ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 204
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
4. august 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 204 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
|
|
|
III Muud aktid |
|
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1352,
3. august 2022,
millega tehakse 2022. aastal erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamisel otsetoetuste ning pindalapõhiste ja loomadega seotud maaelu arengu meetmetega seotud ettemaksete suuruse osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 75 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmandale lõigule võivad liikmesriigid teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (2) alusel 16. oktoobrist kuni 30. novembrini otsetoetuste puhul ettemakseid kuni 50 % ulatuses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) alusel kuni 1. detsembrini pindalapõhiste ja loomadega seotud toetusmeetmete puhul ettemakseid kuni 75 % ulatuses. |
|
(2) |
COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi tõttu on liikmesriikide põllumajandustootjad suurtes majandus- ja finantsraskustes. Arvestades just põllumajandusettevõtjate haavatavust ning püüdes vähendada kriisi tagajärgi finants- ja rahavoogudele, on komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2020/531 (4) ja (EL) 2021/1295 (5) lubatud liikmesriikidel teha vastavalt 2020. ja 2021. aasta eest toetusesaajatele ettemakseid suuremas ulatuses. Kuna COVID-19 pandeemia on jätkunud ka 2022. aastal ja põllumajandustootjad seisavad endiselt silmitsi majandusraskustega, mida süvendavad veelgi Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärjed, tuleks liikmesriikidel lubada jätkata suuremate ettemaksete tegemist ka 2022. taotlusaasta eest. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee, otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Erandina määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmandast lõigust võivad liikmesriigid teha määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud otsetoetuste puhul 2022. taotlusaasta eest ettemakseid kuni 70 % ulatuses ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul ettemakseid kuni 85 % ulatuses.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. august 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(4) Komisjoni 16. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/531, millega tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmandast lõigust taotlusaasta 2020 kohta seoses otsetoetuste ettemaksete suurusega ning pindalapõhiste ja loomadega seotud maaelu arengu meetmetega ning kõnealuse määruse artikli 75 lõike 2 esimesest lõigust seoses otsetoetustega (ELT L 119, 17.4.2020, lk 1).
(5) Komisjoni 4. augusti 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1295, millega tehakse 2021. aastal erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamisel otsetoetuste ning pindalapõhiste ja loomadega seotud maaelu arengu meetmetega seotud ettemaksete suuruse osas (ELT L 282, 5.8.2021, lk 3).
III Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/3 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 10/22/COL,
26. jaanuar 2022,
millega täiendatakse suuniseid, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat [2022/1353]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
võttes arvesse EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,
ning arvestades järgmist:
Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.
Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab EFTA järelevalveamet välja teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimustes, kui EMP lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii ette nähtud või kui järelevalveamet peab seda vajalikuks.
16. detsembril 2020 võttis EFTA järelevalveamet vastu otsuse nr 156/20/COL, millega kehtestatakse suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat (edaspidi „EFTA järelevalveameti suunised“) (1).
Nimetatud suunised vastavad Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) poolt 21. septembril 2020 vastu võetud suunistele, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat (edaspidi „komisjoni suunised“) (2).
24. novembril 2021 võttis komisjon vastu teatise, millega täiendatakse komisjoni suuniseid (edaspidi „komisjoni suuniste täiendused“) (3).
Komisjoni suuniste täiendused on olulised ka Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) jaoks.
EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga.
On asjakohane täiendada EFTA järelevalveameti suuniseid kooskõlas komisjoni suuniste täiendustega (4).
EFTA järelevalveameti suuniste käesolevad täiendused sisaldavad tegureid hüvitisesaajate poolt alates 2021. aastast kantud kaudsete kulude hüvitise arvutamiseks ning need on olulised elemendid, et tagada suuniste alusel antud abi proportsionaalsus, ning on seega kooskõlas EFTA järelevalveameti suuniste punktiga 65, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
EMP lepingu XV lisa peatüki „ÜLDSÄTTED“ II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,
olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,
olles konsulteerinud EFTA riikidega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
1. EFTA järelevalveamet kehtestab täiendused suunistele, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat. Täiendused on lisatud käesolevale otsusele ja on selle lahutamatu osa.
2. EFTA järelevalveamet kohaldab oma suuniste täiendusi alates 1. jaanuarist 2021.
Brüssel, 26. jaanuar 2022
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
vastutav kolleegiumi liige
Arne RØKSUND
kolleegiumi liige
Stefan BARRIGA
kolleegiumi liige
Árni Páll ÁRNASON
allkirjastab õigus- ja täitevasjade
osakonna direktorina
Melpo-Menie JOSÉPHIDÈS
(1) EFTA järelevalveameti 16. detsembri 2020. aasta otsus nr 156/20/COL, millega võetakse vastu suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat [2021/604] (ELT L 130, 15.4.2021, lk 1, ja EMP kaasanne nr 27, 15.4.2021, lk 3).
