7.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 181/4

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline Autokaubaveo LEPING

EUROOPA LIIT

(edaspidi ka „liit“)

ühelt poolt

MOLDOVA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi eraldi „lepingupool“ või koos „lepingupooled“,

TUNNISTADES olulisi häireid, millega Moldova Vabariigi transpordisektor seisab silmitsi tulenevalt Venemaa Ukraina vastasest agressioonisõjast,

TÕDEDES Moldova ekspordi jaoks oluliste veomarsruutide puudumist läbi Ukraina ning tungivat vajadust kaitsta tarneahelaid ja tagada toiduga kindlustatus, kasutades alternatiivseid maanteid Moldova Vabariigist läbi Euroopa Liidu territooriumi,

SOOVIDES toetada Moldova ühiskonda ja majandust, võimaldades vajaduse korral liidu ja Moldova autoveoettevõtjatel teostada kaubavedu Moldova territooriumile ja läbi Moldova territooriumi ning aidates Moldova Vabariigil kohandada oma majandus- ja transpordimudeleid, et reageerida mõjule, mida Venemaa agressioonisõda avaldab rahvusvahelistele turgudele,

MÄRKIDES, et praegune süsteem, mis põhineb piiratud arvul liikmesriikide lubadel, ei anna Moldova autoveoettevõtjatele vajalikku paindlikkust, et nad saaksid suurendada oma tegevust liidu piires ja koos liiduga,

OLLES OTSUSTANUD tagada, et tulevikus ei kohaldata lepingupoolte territooriumil asutatud autoveoettevõtjate suhtes lepingupooltevahelise autokaubaveo turule pääsu tingimusi, mis on praeguses olukorras kohaldatavatest tingimustest rangemad,

OLLES OTSUSTANUD aidata Moldova majandust, liberaliseerides transiit- ja kahepoolsed rahvusvahelised veod liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et võimaldada vajalikku kaubavedu ning anda mõlemale lepingupoolele samad vastastikused õigused teostada transiit- ja kahepoolseid rahvusvahelisi vedusid kõnealuste territooriumide vahel,

MÄRKIDES, et ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „assotsieerimisleping“) X lisa kohaselt kohustub Moldova Vabariik järk-järgult lähendama oma õigusakte kõnealuses lisas loetletud liidu ja rahvusvahelistele õigusaktidele,

SOOVIDES kohaldada käesoleva lepingu sätete suhtes assotsieerimislepingu vaidluste lahendamise peatükki,

TÕDEDES, et Venemaa agressioonisõja mõju Ukraina transpordisektorile ja -taristule, mis mõjutab ka Moldova ettevõtjaid, ei ole võimalik ette näha, mistõttu lepingupooled konsulteerivad hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu ühiskomitees, et hinnata selle uuendamise vajadust,

TUNNISTADES, et rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppega (AETR) tagatakse, et käesoleva lepingu kohaste vedude puhul järgitakse autojuhtide töötingimusi ja ausat konkurentsi ega kahjustata liiklusohutust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva lepingu eesmärk on hõlbustada ajutiselt autokaubavedu Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi territooriumi vahel ning läbi nende territooriumi, andes lepingupoole territooriumil asutatud ettevõtjatele täiendavad õigused lepingupooltevahelisteks transiit- ja kaubavedudeks tulenevalt Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja tagajärgedest ja selle tekitatud märkimisväärsetest häiretest Moldova Vabariigi maanteetranspordisektorile.

2. Käesolevat lepingut ei tõlgendata lepingupooltevaheliste rahvusvaheliste autovedude turule pääsu tingimusi kitsendavana ega muul viisil piiravamana võrreldes käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale eelneval päeval valitsenud olukorraga.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse rendi või tasu eest toimuva lepingupooltevahelise transiit- või rahvusvahelise autokaubaveo suhtes ning see ei piira Rahvusvahelise Transpordifoorumi mitmepoolses kvoodisüsteemis kehtestatud reeglite kohaldamist. Autokaubavedu Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse. Käesolev leping ei hõlma transiiti läbi teise lepingupoole territooriumi kolmandate riikide vaheliseks kaubaveoks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„asukoha lepingupool“ – lepingupool, kelle territooriumil autoveoettevõtja on asutatud;

„autoveoettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb kaupade veoga ärilisel eesmärgil ja kes on asutatud lepingupoole territooriumil kooskõlas selle lepingupoole õigusega ning kellel on sama lepingupoole luba teostada rendi või tasu eest kaupade rahvusvahelist vedu kas mootorsõidukite või autorongidega;

3)	„sõiduk“ – eranditult kaubaveoks kasutatav mootorsõiduk, mis on registreeritud lepingupoole territooriumil, või autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on registreeritud lepingupoole territooriumil;

4)	„transiit“ – sõidukite liikumine ühe lepingupoole territooriumil ilma kauba peale- või mahalaadimiseta teise lepingupoole territooriumil asutatud autoveoettevõtja poolt;

5)	„kahepoolne rahvusvaheline vedu“ – koormaga veod asukoha lepingupoole territooriumilt teise lepingupoole territooriumile ja vastupidi kas otse või transiidina läbi kolmanda riigi territooriumi.

Artikkel 4

Juurdepääs autoveoteenustele

Autoveoettevõtjatel on õigus teha järgmisi autokaubavedusid:

a)	sõidukiga teostatavad koormaga veod, mille lähte- ja sihtkoht on kahe eri lepingupoole territooriumil, kas otse või transiidina läbi kolmanda riigi territooriumi;

b)	sõidukiga teostatavad koormaga veod asukoha lepingupoole territooriumilt sama lepingupoole territooriumile, läbides transiidina teise lepingupoole territooriumi;

c)	sõidukiga teostatavad koormaga veod asukoha lepingupoole territooriumile või territooriumilt kolmandasse riiki, läbides transiidina teise lepingupoole territooriumi;

d)	sõidukiga teostatavad tühisõidud seoses punktides a, b ja c osutatud sõitudega.

Artikkel 5

Kestus

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kuni 31. märtsini 2023.

2. Hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu konsulteerivad lepingupooled, et hinnata selle uuendamise vajadust. Selleks konsulteerivad lepingupooled ühiskomitees, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 2.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1. Moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2. Ühiskomitee kutsutakse kokku kummagi kaaseesistuja taotlusel. Ühiskomitee kutsutakse samuti kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata selle kehtivuse jätkumise vajadust ja teha sellekohane otsus vastavalt artikli 5 lõikele 2. Ühiskomitee teeb otsuse kehtivuse jätkumise ja asjakohasel juhul selle kestuse kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

3. Ühiskomiteesse kuuluvad lepingupoolte esindajad. Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad võivad ühiskomitee koosolekutel osaleda vaatlejatena.

4. Ühiskomitee esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.

5. Ühiskomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Otsused on lepingupoolte suhtes siduvad ning lepingupooled võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed.

6. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine (1)

Kui lepingupoolte vahel tekivad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, kohaldatakse assotsieerimislepingu V jaotise 14. peatüki sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 8

Kohustuste täitmine

1. Lepingupooled vastutavad täiel määral kõigi käesoleva lepingu sätete järgimise eest.

2. Lepingupooled tagavad, et võetakse kõik vajalikud meetmed käesoleva lepingu sätete jõustamiseks, sealhulgas nende järgimine kõigil valitsemistasanditel ja delegeeritud valitsusfunktsioone täitvate isikute poolt. Lepingupooled tegutsevad heas usus, et tagada käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamine.

3. Käesolev leping on erileping assotsieerimislepingu artikli 458 lõike 1 tähenduses. Lepingupool võib võtta käesoleva lepinguga seotud asjakohaseid meetmeid, kui assotsieerimislepingu artikli 2 lõikes 1 olulise osana kirjeldatud kohustusi on eriti raskelt ja oluliselt rikutud, nii et see ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning nõuab viivitamatut reageerimist. Sellised asjakohased meetmed võetakse kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 455.

Artikkel 9

Kaitsemeetmed

1. Kumbki lepingupool võib võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, kui ta leiab, et teise lepingupoole autoveoettevõtjate teostatavad veod kujutavad endast ohtu liiklusohutusele. Kaitsemeetmed tuleb võtta täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, need peavad olema proportsionaalsed ning nende ulatus ja kestus peab piirduma üksnes sellega, mis on tingimata vajalik olukorra parandamiseks või käesoleva lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

2. Enne konsultatsioonide alustamist teavitab asjaomane lepingupool teist lepingupoolt võetud meetmetest ja esitab kogu asjakohase teabe.

