14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1206,

12. juuli 2022,

mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkti a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkti v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	2. juulil 2019 sõlmiti Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (edaspidi „konventsioon“).

(2)

Konventsiooni eesmärk on edendada süvendatud rahvusvahelise õigusalase koostöö kaudu õiguskaitse kättesaadavust kõikjal maailmas. Eelkõige on konventsiooni eesmärk vähendada piiriüleste kohtuasjade ja vaidluste lahendamisega seotud riske ja kulusid ning seeläbi hõlbustada rahvusvahelist kaubandust, investeerimist ja liikuvust.

(3)	Liit osales aktiivselt läbirääkimistel, mis viisid konventsiooni vastuvõtmiseni, ja jagab konventsiooni eesmärke.

(4)

Praegu seisavad ELi kodanikud ja ettevõtjad, kes taotlevad ELis tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist kolmandas riigis, silmitsi killustatud õigusmaastikuga, kuna tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks kõikehõlmav rahvusvaheline raamistik puudub. Rahvusvaheliste kauba- ja investeerimisvoogude kasv suurendab neid õigusriske liidu kodanike ja ettevõtjate jaoks.

(5)

See olukord tuleks seetõttu lahendada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste prognoositava piiriülese tunnustamise ja täitmise süsteemi kaudu. Neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes osalemisega riikidevahelises kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise süsteemis, näiteks kohtuotsuste konventsiooniga loodud süsteemis. Samal ajal võimaldaks konventsioon tunnustada ja täita kolmanda riigi kohtuotsuseid liidus üksnes juhul, kui on järgitud liidu õiguses kehtestatud aluspõhimõtteid.

(6)	Konventsiooni artikli 26 kohaselt võivad piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, mis on pädevad teatavates või kõigis konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, näiteks liit, konventsioonile alla kirjutada, selle heaks kiita või sellega ühineda.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 3 lõike 2 kohaselt kuulub liidu ainupädevusse rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseid norme või muuta nende reguleerimisala. Konventsioon mõjutab liidu õigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 (2). Sellest tulenevalt on liidul kõigis konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ainupädevus.

(8)	Konventsiooni artikli 24 lõike 3 ja artikli 28 kohaselt võib konventsiooniga ühinemine toimuda enne selle jõustumist.

(9)	Liit peaks seetõttu konventsiooniga ühinema.

(10)	Konventsiooniga ühinedes peaks liit esitama vastavalt konventsiooni artiklile 27 deklaratsiooni selle kohta, et tal on pädevus kõigis konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Kuna liit konventsiooniga ühineb, oleks see liikmesriikidele siduv.

(11)

Mitteeluruumi üüri või renti puudutavates kohtuasjades annab määrus (EL) nr 1215/2012 erandliku pädevuse selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane kinnisasi asub. Konventsioonis selliseid mitteeluruumi üüri või renti puudutavaid erandliku pädevuse norme ei ole. Seetõttu peaks liit konventsiooniga ühinedes teatama vastavalt konventsiooni artiklile 18, et ta ei kohalda konventsiooni liidus asuva kinnisasja mitteeluruumina üürimise või rentimise suhtes.

(12)	Määrus (EL) nr 1215/2012 on Iirimaale siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(13)	Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ühinemine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga kiidetakse liidu nimel heaks (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma konventsiooni artikli 24 lõikes 4 osutatud ühinemiskirja (edaspidi „ühinemiskiri“).

Artikkel 3

Liit esitab ühinemiskirja hoiule andmise ajal kooskõlas konventsiooni artikli 27 lõikega 1 järgmise deklaratsiooni:

„Euroopa Liit teatab kooskõlas konventsiooni artikli 27 lõikega 1, et tal on pädevus kõigis käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Liidu liikmesriigid ei osale konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel ega heakskiitmisel, ent konventsioon on nende suhtes siduv, kuna sellega ühineb Euroopa Liit.

Käesolevas deklaratsioonis ei hõlma mõiste „Euroopa Liit“ Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt Taani Kuningriiki.“

Artikkel 4

Ühinemiskirja hoiule andmise ajal esitab liit vastavalt konventsiooni artiklile 18 kinnisasja mitteeluruumina üürimise või rentimise kohta järgmise deklaratsiooni:

„Euroopa Liit teatab vastavalt konventsiooni artiklile 18, et ta ei kohalda konventsiooni Euroopa Liidus asuva kinnisasja mitteeluruumina üürimise või rentimise suhtes.“

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval (4).

Brüssel, 12. juuli 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. STANJURA

(1) 23. juuni 2022. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab konventsiooni jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/4

TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES TEHTUD VÄLISRIIGI KOHTUOTSUSTE TUNNUSTAMISE JA TÄITMISE KONVENTSIOON

Käesoleva konventsiooni osalised,

soovides õigusalase koostöö kaudu edendada igaühe reaalset juurdepääsu õigusemõistmisele ning hõlbustada reeglitel põhinevat mitmepoolset kaubandust ja investeerimist, samuti liikuvust,

uskudes, et kõnealust koostööd saab süvendada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ühtsete põhireeglite kehtestamise abil, et hõlbustada selliste kohtuotsuste tulemuslikku tunnustamist ja täitmist,

olles veendunud selles, et kõnealune süvendatud õigusalane koostöö nõuab eelkõige rahvusvahelist õiguskorda, mis tagab välisriigi kohtuotsuste üleilmse liikumise suurema prognoositavuse ja õiguskindluse, ning et see täiendab 30. juuni 2005. aasta kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlevat konventsiooni,

on otsustanud sõlmida sel eesmärgil käesoleva konventsiooni ja leppinud kokku järgmises.

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes. Seda ei kohaldata maksu-, tolli- ega haldusasjade suhtes.

2. Konventsiooni kohaldatakse ühe osalisriigi kohtu tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise suhtes teises osalisriigis.

Artikkel 2

Kohaldamisalast väljajätmine

1. Konventsiooni ei kohaldata järgmiste küsimuste suhtes:

a)	füüsiliste isikute õiguslik seisund ning nende õigus- ja teovõime;

b)	ülalpidamiskohustus;

c)	muud perekonnaõigusega, sealhulgas abieluvaraga, seotud küsimused ja muud abielust või abieluga sarnanevatest suhetest tulenevad õigused või kohustused;

d)	testamendid ja pärimisasjad;

e)	maksejõuetus, kokkulepped võlausaldajatega, finantseerimisasutuste kriisilahendus ja muud samalaadsed küsimused;

f)	reisijate- ja kaubavedu;

g)	piiriülene merereostus, merereostus väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel, laevade põhjustatud merereostus, mereõiguslike nõuetega seotud vastutuse piiramine, üldavarii;

h)	vastutus tuumakahjustuste korral;

i)	juriidiliste isikute või juriidiliste või füüsiliste isikute ühingute kehtivus, tühisus või likvideerimine ning nende organite otsuste kehtivus;

j)	avalikes registrites sisalduvate kannete kehtivus;

laim;

l)	eraelu puutumatus;

m)	intellektuaalomand;

n)	relvajõudude tegevus, sealhulgas nende töötajate tegevus teenistuskohustuste täitmisel;

o)	õiguskaitsetegevus, sealhulgas õiguskaitsetöötajate tegevus teenistuskohustuste täitmisel;

konkurentsiküsimused, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus põhineb tegevusel, mis kujutab endast ettevõtjatevahelist konkurentsivastast kokkulepet või tegelike või võimalike konkurentide kooskõlastatud tegevust, et leppida kokku hinnas, osaleda pakkumismahhinatsioonides, kehtestada tootmismahu piiranguid või kvoote või jagada turge klientide, tarnijate, territooriumide või kaubandusharude jagamise kaudu ning kui selline käitumine ja selle tagajärjed ilmnesid otsuse teinud kohtu asukohariigis;

q)	riigivõla restruktureerimine ühepoolsete riiklike meetmete kaudu.

2. Otsust ei jäeta käesoleva konventsiooni kohaldamisalast välja, kui küsimust, mille suhtes käesolevat konventsiooni ei kohaldata, käsitleti menetluses, milles kohtuotsus tehti, kõigest eelküsimusena, mitte menetluse esemena. Eelkõige ei jää kohtuotsus konventsiooni kohaldamisalast välja üksnes seetõttu, et kõnealune küsimus tõstatati kostja vastuses ja see ei olnud menetluse ese.

3. Konventsiooni ei kohaldata vahekohtu ega sellega seotud menetluste suhtes.

4. Kohtuotsus ei jää käesoleva konventsiooni kohaldamisalast välja üksnes seetõttu, et üks menetlusosaline oli riik, sealhulgas riigi valitsus, valitsusasutus või riiki esindav isik.

5. Konventsioon ei mõjuta riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide või nende varaga seotud privileege ega immuniteete.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kostja“ – isik, kelle vastu on esitatud otsuse teinud kohtu asukohariigis nõue või vastunõue;

„kohtuotsus“ – igasugune kohtulahend, mille kohus on konkreetses kohtuasjas teinud, sealhulgas otsus või määrus, ning samuti kohtu (sealhulgas kohtuametniku) tehtud otsus kohtukulude kohta, eeldusel et see on seotud sisulise kohtulahendiga, mida võidakse käesoleva konventsiooni alusel tunnustada või täita. Esialgseid õiguskaitsevahendeid kohtuotsusena ei käsitata.

2. Üksuse või isiku, välja arvatud füüsilise isiku, asukohaks loetakse seda riiki,

a)	kus on tema põhikirjajärgne asukoht;

b)	mille õiguse alusel ta on asutatud;

c)	kus on tema juhatuse asukoht või

d)	kus on tema peamine tegevuskoht.

II PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 4

Üldsätted

1. Osalisriigi (otsuse teinud kohtu asukohariik) kohtu tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises osalisriigis (taotluse saanud riik) kooskõlas käesoleva peatüki sätetega. Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võib keelduda ainult käesolevas konventsioonis sätestatud põhjustel.

2. Taotluse saanud riigis ei vaadata kohtuotsust sisuliselt läbi. Seda võib kaaluda ainult juhul, kui see on vajalik konventsiooni kohaldamiseks.

3. Kohtuotsust tunnustatakse ainult juhul, kui see kehtib otsuse teinud kohtu asukohariigis, ning seda täidetakse ainult juhul, kui see kuulub täitmisele otsuse teinud kohtu asukohariigis.

4. Kohtuotsuse tunnustamise või täitmise võib edasi lükata või selle tunnustamisest või täitmisest võib keelduda, kui lõikes 3 osutatud kohtuotsus kuulub läbivaatamisele otsuse teinud kohtu asukohariigis või kui kohtuotsuse vaidlustamise tavaline tähtaeg ei ole veel möödunud. Keeldumine ei välista kohtuotsuse tunnustamise või täitmise taotlemist edaspidi.

Artikkel 5

Tunnustamise ja täitmise alused

1. Kohtuotsust on võimalik tunnustada ja täita juhul, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	isiku, kelle suhtes tunnustamist või täitmist taotletakse, peamine elu- või asukoht oli otsuse teinud kohtu asukohariigis sel ajal, kui isik astus otsuse teinud kohtus menetlusse;

b)	füüsilise isiku, kelle suhtes tunnustamist või täitmist taotletakse, peamine tegevuskoht oli otsuse teinud kohtu asukohariigis sel ajal, kui isik astus otsuse teinud kohtus menetlusse ja kohtuotsuse aluseks olev nõue tekkis kõnealusest tegevusest;

c)	isik, kelle suhtes tunnustamist või täitmist taotletakse, on isik, kes esitas kohtuotsuse aluseks oleva nõude, välja arvatud vastunõue;

d)	kostjal oli filiaal, esindus või muu üksus, mis ei olnud eraldiseisev juriidiline isik, otsuse teinud kohtu asukohariigis sel ajal, kui isik astus otsuse teinud kohtus menetlusse ja kohtuotsuse aluseks olev nõue tekkis kõnealuse filiaali, esinduse või üksuse tegevusest;

e)	kostja nõustus sõnaselgelt kohtuotsuse teinud kohtu pädevusega menetluses, milles otsus tehti;

kostja esitas oma sisulised argumendid otsuse teinud kohtus, ilma et ta oleks vaidlustanud kohtu pädevust otsuse teinud kohtu asukohariigi õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et pädevuse või selle teostamise vaidlustamine ei oleks kõnealuse õiguse kohaselt olnud edukas;

kohtuotsuse ese oli lepinguline võlasuhe ja otsus tehti selle riigi kohtus, kus kohustus täideti või oleks tulnud täita vastavalt

i)	pooltevahelisele kokkuleppele või

ii)	lepingu suhtes kohaldatavale õigusele, kui kohustuse täitmise koht ei olnud kokku lepitud,

välja arvatud juhul, kui kostja tegevusel seoses tehinguga selgelt puudus eesmärgipärane ja sisuline seos kõnealuse riigiga;

h)	kohtuotsus on tehtud kinnisasja üüri või rendiga seotud küsimuses ja selle on teinud selle riigi kohus, kus kinnisasi asub;

i)	kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks ja see puudutas lepingulist võlasuhet, mis on tagatud sellise kinnisasjaga seotud asjaõigusega, mis asub otsuse teinud kohtu asukohariigis, kui lepinguline nõue esitati koos kõnealuse asjaõigusega seotud nõudega sama kostja vastu;

j)	kohtuotsus on tehtud lepinguvälise võlasuhte kohta, mis tuleneb surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, materiaalse vara kahjustamisest või kaotusest, ning selle kahju otseselt põhjustanud tegu või tegevusetus toimus otsuse teinud kohtu asukohariigis, olenemata kohast, kus kahju tekkis;

kohtuotsus käsitleb vabatahtlikult asutatud ja kirjalikult kinnitatud usaldushalduse (trust) kehtivust, ülesehitust, mõju, haldamist või muutmist ning

i)	menetluse algatamise ajal oli otsuse teinud kohtu asukohariik määratud usaldushalduse loomisdokumendiga riigiks, mille kohtutes vaidlused sellistes küsimustes tuleb lahendada, või

ii)	menetluse algatamise ajal oli otsuse teinud kohtu asukohariik määratud usaldushalduse loomisdokumendiga sõnaselgelt või kaudselt riigiks, kus usaldushalduse peamine haldamiskoht asub.

Seda lõiku kohaldatakse ainult kohtuotsuste suhtes, mis on tehtud usaldushaldussuhtes olevate või olnud isikute vahelise usaldushalduse siseaspektide kohta;

kohtuotsus on tehtud vastunõude kohta

i)	osas, milles see tehti vastunõude esitaja kasuks, eeldusel et vastunõude aluseks oli sama tehing või sündmus, mis oli nõude aluseks, või

ii)	osas, milles see tehti vastunõude esitaja kahjuks, välja arvatud juhul, kui otsuse teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt tuli vastunõue esitada, et vältida sellekohase õiguse kaotamist;

m)	kohtuotsuse on teinud kohus, mis oli määratud kokkuleppes, mis oli sõlmitud või jäädvustatud kirjalikult või muu sidevahendi abil, mis võimaldab infole hiljem juurde pääseda, et seda kasutada, mitte erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määratud kohus.

