|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 46 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/299,
24. veebruar 2022,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012. |
|
(2) |
Üht surnud isikut puudutav kanne tuleks välja jätta. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PANNIER-RUNACHER
LISA
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas (Isikud) esitatud loetelust jäetakse välja järgmine kanne:
|
32. |
Mohammed Makhlouf. |
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/3 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/300,
24. veebruar 2022,
millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes) artiklit 8a
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes, (1) eriti selle artikli 8a lõikeid 1 ja 3,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006. |
|
(2) |
Otsuse 2012/642/ÜVJP (2) läbivaatamise tulemusena otsustas nõukogu, et selles sätestatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 28. veebruarini 2023. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, kuuluva 27 füüsilise ja seitsme juriidilise isikuga seotud põhjendusi või andmeid tuleks muuta. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PANNIER-RUNACHER
(1) ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.
(2) Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELT L 285, 17.10.2012, lk 1).
LISA
Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabelis „A. Artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsilised isikud“ asendatakse kanded 2, 3, 8, 16, 18, 19, 20, 21, 30, 31, 33, 46, 49, 50, 53, 70, 77, 87, 88, 112, 114, 121, 123, 124, 125, 127 ja 144 järgmistega:
|
|
2) |
Tabel „B. Artikli 2 lõikes 1 osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused“ asendatakse järgmise tabeliga:
|
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/31 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/301,
24. veebruar 2022,
millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eelkõige selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
2020. aasta juunis kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/776 (2) (edaspidi „esialgne subsiidiumivastane uurimine“) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) suhtes. Subsiidiumivastane meede oli väärtuseline tollimaks, mis jäi HRVst pärit impordi puhul vahemikku 17 %–30,7 % ning oli Egiptusest pärit impordi puhul 10,9 %. |
1.2. Taotlus
|
(2) |
Komisjon sai alusmääruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohase taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest ning kehtestada kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue. |
|
(3) |
Taotluse esitas 19. mail 2021 TECH-FAB Europe e.V, ELi klaaskiust kanga tootjate liit (edaspidi „taotluse esitaja“). |
|
(4) |
Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid HRVst, Egiptusest ja Marokost liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis oli toimunud pärast klaaskiust kangaste suhtes meetmete kehtestamist. Kaubandusstruktuuri muutus näib tulenevat tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. |
|
(5) |
Peale selle sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et see tava, protsess või toiming kahjustas kehtivate tasakaalustusmeetmete parandavat mõju koguse ja hindade osas. Paistis, et ELi turule on jõudnud suured kogused imporditud uuritavat toodet. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et klaaskiust kanga import toimus kahjustavate hindadega. |
|
(6) |
Viimaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid, et uuritav toode ja/või selle osad saavad siiski kasu subsiidiumist. Uuritavat toodet ja selle osi tootsid ja eksportisid Marokosse need Hiina ja Egiptuse äriühingud, kelle puhul on kinnitust leidnud kehtivate meetmete raames uuritava toote tootmise ja müügi eest tasakaalustatavate subsiidiumide saamine. |
1.3. Vaatlusalune toode ja uuritav toode
|
(7) |
Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis rakendusmääruse (EL) 2020/776 jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes praegu kehtivaid meetmeid kohaldatakse. |
|
(8) |
Uuritav toode on sama mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub CN-koodide ex 7019 61 00, ex 7019 62 00, ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00, ex 7019 69 10, ex 7019 69 90, ex 7019 72 00, ex 7019 73 00, ex 7019 80 10, ex 7019 80 90 ja ex 7019 90 00 alla, aga on lähetatud Marokost, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 62 00 81, 7019 63 00 81, 7019 64 00 81, 7019 65 00 81, 7019 66 00 81, 7019 69 10 81, 7019 69 90 81, 7019 72 00 81, 7019 73 00 81, 7019 80 10 81, 7019 80 90 81 ja 7019900081) (edaspidi „uuritav toode“) (3). |
|
(9) |
Uurimine näitas, et Hiinast ja Egiptusest liitu eksporditud klaaskiust kangastel ja Marokost lähetatud klaaskiust kangastel, olenemata sellest, kas need on pärit Marokost või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused, mistõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses. |
1.4. Algatamine
|
(10) |
Olles pärast liikmesriikide teavitamist teinud kindlaks, et alusmääruse artikli 23 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon oma 28. mai 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/863 (4) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise, milles käsitleti võimalikku kõrvalehoidmist tasakaalustusmeetmetest (edaspidi „algatamismäärus“). Alusmääruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohaselt esitas komisjon algatamismäärusega tolliasutustele nõude registreerida Marokost lähetatava klaaskiust kanga import, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Marokost pärinevana või mitte. |
1.5. Algatamist käsitlevad märkused
|
(11) |
Liidus asutatud tuulikulabade tootja LM Wind Power väitis, et võimalikku tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamine ei olnud põhjendatud, sest alusmääruse artikli 23 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tegurite kohta ei olnud piisavalt tõendeid. |
|
(12) |
Ta väitis, et vastavalt artikli 23 lõike 3 teisele lõigule peab olema piisavalt tõendeid sellise tava, protsessi või toimingu kohta, mis hõlmab
|
|
(13) |
LM Wind Power märkis eelkõige, et põhjenduses 2 osutatud taotlus, mille alusel komisjon uurimise algatas, sisaldas eeskätt väiteid kokkupanemise ja ümberlaadimise kohta. Tema põhiväide oli, et väited Marokos toimuva kokkupanemise kohta ei olnud subsiidiumivastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamiseks asjakohased. Selle kasutaja sõnul ei ole alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kõrvalehoidmiseks peetavate tavade, protsesside või toimingute hulgas loetletud kokkupanemist, erinevalt dumpinguvastase alusmääruse (5) artikli 13 lõike 1 neljandast lõigust. Seetõttu nõudis LM Wind Power, et komisjon selle uurimise viivitamata lõpetaks. |
|
(14) |
Egiptuse ametiasutused väitsid, et nad on kaasatud käesolevasse uurimisse ebaõiglaselt, sest Egiptuse puhul ei ole kõrvalehoidmist esinenud. Sellega seoses väitsid Egiptuse ametiasutused, et Egiptuses on alates esialgsest dumpinguvastasest uurimisest viidud ellu kõrvalehoidmise vältimiseks kõik vajalikud menetlused. Samuti väitsid Egiptuse ametiasutused sarnaselt LM Wind Poweriga, et puudusid tõendid, mis tõendanuks kõrvalehoidmist ühes järgmistes vormides:
|
|
(15) |
Maroko ametiasutused palusid, et komisjon järeldaks, et PGTEX Morocco SARL ei hoidnud liidu kehtestatud meetmetest kõrvale, ja lõpetaks käimasoleva uurimise. Maroko ametiasutused väitsid, et äriühing PGTEX Morocco SARL asutati Marokos PGTEX Groupi (6) ja Maroko tegeliku ja pikaajalise partnerluse tulemusel. Samuti ütlesid nad, et äriühingu PGTEX Morocco SARL tootmisprotsess hõlmas märkimisväärseid investeeringuid ja ulatuslikke toiminguid ning andis oma panuse Maroko majandusse. Seetõttu ei paistaks isegi juhul, kui tuvastatakse kaubandusstruktuuride muutumine, et see oleks põhjustatud kõrvalehoidmisest. Viimaks väitsid Maroko ametiasutused, et nende ametlik statistika lükkas ümber taotluse esitaja väite, nagu hoiaks PGTEX Morocco SARL kehtivatest meetmetest ümberlaadimise abil kõrvale. |
|
(16) |
Eespool osutatud algatamisega seotud väidete asjus tuletas komisjon meelde, et uurimine algatati taotluses esitatud tõendite alusel. Kuigi uurimine ei kinnitanud ümberlaadimise toimumist ilma kokkupanemiseta, leiti selle käigus tõendeid kokkupanemise või valmistamise kohta. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kasutatakse sõnaselgelt sõnastust „muu hulgas“, mis seega hõlmab ka sellist kõrvalehoidmisega seotud tegevust, mida ei ole artiklis selgelt nimetatud – näiteks kokkupanemist. Taotluses esitati piisavalt tõendeid (7) kokkupanemise ja selle kohta, et selline kokkupanemine toimus HRVst ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheiet kasutades (8). |
|
(17) |
Taotluses esitati ka piisavalt tõendeid selle kohta, et puudusid muud majanduslikud õigustused peale tollimaksude, näiteks PGTEX China 2019. aasta aruanne. Selle aruande kohaselt oli PGTEX Maroko SARLi loomise peamine eesmärk „reageerida aktiivselt ELi Hiina vastu suunatud dumpinguvastasele uurimisele, optimeerida ja kohandada oma rahvusvahelistumise strateegiat, konsolideerida ja suurendada toodete turuosa Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, rahuldada klientide nõudlust ja kaitsta klientide pakkumist“ ning eelkõige seda, et PGTEX „otsustas ehitada Marokosse täielikult omatava tütarettevõtja, et katkestada ELi dumpinguvastased uurimised, läheneda klientidele, rahuldada turunõudlust ja kohaneda säästva arenguga“ (9). Eraldi dumpinguvastane uurimine, millele sõnaselgelt osutati, toimus samal ajal kui subsiidiumivastane uurimine, mille tulemusel kehtestati tasakaalustavad tollimaksud. Seega on näha kavatsust hoida kõrvale komisjoni uurimise tulemusel kehtestatud tollimaksudest. |
|
(18) |
Seepärast lükkas komisjon tagasi LM Wind Poweri ning Maroko ja Egiptuse ametiasutuste esitatud väited, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, põhjendamaks uurimise alustamist. |
1.6. Uurimisperiood ja aruandeperiood
|
(19) |
Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Enne 2019. aastat ei olnud Marokost liitu suunduvad klaaskiust kanga ekspordimahud märkimisväärsed. Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste tõttu ning subsideerimise esinemist. |
1.7. Kontrollimine
|
(20) |
Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Hiina, Egiptuse ja Maroko ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning ELi-Maroko assotsiatsiooninõukogu presidendile. |
|
(21) |
Lisaks palus komisjon Maroko esindusel Euroopa Liidu juures anda talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest ja kes ei oleks PGTEX Morocco SARL, st taotluse kohaselt ainus uuritava toote tootja. Maroko ametiasutused esitasid vastuse, milles oli loetletud kolm muud äriühingut. Nendest äriühingutest kaks ei võtnud ühendust. Kolmas äriühing võttis ühendust, aga väitis, et ei ekspordi liitu klaaskiust kangast. |
|
(22) |
Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Maroko tootjatele/eksportijatele, küsimustikud Hiina ja Egiptuse tootjatele/eksportijatele ning liidu eksportijatele. |
|
(23) |
Vabastamistaotluse vormi esitas ainult PGTEX Morocco SARL ning taotles ka ärakuulamist, mis toimus 21. juunil 2021. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 45, taotles PGTEX Group ärakuulamist komisjonis, kuhu ta ka kutsuti ja mis toimus 10. jaanuaril 2022 ning millele järgnes ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 12. jaanuaril 2022. |
|
(24) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 28 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate faktide alusel. |
|
(25) |
20. detsembril 2021 (avalikustamise päeval) laekusid komisjonile Maroko ametiasutustelt märkused (kuupäevaga 16. detsember 2021), mis saabusid liiga hilja, et neid teabe avalikustamisel arvesse võtta. Pärast avalikustamist saatsid Maroko ametiasutused uued märkused, milles olid kokku võetud 16. detsembril 2021 laekunud märkused. Sisuliselt kordasid Maroko ametiasutused oma taotlust uurimise lõpetamiseks ning esitasid järgnevad väited. |
|
(26) |
Esiteks väitsid Maroko ametiasutused, et PGTEX Morocco SARLi tegevust klaaskiust kangaste tootmisel ei saa liigitada valmistamiseks või kokkupanemiseks. Teiseks väisid nad, et kõnealused tooted on „pärit“ Marokost ELi ja Maroko assotsieerimislepingu (10) artikli 29 tähenduses (11) ning et neid on kirjeldatud üksikasjalikumalt selle lepingu protokolli nr 4 II lisas esitatud loendiga seotud reeglites. Peale selle on ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artiklis 9 sätestatud, et Marokost pärit tooteid imporditakse ühendusse tollimaksude ja samaväärse toimega maksudeta, ning ELi ja Maroko assotsieerimislepingus on ette nähtud vaid mõned erandid. Seda sooduspäritolu kinnitas ka Maroko tolliamet, kes väljastas PGTEXile klaaskiust kangaste eksportimiseks ELi sooduspäritolu sertifikaadi (EUR.1) kooskõlas ELi ja Maroko assotsieerimislepingu protokolli nr 4 artikliga 17. |
|
(27) |
Komisjon lükkas tagasi väite, et Marokos imporditud klaasfilamentkiudheide töötlemist klaaskiust kangaks ei saa liigitada valmistamiseks või kokkupanemiseks. Nagu on märgitud põhjenduses 16, võib dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvaid õiguslikke standardeid kasutada analoogia põhjal ka alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis subsiidiumivastase juhtumi hindamisel. Selles kontekstis hõlmab dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõige 2 lisaks osade lõpptooteks kokkupanemisele ka vaatlusaluse toote vahetoodete valmistamist/töötlemist. Sellele osutab eeskätt dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkt b, kus on öeldud, et „kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui …“. Lisaks ei ole oluline asjaolu, et Maroko tolliasutused väljastasid äriühingule PGTEX Morocco SARL EUR.1 sertifikaadid, mis kinnitasid sooduspäritolu assotsieerimislepingu alusel, kuna kõnealuse meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise puhul kohaldatav õiguslik alus on alusmäärus, eelkõige selle artikkel 23 (12). |
|
(28) |
Pärast avalikustamist väitsid Maroko ametiasutused, keda toetas PGTEX Morocco SARL, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei olnud ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artikli 24 kohaselt lubatud, kuna selle artikli alusel võib kehtestada Maroko toodete suhtes dumpinguvastased meetmed üksnes juhul, kui on täidetud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli tingimused. |
|
(29) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artikkel 24 ei välista ühtki meemetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist, võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et selles artiklis on osutatud ka asjakohastele riiklikele õigusaktidele. 2000. aastal, kui Maroko ja EL assotsieerimislepingu ratifitseerisid, sisaldas kohaldatav alusmäärus juba meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevaid sätteid. |
|
(30) |
Lõpetuseks väitsid Maroko ametiasutused ja PGTEX Morocco SARL, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei olnud lubatud WTO eeskirjade, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli ja selle artikli rakendamise lepingu alusel. |
|
(31) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, osutades alusmääruse põhjendusele 18, (13) kus on kirjeldatud komisjoni lähenemisviisi selles küsimuses. Selle põhjal, sarnaselt paljudele teistele WTO liikmetele, sisaldavad liidu õigusaktid sätteid meetmetest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks. |
2. UURIMISE TULEMUSED
2.1. Üldised märkused
|
(32) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 3 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist ja analüüsiti järgmist:
|
|
(33) |
Alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus ei ole nimetatud kokkupanemist eraldi tava, protsessi või toiminguna, mis kujutab endast kõrvalehoidmist. Samas kasutatakse alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus selgelt sõnastust „muu hulgas“, mis tähendab, et selles esitatud võimalike kõrvalehoidmise viiside loetelu ei ole ammendav. Selle tulemusena hõlmab see ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole kõnealuses artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemine. Seetõttu, kuna taotluse esitaja poolt taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele Marokos, analüüsis komisjon analoogia põhjal ka täpsemalt, kas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige:
|
|
(34) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et ei olnud mingit alust kohaldada analoogia põhjal dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvat standardit, et hinnata, kas on toimunud meetmetest kõrvalehoidmine alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. Eelkõige väitis PGTEX Group, et kui seadusandja oleks soovinud, et alusmääruse artikli 23 lõikes 3 osutatud tava, protsess või toiming hõlmaks kokkupanemist, oleks ta seda sõnaselgelt nimetanud, nagu ta on teinud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 1. Lisaks on eeskirjad, mille hulka kuuluvad alusmääruse artikli 23 lõike 3 sätted, mõeldud „otseselt või kaudselt mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks antud subsiidiumi korvamiseks, kui toote vabasse ringlusse lubamine tekitab liidus kahju“ (14). Alusmääruse artikli 2 punktis a on selgelt öeldud, et toode tuleb lugeda subsideerituks vaid siis, kui subsiidiumi on andnud „importtoote päritoluriigi valitsus või selle transiidiriigi valitsus, kust toode liitu eksporditakse“. Seoses sellega leidis PGTEX Group, et Maroko on nii päritoluriik kui ka ekspordiriik. |
|
(35) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu põhjenduses 16 juba märgitud, tunnistas komisjon, et alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus ei ole nimetatud kokkupanemist eraldi tava, protsessi või toiminguna, mis kujutab endast kõrvalehoidmist, vaid on selgelt kasutatud sõnastust „muu hulgas“. Kuna selgesõnalised piirangud puuduvad, peaks alusmääruse artikli 23 lõige 3 hõlmama ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole selles artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemine. Vastasel juhul saaks tasakaalustavatest tollimaksudest hõlpsasti kõrvale hoida. |
2.2. Koostöö tase
|
(36) |
Taotluse alusmääruse artikli 23 lõike 6 kohase vabastamise kohta esitas üksnes PGTEX Morocco SARL. PGTEX Morocco SARL kuulub Hiina kontsernile PGTEX ning see asub Maroko vabakaubanduspiirkonnas Tangieris. |
|
(37) |
Lisaks andsid küsimustikule vastused kaks temaga seotud Hiina äriühingut, Chongqing Polycomp International Corporation (edaspidi „CPIC“) ja PGTEX China Co., Ltd (edaspidi „PGTEX China“). PGTEX Morocco SARL on täielikult PGTEX Chinale kuuluv tütarettevõtja ning viimase suhtes kehtib määrusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustav 17 % tollimaks.