3. Lepingupooled alustavad viivitamata konsultatsioone ühiskomitees, et leida mõlemale lepingupoolele vastuvõetav lahendus.

4. Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepingupool järgib käesoleva lepingu sätteid või kui oht liiklusohutusele lakkab olemast.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldamisala

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud aluslepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt kogu Moldova Vabariigi territooriumi suhtes.

2. Käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse ajutiselt aladel, mille üle Moldova Vabariigi valitsusel ei ole tegelikku kontrolli. Selle kohaldamist võib jätkata assotsieerimisnõukogu otsuse või assotsiatsiooni ühiskomitee otsuse alusel, millega kinnitatakse, et Moldova Vabariik suudab tagada käesoleva lepingu täieliku täitmise.

Artikkel 11

Lõpetamine

1. Kumbki lepingupool võib igal ajal diplomaatiliste kanalite kaudu teatada kirjalikult teisele lepingupoolele oma otsusest käesolev leping lõpetada. Leping lõpetatakse kahe nädala möödumisel sellisest teatamisest, välja arvatud juhul, kui teate esitanud lepingupool määrab sellise teate jõustumiseks hilisema kuupäeva. Viimasel juhul ei tohi kuupäev olla hilisem kui kaks kuud pärast teatamise kuupäeva.

2. Autoveoettevõtjatel, kelle sõiduk asub käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel teise lepingupoole territooriumil, lubatakse sõita läbi selle lepingupoole territooriumi, et pöörduda tagasi selle lepingupoole territooriumile, kus nad on asutatud.

3. Suurema kindluse huvides tähendab lõikes 1 osutatud teatamise kuupäev kuupäeva, mil teade teisele lepingupoolele kätte toimetatakse.

4. Lepingu kehtivuse lõppemine vastavalt artiklile 5 või lepingu lõpetamine vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ei piira lepingupooltevaheliste rahvusvaheliste autovedude turule pääsu tingimusi võrreldes käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale eelneval päeval valitsenud olukorraga. Kui lepingupooled ei ole järgnevat kokkulepet sõlminud, kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ja Moldova Vabariigi vahel kõnealusel päeval kehtivate kahepoolsete lepingutega kehtestatud turulepääsu õigusi uuesti alates käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise või lõpetamise kuupäevast.

Artikkel 12

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Lepingupooled ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepingupooled on teineteist teavitanud selleks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Olenemata lõikest 1 lepivad liit ja Moldova Vabariik kokku, et käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise päevast.

3. Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva“ käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana“ vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Лион на двадесет и девети юни две хиляди двадесет и втора година.

Hecho en Lyon, el veintinueve de junio de dos mil veintidós.

V Lyonu dne dvacátého devátého června dva tisíce dvacet dva.

Udfærdiget i Lyon, den niogtyvende juni to tusind og toogtyve.

Geschehen zu Lyon am neunundzwanzigsten Juni zweitausendzweiundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne teise aasta juunikuu kahekümne üheksandal päeval Lyonis.

Έγινε στη Λυών, στις είκοσι εννέα Ιουνίου δύο χιλιάδες είκοσι δύο.

Done at Lyon on the twenty-ninth day of June in the year two thousand and twenty two.

Fait à Lyon, le vingt-neuf juin deux mille vingt-deux.

Arna dhéanamh i Lyon, an naoú lá is fiche de Mheitheamh sa bhliain dhá mhíle fiche a dó.

Sastavljeno u Lyonu dvadeset i devetog lipnja godine dvije tisuće dvadeset i druge.

Fatto a Lione, addi ventinove giugno duemilaventidue.

Lionā, divi tūkstoši divdesmit otrā gada divdesmit devītajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt antrų metų birželio dvidešimt devintą dieną Lione.

Kelt Lyonban, a kétezerhuszonkettedik év június havának huszonkilencedik napján.

Magħmul f’Lyon, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u tnejn u għoxrin.

Gedaan te Lyon, negenentwintig juni tweeduizend tweeëntwintig.

Sporządzono w Lyonie dnia dwudziestego dziewiątego czerwca roku dwa tysiące dwudziestego drugiego.

Feito em Lião, em vinte e nove de junho de dois mil e vinte e dois.

Întocmit la Lyon, la douăzeci și nouă iunie două mii douăzeci și doi.

V Lyone dvadsiateho deviateho júna dvetisícdvadsaťdva

V Lyonu, devetindvajsetega junija dva tisoč dvaindvajset.

Tehty Lyonissa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäkaksi.

Som skedde i Lyon den tjugonionde juni tjugohundratjugotvå.

(1) Kahtluse vältimiseks ei anta käesoleva artikliga ega käesoleva lepinguga õigusi ega panda kohustusi, millele saab vahetult tugineda lepingupoolte riiklikes kohtutes.

7.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 181/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1166,

6. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1480/2004, millega kehtestatakse erireeglid kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse tegelikule kontrollile

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 866/2004 ühinemisakti protokolli nr 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 12,

pärast konsulteerimist piirikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1480/2004 (2) on sätestatud erieeskirjad kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse tegelikule kontrollile, sealhulgas nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (3) V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli ja aruandluse suhtes. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sellepärast viited nimetatud direktiivile.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/2031, (4) millel põhinevad taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid käsitlevad liidu eeskirjad, tunnistati direktiiv 2000/29/EÜ kehtetuks. Kõnealuse määrusega on komisjonile antud õigus koostada loetelu taimedest, taimsetest saadustest ja muudest toodetest, mille sissetoomiseks liidu territooriumile on vaja fütosanitaarsertifikaati.

(3)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/2072 (5) on loetletud taimed, taimsed saadused ja muud tooted (sh ka varem direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud tooted), mille sissetoomiseks liidu territooriumile on vaja fütosanitaarsertifikaati.

(4)	Seepärast on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1480/2004, et asendada viited direktiivile 2000/29/EÜ viidetega rakendusmäärusele (EL) 2019/2072.

(5)	Samuti on vaja ajakohastada kõik viited taimepasse käsitlevatele sätetele.

(6)

Kuna määruse (EÜ) nr 866/2004 artikli 4 lõike 4 kohaselt tuleb eraldusjoont ületavate kaupade suhtes kohaldada ELi fütosanitaarvaldkonna õigusaktidega sätestatud nõudeid ja kontrolle, nagu need on esitatud kõnealuse määruse II lisas, tuleks kontrolliga teha kindlaks, et kõnealused kaubad on vabad rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas loetletud liidu karantiinsetest taimekahjustajatest ning vastavad kõnealuse määruse IV lisas loetletud liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemise piirmääradele ja kõnealuse määruse VII lisas sätestatud liitu sissetoomise nõuetele.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1480/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1480/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Fütosanitaarkontroll ja aruandlus

1. Komisjoni määratud sõltumatud fütosanitaareksperdid, kes on lähetatud tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi (TAIEX) raames ja tegutsevad koostöös Küprose türgi kaubanduskojaga määruse (EÜ) nr 866/2004 rakendamiseks (edaspidi „eksperdid“), kontrollivad kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (*1) XI lisa A ja B osas loetletud kaupu, mis koosnevad taimedest, taimsetest saadustest ja muudest toodetest, nende tootmis-, saagikoristus- ja turustamisetappidel, et teha kindlaks, et need:

a)	on vabad määruse (EL) 2019/2072 II lisas loetletud liidu karantiinsetest taimekahjustajatest,

b)	vastavad määruse (EL) 2019/2072 IV lisas loetletud liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemise piirmääradele,

c)	vastavad kõnealuse määruse VII lisas sätestatud liitu sissetoomise nõuetele ja

vastavad määruse (EL) 2019/2072 V lisas loetletud meetmetele, millega ennetatakse reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemist konkreetsetel istutamiseks ettenähtud taimedel.

Vajaduse korral kontrollivad nad ka kõiki rakendusmääruse (EL) 2019/2072 XII lisas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, et teha kindlaks, et need on vabad kõnealuse määruse III lisas loetletud vastavatest kaitstava piirkonna karantiinsetest taimekahjustajatest.

2. Kartulite puhul kontrollivad eespool nimetatud eksperdid, et saadetises olevad kartulid on kasvatatud otse mõnes liikmesriigis sertifitseeritud seemnekartulist või mis tahes muus riigis sertifitseeritud seemnekartulist, kust istutamiseks mõeldud kartulite liidu territooriumile sissetoomine ei ole rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VI lisa alusel keelatud.

