(1)

On oluline tagada, et finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid sobiksid digiajastusse ning aitaksid kaasa tulevikukindla ja inimeste hüvanguks töötava majanduse loomisele, võimaldades muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kasutamist. Liidul on poliitiline huvi uurida, arendada ja edendada finantssektoris murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia (edaspidi ka „DLT“ – ingl k distributed ledger technology) kasutuselevõttu. Krüptovara on üks peamisi hajusraamatu tehnoloogia rakendusi finantssektoris.

(2)

Suurem osa krüptovarast jääb finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalast välja ja tekitab muu hulgas probleeme seoses investorite kaitse, turu tervikluse, energiatarbimise ja finantsstabiilsusega. Seepärast on sellise krüptovara jaoks vaja spetsiaalset liidu tasandi õigusraamistikku. Seevastu muu krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) tähenduses. Kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks kõnealuse direktiivi tähenduses, võidakse selliste krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes kohaldada finantsteenuseid käsitlevaid liidu õigusakte tervikuna, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 236/2012, (5) (EL) nr 596/2014, (6) (EL) nr 909/2014 (7) ja (EL) 2017/1129 (8) ning direktiive 98/26/EÜ (9) ja 2013/50/EL (10).

(3)

Finantsinstrumentide esitamine tokenitena, st finantsinstrumentide digitaalne esitamine hajusraamatutes või traditsiooniliste varaklasside emiteerimine tokenite kujul, et neid oleks võimalik emiteerida, säilitada ja üle kanda hajusraamatus, peaks avama võimalusi tõhususe suurendamiseks kauplemis- ja kauplemisjärgses protsessis. Kuna aga krediidiriski ja likviidsusega seotud põhimõttelised kompromissid jäävad tokenitega toimivasse maailma, sõltub tokenipõhiste süsteemide edukus vähemalt vahepealsel ajal sellest, kui hea on nende koostoime traditsiooniliste kontopõhiste süsteemidega.

(4)

Finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide väljatöötamisel ei mõeldud hajusraamatu tehnoloogiale ega krüptovarale ning need sisaldavad sätteid, mis võivad takistada või piirata hajusraamatu tehnoloogia kasutamist finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara emiteerimisel, sellega kauplemisel ja sellega arveldamisel. Praegu puudub ka tegevusloaga finantsturutaristu, mis kasutaks hajusraamatu tehnoloogiat kauplemis- või arveldusteenuste või selliste teenuste ühendatud osutamiseks finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara puhul. Sellise krüptovara järelturu areng võib anda mitmesugust kasu, nagu kauplemis- ja arveldustegevusega seotud suurem tõhusus, läbipaistvus ja konkurents.

(5)

Samal ajal on õiguslikke lünki, mis tulenevad hajusraamatu tehnoloogia ja finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara kasutamise õiguslikust, tehnoloogilisest ja tegevuslikust eripärast. Näiteks ei ole kehtestatud läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja turvanõudeid protokollidele ja nutilepingutele, mis on finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara aluseks. Alustehnoloogiaga võivad kaasneda ka mõned uudsed riskid, mida ei ole kehtivates õigusnormides asjakohaselt käsitletud. Liidus on välja töötatud mitmeid finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja kauplemisjärgsete teenuste ja tegevuste projekte, kuid vähesed neist juba toimivad ning needki on piiratud ulatusega. Ka tooks – nagu on rõhutanud Euroopa Keskpanga (EKP) väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm ja maksete turutaristute nõuanderühm – hajusraamatu tehnoloogia kasutamine kaasa sarnaseid probleeme nendega, mis esinevad tavapärasel tehnoloogial, nagu killustatuse ja koostalitlusvõime küsimused, ning tõenäoliselt tekiks ka uusi probleeme, näiteks seoses tokenite õigusliku kehtivusega. Võttes arvesse väheseid kogemusi seoses finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja seonduvate kauplemisjärgsete teenuste ja tegevustega, oleks praegu ennatlik teha liidu finantsteenuseid käsitlevatesse õigusaktidesse olulisi muudatusi, et võimaldada sellise krüptovara ja selle aluseks oleva tehnoloogia täielikku kasutuselevõttu. Samal ajal piiravad finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara finantsturutaristu loomist praegu liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide nõuded, mis ei ole hästi kohandatud finantsinstrumendiks kvalifitseeruvale krüptovarale ja hajusraamatu tehnoloogia kasutamisele. Näiteks annavad krüptovara kauplemisplatvormid tavaliselt jaeinvestoritele otsese juurdepääsu, samal ajal kui traditsioonilised kauplemiskohad annavad tavaliselt jaeinvestoritele juurdepääsu üksnes finantsvahendajate kaudu.

(6)

Selleks et oleks võimalik arendada finantsinstrumendiks kvalifitseeruvat krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogiat, tagades samal ajal investorite kaitse, turu tervikluse, finantsstabiilsuse ja läbipaistvuse kõrge taseme ning vältides õiguslikku arbitraaži ja lünki, oleks kasulik luua hajusraamatu tehnoloogia põhise turutaristu katsekord sellise DLT turutaristu testimiseks (edaspidi „katsekord“). Katsekord peaks võimaldama ajutiselt vabastada teatavad DLT turutaristud kohustusest täita liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide teatavaid nõudeid, mis vastasel korral võiksid takistada finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovaraga kauplemise ja selliste tehingute arveldamise lahenduste väljatöötamist, vähendamata seejuures traditsioonilise turutaristu suhtes kehtivaid nõudeid ja kaitsemeetmeid. DLT turutaristud ja nende korraldajad peaksid kehtestama hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud piisavad kaitsemeetmed, et tagada investorite tõhus kaitse, sealhulgas selgelt kindlaks määratud vastutusliinid klientide ees tegevushäiretest tuleneva kahju korral. Samuti peaks katsekord võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja pädevatel asutustel teha järeldusi katsekorra kohta ning saada kogemusi võimaluste ja konkreetsete riskide kohta, mis on seotud finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara ja selle aluseks oleva tehnoloogiaga. Katsekorra raames saadud kogemused peaksid aitama selgitada välja võimalikud praktilised ettepanekud sobiva õigusraamistiku kohta, et sihipäraselt kohandada liidu õigust, mis käsitleb DLT finantsinstrumentide emiteerimist, hoidmist ja varateenuse osutamist ning nendega kauplemist ja nende arveldamist.

(7)

Katsekorra eesmärkide saavutamiseks tuleks luua DLT turutaristuga uus liidu staatus, millega tagatakse, et liit saab täita juhtivat rolli seoses tokenitena esitatud finantsinstrumentidega ja aidata kaasa sellise vara järelturu arengule. DLT turutaristu staatus peaks olema vabatahtlik ega tohiks takistada finantsturutaristutel, nagu kauplemiskohad, väärtpaberite keskdepositooriumid ja kesksed vastaspooled, arendada liidu kehtivate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel kauplemis- ja kauplemisjärgseid teenuseid ja tegevusi krüptovara jaoks, mis kvalifitseerub finantsinstrumendiks või põhineb hajusraamatu tehnoloogial.

(8)

DLT turutaristu peaks võtma hajusraamatus kauplemisele või seal registreerima üksnes DLT finantsinstrumente. DLT finantsinstrument peaks olema krüptovara, mis kvalifitseerub finantsinstrumendiks ning mida emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse hajusraamatus.

(9)

Finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid peaksid olema neutraalsed ühe või teise tehnoloogia kasutamise suhtes. Seetõttu tuleb vältida viiteid teatavat liiki hajusraamatu tehnoloogiale. DLT turutaristute korraldajad peaksid tagama suutlikkuse täita kõiki kohaldatavaid nõudeid, olenemata kasutatavast tehnoloogiast.

(10)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks võtta arvesse tehnoloogilise neutraalsuse, proportsionaalsuse, võrdsete võimaluste ning „sama tegevus, samad riskid, samad reeglid“ põhimõtet, et tagada turuosalistele õigusruum, mis võimaldab tegeleda innovatsiooniga, ning järgida selliseid väärtusi nagu läbipaistvus, õiglus, stabiilsus, investorite kaitse, vastutus ja turu terviklus ning tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8.

(11)

Juurdepääs katsekorrale ei tohiks piirduda üksnes olemasolevate ettevõtjatega, vaid peaks olema avatud ka uutele turuletulijatele. Üksus, kellele ei ole antud tegevusluba määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel, võib taotleda kas nimetatud määruse või direktiivi kohast tegevusluba ja samal ajal käesoleva määruse kohast eriluba. Sellistel juhtudel ei peaks pädev asutus hindama, kas selline üksus vastab määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL nõuetele, mille täitmisest ta on käesoleva määruse alusel vabastust taotlenud. Sellistel üksustel peaks olema võimalik korraldada DLT turutaristuid üksnes kooskõlas käesoleva määrusega ning nende tegevusluba tuleks tunnistada kehtetuks, kui eriluba on kaotanud kehtivuse, välja arvatud juhul, kui üksused esitavad tegevusloa täieliku taotluse määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel.

(12)

DLT turutaristu mõiste hõlmab DLT mitmepoolset kauplemissüsteemi, DLT arveldussüsteemi ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi. DLT turutaristu peaks suutma teha koostööd teiste turuosalistega, et katsetada hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke lahendusi finantsteenuste väärtusahela eri segmentides.

(13)

DLT mitmepoolne kauplemissüsteem peaks olema mitmepoolne kauplemissüsteem, mida korraldab direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba omav investeerimisühing või turukorraldaja ja mis on saanud eriloa käesoleva määruse alusel. Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutusel, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega, peaks olema lubatud korraldada DLT mitmepoolset kauplemissüsteemi üksnes juhul, kui ta on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa investeerimisühingu või turukorraldajana tegutsemiseks. DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja nende korraldajate suhtes tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida kohaldatakse mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja nende korraldajate suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 600/2014, (12) direktiivile 2014/65/EL või muudele kohaldatavatele finantsteenuseid käsitlevatele liidu õigusaktidele, välja arvatud nõuded, mille täitmisest on pädev asutus andnud vabastuse kooskõlas käesoleva määrusega.

(14)

Hajusraamatu tehnoloogia kasutamine, mille puhul kõik tehingud registreeritakse hajusraamatus, võib kauplemist ja arveldamist kiirendada ja ühendada reaalajalähedaselt ning võimaldada kauplemis- ja kauplemisjärgsete teenuste ja tegevuste ühendamist. Kehtivad õigusnormid ei näe siiski ette kauplemis- ja kauplemisjärgsete tegevuste ühendamist ühes üksuses (sõltumata kasutatavast tehnoloogiast), tulenevalt poliitilistest valikutest, mis on seotud riskialase spetsialiseerumise ja lahtisidumisega konkurentsi ergutamise eesmärgil. Katsekord ei tohiks luua pretsedenti, mis õigustaks kauplemis- ja kauplemisjärgsete tegevuste eraldatuse või finantsturutaristute maastiku põhjalikku uuendamist. Võttes aga arvesse hajusraamatu tehnoloogia võimalikku kasu kauplemise ja arveldamise ühendamisel, on põhjendatud luua katsekorras spetsiaalne DLT turutaristu, nimelt DLT kauplemis- ja arveldussüsteem, mis ühendab mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja väärtpaberiarveldussüsteemide tavapärased tegevused.

(15)

DLT kauplemis- ja arveldussüsteem peaks olema kas DLT mitmepoolne kauplemissüsteem, mis ühendab DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi ja DLT arveldussüsteemi osutatavad teenused, ning seda peaks korraldama investeerimisühing või turukorraldaja, kes on saanud käesoleva määruse alusel eriloa DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldamiseks, või DLT arveldussüsteem, mis ühendab DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi ja DLT arveldussüsteemi osutatavad teenused, ning seda peaks korraldama keskdepositoorium, mis on saanud käesoleva määruse alusel eriloa DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldamiseks. Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutusel, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega, peaks olema lubatud korraldada DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi üksnes juhul, kui ta on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa investeerimisühingu või turukorraldajana tegutsemiseks. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldava investeerimisühingu või turukorraldaja suhtes tuleks kohaldada DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi suhtes tuleks kohaldada DLT arveldussüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kuna DLT kauplemis- ja arveldussüsteem võimaldaks investeerimisühingul või turukorraldajal osutada ka arveldusteenuseid ning keskdepositooriumil osutada ka kauplemisteenuseid, on vaja, et ka investeerimisühingud või turukorraldajad täidaksid DLT arveldussüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid ning et keskdepositoorium täidaks DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kuna keskdepositooriumide suhtes ei kohaldata teatavaid direktiivi 2014/65/EL kohaseid tegevusloa andmise ja organisatsioonilisi nõudeid, kui nad osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014, on asjakohane kasutada katsekorras sarnast käsitust nii investeerimisühingute kui ka turukorraldajate ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavate keskdepositooriumide suhtes. Seepärast tuleks DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja vabastada teatavate määruse (EL) nr 909/2014 kohaste tegevusloa ja organisatsiooniliste nõuete täitmisest, kuna investeerimisühing või turukorraldaja peab täitma direktiivi 2014/65/EL kohaseid tegevusloa ja organisatsioonilisi nõudeid. Seevastu tuleks DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium vabastada teatavate direktiivi 2014/65/EL kohaste tegevusloa ja organisatsiooniliste nõuete täitmisest, kuna keskdepositoorium peab täitma määruse (EL) nr 909/2014 kohaseid tegevusloa ja organisatsioonilisi nõudeid. Sellised vabastused peaksid olema ajutised ja neid ei tohiks kohaldada väljaspool katsekorda toimiva DLT turutaristu suhtes. ESMA peaks saama hinnata määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt vastu võetud tehnilisi standardeid andmete säilitamise ja operatsiooniriskide kohta, et tagada nende proportsionaalne kohaldamine investeerimisühingute või turukorraldajate suhtes, kes korraldavad DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi.

(16)

DLT kauplemis- ja arveldussüsteemide korraldajatel peaks olema võimalik taotleda samu vabastusi, mida võimaldatakse DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja DLT arveldussüsteemide korraldajatele, tingimusel et nad täidavad vabastustega seotud tingimusi ja pädevate asutuste nõutud kompensatsioonimeetmeid. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemidele võimaldatavate vabastuste ning nendega seotud tingimuste ja kompensatsioonimeetmete puhul peaksid kehtima sarnased kaalutlused nagu DLT mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja DLT arveldussüsteemide suhtes.

(17)

Selleks et näha ette lisapaindlikkus määruse (EL) nr 909/2014 teatavate nõuete kohaldamisel DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavate investeerimisühingute või turukorraldajate suhtes, tagades samal ajal võrdsed võimalused katsekorra alusel arveldusteenuseid osutavate keskdepositooriumidega, peaks DLT arveldussüsteemi või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavatele keskdepositooriumidele ja DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldavatele investeerimisühingutele ja turukorraldajatele võimaldatama teatavaid vabastusi kõnealuse määruse nõuetest, mis käsitlevad arvelduse ebaõnnestumiste ennetamise ja lahendamise meetmeid, vabastusi osalemis- ja läbipaistvusnõuetest ning vabastusi turuosaliste ja muude turutaristutega suhtlemise viiside nõuetest. Vabastuste kohaldamine sõltuks vabastusega seotud tingimustest, sealhulgas teatavate miinimumnõuete täitmisest, ning pädeva asutuse nõutud kompensatsioonimeetmetest, et saavutada määruse (EL) nr 909/2014 nende sätete eesmärgid, mille suhtes vabastust taotletakse, ning et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus. DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldaja peaks tõendama, et taotletud vabastus on proportsionaalne ja põhjendatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega.

