ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 167

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
24. juuni 2022


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO TOLLIKONVENTSIOONI (TIR-KONVENTSIOON, 1975) MUUDATUSED

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2022/972, 17. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2283, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

10

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/973, 14. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1009, kehtestades kriteeriumid kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta ( 1 )

29

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/974, 16. juuni 2022, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Cidre du Perche / Perche (KPN)

34

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/975, 17. märts 2022, millega muudetakse delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid seoses nimetatud määruse artikli 14 lõikes 2 sätestatud üleminekukorra kehtivusaja pikendamisega, ja muudetakse delegeeritud määruses (EL) 2021/2268 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäeva osas ( 1 )

35

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/976, 22. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi ( 1 )

38

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/977, 22. juuni 2022, millega kiidetakse heaks kaks uue eksportiva tootja režiimi taotlust seoses Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmetega pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/325

55

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/978, 23. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

58

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/979, 22. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

88

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/980, 23. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 75/2013 suhkrusektori täiendavate imporditollimaksude osas

91

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/981, 23. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/546, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

93

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/982, 16. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel ettepanekute esitamist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I ja II liite muutmiseks, pidades silmas CITESi konventsiooni osaliste konverentsi 19. istungjärku, ning CITESi III liitesse kantavate liikide kohta

95

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/983, 17. juuni 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogus seoses harmoneeritud süsteemi komitee kodukorra muudatuste eelnõu heakskiitmisega

100

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/984, 22. juuni 2022, millega tunnistatakse Hiina Rahvavabariigi õigusraamistik, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kellele on antud luba kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente pankadevahelisel turul ja kelle üle teeb järelevalvet Hiina Rahvapank, samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega ( 1 )

103

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/985, 22. juuni 2022, keskseid vastaspooli käsitleva Iisraeli õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega ( 1 )

108

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/986, 23. juuni 2022, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini kasutamine tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

111

 

 

SUUNISED

 

*

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2022/987, 2. mai 2022, millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (EKP/2022/17)

113

 

*

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2022/988, 2. mai 2022, millega muudetakse suunist (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (EKP/2022/18)

131

 

*

Euroopa keskpanga suunis (EL) 2022/989, 2. mai 2022, millega muudetakse suunist (EL) 2021/975 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (EKP/2014/31) (EKP/2022/19)

135

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Eli-Jordaania assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2022, 2. juuni 2022, mis käsitleb ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteete [2022/990]

140

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1


TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO TOLLIKONVENTSIOONI (TIR-KONVENTSIOON, 1975) MUUDATUSED

Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.91.2022.TREATIES-XI.A.16 jõustuvad 25. juunil 2022 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused.

Artikli 18 rida 3

sõna „neli“ asendatakse sõnaga „kaheksa“;

Lisatakse uus lõik: „Toll võib piirata oma territooriumil lähte- (või siht-) tolliasutuste maksimaalset arvu, et see oleks väiksem kui seitse, kuid mitte väiksem kui kolm.“

1. lisa, VARIANT 1, esikaane sisekülg 2: TIR-märkmiku näidis, „Règles relatives à l’utilisation du carnet TIR“, punkt 5:

sõna „quatre“ asendatakse sõnaga „huit“;

1. lisa, VARIANT 1, esikaane sisekülg 3: TIR-märkmiku näidise variant 1, „Rules regarding the use of the TIR Carnet“, punkt 5:

sõna „four“ asendatakse sõnaga „eight“;

1. lisa, VARIANT 1, TIR-märkmiku näidise lk 5 (valge), kviitung nr 1:

praegune kviitung nr 1 asendatakse järgmisega(1)

1. lisa, VARIANT 1, TIR-märkmiku näidise variandi 1 lk 6 (roheline), kviitung nr 2:

praegune kviitung nr 2 asendatakse järgmisega  (2):

1. lisa, VARIANT 2, esikaane sisekülg 2: TIR-märkmiku näidis, „Règles relatives à l’utilisation du carnet TIR“, punkt 5:

sõna „quatre“ asendatakse sõnaga „huit“;

1. lisa, VARIANT 2, esikaane sisekülg 3: TIR-märkmiku näidise variant 1, „Rules regarding the use of the TIR Carnet“, punkt 5:

sõna „four“ asendatakse sõnaga „eight“;

1. lisa, VARIANT 2, TIR-märkmiku näidise lk 12 (valge), kviitung nr 1:

praegune kviitung nr 1 asendatakse järgmisega  (3):

1. lisa, VARIANT 2, TIR-märkmiku näidise lk 13 (roheline), kviitung nr 2:

praegune kviitung nr 2 asendatakse järgmisega  (4):

6. lisa, uus selgitav märkus artikli 18 kohta

Lisatakse järgmine uus selgitav märkus 0.18.3:

0.18.3

Konventsiooniosalised teevad teabe selliste piirangute kohta avalikult kättesaadavaks ning teavitavad TIR-juhatust, sealhulgas TIR-sekretariaadi poolt TIR-juhatuse järelevalve all selleks välja töötatud elektrooniliste rakenduste nõuetekohase kasutamise teel.

GOODS MANIFEST

Image 1

Image 2

GOODS MANIFEST

Image 3

Image 4

GOODS MANIFEST

Image 5

Image 6

GOODS MANIFEST

Image 7

Image 8


(1)  Vt käesoleva dokumendi lk 2 ja 3.

(2)  Vt käesoleva dokumendi lk 4 ja 5.

(3)  Vt käesoleva dokumendi lk 6 ja 7.

(4)  Vt käesoleva dokumendi lk 8 ja 9.


MÄÄRUSED

24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/972,

17. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2283, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Et tagada teatavate liidus alatoodetud põllumajandus- ja tööstustoodete piisav ja katkestusteta tarnimine ning seeläbi vältida kõnealuste toodete turu häireid, avati nõukogu määrusega (EL) 2021/2283 (1) nende toodete ühepoolsed liidu tariifikvoodid (edaspidi „kvoodid“). Kõnealuste kvootidega hõlmatud tooteid võib importida liitu vähendatud tollimaksumääraga või nullmääraga.

(2)

Kuna liidu huvides on tagada teatavate tööstustoodete piisav tarnimine ning võttes arvesse asjaolu, et identseid, samaväärseid või asendustooteid ei toodeta liidus piisavas koguses, on vaja avada uued tollimaksu nullmääraga kvoodid järjekorranumbritega 09.2819, 09.2839, 09.2855, 09.2857 ja 09.2702 kõnealuste toodete asjakohastele kogustele.

(3)

Kuna järjekorranumbritega 09.2583 ja 09.2876 kvootide kohaldamisala ei ole enam piisav, et täita liidu ettevõtjate vajadusi, tuleks kõnealuste kvootidega hõlmatud toodete kirjeldust muuta. Seepärast tuleks kõnealuste toodete suhtes kohaldatavat TARICi koodi muuta.

(4)

Kuna järjekorranumbritega 09.2637, 09.2679 ja 09.2740 kvootide säilitamine ei ole enam liidu huvides, tuleks need kvoodid alates 1. juulist 2022 sulgeda.

(5)

Selguse huvides ning võttes arvesse tehtavaid muudatusi, tuleks määruse (EL) 2021/2283 lisa asendada.

(6)

Selleks et vältida kvoodisüsteemi kohaldamise katkemist ning täita komisjoni ühepoolsete tariifide peatamist ja tariifikvoote käsitlevas 13. detsembri 2011. aasta teatises esitatud suuniseid, tuleks käesoleva määrusega ettenähtud asjaomaste toodete kvootide muudatusi kohaldada alates 1. juulist 2022. Käesolev määrus peaks seetõttu jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/2283 lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 17. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  Nõukogu 20. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2283, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1388/2013 (ELT L 458, 22.12.2021, lk 33).


LISA

„LISA

Jrk nr

CN-kood

TARIC

Kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht

Kvoodi tollimaksu määr

09.2849

ex 0710 80 69

10

Valmistoitude tootmiseks ettenähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist Auricularia polytricha  (1)  (2)

1.1.–31.12

700 tonni

0 %

09.2664

ex 2008 60 39

30

Maguskirsid piirituselisandiga, suhkrusisaldusega mitte üle 9 % massist, läbimõõduga mitte üle 19,9 mm, kiviga, kasutamiseks šokolaaditoodetes (1)

1.1.–31.12

1 000 tonni

10 %

09.2913

ex 2401 10 35

ex 2401 10 70

ex 2401 10 95

ex 2401 10 95

ex 2401 10 95

ex 2401 20 35

ex 2401 20 70

ex 2401 20 95

ex 2401 20 95

ex 2401 20 95

91

10

11

21

91

91

10

11

21

91

Valmislõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete valmistamisel (1)

1.1.–31.12

6 000 tonni

0 %

09.2828

2712 20 90

 

Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist

1.1.–31.12

100 000 tonni

0 %

09.2600

ex 2712 90 39

10

Toorparafiin (CAS RN 64742-61-6)

1.1.–31.12

100 000 tonni

0 %

09.2578

ex 2811 19 80

50

Sulfamiidhape (CAS RN 5329-14-6) puhtusega vähemalt 95 % massist, millele võib olla lisatud kuni 5 % paakumisvastast ainet ränidioksiidi (CAS RN 112926-00–8)

1.1.–31.12

27 000 tonni

0 %

09.2928

ex 2811 22 00

40

Ränidioksiidtäidis graanulite kujul, ränidioksiidi sisaldusega vähemalt 97 % massist

1.1.–31.12

1 700 tonni

0 %

09.2806

ex 2825 90 40

30

Volframtrioksiid, sealhulgas sinine volframoksiid (CAS RN 1314-35-8 või CAS RN 39318-18-8)

1.1.–31.12

12 000 tonni

0 %

09.2819

ex 2833 25 00

30

Vaskhüdroksiidsulfaadi (Cu4(OH)6(SO4)) hüdraat (CAS RN 12527-76-3) puhtusega vähemalt 98 massiprotsenti

1.7.-31.12.

120 000 kg

0 %

09.2872

ex 2833 29 80

40

Tseesiumsulfaat (CAS RN 10294-54-9) tahkel kujul või vesilahusena, mis sisaldab üle 48 massiprotsendi, kuid mitte üle 52 massiprotsendi tseesiumsulfaati

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2567

ex 2903 22 00

10

Trikloroetüleen (CAS RN 79-01-6) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

1.1.–31.12

11 885 000 kg

0 %

09.2837

ex 2903 79 30

20

Bromoklorometaan (CAS RN 74-97-5)

1.1.–31.12

600 tonni

0 %

09.2933

ex 2903 99 80

30

1,3-diklorobenseen (CAS RN 541-73-1)

1.1.–31.12

2 600 tonni

0 %

09.2700

ex 2905 12 00

10

Propaan-1-ool (propüülalkohol) (CAS RN 71-23-8)

1.1.–31.12

15 000 tonni

0 %

09.2830

ex 2906 19 00

40

Tsüklopropüülmetanool (CAS RN 2516-33-8)

1.1.–31.12

20 tonni

0 %

09.2851

ex 2907 12 00

10

O-kresool (CAS RN 95-48-7) puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist

1.1.–31.12

20 000 tonni

0 %

09.2704

ex 2909 49 80

20

2,2,2',2'-tetrakis(hüdroksümetüül)-3,3'-oksüdipropaan-1-ool (CAS RN 126-58-9)

1.1.–31.12

500 tonni

0 %

09.2565

ex 2914 19 90

70

Kaltsiumatsetüülatsetonaat (CASi nr 19372-44-2) puhtusega vähemalt 95 massiprotsenti

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2852

ex 2914 29 00

60

Tsüklopropüül metüülketoon (CAS RN 765-43-5)

1.1.–31.12

300 tonni

0 %

09.2638

ex 2915 21 00

10

Äädikhape (CAS RN 64-19-7) puhtusega vähemalt 99 % massist

1.1.–31.12

1 000 000 tonni

0 %

09.2702

2915 32 00

 

Vinüülatsetaat (CAS RN 108-05-4)

1.7.-31.12.

225 000 tonni

0 %

09.2728

ex 2915 90 70

85

Etüültrifluoroatsetaat (CAS RN 383-63-1)

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2665

ex 2916 19 95

30

Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (CAS RN 24634-61-5)

1.1.–31.12

8 250 tonni

0 %

09.2684

ex 2916 39 90

28

2,5-dimetüülfenüülatsetüülkloriid (CAS RN 55312-97-5)

1.1.–31.12

700 tonni

0 %

09.2599

ex 2917 11 00

40

Dietüültoksalaat (CASi nr 95-92-1)

1.1.–31.12

500 tonni

0 %

09.2769

ex 2917 13 90

10

Dimetüülsebatsaat (CAS RN 106-79-6)

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2634

ex 2917 19 80

40

Dodekaandihape (CAS RN 693-23-2), puhtusega vähemalt 98,5 % (massiprotsent)

1.1.–31.12

8 000 tonni

0 %

09.2808

ex 2918 22 00

10

O-atsetüülsalitsüülhape (CAS RN 50-78-2)

1.1.–31.12

120 tonni

0 %

09.2646

ex 2918 29 00

75

Oktadetsüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat (CAS RN 2082-79-3),

millest üle 99 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 500 μm ja

mille sulamispunkt on 49–54 °C,

kasutatakse PVC pulbrisegupõhise (pulbrid või pressides saadud graanulid) töötlemisstabilisaatori valmistamisel (1)

1.1.–31.12

380 tonni

0 %

09.2647

ex 2918 29 00

80

Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat) (CAS RN 6683-19-8)

millest üle 75 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 250 μm ja üle 99 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 500 μm ning ja

mille sulamispunkt on 110–125 °C,

kasutatakse PVC pulbrisegupõhise (pulbrid või pressides saadud graanulid) töötlemisstabilisaatori valmistamisel (1)

1.1.–31.12

140 tonni

0 %

09.2975

ex 2918 30 00

10

Bensofenoon-3,3’,4,4’-tetrakarboksüüldianhüdriid (CAS RN 2421-28-5)

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2688

ex 2920 29 00

70

Tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)fosfit (CAS RN 31570-04-4)

1.1.–31.12

6 000 tonni

0 %

09.2598

ex 2921 19 99

75

Oktadetsüülamiin (CASi nr 124-30-1)

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2649

ex 2921 29 00

60

Bis(2-dimetüülaminoetüül)(metüül)amiin (CAS RN 3030-47-5)

1.1.–31.12

1 700 tonni

0 %

09.2682

ex 2921 41 00

10

Aniliin (CAS RN 62-53-3) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

1.1.–31.12

150 000 tonni

0 %

09.2617

ex 2921 42 00

89

4-fluoro-N-(1-metüületüül)benseenamiin (CAS RN 70441-63-3)

1.1.–31.12

500 tonni

0 %

09.2602

ex 2921 51 19

10

o-fenüleendiamiin (CAS RN 95-54-5)

1.1.–31.12

1 800 tonni

0 %

09.2563

ex 2922 41 00

20

L-lüsiinvesinikkloriid (CASi nr 657-27-2) või L-lüsiini vesilahus (CASi nr 56-87-1), mis sisaldab L-lüsiini vähemalt 50 massiprotsenti

1.7.-31.12.

122 500 tonni

0 %

09.2592

ex 2922 50 00

25

L-treoniin (CAS RN 72-19-5)

1.1.–31.12

166 000 tonni

0 %

09.2575

ex 2923 90 00

87

(3-kloro-2-hüdroksüpropüül)trimetüülammooniumkloriid (CAS RN 3327-22-8) vesilahusena, mis sisaldab 65–71 massiprotsenti (3-kloro-2-hüdroksüpropüül)trimetüülammooniumkloriidi

1.1.–31.12

19 000 tonni

0 %

09.2854

ex 2924 19 00

85

3-jodoprop-2-üün-1-üülbutüülkarbamaat (CAS RN 55406-53-6)

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2874

ex 2924 29 70

87

Paratsetamool (INN) (CAS RN 103-90-2)

1.1.–31.12

20 000 tonni

0 %

09.2742

ex 2926 10 00

10

Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1), kasutatakse grupi 55 ja rubriigi 6815 kaupade valmistamisel (1)

1.1.–31.12

60 000 tonni

0 %

09.2583

ex 2926 10 00

30

Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1), kasutatakse rubriikide 2921 , 2924 , 3903 , 3906 , 3908 , 3911 ja 4002 kaupade tootmiseks (1)

1.7.-31.12

20 000 tonni

0 %

09.2856

ex 2926 90 70

84

2-nitro-4-(trifluorometüül)bensonitriil (CAS RN 778-94-9)

1.1.–31.12

900 tonni

0 %

09.2708

ex 2928 00 90

15

Monometüüllhüdrasiin (CAS RN 60-34-4) vesilahusena, mis sisaldab 40 ± 5 massiprotsenti monometüüllhüdrasiini

1.1.–31.12

900 tonni

0 %

09.2581

ex 2929 10 00

25

1,5-naftüleendiisotsüanaat (CAS RN 3173-72-6) puhtusega vähemalt 90 % massist

1.1.–31.12

300 tonni

0 %

09.2685

ex 2929 90 00

30

Nitroguanidiin (CAS RN 556-88-7)

1.1.–31.12

6 500 tonni

0 %

09.2597

ex 2930 90 98

94

Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]disulfiid (CASi nr 56706-10-6)

1.1.–31.12

6 000 tonni

0 %

09.2596

ex 2930 90 98

96

2-kloro-4-(metüülsulfonüül)-3-((2,2,2-trifluoroetoksü)metüül)bensoehape (CASi nr 120100-77-8)

1.1.–31.12

300 tonni

0 %

09.2580

ex 2931 90 00

75

Heksadetsüültrimetoksüsilaan (CAS RN 16415-12-6) puhtusega vähemalt 95 % massist, kasutatakse polüetüleeni valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

165 tonni

0 %

09.2842

2932 12 00

 

2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd)

1.1.–31.12

10 000 tonni

0 %

09.2696

ex 2932 20 90

25

Dekaan-5-oliid (CAS RN 705-86-2)

1.1.–31.12

6 000 kg

0 %

09.2697

ex 2932 20 90

30

Dodekaan-5-oliid (CAS RN 713-95-1)

1.1.–31.12

6 000 kg

0 %

09.2812

ex 2932 20 90

77

Heksaan-6-oliid (CAS RN 502-44-3)

1.1.–31.12

4 000 tonni

0 %

09.2858

2932 93 00

 

Piperonaal (CAS RN 120-57-0)

1.1.–31.12

220 tonni

0 %

09.2839

ex 2933 39 99

09

2-(2-püridüül)etanool (CAS RN 103-74-2) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

1.7.-31.12.

350 tonni

0 %

09.2673

ex 2933 39 99

43

2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin-4-ool (CAS RN 2403-88-5)

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2880

ex 2933 59 95

39

Ibrutiniib (INN) (CAS RN 936563-96-1)

1.1.–31.12

5 tonni

0 %

09.2860

ex 2933 69 80

30

1,3,5-tris[(3-(dimetüülamino)propüül]heksahüdro-1,3,5-triasiin (CAS RN 15875-13-5)

1.1.–31.12

600 tonni

0 %

09.2566

ex 2933 99 80

05

1,4,7,10-tetraasatsüklododekaan (CASi nr 294-90-6) puhtusega vähemalt 96 massiprotsenti

1.1.–31.12

60 tonni

0 %

09.2658

ex 2933 99 80

73

5-(atsetoatsetüülamino)bensimidasoloon (CAS RN 26576-46-5)

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2593

ex 2934 99 90

67

5-klorotiofeen-2-karboksüülhape (CAS RN 24065-33-6)

1.1.–31.12

45 000 kg

0 %

09.2675

ex 2935 90 90

79

4-[[(2-metoksübensoüül)amino]sulfonüül]bensoüülkloriid (CAS RN 816431-72-8)

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2710

ex 2935 90 90

91

2,4,4-trimetüülpentaan-2-amiinium (3R,5S,6E)-7-{2-[(etüülsulfonüül) amino]-4-(4-fluorofenüül)-6-(propaan-2-üül)pürimidiin-5-üül}-3,5- dihüdroksühept-6-enoaat (CAS RN 917805-85-7)

1.1.–31.12

5 000 kg

0 %

09.2945

ex 2940 00 00

20

D-ksüloos (CAS RN 58-86-6)

1.1.–31.12

400 tonni

0 %

09.2686

ex 3204 11 00

75

Värvaine C.I. Disperse Yellow 54 (CAS RN 7576-65-0 ) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Disperse Yellow 54 sisaldus on üle 99 % massist

1.1.–31.12

250 tonni

0 %

09.2676

ex 3204 17 00

14

Värvainel C.I. Pigment Red 48:2 (CAS RN 7023-61-2) põhinevad preparaadid, mis sisaldavad kõnealust värvainet vähemalt 60 massiprotsenti, kuid alla 85 massiprotsendi

1.1.–31.12

50 tonni

0 %

09.2698

ex 3204 17 00

30

Värvaine C.I. Pigment Red 4 (CAS RN 2814-77-9) ja selle alusel valmistised, mis sisaldavad värvainet C.I. Pigment Red 4 vähemalt 60 % massist

1.1.–31.12

150 tonni

0 %

09.2659

ex 3802 90 00

19

Kaltsineeritud soodaga läbikuumutatud diatomiit

1.1.–31.12

35 000 tonni

0 %

09.2908

ex 3804 00 00

10

Naatriumlignosulfonaat (CAS RN 8061-51-6)

1.1.–31.12

40 000 tonni

0 %

09.2889

3805 10 90

 

Sulfaattärpentin

1.1.–31.12

25 000 tonni

0 %

09.2935

ex 3806 10 00

10

Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped

1.1.–31.12

280 000 tonni

0 %

09.2832

ex 3808 92 90

40

Vesidispersioonvalmistis, mis sisaldab 38–50 massiprotsenti püritioontsinki (INN) (CAS RN 13463-41-7)

1.1.–31.12

500 tonni

0 %

09.2876

ex 3811 29 00

57

Lisaained, mis koosnevad difenüülamiini ja hargahelaga noneenide reaktsiooni saadustest ja mis sisaldavad:

20–50 massiprotsenti 4-monononüüldifenüülamiini, ning

50–80 massiprotsenti 4,4’-dinonüüldifenüülamiini,

kokku kuni 15 massiprotsenti 2,4-dinonüüldifenüülamiini ja 2,4’-dinonüüldifenüülamiini,

kasutatakse määrdeõlide tootmiseks (1)

1.1.–31.12

900 tonni

0 %

09.2814

ex 3815 90 90

76

Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator

1.1.–31.12

3 000 tonni

0 %

09.2644

ex 3824 99 92

77

Valmistis, mis sisaldab

55–78 % dimetüülglutaraati (CAS RN 1119-40-0),

10–30 % dimetüüladipaati (CAS RN 627-93-0) ning

kuni 35 % dimetüülsuktsinaati (CAS RN 106-65-0)

1.1.–31.12

10 000 tonni

0 %

09.2681

ex 3824 99 92

85

Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]sulfiidide segu (CAS RN 211519-85-6)

1.1.–31.12

9 000 tonni

0 %

09.2650

ex 3824 99 92

87

Atsetofenoon (CAS RN 98-86-2) puhtusega 60–90 massiprotsenti

1.1.–31.12

2 000 tonni

0 %

09.2829

ex 3824 99 93

43

Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused:

vaikhappe sisaldus kuni 30 % massist,

happearv kuni 110 ja

sulamistemperatuur 100° C või rohkem

1.1.–31.12

1 600 tonni

0 %

09.2907

ex 3824 99 93

67

Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab

steroole vähemalt 75 % massist ja

stanoole kuni 25 % massist

ning mida kasutatakse stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel (1)

1.1.–31.12

2 500 tonni

0 %

09.2568

ex 3824 99 96

91

Graanulite segu, mis sisaldab massiprotsentides:

49–50 % bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]polüsulfiide (CAS RN 211519-85-6) ja

50–51 % tahma (CAS RN 1333-86-4)

ning millest vähemalt 75 massiprotsenti läbib 0,60 mm suuruse avaga sõela, kuid vaid kuni 10 massiprotsenti läbib 0,25 mm suuruse avaga sõela (määratuna standardi ASTM D1511 kohasel meetodil)

1.1.–31.12

1 500 tonni

0 %

09.2820

ex 3827 90 00

10

Segud, mis sisaldavad

60–90 massiprotsenti 2-kloropropeeni (CAS RN 557-98-2);

8–14 massiprotsenti (Z)-1-kloropropeeni (CAS RN 16136-84-8);

5–23 massiprotsenti 2-kloropropaani (CAS RN 75-29-6);

kuni 6 massiprotsenti 3-kloropropeeni (CAS RN 107-05-1), ja

kuni 1 massiprotsent etüülkloriidi (CAS RN 75-00-3)

1.1.–31.12

6 000 tonni

0 %

09.2671

ex 3905 99 90

81

Polü(vinüülbutüraal) (CAS RN 63148-65-2):

mis sisaldab hüdroksüülrühmi 17,5–20 massiprotsenti ja

mille osakeste mediaansuurus (D50) on suurem kui 0,6 mm

1.1.–31.12

12 500 tonni

0 %

09.2846

ex 3907 40 00

25

Polükarbonaadi ja polü(metüülmetakrülaadi) blend, milles polükarbonaadi osakaal on vähemalt 98,5 % massiprotsenti, graanulitena, valguse läbilaskvusega vähemalt 88,5 %, mis on (ISO 13468-2 kohaselt) mõõdetud lainepikkusel λ = 400 nm proovikehaga, mille seinapaksus on 4,0 mm

1.1.–31.12

2 000 tonni

0 %

09.2585

ex 3907 99 80

70

Polü(etüleentereftalaadi) ja tsükloheksaandimetanooli kopolümeer, mis sisaldab üle 10 % massist tsükloheksaandimetanooli

1.1.–31.12

60 000 tonni

2 %

09.2855

ex 3910 00 00

10

Vedel polü(metüülhüdrosiloksaan) trimetüülsilüüli lõpprühmadega (CAS RN 63148-57-2) puhtusega vähemalt 99,9 massiprotsenti

1.7.-31.12.

250 tonni

0 %

09.2723

ex 3911 90 19

10

Polü(oksü-1,4-fenüleensulfonüül-1,4-fenüleenoksü-4,4’-bifenüleen)

1.1.–31.12

5 000 tonni

0 %

09.2816

ex 3912 11 00

20

Tselluloosatsetaadi helbed

1.1.–31.12

75 000 tonni

0 %

09.2573

ex 3913 10 00

20

Pruunvetikast ekstraheeritud naatriumalginaat (CAS RN 9005-38-3), mille

massikadu kuivatamisel (4 h temperatuuril 105 °C) on kuni 15 massiprotsenti,

vees lahustumatu osa sisaldus kuivaines ei ületa 2 massiprotsenti

1.1.–31.12

2 000 tonni

0 %

09.2641

ex 3913 90 00

87

Naatriumhüaluronaat, mittesteriilne, mille:

massikeskmine molekulmass (Mw) on kuni 900 000 ,

endotoksiinisisaldus on kuni 0,008 endotoksiiniühikut (EÜ/mg),

etanoolisisaldus on kuni 1 massiprotsent,

isopropanoolisisaldus on kuni 0,5 massiprotsenti

1.1.–31.12

300 kg

0 %

09.2661

ex 3920 51 00

50

Polümetüülmetakrülaadi tahvlid, mis vastavad järgmistele standarditele:

EN 4364 (MIL-P-5425E) ja DTD5592A või

EN 4365 (MIL-P-8184) ja DTD5592A

1.1.–31.12

100 tonni

0 %

09.2645

ex 3921 14 00

20

Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarset ammooniumühendit sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm)

1.1.–31.12

1 700 tonni

0 %

09.2572

ex 5205 26 00

ex 5205 27 00

10

10

Töötlemata valge ühekordne puuvillane lõng

kammitud kiududest,

keskmise kiupikkusega vähemalt 36,5 mm,

toodetud kombineeritud kompaktse rõngasketruse meetodil, suruõhuga tihendades,

rebimistugevusega vähemalt 26,5 cN/teks (vastavalt standardile ISO 2062:2009 kiirusel 5 000 mm/min)

1.1.–31.12

50 000 tonni

0 %

09.2576

ex 5208 12 16

20

Pleegitamata labasekoeline riie:

laiusega kuni 145 cm,

kaaluga 120 g/m2 – 130 g/m2,

koetihedusega 30–45 cm kohta,

ultusäärega kummalgi poolel.

Seestpoolt väljapoole koosneb 15 mm (± 2 mm) lai ultusäär 6–9 mm laiusest labasekoeribast ja 6–9 mm laiusest panamakoeribast

1.1.–31.12

1 500 000 m2

0 %

09.2577

ex 5208 12 96

20

Pleegitamata labasekoeline riie:

laiusega kuni 145 cm,

kaaluga 130 g/m2 – 145 g/m2,

koetihedusega 30–45 cm kohta,

ultusäärega kummalgi poolel.

Seestpoolt väljapoole koosneb 15 mm (± 2 mm) lai ultusäär 6–9 mm laiusest labasekoeribast ja 6–9 mm laiusest panamakoeribast

1.1.–31.12

2 300 000 m2

0 %

09.2848

ex 5505 10 10

10

Sünteeskiujäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), nailonist või muust polüamiidkiust (PA6 ja PA66)

1.1.–31.12

10 000 tonni

0 %

09.2721

ex 5906 99 90

20

Kootud ja lamineeritud kummeeritud riie, millel on järgmised omadused:

sellel on kolm kihti,

üks väliskiht on akrüülkangast,

teine väliskiht on polüesterkangast,

keskmine kiht on klorobutüülkummist,

keskmise kihi mass on 452 g/m2 kuni 569 g/m2,

riide kogumass on 952 g/m2 kuni 1 159 g/m2,

riide kogupaksus on 0,8 kuni 4 mm,

kasutatakse mootorsõidukite allalastavate katuste valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

375 000 m2

0 %

09.2866

ex 7019 12 00

ex 7019 12 00

06

26

Klaaskiuheie:

koosneb klaaskiududest läbimõõduga 9 μm (± 0,5 μm),

joontihedus 200–680 teksi,

ei sisalda kaltsiumoksiidi ning

tõmbetugevus üle 3 550 MPa, kindlaks määratud standardse katsemeetodiga ASTM D2343-09,

kasutatakse lennundustööstuse toodete valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2628

ex 7019 66 00

10

Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2 (± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks

1.1.–31.12

3 000 000 m2

0 %

09.2799

ex 7202 49 90

10

Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on massist 1,5 % või rohkem, kuid mitte rohkem kui 4 % ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist

1.1.–31.12

50 000 tonni

0 %

09.2652

ex 7409 11 00

ex 7410 11 00

30

40

Rafineeritud vaskfoolium ja -ribad, elektrolüütilise töötlusega, paksusega vähemalt 0,015 mm

1.1.–31.12

1 020 tonni

0 %

09.2734

ex 7409 19 00

20

Plaadid või lehed, mis koosnevad:

keraamilisest räninitriidi kihist paksusega 0,32 ± 0,1 mm kuni 1,0 ± 0,1 mm,

on mõlemalt poolt kaetud rafineeritud vasest kilega paksusega 0,8 ± 0,1 mm ning

on ühelt poolt osaliselt kaetud hõbedakihiga

1.1.–31.12

7 000 000 tükki

0 %

09.2662

ex 7410 21 00

55

Plaadid,

mis koosnevad vähemalt ühest kihist epoksiidvaiguga immutatud klaaskiudkangast,

mis on ühelt või mõlemalt küljelt kaetud vaskfooliumiga, mille paksus on kuni 0,15 mm,

mille dielektriline konstant (DK), mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 5,4 ,

mille dielektrilise kao nurga tangens, mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 0,035,

mille suhteline läbilöögi indeks on vähemalt 600

1.1.–31.12

80 000 m2

0 %

09.2835

ex 7604 29 10

30

Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 300,1–533,4 mm

1.1.–31.12

1 000 tonni

0 %

09.2736

ex 7607 11 90

ex 7607 11 90

ex 7607 11 90

ex 7607 11 90

75

77

78

79

Alumiiniumi ja magneesiumi sulamist lint või foolium:

sulamist, mis vastab standardile 5182-H19 või 5052-H19,

rullides välisläbimõõduga 1 250 –1 350  mm,

paksusega (lubatud hälve - 0,006 mm) 0,15 mm, 0,16 mm, 0,18 mm või 0,20 mm,

laiusega (lubatud hälve ± 0,3 mm) 12,5 mm, 15,0 mm, 16,0 mm, 25,0 mm, 35,0 mm, 50,0 mm või 356 mm,

lubatud nõgususega kuni 0,4 mm 750 mm kohta,

tasapinnalisusega I-ühik ± 4,

tõmbetugevusega üle 365 MPa (5182-H19) või 320 MPa (5052-H19) ning

venivusega (A50) üle 3 % (5182-H19) või 2,5 % (5052-H19)

aknakatete ribide valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

600 tonni

0 %

09.2722

8104 11 00

 

Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist

1.1.–31.12

120 000 tonni

0 %

09.2840

ex 8104 30 00

20

Magneesiumipulber:

puhtusega 98–99,5 massist ning

osakeste suurusega 0,2–0,8 mm

1.1.–31.12

2 000 tonni

0 %

09.2629

ex 8302 49 00

91

Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

1 500 000 tükki

0 %

09.2720

ex 8413 91 00

50

Kahesilindrilise kõrgsurvepumba pea, terasest sepistatud:

freesitud keermestatud liitmikega, mille läbimõõt on 10–36,8 mm ning

puuritud kütusekanalitega, mille läbimõõt on 3,5–10 mm,

mida kasutatakse diislikütuse sissepritsesüsteemides

1.1.–31.12

65 000 tükki

0 %

09.2569

ex 8414 90 00

80

Turboülelaaduri tööratta korpus, valualumiiniumisulamist või malmist:

kuumakindel temperatuurini 400 °C,

kompressori tööratta paigaldamiseks ette nähtud 30–300 mm avaga;

kasutamiseks autotööstuses (1)

1.1.–31.12

4 000 000 tükki

0 %

09.2570

ex 8482 91 90

10

Logaritmilise profiiliga 25–70 mm läbimõõduga rullid või 30–100 mm läbimõõduga kuulid,

valmistatud 100Cr6 terasest või 100CrMnSi6-4 terasest (ISO 3290),

hälbega kuni 0,5 mm (määratuna FBH-meetodil);

kasutamiseks tuuleturbiinitööstuses (1)

1.1.–31.12

600 000 tükki

0 %

09.2738

ex 8482 99 00

30

Messingseparaatorid, millel on järgmised omadused:

valmistatud pidev- või tsentrifugaalvalu meetodil,

treitud,

tinasisaldusega 35–38 massiprotsenti,

pliisisaldusega 0,75–1,25 massiprotsenti,

alumiiniumisisaldusega 1,0–1,4 massiprotsenti ning

tõmbetugevusega vähemalt 415 Pa,

mida kasutatakse kuullaagrite tootmiseks

1.1.–31.12

50 000 tükki

0 %

09.2857

ex 8482 99 00

50

Terasest sise- ja välisrõngad, lihvimata, välisrõngas seesmise veereteega, siserõngas välimise veereteega, järgmiste välisläbimõõtudega:

siserõngal 14–77 mm ja

välisrõngal 26–101 mm

1.7.-31.12

10 000 000 kg

0 %

09.2763

ex 8501 40 20

ex 8501 40 80

40

30

Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega vähemalt 250 W ja sisendvõimsusega 700 kuni 2 700 W, välisläbimõõduga 120 mm (± 0,2 mm) kuni 135 mm (± 0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega 30 000 kuni 50 000 pööret minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutatakse tolmuimejate tootmisel (1)

1.1.–31.12

2 000 000 tükki

0 %

09.2672

ex 8529 90 92

ex 9405 42 31

75

70

Trükkplaat valgusdioodidega:

prismadega/läätsedega varustatud või mitte ja

pistiku(te)ga varustatud või mitte

tagantvalgustuselementide tootmiseks rubriigi 8528 kaupade jaoks (1)

1.1.–31.12

115 000 000 tükki

0 %

09.2574

ex 8537 10 91

73

Multifunktsionaalne seade (näidikuplokk), millel on

kumer puutetundlik TFT LCD ekraan (raadiusega 750 mm),

mikroprotsessorid ja mälukiibid,

akustiline moodul ja valjuhääldi,

ühendused CAN (kontrolleri-ala võrk), 3 x LIN-siini, LVDS (madalpingeline diferentsiaalne signaaliedastus) ja Etherneti jaoks,

mitmesuguste funktsioonide (nt šassii, valgustus) käitamiseks ja

sõiduki- ja navigatsiooniandmete (nt kiirus, läbisõit, aku laetuse tase) kuvamiseks vastavalt olukorrale,

kasutatakse HSi alamrubriiki 8703 80 kuuluvate üksnes elektrimootoriga sõiduautode valmistamisel (1)

1.1.–31.12

66 900 tükki

0 %

09.2003

ex 8543 70 90

63

Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 mm x 30 mm

1.1.–31.12

1 400 000 tükki

0 %

09.2910

ex 8708 99 97

75

Kinnitusavadega alumiiniumsulamist kandur kinnitusmutritega või ilma, käigukasti väliseks ühendamiseks autokerega, kasutatakse grupi 87 kaupade valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

200 000 tükki

0 %

09.2694

ex 8714 10 90

30

Alumiiniumisulamist kahvli kinnitusklambrid, katted, sillad ja kinnitusdetailid, mida kasutatakse mootorrataste valmistamiseks.

