1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1089,

27. juuni 2022,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 189 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2011/901/EL (2) heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu (3) (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Iirimaal Dromolandi lossis 26. juunil 2004 ja see jõustus 12. detsembril 2011.

(2)	Lepingu artikli 20 lõike 5 kohaselt kehtib leping kümme aastat ja vähemalt kolm kuud enne esialgse kümneaastase tähtaja lõppu teatavad lepinguosalised üksteisele, kas nad kavatsevad lepingut pikendada veel viieks aastaks. Leping kaotas kehtivuse 11. detsembril 2021.

(3)	Mõlemad lepinguosalised on kinnitanud oma kavatsust pikendada lepingut veel viieks aastaks ilma seda muutmata. Lepingu järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada alates 12. detsembrist 2021.

(4)	Kuna liidul on pädevus lepingut üksi pikendada, tuleks Ameerika Ühendriikidele teatada, et alates pikendamise kuupäevast tagab liit kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmise Ameerika Ühendriikide suhtes.

(5)	Lepingu pikendamine tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja teatab liidu nimel Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on viinud lõpule lepingu pikendamiseks vajalikud sisemenetlused vastavalt lepingu artikli 20 lõikele 5.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.

Alates lepingu pikendamise kuupäevast tagab Euroopa Liit kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmise Ameerika Ühendriikide suhtes.“

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2021.

Luxembourg, 27. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER

(1) 7. juuni 2022. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsus 2011/901/EL Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel (ELT L 348, 31.12.2011, lk 1).

(3) Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitlev leping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel (ELT L 348, 31.12.2011, lk 3).

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/3

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1090,

27. juuni 2022,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise lepingu (mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artiklit 88 ja artikli 218 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/794 (1) on sätestatud, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele muu hulgas liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks.

(2)	Nõukogu andis 13. mail 2020 komisjonile loa alustada Uus-Meremaaga läbirääkimisi, et sõlmida leping, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Europoli ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.

(3)

Läbirääkimised ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise lepingu (mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga) (edaspidi „leping“) üle viidi edukalt lõpule ja sellele järgnes 3. detsembril 2021 saadud lepingu parafeeritud teksti vahetamine.

(4)	Lepinguga tagatakse liidu põhiõiguste täielik austamine, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) vastavalt artiklites 7, 8 ja 47 tunnustatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele, õigus isikuandmete kaitsele ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(5)	Leping ei mõjuta ega piira isikuandmete edastamist riigi julgeoleku tagamise eest vastutavate asutuste vahel ega nende asutuste muud laadi koostööd.

(6)	Määrus (EL) 2016/794 on Iirimaale siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(7)	Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 11/2022 10. juunil 2022.

(9)	Leping tuleks liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise lepingu (mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (3).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 27. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(2) ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(3) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1091,

30. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (1) on määratud 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud ICESi 3.a rajoonis (Kattegat/Skagerrak) hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) ajutine lubatud kogupüük (TAC), kuni avaldatakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) vastav teaduslik nõuanne, mis avaldati 9. mail 2022. Vastavalt liidu ja Norra vaheliste Skagerraki 2022. aasta kalandusalaste konsultatsioonide kooskõlastatud protokollile pidas liit Norraga kahepoolseid konsultatsioone hariliku süvameregarneeli lõplike püügivõimaluste üle ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas 2022. aastaks. Liit ja Norra leppisid kokku lubatud kogupüügis 7 712 tonni ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas, millest 5 398 tonni eraldatakse ICESi 3.a rajoonile.

(3)

Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud ICESi 3.a rajoonis (Kattegat/Skagerrak), 2.a rajoonis (Norra meri) ja ICESi 4. alapiirkonnas (Põhjameri) kilu (Sprattus sprattus) ajutiseks lubatud kogupüügiks null ajavahemikuks 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023, kuni avaldatakse ICESi asjakohane teaduslik nõuanne, mis avaldati 9. mail 2022. Vastavalt liidu, Norra ja Ühendkuningriigi vaheliste 2022. aasta kalandusalaste konsultatsioonide kooskõlastatud protokollile pidas liit Norra ja Ühendkuningriigiga kolmepoolseid konsultatsioone kilu lõplike püügivõimaluste üle ICESi 3.a rajoonis, 2.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas ajavahemikuks 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023. Liit, Norra ja Ühendkuningriik leppisid kokku lubatud kogupüügis12 570 tonni ICESi 3.a rajoonis ning 56 120 tonni ICESi 2.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas.

(4)

Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud kilu lubatud kogupüük 550 tonni ICESi 7.d ja 7.e rajoonis (La Manche’i väin) 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022. ICES avaldas oma teadusliku nõuande ajavahemikuks 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 20239. mail 2022. Vastavalt Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste 2022. aasta kalandusalaste konsultatsioonide kirjalikule protokollile pidas liit Ühendkuningriigiga kahepoolseid konsultatsioone kilu püügivõimaluste taseme üle ICESi 7.d ja 7.e rajoonis ajavahemikuks 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023. Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku lubatud kogupüügis 9 200 tonni ICESi 7.d ja 7.e rajoonis.

(5)

Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) lubatud kogupüügiks null ajavahemikul 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023, kuni esitatakse teaduslik nõuanne selle ajavahemiku kohta. ICES esitab oma nõuande kõnealuse kalavaru kohta 2022. aasta juunis. Tagamaks, et püügitegevus saab jätkuda ajani, mil kehtestatakse lõplik lubatud kogupüük viimase teadusliku nõuande alusel, tuleks 2022. aasta juuli, augusti ja septembri ajutiseks lubatud kogupüügiks kehtestada 10 061 tonni, tuginedes 2021. aasta kolmanda kvartali püügile.

(6)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni Vahemere pikkuim-tuuni käsitleva töörühma koosolekul 9.–10. veebruaril 2022 lepiti kokku, et need lepinguosalised ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kes nõustusid sel koosolekul vastu võetud jaotuskavaga, esitavad igakuised püügiaruanded Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügi kohta ja kvartaliaruanded selle liigi kaaspüügi kohta. Seepärast on vaja täpsustada spetsiaalsed koodid, mida liikmesriigid kasutavad kõnealusest saagist teatamisel.

(7)

Määrusega (EL) 2022/109 rakendati liidu õiguses kulduim-tuuni (Thunnus albacares) muudetud püügi piirnormid India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal. IOTC resolutsiooni 2021/01 kohased muudetud püügi piirnormid ei piirdu enam seinnoodalaevadega ja hõlmavad nüüd kõiki kulduim-tuuni püügiks kasutatavaid vahendeid. Kuna asjaomased liikmesriigid ei olnud 2021. aasta lõpuks jõudnud kokkuleppele, kuidas nende püügivõimaluste muudetud püügi piirnorme kõige paremal viisil jaotada, määrati määrusega (EL) 2022/109 ajutise lahendusena liikmesriikidele IOTC pädevusalasse kuuluval alal 2022. aasta esimeseks pooleks kulduim-tuuni liidu 2022. aasta kvoodist esialgne osa (50 %). Arvestades vajadust eraldada liikmesriikidele liidu kulduim-tuuni püügivõimalused IOTC pädevusalas, et liidu kalalaevastik saaks kulduim-tuuni 2022. aastal püüda, peab nõukogu tegema otsuse nende püügivõimaluste lõpliku eraldamise kohta, mis muidu jääks püüdmata. Kuna Portugali õngejadalaevastik püüab väikese koguse kulduim-tuuni kaaspüügina, lepiti kokku, et on asjakohane eraldada Portugalile kõnealuseks kaaspüügiks 100 tonni. Võttes arvesse, et muude püügivahenditega kui seinnoodalaevadega püütud saak moodustab kogupüügist väga väikese osa, on asjakohane eraldada need püügivõimalused, välja arvatud eespool nimetatud 100 tonni, vastavalt seinnoodalaevade lubatud kogupüügi varasematele jaotamispõhimõtetele.

(8)	Määrust (EL) 2022/109 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)

Määruses (EL) 2022/109 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad püügi piirnorme, tuleks seetõttu samuti kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati või need ei ole veel ammendatud. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2022/109 muutmine

Määrust (EL) 2022/109 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 31.1.2022, lk 1).

LISA

Määruse (EL) 2022/109 lisasid muudetakse järgmiselt.

IA lisas:

A osas, mis käsitleb liidu autonoomseid kalavarusid, asendatakse esimene tabel järgmisega:

„Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		4 812	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		5 249	(1)
Liit		10 061	(1)
TAC		10 061	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. septembrini 2022.“

B osas, mis käsitleb ühiseid kalavarusid, asendatakse allpool loetletud kalavarude tabelid järgmisega:

tabel, milles on esitatud hariliku süvameregarneeli püügivõimalused ICESi 3.a püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	3.a (PRA/03A.)
Taani		1 874	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.“
Rootsi		1 009
Liit		2 883
TAC		5 398

ii)

tabel, milles on esitatud kilu ja seotud kaaspüügi püügivõimalused ICESi 3.a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	3.a (SPR/03A.)
Taani		8 422	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC
Saksamaa		18	(1)(2)(3)
Rootsi		3 187	(1)(2)(3)
Liit		11 627	(1)(2)(3)
TAC		12 570	(2)
(1)	Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.
(3)	Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.“

iii)

tabel, milles on esitatud kilu ja seotud kaaspüügi püügivõimalused 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		633	(1)(2)	Analüütiline TAC
Taani		50 114	(1)(2)
Saksamaa		633	(1)(2)
Prantsusmaa		633	(1)(2)
Madalmaad		633	(1)(2)
Rootsi		1 330	(1)(2)(3)
Liit		53 976	(1)(2)
Norra		0	(1)
Fääri saared		0	(1)(4)
Ühendkuningriik		2 144	(1)
TAC		56 120	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.
(2)	Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3)	Sealhulgas tobiad.
(4)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.“

iv)

lisatakse järgmine tabel, milles on esitatud kilu püügivõimalused 7.d ja 7.e püügipiirkonnas ajavahemikuks 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023:

„Liik:	Kilu Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (SPR/7DE.2)
Belgia		25	(1)	Analüütiline TAC
Taani		1 601	(1)
Saksamaa		25	(1)
Prantsusmaa		345	(1)
Madalmaad		345	(1)
Liit		2 341	(1)
Ühendkuningriik		6 859	(1)
TAC		9 200	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.“

ID lisas lisatakse Vahemere pikkuim-tuuni (ALB/MED) tabeli lõpliku lubatud kogupüügi reale järgmine kolmas joonealune märkus:

„3)	Eritingimus: Vahemere pikkuim-tuuni kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha, kuid sellest teatatakse eraldi (ALB/MED-BC).“

IJ lisa asendatakse järgmisega:

„IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu kalalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares			Püügipiirkond:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC)
Prantsusmaa		27 736		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Itaalia		2 367
Hispaania		42 943
Portugal		100	(1)
Liit		73 146
TAC		Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

“

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1092,

30. juuni 2022,

millega kehtestatakse teema „Innovatsioon“ andmenõuete tehnilised üksikasjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti, (1) eriti artikli 7 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et koostada ja edastada komisjonile igal paarisaastal vastavalt määruse (EL) 2019/2152 II lisale kõnealuse määruse I lisas loetletud teema „Innovatsioon“ kohta andmed, mis on liikmesriikide vahel võrreldavad, ning tagada teema „Innovatsioon“ nõuetekohane rakendamine ühtlustatud mõistete rakendamise alusel, võib komisjon täpsustada muutujad, mõõtühiku, statistilise üldkogumi, liigitused ja jaotused, lähendatud väärtuste kasutamise ja kvaliteedinõuded, andmeedastuse tähtaja ja esimese vaatlusperioodi.

(2)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/2152 I lisas osutatud teema „Innovatsioon“ kohta edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) vaatlusperioodi andmed kooskõlas käesoleva määruse I–III lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 327, 17.12.2019, lk 1.

I LISA

Edastatavad andmed

Muutujad	Vastavalt II lisale.
Mõõtühik	Vastavalt II lisale.
Statistiline üldkogum	Kõik ettevõtjad, kelle majandustegevus kuulub NACE jagude B, C, D, E, H, J, K ja osade 46, 71, 72 või 73 alla ja kus on vaatlusperioodil vähemalt kümne töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat (1).
Jaotused	II lisas (muutujate jaotused) ja III lisas (ettevõtete jaotused) täpsustatud andmekogumid.
Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded	Statistiline üksus „ettevõte“ Kui andmeid esitav üksus on ettevõtte osa, võivad liikmesriigid kasutada asjakohast statistilist metoodikat statistilise üksuse „ettevõte“ jaoks andmete koostamiseks ja Eurostatile edastamiseks. Metoodikat kirjeldatakse metaandmetes ja kvaliteediaruandes. Kooskõla riikliku ettevõtlusregistriga Liikmesriigid hindavad kogutud andmete ja selle teabe kooskõla, mis on kättesaadav riiklikus ettevõtlusregistris, nagu osutatud määruse (EL) 2019/2152 artikli 8 lõikes 2, vähemalt muutujate „ettevõtete arv“, „töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad“, „ettevõtte kogukäive“ ja „ettevõtte vanus“ puhul. Liikmesriigid esitavad tulemused metaandmetes ja kvaliteediaruandes.
Andmeedastuse tähtaeg	Lõplikud ja kinnitatud andmed: T + 18 kuud pärast vaatlusaastat
Esimene vaatlusaasta	2022

(1) Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 II lisale (teema „Innovatsioon“) on vaatlusperiood „kolmeaastane periood enne iga kalendriaasta lõppu“, st vaatlusaastale eelnevast kahest aastast koosnev ajavahemik.

II LISA

Andmekogumid

Muutuja nimetus

Muutujate jaotuskategooriad

Hõlmatud ettevõtted/

Ettevõtte jaotus(ed) (1)/

Mõõtühik

Tooteinnovatsiooni kasutuselevõtt vaatlusperioodil (2)

Võetakse kasutusele uued või täiustatud

tooted

teenused

Kõik ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Turul uudse tooteinnovatsiooni kasutuselevõtt vaatlusperioodil

Selliste uute või täiustatud toodete või teenuste kasutuselevõtt,

1)	mida konkurendid varem ei pakkunud

2)	mis olid identsed või väga sarnased konkurentide poolt juba pakutavate toodetega

Tooteinnovatsiooniga ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Innovatiivsete toodete käive vaatlussaastal

Toodete käive

1)	mis võeti kasutusele vaatlusperioodil ja mida konkurendid varem ei pakkunud

2)	mis võeti kasutusele vaatlusperioodil ja mis olid identsed või väga sarnased konkurentide poolt juba pakutavate toodetega

3)	mida vaatlusperioodil ei olnud muudetud või mida muudeti vaid vähesel määral

Tooteinnovatsiooniga ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv), tuhandetes eurodes

Vaatlusperioodil kasutuselevõetud tooteinnovatsiooni arendajad

Tooteinnovatsiooni arendamine toimus:

1)	ettevõttes endas

2)	ettevõttes koos teiste ettevõtete või organisatsioonidega

3)	ettevõttes, kohandades või muutes algselt teiste ettevõtete või organisatsioonide arendatud tooteid

4)	teistes ettevõtetes või organisatsioonides

Tooteinnovatsiooniga ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Äriprotsessi innovatsiooni kasutuselevõtt vaatlusperioodil

Võetakse kasutusele uued või täiustatud protsessid:

1)	meetodid toodete tootmiseks või arendamiseks või teenuste osutamiseks

2)	logistika-, tarne- või turustusmeetodid

3)	teabe töötlemise või edastamise meetodid

4)	raamatupidamis- või muude haldustoimingute meetodid

5)	menetluste või välissuhete korraldamise äritavad

6)	tööga seotud vastutuse, otsuste tegemise või personalijuhtimise korraldamise meetodid

7)	reklaami, pakendamist, hinnakujundust, tootepaigutust või müügijärgseid teenuseid käsitlevad turundusmeetodid

Kõik ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Vaatlusperioodil kasutusele võetud äriprotsessi innovatsiooni arendajad

Äriprotsessi innovatsioon arendamine toimus:

1)	ettevõttes endas

2)	ettevõttes koos teiste ettevõtete või organisatsioonidega

3)	ettevõttes, kohandades või muutes algselt teiste ettevõtete või organisatsioonide arendatud äriprotsesse

4)	teistes ettevõtetes või organisatsioonides

Äriprotsessi innovatsiooniga ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Ärimudeli innovatsioon vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Põhimõttelised muudatused:

1)	toodete/teenuste loodavas väärtuses tarbijate jaoks

2)	tulude saamise viisis

3)	toodete tootmises ja tarnimises

4)	suhetes tarbijatega

5)	suhetes tarnijate või koostööpartneritega

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Innovatsioonitegevus vaatlusperioodil

Teadus- ja arendustegevus

1)	ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, millest 2 kuni 3

pidev

juhutine

4)	allhanke korras teadus- ja arendustegevus

Innovatsioonitegevus, mis ei viinud vaatlusperioodil innovatsiooni kasutuselevõtuni

5)	vaatlusaasta lõpuks veel pooleli

6)	loobutud või peatatud

7)	lõpule viidud, kuid ei too kaasa innovatsiooni kasutuselevõtmist

Kõik ettevõtted/

DA/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Innovatsioonitegevuse kulutused vaatlusaastal

Kulutused innovatsioonile

(1 kuni 3 kohustuslik, 4 kuni 7 vabatahtlik)

1)	ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus

2)	allhanke korras teadus- ja arendustegevus

3)	kõik muud innovatsiooniga seotud kulutused, millest 4 kuni 7 tehtud

4)	innovatsiooniga tegelevatele töötajatele

5)	teenustele, materjalile, teistelt innovatsiooniks ostetud tarvetele

6)	kapitalikaubale

7)	muudeks kulutusteks innovatsioonile

Innovatsioonitegevusega ettevõtted/

DA/

tuhandetes eurodes

Põhjused, miks vaatlusperioodil ei olnud rohkem innovatsioonitegevust

1)	ressursinappus, nt finantsvahendite, kvalifitseeritud personali, materjali puudumine

2)	muud põhjused kui ressursinappus, nt strateegilised põhjused ei ole õige aeg innovatsiooniks; muud prioriteedid; liiga suured riskid; väike eeldatav kasu

3)	Puudub vajadus edasiseks innovatsioonitegevuseks

Innovatsioonitegevusega ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Põhjused, miks puudus innovatsioonitegevus vaatlusperioodil täielikult

1)	ressursinappus, nt finantsvahendite, kvalifitseeritud personali, materjali puudumine

2)	muud põhjused kui ressursinappus, nt strateegilised põhjused ei ole õige aeg innovatsiooniks; muud prioriteedid; liiga suured riskid; väike eeldatav kasu

3)	Puudub vajadus igasuguseks innovatsioonitegevuseks

Innovatsioonitegevuseta ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Intellektuaalomandi õigused (vabatahtlik muutuja)

1)	patendi taotlemine

2)	tööstusdisainilahenduse õiguse registreerimine

3)	kaubamärgi registreerimine

4)	autoriõiguse nõue

5)	ärisaladuste kasutamine

6)	oma intellektuaalomandi õiguste litsentsimine

7)	oma intellektuaalomandi õiguste müümine (või loovutamine) teistele

8)	intellektuaalomandi õiguste vahetamine (ühendamine, ristlitsentsimine jne)

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Olukord, millega ettevõte vaatlusperioodil silmitsi seisis (vabatahtlik muutuja)

Konkurentsitingimusi iseloomustasid järgmised asjaolud:

1)	tooted või teenused aegusid kiiresti

2)	tulevikus toimuvat tehnoloogia arengut on raske ennustada

3)	ettevõtte tooteid ja teenuseid on konkurendi omadega lihtne asendada

4)	uute konkurentide turuletulekuga kaasneb suur oht ettevõtete turupositsioonile

5)	konkurendi tegevust on raske ennustada

6)	nõudluse muutusi on raske ennustada

7)	tugev välismaine konkurents

8)	hinnatõusud toovad kaasa klientide kaotuse

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv) Likerti skaala järgi:

—	täielikult nõus

—	natuke nõus

—	väga vähe nõus

—	ei ole üldse nõus

Strateegiate tähtsus ettevõtte majanduslike näitajate jaoks vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Keskendutakse järgmistele punktidele:

1)	olemasolevate kaupade või teenuste täiustamine

2)	uute kaupade või teenuste kasutuselevõtt

3)	madalad hinnad (hinnaliidri positsioon)

4)	kvaliteet (kvaliteediliidri positsioon)

5)	kaupade ja teenuste lai valik

6)	üks põhikaup või -teenus või nende väike arv

7)	püsiklientide rahulolu

8)	uute klientide värbamine

9)	standardsed kaubad või teenused

10)	kliendipõhised lahendused

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv) Likerti skaala järgi:

—

suur

—

keskmine

—

väike

—	ebaoluline

Kohandamine ja koosloomine vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Kaupade või teenuste pakkumine:

1)	loodud koos kasutajatega (koosloomine)

2)	kavandatud ja välja töötatud konkreetsete kasutajate vajaduste rahuldamiseks (kohandamine)