(2) Komisjoni teatis „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat“ (ELT C 317, 25.9.2020, lk 5).
(3) C(2021) 8413 final. Komisjoni suuniste täiendusi ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.
(4) Dokument nr 1254304.
LISA
Täiendused suunistele, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat
Suuniseid, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat, (1) täiendatakse järgmiselt:
|
1) |
punkti 15 alapunktis 15 asendatakse tähis „[…]“ numbriga „80“ ja lisatakse kaks lõiku, et selle määratluse kehtiv sõnastus oleks järgmine:
|
|
2) |
punkti 28 alapunktis b täiendatakse valemis kasutatud teguri Ct kirjeldust ning see punkt sõnastatakse järgmiselt:
Amaxt = Ai × Ct × Pt-1 × EF × AECt Ai on abi osatähtsus väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,75); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient või turupõhine CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt-1 on ELi saastekvoodi tärminlepingu hind aastal t-1 (EUR/tCO2); EF on kohaldatav elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusalus, mis on määratletud punkti 15 alapunktis 15, ja AEC on tegelik elektritarbimine (MWh) aastal t.“ |
|
3) |
I lisa tabelis täiendatakse NACE koodiga 20.16.40.15 hõlmatud sektori kirjeldust ning see sõnastatakse järgmiselt: „Polüetüleenglükoolid ja muud polüeeteralkoholid algkujul“. |
|
4) |
lisatakse järgmine II lisa: „II LISA Elektritarbimise tõhususe võrdlusalused ja I lisas osutatud toodete iga-aastased vähendamismäärad — Elektritarbimise tõhususe võrdlusalused I lisas osutatud toodetele, mille puhul kehtib kütuse- ja elektrienergia omavaheline asendatavus Tooted, mille puhul on kütuse ja elektrienergia omavaheline asendatavus määratud kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisa 2. jaotises. Delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas on kindlaks määratud, et teatavate toodete puhul on kütuse- ja elektrienergia omavahel asendatavad. Nende toodete puhul ei ole asjakohane kehtestada võrdlusalust, mille aluseks on MWh/t toote kohta. Selle asemel on lähtepunktiks otseheidetest tuletatud spetsiaalsed kasvuhoonegaaside heite kõverad. Selliste toodete puhul määrati toote võrdlusalused kindlaks otseheidete (energiatarbimisest ja protsessidest tulenevad heited) summa ning elektrienergia asendatavast osast tulenevate kaudsete heidete alusel. Sellistel juhtudel asendatakse nende suuniste punkti 28 alapunktis a osutatud maksimaalse abisumma arvutamiseks valemis tegur „E“ järgmise terminiga, millega muudetakse toote võrdlusalus delegeeritud määruse (EL) 2019/331 kohaselt elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseks, võttes aluseks Euroopa keskmise CO2-heite teguri 0,376 tCO2/MWh: komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 (*1) lisa 2. jaotises esitatud toote kehtiv võrdlusalus (tCO2/t) × osa asjaomasest kaudsest heitest võrdlusperioodi vältel (%)/0,376 (tCO2/MWh). Selliste toodete tõhususe võrdlusaluste väärtused, mille puhul kohaldatakse aastatel 2021–2025 kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust, leiab komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025. — I lisas osutatud, kuid käesoleva lisa tabelis 1 loetlemata toodete tõhususe võrdlusalused Suuniste punkti 15 alapunktis 15 määratletud elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusalust kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mis on I lisa alusel abikõlblikud, kuid mille puhul elektritarbimise tõhususe võrdlusalust ei ole kindlaks määratud. — Teatatavate I lisas osutatud toodete tõhususe ajakohastatud võrdlusalused Tabelis 1 on loetletud võrdlusalused, millest tuleks lähtuda konkreetse aasta suhtes kohaldatava tõhususe võrdlusaluse kindlaksmääramisel, võttes arvesse vastavat iga-aastast vähendamismäära. See iga-aastane vähendamismäär näitab, kui suures ulatuses võrdlusaluseid igal aastal automaatselt vähendatakse. Kui tabelis 1 ei ole kehtestatud teisiti, vähendatakse kõiki tõhususe võrdlusaluseid (sh elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusalust) (alates aastast t = 2022) 1,09 % aastapõhiselt vastavalt järgmisele valemile: kohaldatav tõhususe võrdlusalus aastal (t) = võrdlusalus aastal 2021 × (1 + iga-aastane vähendamismäär) ^ (aasta t – 2021) Tabel 1 Teatatavate I lisas osutatud toodete elektritarbimise tõhususe võrdlusalused
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5) |
III lisas lisatakse tabeli kolmandasse veergu arvnäitajad ning see sõnastatakse järgmiselt: „III LISA Maksimaalsed piirkondlikud CO2-heite koefitsiendid eri geograafilistel aladel (*) (tCO2/MWh)
|
(1) EFTA järelevalveameti 16. detsembri 2020. aasta otsus nr 156/20/COL, millega võetakse vastu suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat [2021/604] (ELT L 130, 15.4.2021, lk 1, ja EMP kaasanne nr 27, 15.4.2021, lk 3).
