8.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 155/3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/891,

1. aprill 2022,

millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (2) muudeti määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõiget 2 tootespetsifikaadi muutmise süsteemi osas. Alates 8. juunist 2022 asendatakse mõisted „olulised muudatused“ ja „väikesed muudatused“ mõistetega „liidu muudatused“ ja „standardmuudatused“, mille kohaldamisala ja menetlused on erinevad.

(2)	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (3) sisaldab sätteid, mis täiendavad olulisi ja väikesi muudatusi käsitlevaid eeskirju. Selleks et uus muutmissüsteem korralikult toimiks, tuleks kõnealuses määruses sätestatud olulisi ja väikesi muudatusi käsitlevad eeskirjad asendada uutega.

(3)

Et menetlus oleks tõhus, tuleks kehtestada liidu muudatuse heakskiitmise taotluste vastuvõetavuse eeskiri. Juhul, kui liidu muudatuse heakskiitmise taotlus sisaldab ka standardmuudatusi, tuleks menetluse tõhususe põhjusel otsustada, et standardmuudatused puuduvad ja neid ei tohiks pidada liidu muudatuse kontekstis heakskiidetuks.

(4)

Tuleks kehtestada standardmuudatuse ja ajutise muudatuse heakskiitmise menetlus, et liikmesriigid saaksid taotlusi asjakohaselt hinnata, samuti tuleks tagada ühtne lähenemisviis kõikides liikmesriikides. Liikmesriikides tehtav hindamine peaks olema sama täpne ja ammendav kui geograafiliste tähiste registreerimise taotluste hindamise menetlus.

(5)

On vaja kehtestada eeskirjad tootespetsifikaadi muutmise menetluste kooskõlastamiseks juhtudel, kui liidu muudatuse taotlust ja standardmuudatuse taotlust menetletakse samal ajal vastavalt komisjonis ja liikmesriigi pädevas asutuses. Kuna mõlema taotluse alusel muudetakse sama tootespetsifikaati, järgides samal ajal kahte erinevat paralleelselt toimuvat menetlust, mille ajakava on erinev, tuleks kehtestada eeskirjad vastuolude ärahoidmiseks.

(6)	Vaja oleks vastu võtta üleminekueeskirjad, et tagada sujuv üleminek delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 kehtivatelt eeskirjadelt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.

(7)	Kuna määruse (EL) 2021/2117 alusel tootespetsifikaadis tehtavaid muudatusi kohaldatakse alates 8. juunist 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) nr 664/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Taotlused tootespetsifikaadis liidu muudatuste tegemiseks

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 kohaldamisel esitatakse tootespetsifikaadis tehtavate liidu muudatuste heakskiitmise taotluses üksnes liidu muudatused. Kui liidu muudatuste heakskiitmise taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu muudatuste jaoks ette nähtud menetlust üksnes liidu muudatuste suhtes. Taotluses sisalduvaid standard- ja ajutisi muudatusi käsitatakse sellisena, nagu ei oleks neid esitatud.“

Lisatakse järgmised 6a kuni 6d artiklid:

„Artikkel 6a

Liidu muudatuste heakskiitmise taotluse vastuvõetavus

1. Tootespetsifikaadis tehtavate liidu muudatuste heakskiitmise taotlusi käsitatakse vastuvõetavatena, kui need on esitatud vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 53, edastatud komisjonile vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (*1) artikli 12 lõikele 1 ning need on kooskõlas kõnealuse rakendusmääruse artikliga 10.

Tootespetsifikaadis tehtavate liidu muudatuste heakskiitmise taotluse puhul annab komisjon oma heakskiidu üksnes neile liidu muudatustele, mis on taotluses esitatud.

2. Kui komisjon leiab, et taotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta liikmesriigi või asjaomase kolmanda riigi asutusi või kolmandas riigis asutatud taotlejat põhjustest, miks taotlus vastuvõetamatuks loeti.

Artikkel 6b

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi standardmuudatused

1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 kohaldamisel esitatakse tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise taotlused selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Kui tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise taotlust ei ole esitanud taotlejate rühm, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste kaitsmise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejate rühmale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

Standardmuudatuse heakskiitmise taotluses esitatakse standardmuudatuste kirjeldus ja näidatakse, et kavandatud muudatused kvalifitseeruvad standardmuudatusena vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikele 2. Esitatakse ka muudatuste tegemise põhjuste kokkuvõte.

2. Kui liikmesriik leiab, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle määruse alusel vastu võetud sätetele, võib ta standardmuudatuse heaks kiita. Heakskiitmisotsus sisaldab muudetud konsolideeritud tootespetsifikaati ja vajaduse korral muudetud koonddokumenti või elektroonilist viidet konsolideeritud tootespetsifikaadi avaldatud versioonile ja vajaduse korral koonddokumenti.

Heakskiitmisotsus avalikustatakse. Heakskiidetud standardmuudatust kohaldatakse asjaomases liikmesriigis alates heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäevast. Liikmesriik edastab komisjonile teate standardmuudatustest hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. Liikmesriik edastab komisjonile põhjendamatu viivituseta kõik lõplikud ja vaidlustamatud siseriiklikud kohtuotsused, millega standardmuudatuse heakskiitmise otsus tühistatakse.

3. Otsused, millega kiidetakse heaks kolmandatest riikidest pärit tooteid käsitlevad standardmuudatused, edastab õigustatud huvi omav taotlejate rühm kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu komisjonile hiljemalt üks kuu pärast asjaomase otsuse avaldamise kuupäeva.

4. Teade standardmuudatuste tegemisest loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklile 10a.

5. Kui standardmuudatusega kaasneb muudatus koonddokumendis, avaldab komisjon standardmuudatuse kirjelduse ja muudetud koonddokumendi Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast kõnealuse standardmuudatuse kohta teate saamist.

Kui standardmuudatusega ei kaasne muudatust koonddokumendis, avaldab komisjon rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemide kaudu standardmuudatuse kirjelduse kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi taotlejalt teate saamise kuupäeva.

Standardmuudatuse sisu eest jääb vastutavaks lõigetes 2 ja 3 osutatud riiklik ametiasutus või lõikes 3 osutatud taotlejate rühm, kes on standardmuudatuse komisjonile esitanud.

6. Standardmuudatusi kohaldatakse liidu territooriumil alates kuupäevast, mil need on lõike 5 esimese lõigu kohaselt avaldatud või lõike 5 teise lõigu kohaselt avalikustatud.

7. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viib iga asjaomane liikmesriik standardmuudatuse menetluse läbi eraldi. Standardmuudatust kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide territooriumil alles pärast seda, kui viimane riiklik heakskiitev otsus on jõustunud. Liikmesriik, kes kiidab standardmuudatuse heaks viimasena, saadab komisjonile sellekohase teate hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva.

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei tee esimeses lõigus osutatud riiklikku heakskiitmisotsust, võib iga asjaomane liikmesriik esitada vastava taotluse liidu tasandi muutmismenetluse raames.

8. Lõiget 7 kohaldatakse mutatis mutandis, kui osa asjaomasest geograafilisest piirkonnast asub kolmanda riigi territooriumil.

Artikkel 6c

Liidu muudatuse ja standardmuudatuse vaheline seos

1. Kui koonddokumendi muutmist eeldav standardmuudatus kiidetakse heaks liidu muudatuse heakskiitmise taotluse menetlemise ajal komisjonis, ajakohastab asjaomane liikmesriik vastavalt koonddokumenti, mis on lisatud liidu muudatuse heakskiitmise taotlusele. Kui menetluses olev liidu muudatus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas selle vaidlustamiseks, avaldatakse koonddokumendi ajakohastatud versioon Euroopa Liidu Teataja L-seerias selle rakendusmääruse lisana, millega liidu muudatus heaks kiidetakse.

2. Kui koonddokumendi muudetud versioonis, mis on lisatud taotlusele standardmuudatuse kohta, mille taotlus kiideti heaks riiklikul tasandil, ei ole võetud arvesse viimaseid liidu heakskiidetud muudatusi ei avaldata kõnealust standardmuudatust Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealuse standardmuudatuse heaks kiitnud liikmesriik saadab komisjonile konsolideeritud koonddokumendi, milles on nii liidu kui ka standardmuudatused, et see avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6d

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi ajutised muudatused

1. Tootespetsifikaadis tehtavad ajutised muudatused kiidab heaks ja avalikustab liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Komisjonile edastatakse teade ajutistest muudatustest koos põhjendusega nende tegemise kohta hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. Ajutist muudatust kohaldatakse asjaomases liikmesriigis alates heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäevast.

2. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viib iga asjaomane liikmesriik lõikes 1 osutatud ajutiste muudatuste menetluse läbi eraldi.

3. Kolmandast riigist pärit toodete ajutiste muudatuste teate koos põhjendusega nende tegemise kohta edastab õigustatud huvi omav taotlejate rühm komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu hiljemalt üks kuu pärast asjaomase otsuse avaldamise kuupäeva.

4. Teade ajutiste muudatuste tegemisest loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklile 10b.

5. Komisjon avaldab rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemide kaudu teate ajutise muudatuse kohta kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil ta sai teate ajutise muudatuse tegemise kohta. Ajutist muudatust kohaldatakse liidu territooriumil alates kuupäevast, mil komisjon selle avalikustas.

Ajutise muudatuse sisu eest jääb vastutavaks lõigetes 1 ja 3 osutatud riiklik asutus või lõikes 3 osutatud taotlejate rühm, kes on standardmuudatuse komisjonile esitanud.

(*1) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).“ "

Artikkel 2

Üleminekueeskirjad

Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kehtinud versioon) artiklit 6 kohaldatakse jätkuvalt tähtsate ja väikeste muudatuste taotluste ning kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadis tehtavatest ajutistest muudatustest teatamise taotluste suhtes, mis on komisjonis menetluses enne 8. juunit 2022.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. juunist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. aprill 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(3) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.6.2014, lk 17).

8.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 155/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/892,

1. aprill 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (2) muudeti määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõiget 2 tootespetsifikaadi muutmise süsteemi osas. Alates 8. juunist 2022 asendatakse mõisted „olulised muudatused“ ja „väikesed muudatused“ vastavalt mõistetega „liidu muudatused“ ja „standardmuudatused“, mille kohaldamisala ja menetlused on erinevad.

(2)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 668/2014 (3) on sätestatud oluliste ja väikeste muudatuste kohaldamise ühtsed tingimused. Selleks et uus muutmissüsteem toimiks, tuleks kõnealuses määruses sätestatud olulisi ja väikesi muudatusi käsitlevad eeskirjad asendada uute eeskirjadega.

(3)	Õiguskindluse ja süsteemi tõhusa haldamise huvides tuleks esitada üksikasjalikud eeskirjad liidu muudatuste heakskiitmise taotlemise ning heakskiidetud standard- või ajutistest muudatustest teavitamise nõuete, vormide ja tähtaegade kohta.

(4)

Määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt viivad toidusektori kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadi muutmise menetlused läbi komisjon ja liikmesriigid. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad iga menetluse eri etappide eest. Liikmesriigid töötlevad tootespetsifikaadis tehtava liidu muudatuse heakskiitmise taotlusi ja esitavad need komisjonile. Komisjon vastutab nende taotluste läbivaatamise ja liidu muudatuse kohta otsuse tegemise eest. Standard- või ajutise muudatuse heakskiitmise korral vastutavad heakskiitmise eest liikmesriigid. Kõnealuste muudatuste heakskiitmisest teatatakse komisjonile, kes on kohustatud muudatused liidus avalikustama.

