(1)

Selleks et tagada teatavate liidus mittetoodetavate põllumajandus- ja tööstustoodete piisav ja katkestusteta tarnimine ning seeläbi hoida ära kõnealuste toodete turu häireid, peatati nendele toodetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (1) artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud liiki ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine nõukogu määrusega (EL) 2021/2278 (2). Selle tulemusena võib määruse (EL) 2021/2278 lisas loetletud tooteid liitu importida vähendatud tollimaksumääraga või tollimaksu nullmääraga.

(2)

Teatavate määruse (EL) 2021/2278 lisas loetlemata toodete tootmine liidus ei ole piisav, et täita liidu töötleva tööstuse erinõudeid. Kuna liidu huvides on tagada teatavate toodete piisav tarnimine ning võttes arvesse asjaolu, et neid identseid, samaväärseid või asendustooteid ei toodeta liidus piisavas koguses, on vaja kõnealuste toodete suhtes kohaldada ühise tollitariifistiku tollimaksude täielikku peatamist.

(3)

Integreeritud akude tootmise edendamiseks liidus kooskõlas komisjoni 17. mai 2018. aasta teatisega „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ tuleks osaliselt peatada ühise tollitariifistiku tollimaksude kohaldamine teatavate määruse (EL) 2021/2278 lisas loetlemata toodete suhtes. Kõnealuste peatamiste kohustusliku läbivaatamise kuupäev peaks olema 31. detsember 2022, mis võimaldab võtta läbivaatamisel arvesse asjaolu, et liidu akusektor on alles arenemisjärgus.

(4)

On vaja muuta määruse (EL) 2021/2278 lisas loetletud teatavate ühise tollitariifistiku tollimaksude peatamistega seotud toodete kirjeldust ja klassifikatsiooni, et võtta arvesse tehnilist tootearendust ja majandussuundumusi turul.

(5)

Liidu huvides ei ole enam jätkata ühise tollitariifistiku tollimaksude kohaldamise peatamist teatavate toodete puhul, mis on loetletud määruse (EL) 2021/2278 lisas. Seepärast tuleks nende toodete puhul peatamised välja jätta alates 1. juulist 2022.

(6)

Määrust (EL) 2021/2278 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Et vältida ühepoolsete tollimaksude peatamise süsteemi kohaldamise katkemist ning täita komisjoni 13. detsembri 2011. aasta ühepoolsete tariifide peatamist ja tariifikvoote käsitlevas teatises esitatud suuniseid, tuleks käesoleva määrusega ettenähtud muudatusi, mis on seotud asjaomastele toodetele kohaldatavate tariifide peatamisega, kohaldada alates 1. juulist 2022. Käesolev määrus peaks seetõttu jõustuma kiiremas korras,

(1)

Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1183/2005.

(2)

Pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-108/21 (2) tuleks määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisas esitatud isikute, üksuste ja asutuste loetelust välja jätta üks kanne.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 Ia lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 23. märtsil 2012 vastu määruse (EL) nr 267/2012.

(2)

Nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa läbivaatamise põhjal leiti, et piiravad meetmed tuleks jätta kehtima kõigi otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa loetelus esitatud isikute ja üksuste suhtes, kui nende nimesid ei ole nimetatud kõnealuse otsuse VI lisas, ning 17 määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud kannet tuleks ajakohastada.

(3)

Määrust (EL) nr 267/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Kliendi suhtes tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumentide lepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramine riskide kontsentreerumise hindamiseks peaks erinema määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskipõhiste kapitalinõuete puhul kasutatavast riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodist, sest alusvaraks oleva finantsinstrumendi makseviivitus võib tuua kahju asemel kasu. Kaudse riskipositsiooni väärtus peaks seetõttu sõltuma kahjust (positiivne riskipositsiooni väärtus) või kasust (negatiivne riskipositsiooni väärtus), mis tuleneks alusvaraks oleva finantsinstrumendi võimalikust makseviivitusest. Määruse (EL) nr 575/2013 IV osas sätestatud riskide kontsentreerumise korra kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul tasaarvestada positiivsed ja negatiivsed positsioonid samades finantsinstrumentides või teatavatel tingimustel eri finantsinstrumentides, mille on emiteerinud asjaomane klient. Konkreetse kliendi suhtes olevat üldist netoriskipositsiooni võetakse arvesse ainult juhul, kui see on positiivne. Samuti tuleks konkreetse kliendi suhtes olevat üldist netoriskipositsiooni pärast seda, kui on arvesse võetud kaudseid riskipositsioone, mis tulenevad kauplemisportfelli määratud tuletislepingutest või krediidituletisinstrumentide lepingutest, arvesse võtta üksnes juhul, kui see on positiivne. Et vältida kauplemisportfellivälistest tuletislepingutest või krediidituletisinstrumentide lepingutest tulenevate kaudsete riskipositsioonide tasaarvestamist, tuleks kõnealustest positsioonidest tuleneva mis tahes negatiivse kaudse riskipositsiooni väärtuseks määrata null.

(2)

Selleks et tagada makseviivituse riski asjakohane arvessevõtmine, peaks optsioonide kaudse riskipositsiooni väärtus (olenemata sellest, kas see on määratud kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliseks) sõltuma optsioonihindade muutustest, mis tuleneksid vastava alusvaraks oleva finantsinstrumendi makseviivitusest, nt optsiooni turuväärtus ostuoptsioonide puhul ja optsiooni turuväärtus miinus optsiooni täitmishind müügioptsioonide puhul.

(3)

Krediidituletisinstrumentide eesmärk on kanda laenuvõtjatega seotud krediidirisk üle ilma varasid ennast üle kandmata. Alusvaraks oleva finantsinstrumendi kaudse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta krediidiasutuste ja investeerimisühingute rolli krediidiriski kaitse müüja või ostjana ning sellise krediidituletisinstrumendi lepingu liiki, mille nad sõlmivad. Kaudne riskipositsioon peaks seega olema võrdne krediidituletisinstrumendi lepingu turuväärtusega, mida tuleks korrigeerida summaga, mis tuleb vastaspoolele maksta või mis eeldatavasti vastaspoolelt saadakse aluseks oleva võlainstrumendi emitendi makseviivituse korral.