1.1.–31.12

1 000 000 tükki

0 %

09.2668

ex 8714 91 10

ex 8714 91 10

ex 8714 91 10

21

31

75

Süsinikkiust ja tehisvaigust valmistatud jalgrattaraam, kasutamiseks jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamisel (1)

1.1.–31.12

600 000 tükki

0 %

09.2564

ex 8714 91 10

ex 8714 91 10

ex 8714 91 10

25

35

77

Alumiiniumist või alumiiniumist ja süsinikkiust ning tehisvaigust raam, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

9 600 000 tükki

0 %

09.2579

ex 9029 20 31

ex 9029 90 00

40

40

Osadeks jagatud näidikupaneel, millel on:

samm-mootorid,

analoogsed osutid ja numbrilauad,

või millel ei ole mikroprotsessori juhtplaati,

või millel ei ole leedindikaatorlampe või vedelkristallnäidikut

mis näitab vähemalt järgmist:

kiirus,

mootori pöörete arv,

mootori temperatuur,

kütuse tase,

ning mille teabeedastus toimub CAN-BUSi ja/või K-LINE'i protokollide järgi,

kasutatakse grupi 87 kaupade valmistamiseks (1)

1.1.–31.12

160 000 tükki

0 %


(1)  Tollimaksude kohaldamine peatatakse kooskõlas eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 254.

(2)  Tollitariifistiku tollimaksude kohaldamist ei peatata aga juhul, kui töötlejateks on jaemüügi- või toitlustusettevõtted.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/29


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/973,

14. märts 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1009, kehtestades kriteeriumid kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. ELi väetisetooted sisaldavad ühte või mitmesse nimetatud määruse II lisas loetletud kategooriasse kuuluvaid koostisaineid. Vastavalt kõnealuse lisa koostisainete kategooriale 11 võivad ELi väetisetooted sisaldada kõrvalsaadusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) tähenduses, välja arvatud mõned erandid, mis tuleb registreerida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (3).

(2)

Määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 7 kohaselt peab komisjon täiendama II lisa II osa koostisainete kategooria 11 punkti 3, kehtestades kriteeriumid direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta. Seepärast volitas komisjon Teadusuuringute Ühiskeskust esitama teadusliku nõuande (4).

(3)

Kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses moodustavad väga heterogeense ainete kategooria. Need ained on erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neid on võimalik saada erinevate tootmisprotsesside kaudu. Käesoleva määruse kohaldamisel jagatakse kõrvalsaadused kahte kategooriasse vastavalt nende agronoomilise tõhususe liigile. Esimene kategooria hõlmab kõrvalsaadusi, mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust. Teine kategooria hõlmab kõrvalsaadusi, mida kasutatakse väiksemas kontsentratsioonis tehnilise lisaainena. Kuigi need ei ole otseselt seotud toitainete või toitainete omastamise tõhususega, parandavad need väetisetoote kvaliteeti või selle käitlemise ohutust.

(4)

Esimese kategooria puhul on Teadusuuringute Ühiskeskus teinud kindlaks mitmesuguste tootmisprotsesside kõrvalsaadused, mis sisaldavad ammooniumsoolasid, sulfaatsoolasid, fosfaatsoolasid, elementset väävlit, kaltsiumkarbonaati ja kaltsiumoksiidi. Tagamaks, et kõnealustel kõrvalsaadustel on selge põllumajanduslik väärtus ja et need ei avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale, tuleks sätestada range puhtuseastme nõue.

(5)

Teise kategooria puhul tegi Teadusuuringute Ühiskeskus ettepaneku lubada kasutajate tervise kaitse parandamiseks kasutada kõrvalsaadusi tehnilise lisaainena, nagu kõvendusained, sideained või täiteained või tolmamisvastased ained. Tagamaks, et selliste kõrvalsaaduste kasutamine ei ohusta ELi väetisetoote üldist agronoomilist tõhusust ega avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale, tuleks sätestada maksimaalne sisaldus lõplikus ELi väetisetootes.

(6)

Lisaks hindas Teadusuuringute Ühiskeskus olemasolevate tavade kohaselt kõige sagedamini kasutatavaid kõrvalsaadusi. Need kõrvalsaadused on valitud lähtuvalt nende turupotentsiaalist, kättesaadavatest andmetest, nende praegusest õiguslikust olukorrast, nende kasutuse ajaloost ja selgest põllumajanduslikust väärtusest ning ohutuskriteeriumide väljatöötamise lihtsusest, võttes arvesse hindamise ajalisi piiranguid. Valitud kõrvalsaadused on metioniini tootmisprotsessis 5(β-metüül-tioetüül)-hüdradantoiini reageerimisel kaaliumkarbonaadiga tekkiv emalahus, mineraalide ja maakide töötlemise ja puhastamise jäägid, Solvay protsessi destillatsioonijärgne vedelik, atsetüleeni tootmisel tekkinud karbiidilubi, rauaräbu, maagi kontsentraadi töötlemisel ja metallpinna töötlemisel tekkinud metallisoolad ning joogivee värvimuutusi põhjustavad humiin- ja fulvohapped. Neid konkreetseid kõrvalsaadusi tuleks kasutada ELi väetisetoodetes, ilma et peaks järgima esimese kategooria kõrvalsaaduste puhul rangeid puhtusetasemeid või teise kategooria kõrvalsaaduste puhul otstarvet ja maksimaalset lubatud sisaldust. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellised kõrvalsaadused on selgelt määratletud, mis võimaldas Teadusuuringute Ühiskeskusel põhjalikult hinnata nende agronoomilist väärtust ja nendega kaasnevaid konkreetseid riske.

(7)

Lisaks tuleks kehtestada vastavad täiendavad ohutuskriteeriumid kõrvalsaaduste kasutamiseks.

(8)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (5) kohaldamist, peaksid mõned neist kõrvalsaadustest lisaks määruse (EL) 2019/1009 I lisas vastava toote toimekategooria kohta sätestatud kriteeriumidele vastama ohutuskriteeriumidele, millega piiratakse saasteainete ja muude probleemsete ainete sisaldust.

(9)

Tuleks sätestada täiendavad piirnormid saasteainete üldkroomi, talliumi ja vanaadiumi sisalduse kohta. Mõned kõrvalsaadused võivad oma tootmisprotsessi eripära tõttu neid saasteaineid sisaldada. Kõnealuste saasteainete kavandatud piirnormid peaksid tagama, et selliste saasteainetega kõrvalsaadusi sisaldavate ELi väetisetoodete kasutamine ei põhjusta nende akumuleerumist pinnases. Selliste saasteainete piirnormid tuleks kindlaks määrata sisaldusena lõpptootes, sarnaselt määruse (EL) 2019/1009 I lisas sätestatud nõuetega. Selle põhjuseks on asjaolu, et ohutuskriteeriumid, mis on kehtestatud vastuseks tuvastatud konkreetsetele riskidele, puudutavad üldjuhul lõpptoodet, mitte koostisainet. See peaks hõlbustama selliste toodete vastavushindamist ja turujärelevalvet, kuna katseid tuleb teha ainult lõpptootega.

(10)

Settelise fosfaadimaagi töötlemise või puhastamise jäägid sisaldavad teadaolevalt looduslikke radionukliide. Selleks et tagada selliste kõrvalsaaduste ohutu kasutamine ELi väetisetoodetes, on asjakohane kehtestada selliseid materjale sisaldavate ELi väetisetoodete uraani- ja tooriumiseerias esinevate looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide piirnormid.

(11)

Lisaks tuleks sätestada täiendavad ohutuskriteeriumid 16 polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (PAH16(6) ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) (7) sisalduse piiramiseks. Määruses (EL) 2019/1021 on sätestatud heite vähendamine tootmisprotsessi käigus tahtmatult toodetud ainete PAH16 ja PCDD/PCDF puhul, kuid ei ole kehtestatud nende piirnormi. Võttes arvesse selliste saasteainete väetisetoodetes esinemisest tulenevaid suuri riske, peetakse asjakohaseks kehtestada rangemad nõuded, kui on sätestatud kõnealuses määruses. Need piirnormid tuleks kehtestada koostisainete tasandil, mitte sisaldusena lõpptootes, et tagada kooskõla määrusega (EL) 2019/1021.

(12)

Saasteainete PAH16 ja PCDD/PCDF piirnormid ei pruugi olla kõigil juhtudel asjakohased. Seepärast peaks tootjatel olema võimalik eeldada väetisetoote vastavust teatavale nõudele ilma kontrollita, näiteks katseteta, kui vastavus nimetatud nõudele ilmneb kindlalt ja vaieldamatult koostisainete kategooriasse 11 kuuluvate kõrvalsaaduste või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist.

(13)

Mõned kõrvalsaadused võivad sisaldada seleeni, mis võib suure kontsentratsiooni korral olla toksiline. Mõned võivad sisaldada ka kloriidi, mis võib tekitada muret seoses mulla soolsusega. Kui nende ainete sisaldus ületab teatava piirnormi, tuleks see märkida etiketile, et väetisetoote kasutajaid oleks sellest nõuetekohaselt teavitatud.

(14)

Võttes arvesse, et määrust (EL) 2019/1009 kohaldatakse täielikult alates 16. juulist 2022, on vaja käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata samale kuupäevale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kõrvalsaadused, mis kuuluvad määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 ja mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust, peavad vastama järgmistele agronoomilise tõhususe ja ohutuse kriteeriumidele:

a)

sisaldavad vähemalt 95 % kuivainest ammooniumsoolasid, sulfaatsoolasid, fosfaatsoolasid, elementset väävlit, kaltsiumkarbonaati või kaltsiumoksiidi või nende segusid;

b)

on toodetud lahutamatu osana tootmisprotsessist, milles kasutatakse sisendmaterjalina muid aineid ja segusid kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (8) kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

c)

orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on kuni 0,5 % kõrvalsaaduse kuivainesisaldusest;

d)

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH16(9) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

e)

polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) (10) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti (11)/kuivaine kg.

ELi väetisetoode, mis sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest, mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust, ei tohi sisaldada rohkem kui:

a)

400 mg/kuivaine kg üldkroomi (Cr);

b)

2 mg/kuivaine kg talliumi (Tl).

2.   Kõrvalsaadused, mis kuuluvad määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 ja mida kasutatakse tehnilise lisaainena, peavad vastama järgmistele agronoomilise tõhususe ja ohutuse kriteeriumidele:

a)

aitab parandada ELi väetisetoote ohutust või agronoomilist tõhusust;

b)

kogusisaldus ELi väetisetootes ei ületa 5 massiprotsenti;

c)

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH16) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

d)

polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti (12)/kuivaine kg.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 sätestatud kriteeriume ei kohaldata järgmiste määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 kuuluvate kõrvalsaaduste suhtes:

a)

metioniini tootmisprotsessis 5(β-metüül-tioetüül)-hüdradantoiini reageerimisel kaaliumkarbonaadiga tekkiv emalahus;

b)

mineraalide ja maakide töötlemise ja puhastamise jäägid, kui need sisaldavad kaltsiumkarbonaate, magneesiumkarbonaate, kaltsiumsulfaate, magneesiumoksiidi, fosfaatsoolasid ja/või vees lahustuvaid kaalium-, magneesium- või naatriumsoolasid, mille kogusisaldus jääkide kuivaines on üle 60 %;

c)

Solvay protsessi destillatsioonijärgne vedelik;

d)

atsetüleeni tootmisel tekkinud karbiidilubi;

e)

rauaräbu;

f)

maagikontsentraadi töötlemisel ja metallpinna töötlemisel tekkinud ained, mis sisaldavad vähemalt 2 massiprotsenti kahe- või kolmevalentseid siirdemetallikatioone (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn) või koobalt (Co)) lahuses;

g)

joogivee värvimuutusi põhjustavad humiin- ja fulvohapped.

2.   U-238 ja Th-232 seeria looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni väärtused ELi väetisetootes, mis sisaldavad settelise fosfaadimaagi töötlemise või puhastamise jääke või koosnevad nendest kooskõlas lõike 1 punktiga b, ei tohi ületada 1 kBq/kg tootes.

3.   ELi väetisetoode, mis sisaldab lõike 1 punktides e ja f osutatud kõrvalsaadusi või koosneb neist, ei tohi sisaldada rohkem kui:

a)

400 mg/kuivaine kg üldkroomi (Cr);

b)

2 mg/kuivaine kg talliumi (Tl);

c)

600 mg/kuivaine kg vanaadiumi (V).

Artikkel 3

Kui kõrvalsaaduse või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides d ja e, artikli 1 lõike 1 teises lõigus, artikli 1 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudele, võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamismenetluses ilma kontrollita (näiteks katsetega).

Artikkel 4

1.   Kui ELi väetisetoode sisaldab artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 2 lõike 1 punktides b–f osutatud kõrvalsaadusi või koosneb nendest ning sisaldab seleeni (Se) üle 10 mg/kuivaine kg, tuleb märkida seleenisisaldus.

2.   Kui ELi väetisetoode sisaldab artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja g osutatud kõrvalsaadusi või koosneb nendest ning see sisaldab kloriidi (Cl-) üle 30 g/kuivaine kg, tuleb märkida kloriidisisaldus, välja arvatud juhul, kui ELi väetisetoode on toodetud tootmisprotsessis, kus kloriidi sisaldavaid aineid või segusid on kasutatud leelismetallide soolade või leelismuldmetallide soolade tootmiseks või lisamiseks, ning teave nende soolade kohta on esitatud vastavalt III lisale.

3.   Kui seleeni või kloriidi sisaldus on esitatud lõigete 1 ja 2 kohaselt, tuleb see esitada selgelt eraldi toitainete deklareerimisest ning seda võib väljendada väärtuste vahemikuna.

4.   Kui asjaolu, et sellise ELi väetisetoote seleeni- või kloriidisisaldus on väiksem lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirnormidest, ilmneb kindlalt ja vaieldamatult kõrvalsaaduse või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist, võib tootja vastutusel mitte kanda märgisele teavet nende parameetrite kohta ilma kontrollimise vajaduseta (nt katseteta).

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(4)  Huygens D, Saveyn HGM, Technical proposals for by-products and high purity materials as component materials for EU Fertilising Products, JRC128459, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(6)  Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(7)  2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD OCDD OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF; ja OCDF.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(9)  Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

(10)  2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD OCDD OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF; ja OCDF.

(11)  van den Berg M., L.S. Birnbaum, M. Denison, M. De Vito, W. Farland, et al. (2006) The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological sciences: an official journal of the Society of Toxicology 93:223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055.

(12)  van den Berg M., L.S. Birnbaum, M. Denison, M. De Vito, W. Farland, et al. (2006) The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological sciences: an official journal of the Society of Toxicology 93:223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/974,

16. juuni 2022,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Cidre du Perche / Perche“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Cidre du Perche / Perche“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Cidre du Perche / Perche“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Cidre du Perche / Perche“ (KPN) on registreeritud.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.8 „Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)   ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)   ELT C 100, 1.3.2022, lk 43.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/35


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/975,

17. märts 2022,

millega muudetakse delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid seoses nimetatud määruse artikli 14 lõikes 2 sätestatud üleminekukorra kehtivusaja pikendamisega, ja muudetakse delegeeritud määruses (EL) 2021/2268 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäeva osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5 ja artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1286/2014 kehtestatakse ühtsed eeskirjad PRIIPi koostaja esitatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta ning ühtsed eeskirjad põhiteabedokumendi esitamiseks jaeinvestoritele, et aidata jaeinvestoreid PRIIPide peamiste omaduste ja riskide mõistmisel ning võrdlemisel. Siiski olid kõnealuse määruse artikli 32 lõike 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (2) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad, kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud äriühinguna asutatud fondid ning kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eurofondide osakute osas nõustajad ja nende müüjad kõnealuse määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud kuni 31. detsembrini 2021. Kui liikmesriik kohaldab jaeinvestoritele pakutavate muude fondide kui eurofondid suhtes põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81, kehtib kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 1 sätestatud üleminekukord fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide ning selliste fondide osakute osas jaeinvestoreid nõustavate või neid jaeinvestoritele müüvate isikute kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2259 (3) muudeti määrust (EL) nr 1286/2014, et pikendada kõnealuse üleminekukorra kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2022.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/653, (4) mis võeti vastu määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 ja artikli 13 lõike 5 alusel, on sätestatud põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmise eeskirjad ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimused. Kõnealuse delegeeritud määruse artikli 14 lõikega 2 lubati PRIIPi koostajatel kasutada direktiivi 2009/65/EÜ artiklite 78–81 kohaselt koostatud investorile esitatavat põhiteabedokumenti, et esitada konkreetset teavet kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 11–13 kohaldamisel, mitte aga kõnealuses delegeeritud määruses (EL) 2017/653 osutatud põhiteabedokumenti kuni 31. detsembrini 2019, tingimusel et vähemalt üks kõnealuse delegeeritud määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud alusinvesteeringute võimalustest on eurofond või muu kui eurofond, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1866 (5) pikendati kõnealuse üleminekukorra kehtivust kuni 31. detsembrini 2021 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2268 (6) muudeti delegeeritud määrust (EL) 2017/653, et pikendada kõnealust üleminekukorda veelgi kuni 30. juunini 2022.

(3)

Kuna määrusega (EL) 2021/2259 on nüüd pikendatud määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud üleminekukorra kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2022, on vaja, et kõnealune pikendamine kajastuks ka delegeeritud määruses (EL) 2017/653, ning et üleminekukorra kehtivusaega pikendataks 30. juunist 2022 kuni 31. detsembrini 2022. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/653 vastavalt muuta.

(4)

On vaja tagada, et delegeeritud määrust (EL) 2021/2268 kohaldatakse alles alates päevast, mis järgneb määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 sätestatud üleminekukorra lõppemisele. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2021/2268 artikli 2 teises lõigus sätestatud kuupäev asendada. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2021/2268 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/653 muutmine

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653 artikli 18 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.“

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2268 muutmine

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2268 artikli 2 teises lõigus asendatakse kuupäev „1. juulist 2022“ kuupäevaga „1. jaanuarist 2023“.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 352, 9.12.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2259, millega muudetakse määrust (EL) nr 1286/2014, et pikendada fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) ja muude fondide kui eurofondide osakute osas nõustavate või neid müüvate isikute suhtes kohaldatava üleminekukorra kehtivusaega (ELT L 455, 20.12.2021, lk 1).

(4)  Komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.4.2017, lk 1).

(5)  Komisjoni 3. juuli 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1866, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/653, et viia üleminekukord, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud PRIIPide koostajate jaoks, kes pakuvad alusinvesteeringuvõimalustena fondiosakuid, kooskõlla kõnealuse artikli kohase pikaajalise vabastusperioodiga (ELT L 289, 8.11.2019, lk 4).

(6)  Komisjoni 6. septembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2268, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid tootluse stsenaariumide alusmetoodika ja esitusviisi, kulude esitamise ja kulude koondnäitajate arvutamise metoodika, varasemat tootlust käsitleva teabe esitusviisi ja sisu ning eri investeerimisvõimalusi pakkuvate kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete (PRIIPid) kulude esitamise osas ning viiakse alusinvesteeringu võimalusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud fondide osakuid pakkuvate PRIIPi koostajate jaoks ette nähtud üleminekukord vastavusse kõnealuses artiklis ette nähtud pikendatud üleminekukorraga (ELT L 455I, 20.12.2021, lk 1).


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/976,

22. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ning artikli 232 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)

Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi.

(5)

Kanada teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Kanadas Saskatchewani provintsis kodulindude seas, mida kinnitati 4. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(6)

Lisaks teatas Kanada komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas, mis mõlemad esinevad Kanadas Briti Columbia provintsis, ning need kinnitati 4. juunil 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(7)

Ühendkuningriik teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Ühendkuningriigis Nottinghamshire’i krahvkonnas Newark ja Sherwoodi omavalitsusüksuses Southwelli lähedal, mida kinnitati 19. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(8)

Ühendkuningriik teatas komisjonile teisest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Ühendkuningriigis Ida-Sussexi krahvkonnas Rotheri omavalitsusüksuses Bexhill-on-Sea lähedal, mida kinnitati 15. juunil 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(9)

Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakota osariigis kodulindude seas, mida kinnitati 6. juunil 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(10)

Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile veel kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Üks puhangukolle asub Colorado osariigis, teine Indiana osariigis ja kolmas Washingtoni osariigis ning need kõik kinnitati 7. juunil 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR).

(11)

Pärast eespool nimetatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid kehtestasid Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist.

(12)

Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada.

(13)

Lisaks on Kanada esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses ühe lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga Kanadas Nova Scotia provintsis asuvates kodulinnukasvatusettevõtetes, mis kinnitati 8. veebruaril 2022. Kanada esitas ka teavet võetud meetmete kohta kõnealuse taudi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Kanada pärast kõnealust puhangut rakendanud selle tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Lisaks sellele on Kanada lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud ettevõtetes.

(14)

Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kümne lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes järgmistes asukohtades: üks puhang Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Alfordi lähedal, mida kinnitati 16. detsembril 2021, üks puhang Inglismaal Tyne & Wear’i krahvkonnas Sunderlandi omavalitsusüksuses Washingtoni lähedal, mida kinnitati 11. detsembril 2021, üks puhang Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Mablethorpe’i lähedal, mida kinnitati 31. detsembril 2021, üks puhang Inglismaal Berkshire’i krahvkonnas Windsor & Maidenheadi omavalitsusüksuses Etoni lähedal, mida kinnitati 2. jaanuaril 2022, üks puhang Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Alfordi lähedal, mida kinnitati 3. jaanuaril 2022, üks puhang Inglismaal Lancashire’i krahvkonnas West Lancashire’i omavalitsusüksuses Uphollandi lähedal, mida kinnitati 7. jaanuaril 2022, üks puhang Inglismaal Tyne & Wear’i krahvkonnas Newcastle Upon Tyne’i omavalitsusüksuses Bykeri lähedal, mida kinnitati 25. jaanuaril 2022, üks puhang Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Winchesteri omavalitsusüksuses Bishop’s Walthami lähedal, mida kinnitati 4. veebruaril 2022, üks puhang Wales’is Powysi omavalitsusüksuses Montgomeryshire’i maakonnas Welshpooli lähedal, mida kinnitati 21. veebruaril 2022, üks puhang Šotimaal Aberdeenshire’i krahvkonnas Colliestoni lähedal, mida kinnitati 11. märtsil 2022. Ühendkuningriik esitas ka teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud kõnealuse taudi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Ühendkuningriik pärast kõnealuseid lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Lisaks sellele on Ühendkuningriik lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud ettevõtetes.

(15)

Komisjon hindas Kanada ja Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et lindude kõrge patogeensusega gripi puhangud linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Kanada ja Ühendkuningriigi tsoonidest, millest linnukasvatussaaduste toomine liitu oli kõnealuste puhangute tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu.

(16)

Seepärast tuleks muuta määruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa, et võtta arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. Määrust (EL) 2021/404 tuleks seega vastavalt muuta.

(17)

Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras.

(18)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3)  Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. osa muudetakse järgmiselt:

i)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.2 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.2

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022“;

ii)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.67 käsitlevate ridade järele tsoone CA-2.68 kuni CA-2.70 käsitlevad read:

CA

Kanada

CA-2.68

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

4.5.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

4.5.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

4.5.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

4.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

4.5.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

4.5.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

4.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

4.5.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

4.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

4.5.2022

 

CA-2.69

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

4.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

4.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

4.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

4.6.2022

 

CA-2.70

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

4.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

4.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

4.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

4.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

4.6.2022“;

 

iii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.69 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.69

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022“;

iv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.76 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.76

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022“;

v)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.81 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.81

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022“;

vi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsoone GB-2.83 ja GB-2.84 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.83

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

GB-2.84

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022“;

vii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.87 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.87

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022“;

viii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.93 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.93

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022“;

ix)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.96 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.96

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022“;

x)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.100 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.100

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022“;

xi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.105 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.105

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022“;

xii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.124 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.125 ja GB-2.126 käsitlevad read:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.125

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

19.5.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

19.5.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

19.5.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

19.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

19.5.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

19.5.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

19.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

19.5.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

19.5.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

19.5.2022

 

GB-2.126

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

15.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

15.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

15.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

15.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

15.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

15.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

15.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

15.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

15.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

15.6.2022“;

 

xiii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.224 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.225 kuni US-2.228 käsitlevad read:

US

Ameerika Ühendriigid

US-2.225

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

6.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

6.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

6.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

6.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

6.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

6.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

6.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

6.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

6.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

6.6.2022

 

US-2.226

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

7.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

7.6.2022

 

US-2.227

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

7.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

7.6.2022

 

US-2.228

Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud

BPP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud

BPR

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud

SP

N, P1

 

7.6.2022

 

Tapmiseks ettenähtud silerinnalised linnud

SR

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOC

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud

DOR

N, P1

 

7.6.2022

 

Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud

POU-LT20

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad

HEP

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude haudemunad

HER

N, P1

 

7.6.2022

 

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna

HE-LT20

N, P1

 

7.6.2022“;

 

b)

2. osa muudetakse järgmiselt:

i)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.67 kirjelduse järele järgmised tsoonide CA-2.68 kuni CA-2.70 kirjeldused:

„Kanada

CA-2.68

Saskatchewan - Latitude 50.23 Longitude -105.51

The municipalities involved are:

3km PZ: Leakville

10km SZ: Buttress

CA-2.69

British Columbia - Latitude 49.47 Longitude -123.77

The municipalities involved are:

3km PZ: Sechelt

10km SZ: Halfmoon Bay, Redrooffs, Welcome Beach, Selma Park and Davis Bay

CA-2.70

British Columbia - Latitude 49.62 Longitude -119.71

The municipalities involved are:

3km PZ: Crescent Beach, Summerland and Prairie Valley

10km SZ: Garnet Valley, Trout Creek and Naramata“;

ii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.124 kirjelduse järele tsooni GB-2.125 kirjeldus:

„Ühendkuningriik

GB-2.125

Near Southwell, Newark and Sherwood, Nottinghamshire, England, United Kingdom:

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates N53.08 and W1.02.

GB-2.126

Near Bexhill-on-Sea, Rother, East Sussex, England, United Kingdom:

The area contained with a circle of a radius of 10km, centred on WGS84 dec, coordinates N50.85 and E0.48. “;

iii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.224 kirjelduse järele järgmised tsoonide US-2.225 kuni US-2.228 kirjeldused:

„Ameerika Ühendriigid

US-2.225

State of North Dakota

McHenry County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 100.9582508°W 48.6336040°N).

US-2.226

State of Colorado - Weld 02

Weld County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 104.3905872°W 40.2270488°N).

US-2.227

State of Indiana

Allen County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 85.0330293°W 41.2930932°N).

US-2.228

State of Washington

King County: A circular zone of a 10 km radius starting with North point (GPS coordinates: 122.2801723°W 47.8554063°N).“

2)

XIV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

i)

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse tsooni CA-2.2 käsitlevad read järgmisega:

CA

Kanada

CA-2.2

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

8.2.2022

11.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

8.2.2022

11.6.2022“;

ii)

Kanadat käsitlevas kandes lisatakse tsooni CA-2.67 käsitlevate ridade järele tsoone CA-2.68 kuni CA-2.70 käsitlevad read:

CA

Kanada

CA-2.68

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

4.5.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

4.5.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

4.5.2022

 

CA-2.69

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

4.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

4.6.2022

 

CA-2.70

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

4.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

4.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

4.6.2022“;

 

iii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.69 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.69

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

16.12.2021

14.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

16.12.2021

14.6.2022“;

iv)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.76 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.76

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

11.12.2021

20.5.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

11.12.2021

20.5.2022“;

v)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.81 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.81

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

31.12.2021

14.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

31.12.2021

14.6.2022“;

vi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsoone GB-2.83 ja GB-2.84 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.83

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

2.1.2022

14.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

2.1.2022

14.6.2022

GB-2.84

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

3.1.2022

14.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

3.1.2022

14.6.2022“;

vii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.87 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.87

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

7.1.2022

10.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

7.1.2022

10.6.2022“;

viii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.93 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.93

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

25.1.2022

16.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

25.1.2022

16.6.2022“;

ix)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.96 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.96

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

4.2.2022

15.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

4.2.2022

15.6.2022“;

x)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.100 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.100

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

21.2.2022

26.5.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

21.2.2022

26.5.2022“;

xi)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes asendatakse tsooni GB-2.105 käsitlevad read järgmisega:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.105

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

11.3.2022

11.6.2022

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

11.3.2022

11.6.2022“;

xii)

Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.124 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone GB-2.125 ja GB-2.126 käsitlevad read:

GB

Ühendkuningriik

GB-2.125

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

19.5.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

19.5.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

19.5.2022

 

GB-2.125

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

15.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

15.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

15.6.2022“;

 

xiii)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes lisatakse tsooni US-2.224 käsitlevate ridade järele järgmised tsoone US-2.225 kuni US-2.228 käsitlevad read:

US

Ameerika Ühendriigid

US-2.225

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

6.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

6.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

6.6.2022

 

US-2.226

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

7.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

7.6.2022

 

US-2.227

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

7.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

7.6.2022

 

US-2.228

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha

POU

N, P1

 

7.6.2022

 

Silerinnaliste lindude värske liha

RAT

N, P1

 

7.6.2022

 

Uluklindude värske liha

GBM

P1

 

7.6.2022“.

 


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/55


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/977,

22. juuni 2022,

millega kiidetakse heaks kaks uue eksportiva tootja režiimi taotlust seoses Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmetega pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/325

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/325, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

A.   KEHTIVAD MEETMED

(1)

29. novembril 2010 kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1105/2010 (edaspidi „algne määrus“) (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi (edaspidi „vaatlusalune toode“) suhtes.

(2)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist pikendas komisjon 26. veebruaril 2017 algse määruse meetmeid rakendusmäärusega (EL) 2017/325 veel viieks aastaks.

(3)

Uurimises, mille tulemusena kehtestati dumpinguvastased tollimaksud („algne uurimine“), kasutati Hiina eksportivate tootjate uurimiseks väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17. Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad on loetletud rakendusmääruse (EL) 2017/325 lisas.

(4)

Komisjon kehtestas valimisse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele vaatlusaluse toote impordi suhtes individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 0 % – 9,8 %. Koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes valimisse ei kuulunud, kehtestati tollimaksumääraks 5,3 %.

(5)

Komisjon võib vastavalt algse määruse artiklile 4 kõnealuse määruse lisa muuta ja määrata uuele eksportivale tootjale tollimaksumäära, mida kohaldatakse valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes, kui uus Hiina eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

a)

ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil, mille alusel meetmed on kehtestatud, st 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „algne uurimisperiood“) („esimene uue eksportiva tootja režiimi tingimus“),

b)

ta ei ole seotud ühegi Hiina eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid („teine uue eksportiva tootja režiimi tingimus“), ning

c)

ta on vaatlusalust toodet pärast algse uurimisperioodi lõppu liitu tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses („kolmas uue eksportiva tootja režiimi tingimus“).

B.   UUE EKSPORTIVA TOOTJA REŽIIMI TAOTLUSED

(6)

Äriühingud Fujian Billion Polymerization Fiber Technology Industrial Co., Ltd. ja Zhejiang Sanwei Material Technology Co., Ltd. (edaspidi „taotluse esitajad“) esitasid komisjonile taotluse uue eksportiva tootja režiimi kohaldamiseks. Taotlejad väitsid, et nad vastavad kõigile kolmele algse määruse artiklis 4 sätestatud tingimusele (edaspidi „uue eksportiva tootja režiimi tingimused“).

(7)

Selleks et teha kindlaks, kas taotluse esitajad vastavad uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele, saatis komisjon taotluse esitajatele kõigepealt küsimustiku, nõudes tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja vastab uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele.

(8)

Pärast küsimustiku vastuste analüüsimist palus komisjon lisateavet ja tõendusmaterjali, mille taotluse esitajad ka esitasid.

(9)

Komisjon soovis kontrollida kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotluse esitajad vastavad uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele. Selleks analüüsis komisjon tõendeid, mille taotluse esitajad küsimustikule antud vastustes esitasid, kasutades erinevaid veebipõhiseid andmebaase, sealhulgas Orbist, (4) ning võrdles äriühingu esitatud teavet internetis avalikult kättesaadava teabega. Samal ajal teavitas komisjon taotluse esitajate taotlusest ka liidu tootmisharu ja kutsus seda üles esitama vajaduse korral märkusi. Liidu tootmisharu ei esitanud märkusi selle kohta, kas taotluse esitajad täidavad uue eksportiva tootja režiimi tingimused.

C.   TAOTLUSTE ANALÜÜS

Fujian Billion Polymerization Fiber Technology Industrial Co., Ltd. (edaspidi „Billion“)

(10)

Mis puudutab esimest uue eksportiva tootja režiimi tingimust, siis algsel uurimisperioodil ei olnud Billionil tööstuslikku lõngatootmisvõimsust ja seega ei eksportinud ta liitu. Alates 2019. aastast on Billion investeeritud sellisesse tootmisvõimsusesse (5). Seetõttu ja vastupidiste tõendite puudumisel vastab taotleja sellele tingimusele.

(11)

Seoses teise uue eksportiva tootja režiimi tingimusega tegi komisjon kindlaks, et Billion ei ole seotud ühegi Hiina eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldati algseid dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle uuris komisjon Billioni aktsionäre ja neist ühegi suhtes ei kohaldata algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Seega täidab taotluse esitaja seda tingimust.

(12)

Seoses kolmanda uue eksportiva tootja režiimi tingimusega tegi komisjon kindlaks, et taotluse esitaja eksportis liitu 2021. aastal, seega pärast algset uurimisperioodi. Billion esitas arved, pakkelehe, veokirja ja maksekviitungi Belgia ja Madalmaade äriühingute poolt 2021. aastal esitatud tellimuse kohta. Seega vastab Billion sellele tingimusele.

(13)

Järelikult vastab Billion kõigile kolmele uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimusele ja taotlus tuleks rahuldada. Sellest tulenevalt tuleks taotluse esitaja suhtes kehtestada algses uurimises valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaks.

Zhejiang Sanwei Material Technology Co., Ltd. (edaspidi „Sanwei“)

(14)

Seoses esimese uue eksportiva tootja režiimi tingimusega tegi komisjon kindlaks, et taotluse esitaja tõepoolest ei eksportinud algsel uurimisperioodil liitu, sest Sanwei asutati 2017. aasta oktoobris. Seetõttu ja vastupidiste tõendite puudumisel vastab taotleja sellele tingimusele.

(15)

Seoses teise uue eksportiva tootja režiimi tingimusega tegi komisjon kindlaks, et Sanwei ei ole seotud ühegi Hiina eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldati algseid dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle uuris komisjon Sanwei aktsionäre ja neist ühegi suhtes ei kohaldata algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Seega täidab taotluse esitaja seda tingimust.

(16)

Seoses kolmanda uue eksportiva tootja režiimi tingimusega tegi komisjon kindlaks, et taotluse esitaja eksportis liitu 2021. aastal ehk pärast algset uurimisperioodi. Sanwei esitas arved, pakkelehe, veokirja ja maksekviitungi ühe Saksamaa äriühingu poolt 2021. aastal esitatud tellimuse kohta. Seega vastab Sanwei sellele tingimusele.

(17)

Järelikult vastab Sanwei kõigile kolmele uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimusele ja taotlus tuleks rahuldada. Seega tuleks taotluse esitaja suhtes kehtestada algses uurimises valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaks.

D.   AVALIKUSTAMINE

(18)

Taotluse esitajaid ja liidu tootmisharu teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel peeti asjakohaseks kehtestada äriühingute Fujian Billion Polymerization Fiber Technology Industrial Co., Ltd ja Zhejiang Sanwei Material Technology Co., Ltd suhtes dumpinguvastane tollimaksumäär, mida kohaldatakse algses uurimises koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute suhtes.

(19)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(20)

Määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/325 lisas lisatakse Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate loetellu järgmised äriühingud.

Äriühing

TARICi lisakood

Fujian Billion Polymerization Fiber Technology Industrial Co., Ltd.

A977

Zhejiang Sanwei Material Technology Co., Ltd.

A977

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)   ELT L 49, 25.2.2017, lk 6.

(3)   ELT L 315, 1.12.2010, lk 1.

(4)  Orbis on üleilmne ettevõtete andmete esitaja, kel on andmeid enam kui 220 miljoni äriühingu kohta üle maailma. Ta pakub peamiselt standardteavet eraettevõtete ja äriühingustruktuuride kohta.

(5)  https://www.oerlikon.com/ecoma/files/2020-07_OBA_Billion_IDY_en.pdf.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/58


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/978,

23. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (1) ning eriti selle artikleid 16 ja 20,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (2) ning eriti selle artikleid 13 ja 16,

ning arvestades järgmist:

1.   TAUSTTEAVE

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (3) kehtestas Euroopa Komisjon teatavate terasetoodete suhtes lõpliku kaitsemeetme (edaspidi „kaitsemeede“), millega kehtestati teatavatele terasetoodetele (edaspidi „asjaomane toode“) tariifikvoodid, mis hõlmavad 26 terasetoodete kategooriat ja on kehtestatud tasemel, mis säilitab tavapärased kaubavood tootekategooriate kaupa. 25 % tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealuste tariifikvootide koguselisi künniseid ületatakse. Kaitsemeede kehtestati esialgu kolmeks aastaks, st kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „lõplik määrus“).