(5)

Selleks et nõuetekohaselt hallata menetlusi, millega komisjon kiidab heaks kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadis tehtava liidu muudatuse, on vaja töödelda liidu muudatuste heakskiitmise taotlejaid käsitlevaid viiteid. Sama vajadus tekib ka selliste menetluste haldamisel, mille eesmärk on teavitada komisjoni kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste tootespetsifikaadis tehtavatest standard- või ajutisest muudatusest seoses asutuse, füüsilise või juriidilise isikuga, kes teatab heakskiidetud standard- või ajutisest muudatusest. Need menetlused on oma olemuselt avalikud. Läbipaistvus on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi ning teha avalikult kindlaks nende menetlustega seotud era- ja avaliku sektori majandushuvid. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 kohaselt liidu muudatuse heakskiitmise taotluse esitanud taotlejate rühma nimi tuleb avaldada, et identida üksus, kes on algatanud muutmismenetluse, ning võimaldada võimalikel vastulause esitajatel vaidlustada nende õigustatud huvi. Heakskiidetud standard- või ajutisest muudatusest teavitava asutuse, füüsilise või juriidilise isiku nimi tuleks avaldada, et teha kindlaks, kes vastutab komisjonile muudatusest teatamise ja sellest tulenevalt ka liidus avalikustamise eest. Selleks et isikuandmetega kokkupuudet oleks võimalikult vähe, tuleks nende dokumentide puhul, mida tuleb asjaomaste menetluste käigus esitada, isikuandmete edastamise nõudmist võimalikult palju vältida. Sellest hoolimata võib komisjonil ja liikmesriikidel tekkida vajadus töödelda teavet, mis sisaldab isikuandmeid, näiteks nimesid ja kontaktandmeid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib olla vaja sellised andmed avalikustada.

(6)

Tõhusa haldusjuhtimise huvides ning võttes arvesse komisjoni loodud teabesüsteemide kasutamisel saadud kogemusi, tuleks lihtsustada teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel ning teavet tuleks vahetada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1183 (4) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185 (5) kohaselt.

(7)

Toidu, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide geograafiliste tähiste kaitse taotluste haldamiseks on komisjon loonud teabesüsteemi eAmbrosia. Liikmesriikidel ja komisjonil on õigus kasutada seda süsteemi üksnes määruse (EL) nr 1151/2012 kohastest registreerimistaotlustega seotud menetlustest teavitamiseks ning päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tootespetsifikaadi muudatuste heakskiitmiseks. Range akrediteerimissüsteemi tõttu ei tohiks seda süsteemi kasutada teabevahetuseks liikmesriikidega vaidlustamismenetluse ja registreeringu kustutamise taotluste teemal ning kuna digiturvalisus ei ole veel täielikult tagatud, ei tohiks seda kasutada ka kolmandate riikidega suhtlemisel. Vaidlustamismenetluse ja registreeringu kustutamise taotluste teemal peaks liikmesriikide pädevate ametiasutuste, kolmandate riikide pädevate asutuste ja tootjate ning kõnealuse määruse kohaselt õiguspärast huvi omavate füüsiliste ja juriidiliste isikute teabevahetus komisjoniga toimuma elektronposti teel.

(8)

Läbipaistvuse, tõhususe ja ühetaolise tegevuse suurendamiseks kõigis liikmesriikides tuleks kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register luua elektroonilisel kujul. Register peaks olema komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud digisüsteemides hallatav elektrooniline andmebaas, mis on üldsusele kättesaadav ja komisjon peaks seda pidevalt ajakohastama.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (6) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida komisjon teeb toidusektoris kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadi muutmise asjakohaste menetluste käigus. Vaja oleks selgitada, et kui komisjoni töötleb isikuandmeid menetlustes, mille eest ta määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt vastutab, tuleb teda käsitada vastutava töötlejana määruse (EL) 2018/1725 tähenduses.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida liikmesriigid teevad toidusektoris kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadi muutmise asjakohaste menetluste käigus. Seega oleks asjakohane selgitada, et kui liikmesriigi pädevad ametiasutused töötlevad isikuandmeid menetlustes, mille eest nad määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt vastutavad, tuleb neid käsitada vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 tähenduses.

(11)	Määrusega (EL) 2021/2117 muudeti määruse (EL) nr 1151/2012 kohaldamisala. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1151/2012 kohaldamisalasse kuuluvatesse tooteklassidesse lisada aromatiseeritud veinid, muud alkohoolsed joogid, välja arvatud piiritusjoogid, ning viinamarjasaadused ja mesilasvaha.

(12)

Tuleks ette näha sätted, millega tagada piisav aeg, et hõlbustada sujuvat üleminekut rakendusmääruses (EL) nr 668/2014 sätestatud eeskirjadelt, mis käsitlevad teabe esitamise meetodeid. Enne 8. juunit 2022 esitatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadis tehtavate oluliste või väikeste muudatuste heakskiitmiseks tuleks kehtestada üleminekukord.

(13)	Kuna määrusega (EL) 2021/2117 tootespetsifikaadis tehtud muudatusi kohaldatakse alates 8. juunist 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 muudatused

Rakendusmäärust (EL) nr 668/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimise taotluste menetlemise nõuded

1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendis, mis on koostatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise kohta, esitatakse käesoleva määruse I lisas nõutud teave.

Koonddokumendis esitatud viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta peab osutama asjakohasele tootespetsifikaadi versioonile.

2. Kui komisjonile esitab taotluse liikmesriik, koostatakse koonddokument vastavalt artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemides kättesaadavaks tehtud vormile.

Kui komisjonile esitab taotluse kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis asutatud taotleja, koostatakse koonddokument vastavalt I lisas esitatud vormile. Komisjon võib sel viisil edastatud teabe sisestada oma digisüsteemidesse.

3. Koonddokument peab olema kokkuvõtlik ja ei tohi olla pikem kui 2 500 sõna, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka sellise koonddokumendi suhtes, mille avaldamist on taotletud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 8 lõikele 1.

5. Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaat peab sisaldama käesoleva määruse II lisas nõutud teavet. Tootespetsifikaat koostatakse vastavalt kõnealuses lisas esitatud vormile.“

2)	Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik: „Sellest liikmesriigist, kolmanda riigi ametiasutusest või kolmandas riigis asutatud taotlejast, kes edastab esimeses lõigus osutatud ühistaotluse komisjonile, saab kontaktisik, kellele komisjon mis tahes teated või otsused edastab.“

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Taotlused tootespetsifikaadis liidu muudatuste tegemiseks

1. Tootespetsifikaadis tehtud liidu muudatuse heakskiitmise taotlus, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2, sisaldab järgmist:

a)	kaitstud nimetus, mida muudatus hõlmab;

b)	taotleja nimi ja kontaktandmed ning taotleja õigustatud huvi kirjeldus;

c)	tootespetsifikaadi rubriigid ning kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul koonddokumendi punktid, mida muudatus mõjutab;

d)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2;

e)	iga kavandatud muudatuse kirjeldus ja põhjused;

f)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul konsolideeritud koonddokument koos muudatustega;

g)	liikmesriigi esitatud taotluste puhul, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid, elektrooniline viide muudetud konsolideeritud tootespetsifikaadi avaldamisele;

h)	kolmanda riigi esitatud taotluste puhul, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid, tootespetsifikaadi avaldatud konsolideeritud versioon või viide tootespetsifikaadi avaldamisele;

i)	kolmandatest riikidest pärit taotluste puhul, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid, tõend selle kohta, et taotletud muudatus on kooskõlas asjaomases kolmandas riigis kehtivate õigusaktidega, milles käsitletakse geograafiliste tähiste kaitset;

j)	taotluste puhul, mis käsitlevad garanteeritud traditsioonilisi tooteid, konsolideeritud tootespetsifikaat muudetud kujul;

k)	liikmesriigi esitatud taotluste puhul liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlus määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele.

Punktis e osutatud kirjeldus ja põhjused ning punktis f osutatud koonddokument ei tohi kumbki olla pikem kui 2 500 sõna, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2. Liidu muudatuse heakskiitmise taotlus peab olema kokkuvõtlik ja ei tohi olla pikem kui 5 000 sõna, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3. Liikmesriigi taotlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtud liidu muudatuse heakskiitmiseks koostatakse vastavalt artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemides kättesaadavaks tehtud vormile. Liikmesriigi taotlus garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadis tehtud liidu muudatuse heakskiitmiseks koostatakse vastavalt VI lisas esitatud vormile. Komisjon võib sellise teabe sisestada oma digisüsteemidesse.

Kolmandatest riikidest pärit taotlejad kasutavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis liidu muudatuse tegemiseks V lisas esitatud vormi ning garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadis liidu muudatuse tegemiseks VI lisas esitatud vormi. Komisjon võib sellise teabe sisestada oma digisüsteemidesse.

4. Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise muudetud koonddokument ja garanteeritud traditsioonilise toote muudetud tootespetsifikaat koostatakse vastavalt artiklile 6. Kolmanda riigi taotlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaati liidu muudatuse tegemiseks võib sisaldada tootespetsifikaadi avaldamise elektroonilise viite asemel tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni.

5. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 viienda lõigu kohaldamisel koostoimes kõnealuse määruse artikli 50 lõikega 2 avaldab komisjon lisaks seal osutatud muudetud dokumentidele ja teabele Euroopa Liidu Teatajas ka tootespetsifikaadis tehtud liidu muudatuse heakskiitmise taotluse.

Kui taotlus sisaldab isikuandmeid, avaldatakse need kõnealuse taotluse osana.“

Lisatakse järgmised 10a ja 10b artiklid:

„Artikkel 10a

Standardmuudatusest teatamine

1. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõike 2 teise lõigu ning artikli 6b lõigete 3, 7 ja 8 kohane teade tootespetsifikaadis tehtud heakskiidetud standardmuudatuse kohta sisaldab järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida standardmuudatus hõlmab;

b)	selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub mõiste „standardmuudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2;

c)	heakskiidetud muudatuse kirjeldus koos täpsustusega, kas muudatusega kaasneb koonddokumendi muutmine;

d)	otsus, millega kiidetakse heaks määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 3 osutatud standardmuudatus;

e)	vajaduse korral konsolideeritud koonddokument muudetud kujul;

f)	elektrooniline viide muudetud konsolideeritud tootespetsifikaadi avaldamisele.

2. Kui teate esitab liikmesriik, sisaldab see kinnitust, et asjaomase liikmesriigi hinnangul vastab heakskiidetud muudatus määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele.

3. Kolmandatest riikidest pärit piiritusjookide puhul märgitakse kolmanda riigi ametiasutuste või õigustatud huvi omava kolmanda riigi taotleja teates teate saatnud kolmanda riigi või taotleja nimi ning lisatakse tõend selle kohta, et muudatust kohaldatakse kolmandas riigis. Teade võib tootespetsifikaadi avaldamise viite asemel sisaldada avaldatud tootespetsifikaati.

4. Teade liikmesriigi poolt heaks kiidetud standardmuudatuse kohta koostatakse vastavalt digisüsteemides kättesaadavaks tehtud vormile, millele on osutatud artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a. Kolmandate riikide teadete puhul kasutatakse VI lisas esitatud vormi. Komisjon sisestab sellise teabe oma digisüsteemidesse.

5. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõike 5 kohaldamisel avaldatakse teate osana sellise liikmesriigi või kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku nimi, kes esitab teate geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtud heakskiidetud standardmuudatuse kohta.

Artikkel 10b

Ajutisest muudatusest teatamine

1. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6d lõigete 1–4 kohane teade tootespetsifikaadis tehtud heakskiidetud ajutise muudatuse kohta sisaldab järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida muudatus hõlmab;

b)	heakskiidetud ajutise muudatuse kirjeldus koos määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2 osutatud ajutist muudatust toetavate põhjendustega;

c)	pädevate ametiasutuste otsus, millega tunnistatakse ametlikult loodusõnnetuse toimumist või kehtestatakse kohustuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, või vastavad elektroonilised avaldamisviited;

d)	ajutise muudatuse heakskiitmise otsus või elektrooniline viide otsuse avaldamisele.

