23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1

LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Ukraina vahel, milles käsitletakse Ukraina osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendavas Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aastateks 2021–2025

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „Euratom“) nimel

ühelt poolt

ning

Ukraina (edaspidi „Ukraina“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus (1) (edaspidi „assotsieerimisleping“) on sätestatud, et lepinguosalised arendavad ja tugevdavad teadus- ja tehnikakoostööd, et aidata kaasa nii teaduslikule arengule kui ka tugevdada oma teaduspotentsiaali, et panustada riiklike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisse;

ARVESTADES, et assotsieerimislepingus on konkreetselt sätestatud tsiviilotstarbeliste teadusuuringute edendamine tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas, sealhulgas ühine teadus- ja arendustegevus ning teadlaste koolitamine ja liikuvus, ning see, et tsiviilotstarbelise tuumaenergia valdkonna koostöö peaks toimuma selle valdkonna erilepingute rakendamise teel;

ARVESTADES, et assotsieerimislepingu III protokollis on sätestatud, et Ukraina igas konkreetses programmis osalemisega seotud eritingimused, eelkõige osamaks ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse kindlaks komisjoni ja Ukraina pädevate asutuste vahelise vastastikuse mõistmise memorandumis asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel (2);

ARVESTADES, et Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3);

ARVESTADES, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 (edaspidi „Euratomi programm“) loodi nõukogu määrusega (Euratom) 2021/765 (4);

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu jõupingutusi reageerimise juhtimisel, ühendades jõud oma rahvusvaheliste partneritega, et lahendada ülemaailmseid probleeme kooskõlas inimesi, planeeti ja jõukust käsitleva ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 „Muudame oma maailma“, ning tunnistades, et teadusuuringud ja innovatsioon on innovatsioonipõhise kestliku majanduskasvu, majandusliku konkurentsivõime ja atraktiivsuse peamised tõukejõud ja olulised vahendid;

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 ja määruses (Euratom) 2021/765 sätestatud üldpõhimõtteid;

ARVESTADES, et Euratomi programmi üldeesmärk on jätkata tuumaenergiaalast teadus- ja koolitustegevust, pannes rõhku tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse pidevale parandamisele, ning täiendada programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamist muu hulgas energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis;

TUNNISTADES uuendatud Euroopa teadusruumi eesmärke luua ühine teadus- ja tehnoloogiaruum, luua teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg, edendada ja hõlbustada koostööd ülikoolide vahel ning parimate tavade vahetamist ja atraktiivseid teaduskarjääre, hõlbustada teadlaste piiriülest ja sektoritevahelist liikuvust, edendada teaduslike teadmiste ja innovatsiooni vaba liikumist, edendada akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse austamist, toetada teadusharidust ja teavitustegevust ning parandada osalevate riikide konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning asjaolu, et assotsieerunud riigid on selle eesmärgi saavutamisel võtmetähtsusega partnerid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu ja Euratomi prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

PÜÜDES luua vastastikku kasulikke tingimusi, et luua inimväärseid töökohti, tugevdada ja toetada lepinguosaliste innovatsiooni ökosüsteeme, aidates ettevõtetel lepinguosaliste turgudel uuendusi teha ja laieneda ning hõlbustades innovatsiooni, sealhulgas suutlikkuse suurendamise meetmete kasutuselevõttu, juurutamist ja juurdepääsetavust;

TUNNUSTADES, et vastastikune osalemine teineteise teadus- ja innovatsiooniprogrammides peaks tooma vastastikust kasu; tunnistades ühtlasi, et lepinguosalised jätavad endale õiguse piirata või seada tingimusi osalemiseks oma teadus- ja innovatsiooniprogrammides, sealhulgas eelkõige meetmete puhul, mis on seotud nende strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega;

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtusi ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, sealhulgas tuumasektoris, mis on varem kehtestatud lepingutega Ukraina osalemise kohta programmis „Horisont 2020“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis (2014–2018) ja sellele järgnevas programmis ning arvukates muudes rahvusvahelistes lepingutes, (5) mis toetavad lepinguosaliste vahelisi suhteid, ning tunnistades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Ukraina osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud nõukogu otsuse (EL) 2021/764 (6) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu. Ukraina osaleb assotsieerunud riigina määruse (Euratom) 2021/765 kõige hilisema versiooniga loodud Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis (edaspidi „Euratomi programm“) ja panustab selle kõikidesse osadesse.

2. Ukraina juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (7) ning otsuse (EL) 2021/820 (8) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ ja Euratomi programmis osalemise tingimused

1. Ukraina osaleb programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu III protokollis, ning tingimustel, mis on sätestatud käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja kõigis muudes nende programmide rakendamisega seotud eeskirjades nende kõige ajakohasemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Ukrainas asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmi kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas ELi piiravate meetmete järgimisega (9).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Ukrainas asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Ukraina olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, projektidele ja meetmetele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Ukraina on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Ukraina ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Ukraina õigussubjekti väljaspool Ukrainat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Ukrainale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Ukrainas pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Ukrainas asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Ukraina jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Ukrainas asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Ukraina ja Ukraina õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Käesolev leping ei anna Ukrainale õigust saada ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte liikmeks ega osaleda ITERi projekti ühiseks rakendamiseks ettenähtud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingus.

7. Ukraina esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees ja määruse (Euratom) 2021/765 artiklis 16 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja üksnes seoses teemadega, mis käsitlevad Ukraina osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Ukraina esindajateta. Ukrainale teatatakse hääletamise tulemusest.

8. Eelmises lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul. Ukraina õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

9. Ukraina esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Ukrainat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

10. Ukraina võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (10) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

11. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Ukraina esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitee töös ja määruse (Euratom) 2021/765 artiklis 16 osutatud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ või Euratomi programmi rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Lepinguosalised teevad siseriiklike kohaldatavate sätete raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja elamist ning soodustada selles tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste piiriülest liikumist.

13. Ukraina võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Ukrainas ostetud või Ukrainasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Ukrainas kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Ukraina või Ukraina õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis osalemise tingimuseks on Ukraina rahaline panus kumbagi programmi ning nendega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Ukraina osamaks kummaski programmis on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Ukraina osamaks kummaski programmis on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt juunis ja septembris.

4. Ukraina tegevustoetus kumbagi programmi katab vastava programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse vastava programmi jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (11) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest vastavasse programmi (12).

Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (13) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul vastab see lisa iga-aastastele programmiga „Euroopa horisont“ seotud assigneeringutele, mis on esitatud eelarveprojektile lisatud dokumentides.

5. Ukraina esialgne tegevustoetus kumbagi programmi põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Ukraina (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb Ukraina 2021. aasta esialgne tegevustoetus kumbagi programmi 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

6. Ukraina poolt kumbagi programmi antava esialgse tegevustoetuse arvutamiseks kohaldatakse kohandatud panustamispõhimõtet esialgsete kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on kantud kohaldatavaks aastaks lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse vastava programmi rahastamise jaoks ning mida suurendatakse vastavalt lõikele 4.

7. Ukraina osalustasu kummaski programmis on 4 % lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest kummalegi programmile ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalustasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

8. Aasta N esialgset Ukraina-poolset tegevustoetust kummalegi programmile võib ühel või mitmel järgmisel aastal tagasiulatuvalt suurendada või vähendada, lähtudes kõnealuse aasta N kulukohustuste assigneeringute suhtes võetud eelarvelistest kulukohustustest, mida suurendatakse kooskõlas lõikega 4, nende täitmisest juriidiliste kohustustena ja nende vabastamisest. Üksikasjalikud sätted käesoleva artikli rakendamiseks on sätestatud I lisas.

9. Euroopa Liit esitab Ukrainale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmiga. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu, Euratomi ja Ukraina konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Ukrainal on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Ukraina panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Eeskirjad automaatse korrigeerimismehhanismi kohaldamiseks Ukraina tegevustoetuse suhtes programmile „Euroopa horisont“

1. Ukraina tegevustoetuse suhtes programmile „Euroopa horisont“ kohaldatakse automaatset korrigeerimismehhanismi.

2. Aastal N kohaldatakse Ukraina esialgse tegevustoetuse suhtes programmile „Euroopa horisont“ automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Ukraina ja Ukraina õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Ukraina või Ukraina õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest programmist „Euroopa horisont“ tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Ukraina poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

3. Kui lõikes 2 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast Ukraina esialgsest tegevustoetusest programmile „Euroopa horisont“, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Ukraina esialgset tegevustoetust sellele programmile aastaks N. Summa, mille Ukraina peab automaatse korrigeerimismehhanismi raames programmi „Euroopa horisont“ täiendava panusena maksma või sealt saama, on summa, mis ületab seda 8 % künnist. Makstava või hüvitatava täiendava panuse arvutamisel ei võeta arvesse summat, mis jääb allapoole seda 8 % künnist.

4. Üksikasjalikud eeskirjad automaatse korrigeerimismehhanismi kohta, mida kohaldatakse Ukraina poolt programmi „Euroopa horisont“ antava tegevustoetuse suhtes, on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Ukraina õigusaktidega osaleda Ukraina programmides, projektides ja meetmetes, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ või Euratomi programmi omadega.

2. Loetelu Ukraina samaväärsetest programmidest, projektidest või meetmetest, mis on osalemiseks avatud Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele, on esitatud II lisa I osas. Ukraina teeb kõik endast oleneva, et järk-järgult avada oma II lisa II osas kindlaksmääratud programmid, projektid ja meetmed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide osalemisele.

3. Ukraina rahastab Euroopa Liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Ukraina õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide, projektide ja meetmete elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, projektides ja meetmetes vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmi eeskirjade ning Ukraina õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmi järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Ukraina osalemist nendes programmides pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Ukraina.

2. Käesoleva lepingu kohase Euroopa Liidu rahastamisega seotud usaldusväärset finantsjuhtimist, sh finantskontrolli, sissenõudmist ja muid pettusevastaseid meetmeid reguleerivad normid on sätestatud III lisas.

Artikkel 8

ELi/Euratomi – Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi/Euratomi – Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee“). ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Ukraina õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides ja meetmetes;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

kummagi lepinguosalise taotluse korral piirangute arutamine, mida lepinguosalised on kohaldanud või kavandanud seoses juurdepääsuga oma vastavatele teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammidele, sealhulgas eelkõige meetmete puhul, mis on seotud nende strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu, Euratomi ja Ukraina esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Ukraina.

5. ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Ukraina õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi/Euratomi – Ukraina ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. See kehtib seni, kuni kõik programmist „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmidest rahastatavad projektid, meetmed, tegevused või nende osad ja kõik Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks vajalikud meetmed on lõpule viidud ning kõik käesoleva lepingu rakendamisest tulenevad lepinguosaliste vahelised rahalised kohustused on täidetud.

3. Käesolevat lepingut pikendatakse ja seda kohaldatakse ajavahemikul 2026–2027 samadel tingimustel Euratomi programmi jätkuprogrammi suhtes, välja arvatud juhul, kui emb-kumb lepinguosaline teatab kolme kuu jooksul pärast jätkuprogrammi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas oma otsusest mitte laiendada käesolevat lepingut sellele jätkuprogrammile. Sellise teate korral ei kohaldata käesolevat lepingut Euratomi programmi jätkuprogrammi suhtes alates 1. jaanuarist 2026.

4. Euroopa Liit või Euratom võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise seoses programmiga „Euroopa horisont“ või Euratomi programmiga, kui Ukraina ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu vastavas programmis.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ või Euratomi programmi rakendamist ja juhtimist, saadab Euroopa Komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole seoses vastava programmiga makset tehtud, teatab Euroopa Komisjon Ukrainale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Ukraina on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui lepingu kohaldamine peatatakse käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, ei või Ukrainas asutatud õigussubjektid osaleda asjaomase programmi raames algatatud hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Ukrainas asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti vastava programmi raames enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Komisjon, kes tegutseb Euroopa Liidu ja Euratomi nimel, teavitab Ukrainat viivitamata pärast seda, kui ta on saanud kätte kogu asjaomase programmi jaoks ette nähtud osamaksu. Peatamine seoses kõnealuse programmiga lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Ukraina õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva vastava programmi raames algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu mis tahes ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada.

Lepingu lõpetamine jõustub kolme kalendrikuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealune kirjalik teade on jõudnud adressaadini. Käesoleva lepingu kohaldamisel on lõpetamise kuupäev lõpetamise jõustumise kuupäev.

6. Kui käesolev leping lõpetatakse lõike 5 kohaselt, lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud kummagi programmi iga-aastane osamaks aastal N, mille jooksul käesolev leping lõpetatakse, makstakse täies ulatuses vastavalt artiklile 3. Aasta N tegevustoetust programmi „Euroopa horisont“ raames kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja korrigeeritakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4. Aasta N tegevustoetust Euratomi programmi raames kohandatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 8. N aastal kummagi programmi osamaksu osana makstavat osalustasu ei kohandata ega korrigeerita;

pärast aastat, mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 mõlema artikli 3 lõikes 1 osutatud programmi esialgseid tegevustoetusi nende aastate eest, mil käesolevat lepingut kohaldati. Programmi „Euroopa horisont“ puhul korrigeeritakse neid toetusi automaatselt vastavalt artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.

7. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

8. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Koostatud 12. oktoobril 2021. aastal Kiievis, kahes eksemplaris, inglise ja ukraina keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Liidu ja Euratomi eest

Josep BORRELL

Euroopa Komisjoni asepresident

Ukraina nimel

Serhii SHKARLET

Ukraina haridus- ja teadusminister

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(2) Käesolev leping on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu III protokollis (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sätestatud vastastikuse mõistmise memorandum ning sellel on samad õiguslikud tagajärjed kui vastastikuse mõistmise memorandumil.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(4) Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 81).

(5) Ukraina ministrite kabineti ja ühenduse vaheline koostööleping juhitava termotuumasünteesi valdkonnas (EÜT L 322, 27.11.2002, lk 40), Ukraina ministrite kabineti ja ühenduse vaheline tuumaohutusalane koostööleping (EÜT L 322, 27.11.2002, lk 33) ning Ukraina ministrite kabineti ja Euratomi vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping (ELT L 261, 22.9.2006, lk 27).

(6) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/820, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL (ELT L 189, 28.5.2021, lk 91).

(9) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(10) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(12) Seoses programmiga „Euroopa horisont“ hõlmab see eelkõige nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23) loodud Euroopa Liidu taasterahastu ressursse.

(13) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 kriisi (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Ukraina osamaksu programmis „Euroopa horisont“ (2021–2027) ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis (2021–2025)

I. Ukraina osamaksu arvutamine

Ukraina osamaksud programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis arvutatakse eraldi. Ukraina osamaks programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves vastavalt programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmi haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud kummagi programmi osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Ukraina maksab vastavalt programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Eespool esitatud arvutuses kasutatakse panustamispõhimõtte kohandamiseks koefitsiente vastavalt 0,07 programmi „Euroopa horisont“ ja 0,21 Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi puhul.

Kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 8 tehakse kummagi artikli 3 lõikes 1 osutatud programmi osamaksu aasta N eelarve täitmisega seotud esimene kohandus aastal N+1, mil algset aasta N tegevustoetust suurendatakse või vähendatakse järgmiste summade vahe võrra:

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on vastava programmi puhul heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.	sihtotstarbelisel välistulul põhinevad kulukohustuste assigneeringud, mis ei tulene teiste rahastajate osamaksudest vastavas programmis ja mis olid kättesaadavad aasta N lõpus;

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus sellele programmile.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ või Euratomi programmi lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Ukraina tegevustoetust vastavasse programmi summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad kulukohustuste assigneeringud, mis ei tulene teiste rahastajate osamaksust vastavas programmis, tühistatakse, vähendatakse Ukraina tegevustoetust sellele programmile summa võrra, mis saadakse, kohaldades tühistatud summa suhtes aastal N kohandatud panustamispõhimõtet.

II. Programmi „Euroopa horisont“ puhul kohaldatava Ukraina tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse üksnes programmi „Euroopa horisont“ puhul järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Ukraina üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (1);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (2) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Ukraina poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Ukrainale või Ukraina õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused, ning

ii.

Ukraina kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest antud konkurentsipõhiste toetuste summa ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Ukraina osamaksu maksmine kummaski programmis, Ukraina poolt kummalegi programmile makstud tegevustoetuse kohanduste tasumine ning programmile „Euroopa horisont“ antava Ukraina tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni tasumine

Komisjon esitab Ukrainale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks kummagi käesoleva artikli 3 lõikes 1 osutatud programmi kohta järgmise teabe:

liidu eelarves kõnealuseks aastaks lõplikult vastu võetud kulukohustuste assigneeringute summad eelarveridadel, mis hõlmavad Ukraina osalemist vastavalt programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmis, ning kui see on asjakohane, sihtotstarbeliste välisassigneeringute summa, mis ei tulene teiste rahastajate osamaksust nendel eelarveridadel;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus kummagi programmi puhul;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi programmi rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine ja kummagi programmi kulukohustustest vabastamise tase;

üksnes seoses programmiga „Euroopa horisont“ ja programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Ukraina õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab kummagi programmi puhul oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Komisjon esitab iga eelarveaasta aprillis ja juulis Ukrainale rahastamisnõude, mis vastab Ukraina panusele kummaski käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud programmis.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Ukraina osamaksu kuue kaheteistkümnendiku maksmine kummagi programmi puhul hiljemalt 60 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Erandina lõikest 2 jagatakse 2021. aasta osamaks osamakseteks, mis jagatakse mitme rahastamisnõude vahel järgmise maksegraafiku alusel:

—	50 % 2021. aasta osamaksust, mis makstakse 2022. aastal;

—	50 % 2021. aasta osamaksust, mis makstakse 2023. aastal.

Vastavad summad lisatakse vastava aasta rahastamisnõudesse.

Iga aasta aprillis esitatav rahastamisnõue võib sisaldada ka Ukraina poolt eelmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi, milles Ukraina osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Seoses programmiga „Euroopa horisont“ kajastatakse alates 2023. aastast rahastamisnõuetes igal aastal ka aasta N–2 eest programmile „Euroopa horisont“ makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Ukrainale või Ukrainal summa, mis tuleneb Ukraina poolt 2026. ja 2027. aastal programmile „Euroopa horisont“ makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Ukraina maksab oma käesoleva lepingu kohase kummagi programmi osamakse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Ukraina ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Emma-kumma programmi osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Ukraina maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

Maksetähtpäevaks maksmata saadaolevate summade intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intress, mis on avaldatud maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja millele lisandub 1,5 protsendipunkti.

(1) Muud meetmed hõlmavad eelkõige hankeid, auhindu, rahastamisvahendeid, Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid, liikmemakse (OECD, Eureka, IPEEC, IEA, ...), eksperte (hindajad, projektide järelevalve) jne.

(2) Rahvusvahelisi organisatsioone käsitatakse mittesekkumiskuludena ainult juhul, kui nad on lõplikud abisaajad. Seda ei kohaldata juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on projekti koordinaator (jagab vahendeid teistele koordinaatoritele).

II LISA

Ukraina samaväärsete programmide, projektide ja meetmete mittetäielik loetelu

1. osa

Ukraina programmid, milles võivad osaleda Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud

Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud võivad osaleda järgmistes Ukraina programmides:

—	Ukraina riikliku teadusfondi konkurentsipõhised projektikonkursid

—	Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi korraldusega kinnitatud teaduslike ja tehniliste (eksperimentaalsete) arenduste konkurentsipõhine valik riigi korralduse alusel

—	Selliste teaduslike ja tehniliste tööde ja projektide konkurentsipõhine valik, mida rahastatakse Euroopa Liidu välisabi rahastamisvahendist Ukrainale Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames võetud kohustuste täitmiseks

—	Ukraina idufirmade fondi konkurentsipõhine valik

2. osa

Programmid, mida Ukraina kohustub järk-järgult osalemiseks avama Euroopa Liidus asutatud juriidiliste isikutele

Euroopa Liidus asutatud juriidiliste isikutele avatakse järk-järgult osalemiseks järgmised Ukraina programmid:

—	Ukraina presidendi sihtasutus hariduse, teaduse ja spordi toetamiseks

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Ukrainas elava füüsilise isiku või Ukrainas asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

2. Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajatel ning muudel Euroopa Komisjoni volitatud isikutel on asjakohane juurdepääs kohtadele, töödele ja dokumentidele (elektroonilistele ja paberdokumentidele) ning kogu teabele, mis on vajalik selliste auditite tegemiseks, sh õigus saada auditeeritava füüsilise või juriidilise isiku või auditeeritava kolmanda isiku valduses olevatest dokumentidest või andmekandjate sisust füüsiline/elektrooniline koopia ja väljavõtted.

3. Ukraina ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Ukrainasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu kohaldamise peatamist kooskõlas sama lepingu artikli 9 lõikega 5 või lepingu lõpetamist ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või -lepingutes, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvet täitva juriidilise kohustusega, mille Euroopa Liit on sõlminud enne käesoleva lepingu kohaldamise sama lepingu artikli 9 lõike 5 kohase peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Ukraina territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Ukraina pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Ukrainas elava füüsilise isiku või Ukrainas asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Ukrainas elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Ukraina pädeva asutusega, kelle Ukraina valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Ukraina pädevate asutuste ametnikud.

5. Ukraina ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

6. Komisjoni esindajatel ja OLAFi töötajatel on juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilistele andmetele, mis on seotud asjaomaste tegevustega ja mida on vaja kohapealsete kontrollide ja inspekteerimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks. Eelkõige võivad nad asjaomaseid dokumente kopeerida.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Ukraina ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Ukraina asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Ukraina pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Ukraina juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Ukraina õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Ukraina pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Ukraina määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Ukraina pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Ukraina ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Ukrainas täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Ukraina valitsus selleks otstarbeks määrab. Ukraina valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Ukrainas elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Ukraina õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Ukrainas täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Ukraina kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Ukrainas elava füüsilise isiku või Ukrainas asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Ukrainas elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja kolmandad isikud võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/18

LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel, milles käsitletakse Moldova Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ühelt poolt

ning

Moldova Vabariik

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES järgmist: ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (1) I protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, (2) on sätestatud, et Moldova Vabariigi igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks ning aruandlus- ja hindamiskord määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ja Moldova Vabariigi pädevate ametiasutuste vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis, lähtudes asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumitest (3);

ARVESTADES, et Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (4);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

TUNNISTADES uuendatud Euroopa teadusruumi eesmärke luua ühine teadus- ja tehnoloogiaruum, luua teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg, edendada ja hõlbustada koostööd teaduse ja innovatsiooni valdkonna organisatsioonide, sealhulgas ülikoolide vahel ning parimate tavade vahetamist ja atraktiivseid teaduskarjääre, hõlbustada teadlaste piiriülest ja sektoritevahelist liikuvust, edendada teaduslike teadmiste ja innovatsiooni vaba liikumist, edendada akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse austamist, toetada teadusharidust ja teavitustegevust ning parandada osalevate riikide konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning asjaolu, et assotsieerunud riigid on selle eesmärgi saavutamisel võtmetähtsusega partnerid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES varem üksteisele järgnevate raamprogrammide assotsieerimislepingutega kehtestatud lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtuseid ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Moldova Vabariik osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (5) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Moldova juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (6) ning otsuse (EL) 2021/820 (7) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Moldova Vabariik osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu I protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete (8) järgimisega.

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Moldova Vabariigi olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele ja projektidele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Moldova Vabariik on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Moldova Vabariigi ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Moldova õigussubjekti väljaspool Moldova Vabariiki asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Moldova Vabariigile loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Moldova Vabariigis pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Moldova Vabariik jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Moldova Vabariik ja Moldova õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Moldova Vabariigi esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Moldova Vabariigi osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Moldova Vabariigi esindajateta. Moldova Vabariigile teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Moldova Vabariigi õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Moldova Vabariigi esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Moldova Vabariiki puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Moldova Vabariik võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (9) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Moldova Vabariigi esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

11. Lepinguosalised teevad siseriiklike kohaldatavate sätete raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja elamist ning soodustada selles tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste piiriülest liikumist.

12. Moldova Vabariik võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Moldova Vabariigis ostetud või Moldova Vabariiki imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Moldova Vabariigis kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Moldova Vabariigi või Moldova õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Moldova Vabariigi rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (10) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (11).

Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (12) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul vastab see lisa iga-aastastele programmiga „Euroopa horisont“ seotud assigneeringutele, mis on esitatud eelarveprojektile lisatud dokumentides.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Moldova Vabariigi (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

6. Esialgse tegevustoetuse arvutamiseks kohaldatakse kohandatud panustamispõhimõtet esialgsete kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on kantud kohaldatavaks aastaks lõplikult vastu võetud Euroopa Liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ rahastamise jaoks, ning mida suurendatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalustasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

8. Aasta N esialgset tegevustoetust võib ühel või mitmel järgmisel aastal tagasiulatuvalt suurendada või vähendada, lähtudes kõnealuse aasta N kulukohustuste assigneeringute suhtes võetud eelarvelistest kulukohustustest, mida suurendatakse kooskõlas siinse artikli lõikega 4, nende täitmisest juriidiliste kohustustena ja nende vabastamisest. Üksikasjalikud sätted käesoleva artikli rakendamiseks on sätestatud I lisas.

9. Euroopa Liit esitab Moldova Vabariigile tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Moldova Vabariigil on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Moldova Vabariigi panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Moldova Vabariigi esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Moldova Vabariigi ja Moldova õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Moldova Vabariigi või Moldova õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Moldova Vabariigi poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Moldova Vabariigi esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Moldova Vabariik peab tasuma või saama automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Moldova Vabariigi panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Moldova Vabariigi kohaldatavate õigusaktidega osaleda Moldova Vabariigi programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Moldova Vabariigi samaväärsete programmide ja projektide mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Moldova Vabariik rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Moldova Vabariigi kohaldatavatele õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -projektide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides ja projektides vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Moldova Vabariigi kohaldatavate õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve, hindamise ja aruandlusega, jälgitakse Moldova Vabariigi osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Moldova Vabariigi.

Artikkel 8

ELi – Moldova Vabariigi teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi – Moldova Vabariigi teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Moldova ühiskomitee“). ELi-Moldova ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Moldova Vabariigi õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides ja projektides;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine; ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine ning

d)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi – Moldova Vabariigi ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi – Moldova Vabariigi ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi – Moldova Vabariigi ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Moldova Vabariigi valitsuse määratud riiklik ametiasutus.

5. ELi – Moldova Vabariigi ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Moldova Vabariigi õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi – Moldova Vabariigi ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. See kehtib seni, kuni kõik programmist „Euroopa horisont“ rahastatavad projektid, meetmed, tegevused või nende osad ja kõik Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks vajalikud meetmed on lõpule viidud ning kõik käesoleva lepingu rakendamisest tulenevad lepinguosaliste vahelised rahalised kohustused on täidetud.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt kooskõlas mõlema lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Moldova Vabariik teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Moldova Vabariik ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Moldova Vabariigile käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega ja peatamine jõustub 15 päeva pärast seda, kui Moldova Vabariik on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Moldova Vabariigis asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Moldova Vabariiki viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Moldova Vabariigi õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

6. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu mis tahes ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal ja/või pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist või lepingu lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

aasta N, mille jooksul lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine või mille jooksul lõpetatakse käesolev leping, osamaks makstakse täielikult vastavalt artiklile 3. Aasta N tegevustoetust kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja korrigeeritakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4. Aasta N eest makstavat osalustasu ei korrigeerita ega parandata; ning

pärast aastat, mil lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine või mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse käesoleva lepingu kohaldamise aastate eest makstud esialgseid tegevustoetusi vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja neid korrigeeritakse automaatselt vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja rumeenia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Koostatud Brüsselis 27. oktoobril 2021 kahes originaaleksemplaris rumeenia ja inglise keeles.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Moldova Vabariigi nimel

Natalia GAVRILIȚA

peaminister

(1) ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

(2) ELT L 260, 30.8.2014, lk 619.

(3) Käesolev leping on vastastikuse mõistmise memorandum, mis on sätestatud I protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, ning sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(5) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/820, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL (ELT L 189, 28.5.2021, lk 91).

(8) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(9) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(11) See hõlmab eelkõige nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23) loodud Euroopa Liidu taasterahastu ressursse.

(12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Moldova Vabariigi osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Moldova Vabariigi osamaksu arvutamine

Moldova Vabariigi osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Moldova Vabariik maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = panustamispõhimõte × koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,10.

Kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 8 tehakse esimene aasta N eelarve täitmisega seotud kohandus aastal N+1, mil algset aasta N tegevustoetust suurendatakse või vähendatakse järgmiste summade vahe võrra:

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

mis tahes sihtotstarbelisel välistulul põhinevad kulukohustuste assigneeringud, mis ei tulene muude rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“ ja mis olid kättesaadavad aasta N lõpus (1). Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (2) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul kasutatakse kohandatud panuse arvutamiseks mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvaid iga-aastaseid soovituslikke summasid;

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Moldova Vabariigi tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Moldova Vabariigi tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Moldova Vabariigi tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Moldova üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Moldova Vabariigi poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Moldova Vabariigile või Moldova õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Moldova Vabariigi kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Moldova Vabariigi osamaksu, Moldova Vabariigi tegevustoetuse kohanduste ja Moldova Vabariigi tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Moldova Vabariigile niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Moldova Vabariigi osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Moldova õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Moldova Vabariigile rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Moldova Vabariigi osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Moldova Vabariigi osamaksu kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõuetes igal aastal ka aasta N–2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Moldova Vabariigi poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Moldova Vabariik osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamaksu kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Moldova Vabariigile või Moldova Vabariigil summa, mis tuleneb Moldova Vabariigi poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Moldova Vabariik maksab oma käesoleva lepingu kohase osamaksu vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Moldova Vabariik ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Moldova Vabariik maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(1) See hõlmab eelkõige nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23) loodud Euroopa Liidu taasterahastu ressursse.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

(3) Muud meetmed hõlmavad eelkõige hankeid, auhindu, rahastamisvahendeid, Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid, liikmemakse (OECD, Eureka, IPEEC, IEA, …), eksperte (hindajad, projektide järelevalve) jne.