(2)

Komisjon pikendas oma rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (4) (edaspidi „pikendamise määrus“) kaitsemeedet kuni 30. juunini 2024.

(3)

Lõpliku määruse põhjenduses 161 lubas komisjon, et „hindab olukorda korrapäraselt ja kaalub läbivaatamist vähemalt meetmete kehtestamise iga aasta lõpus.“ Seda silmas pidades viis komisjon vastavalt 2019. ja 2020. aastal läbi kaks toimimise läbivaatamisega seotud uurimist.

(4)

Pikendamise määruse põhjenduses 85 märkis komisjon: „Veendumaks, et kaitsemeede toimib kooskõlas turusuundumustega ja kõigi sidusrühmade huvides, vaatab komisjon selle toimimise läbi, nii nagu ka 2019. ja 2020. aastal. Läbivaatamist alustatakse piisavalt vara, et kõik vajalikud muudatused saaks teha alates 1. juulist 2022, st pärast esimest pikendamisaastat.“

(5)

Sellest tulenevalt algatas komisjon 17. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (5) toimimise läbivaatamisega seotud uurimise, kutsudes huvitatud isikuid üles teatama oma seisukohti ja esitama tõendeid eelkõige järgmiste läbivaatamise aluste kohta:

a)

kvootide eraldamine ja haldamine;

b)

traditsiooniliste kaubavoogude väljatõrjumine;

c)

meetmega hõlmatud arenguriikide loetelu ajakohastamine;

d)

liberaliseerimise määr;

e)

mõju meetmele muutuste tõttu USA paragrahvi 232 kohases meetmes.

2.   MENETLUS

(6)

Nõuetekohane menetlus toimus kaheetapilise kirjaliku menetluse käigus, kus isikud esitasid esiteks oma märkused ja täiendavad tõendid ning seejärel said lükata ümber teiste isikute esialgseid esildisi. Kokku laekus komisjonile üle saja esildise ja vastuväite.

(7)

Toimimise läbivaatamisega seotud uurimise ajal ja enne selle lõpuleviimist tehti kaitsemeetmes mitu muudatust. 2022. aasta märtsis kehtestas EL määrusega (EL) 2022/428 (6) neljanda sanktsioonide paketi raames vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse impordikeelu teatavate Venemaalt ja Valgevenest (7) pärit terasetoodete suhtes. Vältimaks keelust tulenevat võimalikku tarnepuudujääki liidu teraseturul, muutis komisjon määrusega (EL) 2022/434 (8) kaitsemeedet, jaotades igas mõjutatud tootekategoorias Venemaa ja Valgevene riigipõhised kvoodid proportsionaalselt teiste tarnijariikide vahel.

(8)

Lisaks kehtestas komisjon määrusega (EL) 2022/664 (9) Lõuna-Aafrika ja teiste Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu riikide suhtes kaitsemeetme kohaldamise alates 1. maist 2022, pärast kahepoolse majanduspartnerluslepingu alusel neile tehtud erandi kehtivuse lõppemist.

(9)

Veel peatas komisjon ajutiselt kaitsemeetme kohaldamise Ukraina suhtes (10). Peatamise tulemusena ei arvestata Ukrainast pärit importi ühegi riigipõhise ega jääkkvoodi puhul seni, kuni peatamine kehtib (11). Samuti ei võeta jääkkvootide arvutamisel arvesse Ukraina impordimahtu algse uurimise vaatlusperioodil (2015–2017) (12).

3.   UURIMISE JÄRELDUSED

(10)

Pärast kõigi laekunud esildiste ja komisjonile kättesaadavate andmete põhjalikku analüüsi jõudis komisjon järgmistele järeldustele. Järeldused on jaotatud järgmistes alajagudes vastavalt algatamisteate struktuurile.

3.1.   Kvootide eraldamine ja haldamine

Huvitatud isikute märkused

(11)

Mõned huvitatud isikud (teatavad kolmandad riigid ja kasutajad) taotlesid kvootide kvartalipõhise haldamise asendamist iga-aastase haldamisega, samal ajal kui teised (liidu tootmisharu) taotlesid igakuise haldamise kehtestamist. Mõned isikud (liidu tootmisharu) taotlesid ka kasutamata kvootide ülekandmise piiramist 4 %ga, samal ajal kui teised (teatavad kolmandad riigid ja kasutajad) taotlesid teatavate kasutamata riigipõhiste kvootide osa ümberjaotamist. Lisaks taotlesid teised isikud (teatavad kolmandad riigid ja kasutajad) riigipõhiste kvootide süsteemi kaotamist ja selle asemel kvootide ülemaailmset haldamist. Lisaks sellele taotlesid teised huvitatud isikud teatavate riikide kvootide kaotamist ja nende ümberjaotamist muu päritolu vahel ning teatavatele jääkkvoodi alusel eksportivatele riikidele riigipõhise kvoodi eraldamist.

Hindamine

(12)

Nii riigipõhised kui ka jääkkvoodid jaotati algse uurimise vaatlusperioodi eksporditulemuste alusel (13). Kord kvartalis toimuv kvootide haldamise süsteem on liidu turu stabiilsuse tagamisel osutunud tõhusaks, aidates vältida turgu destabiliseerivat impordi järsku suurenemist (14) ning tagades kogu aasta jooksul nõuetekohase ja prognoositava impordivoo. Süsteem võimaldab ka seda, et tavapärased kaubavood on mahu ja päritolu poolest lubatud ilma igasuguse täiendava tollimaksuta.

(13)

See süsteem loob tasakaalu kaalul olevate vastandlike huvide vahel. Esiteks on see kasulik liidu tootmisharule, sest sellega välditakse turu üleujutamist lühikese aja jooksul importtoodetega ja sellest tulenevat negatiivset mõju turule. Teiseks on see kasulik ka teatavatele kolmandatele riikidele ja teatavatele liidu kasutajatele, kes tõrjutaks muidu teiste suuremate tarnijate poolt põhjendamatult turult välja ja kes ei suudaks varustada liidu kasutajaid, kes ei saaks omakorda osta endale vajalikku selle konkreetse päritoluga materjali. Peale selle võimaldab see süsteem suurematel eksportivatel riikidel ületada oma tavapäraseid kaubavooge enamikus tootekategooriates, kasutades jääkkvooti selle ajavahemiku viimases kvartalis, mil turgu valitsevad tarnijad ei saanud kvoote täielikult ära kasutada.

(14)

Huvitatud isikute esitatud mis tahes väidete heakskiitmine, nagu on põhjenduses 11 kokku võetud, kahjustaks seda tasakaalu ja ohustaks meetme tõhusust. Lisaks ei ole pooled oma esildistes tõendanud ühegi tõendiga, kuidas praegune süsteem ei oleks asjakohane ja kuidas nende pakutud erinevad kohandused oleksid liidu üldistes huvides (ja mitte ainult poolte individuaalsetes huvides) ning kooskõlas meetme loogika ja nõuetekohase toimimisega.

(15)

Neil põhjustel leidis komisjon, et praeguse kvoodihaldussüsteemi (kvartali kaupa haldamine ning riigipõhise ja jääkkvoodi kombinatsioon) ja kasutamata kvootide ülekandmise säilitamine ning juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis on jätkuvalt asjakohane ning see on kõigi huvitatud isikute suhtes õiglane.

3.1.1.   Tootekategooriate 7 ja 17 kohandamine

(16)

Kuigi praegune kvootide eraldamise ja haldamise süsteem on asjakohane, leidis komisjon siiski, et see vajab mõningaid tehnilisi kohandusi, et selle toimimist muutunud asjaolusid arvesse võttes parandada. Need kohandused puudutavad tootekategooriaid 7 (kvartovaltsplaadid) ja 17 (nurgad, stantsid ja profiilid).

(17)

Nendes kahes tootekategoorias on Ukraina olnud ajalooliselt oluline eksportija (15) (kelle arvele langeb ligikaudu 33 % mõlema kategooria kogukvoodist) ja ta on oma kvoote üsna kõrgel tasemel järjepidevalt kasutanud. Komisjon täheldas (16) siiski, et alates Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjalisest agressioonist Ukraina vastu ei ole neid kahte kategooriat Ukrainast liitu imporditud. See näitab, et Ukraina ei suuda praegu neid tootekategooriaid liidu turule olulistes kogustes toota ja/või eksportida. Neil asjaoludel ja olles analüüsinud kvootide kasutamist teiste eksportivate riikide poolt, kelle suhtes meedet kohaldatakse, leidis komisjon, et meetmete võtmata jätmise korral on oht, et liidu kasutajatel tekib nende kategooriate puhul tarnepuudus.

(18)

Seetõttu pidas komisjon liidu huvides vajalikuks muuta üldiseks kategooriate 7 ja 17 meetme raamesse jäävate kvootide (17) haldamise. Teisisõnu kaotatakse olemasolevad riigipõhised kvoodid, et teha selle asemel kättesaadavaks ühtne kvoot igasuguse päritolu jaoks, suurendades seega oluliselt kasutajate paindlikkust importida neile vajalikku terast mis tahes allikast, mis on nende tootekategooriate kvoodimahu piires kättesaadav.

(19)

Komisjon järeldas, et võttes arvesse impordimahtude (kvootide kasutamine) ja päritolu varasemat arengut, ei ohusta see kohandamine meetme tõhusust liidu tootjate suhtes ning et väljatõrjumine on ebatõenäoline ja säilitatakse tavapärased kaubavood. Seda kohandust hinnatakse uuesti, kui muutuvad kaubavood nendes kategooriates ja peatatakse kaitsemeetme kohaldamine Ukraina suhtes või kui tuvastatakse põhjendamatu väljatõrjumise mõju.

3.2.   Traditsiooniliste kaubavoogude väljatõrjumine

(20)

Lõpliku meetmega kehtestas komisjon mehhanismi, mille kohaselt said riigipõhise kvoodi ammendanud riigid kasutada (kuni selle ammendumiseni tollimaksuvabalt) ka jääkkvooti, mis oli algselt kättesaadav meetme iga aasta viimases kvartalis (aprill–juuni).

(21)

Komisjon põhjendas seda mehhanismi liidu importijate ja kasutajate huvidega, sest see mitte ainult ei võimaldaks säilitada traditsioonilisi kaubavooge, vaid vältida ka seda, et osa jääktariifikvoodist jääks kasutamata.

(22)

Esimese toimimise läbivaatamise käigus 2019. aastal täheldas komisjon, et kahes tootekategoorias olid riigid, kelle suhtes kohaldatakse riigipõhist tariifikvooti, kasutanud neljandas kvartalis kahe päevaga ära peaaegu eranditult kogu jääkkvoodi koguse. Seetõttu ei saanud ajaloolised, st väiksemad tarnijad perioodi viimases kvartalis tollimaksuvabalt eksportida. See mõjutas negatiivselt traditsioonilisi kaubavooge päritolu mõttes, kahjustades teatavaid kolmandaid riike ja teatavaid liidu kasutajaid. Selle soovimatu negatiivse mõju korvamiseks kehtestas komisjon neljandas kvartalis kategooriate 13 (varbmaterjal) ja 16 (valtstraat) jääkkvooti kasutavatele riikidele ülempiiri 30 % riigi kohta.

(23)

Teise toimimise läbivaatamise käigus 2020. aastal ja pärast seda, kui mitmes tootekategoorias tuvastati rohkem väljatõrjumise juhtumeid, töötas komisjon välja süsteemi, mille kohaselt juurdepääs neljanda kvartali kvoodile sõltuks täheldatud impordisuundumustest ja jääkkvoodi tegelikust kasutamisest väiksemate tarnijate poolt, kes on tariifikvoodi selle osa loomulikud kasusaajad (18).

(24)

Selleks et vähendada jääkkvoodi traditsioonilise päritolu väljatõrjumist ja võimaldada samal ajal jätkuvalt täiendavat juurdepääsu nendes kategooriates, kus on vaja tagada kvoodi maksimaalne kasutamine, lõi komisjon süsteemi, mille kohaselt kuulub iga tootekategooria ühte järgmisest kolmest rühmast, mis vastavad kolmele erinevale juurdepääsustsenaariumile. See süsteem täidab kaitsemeetme üht peamist põhimõtet ja eesmärki, nimelt tagada traditsiooniliste kaubavoogude säilimine päritolu mõttes.

(25)

Need kolm rühma jaotuvad praegu kehtivas süsteemis järgmiselt:

juurdepääs puudub – kui turgu valitsevad jääkkvoodiga hõlmatud tarnijad said jääkkvoote ise kasutada ja tuvastati väljatõrjumise mõju;

piiratud juurdepääs – kui turgu valitsevad tarnijad said kasutada ainult osa neile kättesaadavast jääkkvoodist ja kvoodi ammendamiseks vajati piiratud kogustes täiendavat päritolu;

piirangud puuduvad – need kategooriad, kus jääkkvoote ei kasutatud piisavalt ja väljatõrjumise mõju ei tuvastatud.

Huvitatud isikute märkused

(26)

Mõned huvitatud isikud (mõned kolmandad riigid ja kasutajad) taotlesid neljanda kvartali jääkkvoodile juurdepääsu täielikku kõrvaldamist. Teised taotlesid, et teatavaid muudatusi tehtaks konkreetselt teatavate tootekategooriate puhul, samas kui teised (sealhulgas mõned kolmandad riigid ja kasutajad ning liidu tootmisharu) taotlesid, et asjaomase kategooria suuremate eksportivate riikide juurdepääs jääkkvoodile keelataks täielikult või rakendataks piiravamat lähenemisviisi.

Hindamine

(27)

Pärast saadud esildiste läbivaatamist ja meetme toimimise uurimist leidis komisjon, et praegune süsteem on jätkuvalt kõige asjakohasem, kuna see tagab, et kasutajad kasutavad maksimaalselt oma võimalusi jääkkvooti kasutada, kuid ka seda, et peetakse kinni traditsioonilistest kaubavoogudest päritolu mõttes (mis on samavõrd kasutajate huvides). Jääkkvoodile juurdepääsu võimaldamise süsteem oli kasutusel kõigis tootekategooriates peale nelja.

(28)

Huvitatud isikute taotluste heakskiitmine takistaks teatavatel kasutajatel suurendada oma importi tollimaksuvabalt, kui liidu turul võib tekkida nõudlus selle järele, või takistaks teistel liidu kasutajatel osta teatava päritoluga tooteid, mis on väljatõrjumise mõju tõttu samuti liidu turu jaoks vajalikud. Samal ajal tagab süsteem, et lisakogused, mida mõned riigid võivad selle süsteemi alusel eksportida, jäävad piiridesse, mis tagavad, et need ei kahjusta liidu tootjate seisukohast meetme tõhusust. Seetõttu on praegune süsteem liidu üldistes huvides kõige sobivam.

Kohandamine

(29)

Käimasoleva läbivaatamise käigus hindas komisjon, kas väljatõrjumise mõju on avaldunud. Selleks ajakohastas komisjon teise läbivaatamise käigus tehtud sama liiki analüüsi põhjal erinevaid süsteeme, tuginedes analüüsist saadud andmetele. See tähendab, et komisjon analüüsis impordiandmeid ja kvoodikasutust päritolu ja kategooria kaupa ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2022.

(30)

Sama metoodika alusel, mida kasutati teise toimimise läbivaatamise ajal, kuid ajakohastatud andmetega, ajakohastatakse juurdepääsukorda tootekategooriate kaupa järgmiselt (konkreetsete mahtude kohta vt II lisa):

juurdepääs puudub: 5, 9, 21,

piiratud juurdepääs: 12, 13, 14, 16, 20, 27,

piirangud puuduvad: 2, 3A, 3B, 4A, 6, 10, 15, 18, 19, 22, 24, 25B, 26, 28.

(31)

Kooskõlas eelmise toimimise läbivaatamise käigus kohaldatud põhimõtetega kohaldatakse erikorda järgmiste kategooriate suhtes:

1 ja 4B.

(32)

Kategooriate 7, 8, 17 ja 25A puhul hallatakse neid üldiselt. Seetõttu ei kohaldata võimalust pääseda juurde neljanda kvartali kvoodile, sest ükski riik ei ekspordi riigipõhise kvoodi alusel.

(33)

Kategooriate 1 ja 4B puhul peetakse endiselt asjakohaseks kehtivat korda, mille kohaselt võimaldatakse juurdepääs neljandas kvartalis 30 % ülempiiriga eksportiva riigi kohta, et tagada tarneallikate piisav mitmekesisus, vältides samal ajal väljatõrjumist tavapäraseid kaubavooge ületavate täiendavate impordivoogude tõttu.

(34)

Üldiselt võimaldaks meede selle asjaolu tõttu jätkuvalt juurdepääsu neljanda kvartali jääkkvoodile valdava enamiku tootekategooriate puhul (kõikides peale kolme kategooria).

3.3.   Meetmega hõlmatud arenguriikide loetelu ajakohastamine

(35)

Kõik WTOsse kuuluvad arenguriigid jäeti lõpliku meetme kohaldamisalast välja, kui nende impordi osakaal jääb alla 3 % iga tootekategooria koguimpordist. Komisjon võttis kohustuse jälgida impordi arengut pärast meetme vastuvõtmist ja vaadata korrapäraselt läbi väljajäetud riikide loetelu.

(36)

Viimane loetelu ajakohastamine leidis aset liidu ja Ühendkuningriigi vahelisele väljaastumislepingule järgnenud läbivaatamisega seotud uurimise raames 1. jaanuari 2021. aasta seisuga ning loetelu jäi alates 1. jaanuarist 2021 muutumatuks. Selleks et kohandada nende arenguriikide loetelu, kelle suhtes meedet kohaldatakse ja kes on sellest välja jäetud, tegi komisjon seega arvutused uuesti, tuginedes uusimatele kättesaadavatele konsolideeritud impordiandmetele, st 2021. aasta impordistatistikale (19).

Kohandamine

(37)

Sellest ajakohastamisest tulenevad muudatused on järgmised (ajakohastatud tabel on esitatud I lisas).

Kõik arenguriigid kuuluvad kategooriasse 4A, sest 2021. aastal oli alla 3 % taseme oleva kogu impordi summa suurem kui 9 %;

Brasiilia ei kuulu kategooriatesse 2 ja 3A ning kuulub kategooriasse 6;

Hiina ei kuulu kategooriasse 25A ning kuulub kategooriatesse 2, 3A, 9 ja 14;

Egiptus kuulub kategooriatesse 1 ja 24;

India ei kuulu kategooriasse 3B ning kuulub kategooriasse 8;

Kasahstan kuulub kategooriatesse 19 ja 24;

Malaisia ei kuulu kategooriasse 9;

Moldova kuulub kategooriasse 12;

Põhja-Makedoonia ei kuulu kategooriasse 5;

Tai ei kuulu kategooriasse 9;

Türgi kuulub kategooriasse 8;

Ukraina kuulub kategooriatesse 1, 4B ja 26 (20);

Araabia Ühendemiraadid kuuluvad kategooriasse 16;

Vietnam ei kuulu kategooriasse 2 ning kuulub kategooriatesse 1, 3A, 3B ja 4B.

3.4.   Liberaliseerimise määr

(38)

Kaitsemeetme praeguseks liberaliseerimise määraks kehtestati 3 % aastas. Komisjon hindas selles uurimises, kas liberaliseerimise tase oli jätkuvalt asjakohane.

Huvitatud isikute märkused

(39)

Mõned huvitatud isikud (eelkõige eksportivad tootjad ja liidu kasutajad) taotlesid, et komisjon tõstaks liberaliseerimise taset üle 3 % (paljud neist taotlesid liberaliseerimise määra 5 %), samas kui liidu tootmisharu taotles hoopis liberaliseerimise kiiruse vähendamist 1 %ni.

Hindamine

(40)

Kaitsemeede peaks olema ajutist laadi. 1. juulil 2022 algab meetme kohaldamise viies aasta. Liberaliseerimisega (mis on WTO (21) ja ELi (22) eeskirjade kohane seaduslik kohustus) püütakse järk-järgult võimaldada suuremat impordikonkurentsi turul, samal ajal kui liidu tootmisharu kohaneb suurenenud impordimahuga. Sellega püütakse vältida meedet, mis ei stimuleeri tegema kohaldamisajal kohandusi liidu tootmisharus ja mis tekitaks konkurentsiprobleeme siis, kui liidu tootmisharu puutub kaitsemeetme järgsel ajal kokku suurema väliskonkurentsiga.

(41)

Seda loogikat silmas pidades leidis komisjon, et praegu (pärast meetme kehtestamist neljal aastal) tuleks ette näha veidi kõrgem liberaliseerimise tase võrreldes aasta varasemaga, et ergutada liidu tootmisharu jätkama oma kohandusi, hoolitsedes samal ajal selle eest, et see ei kahjustaks meetme tõhusust.

Kohandamine

(42)

Komisjon leidis, et asjakohane oleks kehtestada alates 1. juulist 2022 iga-aastaseks liberaliseerimise tasemeks 4 %.

(43)

Selline suurenemine peaks aitama leevendada ka liidu kasutajate võimalikke pingeid teatavates tootekategooriates siis, kui turul valitseb suur ebakindlus. Teiselt poolt ei ohusta täiendav piiratud mahus suurendamine liidu tootmisharu ega kahjusta meetme tõhusust.

3.5.   USA paragrahvi 232 kohase meetme muudatuste mõju

(44)

2018. aasta märtsis kehtestas USA paragrahvi 232 alusel teatavate terasetoodete impordi suhtes 25 % tollimaksu. Meede on praegu jõus, ehkki toimunud on teatavad muudatused. Käesolevas läbivaatamisega seotud uurimises hindas komisjon neid muudatusi, et teha kindlaks, kas need mõjutavad ELi kaitsemeedet, eelkõige seoses ohuga, et kaubavood suunatakse ümber liidu turule.

Huvitatud isikute märkused

(45)

Sellega seoses saadud märkused võib jagada kolme rühma. Esimese kahe rühma puhul väitsid teatavad kasutajad ja kolmandad riigid, et kaubavoogude ümbersuunamise oht on paragrahvi 232 kohase meetme erinevate kohanduste tõttu väike (väiksem). Seejärel väitsid mõned isikud, et liidu eksportijatele eraldatud tariifikvootide tõttu suunaks liidu tootmisharu müügi USA turule omamaise müügi arvelt, mis tekitab siseturul puudujäägi.

(46)

Teiselt poolt kinnitas liidu terasetööstus, et kaubavoogude ümbersuunamise oht püsib ja ELi parem juurdepääs USA turule ei mõjuta nende võimet tarnida oma (liidu) siseturule.

Hindamine

Muutused, mis puudutavad ELi

(47)

2021. aasta oktoobris otsustas USA kohaldada paragrahvi 232 kohase ELi impordi suhtes tariifikvootide süsteemi. Selle uue korra kohaselt saaks EL eksportida tollimaksuvabalt kuni teatava tasemeni (varasemate ekspordimahtude alusel) (23) ja alles siis, kui see tase on ammendatud, hakatakse 25 % tollimaksu kohaldama. Selle meetme eesmärk oli parandada ELi eksportijate positsiooni USA turul, mille suhtes seni kohaldati 25 % tollimaksu iga eksporditud tonni kohta. Seda uut süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

(48)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kuna hinnad on USAs tavaliselt kõrgemad kui liidus, oleks ELi tootjatel stiimul eksportida USAsse omamaise müügi arvelt, mis võib tekitada mõnes kategoorias liidu turul puudujäägi ohu.

(49)

Komisjon leidis mitmel põhjusel, et need väited tuleks tagasi lükata. Esiteks ei saa mõiste „kaubavoogude ümbersuunamine liidu turule“ hõlmata ELi tootmisharu enda ekspordi piiramist USAsse. Teisisõnu ei saa liidu tootmisharu kunagi ohustada oma kaubavoogude ümbersuunamist. See on vastuolus kaubavoogude ümbersuunamise loogikaga. Seetõttu on asjaolu, et ELil võib õnnestuda parandada oma kohalolekut USA turul, neutraalne, kui peetakse silmas kaubavoogude ümbersuunamist eksportivatest riikidest liidu turule.

(50)

Teiseks puuduvad tõendid väidete kohta, et liidu tootmisharu kasutaks oma tariifikvoodid (peamiselt või isegi eranditult) ära omamaise müügi kulul. Nendes väidetes ei leitud, et liidu tootmisharu võiks isegi teoreetiliselt suurendada oma tootmismahtu (24) ja seega ohverdada omamaist müüki ja luua lisatulu USAsse suunatud eksportmüügi suurendamise kaudu ning et ta võiks suunata mahud USAsse ümber ekspordist muudele turgudele, mis võivad olla vähem atraktiivsed mitmel põhjusel, sealhulgas hinnatasemete tõttu (25).

(51)

Hoolimata kõigist neist teoreetilistest võimalustest on tegelikkus näidanud, et EL ei ole esimeses kvartalis pärast tariifikvootide süsteemi jõustumist oma kvoote kaugeltki ära kasutanud. Tegelikult kasutati esimeses kvartalis ainult ligikaudu 42 % kvootidest (26).

(52)

Seetõttu on mõne huvitatud isiku põhioletus ja nende väidete aluseks olev eeldus, nimelt et ELi eksportivad tootjad saaksid kasutada ära kõik oma kvoodid USAs, esialgu osutunud ekslikuks.

(53)

Komisjon järeldas, et asjaolu, et ELi suhtes kohaldatakse USA paragrahvi 232 kohase meetme alusel tariifikvootide süsteemi, ei mõjuta mingil viisil kaitsemeetme toimimist seoses kaubavoogude ümbersuunamise ohuga. Samuti ei ole ükski isik mingilgi määral tõendanud, et paragrahvi 232 kohase tariifikvootide korra alusel toimuv eksport tooks iseenesest kaasa tarnepuudujäägi ohu liidu turul.

Muudatused, mis puudutavad mõnda kolmandat riiki (välja arvatud EL)

(54)

Seoses väidetega USA paragrahvi 232 muudatuste kohta, mis puudutavad muid kolmandaid riike, näitasid komisjonile kättesaadavad andmed, et USA paragrahvi 232 kohases meetmes on tehtud järgmised muudatused:

alates 2018. aasta märtsist on Austraalia kõnealusest meetmest vabastatud;

alates 2018. aasta maist kohaldatakse Korea, Argentina ja Brasiilia suhtes absoluutseid kvoote (millest eksport ei ole lubatud);

2019. aasta mais teatasid Mehhiko ja Kanada eraldi lepingutest USAga, mis viisid meetme tühistamiseni nende kahe riigi puhul. Lepingute suhtes kohaldatakse järelevalvemehhanismi;

1. aprillil 2022 kehtestas USA tariifikvoodid Jaapanile. Meedet ei kohaldata teatava koguse kvoodisisese impordi suhtes, samas kui kvoodivälise impordi suhtes kohaldatakse täiendavat 25 % tollimaksu;

2022. aasta märtsis teatas USA oma kavatsusest kehtestada Ühendkuningriigi jaoks tariifikvoot, mille kohaselt vabastatakse meetmest teatav kogus kvoodisisest importi, samal ajal kui kvoodivälise impordi suhtes kohaldatakse täiendavat 25 % tollimaksu. Ühendkuningriigi tariifikvoot pidi jõustuma 1. juunil 2022.

(55)

Uurimise käigus jõuti järeldusele, et USA paragrahvi 232 kohandamistel on kaitsemeetme toimimisele ja põhjendatusele üldiselt mitmel põhjusel väike mõju. Esiteks, tervikpilti vaadates ei ekspordi enamik neist riikidest praegu peaaegu üldse terast liitu (kui üldse) (27) ning nad ei ole ka ajaloolised tarnijad (28). Neist vähestest riikidest, kelle ekspordimaht liitu on märgatavam, st Ühendkuningriik, Jaapan ja Korea, kohaldatakse neist kolme suhtes jätkuvalt USA paragrahvi 232 kohast meedet, st nad on sunnitud eksportima tollimaksuvabalt USA turule. Tegelikult on Koreal lubatud eksportida ainult kvoodi alusel (kvantitatiivne piirang), ilma et seda mahtu oleks võimalik ületada, ning Ühendkuningriigi ja Jaapani suhtes kohaldatakse tariifikvooti, mille välise ekspordi suhtes kohaldatakse 25 % tollimaksu. Lisaks ei tähenda tariifikvoodi olemasolu tingimata seda, et need riigid saavad tõhusalt kasutada neile eraldatud mahtusid, nagu näitab ELile eraldatud tariifikvoodi näide. Lisaks kohaldatakse enamiku päritolude suhtes, mis moodustavad suurema osa liitu suunatud impordist, jätkuvalt 25 % tollimaksu nende ekspordi korral USAsse.

(56)

Sellega seoses tuleneb kaubavoogude ümbersuunamise oht peamiselt terast liitu tarnivatest põhilistest riikidest, kellel on (mõnel juhul üsna suur) vaba tootmisvõimsus ja kes suudavad seega kiiresti (29) suurendada oma kohalolekut liidu turul, (30) mis on varasematele uurimistele tuginedes osutunud hindade ja suuruse poolest atraktiivseks turuks (31).

(57)

Lisaks ei ole huvitatud isikud oma märkustes näidanud (ega isegi maininud), kuidas komisjoni varasemate uurimiste tulemused (32) oleksid oluliselt muutunud. Eelkõige terasesektori püsiv ülemaailmne liigne tootmisvõimsus, (33) USA turule suunatud impordi märkimisväärne vähenemine võrreldes USA paragrahvi 232 kohase meetme kehtestamisele eelnenud perioodiga (34) või kaotatud koguste asendusturgude puudumine (35).

(58)

Igal juhul muudaks põhjenduses 54 esitatud teatavate kolmandate riikide jaoks USA turule juurdepääsu parandamine teiste riikide jaoks USA turule eksportimise pigem veelgi raskemaks, kuna nad on 25 % tollimaksu maksmise kohustuse tõttu suhteliselt halvemas konkurentsiolukorras. Tegelikult oli impordi vähenemise tempo keskmisest oluliselt kiirem riikide puhul, mille suhtes USA paragrahvi 232 kohase meetme alusel soodustingimustel juurdepääsu ei kohaldatud (36). Seetõttu võivad USA meetme kohandused veelgi suurendada kaubavoogude ümbersuunamise tõenäosust nendest kolmandatest riikidest, kelle suhtes ei kohaldata paragrahvi 232 kohase meetme alusel mingit sooduskohtlemist ja kelle seast mõned riigid on omakorda suurema tõenäosusega põhjustanud impordi kasvu liidu turule.

Järeldus

(59)

Käesolevas punktis esitatud põhjustel järeldas komisjon, et USA paragrahvi 232 kohase meetme muudatused ei mõjuta ELi terase kaitsemeetme toimimist ega muuda kaubavoogude ümbersuunamise ohu hindamise alust.

4.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(60)

Lisaks punktis 3 käsitletud küsimustele esitasid huvitatud isikud muid väiteid, mida käesolevas osas käsitletakse.

4.1.   Väited meetme tühistamise või peatamise kohta terasehindade arengu tõttu liidus

(61)

Uurimise käigus ja pärast menetluse kirjaliku etapi lõppu pöördus mitu huvitatud isikut omal algatusel komisjoni poole, väites, et kaitsemeede tuleks tühistada või lõpetada terasehindade tõusu tõttu liidus. Need isikud väitsid, et kaitsemeetme tühistamine või peatamine oleks lahendus, mis alandaks terase hinda.

(62)

Esiteks ei hõlmanud läbivaatamine meetme võimalikku tühistamist või peatamist. Seetõttu ei olnud uurimise käigus kogutud tõendid ja tehtud analüüs sama laadi kui kaitsemeetme võimalik tühistamine oleks vajanud. Seega ei kuulunud kaitsemeetme tühistamine käesoleva läbivaatamise raamesse.

(63)

Sellest hoolimata ja põhjalikkuse huvides pidas komisjon asjakohaseks asetada need väited käesolevas määruses konteksti ja esitada faktianalüüs hiljutiste turusuundumuste kohta. Sellega seoses tegi komisjon kindlaks, et terasehindade areng liidus näitas 2022. aasta esimestel kuudel tõusutrendi, saavutades haripunkti alles pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu, ning et märgid püsivast langusest (21 % langus võrreldes 2022. aastal saavutatud tipptasemega (37)) ilmnesid 2022. aasta aprilli lõpus (38).

(64)

See hinnasuundumus avaldus üldises inflatsiooniolukorras, mõjutades ka terasetootmise tooraineid ja energiat. Maailma Teraseühendus (WSA) märkis oma lühiajalises väljavaates (39) 2022. ja 2023. aasta kohta, et Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu suurendab veelgi inflatsioonisurvet ühelt poolt terasetootmise energia- ja toorainehindade tõstmise ning teiselt poolt tarneahela jätkuvate häirete kaudu. Seda kinnitas ka värskeim kättesaadav teave terasetootmise toorainete (sealhulgas energia) hindade muutumise kohta, mis pärineb sellistest allikatest nagu OECD, (40) Maailmapank (41) ning S&P Platts, (42) mis näitavad eelmistest perioodidest oluliselt suuremat hinnatõusu ja üldist tõusutrendi.

(65)

Komisjoni enda statistiline hinnang (43) kinnitas samuti, et ülemaailmse peamise teraseturu hinnasuundumused on näidanud liidu turuga sarnast suunda ning seega oli liidu turul täheldatud hinnasuundumus täielikult kooskõlas maailma peamistel turgudel valitseva hinnasuundumusega. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et igal juhul ei saanud kaitsemeede olla liidu hindade arengu taga peituv põhjus.

4.2.   Väidetav terasepuudus liidus

(66)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu turul on terasepuudus ja et teatavate kvootide ammendumise tõttu süvendab terase kaitsemeede seda. Seega väitsid nad terasehindade tõusu kontekstis, et meede tuleks peatada või lõpetada.

(67)

Komisjon märkis, et meetme kohaldamise neljanda aasta esimeses kolmes kvartalis (1. juuli 2021–31. märts 2022) oli tariifikvootide kasutamise määr 77 %, st enam kui 5,6 miljonit tonni kvooti jäi kasutamata, nagu on näidatud allpool esitatud tabelis. Seega näitab see, et liidu kasutajatel oli üldiselt võimalik tollimaksuvaba terase importi igal perioodil veelgi suurendada. Kuigi see ei välistanud seda, et teatavates kategooriates võis kvoodi kasutamises olla rohkem pingeid kui teiste kategooriate puhul, on enamikus tootekategooriates olnud tollimaksuvaba kvoot kättesaadav igas kvartalis.

Tabel 1

Tariifikvootide kasutamise areng neljanda aasta esimeses kolmes kvartalis  (44)

Image 9

(68)

Komisjon täheldas ka, et 2021. aasta impordi tase oli väga lähedal impordi haripunktile, mis saavutati 2018. aastal (45). Lisaks tõi Maailma Teraseühenduse (WSA) lühiajaline väljavaade (46) 2022. ja 2023. aasta kohta esile ebakindluse majanduse väljavaadetes. Teraseturu väljavaated 2022. aastaks on halvenenud eelkõige sõja tõttu ning terasenõudlus kasvab prognooside kohaselt 2022. aastal 0,4 % ja 2023. aastal 2,2 %.

(69)

Seda arvesse võttes ja pidades silmas, et alates 1. juulist 2022 suurendatakse kvoote 4 %, nagu on selgitatud punktis 3.4, leidis komisjon, et mis tahes väidetavat survet teatavates turusegmentides tuleks igal juhul leevendada, säilitades samal ajal meetme tõhususe.

4.3.   Väited teatavate kasutajate puhul meetme peatamise kohta Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi suhtes kehtestatud impordikeelu mõju tõttu

(70)

Mõned huvitatud isikud leidsid, et Venemaale ja Valgevenele kehtestatud impordikeeld mõjutas oluliselt nende impordivõimet, väites, et komisjon peaks meetme nendel põhjustel lõpetama.

(71)

Sellega seoses täheldas komisjon, et ebastabiilsus, mis on tingitud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjalisest agressioonist Ukraina vastu, ning sellest tulenevalt ELi poolt terasele kehtestatud sanktsioonid on turul esinevad vältimatud tegurid, millega kõik sidusrühmad peavad järk-järgult kohanema.

(72)

Sellest hoolimata võttis komisjon kaitsemeetme raames viivitamata meetmeid, et minimeerida impordikeeluga kaasnevat kahju nii palju kui võimalik, jaotades kvoodid ümber alates 2022. aasta aprillist. Meetme selline kohandamine leevendab suurel määral häireid, mida põhjustab teatavatele kasutajatele Venemaa ja Valgevene impordikeeld, võimaldades neil pääseda ligi muudest allikatest pärinevatele tollimaksuvabadele mahtudele. Kuid on vältimatu ja paratamatu, et liidu kasutajatel võtab sellise olukorraga kohanemine ja muu päritoluga tarnijatele üleminek aega (47). Eelkõige tunnistas komisjon, et mõnel juhul peavad teatavad kasutajad tarnijad peaaegu täielikult välja vahetama, kuna nende sõltuvus Venemaalt ja/või Valgevenest pärit teraseimpordist oli väga suur. Siiski ei saa ainuüksi nende sanktsioonide olemasolu terasesektoris seada kahtluse alla kaitsemeetme kehtivust või vajalikkust.