|
|
(38) |
PGTEX Morocco SARLi ja kahe temaga seotud Hiina äriühingu (PGTEX Group) vastused küsimustikule, sealhulgas vastused puudustele viitavale kirjale, leiti olevat puudulikud järgmistel põhjustel:
|
|
(39) |
Seega teavitas komisjon 5. oktoobril 2021. aastal vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 4 PGTEX Groupi asjaolust, et eelmises põhjenduses kirjeldatud elementide mitteammendav loend võib tuua kaasa alusmääruse artikli 28 kohaldamise ja kättesaadavate faktide kasutamise. Samuti kutsus ta PGTEX Groupi üles esitama märkusi alusmääruse artikli 28 võimaliku kohaldamise kohta. |
|
(40) |
12. oktoobril 2021 väitis PGTEX Group, et kättesaadavate faktide kasutamine ei ole praegusel juhul õiguslikult põhjendatud järgmistel põhjustel:
|
|
(41) |
Komisjon analüüsis teavet ja dokumente, mille PGTEX Group esitas oma 12. oktoobri 2021. aasta kirjas. Ta järeldas, et enamiku tema 5. oktoobri 2021. aasta kirjas küsitud elementide kohta ei esitatud ei rahuldavaid vastuseid ega veenvaid toetavaid dokumente. |
|
(42) |
Sellest tulenevalt leidis komisjon, et PGTEX Groupi esitatud teave oli osaliselt puudulik ja vastuoluline, mistõttu ei saanud komisjon sellele täielikult tugineda. Sellegipoolest ei jätnud komisjon PGTEX Groupi esitatud andmeid täielikult kõrvale, vaid kasutas esitatud müügi- ja kuluandmeid oma analüüsi lähtepunktina. |
|
(43) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõike 1 esimese lausega ja artikli 28 lõikega 5 täiendati PGTEX Groupi esitatud teavet andmetega, mis saadi sellistest andmebaasidest nagu Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“) (15) ja Eurostati andmebaas, nagu on kirjeldatud üksikasjalikumalt allpool punktis 2.3. Impordiandmed saadi Eurostati andmebaasist ning GTA andmebaasi kasutati selleks, et määrata kindlaks HRVst ja Egiptusest Marokosse suunatud klaasfilamentkiudheide ekspordi maht. |
|
(44) |
Viimaks, võttes arvesse COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike koostööd tegevate juriidiliste isikute valdustesse. Komisjon leidis, et PGTEX Groupi esitatud teave, näiteks vastused küsimustikele ja puudustele viitavatele kirjadele, on kooskõlas 16. märtsi 2020. aasta teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (16). Eelmistes põhjendustes nimetatud aspekte arvesse võttes ei peetud teabe kaugkontrolli vajalikuks. |
|
(45) |
Pärast avalikustamist kordas PGTEX Group oma väidet, et kättesaadavate faktide kasutamine oli ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse tema esitatud teavet. Peale selle taotles PGTEX Group seoses kättesaadavate faktide kasutamisega alusmääruse artikli 28 alusel ärakuulamist komisjonis, mis toimus 10. jaanuaril 2022 ning millele järgnes ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 12. jaanuaril 2022. |
|
(46) |
12. jaanuaril 2022 toimunud ärakuulamisel selgitas komisjon põhjalikumalt oma järeldust, et vastus artiklit 28 käsitlevale kirjale ei olnud vähendanud komisjoni muret. Nagu on selgitatud põhjenduses 42, jäi komisjon seisukohale, et ta ei saanud täielikult tugineda PGTEX Groupi esitatud teabele. Lisaks teatas kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik 12. jaanuaril 2022 toimunud ärakuulamisel, et komisjon oli austanud PGTEX Groupi kaitseõigusi. |
2.3. Kaubandusstruktuuri muutumine
2.3.1. Klaaskiust kanga import
|
(47) |
Allpool tabelis 1 esitatakse klaaskiust kanga Hiinast, Egiptusest ja Marokost pärit impordi muutumine 2019. ja 2020. aastal. Kuna TARICi koodid loodi alles 21. veebruaril 2019, ekstrapoleeris komisjon andmed vahemikuks 1. jaanuar 2019 kuni 20. veebruar 2019, et kasutada nii 2019. kui ka 2020. aasta kohta täpselt sama perioodi (12 kuud). Tabel 1 Klaaskiust kanga import 2019. ja 2020. aastal (tonnides)
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
(48) |
Tabelist 1 nähtub, et klaaskiust kanga import Marokost suurenes 277 tonnilt 2019. aastal 2 809 tonnile 2020. aastal. Märkimisväärne suurenemine 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga sattus ajaliselt kokku PGTEX Morocco SARLi tootmise alustamisega. Kuigi äriühing asutati ametlikult 2. oktoobril 2019, väitis ta vabastamistaotluse vormil, et alustas tootmist ja eksportmüüki alles alates 2020. aasta aprillist. Selle kohta nähtus impordiandmetest, et 2020. aasta aprillist detsembrini kestnud perioodi keskmine igakuine import oli ligikaudu viisteist korda suurem kui keskmine igakuine import 2019. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta märtsini. |
|
(49) |
Samuti märkis komisjon, et PGTEX Morocco SARLi teatatud eksportmüük oli suurem kui Marokost liitu suunduv koguimport. Arvestades, et PGTEX Morocco SARL oli ainuke Maroko äriühing, kes tegi selles uurimises komisjoniga koostööd, ja et enne selle asutamist olid Marokost liitu suunduvad klaaskiust kanga ekspordimahud tühised, pidas komisjon põhjendatuks järeldada, et PGTEX Morocco SARL oli Marokos ainuke tootja, kes aruandeperioodil klaaskiust kangast liitu eksportis. |
|
(50) |
Nagu osutatud tabelis 1, suurenes Hiinast pärit klaaskiust kanga import 13 720 tonnilt 2019. aastal 19 315 tonnile 2020. aastal, kusjuures Egiptusest pärit klaaskiust kanga import suurenes 146 tonnilt 2019. aastal 4 302 tonnini 2020. aastal. Nagu mainitud põhjenduses 48, suurenesid PGTEX Morocco SARLi keskmised igakuised impordimahud alates 2020. aasta aprillist võrreldes varasemate perioodidega märkimisväärselt. |
2.3.2. Hiinast ja Egiptusest Marokosse suunduva klaasfilamentkiudheide ekspordimahud
|
(51) |
Allpool tabelis 2 esitatakse Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Maroko-poolse impordi muutumine vastavalt Maroko impordistatistikale, mis on võetud GTA andmebaasist 2019. ja 2020. aasta kohta. Tabel 2 Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide import Marokosse 2019. ja 2020. aastal (tonnides)
|
|||||||||||||||||||||
|
(52) |
Klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal on klaasfilamentkiudheie. Seda sisendmaterjali töödeldakse klaaskiust kanga saamiseks edasi. Komisjonile saadaolevatest tõenditest nähtus, et Marokost liitu eksporditud klaaskiust kangas toodeti peamiselt klaasfilamentkiudheidest. |
|
(53) |
Tabelist 2 nähtub, et klaasfilamentkiudheide import Hiinast Marokosse suurenes märkimisväärselt, nimelt 2 378 tonnilt 2019. aastal 7 839 tonnini 2020. aastal. Ka klaasfilamentkiudheide import Egiptusest Marokosse suurenes 1 297 tonnilt 2019. aastal 3 687 tonnile 2020. aastal. Nii Hiinast kui ka Egiptusest pärit import moodustas nii 2019. kui ka 2020. aastal ligikaudu 90 % Maroko klaasfilamentkiudheide koguimpordist. |
|
(54) |
PGTEX Morocco SARL väitis, et kogu klaasfilamentkiudheie, mida ta kasutas klaaskiust kanga tootmiseks, oli ostetud Hiinast (ja mitte Egiptusest), eeskätt tema emaettevõtjalt PGTEX Chinalt. Samuti väitis ta, et ta importis seda heiet HS-koodi 7019 12 all. Selle koodiga impordi puhul ilmnes Hiinast Marokosse suunduva impordi märkimisväärseim suurenemine. |
|
(55) |
Hiinast, aga ka Egiptusest Marokosse saabunud klaasfilamentkiudheide impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutab sellele, et selle sisendmaterjali nõudlus Marokos kasvas, mida võib vähemalt osaliselt seletada aruandeperioodil Marokos klaaskiust kanga tootmise ja sealt pärit ekspordi suurenemisega. Seda kinnitas ka PGTEX Morocco SARLi esitatud teave. |
|
(56) |
Arvestades, et PGTEX Morocco SARL, ainus ilmne klaaskiust kanga liitu eksportija (vt põhjendus 49), ostis kogu oma klaasfilamentkiudheide Hiinast, ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et PGTEX Morocco SARL või mõni muu klaaskiust kanga tootja Marokos oleks kasutanud liitu eksportimiseks Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheiet. Seejuures hakkas Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide import suurenema alates 2019. aasta viimasest kvartalist, mis on kvartal, mil PGTEX Morocco SARL asutati. Hiinast pärit klaaskiust kanga igakuised keskmised impordimahud olid 2019. aasta viimases kvartalis märkimisväärselt suuremad kui eelmiste perioodide kuu keskmised impordimahud. Veelgi enam, klaasfilamentkiudheide kuu keskmised impordimahud olid 2020. aastal (aasta, mil PGTEX Morocco SARL alustas tootmist) samuti palju suuremad kui 2019. aasta viimase kvartali kuu keskmised impordimahud. Vaatamata sellele, et Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide import Marokosse 2020. aastal suurenes, ei leidnud komisjon tõendeid, et seda importi kasutati Marokos edasitöötlemiseks klaaskiust kangaks, mida seejärel oleks liitu eksporditud. Seega ei toetanud komisjonile kättesaadavad tõendid väidet, et Egiptusega seotud kaubandusstruktuuri muutumine tulenes tavast, mille eesmärk oli vältida Egiptusest pärit klaaskiust kangale kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. |
|
(57) |
Pärast avalikustamist väitsid nii PGTEX Group kui ka LM Wind Power, et kaubandusstruktuuris ei olnud muutusi toimunud. PGTEX Groupi sõnul ei kahjustanud klaaskiust kanga Marokost pärit impordi teke selle importimist Hiinast. Vastupidi, klaaskiust kanga import Marokost suurenes märksa vähem kui suurenes samal ajal selle import Hiinast. |
|
(58) |
Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 47–56, täheldas komisjon, et võrreldes 2019. aastaga suurenes 2020. aastal klaaskiust kanga import Marokost liitu ja suurenes märkimisväärselt klaasfilamentkiudheide import Hiinast Marokosse. Ainuüksi see kujutab endast kaubandusstruktuuri muutumist. |
|
(59) |
Lisaks, kuigi klaaskiust kanga kogueksport Hiinast liitu tõepoolest suurenes, siis ülevaatetabelitest, mille PGTEX China esitas käesoleva meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise raames, on näha, et PGTEX China – PGTEX Morocco SARLi emaettevõtja ja selle ainus klaasfilamentkiudheide tarnija – eksportis 2020. aastal liitu üle kahe korra vähem kui 2018. aastal ja lausa üle kolme korra vähem kui 2019. aastal. |
|
(60) |
Seepärast sai komisjon kinnitada kaubandusstruktuuri muutumist ja lükkas need väited tagasi. |
2.3.3. Kaubandusstruktuuri muutumise kokkuvõte
|
(61) |
Klaaskiust kanga ekspordi suurenemine Marokost liitu koos asjaoluga, et Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide eksport Marokosse suurenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt, nagu näha tabelist 2, kujutab endast kaubandusstruktuuri muutumist Maroko ja liidu vahel alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. Teisest küljest ei leitud tõendeid väidetava kõrvalehoidmise kohta Egiptusega seotud, klaaskiust kanga puhul kehtestatud tasakaalustusmeetmetest. |
2.4. Kõrvalehoidmisega seotud tegevus, millel puudub muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tasakaalustusmeetmete kehtestamise
|
(62) |
Alusmääruse artikli 23 lõike 3 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. |
|
(63) |
Komisjon tuletas meelde, et selline tava, protsess või toiming on muu hulgas kehtivate meetmetega hõlmatud toote lähetamine läbi kolmandate riikide ning osade kokkupanemine või toote valmistamine kolmandas riigis, nagu selgitatud põhjenduses 16. |
|
(64) |
Põhjenduses 15 osutatud Maroko ametiasutuste vastuse kohaselt toimus esimene kokkupuude PGTEX Groupiga Marokosse tehase rajamise asjus 20. märtsil 2019, üks kuu pärast esialgse dumpinguvastase uurimise algatamist (17) ja kaks kuud enne esialgse subsiidiumivastase uurimise algatamist (18). PGTEX Morocco SARL loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu 5 kuud pärast subsiidiumivastase uurimise algatamist. Selline ajaline kokkusattumus viitab sellele, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli tollimaksude võimalik kehtestamine. |
|
(65) |
PGTEX Morocco SARLi esitatud müügiloendite alusel läks kogu PGTEX Morocco SARLi eksportmüük 2020. aastal liidu turule ning vaid väike osa tema 2020. aasta toodangust müüdi riigisiseselt. Veelgi enam, kogu tema 2020. aasta eksportmüük müüdi liidus asuvatele klientidele, keda varem varustas PGTEX China. Siit võis taas järeldada, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli tollimaksude võimalik kehtestamine. Seda kinnitas sõnaselgelt PGTEX China 2019. aasta aruanne (vt põhjendus 17). |
|
(66) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et PGTEX Morocco SARLi asutamisel oli nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Tema väitel oli Maroko tehase rajamine pika protsessi tulemus, mis hõlmas teostatavusuuringuid, vajalike lubade taotlemist Hiina ja Maroko valitsuselt ning nende lubade saamist. |
|
(67) |
Komisjon märkis, et dokumentidest, mille PGTEX Group oli esitanud 15. oktoobril 2021, oli näha et PGTEX Group oli hinnanud pikka aega enne uurimise algatamist, millises riigis äriühing asutada. Kaaluti mitmeid võimalikke riike, mille hulka kuulus Maroko. Tõsiasjaks jääb aga see, et PGTEX Morocco SARL loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu seitse kuud pärast esialgse dumpinguvastase uurimise algatamist. See ajaline kokkulangevus viitab sellele, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli dumpinguvastase uurimise algatamine. Seda kinnitas veelgi Maroko ametiasutustelt saadud teave, et nad hakkasid suhtlema PGTEX Groupiga tehase rajamise teemal 20. märtsil 2019, st vahetult pärast esialgse uurimise algatamist (19). Sellest on näha, et Maroko ametiasutustega võeti Marokos äriühingu asutamiseks ametlikult ühendust 2019. aasta märtsis ehk kohe pärast seda, kui oli algatatud esialgne dumpinguvastane uurimine. |
|
(68) |
Pärast avalikustamist väitis LM Wind Power, et PGTEX oli rajanud oma Maroko tehase Maroko ja Lähis-Ida turgude teenindamiseks ning seetõttu oli tehase rajamisel muu majanduslik õigustus kui soov vältida tollimaksude tasumist. |
|
(69) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon osutas tõenditele, millest oli näha, et muud majanduslikku õigustust peale tollimaksude vältimise ei olnud (vt sellega seoses PGTEX China 2019. aasta aruanne, millele on viidatud põhjenduses 17). Peale selle puudusid tõendid, mis toetanuks LM Wind Poweri väidet, et PGTEX Morocco SARL loodi Maroko ja Lähis-Ida turgude teenindamiseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 65, oli kogu PGTEX Morocco SARLi eksport suunatud liitu ning vaid väike osa tema toodangust müüdi Marokos riigisiseselt. |
|
(70) |
Eespool kirjeldatut arvestades ei leitud uurimise käigus piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust Marokos klaaskiust kanga tootmiskoha rajamiseks peale praegu kehtivate tollimaksude tasumise vältimise. |
2.5. Tegevuse alustamine või oluline laienemine
|
(71) |
Dumpinguvastase alusmääruse (20) artikli 13 lõikes 2 on ette nähtud, et kokkupanemine algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse. Nagu on märgitud põhjenduses 33, võib dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvaid õiguslikke standardeid kasutada analoogia põhjal ka alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis subsiidiumivastase juhtumi hindamisel. |
|
(72) |
Esialgne subsiidiumivastane uurimine algatati 2019. aasta mais ning lõplikud tasakaalustavad tollimaksud kehtestati 2020. aasta juunis (vt põhjendus 1). PGTEX Morocco SARL asutati ametlikult 2. oktoobril 2019 ning oma vabastamistaotluse vormi kohaselt alustas ta tootmist 2020. aasta aprillis. See langeb kokku punktis 2.3 kirjeldatud kaubandusstruktuuri muutumisega. |
|
(73) |
PGTEX Morocco SARL esitas müügiloendi, millest nähtuvalt läks kogu tema enda toodetud klaaskiust kanga eksport aruandeperioodi jooksul liitu. Veelgi enam, 100 % tema peamisest sisendmaterjalist (peamiselt klaasfilamentkiudheie) oli ostetud tema seotud emaettevõtjalt Hiinas. Ta ei ostnud klaasfilamentkiudheiet Egiptusest. |
|
(74) |
Seega järeldas komisjon, et kokkupanemist alustati pärast esialgse subsiidiumivastase uurimise algatamist, nagu nõutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a, ning vaatlusalused tooteosad pärinevad peamiselt Hiinast, mis on üks kahest riigist, kelle suhtes esialgsed subsiidiumivastased meetmed kehtestati. |
2.6. Osade väärtus ja lisandväärtus
|
(75) |
Kuivõrd on tegemist kokkupanemisega, on dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud, et meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks on ka see, et (käesoleval juhul Hiinast pärit) osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskulust. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvaid õigusnorme võib kasutada analoogia põhjal ka subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 puhul. |
|
(76) |
Klaaskiust kanga tootmise peamine tooraine on klaasfilamentkiudheie. PGTEX Morocco SARL ostis 100 % kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas asuvalt emaettevõtjalt. Klaasfilamentkiudheidest saadi Marokos toimuva valmistamise, täpsemalt kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel klaaskiust kangas. Vastavalt PGTEX Morocco SARLi esitatud teabele moodustab klaasfilamentkiudheie peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses. |
|
(77) |
Seega järeldas komisjon, et Marokos toimuv protsess on valmistamine (kokkupanemine) ja et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium – mida kohaldati analoogia põhjal, arvestades alusmääruse artikli 23 lõike 3 sõnastust, nagu põhjenduses 33 selgitatud – oli täidetud. |
|
(78) |
Pärast avalikustamist kordasid PGTEX Group ja LM Wind Power oma väidet, et klaasikiust kanga tootmine imporditud peamisest toorainest, nimelt klaasfilamentkiudheidest, ei kujuta endast „osade kokkupanemist“ dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Sellega seoses väitsid nad esiteks, et klaasfilamentkiudheie ei ole klaaskiust kanga „osa“, vaid pigem „kaup, mida töödeldakse teise kauba tootmisel“, ning teiseks, et klaasfilamentkiudheiet mitte ei „panda kokku“ klaaskiust kangaks, vaid töödeldakse selleks, kududes ja nõeltöödeldes keeruliste masinate abil eri liiki heideid ja muid materjale. |
|
(79) |
Komisjon lükkas need väited tagasi. Eespool põhjenduses 76 kirjeldatud tava on võimalik käsitada valmistamisena, mis kuulub alusmääruse artikli 13 alusel kokkupanemise mõiste alla, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 33. |
|
(80) |
PGTEX Morocco SARL väitis, et tema lisandväärtust andev kulu olnuks enam kui piirmääraks seatud 25 %. Kaks peamist lisandväärtuse arvutamise kuluartiklit olid amortisatsioonikulud ja rendikulud, mis olid osa PGTEX Morocco SARLi vabastamistaotluse vormil esitatud aruandeperioodi finantsandmetest. |
|
(81) |
Amortisatsioonikulude kohta väitis PGTEX Morocco SARL, et tema valdustesse on paigaldatud alla kümne klaaskiust kanga tootmise masina (21) ja et 2020. aastal töötas iga masin neist 300 päeval 360-st. Ta arvutas aruandeperioodi amortisatsioonisumma välja järgmise kolme elemendi põhjal:
|
|
(82) |
Komisjon ei olnud sellise dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 kohase lisandunud väärtuse arvutamise raames tehtud amortisatsioonikulu arvutamisega nõus. 300 päeva kasutamine amortisatsioonisumma arvutamisel võib olla rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt vastuvõetav, kuid selle tulemusel hindas PGTEX Morocco SARLi lisandväärtuse arvutamise raames amortisatsioonisumma erinevatel põhjustel tegelikust suuremaks. Esiteks, nagu PGTEX Morocco SARL oma vabastamistaotluse vormil osutas, oli klaaskiust kanga tootmise masinate tootmisvõimsuse rakendamise määr (tegelik toodang kilogrammides, jagatuna tegeliku tootmisvõimsusega kilogrammides) 2020. aastal väike (23). Kuna tootmisvõimsuse rakendamise määr oli madal, leiti seega, et teatatud amortisatsioonikulu oli ülehinnatud. Teiseks tarniti klaaskiust kanga tootmise masinatest neli Shanghaist Tangieri alles 2019. aasta novembris ning need ei saanud 2020. aasta jooksul töötada 300 päeval, võttes arvesse Shanghaist Tangieri tarnimise aega ning neljast klaaskiust kanga tootmise masinast igaühe mahalaadimiseks, paigaldamiseks ja testimiseks vajalikku ajavahemikku. Kolmandaks väitis PGTEX Morocco SARL oma vabastamistaotluse vormil, et tootmine algas alles 2020. aasta aprillis. Kui see oleks tõsi, oleks iga paigaldatud klaaskiust kanga tootmise masina käitusaeg saanud olla kõige rohkem 270 päeva (alates 2020. aasta aprillist kuni 2020. aasta detsembrini), isegi kui mitte võtta arvesse mis tahes käitusevälist aega, mida põhjustavad nõutava hoolduse tõttu tekkivad seisakud, vabad päevad ja pühad. Seetõttu järeldas komisjon, et lisandväärtust andva kulu arvutamisel arvesse võetav amortisatsioonikulu peaks olema märkimisväärselt väiksem kui PGTEX Morocco SARLi arvutatud amortisatsioonikulu. |
|
(83) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjon oli teinud lisandväärtusega seotud arvutuste tegemisel ilmseid hindamisvigu ja oli rikkunud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõiget 2. PGTEX Groupi sõnul tuleks arvesse võtta kogu amortisatsioonikulu, kuna see kulu oli 2020. aastal klaaskiust kanga tootmisel tegelikult tekkinud kulu. |
|
(84) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel:
|
|
(85) |
Pärast avalikustamist tegi PGTEX Group oma 12. oktoobri 2021. aasta kirja lisas 7.2 ettepaneku, et kui komisjon jäi kindlaks soovile arvutada amortisatsioonikulu tootmisvõimsuse rakendamise põhjal, võiks kasutada mõnda kolmest alternatiivsest meetodist, mida ta oma avalikustamise järel esitatud märkustes soovitas:
|
|
(86) |
Komisjon ei olnud nõus kasutama ühtki PGTEX Groupi esitatud kolmest alternatiivist, võttes arvesse mitut väljapakutud alternatiividega seotud vasturääkivust, mille ta oli avastanud PGTEX Groupi 12. oktoobri 2021. aasta kirja lisas 7.2:
|
|
(87) |
Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et klaaskiust kanga tootmise masinate amortisatsioonikulu tuleks lisandväärtuse arvutamisel täiesti kõrvale jätta, kuna need masinad ei olnud soetatud sõltumatult tarnijalt, vaid olid saadud emaettevõtjalt. |
|
(88) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Amortisatsioonikulud on kohalike ja rahvusvaheliste raamatupidamispõhimõtete kohaselt üldiselt aktsepteeritavad. Vastavust käsitleva raamatupidamispõhimõtte kohaselt tuleks kulud registreerida samal ajavahemikul, kui teenitakse nendega seotud tulu. See tähendab seda, et klaaskiust kanga tootmise masinate kasutamisel saab müüa valmistatud klaaskiust kangast ja teenida tulu. Amortisatsioon on seega see põhivara (klaaskiust kanga tootmise masinate) osa, mis loetakse asjaomasel ajavahemikul tarbituks ja kantakse seetõttu kuludesse, olenemata sellest, kelle käest masinad on ostetud. Sellise kulu eesmärk on vähendada aja jooksul järk-järgult põhivara puhasväärtust, kuna aja jooksul kasutatakse ära selle väärtust. |
|
(89) |
Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja ka seda, et kuna komisjon ei jäta PGTEXi Hiinas asuvalt seotud äriühingult saadud klaaskiust kanga tootmise masinate kogu amortisatsioonikulu lisandväärtuse arvutustest lihtsalt välja, tuleb amortisatsioonisumma kindlaksmääramisel võtta arvesse selliste masinate ja nendega seotud seadmete tegelikku kasulikku eluiga. Taotluse esitaja osutas asjaolule, et sellised masinad töötavad sageli üle 20 aasta. |