3)	samal viisil eri kasutajate jaoks (standardsed kaubad või teenused)

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Koostöö teiste ettevõtete või organisatsioonidega vaatlusperioodil

Koostöövaldkonnad:

1)	teadus- ja arendustegevus

2)	muu innovatsioonitegevus (v.a teadus- ja arendustegevus)

3)	muu äritegevus

koostöö teadus- ja arendustegevuse alal koostööpartneritega:

4)	äriettevõtete sektorist

5)	väljastpoolt äriettevõtete sektorit

Kõik ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Innovatsiooni koostööpartneri täpne liik asukoha järgi vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Koostööpartnerid äriettevõtete sektorist (kõik 1–6)

1)	konsultandid, kommertslaborid või eraõiguslikud uurimisinstituudid

2)	seadmete, materjali, komponentide või tarkvara tarnijad

3)	tellijad või kliendid

4)	konkurendid

muud

Koostööpartnerid oma ettevõtete grupist:

6)	oma ettevõtete gruppi kuuluvad ettevõtted

Koostööpartnerid väljastpoolt äriettevõtete sektorit (kõik 7–10):

7)	ülikoolid või muud kõrgharidusasutused

8)	valitsus või riiklikud uurimisinstituudid

9)	tellijad või kliendid avalikust sektorist

10)	mittetulundusühendused

Iga partneri kohta: kes asub:

11)	oma riigis

12)	teises ELi või EFTA riigis

13)	kõikides ülejäänud riikides

Innovatsiooni koostööpartneritega ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Rahastamisvõimalused vaatlusperioodil

Rahastamisliik:

1)	omakapitali kaudu rahastamine

2)	võlapõhine rahastamine

Iga rahastamisliigi kohta märkida:

3)	ebaõnnestunud katse rahastust saada

4)	rahastus saadud

5)	rahastus saadud ja kasutatud osaliselt või täielikult teadus- ja arendustegevuseks või muuks innovatsioonitegevuseks

Kõik ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Avaliku sektori finantstoetus erinevatelt valitsustasanditelt vaatlusperioodil

Avaliku sektori finantstoetuse andja:

1)	kohalikud või piirkondlikud asutused

2)	riigi valitsus

3)	ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm („Horisont 2020“, „Euroopa horisont“)

4)	muu rahaline toetus Euroopa Liidu institutsioonilt

Avaliku sektori iga finantstoetuse kohta märkida:

5)	rahastus saadud

6)	rahastus saadud ja kasutatud osaliselt või täielikult teadus- ja arendustegevuseks või muuks innovatsioonitegevuseks

Kõik ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Maksusoodustused või -kompensatsioonid vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Maksukrediitide või -kompensatsioonide kasutamine:

1)	teadus- ja arendustegevuses või muus innovatsioonitegevuses

2)	kõigis muud liiki tegevustes

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Kliimamuutustega seotud tegurite tähtsus vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Kliimamuutustega seotud tegurid:

1)	valitsuse poliitika või meetmed seoses kliimamuutusega

2)	tarbijate nõudluse suurenemine selliste toodete järele, mis aitavad kliimamuutusi leevendada või nendega kohaneda (nt vähese CO2-heitega tooted)

3)	kliimamuutusest tulenev kulude või sisendihindade suurenemine (nt suuremad kindlustustasud, kallimad veehinnad, protsesside või rajatiste kohandamine)

4)	äärmuslike ilmastikutingimuste mõju (nt kahjustused/häired)

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv) Likerti skaala järgi:

—

suur

—

keskmine

—

väike

—	ebaoluline

Keskkonnale kasulik innovatsioon vaatlusperioodil

Ettevõttesiseselt saadud keskkonnakasu:

1)	väiksem materjali- või veekasutus väljundühiku kohta

2)	väiksem energiakasutus või CO2 jalajälg (st CO2 koguheite vähenemine)

3)	väiksem pinnase-, valgus-, müra-, vee- või õhureostus

4)	osa materjali asendatud vähem saastavate või ohtlike asendajatega

5)	osa fossiilenergiast asendatud taastuvate energiaallikatega

6)	ringlusse võetud jäätmed, vesi või materjalid oma tarbeks või müügiks

7)	elurikkuse kaitsmine

Keskkonnakasu, mis on saadud lõpptarbija poolt kauba või teenuse tarbimisel või kasutamisel:

(8)	väiksem energiakasutus või CO2 jalajälg

9)	väiksem õhu-, vee-, pinnase-, valgus- või mürareostus

10)	toote hõlpsam ringlusse võtmine pärast kasutamist

11)	toote olelusringi pikendamine tänu pikemaajalistele, vastupidavamatele või hõlpsamini parandatavatele toodetele

12)	elurikkuse kaitsmine

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv) keskkonnakaitsesse tehtava panuse järgi:

—

oluline

—	ebaoluline

Keskkonnakasu toovat innovatsiooni edendavate tegurite tähtsus vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Edendavad tegurid:

1)	kehtivad keskkonnaalased eeskirjad

2)	olemasolevad keskkonnamaksud, -tasud ja -lõivud

3)	tulevikus eeldatavad keskkonnaalased eeskirjad või maksud

4)	valitsuse toetused, subsiidiumid või muud rahalised stiimulid keskkonnainnovatsiooniks

5)	praegune või eeldatav turunõudlus keskkonnaalase innovatsiooni järele

6)	ettevõtte maine parandamine

7)	vabatahtlikud meetmed või algatused heade keskkonnatavade edendamiseks sektoris

8)	suured kulutused energiale, veele või materjalidele

9)	vajadus vastata riigihankelepingute nõuetele

Keskkonnakasu toova innovatsiooniga ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv) Likerti skaala järgi:

—

suur

—

keskmine

—

väike

—	ebaoluline

Innovatiivsete masinate, seadmete või tarkvara ostmine vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Masinate, seadmete või tarkvara ostmine, mis põhineb

1)	ettevõttes varem kasutatud samal või täiustatud tehnoloogial

2)	uuel tehnoloogial, mida ettevõttes varem ei kasutatud

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Ettevõtted

Aasta:

(kohustuslik: 1; vabatahtlik: 2)

1)	vaatlusaastal

2)	vaatlusaastale eelneval kahel aastal

Kõik ettevõtted/

DA; ICC; SG/

Ettevõtete arv

Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ettevõttes

Aasta:

(kohustuslik: 1; vabatahtlik: 2)

1)	vaatlusaastal

2)	vaatlusaastale eelneval kahel aastal

Kõik ettevõtted/

DA; ICC; SG/

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Vaatlusaastal ettevõttes töötanud kõrgharidusega isikud (vabatahtlik muutuja)

0 %

2)	1 % kuni vähem kui 5 %

3)	5 % kuni vähem kui 10 %

4)	10 % kuni vähem kui 25 %

5)	25 % kuni vähem kui 50 %

6)	50 % kuni vähem kui 75 %

7)	75 % või rohkem

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Ettevõtte kogukäive

Aasta:

(kohustuslik: 1; vabatahtlik: 2)

1)	vaatlusaastal

2)	vaatlusaastale eelneval kahel aastal

Kõik ettevõtted/

DA; ICC; SG/

tuhandetes eurodes

Käive klientide asukoha järgi vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Klientide asukoht

1)	oma riigis

2)	teises ELi või EFTA riigis

3)	kõikides ülejäänud riikides

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv), tuhandetes eurodes

Ettevõtte kogukulud vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Kogukulu

1)	masinate, seadmete, kinnisvara või muu materiaalse vara soetamisele

2)	turundusele, kaubamärgi kujundamisele, reklaamile

3)	oma töötajate koolitamisele

4)	tootedisainile

5)	tarkvara arendusele, andmebaasi loomisele ja andmeanalüüsile

6)	oma intellektuaalomandi õiguste registreerimisele, taotlemisele ja seirele ning teistelt intellektuaalomandi õiguste ostmisele

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

tuhandetes eurodes

Ettevõtte vanus vaatlusaastal

Ettevõte on asutatud

1)	2020 või hiljem

2)	2018 või 2019

3)	2014 kuni 2017

4)	2013 või varem

Kõik ettevõtted/

DA; ICC/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

Ettevõtete grupi liik vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Ettevõte

1)	ei kuulu ettevõtete gruppi

2)	kuulub ettevõtete gruppi

kui 2) peakorteri asukoht:

3)	oma riigis, mille puhul 4) ja 5)

4)	kõik selle grupi ettevõtted asuvad selles riigis

5)	kõikides ülejäänud riikides

Kõik ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv), riigi nimi

Tegevus koos ettevõtete gruppi kuuluva ühe või mitme ettevõttega vaatlusperioodil (valikuline muutuja)

Sissevool ettevõtete grupi teistest ettevõtetest:

1)	tehniliste teadmiste saamine

2)	finantsvahendite saamine

3)	töötajate saamine

4)	muu äritegevuse tellimine

Väljavool ettevõtete grupi teistesse ettevõtetesse:

5)	tehniliste teadmiste üleandmine

6)	finantsvahendite üleandmine

7)	töötajate üleandmine

8)	muu äritegevuse edasiandmine

Ettevõtete gruppi kuuluvad ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

—	teine ettevõte riigis

—	teine ettevõte välismaal

Rahastamine grupisiseste laenudena vaatlusperioodil (vabatahtlik muutuja)

Rahastamine grupisiseste laenudena:

1)	ebaõnnestunud katse rahastust saada

2)	rahastus saadud

3)	rahastus saadud ja kasutatud osaliselt või täielikult teadus- ja arendustegevuseks või muuks innovatsioonitegevuseks

Ettevõtete gruppi kuuluvad ettevõtted/

DA; ICC (vabatahtlik)/

Esinemissagedus (ettevõtete arv)

(1) Lühendite tähendus on esitatud III lisas.

(2) Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 II lisale (teema „Innovatsioon“) on vaatlusperiood „kolmeaastane periood enne iga kalendriaasta lõppu“, st vaatlusaastale eelnevast kahest aastast koosnev ajavahemik.

III LISA

Ettevõtte jaotused

Ettevõtte jaotused	Kood	Ettevõtete jaotuskategooriad
Täpne tegevus (Detailed Activity): Majandustegevus (kõrge detailsusaste), suurusklass, innovatsiooni staatus	DA (1)	Majandustegevust (üksikasjalik), töötajate arvu suurusjärku (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) ja innovatsioonistaatust kajastav kombineeritud jaotus Jaotus tegevusala kaupa: Jagude ja osade NACE koondandmed ning jaod ja osad: B+C+D+E+46+H+J+K+71 + 72 + 73, B+C+D+E, B, C, 10 + 11 + 12, 13 + 14 + 15, 16 + 17 + 18, 19 + 20 + 21, 22 + 23, 24 + 25, 26 + 27 + 28, 29 + 30, 31 + 32 + 33, D, E, 36 + 37; 38 + 39, 46+H+J+K+71 + 72 + 73, 46, H, 49 + 50 + 51, 52 + 53, J, 58 + 59 + 60, 61 + 62 + 63, K, 71, 72, 73, 71 + 72 + 73 Jaotus suurusklassi alusel töötajate arvu (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) kaupa (ainult: B+C+D+E+46+H+J+K+71 + 72 + 73, B+C+D+E, B, C, D, E, 46+H+J+K+71 + 72 + 73, 46, H, J, K, 71 + 72 + 73 puhul): Kokku, 10–49, 50–249, 250 või rohkem töötajat Innovatsiooni staatus Kõik ettevõtted üldkogumis (kokku) Innovatiivsed ettevõtted, (2) Innovatsioonitegevuseta ettevõtted
Innovatsiooni põhikontseptid (Innovation Core Concepts): Majandustegevus (madal detailsusaste), suurusklass, innovatsiooniprofiil	ICC	Tegevusala (madal detailsusaste), töötajate arvu suurusjärku (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) ja innovatsiooniprofiili kajastav kombineeritud jaotus Jaotus tegevusala kaupa: Jagude ja osade NACE koondandmed: B+C+D+E+46+H+J+K+71 + 72 + 73, B+C+D+E, 46+H+J+K+71 + 72 + 73 Jaotus suurusklassi alusel töötajate arvu (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) kaupa: Kokku, 10–49, 50–249, 250 või rohkem töötajat Innovatsiooniprofiilide jaotus: Kõik ettevõtted üldkogumis (kokku) Innovatiivsed ettevõtted (profiil I + profiil II + profiil III + profiil IV + profiil V), Innovatsioonita ettevõtted (profiil VI + profiil VII), Innovatsiooni kasutusele võtnud ettevõtted (profiil I + profiil II + profiil III + profiil IV), Innovatsiooni kasutusele mittevõtnud ettevõtted (profiil V + profiil VI + profiil VII), Innovatsioonisuutlikkusega ettevõtted (profiil I + profiil II + profiil III + profiil V), Innovatsioonisuutlikkuseta ettevõtted (profiil IV + profiil VI + profiil VII), Teadus- ja arendustegevusega ettevõtted (profiil IA + profiil IIA + profiil IIIA + profiil IVA + profiil VA), Teadus- ja arendustegevuseta ettevõtted (profiil IB + profiil IIB + profiil IIIB + profiil IVB + profiil VB + profiil VI + profiil VII), Ettevõttesisesed turu-uuendustega tooteinnovaatorid (I profiil) Ettevõttesisesed turu-uuendusteta tooteinnovaatorid (profiil II), Ettevõttesisesed tooteinnovatsioonita äriprotsessi innovaatorid (profiil III) (vabatahtlik), Innovaatorid, kes ei arenda innovatsiooni ise (profiil IV) (vabatahtlik), Innovatsioonitegevusega mitteinnovaatilised ettevõtted (profiil V) (vabatahtlik), Innovatsioonitegevuseta, kuid innovatsioonipotentsiaaliga mitteinnovaatilised ettevõtted (profiil VI), Innovatsioonitegevuseta ja innovatsioonipotentsiaalita mitteinnovaatilised ettevõtted (profiil VII),
Ettevõtete erirühmad (Special Groups)	SG	Tegevusala (madal detailsusaste), töötajate arvu suurusjärku (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) ja ettevõtte liiki (innovatsioon) kajastav kombineeritud jaotus Jaotus tegevusala kaupa: Jagude ja osade NACE koondandmed: B+C+D+E+46+H+J+K+71 + 72 + 73, B+C+D+E, 46+H+J+K+71 + 72 + 73 Jaotus suurusklassi alusel töötajate arvu (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate summa) kaupa: Kokku, 10–49, 50–249, 250 või rohkem töötajat Ettevõtte liik (innovatsioon) Kõik ettevõtted üldkogumis Vähemalt ühe kaubainnovatsiooniga ettevõtted Vähemalt ühe teenuseinnovatsiooniga ettevõtted Vähemalt ühe sellise tooteinnovatsiooniga (kaubad või teenused) ettevõtted, mis ei olnud varem turul kättesaadav (turul uudne) Vähemalt ühe sellise tooteinnovatsiooniga (kaubad või teenused) ettevõtted, mis oli juba varem turul kättesaadav (ettevõttes uudne) Vähemalt ühe äriprotsessi innovatsiooniga ettevõtted (olenemata äriprotsessi innovatsiooni liigist) Tooteinnovatsiooniga, kuid äriprotsessi innovatsioonita ettevõtted Äriprotsessi innovatsiooniga, kuid tooteinnovatsioonita ettevõtted Äriprotsessi innovatsiooni ja tooteinnovatsiooniga ettevõtted Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuseta, kuid allhanke korras toimuva teadus- ja arendustegevusega ettevõtted Innovatsioonitegevusega ettevõtted (tooteinnovatsioon, äriprotsessi innovatsioon, innovatsioonitegevus, mis on lõpule viidud, pooleli või millest on loobutud), kuid puuduvad ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus või allhanke korras teadus- ja arendustegevus

(1) Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel hõlmata ka NACE jaod A, F, G, I.

(2) Tooteinnovatsiooniga ettevõtted; äriprotsessi innovatsiooniga ettevõtted; innovatsioonitegevus, mis on lõpule viidud (kuid innovatsiooni ei rakendata vaatlusperioodil), pooleli või millest on loobutud; ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus või allhanke korras teadus- ja arendustegevus

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/22

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/1093,

30. juuni 2022,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks kooskõlas aluslepingu artikli 21 lõike 2 punktiga c. Eelkõige saab Euroopa rahutagamisrahastust kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõikega 2 rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Euroopa Liidu 2016. aasta üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias sätestatakse eesmärgid tugevdada julgeoleku ja kaitse valdkonda, panustada liidust idas asuvate riikide ja ühiskondade vastupanuvõimesse, töötada välja konfliktide ja kriiside puhul järgitav integreeritud lähenemisviis, edendada ja toetada piirkondlikke koostöökorraldusi ning tugevdada üleilmset juhtimist, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisel.

(3)	Nõukogu kiitis 21. märtsil 2022 heaks strateegilise kompassi, eesmärgiga muutuda tugevamaks ja võimekamaks julgeoleku tagajaks, sealhulgas kasutades Euroopa rahutagamisrahastut rohkem partnerite kaitsevõime toetamiseks.

(4)

Liit on pühendunud tihedatele suhetele, et toetada tugevat, sõltumatut ja jõukat Moldova Vabariiki, tuginedes ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“), mis hõlmab ka põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, ning poliitilise lähenemise ja majandusintegratsiooni edendamisele, toetades samal ajal kindlalt Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Assotsieerimislepingu artikli 5 kohaselt jätkavad liit ja Moldova Vabariik dialoogi ja koostöö tugevdamist ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP)) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme.

(5)	Liit tunnustab Moldova Vabariigi olulist panust liidu ÜJKPsse, sealhulgas jätkuvat panust Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis.

(6)	Käesolev otsus põhineb nõukogu otsusel (ÜVJP) 2021/2136 (3) seoses liidu jätkuva pühendumusega toetada Moldova Vabariigi relvajõudude suutlikkuse suurendamist prioriteetsete vajaduste valdkondades.

(7)

Moldova Vabariigi asepeaminister ning välisasjade ja Euroopa integratsiooni minister taotlesid oma 20. aprillil 2022 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja“) saadetud kirjas kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 59 lõikega 1 Moldova Vabariigi relvajõudude toetamist logistika-, liikuvus-, juhtimis-, küberkaitse-, mehitamata õhurekke ja taktikaliste sideteenuste suutlikkuse suurendamise kaudu.

(8)	Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige järgitakse vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (4) ja Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korrale.

(9)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1. Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Moldova Vabariiki (edaspidi „toetusesaaja“).

2. Abimeetme üldeesmärk on aidata tugevdada Moldova Vabariigi relvajõudude suutlikkust, et suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupanuvõimet kaitsesektoris kooskõlas liidu poliitikaga. Tuginedes Euroopa rahutagamisrahastu varasemale toetusele, võimaldab abimeede Moldova Vabariigi relvajõududel suurendada tegevuse tulemuslikkust, vastata kiiremini liidu standarditele ja koostalitlusvõimele ning seeläbi paremini kaitsta tsiviilelanikke kriisides ja hädaolukordades. Samuti tugevdab see toetusesaaja suutlikkust seoses osalemisega liidu ÜJKP sõjalistes missioonides ja operatsioonides ning muudes rahvusvahelistes operatsioonides. Abimeetme erieesmärkidega tugevdatakse Moldova Vabariigi relvajõudude logistika-, liikuvus-, juhtimis-, küberkaitse-, mehitamata õhurakke ja taktikalise side üksuste suutlikkust.

3. Lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse abimeetmest Moldova Vabariigi relvajõudude maavägede üksuste varustamist järgmise varustuse ja teenuste, sealhulgas sellise varustusega seotud väljaõppe andmiseks, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, ja varudega:

a)	logistikaseadmed;

b)	liikuvusega seotud varustus;

c)	juhtimisseadmed;

d)	küberkaitsevarustus;

e)	mehitamata õhurekke seadmed;

f)	taktikalise side seadmed.

4. Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuste vahelise esimese lepingu sõlmimise kuupäevast, vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktile a.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on 40 000 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1. Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)	abimeetmest toetatavad Moldova Vabariigi relvajõudude üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)	kogu abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)	kogu abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)	abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on nimetatud kokkulepetes kindlaks määratud.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga, järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2. Artikli 1 lõikes 3 nimetatud tegevusi rakendab:

a)	Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus seoses artikli 1 lõike 3 punktidega a, b, c, e ja f ning

b)	E-riigi Akadeemia seoses artikli 1 lõike 3 punktiga d.

Artikkel 5

Järelevalve, kontroll ja hindamine

1. Kõrge esindaja tagab järelevalve toetusesaaja artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud järelevalve suurendab teadlikkust artikli 3 kohaselt kehtestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, abimeetmest toetust saavate Moldova Vabariigi relvajõudude üksuste poolt.

2. Varustuse ja varude tarnimisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)	tarnete nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul lõppkasutaja relvajõud allkirjastavad tarnesertifikaadid omandiõiguse üleminekul;

b)	inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri kohta seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)	kohapealne kontroll, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealsete kontrollide läbiviimiseks.

3. Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2) ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

(3) Nõukogu 2. detsembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/2136, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (ELT L 432, 3.12.2021, lk 63).