4.4.   Taotlused Ukraina kvootide ümberjaotamiseks

(73)

Mõned huvitatud isikud palusid komisjonil Ukrainale eraldatud riigipõhised kvoodid ümber jaotada, sest Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu ei ole Ukrainal võimalik liitu märkimisväärsetes kogustes eksportida. Mõned neist isikutest soovitasid komisjonil järgida sama lähenemisviisi, mida kasutati Venemaa ja Valgevene kvootide ümberjaotamisel.

(74)

Komisjoni analüüs Ukraina kvootide kasutamise kohta enne kaitsemeetme määruse peatamist, nagu on selgitatud põhjenduses 9, näitas, et enamikus tootekategooriates, kus Ukrainal oli riigipõhine kvoot, jätkas Ukraina kvootide kasutamist. Nende kategooriate puhul, mille eksporti ta ei registreerinud, muutis komisjon ülemaailmseks kõigi nende tootekategooriate kvoodid, mille suhtes meedet kohaldatakse, nagu on selgitatud eespool punktis 3.1.1. Komisjon tuletas meelde, et kvoodid, mis kuuluksid (ilma peatamiseta) Ukrainale, ei oleks kättesaadavad seni, kuni meetme kohaldamine selle riigi suhtes peatatakse.

4.5.   Teatavate tootekategooriate erineva kohtlemise taotlused

(75)

Mitu huvitatud isikut esitas taotlusi konkreetsete tootekategooriate kohta (need kategooriad varieerusid sõltuvalt taotluse esitajast). Need taotlused hõlmasid teatava tootekategooria väljajätmist meetmest, teatava päritolu erinevat kohtlemist tootekategooria piires ja liberaliseerimise erineva taseme kohaldamist sõltuvalt tootekategooriast.

(76)

Nagu komisjon varasemates määrustes selgitas, hõlmab meede ühte toodet, nimelt teatavaid terasetooteid. Seega ei saa komisjon käsitleda asjaomasest tootest koosnevaid tootekategooriaid nii, nagu need oleksid üksikult asjaomased tooted. Tagamaks, et kaitsemeetme eesmärke oleks võimalik täita ning kui see oli liidu huvides, tegi komisjon kohandusi meetme juhtimisel ja kvootide haldamisel. Komisjon ei saa aga muuta meetme põhistruktuuri, st toote määratlust, et rahuldada huvitatud isikute taotlusi, mis tooksid kaasa teiste tootekategooriate ja huvitatud isikute diskrimineerimise, ja mis veelgi olulisem – see ei oleks kooskõlas lõplikus määruses määratletud meetme ülesehituse ja toote määratlusega.

4.6.   Taotlused kaitsemeetme tühistamiseks kategooriates, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid ja/või tasakaalustavaid meetmeid

(77)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et komisjon peaks tühistama kaitsemeetme nendes tootekategooriates, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid ja/või tasakaalustavaid tollimakse, sest nende väitel annaksid need liidu tootmisharule piisava kaitse.

(78)

Komisjon tuletas meelde, et kaitsevahendi ja muude kaubanduse kaitsemeetmete põhjendus ja eesmärk on erinevad, sest need ei käsitle samu küsimusi. Kaitsemeetmed käsitlevad ettenägematutest arengusuundumustest tulenevat impordi suurenemist, dumpinguvastased ja tasakaalustavad vahendid käsitlevad aga ebaausaid kaubandustavasid. Näiteks olukord, kus teatavas tootekategoorias tuvastatakse riigis teataval ajahetkel dumping ning hiljem toimub siiski ettenägematust arengust tulenev impordi järsk kasv erinevate päritolude tõttu. Lisaks on mõlema õigusakti kohaldamisala hõlmatud päritolude tõttu tavaliselt oluliselt erinev, nagu on erinevad ka läbiviidavate uurimiste liigid, sealhulgas menetluseeskirjad. Mõlema õigusakti üheaegne kohaldamine teatava tootekategooria suhtes on seega täielikult kooskõlas nii WTO kui ka ELi eeskirjadega (48).

4.7.   Taotlus suurendada Ühendkuningriigi tariifikvoote, et hõlmata ka Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa kaubandust

(79)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Ühendkuningriigile eraldatud kvoote tuleks suurendada, et võtta arvesse ajaloolist kaubandust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa vahel.

(80)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll (edaspidi „protokoll“) (49) on asjakohane õigusakt, millega reguleeritakse Põhja-Iirimaa staatust ELi kaubandus- ja tollieeskirjades. Seetõttu ja kooskõlas protokolli sätetega ei arvestatud terase müüki Põhja-Iirimaale (olenemata sellest, kas see pärineb Suurbritanniast või mis tahes muust kolmandast riigist) varasema liitu suunatud impordina ja seega ei võetud seda kvoodi arvutamisel arvesse (50). Selle lähenemisviisiga tagati, et ELi rakendusaktid kaitsemeetmete valdkonnas on protokolliga täielikult kooskõlas. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

4.8.   Väited väidetava kõrvalehoidmise kohta

(81)

Mõned isikud osutasid võimalikele meetmetest kõrvalehoidmise juhtumitele. Eelkõige juhtisid mõned isikud tähelepanu väidetavale kõrvalehoidmisele Venemaa puhul kategooriates 12 ja 13 ning üldiselt kategoorias 28.

(82)

Sellega seoses märgib komisjon, et Venemaa suhtes kehtib praegu impordikeeld. Seega jälgivad EL ja liikmesriikide tollid võimalikke katseid kehtivatest meetmetest kõrvale hoida.

(83)

Lõpuks märgib komisjon, et käesolev läbivaatamine, millega muudetakse kehtivaid kaitsemeetmeid, vastab ka kohustustele, mis tulenevad teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.

(84)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/159 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui lõike 2 kohane asjaomane tariifikvoot on ühe konkreetse riigi puhul ammendatud, võib sellest riigist importida mõnda tootekategooriat sama tootekategooria ülejäänud tariifikvoodi raames. Seda sätet kohaldatakse ainult lõpliku tariifikvoodi iga kohaldamisaasta viimases kvartalis. Tootekategooriatele 5, 9 ja 21 ei anta edasist juurdepääsu tariifikvoodi ülejäänud osale. Tootekategooriatele 12, 13, 14, 16, 20 ja 27 antakse juurdepääs üksnes konkreetsele mahule esialgsest kättesaadavast tariifikvoodi mahust viimases kvartalis. Tootekategooriate 1 ja 4B puhul ei tohi ükski eksportiv riik kasutada üksi üle 30 % iga meetmete kohaldamise aasta viimase kvartali esialgsest kättesaadavast jääktariifikvoodi mahust. Tootekategooriatele 2, 3A, 3B, 4A, 6, 10, 15, 18, 19, 22, 24, 25B, 26 ja 28 antakse viimases kvartalis juurdepääs kogu esialgu kättesaadavale tariifikvoodi mahule vastavates tootekategooriates.“;

2)

III lisa III.2 punkt asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga ja

3)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2)   ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(4)  Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT L 225 I, 25.6.2021, lk 1).

(5)  Algatamisteade teatavate terasetoodete impordi suhtes kohaldatava kaitsemeetme läbivaatamise kohta (2021/C 509/10) (ELT C 509, 17.12.2021, lk 12).

(6)  Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/428, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 87 I, 15.3.2022, lk 13).

(7)  Valgevene puhul kehtis impordikeeld kõigi terasetoodete suhtes (st lisati kõik need tooted, mille suhtes kaitsemeedet kohaldati), samas kui Venemaa puhul kohaldati keeldu ainult terase kaitsemeetmega hõlmatud terasetoodete suhtes.

(8)  Komisjoni 15. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/434, millega muudetakse määrust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 88, 16.3.2022, lk 181).

(9)  Komisjoni 21. aprilli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/664, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 121, 22.4.2022, lk 12).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/870, mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 152, 3.6.2022, lk 103).

(11)  Sel põhjusel ei kohaldata neid riigipõhiseid kvoote, millel on nendega seotud järjekorranumber, isegi juhul, kui Ukraina on teatavate kategooriate puhul lisas loetletud.

(12)  Sealhulgas sellele järgnev liberaliseerimisest tulenev kasv.

(13)  Vt komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/894 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes; ELT L 206, 30.6.2020, lk 27) põhjendus 33. „Lõpuks märgib komisjon ka seda, et tariifikvootide arvutamiseks kasutatud vaatlusperiood kujutab endast üht mitmest meetmete väljatöötamise sambast, mis on algusest peale sätestatud lõpliku määrusega, ning et läbivaatamine ei hõlma meetmete põhistruktuuri olulist muutmist“.

(14)  Samas punkt 3.2.1.

(15)  Kategooriat 7 mõjutab ka impordikeeld ajalooliselt olulisele tarnijale – Venemaale.

(16)  Allikas: tariifikvootide konsultatsioon, kättesaadav aadressil

https://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/quota_consultation.jsp.

(17)  Ukrainale määratud kvoodid ei ole kaitsemeetme osa ja seega ei ole need kättesaadavad ühelegi teisele riigile seni, kuni kehtib põhjenduses 9 osutatud ajutine peatamine.

(18)  Vt rakendusmääruse (EL) 2020/894 punkt 3.2.3.

(19)  Allikas: Eurostat.

(20)  Seda ei kohaldata seni, kuni kaitsemeede on Ukraina suhtes peatatud.

(21)  WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõige 4.

(22)  Määruse (EL) 2015/478 artikli 19 lõige 4.

(23)  ELile eraldatud tariifikvoodi tase on ligikaudu 3,3 miljonit tonni aastas, mis moodustab ligikaudu 2,5 % liidu tootmisharu keskmisest omamaisest müügist liidu turul (aastad 2018–2019).

(24)  Nii lõplikud määrused kui ka pikendamismäärused näitasid, et üldiselt oli liidu tootmisharul teatav täiendav tootmisvõimsus.

(25)  Mitu huvitatud isikut väitis, et USAs on üldiselt kõrgeim hinnatase.

(26)  USA aruanne tariifikvootide tarbimise kohta.

(27)  2021. aastal oli Kanada, Mehhiko, Brasiilia, Austraalia ja Argentina impordi osakaal liidu turul 0,9 %.

(28)  Kanadast, Mehhikost, Brasiiliast, Austraaliast ja Argentinast liitu suunatud impordi kombineeritud osakaal ajavahemikul 2013–2021 oli 2,25 % koguimpordist (ja küündis 2016. aastal oma tipptasemel üksnes 3,7 %ni).

(29)  Varasemate toimimise läbivaatamiste ajal selgus, et teatavad riigid suutsid oluliselt ja kiiresti suurendada oma kohalolekut liidu turul, näiteks kvootide väga kiire ammendumisega, sealhulgas lisakvootidega neljandas kvartalis.

(30)  Oluline on märkida, et suurimad liitu eksportivad riigid on järjekindlalt väitnud (sealhulgas käesoleva läbivaatamise käigus esitatud esildistes), et olemasolevad kvoodid piiraksid tõsiselt nende liitu eksportimise võimet, mis tähendab, et nad suudavad kaitsemeetme puudumisel suurendada oma kohalolekut liidu turul.

(31)  Üksikasjalikuma hinnangu saamiseks vt pikendamismääruse punkti 3.1.2. alapunkt g. Mahu poolest on liidu turg jätkuvalt peamine terase imporditurg kogu maailmas. Vt OECD teraseturu areng – 2022. aasta II kvartal (DSTI/SC(2022)1), tabel 8.

(32)  Vt näiteks komisjoni järeldused pikendamismääruse punktides 3.1.2 ja 3.1.3.

(33)  Vt näiteks eesistuja avaldus OECD terasekomitee 91. istungjärgul (29.–31. märts 2022): „ülemäärane tootmisvõimsus, mis oli 2021. aastal 544 miljonit tonni ja on püsinud alates 2018. aastast püsivalt kõrgel tasemel, näidates, et asjaomastes jurisdiktsioonides on vaja tootmisvõimsust veelgi vähendada“. Kättesaadav siin: OECD terasekomitee 91. istungjärk – eesistuja avaldus – OECD.

Vt ka OECD terasetootmisvõimsuse viimased arengusuundumused, lk 4 ja 6 (DSTI/SC(2022)3: „Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus terasesektoris kasvab jätkuvalt. Ülemaailmse toorterase tootmise võimsus suurenes 2021. aastal 6,0 miljoni tonni ehk 0,2 % võrra – 2 454,3 miljoni tonnini“;

Vt ka G7 kaubandusministrite 21. oktoobri 2021. aasta ühiskommünikee: „Me kinnitasime veel kord terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi (GFSEC) tähtsust foorumina, mis võib aidata lahendada ülemaailmse terase liigse tootmisvõimsuse küsimust mitmepoolses raamistikus. Jätkame OECD toetamist ja temaga koostööd, et tugineda tema seni tehtud suurepärasele tööle, sealhulgas keskendume jätkuvalt turgu moonutavate tavade esinemissageduse ja ulatuse analüüsile ning nende võimalikule mõjule sellistes küsimustes nagu liigse tootmisvõimsuse loomine ja säilitamine“; kättesaadav aadressil https://www.g7uk.org/g7-trade-ministers-communique-2/.

(34)  2021. aastal oli import USAsse 21 % väiksem kui 2017. aastal, st enne USA paragrahvi 232 kohast meedet.

(35)  Kaotatud ekspordimahud, muu hulgas USAsse ja liidu turgudele ning muudele kolmandatele turgudele. Üksikasjalikumat teavet leiab pikendamismääruse punktist 3.1.2.

(36)  Nende riikide vahel, kes ekspordivad liitu vastavaid tooteid ja kelle suhtes ei kohaldata USA paragrahvi 232 kohase meetme alusel sooduskohtlemist, sealhulgas Hiina, India, Venemaa, Taiwan, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik, vähenes import 48 % võrreldes impordi üldise vähenemisega 21 % (vt joonealune märkus 34). Allikas: United States International Trade Commission (USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon) – https://dataweb.usitc.gov.

(37)  Võttes võrdlusaluseks kuumvaltsitud lehttoodete fikseeritud hinnad liidus (võrreldes märtsi keskel saavutatud tipptaset 2022. aasta mai keskpaiga andmetega).

(38)  Allikas: S&P Platts Global and Steel Business Briefing (SBB) (kättesaadav tellimisel).

Avalikult kättesaadavatest allikatest pärit tõendid hindade arengu kohta liidus, vt muu hulgas: MEPS International – https://mepsinternational.com/gb/en/news/buying-panic-subsides-in-european-steel-market (20. aprill 2022); EUROMETAL – Lower import offers, poor demand drags down EU HRC prices (Vähem impordipakkumisi ja väiksem nõudlus toob ELis kuumvaltsitud poolide hinna alla) – EUROMETAL (2. mai 2022); Metal Bulletin – https://www.metalbulletin.com/Article/5097739/HRC-prices-across-Europe-continue-to-slide- on-weak-demand.html (10. mai 2022) ja https://www.metalbulletin.com/Article/5098015/hot-rolled-coil/European-HRC-buyers-continue-to-be-held-back-by-sufficient-stocks-weak-demand.html (12. mai 2022).

(39)  Vt World Steel Association, lühiajaline väljavaade, aprill 2022, kättesaadavad aadressil worldsteeli lühiajaline väljavaade, aprill 2022 – worldsteel.org.

(40)  Vt OECD väljaanne „Economic and Social Impacts and Policy Impact of the War in Ukraine“ („Ukraina sõja mõju majandusele, ühiskonnale ja poliitikale“), 29. märts 2022, lk 7 ja 8, kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/industry/ind/Item_3.1_Economic_and_financial_market_Impacts.pdf.

Vt ka OECD terasekomitee 91. istungjärk – eesistuja avaldus, kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/sti/ind/91-oecd-steel-chair-statement.htm. „Suurem surve ülemaailmsetele tarneahelatele, sealhulgas pooljuhtkiipide nappus, suurenevad energiakulud ja kiirenevast inflatsioonist tingitud kõrgemate intressimäärade väljavaated pärssisid tööstustegevust ja ülemaailmset nõudlust terase järele. (...) Mõju tuntakse otseselt kui märkimisväärset negatiivset tarnešokki Venemaalt ja Ukrainast pärit terasele ja toorainetele, mis mõjutab eelkõige Euroopa terasetööstust, tuues kaasa terase ja tooraine hindade tõusu. Ülemaailmne terasetööstus kannatab ka kaudsete mõjude all, sh suuremad energia- ja tootmiskulud ning ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine, mis vähendavad märkimisväärselt nõudlust terase järele.“

(41)  Vt Maailmapanga kaubahinnad, mai 2022, kättesaadav aadressil CMO-Pink-Sheet-May-2022.pdf (worldbank.org).

(42)  Vt terasetoodete hinnamuutus veebisaidil S&P Platts Global, aprill 2022, Global Market Outlook (kättesaadav tellimisel).

(43)  Allikas: Global Trade Atlas – analüüs, mis keskendub mõne maailma peamise terasetootja ekspordihindade võrdlusele (2021. aasta vs. 2019. aasta) nende kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi terase kaitsemeedet. Analüüs näitas, et mõne maailma peamise terasetootjariigi ekspordihinnad, mille suhtes kohaldatakse ELi kaitsemeedet, muutusid järgmiselt: Hiina (+43 %), India (+32 %), Jaapan (+14 %), Venemaa (+28 %), Lõuna-Korea (+27 %), Türgi (+43 %) ja Ühendkuningriik (+21 %).

(44)  Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/quota_consultation.jsp.

(45)  2021. aastal oli impordi maht vaid 1,5 % väiksem kui 2018. aastal.

(46)  Vt Maailma Teraseühenduse lühiajaline väljavaade, kättesaadav: worldsteeli lühiajaline väljavaade, 14. aprill 2022 – worldsteel.org.

(47)  Sellega seoses lubati määruse (EL) 2022/428 artikli 3 punktiga g jätkata importi Venemaalt ja Valgevenest jääkkvoodi alusel tingimusel, et enne 16. märtsi 2022 sõlmitud lepingud või selliste lepingute täitmiseks vajalikud lisalepingud on täidetud 17. juuniks 2022.

(48)  Seoses sellega meenutas komisjon, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/477 meetmete kohta, mida liit võib kohaldada seoses dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete ja kaitsemeetmete ühismõjuga (ELT L 83, 27.3.2015, lk 11), käsitleb nõuetekohaselt kaitsemeetmete ning dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete vastasmõju. Vt ka 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus, Novolipetsk Steel PAO vs. komisjon, T-790/19, ECLI:EU:T:2021:706.

(49)  Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (edaspidi „väljaastumisleping“) (ELT L 63, 31.1.2020, lk 7).

(50)  Vt komisjoni 10. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2037, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 416, 11.12.2020, lk 32).


I LISA

„III.2.   Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

Riik/tooterühm

1

2

3A

3B

4A

4B

5

6

7

8

9

10

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

24

25A

25B

26

27

28

Brasiilia

 

 

 

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Hiina

 

X

X

X

X

X

 

X

 

X

X

X

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

 

X

X

X

X

Egiptus

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

India

X

X

 

 

X

X

X

X

X

X

X

X

 

 

X

X

 

 

 

 

X

 

X

X

 

 

X

 

 

Indoneesia

 

 

 

 

X

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kasahstan

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Moldova

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Põhja-Makedoonia

 

 

 

 

X

 

 

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

X

 

 

 

 

 

Lõuna-Aafrika

 

 

 

 

X

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Tuneesia

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Türgi

X

X

 

 

X

X

X

X

 

X

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

 

X

 

X

X

X

X

Ukraina

X

X

 

 

X

X

 

 

X

 

 

 

 

X

X

 

X

X

 

 

X

X

X

X

 

 

X

X

X“

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

Vietnam

X

 

X

X

X

X

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kõik muud arenguriigid

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 


II LISA

„IV LISA

IV.1.   Tariifikvootide mahud

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

Jaotus riigiti (vajaduse korral)

5. aasta

6. aasta

Lisatollimaksumäär

Järjekorranumber

1.7.2022–30.9.2022

1.10.2022–31.12.2022

1.1.2023–31.3.2023

1.4.2023–30.6.2023

1.7.2023–30.9.2023

1.10.2023–31.12.2023

1.1.2024–31.3.2024

1.4.2024–30.6.2024

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8966

Türgi

452 373,88

452 373,88

442 539,66

447 456,77

469 183,40

469 183,40

464 083,58

464 083,58

25  %

09 8967

India

287 227,31

287 227,31

280 983,24

284 105,28

297 900,24

297 900,24

294 662,20

294 662,20

25  %

09 8968

Korea Vabariik

179 365,46

179 365,46

175 466,21

177 415,83

186 030,40

186 030,40

184 008,33

184 008,33

25  %

09 8969

Ühendkuningriik

150 045,49

150 045,49

146 783,63

148 414,56

155 620,95

155 620,95

153 929,42

153 929,42

25  %

09 8976

Serbia

159 231,56

159 231,56

155 770,01

157 500,79

165 148,37

165 148,37

163 353,27

163 353,27

25  %

09 8970

Muud riigid

900 290,25

900 290,25

880 718,72

890 504,48

933 743,65

933 743,65

923 594,27

923 594,27

25  %

 (1)

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

India

156 974,80

156 974,80

153 562,31

155 268,55

162 807,74

162 807,74

161 038,10

161 038,10

25  %

09 8801

Korea Vabariik

91 042,24

91 042,24

89 063,06

90 052,65

94 425,23

94 425,23

93 398,87

93 398,87

25  %

09 8802

Ühendkuningriik

84 142,99

84 142,99

82 313,80

83 228,39

87 269,62

87 269,62

86 321,03

86 321,03

25  %

09 8977

Ukraina

69 898,31

69 898,31

68 378,78

69 138,54

72 495,62

72 495,62

71 707,62

71 707,62

25  %

09 8803

Serbia

39 631,71

39 631,71

38 770,15

39 200,93

41 104,37

41 104,37

40 657,58

40 657,58

25  %

09 8805

Muud riigid

321 824,43

321 824,43

314 828,25

318 326,34

333 782,94

333 782,94

330 154,85

330 154,85

25  %

 (2)

3.A

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8808

Ühendkuningriik

532,59

532,59

521,01

526,80

552,38

552,38

546,38

546,38

25  %

09 8978

Iraani Islamivabariik

159,72

159,72

156,25

157,98

165,65

165,65

163,85

163,85

25  %

09 8809

Korea Vabariik

244,60

244,60

239,29

241,94

253,69

253,69

250,93

250,93

25  %

09 8806

Muud riigid

817,65

817,65

799,87

808,76

848,03

848,03

838,81

838,81

25  %

 (3)

3.B

7225 19 90 , 7226 19 80

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8811

Korea Vabariik

33 860,21

33 860,21

33 124,12

33 492,16

35 118,40

35 118,40

34 736,68

34 736,68

25  %

09 8812

Hiina

29 777,29

29 777,29

29 129,96

29 453,62

30 883,77

30 883,77

30 548,08

30 548,08

25  %

09 8813

Taiwan

23 288,87

23 288,87

22 782,59

23 035,73

24 154,25

24 154,25

23 891,70

23 891,70

25  %

09 8814

Muud riigid

8 303,99

8 303,99

8 123,47

8 213,73

8 612,56

8 612,56

8 518,94

8 518,94

25  %

 (4)

4.A

Metalliga kaetud lehtteras

TARICi koodid: 7210 41 00 20, 7210 41 00 30, 7210 49 00 20, 7210 49 00 30, 7210 61 00 20, 7210 61 00 30, 7210 69 00 20, 7210 69 00 30, 7212 30 00 20, 7212 30 00 30, 7212 50 20 , 7212 50 61 20, 7212 50 61 30, 7212 50 69 20, 7212 50 69 30, 7225 92 00 20, 7225 92 00 30, 7225 99 00 11, 7225 99 00 22, 7225 99 00 23, 7225 99 00 41, 7225 99 00 45, 7225 99 00 91, 7225 99 00 92, 7225 99 00 93, 7226 99 30 10, 7226 99 30 30, 7226 99 70 11, 7226 99 70 13, 7226 99 70 91, 7226 99 70 93, 7226 99 70 94

Korea Vabariik

36 115,37

36 115,37

35 330,25

35 722,81

37 457,36

37 457,36

37 050,22

37 050,22

25  %

09 8816

India

51 623,89

51 623,89

50 501,64

51 062,77

53 542,16

53 542,16

52 960,18

52 960,18

25  %

09 8817

Ühendkuningriik

34 028,35

34 028,35

33 288,60

33 658,47

35 292,79

35 292,79

34 909,17

34 909,17

25  %

09 8979

Muud riigid

454 338,51

454 338,51

444 461,58

449 400,05

471 221,03

471 221,03

466 099,06

466 099,06

25  %

 (5)

4.B

CN-koodid: 7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7226 99 10 TARICi koodid: 7210 41 00 80, 7210 49 00 80, 7210 61 00 80, 7210 69 00 80, 7212 30 00 80, 7212 50 61 80, 7212 50 69 80, 7225 92 00 80, 7225 99 00 25, 7225 99 00 95, 7226 99 30 90, 7226 99 70 19, 7226 99 70 96

Hiina

123 409,30

123 409,30

120 726,49

122 067,90

127 995,00

127 995,00

126 603,75

126 603,75

25  %

09 8821

Korea Vabariik

160 163,83

160 163,83

156 682,01

158 422,92

166 115,27

166 115,27

164 309,67

164 309,67

25  %

09 8822

India

73 708,96

73 708,96

72 106,59

72 907,78

76 447,88

76 447,88

75 616,92

75 616,92

25  %

09 8823

Ühendkuningriik

34 028,35

34 028,35

33 288,60

33 658,47

35 292,79

35 292,79

34 909,17

34 909,17

25  %

09 8980

Muud riigid

100 848,08

100 848,08

98 655,73

99 751,91

104 595,44

104 595,44

103 458,53

103 458,53

25  %

 (6)

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

India

75 642,86

75 642,86

73 998,45

74 820,66

78 453,64

78 453,64

77 600,88

77 600,88

25  %

09 8826

Korea Vabariik

68 363,40

68 363,40

66 877,24

67 620,32

70 903,68

70 903,68

70 132,99

70 132,99

25  %

09 8827

Ühendkuningriik

33 563,94

33 563,94

32 834,29

33 199,12

34 811,13

34 811,13

34 432,75

34 432,75

25  %

09 8981

Taiwan

21 910,16

21 910,16

21 433,85

21 672,00

22 724,31

22 724,31

22 477,30

22 477,30

25  %

09 8828

Türgi

15 126,78

15 126,78

14 797,94

14 962,36

15 688,87

15 688,87

15 518,34

15 518,34

25  %

09 8829

Muud riigid

41 252,54

41 252,54

40 355,75

40 804,14

42 785,42

42 785,42

42 320,36

42 320,36

25  %

 (7)

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

Hiina

106 758,00

106 758,00

104 437,17

105 597,58

110 724,96

110 724,96

109 521,43

109 521,43

25  %

09 8831

Ühendkuningriik

38 940,37

38 940,37

38 093,84

38 517,11

40 387,34

40 387,34

39 948,34

39 948,34

25  %

09 8982

Serbia

21 429,38

21 429,38

20 963,53

21 196,46

22 225,67

22 225,67

21 984,08

21 984,08

25  %

09 8832

Korea Vabariik

15 501,05

15 501,05

15 164,07

15 332,56

16 077,04

16 077,04

15 902,29

15 902,29

25  %

09 8833

Taiwan

12 887,99

12 887,99

12 607,82

12 747,90

13 366,89

13 366,89

13 221,60

13 221,60

25  %

09 8834

Muud riigid

35 715,05

35 715,05

34 938,63

35 326,84

37 042,16

37 042,16

36 639,53

36 639,53

25  %

 (8)

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 , 7225 99 00

Ukraina

270 017,57

270 017,57

264 147,62

267 082,59

280 051,01

280 051,01

277 006,97

277 006,97

25  %

09 8836

Muud riigid

554 571,27

554 571,27

542 515,37

548 543,32

575 178,29

575 178,29

568 926,35

568 926,35

25  %

 (9)

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

Muud riigid

105 581,29

105 581,29

103 286,04

104 433,67

109 504,53

109 504,53

108 314,26

108 314,26

25  %

 (10)

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

Korea Vabariik

47 773,95

47 773,95

46 735,39

47 254,67

49 549,16

49 549,16

49 010,58

49 010,58

25  %

09 8846

Taiwan

44 302,39

44 302,39

43 339,29

43 820,84

45 948,59

45 948,59

45 449,15

45 449,15

25  %

09 8847

India

29 610,23

29 610,23

28 966,53

29 288,38

30 710,50

30 710,50

30 376,69

30 376,69

25  %

09 8848

Lõuna-Aafrika

25 765,68

25 765,68

25 205,56

25 485,62

26 723,10

26 723,10

26 432,63

26 432,63

25  %

09 8853

Ameerika Ühendriigid

24 090,93

24 090,93

23 567,21

23 829,07

24 986,11

24 986,11

24 714,52

24 714,52

25  %

09 8849

Türgi

20 046,66

20 046,66

19 610,86

19 828,76

20 791,56

20 791,56

20 565,57

20 565,57

25  %

09 8850

Malaisia

12 700,45

12 700,45

12 424,35

12 562,40

13 172,38

13 172,38

13 029,20

13 029,20

25  %

09 8851

Muud riigid

50 944,84

50 944,84

49 837,34

50 391,09

52 837,87

52 837,87

52 263,55

52 263,55

25  %

 (11)

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

7219 21 10 , 7219 21 90

Hiina

4 731,30

4 731,30

4 628,44

4 679,87

4 907,10

4 907,10

4 853,77

4 853,77

25  %

09 8856

India

2 007,05

2 007,05

1 963,42

1 985,24

2 081,63

2 081,63

2 059,01

2 059,01

25  %

09 8857

Lõuna-Aafrika

1 374,32

1 374,32

1 344,44

1 359,38

1 425,39

1 425,39

1 409,89

1 409,89

25  %

09 8859

Ühendkuningriik

827,96

827,96

809,96

818,96

858,73

858,73

849,39

849,39

25  %

09 8984

Taiwan

764,41

764,41

747,79

756,10

792,81

792,81

784,19

784,19

25  %

09 8858

Muud riigid

1 002,95

1 002,95

981,14

992,04

1 040,21

1 040,21

1 028,91

1 028,91

25  %

 (12)

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

Hiina

135 003,41

135 003,41

132 068,55

133 535,98

140 019,93

140 019,93

138 497,97

138 497,97

25  %

09 8861

Ühendkuningriik

112 785,82

112 785,82

110 333,95

111 559,89

116 976,77

116 976,77

115 705,28

115 705,28

25  %

09 8985

Türgi

101 999,52

101 999,52

99 782,14

100 890,83

105 789,67

105 789,67

104 639,78

104 639,78

25  %

09 8862

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8863

Šveits

65 555,05

65 555,05

64 129,94

64 842,50

67 990,98

67 990,98

67 251,94

67 251,94

25  %

09 8864

Valgevene

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8865

Muud riigid

58 414,15

58 414,15

57 144,27

57 779,21

60 584,73

60 584,73

59 926,20

59 926,20

25  %

 (13)

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

Türgi

90 856,92

90 856,92

88 881,77

89 869,35

94 233,03

94 233,03

93 208,76

93 208,76

25  %

09 8866

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8867

Ukraina

42 298,50

42 298,50

41 378,96

41 838,73

43 870,24

43 870,24

43 393,39

43 393,39

25  %

09 8868

Bosnia ja Hertsegoviina

32 685,87

32 685,87

31 975,31

32 330,59

33 900,43

33 900,43

33 531,95

33 531,95

25  %

09 8869

Moldova Vabariik

27 318,01

27 318,01

26 724,14

27 021,07

28 333,10

28 333,10

28 025,13

28 025,13

25  %

09 8870

Muud riigid

132 668,90

132 668,90

129 784,79

131 226,85

137 598,67

137 598,67

136 103,03

136 103,03

25  %

 (14)

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

India

30 542,92

30 542,92

29 878,94

30 210,93

31 677,84

31 677,84

31 333,52

31 333,52

25  %

09 8871

Ühendkuningriik

4 463,47

4 463,47

4 366,44

4 414,96

4 629,33

4 629,33

4 579,01

4 579,01

25  %

09 8986

Šveits

4 393,46

4 393,46

4 297,95

4 345,71

4 556,72

4 556,72

4 507,19

4 507,19

25  %

09 8872

Ukraina

3 393,31

3 393,31

3 319,54

3 356,42

3 519,40

3 519,40

3 481,14

3 481,14

25  %

09 8873

Muud riigid

4 956,51

4 956,51

4 848,76

4 902,63

5 140,68

5 140,68

5 084,81

5 084,81

25  %

 (15)

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

India

7 103,74

7 103,74

6 949,31

7 026,53

7 367,70

7 367,70

7 287,62

7 287,62

25  %

09 8876

Taiwan

4 580,21

4 580,21

4 480,64

4 530,43

4 750,40

4 750,40

4 698,77

4 698,77

25  %

09 8877

Ühendkuningriik

3 679,69

3 679,69

3 599,69

3 639,69

3 816,42

3 816,42

3 774,93

3 774,93

25  %

09 8987

Korea Vabariik

2 286,74

2 286,74

2 237,03

2 261,88

2 371,71

2 371,71

2 345,93

2 345,93

25  %

09 8878

Hiina

1 548,74

1 548,74

1 515,07

1 531,90

1 606,28

1 606,28

1 588,83

1 588,83

25  %

09 8879

Jaapan

1 536,99

1 536,99

1 503,57

1 520,28

1 594,10

1 594,10

1 576,77

1 576,77

25  %

09 8880

Muud riigid

773,87

773,87

757,04

765,46

802,62

802,62

793,90

793,90

25  %

 (16)

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

Ühendkuningriik

176 384,36

176 384,36

172 549,92

174 467,14

182 938,53

182 938,53

180 950,07

180 950,07

25  %

09 8988

Ukraina

118 599,40

118 599,40

116 021,16

117 310,28

123 006,38

123 006,38

121 669,35

121 669,35

25  %

09 8881

Šveits

130 373,45

130 373,45

127 539,25

128 956,35

135 217,93

135 217,93

133 748,17

133 748,17

25  %

09 8882

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8883

Türgi

113 300,38

113 300,38

110 837,33

112 068,85

117 510,45

117 510,45

116 233,16

116 233,16

25  %

09 8884

Valgevene

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8885

Moldova Vabariik

66 581,74

66 581,74

65 134,31

65 858,02

69 055,81

69 055,81

68 305,20

68 305,20

25  %

09 8886

Muud riigid

116 864,97

116 864,97

114 324,43

115 594,70

121 207,50

121 207,50

119 890,02

119 890,02

25  %

 (17)

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

Ukraina

30 113,25

30 113,25

29 458,61

29 785,93

31 232,21

31 232,21

30 892,73

30 892,73

25  %

09 8891

Muud riigid

64 947,85

64 947,85

63 535,94

64 241,90

67 361,21

67 361,21

66 629,03

66 629,03

25  %

 (18)

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

Hiina

6 736,44

6 736,44

6 590,00

6 663,22

6 986,76

6 986,76

6 910,82

6 910,82

25  %

09 8901

Araabia Ühendemiraadid

3 333,90

3 333,90

3 261,43

3 297,67

3 457,79

3 457,79

3 420,20

3 420,20

25  %

09 8902

Ühendkuningriik

864,55

864,55

845,76

855,16

896,68

896,68

886,93

886,93

25  %

09 8990

Muud riigid

274,44

274,44

268,47

271,45

284,63

284,63

281,54

281,54

25  %

 (19)

19

Raudteematerjal

7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00

Ühendkuningriik

4 916,90

4 916,90

4 810,01

4 863,46

5 099,61

5 099,61

5 044,18

5 044,18

25  %

09 8991

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8906

Türgi

1 498,14

1 498,14

1 465,57

1 481,86

1 553,81

1 553,81

1 536,92

1 536,92

25  %

09 8908

Hiina

1 449,19

1 449,19

1 417,68

1 433,44

1 503,04

1 503,04

1 486,70

1 486,70

25  %

09 8907

Muud riigid

759,42

759,42

742,91

751,17

787,64

787,64

779,08

779,08

25  %

 (20)

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

Türgi

47 578,14

47 578,14

46 543,83

47 060,99

49 346,07

49 346,07

48 809,70

48 809,70

25  %

09 8911

India

18 309,56

18 309,56

17 911,53

18 110,55

18 989,92

18 989,92

18 783,51

18 783,51

25  %

09 8912

Põhja-Makedoonia

6 762,54

6 762,54

6 615,53

6 689,04

7 013,83

7 013,83

6 937,59

6 937,59

25  %

09 8913

Ühendkuningriik

6 432,95

6 432,95

6 293,10

6 363,03

6 671,99

6 671,99

6 599,47

6 599,47

25  %

09 8992

Muud riigid

10 690,62

10 690,62

10 458,21

10 574,41

11 087,86

11 087,86

10 967,34

10 967,34

25  %

 (21)