2. Kui teate esitab liikmesriik, peab see sisaldama kinnitust, et asjaomase liikmesriigi hinnangul vastab heakskiidetud muudatus määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele.

3. Kolmandatest riikidest pärit tooteid käsitlevate taotluste puhul märgitakse kolmanda riigi ametiasutuste või õigustatud huvi omava kolmanda riigi taotleja teates teate saatnud kolmanda riigi või taotleja nimi ning lisatakse tõend selle kohta, et muudatust kohaldatakse kolmandas riigis. Elektroonilise viite asemel tootespetsifikaadi avaldamisele võib teade sisaldada riiklikku otsust, millega kiidetakse ajutine muudatus avaldatud kujul heaks.

4. Teade liikmesriigi tehtud ajutise muudatuse heakskiitmise kohta on koostatud vastavalt artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemides kättesaadavaks tehtud vormile. Kolmandate riikide teadete puhul kasutatakse VII lisas esitatud vormi. Komisjon sisestab sellise teabe oma digisüsteemidesse.

5. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6d lõike 5 kohaldamisel avaldatakse teate osana sellise liikmesriigi või kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku nimi, kes esitab teate kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtud heakskiidetud ajutise muudatuse kohta.“

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Teabevahetus komisjoni, liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude ettevõtjate vahel

1. Määruse (EL) nr 1151/2012 II ja III jaotise rakendamiseks nõutavad dokumendid ja teave ning asjaomased sätted edastatakse komisjonile järgmiselt:

a)	liikmesriikide pädevad ametiasutused edastavad need komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud digisüsteemide kaudu vastavalt käesoleva artikli lõikele 2;

b)	kolmandate riikide pädevad ametiasutused ja tootjad ning määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt õiguspärast huvi omavad füüsilised ja juriidilised isikud esitavad need elektronposti teel, kasutades I–IX lisades sätestatud vorme.

Esimese lõigu punkti a kohaselt esitatud teadete suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/1183 (*1) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1185 (*2) sätestatud põhimõtteid ja nõudeid.

2. Erandina lõike 1 esimese lõigu punktist a esitavad liikmesriikide pädevad ametiasutused elektronposti teel järgmised dokumendid:

a)	artikli 9 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide;

b)	artikli 9 lõikes 3 osutatud konsultatsioonide tulemustest teatamine;

c)	artiklis 11 osutatud tühistamistaotlus;

d)	artikli 6 lõikes 5 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote registreerimise taotlus;

e)	artiklis 10 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadis tehtava liidu muudatuse heakskiitmise taotlus.

3. Komisjon edastab teabe ja teeb selle kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele ametiasutustele komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud digisüsteemide kaudu vastavalt lõike 1 esimese lõigu punktile a. Komisjon edastab lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõikes 2 osutatud menetlustega seotud teabe liikmesriikidele, kolmandate riikide pädevatele ametiasutustele ja taotlejarühmadele ning määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt õiguspärast huvi omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele elektronposti teel.

4. Kaitstud päritolunimetusi, kaitstud geograafilisi tähiseid ja garanteeritud traditsioonilisi tooteid käsitlevate ametlike tehniliste teadete puhul edastab iga liikmesriik komisjonile ühe kontaktpunkti andmed, mis koosnevad departemangu aadressist ja postiaadressist, funktsionaalse postkasti aadressist ning telefoninumbrist. Liikmesriigid ajakohastavad neid kontaktpunkte. Nende andmete alusel saab kindlaks teha üksnes ametiülesandeid, ameteid ja osakondi. Need andmed ei tohi võimaldada tuvastada füüsilisi isikuid ega muul viisil aadressides, kontaktnumbrites või muudes andmeühikutes sisalduvaid isikuandmeid.

Selliste kontaktpunktide täielikku nimekirja võib komisjon pidada, säilitada, jagada, avalikustada ja perioodiliselt levitada oma talitustele, teistele liidu institutsioonidele ja asutustele ning kõigile loetelus olevatele kontaktpunktidele. Komisjon võib nõuda nende andmete esitamist komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud digisüsteemide kaudu.

(*1) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100)."

(*2) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).“ "

Lisatakse järgmine 12a artikkel:

„Artikkel 12a

Teadete esitamine ja kättesaamine

1. Artiklis 12 osutatud teateid ja esildisi käsitatakse esitatuna selle kuupäeva seisuga, mil komisjon need kätte saab.

2. Komisjon kinnitab liikmesriikide pädevatele ametiasutustele teabesüsteemide kaudu kõigi artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemide kaudu saadud teadete ja esitatud dokumentide kättesaamist.

Komisjon määrab toimiku numbri igale uuele kaitsetaotlusele, liidu muudatuste heakskiitmise taotlusele, standardmuudatusi käsitlevate taotluste teatele ja ajutisi muudatusi käsitlevate taotluste teatele.

Kättesaamisteade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	toimiku number;

b)	asjaomase toote nimetus;

c)	kättesaamise kuupäev.

Komisjon teeb selliseid teateid ja esildisi käsitleva teabe ja märkused teatavaks ja kättesaadavaks artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud digisüsteemide kaudu.

3. Komisjon kinnitab e-postiga saadetud teadete ja toimikute esildiste kättesaamist elektronposti teel.

Komisjon määrab toimiku numbri igale uuele kaitsetaotlusele, liidu muudatuste heakskiitmise taotlusele, heakskiidetud standardmuudatusi käsitlevatele teatele ja heakskiidetud ajutisi muudatusi käsitlevatele teatele.

Kättesaamisteade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	toimiku number;

b)	asjaomase toote nimetus;

c)	kättesaamise kuupäev.

Komisjon teeb selliseid teateid ja esildisi käsitleva teabe ja märkused teatavaks ja kättesaadavaks elektronposti teel.

4. Delegeeritud määruse (EL) 2017/1183 artiklit 4 ja rakendusmääruse (EL) 2017/1185 artikleid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis teatamise ja teabe kättesaadavaks tegemise suhtes, nagu on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.“

Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Lõikes 1 osutatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register on üldsusele kättesaadav ja loodud elektroonilisel kujul. Register põhineb komisjoni hallatavatel digisüsteemidel ja seda ajakohastatakse vastavalt käesolevale artiklile.“

Lisatakse järgmine 14a artikkel:

„Artikkel 14a

Andmekaitse

1. Komisjon ja liikmesriigid töötlevad ja avalikustavad käesoleva määruse kohase liidu muudatuste heakskiitmise ning standard- ja ajutistest muudatustest teatamise menetluse käigus saadud isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1725 (*3) ja (EL) 2016/679 (*4).

2. Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EL) 2018/1725 tähenduses, kui ta töötleb isikuandmeid menetluses, mille eest ta vastutab kooskõlas määrusega (EL) nr 1151/2012, delegeeritud määrusega (EL) nr 664/2014 ja käesoleva määrusega.

3. Liikmesriikide pädevaid ametiasutusi käsitatakse vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 tähenduses, kui nad töötlevad isikuandmeid menetlustes, mille eest nad vastutavad kooskõlas määrusega (EL) nr 1151/2012, delegeeritud määrusega (EL) nr 664/2014 ja käesoleva määrusega.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“ "

9)	V–VIII ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Üleminekueeskirjad

1. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kehtinud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklit 10 kohaldatakse jätkuvalt oluliste ja väikeste muudatuste taotluste ning kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadi ajutise muutmise teadete suhtes, mis on esitatud komisjonile enne 8. juunit 2022.

2. Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklit 12 kohaldatakse liikmesriikide suhtes jätkuvalt kuni 7. detsembrini 2022 registreerimistaotluste ja liidu muudatuste heakskiitmise taotluste ning kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste tootespetsifikaadis tehtavatest standard- ja ajutistest muudatustest teatamise puhul.

3. Kuni 7. detsembrini 2022 lähtuvad liikmesriigid, kes jätkavad enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 12 kohase teabe edastamist, järgmisest:

a)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise taotluste puhul rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 I lisast;

b)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafilise tähiste tootespetsifikaadis tehtava liidu muudatuse heakskiitmise taotluste puhul käesoleva määruse II lisast;

c)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähise tootespetsifikaadis tehtavast standardmuudatusest teavitamise puhul käesoleva määruse III lisast;

d)	kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafilise tähiste tootespetsifikaadis tehtava ajutise muudatuse puhul käesoleva määruse IV lisast.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. juunist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. aprill 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

(4) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).

(5) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

I LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 V kuni VIII ja XI lisa muudetakse järgmiselt.

V kuni VIII lisa asendatakse järgmistega:

„V LISA

Taotlus liidu muudatuse tegemiseks kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis

(määrus (EL) nr 1151/2012)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Geograafilise tähise tüüp

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN☐ KGT ☐

3. Taotleja ja õigustatud huvi

[Märkige muudatuse taotleja nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. Kui aadress, telefoninumber ja e-posti aadress on seotud füüsilise isikuga, ei või neid käesolevasse vormi lisada, vaid need tuleb saata komisjonile eraldi.

Esitage ka selgitus muudatuse taotlejate rühma õigustatud huvi kohta.]

4. Kolmas riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

5. Tootespetsifikaadi ja koonddokumendi osa, mida muudatus hõlmab/muudatused hõlmavad

☐	Toote nimetus

☐	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

6. Muudatus(t)e liik

[Esitage selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub/muudatused kuuluvad mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2.]

7. Muudatus(ed)

[Esitage iga muudatuse kirjeldus ja põhjused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6a lõikes 1 ja rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklis 10.]

8. Lisad

8.1.

Muudetud konsolideeritud koonddokument, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 I lisas esitatud vormile

8.2.

Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versioon või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

8.3.

Tõend selle kohta, et muudetud dokumendid vastavad kolmandas riigis kehtivale geograafilisele tähisele

VI LISA

Taotlus liidu muudatuse tegemiseks garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadis

(määrus (EL) nr 1151/2012)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Taotleja ja õigustatud huvi

Esitage ka selgitus muudatuse taotlejate rühma õigustatud huvi kohta.]

3. Liikmesriik või kolmas riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

4. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☐	Toote kirjeldus

☐	Tootmismeetod

☐	Muu [täpsustada]

5. Muudatus(ed)

[Esitage iga muudatuse kirjeldus ja põhjused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6a lõikes 1 ja rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklis 10.]

6. Lisad

6.1. (Liikmesriigid)

a)	Konsolideeritud versioon avaldatud tootespetsifikaadist, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 II lisas esitatud vormile

b)	Kinnitus, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele

6.2. (Kolmandad riigid)

Konsolideeritud versioon avaldatud tootespetsifikaadist, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 II lisas esitatud vormile

VII LISA

Standardmuudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Kolmas riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

3. Standardmuudatusest teavitav riiklik asutus või taotlejate rühm

[Muudatusest teavitava üksiktootja või õigustatud huvi omava tootjate rühma või kolmanda riigi (kuhu geograafiline piirkond kuulub) ametiasutuste nimed ja viited neile (vt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõige 5). Füüsiliste isikute nimesid ja nendega seotud andmeid ei või käesolevasse vormi lisada, vaid need tuleb saata komisjonile eraldi.]

4. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

[Esitage standardmuudatuse/standardmuudatuste kirjeldus ja selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub/muudatused kuuluvad mõiste „standardmuudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2. Märkige, kas muudatus toob kaasa koonddokumendi muutmise või mitte.].

5. Lisad

5.1.

Standardmuudatuse heakskiitmise otsus

5.2.

Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

5.3.

Konsolideeritud koonddokument, vajaduse korral muudetud kujul

5.4.

Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni koopia või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

VIII LISA

Ajutise muudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Kolmas riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

3. Ajutisest muudatusest teavitav riiklik asutus või taotlejate rühm

4. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

[Esitage ajutise muudatuse/ajutiste muudatuste kirjeldus ja konkreetsed põhjused, sh viide pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetustele või ebasoodsatele ilmastikutingimustele või kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisele. Esitage ka selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub/muudatused kuuluvad mõiste „ajutine muudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2.]

