ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 158
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
13. juuni 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 158 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
13.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/913,
30. mai 2022,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (2) eriti selle artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti b ja artikli 54 lõike 4 esimese lõigu punkte a ja b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1793 (3) on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit, kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud mitteloomse toidu ja sööda liitu sisenemisel tehtava ametliku kontrolli ajutist suurendamist ja selliste eritingimuste kehtestamist, millega reguleeritakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit, kõnealuse rakendusmääruse II lisas loetletud teatavate toidu ja sööda saadetiste liitu toomist mükotoksiinidega (sh aflatoksiinid), pestitsiidijääkidega, pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ja mikrobioloogilise saastumise ohu tõttu. |
|
(2) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artiklis 12 on sätestatud, et selle rakendusmääruse lisades esitatud loetelud vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu järel, et võtta arvesse riskide ja liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastamisega seotud uut teavet, nt määrusega (EÜ) nr 178/2002 loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteemi (edaspidi „kiirhoiatussüsteem“) kaudu saadud teadetest tulenevaid andmeid, samuti saadetisi käsitlevaid andmeid ja teavet ning dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli tulemusi, mille liikmesriigid on komisjonile edastanud. |
|
(3) |
Hiljutised kiirhoiatussüsteemi tulnud teated osutavad tõsisele otsesele või kaudsele ohule inimeste tervisele, mis tuleneb mõnest toidust või söödast. Lisaks näitavad liikmesriikide poolt 2021. aasta teisel poolaastal mõne mitteloomse toidu ja sööda suhtes tehtud ametlikud kontrollid, et rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I ja II lisas esitatud loetelusid tuleks muuta, et kaitsta inimeste tervist liidus. |
|
(4) |
Teatavad mitteloomse toidu ja sööda saadetised on rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaselt ametlikust kontrollist vabastatud, kui nende mass ei ületa 30 kg. Selliste saadetiste hulka kuuluvad kaubanäidised, laboriproovid, eksponaadid ja teaduslikeks eesmärkideks ettenähtud saadetised. Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaldamisel saadud kogemuste alusel on liikmesriigid teatanud, et teatavatel juhtudel ületab selliste saadetiste mass 30 kg piiri. Kuna sellised saadetised ei ole ette nähtud turule laskmiseks, on selliste saadetiste ametlik kontroll tarbetult koormav. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohast ametlikust kontrollist vabastamise kaalupiirangut suurendada 50 kg-ni. Lisaks, kui selliste saadetiste mass ületab 50 kg, peaks liikmesriikidel olema võimalik selliseid saadetisi vastu võtta tingimusel, et sihtliikmesriik on andnud eelnevalt loa ja kehtestatud on piisav kontrollikord, millega tagatakse, et saadetisi ei viida turule. |
|
(5) |
Toidu ja sööda saadetised, mis moodustavad osa reisijate isiklikust pagasist ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, ning mittekaubanduslikud toidu- või söödasaadetised, mis saadetakse füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, on vabastatud ametlikust kontrollist vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/1793, kui nende mass ei ületa 30 kg. Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et 30 kg kaalupiirangu tõttu jäetakse sellise kontrolli alt välja suur hulk saadetisi. Kaalupiirang 30 kg ületab ka rahvusvahelises reisijateveos kasutatavat standardset pagasi kaalupiirangut. Füüsilistele isikutele saadetud 30 kg kaaluvate mittekaubanduslike saadetiste puhul on ametliku kontrolli abil raske tagada, et selliste saadetiste osi ei viidaks turule. Seepärast tuleks reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate saadetiste ja füüsilistele isikutele saadetavate mittekaubanduslike saadetiste kaalupiirangut vähendada tasemeni, mis kajastab paremini saadetiste kavandatud isiklikku kasutust ja saadetiste füüsikalisi omadusi. |
|
(6) |
Kui piiripunktides tehakse teatavate kaupade puhul erand ametlikust kontrollist, tuleks kehtestada selliste erandite tingimused, näiteks piisav kontrollikord, tagamaks, et selliste kaupade liitu toomine ei põhjusta vastuvõetamatuid riske inimeste ja loomade tervisele. |
|
(7) |
Rakendusmääruses (EL) 2019/1793 on mõiste „saadetis“ kohta esitatud mitu määratlust, mis põhjustab ebakindlust ja erinevusi kohaldamises. Määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 37 on juba esitatud mõiste „saadetis“ määratlus. Seepärast tuleks selguse huvides rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 2 lõikest 2 välja jätta mõiste „saadetis“ täiendavad määratlused. |
|
(8) |
Kombineeritud nomenklatuuri (CN) koode 2008191340 ja 2008199340 võib kasutada üksnes segude puhul, mis sisaldavad mandleid või pistaatsiapähkleid, kuid mitte maapähkleid. Kuna aflatoksiinidega saastumise oht on tõenäoline ainult maapähkleid sisaldavate segude puhul, tuleks need CN-koodid jätta välja rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisast Argentinat käsitlevate kannete puhul ning kõnealuse rakendusmääruse II lisa punkti 1 tabelist Egiptuse, Ghana, Gambia, India ja Sudaani puhul. |
|
(9) |
Egiptusest pärit apelsinisaadetiste puhul nähtub kiirhoiatussüsteemi andmetest ning liikmesriikide tehtud ametlikku kontrolli teabest, et võimaliku pestitsiidijääkidega saastumise tõttu on tekkinud uued riskid inimeste tervisele. Seepärast on kõnealuste Egiptusest pärit kaupade puhul vaja nõuda kõrgema rangusastmega ametlikku kontrolli. Seepärast tuleks sellised kaubad kanda rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisasse ning nende identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 20 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(10) |
Gruusiast pärit sarapuupähklite saadetiste puhul on liikmesriikide poolt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisa kohaselt tehtud ametliku kontrolli käigus väga sageli avastatud mittevastavusi asjaomastele liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, milles käsitletakse saastumist aflatoksiinidega. Seepärast on asjakohane suurendada nende identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 30 %-ni. |
|
(11) |
Alates 2016. aasta aprillist on Ghanast pärit palmiõli suhtes kohaldatud kõrgema rangusastmega ametlikku kontrolli saastumise ohu tõttu. Liikmesriikide poolt kõnealuse kauba suhtes tehtud ametliku kontrolli tulemustest on näha, et alates kõrgema rangusastmega ametliku kontrolli kehtestamisest on nõuetele mittevastavuse tase pidevalt kõrge. Kõnealused kontrollid tõendavad, et sellise kauba liitu toomine kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele. |
|
(12) |
Seetõttu on lisaks kõrgema rangusastmega ametlikule kontrollile vaja ette näha eritingimused Ghanast pärit palmiõli impordi suhtes. Eelkõige peaks kõigi Ghanast pärit palmiõli saadetistega olema kaasas ametlik sertifikaat, milles kinnitatakse, et kõik proovivõtu- ja analüüsitulemused vastavad liidu nõuetele. Proovide ja analüüside tulemused peaksid olema lisatud kõnealusele sertifikaadile. Seepärast tuleks Ghanast pärit palmiõli käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisast välja jätta ja kanda see kõnealuse rakendusmääruse II lisasse ning kõnealuste saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 50 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(13) |
Indiast ja Pakistanist pärit riisisaadetiste puhul nähtub kiirhoiatussüsteemi kaudu edastatud teadetel põhinevatest andmetest ning liikmesriikide tehtud ametlikku kontrolli käsitlevast teabest, et võimaliku pestitsiidijääkidega saastumise tõttu on tekkinud uued riskid inimeste tervisele. Seepärast on kõnealuse Indiast ja Pakistanist pärit kauba puhul vaja nõuda kõrgema rangusastmega ametlikku kontrolli. Seepärast tuleks selline kaup kanda rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisasse ning selle identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 5 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(14) |
Võimalikud terviseriskid, mis tulenevad Indiast ja Pakistanist pärit riisi saastumisest aflatoksiinide ja ohratoksiin A-ga, ei piirdu teatavate riisitüüpidega, mis kuuluvad CN-koodi 1006 10 79 alla. Selleks et tagada tõhus kaitse võimalike terviseriskide eest, mis tulenevad Indiast ja Pakistanist pärit riisi saastumisest aflatoksiinide ja ohratoksiin A-ga, tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisas esitatud asjakohast CN-koodi laiendada kõigile riisitüüpidele. CN-koodi laiendamise ja kaubeldavate koguste tõttu on oodata liikmesriikide halduskoormuse märkimisväärset suurenemist. Seepärast tuleks kontrolli sagedust vähendada 5 %-le liitu sisenevatest saadetistest, kuna selline sagedus annab piisavalt teavet riisi võimaliku aflatoksiinide ja ohratoksiin A-ga saastumisega seotud riskide hindamiseks. |
|
(15) |