(4) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/26

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1094,

29. juuni 2022,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm DP4114, MON 810, MIR604 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest toodetud tooteid

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 4333 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Belgias asuv äriühing Pioneer Overseas Corporation esitas 2. mail 2018. aastal äriühingu Pioneer Hi-Bred International Inc. (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks otstarbeks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks. Lisaks hõlmas taotlus selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad kümmet transformatsioonide alakombinatsiooni, mille tulemusena saadakse geneetiliselt muundatud mais DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603, või mis koosnevad sellistest alakombinatsioonidest või on nendest toodetud. Alakombinatsioon MON 810 × NK603 on juba lubatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/2045 (2).

(2)

Käesolev otsus hõlmab geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ja taotluse üheksat ülejäänud alakombinatsiooni: MIR604 × NK603 × DP4114, MON 810 × NK603 × DP4114, MON 810 × MIR604 × DP4114, MON 810 × MIR604 × NK603, NK603 × DP4114, MIR604 × DP4114, MIR604 × NK603, MON 810 × DP4114 ja MON 810 × MIR604.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (3) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi. Lisaks sisaldas see kõnealuse direktiivi III ja IV lisa kohaselt nõutavat teavet ja kõnealuse direktiivi VII lisa kohast keskkonnamõju seire kava.

(4)

Äriühing Pioneer Hi-Bred International, Inc. palus 24. jaanuari 2022. aasta kirjaga komisjoni kanda kõik äriühingu Pioneer Hi-Bred International, Inc. õigused ja kohustused, mis on seotud geneetiliselt muundatud toodete menetluses olevate taotlustega üle äriühingule Corteva Agriscience LLC. Corteva Agriscience LLC kinnitas, et on nõus Pioneer Hi-Bred International, Inc. ettepanekuga muuta loa hoidjat ja teatas komisjonile, et tema esindaja liidus on Corteva Agriscience Belgium B.V.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) esitas 7. märtsil 2022 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse (4). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et geneetiliselt muundatud mais DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603, mida on taotluses kirjeldatud, on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale sama ohutu kui selle geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjal ja katsetatud geneetiliselt muundamata võrdlussordid. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 tarbimine ei põhjusta toitumisalaseid probleeme. Varem hinnatud alakombinatsiooni puhul ei avastatud uusi ohutusprobleeme ning varasemad järeldused geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × NK603 kohta jäävad kehtima. Ülejäänud üheksa alakombinatsiooni kohta järeldas toiduohutusamet, et need on eeldatavalt sama ohutud ja toiteväärtuselt samaväärsed kui transformatsioonid DP4114, MON 810, MIR604 ja NK603, varem hinnatud alakombinatsioon ja nelja transformatsiooni komplektiga mais DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603.

(6)	Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis toiduohutusamet oma arvamuses arvesse kõiki liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(7)	Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusviisidega.

(8)	Nimetatud järeldusi arvestades tuleks anda luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ning eespool nimetatud alakombinatsioone sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid taotluses loetletud kasutusviiside puhul.

(9)	Igale käesoleva otsusega hõlmatud geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (5).

(10)

Käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul ei ole vaja kehtestada muid märgistuse erinõudeid, kui need, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (6) artikli 4 lõikes 6. Selleks et tagada kõnealuste toodete kasutamine käesoleva otsusega antud loa piirides, tuleks käesoleva otsusega hõlmatud toodete (välja arvatud toiduks kasutatavad tooted) märgistusele siiski lisada selge viide, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(11)	Loa hoidja peab esitama komisjonile aastaaruande keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Kõnealused tulemused tuleks esitada vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (7) sätestatud nõuetele.

(12)

Toiduohutusameti arvamusest lähtuvalt ei ole põhjust rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgse järelevalve nõudeid geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ja selle eespool nimetatud alakombinatsioone sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse(te) ökosüsteemide/keskkonna või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(13)	Kogu asjakohane teave käesoleva otsusega hõlmatud toodete lubade kohta tuleks kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(14)	Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (8) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(15)	Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud. Käesolevat rakendusakti peeti vajalikuks ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee oma arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organismid ja kordumatud tunnused

Geneetiliselt muundatud maisile (Zea mays L.), mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, on määruse (EÜ) nr 65/2004 kohaselt määratud järgmised kordumatud tunnused:

a)	kordumatu tunnus DP-ØØ4114-3 × MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6 geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 jaoks;

b)	kordumatu tunnus SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi MIR604 × NK603 × DP4114 jaoks;

c)	kordumatu tunnus MON-ØØ81Ø-6× MON-ØØ6Ø3-6 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × NK603 × DP4114 jaoks;

d)	kordumatu tunnus MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × MIR604 × DP4114 jaoks;

e)	kordumatu tunnus MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6 geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × MIR604 × NK603 jaoks;

f)	kordumatu tunnus MON-ØØ6Ø3-6 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi NK603 × DP4114 jaoks;

g)	kordumatu tunnus SYN-IR6Ø4-5 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi MIR604 × DP4114 jaoks;

h)	kordumatu tunnus SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6 geneetiliselt muundatud maisi MIR604 × NK603 jaoks;

i)	kordumatu tunnus MON-ØØ81Ø-6 × DP-ØØ4114-3 geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × DP4114 jaoks;

j)	kordumatu tunnus MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 geneetiliselt muundatud maisi MON 810 × MIR604 jaoks.

Artikkel 2

Loa andmine

Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele antakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses luba järgmistele toodetele:

a)	artiklis 1 osutatud geneetiliselt muundatud maisi sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisained;

b)	artiklis 1 osutatud geneetiliselt muundatud maisi sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)	artiklis 1 osutatud geneetiliselt muundatud maisi sisaldavad või sellest koosnevad tooted, mis on ette nähtud muuks kui käesoleva artikli punktides a ja b nimetatud kasutuseks, välja arvatud viljelemine.

Artikkel 3

Märgistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „mais“.

2. Artiklis 1 osutatud geneetiliselt muundatud maisi sisaldavate või neist koosnevate toodete (välja arvatud artikli 2 punktis a nimetatud tooted) märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks“.

Artikkel 4

Määramismeetod

Artiklis 1 osutatud geneetiliselt muundatud maisi määramiseks kasutatakse lisa punktis d sätestatud meetodit.

Artikkel 5

Keskkonnamõju seire

1. Loa hoidja tagab lisa punktis h esitatud keskkonnamõju seire kava koostamise ja rakendamise.

2. Loa hoidja esitab komisjonile otsuse 2009/770/EÜ kohased aastaaruanded seirekavas esitatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 6

Ühenduse register

Lisas esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1 osutatud ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse.

Artikkel 7

Loa hoidja

Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium B.V.

Artikkel 8

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 9

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Corteva Agriscience LLC (9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid), keda esindab liidus äriühing Corteva Agriscience Belgium B.V. (Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia).

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/2045, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON-ØØ6Ø3-6 × MON-ØØ81Ø-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 65).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(4) Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjon, 2022. Scientific Opinion on the assessment of genetically modified maize DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 and subcombinations, for food and feed uses, under Regulation (EC) No 1829/2003 (application EFSA-GMO-NL-2018-150) (Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ja alakombinatsioonide kasutamise kohta toiduks ja söödaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (taotlus EFSA-GMO-NL-2018-150)). EFSA Journal 2022;20(3):7134. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2022.7134.

(5) Komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (ELT L 10, 16.1.2004, lk 5).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

(7) Komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/770/EÜ, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (ELT L 275, 21.10.2009, lk 9).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1946/2003 geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta (ELT L 287, 5.11.2003, lk 1).

LISA

a) Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, IN 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia

b) Toodete määratlus ja kirjeldus

1)	Punktis e osutatud geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

2)	punktis e osutatud geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

3)	punktis e osutatud geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) sisaldavad või sellest koosnevad tooted, mis on ette nähtud muuks kui käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud kasutuseks, välja arvatud viljelemine.

Geneetiliselt muundatud maisis DP-ØØ4114-3 avalduvad pat-geen, mis annab vastupidavuse ammooniumglufosinaadipõhiste herbitsiidide suhtes, ning geenid cry1F, cry34Ab1 ja cry35Ab1, mis annavad resistentsuse teatavate liblikaliste ja mardikaliste kahjurite suhtes.

Geneetiliselt muundatud maisis MON-ØØ81Ø-6 avaldub geen cry1Ab, mis annab resistentsuse teatavate liblikaliste kahjurite suhtes.

Geneetiliselt muundatud maisis SYN-IR6Ø4-5 avaldub geen mcry3A, mis annab resistentsuse teatavate mardikaliste kahjurite suhtes. Lisaks kasutati geneetilise muundamise protsessis geneetilise markerina PMI-valku kodeerivat pmi-geeni.

Geneetiliselt muundatud maisis MON-ØØ6Ø3-6 avalduvad geenid CP4 epsps ja CP4 epsps L214P, mis annavad vastupidavuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes.

c) Märgistamine

1)	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „mais“.

2)	Punktis e nimetatud geneetiliselt muundatud maisi sisaldavate või nendest koosnevate toodete, välja arvatud käesoleva lisa punkti b alapunktis 1 nimetatud tooted, märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks“.

d) Määramismeetod

Sisalduse määramine polümeraasi ahelreaktsioonil (PCR) põhineval muundorganismispetsiifilisel meetodil on valideeritud meetod geneetiliselt muundatud maisi DP-ØØ4114-3, MON-ØØ81Ø-6, SYN-IR6Ø4-5 ja MON-ØØ6Ø3-6 suhtes, mida on täiendavalt kontrollitud maisi DP-ØØ4114-3 × MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6 suhtes.

2)	Meetod on valideeritud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ELi referentlaboris ja avaldatud aadressil http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/statusofdossiers.aspx;

Etalonaine: AOCS 0607 (maisi SYN-IR6Ø4-5 jaoks) on kättesaadav American Oil Chemists Society veebisaidil https://www.aocs.org/crm#maize ning ERM®-BF439 (maisi DP-ØØ4114-3 jaoks), ERM®-BF413 (maisi MON-ØØ81Ø-6 jaoks) ja ERM®-BF415 (maisi MON-ØØ6Ø3-6 jaoks) on kättesaadavad Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil https://crm.jrc.ec.europa.eu/.

e) Kordumatud tunnused

DP-ØØ4114-3× MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6;

SYN-IR6Ø4–5 × MON-ØØ6Ø3–6 × DP-ØØ4114–3;

MON-ØØ81Ø-6 × MON-ØØ6Ø3-6 × DP-ØØ4114-3;

MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × DP-ØØ4114-3;

MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6;

MON-ØØ6Ø3-6 × DP-ØØ4114-3;

SYN-IR6Ø4-5 × DP-ØØ4114-3;

SYN-IR6Ø4-5 × MON-ØØ6Ø3-6;

MON-ØØ81Ø-6 × DP-ØØ4114-3;

MON-ØØ81Ø-6 × SYN-IR6Ø4-5.

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave

[Bioohutuse teabevõrgustik, kande tunnuskood: avaldatakse ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registris pärast teatavakstegemist].

g) Toodete turule laskmise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud

Ei ole nõutud.

h) Keskkonnamõju seire kava

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohane keskkonnamõju seire kava. [Seda on juba mainitud põhjenduses 3.]

[Link: ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registris avaldatud seirekava]

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toodete kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus:

aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/33

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1095,

29. juuni 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, et lubada liikmesriikidele teatavaid erandeid

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 4302 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotises I.3, II lisa jaotises II.3 ja III lisa jaotises III.3 on loetletud liikmesriikidele tehtavad erandid, milles on võetud arvesse liikmesriikide konkreetseid asjaolusid. Teatavad liikmesriigid on taotlenud juba lubatud erandites mitmete muudatuste tegemist.

(2)	Komisjon on neid eranditaotlusi kontrollinud või need läbi vaadanud ja leidnud, et need vastavad direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõigetes 2 ja 4 osutatud tingimustele. Erandid tuleks seega heaks kiita.

(3)	Sellest tulenevalt tuleks kohandada direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.3 ja II lisa jaotist II.3 ning selguse huvides on asjakohane need jaotised asendada.

(4)	Seega tuleks direktiivi 2008/68/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud liikmesriigid võivad rakendada selles sätestatud erandeid seoses ohtlike kaupade veoga oma territooriumil.

Artikkel 2

Direktiivi 2008/68/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina-Ioana VĂLEAN

(1) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

LISA

Direktiivi 2008/68/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa jaotis I.3 asendatakse järgmisega:

„I.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RO–a/bi/bii–LR–nr

RO	=	maanteetransport
a/bi/bii	=	artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii
LR	=	liikmesriigi tähtlühend
nr	=	järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

BE Belgia

RO-a-BE-2

Teema: eri klassidesse kuuluvaid tooteid sisaldanud tühjade puhastamata konteinerite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veodokumendil on märge „puhastamata tühjad pakendid, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Erand 6–97.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-a-BE-3

Teema: RO-a-HU-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand 4-2004.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-a-BE-4

Teema: ADRi kõigi nõuete erand, et vedada riigisiseselt kodumajapidamistest pärit kuni 1 000 kasutatud ioonsuitsuandurit Belgias asuvasse töötlemiskohta suitsuandurite valikkogumise süsteemiga ette nähtud kogumispunktide kaudu. Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: kõik nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ioonsuitsuandurite koduse kasutamise suhtes ei kohaldata radioloogilisest seisukohast reguleerivat kontrolli, kui suitsuandur on saanud tüübikinnituse. Selliste suitsuandurite lõppkasutajatele vedamise suhtes ei kohaldata samuti ADRi nõudeid. (vt 1.7.1.4.e).

Direktiiviga 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta on nõutav kasutatud suitsuandurite valikkogumine, et töödelda trükkplaate ja ioonsuitsuandurite puhul eemaldada nendest radioaktiivsed ained. Sellise valikkogumise võimaldamiseks on loodud süsteem, et soodustada kodumajapidamisi viima kasutatud suitsuandurid kogumispunkti, kust andureid on võimalik vedada – mõnikord teise kogumispunkti või vaheladustuskoha kaudu – töötlemiskohta.

Kogumispunktides on saadaval metallpakendid, kuhu on võimalik pakkida kuni 1 000 suitsuandurit. Kõnealustest kogumispunktidest on võimalik selline suitsuandureid sisaldav pakend vedada koos muude jäätmetega vaheladustuskohta või töötlemiskohta. Pakendil on märgis „suitsuandur“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: suitsuandurite valikkogumise süsteem on osa kuninga 20. juuli 2001. aasta dekreedi (üldise kiirguskaitse määrus) artiklis 3.1.d.2 sätestatud heakskiidetud vahendite kõrvaldamise tingimustest.

Märkused: see erand on vajalik, et võimaldada kasutatud ioonsuitsuandurite valikkogumist.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

DK Taani

RO-a-DK-2

Teema: lõhkeaineid sisaldavate pakendite ja detonaatoreid sisaldavate pakendite vedu samas sõidukis.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5.2.2.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike ainete autoveo puhul tuleb täita kõiki ADRi eeskirju.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. l.

Märkused: lõhkeainete paigutamiseks detonaatoritega samasse veokisse on praktiline vajadus, kui neid kaupu veetakse ladustamiskohast töökohta ja tagasi.

Kui ohtlike kaupade vedu käsitlevaid Taani õigusakte muudetakse, lubavad Taani ametiasutused neid vedusid järgmistel tingimustel:

1.	veetakse kuni 25 kg D-rühma lõhkeaineid;

2.	veetakse kuni 200 B-rühma detonaatorit;

3.	detonaatorid ja lõhkeained peavad olema eraldi pakitud ÜRO sertifitseeritud pakenditesse vastavalt direktiivi 2000/61/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/55/EÜ) eeskirjadele;

4.	detonaatoreid sisaldavad pakendid ja lõhkeaineid sisaldavad pakendid peavad olema üksteisest vähemalt 1 m kaugusel. See kaugus peab säilima ka järsul pidurdamisel. Lõhkeainete pakendid ja detonaatorite pakendid peavad olema paigutatud nii, et neid on võimalik sõidukist kiiresti eemaldada;

5.	tuleb täita kõiki muid ohtlike ainete autoveo eeskirju.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

RO-a-DK-3

Teema: kodumajapidamistest ja ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil kogutud teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavate pakendite ja toodete autovedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: osad ja peatükid 2, 3, 4.1, 5.1, 5.2, 5.4, 6, 8.1 ja 8.2.

Direktiivi lisa sisu: liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veoühikuid ja sõidukite varustust käsitlevad üldnõuded ning koolitusnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest või ettevõtetest kogutud ning teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavad sisepakendid ja tooted võivad olla pakitud koos teatavate välispakendite ja/või ümbrispakenditega ning nende vedamise suhtes kohaldatakse kaubasaatmise erimenetlust, mis muu hulgas hõlmab pakkimis- ja märgistamispiiranguid. Ohtlike kaupade kogus sise- ja välispakendite ja/või veoühiku kohta on piiratud.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui kõrvaldamise eesmärgil kogutud ohtlike ainete jäätmed või jäägid on kogutud kodumajapidamistest või ettevõtetest. Jäätmed sisalduvad üldjuhul jaemüügipakendites.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2025.

DE Saksamaa

RO-a-DE-1

Teema: 1.4G liigitusega autoosade segapakendid ja segaveosed koos teatavate ohtlike kaupadega (n4).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10 ja 7.5.2.1.

Direktiivi lisa sisu: segapakendeid ja segaveoseid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbritega 0431 ja 0503 tähistatud aineid võib laadida koos teatavate ohtlike kaupadega (autotootmisega seotud tooted) teatavates kogustes, mis on erandis loetletud. Väärtust 1 000 (võrreldav alajaoga 1.1.3.6.4) ei ületata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 28.

Märkused: erand on vajalik, et tagada autode turvaosade kiire kohaletoimetamine vastavalt kohalikule nõudlusele. Kuna kõnealuste toodete valik on väga lai, ei hoita tavaliselt kohalikes töökodades nende varusid.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-DE-2

Teema: erand nõudest veodokumendi või veodeklaratsiooni omamiseks ohtlike kaupade teatavate koguste puhul, nagu on kindlaks määratud punktis 1.1.3.6 (n1).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1 ja 5.4.1.1.6.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kõigi klasside puhul, v.a klass 7: veodokumenti ei ole vaja, kui veetavate kaupade kogus ei ületa punktis 1.1.3.6 esitatud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: pakendite tähistustel ja märgistusel esitatud teave loetakse riigisiseste vedude puhul piisavaks, kuna veodokumendid ei ole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Komisjonis registreeritud erandina nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-DE-3

Teema: etalonide ja kütusepumpade (tühjad, puhastamata) vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: sätted ÜRO tunnusnumbrite 1 202, 1 203 ja 1 223 kohta.

Direktiivi lisa sisu: pakendamine, märgistus, dokumendid, veo- ja käitlemisjuhised, juhised sõidukimeeskondadele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kohaldatavate eeskirjade ja lisasätete kindlaksmääramine erandi kohaldamiseks; kuni 1 000 l: võrreldav tühjade, puhastamata pakenditega; üle 1 000 l: vastavus teatavatele paake käsitlevatele eeskirjadele; vedu üksnes tühjalt ja puhastamata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 24.

Märkused: loend nr 7, 38, 38a.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-DE-5

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

IE Iirimaa

RO-a-IE-1

Teema: erand ADRi punktis 5.4.0 sätestatud nõudest veodokumendi kohta juhul, kui veetakse ADRi ohuklassi 3 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.3.3 märgitud FT2 pestitsiidide hulka, (leekpunkt < 23 °C) ja ADRi ohuklassi 6.1 liigitatud pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.61.3 märgitud T6 vedelate pestitsiidide hulka (leekpunkt vähemalt 23 °C), tingimusel, et ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 sätestatud koguseid.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi olemasolu nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ADRi ohuklassidesse 3 ja 6.1 kuuluvate pestitsiidide veo puhul ei pea kaasas olema veodokumenti, kui ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud koguseid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(9) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004“.

Märkused: selliste pestitsiidide kohaliku veo ja tarnimise puhul oleks kõnesolev nõue üleliigne ja koormav.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-IE-4

Teema: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses (jookide) serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3, 5.4, 7 ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: sõidukite märgistus, saatedokumendid ning veovahendeid ja vedusid käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi peatükkidest 5.3 ja 5.4, 7. osast ja B lisast seoses jookide serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui kõnealuseid balloone veetakse samas sõidukis koos jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: põhitegevus on ADRi kohaldamisalasse mittekuuluvate joogisaadetiste turustamine koos väikese koguse väikeste balloonidega, mis sisaldavad serveerimiseks kasutatavaid gaase.

Kuulus varem direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alla.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-IE-5

Teema: Iirimaa piires riigisisese veo erand ADRi peatükkides 6.2 ja 4.1 anumate ehitus- ja katsetusnõuete sätetest ja kõnealuste anumate kasutamise sätetest klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide puhul, mida on kasutatud merevedu hõlmavates mitmeliigilistes vedudes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud, katsetatud ja kasutusel vastavalt IMDG koodeksile, ii) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi ühendveo lähteriiki, ning iii) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes kogustes.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.4.2, 4.1 ja 6.2.