5. Lisad

5.1.

Pädevate asutuste otsus, millega tunnistatakse ametlikult loodusõnnetuse toimumist või kehtestatakse kohustuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed või vastavad elektroonilised avaldamisviited

5.2.

Ajutise muudatuse heakskiitmise otsus või viide selle elektroonilisele avaldamisele

5.3.

Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

XI lisa 2. jagu muudetakse järgmiselt.

I osas lisatakse järgmised taanded:

„—	klass 2.21.aromatiseeritud veinid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 artikli 3 punktis 2 esitatud määratlusele (*1)

—	klass 2.22. muud alkohoolsed joogid

—	klass 2.23. mesilasvaha

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).“ "

II osa asendatakse järgmisega:

„II.

Garanteeritud traditsioonilised tooted

—	klass 2.24. valmistoit

—	klass 2.25. õlu

—	klass 2.26. šokolaad ja sellest valmistatud tooted

—	klass 2.27 leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

—	klass 2.28. taimeekstraktist valmistatud joogid

—	klass 2.29. pastatooted

—	klass 2.30. sool“.“

II LISA

Taotlus liidu muudatuse tegemiseks liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis

(määrus (EL) nr 1151/2012)

(kasutamiseks ainult 8. juunist 2022 kuni 7. detsembrini 2022)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Geograafilise tähise tüüp

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] KPN☐ KGT ☐

3. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

[Märkige muudatuse taotlejate rühma nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. Kui aadress, telefoninumber ja e-posti aadress on seotud füüsilise isikuga, ei või neid käesolevasse vormi lisada, vaid need tuleb saata komisjonile eraldi.

Esitage ka selgitus muudatuse taotlejate rühma õigustatud huvi kohta.]

4. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

5. Tootespetsifikaadi ja koonddokumendi osa, mida muudatus hõlmab/muudatused hõlmavad

☐	Toote nimetus

☐	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

6. Muudatus(t)e liik

[Esitage selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub/muudatused kuuluvad mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2.]

7. Muudatus(ed)

[Esitage iga muudatuse kirjeldus ja põhjused, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6a lõikes 1 ja rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artiklis 10.]

8. Lisad

8.1.

Muudetud konsolideeritud koonddokument, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 I lisas esitatud vormile

8.2.

Elektrooniline viide tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni avaldamisele

8.3.

Kinnitus, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele

III LISA

Liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

(kasutamiseks ainult 8. juunist 2022 kuni 7. detsembrini 2022)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

3. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

[Füüsiliste isikute nimesid ja nendega seotud andmeid ei või käesolevasse vormi lisada, vaid need tuleb saata komisjonile eraldi.]

4. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

5. Lisad

5.1.

Standardmuudatuse heakskiitmise otsus

5.2.

Konsolideeritud koonddokument, vajaduse korral muudetud kujul

5.3.

Elektrooniline viide muudetud konsolideeritud tootespetsifikaadi avaldamisele.

5.4.

Kinnitus, et heakskiidetud standardmuudatus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele

IV LISA

Liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtava ajutise muudatuse heakskiitmise teade

(määrus (EL) nr 1151/2012)

(kasutamiseks ainult 8. juunist 2022 kuni 7. detsembrini 2022)

1. Toote nimetus

[nii nagu registris]

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

...

3. Ajutisest muudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

[Füüsiliste isikute nimesid ja nendega seotud andmeid ei või käesolevasse vormi lisada, vaid need tuleb saata komisjonile eraldi.]

4. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

5. Lisad

5.1.

Pädevate asutuste otsus, millega tunnistatakse ametlikult loodusõnnetuse toimumist või kehtestatakse kohustuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed või vastavad elektroonilised avaldamisviited

5.2.

Ajutise muudatuse heakskiitmise otsus või viide selle elektroonilisele avaldamisele

5.3.

Kinnitus, et heakskiidetud ajutine muudatus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele

8.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 155/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/893,

7. juuni 2022,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa analüüsimeetodite osas, mida kasutatakse maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks sööda ametlikul kontrollimisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 34 lõike 6 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 152/2009 (2) on sätestatud analüüsimeetodid, mida kasutatakse ametlike kontrollide toetamiseks, et tagada toiduloomade söödas töödeldud loomsete valkude kasutamise keelu järgimine. See hõlmab analüüsimeetodeid loomse päritoluga koostisosade määramiseks sööda ametlikul kontrollimisel, mida on kirjeldatud kõnealuse määruse VI lisas ja mida viiakse läbi valgusmikroskoopia või polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) abil.

(2)

Tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude kasutamine vesiviljelusloomade söödas on lubatud komisjoni määrusega (EL) 2017/893 (3) ning sigade ja kodulindude söödas komisjoni määrusega (EL) 2021/1372, (4) kuid teatavas söödas, eelkõige mäletsejaliste söödas on see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 999/2001 (5) endiselt keelatud.

(3)

Söödas sisalduvate loomsete valkude määramise Euroopa Liidu referentlabor on välja töötanud ja valideerinud spetsiaalse katse-eeskirja, mis sisaldab kahekordse setitamise etappi, millega tagatakse maismaaselgrootutelt, sealhulgas putukatelt pärit osakeste tuvastamine laborikatseteks esitatud söödamaterjalis, segasöödas ja eelsegudes. Selle lisaetapiga katse-eeskirja tuleks kasutada ametlikes kontrollides, et teha kindlaks, kas on tagatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude teatavas toiduloomade söödas kasutamise keelu nõuetekohane järgimine.

(4)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas sätestatud valgusmikroskoopia meetodi kirjeldust kohandada, et lisada katse-eeskirja kahekordse setitamise etapp, millega valmistatakse ette proovid, mida analüüsitakse maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks.

(5)	Määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 27. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 152/2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).

(3) Komisjoni 24. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/893, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja IV lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 X, XIV ja XV lisa töödeldud loomseid valke käsitlevate sätete osas (ELT L 138, 25.5.2017, lk 92).

(4) Komisjoni 17. augusti 2021. aasta määrus (EL) 2021/1372, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa seoses keeluga sööta mittemäletsejalisi põllumajandusloomi, välja arvatud karusloomad, loomadelt saadud valkudega (ELT L 295, 18.8.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. EESMÄRK JA RAKENDUSALA

Loomse päritoluga koostisosad söödas määratakse valgusmikroskoopia või polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) abil vastavalt käesolevas lisas esitatud sätetele.

Nende kahe meetodi abil on võimalik tuvastada loomse päritoluga koostisosade sisaldumist eelsegudes, söödamaterjalides ja segasöödas. Nende meetodite abil ei ole siiski võimalik arvutada selliste koostisosade hulka eelsegudes, söödamaterjalides või segasöödas. Mõlema meetodi avastamispiir on alla 0,1 massiprotsendi.

Polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodi abil on võimalik tuvastada, millisesse taksonoomilisse rühma kuuluvad eelsegudes, söödamaterjalides ja segasöödas esinevad loomse päritoluga koostisosad.

Neid meetodeid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (*) artikli 7 lõikes 1 ja IV lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (**) artikli 11 lõikes 1 sätestatud keeldude kohaldamise kontrollimiseks.

Olenevalt kontrollitava sööda liigist võib neid meetodeid kasutada ühe katse-eeskirja raames kas eraldi või koos vastavalt ELi referentlabori kehtestatud ja labori veebisaidil (***) avaldatud standardsele töökorrale söödas leiduvate loomsete valkude määramiseks (EURL-AP).

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)."

(***) https://www.eurl.craw.eu/legal-sources-and-sops/method-of-reference-and-sops/.“;"

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1. Valgusmikroskoopia

2.1.1. Põhimõte

Loomse päritoluga koostisosad, mis võivad esineda analüüsimiseks saadetud eelsegudes, söödamaterjalides ja segasöödas, tehakse kindlaks tüüpiliste mikroskoobiga nähtavate tunnuste alusel (nt lihaskiud ja muud lihaosakesed, kõhr, luu- või sarveosakesed, karvad, harjased, selgrootute kutiikulaosakesed, putukate trahheeosakesed, veresaadused, piima gloobulid, laktoosikristallid, suled, munakoored, kalaluud, soomused).

Pärast proovide ettevalmistamist setitamise teel tehakse mikroskoopilised uuringud.

Proovid tuleb setitada järgmiselt:

a)	niisuguste loomse päritoluga koostisosade tuvastamiseks, mis ei ole pärit maismaaselgrootutest, kasutatakse tetrakloroetüleeniga ühekordse setitamise etappi, mille täpsem kirjeldus on punktis 2.1.3.4.3;

b)	maismaaselgrootutest pärit koostisosade tuvastamiseks kasutatakse petrooleetri ja tetrakloroetüleeniga kahekordse setitamise etappi, mille täpsem kirjeldus on punktis 2.1.3.4.4.

2.1.2. Reaktiivid ja seadmed

2.1.2.1. Reaktiivid

2.1.2.1.1. Kontsentreeriv aine

—	Tetrakloroetüleen (suhteline tihedus 1,62)

—	Petrooleeter keemispunktiga 40–60 °C (suhteline tihedus 0,65).

2.1.2.1.2. Värvimisreaktiiv

—	Alisariinpunase lahus (lahjendada 2,5 ml 1 M soolhapet 100 ml vees ja lisada saadud lahusele 200 mg alisariinpunast).

2.1.2.1.3. Kinnitid

—	Leelis (NaOH 2,5 % (w/v) või KOH 2,5 % (w/v)).

—	Glütserool (lahjendamata, viskoossus: 1 490 cP) või kinniti, millel on võrdväärsed omadused mittepüsiva vaatluspreparaadi valmistamiseks.

—	Norland ® Optical Adhesive 65 (viskoossus: 1 200 cP) või vaik, millel on nimetatud vahendiga võrdväärsed omadused objektiklaasil püsipreparaadi valmistamiseks.

2.1.2.1.4. Värvivate omadustega kinnitid

—	Lugoli lahus (lahustada 2 g kaaliumjodiidi 100 ml vees ja lisada pidevalt loksutades 1 g joodi).

—	Tsüstiini määramise reaktiiv (2 g pliiatsetaati, 10 g NaOH 100 ml vees).

—	Fehlingi reaktiiv (valmistatakse enne kasutamist põhilahuste A ja B võrdsetest kogustest (1/1). Lahus A: lahustada 6,9 g vask(II)sulfaatpentahüdraati 100 ml vees. Lahus B: lahustada 34,6 g kaaliumnaatriumtartraattetrahüdraati ja 12 g NaOH 100 ml vees).

—	Tetrametüülbensidiin/vesinikperoksiid (lahustada 1 g 3,3′,5,5′-tetrametüülbensidiini (TMB) 100 ml jää-äädikhappes ja 150 ml vees. Enne kasutamist segada 4 osa saadud TMB lahust 1 osa 3 % vesinikperoksiidiga).

2.1.2.1.5. Loputusained

—	Etanool ≥ 96 % (tehniline).

—	Atsetoon (tehniline).

2.1.2.1.6. Pleegitav reaktiiv

—	Kaubanduslik naatriumhüpokloriti lahus (9–14 % aktiivkloori).

2.1.2.2. Seadmed

—	Analüütiline kaal täpsusega 0,001 g.

—	Jahvatusseade: lõiketeradega või rootorveski. Kui kasutatakse rootorveskit, ei tohi kasutada sõelasid, mille võrguava on ≤ 0,5 mm.

—	0,25 mm ja 1 mm ruudukujuliste võrguavadega sõelad. Materjalikao vältimiseks ei tohi sõelade diameeter ületada 10 cm, välja arvatud proovi eelsõelumisel. Sõelade kaliibrimine ei ole nõutav.

