15.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1214,

9. märts 2022,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 (2) sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad mitut majandussektorit ja -tegevust, mis võivad aidata kaasa liidu kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidele. Need majandussektorid ja -tegevus valiti nende osa tõttu kasvuhoonegaaside üldheites ja nende tõestatud potentsiaali tõttu kasvuhoonegaaside heite tootmise ärahoidmisel või sellise heite vähendamisel või kõrvaldamisel. Lisaks on tõestatud nende majandussektorite ja -tegevuse potentsiaal võimaldada sellist ärahoidmist, vähendamist ja kõrvaldamist muudes majandussektorites ja -tegevuses või tagada sellise heite pikaajaline ladustamine muude sektorite või tegevuse jaoks.

(2)

Kogu energiakasutus tekitab liidus ligikaudu 75 % otsesest kasvuhoonegaaside heitest. Seega on energiasektoril väga tähtis osa kasvuhoonegaaside heite jätkuval vähendamisel. Delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad seetõttu paljusid energiatarneahelaga seotud majandussektoreid ja -tegevusi alates elektri- või soojusenergia tootmisest eri allikatest kuni ülekande- ja jaotusvõrkude, energia salvestamise, soojuspumpade ning biogaasi ja biokütuste tootmiseni. Delegeeritud määrus (EL) 2021/2139 ei sisalda aga maagaasi- ja tuumaenergiasektori majandustegevusega seotud tehnilisi sõelumiskriteeriume, olenemata nende sektorite potentsiaalist aidata kaasa liidu majanduse CO2 heite vähendamisele.

(3)

Nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 2021. aasta teatises („ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“) ning komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatises („Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“), lükati maagaasist energia tootmist käsitlevate tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine edasi, arvestades vajadust täiendava tehnilise hindamise järele, eriti maagaasi rolli kohta üleminekul CO2 heiteta majandusele (3). Ka tuumaenergia tootmisega seotud tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine lükati edasi, sest oodati 2020. aastal alustatud põhjaliku eksperdihindamise tulemust selle kohta, kas tuumatsüklit ja eelkõige tuumajäätmete olelusringi võib pidada kokkusobivaks määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud nõudega, et tegevus ei tohi oluliselt kahjustada teisi keskkonnaeesmärke. Neid hindamisi arvesse võttes tuleb tunnistada, et maagaasi ja tuumaenergia tootmisega seotud tegevus võib kaasa aidata liidu majanduse CO2 heite vähendamisele.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikega 2, milles käsitletakse üleminekumajandustegevust, on vajalik sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses elektri tootmise, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusa koostootmise ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides maagaasist soojus-/jahutusenergia tootmisega, mille puhul maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase on allpool asjakohast piirväärtust. Lisaks tuleb sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses maagaasi kasutamisega elektri tootmisel, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusal koostootmisel ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides soojus-/jahutusenergia tootmisel, kui selline elektri tootmine, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhus koostootmine ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides soojus-/jahutusenergia tootmine ei vasta veel sellele asjakohasele piirväärtusele, sest peale kliimaneutraalse energia kasutamise ja rohkemate investeeringute juba vähese CO2 heitega majandustegevusse ja -sektoritesse eeldab üleminek muu majandustegevuse ja -sektorite kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist, mille puhul ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult teostatavaid vähese CO2 heitega alternatiive. Kogu selline majandustegevus tuleks liigitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 alusel üleminekutegevuseks, arvestades et tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2 heitega alternatiivid ei pruugi veel olla turul piisavas ulatuses kättesaadavad, et katta energianõudlus järjepidevalt ja usaldusväärselt. Just elektritootmise valdkonnas on asjakohane leida alternatiivne lähenemisviis kasvuhoonegaaside heite otseseks piiramiseks. Selle alternatiivse lähenemisviisi raames, mis peaks andma kahekümneaastase perioodi jooksul sarnaseid tulemusi, võivad rajatised saavutada selliseid tulemusi, kui piiravad käitamistundide arvu või toovad ettepoole ülemineku taastuvatest energiaallikatest toodetud või vähese CO2 heitega gaaside kasutamisele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid soodustama suurema heitega energiaallikate, sealhulgas tahkete fossiilkütuste kiiremat kasutuselt kõrvaldamist. Selleks et täita määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud nõuded, peaksid maagaasi kasutamisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid ka tagama, et on olemas usaldusväärsed tõendid, mille kohaselt ei saa taastuvate energiaallikatega saavutada sama energiatootmisvõimsust, ning et iga rajatise kohta võetakse kasutusele tulemuslikud kavad kooskõlas sektori parimate tulemustega, et minna kindlaks kuupäevaks täielikult üle taastuvatele energiaallikatele või vähese CO2 heitega gaasidele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid ühtlasi tagama, et piiratud aja jooksul arvestatakse selle tegevuse panust CO2 heite vähendamisse.

(5)	Taastuvatel energiaallikatel on tähtis roll liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel. Sellega seoses tuleb suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, et täita liidu energiaturu vajadus taastuvenergia ja puhta energeetika järele.

(6)

Tuumaenergiaga seotud tegevus on vähese CO2 heitega, see ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (4) artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud ning määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ega kuulu muudesse selle sätte punktides b–i loetletud majandustegevuse kategooriatesse. Selline tuumaenergiaga seotud majandustegevus tuleks liigitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 alla, kui puudub tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav vähese CO2 heitega alternatiiv, millest piisaks, et katta energianõudlus järjepidevalt ja usaldusväärselt. Lisaks teatati kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühma 2020. aasta märtsi lõplikus aruandes, (5) et „tuumaenergia tootmisega ei kaasne energia tootmise etapis peaaegu üldse kasvuhoonegaaside heidet“ ning „tõendid tuumaenergia võimaliku olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamise eesmärkide täitmisse olid ulatuslikud ja selged“. Mitme liikmesriigi kavades kuuluvad kliimaeesmärkide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (6) sätestatud CO2 heite 2050. aastaks vähendamise eesmärgi täitmiseks kasutatavate energiaallikate hulka nii tuumaenergia kui ka taastuvenergia. Stabiilse baaskoormusenergia varustuse tagamisega soodustab tuumaenergia taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ega takista nende arengut, nagu nõutakse määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 punktis b. Seetõttu tuleks tuumaenergiaga seotud tegevust pidada vastavaks määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikele 2.

(7)

Ekspertide tehtud teaduslikus hindamises (7) järeldati, et tuumaenergiaga seotud majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et märkimisväärselt ei kahjustata teisi keskkonnaeesmärke tulenevalt tuumajäätmete pikaajalise ladustamise ja lõppladustamisega kaasnevatest võimalikest riskidest. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid seetõttu kajastama tuumaohutuse, kiirguskaitse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrgeimaid standardeid, lähtudes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) ja selle lepingu alusel vastuvõetud õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom (8) sätestatud nõuetest. Nimetatud direktiivis on esitatud kõrgetasemeline tuumaohutuse eesmärk, mis hõlmab iga tuumaseadme olelusringi kõiki etappe, sealhulgas selliste seadmete asukoha planeerimine, projekteerimine, ehitamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja dekomisjoneerimine. Eelkõige nõutakse selles direktiivis märkimisväärseid ohutusalaseid parendusi uute reaktorite, sealhulgas nn III+ põlvkonna reaktorite projekteerimises, milleks tuleks kasutada parimaid võimalikke teadmisi ja tehnoloogiat, võttes arvesse viimaseid rahvusvahelisi ohutusnõudeid. Need nõuded tagavad tuumaohutuse eesmärgi tulemusliku rakendamise, sealhulgas sügavkaitse põhimõtte kohaldamise ja tulemusliku ohutuskultuuri kehtestamise. Need nõuded tagavad, et suurte inimtegevusest põhjustatud ja looduslike ohtude, sealhulgas maavärinate ja üleujutuste mõju viiakse miinimumini ning ennetatakse õnnetusi, käitamishäireid ja juhtimissüsteemide tõrkeid või rikkeid, muu hulgas kaitsestruktuuridega või tagavaraks hoitavate jahutus- ja elektrivarustussüsteemidega.

(8)

Turul on saanud kättesaadavaks tuumaelektrijaamadele ette nähtud õnnetusjuhtumitele vastupidav kütus, mis annab lisakaitse kütuse või reaktoriosade struktuurikahjustustest tulenevate õnnetuste eest. Nende hiljutiste tehnoloogiliste suundumuste arvessevõtmiseks tuleks seda liiki kütuse kasutamine sätestada nõudena tehnilistes sõelumiskriteeriumides, võttes arvesse selle litsentsimist liidus.

(9)

Kogu maailmas tehakse teadus- ja arendusalaseid jõupingutusi, et välja töötada uut tuumareaktoritehnoloogiat, mis kasutab muu hulgas suletud kütusetsükleid või kütuse paljundamise kontseptsioone ning viib miinimumini kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete tootmise (IV põlvkonna reaktorid). Olgugi et need IV põlvkonna reaktorid ei ole veel kaubanduslikult tasuvad, tuleks selliste reaktorite kohta sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, arvestades nende võimalikku panust CO2 heite vähendamise eesmärgi täitmisse ja radioaktiivsete jäätmete miinimumini viimisse.

(10)

Mitme liikmesriigi CO2 heite vähendamise jõupingutuste raames kuulub tuumaenergia tulevaste energiaallikate hulka. Komisjoni hinnatud stsenaariumid toovad kaasa vähese CO2 heitega energiasüsteemi, mis põhineb suurel määral taastuvatel energiaallikatel ja praeguse tasemega võrreldes stabiilse ülesseatud võimsusega tuumaenergial. Praegu kasutatavate tuumaseadmete vananedes tuleb need muuta ohutumaks, et pikendada käitamise eluiga, ning ehitada uusi tuumaseadmeid aegunud seadmete asendamiseks. See on järjepidev protsess, mis peaks tagama vajaliku võimsuse olemasolu energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks 2050. aastaks ja vajaduse korral hiljem. Sellele vastavalt on vaja märkimisväärseid investeeringuid tuumaenergiasse kogu perioodil kuni 2050. aastani ja hiljemgi. Vaja on tagada, et uutes tuumaseadmetes kasutatakse parimaid tehnoloogia arengust tulenevaid lahendusi. Seetõttu tuleks selliste uute tuumaelektrijaamade tehniliste sõelumiskriteeriumidega tagada iga investeerimisprojekti korralised hindamised ja tehnilised parameetrid, mis vastavad parimale tehnoloogia tasemele, arvestades järjepidevate teadus- ja arengualaste jõupingutuste tulemusi ning tehnoloogia pidevat täiustamist. Määrata tuleks konkreetsed kuupäevad, et tagada kestliku CO2 heite vähendamisega kokkusobiva uue tehnoloogia järkjärguline kasutuselevõtt niipea, kui see muutub kättesaadavaks.

(11)

Euratomi asutamislepingu II lisas ja nõukogu määruses (Euratom) nr 2587/1999 (9) on kehtestatud lävendid ja muud nõuded komisjonile tuumaenergiasse tehtavatest investeeringutest teatamiseks. Olenemata sellest, kas Euratomi asutamislepingu II lisas ja määruses (Euratom) nr 2587/1999 teavitamist nõutakse, peaks komisjon esitama selliste investeeringute kohta arvamuse, et taksonoomia eesmärkide täitmiseks võetaks võimalikult palju arvesse Euratomi õigusaktides esitatud põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas tuumaohutuse eesmärki. Samal põhjusel tuleks rahuldavalt käsitleda kõiki määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisega seotud küsimusi ning komisjoni arvamuses nimetatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

(12)

Arvestades uude tuumaenergia tootmise võimsusesse tehtavate investeeringute pikki ooteaegu, võib valitud olemasolevate tuumaseadmete kasutusaja pikendamine toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist lähitulevikus kuni keskpikas plaanis. Selliste pikenduste tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks aga nõuda muudatusi ja ohutusega seotud uuendusi, et need tuumaseadmed vastaksid tingimata rangeimatele võimalikele ohutusstandarditele ning kõigile Euratomi asutamislepingu alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud ohutuseesmärgi nõuetele.

(13)

Arvestades tehnoloogia ja teaduse eeldatavat arengut, tuleks investeeringute suhtes, mida tehakse uute tuumaseadmete ehitamisse ja ohutusse käitamisse, kus kasutatakse parimat olemasolevat tehnoloogiat, ning mille on asjakohaseks kuupäevaks heaks kiitnud liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega, kohaldada tehnilisi sõelumiskriteeriume ja tähtaegu, mis soodustavad suletud kütusetsüklit või kütuse paljundamist kasutavate IV põlvkonna reaktorite väljaarendamist ja tulevast kasutamist, kui need muutuvad turul kättesaadavaks. Sellise tehnoloogia arengust lähtuvalt tuleks need tähtajad nõuetekohaselt läbi vaadata.

(14)

Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise eesmärkidega seotud tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki. Eriti tuumaenergiaga seotud majandustegevuse puhul on vaja tagada, et jäätmete pikaajaline lõppladustamine ei kahjusta oluliselt ja pikaajaliselt keskkonda, nagu on viidatud määruse (EL) 2020/852 artikli 17 lõike 1 punkti d alapunktis iii. Seetõttu on asjakohane sätestada tehnilistes sõelumiskriteeriumides erinõuded radioaktiivsete jäätmete käitlemise fondile ja dekomisjoneerimisfondile, mis võivad olla kombineeritud, kooskõlas põhimõttega, et jäätmetekitajad peaksid vastutama jäätmekäitluse kulude eest; samuti on kohane nõuda kõigi radioaktiivsete jäätmete jaoks toimivaid lõppladustamise rajatisi, mis peaksid ära hoidma radioaktiivsete jäätmete ekspordi kolmandates riikides lõppladustamise eesmärgil. Mitmes liikmesriigis lõppladustatakse madala või keskmise radioaktiivsusega jäätmeid juba praegu maapinnalähedastes ladustuspaikades ning aastakümnete jooksul on kogutud jäätmekäitluse valdkonnas palju kogemusi ja oskusteavet nende maapinnalähedaste ladustuspaikade käitamise kohta. Kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse puhul on sügaval geoloogilistes kihtides lõppladustamine kaasaegne lahendus, mida tunnustavad laialdaselt kogu maailma eksperdid kui kõige ohutumat ja kestlikumat lahendust kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ja jäätmeteks peetava kasutatud tuumkütuse käitlemise viimases etapis. Liikmesriigid vastutavad jätkuvalt oma kasutatud tuumkütuse ning madala või keskmise radioaktiivsusega või kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, kuid peaksid kaasama lõppladustamisvõimaluste kavandamise ja rakendamise oma riiklikku poliitikasse, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikesse programmidesse, käsitledes igat liiki kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid ning kõiki kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise etappe tekkimisest lõppladustamiseni. Riiklike programmide sisu on täpsustatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom (10) ning see hõlmab peamisi tulemusnäitajaid edenemise läbipaistvaks jälgimiseks. Liikmesriigid peavad andma komisjonile korrapäraselt aru riiklike programmide rakendamise edenemise kohta. Liikmesriikide 2021. aasta aruandlusest nähtub, et tehakse märkimisväärseid edusamme esimeste sügaval geoloogilistes kihtides lõppladustamise rajatiste loomisel liidu territooriumil. Liikmesriikidele muutuvad kättesaadavaks reaalsed lahendused, et sellised rajatised 2050. aastaks välja töötada ja neid käitada. Seetõttu tagab vastava nõude lisamine tehnilistesse sõelumiskriteeriumidesse, et keskkonda oluliselt ei kahjustata.

(15)

On vaja, et finants- ja muud ettevõtjad tagaksid investoritele suure läbipaistvuse seoses nende investeeringutega maagaasi ja tuumaenergia tootmise tegevusse, mille kohta tuleks sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid. Selle läbipaistvuse tagamiseks tuleks finants- ja muudele ettevõtjatele sätestada avalikustamise erinõuded. Investoritele avaldatava teabe võrreldavuse tagamiseks tuleks see teave esitada vormil, millel näidatakse selgesti maagaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevuse osakaalu nende ettevõtjate peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja asjakohasel juhul lugejas. Selleks et määruse (EL) 2020/852 artiklites 5 ja 6 osutatud finantstoodetesse investeerijatele oleks tagatud suur läbipaistvus seoses maagaasi- ja tuumaenergiaalase tegevusega, mille kohta on sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, muudab komisjon või esitab ettepaneku muuta nende finantstoodete puhul kohaldatavat avalikustamisraamistikku asjakohaselt, et tagada nende finantstoodete olelusringi jooksul täielik läbipaistvus. Selleks et selline teave oleks lõppinvestoritele selgesti tuvastatav, kaalub komisjon turustajate antavaid finants- ja kindlustusnõuandeid puudutavate nõuete muutmist.

(16)

Investorite usalduse suurendamiseks peaks vastavust maagaasiga seotud tegevuse tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kontrollima sõltumatu kolmas isik. Vastavuse erapooletu ja hoolsa kontrollimise tagamiseks peaks sõltumatul kolmandal isikul olema vahendid ja oskusteave selle kontrolli läbiviimiseks, ta peaks olema sõltumatu, et vältida huvide konflikti omaniku või rahastajaga, ning ta ei tohiks osaleda sellise maagaasiga seotud tegevuse arendamises ega elluviimises. Peale kontrollimehhanismi võib finants- ja muude ettevõtjate suhtes kohaldada teistes kestlikku rahandust käsitlevates liidu õigusaktides esitatud kontrolli erinõudeid, mis hõlmavad vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Määruse (EL) 2020/852 artikli 26 lõike 1 punkti c kohaselt peaks komisjon läbi vaatama normid, mida on vaja selles määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanismide kasutusele võtmiseks.

(17)

Maagaasi- ja tuumaenergiasektorile on iseloomulik kiire tehnoloogia areng. Seetõttu tuleb korrapäraselt läbi vaadata nende sektorite energia tootmisega seotud tegevust hõlmavad tehnilised sõelumiskriteeriumid, nagu nõutakse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5. Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste alusel peaks sellise läbivaatamise korral käsitlema ka tehnilistes sõelumiskriteeriumides sätestatud ajavahemike asjakohasust.

(18)

Seepärast tuleks vastavalt muuta delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 (11). Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused ei kohusta tegema investeeringuid, vaid on mõeldud selleks, et aidata finantsturgudel ja investoritel rangete tingimuste järgi kindlaks teha asjakohase gaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevuse, mis on vajalik liikmesriikide energiasüsteemide muutmiseks kliimaneutraalseks kooskõlas liidu kliimaeesmärkide ja -kohustustega.

(19)

Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused on tihedalt seotud. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, on vaja kehtestada need sätted ühes määruses.

(20)

Finants- ja muudele ettevõtjatele tuleb anda piisavalt aega, et hinnata, kas nende maagaasi ja tuumaenergiaga seotud majandustegevus vastab käesolevas määruses sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ning anda selle hinnangu põhjal aru vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata kuupäevale 1. jaanuar 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Läbivaatamine

Määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamise käigus vaatab ja hindab komisjon ka vajadust muuta I lisa jaos 4.27, jaos 4.28, jao 4.29 punkti 1 alapunktis b, jao 4.30 punkti 1 alapunktis b ja jao 4.31 punkti 1 alapunktis b osutatud kuupäevi.

I lisa jagude 4.27 ja 4.28 punktis 2 osutatud kuupäevade läbivaatamise käigus tuleb võtta arvesse tehnika arengut õnnetusjuhtumitele vastupidava kütuse turustamisel liidus ja kogu maailmas.“

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 8 lisatakse lõiked 6, 7 ja 8:

„6. Finants- ja muud ettevõtjad avalikustavad järgmise teabe:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26, jaos 4.27 ja jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja lugejas;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26, jaos 4.27 ja jaos 4.28 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas;

c)	taksonoomias käsitlemata tuumaenergiaga seotud majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas.

7. Finants- ja muud ettevõtjad avalikustavad järgmise teabe:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29, jaos 4.30 ja jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja lugejas;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29, jaos 4.30 ja jaos 4.31 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas;

c)	taksonoomias käsitlemata maagaasiga seotud tegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas.

8. Lõigetes 6 ja 7 osutatud teave esitatakse tabelina, kasutades käesoleva määruse XII lisas sätestatud vorme.“

2)	Käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse XII lisana.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(2) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 21. aprilli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2021) 188 final) ning komisjoni teisipäev, 6. juuli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ (COM(2021)390 final).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5) Tehnilise eksperdirühma aruanne on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/200309-sustainable-finance-teg-final-report-taxonomy_en.pdf

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(7) JRC aruanne „Technical assessment of nuclear energy with respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 („Taxonomy Regulation“)“ (Tuumaenergia tehniline hindamine seoses määruses (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) esitatud olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega), mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/file/210329-jrc-report-nuclear-energy-assessment_en

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(9) Nõukogu 2. detsembri 1999. aasta määrus (Euratom) nr 2587/1999, milles määratletakse investeerimisprojektid, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 41 (EÜT L 315, 9.12.1999, lk 1).

(10) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(11) Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisasse lisatakse jaod 4.26, 4.27, 4.28, 4.29, 4.30 ja 4.31:

„4.26. Kõrgtehnoloogia turustamisele eelnevad etapid energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt

Tegevuse kirjeldus

Liikmesriikide pädevate asutuste poolt vastavalt kohaldatavale riiklikule õigusele litsentsitud selliste uuenduslike elektritootmisrajatiste uurimine, arendamine, tutvustamine ja kasutuselevõtt, mis toodavad energiat tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt.