Direktiivi lisa sisu: sätted merevedu hõlmava mitmeliigilise veo kohta, ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide kasutamise ning ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide ehitamise ja katsetamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: peatükkide 4.1 ja 6.2 sätteid ei kohaldata klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide suhtes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud ja katsetatud vastavalt IMDG koodeksile, ii) kõnealuseid balloone ja survevaate kasutatakse vastavalt IMDG koodeksile, iii) kaubasaatja kasutas nende balloonide ja survevaatide veoks mitmeliigilist transporti, mis hõlmas ka meretransporti, iv) nende balloonide ja survevaatide vedu lõppkasutajale koosneb üksnes ühest veoetapist, mis algab punktis iii osutatud mitmeliigilist vedu kasutavast kaubasaatjast ja lõpetatakse samal päeval, v) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjana tagasi punktis iii osutatud mitmeliigilise veo lähteriiki ning vi) neid balloone ja survevaate turustatakse liikmesriigis kohapeal väikestes kogustes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Proposed amendment to „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: kõnealustes balloonides ja survevaatides sisalduvad gaasid vastavad lõppkasutaja nõutud spetsifikaatidele, seepärast tuleb neid importida väljastpoolt ADRi piirkonda. Pärast kasutamist tuleb peaaegu tühjad balloonid ja survevaadid tagastada lähteriiki täitmiseks igal erijuhul kindlaksmääratud gaasiga – neid ei täideta uuesti Iirimaal ega mõnes muus ADRi piirkonna osas. Kuigi kõnealused balloonid ei vasta ADRile, on need kooskõlas IMDG koodeksiga ja selle eesmärkide alusel heaks kiidetud. On ette nähtud, et väljaspool ADRi piirkonda algav mitmeliigiline vedu lõpeb importija valdustes, kust kavatsetakse need balloonid ja survevaadid turustada kohapeal väikestes kogustes Iirimaal asuvatele lõppkasutajatele. Kõnealune Iirimaa-sisene vedu kuuluks direktiivi 94/55/EÜ muudetud artikli 6 lõike 9 kohaldamisalasse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2023.

RO-a-IE-6

Teema: erand teatavatest direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotises I.1 sätestatud nõuetest pakendamise, tähistamise ja märgistamise kohta juhul, kui direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 ohuklassi 1 koodide 1.3G, 1.4G ja 1.4S alla kuuluvaid ning ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453, 0505, 0506 või 0507 kandvaid kasutusaja ületanud pürotehnilisi kaubaartikleid veetakse väikestes kogustes (alla punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnormide) sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite kõrvaldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1., 2., 4., 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted. Liigitus. Pakendamist käsitlevad sätted. Kaubasaadetisi käsitlevad sätted. Pakendite konstrueerimine ja katsetamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid lähimasse sõjaväerajatisse või tiiru veetavate kasutusaja ületanud ja ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0191, 0195, 0197, 0240, 0312, 0403, 0404, 0453 0505, 0506 või 0507 kandvate pürotehniliste kaubaartiklite pakendamise, märgistamise ja tähistamise kohta ei kohaldata, kui järgitakse direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 üldisi sätteid pakendamise kohta ja kui veodokumendis on esitatud vajalik lisateave. Kõnealust erandit kohaldatakse ainult juhul, kui on tegemist kasutusaja ületanud pürotehniliste toodete kohaliku veoga väikestes kogustes sõjaväerajatisse või tiiru asjaomaste kaubaartiklite ohutuks kõrvaldamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S.I. 349 of 2011 Regulation 57(f) and (g)

Märkused: kasutusaja ületanud merehädarakettide väikeste koguste vedu sõjaväerajatisse või tiiru kõnealuste rakettide ohutuks kõrvaldamiseks, eelkõige lõbusõidulaevade omanike ja laevaettevõtjate poolt, on põhjustanud probleeme, eriti seoses pakendamisnõuetega. Erand hõlmab väikeste koguste (alla punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnormide) kohalikku vedu ja kõiki ÜRO tunnusnumbrite alla liigitatud merehädarakette.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-IE-7

Teema: RO-a-HU-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

ES Hispaania

RO-a-ES-1

Teema: konteinerite tähistus.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.1.2.

Direktiivi lisa sisu: tähistus kinnitatakse konteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri (MEGC), paakkonteineri või teisaldatava paagi mõlemale küljele ja mõlemasse otsa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tähistus ei pea olema kinnitatud konteineritele, mida kasutatakse pakendite vedamiseks ainult maanteetranspordis. Käesolevat erandit ei kohaldata klassi 1 ega 7 suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Real Decreto 97/2014. Anejo 1. Apartado 8.

Märkused: kui konteinerit, välja arvatud paakkonteinerit, kasutatakse ainult maanteetranspordis ja see ei ole seotud ühendveoga, täidab see vahetusveovahendi funktsioone. Pakendatud kaupade veo vahetusveovahenditele ei pea kinnitama ohumärgiseid, välja arvatud klasside 1 ja 7 puhul.

Seepärast on peetud asjakohaseks vabastada ainult maanteetranspordis vahetusveovahenditena kasutatavad konteinerid, välja arvatud klassi 1 või 7 kaupu vedavad konteinerid, tähistamise nõudest.

Selle erandi puhul on konteinerid vahetusveovahenditega turvatingimuste seisukohast võrdsustatud ja puudub vajadus kohaldada konteinerite suhtes vahetusveovahenditega võrreldes rangemaid nõudeid, sest viimati nimetatud vastavad oma konkreetsest disainist ja konstruktsioonist tulenevalt rangematele turvanõuetele. Ohtlikke kaupu vedavate sõidukite ülejäänud tähistus- ja märgistusnõuded peavad vastama direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 5.3 sätetele.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2025.

FR Prantsusmaa

RO-a-FR-2

Teema: selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erand ADRi nõuetest, mis on seotud selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mis on hõlmatud ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route — Article 12.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-FR-5

Teema: ohtlike ainete vedu ühissõidukites (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.1.

Direktiivi lisa sisu: reisijate ja ohtlike ainete vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete veo lubamine ühissõidukites käsipagasina: kohaldatakse üksnes pakendamist, pakkide tähistamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid, millele on osutatud peatükkides 4.1, 5.2 ja 3.4.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres, annexe I paragraphe 3.1.

Märkused: käsipagasis võivad olla üksnes oma tarbeks või isiklikuks ametialaseks kasutamiseks ette nähtud ohtlikud ained. Kantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-FR-6

Teema: ohtlike ainete väikeste koguste transport omal kulul (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi omamise kohustus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui veetakse omal kulul väikeseid muude kui klassi 7 kuuluvate ohtlike ainete koguseid, mis ei ületa punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokument kohustuslik.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres annexe I, paragraphe 3.2.1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-FR-7

Teema: keemiliste ainete näidiste, ohtlikke aineid sisaldavate segude ja toodete autovedu turujärelevalve eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamine, erisätted ja piiratud kogustena pakitud ohtlike kaupade veoga seotud erandid, pakendite ja paakide kasutamist käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni käsitlevad nõuded, veotingimusi, käitlemist, peale- ja mahalaadimist käsitlevad sätted, veovahendeid ja veoteenuseid käsitlevad nõuded, sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: keemiliste ainete näidised ning ohtlikke kaupu sisaldavad ja turujärelevalve raames analüüside tegemiseks veetavad segud ja tooted pakitakse kombineeritud pakenditesse. Kõnealuste kombineeritud pakendite puhul tuleb järgida asjaomase ohtliku kauba sisepakendi suhtes kohaldatavat maksimumkogust käsitlevaid eeskirju. Välispakend peab vastama tugevate plastmasskastide suhtes kohaldatavatele nõuetele (4H2, direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatükk 6.1). Välispakendil peab olema direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 3.4.7 sätestatud märgistus ja tekst „Analüüsiks ette nähtud näidised“ (prantsuse keeles „Echantillons destinés à l’analyse“). Kui eespool nimetatud nõuded on täidetud, ei kohaldata asjaomase veo suhtes direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 12 décembre 2012 modifiant l’arrêté du 29 mai 2009 relatif aux transports de marchandises dangereuses par voies terrestres.

Märkused: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktis 1.1.3 sätestatud erandit ei kohaldata selliste ohtlike kaupade näidiste veo suhtes, mis on analüüsimiseks võetud kas pädevate asutuste poolt või nende nimel. Prantsusmaal on tulemusliku turujärelevalve tagamiseks kasutusele võetud menetlus, kus ohtlikke aineid sisaldavate kaupade transpordi ohutuse tagamiseks järgitakse korda, mis põhineb piiratud koguste suhtes kohaldataval süsteemil. Kuna tabelis A esitatud sätteid ei ole alati võimalik kohaldada, määratakse sisepakendite suhtes kohaldatav koguseline piirang kindlaks sobivamal viisil.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2025.

RO-a-FR-8

Teema: RO-a-HU-2 vastuvõtmine. Apteekidele ja haiglatele mõeldud mittemeditsiiniliste farmaatsiatoodete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakend ei pea kandma märgiseid vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktile 6.1.3 ega olema märgistatud, kui see sisaldab ohtlikke kaupu väikeses koguses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 modifié relatif au transport des marchandises dangereuses par voies terrestres, annexe I, paragraphe 3.10.

Märkused: erand kehtib rangelt vaid ettevõtjatele, kes tarnivad farmaatsiatooteid apteekidele ja haiglatele. Oma tegevuse käigus pakendavad ettevõtjad peamiselt lahti piiratud kogustena pakendatud kaupu. Need tooted pannakse seejärel suletud välispakendisse (plast- või pappkarbid).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

HU Ungari

RO-a-HU-1

Teema: RO-a-DE-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2025.

RO-a-HU-2

Teema: sisepakendites kaupade turustamine jaemüüjatele või kohalikust laost jaemüüjatele või tarbijatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sisepakendile ei pea olema antud märgist vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punktile 6.1.3 ega muud märgist, kui see sisaldab ohtlikke kaupu, mis on algselt pakitud vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatükile 3.4 ja mida veetakse liikmesriigi õigusakti 1. lisas sätestatud koguses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról.

Märkused: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil laost jaemüüjale või kasutajale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Selle erandi eesmärk on võimaldada jaemüügiks ette nähtud kaupade siseanumaid vedada kohaliku turustamise viimasel etapil ilma välispakendita.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2025.

AT Austria

RO-a-AT-1

Teema: kõik klassid, v.a 1, 6.2 ja 7 – väikesed kogused.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.4.

Direktiivi lisa sisu: piiratud kogustena pakitud ohtlike kaupade vedu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kuni 30 kg või liitrit ohtlikku kaupa, mis ei kuulu veoliiki 0 ega 1 ja mis on pakitud piiratud mahuga sisepakenditesse või ADRi kohastesse pakenditesse või mille puhul on tegemist vastupidavate kaubaartiklitega, võib koos pakendada testitud karpidesse (X).

Lõppkasutajad võivad need poest kätte saada ja tagasi tuua ning jaemüüjad võivad neid vedada lõppkasutajatele või enda poodide vahel.

Veoüksuse kohta kehtib piirnorm 333 kg või liitrit ja lubatud perimeeter on 100 km.

Karbid tuleb märgistada ühtmoodi ja nendega peab olema kaasas veodokument.

Kohaldatakse üksnes mõningaid laadimis- ja käitlemissätteid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: „Gefahrgutbeförderungsverordnung Geringe Mengen - GGBV-GMfrom 5.7.2019, BGBl. IINr. 203/2019“.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2028.

PT Portugal

RO-a-PT-3

Teema: RO-a-HU-2 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Deliberação n.° 2053/2015, de 9 de novembro 2015.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

FI Soome

RO-a-FI-1

Teema: teatavate koguste ohtlike kaupade vedu bussiga.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1., 4. ja 5. osa.

Direktiivi lisa sisu: erandid, pakendamist käsitlevad sätted, märgistamine, dokumendid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: reisijatega bussides võib kaubana vedada teatavate ohtlike kaupade väikseid koguseid, mis kokku ei ületa 200 kg. Üksikisik võib bussis vedada punktis 1.1.3 osutatud ohtlikke kaupu, kui kõnealused kaubad on pakendatud jaemüügiks ja neid kavatsetakse kasutada isiklikuks otstarbeks. Korduvtäidetavatesse mahutitesse paigutatud tuleohtlike vedelike üldkogus ei tohi ületada 5 liitrit.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta ja valitsuse dekreet ohtlike kaupade maanteeveo kohta (194/2002).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-FI-2

Teema: tühjade paakide kirjeldamine veodokumendis.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5. osa, punkt 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: erisätted paakautoga või rohkem kui ühe paagiga veoüksusega teostatavate vedude kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjana veetava puhastamata paakauto või rohkem kui ühe paagiga veoüksuse puhul, mis on märgistatud kooskõlas punktiga 5.3.2.1.3, võib viimane veodokumenti märgitud veetav aine olla see, mille leekpunkt on kõige madalam.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-a-FI-3

Teema: veoüksuse tähistamine ja märgistamine lõhkeainete puhul.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: oranži tähisega märgistamise üldsätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veoüksused, millega (üldjuhul väikebussides) veetakse väikses koguses lõhkeaineid (netomass kuni 1 000 kg) kaevandustesse ja tööplatsidele, võib esi- ja tagaküljel tähistada 1. näidisele vastava tähisega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

SE Rootsi

RO-a-SE-1

Teema: RO-a-FR-7 vastuvõtmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a (väikesed kogused).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi sisu:

Viide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

BE Belgia

RO-bi-BE-5

Teema: jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2, 5.4, 6.1.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon, märgistus ja pakendamisnõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmeid ei klassifitseerita ADRi alusel, vaid jaotatakse eri rühmadesse (tuleohtlikud lahustid, värvid, happed, akud jne), et vältida ohtlikke reaktsioone rühmade piires. Pakendite konstruktsiooninõuded on leebemad.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Märkused: seda erandit võib kasutada üksnes väikeste koguste ohtlike ainete veoks käitlemisettevõtetesse.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-6

Teema: RO-bi-SE-5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand 01-2004.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-7

Teema: RO-bi-SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand 02-2003.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-8

Teema: erand keelust, et kohaliku turustamise puhul ei tohi juht ega juhi abi avada ohtlike ainete pakendeid (v.a klassi 7 kuuluvad kaubad) teel kohalikust laost jaemüüja või lõppkasutaja juurde või jaemüüja juurest lõppkasutaja juurde.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.3.3.

Direktiivi lisa sisu: juht ega juhi abi ei tohi avada ohtlike kaupade pakendeid.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite avamise keeld on kvalifitseeritud tingimusega „v.a juhul, kui veoettevõtja on seda lubanud“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté royal relatif au transport des marchandises dangereuses par route.

Märkused: lisas esitatud kõnesoleva keelu järgimine sõna-sõnalt võib tekitada jaekaubanduses tõsiseid probleeme.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-10

Teema: vedu tööstusalade vahetus läheduses, sealhulgas vedu avalikult kasutatavatel teedel.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pakendite dokumenteerimist, tähistamist ja märgistamist ning juhitõendeid käsitlevad erandid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erandid 10-2012, 12-2012, 24-2013, 31-2013, 07-2014, 08-2014, 09-2014 ja 38-2014.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-11

Teema: nõuetele vastava märgistuseta butaani-propaaniballoonide kogumine.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.2.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: gaasiballoonid peavad kandma ohumärgist.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1965 ainet sisaldanud balloonide kogumisel ei pea puuduvaid ohumärgiseid asendama, kui sõiduk on nõuetekohaselt märgistatud (näidis 2.1).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand 14-2016.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-12

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 3509 aine vedu kergetes mahtkonteinerites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.3.2.1.

Direktiivi lisa sisu: ÜRO tunnusnumbriga 3509 ainet tuleb vedada suletud mahtkonteinerites.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand 15-2016.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

RO-bi-BE-13

Teema: DOT-balloonide vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.2.3.4–6.2.3.9.

Direktiivi lisa sisu: gaasiballoonid tuleb toota ja neid katsetada vastavalt ADRi peatükile 6.2.

Liikmesriigi õigusakti sisu: Ameerika Ühendriikide transpordiministeeriumi (DOT) ettekirjutuste kohaselt toodetud ja katsetatud gaasiballoone võib kasutada erandile lisatud piiratud loetelusse kuuluvate gaaside veoks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: erand BWV01-2017.

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2028.

DK Taani

RO-bi-DK-1

Teema: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1203, 1223 ja klass 2 – veodokumenti ei nõuta.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi nõue.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kui klassi 3 mineraalõlitooteid ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 ning klassi 2 gaase transporditakse seoses turustamisega (kaubad tarnitakse kahele või rohkemale kaubasaajale ning tagastatud kaubad kogutakse samamoodi), ei ole veodokument vajalik tingimusel, et kirjalikud juhised sisaldavad peale ADRis nõutud teabe ka ÜRO tunnusnumbrit, nime ja klassi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15.8.2001 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: selle riikliku erandi põhjuseks on elektroonikaseadmete areng, mis võimaldab näiteks kõnealuseid seadmeid kasutavatel naftaettevõtjatel edastada sõidukitesse pidevalt teavet klientide kohta. Kuna kõnealune teave ei ole kättesaadav veo alguses, vaid edastatakse sõidukisse veo ajal, ei ole võimalik enne veo algust veodokumenti koostada. Kõnesolevat liiki veod on lubatud vaid teatavates piirkondades.

Taani samalaadse sätte erand direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

RO-bi-DK-2

Teema: RO-bi-SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 437 af 6. juni 2005 om vejtransport af farligt gods (muudetud).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

RO-bi-DK-3

Teema: ohtlike kaupade vedu eravaldustes, mis asuvad üksteise vahetus läheduses.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade veo kohta üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlike kaupade maanteeveol kahe või enama üksteise vahetus läheduses asuva eravalduse vahel võib vedu toimuda pädeva asutuse kirjaliku loa alusel, kohaldades teatavaid tingimusi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 828 af 10. juni 2017 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: hõlpsasti võib tekkida olukord, kus kaupu veetakse üksteise vahetus läheduses asuvate eravalduste vahel, kuid väga lühikesel distantsil (nt maanteed ületades) on siiski vaja liikuda üldkasutataval teel. See ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu mööda üldkasutatavat teed selle tavapärases tähenduses ning selle suhtes kohaldatakse vaid leebemaid tingimusi.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

RO-bi-DK-4

Teema: teatavasse klassi kuuluvate ohtlike kaupade autovedu kodumajapidamistest ja ettevõtetest lähedal asuvatesse kogumispunktidesse ja vahetöötlemisrajatistesse kõrvaldamise eesmärgil.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted, liigitamissätted, erisätted, pakendeid käsitlevad sätted, kaubasaatmise menetlused, pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded, veotingimusi käsitlevad sätted, peale- ja mahalaadimist ning käitlemist käsitlevad sätted, sõiduki meeskonna, varustuse, käitamise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatavad nõuded ning sõidukite konstrueerimist ja heakskiitmist käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit ohtlikke kaupu võib teatavatel tingimustel vedada kõrvaldamise eesmärgil lähedal asuvatesse kogumispunktidesse või vahetöötlemisrajatistesse. Järgida tuleb eri sätteid, sõltuvalt veo iseloomust ja sellest tulenevatest ohtudest, näiteks ohtlike kaupade kogus sisepakendi, välispakendi ja/või transpordiühiku kohta, ning sellest, kas ohtlike kaupade vedu teostatakse lisaks ettevõtja põhitegevusele või mitte.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 818 af 28. juni 2011 om vejtransport af farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: jäätmekäitlejal ja ettevõtjal ei ole võimalik kohaldada kõiki direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 sätteid, kui jäätmed, mis võivad sisaldada ohtlike ainete jääke, veetakse kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest ja/või ettevõtetest lähedal asuvasse kogumispunkti. Jäätmed koosnevad üldjuhul pakenditest, mida algselt veeti vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandile ja/või mida müüdi jaemüügivõrgus. I.1 Siiski ei kohaldata punkti 1.1.3.1 alapunktis c sätestatud erandit kogumispunktidesse veetavate jäätmete suhtes ning direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise peatüki 3.4 sätteid ei kohaldata ohtlike ainete jäätmeid sisaldavate sisepakendite veo suhtes. I.1

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2025.

RO-bi-DK-5

Teema: erand, millega lubatakse erisätete 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 7.5.11, 8.5.

Direktiivi lisa sisu: lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandina punkti 7.5.11 või 8.5 nõuetest on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 828 af 10/06/2017 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: riigisisese veo puhul paneb see säte väga suure koormuse nii pädevatele asutustele kui ka asjaomaste ohtlike kaupadega tegelevatele äriringkondadele.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2026.

DE Saksamaa

RO-bi-DE-1

Teema: loobumine teatavatest märgetest veodokumendis (n2).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi sisu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kehtib kõigi klasside puhul, välja arvatud klassid 1 (v.a 1.4S), 5.2 ja 7.