(4) Rahvusvahelisi organisatsioone käsitatakse mittesekkumiskuludena ainult juhul, kui nad on lõplikud abisaajad. Seda ei kohaldata juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on projekti koordinaator (jagab vahendeid teistele koordinaatoritele).

II LISA

Moldova Vabariigi samaväärsete programmide ja projektide loetelu

Järgmist mittetäielikku loetelu käsitatakse Moldova Vabariigi programmide ja projektidena, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“:

—	riiklikud programmid;

—	tehnosiirde ja innovatsiooni programmid;

—	kahepoolsed ja mitmepoolsed programmid;

—	järeldoktoriprogrammid.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Moldova Vabariigis elava füüsilise isiku või Moldova Vabariigis asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Moldova Vabariik ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Moldova Vabariiki ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu kohaldamise peatamist kooskõlas sama lepingu artikli 9 lõikega 5, ajutise kohaldamise lõpetamist või lepingu lõpetamist ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või lepingutes, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvet täitva juriidilise kohustusega, mille Euroopa Liit on sõlminud enne käesoleva lepingu kohaldamise sama lepingu artikli 9 lõike 5 kohase peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Moldova Vabariigi territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Moldova pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Moldova Vabariigis elava füüsilise isiku või Moldova Vabariigis asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Moldova Vabariigis elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Moldova pädeva asutusega, kelle Moldova valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Moldova pädevate asutuste ametnikud.

5. Moldova ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Moldova ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Moldova asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Moldova pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Moldova Vabariigi juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Moldova karistusõiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Moldova pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Moldova Vabariik määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Moldova pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Moldova ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Moldova Vabariigis täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Moldova Vabariigi valitsus selleks otstarbeks määrab. Moldova Vabariigi valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Moldova Vabariigis elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Moldova õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Moldova Vabariigis täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Moldova Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Moldova Vabariigis elava füüsilise isiku või Moldova Vabariigis asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Moldova Vabariigis elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/33

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Türgi Vabariigi vahel, milles käsitletakse Türgi Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Türgi Vabariigi valitsus (edaspidi „Türgi“), keda esindab välisministeeriumi Euroopa Liidu asjade direktoraat,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelises Türgi Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus, (1) mis allkirjastati Brüsselis 26. veebruaril 2002, on sätestatud, et Türgi igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks komisjoni ja Türgi pädevate asutuste vahelise lepinguga;

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Türgi osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (3) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Türgi juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (4) ning otsuse (EL) 2021/820 (5) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Türgi osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ning Türgi Vabariigi vahelises Türgi Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus, ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Türgis asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete (6) järgimisega.

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Türgis asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Türgi olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, projektidele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Türgi on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Türgi ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Türgi õigussubjekti väljaspool Türgit asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Türgile loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Türgis pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Türgis asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Türgi jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Türgi ja Türgi õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Türgi esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Türgi osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Türgi esindajateta. Türgile teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

6. Türgi õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

7. Türgi esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Türgit puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

8. Türgi võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (7) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

9. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Türgi esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

10. Lepinguosalised teevad siseriiklike kohaldatavate sätete raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja elamist ning soodustada selles tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste piiriülest liikumist.

11. Türgi võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Türgis ostetud või Türgisse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Türgis kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Türgi või Türgi õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Türgi rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt juunis ja augustis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (8) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (9).

Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (10) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul vastab see lisa iga-aastastele programmiga „Euroopa horisont“ seotud assigneeringutele, mis on esitatud eelarveprojektile lisatud dokumentides.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Türgi (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Türgile tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Türgi konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Türgil on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Türgi panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Türgi esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Türgi ja Türgi õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Türgi või Türgi õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Türgi poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Türgi esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Türgi peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Türgi panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Türgi kohaldatavate õigusnormidega osaleda Türgi programmides, projektides või nende osades, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Türgi samaväärsete programmide, projektide või nende osade mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Türgi rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Türgi kohaldatavatele õigusnormidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide, projektide või nende osade elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Türgi osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Türgi.

Artikkel 8

ELi-Türgi teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Türgi teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Türgi ühiskomitee“). ELi-Türgi ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Türgi õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine; ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine ning

d)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Türgi ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Türgi esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Türgi ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Türgi ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Türgi riiklik ametiasutus.

5. ELi-Türgi ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Türgi õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Türgi ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Türgi ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Türgile käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega ja peatamine jõustub 15 päeva pärast seda, kui Türgi on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Türgis asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Türgis asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Türgit viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Türgi õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu mis tahes ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada.

5. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

iga-aastane osamaks aasta N eest, mil käesolev leping lõpetatakse, makstakse täies ulatuses vastavalt artiklile 3. Aasta N tegevustoetust kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja korrigeeritakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4. Aasta N eest makstavat osalustasu ei korrigeerita ega parandata;

c)	pärast aastat, mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse käesoleva lepingu kohaldamise aastate eest makstud esialgseid tegevustoetusi vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja neid korrigeeritakse automaatselt vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.

6. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

7. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja türgi keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Koostatud Brüsselis 27. oktoobril 2021 kahes eksemplaris inglise ja kahes eksemplaris türgi keeles.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni,

teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Türgi Vabariigi valitsuse nimel

Faruk KAYMAKCİ,

Suursaadik

Euroopa Liidu asjade direktor ja asevälisminister

(1) EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(3) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/820, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL (ELT L 189, 28.5.2021, lk 91).

(6) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(7) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(9) See hõlmab eelkõige nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23) loodud Euroopa Liidu taasterahastu ressursse.

(10) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Türgi Vabariigi osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Türgi osamaksu arvutamine

Türgi osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Türgi maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = panustamispõhimõte × koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,07.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Türgi tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Türgi tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Türgi tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Türgi üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Türgi poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Türgile või Türgi õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Türgi kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Türgi osamaksu, Türgi tegevustoetuse kohanduste ja Türgi tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Türgile niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Türgi osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Türgi õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Türgile rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Türgi osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Türgi osamaksu kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 60 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N–2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Türgi poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Türgi osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamaksu kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Türgile või Türgil summa, mis tuleneb Türgi poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Türgi maksab oma käesoleva lepingu kohase osamaksu vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Türgi ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Türgi maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Türgi samaväärsete programmide, projektide või nende osade mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Türgi programmid, projektid ja nende osad, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

—	akadeemilise teadus- ja arendustegevuse toetused (ARDEB – akadeemilise teadustegevuse rahastamisprogrammide direktoraat);

—	tööstusliku teadus- ja arendustegevuse toetused (TEYDEB – tehnoloogia ja innovatsiooni toetusprogrammide direktoraat);

—	personalihaldus (BİDEB – teadusstipendiumide ja toetusprogrammide osakond).

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Türgis elava füüsilise isiku või Türgis asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Türgi ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Türki ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu kohaldamise peatamist kooskõlas sama lepingu artikli 9 lõikega 3 või lepingu lõpetamist ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või lepingutes, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvet täitva juriidilise kohustusega, mille Euroopa Liit on sõlminud enne käesoleva lepingu kohaldamise sama lepingu artikli 9 lõike 3 kohase peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Türgi territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Türgi pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Türgis elava füüsilise isiku või Türgis asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Türgis elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Türgi pädeva asutusega, kelle Türgi valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Sel eesmärgil võivad Türgi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

5. Türgi ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Türgi ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Türgi asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Türgi pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Türgi juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Türgi õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Türgi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. OLAFiga tehtava koostöö tõhustamiseks ja teabevahetuse hõlbustamiseks määrab Türgi kontaktpunktiks Türgi pettusevastase koordineerimistalituse.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Türgi pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Türgi ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Türgis täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Türgi valitsus selleks otstarbeks määrab. Türgi valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Türgis elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Türgi õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Türgis täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Türgi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Türgis elava füüsilise isiku või Türgis asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Türgis elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/48

LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Armeenia Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Armeenia Vabariigi valitsus (edaspidi „Armeenia“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, (1) on sätestatud Armeenia igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks ning aruandlus- ja hindamiskord, mis määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ja Armeenia pädevate ametiasutuste vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis, (2) lähtudes asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumitest;

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES varem programmiga „Horisont 2020“ assotsieerimise lepinguga kehtestatud lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtuseid ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Armeenia osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Armeenia juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (5) ning otsuse (EL) 2021/820 (6) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Armeenia osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Armeenias asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete (7) järgimisega.

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Armeenias asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Armeenia olemasolevatele või kavandatavatele programmidele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Armeenia on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Armeenia ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Armeenia õigussubjekti väljaspool Armeeniat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Armeeniale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Armeenias pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Armeenias asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Armeenia jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Armeenias asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Armeenia ja Armeenia õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Armeenia esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Armeenia osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Armeenia esindajateta. Armeeniale teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Armeenia õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Armeenia esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Armeeniat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Armeenia võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (8) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Armeenia esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Armeenia võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Armeenias ostetud või Armeeniasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Armeenias kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Armeenia või Armeenia õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Armeenia rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (10).

Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (11) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul vastab see lisa iga-aastastele programmiga „Euroopa horisont“ seotud assigneeringutele, mis on esitatud eelarveprojektile lisatud dokumentides.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Armeenia (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Armeeniale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Armeenia konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Armeenial on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Armeenia panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Armeenia esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Armeenia ja Armeenia õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Armeenia või Armeenia õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Armeenia poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Armeenia esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Armeenia peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Armeenia panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Armeenia õigusaktidega osaleda Armeenia programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Armeenia samaväärsete programmide mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Armeenia rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Armeenia õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Armeenia õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Armeenia osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Armeenia.

Artikkel 8

ELi-Armeenia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Armeenia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Armeenia ühiskomitee“). ELi-Armeenia ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Armeenia õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides, meetmetes või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Armeenia ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Armeenia esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Armeenia ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Armeenia ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Armeenia riiklik ametiasutus.

5. ELi-Armeenia ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Armeenia õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Armeenia ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Armeenia ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Armeeniale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Armeenia on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Armeenias asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Armeenias asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Armeeniat viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Armeenia õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu mis tahes ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada. Lepingu lõpetamine jõustub kolme kalendrikuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealune kirjalik teade on jõudnud adressaadini. Käesoleva lepingu kohaldamisel on lõpetamise kuupäev lõpetamise jõustumise kuupäev.

5. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

c)	pärast aastat, mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse käesoleva lepingu kohaldamise aastate eest makstud esialgseid tegevustoetusi vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja neid korrigeeritakse automaatselt vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.

6. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

7. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja armeenia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Koostatud 12. novembril 2021 Brüsselis kahes originaaleksemplaris armeenia ja inglise keeles.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Signe RATSO

Avatud innovatsioon ja programmiga Asepeadirektor „Euroopa horisont“ ühinemise pealäbirääkija Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

Armeenia Vabariigi nimel

Anna AGHADJANIAN

Armeenia Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Belgia Kuningriigis, Armeenia Vabariigi Euroopa Liidu esinduse juht

(1) ELT L 174, 13.6.2014, lk 3.

(2) Käesolev leping kujutab endast ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokollis (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelist raamlepingut Armeenia Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(4) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/820, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL (ELT L 189, 28.5.2021, lk 91).

(7) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) See hõlmab eelkõige nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23) loodud Euroopa Liidu taasterahastu ressursse.

(11) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Armeenia osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Armeenia osamaksu arvutamine

Armeenia osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Armeenia maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,05.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Armeenia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Armeenia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Armeenia tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Armeenia üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Armeenia poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Armeeniale või Armeenia õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Armeenia kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Armeenia osamaksu, Armeenia tegevustoetuse kohanduste ja Armeenia tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Armeeniale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Armeenia osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Armeenia õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Armeeniale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Armeenia osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Armeenia osamaksu kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N–2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Armeenia poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Armeenia osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamaksu kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Armeeniale või Armeenial summa, mis tuleneb Armeenia poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Armeenia teeb oma käesoleva lepingu kohase rahalise panuse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Armeenia ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Armeenia maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Armeenia samaväärsete programmide mittetäielik loetelu

Järgmist mittetäielikku loetelu käsitatakse Armeenia programmidena, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“:

—

[…]

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Armeenias elava füüsilise isiku või Armeenias asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Armeenia ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Armeeniasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu kohaldamise peatamist kooskõlas sama lepingu artikli 9 lõikega 5 või lepingu lõpetamist ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või lepingutes, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvet täitva juriidilise kohustusega, mille Euroopa Liit on sõlminud enne käesoleva lepingu kohaldamise sama lepingu artikli 9 lõike 5 kohase peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidufinantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Armeenia territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Armeenia pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Armeenias elava füüsilise isiku või Armeenias asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Armeenias elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Armeenia pädeva asutusega, kelle Armeenia valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Armeenia pädevate asutuste ametnikud.

5. Armeenia ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Armeenia ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Armeenia asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Armeenia pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Armeenia juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Armeenia õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Armeenia pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Armeenia määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Armeenia pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Armeenia ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

Armeenia valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Armeenias elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Armeenia õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Armeenias täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Armeenia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Armeenias elava füüsilise isiku või Armeenias asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Armeenias elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/63

LEPING

Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Serbia Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Serbia Vabariigi valitsus (edaspidi „Serbia“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises Serbia ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus (1) on sätestatud, et Serbia igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks lepinguga, milleks on komisjoni ja Serbia pädevate asutuste vaheline vastastikuse mõistmise memorandum (2);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

VÕTTES ARVESSE, et teadusuuringud ja innovatsioon on osutunud Lääne-Balkani piirkonnas koostöö ning ühiste teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastamise seisukohast väga oluliseks, võimaldades vastastikust juurdepääsu tipptasemel teadusele, teadmistele, innovatsioonile, võrgustikele ja teadusressurssidele. See on andnud inimarengu seisukohast väärtuslikke võimalusi, võimendades eduvõimalusi piirkondlikele ja ülemaailmsetele probleemidele ühiste lahenduste leidmisel;

PÜÜDES luua vastastikku kasulikke tingimusi, et luua töökohti, tugevdada ja toetada lepinguosaliste innovatsiooni ökosüsteeme, aidates ettevõtetel lepinguosaliste turgudel uuendusi teha ja laieneda ning hõlbustades innovatsiooni, sealhulgas suutlikkuse suurendamise meetmete kasutuselevõttu, juurutamist ja juurdepääsetavust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Serbia osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Serbia juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (5) ning otsuse (EL) 2021/820 (6) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Serbia osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises Serbia ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Serbias asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete (7) järgimisega.

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Serbias asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Serbia olemasolevatele või kavandatavatele programmidele või meetmetele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Serbia on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Serbia ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Serbia õigussubjekti väljaspool Serbiat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Serbiale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Serbias pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Serbias asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Serbia jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Serbias asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Serbia ja Serbia õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Serbia esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Serbia osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Serbia esindajateta. Serbiale teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Serbia õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Serbia esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Serbiat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Serbia võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (8) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Serbia esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Serbia võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Serbias ostetud või Serbiasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Serbias kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Serbia või Serbia õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Serbia rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (10).