Käesoleva lõigu kohaldamisel on erandliku kohtualluvuse kokkulepe kahe või enama osalise vahel sõlmitud kokkulepe, milles nimetatakse konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks ühe osalisriigi kohtud või ühe osalisriigi üks konkreetne kohus või mitu konkreetset kohut ning välistatakse teiste kohtute pädevus kõnealuste vaidluste lahendamisel.

2. Kui tunnustamist või täitmist taotletakse füüsilise isiku suhtes, kes tegutseb peamiselt isiklikel, perekondlikel või majapidamisega seotud eesmärkidel (tarbija) tarbijalepinguga seotud küsimustes, või töövõtja suhtes tema töölepinguga seotud küsimuses, siis

a)	kohaldatakse lõike 1 punkti e ainult juhul, kui kohtule on esitatud suuline või kirjalik nõusolek;

b)	ei kohaldata lõike 1 punkte f, g ja m.

3. Lõiget 1 ei kohaldata kohtuotsuse suhtes, mis tehti kinnisasja eluruumina üürimise või rentimise kohta või kinnisasja registreerimise kohta. Sellist kohtuotsust tunnustakse ja täidetakse ainult siis, kui selle tegi selle riigi kohus, kus kinnisasi asub.

Artikkel 6

Tunnustamise ja täitmise erandlik alus

Olenemata artiklist 5 tunnustatakse ja täidetakse kinnisasjaõigusega seotud kohtuotsust ainult siis, kui kinnisasi asub otsuse teinud kohtu asukohariigis.

Artikkel 7

Tunnustamisest ja täitmisest keeldumine

1. Tunnustamisest või täitmisest võib keelduda, kui

menetlust algatavat dokumenti või samaväärset dokumenti, mis sisaldab nõude olulisemaid elemente,

ei toimetatud kostja kätte piisavalt aegsasti ega viisil, mis võimaldanuks tal oma kaitset korraldada, välja arvatud juhul, kui kostja ilmus kohtusse ja võttis hagi suhtes seisukoha, ilma et ta oleks otsuse teinud kohtus dokumentide kättetoimetamist vaidlustanud, eeldusel et otsuse teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt oleks selline vaidlustamine lubatud, või

ii)	see toimetati taotluse saanud riigis kostja kätte viisil, mis on vastuolus taotluse saanud riigi aluspõhimõtetega dokumentide kättetoimetamise valdkonnas;

b)	kohtuotsuseni jõuti pettuse teel;

c)	tunnustamine või täitmine oleks ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga, sealhulgas juhul, kui kohtuotsuseni viinud konkreetne menetlus oli vastuolus kõnealuse riigi õiglase menetluse põhimõtetega, ning juhul, kui rikuti kõnealuse riigi julgeolekut või suveräänsust;

d)	menetlus otsuse teinud kohtus oli vastuolus kokkuleppega või usaldushalduse loomisdokumendi sättega, mille kohaselt kõnealune vaidlus tuli lahendada mõne muu riigi kui otsuse teinud kohtu asukohariigi kohtus;

e)	kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis tehti taotluse saanud riigi kohtus samade poolte vahel aset leidnud kohtuvaidluses, või

f)	kohtuotsus on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis tehti mõne teise riigi kohtus samade poolte vahel ja samas asjas aset leidnud kohtuvaidluses, eeldusel et varasem otsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks taotluse saanud riigis.

2. Otsuse tunnustamise või täitmise võib edasi lükata või tunnustamisest või täitmisest võib keelduda, kui samade poolte vahel ja samas asjas aset leidnud kohtuvaidlusega seoses on pooleli menetlus taotluse saanud riigi kohtus ning

a)	taotluse saanud riigi kohtu poole pöörduti enne otsuse teinud kohut ja

b)	kohtuvaidluse ja taotluse saanud riigi vahel on tihe seos.

Käesoleva lõike kohane keeldumine ei välista kohtuotsuse tunnustamise või täitmise taotlemist edaspidi.

Artikkel 8

Eelküsimused

1. Käesoleva konventsiooni kohaselt ei tunnustata ega täideta eelküsimuses tehtud otsust, kui see otsus on tehtud küsimuses, mille suhtes konventsiooni ei kohaldata, või artiklis 6 osutatud küsimuses, milles tegi otsuse mõne muu riigi kui kõnealuses artiklis osutatud riigi kohus.

2. Kui kohtuotsuse aluseks oli eelotsus küsimuses, mille suhtes käesolevat konventsiooni ei kohaldata, või artiklis 6 osutatud küsimuses, milles tegi otsuse mõne muu riigi kui kõnealuses artiklis osutatud riigi kohus, võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest selles osas keelduda.

Artikkel 9

Võimalus tunnustada või täita kohtuotsuse eraldatavat osa

Kohtuotsuse eraldatavat osa tunnustatakse või täidetakse, kui selle kohta on esitatud eraldi taotlus või kui käesoleva konventsiooni kohaselt on võimalik tunnustada või täita ainult osa kohtuotsusest.

Artikkel 10

Kahju hüvitamine

1. Kui kohtuotsusega nähakse ette kahjuhüvitis, sealhulgas hoiatav või karistuslik kahjuhüvitis, millega ei hüvitata kannatanud poolele tegelikult tekitatud kahju või kahjustusi, võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest selles osas keelduda.

2. Kohus, kelle poole on pöördutud, võtab arvesse seda, kas ja millisel määral saab otsuse teinud kohtu poolt ette nähtud kahjuhüvitist kasutada menetluskulude katmiseks.

Artikkel 11

Kohtulikud kompromissid

Kohtulikud kompromissid, mille on kinnitanud osalisriigi kohus või mis on sõlmitud kõnealuses kohtus peetud kohtumenetluse raames ning mida täidetakse nimetatud kohtu asukohariigis samaväärselt kohtuotsusega, kuuluvad käesoleva konventsiooni kohaselt täitmisele samaväärselt kohtuotsustega.

Artikkel 12

Esitatavad dokumendid

1. Otsuse tunnustamist või täitmist taotlev kokkuleppeosaline esitab järgmised dokumendid:

a)	kohtuotsuse täielik ja tõestatud koopia;

b)	tagaseljaotsuse korral dokument või dokumendi tõestatud koopia, mis tõendab, et menetluse algatamise dokument või samaväärne dokument on edastatud kohtusse ilmumata jätnud poolele;

c)	dokumendid, millega tõendatakse, et kohtuotsus on otsuse teinud kohtu asukohariigis kehtiv või seda saab kõnealuses riigis vajaduse korral täita;

d)	artiklis 11 osutatud juhul otsuse teinud kohtu asukohariigi kohtu (sealhulgas kohtuametniku) tõend selle kohta, et kohtulik kompromiss või selle konkreetne osa kuulub otsuse teinud kohtu asukohariigis täitmisele samaväärselt kohtuotsusega.

2. Kui kohus, kelle poole on pöördutud, ei ole kohtuotsuse sisu põhjal võimeline kindlaks tegema, kas otsus vastab käesoleva peatüki tingimustele, võib ta nõuda vajalike dokumentide esitamist.

3. Kohtuotsuse tunnustamise või täitmise taotlusele võib lisada kohtuotsusega seotud dokumendi, mille on väljastanud otsuse teinud kohtu asukohariigi kohus (sealhulgas kohtuametnik) ning mille vorm vastab Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi soovitatud ja avaldatud vormile.

4. Kui käesolevas artiklis osutatud dokumendid ei ole koostatud taotluse saanud riigi ametlikus keeles ning kui taotluse saanud riigi õigusega ei ole ette nähtud teisiti, lisatakse dokumentidele kinnitatud tõlge taotluse saanud riigi ametlikku keelde.

Artikkel 13

Menetlus

1. Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, toimub kohtuotsuse tunnustamise menetlus, täidetavaks tunnistamise määruse väljaandmine, täitmise registreerimine ning otsuse täitmine taotluse saanud riigi õiguse alusel. Taotluse saanud riigi kohus peab tegutsema kiiresti.

2. Taotluse saanud riigi kohus ei tohi keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ega täitmisest käesoleva konventsiooni kohaselt seetõttu, et tunnustamist või täitmist tuleks taotleda muus riigis.

Artikkel 14

Menetluskulud

1. Poolelt, kes taotleb ühes osalisriigis teises osalisriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mis tahes kujul kautsjoni ega deposiiti ainult selle põhjal, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles riigis, kus täitmist taotletakse.

2. Lõike 1 kohaselt või selle riigi õiguse kohaselt, kus menetlus on algatatud, kautsjoni või deposiidi nõudest vabastatud isiku vastu osalisriigis esitatud nõue hüvitada menetluskulud tuleb nõudest kasu saava isiku taotluse alusel tunnistada täidetavaks igas muus osalisriigis.

3. Riik võib esitada deklaratsiooni selle kohta, et ta ei kohalda lõiget 1, või nimetada deklaratsiooniga need siseriiklikud kohtud, mis ei kohalda lõiget 1.

Artikkel 15

Tunnustamine ja täitmine siseriikliku õiguse kohaselt

Kui artiklist 6 ei tulene teisiti, ei takista konventsioon kohtuotsuste tunnustamist ega täitmist siseriikliku õiguse kohaselt.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 16

Üleminekusäte

Konventsiooni kohaldatakse kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes siis, kui otsuse teinud kohtu asukohariigis menetluse algatamise ajal kehtis konventsioon kõnealuse riigi ja taotluse saanud riigi vahel.

Artikkel 17

Kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist piiravad deklaratsioon

Riik võib esitada deklaratsiooni selle kohta, et tema kohtutel on õigus keelduda teise osalisriigi kohtu tehtud kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest, kui kohtuvaidluse poolte elu- või asukoht on taotluse saanud riigis ning kui kohtuvaidluse poolte vahelised suhted ja kõik muud kohtuvaidlusega seotud asjaolud peale valitud kohtu asukoha on seotud üksnes taotluse saanud riigiga.

Artikkel 18

Konkreetsete küsimuste kohta esitatav deklaratsioon

1. Kui riigil on tõsine huvi käesolevat konventsiooni mõne konkreetse küsimuse suhtes mitte kohaldada, võib ta esitada sellekohase deklaratsiooni. Kõnealuse deklaratsiooni esitanud riik tagab, et esitatud deklaratsiooni kohaldamisala ei ulatuks vajalikust kaugemale ning et konventsiooni kohaldamisalast välja jäetav konkreetne küsimus oleks selgelt ja täpselt piiritletud.

2. Kõnealuse konkreetse küsimuse suhtes ei kohaldata konventsiooni

a)	deklaratsiooni esitanud osalisriigis;

b)	teistes osalisriikides, kus deklaratsiooni esitanud osalisriigi kohtus tehtud kohtuotsuse tunnustamist või täitmist taotletakse.

Artikkel 19

Riike puudutavate kohtuotsustega seotud deklaratsioonid

1. Riik võib esitada deklaratsiooni, et ta ei kohalda konventsiooni kohtuotsuste suhtes, mis on tehtud menetlustes, mille osaline on üks järgmistest:

a)	kõnealune riik või seda riiki esindav füüsiline isik või

b)	kõnealuse riigi valitsusasutus või seda valitsusasutust esindav füüsiline isik.

Kõnealuse deklaratsiooni esitanud riik tagab, et esitatud deklaratsiooni kohaldamisala ei ulatuks vajalikust kaugemale ning et kohaldamisala erandid oleksid selgelt ja täpselt piiritletud. Deklaratsioonis ei tehta vahet kohtuotsustel, mille otsuse teinud kohus on teinud menetluses, kus riik, kõnealuse riigi valitsusasutus või seda riiki või valitsusasutust esindav füüsiline isik on kostja, ja otsustel kus riik, kõnealuse riigi valitsusasutus või seda riiki või valitsusasutust esindav füüsiline isik on hageja.

2. Lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud riigi kohtu tehtud kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võib keelduda deklaratsioonis täpsustatud ulatuses, kui kohtuotsus tehti menetluses, mille üks pooltest oli kas deklaratsiooni esitanud riik või taotluse saanud riik, sellise riigi valitsusasutus või seda riiki või valitsusasutust esindav füüsiline isik.

Artikkel 20

Ühtne tõlgendamine

Käesoleva konventsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse selle rahvusvahelist iseloomu ja vajadust edendada selle ühtlast kohaldamist.

Artikkel 21

Konventsiooni kohaldamise läbivaatamine

Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi peasekretär korraldab regulaarselt käesoleva konventsiooni ja selle deklaratsioonide toimimise läbivaatamise ning annab aru üldasjade ja üldpoliitika nõukogule.

Artikkel 22

Ühtlustamata õigussüsteemid

1. Kui osalisriigi eri territoriaalüksustes kehtib käesolevas konventsiooniga hõlmatud küsimuste käsitlemisel kaks või enam õigussüsteemi, käsitatakse

a)	iga viidet kõnealuse riigi õigusele või menetluskorrale vajaduse korral viitena asjaomase territoriaalüksuse õigusele või menetluskorrale;

b)	iga viidet kõnealuse riigi kohtule või kohtutele vajaduse korral viitena asjaomase territoriaalüksuse kohtule või kohtutele;

c)	iga viidet seotusele kõnealuse riigiga vajaduse korral viitena seotusele asjaomase territoriaalüksusega;

d)	iga viidet ühendavale tegurile seoses kõnealuse riigiga vajaduse korral viitena ühendavale tegurile seoses asjaomase territoriaalüksusega.

2. Olenemata lõikest 1, ei ole osalisriik, mis hõlmab kaht või enamat territoriaalüksust, kus kehtivad eri õigussüsteemid, kohustatud kohaldama käesolevat konventsiooni selliste juhtumite suhtes, mis puudutavad ainult neid erinevaid territoriaalüksusi.

3. Territoriaalüksuse kohus, mis asub osalisriigis, mis hõlmab kaht või enamat territoriaalüksust, kus kehtivad eri õigussüsteemid, ei ole kohustatud tunnustama või täitma teises osalisriigis tehtud kohtuotsust üksnes põhjusel, et kohtuotsust on käesoleva konventsiooni kohaselt tunnustatud või täidetud sama riigi teises territoriaalüksuses.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.

Artikkel 23

Seos teiste rahvusvahelise õiguse aktidega

1. Käesolevat konventsiooni tuleb võimalikult suures ulatuses tõlgendada nii, et see oleks kooskõlas teiste osalisriikides kehtivate lepingutega, olenemata sellest, kas need on sõlmitud enne või pärast käesolevat konventsiooni.

2. Käesolev konventsioon ei mõjuta osalisriigis enne käesolevat konventsiooni sõlmitud lepingu kohaldamist.

3. Käesolev konventsioon ei mõjuta osalisriigis pärast käesolevat konventsiooni sõlmitud lepingu kohaldamist, kui tegemist on sellise kohtuotsuse tunnustamise või täitmisega, mille on teinud kohus osalisriigis, mis on ka kõnealuse lepingu pool. Ükski muu lepingu säte ei mõjuta artikli 6 kohaseid kohustusi osalisriikide ees, kes ei ole kõnealuse lepingu pooled.