(4)

Muud liiki tuletislepingute puhul, mis kujutavad endast pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsiooni, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud täpse makseviivituse riski arvessevõtmise tagamiseks jagama need tuletislepingud eraldi tehinguosadeks. Kõnealustest tuletislepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult makseviivituse riskiga osasid, mille puhul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on makseviivituse korral kahjurisk. Kui aga krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa seda metoodikat kasutada, peaks neil konservatiivse käsitluse tagamiseks olema lubatud määrata alusvaraks olevate finantsinstrumentide kaudse riskipositsiooni väärtus maksimaalse kahjuna, mida nad võivad kanda tuletisinstrumendi alusvara emitendi makseviivituse tõttu.

(5)

Tuletisinstrumente võib luua instrumentide põhjal, millel on mitu aluseks olevat üksust. Nende mitme aluseks oleva üksusega tuletisinstrumentide puhul, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab võtta arvesse aluseks olevaid üksuseid ja tagada, et kasutatakse kõige täpsemat meetodit, tuleks kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel võtta aluseks tuletisinstrumendi hinna muutus mitme aluseks oleva üksusega instrumendi iga aluseks oleva üksuse makseviivituse korral. Et tagada kooskõla riskide kontsentreerumise raamistikuga, mida kohaldatakse tehingute suhtes, mille puhul esineb riskipositsioon alusvara suhtes, tuleks riskipositsioonide määramisel kindlaksmääratud kliendi, eraldi kliendi või tundmatu kliendi suhtes kohaldada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 (2) artikli 6 lõikeid 1 ja 2. Juhul kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldada või kui mitme aluseks oleva üksusega tuletisinstrumendi puhul on aluspositsioonide arvessevõtmise meetod nende jaoks põhjendamatult koormav, ning selleks, et tagada konservatiivne käsitlus, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel aluseks tuletisinstrumendi hinna muutuse kõigi aluseks olevate üksuste makseviivituse korral. Samuti tuleks selleks, et tagada kooskõla riskide kontsentreerumise raamistikuga, mida kohaldatakse tehingute suhtes, mille puhul esineb riskipositsioon alusvara suhtes, kohaldada delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 artikli 6 lõiget 3, et määrata riskipositsioon eraldi kliendi või tundmatu kliendi suhtes. Kõikidel juhtudel, kui alusvaraks olevad finantsinstrumendid on määratud tundmatule kliendile, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud selleks, et vältida riski, et negatiivsed kaudse riskipositsiooni väärtused tasaarvestatakse positiivsete kaudse riskipositsiooni väärtustega, nullima kõik negatiivsed kaudse riskipositsiooni väärtused.

(6)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(7)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 8 peavad autojuhid kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Osa neist puhkeperioodidest veedetakse sageli maanteel, eriti siis, kui juhid tegelevad rahvusvaheliste pikamaavedudega. Seetõttu on äärmiselt oluline, et juhtidel oleks juurdepääs parkimisaladele, kus nad saavad ohutult puhata ning kus oleksid asjakohased võimalused juurdepääsuks neile vajalikele teenustele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a lõikes 1 on esitatud loetelu nõuetest, millele kaupade ja reisijate autoveoga tegelevatele veokijuhtidele juurdepääsetavad parkimisalad peavad vastama, et neid saaks teenuste ja turvalisuse taseme poolest sertifitseerida ohutute ja turvaliste parkimisaladena.

(3)

Komisjoni 2019. aasta uuringus veokite ohutute ja turvaliste parkimisalade kohta liidus (2) tunnistati selliste rajatiste märkimisväärset nappust. Komisjon esitas ka mõned ettepanekud, sealhulgas ohutute ja turvaliste parkimisalade standardite ja sertifitseerimise korra kohta.

(4)

Kuna liidus on praegu liiga vähe ohutuid ja turvalisi parkimisalasid, tuleks selliste alade arendamist ergutada liidu tasandil, et tagada veokijuhtidele juurdepääs neile kõikjal, kus nad liidu teedel peatuvad.

(5)

Ohutute ja turvaliste parkimisalade arengu stimuleerimiseks on vaja välja töötada liidu tasandi ühine raamistik, tagamaks, et sektor saab selget ja ühtlustatud teavet ohutute ja turvaliste parkimisalade kohta kogu liidus.

(6)

Selleks et parandada veokijuhtide töötingimusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 561/2006, peaks kõigil ohututel ja turvalistel parkimisaladel olema kättesaadav ühtne teenuste miinimumtase, olenemata nende turvalisuse tasemest.

(7)

Pidades silmas veokijuhte mõjutavate veostega seotud kuritegude sagenemist, tuleks veokijuhtide turvalisust suurendada, et nad saaksid stressivabalt puhata ega oleks üleväsinud. Veokijuhtidele ohututel ja turvalistel parkimisaladel heade puhketingimuste tagamine on oluline selleks, et tagada liiklusohutus ja vähendada väsimusest tingitud õnnetuste ohtu.

(8)

Ohutud ja turvalised parkimisalad on määrava tähtsusega sõidukijuhtide ja veoettevõtjate jaoks, et kaitsta veoseid veostega seotud kuritegude eest. Võttes arvesse ettevõtete ja veetavate kaupade mitmekesisust, võivad veoettevõtjad ja veokijuhid vajada erineva turvalisustasemega parkimisalasid sõltuvalt kaubast, mida nad veavad. Seetõttu tuleks liidu standardite puhul arvesse võtta eri liiki ettevõtteid ja parkimisalad peaksid tagama erinevaid minimaalseid turvalisustasemeid.