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Serbia (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Serbiale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Serbia konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Serbial on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Serbia panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Serbia esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Serbia ja Serbia õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Serbia või Serbia õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Serbia poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Serbia esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Serbia peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Serbia panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Serbia õigusaktidega osaleda Serbia programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Serbia samaväärsete programmide ja meetmete mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Serbia rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Serbia õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -projektide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides ja meetmetes vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Serbia õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Serbia osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Serbia.

Artikkel 8

ELi-Serbia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Serbia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Serbia ühiskomitee“). ELi-Serbia ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Serbia õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides ja projektides;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Serbia ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Serbia esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Serbia ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Serbia ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Serbia riiklik ametiasutus.

5. ELi-Serbia ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Serbia õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Serbia ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit ja Serbia võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Serbia teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Serbia ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Serbiale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega ja peatamine jõustub 15 päeva pärast seda, kui Serbia on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Serbias asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Serbias asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Serbiat viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Serbia õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

6. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu mis tahes ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta leping lõpetada. Lepingu lõpetamine jõustub kolme kalendrikuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealune kirjalik teade on jõudnud adressaadini. Käesoleva lepingu kohaldamisel on lõpetamise kuupäev lõpetamise jõustumise kuupäev.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja serbia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüsselis 6. detsembril ja Belgradis 1. detsembril 2021.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Serbia Vabariigi valitsuse nimel

Branko RUŽIĆ

Esimene asepeaminister ning haridus-, teadus- ja tehnoloogiaarenduse minister

(1) ELT L 192, 22.7.2005, lk 29.

(2) Käesolev leping kujutab endast Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises Serbia ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(11) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Serbia osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Serbia osamaksu arvutamine

Serbia osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Serbia maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud Panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,45.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Serbia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Serbia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Serbia tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Serbia üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Serbia poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Serbiale või Serbia õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Serbia kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Serbia osamaksu, Serbia tegevustoetuse kohanduste ja Serbia tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Serbiale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Serbia osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Serbia õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Serbiale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Serbia osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Serbia osamaksu kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõuetes igal aastal ka aasta N–2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Serbia poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Serbia osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamaksu kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Serbiale või Serbial summa, mis tuleneb Serbia poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Serbia maksab oma käesoleva lepingu kohase osamaksu vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Serbia ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Serbia maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Serbia samaväärsete programmide ja meetmete mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Serbia programmid ja meetmed, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

teadus- ja arendustegevus- ning innovatsiooniprogrammid ja meetmed, mille on avaldanud:

—	haridus-, teadus- ja tehnoloogiaarenduse ministeerium;

—	Serbia innovatsioonifond;

—	Serbia Vabariigi teadusfond;

—	majandusministeerium;

—	põllumajandus-, metsandus- ja veeressursi ministeerium;

—	keskkonnakaitseministeerium.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Serbias elava füüsilise isiku või Serbias asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Serbia ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Serbiasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Serbia territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Serbia pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Serbias elava füüsilise isiku või Serbias asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Serbias elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Serbia pädeva asutusega, kelle Serbia valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Serbia pädevate asutuste ametnikud.

5. Serbia ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Serbia ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Serbia asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Serbia pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Serbia juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Serbia õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Serbia pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. OLAFiga tehtava koostöö tõhustamiseks ja teabevahetuse hõlbustamiseks määrab Serbia kontaktpunktiks Serbia pettusevastase koordineerimistalituse.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Serbia pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Serbia ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Serbias täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Serbia valitsus selleks otstarbeks määrab. Serbia valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Serbias elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Serbia õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Serbias täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Serbia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Serbias elava füüsilise isiku või Serbias asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Serbias elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/79

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel, milles käsitletakse Bosnia ja Hertsegoviina osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Bosnia ja Hertsegoviina (edaspidi „Bosnia ja Hertsegoviina“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelises Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus (1) on sätestatud, et Bosnia ja Hertsegoviina igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks lepinguga, milleks on komisjoni ning Bosnia ja Hertsegoviina pädevate asutuste vaheline vastastikuse mõistmise memorandum (2);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Bosnia ja Hertsegoviina osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud juriidiliste isikute (5) teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (6) ning otsuse (EL) 2021/820 (7) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimused

1. Bosnia ja Hertsegoviina osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelises Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete (8) järgimisega.

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Bosnia ja Hertsegoviina olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele ja projektidele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Bosnia ja Hertsegoviina on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Bosnia ja Hertsegoviina õigussubjekti väljaspool Bosniat ja Hertsegoviinat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Bosniale ja Hertsegoviinale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Bosnias ja Hertsegoviinas pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Bosnia ja Hertsegoviina jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Bosnia ja Hertsegoviina ning Bosnia ja Hertsegoviina õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Bosnia ja Hertsegoviina esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Bosnia ja Hertsegoviina osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Bosnia ja Hertsegoviina esindajateta.

Bosniale ja Hertsegoviinale teatatakse hääletamise tulemusest. Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Bosnia ja Hertsegoviina õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Bosnia ja Hertsegoviina esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Bosniat ja Hertsegoviinat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Bosnia ja Hertsegoviina võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (9) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Bosnia ja Hertsegoviina esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Bosnia ja Hertsegoviina võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Bosnias ja Hertsegoviinas ostetud või Bosniasse ja Hertsegoviinasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Bosnias ja Hertsegoviinas kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Bosnia ja Hertsegoviina või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Bosnia ja Hertsegoviina rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Bosnia ja Hertsegoviina (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Bosniale ja Hertsegoviinale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Bosnial ja Hertsegoviinal on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Bosnia ja Hertsegoviina panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Bosnia ja Hertsegoviina esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Bosnia ja Hertsegoviina ning Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Bosnia ja Hertsegoviina või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Bosnia ja Hertsegoviina poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Bosnia ja Hertsegoviina esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Bosnia ja Hertsegoviina peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Bosnia ja Hertsegoviina panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktidega osaleda Bosnia ja Hertsegoviina programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Loetelu Bosnia ja Hertsegoviina samaväärsetest programmidest või projektidest, mis on osalemiseks avatud Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele, on esitatud II lisas.

3. Bosnia ja Hertsegoviina rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide või -projektide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides või projektides vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ning Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Bosnia ja Hertsegoviina osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Artikkel 8

ELi – Bosnia ja Hertsegoviina teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi – Bosnia ja Hertsegoviina teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee“). ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides või projektides;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine; ning

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine;

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ning Bosnia ja Hertsegoviina valitsus.

5. ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi – Bosnia ja Hertsegoviina ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit ning Bosnia ja Hertsegoviina võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Bosnia ja Hertsegoviina teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Bosnia ja Hertsegoviina ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Bosniale ja Hertsegoviinale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega ja peatamine jõustub 15 päeva pärast seda, kui Bosnia ja Hertsegoviina on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Bosniat ja Hertsegoviinat viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse neljas eksemplaris inglise, bosnia, horvaadi ja serbia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüsselis 6. detsembril 2021 ja Sarajevos 22. detsembril 2021.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Bosnia ja Hertsegoviina nimel

Ankica GUDELJEVIĆ

Bosnia ja Hertsegoviina tsiviilasjade minister

(1) ELT L 192, 22.7.2005, lk 9.

(2) Käesolev leping kujutab endast Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelises Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(5) Juriidiline isik – füüsiline või juriidiline isik vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 2 punktile 16. Mõiste „juriidilised isikud“ ei viita otseselt ega kaudselt kummalegi üksusele, millest Bosnia ja Hertsegoviina koosneb: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon ning Serblaste Vabariik.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(8) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(9) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Bosnia ja Hertsegoviina osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Bosnia ja Hertsegoviina osamaksu arvutamine

Bosnia ja Hertsegoviina osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Bosnia ja Hertsegoviina maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = panustamispõhimõte × koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,09.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Bosnia ja Hertsegoviina tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Bosnia ja Hertsegoviina tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Bosnia ja Hertsegoviina tegevustoetuse automaatne korrektsioon

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Bosnia ja Hertsegoviina poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Bosniale ja Hertsegoviinale või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Bosnia ja Hertsegoviina kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Bosnia ja Hertsegoviina osamaksu, Bosnia ja Hertsegoviina tegevustoetuse kohanduste ning Bosnia ja Hertsegoviina tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Bosniale ja Hertsegoviinale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Bosnia ja Hertsegoviina osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selle osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Bosnia ja Hertsegoviina õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Bosniale ja Hertsegoviinale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Bosnia ja Hertsegoviina osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Bosnia ja Hertsegoviina osamaksust kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 45 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 90 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõuetes igal aastal ka aasta N–2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Bosnia ja Hertsegoviina poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Bosnia ja Hertsegoviina osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamaksu kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Bosniale ja Hertsegoviinale või Bosnial ja Hertsegoviinal summa, mis tuleneb Bosnia ja Hertsegoviina poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Bosnia ja Hertsegoviina maksab oma käesoleva lepingu kohase osamaksu vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Bosnia ja Hertsegoviina ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Bosnia ja Hertsegoviina maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Bosnia ja Hertsegoviina samaväärsete programmide või projektide mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Bosnia ja Hertsegoviina programmid, projektid, meetmed ja tegevused, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

[…]

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Bosnias ja Hertsegoviinas elava füüsilise isiku või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud õigussubjekti valdustes ja Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Bosnia ja Hertsegoviina ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Bosnia ja Hertsegoviina pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Bosnias ja Hertsegoviinas elava füüsilise isiku või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Bosnias ja Hertsegoviinas elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Bosnia ja Hertsegoviina pädeva asutusega, kelle Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Bosnia ja Hertsegoviina pädevate asutuste ametnikud.

5. Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Bosnia ja Hertsegoviina asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Bosnia ja Hertsegoviina pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Bosnia ja Hertsegoviina juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalõiguse aktide kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ning Bosnia ja Hertsegoviina pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Bosnia ja Hertsegoviina määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ning Bosnia ja Hertsegoviina pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Bosnias ja Hertsegoviinas täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu selleks otstarbeks määrab. Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Bosnias ja Hertsegoviinas elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Bosnias ja Hertsegoviinas täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Bosnia ja Hertsegoviina kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Bosnias ja Hertsegoviinas elava füüsilise isiku või Bosnias ja Hertsegoviinas asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Bosnias ja Hertsegoviinas elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/95

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Kosovo (*1) vahel, milles käsitletakse Kosovo osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Kosovo valitsus (edaspidi „Kosovo“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: Euroopa Liidu ja Kosovo vahelises Kosovo liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus (1) on sätestatud, et Kosovo igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks komisjoni ja Kosovo pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga;

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtuseid ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Kosovo osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (3) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Kosovo juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (4) ning otsuse (EL) 2021/820 (5) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Kosovo osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu ja Kosovo vahelises Kosovo liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Kosovos asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (6).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Kosovos asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Kosovo olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, projektidele, meetmetele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Kosovo on kehtestanud investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Kosovo ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Kosovo õigussubjekti väljaspool Kosovot asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Kosovole loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Kosovos pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Kosovos asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Kosovo jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud ekspordipiirangute loetelu.

4. Kosovos asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Kosovo ja Kosovo õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Kosovo esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Kosovo osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Kosovo esindajateta.

Kosovole teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Kosovo õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Kosovo esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Kosovot puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Kosovo võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (7) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Kosovo esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Kosovo võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Kosovos ostetud või Kosovosse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Kosovos kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Kosovo või Kosovo õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Kosovo rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus; ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (8) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (9).

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Kosovo (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Kosovole tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Kosovo konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Kosovol on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Kosovo panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Kosovo esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Kosovo ja Kosovo õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Kosovo või Kosovo õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Kosovo poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Kosovo esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Kosovo peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Kosovo panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Kosovo seaduste ja määrustega osaleda Kosovo programmides, projektides, meetmetes või nende osades, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Kosovo samaväärsete programmide, projektide, meetmete või nende osade mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Kosovo rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Kosovo õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide, projektide, meetmete või nende osade elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, projektides, meetmetes või nende osades vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ning Kosovo seaduste ja määrustega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Kosovo osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Kosovo.

Artikkel 8

ELi-Kosovo teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Kosovo teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Kosovo ühiskomitee“). ELi-Kosovo ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Kosovo õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides, meetmetes või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Kosovo ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Kosovo esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Kosovo ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Kosovo ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Kosovo valitsus.

5. ELi-Kosovo ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Kosovo õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Kosovo ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. See kehtib seni, kuni kõik programmist „Euroopa horisont“ rahastatavad projektid või meetmed või nende osad ja kõik Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks vajalikud meetmed on lõpule viidud ning kõik käesoleva lepingu rakendamisest tulenevad lepinguosaliste vahelised rahalised kohustused on täidetud.

3. Euroopa Liit ja Kosovo võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Kosovo teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Kosovo ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Kosovole käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Kosovo on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Kosovos asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Kosovos asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Kosovot viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Kosovo õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

projektid ja meetmed või nende osad, mille suhtes on käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal ja/või pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist või lepingu lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise keeles.

Brüsselis, 7. detsembril ja Pristinas, 23. novembril 2021.

Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Kosovo nimel

Arbërie NAGAVCI

Haridus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniminister

(*1) Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(1) Euroopa Liidu ja Kosovo* vaheline Kosovo liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 195, 27.7.2017, lk 3.).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(6) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(7) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(10) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Kosovo osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Kosovo osamaksu arvutamine

Kosovo osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Kosovo maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,09.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Kosovo tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Kosovo tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Kosovo tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Kosovo üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Kosovo poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Kosovole või Kosovo õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Kosovo kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Kosovo osamakse, Kosovo tegevustoetuse kohanduste ja Kosovo tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Kosovole niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Kosovo osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Kosovo õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Kosovole rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Kosovo osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Kosovo osamakse kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Kosovo poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Kosovo osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Kosovole või Kosovol summa, mis tuleneb Kosovo poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Kosovo maksab oma käesoleva lepingu kohase osamakse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Kosovo ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Kosovo maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Kosovo samaväärsete programmide, projektide ja meetmete või nende osade mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Kosovo programmid, projektid, meetmed ja tegevused, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

1. Lühiajalised liikuvustoetused

Reguleeritud MESTI haldusjuhendiga nr 28/2016 (1)

Kavaga toetatakse Kosovo teadlaste lühiajalist viibimist väljaspool Kosovot asuvates akadeemilistes ja teadusasutustes ning Kosovo teadlaste osalemist väljaspool Kosovot toimuvatel rahvusvahelistel konverentsidel.

2. Väikeste teadusuuringute toetuskava

Reguleeritud MESTI haldusjuhendiga nr 26/2016 (2)

Kava raames rahastatakse Kosovo teadusasutusi väikestes teadusprojektides, mille kestus on 6–12 kuud, ning toetuse kogusumma on kuni 10 000 eurot. Kava kohaselt tuleb nõustajatena kaasata rahvusvahelised eksperdid.