Indiast pärit spargelubade (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata) ja guajaavi (Psidium guajava) saadetiste puhul nähtub kiirhoiatussüsteemi kaudu edastatud teadetel põhinevatest andmetest ning liikmesriikide tehtud ametlikku kontrolli käsitlevast teabest, et võimaliku pestitsiidijääkidega saastumise tõttu on tekkinud uued riskid inimeste tervisele. Seepärast on kõnealuste Indiast pärit kaupade puhul vaja nõuda kõrgema rangusastmega ametlikku kontrolli. Seepärast tuleks sellised kaubad kanda rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisasse ning nende identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 20 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(16) |
Indiast pärit muskaatpähklite suhtes, mis kuuluvad CN-koodide 0908 11 00 ja 0908 12 00 alla, on alates 2019. aasta juulist kohaldatud kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrolli aflatoksiinidega saastumise riski tõttu. Liikmesriikide tehtud ametlik kontroll ja olemasolev teave näitavad, et vastavus asjaomastele liidu õigusaktidega ettenähtud nõuetele on paranenud. Kõnealused kontrollid ja teave tõendavad, et sellise toidu liitu toomine ei kujuta enam tõsist ohtu inimeste tervisele. Seega ei ole vaja jätkuvalt nõuda, et kõigi CN-koodide 0908 11 00 ja 0908 12 00 alla kuuluvate Indiast pärit muskaatpähklite saadetistega peab olema kaasas ametlik sertifikaat, milles kinnitatakse, et kõik proovivõtu- ja analüüsitulemused tõendavad vastavust komisjoni määrusele (EÜ) nr 1881/2006 (4). Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkama kontrolli tegemist, et tagada praeguse nõuete täitmise taseme säilimine. Seepärast tuleks Indiast pärit muskaatpähkleid (CN-koodid 0908 11 00 ja 0908 12 00) käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisa punktis 1 esitatud tabelist välja jätta ja kanda see kõnealuse rakendusmääruse I lisasse ning kõnealuste saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 30 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(17) |
Taist pärit, perekonda Capsicum kuuluvate paprikate (v.a harilik paprika) saadetiste puhul on liikmesriikide poolt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisa kohaselt tehtud ametliku kontrolli käigus väga sageli avastatud mittevastavusi asjaomastele liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, milles käsitletakse saastumist pestitsiidijääkidega. Seepärast on asjakohane suurendada nende liitu sisenevate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 30 %-ni. |
|
(18) |
Mitu CN-koodi ei vasta rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisa teatavates kannetes osutatud kaupadele ja on seetõttu üleliigsed. Kõnealuse rakendusmääruse I lisast tuleks välja jätta järgmised CN-koodid: CN-kood ex ex0807190070 kandes, mis käsitleb Hondurasest pärit Galia tüüpi melonit (C.melo var.reticulatus), CN-kood ex ex0709999025 kandes, mis käsitleb Sri Lankast pärit Aasia vesinaba (Centella asiatica), ja CN-kood 1211908610 kandes, mis käsitleb Türgist pärit kuivatatud punet. |
|
(19) |
Selleks et täpsemalt kindlaks teha kaupu, mille suhtes kohaldatakse kõrgema rangusastmega ametlikku kontrolli, on asjakohane täpsustada rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisas TARICi alamrubriiki Indiast pärit rõikapuud (Moringa oleifera) käsitlevas kandes CN-koodi ex 0709 99 90 puhul ja Sri Lankast pärit Aasia vesinaba (Centella asiatica) käsitlevas kandes CN-koodi ex 1211 90 86 puhul. |
|
(20) |
Indoneesiast pärit muskaatpähklite saadetiste puhul on liikmesriikide poolt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisa punktis 1 esitatud tabeli kohaselt tehtud ametliku kontrolli käigus väga sageli avastatud mittevastavusi asjaomastele liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, milles käsitletakse saastumist aflatoksiinidega. Seepärast on asjakohane suurendada nende liitu sisenevate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 30 %-ni. |
|
(21) |
Etüleenoksiidiga saastumisest tulenev võimalik terviserisk mõjutab toidu lisaainete segusid, mis sisaldavad jaanikaunajahu või guarkummi. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisa punkti 1 tabeli veergudesse „Toit ja sööt (kavandatud kasutusotstarve)“ ja „CN-kood“ Indiat käsitleva kande puhul lisada kategooria „jaanikaunajahu või guarkummi sisaldavad toidu lisaainete segud“ ja asjakohased CN-koodid toidu lisaainete segude jaoks. Samuti tuleks Malaisiat ja Türgit käsitlevatesse kannetesse lisada kategooria „jaanikaunajahu sisaldavad toidu lisaainete segud“ ja asjakohased CN-koodid toidu lisaainete segude jaoks. Selliste Indiast, Malaisiast ja Türgist liitu toodavate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks tuleks kehtestada 20 %. |
|
(22) |
Indiast pärit vürtside puhul hõlmab CN-kood 0910 kaupu juurte, õite ja lehtede kujul, näiteks hariliku kollajuure (harilik kurkum) juured. Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisa punkti 1 tabeli kohaselt liikmesriikides tehtud ametlike kontrollide käigus ei tuvastatud etüleenoksiidiga saastumist, võib sellised kaubad rangematest ametlikest kontrollidest välja jätta. Seepärast on asjakohane märkida rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas, et Indiast pärit vürtside puhul tuleks piiripunktis teha ametlikku kontrolli üksnes kuivatatud vürtside puhul ning identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks peab olema 20 % liitu sisenevatest saadetistest. |
|
(23) |
Selleks et tagada Lõuna-Koreast ja Vietnamist pärit kiirnuudlite puhul selgus seoses nuudlitüüpidega, mille suhtes tuleb kohaldada rangemat kontrolli, ning jätta ametlikust kontrollist välja muud nuudlid, nagu nisunuudlid, munanuudlid, niitnuudlid ja muud tüüpi sellised tooted, mida ei saa klassifitseerida kiirnuudliteks ja mis on deklareeritud sama CN-koodi 1902 30 10 all, on asjakohane esitada rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisa punkti 1 tabeli veergudes „Toit ja sööt (kavandatud kasutusotstarve)“, „CN-kood“ ja „TARICi alamrubriik“ selgitused asjakohastes kannetes. |
|
(24) |
Järjepidevuse ja selguse tagamiseks on asjakohane asendada rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I ja II lisa tervikuna käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga. |
|
(25) |
Selleks et lubada käesoleva määruse jõustumisel liitu tuua saadetisi, mis on juba lähetatud päritoluriigist või muust kolmandast riigist, kui see riik ei ole päritoluriik, ning selleks, et võtta arvesse võimalust teada saada ja täita käesolevat määrust, on asjakohane näha ette üleminekuperiood Ghanast pärit palmiõli, Indiast pärit jaanikaunajahu või guarkummi sisaldavate toidu lisaainete segude ning Malaisiast ja Türgist pärit jaanileivajahu sisaldavate toidu lisaainete segude suhtes, millega ei ole kaasas proovide ja analüüside tulemusi ega ametlikku sertifikaati. Samal ajal on rahvatervis jätkuvalt kaitstud selliste Ghanast pärit palmiõli saadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse jätkuvalt identsus- ja füüsilist kontrolli sagedusega 50 % liitu toodavatest saadetistest. |
|
(26) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2019/1793 vastavalt muuta. |
|
(27) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) 2019/1793 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 1 lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tootesaadetiste kategooriate suhtes, välja arvatud juhul, kui nende netomass ületab värske toote puhul 5 kg või muude toodete puhul 2 kg:
4. Käesolevat määrust ei kohaldata lõike 1 punktides a ja b osutatud toidule ja söödale, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks. 5. Kahtluse korral lõike 3 esimeses lõigus osutatud kaubasaadetiste otstarbe suhtes lasub tõendamiskohustus vastavalt isikliku pagasi omanikel ja saadetiste saajatel. 6. Pädev asutus võib kooskõlas käesoleva määrusega vabastada identsus- ja füüsilisest kontrollist, sealhulgas proovide võtmisest ja laboratoorsetest analüüsidest, mitteloomse toidu ja sööda saadetised, mis on saadetud kaubanäidistena, laboriproovidena, näitusteks ettenähtud eksponaatidena ning teaduslikuks otstarbeks ettenähtud toidu ja sööda saadetistena, mis ületavad lõike 3 teises lõigus sätestatud kaalupiiranguid ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, tingimusel et:
|
|
2) |
Artikli 2 lõige 2 jäetakse välja. |
|
3) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Üleminekuperiood Ghanast pärit palmiõli saadetisi, Indiast pärit jaanikaunajahu või guarkummi sisaldavate toidu lisaainete segude ning Malaisiast ja Türgist pärit jaanikaunajahu sisaldavate toidu lisaainete segude saadetisi, mis on lähetatud päritoluriigist või muust kolmandast riigist, kui see riik ei ole päritoluriik, enne komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/913 (*1) jõustumise kuupäeva, võib liitu tuua kuni 3. septembrini 2022, ilma et nendega oleksid kaasas proovide ja analüüside tulemused ning artiklites 10 ja 11 ettenähtud sertifikaadid. (*1) Komisjoni 30. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/913, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 (ELT L 158, 13.6.2022, lk 1).“" |
|
4) |
I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(3) Komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 669/2009, (EL) nr 884/2014, (EL) 2015/175, (EL) 2017/186 ja (EL) 2018/1660 (ELT L 277, 29.10.2019, lk 89).