3. Kui eksperdid teevad oma parimate teadmiste põhjal kindlaks, niivõrd, kui on võimalik kindlaks teha, et saadetises sisalduvad asjaomased taimed, taimsed saadused või muud tooted vastavad lõigete 1 ja 2 nõuetele ning määruse (EÜ) nr 866/2004 II lisas sätestatud asjakohastele nõuetele ja kontrollidele, teevad nad järgmist:

a)	koostavad käesoleva määruse III lisas esitatud vormi kasutades oma järeldustest aruande, milles on kõik väljad täidetud ja millele on nõuetekohaselt alla kirjutanud vähemalt üks ekspert, ning

b)	lisavad selle aruande täiendusena käesoleva määruse artiklis 2 osutatud saatedokumendile.

Eksperdid ei koosta fütosanitaarkontrolli aruannet istutamiseks mõeldud taimede kohta, välja arvatud Solanum tuberosum L. istutamiseks mõeldud varremugulate puhul.

4. Seejärel pitseerivad eksperdid veoki või muu transpordivahendi sellisel viisil, et saadetist poleks võimalik enne eraldusjoone ületamist avada.

Käesoleva artikliga hõlmatud kaupu võib üle eraldusjoone vedada ainult juhul, kui on täidetud lõike 3 punktid a ja b.

5. Saadetise saabudes piirkonda, mis allub Küprose Vabariigi valitsuse kontrollile, kontrollivad seda pädevad asutused. Vajaduse korral asendatakse fütosanitaarkontrolli aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (*2) artikli 79 lõikes 1 või artikli 80 lõikes 1 sätestatud taimepassiga.

(*1) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).“ "

III lisas esitatud näidise punktis 10 asendatakse neljas, viies ja kuues taane järgmistega:

„—

on vaba määruse (EL) 2019/2072 II lisas loetletud liidu karantiinsetest taimekahjustajatest, ja kui see on asjakohane, on vaba kõnealuse määruse III lisas loetletud kaitstava piirkonna vastavatest karantiinsetest taimekahjustajatest ning vastab kõnealuse määruse IV lisas loetletud liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemise piirmääradele,

—

kartulite puhul on saadetises olevad kartulid kasvatatud otse mõnes liikmesriigis sertifitseeritud seemnekartulist või mis tahes muus riigis sertifitseeritud seemnekartulist, kust istutamiseks mõeldud kartulite liidu territooriumile sissetoomine ei ole rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VI lisa alusel keelatud.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 161, 30.4.2004, lk 128.

(2) Komisjoni 10. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1480/2004, millega kehtestatakse erireeglid kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse kontrollile (ELT L 272, 20.8.2004, lk 3).

(3) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(5) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

7.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 181/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1167,

6. juuli 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/633, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)	Nõukogu kehtestas oma määrusega (EÜ) nr 1187/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes (edaspidi „algne uurimine“).

(2)	21. jaanuaril 2015, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/83, (3) otsustas komisjon säilitada algse uurimise tulemusel kehtestatud meetmed.

(3)

14. aprillil 2021, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast teist aegumise läbivaatamist vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/633, (4) otsustas komisjon jätta dumpinguvastase tollimaksu tasemele, mis on kindlaks määratud algse uurimise tulemusel ja sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/83.

(4)	Praegu kehtivad lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad jäävad vahemikku 33,8 % – 39,7 %.

1.2. Taotlus muuta nime

(5)	2019. aasta jaanuaris muutis Hiina eksportiv tootja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd väidetavalt oma nime; tema uus nimi on väidetavalt Tongliao Meihua Biological Sci-Tech Co., Ltd.

(6)

See äriühing on koos äriühinguga Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd üks kahest Meihua gruppi kuuluvast, omavahel seotud eksportivast tootjast, kelle TARICi lisakood on A883 ja kelle suhtes praegu kohaldatakse 33,8 % individuaalset tollimaksumäära. Tongliao Meihua Biological Sci-Tech Co., Ltd taotles oma nime muutmise kajastamist, et individuaalne tollimaksumäär 33,8 % jääks kehtima.

(7)

Tongliao Meihua Biological Sci-Tech Co., Ltd esitas oma taotluse põhjenduseks dokumendid, millest selgub, et Meihua grupis ei toimunud lihtsalt nimevahetus, vaid suurem struktuurimuudatus. Seetõttu leiti, et algselt üksustele Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd ehk „Meihua Group“ (TARICi lisakood A883) võimaldatud individuaalse dumpingumarginaali säilitamine ei pruugi enam olla asjakohane.

(8)	Eeltoodu põhjal leidis komisjon, et algse uurimise tulemusel kahe Meihua gruppi kuuluva, omavahel seotud eksportiva tootja suhtes meetmete kehtestamise tinginud asjaolude muutumise kohta on piisavalt andmeid. Komisjon järeldas, et need muutused on püsivad.

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(9)

Põhjenduses 8 nimetatud teabe põhjal otsustas komisjon 24. jaanuaril 2022 omal initsiatiivil algatada Hiinast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 ja avaldas Euroopa Liidu Teatajas teate osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (5) (edaspidi „algatamisteade“). 22. märtsil 2022 avaldati 24. jaanuari 2022. aasta algatamisteate parandus (6).

(10)	Osaline vahepealne läbivaatamine piirdus Meihua grupi kahe eksportiva tootjaga – Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd ja Hebei Meihua MSG Group Co, Ltd (TARICi lisakood A883) – seotud dumpingu uurimisega.

1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(11)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

1.5. Huvitatud isikud

(12)	Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid läbivaatamises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teatas läbivaatamise algatamisest eraldi kummalegi Meihua grupi eksportivale tootjale, ainsale liidu tootjale ja Hiina valitsusele, kutsudes neid selles osalema.

(13)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda ärakuulamist komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult.

1.5.1. Vastused küsimustikule

(14)	Komisjon saatis Meihua grupi kahele eksportivale tootjale ja asjaomase riigi ametiasutustele küsimustiku. Küsimustiku vastuseid ei saanud komisjon ei Meihua grupi kahelt eksportivalt tootjalt ega asjaomase riigi ametiasutustelt.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(15)	Vaatlusalune toode on sama mis põhjendustes 2 ja 3 mainitud, algse uurimise ja hilisemate läbivaatamiste käigus uuritud toode, st Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922420010) alla.

(16)

Nagu juba algse uurimise ning põhjendustes 2 ja 3 nimetatud läbivaatamiste käigus, leidis komisjon ka nüüd, et HRVs toodetud ja liitu eksporditaval tootel ning Hiinas toodetud ja sealsel siseturul müüdaval tootel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusostarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(17)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, saatis komisjon 24. jaanuaril 2022 kahele teadaolevale, Meihua gruppi kuuluvale Hiina eksportivale tootjale eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku, Hiina valitsusele aga küsimustiku oluliste moonutuste olemasolu kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon ei saanud vastust ega muud tagasisidet kummaltki eksportivalt tootjalt ega asjaomase riigi ametiasutustelt.

(18)

Komisjon teatas 7. aprilli 2022. aasta kirjaga kahele teadaolevale, Meihua gruppi kuuluvale Hiina eksportivale tootjale, et kui nad koostööd ei tee, siis tehakse vastavalt alusmääruse artiklile 18 järeldused kättesaadavate faktide põhjal, ning palus neil esitada oma märkused. Kumbki kahest Meihua grupi eksportivast tootjast ei esitanud märkusi ega selgitanud koostöö puudumist.

(19)

Komisjon teatas ka Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures, et kavatseb kohaldada alusmääruse artikli 18 lõiget 1 ning teha järeldused Meihua grupi kahe eksportiva tootja dumpingu ja oluliste moonutuste kohta toimikus kajastatud faktide põhjal. Ta palus, et Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures esitaks märkusi, kuid ei saanud neid.

(20)

Koostöö puudumist arvesse võttes leidis komisjon, et otsus osalise vahepealse läbivaatamise menetluses tuleb teha käesoleva uurimise käigus saadud faktide alusel. Meihua grupi olukorra osas tugines komisjon asjakohastele tõenditele, mille ta oli saanud seoses nime muutmise taotlusega, mille tõttu vahepealne läbivaatamine algatati.

(21)

Nime muutmise taotlusest selgub, et üks Meihua grupi eksportiv tootja, nimelt Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd, muutis oma nime, ja et tema uus nimi on Tongliao Meihua Biological Sci-Tech Co., Ltd. Taotluse toetuseks esitatud dokumentidest leidis komisjon, et muutused Meihua grupis ei piirdu ainult nimemuutusega.

