

CD × A (m2) tulemused:

Tabel 4

CD × A (m2) tulemused

Modelleerimiskomplekt

Lengerdusnurk – β (kraadi)

0,0°

3,0°

6,0°

Baaskomplekt

 

 

 

Pikkade tagatiibadega

 

 

 

Lühikeste küljekatetega

 

 

 

Püsimeetodite korral:

.csv-vormingus toorandmed CD (või CD × A) muutumise kohta võrreldes iteratsiooniga;

viimase 400 iteratsiooni keskmine.

Mittepüsimeetodite korral:

.csv-vormingus toorandmed CD (või CD × A) muutumise kohta võrreldes ajaga;

viimase 5,0 sekundi keskmine.

XY-tasapind, mis ristub kogu modelleerimisalaga:

läbib sadulveduki esitelje ratta pöörlemispunkti;

näitab õhuvoo kiirust skaalal 0–30 m/s, mida tähistab vähemalt 18ks jaotatud värvustelg (vt joonis 3).

Joonis 3

XY-tasapind, mis läbib esitelje ratta pöörlemispunkti.

Image 3

läbib sadulveduki küljepeegleid;

XY-tasapind, mis ristub kogu modelleerimisalaga:

näitab õhuvoo kiirust skaalal 0–30 m/s, mida tähistab vähemalt 18ks jaotatud värvustelg (vt joonis 4).

Joonis 4

XY-tasapind, mis läbib sadulveduki küljepeegleid

Image 4

läbib sadulveduki esitelje ratta pöörlemispunkti;

YZ-tasapind, mis ristub kogu modelleerimisalaga:

näitab õhuvoo kiirust skaalal 0–30 m/s, mida tähistab vähemalt 18ks jaotatud värvustelg (vt joonis 5).

Joonis 5

YZ-tasapind, mis läbib esitelje ratta pöörlemispunkti

Image 5

XZ-tasapind, mis ristub kogu modelleerimisalaga:

läbib sõiduki keskme;

näitab õhuvoo kiirust skaalal 0–30 m/s, mida tähistab vähemalt 18ks jaotatud värvustelg (vt joonis 6).

Joonis 6

XZ-tasapind, mis läbib sõiduki keskme

Image 6

XY, YZ ja XZ-tasapindade puhul kasutatakse sõidukiga seotud koordinaatvõrku, mida on kujutatud joonisel 7, kus

X-telg jookseb piki sõidukit;

Y-telg laiuti

ja Z-telg näitab kõrgust.

Joonis 7

Koordinaatvõrgu asend sõiduki suhtes

Image 7

3.3.   Aerodünaamilise seadise sertimine

Aerodünaamilise seadise tootja tõendab sõiduki geneeriliste geomeetriate abil seadise tulemuslikkust paigaldatuna haagisele või poolhaagisele. Selleks lisatakse sõiduki geneerilistele geomeetriatele aerodünaamilise seadise 3D-mudel samas asendis, nagu see paigaldataks tegelikule sõidukile.

Kui tüübikinnitusasutus on sellega nõus, võib aerodünaamilise seadise tootja geneerilisi geomeetriaid muuta, kui see on seadise korrektseks paigaldamiseks ja toimimiseks vajalik ning kajastab piisavalt reaalsust.

Valideeritud CFD-meetodit rakendatakse modifitseeritud geomeetriate peal ning arvutatakse nelja lengerdusnurga (β = 0,0; 3,0; 6,0 ja 9,0 kraadi) Δ(CD × A) väärtused.

3.4.   Õhutakistuse vähenduse väärtuste deklareerimine

Tehniline aruanne peab kajastama aerodünaamilist kasu Δ(CD × A) (%) kõigi nelja lengerdusnurga puhul, nagu näidanud tabelis 5.

Tabel 5

Δ(CD × A) (%) Modifitseeritud (pool)haagise lengerdusnurga kohta

Δ(CD × A) (β) (%)

Lengerdusnurk – β (kraadi)

0,0°

3,0°

6,0°

9,0°

Modifitseeritud (pool)haagis

 

 

 

 

Arvutatud järgmise valemi kohaselt [2]:

Formula
[2]

kus

Formula
on modifitseeritud geomeetria õhutakistus (m2), mis on arvutatud valideeritud CFD-meetodiga β = 0,0; 3,0; 6,0 ja 9,0 kraadi puhul;

Formula
on baaskomplekti õhutakistus (m2), mis on arvutatud valideeritud CFD-meetodiga β = 0,0; 3,0; 6,0 ja 9,0 kraadi puhul.


1. liide

VORM: KOMPONENDI, ERALDI TEHNILISE MOODULI VÕI SÜSTEEMI TUNNISTUS

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

TUNNISTUS AERODÜNAAMILISE SEADISE CO2 JA KÜTUSEKULU MÕJUTAVATE OMADUSTE KOHTA

Teatis aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna CO2 ja kütusekulu mõjutavate omaduste tunnistuse:

andmise  (1)

laiendamise  (1)

andmisest keeldumise  (1)

kehtetuks tunnistamise  (1)

Tempel

 

kohta kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1362 (2).

Rakendusmäärus (EL) 2022/1362

Sertimisnumber:

Räsi:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Aerodünaamilise seadise tüüp/tüüpkond (kui asjakohane):

0.3.

Aerodünaamilise seadise tüüpkonna liige (tüüpkonna puhul)

0.3.1.

Aerodünaamiline seadise tüüpkonna esindaja

0.3.2.

Aerodünaamilise seadise tüübid tüüpkonnas

0.4.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud aerodünaamilisele seadisele

0.4.1.

Märgistuse asukoht:

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.6.

Komponentide ja eraldi tehniliste moodulite puhul EÜ sertimismärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.7.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.

Aerodünaamilise seadise tootja esindaja olemasolu korral tema nimi ja aadress:

II JAGU

1.

Lisateave (asjakohasel juhul): (vt lisand)

2.

Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus:

3.

Tehnilise aruande kuupäev:

4.

Tehnilise aruande number:

5.

Märkused (kui on): (vt lisand)

6.

Koht:

7.

Kuupäev:

8.

Allkiri:

Lisatud dokumendid:

1.

Infopakett

2.

Valideerimisaruanne

3.

Tehniline aruanne

4.

Aerodünaamilise seadise korrektse paigaldamise dokumentatsioon

(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada

(2)  Commission Implementing Regulation (EU) 2022/1362 of 1 August 2022 implementing Regulation (EC) No 595/2009 of the European Parliament and of the Council as regards the performance of heavy-duty trailers with regard to their influence on the CO2 emissions, fuel consumption, energy consumption and zero emission driving range of motor vehicles and amending Implementing Regulation (EU) 2020/683 (OJ L 205, 5.8.2022, p. 145).


2. liide

Aerodünaamilise seadise teabedokument

Kirjelduslehe nr:

Väljaanne: 000

Väljaandja:

Muudatus:–

vastavalt …

Aerodünaamilise seadise tüüp või tüüpkond (kui asjakohane):

0.   ÜLDTEAVE

0.1.

Aerodünaamilise seadise tootja nimi ja aadress:

0.2.

Mark (aerodünaamilise seadise tootja kaubanimi):

0.3.

Aerodünaamilise seadise mudel:

0.4.

Aerodünaamilise seadise tüüpkond:

0.5.

Kui aerodünaamiline seadis on kominatsioon mitmest seadisest või seadmetest, siis selle põhiosad:

0.6.

Kaubanimi (-nimed) (kui teada):

0.7.

Mudeli identifitseerimisandmed, kui need on märgitud aerodünaamilisele seadisele:

0.8.

EÜ sertimismärgise asukoht ja kinnitus

0.9.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.10.

Aerodünaamilise seadise tootja esindaja olemasolu korral tema nimi ja aadress:

1. OSA

(TÜÜPKONDA ESINDAVA) AERODÜNAAMILISE SEADISE JA ASJAOMASES TÜÜPKONNA TÜÜPIDE OLULISED OMADUSED

 

Tüüpkonda esindav aerodünaamiline seadis

Tüüpkonna liikmed

 

 

Nr 1

Nr 2

Nr 3

 

1.0.   TEAVE KONKREETSE AERODÜNAAMILISE SEADISE KOHTA

1.1.

Sõidukirühma koodid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 I lisas sätestatud sisendandmetele

1.2.

Aerodünaamilise seadise osad:

1.3.

Aerodünaamilise seadise joonised:

1.4.

Sissetõmmatava või kokkuklapitava mehhanismi tööpõhimõte (kui asjakohane)

1.5.

Süsteemi kirjeldus

LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU

Nr:

Kirjeldus:

Väljaandmise kuupäev:

1.

 

2.

 


3. liide

Märgistus

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 V lisa kohaselt serditud aerodünaamilise seadise korral peab sellele olema märgitud:

1.1.   

aerodünaamilise seadise tootja nimi või kaubamärk;

1.2.   

rakendusmääruse (EL) 2022/1362 V lisa 2. liite punktides 0.2 ja 0.3 nimetatud teabe kohane mark ja tüübitähis;

1.3.   

Sertimismärk ristkülikuga ümbritsetud väikese e-tähena, millele järgneb tunnistuse andnud liikmesriiki tähistav number:

1

Saksamaa;

2

Prantsusmaa;

3

Itaalia;

4

Madalmaad;

5

Rootsi;

6

Belgia;

7

Ungari;

8

Tšehhi;

9

Hispaania;

12

Austria;

13

Luksemburg;

17

Soome;

18

Taani;

19

Rumeenia;

20

Poola;

21

Portugal;

23

Kreeka;

24

Iirimaa;

25

Horvaatia;

26

Sloveenia;

27

Slovakkia;

29

Eesti;

32

Läti;

34

Bulgaaria;

36

Leedu;

49

Küpros;

50

Malta.

1.4.   

Sertimismärgil on ristküliku lähedal ka määruse (EL) 2020/683 I lisas sätestatud tüübikinnitusnumbri 4. osale vastav tüübikinnituse baasnumber, mille ees on kaks numbrit, tähistamaks käesoleva määruse uusimale tehnilisele muudatusele antud järjekorranumbrit, ja täht „P“, mis näitab, et kinnitus on antud õhutakistuse kohta.

Käesolevale määrusele viitav järjekorranumber on 00.

1.5.   

Sertimismärgi näidis ja mõõtmed

Image 8

Kui aerodünaamilisele seadisele on kinnitatud eespool kujutatud sertimismärk, näitab see, et seadise tüüp on serditud käesoleva määruse kohaselt Ungaris (e7). Esimesed kaks kohta (02) näitavad käesoleva määruse viimasele tehnilisele muudatusele omistatud järjekorranumbrit. Järgmine täht näitab, et tunnistus on antud aerodünaamilisele seadisele (P). Viimased viis numbrit (00005) on õhutakistusele tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse baasnumber.

1.6.   

Märgised, sildid, plaadid või kleebised peavad olema vastupidavad ja selgesti loetavad ning kustumatud aerodünaamilise seadise kogu kasuliku tööea jooksul. Tootja tagab, et märgiseid, silte, plaate või kleebiseid ei ole võimalik neid hävitamata või rikkumata eemaldada.

1.7.   

Sertimisnumber peab olema nähtav, kui aerodünaamiline seadis on sõidukile paigaldatud, ja kinnitatakse normaalseks toimimiseks vajalikule osale, mida tavaliselt ei ole vaja selle kasutusea jooksul välja vahetada.

1.8.   

Sertimismärk kinnitatakse ka haagise esiküljele ja see peab sisaldama loetelu kõikidest aerodünaamilise seadise osadest, millel on sertimismärk. Aerodünaamilise seadise tootja annab märgised sõiduki tootjale siltide, plaatide või kleebistena.

1.9.   

Kui haagise CO2 sertimiseks kasutatakse sertimata aerodünaamilisi seadiseid, peab sõiduki tootja kinnitama sõiduki esiküljele sildi, plaadi või kleebise, kus on kirjas aerodünaamilise seadise tootja nimi ja sertimisel kasutatud seadiste loend.

1.10.   

Märgised, sildid, plaadid või kleebised peavad olema vastupidavad ja selgesti loetavad ning kustumatud sõiduki kogu kasuliku tööea jooksul. Sõiduki tootja tagab, et silti, plaati või kleebist ei ole võimalik seda hävitamata või rikkumata eemaldada.

2.   

Nummerdamine

2.1.   

Õhutakistuse sertimisnumber koosneb alljärgnevast:

eX*YYYY/YYYY*ZZZZ/ZZZZ*P*00000*00

1. osa

2. osa

3. osa

3. osa lisatäht

4. osa

5. osa

Tunnistuse väljastanud riigi tunnus

Raskeveokite CO2 sertimine (pool)haagiste puhul

Viimane muutmismäärus (ZZZZ/ZZZZ)

P = õhutakistus

Baassertimisnumber 00000

Laiendus 00


4. liide

Tüüpkonna mõiste

1.   Üldist

Aerodünaamilise seadise tüüpkonda iseloomustavad konstruktsioon ja tööparameetrid. Need peavad olema kõigil tüüpkonna liikmetel samad. Aerodünaamilise seadise tootja võib otsustada millised seadised tüüpkonda kuuluvad, aga täidetud peavad olema käesoleva liite punktis 4 nimetatud kriteeriumid. Aerodünaamiliste seadiste tüüpkonnale tuleb hankida tüübikinnitusasutuse heakskiit. Aerodünaamiliste seadiste tootja esitab tüübikinnitusasutusele tüüpkonna liikmete kohta asjakohase teabe.

2.   Erijuhud

2.1.

Mõnel juhul võivad parameetrid avaldada vastastikust mõju. Aerodünaamiliste seadiste tootja selgitab sellised juhud välja ja arvestab sellega tagamaks, et samasse tüüpkonda kuuluvad ainult samasuguste omadustega seadised. Aerodünaamiliste seadiste tootja annab neist juhtudest teada tüübikinnitusasutusele, et sellega saaks uue aerodünaamiliste seadiste tüüpkonna loomisel arvestada.

2.2.

Tootja selgitab head inseneritava järgides välja parameetrid, mida punktis 3 loetletud ei ole, aga millel on tööomadustele suur mõju, ning teavitab neist tüübikinnitusasutust.