Tegevus on liigitatud NACE koodide M72 ja M72.1 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (1) ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (2);

liikmesriik järgib Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, (*3) samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (*4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (*5);

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas komisjoni soovitusega 2006/851/Euratom (*6);

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

liikmesriigil on dokumenteeritud kava, mis sisaldab üksikasjalikke samme, et muuta 2050. aastaks toimivaks kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, ning kavas kirjeldatakse kõike järgmist:

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Projekt kuulub liidu rahastatavasse uurimisprogrammi või projektist on komisjonile teatatud vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõikele 4, vastavalt sellele, kumb neist sätetest on kohaldatav, komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 43 ning piisaval määral on käsitletud kõiki arvamuses tõstatatud ja määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisel asjakohaseid küsimusi ja käesolevas jaos sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Aruannete alusel uurib komisjon, kas punkti 1 alapunktis c nimetatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fondi ja dekomisjoneerimisfondi kogunenud vahenditest piisab, ning vaatab läbi punkti 1 alapunktis f osutatud dokumenteeritud kava rakendamisel tehtud edusammud ja võib esitada asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud õigusaktid, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu territooriumil asuvate tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida toetavad Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (edaspidi „IAEA“) ja Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (edaspidi „WENRA“) uusimad rahvusvahelised suunised, mis aitavad suurendada uute ja olemasolevate tuumaelektrijaamade suutlikkust pidada vastu äärmuslikele looduslikele ohtudele, sealhulgas üleujutustele ja äärmuslikele ilmastikutingimustele.

Punkti 1 alapunktides e ja f nimetatud radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse liikmesriigis, kus need tekitati, välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi ja sihtliikmesriigi vahel on sõlmitud direktiivis 2011/70/Euratom sätestatud kokkulepe. Sellisel juhul on sihtliikmesriigil olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise programmid ning sobiv lõppladustamisrajatis, mis vastavad direktiivi 2011/70/Euratom nõuetele.

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse eesmärk on toota või tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida rakendatakse vastavalt IAEA ja WENRA rahvusvahelistele suunistele äärmuslike looduslike ohtude, sealhulgas üleujutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste kohta.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas olmeveele kehtivate nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ ja direktiivis 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on nii mitteradioaktiivsete kui ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, millega tagatakse selliste jäätmete maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

Käitamise ja dekomisjoneerimise ajal minimeeritakse radioaktiivsete jäätmete kogus ja maksimeeritakse vabasse ringlusse lastavate materjalide kogust vastavalt direktiivile 2011/70/Euratom ning järgides direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirguskaitsenõudeid.

Kogu dekomisjoneerimistegevuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisavaks rahastamiseks on kehtestatud rahastamisskeem kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja soovitusega 2006/851/Euratom.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Tuumaelektrijaamade puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom (*7) ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiivi 2011/70/Euratom sättega, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate ja elurikkuse seisukohast tundlikele aladele tõenäoliselt suurt mõju avaldavate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.27. Uute tuumaelektrijaamade ehitamine ja ohutu käitamine elektri või soojuse, sealhulgas vesiniku tootmiseks parima võimaliku tehnoloogia abil

Selle jao tähenduses on parim võimalik tehnoloogia selline, mis vastab täielikult direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele ning IAEA standardite ja WENRA ohutuseesmärkide ja võrdlustasemete uusimatele tehnilistele parameetritele.

Tegevuse kirjeldus

Selliste uute tuumaseadmete ehitamine ja ohutu käitamine, mille jaoks liikmesriikide pädevad asutused on vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele väljastanud 2045. aastaks ehitusloa, et toota elektrit või töödelda soojusenergiat, sealhulgas kaugkütte või selliste tööstuslike protsesside jaoks nagu vesiniku tootmine (uued tuumaseadmed), samuti nende ohutuse suurendamine.

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom;

liikmesriik järgib Euratomi asutamislepingut ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja direktiivi 2013/59/Euratom, samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige direktiivi 2011/92/EL ja direktiivi 2000/60/EÜ;

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas soovitusega 2006/851/Euratom;

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Projektis rakendatakse täielikult parimat võimalikku tehnoloogiat ja alates 2025. aastast õnnetusjuhtumitele vastupidavat kütust. Tehnoloogia on sertifitseeritud ja selle on heaks kiitnud riiklik tuumaohutust reguleeriv asutus.

Projektist on komisjonile teatatud vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõikele 4, vastavalt sellele, kumb neist sätetest on kohaldatav, komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 43 ning piisaval määral on käsitletud kõiki arvamuses tõstatatud ja määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisel asjakohaseid küsimusi ja käesolevas jaos sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Komisjon vaatab alates 2025. aastast ja vähemalt iga kümne aasta järel läbi parimale võimalikule tehnoloogiale vastavad tehnilised parameetrid, tuginedes tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (edaspidi „ENSREG“) hinnangule.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida toetavad IAEA ja WENRA uusimad rahvusvahelised suunised, mis aitavad suurendada uute ja olemasolevate tuumaelektrijaamade suutlikkust pidada vastu äärmuslikele looduslikele ohtudele, sealhulgas üleujutustele ja äärmuslikele ilmastikutingimustele.

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.28. Olemasolevates käitistes elektri tootmine tuumaenergiast

Tegevuse kirjeldus

Olemasolevate tuumaseadmete muutmine, et pikendada 2040. aastaks liikmesriikide pädevate asutuste loal vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele tuumaenergiast elektrit või soojust tootvate tuumaseadmete ohutut käitamisaega (tuumaelektrijaamad).

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom;

liikmesriik järgib Euratomi asutamislepingut ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja direktiivi 2013/59/Euratom ning ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige direktiivi 2011/92/EL ja direktiivi 2000/60/EÜ;

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas soovitusega 2006/851/Euratom;

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

liikmesriigil on pärast 2025. aastat loa saanud projektide puhul dokumenteeritud kava, mis sisaldab üksikasjalikke samme, et muuta 2050. aastaks toimivaks kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, ning kavas kirjeldatakse kõike järgmist:

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Täiendatud projektis tehakse kõik mõistlikult teostatavad ohutusalased parendused ja võetakse alates 2025. aastast kasutusele õnnetusjuhtumitele vastupidav kütus. Tehnoloogia on sertifitseeritud ja selle on heaks kiitnud riiklik tuumaohutust reguleeriv asutus.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud õigusaktid, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.29. Elektri tootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrit, kasutades fossiilseid gaaskütuseid. See tegevus ei hõlma elektri tootmist kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.7 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.8 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest fossiilsetest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast või tegevuse aastane otsene kasvuhoonegaaside heide ei ületa 20 aasta jooksul keskmiselt 550 kg CO2e/kW käitise võimsusest;

ii)	asendatavat elektrit ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iii)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

iv)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust rohkem kui 15 %;

käitis on projekteeritud ja ehitatud taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste kasutamiseks ning üleminek taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste täielikule kasutamisele toimub 31. detsembriks 2035, kusjuures ettevõtte juhtkond on võtnud vastava kohustuse ja heaks kiitnud kontrollitava kava;

vi)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra uue tootmisvõimsuse kestuse jooksul;

vii)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (*8) artiklis 3 või muus õigusaktis.

Punkti 1 alapunktis b osutatud kriteeriumidele vastavust tõendab sõltumatu kolmas isik. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal on selliseks kontrolliks vajalikud vahendid ja oskusteave. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal ei ole huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta ei osale tegevuse arendamises ega elluviimises. Sõltumatu kolmandast isikust tõendaja kontrollib hoolsalt tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist. Eelkõige avaldab sõltumatu kolmas isik igal aastal ja edastab komisjonile aruande, milles:

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	asjakohasel juhul hinnatakse, kas tegevusest tuleneva iga-aastase otsese kasvuhoonegaaside heite trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud 20 aasta keskmisele piirväärtusele;

c)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile v.

Punkti 1 alapunktis b osutatud hindamist tehes võtab sõltumatu kolmandast isikust tõendaja eelkõige arvesse iga trajektooriaasta kavandatud otsest kasvuhoonegaaside heidet, tegelikku aastast otsest kasvuhoonegaaside heidet, kavandatud ja tegelikku käitamisaega ning taastuvate või vähese CO2 heitega gaaside kavandatud ja tegelikku kasutamist.

Komisjon võib talle edastatud aruannete põhjal esitada asjaomastele käitajatele arvamuse. Komisjon võtab neid aruandeid arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamisel.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse heite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Kui tegevuse käigus segatakse fossiilseid gaaskütuseid gaasiliste või vedelate biokütustega, siis vastab biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.30. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhus koostootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

Fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhusat koostootmist, kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.19 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.20 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh koostootmise tulemusel toodetud 1 kWh energia kohta.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevusega saavutatakse vähemalt 10 % primaarenergia sääst võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise näitajatega; primaarenergia sääst arvutatakse direktiivis 2012/27/EL esitatud valemi alusel;

ii)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)	asendatavat elektrit ja/või soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmistegevust, eraldi soojus-/jahutusenergia tootmistegevust või eraldi elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

v)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)

vii)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)

käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (sealhulgas metaanileketest tuleneva heite) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.31. Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutuseenergia tootmine

Tegevuse kirjeldus

Selliste soojustootmisrajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine, mis toodavad soojus-/jahutusenergiat, kasutades fossiilseid gaaskütuseid, ning mis on ühendatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutusega direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist tõhusas kaugküttesüsteemis, kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.23 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.24 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tegevus on liigitatud NACE koodi D35.30 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevusega toodetud soojusenergiat kasutatakse direktiivis 2012/27/EL määratletud tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis;

ii)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)	asendatavat soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutustegevust, milles kasutatakse tahket või vedelat fossiilkütust;

v)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)

vii)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)

käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

(*1) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(*2) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(*3) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(*6) Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta soovitus 2006/851/Euratom tuumarajatiste sulgemiseks ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite haldamise kohta (ELT L 330, 28.11.2006, lk 31).

(*7) Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)”.

II LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisasse lisatakse jaod 4.26, 4.27, 4.28, 4.29, 4.30 ja 4.31:

„4.26. Kõrgtehnoloogia turustamisele eelnevad etapid energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide M72 ja M72.1 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

Tegevuse seisukohast olulised füüsilised kliimariskid on kindlaks tehtud käesoleva lisa A liites loetletud riskide põhjal, hinnates põhjalikult kliimariske ja haavatavust järgmiste meetodite abil:

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (1) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (2) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (3) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (4) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (5)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Tegevus on kooskõlas normidega, mis on sätestatud Euratomi asutamislepingus ja selle alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige direktiivis 2013/59/Euratom, direktiivis 2009/71/Euratom ja direktiivis 2011/70/Euratom, samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavas liidu keskkonnaõiguses, eelkõige direktiivis 2011/92/EL ja direktiivis 2000/60/EÜ.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle direktiiv 2009/71/Euratom, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks peavad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust, kontrollima:

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või ELi õigusraamistikuga kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele ja/või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.27. Uute tuumaelektrijaamade ehitamine ja ohutu käitamine elektri ja/või soojuse, sealhulgas vesiniku tootmiseks parima võimaliku tehnoloogia abil

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (6) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (7) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (8) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (9) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (10)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega ja/või ELi õigusraamistikuga kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.28. Olemasolevates käitistes elektri tootmine tuumaenergiast

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.2 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (11) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (12) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (13) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (14) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (15)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.29. Elektri tootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.29 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastavate fossiilsetest gaaskütustest elektri tootmise rajatiste ehitamine või käitamine. See tegevus ei hõlma elektri tootmist kasutades ainult I lisa jaos 4.7 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.8 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (16) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (17) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (18) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (19) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (20)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.30. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhus koostootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.30 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastav fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhusat koostootmist, kasutades ainult I lisa jaos 4.19 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.20 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (21) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (22) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (23) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (24) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (25)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.31. Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergia tootmine

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.31 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastav selliste soojustootmisrajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine, mis toodavad soojus-/jahutusenergiat, kasutades fossiilseid gaaskütuseid, ning mis on ühendatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutusega direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist tõhusas kaugküttesüsteemis, kasutades ainult I lisa jaos 4.23 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.24 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tegevus on liigitatud NACE koodi D35.30 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (26) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (27) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (28) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (29) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (30)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.“

(1) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(2) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(3) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(4) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(5) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(6) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(7) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(8) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(9) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(10) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(11) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(12) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(13) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(14) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(15) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(16) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(17) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(18) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(19) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(20) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(21) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(22) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(23) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(24) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(25) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(26) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(27) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(28) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(29) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(30) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

III LISA

„XII LISA

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud avalikustamise standardvormid

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud teave esitatakse iga kohaldatava peamise tulemusnäitaja kohta alljärgnevalt.

Vorm 1. Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevus

Rida	Tuumaenergiaga seotud tegevus
1.	Ettevõtja tegeleb tuumaprotsessidest minimaalsete kütusetsükli jäätmetega energiat tootvate uuenduslike elektritootmisrajatiste uurimise, arendamise, tutvustamise ja kasutuselevõtmisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
2.	Ettevõtja tegeleb parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades uute tuumaseadmete ehitamise ja ohutu käitamisega elektri tootmiseks või soojusenergia töötlemiseks, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslikeks protsessideks nagu vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
3.	Ettevõtja tegeleb selliste olemasolevate tuumaseadmete ohutu käitamisega, mis toodavad elektrit või töötlevad soojusenergiat, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslike protsessideks nagu tuumaenergiast vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
	Maagaasiga seotud tegevus
4.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest elektri tootmise rajatiste ehitamise või käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
5.	Ettevõtja tegeleb fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
6.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI

Vorm 2. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (nimetaja)

Rida	Majandustegevus	Maht ja osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		Leevendamine + kohanemine		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Peamised tulemusnäitajad kokku

Vorm 3. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (lugeja)

Rida	Majandustegevus	Maht ja osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		(Leevendamine + kohanemine)		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
8.	Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas		100 %

Vorm 4. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Rida	Majandustegevus	Osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		(Leevendamine + kohanemine)		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas

Vorm 5. Taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Rida	Majandustegevus	Maht	Protsent
1.	Vormi 1 esimesel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.26 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Vormi 1 teisel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.27 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Vormi 1 kolmandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.28 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Vormi 1 neljandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.29 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Vormi 1 viiendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.30 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Vormi 1 kuuendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.31 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Taksonoomias käsitlemata majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas

“

15.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 188/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1216,

8. juuli 2022,

millega kehtestatakse 2022. aastaks teatavaid ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavaid haldus- ja kohapealseid kontrolle käsitlevad erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) nr 615/2014 ja (EL) 2015/1368 ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/725

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 62 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, (2) eriti selle artiklit 8 ja artikli 18 lõike 1 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, (3) eriti selle artiklit 7, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 14 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemia ja liikmesriikides selle ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu esineb kõigis liikmesriikides nõutava arvu õigeaegsete kohapealsete kontrollide kavandamise ja läbiviimisega seonduvalt haldusalaseid probleeme. Need probleemid võivad põhjustada viivitusi kontrollide tegemisel ja sellest tuleneval toetuse maksmisel. Samal ajal on põllumajandustootjad haavatavad pandeemiast põhjustatud majandushäirete suhtes ning seisavad silmitsi finantsraskuste ja rahavooprobleemidega.

(2)

Eespool nimetatud asjaolude erandliku laadi arvestades võttis komisjon probleemide leevendamiseks vastu komisjoni rakendusmäärused (EL) 2020/532 (4) ja (EL) 2021/725, (5) millega ta kehtestas mitmest ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas kohaldatavast rakendusmäärusest erandid teatavate haldus- ja kohapealsete kontrollide ajastuse ja arvu osas. Võttes arvesse COVID-19 pandeemia jätkumisest tingitud probleemide püsimist 2022. aastal, on asjakohane näha sarnased meetmed ette ka 2022. aastal.

(3)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 (6) on sätestatud muu hulgas eeskirjad, mis käsitlevad kohapealsete kontrollide ajastust ja teatavate kohapealsete kontrollide kontrollimäärasid ühtses süsteemis, sealhulgas loomatoetuskavade puhul. Lisaks sisaldab see määrus eeskirju kohapealsete kontrollide kohta, mis on seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, loomapidamistoetuse taotluste või loomatoetusmeetmete raames esitatud maksetaotluste puhul kehtivate siduvate kohustuste ja muude kohustustega, muude maaelu arengu meetmete kui pindalapõhiste ja loomadega seotud meetmete suhtes kehtivate kontrollimäärade kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli miinimummäärade kohta.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 24 lõikes 4, artikli 48 lõikes 5, artikli 49 lõikes 1, artikli 52 lõikes 1, artikli 60 lõikes 2 ja artikli 71 lõikes 3 on sätestatud teatavad eeskirjad, mida pädev asutus peab haldus- või kohapealsete kontrollide tegemisel järgima. COVID-19 pandeemiast tingitud erandlike asjaolude tõttu on asjakohane soodustada nende kontrollide tegemist kaugseire teel ning sellise uue tehnoloogia kasutamist nagu mehitamata õhusõidukite süsteemid, geomärgistatud fotod, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) vastuvõtjad koos Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemiga (EGNOS) ja programmiga Galileo, Copernicuse programmi Sentineli missioonide satelliitide kogutud andmed ja muud asjakohased dokumentaalsed tõendid, mida kasutatakse asjaomaste toetuskavade või -meetmete rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise, samuti nõuetele vastavuse tingimuste ja standardite täitmise kontrollimiseks.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 26 lõige 4 ja artikli 42 lõige 1 sisaldavad eeskirju kohapealsete kontrollide tegemiseks, et teha kindlaks, kas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused on täidetud ning kas kõik loomad, kelle kohta on loomatoetuskavade või loomadega seotud toetusmeetmete raames esitatud toetuse- või maksetaotlus, on hõlmatud. Praegust olukorda silmas pidades on asjakohane ette näha, et kui liikmesriikidel ei ole võimalik teha kõnealuste sätetega nõutavaid kohapealseid kontrolle ja alternatiivsed tõendid ei ole kättesaadavad, võivad liikmesriigid võtta vastu otsuse, et 2022. taotlusaastaga või 2022. kalendriaastaga seotud kohapealsed kontrollid tehakse asjaomasel aastal vabalt valitud ajal, eeldusel et nende kontrollide käigus on siiski võimalik kontrollida rahastamiskõlblikkuse tingimusi.

(6)

Mitmed määruse (EL) nr 1306/2013 kohased kohustused, mis on seotud nõuetele vastavusega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (7) kohased kohustused, mis on seotud loomadega seotud toetuskavade ja -meetmetega, tuginevad nende täitmisel konkreetsetele ja diferentseeritud tähtaegadele ning nõuavad seetõttu nende raamistike alusel tehtavaid kohapealseid kontrolle. Liikmesriikide poolt COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed mõjutavad nõutavate kohapealsete kontrollide nõuetekohast teostatavust ja nende kohustuste täitmiseks ettenähtud tähtaegadest kinnipidamist. Teatavat liiki kontrolle ei pruugi olla võimalik teha ka uute tehnoloogialahenduste abil, mis asendavad kontrollkäike põllumajandusettevõttesse. Seepärast on teatavate 2022. aastal tehtavate kontrollide suhtes vaja kehtestada erand rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklitest 30–33, 40a, 50, 52 ja artikli 68 lõikest 1 ning vähendada kohapealsete kontrollide miinimummäära võrreldes tavapäraste kontrollimääradega nii pindalatoetuskavade ja loomadega seotud toetuskavade ja -meetmete, maaelu arengu meetmete (välja arvatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel) kui ka nõuetele vastavuse kohustuste puhul.

(7)

Kontrollide ennetava mõju säilitamiseks tuleb 2022. taotlusaasta puhul säilitada määruse (EL) nr 809/2014 artiklis 35, artikli 50 lõikes 5 ja artikli 68 lõikes 4 sätestatud kohustus, mille kohaselt tuleb suurendada kontrollimäärasid eelmisel aastal tehtud kontrollide käigus avastatud oluliste rikkumiste korral. 2021. aastal kohapealsete kontrollide käigus kindlaks tehtud oluliste rikkumiste korral tuleks nõuda 2022. aastal tehtavate kohapealsete kontrollide määra suurendamist. Seepärast peaksid liikmesriigid, kes kohaldades kõnealuse määruse artiklit 35, artikli 50 lõiget 5 või artikli 68 lõiget 4 on kohustatud 2022. taotlusaastal kontrollimäära suurendama ja otsustavad kohaldada käesolevas määruses sätestatud vähendatud kontrollimäärasid, kohaldama käesolevas määruses sätestatud vähendatud kontrollimääradele lisaks asjakohaseid kontrollimäärade suurendamisi.

(8)

Komisjoni rakendusmäärustes (EL) nr 180/2014 (8) ja (EL) nr 181/2014 (9) on sätestatud liidu äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte jaoks mõeldud põllumajanduse erimeetmete kontrollimäärad. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed mõjutavad ka liidu äärepoolsemaid piirkondi ja Egeuse mere väikesaari, mistõttu on asjakohane kehtestada erand neist määrustest, laiendades võimalust kasutada kontrollide puhul alternatiivsete tõendite allikana uut tehnoloogiat ja kohandada 2022. aastal tehtavate kohapealsete kontrollide määrasid. Selleks et säilitada rakendusmääruste (EL) nr 180/2014 ja (EL) nr 181/2014 kohaste kontrollide ennetav mõju, tuleks siiski säilitada kohustus suurendada kontrollimäära määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 5 kohaselt. Seepärast peaksid liikmesriigid, kes kohaldades määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõiget 5 on kohustatud 2022. taotlusaastal kontrollimäära suurendama ja otsustavad kohaldada käesolevas määruses sätestatud vähendatud kontrollimäärasid, kohaldama neile vähendatud kontrollimääradele lisaks asjakohaseid kontrollimäärade suurendamisi.

(9)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/892 (10) artiklis 24 on sätestatud, et liikmesriigid peavad muu hulgas kohapeal kontrollima puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamise kriteeriume. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu ei peaks 2022. aastal tunnustamiskriteeriumide kohapealseid kontrolle tegema.

(10)

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõikega 2 on kehtestatud iga-aastaste kohapealsete kontrollide valimiks vähemalt 30 % taotletud toetuse kogusummast. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu ei pruugi liikmesriigid olla võimelised neid nõudeid täitma ning neil tuleks seega lubada teha 2022. aastal neid kontrolle vähemal määral.

