|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 133 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/708,
5. mai 2022,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2,5-diklorobensüülhappe metüülestri, äädikhappe, aklonifeeni, alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumfosfiidi, alumiiniumsilikaadi, beflubutamiidi, bentiavalikarbi, boskaliidi, kaltsiumkarbiidi, kaptaani, tsümoksaniili, dimetomorfi, dodemorfi, etefooni, etüleeni, teepuuekstrakti, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, fluoksastrobiini, flurokloridooni, folpeedi, formetanaadi, gibberelliinhappe, gibberelliinide, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, magneesiumfosfiidi, metaami, metamitrooni, metasakloori, metribusiini, milbemektiini, fenmedifaami, metüülpirimifossi, taimeõlide/nelgiõli, taimeõlide/rapsiseemneõli, taimeõlide/rohemündiõli, propamokarbi, prokinasiidi, protiokonasooli, püretriinide, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, S-metolakloori, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, sulkotriooni, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaja pikendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osasse on kantud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuks, ning kõnealuse lisa B osasse on kantud toimeained, mis on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel. |
|
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/745 (3) pikendati toimeaine flurokloridooni heakskiidu kehtivusaega 31. maini 2022. Kõnealuse määrusega pikendati ka toimeainete beflubutamiidi, bentiavalikarbi, boskaliidi, kaptaani, dimetomorfi, etefooni, fluoksastrobiini, folpeedi, formetanaadi, metasakloori, metribusiini, milbemektiini, fenmedifaami, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaega kuni 31. juulini 2022 ning toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumsilikaadi, tsümoksaniili, teepuuekstrakti, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, gibberelliinhappe, gibberelliinide, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, taimeõlide/rapsiseemneõli, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaega kuni 31. augustini 2022. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/195 (4) pikendati toimeaine aklonifeeni heakskiidu kehtivusaega kuni 31. juulini 2022 ja toimeainete 2,5-diklorobensüülhappe metüülestri, äädikhappe, alumiiniumfosfiidi, kaltsiumkarbiidi, dodemorfi, etüleeni, magneesiumfosfiidi, metamitrooni, taimeõlide/nelgiõli, taimeõlide/rohemündiõli, püretriinide ja sulkotriooni heakskiidu kehtivusaega kuni 31. augustini 2022. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2069 (5) pikendati toimeaine prokinasiidi heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2022. |
|
(3) |
Toimeaine metaami heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 30. juunil 2022 vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 359/2012 (6). |
|
(4) |
Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (7). Kuigi rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 tunnistati rakendusmäärusega (EL) 2020/1740 (8) kehtetuks, kohaldatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2020/1740 artikliga 17 jätkuvalt määruse (EL) nr 844/2012 sätteid, mis käsitlevad kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamist. |
|
(5) |
Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vaja pikendada nende heakskiidu kehtivusaega, et anda hindamiseks vajalikku aega. |
|
(6) |
Peale selle on vaja pikendada toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, tsümoksaniili, dimetomorfi, etefooni, fluoksastrobiini, folpeedi, formetanaadi, gibberelliinhappe, gibberelliinide, metribusiini, milbemektiini, fenmedifaami, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaega, et anda vajalikku aega kõnealuste toimeainete endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusele. |
|
(7) |
Juhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud, määrab komisjon asjaomase kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse jõustumist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhul, kui komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kohaldamise varaseima võimaliku alguskuupäeva. |
|
(8) |
Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(3) Komisjoni 6. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/745, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumsilikaadi, beflubutamiidi, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, kaltsiumkarbonaadi, kaptaani, süsinikdioksiidi, tsümoksaniili, dimetomorfi, etefooni, teepuuekstrakti, famoksadooni, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, flumioksasiini, fluoksastrobiini, flurokloridooni, folpeedi, formetanaadi, giberelliinhappe, giberelliinide, heptamaloksüloglükaani, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, metasakloori, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus’e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, taimeõlide/rapsiseemneõli, kaaliumvesinikkarbonaadi, propamokarbi, protiokonasooli, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, S-metolakloori, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 160, 7.5.2021, lk 89).
(4) Komisjoni 3. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/195, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa B osas loetletud mitme toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (AIR IV pikendamisprogramm) (ELT L 31, 4.2.2017, lk 21).
(5) Komisjoni 13. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2069, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete flonikamiidi (IKI-220), metalaksüüli, penokssulaami ja prokinasiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 295, 14.11.2017, lk 51).
(6) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 359/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine metaam kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 114, 26.4.2012, lk 1).
(7) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(8) Komisjoni 20. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20).
LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
A osa muudetakse järgmiselt:
|
|
2. |
B osa 22. reas asendatakse metaami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev järgmisega „30. juuni 2023“. |
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/709,
6. mai 2022,
millega keeldutakse lubamast esitada toidu kohta tervisealast väidet, milles osutatakse laste arengule ja tervisele
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“). |
|
(3) |
Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse. |
|
(4) |
Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust. |
|
(5) |
Pärast seda, kui H.J. Heinz Supply Chain Europe BV oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses toote Nutrimune toime ning seedekulgla ja ülemiste hingamisteede haigusetekitajate vastase immuunkaitsega (küsimus nr EFSA-Q-2018-00727). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Toode Nutrimune toetab väikelaste seedekulgla ja ülemiste hingamisteede haigusetekitajate vastast immuunkaitset.“ |
|
(6) |
Toiduohutusamet esitas 15. aprillil 2019 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, (2) milles on jõutud järeldusele, et esitatud andmete alusel ei ole teaduslikud tõendid piisavad, et tõendada põhjusliku seose olemasolu toote Nutrimune (pastöriseeritud kooritud lehmapiim, mida on fermenteeritud bakteriga Lactobacillus paracasei CBA L74) tarbimise ning väikelaste seedekulgla ja ülemiste hingamisteede haigusetekitajate vastase immuunkaitse vahel. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas nimetatud tervisealast väidet ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) EFSA Journal 2019; 17(4):5656.
LISA
Tagasilükatud tervisealane väide
|
Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted |
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
Viide EFSA arvamusele |
|
Artikli 14 lõike 1 punkt b: laste arengule ja tervisele viitav tervisealane väide |
Nutrimune (pastöriseeritud kooritud lehmapiim, mida on fermenteeritud bakteriga Lactobacillus paracasei CBA L74) |
Toode Nutrimune toetab väikelaste seedekulgla ja ülemiste hingamisteede haigusetekitajate vastast immuunkaitset. |
Q-2018-00727 |
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/710,
6. mai 2022,
millega keeldutakse lubamast esitada toidu kohta haigestumise riski vähendamisele viitavat tervisealast väidet
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud liidu lubatud väidete nimekirjas. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“). |
|
(3) |
Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse. |
|
(4) |
Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust. |
|
(5) |
Pärast seda, kui Anxiofit Ltd. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite teadusliku põhjendatuse kohta seoses tootega Anxiofit-1 ning alalävise ja kerge ärevuse vähendamisega (küsimus nr EFSA-Q-2020-00032). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Anxiofit-1 leevendab tõendatult alalävist ja kerget ärevust. Alalävine ja kerge ärevus on ärevushäirete ja depressiooni tekke riskitegurid“. |
|
(6) |
Komisjon, liikmesriigid ja taotleja said väite kohta toiduohutusameti teadusliku arvamuse, (2) milles jõuti esitatud andmete põhjal järeldusele, et teaduslikud tõendid ei olnud piisavad, et tõendada põhjusliku seose olemasolu Anxiofit-1 tarbimise ning alalävise ja kerge ärevuse vähenemise vahel. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele liidu lubatud väidete nimekirja lisamise kohta, ei tohiks lubada seda esitada. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud tervisealast väidet ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 kohasesse liidu lubatud väidete nimekirja.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) EFSA Journal (2020); 18(10):6264.
LISA
Tagasi lükatud tervisealane väide
|
Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted |
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
EFSA arvamuse viide |
|
Artikli 14 lõike 1 punkti a kohane haigestumise riski vähendamisele osutav tervisealane väide |
Anxiofit-1 – toidu koostisosa, mis sisaldab Echinacea angustifolia kuivatatud juurte hüdroalkoholekstrakti, mis on standarditud konkreetse alkamiidiprofiili järgi |
Anxiofit-1 leevendab tõendatult alalävist ja kerget ärevust. Alalävine ja kerge ärevus on ärevushäirete ja depressiooni tekke riskitegurid. |
EFSA-Q-2020-00032 |
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/711,
6. mai 2022,
millega keeldutakse lubamast esitada toidu kohta teatavaid tervisealaseid väiteid, milles ei osutata haigestumisriski vähendamisele ega laste arengule ja tervisele
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete kohta loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks. |
|
(3) |
Toiduohutusamet peab esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse. |
|
(4) |
Komisjon võtab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel arvesse toiduohutusameti arvamust. |
|
(5) |
Pärast seda, kui analyze & realize GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles toodet GlycoLite™ ja kehakaalu vähendamist (küsimus nr EFSA-Q-2018-00611). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „GlycoLite™ aitab vähendada kehakaalu“. |
|
(6) |
Komisjon, liikmesriigid ja taotleja said väite kohta toiduohutusameti teadusliku arvamuse, (2) milles jõuti esitatud andmete põhjal järeldusele, et esitatud tõendid ei olnud piisavad, et kinnitada põhjusliku seose olemasolu valgest harilikust aedoast (Phaseolus vulgaris L.) saadud ja in vitro α-amülaasi inhibeerimise aktiivsuse järgi standarditud vesiekstrakti (GlycoLiteTM) tarbimise ja kehakaalu vähenemise vahel kas energiapiiranguga dieedi või piiranguteta söömise korral. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele liidu lubatud väidete nimekirja lisamise kohta, ei tohiks lubada seda esitada. |
|
(7) |
Pärast seda, kui BioGaia AB oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud suus lahustuvate imemistablettidega, mis sisaldavad Lactobacillus reuteri DSM 17938 ja Lactobacillus reuteri ATCC PTA 5289 segu, ning igemete normaalse talitlusega (küsimus nr EFSA-Q-2019-00383). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Lactobacillus reuteri DSM 17938 ja Lactobacillus reuteri ATCC PTA 5289 segu sisaldavad imemistabletid toetavad igemete normaalset talitlust“. |
|
(8) |
Komisjon, liikmesriigid ja taotleja said selle väite kohta toiduohutusameti teadusliku arvamuse, (3) milles jõuti esitatud andmete põhjal järeldusele, et esitatud tõendid ei olnud piisavad, et teha kindlaks põhjuslik seos Lactobacillus reuteri DSM 17938 ja Lactobacillus reuteri ATCC PTA 5289 segu sisaldavate suus lahustuvate imemistablettide tarbimise ja igemete normaalse talitluse säilitamise vahel. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele liidu lubatud väidete nimekirja lisamise kohta, ei tohiks lubada seda esitada. |
|
(9) |
Käesoleva määruse vastuvõtmisel on arvesse võetud analyze & realize GmbH märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) EFSA Journal 2019; 17(6):5715.