3.   Aerodünaamilise seadise tüüpkonda määratlevad parameetrid

(a)

Kuju ja tööpõhimõte

(b)

Põhimõõtmed

(c)

kohaldatavus eri liiki/tüüpi/rühma haagiste suhtes

4.   Tüüpkonda esindava aerodünaamilise seadise valimise kriteeriumid

4.1.

Aerodünaamilise seadise tootja valib tüüpkonna esindaja järgmiste kriteeriumide alusel:

(a)

aerodünaamiline seadis sobib käesoleva lisa 4. liite kohase geneerilise geomeetriaga;

(b)

kõik tüüpkonnaliikmed vähendavad õhutakistust Δ(CD × A) esindajast rohkem või sama palju;

(c)

tunnistuse taotleja suudab voolisedünaamika arvutisimulatsiooni, tuuletunnelis tehtud katsete või hea inseneritava abil tõendada, et esindaja valik vastab punktis 4.1. alapunktis b esitatud kriteeriumidele.

Alapunkti c kohaldatakse kõigile aerodünaamiliste seadiste variantidele, mida on võimalik käesolevas lisas kirjeldatud voolisedünaamika arvutisimulatsiooni abil modelleerida.


5. liide

1.   Standardväärtused

1.1.

Kui aerodünaamilised seadised ei ole käesoleva lisa punkti 3 kohaselt serditud, kasutab sõidukitootja standardväärtusi. Et kasutada sõiduki sertimiseks standardväärtusi, peab aerodünaamiline seadis vastama tabelites 1–6 loetletud geomeetriakriteeriumidele.

1.2.

Modelleerimisvahend määrab õhutakistuse vähendamise standardväärtused automaatselt. Selleks kasutab sõidukitootja III lisa tabelis 1 esitatud sisendparameetrit T022.

1.3.

DA-haagiste puhul kasutab sõidukitootja ainult aerodünaamiliste seadiste standardväärtusi, kui haagisel on järgmine standardsete areodünaamiliste seadiste konfiguratsioon:

(a)

lühikesed külgkatted;

(b)

pikad külgkatted;

(c)

lühikesed tagatiivad;

(d)

pikad tagatiivad;

(e)

lühikesed külgkatted ja lühikesed tagatiivad;

(f)

lühikesed külgkatted ja pikad tagatiivad;

(g)

pikad külgkatted ja lühikesed tagatiivad;

(h)

pikad külgkatted ja pikad tagatiivad.

1.4.

DB- ja DC-haagiste puhul kasutab sõidukitootja ainult aerodünaamiliste seadiste standardväärtusi, kui haagisel on järgmine standardsete aerodünaamiliste seadiste konfiguratsioon:

(a)

lühikesed külgkatted;

(b)

lühikesed tagatiivad;

(c)

pikad tagatiivad;

(d)

lühikesed külgkatted ja lühikesed tagatiivad;

(e)

lühikesed külgkatted ja pikad tagatiivad.

1.5.

Sõidukitootja ei kasuta standardväärtusi koos serditud aerodünaamilise seadise sisendandmetega.

2.   Geomeetriakriteeriumid

2.1.

Tabelites 1–6 sätestatud mõõtmed on miinimumnõuded, millele aerodünaamiline seadis peab vastama, et liigituda asjaomase kategooria alla.

Et kere ja tagatiibade vahel ei oleks suurt õhuvoolu, kinnitab sõidukitootja tagatiivad kere külge nii, et avatud tiibade ja kere vahel ei oleks üle 4 mm.

Tabel 1

Geomeetria spetsifikaadid DA-haagiste pikkade külgkatete jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

pikkus

[mm]

*

*

Piisavalt pikad, et ulatuda telikust tagaotsani

kõrgus

[mm]

≥ 760

Mahupõhise poolhaagise korral peab kõrgus olema vähemalt 490 mm.

Siirderaadius

(mm)

≤ 100

Nagu on näidatud joonisel 6

Tabel 2

Geomeetria spetsifikaadid DA-haagiste lühikeste külgkatete jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

pikkus

[mm]

**

**

Piisavalt pikad, et ulatuda telikust esimese ratta alguseni

kõrgus

[mm]

≥ 760

Mahupõhise poolhaagise korral peab kõrgus olema vähemalt 490 mm.

Siirderaadius

[mm]

≤ 100

Nagu on näidatud joonisel 5

Tabel 3

Geomeetria spetsifikaadid lühikeste tagatiibade jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

Koonilisuse nurk

[o]

13  ± 2

Ülemiste ja külgmiste voolundite puhul

pikkus

[mm]

≥ 400

 

kõrgus

[mm]

≥ 2 000

 

Siirderaadius

[mm]

≤ 200

Nagu on näidatud joonisel 1

Tabel 4

Geomeetria spetsifikaadid pikkade tagatiibade jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

Koonilisuse nurk

[o]

13  ± 2

Ülemiste ja külgmiste voolundite puhul

pikkus

[mm]

≥ 400

 

kõrgus

[mm]

≥ 2 850

Alternatiivina võib seadist nimetada pikkadeks tagatiibadeks, kui voolundite kõrgus on kogu kere kõrguses ±3% kere kogukõrgusest

Siirderaadius

[mm]

≤ 200

Nagu on näidatud joonisel 3

Tabel 5

Geomeetria spetsifikaadid DB-haagiste külgkatete jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

pikkus

[mm]

***

***

Piisav, et katta rataste vaheline ala

kõrgus

[mm]

≥ 860

Mahupõhise haagise korral peab kõrgus olema vähemalt 540 mm.

Siirderaadius

[mm]

≤ 100

Nagu on näidatud joonisel 7

Tabel 6

Geomeetria spetsifikaadid DC-haagiste külgkatete jaoks

Spetsifikaat

Ühik

Välismõõtmed (lubatud kõrvalekalle)

Märkused

pikkus

[mm]

****

****

Piisav, et katta kogu sõiduki pikkus (v.a rattad)

kõrgus

[mm]

Suurim tehniliselt lubatud täismass teljekomplekti kohta ≤ 13,5 tonni: ≥ 680

Suurim tehniliselt lubatud täismass teljekomplekti kohta > 13,5 tonni: ≥ 860

Mahupõhise haagise korral peab kõrgus olema vähemalt 490 mm.

Siirderaadius

[mm]

≤ 100

Nagu on näidatud joonisel 8

2.2.

Joonistel 1–8 on esitatud aerodünaamiliste seadiste näited.

Joonis 1

Lühikesed tagatiivad, külgvaade

Image 9

Joonis 2

Lühikesed tagatiivad, vaade ülalt

Image 10

Joonis 3

Pikad tagatiivad, külgvaade

Image 11

Joonis 4

Pikad tagatiivad, vaade ülalt

Image 12

Joonis 5

DA-haagiste lühikesed külgkatted, külgvaade

Image 13

Joonis 6

DA-haagiste pikad külgkatted, külgvaade

Image 14

Joonis 7

DB-haagiste lühikesed külgkatted, külgvaade

Image 15

Joonis 8

DC-haagiste lühikesed külgkatted, külgvaade

Image 16


6. liide

Modelleerimisvahendi sisendparameetrid

1.   Sissejuhatus

Käesolevas liites on esitatud loetelu parameetritest, mille aerodünaamilise seadise tootja peab esitama modelleerimisvahendi sisendina. Kohaldatav XML-skeem ja näidisandmed on saadaval spetsiaalsel elektroonilisel jagamisplatvormil.

2.   Mõisted

(1)

„Parameetri tunnus“ – modelleerimisvahendis konkreetse sisendparameetri või sisendandmete kogumi kohta kasutatav kordumatu tunnus;

(2)

„tüüp“ – parameetri andmetüüp:

string

märgijada ISO8859-1 kodeeringus

sõne

tühikuteta märgijada ISO8859-1 kodeeringus

kuupäev

kuupäev ja kellaaeg UTC-ajas, vormingus AAAA-KK-PPTHH:MM:SSZ, kus kaldkirjas tähed tähistavad fikseeritud tärke (nt 2002-05-30T09:30:10Z);

täisarv

täisarvulised andmed ilma eesnullideta (nt 1800);

paar, X

murdarv, millel on pärast kümnendkohtade eraldusmärki (,) täpselt X kohta ega ole eesnulle (nt paar, 2: 2 345,67; paar, 4: 45,6780);

(3)

„ühik“ – parameetri füüsiline ühik:

3.   Sisendparameetrite kogum

Tabel 1

Aerodünaamilise seadise sisendparameetrid

Parameetri nimi

Parameetri tunnus

Tüüp

Ühik

Kirjeldus/viide

Tootja

T028

Sõne

[-]

 

Mudel

T029

Sõne

[-]

 

Sertimisnumber

T030

Sõne

[-]

 

Kuupäev

T031

Kuupäev

[-]

Komponendi räsi loomise kuupäev ja kellaaeg

Serditud õhutakistuse vähendus

T032

(Paar, 2) × 4

[%]

Õhutakistuse protsendiline vähendus võrreldes standardse aerodünaamilise konfiguratsiooniga lengerdusnurkade 0°, 3°, 6° ja 9° korral, arvutatuna vastavalt V lisa punktile 3.4.

Kohaldatav sõidukirühm

T033

String

[-]

Üks kirje sõidukirühma kohta, mille jaoks õhutakistuse vähendus on serditud

Kui modelleerimisvahendis kasutatakse 5. liite kohaseid standardväärtusi, ei ole vaja esitata aerodünaamilise seadise komponendi sisendandmeid. Standardväärtused määratakse automaatselt vastavalt sõidukirühmale ja aerodünaamilise seadise konfiguratsioonile.


VI LISA

Rakendusmääruse (EL) 2020/683 muudatused

(1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

(a)

Lisatakse selgitavad märkused järgmises sõnastuses:

„(175)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362 (2)

(176)

Nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) 2022/1362 I lisa punktis 6.

(177)

Koostatud rakendusmääruse (EL) 2022/1362 IV lisa I osas sätestatud näidise kohaselt.

(178)

Koostatud rakendusmääruse (EL) 2022/1362 IV lisa II osas sätestatud näidise kohaselt.

(179)

Nagu kirjas rakendusmääruse (EL) 2022/1362 IV lisa II osas sätestatud näidise kohaselt koostatud kliendiinfo faili punktis 3.1.

(180)

Nagu kirjas rakendusmääruse (EL) 2022/1362 IV lisa II osas sätestatud näidise kohaselt koostatud kliendiinfo faili punktis 3.4.

(181)

Nagu kirjas rakendusmääruse (EL) 2022/1362 IV lisa II osas sätestatud näidise kohaselt koostatud kliendiinfo faili punktis 1.2.5.

(182)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1362 I lisa tabelitele.”

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362, 1. august 2022, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveohaagiste näitajate mõjuga mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, energiatarbele ja heiteta sõiduulatusele ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/683 (ELT L 205, 5.8.2022, lk 145)."

(b)

Lisatakse punktid 3.5.11, 3.5.11.1 ja 3.5.11.2 järgmises sõnastuses:

„3.5.11.

rakendusmääruse (EU) 2022/1362 (176) artikli 3 kohane raskehaagiste keskkonnatoime hindamine

3.5.11.1.

Modelleerimisvahendi loa number: …

3.5.11.2.

Mahupõhine raske kaubaveok: jah/ei (4) (176)“

(2)

II lisa I osa punkti B (O-kategooria) lisatakse punktid 3.5.11, 3.5.11.1 ja 3.5.11.2 järgmises sõnastuses:

„3.5.11.

(Rakendusmääruse (EU) 2022/1362 artikli 3 kohane raskehaagiste) keskkonnatoime hindamine

3.5.11.1.

Modelleerimisvahendi loa number: …

3.5.11.2.

Mahupõhine raske kaubaveok: jah/ei (4) (176).“

(3)

III lisa 1. liite jaotisse „Kategooriad O3/O4“ lisatakse pärast punkti 45.1 alljärgnev:

Keskkonnatoime

49.1.

Tootja andmefaili krüptograafiline räsi: … (177)

49.4.

Kliendiinfo faili krüptograafiline räsi: … (178)

49.6.

Kaalutud kandevõime … (t) (179)

49.7.

Sõidukirühm ... (182)

49.9.

Veoseruumi maht …m3(181)

49.10.

Mahupõhine: jah/ei (4) (176)

49.11.

Tõhusussuhted: … (180)

49.11.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe ...

49.11.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe ...

49.11.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe ...“

(4)

VIII lisa liite I osa 2. osa jaotisse „Sõidukikategooriad O3 ja O4“ (täielikult komplekteeritud sõidukid) lisatakse pärast punkti 45.1 järgmised punktid:

Keskkonnatoime

49.1.

Tootja andmefaili krüptograafiline räsi: … (177)

49.4.

Kliendiinfo faili krüptograafiline räsi: … (178)

49.6.

Kaalutud kandevõime … (t) (179)

49.7.

Sõidukirühm ... (182)

49.9.

Veoseruumi maht …m3(181)

49.10.

Mahupõhine: jah/ei (4) (176)

49.11.

Tõhusussuhted: … (180)

49.11.1.

Kilomeetripõhine tõhusussuhe ...

49.11.2.

Tonnkilomeetripõhine tõhusussuhe ...

49.11.3.

Kuupmeeter-kilomeetripõhine tõhusussuhe ...“.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362, 1. august 2022, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveohaagiste näitajate mõjuga mootorsõidukite CO2 heitele, kütusekulule, energiatarbele ja heiteta sõiduulatusele ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/683 (ELT L 205, 5.8.2022, lk 145).”


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/207


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1363,

3. august 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses 2,4-D, asoksüstrobiini, butüültsühalofopi, tsümoksaniili, fenheksamiidi, flasasulfurooni, florasulaami, fluroksüpüüri, iprovalikarbi ja siltiofaami jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

2,4-D, asoksüstrobiini, butüültsühalofopi, tsümoksaniili, fenheksamiidi, flasasulfurooni, florasulaami, fluroksüpüüri, iprovalikarbi ja siltiofaami jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas.