(22)

Esiteks teatas taotluse esitaja komisjonile, et 2008. aastal muutis nime ka teine Meihua grupi eksportija – Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd. Selle äriühingu praegune nimi on Meihua Holdings Group Co., Ltd. Taotluse esitaja selgitas, et Meihua Holdings Group Co., Ltd ei teavitanud komisjoni sellest põhjusel, et tol ajal tegeles Meihua grupp oma tegevuse ümberkorraldamise ja kontserni moodustamisega, mille mõju eriti müügitegevusele ei olnud veel selge. Taotluse esitaja teatas nime muutmise taotluse toetuseks esitatud dokumentides, et Meihua Holdings Group Co., Ltd hakkas vaatlusalust toodet müüma ainult omamaisel turul.

(23)

Taotluse esitaja märkis, et äriühing Meihua Group International Trading (Hongkong) Limited (edaspidi „Meihua Hongkong“) tegeleb ekspordiga ja kuulub gruppi alates 2012. aastast. Seega saab nüüd vaatlusaluse toote eksportijaks pidada äriühingut Meihua Hongkong. Taotluse esitaja sõnul ekspordib Meihua Hongkong naatriumvesinikglutamaati liitu TARICi lisakoodi A883 all.

(24)

Sellest saab järeldada, et alates 2011. aastast moodustavad Tongliao Meihua Biological Sci-Tech Co., Ltd ja vaatlusaluse toote teine tootja, ettevõtja Xinjiang Meihua Amino Acid Co., Ltd, ühe äriühingu. Taotluse esitaja teatas, et 2016. aastal müüs Xinjiang Meihua Amino Acid Co., Ltd. vaatlusalust toodet liitu ka Meihua Hongkongi kaudu.

4. JÄRELDUS JA TEATAVAKSTEGEMINE

(25)

Põhjendustes 21–24 on selgitatud, et Meihua grupis, kellele suhtes tollimaksu kohaldatakse, on toimunud struktuurne ümberkorraldus. Loodud on uus üksus – ettevõtete grupp, kuhu kuuluvad eksportiv tootja (Xinjiang Meihua Amino Acid Co., Ltd) ja temaga seotud kaupleja (Meihua Hongkong), kellest ELi ei ole teavitanud ja keda EL ei ole uurinud. Seetõttu ei saa komisjon lihtsalt eeldada, et ettevõtjate Hebei Meihua MSG Group Co, Ltd ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd dumpingumarginaal kehtib endiselt.

(26)

Kuna eksportivad tootjad ei teinud üldse koostööd, ei saanud komisjon välja selgitada seda, milline on nende üksuste tegelik koosseis, kelle suhtes hakati algselt tollimaksu kohaldama, ega seda, kas Meihua grupi uut struktuuri silmas pidades on senine tollimaksumäär endiselt asjakohane või tuleks dumping ümber arvutada, ning kui suur see dumpingumäär oleks.

(27)

Selles olukorras sai komisjon kättesaadavatest faktidest lähtudes teha ainult järelduse, et Meihua gruppi, kuhu kuuluvad Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd ja Hebei Meihua MSG Group Co, Ltd ja kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär TARICi lisakoodi A883 all, pole senisel kujul enam olemas. Näib, et nüüd moodustavad grupi teised eksportivad tootjad. Seepärast tuleks eespool nimetatud tollimaksumäär ja TARICi lisakood tühistada.

(28)	Eespool osutatud põhjustel ei ole komisjonil võimalik kehtestada uuele üksusele individuaalset tollimaksumäära ega TARICi lisakoodi. Seega tuleks uue üksuse ekspordile, kui seda esineb, kohaldada kõikidele teistele äriühingutele kohaldatavat määra TARICi lisakoodi A999 all.

(29)	Huvitatud isikuid teavitati sellest ja neile anti võimalus esitada märkusi.

(30)	Ühtegi märkust komisjonile ei esitatud.

(31)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/633 artikli 1 lõiget 2 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(32)	Käesolev määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/633 artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
HRV	Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co. Ltd	36,5	A884
HRV	Kõik muud äriühingud	39,7	A999“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 322, 2.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 15, 22.1.2015, lk 31.

(4) ELT L 132, 19.4.2021, lk 63.

(5) ELT C 35, 24.1.2022, lk 12.

(6) ELT C 129, 22.3.2022, lk 18.

7.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 181/22

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 280/21/COL,

13. detsember 2021,

millega muudetakse riigiabi valdkonna menetlus- ja sisulisi eeskirju, kehtestades uued suunised kriteeriumide kohta, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga [2022/1170]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET“),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab järelevalveamet välja teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimustes, kui EMP lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii ette nähtud või kui järelevalveamet peab seda vajalikuks.

Euroopa Komisjon võttis 25. novembril 2021 vastu läbivaadatud teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (edaspidi „suunised“) (1).

Suunised on olulised ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) jaoks.

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga.

EMP lepingu XV lisa üldsätete osa II lõike kohaselt peab järelevalveamet pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte.

Suunistes võidakse viidata teatavatele Euroopa Liidu poliitikavahenditele ja õigusaktidele, mida ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud. Selleks et tagada riigiabi sätete ühetaoline kohaldamine ja võrdsed konkurentsitingimused kogu EMPs, kohaldab järelevalveamet riigiabi EMP lepinguga kokkusobivuse hindamisel üldiselt samu võrdlusaluseid kui Euroopa Komisjon,

olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

olles konsulteerinud EFTA riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

(1) Riigiabi valdkonna sisulisi eeskirju muudetakse, kehtestades uued suunised kriteeriumide kohta, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga. Uued suunised on lisatud käesolevale otsusele ja on selle lahutamatu osa.

(2) Uued suunised asendavad olemasolevad üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi EMP lepingu toimimisega kokkusobivuse analüüsimise suunised (2)1. jaanuari 2022. aasta seisuga.

Artikkel 2

Järelevalveamet kohaldab suuniseid muu hulgas järgmises kohanduses, kui see on asjakohane:

a)	viiteid „liikmesriigile/liikmesriikidele“ käsitab järelevalveamet viidetena „EFTA riigile/riikidele“ (3) või vajaduse korral „EMP riigile/riikidele“;

b)	viiteid „Euroopa Komisjonile“ käsitab järelevalveamet viidetena „EFTA järelevalveametile“;

c)	viiteid „aluslepingule“ või „Euroopa Liidu toimimise lepingule“ käsitab järelevalveamet viidetena „EMP lepingule“;

d)	viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 107 või selle artikli osadele käsitab järelevalveamet viidetena EMP lepingu artiklile 61 või selle artikli vastavatele osadele;

e)	viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108 või selle artikli osadele käsitab järelevalveamet viidetena järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artiklile 1 või selle artikli vastavatele osadele;

f)	sõnu „kokkusobiv/kokkusobimatu siseturuga“ käsitab järelevalveamet sõnadena „kokkusobiv/kokkusobimatu EMP lepingu toimimisega“;

g)	sõnu „liidus/väljaspool liitu“ käsitab järelevalveamet sõnadena „EMPs/väljaspool EMPd“;

h)	viiteid „liidusisesele kaubandusele“ käsitab järelevalveamet viidetena „EMP-sisesele kaubandusele“;

i)	kui suunistes on sätestatud, et neid kohaldatakse „kõigi majandussektorite“ suhtes, kohaldab järelevalveamet neid „kõigi EMP lepingu kohaldamisalasse kuuluvate majandussektorite või nende osade“ suhtes;

j)	viiteid „komisjoni teatistele“ või „komisjoni suunistele“ käsitab järelevalveamet viidetena oma asjaomastele suunistele.

Brüssel, 13. detsember 2021

EFTA järelevalveameti nimel

vastutav kolleegiumi liige

eesistuja

Bente ANGELL-HANSEN

Högni S. KRISTJÁNSSON

kolleegiumi liige

Stefan BARRIGA

allkirjastab õigus- ja täitevasjade

osakonna direktorina

Melpo-Menie JOSÉPHIDÈS

(1) C(2021) 8481 final (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10).

(2) EFTA järelevalveameti 27. aprilli 2016. aasta otsus nr 84/16/COL, millega muudetakse 101. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, kehtestades uued suunised, et analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega [2017/267] (ELT L 39, 16.2.2017, lk 49, ja EMP kaasanne nr 11, 16.2.2017, lk 1).

(3) EFTA riigid on Island, Liechtenstein ja Norra.