(3) EFSA Journal 2020; 18(3):6004.
LISA
Tagasilükatud tervisealased väited
|
Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted |
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
EFSA arvamuse viide |
|
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
GlycoLiteTM – valge aedoa (Phaseolus vulgaris L.) standarditud vesiekstrakt, mis on kaitstud omandiõigusega |
GlycoLite™ aitab vähendada kehakaalu. |
Q-2018-00611 |
|
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Imemistabletid, mis sisaldavad kaht Lactobacillus reuteri tüve: Lactobacillus reuteri DSM 17938 ja Lactobacillus reuteri ATCC PTA 5289, igat tüve ligikaudu võrdne kogus (iga bakteritüve minimaalne üldkogus 1 × 108 CFUd imemistableti kohta) |
Lactobacillus reuteri DSM 17938 ja Lactobacillus reuteri ATCC PTA 5289 segu sisaldavad imemistabletid toetavad igemete normaalset talitlust. |
Q-2019-00383 |
OTSUSED
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/15 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/712,
27. aprill 2022,
taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus „End The Slaughter Age“ kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/788
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 2753 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
3. märtsil 2022 esitati komisjonile taotlus registreerida Euroopa kodanikualgatus „End The Slaughter Age“ („Lõpetage loomade tapmine“). |
|
(2) |
Algatuse korraldajad on sõnastanud selle eesmärgid järgmiselt: „a) jätta loomakasvatus põllumajandustoetusega toetatavate tegevusalade hulgast välja ning lisada eetilisi ja ökoloogilisi alternatiive, nagu rakukasvatus ja taimsete valkude tootmine; b) luua stiimulid taimsete ja rakupõhiste põllumajandustoodete tootmiseks ja müümiseks“. |
|
(3) |
Lisatud täiendavas dokumendis on esitatud üksikasjad algatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta ning loetletud algatuse toetamise põhjused ja neid lähemalt kirjeldatud. Korraldajad väidavad, et loomade tapmise ja liha töötlemise sektoris töötavad tuhanded inimesed väga halbades tingimustes, mis on sageli ebaseaduslikud. Kuna loomade heaolu on liidu jaoks oluline küsimus, ei ole loomade tapmise jätkamine moraalselt ega õiguslikult põhjendatud. Peale selle väidavad nad, et mittekestliku põllumajanduse süvenemine ja kasvav nõudlus loomsete valkude järele on kaks peamist tegurit, mis suurendavad zoonootiliste haiguste ohtu. Lisaks on tavapärane tööstuslik loomakasvatus energiamahukas, sellega kaasneb ulatuslik maakasutus ja see on üks peamisi kasvuhoonegaaside heite allikaid. Ettevaatuspõhimõttest ja põhimõttest „saastaja maksab“ lähtudes väidavad algatuse korraldajad, et põllumajandustoetusi tuleks loomakasvatussektori asemel anda hoopis ökoloogiliste alternatiivide, nagu rakukasvatuse ja taimsetel valkudel põhineva põllumajandustegevuse soodustamiseks. Kestlike alternatiivide tootmist ja müümist aitaks nende arvates stimuleerida näiteks loomsete toodete taimsete alternatiivide lisamaksustamise lõpetamine. |
|
(4) |
Mis puudutab algatuse esimest eesmärki (suunata põllumajandustoetused loomakasvatussektori asemel ökoloogilistele alternatiividele), siis juhul, kui toetustega on hõlmatud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooted, on komisjonil ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel õigus esitada ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike õigusaktide ettepanekuid. |
|
(5) |
Mis puudutab algatuse teist eesmärki (luua stiimulid (toetused vms) taimsete ja rakupõhiste põllumajandustoodete tootmiseks ja müümiseks), siis komisjonil on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel õigus esitada õigusaktide ettepanekuid, juhul kui see eesmärk hõlmab ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooteid. Lisaks on komisjonil juhul, kui algatusega soovitakse hõlmata ka muid stiimuleid, mis lähevad põllumajandustoetustest kaugemale, õigus esitada õigusaktide ettepanekuid ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel, eeldusel et ettepanekute eesmärk on aidata parandada siseturu toimimist. |
|
(6) |
Neil põhjustel ei jää algatuse ükski osa ilmselgelt väljapoole komisjoni pädevust esitada aluslepingute rakendamiseks liidu õigusaktide ettepanekuid. |
|
(7) |
See järeldus ei mõjuta hinnangut sellele, kas käesoleval juhul on täidetud konkreetsed faktilised ja sisulised tingimused, sealhulgas järgitud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ja põhiõigusi, et komisjon saaks selles küsimuses edasi tegutseda. |
|
(8) |
Korraldajate rühm on esitanud asjakohased tõendid selle kohta, et rühm vastab määruse (EL) 2019/788 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, ning on määranud kooskõlas määruse artikli 5 lõike 3 esimese lõiguga kindlaks kontaktisikud. |
|
(9) |
Kavandatav algatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu, pahatahtlik ega vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega. |
|
(10) |
Seepärast tuleks algatus „End The Slaughter Age“ registreerida. |
|
(11) |
Järeldus, et määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 3 kohased registreerimistingimused on täidetud, ei tähenda, et komisjon oleks kontrollinud algatuse tekstis esitatud fakte; faktide õigsuse eest vastutab algatuse korraldajate rühm. Algatuse sisu väljendab üksnes korraldajate rühma seisukohti ning seda ei saa mingil juhul käsitada komisjoni seisukohana, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa kodanikualgatus „End The Slaughter Age“ („Lõpetage loomade tapmine“) registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud kodanikualgatuse „End The Slaughter Age“ korraldajate rühmale, keda esindavad kontaktisikutena Filippo BORSELLINO ja Darryl GRIMA.