(2)

Kõnealuste jääkide piirnormide läbivaatamise käigus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12 tegi Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) kindlaks, et teave teatavate toodete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Olemasolev teave oli toiduohutusameti jaoks piisav, et teha ettepanek tarbijatele ohutute jääkide piirnormide kohta, ning kõnealuse määruse II lisas näidati ära andmelüngad, täpsustades kuupäeva, mil kavandatud jääkide piirnormide toetuseks tuleb toiduohutusametile esitada puuduv teave.

(3)

2,4-D kohta esitas taotleja sellise teabe analüüsimeetodite kohta mandlite, brasiilia pähklite, kašupähklite, kookospähklite, sarapuupähklite, makadaamiapähklite, pekanipähklite, piiniapähklite, pistaatsiapähklite, kreeka pähklite ja muude pähklite puhul ning toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud (2). Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Tatra ja muu ebateravilja puhul sellist teavet jäägikatsete kohta siiski ei esitatud ja toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk ei ole seega piisaval määral kõrvaldatud ja riskijuhid võivad kaaluda asendada kõnealuste jääkide piirnormid avastamispiiriga (3). Seepärast on asjakohane säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas nende saaduste puhul jääkide piirnormina avastamispiir ja jätta kõnealusest lisast välja täiendava teabe esitamise nõue.

(4)

Asoksüstrobiini kohta esitas taotleja teabe jäägikatsete kohta põldkännaku, sileda endiiviasiguri / eskariooli, salatkressi ning muude idandite ja võrsete, põld-võõrkapsa / rukola, kapsas-lehtsinepi, noorlehtedega põllukultuuride (sh Brassica liigid) puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud, (4) ja tegi ettepaneku vähendada kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorme vastavalt uuele teabele. Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid toiduohutusameti määratud tasemel ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Taotleja esitas koos kinnitavate andmetega vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 6 ka taotluse muuta asoksüstrobiini jääkide kehtivaid piirnorme aedsalati puhul ning toiduohutusamet soovitas selle saaduse puhul jääkide piirnormi vähendada4. Seepärast tuleks aedsalati puhul kehtestada jääkide piirnorm toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Toiduohutusamet tuvastas artikli 12 kohase läbivaatamise käigus andmelünga seoses metaboliitide L1, L4 ja L9 toksikoloogilise profiiliga sigade (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), veiste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), lammaste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), kitsede (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), kodulindude (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), piima (veised, lambad, kitsed, hobused) ja linnumunade puhul. Taotleja vastavat teavet ei esitanud4. Toiduohutusamet jõudis järeldusele,4 et kõnealuseid metaboliite ei esine lihaskoes, kuid taotleja ei ole esitanud nende toksikoloogiliste omaduste täielikku kirjeldust ning et riskijuhtijatel on vaja asjaolusid täiendavalt kaaluda, võttes arvesse, et nende saaduste puhul kehtivad jääkide piirnormid vastavad Codex’i jääkide piirnormidele. Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning lisas tuleks jätta alles täiendava teabe esitamise nõue.

(5)

Butüültsühalofopi kohta esitas taotleja teabe analüüsimeetodite kohta riisi puhul ning toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud (5). Seepärast tuleks selle saaduse puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnorm ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(6)

Tsümoksaniili kohta esitas taotleja teabe jäägikatsete kohta lauaviinamarjade, veiniviinamarjade, aedsalati ja spinati puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud, (6) ja tegi ettepaneku säilitada senisel tasemel või vähendada kõnealuste toodete puhul jääkide piirnorme. Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid toiduohutusameti määratud tasemel ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele,6 et andmelünki seoses analüüsimeetoditega taimeteede ja humala puhul ning püsivusega kaunviljade, taimeteede ja humala puhul ei ole kõrvaldatud ning et nimetatud saaduste puhul tuleks jääkide piirnormid säilitada avastamispiiri tasemel. Seepärast tuleks nende saaduste puhul kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid toiduohutusameti määratud tasemel ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(7)

Fenheksamiidi kohta ei esitatud teavet jäägikatsete ja hea põllumajandustava näitajate osas kiivide puhul (rohelised, punased, kollased). Toiduohutusamet jõudis aga järeldusele, et nõutud teave ei ole enam vajalik, (7) sest hindamine toimus vanemate andmenõuete alusel, mistõttu ei ole täiendavad jäägikatsed ja teave hea põllumajandustava kohta enam vajalikud. Seepärast tuleks nimetatud saaduse puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnorm ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(8)

Flasasulfurooni kohta esitas taotleja teabe püsivuse kohta lauaoliivide ja õli tootmiseks kasutatavate oliivide säilitamisel ning toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud (8). Seepärast tuleks nende saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(9)

Florasulaami kohta esitas taotleja teabe analüüsimeetodite kohta veiste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), lammaste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), kitsede (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups) ja piima (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul ning amet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud (9). Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(10)

Fluroksüpüüri kohta esitas taotleja teabe analüüsimeetodite, säilivuse, koristuseelse ooteaja ning jäägikatsete osas õunte ja sibulate puhul. Taotleja esitas ka lisateavet aed-liivatee jäägikatsetes kasutatud analüüsimeetodi kohta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelüngad on piisaval määral kõrvaldatud (10) , (11). Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid toiduohutusameti määratud tasemel ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk seoses analüüsimeetodiga küüslaugu ja pesasibula puhul on kõrvaldatud, kuid porrulaugu, teravilja, õitest taimeteede ja suhkruroo puhul ei ole andmelünk kõrvaldatud ning et on vaja täiendavalt kaaluda riskijuhtimist. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et andmelüngad seoses säilivuse ja metabolismiga sigade (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), veiste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), lammaste (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups), kitsede (lihaskude, rasvkude, maks, neerud, söödav rups) ja piima (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on kõrvaldatud ainult osaliselt ning et on vaja täiendavalt kaaluda riskijuhtimist. Fluroksüpüüri käsitlevas lõplikus läbivaatamisaruandes (12) jõuti järeldusele, et olemasolevad andmed on andmelünkade kõrvaldamiseks piisavad. Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning täiendava teabe esitamise nõue tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(11)

Iprovalikarbi kohta ei esitatud teavet põllukultuuride metabolismi kohta salati, sileda endiiviasiguri / eskariooli ja põld-võõrkapsa / rukola puhul ning toiduohutusamet jõudis järeldusele, et varem kindlaks tehtud andmelünk ei ole seega kõrvaldatud (13) ning et riskijuhid võivad kaaluda kõnealuste jääkide piirnormide asendamist avastamispiiriga. Seepärast on asjakohane kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas nende saaduste puhul jääkide piirnormidena konkreetne avastamispiir ja jätta kõnealusest lisast välja nõue esitada lisateavet.

(12)

Siltiofaami kohta esitas taotleja teabe analüüsimeetodite kohta odra, rukki ja nisu puhul ning toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmelünk on piisaval määral kõrvaldatud (14). Seepärast tuleks nimetatud saaduste puhul säilitada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas sätestatud jääkide piirnormid ning täiendava teabe esitamise nõuded tuleks kõnealusest lisast välja jätta.

(13)

Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu referentlaboritega. Need laborid jõudsid järeldusele, et teatavate toodete puhul võimaldab tehnika areng sätestada madalamad määramispiirid.

(14)

Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud.

(15)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(16)

Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekumeede selliste toodete jaoks, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et tarbijate kõrgetasemeline kaitse on tagatud.

(17)

Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid valmistuda nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne 25. veebruari 2023.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. veebruarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2)  Euroopa Toiduohutusamet, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance 2,4-D“. EFSA Journal 2014;12(9):3812 („Järeldused toimeaine 2,4-D pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“).

(3)  Euroopa Toiduohutusamet, „Lack of confirmatory data following Article 12 MRL reviews for 2,4-D, fenhexamid and iprovalicarb“ („Kinnitavate andmete puudumine pärast artikli 12 kohast jääkide piirnormide läbivaatamist 2,4-D, fenheksamiidi ja iprovalikarbi puhul“). EFSA Journal 2021;19(10):6910.

(4)  Euroopa Toiduohutusamet, „Evaluation of confirmatory data following the Article 12 MRL review and modification of the existing maximum residue levels for azoxystrobin“ („Kinnitavate andmete hindamine pärast kehtivate asoksüstrobiini jääkide piirnormide läbivaatamist ja muutmist kooskõlas artikliga 12“) EFSA Journal 2020;18(8):6231.

(5)  Euroopa Toiduohutusamet, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance cyhalofop (variant evaluated cyhalofop-butyl)“ („Järeldused toimeaine tsühalofopi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta (hinnatud butüültsühalofopina)“) EFSA Journal 2015; 13(1):3943.

(6)  Euroopa Toiduohutusamet, „Evaluation of confirmatory data following the Article 12 review for cymoxanil“ („Kinnitavate andmete hindamine seoses tsümoksaniili jääkide piirnormide läbivaatamisega kooskõlas artikliga 12“) EFSA Journal 2019; 17(10):5823.

(7)  Euroopa Toiduohutusamet, „Lack of confirmatory data following Article 12 MRL reviews for 2,4-D, fenhexamid and iprovalicarb“ („Kinnitavate andmete puudumine pärast artikli 12 kohast jääkide piirnormide läbivaatamist 2,4-D, fenheksamiidi ja iprovalikarbi puhul“) EFSA Journal 2021;19(10):6910.

(8)  Euroopa Toiduohutusamet, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flazasulfuron“ („Järeldused toimeaine flasasulfurooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“), EFSA Journal 2016;14(8):4575.

(9)  Euroopa Toiduohutusamet, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance florasulam“ („Järeldused toimeaine florasulaami pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“), EFSA Journal 2015;13(1):3984.

(10)  Euroopa Toiduohutusamet, „Evaluation of confirmatory data following the Article 12 MRL review for fluroxypyr“ („Kinnitavate andmete hindamine seoses fluroksüpüüri jääkide piirnormide läbivaatamisega kooskõlas artikliga 12“) EFSA Journal 2019;17(9):5816.

(11)  Euroopa Toiduohutusamet, „Modification of the existing maximum residue levels for fluroxypyr in chives, celery leaves, parsley, thyme and basil and edible flowers“ („Fluroksüpüüri jääkide kehtivate piirnormide muutmine murulaugu, lehtselleri, peterselli, aed-liivatee ning vürtsbasiiliku ja söödavate õite puhul“) EFSA Journal 2020;18(10):6273.

(12)  „SANCO/11019/2011 rev.5, “Final Review report for the active substance fluroxypyr finalised in the Standing Committee on the Food Chain and Animal Health at its meeting on 17 June 2011 in view of the approval of fluroxypyr as active substance in accordance with Regulation (EC) No 1107/2009”, 23 March 2017“ (SANCO/11019/2011 rev.5, „Lõplik läbivaatamisaruanne toimeaine fluroksüpüüri kohta, mis esitati toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee 17. juuni 2011. aasta koosolekul seoses toimeaine fluroksüpüüri heakskiitmisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009“, 23. märts 2017) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/active-substances/?event=as.details&as_id=734

(13)  Euroopa Toiduohutusamet, „Lack of confirmatory data following Article 12 MRL reviews for 2,4-D, fenhexamid and iprovalicarb“ („Kinnitavate andmete puudumine pärast artikli 12 kohast jääkide piirnormide läbivaatamist 2,4-D, fenheksamiidi ja iprovalikarbi puhul“) EFSA Journal 2021;19(10):6910.

(14)  Euroopa Toiduohutusamet, „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance silthiofam“ („Järeldused toimeaine siltiofaami pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2016;14(8):4574.


LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas asendatakse pestitsiide 2,4-D, asoksüstrobiin, butüültsühalofop, tsümoksaniil, fenheksamiid, flasasulfuroon, florasulaam, fluroksüpüür, iprovalikarb ja siltiofaam käsitlevad veerud järgmisega:

"Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Kood- number

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme  (1)

2,4-D (2,4-D, selle soolade, estrite ja konjugaatide summa, väljendatud kui 2,4-D)

Asoksüstrobiin

Butüültsühalofop

Tsümoksaniil

Fenheksamiid (F)

Flasasulfuroon

Florasulaam

Fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade, estrite ja konjugaatide summa, väljendatud fluroksüpüürina) (R)

Iprovalikarb

Siltiofaam

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0110000

Tsitrusviljad

1

15

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0110010

Greibid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0110020

Apelsinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0110030

Sidrunid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0110040

Laimid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0110050

Mandariinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0110990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0120000

Pähklid

0,2

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,02  (*1)

0120010

Mandlid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120020

Brasiilia pähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120030

Kašupähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120040

Kastanid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120050

Kookospähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120060

Sarapuupähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120070

Makadaamiapähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120080

Pekanipähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120090

Piiniapähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120100

Pistaatsiapähklid

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0120110

Kreeka pähklid

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0120990

Muud

 

0,01

 

 

 

 

 

 

 

 

0130000

Õunviljad

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0130010

Õunad

 

 

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0130020

Pirnid

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0130030

Küdooniad

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0130040

Astelpihlaka viljad

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0130990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0140000

Luuviljad

0,05  (*1)

2

0,02  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0140010

Aprikoosid

 

 

 

 

10

 

 

 

 

 

0140020

Maguskirsid

 

 

 

 

7

 

 

 

 

 

0140030

Virsikud

 

 

 

 

10

 

 

 

 

 

0140040

Ploomid

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

0140990

Muud

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0,1

 

0,02  (*1)

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0151000

a)

Viinamarjad

 

3

 

0,05

15

 

 

 

2

 

0151010

Lauaviinamarjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0151020

Veiniviinamarjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0152000

b)

Maasikad

 

10

 

0,01  (*1)

10

 

 

 

0,01  (*1)

 

0153000

c)

Koguviljad

 

5

 

0,01  (*1)

15

 

 

 

0,01  (*1)

 

0153010

Pamplid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0153020

Põldmurakad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0153990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0154000

d)

Muud väikesed puuviljad ja marjad

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

0154010

Mustikad

 

5

 

 

20

 

 

 

 

 

0154020

Jõhvikad

 

0,5

 

 

20

 

 

 

 

 

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

 

5

 

 

20

 

 

 

 

 

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

 