|
(90) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna taotluse esitaja ise oli märkinud oma taotluses klaaskiust kanga tootmise masinate kasulikuks elueaks ligikaudu 10 aastat. Tema väite kohta, et klaaskiust kanga tootmise masinad töötavad sageli üle 20 aasta, ei esitatud ühtki tõendit. |
|
(91) |
Mis puudutab rendikulu, siis ei esitanud PGTEX Morocco oma vabastamistaotluse vormil esitatud vastuses rendilepinguid, vaatamata olulistele rendikuludele, mis tal 2020. aastal tekkisid (26). Oma vabastamistaotluse vormil teavitas ta komisjoni, et paigaldas kõik klaaskiust kanga tootmise masinad ühte asukohta (tehas – 1. etapp). Esialgu väitis ta, et ta ainult rentis seda ühte tehast, sest tema väitel oli tal „ainult üks tootmiskoht“, kuigi vabastamistaotluse vormil oli palve esitada kõigi tema tootmiskohtade aadressid. Seejärel aga esitas PGTEX Morocco SARL vastusena komisjonilt saadud puudustele viitavale kirjale kaks rendilepingut, millest nähtus, et PGTEX Morocco SARL rentis aruandeperioodi jooksul kahte eraldi rajatist kahelt erinevalt kinnisvaraomanikult. Kuna PGTEX Morocco SARL oli varem oma vabastamistaotluse vormil väitnud, et 2020. aasta jooksul töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad paigaldati ainult ühte nendest kahest renditud tehasest, siis oleks teise tehase (tehas – 2. etapp) eest 2020. aastal kantud rendikulud tulnud rendikuludest ja lisandväärtust andvatest kuludest välja jätta. Lisaks ei saanud komisjon tootmisvõimsuse vähese rakendamise tõttu nõustuda oma lisandväärtust andva kulu arvutustes ka 1. etapi tehase rendi kogukuludega, sest tehast ei kasutatud täies mahus põhjusel, et 2020. aasta esimeses kvartalis klaaskiust kanga tootmise masinad ei tootnud üldse ega töötanud täisvõimsusel ka 2020. aasta teistes kvartalites. Eespool esitatud põhjustel ei nõustunud komisjon teatatud rendi kogukuludega. |
|
(92) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjon oli teinud ilmseid hindamisvigu ja rikkunud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõiget 2, kuna ta ei olnud arvesse võtnud kogu rendikulu. |
|
(93) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, tuginedes järgnevatele väidetele, mille PGTEX Group oli esitanud uurimise käigus. Esiteks osutas PGTEX Group, vastates puudustele viitavale kirjale, (27) oma tootmise, tooraine ja lõpptoodete ladustamise ning halduspiirkonna osas üksnes 1. etapi tehasele. Teiseks väitis PGTEX Group sellele kirjale vastates, (28) et kõik tema 2020. aastal töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad asusid 1. etapi tehases. Komisjon järeldas sellest, et ükski 2020. aastal töös olnud masinatest ei asunud 2. etapi tehases. Seda kinnitasid ka teised PGTEX Groupi poolt puudustele antud vastuses esitatud avaldused (29). |
|
(94) |
Teatatud amortisatsioonikulude ja rendikulude kohandamisel, võttes arvesse eespool selgitatud probleeme, leiti, et sel viisil kindlaks määratud keskmine lisandunud väärtus aruandeperioodi kohta oli alla 25 % läve, mis on kehtestatud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktiga b. Ka mõned muud kuluartiklid leiti olevat ülehinnatud, aga neid ei kohandatud, sest sellised kohandamised oleksid lisandväärtuse protsenti veelgi vähendanud. Komisjon järeldas seega, et kokkupaneku või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli alla 25 % tootmiskuludest, nagu on nõutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b selleks, et neid toiminguid saaks käsitada meetmetest kõrvalehoidmisena. |
|
(95) |
Seepärast järeldas komisjon, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud teine kriteerium, mida kohaldati analoogia põhjal, võttes arvesse alusmääruse artikli 23 lõike 3 sõnastust, oli samuti täidetud. |
2.7. Tollimaksu parandava toime kahjustamine
|
(96) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 3 uuris komisjon, kas uuritava toote import kahjustas nii koguste kui ka hindade osas praegu kehtivate meetmete parandavat mõju. |
|
(97) |
Mis puudutab koguseid, siis klaaskiust kanga import Marokost suurenes oluliselt, nagu selgitatud põhjenduses 48 eespool. Marokost pärit import oli 2020. aastal juba kümme korda suurenenud: vaid 277 tonnilt 2019. aastal 2 809 tonnini 2020. aastal. Samal ajal oli liidu tarbimine 2020. aastal taotluse esitaja hinnangu kohaselt vahemikus 135 000 kuni 140 000 tonni. Marokost pärit impordi turuosa oli seega üle 2 %. |
|
(98) |
Hindade puhul võrdles komisjon esialgses subsiidiumivastases uurimises kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis määrati kindlaks PGTEX Morocco SARLi esitatud teabe põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusejärgseid kulusid. Sellest hinnavõrdlusest nähtuvalt müüs PGTEX Morocco SARL liidu hindadest enam kui 10 % odavamalt. |
|
(99) |
Komisjon tegi järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Marokost kahjustas kehtivaid meetmeid koguste ja hindade osas. |
|
(100) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjoni tehtud mittekahjustava hinna arvutused kajastasid vaid 2018. aastal valitsenud olukorda. Samas ei esitanud ta ühtki tõendit selle kohta, et komisjoni kasutatud mittekahjustav hind oleks olnud ebatäpne ja/või et see oleks pärast 2018. aastat langenud. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
2.8. Tõendid subsideerimise kohta
|
(101) |
Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 3 uuris komisjon samuti, kas imporditud samasugust toodet ja/või selle osi subsideeriti endiselt. |
|
(102) |
Nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/776, avastati, et Hiina eksportivad tootjad said kasu mitmesugustest HRV valitsuse ja Hiina piirkondade ning kohalike omavalitsuste antud subsiidiumidest. Sellega seoses leiti, et PGTEX China ja CPIC said kasu ka mitmest subsiidiumikavast, nagu laenude soodusintressid, toetuskavad ja maksusoodustused. |
|
(103) |
Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud uut teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla esialgse subsiidiumivastase uurimise järelduse ja näidanud, et sellised subsiidiumikavad enam ei kehtinud. |
|
(104) |
PGTEX China on PGTEX Morocco SARLi emaettevõtja ning viimane ostis 100 % enda kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma seotud emaettevõtjalt PGTEX China, kes omakorda ostis need CPICilt, sellise klaasfilamentkiudheide tootjalt. |
|
(105) |
Õiguslikult võib eeldada subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel, (30) eeskätt kui tootmisahela järgmise etapi seotud äriühing pani lõpptoote kokku ja eksportis seda liitu. Kuna praegusel juhul toodavad ja ekspordivad klaaskiust kangast PGTEX China ja PGTEX Morocco SARL ning nad kasutavad CPICi toodetud klaasfilamentkiudheiet, tuleks neile määratud tasakaalustavate subsiidiumide summa puhul arvesse võtta asjaolu, et tänu omavahelisele suhtele on neil võimalik kanda saadav kasu üle liitu eksporditud vaatlusalusele tootele nii, nagu nad vajalikuks peavad. |
|
(106) |
Seepärast järeldas komisjon, et imporditud samasugune toode ja/või selle osad said subsiidiumist siiski kasu. |
|
(107) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et järgnevatel põhjustel ei ole ühtki tõendit selle kohta, et klaaskiust kanga import Marokost saab endiselt kasu subsiidiumist, mida antakse Hiina klaaskiust kanga tootjatele. Esiteks ei olnud esialgne subsiidiumivastane uurimine (vt põhjendus 1) seotud klaasfilamentkiudheide ja klaaslõnga subsideerimisega, vaid puudutas üksnes subsiidiumi andmist klaaskiust kanga jaoks, mis on teine toode. Teiseks ei hõlma alusmäärus kokkupanemist, kuna see ei saa tuua kaasa päritoluriigi või ekspordiriigi antavat subsiidiumi, mis toob kasu tootele, mille puhul hoiti väidetavalt meetmetest kõrvale. Kolmandaks sooritas PGTEX Morocco oma ostud PGTEX Chinalt ja PGTEX China oma ostud CPICilt turutingimustel. Sellega seoses väitis PGTEX Group, et PGTEX China maksis sageli kõrgemat hinda kui teised CPICi kliendid. Seetõttu ei saanud CPIC osa subsiidiumidest, mida anti PGTEX Chinale ja seeläbi ka PGTEX Moroccole. |
|
(108) |
Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, isegi kui esialgne subsiidiumivastane uurimine oli seotud ennekõike klaaskiust kanga subsideerimisega, tegi PGTEX Group selle uurimise ajal igati koostööd. See uurimine näitas, et nii CPIC kui ka PGTEX China, mis on seotud PGTEX Morocco SARLiga, said Hiina valitsuselt subsiidiumi. Teiseks, nagu põhjenduses 33 juba märgitud, hõlmab alusmääruse artikli 23 lõige 3 ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole selles artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemist. Kolmandaks, nagu on selgitatud põhjenduses 105, võib õiguslikult eeldada subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel, eriti kui tootmisahela järgmise etapi sidusettevõtja pani lõpptoote kokku ja eksportis seda liitu. Edasiandmine seotud äriühingule võib toimuda mitmel viisil (nt teatavate haldustasude nõudmise kaudu) ega pruugi piirduda klientidelt sisendmaterjali eest küsitava hinna tasemega. Igal juhul näitas klaasfilamentkiudheide ja klaaslõnga hinnavõrdlus, mis põhines küsimustikus antud vastustel, et PGTEX China kohaldas PGTEX Morocco SARLile uurimisperioodil madalamaid hindu kui teistele klientidele. |
3. MEETMED
|
(109) |
Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustusmeetmetest hoiti Marokost PGTEX Morocco SARLi poolt lähetatud uuritava toote impordi kaudu kõrvale. Arvestades, et PGTEX Morocco SARLi teatatud eksportmüük oli suurem kui Marokost pärit koguimport liitu ja et ükski teine Maroko äriühing ei esitanud vabastamistaotlust, arvas komisjon, et kogu Marokost pärit klaaskiust kanga ekspordi liitu moodustas PGTEXi toodang. Seega jõudis komisjon järeldusele, et PGTEX Maroko SARLi puhul tuvastatud meetmetest kõrvalehoidmise kohta tehtud järeldusi tuleks laiendada kogu riigile. |
|
(110) |
Ei leitud tõendeid kõrvalehoidmise kohta Egiptusega seotud klaaskiust kanga kohta kehtestatud meetmetest. Nagu varem mainitud, ostis PGTEX Morocco SARL kogu oma klaasfilamentkiudheide Hiinast, aga Egiptusest ei ostnud ta seda üldse. Seepärast lõpetatakse Egiptusest pärit klaaskiust kangaga seotud väidetava meetmetest kõrvalehoidmise uurimine. |
|
(111) |
Seepärast tuleks Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi kohta kehtivaid subsiidiumivastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 1 laiendada ka uuritava toote impordile. |
|
(112) |
Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 2 peaks laiendatav meede olema komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/776 artikli 1 lõikega 2 „kõigi muude äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik tasakaalustav tollimaks määraga 30,7 %, mida kohaldatakse toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist. |
|
(113) |
Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 3 ja artikli 24 lõikele 5, milles on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uuritava toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud. |
4. VABASTUSTAOTLUS
|
(114) |
PGTEX Morocco SARL oli ainuke Maroko äriühing, kes vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 6 taotles vabastamist võimalikest laiendatavatest meetmetest. |
|
(115) |
Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et PGTEX Morocco SARL on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 23 lõike 6 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada. |
5. AVALIKUSTAMINE
|
(116) |
20. detsembril 2021 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil oma märkused esitada. |
|
(117) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõike 3 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/776 Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud kangaste impordi suhtes, laiendatakse käesolevaga selliste pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangaste impordile, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7019 61 00, ex 7019 62 00, ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00, ex 7019 69 10, ex 7019 69 90, ex 7019 72 00, ex 7019 73 00, ex 7019 80 10, ex 7019 80 90 ja ex 7019 90 00 alla ja mis on lähetatud Marokost, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 62 00 81, 7019 63 00 81, 7019 64 00 81, 7019 65 00 81, 7019 66 00 81, 7019 69 10 81, 7019 69 90 81, 7019 72 00 81, 7019 73 00 81, 7019 80 10 81, 7019 80 90 81 ja 7019900081).
2. Laiendatud tollimaks on tasakaalustav tollimaks määraga 30,7 %, mis kehtib kõigi muude äriühingute kohta.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt laiendatud tollimaks nõutakse sisse rakendusmääruse (EL) 2021/863 artikli 2 ning määruse (EL) 2016/1037 artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohaselt registreeritud Marokost lähetatud impordilt, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Lõpetatakse komisjoni 28. mai 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/863 algatatud uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud meetmetest Marokost lähetatud impordi kaudu, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning millega kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue.
Artikkel 3
Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2021/863 artikli 2 kohase impordi registreerimise; nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
Artikkel 4
Äriühingu PGTEX Morocco SARL esitatud vabastamistaotlus lükatakse tagasi.
Artikkel 5
1. Artikli 1 kohaselt laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama isik, kes on volitatud vabastust taotlevat äriühingut esindama. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:
|
Euroopa Komisjon |
|
Kaubanduse peadirektoraat |
|
Direktoraat B |
|
CHAR 04/39 |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
2. Vastavalt määruse (EL) 2016/1037 artikli 23 lõikele 6 võib komisjon anda oma otsusega loa vabastada artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest.
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(2) Komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 189, 15.6.2020, lk 1).
(3) Eespool osutatud CN- ja TARICi koodid kehtivad alates 1. jaanuarist 2022 ning need põhinevad komisjoni 12. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärusel (EL) 2021/1832, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 385, 29.10.2021, lk 1).
(4) Komisjoni 28. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/863, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue (ELT L 190, 31.5.2021, lk 76).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).
(6) Vt lisaks PGTEX Groupi kirjeldus põhjendustes 36 ja 37.
(7) Vt taotluse avalik versioon, punktid 40–42, lk 10.
(8) Vt taotluse avalik versioon, punkt 29, lk 8, ja punkt 41, lk 9.
(9) Vt taotluse avalik versioon, punktid 26 ja 27, lk 7 ja 8.
(10) Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2).
(11) ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artiklis 29 on sätestatud, et „mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlus käesoleva jaotise sätete rakendamiseks ja sellega seotud halduskoostöö meetodid sätestatakse protokollis nr 4“. Klaaskiust kangad kuuluvad harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri rubriiki 7019 ning seepärast anti neile sooduspäritolu õigused kooskõlas ELi ja Maroko assotsieerimislepingu protokolli nr 4 II lisas esitatud loendiga seotud reeglitega.
(12) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, Euroopa Komisjon vs. Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd, C-709/17 P, ECLI:EU:C:2019:717.
(13) Alusmääruse põhjenduses 18 on see lähenemisviis sõnastatud järgmiselt: „Kuigi subsiidiumide leping ei sisalda sätteid tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmise puhuks, on siin kõrvalehoidmise võimalus olemas, nii nagu dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise puhul, ehkki mitte täpselt samamoodi. Seetõttu on asjakohane näha käesoleva määrusega ette kõrvalehoidmist takistav säte.“
(14) Alusmääruse artikkel 1 (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).
(15) https://www.gtis.com/gta/.
(16) ELT C 86, 16.3.2020, lk 6.
(17) ELT C 68, 21.2.2019, lk 29.
(18) ELT C 167, 16.5.2019, lk 11.
(19) Commentaires du Ministère de l’Industrie, du Commerce et de l’Economie Verte et Numérique du Royaume du Maroc relatifs à l’ouverture des enquêtes anti-contournement concernant les importations de certains tissus en fibres de verre, 14.7.2021, page 2: „…le Ministère souligne que le contact entre PGTEX et les autorités marocaines pour l’implantation d’une usine de PGTEX au Maroc remonte au 20 mars 2019, soit juste après l’initiation de l’enquête antidumping initiale de l’UE…“.
(20) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(21) Klaaskiust kanga tootmise masinat saab kirjeldada masinana, mida kasutatakse kokkupanemisprotsessis, kus peamiselt klaasfilamentkiudheie (peamine sisendmaterjal) muudetakse klaaskiust kangaks.
(22) Klaaskiust kanga tootmise masina kasulik eluiga on hinnanguliselt 10 aastat ning kohandatud jääkväärtus kasuliku kasutusaja lõpul on 5 %.
(23) Tabel C.4.1. „Tootmine ja tootmisvõimsus“ vabastamistaotluse vormil.
(24) On siiski üks erand: kui ettevõtja rakendab kasutamispõhist amortisatsiooni arvutamise metoodikat, tekivad amortisatsioonikulud viisil, mis on rohkem muutuvkulude laadi. PGTEX Group sellest metoodikast ei rääkinud.
(25) Oma vastuses küsimustiku küsimusele C.4.1 väitis PGTEX Morocco SARL, et tootmine algas 2020. aasta aprillis. PGTEX Morocco SARL kinnitas seda väidet puudustele viitavale kirjale saadetud vastuse leheküljel 1 vastuses küsimusele nr 1.
(26) Komisjon palus vabastamistaotluse vormil, et mis tahes koostööd tegev tootja esitaks kõik peamised lepingud nii seotud kui ka sõltumatutelt pooltelt.
(27) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimusele nr 7, lk 20.
(28) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimuse nr 6 punktile c, lk 20.
(29) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimuse nr 9 punkti m alapunktile ii, lk 23.
(30) WTO apellatsioonikogu aruanne, „United States – Final Countervailing Duty Determination with respect to Certain Softwood Lumber from Canada“, WT/DS257/AB/R, 19. jaanuar 2004, punkt 143).
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/49 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/302,
24. veebruar 2022,
millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ja eelkõige selle artiklit 13,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
2020. aasta aprillis kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2020/492, (2) mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/776, (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) suhtes. Dumpinguvastane meede oli väärtuseline tollimaks, mis oli HRVst pärit impordi puhul vahemikus 34 % ja 69 % ning Egiptusest pärit impordi puhul 20 %. |
1.2. Taotlus
|
(2) |
Komisjonile esitati alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealuse impordi registreerimise kohustus. |
|
(3) |
Taotluse esitas 19. mail 2021 TECH-FAB Europe e.V, ELi klaaskiust kanga tootjate liit (edaspidi „taotluse esitaja“). |
|
(4) |
Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid HRVst, Egiptusest ja Marokost liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis oli toimunud pärast klaaskiust kangaste suhtes meetmete kehtestamist. Kaubandusstruktuuri muutus näib tulenevat tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. |
|
(5) |
Peale selle sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et tava, protsess või toiming kahjustas kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju koguse ja hindade osas. Paistis, et ELi turule on jõudnud suured kogused imporditud uuritavat toodet. Lisaks oli piisavalt tõendeid, et klaaskiust kanga import toimus kahjustavate hindadega. |
|
(6) |
Viimaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid, et Marokost lähetatud klaaskiust kangast eksporditi dumpinguhindadega, võrreldes klaaskiust kanga puhul varem kindlaks määratud normaalväärtusega. |
1.3. Vaatlusalune toode ja uuritav toode
|
(7) |
Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/492 jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes praegu kehtivaid meetmeid kohaldatakse. |
|
(8) |
Uuritav toode on sama mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub CN-koodide ex 7019 61 00, ex 7019 62 00, ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00, ex 7019 69 10, ex 7019 69 90, ex 7019 72 00, ex 7019 73 00, ex 7019 80 10, ex 7019 80 90 ja ex 7019 90 00 alla, aga on lähetatud Marokost, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 62 00 81, 7019 63 00 81, 7019 64 00 81, 7019 65 00 81, 7019 66 00 81, 7019 69 10 81, 7019 69 90 81, 7019 72 00 81, 7019 73 00 81, 7019 80 10 81, 7019 80 90 81 ja 7019900081) (edaspidi „uuritav toode“) (4). |
|
(9) |
Uurimine näitas, et Hiinast ja Egiptusest liitu eksporditud klaaskiust kangastel ja Marokost lähetatud klaaskiust kangastel, olenemata sellest, kas need on pärit Marokost või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugused kasutusalad ja et seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
1.4. Algatamine
|
(10) |
Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon oma 28. mai 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/864 (5) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise ja kehtestas registreerimisnõude Marokost pärit klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte. |
1.5. Algatamist käsitlevad märkused
|
(11) |
Liidus asutatud tuulikulabade tootja LM Wind Power väitis, et piisavate tõendite puudumise tõttu ei olnud uurimise algatamine põhjendatud ning et seetõttu tuleks uurimine viivitamata lõpetada. |
|
(12) |
Ta väitis, et kõrvalehoidmist ei esinenud, sest Marokos toimuv tava, protsess või toiming ei kuulunud ühessegi alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus kirjeldatud kategooriasse. Eelkõige ei saa seda tava, protsessi või toimingut liigitada mõningaseks muutmiseks, sest uuritav toode on tootmisahela järgmise etapi toode ning seega teistsugune toode kui selle sisendmaterjalid (peamiselt klaasfilamentkiudheie), ega kokkupanemiseks, eriti kuna uuritav toode ja klaasfilamentkiudheie ei ole liigitatud ühte ja samasse tariifirubriiki. |
|
(13) |
Samuti väitis ta, et tava, protsessi või toimingu jaoks Marokos oli – seeläbi, et PGTEX China rajas Marokosse klaaskiust kangast tootva tehase (PGTEX Morocco SARL) – olemas alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus. Selle kohta väitis ta, et Marokos on märkimisväärne nõudlus klaaskiust kanga järele, sest klaaskiust kanga kasutaja, (6) mis asutati Marokos 2017. aastal, vajab ligikaudu 5 000 tonni klaaskiust kangast aastas. Hiinast pärit klaaskiust kanga impordile kehtivad tavapärased tollimaksud määraga kuni 7 %, samas kui vastavalt Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluslepingule liitu suunduva Marokost pärit klaaskiust kanga ekspordi suhtes tavapäraseid tollimakse ei kohaldata. |
|
(14) |