KOMISJONI TEATIS

Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas teatises antakse juhiseid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide riikliku rahastamise hindamiseks liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võivad anda väga olulise panuse liidu tööstuse ja majanduse kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomisse, konkurentsivõimesse ja vastupidavusse ning tugevdada selle avatud strateegilist autonoomiat, võimaldades piiriülese koostöö kaudu läbimurdelisi innovatsiooni- ja taristuprojekte, millel on positiivne ülekanduv mõju siseturule ja ühiskonnale tervikuna.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võimaldavad koondada kogu liidu teadmisi, oskusi, finantsvahendeid ja ettevõtjaid, et kõrvaldada tõsiseid turutõrkeid või süsteemseid vigu ning tegelda ühiskonnaprobleemidega, mis muidu jääksid lahendamata. Nende eesmärk on tuua kokku avalik ja erasektor, et võtta ette ulatuslikke projekte, mis annavad märkimisväärset kasu liidule ja selle kodanikele.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võivad toetada kõiki poliitikavaldkondi ja meetmeid, mille eesmärk on saavutada ühiseid Euroopa eesmärke, eelkõige Euroopa rohelist kokkulepet, (1) digistrateegiat, (2) Euroopa digikümnendit, (3) Euroopa uut tööstusstrateegiat (4) ja selle uuendust, (5) Euroopa andmestrateegiat (6) ning Next Generation EUd (7). Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võivad aidata kaasa ka kestlikule taastumisele pärast tõsiseid majandushäireid nagu need, mida põhjustas COVID-19 pandeemia, ning toetada jõupingutusi liidu sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamiseks.

Võttes arvesse uut ajakohastatud tööstusstrateegiat ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) strateegiat, (8) on oluline, et VKEd ja idufirmad saaksid osaleda üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides ja neist kasu saada. Komisjon võtab hindamisel arvesse kõiki asjaolusid, mis osutavad, et teatatud abi ei moonuta tõenäoliselt põhjendamatult konkurentsi, näiteks selle summa tõttu.

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rakendamine nõuab tihti avaliku sektori asutuste märkimisväärset osalust, kui turg muidu selliseid projekte ei rahastaks. Käesolevas teatises sätestatakse juhul, kui selliste projektide riiklik rahastamine kujutab endast riigiabi, kohaldatavad eeskirjad, mille alusel käsitada üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele antavat riigiabi siseturuga kokkusobivana. Eeskirjade eesmärk on eelkõige tagada, et selline abi ei kahjusta põhjendamatul määral liikmesriikidevahelisi kaubandustingimusi, ning piirata sellise abi mõju kaubandusele ja konkurentsile minimaalselt vajalikuga.

ELi toimimise lepingu (edaspidi „leping“) artikli 107 lõike 3 punktis b on sätestatud, et „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks“ võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Seepärast esitatakse käesolevas teatises suunised kriteeriumide kohta, mida komisjon kohaldab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks antud riigiabi hindamisel. Esiteks sätestatakse kohaldamisala ning seejärel esitatakse loend kriteeriumidest, mille abil komisjon hindab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide olemust ja olulisust lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise eesmärgil. Seejärel selgitatakse, kuidas komisjon hindab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide riikliku rahastamise kokkusobivust riigiabi eeskirjadega.

Teatises ei välistata võimalust, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks antud abi võib käsitada siseturuga kokkusobivana lepingu muude sätete, eelkõige artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Need lepingu sätted ei pruugi siiski täielikult käsitleda üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide asjakohasust, eripära ega omadusi. Need projektid võivad nõuda konkreetseid abikõlblikkus-, kokkusobivus- ja menetluseeskirju, nagu on sätestatud käesolevas teatises.

2. KOHALDAMISALA

Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide suhtes kõigis majandussektorites.

10.

Neid põhimõtteid ei kohaldata alljärgnevale:

meetmed, mis kujutavad endast abi raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu on määratletud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes, (9) välja arvatud ettevõtjad, kes ei olnud raskustes 31. detsembri 2019. aasta seisuga, kuid sattusid raskustesse 1. jaanuaril 2020 või hiljem kuni ajutise raamistiku (10) kohaldamise lõpuni;

b)	meetmed, mis kujutavad endast erakorralist abi ettevõtjatele, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

abimeetmed, kui meede ise, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult liidu õiguse rikkumine, (11) eelkõige järgneva puhul:

i)	abimeetmed, mille puhul abi andmise tingimuseks on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis;

ii)	abimeetmed, mille puhul on abi andmise tingimus, et abisaaja kohustub kasutama riigis toodetud tooteid või seal pakutavaid teenuseid;

iii)	abimeetmed, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

3. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

11.

Selleks et teha kindlaks, kas projekt kuulub lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamisalasse, kohaldab komisjon käesoleva teatise punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud kriteeriume.

3.1. Projekti määratlus

12.

Abitaotlus peab käsitlema üksikprojekti, mille eesmärgid ja elluviimise tingimused (sh osavõtjad ja rahastamine) on selgelt määratletud (12).

13.

Komisjon võib käsitada abikõlblikuna ka „integreeritud projekti“, st rühma üksikprojekte, mis on koondatud ühise struktuuri, tegevuskava või programmi alla, millel on ühine eesmärk ja mis põhineb ühtsel süsteemsel lähenemisviisil. Integreeritud projekti üksikosad võivad olla seotud tarneahela eri tasanditega, kuid peavad üksteist täiendama ja pakkuma olulist lisaväärtust olulise üleeuroopalise eesmärgi saavutamiseks (13).

3.2. Üleeuroopaline huvi

3.2.1. Kumulatiivsed üldkriteeriumid

14.

Projekt peab olema konkreetne, selge ja tuvastatav oluline panus liidu eesmärkide või strateegiate saavutamisse ning sel peab olema märgatav mõju kestlikule majanduskasvule, näiteks olema ülitähtis muu hulgas Euroopa rohelise kokkuleppe, digistrateegia, Euroopa digikümnendi ja Euroopa andmestrateegia, Euroopa uue tööstusstrateegia, Next Generation EU, Euroopa terviseliidu, (14) teadusuuringute ja innovatsiooni uue Euroopa teadusruumi, (15) ELi uue ringmajanduse tegevuskava (16) või ELi eesmärgi jaoks saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

15.

Projekt peab näitama, et selle eesmärk on kõrvaldada olulised turutõrked või süsteemsed puudused, mis takistavad projekti elluviimist samas ulatuses või samal viisil, kui abi ei anta, või lahendada ühiskondlikud probleemid, mida ei ole võimalik muul viisil piisavalt lahendada.

16.

Juhul kui projekti olemus ei nõua väiksemat osalejate arvu, (17) peab selles osalema tavajuhul vähemalt neli liikmesriiki ning sellest saadav kasu ei tohi piirduda rahastavate liikmesriikidega, vaid peab levima liidu territooriumil laiemalt. Projektist saadav kasu tuleb selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt kindlaks määrata (18).

17.

Kõigile liikmesriikidele tuleb anda reaalne võimalus kujunemisjärgus projektis osaleda. Teavitavad liikmesriigid peavad näitama, et kõiki liikmesriike on võimalikust eesolevast projektist teavitatud, näiteks kontaktide, liitude, kohtumiste või kontaktide loomise ürituste kaudu, kaasates ka VKEsid ja idufirmasid, ning neile on antud võimalus osaleda.

18.

Projektist saadav kasu ei tohi piirduda asjaomaste ettevõtete või sektoriga, vaid sellel peab olema laiem tähtsus liidu majandusele ja ühiskonnale ülekanduva positiivse mõju kaudu (nt süsteemne mõju väärtusahela mitmele tasandile, eelnevatele või järgnevatele turgudele, alternatiivne kasutus muudes sektorites või üleminek ühelt transpordiliigilt teisele), mis on määratletud selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt.

19.

Projekt peab hõlmama olulist abisaajapoolset kaasrahastust (19).

20.

Liikmesriigid peavad esitama tõendid selle kohta, kas projekt vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõttele määruse (EL) 2020/852 (20) artikli 17 või muude võrreldavate metoodikate tähenduses. Kaaludes abi üldist positiivset mõju konkurentsile ja selle negatiivset mõju kaubandusele, peab komisjon selle põhimõtte järgimist oma hinnangus oluliseks teguriks. Üldiselt ei ole investeeringutel, mis kahjustavad märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, tõenäoliselt piisavalt positiivset mõju, et kaaluda üles nende negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele. Projekti positiivset mõju olulistele turu- või süsteemsetele puudustele või ühiskondlikele probleemidele, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, hinnatakse igal juhul individuaalselt.

3.2.2. Üldised positiivsed näitajad

21.