5

 

 

20

 

 

 

 

 

0154050

Kibuvitsamarjad

 

5

 

 

5

 

 

 

 

 

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

 

5

 

 

5

 

 

 

 

 

0154070

Õun-viirpuu marjad

 

5

 

 

15

 

 

 

 

 

0154080

Musta leedri marjad

 

5

 

 

5

 

 

 

 

 

0154990

Muud

 

5

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,05  (*1)

 

0,02  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0161000

a)

Söödava koorega

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0161010

Datlid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161020

Viigimarjad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161030

Lauaoliivid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161040

Kinkanid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161050

Tähtviljad

 

0,1

 

 

 

 

 

 

 

 

0161060

Hurmaad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161070

Jambolanid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0161990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0162000

b)

Mittesöödava koorega, väikesed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

 

0,01  (*1)

 

 

15

 

 

 

 

 

0162020

Litšid

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0162030

Granadillid/marakujad

 

4

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0162040

Kaktusviljad

 

0,3

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0162060

Virgiinia persimonid

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0162990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0163000

c)

Mittesöödava koorega, suured

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0163010

Avokaadod

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163020

Banaanid

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

0163030

Mangod

 

4

 

 

 

 

 

 

 

 

0163040

Papaiad

 

0,3

 

 

 

 

 

 

 

 

0163050

Granaatõunad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163060

Suhkurannoonad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163070

Guajaavid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163080

Ananassid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163100

Durianid

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163110

Oga-annoonad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0163990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0210000

Juur- ja mugulköögivili

 

 

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0211000

a)

Kartulid

0,2

7

 

 

 

 

 

 

 

 

0212000

b)

Troopiline juur- ja mugulköögivili

0,05  (*1)

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0212020

Bataat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0212030

Jamss

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0212040

Roogmaranta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0212990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0213000

c)

Muu juur- ja mugulköögivili, v,a suhkrupeet

0,05  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0213010

Söögipeet

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213020

Porgand

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213030

Juurseller

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213040

Mädarõigas

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213050

Maapirn

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213060

Pastinaak

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213070

Juurpetersell

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213080

Redis

 

1,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0213090

Aed-piimjuur

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213100

Kaalikas

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213110

Naeris

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0213990

Muud

 

1

 

 

 

 

 

 

 

 

0220000

Sibulköögivili

0,05  (*1)

10

0,02  (*1)

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0220010

Küüslauk

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

0220020

Sibul

 

 

 

 

0,8

 

 

0,05  (*1)

0,1

 

0220030

Pesasibul

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

0220040

Roheline sibul ja talisibul

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0220990

Muud

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0230000

Viliköögivili

0,05  (*1)

 

0,02  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0231000

a)

Maavitsalised

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

0231010

Tomat

 

 

 

0,4

2

 

 

 

0,7

 

0231020

Harilik paprika

 

 

 

0,01  (*1)

3

 

 

 

0,01  (*1)

 

0231030

Baklažaan

 

 

 

0,3

2

 

 

 

0,01  (*1)

 

0231040

Söödav muskushibisk

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

0231990

Muud

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

0232000

b)

Kõrvitsalised – söödava koorega

 

1

 

0,08

1

 

 

 

0,1

 

0232010

Kurk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0232020

Kornišon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0232030

Kabatšokk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0232990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0233000

c)

Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

 

1

 

0,4

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0233010

Melon

 

 

 

 

 

 

 

 

0,2

 

0233020

Suureviljaline kõrvits

 

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

0233030

Arbuus

 

 

 

 

 

 

 

 

0,2

 

0233990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

0234000

d)

Suhkrumais

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

0239000

e)

Muu viliköögivili

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

0240000

Kapsasköögivili (v,a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,05  (*1)

 

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0241000

a)

Õisikkapsad

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

0241010

Spargelkapsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0241020

Lillkapsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0241990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0242000

b)

Peakapsad

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

0242010

Rooskapsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0242020

Peakapsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0242990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0243000

c)

Lehtkapsad

 

6

 

 

 

 

 

 

 

 

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0243990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0244000

d)

Nuikapsad

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0251000

a)

Aedsalat ja muud salatitaimed

0,05  (*1)

10

0,02  (*1)

 

50

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0251010

Põldkännak

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251020

Aedsalat

 

 

 

0,03

 

 

 

 

 

 

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251050

Ameerika kollakas

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251070

Kapsas-lehtsinep

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0251990

Muud

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0252000

b)

Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,05  (*1)

15

0,02  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0252010

Spinat

 

 

 

0,9

 

 

 

 

 

 

0252020

Harilik portulak

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0252030

Lehtpeet

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0252990

Muud

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

0253000

c)

Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0254000

d)

Ürt-allikkerss

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0255000

e)

Salatsigur

0,05  (*1)

0,3

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0256000

f)

Maitsetaimed ja söödavad õied

0,1  (*1)

70

0,05  (*1)

0,02  (*1)

50

0,02  (*1)

0,02  (*1)

 

0,02  (*1)

0,02  (*1)

0256010

Aed-harakputk

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0256020

Murulauk

 

 

 

 

 

 

 

0,5

 

 

0256030

Lehtseller

 

 

 

 

 

 

 

0,3

 

 

0256040

Petersell

 

 

 

 

 

 

 

0,3

 

 

0256050

Aedsalvei

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0256060

Rosmariin

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0256070

Aed-liivatee

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

 

 

 

 

 

 

 

0,3

 

 

0256090

Loorberilehed

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0256100

Estragon

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0256990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

0,02  (*1)

 

 

0260000

Kaunköögivili

0,05  (*1)

3

0,02  (*1)

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0260010

Oad (kaunadega)

 

 

 

0,05  (*1)

15

 

 

 

 

 

0260020

Oad (kaunadeta)

 

 

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0260030

Herned (kaunadega)

 

 

 

0,15

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0260040

Herned (kaunadeta)

 

 

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0260050

Läätsed

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0260990

Muud

 

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0270000

Varsköögivili

0,05  (*1)

 

0,02  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0270010

Spargel

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270020

Kardi

 

15

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270030

Varsseller

 

15

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270040

Salat-apteegitill

 

10

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270050

Harilik artišokk

 

5

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270060

Porrulauk

 

10

 

0,02

 

 

 

0,3

 

 

0270070

Rabarber

 

0,6

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270080

Bambusevõrsed

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270090

Palmipungad

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0270990

Muud

 

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0280010

Kultuurseened

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0280020

Metsaseened

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0280990

Samblad ja samblikud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0300000

KAUNVILI

0,05  (*1)

0,15

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0300010

Oad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0300020

Läätsed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0300030

Herned

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0300040

Lupiinid/lupiinioad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0300990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0400000

ÕLISEEMNED JAÕLIVILI

0,05  (*1)

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,02  (*1)

0,02  (*1)

0401000

Õliseemned

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0401010

Linaseemned

 

0,4

 

 

 

 

 

 

 

 

0401020

Maapähklid

 

0,2

 

 

 

 

 

 

 

 

0401030

Unimagunaseemned

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401040

Seesamiseemned

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0401050

Päevalilleseemned

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401060

Rapsiseemned

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401070

Sojaoad

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401080

Sinepiseemned

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401090

Puuvillaseemned

 

0,7

 

 

 

 

 

 

 

 

0401100

Kõrvitsaseemned

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0401110

Värvisafloori seemned

 

0,4

 

 

 

 

 

 

 

 

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

 

0,4

 

 

 

 

 

 

 

 

0401130

Põldtudra seemned

 

0,5

 

 

 

 

 

 

 

 

0401140

Kanepiseemned

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0401150

Riitsinuseseemned

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0401990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0402000

Õlivili

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0402010

Oliivid õli tootmiseks

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0402020

Õlipalmi tuumad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0402030

Õlipalmi viljad

 

0,03

 

 

 

 

 

 

 

 

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0402990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

 

 

 

0500000

TERAVILI

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0500010

Oder

0,05  (*1)

1,5

 

 

 

 

 

0,1

 

 

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0500030

Mais

0,05  (*1)

0,02

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0500040

Harilik hirss

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0500050

Kaer

0,05  (*1)

1,5

 

 

 

 

 

0,1

 

 

0500060

Riis

0,1

5

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0500070

Rukis

2

0,5

 

 

 

 

 

0,1

 

 

0500080

Harilik sorgo

0,05  (*1)

10

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0500090

Nisu

2

0,5

 

 

 

 

 

0,1

 

 

0500990

Muud

0,05  (*1)

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,1  (*1)

 

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

 

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0610000

Teed

 

0,05  (*1)

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0620000

Kohvioad

 

0,03

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0630000

Taimeteed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631000

a)

Õitest

 

60

 

 

 

 

 

2

 

 

0631010

Kummel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631020

Hapu hibisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631030

Roos

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631040

Jasmiin

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631050

Pärn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0631990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0632000

b)

Lehtedest ja ürtidest

 

60

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0632010

Maasikas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0632020

Tee-punapõõsas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0632030

Matepuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0632990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0633000

c)

Juurtest

 

0,3

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0633010

Palderjan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0633020

Ženženn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0633990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0639000

d)

Muudest taimeosadest

 

0,05  (*1)

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0640000

Kakaooad

 

0,05  (*1)

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

 

0,05  (*1)

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0700000

HUMAL

0,1  (*1)

30

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0800000

MAITSEAINED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810000

Seemned

0,1  (*1)

0,3

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0810010

Aniis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810020

Pärsia köömen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810030

Seller

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810040

Koriander

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810050

Harilik vürtsköömen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810060

Aedtill

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810070

Harilik apteegitill

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810080

Põld-lambalääts

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810090

Muskaatpähkel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0810990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820000

Viljad

0,1  (*1)

0,3

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0820010

Piment

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820020

Jaapani pipar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820030

Köömen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820040

Kardemon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820050

Kadakamarjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820070

Vanill

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820080

Tamarind

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0820990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0830000

Puukoor

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0830010

Kaneel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0830990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0840000

Juured ja risoomid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0840020

Harilik ingver

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0840040

Mädarõigas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0840990

Muud

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0850000

Pungad

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0850010

Nelk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0850020

Kappar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0850990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0860000

Õie emakasuue

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0860010

Safran

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0860990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0870000

Seemnerüü

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,1  (*1)

0,1  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0870010

Muskaatõis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0870990

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0900000

SUHKRUTAIMED

0,05  (*1)

 

0,02  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0900010

Suhkrupeedi juured

 

5

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0900020

Harilik suhkruroog

 

0,05

 

 

 

 

 

0,05  (*1)

 

 

0900030

Juursigur

 

0,09

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

0900990

Muud

 

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010000

Koed

 

 

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

 

0,05  (*1)

0,01  (*1)

1011000

a)

Sead

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1011010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1011020

Rasvkude

0,2

0,05 (+)

 

 

 

 

 

0,04

 

 

1011030

Maks

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,04

 

 

1011040

Neerud

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1011050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1011990

Muud

5

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1012000

b)

Veised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1012010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1012020

Rasvkude

0,2

0,05 (+)

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1012030

Maks

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,07

 

 

1012040

Neerud

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1012050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1012990

Muud

5

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1013000

c)

Lambad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1013010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1013020

Rasvkude

0,2

0,05 (+)

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1013030

Maks

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,07

 

 

1013040

Neerud

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1013050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1013990

Muud

5

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1014000

d)

Kitsed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1014010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1014020

Rasvkude

0,2

0,05 (+)

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1014030

Maks

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,07

 

 

1014040

Neerud

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1014050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07 (+)

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1014990

Muud

5

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1015000

e)

Hobuslased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1015010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1015020

Rasvkude

0,2

0,05

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1015030

Maks

5

0,07

 

 

 

 

 

0,07

 

 

1015040

Neerud

5

0,07

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1015050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1015990

Muud

5

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1016000

f)

Kodulinnud

0,05  (*1)

0,01  (*1)(+)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1016010

Lihaskude

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1016020

Rasvkude

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1016030

Maks

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1016040

Neerud

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1016050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1016990

Muud

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1017000

g)

Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1017010

Lihaskude

0,2

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1017020

Rasvkude

0,2

0,05

 

 

 

 

 

0,06

 

 

1017030

Maks

5

0,07

 

 

 

 

 

0,07

 

 

1017040

Neerud

5

0,07

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1017050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

5

0,07

 

 

 

 

 

0,3

 

 

1017990

Muud

5

0,01  (*1)

 

 

 

 

 

0,01  (*1)

 

 

1020000

Piim

0,01  (*1)

0,01  (*1)(+)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,06

0,01  (*1)

0,01  (*1)

1020010

Veised

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1020020

Lambad

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1020030

Kitsed

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1020040

Hobused

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1020990

Muud

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1030000

Linnumunad

0,01  (*1)

0,01  (*1)(+)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

1030010

Kanad

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1030020

Pardid

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1030030

Haned

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1030040

Vutid

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1030990

Muud

 

(+)

 

 

 

 

 

 

 

 

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

0,05  (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,01  (*1)

0,05  (*1)

0,01  (*1)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(**)

Pestitsiidi ja koodi kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.

(F) = rasvas lahustuv

Asoksüstrobiin

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliitide toksilisuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 5. augustiks 2024, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

1011000 a) Sead

1011010 Lihaskude

1011020 Rasvkude

1011030 Maks

1011040 Neerud

1011050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990 Muud (2)

1012000 b) Veised

1012010 Lihaskude

1012020 Rasvkude

1012030 Maks

1012040 Neerud

1012050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990 Muud (2)

1013000 c) Lambad

1013010 Lihaskude

1013020 Rasvkude

1013030 Maks

1013040 Neerud

1013050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990 Muud (2)

1014000 d) Kitsed

1014010 Lihaskude

1014020 Rasvkude

1014030 Maks

1014040 Neerud

1014050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990 Muud (2)

1016000 f) Kodulinnud

1016010 Lihaskude

1016020 Rasvkude

1016030 Maks

1016040 Neerud

1016050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990 Muud (2)

1020000 Piim

1020010 Veised

1020020 Lambad

1020030 Kitsed

1020040 Hobused

1020990 Muud (2)

1030000 Linnumunad

1030010 Kanad

1030020 Pardid

1030030 Haned

1030040 Vutid

1030990 Muud (2)

Fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade, estrite ja konjugaatide summa, väljendatud fluroksüpüürina) (R)

(R) = Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodi järgmise kombinatsiooni puhul:

fluroksüpüür – kood 1000000, välja arvatud 1040000: fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade summa, väljendatud fluroksüpüürina)"


(*1)  Analüütiline määramispiir

(1)  Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/227


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1364,

4. august 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses teatavates toiduainetes esineva vesiniktsüaniidhappe piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud teatavate saasteainete, sealhulgas vesiniktsüaniidhappe, piirnormid toiduainetes.