Brüssel, 27. aprill 2022
Komisjoni nimel
asepresident
Věra JOUROVÁ
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/17 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/713,
4. mai 2022,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1956 seoses harmoneeritud standarditega, mis käsitlevad vedelike kuumutamise seadmeid, akulaadureid, vee kiirkeetjaid, termiliste laoruumide küttekehasid, tualettruume, mitmeotstarbelisi dušikabiine, naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmeid ning muid teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (2) artiklile 12 eeldatakse, et elektriseadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses kõnealuse direktiivi artiklis 3 ja selle I lisas sätestatud ohutuseesmärkidega, mida nimetatud harmoneeritud standardid või nende osad käsitlevad. |
|
(2) |
Komisjon esitas 8. novembri 2012. aasta kirjas M/511 Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) taotluse harmoneeritud standardite pealkirjade esimese täieliku loetelu koostamiseks ning teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamiseks, läbivaatamiseks ja täiendamiseks, et toetada direktiivi 2014/35/EL. Direktiivi 2014/35/EL artiklis 3 osutatud ja kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud ohutuseesmärgid ei ole pärast CEN-ile, Cenelec-ile ja ETSI-le taotluse esitamist muutunud. |
|
(3) |
Taotluse M/511 alusel koostasid CEN ja Cenelec harmoneeritud standardid ja nende muudatused: EN 50689:2021 tarbijatele mõeldud lasertoodete kohta; EN IEC 61010-2–011:2021 ja EN IEC 61010-2–011:2021/A11:2021 külmutusseadmete kohta; EN IEC 61347-2–14:2018 ja EN IEC 61347-2–14:2018/A11:2021 luminofoor-induktsioonlampide alalis- ja/või vahelduvvoolutoitelistele juhtimisseadiste kohta. |
|
(4) |
Taotluse nr M/511 alusel vaatasid CEN ja Cenelec läbi järgmised harmoneeritud standardid, mille viited on avaldatud komisjoni teatisega (2016/C 249/03), (3) ja muutsid neid: EN 60320-1:2001, mida on muudetud standardiga EN 60320-1:2001/A1:2007, seadme-pistikühenduste kohta; EN 60335-2–25:2012, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–25:2012/A1:2015 ja EN 60335-2–25:2012/A2:2016, mikrolaineahjude kohta; EN 60335-2–41:2003, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–41:2003/A1:2004 ja EN 60335-2–41:2003/A2:2010, pumpade kohta; EN 60335-2–96:2002, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–96:2002/A1:2004 ja EN 60335-2–96:2002/A2:2009, ruumide kütmiseks kasutatavate elastsete kütteelementide kohta; EN 60974-8:2009 keevitus- ja plasmalõikesüsteemide gaasivoolu juhtseadmete kohta; EN 61010-2–032:2012 käeshoitavate ja käsitsi manipuleeritavate vooluandurite kohta; EN 61010-2–033:2012 kodu- ja professionaalkasutuseseks mõeldud käeshoitavate multimeetrite kohta; EN 61010-2–040:2005 sterilisaatorite ja desinfitseerimis-pesuseadmete kohta; EN 61914:2016 kaabliklambrite kohta; EN 62031:2008, mida on muudetud standarditega EN 62031:2008/A1:2013 ja EN 62031:2008/A2:2015, üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulite kohta; Selle tulemusel võeti vastu järgmised harmoneeritud standardid ja muudatused: EN IEC 60320-1:2021; EN IEC 60335-2–25:2021; EN IEC 60335-2–25:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–41:2021; EN IEC 60335-2–41:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–96:2021; EN IEC 60335-2–96:2021/A11:2021; EN IEC 60974-8:2021; EN IEC 61010-2–032:2021; EN IEC 61010-2–032:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–033:2021; EN IEC 61010-2–033:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–040:2021; EN IEC 61914:2021; EN IEC 62031:2020 ja EN IEC 62031:2020/A11:2021. |
|
(5) |
Taotluse nr M/511 alusel vaatasid CEN ja Cenelec läbi järgmised harmoneeritud standardid, mille viited on avaldatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1956, (4) ja muutsid neid: EN 61010-2–091:2012, mida on muudetud standardiga EN 61010-2–091:2012/AC:2013, kapptüüpi röntgensüsteemide kohta; EN 60335-2–105:2005, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–105:2005/A11:2010, EN 60335-2–105:2005/A1:2008 ja EN 60335-2–105:2005/A2:2020, multifunktsionaalsete dušikabiinide kohta; EN 60335-2–84:2003, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–84:2003/A1:2008 ja EN 60335-2–84:2003/A2:2019, tualettruumide kohta; EN 60335-2–29:2004, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–29:2004/A11:2018 ja EN 60335-2–29:2004/A2:2010, akulaadurite kohta. Selle tulemusel võeti vastu järgmised harmoneeritud standardid ja muudatused: EN IEC 61010-2–091:2021; EN IEC 61010-2–091:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–105:2021; EN IEC 60335-2–105:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–105:2021/A1:2021; EN IEC 60335-2–84:2021; EN IEC 60335-2–84:2021/A11:2021; EN 60335-2–29:2021; EN 60335-2–29:2021/A1:2021. |
|
(6) |
Taotluse nr M/511 alusel muutsid CEN ja Cenelec järgmisi harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud komisjoni teatisega (2016/C 249/03): EN 60335-2–54:2008, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–54:2008/A11:2012/AC:2015, EN 60335-2–54:2008/A11:2012 ja 60335-2–54:2008/A1:2015, pinnapuhastusseadmete kohta; EN 61009-1:2012, mida on muudetud standarditega EN 61009-1:2012/A1:2014, EN 61009-1:2012/A11:2015 ja EN 61009-1:2012/A2:2014, rikkevoolukaitselülitite kohta. Selle tulemusena võeti vastu järgmised muudetud harmoneeritud standardid: EN 60335-2–54:2008/A12:2021; EN 60335-2–54:2008/A2:2021; ja EN 61009-1:2012/A13:2021. |
|
(7) |
Taotluse nr M/511 alusel muutsid ja parandasid CEN ja Cenelec järgmisi harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud rakendusotsusega (EL) 2019/1956: EN 60335-2–15:2016, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–15:2016/A11:2018, vedelike kuumutamise seadmete kohta; EN 60335-2–35:2016, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–35:2016/A1:2019, vee kiirkeetjate kohta; EN 60335-2–61:2003, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–61:2003/A1:2005, EN 60335-2–61:2003/A2:2008 ja EN 60335-2–61:2003/A11:2019, termiliste laoruumide küttekehade kohta; EN 60335-2–27:2013, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–27:2013/A1:2020, EN 60335-2–27:2013/A2:2020, naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmete kohta; EN 60335-2–21:2021 salvestus-veesoojendite kohta. Selle tulemusena võeti vastu järgmised muudetud ja parandatud harmoneeritud standardid: EN 60335-2–15:2016/A12:2021; EN 60335-2–15:2016/A1:2021; EN 60335-2–15:2016/A2:2021; EN 60335-2–35:2016/A2:2021; EN 60335-2–61:2003/A12:2021; EN 60335-2–27:2013/AC:2021-11; ja EN 60335-2–21:2021/A1:2021. |
|
(8) |
Komisjon hindas koos CENi ja Ceneleciga, kas kõnealused harmoneeritud standardid ja nende muudatused ning parandused vastavad taotlusele nr M/511. |
|
(9) |
Harmoneeritud standardid EN 50689:2021; EN IEC 61010-2–011:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–011:2021/A11:2021; EN IEC 61347-2–14:2018, mida on muudetud standardiga EN IEC 61347-2–14:2018/A11:2021; EN IEC 60320-1:2021; EN IEC 60335-2–25:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–25:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–41:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–41:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–96:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–96:2021/A11:2021; EN IEC 60974-8:2021; EN IEC 61010-2–032:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–032:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–033:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–033:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–040:2021; EN IEC 61010-2–091:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–091:2021/A11:2021; EN IEC 61914:2021; EN IEC 62031:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62031:2020/A11:2021; EN IEC 60335-2–105:2021, mida on muudetud standarditega EN IEC 60335-2–105:2021/A11:2021 ja EN IEC 60335-2–105:2021/A1:2021; EN IEC 60335-2–84:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–84:2021/A11:2021; EN 60335-2–29:2021, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–29:2021/A1:2021; EN 60335-2–54:2008, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–54:2008/A11:2012/AC:2015, EN 60335-2–54:2008/A11:2012 ja EN 60335-2–54:2008/A1:2015, EN 60335-2–54:2008/A12:2021 ning EN 60335-2–54:2008/A2:2021; EN 61009-1:2012, mida on muudetud standarditega EN 61009-1:2012/A1:2014, EN 61009-1:2012/A11:2015, EN 61009-1:2012/A2:2014 ja EN 61009-1:2012/A13:2021; EN 60335-2–15:2016, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–15:2016/A11:2018, EN 60335-2–15:2016/A12:2021, EN 60335-2–15:2016/A1:2021 ja EN 60335-2–15:2016/A2:2021; EN 60335-2–35:2016, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–35:2016/A1:2019 ja EN 60335-2–35:2016/A2:2021; EN 60335-2–61:2003, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–61:2003/A1:2005, EN 60335-2–61:2003/A2:2008 ja EN 60335-2–61:2003/A11:2019 ning EN 60335-2–61:2003/A12:2021; EN 60335-2–27:2013, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–27:2013/A1:2020, EN 60335-2–27:2013/A2:2020 ja parandatud standardiga EN 60335-2–27:2013/AC:2021-11; EN 60335-2–21:2021, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–21:2021/A1:2021, vastavad direktiivis 2014/35/EL sätestatud ohutuseesmärkidele, mida nad peaksid hõlmama. Seepärast on asjakohane avaldada viited kõnealustele standarditele ning nende muudatustele ja parandustele Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(10) |
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisas on esitatud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2014/35/EL. Selleks et direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardid oleksid loetletud ühes aktis, tuleb nende standardite viited lisada kõnealusesse lisasse. |
|
(11) |
Seetõttu on vaja kustutada järgmiste harmoneeritud standardite ning nende muudatuste või paranduste viited, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-osas: EN 60320-1:2001; EN 60335-2–25:2012; EN 60335-2–41:2003; EN 60335-2–96:2002; EN 60974-8:2009; EN 61010-2–032:2012; EN 61010-2–033:2012; EN 61010-2–040:2005; EN 61914:2016; EN 62031:2008; EN 60335-2–54:2008; EN 61009-1:2012. |
|
(12) |
Samuti on vaja välja jätta viide harmoneeritud standardile EN 61851-22:2002, mis avaldati komisjoni teatisega (2016/C 249/03), kuna muudetud standard EN IEC 61851-1:2019, mis lisati rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisasse, sisaldab täielikult standardi EN 61851-22:2002 teksti. |