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

Türgi

94 689,32

94 689,32

92 630,86

93 660,09

98 207,83

98 207,83

97 140,35

97 140,35

25  %

09 8916

Ühendkuningriik

50 502,05

50 502,05

49 404,18

49 953,11

52 378,63

52 378,63

51 809,29

51 809,29

25  %

09 8993

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8917

Põhja-Makedoonia

27 955,71

27 955,71

27 347,98

27 651,85

28 994,51

28 994,51

28 679,35

28 679,35

25 %

09 8918

Ukraina

20 676,33

20 676,33

20 226,85

20 451,59

21 444,63

21 444,63

21 211,54

21 211,54

25 %

09 8919

Šveits

15 453,34

15 453,34

15 117,40

15 285,37

16 027,57

16 027,57

15 853,35

15 853,35

25 %

09 8920

Valgevene

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25 %

09 8921

Muud riigid

19 871,64

19 871,64

19 439,65

19 655,65

20 610,04

20 610,04

20 386,02

20 386,02

25  %

 (22)

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 83 , 7304 49 85 , 7304 49 89

India

5 659,79

5 659,79

5 536,75

5 598,27

5 870,10

5 870,10

5 806,30

5 806,30

25  %

09 8926

Ukraina

3 543,95

3 543,95

3 466,91

3 505,43

3 675,64

3 675,64

3 635,69

3 635,69

25  %

09 8927

Ühendkuningriik

1 798,90

1 798,90

1 759,80

1 779,35

1 865,75

1 865,75

1 845,47

1 845,47

25  %

09 8994

Korea Vabariik

1 114,07

1 114,07

1 089,85

1 101,96

1 155,47

1 155,47

1 142,91

1 142,91

25  %

09 8928

Jaapan

1 036,03

1 036,03

1 013,51

1 024,77

1 074,53

1 074,53

1 062,85

1 062,85

25  %

09 8929

Hiina

888,89

888,89

869,57

879,23

921,92

921,92

911,90

911,90

25  %

09 8931

Muud riigid

2 586,28

2 586,28

2 530,05

2 558,16

2 682,38

2 682,38

2 653,22

2 653,22

25  %

 (23)

24

Muud õmblusteta torud

7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 50 , 7304 39 82 , 7304 39 83 , 7304 39 88 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 82 , 7304 59 83 , 7304 59 89 , 7304 90 00

Hiina

36 946,09

36 946,09

36 142,92

36 544,50

38 318,95

38 318,95

37 902,44

37 902,44

25  %

09 8936

Ukraina

30 880,76

30 880,76

30 209,44

30 545,10

32 028,25

32 028,25

31 680,11

31 680,11

25  %

09 8937

Valgevene

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8938

Ühendkuningriik

11 268,07

11 268,07

11 023,11

11 145,59

11 686,77

11 686,77

11 559,74

11 559,74

25 %

09 8995

Ameerika Ühendriigid

8 110,65

8 110,65

7 934,33

8 022,49

8 412,03

8 412,03

8 320,60

8 320,60

25 %

09 8940

Muud riigid

43 742,37

43 742,37

42 791,45

43 266,91

45 367,77

45 367,77

44 874,64

44 874,64

25 %

 (24)

25.A

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00

Muud riigid

115 747,59

115 747,59

113 231,34

114 489,47

120 048,60

120 048,60

118 743,72

118 743,72

25  %

 (25)

25.B

Suured keevistorud

7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

Türgi

14 371,47

14 371,47

14 059,05

14 215,26

14 905,49

14 905,49

14 743,48

14 743,48

25  %

09 8971

Hiina

8 134,62

8 134,62

7 957,78

8 046,20

8 436,89

8 436,89

8 345,18

8 345,18

25  %

09 8972

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8973

Ühendkuningriik

5 903,81

5 903,81

5 775,46

5 839,64

6 123,18

6 123,18

6 056,63

6 056,63

25  %

09 8996

Korea Vabariik

2 781,17

2 781,17

2 720,71

2 750,94

2 884,52

2 884,52

2 853,16

2 853,16

25  %

09 8974

Muud riigid

6 251,05

6 251,05

6 115,16

6 183,11

6 483,33

6 483,33

6 412,86

6 412,86

25  %

 (26)

26

Muud keevistorud

7306 11 00 , 7306 19 00 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 12 , 7306 30 18 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 21 , 7306 50 29 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

Šveits

46 275,35

46 275,35

45 269,36

45 772,35

47 994,87

47 994,87

47 473,18

47 473,18

25  %

09 8946

Türgi

36 650,08

36 650,08

35 853,34

36 251,71

38 011,94

38 011,94

37 598,77

37 598,77

25  %

09 8947

Ühendkuningriik

11 192,00

11 192,00

10 948,70

11 070,35

11 607,88

11 607,88

11 481,71

11 481,71

25  %

09 8997

Taiwan

8 671,66

8 671,66

8 483,14

8 577,40

8 993,88

8 993,88

8 896,12

8 896,12

25  %

09 8950

Hiina

7 769,95

7 769,95

7 601,04

7 685,50

8 058,67

8 058,67

7 971,08

7 971,08

25  %

09 8949

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8952

Muud riigid

19 298,91

19 298,91

18 879,37

19 089,14

20 016,03

20 016,03

19 798,47

19 798,47

25  %

 (27)

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8956

Šveits

40 584,14

40 584,14

39 701,88

40 143,01

42 092,18

42 092,18

41 634,66

41 634,66

25  %

09 8957

Ühendkuningriik

24 483,32

24 483,32

23 951,08

24 217,20

25 393,08

25 393,08

25 117,07

25 117,07

25  %

09 8998

Hiina

25 900,31

25 900,31

25 337,26

25 618,79

26 862,73

26 862,73

26 570,74

26 570,74

25  %

09 8958

Ukraina

29 232,30

29 232,30

28 596,82

28 914,56

30 318,53

30 318,53

29 988,98

29 988,98

25  %

09 8959

Muud riigid

30 366,43

30 366,43

29 706,29

30 036,36

31 494,80

31 494,80

31 152,46

31 152,46

25  %

 (28)

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90

Valgevene

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8961

Hiina

75 996,55

75 996,55

74 344,45

75 170,50

78 820,47

78 820,47

77 963,72

77 963,72

25  %

09 8962

Venemaa Föderatsioon

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25  %

09 8963

Türgi

49 453,52

49 453,52

48 378,45

48 915,98

51 291,14

51 291,14

50 733,63

50 733,63

25  %

09 8964

Ukraina

37 294,60

37 294,60

36 483,85

36 889,22

38 680,41

38 680,41

38 259,97

38 259,97

25  %

09 8965

Muud riigid

47 545,89

47 545,89

46 512,29

47 029,09

49 312,63

49 312,63

48 776,62

48 776,62

25  %

 (29)

IV.2.   Ülemaailmsete ja jääktariifikvootide mahud kvartalite kaupa

Tootenumber

Jaotus riigiti (vajaduse korral)

2. aasta

3. aasta

1.7.2022–30.9.2022

1.10.2022–31.12.2022

1.1.2023–31.3.2023

1.4.2023–30.6.2023

1.7.2023–30.9.2023

1.10.2023–31.12.2023

1.1.2024–31.3.2024

1.4.2024–30.6.2024

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

1

Muud riigid

900 290,25

900 290,25

880 718,72

890 504,48

933 743,65

933 743,65

923 594,27

923 594,27

2

Muud riigid

321 824,43

321 824,43

314 828,25

318 326,34

333 782,94

333 782,94

330 154,85

330 154,85

3A

Muud riigid

817,65

817,65

799,87

808,76

848,03

848,03

838,81

838,81

3B

Muud riigid

8 303,99

8 303,99

8 123,47

8 213,73

8 612,56

8 612,56

8 518,94

8 518,94

4A

Muud riigid

454 338,51

454 338,51

444 461,58

449 400,05

471 221,03

471 221,03

466 099,06

466 099,06

4B

Muud riigid

100 848,08

100 848,08

98 655,73

99 751,91

104 595,44

104 595,44

103 458,53

103 458,53

5

Muud riigid

41 252,54

41 252,54

40 355,75

40 804,14

42 785,42

42 785,42

42 320,36

42 320,36

6

Muud riigid

35 715,05

35 715,05

34 938,63

35 326,84

37 042,16

37 042,16

36 639,53

36 639,53

7

Muud riigid

554 571,27

554 571,27

542 515,37

548 543,32

575 178,29

575 178,29

568 926,35

568 926,35

8

Muud riigid

105 581,29

105 581,29

103 286,04

104 433,67

109 504,53

109 504,53

108 314,26

108 314,26

9

Muud riigid

50 944,84

50 944,84

49 837,34

50 391,09

52 837,87

52 837,87

52 263,55

52 263,55

10

Muud riigid

1 002,95

1 002,95

981,14

992,04

1 040,21

1 040,21

1 028,91

1 028,91

12

Muud riigid

58 414,15

58 414,15

57 144,27

57 779,21

60 584,73

60 584,73

59 926,20

59 926,20

13

Muud riigid

132 668,90

132 668,90

129 784,79

131 226,85

137 598,67

137 598,67

136 103,03

136 103,03

14

Muud riigid

4 956,51

4 956,51

4 848,76

4 902,63

5 140,68

5 140,68

5 084,81

5 084,81

15

Muud riigid

773,87

773,87

757,04

765,46

802,62

802,62

793,90

793,90

16

Muud riigid

116 864,97

116 864,97

114 324,43

115 594,70

121 207,50

121 207,50

119 890,02

119 890,02

17

Muud riigid

64 947,85

64 947,85

63 535,94

64 241,90

67 361,21

67 361,21

66 629,03

66 629,03

18

Muud riigid

274,44

274,44

268,47

271,45

284,63

284,63

281,54

281,54

19

Muud riigid

759,42

759,42

742,91

751,17

787,64

787,64

779,08

779,08

20

Muud riigid

10 690,62

10 690,62

10 458,21

10 574,41

11 087,86

11 087,86

10 967,34

10 967,34

21

Muud riigid

19 871,64

19 871,64

19 439,65

19 655,65

20 610,04

20 610,04

20 386,02

20 386,02

22

Muud riigid

2 586,28

2 586,28

2 530,05

2 558,16

2 682,38

2 682,38

2 653,22

2 653,22

24

Muud riigid

43 742,37

43 742,37

42 791,45

43 266,91

45 367,77

45 367,77

44 874,64

44 874,64

25A

Muud riigid

115 747,59

115 747,59

113 231,34

114 489,47

120 048,60

120 048,60

118 743,72

118 743,72

25B

Muud riigid

6 251,05

6 251,05

6 115,16

6 183,11

6 483,33

6 483,33

6 412,86

6 412,86

26

Muud riigid

19 298,91

19 298,91

18 879,37

19 089,14

20 016,03

20 016,03

19 798,47

19 798,47

27

Muud riigid

30 366,43

30 366,43

29 706,29

30 036,36

31 494,80

31 494,80

31 152,46

31 152,46

28

Muud riigid

47 545,89

47 545,89

46 512,29

47 029,09

49 312,63

49 312,63

48 776,62

48 776,62

IV.3.   Jääkkvoodile juurdepääsu maksimaalne maht, mis on viimastes kvartalites kättesaadav riigipõhiste kvootidega riikidele

Tootekategooria

Uus eraldatud kvoot tonnides

1.4.2023–30.6.2023

1.4.2024–30.6.2024

1

Erikord

Erikord

2

318 326,34

330 154,85

3.A

808,76

838,81

3.B

8 213,73

8 518,94

4.A

449 400,05

466 099,06

4.B

Erikord

Erikord

5

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

6

35 326,84

36 639,53

7

Ei kohaldata

Ei kohaldata

8

Ei kohaldata

Ei kohaldata

9

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

10

992,04

1 028,91

12

22 671,97

23 514,42

13

53 215,94

55 193,36

14

3 652,73

3 788,46

15

765,46

793,90

16

18 138,68

18 812,69

17

Ei kohaldata

Ei kohaldata

18

271,45

281,54

19

751,17

779,08

20

960,89

996,60

21

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

22

2 558,16

2 653,22

24

43 266,91

44 874,64

25.A

Ei kohaldata

Ei kohaldata

25.B

6 183,11

6 412,86

26

19 089,14

19 798,47

27

4 699,24

4 873,85

28

47 029,09

48 776,62


(1)  1.7–31.3: 09 8601

1.4–30.6: 09 8602

1.4–30.6: Türgile*: 09 8572, Indiale*: 09 8573, Korea Vabariigile*: 09 8574, Serbiale*: 09 8575, Ühendkuningriigile*: 09 8599 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt

artikli 1 lõikele 5.

(2)  1.7–31.3: 09 8603

1.4–30.6: 09 8604

1.4–30.6: Indiale*, Korea Vabariigile*, Ukrainale*, Brasiiliale*, Serbiale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8567 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(3)  1.7–31.3: 09 8605

1.4–30.6: 09 8606

1.4–30.6: Korea Vabariigile*, Iraani Islamivabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8568 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(4)  1.7–31.3: 09 8607

1.4–30.6: 09 8608

8816 1.4–30.6: Korea Vabariigile*, Hiinale* ja Taiwanile*: 09 8569 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(5)  1.7–31.3: 09 8609

1.4–30.6: 09 8610

1.4–30.6: Indiale*, Korea Vabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8570 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(6)  1.7–31.3: 09 8611

1.4–30.6: 09 8612

1.4–30.6: Hiinale*: 09 8581, Korea Vabariigile*: 09 8582, Indiale*: 09 8583, Ühendkuningriigile*: 09 8584 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(7)  1.7–31.3: 09 8613

1.4–30.6: 09 8614

(8)  1.7–31.3: 09 8615

1.4–30.6: 09 8616

1.4–30.6: Hiinale*, Korea Vabariigile*, Taiwanile*, Serbiale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8576 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(9)  1.7–31.3: 09 8617

1.4–30.6: 09 8618

(10)  1.7–31.3: 09 8619

1.4–30.6: 09 8620

(11)  1.7–31.3: 09 8621

1.4–30.6: 09 8622

1.4–30.6: Korea Vabariigile*, Taiwanile*, Indiale*, Lõuna-Aafrikale*, Ameerika Ühendriikidele*, Türgile* ja Malaisiale*: 09 8578 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(12)  1.7–31.3: 09 8623

1.4–30.6: 09 8624

1.4–30.6: Hiinale*, Indiale*, Lõuna-Aafrikale*, Taiwanile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8591 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(13)  1.7–31.3: 09 8625

1.4–30.6: 09 8626

1.4–30.6: Hiinale*, Türgile*, Šveitsile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8592 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(14)  1.7–31.3: 09 8627

1.4–30.6: 09 8628

1.4–30.6: Türgile*, Ukrainale*, Bosniale ja Hertsegoviinale* ja Moldovale*: 09 8593*Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(15)  1.7–31.3: 09 8629

1.4–30.6: 09 8630

1.4–30.6: Indiale*, Šveitsile*, Ukrainale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8594 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(16)  1.7–31.3: 09 8631 09 8907

1.4–30.6: 09 8632

1.4–30.6: Indiale*, Taiwanile*, Korea Vabariigile*, Hiinale*, Jaapanile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8595 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(17)  1.7–31.3: 09 8633

1.4–30.6: 09 8634

1.4–30.6: Ukrainale*, Šveitsile*, Türgile*, Moldovale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8558 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(18)  1.7–31.3: 09 8635

1.4–30.6: 09 8636

(19)  1.7–31.3: 09 8637

1.4–30.6: 09 8638

1.4–30.6: Hiinale*, Araabia Ühendemiraatidele* ja Ühendkuningriigile*: 09 8580 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(20)  1.7–31.3: 09 8639

1.4–30.6: 09 8640

1.4–30.6: Hiinale*, Türgile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8585 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(21)  1.7–31.3: 09 8641

1.4–30.6: 09 8642

(22)  1.7–31.3: 09 8643

1.4–30.6: 09 8644

(23)  1.7–31.3: 09 8645

1.4–30.6: 09 8646

1.4–30.6: Indiale*, Ukrainale*, Korea Vabariigile*, Jaapanile*, Hiinale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8597 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(24)  1.7–31.3: 09 8647

1.4–30.6: 09 8648

1.4–30.6: Hiinale*, Ukrainale*, Ameerika Ühendriikidele* ja Ühendkuningriigile*: 09 8586 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(25)  1.7–31.3: 09 8657

1.4–30.6: 09 8658

(26)  1.7–31.3: 09 8659

1.4–30.6: 09 8660

1.4–30.6: Türgile*, Hiinale*, Korea Vabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09 8587 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(27)  1.7–31.3: 09 8651

1.4–30.6: 09 8652

1.4–30.6: Šveitsile*, Türgile*, Taiwanile*, Hiinale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8588 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(28)  1.7–31.3: 09 8653

1.4–30.6: 09 8654

1.4–30.6: Šveitsile*, Hiinale*, Ukrainale* ja Ühendkuningriigile*: 09 8539 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(29)  1.7–31.3: 09 8655

1.4–30.6: 09 8656

1.4–30.6: Türgile*, Ukrainale*ja Hiinale*: 09 8598 *Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/88


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/979,

22. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Wolfgang BURTSCHER


(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).


LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot / 100 kg)

Artiklis 3 osutatud tagatis

(eurot / 100 kg)

Päritolu  (1)

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

259,0

250,1

12

15

BR

TH


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).“


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/91


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/980,

23. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 75/2013 suhkrusektori täiendavate imporditollimaksude osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 182 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (2) artikliga 36 on teatavate suhkrusektori toodete jaoks ette nähtud täiendavad imporditollimaksud.

(2)

Võttes arvesse sel ajal valitsenud turutingimusi ja prognoose, on komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 75/2013 (3) sätestatud, et täiendavaid imporditollimakse ei kohaldata mitme suhkrutoote suhtes kuni 30. septembrini 2015. Kuna valitsevad turutingimused pärast seda kuupäeva oluliselt ei muutunud, pikendati seda ajavahemikku komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1278/2014 (4) kuni 30. septembrini 2017 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1409 (5) pikendati seda veel 30. septembrini 2022.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõikele 2 ei kehtestata täiendavaid imporditollimakse, kui import tõenäoliselt liidu turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne. Võttes arvesse maailma ja liidu suhkruturgude põhialuseid, on ebatõenäoline, et selliste suhkrutoodete import, mille suhtes kohaldatakse ühises tollitariifistikus sätestatud imporditollimaksu, häirib liidu turgu. Sellest tulenevalt ei tohiks kõnealuse impordi suhtes kohaldada täiendavaid tollimakse, välja arvatud juhul, kui turuolukord oluliselt muutub.

(4)

Seepärast tuleks pikendada rakendusmääruse (EL) nr 75/2013 artiklis 1 sätestatud ajavahemikku, mille jooksul ei kohaldata mitme suhkrutoote suhtes täiendavaid imporditollimakse.

(5)

Rakendusmäärust (EL) nr 75/2013 tuleks seega vastavalt muuta.

(6)

Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates rakendusmääruse (EL) nr 75/2013 artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppemisele järgnevast päevast.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 75/2013 artiklis 1 asendatakse kuupäev „30. septembrini 2022“ kuupäevaga „30. septembrini 2027“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).

(3)  Komisjoni 25. jaanuari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 75/2013, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses tüüpiliste hindade ja täiendavate imporditollimaksude kohaldamisega suhkrusektoris teatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 892/2012, millega määratakse kindlaks teatavate suhkrusektori toodete tüüpilised hinnad ja täiendav imporditollimaks 2012/2013. turustusaastaks (ELT L 26, 26.1.2013, lk 19).

(4)  Komisjoni 1. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1278/2014, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 967/2006, (EÜ) nr 828/2009, (EÜ) nr 891/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 75/2013 (ELT L 346, 2.12.2014, lk 26).

(5)  Komisjoni 1. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1409, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 75/2013 ja määrust (EÜ) nr 951/2006 suhkrusektoris täiendavate imporditollimaksude kohaldamise ning isoglükoosi ja teatavate siirupite sahharoosisisalduse arvutamise osas (ELT L 201, 2.8.2017, lk 21).


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/93


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/981,

23. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/546, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi importimise suhtes kohaldatakse lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/546 (2).

(2)

Guangdong Huachang Aluminium Factory Co., Ltd. (TARICi (3) lisakood C575), äriühing, mille suhtes kohaldatakse valimisse kaasamata koostööd tegevate tootjate suhtes kehtestatud 22,1 % dumpinguvastase tollimaksu määra, teatas 9. juunil 2021 („edaspidi „taotluse esitamise kuupäev“) komisjonile, et ta on muutnud oma nime, mis on nüüd Guangdong Huachang Group Co., Ltd.

(3)

Äriühing palus komisjonil kinnitada, et nimemuutus ei mõjuta tema õigust dumpinguvastasele tollimaksule, mida tema suhtes eelmise nime all kohaldati.

(4)

Komisjon vaatas saadud teabe läbi ja jõudis järeldusele, et nimemuutus on asjaomastes ametiasutustes nõuetekohaselt registreeritud ning uusi suhteid teiste äriühingurühmadega, mida komisjon ei ole uurinud, pole selle tagajärjel loodud.

(5)

Seega ei mõjuta nimemuutus rakendusmääruse (EL) 2021/546 järeldusi ega eelkõige äriühingu suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu määra.

(6)

Toimikus sisalduvad tõendid kinnitasid ka, et nimemuutus hakkas kehtima alates 26. aprillist 2021, s.o päevast mil Foshan Nanhai turureguleerimisamet nimemuudatuse registreeris.

(7)

Võttes arvesse eelmises põhjenduses esitatud kaalutlusi, pidas komisjon asjakohaseks muuta rakendusmäärust (EL) 2021/546, et võtta arvesse selle äriühingu muutunud nime, kellele oli varem määratud TARICi lisakood C575. Nimemuutus peaks seega jõustuma alates taotluse esitamise kuupäevast, st 9. juunist 2021.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   1. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/546 lisa muudetakse järgmiselt.

„Guangdong Huachang Aluminium Factory Co., Ltd.

C575“

asendatakse järgmisega:

„Guangdong Huachang Group Co., Ltd.

C575“

2.   TARICi lisakoodi C575, mis oli varem määratud äriühingule Guangdong Huachang Aluminium Factory Co., Ltd., kohaldatakse äriühingu Guangdong Huachang Group Co., Ltd. suhtes alates 9. juunist 2021.

3.   Äriühingu Guangdong Huachang Group Co., Ltd. valmistatud toodete impordilt tasutud lõplik tollimaks, mis ületab rakendusmääruse (EL) 2021/546 artikli 1 lõikes 2 Guangdong Huachang Aluminium Factory Co., Ltd. suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, makstakse tagasi või seda vähendatakse kooskõlas kohaldatavate tollialaste õigusaktidega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 29. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/546, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 109, 30.3.2021, lk 1).

(3)  Euroopa Liidu integreeritud tariifistik.


OTSUSED

24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/95


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/982,

16. juuni 2022,

mis käsitleb Euroopa Liidu nimel ettepanekute esitamist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I ja II liite muutmiseks, pidades silmas CITESi konventsiooni osaliste konverentsi 19. istungjärku, ning CITESi III liitesse kantavate liikide kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (edaspidi „CITES“) jõustus 1. juulil 1975. Nõukogu ühines CITESiga nõukogu otsusega (EL) 2015/451 (1).

(2)

CITESi XI artikli lõike 3 kohaselt võib CITESi osaliste konverents muu hulgas võtta vastu otsuseid CITESi I ja II liite muutmiseks.

(3)

Lisaks võib vastavalt CITESi XVI artiklile iga CITESi konventsiooni osaline esitada sekretariaadile nimekirja CITESi III liitesse kantavatest liikidest, mida ta määratleb liikidena, mis on tema jurisdiktsiooni all allutatud sellistele piirangutele, mis ennetavad või piiravad nende ekspluateerimist, ning mille puhul kauplemise kontrollimiseks on vaja koostööd teiste konventsiooniosalistega.

(4)

CITESi osaliste konverents teeb oma 14.–25. novembrini 2022 toimuval 19. istungjärgul otsuse CITESi I ja II liite muutmist käsitlevate ettepanekute kohta. Konventsiooniosalised peavad esitama sellised ettepanekud CITESi sekretariaadile 17. juuniks 2022. Liit võib CITESi osalisena selliseid ettepanekuid teha.

(5)

Ettepanekute esitamine CITESi osaliste konverentsile põhineb selliste ettepanekute kasulikkuse eksperdianalüüsil, võttes arvesse CITESis kehtestatud kriteeriume ja parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid. Need tõendid toetavad käesolevas otsuses esitatud ettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et asjaomaste liikidega kauplemine ei ohusta nende looduses püsimajäämist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 19. istungjärku, teeb liit järgmist:

esitab CITESi I ja II liite muutmiseks tehtud ettepanekud, mis on esitatud käesoleva otsuse I lisas;

kaasesitab CITESi II liite muutmiseks tehtud ettepanekud, mis on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 2

Liit esitab CITESi III liitesse kantavad liigid, mis on loetletud käesoleva otsuse III lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 16. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

O. DUSSOPT


(1)  Nõukogu 6. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/451, mis käsitleb Euroopa Liidu ühinemist ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) (ELT L 75, 19.3.2015, lk 1).


I LISA

CITESi I ja II liite muudatused

Taksonoomiline rühm

Takson (tavanimetus)

Ettepanek

Roomajad

Physignathus cocincinus

(hiina veeagaam)

Kanda II liitesse

 

Cuora galbinifrons

(kilpkonn liigist Cuora galbinifrons)

Viia II liitest üle I liitesse

Kahepaiksed

Laotriton laoensis

(laose tüügasvesilik)

Kanda II liitesse

Kaubanduslike eesmärkide puhul aastane kvoot null (päritolukood W)

Agalychnis lemur

(lehekonn liigist Agalychnis lemur)

Kanda II liitesse

Kaubanduslike eesmärkide puhul aastane kvoot null (päritolukood W)

Kalad

Kõik sugukonda Sphyrnidae spp. (vasarhailased) kuuluvad liigid, mida ei ole veel II liitesse kantud

Kanda II liitesse

Selgrootud

Thelenota ananas, T. anax,

T. rubralineata

(meripurad)

Kanda II liitesse

Puud

Khaya spp.

(kaajad)

Aafrika populatsioonid

Kanda II liitesse märkega #17

Afzelia spp.

(afseeliad)

Aafrika populatsioonid

Kanda II liitesse märkega #17

 

Dipteryx spp.

Kanda II liitesse märkega #17+ seemned

 

Handroanthus spp.

(tuutupuud); Tabebuia spp. ja Roseodendron spp.

Kanda II liitesse märkega #17

 

Pterocarpus spp.

(tiibviljakud)

Aafrika populatsioonid

Kanda II liitesse märkega #17

Muud taimed

Rhodiola spp.

Kanda II liitesse märkega #2


II LISA

CITESi II liite muudatused, mis esitatakse kaasesitajana

Ettepaneku esitaja

Taksonoomiline rühm

Takson (tavanimetus)

Ettepanek

Panama

Kõhrkalad

Carcharhinidae spp.

hallhailased

Kanda II liitesse


III LISA

Esildis CITESi III liite muutmiseks

Caribena versicolor

III liide


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/100


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/983,

17. juuni 2022,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogus seoses harmoneeritud süsteemi komitee kodukorra muudatuste eelnõu heakskiitmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 87/369/EMÜ (1) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), mis jõustus 1. jaanuaril 1988.

(2)

Konventsiooni artikli 6 lõike 6 kohaselt peab harmoneeritud süsteemi komitee (edaspidi „HSi komitee“) võtma vastu oma kodukorra otsusega, mille poolt on vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Sel viisil vastu võetud kodukorra peab kiitma heaks Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) nõukogu.

(3)

Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) nõukogu kiidab oma juuni istungitel (23.–25. juunil 2022 toimuvad 139. ja 140. istungjärk) eeldatavasti heaks HSi komitee kodukorra muudatuste eelnõu. Selliste muudatuste eelnõu kiidetakse heaks tuginedes ettepanekule, mille koostas HSi komitee ning mille ta viimistles lõplikult oma 18.–27. septembril 2019 toimunud 64. istungjärgul ja 6.–28. septembril 2021 toimunud 68. istungjärgul. Muudatused jõustuvad nende vastuvõtmisel.

(4)

On äärmiselt tähtis, et HSi komitee teeks oma otsused läbipaistval ja tõhusal viisil ning et need otsused pälviksid HSi komitee liikmete võimalikult suure toetuse.

(5)

Kuna WCO nõukogu peab HSi komitee kodukorra muudatuste eelnõu heaks kiitma, on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WCO nõukogus võetav seisukoht, sest pärast seda, kui muudetud kodukord on vastu võetud, on sellel liidu jaoks õiguslik mõju ja see võib mõjutada liidu õiguse sisu, eelkõige nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (2) I lisa.

(6)

Liidu seisukoht peaks olema toetada HSi komitee kodukorra muudatuste eelnõu ja väiksemaid redaktsioonilisi või keelelisi muudatusi, mida võidakse pidada vajalikuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) nõukogu 2022. aasta juunis toimuvatel istungitel, on toetada harmoneeritud süsteemi komitee kodukorra muudatuste eelnõu vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatule.

2.   Liidu esindajad WCO nõukogus võivad ilma nõukogu täiendava otsuseta nõustuda lõikes 1 osutatud muudatuste eelnõu väiksemate redaktsiooniliste või keeleliste muudatustega, võttes arvesse tulevaste WCO nõukogu istungite, liikmesriikidega konsulteerimise või kohapealsete koordineerimiskoosolekute ajal toimuvat arengut.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 17. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  Nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsus 87/369/EMÜ rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni ja selle muutmisprotokolli sõlmimise kohta (EÜT L 198, 20.7.1987, lk 1).

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).


LISA

HARMONEERITUD SÜSTEEMI KOMITEE KODUKORRA MUUDATUSTE EELNÕU

1.   Kodukorra 19. eeskirja muudatuste eelnõu:

Kolmas lõik

Konventsiooni muudatusi käsitlevad otsused võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega komitee liikmete antud häältest. Kui aga olemas on vähemalt kaks muudatusevarianti, järgib komitee variantide üheni vähendamiseks kõigepealt järkjärgulise hääletuse menetlust, nagu on kirjeldatud allpool lihthäälteenamusega hääletuse menetluses. Kui alles on jäänud vaid üks muudatusevariant, järgitakse lõplikul hääletamisel selle üle, kas muudatus heaks kiita või tagasi lükata, kahekolmandikulise häälteenamuse reeglit.

Neljas lõik

Muud otsused võetakse vastu komitee liikmete lihthäälteenamusega (rohkem kui 50 % häältest). Kui välja on pakutud rohkem kui kaks varianti ja ükski neist ei ole saanud üle 50 % komitee liikmete antud häältest, järgitakse lihthäälteenamusega hääletamisel järkjärgulise hääletamise menetlust, mille käigus vähendatakse võimalike variantide arvu, jättes järjest välja kõige vähem hääli saanud variandid, kuni kõige rohkem hääli saanud variant kogub rohkem kui 50 % komitee liikmete antud häältest.

2.   Kodukorra 20. eeskirja muudatuste eelnõu:

Teateid peasekretärile küsimuse suunamiseks nõukogule või komiteele uuesti läbivaatamiseks vastavalt konventsiooni artikli 8 lõikele 2 ja nõukogu otsusele nr 298 ei või esitada enne järgmist päeva pärast komitee istungi lõppemist, kuid need tuleb esitada istungi lõpetamise kuule järgneva teise kuu lõpuks. Teade loetakse esitatuks, kui peasekretär saab selle kätte enne asjaomase ajavahemiku viimase päeva kella 24.00 (Brüsseli aja järgi).

Nõukogu otsuse nr 298 kohaselt võib peasekretär suunata konventsiooni artikli 8 lõike 2 alusel tekkinud küsimused konventsiooniosalise taotlusel otse komiteele tagasi, tingimusel et taotlus esitatakse eelmises lõigus täpsustatud ajavahemiku jooksul. Peasekretär lisab siis asjaomase küsimuse komitee järgmise istungi päevakorda uuesti läbivaatamiseks.

Kui eri konventsiooniosalised esitavad sama küsimusega seotud taotlused nii nõukogule kui ka komiteele suunamiseks või kui konventsiooniosaline ei täpsusta, kas küsimus tuleks suunata nõukogule või otse komiteele, suunatakse küsimus nõukogule. Peasekretär teavitab kõiki konventsiooniosalisi, kui ta on saanud taotluse suunata küsimus nõukogule või komiteele.

Konventsiooniosaline, kes esitab taotluse suunata küsimus nõukogule või komiteele, võib oma taotluse tagasi võtta igal ajal enne seda, kui nõukogu on küsimuse läbi vaadanud või komitee selle uuesti läbi vaadanud. Komitee vaatab aga küsimuse läbi, kui nõukogu on selle talle suunanud. Kui konventsiooniosaline võtab taotluse tagasi, loetakse komitee algne otsus heakskiidetuks, välja arvatud juhul, kui sama küsimusega tegeleva teise konventsiooniosalise taotluse suhtes ei ole veel otsust tehtud. Peasekretär teavitab konventsiooniosalisi, kui mõni taotlus on tagasi võetud.

Kui konventsiooni artikli 8 lõike 3 ja nõukogu otsuse nr 298 kohaselt suunatakse küsimus või osa sellest komiteele uuesti läbivaatamiseks, esitab küsimuse uuesti läbivaatamist taotlev konventsiooniosaline peasekretärile vähemalt 60 päeva enne komitee järgmise istungi alguse kuupäeva märkuse uuesti läbivaatamise taotlemise põhjustega ja oma ettepanekutega küsimuse lahendamiseks. Peasekretär edastab selle märkuse teistele konventsiooniosalistele.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/103


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/984,

22. juuni 2022,

millega tunnistatakse Hiina Rahvavabariigi õigusraamistik, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kellele on antud luba kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente pankadevahelisel turul ja kelle üle teeb järelevalvet Hiina Rahvapank, samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat kolmanda riigi õiguskorda saaks käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks sellise kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles riigis asutatud ja börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimiseks loa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksemal finantsturul sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust.

(4)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Käesolev otsus hõlmab õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kellele Hiina Rahvapank (People’s Bank of China) on andnud loa kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente pankadevahelisel turul. Hiina Rahvapank vastutab Hiina pankadevahelistel turgudel börsiväliste tuletistehingute keskse kliirimisega tegelevatele kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmise ja nende järelevalve eest. Hiina Rahvavabariigis on pankadevahelised börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud määratletud kui institutsionaalsete investorite vahelised tehingud, mis on seotud tuletislepingutega, millega ei kaubelda börsil, mille üle teeb järelevalvet Hiina väärtpaberite reguleerimiskomisjon (edaspidi „CSRC“) (2). Hiina pankadevaheline turg koosneb peamiselt pankadevahelisest võlakirjaturust, (3) pankadevahelisest laenuturust (4) ja pankadevahelisest valuutaturust (5). Pankadevaheline börsiväliste tuletisinstrumentide turg hõlmab intressituletisinstrumente, vahetuskursituletisinstrumente, võlakirjatuletisinstrumente, krediidituletisinstrumente ja kaubatuletisinstrumente. Hiina Rahvapanga pädevusse kuuluvad tuletislepingud vastavad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate määruse (EL) nr 648/2012 sätetega hõlmatud tuletislepingute alarühmale.

(6)

Käesolev otsus ei hõlma regulatiivset ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kes kliirivad tuletisinstrumente, millega kaubeldakse börsil, mille üle teeb järelevalvet CSRC kooskõlas Hiina Rahvavabariigi väärtpaberiseaduse V peatükiga, futuuridega kauplemise haldamist käsitleva määruse II peatükiga ning Hiina Rahvavabariigi futuuride ja tuletisinstrumentide seadusega.

(7)

Hiina Rahvavabariigi õiguslikult siduvad nõuded Hiina Rahvapangalt tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele koosnevad Hiina Rahvavabariigi seadusest Hiina Rahvavabariigi keskpanga kohta (edaspidi „Hiina Rahvapanga seadus“) (6) ja selle rakendusaktidest, milles on sätestatud õiguslikud kohustused, mida Hiina Rahvavabariigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad täitma. Eelkõige on Hiina Rahvavabariigi peabüroo 2013. aasta teatises finantsturutaristu põhimõtete rakendamisega seotud küsimuste kohta (7) sätestatud, et tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad kohaldama ja rakendama rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud finantsturutaristute põhimõtetes, mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (8).

(8)

Hiina Rahvavabariigis kohaldatavates eeskirjades sätestatud kesksete vastaspoolte aluspõhimõtetes on sätestatud kõrgetasemelised standardid, millele kesksed vastaspooled peavad vastama, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Hiinas. Nende põhimõtete kohaselt peavad kesksed vastaspooled järgima finantsturutaristute põhimõtteid, omama selget ja läbipaistvat juhtimiskorda, edendama finantsturutaristute turvalisust ja tõhusust ning toetama laiema finantssüsteemi stabiilsust. Hiina Rahvapank võib kehtestada kesksetele vastaspooltele ka erinõudeid, eelkõige seoses sisekontrollimehhanismide ja riskijuhtimissüsteemidega.

(9)

Tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle teeb pidevat järelevalvet Hiina Rahvapank. Tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad Hiina Rahvapanka teavitama keskseid vastaspooli käsitlevate eeskirjade muudatustest ja olulistest küsimustest, sealhulgas tegevusulatuse muudatustest ja uute teenuste alustamisest, riskijuhtimise kontrolli ja hädaolukorra lahendamise kavade muudatustest, põhikirja ja sisekorra muudatustest ning ühinemistest ja omandamistest. Hiina Rahvapank peab kõik sellised muudatused või olulised küsimused heaks kiitma.