(2)

Vesiniktsüaniidhape on väga toksiline aine. Kuigi seda ei leidu toidus toksikoloogiliselt olulises koguses, vabaneb see tsüanogeenseid glükosiide sisaldavate taimedest saadud toitude närimisel või muul viisil töötlemisel, kui need glükosiidid puutuvad kokku hüdrolüütiliste ensüümidega. Kuna vesiniktsüaniidhape on alati dissotsieerumata happe ja dissotsieerunud tsüaniidioonide segu (nimetatakse tsüaniidiks), arvutatakse tervisepõhised soovituslikud piirnormid selle segu jaoks.

(3)

2019. aastal võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) vastu ajakohastatud teadusliku arvamuse toidus (v.a toored aprikoosituumad) leiduvate tsüanogeensete glükosiididega seotud terviseriskide hindamise kohta (3). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et akuutne standarddoos 20 μg tsüaniidi kehamassi kg kohta ei tohiks avaldada ägedat kahjulikku toimet. Teatavate suure tsüanogeensete glükosiidide sisaldusega toitude tarbimisel, nagu linaseemned, mandlid ja maniokk, võib juhtuda, ületatakse tsüaniidi akuutne standarddoos. Seepärast on asjakohane kehtestada vesiniktsüaniidhappe, sealhulgas tsüanogeensete glükosiididega seotud vesiniktsüaniidhappe piirnormid kõnealuste toitude jaoks. Vesiniktsüaniidhappe biosaadavus ja inimeste kokkupuude sellega on suurem jahvatatud linaseemnete tarbimisel kui tervete või kuumtöödeldud linaseemnete tarbimisel. Seepärast on asjakohane kehtestada rangemad piirnormid tervele linaseemnele, mida tarbija enne tarbimist jahvatab, ning jahvatatud linaseemnetele, mis on lõpptarbija jaoks turule viidud toorelt tarbimiseks.

(4)

Seepärast tuleks inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks kehtestada teatavates toiduainetes vesiniktsüaniidhappe piirnormid.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(6)

Selleks et ettevõtjad saaksid valmistuda käesoleva määrusega kehtestatavate uute eeskirjade järgimiseks, on asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik uute piirnormide kohaldamiseni. Samuti on asjakohane ette näha üleminekuperiood toiduainete jaoks, mis on seaduslikult turule viidud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Lisas loetletud toiduained, mis on seaduslikult turule viidud enne 1. jaanuari 2023, võivad jääda turule kuni minimaalse säilimisaja või tarvitamise tähtaja lõpuni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3)  Scientific opinion „Evaluation of the health risks related to the presence of cyanogenic glycosides in foods other than raw apricot kernels“ (Teaduslik arvamus „Tsüanogeensete glükosiidide esinemisega toidus (v.a toored aprikoosituumad) seotud terviseriskide kohta“), EFSA Journal, kd 17, nr 4, Euroopa Toiduohutusamet, 2019, 78 lk; https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5662.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jaos asendatakse punkt 8.3 järgmisega:

Toode (1)

Piirnormid (mg/kg)

„8.3

Vesiniktsüaniidhape, sealhulgas tsüanogeensetes glükosiidides sisalduv vesiniktsüaniidhape

 

8.3.1.

Töötlemata terved (60), peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud linaseemned, välja arvatud punktis 8.3.2 loetletud tooted (54)

250

8.3.2.

Lõpptarbija jaoks turule viidud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud linaseemned (54) (55)  (*1)

150

8.3.3.

Lõpptarbija jaoks turule viidud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud mandlid (54) (55)  (*1)

35

8.3.4.

Lõpptarbija jaoks turule viidud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad (54) (55)

20

8.3.5.

Maniokk (värske, kooritud)

50

8.3.6.

Maniokijahu (tapiokijahu)

10


(*1)  Piirnormi ei kohaldata töötlemata tervete, peenestatud, jahvatatud, purustatud, hakitud linaseemnete ning töötlemata tervete, peenestatud, jahvatatud, purustatud ja hakitud mõrumandlite suhtes, mis viiakse lõpptarbija jaoks turule väikestes kogustes, kui pakendil on hoiatus „Ainult keetmiseks ja küpsetamiseks. Mitte tarbida toorelt!“ etiketil nähtavas kohas (kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18)) artikli 13 lõikes 2 sätestatud kirjasuurust). Töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud linaseemned, millele on lisatud hoiatusteade, peavad vastama punktis 8.3.1 sätestatud piirnormile.“


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/230


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1365,

4. august 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470 seoses uuendtoidu mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutustingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu uuendtoitude loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 8 kohaselt võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisas esitatud liidu loetelus on lubatud uuendtoiduna loetletud mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikas õli.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artikli 4 lõikele 2 on antud luba lasta mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikas õli turule uuendtoiduna, mida kasutatakse mitmes toidus.

(5)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/546 (4) muudeti mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutustingimusi. Mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutusala laiendati täiendavatele toiduainetele, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (5) määratletud toidulisanditele.

(6)

8. detsembril 2021 esitas äriühing DSM Nutritional Products (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse muuta uuendtoidu mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutustingimusi. Taotleja palus laiendada mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutusala üldelanikkonnale ettenähtud kalaanaloogidele ja lihaanaloogidele piirnormiga vastavalt 300 mg/100 g ja 300 mg/100 g.

(7)

Komisjon on seisukohal, et taotletud liidu loetelu ajakohastamine ei mõjuta tõenäoliselt inimeste tervist ning et määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 3 kohane Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) ohutushindamine ei ole vajalik. Taotletud kasutusala laiendamise tulemusel tarbitakse mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikast õli koguses, mis koos uuendtoidu praegu lubatud kasutusest saadavate kogustega on võrreldav toiduohutusameti poolt ohutuks hinnatud kogusega, (6) mille alusel anti rakendusotsusega (EL) 2015/546 luba laiendada mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutusala. Seepärast on asjakohane muuta mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka õli kasutustingimusi, laiendades selle kasutusala kalaanaloogidele ja lihaanaloogidele.

(8)

Taotluses esitatud teave annab piisavalt alust arvata, et kõnealuse uuendtoidu kasutustingimuste muudatused vastavad määruse (EL) 2015/2283 artiklis 12 sätestatud tingimustele ja need tuleks heaks kiita.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1).

(4)  Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/546, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 laiendada toidu uuendkoostisosa, mikrovetikatest Schizochytrium sp. saadud suure DHA ja EPA sisaldusega õli kasutusala (ELT L 90, 2.4.2015, lk 11).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(6)  Scientific Opinion on the extension of use for DHA and EPA-rich algal oil from Schizochytrium sp. as a Novel Food ingredient (Teaduslik arvamus mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikka vetikaõli kasutusala laiendamise kohta toidu uuendkoostisosana (EFSA Journal 2014; 12(10): 3843).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa tabelis 1 („Lubatud uuendtoidud“) asendatakse mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikast õli käsitlev kanne järgmisega:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

„Mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikas õli

Määratud toidugrupp

DHA ja EPA piirnorm kokku

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud DHA- ja EPA-rikas õli“.“

 

 

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ; täiskasvanud elanikkonnale, v.a rasedatele või imetavatele naistele

3 000  mg päevas

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, rasedatele või imetavatele naistele

450 mg päevas

Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toit, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013

Vastavalt nende inimeste toitumuslikele erivajadustele, kellele tooted on ette nähtud

Kehakaalu alandamiseks ette nähtud päevase toidu asendaja, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013, ja kehakaalu alandamiseks ette nähtud ühe toidukorra toidu asendajad

250 mg / toidukord

Piimapõhised joogid ja sarnased väikelastele ette nähtud tooted

200 mg / 100 g

Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013

Eelkõige sportlastele intensiivsest lihaste tööst tingitud energiakao korvamiseks ette nähtud toiduained

Toiduained, mille märgistusel on esitatud väljendid gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 828/2014 nõuetele

Pagaritooted (leiva- ja saiatooted ning magusad küpsised)

Hommikusöögihelbed

500 mg / 100 g

Toidurasvad

360 mg / 100 g

Piimatoodete analoogid, v.a joogid

600 mg / 100 g juustu puhul; 200 mg / 100 g soja ja piimatoodete analoogide puhul (v.a joogid)

Piimatooted, v.a piimapõhised joogid

600 mg / 100 g juustu puhul; 200 mg / 100 g piimatoodete puhul (sh piim, toorjuust ja jogurtitooted; v.a joogid)

Mittealkohoolsed joogid (sh piimatoodete analoogid ja piimapõhised joogid)

80 mg / 100 g

Teravilja-/energiabatoonid

500 mg / 100 g

Võiderasvad ja kastmed

600 mg / 100 g

Kalaanaloogid

300 mg / 100 g

Lihaanaloogid

300 mg / 100 g


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/234


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1366,

4. august 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad põhinevad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1325 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Leedus ja Poolas.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)

Leedus, Poolas ja Slovakkias on peetavatel sigadel esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid.

(6)

2022. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade hulgas Poolas Suur-Poola vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Poola piirkond, mis on praegu loetletud eespool nimetatud lisas II taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonina, ning II taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(7)

2022. aasta juulis esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit peetavatel sigadel ka Slovakkias Michalovce ja Zvoleni ringkonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud peetavate sigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena loetletud eespool nimetatud Slovakkia piirkonnad loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonidena, ning II taseme piirangutsoonide praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi puhanguid.

(8)

2022. aasta juulis ja augustis esines mitu sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Leedus Tauragė ja Marijampolė maakonna sellistes piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud peetavate sigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena loetletud eespool nimetatud Leedu piirkonnad loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonidena, ning II taseme piirangutsoonide praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi puhanguid.

(9)

Pärast selliseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid peetavate sigade hulgas Leedu, Poolas ja Slovakkias ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(10)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus, Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja need nõuetekohaselt loetleda rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II ja III taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade olukorda.

(11)

Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 28. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1325, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 200, 29.7.2022, lk 109).

(4)  Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(5)  OIE maismaaloomade tervise koodeks, 29. väljaanne, 2021. I ja II köited ISBN 978-92-95115-40-8; https://www.woah.org/en/what-we-do/standards/codes-and-manuals/terrestrial-code-online-access/


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1.   Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

Gemeinde Althüttendorf,

Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

Gemeinde Britz,

Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

Gemeinde Breydin,

Gemeinde Melchow,

Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

Hohenfinow südlich der B167,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

Gemeinde Zichow,

Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

Gemeinde Tantow,

Gemeinde Mescherin

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und B2 bis Gartenstraße,

Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

Gemeinde Nordwestuckermark mit den Gemarkungen Zernikow, Holzendorf, Rittgarten, Falkenhagen, Schapow, Schönermark (NWU), Wilhelmshof, Naugarten, Horst, Gollmitz, Klein-Sperrenwalde und Kröchlendorff,

Gemeinde Boitzenburger-Land mit den Gemarkungen Berkholz, Wichmannsdorf, Kuhz und Haßleben,

Gemeinde Mittenwalde,

Gemeinde Gerswalde mit den Gemarkungen Gerswalde, Buchholz, Pinnow (GE), Kaakstedt und Fergitz

Gemeinde Flieth-Steglitz,

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Wilmersdorf und Schmiedeberg,

Gemeinde Oberuckersee mit der Gemarkung Grünheide,

Gemeinde Gramzow mit der Gemarkung Gramzow östlich der der K7315, Gemarkungen

Meichow, Neumeichow, Polßen

Gemeinde Randowtal mit den Gemarkungen Wollin, Schmölln, Schwaneberg, Grenz

Gemeinde Brüssow mit den Gemarkungen Battin, Grünberg und Trampe,

Gemeinde Carmzow-Wallmow.

Gemeinde Grünow mit der Gemarkung Grenz,

Gemeinde Schenkenberg mit der Gemarkung Kleptow,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Göritz,

Gemeinde Prenzlau mit den Gemarkungen Dedelow, Schönwerder und Dauer,

Gemeinde Uckerland mit der Gemarkung Bandelow südlich der Straße von Bandelow zum Bandlowsee und der Gemarkung Jagow südlich der Straße vom Bandlowsee zur K7341,

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

Gemeinde Rauen,

Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen, Klein Buckow, Radewiese, Stradow, Straußdorf, Wolkenberg und der Gemarkung Spremberg westlich der Tagebaurandstraße,

Gemeinde Drebkau mit den Gemarkungen Jehserig und Kausche,

Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow, Koppatz, Neuhausen, Frauendorf, Groß Oßnig, Groß Döbbern und Klein Döbbern und der Gemarkung Roggosen nördlich der BAB 15,

Gemeinde Welzow mit der Gemarkung Welzow,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Neupetershain,

Gemeinde Lauchhammer,

Gemeinde Schwarzheide,

Gemeinde Schipkau,

Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg, Reppist, Hosena, Großkoschen, Kleinkoschen und Sedlitz,

die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

Gemeinde Neu-Seeland mit den Gemarkungen Lieske, Bahnsdorf und Lindchen,

Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Dörrwalde und Allmosen,

Gemeinde Tettau,

Landkreis Elbe-Elster:

Gemeinde Großthiemig,

Gemeinde Hirschfeld,

Gemeinde Gröden,

Gemeinde Schraden,

Gemeinde Merzdorf,

Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Gülitz-Reetz,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

Gemeinde Triglitz,

Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

Gemeinde Meyenburg,

Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen

Gemeinde Arnsdorf, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Cunewalde,

Gemeinde Demitz-Thumitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Doberschau-Gaußig,

Gemeinde Göda, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Großharthau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Großpostwitz/O.L.,

Gemeinde Hochkirch, sofern nicht bereits der Sperrzone II,

Gemeinde Kubschütz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Neukirch/Lausitz,

Gemeinde Obergurig,

Gemeinde Schmölln-Putzkau,

Gemeinde Sohland a. d. Spree,

Gemeinde Stadt Bautzen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Bischhofswerda, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Radeberg, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Schirgiswalde-Kirschau,

Gemeinde Stadt Wilthen,

Gemeinde Steinigtwolmsdorf,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Hirschstein,

Gemeinde Käbschütztal,

Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Lommatzsch,

Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Stadt Nossen außer Ortsteil Nossen,

Gemeinde Stadt Riesa,

Gemeinde Stadt Strehla,

Gemeinde Stauchitz,

Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Gemeinde Zeithain,

Landkreis Mittelsachsen:

Gemeinde Reinsberg,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Bannewitz,

Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

Gemeinde Kreischa,

Gemeinde Lohmen,

Gemeinde Müglitztal,

Gemeinde Stadt Dohna,

Gemeinde Stadt Freital,

Gemeinde Stadt Heidenau,

Gemeinde Stadt Hohnstein,

Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

Gemeinde Stadt Pirna,

Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

Gemeinde Stadt Stolpen,

Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Vorpommern Greifswald

Gemeinde Penkun südlich der Autobahn A11,

Gemeinde Nadrense südlich der Autobahn A11,

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

2.   Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

Hiiu maakond.