Egiptuse ametiasutused väitsid, et nad on kaasatud käesolevasse uurimisse ebaõiglaselt, sest Egiptuse puhul ei ole kõrvalehoidmist esinenud. Sellega seoses väitsid Egiptuse ametiasutused, et Egiptuses on alates esialgsest dumpinguvastasest uurimisest viidud ellu kõrvalehoidmise vältimiseks kõik vajalikud menetlused ja võetud kõik meetmed. Samuti väitsid nad sarnaselt LM Wind Poweri väidetega, et puuduvad tõendid, tõendamaks meetmetest kõrvalehoidmist kas Marokos toimuva kokkupanemisena, mis hõlmab klaasfilamentkiudheide eksporti Egiptusest, või ümberlaadimisena Maroko ja ELi vahel, mis hõlmab Egiptusest pärit klaaskiust kangaid. |
|
(15) |
Maroko ametiasutused palusid, et komisjon järeldaks, et PGTEX Morocco SARL ei hoidnud liidu kehtestatud meetmetest kõrvale, ja lõpetaks käimasoleva uurimise. Maroko ametiasutused väitsid, et äriühing PGTEX Morocco SARL asutati Marokos PGTEX Groupi (7) ja Maroko tegeliku ja pikaajalise partnerluse tulemusel. Samuti ütlesid nad, et äriühingu PGTEX Morocco SARL tootmisprotsess hõlmas märkimisväärseid investeeringuid ja ulatuslikke toiminguid ning andis oma panuse Maroko majandusse. Seetõttu ei paistaks isegi juhul, kui tuvastatakse kaubandusstruktuuride muutumine, et see oleks põhjustatud kõrvalehoidmisest. Viimaks väitsid Maroko ametiasutused, et nende ametlik statistika lükkas ümber taotluse esitaja väite, nagu hoiaks PGTEX Morocco SARL kehtivatest meetmetest ümberlaadimise abil kõrvale. |
|
(16) |
Eespool osutatud algatamisega seotud väidete asjus tuletas komisjon meelde, et uurimine algatati taotluses esitatud tõendite alusel, käsitledes kokkupanemist, mitte ümberlaadimist ega mõningast muutmist. Taotluses esitati piisavalt tõendeid (8) kokkupanemise kui ühe konkreetselt artikli 13 lõikes 1 kirjeldatud tava kohta ja selle kohta, et selline kokkupanemine toimus HRVst ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheiet kasutades (9). Samuti sisaldas see piisavalt tõendeid (10) selle kohta, et selline tava kujutas endast artikli 13 lõike 2 kohast kõrvalehoidmist. Uuritava toote tariifne klassifikatsioon või selle peamised sisendmaterjalid ei ole selle kindlakstegemisel asjakohased, kas kokkupanemine kujutab endast kõrvalehoidmist. |
|
(17) |
Taotluses esitati ka piisavalt tõendeid selle kohta, et puudusid muud majanduslikud õigustused peale tollimaksude, näiteks PGTEX China 2019. aasta aruanne. Selle aruande kohaselt oli äriühingu PGTEX Morocco põhieesmärk „aktiivselt reageerida ELi dumpinguvastasele uurimisele Hiina suhtes, veelgi optimeerida ja kohandada oma rahvusvahelistumise strateegiat, konsolideerida ja suurendada toodete turuosa Euroopas ja USAs, vastata klientide nõudlusele ning kaitsta klientide varustamist“. Lisaks on aruandes öeldud, et PGTEX „otsustas luua täielikult talle kuuluva Maroko tütarettevõtja, et murda läbi ELi dumpinguvastastest uurimistest, jõuda klientideni, rahuldada turunõudlust ja teha kestliku arengu jaoks vajalikke kohandusi“ (11). |
|
(18) |
Seepärast lükkas komisjon tagasi LM Wind Poweri ning Maroko ja Egiptuse ametiasutuste esitatud väited, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, põhjendamaks uurimise alustamist. |
1.6. Uurimisperiood ja aruandeperiood
|
(19) |
Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Enne 2019. aastat ei olnud Marokost liitu suunduvad klaaskiust kanga ekspordimahud märkimisväärsed. Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste tõttu ning subsideerimise esinemist. |
1.7. Kontrollimine
|
(20) |
Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Hiina, Egiptuse ja Maroko ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning ELi-Maroko assotsiatsiooninõukogu presidendile. |
|
(21) |
Lisaks palus komisjon Maroko esindusel Euroopa Liidu juures anda talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest ja kes ei oleks PGTEX Morocco SARL, st taotluse kohaselt ainus uuritava toote tootja. Maroko ametiasutused esitasid vastuse, milles oli loetletud kolm muud äriühingut. Nendest äriühingutest kaks ei võtnud ühendust. Kolmas äriühing võttis ühendust, aga väitis, et ei ekspordi liitu klaaskiust kangast. |
|
(22) |
Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Maroko tootjatele/eksportijatele, küsimustikud Hiina ja Egiptuse tootjatele/eksportijatele ning liidu eksportijatele. |
|
(23) |
Vabastamistaotluse vormi esitas ainult PGTEX Morocco SARL ning taotles ka ärakuulamist, mis toimus 21. juunil 2021. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 43, taotles PGTEX Group ärakuulamist komisjonis, kuhu ta ka kutsuti ja mis toimus 10. jaanuaril 2022 ning millele järgnes ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 12. jaanuaril 2022. |
|
(24) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate faktide alusel. |
|
(25) |
20. detsembril 2021 (avalikustamise päeval) laekusid komisjonile Maroko ametiasutustelt märkused (kuupäevaga 16. detsember 2021), mis saabusid liiga hilja, et neid teabe avalikustamisel arvesse võtta. Pärast avalikustamist saatsid Maroko ametiasutused uued märkused, milles olid kokku võetud 16. detsembril 2021 laekunud märkused. Sisuliselt kordasid Maroko ametiasutused oma taotlust uurimise lõpetamiseks ning esitasid järgnevad väited. |
|
(26) |
Esiteks väitsid Maroko ametiasutused, et PGTEX Morocco SARLi tegevust klaaskiust kangaste tootmisel ei saa liigitada valmistamiseks või kokkupanemiseks. Teiseks väisid nad, et kõnealused tooted on „pärit“ Marokost ELi ja Maroko assotsieerimislepingu (12) artikli 29 (13) tähenduses ning et neid on kirjeldatud üksikasjalikumalt selle lepingu protokolli nr 4 II lisas esitatud loendiga seotud reeglites. Peale selle on ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artiklis 9 sätestatud, et Marokost pärit tooteid imporditakse ühendusse tollimaksude ja samaväärse toimega maksudeta, ning ELi ja Maroko assotsieerimislepingus on ette nähtud vaid mõned erandid. Seda sooduspäritolu kinnitas ka Maroko tolliamet, kes väljastas PGTEXile klaaskiust kangaste eksportimiseks ELi sooduspäritolu sertifikaadi (EUR.1) kooskõlas ELi ja Maroko assotsieerimislepingu protokolli nr 4 artikliga 17. |
|
(27) |
Komisjon lükkas tagasi väite, et Marokos imporditud klaasfilamentkiudheide töötlemist klaaskiust kangaks ei saa liigitada valmistamiseks või kokkupanemiseks. Alusmääruse artikli 13 lõige 2 hõlmab lisaks osade lõpptooteks kokkupanemisele ka vaatlusaluse toote vahetoodete valmistamist/töötlemist. Sellele osutab eeskätt alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkt b, kus on öeldud, et „kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui …“. Lisaks ei ole oluline asjaolu, et Maroko tolliasutused väljastasid äriühingule PGTEX Morocco SARL EUR.1 sertifikaadid, mis kinnitasid sooduspäritolu assotsieerimislepingu alusel, kuna kõnealuse meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise puhul kohaldatav õiguslik alus on alusmäärus, eelkõige selle artikkel 13 (14). |
|
(28) |
Pärast avalikustamist väitsid Maroko ametiasutused, keda toetas PGTEX Morocco, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei olnud ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artikli 24 kohaselt lubatud, kuna selle artikli alusel võib kehtestada Maroko toodete suhtes dumpinguvastased meetmed üksnes juhul, kui on täidetud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli tingimused. |
|
(29) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artikkel 24 ei välista ühtki meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist, võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et selles artiklis on osutatud ka asjakohastele riiklikele õigusaktidele. 2000. aastal, kui Maroko ja EL assotsieerimislepingu ratifitseerisid, sisaldas kohaldatav alusmäärus juba meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevaid sätteid. |
|
(30) |
Lõpetuseks väitsid Maroko ametiasutused ja PGTEX Morocco, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ei olnud lubatud WTO eeskirjade, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli ja selle artikli rakendamise lepingu alusel. |
|
(31) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, osutades alusmääruse põhjendusele 20, (15) kus on kirjeldatud komisjoni lähenemisviisi selles küsimuses. Selle põhjal sisaldavad liidu, nagu ka paljude teiste WTO liikmete õigusaktid sätteid meetmetest kõrvalehoidmise käsitlemiseks. |
2. UURIMISE TULEMUSED
2.1. Üldised märkused
|
(32) |
Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks tuleks alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt analüüsida järgmisi elemente:
|
|
(33) |
Kuna taotluse esitaja poolt taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele Marokos, analüüsis komisjon täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige:
|
2.2. Koostöö tase
|
(34) |
Taotluse alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohase vabastamise kohta esitas üksnes PGTEX Morocco SARL. PGTEX Morocco SARL kuulub Hiina kontsernile PGTEX ning see asub Maroko vabakaubanduspiirkonnas Tangieris. |
|
(35) |
Lisaks andsid küsimustikule vastused kaks temaga seotud Hiina äriühingut, Chongqing Polycomp International Corporation (edaspidi „CPIC“) ja PGTEX China Co., Ltd (edaspidi „PGTEX China“). PGTEX Morocco SARL on täielikult PGTEX Chinale kuuluv tütarettevõtja ning viimase suhtes kehtib dumpinguvastane 37,6 % tollimaks, mis kehtestati määrusega (EL) 2020/492, mida on muudetud määrusega (EL) 2020/776.
|
|
(36) |
PGTEX Morocco SARLi ja kahe temaga seotud Hiina äriühingu (PGTEX Group) vastused küsimustikule, sealhulgas vastused puudustele viitavale kirjale, leiti olevat puudulikud järgmistel põhjustel:
|
|
(37) |
Seega teavitas komisjon 5. oktoobril 2021. aastal vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 4 PGTEX Groupi asjaolust, et eelmises põhjenduses kirjeldatud elementide mitteammendav loend võib tuua kaasa alusmääruse artikli 18 kohaldamise ja kättesaadavate faktide kasutamise. Samuti kutsus ta PGTEX Groupi üles esitama märkusi alusmääruse artikli 18 võimaliku kohaldamise kohta. |
|
(38) |
12. oktoobril 2021 väitis PGTEX Group, et kättesaadavate faktide kasutamine ei ole praegusel juhul õiguslikult põhjendatud järgmistel põhjustel:
|
|
(39) |
Komisjon analüüsis teavet ja dokumente, mille PGTEX Group esitas oma 12. oktoobri 2021. aasta kirjas. Ta järeldas, et enamiku tema 5. oktoobri 2021. aasta kirjas küsitud elementide kohta ei esitatud ei rahuldavaid vastuseid ega veenvaid toetavaid dokumente. |
|
(40) |
Sellest tulenevalt leidis komisjon, et PGTEX Groupi esitatud teave oli osaliselt puudulik ja vastuoluline, mistõttu ei saanud komisjon sellele täielikult tugineda. Sellegipoolest ei jätnud komisjon PGTEX Groupi esitatud andmeid täielikult kõrvale, vaid kasutas esitatud müügi- ja kuluandmeid oma analüüsi lähtepunktina. |
|
(41) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõike 1 esimese lausega ja artikli 18 lõikega 5 täiendati PGTEX Groupi esitatud teavet andmetega, mis saadi sellistest andmebaasidest nagu Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“) (16) ja Eurostati andmebaas, nagu on kirjeldatud üksikasjalikumalt allpool punktis 2.3. Impordiandmed saadi Eurostati andmebaasist ning GTA andmebaasi kasutati selleks, et määrata kindlaks HRVst ja Egiptusest Marokosse suunatud klaasfilamentkiudheide ekspordi maht. |
|
(42) |
Viimaks, võttes arvesse COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike koostööd tegevate juriidiliste isikute valdustesse. Komisjon leidis, et PGTEX Groupi esitatud teave, näiteks vastused küsimustikele ja puudustele viitavatele kirjadele, on kooskõlas 16. märtsi 2020. aasta teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (17). Eelmistes põhjendustes nimetatud aspekte arvesse võttes ei peetud teabe kaugkontrolli vajalikuks. |
|
(43) |
Pärast avalikustamist kordas PGTEX Group oma väidet, et kättesaadavate faktide kasutamine oli ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse tema esitatud teavet. Peale selle taotles PGTEX Group seoses kättesaadavate faktide kasutamisega alusmääruse artikli 18 alusel ärakuulamist komisjonis, mis toimus 10. jaanuaril 2022 ning millele järgnes ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 12. jaanuaril 2022. |
|
(44) |
12. jaanuaril 2022 toimunud ärakuulamisel selgitas komisjon põhjalikumalt oma järeldust, et vastus artiklit 18 käsitlevale kirjale ei olnud vähendanud komisjoni muret. Nagu on selgitatud põhjenduses 40, jäi komisjon seisukohale, et ta ei saanud täielikult tugineda PGTEX Groupi esitatud teabele. Lisaks teatas kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik 12. jaanuaril 2022 toimunud ärakuulamisel, et komisjon oli austanud PGTEX Groupi kaitseõigusi. |
2.3. Kaubandusstruktuuri muutumine
2.3.1. Klaaskiust kanga import
|
(45) |
Allpool tabelis 1 esitatakse klaaskiust kanga Hiinast, Egiptusest ja Marokost pärit impordi muutumine 2019. ja 2020. aastal. Kuna TARICi koodid loodi alles 21. veebruaril 2019, ekstrapoleeris komisjon andmed vahemikuks 1. jaanuar 2019 kuni 20. veebruar 2019, et kasutada nii 2019. kui ka 2020. aasta kohta täpselt sama perioodi (12 kuud). Tabel 1 Klaaskiust kanga import 2019. ja 2020. aastal (tonnides)
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
(46) |
Tabelist 1 nähtub, et klaaskiust kanga import Marokost suurenes 277 tonnilt 2019. aastal 2 809 tonnini 2020. aastal. Märkimisväärne suurenemine 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga sattus ajaliselt kokku PGTEX Morocco SARLi tootmise alustamisega. Kuigi äriühing asutati ametlikult 2. oktoobril 2019, väitis ta vabastamistaotluse vormil, et alustas tootmist ja eksportmüüki alles alates 2020. aasta aprillist. Selle kohta nähtus impordiandmetest, et 2020. aasta aprillist detsembrini kestnud perioodi keskmine igakuine import oli ligikaudu viisteist korda suurem kui keskmine igakuine import 2019. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta märtsini. |
|
(47) |
Samuti märkis komisjon, et PGTEX Morocco SARLi teatatud eksportmüük oli suurem kui Marokost liitu suunduv koguimport. Arvestades, et PGTEX Morocco SARL oli ainuke Maroko äriühing, kes tegi selles uurimises komisjoniga koostööd, ja et enne selle asutamist olid Marokost liitu suunduvad klaaskiust kanga ekspordimahud tühised, pidas komisjon põhjendatuks järeldada, et PGTEX Morocco SARL oli Marokos ainuke tootja, kes aruandeperioodil klaaskiust kangast liitu eksportis. |
|
(48) |
Nagu osutatud tabelis 1, suurenes Hiinast pärit klaaskiust kanga import 13 720 tonnilt 2019. aastal 19 315 tonnile 2020. aastal, kusjuures Egiptusest pärit klaaskiust kanga import suurenes 146 tonnilt 2019. aastal 4 302 tonnini 2020. aastal. Nagu mainitud põhjenduses 46, suurenesid PGTEX Morocco SARLi keskmised igakuised impordimahud alates 2020. aasta aprillist võrreldes varasemate perioodidega märkimisväärselt. |
2.3.2. Hiinast ja Egiptusest Marokosse suunduva klaasfilamentkiudheide ekspordimahud
|
(49) |
Allpool tabelis 2 esitatakse Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Maroko-poolse impordi muutumine vastavalt Maroko impordistatistikale, mis on võetud GTA andmebaasist 2019. ja 2020. aasta kohta. Tabel 2 Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide import Marokosse 2019. ja 2020. aastal (tonnides)
|
|||||||||||||||||||||
|
(50) |
Klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal on klaasfilamentkiudheie. Seda sisendmaterjali töödeldakse klaaskiust kanga saamiseks edasi. Komisjonile saadaolevatest tõenditest nähtus, et Marokost liitu eksporditud klaaskiust kangas toodeti peamiselt klaasfilamentkiudheidest. |
|
(51) |
Tabelist 2 nähtub, et klaasfilamentkiudheide import Hiinast Marokosse suurenes märkimisväärselt, nimelt 2 378 tonnilt 2019. aastal 7 839 tonnini 2020. aastal. Ka klaasfilamentkiudheide import Egiptusest Marokosse suurenes 1 297 tonnilt 2019. aastal 3 687 tonnini 2020. aastal. Nii Hiinast kui ka Egiptusest pärit import moodustas nii 2019. kui ka 2020. aastal ligikaudu 90 % Maroko klaasfilamentkiudheide koguimpordist. |
|
(52) |
PGTEX Morocco SARL väitis, et kogu klaasfilamentkiudheie, mida ta kasutas klaaskiust kanga tootmiseks, oli ostetud Hiinast (ja mitte Egiptusest), eeskätt tema emaettevõtjalt PGTEX Chinalt. Samuti väitis ta, et ta importis seda heiet HS-koodi 7019 12 all. Selle koodiga impordi puhul ilmnes Hiinast Marokosse suunduva impordi märkimisväärseim suurenemine. |
|
(53) |
Hiinast, aga ka Egiptusest Marokosse saabunud klaasfilamentkiudheide impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutab sellele, et selle sisendmaterjali nõudlus Marokos kasvas, mida võib vähemalt osaliselt seletada aruandeperioodil Marokos klaaskiust kanga tootmise ja sealt pärit ekspordi suurenemisega. Seda kinnitas ka PGTEX Morocco SARLi esitatud teave. |
|
(54) |
Arvestades, et PGTEX Morocco SARL, ainus ilmne klaaskiust kanga liitu eksportija, ostis kogu oma klaasfilamentkiudheide Hiinast, ei leidnud komisjon mingeid tõendeid selle kohta, et PGTEX Morocco SARL või mis tahes muu klaaskiust kanga tootja Marokos oleks kasutanud liitu eksportimiseks Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheiet. Seejuures hakkas Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide import suurenema alates 2019. aasta viimasest kvartalist, mis on kvartal, mil PGTEX Morocco SARL asutati. Hiinast pärit klaaskiust kanga igakuine keskmine impordimaht oli 2019. aasta viimases kvartalis märkimisväärselt suurem kui eelmiste perioodide kuu keskmised impordimahud. Veelgi enam, klaasfilamentkiudheide kuu keskmised impordimahud olid 2020. aastal (aasta, mil PGTEX Morocco SARL alustas tootmist) samuti palju suuremad kui 2019. aasta viimase kvartali kuu keskmised impordimahud. Vaatamata sellele, et Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide import Marokosse 2020. aastal suurenes, ei leidnud komisjon tõendeid, et seda importi kasutati Marokos edasitöötlemiseks klaaskiust kangaks, mida seejärel oleks liitu eksporditud. Seega ei toetanud komisjonile kättesaadavad tõendid väidet, et Egiptusega seotud kaubandusstruktuuri muutumine tulenes tavast, mille eesmärk oli vältida Egiptusest pärit klaaskiust kangale kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. |
|
(55) |
Pärast avalikustamist väitsid nii PGTEX Group kui ka LM Wind Power, et kaubandusstruktuuris ei olnud muutusi toimunud. PGTEX Groupi sõnul ei kahjustanud klaaskiust kanga Marokost pärit impordi teke selle importimist Hiinast. Vastupidi, klaaskiust kanga import Marokost suurenes märksa vähem kui suurenes samal ajal selle import Hiinast. |
|
(56) |
Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 45–54, täheldas komisjon, et võrreldes 2019. aastaga suurenes 2020. aastal klaaskiust kanga import Marokost liitu ja suurenes märkimisväärselt klaasfilamentkiudheide import Hiinast Marokosse. Ainuüksi see kujutab endast kaubandusstruktuuri muutumist. |
|
(57) |
Lisaks, kuigi klaaskiust kanga kogueksport Hiinast liitu tõepoolest suurenes, siis ülevaatetabelitest, mille PGTEX China esitas käesoleva meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise raames, on näha, et PGTEX China – PGTEX Morocco emaettevõtja ja selle ainus klaasfilamentkiudheide tarnija – eksportis 2020. aastal liitu üle kahe korra vähem kui 2018. aastal ja üle kolme korra vähem kui 2019. aastal. |
|
(58) |
Seepärast sai komisjon kinnitada kaubandusstruktuuri muutumist ja lükkas need väited tagasi. |
2.3.3. Kaubandusstruktuuri muutumise kokkuvõte
|
(59) |
Klaaskiust kanga ekspordi suurenemine Marokost liitu koos asjaoluga, et Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide eksport Marokosse suurenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt, nagu näha tabelist 2, kujutab endast kaubandusstruktuuri muutumist Maroko ja liidu vahel alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Teisest küljest ei leitud tõendeid väidetava kõrvalehoidmise kohta Egiptusega seotud, klaaskiust kanga puhul kehtestatud meetmetest. |
2.4. Kõrvalehoidmisega seotud tegevus, millel puudus muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise
|
(60) |
Alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Selline tava, protsess või toiming on muu hulgas kehtivate meetmetega hõlmatud toote lähetamine läbi kolmandate riikide ning osade kokkupanemine või toote valmistamine kolmandas riigis kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 2. |
|
(61) |
Põhjenduses 15 osutatud Maroko ametiasutuste vastuse kohaselt toimus esimene kokkupuude PGTEX Groupiga Marokosse tehase rajamise asjus 20. märtsil 2019, üks kuu pärast esialgse dumpinguvastase uurimise algatamist (18). PGTEX Morocco SARL loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu seitse kuud pärast uurimise algatamist. Selline ajaline kokkusattumus viitab sellele, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli dumpinguvastane uurimine ja dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine. |
|
(62) |
PGTEX Morocco SARLi esitatud müügiloendite alusel läks kogu PGTEX Morocco SARLi eksportmüük 2020. aastal liidu turule ning vaid väike osa tema 2020. aasta toodangust müüdi riigisiseselt. Veelgi enam, kogu tema 2020. aasta eksportmüük müüdi liidus asuvatele klientidele, keda varem varustas PGTEX China. Sellest võis taas järeldada, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli dumpinguvastane uurimine ja dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine selle tulemusena. Seda kinnitas sõnaselgelt PGTEX China 2019. aasta aruanne (vt põhjendus 17). |
|
(63) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et PGTEX Morocco SARLi asutamisel oli nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Tema väitel oli Maroko tehase rajamine pika protsessi tulemus, mis hõlmas teostatavusuuringuid, vajalike lubade taotlemist Hiina ja Maroko valitsuselt ning nende lubade saamist. |
|
(64) |
Komisjon märkis, et dokumentidest, mille PGTEX Group oli esitanud 15. oktoobril 2021, oli näha et PGTEX Group oli hinnanud pikka aega enne uurimise algatamist, millises riigis äriühing asutada. Kaaluti mitmeid võimalikke riike, mille hulka kuulus Maroko. Tõsiasjaks jääb aga see, et PGTEX Morocco SARL loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu seitse kuud pärast esialgse dumpinguvastase uurimise algatamist. See ajaline kokkulangevus viitab sellele, et PGTEX Morocco SARLi loomise põhjus oli dumpinguvastase uurimise algatamine. Seda kinnitas veelgi Maroko ametiasutustelt saadud teave, et nad hakkasid suhtlema PGTEX Groupiga tehase rajamise teemal 20. märtsil 2019, st vahetult pärast esialgse uurimise algatamist (19). Sellest on näha, et Maroko ametiasutustega võeti Marokos äriühingu asutamiseks ametlikult ühendust 2019. aasta märtsis ehk kohe pärast seda, kui oli algatatud esialgne dumpinguvastane uurimine. |
|
(65) |
Pärast avalikustamist väitis LM Wind Power, et PGTEX oli rajanud oma Maroko tehase Maroko ja Lähis-Ida turgude teenindamiseks ning seetõttu oli tehase rajamisel muu majanduslik õigustus kui soov vältida tollimaksude tasumist. |
|