—

250 ml kooniline klaasist jaotuslehter, mille koonuse põhjas on teflonist või lihvklaasist korkkraan. Korkkraani ava läbimõõt peab olema ≥ 4 mm. Alternatiivina võib üksnes ühekordse tetrakloroetüleeniga setitamise korral kasutada koonilise põhjaga selitusklaasi, kui labor on tõestanud, et avastamispiir on sama kui koonilise klaasist jaotuslehtri kasutamise puhul.

Jaotuslehter

—	Vähemalt 6,5–40-kordse suurendusvahemikuga stereomikroskoop.

—	Vähemalt 100–400-kordse suurendusvahemikuga kombineeritud mikroskoop, mida saab kasutada vaatluseks läbiva valgusega heledal taustal. Lisaks võib kasutada polariseeritud valgust ja lahutatud interferentskontrasti.

—	Tavalised klaasist laborinõud.

—	Vaatluspreparaadi valmistamise vahendid: tavalised mikroskoobi objektiklaasid, süvendiga objektiklaasid, katteklaasid (20 × 20 mm), pintsetid, õhuke spaatel.

—	Laboriahi.

—	Tsentrifuug.

—	Filterpaber: kvalitatiivseks analüüsiks sobiv tselluloosfilter (poori suurus 4–11 μm).

2.1.3. Proovi võtmine ja ettevalmistamine

2.1.3.1. Proovi võtmine

Määramiseks kasutatakse I lisa kohaselt võetud representatiivset proovi.

2.1.3.1.1. Proovide kuivatamine

Proovid niiskusesisaldusega > 14 % kuivatatakse enne käitlemist kooskõlas III lisaga.

2.1.3.1.2. Proovide eelsõelumine

Selleks et koguda teavet sööda võimaliku keskkonnatekkelise saastumise kohta, on soovitav granuleeritud söötasid ja seemneid läbi 1 mm ava eelsõeluda ja seejärel kaks saadud fraktsiooni, mida tuleb käsitada eraldiseisvate proovidena, ette valmistada, analüüsida ja nende kohta aruanne koostada.

2.1.3.2. Ettevaatusabinõud

Laboratoorse ristsaastumise vältimiseks tuleb kõik taaskasutatavad seadmed enne kasutamist hoolikalt puhastada. Jaotuslehtri osad tuleb enne puhastamist lahti võtta. Jaotuslehtri osad ja klaasnõud pestakse kõigepealt käsitsi ja seejärel pesumasinas. Sõelu tuleb puhastada jäikade harjastega sünteetilise harjaga. Pärast rasvaste materjalide, näiteks kalajahu sõelumist on soovitav sõelu puhastada atsetooni ja suruõhuga.

2.1.3.3. Rasvast ja õlist koosnevate proovide ettevalmistamine

Rasvast koosnevate proovide ettevalmistamiseks kasutatakse järgmist eeskirja:

—	kui rasv on tahke, soojendatakse seda ahjus kuni vedeldumiseni;

—	pipeti abil viiakse 40 ml rasva proovi põhjast tsentrifuugitopsi;

—	proovi tsentrifuugitakse 10 minuti jooksul kiirusel 4 000 pööret minutis;

—	kui rasv on pärast tsentrifuugimist tahke, soojendatakse seda ahjus kuni vedeldumiseni;

—	tsentrifuugimist korratakse 5 minuti jooksul kiirusel 4 000 pööret minutis;

—	väikese lusika või spaatli abil viiakse pool dekanteeritud lisanditest uurimiseks mikroskoobi objektiklaasile. Kinnitina on soovitatav kasutada glütserooli;

—	ülejäänud lisandeid kasutatakse sademe ettevalmistamiseks vastavalt punkti 2.1.3.4.3 esimesele taandele.

Sama eeskirja, välja arvatud selle esimest ja neljandat taanet, kasutatakse õlist koosnevate proovide ettevalmistamiseks.

2.1.3.4. Muude kui rasva- ja õliproovide ettevalmistamine

2.1.3.4.1.

Osaproovide võtmine ja peenestamine: vähemalt 50 g proovist võetakse analüüsimiseks ja peenestatakse.

2.1.3.4.2.

Lähtematerjali ettevalmistamine: valmistatakse ette vähemalt 5 g suurune jahvatatud osaproov. See sõelutakse 0,25 mm avaga sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni.

2.1.3.4.3.

Ühekordne tetrakloroetüleeniga setitamine niisuguste loomse päritoluga koostisosade tuvastamiseks, mis ei ole pärit maismaaselgrootutest.

—

Sademe ekstraheerimine ja ettevalmistamine

10 g (täpsusega 0,01 g) suurune kogus jahvatatud osaproovist pannakse jaotuslehtrisse või koonilise põhjaga selitusklaasi ja lisatakse 50 ml tetrakloroetüleeni. Lehtrisse viidav kogus on maksimaalselt 3 g, kui tegemist on kalajahu või muu puhtalt loomse saaduse, mineraalse komponendi või eelseguga, mis tekitab rohkem kui 10 % sadet. Segu loksutatakse tugevasti vähemalt 30 sekundit ja seejärel lisatakse ettevaatlikult veel 50 ml tetrakloroetüleeni, loputades sellega lehtri sisepinda, et eemaldada kõik sellele jäänud osakesed. Saadud segul lastakse seista vähemalt 5 minutit, enne kui sade eraldatakse korkkraani avamisega.

Koonilise põhjaga selitusklaasi kasutamisel segatakse segu tugevasti vähemalt 15 sekundit ja pestakse klaasi sisepinnalt vähemalt 10 ml tetrakloroetüleeniga hoolikalt maha kõik kinni jäänud osakesed. Segul lastakse 3 minutit seista ja segatakse uuesti 15 sekundit ning pestakse klaasi sisepinnalt vähemalt 10 ml puhta tetrakloroetüleeniga hoolikalt maha kõik kinni jäänud osakesed. Saadud segul lastakse seista vähemalt 5 minutit ning seejärel vedel osa eemaldatakse ja dekanteeritakse hoolikalt, jälgides, et sade jääks täielikult alles.

Sade kogutakse lehtrisse asetatud filterpaberile, et võimaldada ülejäänud tetrakloroetüleeni eraldamist, vältides samal ajal sademes rasva kogunemist. Sade kuivatatakse. Seejärel on soovitatav sade kaaluda (täpsusega 0001 g), et sadestamisetappi kontrollida. Lõpuks sõelutakse sade 0,25 mm avaga sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni, välja arvatud juhul, kui sõelumist ei peeta vajalikuks.

—

Heljumi ekstraheerimine ja ettevalmistamine

Pärast sademe eraldamist eespool kirjeldatud meetodi abil peab jaotuslehtrisse jääma kaks faasi: vedel faas, mis koosneb tetrakloroetüleenist, ja pinnal ulpiva materjali tahke faas. Tahke faas on heljum ja selle eraldamiseks lastakse tetrakloroetüleen lehtrist täielikult välja korkkraani avamisega. Jaotuslehter pööratakse ümber, heljum valatakse suurde Petri tassi ning kuivatatakse õhu käes tõmbe all. See sõelutakse 0,25 mm avaga sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni.

—

Värvimisreaktiivide kasutamine

Selleks et hõlbustada loomset päritolu koostisosade nõuetekohast kindlakstegemist, võib katse tegija kasutada proovide ettevalmistamisel värvimisreaktiive kooskõlas EURL-AP koostatud juhistega, mis on avaldatud labori veebisaidil.

Kui sademe värvimiseks kasutatakse alisariinpunase lahust, kasutatakse järgmist eeskirja:

—	kuivatatud sade pannakse katseklaasi ja loputatakse kaks korda umbes 5 ml etanooliga (iga kord kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lahustil lastakse umbes üks minut ja 30 sekundit selgida ja valatakse ära);

—	sade pleegitatakse vähemalt 1 ml naatriumhüpokloriti lahuse lisamisega. Reaktsioonil lastakse kesta 10 minutit. Katseklaas täidetakse veega, sademel lastakse 2–3 minutit settida ning vesi ja suspendeerunud osakesed valatakse ettevaatlikult ära;

—	sadet loputatakse veel kaks korda umbes 10 ml veega (kummalgi korral kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lastakse settida ja vesi valatakse ära);

—

lisatakse 2–10 tilka alisariinpunase lahust ja segu segatakse pöörissegajaga. Reaktsioonil lastakse kesta 30 sekundit ja värvitud sadet loputatakse kaks korda umbes 5 ml etanooliga ja seejärel üks kord atsetooniga (iga kord kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lahustil lastakse umbes 1 minut selgida ja valatakse ära);

—	värvitud sade kuivatatakse.

2.1.3.4.4.

Kahekordne petrooleetri ja tetrakloroetüleeniga setitamine maismaaselgrootutest pärit loomse päritoluga koostisosade tuvastamiseks.

Kõik etapid viiakse läbi 250 ml koonilises klaasist jaotuslehtris, nagu kirjeldatud punkti 2.1.2.2 neljandas taandes.

—

Jahvatatud osaproovist viiakse 10 g (täpsusega 0,01 g) suurune kogus jaotuslehtrisse ja viiakse kõigepealt läbi punktis 2.1.3.4.3 kirjeldatud ühekordne tetrakloroetüleeniga setitamine, sealhulgas sademe eraldamine lehtrisse asetatud filterpaberi abil. Seda sadet võib kasutada nagu punkti 2.1.3.4.3 kohaselt saadud sadet.

—	Koos sademega eraldunud väike kogus tetrakloroetüleeni viiakse mõõtsilindrisse. Jaotuslehtri korkkraan avatakse ja mõõtsilindrit täidetakse, kuni selles on 30 ml tetrakloroetüleeni. Kui see maht on saavutatud, suletakse korkkraan.

—

Kogutud tetrakloroetüleen asendatakse, lisades jaotuslehtrisse 30 ml petrooleetrit keemispunktiga 40–60 °C. Jaotuslehtri sisu segatakse põhjalikult, et saada segu, milles on 30 % petrooleetrit ja 70 % tetrakloroetüleeni (segu tihedus on ligikaudu 1,26 g·cm-3). Materjalil lastakse 10 minutit settida. Eraldub kaks uut fraktsiooni: teine sade ja lõplik heljum (< 1,26 g·cm-3). Teine sade eemaldatakse ja viiakse Petri tassi (või eemaldatakse lehtrisse asetatud filterpaberi abil), avades korkkraani seniks, kuni jaotuslehtrisse jääb ainult pisut lahustisegu ja lõplik heljum. Lehtrisse jäänud vedelik ja lõplik heljum kogutakse eraldi lehtrisse asetatud filterpaberi abil. Jaotuslehtri seinad loputatakse petrooleetriga, et lõplik heljum täielikult kokku koguda. Lõplikul heljumil lastakse kuivada. Lõpuks sõelutakse lõplik heljum 0,25 mm avaga sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni maismaaselgrootutest saadud koostisosade suhtes, välja arvatud juhul, kui sõelumist ei peeta vajalikuks.

2.1.4. Mikroskoopiline uurimine

2.1.4.1. Vaatluspreparaadi valmistamine

Vaatluspreparaadid valmistatakse sademest ja katse tegija valikul kas heljumist või lähteainest. Vajaduse korral valmistatakse vaatluspreparaadid ka punktis 2.1.3.4.4 kirjeldatud viisil saadud lõplikust heljumist, kuid seda üksnes maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks. Preparaadid valmistatakse kahest saadud fraktsioonist (peen ja jäme fraktsioon). Objektiklaasidele õhukeselt kantud fraktsioonide preparaadid peavad olema terve fraktsiooni suhtes esindavad.

On vaja valmistada piisav arv vaatluspreparaate, et tagada punktis 2.1.4.2 esitatud uurimiseeskirja teostamine täies ulatuses.

Vaatluspreparaadid peavad olema kinnitatud nõuetekohaste kinnitite abil vastavalt EURL-AP standardsele töökorrale, mis on avaldatud labori veebisaidil. Vaatluspreparaadid peavad olema kaetud katteklaasidega.