(4) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
LISA
„I LISA
Teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitteloomne toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse piiri- ja kontrollpunktides ajutiselt rangemat ametlikku kontrolli
|
Rida |
Päritoluriik |
Toit ja sööt (kavandatud kasutusotstarve) |
CN-kood (1) |
TARICi alamrubriik |
Oht |
Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus (%) |
||
|
1 |
Argentiina (AR) |
|
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
5 |
||
|
1202 42 00 |
|||||||
|
2008 11 10 |
|||||||
|
2008 11 91 ; |
|||||||
|
2008 11 96 ; |
||||||||
|
2008 11 98 ; |
||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||
|
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
|||||||
|
ex 2008 19 99 |
50 |
|||||||
|
2305 00 00 |
|
||||||
|
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
2 |
Aserbaidžaan (AZ) |
Koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.) |
0802 21 00 |
|
Aflatoksiinid |
20 |
||
|
Kooritud sarapuupähklid (Corylus sp.) |
0802 22 00 |
|
||||||
|
Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud |
ex 0813 50 39 ; |
70 |
||||||
|
puuviljade ja marjade segud |
ex 0813 50 91 ; |
70 |
||||||
|
|
ex 0813 50 99 |
70 |
||||||
|
Sarapuupähklipasta |
ex 2007 10 10 ; |
70 |
||||||
|
|
ex 2007 10 99 ; |
40 |
||||||
|
ex 2007 99 39 ; |
05; 06 |
|||||||
|
ex 2007 99 50 ; |
33 |
|||||||
|
ex 2007 99 97 |
23 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud |
ex 2008 19 12 ; |
30 |
||||||
|
või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud |
ex 2008 19 19 ; |
30 |
||||||
|
|
ex 2008 19 92 ; |
30 |
||||||
|
ex 2008 19 95 ; |
20 |
|||||||
|
ex 2008 19 99 ; |
30 |
|||||||
|
ex 2008 97 12 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 14 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 16 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 18 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 32 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 34 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 36 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 38 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 51 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 59 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 72 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 74 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 76 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 78 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 92 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 93 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 94 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 96 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 97 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 98 ; |
15 |
|||||||
|
Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahud ning pulber |
ex 1106 30 90 |
40 |
||||||
|
Sarapuupähkliõli (Toit) |
ex 1515 90 99 |
20 |
||||||
|
3 |
Boliivia (BO) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
4 |
Brasiilia (BR) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
10 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
Pestitsiidijäägid (3) |
20 |
|||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
5 |
Hiina (CN) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
10 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
Harilik paprika (Capsicum annuum) (Toit – purustatud või jahvatatud) |
ex 0904 22 00 |
11 |
Salmonella (6) |
10 |
||||
|
Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma (Toit) |
0902 |
|
20 |
|||||
|
6 |
Egiptus (EG) |
Harilik paprika (Capsicum annuum) Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
0709 60 10 ; 0710 80 51 |
|
20 |
|||
|
ex 0709 60 99 ; |
20 |
|||||||
|
ex 0710 80 59 |
20 |
|||||||
|
Apelsinid (Toit – värske või kuivatatud) |
0805 10 |
|
Pestitsiidijäägid (3) |
20 |
||||
|
7 |
Gruusia (GE) |
Koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.) |
0802 21 00 |
|
Aflatoksiinid |
30 |
||
|
Kooritud sarapuupähklid (Corylus sp.) |
0802 22 00 |
|||||||
|
Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud |
ex 0813 50 39 ; |
70 |
||||||
|
puuviljade ja marjade segud |
ex 0813 50 91 ; |
70 |
||||||
|
|
ex 0813 50 99 |
70 |
||||||
|
Sarapuupähklipasta |
ex 2007 10 10 ; |
70 |
||||||
|
|
ex 2007 10 99 ; |
40 |
||||||
|
ex 2007 99 39 ; |
05; 06 |
|||||||
|
ex 2007 99 50 ; |
33 |
|||||||
|
ex 2007 99 97 |
23 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud |
ex 2008 19 12 ; |
30 |
||||||
|
ex 2008 19 19 ; |
30 |
|||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
30 |
|||||||
|
|
ex 2008 19 95 ; |
20 |
||||||
|
ex 2008 19 99 ; |
30 |
|||||||
|
ex 2008 97 12 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 14 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 16 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 18 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 32 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 34 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 36 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 38 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 51 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 59 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 72 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 74 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 76 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 78 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 92 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 93 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 94 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 96 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 97 ; |
15 |
|||||||
|
ex 2008 97 98 ; |
15 |
|||||||
|
Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahud ning pulber |
ex 1106 30 90 |
40 |
||||||
|
Sarapuupähkliõli (Toit) |
ex 1515 90 99 |
20 |
||||||
|
8 |
Honduras (HN) |
Galia tüüpi melon (C.melo var.reticulatus) (Toit) |
ex 0807 19 00 |
60 |
Salmonella braenderup (2) |
10 |
||
|
9 |
India (IN) |
Karrilehed (Bergera/Murraya koenigii) (Toit – värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud) |
ex 1211 90 86 |
10 |
50 |
|||
|
Söödav muskushibisk (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 99 90 ; ex 0710 80 95 |
20 30 |
20 |
|||||
|
Rõikapuu (Moringa oleifera) (Toit) |
ex 0709 99 90 |
10 |
Pestitsiidijäägid (3) |
10 |
||||
|
Riis (Toit) |
1006 |
|
Aflatoksiinid ja ohratoksiin A |
5 |
||||
|
Pestitsiidijäägid (3) |
5 |
|||||||
|
Spargeload (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00 |
10 10 |
Pestitsiidijäägid (3) |
20 |
||||
|
Guajaav (Psidium guajava) (Toit) |
ex 0804 50 00 |
30 |
Pestitsiidijäägid (3) |
20 |
||||
|
Muskaatpähkel (Myristica fragrans) (Toit – kuivatatud vürtsid) |
0908 11 00 ; 0908 12 00 |
|
Aflatoksiinid |
30 |
||||
|
10 |
Keenia (KE) |
Aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.) (Toit – värske või jahutatud) |
0708 20 |
|
Pestitsiidijäägid (3) |
10 |
||
|
11 |
Kambodža (KH) |
Lehtseller (Apium graveolens) (Toit – värsked või jahutatud ürdid) |
ex 0709 40 00 |
20 |
50 |
|||
|
Spargeload (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00 |
10 10 |
50 |
|||||
|
12 |
Liibanon (LB) |
Naeris (Brassica rapa ssp. rapa) (Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud) |
ex 2001 90 97 |
11; 19 |
Rodamiin B |
50 |
||
|
Naeris (Brassica rapa ssp. rapa) (Toit – soolvee või sidrunhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, külmutamata) |
ex 2005 99 80 |
93 |
Rodamiin B |
50 |
||||
|
13 |
Sri Lanka (LK) |
Aasia vesinaba (Centella asiatica) (Toit) |
ex 1211 90 86 |
10 |
Pestitsiidijäägid (3) |
10 |
||
|
Raotu kõlupea (Alternanthera sessilis) (Toit) |
ex 0709 99 90 |
35 |
Pestitsiidijäägid (3) |
10 |
||||
|
14 |
Maroko (MA) |
Jaanileivapuu kaunad |
1212 92 00 |
|
Pestitsiidijäägid (21) |
10 |
||
|
Jaanileivapuu seemned, koorimata, purustatud või jahvatatud |
1212 99 41 |
|||||||
|
Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte (Toit ja sööt) |
1302 32 10 |
|||||||
|
15 |
Madagaskar (MG) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
16 |
Mehhiko (MX) |
ketšup jm tomatikastmed (Toit) |
2103 20 00 |
|
Pestitsiidijäägid (21) |
10 |
||
|
17 |
Malaisia (MY) |
Jaka (Artocarpus heterophyllus) (Toit – värske) |
ex 0810 90 20 |
20 |
Pestitsiidijäägid (3) |
50 |
||
|
18 |
Nigeeria (NG) |
Seesami (Sesamum) seemned (Toit) |
1207 40 90 ex 2008 19 19 ex 2008 19 99 |
40 40 |
Salmonella (2) |
50 |
||
|
19 |
Pakistan (PK) |
Vürtsisegud (Toit) |
0910 91 10 ; 0910 91 90 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||
|
Riis (Toit) |
1006 |
|
Aflatoksiinid ja ohratoksiin A |
5 |
||||
|
Pestitsiidijäägid (3) |
5 |
|||||||
|
20 |
Sierra Leone (SL) |
Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted (Toit) |
ex 1207 70 00 ; ex 1208 90 00 ; ex 2008 99 99 |
10 10 50 |
Aflatoksiinid |
50 |
||
|
21 |
Senegal (SN) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
22 |
Süüria (SY) |
Naeris (Brassica rapa ssp. rapa) (Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud) |
ex 2001 90 97 |
11; 19 |
Rodamiin B |
50 |
||
|
Naeris (Brassica rapa ssp. rapa) (Toit – soolvee või sidrunhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, külmutamata) |
ex 2005 99 80 |
93 |
Rodamiin B |
50 |
||||
|
23 |
Tai (TH) |
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 |
20 20 |
30 |
|||
|
24 |
Türgi (TR) |
Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) (Toit – värske, jahutatud või kuivatatud) |
0805 50 10 |
|
Pestitsiidijäägid (3) |
20 |
||
|
Greibid (Toit) |
0805 40 00 |
|
Pestitsiidijäägid (3) |
10 |
||||
|
Granaatõunad (Toit – värske või jahutatud) |
ex 0810 90 75 |
30 |
20 |
|||||
|
Harilik paprika (Capsicum annuum) Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
0709 60 10 ; 0710 80 51 ; |
|
20 |
|||||
|
ex 0709 60 99 ; |
20 |
|||||||
|
ex 0710 80 59 |
20 |
|||||||
|
|
|
|||||||
|
Lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad (17) (18) (Toit) |
ex 1212 99 95 |
20 |
Tsüaniid |
50 |
||||
|
Ristiköömne seemned |
0909 31 00 |
|
Pürrolisidiinalkaloidid |
10 |
||||
|
Ristiköömne seemned, purustatud ja jahvatatud (Toit) |
0909 32 00 |
|||||||
|
Kuivatatud pune (Toit) |
ex 1211 90 86 |
40 |
Pürrolisidiinalkaloidid |
10 |
||||
|
25 |
Uganda (UG) |
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 |
20 20 |
Pestitsiidijäägid (3) |
50 |
||
|
Pestitsiidijäägid (21) |
10 |
|||||||
|
26 |
Ameerika Ühendriigid (US) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
20 |
||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 |
|||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||
|
27 |
Usbekistan (UZ) |
Kuivatatud aprikoosid Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud aprikoosid (Toit) |
0813 10 00 2008 50 |
|
Sulfitid (19) |
50 |
||
|
28 |
Vietnam (VN) |
Koriandrilehed |
ex 0709 99 90 |
72 |
50 |
|||
|
Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik) |
ex 1211 90 86 |
20 |
||||||
|
Münt |
ex 1211 90 86 |
30 |
||||||
|
Petersell (Toit – värsked või jahutatud ürdid) |
ex 0709 99 90 |
40 |
||||||
|
Söödav muskushibisk (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 99 90 ; ex 0710 80 95 |