(11)

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõikes 7 on sätestatud, et selle määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud tootjaorganisatsiooni liikmete üksikute põllumajandusettevõtete suhtes võetavate meetmete puhul tuleb teha vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende meetmete rakendamises. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu ei pruugi liikmesriigid olla võimelised neid nõudeid täitma ning seega ei tuleks 2022. aastal tootjaorganisatsiooni liikmete üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate kontrollkäikude sageduse suhtes kehtivaid nõudeid kohaldada.

(12)

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 29 lõikes 2 on sätestatud, et kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrollid peavad hõlmama 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest, v.a tasuta jagamiseks ettenähtud tooted, mille puhul võivad liikmesriigid selle määruse artikli 29 lõike 3 alusel kontrollida turustusaasta jooksul väiksemat protsenti, ent mitte vähem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu ei pruugi liikmesriigid olla võimelised seda nõuet täitma ning neil tuleks lubada 2022. aastal kontrollida turustusaasta jooksul väiksemat protsenti, ent mitte vähem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest ka kõigi teiste turult kõrvaldatud toodete puhul, olenemata nende kavandatavast sihtkohast.

(13)

Rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et iga kontroll peab hõlmama valimit, mis esindab vähemalt 5 % tootjaorganisatsiooni poolt turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu ei pruugi liikmesriigid olla võimelised seda nõuet täitma ning neil tuleks lubada kasutada 2022. aastal valimeid, mis esindavad vähemalt 3 % tootjaorganisatsiooni poolt 2020. turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.

(14)

COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu on liikmesriikidel 2022. aastal jätkuvalt keeruline teha iga-aastaste toetusetaotluste kohapealseid kontrolle, kõrvaldamistoimingute esimese ja teise astme kontrolle ning toorelt koristamise ja koristamata jätmise kontrolle, nagu on sätestatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõigetes 2 ja 7, artikli 29 lõikes 2, artikli 30 lõikes 3 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 2. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud määrata kindlaks kontrollid, mis on samaväärsed kohapealsete kontrollidega, nagu geomärgistatud fotod, kuupäevastatud fotod, droonide abil tehtud vaatluste kuupäevastatud aruanded, halduskontrollid või toetusesaajatega peetavad videokonverentsid.

(15)

COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu on liikmesriikidel 2022. aastal jätkuvalt keeruline teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (11) artiklite 45–52 alusel toetatavate tegevuste puhul süstemaatilisi ja valimipõhiseid kohapealseid kontrolle. Seepärast tuleks ette näha erand komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1150 (12) artikli 32 lõikest 1 ja artikli 42 lõikest 3 ka 2022. eelarveaasta puhul (nagu tehti ka 2020. ja 2021. eelarveaasta puhul), et liikmesriigid saaksid määrata kindlaks kontrollid, mis on süstemaatiliste kohapealsete kontrollidega samaväärsed, nagu kuupäevastatud fotod, droonide abil tehtud vaatluste kuupäevastatud aruanded, halduskontrollid või toetusesaajatega peetavad videokonverentsid, ning tagada, et enne maksete tegemist on järgitud veinisektori toetusprogrammidega seotud õigusnorme.

(16)

Samuti on liikmesriikidel keeruline teha 2022. eelarveaasta suhtes rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 43 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 alusel toetatava toorelt koristamise puhul süstemaatilisi kohapealseid kontrolle. Seetõttu tuleks kehtestada erand, et pikendada kontrollide lõpuleviimise tähtaega kuni 15. septembrini 2022.

(17)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 (13) artikli 27 lõikes 3 on kindlaks määratud viinamarjaistandustest asjaomaselt maatükilt saagi koristamise ajal võetavate värskete viinamarjade proovide arv, et luua komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (14) artiklis 39 osutatud isotoopanalüüside andmepank. Juhtudel, mil COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud meetmed endiselt takistavad liikmesriike neid kontrolle tegemast, tuleks liikmesriikidel lubada kehtestada erand proovide miinimumarvust.

(18)

Rakendusmääruse (EL) 2018/274 artikli 31 lõike 2 punktis b on sätestatud, et liikmesriigid peavad tegema igal aastal kohapealseid kontrolle vähemalt 5 % istandusregistris kindlaks määratud viinamarjakasvatajate suhtes. Kuna COVID-19 pandeemia ohjeldamiseks kehtestatud meetmete tõttu on selliste kontrollide tegemine mitmes veini tootvas liikmesriigis jätkuvalt keeruline, tuleks seda protsendimäära 2022. aastal vähendada. Samal põhjusel tuleks liikmesriikidel lubada 2022. aastal ajutiselt peatada kõnealuse määruse artikli 31 lõike 2 punktis c osutatud süstemaatilised kohapealsed kontrollid, mida tuleb teha viinapuude kasvualadel, mis ei ole kantud ühtegi põllumajandustootja toimikusse.

(19)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 615/2014 (15) oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammide kohta sisaldab eeskirju kohapealsete kontrollide kohta, mille alusel tehakse kindlaks, kas liidupoolse rahastamise tingimused on täidetud. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed võivad raskendada nende kontrollide tegemist vastavalt nimetatud määruse artiklile 6. Seepärast on asjakohane võimaldada liikmesriikidele paindlikkust ja lubada neil asendada 2022. kalendriaastal kohapealsed kontrollid alternatiivsete kontrollidega.

(20)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1368 (16) mesindussektorile antava toetuse kohta sisaldab eeskirju järelevalve ja kontrollide kohta, mida tehakse seoses riiklike mesindusprogrammide nõuetekohase rakendamise, tegelikult kantud kulude ja mesinike teatatud mesitarude õige arvuga. Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 5 % mesindusprogrammide raames toetuse taotlejatest kontrollitakse kohapeal. COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed võivad raskendada sellisel arvul kohapealsete kontrollide tegemist, mis on vajalik kõnealuse künnise saavutamiseks. Seepärast on asjakohane võimaldada liikmesriikidele paindlikkust ja lubada kehtestada selle nõude suhtes erand. Selline erand ei tohiks samas põhjustada alusetult tehtud maksete riski suurenemist. Seetõttu tuleks kohapealsete kontrollide arvu vähendamise korral asendada need alternatiivsete kontrollidega, niivõrd kui see on võimalik.

(21)

Tulenevalt varasematest paindlikkusvõimalustest, mida on liikmesriikidele viimase kahe aasta jooksul seoses kontrollimäärade suurendamisega pakutud, on oluline taastada esialgne märkimisväärse hoiatava mõjuga eeskiri ning täpsustada aasta, mida tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 35, artikli 50 lõike 5 ja artikli 68 lõike 4 ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 5 kohasel kontrollimäära suurendamise kindlaksmääramisel arvesse võtta. Pidades silmas võimalikke muudatusi, mida liikmesriigid on pärast rikkumiste avastamist oma kontrollimenetlustes rakendanud, ei peeta 2019. taotlusaastaga seotud kontrollide käigus avastatud rikkumistele viitavate parandusmeetmete kohaldamist asjakohaseks ja arvesse tuleks võtta kõige viimast aastat. Seepärast on vaja muuta rakendusmääruse (EL) 2021/725 artikleid 3, 5 ja 6.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) nr 615/2014 ja (EL) 2015/1368 peaksid võimaldama liikmesriikidel ära hoida kontrollimeetmete rakendamisel ja toetusetaotluste menetlemisel esineda võivaid viivitusi ning vältida seega viivitusi toetusesaajatele 2022. aasta eest tehtavate maksete tegemisel. Siiski on äärmiselt tähtis, et need erandid ei kahjustaks usaldusväärset finantsjuhtimist ja piisava kindluse tagamise nõuet. Seepärast peavad neid erandeid kasutavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, millega välditakse liigsete summade maksmist ning algatatakse alusetult makstud summade tagasinõudmine. Lisaks sellele peaks nende erandite kasutamine olema hõlmatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 punkti b esimeses lõigus osutatud vahendite haldaja kinnitusega 2022. ja 2023. eelarveaasta kohta.

(23)

Et rakendada sujuvalt käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid, mis on vajalikud, et liikmesriigid saaksid korraldada kontrollikampaaniaid, järgides samal ajal COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt, et liikmesriigid saaksid rakendada kavandatud muudatusi vastavate kontrollikampaaniate algusest alates: I ja II peatükis ning III peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud meetmeid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022, mis vastab ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi taotlusaastale või muude kui pindalapõhiste ja loomadega seotud maaelu arengu toetusmeetmete ja veinisektori meetmete puhul kalendriaastale; III peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud meetmeid tuleks kohaldada alates 16. oktoobrist 2021, mis vastab eelarveaastale, ning III peatüki 5. jaos sätestatud meetmeid tuleks kohaldada alates 1. augustist 2021, mis vastab mesindusaastale.

(24)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee, otsetoetuste korralduskomitee, maaelu arengu komitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Erandid rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014

Artikkel 1

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 24 lõikest 4, artikli 48 lõikest 5, artikli 49 lõikest 1, artikli 52 lõikest 1, artikli 60 lõike 2 kolmandast lõigust ja artikli 71 lõikest 3 võivad liikmesriigid COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võtta vastavalt 2022. taotlusaastaga või 2022. kalendriaastaga seotud kontrollide puhul vastu otsuse, et kõik kõnealuse määruse alusel tehtavad füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid asendatakse nõudega kasutada ortofotode (satelliit- või aerofotod) fototõlgendusi või uut tehnoloogiat, nagu geomärgistatud fotod, või muid asjakohaseid tõendeid, mille hulka loetakse ka toetusesaaja poolt pädeva asutuse taotlusel esitatud dokumentaalsed tõendid, mille alusel pädev asutus saab teda rahuldaval viisil teha lõplikke järeldusi.

Kui rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 48 lõikes 5 osutatud kontrollkäike toetatud tegevuse toimumiskohta või investeerimiskohta ei saa asendada asjakohaste dokumentaalsete tõenditega, teevad liikmesriigid need kontrollkäigud pärast lõppmakse tegemist.

Artikkel 2

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 26 lõikest 4 ja artikli 42 lõikest 1 võivad liikmesriigid juhul, kui neil ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha kõnealuste sätetega nõutava aja jooksul kohapealseid kontrolle ning kui alternatiivsete meetoditega, sealhulgas uue tehnoloogia kasutamisega ei saa hankida vajalikke tõendeid, võtta vastu otsuse, et vastavalt 2022. taotlusaastaga või 2022. kalendriaastaga seotud kontrollid tehakse asjaomasel aastal vabalt valitud ajal, eeldusel et nende kontrollide käigus on siiski võimalik kontrollida rahastamiskõlblikkuse tingimusi.

Artikkel 3

1. Kui liikmesriigid ei saa COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu teha kohapealseid kontrolle vastavalt 2022. taotlusaastal või 2022. kalendriaastal kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 30–33, artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punktis c, artikli 40a lõike 2 punktis b, artikli 50 lõike 1 esimeses lõigus, artikli 52 lõikes 2, artikli 60 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 68 lõike 1 esimeses lõigus, võivad liikmesriigid otsustada kohaldada käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud nõudeid.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 30 on 2022. taotlusaastal kontrollimäär vähemalt:

a)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad toetust põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames;

b)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad ümberjaotavat toetust;

c)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetust;

d)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad noorte põllumajandustootjate toetust;

e)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust;

f)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad toetust väikepõllumajandustootjate kava raames;

g)	10 % kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest;

h)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad puuvilla eritoetust.

Liikmesriigid, kes on juba otsustanud vähendada teatavate kavade puhul kontrollimäärasid 3 %-ni vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklile 36, võivad samade kavade puhul käesolevas lõikes sätestatud protsendimäärasid veelgi vähendada 1 %-ni. Liikmesriigid, kes on vastavalt kõnealuse määruse artikli 36 lõikele 6 kehtestanud kanepi kasvatamiseks eelneva heakskiidu süsteemi, ei tohi vähenda kontrollimäära alla 10 %.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 31 on 2022. taotlusaastal kontrollimäär vähemalt:

a)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes peavad järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid;

1 %:

kõigist neist toetusesaajatest, kes kvalifitseeruvad keskkonnasäästlikumaks muutmise toetust saama ja on vabastatud nii põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kui ka ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustusest, kuna määruse (EL) nr 1307/2013 artiklites 44 ja 46 osutatud künnised nende kohustuste osas ei ole täidetud ning kuna kõnealuse määruse artiklis 45 osutatud kohustusi nende suhtes ei kohaldata;

ii)

või kõigist neist toetusesaajatest, kes aastatel, mil komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (17) artiklit 44 liikmesriigis ei kohaldata, kvalifitseeruvad keskkonnasäästlikumaks muutmise toetust saama ja on vabastatud nii põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kui ka ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustusest, kuna määruse (EL) nr 1307/2013 artiklites 44 ja 46 osutatud künnised nende kohustuste osas ei ole täidetud ning kuna kõnealuse määruse artiklis 45 lõikes 1 osutatud kohustust nende suhtes ei kohaldata;

c)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes peavad järgima keskkonnasäästlikumaks muutmise tavasid ja kasutama riiklikke või piirkondlikke keskkonnaalaseid sertifitseerimissüsteeme, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktis b.

Punkti a esimeses lõigus osutatud kontrollimäär peab samal ajal hõlmama vähemalt 3 % kõigist toetusesaajatest, kellel on keskkonnatundliku püsirohumaaga kaetud maa-alad nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ (19) hõlmatud aladel ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 1 osutatud täiendavatel tundlikel aladel.

4. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 32 on 2022. taotlusaastal kontrollimäär vähemalt:

a)	3 % kõigist toetusesaajatest, kes taotlevad toetust maaelu arengu meetmete raames;

b)	3 % kõigist toetusesaajate rühmadest, kes esitavad ühistaotluse.

Punkti a esimeses lõigus osutatud 3 % kontrollimäär saavutatakse kõikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (20) artiklitega 28 ja 29 ette nähtud meetmete puhul üksiku meetme tasandil.

5. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 33 on 2022. taotlusaastal kontrollimäär vähemalt 3 % kõigist toetusesaajatest, kes esitavad taotluse loomatoetuskavade raames, ning hõlmatud on vähemalt 3 % loomadest.

6. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punkti c esimesest lausest kontrollitakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi ja muid kohustusi vähemalt 3 % asjaomaste toetusesaajate puhul.

7. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 2 punktist b kontrollitakse kanepi tetrahüdrokannabinoolisisaldust vähemalt 10 %-l pindalast.

8. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 50 lõike 1 esimesest lõigust ja artikli 60 lõike 2 kolmandast lõigust on kontrollimäär 2022. kalendriaastal vähemalt 3 %.

9. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 52 lõikest 2 on 2022. kalendriaastal järelkontrollide määr vähemalt 0,6 %.

10. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 68 lõike 1 esimesest lõigust on 2022. taotlusaastal kontrolli miinimummäär nõuetele vastavuse puhul 0,5 %.

II PEATÜKK

Erandid erimeetmetest, mida kohaldatakse liidu äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte suhtes

1. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) nr 180/2014

Artikkel 4

1. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 180/2014 artikli 16 lõikest 2 võivad liikmesriigid juhul, kui neil ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha äärepoolseimates piirkondades füüsilisi kontrolle vastavalt kõnealuse sättega ette nähtud eeskirjadele, võtta vastu otsuse, et 2022. aastal korraldatakse füüsilisi kontrolle vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeskirjadele.

2. Asjaomases äärepoolseimas piirkonnas tehtavad põllumajandustoodete impordi, sisseveo, ekspordi ja edasisaatmise füüsilised kontrollid peavad hõlmama representatiivset valimit, mis on moodustatud vähemalt 3 % rakendusmääruse (EL) nr 180/2014 artikli 9 kohaselt esitatud litsentsidest ja sertifikaatidest.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 180/2014 artiklist 22 võivad liikmesriigid juhul, kui neil ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha äärepoolseimates piirkondades kohapealseid kontrolle vastavalt kõnealuses määruses sätestatud eeskirjadele, võtta vastu otsuse, et 2022. saastal korraldatakse kohapealseid kontrolle vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud eeskirjadele.

4. Pädevad asutused teevad rakendusmääruse (EL) nr 180/2014 artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud riskianalüüsi põhjal kohapealseid kontrolle, valides selleks välja vähemalt 3 % toetusetaotlustest. Valim peab esindama ka vähemalt 3 % iga tegevuse toetuseks antud summadest.

5. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 180/2014 artikli 16 lõikest 2 ja artiklist 22 võivad liikmesriigid juhul, kui neil ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha kohapealseid kontrolle äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavate erimeetmete puhul vastavalt kõnealustes sätetes 2022. aastaks sätestatud eeskirjadele, otsustada järgmist:

asendada kohapealsed kontrollid uue tehnoloogia kasutamisega, mis hõlmab geomärgistatud fotosid, kuupäevastatud fotosid, droonide abil tehtud vaatluste kuupäevastatud aruandeid, toetusesaajatega peetavaid videokonverentse või asjakohaseid dokumentaalseid tõendeid, mille abil saab kontrollida meetmete nõuetekohast rakendamist;

b)	teha need kontrollid aasta jooksul vabalt valitud ajal, eeldusel et nende käigus on siiski võimalik kontrollida rahastamiskõlblikkuse tingimusi, sealhulgas pärast lõppmakse tegemist.

2. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) nr 181/2014

Artikkel 5

1. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artikli 13 lõikest 2 võib Kreeka juhul, kui tal ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha äärepoolseimates piirkondades füüsilisi kontrolle vastavalt kõnealuse sättega ette nähtud eeskirjadele, võtta vastu otsuse, et 2022. aastal korraldatakse füüsilisi kontrolle vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeskirjadele.

2. Põllumajandustoodete riiki sisenemise füüsiline kontroll Egeuse mere väikesaartel peab hõlmama representatiivset valimit, mis on moodustatud vähemalt 3 % rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artikli 7 kohaselt esitatud sertifikaatidest. Kõnealuse määruse 3. jao kohased ekspordi ja edasisaatmise füüsilised kontrollid Egeuse mere väikesaartel peavad Kreeka kehtestatud riskiprofiilide põhjal hõlmama representatiivset valimit, mis koosneb vähemalt 3 % tegevustest.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artiklist 20 võib Kreeka juhul, kui tal ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha kohapealseid kontrolle vastavalt kõnealuse artikliga ette nähtud eeskirjadele, võtta vastu otsuse, et 2022. aastal korraldatakse kohapealseid kontrolle vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud eeskirjadele.

4. Pädevad asutused teevad rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud riskianalüüsi põhjal iga meetme puhul kohapealseid kontrolle, valides selleks välja vähemalt 3 % toetusetaotlustest. Valim peab esindama ka vähemalt 3 % iga tegevuse toetuseks antud summadest.

5. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 181/2014 artikli 13 lõikest 2 ja artiklist 20 võib Kreeka juhul, kui tal ei ole COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmete tõttu võimalik teha kohapealseid kontrolle Egeuse mere väikesaarte suhtes kohaldatavate erimeetmete puhul vastavalt kõnealustes artiklites 2022. aasta kohta sätestatud eeskirjadele, otsustada järgmist:

b)	teha need kontrollid aasta jooksul vabalt valitud ajal, eeldusel et nende käigus on siiski võimalik kontrollida rahastamiskõlblikkuse tingimusi, sealhulgas pärast lõppmakse tegemist.

III PEATÜKK

Erandid eeskirjadest, mida kohaldatakse ühise turukorralduse suhtes

1. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) 2017/892

Artikkel 6

1. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artiklist 24 ei kohaldata 2022. aastal tunnustamiskriteeriumide puhul kohapealseid kontrolle.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõikest 2 peab kõnealuse määruse artiklis 27 osutatud kohapealsete kontrollide valim esindama 2022. aastal vähemalt 10 % 2021. aastaks taotletud toetuse kogusummast.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõikest 7 ei kohaldata 2022. aastal tehtavate kohapealsete kontrollide puhul eeskirja, mille kohaselt kõnealuse määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud tootjaorganisatsiooni liikmete üksikute põllumajandusettevõtete suhtes kohaldatavate meetmete puhul tehakse meetme rakenduskohta vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende meetmete rakendamises.

4. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 29 lõikest 2 võivad liikmesriigid kõikide turult kõrvaldatud toodete puhul, olenemata nende kavandatud sihtkohast, 2022. aastal kontrollida kõnealuse sättega ette nähtust väiksemat protsenti, tingimusel et see ei ole väiksem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest turustusaasta jooksul.

5. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 30 lõikest 3 hõlmab 2022. aastal iga kontroll valimit, mis esindab vähemalt 3 % tootjaorganisatsiooni poolt 2021. turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.

6. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/892 artikli 27 lõigetest 2 ja 7, artikli 29 lõikest 2, artikli 30 lõikest 3 ja artikli 31 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil teha kohapealseid kontrolle vastavalt eespool nimetatud sätetele, asendada 2022. aastal need kontrollid liikmesriikide poolt kindlaks määratud muud liiki kontrollidega, näiteks geomärgistatud fotod, kuupäevastatud fotod, droonide abil tehtud vaatluste kuupäevastatud aruanded, halduskontrollid või toetusesaajatega peetavad videokonverentsid.

2. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) 2016/1150

Artikkel 7

1. Erandina rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 32 lõikest 1 ja artikli 42 lõikest 3 võivad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil teha kohapealseid kontrolle vastavalt eespool nimetatud sätetele, asendada 2022. eelarveaastal need kontrollid liikmesriikide poolt kindlaks määratud muud liiki kontrollidega, näiteks kuupäevastatud fotod, droonide abil tehtud vaatluste kuupäevastatud aruanded, halduskontrollid või toetusesaajatega peetavad videokonverentsid, millega tagatakse, et veinisektori toetusprogrammidega seotud eeskirju järgitakse.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 43 lõikest 3 tuleb juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda liikmesriikidel teha kohapealseid kontrolle vastavalt eespool nimetatud sättele, teha 2022. eelarveaastal sellised toorelt koristamise kontrollid enne 15. septembrit 2022.

3. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) 2018/274

Artikkel 8

1. Erandina rakendusmääruse (EL) 2018/274 artikli 27 lõikest 3 võivad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil 2022. aasta viinamarjakoristuse ajal koguda ja töödelda värskeid viinamarju kõnealuse määruse III lisa II osas sätestatud valimimahu ulatuses, sellest valimimahust kõrvale kalduda.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) 2018/274 artikli 31 lõike 2 punktist b peavad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil 2022. aastal teha kohapealseid kontrolle vastavalt kõnealusele sättele, kohapeal kontrollima vähemalt 3 % kõikidest istandusregistris kindlaks määratud viinamarjakasvatajatest.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) 2018/274 artikli 31 lõike 2 punktist c võivad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil kohapealseid kontrolle teha, 2022. aastal ajutiselt peatada süstemaatilised kohapealsed kontrollid sellistel viinapuude kasvualadel, mis ei ole kantud ühtegi põllumajandustootja toimikusse.

4. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) nr 615/2014

Artikkel 9

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 615/2014 artiklist 6 võivad liikmesriigid juhul, kui COVID-19 pandeemia ohjamiseks kehtestatud meetmed ei võimalda neil teha 2022. kalendriaastal kohapealseid kontrolle õigel ajal, otsustada, et kohapealsed kontrollid asendatakse osaliselt või täielikult halduskontrollidega või asjakohaste tõendite, sealhulgas geomärgistatud fotode, videovestluste või muude elektrooniliste tõendite kasutamisega.

5. JAGU

Erandid rakendusmäärusest (EL) 2015/1368

Artikkel 10

Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/1368 artikli 8 lõikest 3 võivad liikmesriigid mesindusaastal 2022 vastu võtta otsuse, et mesindusprogrammi raames toetuse taotlejate hulgas tehtavate kohapealsete kontrollide puhul võib 5 % künnisest kõrvale kalduda, tingimusel et kavandatud kohapealsed kontrollid asendatakse alternatiivsete kontrollidega, mis võivad hõlmata fotode tellimist, videovestlusi või muid vahendeid, mille abil saab kontrollida mesindusprogrammis sisalduvate meetmete nõuetekohast rakendamist.

IV PEATÜKK

Rakendusmääruse (EL) 2021/725 muudatused

Artikkel 11

Rakendusmäärust (EL) 2021/725 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 35 võivad liikmesriigid otsustada, et kontrollimäära suurendamist, mida oleks tulnud 2021. taotlusaastal käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud toetuskavade ja -meetmete puhul kohaldada, ei kohaldata.“;

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 50 lõikest 5 võivad liikmesriigid otsustada, et kontrollimäära suurendamist, mida oleks tulnud 2021. kalendriaastal käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud toetuskavade ja -meetmete puhul kohaldada, ei kohaldata.“;

c)	lõige 13 asendatakse järgmisega: „13. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 68 lõikest 4 võivad liikmesriigid otsustada, et kontrollimäärade suurendamist, mida oleks tulnud 2021. taotlusaastal kohaldada, ei kohaldata.“;

artikli 5 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Erandina määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 5 võivad liikmesriigid otsustada, et kontrollimäära suurendamist, mida oleks tulnud 2021. taotlusaastal käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud toetuskavade ja -meetmete puhul kohaldada, ei kohaldata.“;

3)	artikli 6 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Erandina määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 5 võib Kreeka otsustada, et kontrollimäära suurendamist, mida oleks tulnud 2021. taotlusaastal käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud toetuskavade ja -meetmete puhul kohaldada, ei kohaldata.“

V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 12

Liikmesriikides, kus kohaldatakse I, II ja III peatüki sätteid, peab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt koostatud vahendite haldaja kinnitus sisaldama 2022. ja 2023. eelarveaasta kohta kinnitust, et toetusesaajatele üleliigsete summade maksmist on välditud ning et alusetult makstud summad on sisse nõutud kogu vajaliku teabe kontrollimise põhjal.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

I ja II peatükki, III peatüki 3. ja 4. jagu ning IV peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

III peatüki 1. ja 2. jagu kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2021.

III peatüki 5. jagu kohaldatakse alates 1. augustist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) ELT L 78, 20.3.2013, lk 23.

(3) ELT L 78, 20.3.2013, lk 41.

(4) Komisjoni 16. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/532, millega kehtestatakse aastaks 2020 erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) 2017/39, (EL) 2015/1368 ja (EL) 2016/1240 seoses teatavate haldus- ja kohapealsete kontrollidega, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames (ELT L 119, 17.4.2020, lk 3).

(5) Komisjoni 4. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/725, millega kehtestatakse aastaks 2021 erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) nr 615/2014 ja (EL) 2015/1368 teatavate haldus- ja kohapealsete kontrollide osas, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames (ELT L 155, 5.5.2021, lk 8).

(6) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(8) Komisjoni 20. veebruari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 180/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) rakenduseeskirjad (ELT L 63, 4.3.2014, lk 13).

(9) Komisjoni 20. veebruari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 181/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks) rakenduseeskirjad (ELT L 63, 4.3.2014, lk 53).

(10) Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/892, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 138, 25.5.2017, lk 57).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(12) Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas (ELT L 190, 15.7.2016, lk 23).

(13) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 60).

(14) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

(15) Komisjoni 6. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 615/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakendussätted seoses oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammidega (ELT L 168, 7.6.2014, lk 95).

(16) Komisjoni 6. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1368, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega mesindussektorile (ELT L 211, 8.8.2015, lk 9).

(17) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).

(18) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

15.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 188/98

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1220,

14. juuli 2022,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL kohaldamiseks seoses vorminguga, milles kolmandate riikide äriühingute filiaalid ja pädevad asutused peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 41 lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 41 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

On vaja tagada, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja asjaomased pädevad asutused saaksid kogu teabe, mida on vaja kolmandate riikide äriühingute filiaalide järelevalveks, ning tagada, et sellist teavet töödeldakse tõhusalt ja kiiresti. Direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave tuleks seetõttu esitada rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

(2)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 39 lõike 2 kohaselt peavad kolmandate riikide äriühingute filiaalid, kes soovivad osutada liikmesriigi territooriumil investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega, saama asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt eelneva tegevusloa. Sellistel filiaalidel ei ole lubatud osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus need filiaalid tegevusloa said. Euroopa Komisjon võib siiski võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 47 lõikega 1 vastu samaväärsust kinnitava otsuse, milles sedastatakse, et kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingute õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidus kohaldatava korraga. Sellisel juhul jätkaks järelevalve tegemist samaväärsust kinnitava otsuse kohaldamisalasse kuuluvate tegevusloaga filiaalide üle selle liikmesriigi pädev asutus, kus filiaalid on asutatud, olenemata sellest, kas nad osutavad piiriüleseid teenuseid või tegutsevad piiriüleselt. Seepärast on vaja tagada, et direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõikes 3 osutatud teabe esitamise vorm sobib ka selliste filiaalide piiriüleste teenuste ja tegevuste kohta aruannete esitamiseks.

(3)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõike 3 kohaselt peavad kolmandate riikide äriühingute filiaalid, kellele on antud tegevusluba vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 41 lõikele 1, esitama kord aastas selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus tegevusluba anti, artikli 41 lõikes 3 sätestatud teabe. Et ühtlustada mitte ainult aruandluse vormingut, vaid ka tähtaegu, on vaja lisada ajavahemik, mille jooksul kõnealune teave tuleb pädevatele asutustele esitada.

(4)	Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(5)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kolmandate riikide äriühingute filiaalide poolt igal aastal pädevatele asutustele esitatava teabe vorming

1. Direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal kasutab kõnealuse direktiivi artikli 41 lõikes 3 osutatud teabe esitamiseks I lisas sätestatud vormingut. Kui aga kolmanda riigi äriühingu suhtes on tehtud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 47 lõikes 1 osutatud otsus, mis kinnitab samaväärsust, kasutab sellise kolmanda riigi äriühingu filiaal samaväärsust kinnitava otsusega hõlmatud teenuste ja tegevuste puhul II lisas esitatud vormingut.

2. Lõikes 1 osutatud teave tuleks seetõttu esitada rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga aasta 30. aprilliks ja see hõlmab ajavahemikku eelneva kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Esitatud teave peab olema täpne eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

Artikkel 2

Pädevate asutuste taotlusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) esitatava teabe vorming

Direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõike 4 kohaldamisel esitavad pädevad asutused ESMA-le I ja II lisast järgmised andmeväljad.

1.	Aruandeperiood: 1a ja 1b ning vajaduse korral 19a ja 19b.

2.	Kolmanda riigi äriühingu ja filiaali nimi: 2 a ja 2d ning vajaduse korral 20 a ja 20d.

3.	Investeerimisteenused, investeerimistegevused ja kõrvalteenused, mida filiaalis pakutakse: 3a, 3b, 3c, 3d, 3e, 3f, 3 g ja 3h ning vajaduse korral 21a, 21b, 21c, 21d, 21e, 21f, 21 g ja 21h.

4.	Klientide ja vastaspoolte arv ning filiaali töötajate arv: 4a, 4b, 4c, 4d ning vajaduse korral 22a, 22b ja 22c.

5.	Filiaali käive ja varade koguväärtus: 5a, 5b, 5c ja vajaduse korral 23a, 23b ja 23c.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

I LISA

Direktiivi 2014/65/EL (1) artikli 41 lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 4 osutatud teabe esitamise vorming

Väli

Alaväljad

Aruandeperiood

Aruandluse alguskuupäev konkreetsel kalendriaastal

(AAAA-KK-PP)

Aruandluse lõppkuupäev konkreetsel kalendriaastal

(AAAA-KK-PP)

Kolmanda riigi äriühingu nimi ja kontaktandmed, sealhulgas täpsed andmed filiaali, teabe esitamise ülesannet täitva isiku ja kolmanda riigi äriühingu järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi ametiasutuste kohta

Filiaali täielik ärinimi ja juriidilise isiku tunnus (LEI)

Filiaali aadress

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Filiaali kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja veebisait

Kolmanda riigi äriühingu täielik ärinimi ja juriidilise isiku tunnus (LEI), kui see on teada

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Kolmanda riigi äriühingu peakontori registrijärgne asukoht

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Kolmanda riigi äriühingu kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja veebisait

2 g

Kolmanda riigi äriühingu peakontori riik

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Kolmandas riigis kolmanda riigi äriühingu järelevalve eest vastutava asutuse nimi, aadress ja riik Juhul kui kolmanda riigi äriühingu järelevalve eest vastutab rohkem kui üks asutus, esitatakse iga asutuse kohta selle täpsed andmed ja pädevusvaldkond

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Kontaktisiku täisnimi

Kontaktisiku aadress

Kontaktisiku telefoninumber

2 l

Kontaktisiku e-posti aadress

2 m

Kontaktisiku ametikoht/ametinimetus

Investeerimisteenused, investeerimistegevused ja kõrvalteenused, mida filiaal oma asukohaliikmesriigis aruandeperioodil pakub

Filiaali asukohaliikmesriigis filiaali poolt pakutud investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste (vastavalt direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jaole) loetelu

Finantsinstrumentide selliste kategooriate (vastavalt direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jaole) loetelu, millega seoses asjaomased teenused ja tegevused on toimunud

Juhul kui filiaal osutab portfellihaldusteenuseid, filiaali asukohaliikmesriigi klientide nimel hallatavate varade koguväärtus aruandeperioodi lõpus

Juhul kui filiaal osutab portfellihaldusteenuseid, filiaali asukohaliikmesriigi klientide nimel hallatavate varade keskmine väärtus aruandeperioodil

Juhul kui filiaal osutab investeerimisnõustamisteenuseid, selliste varade koguväärtus aruandeperioodi lõpus, millega seoses on filiaali asukohaliikmesriigi klientidele investeerimisnõustamist pakutud

Juhul kui filiaal osutab investeerimisnõustamisteenuseid, selliste varade keskmine väärtus aruandeperioodil, millega seoses on filiaali asukohaliikmesriigi klientidele investeerimisnõustamist pakutud

3 g

Juhul kui filiaal osutab klientide arvel finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise kõrvalteenust või hoiab kliendi rahalisi vahendeid, selliste varade (sealhulgas raha) koguväärtus aruandeperioodi lõpus, mida filiaal oma asukohaliikmesriigi klientide nimel hoiab

Juhul kui filiaal osutab klientide arvel finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise kõrvalteenust või hoiab kliendi rahalisi vahendeid, selliste varade (sealhulgas raha) keskmine väärtus aruandeperioodil, mida filiaal oma asukohaliikmesriigi klientide nimel hoiab

Filiaali klientide, vastaspoolte ja töötajate arv filiaali asukohaliikmesriigis aruandeperioodil

Filiaali klientide ja vastaspoolte koguarv filiaali asukohaliikmesriigis

Klientide ja vastaspoolte koguarvu jaotus filiaali asukohaliikmesriigis selles liikmesriigis pakutud investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste järgi

Selliste jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte (vastavalt direktiivile 2014/65/EL) arv, kellele filiaal pakub oma asukohaliikmesriigis investeerimisteenuseid, investeerimistegevusi või kõrvalteenuseid

Töötajate koguarvu jaotus filiaali asukohaliikmesriigis selles liikmesriigis pakutud investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste järgi

Filiaali käive ja varade koguväärtus filiaali asukohaliikmesriigis aruandeperioodil

Filiaali käive ning selliste varade koguväärtus, mis vastavad filiaali asukohaliikmesriigis pakutud investeerimisteenustele, investeerimistegevustele ja kõrvalteenustele

Filiaali käibe jaotus selle asukohaliikmesriigis seal pakutud investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste järgi

Filiaali käibe jaotus asukohaliikmesriigis kliendikategooria järgi vastavalt direktiivile 2014/65/EL

Kui filiaal kaupleb omal arvel, teave kolmanda riigi äriühingu nõuete kohta filiaali asukohaliikmesriigis asuvate vastaspoolte vastu aruandeperioodil

Filiaali asukohaliikmesriigis asuvate vastaspoolte vastaste nõuete igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne summa

Juhul kui filiaal tagab finantsinstrumentide emissioone ja/või korraldab finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel, teave selliste finantsinstrumentide väärtuse kohta aruandeperioodil, mis pärinevad filiaali asukohaliikmesriigis asuvates vastaspooltest ja mille puhul tagatakse emissioon või korraldatakse pakkumine siduva kohustuse alusel

Selliste finantsinstrumentide koguväärtus ja arv, mis pärinevad vastaspooltelt, kes asuvad filiaali asukohaliikmesriigis, ja mille puhul filiaal tagab emissiooni või korraldab pakkumist siduva kohustuse alusel

Kolmanda riigi äriühingu juhtorgani koosseis

Kolmanda riigi äriühingu juhtorgani liikmete loetelu

Kõigi juhtorgani liikmete täisnimi, elukohariik ja kontaktandmed

Juhtorgani igale liikmele määratud funktsioon

Filiaali tegevuses võtmepositsioonil olevad isikud

Filiaali tegevuses võtmepositsioonil olevate isikute loetelu

Kõigi võtmepositsioonil olevate isikute täisnimi, elukohariik ja kontaktandmed

Igale võtmepositsioonil olevale isikule määratud funktsioon

Võtmepositsioonil olevate isikute ja kolmanda riigi äriühingu juhtorgani vaheline aruandlusahel

Teave kaebuste kohta, mille filiaal või kolmanda riigi äriühing on saanud seoses filiaali tegevusega selle asukohaliikmesriigis aruandeperioodil

Selliste kaebuste arv, mille filiaal või kolmanda riigi äriühing on saanud seoses filiaali tegevusega selle asukohaliikmesriigis aruandeperioodil, koos järgmise teabega:

—	jaotus viie kõige enam kaebusi tinginud finantsinstrumendi järgi;

—	jaotus kaebuste viie kõige sagedasema teema järgi;

—	aruandeperioodil menetletud kaebuste arv;

—	kaebuste kiireks menetlemiseks sisse seatud kord

11a

Kirjeldus filiaali või kolmanda riigi äriühingu sellise turundustegevuse kohta, mis on seotud filiaali tegevusega oma asukohaliikmesriigis aruandeperioodil

Kirjeldus turundusstrateegia kohta, mida filiaal või kolmanda riigi äriühing kasutab filiaali asukohaliikmesriigis seoses filiaali tegevusega, sealhulgas üksikasjalik teave, mis puudutab selle geograafilist ulatust ja kolmanda riigi äriühingu kasutatud turundusvahendeid (näiteks esindajad, teabetuurid, telefonikõned, veebisaidid)

11b

Nende kaubanimede loetelu, mida kolmanda riigi äriühingu filiaal kasutab oma asukohaliikmesriigis, ning iga kaubanime kohta:

—	finantsinstrumentide kategooriad, millega seoses seda kasutatakse;

—	klientide kategooriad, kelle puhul seda kasutatakse

11c

Kõikide kolmanda riigi äriühingu filiaali poolt selles liikmesriigis kasutavate esindajate või sarnaste üksuste kohta – isiku või üksuse nimi koos aadressi ja kontaktandmetega

11d

Nende veebisaitide loetelu, mida kolmanda riigi äriühingu filiaal kasutab oma asukohaliikmesriigis, ning iga veebisaidi internetiaadress

12a

Kirjeldus selle kohta, milline on kolmanda riigi äriühingu investorikaitse kord, mis on kättesaadav filiaali klientidele selle asukohaliikmesriigis, sealhulgas nende klientide õigused, mis tulenevad direktiivi 2014/65/EL artikli 39 lõike 2 punktis f osutatud investeeringute tagamise skeemist

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Teave ja aruandmine klientidele

Kolmanda riigi äriühingu kehtestatud kord seoses tema kohustustega esitada klientidele teavet ja aruandeid ning filiaali tegevuse suhtes kehtivad rakendusmeetmed selle asukohaliikmesriigis

12b

Keel/keeled, mida filiaal kasutab suhtluses oma klientidega oma asukohaliikmesriigis

12c

Sobivus ja asjakohasus

Kirjeldus kolmanda riigi äriühingu poolt sobivuse või (olenevalt asjaoludest) asjakohasuse hindamiseks kehtestatud korra kohta juhul, kui filiaal pakub teenuseid klientidele oma asukohaliikmesriigis

12d

Parim täitmine

Juhul kui filiaal täidab korraldusi oma klientide jaoks oma asukohaliikmesriigis, kirjeldus sellise korra kohta, mis on kehtestatud klientide korralduste täimiseks klientidele kõige soodsamatel tingimustel

12e

Kliendi korralduse menetlemise eeskirjad

Juhul kui filiaal menetleb kliendi korraldusi, kirjeldus filiaali poolt kehtestatud korra kohta kliendi korralduse viivitamatuks, õiglaseks ja kiireks täimiseks, keskendudes filiaali tegevusele selle asukohaliikmesriigis

12f

Tootejuhtimiskord

Kui kolmanda riigi äriühing finantsinstrumente välja töötab ja/või neid oma filiaali kaudu levitab, sellise tootejuhtimiskorra kirjeldus, mille kolmanda riigi äriühing on kehtestanud oma filiaali tegevuse suhtes selle asukohaliikmesriigis

12 g

Kolmanda riigi äriühingu kord huvide konflikti tuvastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks

Selliste meetmete kirjeldus, mille oma filiaali kaudu tegutsev kolmanda riigi äriühing on võtnud, et tuvastada ja ennetada või lahendada huvide konflikte, mis tekivad investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamise käigus, muu hulgas konflikte, mis tekivad tulenevalt filiaali asukohaliikmesriigis pakutavate investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste pakkumisega seotud isikute tasustamispoliitikast

12h

Kolmanda riigi äriühingu kord kaebuste menetlemiseks

Sellise menetluse kirjeldus, mille oma filiaali kaudu tegutsev kolmanda riigi äriühing on kehtestanud ja mida filiaali kliendid peavad järgima kaebuste esitamiseks

12i

Filiaali klientide kaebuste menetlemise eest vastutav osakond

12j

Keel/keeled, mida kliendid peavad kaebust esitades kasutama

12k

Pädevad kohtud (kohtuvaidluse korral), kelle poole pöördutakse seoses lepingupõhiste kokkulepetega oma filiaali kaudu tegutseva kolmanda riigi äriühingu ja tema klientide vahel filiaali asukohaliikmesriigis

12 l

Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus/üksused, kellel on pädevus tegeleda vaidlustega filiaali asukohaliikmesriigi klientide ja kolmanda riigi äriühingu vahel

12 m

Kolmanda riigi äriühingu liikmesus investeeringute tagamise skeemis

Kirjeldus kolmanda riigi äriühingu liikmesuse kohta investeeringute tagamise skeemis, muu hulgas see, kas filiaali kliendid ja vastaspooled on kõlblikud selles skeemis osalema, skeemi ulatus, osalemiskõlblikkuse kriteeriumid ning skeemiga hõlmatud summad ja finantsinstrumendid

12n

Kolmanda riigi äriühingu kord klientide rahaliste vahendite ja varade kaitseks ja haldamiseks

Kirjeldus klientide rahaliste vahendite kaitse korra kohta (juhul kui finantsinstrumente hoitakse depositooriumis, depositooriumi nimi ja asjaomased lepingud), mis on kehtestatud filiaali asukohaliikmesriigis

12o

Muu korraldus

Kirjeldus mis tahes muu korralduse kohta, mida kolmanda riigi äriühing võib pidada asjakohaseks seoses teenuste osutamise ja tegevuste sooritamisega filiaali asukohaliikmesriigis ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning klientide huve edendaval viisil

13a

Teave selliste kolmanda riigi äriühingu tegevuse edasiandmise kokkulepete kohta, mida kohaldatakse filiaali tegevuse suhtes

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Edasiantud (või edasi anda kavatsetavate) funktsioonide loetelu ja kirjeldus

13b

Selliste ressursside kirjeldus (eriti mis puudutab inim- ja tehnoressursse ning sisekontrollisüsteemi), mis on määratud edasiantud funktsioonide, teenuste või tegevuste kontrolliks niivõrd, kui need on seotud filiaali tegevusega selle asukohaliikmesriigis