2.1.4.2. Vaatluse voodiagramm loomse päritoluga osakeste tuvastamiseks segasöödas, söödamaterjalis ja eelsegudes

Mikroskoobiga vaatlemiseks valmistatud preparaate vaadeldakse vastavalt joonistel 1 ja 2 esitatud vaatluse voodiagrammidele.

Sademe mikroskoobiga vaatlemiseks kasutatakse kombineeritud mikroskoopi ja olenevalt katse tegija valikust uuritakse kas heljumit või lähtematerjali. Peale selle võib maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks diagrammi 3 kohaseid vaatlusi teha ka punktis 2.1.3.4.4 kirjeldatud viisil saadud lõpliku heljumiga. Jämedama fraktsiooni uurimiseks võib peale kombineeritud mikroskoobi kasutada ka stereomikroskoopi. Kõiki vaatluspreparaate uuritakse põhjalikult, kasutades erinevaid suurendusi. Täpsed selgitused voodiagrammide kasutamise kohta esitatakse standardses töökorras, mille on koostanud ja oma veebisaidil avaldanud loomasöödas sisalduvate loomsete valkude liidu referentlabor.

Vaatluse voodiagrammi igas etapis vaadeldavate vaatluspreparaatide miinimumarvust tuleb rangelt kinni pidada, välja arvatud juhul, kui kogu fraktsiooni materjalist ei ole võimalik saada nõutavat arvu vaatluspreparaate, näiteks juhul, kui sadet ei saadud. Osakeste arvu registreerimiseks vaadeldakse ühe määramise käigus kuni kuut vaatluspreparaati.

Kui heljumist või lähtematerjalist valmistatakse täiendavad vaatluspreparaadid, kasutades spetsiifilisemat punktis 2.1.2.1.4 nimetatud värvivate omadustega kinnitit, et täpsemalt iseloomustada struktuure (nt suled, karvad, lihaskiud või vereosakesed), mis on avastatud muude punktis 2.1.2.1.3 nimetatud kinnitite abil valmistatud vaatluspreparaatides, loendatakse osakesed, võttes ühe määramise käigus arvesse kuni kuut vaatluspreparaati, mille hulgas on spetsiifilisema kinnitiga täiendavad vaatluspreparaadid. Punktis 2.1.3.4.4 kirjeldatud viisil saadud lõplikust heljumist valmistatud täiendavaid vaatluspreparaate, mida kasutatakse maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks, ei kasutada muud laadi osakeste (mis on pärit selgroogsetest maismaaloomadest ja kaladelt) kindlakstegemiseks.

Katse tegija võib osakeste laadi ja päritolu kindlakstegemise hõlbustamiseks kasutada abivahendeid, näiteks otsustamise tugisüsteeme, fotoarhiive ja etalonproove.

Joonis 1

Vaatluse voodiagramm tetrakloroetüleeniga ühekordse setitamise järgseks muude kui maismaaselgrootutest pärit loomsete osakeste tuvastamiseks segasöödas, söödamaterjalis ja eelsegudes esimesel määramisel

Joonis 2

Joonis 3

Vaatluse voodiagramm petrooleetri ja tetrakloroetüleeniga kahekordse setitamise järgseks maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks segasöödas, söödamaterjalis ja eelsegudes

2.1.4.3. Määramiste arv

Määramised tehakse eri osaproovidega, millest igaüks kaalub 50 g.

Kui joonisel 1 või joonisel 3 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud esimese määramise tulemusena ei tuvastata loomse päritoluga osakesi, ei ole täiendav määramine vajalik ning analüüsi tulemus esitatakse, kasutades punkti 2.1.5.1 sõnastust.

Kui joonisel 1 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud esimese määramise tulemusena tuvastatakse üks või mitu teatavat laadi loomse päritoluga osakest (st selgroogsetelt maismaaloomadelt või kaladelt pärit osakesed) ning leitud osakeste laad vastab proovi kohta deklareeritud sisaldusele, ei ole teistkordset määramist vaja. Kui teatavat laadi loomse päritoluga osakeste arv on esimesel määramisel suurem kui 5, esitatakse analüüsi tulemus loomse osakese laadi kaupa, kasutades punkti 2.1.5.3 sõnastust. Muudel juhtudel esitatakse analüüsi tulemus, kasutades punkti 2.1.5.2 sõnastust.

Kui joonisel 3 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud esimese määramise tulemusena ei tuvastata üle viie maismaaselgrootutelt pärit osakese, ei ole teine määramine vajalik ning analüüsi tulemus esitatakse, kasutades punkti 2.1.5.3 sõnastust seda laadi osakeste kohta.

Igal muul juhul, sealhulgas juhul, kui laborile ei ole deklareeritud sisaldust, tehakse uus määramine uue osaprooviga. Kui joonisel 2 või joonisel 3 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud teise määramise tulemusena on kahe määramisega tuvastatud vastavat laadi loomse päritoluga osakeste summa suurem kui 10, esitatakse analüüsi tulemus, kasutades punkti 2.1.5.3 sõnastust. Muudel juhtudel esitatakse analüüsi tulemus, kasutades punkti 2.1.5.2 sõnastust.

2.1.5. Tulemuste esitamine

Tulemuste esitamisel teatab labor, millist tüüpi materjali analüüsiti (sade, heljum, lõplik heljum või lähteaine). Aruandes näidatakse selgelt, mitu määramist on tehtud ja kas vaatluspreparaatide valmistamisele eelnev fraktsioonide sõelumine vastavalt punkti 2.1.3.4.3 esimese taande kolmandale lõigule või punkti 2.1.3.4.4 kolmandale taandele on ära jäetud.

Labori aruanne peab sisaldama vähemalt teavet selgroogsetest maismaaloomadest ja kalast pärit osakeste leidumise kohta.

Erinevad tulemused esitatakse järgmiselt.

2.1.5.1.

Ei tuvastatud ühtki kõnealust laadi loomse päritoluga osakest:

—	„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovis selgroogsetest maismaaloomadest saadud osakesi.“

—	„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovis kalast saadud osakesi.“

—	„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovis maismaaselgrootutest saadud osakesi.“

2.1.5.2.

Ühe määramise käigus tuvastatakse 1–5 teatavat laadi loomset osakest või kahe määramise käigus tuvastatakse 1–10 teatavat laadi osakest (tuvastatud osakeste arv on väiksem kui otsustuspiir, mille EURL-AP on standardses töökorras kehtestanud ning oma veebisaidil avaldanud):

kui on tehtud ainult üks määramine:

—

„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud esitatud proovis rohkem kui viis selgroogsetest maismaaloomadest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv, muu (lisada asjakohane täpsustus)]. Nii väike sisaldus on allpool selle mikroskoopilise meetodi jaoks kehtestatud otsustuspiiri.“

—

„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud esitatud proovis rohkem kui viis kalast saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus, muu (lisada asjakohane täpsustus)]. Nii väike sisaldus on allpool selle mikroskoopilise meetodi jaoks kehtestatud otsustuspiiri.“

Kui on teostatud kaks määramist:

—

„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme selgroogsetest maismaaloomadest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv, muu (lisada asjakohane täpsustus)]. Nii väike sisaldus on allpool selle mikroskoopilise meetodi jaoks kehtestatud otsustuspiiri.“

—

„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme kalast saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus, muu (lisada asjakohane täpsustus)]. Nii väike sisaldus on allpool selle mikroskoopilise meetodi jaoks kehtestatud otsustuspiiri.“

—

„Valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme maismaaselgrootutest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kutiikulaosakesed, suised, lihaskiud, trahheeosakesed, muu (lisada asjakohane täpsustus)]. Nii väike sisaldus on allpool selle mikroskoopilise meetodi jaoks kehtestatud otsustuspiiri.“

Peale selle:

—	proovi eelsõelumise puhul märgib labor, millises fraktsioonis (sõelutud fraktsioon, granuleeritud fraktsioon või seemned) on tuvastatud loomse päritoluga osakesi, kuna ainult sõelutud fraktsioonist tuvastatud loomse päritoluga osakesed võivad tähendada keskkonnatekkelist saastumist.

—	Kui tuvastatakse ainult sellised loomsed osakesed, mida ei saa liigitada selgroogsetelt maismaaloomadelt ega kaladelt pärit osakesteks (nt lihaskiud), märgitakse aruandes, et tuvastati ainult sellised loomsed osakesed ja ei saa välistada, et need pärinevad selgroogsetelt maismaaloomadelt.

2.1.5.3.

Ühe määramise käigus tuvastatakse rohkem kui viis teatavat laadi loomset osakest või kahe määramise käigus tuvastatakse rohkem kui kümme teatavat laadi osakest:

kui on tehtud ainult üks määramine:

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis rohkem kui viis selgroogsetest maismaaloomadest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv, muu (lisada asjakohane täpsustus)].“

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis rohkem kui viis kalast saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus, muu (lisada asjakohane täpsustus)].“

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis rohkem kui viis maismaaselgrootutest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kutiikulaosakesed, suised, lihaskiud, trahheeosakesed, muu (lisada asjakohane täpsustus)].

Kui on teostatud kaks määramist:

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme selgroogsetest maismaaloomadest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv, muu (lisada asjakohane täpsustus)].“

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme kalast saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus, muu (lisada asjakohane täpsustus)].“

—	„Valgusmikroskoopia abil tuvastati esitatud proovis kahe määramise käigus rohkem kui kümme maismaaselgrootutest saadud osakest. Osakesed määratleti kui … [kutiikulaosakesed, suised, lihaskiud, trahheeosakesed, muu (lisada asjakohane täpsustus)].

Peale selle:

—	proovi eelsõelumise puhul märgib labor, millises fraktsioonis (sõelutud fraktsioon, granuleeritud fraktsioon või seemned) on tuvastatud loomse päritoluga osakesi, kuna ainult sõelutud fraktsioonist tuvastatud loomse päritoluga osakesed võivad tähendada keskkonnatekkelist saastumist.

—	Kui tuvastatakse ainult sellised loomsed osakesed, mida ei saa liigitada selgroogsetelt maismaaloomadelt ega kaladelt pärit osakesteks (nt lihaskiud), märgitakse aruandes, et tuvastati ainult sellised loomsed osakesed ja ei saa välistada, et need pärinevad selgroogsetelt maismaaloomadelt.“

(***) https://www.eurl.craw.eu/legal-sources-and-sops/method-of-reference-and-sops/.“;“

8.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 155/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/894,

7. juuni 2022,

millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordile rakendusmäärusega (EL) 2017/141 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist selliste toruliitmike Malaisiast lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 5,

olles teavitanud liikmesriike

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohase taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Malaisiast lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestada sellele impordile registreerimisnõue.

(2)	Taotluse esitas 25. aprillil 2022 Euroopa Liidu roostevabast terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“).

B. TOODE

(3)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit põkk-keevitatavad roostevabast austeniitterasest ilma äärikuta toruliitmikud (ka valmistoodetena), mis vastavad AISI kategooriatele 304, 304L, 316, 316L, 316Ti, 321 ja 321H või muudele samaväärsetele standarditele; toote välisdiameeter ei ületa 406,4 mm, seinapaksus on kuni 16 mm ja sisepinna keskmine karedus (Ra) on vähemalt 0,8 mikromeetrit ning mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/141 (2) jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90 (TARICi koodid 7307231015, 7307231025, 7307239015, 7307239025) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Selle toote suhtes juba kohaldatakse meetmeid.

(4)

Uuritav toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode, kuid on lähetatud Malaisiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte (TARICi koodid 7307231035, 7307231040, 7307239035, 7307239040) (edaspidi „uuritav toode“).

C. KEHTIVAD MEETMED

(5)

Kehtivad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/141 (edaspidi „kehtivad meetmed“). Komisjon algatas 26. jaanuaril 2022 kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, avaldades teate Euroopa Liidu Teatajas (3).