(10)

Seega on Hiina Rahvapanga järelevalve alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigi kesksetele vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb Hiina Rahvapanga seadusest ja selle rakendusaktidest, milles on sätestatud kõrgetasemelised standardid, sealhulgas finantsturutaristute põhimõtted, mida kesksed vastaspooled peavad järgima. Teine tase koosneb eeskirjadest ja menetlustest, mis kohustavad loa saanud keskset vastaspoolt esitama Hiina Rahvapangale heakskiitmiseks kõik teenuste valiku ja ärieeskirjade, sealhulgas riskijuhtimiseeskirjade ning sisekorra muudatused.

(11)

Selle hindamisel, kas Hiina Rahvavabariigis asutatud ja Hiina Rahvapanga järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu õigus- ja järelevalvekorraga, tuleks arvesse võtta ka riskimaandustulemust, mille kõnealune õigus- ja järelevalvekord tagab seoses riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad nendes üksustes osalemise tõttu avatud on. Riskimaandustulemus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandustulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksete vastaspoolte puhul, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(12)

Finantsturud, kus tegelevad kliirimisega Hiina Rahvavabariigi pankadevahelisel turul loa saanud kesksed vastaspooled, on märkimisväärselt väiksemad kui need, kus tegelevad kliirimisega liidus asutatud kesksed vastaspooled. Viimasel kolmel aastal moodustas Hiina Rahvapanga järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine sellistes kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus loa saanud kesksetes vastaspooltes.

(13)

Seepärast tuleks Hiina Rahvavabariigis asutatud ja Hiina Rahvapanga järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks liidu õigus- ja järelevalvekorraga, kui selline õigus- ja järelevalvekord on kõnealuse madalama riskitaseme maandamiseks asjakohane. Hiina Rahvapangalt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid, sealhulgas tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele kehtestatud kohustus kohaldada ja rakendada finantsturutaristute põhimõtteid, aitavad maandada asjaomasel turul olevat madalamat riski ja saavutada riskimaandustulemuse, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(14)

Seepärast leiab komisjon, et Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et Hiina Rahvapangalt tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(15)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktile b peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse täitmise tagamise meetmeid.

(16)

Hiina Rahvapank vastutab pankadevahelisel turul tegevusloa saanud keskse vastaspoole järelevalve eest ja osaleb tema järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte igapäevases juhtimises. Hiina Rahvapangal on ulatuslikud volitused tegevusloa saanud keskse vastaspoole kontrollimiseks ja karistamiseks, sealhulgas õigus teha kohapealseid ja kaugkontrolle, nõuda tegevusloa saanud keskselt vastaspoolelt parandusmeetmete võtmist, teha hoiatusi, konfiskeerida ebaseaduslik tulu, määrata neile karistusi ning hoiatada ja trahvida nende juhtkonna liikmeid ja teisi otseselt vastutavaid töötajaid.

(17)

Seepärast järeldab komisjon, et Hiina Rahvapangalt tegevusloa saanud ja tema järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid.

(18)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(19)

Hiina Rahvapanga seaduse artikli 4 lõike 1 punkti 9 ja artikli 32 lõike 8 kohaselt vastutab Hiina Rahvapank kliiringusüsteemide normaalse toimimise eest ning tal on õigus rakendada kliiringusüsteemi käsitlevaid eeskirju ja norme. Väljaspool Hiina Rahvavabariiki asutatud kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida finantsinstrumente Hiina Rahvavabariigis asutatud kommertspankade jaoks, võivad taotleda vastuväidete puudumise kirja

Image 10
, mille Hiina Rahvapank võib oma pädevuse piires juhtumipõhiselt väljastada. Komisjonil ei ole tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvapank kasutaks oma kaalutlusõigust ebakorrektselt. Hiina Rahvapank võib võtta arvesse õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes nende päritolujurisdiktsioonis. Hiina Rahvapank teeb koostööd kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalveasutuste ja finantsturutaristute põhimõtete vastutuse E kohaste järelevaatajatega (9). Lisaks võimaldab Hiina panganduse ja kindlustuse regulatiivkomisjoni (CBIRC) eeskiri, mis käsitleb kapitali seoses keskse vastaspoole riskiga, (10) CBIRC-l tunnustada kolmandate riikide keskseid vastaspooli nõuetele vastavate kesksete vastaspooltena, mis võimaldab Hiina kommertspankadel kohaldada selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide suhtes väiksemaid riskikaalusid.

(20)

Seepärast järeldab komisjon, et Hiina Rahvapanga järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(21)

Seega võib määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud tingimused lugeda kesksete vastaspoolte suhtes kehtiva Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorra puhul täidetuks ning kõnealust korda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Käesolev otsus põhineb õigus- ja järelevalvekorral, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kellele Hiina Rahvapank on käesoleva otsuse vastuvõtmise ajaks andnud loa kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente. Komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jätkavad Hiina Rahvavabariigis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengu ning käesoleva otsuse aluseks olevate tingimuste täitmise korrapärast jälgimist.

(22)

Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta järel vaatama läbi põhjendused, mille alusel Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorda, sealhulgas korda, mida kohaldatakse Hiina Rahvapanga järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes, käsitatakse samaväärsena liidu õigus- ja järelevalvekorraga. Selline korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni õigust teha mis tahes ajal erikontrolli, kui asjakohaste arengute tõttu on komisjonil vaja uuesti hinnata seda, kas kõnealune õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu õigus- ja järelevalvekorraga. Kõnealuse kontrolli tulemuste põhjal võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui regulatiivsed ja järelevalvealased arengud Hiina Rahvavabariigis mõjutavad käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi.

(23)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel tuleb Hiina Rahvavabariigi õigus- ja järelevalvekorda, mis koosneb Hiina Rahvavabariigi seadusest Hiina Rahvavabariigi keskpanga kohta ja selle rakendusaktidest, mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, kellele Hiina Rahvapank on andnud loa kliirida börsiväliseid tuletisinstrumente pankadevahelisel turul, käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

Artikkel 2

Hiljemalt 22. juuniks 2025 ja seejärel iga kolme aasta järel vaatab komisjon läbi artiklis 1 osutatud otsuse aluseks olnud põhjendused.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Hiina Rahvavabariigi väärtpaberiseaduse (Hiina Rahvavabariigi presidendi korraldus nr 14) V peatükk ja futuuridega kauplemise haldamist käsitleva määruse (riiginõukogu korraldus nr 676) II peatükk.

(3)  Artikkel 3, meetmed võlakirjatehingute haldamiseks riiklikul pankadevahelisel võlakirjaturul, Hiina Rahvapanga korraldus nr 2 [2000].

(4)  Artikkel 3, pankadevaheliste laenude haldamise meetmed, Hiina Rahvapanga korraldus nr 3 [2007].

(5)  Artikkel 2, pankadevahelise valuutaturu haldamise vahesätted, YF [1996] nr 423.

(6)  Hiina Rahvavabariigi seadus Hiina Rahvapanga kohta, mis võeti vastu kaheksanda rahvakongressi kolmandal istungil 18. märtsil 1995.

(7)  Hiina Rahvavabariigi peabüroo teatis finantsturutaristute põhimõtete rakendamisega seotud küsimuste kohta (YBF [2013] nr 187).

(8)  Makse- ja arveldussüsteemide komitee/Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehniline komitee, turutaristute põhimõtted, aprill 2012, CPMI Papers nr 101.

(9)  Hiina Rahvavabariigi peabüroo teatis finantsturutaristute põhimõtete rakendamisega seotud küsimuste kohta (YBF [2013] nr 187, lk 11).

(10)  CBIRC 2013-33.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/108


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/985,

22. juuni 2022,

keskseid vastaspooli käsitleva Iisraeli õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Selle hindamine, kas Iisraeli õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Iisraelis tegutsevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus kesksed vastaspooled Iisraelis tegutsevad. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja kehtestada rangemad riskimaandamisnõuded kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem, kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatele kesksetele vastaspooltele, kelle riskitase on madalam.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud nimetatud määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust.

(5)

Artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavateks õiguslikult siduvateks nõueteks on väärtpaberiseadus 5728-1968, (2) ennekõike selle punktid 50A, 50B, 50B19 ja 50C. Väärtpaberiseadusega rakendatakse maksesüsteemide seaduse 5768-2008 (3) punkti 10, kus on kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel toimub Iisraeli väärtpaberiasutuse tehtav järelevalve Iisraelis asutatud kliiringukodade üle (tagades kliiringukodade stabiilsuse ja tõhususe). Nimetatud õigusraamistikku täiendab Iisraeli väärtpaberiasutuse välja antud direktiivide pakett, mis on suunatud Iisraelis asutatud kesksetele vastaspooltele. Väärtpaberiseaduse, maksesüsteemide seaduse ja Iisraeli väärtpaberiasutuse direktiividega tagatakse, et täielikult rakendatakse rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes (4).

(7)

Iisraelis asutatud kesksetele vastaspooltele peab andma loa Iisrael rahandusminister, olles eelnevalt konsulteerinud Iisraeli väärtpaberiasutusega ja pärast seda, kui Knesseti rahanduskomisjon on selle heaks kiitnud. Kliirimisteenuste osutamiseks peavad kesksed vastaspooled täitma väärtpaberiseaduses sätestatud erinõudeid ning olema kehtestanud sise-eeskirjad ja korra, millega eeskätt tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes esitatud nõuete täitmine. Eelkõige peavad Iisraelis asutatud kesksed vastaspooled tegutsema turvaliselt ja tõhusalt ning hoolikalt juhtima oma tegevuse ja toimingutega seonduvaid riske. Vastavalt Iisraeli väärtpaberiasutuse juhistele 15. detsembri 2015. aasta direktiivis Iisraelis tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele peavad kesksetel vastaspooltel lisaks sellele olema piisavad finants-, inim-, riskijuhtimis-, infotehnoloogia-, süsteemi- ja taristuressursid, et täita oma ülesandeid keskse vastaspoolena. Lisaks sellele vastutavad kõik Iisraelis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled oma sise-eeskirjade koostamise eest, välja arvatud liikmesust käsitlevate eeskirjade muudatused, mille Iisraeli väärtpaberiasutus peab väärtpaberiseaduse punkti 50B alapunkti a lõike 1 kohaselt ametlikult heaks kiitma. Sellest sättest hoolimata võib Iisraeli väärtpaberiasutus vastavalt väärtpaberiseaduse punkti 50C alapunktile b teha korralduse muuta Iisraelis tegevusloa saanud keskse vastaspoole eeskirju, kui need eeskirjad ei vasta Iisraeli kesksete vastaspoolte õigusraamistikule ega finantsturu infrastruktuuride põhimõtetele.

(8)

Iisraeli finantsturg on liidu finantsturust oluliselt väiksem. Ennekõike tuleb märkida, et alates 2015. aastast Iisraelis kliiritud tuletistehingute koguväärtus moodustab 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Iisraelis tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(9)

Komisjon leiab, et Iisraeli õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(10)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(11)

Väärtpaberiseaduse punkti 50C kohaselt on Iisraeli väärtpaberiasutus volitatud tegema järelevalvet Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tegevuse üle. Iisraeli väärtpaberiasutuse tehtava järelevalve eesmärk on tagada kesksete vastaspoolte stabiilsus ja tõhusus ning kontrollida, et Iisraeli kesksed vastaspooled täidaksid oma kohustusi. Lisaks sellele täiendavad Iisraeli väärtpaberiametile antud volitusi maksesüsteemide seaduse punkti 10 ning väärtpaberiseaduse punkti 56A ja punkti 50C alapunkti d sätted: ta võib keskset vastaspoolt auditeerida, teha kohapealseid kontrolle ja nõuda selliste dokumentide esitamist, mis tõendavad Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul kehtivate õiguslikult siduvate nõuete asjakohast rakendamist. Vastavalt väärtpaberiseaduse punkti 50C alapunktile b võib Iisraeli väärtpaberiasutus rikkumise kahtluse korral kehtestada juba olemasolevatele kesksetele vastaspooltele sise-eeskirju.

(12)

Komisjon järeldab, et Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(13)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks.

(14)

Muude riikide kui Iisraeli kesksed vastaspooled, kes soovivad Iisraelis tuletisinstrumente kliirida, peavad taotlema luba Iisraeli väärtpaberiasutuse eesistujalt ja saama Iisraeli rahandusministri heakskiidu. Väärtpaberiseaduse punkti 50A alapunkti a8 kohaselt võib Iisraeli väärtpaberiasutus juhul, kui selle eesistuja otsustab, et Iisraeli väärtpaberiasutus võib teha koostööd muu riigi kui Iisraeli tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte pädeva asutusega, kui ta leiab, et sellele kesksele vastaspoolele esitatavad õiguslikud nõuded on võrdväärsed Iisraeli raamistikuga ja et loa andmine asjaomasele kesksele vastaspoolele ei kahjusta Iisraeli investorite huve, otsustada teha sellele kesksele vastaspoolele erand Iisraeli kesksete vastaspoolte õigusraamistiku sätetest. Neil tingimustel on seega võimalik tunnustada muu riigi kui Iisraeli keskset vastaspoolt.

(15)

Komisjon järeldab, et Iisraeli õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(16)

Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Iisraeli õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

(17)

Käesolev otsus põhineb käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal Iisraelis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jätkavad Iisraelis vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengu ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmise jälgimist.

(18)

Komisjon võib igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui regulatiivsed ja järelevalvealased muutused Iisraelis mõjutavad käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel käsitatakse Iisraeli kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda, mis on sätestatud väärtpaberiseaduses 5728-1968 ja maksesüsteemide seaduses 5768-2008 ning mida täiendavad Iisraeli väärtpaberiasutuse direktiivid Iisraeli kesksetele vastaspooltele, samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Väärtpaberiseadus 5728-1968.

(3)  Maksesüsteemide seadus 5768-2008.

(4)  Committee on Payment and Settlement Systems/Technical Committee of the International Organization of Securities Commissions: Principles for financial market infrastructures (aprill 2012), CPMI Papers No. 101.


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/111


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/986,

23. juuni 2022,

millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini kasutamine tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Sellesse loetellu kuulub ka N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiin (EÜ nr: 219-145-8; CASi nr: 2372-82-9).

(2)

N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini on hinnatud seoses selle kasutamisega biotsiidides, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) V lisas kirjeldatud tooteliiki 8 (puidukonservandid), mis vastab määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliigile 8.

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Portugali hindav pädev asutus esitas 9. novembril 2005 komisjonile hindamisaruande ja oma järeldused. Pärast hindamisaruande esitamist toimusid arutelud tehnilistel koosolekutel, mida alguses korraldas komisjon ja pärast 1. septembrit 2013 Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“).

(4)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõikest 2 võib järeldada, et aineid, mille hindamise liikmesriigid lõpetasid 1. septembriks 2013, tuleks hinnata vastavalt direktiivi 98/8/EÜ sätetele.

(5)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 75 lõikele 1 valmistab biotsiidikomitee ette kemikaaliameti arvamuse toimeainete heakskiitmise taotluste kohta. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 võttis biotsiidikomitee 2. detsembril 2020 vastu kemikaaliameti arvamuse, (4) võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(6)

Kõnealusest arvamusest võib järeldada, et tooteliiki 8 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini, ei pruugi vastata direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidega, kuna on tuvastatud vastuvõetamatu risk inimeste tervisele ning sobivaid riskivähendusmeetmeid ei ole kindlaks tehtud.

(7)

Alalises biotsiidikomitees liikmesriikide esindajatega peetud aruteludel leiti, et hindamisel lähtuti realistlikest halvimatest võimalustest ning et puidu töötlemistsüklite arvu piiramine kahele tsüklile päevas töötleja kohta ei oleks sobiv riskivähendusmeede, et vähendada kindlaks tehtud riske inimeste tervisele vastuvõetava tasemeni, kuna täitmise tagamine ja kontrollimine on raskendatud.

(8)

Võttes arvesse kemikaaliameti arvamust ja alalises biotsiidikomitees toimunud arutelusid, ei ole asjakohane kiita heaks N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini kasutamist tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiini (EÜ nr: 219-145-8; CASi nr: 2372-82-9) kasutamist tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides ei kiideta heaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(4)  Biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: N-(3-aminopropüül)-N-dodetsüülpropaan-1,3-diamiin, tooteliik 8, ECHA/BPC/270/2020, vastu võetud 2. detsembril 2020.


SUUNISED

24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/113


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/987,

2. mai 2022,

millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (EKP/2022/17)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3 ja 18.2 ning artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda eurosüsteemi kasutuses olevad vahendid, instrumendid ja menetlused ühtse poliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(2)

Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) tuleks teatavate rahapoliitika operatsioonide aspektide tehniliseks ja redaktsiooniliseks täiendamiseks muuta.

(3)

Rahaturutehingute kahepoolsete menetluste säilitamine ei ole enam õigustatud, kuna kogemus on näidanud, et pakkumismenetlused on tõhusad ning annavad kõlblikele osapooltele võrdse juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele.

(4)

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuskriteeriume tuleb kohandada, et jätta selgesõnaliselt välja rahavoogu tekitavad varad, mis ei hõlma täielikku regressiõigust võlgnike suhtes, ning suurendada varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamise protsessiga seotud eurosüsteemi avalikustamisnõuete läbipaistvust.

(5)

On vaja teha teatavaid kohandusi, et tagada suurem selgus seoses selliste krediidinõuete kõlblikuks lugemisega, mille praegune kupongiga seotud rahavoog on negatiivne.

(6)

Arvestades eurosüsteemi otsust muuta eurosüsteemi tagatisraamistiku laenuandmete aruandlusnõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 (2) sätestatud avalikustamisnõuetega, tuleb kohandada kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete aruandlusnõudeid.

(7)

Tuleb teha teatavaid kohandusi, et tagada eurosüsteemi tagatisraamistiku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) asjaomaste sätetega, arvestades muudatusi, mis viidi kõnealusesse määrusesse sisse pandikirjade osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2160 (5), mida kohaldatakse alates 8. juulist 2022.

(8)

Krediidihindamise allikate arvu, mida eurosüsteem aktsepteerib krediidinõuete tagatisena mobiliseerimiseks, on vähendatud neljalt kolmele pärast järkjärgulist loobumist üldraamistikus reitinguvahendite kasutamisest krediidihindamise allikatena. Selle muudatuse kajastamiseks tuleb asjaomaseid sätteid ajakohastada.

(9)

EKP nõukogu vaatas põhjalikult läbi alates 2020. aastast koroonaviiruse (COVID-19) levikuga seonduvatele erakorralistele majandus- ja finantstingimustele reageerimiseks võetud ajutised leevendusmeetmed. Need meetmed hõlmasid piirmäära suurendamist seoses tagamata võlainstrumentidega, mille on emiteerinud krediidiasutused ja nendega tihedalt seotud üksused, mida eurosüsteemi osapooled saavad tagatisena esitada või kasutada. Läbivaatamisel võeti arvesse a) seda, et eurosüsteemi osapooltel, kes osalevad Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/1311 (EKP/2019/21) (6) alusel läbiviidavates suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides, peaks olema võimalik jätkata nende operatsioonide jaoks piisava tagatise mobiliseerimist; b) iga sellise meetmega seotud tagatise mõju eurosüsteemi osapooltele; c) iga sellise meetmega seotud riskikaalutlusi; d) muid turu- ja poliitilisi kaalutlused. Sellega seoses otsustas EKP nõukogu 23. märtsil 2022 muu hulgas taastada eespool nimetatud tagamata võlainstrumentide eelmise piirmäära, et vähendada eurosüsteemi avatust kontsentratsiooniriskile. Seda tuleb kajastada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) asjakohastes sätetes.

(10)

Kõlblikud osapooled, kelle juurdepääs rahapoliitika operatsioonidele on piiratud usaldatavusnõuete või kohustuse rikkumise tõttu vastavalt suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklile 158, võivad kasutada laenamise püsivõimalust suunise EKP/2012/27 (7) III lisas ette nähtud laenamise püsivõimaluse raames esitatud automaatse taotluse alusel. Tuleb täpsustada, milliseid sanktsioone ja millises ulatuses rakendatakse sellises olukorras laenamise püsivõimaluse kasutamisel kindlaksmääratud piirmäärade ületamise korral.

(11)

Tuleb tagada turukõlblike ja turukõlbmatute varade viiteintressimäärade käsitlemise suurem selgus kõlblikkuse hindamisel.

(12)

Kooskõlas EKP nõukogu 17. veebruari 2021. aasta otsusega tuleb täpsustada kestlikkusega seotud võlakirjade suhtes kohaldatavaid tagatise kõlblikkuskriteeriume.

(13)

Sätteid väärtpaberiarveldussüsteemide ja nende vaheliste ühenduste kõlblikkuse kohta tuleb ajakohastada, et selgesõnaliselt käsitleda euroalaga ühinevates liikmesriikides asutatud väärtpaberite keskdepositooriume ning kajastada asjaolu, et viited asjaomasele kasutaja hindamise raamistikule muutusid ülearuseks tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (8) kehtestatud tegevusloa andmise menetlusest.

(14)

Erakorralise välistagatise raamistiku säilitamine ei ole enam põhjendatud, kui võtta arvesse raamistiku säilitamisega seotud halduskoormust, asjaolu, et raamistikku ei ole kunagi kasutusele võetud, ning asjaomaste varade piiratud kättesaadavust eurosüsteemi tehingupooltele.

(15)

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) (9) kohustuslike reservide kohaldamise kohta on uuesti sõnastatud ja kehtetuks tunnistatud Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (10). Määrusega (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) sisse viidud muudatusi tuleb kajastada suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) sätetes kohustusliku reservi kohta.

(16)

Suunise teatavaid sätteid tuleb ajakohastada, et võtta arvesse mõju rahapoliitika rakendamise raamistikule ning sidusrühmade õigustele ja kohustustele, eelkõige seoses avaturuoperatsioonide, likviidsuse juhtimise, püsivõimaluste, sanktsioonide rakendamise korra, kohustusliku reservi nõude ja arvelduskontode tasustamisega ECONS lahenduse aktiveerimise korral TARGET2 süsteemis ning üle ühe tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral.

(17)

Seetõttu tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

„kahepoolne menetlus“ – menetlus, milles RKP või asjakohasel juhul EKP teeb otsetehinguid ühe või mitme osapoolega otse või väärtpaberibörside või turuesindajate vahendusel ilma pakkumismenetluseta;“;

b)

lisatakse järgmine punkt 24-a:

„24-a)

„ECONS laen“ – eriolukorras töötlemise raames antav laen vastavalt suunise EKP/2012/27 II lisa IV liite punktile 6;“;

c)

punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31)

„eurosüsteemi krediidioperatsioonid“ – a) likviidsust lisavad pöördtehingud, s.o likviidsust lisavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid, välja arvatud rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja otseostud, b) päevasisesed laenud ning c) ECONS laenud;“;

d)

punkt 42 asendatakse järgmisega:

„42)

„eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgne kalender“ – eurosüsteemi koostatud ajakava, mis näitab reservi hoidmisperioodi, samuti põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väljakuulutamise, jaotamise ja tähtaegade ajastust;“;

e)

punkt 53 asendatakse järgmisega:

„53)

„hoidmisperiood“ – samas tähenduses, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (*1);

(*1)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).“;"

f)

punkt 68 asendatakse järgmisega:

„68)

„EMP-välised G10 riigid“ – need Kümne Grupis (G10) osalevad riigid, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riigid, s.o Kanada, Jaapan, Šveits, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid;“;

g)

lisatakse järgmine punkt 88-a:

„88-a)

„kestlikkusega seotud võlakirja emitendi grupp“ – ettevõtjad, kes tegutsevad ühe majandusüksusena ja moodustavad konsolideeritud aastaaruande tähenduses aruandeüksuse, kuhu kuuluvad emaettevõtja ning kõik selle otsesed ja kaudsed tütarettevõtjad;“;

h)

punkt 88a asendatakse järgmisega:

„88a)

„kestlikkuse eesmärk“ – emitendi poolt avalikult kättesaadavas emissioonidokumendis seatud eesmärk, millega mõõdetakse emitendi kestlikkusprofiili kvantitatiivset paranemist eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul seoses ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 (*2) sätestatud keskkonnaeesmärgiga ja/või ühe või mitme ÜRO seatud kestliku arengu eesmärgiga, mis on seotud kliimamuutuste või keskkonnaseisundi halvenemisega (*3);

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13)."

(*3)  Sisaldub kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.“;"

2)

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kohustusliku reservi nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Näidetena on teatavad kohustusliku reservi nõuete aspektid toodud I lisas.“;

3)

artikli 4 tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

viienda veeru („Menetlus“) reas „Peenhäälestusoperatsioonid“ jäetakse välja sõnad „Kahepoolne menetlus“ ja joonealune märkus;

b)

viienda veeru („Menetlus“) real „Struktuurioperatsioonid“ lisatakse sõnade „Kahepoolne menetlus“ järele järgmine joonealune märkus (*):

„(*)

Kahepoolsete otsetehingute menetlusest teatatakse vajaduse korral.“;

4)

artikli 8 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

neid korraldatakse harilikult kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset peenhäälestusoperatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;“;

5)

artikli 10 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

tehingud, mis liigitatakse avaturutehinguks, teostatakse tavapakkumismenetluses, välja arvatud peenhäälestusoperatsioonid, mis teostatakse pakkumismenetluse kaudu;“;

6)

artikli 11 lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

neid korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;“;

7)

artikli 12 lõike 6 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

seda korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni tavapakkumismenetluse abil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;“;

8)

artikli 14 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, kui EKP ei otsusta, et konkreetse operatsiooni viib läbi EKP või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat EKP;“;

9)

artikli 17 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Püsivõimaluste intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest kooskõlas määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikliga 8. EKP avaldab reservi hoidmisperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust.“;

10)

artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Laenamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel, välja arvatud päevad, mil TARGET2 ei ole „mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral“ päeva lõpus kättesaadav, nagu on osutatud artiklis 187a. Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, lubatakse laenamise püsivõimalust kasutada RKPdes juba ette hoiustatud kõlblike varade tagatisel.“;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Iga tööpäeva lõpul loetakse asukohariigi keskpangas osapoole arvelduskontol pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist olev negatiivne saldo automaatselt taotluseks („automaatne taotlus“) laenamise püsivõimaluse kasutamiseks. Artikli 18 lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad osapooled olema enne sellise automaatse taotluse tekkimist tehingu tagatiseks asukohariigi keskpangas ette hoiustanud piisavalt kõlblikke varasid. Selle kasutamistingimuse täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt. Kui automaatse taotluse esitanud osapool, kelle juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on artikli 158 kohaselt piiratud, ületab kindlaksmääratud piirmäära, rakendatakse piirmäära ületava summa suhtes sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt.“;

11)

artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hoiustamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, kellel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada. Hoiustamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel, välja arvatud päevad, mil TARGET2 ei ole mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral päeva lõpus kättesaadav, nagu on osutatud artiklis 187a.“;

12)

teise osa III jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumismenetlused “;

13)

artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Avaturuoperatsioonide menetluste liigid

Avaturuoperatsioone korraldatakse pakkumismenetluse abil.“;

14)

teise osa III jaotise 1. peatüki 3. jagu, sealhulgas artiklid 44–48, jäetakse välja;

15)

artikli 50 lõike 2 tabelis 8 asendatakse tekst „Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev“ tekstiga „Kiirpakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev“;

16)

artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

1.   Eurosüsteem püüab arveldada kiirpakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäeval. Arveldada võib ka muudel kuupäevadel, eriti otsetehingutes ja välisvaluuta vahetustehingutes.

2.   Otsetehingute abil tehtavad peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid, mis on korraldatud kahepoolse menetluse abil, arveldatakse detsentraliseeritult RKPde kaudu.“;

17)

artikli 54 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 3 lõike 1 punktide b ja c kohaselt võib osapoole arvelduskontosid RKPs kasutada reservikontodena. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Osapoole päevased reservihoiused arvutatakse tema reservikontodel olevate päevalõpusaldode summana. Käesoleva artikli mõistet „reservikontod“ kohaldatakse määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).

2.   Reservihoiuseid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2531/98 ja määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohastele kohustusliku reservi nõuetele, tasustatakse vastavalt määrusele (EL) 2021/378 (EKP/2021/1).“;

18)

artikli 55 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;“;

19)

artikli 55a lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõpetav üksus ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsuks kõlblik.“;

20)

artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevate osapoolte valimine “;

b)

lõiked 1 kuni 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonideks osalevad osapooled valitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2.   Otsetehingute abil tehtavate struktuurioperatsioonide suhtes, mida korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kohaldatakse lõike 3 punktis b sätestatud kõlblikkuskriteeriume.

3.   Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavate peenhäälestusoperatsioonide jaoks valitakse osapooled järgmiselt:

a)

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse välisvaluuta vahetustehingute abil rahapoliitika eesmärgil kiirpakkumismenetluses, on osapoolte ring samane eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide jaoks valitud niisuguste üksustega ringiga, kelle asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis. Kiirpakkumismenetluse abil korraldatavate rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute osapooled ei pea vastama artiklis 55 sätestatud kriteeriumidele. Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonides osalevate osapoolte valimise kriteeriumid põhinevad V lisas sätestatud ettevaatuspõhimõttel ja tõhususe põhimõttel. RKPd võivad kasutada limiidipõhiseid süsteeme rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osalevate individuaalsete osapooltega seotud krediidiriskide ohjamiseks.

b)

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse pöördtehingute abil ja tähtajaliste hoiuste kogumise abil kiirpakkumismenetluses, valib iga RKP konkreetse tehingu osapooled artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavate asutuste seast, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides. Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige asjaomase asutuse tegevusest rahaturul. RKP võib arvesse võtta lisakriteeriume, nagu maaklerite tegevuse tulemuslikkus ja pakkumisvõime.“;

c)

lõige 4 jäetakse välja;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavaid avaturuoperatsioone võib teha ka lõigetes 2 ja 3 nimetatust laiema ringi osapooltega, kui EKP nõukogu nii otsustab, ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist.“;

21)

artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

viitemääraks on kindlal ajahetkel ainult üks järgmistest:

keskpanga või liidus asutatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (*4) artiklis 36 osutatud registrisse kantud halduri kehtestatud euro rahaturu intressimäär, nt euro lühiajaline intressimäär (€STR) (sealhulgas liit- või keskmine päevane €STR), Euribor või muud samalaadsed indeksid; esimese ja/või viimase kupongiintressi puhul võib viiteintressimäär olla sama euro rahaturu intressimäära kahe tähtaja lineaarne interpolatsioon, nt Euribori kahesuguse tähtaja lineaarne interpolatsioon,

püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär, nt CMS, EIISDA, EUSA,

kuni üheaastase tähtajaga ühe euroala riigivõlakirja tootlus või mitme sellise euroala riigivõlakirja indeks,

üks euroala inflatsiooniindeks;

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“;"

b)

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

astmelise või ujuva intressimääraga kupongid, mille astmed on seotud kestlikkuse eesmärkidega, tingimusel et emitendi või samasse kestlikkusega seotud võlakirja emitendi gruppi kuuluva ettevõtja vastavust kestlikkuse eesmärkidele kontrollib sõltumatu kolmas isik vastavalt asjaomase võlainstrumendi tingimustele.“;

22)

artiklis 73 lisatakse järgmine lõige 6:

„6.   Rahavoogu tekitavad varad peavad hõlmama täielikku regressiõigust võlgnike suhtes.“;

23)

lisatakse järgmine artikkel 79a:

„Artikkel 79a

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkusega seotud teabe hindamine

Eurosüsteem võib esitatud teabe hindamise põhjal otsustada mitte aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutamiseks. Oma hinnangus võtab eurosüsteem arvesse seda, kas esitatud teave on piisavalt selge, järjepidev ja terviklik, et tõendada varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatava kõlblikkuskriteeriumi täitmist, eelkõige seda, kas rahavoogu tekitavad varad on omandatud viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks“, nagu on sätestatud artikli 75 lõikes 2.“;

24)

artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud varem väljastatud pandikirjad “;

b)

lõiked 1 kuni 5 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks seaduses sätestatud pandikirjade kõlblikkust artikli 64a kohaselt võib EMP seaduses sätestatud pandikirju, millele on väljastatud ISIN enne 8. juulit 2022 ning mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 (*5) (edaspidi „varem väljastatud pandikirjad“), tagada varaga tagatud väärtpaberitega juhul, kui selliste pandikirjade tagatiste kogum (lõigete 1–4 kohaldamisel „tagatiste kogum”) sisaldab ainult selliseid varaga tagatud väärtpabereid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele.

a)

Varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogu tekitavad varad vastavad ISINi väljastamise hetkel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele.

b)

Rahavoogu tekitavad varad pärinevad üksuselt, mis on emitendiga märkimisväärselt seotud artikli 138 kohaselt.

c)

Neid kasutatakse tehnilise vahendina hüpoteekide või garantiiga kinnisvaralaenude ülekandmiseks need algatanud üksuselt vastava pandikirja tagatiste kogumi hulka.

2.   Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kasutavad RKPd järgmisi meetmeid, kontrollimaks, et tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

a)

Kord kvartalis nõuavad RKPd emitendilt kinnitust selle kohta, et tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid. RKP nõudmises märgitakse, et sellele kinnitusele peab olema alla kirjutanud emitendi tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

b)

Kord aastas nõuavad RKPd emitendilt välisaudiitorite või tagatiste kogumit jälgivate järelevalveasutuste järelkinnitust selle kohta, et vaatlusperioodi jooksul ei sisaldanud tagatiste kogum lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

3.   Kui emitent esitatud nõudmist ei täida või kui eurosüsteem peab kinnituse sisu niivõrd ebakorrektseks või ebapiisavaks, et ei ole võimalik kindlaks teha, et varaga tagatud väärtpaberitega tagatud pandikirjade tagatiste kogum vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, otsustab eurosüsteem mitte aktsepteerida lõikes 1 osutatud EMP seaduses sätestatud pandikirju kõlbliku tagatisena või peatab nende kõlblikkuse.

4.   Lõike 2 kohast kontrolli ei nõuta, kui kohaldatavad õigusaktid või prospekt välistavad lõikele 1 mitte vastavate varaga tagatud väärtpaberite võtmise tagatiste kogumi hulka.

5.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse märkimisväärne seos kindlaks ajal, mil varaga tagatud väärtpaberite kõrgema nõudeõiguse järguga osakud kantakse lõikes 1 osutatud EMP seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogumi hulka.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2162, 27. november 2019, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).“;"

25)

artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

Kõlblike krediidinõuete põhisumma, kupong ja muud elemendid “;

b)

punktis a asendatakse sõna „ja“ semikooloniga;

c)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

neil on intressimäär, mis on üks järgmistest:

i)

„nullkupong“,

ii)

kindlaksmääratud;

iii)

ujuv, st. seotud teise viiteintressiga või järgmise struktuuriga: kupongimäär = viiteintressimäär ± x, kus f ≤ kupongimäär ≤ c, ning kus:

viiteintressimäär on mis tahes konkreetsel ajahetkel ainult üks järgmistest:

keskpanga või liidus asutatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artiklis 36 osutatud registrisse kantud halduri kehtestatud euro rahaturu intressimäär, nt €STR (sealhulgas liit- või keskmine päevane €STR), Euribor, või samalaadsed indeksid;

intressimäära vahetuslepingus sätestatud intress, s.t CMS, EIISDA, EUSA;

euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

f (floor ehk alampiir) ja c (ceiling ehk ülempiir) on määratletud emiteerimisel või krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus; need võib lisada ka pärast krediidinõude algust;

x (marginaal);“;

d)

lisatakse järgmine punkt ba:

„ba)

nende kupongistruktuur (olenemata sellest, kas see tuleneb fikseeritud või ujuva intressimääraga krediidinõudest) võib sisaldada marginaali, mis on määratletud emiteerimisel või on krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus. Marginaali muutumise korral tuginetakse kupongistruktuuri kõlblikkuse hindamisel krediidinõude järelejäänud tähtajale;“

e)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

nende praegune kupong ei too kaasa negatiivset rahavoogu ega põhimakse vähenemist. Kui jooksval kogunemisperioodil põhjustab kupongistruktuur negatiivse kupongiga seotud rahavoo, ei ole krediidinõue kupongi ümberarvutamise hetke seisuga kõlblik. See võib muutuda kõlblikuks uue kogunemisperioodi alguses, kui võlgniku suhtes kohaldatav kupongiga seotud rahavoog ei muutu negatiivseks, tingimusel et see vastab kõigile muudele asjakohastele nõuetele.“

26)

artikli 107a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada konkreetse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi laenuandmete aruandlusvormi.“;

27)

artikli 110 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidinõudeid tagatisena mobiliseerivad osapooled peavad valima ühe süsteemi eurosüsteemile aktsepteeritavast krediidihinnangusüsteemi kolmest krediidihindamise allikast kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Kui osapool valib reitinguagentuuri allika, võib kasutada mis tahes reitinguagentuuri süsteemi.“;

28)

artikli 112a lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide hindamisel ei pea kasutama üht kolmest eurosüsteemi poolt kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega aktsepteeritavast krediidihindamise allikast.