Teave sellise korra kohta (sealhulgas IT-alal), mille kolmanda riigi äriühing on kehtestanud filiaali tegevuse suhtes algoritmkauplemise, välkkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu valdkonnas

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Sellise korra ja selliste ressursside kirjeldus (eriti mis puudutab inim- ja IT-ressursse), mille kolmanda riigi äriühing on võinud kehtestada ja/või määrata seoses oma filiaali tegevusega selle asukohaliikmesriigis algoritmkauplemise, välkkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu valdkonnas ning sellise tegevuse kontrolli eesmärgil

15a

Teave vastavuskontrolli (või samaväärse) funktsiooni täitja tegevuse kohta

Regulatiivsed muudatused

Kirjeldus regulatiivsete nõuete selliste oluliste muudatuste ja arengute haldamise ja rakendamise kohta aruandeperioodil, mis mõjutavad kolmanda riigi äriühingu filiaali tegevuse suhtes kehtivat investorikaitse korda

15b

Tähelepanekud

Kohapealsete ja tegevuse edasiandmise alusel toimunud kontrollide arv ning kokkuvõte vastavuskontrolli funktsiooni täitja peamistest tähelepanekutest kolmanda riigi äriühingu tegevuse kohta niivõrd, kui need on filiaali tegevuse seisukohast asjakohased

15c

Meetmed (sealhulgas kaebuste menetlemine või kõrvalekalle vastavuskontrolli funktsiooni täitja soovitustest kõrgemale juhtkonnale), mis on võetud või võetakse selleks, et tegeleda kolmanda riigi äriühingu poolse nõuete täitmata jätmise või nende täitmata jätmise ohuga niivõrd, kui need on seotud filiaali tegevusega

15d

Muu

Mis tahes muu teave, mille äramärkimist filiaal asjakohaseks peab

16a

Teave siseauditi (või samaväärse) funktsiooni täitja tegevuse kohta

Tähelepanekud

Kokkuvõte siseauditi funktsiooni täitja peamistest tähelepanekutest kolmanda riigi äriühingu tegevuse kohta niivõrd, kui need on filiaali tegevuse seisukohast asjakohased

16b

Meetmed, mis on võetud või võetakse üldiselt (sealhulgas ajakava ja kolmanda riigi äriühingu kaasatud organisatsioonilised üksused), selleks et tegeleda kolmanda riigi äriühingu poolse nõuete täitmata jätmise või nende täitmata jätmise ohuga niivõrd, kui need on seotud filiaali tegevusega

17a

Teave riskijuhtimise (või samaväärse) funktsiooni täitja tegevuse ja kolmanda riigi äriühingu riskijuhtimispõhimõtete kohta

Riskijuhtimispõhimõtted

Kolmanda riigi äriühingu riskijuhtimispõhimõtted niivõrd, kui need on seotud filiaali tegevusega ning filiaali poolt filiaali teenuste ja tehtavate toimingute suhtes kohaldatavad põhimõtted

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

17b

Tähelepanekud

Kokkuvõte riskijuhtimise funktsiooni täitja peamistest tähelepanekutest kolmanda riigi äriühingu tegevusega seotud riskijuhtimise kohta üldiselt ja kõnealustele tähelepanekutele reageerimiseks võetud või võetavad meetmed

Mis tahes muu teave, mille edastamist kolmanda riigi äriühingu filiaali asukohaliikmesriigi pädevale asutusele see filiaal asjakohaseks võib pidada

(1) Teave piiriüleste teenuste osutamise kohta kolmandate riikide äriühingute filiaalide poolt on hõlmatud II lisaga.

II LISA

Direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 4 osutatud teabe esitamise vorming juhul, kui komisjon on teinud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 47 lõikes 1 osutatud samaväärsust kinnitava otsuse

Lisaks käesoleva rakendusmääruse I lisa kohaselt nõutavale teabele peavad kolmandate riikide äriühingud, kes pakuvad lisaks sellele investeerimisteenuseid ja -tegevusi vastavalt Euroopa Liidus määruse (EL) nr 600/2014 artikli 47 lõikele 3 kolmanda riigi samaväärsuse otsuse alusel (tingimusel et seda määruse (EL) nr 600/2014 artikli 47 lõike 1 kohaselt tõepoolest sellisena tunnustatud), täitma direktiivi 2014/65/EL artikli 41 lõike 3 kohaselt pädevale asutusele esitatavas aruandes järgmised andmeväljad:

Väli

Alaväljad

19a

Aruandeperiood

Aruandluse alguskuupäev konkreetsel kalendriaastal

(AAAA-KK-PP)

19b

Aruandluse lõppkuupäev konkreetsel kalendriaastal

(AAAA-KK-PP)

20a

Filiaali täielik ärinimi ja juriidilise isiku tunnus (LEI), kui see on teada

20b

Filiaali aadress

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

20c

Filiaali kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja veebisait

20d

Kolmanda riigi äriühingu täielik ärinimi ja juriidilise isiku tunnus (LEI), kui see on teada

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

20e

Kolmanda riigi äriühingu peakontori registrijärgne asukoht

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

20f

Kolmanda riigi äriühingu kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, telefoninumber ja veebisait

20 g

Kolmanda riigi äriühingu peakontori riik

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

20h

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

20i

Kontaktisiku täisnimi

20j

Kontaktisiku aadress

20k

Kontaktisiku telefoninumber

20 l

Kontaktisiku e-posti aadress

20 m

Kontaktisiku ametikoht/ametinimetus

21a

Filiaali poolt pakutud investeerimisteenused, investeerimistegevused ja kõrvalteenused aruandeperioodil igas liikmesriigis, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik

Filiaali poolt võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele (direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses) pakutud investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste (vastavalt direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jaole) loetelu igas liikmesriigis, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik

21b

Finantsinstrumentide selliste kategooriate (vastavalt direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaole) loetelu, millega seoses asjaomased teenused ja tegevused on toimunud

21c

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab portfellihaldusteenuseid – klientide nimel hallatavate varade koguväärtus aruandeperioodi lõpus

21d

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab portfellihaldusteenuseid – klientide nimel hallatavate varade keskmine väärtus aruandeperioodil

21e

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab investeerimisnõustamisteenuseid – selliste varade koguväärtus aruandeperioodi lõpus, millega seoses on liikmesriigi klientidele investeerimisnõustamist pakutud

21f

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab investeerimisnõustamisteenuseid – selliste varade keskmine väärtus aruandeperioodil, millega seoses on liikmesriigi klientidele investeerimisnõustamist pakutud

21 g

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab klientide arvel finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise kõrvalteenust või hoiab kliendi rahalisi vahendeid – selliste varade (sealhulgas raha) koguväärtus aruandeperioodi lõpus, mida filiaal liikmesriigi klientide nimel hoiab

21h

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal osutab klientide arvel finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise kõrvalteenust või hoiab kliendi rahalisi vahendeid – selliste varade (sealhulgas raha) keskmine väärtus aruandeperioodil, mida filiaal liikmesriigi klientide nimel hoiab

22a

Filiaali klientide ja vastaspoolte arv aruandeperioodi kestel liikmesriikides, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriigid, ja üldarvestuses

Filiaali klientide ja vastaspoolte koguarv Euroopa Liidus (välja arvatud selle asukohaliikmesriik)

22b

Kolmanda riigi äriühingu klientide ja vastaspoolte üldarv

22c

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal on pakkunud mis tahes investeerimisteenuseid, investeerimistegevusi või kõrvalteenuseid – filiaali klientide ja vastaspoolte koguarv selles muus liikmesriigis ning lisaks sellele:

—	koguarvu jaotus igas liikmesriigis pakutud investeerimisteenuse, investeerimistegevuse ja kõrvalteenuse järgi;

—	jaotus kliendikategooria järgi vastavalt direktiivile 2014/65/EL

23a

Filiaali käive ja varade koguväärtus aruandeperioodi kestel liikmesriikides, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriigid, ning kolmanda riigi äriühingu käive ja varade üldine koguväärtus

Filiaali käive liidus (välja arvatud selle asukohaliikmesriigis) ja selliste varade koguväärtus, mis vastab kolmanda riigi äriühingu poolt liidus (välja arvatud selle asukohaliikmesriigis) pakutud teenustele ja tegevustele

23b

Kolmanda riigi äriühingu kogukäive

23c

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal on pakkunud mis tahes investeerimisteenuseid, investeerimistegevusi või kõrvalteenuseid – filiaali käive ja selliste varade koguväärtus, mis vastab sellistele investeerimisteenustele, investeerimistegevustele ja kõrvalteenustele, ning lisaks sellele:

—	jaotus liikmesriigis pakutud investeerimisteenuse, investeerimistegevuse ja kõrvalteenuse järgi;

—	jaotus kliendikategooria järgi vastavalt direktiivile 2014/65/EL

24a

Kui filiaal kaupleb omal arvel, teave kolmanda riigi äriühingu nõuete kohta liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) asuvate vastaspoolte vastu aruandeperioodil

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal oma arvel kaupleb – asjaomase liikmesriigi vastaspoolte vastaste nõuete igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne summa

24b

Liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) asuvate vastaspoolte vastaste nõuete igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne summa

25a

Juhul kui filiaal tagab finantsinstrumentide emissioone ja/või korraldab finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel, teave selliste finantsinstrumentide väärtuse kohta aruandeperioodil, mis pärinevad liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) asuvatelt vastaspooltelt ja mille puhul tagatakse emissioon või korraldatakse pakkumine siduva kohustuse alusel

Iga liikmesriigi kohta, mis ei ole filiaali asukohaliikmesriik ja kus filiaal tagab finantsinstrumentide emissioone ja/või korraldab finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel – selliste liikmesriigis asuvatelt vastaspooltelt pärinevate finantsinstrumentide koguväärtus, mille puhul filiaal tagab emissiooni või korraldab pakkumist siduva kohustuse alusel

25b

Selliste finantsinstrumentide koguväärtus, mis pärinevad liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) asuvatelt vastaspooltelt ja mille puhul filiaal tagab emissiooni või korraldab pakkumist siduva kohustuse alusel

Teave kaebuste kohta, mille filiaal ja/või kolmanda riigi äriühing on saanud seoses filiaali tegevusega liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) aruandeperioodi kestel

Selliste kaebuste arv, mille filiaal ja/või kolmanda riigi äriühing on saanud seoses filiaali tegevusega liikmesriikides, mis ei ole selle asukohaliikmesriigid, ning lisaks sellele:

—	jaotus liikmesriigi järgi;

—	jaotus viie kõige enam kaebusi tinginud finantsinstrumendi järgi;

—	jaotus kaebuste viie kõige sagedasema teema järgi;

—	aruandeperioodil menetletud kaebuste arv;

—	kaebuste kiireks menetlemiseks sisse seatud kord

27a

Kirjeldus filiaali või kolmanda riigi äriühingu sellise turundustegevuse kohta, mis on seotud filiaali tegevusega liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) aruandeperioodil

Kirjeldus turundusstrateegia kohta, mida kolmanda riigi äriühing kasutab liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) seoses filiaali tegevusega, sealhulgas üksikasjalik teave, mis puudutab selle geograafilist ulatust ja kolmanda riigi äriühingu kasutatud turundusvahendeid (näiteks esindajad, teabetuurid, telefonikõned, veebisaidid)

27b

Nende kaubanimede loetelu, mida kolmanda riigi äriühing liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) kasutab, ning iga kaubanime kohta:

—	nende liikmesriikide loetelu, kus seda kasutatakse;

—	finantsinstrumentide kategooriad, millega seoses seda kasutatakse;

—	klientide kategooriad, kelle puhul seda kasutatakse

27c

Kõikide kolmanda riigi äriühingu poolt liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) kasutatavate esindajate või sarnaste üksuste kohta – isiku või üksuse nimi koos aadressi ja kontaktandmetega

27d

Nende veebisaitide loetelu, mida kolmanda riigi äriühing liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) kasutab, ning iga veebisaidi internetiaadress

28a

Kirjeldus selle kohta, milline on kolmanda riigi äriühingu investorikaitse kord, mis on kättesaadav filiaali klientidele liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis), sealhulgas nende klientide õigused, mis tulenevad direktiivi 2014/65/EL artikli 39 lõike 2 punktis f osutatud investeeringute tagamise skeemist

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Teave ja aruandmine klientidele

Sellise korra kirjeldus, millega kolmanda riigi äriühing tagab, et ta täidab direktiivi 2014/65/EL artiklite 24 ja 25 kohaseid kohustusi klientidele teabe esitamise ja aruandmise kohta ning rakendusmeetmeid, mis kehtivad filiaali tegevuse suhtes liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28b

Keel/keeled, mida filiaal kasutab suhtluses oma klientidega liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28c

Sobivus ja asjakohasus

Sellise korra kirjeldus, millega kolmanda riigi äriühing tagab, et ta täidab oma kohustusi seoses sobivuse või (olenevalt asjaoludest) asjakohasuse hindamisega juhul, kui filiaal pakub teenuseid klientidele liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28d

Parim täitmine

Juhul kui filiaal täidab korraldusi oma klientide jaoks liidus (välja arvatud oma asukohaliikmesriigis), kirjeldus sellise korra kohta, millega tagatakse, et ta täidab klientide korraldusi klientidele kõige soodsamatel tingimustel

28e

Kliendi korralduse menetlemise eeskirjad

Kolmanda riigi äriühingu sellise korra kirjeldus, millega on ette nähtud kliendi korralduste viivitamatu, õiglane ja kiire täitmine, keskendudes filiaali tegevusele liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28f

Tootejuhtimiskord

Kui kolmanda riigi äriühing töötab liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) välja ja/või levitab finantsinstrumente, sellise tootejuhtimiskorra kirjeldus, mille kolmanda riigi äriühing on kehtestanud oma filiaali tegevuse suhtes liidus

28 g

Kolmanda riigi äriühingu kord huvide konflikti tuvastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks

Selliste meetmete kirjeldus, mille kolmanda riigi äriühing on võtnud, et tuvastada ja ennetada või lahendada huvide konflikte, mis tekivad investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamise käigus, muu hulgas konflikte, mis tekivad tulenevalt liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) pakutavate investeerimisteenuste, investeerimistegevuste ja kõrvalteenuste pakkumisega seotud isikute tasustamispoliitikast

28h

Kolmanda riigi äriühingu kord kaebuste menetlemiseks

Sellise menetluse kirjeldus, mida kolmanda riigi äriühingu kliendid liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) peavad järgima kaebuste esitamiseks

28j

Filiaali klientide kaebuste menetlemise eest vastutav osakond

28k

Keel/keeled, mida kliendid peavad kaebust esitades kasutama

28 l

Pädevad kohtud (kohtuvaidluse korral), kelle poole pöördutakse seoses lepingupõhiste kokkulepetega liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28 m

Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus/üksused, kellel on pädevus tegeleda piiriüleste vaidlustega, mille osalised on kliendid liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

28n

Kolmanda riigi äriühingu liikmesus investeeringute tagamise skeemis

Kirjeldus kolmanda riigi äriühingu liikmesuse kohta investeeringute tagamise skeemis, muu hulgas see, kas filiaali kliendid ja vastaspooled liidus (välja arvatud selle asukohaliikmesriigis) on kõlblikud selles skeemis osalema, skeemi ulatus, osalemiskõlblikkuse kriteeriumid ning skeemiga hõlmatud summad ja finantsinstrumendid

28o

Kolmanda riigi äriühingu kord klientide rahaliste vahendite ja varade kaitseks ja haldamiseks

Kirjeldus korra kohta, mille kohaselt kaitstakse klientide rahalisi vahendeid või klientide varasid liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) (juhul kui finantsinstrumente hoitakse depositooriumis, depositooriumi nimi ja asjaomased lepingud)

28p

Muu korraldus

Kirjeldus mis tahes muu korralduse kohta, mida kolmanda riigi äriühing võib pidada asjakohaseks seoses teenuste osutamise ja tegevuste sooritamisega liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis) ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning klientide huve edendaval viisil

29a

Teave selliste kolmanda riigi äriühingu tegevuse edasiandmise kokkulepete kohta, mida kohaldatakse filiaali tegevuse suhtes

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Selliste edasiantud (või edasi anda kavatsetavate) funktsioonide loetelu ja kirjeldus, mille otstarve on pakkuda filiaali investeerimisteenuseid ja sooritada selle tegevusi liidus (välja arvatud filiaali asukohaliikmesriigis)

29b

(märkida juhul, kui pädevale asutusele varem esitatud teabes on toimunud muutusi)

Sellise korra ja selliste ressursside kirjeldus (eriti mis puudutab inim- ja IT-ressursse), mille kolmanda riigi äriühing on võinud kehtestada ja/või määrata seoses oma filiaali tegevusega liidus (välja arvatud selle asukohaliikmesriigis) algoritmkauplemise, välkkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu valdkonnas ning sellise tegevuse kontrolli eesmärgil

Mis tahes muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et võimaldada ammendavat järelevalvet filiaali tegevuse üle liidus

15.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 188/114

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1221,

14. juuli 2022,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Marokost pärit alumiiniumrataste impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. novembril 2021. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Marokost (edaspidi „asjaomane riik“) pärit alumiiniumrataste impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. oktoobril 2021 Euroopa rattatootjate liit (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EUWA“). Kaebus esitati liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2. Registreerimine

(3)	Komisjon kehtestas vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/934 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

1.3. Huvitatud isikud ja anonüümsustaotlus

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teatas uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Maroko ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühendustele ning kutsus neid uurimises osalema.

(5)

Kaebuse esitajad ja kaks koostööd tegevat kasutajat palusid, et nende nimed hoitaks konfidentsiaalsena, kuna nad kartsid klientide võimalikke survemeetmeid. Komisjon asus seisukohale, et tõepoolest oli olemas suur survemeetmete oht, ning nõustus, et kaebuse esitajate ja kahe koostööd tegeva kasutaja nimesid ei tohiks avalikustada. Anonüümsuse tõhusaks tagamiseks hoiti konfidentsiaalsena ka muude liidu tootjate nimed, et vältida võimalust, et kaebuse esitajate nimesid oleks võimalik välja selgitada tuletamise teel.

1.4. Algatamist käsitlevad märkused

(6)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)	Komisjoni talitustelt taotlesid ärakuulamist ja kuulati ära neli isikut: Euroopa Autotootjate Ühendus (edaspidi „ACEA“), EUWA, Dika Morocco Africa S.A.R.L (edaspidi „Dika“) ja Hands 8 S.A. (edaspidi „Hands“).

(8)

Dika ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuses esitatud arvnäitajad on aegunud, kuna uurimisperioodi ja uurimise algatamise kuupäeva vahele jäi peaaegu kaheksa kuud. Lisaks langes kaebuse esitaja valitud uurimisperiood täpselt kokku COVID-19 pandeemia haripunktiga. Samuti ületas kaebuse esitaja vaatlusalune periood ühe aasta võrra komisjoni tavapärase praktika kohast perioodi, mida on kirjeldatud asjaomases juhendis (4). Dika leidis, et seda otsust võib pidada ebaõiglaseks ja erapoolikuks ning et aegunud arvnäitajate kasutamist ei saa pidada alusmääruse artikli 5 lõikes 4 nõutud prima facie tõendiks dumpingu, kahju või põhjusliku seose kohta.

(9)

Komisjon märkis kõigepealt, et Dika viidatud juhendis on sõnaselgelt märgitud, et juhendi eesmärk on anda üldist nõu, kuid see ei ole õiguslikult siduv dokument ja selle sisu ei ole kohustuslik (5). Lisaks ei sisalda alusmääruse artikkel 5 ühtegi konkreetset sätet kaebuse ja andmete esitamise vahelise aja kohta. Igal juhul lõppes kaebusega seotud uurimisperiood 31. märtsil 2021 ja kaebus esitati 4. oktoobril 2021. Lisaks esitas kaebuse esitaja täiendavad kahjuandmed ajavahemiku kohta, mis lõppes 30. juunil 2021 (6). Seega olid kaebuse esitaja esitatud andmed ajakohased ja võimalikult lähedased kaebuse esitamise kuupäevale. Mis puudutab väidet vaatlusaluse perioodi ja uurimisperioodi kohta, siis on komisjonil tavaks valida uurimisperiood, mis hõlmab ühte aastat ja kolme sellele eelnevat kalendriaastat, et uurida asjaomase kahju hindamise seisukohast olulisi suundumusi. Asjaolu, et kaebuses esitati teave veel ühe aasta kohta, ei tähenda, et kasutati aegunud andmeid, mis muudaksid hinnangu ebaõiglaseks või osaliseks. Pigem esitati teave kõige hiljutisema kättesaadava teabega ajavahemiku kohta, st kuni 31. märtsini 2021. Seepärast lükati see väide tagasi.

(10)

Dika väitis, et kaebuses ei esitatud tõendeid arvestusliku normaalväärtuse kasutamise põhjendamiseks, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Lisaks väitis see isik, et arvestusliku normaalväärtuse arvutus oli vigane. Seetõttu oleks komisjon pidanud järeldama, et kaebus ei sisalda piisavalt tõendeid dumpingu kohta ja see oleks tulnud alusmääruse artikli 5 kohaselt tagasi lükata.

(11)

Dika väitis, et kaebuse esitaja ei kasutanud Maroko omamaiseid alumiiniumrataste müügihindu, kuigi ta oleks pidanud neid hindu teadma, arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu ise ekspordib Marokosse alumiiniumrattaid. Lisaks väitis Dika, et kaebuse esitaja kasutas eksportivate tootjate 2018. ja 2019. aasta raamatupidamisaruandeid järeldamaks, et tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud müüki, kuigi need aruanded pärinevad kaebuses valitud uurimisperioodile eelnenud ajavahemikust.