D. UURIMISE ALGATAMISE PÕHJUSED

(6)	Taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote importimisel hoitakse kõrvale uuritava toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(7)

Taotluses esitatud tõendid annavad tunnistust sellest, et pärast vaatlusalusele tootele dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on kaubanduse struktuur Hiina RVst ja Malaisiast liitu suunduva ekspordi osas muutunud. Taotluses esitatud impordiandmed annavad tunnistust sellest, et pärast vaatlusalusele tootele meetmete kehtestamist on kaubanduse struktuur Hiina RVst ja Malaisiast liitu suunduva ekspordi osas oluliselt muutunud. Pärast meetmete kehtestamist 26. jaanuaril 2017 vähenes vaatlusaluse toote eksport Hiina RVst ELi, kuid uuritava toote eksport Hiinast Malaisiasse suurenes ja märkimisväärselt suurenes ka Malaisia eksport ELi. Sellel muutusel ei näi olevat muud põhjust ega majanduslikku põhjendust kui meetmete kehtestamine. Taotluse esitaja esitatud andmete alusel näib tõepoolest, et see muutus tuleneb Hiina RVst pärit ja liitu saatmiseks mõeldud vaatlusaluse toote ümberlaadimisest Malaisias. Taotluse esitaja väitel toodavad uuritavat toodet Malaisias tegelikult vaid kaks tootjat, kelle eksport liitu on kogu vaatlusalusele tootele meetmete kehtestamise järgse aja jooksul olnud palju väiksem kui uuritava toote kogueksport Malaisiast liitu. Taotluses esitatud tõendid sunnivad kahtlema, kas Hiina omandis olevatel äriühingutel ikka on Malaisias tehaseid. Taotluse esitaja toodud tõenditest selgub veel, et Hiina tootjad on teinud avalikult ettepanekuid vahetada vaatlusaluse toote Hiina päritolu Malaisia päritolu vastu.

(8)

Tõenditest selgub seegi, et eespool kirjeldatud võtte kasutamise tõttu on vähenenud kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandav mõju vaatlusaluse toote impordi kogusele ja hinnale. Paistab, et imporditud uuritavat toodet on liidu turule jõudnud suurtes kogustes. Piisavalt on tõendatud, et uuritavat toodet imporditakse hinnaga, mis on madalam mittekahjustavast hinnast, mis selgitati välja praeguste meetmete kehtestamisele eelnenud uurimisega.

(9)	Lisaks selgub tõenditest, et võrreldes varem kindlaksmääratud normaalväärtusega eksporditi uuritavat toodet dumpinguhinnaga.

(10)	Kui uurimise käigus tuvastatakse peale eespool mainitu veel muid alusmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid, võidakse uurida ka neid.

E. MENETLUS

(11)	Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad uurimise algatamist vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3 ja uuritava toote impordi suhtes registreerimisnõude kehtestamist vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

(12)

Selleks et saada käesoleva uurimise jaoks vajalikku teavet, peaksid kõik huvitatud isikud komisjoniga ühendust võtma viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul. Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud tähtaeg kehtib kõigi huvitatud isikute suhtes. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(13)	Malaisia ja Hiina RV ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

a) Teabe kogumine ja ärakuulamine

(14)

Huvitatud isikutel, sealhulgas liidu tootmisharu esindajatel, importijatel ja kõigil asjaomastel ühendustel, palutakse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja esitada asjakohased tõendid artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, millest selgub, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

b) Meetmetest vabastamise taotlused

(15)	Alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt võib uuritava toote impordi vabastada meetmetest, kui importimisel ei hoita meetmetest kõrvale.

(16)

Kuna võimalik kõrvalehoidmine toimub väljaspool liitu, võib vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 4 võimaldada vabastust nendele uuritava toote tootjatele Malaisias, kes suudavad tõendada, et nad ei tegele alusmääruse artikli 13 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 2 määratletud meetmetest kõrvalehoidmisega. Sellisest vabastamisest huvitatud tootjad peaksid endast teatama käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hiina RV eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik, Malaisia eksportivatele tootjatele mõeldud vabastamistaotluse küsimustiku vorm ja ELi importijatele mõeldud küsimustikud on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2606. Küsimustikule tuleb vastata käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

F. REGISTREERIMINE

(17)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 kehtestatakse uuritava toote impordi registreerimise nõue selleks, et kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, siis saab dumpinguvastase tollimaksu summas, mis ei ületa rakendusmäärusega (EL) 2017/141 kehtestatud jääktollimaksu, sisse nõuda alates kuupäevast, mil impordi registreerimise nõue kehtima hakkas.

G. TÄHTAJAD

(18)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, vastata küsimustikule, esitada kirjalikud seisukohad ja anda muud teavet, mida tuleks uurimisel arvesse võtta;

—	Malaisia tootjad saavad taotleda vabastamist impordi registreerimisest või meetmetest;

—	huvitatud isikud saavad esitada kirjaliku taotluse, et komisjon neid ära kuulaks.

(19)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et alusmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamiseks peavad isikud endast teada andma käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaegade jooksul.

H. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(20)	Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(21)	Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ja võidakse lähtuda kättesaadavatest faktidest vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(22)	Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

I. UURIMISE AJAKAVA

(23)	Uurimine viiakse lõpule alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

J. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(24)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (4).

(25)	Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/.

K. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(26)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute ja kolmandate isikute kaitseõigust.

(27)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ja peab sisaldama põhjendust. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

(28)

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. See tähendab, et huvitatud isikutel tuleb taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult peatselt pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Põhimõtteliselt kohaldatakse käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaegu, mis on ette nähtud komisjoni talitustes ärakuulamise taotlemiseks, mutatis mutandis ka ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlemisel. Kui ärakuulamistaotlust ei esitata nende tähtaegade jooksul, vaatab ärakuulamise eest vastutav ametnik läbi taotluse hilisema esitamise põhjuse ning tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

(29)	Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Algatatakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 3 kohane uurimine, et selgitada välja, kas Malaisiast lähetatud, AISI kategooriatele 304, 304L, 316, 316L, 316Ti, 321 ja 321H või muudele samaväärsetele standarditele vastavast roostevabast austeniitterasest põkk-keevitatavaid ilma äärikuta toruliitmikke (ka valmistoodetena), mille välisdiameeter ei ületa 406,4 mm, seinapaksus on kuni 16 mm ja sisepinna keskmine karedus (Ra) on vähemalt 0,8 mikromeetrit ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90 alla (TARICi koodid 7307231035, 7307231040, 7307239035, 7307239040), olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, imporditakse, hoides kõrvale rakendusmäärusega (EL) 2017/141 kehtestatud meetmetest.

Artikkel 2

1. Liikmesriikide tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 asjakohaseid meetmeid, et registreerida käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote import.

2. Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Komisjon võib lubada tolliasutustel lõpetada imporditavate toodete registreerimise selliste eksportijate/tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisnõudest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad täidavad vabastuse nõuded.

Artikkel 3

1. Huvitatud isikud peavad endast teada andma, võttes komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad oma seisukohad ja küsimustiku vastused, meetmetest vabastamise taotlused või mis tahes muu teabe esitama kirjalikult 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algatamise etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus.

4. Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kehti autoriõigused. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsega seotud menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

5. Kirjalikud esildised, sealhulgas käesoleva määrusega nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, tuleb märgistada sõnaga „Sensitive“ (5). Uurimise käigus teabe esitajatel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

6. Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele tuleb teha märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust.

7. Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

8. Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas huvitatud isikuna registreerimise taotlused, skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi kaudu (https://webgate.ec.europa.eu/tron/TDI).

TRON.tdi-le juurdepääsu saamiseks on huvitatud isikutel vaja EU Login kontot. Juhised TRON.tdi-s registreerumiseks ja selle kasutamiseks on aadressil https://webgate.ec.europa.eu/tron/resources/documents/gettingStarted.pdf.

TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf.

Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefon ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://webgate.ec.europa.eu/tron/tdi

E-post: TRADE-R777-SSTPF-MALAYSIA@ec.europa.eu

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/141, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (ELT L 22, 27.1.2017, lk 14).

(3) ELT C 40, 26.1.2022, lk 1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(5) Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

8.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 155/42

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/895,

24. mai 2022,

millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 83 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

27. detsembril 2019 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 74/247 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta, otsustades luua kõiki piirkondi esindava avatud valitsustevahelise ekspertide sihtkomitee, et koostada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitlev ulatuslik rahvusvaheline konventsioon.

(2)

Liit on võtnud vastu normid, millega on hõlmatud mõned, kuid mitte kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni puhul tõenäoliselt kaalutavad elemendid. Need normid hõlmavad eelkõige õigusakte kriminaalõiguse, (1) kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö, (2) menetlusõiguste miinimumstandardite (3) ning andmekaitse ja privaatsuse kaitsemeetmete (4) valdkonnas. Lisaks, kuna kõnealuse teemaga seotud lisavaldkondades on juba tehtud seadusandlikud ettepanekud ja neid on arutatud, tuleks nimetatud seadusandlikke ettepanekuid arvesse võtta niivõrd kuivõrd nende eesmärk on tugevdada liidu õigusraamistiku tõhusust.

(3)	Seetõttu võib ulatuslik rahvusvaheline konventsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta mõjutada teatud liidu norme või muuta nende kohaldamisala.

(4)

Selleks et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise ja liidu õiguse kooskõla, on komisjonil aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid, vaja koos liikmesriikidega osaleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel.

(5)

Nõukogu võttis 22. märtsil 2021 vastu järeldused, milles käsitletakse Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegiat digikümnendi jaoks. Nendes tuletas nõukogu meelde, et läbirääkimised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni mitmete aspektide üle võivad olla seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, rõhutades, et ta „toetab ja edendab Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni ning tööd, mida tehakse kõnealuse konventsiooni teise lisaprotokolliga; jätkab lisaks sellele osalemist mitmepoolses teabevahetuses küberkuritegevuse teemal, sealhulgas protsessides, mis on seotud Euroopa Nõukogu, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) ning kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjoniga, et tagada tõhustatud rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse vastu võitlemisel, sealhulgas parimate tavade ja tehniliste teadmiste vahetamine ning suutlikkuse suurendamise toetamine, austades, edendades ja kaitstes samal ajal inimõigusi ja põhivabadusi“.

(6)

Käesolev otsus ei tohiks piirata aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel, liikmesriikide osalemist läbirääkimistel ega ühegi hilisema otsuse tegemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni sõlmimise, allkirjastamise või ratifitseerimise kohta.

(7)	Käesolevale otsuse addendum’is esitatud läbirääkimisjuhised on adresseeritud komisjonile ning sõltuvalt läbirääkimiste arengust võib neid vajaduse korral muuta ja edasi arendada.

(8)	Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega New Yorgis ja Viinis.

(9)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 18. mail 2022 (5).

(10)

Euroopa Liidu lepingule („ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule („ELi toimimise leping“) lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Komisjon on volitatud alustama liidu nimel aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid, läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle.

2. Läbirääkimisi peetakse käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaselt ning sõltuvalt läbirääkimiste arengust võib neid vajaduse korral muuta ja edasi arendada.

Artikkel 2

Läbirääkimisi peetakse konsulteerides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga, mis on määratud erikomiteeks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses.

Komisjon annab esimeses lõigus osutatud erikomiteele korrapäraselt aru käesoleva otsuse alusel võetud sammudest ja konsulteerib erikomiteega korrapäraselt.

Komisjon annab nõukogule nõukogu taotlusel läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta aru, sealhulgas kirjalikult.

Kui läbirääkimistel käsitletav küsimus kuulub nii liidu kui ka selle liikmesriikide pädevusse, teeb komisjon ja liikmesriigid läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, et tagada ühtsus liidu ja selle liikmesriikide esindamisel rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 3

Käesolev otsus ja selle addendum tehakse üldsusele kättesaadavaks kohe pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel, 24. mai 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18).