3. Rahaline toetus teadusväljaannetele

Reguleeritud MESTI haldusjuhendiga nr 27/2016 (3)

Kava raames rahastatakse teaduslike monograafiate avaldamist kuni 3 000 euro ulatuses. See on praegu avatud Kosovos tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

4. Rahaline toetus avaldamiseks mõjuteguriga ajakirjades

Reguleeritud MESTI haldusjuhendiga nr 1/2017 (4)

Kava raames rahastatakse Kosovos tehtud uuringutega seotud teadustööde avaldamist süsteemides Web of Science ja Scopus indekseeritud ajakirjades. Kavast kaetakse kuni 80 % avaldamiskuludest.

(1) https://masht.rks-gov.net/uploads/2017/01/28-ua-masht-nr-28-per-grandet-afatshkurta-te-mobiliteteve-rotated.pdf

(2) https://masht.rks-gov.net/uploads/2017/01/ua-per-aplikim-ne-projektet-e-vogla-shkencore-rotated-1.pdf

(3) https://masht.rks-gov.net/uploads/2016/12/rotated-1.pdf

(4) https://masht.rks-gov.net/uploads/2017/08/1-2017-ua-per-publikime-dhe-botime-shkencore-rotated.pdf

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Kosovos elava füüsilise isiku või Kosovos asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Kosovo ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Kosovosse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Kosovo territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Kosovo pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Kosovos elava füüsilise isiku või Kosovos asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Kosovos elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Kosovo pädeva asutusega, kelle Kosovo valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Kosovo pädevate asutuste ametnikud.

5. Kosovo ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Kosovo ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist Kosovo õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Kosovo asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Kosovo pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Kosovo juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Kosovo õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Kosovo pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Kosovo määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Kosovo pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Kosovo ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Kosovos täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele Kosovo ametiasutus, mille Kosovo valitsus selleks otstarbeks määrab. Kosovo valitsus teatab oma määratud ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Kosovos elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Kosovo õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Kosovos täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Kosovo kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Kosovos elava füüsilise isiku või Kosovos asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Kosovos elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/110

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Montenegro vahel, milles käsitletakse Montenegro osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Montenegro valitsus (edaspidi „Montenegro“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) (1) on sätestatud, et Montenegro igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks lepinguga, milleks on ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja Montenegro vaheline vastastikuse mõistmise memorandum (2);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Montenegro osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Montenegro juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (5) ning otsuse (EL) 2021/820 (6) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Montenegro osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Montenegros asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (7).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Montenegros asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Montenegro olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, projektidele, meetmetele, tegevustele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Montenegro on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Montenegro ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Montenegro õigussubjekti väljaspool Montenegrot asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Montenegrole loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Montenegros pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Montenegros asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Montenegro jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Montenegros asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Montenegro ja Montenegro õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Montenegro esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Montenegro osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Montenegro esindajateta. Montenegrole teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Montenegro õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Montenegro esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Montenegrot puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Montenegro võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (8) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Montenegro esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Montenegro võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Montenegros ostetud või Montenegrosse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Montenegros kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Montenegro või Montenegro õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Montenegro rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus; ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt mais ja juulis.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (10).

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Montenegro (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Montenegrole tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“.

Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Montenegro konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Montenegrol on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Montenegro panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Montenegro esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Montenegro ja Montenegro õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Montenegro või Montenegro õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Montenegro poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Montenegro esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Montenegro peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Montenegro panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Montenegro seaduste ja määrustega osaleda Montenegro programmides, projektides, meetmetes, tegevustes või nende osades, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Montenegro samaväärsete programmide, projektide, meetmete, tegevuste või nende osade mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Montenegro rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Montenegro seadustele ja määrustele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide, projektide, meetmete, tegevuste või nende osade elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, projektides, meetmetes, tegevustes või nende osades vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ning Montenegro seaduste ja määrustega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Montenegro osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Montenegro.

Artikkel 8

ELi-Montenegro teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Montenegro teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Montenegro ühiskomitee“). ELi-Montenegro ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Montenegro õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides, meetmetes, tegevustes või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Montenegro ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Montenegro esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Montenegro ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Montenegro ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ning teaduse ja teadusuuringute eest vastutav Montenegro riigiasutus.

5. ELi-Montenegro ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Montenegro õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Montenegro ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit ja Montenegro võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Montenegro teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Montenegro ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Montenegrole käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega ja peatamine jõustub 15 päeva pärast seda, kui Montenegro on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Montenegros asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Montenegros asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Montenegrot viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Montenegro õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

8. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja montenegro keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüsselis, 6. detsembril, ja Podgoricas, 3. detsembril 2021.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Montenegro valitsuse nimel

Vesna BRATIĆ

Haridus-, teadus-, kultuuri- ja spordiminister

(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 1.

(2) Käesolev leping kujutab endast ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks liidu programmides) sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(11) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Montenegro osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Montenegro osamaksu arvutamine

Montenegro osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Montenegro maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,18.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Montenegro tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Montenegro tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Montenegro tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Montenegro üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Montenegro poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Montenegrole või Montenegro õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Montenegro kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Montenegro osamakse, Montenegro tegevustoetuse kohanduste ja Montenegro tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Montenegrole niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Montenegro osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Montenegro õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Montenegrole rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Montenegro osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Montenegro osamakse kuue kaheteistkümnendiku maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõuetes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Montenegro poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Montenegro osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Montenegrole või Montenegrol summa, mis tuleneb Montenegro poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Montenegro maksab oma käesoleva lepingu kohase osamakse vastavalt käesoleva lisa III osale. Kui Montenegro ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Montenegro maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Montenegro samaväärsete programmide, projektide, meetmete, tegevuste või nende osade mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Montenegro programmid, projektid, meetmed ja tegevused, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

—	tippkeskuste programm;

—	teaduslike uurimisprojektide rahastamise toetused;

—	innovatsiooni koostööprogramm 2019–2024;

—	idufirmadele mõeldud eelkiirendusprogramm.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Montenegros elava füüsilise isiku või Montenegros asutatud õigussubjekti valdustes ja liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Montenegro ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Montenegrosse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Montenegro territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Montenegro pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Montenegros elava füüsilise isiku või Montenegros asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Montenegros elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Montenegro pädeva asutusega, kelle Montenegro valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Montenegro pädevate asutuste ametnikud.

5. Montenegro ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Montenegro ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Montenegro asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Montenegro pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Montenegro juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Montenegro õiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Montenegro pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Montenegro määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Montenegro pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Montenegro ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Montenegros täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Montenegro valitsus selleks otstarbeks määrab. Montenegro valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Montenegros elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Montenegro õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Montenegros täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Montenegro kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Montenegros elava füüsilise isiku või Montenegros asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Montenegros elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/126

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Põhja-Makedoonia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Põhja-Makedoonia osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Põhja-Makedoonia Vabariigi valitsus (edaspidi „Põhja-Makedoonia“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatavas protokollis, mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut, (1) on sätestatud, et Põhja-Makedoonia igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks, määratakse kindlaks lepinguga, milleks on komisjoni ja Põhja-Makedoonia pädevate asutuste vaheline vastastikuse mõistmise memorandum (2);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES varem seonduvate raamprogrammide assotsieerimislepingutega kehtestatud lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtuseid ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Põhja-Makedoonia osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Põhja-Makedoonia juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (5) ning otsuse (EL) 2021/820 (6) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimused

1. Põhja-Makedoonia osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu (mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid) protokollis ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (7).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Põhja-Makedoonia olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, meetmetele, projektidele, vahenditele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Põhja-Makedoonia on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Põhja-Makedoonia ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjekti väljaspool Põhja-Makedooniat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Põhja-Makedooniale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Põhja-Makedoonias pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Põhja-Makedoonia jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Põhja-Makedoonia ja Põhja-Makedoonia õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Põhja-Makedoonia esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Põhja-Makedoonia osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Põhja-Makedoonia esindajateta. Põhja-Makedooniale teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Põhja-Makedoonia õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Põhja-Makedoonia esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Põhja-Makedooniat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Põhja-Makedoonia võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (8) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Põhja-Makedoonia esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Põhja-Makedoonia võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Põhja-Makedoonias ostetud või Põhja-Makedooniasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Põhja-Makedoonias kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Põhja-Makedoonia või Põhja-Makedoonia õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Põhja-Makedoonia rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus; ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse ühe osamaksena hiljemalt mais.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (10).

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Põhja-Makedoonia (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Põhja-Makedooniale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Põhja-Makedoonial on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Põhja-Makedoonia panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Põhja-Makedoonia esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Põhja-Makedoonia ja Põhja-Makedoonia õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Põhja-Makedoonia või Põhja-Makedoonia õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Põhja-Makedoonia poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Põhja-Makedoonia esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Põhja-Makedoonia peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Põhja-Makedoonia panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Põhja-Makedoonia riigisiseste seadusandlike aktidega osaleda Põhja-Makedoonia programmides, meetmetes, projektides, vahendites või nende osades, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Põhja-Makedoonia samaväärsete programmide, meetmete, projektide, vahendite või nende osade mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Põhja-Makedoonia rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Põhja-Makedoonia õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide, meetmete projektide, vahendite või nende osade elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, meetmetes, projektides ja vahendites vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Põhja-Makedoonia riigisiseste seadusandlike aktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Põhja-Makedoonia osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Põhja-Makedoonia.

Artikkel 8

ELi – Põhja-Makedoonia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi – Põhja-Makedoonia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee“). ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Põhja-Makedoonia õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, meetmetes, projektides, vahendites või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Põhja-Makedoonia vastutav riiklik ametiasutus.

5. ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Põhja-Makedoonia õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi – Põhja-Makedoonia ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit ja Põhja-Makedoonia võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Põhja-Makedoonia teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Põhja-Makedoonia ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Põhja-Makedooniale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Põhja-Makedoonia on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Põhja-Makedooniat viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Põhja-Makedoonia õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja makedoonia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüsselis, 6. detsembril, ja Skopjes, 30. novembril 2021.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Põhja-Makedoonia valitsuse nimel

Mila CAROVSKA

Haridus- ja teadusminister

(1) ELT L 192, 22.7.2005, lk 23.

(2) Käesolev leping kujutab endast ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu (mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid) protokollis sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(11) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Põhja-Makedoonia osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Põhja-Makedoonia osamaksu arvutamine

Põhja-Makedoonia osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Põhja-Makedoonia maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,2.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summa suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Põhja-Makedoonia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Põhja-Makedoonia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Põhja-Makedoonia tegevustoetuse automaatne korrektsioon

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Põhja-Makedoonias asutatud üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Põhja-Makedoonia poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Põhja-Makedooniale või Põhja-Makedoonias asutatud / Põhja-Makedoonia õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Põhja-Makedoonia kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Põhja-Makedoonia osamakse, Põhja-Makedoonia tegevustoetuse kohanduste ja Põhja-Makedoonia tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Põhja-Makedooniale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Põhja-Makedoonia osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Põhja-Makedoonia õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis esitab komisjon Põhja-Makedooniale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Põhja-Makedoonia osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Põhja-Makedoonia osamakse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Põhja-Makedoonia poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Põhja-Makedoonia osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Põhja-Makedooniale või Põhja-Makedoonial summa, mis tuleneb Põhja-Makedoonia poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Põhja-Makedoonia maksab oma käesoleva lepingu kohase osamakse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Põhja-Makedoonia ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Põhja-Makedoonia maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Põhja-Makedoonia samaväärsete programmide, meetmete, projektide, vahendite või nende osade mittetäielik loetelu

Järgnevas mittetäielikus loetelus on esitatud Põhja-Makedoonia programmid, meetmed, projektid, vahendid või nende osad, mis loetakse samaväärseks programmi „Euroopa horisont“ omadega:

—

Teadus- ja uurimistegevuse programm (Haridus- ja Teadusministeerium)

—	Rahaliste vahendite eraldamine teadusasutuste (ülikoolid, uurimisinstituudid) uurimisprojektide rahastamiseks

—

Innovatsiooni- ja tehnoloogia arengufond

—	Kaasrahastatud toetused innovatsiooni turustamiseks

—	Akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahelise koostöö edendamise toetused Kaasrahastatud toetused äri- ja tehnoloogiasektori vaheliste kiirendajate loomiseks, käitamiseks ja investeeringuteks

—

Konkurentsivõime, innovatsiooni ja ettevõtluse programm (majandusministeerium)

—	Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumise arendamine ja toetamine (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine ja arendamine)

—	Töötleva tööstuse ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise toetus (tööstuspoliitika rakendamine)

—

Töötleva tööstuse ettevõtjate ning akadeemiliste ja teadusasutuste vaheliste projektide koostööga seotud kulude osaline kaasrahastamine (seotud projektide elluviimise ja koostööpartnerluste loomisega aruka spetsialiseerumise, digiülemineku ja töötleva tööstuse keskkonnasäästlikumaks muutmise alase koostöö vallas (tööstuspoliitika rakendamine))

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Põhja-Makedoonias elava füüsilise isiku või Põhja-Makedoonias asutatud õigussubjekti valdustes ja Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Põhja-Makedoonia ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Põhja-Makedooniasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Põhja-Makedoonia territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Põhja-Makedoonia pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Põhja-Makedoonias elava füüsilise isiku või Põhja-Makedoonias asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Põhja-Makedoonias elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Põhja-Makedoonia pädeva asutusega, kelle Põhja-Makedoonia valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Põhja-Makedoonia pädevate asutuste ametnikud.

5. Põhja-Makedoonia ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Põhja-Makedoonia ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Põhja-Makedoonia asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Põhja-Makedoonia pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Põhja-Makedoonia juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Põhja-Makedoonia kriminaalõiguse aktide kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Põhja-Makedoonia pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Põhja-Makedoonia määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Põhja-Makedoonia pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Põhja-Makedoonia ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Põhja-Makedoonias täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Põhja-Makedoonia valitsus selleks otstarbeks määrab. Põhja-Makedoonia valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Põhja-Makedoonias elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Põhja-Makedoonia õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Põhja-Makedoonias täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Põhja-Makedoonia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Põhja-Makedoonias elava füüsilise isiku või Põhja-Makedoonias asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Põhja-Makedoonias elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/143

LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli vahel, milles käsitletakse Iisraeli osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Iisraeli Riigi valitsus (edaspidi „Iisrael“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (1) protokolliga, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelist raamlepingut Iisraeli Riigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (2) (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokoll“), kehtestatakse Iisraeli liidu programmides osalemise üldpõhimõtted ning jäetakse komisjonile ja Iisraeli pädevatele ametiasutustele õigus määrata iga programmi puhul eraldi kindlaks selles osalemise konkreetsed tingimused, sealhulgas osamaksu käsitlevad tingimused (3);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Iisrael osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (5) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Iisraeli juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (6) ning otsuse (EL) 2021/820 (7) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Iisrael osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokollis ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Iisraelis asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (8).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Iisraelis asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Iisraeli olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele, projektidele või nende osadele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Iisrael on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Iisraeli ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Iisraeli õigussubjekti väljaspool Gruusiat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Iisraelile loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Iisraelis pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Iisraelis asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Iisrael jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Iisraelis asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Iisrael ja Iisraeli õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Iisraeli esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Iisraeli osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Iisraeli esindajateta. Iisraelile teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Iisraeli õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Iisraeli esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Iisraeli puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Iisrael võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (9) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Iisraeli esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

11. Lepinguosalised teevad olemasolevate sätete, sh Iisraeli või Euroopa Liitu seaduslikku sisenemist ning seal viibimist käsitlevate õigusaktide ja menetluste raames jõupingutusi, et soodustada käesolevas lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja elamist ning soodustada selles tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste piiriülest liikumist.