(12)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Käesolevas uurimises on kaebuse esitaja EUWA, mitte selle üksikliikmed. Kuna kaebuse esitaja ei ole tootja ega eksportija, ei olnud tal juurdepääsu sellistele andmetele. Lisaks käsitatakse arveid üldiselt konfidentsiaalsete äriandmetena. Kaebuse esitaja pidi seega tuginema Maroko omamaiseid müügihindu käsitlevale avalikule teabele, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal kättesaadav. Mis puudutab Maroko eksportivate tootjate 2018. ja 2019. aasta raamatupidamisaruannete kasutamist, siis need olid kaebuse esitamise ajal ainsad kaebuse esitajale kättesaadavad raamatupidamisaruanded. Seetõttu võis kaebuse esitaja üksnes järeldada, et mõistlikult kättesaadava teabe põhjal puudus teadaolevatel Maroko eksportivatel tootjatel tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaine müük. Seega oli normaalväärtuse arvutamine põhjendatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(13)

Dika väitis ka, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel oli tehtud olulisi vigu. Need väited puudutavad rattasuuruse valikut, Hiinast pärit impordil põhinevate alumiiniumkangide hindade kasutamist, liidu tootjate kulustruktuuri kasutamist, teatavate kulutegurite väljajätmist arvutusest ja 6 % kasumimäära kohaldamist.

(14)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Eeldused, millele kaebuse esitaja normaalväärtuse arvutamisel tugines, põhinesid kaebuse esitaja turukogemustel ja -teadmistel ning avalikult kättesaadaval teabel. Asjaolu, et huvitatud isik ei nõustu nende eeldustega, ei muuda neid kaebuses esitatud normaalväärtuse arvutamisel kehtetuks. Normaalväärtuse aluseks olevaid arvnäitajaid toetasid piisavad tõendid ja neid kinnitas ka komisjoni analüüs nende tõendite kohta. Isegi pärast seda, kui komisjon tegi kaebuse hindamisel teatavad huvitatud isiku soovitatud kohandused, jäi dumpingu kohta piisavalt tõendeid.

(15)	Dika ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuse esitaja jättis oma kahjuanalüüsis arvesse võtmata asjaolu, et turg jaguneb algseadmete valmistajate turuks ja järelturuks ning et kumbki turg jaguneb omakorda eri tüüpi rataste, st madalama ja kõrgema hinnaga rataste segmentideks.

(16)

Komisjon täheldas, et kuigi algseadmete valmistajate turu ja järelturu alumiiniumrataste müügikanalid on erinevad, on neil ratastel samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning need on vastastikku asendatavad. Algseadmete valmistajate turgu ja järelturgu tuleks seetõttu pidada pigem eri müügikanaliteks kui eri segmentideks.

(17)

Nende kahe müügikanali puhul hindas kaebuse esitaja, et Maroko eksport tarniti tõenäoliselt peaaegu eranditult algseadmete valmistajate klientidele. Komisjoni käsutuses oleva teabe edasine analüüs kinnitas seda. Nii oli see ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul, kes müüsid peaaegu eranditult algseadmete valmistajatest klientidele (ligikaudu 99,6 %).

(18)	Eri rattaliikide kohta märkis komisjon, et kuigi kaebus ei sisaldanud täielikku kahjuanalüüsi alumiiniumrataste eri liikide kaupa, olid selles esitatud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused kümne tüüpilise rattaliigi kohta.

(19)	Seepärast lükati see väide tagasi.

(20)

Dika, Hands ja Maroko ametiasutused väitsid, et Maroko impordi suundumused ei saa põhjustada ega ähvardada põhjustada kahju liidu tootmisharule, kuna selle impordi osakaal liidu turul ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021 oli ainult 2,8 % ning see ei põhjusta hinnalangust ega hinna allasurumist.

(21)

Kaebuses nimetatud kahju erianalüüs osutas piisavatele tõenditele selle kohta, et Marokost pärit import tungis liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) kasvaval määral hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla ja olid turuhindadest oluliselt madalamad. See näib olevat põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju, mis väljendub näiteks müügi ja turuosa vähenemises, finantstulemuste halvenemises ning liidu tootmisharu hinnatasemes. Seepärast lükati see väide tagasi.

(22)

Dika väitis, et teatavad kaebuses sisalduvad kahjunäitajad, nagu tootmisvõimsuse, liidu hindade ja liidu tarbimise näitajad, ei toeta järeldust kahju kohta uurimisperioodil. Lisaks ei ole täisvõimsuse rakendamine alumiiniumrataste tootjate jaoks võimalik, võttes arvesse Euroopa Liidu autotootjate rakendatavaid „täppisajastatud“ tarneahela mudeleid, mille kohaselt peavad alumiiniumrataste tootjad olema paindlikud ja neil peab olema tootmisvõimsus viimase hetke vajadustele reageerimiseks.

(23)

Komisjon tuletab meelde, et järelduse tegemiseks olulise kahju kohta, mis on vajalik uurimise algatamiseks, tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruses. Siiski ei nõuta alusmääruse artiklis 5 konkreetselt, et selleks, et oluline kahju oleks uurimise algatamiseks piisavalt põhjendatud, peavad kõik artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid olema halvenenud. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet väidetava dumpinguhinnaga impordi koguste muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hindadele liidu turul ja sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid. Kaebus sisaldas seda teavet, mis viitas kahju olemasolule. Seega leidis komisjon, et kaebus sisaldas kahju kohta piisavalt tõendeid, ja lükkas väite tagasi.

(24)	Dika ja Hands väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei saa olla liidu huvides.

(25)	Mis puudutab viimast, siis liidu huvid ei ole asjakohane kriteerium, mille alusel hinnata, kas kaebus õigustab dumpinguvastase menetluse algatamist alusmääruse artikli 5 põhjal. Seetõttu ei võetud neid märkusi menetluse algatamist puudutavate vastuväidetega seoses arvesse.

(26)

Dika, Hands ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuse esitaja ei võtnud arvesse muid tegureid, näiteks liidu alumiiniumrataste tootjate ja Maroko alumiiniumrataste tootjate vahelise konkurentsi väidetavat puudumist turu segmenteerituse tõttu; importi kolmandatest riikidest ning COVID-19 pandeemia tagajärgi.

(27)

Kaebuse komisjonipoolne analüüs kinnitas, et eespool esitatud väited on kas põhjendamatud, faktiliselt valed või ebapiisavad selleks, et seada kahtluse alla järeldus, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid, mis näitavad, et vaatlusaluse toote import liitu toimus dumpinguhindadega ja et see näis põhjustavat liidu tootjatele olulist kahju. Need asjaolud tehti kindlaks parimate tõendite põhjal, mis olid kaebuse esitajale sel ajal kättesaadavad, ning need on piisavalt representatiivsed ja usaldusväärsed. Dika, Maroko ametiasutuste ja ACEA väiteid uuriti uurimise käigus üksikasjalikult ning neid käsitletakse täiendavalt allpool.

(28)	Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega olid alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud.

1.5. Väljavõtteline uuring

(29)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.5.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(30)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas lõpliku valimi kolmest liidu tootjast. Alusmääruse artikli 17 kohaselt oli valimi moodustamiseks kasutatud kriteerium samasuguse toote suurimad tüüpilised toodangukogused liidus uurimisperioodil, st ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valimisse kaasatud tootjate toodang moodustas peaaegu 20 % samasuguse toote kogutoodangust liidus ja valim tagab hea geograafilise jaotuse. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust.

1.5.2. Importijate väljavõtteline uuring

(31)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(32)	Ükski teadaolev sõltumatu importija ei esitanud küsitud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

1.5.3. Maroko eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(33)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Maroko eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Maroko Kuningriigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(34)	Küsitud teabe esitasid ainult kaks asjaomase riigi eksportivat tootjat, kelle arvele langes peaaegu kogu alumiiniumrataste import Marokost. Seetõttu otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

1.6. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(35)	Komisjon saatis küsimustikud kolmele liidu tootjale, kaebuse esitajale ja kahele teadaolevale kasutajale ning kahele asjaomase riigi eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (7).

(36)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Arvestades COVID-19 pandeemia puhangut ja eri riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha kõiki alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike.

—	Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti kahe valimisse kaasatud liidu tootja, ühe kasutaja (8) ja järgmiste Maroko eksportivate tootjate valdustesse: Hands 8 S.A. (edaspidi „Hands“);

—	DIKA MOROCCO AFRIKA S.A.R.L (edaspidi „Dika“).

(37)	Lisaks tegi komisjon kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9) kaugkontrollid Dika sidusettevõtja CITIC Dicastal Co., Ltd (edaspidi „CITIC“) ja ühe liidu tootja suhtes.

1.7. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(38)	Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(39)

Vaatlusalune toode on HS-rubriikidesse 8701–8705 kuuluvate mootorsõidukite Marokost pärit alumiiniumrattad (tarvikutega või ilma, rehvidega või ilma), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 alla (TARICi koodid 8708701015, 8708701050, 8708705015 ja 8708705050) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(40)

Alumiiniumrattaid müüakse liidus tavaliselt kahe müügikanali kaudu: algseadmete valmistajatele, kelle hulka kuuluvad peamiselt autotootjad, ja järelturule, kuhu kuuluvad näiteks turustajad, jaemüüjad, remonditöökojad jne. Marokost pärit vaatlusalust toodet müüdi vaatlusalusel perioodil üksnes algseadmete valmistajate kanali kaudu. Algseadmete valmistajate müügikanali puhul korraldavad autotootjad alumiiniumrataste hankemenetlusi ja osalevad sageli oma kaubamärgiga seotud uute rataste väljatöötamises. Nii liidu tootjad kui ka Maroko eksportijad saavad konkureerida samadel hangetel.

2.2. Samasugune toode

(41)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse Maroko siseturul, ning

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(42)	Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Maroko

3.1.1. Eksportivate tootjate koostöö

(43)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 34, andsid kaks Maroko eksportivat tootjat, Dika ja Hands, uurimise käigus endast teada ja esitasid vastused küsimustikule. Dikal on sidusettevõtja CITIC, kes on Hiina alumiiniumrataste tootja. CITIC ostab Dikalt alumiiniumrattaid ja müüb neid liitu, Marokosse ja muudesse kolmandatesse riikidesse. CITICi suhtes tehtud kaugkontrolli käigus avastati mitu viga, mis tekitasid suuri kahtlusi omamaise ja ELi müügi nimekirjade usaldusväärsuses. Need vead puudutasid peamiselt erinevusi müüginimekirjades kajastatud hindade, arvetel märgitud hindade ja tegelikult makstud summade vahel.

(44)

Pärast CITICi kaugkontrolli Dika juures tehtud kohapealse kontrolli käigus 1. aprillil 2022 esitas äriühing müüginimekirjade muudetud versiooni, sealhulgas selgituse leitud lahknevuste kohta. Sel ajal ei olnud võimalik muudetud müüginimekirju kontrollida ega võrrelda. Lisaks näitas esitatud uute andmete esialgne kontroll, et äriühingu tehtud muudatustega ei kõrvaldatud kõiki kaugkontrolli ajal nimetatud lahknevusi, samas kui muudatuste koguarv oli kaugkontrolli põhjal eeldatust palju suurem. Vigade (millest mõni oli alles ka pärast muudatuste tegemist) laad ja arv olid sellised, et komisjon ei saanud olla kindel müüginimekirjade täpsuses. Seega ei saanud komisjon kontrollida vajalikku teavet, et teha kindlaks äriühingu dumpingumarginaal.

(45)	Vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 4 teavitati Dikat ja tema sidusettevõtjat 5. mai 2022. aasta kirjas põhjustest, miks komisjon kavatses esitatud teavet mitte arvesse võtta, ning neile anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi (edaspidi „artikli 18 kohane kiri“).

(46)

Äriühing vastas komisjoni kirjale 12. mail 2022. Oma vastuses selgitas äriühing, et ta oli märkinud oma müügi müüginimekirjades kooskõlas oma raamatupidamispõhimõtetega. Seetõttu väitis äriühing vastupidi kaugkontrolli ja kontrollkäigu ajal esitatud väidetele, et algsed müüginimekirjad, mille koguväärtus oli kooskõlas äriühingu raamatupidamissüsteemi SAP andmetega, olid täielikud ja täpsed, ei sisaldanud vigu ja ei vajanud muutmist. Väidetavalt esitati muudatused, mille äriühing oli teinud pärast kaugkontrolli, komisjonile tegelikult üksnes selleks, et näidata CITICi täielikku koostööd uurimise käigus. Seepärast väitis äriühing, et komisjon peaks kasutama müüginimekirjade algset muutmata versiooni. Äriühing märkis, et teise võimalusena võiks komisjon kasutada koos kirjaga esitatud muudetud müüginimekirju, kuna puudused ei põhjustanud väidetavalt liigseid raskusi piisavalt täpse järelduse tegemisel. Need müüginimekirjad olid sarnased kohapealse kontrolli ajal esitatud nimekirjadega, millesse lisati varem puudunud andmed ning milles parandati mõned vead ja esitati lisaselgitused. Siiski jäi alles mitu viga, mitme tehingu puhul ei olnud tegelikult saadud summat ikka veel esitatud ja komisjonil ei olnud võimalik äriühingu vastuses artikli 18 kohasele kirjale esitatud muudetud müüginimekirju võrrelda ega kontrollida. Äriühing väitis ka, et juhul kui komisjon nõuab alusmääruse artikli 18 kohaldamist, peaks ta kasutama CITICi finantsaruandeid osaliste kättesaadavate faktidena.

(47)

Komisjon ei nõustunud väidetega, mille äriühing esitas oma vastuses artikli 18 kohasele kirjale. Eksportivatele tootjatele edastatud dumpinguvastast uurimist käsitlevas küsimustikus paluti selgelt esitada müüginimekirjad tehingute kaupa. Küsimustikuga koos esitatud tabelite vormides nõutakse üheselt arvel märgitud andmeid (arvel märgitud kogus, arve väärtus, seotud kreeditarved jne). Äriühing ise tunnistas, et ta ei täitnud müüginimekirju arvete alusel. Selle asemel täitis ta need äriühingu raamatupidamiskorra põhjal. Lisaks väitis äriühing, et igasugune erinevus arve väärtuse ja tegelikult makstud hinna vahel märgitakse müüginimekirjades tavaliselt kas allahindluse, hinnavähendi või kreeditarvena või muul viisil. Leiti aga, et äriühingu müüginimekirjades polnud neid erinevusi süstemaatiliselt kajastatud.

(48)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, polnud võimalik muudetud müüginimekirju õigel ajal võrrelda ega kontrollida. Nagu äriühingule oli selgitatud 11. märtsil 2022 enne kaugkontrolli ja kontrolli saadetud kirjas ning kooskõlas teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta, (10) oli kaugkontrolli eesmärk saada kinnitust teabele, mille äriühing esitas oma vastustes küsimustikule. Sellist kinnitust kaugkontrolli ajal müüginimekirjade puhul ei saadud. CITICi suhtes tehtavat täiendavat kaugkontrolli, mille äriühing pakkus välja oma vastuses artikli 18 kohasele kirjale, ei tohiks kasutada selleks, et korvata hilinemine või vead, mis tuvastati kindlaksmääratud tähtaja jooksul juba toimunud kaugkontrolli käigus.

(49)

Lisaks ei võetud muudetud tabelites arvesse mõningaid muudatusi, mida kaugkontrolli käigus arutati. Koos oma vastusega artikli 18 kohasele kirjale oli äriühing esitanud uue muudetud müüginimekirja, kus oli tehtud täiendavaid muudatusi, mida ei olnud samuti võimalik võrrelda ega kontrollida. Seepärast leidis komisjon, et äriühing ei esitanud nõutud teavet uurimise tähtaegade jooksul. Äriühingu pakutud alternatiiv kasutada CITICi finantsaruandeid osaliste kättesaadavate faktidena ei olnud vastuvõetav. Finantsaruannete kasutamine ei võimaldaks komisjonil kindlaks määrata normaalväärtust ja ekspordihinda alusmääruses nõutud üksikasjalikkuse ja täpsusega, sest see ei võimaldaks toote- ega tehingupõhist analüüsi.

(50)

Kuna Dika ja tema sidusettevõtja CITIC ei esitanud teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil teha piisavalt täpse järelduse, ning kuna kontrollitavat teavet, mis oleks võinud sellist järeldust võimaldada, ei esitatud, otsustas komisjon jätta äriühingu esitatud teabe omamaise ja ELi müügi nimekirjade kohta arvesse võtmata. Kuna see teave on normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega, ei saanud komisjon arvutada äriühingu individuaalset dumpingumarginaali.

(51)	Sellest tulenevalt jättis komisjon kõnealuse eksportiva tootja esitatud teabe esialgu arvesse võtmata ja kinnitas selle eksportiva tootja puhul kättesaadavate faktide kasutamist alusmääruse artikli 18 lõike 1 alusel.

3.1.2. Normaalväärtus

(52)	Kuna kohaldati alusmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.1.1, kohaldati allpool esitatud dumpingumarginaali arvutamise kirjeldust ainult teise Maroko eksportiva tootja ehk Handsi suhtes.

(53)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et normaalväärtuse aluseks võetakse ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad. Komisjon tegi aga kindlaks, et koostööd tegeval eksportival tootjal ei olnud omamaist müüki. Uurimisperioodil tehti üksnes väike arv alumiiniumrataste müügitehinguid Maroko klientidega, täpsemalt ühe autotootjaga, kes asus tollimaksuvabas tsoonis (zone d’accélération industrielle, mida varem nimetati zone franche’iks või zone franche d’exportation’iks), mis sarnaneb majandustsooniga, kus asus koostööd tegev tootja. See autotootja ostis alumiiniumrattaid konkreetsete autode kokkupanemiseks. Seejärel oleks autod ja mitte alumiiniumrattad saadetud tollimaksuvabast tsoonist välja kas müügiks siseturul või ekspordiks. Tõenäolisemalt ei olnud autode lõppsihtkoht siiski siseturg. 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 90 % kõigist Marokos toodetud autodest on ette nähtud ekspordituru jaoks; (11) seda kinnitas ka Maroko autotootjatelt saadud teave (12). Lisaks peavad vabakaubanduspiirkondades asuvad äriühingud selliseid piirkondi reguleeriva seaduse 19–94 kohaselt teenima vähemalt 70 % oma käibest ekspordist (13).

(54)

Nagu eespool selgitatud, oli koostööd tegeva eksportiva tootja alumiiniumrataste müük sellele Maroko kliendile müük ühest majandustsoonist teise. Maroko sellistes majandustsoonides asuvad äriühingud on vabastatud Maroko territooriumil tavaliselt kohaldatavatest tollialastest õigusnormidest ning majandustsooni sisenevaid kaupu käsitatakse ekspordina (14). Kuna alumiiniumrattad toodeti ühes majandustsoonis ning seejärel need müüdi ja saadeti teise majandustsooni, ei sisenenud alumiiniumrattad kunagi Maroko tolliterritooriumile, mistõttu ei saa nende müüki pidada omamaiseks müügiks.

(55)	Igal juhul, isegi kui müüki Maroko tollimaksuvabasse tsooni oleks loetud omamaiseks müügiks, ei olnud see tüüpiline ega toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 1.

(56)

Sellega seoses uuris komisjon kõigepealt, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas uurimisperioodil tootja puhul vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal ei olnud koostööd tegeva eksportiva tootja müük Marokos tüüpiline.

(57)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Omamaise müügi analüüs näitas, et ükski omamaise müügi tehing ei olnud kasumlik ega toimunud seega tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(58)	Et samasugust toodet siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(59)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimu omamaist müüki, arvutatakse samasuguse toote normaalväärtus päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum põhinevad tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportija või tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Kuna aga Handsil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote müük puudus, nagu eespool selgitatud, on alusmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud kolm alternatiivset meetodit:

a)	teiste uurimisaluste eksportijate või tootjate puhul kindlaksmääratud tegelikud kaalutud keskmised summad seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga päritoluriigi siseturul;

b)	tegelikud summad, mida kohaldatakse kõnealuse eksportija või tootja suhtes sama üldkategooria toodete valmistamisel ja müügil päritoluriigi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus;

c)	iga muu põhjendatud meetod, tingimusel et selliselt määratud kasumi summa ei ületa kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul.

(60)

Seoses artikli 2 lõike 6 punktiga a oli Marokos ainult üks teine alumiiniumrattaid eksportiv tootja, Dika. Ka Dika müüs Marokos kõik alumiiniumrattad majandustsoonides asuvatele autotootjatele. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 53 ja 54, ei peetud sellist müüki omamaiseks müügiks. Lisaks peab artikli 2 lõike 6 punktis a osutatud keskmine olema vähemalt kahe eksportiva tootja kaalutud keskmine (15). Seega poleks saanud Dika andmeid kasutada, isegi kui tema müüki oleks peetud usaldusväärseks. Seetõttu polnud võimalik artikli 2 lõike 6 punkti a kohaldada.

(61)

Artikli 2 lõike 6 punktis b nõutakse kõnealuse eksportija või tootja puhul sama üldkategooria toodete valmistamist ja müüki siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Hands tootis aga ainult alumiiniumrattaid ja ükski tema müügitehingutest ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seetõttu ei saanud kohaldada ka artikli 2 lõike 6 punkti b.

(62)

Artikli 2 lõike 6 punktis c viidatakse „igale muule põhjendatud meetodile“ müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Kuna Marokos ei olnud teisi alumiiniumrataste tootjaid, pidas komisjon põhjendatuks kohaldada Brasiilia alumiiniumrataste tootjate puhul kindlaks tehtud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Läbivaatamistaotluses, mis oli aluseks käimasolevale aegumise läbivaatamisele seoses Hiinast pärit alumiiniumratastega, pakuti sobiva võrdlusriigina välja Brasiilia (16). Leitud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud olid 11,49 % ja kaalutud keskmine kasum oli 4,89 %.

(63)

Artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt tuleb ühtlasi kohaldada selle meetodi puhul kasutatava kasumi suhtes ülemmäära tagamaks, et kasutatud kasumi summa ei ületa kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul. Peale Dika ja Handsi ei olnud teisi Maroko alumiiniumrataste tootjaid, kelle kasumit ei saanud kasutada, kuna neil ei olnud müüki Maroko siseturul. Lisaks puudus komisjonil teave võimalike alumiiniumist autoosade või autotööstusega seotud alumiiniumtoodete tootjate või eksportijate kasumi kohta Marokos.