(66) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon osutas tõenditele, millest oli näha, et muud majanduslikku õigustust peale tollimaksude vältimise ei olnud (vt sellega seoses PGTEX China 2019. aasta aruanne, millele on viidatud põhjenduses 17). Peale selle puudusid tõendid, mis toetanuks LM Wind Poweri väidet, et PGTEX Morocco loodi Maroko ja Lähis-Ida turgude teenindamiseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 62, oli kogu PGTEX Morocco SARLi eksport suunatud liitu ning vaid väike osa tema toodangust müüdi Marokos riigisiseselt. |
|
(67) |
Eespool kirjeldatut arvestades ei leitud uurimise käigus piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust Marokos klaaskiust kanga tootmiskoha rajamiseks peale praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimise. |
2.5. Tegevuse alustamine või oluline laienemine
|
(68) |
Alusmääruse artikli 13 lõikes 2 on ette nähtud, et kokkupanemine algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse. |
|
(69) |
Esialgne dumpinguvastane uurimine algatati 2019. aasta veebruaris ning lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtestati 2020. aasta aprillis (vt põhjendus 1). PGTEX Morocco SARL asutati ametlikult 2. oktoobril 2019 ning oma vabastamistaotluse vormi kohaselt alustas ta tootmist 2020. aasta aprillis. See langeb kokku punktis 2.3 kirjeldatud kaubandusstruktuuri muutumisega. |
|
(70) |
PGTEX Morocco SARL esitas müügiloendi, millest nähtuvalt läks kogu tema enda toodetud klaaskiust kanga eksport aruandeperioodi jooksul liitu. Veelgi enam, 100 % tema peamisest sisendmaterjalist (peamiselt klaasfilamentkiudheie) oli ostetud tema seotud emaettevõtjalt Hiinas. Ta ei ostnud klaasfilamentkiudheiet Egiptusest ega mujalt. |
|
(71) |
Seega järeldas komisjon, et kokkupanemist alustati pärast esialgse dumpinguvastase uurimise algatamist, nagu nõutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a, ning vaatlusalused tooteosad pärinevad peamiselt Hiinast, mis on üks kahest riigist, kelle suhtes esialgsed dumpinguvastased meetmed kehtestati. |
2.6. Osade väärtus ja lisandväärtus
|
(72) |
Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seoses kokkupanemisega on meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks ka see, et (käesoleval juhul Hiina päritolu) osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest. |
|
(73) |
Klaaskiust kanga tootmise peamine tooraine on klaasfilamentkiudheie. PGTEX Morocco SARL ostis 100 % kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas asuvalt emaettevõtjalt. Klaasfilamentkiudheidest saadi Marokos toimuva valmistamise, täpsemalt kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel klaaskiust kangas. Vastavalt PGTEX Morocco SARLi esitatud teabele moodustab klaasfilamentkiudheie peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses. |
|
(74) |
Seega järeldas komisjon, et Marokos toimuv protsess on valmistamine (kokkupanemine) ja et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium oli täidetud. |
|
(75) |
Pärast avalikustamist kordasid PGTEX Group ja LM Wind Power oma väidet, et klaasikiust kanga tootmine imporditud peamisest toorainest, nimelt klaasfilamentkiudheidest, ei kujuta endast „osade kokkupanemist“ alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Sellega seoses väitsid nad esiteks, et klaasfilamentkiudheie ei ole klaaskiust kanga „osa“, vaid pigem „kaup, mida töödeldakse teise kauba tootmisel“, ning teiseks, et klaasfilamentkiudheiet mitte ei „panda kokku“ klaaskiust kangaks, vaid töödeldakse selleks, kududes ja nõeltöödeldes keeruliste masinate abil eri liiki heideid ja muid materjale. |
|
(76) |
Komisjon lükkas need väited tagasi. Eespool põhjenduses 73 kirjeldatud tava on võimalik käsitada valmistamisena, mis kuulub alusmääruse artikli 13 alusel kokkupanemise mõiste alla, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 27. |
|
(77) |
PGTEX Morocco SARL väitis, et tema lisandväärtust andev kulu olnuks enam kui piirmääraks seatud 25 %. Kaks peamist lisandväärtuse arvutamise kuluartiklit olid amortisatsioonikulud ja rendikulud, mis olid osa PGTEX Morocco SARLi vabastamistaotluse vormil esitatud aruandeperioodi finantsandmetest. |
|
(78) |
Amortisatsioonikulude kohta väitis PGTEX Morocco SARL, et tema valdustesse on paigaldatud alla kümne klaaskiust kanga tootmise masina (20) ja et 2020. aastal töötas iga masin neist 300 päeval 360-st. Ta arvutas aruandeperioodi amortisatsioonisumma välja järgmise kolme elemendi põhjal:
|
|
(79) |
Komisjon ei olnud sellise alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohase lisandunud väärtuse arvutamise raames tehtud amortisatsioonikulu arvutamisega nõus. 300 päeva kasutamine amortisatsioonisumma arvutamisel võib olla rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt vastuvõetav, kuid selle tulemusel hindas PGTEX Morocco SARLi lisandväärtuse arvutamise raames amortisatsioonisumma erinevatel põhjustel tegelikust suuremaks. Esiteks, nagu PGTEX Morocco SARL oma vabastamistaotluse vormil osutas, oli klaaskiust kanga tootmise masinate tootmisvõimsuse rakendamise määr (tegelik toodang kilogrammides, jagatuna tegeliku tootmisvõimsusega kilogrammides) 2020. aastal väike (22). Kuna tootmisvõimsuse rakendamise määr oli madal, leiti seega, et teatatud amortisatsioonikulu oli ülehinnatud. Teiseks tarniti klaaskiust kanga tootmise masinatest neli Shanghaist Tangieri alles 2019. aasta novembris ning need ei saanud 2020. aasta jooksul töötada 300 päeval, võttes arvesse Shanghaist Tangieri tarnimise aega ning neljast klaaskiust kanga tootmise masinast igaühe mahalaadimiseks, paigaldamiseks ja testimiseks vajalikku ajavahemikku. Kolmandaks väitis PGTEX Morocco SARL oma vabastamistaotluse vormil, et tootmine algas alles 2020. aasta aprillis. Kui see oleks tõsi, oleks iga paigaldatud klaaskiust kanga tootmise masina käitusaeg saanud olla kõige rohkem 270 päeva (alates 2020. aasta aprillist kuni 2020. aasta detsembrini), isegi kui mitte võtta arvesse mis tahes käitusevälist aega, mida põhjustavad nõutava hoolduse tõttu tekkivad seisakud, vabad päevad ja pühad. Seetõttu järeldas komisjon, et lisandväärtust andva kulu arvutamisel arvesse võetav amortisatsioonikulu peaks olema märkimisväärselt väiksem kui PGTEX Morocco SARLi arvutatud amortisatsioonikulu. |
|
(80) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjon oli teinud lisandväärtusega seotud arvutuste tegemisel ilmseid hindamisvigu ja rikkunud alusmääruse artikli 13 lõiget 2. PGTEX Groupi sõnul tuleks arvesse võtta kogu amortisatsioonikulu, kuna see kulu oli 2020. aastal klaaskiust kanga tootmisel tegelikult tekkinud kulu. |
|
(81) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel:
|
|
(82) |
Pärast avalikustamist tegi PGTEX Group oma 12. oktoobri 2021. aasta kirja lisas 7.2 ettepaneku, et kui komisjon soovis siiski arvutada amortisatsioonikulu tootmisvõimsuse rakendamise põhjal, võiks kasutada mõnda kolmest alternatiivsest meetodist, mida ta oma avalikustamise järel esitatud märkustes soovitas:
|
|
(83) |
Komisjon ei olnud nõus kasutama ühtki PGTEX Groupi esitatud kolmest alternatiivist, võttes arvesse mitut väljapakutud alternatiividega seotud vasturääkivust, mille ta oli avastanud PGTEX Groupi 12. oktoobri 2021. aasta kirja lisas 7.2:
Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et kogu 2020. aasta tootmisvõimsuse rakendamise määr on kõige asjakohasem näitaja, et vähendada mõistlikult lisandväärtuse arvutamise raames arvesse võetavat amortisatsioonimäära. |
|
(84) |
Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et klaaskiust kanga tootmise masinate amortisatsioonikulu tuleks lisandväärtuse arvutamisel täiesti kõrvale jätta, kuna need masinad ei olnud soetatud sõltumatult tarnijalt, vaid olid saadud emaettevõtjalt. |
|
(85) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Amortisatsioonikulud on kohalike ja rahvusvaheliste raamatupidamispõhimõtete kohaselt üldiselt aktsepteeritavad. Vastavust käsitleva raamatupidamispõhimõtte kohaselt tuleks kulud registreerida samal ajavahemikul, kui teenitakse nendega seotud tulu. See tähendab seda, et klaaskiust kanga tootmise masinate kasutamisel saab müüa valmistatud klaaskiust kangast ja teenida tulu. Amortisatsioon on seega see põhivara (klaaskiust kanga tootmise masinate) osa, mis loetakse asjaomasel ajavahemikul tarbituks ja kantakse seetõttu kuludesse, olenemata sellest, kelle käest masinad on ostetud. Sellise kulu eesmärk on vähendada aja jooksul järk-järgult põhivara puhasväärtust, kuna aja jooksul kasutatakse ära selle väärtust. |
|
(86) |
Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja ka seda, et kuna komisjon ei jäta PGTEXi Hiinas asuvalt seotud äriühingult saadud klaaskiust kanga tootmise masinate kogu amortisatsioonikulu lisandväärtuse arvutustest lihtsalt välja, tuleb amortisatsioonisumma kindlaksmääramisel võtta arvesse selliste masinate ja nendega seotud seadmete tegelikku kasulikku eluiga. Taotluse esitaja osutas asjaolule, et sellised masinad töötavad sageli üle 20 aasta. |
|
(87) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna taotluse esitaja ise oli märkinud oma taotluses klaaskiust kanga tootmise masinate kasulikuks elueaks ligikaudu 10 aastat. Tema väite kohta, et klaaskiust kanga tootmise masinad töötavad sageli üle 20 aasta, ei esitatud ühtki tõendit. |
|
(88) |
Mis puudutab rendikulu, siis ei esitanud PGTEX Morocco oma vabastamistaotluse vormil esitatud vastuses rendilepinguid, vaatamata olulistele rendikuludele, mis tal 2020. aastal tekkisid (25). Oma vabastamistaotluse vormil teavitas ta komisjoni, et paigaldas kõik klaaskiust kanga tootmise masinad ühte asukohta (tehas – 1. etapp). Esialgu väitis ta, et ta ainult rentis seda ühte tehast, sest tema väitel oli tal „ainult üks tootmiskoht“, kuigi vabastamistaotluse vormil oli palve esitada kõigi tema tootmiskohtade aadressid. Seejärel aga esitas PGTEX Morocco SARL vastusena komisjonilt saadud puudustele viitavale kirjale kaks rendilepingut, millest nähtus, et PGTEX Morocco SARL rentis aruandeperioodi jooksul kahte eraldi rajatist kahelt erinevalt kinnisvaraomanikult. Kuna PGTEX Morocco SARL oli varem oma vabastamistaotluse vormil väitnud, et 2020. aasta jooksul töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad paigaldati ainult ühte nendest kahest renditud tehasest, siis oleks teise tehase (tehas – 2. etapp) eest 2020. aastal kantud rendikulud tulnud rendikuludest ja lisandväärtust andvatest kuludest välja jätta. Lisaks ei saanud komisjon tootmisvõimsuse vähese rakendamise tõttu nõustuda oma lisandväärtust andva kulu arvutustes ka 1. etapi tehase rendi kogukuludega, sest tehast ei kasutatud täies mahus põhjusel, et 2020. aasta esimeses kvartalis klaaskiust kanga tootmise masinad ei tootnud üldse ega töötanud täisvõimsusel ka 2020. aasta teistes kvartalites. Eespool esitatud põhjustel ei nõustunud komisjon teatatud rendi kogukuludega. |
|
(89) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjon oli teinud ilmseid hindamisvigu ja rikkunud alusmääruse artikli 13 lõiget 2, kuna ta ei olnud arvesse võtnud kogu rendikulu. |
|
(90) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi, tuginedes järgnevatele väidetele, mille PGTEX Group oli esitanud uurimise käigus. Esiteks osutas PGTEX Group, vastates puudustele viitavale kirjale, (26) oma tootmise, tooraine ja lõpptoodete ladustamise ning halduspiirkonna osas üksnes 1. etapi tehasele. Teiseks väitis PGTEX Group sellele kirjale vastates, (27) et kõik tema 2020. aastal töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad asusid 1. etapi tehases. Komisjon järeldas sellest, et ükski 2020. aastal töös olnud masinatest ei asunud 2. etapi tehases. Seda kinnitasid ka muud väited, mille PGTEX Group oli esitanud oma vastuses puudustele viitavale kirjale (28). |
|
(91) |
Teatatud amortisatsioonikulude ja rendikulude kohandamisel, võttes arvesse eespool selgitatud probleeme, leiti, et sel viisil kindlaks määratud keskmine lisandunud väärtus aruandeperioodi kohta oli alla 25 % läve, mis on kehtestatud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktiga b. Ka mõned muud kuluartiklid leiti olevat ülehinnatud, aga neid ei kohandatud, sest sellised kohandamised oleksid lisandväärtuse protsenti veelgi vähendanud. Komisjon järeldas seega, et kokkupaneku või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli alla 25 % tootmiskuludest, nagu on nõutud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b selleks, et neid toiminguid saaks käsitada meetmetest kõrvalehoidmisena. |
|
(92) |
Seetõttu järeldati, et täidetud on ka alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud teine kriteerium. |
2.7. Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine
|
(93) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 uuris komisjon, kas uuritava toote import kahjustas nii koguste kui ka hindade osas praegu kehtivate meetmete parandavat mõju. |
|
(94) |
Mis puudutab koguseid, siis klaaskiust kanga import Marokost suurenes oluliselt, nagu selgitatud põhjenduses 46 eespool. Marokost pärit import oli 2020. aastal juba kümme korda suurenenud: vaid 277 tonnilt 2019. aastal 2 809 tonnini 2020. aastal. Samal ajal oli liidu tarbimine 2020. aastal taotluse esitaja hinnangu kohaselt vahemikus 135 000 kuni 140 000 tonni. Marokost pärit impordi turuosa oli 2020. aastal seega üle 2 %. |
|
(95) |
Hindade puhul võrdles komisjon esialgses dumpinguvastases uurimises kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis määrati kindlaks PGTEX Morocco SARLi esitatud teabe põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusejärgseid kulusid. Sellest hinnavõrdlusest nähtuvalt müüs PGTEX Morocco SARL liidu hindadest enam kui 10 % odavamalt. |
|
(96) |
Komisjon tegi järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Marokost kahjustas kehtivaid meetmeid koguste ja hindade osas. |
|
(97) |
Pärast avalikustamist väitis PGTEX Group, et komisjoni tehtud mittekahjustava hinna arvutused kajastasid vaid 2018. aastal valitsenud olukorda. Samas ei esitanud ta ühtki tõendit selle kohta, et komisjoni kasutatud mittekahjustav hind oleks olnud ebatäpne ja/või et see oleks pärast 2018. aastat langenud. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
2.8. Tõendid dumpingu kohta
|
(98) |
Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ka seda, kas samasuguse toote jaoks viimase aegumise läbivaatamise käigus kindlaks määratud normaalväärtustega võrreldes oli tõendeid dumpingu kohta. |
|
(99) |
Selleks võrreldi PGTEX Morocco SARLi ekspordihindu tehasest hankimise tasandil ja esialgses dumpinguvastases uurimises kindlaks tehtud normaalväärtusi. |
|
(100) |
Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlus näitab, et aruandeperioodil importis PGTEX Morocco SARL klaaskiust kangast dumpinguhindadega. |
|
(101) |
Avalikustamise järel väitis PGTEX Group, et komisjoni normaalväärtuse arvutused ei olnud piisavalt selged, et nende kohta märkusi esitada, ja et need põhinesid arvestuslikul normaalväärtusel, mis kajastas 2018. aastal esinenud kulusid, mis aga ei seostu 2020. aasta kuludega Marokos. Ta ei esitanud aga tõendeid selle kohta, et komisjoni kasutatud arvestuslik normaalväärtus ei olnud täpne. |
|
(102) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Dumpinguhind arvutati vastavalt alusmääruse artiklile 13 varem kindlaksmääratud normaalväärtuste põhjal. Need normaalväärtused olid konfidentsiaalsed, sest need põhinesid esialgses uurimises koostööd teinud eksportivate tootjate normaalväärtustel, ning seega sai PGTEX Groupile avalikustada üksnes kaalutud keskmise normaalväärtuse. |
3. MEETMED
|
(103) |
Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiti Marokost PGTEX Morocco SARLi poolt lähetatud uuritava toote impordi kaudu kõrvale. Arvestades, et PGTEX Morocco SARLi teatatud eksportmüük oli suurem kui Marokost pärit koguimport liitu ja et ükski teine Maroko äriühing ei esitanud vabastamistaotlust, arvas komisjon, et kogu Marokost pärit klaaskiust kanga ekspordi liitu moodustas PGTEXi toodang. Seetõttu järeldas komisjon, et PGTEX Morocco SARLi puhul tehtud järeldusi meetmetest kõrvalehoidmise kohta tuleks laiendada kogu riigile. |
|
(104) |
Ei leitud tõendeid kõrvalehoidmise kohta Egiptusega seotud klaaskiust kanga kohta kehtestatud meetmetest. Nagu varem mainitud, ostis PGTEX Morocco SARL kogu oma klaasfilamentkiudheide Hiinast, aga Egiptusest ei ostnud ta seda üldse. Seepärast lõpetatakse Egiptusest pärit klaaskiust kangaga seotud väidetava meetmetest kõrvalehoidmise uurimine. |
|
(105) |
Seepärast tuleks Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi kohta kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uuritava toote impordile. |
|
(106) |
Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule peaks laiendatav meede olema komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/492 artikli 1 lõikega 2 „kõigi muude äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 69 %, mida kohaldatakse toote vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist. |
|
(107) |
Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, milles on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uuritava toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud. |
4. VABASTUSTAOTLUS
|
(108) |
PGTEX Morocco SARL oli ainuke Maroko äriühing, kes vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 4 taotles vabastamist võimalikest laiendatavatest meetmetest. |
|
(109) |
Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et PGTEX Morocco SARL on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada. |
5. AVALIKUSTAMINE
|
(110) |
20. detsembril 2021 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil oma märkused esitada. |
|
(111) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/776) Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud kangaste impordi suhtes, laiendatakse käesolevaga selliste pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangaste impordile, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7019 61 00, ex 7019 62 00, ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00, ex 7019 69 10, ex 7019 69 90, ex 7019 72 00, ex 7019 73 00, ex 7019 80 10, ex 7019 80 90 ja ex 7019 90 00 alla ja mis on lähetatud Marokost, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (TARICi koodid 7019 61 00 81, 7019 62 00 81, 7019 63 00 81, 7019 64 00 81, 7019 65 00 81, 7019 66 00 81, 7019 69 10 81, 7019 69 90 81, 7019 72 00 81, 7019 73 00 81, 7019 80 10 81, 7019 80 90 81 ja 7019900081).
2. Laiendatud tollimaks on dumpinguvastane tollimaks määraga 69 %, mis kehtib kõigi muude äriühingute kohta.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt laiendatud tollimaks nõutakse sisse rakendusmääruse (EL) 2021/864 artikli 2 ning määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud Marokost lähetatud impordilt, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Lõpetatakse komisjoni 28. mai 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/864 algatatud uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud meetmetest Marokost lähetatud impordi kaudu, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning millega kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue.
Artikkel 3
Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2021/864 artikli 2 kohase impordi registreerimise; nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
Artikkel 4
Äriühingu PGTEX Morocco SARL esitatud vabastamistaotlus lükatakse tagasi.
Artikkel 5
1. Artikli 1 kohaselt laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama isik, kes on volitatud vabastust taotlevat äriühingut esindama. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:
|
Euroopa Komisjon |
|
Kaubanduse peadirektoraat |
|
Direktoraat B |
|
CHAR 04/39 |
|
1049 Brüssel |
|
BELGIA |
2. Vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon anda oma otsusega loa vabastada artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 108, 6.4.2020, lk 1).
(3) Komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 189, 15.6.2020, lk 1).
(4) Eespool osutatud CN- ja TARICi koodid kehtivad alates 1. jaanuarist 2022 ning need põhinevad komisjoni 12. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärusel (EL) 2021/1832, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 385, 29.10.2021, lk 1).
(5) Komisjoni 28. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/864, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/492 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue (ELT L 190, 31.5.2021, lk 82).
(6) See on viide Marokos asuvale äriühingule Siemens Gamesa Renewable Energy Blades, mis loodi 2017. aastal.
(7) Vt lisaks PGTEX Groupi kirjeldus põhjendustes 34 ja 35.
(8) Vt taotluse avalik versioon, punktid 40–42, lk 10.
(9) Vt taotluse avalik versioon, punkt 29, lk 8, ja punkt 41, lk 9.
(10) Vt taotluse avalik versioon, punktid 41 ja 42, lk 10, täiendatuna taotluse 8. lisaga.
(11) Vt taotluse avalik versioon, punktid 26 ja 27, lk 7 ja 8.
(12) Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2).
(13) ELi ja Maroko assotsieerimislepingu artiklis 29 on sätestatud, et „mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlus käesoleva jaotise sätete rakendamiseks ja sellega seotud halduskoostöö meetodid sätestatakse protokollis nr 4“. Klaaskiust kangad kuuluvad harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri rubriiki 7019 ning seepärast anti neile sooduspäritolu õigused kooskõlas ELi ja Maroko assotsieerimislepingu protokolli nr 4 II lisas esitatud loendiga seotud reeglitega.
(14) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, Euroopa Komisjon vs. Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd, C-709/17 P, ECLI:EU:C:2019:717.
(15) Alusmääruse põhjenduses 20 on see lähenemisviis sõnastatud järgmiselt: „1994. aasta dumpinguvastane leping ei sisalda sätteid dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise kohta, kuigi GATTi ministrite otsusega tunnistati kõrvalehoidmine probleemiks ja see anti GATTi dumpinguvastasele komiteele lahendamiseks. Arvestades mitmepoolsete läbirääkimiste senist ebaõnnestumist ja kuni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastase komitee otsuseni peaksid liidu õigusaktid sisaldama sätteid, mis käsitleksid sellist praktikat, sh liidus või kolmandas riigis üksnes kaupade kokkupanekut, mille põhieesmärgiks on dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida.“
(16) https://www.gtis.com/gta/.
(17) ELT C 86, 16.3.2020, lk 6.
(18) ELT C 68, 21.2.2019, lk 29.
(19) Commentaires du Ministère de l'Industrie, du Commerce et de l'Economie Verte et Numérique du Royaume du Maroc relatifs à l’ouverture des enquêtes anti-contournement concernant les importations de certains tissus en fibres de verre, 14.07.2021, page 2 : « …le Ministère souligne que le contact entre PGTEX et les autorités marocaines pour l’implantation d’une usine de PGTEX au Maroc remonte au 20 mars 2019, soit juste après l’initiation de l’enquête antidumping initiale de l’UE… » .
(20) Klaaskiust kanga tootmise masinat saab kirjeldada masinana, mida kasutatakse kokkupanemisprotsessis, kus peamiselt klaasfilamentkiudheie (peamine sisendmaterjal) muudetakse klaaskiust kangaks.