3.   Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

in the regional unit of Drama:

the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

in the regional unit of Xanthi:

the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

in the regional unit of Rodopi:

the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

in the regional unit of Evros:

the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

in the regional unit of Serres:

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4.   Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

5.   Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

Kalvarijos savivaldybė,

Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė,

Palangos miesto savivaldybė,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gižų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Pajevonio,Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

6.   Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7.   Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

powiat rypiński,

powiat brodnicki,

powiat grudziądzki,

powiat miejski Grudziądz,

powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

powiat jasielski,

powiat strzyżowski,

część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II i II załącznika I,

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Brzostek, Jodłowa, Pilzno, miasto Dębica, część gminy Czarna położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Nowy Korczyn, Solec–Zdrój, Wiślica, Stopnica, Tuczępy, Busko Zdrój w powiecie buskim,

powiat kazimierski,

powiat skarżyski,

część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Bogoria, Osiek, Staszów i część gminy Rytwiany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, Słupia Konecka, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Bodzentyn, Bieliny, Łagów, Morawica, Nowa Słupia, część gminy Raków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na południe od linii wyznaczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na północ od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

gminy Działoszyce, Michałów, Pińczów, Złota w powiecie pińczowskim,

gminy Imielno, Jędrzejów, Nagłowice, Sędziszów, Słupia, Sobków, Wodzisław w powiecie jędrzejowskim,

gminy Moskorzew, Radków, Secemin, część gminy Włoszczowa położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminy w powiecie włoszczowskim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

powiat tomaszowski,

powiat brzeziński,

powiat łaski,

powiat miejski Łódź,

powat łódzki wschodni,

powiat pabianicki,

powiat wieruszowski,

gminy Aleksandrów Łódzki, Stryków, miasto Zgierz w powiecie zgierskim,

gminy Bełchatów z miastem Bełchatów, Drużbice, Kluki, Rusiec, Szczerców, Zelów w powiecie bełchatowskim,

powiat wieluński,

powiat sieradzki,

powiat zduńskowolski,

gminy Aleksandrów, Czarnocin, Grabica, Moszczenica, Ręczno, Sulejów, Wola Krzysztoporska, Wolbórz w powiecie piotrkowskim,

powiat miejski Piotrków Trybunalski,

gminy Masłowice, Przedbórz, Wielgomłyny i Żytno w powiecie radomszczańskim,

w województwie śląskim:

gmina Koniecpol w powiecie częstochowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Dziadowa Kłoda, Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

miasto Świeradów - Zdrój w powiecie lubańskim,

gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gmina Mirsk w powiecie lwóweckim,

gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica w powiecie karkonoskim,

część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

gminy Bolków, Męcinka, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor w powiecie jaworskim,

gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

powiat czarnkowsko-trzcianecki,

część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

powiat pleszewski,

gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

powiat ostrowski,

powiat miejski Kalisz,

powiat kaliski,

powiat turecki,

gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, Rychwał w powiecie konińskim,

powiat kępiński,

powiat ostrzeszowski,

w województwie opolskim:

gminy Domaszowice, Pokój, część gminy Namysłów położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim,

gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

gminy Praszka, Gorzów Śląski część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

gmina Grodkóww powiecie brzeskim,

gminy Komprachcice, Łubniany, Murów, Niemodlin, Tułowice w powiecie opolskim,

powiat miejski Opole,

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

gminy Dobra (Szczecińska), Kołbaskowo, Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

powiat brzeski,

powiat gorlicki,

powiat proszowicki,

część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

powiat miejski Nowy Sącz,

powiat tarnowski,

powiat miejski Tarnów,

część powiatu dąbrowskiego niewymieniona w części III załącznika I.

8.   Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská,

in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

the whole district of Ružomberok,

in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly,

in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

in the district of Žarnovica, the municipalities of Rudno nad Hronom, Voznica, Hodruša-Hámre,

the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

9.   Itaalia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the province of Alessandria, the municipalities of Casalnoceto, Oviglio, Tortona, Viguzzolo, Ponti, Frugarolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Castelletto D'erro, Cerreto Grue, Carbonara Scrivia, Casasco, Carentino, Frascaro, Paderna, Montegioco, Spineto Scrivia, Villaromagnano, Pozzolo Formigaro, Momperone, Merana, Monleale, Terzo, Borgoratto Alessandrino, Casal Cermelli, Montemarzino, Bistagno, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Spigno Monferrato, Castelspina, Denice, Volpeglino, Alice Bel Colle, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Montechiaro D'acqui, Sarezzano,

in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Roccaverano, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Castel Rocchero, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Montabone, Quaranti, Mombaldone, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Sessame, Monastero Bormida, Bubbio, Cassinasco, Serole,

Liguria Region:

in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Montebruno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi, Tribogna, Fascia, Uscio, Gorreto, Fontanigorda, Neirone, Rondanina, Lorsica, Propata;

in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego, Altare, Piana Crixia, Mioglia, Giusvalla, Albissola Marina, Savona,

Emilia-Romagna Region:

in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone, Zerba,

Lombardia Region:

in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

Lazio Region:

in the province of Rome,

North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara;

West: the municipality of Fiumicino;

South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio;

East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

II OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

the whole region of Haskovo,

the whole region of Yambol,

the whole region of Stara Zagora,

the whole region of Pernik,

the whole region of Kyustendil,

the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

the whole region of Smolyan,

the whole region of Dobrich,

the whole region of Sofia city,

the whole region of Sofia Province,

the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III,

the whole region of Razgrad,

the whole region of Kardzhali,

the whole region of Burgas,

the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

the whole region of Silistra,

the whole region of Ruse,

the whole region of Veliko Tarnovo,

the whole region of Pleven,

the whole region of Targovishte,

the whole region of Shumen,

the whole region of Sliven,

the whole region of Vidin,

the whole region of Gabrovo,

the whole region of Lovech,

the whole region of Montana,

the whole region of Vratza.

2.   Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum,

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Jacobsdorf

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern,

Gemeinde Guben,

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Forst,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Groß Luja, Sellessen, Türkendorf, Graustein, Waldesdorf, Hornow, Schönheide, Lieskau, Bühlow, Groß Buckow, Jessen, Pulsberg, Roitz, Terpe und der Gemarkung Spremberg östlich der Tagebaurandstraße,

Gemeinde Welzow mit den Gemarkungen Proschim und Haidemühl,

Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kahsel, Bagenz, Drieschnitz, Gablenz, Laubsdorf, Komptendorf und Sergen und der Gemarkung Roggosen südlich der BAB 15,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf,

Gemeinde Fichtenhöhe,

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

Gemeinde Oderaue,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Neutrebbin,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Zechin,

Landkreis Barnim:

Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

Gemeinde Parsteinsee,

Gemeinde Oderberg,

Gemeinde Liepe,

Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

Gemeinde Niederfinow,

Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und B2 bis Gartenstraße,

Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Landkreis Prignitz:

Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

Gemeinde Berge,

Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkung Peickwitz,

Gemeinde Hohenbocka,

Gemeinde Grünewald,

Gemeinde Hermsdorf,

Gemeinde Kroppen,

Gemeinde Ortrand,

Gemeinde Großkmehlen,

Gemeinde Lindenau,

Gemeinde Frauendorf,

Gemeinde Ruhland,

Gemeinde Guteborn

Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen:

Gemeinde Arnsdorf nördlich der B6,

Gemeinde Burkau,

Gemeinde Crostwitz,

Gemeinde Demitz-Thumitz nördlich der S111,

Gemeinde Elsterheide,

Gemeinde Frankenthal,

Gemeinde Göda nördlich der S111,

Gemeinde Großdubrau,

Gemeinde Großharthau nördlich der B6,

Gemeinde Großnaundorf,

Gemeinde Haselbachtal,

Gemeinde Hochkirch nördlich der B6,

Gemeinde Königswartha,

Gemeinde Kubschütz nördlich der B6,

Gemeinde Laußnitz,

Gemeinde Lichtenberg,

Gemeinde Lohsa,

Gemeinde Malschwitz,

Gemeinde Nebelschütz,

Gemeinde Neukirch,

Gemeinde Neschwitz,

Gemeinde Ohorn,

Gemeinde Oßling,

Gemeinde Ottendorf-Okrilla,

Gemeinde Panschwitz-Kuckau,

Gemeinde Puschwitz,

Gemeinde Räckelwitz,

Gemeinde Radibor,

Gemeinde Ralbitz-Rosenthal,

Gemeinde Rammenau,

Gemeinde Schwepnitz,

Gemeinde Spreetal,

Gemeinde Stadt Bautzen nördlich der S111 bis Abzweig S 156 und nördlich des Verlaufs S 156 bis Abzweig B6 und nördlich des Verlaufs der B 6 bis zur östlichen Gemeindegrenze,

Gemeinde Stadt Bernsdorf,

Gemeinde Stadt Bischofswerda nördlich der B6 nördlich der S111,

Gemeinde Stadt Elstra,

Gemeinde Stadt Großröhrsdorf,

Gemeinde Stadt Hoyerswerda,

Gemeinde Stadt Kamenz,

Gemeinde Stadt Königsbrück,

Gemeinde Stadt Lauta,

Gemeinde Stadt Pulsnitz,

Gemeinde Stadt Radeberg nördlich der B6,

Gemeinde Stadt Weißenberg,

Gemeinde Stadt Wittichenau,

Gemeinde Steina,

Gemeinde Wachau,

Stadt Dresden:

Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

Landkreis Görlitz,

Landkreis Meißen:

Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

Gemeinde Ebersbach,

Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

Gemeinde Lampertswalde,

Gemeinde Moritzburg,

Gemeinde Niederau östlich der B101,

Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Priestewitz,

Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Schönfeld,

Gemeinde Stadt Coswig,

Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Gemeinde Stadt Großenhain,

Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

Gemeinde Stadt Radebeul,

Gemeinde Stadt Radeburg,

Gemeinde Thiendorf,

Gemeinde Weinböhla,

Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

3.   Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4.   Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

Aizkraukles novads,

Alūksnes novads,

Augšdaugavas novads,

Ādažu novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Cēsu novads,

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

Dobeles novads,

Gulbenes novads,

Jelgavas novads,

Jēkabpils novads,

Krāslavas novads,

Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, V1295, V1272, Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa uz ziemeļaustrumiem no Skrundas, Cieceres upes un Ventas upes, Ēdoles pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa V1269, V1271, V1288, P119, Īvandes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P119, Rumbas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P120, Kuldīgas pilsēta,

Ķekavas novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mārupes novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Preiļu novads,

Rēzeknes novads,

Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

Salaspils novads,

Saldus novads,

Saulkrastu novads,

Siguldas novads,

Smiltenes novads,

Talsu novads,

Tukuma novads,

Valkas novads,

Valmieras novads,

Varakļānu novads,

Ventspils novada Ances, Popes, Puzes, Tārgales, Vārves, Užavas, Usmas, Jūrkalnes pagasts, Ugāles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1347, uz austrumiem no autoceļa P123, Ziru pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa V1269, P108, Piltenes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1310, V1309, autoceļa līdz Ventas upei, Piltenes pilsēta,

Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5.   Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė,

Anykščių rajono savivaldybė,

Akmenės rajono savivaldybė,

Birštono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Joniškio rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių , Seredžiaus, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė,

Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus Audiejiškės k., Aukštosios Išdagos k., Bagotosios k., Bartininkų k., Berštupio k., Beržnavienės k., Būdviečio II k., Geruliškės k., Girnupių k., Karklinių k., Kriauniškės k., Kučiškės k., Skindeliškės k., Stainiškės k., Stepkiškės k., Šakmušio k., Šiaudadūšės k., Šliurpkiškės k., Plutiškių seniūnija.