(64)

Komisjon leidis, et alumiiniumrattad kuuluvad samasse üldkategooriasse selliste muude alumiiniumtoodetega nagu pressitud alumiinium või alumiiniumprofiilid. Sellistes toodetes kasutatakse sama peamist toorainet (alumiinium), mis moodustab põhiosa selliste toodete tootmiskuludest. Lisaks hõlmavad eri tootmisprotsessid alumiiniumi sulatamist või kuumutamist, et anda sellele soovitud kuju. Seitsme Maroko tootja puhul, kes tootsid selliseid alumiiniumtooteid ja kelle kohta olid kättesaadavad 2020. aasta finantsandmed, oli kaalutud keskmine kasum 4,16 %. Seda protsendimäära kasutati Brasiilia alumiiniumrataste tootjate kasumi ülemmäärana.

(65)	Seega arvutati normaalväärtus, liites Handsi tootmiskuludele Brasiilia müügi-, üld- ja halduskulud ja põhjenduses 62 mainitud kasumi, mille suhtes kohaldati ülemmäära 4,16 %.

3.1.3. Ekspordihind

(66)	Koostööd tegeva eksportiva tootja eksport liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu.

(67)	Otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(68)

Kui eksport liitu toimus importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal. Kasum põhines sõltumatute importijate tavapärasel kasumil, kuna seotud importija tegelikku kasumit ei peetud koostööd tegeva eksportiva tootja ja seotud importija vahelise suhte tõttu usaldusväärseks. Kuna käesolevas uurimises ei teinud komisjoniga koostööd ükski sõltumatu importija, kasutas komisjon Hiinast pärit alumiiniumrattaid käsitleva viimase aegumise läbivaatamise (17) käigus kindlaks tehtud kasumit.

3.1.4. Võrdlus

(69)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd teinud eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(70)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, pakendamiskulude, krediidikulude, hinnavähendite ja muude hüvitiste puhul.

3.1.5. Dumpingumarginaal

(71)	Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(72)

Kõikide teiste Maroko eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal.

(73)

Nagu selgitatud eespool punktis 3.1.1, tegi koostööd vaid üks Maroko eksportiv tootja. Kuna selle äriühingu alumiiniumrataste eksport moodustas uurimisperioodil vähem kui 50 % liidu alumiiniumrataste koguimpordist, peeti käesoleval juhul koostöö taset madalaks. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemel, mis vastab suurima dumpingumarginaali tasemele, mis tuvastati tooteliikide puhul, mida koostööd tegev eksportiv tootja müüs tüüpilises koguses. Nende tooteliikide eksportmüük moodustas ligikaudu 50 % koostööd tegeva eksportiva tootja kogu liitu suunatud ekspordist.

(74)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Esialgne dumpingumarginaal
HANDS 8 S.A.	8,0 %
Kõik teised äriühingud	16,5 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(75)	Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 30 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(76)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 64,3 miljonit ühikut. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks kaebuse esitaja vastusele makromajanduslikule küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 30, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang ligi 20 % teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate kogutoodangust.

4.2. Liidu tarbimine

(77)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tükkides)

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Kogutarbimine (tuhandetes tükkides)	77 873	73 797	59 530	64 311
Indeks (2018 = 100)	100	95	76	83
Allikas: Eurostati Comexti andmebaas, EUWA ja kontrollitud vastused küsimustikule

(78)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese kogumüügi alusel, millele liideti kolmandate riikide koguimport liitu. Liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogused saadi kaebusest ja neid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate käest uurimisperioodi kohta saadud vastuste alusel. Impordi puhul tugines komisjon Eurostati Comexti andmebaasile. Kuna Eurostati Comexti andmebaasis on aga esitatud ainult impordi kaal, mitte imporditud alumiiniumrataste arv, tuli kaal ümber arvestada tükkideks. Kaebuses kohaldas kaebuse esitaja viimases sama toodet käsitlevas uurimises (18) kasutatud teisendussuhet (st 10,9 kg tüki kohta). Selle teisendussuhte kehtivust kontrolliti Marokolt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuste alusel. Uurimine näitas, et praegu kehtiv kaalutud keskmine kaal on 11,3 kg tüki kohta, kuna turusuundumus on minna üle suuremale rattaläbimõõdule, mille tulemusena suureneb kaal ratta kohta. Seepärast kasutati seda suhtarvu, et määrata kindlaks liidu tarbimine tükkides.

(79)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 16, on liidu turg kahe turustuskanali, st algseadmete valmistajate ja järelturu vahel ebavõrdselt jaotatud. Suurem osa müügist on seotud algseadmete valmistajate kanaliga, mille turuosa on 90 %. Seega on järelturukanalil, mille osakaal müügis on ligikaudu 10 %, piiratud mõju liidu turu üldisele hindamisele. Selle mõju on veelgi enam piiratud seetõttu, et Maroko tootjad müüsid ainult algseadmete valmistajate kanali kaudu, nagu seda tegid ka kolm valimisse kaasatud liidu tootjat. Viimased müüsid peaaegu eranditult algseadmete valmistajate kanali kaudu (ligikaudu 99,6 % nende müügist). Seetõttu ei mõjutanud see käesoleval juhul hinnavõrdlusanalüüsi, mis tehakse eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete põhjal mikromajanduslikul tasandil. Sellest tulenevalt otsustas komisjon käesoleva uurimise eesmärgil esialgu mitte jagada tarbimist kahe müügikanali vahel.

(80)

2018.–2019. aastal vähenes liidu tarbimine 5 % ja 2019.–2020. aastal 19 %. 2020. aastal vähenes autotööstuse toodang COVID-19 pandeemia tõttu ligikaudu 4,2 miljoni sõiduki võrra ja avaldas seega otsest mõju varustavatele tarnijatele, kuna alumiiniumrataste müük vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 14 miljoni võrra. Tootmise vähenemine oli eriti märkimisväärne 2020. aasta teises kvartalis, aga turg taastus järgnevatel kuudel. Tootmine suurenes turul 5 miljoni ratta võrra: 59 miljonilt 2020. aastal 64 miljonini uurimisperioodil. Autotootjate kasutatavate pooljuhtide nappuse tõttu ei saavutanud tarbimine siiski 2019. aasta taset.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(81)	Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks selle alusel, kui suure osa moodustas see import liidu kogutarbimisest.

(82)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (tükkides) ja turuosa

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Marokost pärit impordi maht (tuhandetes tükkides)	0	15,7	1 038	2 516
Indeks (2019 = 100)	–	100	6 611	16 025
Turuosa (%)	–	0,0	1,7	3,9
Indeks (2019 = 100)	–	100	8 196	18 389
Allikas: Eurostati Comexti andmebaas

(83)

Kui 2019. aastal eksportis Maroko mõni tuhat ühikut, siis 2020. aastal ja uurimisperioodil ekspordi kasv kiirenes, 1 miljonilt ühikult 2,5 miljoni ühikuni. Registreerimismääruses osutati sellele, et uurimisperioodile järgnevatel kuudel püsis kasvumäär sama nagu uurimisperioodil. Nagu on mainitud eespool põhjenduses 79, oli see müük seotud üksnes algseadmete valmistajate müügikanaliga.

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad: hinna allalöömine ja hinna allasurumine

(84)	Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordist tulenev hinna allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud andmete alusel.

(85)

Asjaomasest riigist liitu saabuva impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Marokost pärit impordi keskmised hinnad

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Eurot/tükk	–	39,2	42,6	44,7
Indeks (2019 = 100)	–	100	109	114
Allikas: Eurostati Comexti andmebaas

(86)	Marokost pärit impordi keskmine hind tõusis 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel ligikaudu 2 euro võrra tüki kohta. Osa müügihinnast on siiski indekseeritud Londoni metallibörsil (LME) alumiiniumihinnaga, mis tõusis sel perioodil märkimisväärselt, ligikaudu 25 %.

(87)	Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(88)	valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul otse sõltumatute klientide jaoks ning

(89)	üksnes Handsi vastavaid impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(90)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 26,9 %.

(91)

Lisaks tuvastas komisjon hindade allasurumise. Nagu on näidatud tabelis 7, müüs liidu tootmisharu 2020. aastal omahinnaga ja uurimisperioodil tootmiskuludest madalama hinnaga. Need on aastad, mil dumpinguhinnaga impordi sissetung oli märkimisväärne ja liidu tootmisharu turuosa vähenes. Seega ei lasknud dumpinguhinnaga impordi madalad hinnad liidu tootmisharul oma müügihindu tõsta, põhjustades uurimisperioodil kahju.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(92)	Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(93)	Nagu on märgitud põhjenduses 30, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(94)

Kahju väljaselgitamisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid makromajanduslikule küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(95)	Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(96)	Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(97)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Toodang (tuhandetes tükkides)	59 182	57 097	44 718	48 752
Indeks (2018 = 100)	100	96	76	82
Tootmisvõimsus (tuhandetes tükkides)	62 614	62 475	61 619	61 294
Indeks (2018 = 100)	100	100	98	98
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	95	91	73	80
Indeks (2018 = 100)	100	97	77	84
Allikas: EUWA ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(98)	Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 18 %. 2018.–2019. aastal vähenes see veidi, 4 %. Tootmine vähenes 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu 12,3 miljoni ühiku võrra ja suurenes uurimisperioodil 4 miljoni ühiku võrra.

(99)	Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes 2 %, järgis tootmisvõimsuse rakendamine samasugust negatiivset suundumust nagu tootmine ja vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %.

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(100)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Müügimaht liidu turul (tuhandetes tükkides)	57 501	55 502	43 110	45 391
Indeks (2018 = 100)	100	97	75	79
Turuosa (%)	73,8	75,2	72,4	70,6
Indeks (2018 = 100)	100	102	98	96
Allikas: EUWA ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(101)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %. 2018.–2019. aastal vähenes see 3 % ja seejärel 12 miljoni ühiku võrra 2020. aastal. Uurimisperioodil suurenes müük 2,2 miljoni ühiku võrra.

(102)

Liidu tootmisharu turuosa suurenes 2018.–2019. aastal veidi ning vähenes 2020. aastal ja ka uurimisperioodil.

4.4.2.3. Tööhõive ja tootlikkus

(103)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Töötajate arv	17 816	17 866	16 963	16 790
Indeks (2018 = 100)	100	100	95	94
Tootlikkus (tükkides töötaja kohta)	3 322	3 196	2 636	2 904
Indeks (2018 = 100)	100	96	79	87
Allikas: EUWA ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(104)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 6 % ja tootlikkus vähenes samal ajal 13 %. Tootlikkuse vähenemise põhjus on peamiselt tootmismahu vähenemine vaatlusalusel perioodil. Vähenev tootlikkus viitab tööjõukulude suurenemisele iga toodetud alumiiniumratta kohta.

4.4.2.4. Kasv

(105)

Nagu selgitatud punktides 4.4.2.1–4.4.2.3, vähenesid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine vastavalt 18 % ja 16 %, mille tulemuseks olid suuremad püsikulud toodetud ühiku kohta ja vähenenud tootlikkus. Tootmisharu kogukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil 1,7 euro võrra tüki kohta (+ 3,4 %). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu keskmine müügihind 3,3 euro võrra tüki kohta (–6,1 %).

(106)

Lisaks vähenes müügimaht liidu turul 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 21 % ja turuosa 5 %. Seetõttu halvenesid liidu tootmisharu finantstulemused. Nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.1, tuli liidu tootmisharul silmitsi seista suuremate tootmiskuludega, suutmata samal ajal oma müügihindu vastavalt korrigeerida.

(107)

Seetõttu on liidu tootmisharu kasvuperspektiivid ohtu sattunud.

4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(108)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(109)

Alumiiniumrataste suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtestati 2010. aastal Hiina suhtes (19). Viimase aegumise läbivaatamise (20) käigus järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud enam olulist kahju ja oli seega toibunud varasemast dumpingust. See leidis kinnitust 2018. ja 2019. aastal, kui liidu tootmisharu finantsolukord paranes oluliselt, enne kui Marokost pärit import hakkas saabuma ja seejärel oluliselt suurenes.

(110)

Sellest tulenevalt kinnitas komisjon, et liidu tootmisharu toibus Hiinast pärit impordi põhjustatud varasemast dumpingust, enne kui Marokost pärit dumpinguhinnaga import liidu turule jõudis.

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Ühiku keskmine müügihind liidu turul (eurodes tüki kohta)	53,9	52,3	49,3	50,6
Indeks (2018 = 100)	100	97	92	94
Tootmiskulu ühiku kohta (eurodes tüki kohta)	49,9	48,2	49,3	51,6
Indeks (2018 = 100)	100	97	99	104
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(112)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 4 %. Liidu tootmisharu ei suutnud müügihindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulud.

(113)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines autotootjatega sõlmitud mitmeaastastel lepingutel, milles fikseeriti kogused ja hinnad. Autotootjad tekitavad hangete kaudu tarnijate vahel tiheda konkurentsi ja valivad välja kaks tarnijat, kes pakuvad parimaid tingimusi; valik tehakse pärast mitut konkurentsivooru, mille käigus ELi tootjad peavad muu hulgas viima oma tingimused vastavusse madalaid hindu pakkuvate Maroko tootjate omadega. Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu tootmiskulude kasvu üle kanda. Kuigi liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõstmise kontekstis müügihindu tõsta, peaks ta põhimõtteliselt suutma oma müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Liidu tootmisharul ei õnnestunud seda aga impordi põhjustatud hinnasurve tõttu vaatlusalusel perioodil teha. See tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise, nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.4.

4.4.3.2. Tööjõukulud

(114)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	35 216	35 700	33 084	35 951
Indeks (2018 = 100)	100	101	94	102
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(115)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas vaatlusalusel perioodil veidi (2 %), nagu ka 2019. aastal, ja kahanes 2020. aastal 6 %, peamiselt COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakute tõttu.

4.4.3.3. Varud

(116)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Lõppvarud (tuhandetes tükkides)	556	439	492	776
Indeks (2018 = 100)	100	79	88	140
Lõppvarud protsendina toodangust (%)	0,9	0,8	1,1	1,6
Indeks (2018 = 100)	100	89	122	177
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(117)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 40 %. Need vähenesid 2019. aastal 21 % ja 2020. aastal 12 % ning kasvasid uurimisperioodil +57 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 113, iseloomustavad liidu alumiiniumrataste tootmisharu tootjate ja klientide vahel sõlmitud mitmeaastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täidetakse kliendi vajaduste põhjal esitatud ostutellimuste alusel. Selle tulemusena saab liidu tootmisharu oma tootmist ja varusid planeerida. Seega ei ole varud liidu tootmisharu tulemuslikkuse hindamisel peamine näitaja.

4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(118)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)	7,5	8,2	0,4	-1,6
Indeks (2018 = 100)	100	109	5	-21
Rahavoog (tuhandetes eurodes)	81 153	82 495	31 805	22 956
Indeks (2018 = 100)	100	102	39	28
Investeeringud (tuhandetes eurodes)	37 788	30 757	19 848	21 845
Indeks (2018 = 100)	100	81	53	58
Investeeringutasuvus	12,0	9,1	0,3	-0,5
Indeks (2018 = 100)	100	76	3	-4
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(119)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(120)

Liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes 2018.–2019. aastal 7,5 %-lt 8,2 %ni, kuid vähenes seejärel järsult 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul, mil teatati kahjumist (–1,6 %). Liidu tootmisharu ei suutnud müügihindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulusid, ja muutus seega kahjumlikuks.

(121)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil järgis netorahavoog kahanevat suundumust, vähenedes märkimisväärselt (72 %). Seetõttu vähenes liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada, mis on täiendav tõend tootmisharu halvenenud finantsolukorrast.

(122)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See järgis samasugust negatiivset suundumust nagu kasumlikkus ja netorahavoog. Investeeringutasuvus vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu teenida oma investeeringute katmiseks piisavalt kasumit. Liidu tootmisharu säilitas vaatlusalusel perioodil oma investeeringute taseme, seda peamiselt seepärast, et vaja oli täita õiguslikke nõudeid ja järgida turu vajadusi, ning tootmisharu ei suutnud tagada nende investeeringute tasuvust. Investeeringutasuvuse negatiivne areng vaatlusalusel perioodil näitas veel, et liidu tootmisharu üldine finantsolukord halvenes märkimisväärselt.

(123)

Valimisse kaasatud liidu tootjate halvenenud finantsolukord mõjutas nende kapitali kaasamise võimet. Kasumlikkuse ja netorahavoo oluline vähenemine viitas tõsisele murele, mis oli seotud liidu tootmisharu likviidsuse olukorraga ning tootmisharu suutlikkusega kaasata kapitali oma äritegevuse ja vajalike investeeringute rahastamiseks.

4.4.4. Järeldus kahju kohta

(124)

Nii makro- kui ka mikromajandusliku tasandi majandusnäitajad üldiselt halvenesid vaatlusalusel perioodil.

(125)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli stabiilne, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 16 %, mille tulemusena suurenesid alumiiniumrataste tootmise püsikulud tonni kohta. Sama suundumust järgides vähenesid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa.

(126)

Liidu tootmisharu finantsolukord halvenes peamiselt tootmiskulude suurenemise tõttu, mida ei suudetud katta müügihindade vastava tõstmisega.

(127)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid samal perioodil 9 %. Dumpinguhinnaga impordi madalamate hindade põhjustatud hinnasurve tõi alates 2020. aastast kaasa kahjumi, mis uurimisperioodil veelgi suurenes. Samal ajal kui netoinvesteeringud vähenesid 42 %, muutus investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil negatiivseks. Ka rahavoo suundumus oli negatiivne, mis mõjutas liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada. Töötajate arv vähenes samal perioodil 6 %; tootlikkus vähenes aga 13 %, mille tulemusena olid tööjõukulud ühe alumiiniumratta kohta suuremad.

(128)

Nagu eespool märgitud, halvenesid majandusnäitajad, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus, vaatlusalusel perioodil oluliselt. See mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, teha vajalikke investeeringuid ja kaasata kapitali, takistades tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist.

(129)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(130)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import muudest kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia, tootmiskulude muutused, liidu tootmisharu eksporditegevus ja mitmeaastaste lepingute mõju.

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

5.1.1. Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(131)

Komisjon uuris asjaomasest riigist pärit impordi mahu muutumist ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(132)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil jätkuvalt, 16 376 ühikult 2019. aastal 1 miljoni ühikuni 2020. aastal ja 2,5 miljoni ühikuni uurimisperioodil. See märkimisväärne kasv jätkus isegi COVID-19 pandeemia ajal.

(133)

Marokost pärit impordi turuosa suurenes 0,0 %-lt 2018. aastal 3,9 %ni uurimisperioodil. Sellest tulenevalt kasvas dumpinguhinnaga import oluliselt alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

5.1.2. Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad ja hinnamõju

(134)

Marokost pärit impordi keskmine hind tõusis 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 14 %. See tõus võib siiski ainult osaliselt kajastada alumiiniumi kui alumiiniumrataste peamise tooraine hinna tõusu Londoni metallibörsil samal perioodil. Nagu selgitatud põhjenduses 90, lõi Marokost pärit import liidu tootmisharu hinnad alla 8,0 %. Igal juhul surusid liidu tootmisharu hindu alla ka märkimisväärsed madalate hindadega impordikogused, sest nagu on selgitatud põhjenduses 113, oli liidu tootmisharu konkurentsivõime säilitamiseks sunnitud hindu langetama nii palju, et hinnad ei katnud enam tootmiskulusid.

5.1.3. Marokost pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olulise kahju vaheline põhjuslik seos

(135)

Marokost pärit impordi mahu suurenemine ja selle impordi madalad keskmised müügihinnad mõjutasid liidu tootmisharu finantsolukorda negatiivselt. Lisaks langetas Maroko tootjate osalemine autotootjate korraldatud hangetes üldisi turuhindu. Liidu tootmisharu ei saanud oma müügihindu tõsta, et kanda tooraine hinnatõus üle klientidele, sest tootmisharul tuli silmitsi seista asjaomase toote impordist tingitud ebaõiglase konkurentsiga. Liidu tootmisharu strateegia kohaselt tuli säilitada tootmismahud ja turuosa, et katta kõrgeid püsikulusid, ning see kahjustas tootmisharu kasumlikkust. Seega takistas Marokost pärit madala hinnaga import liidu tootmisharu hinnatõusu alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses ja avaldas seeläbi hinnasurvet.

(136)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Import kolmandatest riikidest

(137)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

Riik		2018	2019	2020	Uurimisperiood
Türgi	Maht (tuhandetes tükkides)	7 983	7 632	7 010	8 364
	Indeks (2018 = 100)	100	96	88	105
	Turuosa (%)	10,3	10,3	11,8	13,0
	Indeks (2018 = 100)	100	101	115	126
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	53,6	51,9	49,7	51,1
	Indeks (2018 = 100)	100	97	93	95
Hiina	Maht (tuhandetes tükkides)	3 734	3 493	2 230	2 205
	Indeks (2018 = 100)	100	94	60	59
	Turuosa (%)	4,8	4,7	3,7	3,4
	Indeks (2018 = 100)	100	98	77	71
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	50,1	50,3	49,3	53,9
	Indeks (2018 = 100)	100	100	98	108
Tai	Maht (tuhandetes tükkides)	2 228	1 911	1 527	1 487
	Indeks (2018 = 100)	100	86	69	67
	Turuosa (%)	2,9	2,6	2,6	2,3
	Indeks (2018 = 100)	100	90	90	79
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	52,3	50,8	49,0	50,3
	Indeks (2018 = 100)	100	97	94	96
Lõuna-Korea	Maht (tuhandetes tükkides)	1 813	1 577	1 460	1 065
	Indeks (2018 = 100)	100	87	81	59
	Turuosa (%)	2,3	2,1	2,5	1,7
	Indeks (2018 = 100)	100	91	109	74
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	52,2	52,9	50,9	53,5
	Indeks (2018 = 100)	100	101	97	102
Muud kolmandad riigid	Maht (tuhandetes tükkides)	4 612	3 663	3 151	3 279
	Indeks (2018 = 100)	100	79	68	71
	Turuosa (%)	5,9	5,0	5,3	5,1
	Indeks (2018 = 100)	100	85	90	86
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	69,1	74,9	71,1	75,9
	Indeks (2018 = 100)	100	108	103	110
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Maroko	Maht (tuhandetes tükkides)	20 372	18 278	15 380	16 402
	Indeks (2018 = 100)	100	90	75	81
	Turuosa (%)	26,2	24,8	25,8	25,5
	Indeks (2018 = 100)	100	95	98	97
	Keskmine hind (eurodes tüki kohta)	56,2	56,1	54,1	56,5
	Indeks (2018 = 100)	100	100	96	101
Allikas: Eurostati Comexti andmebaas

(138)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli 2018. aastal 26,2 % ja uurimisperioodil 25,5 %. Selle impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 19 % ja selle turuosa järgis osaliselt sama suundumust, vähenedes 3 %. Kõnealuse impordi keskmine hind tõusis 1 % ja oli kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind (+ 12 %) ja oluliselt kõrgem kui asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind (+ 26 %). Ainus riik, mis oma turuosa vaatlusalusel perioodil suurendas (10,3 %-lt 13,0 %ni), oli Türgi. Türgi keskmised hinnad olid aga veidi kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad (+ 1,0 %) ja oluliselt kõrgemad kui asjaomasest riigist pärit impordi hinnad (+ 14 %).