(21) Klaaskiust kanga tootmise masina kasulik eluiga on hinnanguliselt 10 aastat ning kohandatud jääkväärtus kasuliku kasutusaja lõpul on 5 %.
(22) Tabel C.4.1. „Tootmine ja tootmisvõimsus“ vabastamistaotluse vormil.
(23) On siiski üks erand: kui ettevõtja rakendab kasutamispõhist amortisatsiooni arvutamise metoodikat, tekivad amortisatsioonikulud viisil, mis on rohkem muutuvkulude laadi. PGTEX Group sellest metoodikast ei rääkinud.
(24) Oma vastuses küsimustiku küsimusele C.4.1 väitis PGTEX Morocco, et tootmine algas 2020. aasta aprillis. PGTEX Morocco SARL kinnitas seda väidet puudustele viitavale kirjale saadetud vastuse leheküljel 1, vastates küsimusele nr 1.
(25) Komisjon palus vabastamistaotluse vormil, et iga koostööd tegev tootja esitaks kõik peamised lepingud nii seotud kui ka sõltumatutelt pooltelt.
(26) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimusele nr 7, lk 20.
(27) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimuse nr 6 punktile c, lk 20.
(28) Vastus PGTEX Morocco SARLi puudustele viitavale kirjale, vastus küsimuse nr 9 punkti m alapunktile ii, lk 23.
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/67 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/303,
15. detsember 2021,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1241 seoses meetmetega Läänemere pringli (Phocoena phocoena) populatsiooni juhupüügi vähendamiseks Läänemeres
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 3 lõike 2 punktiga b tuleb võtta vastu tehnilised meetmed, et aidata kaasa tundlike mereliikide, sealhulgas nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (3) loetletud mereliikide juhupüügi minimeerimisele ja võimaluse korral lõpetamisele. |
|
(2) |
Pringli (Phocoena phocoena) puhul on tegemist rangelt kaitstud liigiga vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ IV lisale, milles on kõik vaalalised loetletud ranget kaitset vajavate ühenduse tähtsusega liikidena, ning samuti on pringel loetletud kõnealuse direktiivi II lisas ühenduse tähtsusega liigina, mille kaitsmiseks on vaja määrata erikaitsealad. |
|
(3) |
Läänemere pringli populatsioon erineb geneetiliselt oluliselt teistest pringlipopulatsioonidest. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) on seetõttu seisukohal, et Läänemeres elavat pringlipopulatsiooni tuleks hallata eraldi populatsiooniüksusena (4) (edaspidi „Läänemere pringel“). |
|
(4) |
Määruse (EL) 2019/1241 XIII lisas on sätestatud piirkondlikul tasandil eeskirjad seoses leevendusmeetmetega tundlike liikide, sealhulgas vaalaliste juhupüügi vähendamiseks, esitades üksikasjalikult piirangualad, -perioodid ja püügivahenditega seotud piirangud. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/1241 XIII lisa punktile 3 esitavad liikmesriigid ühiseid soovitusi täiendavate leevendusmeetmete võtmiseks, et vähendada tundlike liikide juhupüüki kõnealuse määruse artikli 15 alusel, kui ICESi või STECFi kinnitatud teaduslikud tõendid näitavad püügivahendite negatiivset mõju asjaomastele liikidele. |
|
(6) |
Läänemere, Atlandi ookeani kirdeosa, Iiri mere ja Põhjamere väikevaalaliste kaitse kokkuleppe (ASCOBANS) osalised tunnistasid tõsist ohtu Läänemere pringli populatsioonile ning vajadust võtta taastavaid meetmeid, võttes selleks vastu Läänemere pringli populatsiooni taastamise kava („Jastarnia kava“). Kõnealune kava töötati välja 2002. aastal ning vaadati läbi 2009. ja 2016. aastal (5) ning selles märgitakse, et kõige suurem oht Läänemere pringli populatsiooni säilimisele on juhupüük passiivvõrkude kasutamisel. |
|
(7) |
Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) teatas oma punases nimekirjas, (6) et Läänemere pringli populatsioon on viimase saja aasta jooksul järsult vähenenud ning on selgeid märke selle kohta, et see võib välja surra. |
|
(8) |
Projekti SAMBAH raames 2016. aastal esitatud uues teabes Läänemere pringli populatsiooni staatuse kohta (7) hinnati Läänemere pringli populatsiooni suuruseks 497 isendit. |
|
(9) |
Pärast ELi nõuandetaotlust erakorraliste meetmete kohta hariliku delfiini (Delphinus delphis) ja Läänemere pringli (Phocoena phocoena) kaaspüügi ärahoidmiseks Kirde-Atlandil arvutas ICES oma 26. mai 2020. aasta nõuandes (8) välja Läänemere pringli juhupüügi taseme, mille juures populatsioon taastuks 50 %-ni keskkonnamahutavusest 95 %-l ajast pikema aja vältel. Selliseks tasemeks arvutati 0,7 isendi kaaspüük aastas. ICES märkis, et sellise majandamiseesmärgi saavutamiseks tuleks kogu problemaatiline püük keelata. Isegi ühe isendi juhupüük aastas suurendaks veelgi populatsiooni väljasuremise ohtu. ICES märkis oma nõuandes, et võttes arvesse väikeste vaalaliste elutsüklit, saavad kaitsemeetmed olla tõhusad üksnes siis, kui neid kohaldatakse pidevalt pika aja vältel. |
|
(10) |
ICES soovitas oma 26. mai 2020. aasta nõuandes kaaspüügi leevendamise meetmete kogumit, mille rakendamine tervikuna peaks kohe vähendama Läänemere pringli kaaspüügi riski. Need meetmed hõlmavad püügikeelu kehtestamist Põhja-Midsjö madalikul kogu kalapüügi suhtes, välja arvatud lõkspüüniste, mõrdade ja õngejadadega tehtav püük, ning passiivvõrkudega (abarad, nakkevõrgud ja pooltriivvõrgud) püügi keelustamist teatavatel Natura 2000 aladel ja muudel aladel. Samuti soovitati teha kohustuslikuks akustiliste hoiatusseadmete kasutamine passiivvõrkudel neis piirkondades, kus Läänemere pringlit esineb vähe või võib esineda vähe. |
|
(11) |
ICESi nõuande (9) alusel esitasid Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi (edaspidi „BALTFISHi piirkondlik rühm“) 2020. aasta detsembris ühise soovituse ettepanekuga võtta leevendusmeetmeid Läänemere pringli juhupüügi vähendamiseks. 2021. aasta septembris esitas BALTFISH selle sama ICESi nõuandega kooskõlas uue ühise soovituse, milles esitati täiendavad leevendusmeetmed Natura 2000 ala Sydvästskånes utsjövatten (SE0430187) jaoks. |
|
(12) |
Läänemere nõuandekomisjon hindas ühiseid soovitusi 2020. aasta oktoobris ja 2021. aasta juulis. |
|
(13) |
BALTFISHi piirkondliku rühma poolt 2020. aasta detsembris esitatud ühises soovituses tehakse ettepanek kehtestada Põhja-Midsjö madalikul, mis on Läänemere pringli peamine elupaik paljunemishooajal, (10) püügikeeld kogu kalapüügi suhtes, välja arvatud lõkspüüniste, mõrdade ja õngejadadega püük. Samuti soovitatakse selles kooskõlas ICESi 26. mai 2020. aasta nõuandega keelata passiivvõrkudega kalapüük Lõuna-Midsjö madalikul ja mitmel Natura 2000 alal. 2021. aasta septembris esitatud ühises soovituses tehakse ettepanek kehtestada hooajaline püügikeeld (1. november – 30. aprill) passiivvõrkudega püügi suhtes Natura 2000 alal Sydvästskånes utsjövatten, mille ICES on samuti määratlenud Läänemere pringli jaoks olulise piirkonnana. Lisaks ICESi nõuandes esitatud piirkondadele tehti 2020. aasta detsembris esitatud ühises soovituses ettepanek kehtestada püügikeeld 1. novembrist 31. jaanuarini alal Adler Grund ja Rønne Bank (DK00VA261), kus pringleid esineb mõnikord talvekuudel (11). |
|
(14) |
Lisaks tehakse 2020. aasta detsembri ühises soovituses ettepanek kehtestada kohustus kasutada aastaringselt akustilisi hoiatusseadmeid Natura 2000 ala Zatoka Pucka i Półwysep Helski (PLH220032) piires ja väljaspool seda, hõlmates kogu Pucki lahe (Poola). ICES piirdus oma nõuannetes alaga, mis jääb Natura 2000 ala piiresse. Siiski soovitas ICES kehtestada passiivvõrkudega püügi keelu Ryf Mew liivamadalikust idas (Pucki välislaht), kus on suurem tõenäosus leida Läänemere pringlit. 2021. aasta septembri ühises soovituses esitati ettepanek teha kohustuslikuks hooajaline (1. mai – 31. oktoober) akustiliste hoiatusseadmete kasutamine passiivvõrkudel Natura 2000 alal Sydvästskånes utsjövatten. Lisaks soovitas ICES varustada passiivvõrgud akustiliste hoiatusseadmetega veel teisteski piirkondades, kus Läänemere pringlit esineb vähe või võib esineda vähe, kuid kõnealustes ühistes soovitustes seda arvesse ei võetud. |
|
(15) |
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF“) hindas 2020. aasta detsembris esitatud ühist soovitust oma 2021. aasta märtsis toimunud täiskogu istungil (12). STECF märkis, et kuigi ühises soovituses esitatud meetmed on suures osas kooskõlas ICESi soovitatud meetmetega, ei järgita neid täielikult. STECF jõudis siiski ka järeldusele, et tõhusa rakendamise korral aitavad need meetmed vähendada Läänemere pringli juhupüüki. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad veelgi kaasa meetmed, mis esitati 2021. aasta septembri ühises soovituses kooskõlas ICESi nõuandega. |
|
(16) |
Mõlema ühise soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid kavandatud meetmete rakendamiseks tagama kontrolli kalalaevade tegevuse üle. STECF jõudis 2020. aasta detsembri ühises soovituses esitatud meetmete hindamisel järeldusele, (13) et sellised meetmed võivad parandada kaitstud, ohustatud ja eriti ohustatud liikide kaaspüügi juhtumite registreerimise täpsust. |
|
(17) |
Kokkuvõttes leiab STECF, et 2020. aasta detsembri ühises soovituses esitatud meetmete rakendamine aitab vähendada Läänemere pringli juhupüüki ning oleks samm määruse (EL) 2019/1241 eesmärkide saavutamise suunas. Seepärast tuleks kavandatud meetmed lisada määruse (EL) 2019/1241 XIII lisasse. |
|
(18) |
Komisjon märgib ka, et 2020. aasta detsembris esitatud ühises soovituses võtavad liikmesriigid kohustuse töötada võimalikult kiiresti välja täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas lisameetmed seoses akustiliste hoiatusseadmete kasutamisega passiivvõrkudel sellistes piirkondades, kus Läänemere pringlit esineb vähe või võib esineda vähe, ning püüavad kokku leppida üksikasjalikumates kontrollimeetmetes leevendusmeetmete kontrollimiseks. Lisaks juba hõlmatud aladele kohustuvad liikmesriigid 2021. aasta septembris esitatud ühises soovituses töötama välja lisameetmed passiivvõrkudega kalapüügi lõpetamiseks piirkondades, kus pringleid on märgatud. |
|
(19) |
Käesolev delegeeritud määrus ei piira lisameetmeid, mida komisjon võib võtta Läänemere pringli kaitseks, sealhulgas nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi ähvardava tõsise ohuga, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (14) artiklile 12, ega rangemaid riiklikke meetmeid, mida liikmesriigid võivad sel eesmärgil võtta oma vetes kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ja määrusega (EL) 2019/1241. |
|
(20) |
Kiireloomulisuse tõttu seoses vajadusega viivitamata kaitsta Läänemere pringli populatsiooni, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata. Selleks et kaluritel oleks piisavalt aega varustada oma laevad akustiliste hoiatusseadmetega, tuleks lisa punkti 1.1 alapunkti b kohaldamine edasi lükata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2019/1241 XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Lisa punkti 1.1 alapunkti b meetmeid kohaldatakse alates 1 juuni 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.
(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(4) ICES, 2020. EU request on emergency measures to prevent bycatch of common dolphin (Delphinus delphis) and Baltic Proper harbour porpoise (Phocoena phocoena) in the Northeast Atlantic (ELi taotlus, mis käsitleb erakorralisi meetmeid hariliku delfiini (Delphinus delphis) ja Läänemere pringli (Phocoena phocoena) kaaspüügi ärahoidmiseks Atlandi ookeani kirdeosas. Vt ICESi nõuandekomitee 2020. aasta aruanne. ICES Advice 2020, http://ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2020/Special_Requests/eu.2020,04.pdf.
(5) https://www.ascobans.org/sites/default/files/document/ASCOBANS_JastarniaPlan_MOP8.pdf
(6) https://www.helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/HELCOM-Red-List-Phocoena-phocoena.pdf
(7) NAMMCO–IMR. 2019. Report of Joint IMR/NAMMCO International Workshop on the Status of Harbour Porpoises in the North Atlantic (Atlandi ookeani põhjaosas elavate pringlite olukorda käsitlenud IMR/NAMMCO ühise rahvusvahelise seminari aruanne). 2020. aasta versioon. North Atlantic Marine Mammal Commission (Põhja-Atlandi mereimetajate komisjon) ja Norwegian Institute of Marine Research (Norra mereuuringute instituut), Tromsø, Norra. SAMBAH uuring, http://www.sambah.org/SAMBAH-Final-Report-FINAL-for-website-April-2017.pdf.
(8) ICES, 2020. EU request on emergency measures to prevent by-catch of common dolphin (Delphinus delphis) and Baltic Proper harbour porpoise (Phocoena phocoena) in the Northeast Atlantic (ELi taotlus, mis käsitleb erakorralisi meetmeid hariliku delfiini (Delphinus delphis) ja Läänemere pringli (Phocoena phocoena) kaaspüügi ärahoidmiseks Atlandi ookeani kirdeosas). Vt ICESi nõuandekomitee 2020. aasta aruanne. ICES Advice 2020.
(9) ICES, 2020. EU request on emergency measures to prevent by-catch of common dolphin (Delphinus delphis) and Baltic Proper harbour porpoise (Phocoena phocoena) in the Northeast Atlantic (ELi taotlus, mis käsitleb erakorralisi meetmeid hariliku delfiini (Delphinus delphis) ja Läänemere pringli (Phocoena phocoena) kaaspüügi ärahoidmiseks Atlandi ookeani kirdeosas). Vt ICESi nõuandekomitee 2020. aasta aruanne. ICES Advice 2020.
(10) https://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2020/Special_Requests/eu.2020,04.pdf
(11) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2850498/STECF-PLEN+21-01.pdf
(12) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2850498/STECF-PLEN+21-01.pdf
(13) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2850498/STECF-PLEN+21-01.pdf.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
LISA
Määruse (EL) 2019/1241 XIII lisa A osa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Punkti 1.1 muudetakse järgmiselt:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Lisatakse järgmised punktid:
Põhja-Midsjö madalik
Natura 2000 ala Hoburgs bank och Midsjöbankarna (SE0330308)
Lõuna-Midsjö madalik Lõuna-Midsjö madalik on määratletud kui Lõuna-Midsjö madaliku Rootsi osa, mis hõlmab kogu veeala Natura 2000 ala Hoburgs bank och Midsjöbankarna (SE0330308) ning Rootsi–Poola piiri vahel. Poola veed on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
Natura 2000 ala Adler Grund og Rønne Banke (DK00VA261)
Natura 2000 ala Adlergrund (DE1251301)
Natura 2000 ala Westliche Rönnebank (DE1249301)
Natura 2000 ala Pommersche Bucht mit Oderbank (DE1652301)
Natura 2000 ala Greifswalder Boddenrandschwelle und Teile der Pommerschen Bucht (DE1749302) Mereala on piiritletud:
Natura 2000 ala Ostoja na Zatoce Pomorskiej (PLH990002). Mereala on piiritletud:
Natura 2000 ala Wolin i Uznam (PLH320019) mereosa Ala on määratletud kui mereala, mis on piiritletud:
Natura 2000 ala Pommersche Bucht (DE1552401) Mereala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomidega:
Natura 2000 ala Sydvästskånes utsjövatten (SE0430187)
(*1) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.“ " (*1) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.“ " (*1) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.“ " |
(*1) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.“ “
(*) Pooltriivvõrgud (määratletud Euroopa Komisjoni kalalaevade registris kui nakkevõrgud, mis on ühest otsast ankurdatud mere põhja) kuuluvad passiivvõrkude määratluse alla.“
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/81 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/304,
23. veebruar 2022,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
|
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. |
|
(3) |
Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta. |
|
(4) |
Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. veebruar 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Wolfgang BURTSCHER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.
(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).
LISA
„I LISA
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tüüpiline hind (eurot/100 kg) |
Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg) |
Päritolu (1) |
|
0207 14 10 |
Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud |
240,5 |
18 |
BR |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/84 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/305,
24. veebruar 2022,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ja artikli 232 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
|
(4) |
Täpsemalt on rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
|
(5) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Northumberlandi krahvkonnas Berwick Upon Tweedi omavalitsusüksuses Holy Islandi lähedal ning seda kinnitati 9. veebruaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(6) |
Lisaks teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis Fultoni maakonnas ning seda kinnitati 12. veebruaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(7) |
Peale selle teatasid Ameerika Ühendriigid komisjonile veel ühest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis Websteri maakonnas ning seda kinnitati 15. veebruaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(8) |
Ameerika Ühendriigid teatasid komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Ameerika Ühendriikides Indiana osariigis Dubois’ maakonnas juba teises tabandunud ettevõttes ning seda kinnitati 16. veebruaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(9) |
Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutused kehtestasid asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
|
(10) |
Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid esitasid komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet, milles nad kirjeldasid ka meetmeid, mida nad on võtnud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ei tohiks Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
|
(11) |
Lindude kõrge patogeensusega gripi esinemise tõttu on loomatervise olukord Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide mitmes piirkonnas selline, et nende väljajätmine rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas esitatud loeteludest on vajalik liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks. |
|
(12) |
Lisaks on Ühendkuningriik esitanud ajakohastatud teabe epidemioloogilise olukorra kohta oma territooriumil seoses lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguga, mis leidis kinnitust 4. novembril 2021 Šotimaal Anguse maakonnas Arbroathi lähedal asuvas linnukasvatusettevõttes, ning meetmete kohta, mida ta on võtnud kõnealuse taudi edasise leviku tõkestamiseks. Eelkõige on Ühendkuningriik pärast kõnealust lindude kõrge patogeensusega gripi puhangut rakendanud selle taudi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Lisaks sellele on Ühendkuningriik lõpetanud vajalike puhastus- ja desinfitseerimismeetmete võtmise pärast hädatapmise rakendamist oma territooriumil asuvas nakkusest tabandunud ettevõttes. |
|
(13) |
Komisjon hindas Ühendkuningriigi esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et kõrge patogeensusega linnugripi puhang Šotimaal Anguse maakonnas Arbroathi lähedal asuvas linnukasvatusettevõttes on likvideeritud ning et linnukasvatussaaduste toomine liitu Ühendkuningriigi piirkonnast, kust linnukasvatussaaduste toomine liitu oli kõnealuse puhangu tõttu peatatud, ei kujuta endast enam ohtu. |
|
(14) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa vastavalt muuta. |
|
(15) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides ning selle taudi liitu sissetoomise suurt ohtu, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XIV lisa muudetakse järgmiselt:
|
OTSUSED
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/95 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2022/306,
24. veebruar 2022,
millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP. |
|
(2) |
Üht surnud isikut puudutav kanne tuleks välja jätta. |
|
(3) |
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PANNIER-RUNACHER
LISA
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas (Isikud) esitatud loetelust jäetakse välja järgmine kanne:
|
32. |
Mohammed Makhlouf. |
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/97 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/307,
24. veebruar 2022,
millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes. |
|
(2) |
Otsuse 2012/642/ÜVJP läbivaatamise ja Valgevene olukorra jätkuva tõsiduse valguses tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada 28. veebruarini 2023. |
|
(3) |
Otsuse 2012/642/ÜVJP I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, kuuluva 27 füüsilise ja seitsme juriidilise isikuga seotud põhjendusi või andmeid tuleks muuta. |
|
(4) |
Otsust 2012/642/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2012/642/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 28. veebruarini 2023. 2. Käesolev otsus vaadatakse korrapäraselt läbi ning vajaduse korral selle kehtivust pikendatakse või seda muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“ |
|
2) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 24. veebruar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
A. PANNIER-RUNACHER
(1) Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 285, 17.10.2012, lk 1).
LISA
Otsuse 2012/642/ÜVJP I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabelis „A. Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1 osutatud füüsilised isikud“ asendatakse kanded 2, 3, 8, 16, 18, 19, 20, 21, 30, 31, 33, 46, 49, 50, 53, 70, 77, 87, 88, 112, 114, 121, 123, 124, 125, 127 ja 144 järgmistega:
|
|
2) |
Tabel „B. Artikli 4 lõikes 1 osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused“ asendatakse järgmise tabeliga:
|
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/125 |
ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2021,
17. detsember 2021,
millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks [2022/308]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse 21. juuni 1999. aasta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (edaspidi „kokkulepe“), (1) eriti selle artikli 52 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
1) |
Vastavalt kokkuleppe artikli 51 lõikele 2 vastutab ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kokkuleppe sätete järelevalve ja rakendamise eest ning rakendab kokkuleppe artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamist ja läbivaatamist käsitlevaid klausleid. |
|
2) |
Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 kohaselt võtab ühiskomitee muu hulgas vastu otsusei 1. lisa läbivaatamise kohta, et inkorporeerida sellesse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse kokkuleppe nõuetekohane toimimine. |
|
3) |
Ühiskomitee muutis 13. detsembri 2019. aasta otsusega nr 2/2019 (2) ühelt poolt kokkuleppe 1. lisa, et inkorporeerida sellesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (4) sisulised sätted, ning teiselt poolt võttis vastu üleminekusätted Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse säilitamiseks. Otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 üleminekusätteid kohaldati esialgu kuni 31. detsembrini 2020. Ühiskomitee pikendas 11. detsembri 2020. aasta otsusega nr 2/2020 (5) tähtaega kuni 31. detsembrini 2021. |
|
4) |
Praeguseni kehtivat üleminekukorda asendavate lõppsätete vastuvõtmiseni on vaja pikendada otsuse nr 2/2019 artiklite 2, 3, 4 ja 5 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2022, et säilitada sujuv raudteeliiklus Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel. |
|
5) |
Tähtaega, mil kokkuleppe 1. lisas loetletud teatavad Šveitsi siseriiklikud eeskirjad, mis võivad olla vastuolus koostalitluse tehniliste kirjeldustega, peaksid olema läbi vaadatud, et otsustada, kas need välja jätta, neid muuta või kokkuleppesse sisse jätta, pikendati 30. juuni 2021. aasta otsuse nr 1/2021 (6) kohaselt 31. detsembrini 2021. Võttes arvesse praegust tööde edenemise olukorda, peaks kõnealune kuupäev olema 31. detsember 2022. |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Kokkuleppe 1. lisa 4. jagu muudetakse järgmiselt: Kuupäev „ 31. detsember 2021 “, mil peaks olema läbi vaadatud järgmiste Šveitsi siseriiklike eeskirjade vastavus liidu vastavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, asendatakse kuupäevaga „ 31. detsember 2022 “ järgmiste sätete puhul:
|
— |
Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust;
|
|
— |
Komisjoni 27. mai 2016. aasta määruse (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta;
|
Artikkel 2
Ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsuse nr 2/2019 artikli 6 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
„3. 1. lisas on kindlaks määratud kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad ja erijuhtumid, mis võivad olla vastuolus ELi õigusega. Kui vastavust liidu õigusele ei ole 31. detsembriks 2022 kindlaks tehtud, ei või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ja erijuhtumeid enam kohaldada, kui ühiskomitee ei otsusta teisiti.“
Artikkel 3
Ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsuse nr 2/2019 artikli 8 teist lõiku muudetakse järgmiselt:
„Artikleid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.“
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 17. detsember 2021
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Šveitsi delegatsiooni juht
Peter FÜGLISTALER
Euroopa Liidu nimel
president
Kristian SCHMIDT
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91.