4. Käesolev konventsioon ei mõjuta sellise piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni eeskirjade kohaldamist, mis on käesoleva konventsiooni osaline, kui tegemist on sellise kohtuotsuse tunnustamise või täitmisega, mille on teinud kohus osalisriigis, mis on ka kõnealuse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriik, kui

a)	eeskirjad võeti vastu enne käesoleva konventsiooni sõlmimist või

b)	eeskirjad võeti vastu pärast konventsiooni sõlmimist, siis määral, mil need ei mõjuta artikli 6 kohaseid kohustusi osalisriikide ees, mis ei ole piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriigid.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele.

2. Käesolev konventsioon tuleb allakirjutanud riikides ratifitseerida või heaks kiita.

3. Käesolev konventsioon on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele.

4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi Välisministeeriumile, kes on konventsiooni hoiulevõtja.

Artikkel 25

Ühtlustamata õigussüsteeme käsitlevad deklaratsioonid

1. Kui riik hõlmab kaht või enamat territoriaalüksust, kus kehtivad käesolevas konventsioonis reguleeritud küsimuste suhtes erinevad õigussüsteemid, võib riik esitada deklaratsiooni selle kohta, et käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõigi tema territoriaalüksuste suhtes või ainult ühe või mitme territoriaalüksuse suhtes. Sellises deklaratsioonis tuleb selgelt nimetada kõik haldusüksused, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2. Kui riik ei ole käesoleva artikli kohast deklaratsiooni esitanud, kohaldatakse konventsiooni kõigi asjaomase riigi territoriaalüksuste suhtes.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.

Artikkel 26

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid

1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, mille liikmed on üksnes suveräänsed riigid ja mis on pädev teatavates või kõigis käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, võib konventsioonile alla kirjutada, selle heaks kiita või sellega ühineda. Sellisel juhul on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil osalisriigi õigused ja kohustused sel määral, mil ta on pädev käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes.

2. Konventsioonile alla kirjutades, seda heaks kiites või sellega ühinedes teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult, millistes konventsiooniga reguleeritavates küsimustes on tema liikmesriigid talle pädevuse andnud. Organisatsioon teatab konventsiooni hoiulevõtjale viivitamatult kirjalikult kõikidest muutustest, mis on tema pädevuses toimunud võrreldes käesoleva lõike kohaselt edastatud eelmise teatega.

3. Käesoleva konventsiooni jõustumiseks võetakse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiule antud dokumente arvesse üksnes juhul, kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on esitanud artikli 27 lõike 1 kohase deklaratsiooni selle kohta, et tema liikmesriigid ei kavatse saada käesoleva konventsiooni osalisteks.

4. Käesolevas konventsioonis tehtava viitega osalisriigile või riigile peetakse vajaduse korral silmas ka piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni.

Artikkel 27

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon konventsiooni osalisena ilma organisatsiooni liikmesriike kaasamata

1. Konventsioonile alla kirjutades, seda heaks kiites või sellega ühinedes võib piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitada deklaratsiooni selle kohta, et tal on pädevus kõigis konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ning et tema liikmesriigid ei saa konventsiooniosalisteks, ent konventsioon on nende suhtes siduv, kuna sellele kirjutab alla, selle kiidab heaks või sellega ühineb piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon.

2. Kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on esitanud lõike 1 kohase deklaratsiooni, peetakse konventsioonis tehtava viitega osalisriigile või riigile vajaduse korral silmas ka organisatsiooni liikmesriike.

Artikkel 28

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ajavahemikule, mille jooksul võib esitada artikli 29 lõike 2 kohase teate teise riigi kohta, kes on hoiule andnud artiklis 24 osutatud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

2. Seejärel jõustub käesolev konventsioon

a)	iga riigi suhtes, kes konventsiooni järgnevalt ratifitseerib, heaks kiidab või sellega ühineb, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ajavahemikule, mille jooksul võib esitada artikli 29 lõike 2 kohaseid teateid kõnealuse riigi kohta;

territoriaalüksuse suhtes, millele on kooskõlas artikliga 25 laiendatud käesoleva konventsiooni kohaldamist pärast seda, kui konventsioon on jõustunud deklaratsiooni esitanud riigi suhtes, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate esitamisest kõnealuses artiklis osutatud deklaratsiooni kohta.

Artikkel 29

Suhete loomine konventsiooni kohaselt

1. Käesolev konventsioon kehtib kahe osalisriigi vahel ainult siis, kui kumbki neist ei ole esitanud hoiulevõtjale teadet teise osalisriigi kohta kooskõlas lõikega 2 või 3. Kui sellist teadet ei ole esitatud, kehtib konventsioon kahe osalisriigi vahel alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb ajavahemikule, mille jooksul võib teateid esitada.

2. Osalisriik võib 12 kuu jooksul pärast hoiulevõtjalt artikli 32 punktis a osutatud teate saamise kuupäeva hoiulevõtjale teatada, et teise riigi poolne ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine ei tähenda, et nende kahe riigi vahel luuakse suhted käesoleva konventsiooni kohaselt.

3. Riik võib hoiulevõtjale teatada oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel artikli 24 lõike 4 kohaselt, et temapoolne ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine ei tähenda, et osalisriigiga luuakse suhted käesoleva konventsiooni kohaselt.

4. Osalisriik võib lõike 2 või 3 alusel esitatud teate igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teatamise kuupäevast.

Artikkel 30

Deklaratsioonid

1. Artiklites 14, 17, 18, 19 ja 25 osutatud deklaratsioone võib esitada konventsioonile allakirjutamise, selle ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal või hiljem ning neid võib igal ajal muuta või tagasi võtta.

2. Deklaratsioonidest, nendes tehtavatest muudatustest ja deklaratsioonide tagasivõtmisest teatatakse konventsiooni hoiulevõtjale.

3. Konventsioonile allakirjutamise, selle ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal esitatud deklaratsioon jõustub samal ajal konventsiooni jõustumisega asjaomase riigi suhtes.

4. Hiljem tehtud deklaratsioon, muudetud deklaratsioon või deklaratsiooni tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate kättesaamisest hoiulevõtja poolt.

5. Hiljem tehtud deklaratsiooni, muudetud deklaratsiooni või deklaratsiooni tagasivõtmist ei kohaldata kohtuotsuse suhtes, mis tehakse menetluses, mis on otsuse teinud kohtus deklaratsiooni jõustumise ajal juba algatatud.

Artikkel 31

Denonsseerimine

1. Käesoleva konventsiooni osalisriik võib selle denonsseerida, teatades sellest kirjalikult konventsiooni hoiulevõtjale. Denonsseerimine võib piirduda ühtlustamata õigussüsteemi konkreetsete territoriaalüksustega, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele konventsiooni hoiulevõtja poolt teate kättesaamise kuupäevast. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks ette nähtud pikem ajavahemik, jõustub denonsseerimine kindlaksmääratud pikema ajavahemiku möödumisel konventsiooni hoiulevõtja poolt teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 32

Konventsiooni hoiulevõtja poolt edastatavad teated

Konventsiooni hoiulevõtja edastab Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmetele ning teistele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on konventsioonile kooskõlas artiklitega 24, 26 ja 27 alla kirjutanud, selle ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud, järgmise teabe:

a)	artiklites 24, 26 ja 27 osutatud allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine;

b)	käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäev vastavalt artiklile 28;

c)	artiklites 26, 27, 29 ja 30 osutatud teated ja deklaratsioonid ning deklaratsioonide muutmine ja tagasivõtmine ning

d)	artiklis 31 osutatud denonsseerimine.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 2019. aasta juulikuu teisel päeval Haagis inglise ja prantsuse keeles, kusjuures need tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsuse arhiivi ning mille tõestatud koopia edastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu kõikidele riikidele, kes olid Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmesriigid selle kahekümne teise istungjärgu ajal, ning kõikidele teistele kõnealusel istungjärgul osalenud riikidele.

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/16

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1207,

12. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasutuselevõtuga Horvaatias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 140 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määruses (EÜ) nr 974/98 (2) on sätestatud, et euroga asendatakse nende liikmesriikide vääringud, kes täidavad euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ajal, mil ühendus jõuab majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi.

(2)	Vastavalt 2012. aasta ühinemisakti artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud aluslepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand.

(3)	Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2022/1211 (3) on Horvaatia täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ning Horvaatia suhtes kehtestatud erand tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

(4)	Euro kasutuselevõtt Horvaatias eeldab, et Horvaatiale laiendatakse määruses (EÜ) nr 974/98 sätestatud euro kasutuselevõttu käsitlevaid kehtivaid sätteid.

(5)

Horvaatia riiklikus eurole ülemineku kavas on täpsustatud, et euro pangatähed ja mündid peaksid saama riigis seaduslikuks maksevahendiks päeval, mil euro võetakse Horvaatias omavääringuna kasutusele. Seepärast peaks eurole ülemineku ja sularahavahetuse päev olema 1. jaanuar 2023. Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega ei tuleks kohaldada.

(6)	Määrust (EÜ) nr 974/98 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 974/98 lisas sisestatakse Prantsusmaad käsitleva kande ja Iirimaad käsitleva kande vahele järgmine kanne:

„Horvaatia

1. jaanuar 2023

Ei“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. STANJURA

(1) 4. juuli 2022.aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1).

(3) Nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1211, mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 31).

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/18

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1208,

12. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98 seoses euro ümberarvestuskursiga Horvaatias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 140 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2866/98 määratakse kindlaks euro ja euro kasutusele võtvate liikmesriikide vääringute vahelised ümberarvestuskursid (2) alates 1. jaanuarist 1999.

(2)	Vastavalt 2012. aasta ühinemisakti artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 139 lõike 1 tähenduses.

(3)	Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2022/1211, (3) mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023, on Horvaatia täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ning Horvaatia suhtes kehtestatud erand tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

(4)	Euro kasutuselevõtt Horvaatias nõuab euro ja Horvaatia kuna vahelise ümberarvestuskursi kehtestamist. Ümberarvestuskursiks tuleks kehtestada 7,53450 Horvaatia kuna 1 euro kohta, mis vastab kuna praegusele keskmisele kursile vahetuskursimehhanismis (ERM II).

(5)	Määrust (EÜ) nr 2866/98 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2866/98 artiklisse 1 lisatakse Prantsuse frangi ja Iiri naela suhtes kohaldatavate ümberarvestuskursside vahele järgmine rida:

„= 7,53450 Horvaatia kuna“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. STANJURA

(1) 4. juuli 2022.aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 31. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2866/98 euro ja euro kasutusele võtvate liikmesriikide vääringute vaheliste ümberarvestuskursside kohta (EÜT L 359, 31.12.1998, lk 1).

(3) Nõukogu 12. juuli 2022.aasta otsus (EL) 2022/1211, mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 31).

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/19

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1209,

5. mai 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 haldustrahvide kehtestamise menetluse ning haldustrahvide arvutamise ja kogumise meetodite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, (1) eriti selle artikli 85 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse kehtestada ettevõtjale kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 85 parandusmeetmete ja piiravate meetmete toetuseks haldustrahv peaks komisjon tegema asjaomaste liikmesriikide ning asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega määruse (EL) 2018/858 artikli 53 lõike 6 kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusena ning see otsus peaks kajastuma ka parandusmeetmete ja piiravate meetmete kehtestamise otsuses.

(2)

On vaja kehtestada teatavad menetlusetapid juhuks, kui komisjon kavatseb kehtestada parandusmeetmete ja piiravate meetmete toetuseks haldustrahvid, lähtudes määruse (EL) 2018/858 artikli 53 lõikes 6 sätestatud menetlusest. Eelkõige on oluline tagada õigus olla ära kuulatud ja õigus tutvuda toimikuga, andes ettevõtjale juurdepääsu asjakohasele teabele, ning õigus esitada ette nähtud haldustrahvi kehtestamise kohta märkusi koos neid märkusi toetavate tõenditega. Lisaks sellele on vaja kehtestada normid, millega tagatakse nende andmete sobilik kaitse, mida ettevõtja peab konfidentsiaalseks.

(3)

Kehtestatav haldustrahvide arvutamise meetod peab vastama nõuetele mittevastavuse raskusastmele. Ettevõtjad peaksid olema selle meetodiga eelnevalt kursis. Haldustrahvid peaksid olema hoiatavad, et hoida ära ettevõtjate toimepandavaid määruse (EL) 2018/858 nõuete rikkumisi, ja rikkumise tõsidusega proportsionaalsed. Kuna haldustrahve määratakse nõuetele mittevastava sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta, tuleks võtta seda asjaolu arvesse trahvi arvutamise kriteeriumide määramisel. Haldustrahvide arvutamisel tuleks võtta arvesse nõuetele mittevastava sõiduki müügist või jaemüügist saadud põhjendamatut majanduslikku eelist, mis võib moonutada konkurentsi teiste ettevõtjate kahjuks, kes nõudeid järgivad. Rikkumise raskusastme hindamisel tuleks võtta arvesse ka nõuetele mittevastavusest, sh sõiduki toimivuse muutmisest tarbijatele tekkinud kahju, kuna selline nõuetele mittevastavus võib õõnestada tarbijate tervise ja ohutuse kaitset, mille tagamine on kõnealuse määruse eesmärk. Lisaks sellele peaksid haldustrahvide summad olema proportsionaalsed liidus registreeritud nõuetele mittevastavate sõidukite arvuga või liidu turul kättesaadavaks tehtud nõuetele mittevastavate süsteemide, osade või eraldi seadmestike arvuga.

(4)

Haldustrahvide arvutamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta rikkumise raskusastet ja mõju ning kõiki raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning haldustrahvid peaksid olema hoiatavad, proportsionaalsed ja tühistama nõuetele mittevastavusest saadava kasu. Ühe raskendava asjaoluna tuleks käsitada mõju turvalisusele, tervisele ja keskkonnale, kuna ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme tagamine on üks määruse (EL) 2018/858 eesmärkidest. Kui liidu tasandil kehtestatakse töökindel karistussüsteem, mis hoiab trahvide abil ära nõuetele mittevastavusi, mis mõjutavad negatiivselt sõiduki kasutajate ja muude liiklejate ohutust ning inimeste tervise ja keskkonna kaitset, siis peaks see aitama kõnealuseid eesmärke saavutada. Ettevõtja koostöövalmidust, sh ettevõtja võetud parandusmeetmeid tuleb käsitada haldustrahvi arvutamisel kergendavate asjaoludena.

(5)

Selleks et lihtsustada haldustrahvide maksmist, tuleb kehtestada nende kogumise meetod. Trahve tuleks koguda kooskõlas liidu institutsioonide määratud trahvide, muude rahaliste karistuste või sanktsioonide sissenõudmise normidega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046, (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Menetlus

1. Enne seda, kui komisjon kehtestab ettevõtjale haldustrahvi vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 85 lõikele 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 53, teatab komisjon asjaomasele ettevõtjale ja asjaomastele liikmesriikidele kirjalikult oma kavatsusest kehtestada haldustrahv ning esitab selle kehtestamise põhjused.

2. Asjaomasele ettevõtjale ja asjaomastele liikmesriikidele antakse alates lõikes 1 märgitud teate esitamisest vähemalt 30 päeva esitada komisjonile kirjalikult oma märkusi. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei võeta arvesse kirjalikke märkusi, mis laekuvad pärast selle ajavahemiku möödumist.