Lisaks punktis 3.2.1 sätestatud kumulatiivsetele kriteeriumidele võtab komisjon positiivse seisukoha liikmesriikide soovitatud järgmiste elementide suhtes:

a)	projekti on kaasatud ka komisjon või mõni juriidiline isik, kellele komisjon on delegeerinud oma volitused, nagu näiteks Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;

b)	projekti väljavalimisse on kaasatud ka komisjon või mõni juriidiline isik, kellele komisjon on delegeerinud oma volitused, tingimusel et kõnealune isik tegutseb selle ülesande täitmiseks rakendusstruktuurina;

c)	projekti juhtimisstruktuur hõlmab komisjoni või mõnda juriidilist isikut, kellele komisjon on delegeerinud oma volitused, ja osalevaid liikmesriike;

d)	projekt hõlmab olulisi koostöömeetmeid, pidades silmas koostööpartnerite arvu, eri sektorite organisatsioonide või eri suurusega ettevõtjate kaasamist, eelkõige eri liikmesriikide suurettevõtjate ning VKEde ja idufirmade koostööd ning toetab ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arendamist;

e)	projekt hõlmab liidu fondi (21) poolset kaasrahastamist otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise raames;

f)	projekt kaasab märkimisväärse panuse sõltumatutelt investoritelt; (22)

g)	projekt on suunatud sellele, et kõrvaldada selgelt määratletud ja märkimisväärne strateegiline sõltuvus.

3.2.3. Erikriteeriumid

22.

Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid peavad olema tõeliselt uuenduslikud või looma teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga olulist lisaväärtust, pidades silmas asjaomase sektori tehnika taset (23).

23.

Esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu projektid peavad võimaldama uue teadus- ja innovatsioonimahuka toote või teenuse väljatöötamist või täiesti uudse tootmisprotsessi kasutuselevõtmist. Olemasolevate seadmete korrapärane ajakohastamine innovatsioonita ja olemasolevate toodete uute versioonide väljatöötamine ei kvalifitseeru esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks.

24.

Esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu all mõeldakse käesolevas teatises katserajatiste täiustamist, näidistehaseid või uuenduslikke seadmeid ja rajatisi, mida kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides (sh testimisetapis) ja partiidena tootmise sisseseadmisel, kuid see ei hõlma masstootmist ega müüki (24). Esimese tööstusliku kasutuselevõtu lõpu kindlaksmääramisel võetakse muu hulgas arvesse asjakohaseid teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud tulemusnäitajaid, mis osutavad võimele alustada masstootmist. Esmakordset tööstuslikku kasutuselevõttu võib rahastada riigiabiga, kui esmakordsele tööstuslikule kasutuselevõtule eelneb teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning ka tööstuslik kasutuselevõtt ise hõlmab olulise osana teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni, mis on projekti edukaks rakendamiseks tingimata vajalik. Esmakordset tööstuslikku kasutuselevõttu ei pea läbi viima sama üksus, mis tegeles teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga, eeldusel et esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu üksus omandab õigused kasutada varasema teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusi ning projektis on kirjeldatud nii teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni kui ka esmakordset tööstuslikku kasutuselevõttu.

25.

Keskkonna-, energeetika-, transpordi-, tervishoiu- või digisektori taristuprojektid, niivõrd kui need ei ole hõlmatud punktidega 22 ja 23, peavad olema väga olulised liidu keskkonna-, kliima-, energia- (sealhulgas energiavarustuse kindlus), transpordi-, tervishoiu-, tööstus- või digistrateegia jaoks või mõjutama oluliselt siseturgu, hõlmates, kuid mitte ainult, neid konkreetseid sektoreid, ning neid võib toetada seni, kuni need hakkavad ehitamise järel täielikult toimima.

3.3. Projekti olulisus

26.

Et projekti saaks käsitada üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina, peab see olema oluline kvantitatiivselt või kvalitatiivselt. Projekt peab olema eriti tähtis kas mahu või ulatuse poolest või olema seotud suure tehnoloogilise või finantsriski või mõlemaga. Projekti tähtsuse kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse punktis 3.2 sätestatud kriteeriume.

4. SISETURUGA KOKKUSOBIVUSE KRITEERIUMID

27.

Hinnates üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks antud abi kokkusobivust siseturuga lähtuvalt lepingu artikli 107 lõike 3 punktist b, võtab komisjon arvesse käesoleva teatise punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 sätestatud kriteeriume (25).

28.

Tasakaalustatuse kriteeriume kohaldades hindab komisjon punkti 4.2 tähenduses, kas abi eeldatav positiivne mõju kaalub üles selle võimaliku negatiivse mõju.

29.

Projekti olemust arvesse võttes võib komisjon leida, et kui projekt vastab 3. jaos sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, võidakse eeldada integreeritud projekti üksikkomponentide puhul olulise turutõrke või süsteemse puuduse olemasolu ning panust üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse.

4.1. Abi vajalikkus ja proportsionaalsus

30.

Abiga ei tohi subsideerida sellise projekti kulusid, mida ettevõtted kannaks igal juhul, ja sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski. Projekti elluviimine ilma abita peaks olema võimatu või olema võimalik üksnes väiksemas suurusjärgus, kitsamas ulatuses, ebapiisava kiirusega või erineval viisil, mis märkimisväärselt vähendaks projektist oodatavat kasu (26). Abi peetakse proportsionaalseks ainult juhul, kui väiksema abiga ei ole võimalik saavutada sama tulemust.

31.

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile abi saava projekti kohta piisavalt teavet ning samuti põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mille puhul abitaotleja ei saa abi üheltki liikmesriigilt (27). Vastupidine stsenaarium võib seisneda alternatiivse projekti puudumises, kui tõendid kinnitavad, et see on kõige tõenäolisemalt vastupidine, või võib see olla abisaajate sisemises otsusetegemises kaalutud alternatiivprojekt või osaliselt või täielikult väljaspool ELi elluviidav alternatiivprojekt. Abisaajate esitatud vastupidise stsenaariumi usaldusväärsuse tõendamiseks palutakse teavitavatel liikmesriikidel esitada abisaajate asjakohased sisedokumendid, nagu juhatuse ettekanded, analüüsid, aruanded ja uuringud (28).

32.

Alternatiivse projekti puudumisel kontrollib komisjon, et abisumma ei ületaks abi saava projekti piisavat kasumlikkust tagavat miinimumi, võimaldades näiteks saavutada projekti sisemise tulumäära, mis vastab sektori või asjaomase ettevõtja vastavale võrdlusnäitajale. Selleks otstarbeks võib kasutada ka tavalisi tulumäärasid, mida abisaajad muude sarnaste investeerimisprojektide puhul tavaliselt eeldavad, äriühingu kui terviku kapitalikulu või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid. Arvesse tuleb võtta kogu asjakohast eeldatavat kulu ja tulu projekti kestuse jooksul.

33.

Abi lubatud ülemmäära kindlaksmääramisel lähtutakse abikõlblike kuludega seotud rahastamispuudujäägist. Kui rahastamispuudujäägi analüüs seda lubab, võib abi osakaal katta kõik abikõlblikud kulud. Rahastamispuudujäägi all mõistetakse asjaomase diskontoteguri alusel (mis kajastab tulumäära, mida abisaajal on vaja projekti läbiviimiseks, pidades eelkõige silmas sellega seotud riske) jooksvale väärtusele diskonteeritud positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeeringu eluea jooksul. Abikõlblikud kulud on sätestatud lisas (29).

34.

Kui näiteks äriühingu sisedokumentidega tõendatakse, et abi saajal on selge valik, kas rakendada abi saav projekt või alternatiivne ilma abita projekt, võrdleb komisjon abi saava projekti investeeringu ja abi mitteandmise korral tehtava investeeringu eeldatavat nüüdispuhasväärtust, võttes arvesse erinevate äristsenaariumide tõenäosust.

35.

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks antavat riigiabi võib kumuleerida liidu rahaliste vahendite või muu riigiabiga, tingimusel et samadele abikõlblikele kuludele antud riikliku rahastamise kogusumma ei ületa kõige soodsamat rahastamismäära, mis on sätestatud kohaldatavates liidu õigusnormides.

36.