|
(13) |
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisas on loetletud direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-osast. Seega on asjakohane lisada kõnealusesse lisasse viited välja jäetud standarditele. |
|
(14) |
Samuti on vaja kustutada viited järgmistele harmoneeritud standarditele: EN 61010-2–091:2012; EN 60335-2–105:2005; EN 60335-2–84:2003; EN 60335-2–29:2004; EN 60335-2–15:2016; EN 60335-2–35:2016; EN 60335-2–61:2003; EN 60335-2–27:2013 ja EN 60335-2–21:2021 ning juhul kui neid on parandatud või muudetud, nende standardite Euroopa Liidu Teatajas avaldatud muudatuste või paranduste viited Euroopa Liidu Teataja L-osast. Seepärast on asjakohane need viited rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisast kustutada. |
|
(15) |
Võttes aga arvesse, et viide harmoneeritud standardile EN 61010-2–091:2012, mida on parandatud standardiga EN 61010-2–091:2012/AC:2013, on avaldatud rakendusotsuse (EL) 2019/1956 IB lisas, on vaja need viited kõnealusest lisast välja jätta. |
|
(16) |
Selleks et anda tootjatele piisavalt aega, et valmistuda järgmiste harmoneeritud standardite kohaldamiseks: EN IEC 60320-1:2021; EN IEC 60335-2–25:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–25:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–41:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–41:2021/A11:2021; EN IEC 60335-2–96:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–96:2021/A11:2021; EN IEC 60974-8:2021; EN IEC 61010-2–032:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–032:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–033:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–033:2021/A11:2021; EN IEC 61010-2–040:2021; EN IEC 61010-2–091:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 61010-2–091:2021/A11:2021; EN IEC 61914:2021; EN IEC 62031:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62031:2020/A11:2021; EN IEC 60335-2–105:2021, mida on muudetud standarditega EN IEC 60335-2–105:2021/A11:2021 ja EN IEC 60335-2–105:2021/A1:2021; EN IEC 60335-2–84:2021, mida on muudetud standardiga EN IEC 60335-2–84:2021/A11:2021; EN 60335-2–29:2021, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–29:2021/A1:2021; EN 60335-2–54:2008, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–54:2008/A11:2012/AC:2015, EN 60335-2–54:2008/A11:2012, EN 60335-2–54:2008/A1:2015, EN 60335-2–54:2008/A12:2021 ja EN 60335-2–54:2008/A2:2021; EN 61009-1:2012, mida on muudetud standarditega EN 61009-1:2012/A1:2014, EN 61009-1:2012/A11:2015, EN 61009-1:2012/A2:2014 ja EN 61009-1:2012/A13:2021; EN 60335-2–15:2016, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–15:2016/A11:2018, EN 60335-2–15:2016/A12:2021, EN 60335-2–15:2016/A1:2021 ja EN 60335-2–15:2016/A2:2021; EN 60335-2–35:2016, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–35:2016/A1:2019 ja EN 60335-2–35:2016/A2:2021; EN 60335-2–61:2003, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–61:2003/A1:2005, EN 60335-2–61:2003/A2:2008, EN 60335-2–61:2003/A11:2019 ja EN 60335-2–61:2003/A12:2021; EN 60335-2–27:2013, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–27:2013/A1:2020, EN 60335-2–27:2013/A2:2020 ja EN 60335-2–27:2013/AC:2021-11; ning EN 60335-2–21:2021, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–21:2021/A1:2021, on vaja edasi lükata järgmiste harmoneeritud standardite viidete ning nende standardite muudatuste ja paranduste viidete kustutamine: EN 60320-1:2001; EN 60335-2–25:2012; EN 60335-2–41:2003; EN 60335-2–96:2002; EN 60974-8:2009; EN 61010-2–032:2012; EN 61010-2–033:2012; EN 61010-2–040:2005; EN 61914:2016; EN 62031:2008; EN 60335-2–54:2008; EN 61009-1:2012; EN 61851-22:2002; EN 61010-2–091:2012; EN 60335-2–105:2005; EN 60335-2–84:2003; EN 60335-2–29:2004; EN 60335-2–15:2016; EN 60335-2–35:2016; EN 60335-2–61:2003; EN 60335-2–27:2013 ja EN 60335-2–21:2021. |
|
(17) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/1956 vastavalt muuta. |
|
(18) |
Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates sellise standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjakohastele olulistele nõuetele, sealhulgas ohutuseesmärkidele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsust (EL) 2019/1956 muudetakse järgmiselt:
|
a) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale; |
|
b) |
IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale; |
|
c) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikli 1 punkti b kohaldatakse alates 10. novembrist 2023.
I lisa punkti 1 ridu 4, 7, 34, 39, 41, 68 ja 96 kohaldatakse alates 10. novembrist 2023.
I lisa punkti 1 rida 76 kohaldatakse alates 10. novembrist 2022.
Brüssel, 4. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).
(3) Komisjoni teatis (2016/C 249/03), mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega (ELT C 249, 8.7.2016, lk 62).
(4) Komisjoni 26. novembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1956 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite kohta (ELT L 306, 27.11.2019, lk 26).
I LISA
|
1) |
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisast jäetakse välja read 4, 7, 34, 39, 41, 68, 76 ja 96. |
|
2) |
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisasse lisatakse viitenumbrite järjekorras järgmised read:
|
|
3) |
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisasse lisatakse järgmised read:
|
II LISA
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 IB lisa rida 30 jäetakse välja.
III LISA
Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisasse lisatakse järgmised read:
|
Nr |
Viide standardile |
Kustutamise kuupäev |
|
„105. |
EN 60320-1:2001 Majapidamis- ja muude taoliste üldtarbeseadmete seadme-pistikühendused. Osa 1: Üldnõuded EN 60320-1:2001/A1:2007 |
10. november 2023 |
|
106. |
EN 60335-2–25:2012 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–25: Erinõuded mikrolaineahjudele, sealhulgas kombinatsioonmikrolaineahjudele EN 60335-2–25:2012/A1:2015 EN 60335-2–25:2012/A2:2016 |
10. november 2023 |
|
107. |
EN 60335-2–41:2003 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–41: Erinõuded pumpadele EN 60335-2–41:2003/A1:2004 EN 60335-2–41:2003/A2:2010 |
10. november 2023 |
|
108. |
EN 60335-2–96:2002 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–96: Erinõuded ruumide kütmiseks kasutatavatele painduvatele õhukestele kütteelementidele EN 60335-2–96:2002/A1:2004 EN 60335-2–96:2002/A2:2009 |
10. november 2023 |
|
109. |
EN 60974-8:2009 Kaarkeevitusseadmed. Osa 8: Keevitus- ja plasmalõikesüsteemide gaasivoolu juhtseadmed |
10. november 2023 |
|
110. |
EN 61010-2–032:2012 Ohutusnõuded elektrilistele mõõtmis-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–032: Erinõuded käeshoitavatele ja käsitsi manipuleeritavatele elektrilisteks katsetusteks ja mõõtmisteks kasutatavatele vooluanduritele |
10. november 2023 |
|
111. |
EN 61010-2–033:2012 Ohutusnõuded elektrilistele mõõtmis-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–033: Erinõuded kodu- ja professionaalkasutuseks sobivatele käeshoitavatele mitmepiirkonnalistele mõõteriistadele ja muudele mõõteriistadele, mis võimaldavad mõõta võrgupinget |
10. november 2023 |
|
112. |
EN 61010-2–040:2005 Ohutusnõuded elektrilistele mõõtmis-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–040: Erinõuded meditsiinimaterjalide töötlemiseks kasutavatele sterilisaatoritele ja desinfitseerimis-pesuseadmetele |
10. november 2023 |
|
113. |
EN 61914:2016 Elektripaigaldiste kaabliklambrid |
10. november 2023 |
|
114. |
EN 62031:2008 Üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulid. Ohutusnõuded EN 62031:2008/A1:2013 EN 62031:2008/A2:2015 |
10. november 2023 |
|
115. |
EN 60335-2–54:2008 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–54: Erinõuded pinnapuhastusseadmetele, mis kasutavad vedelikke või auru EN 60335-2–54:2008/A11:2012/AC:2015 EN 60335-2–54:2008/A11:2012 EN 60335-2–54:2008/A1:2015 |
10. november 2023 |
|
116. |
EN 61009-1:2012 Majapidamises ja muudel taolistel juhtudel kasutamiseks ette nähtud sisseehitatud liigvoolukaitsega rikkevoolukaitselülitid. Osa 1: Üldnormid EN 61009-1:2012/A1:2014 EN 61009-1:2012/A11:2015 EN 61009-1:2012/A2:2014 |
10. november 2023 |
|
117. |
EN 61851-22:2002 Elektrisõidukite juhtivuslik laadimissüsteem. Osa 22: Elektrisõidukite vahelduvvoolu-laadimisjaam |
10. november 2023“ |
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/28 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/714,
5. mai 2022,
millega lubatakse Belgial, Bulgaarial, Küprosel, Leedul, Madalmaadel ja Soomel postisaadetistes sisalduva kauba puhul kasutada impordikontrollisüsteemi 2 jaoks ette nähtud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 2760 all)
(Ainult bulgaaria-, hollandi-, kreeka-, leedu-, prantsus-, rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 4 koostoimes artikli 8 lõikega 2,
olles konsulteerinud tolliseadustiku komiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe säilitamine, nagu on nõutav tollialaste õigusaktidega, peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikega 4 on ette nähtud, et erandjuhtudel võimaldatakse ühel või mitmel liikmesriigil teha erandeid elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamisest teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, kui erand on põhjendatud seda taotleva liikmesriigi konkreetse olukorraga ja antakse konkreetseks ajavahemikuks. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (2) kehtestati liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (edaspidi „tööprogramm“). Tööprogrammis on loetletud väljaarendatavad elektroonilised süsteemid ja kuupäevad, mil need süsteemid eeldatavasti kasutusele võetakse. Tööprogrammis on kindlaks määratud impordikontrollisüsteemi 2 (edaspidi „ICS2“) rakendamine ja kasutuselevõtu kuupäevad vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikele 1, artiklitele 16, 46, 47 ja 127–132. |
|
(4) |
Tööprogrammi kohaselt pidid liikmesriigid olema alates 15. märtsist 2021 valmis võtma kasutusele ICS2, et koguda õhuteed pidi veetavate kaupade kohta sisenemise ülddeklaratsioone postiettevõtjatelt ja kullerfirmadelt, ning nad pidid andma ettevõtjatele võimaluse süsteemiga liituda ja esitada sisenemise ülddeklaratsioonid selle süsteemi kaudu 1. oktoobriks 2021. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 127 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artikli 183 lõike 1 punktile c peavad liidus asutatud postiettevõtjad esitama ICS2 kaudu sisenemise ülddeklaratsioonid alates 1. oktoobrist 2021. |