3. Asjaomane ettevõtja ja asjaomased liikmesriigid võivad lisada komisjonile esitatud kirjalikele märkustele neid toetavaid tõendeid.

4. Pärast seda, kui asjaomane ettevõtja ja asjaomased liikmesriigid on oma kirjalikud märkused esitanud, võib komisjon esitada põhjendatud taotluse, milles ta palub anda lisateavet taotluses märgitud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva.

5. Kui komisjon vajab lisateavet, võib ta erandjuhul kutsuda asjaomase ettevõtja ja asjaomased liikmesriigid väljendama oma seisukohta suuliselt koosolekul pärast lõigetes 1–4 käsitletud menetluse kirjaliku osa lõppu.

Artikkel 2

Konfidentsiaalsus

1. Artikli 1 kohaselt teavet esitavad ettevõtjad näitavad, millist oma esitatud teavet nad peavad konfidentsiaalseks, põhjendavad seda ning esitavad vajaduse korral komisjoni määratud kuupäevaks seda teavet sisaldava dokumendi eraldiseisva mittekonfidentsiaalse versiooni.

2. Kui ettevõtja ei ole teavet konfidentsiaalseks märkinud, siis võib komisjon eeldada, et esitatud dokument ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

3. Miski käesolevas artiklis ei takista komisjonil kasutada esitatud teavet nõuetele mittevastavuse tõendamiseks.

Artikkel 3

Haldustrahvide arvutamise meetod

1. Komisjon hindab haldustrahvide summa arvutamiseks järgmisi summasid:

a)	majanduslik eelis või muu eelis, mille ettevõtja on nõuetele mittevastavuse tulemusena saanud;

b)	võimaluse korral tarbijatele nõuetele mittevastavuse tulemusena tekkinud kahju.

Haldustrahvide arvutamisel lähtutakse sel moel hinnatud eelistest ja kahjudest. Kui ettevõtja saadava eelise tõttu tekib tarbijatele kahju, siis võetakse seda arvesse ühe korra.

Haldustrahvid arvutatakse punktides a ja b osutatud summade põhjal, võttes arvesse liidu turul registreeritud nõuetele mittevastavate sõidukite arvu või liidu turul kättesaadavaks tehtud asjasse puutuvate nõuetele mittevastavate süsteemide, osade või eraldi seadmestike arvu.

2. Komisjon võtab haldustrahvide summa arvutamisel arvesse kõiki raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ja muid asjaolusid.

3. Lõikes 2 osutatud raskendavad asjaolud on muu hulgas järgmised:

a)	sõiduki toimivusnõuete vähendamisest tekkinud kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale;

b)	ettevõtja hooletuse või ettekavatsetuse määr, sh ettevõtja mis tahes katse peita või varjata nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet;

c)	ettevõtja põhjendamatu keeldumine esitada komisjoni küsitud teavet või tõendeid.

4. Lõikes 2 osutatud kergendavad asjaolud on muu hulgas järgmised:

a)	ettevõtja tegevus nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks ja sellega seotud koostöö;

b)	kõik parandusmeetmed, mille ettevõtja on omaalgatuslikult võtnud, sh kui kiiresti ta on need võtnud;

c)	kõik muud mõistlikud ja asjakohased kergendavad asjaolud, mida ettevõtja on piisavalt tõendanud.

5. Muud lõikes 2 osutatud asjaolud on nõuetele mittevastavuse kordumine, sagedus ja kestus ning muud karistused, mis on kehtestatud nõuetele mittevastavuse kindlakstegemisele eelneva kümne aasta jooksul liidu või riiklikul tasandil ELi tüübikinnituse eeskirjadele mittevastavuse eest.

6. Lõplik haldustrahv eurodes määratakse tasemel, millega tagatakse selle tõhusus, proportsionaalsus ja hoiatavus.

Artikkel 4

Haldustrahvide kogumise meetodid

Haldustrahvid tuleb tasuda kolme kuu jooksul päevast, mil võlgnik saab kirja, milles talle komisjoni otsusest teatatakse. Need trahvid nõutakse sisse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklitega 107 ja 108. Tasumiseks võib kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 104 anda lisaaega.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. mai 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1210,

13. juuli 2022,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamiseks seoses insaiderite nimekirjade vormingu ja ajakohastamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus), mida on muudetud määrusega (EL) 2019/2115 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõike 6 kuuendat lõiku ja artikli 18 lõike 9 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 kohaselt on emitendid, lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalised, enampakkumisplatvormid, enampakkumise korraldajad ja enampakkumise seire teostajad või nende nimel või arvel tegutsevad isikud kohustatud koostama insaiderite nimekirjad ja ajakohastama neid täpse vormingu kohaselt.

(2)

Täpse vormingu kehtestamine, sealhulgas standardvormide kasutamine, peaks lihtsustama määrusega (EL) nr 596/2014 sätestatud insaiderite nimekirjade koostamise ja ajakohastamise nõude ühetaolist kohaldamist. See peaks tagama ka selle, et pädevad asutused saavad teabe, mida on vaja finantsturgude usaldusväärsuse kaitsmise ülesande täitmiseks ja võimaliku turukuritarvituse uurimiseks.

(3)

Kuna ühel üksusel võib samal ajal olla mitut eri liiki siseteavet, tuleks insaiderite nimekirjadesse täpselt märkida konkreetne siseteave, millele üksuse heaks töötavatel isikutel on olnud juurdepääs. Seetõttu tuleks insaiderite nimekirjades märkida konkreetne siseteave, mis võib hõlmata teavet tehingu, projekti või sündmuse kohta (sh korporatiivsed või finantstehingud, -projektid või -sündmused) või finantsaruannete või kasumihoiatuste avaldamise kohta. Seepärast tuleks insaiderite nimekirjad jagada osadeks ja nendes peaksid olema erineva konkreetse siseteabe jaoks eraldi osad. Igas osas tuleks loetleda kõik isikud, kellel on juurdepääs samale konkreetsele siseteabele.

(4)

Selleks et vältida samade isikute isikuandmete korduvat kandmist insaiderite nimekirja eri osadesse peaks olema võimalik loetleda need isikuandmed insaiderite nimekirja eraldi osas, mida nimetatakse püsivaid insaidereid käsitlevaks osaks ja milles ei käsitleta konkreetset siseteavet. Püsivaid insaidereid käsitlev osa peaks hõlmama ainult neid isikuid, kellel on oma ametiülesande või kohustuse tõttu igal ajal juurdepääs üksuse kogu siseteabele.

(5)

Määrust (EL) nr 596/2014 on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2115, (2) millega kehtestatakse leebemad nõuded emitentidele, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul (edaspidi „VKEde kasvuturu emitendid“), kandes nimekirja üksnes isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele.

(6)

Selle sätte erandina võivad liikmesriigid nõuda, et VKEde kasvuturu emitendid kannaksid oma insaiderite nimekirja kõik määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud isikud. Võttes siiski arvesse, et VKEd saavad üldjuhul kasutada vähem inimressursse ja rahalisi vahendeid, oldi seisukohal, et neil oleks proportsionaalne kasutada vormingut, mis tekitab väiksema halduskoormuse võrreldes määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud insaiderite nimekirjade vorminguga, ning piirduda nimekirjade sisu puhul sellega, mis on rangelt vajalik asjaomaste isikute tuvastamiseks. Kui emitentidelt ei nõuta oma nimekirjadesse insaiderite isiklike kontaktandmete kandmist, siis peaks see vabastama emitendid insaideritelt andmete kogumise ja nende ajakohastamise koormusest, võtmata riiklikelt pädevatelt asutustelt vahendit siseteavet töötlevate isikute tuvastamiseks ja nendega ametialaste kontaktandmete abil kontakteerumiseks. Neil emitentidel peaks ka olema võimalik märkida insaiderite nimekirja püsivaid insaidereid käsitlevasse osasse andmed isikute kohta, kellel on oma ametiülesande või kohustuse tõttu igal ajal juurdepääs kogu siseteabele, selle asemel et lisada nende püsivate insaiderite isikuandmed igasse konkreetse tehingu või sündmusega seotud nimekirja. Nende püsivaid insaidereid käsitlevate osade sisu peaks samuti piirduma sellega, mis on rangelt vajalik asjaomaste isikute tuvastamiseks.

(7)

Insaiderite nimekiri peaks sisaldama isikuandmeid, mis on vajalikud insaiderite kindlaks tegemiseks. Igasugune isikuandmete töötlemine määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 18 osutatud insaiderite nimekirjade koostamise ja pidamise otstarbel peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (3).

(8)

Insaiderite nimekirjad peaksid ka sisaldama ka teavet, mis võib aidata pädevatel asutustel korraldada uurimisi, analüüsida kiiresti insaiderite käitumist kauplemisel, teha kindlaks seosed insaiderite ja kahtlase kauplemisega seotud isikute vahel ning selgitada välja kriitilistel aegadel nende vahel aset leidnud kontaktid. Sellega seoses on väga olulised telefoninumbrid, kuna need võimaldavad pädevatel asutustel tegutseda kiiresti ja küsida vajaduse korral andmeliiklusandmeid. See teave tuleks esitada kohe alguses, et uurimise usaldusväärsus ei saaks kahjustada, kuna pädev asutus peab uurimise käigus täiendavaks teabe taotlemiseks emitendi, lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise, enampakkumisplatvormi, enampakkumise korraldaja, enampakkumise seire teostaja või insaideri poole pöörduma.

(9)

Selleks et tagada, et insaiderite nimekirja on võimalik taotluse korral võimalikult kiiresti pädevale asutusele kättesaadavaks teha ja alati viivitusteta ajakohastada, tuleks insaiderite nimekirja säilitada elektroonilises vormingus. Elektrooniline vorming peaks tagama insaiderite nimekirjas kajastatud teabe hoidmise konfidentsiaalsena. Selleks et mitte põhjustada ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust VKEde kasvuturu emitentidele, võivad nad säilitada insaiderite nimekirja elektroonilises vormingus, aga seda nõuet ei tohiks nende emitentide suhtes kohaldada, kui tagatud on teabe terviklikkus, konfidentsiaalsus ja usaldusväärsus.

(10)	Selleks et vähendada insaiderite nimekirjade esitamisest tekkivat halduskoormust, peaksid pädevad asutused ise määrama kindlaks nimekirjade edastamise konkreetsed elektroonilised vahendid, tingimusel et need vahendid võimaldavad säilitada nimekirjade konfidentsiaalsust.

(11)

Selguse, läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks kõik määruses (EL) nr 596/2014 osutatud insaiderite nimekirjade vormingud koondada ühte õigusakti. Seega peaks käesolev määrus sisaldama nii määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 1 punktis a kui ka artikli 18 lõikes 6 osutatud insaiderite nimekirjade vormingut. Seetõttu tuleks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/347 (4) kehtetuks tunnistada.

(12)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 7. juunil 2021.

(13)	Käesolev määrus tugineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(14)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõikega 1 nõutud insaiderite nimekirjad

1. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõikega 1 nõutud insaiderite nimekirjad peavad sisaldama iga konkreetset siseteavet käsitlevat osa ja need tuleb koostada käesoleva määruse I lisas esitatud vormis 1 märgitud vormingus.

2. Nende isikute isikuandmed, kellel on oma ametiülesande või kohustuse tõttu igal ajal juurdepääs kogu siseteabele, võib kanda insaiderite nimekirja eraldi osasse, mis käsitleb püsivaid insaidereid. See osa tuleb koostada käesoleva määruse I lisas esitatud vormis 2 märgitud vormingus. Kui koostatakse püsivaid insaidereid käsitlev osa, siis ei kanta püsivate insaiderite isikuandmeid insaiderite nimekirja konkreetsetesse osadesse, millele on osutatud lõikes 1.

3. Insaiderite nimekirju säilitatakse elektroonilises vormingus, millega tagatakse alati, et:

a)	insaiderite nimekirjale on juurdepääs ainult selgelt kindlaks määratud isikutel, kes vajavad juurdepääsu oma ametiülesande või kohustuse tõttu;

b)	esitatud teave on täpne;

c)	insaiderite nimekirja varasemad versioonid on kättesaadavad.

4. Pädevad asutused peavad märkima oma veebisaidil elektroonilised vahendid, mille abil insaiderite nimekirjad pädevale asutusele edastatakse. Nende elektrooniliste vahenditega tuleb tagada, et teave püsib edastamise ajal terviklik, usaldusväärne ja konfidentsiaalne.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõikes 6 osutatud insaiderite nimekirjad

1. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 esimeses lõigus osutatud insaiderite nimekirjad võivad sisaldada ainult siseteabele regulaarset juurdepääsu omavate isikute isikuandmeid. Nimekiri tuleb koostada II lisas märgitud vormingus.

2. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 teise lõigu kohaselt nõutud insaiderite nimekirjad peavad sisaldama iga konkreetset siseteavet käsitlevat osa ja need tuleb koostada käesoleva määruse III lisa vormis 1 märgitud vormingus.