(18)

DLT arveldussüsteem peaks olema arveldussüsteem, mida korraldab määruse (EL) nr 909/2014 alusel tegevusloa saanud keskdepositoorium, mis on saanud käesoleva määruse alusel eriloa korraldada DLT arveldussüsteemi. DLT arveldussüsteemi ja seda korraldava keskdepositooriumi suhtes tuleks kohaldada kõiki määruse (EL) nr 909/2014 asjakohaseid nõudeid ja muid kohaldatavaid liidu finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte, välja arvatud nõuded, mille suhtes on antud vabastus kooskõlas käesoleva määrusega.

(19)

Kui EKP ja liikmesriikide keskpangad või muud sarnaseid ülesandeid täitvad liikmesriikide asutused või muud avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on hallata liidus valitsemissektori võlga või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, korraldavad DLT arveldussüsteemi, ei tuleks neilt käesoleva määruse kohase vabastuse saamiseks nõuda konkreetse loa taotlemist pädevalt asutuselt, kuna sellised üksused ei pea pädevatele asutustele aru andma ega nende korraldusi täitma ning nende suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt piiratud arvu nõudeid.

(20)

Katsekorra loomine ei tohiks piirata EKP ja liikmesriikide keskpankade ülesandeid ja kohustusi Euroopa Keskpankade Süsteemis, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, et edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ning tagada tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidus ja kolmandate riikidega.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud järelevalveülesannete määramine on põhjendatud katsekorra eripära ja riskidega. Seetõttu ei tohiks katsekorra järelevalvestruktuuri käsitada pretsedendi loomisena ühegi tulevase liidu finantsteenuseid käsitleva õigusakti jaoks.

(22)

DLT turutaristute korraldajad peaksid vastutama rahaliste vahendite, tagatise või DLT finantsinstrumendi kaotamise korral. DLT turutaristu korraldaja vastutus peaks piirduma kaotatud vara turuväärtusega kahju tekkimise ajal. DLT turutaristu korraldaja ei peaks vastutama juhtumite eest, mis ei ole seotud korraldajaga, eelkõige selliste juhtumite eest, mille osas korraldaja tõendab, et need leidsid aset tema tegevusest sõltumatult, sealhulgas probleemide eest, mis olid tingitud välisest sündmusest, mille üle tal puudus mõistlik kontroll.

(23)

Võimaldamaks innovatsiooni ja katsetamist usaldusväärses regulatiivses keskkonnas, tagades samal ajal investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse, peaksid DLT turutaristus kauplemisele võetud või registreeritud finantsinstrumendid piirduma selliste aktsiate, võlakirjade ja investeerimisfondi osakutega, millele laieneb direktiivi 2014/65/EL kohane ainult täitmist puudutav vabastus. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada piirmäärad, mida saaks teatavates olukordades alandada. Eelkõige selleks, et hoida ära oht finantsstabiilsusele, tuleks seada piirang DLT turutaristus kauplemisele võetud või registreeritud DLT finantsinstrumentide agregeeritud turuväärtusele.

(24)

Selleks et saavutada võrdsemad tingimused nende finantsinstrumentide osas, mis on võetud kauplemisele traditsioonilises kauplemiskohas direktiivi 2014/65/EL tähenduses, ning selleks, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, turu terviklus ja finantsstabiilsus, tuleks DLT finantsinstrumentide suhtes, mis on võetud kauplemisele DLT mitmepoolses kauplemissüsteemis või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemis, kohaldada määruse (EL) nr 596/2014 sätteid, millega keelatakse turu kuritarvitamine.

(25)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotluse alusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda üks või mitu ajutist vabastust, kui kõnealune korraldaja vastab vabastuse andmise tingimustele ja lisanõuetele, mis on kehtestatud käesoleva määruse alusel hajusraamatu tehnoloogia kasutamisest tulenevate uudsete riskide leevendamiseks. Samuti peaks DLT mitmepoolne kauplemissüsteem järgima kõiki kompensatsioonimeetmeid, mille pädev asutus on kehtestanud, et saavutada selle sätte eesmärgid, mille suhtes vabastust taotleti, ning ka selleks, et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus.

(26)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda vabastus direktiivi 2014/65/EL kohasest vahenduskohustusest. Traditsioonilised mitmepoolsed kauplemissüsteemid võivad praegu liikmeks või osaliseks võtta üksnes investeerimisühinguid, krediidiasutusi ja muid isikuid, kellel on piisav kauplemisvõime ja pädevus ning kes omavad piisavat organisatsioonilist korda ja vahendeid. Seevastu paljud krüptovara kauplemisplatvormid pakuvad vahendajateta ja otsest juurdepääsu jaeinvestoritele. Üks võimalik DLT finantsinstrumentide mitmepoolsete kauplemissüsteemide arengut takistav regulatiivne tõke võib olla direktiivis 2014/65/EL sätestatud vahenduskohustus. DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema seetõttu võimalik anda ajutine vabastus sellisest vahenduskohustusest, et pakkuda otsest juurdepääsu jaeinvestoritele ja võimaldada neil kaubelda oma arvel, tingimusel et investorite kaitseks on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed ja et sellised jaeinvestorid vastavad teatavatele tingimustele ning et kõnealune korraldaja vastab täiendavatele investorite kaitse meetmetele, mida pädev asutus nõuab. Jaeinvestorit, kellel on liikme või osalisena otsene juurdepääs DLT mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja kelle suhtes kohaldatakse vabastust vahenduskohustusest, ei tohiks käsitada investeerimisühinguna direktiivi 2014/65/EL tähenduses üksnes seetõttu, et ta on DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või osaline.

(27)

DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja taotlusel peaks pädeval asutusel olema samuti võimalik anda vabastus määruse (EL) nr 600/2014 kohastest tehinguaruandluse nõuetest, tingimusel et DLT mitmepoolne kauplemissüsteem vastab teatavatele tingimustele.

(28)

Käesoleva määruse alusel vabastuse saamiseks peaks DLT mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja tõendama, et taotletav vabastus on proportsionaalne ja piirdub hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega, nagu on kirjeldatud tema äriplaanis, ning et taotletav vabastus piirdub DLT mitmepoolse kauplemissüsteemiga ega laiene ühelegi muule mitmepoolsele kauplemissüsteemile, mida korraldab sama investeerimisühing või turukorraldaja.

(29)

DLT arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi taotlusel peaks pädeval asutusel olema võimalik anda talle ajutiselt üks või mitu vabastust, kui ta vastab selliste vabastustega seotud tingimustele ja lisanõuetele, mis on kehtestatud käesolevas määruses hajusraamatu tehnoloogia kasutamisest tulenevate uudsete riskide leevendamiseks. Samuti peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium järgima pädeva asutuse nõutavaid kompensatsioonimeetmeid, et saavutada selle sätte eesmärgid, mille suhtes vabastust taotleti, või selleks, et tagada investorite kaitse, turu terviklus või finantsstabiilsus.

(30)

DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tuleks vabastada teatavate määruse (EL) nr 909/2014 sätete täitmisest, mis tõenäoliselt tekitavad regulatiivseid takistusi DLT arveldussüsteemide arengule. Näiteks peaks olema võimalik vabastus, kui nimetatud määruse normid kohalduksid keskdepositooriumile ning viitaksid mõistetele „elektrooniline vorm“, „väärtpaberikonto“ ja „ülekandekorraldus“ sellisel viisil, et neid norme ei kohaldataks DLT arveldussüsteemi korraldavatele keskdepositooriumidele, välja arvatud keskdepositooriumi ühendustele seatavad nõuded, mis peaksid kohalduma mutatis mutandis. Mõiste „väärtpaberikonto“ puhul kataks vabastus väärtpaberite registreerimise, emissiooni terviklikkuse ja kontode eristamise reegleid. Kuigi keskdepositooriumid korraldavad väärtpaberiarveldussüsteemi, krediteerides ja debiteerides oma osaliste väärtpaberikontosid, ei pruugi DLT arveldussüsteemis siiski alati olla kahekordse või mitmekordse kirjendamisega väärtpaberikontosid. Seepärast peaks olema võimalik DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium vabastada ka määruse (EL) nr 909/2014 nende normide täitmisest, kus osutatakse mõistele „registrikanne“, kui sellist vabastust on vaja, et võimaldada DLT finantsinstrumentide registreerimist hajusraamatus. Siiski peaks iga DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tagama DLT finantsinstrumentide hajusraamatuemissiooni terviklikkuse ja eri liikmetele kuuluvate DLT finantsinstrumentide eristamise.

(31)

DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium peaks jätkuvalt järgima määruse (EL) nr 909/2014 sätteid, mille kohaselt keskdepositoorium, mis annab teenuseid või tegevusi edasi kolmandale isikule, jääb täielikult vastutavaks kõigi oma kõnealusest määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest ning on kohustatud tagama, et ühegi edasiandmisega ei kaasne keskdepositooriumi vastutuse delegeerimist. Määrus (EL) nr 909/2014 lubab üksnes DLT arveldussüsteemi korraldaval keskdepositooriumil põhiteenust või -tegevust edasi anda pärast pädevalt asutuselt loa saamist. DLT arveldussüsteemi korraldaval keskdepositooriumil peaks seetõttu olema võimalik taotleda vabastust kõnealusest loanõudest juhul, kui keskdepositoorium tõendab, et nõue ei ole ühitatav hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega, nagu on ette nähtud tema äriplaanis. DLT arveldussüsteemi toimimise või hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud ülesannete delegeerimist arvelduse tegemiseks ei tohiks käsitada edasiandmisena määruse (EL) nr 909/2014 tähenduses.

(32)

Kohustus kasutada vahendajana krediidiasutust või investeerimisühingut, et hoida ära jaeinvestorite otsene juurdepääs keskdepositooriumi korraldatavatele arveldus- ja ülekandesüsteemidele, võib tekitada regulatiivse takistuse selliste hajusraamatu tehnoloogial põhinevate alternatiivsete arveldusmudelite väljatöötamisele, mis võimaldavad jaeinvestoritele otsest juurdepääsu. Seepärast tuleks võimaldada DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile erandit selles mõttes, et direktiivi 98/26/EÜ mõistet „osaline“ käsitatakse selliselt, et see hõlmab teatavatel tingimustel ka muid kui nimetatud direktiivis osutatud isikuid. Määruse (EL) nr 909/2014 kohasest vahenduskohustusest vabastuse taotlemisel peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tagama, et osalisteks võetavad isikud vastavad teatavatele tingimustele. DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium peaks tagama, et tema osalistel on piisav suutlikkus, pädevus, kogemused ja teadmised kauplemisjärgsetest tegevustest ja hajusraamatu tehnoloogia toimimisest.

(33)

Üksused, kellel on õigus määruse (EL) nr 909/2014 alusel osaleda keskdepositooriumis, vastavad üksustele, kellel on õigus osaleda väärtpaberiarveldussüsteemis, mis on määratud ja millest on teatatud vastavalt direktiivile 98/26/EÜ, kuna määrusega (EL) nr 909/2014 on ette nähtud, et keskdepositooriumide korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid tuleb määrata ja nendest teatada vastavalt direktiivile 98/26/EÜ. Seetõttu ei oleks hajusraamatu tehnoloogial põhineva väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, kes taotleb vabastust määruse (EL) nr 909/2014 osalemisnõuetest, kooskõlas direktiivi 98/26/EÜ osalemisnõuetega. Seepärast ei saa sellist väärtpaberiarveldussüsteemi kõnealuse direktiivi alusel määrata ega sellest teatada ning seetõttu ei viidata sellele käesolevas määruses mitte kui „DLT väärtpaberiarveldussüsteemile“, vaid kui „DLT arveldussüsteemile“. Käesolev määrus peaks võimaldama keskdepositooriumil korraldada DLT arveldussüsteemi, mis ei kvalifitseeru direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud väärtpaberiarveldussüsteemiks, ning kuna direktiivi 98/26/EÜ kohaseid maksejõuetusega seotud kaitsemeetmeid ei kohaldata, siis peaks teatavate kompensatsioonimeetmete, sealhulgas maksejõuetusest tulenevate riskide maandamiseks võetavate kompensatsioonimeetmete võtmise korral olema võimalik vabastada keskdepositoorium määruse (EL) nr 909/2014 arvelduse lõplikkuse normide täitmisest. Selline vabastus ei välista siiski kõigile direktiivi 98/26/EÜ nõuetele vastava DLT arveldussüsteemi määramist kõnealuse direktiivi kohaseks väärtpaberiarveldussüsteemiks ja sellest teatamist.

(34)

Määrusega (EL) nr 909/2014 soodustatakse tehingute arveldamist keskpangarahas. Kui rahamaksete arveldamine keskpangarahas ei ole praktiline ega võimalik, peaks olema võimalik arveldada keskdepositooriumi enda kontode kaudu kooskõlas nimetatud määrusega või krediidiasutuses avatud kontode kaudu (edaspidi „kommertspangaraha“). Seda nõuet võib olla raske kohaldada DLT arveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi puhul, kuna selline keskdepositoorium peaks tegema rahakontodel liikumisi samal ajal väärtpaberite ülekandmise registreerimisega hajusraamatus. Seetõttu tuleks võimaldada DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile ajutist vabastust nimetatud määruse rahaarvelduse sätetest, et töötada katsekorra raames välja uuenduslikud lahendused, hõlbustades juurdepääsu kommertspangarahale või e-raha tokenite kasutamist. Arveldamist keskpangarahas saaks pidada ebapraktiliseks ja võimatuks, kui keskpangarahas ei saa arveldada hajusraamatus.

(35)

Lisaks nõuetele, mis on osutunud hajusraamatu tehnoloogia keskkonnas ebapraktiliseks, kohaldatakse määruse (EL) nr 909/2014 kohaseid rahaarveldusega seotud nõudeid jätkuvalt väljaspool katsekorda. DLT turutaristu korraldajad peaksid seetõttu oma äriplaanis kirjeldama, kuidas nad kavatsevad täita määruse (EL) nr 909/2014 IV jaotise nõudeid, juhul kui nad katsekorrast lõpuks loobuvad.

(36)

Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt peab keskdepositoorium andma kedagi diskrimineerimata ja läbipaistvalt juurdepääsu teisele keskdepositooriumile või teistele turutaristutele. Juurdepääsu andmine DLT arveldussüsteemi korraldavale keskdepositooriumile võib olla tehniliselt keerulisem, koormav või raskesti saavutatav, kuna pärandsüsteemide koostalitlust hajusraamatu tehnoloogiaga ei ole veel testitud. Seetõttu peaks olema võimalik ka anda vabastus DLT arveldussüsteemile kõnealuse nõude täitmisest, kui ta tõendab, et nõude kohaldamine on DLT arveldussüsteemi tegevuse ulatusega võrreldes ebaproportsionaalne.