20 30 |
50 |
|||||
|
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 |
20 20 |
50 |
II LISA
Teatavatest kolmandatest riikidest pärit toit ja sööt, mille liitu toomise suhtes kohaldatakse eritingimusi seoses mükotoksiinidega (sealhulgas aflatoksiinid), pestitsiidijääkidega, pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ja mikrobioloogilise saastumise ohuga
1. Artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud mitteloomne toit ja sööt
|
Rida |
Päritoluriik |
Toit ja sööt (kavandatud kasutusotstarve) |
CN-kood (22) |
TARICi alamrubriik |
Oht |
Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus (%) |
||||||
|
1 |
Bangladesh (BD |
Beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavad või neist koosnevad toiduained (Toit) |
ex 1404 90 00 (31) |
10 |
Salmonella (27) |
50 |
||||||
|
2 |
Brasiilia (BR) |
Koorimata brasiilia pähklid |
0801 21 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Koorimata Brasiilia pähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud (Toit) |
ex 0813 50 31 ; ex 0813 50 39 ; ex 0813 50 91 ; ex 0813 50 99 |
20 20 20 20 |
||||||||||
|
Must pipar (Piper nigrum) (Toit – purustamata ja jahvatamata) |
ex 0904 11 00 |
10 |
Salmonella (23) |
50 |
||||||||
|
3 |
Hiina (CN) |
Ksantaankummi (Toit ja sööt) |
ex 3913 90 00 |
40 |
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||
|
4 |
Dominikaani Vabariik (DO) |
Baklažaanid (Solanum melongena) (Toit – värske või jahutatud) |
0709 30 00 |
|
Pestitsiidijäägid (25) |
50 |
||||||
|
Harilik paprika (Capsicum annuum) Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) Spargeload (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
0709 60 10 ; 0710 80 51 |
|
50 |
|||||||||
|
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00 |
20 20 10 10 |
|||||||||||
|
5 |
Egiptus (EG) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
20 |
||||||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid, sh segud |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 ; |
|||||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
||||||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 99 |
50 |
|||||||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|
||||||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||||||
|
6 |
Etioopia (ET) |
Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid (Toit – kuivatatud vürtsid) |
0904 0910 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Seesami (Sesamum) seemned (Toit) |
1207 40 90 ex 2008 19 19 ex 2008 19 99 |
40 40 |
Salmonella (27) |
50 |
||||||||
|
7 |
(Ghana) GH |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid, sh segud |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 ; |
|||||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
||||||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 99 |
50 |
|||||||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|
||||||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||||||
|
Palmiõli (Toit) |
1511 10 90 ; 1511 90 11 ; |
|
Sudaanvärvained (33) |
50 |
||||||||
|
ex 1511 90 19 ; |
90 |
|||||||||||
|
1511 90 99 |
|
|||||||||||
|
8 |
Gambia (GM) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid, sh segud |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 ; |
|||||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
||||||||||
|
|
ex 2008 19 99 |
50 |
||||||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|
||||||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||||||
|
9 |
Indoneesia (ID) |
Muskaatpähkel (Myristica fragrans) (Toit – kuivatatud vürtsid) |
0908 11 00 ; 0908 12 00 |
|
Aflatoksiinid |
30 |
||||||
|
10 |
India (IN) |
Beetlipipra (Piper betle L.) lehed (Toit) |
ex 1404 90 00 |
10 |
Salmonella (23) |
10 |
||||||
|
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (harilik paprika või muud paprikad); (Toit – kuivatatud, röstitud, purustatud või jahvatatud) |
0904 21 10 ; ex 0904 22 00 ; ex 0904 21 90 ; ex 2005 99 10 ; ex 2005 99 80 |
11; 19 20 10; 90 94 |
Aflatoksiinid |
20 |
||||||||
|
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||||||
|
Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid, sh segud |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 ; |
|||||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
||||||||||
|
ex 2008 19 99 |
50 |
|||||||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|
||||||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||||||
|
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 |
20 20 |
20 |
|||||||||
|
Seesami (Sesamum) seemned (Toit ja sööt) |
1207 40 90 ex 2008 19 19 ex 2008 19 99 |
40 40 |
Salmonella (27) |
20 |
||||||||
|
Pestitsiidijäägid (32) |
50 |
|||||||||||
|
Jaanileivapuu kaunad |
1212 92 00 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Jaanileivapuu seemned, koorimata, purustatud või jahvatatud |
1212 99 41 |
|||||||||||
|
Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte (Toit ja sööt) |
1302 32 10 |
|||||||||||
|
Guarkummi (Toit ja sööt) |
ex 1302 32 90 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Pentaklorofenool ja dioksiinid (24) |
5 |
|||||||||||
|
Jaanikaunajahu või guarkummi sisaldavad toidu lisaainete segud (Toit) |
ex 2106 90 92 ex 2106 90 98 ex 3824 99 93 ex 3824 99 96 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad |
0904 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Vanill |
0905 |
|||||||||||
|
Kaneel ja kaneelipuu õied |
0906 |
|||||||||||
|
Nelk (kogu vili, pungad ja varred) |
0907 |
|||||||||||
|
Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon |
0908 |
|||||||||||
|
Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad |
0909 |
|||||||||||
|
Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid (Toit – kuivatatud vürtsid) |
0910 |
|||||||||||
|
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep (Toit) |
2103 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Kaltsiumkarbonaat (Toit ja sööt) |
ex 2106 90 92 /98 ex 2530 90 00 ex 2836 50 00 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Taimi sisaldavad toidulisandid (Toit) |
ex 1302 ex 2106 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
11 |
Iraan (IR) |
Koorimata pistaatsiapähklid |
0802 51 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Kooritud pistaatsiapähklid |
0802 52 00 |
|||||||||||
|
Pistaatsiapähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud |
ex 0813 50 39 ; |
60 |
||||||||||
|
ex 0813 50 91 ; |
60 |
|||||||||||
|
|
ex 0813 50 99 |
60 |
||||||||||
|
Pistaatsiapähklipasta |
ex 2007 10 10 ; |
60 |
||||||||||
|
|
ex 2007 10 99 ; |
30 |
||||||||||
|
ex 2007 99 39 ; |
03; 04 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 50 ; |
32 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 97 |
22 |
|||||||||||
|
Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiapähklid, sealhulgas segud |
ex 2008 19 13 ; |
20 |
||||||||||
|
ex 2008 19 93 ; |
20 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 97 12 ; |
19 |
||||||||||
|
ex 2008 97 14 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 16 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 18 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 32 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 34 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 36 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 38 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 51 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 59 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 72 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 74 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 76 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 78 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 92 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 93 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 94 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 96 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 97 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 98 |
19 |
|||||||||||
|
Pistaatsiapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber (Toit) |
ex 1106 30 90 |
50 |
||||||||||
|
12 |
Lõuna-Korea (KR) |
Taimi sisaldavad toidulisandid (Toit) |
ex 1302 ex 2106 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||
|
Vürtse, maitseaineid või kastmeid sisaldavad kiirnuudlid (Toit) |
ex 1902 30 10 |
30 |
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
13 |
Sri Lanka (LK) |
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (harilik paprika või muud paprikad) (Toit – kuivatatud, röstitud, purustatud või jahvatatud) |
0904 21 10 ; ex 0904 21 90 ; ex 0904 22 00 ; ex 2005 99 10 ; ex 2005 99 80 |
20 11; 19 10; 90 94 |
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
14 |
Malaisia (MY) |
Jaanileivapuu kaunad |
1212 92 00 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||
|
Jaanileivapuu seemned, koorimata, purustatud või jahvatatud |
1212 99 41 |
|||||||||||
|
Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte (Toit ja sööt) |
1302 32 10 |
|||||||||||
|
Jaanikaunajahu sisaldavad toidu lisaainete segud (Toit) |
ex 2106 90 92 ex 2106 90 98 ex 3824 99 93 ex 3824 99 96 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
15 |
Nigeeria (NG) |
Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted (Toit) |
ex 1207 70 00 ; ex 1208 90 00 ; ex 2008 99 99 |
10 10 50 |
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
16 |
Pakistan (PK) |
Perekonda Capsicum kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika) (Toit – värske, jahutatud või külmutatud) |
ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59 |
20 20 |
Pestitsiidijäägid (25) |
20 |
||||||
|
17 |
Sudaan (SD) |
Lüdimata maapähklid |
1202 41 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||
|
Lüditud maapähklid |
1202 42 00 |
|||||||||||
|
Maapähklivõi |
2008 11 10 |
|||||||||||
|
Maapähklid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, sh segud |
2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98 ; |
|||||||||||
|
ex 2008 19 12 ; |
40 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 19 ; |
50 |
|||||||||||
|
ex 2008 19 92 ; |
40 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 19 95 ; |
40 |
||||||||||
|
ex 2008 19 99 |
50 |
|||||||||||
|
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata või graanulitena |
2305 00 00 |
|
||||||||||
|
Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud |
ex 1208 90 00 |
20 |
||||||||||
|
Maapähklipasta (Toit ja sööt) |
ex 2007 10 10 ex 2007 10 99 ex 2007 99 39 |
80 50 07; 08 |
||||||||||
|
Seesami (Sesamum) seemed (Toit) |
1207 40 90 |
|
Salmonella (27) |
50 |
||||||||
|
|
ex 2008 19 19 |
40 |
||||||||||
|
ex 2008 19 99 |
40 |
|||||||||||
|
18 |
Türgi (TR) |
Kuivatatud viigimarjad |
0804 20 90 |
|
Aflatoksiinid |
20 |
||||||
|
Viigimarju sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud |
ex 0813 50 99 |
50 |
||||||||||
|
Kuivatatud viigimarjapasta |
ex 2007 10 10 ; |
50 |
||||||||||
|
|
ex 2007 10 99 ; |
20 |
||||||||||
|
ex 2007 99 39 ; |
01; 02 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 50 ; |
31 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 97 |
21 |