(2) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 13. detsembri 2019. aasta otsus nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 13, 17.1.2020, lk 43).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).
(5) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 11. detsembri 2020. aasta otsus nr 2/2020, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning komitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 15, 18.1.2021, lk 34).
(6) Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee 30. juuni 2021. aasta otsus nr 1/2021, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. lisa ning ühiskomitee otsust nr 2/2019 üleminekumeetmete kohta, mis võetakse Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise sujuva raudteeliikluse tagamiseks (ELT L 255, 16.7.2021, lk 7).
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/128 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/309,
24. veebruar 2022,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/583, et võtta arvesse teatavat ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist keskmise CO2 eriheite arvutamisel Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 965 all)
(Ainult tšehhi-, saksa-, inglis-, prantsus-, iiri-, itaalia-, ungari-, hollandi- ja rootsikeelne tekst on autentsed)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eriti selle artikli 7 lõike 5 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Üldkohus tühistas kohtuasjas T-359/19 (2) tehtud otsusega komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/583 (3) seoses keskmise CO2 eriheite ja ökoinnovatsioonist tuleneva CO2 heite vähenemise arvutustega 2017. kalendriaasta kohta tootja Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul, näidatud vastavalt kõnealuse otsuse I lisa tabelite 1 ja 2 veergudes D ja I. Seepärast on asjakohane muuta kõnealuses otsuses esitatud väärtusi. |
|
(2) |
Ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist, mis on sertifitseeritud vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2015/158 (4) ning millest liikmesriigid on teatanud ning mida on kontrollinud Daimler AG ja Daimler AG heiteühendus, tuleks võtta 2017. kalendriaastal arvesse nimetatud ettevõtjate puhul keskmise eriheite arvutamisel. |
|
(3) |
Rakendusotsuses (EL) 2019/583 kajastatud ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemise näitajat tuleks seetõttu Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul suurendada 0,292 g CO2/km võrra. |
|
(4) |
Rakendusotsusega (EL) 2019/583 Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse jaoks kindlaks määratud keskmine CO2 eriheide on ümber arvutatud, võttes arvesse suuremat ökoinnovatsioonist tulenevat heite vähenemist. Seepärast on vaja muuta asjaomaseid kandeid. |
|
(5) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/583 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2019/583 muutmine
Rakendusotsuse (EL) 2019/583 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabelis 1 asendatakse kanne Daimler AG kohta järgmisega:
|
|
2) |
tabelis 2 asendatakse kanne Daimler AG kohta järgmisega:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele tootjatele ja vastavalt määruse (EL) 2019/631 artiklile 6 moodustatud heiteühendustele:
|
1) |
|
|
2) |
|
|
3) |
|
|
4) |
|
|
5) |
|
|
6) |
|
|
7) |
|
|
8) |
|
|
9) |
|
|
10) |
|
|
11) |
|
|
12) |
|
|
13) |
|
|
14) |
|
|
15) |
|
|
16) |
|
|
17) |
|
|
18) |
|
|
19) |
|
|
20) |
|
|
21) |
|
|
22) |
|
|
23) |
|
|
24) |
|
|
25) |
|
|
26) |
|
|
27) |
|
|
28) |
|
|
29) |
|
|
30) |
|
|
31) |
|
|
32) |
|
|
33) |
|
|
34) |
|
|
35) |
|
|
36) |
|
|
37) |
|
|
38) |
|
|
39) |
|
|
40) |
|
|
41) |
|
|
42) |
|
|
43) |
|
|
44) |
|
|
45) |
|
|
46) |
|
|
47) |
|
|
48) |
|
|
49) |
|
|
50) |
|
|
51) |
|
|
52) |
|
|
53) |
|
|
54) |
|
|
55) |
|
|
56) |
|
|
57) |
|
|
58) |
|
|
59) |
|
|
60) |
|
|
61) |
|
|
62) |
|
|
63) |
|
|
64) |
|
|
65) |
|
|
66) |
|
|
67) |
|
|
68) |
|
|
69) |
|
|
70) |
|
|
71) |
|
|
72) |
|
|
73) |
|
|
74) |
|
|
75) |
|
|
76) |
|
|
77) |
|
|
78) |
|
|
79) |
|
|
80) |
|
|
81) |
|
|
82) |
|
|
83) |
|
|
84) |
|
|
85) |
|
|
86) |
|
|
87) |
|
|
88) |
|
|
89) |
|
|
90) |
|
|
91) |
|
|
92) |
|
|
93) |
|
|
94) |
|
|
95) |
|
|
96) |
|
|
97) |
|
|
98) |
|
|
99) |
|
|
100) |
|
|
101) |
|
|
102) |
|
Brüssel, 24. veebruar 2022
Komisjoni nimel
juhtiv asepresident
Frans TIMMERMANS
(1) ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.
(2) ELT C 452, 8.11.2021, lk 21.
(3) Komisjoni 3. aprilli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/583, millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 sõiduautode tootjakohase keskmise CO2-eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused 2017. kalendriaasta kohta ning teatavate Volkswageni heiteühendusse kuuluvate tootjate puhul 2014., 2015. ja 2016. kalendriaasta kohta või muudetakse neid (ELT L 100, 11.4.2019, lk 66).
(4) Komisjoni 30. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/158, millega lubatakse kasutada kahte Robert Bosch GmbH uudse tehnilise lahendusega suure kasuteguriga generaatorit sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 26, 31.1.2015, lk 31).
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/140 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2022/310,
17. veebruar 2022,
millega muudetakse Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2019/1743 ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2022/5)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 17 kuni 19,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidu avaliku sektori asutuste teatavate Euroopa Keskpangas (EKP) hoitavate hoiuste tasustamine (välja arvatud hoiused, mis on vabastatud negatiivsetest intressimääradest) vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) (1) tuleb viia kooskõlla valitsemissektori hoiuste tasustamisega vastavalt Euroopa Keskpanga suunisele (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) (2), et tagada võrreldavate hoiuste tasustamise järjepidevus eurosüsteemis. EKP ja liidu avaliku sektori asutuste vahelise lepingulise korra muutmiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 4. aprillist 2022. |
|
(2) |
Seetõttu tuleb otsust (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Muudatus
Otsuse (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2
Teatavate EKPs hoitavate hoiuste tasustamine
1. EKP poolt otsuse EKP/2003/14 (3)*, otsuse EKP/2010/31 (4)*, otsuse EKP/2010/17 (5)* ja nõukogu määruse (EL) 2020/672 (6)* alusel hoitavaid kontosid tasustatakse järgmiselt:
|
a) |
kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär asjaomasel kalendripäeval on nullprotsendiline või kõrgem (positiivne), siis nullprotsendilise intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on madalam; |
|
b) |
kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär asjaomasel kalendripäeval on nullprotsendist madalam (negatiivne), siis hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. |
Kui neil kontodel tuleb hoiustada enne seaduses või lepingus asjaomasele vahendile ette nähtud maksetähtaega, tasustatakse neid hoiuseid sellel ettemaksuperioodil nullprotsendilise intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.
2. EKP poolt komisjoni 14. aprilli 2021. aasta rakendusotsuse (millega kehtestatakse nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 sätestatud laenuvõtmistehingute ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (7)* artikli 15 kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehingute haldamiseks vajalik kord) artikli 13 lõike 2 alusel hoitavat sihtotstarbelist kontot, mida kasutatakse asjaomases artiklis osutatud usaldatavusnõuete kohase rahavaru puhul, tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem, välja arvatud juhul kui sellel sihtotstarbelisel kontol hoiustatavate hoiuste kogusumma ületab 20 miljardit eurot; sellisel juhul tasustatakse piirmäära ületavat summat järgmiselt.
|
a) |
kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär asjaomasel kalendripäeval on nullprotsendiline või kõrgem (positiivne), siis nullprotsendilise intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on madalam; |
|
b) |
kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär asjaomasel kalendripäeval on nullprotsendist madalam (negatiivne), siis hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga või euro lühiajalise intressimääraga (€STR), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. |
Artikkel 2
Jõustumine
1. Käesolev otsus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 4. aprillist 2022.
Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2022
EKP nõukogu nimel
EKP president
Christine LAGARDE
(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1743, 15. oktoober 2019, ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12).
(2) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).
SUUNISED
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/142 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2022/311,
17. veebruar 2022,
millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2022/4)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
EKP nõukogu on otsustanud kehtestada valitsemissektori hoiuste tasustamisele teatud piirmäärad, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) (1). |
|
(2) |
Selleks et säilitada ühtse rahapoliitika usaldusväärsus, motiveerida valitsemissektorit hoiustama turul ja seeläbi lihtsustada eurosüsteemi likviidsusjuhtimist ja rahapoliitika teostamist tuleb täpsustada piirangud, mis kehtivad riikide keskpankade (RKPd) kui fiskaalagentide juures hoitavate valitsemissektori hoiuste tasustamisele kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 21.2. Lisaks täpsustab valitsemissektori hoiuste tasustamise piirmäära kasutuselevõtt, mis võtab arvesse rahaturu intressimäära, RKPde poolt keskpankade rahastamise keelu järgimisest kinnipidamise kriteeriume ning lihtsustab jälgimist, mida teostab EKP kooskõlas aluslepingu artikli 271 punktiga d. |
|
(3) |
Euroopa Keskpanga suunis 2013/47/EL (EKP/2012/27) (2) sisaldab sätteid maksemooduli kontode, nende allkontode ja TIPS eriotstarbeliste rahakontode tasustamise kohta. Valitsused suunise (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) artiklis 2 määratletud tähenduses võivad TARGET2s osaleda vastavalt suunise EKP/2012/27 II lisa artikli 4 lõike 2 punktidele a või b ja IIb lisa artikli 5 lõike 2 punktidele a või b, ning võivad nendel kontodel hoida üleööhoiuseid. Seetõttu võivad suunise EKP/2021/27 sätted asjaomaste kontode tasustamise kohta olla vastuolus EKP nõukogu heakskiidetud valitsemissektori hoiuste tasustamise üldpõhimõtetega, kui pärast eurosüsteemi pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressi (EONIA) kasutamise lõpetamist alates 2022. aasta jaanuarist on selliste kontode ja allkontode suhtes kohaldatavaks tasustamise piirmääraks euro lühiajaline intressimäär (eurotSTR). |
|
(4) |
Selleks et tagada valitsemissektori hoiuste tasustamise üldpõhimõtete järjepidev ja tulemuslik kohaldamine, tuleb suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) sätteid täpsustada ja ajakohastada. |
|
(5) |
Valitsemissektori hoiuste tasustamise piirmäära suhtes tuleb kohaldada suunist (EL) 2019/671 (EKP/2019/7). |
|
(6) |
Seetõttu tuleb suunist 2013/47/EL (EKP/2012/27) vastavalt muuta, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Muudatused
Suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) II ja IIb lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.
Artikkel 2
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 2. maist 2022. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 25. märtsiks 2022.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2022
EKP nõukogu nimel
EKP president
Christine LAGARDE
(1) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).
(2) Euroopa Keskpanga suunis 2013/47/EL, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2012/27) (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).
LISA
Suunise 2013/47/EL (EKP/2012/27) II ja IIb lisa muudetakse järgmiselt:
|
1. |
II lisa IV jaotises asendatakse artikli 12 lõige 5 järgmisega: „5. Maksemooduli kontosid ja nende allkontosid tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga või hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga, sõltuvalt sellest, kumb on madalam, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse järgmise hoidmiseks:
Kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2531/98 (*1) ja Euroopa Keskpanga määrusest (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (*2). Ülemäärastelt reservidelt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse otsusest (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) (*3). Valitsemissektori hoiustelt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse suunise (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) (*4) artikli 4 sätetest valitsemissektori hoiuste kohta. (*1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1)." (*2) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1)." (*3) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1743, 15. oktoober 2019, ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12)." (*4) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).“;" |
|
2. |
IIb lisa IV jaotises asendatakse artikli 15 lõige 5 järgmisega: „5 TIPS eriotstarbelisi rahakontosid tasustatakse nullprotsendilise intressimääraga või hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga, sõltuvalt sellest, kumb on madalam, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse järgmise hoidmiseks:
Kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2531/98 (*5) ja Euroopa Keskpanga määrusest (EL) 2021/378 (EKP/2021/1) (*6). Ülemäärastelt reservidelt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse otsusest (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) (*7). Valitsemissektori hoiustelt tasu arvutamisel ja maksmisel juhindutakse suunise (EL) 2019/671 (EKP/2019/7) (*8) artikli 4 sätetest valitsemissektori hoiuste kohta. (*5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1)." (*6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1)." (*7) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1743, 15. oktoober 2019, ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12)." (*8) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).“." |
(*1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1).
(*2) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).
(*3) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1743, 15. oktoober 2019, ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12).
(*4) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).“;
(*5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1).
(*6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 1).
(*7) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1743, 15. oktoober 2019, ülemääraste reservide ja teatavate hoiuste tasustamise kohta (EKP/2019/31) (ELT L 267, 21.10.2019, lk 12).
(*8) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/671, 9. aprill 2019, riigi varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2019/7) (ELT L 113, 29.4.2019, lk 11).“.“
KODU- JA TÖÖKORRAD
|
25.2.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/145 |
Kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhend
EUROOPA KONTROLLIKODA
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 286 ja artiklit 339,
võttes arvesse kontrollikoja kodukorda, eriti selle artiklit 3 ja artikli 34 lõiget 1, ning kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirju, eriti nende artikli 81 lõiget 4,
arvestades, et kontrollikoja liikmetelt nõutakse liidu üldistes huvides, et nad oleksid oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud, ei küsiks ega võtaks vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt ning hoiduksid mis tahes tegevusest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega,
arvestades, et oma ülesandeid täitma asudes kohustuvad nad pühalikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi,
arvestades, et liikmetel on eetilistes küsimustes eriline vastutus, kuna oma eeskujuga avaldavad nad organisatsiooni kultuurile ja hea töökeskkonna loomisele märkimisväärset mõju,
arvestades, et käesolev käitumisjuhend kajastab põhilisi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid, mis on loetletud näiteks Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni eetikakoodeksis (ISSAI 130), nagu ausus, sõltumatus ja objektiivsus, pädevus, ametialane käitumine, konfidentsiaalsus ja läbipaistvus,
arvestades, et 8. veebruari 2012. aasta kontrollikoja liikmete käitumisjuhend tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja selleks, et kontrollikoda tagaks kontrollikoja liikmetelt oodatava kõrgeimate eetikastandardite täitmise ning võtaks arvesse Horvaatia ja Poola kõrgeimate kontrolliasutuste poolt 2019. aastal koostatud kontrollikoja eetikaraamistikku käsitleva vastastikuse eksperdihindamise aruande järeldusi,
arvestades, et suurema läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamiseks tuleks kõik asjakohased sätted liikmete eetiliste kohustuste kohta koondada käesolevasse käitumisjuhendisse, mis on kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade lahutamatu osa,
arvestades, et kontrollikoda on võtnud vastu rahuldava töökeskkonna tagamise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamisega võitlemise poliitika,
arvestades, et käesolevast käitumisjuhendist tulenevaid teatavaid kohustusi kontrollikoja liikmete suhtes tuleks täieliku tõhususe saavutamiseks kohaldada ka endiste liikmete suhtes,
on otsustanud vastu võtta kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhendi:
Artikkel 1
Ulatus
Käesolevat käitumisjuhendit kohaldatakse kontrollikoja liikmete ja, kui see on sõnaselgelt ette nähtud, kontrollikoja endiste liikmete suhtes.
I. VÄÄRTUSED JA PÕHIMÕTTED
Artikkel 2
Üldsätted
1. Liikmed järgivad eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid ja on oma tegevusega teistele eeskujuks.
2. Liikmed järgivad järgmisi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid: ausust, sõltumatust, objektiivsust, pädevust, ametialast käitumist, konfidentsiaalsust ja läbipaistvust, väärikust, pühendumust, lojaalsust, diskreetsust ja kollegiaalsust.
Artikkel 3
Ausus
1. Liikmed tegutsevad ausalt, usaldusväärselt, heas usus ja üksnes avalikes huvides.
2. Liikmed hoiduvad vastu võtmast kingitusi või muid samalaadseid soodustusi, mille väärtus on üle 150 euro. Samuti hoiduvad liikmed vastu võtmast kolmandatelt isikutelt ilmselgelt ebaproportsionaalselt suurte elamis- või reisikulude katmist.
3. Liikmed ei tohi oma ametiajal saada tasu mistahes institutsioonivälise tegevuse ega avaldatud tööde eest.
4. Liikmed kasutavad enda käsutuses olevat taristut ja vahendeid täielikus kooskõlas vastavaks eesmärgiks sätestatud üldiste ja erieeskirjadega, eelkõige kontrollikoja kehtivate otsustega, mis puudutavad töötajate värbamist liikmete kabinettidesse, esindus- ja vastuvõtukulusid ning kontrollikoja ametiautode kasutamist.
5. Kontrollikoja liikmed valivad oma kabinettide töötajad, võttes arvesse neile ametikohtadele seatud kõrgeid nõudmisi, nõutud ametiprofiile ning vajadust liikmete ja nende kabinettide töötajate vahelise usaldusliku suhte järele. Abikaasad, partnerid ja perekonnaliikmed ei tohi kontrollikoja liikmete kabinettides töötada.
Artikkel 4
Sõltumatus
1. Liikmed on vabad asjaoludest või mõjutustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada nende kutsealast otsustusvõimet.
2. Liikmed ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki liidu institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt, üheltki valitsuselt ega üheltki muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.
3. Liikmed on poliitilisest mõjust sõltumatud. Eelkõige ei tohi nad täita poliitilisi ülesandeid.
4. Oma suhetes teiste huvirühmadega järgivad nad sõltumatusenõuet.
Artikkel 5
Objektiivsus
1. Liikmed tegutsevad erapooletult.
2. Liikmed väldivad olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti või mida võib objektiivselt tajuda huvide konfliktina. Huvide konflikt tekib siis, kui isiklik huvi võib mõjutada liikme ülesannete sõltumatut täitmist. Isiklike huvide hulka kuuluvad muu hulgas mistahes võimalik kasu ja eelis liikmele endale, tema abikaasale, partnerile või otsestele pereliikmetele.
Artikkel 6
Pädevus
Liikmed arendavad ja säilitavad oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tegutsevad vastavalt kohaldatavatele standarditele ja nõuetekohase hoolsusega.
Artikkel 7
Ametialane käitumine
1. Liikmed järgivad aluslepingutes, teisestes õigusaktides ja kontrollikoja sätestatud kohaldatavaid eeskirju. Nad väldivad igasugust käitumist, mis võiks kahjustada kontrollikoja mainet.
2. Kontrollikoja liikmed on teadlikud oma ülesannete ja kohustuste tähtsusest. Oma eeskujuliku käitumisega võtavad nad arvesse oma ülesannete avalikku iseloomu ja käituvad viisil, mis säilitab ja suurendab üldsuse usaldust kontrollikoja vastu.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus
1. Liikmed kohustuvad järgima kontrollikoja töö konfidentsiaalsuse põhimõtet. Nad ei avalda konfidentsiaalset teavet, mille suhtes kehtib ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
2. Liikmed vastutavad selliste salastatud, konfidentsiaalsete või tundlike dokumentide ja teabe nõuetekohase käitlemise eest, millega nad või nende kabinettide töötajad oma ametikohustuste täitmisel kokku puutuvad.
3. Liikmed ei kasuta enda ega teiste nimel isiklikel eesmärkidel mis tahes teavet, millele neil on oma ametiülesannete tõttu juurdepääs ja mida ei ole üldsusele kättesaadavaks tehtud.
4. Liikmed peaksid meeles pidama, et nende avalik amet nõuab suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust avalikkuse ees. Nad peaksid leidma tasakaalu läbipaistvusnõude ja konfidentsiaalsuse vahel.
Artikkel 9
Väärikus
1. Liikmed austavad oma ametiväärikust ega väljenda end mis tahes vahenditega viisil, mis kahjustab üldsuse arvamust neist.
2. Liikmed käituvad viisakalt ja lugupidavalt. Nad loovad ja säilitavad töökeskkonna, mis pärsib mis tahes käitumist, mis võib kahjustada isiku väärikust.
Artikkel 10
Pühendumus ja lojaalsus
1. Kontrollikoja liikmed pühendavad end oma ametikohustuste täitmisele. Nad peavad elama kontrollikoja asukohas.
2. Nad peavad kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artikli 6 kohaselt osalema kõigil kontrollikoja koosolekutel ning kõigi auditikodade ja komiteede koosolekutel, mille koosseisu nad kuuluvad.
3. Lojaalsusest lähtudes toetavad nad kontrollikoda pidevalt tema ülesannete täitmisel.
Artikkel 11
Diskreetsus ja kollegiaalsus
1. Liikmed tegutsevad ja väljendavad end nii institutsioonis kui ka väljaspool seda neid piiranguid arvestades, mida nende ametikoht nõuab.