2.   Igal kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõudel peab olema üks neljast eurosüsteemile aktsepteeritava krediidihindamise allika antud krediidikvaliteedi hinnangust kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Lisaks peab kasutatav krediidihindamissüsteem või -allikas olema seesama süsteem või allikas, mida kasutab algataja kooskõlas artikliga 110. Kohaldatakse 1. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõudeid aluskrediidinõuetele.“;

29)

VII jaotis ja artikkel 137 jäetakse välja;

30)

artiklit 138 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui tegemist on EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjadega, välja arvatud grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artikliga 8, ja mis:“;

b)

lõike 3 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

juhul kui nad on emiteeritud 7. juulil 2022 või enne seda kuupäeva, vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1 kuni 3 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse emissiooni kuupäeval, ning on lisatud EKP veebilehel avaldatavasse kõlblike turukõlblike varade nimekirja 7. juuli 2022. aasta seisuga; või, juhul kui nad on emiteeritud 8. juulil 2022 või pärast seda kuupäeva, vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1 kuni 3b, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse emissiooni kuupäeval;“;

c)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Juhul kui tuleb kontrollida vastavust lõike 3 punkti b alapunktis i või ii sätestatud nõuetele, st kui EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade puhul ei välista kohaldatav õigus või prospekt vastavalt i) grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuure, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, või ii) lõike 3 punkti b alapunktis ii osutatud võlainstrumentide võtmist tagatiste kogumi hulka, ning kui osapool või osapoolega märkimisväärselt seotud üksus on sellised võlainstrumendid emiteerinud, võivad RKPd võtta järgmisi meetmeid, et läbi viia pistelisi kontrolle vastavuse tagamiseks lõike 3 punkti b alapunktiga i või ii.“;

d)

lõike 4 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Kui seirearuanded ei anna kontrollimiseks piisavalt teavet, võivad RKPd nõuda osapoolelt, kes mobiliseerib EMP riikide seaduses sätestatud pandikirja, kinnituse, milles osapool kinnitab, et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjad ei moodusta lõike 3 punkti b alapunkti i vastaselt osa grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurist, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, ning et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei hõlma lõike 3 punkti b alapunkti ii vastaselt selle osapoole või temaga märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõiguslikku EMP avaliku sektori üksust. Asjaomase kinnituse peab allkirjastama osapoole tegevjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

c)

RKPd võivad nõuda osapoolelt, kes mobiliseerib EMP riikide seaduses sätestatud pandikirja, igal aastal tagantjärele välisaudiitori kinnituse, et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjad ei moodusta lõike 3 punkti b alapunkti i vastaselt osa grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurist, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2162 artiklit 8 üle võtvate riigisiseste meetmetega, ning et EMP riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei hõlma lõike 3 punkti b alapunkti ii vastaselt selle osapoole või temaga märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, mille on täielikult taganud üks või mitu maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksust.“;

31)

artiklit 141 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse protsentuaalne väärtus „10 %“ protsentuaalse väärtusega „2,5 %“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui tagamata võlainstrumente emiteeriva kahe või enama emitendi vahel tekib märkimisväärne seos või nad ühinevad, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud künnist märkimisväärse seose tekkimise või ühinemise kuupäevast alates kolme kuu pärast.“;

32)

artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, kes rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt määrusele (EÜ) nr 2532/98, määrusele (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4), määrusele (EÜ) nr 2531/98, määrusele (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) ja Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2021/1815 (EKP/2021/45) (*6). Asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes.

(*6)  Euroopa Keskpanga 7. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1815 metoodika kohta, mida kohaldatakse kohustusliku reservi hoidmise nõude ja sellega seotud kohustusliku reservi nõude täitmata jätmise eest rakendatavate sanktsioonide arvutamisel (EKP/2021/45) (ELT L 367, 15.10.2021, lk 4).“;"

33)

artikli 154 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

päevalõpukorra ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste puhul kohustust esitada eelnevalt tagatisena piisavalt kõlblikke varasid, kui osapoole TARGET2 arvelduskontol on pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist tekkiv negatiivne saldo ning seetõttu tekib automaatselt taotlus kasutada laenamise püsivõimalust kooskõlas artikli 19 lõikega 6, või kui osapoole juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on vastavalt artiklile 158 piiratud, kohustust järgida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide kasutamisel kindlaksmääratud piire,.“;

34)

artiklis 155 lisatakse lõige 2a järgmiselt:

„2a.   Kui rahatrahvi arvutamise tulemusel vastavalt VII lisale pärast lõikes 2 sätestatud 50 %-st vähendamist on trahvi summa väiksem kui 500 eurot, määratakse minimaalne rahatrahv 500 eurot.“;

35)

pärast artiklit 187 lisatakse järgmine SEITSMES OSA A, mis sisaldab artikleid 187a kuni 187d:

„SEITSMES OSA A

ERISÄTTED MITU TÖÖPÄEVA KESTVA TARGET2 HÄIRE KORRAL

Artikkel 187a

Mitu tööpäeva kestev pikaajaline TARGET2 häire

1.   EKP võib kuulutada maksete tavapärast töötlemist takistava TARGET2 süsteemi häire „mitu tööpäeva kestvaks pikaajaliseks TARGET2 häireks“, kui:

a)

häire tagajärjel võetakse kasutusele suunise EKP/2012/27 artikli 2 punktis 86 osutatud eriolukorra lahendus; ja

b)

häire kestab või võib EKP hinnangul kesta kauem kui üks tööpäev.

Punktis a osutatud eriolukorra lahenduse kasutuselevõtu võib korralisi rahapoliitika operatsioone edasi lükata või tühistada.

2.   Lõikes 1 osutatud teatis avaldatakse EKP veebilehel. Teatisega või sellele järgnevalt annab EKP teada häire mõjudest konkreetsetele rahapoliitika operatsioonidele ja instrumentidele.

3.   Pärast käesoleva artikli kohase teatise avaldamist võib kohaldada erimeetmeid ja -sätteid, mis on seotud teatavate rahapoliitika operatsioonide ja instrumentidega, mis on sätestatud käesolevas suunises, eelkõige artiklites 187b, 187c ja 187d.

4.   Kui TARGET2 süsteemi häire on lahendatud, avaldab EKP oma veebilehel teatise, milles märgitakse, et mitu tööpäeva kestnud pikaajalise TARGET2 häirest tulenevalt kohaldatud erimeetmeid ja -sätteid enam ei kohaldata.

Artikkel 187b

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide töötlemine mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral kooskõlas artikliga 187a võib kohaldada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide töötlemise suhtes järgmisi sätteid.

a)

Käesoleva suunise III jaotise 2. peatükis sätestatud avaturuoperatsioonide arveldamist eurodes ei töödelda suunise EKP/2012/27 artikli 2 punktis 86 määratletud eriolukorra lahenduse abil. Selle tulemusena võib asjaomaste operatsioonide arveldamine edasi lükkuda kuni TARGET2 tavapärase tegevuse taastamiseni.

b)

Asjaomaste operatsioonide intressimaksed arvutatakse kas i) selliselt, nagu ei oleks operatsioonide arveldamisel viivitusi esinenudki, või ii) vastavalt tegelikule kestusele, olenevalt sellest, milline on vastaspoole jaoks väiksem makstav summa või suurem saadaoleva intressi summa.

c)

Eurosüsteem tasaarvestab punkti b kohaselt intressimakse arvutamisel mis tahes arvelduse hilinemisest tuleneva arvelduskonto saldo tasu, mida osapoolel on õigus saada või mida ta on kohustatud maksma negatiivsete intressimäärade korral.

d)

Intress makstakse välja või saadakse siis, kui EKP avaldab artikli 187a lõikes 4 osutatud teatise.

Artikkel 187c

Juurdepääs laenamise püsivõimalusele mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral kooskõlas artikliga 187a võib kohaldada laenamise püsivõimaluse suhtes järgmisi sätteid.

a)

Ilma et see piiraks artikli 19 lõike 6 kohaldamist käsitatakse osapoole asukohariigi RKP arvelduskonto päeval lõpu negatiivset saldot päevasisese likviidsusena ning seda tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga.

b)

Artiklis 20 sätestatud laenamise püsivõimaluse raames tagasimaksmata krediidi suhtes, mis on antud eriolukorra lahenduse algatamisele eelneval päeval, kohaldatakse nullprotsendist intressimäära. Seda intressimäära kohaldatakse häire kestvuse ajal. Laenamise püsivõimaluse raames antud krediiti, mis arveldatakse reaalajas mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire tekkimise päeval, kuid enne selle väljakuulutamist, käsitatakse krediidina, mis on antud mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire lahendamise tööpäeval. Laenamise püsivõimaluse raames saadud krediidi eest makstav intress tuleb tasuda koos laenamise püsivõimaluse krediidi tagasimaksega alles pärast seda, kui eriolukorra lahenduse kasutamine on lõpetatud ning EKP on avaldanud artikli 187a lõike 4 kohase teatise. Intressimäära makse arvutamisel jäetakse välja pikaajalise TARGET2 häirega hõlmatud tööpäevad.

Artikkel 187d

Sanktsioonide kohaldamata jätmine mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire korral

Osapoole suhtes ei kohaldata sanktsioone vastavalt artiklile 154, kui artikli 187a kohaselt on välja kuulutatud mitu tööpäeva kestev pikaajaline TARGET2 häire, mis mõjutab osapoole võimet täita käesolevast suunisest tulenevaid kohustusi.“;

36)

I lisa asendatakse käesoleva suunise I lisaga;

37)

VIa ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise II lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 8. juulist 2022. Nad esitavad Euroopa Keskpangale nende meetmetega seotud dokumendid ja vahendid hiljemalt 20. maiks 2022.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 2. mai 2022

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2160, 27. november 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1).

(6)  Euroopa Keskpanga 22. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1311, suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria kohta (EKP/2019/21) (ELT L 204, 2.8.2019, lk 100).

(7)   5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(9)  Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10).

(10)  Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/378 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).


I LISA

Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

KOHUSTUSLIK RESERV

Käesolev lisa täidab üksnes teavitamise eesmärki. Käesoleva lisa ja punktis 1 kirjeldatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi õigusraamistiku vastuolu korral on ülimuslik viimane.

1.   

Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri“) artikli 19 kohaselt kohustab Euroopa Keskpank (EKP) krediidiasutusi hoidma eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem raames kohustuslikku reservi RKPdes olevatel kontodel. Selle süsteemi õigusraamistik on sätestatud EKPS põhikirja artiklis 19, määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EL) 2021/378 (EKP/2021/1). Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) kohaldamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine).

3.   

Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 1 punktile a kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem krediidiasutuste suhtes, mis on:

i)

saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel; või

ii)

saanud erandi tegevusloa nõudest direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 alusel.

Lisaks kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem ka väljaspool euroala asuvate krediidiasutuste euroalal registreeritud filiaalide suhtes. Euroalal registreeritud krediidiasutuste väljaspool euroala asutatud filiaalide suhtes seda süsteemi ei kohaldata.

4.   

Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõikele 1 vabastatakse asutused kohustusliku reservi nõudest, kui nende tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või see kaotab kehtivuse, või kui nende suhtes kohaldatakse likvideerimismenetlust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ (*1).

5.   

Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõikele 2 võib EKP asjaomase RKP taotlusel kohaldada erandeid kohustusliku reservi nõudest punktides a kuni d sätestatud juhtudel. Selliste asutuste hulka kuuluvad muu hulgas asutused, kelle suhtes kohaldatakse saneerimismeedet direktiivi 2001/24/EÜ alusel, asutused, kelle suhtes liit või liikmesriik kohaldab rahaliste vahendite külmutamist või liit on kehtestanud vastavalt aluslepingu artiklile 75 meetmeid, mis piiravad nende rahaliste vahendite kasutamist, asutused, kelle suhtes on tehtud eurosüsteemi otsus, millega peatatakse või välistatakse juurdepääs eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või püsivõimalustele, ning asutused, kellelt kohustusliku reservi nõudmine ei ole asjakohane.

6.   

Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklis 4 sätestatud erandeid kohaldatakse alates asjaomasele sündmusele järgneva hoidmisperioodi algusest.

7.   

Määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 3 lõike 3 kohaselt avaldab EKP oma veebisaidil nimekirja kõikidest asutustest, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet vastavalt sellele määrusele.

8.   

Samuti avaldab EKP nimekirja kõikidest asutustest, kes on kohustusliku reservi nõudest vabastatud, välja arvatud määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 4 lõike 2 punktides a kuni c osutatud asutused.

9.   

Iga asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansi koosseisu põhjal. Bilansiandmed esitatakse RKPdele EKP rahandus- ja finantsstatistika üldraamistikus. Asutused arvutavad konkreetse hoidmisperioodiga seonduva reservibaasi nende andmete alusel, mis on seotud kaks kuud enne hoidmisperioodi algust oleva kuuga vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 lõikele 5; lihtsustatud aruandlusega asutuste suhtes kohaldatakse erandeid selle määruse artikli 5 lõike 6 kohaselt.

10.   

EKP võtab kohustusliku reservi määrade kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98.

11.   

Kohustusliku reservi summa, mida asutused peavad hoidma, arvutatakse määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 5 osutatud reservibaasi kuuluva kohustuse puhul selle määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud reservimäärade alusel. RKPd võtavad määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artikli 6 kohaselt arvutatud kohustusliku reservi aluseks kohustusliku reservi hoiuste tasustamisel ning kohustusliku reservi hoidmise kohustuse järgimise hindamisel.

12.   

Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem asutustel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõude täitmine määratakse kindlaks osapoolte reservikontode päevalõpu keskmise saldo põhjal hoidmisperioodil. Hoidmisperiood on määratletud määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklis 8.

13.   

Vastavalt määruse (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) artiklile 9 tasustatakse asutuste kohustusliku reservi hoidmist eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressimäära hoidmisperioodi keskmisega, mis leitakse järgmise valemi abil, ümardades tulemuse lähima sendini:

Image 11

kus:

Rt

=

kohustusliku reservi hoiuse pealt makstav tasu hoidmisperioodil t;

Ht

=

päeva keskmine kohustusliku reservi hoius hoidmisperioodil t;

nt

=

kalendripäevade arv hoidmisperioodil t;

rt

=

kohustusliku reservi hoiuse tasumäär hoidmisperioodil t; kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma;

i

=

hoidmisperioodi t kalendripäev i;

MRi

=

kalendripäeval i või enne seda teostatud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressi piirmäär.

Artiklis 187a osutatud mitu tööpäeva kestva TARGET2 häire korral võetakse TARGET2 päevalõpusaldot selle valemi arvutamisel arvesse tagasiulatuvalt, pärast TARGET2 häire lahendamist. Päevalõpusaldo, mida kohaldatakse mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häirega hõlmatud päevadel, määratakse kindlaks EKP-le kättesaadava parima teabe põhjal. Mitu tööpäeva kestva pikaajalise TARGET2 häire ajal eriolukorra lahendusega hõlmatud päevasiseselt või pikema aja jooksul hoitavaid saldosid tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga.

Kui asutus ei täida muid kohustusi, mis tulenevad EKP määrustest ja otsustest eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kohta (nt kui asjakohaseid andmeid ei edastata õigel ajal või need ei ole täpsed), on EKP-l õigus rakendada sanktsioone kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98, määrusega (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) ja otsusega (EL) 2021/1815 (EKP/2021/45).


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).““


II LISA

Suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) VIa ja VII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

VIa lisa I osa asendatakse järgmisega:

„I.   VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISTE ÜHENDUSTE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

1.

Eurosüsteem hindab eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumi, riigi keskpanga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (*1) artikli 1 lõikes 4 sätestatud avaliku sektori asutuse (edaspidi „väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja”) käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kõlblikkust järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja vastab määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud väärtpaberite keskdepositooriumi tegevusloa nõuetele ja

b)

RKP liikmesriigis, kus asjaomast väärtpaberiarveldussüsteemi käitatakse, on euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga sõlminud asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid.

2.

Eurosüsteem otsustab euroala väärtpaberiarveldussüsteemide otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

otseühendus (releeühenduse puhul iga selle aluseks olev otseühendus) vastab määruse (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele;

b)

RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on asutatud, on sõlminud euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid;

c)

eurosüsteem loeb kõlblikuks ühendusse kaasatud investori väärtpaberiarveldussüsteemi, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi.

d)

releeühenduse puhul käsitab eurosüsteem kõlblikuna kõiki selle aluseks olevaid otseühendusi.

3.

Enne ühe või enama väärtpaberiarveldussüsteemi (mida käitavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) eurot rahaühikuna mitte kasutavas riigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumid või EMP eurot rahaühikuna mitte kasutava riigi RKP või avaliku sektori asutus (edaspidi „euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem”, mida käitab „euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja”)) otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse hindamist teeb eurosüsteem ärianalüüsi, mis arvestab muu hulgas nende väärtpaberiarveldussüsteemide emiteeritud või neis hoitavaid kõlblikke varasid.

4.

Ärianalüüsi positiivse tulemuse korral määrab eurosüsteem euroalavälise EMP väärpaberiarveldussüsteemi hõlmava ühenduse kõlblikkuse kindlaks järgmiste kriteeriumite alusel.

a)

ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemide euroalavälised EMP käitajad ja ühendus ise vastavad määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele.

b)

otseühenduse puhul on RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldusüsteem tegutseb, sõlminud investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe. Nimetatud leping või muu õiguslikult siduv kokkulepe peab sätestama euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses.

Releeühenduse puhul peavad kõik ühenduse aluseks olevad otseühendused, mille euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, vastama punkti b esimeses lõigus sätestatud kriteeriumile. Releeühenduse korral, kus nii vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem kui ka emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemid, peab RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, sõlmima investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga asjakohase lepingu või muu õiguslikult siduva kokkuleppe. Nimetatud leping või muu õiguslikult siduv kokkulepe peab sätestama mitte üksnes euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses, vaid ka vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud lepingus või muus õiguslikult siduvas kokkuleppes.

c)

eurosüsteem käsitab kõlblikuna kõiki ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteeme.

d)

releeühenduse puhul käsitab eurosüsteem kõlblikuna kõiki selle aluseks olevaid otseühendusi.

e)

RKP euroalavälises EMP riigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, edastab andmed riigisisesel vastuvõetaval turul kaubeldavate kõlblike varade kohta eurosüsteemi poolt otsustatud viisil.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).;” "

2)

VII lisa II osa punkt 10 jäetakse välja.


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).;” ”


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/131


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/988,

2. mai 2022,

millega muudetakse suunist (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (EKP/2022/18)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „RKPd“), teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Üldised tingimused, mille kohaselt EKP ja RKPd on valmis krediiditehinguid sõlmima, sealhulgas kriteeriumid, mis määravad tagatise kõlblikkuse eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks, on sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1).

(2)

Kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kõlblike varade suhtes kohaldatakse riskiohjemeetmeid, et kaitsta eurosüsteemi osapoole kohustuste täitmata jätmisest tingitud tagatise realiseerimisel tekkinud kahju eest. Eurosüsteemi riskiohjeraamistik vaadatakse korrapäraselt läbi, et tagada piisav kaitse.

(3)

Seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikust tulenenud erandliku majandus- ja finantsolukorraga vaatas EKP nõukogu põhjalikult läbi kõik tagatisnõuete ajutise leevendamise meetmed, mis on vastu võetud alates 2020. aastast, sealhulgas väärtuskärbete ajutise vähendamise. Läbivaatamisel võeti arvesse a) asjaolu, et Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/1311 (EKP/2019/21) (2) alusel läbi viidud suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalevad eurosüsteemi tehingupooled peavad saama jätkuvalt mobiliseerida piisavat tagatist nende operatsioonide jaoks, b) iga meetme mõju sellega seotud eurosüsteemi tehingupoole tagatisele; c) iga meetmega seotud riskikaalutlusi; d) muid turu- ja poliitilisi kaalutlusi. Sellest tulenevalt otsustas EKP nõukogu 23. märtsil 2022 muu hulgas järk-järgult kaotada eelnimetatud väärtuskärbete vähendamise kahes etapis (esimeses etapis alates 8. juulist 2022), et suurendada eurosüsteemi riskikaitset ja riskitõhusust. See tuleb ette näha asjaomastes sätetes.

(4)

Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) (3) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 4 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade ja krediidiasutuste emiteeritud tagamata võlakirjade suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artikli 134 sätete kohaselt, kohaldatakse täiendavat 4,5 %-list väärtuskärbet turuväärtuse alandamise vormis;

b)

omakasutuses olevate pandikirjade suhtes kohaldatakse täiendavat väärtuskärbet järgmiselt: i) 7,2 % võlainstrumentide väärtusest krediidikvaliteedi astmetel 1 ja 2, ja ii) 10,8 % võlainstrumentide väärtusest krediidikvaliteedi astmel 3;“;

2)

artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Hüpoteegitagatisega turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 28,4 %-st väärtuskärbet.“;

3)

lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2.   RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 8. juulist 2022. Nad teatavad Euroopa Keskpangale nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 20. maiks 2022.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud RKPdele.

Frankfurt Maini ääres, 2. mai 2022

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2)  Euroopa Keskpanga 22. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1311 suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria kohta (EKP/2019/21) (ELT L 204, 2.8.2019, lk 100).

(3)  Euroopa Keskpanga 18. novembri 2015. aasta suunis (EL) 2016/65 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisel kohaldatavate väärtuskärbete kohta (EKP/2015/35) (ELT L 14, 21.1.2016, lk 30).


LISA

Lisa tabelid 2, 2a ja 3 asendatakse järgmistega:

„Tabel 2

Kõlblike turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed (%) väärtuskärpe liikides I kuni IV

 

Väärtuskärpe liigid

Krediidikvaliteet

Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*1)

I liik

II liik

III liik

IV liik

Fikseeritud kupongimäär

Nullkupongimäär

Ujuv kupongimäär

Fikseeritud kupongimäär

Nullkupongimäär

Ujuv kupongimäär

Fikseeritud kupongimäär

Nullkupongimäär

Ujuv kupongimäär

Fikseeritud kupongimäär

Nullkupongimäär

Ujuv kupongimäär

Astmed 1 ja 2

[0,1 )

0,5

0,5

0,5

0,9

0,9

0,9

0,9

0,9

0,9

6,8

6,8

6,8

[1,3 )

0,9

1,8

0,5

1,4

2,3

0,9

1,8

2,7

0,9

9,0

9,5

6,8

[3,5 )

1,4

2,3

0,5

2,3

3,2

0,9

2,7

4,1

0,9

11,7

12,2

6,8

[5,7 )

1,8

2,7

0,9

3,2

4,1

1,4

4,1

5,4

1,8

13,1

14,0

9,0

[7,10 )

2,7

3,6

1,4

4,1

5,9

2,3

5,4

7,2

2,7

14,9

16,2

11,7

[10 , ∞)

4,5

6,3

1,8

7,2

9,5

3,2

8,1

11,7

4,1

18,0

23,0

13,1

Aste 3

[0,1 )

5,4

5,4

5,4

6,3

6,3

6,3

7,2

7,2

7,2

11,7

11,7

11,7

[1,3 )

6,3

7,2

5,4

8,6

12,2

6,3

10,8

13,5

7,2

20,3

22,5

11,7

[3,5 )

8,1

9,0

5,4

12,2

16,7

6,3

14,9

19,8

7,2

25,2

29,3

11,7

[5,7 )

9,0

10,4

6,3

12,6

18,0

8,6

16,7

23,4

10,8

27,5

31,5

20,3

[7,10 )

10,4

11,7

8,1

14,4

22,1

12,2

17,1

25,2

14,9

27,9

33,3

25,2

[10 , ∞)

11,7

14,4

9,0

17,1

26,6

12,6

17,6

27,0

16,7

28,4

34,2

27,5


Tabel 2a

Kõlblike turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed (%) väärtuskärpe liigis V

 

 

V liik

Krediidikvaliteet

Kaalutud keskmine tähtaeg  (*2)

Väärtuskärbe

Astmed 1 ja 2

[0,1 )

3,6

[1,3 )

4,1

[3,5 )

4,5

[5,7 )

8,1

[7,10 )

11,7

[10 , ∞)

18


Tabel 3

Kõlblike krediidinõuete suhtes kohaldatavad väärtuskärpe tasemed (%)

Krediidikvaliteet

Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*3)

Fikseeritud intressimäära makse

Ujuva intressimäära makse

Astmed 1 ja 2

[0,1 )

7,2

7,2

[1,3 )

10,8

7,2

[3,5 )

14,4

7,2

[5,7 )

16,7

10,8

[7,10 )

21,6

14,4

[10 , ∞)

31,5

16,7

Aste 3

[0,1 )

13,5

13,5

[1,3 )

25,2

13,5

[3,5 )

32,9

13,5

[5,7 )

38,7

25,2

[7,10 )

40,5

32,9

[10 , ∞)

43,2

38,7


(*1)  [0,1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1,3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või üle selle ja alla kolme aasta jne.

(*2)  [0,1) tähistab kaalutud keskmist tähtaega alla ühe aasta, [1,3) tähistab kaalutud keskmist tähtaega üks aasta või üle selle ja alla kolme aasta jne.

(*3)  [0,1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1,3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või üle selle ja alla kolme aasta jne.“


24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/135


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/989,

2. mai 2022,

millega muudetakse suunist (EL) 2021/975 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (EKP/2014/31) (EKP/2022/19)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 5.1, 12.1, 14.3 ja 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „RKPd“), teha Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärkide saavutamiseks krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Üldised tingimused, mille kohaselt EKP ja RKPd on valmis krediiditehinguid sõlmima, sealhulgas kriteeriumid, mis määravad tagatise kõlblikkuse eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks, on sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1).

(2)

Tuleb tagada suurem selgus turukõlblike varade viiteintressimäärade käsitlemisel seoses kõlblikkuse hindamisega.

(3)

Seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikust tulenenud erandliku majandus- ja finantsolukorraga vaatas EKP nõukogu põhjalikult läbi kõik ajutised tagatisnõuete leevendamise meetmed, mis on vastu võetud alates 2020. aastast. Asjaomased meetmed hõlmasid ajutist väärtuskärbete vähendamist, 7. aprillil 2020 eurosüsteemi krediidikvaliteedi miinimumnõuetele vastanud, kuid seejärel alandatud reitinguga varade ning nende emitentide ja garantide kõlblikkuse jätkuvat aktsepteerimist ning RKPdele loa andmist eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele mittevastavate Kreeka Vabariigi keskvalitsuse emiteeritud riigivõlakirjade aktsepteerimiseks kõlbliku tagatisena. Läbivaatamisel võeti arvesse a) asjaolu, et Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/1311 (EKP/2019/21) (2) alusel läbi viidud suunatud pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides osalevad eurosüsteemi tehingupooled peavad saama jätkuvalt mobiliseerida piisavat tagatist nende operatsioonide jaoks, b) iga meetme mõju sellega seotud eurosüsteemi tehingupoole tagatisele; c) iga meetmega seotud riskikaalutlusi; d) muid turu- ja poliitilisi kaalutlusi.

(4)

Sellest tulenevalt otsustas EKP nõukogu 23. märtsil 2022 muu hulgas järk-järgult kaotada eelnimetatud väärtuskärbete vähendamise kahes etapis (esimeses etapis alates 8. juulist 2022), et suurendada eurosüsteemi riskikaitset ja riskijuhtimise tõhusust.

(5)

Samuti otsustas EKP nõukogu alates 8. juulist 2022 mitte aktsepteerida selliste varade ja nende emitentide ja garantide kõlblikkust, kes vastasid 7. aprillil 2020 eurosüsteemi krediidikvaliteedi miinimumnõuetele, kuid kelle reitingut eurosüsteemi aktsepteeritud reitinguagentuurid seejärel alandasid allapoole eurosüsteemi miinimumnõuet, et tagada eurosüsteemi tagatisraamistikuga hõlmatud emitentide, turukõlblike varade ja garantide ühetaoline kohtlemine, sõltumata reitinguagentuuride tegevuse ajastusest.

(6)

Täiendavalt otsustas EKP nõukogu lubada RKPdel jätkuvalt kõlbliku tagatisena aktsepteerida Kreeka Vabariigi keskvalitsuse emiteeritud turukõlblikke võlaväärtpabereid, mis ei vasta eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, kuid vastavad turukõlblike varade suhtes kohaldatavatele muudele kõlblikkuskriteeriumidele, vähemalt senikaua, kui jätkuvad reinvesteeringud nendesse võlaväärtpaberitesse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava alusel (3) pärast konkreetsete väärtuskärbete astmete kohaldamist. See meede on ajutine ning põhineb järgmistel täiendavatel kaalutlustel: a) jätkuv vajadus vältida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsu fragmenteerumist, mis kahjustaks Kreeka majanduse rahapoliitika ülekandemehhanismi nõuetekohast toimimist pandeemia mõjudest taastumise perioodil; b) Kreeka Vabariigi poolt võetud kohustused süvendatud järelevalve ja selle rakendamise jälgimise kontekstis liidu institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 472/2013; (4) c) asjaolu, et Kreeka Vabariigi poolt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi raames kasutusele võetud keskpika tähtaja võlakergendusmeetmed sõltuvad võetud kohustuste jätkuvast täitmisest; d) EKP juurdepääsu võimalus Kreeka Vabariigi majandus- ja finantsolukorra teabele, kuna EKP osaleb tõhustatud järelevalveraamistikus; ja e) asjaolu, et ka pärast süvendatud järelevalve lõppemist: i) teostatakse Kreeka Vabariigi majandusliku, eelarve- ja finantsolukorra üle regulaarset programmijärgset järelevalvet kooskõlas määruse (EL) nr 472/2013 artikliga 14 ning kvartaalset järelevalvet Euroopa stabiilsusmehhanismi varajase hoiatuse süsteemi raames, ii) on Kreeka Vabariigi võlakergendusmeetmed jätkuvalt hõlmatud programmijärgse järelevalvega, ja iii) sõltuvad taaste ja vastupidamise rahastamisvahendist Euroopa Parlamendi määruse (EL) 2021/241 alusel (5) Kreeka Vabariigile tehtavad kavakohased väljamaksed kokkulepitud eesmärkide ja sihtide edukast täitmisest kooskõlas sama määruse artikliga 24; f) viivad Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Komisjon ja EKP korrapäraselt läbi riigi võlakoormuse jätkusuutlikkuse hinnanguid; g) on EKP-l eeltoodud punkti e alapunktides i ja ii osutatud mehhanismide kaudu jätkuvalt juurdepääs teabele Kreeka Vabariigi majandusliku ja finantsolukorra kohta.

(7)

Seetõttu tuleks Euroopa Keskpanga suunist 2014/528/EL (EKP/2014/31) (6) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2014/31 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 osutatud turukõlblikud võlainstrumendid, mille kupongid on seotud vaid ühe nende vääringu rahaturu kursiga, mille on kehtestanud keskpank või haldur kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artikliga 36, (*1) või rahaturu intressimääraga, mis on lisatud kolmanda riigi võrdlusalusena sama määruse artiklis 36 osutatud registrisse, või inflatsiooniindeksiga, millel ei ole vastavas riigis muutumisvahemikku, optsioone (range accrual, ratchet) või samalaadseid kompleksseid struktuure, on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kõlblikuks tagatiseks.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“;"

2)

artikli 8a lõige 3 jäetakse välja;

3)

artikli 8b lõige 12 asendatakse järgmisega:

„12.   Käesoleva artikli sätted kehtivad kuni 7. juulini 2022.“;

4)

IIa lisa asendatakse käesoleva suunise I lisaga;

5)

IIb lisa asendatakse käesoleva suunise II lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.

2.   RKPd võtavad käesoleva suunise järgimiseks vajalikud meetmed ja kohaldavad neid alates 8. juulist 2022, välja arvatud artikli 1 punktide 2 ja 3 järgimiseks vajalikud meetmed, mida nad kohaldavad alates 30. juunist 2022. Nad teatavad Euroopa Keskpangale nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 20. maiks 2022.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 2. mai 2022

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2)  Euroopa Keskpanga 22. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1311, suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria kohta (EKP/2019/21) (ELT L 204, 2.8.2019, lk 100).

(3)  Euroopa Keskpanga 24. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/440 pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise ja ajutise varaostukava kohta (EKP/2020/17) (ELT L 91, 25.3.2020, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(6)  Euroopa Keskpanga 9. juuli 2014. aasta suunis 2014/528/EL täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (EKP/2014/31) (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).


I LISA

Suunise EKP/2014/31 IIa lisa asendatakse järgmisega:

„IIa LISA

Väärtuskärbete tase (%), mida kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberitele, mis on kõlblikud käesoleva suunise artikli 3 lõike 2 alusel

Kaalutud keskmine tähtaeg  (*1)

Väärtuskärbe

[0,1)

5,4

[1,3)

8,1

[3,5)

11,7

[5,7)

13,5

[7,10)

16,2

[10, ∞)

27


(*1)  [0,1) tähistab kaalutud keskmist tähtaega alla ühe aasta, [1,3) tähistab kaalutud keskmist tähtaega üks aasta või üle selle ja alla kolme aasta jne.


II LISA

Suunise EKP/2014/31 IIb lisa asendatakse järgmisega:

„IIb LISA

Väärtuskärbete tase (%), mida kohaldatakse artiklis 8a osutatud turukõlblike varade suhtes

Krediidikvaliteet

Järelejäänud tähtaeg (aastates) (*1)

I liik

Fikseeritud kupongimäär

Nullkupongimäär

Ujuv kupongimäär

Aste 4

[0,1)

7,2

7,2

7,2

[1,3)

10,8

11,7

10,8

[3,5)

12,6

13,5

12,6

[5,7)

14,0

15,3

14,0

[7,10)

14,9

16,2

14,9

[10, ∞)

16,2

18,9

16,2

Aste 5

[0,1)

9

9

9

[1,3)

12,6

13,5

12,6

[3,5)

14,9

15,8

14,9

[5,7)

16,2

17,6

16,2

[7,10)

17,1

18,5

17,1

[10, ∞)

18,5

21,2

18,5


(*1)  [0,1) tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta, [1,3) tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või üle selle ja alla kolme aasta jne.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

24.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/140


ELI-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2022,

2. juuni 2022,

mis käsitleb ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteete [2022/990]

ELi-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (edaspidi „leping“), sõlmiti 24. novembril 1997 ja see jõustus 1. mail 2002.

(2)

Lepingu artikliga 91 on antud ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogule õigus teha lepingu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid otsuseid.

(3)

Lepingu artikli 101 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtava koostöö uut etappi, mis tekitaks mõlemal poolel suuremat omaluse tunnet.

(5)

Euroopa Liit ja Jordaania on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, määrates kindlaks prioriteedid aastateks 2021–2027 (edaspidi „ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteedid“) eesmärgiga toetada ja tugevdada Jordaania vastupidavust ja stabiilsust, püüdes samal ajal toime tulla pikaleveninud Süüria konflikti mõjuga.

(6)

Euroopa Liit ja Jordaania on leppinud kokku ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteete käsitleva teksti, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiselt kindlaks määratud ühiste huvide valdkonnas,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

ELi ja Jordaania assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada käesoleva otsuse lisas esitatud ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteete.

Artikkel 2

ELi ja Jordaania partnerluse 2021.–2027. aasta prioriteedid asendavad ELi ja Jordaania partnerluse prioriteedid, mis lepiti kokku ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2016 (1).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. juuni 2022

ELi ja Jordaania assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL-FONTELLES


(1)  ELi – Jordaania 19. detsembri 2016. aasta assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2016, millega lepitakse kokku ELi ja Jordaania partnerluse prioriteedid (ELT L 355, 24.12.2016, lk 31).


LISA

ELI JA JORDAANIA PARTNERLUSE PRIORITEEDID AASTATEKS 2021–2027

SISSEJUHATUS

ELil ja Jordaanial on tugev partnerlus. Jordaania on ELi oluline partner ja EL omistab suurt tähtsust Jordaania olulisele stabiliseerivale rollile piirkonnas. Kahe partneri kindla ja mitmekülgse suhte edasiseks tugevdamiseks on määratud kindlaks prioriteedid, mis toetavad ELi-Jordaania assotsieerimislepingu rakendamist, mis suunab partnerlust ajavahemikus 2021–2027.

ELi ja Jordaania partnerluse prioriteedid hõlmavad Euroopa naabruspoliitika jagatud eesmärke, milleks on ühine rahu, heaolu ja stabiilsuse ala. Need kehastavad selle põhilisi tunnuseid – diferentseerimist ja ühist vastutust, kuid ka paindlikkust, et võimaldada kohandumist muutuvatele oludele, nagu EL ja Jordaania on kokku leppinud. Lisaks sellele on need kooskõlas eesmärkidega, mis on märgitud Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldustes (1) demokraatlikuma, stabiilsema, keskkonnahoidlikuma ja jõukama lõunanaabruse kui ELi strateegilise prioriteedi kohta.