Artikkel 3

Osamaks

1. Iisraeli või Iisraeli õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Iisraeli rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus; ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse ühe osamaksena hiljemalt mais.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Iisraeli (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevustoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Iisraelile tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Iisraeli konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Iisraelil on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Iisraeli panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Iisraeli esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Iisraeli ja Iisraeli õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Iisraeli või Iisraeli õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Iisraeli poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Iisraeli esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Iisrael peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Iisraeli panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Iisraeli seaduste, määruste, valitsuse käskkirjade, menetluste, eeskirjade, programmide, hüvituskavade ja -mehhanismide (sh selliste programmide, projektide või nende osade korraldust käsitlevatega) osaleda Iisraeli programmides, projektides või nende osades, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“ omadega.

2. Loetelu Iisraeli samaväärsetest programmidest, projektidest või nende osadest, mis on osalemiseks avatud Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele, on esitatud II lisa I osas. Iisrael võtab vajalikke meetmeid, et järk-järgult avada oma II lisa II osas kindlaksmääratud programmid, projektid või nende osad Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide osalemisele.

3. Euroopa Liidus asutatud juriidiliste isikute Iisraeli poolt rahastamise suhtes kohaldatakse Iisraeli seadusi, määrusi, valitsuse käskkirju, menetlusi, eeskirju, programme, hüvituskavu ja -mehhanisme (sh teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide, -projektide või nende osade korraldust käsitlevaid). Kui rahastamist ei toimu, võivad Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides, projektides või nende osades vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega ning Iisraeli seaduste, määruste, valitsuse käskkirjade, menetluste, eeskirjade, programmide, hüvituskavade ja -mehhanismidega (sh selliste programmide, projektide või nende osade korraldust käsitlevatega).

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Iisraeli osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Iisraeli.

Artikkel 8

ELi – Iisraeli teadusuuringute- ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Iisraeli teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Iisraeli ühiskomitee“). ELi-Iisraeli ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Iisraeli õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides, projektides või nende osades;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Iisraeli ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Iisraeli esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Iisraeli ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Iisraeli ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Iisraeli Riigi riiklik uuendusliku tehnoloogia eest vastutav asutus.

5. ELi-Iisraeli ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Iisraeli õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Iisraeli ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Iisrael ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Iisraelile käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Iisrael on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Iisraelil asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Iisraelis asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Iisraeli viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Iisraeli õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

5. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

b)	aasta N, mille jooksul lõpetatakse käesolev leping, osamaks makstakse täielikult vastavalt artiklile 3. Aasta N tegevustoetust kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja korrigeeritakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4. Aasta N eest makstavat osalustasu ei korrigeerita ega parandata; ning

c)	pärast aastat, mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse käesoleva lepingu kohaldamise aastate eest makstud esialgseid tegevustoetusi vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja neid korrigeeritakse automaatselt vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.

6. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

7. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

8. Vastavalt ELi poliitikale ei kohaldata lepingut geograafiliste alade suhtes, mis on arvatud Iisraeli Riigi haldusalasse pärast 5. juunit 1967. Seda seisukohta ei tuleks käsitada Iisraeli kõnealust küsimust käsitlevat põhimõttelist seisukohta piiravana. Sellest tulenevalt lepivad pooled kokku, et lepingu kohaldamine ei mõjuta kõnealuste alade staatust.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja heebrea keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüssel, 6. detsember 2021 / Heebrea kalendris 2. tevet 5782

Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Iisraeli Riigi valitsuse nimel

Haim REGEV

Iisraeli Riigi saadik ELi ja NATO juures

(1) EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.

(2) ELT L 129, 17.5.2008, lk 40.

(3) Käesolev leping kujutab endast Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokollis (milles käsitletakse Iisraeli Riigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid) sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/820, 20. mai 2021, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonitalendi ja -suutlikkuse hoogustamine, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1312/2013/EL (ELT L 189, 28.5.2021, lk 91).

(8) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(9) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Iisraeli osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Iisraeli osamaksu arvutamine

Iisraeli osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Iisrael maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,93.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summa suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Iisraeli tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Iisraeli tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Iisraeli tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Iisraeli üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Iisraeli poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Iisraelile või Iisraeli õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Iisraeli kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Iisraeli osamakse, Iisraeli tegevustoetuse kohanduste ja Iisraeli tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Iisraelile niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Iisraeli osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Iisraeli õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis esitab komisjon Iisraelile rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Iisraeli osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Iisraeli osamakse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Iisraeli poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Iisrael osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Iisraelile või Iisraelil summa, mis tuleneb Iisraeli poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Iisrael maksab oma käesoleva lepingu kohase osamakse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Iisrael ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Iisrael maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Iisraeli samaväärsete programmide, projektide või nende osade loetelu

I. Loetelu Iisraeli programmidest, projektidest või nende osadest, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega ja mis on avatud osalemiseks Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele (1):

—	ISFi (Iisraeli teadusfond) antavad personaalsed teadusuuringute toetused;

—

Iisraeli Riigi riikliku uuendusliku tehnoloogia eest vastutava asutuse (edaspidi „IIA“) tööstusliku teadus- ja arendustegevuse programmid:

—	üldtehnoloogiate teadus- ja arendustegevuskonsortsium (IIA suund 5a);

—	teadmiste edasiandmine akadeemilistelt ringkondadelt tööstusele (IIA suund 5d);

—

teadus- ja arendustegevusalane koostöö – IIA menetlus rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks tööstusliku teadus- ja arendustegevuse vallas:

—	teadus- ja arendustegevusalane koostöö hargmaiste ettevõtjatega;

—	kahepoolsed paralleelsed toetusprogrammid;

—

Iisraeli riiklik kvantalgatuse programm:

—	teadusuuringute otsefond (mida toetatakse ISFi personaalsete teadusuuringute toetuste raames);

—	kvantaju konsortsiumid (IIA suund 5a);

—	kvantkommunikatsiooni konsortsiumid (IIA suund 5a).

II. Loetelu programmidest, projektidest või nende osadest, mille puhul Iisrael võtab nõutud meetmed nende järkjärguliseks avamiseks osalemiseks Euroopa Liidus asutatud juriidilistele isikutele (1):

—	konkursikutsed teadus- ja arendustegevuseks kosmosesektoris (IIA suund 2);

—	(innovatsiooni-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi) teadusuuringud kosmosetehnoloogia vallas;

—	Andmed, mis põhinevad satelliidil ULTRASAT (laia vaateväljaga ultravioletis astronoomilisi siirdenähtusi registreeriv satelliit) (Iisraeli kosmoseagentuur koostöös Weizmanni uurimisinstituudi, DESY (Saksamaa) ja NASAga).

(1) Täpsustatakse, et Euroopa juriidiliste isikute sellistes Iisraeli programmides, projektides või nende osades osalemise suhtes kohaldatakse lepingu artiklit 5.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või -lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Iisraelis elava füüsilise isiku või Iisraelis asutatud õigussubjekti valdustes ja Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Iisrael ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Iisraeli ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Iisraeli territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Iisraeli pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Iisraelis elava füüsilise isiku või Iisraelis asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Iisraelis elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Iisraeli pädeva asutusega, kelle Iisraeli valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Iisraeli pädevate asutuste ametnikud.

5. Iisraeli ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Iisraeli ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Iisraeli asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Iisraeli pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Iisraeli juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Iisraeli kriminaalõiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Iisraeli pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Iisrael määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Iisraeli pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Iisraeli ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Iisraelis täitmisele. Komisjonilt asjaomase taotluse saamisel alustab Iisraeli Riigi valitsuse määratud asutus komisjoni nimel menetlust otsuse täitmiseks. Sellisel juhul esitab Iisraeli Riigi valitsuse poolt selleks määratud asutus komisjoni otsuse Iisraeli kohtule akti autentsuse tõendamise järel muu täiendava kontrollimiseta ning teavitab sellest komisjoni. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Iisraelis elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Iisraeli õiguse ja protseduurireeglitega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Iisraelis täitmisele pööratavad vastavalt Iisraeli õigusele ja menetluskorrale.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Iisraeli kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Iisraelis elava füüsilise isiku või Iisraelis asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Gruusias elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/158

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Gruusia vahel, milles käsitletakse Gruusia osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Gruusia (edaspidi „Gruusia“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES JÄRGMIST: ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (1) III protokollis, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (edaspidi „III protokoll“), on sätestatud Gruusia igas eriprogrammis osalemise eritingimused, eelkõige maksmisele kuuluv osamaks ning aruandlus- ja hindamiskord, mis määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ja Gruusia pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga, lähtudes asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumitest;

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES varem programmi „Horisont 2020“ assotsieerimislepinguga kehtestatud lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtuseid ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Gruusia osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (3) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Gruusia juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (4) ning otsuse (EL) 2021/820 (5) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Gruusia osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel sõlmitud assotsieerimislepingus ning Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut (Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) käsitleva assotsieerimislepingu III protokollis, ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Gruusias asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (6).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Gruusias asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Gruusia olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele ja projektidele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Gruusia on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Gruusia ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Gruusia õigussubjekti väljaspool Gruusiat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Gruusiale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Gruusias pärast toetuslepingute allkirjastamist; ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Gruusias asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Gruusia jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Gruusias asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Gruusia ja Gruusia õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Gruusia esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Gruusia osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Gruusia esindajateta. Gruusiale teatatakse hääletamise tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Gruusia õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Gruusia esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Gruusiat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Gruusia võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (7) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Gruusia esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Gruusia võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Gruusias ostetud või Gruusiasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Gruusias kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Osamaks

1. Gruusia või Gruusia õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Gruusia rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Osamaks on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus; ning

b)	osalustasu.

3. Osamaks on iga-aastane makse, mis tehakse ühe osamaksena hiljemalt mais.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (8) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (9).

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Gruusia (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Selle panustamispõhimõtte kohandused on sätestatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Gruusiale tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Gruusial on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Gruusia panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Gruusia esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Gruusia ja Gruusia õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Gruusia või Gruusia õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4; ning

b)	Gruusia poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Gruusia esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Gruusia peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Gruusia panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Gruusia õigusaktidega osaleda Gruusia programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ omadega.

2. Gruusia samaväärsete programmide ja projektide mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Gruusia rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Gruusia õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -projektide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides ja projektides vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Gruusia õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Gruusia osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Gruusia.

Artikkel 8

ELi-Gruusia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Gruusia teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Gruusia ühiskomitee“). ELi-Gruusia ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Gruusia õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis“ Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides ja projektides;

iii)	osamaksu mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine; ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Gruusia ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Gruusia esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Gruusia ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Gruusia ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Gruusia valitsus.

5. ELi-Gruusia ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Gruusia õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Gruusia ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit ja Gruusia võivad käesolevat lepingut kohaldada ajutiselt kooskõlas oma vastavate siseriiklike menetluste ja õigusaktidega. Ajutine kohaldamine algab kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

4. Kui Gruusia teatab Euroopa Liidu nimel tegutsevale komisjonile, et ta ei vii lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikke sisemenetlusi, lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teate, mis loetakse käesoleva lepingu tähenduses lõpetamise kuupäevaks.

5. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Gruusia ei maksa osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast osamaksu.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Gruusiale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Gruusia on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Gruusias asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Gruusias asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Gruusiat viivitamata, kui maksmisele kuuluva osamaksu kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Gruusia õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

7. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või leping lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, lepivad lepinguosalised kokku, et:

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise tagajärjed.

8. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

9. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja gruusia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüsselis, 7. detsembril 2021 kahes originaalis inglise ja gruusia keeles.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

Mariya GABRIEL

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Gruusia nimel

Dr. Mikheil CHKHENKELI

Haridus-ja teadusminister

(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(6) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(7) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(10) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Gruusia osamaksu programmile „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Gruusia osamaksu arvutamine

Gruusia osamaks programmile „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021: 0,5 %;

—	2022: 1 %;

—	2023: 1,5 %;

—	2024: 2 %;

—	2025: 2,5 %;

—	2026: 3 %;

—	2027: 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Gruusia maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,12.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summa suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes; ning

ii.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Gruusia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate osamaksetest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Gruusia tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Gruusia tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Gruusia üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed (3);

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Gruusia poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Gruusiale või Gruusia õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused; ning

ii.

Gruusia kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4; ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Gruusia osamakse, Gruusia tegevustoetuse kohanduste ja Gruusia tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Gruusiale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Gruusia osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Gruusia õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis esitab komisjon Gruusiale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Gruusia osamaksule.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Gruusia osamakse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Gruusia poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Gruusia osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks makstud osamakse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Gruusiale või Gruusial summa, mis tuleneb Gruusia poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Gruusia maksab oma käesoleva lepingu kohase osamakse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Gruusia ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Gruusia maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Gruusia samaväärsete programmide ja projektide mittetäielik loetelu

Järgmist mittetäielikku loetelu käsitatakse Gruusia programmide ja projektidena, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“:

—	fundamentaalteaduslike uuringute programm, mida haldab Gruusia Riiklik Šotha Rusthaveli nimeline Teadusfond;

—	rakendusuuringute programm, mida haldab Gruusia Riiklik Šotha Rusthaveli nimeline Teadusfond;

—	teadusuuringud välismaal elavate kaasmaalaste osalusel, mida haldab Gruusia Riiklik Šotha Rusthaveli nimeline Teadusfond.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Gruusias elava füüsilise isiku või Gruusias asutatud õigussubjekti valdustes ja Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Gruusia ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Gruusiasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

4. Hindamised ja auditid võib läbi viia ka pärast käesoleva lepingu kohaldamise peatamist kooskõlas sama lepingu artikli 9 lõikega 5, ajutise kohaldamise lõpetamist või lepingu lõpetamist ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ning nii, nagu on sätestatud asjaomastes kokkulepetes ja/või -lepingutes, mis on seotud Euroopa Liidu eelarvet täitva juriidilise kohustusega, mille Euroopa Liit on sõlminud enne käesoleva lepingu kohaldamise sama lepingu artikli 9 lõike 5 kohase peatamise, ajutise kohaldamise lõpetamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Gruusia territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Gruusia pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Gruusias elava füüsilise isiku või Gruusias asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Gruusias elava või asutatud kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Gruusia pädeva asutusega, kelle Gruusia valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.