|
(6) |
Liidu postiettevõtjad, kes saavad posti liiduvälistelt postiettevõtjatelt, sõltuvad elektrooniliste eelandmete õigeaegsel kogumisel ja vahetamisel kõnealustest ettevõtjatest, et täita rakendusmäärusest (EL) 2015/2447 tulenevaid kohustusi. Teatavate kolmandate riikide postiettevõtjad ei ole siiski veel tehniliselt valmis täitma elektroonilise eelteabe kogumise ja rahvusvahelise vahetamise nõudeid, mida kohaldatakse nende suhtes Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni alusel. Seetõttu ei kogu nad ikka veel täielikult või osaliselt elektroonilisi andmeid ega edasta neid liidus asutatud postiettevõtjatele. Liidu postiettevõtjad võiksid selle asemel tollideklaratsiooni jaoks kogutud andmeid taaskasutada ja edastada need andmed ICS2-le automaatse protsessi kaudu. Siiski ei ole kõik liidu postiettevõtjad sellist automaatset taaskasutamisprotsessi kehtestanud. |
|
(7) |
Kuna teatavatelt kolmandates riikides asuvatelt postiettevõtjatelt puuduvad elektroonilised eelandmed, mis on tavaliselt tollivormil sisalduvad saabumis- või laadimiseelse deklaratsiooni andmed, peavad liidus asutatud postiettevõtjad postisaadetiste füüsilise saabumise ajal andmed käsitsi ICS2 sisestama, kui nad ei ole kehtestanud automaatset protsessi tollideklaratsiooni jaoks kogutud andmete taaskasutamiseks ja edastamiseks ICS2-le, kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 139 lõikega 5. Kui selline manuaalne sisestamine puudutab postisaadetiste suurt osakaalu, võib see põhjustada märkimisväärseid häireid rahvusvahelises postitarneahelas. |
|
(8) |
Hoolimata kohustusest esitada sisenemise ülddeklaratsiooni andmed elektrooniliselt kõigi postisaadetiste kohta alates 1. oktoobrist 2021, oli Belgia, Bulgaaria, Küprose, Leedu, Madalmaade ja Soome tolliasutustelt saadud teabe kohaselt selliste postisaadetiste maht, mille kohta puuduvad elektroonilised eelandmed sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks ICS2 kaudu, kõnealustes liikmesriikides suurem kui 15 % käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale eelnenud kuu jooksul saadud postisaadetiste koguarvust. See tekitab häireid ja kitsaskohti seoses neisse liikmesriikidesse posti teel saabuvate kaupade liikumisega, hoolimata nende liikmesriikide jätkuvatest jõupingutustest täita õiguslikke kohustusi seoses ICS2ga seotud andmete elektroonilise vahetamisega. |
|
(9) |
Need erandlikud asjaolud, mis on tingitud liiduväliste postiettevõtjate süsteemide tehnilise valmisoleku puudumisest, õigustavad määruse (EL) nr 952/2013 kohaseid eranditaotlusi, mille Bulgaaria, Küpros ja Leedu esitasid 21. detsembril 2021, Madalmaad 23. detsembril 2021, Belgia 5. jaanuaril 2022 ja Soome 14. jaanuaril 2022. Sellised erandid peaksid ajutiselt võimaldama kõnealustel liikmesriikidel kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid sellise postisaadetistes sisalduva kaubaga seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, mille kohta liiduvälised postiettevõtjad ei edasta liidu postiettevõtjatele elektroonilisi eelandmeid ja mille puhul liidu postiettevõtjad ei saa ICS2 kaudu sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks tollideklaratsioonide andmeid taaskasutada. |
|
(10) |
Käesoleva otsuse rakendamisel peavad Belgia, Bulgaaria, Küprose, Leedu, Madalmaade ja Soome tolliasutused teavitama komisjoni ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist oma postiettevõtjate edusammudest postisaadetiste sisenemise ülddeklaratsioonide ICS2 kaudu esitamisel. |
|
(11) |
Kuna kohustus esitada sisenemise ülddeklaratsiooni andmed elektrooniliselt kõigi postisaadetiste kohta jõustus 1. oktoobril 2021, tuleks käesolevat otsust kohaldada tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast kuni 30. juunini 2022, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikest 1 võivad Belgia, Bulgaaria, Küprose, Leedu, Madalmaade ja Soome tolliasutused lubada oma postiettevõtjatel esitada postisaadetistes sisalduva kauba kohta sisenemise ülddeklaratsiooni, kasutades teabe vahetamise ja säilitamise vahendeid, mis ei ole elektroonilised andmetöötlusvahendid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
postiettevõtja, kelle asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi ja kes osutab Ülemaailmse Postiliidu konventsiooniga reguleeritavaid rahvusvahelisi teenuseid, ei ole selle kauba kohta edastanud elektroonilisi eelandmeid; |
|
b) |
asjaomaste postisaadetiste maht ületas 15 % käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale eelnenud kuu jooksul saadud postisaadetiste koguarvust; |
|
c) |
kui asjaomane liikmesriik lubab kasutada muid vahendeid kui eespool nimetatud elektroonilised andmetöötlusvahendid, ei ole riigi postiettevõtjal veel tehnilist suutlikkust taaskasutada ja edastada impordikontrollisüsteemile (ICS2) vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni jaoks kogutud andmeid. |
Artikkel 2
Belgia, Bulgaaria, Küprose, Leedu, Madalmaade ja Soome tolliasutused teavitavad komisjoni ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest edusammudest, mida riiklikud postiettevõtjad on teinud alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast, et esitada tollile ICS2 kaudu postisaadetistes sisalduva kauba sisenemise ülddeklaratsiooni andmed.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Küprose Vabariigile, Leedu Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile ja Soome Vabariigile.
Seda kohaldatakse ajavahemikul 1. oktoobrist 2021 kuni 30. juunini 2022.
Brüssel, 5. mai 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Paolo GENTILONI
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).
(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/31 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/715,
5. mai 2022,
millega lubatakse Ungaril postisaadetistes sisalduva kauba puhul kasutada impordikontrollisüsteemi 2 jaoks ette nähtud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 2765 all)
(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 4 koostoimes artikli 8 lõikega 2,
olles konsulteerinud tolliseadustiku komiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe säilitamine, nagu on nõutav tollialaste õigusaktidega, peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikega 4 on ette nähtud, et erandjuhtudel võimaldatakse ühel või mitmel liikmesriigil teha erandeid elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamisest teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, kui selline erand on põhjendatud taotluse esitanud liikmesriigi konkreetse olukorraga ja tehakse teatavaks ajavahemikuks. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (2) kehtestati liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (edaspidi „tööprogramm“). Tööprogrammis on loetletud arendatavad elektroonilised süsteemid ja kuupäevad, mil need süsteemid eeldatavasti kasutusele võetakse. Tööprogrammis on kindlaks määratud impordikontrollisüsteemi 2 (edaspidi „ICS2“) rakendamine ja kasutuselevõtu kuupäevad vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikele 1, artiklitele 16, 46, 47 ja 127–132. |
|
(4) |
Tööprogrammi kohaselt pidid liikmesriigid olema alates 15. märtsist 2021 valmis võtma kasutusele ICS2 1. redaktsiooni, et koguda õhuteed pidi veetavate kaupade kohta sisenemise ülddeklaratsioone postiettevõtjatelt ja kullerfirmadelt, ning nad pidid andma ettevõtjatele võimaluse süsteemiga liituda ja esitada sisenemise ülddeklaratsioonid selle süsteemi kaudu 1. oktoobriks 2021. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 127 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artikli 183 lõike 1 punktile c peavad liidus asutatud postiettevõtjad alates 1. oktoobrist 2021 esitama sisenemise ülddeklaratsioonid ja nõutava teabe asjaomaste liikmesriikide tolliasutustele, kasutades ICS2. |
|
(6) |
Ungari postiettevõtja ei ole aga veel tehniliselt valmis neid nõudeid täitma. Erandliku asjaolu tõttu, mille põhjustas valitud töövõtja suutmatus arendada vajalikku elektroonilist lahendust, ei saanud Ungari postiettevõtja luua ühendust ICS2-ga ettenähtud tähtajaks, 1. oktoobriks 2021. Postiettevõtja otsustas kasutada ühenduse arendamiseks teist töövõtjat ja tehniline töö on hetkel käimas. Seetõttu ei ole postiettevõtjal endiselt võimalik edastada süsteemi sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil. |
|
(7) |
Erandlik asjaolu, mis põhjustas Ungari postiettevõtja tehnilise valmisoleku puudumise, õigustab Ungari tolliasutuse poolt 21. detsembril 2021 esitatud taotlust erandi saamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013. Seepärast peaks selline erand ajutiselt võimaldama Ungaril kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid, et vahetada ja säilitada teavet, mis on seotud postisaadetistes sisalduva kaubaga, mille kohta kõnealune postiettevõtja on kohustatud esitama sisenemise ülddeklaratsiooni. |
|
(8) |
Käesoleva otsuse rakendamisel teavitab Ungari tolliasutus komisjoni oma määratud postiettevõtja ICS2-ga ühenduse loomisest. |
|
(9) |
Erandi kestus peaks põhinema postisaadetiste ICS2 andmete elektroonilist edastamist tolliasutustele võimaldava riikliku postisüsteemi arendamise olukorral ja selle süsteemi valmimise ajakaval. |
|
(10) |
Kuna kohustus esitada sisenemise ülddeklaratsiooni andmed elektrooniliselt kõigi postisaadetiste kohta jõustus 1. oktoobril 2021, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates kõnealusest kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikest 1 lubab Ungari tolliasutus riiklikul postiettevõtjal kasutada postisaadetistes sisalduva kauba kohta sisenemise ülddeklaratsiooni esitamiseks muid teabe vahetamise ja säilitamise vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid seni, kuni riiklik postiettevõtja loob ühenduse impordikontrollisüsteemiga 2 (edaspidi „ICS2“) või kuni 30. aprillini 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Artikkel 2
Ungari tolliasutus teatab komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest sellest, kas riiklik postiettevõtja on loonud ühenduse ICS2-ga postisaadetistes sisalduva kauba sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamiseks tolliasutusele.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.