Kelmės rajono savivaldybė,

Kėdainių rajono savivaldybė,

Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Kretingos rajono savivaldybė,

Lazdijų rajono savivaldybė,

Mažeikių rajono savivaldybė,

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Pakruojo rajono savivaldybė,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Panevėžio miesto savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė,

Rietavo savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė,

Plungės rajono savivaldybė,

Raseinių rajono savivaldybė,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Skuodo rajono savivaldybė,

Šakių rajono savivaldybė:, Kriūkų, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Lukšių, Plokščių, Slavikų seniūnijos; Sudargo seniūnijos dalis, išskyrus Pervazninkų kaimą; Šakių seniūnijos dalis, išskyrus Juniškių, Bedalių, Zajošių, Kriaučėnų, Liukų, Gotlybiškių, Ritinių kaimus; seniūnija,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė,

Šilutės rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

Šilalės rajono savivaldybė,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė,

Trakų rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

Utenos rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7.   Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

powiat olecki,

powiat giżycki,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

powiat lidzbarski,

gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

powiat węgorzewski,

powiat olsztyński,

powiat miejski Olsztyn,

powiat nidzicki,

gminy Kisielice, Susz, Zalewo w powiecie iławskim,

część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Iłowo – Osada, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Płośnica położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Lidzbark położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Mały Płock i Stawiski w powiecie kolneńskim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

powiat kozienicki,

powiat lipski,

powiat radomski

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

powiat garwoliński,

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce w powiecie janowskim,

powiat puławski,

powiat rycki,

powiat łukowski,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

powiat lubartowski,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

gminy Aleksandrów, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny, Tarnogród w powiecie biłgorajskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Uchanie i Werbkowice w powiecie hrubieszowskim,

powiat krasnostawski,

powiat chełmski,

powiat miejski Chełm,

powiat tomaszowski,

część powiatu kraśnickiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

gminy Adamów, Grabowiec, Komarów – Osada, Krasnobród, Łabunie, Miączyn, Nielisz, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Zamość w powiecie zamojskim,

w województwie podkarpackim:

część powiatu stalowowolskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gminy Cieszanów, Horyniec - Zdrój, Narol, Stary Dzików, Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Pawłosiów i Wiązownice w powiecie jarosławskim,

gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Ostrów nie wymieniona w części III załącznika I w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

w województwie małopolskim:

gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

powiat żarski,

powiat słubicki,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Gozdnica, Wymiarki i miasto Żagań w powiecie żagańskim,

powiat krośnieński,

powiat zielonogórski

powiat miejski Zielona Góra,

powiat nowosolski,

część powiatu sulęcińskiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu międzyrzeckiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu świebodzińskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat wschowski,

w województwie dolnośląskim:

powiat zgorzelecki,

gminy Gaworzyce, Grębocice, Polkowice i Radwanice w powiecie polkowickim,

część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

gmina Wądroże Wielkie w powiecie jaworskim,

gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

gminy Leśna, Lubań i miasto Lubań, Olszyna, Platerówka, Siekierczyn w powiecie lubańskim,

powiat miejski Wrocław,

gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

gmina Bierutów, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

gmina Cieszków, Krośnice, część gminy Milicz położona na wschód od linii łączącej miejscowości Poradów – Piotrkosice – Sulimierz – Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

część powiatu bolesławieckiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat głogowski,

gmina Niechlów w powiecie górowskim,

gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

gmina Gryfów Śląski, Lubomierz, Lwówek Śląski, Wleń w powiecie lwóweckim,

gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

powiat miejski Wałbrzych,

gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

część powiatu międzychodzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

część powiatu nowotomyskiego niewymieniona w części III załącznika I,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gminy

część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

gmina Pępowo w powiecie gostyńskim,

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

w województwie opolskim:

gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów w powiecie opolskim,

gminy Świerczów, Wilków, część gminy Namysłów położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim.

8.   Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

the whole district of Gelnica except municipalities included in zone III,

the whole district of Poprad

the whole district of Spišská Nová Ves,

the whole district of Levoča,

the whole district of Kežmarok

in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

the whole district of Košice-okolie,

the whole district of Rožnava,

the whole city of Košice,

in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš,

the whole district of Vranov nad Topľou,

the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

the whole district of Snina,

the whole district of Prešov except municipalities included in zone III,

the whole district of Sabinov except municipalities included in zone III,

the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III,

the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III,

the whole district of Bardejov,

the whole district of Stará Ľubovňa,

the whole district of Revúca,

the whole district of Rimavská Sobota except municipalities included in zone III,

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

the whole district of Lučenec,

the whole district of Poltár,

the whole district of Zvolen, except municipalities included in zone III,

the whole district of Detva,

the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

the whole district of Banska Stiavnica,

in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora,

the whole district of Banska Bystica, except municipalities included in zone III,

the whole district of Brezno,

the whole district of Liptovsky Mikuláš.

9.   Itaalia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

Piedmont Region:

in the Province of Alessandria, the municipalities of Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone,

Liguria Region:

in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia;

in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello,

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

in Blagoevgrad region:

the whole municipality of Sandanski

the whole municipality of Strumyani

the whole municipality of Petrich,

the Pazardzhik region:

the whole municipality of Pazardzhik,

the whole municipality of Panagyurishte,

the whole municipality of Lesichevo,

the whole municipality of Septemvri,

the whole municipality of Strelcha,

in Plovdiv region

the whole municipality of Hisar,

the whole municipality of Suedinenie,

the whole municipality of Maritsa

the whole municipality of Rodopi,

the whole municipality of Plovdiv,

in Varna region:

the whole municipality of Byala,

the whole municipality of Dolni Chiflik.

2.   Saksamaa

Järgmised III taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Uckermark:

Gemeinde Schenkenberg mit den Gemarkungen Wittenhof, Schenkenberg, Baumgarten und Ludwigsburg,

Gemeinde Randowtal mit den Gemarkungen Eickstedt und Ziemkendorf,

Gemeinde Grünow,

Gemeinde Uckerfelde,

Gemeinde Gramzow westlich der K7315,

Gemeinde Oberuckersee mit den Gemarkungen Melzow, Warnitz, Blankenburg, Seehausen, Potzlow

Gemeinde Nordwestuckermark mit den Gemarkungen Zollchow, Röpersdorf, Louisenthal, Sternhagen, Schmachtenhagen, Lindenhagen, Beenz (NWU), Groß-Sperrenwalde und Thiesort-Mühle,

Gemeinde Prenzlau mit den Gemarkungen Blindow, Ellingen, Klinkow, Basedow, Güstow, Seelübbe und die Gemarkung Prenzlau.

3.   Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

Sardinia Region: the whole territory

Lazio Region: the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit “ASL RM1”.

4.   Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, V1295, V1272, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļu uz ziemeļaustrumiem no Skrundas, Cieceres upes un Ventas upes), Skrundas pilsēta, Ēdoles pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa V1269, V1271, V1288, P119, Īvandes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P119, Rumbas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P120,

Ventspils novada Zlēku pagasts, Ugāles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1347, uz rietumiem no autoceļa P123, Ziru pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa V1269, P108, Piltenes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1310, V1309, autoceļa līdz Ventas upei.

5.   Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės ir Šimkaičių seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė: Kidulių ir Gelgaudiškio seniūnijos; Šakių seniūnija: Juniškių, Bedalių, Zajošių, Kriaučėnų, Liukų, Gotlybiškių, Ritinių kaimai; Sudargo seniūnija: Pervazninkų kaimas, Barzdų, Griškabūdžio, Žvirgždaičių, Sintautų seniūnijos.

Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų seniūnijos ir Kazlų Rūdos seniūnija: Audiejiškės k., Aukštosios Išdagos k., Bagotosios k., Bartininkų k., Berštupio k., Beržnavienės k., Būdviečio II k., Geruliškės k., Girnupių k., Karklinių k., Kriauniškės k., Kučiškės k., Skindeliškės k., Stainiškės k., Stepkiškės k., Šakmušio k., Šiaudadūšės k., Šliurpkiškės k.,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Pilviškių, Klausučių seniūnijos.

Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

6.   Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie zachodniopomorskim:

gminy Banie, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

w województwie warmińsko-mazurskim:

część powiatu działdowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część powiatu iławskiego niewymieniona w części II załącznika I,

powiat nowomiejski,

gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

w województwie lubelskim:

gminy Radecznica, Sułów, Szczebrzeszyn, Zwierzyniec w powiecie zamojskim,

gminy Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Goraj, Frampol, Tereszpol i Turobin w powiecie biłgorajskim,

gminy Horodło, Hrubieszów z miastem Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Dzwola, Chrzanów i Potok Wielki w powiecie janowskim,

gminy Gościeradów i Trzydnik Duży w powiecie kraśnickim,

w województwie podkarpackim:

powiat mielecki,

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

część gminy Ostrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 986, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 986 biegnącą od tego skrzyżowania do miejscowości Osieka i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Osieka- Blizna w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

część gminy Czarna położona na północ wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim

gmina Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

w województwie lubuskim:

gminy Małomice, Niegosławice, Szprotawa, Żagań w powiecie żagańskim,

gmina Sulęcin w powiecie sulęcińskim,

gminy Bledzew, Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel w powiecie międzyrzeckim,

część gminy Lubrza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Łagów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie świebodzińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

gminy Gostyń, Krobia i Poniec w powiecie gostyńskim,

część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

powiat rawicki,

gminy Kuślin, Lwówek, Miedzichowo, Nowy Tomyśl w powiecie nowotomyskim,

gminy Chrzypsko Wielkie, Kwilcz w powiecie międzychodzkim,

,

gmina Pniewy, część gminy Duszniki położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy, łączącą miejscowości Ceradz Kościelny – Grzebienisko – Wierzeja – Wilkowo, biegnącą do skrzyżowania z autostradą A2, część gminy Kaźmierz położona zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna, część gminy Ostroróg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 184 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 116 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 116 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 184 do zachodniej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna biegnącą od południowej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 184 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogęn r 184 biegnącą od przecięcia z rzeką Sarna do północnej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

w województwie dolnośląskim:

część powiatu górowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice - Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim

gminy Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

gminy Chocianów i Przemków w powiecie polkowickim,

gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

powiat miejski Legnica,

część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim,

część gminy Milicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Poradów – Piotrkosice - Sulimierz-Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

w województwie świętokrzyskim:

gminy Gnojno, Pacanów w powiecie buskim,

gminy Łubnice, Oleśnica, Połaniec, część gminy Rytwiany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

gminy Chmielnik, Masłów, Miedziana Góra, Mniów, Łopuszno, Piekoszów, Pierzchnica, Sitkówka-Nowiny, Strawczyn, Zagnańsk, część gminy Raków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na północ od linii wyznczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

powiat miejski Kielce,

gminy Krasocin, część gminy Włoszczowa położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminyw powiecie włoszczowskim,

gmina Kije w powiecie pińczowskim,

gminy Małogoszcz, Oksa w powiecie jędrzejowskim,

w województwie małopolskim:

gminy Dąbrowa Tarnowska, Radgoszcz, Szczucin w powiecie dąbrowskim.

7.   Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

Zona orașului București,

Județul Constanța,

Județul Satu Mare,

Județul Tulcea,

Județul Bacău,

Județul Bihor,

Județul Bistrița Năsăud,

Județul Brăila,

Județul Buzău,

Județul Călărași,

Județul Dâmbovița,

Județul Galați,

Județul Giurgiu,

Județul Ialomița,

Județul Ilfov,

Județul Prahova,

Județul Sălaj,

Județul Suceava

Județul Vaslui,

Județul Vrancea,

Județul Teleorman,

Judeţul Mehedinţi,

Județul Gorj,

Județul Argeș,

Judeţul Olt,

Judeţul Dolj,

Județul Arad,

Județul Timiș,

Județul Covasna,

Județul Brașov,

Județul Botoșani,

Județul Vâlcea,

Județul Iași,

Județul Hunedoara,

Județul Alba,

Județul Sibiu,

Județul Caraș-Severin,

Județul Neamț,

Județul Harghita,

Județul Mureș,

Județul Cluj,

Județul Maramureş.

8.   Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

The whole district of Trebišov’,

The whole district of Vranov and Topľou,

In the district of Humenné: Lieskovec, Myslina, Humenné, Jasenov, Brekov, Závadka, Topoľovka, Hudcovce, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Brestov, Gruzovce, Ohradzany, Slovenská Volová, Karná, Lackovce, Kochanovce, Hažín nad Cirochou, Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa,

In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petríkovce, Oborín, Veľké Raškovce, Beša, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany,

In the district of Rimavská Sobota: Jesenské, Gortva, Hodejov, Hodejovec, Širkovce, Šimonovce, Drňa, Hostice, Gemerské Dechtáre, Jestice, Dubovec, Rimavské Janovce, Rimavská Sobota, Belín, Pavlovce, Sútor, Bottovo, Dúžava, Mojín, Konrádovce, Čierny Potok, Blhovce, Gemerček, Hajnáčka,

In the district of Gelnica: Hrišovce, Jaklovce, Kluknava, Margecany, Richnava,

In the district Of Sabinov: Daletice,

In the district of Prešov: Hrabkov, Krížovany, Žipov, Kvačany, Ondrašovce, Chminianske Jakubovany, Klenov, Bajerov, Bertotovce, Brežany, Bzenov, Fričovce, Hendrichovce, Hermanovce, Chmiňany, Chminianska Nová Ves, Janov, Jarovnice, Kojatice, Lažany, Mikušovce, Ovčie, Rokycany, Sedlice, Suchá Dolina, Svinia, Šindliar, Široké, Štefanovce, Víťaz, Župčany,

the whole district of Medzilaborce,

In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce,

In the district of Svidník: Pstruša,

In the district of Zvolen: Očová, Zvolen, Sliač, Veľká Lúka, Lukavica, Sielnica, Železná Breznica, Tŕnie, Turová, Kováčová, Budča, Hronská Breznica, Ostrá Lúka, Bacúrov, Breziny, Podzámčok, Michalková, Zvolenská Slatina, Lieskovec,

In the district of Banská Bystrica: Sebedín-Bečov, Čerín, Dúbravica, Oravce, Môlča, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Vlkanová, Hronsek, Badín, Horné Pršany, Malachov, Banská Bystrica,

The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II.


OTSUSED

5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/276


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1367,

4. august 2022,

millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias.

(2)

Kanne, mis puudutab ühte isikut, kelle suhtes kaotasid piiravad meetmed kehtivuse 31. juulil 2022, ning teave, mis käsitleb tema kaitseõigust ja õigust tõhusale õiguskaitsele, tuleks välja jätta.

(3)

Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/72/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2023.

2.   Käesolev otsus vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Asjakohasel juhul võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.“

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. august 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, 2.2.2011, lk 62).


LISA

Otsuse 2011/72/ÜVJP lisa muudetakse järgmiselt:

1)

A jaos (Artiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu) jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

„45.

Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF“;

2)

B jaos (Õigus kaitsele ja õigus tõhusale õiguskaitsele Tuneesia õiguse alusel:) jäetakse välja järgmine kanne:

„45.

Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEF

Avaliku sektori vahendite või varade omastamist käsitlev uurimine või kohtumenetlus on veel pooleli. Teave nõukogu toimikus näitab, et kohtumenetluses, millele nõukogu tugines, austati õigust kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsele. Seda tõendab eelkõige asjaolu, et eeluurimiskohtunik kuulas 2011. ja 2013. aastal Montassar Ben Habib Ben Bouali LTAIEFi ära teda esindatavate juristide juuresolekul.“


5.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/278


KOMISJONI OTSUS (EL) 2022/1368,

3. august 2022,

millega luuakse ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimustega tegelevad kodanikuühiskonna dialoogirühmad ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/767/EL

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 38 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajanduspoliitikat.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

(3)

Komisjoni otsusega 2013/767/EL (1) on ette nähtud raamistik valitsusväliste sidusrühmadega konsulteerimiseks põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud küsimustes. See võimaldab komisjonil kasutada nõuandeorganite, täpsemalt kodanikuühiskonna dialoogirühmade (kelle praegused volitused lõpevad 31. detsembril 2022) spetsialistide eksperditeadmisi.

(4)

Selleks et kohaneda ühise põllumajanduspoliitika uue õigusraamistikuga (2) ning komisjoni otsuses C(2016)3301 (3) sätestatud horisontaalsete eeskirjadega komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks (edaspidi „horisontaalsed eeskirjad“), samuti selleks, et tagada alates 2023. aastast põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonda kuuluvaid küsimusi käsitleva kodanikuühiskonna dialoogi järjepidevus, on vaja luua seitse temaatilist eksperdirühma ning määrata kindlaks nende ülesanded ja struktuur.

(5)

Eksperdirühmad peaksid komisjoni abistama ja toetama korrapärase dialoogi pidamist kõigis ühise põllumajanduspoliitikaga ja selle rakendamisega seonduvates küsimustes, eelkõige meetmete üle, mida komisjonil tuleb selles valdkonnas võtta, sealhulgas põllumajanduspoliitika rahvusvahelistes küsimustes. Nad peaksid soodustama kogemuste ja heade tavade vahetamist, andma nõu poliitikaküsimustes, esitama põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi taotlusel või omal algatusel arvamusi konkreetsetes küsimustes ning jälgima poliitika arengut. Rühmade liikmetelt oodatakse ka rühmade koosolekute käigus saadud teabe levitamist oma ringkondades.

(6)

Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks, võttes arvesse ka Euroopa Ombudsmani sellekohaseid soovitusi, ning selleks, et tagada erinevate huvide tasakaalustatud esindatus ja hõlmates kodanikuühiskonda laiemas tähenduses, on asjakohane luua kodanikuühiskonna dialoogirühmade jaoks uus raamistik. Et oleks võimalik arutada erinevaid vaatenurki ja seisukohti, tuleks pöörata erilist tähelepanu asjaomaste eksperditeadmistega sidusrühmade laiale esindatusele.

(7)

Selleks et tagada kõigile sidusrühmadele ühesugused võimalused ja võrdne esindatus ning kooskõlas eespool nimetatud horisontaalsete eeskirjade ja tavapraktikaga, tuleks igale sidusrühmade organisatsioonile anda üksainus liikmesus, ilma et see erinevate organisatsioonide puhul oleks erinev. Siiski võib igal koosolekul osalejate üldarvu igal üksikjuhul eraldi muuta, võttes arvesse komisjoni ettenähtud päevakorda ja vajadust saada eriteadmisi.

(8)

Selleks et tagada osalemine ja kaasav konsultatsiooniprotsess, jõudes samal ajal jätkuvalt kodanike ja sidusrühmadeni, tuleks pöörata vajalikku tähelepanu kliimaeesmärgile vähendada koguheidet, mille saavutamisele peaks komisjon kaasa aitama. See tähendab, et korraldada tuleks vähem füüsilisi ekspertide kohtumisi. COVID-19 pandeemia näitas, et komisjoni ja sidusrühmade vastastikuseid eesmärke on võimalik saavutada ka virtuaalkoosolekute kaudu. Seetõttu tuleks eelistatult pidada veebikoosolekuid, kuigi samas on oluline korraldada aeg-ajalt ka füüsilisi kohtumisi.

(9)

Eksperdirühma liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avalikustamise eeskirjad.

(10)

Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (4).

(11)

Otsus 2013/767/EL tuleks tunnistada kehtetuks samaaegselt kodanikuühiskonna dialoogirühmade praeguste volituste lõppemisega.

(12)

Kodanikuühiskonna dialoogi raamistiku perioodilise pikendamise tagamiseks on asjakohane kehtestada käesoleva otsuse kohaldamise lõppkuupäev,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Moodustatakse järgmised eksperdirühmad, mida nimetatakse kodanikuühiskonna dialoogirühmadeks (edaspidi „rühmad“):

1)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu ja horisontaalseid küsimusi;

2)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab põllumajandusturgude valdkonda kuuluvaid küsimusi;

3)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab loomakasvatuse valdkonda kuuluvaid küsimusi;

4)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab põllumajanduse rahvusvahelisi aspekte;

5)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab mahepõllumajanduse valdkonda kuuluvaid küsimusi;

6)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab kvaliteedi ja müügiedenduse valdkonda kuuluvaid küsimusi;

7)

kodanikuühiskonna dialoogirühm, mis arutab keskkonna ja kliimamuutuste valdkonda kuuluvaid küsimusi.

Artikkel 2

Ülesanded

Rühmad täidavad artiklis 1 loetletud pädevusvaldkondadega seoses järgmisi ülesandeid:

a)

korrapärase dialoogi pidamine kõigis ühise põllumajanduspoliitikaga ja selle rakendamisega seonduvates küsimustes, sealhulgas põllumajanduspoliitika rahvusvahelistes küsimustes, eelkõige meetmete üle, mida komisjonil tuleb selles valdkonnas võtta;

b)

komisjonile nõu andmine artiklis 1 loetletud pädevusvaldkondades, kui on vaja sellealaseid eriteadmisi, ning komisjoni abistamine poliitikaalgatuste ettevalmistamisel punktis a osutatud valdkondades;

c)

kogemuste ja heade tavade vahetamise soodustamine, sealhulgas teabe levitamine punktis a osutatud valdkondades;

d)

konkreetsetes küsimustes arvamuse esitamine kas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi taotlusel ja taotluses sätestatud tähtaja jooksul või omal algatusel;

e)

poliitiliste suundumuste jälgimine punktis a viidatud valdkondades.

Artikkel 3

Liikmed

1.   Rühmad koosnevad artiklis 1 osutatud valdkondades liidu tasandil tegutsevatest sidusrühmade organisatsioonidest, mis ei ole avalik-õiguslikud asutused.

2.   Liikmesorganisatsioonid määravad oma esindaja, kes osaleb rühmade koosolekutel vastavalt päevakorrapunktidele. Kui eesistuja nii ette näeb, võib organisatsiooni esindada rohkem kui üks esindaja. Igal organisatsioonil on üks hääl, olenemata esindajate arvust.

3.   Liikmesorganisatsioonid vastutavad selle eest, et nende esindajad pakuksid kõrgetasemelisi eksperditeadmisi.

4.   Liikmeid, kes ei saa enam eksperdirühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes ei vasta põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi arvates tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339, või kes astuvad ametist tagasi, ei kutsuta enam osalema rühma koosolekutel ja nende asemele võib volituste lõpuni jäänud ajaks nimetada uue liikme.

Artikkel 4

Valikumenetlus

1.   Liikmesorganisatsioonid valitakse avaliku kandideerimiskutse kaudu, mis avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja muude samalaadsete üksuste registris (edaspidi „eksperdirühmade register“). Lisaks võib kandideerimiskutse avaldada muude vahendite kaudu, sealhulgas vastavatel veebisaitidel. Kandideerimiskutses peavad olema määratletud valikukriteeriumid, sealhulgas tööga seotud vajalikud eksperditeadmised ning esindatavad huvid. Minimaalne kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg on neli nädalat.

2.   Selleks, et sidusrühmade organisatsiooni saaks liikmeks nimetada, peab ta olema registreeritud läbipaistvusregistris.

3.   Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor määrab sidusrühmade organisatsioonid kandidaatide hulgast, kellel on pädevus ja kõrgetasemelised eksperditeadmised artiklis 1 osutatud valdkondades ja suutlikkus nõustada vastavalt artiklile 2 ning kes on vastanud kandideerimiskutsele.

4.   Sidusrühmade organisatsioonid nimetatakse liikmeteks viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada.

Artikkel 5

Eesistuja

Rühma eesistuja on komisjoni esindaja.

Artikkel 6

Töö

1.   Rühmad tegutsevad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ülesandel kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega.

2.   Olenevalt asjaoludest peetakse rühmade koosolekuid põhimõtteliselt virtuaalselt või komisjoni ruumides.

3.   Sekretariaaditeenused tagab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. Komisjoni muude osakondade ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi, võivad rühmade ja nende alarühmade koosolekutel osaleda.

4.   Rühm võib kokkuleppel põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga oma liikmete lihthäälteenamusega otsustada, et rühma arutelud on avalikud.

5.   Arutelu protokollis kajastatakse adekvaatselt ja täielikult päevakorra iga punkti arutlusi ja eksperdirühma esitatud arvamusi, soovitusi ja aruandeid. Protokolli koostab sekretariaat eesistuja vastutusel.

6.   Niipalju kui võimalik, võtab rühm oma arvamused, soovitused või aruanded vastu konsensuse alusel. Hääletuse korral otsustatakse hääletuse tulemus liikmete lihthäälteenamusega. Vastu hääletanud või hääletamisest keeldunud liikmetel on õigus nõuda, et arvamustele, soovitustele või aruannetele lisataks dokument nende seisukoha põhjendustega.

Artikkel 7

Alarühmad

1.   Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat võib luua alarühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimustega kõnealuse peadirektoraadi määratletud volituste alusel. Alarühmad tegutsevad kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega ja annavad aru eksperdirühmale. Alarühmad saadetakse pärast neile määratud ülesannete täitmist laiali.

2.   Alarühmade liikmed, kes ei ole rühma liikmed, valitakse avaliku kandideerimiskutse kaudu, kooskõlas artikliga 4 ja horisontaalsete eeskirjadega.

Artikkel 8

Kutsutud eksperdid

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat võib kutsuda eksperdirühma töös ajutiselt osalema eksperte, kellel on rühma või selle alarühmade konkreetses päevakorraküsimuses eksperditeadmised.

Artikkel 9

Vaatlejad

1.   Otsese kutsega võib kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega anda vaatleja staatuse üksikisikutele, organisatsioonidele, sealhulgas sidusrühmade organisatsioonid, ja muudele avalik-õiguslikele asutustele kui liikmesriikide asutused.

2.   Vaatleja staatuses organisatsioonid ja avalik-õiguslikud asutused nimetavad oma esindajad.

3.   Eesistuja võib anda vaatlejatele ja nende esindajatele loa osaleda rühma ja selle alarühmade aruteludel ja pakkuda oma eksperditeadmisi. Neil ei ole siiski hääleõigust ja nad ei osale eksperdirühmade või nende alarühmade soovituste või nõuannete koostamisel.

Artikkel 10

Kodukord

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ettepanekul ja temaga kokkuleppel võtab rühm lihthäälteenamusega ja eksperdirühmade standardtöökorra (5) alusel kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega vastu oma töökorra. Alarühmad tegutsevad vastavalt eksperdirühma töökorrale.

Artikkel 11

Ametisaladus ja salastatud teabe käitlemine

Eksperdirühma liikmed ja nende esindajad, samuti kutsutud eksperdid ning vaatlejad ja nende esindajad peavad järgima ametisaladuse hoidmise kohustust, mis kehtib aluslepingute ja nende rakenduseeskirjade kohaselt kõigile institutsioonide liikmetele ja personalile, samuti komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7) sätestatud komisjoni julgeolekunorme seoses liidu salastatud teabe kaitsmisega. Juhul kui nad neid kohustusi ei täida, võib komisjon võtta kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 12

Läbipaistvus

1.   Rühm ja selle alarühmad peavad olema registreeritud eksperdirühmade registris.

2.   Rühma ja alarühmade liikmete kohta avaldatakse eksperdirühmade registris järgmised andmed:

a)

liikmesorganisatsioonide nimed; esindatav huvi;

b)

vaatlejate nimed.

3.   Kõik asjaomased dokumendid, sealhulgas päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastööd avaldatakse eksperdirühmade registris või sellise teabe avaldamiseks ette nähtud veebisaidil, mis on kättesaadav registris esitatud lingi kaudu. Asjakohastele veebisaitidele pääsuks ei ole vaja ennast kasutajaks registreerida, samuti ei ole sellega seotud muid piiranguid. Eelkõige avaldatakse aegsasti enne koosolekut selle päevakord ja muud asjakohased taustteavet andvad dokumendid ning seejärel pärast koosolekut võimalikult kiiresti selle protokoll. Avaldamisega seotud erandid on võimalikud üksnes juhul, kui leitakse, et asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 kohast avalike või erahuvide kaitset (8).

Artikkel 13

Koosolekutega seotud kulud

1.   Rühma ja selle alarühmade tegevuses osalejatele ei maksta nende teenuste eest tasu.

2.   Komisjon hüvitab rühma või alarühma tegevuses osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud, välja arvatud juhul, kui rühma tegevuses osaleti virtuaalselt. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjonis kehtivatele eeskirjadele ja nende summade piires, mis on komisjoni talitustele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2013/767/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 15

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.

Brüssel, 3. august 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  Komisjoni 16. detsembri 2013. aasta otsus 2013/767/EL ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste üle kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi raamistiku loomise ja otsuse 2004/391/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 338, 17.12.2013, lk 115).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(3)  Komisjoni 30. mai 2016. aasta otsus C(2016) 3301 final, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(5)  Otsuse C(2016)3301 III lisa.

(6)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 4). Need erandid on ette nähtud avaliku julgeoleku, sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, finants-, raha- ja majanduspoliitika, isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse, kaubandushuvide, kohtumenetluste ja õigusnõustamise, kontrollimise/uurimise/auditeerimise ning institutsioonide otsustamisprotsesside kaitseks.