Nende isikute isikuandmed, kellel on oma ametiülesande või kohustuse tõttu igal ajal juurdepääs kogu siseteabele, võib kanda insaiderite nimekirja eraldi osasse, mis käsitleb püsivaid insaidereid. Püsivaid insaidereid käsitlev osa tuleb koostada käesoleva määruse III lisas esitatud vormis 2 märgitud vormingus. Kui koostatakse nimekirja püsivaid insaidereid käsitlev osa, siis ei märgita püsivate insaiderite isikuandmeid insaiderite nimekirja osadesse, mis käsitlevad iga konkreetset siseteavet ja millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud insaiderite nimekirju säilitatakse mis tahes vormis, millega tagatakse, et nende pädevale asutusele edastamise ajal püsib neis nimekirjades sisalduv teave igal ajal terviklik, usaldusväärne ja konfidentsiaalne.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2016/347 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2115, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ja määruseid (EL) nr 596/2014 ning (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas (ELT L 320, 11.12.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/347, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses insaiderite nimekirjade täpse vormingu ja ajakohastamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014 (ELT L 65, 11.3.2016, lk 49).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

I LISA

VORM 1

Artikli 1 lõikes 1 osutatud insaiderite nimekirja vorming

Konkreetse siseteabe allika kirjeldus [:

selle osa koostamise kuupäev ja kellaaeg (s.o konkreetse siseteabe kindlaks tegemise aeg): [ aaaa-kk-pp; tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Kuupäev ja kellaaeg (viimane ajakohastus): [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Pädevale asutusele edastamise kuupäev: [ aaaa-kk-pp]

Insaideri eesnimi (ees-nimed)

Insai-deri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed)

Insaideri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed) sünni ajal (kui see on erinev/need on erinevad)

Telefoni-number (telefoni-numbrid) töö juures

(telefoni otseliini ja mobiiltelefoni number töö juures)

Äriühingu nimi ja aadress

Töö- või ametialane ülesanne ja insaideriks olemise põhjus

Saanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider sai siseteabele juurdepääsu)

Kaotanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider kaotas siseteabele juurdepääsu)

Riiklik isikukood (võimaluse korral)

Sünniaeg

Isiklikud telefoni-numbrid (kodutelefoni ja isikliku mobiiltelefoni number)

Täielik isiklik kodune aadress: tänava nimi, majanumber, linn, sihtnumber, riik)

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Emitendi/lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise/enampakkumis-platvormi/enampakkumise korraldaja/enampakkumise seire teostaja või tema nimel või arvel tegutseva isiku aadress]

[Töö- või ametialast positsiooni, töö- või ametialast ülesannet ja nimekirjas olemise põhjust kirjeldav tekst]

[aaaa-kk-pp, tt:mm UTC]

[Number ja/või tekst]

[aaaa-kk-pp]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Tekst]

VORM 2

Artikli 1 lõikes 2 osutatud insaiderite nimekirja püsivaid insaidereid käsitleva osa vorming

Selle osa koostamise kuupäev ja kellaaeg: [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Kuupäev ja kellaaeg (viimane ajakohastus): [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Pädevale asutusele edastamise kuupäev: [ aaaa-kk-pp]

Insai-deri eesnimi (ees-nimed)

Insai-deri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed)

Insaideri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed) sünni ajal (kui see on erinev/need on erinevad)

Telefoni-number (telefoni-numbrid) töö juures (telefoni otseliini ja mobiiltelefoni number töö juures)

Äriühingu nimi ja aadress

Töö- või ametialane ülesanne ja insaideriks olemise põhjus

Lisatud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider lisati püsivaid insaidereid käsitlevasse osasse)

Riiklik isikukood (võimaluse korral)

Sünniaeg

Täielik isiklik kodune aadress

(tänava nimi, majanumber, linn, sihtnumber, riik) (kui need on pädeva asutuse taotluse ajal teada)

Isiklikud telefoninumbrid

(kodutelefoni ja isikliku mobiiltelefoni number)

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Emitendi või tema nimel või arvel tegutseva isiku aadress]

[Töö- või ametialast positsiooni, töö- või ametialast ülesannet ja nimekirjas olemise põhjust kirjeldav tekst]

[aaaa-kk-pp, tt:mm UTC]

[Number ja/või tekst;

sünniaja korral aaaa-kk-pp]

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

II LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud siseteabele regulaarset juurdepääsu omavate isikute isikuandmete nimekirja vorming

Selle insaiderite nimekirja koostamise kuupäev ja kellaaeg: [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Kuupäev ja kellaaeg (viimane ajakohastus): [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Pädevale asutusele edastamise kuupäev: [ aaaa-kk-pp]

Insai-deri eesnimi (ees-nimed)

Insai-deri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed)

Insaideri pere-konna-nimi (pere-konna-nimed) sünni ajal (kui see on erinev/need on erinevad)

Telefoni-number (telefoni-numbrid) töö juures (telefoni otseliini ja mobiiltelefoni number töö juures)

Äriühingu nimi ja aadress

Töö- või ametialane ülesanne ja insaideriks olemise põhjus

Saanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider sai siseteabele regulaarse juurdepääsu)

Kaotanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider kaotas siseteabele regulaarse juurdepääsu)

Riiklik isikukood (võimaluse korral) või muul juhul sünniaeg

Täielik isiklik kodune aadress

(tänava nimi, majanumber, linn, sihtnumber, riik) (kui need on pädeva asutuse taotluse ajal teada)

Isiklikud telefoninumbrid

(kodutelefoni ja isikliku mobiiltelefoni number)

(kui need on pädeva asutuse taotluse ajal teada)

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Emitendi aadress]

[Töö- või ametialast positsiooni, töö- või ametialast ülesannet ja insaiderite nimekirjas olemise põhjust kirjeldav tekst]

[aaaa-kk-pp, tt:mm UTC]

[Number ja/või tekst; sünniaja korral aaaa-kk-pp]

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

III LISA

VORM 1

Artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus osutatud insaiderite nimekirja vorming

Konkreetse siseteabe allika kirjeldus:

selle osa koostamise kuupäev ja kellaaeg (s.o konkreetse siseteabe kindlaks tegemise aeg): [aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Kuupäev ja kellaaeg (viimane ajakohastus): [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Pädevale asutusele edastamise kuupäev: [aaaa-kk-pp]

Insaideri eesnimi (eesnimed)

Insaideri pere-konnanimi (pere-konna-nimed)

Telefoninumber (telefoninumbrid) töö juures

(telefoni otseliini ja mobiiltelefoni number töö juures)

Töö- või ametialane ülesanne või insaideriks olemise põhjus

Saanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider sai siseteabele juurdepääsu)

Kaotanud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider kaotas siseteabele juurdepääsu)

Riiklik identifitseerimisnumber

(võimaluse korral)

Muul juhul sünniaeg

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Töö- või ametialast positsiooni, töö- või ametialast ülesannet ja/või nimekirjas olemise põhjust kirjeldav tekst]

[aaaa-kk-pp, tt:mm UTC]

[Number ja/või tekst; sünniaja korral aaaa-kk-pp]

VORM 2

Artikli 2 lõike 2 teises lõigus osutatud insaiderite nimekirja püsivaid insaidereid käsitleva osa vorming

Selle osa koostamise kuupäev ja kellaaeg: [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Kuupäev ja kellaaeg (viimane ajakohastus): [ aaaa-kk-pp, tt:mm UTC (koordineeritud maailmaaeg)]

Pädevale asutusele edastamise kuupäev: [ aaaa-kk-pp]

Insaideri eesnimi (eesnimed)

Insaideri perekonnanimi (perekonna-nimed)

Telefoninumber (telefoninumbrid) töö juures (telefoni otseliini ja mobiiltelefoni number töö juures)

Äriühingu nimi ja aadress

Töö- või ametialane ülesanne ja insaideriks olemise põhjus

Lisatud

(kuupäev ja kellaaeg, mil insaider lisati püsivaid insaidereid käsitlevasse osasse)

Riiklik identifitseerimisnumber

(võimaluse korral)

Muul juhul sünniaeg

[Tekst]

[Numbrid (tühikuteta)]

[Emitendi või tema nimel või arvel tegutseva isiku aadress]

[Töö- või ametialast positsiooni, töö- või ametialast ülesannet ja nimekirjas olemise põhjust kirjeldav tekst]

[aaaa-kk-pp, tt:mm UTC]

[Number ja/või sünniaja korral aaaa-kk-pp]

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/31

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1211,

12. juuli 2022,

mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 140 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni aruannet (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruannet (2),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (3),

võttes arvesse arutelu Euroopa Ülemkogus,

võttes arvesse neid liikmesriike esindavate nõukogu liikmete soovitust, mille rahaühik on euro (4),

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. 3. mail 1998. aastal Brüsselis riigipeade ja valitsusjuhtide osalusel toimunud kohtumisel otsustas nõukogu, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud tingimused, mis on vajalikud euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 1999 (5).

(2)

Otsusega 2000/427/EÜ (6) otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud tingimused, mis on vajalikud euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2001. Otsusega 2006/495/EÜ (7) otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud tingimused, mis on vajalikud euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2007. Otsustega 2007/503/EÜ (8) ja 2007/504/EÜ (9) otsustas nõukogu, et Küpros ja Malta on täitnud tingimused, mis on vajalikud euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2008. Otsusega 2008/608/EÜ (10) otsustas nõukogu, et Slovakkia on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. Otsusega 2010/416/EL (11) otsustas nõukogu, et Eesti on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikudtingimused. Otsusega 2013/387/EL (12) otsustas nõukogu, et Läti on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. Otsusega 2014/509/EL (13) otsustas nõukogu, et Leedu on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused.

(3)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 16 (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) punktile 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele on Taani nõukogule teatanud, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 140 lõikes 2 osutatud menetluse algatamist.

(4)

Otsuse 98/317/EÜ kohaselt on Rootsi liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 lõike 1 tähenduses. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (14) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 lõike 1 tähenduses. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (15) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 lõike 1 tähenduses. Vastavalt 2012. aasta ühinemisakti (16) artiklile 5 on Horvaatia liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 lõike 1 tähenduses.

(5)

Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP“) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (17). Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel 16. märtsil 2006. aastal sõlmitud lepinguga, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (18).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kord. Vähemalt kord kahe aasta järel või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud korras.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja, tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga (edaspidi „EKPSi ja EKP põhikiri“). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Horvaatia õigusaktide kooskõlale ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 13 (lähenemiskriteeriumide kohta) artiklile 1 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes ette nähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse inflatsiooni Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/792 määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksite alusel (19). Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. Komisjoni ja EKP aruannetes on kasutatud kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. 2022. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus oli 4,9 %, kusjuures Prantsusmaa, Soome ja Kreeka olid hindade stabiilsuse seisukohast kolm kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriiki ning nende riikide inflatsioonimäärad olid vastavalt 3,2 %, 3,3 % ja 3,6 %. Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide määramisel välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada asjakohase võrdlusalusena. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004., 2010., 2013., 2014. ja 2016. aasta lähenemisaruannetes. Praeguses olukorras on põhjendatud jätta parimate tulemustega riikide hulgast välja Malta ja Portugal – 2022. aasta aprillis oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär Maltal ja Portugalis vastavalt 2,1 % ja 2,6 % ning euroalal 4,4 %.. Kontrollväärtuse arvutamiseks asendatakse Malta ja Portugal madalaima keskmise inflatsioonimääraga riikide pingereas järgmisel kohal asuvate liikmesriikidega, kelleks on Soome ja Kreeka.

(9)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 2 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teise taande kohane riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehtiks liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohane nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 3 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on järginud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ette nähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on ERM II vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel analüüsisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2022. aasta 18. mail lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 4 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumina kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuses parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Võttes aluseks pikaajalised intressimäärad Prantsusmaal (0,3 %), Soomes (0,2 %) ja Kreekas (1,4 %), oli 2022. aasta aprillis lõppenud üheaastasel ajavahemikul kontrollväärtus 2,6 %.

(12)	Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 5 esitas lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 2022. aasta 1. aprilliks esitanud nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 kohased aruanded (20).

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Horvaatia on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, on tehtud järeldus, et Horvaatia siseriiklikud õigusaktid, sealhulgas keskpanga põhikiri, on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(14)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Horvaatia on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, on tehtud järeldus selle kohta, kuidas Horvaatia on täitnud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljas taandes nimetatud lähenemiskriteeriume, tuvastades järgmist: 2022. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Horvaatia keskmine inflatsioonimäär 4,7 %, mis on allpool kontrollväärtust ja jääb tõenäoliselt selliseks ka lähikuudel; Horvaatia suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta; Horvaatia on olnud ERM II liige alates 10. juulist 2020. Hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul ei ole Horvaatia kuna (HRK) olnud tõsise surve all ning Horvaatia ei ole omal algatusel devalveerinud kuna kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes ning 2022. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Horvaatia pikaajaline intressimäär keskmiselt 0,8 %, mis on tunduvalt allpool kontrollväärtust.

(15)	Võttes arvesse õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmisele antud hinnangut ning lisategureid, on Horvaatia täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Horvaatia on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. 2012. aasta ühinemisakti artiklis 5 osutatud erand tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. juuli 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. STANJURA

(1) 1. juuni 2022. aasta aruanne (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 1. juuni 2022. aasta aruanne (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) 5. juuli 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) ELT C 238, 21.6.2022, lk 1.

(5) Nõukogu 3. mai 1998. aasta otsus 98/317/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 109j lõikele 4 (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 30).

(6) Nõukogu 19. juuni 2000. aasta otsus 2000/427/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Kreekas 1. jaanuaril 2001 (EÜT L 167, 7.7.2000, lk 19).

(7) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsus 2006/495/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Sloveenias 1. jaanuaril 2007. aastal (ELT L 195, 15.7.2006, lk 25).

(8) Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/503/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 29).

(9) Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/504/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 32).

(10) Nõukogu 8. juuli 2008. aasta otsus 2008/608/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (ELT L 195, 24.7.2008, lk 24).

(11) Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsus 2010/416/EL vastavalt aluslepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011 (ELT L 196, 28.7.2010, lk 24).

(12) Nõukogu 9. juuli 2013. aasta otsus 2013/387/EL euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014 (ELT L 195, 18.7.2013, lk 24).

(13) Nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus 2014/509/EL euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015 (ELT L 228, 31.7.2014, lk 29).

(14) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(15) ELT L 157, 21.6.2005, lk 203.

(16) ELT L 112, 24.4.2012, lk 21.

(17) EÜT C 236, 2.8.1997, lk 5.

(18) ELT C 73, 25.3.2006, lk 21.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 (ELT L 135, 24.5.2016, lk 11).

(20) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/35

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1212,

12. juuli 2022,

millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banco de Portugali välisaudiitorite osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 27.1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. mai 2022. aasta soovitust Euroopa Liidu Nõukogule Banco de Portugali välisaudiitorite kohta (EKP/2022/24) (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	Banco de Portugali praeguste välisaudiitorite, Deloitte & Associados - Sociedade de Revisores Oficiais de Contas S.A., volitused lõppesid pärast majandusaasta 2021 auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid majandusaastateks 2022–2026.

(3)	Banco de Portugal valis majandusaastateks 2022–2026 oma välisaudiitoriteks PricewaterhouseCoopers & Associados - Sociedade de Revisores Oficiais de Contas Lda.

(4)	EKP nõukogu soovitas määrata majandusaastateks 2022–2026 Banco de Portugali välisaudiitoriteks PricewaterhouseCoopers & Associados - Sociedade de Revisores Oficiais de Contas Lda.

(5)	EKP nõukogu soovitusest tulenevalt tuleks nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 1999/70/EÜ artikli 1 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. PricewaterhouseCoopers & Associados - Sociedade de Revisores Oficiais de Contas Lda kinnitatakse majandusaastateks 2022–2026 Banco de Portugali välisaudiitoriteks.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Keskpangale.

Brüssel, 12. juuli 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. STANJURA

(1) ELT C 210, 25.5.2022, lk 1.

(2) Nõukogu 25. jaanuari 1999. aasta otsus 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta (EÜT L 22, 29.1.1999, lk 69).

14.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 187/37

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 276/21/COL,

8. detsember 2021,

Norra regionaalabi kaardi (aastateks 2022–2027) kohta (Norra) [2022/1213]

1. KOKKUVÕTE

(1)	EFTA järelevalveamet teavitab Norra ametiasutusi, et pärast Norra regionaalabi kaardi 2022–2027 hindamist leiab järelevalveamet, et see on regionaalabi suunistes sätestatud põhimõtetega kooskõlas (1).

(2)

Käesolev otsus kujutab endast EFTA järelevalveameti poolt regionaalabi suuniste punkti 190 alusel antud hinnangut regionaalabi kaardile. Heakskiidetud kaarti käsitatakse regionaalabi suuniste lahutamatu osana (2). Regionaalabi kaart ei hõlma riigiabi andmist ega kujuta endast luba sellise abi andmiseks.

(3)	EFTA järelevalveamet tugines oma otsuse tegemisel järgmistele kaalutlustele.

2. MENETLUS

(4)

1. detsembril 2021 võttis EFTA järelevalveamet otsusega nr 269/21/COL vastu oma uued regionaalabi suunised. Regionaalabi suunistes on esitatud tingimused, mille alusel võib regionaalabi pidada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega kokkusobivaks (3). Lisaks on suunistes sätestatud kriteeriumid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktides a ja c sätestatud kokkusobivuse tingimustele vastavate alade kindlakstegemiseks (4).