Seda kohaldatakse ajavahemikul 1. oktoober 2021 kuni 30. aprill 2022.
Brüssel, 5. mai 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Paolo GENTILONI
(1) ELT L 269, 10.10.2013, p. 1.
(2) Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).
(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/33 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/716,
6. mai 2022,
millega kiidetakse heaks tavapärase sisepõlemismootoriga ja teatavates hübriidajamiga elektrilistes sõiduautodes ning väikestes tarbesõidukites kasutamiseks ette nähtud nutikas diislikütuse eelsoojendi kui innovatiivne tehnoloogialahendus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
7. juulil 2021 esitas tootja Stellantis taotluse (edaspidi „taotlus“) kiita heaks nutikas diislikütuse eelsoojendi kui innovatiivne tehnoloogialahendus kasutamiseks diislikütusel töötava tavapärase sisepõlemismootoriga sõiduautodes (M1-kategooria sõidukid) ja väikestes tarbesõidukites (N1-kategooria sõidukid) ning diislikütusel töötavates välise laadimiseta M1- või N1-kategooria hübriidelektrisõidukites (NOVC-HEV), mille puhul võib vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/1151 (2) XXI lisa 8. all-lisa 2. liite punktile 1.1.4 kasutada korrigeerimata mõõdetud kütusekulu ja CO2-heite väärtusi. |
|
(2) |
Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikliga 11, komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 725/2011 (3) ja (EL) nr 427/2014 (4) ning tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse innovatiivse tehnoloogialahenduse heakskiitmise taotlus vastavalt määrustele (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (2018. aasta juuli versioon) (5). Kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikli 11 lõikega 3 oli taotlusele lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse tehtud kontrolliaruanne. |
|
(3) |
Sõidukites kasutamiseks tuleb diislikütust filtreerida, et tagada kvaliteetne põlemisprotsess ja sõidukite nõuetekohane toimimine. Diislikütustel on iseloomulik konkreetne madal temperatuur, mille juures neis sisalduvad kõige raskemad parafiinid hakkavad sadenema ja moodustavad vahakristalle, mis ummistavad kütusesüsteemi filtrielemente, põhjustades selle, et mootor ei käivitu, mootori töötakt jääb vahele või mootori võimsus väheneb sõidu ajal. Seetõttu on diiselmootoriga sõidukid varustatud kütuse eelsoojendiga, mis aktiveeritakse madalal temperatuuril ja mis hoiab ära ummistumise. |
|
(4) |
Taotleja on tõendanud, et ökoinnovatiivse tehnoloogia turuosa ei ületanud 2019. aastal, mis on hilisem kui rakendusmääruste (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud võrdlusaasta, 3 %. Seega on innovatsiooni kriteerium täidetud. |
|
(5) |
Kinnitati, et CO2 tüübikinnituse I tüübi katse ei hõlma tehnoloogiast saadavat kasu, kuna nutikat diislikütuse eelsoojendit ei aktiveerita temperatuuril, mille juures asjaomane katse tehakse. |
|
(6) |
Nutika diislikütuse eelsoojendi abil saavutatava CO2-heite vähenemise hindamiseks tuleks võrdlustehnoloogiana kasutada filtriseadmesse integreeritud tavapärast diislikütuse eelsoojendit, mis käivitub kütuse temperatuuril alla + 5 °C ja lülitub välja kütuse temperatuuril üle + 8 °C, vastavalt diislikütuse filtris olevale temperatuurianduri edastatud signaalile. Võrdluseks võetava diislikütuse eelsoojendi aktiveerimist reguleeritakse ainult temperatuuriläve alusel. Nutikas diislikütuse eelsoojendi aktiveeritakse sõltuvalt filtrikasseti parafiinisisaldusest, mida jälgib lisaks temperatuuriandurile ka filtri rõhuandur. See vähendab aega, mil eelsoojendi on aktiveeritud, vähendades seega energiatarbimist ja CO2-heidet. |
|
(7) |
Taotleja on esitanud metoodika, millega määratakse kindlaks nutika diislikütuse eelsoojendi tekitatud CO2-heite vähenemine. Võrdlustehnoloogia ja ökoinnovatiivse tehnoloogia energiatarbimise kindlaksmääramiseks tuleb katsetada ökoinnovatiivse tehnoloogiaga varustatud sõidukit vastavalt määruses (EL) 2017/1151 sätestatud ülemaailmse ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklile (WLTC) temperatuuril –20 °C, kasutades talvist diislikütust. Sõiduk peab olema varustatud avatud elektroonilise juhtseadmega (ECU), mis võimaldab registreerida signaale, mis seiskavad kütuse eelsoojendi. Kindlaks on määratud kasutustegur, mis kajastab innovatiivse tehnoloogia kasutamise keskmist osakaalu tegelikes tingimustes, võttes muu hulgas arvesse kütuse kvaliteeti, ümbritseva õhu temperatuuri, tehniliste komponentide omadusi, liiklusandmeid ja sõidukite müügi osakaalu liikmesriikides. |
|
(8) |
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tuleks katsemetoodikat pidada asjakohaseks, et kindlaks määrata kõnealuse innovatiivse tehnoloogia abil saavutatav CO2-heite vähenemine. Taotleja on katsemetoodikat kohaldades näidanud, et CO2-heite vähenemise miinimummäär 0,5 g CO2/km on tõendatult ületatud ning et see on statistiliselt märkimisväärne. |
|
(9) |
Tootjatel peaks olema võimalus taotleda tüübikinnitusasutuselt innovatiivse tehnoloogialahenduse kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise sertifitseerimist, kui käesolevas otsuses sätestatud tingimused on täidetud. Selleks peaksid tootjad tagama, et sertifitseerimistaotlusele on lisatud sõltumatu sertifitseeritud asutuse kontrolliaruanne, milles kinnitatakse, et kõnealune innovatiivne tehnoloogialahendus vastab käesolevas otsuses sätestatud tingimustele ning et heite vähenemine on kindlaks tehtud vastavalt käesolevas otsuses osutatud katsemetoodikale. |
|
(10) |
Tüübikinnitusasutuse ülesanne on põhjalikult kontrollida, kas käesolevas otsuses sätestatud tingimused innovatiivse tehnoloogialahenduse kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks on täidetud. Sertifitseerimise korral peaks vastutav tüübikinnitusasutus tagama, et kõik sertifitseerimisel arvesse võetud elemendid kantakse katsearuandesse, mida hoitakse koos kontrolliaruandega, ning et see teave tehakse taotluse korral komisjonile kättesaadavaks. |
|
(11) |
Selleks et määrata ökoinnovatsiooni üldkood, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (6) I, VIII ja IX lisa kohaselt kasutatakse asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, on vaja määrata kõnealusele innovatiivsele tehnoloogialahendusele individuaalne kood, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Innovatiivne tehnoloogialahendus
Nutikas diislikütuse eelsoojendi kiidetakse heaks innovatiivse tehnoloogialahendusena määruse (EL) 2019/631 artikli 11 tähenduses, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
see on paigaldatud M1- või N1-kategooria diislikütusel töötava sisepõlemismootoriga sõidukile või M1- või N1-kategooria diislikütusel töötavale välise laadimiseta hübriidelektrisõidukile, mille puhul on lubatud kasutada mõõdetud kütusekulu ja CO2-heite korrigeerimata väärtusi vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 8. all-lisa 2. liite punktile 1.1.4; |
|
b) |
see aktiveerub kõige varem kütusele iseloomulikul hägustumispunkti temperatuuril, kui see on vajalik kütusesüsteemis filtrielementide ummistumise vältimiseks, võttes arvesse nii temperatuuriläve kui ka filtrikasseti parafiinisisaldust. |
Artikkel 2
Taotlus CO2 heite vähenemise sertifitseerimiseks
1. Tootjal on õigus käesolevale otsusele viidates taotleda tüübikinnitusasutuselt artikli 1 kohaselt heakskiidetud innovatiivse tehnoloogialahenduse kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise sertifitseerimist.
2. Tootja tagab, et sertifitseerimistaotlusele on lisatud sõltumatu sertifitseeritud asutuse kontrolliaruanne, milles kinnitatakse, et artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud.
3. Kui CO2-heite vähenemine on sertifitseeritud kooskõlas artikliga 3, tagab tootja, et sertifitseeritud CO2-heite vähenemine ja artiklis 4 osutatud ökoinnovatsiooni kood registreeritakse asjaomaste sõidukite vastavustunnistusel.