Veodokumenti ei ole tarvis teha märkusi:

a)	kaubasaaja kohta kohaliku turustamise puhul (v.a täiskoorma ja kindla marsruudi puhul);

b)	pakendite koguse ja liigi kohta, kui punkti 1.1.3.6 ei kohaldata ja kui sõiduk vastab kõigile A ja B lisa sätetele;

c)	tühjade puhastamata paakide puhul piisab viimase veo veodokumendist.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 18.

Märkused: kõigi sätete kohaldamine ei pruugi teatavat liiki liikluse puhul olla võimalik.

Komisjonis registreeritud erand nr 22 (direktiivi 94/55/EÜ artikli 6 lõike 10 alusel).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-DE-3

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: klassid 2–6.1, 8 ja 9: ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saateleht; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-DE-5

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 3343 (nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergestisüttiv, N.O.S., sisaldab kuni 30 massiprotsenti nitroglütseriini) hõlmatud aine kohalik vedu paakkonteineritega, erand direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 4.3.2.1.1 nõuetest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 3.2, 4.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: paakkonteinerite kasutamist käsitlevad sätted.

Liikmesriigi õigusakti sätete sisu: nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343) kohalik vedu paakkonteineritega, hõlmab lühikesi vahemaid ja tuleb täita järgmised tingimused.

Paakkonteinerite suhtes kehtestatud nõuded

1.1.	Kasutada võib üksnes selleks eriloa saanud paakkonteinereid, mis muus osas vastavad direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 peatüki 6.8 kohastele ehitust, seadmeid, konstruktsiooni mudeli heakskiitmist, katsetamist, märgistamist ja käitamist käsitlevatele sätetele.

1.2.

Paakkonteinerite sulgurmehhanismil peab olema kaitseventiil, mis hakkab tööle, kui siserõhk tõuseb 300 kPa (3 baari) üle normaalrõhu, tööle hakates vabastatakse laes olev gaasi väljalaskeava pindalaga vähemalt 135 cm2 (diameeter 132 mm). Ava ei tohi pärast aktiveerimist uuesti sulguda. Ohutusseadmena võib kasutada ühte või mitut ühtemoodi aktiveeruvat ohutuselementi ning vastavat gaasi väljalaskeava pindala. Ohutusseadme konstruktsiooni tüüp peab olema läbinud piisava arvu tüübikatsetusi ja sellel peab olema pädeva asutuse tüübikinnitus.

2.	Märgistus Iga paakkonteiner tuleb mõlemalt poolt märgistada ohusiltidega vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotise I.1 punkti 5.2.2.2.2 kohasele 3. näidisele.

Käitamist käsitlevad sätted

3.1.	Tuleb tagada, et nitroglütseriin on veo ajal desensibilisaatoris ühtlaselt jaotunud ja püsib segunenult.

3.2.	Peale- ja mahalaadimise ajal ei ole sõidukis ega selle peal olemine lubatud, v.a selleks, et käitada peale- ja mahalaadimiseks kasutatavaid seadmeid.

3.3.	Mahalaadimiskohas tuleb paakkonteinerid täielikult tühjendada. Kui neid ei ole võimalik täielikult tühjendada, tuleb need pärast mahalaadimist kuni uuesti täitmiseni tihedalt sulgeda.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: Nordrhein-Westfaleni liidumaa erand.

Märkused: see kehtib paakkonteineritega tehtavate selliste kohalike maanteevedude kohta, mis hõlmavad lühikesi vahemaid ja on kahe tootmiskoha vahelise tootmisprotsessi osa. Farmaatsiatoodete tootmiseks tarnib tootmiskoht A eeskirjade kohaselt 600-liitristes paakkonteinerites II pakendirühma kuuluvat kergesti süttivat vaigulahust (ÜRO tunnusnumber 1866) tootmiskohta B. Seal lisatakse nitroglütseriinilahus ja toimub segamine, mille tulemusel saadakse edasiseks kasutamiseks liimjas nitroglütseriini segu, desensibiliseeritud, vedel, kergesti süttiv, N.O.S., sisaldab kuni 30 massiprotsenti nitroglütseriini (ÜRO tunnusnumber 3343). Kõnealune aine veetakse tagasi tootmiskohta A samade paakkonteineritega, mis on läbinud pädeva asutuse vastava kontrolli ja saanud kõnealuse konkreetse veo jaoks heakskiidu ning millel on konteinerikood L10DN.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2028.

RO-bi-DE-6

Teema: RO-bi-SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: ƒ 1 Absatz 3 Nummer 1 der Gefahrgutverordnung Straße, Eisenbahn und Binnenschifffahrt (GGVSEB).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-DE-7

Teema: RO-bi-BE-10 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile:

Kehtivusaja lõpp: 31. detsember 2027.

IE Iirimaa

RO-bi-IE-3

Teema: erand, millega lubatakse erisätete 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 7.5 ja 8.5.

Direktiivi lisa sisu: lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: erandina punkti 7.5.11 või 8.5 nõuetest on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(5) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: riigisiseste vedude korral toob kõnealune säte pädevatele asutustele kaasa väga suure töökoormuse.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-IE-6

Teema: erand punkti 4.3.4.2.2 nõudest, et paakauto korpusega püsivalt ühendamata elastsed täite- ja tühjendustorud peavad veo ajal tühjad olema.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.3.

Direktiivi lisa sisu: paakautode kasutamine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ainete ÜRO tunnusnumbrite 1011, 1202, 1223, 1863 ja 1978 alla kuuluvate naftasaaduste jaetarneteks kasutatavate paakautode külge kinnitatud trumlitele keritavad voolikud (kaasa arvatud nendega ühendatud püsitorud) ei pea olema veo ajal tühjad, kui on võetud asjakohased meetmed nende sisu väljavoolamise takistamiseks.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Regulation 82(8) of the „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“.

Märkused: kodumajapidamiste varustamiseks kasutatavate paakautode voolikud peavad olema täidetud ka kogu veo jooksul. Paagi tühjendusseade kujutab endast vedelikuga täidetud liini, mille puhul peavad paaksõiduki mõõdik ja voolik olema täidetud, et klient saaks õige koguse toodet.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-IE-7

Teema: teatavate ADRi punktide 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11 nõuete erand seoses ÜRO tunnusnumbrit 2067 kandva ammooniumnitraatväetise mahtlastina veoga sadamatest kaubasaajatele.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11.

Direktiivi lisa sisu: nõue, et iga veo jaoks peab olema eraldi veodokument, millele on märgitud konkreetse laadungi täpne üldkogus, nõue, et sõidukit tuleb enne ja pärast vedu puhastada.

Liikmesriigi õigusakti sisu: kavandatava erandiga lubatakse muuta ADRi nõudeid, milles käsitletakse veodokumenti ja sõiduki puhastamist, et võtta arvesse mahtlastina kauba sadamast kaubasaajale vedamise tegelikke asjaolusid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: „Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004“, muudatusettepanek.

Märkused: ADRis on kindlaks määratud järgmised nõuded: a) eraldi veodokumendi olemasolu, milles märgitakse veosesse kuuluvate ohtlike kaupade üldmass, ja b) erisäte „CV24“ selle kohta, et puistlastilaeva lossimise käigus tuleb sõiduk puhastada iga kaubaveose veoks sadamast kaubasaajale. Kuna vedu on kohalik ning seotud mahtlastilaeva lossimisega ning ühe ja sama aine veoste korduva transpordiga puistlastilaevalt kaubasaajatele (ühel või mitmel järjestikusel päeval), piisab ühest veodokumendist, kuhu märgitakse iga laadungi umbkaudne üldmass, ning ei ole vaja järgida erisätet „CV24“.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-IE-8

Teema: ohtlike kaupade vedu eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki või üksteise vahetus läheduses asuvate, kuid üldkasutatava maanteega eraldatud eravalduste vahel.

Viide direktiivi lisale: direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotis 1.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade autovedu käsitlevad nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: eeskirju ei kohaldata ohtlike kaupade autoveo suhtes järgmistel juhtudel:

a)	kaupu veetakse eravalduse ja selle vahetus läheduses asuva teise sõiduki vahel või

b)	kaupu veetakse kahe eravalduse vahel, mis asuvad üksteise vahetus läheduses, ja mis võivad olla üksteisest üldkasutatava maanteega eraldatud,

tingimusel et transpordiks kasutatakse kõige lühemat teed.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: European Communities (Carriage of Dangerous Goods by Road and Use of Transportable Pressure Equipment) Regulations 2011 and 2013, Regulation 56.

Märkused: ette võib tulla eri olukordi, kus kaupu veetakse eravalduse eri osade või eravalduse ja teisel pool üldkasutatavat maanteed asuva asjaomase sõiduki vahel. Selline transpordiviis ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu tavalises tähenduses ja seega ei ole ohtlike kaupade vedu käsitlevaid eeskirju vaja kohaldada. Vt ka RO-bi-SE-3 ja RO-bi-DK-3.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

EL Kreeka

RO-bi-EL-1

Teema: erand ohutusnõuetest selliste paaksõidukite puhul, mis on mõeldud üksnes gaasiõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikuks veoks ja on Kreekas esimest korda registreeritud ajavahemikus alates 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2002 ning mille mass on alla 4 tonni.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.6.3.6, 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, 6.8.2.1.17–6.8.2.1.22, 6.8.2.1.28, 6.8.2.2, 6.8.2.2.1, 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded metallist paagiga püsipaakide (paaksõidukite), eemaldatavate paakide, paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede ning anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) ehituse, seadmete, tüübikinnituse, kontrolli, katsetamise ja märgistuse kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: üleminekusäte: seni võib kasutada paaksõidukeid, mis on mõeldud üksnes gaasiõli (ÜRO tunnusnumber 1202) kohalikuks veoks ja on Kreekas esimest korda registreeritud ajavahemikus alates 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2002 ning mille mass on alla 4 tonni ja paagi seina paksus alla 3 mm. Säte on ette nähtud kohalikuks veoks sõidukitega, mis on registreeritud kõnealusel ajavahemikul. See üleminekusäte kehtib paaksõidukite suhtes üksnes juhul, kui need ehitatakse ümber kooskõlas punktiga 6.8.2.1.20 ja neid kohandatakse vastavalt järgmisele:

1.	ADRi punktid kontrolli ja katsetamise kohta: 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5

2.	paagid peavad vastama punktide 6.8.2.1.28, 6.8.2.2.1 ja 6.8.2.2.2 nõuetele.

Sõiduki registreerimistunnistuse lahtrisse „Märkused“ märgitakse järgmine: „KEHTIV KUNI 30.6.2021“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές κατασκευής, εξοπλισμού και ελέγχων των δεξαμενών μεταφοράς συγκεκριμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων για σταθερές δεξαμενές (οχήματα-δεξαμενές), αποσυναρμολογούμενες δεξαμενές που βρίσκονται σε κυκλοφορία. (Nõuded ringluses olevate teatavate ohtlike kaupade kategooriate jaoks ette nähtud püsipaakide (paaksõidukite) ja eemaldatavate paakide ehituse, seadmete, kontrolli ja katsetamise kohta).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2023.

ES Hispaania

RO-bi-ES-2

Teema: veevaba ammoniaagi turustamise eriseadmed.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: selleks et vältida ammoniaagi leket välisseadmete (torud, külgmised sulgemisseadmed) vigastuse korral, peavad sisemine sulgemisventiil ja selle paigalduspind olema kaitstud lahtiväänamise eest välise jõu mõjul või konstrueeritud nii, et need oleksid välisele survele vastupidavad. Täite- ja tühjendusseadmed (sh äärikud ja keermestatud sulgurid) ning kaitsekorgid (kui need on olemas) peavad olema kindlustatud juhusliku avanemise vastu.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajanduses kasutatavatele paakidele, mis on ette nähtud veevaba ammoniaagi turustamiseks ja selle mulda viimiseks ning mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1997, võivad olla paigaldatud sisemiste ohutusseadmete asemel välised ohutusseadmed, tingimusel et need tagavad vähemalt sama tõhusa kaitse kui paagi sein.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Real Decreto 97/2014. Anejo 1. Apartado 3.

Märkused: enne 1. jaanuari 1997 kasutati põllumajanduses veevaba ammoniaagi otseseks mulda viimiseks ainult väliste ohutusseadmetega varustatud paake. Kõnealust tüüpi paake kasutatakse senini. Neid veetakse täislaadituna maanteedel väga harva ning need on kasutusel üksnes väetise laotamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

FR Prantsusmaa

RO-bi-FR-1

Teema: mereveodokumendi kasutamine veokirjana lühimaavedudel pärast laeva lossimist.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veodokumendina kasutatavasse dokumenti märgitav teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: mereveodokumenti võib kasutada veodokumendina 15 km raadiuses.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route — Article 23–4.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-FR-3

Teema: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahutite vedu (18).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahuteid veetakse erieeskirjade alusel. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes lühikeste vahemaade suhtes.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par route — Article 30.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-FR-4

Teema: RO-bi-BE-8 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 29 mai 2009 modifié relatif aux transports de marchandises dangereuses par voies terrestres.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-FR-5

Teema: RO-bi-BE-5 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2024.

RO-bi-FR-6

Teema: vaba asbesti sisaldavate jäätmete transport.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.4.

Direktiivi lisa sisu: pakkimisjuhend P002.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vaba asbesti sisaldavate jäätmete (ÜRO nr 2212: asbest, amfibool (aktinoliit, antofülliit, amosiit, kroküdoliit, tremoliit) või ÜRO nr 2590 asbest, krüsotiil) transport ehitusplatsidelt:

—	jäätmeid transporditakse kalluritega;

—	jäätmed on pakitud suurtesse nn konteinerkottidesse – kalluripõhja mõõtu kokkuvolditavatesse kottidesse – mis suletakse tihedalt, et vältida asbestikiudude lendumist veo ajal;

—	konteinerkotid peavad pidama vastu tavapärastes transporditingimustes ja prügilas mahalaadimisel ilmnevale koormusele;

—	muud ADRile vastavalt kohaldatavad tingimused on täidetud.

—

Sellised transporditingimused on eriti sobivad tee-ehitusel või hoonetest asbesti kõrvaldamisel tekkivate suurte jäätmekoguste transportimiseks. Tingimused sobivad ka jäätmete lõplikuks ladustamiseks heakskiidetud prügilates ning tagavad lihtsama laadimise, seega ka töötajate tõhusama kaitse asbesti eest võrreldes vastavalt ADRi peatükis 4.1.4 esitatud pakkimisjuhendile P002 kohaldatavate tingimustega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: –

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2024.

HU Ungari

RO-bi-HU-1

Teema: RO-bi-SE-3 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: A nemzeti fejlesztési miniszter rendelete az ADR Megállapodás A és B Mellékletének belföldi alkalmazásáról.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2025.

NL Madalmaad

RO-bi-NL-13

Teema: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6, 3.3, 4.1.4, 4.1.6, 4.1.8, 4.1.10, 5.1.2, 5.4.0, 5.4.1, 5.4.3, 6.1, 7.5.4, 7.5.7, 7.5.9, 8 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: erandid teatavate koguste puhul; erisätted; pakendite kasutamine; ülepakkimine; dokumenteerimine; pakendite konstrueerimine ja katsetamine; peale- ja mahalaadimine ning käitlemine; mehitamine; seadmed; käitamine; sõidukid ja dokumendid; sõidukite konstrueerimine ja heakskiitmine.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sätted kogutud ohtlike väikeste majapidamisjäätmete veo ja ettevõtjate poolt kuni 60 liitristes sobivates pakendites üleantud ohtlike majapidamisjäätmete veo kohta. Arvestades iga juhtumiga seotud väikeseid koguseid ja eri ainete erinevaid omadusi, ei ole võimalik vedusid sooritada täielikus kooskõlas ADRi eeskirjadega. Seega on eespool osutatud kavaga ette nähtud lihtsustatud variant, mis kaldub kõrvale ADRi mitmest sättest.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2015.

Märkused: kava kehtestati selleks, et üksikisikutel ja ettevõtjatel oleks võimalik tuua väikeses koguses keemilisi jäätmeid ühte ja samasse kohta. Seega koosnevad kõnealused ained sellistest jäätmetest nagu värvijäägid. Oht on väike tänu veoks vajalike abinõude valikule, kaasa arvatud eriveovahendid ja märgised „suitsetamine keelatud“ ning kollased vilkuvad tuled, mis on elanikele selgelt nähtavad. Veo puhul on oluline see, et ohutus on tagatud. Ohutust on võimalik tagada näiteks nii, et aineid veetakse suletud pakendites, et vältida nende levikut või ohtu, et mürgised aurud lekiksid või koguneksid sõidukis. Sõidukites on mahutid, kuhu saab paigutada eri liiki jäätmeid ja mis pakuvad kaitset manööverdamise, juhusliku nihkumise ja ootamatu avanemise korral. Samas peab vedajal jäätmete väikesest kogusest hoolimata olema kutseoskuse tunnistus, arvestades ainete erinevaid omadusi. Kuna eraisikutel puudub teave kõnealuste ainete ohtlikkuse taseme kohta, esitatakse kirjalikud juhendid, nagu on sätestatud asjaomase kava lisas.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

PT Portugal

RO-bi-PT-1

Teema: veodokument ÜRO tunnusnumbri 1965 puhul.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumentidega seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: saadetise pärisnime, mis märgitakse veodokumenti õigusakti RPE (Regulamento Nacional de Transporte de Mercadorias Perigosas por Estrada) jaotise 5.4.1 kohaselt, võib üldpealkirja „ÜRO tunnusumbriga 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s“ alla kuuluva balloonides veetava kaubandusliku butaani ja propaani puhul asendada järgmiste kaubanimedega:

„ÜRO tunnusumbriga 1965 butaan“ balloonides veetavate RPE punktis 2.2.2.3 kirjeldatud segude A, A01, A02 ja A0 puhul;

„ÜRO tunnusumbriga 1965 propaan“ balloonides veetava RPE punktis 2.2.2.3 kirjeldatud segu C puhul.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 7560/2004, 16. aprill 2004, Decreto-Lei No 267-A/2003 (artikkel 5, nr 1), 27. oktoober.

Märkused: tunnistatakse oluliseks, et ohtlike kaupade veodokumentide täitmine tuleb teha ettevõtjatele hõlpsamaks, kui see ei mõjuta kõnealuste toimingute ohutust.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-PT-2

Teema: tühjade puhastamata paakide ja konteinerite veodokumendid.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumentidega seotud nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu vedanud tühjade paakide ja konteinerite tagasitoimetamisel võib RPE jaotises 5.4.1 osutatud veodokumendi asendada tagasitoimetamisele vahetult eelnenud, kõnealuse kauba kohaleveoks välja antud veodokumendiga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Despacho DGTT 15162/2004, 28. juuli 2004, Decreto-Lei No 267-A/2003 (artikkel 5, nr 1), 27. oktoober.

Märkused: RPE sätete kohase veodokumendi olemasolu kohustus ohtlikke kaupu sisaldanud tühjade paakide ja konteinerite veol võib teatavatel juhtudel tekitada praktilisi raskusi, mida saab ohutult miinimumini vähendada.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-PT-3

Teema: RO-bi-BE-8 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Deliberação 12/2021, de 5 Janeiro 2021

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

FI Soome

RO-bi-FI-1

Teema: lõhkeainete veodokumendis sisalduvate andmete muutmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkt a.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: punkti 5.4.1.2.1 alapunkt a.

Direktiivi lisa sisu: klassi 1 erisätted.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veokirjas võib lõhkematerjalide tegeliku netomassi asemel märkida detonaatorite arvu (1 000 detonaatorit vastab 1 kg lõhkeainele).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Märkused: kõnesolevat teavet peetakse riigisisese veo puhul piisavaks. Erandit rakendatakse peamiselt lõhketöödega seotud väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-FI-3

Teema: RO-bi-DE-1 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti määrus ohtlike kaupade maanteeveo kohta.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-FI-4

Teema: RO-bi-SE-6 vastuvõtmine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Valitsuse dekreet ohtlikke kaupu vedavate sõidukite juhtide tunnistuse kohta (401/2011) (Government Decree on a Driving Certificate for Drivers of Vehicles Carrying Dangerous Goods (401/2011)).

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

SE Rootsi

RO-bi-SE-1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavate pakendite vedu peab olema kooskõlas ADRi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi I lisa jaotise I.1 punktide 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites, sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

—	pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi I lisa jaotise I.1 punkti 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud I või II pakendirühmale vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

—	väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse, ning

—	veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis nende pakendite, mahtlastkonteinerite või suurpakendite I või II rühmale on kehtestatud ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

—	veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt ADR-Si 16. osale“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi I lisa jaotise I.1 punkte 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-2

Teema: saatja nimi ja aadress veokirjas.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendis nõutav üldine teave.

Liikmesriigi õigusakti sisu: liikmesriigi õigusaktis on sätestatud, et kui seoses kaubaveoga klientidele tagastatakse tühje puhastamata pakendeid, ei ole vaja märkida saatja nime ja aadressi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: tühjad puhastamata pakendid sisaldavad tagastamisel enamasti siiski väikeseid koguseid ohtlikke kaupu.