Partnerluse prioriteedid kajastavad ka uue, kõrgelennulise ja uuendusliku Vahemere piirkonna tegevuskava eesmärke, mis on märgitud komisjoni ja kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatises lõunapoolsete naaberriikide kohta (2), ning sellele järgnenud nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldustes uuendatud partnerluse kohta lõunanaabrusega, (3) mille eesmärk on taasalustada koostööd ja rakendada suhte veel kasutamata võimalusi. See toetab lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava (4) ühiselt kokkulepitud juhtalgatuste tõhusat ja õigeaegset rakendamist, mis tugevdab ELi partnerlust Jordaaniaga ja aitab kaitsta meie Vahemere piirkonna ühist vara. Uus tegevuskava võimaldab luua uusi partnerlusi rohe- ja digipöörde strateegiliste prioriteetide valdkonnas, mis suurendab kestlikkust, jõukust ja vastupidavust. EL ja Jordaania tuginevad selle tegevuse käigus partnerlusele Jordaaniaga ning Jordaania reformikava jätkuvale rakendamisele. EL ja Jordaania jätkavad konstruktiivset koostööd Vahemere Liidu kaaseesistujatena, et edendada tugevat partnerlust Vahemere piirkonnas.

ELi ja Jordaania partnerlus põhineb kooskõlas uue tegevuskavaga jätkuvalt ühistel väärtustel ja dialoogil ning areneb kooskõlas ühise sotsiaal-majandusliku ja poliitilise tegevuskavaga, mis käsitleb muu hulgas reforme näiteks heade valitsemistavade, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste, kõigile sotsiaalse ühtekuuluvuse ja võrdsete võimaluste tagamise, mittediskrimineerimise, keskkonna- ja kliimakaitse, makromajandusliku stabiilsuse ja ettevõtluskeskkonna valdkonnas ning nende rakendamist. Selle eesmärk on tagada keskkonnahoidlik, digitaalne, vastupidav ja õiglane taastumine pärast COVID-19 pandeemiat kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa rohelise kokkuleppega.

Pikaajalise kestliku sotsiaal-majandusliku taastumise ja töökohtade loomise ergutamine lõunanaabruses on peamine ühine prioriteet ja Vahemere piirkonna uue tegevuskava uuenduslik nurgakivi. Teatisele lisatud talituste ühine töödokument, mis käsitleb lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava ja milles Jordaaniat palju käsitletakse, osutab sihipärasele tegevusele, mille eesmärk on omistada sellele partnerlusele suuremat tähtsust ja keskenduda olulistele projektidele, mis tugevdavad ELi partnerlust Jordaaniaga. Vahemere piirkonna uue tegevuskava majandus- ja investeerimiskava juhtalgatuste rakendamine aitab saavutada partnerluse prioriteete ja on oluline osa ELi koostööst Jordaaniaga.

EL tegutseb lähtuvalt ühisteatisest, selle majandus- ja investeerimiskavast ning nõukogu järeldustest ka selle nimel, et teha ELi liikmesriikidega koostööd Euroopa tiimi algatuste edendamiseks vastastikkust huvi pakkuvates olulistes valdkondades, tuginedes Euroopa tiimi edukale reageerimisele COVID-19 kriisile nii üleilmselt kui ka Jordaanias.

Partnerluse prioriteedid moodustavad elava dokumendi ja eeldavad vastastikuste kohustuste täitmist.

Partnerlust ja prioriteetseid koostöövaldkondi toetatakse jätkuvalt regulaarsete kõrgetasemeliste poliitiliste kohtumiste, majandust, tööhõive- ja sotsiaalküsimusi, kaubandust, õigusküsimusi, inimõigusi, demokraatlikke protsesse, kliimat ja keskkonda käsitlevate dialoogide, ELi ja Jordaania vahelise liikuvuspartnerluse, ELi ja Jordaania teadus- ja tehnoloogiavaldkonna koostöölepingu ja muude praeguste koostöövaldkondade kaudu, ELi ja Jordaania kohustuse kaudu tugevdada dialoogi ja koostööd julgeoleku, sh vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastase võitluse ning küberturvalisuse valdkonnas, samuti Jordaania toetuseks praegu tehtava kahepoolse koostöö kaudu.

Partnerluse prioriteedid kinnitavad ELi ja Jordaania vahelisi sidemeid ning nendega määratakse kindlaks omavahelise suhte süvendamise võimalused.

Kirjeldatud taust on eriti soodne ELi ja Jordaania vaheliste suhete tugevdamiseks, lähtudes jagatud eesmärkidest, väärtustest ja huvidest ühiste probleemide lahendamisel.

COVID-19 pandeemia on veelgi suurendanud tervishoiu-, haridus- ja majandussektorile avalduvat survet ning tekitanud märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke probleeme. EL ja Jordaania taastuvad kriisist veelgi tugevamana, muu hulgas tänu oma majanduse digi- ja rohepöördele, vastupidavuse suurendamisele ning oma kogukondadele jõukuse ja inimväärse töö võimaluste tagamisele kaasaval viisil. EL ja selle partnerid hakkavad aktiivsemalt tõkestama kõiki diskrimineerimise, sh usul ja veendumustel põhineva diskrimineerimise vorme ning edendama soolist võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades, et COVID-19 pandeemiast kaasaval viisil taastuda.

Süüria kriis on alates 2011. aastast mõjutanud tugevasti Jordaaniat, kogu piirkonda ja ka ELi. EL ja Jordaania on kinnitanud jagatud eesmärke ja ühiseid huve nii rahuprotsessis kui ka stabiilsuse ja rahu taastamisel Süürias. See võimaldaks lõppkokkuvõttes pagulaste vabatahtlikku, turvalist ja väärikat tagasipöördumist. Seni on oluline säilitada Jordaanias Süüria pagulastele antava abi taset ning juurdepääsu kaitsele, haridusele, elatusvahenditele ja teenustele.

EL tunnustab olulist rolli, mis Jordaanial on olnud riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel areenil, ning toetab Jordaania osalemist mitmepoolses süsteemis. EL tunnustab Jordaania heldet ja jätkuvat panust suure arvu pagulaste majutamisel ja kaitsel, kelle hulka kuuluvad Jordaaniast turvalist elupaika otsivad süürlased, palestiinlased, iraaklased, liibüalased ja jeemenlased, ning neile hariduse, tervishoiu, elatusvahendite ja sotsiaalkaitseteenuste tagamisel. EL aitab Jordaanial jätkuvalt toetada kaitset otsivaid pagulasi ja suurendada Jordaania vastupidavust, sh aidates jätkuvalt maandada COVID-19 pandeemiast tekkivat mõju. Nagu ka varem, lisandub ELi toetus Jordaaniale pagulastega seotud tegevuseks kahepoolsete toetusprogrammide raames antavale toetusele. On ülioluline vähendada vaesust, diskrimineerimist ja soolist ebavõrdsust, tagada piisav sissetulekutoetus, mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele kooskõlas selliste riiklike raamistikega nagu Jordaania riiklik sotsiaalkaitse strateegia, edendada kestlikku arengut ja majanduskasvu, kaitsta inimõigusi ning tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsetele teenustele.

Lisaks sellele on Jordaania jätkuvalt teinud eeskujulikke jõupingutusi Lähis-Idas rahu ja julgeoleku edendamiseks ning tal on selles eesrindlik ja tasakaalustatud roll, eelkõige Lähis-Ida rahuprotsessi raames. Lisaks sellele on Jordaania roll osutunud väga väärtuslikuks radikaliseerumise, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse tõkestamisel ning nendevastases võitluses. Veel üks näide Jordaania juhtivast stabiliseerivast rollist on asjaolu, et Jordaania on koos ELiga Vahemere Liidu kaaseesistuja, mille kaudu ta edendab poliitilisi lahendusi piirkonna mitmesugustele kriisidele ning piirkondlikku integratsiooni ja arengut, kestlikku, keskkonnahoidlikku, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja ressursitõhusat ringmajandust.

Jordaania ja EL jätkavad samuti tegevust kõigi rände aspektidega tervikliku, mõlemale poolele kasuliku ja sihtotstarbelise partnerluse ning liikuvuspartnerluse raames, millega määratakse kindlaks rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonna meetmete sidus raamistik, lahendades piiride haldamise, ebaseadusliku rände tõkestamise ja rahvusvahelise kaitsega seotud küsimusi (5).

Partnerluse prioriteedid tuginevad ühistele saavutustele vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sh eesmärk edendada reformide jätkuvat rakendamist, suurendades seeläbi Jordaania makromajanduslikku stabiilsust kooskõlas läbivaadatud IMFi programmi prioriteetidega ja võttes arvesse COVID-19 pandeemia mõju. Samuti tuginevad need 2016. aastal Londonis toimunud Süüria ja piirkonna toetamise alasele konverentsile ning Jordaania ja nimetatud konverentsi kaaskorraldajate poolt sõnastatud rahvusvahelise kokkuleppe kohustustele, mille eesmärk on säilitada Jordaanias saavutatud arengut jätkuva humanitaarabi andmise ja vastuvõtva kogukonna piisava toetamise käigus. Viis järgnevat Brüsselis toimunud konverentsi teemal „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ uuendasid ja tugevdasid rahvusvahelise kogukonna poliitilist, humanitaarset ja rahalist panust konfliktist kõige enam mõjutatud Süüria inimeste, naaberriikide ja vastuvõtvate kogukondade toetamiseks ning nende raames vaadati läbi edusammud, mida valitsused, rahastajad ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on teinud kõnealustel konverentsidel võetud kohustuste ja antud lubaduste täitmisel. Võttes arvesse Süüria pagulaste jätkuvat eriti suurt haavatavust ja haavatavaid vastuvõtvaid kogukondi, mida veelgi võimendab COVID-19 pandeemia, kinnitavad EL ja Jordaania oma võetud kohustust anda abi kõigile pagulastele Jordaanias ja tagada nende tulemuslik kaitse. On oluline veelgi parandada nende juurdepääsu teenustele, tagada nende inimõiguste austamine ning jätkata tööd, et suurendada nende iseseisva hakkamasaamise potentsiaali ning luua neile võimalus panustada Jordaania majandusarengusse. EL ja Jordaania võtavad pagulaste, sh Süüria pagulaste toetamisel kasutusele haavatavusel põhineva lähenemisviisi, pöörates piisavalt tähelepanu haavatavate vastuvõtvate kogukondade olukorrale.

EL on jätkuvalt pühendunud sellele, et tagada ka edaspidi abi ja kaitse Palestiina pagulastele, sh Jordaanias. Sellega seoses rõhutasid EL ja Jordaania üliolulist rolli, mis on ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonil Lähis-Idas, et tagada julgeolek ja stabiilsus piirkonnas kooskõlas organisatsiooni ÜRO mandaadiga, mis on sätestatud asjaomastes ÜRO resolutsioonides, ja võtsid kohustuse anda sellele organisatsioonile jätkuvalt poliitilist ja rahalist toetust. Nad kinnitavad, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonil Lähis-Idas on jätkuvalt oluline roll, ja võtavad kohustuse toetada organisatsiooni tema mandaadi täitmisel tema tegevusvaldkondades ning suurema läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärgil haldus- ja juhtimisreformide tegemisel, mis on organisatsioonil kavas, ning ajendavad rahastajaid tagama kestlikuma ja ennustatavama mitmeaastase rahastamise ja jagama koormust õiglaselt.

PRIORITEEDID

Partnerluse prioriteedid kajastavad jagatud huve ja keskenduvad valdkondadele, milles ELi ja Jordaania koostöö on mõlemale poolele kasulik. EL ja Jordaania on võtnud kooskõlas ühisteatise ja nõukogu järeldustega kohustuse edendada mitme meetme puhul tehtavat koostööd järgmistes olulistes poliitilistes valdkondades: vastupidavuse ja maailma majandusega seotuse või selles osalemise suurendamine, jõukuse suurendamine ning rohe- ja digipöörde pakutavate võimaluste kasutamine; inimareng, head valitsemistavad, õigusriigi põhimõtted ja inimõigused; rahu ja julgeolek; ränne ja liikuvus; kliimameetmed, energia ja keskkond.

Eespool märgitu põhjal on määratud ajavahemikuks 2021–2027 kindlaks kolm prioriteeti.

ELi ja Jordaania eesmärk on tugevdada koostööd piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku, sh terrorismivastase võitluse valdkonnas. EL ja Jordaania on kindlad partnerid välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Strateegilist ja operatiivkoostööd tehakse nii kahepoolselt, mitmepoolsetel foorumitel kui ka piirkondlikult, sh ELi ja Jordaania tegevuse kaudu Vahemere Liidu kaaseesistujatena ning võttes arvesse kavandatud ELi ja lõunanaabruse välisministrite iga-aastastest kohtumistest ning võimalikest sektoripõhiste ministrite kohtumistest saadavaid eeliseid. ELi ja Jordaania vastastikustes huvides on edendada rahu ja stabiilsust piirkonnas ning kõikjal maailmas, tehes Lähis-Ida rahuprotsessis koostööd kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning toetades poliitilist üleminekut ja rahuloomet Süürias, muu hulgas lähtuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2254. Nii EL kui ka Jordaania püüavad saada salliva ühiskonna mudeliks, mis on veel üks põhjus laiendada koostööd välispoliitika vallas.

Partnerlus keskendub majanduse taastumise ja stabiilsuse, keskkonnahoidliku, digitaalse, kaasava ja teadmistepõhise majanduskasvu, kvaliteetse hariduse ja inimväärsete töökohtade loomise edendamisele, sh noorte jaoks, kooskõlas valitsuse prioriteetide, hinnangulise arengu rakendusprogrammi, strateegia „Jordaania 2025 – Riiklik visioon ja strateegia“ ning sektoripõhiste poliitikameetmete ja strateegiatega. Toetuse eesmärk on suurendada Jordaania vastupidavust, et tulla toime Süüria kriisi mõju ja piirkondliku ebastabiilsuse ning COVID-19 pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, kasutades kriisijärgselt parema taastamise põhimõtte võimalusi.

EL ja Jordaania tihendavad koostööd kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise leevendamiseks, tehes ühiseid jõupingutusi, et edendada keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja energiasüsteemi ümberkujundamist kliimaneutraalsuse suunas kooskõlas Jordaania energiasektori strateegiaga (2020–2030) ning Jordaania riikliku kindlaksmääratud panuste kava ja riikliku kohanemiskavaga. Tugev, kaasav, keskkonnahoidlik ja ühendatud Jordaania majandus, mida toetavad ELi-Jordaania assotsieerimislepingu alusel loodud vabakaubanduspiirkond, lihtsustatud päritolureeglite kava ja soodne investeerimiskeskkond (tänu ettevõtluskeskkonna reformidele) ning ettevõtjate ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääs rahastamisele, sh edendades avaliku ja erasektori dialoogi ning tehes otsesemat koostööd erasektoriga, on tugev stiimul inimväärsete töökohtade loomiseks. Majanduse moderniseerimine, keskkonnahoidlikuks muutmine ja mitmekesistamine hoogustub veelgi tänu innovatsioonipõhise majanduskasvu toetamisele ja teadmiste jagamisele. Samuti toetab piirkondlikku ja majanduslikku integratsiooni kestliku, aruka ja vastupidava transpordiühenduse (sh ELi-Jordaania lennunduslepingu) nimel tehtav koostöö ning pikaajalise riikliku transpordistrateegia 2015–2030 rakendamine.

Eritähelepanu pööratakse noorte ja naiste majanduses osalemise ning tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Samuti pööratakse tähelepanu kestlike ja võrdsete majandusvõimaluste loomisele, mis põhinevad muu hulgas kvaliteetsel haridusel ja kutseõppel ning sobilike ühistransporditeenuste osutamisel, ning ettevõtlus- ja innovatsioonikultuuri edendamisele ning üleminekule keskkonnahoidlikule ja digitaalsele ringmajandusele. Kaaluda tuleks algatusi kultuurisektoris, sh neid, mis on suunatud kultuuri ja loomemajanduse arendamisele, võttes arvesse sektori märkimisväärset panust kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamisse.

Assotsieerimislepingu nõuete täitmise täielik tagamine ja jätkuv töö olemasolevate kaubandus- ja investeerimissuhete tugevdamiseks suurendaks samuti Jordaania integreerimist ELi turule ning looks uusi võimalusi kaubanduseks, investeerimiseks ja arenguks. EL teeb kooskõlas kaubanduspoliitika läbivaatamise teatisega (6) lõunanaabruse ja Aafrika huvitatud partneritele ettepaneku uue kestlike investeeringute algatuse kohta.

Partnerlus keskendub nende Jordaania jõupingutuste ja kohustuste toetamisele, mille eesmärk on tugevdada head valitsemistava, õigusriigi demokraatlikku reformi ja inimõigusi, sh sotsiaal- ja töötaja õigusi. Jagatud väärtusteks on siinjuures rahvusvahelises, piirkondlikus ja riiklikus õiguses sätestatud inimõigused ja põhivabadused. Demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on ELi ja Jordaania vaheliste suhete ning Jordaania kestliku sotsiaal-majandusliku arengu ja stabiilsuse ülioluline osa.

Rände ja liikuvuse valdkonnas on rände- ja varjupaigalepet käsitlevat Euroopa Komisjoni teatist (7) ning Jordaania õigusakte arvesse võttes valdkondadevaheliseks prioriteediks edusammud liikuvuspartnerluse erinevate komponentide tulemusliku rakendamise alal, mis aitaks samuti tagada, et isikud saavad korrapärasemalt ja lihtsamini Jordaania ja ELi vahel reisida, muu hulgas et tihendada turismi, lihtsustada haridusalaseid vahetusprogramme ja suhelda Jordaania kogukondadega välisriikides. Terviklik ja kestlik lähenemisviis rändele ja varjupaigale, sh tagasipöördumisalane koostöö kooskõlas ELi ja selle liikmesriikide pädevusega võiks olla kasulik nii ELile kui ka Jordaaniale.

1.   KOOSTÖÖ TUGEVDAMINE PIIRKONDLIKU STABIILSUSE JA JULGEOLEKU, SEALHULGAS TERRORISMIVASTASE VÕITLUSE VALLAS

EL tunnustab Jordaania kõiki asjaomaseid jõupingutusi. EL ja Jordaania peaksid jätkama tihedat koostööd piirkonna ebastabiilsuse, sh Dae'shi ja muude terrorirühmituste tõttu suurenenud julgeolekuohu kõrvaldamiseks. Sel puhul on EL võtnud kohustuse aidata Jordaaniat tema jõupingutustes tagada oma välispiiril stabiilsus ja julgeolek. EL ja Jordaania toetavad mõlemad vajadust Süüria kriisile püsivate ja kestlike lahenduste leidmise järele kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 (2015). Tuleks jätkata tööd Süüria kriisi lahendamiseks asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, samuti koostööd ELi ja Jordaania laiendatud julgeoleku / terrorismivastase võitluse tegevuskava raames, pöörates erilist tähelepanu ühisprojektidele ja teabejagamisele.

EL ja Jordaania peaksid tõhustama ka lepitamist muude konfliktide raames, k.a Lähis-Ida rahuprotsess. EL tunnustab Jordaania hädavajalikku ja konstruktiivset rolli piirkonna stabiilsuse tagamisel ning kordab Jeruusalemma pühapaikade ajaloolise hetkeolukorra säilitamise olulisust, sh seoses Hašimiidi järelevalvega. EL ja Jordaania jätkavad tihedat suhtlust, et leida Iisraeli ja Palestiina konfliktile kahe riigi kooseksisteerimisel, rahvusvaheliselt kokkulepitud tingimustel ja rahvusvahelisel õigusel põhinev õiglane ja täielik lahendus. Väljaspool vahetu konflikti mõõdet tugevdavad nad liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames koostööd ja vastupidavust katastroofiohu juhtimise ja elanikkonnakaitse valdkonnas, võtavad täiendavaid meetmeid kliimamuutustele vastupanu võime ja nendega kohanemise valdkonnas ning investeerivad ennetavatesse meetmetesse.

EL ja Jordaania on partnerid religioonide ja kultuuride vaheliste dialoogide edendamisel üleilmsel ja piirkondlikul tasandil, kus Jordaanial on juhtroll. EL ja Jordaania teevad koostööd ning teevad kindlaks viisid, kuidas kaitsta ja säilitada kultuuripärandit rahu, demokraatia ja kestliku arengu ning positiivse dialoogi ja kaasamise edendamise vahendina ning teevad ettepanekuid vastavate meetmete kohta.

Pikaajalise stabiilsuse tagamiseks on oluline ka juurdepääs loodusvaradele, eelkõige puhtale joogiveele. Jordaania ja EL jätkavad koostööd, et täiustada veemajanduse tõhusust ja kestlikkust.

Terrorismi, vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumise tõkestamine ning selle vastane võitlus peab püsima päevakorras olulisel kohal. Seda arvestades ning täienduseks tavapärasele poliitilisele ja temaatilisele dialoogile tihendavad EL ja Jordaania konkreetset koostööd ja teabevahetust nimetatud probleemide lahendamiseks õigusriigi põhimõtte raames ning austades täielikult inimõigusi ja põhivabadusi. EL ja Jordaania teevad koostööd, et kõrvaldada radikaliseerumise, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse algpõhjused, mis on seotud sotsiaalse ühtekuuluvuse, naiste ja noorte ning hariduse olulise rolli, sh vastastikku kokkulepitud haridusprogrammide ja Jordaania kodanikuühiskonna ulatusliku kaasamisega.

EL ja Jordaania on samuti loonud raamistiku, mis võimaldab Jordaanial osaleda ELi kriisiohjamisoperatsioonides, mis on veel üks näide julgeolekuküsimustes tehtavast tihedast koostööst, mida saab edasi arendada.

2.   KESTLIKU MAJANDUSLIKU STABIILSUSE, KESKKONNAHOIDLIKU, DIGITAALSE, KAASAVA JA TEADMISTEPÕHISE MAJANDUSKASVU, HARIDUSE KVALITEEDI JA INIMVÄÄRSETE TÖÖKOHTADE LOOMISE EDENDAMINE

Süüria kriis ja selle põhjustatud pikaleveninud pagulaste kohalolek on mõjutanud tugevasti Jordaania majandusolukorda, tema nappe loodusvarasid ja põhiteenuste pakkumist, mis raskendab niigi habrast majanduslikku olukorda. COVID-19 pandeemia on märkimisväärselt võimendanud sotsiaal-majanduslikke probleeme, haavatavusi ja ebavõrdsust. Seetõttu arendatakse edasi ja rakendatakse majandusdialoogi, reforme ja makromajanduslikes küsimustes tehtavat koostööd, et edendada kindlaid makromajanduslikke ja struktuurseid poliitikameetmeid, mis stimuleerivad kestliku ja kaasava majanduskasvu potentsiaali, suurendavad Jordaania majanduse vastupanuvõimet majandusšokkidele ning riigi rahanduse kestlikkust, kooskõlastades tegevust mitmepoolsete ja kahepoolsete rahastajatega. Tuleks jätkata makromajandusliku stabiilsuse säilitamiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) läbivaadatud programmiga ning kohustustega, mille Jordaania on rahvusvahelise kogukonna ees võtnud pärast 2019. aasta Londoni konverentsi ja Jordaania reformimudeli alusel. EL toetab neid jõupingutusi koostööabi ja märkimisväärsete makromajandusliku finantsabi programmide teel.

Lisaks usaldusväärsele maksu- ja eelarvehaldusele tehakse täiendavat koostööd Jordaania avaliku sektori reformide alal, et parandada riigi rahanduse haldamist, aga ka selle üldist tõhusust ja teenuste osutamise võimet.

Jordaania peamine sotsiaal-majanduslik probleem, mille on muu hulgas põhjustanud pikaaegsed piirkondlikud kriisid, on ebavõrdne juurdepääs tööhõivele, sh naiste ja noorte jaoks, aeglane majanduskasv, suur töötuse määr ja suurenev võlg. Seda probleemi peaks olema võimalik lahendada, luues inimväärseid töökohti, toetades ettevõtlust ja innovatsiooni (eelkõige seoses keskkonnahoidliku, digitaalse ja sotsiaalmajandusega), suurendades oskusi ja kvalifikatsioone (edendades sihipärast koolitust, haridust ja teadusuuringuid) ning töötades välja sihipärase ja tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Partnerluse prioriteedid püüavad neid küsimusi lahendada erinevate poliitiliste vahenditega: kaubandus; ettevõtete areng; haridus, koolitus ja elukestev õpe; suurem liikuvus. Nimetatud vahendite ühine eesmärk on tugevdada kõigi ühiskonnaliikmete majanduslikke võimalusi ja osalust.

a)

Kaubandus arengu nimel on partnerluse prioriteetide oluline element. Jordaaniat aitab töökohtade loomine, mida toetab ELi-suunalise ekspordi suurenemine tänu lihtsustatud päritolureeglite kavale ja sellega kaasnevatele meetmetele. EL ja Jordaania teevad ühiselt kindlaks sobilikud lähenemisviisid, et ajakohastada paremini kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Lisaks sellele teevad EL ja Jordaania koostööd VKEde, arengu, tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas, et tugevdada kahepoolseid ja majandussidemeid.

b)

Samal ajal jätkavad EL ja Jordaania dialoogi ühtlustamise stimuleerimiseks sellistes valdkondades nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, tehnilised kaubandustõkked ja teenused, et edendada kaubandust ja suurendada Jordaaniasse investeerimise atraktiivsust. Lisaks sellele teeb EL tarbijate tervise ja ohutuse paremaks kaitseks ning kaubanduse soodustamiseks Jordaaniaga koostööd, et toetada tulemuslike tooteohutuse raamistike väljatöötamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, vältides samal ajal mittetariifseid tõkkeid.

c)

EL ja Jordaania suurendavad oma jõupingutusi järgmistes prioriteetsetes valdkondades: ettevõtluskeskkonna parandamine ja investeeringute ligimeelitamine, eelkõige kui need toetavad üleminekut vähese heitega ja vastupidavale ringmajandusele; erasektori tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine ning ettevõtluse edendamine (sh õigusliku, regulatiivse ja haldusreformi kaudu, mis hõlmab konkurentsipoliitikat ja subsiidiumide kontrolli norme, laenuandmist ettevõtjatele ning digi- ja rohepöörde kõigi võimaluste kasutamist); Jordaania tööturu ning keskkonnahoidliku, digitaalse ja sotsiaalmajanduse jaoks vajalike teadmiste ja oskuste tagamine. Neid eesmärke võib aidata saavutada eespool nimetatud uus kestlike investeeringute algatus. EL ja Jordaania teevad samuti koostööd, et tugevdada teadmistepõhiseid sektoreid, mis on oluline eelkõige noorte ja naiste jaoks inimväärsete töökohtade loomiseks ning ettevõtjate toetamiseks ja nende võimaluste suurendamiseks, eriti COVID-19 pandeemiast kõige enam mõjutatud majandussektorites.

d)

Veel üks tugev sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamise vahend on haridus. See on keskse tähtsusega Jordaania jaoks, kes teeb ELiga koostööd, et saavutada kõnealune prioriteet, millest saavad kasu kõik Jordaanias elavad inimesed, ning kõrvaldada probleemid, mis on seotud COVID-19 kriisiga ning õpilünkade ületamisega. ELi ja Jordaania koostöö põhineb laste, noorte ja noorte täiskasvanute juurdepääsul turvalisele ja kvaliteetsele riiklikule haridusele kõigil tasanditel, et tagada kõigile võimalus õppida, rajada enda tulevik ning panustada majanduskasvu ja riigi arengusse. Eritähelepanu tuleb pöörata tööturu vajadustele vastavale kutseõppele ja -haridusele ning kõrgharidusele ja elukestvale õppele.

EL ja Jordaania teevad samuti kahepoolselt ja Vahemere Liidu kontekstis koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegia valdkonnas, sh rakendades tegevuskavasid, et saavutada ühiseid prioriteete näiteks kliimamuutuste, tervishoiu ja taastuvenergia valdkonnas.

EL ja Jordaania edendavad innovaatilisi teadusuuringuid, teadmistepõhiseid lahendusi ja koostööd taastuvenergia, energiatõhususe (kooskõlas Jordaania energiasektori strateegiaga aastateks 2020-2030) ja loodusvarade kestliku majandamise, sh kestlike põllumajandustavade, kestliku veemajanduse ja jäätmekäitluse alal, sh puhta joogivee tagamine. Nende koostöö on kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega, sh Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis, tugevdades meetmeid, mille eesmärk on edendada üleminekut kliimaneutraalsele ja vastupidavale ringmajandusele. Programmi „Euroopa horisont“, programmi „Partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“ (PRIMA) ja Vahemere Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni piirkondliku platvormi kaudu jätkatakse teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd.

EL ja Jordaania loovad foorumi tulevaste investeerimisprojektide kindlaksmääramiseks ja koostamiseks kooskõlas Jordaania riiklike prioriteetidega ning kooskõlastades tegevust kahe- ja mitmepoolsete rahastajatega. ELi eesmärk on muu hulgas toetada koostöös muude rahastajatega Jordaania kavasid rakendada Al-‘Aqabah’-Ammani vee magestamise ja ülekande projekti, mis on strateegilise tähtsusega riiklik projekt ja mille eesmärk on vähendada riigi ülioluliste veevarude puudujääki.

EL ja Jordaania teevad koostööd, et tagada energia, vee, toidu, tervishoiu ja kliimamuutuste prioriteetide sidusus, edendada nende rakendamist ning tagada osalemine piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

3.   HEADE VALITSEMISTAVADE, ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTETE, DEMOKRAATLIKU REFORMI JA INIMÕIGUSTE AUSTAMISE TUGEVDAMINE

Kooskõlas Jordaania kindla pühendumisega jätkuvale reformiprotsessile, mida edendab poliitilise süsteemi moderniseerimise kuninglik komitee, jätkavad EL ja Jordaania koostööd, et tugevdada veelgi Jordaania demokraatlikku ja õigussüsteemi, õigusriigi põhimõtteid, soolist võrdõiguslikkust ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitset. EL ja Jordaania toetavad meetmeid, mille eesmärk on tõkestada kõiki diskrimineerimise vorme, ning toetavad kõiki aspekte, mis on seotud tulemusliku ja hästi toimiva kodanikuühiskonnaga, sh luues õigusliku töö- ja tegevuskeskkonna, mis soodustab aktiivse kodanikuühiskonna arengut.

Koostöö keskendub terviklike ja kaasavate reformide rakendamisele, mis tugevdavad veelgi kohtute tulemuslikkust, tõhusust ja sõltumatust ning tagavad kõigile võrdse juurdepääsu õigusemõistmisele kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. See hõlmab õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, edendades ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega ja nende rakendamist, ning tegevust kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise nimel koos Eurojustiga. Koostöö keskendub samuti valimisprotsessile (sh ELi valimisvaatlusmissiooni ja valmisekspertide missiooni soovituste järelmeetmed), soolise võrdõiguslikkuse toetamisele (sh soolise vägivalla tõkestamine), naiste ja noorte tähenduslikule poliitikas osalemisele ning naiste mõjuvõimu suurendamisele poliitilises ja avalikus elus. ELi ja Jordaania koostöö hõlmab ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, kodanikuharidust, erakondade süsteemi ning parlamendi järelevalve ja seadusandliku rolli tugevdamist, kohaliku ja riikliku poliitika vahelisi seoseid, tähenduslikku sotsiaaldialoogi, detsentraliseerimisprotsessi, pluralistlikku ja sõltumatut meediat, läbipaistvust, sh finantsalast läbipaistvust, vastutust ja korruptsiooni tõkestamist.

EL ja Jordaania jätkavad regulaarset dialoogi demokraatia ja hea valitsemistava, õigusküsimuste, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste üle. Dialoog põhineb Jordaania rahvusvahelistel, piirkondlikel ja riiklikel saavutustel ning kohustustel. Osalema kutsutakse ka kodanikuühiskonda.

Konkreetselt inimõiguste valdkonnas käsitleb regulaarne dialoog muu hulgas väljendusvabaduse kõiki vorme; ühinemisvabadust, sh kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite (nt ametiühingud ja kaubanduskojad) töökeskkonda; naiste õigusi ja nende mõjuvõimu suurendamist poliitilises, majanduslikus ja avalikus elus ning lapse õigusi. Nende eesmärkide saavutamiseks ning Jordaania demokraatia ja hea valitsemistava ning pettuste ja korruptsiooni tõkestamise edendamiseks ja tugevdamiseks on ülioluline aruandekohustuslik, läbipaistev, tõhus ja kaasav avalik haldus, sh Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga tehtava tulemusliku ja tõhusa koostöö kaudu.

Dialoogis võetakse arvesse kehtivaid kohustusi, mille Jordaania on võtnud mitmepoolsel tasandil. See hõlmab ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, näiteks õigus haridusele ja tööle. Dialoog on seotud eelkõige partnerluse prioriteetides kajastatud valdkondadega.

Selleks et tagada isikuandmete kaitse kõrge tase, jätkab EL tegevust, millega edendatakse täiendavat lähenemist ELi ja rahvusvahelistele andmekaitsestandarditele. Jordaania peaks võtma täiendavaid praktilisi meetmeid, et tagada privaatsuse ja isikuandmete kaitse õiguse austamine avalikus ja erasektoris, sh õiguskaitseasutuste puhul ja kriminaalõiguse valdkonnas.

REAGEERIMINE SÜÜRIA KRIISILE

EL ja Jordaania jätkavad koostööd, et leida Süüria kriisile püsivad ja kestlikud lahendused kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 (2015) ning võimaldada pagulastel vabatahtlikult, ohutult ja väärikalt tagasi pöörduda. Tänu nende jõupingutustele tagatakse nii pagulastele kui ka haavatavatele vastuvõtvatele kogukondadele jätkuvalt juurdepääs kaitsele, elatusvahenditele ja teenustele, sh järgmiste meetmete abil:

pagulaste haldusliku seisundi jätkuv hõlbustamine ning tulemusliku kaitse, põhiteenustele juurdepääsu ja nende põhiliste inim- ja juriidiliste õiguste austamise tagamine;

juurdepääsu parandamine olulistele teenustele, sh sotsiaalabile, reoveeteenustele, tervishoiule (sh vaimne tervis ja psühhosotsiaalne toetus) ning formaalõppele ja mitteformaalsele õppimisele ning nende kvaliteedi parandamine;

pagulaste elatusvahendite ja iseseisva hakkamasaamise võime parandamine, luues võimalusi panustada Jordaania majandusarengusse muu hulgas järgmiste meetmetega: parandades ettevõtluskeskkonda ning täiustades tootlikkust ja tööturu tingimusi; toetades oskusi turuvajadustega vastavusse viivat poliitikat; soodustades juurdepääsu haridusele ja koolitusele; parandades ja laiendades juurdepääsu töövõimalustele, sh toetades kodust ettevõtlusega alustamist ja töölubade hankimist; tugevdades naiste ja noorte majanduslikke võimalusi ja osalust;

toetades eksporti ELi turule, sh rakendades tulemuslikult Jordaania jaoks mõeldud päritolureeglite kava, et stimuleerida investeeringuid ja töökohtade loomist, millest saavad kasu nii jordaanlased kui ka Süüria pagulased.

DIALOOGI- JA VASTASTIKUSE KOOSTÖÖ MEHHANISMID

ELi ja Jordaania suhete üldise raamistiku moodustavad 2002. aastal jõustunud assotsieerimisleping ja 2010. aastal saavutatud edasijõudnud riigi staatus. Assotsieerimislepingu rakendamine on edukalt ratsionaliseeritud, koondades allkomiteed, et pidada üksikuid temaatilisi dialooge kooskõlas partnerluse prioriteetidega ning täiendada poliitilisi dialooge.

Kooskõlas Vahemere piirkonna tegevuskava ja nõukogu järelduste läbivaatamisega 2024. aastal on samuti kavas teha vahekokkuvõte, et hinnata ELi ja Jordaania vahel vastastikku kokku lepitavate partnerluse prioriteetide mõju ning neid vajaduse korral kohandada.

Samuti vaadatakse nendest prioriteetidest tulenevad asjaomased vastastikused kohustused korrapäraselt läbi ELi ja Jordaania kahepoolse koostöö ning muude asjaomaste dialoogide ja kohtumiste kontekstis ning Brüsseli konverentside järelmeetmete raames, et toetada ELi toetuse andmist Süüria pagulaskriisi kontekstis.

Kooskõlas Euroopa naabruspoliitika suurema omaluspõhimõttega osaleb EL oma tegevust liikmesriikidega tihedalt kooskõlastades Jordaania valitsuse kesk- ja kohaliku tasandi koordineerimismehhanismides ning selliste partneritega, nagu kodanikuühiskond ja erasektor, koordineerimise mehhanismides.

EL on võtnud partnerluse prioriteetides märgitud eesmärkide poole püüeldes kohustuse jätkata Jordaaniale rahalise toetuse andmist ja Jordaania toetamise eesmärgil rahvusvahelise kogukonnaga suhtlemist ning Jordaania võtab kohustuse jätkata oma reformikava rakendamist, mis on mõlema partneri edu tagamiseks keskse tähtsusega.


(1)  EUCO 22/20, 11. detsember 2020.

(2)  JOIN(2021) 2 final.

(3)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7931-2021-INIT/et/pdf.

(4)  SWD(2021) 23 final.

(5)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10055-2014-REV-3/et/pdf.

(6)  COM(2021) 66 (final), 18.2.2021.

(7)  COM(2020) 609 final, 23.9.2020.