(2) Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53); nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1); nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1);

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (andmekaitsemäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(5) 18. mai 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

ADDENDUM

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KURITEGELIKUL OTSTARBEL KASUTAMISE VASTASE VÕITLUSE ULATUSLIKU RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI ÜLE

Läbirääkimiste protsessi puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(1)	Läbirääkimised on avatud, kaasavad ja läbipaistvad ning põhinevad heas usus tehtaval koostööl.

(2)	Läbirääkimisprotsessis saavad sisukalt osaleda kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna, erasektori, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

(3)	Kõigilt ÜRO liikmetelt saadud tagasisidet võetakse arvesse võrdsetel alustel, et tagada kaasav protsess.

(4)	Läbirääkimisprotsess põhineb tulemuslikul ja realistlikul tööprogrammil.

Läbirääkimiste üldeesmärkide puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(5)

Tagades inimõiguste ja põhivabaduste kõrgetasemelise kaitse, on konventsioon õiguskaitse- ja õigusasutustele tõhus vahend ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses ning selle eesmärk on edendada ja tugevdada meetmeid küberkuritegevuse tõhusamaks ja tulemuslikumaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, edendada ja hõlbustada ka rahvusvahelist koostööd, tagada ohvrite õiguste kõrgetasemeline kaitse ning toetada suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi küberkuritegevuse vastases võitluses.

(6)

Täielikult võetakse arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 74/247 ja 75/282 kajastatud kehtivat raamistikku, mis põhineb oma otstarvet tõestanud rahvusvahelistel ja piirkondlikel õigusaktidel ja jõupingutustel. Seega on konventsioon kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega, eelkõige ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle protokollidega, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooniga, Euroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse Budapesti konventsiooni ja selle protokollidega, aga ka muude asjakohaste, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktidega. Konventsioonis hoidutakse igasuguse mõju avaldamisest nende kohaldamisele või mis tahes riigi edasisele ühinemisele nende kehtivate õigusaktidega ning hoidutakse nii palju kui võimalik tarbetust dubleerimisest.

(7)	Täielikult võetakse arvesse küberkuritegevuse kohta põhjaliku uuringu tegemise valitsustevahelise avatud eksperdirühma tööd ja tulemusi, nagu on kokku lepitud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 75/282.

(8)

Konventsiooni sätetes on ette nähtud inimõiguste ja põhivabaduste parim võimalik kaitse. ELi liikmesriigid peaksid olema võimelised järgima rahvusvahelist ja liidu õigust, sealhulgas põhiõigusi ja -vabadusi ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Konventsiooni sätted peaksid olema kooskõlas ka ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kaubanduskohustustega.

Läbirääkimiste sisu puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(9)	Konventsioonis on määratletud kuriteod, mida saab toime panna üksnes arvutisüsteemide abil.

(10)

Tingimusel, et on tagatud piisavad tingimused ja kaitsemeetmed ning inimõiguste ja põhivabaduste piisav kaitse, võiks konventsioonis erandina punktis 9 sätestatud põhimõttest määratleda kuriteod, mida saab toime panna ilma arvutisüsteeme kasutamata, kuid mida on teatavatel asjaoludel võimalik toime panna arvutisüsteemide toel, aga ainult juhul, kui arvutisüsteemide kaasamine muudab oluliselt kuriteo tunnuseid või mõju.

(11)	Kuriteod on määratletud selgelt ja kitsalt ning tehnoloogianeutraalselt. Mõisted on kooskõlas muude asjakohastes rahvusvahelistes või piirkondlikes konventsioonides esitatud mõistetega, eelkõige küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(12)

Konventsiooniga nähakse ette normid, mis käsitlevad sellistele kuritegudele kaasaaitamist ja vajaduse korral selliste kuritegude katset, nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute vastutust selliste kuritegude eest, selliste kuritegude kohtualluvuse kindlaksmääramist ning selliste kuritegudega seotud tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ja meetmeid, mis on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse või küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega.

(13)

Konventsiooniga nähakse ette kriminaalmenetluslikud meetmed, mis võimaldavad ametiasutustel küberkuritegevust tulemuslikult uurida ja mis võivad juhul, kui on ette nähtud piisavad kaitsemeetmed, hõlmata meetmeid, mille abil saab säilitada või hankida kuriteo kohta elektroonilisi tõendeid kriminaaluurimise või -menetluse raames, ning meetmeid sellistest kuritegudest saadud tulu külmutamiseks ja konfiskeerimiseks, kui on lisaks tõendatud, et selliseid meetmeid on vaja ja neil on lisaväärtus, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja vajalikkuse põhimõtteid, eraelu puutumatuse austamisega seotud õiguste kaitset ja isikuandmete kaitset.

(14)

Need kriminaalmenetluslikud meetmed ei ole vastuolus muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning on kooskõlas selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(15)

Elektrooniliste tõendite säilitamise või hankimise menetluslikud meetmed sisaldavad hõlmatud andmete liigi selget ja kitsast määratlust. Erasektori üksustega tehtava koostöö menetluslike meetmetega tagatakse, et selliste üksuste koormus on proportsionaalne ja et erasektori üksused järgivad täielikult õigusakte, mis kaitsevad nende kasutajate inimõigusi. Konventsiooniga tagatakse õigusselgus internetipõhiste teenuste osutajatele (nt internetiteenuse osutajatele) suhtlemisel konventsiooni osalisriikide õiguskaitseasutustega. Ebaseadusliku sisu eemaldamise menetluslikud meetmed on seotud üksnes sellise ebaseadusliku sisuga, mis on piisavalt konkreetne ja konventsioonis kitsalt määratletud.

(16)

Konventsiooniga nähakse ette koostöömeetmed, mis võimaldavad selle osaliseks olevate eri riikide ametiasutustel teha tulemuslikku koostööd vastastikuse õigusabi kaudu, sealhulgas luues kontaktpunkte, konventsioonis määratletud kuritegude kriminaaluurimise või -menetluse otstarbel. Samuti võiks sellega ette näha koostöömeetmed mis tahes kuriteo kohta elektrooniliste tõendite säilitamiseks või hankimiseks kriminaaluurimise või -menetluse osana, tingimusel et nende meetmete suhtes kohaldatakse piisavaid tingimusi ja kaitsemeetmeid vastavalt riikide siseriiklikule õigusele, millega nähakse ette inimõiguste ja põhivabaduste piisav kaitse.

(17)	Need koostöömeetmed on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning ei ole vastuolus selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja põhivabadustega.

(18)	Koostöömeetmete suhtes kohaldatakse taotluse saanud osalise õiguse kohaseid tingimusi ja nendega nähakse ette keeldumise üldised alused, näiteks põhiõiguste kaitse, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, muu hulgas isikuandmete edastamise kontekstis, ning topeltkaristatavuse võimalikkus.

(19)

Konventsiooniga nähakse ette ranged tingimused ja tugevad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et ELi liikmesriigid saavad austada ja kaitsta Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi õigusest tulenevaid põhiõigusi ja -vabadusi ning üldpõhimõtteid, sealhulgas eelkõige kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja vajalikkuse põhimõtteid, menetluslikke tagatisi ja õigusi, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, õigust, et isiku üle ei mõisteta sama kuriteo eest kohut või teda ei mõisteta süüdi kriminaalkorras teist korda, samuti õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete ja elektroonilise side andmete kaitsele selliste andmete töötlemisel, sealhulgas andmete edastamisel väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide ametiasutustele, ning õigust väljendus- ja teabevabadusele. Konventsiooniga tagatakse eelkõige, et ELi liikmesriigid suudavad täita isikuandmete rahvusvahelise edastamise nõudeid direktiivi (EL) 2016/680, määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ tähenduses. Tingimuste ja kaitsemeetmetega tagatakse ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. See kehtib kogu konventsiooni kohta, hõlmates menetluslikud ja koostöömeetmed, sealhulgas meetmed, mis võivad oluliselt riivata üksikisikute õigusi.

(20)

Konventsiooniga luuakse alus vabatahtlikele suutlikkuse suurendamise meetmetele, et toetada riikide suutlikkust toimetada tulemuslikult küberkuritegevust käsitlevaid uurimisi või menetlusi ning hankida elektroonilisi tõendeid muude kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks, sealhulgas tehnilise abi ja koolituse kaudu. Selliste meetmete rakendamisel on selgelt kirjeldatud roll ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse bürool.

(21)	Konventsiooniga tagatakse, et küberkuritegevuse ohvrid saavad asjakohast abi, tuge, kaitset ja hüvitist.

(22)	Konventsiooniga luuakse alus küberkuritegevuse ennetamise praktilistele meetmetele, mis on selgelt kindlaks määratud ja rangelt piiratud ning eristuvad üksikisikute või juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi riivata võivatest kriminaalmenetluse meetmetest.

Konventsiooni toimimise suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(23)	Konventsiooniga säilitatakse kehtivad ülemaailmsed ja piirkondlikud õigusaktid ning käimasolev rahvusvaheline koostöö ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses. Eelkõige saavad Euroopa Liidu liikmesriigid jätkata omavahelistes suhetes Euroopa Liidu õigusnormide kohaldamist.

(24)

Konventsiooniga nähakse ette asjakohane mehhanism, et tagada konventsiooni rakendamine ja näha ette lõppsätted, sealhulgas vaidluste lahendamist, samuti allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist, heakskiitmist ja ühinemist, jõustumist, muutmist, peatamist, denonsseerimist ja hoiulevõtjat ning keeli käsitlevad sätted, mis on võimaluse ja vajaduse korral koostatud muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonide, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna konventsioonide sätete järgi.

(25)	Konventsioon võimaldab Euroopa Liidul olla selle osaline.

Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine.

(26)	Komisjon peaks püüdma tagada, et konventsioon on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega ning liidu kohustustega, mis tulenevad muudest asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest.

(27)	Komisjon peaks pidama liidu nimel läbirääkimisi aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud normid.

(28)	Läbirääkimised, sealhulgas iga läbirääkimisvoor, peavad olema aegsasti ette valmistatud. Sel eesmärgil teavitab komisjon nõukogu võimalikult vara eeldatavast ajakavast ja läbirääkimistel käsitletavatest küsimustest ning jagab asjakohast teavet.

(29)	Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega Viinis ja New Yorgis.

(30)	Läbirääkimisvoorudele eelneb kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühma koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda suuniseid, sealhulgas vajaduse korral sõnastada avaldused ja reservatsioonid.

(31)	Komisjon esitab pärast iga läbirääkimisvooru kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmale läbirääkimiste tulemuste kohta aruande, sealhulgas kirjalikult.

(32)	Komisjon teavitab nõukogu kõigist olulistest küsimustest, mis võivad läbirääkimiste käigus esile kerkida, ja konsulteerib neis küsimustes kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 155

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 8. juuni 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2022/890, 3. juuni 2022, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses vabatahtliku pöördmaksustamise kohaldamisaja pikendamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisaja pikendamisega	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/891, 1. aprill 2022, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega	3
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/892, 1. aprill 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad	8
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/893, 7. juuni 2022, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa analüüsimeetodite osas, mida kasutatakse maismaaselgrootutest saadud koostisosade tuvastamiseks sööda ametlikul kontrollimisel ( 1 )	24
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/894, 7. juuni 2022, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordile rakendusmäärusega (EL) 2017/141 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist selliste toruliitmike Malaisiast lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue	36
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/895, 24. mai 2022, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle	42
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/896, 2. juuni 2022, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) haldusnõukogu üks liige ja üks asendusliige Rumeeniast	49

Riik	Liige	Asendusliige
Rumeenia	Marius OLARIU	Victorița Mihaela GRIGORE


	(1) EMPs kohaldatav tekst