Erandit kasutavad peamiselt tööstused, tagastades tühjad puhastamata gaasianumad täis anumate vastu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-3

Teema: ohtlike kaupade vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: ohtlike kaupade veo nõuded üldkasutatavatel teedel.

Liikmesriigi õigusakti sisu: vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise. Erand on seotud pakendite märgistamise, veodokumentide, juhitõendite ja 9. osa kohase vastavustunnistusega.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: ohtlikke kaupu tuleb teatavatel juhtudel viia ettevõtte ühest osast teise, mis asub teisel pool üldkasutatavat teed. Kõnealune veoliik ei ole ohtlike kaupade vedu mööda erateed ning tuleb seetõttu seostada asjakohaste nõuetega. Võrdle ka direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-4

Teema: ametiasutuste kinni peetud ohtlike kaupade vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: nõuded ohtlike kaupade autoveo kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: eeskirjadest lubatakse kõrvale kalduda, kui see on põhjendatud töötajate kaitsmise vajadusega, ohuga mahalaadimise ajal, tõendite esitamisega jne.

Eeskirjadest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui tavalised veotingimused vastavad nõuetekohasele ohutustasemele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: kõnealuseid erandeid võivad kohaldada üksnes ohtlikke kaupu kinni pidanud ametiasutused.

Kõnealune erand on ette nähtud näiteks politsei kinnipeetud kaupade, nagu lõhkeainete ja varastatud omandi kohalikuks veoks. Selliste kaupade puhul on probleemiks, et nende liigituses ei saa kindel olla. Lisaks ei ole need kaubad tihti ADRi nõuete kohaselt pakendatud, tähistatud ega märgistatud. Politsei teeb igal aastal mõnisada kõnealust vedu. Salakaubana sisse toodud kange alkohol tuleb vedada kinnipidamise kohast asitõendite hoiustamise kohta ning seejärel selle kõrvaldamiseks sobivasse rajatisse, kusjuures kõnesolevad rajatised võivad teineteisest üsna kaugel asuda. Lubatud on järgmised erandid: a) iga pakend ei pea olema märgistatud ja b) ei tule kasutada heakskiidetud pakendeid. Iga kõnealuseid pakendeid sisaldav kaubaalus tuleb siiski nõuetekohaselt märgistada. Kõik muud nõuded peavad olema täidetud. Igal aastal toimub ligikaudu 20 niisugust vedu.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-5

Teema: ohtlike kaupade vedu sadamates ja nende vahetus läheduses.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.1.2, 8.1.5, 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: dokumendid, mis peavad veoühikuga kaasas olema; kõik ohtlikke kaupu vedavad veoühikud peavad olema varustatud eriseadmetega; sõiduki vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: veoühikuga ei pea dokumente kaasas olema (v.a juhitunnistus).

Veoühik ei pea olema varustatud punktis 8.1.5 kindlaksmääratud seadmetega.

Vedukitel ei pea olema vastavustunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: võrdle direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikega 14.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-6

Teema: inspektorite ADRi koolituse tunnistus.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: sõidukite iga-aastast tehnoülevaatust tegevad inspektorid ei pea osalema peatükis 8.2 osutatud koolitusel ning neil ei pea olema ADRi koolituse tunnistust.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: teatavatel juhtudel võib tehnoülevaatusele esitatavas sõidukis olla ohtlikku kaupa, näiteks tühje puhastamata paake.

Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-7

Teema: ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvate kaupade kohalik turustamine paaksõidukites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4.1.1.6, 5.4.1.4.1.

Direktiivi lisa sisu: tühjade puhastamata paakide ja paakkonteinerite kirjeldus peab vastama punktile 5.4.1.1.6. Kui kaubasaajaid on mitu, võib nende nimed ja aadressid märkida muudesse dokumentidesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: tühjade puhastamata paakide või paakkonteinerite puhul ei ole vaja esitada veodokumendis punkti 5.4.1.1.6 kohast kirjeldust, kui laadimiskavasse on asjaomase aine koguseks märgitud 0. Kaubasaaja nimi ega aadress ei ole üheski sõidukiga kaasas olevas dokumendis nõutav.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-9

Teema: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikud veod.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 5.4, 6.8 ja 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: veodokument; paakide ehitus; vastavustunnistus.

Liikmesriigi õigusakti sisu: põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikel vedudel ei nõuta järgmiste eeskirjade järgimist:

a)	ei nõuta ohtlike kaupade deklaratsiooni;

b)	võib jätkata personalihaagistele paigaldatud vanemate paakide/konteinerite kasutamist, mille ehitus ei vasta peatükile 6.8, kuid vastab vanematele liikmesriigi õigusaktidele;

c)	kohalikeks vedudeks ja teetööde vahetus läheduses võib jätkata ÜRO tunnusnumbritega 1268, 1999, 3256 ja 3257 ainete veoks ette nähtud vanemate paaksõidukite kasutamist, mis ei vasta peatüki 6.7 või 6.8 nõuetele ning on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega;

d)	personalihaagiste ja paaksõidukite puhul, mis on või ei ole varustatud tee pindamise seadmetega, ei nõuta vastavustunnistusi.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: personalihaagis on selline teatavat tüüpi haagiselamu tööliste jaoks, millel on meeskonnaruum ja mis on varustatud vastavustunnistuseta paagiga/konteineriga metsatöötraktorite tööks ette nähtud diislikütuse hoidmiseks.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-10

Teema: lõhkeainete vedu paakides.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 4.1.4.

Direktiivi lisa sisu: lõhkeaineid võib pakendada üksnes punkti 4.1.4 kohastesse pakenditesse.

Liikmesriigi õigusakti sisu: pädev riigiasutus annab vastavustunnistuse sõidukitele, mis on ette nähtud lõhkeainete veoks paakides. Paakides on lubatud vedada üksnes määruses loetletud või pädeva asutuse eriloaga lõhkeaineid.

Paaki tangitud lõhkeainete veosega sõiduk tuleb märgistada ja tähistada vastavalt punktidele 5.3.2.1.1, 5.3.1.1.2 ja 5.3.1.4. Ühes veoüksuses võib olla ainult üks ohtlikke kaupu vedav sõiduk.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: kohaldatakse üksnes riigisiseste vedude suhtes, mis on enamasti kohalikud veod. Kõnealused määrused kehtisid enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga.

Lõhkeainete vedu paakautodes teostavad üksnes kaks ettevõtet. Lähiajal on kavas üleminek emulsioonilõhkeainetele.

Varasem erand nr 84.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-11

Teema: juhiluba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 8.2.

Direktiivi lisa sisu: nõuded sõiduki meeskonna väljaõppe kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: juhtide väljaõppeks ei tohi kasutada punktis 8.2.1.1 osutatud sõidukeid.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: kohalikud veod.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-12

Teema: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: B lisa punkt 7.2.4, V2 (1).

Direktiivi lisa sisu: sätted EX/II- ja EX/III-sõidukite kasutamise kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestikuvahendite vedamisel kohaldatakse punkti 7.2.4 erisätet V2 (1) üksnes juhul, kui ilutulestike lõhkeainesisaldus kokku on üle 3 000 kg (haagise puhul 4 000 kg), tingimusel et ilutulestikuvahendid on ÜRO tunnusnumbri 0335 alla liigitatud vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste neljateistkümnenda muudetud väljaande punkti 2.1.3.5.5 kohasele ilutulestikuvahendite liigituse tabelile.

Soovitused ohtlike kaupade veo kohta. Liigitamiseks on vajalik pädeva asutuse heakskiit.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide – ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: ilutulestikuvahendite vedu piirdub igal aastal kahe lühikese ajavahemikuga – aastavahetus ja aprilli lõpp – mai algus. Vedusid saatjatelt terminalidesse saab olemasolevate EX-tunnistusega sõidukitega teha suuremate probleemideta. Ilutulestikuvahendite vedu terminalidest müügikohtadesse ja müümata koguste tagasivedu terminalidesse on aga raskendatud, kuna EX-tunnistusega sõidukeid ei ole piisavalt. Vedajad ei soovi tunnistuste saamiseks investeeringuid teha, kuna neil ei ole võimalik kulutusi tagasi teenida. Kõnealune olukord ohustab ilutulestikutarnijate püsimajäämist, kuna neil ei ole võimalik tooteid turule viia.

Kõnesoleva erandi kohaselt tuleb uusima võimaliku klassifikatsiooni saamiseks liigitada ilutulestikuvahendid ÜRO soovituste üldnimekirja alusel.

Samalaadne erand on ÜRO tunnusnumbri 0336 alla kuuluvatele ilutulestikuvahenditele ette nähtud ka ADR 2005 punkti 3.3.1 erisättega 651.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RO-bi-SE-13

Teema: RO-bi-DK-4 vastuvõtmine.

Õiguslik alus: direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkt i (kohalik lühimaavedu).

Viide direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotisele I.1: 1.–9. osa.

Direktiivi lisa sisu:

Viide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.“;

II lisa jaotis II.3 asendatakse järgmisega:

„II.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RA–a/bi/bii–LR–nr

RA	=	raudteetransport
a/bi/bii	=	artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii
LR	=	liikmesriigi tähtlühend
nr	=	järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alusel

DE Saksamaa

RA-a-DE-2

Teema: kombineeritud pakendite luba.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 4.1.10.4 MP2.

Direktiivi lisa sisu: kombineeritud pakendite keeld.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 21.

Märkused: loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30 g.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

FR Prantsusmaa

RA-a-FR-3

Teema: vedu raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: kaubasaateleht peab sisaldama andmeid ohtlike materjalide kohta.

Liikmesriigi õigusakti sisu: koormat ei pea deklareerima, kui raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks toimuva veo raames ei ületata punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud piirnorme.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer — Article 20.2.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RA-a-FR-4

Teema: teatavate postivagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Liikmesriigi õigusakti sisu: märgistada tuleb üksnes postivagunid, milles veetakse üle 3 tonni samasse klassi kuuluvaid materjale (välja arvatud klassid 1, 6.2 ja 7).

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport des marchandises dangereuses par chemin de fer — Article 21.1.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

SE Rootsi

RA-a-SE-1

Teema: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5.3.1.

Direktiivi lisa sisu: ohtlikke kaupu vedavatel raudteevagunitel peavad olema hoiatusmärgised.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: RIDis kehtestatakse ekspress-saadetistena käsitatavatele kaupadele koguselised piirangud. Seetõttu on kogused väikesed.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

DK Taani

RA-bi-DK-1

Teema: ohtlike kaupade vedu tunnelites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 7.5.

Direktiivi lisa sisu: peale- ja mahalaadimine ning ohutu vahemaa.

Liikmesriigi õigusakti sisu: õigusaktiga on ette nähtud alternatiivsed sätted võrreldes direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisega II.1 seoses Suur-Beldi ja Øresundi väinade püsiühenduse (raudteetunneli) kaudu toimuvate vedudega. Kõnealused alternatiivsed sätted on seotud üksnes ohtlike kaupade koormate kaalu ja vahemaaga.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Bestemmelser om transport af Eksplosiver i jernbanetunnellerne på Storebælt og Øresund, 11. maj 2017.

Märkused:

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

DE Saksamaa

RA-bi-DE-2

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. IS. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

RA-bi-DE-3

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu paakvagunitega.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 6.8, 6.8.2.3.

Direktiivi lisa sisu: mahutite ja paakvagunite ehitust käsitlevad sätted. Peatüki 6.8 punktis 6.8.2.3 nõutakse ÜRO tunnusnumbriga 1381 ainet (fosfor, kollane, vee all) vedavate mahutite korral tüübikinnitust.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1381 (fosfor, kollane, vee all), klassi 4.2, I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu Vene standardite kohaselt ehitatud paakvagunitega lühikeste vahemaade taha (Sassnitz-Mukranist Lutherstadt Wittenberg-Piesteritzi ja Bitterfeldi). Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 1/92.

Kehtivusaja lõpp: 30. jaanuar 2025.

SE Rootsi

RA-bi-SE-1

Teema: ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamise ettevõtetesse.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 5. ja 6. osa.

Direktiivi lisa sisu: pakendite konstruktsiooni ja katsetamise nõuded.

Liikmesriigi õigusakti sisu: jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavate pakendite vedu peab olema kooskõlas direktiivi sätetega, millest võib lubada üksnes mõnda erandit. Kõikide aine- ja kaubaliikide suhtes erandeid teha ei tohi.

Põhilised erandid on:

jäätmete kujul ohtlikke kaupu sisaldavaid (kuni 30 kg) väikepakendeid võib omakorda pakendada, sh mahtlastikonteineritesse ja suurpakenditesse, ilma et oleks vaja järgida direktiivi II lisa jaotise II.1 punktide 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 sätteid. Pakendites, sh mahtlastikonteinerites ja suurpakendites, sisalduvate väikepakendite esindavat valimit ei ole suurpakendi veoks ettevalmistamisel vaja katsetada.

See on lubatud järgmistel tingimustel:

—	pakendid, mahtlastikonteinerid ja suurpakendid vastavad direktiivi II lisa jaotise II.1 punkti 6.1, 6.5 või 6.6 asjakohastes sätetes nimetatud I või II pakendirühmale vastavalt katsetatud ja heakskiidetud pakendiliigile;

—	väikepakendid on pakendatud imava materjaliga, mis hoiab kinni mis tahes vedeliku, mis võiks veo jooksul sattuda välispakendisse, mahtlastikonteinerisse või suurpakendisse, ning

—	veoks ettevalmistatud pakendite, mahtlastikonteinerite või suurpakendite brutomass ei tohi olla suurem kui lubatud brutomass, mis nende pakendite, mahtlastkonteinerite või suurpakendite I või II rühmale on kehtestatud ÜRO konstruktsioonitüübi märgistuseeskirjades, ning

—	veodokumenti lisatakse järgmine lause: „Pakendatud vastavalt RID-Si 16. osale“.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: S liide — ohtlike kaupade riigisisese maanteeveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega.

Märkused: direktiivi II lisa jaotise II.1 punkte 6.1.5.2.1, 6.1.5.8.2, 6.5.6.1.2, 6.5.6.14.2, 6.6.5.2.1 ja 6.6.5.4.3 on keeruline järgida, sest pakendeid, mahtlastikonteinereid ja suurpakendeid tuleb katsetada esindava jäätmevalimiga, mida on raske ette prognoosida.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti ii alusel

DE Saksamaa

RA-bii-DE-1

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1051 aine (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsendi vett) kohalik vedu paakvagunitega, erand direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotise II.1 punktist 1.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 3.2, 4.3.2.1.1.

Direktiivi lisa sisu: keeld vedada ÜRO tunnusnumbriga 1051 ainet (vesiniktsüaniid, stabiliseeritud, vedel, sisaldab kuni 1 massiprotsendi vett) paakvagunites (RID-paakides).

Liikmesriigi õigusakti sisu: konkreetsetel kindlaksmääratud marsruutidel toimuvad kohalikud raudteeveod, mis moodustavad osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Vedu toimub paakvagunitega, mis on selleks eriloa saanud ning mille konstruktsiooni ja seadmeid kohaldatakse vastavalt uusimatele ohutusnõuetele. Vedu reguleeritakse üksikasjalikult täiendavate kasutamisohutust käsitlevate sätetega ja kokkuleppel asjaomaste ohutuse eest vastutavate asutuste ja päästeteenistustega ning seda jälgivad asjaomased järelevalveasutused.

Algviide liikmesriigi õigusakti sätetele: Ausnahmezulassung Eisenbahn-Bundesamt, No E 1/97.

Kehtivusaja lõpp: 1. jaanuar 2023.

RA-bii-DE-2

Teema: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine kohalik vedu määratud marsruudil, vagunitele paigaldatud konteinerites.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ II lisa jaotisele II.1: 3.2, 7.3.1.1.

Direktiivi lisa sisu: üldsätted mahtlastina veetava kauba kohta. Peatüki 3.2 tabeli A kohaselt on kaltsiumkarbiidi vedu mahtlastina keelatud.

Liikmesriigi õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 1402 (kaltsiumkarbiid), I pakendirühma kuuluva aine konkreetsel kindlaksmääratud marsruudil toimuv kohalik raudteevedu, mis moodustab osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel. Kaupa veetakse sel otstarbel ehitatud, vagunitele paigaldatud konteinerites. Kaubavedu toimub vastavalt pädevate ohutuse eest vastutavate asutuste sätestatud täiendavatele käitamiseeskirjadele.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Ausnahme Eisenbahn-Bundesamt Nr. E 3/10.

Kehtivusaja lõpp: 15. jaanuar 2024.“;

III lisa jaotis III.3 asendatakse järgmisega:

„III.3. Liikmesriikide erandid

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: IW–a/bi/bii–LR–nr

IW	=	siseveetransport
a/bi/bii	=	artikli 6 lõike 2 punkt a/punkti b alapunkt i/punkti b alapunkt ii
LR	=	liikmesriigi tähtlühend
nr	=	järjekorranumber

Direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i alusel

DE Saksamaa

IW-bi-DE-1

Teema: pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide direktiivi 2008/68/EÜ III lisa jaotisele III.1: 1–5.

Direktiivi lisa sisu: liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Algviide liikmesriigi õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung — GGAV 2002 vom 6.11.2002 (BGBl. I S. 4350); Ausnahme 20.

Märkused: loend nr 6*.

Kehtivusaja lõpp: 30. juuni 2027.“

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/64

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1096,

30. juuni 2022,

millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Korea Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need COVID-19 tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Korea Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Korea Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad kõnealuses määruses sätestatud tingimustel seaduslikult liikmesriikide territooriumil.

(3)

29. septembril 2021 esitas Korea Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimistõendite väljaandmise kohta süsteemi „COOV“ kaudu. Korea Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Korea Vabariik komisjonile, et Korea Vabariigi poolt süsteemi „COOV“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Samuti teatas Korea Vabariik komisjonile, et praegu ei kohaldata Korea Vabariiki sisenemiseks ega seal viibimiseks COVID-19ga seotud reisipiiranguid. Korea Vabariik kinnitas komisjonile, et kui peaks tekkima vajadus kehtestada uuesti reisinõuded, aktsepteerib ta vaktsineerimis- ja testimistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. Seoses vaktsineerimistõenditega teatas Korea Vabariik komisjonile, et vaktsiini puhul, millel on kogu ELi hõlmav müügiluba, aktsepteerib ta vaktsineerimistõendit ainult juhul, kui vaktsiin on läbinud WHO erakorralise kasutusloa saamise menetluse. Korea Vabariik kinnitas, et ta ei aktsepteeri läbipõdemistõendeid, eriti juhul kui peaks tekkima vajadus kehtestada uuesti reisinõuded.

(5)

Komisjon tegi 30. mail 2022 Korea Vabariigi taotlusel tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Korea Vabariik on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „COOV“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Korea Vabariik on süsteemi „COOV“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid.

(6)	Lisaks teatas Korea Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende vaktsiinide hulka kuuluvad praegu Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria, Nuvaxovid ja Jcovden.

(7)	Samuti teatas Korea Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid.

(8)	Peale selle teatas Korea Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid.

(9)	Lisaks teatas Korea Vabariik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Koreas neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist või testitulemusi, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)	Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Korea Vabariigis süsteemi „COOV“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)	Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimistõendeid, mille Korea Vabariik on süsteemi „COOV“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 osutatud tingimustel.

(12)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Korea Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)	Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)	Et ühendada Korea Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Korea Vabariigi poolt süsteemi „COOV“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

Artikkel 2

Korea Vabariik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/67

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1097,

30. juuni 2022,

millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Madagaskari Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need COVID-19 tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Madagaskari Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Madagaskari Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad kõnealuses määruses sätestatud tingimustel seaduslikult liikmesriikide territooriumil.

(3)

28. märtsil 2022 esitas Madagaskari Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimistõendite väljaandmise kohta süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu. Madagaskari Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et Madagaskari Vabariigi poolt süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Samuti teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. Seoses praeguse epidemioloogilise olukorraga teatas Madagaskari Vabariik siiski komisjonile, et kõigilt reisijatelt nõutakse Madagaskari rahvusvahelistesse lennujaamadesse saabumisel antigeeni kiirtesti.

(5)

Komisjon tegi 1. juunil 2022 Madagaskari Vabariigi taotlusel tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Madagaskari Vabariik on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „vaksiny.gov.mg“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust.

(6)

Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Madagaskari Vabariik on süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid. Lisaks teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende vaktsiinide hulka kuuluvad praegu Comirnaty, Covishield, BBIBP-CorV, Vaxzevria ja Jcovden.

(7)	Samuti teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid.

(8)	Peale selle teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid.

(9)	Lisaks teatas Madagaskari Vabariik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Madagaskaris neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)	Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Madagaskari Vabariigis süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)	Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimistõendeid, mille Madagaskari Vabariik on süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 osutatud tingimustel.