(139)

Seepärast järeldas komisjon esialgu, et import muudest kolmandatest riikidest ei ole liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

5.2.2. COVID-19 pandeemia

(140)

2020. aastal vähenes autotööstuse toodang COVID-19 pandeemia tõttu ligikaudu 4,2 miljoni sõiduki võrra ja avaldas seega otsest mõju varustavatele tarnijatele. Sellega seoses vähenes alumiiniumrataste müük 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 14 miljoni ühiku võrra. Tootmise vähenemine oli eriti märkimisväärne 2020. aasta teises kvartalis, aga turg taastus järgnevatel kuudel. Tootmine suurenes turul 5 miljoni ratta võrra: 60 miljonilt 2020. aastal 65 miljonini uurimisperioodil. Tarbimine aga ei saavutanud 2019. aasta taset, peamiselt autotootjate kasutatavate pooljuhtide nappuse tõttu. Nõudluse suurenemine uurimisperioodil ei toonud kasu mitte liidu tootmisharule, vaid peamiselt Maroko impordile (uurimisperioodil imporditi 2,6 miljonit ühikut ja turuosa oli 4 %). Lisaks müügikoguste ülevõtmisele avaldas Maroko import survet hindade alandamiseks ja ei lasknud liidu tootjatel kulude kasvu oma klientidele üle kanda, mis tõi kaasa käibe olulise vähenemise ja veelgi suurema kahjumi võrreldes 2020. aastaga.

(141)

Sellega seoses avaldas COVID-19 pandeemia liidu tootmisharule negatiivset mõju, seda eriti 2020. aastal, kui liidu tootmisharu tootmistehased tuli ajutiselt sulgeda. Kui turg pärast COVID-19 kriisi taastus, ei saanud liidu tootmisharu siiski kasu, kuna suurenes asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import.

(142)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et COVID-19 pandeemia ei vähendanud põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

5.2.3. Liidu tootmisharu eksporditulemused

(143)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

	2018	2019	2020	Uurimisperiood
Ekspordimaht (tuhandetes ühikutes)	3 454	2 892	2 138	2 719
Indeks (2018 = 100)	100	84	62	79
Keskmine hind (eurodes ühiku kohta)	67,3	68,7	60,6	66,5
Indeks (2018 = 100)	100	102	90	99
Allikas: EUWA ekspordimahu puhul ja küsimustiku kontrollitud vastused keskmise hinna puhul

(144)

Eksportmüük sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil 5,6 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Vaatlusalusel perioodil ekspordimahud kõikusid – kõigepealt vähenesid need 2018.–2020. aastal 38 % ja seejärel suurenesid uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes eksportmüük vaatlusalusel perioodil 21 %. Ühiku ekspordihind oli vaatlusalusel perioodil liidu hindadest oluliselt kõrgem.

(145)

Uurimisperioodil müüs liidu tootmisharu rohkem kui 95 % oma toodangust liidu turul. Kuigi eksporditegevuse halvenemine võis suurendada liidu tootmisharu kantud kahju, järeldas komisjon esialgselt, et arvestades liidu müügi suurt osakaalu võrreldes eksportmüügiga, ei nõrgendanud see suundumus asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

5.2.4. Mitmeaastaste lepingute mõju ja tootmiskulude muutumine

(146)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines autotootjate klientidega sõlmitud mitmeaastastel lepingutel, milles fikseeriti hinnad teatavat tüüpi autode tootmise ajaks. Liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõusu kontekstis müügihindu tõsta. Põhimõtteliselt peaks liidu tootmisharul olema aga võimalik müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Nagu selgitatud punktis 4.4.3.1, jäi liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul stabiilseks, kuigi liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu suurenes 2018. aasta ja uurimisperiood vahelisel ajal 9 %.

(147)

Nagu on näidatud eespool tabelis 7, ei olnud liidu tootmisharul hoolimata aastastest lepingutest 2018. ja 2019. aastal, kui import Marokost puudus, raskusi selliste hindadega müümisel, mis katsid tema tootmiskulud. Kui aga import hakkas 2020. aastal saabuma ja suurenes uurimisperioodil märkimisväärselt, ei suutnud liidu tootmisharu selle impordi tekitatud hinnasurve tõttu enam oma müügihindu viimastes aastastes lepingutes piisavalt kohandada, et katta suurenevad tootmiskulud. Seetõttu teenis liidu tootmisharu 2020. aastal üksnes väga väikest kasumit ja muutus uurimisperioodil kahjumlikuks.

(148)

Seega tundub, et toorainekulude kasvu ja aastastest lepingutest tingitud müügihindade tõusu vaheline ajaline viivitus ei takistanud liidu tootmisharul vaatlusalusel perioodil oma müügihindade kohandamist vastavalt tootmiskulude suurenemisele. Selle tulemusena järeldas komisjon esialgu, et müügihindade fikseerimine aastastes lepingutes ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

5.2.5. Tarbimine

(149)

Kasutajad väitsid, et liidu alumiiniumrataste turu kokkutõmbumine kahjustas liidu tootmisharu.

(150)

Nagu on mainitud põhjenduses 139, vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 13 miljoni ühiku võrra, st 17 %. Liidu müüginäitajad kajastasid liidu tarbimise suundumust. Kui aga tarbimine uurimisperioodil taastus ja suurenes 2020. aastaga võrreldes 8 %, ei saanud liidu tootmisharu Marokost pärit impordi tõttu sellest kasu. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2,9 protsendipunkti võrra, 71,7 %-lt 2020. aastal 68,8 %-le uurimisperioodil, samal ajal kui Marokost pärit impordi turuosa suurenes 129 %, 1,7 %-lt 2020. aastal 3,9 %ni uurimisperioodil. Seega tekitas liidu tootmisharule kahju pigem madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve ja mitte tarbimise vähenemisest tingitud mahtude vähenemine.

(151)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et turunõudluse 17 % vähenemist ei saa pidada kahju põhjuseks, mis nõrgendas põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(152)

Liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega samal ajal toimus asjaomasest riigist pärit dumpinguhindadega alumiiniumrataste impordimahtude suurenemine.

(153)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Arvesse võeti mõju, mida avaldasid import muudest kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia ja nõudluse vähenemine, tootmiskulude muutused, liidu tootmisharu eksporditegevus ja mitmeaastased lepingud.

(154)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

6. MEETMETE TASE

(155)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

6.1. Kahjumarginaal

(156)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(157)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(158)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon võttis arvesse kasumit, mida valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid enne seda, kui Marokost pärit ebaõiglase impordi kasv kiirenes ja see import hakkas liidu tootmisharu kahjustama. Selleks kasumimarginaaliks määrati 7,9 %, mis vastab liidu tootmisharu 2018.–2019. aasta keskmisele kasumile.

(159)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Leiti, et liidu tootmisharu väited on tõepoolest põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele vaatlusalusel perioodil. See erinevus, mida väljendati protsendina käibest, oli 0,4 %.

(160)

See 0,4 % lisati põhjenduses 158 mainitud 7,9 % baaskasumile, saades taotletavaks kasumiks 8,3 %.

(161)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 0,5 eurot tüki kohta. See lisakulu lisati eespool põhjenduses nimetatud mittekahjustavale hinnale.

(162)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinna 55,9 eurot tüki kohta, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(163)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Maroko eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste tegemisel, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(164)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendus 73).

Riik	Äriühing	Dumpingumarginaal (%)	Kahjumarginaal (%)
Maroko	Hands	8,0	44,0
	Kõik teised äriühingud	16,5	51,6

7. LIIDU HUVID

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(165)

Dumpinguvastaste meetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed võimaldavad liidu tootmisharul kohandada oma müügihindu, et katta suuremaid tootmiskulusid. Seega muutuks liidu tootmisharu finantsolukord jätkusuutlikuks, võimaldades teha tulevasi investeeringuid, eelkõige aga vastata keskkonna- ja sotsiaalsetele nõuetele.

(166)

Meetmete puudumise korral kannab liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahju ja tootmisharu finantsolukord halveneb eelkõige kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo seisukohast tõenäoliselt veelgi, ohustades tootmisharu elujõulisust, eelkõige võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, mis jätkus pärast uurimisperioodi lõppu.

7.2. Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(167)

Uurimise algatamise ajal võeti ühendust importijatega. Ükski neist ei teinud siiski uurimise käigus koostööd.

(168)

Kasutajate hulgas tegid koostööd kaks autotootjat ja nende ühendus, st ACEA.

(169)

Autotootjad on liidu alumiiniumrataste tootmisharu kliendid. Nad hangivad juba umbes 70 % vajaminevatest alumiiniumratastest liidu tootmisharult. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa liidu turul oli uurimisperioodil 3,9 % ning muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli 25,5 %, kusjuures nende hinnatase oli liidu tootmisharu omast kõrgem. Seega on autotootjatel lisaks liidu tootmisharule ja Marokole ka muid tarneallikaid. Seda kinnitas ka asjaolu, et alumiiniumrataste ostud Marokost moodustasid umbes 30 % kahe kasutaja kõigist alumiiniumrataste ostudest uurimisperioodil. Küsimustiku vastused esitanud kahe kasutaja andmete põhjal moodustasid alumiiniumrattad ühtlasi ligikaudu 0,5 % nende tootmiskuludest. Sellest tulenevalt tegi komisjon esialgse järelduse, et alumiiniumratastega seotud meetmete mõju on autotootjate jaoks piiratud.

(170)

ACEA väitis, et Marokost pärit import vastab liidu autotootjate strateegilistele vajadustele, mida liidu alumiiniumrataste tootjad ei suuda rahuldada, sest viimased otsustavad tahtlikult oma tootmisvõimsust mitte suurendada. Seetõttu ei ole autotootjatel muud valikut kui mitmekesistada oma tarneallikaid, sealhulgas tugineda erinevatele impordiallikatele.

(171)

Nagu on mainitud põhjenduses 40, tarnib liidu alumiiniumrataste tootmisharu autotootjatele ja tootmisharu tegevus sõltub nende suurte äriühingutega sõlmitud hankelepingutest. Alumiiniumrataste tarnijate nimetamine ja seega ka rataste tegelik tarnimine toimub aastaid enne autotootmist, mis peaks andma alumiiniumrataste tootmisharule aega oma tööstustoodangu kohandamiseks. Vajaduse korral võiks liidu alumiiniumrataste tootmisharu suurendada oma tootmisvõimsust suhteliselt lühikese etteteatamisega, kuna vajalik investeering ei puuduta ahjusid ega värvimiskabiine, vaid lihtsasti paigaldatavaid valumasinaid. Seega, kui liidu alumiiniumrataste tootjad ei investeerinud täiendavasse tootmisvõimsusesse, oli see pigem tingitud sellest, et puudusid piisavad tulevased lepingud autotootjatega. Seepärast ei olnud liidu tootmisharul piisavat stiimulit investeerida täiendavasse tootmisvõimsusesse, kuna puudus prognoositav kasvav nõudlus tema toodangu järele. Lisaks oli liidu tarbimine uurimisperioodil 64,31 miljonit ühikut. Liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus oli uurimisperioodil 61,29 miljonit ühikut, samal ajal kui liidu kogutoodang oli 48,75 miljonit ühikut ja liidu tootmisharu eksport 2,71 miljonit ühikut. Seega on liidu tootmisharul juba piisav tootmisvõimsus, et katta peaaegu kogu liidu alumiiniumrataste nõudlus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(172)

ACEA väitis, et liidu alumiiniumrataste tootmisharu tootmisvõimsus ei vastanud autotootjate kehtestatud vaba tootmisvõimsuse nõuetele (liidu tootmisharu teatas tootmisvõimsuse kõrgest rakendusastmest, mis oli üle 95 %), ning seetõttu olid autotootjaid sunnitud oma hankimist mitmekesistama, hankides eelkõige Marokost.

(173)

Komisjon märkis, et ei esitatud tõendeid selle kohta, et liidu alumiiniumrataste tootmisharu kaotas oma tootmisvõimsusega seotud probleemide tõttu hankeid või et liidu alumiiniumrataste tootmisharu ei suutnud autotootjate tellimuste alusel alumiiniumrattaid tarnida. Lisaks oli uurimisperioodil kindlaks tehtud tootmisvõimsuse rakendamine 80 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(174)

ACEA väitis, et COVID-19 pandeemia mõju on tarneahelaid häirinud ja et COVID-19 pandeemia tabas autotootjaid rängalt, sest 2019. aastal vähenes tootmine kokku 4,2 miljoni sõiduki võrra, mis moodustab 22,9 % liidu toodangust. Autotootjate kasumlikkus vähenes. See mõjutas sarnaselt ka autotööstuse tarnijaid.

(175)

Komisjon märkis, et enamik autotootjatest teatas 2021. eelarveaastal kasumist, mis ületas eelmistel aastatel teatatud tavapärast protsenti (21).

(176)

Toimikus ei ole muud teavet, mis näitaks, et meetmetel oleks kasutajatele oluline negatiivne mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

7.3. Järeldus liidu huvide kohta

(177)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Marokost pärit alumiiniumrataste impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(178)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(179)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Riik	Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks
Maroko	HANDS 8 S.A.	8,0 %
Maroko	Kõik teised äriühingud	16,5 %

(180)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomase äriühingu puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidilise isiku toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(181)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(182)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(183)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(184)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist oluliselt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(185)

Alumiiniumrataste statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (22) (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole aga alumiiniumrataste jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast tuleb sätestada, et kilogrammides või tonnides esitatud kaalu kõrval esitataks vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv.

9. REGISTREERIMINE

(186)

Nagu on mainitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli tagada võimalus nõuda vajaduse korral alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tollimaksud sisse tagasiulatuvalt.

(187)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(188)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

10. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE

(189)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. Selliseid märkusi ei laekunud. Pärast eelavalikustamist uurimise muude aspektide kohta saadud märkusi, mis ei ole seotud arvutuste täpsusega, võetakse arvesse uurimise lõppetapis.

11. LÕPPSÄTTED

(190)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon nad ära kuulaks. Huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist ka kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(191)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse HS-rubriikidesse 8701–8705 kuuluvate mootorsõidukite Marokost pärit alumiiniumrataste (tarvikutega või ilma, rehvidega või ilma) suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 alla (TARICi koodid 8708701015, 8708701050, 8708705015 ja 8708705050).

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool nimetatud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Riik	Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Maroko	HANDS 8 S.A.	8,0 %	C873
Maroko	Kõik teised äriühingud	16,5 %	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingu jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, ekspordiks Euroopa Liitu müüdav (vaatlusalune toode) (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) Marokos. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

5. Kui lõikes 1 nimetatud toote kohta esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, märgitakse deklaratsiooni asjaomasele väljale imporditud toodete tükiarv, ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuris kindlaks määratud lisaühiku kohaldamist.

6. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Huvitatud isikud, kes soovivad, et kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi ja võib vajaduse korral otsustada, kas need rahuldada või mitte.

Artikkel 3

1. Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada rakendusmääruse (EL) 2022/934 artikli 1 kohane impordi registreerimine.

2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Marokost pärit teatavate alumiiniumrataste importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 464, 17.11.2021, lk 19).

(3) Komisjoni 16. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/934, millega kehtestatakse Marokost pärit teatavate alumiiniumrataste impordi registreerimise nõue (ELT L 162, 17.6.2022, lk 27).

(4) Komisjon, How to Make an Anti-Dumping Complaint. A Guide, lk 7–8, kuid ka lk 13, 27, 29, 52, 59 ja 67, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/december/tradoc_112295.pdf.

(5) Samas, lk 3.

(6) Vt kaebuse punkt 108 ja selle lisa D2.

(7) https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2563.

(8) Nagu on selgitatud põhjenduses 5, ei avaldata konfidentsiaalsuse tagamiseks liidu tootjate ja kahe kasutaja nimesid.

(9) ELT C 86, 16.3.2020, lk 6.

(10) ELT C 86, 16.3.2020, lk 6.

(11) Henri-Louis Vedie, L’automobile: une filière marocaine stratégique, leader du secteur en Afrique, Policy Center for the New South, poliitikadokument 20/34, november 2020 (kättesaadav aadressil https://www.policycenter.ma/sites/default/files/2021-01/PP%20-%2020-34%20%28Henri-louis%20Vedie%29_0.pdf).

(12) Näiteks Renault’ kontsern eksportis üle 95 % oma Tangieris valmistatud toodangust (vt https://www.tac.ma/news/english-1m-vehicles-exported-from-tangermed/).

(13) Vt „LA LOI N° 19–94 RELATIVE AUX ZONES FRANCHES D’EXPORTATION“, Bulletin Officiel, 15.2.1995, nr 4294, lk 117–121.

(14) Vt „LA LOI N° 19–94 RELATIVE AUX ZONES FRANCHES D’EXPORTATION“, Bulletin Officiel, 15.2.1995, nr 4294, lk 117–121, muudetud seadusega 14.21, et muuta termin zone franche terminiks zone d’accélération industrielle. Vt ka „Code des douanes et impôts indirects relevant de l’administration des douanes et impôts indirects approuvé par le dahir portant loi n° 1–77-339 du 25 chaoual 1397 (9 octobre 1977), tel qu’il a été modifié et complete“.

(15) EÜ – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud (WT/DS141/R, 30.10.2000, punktid 74–77).

(16) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 29, 20.1.2022, lk 34).

(17) Komisjoni 23. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/109, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit mootorsõidukite teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 18, 24.1.2017, lk 1).

(18) Rakendusmäärus (EL) 2017/109.

(19) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 964/2010, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumrataste impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 282, 28.10.2010, lk 1).

(20) Rakendusmäärus (EL) 2017/109, põhjendus 169.

(21) Toimikusse lisatud märkus mõne autotootja avaldatud 2021. aasta aruannete kohta.

(22) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 188

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 15. juuli 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, 9. märts 2022, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2022/1215, 7. juuli 2022, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse süvalesta püügi keeld 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes	46
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1216, 8. juuli 2022, millega kehtestatakse 2022. aastaks teatavaid ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavaid haldus- ja kohapealseid kontrolle käsitlevad erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) nr 615/2014 ja (EL) 2015/1368 ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/725	49
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1217, 14. juuli 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 185/2013 Hispaaniale 2021., 2022. ja 2023. aastaks eraldatud püügikvootidest mahaarvamiste osas	62
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1218, 14. juuli 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/620 teatavaid lisasid seoses teatavate liikmesriikide või nende tsoonide taudivaba staatuse heakskiitmisega seoses teatavate loetellu kantud taudidega ning teatavate loetellu kantud taudide likvideerimisprogrammide heakskiitmisega ( 1 )	65
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1219, 14. juuli 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2020/2235 III lisa seoses teatavate liittoodete saadetiste liitu toomiseks ja läbi liidu vedamiseks vajalike sertifikaatide näidistega ( 1 )	75
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1220, 14. juuli 2022, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL kohaldamiseks seoses vorminguga, milles kolmandate riikide äriühingute filiaalid ja pädevad asutused peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 41 lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ( 1 )	98
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1221, 14. juuli 2022, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Marokost pärit alumiiniumrataste impordi suhtes	114
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1222, 12. juuli 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Lissaboni eriliidu assambleel	142
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1223, 12. juuli 2022, mis käsitleb 10. ja 11. Euroopa Arengufondi projektidest vabanenud vahendite eraldamist, et rahastada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides meetmeid toiduga kindlustatuse kriisi ja majandusšoki leevendamiseks, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu	147
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/1224, 13. juuli 2022, millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/1179 (ATALANTA/5/2022)	150

Nr	03/TQ109
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru	GHL/1N2AB.
Liik	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
Püügipiirkond	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed
Kuupäev	20. juuni 2022

Kalavaru	Esialgne kvoot 2009. aastal	Kohandatud kvoot 2009. aastal	Tuvastatud püük 2009. aastal	Kvoodi ja püügi erinevus (ülepüük)	Mahaarvamine 2013. aastal	Mahaarvamine 2014. aastal	Mahaarvamine 2015. aastal	Mahaarvamine 2016. aastal	Mahaarvamine 2017. aastal	Mahaarvamine 2018. aastal	Mahaarvamine 2019. aastal	Mahaarvamine 2020. aastal	Mahaarvamine 2021. aastal	Mahaarvamine 2022. aastal	Mahaarvamine 2023. aastal
MAC8C 3411	29 529	25 525	90 954	–65 429	100	100	100	5 544	6 283	4 805	7 762	3 328	8 944	2 411	0
ANE08 (1)								3 696	4 539	2 853	3 696	3 696	3 696	3 696	180

		Parandused
	*	Komisjoni 30. mai 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/913 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002) parandus ( ELT L 158, 13.6.2022 )	152