(5)

Vastavalt regionaalabi suuniste punktile 150 tuleb alad, mille EMP EFTA riigid soovivad määrata punkti a või punkti c aladeks, regionaalabi kaardil kindlaks määrata. Regionaalabi suuniste punkti 189 kohaselt peab iga EMP EFTA riik teavitama EFTA järelevalveametit 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 kohaldatavast regionaalabi kaardist. Sellest lähtuvalt edastasid Norra ametiasutused Norra regionaalabi kaardi aastateks 2022–2027 oma 2. detsembri 2021. aasta kirjaga (5).

3. NORRA AMETIASUTUSTE MÄÄRATUD ABIKÕLBLIKUD ALAD

3.1. Taustteave

(6)	Regionaalabiga hõlmatuse määrad aastatel 2022–2027 on EMP EFTA riikide kaupa esitatud regionaalabi suuniste I lisas. Norra erimäär hõlmab eelnevalt kindlaksmääratud ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alasid.

(7)	Norra ametiasutused võivad sellest erimäärast lähtudes määrata eelnevalt kindlaksmääratud ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad. Seda määramist reguleerivad põhimõtted on esitatud vastavalt regionaalabi suuniste punktides 168 ja 169 ning punktis 175.

3.2. Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

3.2.1. Sissejuhatus

(8)	Regionaalabi suuniste punkti 168 kohaselt võivad EMP EFTA riigid määrata punkti c alaks suuniste punktis 166 viidatud eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad. Need alad on nimetatud regionaalabi suuniste I lisas.

(9)	Punkt 169 võimaldab rakendada paindlikku lähenemisviisi, mille kohaselt võib teatavatel tingimustel määrata ka muid hõredalt ja väga hõredalt asustatud alasid, mis ei ole eelnevalt kindlaks määratud abikõlblike aladena.

(10)

Norra regionaalabi kaardil aastateks 2014–2020 esitasid Norra ametiasutused hõredalt asustatud alad. Väga hõredalt asustatud alasid ei esitatud (6). Küll aga määrasid Norra ametiasutused väga hõredalt asustatud alad kindlaks seoses tegevusabi kavaga, mille tingimuseks oli, et see peab piirduma selliste aladega (7).

(11)

Regionaalabi suuniste joonealune märkus nr 65 sisaldab uut täpsustust, et hõredalt ja väga hõredalt asustatud alad tuleks regionaalabi kaardil ära märkida. Sellest lähtuvalt on Norra ametiasutused oma teatises esitanud väga hõredalt asustatud alad, mis langevad kokku varem seoses tegevusabi kavaga määratud aladega.

(12)

Seetõttu hindab EFTA järelevalveamet kõigepealt hõredalt asustatud alade määramist Norra ametiasutuste poolt. Seejärel hindab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolt nende alade piires väga hõredalt asustatud alade määramist. Nagu on nõutud regionaalabi suuniste punkti 169 viimases lauses, võtab EFTA järelevalveamet elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel arvesse nii väga hõredalt asustatud alade kui ka hõredalt asustatud alade rahvaarvu.

(13)

Regionaalabi suuniste punkti 19 alapunktis 30 esitatud määratlusest tuleneb, et kõik punkti 169 kohaselt määratud alad on hõredalt asustatud alad. Seetõttu arvestab EFTA järelevalveamet elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel nii hõredalt kui ka väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu ainult üks kord.

3.2.2. Hõredalt asustatud alad

3.2.2.1. Kaks tervikuna kaardile kantud maakonda

(14)

Regionaalabi suuniste punkti 169 esimeses ja teises lauses on sätestatud, et „[h]õredalt asustatud aladeks peaksid EMP EFTA riigid põhimõtteliselt määrama 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. EMP EFTA riigid võivad siiski määrata ka 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta.“

(15)	Norras vastavad 3. tasandi statistilistele piirkondadele maakonnad, samal ajal kui 2. tasandi statistilised piirkonnad moodustavad suuremaid piirkondi (8).

(16)	Troms og Finnmarki maakond ja Nordlandi maakond on tervikuna kaardile kantud. 1. jaanuari 2020. aasta andmete (9) kohaselt on nende maakondade asustustihedus vastavalt 3,4 ja 6,7 elanikku ruutkilomeetri kohta (10). Samade rahvastikuandmete põhjal on nende alade rahvaarv 484 546 (11).

3.2.2.2. Osaliselt kaardile kantud piirkonnad

(17)

Punkti 169 teine lause annab võimaluse määrata 3. tasandi statistiliste piirkondade osi, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Naaberalade lisamise võimalusele vastab võimalus jätta välja alasid 3. tasandi statistilistest piirkondadest, mille asustustihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

(18)	Sellest tulenevalt on regionaalabi kaardilt välja jäetud 3. tasandi piirkondade Innlandeti ja Trøndelagi osi, kuid sinna on kantud teiste 3. tasandi piirkondade osi (12).

3.2.2.3. Väiksemad kaardilt välja jäetud alad

(19)

Tabelis 1 on loetletud 3. tasandi piirkondades Innlandetis ja Trøndelagis asuvad alad, mis on välja jäetud (13).

Tabel 1

Väiksemad kaardilt välja jäetud alad

3. tasandi piirkond	Alad (vallad)	Asustustihedus
Innlandet	Hamar, Lillehammer, Gjøvik, Ringsaker, Løten, Stange, Elverum, Gran ja Østre Toten	34,5
Trøndelag	Trondheim, Orklandi osa, mis oli varem Orkdali vald, Melhus, Skaun, Malvik, Stjørdal ja Levanger	83,3

(20)	1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal on nende välja jäetud alade kogurahvaarv 504 560 (14).

3.2.2.4. Väiksemad kaardile kantud alad

(21)

Tabelis 2 antakse ülevaade väiksematest kaardile kantud aladest, mille asustustihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (15).

Tabel 2

Väiksemad kaardile kantud alad

3. tasandi piirkond	Alad (vallad)	Asustustihedus
Viken	Aremark, Marker, Aurskog-Høland, Flå, Nesbyen, Gol, Hemsedal, Ål, Hol, Sigdal, Krødsherad, Flesberg, Rollag ja Nore og Uvdal	4,8
Vestfold og Telemark	Notodden, Bamble, Kragerø, Drangedal, Nome, Midt-Telemark, Tinn, Hjartdal, Seljord, Kviteseid, Nissedal, Fyresdal, Tokke ja Vinje	6,2
Agder	Lindesnesi osa, mis oli varem Marnardal, Lyngdali osa, mis oli varem Audnedali vald, Risør, Farsund, Flekkefjord, Gjerstad, Vegårshei, Tvedestrand, Åmli, Iveland, Evje og Hornnes, Bygland, Valle, Bykle, Åseral, Hægebostad, Kvinesdal ja Sirdal	5,4
Rogaland	Sokndal, Lund, Bjerkreim, Hjelmeland, Suldal ja Sauda	4,8
Vestland	Kinn, Etne, Bømlo, Fitjar, Tysnes, Kvinnherad, Ullensvang, Eidfjord, Ulvik, Voss, Kvam, Samnanger, Vaksdal, Modalen, Austrheim, Fedje, Masfjorden, Gulen, Solund, Hyllestad, Høyanger, Vik, Sogndal, Aurland, Lærdal, Årdal, Luster, Askvoll, Fjaler, Sunnfjord, Bremanger, Stad, Gloppen ja Stryn	6,6
Møre og Romsdal	Molde osad, mis olid varem Nesseti ja Midsundi vallad, Ålesundi osad, mis olid varem Harami ja Sandøy vallad, Vanylven, Sande, Hareid, Ørsta, Stranda, Sykkylven, Vestnes, Rauma, Averøy, Gjemnes, Tingvoll, Sunndal, Surnadal, Smøla, Aure, Volda, Fjord ja Hustadvika	9,5

(22)	1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal on nende kaardile kantud alade kogurahvaarv 528 360 (16).

3.2.2.5. Hinnang paindlikule lähenemisviisile

(23)	Regionaalabi suuniste punktis 169 on esitatud kolm nõuet, mis peavad olema täidetud selleks, et lisada väiksemaid alasid 3. tasandi statistilisest piirkonnast, kui selle piirkonna kui terviku asustustihedus on üle 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta.

(24)	Esiteks peab nende väiksemate alade asustustihedus olema vähem kui 12,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

(25)

Nii EFTA järelevalveamet (17) kui ka komisjon (18) on oma varasemas praktikas hinnanud kaardile kantud hõredalt asustatud alade asustustihedust 3. tasandi piirkonna alusel (3. tasandi statistiline piirkond / NUTS 3 piirkond). Punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis nõuaks teistsugust tõlgendust. Seega järgib EFTA järelevalveamet uute regionaalabi suuniste alusel sama lähenemisviisi.

(26)	Eespool tabelis 2 esitatud andmetest nähtub, et kaardile kantud piirkondade asustustihedus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, kui hinnata neid üheskoos asjaomase 3. tasandi statistilise piirkonna tasandil. Seega on asustustiheduse nõue nende kaardile kantud alade puhul täidetud.

(27)

Teiseks peavad lisatud väiksemad alad külgnema 3. tasandi statistiliste piirkondadega ja nende asustustihedus peab olema alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Käesoleva otsuse IIIa lisas esitatud graafilisel kaardil näidatud asjaomaste piirkondade piiride põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et see nõue on täidetud.

(28)

Kolmandaks ei tohi piirkondade kaardile kandmisega ületada regionaalabi suuniste punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära. Regionaalabi suuniste punkti 169 viimase lause kohaselt tuleb hindamisel arvesse võtta väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu koos hõredalt asustatud alade rahvaarvuga. Nagu on selgitatud punktis 13, võetakse aga elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel hõredalt ja väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu arvesse ainult üks kord.

(29)

Regionaalabi suuniste I lisa kohaselt on Norra puhul punkti c alade hõlmatuse erimäär 25,14 % riigi elanikkonnast. Nii EFTA järelevalveamet (19) kui ka komisjon (20) on oma varasemas praktikas elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel aktsepteerinud hiljutiste rahvastikuandmete kasutamist. Punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis osutaks, et see lähenemisviis ei ole uute regionaalabi suunistega kooskõlas. Seega peab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolset 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete kasutamist vastuvõetavaks.

(30)	1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal on Norra rahvaarv 5 368 283 (21). Seega ei või määratud väga hõredalt ja hõredalt asustatud alad selle arvu põhjal hõlmata mitte rohkem kui 1 349 586 elanikku.

(31)	Määratud hõredalt asustatud alade rahvaarv on 1 348 649 (22). See näitaja on Norra puhul ette nähtud punkti c alade hõlmatuse erimäärast madalam.

3.2.3. Väga hõredalt asustatud alad

3.2.3.1. Paljud hõredalt asustatud alad kvalifitseeruvad väga hõredalt asustatud aladeks

(32)

Selles osas hindab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolset väga hõredalt asustatud alade määramist. Norra geograafilise asukoha ja rahvastiku paiknemise mustri tõttu kvalifitseeruvad paljud hõredalt asustatud alad väga hõredalt asustatud aladeks. Norra ametiasutused ongi määranud need alad väga hõredalt asustatud aladeks.

3.2.3.2. Põhja-Norra piirkond on tervikuna kaardile kantud

(33)

Regionaalabi suuniste punkti 169 kolmandas lauses on sätestatud, et „[v]äga hõredalt asustatud aladeks võivad EMP EFTA riigid määrata 2. tasandi statistilisi piirkondi, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid väiksemaid naaberalasid, mis asuvad nende 2. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta ning et väga hõredalt asustatud alade rahvaarv koos hõredalt asustatud alade rahvaarvuga ei ületa punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära“.

(34)

Asustustiheduse kriteeriumile, milleks on kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, vastavad kaks Norra 2. tasandi statistilist piirkonda. Need on Põhja-Norra (23) ja Innlandet (24). Põhja-Norra 2. tasandi piirkonna asustustihedus on 4,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (25) ja Innlandeti 2. tasandi piirkonna asustustihedus on 7,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (26).

(35)	Norra ametiasutused on määranud Põhja-Norra 2. tasandi piirkonna tervikuna abikõlblikuks. Seega tuleb regionaalabi suuniste kohaldamisel käsitada kõiki Põhja-Norra alasid väga hõredalt asustatud aladena.

(36)	Nagu on märgitud eespool punktis 16, on nende alade rahvaarv 1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal 484 546.

3.2.3.3. Innlandeti piirkond on osaliselt kaardile kantud

(37)

Regionaalabi suuniste punkti 169 kolmanda lause sõnastus võimaldab määrata väiksemaid naaberalasid, mis külgnevad 2. tasandi statistilise piirkonnaga, kui seal elab vähem kui kaheksa inimest ruutkilomeetri kohta. Kuigi seda ei ole sõnaselgelt mainitud, peab naaberalade lisamise võimalusele loogiliselt vastama võimalus jätta välja alasid 2. tasandi statistilistest piirkondadest, mille asustustihedus on väiksem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta. Selline tõlgendus on kooskõlas ka varasema praktikaga (27).

(38)

Sellest tulenevalt on Innlandeti 2. tasandi piirkond üksnes osaliselt määratud väga hõredalt asustatud alaks. Tabelis 3 on esitatud kaardile kantud Innlandeti alad ja nende asustustihedus (28).

Tabel 3

Kaardile kantud Innlandeti alad

2. tasandi piirkond	Alad (vallad)	Asustustihedus
Innlandet	Kongsvinger, Nord-Odal, Sør-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler, Trysil, Åmot, Stor-Elvdal, Rendalen, Engerdal, Tolga, Tynset, Alvdal, Folldal, Os, Dovre, Lesja, Skjåk, Lom, Vågå, Nord-Fron, Sel, Sør-Fron, Ringebu, Søndre Land, Nordre Land, Sør-Aurdal, Etnedal, Nord-Aurdal, Vestre Slidre, Øystre Slidre ja Vang	3,4

(39)	Nende alade rahvaarv on 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 143 115 (29).

3.2.3.4. Põhja-Norra piirkonnaga külgnevate väiksemate aladena on kaardile kantud Trøndelagi osad

(40)	Kõik Põhja-Norra piirkonnaga külgnevad alad asuvad Trøndelagi 3. tasandi piirkonnas.

(41)

Tabelis 4 on esitatud kaardile kantud Trøndelagi alad ja nende asustustihedus (30).

Tabel 4

Põhja-Norra piirkonnaga külgnevad kaardile kantud alad

3. tasandi piirkond	Alad (vallad)	Asustustihedus
Trøndelag	Steinkjeri osa, mis oli varem Verran, Namsos, Osen, Snåase-Snåsa, Lierne, Raarvihke–Røyrvik, Namsskogan, Grong, Høylandet, Overhalla, Flatanger, Leka, Inderøy, Indre Fosen, Ørland, Åfjord ja Nærøysund	4,1

(42)	Nende alade rahvaarv on 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 73 683 (31).