(9)

Parkimisalade turvalisuse saavutamiseks tuleks tagada, et parkimisala ümbruses, parkimisalal ning sisse- ja väljapääsudes kasutatakse asjakohaseid turvaseadmeid ja -menetlusi. Samuti tuleks kehtestada personalieeskirjad, et tagada riskiennetusmeetmete vastuvõtmine ning leevendada aset leidnud intsidentide tagajärgi.

(10)

Selleks et tagada läbipaistvus ning kindlus ohutute ja turvaliste parkimisalade kasutajatele, peaks parkimisalasid sertifitseerima sõltumatu sertifitseerimisasutus kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud menetlustega. Ohutute ja turvaliste parkimisalade auditite, kordusauditite ja etteteatamata auditite sertifitseerimismenetlused tuleks selgelt kindlaks määrata, tagamaks, et parkimisala käitajad teaksid, kuidas taotleda sertifitseerimist või taassertifitseerimist. Samuti tuleks tagada asjakohaste menetluste rakendamine, kui leitakse, et ohutu ja turvaline parkimisala ei vasta enam teenuste või turvalisuse tasemele, mille kohaselt see on sertifitseeritud.

(11)

Ohutute ja turvaliste parkimisalade kasutajatele peaksid olema nõuetele mittevastavusest teatamiseks kättesaadavad kaebuste esitamise mehhanismid.

(12)

Sertifitseerimisasutustel peaks olema võimalik välja anda ettevõtjatele sertifikaate ja ka edastada seda teavet komisjonile, et vastaval ametlikul veebisaidil esitatud ohutute ja turvaliste parkimisalade loetelu oleks ajakohane.

(13)

Selleks et arvesse võtta digitehnoloogia kiiret arengut ja pidevalt parandada sõidukijuhtide töötingimusi, peaks komisjon hindama harmoneeritud standardite ja sertifitseerimismenetluste läbivaatamise asjakohasust hiljemalt neli aastat pärast käesoleva õigusakti vastuvõtmist,

(1)

Määrusega (EÜ) nr 119/97 (2) kehtestas nõukogu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit spiraalköiteseadiste suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 32,5–39,4 % ja Malaisiast pärit impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 10,5 %. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldati spiraalköiteseadiste suhtes, mis ei olnud 17 ega 23 rõngaga, samal ajal kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste suhtes kohaldati tollimaksu, mis oli võrdne minimaalse impordihinna (325 eurot 1 000 ühiku kohta) ja vaba netohinna vahega ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, kui viimane oli madalam kui minimaalne impordihind.

(2)

Pärast alusmääruse artikli 12 kohast absorptsioonivastast uurimist suurendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/2000 (3) eespool nimetatud tollimakse teatavate Hiinast pärit muude kui 17 või 23 rõngaga spiraalköiteseadiste puhul. Sellise Hiina RVst pärit impordi suhtes kohaldatavate muudetud tollimaksude määrad jäid vahemikku 51,2–78,8 %.

(3)

Pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1208/2004 (4) lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid teatavate Vietnamist lähetatud spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas need olid deklareeritud Vietnamist pärinevatena või mitte.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (5) Hiina RVst pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtivaid lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid. Ühtki aegumise läbivaatamise taotlust ei saadud Malaisia suhtes kohaldatavate meetmete kohta, mille kehtivusaeg järgnevalt 2002. aasta jaanuaris lõppes.

(5)

Pärast alusmääruse artikli 13 kohast kõrvalehoidmisega seotud uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 33/2006 (6) lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid teatavate Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist (edaspidi „Laos“) lähetatud spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Laosest pärinevatena või mitte.

(6)

Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemusena laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 818/2008 (7) meetmete kohaldamisala teatavatele veidi muudetud spiraalköiteseadistele.

(7)

Pärast aegumise läbivaatamist pikendati teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse 2010. aasta veebruaris nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 157/2010 (8) viieks aastaks ja pärast veel ühte aegumise läbivaatamist pikendati neid 2016. aasta mais nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2016/703 (9) veel viieks aastaks (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(8)

Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määr on ühe eksportiva tootja puhul 51,2 % ja kõikide teiste eksportivate tootjate puhul 78,8 %.

(9)

Pärast kehtivate meetmete eelseisva aegumise kohta teate (10) avaldamist sai komisjon taotluse aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(10)

Läbivaatamistaotluse esitas 12. veebruaril 2021 liidu tootja Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab üle 25 % liidu spiraalköiteseadiste kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(11)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 11. mail 2021 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes aegumise läbivaatamise ning laiendas selle Vietnamile ja Laose Rahvademokraatlikule Vabariigile. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (11) (edaspidi „algatamisteade“).

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja Hiina RV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(14)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(16)

Algatamisteates märkis komisjon, et kolm teadaolevat liidu tootjat, IML Industria Meccanica Lombarda SRL, Koloman Handler Fémárugyár Magyarország Kft ja Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH pidid esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Lisaks kutsus komisjon teisi võimalikke liidu tootjaid ja esindusühendusi endast teada andma ja küsimustikku taotlema. Ükski teine liidu tootja ega esindusühendus üleskutsele ei vastanud.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(18)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks teised eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda valimisse kaasamisega. Seega Hiina tootjad koostööd ei teinud ja järeldused Hiina RVst pärit impordi kohta tehakse kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(20)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolu kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja eksportivatele tootjatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ka elektrooniliselt kättesaadavaks (12).

(22)

Vastused küsimustikule saadi liidu tootjatelt Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH ja Koloman Handler Kft, kahelt samasse kontserni kuuluvalt äriühingult, kellel on üks tootmisrajatis (edaspidi koos „Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH“), ja äriühingult M.L. Industria Meccanica Lombarda S.r.l.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

—

Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH, Oroszlány, Ungari,

—

I.M.L. Industria Meccanica Lombarda S.r.l., Offanengo, Itaalia.

(24)

Uurimisalune toode on sama kui eelmises aegumise läbivaatamises, see tähendab teatavad Hiina RVst pärit spiraalköiteseadised, mis koosnevad kahest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil (edaspidi „uurimisalune toode“). Määruse (EL) 2016/703 jõustumise ajal kuulusid spiraalköiteseadised CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi koodide 8305100011, 8305100013, 8305100019, 8305100021, 8305100023, 8305100029, 8305100034 ja 8305100035) alla.