(37)

Olenemata nõudest, mille suhtes vabastust taotleti, peaks DLT arveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tõendama, et taotletav vabastus on proportsionaalne ja põhjendatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega. Vabastus peaks piirduma DLT arveldussüsteemiga ega tohiks hõlmata teisi sama keskdepositooriumi korraldatavaid arveldussüsteeme.

(38)

DLT turutaristute ja nende korraldajate suhtes tuleks võrreldes traditsiooniliste turutaristutega kohaldada lisanõudeid. Lisanõudeid on vaja, et vältida hajusraamatu tehnoloogia kasutamise või DLT turutaristu toimimisega seotud riske. Seepärast peaks DLT turutaristu korraldaja koostama selge äriplaani, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hajusraamatu tehnoloogia kasutamist ja kohaldatavaid õiguslikke tingimusi.

(39)

DLT turutaristu korraldajad peaksid kehtestama või asjakohasel juhul dokumenteerima nende kasutatava hajusraamatu tehnoloogia toimimise reeglid, sealhulgas hajusraamatule juurdepääsu ja hajusraamatu raames kauplemisele võtmise reeglid, valideerivate sõlmede osalemise reeglid, võimalike huvide konfliktide lahendamise reeglid ning riskijuhtimismeetmed.

(40)

DLT turutaristu korraldaja peaks olema kohustatud teavitama liikmeid, osalisi, emitente ja kliente sellest, kuidas ta kavatseb oma tegevusi ellu viia ja kuidas hajusraamatu tehnoloogia kasutamine kaldub kõrvale sellest, kuidas tavapärane mitmepoolne kauplemissüsteem või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldav keskdepositoorium tavaliselt teenust osutab.

(41)

DLT turutaristul peaks olema hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud asjakohane ja kindel IT- ja küberkord. See kord peaks olema proportsionaalne DLT turutaristu korraldaja äriplaani laadi, ulatuse ja keerukusega. See kord peaks tagama ka osutatavate teenuste järjepidevuse ja jätkuva läbipaistvuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse, sealhulgas võimalike kasutatavate nutilepingute usaldusväärsuse, olenemata sellest, kas need nutilepingud on loonud DLT turutaristu ise või kolmas isik allhanke korras. DLT turutaristud peaksid tagama ka hajusraamatus säilitatavate andmete tervikluse, turvalisuse, konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse. DLT turutaristu pädeval asutusel peaks olema lubatud nõuda auditit, et tagada DLT turutaristu üldise IT- ja küberkorra otstarbekohasus. Auditi kulud peaks kandma DLT turutaristu korraldaja.

(42)

Kui DLT turutaristu korraldaja äriplaan hõlmab klientide rahaliste vahendite, näiteks raha või raha ekvivalendi või DLT finantsinstrumentide, või sellistele DLT finantsinstrumentidele juurdepääsu vahendite hoidmist, sealhulgas krüptograafiliste võtmete kujul, peaks DLT turutaristul olema asjakohane kord sellise vara kaitseks. DLT turutaristu korraldajad ei tohiks kasutada klientide vara oma arvel, välja arvatud klientide eelneval sõnaselgel kirjalikul nõusolekul. DLT turutaristu peaks eristama klientide rahalisi vahendeid või DLT finantsinstrumente või sellisele varale juurdepääsu vahendeid oma või teiste klientide varast. DLT turutaristu üldine IT- ja küberkord peaks tagama, et klientide vara on kaitstud pettuse, küberrünnakute või muude tõsiste talitlushäirete eest.

(43)

Eriloa andmise ajal peaks DLT turutaristu korraldajal olema kehtestatud ka usaldusväärne väljumisstrateegia juhuks, kui katsekord lõpetatakse või eriluba või mõned antud vabastused tunnistatakse kehtetuks või kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid. Väljumisstrateegia peaks hõlmama hajusraamatu tehnoloogia toimingutelt üleminekut traditsioonilisele turutaristule või nende ümberkorraldamist vastavalt traditsioonilisele turutaristule. Sel eesmärgil peaksid uued turuletulijad või DLT kauplemis- ja arveldussüsteemi korraldajad, kes ei korralda traditsioonilist turutaristut, kuhu nad saaksid DLT finantsinstrumente üle kanda, püüdma leppida traditsioonilise turutaristu korraldajatega kokku asjakohases korras. See on eriti oluline DLT finantsinstrumentide registreerimisel. Seepärast tuleks keskdepositooriumide suhtes kohaldada teatavaid nõudeid sellise korra kehtestamiseks. Lisaks peaksid keskdepositooriumid leppima sellises korras kokku mittediskrimineerivalt ja neil peaks olema võimalik võtta tegelikel kuludel põhinevat mõistlikku kommertstasu.

(44)

DLT turutaristu korraldajale eriloa andmisel tuleks üldjoontes järgida samu menetlusi kui tegevusloa andmisel määruse (EL) nr 909/2014 või direktiivi 2014/65/EL alusel. Käesoleva määruse alusel eriloa taotlemisel peaks taotleja siiski märkima, milliseid vabastusi ta kavatseb taotleda. Enne DLT turutaristule eriloa andmist peaks pädev asutus esitama ESMA-le kogu asjakohase teabe. Vajaduse korral peaks ESMA esitama mittesiduva arvamuse taotletavate vabastuste või hajusraamatu tehnoloogia asjakohasuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel. Sellist mittesiduvat arvamust ei tuleks käsitada arvamusena määruse (EL) nr 1095/2010 tähenduses. ESMA peaks arvamuse koostamisel konsulteerima teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Oma mittesiduvas arvamuses peaks ESMA püüdma tagada investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse. Selleks et tagada kogu siseturul võrdsed tingimused ja aus konkurents, peaks ESMA mittesiduva arvamuse ja suuniste eesmärk olema tagada liidus eri pädevate asutuste poolt antud vabastuste järjepidevus ja proportsionaalsus, sealhulgas hinnates korraldajate poolt kasutatava hajusraamatu tehnoloogia eri liikide asjakohasust käesoleva määruse tarvis.

(45)

Väärtpaberite registreerimine, väärtpaberikontode haldamine ja arveldussüsteemide haldamine on tegevused, mida reguleeritakse ka liikmesriikide õiguse, nagu äriühinguõiguse ja väärtpaberiõiguse ühtlustamata sätetega. Seepärast on oluline, et DLT turutaristu korraldajad järgiksid kõiki kohaldatavaid norme ja võimaldaksid oma kasutajatel seda samuti teha.

(46)

DLT turutaristu korraldaja esitatud taotlust menetleval pädeval asutusel peaks olema võimalik eriloa andmisest keelduda, kui on põhjust arvata, et DLT turutaristu ei suuda täita liidu õiguse kohaldatavaid sätteid või liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävaid liikmesriigi õiguse sätteid ning kui on alust arvata, et DLT turutaristu ohustaks investorite kaitset, turu terviklust või finantsstabiilsust või kui taotluse eesmärk on kehtivatest nõuetest kõrvale hoida.

(47)

Pädeva asutuse poolt DLT turutaristule antud eriloas peaksid olema märgitud kõnealusele DLT turutaristule antud vabastused. Luba peaks kehtima kogu liidus, kuid ainult katsekorra kestuse ajal. ESMA peaks avaldama oma veebisaidil DLT turutaristute loetelu ja igaühele neist antud vabastuste loetelu.

(48)

Eriluba ja vabastused tuleks anda ajutiselt kuni kuueks aastaks alates eriloa andmise kuupäevast ning need peaksid kehtima ainult katsekorra kestuse ajal. See kuueaastane periood peaks andma DLT turutaristute korraldajatele piisavalt aega, et kohandada oma ärimudeleid katsekorra võimalike muudatustega ja tegutseda katsekorra raames majanduslikult tasuval viisil. See võimaldaks ESMA-l ja komisjonil koguda kasulikke andmeid katsekorra toimimise kohta pärast kriitilise massi erilubade ja seonduvate vabastuste andmist ning selle kohta aru anda. Lõppkokkuvõttes annaks see ka DLT turutaristute korraldajatele aega astuda vajalikke samme kas oma tegevuse lõpetamiseks või üleminekuks uuele õigusraamistikule pärast ESMA ja komisjoni aruannete avaldamist.

(49)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 909/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldamist, peaks pädevatel asutustel olema õigus tunnistada DLT turutaristule antud eriluba või vabastus kehtetuks, kui alustehnoloogias või DLT turutaristu osutatavas teenuses või tegevuses on avastatud puudus, ning tingimusel, et see puudus kaalub üles asjaomasest teenusest või tegevusest saadava kasu, või kui DLT turutaristu korraldaja on rikkunud kohustusi, mis on seotud pädeva asutuse antud lubade või vabastustega, või kui DLT turutaristu korraldaja on registreerinud finantsinstrumente, mis ületavad käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid või mis ei vasta muudele tingimustele, mida kohaldatakse DLT finantsinstrumentide suhtes käesoleva määruse alusel. Oma tegevuse käigus peaks DLT turutaristul olema võimalik taotleda täiendavaid vabastusi lisaks neile, mida taotleti esialgses taotluses. Sellisel juhul tuleks kõnealuseid täiendavaid vabastusi taotleda pädevalt asutuselt samamoodi nagu DLT turutaristule esmase loa andmise ajal taotletud vabastusi.

(50)

Kuna DLT turutaristu korraldajad võidakse kehtivate liidu õigusaktide teatavate sätete täitmisest katsekorra raames ajutiselt vabastada, peaksid nad eriloa kehtivuse ajal tegema tihedat koostööd pädevate asutuste ja ESMAga. DLT turutaristu korraldajad peaksid teavitama pädevaid asutusi kõigist olulistest muudatustest seoses äriplaani ja kriitilise tähtsusega töötajatega, tõenditest küberrünnete või muude küberohtude kohta, pettustest või tõsistest kuritarvitustest, muutustest eriloa esmase taotlemise ajal esitatud teabes, tehnilistest või tegevusraskustest, eelkõige hajusraamatu tehnoloogia kasutamisega seotud raskustest, ning investorite kaitset, turu terviklust või finantsstabiilsust ohustavatest riskidest, mida ei suudetud eriloa andmise ajal ette näha. Investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda juhul, kui teda teavitatakse sellisest olulisest muudatusest, et DLT turutaristu korraldaja taotleks uut eriluba või vabastust või võtaks parandusmeetmeid, mida pädev asutus peab asjakohaseks. Samuti peaksid DLT turutaristu korraldajad esitama pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, kui seda nõutakse. Pädevad asutused peaksid edastama DLT turutaristu korraldajatelt saadud teabe ja parandusmeetmeid käsitleva teabe ESMA-le.

(51)

DLT turutaristu korraldajad peaksid esitama oma pädevatele asutustele korrapäraselt aruandeid. ESMA peaks korraldama nende aruannete üle arutelusid, et kõigil pädevatel asutustel liidus oleks võimalik saada kogemusi hajusraamatu tehnoloogia mõjust ja aru saada, kas finantsteenuseid käsitlevaid liidu õigusakte tuleks muuta, et hajusraamatu tehnoloogiat saaks ulatuslikumalt kasutada.

(52)

Katsekorra ajal on oluline selle raamistiku ja toimimise sagedane seire ja hindamine, et anda DLT turutaristu korraldajatele võimalikult palju teavet. ESMA peaks avaldama iga-aastased aruanded, et anda turuosalistele parem ülevaade turgude toimimisest ja muutustest ning selgitada katsekorra kohaldamist. Need aruanded peaksid sisaldama ajakohastatud teavet kõige olulisemate suundumuste ja riskide kohta. Nimetatud iga-aastased aruanded tuleks esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(53)

Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaks ESMA esitama komisjonile aruande, mis sisaldab tema hinnangut katsekorrale. ESMA aruande põhjal peaks komisjon esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud aruandes tuleks hinnata kulusid ja eeliseid, mis kaasnevad katsekorra pikendamisega täiendavaks ajavahemikuks, katsekorra laiendamisega muud tüüpi finantsinstrumentidele, katsekorra muutmisega muul viisil, katsekorra muutmisega alaliseks, tehes ettepanekuid finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaseks muutmiseks, või katsekorra lõpetamisega. Oleks ebasoovitav, kui DLT-põhiste ja muude kui DLT-põhiste turutaristute jaoks oleks kaks paralleelset korda. Kui katsekord on edukas, võiks selle muuta alaliseks, muutes finantsteenuseid käsitlevaid asjaomaseid liidu õigusakte, et luua ühtne ja sidus raamistik.

(54)

Kehtivates finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides on tuvastatud mõned võimalikud lüngad seoses nende kohaldamisega krüptovara suhtes, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks. Eelkõige ei ole hajusraamatu tehnoloogia abil emiteeritavate finantsinstrumentide jaoks kohandatavad määruse (EL) nr 600/2014 alusel vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad teatavaid aruandlusnõudeid ning kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid. Hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia abil emiteeritud finantsinstrumentide järelturud on alles kujunemisjärgus ja seepärast on võimalik, et nende omadused erinevad traditsioonilist tehnoloogiat kasutavate finantsinstrumentide turgude omadest. Kõnealustes regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud reegleid tuleks kohaldada kõigi finantsinstrumentide suhtes, olenemata kasutatavast tehnoloogiast. Seepärast peaks ESMA kooskõlas määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud volitusnormiga töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu põhjalikult hindama kõnealuseid regulatiivseid tehnilisi standardeid ja esitama vajalikud muudatusettepanekud, et tagada neis sätestatud reeglite tulemuslik kohaldamine DLT finantsinstrumentide suhtes. Sellise hindamise käigus peaks ESMA võtma arvesse DLT finantsinstrumentide eripära ja seda, kas nende jaoks on vaja standardeid kohandada, et neid finantsinstrumente saaks arendada ilma määruse (EL) nr 600/2014 alusel vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud reeglite eesmärke kahjustamata.

(55)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid põhjusel, et regulatiivsed takistused finantsinstrumendiks kvalifitseeruva krüptovara DLT turutaristute arendamisele tulenevad finantsteenuseid käsitlevatest liidu õigusaktidest, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(56)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (13) kohaldamist. Samal ajal tuleks direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud üksuste puhul kasutada määruse (EL) nr 600/2014 või direktiivi 2014/65/EL rikkumistest teatamise korda, mis on kehtestatud kõnealuse direktiivi alusel. Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt tegevusloa saanud üksuste puhul tuleks kasutada kõnealuse määruse rikkumistest teatamise korda, mis on kehtestatud kõnealuse määruse alusel.

(57)

DLT turutaristute korraldamine võib hõlmata isikuandmete töötlemist. Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas kohaldatava isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (14) ja (EL) 2018/1725 (15) kohaldamist. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma arvamuse 23. aprillil 2021.