Artikkel 3
CO2-heite vähenemise sertifitseerimine
1. Tüübikinnitusasutus tagab, et innovatiivse tehnoloogialahenduse kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemine on määratud lisas esitatud metoodika abil.
2. Tüübikinnitusasutus kannab CO2-heite sertifitseeritud vähenemise määra, mis on arvutatud vastavalt lisa punktile 7, ning artiklis 4 osutatud ökoinnovatsioonikoodi asjakohastesse tüübikinnitusdokumentidesse.
3. Tüübikinnitusasutus kannab kõik sertifitseerimisel arvesse võetud elemendid katsearuandesse, mida hoitakse koos artikli 2 lõikes 2 osutatud kontrolliaruandega, ning teeb selle teabe taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.
4. Tüübikinnitusasutus sertifitseerib innovatiivse tehnoloogialahenduse kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise üksnes juhul, kui ta leiab, et see tehnoloogialahendus vastab artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele ning kui saavutatud CO2-heite vähenemise määr, mis on kindlaks tehtud vastavalt lisa punktile 7, on 0,5 g CO2/km või suurem, nagu on sätestatud M1-kategooria sõidukite puhul rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõike 1 punktis b või N1-kategooria sõidukite puhul rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikli 9 lõike 1 punktis b.
Artikkel 4
Ökoinnovatsioonikood
Käesoleva otsusega heaks kiidetud innovatiivsele tehnoloogialahendusele määratakse ökoinnovatsioonikood nr 37.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 6. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.
(2) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).
(3) Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).
(4) Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).
(5) https://circabc.europa.eu/sd/a/a19b42c8-8e87-4b24-a78b-9b70760f82a9/July%202018%20Technical%20Guidelines.pdf
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
LISA
METOODIKA NUTIKA DIISLIKÜTUSE EELSOOJENDIGA SAAVUTATAVA CO2-HEITE VÄHENEMISE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille alusel määratakse kindlaks CO2-heite vähenemine, mis tuleneb nutika diislikütuse eelsoojendi kasutamisest sõidukis, mis vastab artiklis 1 sätestatud tingimustele.
Asjaomase vähenemise kindlaksmääramiseks määratakse kindlaks järgmised elemendid:
|
1) |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimine; |
|
2) |
innovatiivse tehnoloogialahenduse võimsustarbimine; |
|
3) |
CO2-heite vähenemise määr; |
|
4) |
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus. |
2. METOODIKA
Innovatiivse tehnoloogialahenduse tööd hakkab kontrollima sõiduki elektrooniline juhtseade (ECU), võttes aluseks kütusefiltrist edastatava temperatuuri- ja rõhuanduri signaali.
Võrdluseks kasutatavat diislikütuse eelsoojendit juhib sõiduki elektrooniline juhtseade ainult temperatuurianduri signaali alusel.
Selleks et samaaegselt määrata kindlaks võrdlustehnoloogia ja ökoinnovatiivse tehnoloogialahenduse võimsustarbimine, katsetatakse innovatiivse tehnoloogialahendusega varustatud sõidukit, nagu on kirjeldatud punktides 2.1 ja 2.2 allpool. Kõnealusteks mõõtmisteks kasutatakse klassifikatsiooni EN 590 klassi 2–4 kuuluvat talvist diislikütust.
2.1. Võrdlustehnoloogia võimsustarbimise Pbase määramine
Võrdluseks kasutatava eelsoojendi võimsustarbimise kindlaksmääramiseks lülitatakse diislikütuse eelsoojendi kogu punktides 1–9 kirjeldatud võimsustarbimise katse kestel aktiveeritud olekusse ning filtri rõhuandur ei mõjuta selle tööd.
Tootja ja tüübikinnitusasutus lepivad kokku, milline on elektroonilise juhtseadme andmete lugemiseks kasutatav vahend ja sobivaim tarkvara, mida kasutatakse selleks, et määrata rõhu läviväärtuse kalibreerimise märgistus.
Tüübikinnitusasutus või selle määratud tehniline teenistus tagab, et võimsustarbimise katse koosneb järgmistest etappidest:
|
1) |
loetakse ökoinnovatiivsele sõidukile paigaldatud tootmisele kuuluva elektroonilise juhtseadme kalibreerimise andmed; |
|
2) |
sõidukile paigaldatakse avatud elektrooniline juhtseade, mis võimaldab määrata eelsoojendi filtri rõhuanduri künnise; |
|
3) |
loetakse avatud elektroonilise juhtseadme kalibreerimise andmed; |
|
4) |
rõhu künnise kalibreerimise märgistus tehakse sobiva tarkvara abil kindlaks vastavalt sellele, nagu see on tootja poolt ette nähtud; |
|
5) |
eelsoojendi rõhu läviväärtuseks seatakse 0 kPa, et tagada kütuse eelsoojendi aktiveeritus kogu katse ajal; |
|
6) |
kontrollitakse ja kinnitatakse, et ainus erinevus tootmisele kuuluva ja avatud elektroonilise juhtseadme seadistuste vahel on diislikütuse eelsoojendi rõhu läviväärtuse kalibreerimine; |
|
7) |
vähemalt 50 % täidetud kütusepaagiga sõiduk jahutatakse, kuni kliimakamber ja kütuse temperatuur on stabiliseerunud –20 °C juures; |
|
8) |
vähemalt 30 sekundit enne ülemaailmse ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükli (edaspidi „WLTC“) alustamist kontrollitakse, et kütteseade oleks aktiveeritud ning alustatakse aku pinge ja diislikütuse eelsoojendi voolu mõõtmist ja salvestamist andmete kogumise sagedusel vähemalt 100 Hz, et dokumenteerida sõiduki WLTC-eelne seisund; |
|
9) |
–20 °C juures stabiliseerunud kliimakambri ja kütuse temperatuuril sõidetakse läbi täielik WLTC. |
Etappe 7–9 korratakse vähemalt viis korda.
Enne esimese WLTC-sõidu alustamist esitab tootja tüübikinnitusasutusele nutika diislikütuse eelsoojendi rõhuanduri tööpinge (UPS) ja voolutugevuse (IPS), tuginedes selle elektrilisi omadusi kajastavatele andmetele või anduri tarnija esitatud mõõtmisandmetele.
Iga toimunud WLTC-sõidu puhul arvutatakse tsükli jooksul diislikütuse eelsoojendi tarbitud energia (
Valem 1
Valem 2
kus:
|
|
: |
diislikütuse eelsoojendi energiatarbimine WLTC-sõidu i ajal [Wh] |
|
Ubase(t) |
: |
aku pinge mõõdetuna ajahetkel t [V] |
|
Ibase(t) |
: |
diislikütuse eelsoojendi voolutugevus mõõdetuna ajahetkel t [A] |
|
ts |
: |
WLTC-sõidu alustamise aeg, määratuna pinge ja voolu mõõtmise algusest [s] |
|
te |
: |
WLTC-sõidu lõpetamise aeg, arvutatuna pinge ja voolu mõõtmise algusest [s] |
|
|
: |
võrdluseks kasutatava diislikütuse eelsoojendi võimsustarbimine WLTC-sõidu i ajal [W] |
|
UPS |
: |
rõhuanduri toitepinge [V] |
|
IPS |
: |
rõhuanduri voolutugevus [A] |
Võrdluseks kasutatava diislikütuse eelsoojendi võimsustarbimise aritmeetiline keskmine (
Valem 3
2.2. Innovatiivse tehnoloogialahenduse võimsustarbimise Peco määramine
Enne WLTC-sõidu alustamist vastavalt punktis 2.1 sätestatud etappidele 8 ja 9 esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed elektroonilisele juhtseadmele edastatud eelsoojendi filtri rõhusignaalide kohta, mis tekitavad nutika diislikütuse eelsoojendi seiskamise WLTC-katse ajal.
Selle elektroonilise juhtseadme signaali alusel määrab tüübikinnitusasutus või tema määratud tehniline teenistus iga punkti 2.1 etappide 8 ja 9 kohaselt tehtud WLTC-sõidu puhul kindlaks varaseima aja X [s], mille möödudes nutikas diislikütuse eelsoojendi seiskus.
Innovatiivse tehnoloogialahenduse võimsustarbimine [Peco] määratakse vastavalt valemile 4:
Valem 4
kus:
|
Peco |
: |
innovatiivse tehnoloogialahenduse võimsustarbimine [W] |
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimise aritmeetiline keskmine vastavalt punktile 2.1 [W] |
|
|
: |
keskmine väärtus kõigi toimunud WLTC-sõitude käigus pärast WLTC-sõidu algust saadud varaseimast ajast, mil nutikas diislikütuse eelsoojendi seisati [s] |
|
UPS |
: |
rõhuanduri toitepinge [V] |
|
IPS |
: |
rõhuanduri voolutugevus [A] |
Juhul kui diislikütuse eelsoojendi on enne iga WLTC-sõidu algust vaikimisi välja lülitatud, on väärtus
3. CO2-HEITE VÄHENEMISE ARVUTAMINE
Innovatiivse tehnoloogialahenduse CO2-heite vähenemine arvutatakse vastavalt valemile 5.
Valem 5
kus:
|
CFD |
: |
teisendustegur, mis on diislikütuse puhul 2 640 [gCO2/l] |
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimine vastavalt punktile 2.1 [W] |
|
Peco |
: |
innovaatilise tehnoloogialahenduse võimsustarbimine vastavalt punktile 2.2 [W] |
|
UF |
: |
kasutustegur, mis on 0,2 |
|
v |
: |
WLTC keskmine kiirus, mis on 46,5 [km/h] |
|
VPe_D |
: |
efektiivvõimsuse kulu, mis diislikütuse puhul on 0,220 [l/kWh] |
|
ηA |
: |
generaatori kasutegur, mis on 0,67 (1) |
4. CO2-HEITE VÄHENEMISE MÕÕTEMÄÄRAMATUSE ARVUTAMINE
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus arvutatakse järgmiselt.