5. Gruusia ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Gruusia ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Gruusia asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Gruusia pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Gruusia juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Gruusia kriminaalõiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Gruusia pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Gruusia määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Gruusia pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Gruusia ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Gruusias täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab. Gruusia valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Gruusias elavatele isikutele ja seal asutatud juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Gruusia õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Gruusias täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Gruusias elava füüsilise isiku või Gruusias asutatud juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Gruusias elava või seal asutatud kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja pooled võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

23.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 95/174

RAHVUSVAHELINE LEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahel, milles käsitletakse Albaania Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“)

ühelt poolt

ning

Albaania Vabariigi ministrite nõukogu ministrite nõukogu (edaspidi „Albaania“),

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi (1) vahelises Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus on sätestatud, et Albaania osalemisega seotud eritingimused, eriti makstav rahaline panus määratakse iga konkreetse programmi puhul kindlaks ühendust esindava komisjoni ja Albaania valitsuse vahelise kokkuleppega vastastikuse mõistmise memorandumi vormis (2);

ARVESTADES, et Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) (edaspidi programm „Euroopa horisont“);

TUNNUSTADES määruses (EL) 2021/695 sätestatud üldpõhimõtteid;

RÕHUTADES Euroopa partnerluste rolli Euroopa kõige pakilisemate probleemide lahendamisel kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu, mis aitavad märkimisväärselt kaasa nende Euroopa Liidu prioriteetide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, ning assotsieerunud riikide partnerlustes osalemise tähtsust;

ARVESTADES varem üksteisele järgnevate raamprogrammide assotsieerimislepingutega kehtestatud lepinguosaliste ühiseid eesmärke, väärtusi ja tugevaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tunnustades lepinguosaliste ühist soovi arendada, tugevdada, stimuleerida ja laiendada oma suhteid ja koostööd selles valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Assotsieerumise ulatus

1. Albaania osaleb assotsieerunud riigina määruse (EL) 2021/695 kõige hilisema versiooni artiklis 4 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ja panustab selle kõikidesse osadesse, mida rakendatakse eriprogrammi kaudu, mis on loodud otsuse (EL) 2021/764 (4) kõige hilisema versiooniga, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile antava rahalise toetuse kaudu.

2. Albaania juriidiliste isikute teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/819 (5) ning otsuse (EL) 2021/820 (6) kõige hilisemaid versioone.

Artikkel 2

Programmis „Euroopa Horisont“ osalemise tingimused

1. Albaania osaleb programmis „Euroopa horisont“ tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vahelises Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus, ning käesolevas lepingus, käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud õigusaktides ja mis tahes muudes programmi „Euroopa horisont“ rakendamist käsitlevates eeskirjades sätestatud tingimustel nende kõige hilisemates versioonides.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustes, sealhulgas määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõike 5 rakendamisel ei ole sätestatud teisiti, võivad Albaanias asutatud õigussubjektid osaleda programmi „Euroopa horisont“ kaudsetes meetmetes tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, sealhulgas Euroopa Liidu piiravate meetmete järgimisega (7).

3. Enne otsuse tegemist selle kohta, kas Albaanias asutatud õigussubjektidel on õigus osaleda Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmes vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 22 lõikele 5, võib komisjon nõuda konkreetset teavet või kinnitusi, näiteks:

a)	teave selle kohta, kas Euroopa Liidus asutatud õigussubjektidele on antud või antakse vastastikune juurdepääs Albaania olemasolevatele ja kavandatavatele programmidele ja projektidele, mis on samaväärsed programmi „Euroopa horisont“ asjaomase meetmega;

teave selle kohta, kas Albaania on kehtestanud riikliku investeeringute taustauuringu mehhanismi, ning kinnitused selle kohta, et Albaania ametiasutused annavad komisjonile aru ja konsulteerivad komisjoniga iga võimaliku juhtumi korral, kui nad on sellise mehhanismi kohaldamise käigus saanud teada välisinvesteeringust/ülevõtmisest, mida kavandab Albaania õigussubjekti väljaspool Albaaniat asutatud või kontrollitav üksus, mis on saanud programmi „Euroopa horisont“ raames rahalist toetust Euroopa Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmest, tingimusel et komisjon edastab Albaaniale loetelu asjaomastest õigussubjektidest, kes on asutatud Albaanias pärast toetuslepingute allkirjastamist ning

kinnitused selle kohta, et ühegi tulemuse, tehnoloogia, teenuse ja toote suhtes, mille Albaanias asutatud õigussubjektid on asjaomaste meetmete raames välja töötanud, ei kohaldata meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu piiranguid nende ekspordile ELi liikmesriikidesse. Albaania jagab igal aastal, meetme rakendamise ajal ja neli aastat pärast meetme lõppu ajakohastatud riiklike ekspordipiirangute loetelu.

4. Albaanias asutatud õigussubjektid võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses tingimustel, mis on samaväärsed Euroopa Liidus asutatud õigussubjektide suhtes kohaldatavate tingimustega, välja arvatud juhul, kui on vaja piiranguid, et tagada kooskõla käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 rakendamisest tuleneva osalemise ulatusega.

5. Kui Euroopa Liit rakendab programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaldamise kaudu, võivad Albaania ja Albaania õigussubjektid osaleda nende sätete alusel loodud õiguslikes struktuurides kooskõlas nende õiguslike struktuuride loomiseks vastu võetud või tulevikus vastu võetavate Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Albaania esindajatel on õigus osaleda otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 osutatud komitees hääleõiguseta vaatlejana ja seoses teemadega, mis käsitlevad Albaania osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Albaania esindajateta. Albaaniale teatatakse hääletamise tulemusest. Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Albaania õigused olla esindatud ja osaleda Euroopa teadusruumi komitees ja selle alarühmades on samad, mis assotsieerunud riikidel.

8. Albaania esindajatel on õigus osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus hääleõiguseta vaatlejana. Kui sellest tingimusest ei tulene teisiti, kohaldatakse sellise osalemise suhtes samu eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes, sealhulgas õigust sõna võtta ning Albaaniat puudutava küsimusega seotud teabe ja dokumentide vastuvõtmise korda.

9. Albaania võib osaleda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis (ERIC) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (8) kõige hilisemale versioonile ja ERICu asutamist käsitlevale õigusaktile.

10. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Albaania esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse (EL) 2021/764 artiklis 14 määratletud komitee töös või muudel programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab Euroopa Liit samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

12. Albaania võtab vajaduse korral kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Albaanias ostetud või Albaaniasse imporditud kaubad ja teenused, mida rahastatakse osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohaselt tegevuse elluviimiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel, vabastatakse Albaanias kohaldatavatest tollimaksudest, imporditollimaksudest ja muudest maksudest, sealhulgas käibemaksust.

Artikkel 3

Rahaline panus

1. Albaania või Albaania õigussubjektide programmis „Euroopa horisont“ osalemise tingimuseks on Albaania rahaline panus programmi ning sellega seotud juhtimis-, täitmis- ja tegevuskulude katmisse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) raames.

2. Rahaline panus on järgmiste maksete summa:

a)	tegevustoetus ning

b)	osalustasu.

3. Rahaline panus on iga-aastane makse, mis tehakse kahe osamaksena hiljemalt juunis ja septembris.

4. Tegevustoetus katab programmi tegevus- ja toetuskulud ning täiendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena summasid, mis on kantud lõplikult vastu võetud liidu eelarvesse programmi „Euroopa horisont“ jaoks, sh assigneeringud, mis vastavad uuesti kättesaadavaks tehtud vabastamistele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) kõige hilisema versiooni (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikes 3, millele lisandub sihtotstarbeline välistulu, mis ei tulene teiste rahastajate rahalistest panustest programmi „Euroopa horisont“ (10).

Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul (11) vastab see lisa iga-aastastele programmiga „Euroopa horisont“ seotud assigneeringutele, mis on esitatud eelarveprojektile lisatud dokumentides.

5. Esialgne tegevustoetus põhineb panustamispõhimõttel, mis on määratletud Albaania (turuhindades arvutatud) sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja Euroopa Liidu (turuhindades arvutatud) SKP suhtena. Kohaldatavad SKPd turuhindades määravad kindlaks selleks otstarbeks määratud komisjoni talitused, tuginedes kõige värskematele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad eelarve arvutamiseks aastal, mis eelneb aastale, mil iga-aastane makse kuulub tasumisele. Erandina põhineb 2021. aasta esialgne tegevusetoetus 2019. aasta SKP-l turuhindades. Selle panustamispõhimõtte kohandused on esitatud I lisas.

7. Osalustasu on 4 % käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaselt arvutatud esialgsest iga-aastasest tegevustoetusest ning seda kohaldatakse järk-järgult vastavalt I lisale. Osalemistasu suhtes ei kohaldata tagasiulatuvaid kohandusi ega korrigeerimisi.

9. Euroopa Liit esitab Albaania tema rahalise osalemise kohta teabe, mis sisaldub eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele Euroopa Liidu institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes seoses programmiga „Euroopa horisont“. Selle teabe esitamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu ja Albaania konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirju ning see esitamine ei piira teavet, mida Albaanial on õigus saada III lisa alusel.

10. Kõik Albaania panused või Euroopa Liidu maksed ning tasumisele kuuluvate või laekuvate summade arvutused tehakse eurodes.

Artikkel 4

Automaatne korrigeerimismehhanism

1. Aastal N kohaldatakse Albaania esialgse tegevustoetuse automaatset korrigeerimismehhanismi, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja mis arvutatakse aastal N+2. See põhineb Albaania ja Albaania õigussubjektide tulemustel programmi „Euroopa horisont“ osades, mida rakendatakse konkurentsipõhiste toetuste kaudu, mida rahastatakse aasta N kulukohustuste assigneeringutest, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Automaatse korrektsiooni summa arvutamiseks lahutatakse järgmised näitajad:

a)	Albaania või Albaania õigussubjektidega aasta N kulukohustuste assigneeringutest tegelikult võetud konkurentsipõhiste toetustega seotud juriidiliste kohustuste esialgsed summad, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4 ning

b)	Albaania poolt aastal N makstud vastav tegevustoetus, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, välja arvatud aasta N kulukohustuste assigneeringutest rahastatavad mittesekkumiskulud, mida suurendatakse vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. Kui lõikes 1 osutatud summa, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne, ületab 8 % vastavast esialgsest tegevustoetusest, mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 8, korrigeeritakse Albaania esialgset tegevustoetust aastaks N. Summa, mille Albaania peab tasuma või saab automaatse korrigeerimismehhanismi alusel lisapanusena või Albaania panuse vähendusena, on seda 8 % künnist ületav summa. Sellest 8 % künnisest väiksemat summat ei võeta tasumisele kuuluva või hüvitatava lisapanuse arvutamisel arvesse.

3. Automaatse korrigeerimismehhanismi üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Vastastikkuse põhimõte

1. Euroopa Liidus asutatud õigussubjektid võivad kooskõlas Albaania õigusaktidega osaleda Albaania programmides ja projektides, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“.

2. Albaania samaväärsete programmide ja projektide mittetäielik loetelu on esitatud II lisas.

3. Albaania rahastab liidus asutatud õigussubjekte vastavalt Albaania õigusaktidele, millega reguleeritakse teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -projektide elluviimist. Kui rahastamist ei toimu, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda oma vahenditega.

Artikkel 6

Avatud teadus

Lepinguosalised edendavad ja soodustavad oma programmides ja projektides vastastikku avatud teaduse tavasid kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja Albaania õigusaktidega.

Artikkel 7

Seire, hindamine ja aruandlus

1. Ilma et see piiraks komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohustusi seoses programmi „Euroopa horisont“ järelevalve ja hindamisega, jälgitakse Albaania osalemist selles programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates komisjoni ja Albaania.

Artikkel 8

ELi-Albaania teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ELi-Albaania teadusuuringute ja innovatsiooni ühiskomitee (edaspidi „ELi-Albaania ühiskomitee“). ELi-Albaania ühiskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

käesoleva lepingu rakendamise, eelkõige järgmise hindamine ja läbivaatamine:

i)	Albaania õigussubjektide osalemine ja tulemused programmis „Euroopa horisont“;

ii)	(vastastikuse) avatuse tase kummagi lepinguosalise õigussubjektidele osalemiseks teise lepinguosalise programmides ja projektides;

iii)	rahalise panuse mehhanismi ja automaatse korrigeerimismehhanismi rakendamine vastavalt artiklitele 3 ja 4;

iv)	teabevahetus ja tulemuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kasutamist käsitlevate võimalike küsimuste läbivaatamine;

c)	koostöö parandamise ja arendamise võimaluste uurimine;

d)	ühist huvi pakkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute kavandamisega seotud poliitika tulevaste suundumuste ja prioriteetide ühine arutamine ning

e)	teabe vahetamine, muu hulgas uute õigusaktide, otsuste või riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide kohta, mis on käesoleva lepingu rakendamise seisukohast asjakohased.

2. ELi-Albaania ühiskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu ja Albaania esindajatest, võtab vastu oma kodukorra.

3. ELi-Albaania ühiskomitee võib otsustada luua vajaduse korral ekspertide tasandil töörühmad/nõuandeorganid, kes aitavad kaasa käesoleva lepingu rakendamisele.

4. ELi-Albaania ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas ja kui eriasjaolud seda nõuavad, ükskõik millise lepinguosalise taotlusel. Kohtumisi korraldavad ja võõrustavad vaheldumisi Euroopa Liit ja Albaania teadusministeerium.

5. ELi-Albaania ühiskomitee teeb pidevalt tööd, vahetades mis tahes sidevahendite kaudu asjakohast teavet, eelkõige seoses Albaania õigussubjektide osalemise/tulemustega. Eelkõige võib ELi-Albaania ühiskomitee vajaduse korral täita oma ülesandeid kirjalikult.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sel eesmärgil vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3. Euroopa Liit võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise, kui Albaania ei tee osaliselt või täielikult käesoleva lepingu kohast rahalist panust.

Maksmata jätmise korral, mis võib märkimisväärselt ohustada programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ja juhtimist, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja. Kui 20 tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist ei ole makset tehtud, teatab komisjon Albaaniale käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest ametliku teatega, mis jõustub 15 päeva pärast seda, kui Albaania on kõnealuse teate kätte saanud.

Kui käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse, ei või Albaanias asutatud õigussubjektid osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

Peatamine ei mõjuta Albaanias asutatud õigussubjektide juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

Euroopa Liit teavitab Albaaniat viivitamata, kui maksmisele kuuluva rahalise panuse kogusumma on Euroopa Liidule laekunud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

Alates peatamise tühistamise kuupäevast võivad Albaania õigussubjektid jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

5. Kui käesolev leping lõpetatakse lõike 4 kohaselt, lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	projektid, meetmed, tegevused või nende osad, mille suhtes on pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne käesoleva lepingu kohaldamise lõpetamist võetud juriidilised kohustused, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel;

iga-aastane rahaline panus aasta N eest, mil käesolev leping lõpetatakse, makstakse täies ulatuses vastavalt artiklile 3. Aasta N tegevustoetust kohandatakse vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja korrigeeritakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4. Aasta N eest makstavat osalustasu ei korrigeerita ega parandata;

c)	pärast aastat, mil käesolev leping lõpetatakse, kohandatakse käesoleva lepingu kohaldamise aastate eest makstud esialgseid tegevustoetusi vastavalt artikli 3 lõikele 8 ja neid korrigeeritakse automaatselt vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.

6. Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

7. Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris inglise ja albaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Brüssel, 1. veebruar 2022, ja Tirana, 9. 2022.

Komisjoni nimel Euroopa Liidu eest

innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik

Mariya GABRIEL

Albaania ministrite nõukogu nimel

haridus- ja spordiminister

Evis KUSHI

(1) ELT L 192, 22.7.2005, lk 2.

(2) Käesolev leping on Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vahelises Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevas raamlepingus sätestatud vastastikuse mõistmise memorandum ning sellel on samad õiguslikud tagajärjed.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61).

(7) ELi piiravad meetmed võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215.

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(11) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

I LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse Albaania rahalist panust programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027)

I. Albaania rahalise panuse arvutamine

Albaania rahaline panus programmi „Euroopa horisont“ kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis määratakse igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves programmi „Euroopa horisont“ haldamise, elluviimise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4.

Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu makstakse järk-järgult järgmiselt:

—	2021. 0,5 %;

—	2022. 1 %;

—	2023. 1,5 %;

—	2024. 2 %;

—	2025. 2,5 %;

—	2026. 3 %;

—	2027. 4 %.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 5 arvutatakse esialgne tegevustoetus, mida Albaania maksab programmis „Euroopa horisont“ osalemise eest, vastavate eelarveaastate kohta panustamispõhimõtte kohandamise abil.

Panustamispõhimõtet kohandatakse järgmiselt.

Kohandatud panustamispõhimõte = Panustamispõhimõte × Koefitsient

Koefitsient, mida kasutatakse eespool esitatud arvutuses panustamispõhimõtte korrigeerimiseks, on 0,1.

kohandatud panus, mis arvutatakse, kohaldades aastal N kohandatud panustamispõhimõtet järgmiste summade suhtes:

i.	eelarvelised kulukohustused, mis on võetud kulukohustuste assigneeringute suhtes, mis on heaks kiidetud aastal N Euroopa Liidu heakskiidetud eelarve alusel, ning vabastatud kulukohustustele vastatavate uuesti kättesaadavaks tehtud kulukohustuste assigneeringute suhtes ning

ii.

mis tahes sihtotstarbelisel välistulul põhinevad kulukohustuste assigneeringud, mis ei tulene muude rahastajate rahalisest panusest programmi „Euroopa horisont“ ja mis olid kättesaadavad aasta N lõpus (1). Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetamiseks) (2) artikli 3 lõike 1 kohaselt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud sihtotstarbelise välistulu puhul kasutatakse kohandatud panuse arvutamiseks mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvaid iga-aastaseid soovituslikke summasid.

b)	ja N aasta esialgne tegevustoetus.

Alates aastast N+2 ja igal järgmisel aastal, kuni kõik N aastast saadaolevate kulukohustuste assigneeringute alusel rahastatavad eelarvelised kulukohustused, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4, on makstud või vabastatud, ning hiljemalt kolm aastat pärast programmi „Euroopa horisont“ lõppu arvutab liit aasta N tegevustoetuse kohanduse, vähendades Albaania tegevustoetust summa võrra, mis saadakse, rakendades aasta N kohandatud panustamispõhimõtet kulukohustuste vabastamiste suhtes, mis on toimunud igal aastal N aasta kulukohustuste suhtes, mida rahastatakse liidu eelarvest, või uuesti kättesaadavaks tehtud vabastatud kulukohustustest.

Kui tühistatakse aasta N sihtotstarbelisest välistulust tulenevad summad (lisatakse kulukohustuste assigneeringud ja nõukogu määruse (EL) 2020/2094 kohaste summade puhul mitmeaastase finantsraamistiku programmitöös sisalduvad iga-aastased soovituslikud summad), mis ei tulene teiste rahastajate rahalisest panusest programmi „Euroopa horisont“, vähendatakse Albaania tegevustoetust summa võrra, mis saadakse aasta N kohandatud panustamispõhimõtte kohaldamisel tühistatud summa suhtes.

II. Albaania tegevustoetuse automaatne korrigeerimine

Käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud automaatse korrigeerimise arvutamisel kohaldatakse järgmist korda:

a)	„konkurentsipõhine toetus“ tähendab konkursside kaudu antavat toetust, mille puhul saab lõplikud abisaajad kindlaks teha automaatse korrektsiooni arvutamise ajal. Finantsmääruse artiklis 204 sätestatud rahaline toetus kolmandatele isikutele jäetakse välja;

b)	kui juriidiline kohustus on allkirjastatud konsortsiumiga, kasutatakse juriidilise kohustuse esialgsete summade kindlaksmääramiseks kumulatiivseid summasid, mis on eraldatud Albaania üksustest toetusesaajatele vastavalt toetuslepingu eelarve soovituslikule jaotusele;

c)	kõik konkurentsipõhisele toetusele vastavad juriidiliste kohustuste summad määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni elektroonilise süsteemi eCorda abil ja need võetakse aasta N+2 veebruari teisel kolmapäeval;

d)	„mittesekkumiskulud“ on muud programmi kulud kui konkurentsipõhised toetused, sealhulgas toetuskulud, programmipõhine haldus, muud meetmed; (3)

e)	summasid, mis on eraldatud rahvusvahelistele organisatsioonidele kui juriidilistest isikutest lõplikele abisaajatele, (4) käsitatakse mittesekkumiskuludena.

Mehhanismi kohaldatakse järgmiselt.

Aasta N puhul kohaldatakse aasta N kulukohustuste assigneeringute kasutamisega seotud automaatseid korrektsioone, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 lähtuvalt selle lisa II punkti lõike 1 alapunktis c osutatud eCorda andmetest aasta N ja aasta N+1 kohta aastal N+2 pärast seda, kui Albaania poolt programmile „Euroopa horisont“ antava panuse suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaseid mis tahes kohandusi. Vaatlusalune summa on nende konkurentsipõhiste toetuste summa, mille kohta andmed on kättesaadavad, korrektsiooni arvutamise ajal.

Alates aastast N+2 ja kuni aastani 2029 lahutatakse aastaks N automaatse korrigeerimise summa arvutamiseks järgmised näitajad:

i.	nende konkurentsipõhiste toetuste kogusumma, mis on jaotatud Albaaniale või Albaania õigussubjektidele kui aasta N eelarveassigneeringutega seoses võetud kulukohustused ning

ii.

Albaania kohandatud tegevustoetus aastal N, mis on korrutatud järgmiste näitajate vahelise suhtega:

A.	aasta N kulukohustuste assigneeringutest asjaomase programmi jaoks antud konkurentsipõhiste toetuste summa, mida suurendatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 3 lõikega 4 ning

B.	aasta N heaks kiidetud eelarveliste kulukohustuste assigneeringute kogusumma, sealhulgas mittesekkumiskulud.

III. Albaania rahaline panus, Albaania tegevustoetuse kohanduste ja Albaania tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni maksmine

Komisjon esitab Albaaniale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt eelarveaasta esimese rahastamisnõude esitamise ajaks järgmise teabe:

a.	Albaania osalemist programmis „Euroopa horisont“ hõlmavate eelarveridade jaoks kõnealusel aastal lõplikult vastu võetud liidu eelarve kulukohustuste assigneeringute summad, mida suurendatakse vajaduse korral vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4;

b.	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 7 osutatud osalustasu suurus;

c.	alates programmi „Euroopa horisont“ rakendamise aastast N+1 eelarveaastale N vastavate kulukohustuste assigneeringute kasutamine, mida suurendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 3 lõikele 4, ja kulukohustustest vabastamise määr;

d.	programmi „Euroopa horisont“ selles osa puhul, kus selline teave on vajalik automaatse korrektsiooni arvutamiseks, Albaania õigussubjektide kasuks võetud kulukohustuste tase, jaotatuna vastavalt eelarveassigneeringute aastale ja sellega seotud kulukohustuste kogusummale.

Komisjon esitab oma eelarveprojekti alusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks teabeprognoosi järgmise aasta kohta vastavalt punktidele a ja b.

Hiljemalt iga eelarveaasta aprillis ja juunis esitab komisjon Albaaniale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Albaania rahalisele panusele.

Igas rahastamisnõudes nähakse ette Albaania rahalise panuse maksmine hiljemalt 45 päeva jooksul pärast rahastamisnõude esitamist.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil käesolevast lepingust hakkavad tulenema õiguslikud tagajärjed.

Alates 2023. aastast kajastatakse rahastamisnõudes igal aastal ka aasta N-2 eest makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatava automaatse korrektsiooni summat.

Hiljemalt aprillis esitatud rahastamisnõue võib sisaldada ka Albaania poolt eelmise(te) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi(de), milles Albaania osales, rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks tehtud rahalise panuse kohandamisi.

Eelarveaastatel 2028, 2029 ja 2030 tuleb tasuda Albaaniale või Albaanial summa, mis tuleneb Albaania poolt 2026. ja 2027. aastal makstud tegevustoetuse suhtes kohaldatud automaatsest korrektsioonist või käesoleva lepingu artikli 3 lõike 8 kohaselt tehtud kohandustest.

Albaania teeb oma käesoleva lepingu kohase rahalise panuse vastavalt käesoleva lisa III punktile. Kui Albaania ei ole makset tähtajaks teinud, saadab komisjon ametliku meeldetuletuskirja.

Rahalise panuse tegemisega viivitamise korral peab Albaania maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates.

(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23.

II LISA

Albaania samaväärsete programmide ja projektide mittetäielik loetelu

Järgmist mittetäielikku loetelu käsitatakse Albaania programmide ja projektidena, mis on samaväärsed programmiga „Euroopa horisont“:

—	Riiklik teadus- ja arendusprogramm.

III LISA

Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantshuvide kaitse ja sissenõudmine

Artikkel 1

Hindamised ja auditid

1. Euroopa Liidul on õigus teha kooskõlas ühe või mitme Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse kehtivate õigusaktidega ning vastavalt asjakohastele kokkulepetele ja/või lepingutele, tehnilisi, teaduslikke, finants- või muud liiki hindamisi ja auditeid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid saava ning Albaanias elava füüsilise isiku või Albaanias asutatud õigussubjekti valdustes ja Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandate isikute valdustes. Selliseid hindamisi ja auditeid võivad teha Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja esindajad või muud Euroopa Komisjoni volitatud isikud.

3. Albaania ei tõkesta lõikes 2 osutatud esindajate ja muude isikute sisenemist Albaaniasse ning nende juurdepääsu valdustele käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks ega loo sellele takistusi.

Artikkel 2

Võitlus õigusnormide rikkumise, pettuse ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu

1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Albaania territooriumil. Kõnealused uurimised viiakse läbi kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud ühe või mitme liidu institutsiooni kehtivate õigusaktidega.

2. Albaania pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või OLAFit mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormi rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

3. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi võib teha iga sellise Albaanias elava füüsilise isiku või Albaanias asutatud juriidilise isiku valdustes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, ning iga sellise Albaanias elava või asuva kolmanda isiku valdustes, kes osaleb selliste liidu rahaliste vahendite rakendamises.

4. Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistab ette ja viib läbi Euroopa Komisjon või OLAF tihedas koostöös Albaania pädeva asutusega, kelle Albaania valitsus on määranud. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Albaania pädevate asutuste ametnikud.

5. Albaania ametiasutuste taotlusel võib kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos Euroopa Komisjoni või OLAFiga.

7. Kui isik, üksus või muu kolmas isik on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, osutavad Albaania ametiasutused oma siseriiklike õigusnormide kohaselt Euroopa Komisjonile või OLAFile abi, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid kohapealse kontrolli või inspekteerimise tegemisel. See abi hõlmab asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist siseriikliku õiguse alusel, muu hulgas tõendite kaitseks.

8. Euroopa Komisjon või OLAF teavitab Albaania asutusi selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest. Eeskätt edastab Euroopa Komisjon või OLAF võimalikult kiiresti Albaania pädevale asutusele kõik asjaolud või kahtlused seoses õigusnormi rikkumisega, millest nad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud.

9. Euroopa Komisjon võib kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega programmi või meetme rakendamises osalevatele Albaania juriidilistele või füüsilistele isikutele haldusmeetmeid ja -karistusi, ilma et see mõjutaks Albaania kriminaalõiguse kohaldamist.

10. Käesoleva artikli nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Euroopa Komisjon või OLAF ja Albaania pädevad asutused korrapäraselt teavet ning konsulteerivad lepingu ühe poole taotlusel üksteisega.

11. Albaania määrab OLAFiga tulemusliku koostöö tegemise ja teabe vahetamise soodustamiseks kontaktpunkti.

12. Euroopa Komisjoni või OLAFi ja Albaania pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvesse võttes. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

13. Albaania ametiasutused teevad koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et võimaldada tal kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega täita oma kohustust uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.

Artikkel 3

Sissenõudmine ja täitmine

1. Euroopa Komisjoni vastu võetud otsused, millega kehtestatakse muule juriidilisele või füüsilisele isikule kui riik rahaline kohustus seoses programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuetega, kuuluvad Albaanias täitmisele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, mille Albaania valitsus selleks otstarbeks määrab. Albaania valitsus teatab oma määratud riiklikust ametiasutusest komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule. Kooskõlas artikliga 4 on Euroopa Komisjonil õigus teatada sellistest täitmisele pööratavatest otsustest otse Albaanias elavatele isikutele ja seal asuvatele juriidilistele isikutele. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Albaania õiguse ja menetluseeskirjadega.

2. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused, mis on tehtud liidu programmide, tegevuste, meetmete või projektidega seotud lepingus või kokkuleppes sisalduva vahekohtuklausli kohaldamisel, on Albaanias täitmisele pööratavad samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Albaania kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

Artikkel 4

Suhtlemine ja teabevahetus

Programmi „Euroopa horisont“ või selle programmi üle kontrolli tegemises osalevatel Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel on õigus suhelda otse, sealhulgas elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu, iga liidu rahalisi vahendeid saava Albaanias elava füüsilise isiku või Albaanias asuva juriidilise isikuga ning iga liidu rahaliste vahendite rakendamises osaleva, Albaanias elava või seal asuva kolmanda isikuga. Sellised isikud, üksused ja kolmandad isikud võivad esitada kogu asjakohase teabe ja kõik dokumendid, mille nad peavad esitama liidu programmi suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide ja selle programmi rakendamiseks sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, otse Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 95

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 23. märts 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Ukraina vahel, milles käsitletakse Ukraina osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont täiendavas Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aastateks 2021–2025	1
	*	Leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel, milles käsitletakse Moldova Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	18
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Türgi Vabariigi vahel, milles käsitletakse Türgi Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	33
	*	Leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Armeenia Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	48
	*	Leping Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Serbia Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	63
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel, milles käsitletakse Bosnia ja Hertsegoviina osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	79
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Kosovo vahel, milles käsitletakse Kosovo osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont ( *1 )	95
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Montenegro vahel, milles käsitletakse Montenegro osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	110
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Põhja-Makedoonia Vabariigi vahel, milles käsitletakse Põhja-Makedoonia osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	126
	*	Leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli vahel, milles käsitletakse Iisraeli osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	143
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Gruusia vahel, milles käsitletakse Gruusia osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	158
	*	Rahvusvaheline leping ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahel, milles käsitletakse Albaania Vabariigi osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa horisont	174