|||||||||||
|
Toiduks valmistatud või konserveeritud kuivatatud viigimarjad, sealhulgas segud |
ex 2008 97 12 ; |
11 |
||||||||||
|
ex 2008 97 14 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 16 ; |
11 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 97 18 ; |
11 |
||||||||||
|
ex 2008 97 32 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 34 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 36 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 38 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 51 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 59 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 72 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 74 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 76 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 78 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 92 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 93 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 94 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 96 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 97 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 98 ; |
11 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 28 ; |
10 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 34 ; |
10 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 37 ; |
10 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 40 ; |
10 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 49 ; |
60 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 67 ; |
95 |
|||||||||||
|
ex 2008 99 99 |
60 |
|||||||||||
|
Kuivatatud viigimarjadest valmistatud peen- ja jämejahud ning pulber (Toit) |
ex 1106 30 90 |
60 |
||||||||||
|
Koorimata pistaatsiapähklid |
0802 51 00 |
|
Aflatoksiinid |
50 |
||||||||
|
Kooritud pistaatsiapähklid |
0802 52 00 |
|
||||||||||
|
Pistaatsiapähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud |
ex 0813 50 39 ; |
60 |
||||||||||
|
ex 0813 50 91 ; |
60 |
|||||||||||
|
|
ex 0813 50 99 |
60 |
||||||||||
|
Pistaatsiapähklipasta |
ex 2007 10 10 ; |
60 |
||||||||||
|
|
ex 2007 10 99 ; |
30 |
||||||||||
|
ex 2007 99 39 ; |
03; 04 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 50 ; |
32 |
|||||||||||
|
ex 2007 99 97 |
22 |
|||||||||||
|
Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiapähklid, sealhulgas segud |
ex 2008 19 13 ; |
20 |
||||||||||
|
ex 2008 19 93 ; |
20 |
|||||||||||
|
|
ex 2008 97 12 ; |
19 |
||||||||||
|
ex 2008 97 14 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 16 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 18 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 32 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 34 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 36 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 38 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 51 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 59 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 72 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 74 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 76 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 78 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 92 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 93 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 94 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 96 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 97 ; |
19 |
|||||||||||
|
ex 2008 97 98 |
19 |
|||||||||||
|
Pistaatsiapähklitest valmistatud peen- ja jämejahud ning pulber (Toit) |
ex 1106 30 90 |
50 |
||||||||||
|
Viinamarjalehed (Toit) |
ex 2008 99 99 |
11; 19 |
50 |
|||||||||
|
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid (Toit – värske või kuivatatud) |
0805 21 ; 0805 22 ; 0805 29 |
|
Pestitsiidijäägid (25) |
20 |
||||||||
|
Apelsinid (Toit – värske või kuivatatud) |
0805 10 |
|
Pestitsiidijäägid (25) |
20 |
||||||||
|
Jaanileivapuu kaunad |
1212 92 00 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
Jaanileivapuu seemned, koorimata, purustatud või jahvatatud |
1212 99 41 |
|||||||||||
|
Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte (Toit ja sööt) |
1302 32 10 |
|||||||||||
|
Jaanikaunajahu sisaldavad toidu lisaainete segud (Toit) |
ex 2106 90 92 ex 3824 99 93 ex 2106 90 98 ex 3824 99 96 |
|
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
||||||||
|
19 |
Uganda (UG) |
Seesami (Sesamum) seemned (Toit) |
|
40 40 |
Salmonella (27) |
20 |
||||||
|
20 |
Vietnam (VN) |
Pitaia (draakonivili) (Toit – värske või jahutatud) |
ex 0810 90 20 |
10 |
20 |
|||||||
|
Vürtse, maitseaineid või kastmeid sisaldavad kiirnuudlid (Toit) |
ex 1902 30 10 |
30 |
Pestitsiidijäägid (32) |
20 |
2. Artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud toit
|
Rida |
Kahest või enamast koostisosast koosnev toit, mis sisaldab punkti 1 tabelis seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga loetletud konkreetseid tooteid, kui kogus ületab 20 % ühest tootest või loetletud toodete kogumist |
|
|
|
CN-kood (34) |
Kirjeldus (35) |
|
1 |
ex 1704 90 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte |
|
2 |
ex 1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised |
|
3 |
ex 1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.
(2) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.
(3) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida mitme jäägi samaaegset määramist võimaldava GC-MSil ja LC-MSil põhineva meetodiga (pestitsiidide esinemist tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).
(4) Amitraasijäägid.
(5) Nikotiinijäägid.
(6) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.
(7) Tolfeenpüraadijäägid.
(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinijääki sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p’- ja o,p’-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam).
(9) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p’- ja o,p’-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenooli sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.
(10) Atsefaadijäägid.
(11) Diafentiuroonijäägid.
(12) Fentoaadijäägid.
(13) Kloorbufaamijäägid.
(14) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.
(15) Prokloraasijäägid.
(16) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.
(17) Töötlemata tooted on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(18) „Turule laskmine“ ja „lõpptarbija“ on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(19) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.
(20) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.
(21) Etüleenoksiidi jäägid (etüleenoksiidi ja 2-klooretanooli summa, väljendatud etüleenoksiidina). Toidu lisaainete puhul kohaldatakse jääkide piirnormi 0,1 mg/kg (määramispiir). Etüleenoksiidi kasutamise keeld on kehtestatud komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1)
(22) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.
(23) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.
(24) Artikli 10 lõikes 3 osutatud analüüsiaruande annab välja labor, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 pentaklorofenooli analüüsimiseks toidus ja söödas.
Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist:
|
a) |
proovivõtu ja analüüsi tulemused pentaklorofenooli esinemise kohta, mille on teinud päritoluriigi pädev asutus või saadetise lähetanud riigi pädev asutus, kui saadetis on lähetatud teisest riigist; |
|
b) |
analüüsi tulemuse mõõtemääramatus; |
|
c) |
analüüsimeetodi avastamispiir ning |
|
d) |
analüüsimeetodi määramispiir. |
Ekstraheerimine enne analüüsi teostatakse hapestatud lahustiga. Analüüs tehakse vastavalt QuEChERSi meetodi muudetud versioonile, mis on esitatud Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaborite veebisaitidel, või vastavalt muule samavõrd usaldusväärsele meetodile.
(25) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhinevatel mitme jäägi samaaegse määramise meetoditel (pestitsiidide seire toimub ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).
(26) Karbofuraanijäägid.
(27) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.
(28) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ja metrafenoon.
(29) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.
(30) Kauba kirjeldus on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) I lisa kombineeritud nomenklatuuri kirjelduse veerus.
(31) Beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavad või neist koosnevad toiduained, sealhulgas, kuid mitte ainult, CN-koodi 1404 90 00 alla kuuluvad toiduained.
(32) Etüleenoksiidi jäägid (etüleenoksiidi ja 2-klooretanooli summa, väljendatud etüleenoksiidina). Toidu lisaainete puhul kohaldatakse jääkide piirnormi 0,1 mg/kg (määramispiir). Määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud etüleenoksiidi kasutamise keeld.
(33) Käesolevas lisas tähistab „sudaanvärvained“ järgmisi keemilisi aineid: i) sudaan I (CASi number 842-07-9); ii) sudaan II (CASi number 3118-97-6); iii) sudaan III (CASi number 85-86-9); iv) sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85-83-6).
(34) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.
(35) Kasutatakse kaupade kirjeldusi, mis on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kirjelduse veerus.
|
13.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/27 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/914,
10. juuni 2022,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Kanadat, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1, artikli 232 lõiget 1 ja artikli 232 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
|
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
|
(5) |
Kanada teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Kanadas Briti Columbia provintsis kodulindude seas, mida kinnitati 3. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(6) |
Kanada teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Kanadas Ontario provintsis kodulindude seas, mida kinnitati 4. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(7) |
Lisaks teatas Kanada komisjonile veel kolmest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas: üks puhangukolle on Kanadas Alberta provintsis, teine Kanadas Briti Columbia provintsis ja kolmas Kanadas Ontario provintsis ning neid kinnitati 5.mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(8) |
Kanada teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Kanadas Briti Columbia provintsis kodulindude seas, mida kinnitati 10. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(9) |
Kanada teatas komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas: üks puhangukolle asub Kanadas Alberta provintsis ja teine Kanadas Saskatchewani provintsis ning neid kinnitati 12. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(10) |