2. Liikmed kohustuvad alati järgima kontrollikoja kollegiaalsuspõhimõtet ning täidavad kontrollikoja vastu võetud otsuseid ja vastutavad kollektiivselt nende eest. Liikmed võivad siiski pöörduda Euroopa Liidu õigusega ette nähtud õiguskaitsevahendite poole, kui nad leiavad, et need otsused on neile kahju tekitanud.
3. Ilma, et see piiraks presidendi vastutust välissuhete alal, on liikmetel volitused väljaspool kontrollikoda selgitada ja kommenteerida kõiki aruandeid, arvamusi ja muud teavet, mille kontrollikoda on otsustanud avalikustada, kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.
4. Liikmed hoiduvad väljaspool kontrollikoda kommentaaridest,
|
a) |
mis seavad kahtluse alla kontrollikoja otsuse; |
|
b) |
mis võivad kahjustada kontrollikoja mainet; |
|
c) |
mida võidakse tõlgendada kontrollikoja seisukohavõtuna küsimustes, mis ei kuulu tema institutsioonilisse pädevusse või mille suhtes kontrollikoda ei ole seisukohta võtnud; |
|
d) |
mis võivad tekitada kontrollikojas vaidlusi isegi pärast liikme ametist lahkumist. |
Artikkel 12
Ametiväline tegevus
1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõigete 3 ja 4 kohaselt ei tohi liikmel olla ametialast tegevust väljaspool kontrollikoda ega muud tasustatavat või tasustamata ametivälist tegevust, mis ei sobi kokku tema kohustustega.
2. Käesolevas artiklis sätestatud tingimustel võivad liikmed töötada auametikohtadel, mittetasustatavatel ametikohtadel fondides või muudes sarnastes organisatsioonides poliitika, õiguse, teaduse, kultuuri, kunsti, sotsiaal- või heategevuse valdkonnas või haridusasutustes. Auametikoht on amet, milles nimetatud isikul ei ole juhtivat rolli, otsustusõigust ega vastutust kõnealuse asutuse tegevuse eest ega kontrolli selle üle ning ta täidab üksnes esindaja või nõuandja rolli. Fondid või muud taolised organisatsioonid tähendavad kõiki mittetulundusorganisatsioone või ühendusi, mis tegutsevad ülalmainitud valdkondades avalikes huvides. Liikmed väldivad mis tahes huvide konflikti, mis võib tekkida või mida võib objektiivselt tajuda nendest ametitest tulenevana, eelkõige juhul, kui kõnealune asutus saab ELi eelarvest mis tahes rahalisi vahendeid.
3. Liikmed võivad tegeleda ka järgmiste ametiväliste tegevustega, tingimusel et järgitakse artikleid 2 ja 10:
|
a) |
Euroopa integratsiooni, õigusriigi või eetika huvides kursuste korraldamine, ettekannete pidamine või konverentsidel osalemine, tingimusel et ei maksta tasu või kui tasu makstakse, maksab korraldaja selle otse liikme valitud heategevusorganisatsioonile; |
|
b) |
raamatu avaldamine või artikli kirjutamine tingimusel, et autoritasud liikme ülesannetega avaldatud teoste eest maksab kirjastaja otse liikme valitud heategevusorganisatsioonile. |
4. Ametiväline tegevus ei tohi
|
a) |
õõnestada kontrollikoja erapooletust, |
|
b) |
tekitada huvide konflikti või olla objektiivselt tajutav huvide konflikti põhjustavana, |
|
c) |
võtta liiga palju aega, võttes arvesse liikme ametivälise tegevuse kogumõju, |
|
d) |
tuua liikmele mis tahes rahalist kasu. |
Artikkel 13
Liikmete kohustused peale nende ametiaja lõppemist
1. Pärast ametist lahkumist täidavad endised liikmed oma ametikohustustest tulenevaid kohustusi, mis kehtivad ka pärast ametiaja lõppu, eelkõige kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatavate ametikohtade või soodustuste vastuvõtmisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4, ning käesolevas käitumisjuhendis sätestatud kohustusi.
2. Nad on oma ametiaja jooksul toimunu suhtes jätkuvalt seotud artiklis 11 sätestatud diskreetsus- ja kollegiaalsuskohustustega. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ka pärast seda, kui liikmed on ametist lahkunud.
II. MENETLUSEESKIRJAD
Artikkel 14
Huvide deklareerimine
1. Liikmed esitavad huvide deklaratsiooni
|
a) |
hiljemalt ühe kuu jooksul alates ametisse astumisest, |
|
b) |
iga aasta 31. jaanuaril, |
|
c) |
niipea, kui deklareeritavas teabes (sealhulgas lõikes 10 käsitletud uues ametivälises tegevuses) on olulisi muudatusi, ning |
|
d) |
ametist lahkumisel. |
2. Huvide deklaratsioonid esitatakse presidendile, kasutades käesoleva käitumisjuhendi I lisas esitatud vormi.
3. Huvide deklaratsioon sisaldab käesoleva artikli lõigetes 4–11 loetletud andmeid.
4. Kontrollikoja liikmed deklareerivad kõik majanduslikud huvid, varad või kohustused, mis võivad huvide konflikti tekitada või mida võib nende ametiülesannete täitmisel objektiivselt pidada huvide konflikti tekitavaks.
5. See hõlmab individuaalseid osalusi äriühingute kapitalis, eelkõige aktsiaid, ja muid osalusvorme, nagu vahetusvõlakirjad või investeerimissertifikaadid. Deklareerima ei pea usaldusfondide osakuid, mida ei käsitleta otsese osalusena ettevõtte kapitalis.
6. Deklareerima peab mistahes otse või mõne kinnisvaraettevõtte kaudu omatava kinnisvara ning märkima selle ligikaudse asukoha ja olemuse, välja arvatud kinnisvara, mida kasutavad üksnes omanik või tema perekond. See ei hõlma vallasvara.
7. Need kohustused kehtivad abikaasade, partnerite (1) ja alaealiste laste majanduslike huvide suhtes, kui neid huve võib objektiivselt pidada huvide konflikti põhjustavateks.
8. Esimesel ametisseasumisel deklareerivad liikmed kogu eelmise kolme aasta kutsetegevuse ja auametid.
9. Võimaliku huvide konflikti ohu vältimiseks deklareerivad liikmed oma abikaasa või partneri ametialase tegevuse (2).
10. Lisaks artikli 16 lõikes 1 sätestatud erimenetluse kohaselt deklareeritavale ametivälisele tegevusele deklareerivad liikmed kõik käimasolevad ametivälised tegevused. See ei hõlma artikli 12 lõike 3 reguleerimisalasse kuuluvat ametivälist tegevust.
11. Liikmed teatavad presidendile kõigist neile omistatud aumärkidest, autasudest ja aunimetustest
12. Liikmed vastutavad oma deklaratsioonide eest.
13. Kontrollikoja president, keda abistab õigusteenistus, kontrollib deklaratsioonide vastavust vorminõuetele. Presidendi huvide deklaratsiooni vaatab läbi kodukorra artiklis 5 sätestatud järjestuse alusel järgmine liige.
14. Pärast läbivaatamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset, avaldatakse huvide deklaratsioonid kontrollikoja veebisaidil.
15. Kontrollikoja president vaatab deklaratsiooni läbi ja võtab selle sisu võimaliku huvide konflikti vältimiseks arvesse oma ettepanekus selle kohta, millisesse auditikotta liige määrata.
16. Kui liikmed on olukorras, mida huvide deklaratsioon ei hõlma, kuid mis võib põhjustada huvide konflikti, teavitavad nad sellest kontrollikoja presidenti. Eetikakomitee vaatab küsimuse läbi ja esitab selle kontrollikojale, kes võtab kõik meetmed, mida ta peab asjakohaseks.
Artikkel 14a
Liikmete kohustused seoses teatavate lepinguliste suhetega
1. Kontrollikoja liikmete ja töötajate mis tahes pikaajalised lepingulised suhted, olenemata sellest, kas nendega kaasneb tasu või mitte, deklareeritakse eetikakomiteele, kes vastutab nende kontrollimise eest.
2. Liikmed ei sõlmi kontrollikoja töötajatega pikaajalisi üüri-, allüüri- ega laenulepinguid.
Artikkel 15
Kingituste ja muude sarnaste hüvede vastuvõtmine
1. Kui liikmele antakse diplomaatiliste ja viisakustavade kohaselt kingitusi või sarnaseid hüvesid, mille väärtus ületab 150 eurot, annab ta need üle peasekretärile. Kahtluse korral teatab liige peasekretärile kõigist oma ametikohustuste täitmisel saadud kingitustest, et määrata kindlaks nende väärtus.
2. Kontrollikoja sekretariaat peab üle 150 euro väärtuses kingituste ja muude sarnaste hüvede registrit, mis sisaldab kinkijate nimesid ja mis on avalikult kättesaadav kontrollikoja veebisaidil.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata ametlike lähetuste suhtes, millega kaasneb liikme osalemine üritusel, kus korraldaja kannab teatavad kulud (nt reisi- või hotellikulud).
Artikkel 16
Liikmete ametivälise tegevusega seotud kohustused
1. Liikmed deklareerivad kontrollikoja presidendile viivitamata kõik ametivälised tegevused või deklareeritud tegevuse muudatused, kasutades II lisas esitatud vormi. Liikmed kirjeldavad ametivälist tegevust võimalikult täpselt vastavalt igale lõikes 3 loetletud kriteeriumile.
2. President edastab kõik sellised ametivälist tegevust käsitlevad deklaratsioonid eetikakomiteele, kes vastutab nende läbivaatamise eest.
3. Selleks uurib eetikakomitee mis tahes käimasolevat või taotletavat ametivälist tegevust artikli 12 lõikes 4 sätestatud üldkriteeriumide alusel.
4. Erandina deklareeritakse presidendile artikli 12 lõike 3 punktide a ja b kohase ametivälise tegevuse, kasutades II lisas esitatud vormi, ning saadetakse teavitamise eesmärgil eetikakomiteele, kes esitab arvamuse vaid juhul, kui peab seda vajalikuks.
5. Kontrollikoja liikmete lähetuskulusid käsitleva kontrollikoja otsuse reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusi ei saa lugeda ametiväliseks tegevuseks käesoleva juhendi artiklite 12 ja 16 tähenduses. Liikmetel on õigus anda eetikakomiteele üksnes teavitamise eesmärgil mis tahes teavet, mida nad peavad vajalikuks. Seevastu käesoleva juhendi alusel deklareeritud ametiväline tegevus ei kuulu hüvitamisele kontrollikoja liikmete lähetuskulusid käsitleva kontrollikoja otsuse alusel.
Artikkel 17
Liikmete ametid pärast ametist lahkumist
1. Kui kontrollikoja liige või endine liige kavatseb kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist töötada, teatab ta sellest III lisas esitatud vormi kasutades kontrollikoja presidendile niipea, kui ta sellest teada saab, teatades sellest võimaluse korral vähemalt kaks kuud ette.
2. Käesolevas juhendis tähendab amet mis tahes tasustatavat või tasustamata kutsealast tegevust. See ei hõlma
|
a) |
auameteid, tasustamata ameteid sihtasutustes või sarnastes organisatsioonides, mis ei ole seotud Euroopa Liidu tegevusega poliitika-, õigus-, teadus-, kultuuri-, kunsti-, sotsiaal-, spordi- või heategevusvaldkonnas või haridusasutustes; |
|
b) |
vara või ettevõtete või isikliku või perekondliku vara haldamist üksnes eraisikuna; |
|
c) |
sarnaseid tegevusi. |
3. President edastab need deklaratsioonid eetikakomiteele läbivaatamiseks. Eetikakomitee uurib, kas kavandatav amet on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4 ja käesoleva juhendiga, kas see kahjustab kontrollikoja erapooletust ja kas esineb huvide konflikt.
4. Vajaduse korral teeb eetikakomitee lõike 3 kohase uurimise käigus kindlaks ja hindab, kas lõikes 3 sätestatud kriteeriume ohustavad konkreetsed ja põhjendatud riskid, mis tulenevad aruannetest, mille puhul liige tegutses oma ametiaja viimasel kahel aastal aruandva liikmena. Komitee võtab arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 15, mis käsitleb kutsevabadust ja õigust teha tööd.
5. Kui eetikakomitee leiab, et ametikoht ei ole kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 286 lõikega 4 ja käesoleva käitumisjuhendiga, teavitab president sellest endist liiget ning viimane loobub ametikohale asumisest.
6. Erandina ei ole põhimõtteliselt oodata huvide konflikti, kui endine liige kavatseb asuda tööle avalikus teenistuses.
III. KORRALDUSLIK RAAMISTIK
Artikkel 18
Eetikakomitee
1. Kontrollikoda moodustab eetikakomitee, kes käsitleb kõiki eetikaküsimusi, mida ta peab asjakohaseks seoses käesolevas juhendis sätestatud standardite ja kontrollikoja mainega, sealhulgas nende edasise täiustamisega.
2. Komitee koosseis on sätestatud kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjade artiklis 33.
3. Komitee valib oma liikmete hulgast esimehe.
4. Komitee tuleb kokku esimehe taotlusel või arvamuse taotluse korral, mille on talle esitanud president või kontrollikoja liige. Komitee arutelud on konfidentsiaalsed.
5. Komitee esitab oma arvamuse 30 päeva jooksul pärast selle taotlemist. Komitee võib esimehe ettepanekul esitada arvamuse kirjaliku menetluse teel. Erandkorras esitab komitee arvamuse niipea kui võimalik, kui temalt seda küsitakse vastavalt artiklile 17.
6. Komitee võtab oma arvamused vastu häälteenamusega. Komitee arvamused peavad olema põhjendatud, osutades eriarvamustele. Sellised arvamused saadetakse viivitamata igale liikmele või endisele liikmele, keda komitee arvamus võib puudutada, ning edastatakse teavitamise eesmärgil presidendile ja kontrollikojale.
7. Kui komitee peab kaaluma huvide deklaratsiooni või deklaratsiooni komitee liikme ametivälise tegevuse kohta, asendab seda liiget komitee asendusliige ning ta ei osale komitee töös kõnealuses küsimuses.
8. Eetikakomitee täidab oma rolli, mis on talle määratud otsuses, milles sätestatakse kontrollikoja poliitika rahuldava töökeskkonna säilitamiseks ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks.
9. Õigustalitus abistab eetikakomiteed tema ülesannete täitmisel ja osutab sekretariaaditeenuseid.
10. Kontrollikoda ja komitee välisliige kirjutavad alla lepingule, milles sätestatakse nende õigused ja kohustused seoses nende volitustega, sealhulgas tasude suurus.
Artikkel 19
Liikmete, eetikakomitee ja kontrollikoja vaheline suhtlus
1. Kontrollikoja president, liikmed ja endised liikmed võivad küsida komiteelt nõu kõigis eetikaküsimustes, eelkõige seoses käesoleva käitumisjuhendi tõlgendamisega.
2. Liikmed teatavad viivitamata kirjalikult presidendile ja asjaomasele eesistujale igast tajutavast lubamatust mõjust või ohust nende sõltumatusele mis tahes kontrollikojavälise üksuse poolt.
3. Kontrollikoja liikmed ja endised liikmed teevad komiteega täielikku koostööd, eelkõige seoses mis tahes nõutud teabe ja tõendavate dokumentide esitamisega. Neil on õigus olla ära kuulatud.
4. Liige või endine liige, kes ei ole nõus eetikakomitee tema huve kahjustava arvamusega, esitab viie tööpäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest kirjalikult oma mittenõustumise põhjused presidendile, kes edastab küsimuse viivitamata läbivaatamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks kontrollikojale. Kui asi puudutab vastavalt artiklile 17 kavandatavat ametikohta, lahendab kontrollikoda asja viivitamata.
5. Sel viisil kontrollikojale esitatud komitee arvamuse mõju peatatakse. Kontrollikoda annab selles küsimuses esialgseid juhiseid, mida ta peab asjakohaseks, kuni ta on teinud oma lõpliku otsuse. Asjaomane liige või endine liige täidab viivitamata sellist kontrollikoja korraldust ja lõplikku otsust.
6. Kontrollikoja president tagab, et komitee arvamusi ning sellest tulenevaid kontrollikoja juhiseid ja otsuseid võetakse arvesse.
7. Kontrollikoda võtab igal aastal vastu aruande käesoleva käitumisjuhendi kohaldamise kohta, sealhulgas eetikakomitee töö kohta. Nimetatud aruanne avaldatakse kontrollikoja veebisaidil.
Artikkel 20
Koostöö Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga
Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli ning nende kohaldamisega seotud tekstide, eelkõige nõukogu määruses (EL) 2017/1939 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 883/2013 (4) sätestatud menetlustagatiste kohaldamist, teevad kontrollikoja liikmed Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ametiga nende poolt läbiviidavate uurimiste ja juurdluste raames täielikku koostööd.
IV. ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Käitumisjuhendi kohaldamine
1. Kontrollikoja president ja liikmed tagavad käesoleva käitumisjuhendi täitmise ning selle heas usus kohaldamise, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Kontrollikoja praeguseid sise- ja väliskontrolle kohaldatakse käesoleva tegevusjuhendi kohaste tegevuste suhtes.
2. Ilma et see piiraks käesoleva juhendi sätteid, mis sisaldavad kõiki õigusi ja kohustusi, tuleb juhendi tõlgendamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid Euroopa ja rahvusvahelisi tavasid ning standardeid.
Artikkel 22
Lõppsätted
1. Käesolev käitumisjuhend on osa kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjadest, millele see lisatakse.
2. Sellega tühistatakse ja asendatakse kontrollikoja liikmete 14. detsembri 2020. aasta käitumisjuhend
3. Käesolev käitumisjuhend jõustub viivitamatult.
4. Muudetud käitumisjuhendi artikli 14 lõiget 8 ei kohaldata liikmete suhtes, kelle ametiaeg on käesoleva käitumisjuhendi vastuvõtmise ajal pooleli.
5. Käesolev käitumisjuhend tehakse endistele liikmetele teatavaks, saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 10. veebruar 2022
Kontrollikoja nimel
president
Klaus-Heiner LEHNE
(1) Püsiv vabaabielupartner personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses.
(2) Ibid
(3) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
I LISA
HUVIDE DEKLAREERIMINE
(vastavalt artiklile 14)
Ees- ja perekonnanimi:
|
I. |
Majanduslikud huvid, varad ja kohustused (käitumisjuhendi artikli 14 lõiked 4 ja 5) Märkige kõik sellised esemed, mis võivad tekitada või mida võib objektiivselt pidada huvide konflikti tekitavaks oma ülesannete täitmisel. Märkige iga huvi kohta:
|
|
II. |
Abikaasa, partneri või alaealiste laste majanduslikud huvid, mida võib objektiivselt pidada huvide konflikti põhjustajaks (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 7) Märkige asjaomase abikaasa, partneri või alaealise lapse nimi koos I osas nõutud teabega. |
|
III. |
Kinnisvara (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 6) Kas otse või kinnisvaraettevõtte kaudu omatav mis tahes vara, märkides ära selle ligikaudse asukoha ja olemuse (1) . Kinnisvara väärtust ei ole vaja esitada. |
|
IV. |
Eelnev tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 8 (2)) Märkige ametikoha (ametikohtade) olemus, asutuse nimi ja ametikoha eesmärk/tegevus. |
|
V. |
Praegune ametiväline tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 10) (3) (4) Märkige iga tegevuse nimetus ning kirjeldage selle olemust ja eesmärki. |
|
VI. |
Abikaasa või partneri ametialane tegevus (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 9) |
|
VII. |
Aumärgid, autasud ja aunimetused ning sellealane lisateave (käitumisjuhendi artikli 14 lõige 11) |
Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.
Kuupäev:
Allkiri:
See deklaratsioon avalikustatakse kooskõlas käitumisjuhendi artikli 14 lõikega 14.
(1) Nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 6, ei hõlma see „kinnisvara, mida kasutavad üksnes omanik või tema perekond“.
(2) Käesoleva punkti kohase deklaratsiooni peaksid esitama uued liikmed oma esimese ametiaja alguses. Deklaratsiooni ajakohastamisel tuleks seda osa ilma muudatusteta kopeerida. Liikmed, kes alustavad täiendavat (teist või kolmandat järjestikust) 6-aastast ametiaega, on vabastatud käesoleva punkti kohase deklaratsiooni esitamisest.
(3) Artikli 12 lõike 3 punktides a ja b loetletud ametivälist tegevust siin ei deklareerita, vaid käsitletakse vastavalt artikli 16 lõikele 4.
(4) Kui olete just alustanud oma esimest ametiaega ja üks või mitu teie ametivälist tegevust on pärast artikli 16 kohast deklaratsiooni veel läbivaatamisel, peate need siiski täielikult üles loetlema ja lisama järgmise joonealuse märkuse: „See ametiväline tegevus on praegu kontrollikoja eetikakomitees läbivaatamisel“. Kui artikli 16 lõike 3 kohane menetlus on lõpule viidud, esitage ajakohastatud huvide deklaratsioon, mis kajastab menetluse käigus tehtud otsust.
II LISA
AMETIVÄLISE TEGEVUSE DEKLARATSIOON
(vastavalt artiklitele 12 ja 16)
Ees- ja perekonnanimi:
Ametivälise tegevuse nimetus:
Kirjeldus:
Kirjeldage tegevust võimalikult täpselt, lisades kõik asjakohased dokumendid.
Teave:
Esitage hindamiseks teave, mis näitab, kas tegevus:
|
a) |
õõnestab kontrollikoja erapooletust, |
|
b) |
põhjustab huvide konflikti; |
|
c) |
võtab liiga palju aega (nii eraldi kui ka võttes arvesse teie ametivälise tegevuse kogumahtu); |
|
d) |
annab teile mis tahes rahalist kasu. |
Ametivälise tegevuse kavandatav kuupäev:
Loetlege kolmandate isikute poolt kaetavad reisi- ja elamiskulud:
Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.
Kuupäev:
Allkiri:
III LISA
AMETIKOHA DEKLARATSIOON
(vastavalt artiklile 17) (1)
Ees- ja perekonnanimi:
Kavandatav ametikoht:
Kirjeldus:
Kirjeldage ametikohta võimalikult täpselt ja täielikult, lisades manustena kõik asjakohased dokumendid.
Info:
Esitage hindamiseks teave, mis näitab, kas ametikoht:
|
a) |
õõnestab kontrollikoja erapooletust, |
|
b) |
põhjustab huvide konflikti. |
Ametikohal alustamise kavandatav kuupäev:
Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged.
Kuupäev:
Allkiri:
(1) Artikli 17 lõike 2 punktides a, b või c sätestatud erandi alla kuuluvaid tegevusi ei ole vaja deklareerida.