(58)

Määruses (EL) nr 600/2014 on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul ei kohaldata kõnealuse määruse kohast mittediskrimineerivat juurdepääsu kesksele vastaspoolele ega kauplemiskohale selliste kesksete vastaspoolte või kauplemiskohtade puhul, kes on esitanud oma pädevatele asutustele taotluse kasutada börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide osas üleminekukorda. Ajavahemik, mille jooksul pädevad asutused võisid keskse vastaspoole või kauplemiskoha börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide osas mittediskrimineeriva juurdepääsu nõuete täitmisest vabastada, lõppes 3. juulil 2020. Kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade operatsiooniriske hakkasid negatiivselt mõjutama turgude suurem ebakindlus ja volatiilsus ning seetõttu lükati börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega seotud kauplemis- ja kliirimisteenuseid pakkuvate kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade jaoks ette nähtud uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (16) artikliga 95 ühe aasta võrra edasi, kuni 3. juulini 2021. Uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäeva edasilükkamise põhjused ei ole kuhugi kadunud. Lisaks võib avatud juurdepääsu kord olla vastuolus paralleelse poliitikaeesmärgiga edendada kauplemist ja innovatsiooni liidus, kuna see võib pärssida innovatsiooni börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide valdkonnas, võimaldades avatud juurdepääsuga konkurentidel tugineda olemasolevate ettevõtjate taristule ja investeeringutele, et pakkuda konkureerivaid tooteid, mille algkulud on madalad. Sellise süsteemi säilitamine, mille puhul tuletisinstrumente kliiritakse ja nendega kaubeldakse vertikaalselt integreeritud üksuses, on kooskõlas ka pikaajaliste rahvusvaheliste suundumustega. Uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäev tuleks seetõttu veel kahe aasta võrra edasi lükata, kuni 3. juulini 2023.

(59)

Praegu ei hõlma direktiivis 2014/65/EL esitatud finantsinstrumendi mõiste sõnaselgelt finantsinstrumente, mis on emiteeritud sellist liiki tehnoloogia abil, mis toetab krüpteeritud andmete hajusat salvestamist, nimelt hajusraamatu tehnoloogiat. Et tagada turul selliste finantsinstrumentidega kauplemine kehtiva õigusraamistiku alusel, tuleks nende hõlmamiseks muuta direktiivis 2014/65/EL esitatud finantsinstrumendi mõiste määratlust.

(60)

Kuigi käesolevas määruses sätestatakse DLT turutaristute, sealhulgas arveldusteenuseid osutavate taristute õigusraamistik, on keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide üldine õigusraamistik sätestatud määruses (EL) nr 909/2014, mis sisaldab arveldusdistsipliini käsitlevaid sätteid. Arveldusdistsipliini kord hõlmab arvelduse ebaõnnestumistest teatamise, rahatrahvide kogumise ja jaotamise ning kohustuslike sisseostude nõudeid. Vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 alusel vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele kohaldatakse arveldusdistsipliini käsitlevaid sätteid alates 1. veebruarist 2022. Sidusrühmad on siiski esitanud tõendeid selle kohta, et kohustuslikud sisseostud võivad suurendada likviidsussurvet ja sisseosturiskiga väärtpaberite kulusid. Selline mõju võib turu volatiilsuse korral veelgi süveneda. Seda arvesse võttes võib määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud kohustusliku sisseostu nõude kohaldamine avaldada negatiivset mõju kapitaliturgude tõhususele ja konkurentsivõimele liidus. See mõju võib omakorda kaasa tuua suurema ostu- ja müügihinna vahe, vähenenud turu tõhususe ja vähem stiimuleid laenata väärtpabereid väärtpaberite laenuks andmise ja repotehingute turgudel või arveldada tehinguid liidus asutatud keskdepositooriumidega. Seetõttu eeldatakse, et kohustusliku sisseostu nõude kohaldamise kulud kaaluvad üles võimaliku kasu. Arvestades kõnealust võimalikku negatiivset mõju, tuleks määrust (EL) nr 909/2014 muuta, et võimaldada iga arveldusdistsipliini meetme puhul erinevat kohaldamise alguskuupäeva, nii et kohustusliku sisseostu nõude kohaldamise alguskuupäeva saaks veel edasi lükata. Edasilükkamine võimaldaks komisjonil hinnata määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamise käigus ning tulevases seadusandlikus ettepanekus, kuidas arveldusdistsipliini raamistikku ja eelkõige kohustusliku sisseostmise nõuet muuta, et võtta arvesse ja käsitleda eespool loetletud probleeme. Lisaks tagaks edasilükkamine, et turuosalised, sealhulgas need DLT turutaristud, mille suhtes kohaldataks arveldusdistsipliini korda, ei kannaks rakendamiskulusid kaks korda, juhul kui neid nõudeid määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamise tulemusena muudetakse.

(61)

DLT turutaristu korraldamine ei tohiks kahjustada liikmesriikide kliimapoliitikat. Seega on oluline soodustada vähese heitega või heitevabade hajusraamatu tehnoloogiate arendamist ja neisse investeerimist,

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade kombineeritud nomenklatuur (edaspidi „CN“), et täita ühtaegu nii ühisest tollitariifistikust ja liidu väliskaubandusstatistikast kui ka kaupade impordi või ekspordiga seotud muust liidu poliitikast tulenevaid nõudeid.

(2)

CNi aluseks on Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) nomenklatuur, mida muudeti vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 28. juuni 2019. aasta soovitusele (edaspidi „2022. aasta HS“). Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1832, (2) millega asendati alates 1. jaanuarist 2022 määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, rakendati need muudatused CNi 2022. aasta versioonis (edaspidi „2022. aasta CN“).

(3)

2022. aasta HSis loodi eraldi alamrubriik 4421 20 00„kirstud“. 2021. aasta CNis klassifitseeriti „puitkiudplaatidest kirstud“ CN-koodi 4421 99 10 alla tollimaksumääraga 4 %, samas kui muudest materjalidest valmistatud kirstud klassifitseeriti CN-koodi 4421 99 91 alla, tollimaksumääraga „tollimaksuvaba“. 2022. aasta HSi muudatustega kanti 2022. aasta CNis puitkiudplaatidest kirstud üle uue CN-koodi 4421 20 00 alla, tollimaksumääraga „tollimaksuvaba“.

(4)

Selleks et kehtestada 2022. aastal samasugune kauba tariifne sooduskohtlemine nagu 2021. aasta CNis, on vaja 2022. aasta CNi muuta, et võtta arvesse 2022. aasta HSi muudatusi ja näha ette eraldi alajaotis „puitkiudplaatidest kirstud“.

(5)

2022. aasta HSis loodi eraldi rubriik 8485 „Kihtlisandustootmise seadmed“, mida tuntakse ka kui 3D-printerid, mis omakorda jagati erinevatesse kategooriatesse vastavalt erinevatele materjalidele (nt metall, kips, tsement, keraamika või klaas jne). Rubriigi 8485 loomine tõi kaasa asjaomaste seadmete üleviimise 2021. aasta CNi (3) erinevatest alamrubriikidest ja konkreetsete CN-koodide loomise, et tagada samasugune kauba tariifne sooduskohtlemine nagu 2021. aasta CNis.

(6)

2021. aasta CNis klassifitseeriti „kihtlisandustootmise seadmed liiva-, betooni- või muude mineraalsete toodete kihtide lisamiseks“ alamrubriiki 8474 80 90„muud“, tollimaksumääraga „tollimaksuvaba“. Pärast 2022. aasta HSi muutmist klassifitseeritakse need tooted 2022. aasta CNis uude alamrubriiki 8485 80 00 tollimaksumääraga 1,7 %.

(7)

Selleks et jätkuvalt võimaldada samasugust kauba tariifset sooduskohtlemist nagu alamrubriigi „kihtlisandustootmise seadmed liiva-, betooni- või muude mineraalsete toodete kihtide lisamiseks“ puhul 2021. aastal, on vaja muuta 2022. aasta CNi, luues eraldi tollimaksuvaba alajaotis.

(8)

Lisaks tuleks 2022. aasta CNis nende seadmete osade suhtes kohaldada samasugust kauba tariifset sooduskohtlemist nagu 2021. aasta CNis. Seepärast on asjakohane muuta CN-koodi 8485 90 10 kirjeldust, et lisada liiva, betooni või muude mineraalide kihtlisandustootmise seadmete osad.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2658/87 vastavalt muuta.

(10)

Selleks et tagada, et 3D-printerite ja nende osade tariifne sooduskohtlemine oleks 2022. aastal samasugune nagu 2021. aastal, tuleks vastavaid muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2022.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 lõikele 2 võib komisjon omal algatusel või liikmesriikide esitatud teabe alusel algatada menetluse vitamiinist või mineraalainest erineva aine või sellist ainet sisaldava koostisosa kandmiseks kõnealuse määruse III lisasse, milles loetletakse ained, mille kasutamine toidus on keelatud, piiratud või liidus kontrollimisel, kui kõnealust ainet seostatakse määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 lõike 1 kohase võimaliku riskiga tarbijale.

(2)

2010. aastal paluti Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „toiduohutusamet“) esitada arvamus monakoliin K kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 (2) artikli 13 kohaselt esitatud tervisealase väite teadusliku põhjendatuse kohta. 30. juunil 2011 (3) esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K-d ja vere LDL-kolesteroolisisalduse normaaltaseme säilitamist käsitleva tervisealase väite põhjendatuse kohta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et on tõestatud põhjuslik seos punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K tarbimise ning vere LDL-kolesteroolisisalduse normaaltaseme säilitamise vahel, kui ööpäevane annus on 10 mg.

(3)

2012. aastal paluti toiduohutusametil esitada arvamus määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 kohaselt esitatud tervisealase väite kohta, mis käsitleb koostisainete kombinatsiooni, kuhu kuulub ka punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K. 12. juulil 2013 (4) esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse, milles tehti kindlaks põhjuslik seos sellise toote tarbimise, mis muude koostisainete hulgas sisaldab 2 mg punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K-d, ning vere LDL-kolesteroolisisalduse vähenemise vahel.

(4)

Eespool nimetatud teaduslikes arvamustes viitas toiduohutusamet seoses kasutuspiirangutega liidu turul kättesaadavate lovastatiini sisaldavate ravimite omaduste kokkuvõttele, sest leidis, et monakoliin K laktoonvorm on lovastatiiniga identne. Kõnealuses ravimi omaduste kokkuvõttes antakse tervishoiutöötajatele teavet nende ravimite ohutu ja tõhusa kasutamise kohta. Lovastatiini sisaldavate ravimite omaduste kokkuvõttes kirjeldatakse nende omadusi ja ametlikult heakskiidetud kasutustingimusi, samuti sisaldab see erihoiatusi ja ettevaatusabinõusid kasutamisel, milles viidatakse müopaatia/rabdomüolüüsi riskile, mida suurendab lovastatiini samaaegne kasutamine teatavate muude ravimitega, ning milles ei soovitata lovastatiini kasutada rasedatel ja imetavatel naistel.

(5)

Nende toitumis- ja tervisealaste väidete töörühma arutelude käigus, milles käsitleti eespool nimetatud teaduslikke arvamusi, tõstatasid liikmesriigid võimalikud ohutusprobleemid seoses punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliini sisaldava toidu tarbimisega.

(6)

Punane fermenteeritud riis saadakse riisi fermenteerimisel pärmseente, peamiselt Monascus purpureus’e abil, mille tulemusena tekivad monakoliinid, mille hulgas on ülekaalus monakoliin K. Seda kasutatakse Hiinas traditsiooniliselt toiduvärvina ning seedimise ja vereringe soodustamiseks. ELis ei ole seda lubatud toiduvärvina kasutada, sest see ei ole kantud toidu lisaaineid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 (5) esitatud liidu loetellu. Punase fermenteeritud riisi preparaate sisaldavaid toidulisandeid on märkimisväärses koguses turustatud ja tarbitud enne 15. maid 1997 ning seetõttu ei kohaldata nende suhtes uuendtoitu käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2283 (6). Punase fermenteeritud riisi preparaatide kasutamiseks muudes toidugruppides on nõutav uuendtoitu käsitleva määrusega (EL) 2015/2283 antud luba. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruste (EL) 2015/2283 ja (EÜ) nr 1333/2008 kohaldamist.

(7)

Komisjon alustas omal algatusel määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 kohast menetlust punases fermenteeritud riisis sisalduvate monakoliinide suhtes, kuna leidis, et liikmesriikidelt punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine käsitleva konsultatsiooni käigus saadud olemasoleva teabe põhjal on kõnealuse määruse artiklis 8 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 (7) artiklites 3 ja 4 sätestatud vajalikud tingimused ja nõuded täidetud. Kõnealune olemasolev teave sisaldas Prantsusmaa toidu-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutusameti (ANSES) arvamust riski kohta, mis on seotud punase fermenteeritud riisi esinemisega toidulisandites (8). Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et „punase fermenteeritud riisi koostise tõttu ja eelkõige seetõttu, et see sisaldab monakoliin K-d (mida ravimina turustades nimetatakse lovastatiiniks), millel on statiinide kõrvaltoimetega sarnane kahjulik toime, ning mitmesuguses koguses teisi monakoliine, mille ohutust ei ole kindlaks tehtud, kujutab punase fermenteeritud riisi tarbimine endast mõnede tarbijate jaoks terviseriski.“ Olemasolev teave sisaldas ka Belgia kõrgema tervishoiunõukogu 13. veebruaril 2016 vastu võetud nõuandvat teadusaruannet, (9) milles anti hinnang punase fermenteeritud riisi põhiste toidulisandite oletatavale kasulikule mõjule ja võimalikule toksilisusele Belgia elanikkonna puhul. Kõnealuses aruandes viidati punase fermenteeritud riisi monakoliinide, eriti monakoliin K sisaldusega seotud riskile, mis hõlmab statiine võtvatel patsientidel täheldatud kõrvaltoimetega identset kahjulikku toimet; samuti viidati suuremale toksilise toime avaldumise riskile teatavate haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks rasedate, maksa-, neeru- või lihashäireid põdevate inimeste, üle 70aastaste inimeste ning laste ja noorukite seas. Veel ühe asjakohase teadusliku hindamise tegi 2013. aastal Saksamaa teadusuuringute rahastamise organisatsioon DFG (10) ning selles järeldati, et „punane fermenteeritud riis ei ole ohutu toit/toidulisand“.

(8)

Seepärast palus komisjon 2017. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikliga 8 toiduohutusametil esitada teaduslik arvamus punases fermenteeritud riisis sisalduvate monakoliinide ohutuse hindamise kohta.

(9)

25. juunil 2018 (11) võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse punases fermenteeritud riisis sisalduvate monakoliinide ohutuse kohta. Toiduohutusamet leidis, et laktoonvormis monakoliin K on identne lovastatiiniga, mis on mitme ELis hüperkolesteroleemia raviks kasutada lubatud ravimi toimeaine. Punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K, mis avaldab mõju vere normaalse LDL-kolesteroolisisalduse säilitamisele, on saadav mitmes toidulisandis, mille soovitatav päevane tarbitav kogus võib olla erinev. Olemasoleva teabe põhjal jõudis toiduohutusamet järeldusele, et punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide sissevõtmine toidulisanditega võib tuua kaasa monakoliin K-ga kokkupuute mahus, mis on samas vahemikus lovastatiini ravidoosidega. Toiduohutusamet märkis, et punase fermenteeritud riisi kahjuliku toime profiil sarnanes lovastatiini kõrvaltoimete omale. Olles uurinud nelja juhtumiteadete allikat, (12) teatas toiduohutusamet, et kõige rohkem mõjutasid kõrvalnähud esinemissageduse kahanevas järjekorras luid, lihaseid ja sidekudet (sh rabdomüolüüs), maksa, närvisüsteemi, seedetrakti ning nahka ja nahaaluskudet. Toiduohutusamet leidis, et inimestel avaldunud kõrvaltoimete teadetes saadaolev teave loeti piisavaks, et järeldada, et toidulisandina kasutatavad punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinid kujutavad endast olulist ohutusprobleemi, kui nende päevane kasutuskogus on 10 mg. Peale selle leidis toiduohutusamet, et kahe nädala kuni ühe aasta jooksul võetud punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide nii madala päevase tarbitava koguse kui 3 mg korral teatati üksikutest raske kõrvaltoime juhtudest ning et esinesid rabdomüolüüsi, hepatiidi ja nahahäirete juhud, mis nõudsid haiglaravi.