Võrdlustehnoloogia võimsustarbimise standardhälve (
Valem 6
kus:
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimine vastavalt punktile 2.1 [W] |
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimine WLTC-sõidu i ajal vastavalt punktile 2.1 [W] |
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimise standardhälve [W] |
|
n |
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimise määramiseks tehtud WLTC-sõitude arv [-] |
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus (
Valem 7
kus:
|
CFD |
: |
teisendustegur, mis on 2 640 [g CO2/l] |
|
|
: |
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus [g CO2/km] |
|
|
: |
võrdlustehnoloogia võimsustarbimise standardhälve vastavalt valemile 6 [W] |
|
UF |
: |
kasutustegur, mis on 0,2 |
|
v |
: |
WLTC keskmine kiirus [km/h], mis on 46,5 km/h |
|
VPe_D |
: |
efektiivvõimsuse kulu, mis diislikütuse puhul on 0,220 [l/kWh] |
|
ηA |
: |
generaatori kasutegur, mis on 0,67 (2) |
5. ÜMARDAMINE
Punkti 5 kohaselt arvutatud CO2-heite vähenemist (
CO2-heite vähenemise arvutustes võib väärtusi kasutada ümardamata kujul või need tuleb vajaduse korral ümardada sellise vähima arvu kümnendkohtadeni, mille puhul kõikide väärtuste ümardamisest tulenev summaarne mõju on väiksem kui 0,25 g CO2/km.
6. KONTROLLIMINE CO2-HEITE VÄHENEMISE MIINIMUMMÄÄRA SUHTES
Tüübikinnitusasutus tagab, et iga innovatiivse tehnoloogialahendusega varustatud sõiduki versiooni puhul on täidetud rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 ja rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud miinimummäära kriteerium. Miinimummäära kriteeriumi täitmise kontrollimisel võtab tüübikinnitusasutus vastavalt valemile 8 arvesse punktis 3 kindlaksmääratud CO2-heite vähenemist ja punktis 4 kindlaksmääratud mõõtemääramatust.
Valem 8
kus:
|
|
: |
CO2-heite vähenemine vastavalt punktile 3 (valem 5) [g CO2/km] |
|
MT |
: |
0,5 g CO2/km, nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikli 9 lõike 1 punktis b |
|
|
: |
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus vastavalt punktile 4 (valem 7) [g CO2/km] |
7. CO2-HEITE VÄHENEMISE SERTIFITSEERIMINE
CO2-heite vähenemine, mille sertifitseerib tüübikinnitusasutus kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 ja rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikliga 11 (
CO2-heite vähenemine esitatakse nutika diislikütuse eelsoojendiga varustatud iga sõiduki versiooni tüübikinnitustunnistusel.
Valem 9
kus:
|
|
: |
CO2-heite vähenemine, mille sertifitseerib tüübikinnitusasutus [g CO2/km] |
|
|
: |
CO2-heite vähenemine vastavalt punktile 3 (valem 5) [g CO2/km] |
|
|
: |
CO2-heite vähenemise mõõtemääramatus vastavalt punktile 4 (valem 7) [g CO2/km |
(1) Kui kasutatakse suure kasuteguriga 12-voldist vahelduvvoolugeneraatorit, 12-voldist mootor-generaatorit või 48 V/12 V alalispingemuunduriga ühendatud 48-voldist mootor-generaatorit, mis on heaks kiidetud ökoinnovatsioonina vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2020/174, (EL) 2020/1232, (EL) 2020/1167 või (EL) 2021/488, kasutab tüübikinnitusasutus kõnealuse otsuse kohaselt kindlaksmääratud generaatori kasutegurit.
(2) Kui kasutatakse suure kasuteguriga 12-voldist vahelduvvoolugeneraatorit, 12-voldist mootor-generaatorit või 48 V/12 V alalispingemuunduriga ühendatud 48-voldist mootor-generaatorit, mis on heaks kiidetud ökoinnovatsioonina vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2020/174, (EL) 2020/1232, (EL) 2020/1167 või (EL) 2021/488, kasutab tüübikinnitusasutus kõnealuse otsuse kohaselt kindlaksmääratud kasutegurit.
|
10.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 133/42 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/717,
6. mai 2022,
milles käsitletakse teatavaid kiireloomulisi ajutisi meetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Itaalias
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 3130 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 259 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. |
|
(2) |
Sigade Aafrika katku puhangu korral uluksigade hulgas on tõsine oht, et see taud levib teistele uluksigadele ja seapidamisettevõtetesse. |
|
(3) |
Komisjoni delegeeritud määrusega 2020/687 (2) on täiendatud tauditõrje eeskirju, mida kohaldatakse selliste loetellu kandud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c, ning mis on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (3) määratletud A-, B- ja C-kategooria taudidena. Eelkõige on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud teatavad meetmed, mis tuleb võtta metsloomadel esineva A-kategooria taudi, sh uluksigadel esineva sigade Aafrika katku puhangu ametliku kinnitamise korral. Esmajoones nähakse nende sätetega ette nakkusega tsooni kehtestamine ja loetellu kantud liikidesse kuuluvate metsloomade ja neilt saadud loomsete saaduste veo keelamine. |
|
(4) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 (4) on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed. Eelkõige on selle rakendusmääruse artikli 3 punktis b sätestatud, et kõnealuse taudi puhkemisel uluksigade seas mõne liikmesriigi alal tuleb vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63 kehtestada nakkusega tsoon. Lisaks on kõnealuse rakendusmääruse artiklis 6 sätestatud, et see ala tuleb kanda II taseme piirangutsoonina I lisa II ossa ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63 kehtestatud nakkusega tsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast II taseme piirangutsooni. Rakendusmäärusega (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed hõlmavad muu hulgas II taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste väljaveo keeldu kõnealustest piiragutsoonidest. |
|
(5) |
Itaalia on teavitanud komisjoni praegusest sigade Aafrika katku alasest olukorrast oma territooriumil pärast kõnealuse taudi puhangut uluksigade seas Rooma haldusüksuse territooriumil, mida kinnitati 4. mail 2022. Sellest tulenevalt peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kehtestama nakkusega tsooni vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 ja rakendusmäärusele (EL) 2021/605. |
|
(6) |
Selleks et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid kehtestavad põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja liidu tasandil ja koostöös Itaaliaga määratleda sigade Aafrika katku nakkusega tsoon kõnealuses liikmesriigis. |
|
(7) |
Sigade Aafrika katku edasise leviku tõkestamiseks tuleks lisaks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud meetmetele seni, kuni Itaalia ala, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, kantakse II taseme piirangutsoonina rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa II ossa, selles määruses sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid, mida kohaldatakse II taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste veo suhtes, kohaldada ka nende saadetiste väljaveo suhtes nakkusega tsoonist, mille Itaalia on pärast kõnealust hiljutist taudipuhangut kehtestanud. |
|
(8) |
Seega tuleks kõnealune nakkusega tsoon kanda käesoleva otsuse lisasse ja selle suhtes tuleks kohaldada määruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid, mida kohaldatakse II taseme piirangutsoonide suhtes. Uue sigade Aafrika katku alase epidemioloogilise olukorra tõttu ja taudi edasise leviku suurenenud vahetut ohtu arvesse võttes ei tohiks kooskõlas kõnealuse rakendusmäärusega lubada peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste vedu nakatunud tsoonist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Käesolevas otsuses tuleks sätestada ka selle tsooni määramise kestus. |
|
(9) |
Seepärast tuleks käesoleva otsusega ette näha, et Itaalia ei tohiks hiljuti seal uluksigadel esinenud sigade Aafrika katku puhangust tingitud riskide vähendamiseks lubada nakatunud tsoonis peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste vedu teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse kuni käesoleva otsuse kehtivusaja lõpuni. |
|
(10) |
Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesolevas otsuses sätestatud meetmeid hakatakse kohaldama võimalikult kiiresti. |
|
(11) |
Seega tuleks kuni alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamuse saamiseni kehtestada Itaalias viivitamata nakkusega tsoon ja kanda see käesoleva otsuse lisasse ning määrata kindlaks tsooni määramise kestus. |
|
(12) |
Käesolev otsus tuleb läbi vaadata alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel kohtumisel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Itaalia tagab, et kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kehtestab vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63 ja rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikli 3 punktile b viivitamata sigade Aafrika katku nakkusega tsooni ning et see hõlmab vähemalt käesoleva otsuse lisas loetletud alasid.
Artikkel 2
Itaalia tagab, et lisaks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud meetmetele kohaldatakse käesoleva otsuse lisasse nakkusega tsoonina kantud aladel rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid, mida kohaldatakse II taseme piirangutsoonides.
Artikkel 3
Itaalia tagab, et nakkusega tsoonina lisasse kantud aladel peetavate sigade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetisi ei lubata vedada teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.
Artikkel 4
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. augustini 2022.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Brüssel, 6. mai 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).
(3) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).
(4) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).
LISA
|
Artiklis 1 osutatud nakkustsoonina määratletud Itaalia piirkonnad |
Kohaldamise lõppkuupäev |
||||||
|
Järgmiselt piiritletud ala Rooma haldusüksuses:
|
31. august 2022 |