Täiendava kaitsemeetmena, millega tagatakse, et riigiabi jääb proportsionaalseks ja piirdub vajalikuga, võib komisjon nõuda, et teavitav liikmesriik võtaks kasutusele tagastamismehhanismi (30). Tagastamismehhanism peaks tagama täiendava tulu tasakaalustatud jaotuse, kui projekt on teatatud rahastamispuudujäägi analüüsis prognoositust tulutoovam, ning seda tuleks kohaldada üksnes nende investeeringute suhtes, mille tulumäär on tagantjärele saadud rahavootulemuste ja riigiabi väljamaksete põhjal suurem kui abisaaja kapitalikulu. Kõik sellised tagastamismehhanismid tuleks eelnevalt selgelt kindlaks määrata, et tagada abisaajatele rahaline prognoositavus ajal, kui nad otsustavad projektis osalemise üle. Selline mehhanism tuleks kavandada nii, et abisaajatel säiliks tugev stiimul maksimeerida investeeringute ja projektide tulemuslikkust.

37.

Komisjon võtab oma analüüsis arvesse järgmisi aspekte:

kavandatud muutuse kirjeldus: liikmesriik peab selgelt määratlema käitumismuutuse, mis riigiabist eeldatavasti tuleneb, st kas käivitatakse uus projekt või suurendatakse projekti mahtu, ulatust, kiirust või piiriülest mõõdet. Käitumise muutuse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda kavandatava tegevuse eeldatavat tulemust ja taset abi andmise ja mitteandmise korral. Stsenaariumide erinevus näitab abimeetme toimet ja ergutavat mõju;

b)	tulusus: kui projekt iseenesest ei ole eraettevõtte jaoks piisavalt tulus, kuid toob olulist kasu ühiskonnale, on abil tõenäoliselt ergutav mõju.

38.

Rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks võib komisjon võtta arvesse tõika, et konkurendid väljaspool liitu on kaudselt või otseselt saanud viimase kolme aasta jooksul või hakkavad saama samaväärse osatähtsusega abi samalaadsete projektide jaoks. Kui aga rahvusvahelise kaubanduse moonutused ilmnevad tõenäoliselt enam kui kolme aasta pärast, võib vaatlusperioodi sektori iseloomu arvestades vastavalt pikendada. Võimaluse korral esitab liikmesriik komisjonile piisava teabe, mis võimaldab viimasel hinnata olukorda ja eelkõige vajadust võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist. Kui komisjonil puuduvad tõendid antud või kavandatava abi kohta, võib tema otsus põhineda ka kaudsetel tõenditel. Komisjon võib võtta ka asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada konkurentsimoonutused, mis tulenevad väljaspool liitu saadud toetustest.

39.

Tõendite kogumisel võib komisjon kasutada oma uurimisvolitusi (31).

40.

Abimeetme valimisel tuleb lähtuda turutõrkest või muust olulisest süsteemsest veast, mida abimeetmega soovitakse kõrvaldada. Näiteks kui probleem, mille leevendamiseks abi antakse, on vähene juurdepääs rahastamisele, peaksid liikmesriigid üldiselt andma abi pigem likviidsustoetusena (nt laen või garantii) (32). Kui ettevõttele on vaja pakkuda ka teatavas ulatuses riskide jagamist, tuleks abimeetmeks üldiselt valida tagasimakstav ettemakse. Tagasimakstavat abi võib üldjuhul pidada positiivseks näitajaks.

41.

Positiivseks näitajaks peetakse abisaajate valimist konkurentsil põhineva, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena.

4.2. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste ärahoidmine ja kaalukriteerium

42.

Liikmesriigid peavad esitama tõendid selle kohta, et kavandatav abimeede on projekti eesmärgi saavutamiseks asjakohane poliitikavahend. Abimeedet ei peeta sobivaks, kui muude, vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega on võimalik saada sama tulemus.

43.

Et abi oleks siseturuga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele olema piiratud ning väiksem kui positiivne mõju Euroopa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

44.

Abimeetme negatiivse mõju hindamisel keskendub komisjon oma analüüsis tõenäolisele mõjule, mida abi võib avaldada ettevõtjate konkurentsile asjaomastel tooteturgudel, sealhulgas eelnevatel või järgnevatel turgudel, ning liigse tootmisvõimsuse ohule.

45.

Komisjon hindab turulepääsu piiramise ja turgu valitseva seisundi tekkimise ohtu. Taristu (33) ehitamisega seotud projektid peavad vastama taristule avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ning mittediskrimineeriva hinnakujunduse ja võrguhalduse põhimõtetele, sealhulgas liidu õiguses sätestatud põhimõtetele (34).

46.

Komisjon hindab võimalikku negatiivset mõju kaubandusele, sealhulgas ohtu, et liikmesriigid hakkavad üksteise võidu toetusi andma, mis võib tekkida seoses asukohavalikuga.

47.

Hinnates võimalikku negatiivset mõju kaubandusele, kaalub komisjon, kas abi antakse tingimusel, et abisaaja tootmistegevus või muu tegevus viiakse üle teisest EMP lepinguosalisest riigist abi andva liikmesriigi territooriumile. Selline tingimus näib kahjustavat siseturgu, olenemata sellest, kui palju töökohti on abisaaja algsest ettevõttest EMPs tegelikult kaotatud, ning ei ole tõenäoline, et mingid positiivsed mõjud seda kompenseeriks.

4.3. Läbipaistvus

48.

Liikmesriigid peavad tagama, et komisjoni läbipaistvusmoodulis või ülevaatlikul riigiabi veebisaidil avaldatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil järgmine teave:

a)	üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele;

b)	abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed);

c)	iga abisaaja nimi ja tunnus, välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja komisjoni nõusolekul kooskõlas komisjoni teatisega, milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes; (35)

d)	abimeede, (36) abielement ja kui see on erinev, siis abi nominaalsumma, väljendatuna igale abisaajale antud kogusummana omavääringus;

e)	abi andmise kuupäev ja avaldamise kuupäev;

f)	abisaaja liik (VKE/suurettevõte/idufirma);

g)	piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasand või madalam);

h)	peamine majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE rühma tasandil);

i)	abi eesmärk.

49.

Teabe avaldamise nõue kehtib 100 000 eurot ületava üksikabi puhul. Sellise teabe peab avaldama pärast abi andmise otsuse tegemist, seda peab säilitama vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (37).

5. TEAVITAMINE, ARUANDLUS JA KOHALDAMINE

5.1. Teavitamiskohustus

50.

Vastavalt lepingu artikli 108 lõikele 3 peavad liikmesriigid komisjoni eelnevalt teavitama kõikidest plaanidest, mis puudutavad riigiabi määramist või muutmist, sh abi üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele.

51.

Samas soovitatakse üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osalevatel liikmesriikidel esitada komisjonile võimaluse korral ühine teatis, mis sisaldab üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti kirjeldavat ja rahastamiskõlblikkust tõendavat ühist teksti.

5.2. Järelhindamine ja aruandlus

52.

Projekti käigus tuleb esitada korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral võib komisjon nõuda järelhindamist.

5.3. Kohaldamine

53.

Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid alates 1. jaanuarist 2022.

54.

Ta kohaldab neid põhimõtteid kõigi abiprojektide suhtes, millest on teatatud ning mille kohta järelevalveamet peab otsuse tegema 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, isegi kui projektidest teatati enne nimetatud kuupäeva.

55.

Kooskõlas ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist käsitleva teatisega (38) kohaldab komisjon teatamata abi suhtes käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid, kui abi anti 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, ning muudel juhtudel eeskirju, mis kehtisid abi andmise ajal.

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11. detsember 2019.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 final, 19. veebruar 2020.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021),118 final, 9. märts 2021.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus tööstusstrateegia“, COM(2020) 102 final, 10. märts 2020.

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, COM(2021) 350 final, 5. mai 2021.

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 final, 19. veebruar 2020.

(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020),456 final, 27. mai 2020.

(8) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“, COM(2020) 103 final, 10. märts 2020.

(9) Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1). Nagu on selgitatud kõnealuste suuniste punktis 23, ei saa juhul, kui raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, kasutada seda äriühingut muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

(10) Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.3.2020, lk 1) ja selle muudatused.

(11) Vt nt kohtuasi C-156/98, Saksamaa vs. komisjon (2000), ECLI:EU:C:2000:467, punkt 78, ja kohtuasi C-333/07, Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne (2008), ECLI:EU:C:2008:764, punktid 94 kuni 116.

(12) Teadus- ja arendusprojektide puhul tuleb juhul, kui kaks või enam projekti ei ole üksteisest selgelt eristatavad ning eelkõige siis, kui neil eraldivõetuna puudub tehnoloogilise edu saavutamise tõenäosus, käsitada neid ühe projektina.