(10)

Saadaoleva teabe põhjal ja mitme arvamuses esile tõstetud ebamäärasuse tõttu ei saanud toiduohutusamet anda komisjoni soovitud nõu üldelanikkonna ja vastavalt vajadusele haavatavate elanikkonnarühmade jaoks sobiva punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide päevase tarbitava koguse kohta, mis ei põhjusta probleeme seoses kahjuliku mõjuga tervisele. Toiduohutusamet selgitas, et punast fermenteeritud riisi sisaldavate toidulisandite koostise ja monakoliinisisalduse osas on ebamäärasust ning et punase fermenteeritud riisi monakoliine kasutatakse mitme koostisosaga toodetes, mille koostisosi ei ole eraldi ega koos täielikult hinnatud. Peale selle ei saa andmete puudumise tõttu hinnata monakoliinide ohutut kasutamist teatavates haavatavates tarbijarühmades ning esineb ebamäärasust selles osas, milline on punase fermenteeritud riisi põhiste toidulisandite mõju, kui neid tarbitakse koos toidu või ravimitega, mis inhibeerivad monakoliinide metabolismis osalevat ensüümi (CYP3A4).

(11)

Pärast punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine käsitleva toiduohutusameti arvamuse avaldamist sai komisjon kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 artikli 4 lõikega 5 huvitatud isikutelt märkusi toiduohutusameti tehtud teadusliku riskihindamise kohta. Samuti esitasid huvitatud isikud avaldused, milles toetati punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide ohutut kasutamist koos tarbijate piisava teavitamisega selle aine ohutu kasutamise teemal.

(12)

Teaduslikku laadi märkuste korral esitas toiduohutusamet selgitusi huvitatud isikutega pärast vastuvõtmist peetud telekonverentside teel. Toiduohutusamet selgitas oma teadusliku arvamuse aluseks olevate tõendite allikaid ja seda, miks teatavaid, huvitatud isikute poolt avaliku andmepäringu käigus esitatud uuringute tulemusi ei käsitatud piisavalt usaldusväärsena ja teaduslikult stabiilsena, et neid ohutushinnangus arvesse võtta. Toiduohutusamet selgitas teaduslikke põhjendusi, mille kohaselt käsitati lovastatiini ohutusandmeid monakoliinide ohutushindamisel asjakohasena, ning seda, kuidas kasutati huvitatud isikute esitatud turustamisjärgseid andmeid kõrvalnähtude kohta hindamisel toetava tõendusmaterjalina.

(13)

Komisjon palus toiduohutusametilt tehnilist abi seoses kahe teadusuuringuga, milleks on punase fermenteeritud riisi toidulisandina kasutamise süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs (13) ning eksperdiarvamus punase fermenteeritud riisi toidulisandina kasutamise rolli kohta vereplasma kolesteroolisisalduse kontrolli all hoidmises, (14) mille huvitatud isik esitas komisjonile pärast toiduohutusameti teadusliku arvamuse vastuvõtmist. Toiduohutusamet märkis, et olenemata mis tahes sekkuva uuringu või metaanalüüsi tulemustest punase fermenteeritud riisi toidulisandina kasutamise ohutuse kohta on olemas teated punase fermenteeritud riisi tarbimisega seotud kõrvalnähtude kohta inimestel ning et monakoliin K laktoonvorm on identne lovastatiiniga, mille kõrvaltoimed on hästi dokumenteeritud, ning seetõttu tuleks esitatud uuringute andmeid arvestada koos kogu tõendusmaterjaliga, et teha üldised järeldused. Toiduohutusamet selgitas, et kõrvaltoimete teadete olemasolu ei saa tähelepanuta jätta ega ka ümber lükata selliste uuringute tulemustega, mis olid võrdlemisi väikese ulatusega ega olnud nende toimete avastamiseks kavandatud, ning et sellised uuringud nagu esitatud ülevaade ja eksperdiarvamus, milles esitati punast fermenteeritud riisi sisaldavate toodete võrdlev riski-kasu suhe, ei olnud toidule tahtlikult lisatavate ainete ohutuse hindamisel asjakohased.

(14)

Võttes arvesse, et ei olnud võimalik kindlaks määrata punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliini päevast tarbitavat kogust, mis ei põhjusta probleeme inimeste tervisele, ning arvestades märkimisväärset kahjulikku mõju tervisele seoses punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide tarbitava kogusega 10 mg päevas ja üksikjuhtudel isegi rasket kõrvaltoimet tervisele nii väikese tarbimiskoguse juures kui 3 mg päevas, tuleks keelata punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide kasutamine koguses alates 3 mg igapäevaseks tarbimiseks soovitatava toote portsjoni kohta. Seepärast tuleks kõnealune aine kanda määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisa B osasse ning selle lisamist toidule või kasutamist toidu tootmisel tuleks lubada üksnes kõnealuses lisas täpsustatud tingimustel.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (15) artikli 6 kohaselt peavad toidulisandite märgistusel olema esitatud toote soovitatav päevase tarbimise kogus ning hoiatus soovitatava päevase doosi ületamise eest. Kuna samaaegselt võib tarbida erinevaid punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavaid toiduaineid või toidulisandeid, on võimalik ületada määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisas esitatud piirnormi, mistõttu tuleb ette näha asjakohased märgistusnõuded kõigi punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavate toitude jaoks.

(16)

Selleks, et punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldava toidu märgistusel esitada täielik teave monakoliinide sisalduse kohta, tuleb ette näha asjakohased märgistamisnõuded kõigi punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavate toitude jaoks.

(17)

Kuna toiduohutusamet tegi kahjuliku toime riski kindlaks ravimitega esineva koostoime tõttu, on vaja hoiatada kolesterooli vähendavaid ravimeid kasutavaid inimesi, et nad väldiksid samal ajal punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavate toitude kasutamist. Toiduohutusamet märkis, et punase fermenteeritud riisi kahjuliku toime profiil sarnanes lovastatiini kõrvaltoimete omaga ning et seetõttu on asjakohane hoiatada inimesi, et nad terviseprobleemide korral arsti poole pöörduksid. Kuna toiduohutusamet ei saanud andmete puudumise tõttu hinnata monakoliinide ohutut kasutamist teatavates haavatavates tarbijarühmades ning seega on endiselt võimalik, et seoses punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide kasutamisega esineb kahjulikku mõju tervisele, on asjakohane soovitada rasedatel või imetavatel naistel, üle 70aastastel isikutel, lastel ja noorukitel punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavaid toite mitte kasutada. Eespool öeldut arvesse võttes on vaja sätestada kõigi punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine sisaldavate toiduainete asjakohased märgistamisnõuded.

(18)

Toiduohutusamet ei suutnud kindlaks teha üldelanikkonna ja vastavalt vajadusele haavatavate elanikkonnarühmade jaoks sobivat punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide tarbitavat kogust, mis ei põhjusta probleeme seoses kahjuliku mõjuga tervisele. Kuna on endiselt võimalik, et seoses punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide kasutamisega esineb kahjulikku mõju tervisele, kuid teaduslik ebakindlus sellega seoses püsib, ning võttes arvesse, et punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliine tohib kasutada ainult toidulisandites ja toiduohutusamet ei saanud kindlaks teha kõnealuste toidulisandite kasutamise ulatust, tuleks punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide kasutamist liidus uurida ning seetõttu tuleks need lisada määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisa C osasse. Võttes arvesse toiduohutusameti teaduslikus arvamuses kirjeldatud ebamäärasust ning huvitatud isikute avaldusi punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide ohutusprofiili kohta, on kõnealustel huvitatud isikutel määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 lõike 4 kohane võimalus esitada toiduohutusametile rakendusmääruse (EL) nr 307/2012 artikli 5 kohaseid punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide ohutust tõendavaid andmeid. Määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 8 lõike 5 kohaselt peaks komisjon nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tegema otsuse, kas kanda punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinid vastavalt III lisa A või B osasse, võttes arvesse toiduohutusameti arvamust mis tahes esitatud andmete kohta.

(19)

Määrust (EÜ) nr 1925/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud kaasa massilise põgenikevoolu Ukrainast liitu. Põgenikud on enamasti naised ja lapsed. Mitmed liikmesriigid seisavad silmitsi enneolematute probleemidega, et integreerida Ukrainast ümberasustatud lapsed kiiresti oma haridussüsteemi.

(2)

Liidu toetus, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete jagamiseks (edaspidi „koolikava“), ja mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt liikmesriikide lasteaedades, eelkoolides või alg- või keskkoolides. Seepärast võivad koolikavas osaleda Ukrainast pärit ümberasustatud lapsed, kes on integreeritud liikmesriikide haridussüsteemi. Kuna kava raames toetatavate laste arv kas absoluutarvudes või protsendina elanikkonnast on suurenenud, võib Venemaa sissetungist Ukrainasse kõige enam mõjutatud liikmesriikidel tekkida raskusi, kui liidu toetuse raames neile makstavaid eraldisi ei suurendata.

(3)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 (3) artikli 3 lõike 1 punktile a esitasid liikmesriigid komisjonile 31. jaanuariks 2022 oma taotlused koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks liidu toetuse saamiseks 2022/2023. õppeaastal, mis kestab 1. augustist 2022 kuni 31. juulini 2023. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/493 (4) on komisjon nende taotluste alusel, mis esitati enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, määranud kindlaks liidu toetuste lõplikud eraldised liikmesriikide kaupa. Olemasolev teave selle kohta, mil määral mõned liikmesriigid on viimastel õppeaastatel liidu toetuse lõplikke eraldisi kasutanud, osutab ohule, et mõned liikmesriigid ei pruugi oma lõplikku eraldist täielikult ära kasutada.

(4)

Võttes arvesse hiljuti tekkinud vajadusi ning liidu ja liikmesriikide solidaarsust Ukrainaga, on asjakohane kehtestada erakorralised eeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikidel esitada 15. juuniks 2022 teise taotluse koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks liidu toetuse saamiseks ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. juulini 2023. See võimalus peaks olema seotud vajadusega toetada Ukrainast ümberasustatud lapsi, kes on sel ajavahemikul kantud liikmesriikide haridusasutustesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kas väljendada oma soovi kasutada rakendusotsuse (EL) 2022/493 I lisas sätestatud liidu toetuse lõplikust eraldisest suuremat summat või märkida lõpliku eraldise summa, mida ei taotleta, kui ei soovita kasutada kõnealuse eraldise kogusummat. Esimene võimalus peaks piirduma liikmesriikidega, kes on tõendanud, et nende lõplik liidu toetus on asjakohaselt ära kasutatud, võttes aluseks rahaliste vahendite kasutamise 2018/2019. õppeaastal, mis oli viimane õppeaasta enne COVID-19 pandeemiat. Nende taotlused peaksid põhinema üksnes selliste Ukrainast ümberasustatud laste arvul, kes kuuluvad rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 2 lõike 1 punkti f kohases liikmesriikide strateegias määratletud sihtrühma, ning seda põhjendatakse nõuetekohaselt kättesaadavate andmetega. Kui liikmesriik ei esita teist taotlust, loetakse tema lõplikud eraldised, mis on sätestatud rakendusotsuse (EL) 2022/493 I lisas, kinnitatuks.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud liidu toetuse ümberjaotamise eeskirjad. Komisjon määrab kindlaks lõpliku toetussumma, jaotades ümber taotlemata soovituslikud eraldised või nende taotlemata osad. On asjakohane teha nendest eeskirjadest erand, et võimaldada komisjonil võtta arvesse ka uusi taotlusi, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse, et määrata kindlaks liidu toetuse muudetud lõplik eraldis ajavahemikuks 1. augustist 2022 kuni 31. juulini 2023. Vastavalt määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 5 lõike 5 teisele lõigule peab liidu toetuse mis tahes taotlemata lõplike eraldiste ümberjaotamine põhinema kuue- kuni kümneaastaste laste arvul liikmesriikides.

(6)

Kuna koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks ajavahemikuks 1. augustist 2022 kuni 31. juulini 2023 antava liidu toetuse lõplike eraldiste kindlaksmääramine, võttes arvesse teist taotlust liidu toetuse saamiseks, peaks toimuma võimalikult kiiresti, et liikmesriigid saaksid koolikava rakendamiseks vajalikke ettevalmistavaid tegevusi õigel ajal kavandada ja ellu viia, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 3 kohaselt on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Kõnealust nimekirja tuleks esitatud teabe põhjal ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mille alusel otsustatakse kehtestada nende suhtes tegevuskeeld liidus või muudetakse määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa või B lisa nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda kõikide asjaomaste dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 alusel loodud komiteele (edaspidi „ELi lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on teavitanud ELi lennuohutuskomiteed käimasolevatest ühiskonsultatsioonidest, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (3) raames Armeenia, Iraagi, Kasahstani, Lõuna-Sudaani, Moldova, Pakistani ja Venemaa pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Komisjon teavitas ELi lennuohutuskomiteed ka tsiviillennunduse olukorrast Brazzaville’i Kongos, Ekvatoriaal-Guineas, Madagaskaril ja Surinames.

(6)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed tehnilistest hindamistest, mis tehti komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (4) sätete alusel välja antud kolmandate riikide lennuettevõtjate lubade esialgseks hindamiseks ja nendega seotud pidevaks järelevalveks.

(7)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA programm“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 474/2006 kohast tegevuskeeldu. Lisaks andis amet teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning kolmandate riikide tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamiseks tehtava koostöö kohta, eesmärgiga aidata neil kõrvaldada puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennunduse ohutusstandardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja ametiga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) lennuohutusalase partnerlusabi vahendi (Aviation Safety Implementation Assistance Partnership tool) kaudu teavet kolmandatele riikidele ettenähtud sellise tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)

Eurocontrol andis komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet SAFA programmi ja kolmandate riikide lennuettevõtjate häirefunktsiooni staatuse kohta ning statistika tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete kohta.

(10)

Pärast seda, kui amet oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide ja ameti korraldatud standardimiskontrollide tulemusi, mida oli täiendatud ka liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemustega, on mitu liikmesriiki ja amet, kes tegutsevad pädevate asutustena, võtnud teatavaid parandus- ja täitemeetmeid ning teavitanud neist meetmetes komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed.

(11)

Liikmesriigid ja amet, kes tegutsevad pädevate asutustena, kinnitasid uuesti, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustaks otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(12)

2020. aasta juunis kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/736 (6) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse Armeenias sertifitseeritud lennuettevõtjad.