(*1) Komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29). Rakendusmäärus (EL) 2021/447 on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21alo EMP ühiskomitee otsusega nr 221/2021 (ei ole veel avaldatud).“
(*) Liechtensteini geograafiline piirkond ja kohaldatav CO2-heite koefitsient määratakse kindlaks hiljem.
(*1) Islandi puhul kohaldatav CO2-heite koefitsient määratakse kindlaks hiljem.
(*2) Norra puhul kohaldatav CO2-heite koefitsient määratakse kindlaks hiljem.“
Parandused
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/16 |
Nõukogu 25. juuli 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/1313 (millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 198, 27. juuli 2022 )
Tiitellehel asuvas pealkirjas ning pealkirjas ja allkirjareal leheküljel 17
asendatakse
„25. juuli 2022“
järgmisega:
„26. juuli 2022“.
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/17 |
Nõukogu 21. juuli 2022 aasta rakendusmääruse (EL) 2022/1270 (millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 193, 21. juuli 2022 )
Leheküljel 162 Alexander Anatolievich MAKSIMTSEVit käsitleva kande 1209 kolmandas veerus „Identifitseerimisandmed“
asendatakse
„Sünnikoht: Tokmak, Kirgiisi NSV, endine NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)“
järgmisega:
„Sünnikoht: Tokmak, Kirgiisi NSV, endine NSVL (nüüdne Kõrgõzstan)“.
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/18 |
Nõukogu 21. juuli 2022 aasta otsuse (ÜVJP) 2022/1272 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 193, 21. juuli 2022 )
Leheküljel 252 Alexander Anatolievich MAKSIMTSEVit käsitleva kande 1209 kolmandas veerus „Identifitseerimisandmed“
asendatakse
„Sünnikoht: Tokmak, Kirgiisi NSV, endine NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)“
järgmisega:
„Sünnikoht: Tokmak, Kirgiisi NSV, endine NSVL (nüüdne Kõrgõzstan)“.
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/19 |
Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/947 (mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 152, 11. juuni 2019 )
Leheküljel 49 artikli 4 lõike 1 punktis e
Asendatakse
|
„e) |
lennu ajal hoitakse mehitamata õhusõidukit vähemalt 120 meetri kõrgusel maapinna kõige lähemast punktist, välja arvatud takistuste ületamise korral, nagu on kindlaks määratud lisa A osas;“ |
järgmisega:
|
„e) |
lennu ajal hoitakse mehitamata õhusõidukit kuni 120 meetri kõrgusel maapinna kõige lähemast punktist, välja arvatud takistuste ületamise korral, nagu on kindlaks määratud lisa A osas;“. |
|
4.8.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 204/20 |
Komisjoni 12. mai 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/639 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/947 visuaalse otsenähtavuse piires või väljaspool visuaalse otsenähtavuse piire toimuva käitamise standardstsenaariumide osas) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 150, 13. mai 2020 )
Leheküljel 5 lisa (millega asendatakse rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa) A osa punkti UAS.OPEN.010 „Üldsätted“ punktis 3
Asendatakse
|
„3) |
Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“ |
järgmisega:
|
„3) |
Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt kuni 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“ |
Leheküljel 16 lisa (millega asendatakse rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa) 1. liite I peatüki punkti UAS.STS-01.010 „Üldsätted“ punktis 2
Asendatakse
|
„2) |
Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“ |
järgmisega:
|
„2) |
Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt kuni 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“ |
Leheküljel 20 lisa (millega asendatakse rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa) 1. liite II peatüki punkti UAS.STS-02.010 „Üldsätted“ punktis 2
Asendatakse
|
„2) |
Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“ |
järgmisega:
„Kui mehitamata õhusõidukit lennutatakse rohkem kui 105 meetri kõrgusest tehislikust takistusest horisontaalselt kuni 50 meetri kaugusel, võib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamise maksimumkõrgust suurendada takistuse eest vastutava üksuse nõudel kuni 15 meetrini üle takistuse kõrguse.“