(12)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Madagaskari Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)	Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)	Et ühendada Madagaskari Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madagaskari Vabariigi poolt süsteemi „vaksiny.gov.mg“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

Artikkel 2

Madagaskari Vabariik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/70

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1098,

30. juuni 2022,

millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Kosovo (*) välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need COVID-19 tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Kosovo on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Kosovo on andnud välja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

23. septembril 2021 esitas Kosovo komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „Basic HIS“ kaudu. Kosovo teatas komisjonile, et tema hinnangul antakse seal COVID-19 tõendeid välja vastavalt sellisele standardile ja sellise tehnoloogilise süsteemi kaudu, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Kosovo komisjonile, et tema süsteemi „Basic HIS“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)	Kosovo teatas komisjonile ka, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

(5)

Komisjon tegi 6. mail 2022 Kosovo taotlusel tehnilised testid, mis näitasid, et Kosovo on andnud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid välja süsteemi „Basic HIS“ kaudu, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Kosovo on välja andnud süsteemi „Basic HIS“ kaudu, sisaldavad vajalikke andmeid.

(6)	Lisaks teatas Kosovo komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende vaktsiinide hulka kuuluvad praegu Comirnaty ja Vaxzevria.

(7)	Samuti teatas Kosovo komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral.

(8)	Lisaks teatas Kosovo komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid. Kõnealused tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse testi kuupäeva.

(9)	Peale selle teatas Kosovo komisjonile, et kui Kosovos kontrollitakse tõendeid, siis töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineeritust, testitulemusi või läbipõdemisstaatust, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)	Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Kosovo poolt süsteemi „Basic HIS“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)	Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille Kosovo on süsteemi „Basic HIS“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(12)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Kosovo ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)	Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)	Et ühendada Kosovo võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kosovo poolt süsteemi „Basic HIS“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

Artikkel 2

Kosovo ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/73

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1099,

30. juuni 2022,

millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Bahreini Kuningriigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need COVID-19 tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Bahreini Kuningriik on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Bahreini Kuningriik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

17. veebruaril 2022 esitas Bahreini Kuningriik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „BeAware Bahrain application“ kohaselt. Bahreini Kuningriik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Bahreini Kuningriik komisjonile, et Bahreini Kuningriigi poolt „BeAware Bahrain application“ süsteemi kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)	Samuti teatas Bahreini Kuningriik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimistõendeid, nukleiinhappe amplifitseerimise testide tõendeid ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

(5)

Komisjon tegi 10. juunil 2022 Bahreini Kuningriigi taotlusel tehnilised testid, mis näitasid, et Bahreini Kuningriik on andnud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid välja süsteemi „BeAware Bahrain application“ kaudu, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Bahreini Kuningriik on süsteemi „BeAware Bahrain application“ kohaselt välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid.

(6)	Lisaks teatas Bahreini Kuningriik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende vaktsiinide hulka kuuluvad praegu Comirnaty, Vaxzevria, BBIBP-CorV, Covaxin, Jansseni COVID-19 vaktsiin ja Sputnik V.

(7)	Bahreini Kuningriik teatas komisjonile ka, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral, kuid mitte antigeeni kiirtestide kasutamise korral.

(8)	Ühtlasi teatas Bahreini Kuningriik komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid. Kõnealused tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse testi kuupäeva.

(9)	Lisaks teatas Bahreini Kuningriik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Bahreinis neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)	Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Bahreini Kuningriigis süsteemi „BeAware Bahrain application“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)	Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille Bahreini Kuningriik on süsteemi „BeAware Bahrain application“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(12)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Bahreini Kuningriik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)	Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)	Et ühendada Bahreini Kuningriik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bahreini Kuningriigis süsteemi „BeAware Bahrain application“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.

Artikkel 2

Bahreini Kuningriik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/76

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1100,

30. juuni 2022,

millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Ecuadori Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need COVID-19 tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Ecuadori Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Ecuadori Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad kõnealuses määruses sätestatud tingimustel seaduslikult liikmesriikide territooriumil.

(3)

5. veebruaril 2022 esitas Ecuadori Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimistõendite väljaandmise kohta süsteemi „New development“ kaudu. Ecuadori Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et Ecuadori Vabariigi poolt süsteemi „New development“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)	Samuti teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

(5)

Komisjon tegi 10. juunil 2022 Ecuadori Vabariigi taotlusel tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Ecuadori Vabariik on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „New development“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Ecuadori Vabariik on süsteemi „New development“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid.

(6)

Lisaks teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende vaktsiinide hulka kuuluvad praegu Comirnaty, Spikevax, Sputnik V, BBIBP-corv, Nuvaxovid, Soberana 02, Soberana Plus, Convidecia, CoronaVac, Vaxzevria, Abdala ja Jcovden.

(7)	Samuti teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid.

(8)	Peale selle teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid.

(9)	Lisaks teatas Ecuadori Vabariik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Ecuadoris neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)	Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Ecuadori Vabariigis süsteemi „New development“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)	Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimistõendeid, mille Ecuadori Vabariik on süsteemi „New development“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 osutatud tingimustel.

(12)	Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Ecuadori Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)	Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)	Et ühendada Ecuadori Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ecuadori Vabariigi poolt süsteemi „New development“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

Artikkel 2

Ecuadori Vabariik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/79

ELI-EGIPTUSE 9. ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2022,

19. juuni 2022,

mis käsitleb ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete [2022/1101]

ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (edaspidi „leping“) sõlmiti 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004.

(2)	Lepingu artikliga 76 antakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogule õigus teha lepingu eesmärkide saavutamiseks otsuseid ja esitada asjakohaseid soovitusi.

(3)	Lepingu artikli 86 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)	Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtava koostöö uut etappi, mis tekitaks mõlemal poolel suuremat omaluse tunnet.

(5)	Euroopa Liit ja Egiptus on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides ajavahemikuks 2021–2027 (edaspidi „ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid“) eesmärgiga tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega ning edendada ühiseid huvisid.

(6)	Lepinguosalised on leppinud kokku ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete käsitleva teksti, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalitel rakendada käesoleva soovituse lisas esitatud ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete.

Artikkel 2

ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid asendavad ELi-Egiptuse partnerluse prioriteedid, mille rakendamist assotsiatsiooninõukogu soovitas oma soovitusega nr 1/2017 (1).

Artikkel 3

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 19. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 25. juuli 2017. aasta soovitus nr 1/2017, millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides (ELT L 255, 3.10.2017, lk 26).

LISA

ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid aastateks 2021–2027

I. Sissejuhatus

Kõnealuste partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid, tagada pikaajaline stabiilsus ja kestlik areng Vahemere mõlemal kaldal, tugevdada koostööd ja kasutada ära suhete kasutamata potentsiaal. Prioriteetides pööratakse erilist tähelepanu koostöö tugevdamisele, juhindudes Egiptuse kestliku arengu strateegiast („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) ning ELi Vahemere piirkonna uues tegevuskavas (1) kirjeldatud Euroopa naabruspoliitikast ja Lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskavast, (2) Euroopa rohelisest kokkuleppest ning nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldustest uuendatud partnerluse kohta lõunanaabrusega, (3) ning COVID-19 pandeemia negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele, sealhulgas majanduse keskkonnahoidlikule, digitaalsele, vastupidavale ja kaasavale taastumisele. ELi-Egiptuse assotsieerimislepingus on sätestatud koostöö üldine raamistik ja partnerluse prioriteedid. Partnerluse prioriteedid juhinduvad kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, (4) ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ning ühisest pühendumisest demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise universaalsetele väärtustele. Lisaks on need kooskõlas Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldustes (5) väljendatud sooviga luua ELi strateegilise prioriteedina demokraatlik, stabiilsem, keskkonnahoidlikum ja jõukam lõunanaabrus.

II. Prioriteedid

Partnerluse prioriteedid peaksid aitama kaasa inimeste ootuste täitumisele Vahemere mõlemal kaldal, ennekõike tagades kaasava kestliku arengu, sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, soodsad majanduslikud väljavaated ja oluliselt paremad elutingimused. Nende eesmärkide põhiaspektideks on kaasav majanduskasv, mida toetavad innovatsioon, tulemuslik ja kaasav valitsemine, mille aluseks on õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas sotsiaalsed ja tööõigused, naiste mõjuvõimu suurendamine soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning lapse õigused. Samuti arvestatakse prioriteetides ELi ja Egiptuse vastavate rollidega, mida nad täidavad rahvusvahelisel areenil, eesmärgiga edendada nii nendevahelist kahepoolset koostööd kui ka piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. ELi ja Egiptuse vahelise ühenduvuse parandamine, pöörates erilist tähelepanu arukale liikuvusele, automatiseeritud ja elektroonilisele liikuvusele, digipöördele ja keskkonnahoidlikule majandusele, on oluline, et pakkuda selles kontekstis uusi koostöövõimalusi. Partnerluse prioriteetide saavutamisele aitab kaasa Vahemere piirkonna uue tegevuskava majandus- ja investeerimiskava juhtalgatuste rakendamine sealhulgas Euroopa tiimi algatuste kaudu. Need moodustavad olulise osa ELi ja Egiptuse vahelisest koostööst ning aitavad kaitsta Vahemere piirkonna ühiseid huve ja kaupu.

COVID-19 pandeemia on tekitanud raskusi riiklikele tervishoiusüsteemidele ning avaldanud sügavat mõju majandusele ja ühiskonnale. EL ja Egiptus teevad tihedat koostööd pikaajalise sotsiaal-majandusliku taastamise ja kestliku arengu valdkonnas. Mõlema poole eesmärk on maksimeerida COVID-19 järgse majanduse taastamise kasu ja leevendada võimalikke tagajärgi.

Seega juhindutakse partnerlussuhtes järgmistest üldprioriteetidest:

1. Egiptuse kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng

EL ja Egiptus kui olulised partnerid teevad koostööd Egiptuse kestliku arengu strateegias („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) sätestatud sotsiaal-majanduslike eesmärkide saavutamise nimel, pöörates erilist tähelepanu kestliku arengu vajadustele.

a) Vastupidavuse suurendamine, heaolu loomine ning digi- ja rohepöörde toetamine

Egiptus on seadnud kindlaks eesmärgiks saavutada pikaajaline sotsiaal-majanduslik kestlikkus, muu hulgas luues toetavama keskkonna kaasavale majanduskasvule ja inimväärsete ja tootlike töökohtade loomisele, ennekõike noorte ja naiste jaoks, sealhulgas õhutades mitteametliku sektori majandusse integreerimist. Pikaajalise majandusliku kestlikkuse eesmärgil hõlmab see meetmeid, mis suudavad suurendada eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et rakendada paremini kestliku arengu strateegiat, edendada toetuste ja maksustamise reforme, tugevdades selleks erasektori rolli ja parandades ärikliimat rohkemate välismaiste otseinvesteeringute ligitõmbamiseks, sealhulgas avatuma ja kestlikuma kaubanduspoliitika kaudu, toetades kõige olulisemaid taristuprojekte, nagu tõhusa, usaldusväärse ja kestliku transpordisüsteemi väljakujundamine. Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) loomise olulisust kestliku ja kaasava majanduskasvu seisukohast, on kõnealusel sektoril ELi ja Egiptuse koostöös jätkuvalt keskne roll. Lisaks toetab EL jõupingutusi, mida Egiptus teeb avaliku halduse reformi ja hea valitsemistava edendamiseks, muu hulgas kvaliteetse statistika edendamise ning digitaalse revolutsiooni ja sellega seonduva uue äri- ja ühiskonnamudeli arvessevõtmise kaudu.

ELil on jätkuvalt oluline roll ettevõtluskeskkonna ja kestliku majanduskasvu toetamisel, sealhulgas konkreetsete juhtalgatuste kaudu sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu: säästvate transpordiliikide ja ühistransporditaristu arendamine ning Egiptuse elektromobiilsusele ülemineku toetamine. Kooskõlas Egiptuse kestliku arengu strateegia 2030 elluviimisega laiendab EL oma toetust rohepöördele Egiptuses, sealhulgas põllumajandus- ja veesektori kestlikule arengule. Sellega seoses toetab EL ka digitaristu tõhustamist ja eelkõige üldist juurdepääsu tõhustatud, taskukohastele ja turvalistele võrkudele, samuti teadlikkuse suurendamist ning küberohtude kohta teabe ja teadmiste vahetamist.

Tunnistades teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust ühiskonna arengus, jätkavad EL ja Egiptus valdkondadevahelist koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning digitehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti ja küberturvalisuse edendamisel, kaitstes samal ajal õigust eraelu puutumatusele. Sellega seoses rõhutasid Egiptus ja EL oma huvi hoogustada koostööd mitmes asjaomases teadusuuringute ja kõrghariduse harus, sealhulgas programmide „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, PRIMA ning Vahemere Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni piirkondliku platvormi raames.

Arvestades Egiptuse hindamatut ja mitmekesist pärandit ning kultuuri- ja turismisektori märkimisväärset osa riigi majandusarengus, sisemajanduse koguproduktis (SKP), tööhõives, välisvaluutareservides ja ühiskonnas üldiselt, pööratakse erilist tähelepanu seosele kultuuri, kultuuripärandi säilitamise ja majandusarengu vahel. EL ja Egiptus teevad koostööd muu hulgas nii materiaalse kui ka mittemateriaalse kultuuripärandi kaitsmis- ja säilitamisviiside kindlaksmääramisel ning esitavad ettepanekuid asjakohaste ühiste koostöömeetmete kohta selles valdkonnas. EL ja Egiptus teevad koostööd, et suurendada võimalusi, kuidas leevendada Egiptuse turismisektorile COVID-19 pandeemiast tekkinud negatiivset mõju.

b) Kaubandus ja investeeringud

EL ja Egiptus on olulised kaubanduspartnerid. Pooled määravad ühiselt kindlaks sobivad lähenemisviisid, kuidas tugevdada kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid, parandada konkurentsivõimet ning tagada kaupade ja teenuste juurdepääs teineteise turgudele kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade ja ELi-Egiptuse assotsiatsioonilepinguga ning Egiptuse edasise integreerimisega piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse.

EL ja Egiptus teevad tihedat koostööd, et esitada ühised praktilised ettepanekud, kuidas aidata Egiptusel suurendada konkurentsivõimet ja turu läbipaistvust, tugevdada olemasolevaid kaubandus- ja investeerimissuhteid ning tagada ELi-Egiptuse assotsiatsioonilepingu kaubandust ja konkurentsi käsitlevate sätete täielik järgimine ning lepingu rakendamine viisil, mis võimaldab selle potentsiaali täielikult ära kasutada. Tarbijate tervise ja ohutuse paremaks kaitsmiseks toetab EL kestlike toidusüsteemide ümberkujundamist ning tulemuslike tarbijaohutuse raamistike väljatöötamist, võttes arvesse WTO eeskirju, rahvusvaheliselt kokkulepitud sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid ning asjaomaseid ELi eeskirju ja põhimõtteid. Mõlemad pooled teevad tihedat koostööd Euroopa investeeringute ligimeelitamiseks ja suurendamiseks, eelkõige luues soodsa investeerimiskeskkonna, ning kaaluvad selliseid võimalusi nagu Suessi kanali majandusvöönd, avatum ja kestlikum kaubanduspoliitika ning õigusraamistiku tõhustamine.

EL toetab Egiptuse poliitikat e-kaubanduse, digikaubanduse ja konkurentsi reguleerimise edendamisel ning riigi investeerimispotentsiaali suurendamisel, parandades ärikliimat ning arendades Egiptuse rohelise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegiat.

c) Sotsiaalne areng ja sotsiaalne õiglus

EL toetab Egiptuse püüdlusi edendada ja reformida sotsiaalset arengut ja sotsiaalset õiglust ning sisukat ja kaasavat sotsiaaldialoogi ning tegeleda elanikkonna kiire kasvuga seotud sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega, sealhulgas veepuuduse ja toiduga kindlustatusega seotud haavatavusega. See hõlmab riigi inimressursside arendamist, eelkõige noorte, naiste ja laste osas. EL toetab Egiptuse jõupingutusi edendada Egiptuses haavatavas olukorras olevate isikute majanduslikku ja sotsiaalset kaitset, eelkõige isikute puhul, kes puutuvad kokku majandusreformide võimaliku negatiivse mõjuga ja väliste šokkide, näiteks COVID-19 pandeemia tagajärgedega terviklike sotsiaalsete turvavõrgustike ja sihipäraste sotsiaalkaitseprogrammide kaudu, mis on kooskõlas inimväärse elu algatuse (Haya Karima) ning Takafuli ja Karama programmidega. Erilist tähelepanu pööratakse naiste mõjuvõimu suurendamise edendamisele ning naiste ja tütarlaste rollile ühiskonnas ja majanduses, nagu on kavandatud naiste mõjuvõimu suurendamise riiklikus strateegias aastani 2030. Lisaks jätkavad EL ja Egiptus maapiirkondade ja linnade sotsiaal-majandusliku kaasava arengu edendamist, samuti põhiteenuste osutamise parandamist, kaasaegse kvaliteetse hariduse toetamist, muu hulgas selleks, et tagada seos tööturu nõudmistega, parandades elanikkonna digioskusi ja kirjaoskust, tehnilist ja kutseõpet ning tervishoiusüsteeme.

EL ja Egiptus teevad koostööd tervishoiusektoris, et vähendada COVID-19 pandeemiast tulenevat survet tervishoiuteenustele, ning vaktsiinide osas, et toetada Egiptuse püüdlusi saada piirkondlikuks tootmis- ja ekspordikeskuseks, mille toodang suunatakse Aafrikasse ja Lähis-Idasse. EL jagab oma kogemusi üldise tervisekindlustuse kehtestamise ja parema tervishoiuteenuse pakkumise alal.

d) Energia, keskkond ja kliimameetmed

EL ja Egiptus teevad koostööd energiaallikate mitmekesistamisel ja üleminekul vähese heitega majandusele, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele, energiatõhususe meetmetele ning järkjärgulisele üleminekule vähese CO2 heitega ja säästvatele transpordiliikidele maismaal, meretranspordis ja tsiviillennunduses. Egiptuse valitsuse taotluse alusel toetab EL riigi jõupingutusi ajakohastada integreeritud energiastrateegiat, mille eesmärk on rahuldada riigi vajadused kestliku arengu seisukohast ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. ELi ja Egiptuse vahelise energia- ja kliimadialoogi tugevdamine aitab kindlaks määrata peamised koostöövaldkonnad. See võib hõlmata Egiptuse jõupingutuste toetamist teel piirkonna energiakeskuseks, keskendudes taastuvenergiale, jätkuvat koostööd Ida-Vahemere gaasifoorumi raames ning vastastikku kasulike energiaprojektide, sealhulgas Egiptuse ja ELi vaheliste ühendusprojektide rakendamist.

EL ja Egiptus teevad koostööd ka ühiste teadusuuringute, kogemuste ja parimate tavade jagamise, tehnosiirde ning allpiirkondliku (Vahemere-äärsete riikide) koostöö edendamise valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse Vahemere mereökosüsteemide säilitamist.

EL ja Egiptus tõhustavad koostööd ökoturismi kontseptsiooni edendamiseks, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks Egiptuses ja Vahemeres, eelkõige looduskaitsealade majandamisel ja kahjustatud loodusvarade taastamisel.

EL ja Egiptus teevad koostööd kliima- ja keskkonnameetmete edendamisel, et saavutada kestlik areng kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist, Pariisi kokkuleppest ja Glasgow kliimaotsustest. EL toetab Egiptuse riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamist kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas, sealhulgas kliimameetmete rahastamise kaudu. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus koostööd, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus.

EL toetab Egiptuse jõupingutusi rohepöörde edendamisel, keskkonnasäästliku majanduskasvu ja töökohtade loomisel, oma energiaallikate potentsiaali ja kasutamise optimeerimisel, energiaallikate jaotuse edasisel mitmekesistamisel taastuvenergia ja energiatõhususe abil, juhtimise tugevdamisel ning keskkonnasõbralike arengusuundade loomisel.

EL toetab Egiptust kestliku rahanduse, sealhulgas roheliste võlakirjade edendamisel, keskkonnasäästlikkuse standardite vastuvõtmisel omamaiste investeeringute portfellis ning suutlikkuse suurendamisel toota ja eksportida taastuvenergiat eelkõige elektri ja taastuvallikatest toodetud vesiniku kujul.

Pidades silmas veepuudusest tulenevat ohtu riiklikul ja piirkondlikul tasandil, toetab EL Egiptust veevarude majandamisel ning muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu elurikkuse säilitamine, kanalisatsioon, tahkete jäätmete käitlemine, sealhulgas tööstusliku saaste vähendamine, kemikaalid ja ohtlike jäätmete käitlemine ning võitlus kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu. Samuti vaevad Egiptus ja EL ka Vahemere Liidu pakutavaid võimalusi koostööks kliima, keskkonna ja sinise majanduse valdkonnas.

EL ja Egiptus süvendavad koostööd, et minna üle kestlikele toidusüsteemidele, sealhulgas põllumajanduse ja kalanduse säästvale majandamisele ning looduslike tootmistegurite säilitamisele eesmärgiga suurendada toiduga kindlustatust.