Kanada teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Kanadas Saskatchewani provintsis kodulindude seas, mida kinnitati 13. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(11) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust Ühendkuningriigis Šotimaal Shetlandi saarte Whalsay saarel kodulindude seas, mida kinnitati 30. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(12) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi kuuest puhangust kodulindude seas: kolm puhangukollet asuvad Ameerika Ühendriikides Idaho osariigis, üks Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis, üks Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis ja üks Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis ning neid kinnitati 17. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(13) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile veel neljast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas: kaks puhangukollet asuvad Ameerika Ühendriikides Idaho osariigis, üks Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis ja üks Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis ning neid kinnitati 18. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(14) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile kahest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas: üks puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Idaho osariigis ja teine Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis, mõlemaid puhanguid kinnitati 19. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(15) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile veel ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealune puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis ning seda kinnitati 21. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(16) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile veel ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealune puhangukolle asub Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis ning seda kinnitati 23. mail 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(17) |
Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused kehtestasid asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
|
(18) |
Kanada, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ja liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks ei tohiks Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
|
(19) |
Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses kümne lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga linnukasvatusettevõtetes: kaheksa puhangukollet asuvad Ühendkuningriigis Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsay omavalitsusüksuses Alfordi lähedal ja neid kinnitati 11., 12., 13., 14. ja 18. detsembril 2021, üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas North East Lincolnshire’i omavalitsusüksuses Grimsby lähedal ja seda kinnitati 21. veebruaril 2022 ning veel üks puhangukolle asub Ühendkuningriigis Walesis Powysi krahvkonnas Montgomeryshire’i omavalitsusüksuses Newtowni lähedal ja seda kinnitati 21. veebruaril 2022. Ühendkuningriik esitas ka teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud kõnealuse taudi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Ühendkuningriik pärast kõnealuseid lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Lisaks sellele on Ühendkuningriik lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvates nakkusest tabandunud ettevõtetes. |
|
(20) |
Komisjon hindas Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et kõrge patogeensusega linnugripi puhangud Ühendkuningriigis Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsay omavalitsusüksuses Alfordi lähedal, Ühendkuningriigis Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas North East Lincolnshire’i omavalitsusüksuses Grimsby lähedal ning Ühendkuningriigis Walesis Powysi krahvkonnas Montgomeryshire’i omavalitsusüksuses Newtowni lähedal asuvates linnukasvatusettevõtetes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Ühendkuningriigi piirkondadest, kust linnukasvatussaaduste toomine liitu oli kõnealuse puhangu tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
|
(21) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa vastavalt muuta. |
|
(22) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XIV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:
|
SOOVITUSED
|
13.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/53 |
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2022/915,
9. juuni 2022,
õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõiget 3 ja artiklit 89 koostoimes artikliga 292,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Piiriülene õiguskaitsealane koostöö on oluline, et tegeleda julgeolekuohtudega Schengeni alal ja tagada Schengeni ala nõuetekohane toimimine. On oluline takistada isikute põgenemist õiguskaitseasutuste eest lihtsalt seeläbi, et nad liiguvad ühest liikmesriigist teise. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline tõhustatud piiriülene õiguskaitsealane koostöö aitab parandada kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist liidus. Selline tõhustatud koostöö hõlmab kahe või enama liikmesriigi vahelisi piiriüleseid meetmeid, nagu piiriülene jälitus ja piiriülene jälgimine, ning riikidevahelised meetmed, näiteks ühisoperatsioonid, mis hõlmavad õiguskaitseametnike lähetamist teistesse liikmesriikidesse. |
|
(2) |
Piiriülene jälitus ja piiriülene jälgimine on hädavajalikud õiguskaitsealase operatiivkoostöö vahendid, mille puudumise korral saaksid isikud piiri ületades õiguskaitseasutuste eest põgeneda ja kasutada ära jurisdiktsiooni muutumist ja õiguskaitsealase tegevuse järjepidevuse puudumist. Liikmesriikidele tuleks soovitada, et nad käsitleksid olemasolevaid piiranguid, mida mõned liikmeriigid on kehtestanud, kuna need takistavad selliste toimingute tegemist nende territooriumil. Samuti tuleb kohandada teatavaid piiriülestes õiguskaitsealastes operatsioonides osalemise norme, et piiriülese jälgimise, piiriülese jälituse ja ühisoperatsioonide käigus isikuid jälgida ja kinni pidada, austades seejuures iga liikmesriigi õigusasutuste pädevust. |
|
(3) |
On vaja luua alaliste ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide suutlikkus, et tulla toime kuritegevuse ning probleemidega, mis õiguskaitsealase operatiivkoostöö jaoks kaasnevad inimeste, kaupade ja teenuste pideva ja suureneva liikumisega liidus. Piiriülese kuritegevuse vastases võitluses etendavad teabe vahetamise teel olulist rolli olemasolevad struktuurid, nagu politsei- ja tollikoostöö keskused. Politsei- ja tollikoostöö keskused peaksid vajaduse korral olema võimelised toetama ühispatrulle ja muid ühisoperatsioone, mis põhinevad ühisel riskianalüüsil ja vajaduste hindamisel, et liidu sisestel piirialadel ennetada ja avastada piiriüleseid kuritegusid ning toetada nende uurimist. |
|
(4) |
Selleks et liikmesriigid, nõukogu ja komisjon saaksid täpse kvantitatiivse ülevaate piiriülese õiguskaitsealase koostöö rakendamise seisust liidus, tuleks soovitada liikmesriikidel kord aastas koguda andmeid ning koostada ja esitada statistikat oma õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta. Kõnealune statistika annaks põhjalikud teadmised ja parema arusaamise liikmesriikide vajadustest ning võimalikest küsimustest, millega tuleb tegeleda liidu tasandil. |
|
(5) |
Kuritegelikud võrgustikud kasutavad oma kuritegude toimepanemiseks ära piirikontrolli puudumist liidu sisepiiridel. Ühispatrullid ja muud ühisoperatsioonid on väärtuslikud vahendid igat liiki piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks. |
|
(6) |
Kui see on asjakohane ja vajalik, peaks liikmesriikidel olema võimalik rakendada piiriülest õiguskaitsealast operatiivkoostööd käsitlevaid soovitusi kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) raames, et tegeleda tuvastatud ja prioriteetsete ohtudega, mida põhjustab raske ja organiseeritud rahvusvaheline kuritegevus. Näiteks sihipärased ühispatrullid on luureteabel põhinevale politseitööle tuginev paindlik vahend, mille võivad algatada asjaomased õiguskaitseasutused. Samuti võiksid liikmesriigid kasutada sihipäraseid ühispatrulle lisaks muudele operatiivmeetmetele EMPACTi operatiivsetes tegevuskavades, et tegeleda konkreetsete prioriteetsete kuritegevuse valdkondadega. |
|
(7) |
Õiguskaitseametnike lähetamine teise liikmesriiki võib olla ebatõhus, kui liikmesriikides napib õiguskaitseametnikke, keda saab välismaale lähetada, ja kui lähetamist ei ole eelnevalt ühisanalüüsi põhjal koordineeritud. Et lihtsustada ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide haldus- ja logistilist juhtimist, tuleks soovitada üleeuroopalise mõõtmega tugiplatvormi loomist. Sellise tugiplatvormi abil võiksid liikmesriigid vahetada teavet oma vajaduste kohta ning hõlbustada ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide läbiviimist tõhusal ja tulemuslikul viisil, et säilitada ja parandada avalikku korda ja turvalisust, ennetada kuritegusid ning aidata tegeleda konkreetsete kuriteolainetega olulistes asukohtades, konkreetsetel aegadel ja konkreetsetes olukordades. Kui see on asjakohane, võiks tugiplatvorm saada liidult rahalisi vahendeid ning haldus- ja logistilist tuge Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (1) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametilt (Europol). |
|
(8) |
Side ja juurdepääs kättesaadavale teabele on hästi toimiva piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö jaoks otsustava tähtsusega. Liikmesriikidele tuleks soovitada, et nad võimaldaksid teises liikmesriigis tegutsevatele õiguskaitseametnikele Euroopa otsinguportaali kaudu reaalajas juurdepääsu liidu teabesüsteemides hoitavale teabele ja oma riigi asjakohastele andmebaasidele mobiilsete lahenduste, näiteks kaasaskantavate seadmete või autosse paigaldatud õiguskaitsearvutite kaudu kooskõlas kohaldatavate juurdepääsuõiguste ning liidu ja riigisisese õigusega. Tuleks soovitada, et teise liikmesriigi õiguskaitseasutustele antav teave piirduks üksnes õiguskaitseametnike ülesannete täitmiseks vajalikuga piiriülese õiguskaitsealase koostöö ajal. Samuti tuleks soovitada, et teises liikmesriigis tegutsevaid õiguskaitseametnikke varustataks usaldusväärsete ja turvaliste reaalajas omavahel ühenduvate mobiilsidevahenditega, näiteks kiirsõnumisidevahenditega, mis toimivad piiriüleselt, et suhelda otse oma ja asukohaliikmesriigi ametiasutustega. Tuleb tagada piiriülese õiguskaitseoperatsiooni ajal piiriüleste turvaliste sidevahendite omavaheline ühenduvus, mis võimaldab vähemalt mobiilsidevahendite turvalist kasutamist reaalajas, samuti õiguskaitseametnike kasutatavate õiguskaitsesõidukite asukohatuvastus, näiteks GPS-seire või droonide abil. Seetõttu tuleks soovitada liikmesriikidel kasutada vastavalt oma konkreetsetele vajadustele tehnilisi lahendusi, mida pakub näiteks Europol, kes annab nõu eelkõige oma innovatsioonilabori kaudu, samuti tuginedes Euroopa sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse asjakohasele tööle ja projektidele, ning lahendusi, mida pakuvad spetsiaalsed eksperdirühmad, nagu Europoli turvalise side põhirühm ja õiguskaitsealaste tehnoloogiateenistuste Euroopa võrgustik (ENLETS) ning sellised projektid nagu BroadWay projekt. Liikmesriigid võivad samuti tagada sellise ühenduvuse ühendades naaberliikmesriikidega omavahel varasemaid süsteeme. |
|
(9) |