(13)

Komisjon, amet, liikmesriigid ja Armeenia tsiviillennunduskomitee (edaspidi „CAC“) korraldasid 29. aprillil 2022 tehnilise koosoleku, mille käigus CAC esitas ajakohastatud teabe meetmete kohta, mis ta oli pärast 3. novembril 2021 toimunud tehnilist koosolekut võtnud kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Peamised meetmed hõlmasid tsiviillennundusalaste õigusaktide ja neid toetavate eeskirjade muudatusi, CACi struktuuri ja töötajatega seotud parandusmeetmeid ning CACi inspektorite kvalifikatsiooni ja koolitamisega (sealhulgas inspektorite täiendav esmakutseõpe, korduvkoolitus ja töökohapõhine õpe) seotud haldussüsteemi ajakohastamist. Lisaks selgitas CAC, et ta töötas eri valdkondades välja täiendavad järelevalvemenetlused ja kontrollkaardid ning koostas riikliku lennundusohutuskava ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise määruse, mis mõlemad võetakse vastu 2022. aastal. Komisjon ja amet kontrollivad hoolikalt kogu esitatud teavet.

(14)

CAC esitas ajakohastatud teabe seoses oma parandusmeetmete kavaga, mille ta oli koostanud selleks, et käsitleda liidu 2020. aasta kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud tähelepanekuid. Kõnealused meetmed hõlmasid muu hulgas personali planeerimis- ja koolitusprotsesside ajakohastamist, mitut menetlust ja kontrollkaarte ohutusjärelevalvetoimingute parandamiseks, elektroonilise andmebaasi rakendamist järelevalvetegevuse toetamiseks ning lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi väljatöötamist.

(15)

Lisaks käivitas amet (osana liidu jõupingutustest toetada CACi lennuohutusega seotud puudujääkide kõrvaldamisel) 2022. aasta märtsis spetsiaalse tehnilise projekti, mille eesmärk oli tugevdada CACi ohutusjärelevalvet lennutegevuse ja lennukõlblikkuse valdkonnas.

(16)

Kogu kättesaadava teabe põhjal leitakse, et CAC on oma ohutusjärelevalvesuutlikkust märkimisväärselt parandanud. Samuti tunnistatakse, et CAC näib olevat kindlalt otsustanud jätkata jõupingutusi oma järelevalvesuutlikkuse suurendamiseks ja kindlakstehtud ohutusprobleemide lahendamiseks. Nendest positiivsetest arengutest hoolimata ei ole praegu piisavalt tõendeid selle kohta, et CAC on tulemuslikult kõrvaldanud kõik 2020. aasta veebruaris toimunud kohapealse kontrollkäigu tulemusel kindlaks tehtud puudused, mille tõttu otsustati kehtestada tegevuskeeld vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2020/736. Võimalike parandusmeetmete kohta esitatud teave tuleb üle kontrollida täiendavate tehniliste kohtumiste käigus ning vajaduse korral tutvuda olukorraga kohapeal.

(17)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Armeenia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(18)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Armeenias serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Armeenias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(19)

2015. aasta detsembris kanti lennuettevõtja Iraqi Airways komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2322 (7) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(20)

2022. aasta veebruaris esitasid Iraagi tsiviillennundusamet (edaspidi „ICAA“) ja lennuettevõtja Iraqi Airways komisjonile teabe, milles kirjeldati ohutusjärelevalve- ja -juhtimissüsteemide ning suutlikkuse parandamiseks võetud meetmeid. Saadud teabe põhjal märgib komisjon, et kindlakstehtud ohutusprobleemide lahendamisel on tehtud mõningaid edusamme. Siiski leiti teatavaid puudusi, sealhulgas ICAA inspektorite poolt nii sertifitseerimis- kui ka järelevalveprotsessides kasutatavate kontrollkaartide kvaliteet ning ICAA koolituskava ja selle rakendamine. ICAA järelevalvetulemuste hindamisel ilmnes mitu probleemi, mis eelkõige puudutasid järelevalve käigus leitud puuduste kirjeldamist ja asjaomaste järelmeetmete tagamist. Sellega seoses märgiti ka, et ICAA inspektorid ei võtnud vajaduse tekkides asjakohaseid täitemeetmeid.

(21)

Lennuettevõtja Iraqi Airways esitatud teabe hindamine näitas, et lennuettevõtja on teinud eri valdkondades märkimisväärseid edusamme. Märgiti, et lennuettevõtja oli palganud väliskonsultandi, kelle teenuseid kasutati lennuettevõtja auditeerimiseks ja selleks, et välja töötada parandusmeetmete kava, mida praegu rakendatakse.

(22)

Algatati lennuandmete seire programm, et veelgi suurendada andmehulka, mida analüüsitakse ja kasutatakse ohutuse parandamise meetmete väljatöötamiseks. Lisaks loodi asutusesisene aruandlussüsteem, algatati ohutusalased kohtumised eri strateegilistel tasanditel ning vaadati läbi mõned organisatsiooni käsiraamatud.

(23)

Vaatamata eespool nimetatud edusammudele on siiski veel kõrvaldamata probleeme – näiteks ootavad paigaldamist mitu hoolduse, lennutegevuse ja dokumendihaldusega seotud tarkvaralahendust. Lennuettevõtja peab tõhustama oma tegevust ja menetlusi, mis on seotud ICAA kindlaks tehtud järelevalvealaste puuduste kõrvaldamisega. Lisaks paistab, et ehkki lennuettevõtja Iraqi Airways on välja töötanud kvaliteedijuhtimissüsteemi, ei suuda ta võtta asjakohaseid järelmeetmeid, et kõrvaldada kõik selle süsteemi raames kindlaks tehtud puudused.

(24)

Komisjon, amet, liikmesriigid, ICAA ja lennuettevõtja Iraqi Airways korraldasid Iraagi esitatud taotluse põhjal ning komisjoni pideva järelevalvetegevuse raames kaks tehnilist koosolekut (14. detsembril 2021 ja 4. mail 2022). ICAA tutvustas mõlemal koosolekul edusamme, mis on tehtud selleks, et kõrvaldada ohutusprobleemid seoses ICAA suutlikkusega tagada riigis tõhus ohutusjärelevalve, eelkõige lennuettevõtja Iraqi Airways puhul. Lennuettevõtja Iraqi Airways tutvustas edusamme, mida ta oli teinud selleks, et kõrvaldada varem kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid, mille tõttu amet keeldus lennuettevõtjale kolmanda riigi lennuettevõtja loa andmisest, ning muid asjaomaseid täiustusi ohutuse valdkonnas.

(25)

ICAA ja lennuettevõtja Iraqi Airways on näidanud, et neil on selge visioon ja soov parandada õigusnormidele vastavust ja ohutustaset. Siiski oleks vaja teha täiendavaid edusamme. Komisjon jätkab koostööd ICAAga ja lennuettevõtjaga Iraqi Airways, et jälgida ja toetada nende jõupingutusi ohutusjärelevalve- ja ohutusjuhtimisalase suutlikkuse suurendamiseks. Sellega seoses märgiti, et amet algatab 2022. aastal tehnilise abi projekti, mis aitaks ICAA-l Iraagi lennuohutusalast järelevalvet tõhusamaks muuta.

(26)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Iraagi lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(27)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Iraagis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Iraagis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(28)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

(29)

2016. aasta detsembris kustutati Kasahstanis serditud lennuettevõtjad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2214 (8) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast, välja arvatud lennuettevõtja Air Astana, kes oli 2015. aastal rakendusmäärusega (EL) 2015/2322 B lisast välja jäetud.

(30)

ELi lennuohutuskomitees 2021. aasta oktoobris peetud arutelude järelmeetmena korraldasid komisjoni, ameti ja liikmesriikide eksperdid (edaspidi „hindamisrühm“) Kasahstanis liidu kohapealse kontrollkäigu, külastades Kasahstani tsiviillennunduskomiteed (edaspidi „CAC KZ“), Kasahstani lennuameti aktsiaseltsi (edaspidi „AAK“) ning kolme Kasahstanis serditud lennuettevõtja (Air Astana, Jupiter Jet ja Qazaq Air) bürood.

(31)

AAK esitas hindamisrühma poolt kindlaks tehtud ja teatatud puuduste kõrvaldamiseks 2. veebruaril 2022 komisjonile parandusmeetmete kava. Komisjon hindas koos ametiga parandusmeetmete kava ning esitas CAC KZ-le ja AAK-le märkusi ja kohandamisettepanekuid.

(32)

27. ja 28. aprillil 2022 korraldasid komisjon, amet, liikmesriigid ning CAC KZi ja AAK esindajad tehnilise koosoleku. Koosoleku eesmärk oli saada ülevaade sellest, kuidas CAC KZ ja AAK arendavad ja rakendavad oma parandusmeetmete kava, ning asjaomastest meetmetest, mis on võetud selleks, et nende ohutusjärelevalvesüsteem järgiks tulemuslikult rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(33)

Esitatud parandusmeetmete kava, arutelude ning tehnilisel koosolekul tutvustatud tõendite põhjal leiti, et kohapealse kontrollkäigu raames tehtud tähelepanekute käsitlemisel on tehtud edusamme. On ilmne, et kõikide tähelepanekutega on teataval määral tegeletud ja osa neist võib lugeda lahendatuks.

(34)

Kohtumine näitas, et CAC KZ ja AAK peavad esitama komisjonile teatavate toimingute ja võetud meetmete kohta siiski täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Samuti palus komisjon CAC KZ-l ja AAK-l läbi vaadata parandusmeetmete kava ja arendada edasi liidu kohapealse kontrollkäigu käigus kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide algpõhjuste analüüsi, et arutada seda järgmisel tehnilisel koosolekul.

(35)

ELi lennuohutuskomitee 2021. aasta novembris peetud arutelude järelmeetmena kutsus komisjon CAC KZ, AAK ja lennuettevõtja Air Astana17. mail 2022 ELi lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele, ja seda kinnitati ka 2022. aasta aprillis toimunud tehnilisel koosolekul.

(36)

Ärakuulamise käigus tutvustasid CAC KZ ja AAK komisjonile ning ELi lennuohutuskomiteele Kasahstanis serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve tagamiseks kehtestatud süsteemi. Nad tutvustasid Kasahstani lennuohutuse riiklikku arengukava, mis sisaldab meetmeid Kasahstani lennutranspordi tõhususe suurendamiseks, ja hõlmab muu hulgas ka asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusat rakendamist. Lisaks tutvustas AAK viimaseid muudatusi oma organisatsioonilises struktuuris, Kasahstani lennundussektori suurust ning ICAO poolt 2021. aasta augustis korraldatud koordineeritud valideerimismissiooni tulemusi.

(37)

CAC KZ ja AAK rõhutasid oma kindlat soovi olukorda jätkuvalt parandada ning esitasid komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele põhjaliku ja üksikasjaliku ülevaate sellest, kuidas on rakendatud liidu poolt 2021. aasta septembris korraldatud kohapealse kontrollkäigu tulemuste põhjal koostatud parandusmeetmete kava. Parandusmeetmete kava hõlmas edaspidiseks püstitatud strateegilisi eesmärke, nagu Kasahstani õigusraamistiku muutmine, AAK käsiraamatud ja menetlused, kvaliteedijuhtimissüsteemi jätkuv parandamine ning rahvusvaheliste ohutusstandardite veelgi tõhusam rakendamine.

(38)

Ärakuulamise käigus kohustusid CAC KZ ja AAK hoidma komisjoni kursis edasiste meetmetega, mis võetakse liidu 2021. aasta kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud muude tähelepanekute suhtes. Lisaks kinnitasid CAC KZ ja AAK ärakuulamise käigus oma valmisolekut jätkata ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab asjakohase ohutusteabe edastamist ja täiendavaid koosolekuid, mis toimuvad komisjoni kindlaksmääratud ajal ja kohas.

(39)

Tõendid näitavad, et CAC KZ ja AAK võetud meetmed aitavad juba praegu suurendada nende suutlikkust teostada järelevalvet Kasahstani lennutegevuse üle. Siiski tuleks veelgi parandada nende suutlikkust jälgida, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjate tegevus oleks kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandarditega, ning muu hulgas tagada, et selliseks ohutusjärelevalveks on olemas piisavad vahendid.

(40)

Esitatud teabest ilmneb, et alates 2021. aasta oktoobrist on CAC KZ ja AAK teinud märkimisväärseid edusamme asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel. Komisjon ja amet märkisid, et nad kavatsevad ka edaspidi toetada CAC KZi ja AAK jõupingutusi Kasahstani lennuohutussüsteemi täiendavaks tugevdamiseks.

(41)

Ärakuulamise käigus andis lennuettevõtja Air Astana ülevaate oma praegusest õhusõidukipargist ning olemasolevatest ressurssidest ja rajatistest. Ta kirjeldas oma töökindlat ja hoolikalt välja arendatud ohutusjuhtimissüsteemi ja kvaliteedijuhtimissüsteemi. Lennuettevõtja märkis, et ta kasutab ohutus-, kvaliteedi- ja riskijuhtimisandmete, sealhulgas väsimusriski juhtimise süsteemi integreerimiseks tarkvaravahendeid.

(42)

Vastuseks ELi lennuohutuskomitee järelepärimisele andis lennuettevõtja ülevaate ka lennuettevõtja Air Astana suhtes aastatel 2021–2022 tehtud järelevalvetoimingutest ning kinnitas, et tema koostöö CAC KZi ja AAKga on paranenud.

(43)

ELi lennuohutuskomitee jõudis oma arutelude põhjal järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Kasahstani ohutusalase olukorra ja selle arengu pidevale jälgimisele, sealhulgas CAC KZ ja AAK korrapäraste eduaruannete kaudu, ning võimalusele kutsuda nad osalema veel ühel ärakuulamisel ELi lennuohutuskomitees.

(44)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Kasahstani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(45)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi nende lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(46)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

(47)

2021. aasta novembris jäeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2070 (9) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja Moldova lennuettevõtjad, välja arvatud lennuettevõtjad Air Moldova, Aerotranscargo ja Fly One, keda ei ole kunagi kantud A ega B lisasse.

(48)

Moldova tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAM“) esitas 31. märtsi 2022. aasta kirjas teavet ja ajakohastatud teavet ohutusjärelevalve kohta ajavahemikul 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta märtsini. Lisaks 2021. aasta septembris toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu alusel välja töötatud parandusmeetmete kava ajakohastamisele sisaldas CAAMi esitatud teave ka Moldova riikliku lennundusalase õigusraamistiku viimaste muudatustega seotud ajakohastusi.

(49)

Komisjon on pärast saadud teabe ja dokumentide läbivaatamist seisukohal, et kõiki 2021. aasta septembris toimunud kohapealsest kontrollkäigust tulenevaid allesjäänud avatud tähelepanekuid on edukalt käsitletud ja need võib lugeda lahendatuks. Tehtud edusamme silmas pidades peab komisjon piisavaks, kui CAAM esitab igal aastal ajakohastatud teabe, kuni osutub vajalikuks otsustada teisiti.