(13) Edaspidi nimetatakse nii üksikprojekti kui ka integreeritud projekti lihtsalt projektiks.

(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“, COM(2020) 724 final, 11. november 2020.

(15) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, COM(2020) 628 final, 30. september 2020.

(16) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, COM(2020) 98 final, 11. märts 2020.

(17) Erandjuhul võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral olla õigustatud väiksem osalevate liikmesriikide arv, kuid neid ei või olla alla kahe, näiteks juhul, kui projekt on seotud ühendatud teadusuuringute taristute ja TEN-T projektidega, mis on põhimõtteliselt rahvusvahelise tähtsusega, sest need moodustavad osa füüsiliselt seotud piiriülesest võrgust või on olulised piiriülese liikluskorralduse või koostalitlusvõime parandamiseks, või kui projekti rahastatakse ELi vahenditest, mille puhul liikmesriikide koostööd käsitlevad õigusnormid nõuavad väiksemat arvu osalevaid liikmesriike. Igal juhul tuleb projektid kavandada läbipaistval viisil kooskõlas punktiga 17.

(18) Ainuüksi asjaolust, et projekti teostavad eri riikides asuvad ettevõtjad või teadusuuringute taristut kasutavad hiljem eri riikides asutatud ettevõtjad, ei piisa selleks, et projekti saaks käsitada üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina. Kohus on toetanud komisjoni seisukohta, et projekti võib artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamisel kirjeldada üleeuroopalist huvi pakkuva projektina, kui see on osa rahvusvahelisest ELi programmist, mida toetavad ühiselt mitme liikmesriigi valitsused või mis tuleneb mitme liikmesriigi kooskõlastatud meetmest võitluses ühise ohu vastu. Liidetud kohtuasjad C-62/87 ja 72/87: Exécutif régional wallon ja SA Glaverbel vs. komisjon (1988), ECLI:EU:C:1988:132, punkt 22.

(19) Kaasrahastamise hindamisel võtab komisjon arvesse teatavate sektorite ja VKEde spetsiifilisi jooni. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib komisjon pidada abi õigustatuks isegi juhul, kui abisaaja ei osale olulisel määral kaasrahastamises.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). Meetmete puhul, mis on identsed taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega, mille nõukogu on heaks kiitnud, loetakse nende vastavus olulise kahju ärahoidmise põhimõttele täidetuks, kuna seda on juba kontrollitud.

(21) Liidu rahalised vahendid, mida keskselt haldavad ELi institutsioonid, asutused, ühisettevõtted või muud organid ja mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Riigiabi võib liita rahastamisega liidu fondist tingimusel, et on täidetud punktis 35 sätestatud tingimus.

(22) Osalust materiaalse ja immateriaalse vara ning maa kujul tuleb kajastada turuhinnaga.

(23) See võiks hõlmata, kui see on asjakohane, järkjärgulist lähenemist tehnika tasemele, ja kui osalevas projektis on selgelt ja usutavalt seatud eesmärk seda tehnika taset nihutada ja kirjeldatud, kuidas seda tehakse.

(24) Mõiste „äritegevus“ ei hõlma katseetapiga seotud piiratud müüki, kui see on konkreetses sektoris vajalik, sealhulgas valimi- või tagasisidemüüki ega sertifitseerimismüüki.

(25) Euroopa Kohus on näinud komisjonile ette kaalutlusõiguse hindamaks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kokkusobivust siseturuga. Liidetud kohtuasjad C-62/87 ja 72/87: Exécutif régional wallon ja SA Glaverbel vs. komisjon (1988), ECLI:EU:C:1988:132, punkt 21.

(26) Abitaotlus peab eelnema tööde alustamisele, mis on kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene kindel kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks (olenevalt sellest, kumb on varajasem). Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, tööde alustamiseks ei peeta.

(27) VKEde projektide puhul võib vastupidine stsenaarium seisneda alternatiivse projekti puudumises, nagu on osutatud punktis 32.

(28) Kui esitatav teave kuulub ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, tuleb seda käidelda kooskõlas nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks; ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) artikliga 30.

(29) Integreeritud projekti korral tuleb abikõlblikud kulud esitada eraldi iga üksikprojekti kohta.

(30) VKEde projektide puhul ei ole vaja tagastamismehhanismi rakendada, välja arvatud erandlikel asjaoludel, võttes eelkõige arvesse selliste projektide jaoks teatatud abisummasid.

(31) Vt nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9) artikkel 25.

(32) Garantiina antav abi peab olema ajaliselt piiritletud ja laenuna antava abi suhtes tuleb kohaldada tagasimakseperioodi.

(33) Kahtluse vältimiseks ei loeta katsetootmisliine taristuks.

(34) Kui tegu on energiataristu projektiga, kohaldatakse juhul, kui siseturu õigusaktid seda nõuavad, selle suhtes tariifi- ja liitumissätteid ning eraldamisnõudeid.

(35) C(2003) 4582 (ELT C 297, 9.12.2003, lk 6).

(36) Toetus/intressitoetus; laen/tagasimakstavad ettemaksed/tagasimakstav toetus; garantii; maksusoodustus või -vabastus; riskifinantseerimine; muu. Kui abi antakse mitme meetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.

(37) Teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast. Ebaseadusliku abi korral nõutakse, et liikmesriigid tagaksid kõnealuse teabe avaldamise tagantjärele kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Teave peab olema kättesaadav vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus.

(38) Komisjoni teatis ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22).

LISA

RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

a)	Teostatavusuuringud (sh ettevalmistavad tehnilised uuringud) ja projekti elluviimiseks vajalike lubade hankimise kulud.

Vahendite ja seadmete (sh käitiste ja transpordivahendite) kulud sellisel määral ja ajavahemikul, mil neid vahendeid ja seadmeid projektis kasutatakse. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid projekti kestusele vastavaid hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulusid.

Hoonete, taristu ja maa soetamis- või ehituskulud projektis kasutamise määrale ja kestusele vastavas mahus. Kui neid kulusid ei määrata kindlaks mitte amortisatsioonikulu, vaid omandi üleminekuga seotud kulude või tegelikult tekkinud kapitalikulude põhjal, tuleb maa, hoone või taristu jääkväärtus rahastamispuudujäägist kas eelnevalt või tagantjärele maha arvata.

d)	Muud projekti jaoks vajaliku materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud.

e)	Patentide ja muu immateriaalse vara omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud. Turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude samalaadsete teenuste kulud.

f)	Personali- ja halduskulud (sh üldkulud), mis on otseselt seotud teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga, sh sellise teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga, mis on seotud esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuga, või mis taristuprojektide puhul on kantud taristu ehitamise ajal.

Esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu projektile antava abi puhul kapitali- ja tegevuskulud projekti raames kasutatavas ulatuses ja perioodil, kui tööstuslikule kasutuselevõtule eelneb teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning ka tööstuslik kasutuselevõtt ise hõlmab olulise osana teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni, mis on vajalik projekti edukaks elluviimiseks. Tegevuskulud peavad olema seotud projekti sellise osaga.

h)	Kui see on põhjendatud, võib aktsepteerida ka muid kulusid, kui need on lahutamatult seotud projekti elluviimisega, v.a punktiga g hõlmamata tegevuskulud.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 181

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 7. juuli 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1165, 27. juuni 2022, Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise autokaubaveo lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline Autokaubaveo Leping	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1166, 6. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1480/2004, millega kehtestatakse erireeglid kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse tegelikule kontrollile	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1167, 6. juuli 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/633, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes	14
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1168, 4. juuli 2022, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe üle Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuse kohta Mauritaania Islamivabariigis	18
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1169, 4. juuli 2022, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe üle Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuse kohta Senegali Vabariigis	20

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA Järelevalveameti otsus nr 280/21/COL, 13. detsember 2021, millega muudetakse riigiabi valdkonna menetlus- ja sisulisi eeskirju, kehtestades uued suunised kriteeriumide kohta, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga [2022/1170]	22

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2115 (millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013) parandus ( ELT L 435, 6.12.2021 )	35
*	Nõukogu 8. aprilli 2022. aasta määruse (EL) 2022/576 (millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus ( ELT L 111, 8.4.2022 )	36
*	Komisjoni 6. mai 2022. aasta rakendusotsuse (EL) 2022/716 (millega kiidetakse heaks tavapärase sisepõlemismootoriga ja teatavates hübriidajamiga elektrilistes sõiduautodes ning väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud nutikas diislikütuse eelsoojendi kui innovatiivne tehnoloogialahendus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631) parandus ( ELT L 133, 10.5.2022 )	37