Tõhus piiriülene õiguskaitsealane operatiivkoostöö eeldab liikumist liidu ühise õiguskaitsealase töökultuuri poole. Õiguskaitseametnikuks õppijatele sellise koostöö teemaliste ühiste esmaõppe koolituskursuste (nagu Hispaania ja Prantsusmaa poolt Valdemoros loodud esmaõppe koolituskursused) ja vahetusprogrammide ning õiguskaitseametnikele ja uurijatele samadel teemadel pidevate täienduskoolituskursuste loomisel on märkimisväärne mõju oskuste, teadmiste ja usalduse suurendamisele. On oluline, et liikmesriigid lisaksid õiguskaitseametnikuks õppijatele pakutavasse riiklikku esmaõppekoolitusse võimaluse korral piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö kursuse. Samuti on oluline, et liikmesriigid püüaksid koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2219 (2) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL) kavandada või kohandada piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö kursusi ning et liikmesriigid pakuksid keelekoolitust, mida kasutatakse õiguskaitseametnike täiendkoolituseks riiklikul tasandil. Õiguskaitseametnikuks õppijatele ja sellised koolituskursused läbinud õiguskaitseametnikele võiks ette näha karjäärivõimalusi. Liikmesriikidele tuleks soovitada jätkuvalt kasutada võimalikult hästi CEPOLi pakutavaid võimalusi, teavitades CEPOLit oma koolitusvajadustest ja toetades CEPOLi tegevust ning andes panuse, et viia oma koolitusportfell vastavusse piiriülese õiguskaitsealase koostöö prioriteetidega, mis on esitatud ELi strateegiliste koolitusvajaduste hinnangutes. Liikmesriikidele tuleks soovitada kaaluda võimalust luua õiguskaitseametnikuks õppijatele ja õiguskaitseametnikele piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö valdkonnas ulatuslikud ja pikaajalised üleeuroopalised ühised koolitus- ja vahetusprogrammid. |
|
(10) |
Võttes arvesse seda, kui tähtis on koordineerimine ja koostöö käesolevas soovituses käsitletud küsimustes ja eelkõige selle rakendamisel, peaks piiriülene õiguskaitsealane operatiivkoostöö olema nõukogu asjaomase töörühma alaline arutelupunkt. Kõnealune töörühm oleks alaline foorum, kus liikmesriigid arutaksid kõnealuseid küsimusi, sealhulgas oma normide ja kokkulepete ühtlustamist, muid meetmeid piiriüleste õiguskaitsealase koostöö operatsioonide tulemuslikkuse ja tõhususe takistuste kõrvaldamiseks, aruandlust tehtud edusammude kohta ning vajalike suuniste ja heade tavadega seotud küsimusi. |
|
(11) |
Tuleks soovitada viia käesolev soovitus ellu mõistliku aja jooksul. Samuti tuleks soovitada, et liikmesriigid algataksid käesoleva soovituse rakendamiseks võimalikult kiiresti menetluse, et asjakohasuse ja vajaduse korral vaadata läbi riigisisesed normid ning kahe- ja mitmepoolsed lepingud teiste liikmesriikidega. |
|
(12) |
Käesolev soovitus ei mõjuta teenistusrelvade kandmist ja kasutamist käsitlevaid norme, sealhulgas teiste isikute kaitseolukordades, liiklusalaste eesõiguste kasutamist, tehniliste vahendite kasutamist piiriüleseks jälgimiseks või isikusamasuse kontrollimist ja isikusamasuse kontrollist kõrvale hoiduda püüdvate isikute kinnipidamist. Samuti ei tohiks see mõjutada norme, millega määratakse kindlaks, mis kuulub õigusalase koostöö valdkonda või milleks on vajalik õigusasutuse luba. |
|
(13) |
Järjepidevuse tagamiseks peaksid käesolevas soovituses esitatud mõisted ja tagatised asjakohasel juhul põhinema kohaldataval liidu õigusel, eelkõige 14. juuni 1985. aasta konventsioonil, millega rakendatakse Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (3) (edaspidi „Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), eriti selle artiklitel 39–46, ning nõukogu otsustel 2008/615/JSK (4) ja 2008/616/JSK (5) (edaspidi „Prümi otsused“), eriti otsuse 2008/615/JSK artiklitel 17–19, ning neid tuleks tõlgendada kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Sama kehtib ka viidete kohta vajadusele järgida riigisisest õigust, kui liidu õigus juba viitab riigisisestele nõuetele. |
|
(14) |
Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammud tuleks teatava aja möödudes läbi vaadata. Seepärast peaks komisjon hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist hindama tehtud edusamme ja esitama pärast liikmesriikidega konsulteerimist aruande. Nimetatud aruannet tuleks arutada nõukogus, muu hulgas selleks, et komisjon saaks teha ettepaneku siduvateks liidu õigusaktideks, kui nende järgi on õiguskaitsealase operatiivkoostöö valdkonnas vajadus. |
|
(15) |
Euroopa Liidu lepingule (edaspidi „ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“) lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses. |
|
(16) |
Käesolev soovitus, v.a selle punktid 2.1, 2.2 ja 2.3, kujutavad endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa osaleb ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (6) artikli 6 lõike 2 kohaselt; seetõttu osaleb Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel. |
|
(17) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (8) artikli 1 punktis H osutatud valdkonda. |
|
(18) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (10) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK (11) artikliga 3. |
|
(19) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (12) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (13) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL (14) artikliga 3. |
|
(20) |
Küprose puhul moodustavad käesoleva soovituse punktid 2.1 ja 2.2 õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses. |
|
(21) |
Bulgaaria ja Rumeenia puhul moodustavad käesoleva soovituse punktid 2.1 ja 2.2 õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses. |
|
(22) |
Horvaatia puhul moodustavad käesoleva soovituse punktid 2.1 ja 2.2 õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, |
SOOVITAB:
ÜLDRAAMISTIK
|
a) |
Võttes arvesse seda, et käesolev soovitus ei ole õiguslikult siduv, soovitatakse liikmesriikidel rakendada selles esitatud meetmeid kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, eelkõige siduva õigusega. |
|
b) |
Käesolevat soovitust ei tohiks tõlgendada nii, et selle eesmärk on mõjutada riigisiseseid norme, millega nähakse ette volitused, rollid, pädevused, piirangud, kaitsemeetmed või tingimused, mida ei ole käesolevas soovituses konkreetselt käsitletud ja mida kohaldatakse selliste asjaomaste piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö toimingute suhtes, mida tehakse õiguslikult siduvate liidu õigusaktide, sealhulgas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja Prümi otsuste alusel, ning riigisisese õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega. |
|
c) |
Käesolev soovitus on kooskõlas kohustusega austada ELi lepingu artiklis 6 sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid, sealhulgas õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, samuti rangeid andmekaitsenõudeid, mis on sätestatud liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (15). |
|
d) |
Liikmesriigid võivad säilitada või võtta vastu norme ja sõlmida kokkuleppeid, millega nähakse ette tihedam koostöö kui käesolevas soovituses esitatud meetmed. |
|
e) |
Liikmesriikidel soovitatakse käesolevat soovitust rakendada, ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooni (16) (Napoli II konventsioon) kohaldamist. |
EESMÄRK JA KOHALDAMISALA
Käesoleva soovituse eesmärk on tugevdada õiguskaitseasutuste vahelist õiguskaitsealast operatiivkoostööd.
Õiguskaitsealane operatiivkoostöö hõlmab olukordi, kus ühe liikmesriigi õiguskaitseasutused tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil kahe või enama liikmesriigi vaheliste piiriüleste ja muude riikidevaheliste meetmete raames, näiteks piiriülese jälituse, piiriülese jälgimise, ühispatrullide või muude ühisoperatsioonide ajal või seoses turismihooaja või massiüritustega.
1. MÕISTED
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„õiguskaitseasutus“ – pädev asutus ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses; |
|
b) |
„piiriülene jälitus“ – õiguskaitseoperatsioon, mille käigus liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikud jälitavad kõnealuses liikmesriigis ühte või mitut isikut ning liiguvad kõnealuse jälituse käigus üle piiri teise liikmesriiki ja jätkavad jälitust ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nimetatud isik või isikud on ületanud piiri; |
|
c) |
„piiriülene jälgimine“ – õiguskaitseoperatsioon, mille käigus liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikud jälgivad kõnealuses liikmesriigis kriminaaluurimise raames ühte või mitut isikut ning jätkavad jälgimist ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nimetatud isik või isikud on ületanud piiri; |
|
d) |
„ühisoperatsioonid“ – õiguskaitseoperatsioonid, sealhulgas ühispatrullid ja muud ühisoperatsioonid avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kuritegevuse ennetamise valdkonnas, mida viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi õiguskaitseasutuste ametnikud, kusjuures ühe liikmesriigi õiguskaitseametnikud tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil; |
|
e) |
„ühtne kontaktpunkt“ – riiklik keskasutus, mis on määratud rahvusvaheliseks õiguskaitsealaseks koostööks kooskõlas käesoleva soovituse jaoga „Üldraamistik“; |
|
f) |
„politsei- ja tollikoostöö keskus“ – ühine õiguskaitsestruktuur, mille eesmärk on vahetada teavet ja toetada muud õiguskaitsetegevust liidu sisestel piirialadel ning mille on asutanud liikmesriik kahe- või mitmepoolse lepingu alusel ühe või mitme naaberliikmesriigiga ja mis asub asjaomaste liikmesriikide vaheliste piiride vahetus läheduses; |
|
g) |
„statistika“ – isikustamata andmed, mida liikmesriigid koguvad ning esitavad nõukogule ja komisjonile seoses piiriüleste õiguskaitsealaste koostööoperatsioonidega, mis on sätestatud 2. jaos. |
2. TEISES LIIKMESRIIGIS TEGUTSEVATE ÕIGUSKAITSEAMETNIKE ÕIGUSKAITSEALASE OPERATIIVKOOSTÖÖ TAKISTUSTE KÕRVALDAMINE
2.1. Piiriülene jälitus
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse lubada nende territooriumil piiriülest jälitust toimetavatel teise liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikel teha järgmist:
|
|
c) |
Liikmesriikidel soovitatakse kaaluda võimalust lubada teise liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikel, kes toimetavad piiriülest jälitust nende territooriumil, peatada jälitatav isik ja teda ajutiselt kinni pidada kooskõlas asukohaliikmesriigi õiguse kohaste menetlustega, sealhulgas sunni ja füüsilise jõu abil, ning anda neile õigus läbi viia julgestusotstarbeline läbiotsimine kuni asukohaliikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnike saabumiseni. |
2.2. Piiriülene jälgimine
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse lubada nende territooriumil piiriülest jälgimist toimetavatel teise liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikel teha järgmist:
|
2.3. Ühisoperatsioonid
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse lubada teise liikmesriigi õiguskaitseasutuse ametnikel, kes osalevad nende territooriumil toimuvates ühisoperatsioonides, tingimusel et nende endi õiguskaitseametnikel on sarnased volitused ja sarnane varustus, sh vormiriietus, teha vähemalt järgmist:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse koordineerida ühisoperatsioone juhul, kui nende õiguskaitseasutuste kaudu viiakse läbi mitut operatsiooni. |
|
c) |