(50)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Moldova lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(51)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Moldovas serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Moldovas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(52)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

(53)

2007. aasta märtsis lisati komisjoni määrusega (EÜ) nr 235/2007 (10) määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse lennuettevõtja Pakistan International Airlines, mis hiljem kustutati sealt 2007. aasta novembris komisjoni määrusega (EÜ) nr 1400/2007 (11).

(54)

Pakistani lennundusministri 24. juuni 2020. aasta avaldusest selgus, et suur hulk Pakistani tsiviillennundusameti (edaspidi „PCAA“)poolt välja antud piloodilube on saadud pettuse teel.

(55)

Seda asjaolu ja PCAA-poolse tõhusa ohutusjärelevalve ilmset puudumist arvesse võttes peatas amet alates 1. juulist 2020 lennuettevõtjate Pakistan International Airlines ja Vision Air kolmanda riigi lennuettevõtja loa.

(56)

1. juulil 2020 alustas komisjon Pakistani tsiviillennundusametiga konsultatsioone vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Sellega seoses korraldas komisjon ameti ja liikmesriikide osalusel PCAAga mitu tehnilist koosolekut (9. juulil ja 25. septembril 2020, 15. ja 16. märtsil 2021, 15. oktoobril 2021 ja 16. märtsil 2022).

(57)

Koosolekutel arutati eri küsimusi, eelkõige Pakistani serditud lennuettevõtjate üle teostatavat järelevalvet ja nende ohutusjuhtimissüsteemi. Eelkõige palus komisjon teavet ja tõendeid selle kontrollimiseks, et samasugune olukord ei valitse muudes valdkondades, näiteks salongipersonali sertimine, hooldusinseneri loa väljaandmine või lennuettevõtjate sertimine.

(58)

PCAAga 16. märtsil 2022 vahetatud teabes keskenduti hiljutise ICAO üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi (USOAP) kontrollkäigu tulemustele. Komisjon rõhutas, et konsulteerimismenetluse järgmiste etappide kindlaksmääramisel seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, võetakse auditiaruande sisu nõuetekohaselt arvesse. Koosolekul andis PCAA ülevaate aruande peamistest aspektidest ja lubas selle pärast lõplikku vormistamist esitada komisjonile tutvumiseks.

(59)

Pärast aruande kättesaamist on komisjon kindlaks teinud, et see ei sisalda ühtegi viidet valdkondadele, mis vajaksid kohest parandusmeetmete võtmist. Kuigi aruandest nähtub, et enamik PCAA kohustuste täitmiseks vajalikke elemente on paigas, peaks PCAA eelkõige piloodilubade puhul suuniseid ja menetlusi muutma, täiendama või parandama. Lisaks märgib komisjon, et Pakistan peaks täiustama oma siseriiklikke õigusakte, lisades sätted täitmise tagamise poliitika ja kontrollitöötajate piiramatu juurdepääsu kohta, mis on vajalik tõhusa järelevalve tagamiseks.

(60)

Tuginedes olemasolevatele tõenditele ja PCAAga peetud teabevahetuse põhjal antud hinnangule, tunnustab komisjon PCAA jõupingutusi võtta väljaselgitatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks vastu parandusmeetmete kava. Komisjon märgib koos ameti ja liikmesriikidega, et pärast ICAO USOAPi raames korraldatud külastust on Pakistanis alustatud ulatuslikku arenguprotsessi, mille käigus muu hulgas muudetakse ka esmaseid lennundusalaseid õigusakte.

(61)

Seda silmas pidades jätkab komisjon koostööd PCAAga, et teha kindlaks, kas määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt on vaja astuda täiendavaid samme, ning jälgib edasisi meetmeid, mida võetakse Pakistanis tekkinud ohutusjärelevalveolukorra parandamiseks. Sellise pideva järelevalvetegevuse käigus selgitatakse välja, millal tuleks korraldada liidu kohapealne kontrollkäik.

(62)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Pakistani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(63)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Pakistanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid , seades prioriteediks kõigi Pakistanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(64)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

(65)

8. aprillil 2022 kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/594 (12) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse Venemaa lennuettevõtjad, kes käitasid üht või mitut rakendusmääruse (EL) 2022/594 põhjenduses 4 või 5 nimetatud õhusõidukit.

(66)

28. aprillil 2022 teatas Venemaa föderaalne lennutranspordiamet (edaspidi „FATA“) komisjonile, et kõik viited rahvusvaheliste tsiviillennundusstandardite rikkumisele ning rakendusmääruses (EL) 2022/594 osutatud ohutusprobleemidele on tema arvates on põhjendamatud. Siiski ei esitanud FATA oma väite toetamiseks asjakohast teavet.

(67)

Komisjon on oma pideva järelevalve käigus leidnud tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja I Fly on kandnud rakendusmääruse (EL) 2022/594 põhjenduses 5 nimetatud õhusõidukid Venemaa õhusõidukiregistrisse ning et ta on neid õhusõidukeid käitades teadlikult rikkunud asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Õhusõidukid on kantud Venemaa registrisse omanike nõusolekuta, samuti ei ole jätkatud ohutusalast koostööd Iiri lennuametiga, kes on nende õhusõidukite tunnustatud registreerimisriik.

(68)

Seepärast on komisjon vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2022/594 ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, kandes lennuettevõtja I Fly määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(69)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et FATA poolt serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Armeenias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(70)

Lõuna-Sudaanis sertifitseeritud lennuettevõtjaid ei ole kunagi olnud kantud määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse.

(71)

Viimase nelja aasta jooksul on Lõuna-Sudaanis aset leidnud neli surmaga lõppenud õnnetust ning mitmed muud õnnetused ja tõsised lennuintsidendid, milles sageli osalevad kahtlaste registreerimismärkidega õhusõidukid.

(72)

Komisjon alustas 26. märtsil 2021 Lõuna-Sudaani tsiviillennundusametiga (edaspidi „SSCAA“) ametlikke konsultatsioone vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2.

(73)

Järgnenud kirjavahetuses teatas SSCAA, et surmaga lõppenud õnnetuses osalenud lennuettevõtja South Sudan Supreme Airlines lennuettevõtja sertifikaat (AOC) on peatatud ning et õnnetuses osalenud õhusõiduki registreerimisega seotud kahtluste tõttu vaatas SSCAA läbi kõik õhusõiduki käitajad ja kõik lennuettevõtja sertifikaadid kogu riigis. Samuti teatas SSCAA, et praegu võetakse õigusaktide, käsiraamatute ja koolituse väljatöötamise ning läbivaatamisega seotud parandusmeetmeid. 5. novembril 2021 esitati dokumendid, mis sisaldavad teavet SSCAA inspekteerimis-, järelevalve- ja auditiprogrammi kohta ning aruandeid teatavate lennuettevõtjate ja Lõuna-Sudaanis tegutsevate välisriikides registreeritud õhusõidukite läbivaatamise kohta.

(74)

28. märtsil 2022 edastas SSCAA vastused komisjoni 26. märtsil 2021 saadetud küsimustikule. Küsimustikule antud vastustest nähtub, et SSCAA ei ole tõhusat järelevalvesüsteemi veel välja töötanud ega kasutusele võtnud. Lisaks märgib SSCAA, et ehkki ta ei ole välja andnud ühtegi luba ega lennuettevõtja sertifikaati ning et riigis ei ole registreeritud ühtegi õhusõidukit, on ta välja andnud lennutegevuslube välisriigis registreeritud õhusõidukitele nende käitamiseks Lõuna-Sudaanis. Puuduvad tõendid sellise järelevalvetegevuse kohta, mis annaks alust kõnealuseid lube välja anda, samuti puuduvad tõendid asjakohase pideva järelevalve kohta.

(75)

Komisjon teavitas 22. veebruaril 2022 SSCAAd oma kavatsusest võtta Lõuna-Sudaani tsiviillennundusjärelevalvega seotud olukorra läbivaatamine ELi lennuohutuskomitee järgmise koosoleku päevakorda ning kutsus SSCAAd osalema 18. mail 2022 ELi lennuohutuskomitees toimuval ärakuulamisel.

(76)

Ärakuulamisel andis SSCAA komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele ülevaate oma organisatsioonilisest struktuurist ning esitas teavet Lõuna-Sudaani lennundussektori suuruse kohta. Selles kirjeldati SSCAA eri direktoraatide ülesandeid ja kohustusi ning anti üldteavet ameti personali kohta. Ta selgitas, et SSCAA sõltub tsiviillennunduseeskirjade kehtestamisel ja tõhusa järelevalveprotsessi väljatöötamisel endiselt suurel määral Ida-Aafrika Ühenduse tsiviillennundusohutuse ja lennundusjulgestuse järelevalve ameti (EAC-CASSOA) toetusest. Sellega seoses märkis SSCAA, et igasugune abi ja toetus tema tegevusele oleks teretulnud.

(77)

SSCAA kinnitas, et ta ei ole välja andnud ühtki lennuettevõtja sertifikaati ega oma veel õhusõidukite registrit. SSCAA teatas siiski, et tal on kavas pärast EAC-CASSOA poolt 23. mail 2022 korraldataval koolitusel osalemist asutada õhusõidukite register ja omandada suutlikkus alustada lennuettevõtjate sertifitseerimist ICAO suunistele tugineva viieetapilise sertifitseerimisprotsessi abil.

(78)

SSCAA teatas komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele, et ta on välisriikide lennuettevõtjatele välja andnud 24 lennutegevusluba ning et mõned neist loa saanud lennuettevõtjatest teenindavad riigisiseseid lende. Näib, et see on ainus sertifitseerimistegevus, mida SSCAA teostab. SSCAA selgitas, et selliste lubade väljaandmise menetlus põhineb lennuettevõtja sertifikaadi valideerimisel, mis hõlmab dokumentidega tutvumist ja õhusõidukite füüsilist kontrolli. See teave esitati siiski ainult ärakuulamisel ning seega ei olnud võimalik kontrollida, kuidas valideerimisprotsess läbi viiakse.

(79)

Ärakuulamisel tõi SSCAA ka näite välisriigi lennuettevõtja suhtes võetud täitemeetmete kohta, mis hõlmas tegevusloa tühistamist pärast seda, kui SSCAA sai teada, et lennuettevõtja pädev asutus oli tema lennuettevõtja sertifikaadi tühistanud.

(80)

Komisjon ja ELi lennuohutuskomitee võtsid teadmiseks, et SSCAA ei teosta lennuettevõtjate üle regulatiivset järelevalvet, kuna ta ei ole välja andnud ühtki lennuettevõtja sertifikaati, ning et kogu lennutegevust riigis teostavad lennuettevõtjad, kellele on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud välisriigi ametiasutused. Seega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühiseid kriteeriume, ei ole SSCAA sertifitseerinud ühtegi lennuettevõtjat, kelle suhtes saaks võtta liidu tasandil meetmeid.

(81)

Lisaks võtsid komisjon ja ELi lennuohutuskomitee teadmiseks SSCAA väite selle kohta, et ta ei kavatse lennuettevõtja sertifikaate välja anda enne, kui ta on saavutanud sertifitseerimis- ja järelevalvesuutlikkuse, mis võimaldaks tal rakendada asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja tagada nende täitmine.

(82)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et Lõuna-Sudaani lennuettevõtjate puhul ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(83)

Komisjon jätkab oma pideva järelevalvetegevuse käigus Lõuna-Sudaani lennuohutusolukorra tähelepanelikku jälgimist. ELi lennuohutuskomitee jõudis järeldusele, et Lõuna-Sudaani puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ohutusolukorrale ja arengusuundumustele ning et SSCAA-l tuleks paluda esitada korrapäraselt aruandeid tsiviillennunduseeskirjade kehtestamisel tehtud edusammude, tõhusa ohutusjärelevalveprotsessi väljatöötamise ja lennuettevõtja sertifikaatide väljaandmisega seotud suutlikkuse kohta. Kui komisjon saab teada otsesest ohutusriskist, mis tuleneb asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite täitmata jätmisest, näiteks lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine enne, kui SSCAA-l on piisav sertifitseerimis- ja järelevalvesuutlikkus, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005 täiendavaid meetmeid, näiteks kehtestada asjaomaste lennuettevõtjate suhtes tegevuskeeld ja lisada need määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(84)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(85)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklites 5 ja 6 on märgitud, et ohutusele avalduvat mõju arvestades on vaja võtta lisade ajakohastamisega seotud otsused vastu kiiresti ja vajaduse korral viivitamata. Seepärast on tundliku teabe ja reisijate kaitsmiseks vaja, et kõik otsused, millega ajakohastatakse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või -piiranguid, avaldatakse ja need jõustuvad kohe pärast vastuvõtmist.

(86)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 kohaselt asutatud ELi lennuohutuskomitee arvamusega,

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 87/415/EMÜ (1) ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), (2) mis jõustus 1. jaanuaril 1988.

(2)

Konventsiooni artikli 15 lõike 3 punkti a kohaselt võib konventsiooni artikli 14 lõike 1 kohaselt moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ELi-CTC ühiskomitee“) oma otsusega võtta vastu konventsiooni liidete muudatusi.

(3)

ELi-CTC ühiskomiteel tuleb 2022. aasta alguses vastu võtta otsus konventsiooni I, IIIa ja IV liite muutmise kohta.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ELi-CTC ühiskomitees võetav seisukoht, kuna kõnealune otsus on liidule siduv. Kuna ELi-CTC ühiskomitee tuleb tavaliselt kokku vaid üks kord aastas, on asjakohane lubada liidu seisukoha väljendamist kas mõnel eelseisval kohtumisel või kirjaliku menetluse teel.

(5)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (3) B lisa ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (4) B lisa muudeti vastavalt komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/234 (5) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/235 (6). Nendes lisades nähakse ette transiidideklaratsiooni ühised andmenõuded, vormingud ja koodid, et paremini ühtlustada ühiseid andmenõudeid, mida kasutatakse teabe säilitamiseks ja vahetamiseks tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel. Nimetatud muudatusi oli vaja, et tagada eri liiki deklaratsioonide ja teadete puhul kasutatavate elektrooniliste tollisüsteemide koostalitlusvõime. Seepärast tuleks vastavalt muuta konventsiooni IIIa liidet, mille sõnastus peegeldab delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 B lisa.

(6)

Konventsiooni IIIa liite muutmise tõttu on vaja lõiked ja jaod ümber nummerdada. Seepärast tuleks konventsiooni I liites esinevad viited IIIa liitele viia kooskõlla uue numeratsiooniga.

(7)

Konventsiooni IV liite sätted reguleerivad vastastikust abi nõuete sissenõudmisel. Need sätted on olulised, kuna kaitsevad ühistransiidiprotseduuri riikide, liidu ja liikmesriikide finantshuve. Need sätted tuleks läbi vaadata, et viia need kooskõlla vastavate liidu õigusnormidega,

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Lietuvos bankase praeguse välisaudiitori Ernst & Young Baltic UAB volitused lõppesid pärast majandusaasta 2021 auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitor alates majandusaastast 2022.

(3)

Lietuvos bankas on valinud majandusaastateks 2022–2024 oma välisaudiitoriks UAB ROSK Consultingu.

(4)

EKP nõukogu soovitas Lietuvos bankase välisaudiitoriks majandusaastateks 2022–2024 määrata UAB ROSK Consultingu.