3.2.3.5. Kaardile on kantud väiksemad Innlandetiga külgnevad alad mitmes maakonnas

(43)

Innlandetiga külgnevad alad asuvad Trøndelagi, Møre og Romsdali, Vestlandi, Rogalandi, Agderi, Vestfold og Telemarki ja Vikeni 3. tasandi piirkonnas. Need piirkonnad on esitatud alljärgnevas tabelis 5 (32).

Tabel 5

Innlandetiga külgnevad kaardile kantud alad

3. tasandi piirkond	Alad (vallad)	Asustustihedus
Trøndelag	Hitra, Frøya, Oppdal, Rennebu, Røros, Holtålen, Tydal, Meråker, Heim, Rindal, Orklandi osad, mis olid varem Agdenesi ja Meldali vallad ja osa Snillfjordi vallast	3,6
Møre og Romsdal	Vanylven, Sande, Stranda, Sykkylven, Vestnes, Rauma, Tingvoll, Sunndal, Surnadal, Smøla, Aure, Fjord, Volda osa, mis oli varem Hornindali vald, Molde osad, mis olid varem Nesseti ja Midsundi vallad, ning Ålesundi osa, mis oli varem Sandøy vald	6,3
Vestland	Tysnes, Kvinnherad, Ullensvang, Eidfjord, Ulvik, Modalen, Fedje, Masfjorden, Gulen, Solund, Hyllestad, Høyanger, Vik, Aurland, Lærdal, Årdal, Luster, Askvoll, Fjaler, Bremanger, Stad, Gloppen, Stryn, Vossi osa, mis oli varem Granvini vald, Kinni osa, mis oli varem Vågsøy vald, Sogndali osad, mis olid varem Leikangeri ja Balestrandi vallad, ning Sunnfjordi osad, mis olid varem Gaulari, Jølsteri ja Naustdali vallad	4,7
Rogaland	Hjelmeland, Suldal ja Sauda	3,6
Agder	Risør, Gjerstad, Åmli, Evje og Hornnes, Bygland, Valle, Bykle ja Åseral	2,9
Vestfold og Telemark	Drangedal, Nome, Tinn, Hjartdal, Seljord, Kviteseid, Nissedal, Fyresdal, Tokke ja Vinje	2,9
Viken	Flå, Nesbyen, Gol, Hemsedal, Ål, Hol, Rollag ja Nore og Uvdal	3,0

(44)	Nende piirkondade rahvaarv oli 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 301 848 (33).

3.2.3.6. Hinnang paindlikule lähenemisviisile

(45)	Regionaalabi suuniste punktis 169 on esitatud kolm nõuet, mis peavad olema täidetud selleks, et kanda kaardile alasid 2. tasandi statistilisest piirkonnast, mille asustustihedus on üle kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta.

(46)	Esiteks peab nende alade asustustihedus olema alla kaheksa inimese ruutkilomeetri kohta.

(47)

Nagu märgiti eespool punktis 27, on nii EFTA järelevalveamet (34) kui ka komisjon (35) varem hinnanud kaardile kantud hõredalt asustatud alade asustustihedust koos asjaomase 3. tasandi piirkonna tasandil (3. tasandi statistiline piirkond / NUTS 3 piirkond). Väga hõredalt asustatud alade puhul, mis määrati tegevusabi kava raames, ei ole EFTA järelevalveamet hinnanud asjaomaste alade asustustihedust 3. tasandist väiksema üksuse tasandil (36).

(48)	Regionaalabi suuniste punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis nõuaks sellest väljakujunenud tavast kõrvalekaldumist. Seega järgib EFTA järelevalveamet uute regionaalabi suuniste alusel sama lähenemisviisi.

(49)

Eespool tabelites 4 ja 5 esitatud andmetest nähtub, et kaardile kantud alade asustustihedus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, kui samas 3. tasandi statistilises piirkonnas asuvaid alasid hinnata koos. Kuna 3. tasandi statistilised piirkonnad on osa 2. tasandi suurematest piirkondadest, tähendab see seda, et ka kaardile kantud alade asustustihedus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, kui seda hinnata igas 2. tasandi piirkonnas asuvate kaardile kantud alade tasandil.

(50)	Seega on asustustiheduse nõue nende kaardile kantud alade puhul täidetud. Nagu on osutatud tabelis 3, on asustustiheduse nõue täidetud ka Innlandeti puhul määratud ja koos hinnatud alade puhul.

(51)

Teiseks peavad kaardile kantud alad külgnema 2. tasandi statistiliste piirkondadega ja nende asustustihedus peab olema alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta. Käesoleva otsuse IIIb lisas esitatud graafilisel kaardil näidatud asjaomaste piirkondade piiride põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et see nõue on täidetud.

(52)

(53)

Väga hõredalt asustatud aladeks määratud alade rahvaarv on 1 003 192 (37). Seda rahvaarvu võeti arvesse, kui hinnati hõredalt asustatud aladeks määramise vastavust eespool punktis 31 osutatud elanikkonna hõlmatuse piirmäärale. Eeltoodu põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et Norra regionaalabi kaardi kohane elanikkonna hõlmatus ei ületa regionaalabi suuniste punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära.

3.2.4. Kokkuvõtvad märkused eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramise kohta

(54)	Norra ametiasutused on regionaalabi kaardil aastateks 2022–2027 määranud regionaalabi saamiseks abikõlblikud hõredalt ja väga hõredalt asustatud alad. Eespool esitatud hinnangu alusel leiab EFTA järelevalveamet, et kõnealused alad määrati regionaalabi suuniste kohaselt.

3.3. Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

3.3.1. Sissejuhatus

(55)

Regionaalabi suuniste I lisa kohaselt on Norra puhul eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse erimäär 6,87 % riigi elanikkonnast. Norra ametiasutused võivad sellest erimäärast lähtudes määrata eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad regionaalabi suuniste punktis 175 sätestatud tingimuste kohaselt.

3.3.2. Kaardile kantud alad

(56)

Norra ametiasutuste poolt eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladeks määratud alad on esitatud alljärgnevas tabelis 6 (38).

Tabel 6

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

3. tasandi piirkond	Vallad	Rahvaarv 1. jaanuari 2020. aasta seisuga
Rogaland	Utsira ja Kvitsøy	715
Møre og Romsdal	Aukra	3 509

(57)	Kõige värskemate, 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal on eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladeks määratud alade rahvaarv seega 4 224.

3.3.3. Hindamine

(58)	Regionaalabi suuniste punkti 175 alapunkti 3 alapunkti iii kohaselt võivad EMP EFTA riigid määrata eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alaks saared, kus on alla 5 000 elaniku.

(59)	Nagu nähtub tabelis 6 esitatud arvudest, elab Utsira, Kvitsøy ja Aukra saarel alla 5 000 inimese. Seega on regionaalabi suuniste punkti 175 alapunkti 3 alapunktis iii sätestatud tingimus täidetud.

(60)	Eespool tabelis 6 esitatud rahvaarvu põhjal moodustab kõnealuste määratud piirkondade elanikkond 0,08 % kogu riigi elanikkonnast. See näitaja on tunduvalt madalam kui regionaalabi suuniste I lisas Norra puhul ette nähtud 6,87 % suurune eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatuse erimäär.

(61)	Selle põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad määrati Norra regionaalabi kaardil aastateks 2022–2027 regionaalabi suuniste kohaselt.

3.4. Ülevaade regionaalabi kaardile kantud aladest

(62)

Käesoleva otsuse I lisas on esitatud regionaalabi kaardile kantud alade loetelu, sealhulgas nende väga hõredalt asustatud, hõredalt asustatud või eelnevalt kindlaksmääramata punkti c ala staatus. II lisa sisaldab üksikasjalikumat teavet nende statistiliste üksuste kohta, mis asuvad valdades, mis on abikõlblike alade määramisel mitmeks jagatud.

4. ABI OSAKAALUD

(63)	Regionaalabi suuniste punkti 151 kohaselt tuleb regionaalabi kaardil märkida ka abi ülemmäärad, mis kehtivad abikõlblikes piirkondades heakskiidetud kaardi kehtivusperioodil.

(64)	Kaardil esitatud abi ülemmäärasid kohaldatakse investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes. Regionaalabi suuniste kohaselt sellise abi puhul lubatud ülemmäärad on esitatud suuniste jaos 7.4.

(65)

Nagu nähtub tabelist 7 allpool, on Norra ametiasutused teatanud suurettevõtjatele antava abi ülemmäärast, mis on eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladel 20 % ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel 10 %. Abi ülemmäära suurendatakse väikeettevõtjate puhul 20 protsendipunkti võrra ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 protsendipunkti võrra (39).

Tabel 7

Abi ülemmäärad

Ala liik	Abi ülemmäär suurettevõtjate puhul	Suurendamine keskmise suurusega ettevõtjate puhul	Suurendamine väikeettevõtjate puhul
Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c ala	20 %	10 %	20 %
Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c ala	10 %	10 %	20 %

(66)

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade puhul kohaldatava abi ülemmäära kohta on regionaalabi suuniste punkti 182 alapunktis 1 sätestatud, et hõredalt asustatud aladel ei tohi suurettevõtjatele antava abi osakaal ületada 20 %. Kuna kõik eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladele kehtestatud kvoodi alusel määratud alad on hõredalt asustatud, on Norra ametiasutuste poolt nendele aladele kehtestatud abi ülemmäär regionaalabi suunistega kooskõlas.

(67)

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladel tegutsevate keskmise suurusega ettevõtjate ja väikeettevõtjate puhul ette nähtud suurendused on samuti regionaalabi suunistega kooskõlas. Regionaalabi suuniste punkti 186 kohaselt võib abi osakaale suurendada kuni 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul ja kuni 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

(68)

Mis puudutab abi ülemmäära eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, siis regionaalabi suuniste punkti 182 alapunkti 3 kohaselt ei või suurettevõtjatele antava abi osakaal ületada 10 % eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, kus SKP elaniku kohta on üle 100 % EMP keskmisest ja töötuse määr on alla 100 % EMP keskmisest. Kuna Norra määratud eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad kuuluvad sellesse kategooriasse, on Norra ametiasutused kehtestanud abi ülemmääraks 10 %.

(69)

Regionaalabi suuniste punktis 186 osutatud võimalus suurendada abi osakaalu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kehtib ka eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade kohta. Seega on abi ülemmäära suurendamine nendel aladel, nagu on esitatud eespool tabelis 7, samuti regionaalabi suunistega kooskõlas.

5. KESTUS JA LÄBIVAATAMINE

(70)	Norra ametiasutused on vastavalt regionaalabi suuniste punktile 189 teatanud regionaalabi kaardist, mida kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

(71)	Regionaalabi suuniste punktis 194 on märgitud, et 2023. aastal tehakse regionaalabi kaartidest vahekokkuvõte. EFTA järelevalveamet annab kõnealuse vahekokkuvõtte üksikasjadest teada 2023. aasta juuniks.

6. JÄRELDUS

(72)	Eespool esitatud hinnangu alusel on EFTA järelevalveamet jõudnud järeldusele, et Norra regionaalabi kaart aastateks 2022–2027 vastab regionaalabi suunistes sätestatud põhimõtetele. Heakskiidetud kaart on regionaalabi suuniste lahutamatu osa.

(73)	I, II ning IIIa ja IIIb lisa moodustavad käesoleva otsuse lahutamatu osa.

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

vastutav kolleegiumi liige

Bente ANGELL-HANSEN

kolleegiumi liige

Högni S. KRISTJÁNSSON

kolleegiumi liige

Stefan BARRIGA

allkirjastab õigus- ja täitevasjade

osakonna direktorina

Melpo-Menie JOSÉPHIDÈS

(1) Regionaalabi suunised võeti vastu 1. detsembril 2021 EFTA järelevalveameti otsusega nr 269/21/COL, mida ei ole veel avaldatud.

(2) Regionaalabi suuniste punkt 190.

(3) Regionaalabi suuniste punkt 2.

(4) Sealsamas.

(5) Dokumendid nr 1252726, 1252724, 1252722, 1252736, 1252734, 1252728, 12527 ja 1252732.

(6) EFTA järelevalveameti 26. veebruari 2014. aasta otsus nr 91/14/COL Norra regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta (ELT L 172, 12.6.2014, lk 52, ja EMP kaasanne nr 34, 12.6.2014, lk 18).

(7) Vt EFTA järelevalveameti 18. juuni 2014. aasta otsuse nr 225/14/COL (piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kohta aastatel 2014–2020) punktid 79–81 (ELT C 344, 2.10.2014, lk 14, ja EMP kaasanne nr 55, 2.10.2014, lk 4).

(8) Norra statistiliste piirkondade PDF-vormingus kaardid on kättesaadavad Eurostati veebilehtedel: https://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/nuts-maps.

(9) Regionaalabi kaardist teatamisel on Norra ametiasutused kasutanud rahvastikuandmeid 1. jaanuari 2020. aasta seisuga. Need andmed on saadud Norra statistikaametilt (SSB). Pindalaandmed pärinevad samuti 1. jaanuarist 2020 ja on saadud SSB-lt (Statistikkbanken). Teatavatel juhtudel on siiski kogutud andmeid varasematest aastatest, et saada andmeid endiste valdade kohta, mis on nüüdseks jagatud või liidetud. See puudutab eelkõige pindalaandmeid.

(10) Teatise lk 3.

(11) Tabel 4, teatise lk 5.

(12) Teatise lk 3 ja 4.

(13) Tabeli aluseks on tabel 2 teatise leheküljel 4.

(14) Tabel 1, teatise lk 3.

(15) Tabeli aluseks on tabel 3 teatise leheküljel 4.

(16) Tabel 1, teatise lk 3.

(17) Vt otsus Norra regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta, millele on viidatud joonealuses märkuses nr 6, punkt 18.

(18) Vt komisjoni 27. märtsi 2014. aasta otsus Rootsi regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta, SA37985 (2014/N) (ELT C 210, 4.7.2014, lk 20), punktid 7 ja 15.

(19) Vt EFTA järelevalveameti 24. aprilli 2014. aasta otsus nr 170/14/COL Islandi regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta (ELT L 201,10.7.2014, lk 33), punkt 9.

(20) Vt komisjoni otsus Rootsi regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta, millele on viidatud eespool joonealuses märkuses nr 18, joonealune märkus nr 2, punkt 10 ja punktid 13–15.

(21) Teatise lk 3.

(22) Teatise lk 3.

(23) See piirkond hõlmab järgmisi 3. tasandi statistilisi piirkondi: Troms og Finnmark ja Nordland.

(24) Innlandet on ka 3. tasandi statistiline piirkond.

(25) Tabel 7a, teatise lk 8.

(26) Teatise lk 8.

(27) Vt joonealuses märkuses nr 7 viidatud otsus piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kohta 2014–2020, punktid 79–81.

(28) Tabeli aluseks on tabelid 7b ja 8b teatise lehekülgedel 8 ja 9.

(29) Tabel 7b, teatise lk 8.

(30) Tabeli aluseks on tabelid 7a ja 8a teatise lehekülgedel 8 ja 9.

(31) Tabel 7a, teatise lk 8.

(32) Tabeli aluseks on tabelid 7b ja 8b teatise lehekülgedel 8 ja 9.

(33) Tabel 7b, teatise lk 8.