(25)

Spiraalköiteseadistel on mitmesuguseid kasutusalasid, näiteks kasutatakse neid tarkvarakäsiraamatute, kataloogide ja brošüüride, tehniliste käsiraamatute, kontorikaustade ning esitlus- ja muude köidetud kaustade ning foto- ja margialbumite tootmiseks.

(26)

Uurimisperioodil müüdi ELis suurel hulgal erinevaid spiraalköiteseadiste tüüpe. Erinevused nende tüüpide vahel määrati kindlaks põhja laiuse, seadise tüübi, rõngaste arvu, avamissüsteemi, nominaalse paberimahutavuse, rõnga läbimõõdu, rõngaste kuju, pikkuse ja rõngaste vahekauguse põhjal. Arvestades asjaolu, et kõikidel tüüpidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning et mudelid võivad teatavas ulatuses olla omavahel asendatavad, otsustati kõiki spiraalköiteseadiseid käsitada kõnealuses menetluses ühe ja sama tootena. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(27)

Nagu nähtus kehtivate meetmete kehtestamiseni viinud uurimisest, (13) on järgmistel toodetel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import Hiina RVst jätkus, kuigi palju madalamal tasemel kui eelmise aegumise läbivaatamise ajal (see tähendab 2014. aasta jaanuarist kuni 2014. aasta detsembrini). Comexti (Eurostat) kohaselt moodustas Hiina RVst pärit spiraalköiteseadiste import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,7 % liidu turust, võrreldes 2,3 % turuosaga eelmise aegumise läbivaatamise ajal.

(29)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, ei teinud ükski Hiina RV eksportija ega tootja uurimises koostööd. Seega teavitas komisjon Hiina valitsust, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Hiina RV kohta järelduste tegemisel kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(30)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvast teabest, kahe NACE Rev. 2 koodi 2599 raames tegutseva Türgi äriühingu avalikult kättesaadavatest andmetest, taotluse esitaja esitatud teabest, Türgi riikliku statistikaameti teabest, Eurostati Comexti andmebaasist, andmebaasist Global Trade Atlas, OECD veebisaidist „International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade“ (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud) ja Maailmapanga veebisaidist „Doing Business“.

(31)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(32)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul alates algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei esitatud ühtegi seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(33)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(34)

20. oktoobril 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutada. Nimetatud teates loetles komisjon kõik uurimisaluse toote tootmisel kasutatavad tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalik sobiv võrdlusriik oleks Türgi. Komisjon sai esimese teate kohta ühe märkuse taotluse esitajalt.

(35)

7. veebruaril 2022 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, võttes võrdlusriigiks Türgi. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada normaalväärtuse arvutamise eesmärgil müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kahte Türgi äriühingut (D S C Otomotiv ja Samet Kalip ve Madeni), kes tegutsevad NACE Rev. 2 koodi 2599 alusel ja toodavad tooteid, mis kuuluvad samasse üldkategooriasse kui spiraalköiteseadised.

(36)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on aga öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(38)

Nagu allpool on selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(39)

Hiina RV terasesektorit – teras on spiraalköiteseadiste puhul peamine tootmistegur – käsitlevates hiljutistes uurimistes (14) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Komisjon järeldas käesolevas uurimises, et kättesaadavate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine samuti asjakohane.

(40)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (15). Eelkõige järeldas komisjon, et terasesektoris – teras on peamine tooraine, millest uurimisalust toodet toodetakse – ei esine mitte ainult ulatuslikku Hiina valitsuse omanduses olemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (16) vaid et Hiina valitsus on riigi ettevõtetes esindatuse näol ka positsioonil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (17). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (18). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (19). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (20) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina RV ettevõtete juurdepääsuga kapitalile (21).

(41)

Taotlus sisaldas teavet terasesektoris esinevate moonutuste kohta, eeskätt osutati selles Euroopa Komisjoni juhtimisel läbiviidud dumpinguvastaste uurimiste hiljutistele järeldustele, mis kinnitasid moonutuste olemasolu terasesektoris. Peale selle sisaldas taotlus teavet moonutuste kohta mitteraudmetallide sektoris, eelkõige nikli puhul, mis on oluline tooraine uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks osutati taotluses komisjoni aruandele oluliste moonutuste kohta Hiinas (22) (edaspidi „aruanne“), rõhutades eelkõige moonutusi tööjõuturul ja rahastamisele juurdepääsemisel.

(42)

Käesolevas uurimises uuris komisjon, kas Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina RVs.

(43)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on uurimisaluse toote tootmisel peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimatest terasetootjatest on riigi omandis. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „Tisco“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine (23)“. Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd. (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (24). Kuigi riigile kuuluvate äriühingute ja eraomandis olevate äriühingute nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad äriühingud (25). Ehkki 2016. aastal andsid kümme suurimat tootjat vaid ligikaudu 36 % tootmisharu kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest umbes kümnesse suurettevõttesse (26). Hiina valitsus kinnitas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, kui teatas terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (27). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (28).

(44)

Lisaks viidatakse terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 konkreetselt paljudele suurimatele tootjatele. Näiteks märgib Tisco oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine (29)“.

(45)

Kuna spiraalköiteseadiste sektor on väga killustatud ja enamik tootjaid on riigile kuuluvad ettevõtted, siis ei olnud uurimise käigus võimalik teha kindlaks riigile kuuluvate ja eraomandis olevate spiraalköiteseadisetootjate täpset suhtarvu.

(46)

Riigile kuuluvate ettevõtete suure osakaalu tõttu terasesektoris – teras on peamine tooraine spiraalköiteseadiste tootmisel – takistatakse isegi eraomandis olevatel ettevõtetel turutingimustel tegutsemist. Spiraalköiteseadiste sektoris on nii riigi kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 47–53.