(5)

EKP nõukogu soovitusest tulenevalt tuleks nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punkti 7 kohaselt lubatakse Tšehhi Vabariigil vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive riigi valuutas tema ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa 35 000 eurot.

(2)

Komisjonis 23. novembril 2021 registreeritud kirjaga taotles Tšehhi luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktist 7 ning vabastatakse käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive riigi valuutas tema ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa 85 000 eurot (edaspidi „erimeede“). Erimeedet kohaldataks kuni 31. detsembrini 2024, mis on kuupäev, mil liikmesriigid peavad üle võtma nõukogu direktiivi (EL) 2020/285 (2). Kõnealuse direktiiviga lubatakse liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2025 vabastada käibemaksust selliste maksukohustuslaste kaubatarned ja osutatud teenused, kelle aastakäive asjaomases liikmesriigis ei ületa 85 000 eurot või sellega võrdväärset summat riigi valuutas.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt edastas komisjon 16. detsembri 2021. aasta kirjaga Tšehhi taotluse teistele liikmesriikidele. Komisjon teatas 20. detsembri 2021. aasta kirjas Tšehhile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Erimeede on kooskõlas direktiiviga (EL) 2020/285 ja selle eesmärk on vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust ja vältida konkurentsimoonutusi siseturul.

(5)

Erimeede jääb maksukohustuslastele vabatahtlikuks, kuna nad võivad ikka valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamise kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290.

(6)

Tšehhi esitatud teabe kohaselt mõjutab erimeede Tšehhi poolt lõpptarbimisetapil kogutava maksutulu summat üksnes tühises ulatuses.

(7)

Pärast nõukogu määruse (EL, Euratom) 2021/769 (3) jõustumist ei arvuta Tšehhi käibemaksupõhiste omavahendite aruande alusel alates 2022. eelarveaastast hüvitist.

(8)

Kuna Tšehhi eeldab, et erimeede toob kaasa käibemaksukohustuste vähenemise ning seega halduskoormuse ja nõuete täitmise kulude vähenemise nii väikeettevõtjate kui ka maksuhaldurite jaoks ning et see ei mõjuta oluliselt käibemaksu kogutulu, tuleks Tšehhile anda luba erimeetme kehtestamiseks.

(9)

Erimeetme kohaldamine peaks olema ajaliselt piiratud. Ajaline piirang peaks olema piisav, et võimaldada komisjonil hinnata künnise tõhusust ja asjakohasust. Lisaks peavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2020/285 artikli 3 lõike 1 kohaselt võtma vastu ja avaldama 31. detsembriks 2024 kõnealuse direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja kehtestatakse väikeettevõtjatele lihtsamad käibemaksureeglid, artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldama neid alates 1. jaanuarist 2025. Seepärast on asjakohane anda Tšehhile luba kohaldada erimeedet kuni 31. detsembrini 2024,

(1)

11. märtsil 2016 esitas ettevõtja Lanxess Deutschland GmbH (edaspidi „taotleja“) Prantsusmaale taotluse biotsiidi Primer PIP (edaspidi „biotsiid“) paralleelseks vastastikuseks tunnustamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 34. Asjaomane biotsiid on tooteliiki 8 kuuluv puidukonservant, mida kasutatakse ennetavaks töötlemiseks puidu värvust muutvate seente, puitu hävitavate kandseente ja puidumardikate (vastsete) vastu. Toode kantakse puidule käsitsi sissekastmise, automatiseeritud sissekastmise või automatiseeritud pihustamise teel; toode sisaldab toimeainetena propikonasooli, IPBCd ja permetriini. Saksamaa on referentliikmesriik, kes vastutab taotluse hindamise eest, nagu on osutatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 34 lõikes 1.

(2)

Prantsusmaa edastas 9. märtsil 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 lõikega 2 koordineerimisrühmale vastuväited, märkides, et Saksamaa kehtestatud loatingimuste puhul ei ole tagatud, et biotsiid vastab kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud nõudele. Prantsusmaa leiab, et biotsiidi ohutu käitlemise tagamiseks tuleb käsitsi sissekastmise ja automatiseeritud pihustamise korral kanda isikukaitsevahendeid, milleks on kemikaalikindlad kaitsekindad, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele (kinnaste materjali täpsustab loa hoidja tooteteabes) ja vähemalt 6. tüübi kaitseülikond, nagu on sätestatud Euroopa standardis EN 13034; automatiseeritud sissekastmise korral tuleb kanda isikukaitsevahendeid, milleks on kemikaalikindlad kaitsekindad, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele (kinnaste materjali täpsustab loa hoidja tooteteabes); ning värskelt töödeldud puidu käsitsi järeltöötlemise korral tuleb kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele. Prantsusmaa seisukoht on, et tehniliste ja korralduslike meetmete kohaldamine vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ (2) isikukaitsevahendite kasutamise võimaliku asendamisega ei taga piisavat kaitset, kui selliseid meetmeid ei ole biotsiidi hindamise raames täpsustatud ega hinnatud.

(3)

Saksamaa on seisukohal, et direktiivis 98/24/EÜ on kehtestatud töötajate kaitseks võetavate erinevate riskivähendusmeetmete eelistamise järjekord ning tehniliste ja korralduslike meetmete kohaldamine biotsiidi kasutamise puhul on prioriseeritud isikukaitsevahendite kandmise suhtes. Saksamaa sõnul peab tööandja asjaomase direktiivi kohaselt otsustama, milliseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tuleb kohaldada, ning kuna selliseid meetmeid on palju, ei ole biotsiidile loa andmise käigus võimalik neid kirjeldada ja hinnata.

(4)

Kuna koordineerimisrühm kokkuleppele ei jõudnud, edastas Saksamaa lahendamata vastuväite 28. oktoobril 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikega 1 komisjonile. Saksamaa esitas komisjonile üksikasjaliku ülevaate küsimusest, mille osas liikmesriigid ei suutnud kokkulepet saavutada, ning lahkarvamuste põhjused. Kõnealune ülevaade edastati asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale.

(5)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 2 lõike 3 punktides b ja c on sätestatud, et kõnealune määrus ei piira nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (3) ja direktiivi 98/24/EÜ kohaldamist.

(6)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii on loa andmise tingimusena märgitud, et biotsiid ei avalda otseselt ega oma jääkide kaudu vastuvõetamatut mõju inimeste tervisele.

(7)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 9 on sätestatud, et kõnealuse lisaga kehtestatud ühispõhimõtete kohaldamisel kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud biotsiidide toimikute hindamiseks, ning arvestades sama määruse artiklis 19 sätestatud muid tingimusi, on biotsiidile loa andmise või mitteandmise otsuse tegemise voli pädeval asutusel või komisjonil. Selline luba võib sisaldada biotsiidi kasutuspiiranguid või muid tingimusi.

(8)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punkti 18 alapunktis d on sätestatud, et biotsiidi riskihindamisega määratakse vajalikud meetmed inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks nii biotsiidi kavandatud tavakasutuse jooksul kui ka tõepärase halvima stsenaariumi korral.

(9)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punkti 56 alapunktis 2 on sätestatud, et sama määruse artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele vastavust hinnates on üks otsustest, mille hindav asutus peab tegema, see, kas biotsiid võib vastata kriteeriumidele, arvestades konkreetsete tingimuste või piirangute järgimist.

(10)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 62 on sätestatud, et vajaduse korral jõuab taotlust hindav asutus järeldusele, et kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunkti iii kriteeriumi saab täita üksnes kohaldades ennetus- ja kaitsemeetmeid, sealhulgas tööprotsesside kavandamine, tehniline kontroll, sobivate vahendite ja materjalide kasutamine, ühiskaitsemeetmete kohaldamine ning kui kokkupuudet ei saa muul viisil vältida, individuaalsed kaitsemeetmed, sealhulgas isikukaitsevahendite, nagu respiraatorite, hingamismaskide, kombinesoonide, kinnaste ja kaitseprillide kandmine, et vähendada kutseliste kasutajate kokkupuudet kahjulike ainetega.

(11)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 62 ei ole siiski sätestatud, et hindamine, mille tulemusel jõutakse järeldusele, et kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud kriteeriumi saab täita üksnes ennetus- ja kaitsemeetmete kohaldamisega, peab toimuma kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ. Samuti ei ole selles sõnaselgelt sätestatud, et seda direktiivi ei kohaldata. Seetõttu ei saa nendest sätetest järeldada, et direktiiv 98/24/EÜ ei ole kohaldatav. Lisaks on direktiivi 98/24/EÜ kohased asjaomased kohustused kehtestatud tööandjatele, mitte liikmesriikide ametiasutustele.

(12)

Direktiivi 98/24/EÜ artiklis 4 on sätestatud, et keemiliste mõjurite esinemisest töötajate ohutusele ja tervisele tuleneva riski hindamisel peavad tööandjad hankima tarnijalt või muudest kergesti kättesaadavatest allikatest vajalikku lisateavet ning et vajaduse korral peab selline teave sisaldama erihinnangut kasutajatele tuleneva riski kohta, nagu on kehtestatud keemilisi mõjureid käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel.

(13)

Direktiivi 98/24/EÜ artiklis 6 on sätestatud töötajate kaitseks keemilistest ainetest tööl tuleneva riski vastu tööandja poolt võetavad meetmed tähtsuse järjekorras. Esmatähtsaks tuleb pidada ohtliku aine asendamist ning kui see ei ole võimalik, tuleb ohtliku keemilise mõjuri põhjustatud riski töötajate ohutusele ja tervisele tööl vähendada miinimumini, kohaldades kaitse- ja ennetusmeetmeid. Kui kokkupuudet ohtlike mõjuritega ei ole võimalik ära hoida muul viisil, tuleb tagada töötajate kaitse, kasutades individuaalseid kaitsevahendeid, kaasa arvatud isikukaitsevahendid.

(14)

Arvestades biotsiidi kasutamise viise ja hindavalt asutuselt kättesaadavat teavet, ei ole biotsiidi loa taotluses ega taotluse hindamise käigus selliseid tehnilisi ega korralduslikke meetmeid kindlaks määratud.

(15)

Seepärast leiab komisjon, et biotsiid vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimusele, juhul kui biotsiidi loal ja märgistusel on biotsiidi kasutamise kohta esitatud järgmine tingimus: „Käsitsi sissekastmise ja automatiseeritud pihustamise korral tuleb kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele (kinnaste materjali täpsustab loa hoidja tooteteabes) ja vähemalt 6. tüübi kaitseülikonda, nagu on sätestatud Euroopa standardis EN 13034; automatiseeritud sissekastmise korral tuleb kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele (kinnaste materjali täpsustab loa hoidja tooteteabes); ning värskelt töödeldud puidu käsitsi järeltöötlemise korral tuleb kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid, mis vastavad Euroopa standardi EN 374 nõuetele (kinnaste materjali täpsustab loa hoidja tooteteabes). See ei piira nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja muude töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist tööandjate poolt.“

(16)

Kui aga loa taotleja teeb kindlaks tõhusad tehnilised või korralduslikud meetmed ning lubade andmisega tegelev asutus nõustub, et need meetmed vähendavad kokkupuudet samaväärsel või kõrgemal tasemel, või lubade andmisega tegelev asutus teeb ise kindlaks meetmed, mis vähendavad kokkupuudet samaväärsel või kõrgemal tasemel, siis peaksid sellised meetmed asendama isikukaitsevahendite kandmise nõude ning need tuleks ära näidata biotsiidi loal ja märgistusel.

(17)

15. veebruaril 2021 andis komisjon taotlejale võimaluse esitada kirjalikke märkusi kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikega 2. Taotleja ei esitanud märkusi.

(18)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ (1) eesmärk on tagada nafta varustuskindluse kõrge tase liikmesriikide solidaarsusel põhinevate usaldusväärsete ja läbipaistvate mehhanismide kaudu. Eelkõige sätestatakse selles eeskirjad ja menetlused, mida tuleb kohaldada hädaolukorras. 1. märtsil ja 1. aprillil 2022 tegi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (EIA) haldusnõukogu otsuse kriisiolukorra naftavarude kasutamise kooskõlastatud kavade kohta, et lasta ringlusse vastavalt 60 ja 120 miljonit barrelit naftat (2).

(2)

Komisjon ja liikmesriigid arutasid neljal nafta koordineerimisrühma koosolekul (22. ja 25. veebruaril ning 2. ja 31. märtsil) Rahvusvahelise Energiaagentuuri ühiste meetmete võimalust, oodatavat kasu ja mõju. 4. märtsil ja 5. aprillil 2022 nafta koordineerimisrühmale saadetud kirjades tuletasid komisjoni talitused liikmesriikidele meelde liidu õiguse alusel kohaldatavaid asjakohaseid sätteid ja kohustusi.

(3)

Rahvusvahelise Energiaagentuuri ühismeetmes osales 18 liikmesriiki (sealhulgas kaks liikmesriiki, kes ei ole Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmed) ning nad võtsid vabatahtliku kohustuse lasta ringlusse ligikaudu 40 miljonit barrelit toornafta ekvivalenti.

(4)

Praegu liidus hoitavate kriisiolukorra naftavarude maht on väikseim alates 2013. aastast. Vastavalt direktiivi 2009/119/EÜ artiklile 3 kajastavad need toornafta ja naftatoodete puhasimporti 2020. aastal, mis oli ebatavaliselt väike tarbimise vähenemise tõttu COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks võetud sanitaarmeetmete tõttu (liikumispiirangud ja piiratud liikuvus). Toornafta ja naftatoodete mahud, mis on vajalikud uue iga-aastase varude säilitamise kohustuse täitmiseks, mida kohaldatakse 12 kuu jooksul alates 1. juulist 2022, võivad mõne liikmesriigi puhul suureneda kuni 30 %.

(5)

Praeguses ebakindlas olukorras seoses Ukraina sõja arenguga on äärmiselt oluline piirata nõudlust toornafta ja naftatoodete järele nii palju kui võimalik ning vältida naftaturule lisasurve tekitamist. Seetõttu ei ole soovitav, et liikmesriigid täiendavad lähiajal neid kriisiolukorra naftavarusid, mis võetakse kasutusele või lastakse ringlusse vastavalt direktiivi 2009/119/EÜ artiklile 20, välja arvatud juhul, kui see ohustab nende valmisolekut energiavarustuskindluseks. Siiski on praegu ennatlik kehtestada kindel ajavahemik ringlusse lastud varude täiendamiseks.

(6)

Liikmesriigid peaksid vältima täiendavate toornafta ja naftatoodete ostmist, et valmistuda tulevaseks uueks iga-aastaseks varude säilitamise kohustuseks alates 2022. aasta juulist, mis paratamatult suurendaks praegust nõudlust nende kaupade järele. Pidades silmas direktiivi 2009/119/EÜ artikli 20 lõiget 6, vaatab komisjon praeguse kriisi arengut silmas pidades läbi ajavahemiku, mille jooksul liikmesriigid peavad oma varud nõutavate miinimumtasemetega taas vastavusse viima.

(7)

Komisjon konsulteeris käesoleva soovituse osas nafta koordineerimisrühmaga 14. märtsil 2021 toimunud koosolekul, kus osalesid Rahvusvahelise Energiaagentuuri sekretariaadi esindajad,

1.

2.