(34) Vt otsus Norra regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta, millele on viidatud joonealuses märkuses nr 6, punkt 18.

(35) Vt otsus Rootsi regionaalabi kaardi (aastateks 2014–2020) kohta, millele on viidatud joonealuses märkuses nr 18, punktid 7 ja 15.

(36) Vt joonealuses märkuses nr 7 viidatud otsus piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kohta 2014–2020, punktid 79–81.

(37) Teatise lk 10.

(38) Tabeli aluseks on tabel 9 teatise leheküljel 11.

(39) Tabeli aluseks on tabel 10 teatise leheküljel 11.

I LISA

Ülevaade regionaalabi kaardile kantud aladest

1. EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PUNKTI C ALAD

1.1. Väga hõredalt asustatud alad

3. tasandi piirkond	Vallad
Troms og Finnmark	Tromsø, Harstad-Hárstták, Alta, Vardø, Vadsø, Hammerfest, Kvæfjord, Tjeldsund, Ibestad, Gratangen, Loabák-Lavangen, Bardu, Salangen, Målselv, Sørreisa, Dyrøy, Senja, Balsfjord, Karlsøy, Lyngen, Storfjord-Omasvuotna-Omasvuono, Gáivuotna-Kåfjord-Kaivuono, Skjervøy, Nordreisa, Kvænangen, Guovdageaidnu-Kautokeino, Loppa, Hasvik, Måsøy, Nordkapp, Porsanger-Porsáŋgu-Porsanki, Kárášjohka-Karasjok, Lebesby, Gamvik, Berlevåg, Deatnu-Tana, Unjárga-Nesseby, Båtsfjord ja Sør-Varanger
Nordland	Bodø, Narvik, Bindal, Sømna, Brønnøy, Vega, Vevelstad, Herøy, Alstahaug, Leirfjord, Vefsn, Grane, Hattfjelldal, Dønna, Nesna, Hemnes, Rana, Lurøy, Træna, Rødøy, Meløy, Gildeskål, Beiarn, Saltdal, Fauske-Fuossko, Sørfold, Steigen, Lødingen, Evenes, Røst, Værøy, Flakstad, Vestvågøy, Vågan, Hadsel, Bø, Øksnes, Sortland, Andøy, Moskenes ja Hamarøy-Hábmer
Trøndelag	Steinkjeri osa, mis oli varem Verran, Namsos, Osen, Snåase-Snåsa, Lierne, Raarvihke–Røyrvik, Namsskogan, Grong, Høylandet, Overhalla, Flatanger, Leka, Inderøy, Indre Fosen, Ørland, Åfjord, Nærøysund, Hitra, Frøya, Oppdal, Rennebu, Røros, Holtålen, Tydal, Meråker, Heim, Rindal ja Orklandi osad, mis moodustasid varem Agdenesi, Meldali ja osa Snillfjordi vallast
Møre og Romsdal	Vanylven, Sande, Stranda, Sykkylven, Vestnes, Rauma, Tingvoll, Sunndal, Surnadal, Smøla, Aure, Fjord, Volda osa, mis oli varem Hornindal, Molde osad, mis olid varem Nesset ja Midsund, ning Ålesundi osa, mis oli varem Sandøy
Vestland	Tysnes, Kvinnherad, Ullensvang, Eidfjord, Ulvik, Modalen, Fedje, Masfjorden, Gulen, Solund, Hyllestad, Høyanger, Vik, Aurland, Lærdal, Årdal, Luster, Askvoll, Fjaler, Bremanger, Stad, Gloppen, Stryn, Vossi osa, mis oli varem Granvin, Kinni osa, mis oli varem Vågsøy, Sogndali osad, mis olid varem Leikanger ja Balestrand, ning Sunnfjordi osad, mis olid varem Gaular, Jølster ja Naustdal
Rogaland	Hjelmeland, Suldal ja Sauda
Agder	Risør, Gjerstad, Åmli, Evje og Hornnes, Bygland, Valle, Bykle ja Åseral
Vestfold og Telemark	Drangedal, Nome, Tinn, Hjartdal, Seljord, Kviteseid, Nissedal, Fyresdal, Tokke ja Vinje
Innlandet	Kongsvinger, Nord-Odal, Sør-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler, Trysil, Åmot, Stor-Elvdal, Rendalen, Engerdal, Tolga, Tynset, Alvdal, Folldal, Os, Dovre, Lesja, Skjåk, Lom, Vågå, Nord-Fron, Sel, Sør-Fron, Ringebu, Søndre Land, Nordre Land, Sør-Aurdal, Etnedal, Nord-Aurdal, Vestre Slidre, Øystre Slidre ja Vang
Viken	Flå, Nesbyen, Gol, Hemsedal, Ål, Hol, Rollag ja Nore og Uvdal

1.2. Hõredalt asustatud alad

3. tasandi piirkond	Vallad
Trøndelag	Steinkjeri osa, mis oli varem Steinkjer (st see osa, mis ei olnud Verran), Midtre Gauldal, Selbu, Frosta ja Verdal
Møre og Romsdal	Ålesundi osa, mis oli varem Haram, Hareid, Volda osa, mis oli varem Volda (st see osa, mis ei olnud Hornindal), Ørsta, Averøy, Gjemnes ja Hustadvika
Vestland	Vossi osa, mis oli varem Voss (st see osa, mis ei olnud Granvin), Kinni osa, mis oli varem Flora, Sogndali osa, mis oli varem Sogndal (st see osa, mis ei olnud Balestrand ega Leikanger), Sunnfjordi osa, mis oli varem Førde, Etne, Bømlo, Fitjar, Kvam, Samnanger, Vaksdal ja Austrheim
Rogaland	Sokndal, Lund ja Bjerkreim
Agder	Lindesnesi osa, mis oli varem Marnardal, Lyngdali osa, mis oli varem Audnedal, Farsund, Flekkefjord, Vegårshei, Tvedestrand, Iveland, Hægebostad, Kvinesdal ja Sirdal
Vestfold og Telemark	Notodden, Bamble, Kragerø ja Midt-Telemark
Innlandet	Øyer, Gausdal ja Vestre Toten
Viken	Aremark, Marker, Aurskog-Høland, Sigdal, Krødsherad ja Flesberg

2. EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRAMATA PUNKTI C ALAD

3. tasandi piirkond	Vallad
Rogaland	Utsira ja Kvitsøy
Møre og Romsdal	Aukra

II LISA

Abikõlblikud statistilised põhiüksused mitmeks jagatud valdades

Valla kood	Valla nimi	Varasem vald	Statistilise põhiüksuse kood	Statistilise põhiüksuse nimi
4205	Lindesnes	Marnardal	42051001	Øyslebø
			42051002	Skjævesland
			42051003	Birkeland
			42051004	Støa
			42051005	Gangså
			42051006	Finnsdal
			42051007	Tjomsland - Lindland
			42051008	Laudal Nedre
			42051009	Laudal Øvre
			42051010	Tisland
			42051011	Åkset
			42051012	Bruskeland
			42051013	Rydlende
			42051014	Trygsland
			42051015	Stedjan
			42051016	Koland
4225	Lyngdal	Audnedal	42250401	Brastad
			42250402	Viblemo
			42250403	Konsmo
			42250404	Audnedal
			42250405	Ågedalstø
			42250406	Øydna
			42250407	Byremo
			42250408	Håland - Sveindal
4621	Voss	1234 Granvin	46211001	Lussand - Kvandal
			46211002	Folkedal
			46211003	Hamre
			46211004	Eide
			46211005	Selland - Kjerland
			46211006	Kyrkjestrandi
			46211007	Seim - Nesheim
			46211008	Spildo
			46211009	Tjoflot
			46211010	Djønno
4602	Kinn	1439 Vågsøy	46020401	Silda
			46020402	Vedvik
			46020403	Halsør
			46020404	Røysa
			46020405	Raudeberg
			46020406	Kapellneset
			46020407	Refvik
			46020408	Kvalheim
			46020501	Ulvesund
			46020502	Degnepoll
			46020503	Kulen
			46020504	Blålid
			46020505	Skavøypoll
			46020506	Sørpoll
			46020507	Almenning
			46020601	Våge - Oppedal
			46020602	Holvik
			46020603	Sæternes
			46020604	Ellingskaret
			46020605	Skram Øvre
			46020606	Skram Nedre
			46020607	Midtgård Søndre
			46020608	Midtgård Nordre
			46020609	Gotteberg
			46020610	Øyane i Sør
4640	Sogndal	1419 Leikanger	46400501	Njøs
			46400502	Hermansverk
			46400503	Henjum
			46400504	Leitet
			46400505	Leikanger
			46400506	Hamre - Fosse
			46400507	Grinde
			46400508	Eitorn
4640	Sogndal	1418 Balestrand	46400604	Vetlefjord
			46400605	Sværefjorden
			46400606	Esefjorden
			46400607	Balestrand
			46400608	Thue
			46400609	Kvamsøy
4647	Sunnfjord	1430 Gaular	46470601	Øvrebotten
			46470602	Eldal - Mjell
			46470603	Viken
			46470604	Hestadgrend
			46470605	Skudal
			46470606	Senneseth
			46470607	Steien
			46470608	Sande
			46470609	Sygna
			46470610	Lunde
			46470611	Skilbrei - Hjelmeland
			46470612	Lien
			46470613	Kvamme
			46470614	Osen
			46470615	Birkeland
			46470616	Kårstad
			46470617	Hestad
4647	Sunnfjord	1431 Jølster	46470401	Eikås
			46470402	Langhaugane
			46470403	Hjellbrekke
			46470404	Vassenden Nord
			46470405	Vassenden Sør
			46470406	Sanddal
			46470407	Svidal
			46470408	Ålhus
			46470501	Myklebost
			46470502	Årdal
			46470503	Helgheim
			46470504	Fugle
			46470505	Skei
			46470506	Kjøsnesfjorden
			46470507	Førde
			46470508	Klakegg
			46470509	Veiteberg
			46470510	Åmot
4647	Sunnfjord	1433 Naustdal	46470701	Kvellestad
			46470702	Vevring
			46470703	Redal
			46470704	Helle
			46470705	Frammarsvik
			46470706	Naustdal Vest
			46470707	Naustdal Aust
			46470708	Åse
			46470709	Horstad Vest
			46470710	Horstad Aust
			46470711	Ullaland Nord
			46470712	Ullaland Sør
			46470713	Fimland
1577	Volda	1444 Hornindal	15770601	Haugen
			15770602	Kirkhorn
			15770603	Grodås
			15770605	Otterdal
			15770606	Lødemel
			15770607	Rygg
			15770608	Kjøs
1506	Molde	1543 Nesset	15060801	Ranvik
			15060802	Tjelle
			15060803	Rød
			15060804	Høvik
			15060805	Hammervoll
			15060806	Eidsvåg Sentrum
			15060807	Aasen
			15060808	Stubø
			15060809	Vorpenes
			15060810	Raudsand
			15060811	Bersås
			15060812	Eidsøra
			15060813	Meisalstranda
			15060814	Bugge
			15060901	Myklebostad
			15060902	Nerland
			15060903	Sira
			15060904	Slenes
			15060905	Eikesdal
			15060906	Aursjøen
		1545 Midsund	15061001	Søre Midøy
			15061002	Nordre Midøy
			15061003	Midsund Ytre
			15061004	Ugelvik
			15061005	Nerland
			15061006	Raknes
			15061007	Rakvåg
			15061008	Ræstad
			15061009	Nord - Heggdal - Tutra
			15061010	Sør - Heggdal
			15061011	Midsund Indre
1507	Ålesund	1534 Haram	15071101	Fjørtoft
			15071102	Otterlei
			15071103	Rogne
			15071104	Longva
			15071105	Flem
			15071106	Ulla
			15071107	Austnes
			15071108	Haram
			15071109	Kjerstad
			15071110	Farstad
			15071201	Hurla
			15071202	Alvestad
			15071203	Brattvåg
			15071204	Aksla - Håvik
			15071301	Samfjord
			15071302	Strand
			15071303	Slyngstad
			15071304	Tennfjord
			15071305	Vatne
			15071306	Ulvestad - Vatne
			15071307	Hellestranda
			15071308	Vestrefjord
			15071401	Bjørnøy - Kalvøy
			15071402	Søvik - Gamlem
			15071403	Grytastrand - Hamsund
		1546 Sandøy	15071701	Myklebost
			15071702	Røsok
			15071703	Bruvoll - Morsund
			15071704	Steinshamn - Harnes
			15071705	Huse
			15071706	Finnøy
			15071708	Sandøy
			15071709	Ona - Husøy
5006	Steinkjer	Verran	50060801	Vada
			50060802	Nordberg
			50060803	Kirkreit
			50060804	Bratreit
			50060805	Holdåsen
			50060806	Malmo
			50060807	Fossdalen
			50060808	Ressem
			50060809	Sundbygda
			50060810	Tverås
			50060811	Folladalen - Ystmark
			50060812	Holden - Langvatnet
			50060901	Sela
			50060902	Follafoss Østre
			50060903	Follafoss Vestre - Tua
			50060904	Skjelstad
			50060905	Verrastranda
5059	Orkland	5023 Meldal	50590501	Midtskog
			50590502	Løvby
			50590503	Løkken Vest
			50590504	Bjørnli
			50590505	Løkken Øst
			50590601	Laksøybygda
			50590602	Drogsetmoen
			50590603	Lo
			50590604	Storås Vest
			50590605	Fossen
			50590606	Syrstad
			50590607	Grefstad
			50590608	Grøta
			50590609	Hilstad
			50590610	Jerpstad
			50590611	Ree
			50590612	Grut
			50590613	Ilfjellet
			50590614	Resdalen
		5016 Agdenes	50590801	Selven
			50590802	Lysheim
			50590803	Sletvik
			50590804	Fjorden
			50590806	Leksa
			50590807	Ingdalen
			50590808	Hamna
			50590809	Singstad
			50590810	Sterten
			50590811	Stranda
		5012 Snillfjordi osad	50590901	Aa
			50590902	Vuttudal - Skårild
			50590904	Tannvik
			50590905	Åstfjorden
			50590906	Heggstad
			50590911	Imsterfjorden Indre
			50590912	Moldtun

IIIa ja IIIb LISA

Abikõlblike alade graafilised illustratsioonid

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 187

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 14. juuli 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1206, 12. juuli 2022, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga	1
	*	Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon	4
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/1207, 12. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasutuselevõtuga Horvaatias	16
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/1208, 12. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98 seoses euro ümberarvestuskursiga Horvaatias	18
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1209, 5. mai 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 haldustrahvide kehtestamise menetluse ning haldustrahvide arvutamise ja kogumise meetodite osas ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1210, 13. juuli 2022, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamiseks seoses insaiderite nimekirjade vormingu ja ajakohastamisega ( 1 )	23
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1211, 12. juuli 2022, mis käsitleb euro kasutuselevõttu Horvaatias 1. jaanuaril 2023	31
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1212, 12. juuli 2022, millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banco de Portugali välisaudiitorite osas	35

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 276/21/COL, 8. detsember 2021, Norra regionaalabi kaardi (aastateks 2022–2027) kohta (Norra) [2022/1213]	37


	(1) EMPs kohaldatav tekst