(47)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei vaadeldud uurimises äriühinguid üksikult, sest spiraalköiteseadiste sektor on äärmiselt killustatud ning hõlmab peamiselt VKEsid.

(48)

Peale selle on spiraalköiteseadiste sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses.

(49)

Hiina valitsus peab terasetööstust, kus toodetav teras on spiraalköiteseadiste tootmisel peamine komponent, võtmetähtsusega tootmisharuks (30). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas on rõhutatud, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (31). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (32).

(50)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (33) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (34). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiat (35).

(51)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (36) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(52)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (37). Praegune ülevõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(53)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase kui spiraalköiteseadiste tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(54)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 40 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine terasesektoris ei mõjutaks spiraalköiteseadiste tootjaid.

(55)

Nagu eespool põhjenduses 40 samuti viidatud, mõjutavad spiraalköiteseadiste sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (spiraalköiteseadiste või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (38).

(56)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et spiraalköiteseadiste sektorit ei mõjuta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane ja samuti eespool põhjenduses 40 osutatud valitsuse sekkumine finantssüsteemi. Riigi oluline sekkumine finantssüsteemi mõjutab seega tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(57)

Samuti tuletab komisjon meelde, et spiraalköiteseadiste tootmiseks on vaja palju sisendeid. Hiina RV on üks suuremaid terase kui spiraalköiteseadiste tootmisprotsessis esmatähtsa tooraine tootjaid. Kui spiraalköiteseadiste tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(58)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada spiraalköiteseadiste omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis näitaks vastupidist.

(59)

Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvaid ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleva juhtumi puhul toetaksid või need ümber lükkaksid.

(60)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobilik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seepärast arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(61)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(62)

Nagu on selgitatud põhjendustes 34 ja 35, avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate kohta kaks toimikusse lisatud teadet: 20. oktoobri 2021. aasta esimene tootmistegureid käsitlev teade (edaspidi „esimene teade“) ja 7. veebruari 2022. aasta teine tootmistegureid käsitlev teade (edaspidi „teine teade“). Nendes teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis pooltelt nende asjaolude ja allikate kohta saadi. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda sobiva võrdlusriigina Türgit, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste olemasolu.

(63)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates pidas komisjon Maailmapanga andmetel Hiina RVga sarnase majanduse arengutasemega riikideks, kus uurimisalust toodet või uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet teadaolevalt toodetakse, Türgit ja Taid (see tähendab Maailmapank on kogurahvatulu alusel liigitanud nad kõik suurema keskmise sissetulekuga riikideks).

(64)

Taotluse esitajalt saadi teate kohta üks märkus. Taotluse esitaja nõustus, et mõlemad riigid on liigitatud suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Oma vastuses esimesele teatele märkis aga taotluse esitaja, et olles uurimisalust toodet aastakümneid tootnud ja müünud, ei olnud ta teadlik spiraalköiteseadiseid tootvatest äriühingutest Türgis ega Tais. Lisaks kinnitas taotluse esitaja, et omavahel aetakse segamini spiraalköitjad, see tähendab järgmise etapi tooted, ja spiraalköiteseadised, see tähendab köitja metallosa. Mis puudutab äriühinguid, keda komisjon esitles tootjatena Türgis ja Tais, siis märkis taotluse esitaja, et kõik 20. oktoobri teates loetletud äriühingud olid kirjatarvete tootjad, kes toodavad järgmise etapi toodet. Taotluse esitaja selgitas, et läbivaatamistaotluses oli ta valinud Türgi selle riigi suuruse ja majandusarengu tõttu, olles täiesti teadlik asjaolust, et Türgis spiraalköiteseadiseid ei toodeta. Seepärast oli ta välja pakkunud äriühingud, kellel on NACE Rev. 2 koodi 2599 põhjal sarnased tootmismeetodid, -tegurid ja -elemendid.

(65)

Kuna kõikide selliste riikide majandusarengu tase, kus uurimisalust toodet toodetakse, erineb Hiina RV omast, märkis komisjon, et ta kasutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks sobiva võrdlusriigi kindlaksmääramisel uurimisaluse tootega samasse üldisesse tootekategooriasse (NACE Rev. 2 koodi 2599 alla) kuuluva toote tootmist.

(66)

Lisaks kontrollis komisjon kaalutavate ja eespool nimetatud riikide puhul avalike andmete ja eelkõige NACE Rev. 2 koodiga 2599 hõlmatud üldkategooriasse kuuluvate tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust.

(67)

Komisjon uuris täiendavalt kõikide taotluse esitaja kindlakstehtud äriühingute (NACE Rev. 2 kood 2599) avalikult kättesaadavaid finantsandmeid. Kuigi need äriühingud ei tooda uurimisalust toodet, kasutavad nad oma tootmisprotsessides sarnaseid tootmistegureid. Komisjon leidis, et kuuest kindlakstehtud äriühingust tegutsevad NACE Rev. 2 koodi 2599 alusel ainult kaks, nimelt D S C Otomotiv ja Samet Kalip ve Madeni, mõlemad Türgis. Komisjon tuvastas, et kaks kindlakstehtud äriühingut olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis. Nende kahe äriühingu keskmisi näitajaid kasutades saadud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suhteliselt kõrget taset saab selgitada asjaoluga, et mõlemad äriühingud on oma vastavas sektoris suurtootjad. D S C Otomotiv varustab autotööstust ja Samet Kalip on oluline osaleja mööblifurnituuritööstuse ülemaailmsel turul. Igal juhul ei ole komisjon saanud mingit teavet, mis osutaks, et äriühingute D S C Otomotiv ja Samet Kalip müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei oleks mõistlikud selles sektoris, kus nad tegutsevad.

(68)

Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Türki. Impordiandmete analüüs näitas, et peamiste tootmistegurite importi Türki ei mõjutanud olulisel määral Hiina RVst ega ühestki teisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (41) I lisas loetletud riigist pärit import, ja seega sai Türgit kasutada sobiva võrdlusriigina.