Liikmesriikidel soovitatakse kord aastas koguda andmeid ja koostada statistikat ühispatrullide ja teiste ühisoperatsioonide kohta, mille nende õiguskaitseasutused on läbi viinud teise liikmesriigi territooriumil, ja esitada kõnealune statistika nõukogule ja komisjonile; kõnealune iga-aastane statistika sisaldab järgmist:
|
3. POLITSEI- JA TOLLIKOOSTÖÖ KESKUSED
|
a) |
Liikmesriikidel, kelle territooriumil asub politsei- ja tollikoostöö keskus või kes osalevad selle tegevuses, soovitatakse tagada, et lisaks teabevahetusele keskendumisele täidaksid politsei- ja tollikoostöö keskused järgmisi ülesandeid:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse tugevdada piiriülest õiguskaitsealast koostööd ja võtta vastu parimad tavad seoses naaberriikidega tehtava kahe- või mitmepoolse koostööga, mida tehakse muu hulgas ühiste politseijaoskondade ning politsei- ja tollikoostöö keskuste kaudu. |
4. ÜHISPATRULLIDE JA MUUDE ÜHISOPERATSIOONIDE TUGIPLATVORM
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse luua tugiplatvorm, mis võimaldaks ilma isikuandmeid edastamata kindlaks teha ja keskselt registreerida iga liikmesriigi vajadused ühispatrullide või muude ühisoperatsioonide korraldamiseks:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse:
|
5. TEABELE JA SIDELE TÕHUSA JUURDEPÄÄSU TAGAMINE
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse tagada, et nende õiguskaitseasutuste ametnikel, kes osalevad käesoleva soovitusega hõlmatud piiriüleses õiguskaitsealases operatiivkoostöös ja tegutsevad teise liikmesriigi territooriumil:
|
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse tagada turvaline reaalajas toimuv piiriülene otsesuhtlus, kasutades tehnilisi lahendusi, mida pakuvad näiteks Europol, spetsiaalsed eksperdirühmad ja liidu rahastatavad projektid, või sidudes naaberliikmesriikide puhul varasemad süsteemid omavahel. |
6. ÜHINE KOOLITUS JA KUTSEALANE ARENG PIIRIÜLESE ÕIGUSKAITSEALASE OPERATIIVKOOSTÖÖ VALDKONNAS
Liikmesriikidel soovitatakse:
|
a) |
lisada õiguskaitseametnikuks õppijate jaoks esmaõppekoolitusse piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö kursus, et tutvustada neile Euroopa õiguskaitsekultuuri; |
|
b) |
luua koos naaberliikmesriikidega oma õiguskaitseametnikuks õppijatele ühised esmaõppe koolituskursused ja vahetusprogrammid piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö teemal, niivõrd kui seda on mõistlikult võimalik rakendada riiklikes struktuurides; |
|
c) |
püüda koostöös CEPOLiga liikmesriikide taotlusel kavandada või kohandada nende riiklikke piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö kursusi, et neid saaks kasutada õiguskaitseametnike pideva kutsealase arengu eesmärgil; |
|
d) |
luua õiguskaitseametnikele ühised täienduskoolituskursused ja algatused, et täiendada nende oskusi ja teadmisi piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö, eriti asjakohase õiguse, jõukasutusreeglite, vahendite, tehnikate, mehhanismide, menetluste ja parimate tavade alal; |
|
e) |
püüda töötada välja ja pakkuda karjäärivõimalusi õiguskaitseametnikele, kes on läbinud ühised esmaõppe koolituskursused, osalenud vahetusprogrammis või läbinud piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö erikursuse; |
|
f) |
pakkuda tõenäoliselt piiriüleses õiguskaitsealases operatiivkoostöös osalevatele õiguskaitseasutuste ametnikele keelekoolitusi ja koolitusi operatiivmenetluste, haldus- ja kriminaalõiguse, teiste liikmesriikide kriminaalmenetluste ning teiste liikmesriikide kontaktasutuste kohta; |
|
g) |
püüda viia oma koolitusportfell vastavusse piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö prioriteetidega, mis on esitatud ELi strateegiliste koolitusvajaduste hinnangutes, pöörates seejuures kohast tähelepanu liikmesriikide vajadustele; |
|
h) |
teavitada CEPOLit oma vajadustest piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö alase koolituse järele ja toetada CEPOLi asjakohast tegevust, et CEPOL saaks aidata kaasa õiguskaitseametnike koolitamisele; |
|
i) |
kaaluda võimalust luua piiriülese õiguskaitsealase operatiivkoostöö valdkonnas ulatuslikud ja pikaajalised üleeuroopalised ühised koolitus- ja vahetusprogrammid õiguskaitseametnikuks õppijatele ja õiguskaitseametnikele. |
7. LÕPPSÄTTED
|
a) |
Liikmesriikidel soovitatakse arutada ja edendada käesolevas soovituses käsitletud küsimusi, eelkõige selle rakendamisega seotud küsimusi. |
|
b) |
Liikmesriikidel soovitatakse kasutada täiel määral ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (20) loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (Sisejulgeolekufond – politseikoostöö) kaudu kättesaadavaks tehtud rahalist toetust, et parandada ja tõhustada piiriülest operatiivkoostööd. |
|
c) |
Käesoleva soovituse rakendamisel soovitatakse liikmesriikidel võimalikult kiiresti pärast käesoleva soovituse vastuvõtmise kuupäeva ja kui see on asjakohane, algatada oma riigisiseste normide ning teiste liikmesriikidega sõlmitud õiguskaitsealast operatiivkoostööd käsitlevate kahe- ja mitmepoolsete lepingute läbivaatamine. |
|
d) |
Komisjonil soovitatakse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmise kuupäeva hinnata, kuidas liikmesriigid on käesolevat soovitust rakendanud, avaldada pärast liikmesriikidega konsulteerimist aruanne ja esitada see nõukogule. |
Luxembourg, 9. juuni 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
É. DUPOND-MORETTI
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).
(3) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
(4) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).
(5) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).
(6) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(7) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(8) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(9) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(10) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(11) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).
(12) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(13) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(14) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(16) EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
(18) Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).
(19) Peamiselt katastroofidest või suurõnnetustest tulenevates kriisides ja hädaolukordades võib iga mõjutatud liikmesriik või kolmas riik taotleda liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu elanikkonnakaitset või humanitaarabi. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus tegeleb liikmesriikidele esitatud abitaotlustele reageerimise koordineerimise, hõlbustamise ja kaasrahastamisega.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).
LISA
Punktides 2.1 ja 2.2 osutatud kuritegude loetelu
|
— |
Osalemine kuritegelikus organisatsioonis; |
|
— |
terrorism; |
|
— |
inimkaubandus; |
|
— |
laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega; |
|
— |
korruptsioon, sealhulgas altkäemaksu andmine; |
|
— |
pettus, sealhulgas liidu finantshuve kahjustav pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (1) tähenduses; |
|
— |
kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu; |
|
— |
rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine; |
|
— |
arvutikuriteod; |
|
— |
keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega; |
|
— |
ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis elamisele kaasaaitamine; |
|
— |
tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega; |
|
— |
inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine; |
|
— |
rassism ja ksenofoobia; |
|
— |
organiseeritud või relvastatud röövimine; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega; |
|
— |
kelmus; |
|
— |
väljapressimine ja raha väljapressimine; |
|
— |
toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine; |
|
— |
haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine; |
|
— |
maksevahendi võltsimine; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega; |
|
— |
ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega; |
|
— |
varastatud sõidukitega kauplemine; |
|
— |
vägistamine; |
|
— |
süütamine; |
|
— |
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod; |
|
— |
õhusõiduki, laeva või kosmoseaparaadi kaaperdamine; |
|
— |
sabotaaž. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Parandused
|
13.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/65 |
Nõukogu 21. aprilli 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/660 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 120, 21. aprill 2022 )
Leheküljel 12 lisa tabeli „Isikud“ kande 234 eelviimases tulbas „Põhjendused“
asendatakse
„Ta on Venemaal baseeruva juriidilise isiku õigusteta sõjalise üksuse Wagner Group rahastaja ja mitteametlik juht, kes vastutab Wagneri Groupi palgasõdurite lähetamise eest Ukrainasse.“
järgmisega:
„Ta on Venemaal baseeruva juriidilise isiku õigusteta sõjalise üksuse Wagner Group, mis vastutab Wagneri Groupi palgasõdurite lähetamise eest Ukrainasse, rahastaja ja mitteametlik juht.“
|
13.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/66 |
Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määruse (EL) 2015/340 (millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 63, 6. märts 2015 )
Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.020 „Üksuse oskusmärked“ alapunktis j
asendatakse
|
„(j) |
Üksuse oskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt läbima üksuse pädevuskursuse vastavalt ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele.“ |
järgmisega:
|
„(j) |
Üksuse oskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt läbima üksuse oskusmärke kursuse vastavalt ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele.“ |
Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.025 „Üksuse pädevuskava“ alapunkti a alapunktis 1
asendatakse
|
„(1) |
punkti ATCO.B.020 alapunkti e kohane üksuse pädevuskava kehtivus;“ |
järgmisega:
|
„(1) |
punkti ATCO.B.020 alapunkti e kohane üksuse oskusmärke kehtivus;“. |
Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.025 „Üksuse pädevuskava“ alapunkti a alapunkti 2 esimeses lauses
asendatakse
„maksimaalne järjestikune ajavahemik, mil üksuse pädevuskava õigusi selle kehtivuse ajal ei kasutata.“
järgmisega:
„maksimaalne järjestikune ajavahemik, mil üksuse oskusmärke õigusi selle kehtivuse ajal ei kasutata.“
Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.025 „Üksuse pädevuskava“ alapunkti a alapunkti 3 esimeses lauses
asendatakse
„punkti ATCO.B.020 alapunkti g alapunkti 1 jaoks üksuse pädevusmärke õiguste kasutamise tundide miinimumarv kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud.“
järgmisega:
„punkti ATCO.B.020 alapunkti g alapunkti 1 jaoks üksuse oskusmärke õiguste kasutamise tundide miinimumarv kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud.“
Leheküljel 33 I lisa ATCO-osa D-alajao 3. jaotise punkti ATCO.D.055 „Üksuse koolituskava“ alapunkti b alapunktis 14
asendatakse
|
„(14) |
iga üksusekoolituse konkreetsete tuvastatud ebatavaliste ja hädaolukordade nimekiri;“ |
järgmisega:
|
„(14) |
igale üksuse oskusmärkele eraldi kohanduv nimekiri tuvastatud ebatavalistest ning hädaolukordadest;“. |