2. Välispoliitiline partnerlus

a) Stabiilsuse tagamine ühistes naaberriikides ja kaugemalgi

Poliitilise stabiilsuse ja kestliku arengu üks põhilisi takistusi on konfliktid ja kriisid Vahemere piirkonnas. Inimeste kaitseks ja nende õnnelikuks eluks on määrava tähtsusega ELi ja Egiptuse ühised jõupingutused, et ennetada ja lahendada konflikte, propageerida julgeolekualast koostööd, leevendada konfliktide tagajärgi ja tegeleda nende algpõhjustega. ELi ja Egiptuse partnerlus on Vahemere piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika stabiilsuse ja jõukuse jaoks oluline ning ELi ja Egiptuse vaheline koostöö seab oma sihiks aidata kaasa konfliktide lahendamisele, rahu tagamisele, piirkondliku majandusintegratsiooni süvendamisele ning poliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele nendes piirkondades.

Arvestades partnerluse strateegilist suunitlust, on EL ja Egiptus pühendunud välispoliitikaalase koostöö tugevdamisele kahepoolsete, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil, eelkõige ÜROs ja mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas Vahemere Liidus ning Araabia Riikide Liigas ja Aafrika Liidus, mille liige Egiptus on. EL ja Egiptus on võtnud kohustuse teha koostööd ka ELi ja lõunapartnerite iga-aastaste ministrite kohtumiste raames, nagu on kavandatud nõukogu järeldustes uuendatud partnerluse kohta lõunanaabruse riikidega – Vahemere piirkonna tegevuskava. Prioriteedid hõlmavad uusi jõupingutusi iisraellaste ja palestiinlaste toetamiseks Lähis-Ida rahuprotsessis lahenduse leidmisel, tuginedes selles kontekstis ELi ja Egiptuse kesksele rollile. Vahemere idaosas tõhustavad Egiptus ning EL ja selle liikmesriigid muu hulgas piirkondlikku koostööd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS). Egiptus ja EL teevad koostööd asjaomaste Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel, eelkõige Lähis-Ida rahuprotsessi, Liibüa ning Süüria osas. Lisaks asub Egiptuses Aafrika Liidu konfliktijärgne ülesehitus- ja arenduskeskus ning Araabia Riikide Liiga peakorter, kellega EL jätkab koostöö süvendamist ja laiendamist. Lisaks sellele soovivad EL ja Egiptus teha tihedamat koostööd mitmepoolsel tasandil ning mõlemat poolt mõjutavate suuremate piirkondlike ja rahvusvaheliste probleemide lahendamisel, sealhulgas kliimameetmete valdkonnas.

Võttes arvesse Egiptuse keskset rolli üleilmses arengus ja tema edasisi eesmärke selles valdkonnas, on üks ELi-Egiptuse koostöö eesmärke laiendada ELi-Egiptuse partnerlust laiemas piirkonnas, sealhulgas Aafrikas, vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ning selliste algatuste kaudu nagu Aswani kestliku rahu ja arengu foorum. ELi ja Egiptuse jaoks on esmatähtis saavutada võimalikult kiiresti rahvusvaheline kokkulepe kooskõlas 2015. aasta põhimõtete deklaratsiooni ja rahvusvahelise õigusega Etioopia tammi küsimuses, et kaitsta Egiptuse veega kindlustatust ning edendada rahu ja stabiilsust piirkonnas laiemalt. Läbirääkimiste teel sõlmitud kokkuleppel põhinev rahvusvaheline leping aitab muuta selle vaidluse võimaluseks meelitada ligi välisinvesteeringuid ning suurendada stabiilsust piirkonna riikide ja miljonite inimeste jaoks. EL on valmis toetama Aafrika Liidu juhitavat protsessi koostöös rahvusvaheliste partnerite, sealhulgas ELiga, ning kui see on kõigile osapooltele kasulik ja soovitav, etendama aktiivsemat rolli, tutvustades oma kogemusi ühiste veevarude majandamisel vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Lisaks sellele toetavad EL ja Egiptus ettepanekuid arendada piirkondadevahelist koostööd, sealhulgas kolmepoolset koostööd Aafrikas.

b) Koostöö kriisiohjamisel ja kriisidele reageerimisel

EL ja Egiptus hoogustavad koostööd ja omavahelist konsulteerimist ning kogemuste vahetamist kriisiohjamise ja -ennetuse valdkonnas nii kahepoolselt kui ka piirkondlikul tasandil, sealhulgas Kairo rahvusvahelise konfliktide lahendamise, rahuvalve ja rahu kindlustamise keskuse (CCCPA) kaudu, et tegeleda sealhulgas COVAXi kaudu konfliktidest, kliimamuutustest, loodusõnnetustest ja epideemiatest tulenevate keerukate probleemidega, mis ohustavad rahu, stabiilsust ja arengut nende ühistes naaberriikides ja kaugemal. Tõhustatakse tööd kliimamuutustele vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, sealhulgas investeeritakse ennetusmeetmetesse ning tugevdatakse koostööd elanikkonnakaitse ja katastroofiohu juhtimise valdkonnas.

3. Stabiilsuse tugevdamine

ELi ja Egiptuse ühine eesmärk on stabiilsuse tagamine ühiskonnas ja piirkonnas laiemalt. Tänapäevase demokraatliku riigi nurgakiviks olevad inimõigused, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, töö- ja kultuurilised õigused, mis on sätestatud rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides, Euroopa Liidu lepingus ja Egiptuse põhiseaduses kehtestatud demokraatia põhimõtetes, on olulised mõlema poole stabiilsuse tagamiseks. Egiptus ja EL taaskinnitavad oma pühendumust demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste kui kõigi oma kodanike põhiseaduslike õiguste edendamisele kooskõlas mõlema rahvusvaheliste kohustustega, mis on aluseks pikaajalisele stabiilsusele ja julgeolekule. Egiptus astus olulisi samme, lõpetades 2021. aastal erakorralise seisukorra ja koostades Egiptuse riikliku inimõiguste strateegia (2021–2026). Neljale põhivaldkonnale keskenduvas riiklikus strateegias kinnitatakse Egiptuse riiklikku eesmärki teostada riigis stabiilsuse, edu ja kestliku arengu saavutamiseks kõiki kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Sellega seoses pakub EL Egiptusele nimetatud õiguste ja eesmärkide rakendamisel tuge.

a) Hea valitsemistava ning tänapäevane ja demokraatlik riik

Egiptus ja EL taaskinnitavad oma pühendumust tagada vastutuskohustus, õigusriigi põhimõte, inimõiguste täielik austamine ja põhivabadused ning täita oma kodanike vajadused. See pühendumus suunab ELi edasist toetust Egiptuse jõupingutustele suurendada riigi institutsioonide suutlikkust avaliku sektori tulemuslikuks reformimiseks, edendades õiguskaitseasutuste suutlikkust tagada kõigi julgeolek. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja parimate tavadega tõhustavad EL ja Egiptus koostööd justiitssektori ajakohastamisel ja suutlikkuse suurendamisel, eelkõige kaasaegse tehnoloogia rakendamisel, korruptsiooni, pettuste ja rahapesu vastases võitluses ning kuritegelikul teel saadud tulu tagasinõudmisel. EL ja Egiptus kaaluvad ka õigusalase koostöö arendamist kriminaal- ja tsiviilasjades ning Egiptuse ja ELi õiguskaitseasutuste vaheliste koostöölepingute sõlmimist. EL ja Egiptus teevad samuti koostööd, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse kooskõlas rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega.

ELi ja Egiptuse parlamentide koostöö, sealhulgas parlamendikomiteede ja -gruppide vahelise struktureeritud kogemustevahetuse kaudu, parandab koordineerimist ja edendab vastastikust mõistmist. Samuti toetab EL Egiptuse jõupingutusi avalike teenuste kavandamisel ja osutamisel kõigil tasandeil, tagades veelgi kindlamalt võrdsed majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised võimalused ning edendades kõigi inimeste sotsiaalset integratsiooni.

b) Julgeolek ja terrorism

Julgeolek on mõlema poole ühine eesmärk. Terrorism ja terrorismi soodustav vägivaldne äärmuslus ähvardavad riikide sotsiaalset struktuuri Vahemere mõlemal kaldal. Need kujutavad enesest suurt ohtu meie kodanike turvalisusele ja heaolule. Nende ohtude vastu võitlemine on ELi ja Egiptuse ühine eesmärk ning pooled saavad teha koostööd tervikliku lähenemisviisi kaudu. See lähenemisviis tegeleks inimõigusi ja põhivabadusi täielikult austades terrorismi algpõhjustega, et võidelda edukalt radikaliseerumisega ja seda ennetada ning edendada sotsiaal-majanduslikku arengut. EL ja Egiptus on ühel meelel vajaduses teha koostööd religioonidevahelise dialoogi toetamiseks, et tugevdada inimkonna vendluse põhimõtteid, maksimeerida rahukultuuri ühiseid aluseid, mõistes samal ajal hukka inimestevahelise vägivalla, ning edendada usulist sallivust ja kaitsta usu- ja veendumusvabadust. EL ja Egiptus on jätkuvalt pühendunud koostööle võitluses äärmusluse ning igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas islamofoobia, rassismi ja ksenofoobiaga.

EL ja Egiptus tõhustavad operatiivkoostööd valdkondades, mis on seotud julgeoleku ja terrorismivastase võitlusega, sealhulgas lennundusjulgestuse ja julgeolekualase kaitsega, samuti suutlikkusega ennetada rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, sealhulgas lastega kaubitsemine, kultuuriväärtustega kaubitsemine ja ebaseaduslikult kaubitsetud kultuuriväärtuste tagastamine kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ebaseaduslik uimastikaubandus, terrorismi rahastamine ja rahapesu, ning nende vastu võidelda.

Mõlemad pooled on nõustunud hoogustama koostööd väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamisel, sealhulgas kogemuste vahetamise, koolituste ja muude suutlikkust arendavate meetmetega.

c) Ränne ja liikuvus

EL ja Egiptus rõhutavad koostöö jätkamise olulisust, et tegeleda ühiselt tõhusal ja tulemuslikul viisil ebaseadusliku rände probleemidega ning rände ja liikuvuse kõigi muude aspektidega, sealhulgas seadusliku rändega, kooskõlas ELi ja liikmesriikide pädevusega ulatuslike, kohandatud ja vastastikku kasulike partnerluste kaudu ning Valletta tippkohtumise poliitilise deklaratsiooni ja Valletta ühise tegevuskava vaimus, ning võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist uue rände- ja varjupaigaleppe (6) kohta.

EL toetab jätkuvalt Egiptuse valitsuse jõupingutusi, et tugevdada rände- ja varjupaigaküsimuste juhtimise raamistikku ning mobiliseerida õigeaegselt rahalisi vahendeid asjaomastest instrumentidest. Tundes heameelt Egiptuse positiivsete tulemuste üle ebaseaduslike rändevoogude käsitlemisel, jätkab EL neile tuginedes Egiptuse jõupingutuste toetamist ebaseadusliku rände ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, piirihalduse tugevdamisel ning inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemisel, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel ja abistamisel.

EL ja Egiptus on pühendunud rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste õiguste kaitsmisele, austades täielikult inimõigusi ja pagulasõigust. EL püüab toetada ja tugevdada Egiptuse suutlikkust neid õigusi kaitsta, pakkuda sealhulgas pagulastele, rändajatele ja varjupaigataotlejatele kaitset kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ning juurdepääsu sellistele põhiteenustele nagu tervishoid ja haridus. EL püüab tõhustada koostööd Egiptusega vabatahtliku ümberasustamise valdkonnas. EL ja Egiptus edendavad ja hõlbustavad koostööd tuvastamise, tagasipöördumise, sealhulgas toetatud vabatahtliku tagasipöördumise, tagasivõtmise ja ebaseaduslike rändajate nende päritoluriiki kestliku taasintegreerimise valdkonnas. EL ja Egiptus uurivad koostöövaldkondi piirihalduse valdkonnas.

See käib käsikäes koostööga ebaseadusliku rände ja kolmandatest riikidest tuleneva sundrände algpõhjustega tegelemisel ja nende vastu võitlemisel, eelkõige konfliktide ja ebastabiilsuse, arengu mahajäämuse, vaesuse ja töötusega tegelemisel, samuti kliimamuutuste ja põua negatiivsete mõjude kõrvaldamisel. See põhineb muu hulgas sotsiaal-majanduslike võimaluste loomisel ning tähendab eelkõige paremaid väljavaateid noorte jaoks töökohtade loomise algatuste kaudu COVID-19 kriisist taastumise kontekstis.

Inimeste nõuetekohane, ohutu, korrapärane ja vastutustundlik liikuvus, sealhulgas hariduslikel eesmärkidel, vältides samal ajal ajude äravoolu, võib aidata kaasa oskuste ja teadmiste arendamisele, mis omakorda võib aidata kaasa Egiptuse arengule. Samuti ehitab see püsivaid sildu ELi ja Egiptuse kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu vahel kooskõlas ELi ja liikmesriikide pädevustega.

III. Koostööpõhimõtted

Inimteguri ja inimestevaheliste kontaktide edendamine tihendab sidemeid ja seega tugevdab partnerlust ELi ja Egiptuse vahel. Partnerluse prioriteetide üks oluline aspekt on vastastikune vastutus eurooplaste ja egiptlaste ees.

Samuti tuleks ühishuvi pakkuvaid probleeme käsitleda tihedama piirkondliku ja allpiirkondliku (lõuna-lõuna-suunalise) koostöö kaudu. Sellega seoses teevad EL ja Egiptus koostööd Vahemere Liidu raames ja Anna Lindhi sihtasutuse kaudu, ennekõike kultuuridevahelise dialoogi vallas.

Dialoogi pidamise kultuur on osutunud väärtuslikuks vahendiks, et saavutada vastastikune lugupidamine. Väga oluline on süvendada dialoogi sellistes küsimustes nagu demokraatia, inimõigused, sotsiaal-majanduslik areng, kaubandus, investeeringud ning ühist huvi pakkuvad piirkondlikud ja rahvusvahelised küsimused. Samuti võimaldab dialoog partnerlust põhjendada ning hinnata selle ulatust ja sellega saavutatut.

Kooskõlas Egiptuse valitsuse prioriteetidega on partnerluse prioriteetide keskne küsimus keskendumine noortele, kellest sõltub meie ühiskondade pikaajaline stabiilsus, ja naistele. Keskne eesmärk on neid võimestada ning anda neile seaduslikud ja praktilised vahendid, et nad saaksid aktiivse oma riigi majanduses ja valitsemises osalemisega täita neile õigusega kuuluvat rolli ühiskonnas. EL ja Egiptus vahetavad ka edaspidi kogemusi naistevastase diskrimineerimise ja vägivallaga võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, samuti kaasatuse edendamise ja noortele võimaluste andmise vallas.

EL ja Egiptus on seisukohal, et kodanikuühiskond aitab oluliselt ja suuresti kaasa nendevahelise partnerluse prioriteetide rakendamisele ning tänapäevase, demokraatliku riigi läbipaistvale ja kaasavale valitsemisele ning võib toetada Egiptuse kestliku arengu protsessi. Nad töötavad koos kodanikuühiskonnaga, et aidata kooskõlas Egiptuse põhiseaduse ja mõlema poole asjaomaste õigusaktidega tõhusalt kaasa majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse arengu protsessile.

IV. Kokkuvõte

EL ja Egiptus määratlesid ühise vastutuse vaimus üheskoos partnerluse prioriteedid. Kooskõlas Vahemere piirkonna tegevuskava ja nõukogu järelduste läbivaatamisega on 2024. aastaks ette nähtud vahehindamine, mille käigus hinnatakse partnerluse prioriteetide mõju ja vajaduse korral kohandatakse neid prioriteete. Assotsiatsioonikomitee ja assotsiatsiooninõukogu on jätkuvalt peamised organid, kes viivad kord aastas läbi partnerluse prioriteetide rakendamise üldhindamise.

(1) JOIN(2021) 2 final.

(2) SWD(2021) 23 final.

(3) https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/news_corner/news/new-agenda-mediterranean-council-approves-conclusions-renewed-partnership-southern_en

(4) ÜRO resolutsioon 70/1 „Muudame oma maailma: Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“.

(5) https://www.consilium.europa.eu/media/47296/1011-12-20-euco-conclusions-en.pdf

(6) COM(2020) 609 final

1.7.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 176/88

AKV-ELI SUURSAADIKUTE KOMITEE OTSUS nr 1/2022,

21. juuni 2022,

millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed [2022/1102]

AKV-ELi SUURSAADIKUTE KOMITEE,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 4 ja artikli 16 lõiget 2 koostoimes artikli 95 lõikega 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Koostöölepingule ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi „AKV-ELi koostööleping“) kirjutati alla 23. juunil 2000 Cotonous ja see jõustus 1. aprillil 2003. AKV-ELi suursaadikute komitee otsuse nr 3/2019 (2) (edaspidi „üleminekumeetmeid käsitlev otsus“) kohaselt kohaldatakse AKV-ELi koostöölepingut kuni 30. juunini 2022.

(2)

AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 esimese lõigu kohaselt alustati 2018. aasta septembris läbirääkimisi uue AKV-ELi koostöölepingu (edaspidi „uus leping“) sõlmimiseks. Uus leping ei ole valmis kohaldamiseks alates 30. juunist 2022, mis on kehtiva õigusraamistiku aegumise kuupäev. Seetõttu on vaja muuta üleminekumeetmeid käsitlevat otsust, et täiendavalt pikendada AKV-ELi koostöölepingu sätete kohaldamist.

(3)	AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 teise lõigu kohaselt võtab AKV-ELi ministrite nõukogu kõik üleminekumeetmed, mida võib vaja minna uue lepingu jõustumiseni.

(4)	AKV-ELi koostöölepingu artikli 15 lõike 4 kohaselt delegeeris AKV-ELi ministrite nõukogu üleminekumeetmete vastuvõtmise volitused 23. mail 2019 AKV-ELi suursaadikute komiteele (3).

(5)

Seepärast on asjakohane, et AKV-ELi suursaadikute komitee võtaks vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt otsuse muuta üleminekumeetmeid käsitlevat otsust, et pikendada AKV-ELi koostöölepingu sätete kohaldamist kuni 30. juunini 2023 või kuni uue lepingu jõustumiseni või kuni liidu ja AKV riikide vahelise uue lepingu ajutise kohaldamiseni, olenevalt sellest, milline neist on varaseim.

(6)

AKV-ELi koostöölepingu sätteid kohaldatakse jätkuvalt eesmärgiga säilitada ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt AKV riikide vaheliste suhete järjepidevus. Seega ei ole muudetud üleminekumeetmete puhul tegemist AKV-ELi koostöölepingu muudatustega, nagu on sätestatud selle artikli 95 lõikes 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

AKV-ELi suursaadikute komitee otsuse nr 3/2019 artiklis 1 asendatakse kuupäev „30. juunini 2022“ kuupäevaga „30. juunini 2023“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2022.

Brüssel, 21. juuni 2022

AKV-ELi ministrite nõukogu nimel

AKV-ELi suursaadikute komitee nimel

eesistuja

Daniel Emery DEDE

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. AKV-ELi koostöölepingut muudeti 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).

(2) AKV-ELi suursaadikute komitee 17. detsembri 2019. aasta otsus nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed (ELT L 1, 3.1.2020, lk 3).

(3) AKV-ELi ministrite nõukogu 23. mai 2019. aasta otsus nr 1/2019 AKV-ELi suursaadikute komiteele AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete vastuvõtmise otsuse tegemise volituste delegeerimise kohta (ELT L 146, 5.6.2019, lk 114).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 176

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 1. juuli 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1089, 27. juuni 2022, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise Galileo ja GPSi satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu pikendamise kohta	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/1090, 27. juuni 2022, ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise lepingu (mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Uus-Meremaa ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga) liidu nimel allkirjastamise kohta	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2022/1091, 30. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1092, 30. juuni 2022, millega kehtestatakse teema Innovatsioon andmenõuete tehnilised üksikasjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 ( 1 )	10
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks	22
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1094, 29. juuni 2022, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi DP4114 × MON 810 × MIR604 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm DP4114, MON 810, MIR604 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest toodetud tooteid (teatavaks tehtud numbri C(2022) 4333 all) ( 1 )	26
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1095, 29. juuni 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta, et lubada liikmesriikidele teatavaid erandeid (teatavaks tehtud numbri C(2022) 4302 all) ( 1 )	33
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1096, 30. juuni 2022, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Korea Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	64
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1097, 30. juuni 2022, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Madagaskari Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	67
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1098, 30. juuni 2022, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Kosovo välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	70
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1099, 30. juuni 2022, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Bahreini Kuningriigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	73
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1100, 30. juuni 2022, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Ecuadori Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	76
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi-Egiptuse 9. assotsiatsiooninõukogu soovitus nr 1/2022, 19. juuni 2022, mis käsitleb ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete [2022/1101]	79
	*	AKV-ELi suursaadikute komitee otsus nr 1/2022, 21. juuni 2022, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed [2022/1102]	88