(69)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid teises teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatses ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit.

(70)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi võrdlusriigiks sobivuse kohta. Märkusi ei esitatud.

(71)

Võimalike võrdlusriikide ja avalikkusele kättesaadavate andmetega sobivate äriühingute esialgne valik ei takista komisjonil täiendada või piiritleda seda valikut ja oma uuringuid hilisemas etapis, sealhulgas esitada uusi ettepanekuid võimalike võrdlusriikide kohta. Tootmistegureid käsitlevate teadete eesmärk ongi kutsuda huvitatud isikuid üles esitama märkusi komisjoni talituste esialgsete uuringute kohta ja pakkuma komisjoni talitustele põhjendatud juhul alternatiive edasiseks kaalumiseks. Teadetel on eraldi lisa, milles antakse asjaomastele isikutele juhised selle kohta, kuidas esitada teavet võimalike täiendavate võrdlusriikide ja/või äriühingute kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a osutatud eesmärgil.

(72)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(73)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele ja teda saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(74)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(75)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainete ja kõrvalsaadustega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Komisjon teatas, et moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks kasutab ta Türgi statistikaameti (42) andmeid.

(76)

Komisjon lisas arvutusse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutas komisjon ühe uurimises koostööd teinud ja vajaliku konkreetse teabe (43) esitanud liidu tootja, Koloman Handler Kft (edaspidi „KH“) finantsandmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.3.5.

(77)

Nagu on märgitud teises teates, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks põhjenduses 67 nimetatud valitud Türgi äriühingute finantsandmeid.

(78)

Tootmistegureid käsitleva kahe teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate loetelu, mida ta kavatses kasutada eesmärgiga koostada täielik loetelu kõikidest sisenditest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida Hiina RV tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Komisjon ei saanud tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(79)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema spiraalköiteseadiste tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel Euroopa tootjale KH. Hiina äriühingutelt esialgse uurimise käigus kogutud andmete ja Hiina spiraalköiteseadiste tootjate veebisaitidel kättesaadava teabe põhjal näib, et nende tootmisprotsess ja kasutatud materjalid on sarnased KH omadega.

(80)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil iga tootmisteguri kohta harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) kuuekohalistest koodidest täpsemad kaubakoodid.

(81)

Võttes arvesse KH-lt saadud kogu teavet ning asjaolu, et tootmistegurite normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavaid allikaid käsitleva kahe teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral HS-koodid.

Spiraalköiteseadiste tootmistegurid

(82)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hinnad, kasutas komisjon iga tooraine puhul, mida KH spiraalköiteseadiste tootmisel kasutab, alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud ja transpordikulud. Komisjon kontrollis teatatu kohaselt kasutatud tooraineid ja asjaomaseid tarbimismäärasid uurimisaluse toote valmistamisel. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina RVst ning määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, (44) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Pärast kõnealuse impordi väljajätmist olid impordistatistika andmed jätkuvalt piisavalt representatiivsed. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 60, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste olemasolu tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(83)

Et teha kindlaks tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahtude päritoluriigist (45). Sellele lisas komisjon riigisisese transpordi kulud kilogrammi kohta, mis arvutati tarnehinna alusel marsruudil Istanbul–Kapikule piiripunkt ja mis on esitatud Maailmapanga aruandes „Doing Business“ (46).

(84)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, tugines komisjon spiraalköiteseadiste tootmisel saadavate kõrvalsaaduste kindlaksmääramisel KH esitatud andmetele. Äriühing teatas ainult ühest kõrvalsaadusest, milleks on tinatatud malmi või terase jäätmed ja jäägid.

(85)

Kuna neid artikleid Türki ei impordita, otsis komisjon alternatiivset võrdlusaluse allikat. Andmebaasi GTA väljavõtte põhjal tegi komisjon kindlaks kõnealuse toote suurima eksportija maailmas – Ameerika Ühendriigid. Järgnevalt arvutati võrdlusalus kaalutud keskmise ühiku ekspordihinnana mahalaadimisel (CIF-hind pluss imporditollimaksud riikides, kuhu Ameerika Ühendriikidest imporditakse), lähtudes Ameerika Ühendriikide ekspordist ülejäänud maailma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(86)

Tööjõukulude võrdlusaluse määramiseks kasutas komisjon avalikult kättesaadavat Türgi riiklikku statistikat, mis hõlmab tööandjate makse ja lõivusid (47).

(87)

Komisjon kasutas arvutuste alusena statistikat Turkstati andmeportaalist, kus on esitatud aastate lõikes üksikasjalik teave eri majandussektorite tööjõu tunnikulu kohta. Komisjon kasutas NACE Rev.2 koodi C.25 („Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed“) kohta teatatud võrdlusnäitajat.

(88)

Elektrienergia võrdlusaluse määramiseks kasutas komisjon Türgi riikliku statistikaameti (edaspidi „Turkstat“) veebilehel avaldatud tööstuse elektrihindu tarbimisvahemike lõikes (48).

(89)

Komisjon kasutas kättesaadavat elektrihinda Turkstati andmeportaalis, kus on esitatud elektri poole aasta keskmised ühikuhinnad. Komisjon kasutas võrdlusalusena läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud elektri tööstuslikku hinda.

(90)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et võtta arvesse ka kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(91)

Eespool põhjenduses 81 nimetatud tootmistegurite põhjal arvutas komisjon tootmise üldkulud. Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna KH teatatud tootmiskuludega. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(92)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi puhul kasutas komisjon kahe põhjenduses 67 loetletud Türgi tootja finantsandmeid. Kõigepealt määras komisjon kindlaks mõlema tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendi, millest on maha arvatud müüdud kaupade kulu. Seejärel määrati kindlaks keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning keskmine kasum (kaalutud äriühingute käibega) võrdlusriigis. Nende äriühingute avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

(93)

Eespool kirjeldatud võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon normaalväärtuse järgmise metoodika põhjal.

(94)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille KH oli esitanud iga tootmisteguri (toorained, tööjõud ja energia) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Türgi puhul kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.4.

(95)

Selleks et teha kindlaks tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulude protsendimäära, mis määrati kindlaks põhjenduses 90 kirjeldatud viisil.

(96)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjenduses 95 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 92 selgitatud viisil. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, väljendatud protsendina müüdud kaupade kuludest, olid vastavalt 31,3 % ja 24,7 %.

(97)

Põhjendustes 93–96 kirjeldatud viisil arvutatud normaalväärtust vähendati kõrvalsaaduste moonutamata väärtuse võrra. Kõrvalsaaduste moonutamata väärtuse kindlaksmääramiseks korrutati KH teatatud müüdud kogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle moonutamata ühikuhinnaga, mis tehti kindlaks Türgi puhul, nagu on kirjeldatud punktis 3.3.4.2 eespool.

(98)

Teatavate toodete suhtes kohaldab Hiina RV ekspordi korral käibemaksu tagastamise poliitikat ainult osaliselt. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, korrigeeritakse normaalväärtust ülespoole uurimisaluse toote ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud. Hiina maksu- ja tolliameti veebisaidil kättesaadavatest andmetest ning Transcustomsi andmetest (49) nähtus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei tagastatud spiraalköiteseadiste ekspordilt kogutud käibemaksu täielikult. Seepärast kohandati lõplikku normaalväärtust vastavalt 3 % võrra ülespoole.

(99)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, kohaldatakse normaalväärtust kogu riigi kohta.

(100)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, siis määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(101)

Eurostati andmetel imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst spiraalköiteseadiseid ainult 356 000 ühikut. See kogus on ebaoluline mitte ainult liidu kogutarbimist arvestades, vaid ka kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi liidus väga suurt arvu erinevaid spiraalköiteseadiste tüüpe, nagu on selgitatud põhjenduses 26. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei ole komisjon teadlik tootevalikust sellise väikese impordimahu puhul. Nendel põhjustel järeldas komisjon, et selline väike maht ei anna piisavat alust teha järeldust dumpingu jätkumise kohta, ja uuris dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(102)

Lähtudes põhjenduses 101 esitatud järeldusest, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: dumpingu olemasolu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi põhjal, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs ja liidu turu atraktiivsus.

(103)

GTA impordistatistika põhjal tegi komisjon kindlaks neli suurimat Hiina RVst spiraalköiteseadiste importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Malaisia ja Vietnam (50). Nende nelja riigi import moodustas 61 % uurimisaluse toote Hiinast pärit „ülemaailmsest“ impordist.

(104)

Seoses Hiina spiraalköiteseadiste ekspordiga nendele neljale põhiturule tehti dumpinguarvutused allpool kirjeldatud metoodika järgi.

(105)

Hiina RVst kolmandatesse riikidesse suunatud dumpingu hindamiseks kasutas komisjon normaalväärtust, mis arvutati põhjendustes 93–99 kirjeldatud viisil.

(106)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, hinnati tõenäolist ekspordihinda liitu, analüüsides GTA asjakohase riigipõhise impordistatistika põhjal Hiina ekspordihindu kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(107)

Malaisia ja Vietnam teatasid oma impordi väärtuse ainult CIF-hinna tasandil. Seepärast kohandas komisjon teatatud väärtused FOB-tasandile, arvates maha veo- ja kindlustuskulud (51). Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide puhul ei olnud sellist kohandamist vaja, sest kättesaadavad olid impordi väärtused FOB-tasandil.

(108)

Teise sammuna kohandati kõigi nelja riigi impordi FOB-tasandi väärtused tehasehindade tasandile, arvates maha siseriikliku transpordi kulud Hiinas (52).

(109)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasehindade põhjal.

(110)

Eespool nimetatud võrdlusest nähtus, et nendesse nelja riiki suunatud Hiina ekspordi puhul on üleriigilised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina nende vastavatest CIF-väärtustest, (53) järgmised.

(111)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil iga eespool nimetatud riigi puhul tuvastatud keskmise ekspordihinna põhjal on dumpingumarginaal võrreldes punktis 3.3.6 kindlaks tehtud normaalväärtusega üle 20 %. See näitab, et kui Hiina RVst pärit import saabuks liitu kõnealusel tasemel, toimuks selline import dumpinguhinnaga.

(112)

Vaba tootmisvõimsus Hiinas, mis aegumise läbivaatamise taotluse kohaselt on hinnanguliselt 375 miljonit ühikut, ületab enam kui seitsmekordselt liidu tarbimist, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 40–60 miljonit ühikut. Hiina tootmisvõimsus on viimasel kümnendil märkimisväärselt kasvanud ja on praegu ligikaudu 830 miljonit ühikut, mis on oluliselt suurem riigi praegusest toodangust (455 miljonit ühikut).

(113)

Eespool kirjeldatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada spiraalköiteseadiste tootmiseks, et neid meetmete aeguda laskmise korral liitu eksportida.

(114)

GTA andmete kohaselt eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele hindadega, mis olid 1,2–32,5 % madalamad liidu tootjate keskmistest müügihindadest liidu turul. Seda hinnataset arvesse võttes võib liitu eksportimine Hiina eksportijate jaoks atraktiivne olla, sest meetmete aegumine võimaldaks neil müüa kõrgemate hindadega kui need, millega nad praegu teistesse riikidesse ekspordivad, kuid mis on siiski madalamad ELi tootmisharu hindadest.

(115)

Liidu turg on Hiina tootjate jaoks atraktiivne ka oma suuruse tõttu, sest aegumise läbivaatamise taotluse kohaselt on see teatavat liiki spiraalköiteseadiste suurim turg maailmas.

(116)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidis komisjon, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, siis on dumpingu kordumine väga tõenäoline. Dumpingu kordumise suurele tõenäosusele juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, osutavad nii Hiina RV puhul kindlaks tehtud normaalväärtuse tase, kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnatase, liidu turu atraktiivsus kui ka märkimisväärse tootmismahu olemasolu Hiina RVs.

(117)

Uurimisperioodil tootsid liidus samasugust toodet kaks tootjat: Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (Oroszlány, Ungari) ja I.M.L. Industria Meccanica Lombarda S.r.l. (Offanengo, Itaalia). Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(118)

Mõlemad tootjad (esimene neist on taotluse esitaja) tegid uurimises koostööd. Kuna üheskoos esindasid mõlemad äriühingud liidu spiraalköiteseadiste kogutootmist uurimisperioodil, käsitatakse neid liidu tootmisharu esindajatena alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(119)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang ligikaudu [40 000 – 60 000] ühikut (54). Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe tootja küsimustikuvastuste põhjal. Kuna mikro- ja makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks kahe liidu tootja andmete põhjal, esitati andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks vahemikena.

(120)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks a) liidu tootmisharu liidu turule suunatud samasuguse toote kontrollitud müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad teatasid oma vastavates küsimustikuvastustes, ja b) Eurostati teatatud spiraalköiteseadiste impordimahtude põhjal (TARICi tasand) liidu turule, konverteerituna ühikuteks. Komisjon tegi määruse (EL) 2016/703 jõustumise ajal kehtinud TARICi nomenklatuuri raames kindlaks kaks spiraalköiteseadiste rühma:

(121)

Eurostatis on spiraalköiteseadiste puhul kasutatav mõõtühik kaal (kg). Komisjon arvutas mõlema eespool nimetatud spiraalköiteseadiste rühma kohta välja teisendusteguri, tuginedes liidu tootmisharu kontrollitud tootmisandmetele. Komisjon kasutas sel viisil arvutatud teisendustegureid, et teha kindlaks asjaomane impordimaht ühikutena.

(122)

Nimetatud teisendustegurite arvutamist on nõuetekohaselt selgitatud toimikusse lisatud teates (55). Selles teates esitas komisjon kahe teisendusteguri arvutamiseks kasutatud andmete allikad (liidu tootmisharu kaalu ja ühikutena esitatud müügiandmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) ja rakendatud metoodika (mõlema tooterühma liidus toimunud müügi kogukaal jagatuna vastava ühikute arvuga). Kõnealuse toimikusse lisatud teate kohta märkusi ei esitatud.

(123)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine liidu turul

(124)

Läbivaatamisest nähtus, et spiraalköiteseadiste tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 31 % ehk ligikaudu 70–90 miljonilt ühikult 2017. aastal 40–60 miljoni ühikuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (56).

(125)

Liidu tarbimise jätkuv vähenemine on selgitatav digiüleminekuga. Liidu tootmisharu usub aga, et digiülemineku mõju on jõudnud lõppetappi ja et turg järk-järgult stabiliseerub, eelkõige põhiturgude, see tähendab koolide ja näidiste turgude puhul. Peale selle kaasnes COVID-19 puhanguga 2020. aastal nõudluse täiendav ajutine vähenemine kõnealusel aastal.

(126)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati statistika põhjal, nagu on nõuetekohaselt selgitatud eespool põhjenduses 120. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi importi liidu tarbimisega, nagu on esitatud tabelis 1.

(127)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Müügimaht ja turuosa

(128)

Hiina RVst pärit spiraalköiteseadiste impordi maht oli kogu vaatlusalusel perioodil väga madalal tasemel ja selle turuosa kõikus 1 % ümber.

(129)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja arvestades Hiina RVst liitu imporditud väga väikeseid koguseid, nagu on selgitatud põhjenduses 101, ei olnud võimalik läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta usaldusväärseid impordihindu kindlaks määrata ja seepärast ei olnud võimalik hinna allalöömist mõtestatult arvutada.

(130)

Neid asjaolusid arvestades võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst pärit impordi põhjustatud hinna allalöömise kindlakstegemiseks

(131)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitab hinna allalöömist kuni 32,5 % ulatuses, sõltuvalt kasutatud hindadest põhilistel eksporditurgudel. Meetmete aeguda laskmise korral eeldatakse sarnast hinna allalöömise taset liidu turul.

(132)

Komisjon kohaldas impordi mahu ja hindade kindlakstegemise suhtes sama metoodikat kui Hiina RV puhul (vt põhjendus 126).

(133)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Import kolmandatest riikidest

(134)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul olid peamised riigid, kust spiraalköiteseadiseid liitu eksporditi, India ja Kambodža. Nendest riikidest pärit impordi turuosad olid kogu vaatlusaluse perioodi vältel märkimisväärsed, jäädes vahemikku 10–16 %. Tuleb aga ka tähele panna, et Indiast ja Kambodžast pärit impordi maht ja turuosa vähenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt. Langesid ka selle impordi hinnad ja liidu tootmisharu ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealust importi müüakse liidu turul dumpinguhinnaga.

(135)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import on ebaoluline. Turult on peaaegu kadunud Tai, kes kunagi oli suuruselt teine liitu eksportija.

(136)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avalduva mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(137)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, ei kasutatud liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. Seetõttu ei eristanud komisjon kahju kindlaksmääramisel makromajanduslikke ja mikromajanduslikke näitajaid, sest kõik liidu tootjad tegid läbivaatamises koostööd.

(138)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks oli vajalik esitada teave kahe liidu tootja kohta vahemikena. Täpsete andmete esitamine võimaldaks kummalgi liidu tootjal arvutada teise tootja täpsed tootmisnäitajad ja esineks oht, et seda suudaksid teha ka teised turuandmeid omavad turuosalised.

(139)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(140)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 22 %. See suundumus järgis tarbimise suundumust, kuigi liidu tootmisharu toodangu vähenemine oli väiksem kui tarbimise vähenemine. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr samuti 22 %, sest tootmisvõimsus püsis stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendamise määr langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rekordmadalale tasemele (absoluutnäitajates 50–60 %).

(141)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa